Leping

Asutajate ootused Sihtasutusele Kuressaare Teater

Sissejuhatus

Riigi kui asutaja ootused Sihtasutusele Kuressaare Teater (edaspidi sihtasutus) tulenevad

strateegiast „Eesti 2035“, „Kultuuri arengukavast 2021– 2030“ ja etendusasutuste seadusest.

Kohaliku omavalitsuse kui asutaja ootused sihtasutusele tulenevad strateegiast „Saaremaa valla

arengukava 2025–2035“. Ootused on kooskõlas sihtasutuse põhikirjaga.

Asutajad seavad sihtasutusele kolm peamist eesmärki:

 tagada mitmekesine erinevate sihtgruppidele suunatud etendustegevus Saaremaa vallas

ja teistel suursaartel;

 järgida sotsiaalse vastutuse põhimõtteid ning head juhtimistava;

 tagada organisatsiooni jätkusuutlik majandustegevus ja tagada sihtasutusele kuuluva

vara heaperemehelik kasutamine.

Riigi ja kohaliku omavalitsuse seatavate eesmärkide täitmise eest vastutavad sihtasutuse

nõukogu ja juhatus.

Asutajate ootuste täitmise seire toimub igal aastal perioodil veebruar kuni märts, st enne

majandusaasta aruande kinnitamist sihtasutuse nõukogus. Asutajate ootusi uuendatakse

vajaduse korral.

Riigi ja kohaliku omavalitsuse osalemise põhjused sihtasutuse asutamisel

Riik ja Saaremaa vald asutasid sihtasutuse selleks, et tagada mitmekesine erinevate

sihtgruppidele suunatud etendustegevus Saaremaa vallas ja teistel suursaartel. Sihtasutuse

missioon on olla teatrielamuste looja ja vahendaja, kohaliku kultuurielu rikastaja ning saarte

pärimuse väärtustaja ja tutvustaja.

Strateegilised valdkondlikud eesmärgid

Võtmeindikaatorid1 on järgmised:

1. külastajate rahulolu;

2. saalide keskmine täituvus lavastuste lõikes;

3. töötajate rahulolu;

4. etenduste arv;

5. uuslavastuste arv.

Täpsemad valdkonnapõhised ootused sihtasutusele on järgmised:

1. Tutvustada läbi mitmekesise etendustegevuse Eesti ja välismaist dramaturgiat, sh

kogukonnale ja piirkonnale olulisi lugusid ja materjale.

1 Vt kõigi indikaatorite metoodikat ning baas- ja sihttasemeid lisas 1.

Tulemusindikaatorid:

1.1. eesti algupäranditel põhinevate lavastuste arv uuslavastustest;

1.2. piirkondlikel/kogukondlikel lugudel põhinevate algupärandite arv uuslavastuste hulgas;

1.3. eri riikidest pärit algupärandite arv;

1.4. eraetendusasutuste ja muude kohalike kultuuriorganisatsioonidega koostöös loodud

koostöölavastuste arv.

2. Pakkuda mitmekesist ja ligipääsetavat etendusprogrammi erinevatele

vanuserühmadele.

Tulemusindikaatorid:

2.1. erinevatele sihtgruppidele (vanuserühmadele) antud etenduste arv;

2.2. erinevates vanuserühmades külastajate arv (panustab „Kultuuri arengukava 2021–2030“

üldeesmärgi mõõdikusse „Eesti elanike osalemine kultuurielus“);

2.3. võõrustatud külalisetenduste arv.

3. Tagada etendustegevuse piirkondlik kättesaadavus – korraldada etendusi

maakonnas ja teistel suursaartel.

Tulemusindikaatorid:

3.1. väljasõiduetenduste arv maakondade lõikes, väljaspool statsionaarset saali;

3.2. väljasõiduetenduste arv saartel väljaspool statsionaarset saali.

4. Säilitada ja arendada sihtasutusele kuuluvat kinnisvara ja vallasvara.

Tulemusindikaatorid:

4.1. korrasoleva kinnisvara osakaal kogukinnisvarast.

5. Vähendada etendusasutuse keskkonnajalajälge.

Tulemusindikaatorid (panustavad „Kultuuri arengukava 2021–2030“ alaeesmärgi mõõdikusse

„Eesti kultuurikorralduse keskkonnamõju“):

5.1. elektri- ja soojusenergia kasutus aastas;

5.2. vee kasutus aastas;

5.3. jäätmete liigiti kogumine;

5.4. keskkonnahoidlike hangete osakaal kõigist hangetest aastas;

5.5. asutuse autode aastane läbisõit;

5.6. keskkonnahoidlike sündmuste korraldamise minimaalsete nõuete täitmine (vt

keskkonnahoidlike sündmuste korraldamise juhend Tartu 2024).

6. Arvestada kõigi teenuste pakkumisel kasutajate vajadustega kogu nende elukaare

ulatuses: lapsed, eakad, erivajadustega inimesed, lapsevanemad, ajutise tegevuspiiranguga

inimesed, erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed ja kõik teised. Analüüsida teenuseid nn

suutlikkussurvest ja kogemuse terviklikkusest lähtudes: st millist võimekust või suutlikkust iga

konkreetne teenus kasutajalt igas üksikus kasutusetapis nõuab ning kuidas on võimalik

suutlikkuste barjääre alandada või alternatiive pakkuda. Suuremaid investeeringuid nõudvate

muudatuste puhul koostada tegevuskava.

