Seisukoha küsimine Jõhvi Vallavalitsuse korralduse „Jõhvi linna Sompa tänava päikeseenergiajaama detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine“ eelnõu osas

Saatja: Jekaterina Prudnikova <[email protected]> Saadetud: 10.08.2022 14:56

Adressaat: maaamet <[email protected]>; Keskkonnaamet <[email protected]>; Tiit Toos <[email protected]>; Kaitseministeerium <[email protected]>; Terviseamet

<[email protected]>; PÄA Ida <[email protected]> Teema: Seisukoha küsimine Jõhvi Vallavalitsuse korralduse „Jõhvi linna Sompa tänava päikeseenergiajaama detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

mittealgatamine“ eelnõu osas Manused: image001.jpg; Seisukoha küsimine Jõhvi Vallavalitsuse korralduse eelnõu

osas_Päikeseenergiajaam.asice

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile

mitte avada!

Tere Edastame Teile Jõhvi Vallavalitsuse 10.08.2022 kirja nr 7-1.3/2394-5.

Lugupidamisega

Jekaterina Prudnikova GIS spetsialist Jõhvi Vallavalitsus +372 336 3771 +372 5330 0565 Kooli 2 Jõhvi 41595 www.johvi.ee

JÕHVI VALLAVALITSUS

KORRALDUS (EELNÕU)

Jõhvis . septembril 2022 nr 0000

Jõhvi linna Sompa tänava päikeseenergiajaama

detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise mittealgatamine

Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 punkti 2, planeerimisseaduse §

128 lõike 1, Jõhvi Vallavolikogu 30. juuni 2020 määruse nr 79 „Planeerimisseaduse ja

ehitusseadustiku rakendamine Jõhvi vallas” § 3 punkti 2, keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 35 lõike 1 ning lähtudes eelhinnangust Jõhvi Vallavalitsus

annab

k o r r a l d u s e :

1. Algatada Jõhvi linna Sompa tänava päikeseenergiajaama detailplaneeringu koostamine.

1.1 Paneeritav maa-ala hõlmab Sompa tn 48h (katastritunnus 25301:001:0094, üldkasutatav maa

100%, pindala 2803 m²), Sompa tn 48k (katastritunnus 25301:001:0095, üldkasutatav maa 100%,

pindala 1421 m²), Sompa tn 48 (katastritunnus 25301:001:0087, üldkasutatav maa 100%, pindala

8342 m²), Sompa tn 42k (katastritunnus 25301:001:0068, üldkasutatav maa 100%, pindala 20100 m²),

Sompa tn 48p (katastritunnus 25301:001:0096, tootmismaa 100%, pindala 64 m²), Sompa tn 44g

(katastritunnus 25301:001:0077, tootmismaa 100%, pindala 1762 m²), Sompa tn 44f (katastritunnus

25301:001:0076, tootmismaa 100%, pindala 2422 m²), Sompa tn 44d (katastritunnus 25301:001:0074,

tootmismaa 100%, pindala 2438 m²), Sompa tn 44e (katastritunnus 25301:001:0075, tootmismaa

100%, pindala 2437 m²), Sompa tn 44b (katastritunnus 25301:001:0072, tootmismaa 100%, pindala

2470 m²), Sompa tn 44c (katastritunnus 25301:001:0073, tootmismaa 100%, pindala

2469 m²), Sompa tn 44 (katastritunnus 25301:001:0070, tootmismaa 100%, pindala

2450 m²), Sompa tn 44a (katastritunnus 25301:001:0071, tootmismaa 100%, pindala

2453 m²), Sompa tn 42e (katastritunnus 25301:001:0064, tootmismaa 100%, pindala

3751 m²), Sompa tn 42d (katastritunnus 25301:001:0063, tootmismaa 100%, pindala

2214 m²), Sompa tn 42f (katastritunnus 25301:001:0065, tootmismaa 100%, pindala

4984 m²), Sompa tn 42g (katastritunnus 25301:001:0066, tootmismaa 100%, pindala

6459 m²), Sompa tn 42c (katastritunnus 25301:001:0062, tootmismaa 100%, pindala

2232 m²), Sompa tn 42p (katastritunnus 25301:001:0069, elamumaa 100%, pindala

727 m²), Sompa tn 40c (katastritunnus 25301:001:0102, tootmismaa 100%, pindala

6557 m²), Sompa tn 40g (katastritunnus 25301:001:0100, tootmismaa 100%, pindala 4503 m²), Sompa

tn 42 (katastritunnus 25301:001:0059, üldkasutatav maa 100%, pindala 4389 m²), Sompa tn 38v

(katastritunnus 25301:001:0019, tootmismaa 100%, pindala

286 m²), Sompa tn 42a (katastritunnus 25301:001:0060, tootmismaa 100%, pindala 2669 m²), Sompa

tn 42b (katastritunnus 25301:001:0061, tootmismaa 100%, pindala 1966 m²) ning Sompa tänav J1

(katastritunnus 25301:001:0053, transpordimaa 100%, pindala 25163 m²) kinnistuid.

