Vastus selgitustaotlusele

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp Piret Leevald

SA Tallinna Lastehaigla

[email protected]

Teie 12.06.2025 Meie 26.06.2025 nr 2.2-9/25/1916-2

Vastus selgitustaotlusele

Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie pöördumise, milles avaldasite soovi saada AKI-lt

seisukohta seoses psühhiaatriaosakonna palatitesse jälgimiskaamera paigaldamisega.

Teie poolt kirjeldatud olukorras saab õiguslikuks aluseks olla nõusolek (IKÜM art 6 lg 1 p a

koosmõjus art 9 lg 2 p a).

IKÜM art 9 lg 2 p c ei ole asjakohane õiguslik alus alaealiste laste puhul olukorras, kus on

võimalik võtta nõusolek lapsevanemalt/eestkostjalt. IKÜM art 9 lg 2 p c saab olla alternatiiviks

ainult siis, kui esineb vahetu oht ja nõusolekut ei ole võimalik saada (mitte et ei anta). Juhul, kui

lapsevanemat ei ole võimalik kätte saada ja oht lapse elule ja tervisele on vahetu (mitte oletatav),

siis saab ka arst otsustada isikuandmete töötlemise üle (reaalajas jälgimine). Igal juhul on IKÜM

art 9 lg 2 p c üsna kitsas õiguslik alus ja seda ei saa rakendada nö igaks juhuks teadmata aja

jooksul. Kohe, kui vahetu oht ära langeb, tuleb ka andmetöötlus lõpetada ja/või võtta esimesel

võimalusel nõusolek.

IKÜM art 9 lg 2 p h koosmõjus TTKS § 41 ei ole asjakohane õiguslik alus, sest kaameraga ei

osutata tervishoiuteenust, vaid jälgitakse seisundit. Ainult väga üksikutes olukordades saab

kaamera olla tervishoiuteenuse osutamise vahendiks (nt unehäire jälgimine, kus muud moodi ei

saagi tulemust saavutada). Konkreetsel juhul on haigla eesmärgiks patsiendi ohutuse tagamine,

mitte ei osutata kaamera vahendusel tervishoiuteenust (ei tegeleta diagnoosimisega vms). Viide

AKI juhendile kaamerate kasutamise kohta on ebatäpne, sest AKI seisukohad on

muutunud/täpsustunud just selles osas, mis puudutab TTKS § 41 alusel isikuandmete töötlemist.

Alternatiivse õigusliku alusena olete märkinud ka seadus + lapse nõusolek, täpsustamata, mida

selle all silmas peate. Kui silmas on peetud PsAS § 3 ja VÕS § 766 koosmõju, siis need viitavad

nõusolekule tervishoiuteenuse osutamise mõttes, mitte IKÜM-i mõttes. Juhul, kui arsti hinnangul

on alaealine võimeline ise enda eest otsustama, siis peaks ta olema eelduslikult võimeline ka

andma kohase nõusoleku isikuandmete töötlemiseks.

Kokkuvõtvalt saab öelda, et AKI aktsepteerib reaalajas jälgimist kui salvestamist ei toimu ning

järgitakse kõiki isikuandmete töötlemise üldpõhimõtteid (seaduslikkus, minimaalsus,

eesmärgipärasus jt).

Loodan, et meie selgitustest on abi.

2 (2)

Lugupidamisega

Andres Kudrjavtsev

jurist

peadirektori volitusel