Tulemusindikaator:

6.1. enesehindamine kõigi teenuste lõikes, tegevuskava koostamine puuduste likvideerimiseks

ja selle täitmine, edaspidi tegevuskava täitmine.

Finantseesmärgid

Kasumi teenimine ei ole sihtasutuste tegevuseesmärk. Vaatamata sellele on vaja jälgida, et

sihtasutus tegutseks oma eesmärkide saavutamisel neile eraldatud rahaliste vahenditega

võimalikult kulutõhusalt.

Võtmeindikaatorid:

1. majandustegevusest laekuva tulu osakaal kogutulust (v.a investeeringutoetused);

2. kohaliku omavalitsuse toetuste osakaal kogutulust;

3. avaliku sektori toetus vs majandustegevusest laekunud tulude osakaal;

4. lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja.

Seireindikaatorid:

1. tegevuskulu (v.a investeeringud ja amortisatsioonikulu) külastaja kohta aastas;

2. avaliku sektori toetus (v.a investeeringutoetused) külastaja kohta aastas;

3. sihtasutuse majandustegevusest laekunud tulu töötaja kohta (taandatud täistööajale,

lisandväärtus 1 töötaja kohta);

4. põhitegevuse tulem.

Strateegiliste valdkondlike eesmärkide saavutamist ja tegevuse jätkusuutlikkust peavad

toetama järgmised finantseesmärgid ja -põhimõtted:

1. Tõhusus ja jätkusuutlikkus:

a. majandustegevus peab toimuma ressursisäästlikult;

b. keskpikas ajahorisondis (3–5 a) ei tohi kulude kasv (ilma amortisatsioonita) ületada

tulude kasvu.

2. Investeerimispoliitika:

a. investeeringuid tehakse lähtudes nõukogu otsusest ning need kaetakse üldjuhul

sihtasutuse majandustegevusest laekuvast tulust ning avalikest siseriiklikest ja

välisvahendite taotlusvoorudest;

b. kõik plaanitavad investeeringud peavad olema põhjalikult läbi analüüsitud ning

kaasnevad riskid tuvastatud ja arvesse võetud;

c. üksikobjektide investeeringuotsuste ettevalmistamisel ja alternatiivide analüüsil

lähtutakse põhimõttest, et projekt peab olema jätkusuutlik ja tasuv, st mitte

suurendama sihtasutuse püsikulusid määral, mida projekti tulud ei kata;

d. uute hoonete ehitamisele eelistatakse olemasolevate hoonete (eelkõige mälestiste)

renoveerimist.

3. Sihtasutuse eelarve kavandamisel lähtuda põhimõttest, et riigi toetust kasutatakse

esmajärjekorras asutuse baasteenuste osutamiseks ja asutajate ootuste

dokumendis nimetatud strateegiliste valdkondlike eesmärkide saavutamiseks.

Lisateenused on teenused, mille osutamine ei ole sihtasutuse põhitegevus. St sihtasutus

võib, aga ei pea neid pakkuma.

Juhtimiskvaliteedi eesmärgid

1. Sihtasutus rakendab sobivat juhtimissüsteemi ja hindab regulaarselt selle toimimist.

Miinimumina vähemalt üks siseaudit ja võimalusel kvaliteedialane sisemine hindamine

kolme aasta jooksul.

2. Selleks toimub muu hulgas:

2.1. kord aastas nõukogu esimehe koostöövestlus juhatuse liikmega;

2.2. kord aastas nõukogu liikmete enesehindamine ning juhatuse liige annab tagasisidet

nõukogu liikmete tööle.

3. Sihtasutus lähtub andmete töötlemisel ning infosüsteemide pidamisel, kasutamisel ja

arendamisel avaliku sektori infoturbe nõuetest ning Kultuuriministeeriumi haldusala IKT

teenuste korraldamise põhimõtetest. Üks tulemusindikaatoritest: küberhügieeni koolituse

(digitesti) läbinud töötajate osakaal aastas kõikidest asutuse töötajatest, kellele test saadeti.

4. Juhatuse liikmele tulemustasu maksmine on seotud mh asutajate ootuste täitmisega (on

sõlmitud tulemusleping või kokkulepe fikseeritud muul moel).

SIHTASUTUSE KURESSAARE TEATER

ASUTAJATE OTSUS

nr 3-4/1186-1

Eesti Vabariik Kultuuriministeeriumi kaudu, keda esindab kultuuriminister Heidy Purga,

Saaremaa vald, keda esindab Saaremaa Vallavalitsuse 10.05.2022 korralduse nr 2-3/759 alusel

abivallavanem Koit Voojärv,

otsustavad kinnitada asutajate ootused Sihtasutusele Kuressaare Teater (lisatud).

(allkirjastatud digitaalselt)  (allkirjastatud digitaalselt) 

Heidy Purga Koit Voojärv