Planeeritava maa-ala suurus on ca 10,6 ha (planeeritava maa-ala skeem, lisa …);

1.2 Planeeritav maa-ala piirneb põhjast Jõhvi kalmistu (katastritunnus 25301:001:0106, üldkasutatav

maa 100%, pindala 161193 m²) kinnistu ning Jõhvi Koit Aiandusühinguga (registrikood 80405484),

kirdest Sompa tn 42h (katastritunnus 25301:001:0067, üldkasutatav maa 100%, pindala 12769 m²)

kinnistuga, idast Jõhvi Koit Aiandusühingu ning Sompa tn 35 (katastritunnus 25301:001:0012,

transpordimaa 100%, pindala 17647 m²) kinnistuga, kagust Sompa tn 36r (katastritunnus

25301:001:0047, tootmismaa 80% ja ärimaa 20%, pindala 7421 m²), lõunast Sompa tn 38b

(katastritunnus 25301:001:0005, tootmismaa 100%, pindala 13871 m²), Sompa tänav J7

(katastritunnus 25301:001:0124, transpordimaa 100%, pindala 1877 m²), Sompa tn 38 (katastritunnus

25301:001:0051, tootmismaa 100%, pindala 8679 m²), Sompa tn 46h (katastritunnus 25301:001:0104,

transpordimaa 100%, pindala 3592 m²) ja Sompa tn 40d (katastritunnus 25301:001:0105, tootmismaa

100%, pindala 2306 m²) kinnistutega, edelast Sompa tn 40b (katastritunnus 25301:001:0101,

tootmismaa 100%, pindala 10232 m²) ning läänest Sompa tn 48e (katastritunnus 25301:001:0092,

üldkasutatav maa 100%, pindala 28580 m²) ja Sompa tn 48g (katastritunnus 25301:001:0093,

üldkasutatav maa 100%, pindala 26349 m²) kinnistutega.

Detailplaneeringu ala asub altkaevandatud alal.

1.3 Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on päikeseenergiajaama rajamine. Detailplaneeringuga

taotletakse krundipiiride muutmist, maa-ala kruntideks jagamist, sihtotstarbe muutmist, ehitusõiguse

määramist ning juurdepääsuteede rajamist (detailplaneeringu eskiislahendus on toodud lisas…).

Algatatava planeeringu maa-ala on hõlmatud Jõhvi Vallavolikogu 15.04.2010 otsusega nr 41

kehtestatud Jõhvi valla, Sompa tn 48E, Sompa tn 48G, Sompa 40 tee II, Toominga, Veejooksu, Laane

3 ja Mäepõllu kinnistute ning lähiala detailplaneeringuga. Detailplaneeringuga nähti ette peamiselt

tootmismaad tootmishoonete rajamiseks. Praktilises tegevuses on ilmnenud, et kruntide alune maa on

altkaevandatud ning püsivate tootmishoonete ja taristu rajamine selles piirkonnas ei ole võimalik.

Majanduskeskkond on viimaste aastate jooksul kiiresti muutunud ja aktuaalseks on muutunud

lokaalse elektrienergia tootmine taastuvatest allikatest. Lisaks on kliimamuutustest tulenevalt riiklik

energiastrateegia suunatud tuule ja päikeseenergia järjest suuremale tarbimisele. Kuna planeeringuala

on altkaevandatud, ei ole sinna võimalik rajada hooneid, kuid võimalik on rajada kergete

konstruktsioonidega rajatisi, nagu seda on päikeseenergiajaamad. Tulenevalt eelmärgitud piirangutest,

võimalustest ja energiamajanduse eesmärkidest on kõige mõistlikum maakasutuse lahendus

päikeseenergiajaama(de) rajamine.

1.4 Koostatava detailplaneeringu eesmärk on kooskõlas Jõhvi valla üldplaneeringuga (kehtestatud

Jõhvi Vallavolikogu 18.07.2013 määrusega nr 127). Üldplaneeringu kohaselt on planeeritava maa-ala

maakasutuse sihtotstarve tootmismaa (T).

2. Mitte algatada Jõhvi linna Sompa tänava päikeseenergiajaama detailplaneeringu koostamisel

keskkonnamõju strateegilist hindamist järgmistel põhjustel:

2.1 Planeeringuga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevusi, mis on loetletud keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõiges 1. Vabariigi Valitsuse

9.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise

vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu “§ 16 punkti 1 kohaselt tuleb keskkonnamõju hindamise

vajalikkuse eelhinnang anda muu käesolevas määruses nimetamata tegevus, mis võib kaasa tuua

olulise keskkonnamõju.

2.2 Lähtudes eelhinnangust ja arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa

eeldada detailplaneeringu elluviimisel ja päikeseenergiapargi sihipärase kasutamisega seonduvat

täiendavat negatiivset keskkonnamõju. Ei ole planeeritud tegevusi, millega kaasneksid täiendavad

keskkonnamõjud kinnistust väljaspool.

2.3 KeHJS § 33 lõike 2 alusel nimetatud strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel tuleb anda

eelhinnang ja kaaluda KSH-d, lähtudes KeHJSe § 33 lõigetest 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning §

33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

KeHJS § 33 lg 6 kohaselt on KSH algatamise vajalikkuse kohta küsitud … kirjaga nr … arvamust

Keskkonnaametilt. Keskkonnaamet esitas oma seisukoha ja märkused XX.XX.2017 kirjaga nr X-

X/XX/XXX-X. Tuginedes Jõhvi Vallavalitsusele teadaolevale informatsioonile, KSH eelhinnangule

(lisa …) ning Keskkonnaameti seisukohale, võib järeldada, …..

3. Detailplaneeringu koostamise korraldaja ja kehtestaja on Jõhvi Vallavalitsus (aadress: Jõhvi linn,

Kooli tn 2).

4. Teatada detailplaneeringu algatamisest:

4.1 ajalehtedes Põhjarannik ning Jõhvi Teataja;

4.2 Ametlikes Teadaannetes;

4.3 Jõhvi Vallavalitsuse veebilehel;

4.4 Rahandusministeeriumile;

4.5 Koostöötegijatele ja puudutatud isikutele.

5. Korraldus jõustub asjaosalistele teatavakstegemisest.

6. Käesoleva korralduse peale võib esitada vaide Jõhvi Vallavalitsusele haldusmenetluse seaduses

sätestatud alustel ja korras või esitada kaebus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale halduskohtu

menetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras 30 päeva jooksul alates käesoleva korralduse

teadasaamisest või päevast millal asjast huvitatud isik pidi käesolevast korraldusest teada saama.

Maris Toomel

Vallavanem Aksana Pungas

Vallasekretär

Lisa …

Jõhvi Vallavalitsuse … . ……. 2022 korraldusele nr …

„Jõhvi linna Sompa tänava päikeseenergiajaama

detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise mittealgatamine“

Planeeritava maa-ala skeem

Pindala 10,6 ha

planeeritava ala piir

katastriüksuse piir

1

Lisa 3

Jõhvi Vallavalitsuse … . ……. 2022 korraldusele nr …

„Jõhvi linna Sompa tänava päikeseenergiajaama

detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise mittealgatamine“

Jõhvi linna Sompa tänava päikeseenergiajaama detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

1. Õiguslik alus

Eelhindamise kohustus tuleneb vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõike 2 punktist 4, mille kohaselt keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang kui koostatakse

detailplaneeringut, millega kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6

lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust.

Vabariigi Valitsuse 9.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu “§ 16 punkti 1 kohaselt tuleb

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda muu käesolevas määruses nimetamata

tegevus, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju.

Otsustaja peab vajalikuks eelhinnangu andmine, kuna kavandatav tegevus planeeritakse linna

piiridesse ja elamumaa (aiamaad) vahetus läheduses. Planeeringu alal on vanad aherainepuistangud

ning karuputka levialad. Keskkonnamõju peetakse oluliseks, kui see võib eeldatavalt ületada

tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu

inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Töö eesmärgiks on välja selgitada

detailplaneeringu elluviimisega kaasnev võimalik keskkonnamõju ja selle ulatus.

2. Sissejuhatus

KSH eelhindamise koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (PlanS), keskkonnamõju hindamise

ja juhtimissüsteemi seadusest (KeHJS), seaduse alusel Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr

224 kehtestatud „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise

vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ (edaspidi VV määrus) ja juhendist „Keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhindamise metoodika täpsustamine“. Arvesse on võetud detailplaneeringu

taotlus, eskiis, avalikult kasutatavad materjalid.

Samuti on arvestatud Keskkonnaministeeriumi tellimusel 2015. aastal koostatud töödega

„KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“ ja „Keskkonnamõju

strateegilise hindamise menetluse läbiviimise juhend. Planeerimisseaduse kohane menetlus“.

Töö tulemusena selgitati välja, kas Jõhvi linna Sompa tänava päikeseenergiajaama detailplaneeringu

(DP) algatamisel on vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamine või mitte.

Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus ning enne otsuse

tegemist tuleb küsida DP algatamise otsuse eelnõu ja KSH eelhinnangu põhjal seisukohta

asjaomastelt asutustelt, vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6.

3. Üldinfo

2

3.1 Esitatud taotluse lühisisu

SA Ida-Viru Investeeringute Agentuur esitas 13. aprillil 2022 detailplaneeringu algatamise taotluse.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on päikeseenergiajaama rajamine.

Detailplaneeringuga taotletakse:

• krundipiiride muutmine

• maa-ala kruntideks jagamine

• sihtotstarbe muutmine

• ehitusõiguse määramine

• uue tee / tänava kavandamine.

3.2 Planeeringuala ning selle ümbruse iseloomustus

Paneeritav maa-ala hõlmab Sompa tn 48h (katastritunnus 25301:001:0094, üldkasutatav maa 100%,

pindala 2803 m²), Sompa tn 48k (katastritunnus 25301:001:0095, üldkasutatav maa 100%, pindala

1421 m²), Sompa tn 48 (katastritunnus 25301:001:0087, üldkasutatav maa 100%, pindala 8342 m²),

Sompa tn 42k (katastritunnus 25301:001:0068, üldkasutatav maa 100%, pindala 20100 m²), Sompa

tn 48p (katastritunnus 25301:001:0096, tootmismaa 100%, pindala 64 m²), Sompa tn 44g (katastri-

tunnus 25301:001:0077, tootmismaa 100%, pindala 1762 m²), Sompa tn 44f (katastritunnus

25301:001:0076, tootmismaa 100%, pindala 2422 m²), Sompa tn 44d (katastritunnus

25301:001:0074, tootmismaa 100%, pindala 2438 m²), Sompa tn 44e (katastritunnus

25301:001:0075, tootmismaa 100%, pindala 2437 m²), Sompa tn 44b (katastritunnus

25301:001:0072, tootmismaa 100%, pindala 2470 m²), Sompa tn 44c (katastritunnus

25301:001:0073, tootmismaa 100%, pindala 2469 m²), Sompa tn 44 (katastritunnus 25301:001:0070,

tootmismaa 100%, pindala 2450 m²), Sompa tn 44a (katastritunnus 25301:001:0071, tootmismaa

100%, pindala 2453 m²), Sompa tn 42e (katastritunnus 25301:001:0064, tootmismaa 100%, pindala

3751 m²), Sompa tn 42d (katastritunnus 25301:001:0063, tootmismaa 100%, pindala 2214 m²),

Sompa tn 42f (katastritunnus 25301:001:0065, tootmismaa 100%, pindala 4984 m²), Sompa tn 42g

(katastritunnus 25301:001:0066, tootmismaa 100%, pindala 6459 m²), Sompa tn 42c (katastritunnus

25301:001:0062, tootmismaa 100%, pindala 2232 m²), Sompa tn 40c (katastritunnus

25301:001:0102, tootmismaa 100%, pindala 6557 m²), Sompa tn 40g (katastritunnus

25301:001:0100, tootmismaa 100%, pindala 4503 m²), Sompa tn 42 (katastritunnus 25301:001:0059,

üldkasutatav maa 100%, pindala 4389 m²), Sompa tn 42p (katastritunnus 25301:001:0069, elamumaa

100%, pindala 727 m²), Sompa tn 38v (katastritunnus 25301:001:0019, tootmismaa 100%, pindala

286 m²), Sompa tn 42a (katastritunnus 25301:001:0060, tootmismaa 100%, pindala 2669 m²), Sompa

tn 42b (katastritunnus 25301:001:0061, tootmismaa 100%, pindala 1966 m²) ning Sompa tänav J1

(katastritunnus 25301:001:0053, transpordimaa 100%, pindala 25163 m²) kinnistuid.

Planeeritav maa-ala piirneb põhjast Jõhvi kalmistu (katastritunnus 25301:001:0106, üldkasutatav maa

100%, pindala 161193 m²) kinnistu ning Jõhvi Koit aiandusühistuga, kirdest Sompa tn 42h (katastri-

tunnus 25301:001:0067, üldkasutatav maa 100%, pindala 12769 m²) kinnistuga, idast Jõhvi Koit

Aiandusühingu (registrikood 80405484) ning Sompa tn 35 (katastritunnus 25301:001:0012, transpor-

dimaa 100%, pindala 17647 m²) kinnistuga, kagust Sompa tn 36r (katastritunnus 25301:001:0047,

tootmismaa 80% ja ärimaa 20%, pindala 7421 m²), lõunast Sompa tn 38b (katastritunnus

25301:001:0005, tootmismaa 100%, pindala 13871 m²), Sompa tänav J7 (katastritunnus

25301:001:0124, transpordimaa 100%, pindala 1877 m²), Sompa tn 38 (katastritunnus

25301:001:0051, tootmismaa 100%, pindala 8679 m²), Sompa tn 46h (katastritunnus

25301:001:0104, transpordimaa 100%, pindala 3592 m²) ja Sompa tn 40d (katastritunnus

25301:001:0105, tootmismaa 100%, pindala 2306 m²) kinnistutega, edelast Sompa tn 40b (katastri-

tunnus 25301:001:0101, tootmismaa 100%, pindala 10232 m²) ning läänest Sompa tn 48e (katastri-

tunnus 25301:001:0092, üldkasutatav maa 100%, pindala 28580 m²) ja Sompa tn 48g (katastritunnus

25301:001:0093, üldkasutatav maa 100%, pindala 26349 m²) kinnistutega.

3

Joonis 1. Planeeringuala asukoha plaan

Joonis 2. Planeeritava maa-ala eskiisjoonis

4

Vastavalt eskiisjoonisele (Joonis 2) on päikesejaamad planeeritud rajada kruntidele 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7.

3.3 Planeeringulahenduse kirjeldus

Päikesejaama planeeritud koguvõimsus kruntide 1 kuni 7 kohta kokku on 8,9 MW, arvestusega 1 ha

= 1MW. Planeeringulahenduse põhimõtteks on suuremate kruntide moodustamine ning

infrastruktuuri lahenduste võimaldamine elektriühenduste ja juurdepääsuteede tagamiseks.

Liikluskorraldus lahendatakse arvestades olemasolevat teede võrgustiku ja perspektiivne läbisõit

lahendatakse Lennuki tänavast.

Tehnovõrkude ja rajatiste vajadus:

• elektrivarustus.

4. Vastavus kehtivatele õigusaktidele ja strateegilistele planeerimisdokumentidele

Päikeseenergia on taastuv, tasuta tarbitav ja sisuliselt ammendamatu energialiik. Päikeseenergiast

elektri tootmine on viimastel aastatel olnud Eestis suures kasvutrendis, sest selleks vajalik

tehnoloogia on muutunud kättesaadavamaks ning tootmine on keskkonnasäästlik ja võrdlemisi

soodne.

Eestis oli 2022. aasta alguseks ligi 10 000 päikeseenergia väiketootjat ja ligi 500 megavatti väikeseid

päikeseelektrijaamasid. Installeeritud päikeseenergia võimsus on kasvanud 128 megavatilt (1. jaanuar

2020) 335 megavatile (oktoober 2021).

Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 on keskkonnavald-

konna arengustrateegia, mis on katusstrateegiaks kõikidele keskkonna valdkonna ala-valdkondlikele

5

arengukavadele, mis peavad juhinduma keskkonnastrateegias toodud põhimõtetest. Keskkonnastra-

teegia juhindub Eesti säästva arengu riikliku strateegia "Säästev Eesti 21" põhimõtetest. Keskkon-

nastrateegia eesmärk on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoid-

miseks, lähtudes samas keskkonna valdkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende

mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele.

ENMAK 2030+ Eesti energiamajanduse arengukava aastani 2030. ENMAK 2030+ peamiseks

eesmärgiks on sh taastuvenergia osakaal energia summaarsest lõpptarbimisest peab aastal 2030 olema

vähemalt 42%: aastal 2030 toodetakse taastuvenergiat 16 TWh ehk 50% energia lõpptarbimisest, sh

taastuvelekter 4,3 TWh (2018 = 1,8 TWh), taastuvsoojus 11TWh (2018 = 9,5TWh), transport 0,7

TWh (2018 = 0,3 TWh).

Ida-Viru Maakonnaplaneering 2030+. Taastuvenergeetika seisukohalt on Ida-Virumaal perspektiivi

täiendavalt arendada kohalikul tasemel päikese ja biomassile-gaasile baseeruvat energeetikat, aga

võtta soojatootmiseks kasutusele ka täitunud kaevandusõõnsustesse kogunenud põhjaveereservuaarid.

Päikeseparkide rajamine ei ole üldjuhul lubatud väärtuslikel maastikel, rohelises võrgustikus ja

väärtuslikul põllumajandusmaal. Päikeseparkide kavandamisel tuleb lähtuda väheväärtuslike alade

kasutamisest.

Jõhvi valla üldplaneering (2013). Maakasutuse kaardil on planeeringuala osas reserveeritud

tootmismaa. Vahetult elamualade kõrvale on lubatud üksnes keskkonnasõbralik tootmine ning

tehnorajatiste teenindamiseks vajalik tootmismaa. Tootmishoonete rajamisel, laiendamisel ning

taaskasutusele võtmisel peab arvestama, et laiendatav/rajatav ettevõte mahuks tootmisalasse ära koos

temaga kaasneva mõjuvööndiga. Tootmisettevõttega kaasnev reostus (s.h valgus, müra, lõhn, jmt) ei

tohi levida väljapoole tootmisettevõttele kuuluvat maa-ala. Tootmismaadel on kohustus vähemalt 25%

planeeritud tootmisalast haljastada (eelkõige puhvervööndi rajamiseks ala piirile, leevendamaks

tootmisega kaasnevaid mõjusid). Protsess ja sihtotstarve on kooskõlas üldplaneeringus fikseerituga.

Jõhvi valla arengukavaga 2022-2030 seatud üldiste põhimõtete ja strateegiliste eesmärkidega

kavandatav tegevus vastuollu ei lähe. Konkreetemalt energia- ja soojamajanduse käsitlus keskendub

pigem soojamajandusega seotud temaatikale, mille osas seatakse ka eesmärgid ja tegevused.

Ettevõtluse temaatikat käsitlev osa näeb ette, et koostöös kohalike arendusinstitutsioonide, erafirmade

ja ettevõtetega on loodud uuendusmeelne ja ettevõtteid toetav keskkond.

5. Mõjutava keskkonna kirjeldus

Piirkonna kehtiv detailplaneering on koostatud üle 10 aasta tagasi. Detailplaneeringuga nähti ette

peamiselt tootmismaad tootmishoonete rajamiseks. Praktilises tegevuses on ilmnenud, et kruntide

alune maa on altkaevandatud ning püsivate tootmishoonete ja taristu rajamine selles piirkonnas ei ole

võimalik peamiselt kahel põhjusel:

• kaevanduskäikusid läbivad ja hoonete toestamiseks vajalikud tugikonstruktsioonid teevad

ehitushinnad olemasolevatel kruntidel sedavõrd kalliks, et majanduslikult ei ole ettevõtjad

selleks valmis ning

• altkaevandatud krundile rajatud tootmis- ja ärihooneid ja taristut ei ole võimalik kindlustada,

seega puudub ka võimalus objektide rajamisel kaasata krediidivahendeid, seega pole

võimalik tootmis- ja ärihoonete rajamist finantseerida.

Majanduskeskkond on viimaste aastate jooksul kiiresti muutunud ja aktuaalseks on muutunud

lokaalse elektrienergia tootmine taastuvatest allikatest. Lisaks on kliimamuutustest tulenevalt riiklik

energiastrateegia suunatud tuule ja päikeseenergia järjest suuremale tarbimisele.

Kuna planeeringuala on altkaevandatud ei ole võimalik sinna rajada hooneid, kuid võimalik on rajada

kergete konstruktsioonidega rajatisi, nagu seda on päikeseenergiajaamad. Tulenevalt eelmärgitud

piirangutest, võimalustest ja energiamajanduse eesmärkidest kõige mõistlikum maakasutuse lahendus

6

päikeseenergiajaama(de) rajamine.

5.1 Ala varasem kasutus ja jääkreostus

Planeeringualal asuvad vanad aherainepuistangud. Aherainehoidla on plaanis ümber töödelda ja

materjalid ära vedada järgneva 2 aasta jooksul. Väike osa materjalist on plaanis kasutada kohapeal

DP ala tasandamiseks ja päikesepargi pinnase ettevalmistamiseks.

5.2 Geoloogilised üldtingimused ja põhjavee kaitsus

Kvaternaari ajastul ladestunud pinnakatte geneetilised settetüübid. Tehnogeensed setted: täitepinnas,

aheraine. Soosetted: turvas. Jõesetted: veeristik, kruus, liiv, möll, saviliiv, liivsavi, muda. Järvesetted:

klibu, liiv, möll, saviliiv, liivsavi, savi, sapropeel, järvelubi. Meresetted: klibu, liiv, möll, saviliiv,

liivsavi, savi, sapropeel. Tuulesetted: liiv. Glatsiofluviaalsed (liustikujõelised) setted: veeristik, kruus,

liiv. Jääjärvelised setted: klibu, möll, saviliiv, liivsavi, savi. Moreen: liivsavi ja saviliiv kividega, rähk.

Õhukese pinnakattega ala: pinnakatte paksus on < 1m.

Jõhvi vald asub alal, kus põhjavesi on looduslikult nõrgalt kaitstud või kaitsmata maapinnalt lähtuva

punkt- või hajureostuse suhtes ( Joonis 3).

7

Joonis 3. Planeeringuala põhjavee kaitstus

3.2.2 Natura2000 võrgustik ja looduskaitseobjektid

Planeeringuala ei kuulu Natura2000 alade võrgustikku. Planeeringualal puuduvad

looduskaitseobjektid. Lähim kaitsealuse liigi (III kategooria kaitsealune fauna – sõõrsilmik, EELIS

kood KLO9200985 leiukoht asub ca 150 m kaugusel. Kavandatav tegevus ei ulatu antud leiukohani.

Joonis 4. Kaitsealuse liigi leiukoht

8

5.3 Pärandkultuur

Planeeringualal puuduvad pärandkultuuri objektid.

5.4 Olemasolevad maakasutuse kitsendused, servituudid

Planeeritav maa-ala asub altkaevandatud alal. Sideehitised, maa- alune soojatorustik alla 200 mm,

elektrimaakaabelliin.

6. Võimalikud keskkonnamõjud

Antud detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad keskkonnamõjud on seotud peamiselt

ehitustöödega ja aherainehoidla likvideerimisega (müra, vibratsioon, tolm). Ehitamisega seotud

negatiivsed keskkonnamõjud on lokaalsed ja lühiajalised.

6.1 Mõju maastikule ja maakasutusega kaasnevad muutused

Planeeringuala on oma praegusel kujul maastikuliselt väheväärtuslik ala. Alal asuvad

aherainepuistangud, ala on võsastunud ja prügistatud. Kavandatava detailplaneeringu alal planeeritud

päikesepargi rajamine eeldab maastiku korrastamist, võsa eemaldamist, jäätmete koristamist ja

tasandamist ning edaspidist hooldamist. Aherainepuistangud on likvideeritud. Praegu sisuliselt

kasutuseta seisev ala saab planeeringu rakendumisega korrastatud ja tootmismaana kasutusele võetud.

6.2 Mõju pinnasele, pinna- ja põhjaveele

On ette näha, et ehitamise käigus avaldatakse pinnasele negatiivset mõju. Mõjud on lokaalsed ja

pöördumatud. Ala kaetakse aherainepuistangutes ladustatud aherainega. Samas likvideeritakse

olemasolevad aheraine hoidlad. Kavandatava tegevuse osana on pinnase ja vee seisukohalt

tähelepanu vajavateks tegevusteks päikesepaneelide tugivaiade paigaldamine.

Võsa eemaldamine ning maapinna tasandamine ei too kaasa ebasoodsat mõju pinnasele ega

põhjaveele.

Tegevuse ekspluatatsiooniga ei kaasne heitmeid vette ega pinnasesse, mistõttu ei ole kasutusajal ette

näha negatiivset mõju pinnaveele ja põhjaveele. Samuti ei mõjutata päikeseelektrijaama rajamisega

ka ala pinnavee- ja põhjaveerežiimi.

6.3 Mõju elusloodusele

Planeeritava ala praegune taimkate ei ole looduslik ning tegemist ei ole üldiselt väärtuslike

taimekooslustega, mille säilimine olemasoleval kujul oluline oleks. Ka loomastiku seisukohalt ei saa

praegust planeeringuala pidada kõrge väärtusega elupaigaks. Peale planeeringuala tasandamist, jääb

ala osaliselt aherainega kaetud.

Mõju võõrliikide levikule

Planeeringu alal ja selle läheduses on registreeritud karuputke levialad. Seetõttu tuleb

päikeseenergiapargi ehitusel võtta kasutusele meetmed, et takistada karuputke levimist. Ehitustööde

alale jäävate karuputke kolooniate puhul tuleb ehitusprojektis ette näha koloonia aluse maa

mahamärkimine ja vajadusel pinnase teisaldamise enne muude pinnasetööde algust. Aherainega

ketud aladel eeldatavasti hävitakse kolooniad ära. Aheraine planeerimisel peab tagama, et oleks

takistatud karuputka levik levialade väljaspoole. Ehitustööde faasis tuleb karuputke leiukohtades

kaasata töösse Keskkonnaamet.

9

Joonis 5. Karuputka levialad

6.4 Mõju kultuuriväärtustele

Detailplaneeringu alal ei leidu kultuurimälestistena registreeritud objekte ega muid kultuuriväärtusi.

6.5 Riigipiiriülene mõju

Piiriülest mõju päikeseenergiajaama rajamisega ei kaasne.

6.6 Mõju inimese tervisele ja heaolule ning elanikkonnale ning muud sotsiaal-majanduslikud aspektid

Kavandatava päikeseelektrijaama rajamise ja kasutamisega ei kaasne mõjusid, mis võiksid mõjutada

inimeste tervist või heaolu, kuivõrd kavandatava tegevuse tulemusel ei paisata heitmeid välisõhku

või veekeskkonda. Samuti piirdub müra ja vibratsiooni levik ehitusperioodiga ning

päikeseelektrijaama ekspluatatsiooni aegselt ei tekitata müra ega vibratsiooni. Samuti ei kaasne

kavandatava tegevusega kiirgus või valgus- ja soojusreostust, mis võiksid inimeste tervist või heaolu

mõjutada.

Päikeseelektrijaama ehitamisel on positiivne mõju sotsiaal- majanduslikele tingimustele, kuna selle

tegevus pakub tööd projekteerijatele, planeerijatele, inseneridele, tootjatele ja päikeseenergia

erialaspetsialistidele.

Detailplaneeringu ala on käesoleval ajal aktiivselt kasutamata. Päikesepargi rajamine looks

piirkonnas korrastatuma ruumikasutuse, mis on üldiselt positiivse sotsiaalmajandusliku mõjuga.

Positiivne sotsiaalmajanduslik mõju seisneb taastuvenergeetika arengus. Võttes arvesse, et lähedal

asuvate elamumaade suhtes tegemist on aiamaadega, siis maastikumuutus ei too kaasa negatiivset

mõju inimeste heaolule.

6.7 Jäätmed

Ehitustegevusega kaasnevad ehitusjäätmed. Antud planeeringu puhul pole oodata jäätmeid mahus,

10

mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki

tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete

taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle keskkonnakaitseluba omavale isikule ning

rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Ehitus- ja elutegevusega kaasnevate

jäätmete ladustamine peab toimuma kinnistu piirides.

Puistangutes ladustatud aheraine saab taaskasutada planeeringuala tasandamiseks ja planeerimiseks

ainult vastava keskkonnakaitseloa olemasolul. Aheraine, mis ei ole plaanis taaskasutada kohapeal,

peab üle andma isikule, kellel on vastav keskkonnakaitseluba selle käitlemiseks.

Jäätmete, sh ka ehitusjäätmete, kogumisel ja käitlemisel tuleb lähtuda Jõhvi Vallavolikogu

14.09.2017 määrusest nr 128 „Jõhvi valla jäätmehoolduseeskiri ja korraldatud jäätmeveo kord”.

Aherainepuistangute taaskasutusse suunamisel on positiivne efekt, mis on kooskõlas

jäätmehierarhiaga.

Päikeseenergiapargi kasutamise käigus jäätmeid ei tekki.

6.8 Õhusaastatus

Täiendav õhusaastus võib tekkida ehituse ja aherainehoidla likvideerimise käigus (veokite ja

ehitusmasinate töö käigus), mille mõju on lühiajaline. Aheraine käitlemise/laadimise/vedamise käigus

peab kasutama meetmed tolmu leviku piiramiseks/vältimiseks: ala niitmine, tuulesuunaga ja -kiirusega

arvestamine. Ehitiste kasutamise käigus ei ole oodata täiendavat õhureostuse teket.

6.9 Müra, vibratsioon

Ehitustegevuse ja aherainepuistangu likvideerimise perioodil võib esineda kõrgendatud liiklusmüra ja

masinate töö käigus tekkinud vibratsiooni tasemeid. Tegemist on mööduvate mõjudega. Kavandatava

tegevusega kaasnevana on oodata mõningast liikluskoormuse tõusu. Samas ei saa seda pidada oluliseks.

6.10 Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Eelhinnangu koostamise faasis valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust ei ole ette näha.

6.11 Avariiolukordade esinemise võimalikkus

Planeeringualale ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Seega ei ole eeldada

kavandavast tegevusest tuleneva olulise keskkonnamõjuga avariiolukordade võimalikkust.

6.12 Koosmõju

Varem lähipiirkonnas väljaehitatud suvilate, tootmishoonete ja muude hoonete ning detailplaneeringu

realiseerimisega koos ei ole oodata kavandatava tegevusega seonduvat mõjude kumuleerumist ega

koosmõjude esinemist.

7. Ettepanek KSH algatamata jätmise kohta

Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu

elluviimisel ja päikeseenergiapargi sihipärase kasutamisega seonduvat täiendavat negatiivset

keskkonnamõju, sh ka mõju kaitsealusele loodusobjektile. Kavandatav tegevus on mõnede aspektide

suhtes positiivse mõjuga, kuna päikesepaneelide kasutamine on iseeneselt positiivsega

keskkonnamõjuga tegevus ning planeeringu realiseerimise raames planeeritakse likvideerida

olemasolevad aherainepuistangud. Ei ole planeeritud tegevusi, millega kaasneksid täiendavad

keskkonnamõjud kinnistust väljaspool.

11

Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel:

1) Detailplaneeringu realiseerimisega ei ole planeeritud tegevusi, millega kaasneks

keskkonnaseisundi kahjustumist;

2) Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette

näha antud asukohas olulist negatiivset keskkonnamõju;

3) Planeeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta keskkonna vastupanuvõime ületamist;

4) Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega

vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste

olulist suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist;

6) Planeeringuga kavandatav tegevus ei avalda negatiivset mõju looduskaitse objektidele;

7) Detailplaneeringuga kavandatava tegevusega ei kaasne soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega

inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.

Lähtudes eeltoodust, ei algatata Jõhvi linna Sompa tänava päikeseenergiajääma detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH).

Lisa …

Jõhvi Vallavalitsuse … . ……. 2022 korraldusele nr …

„Jõhvi linna Sompa tänava päikeseenergiajaama

detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise mittealgatamine“

Planeeritava maa-ala eskiisjoonis

JÕHVI VALLAVALITSUS

Kooli 2 telefon 336 3741, 336 3750 Swedbank EE722200221010951025

41595 Jõhvi e-post: [email protected] SEB Pank EE251010552019821006

Registrikood 75033483 www.johvi.ee

Keskkonnaamet Põhja regioon 10.08.2022 nr 7-1.3/2394-5

[email protected]

Maa-amet

[email protected]

Rahandusministeerium

[email protected]

Kaitseministeerium

[email protected]

Terviseamet

[email protected]

Päästeamet

[email protected]

Seisukoha küsimine Jõhvi Vallavalitsuse korralduse

„Jõhvi linna Sompa tänava päikeseenergiajaama

detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise mittealgatamine“ eelnõu osas

Jõhvi Vallavalitsusele on esitatud Jõhvi linna Sompa tänava päikeseenergiajaama detailplaneeringu

algatamise taotlus, mille eesmärgiks on päikeseenergiajaama rajamine. Detailplaneeringuga

taotletakse krundipiiride muutmist, maa-ala kruntideks jagamist, sihtotstarbe muutmist, ehitusõiguse

määramist ning juurdepääsuteede rajamist. Päikesejaama planeeritud koguvõimsus kruntide 1 kuni 7

kohta (vt lisa 4- planeeritama maa-ala eskiisjoonis) kokku on 8,9 MW, arvestusega 1 ha= 1 MW.

Koostatava detailplaneeringu eesmärk on kooskõlas Jõhvi valla üldplaneeringuga (kehtestatud Jõhvi

Vallavolikogu 18.07.2013 määrusega nr 127). Üldplaneeringu kohaselt on planeeritava maa-ala

maakasutuse sihtotstarve tootmismaa.

Käesoleval ajal kehtib Jõhvi valla, Sompa tn 48E, Sompa tn 48G, Sompa 40 tee II, Toominga,

Veejooksu, Laane 3 ja Mäepõllu kinnistute ning lähiala detailplaneering (DP-114).

Detailplaneeringuga nähti ette peamiselt tootmismaad tootmishoonete rajamiseks. Praktilises

tegevuses on ilmnenud, et kruntide alune maa on altkaevandatud ning püsivate tootmishoonete ja

taristu rajamine selles piirkonnas ei ole võimalik. Majanduskeskkond on viimaste aastate jooksul

kiiresti muutunud ja aktuaalseks on muutunud lokaalse elektrienergia tootmine taastuvatest allikatest.

Lisaks on kliimamuutustest tulenevalt riiklik energiastrateegia suunatud tuule ja päikeseenergia järjest

suuremale tarbimisele. Kuna planeeringuala on altkaevandatud, ei ole sinna võimalik rajada hooneid,

kuid võimalik on rajada kergete konstruktsioonidega rajatisi, nagu seda on päikeseenergiajaamad.

Tulenevalt eelmärgitud piirangutest, võimalustest ja energiamajanduse eesmärkidest on kõige

mõistlikum maakasutuse lahendus päikeseenergiajaama(de) rajamine.

Käesolevaga soovime teada Teie arvamust Jõhvi linna Sompa tänava päikeseenergiajaama

detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamise (vt lisa 3)

osas. Palun vastata mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jekaterina Prudnikova

GIS spetsialist

5330 0565

[email protected]

Lisad: 1. Jõhvi Vallavalitsuse korralduse „Jõhvi linna Sompa tänava päikeseenergiajaama

detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine“ eelnõu;

2. Planeeritava maa-ala skeem;

3. Detailplaneeringu KSH eelhinnang;

4. Planeeritava maa-ala eskiisjoonis.