Otsus

Töö nr. EP-2505-1, Üksikelamu, Kõdimäe, Kasaritsa küla, Võru vald, Võru maakond eelprojekt, Edepol OÜ, Mai 2025

1

ÜKSIKELAMU

Kõdimäe, Kasaritsa küla, Võru vald, Võru maakond

Ehitusprojekt

Koostas: Edepol OÜ Raudtee tn. 35, Võru linn Äriregistri kood: 10697137 Reg. nr. EE00730 Esindaja: Hr. Virgo Eiche, tel. +372 503 1201 [email protected] Tellija: Tauri Tubli, tel. +372 55516157 Olevi tn. 31-43, Võru linn [email protected] Töö nr. EP-2505-1

Mai 2025

Töö nr. EP-2505-1, Üksikelamu, Kõdimäe, Kasaritsa küla, Võru vald, Võru maakond eelprojekt, Edepol OÜ, Mai 2025

2

1. SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 5

2. ÜLDOSA .................................................................................................................................... 6

2.1 Asendiplaaniline lahendus ......................................................................................................... 6

2.2 Vertikaalplaneering ................................................................................................................... 6

2.3 Sademevee käitlemine ............................................................................................................... 7

2.4 Ehitusgeoloogilised tingimused ................................................................................................. 7

2.5 Arhitektuurne lahendus ja hoone ruumiprogramm ...................................................................... 7

2.6 Hoone akustikale esitatavad nõuded .......................................................................................... 7

2.7 Eeskirjad. Määrused. Ehitustööde organiseerimine. Järgitavad dokumendid ja nõuded................ 7

2.8 Ehitustööde kvaliteedinõuded .................................................................................................... 8

2.9 Ehitusplatsi üleandmine........................................................................................................... 12

2.10 Ehitustööde tegemine ............................................................................................................ 12

2.11 Ehitusmaterjalid ja tooted ...................................................................................................... 13

2.12 Ehitusmaterjalide kaitse ja ladustamine .................................................................................. 13

2.13 Proovid ja näited ................................................................................................................... 13

2.14 Projektlahenduste muutmine .................................................................................................. 13

2.15 Kaetud tööde aktid ................................................................................................................ 13

2.16 Ehitamise dokumenteerimisest............................................................................................... 14

3. HOONETE KONSTRUKTSIOONID ja VIIMISTLUS.............................................................. 14

3.1 Vundamendid / põrandad: ....................................................................................................... 14

3.2 Välisseinad: ............................................................................................................................ 15

3.3 Siseseinad: .............................................................................................................................. 15

3.4 Vahelaed: ................................................................................................................................ 15

3.5 Avatäited: ............................................................................................................................... 15

3.6 Katuslagi: ............................................................................................................................... 16

4. ERIOSAD................................................................................................................................. 16

4.1 Elektrivarustus: ....................................................................................................................... 16

4.2 Vesi ja kanalisatsioon: ............................................................................................................. 17

4.2.1 Veevarustus ...................................................................................................................... 17

4.2.2 Kanalisatsioon .................................................................................................................. 17

4.3 Küte ja ventilatsioon: .............................................................................................................. 17

Maakontuuri kirjeldus: .............................................................................................................. 18

Seadmete asukohad: .................................................................................................................. 18

Hoone soojuskoormus, maasoojuspumba võimsus: .................................................................... 18

Soe tarbevesi: ............................................................................................................................ 18

Küttesüsteemi reguleerimine, juhtimine: .................................................................................... 18

Torustike materjal: .................................................................................................................... 18

Arvutuslikud õhuvahetuse määrad ruumitüüpide kaupa: ............................................................. 19

Ventilatsiooni summaarsed õhuhulgad: ...................................................................................... 19

Õhu puhastamise ja soojendamise viis: ...................................................................................... 19

Töö nr. EP-2505-1, Üksikelamu, Kõdimäe, Kasaritsa küla, Võru vald, Võru maakond eelprojekt, Edepol OÜ, Mai 2025

3

Õhuhaarete ja väljavisete tüüp ja asukoht:.................................................................................. 19

ventilatsiooniseadme põhiparameetrid: ...................................................................................... 19

Õhujaotuse viis ja põhimõtted, sh „mustad“ ruumid: .................................................................. 19

Õhuhulkade reguleerimine: ....................................................................................................... 20

5. TULEKAITSEABINÕUD ........................................................................................................ 20

5.1 Üldandmed ............................................................................................................................. 20

5.1.1 Projekteerimistöö piiritlus ................................................................................................. 20

5.1.2 Alusdokumendid .............................................................................................................. 20

5.2 Tuleohutuse tagamise põhimõtted ............................................................................................ 21

5.2.1 Tuleohutuskujad ............................................................................................................... 21

5.2.2 Kande- ja tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivusajad ....................................................... 21

5.2.3 Põlemiskoormus ............................................................................................................... 21

5.3 Tuletundlikkus ........................................................................................................................ 21

5.4 Evakuatsioonilahendus ............................................................................................................ 22

5.4.1 Evakuatsiooniväljapääsud ................................................................................................. 22

5.4.2 Pääsud keldrisse, pööningule, katusele .............................................................................. 22

5.5Tuleohutuspaigaldised .............................................................................................................. 22

5.5.1 Tulekahjusignalisatsioon ................................................................................................... 22

5.5.2 Autonoomne tulekustutussüsteem ..................................................................................... 22

5.5.3 Piksekaitse ....................................................................................................................... 22

5.5.4 Suitsueemaldamine ........................................................................................................... 23

5.6 Tehnosüsteemide tuleohutus .................................................................................................... 23

5.6.1 Ventilatsiooniseadmete tuleohutus .................................................................................... 23

5.6.2 Kütteseadmete tuleohutus ................................................................................................. 23

5.7 Päästemeeskonna juurdepääs ehitisele ..................................................................................... 24

5.8 Väline tulekustutusvesi ............................................................................................................ 24

6. KESKKONNAKAITSE ................................................................................................................ 24

7. TÖÖOHUTUS JA TERVISHOID ................................................................................................. 25

8. ENERGIATÕHUSUS ................................................................................................................... 25

9. HOOLDUSJUHEND .................................................................................................................... 25

Töö nr. EP-2505-1, Üksikelamu, Kõdimäe, Kasaritsa küla, Võru vald, Võru maakond eelprojekt, Edepol OÜ, Mai 2025

4

GRAAFILINE OSA

1. Põhikorruse plaan

2. Katuseskeem

3. Lõige 1-1

4. Vaade põhjast

5. Vaade lõunast

6. Vaade idast

7. Vaade läänest

8. Asendiplaan

Töö nr. EP-2505-1, Üksikelamu, Kõdimäe, Kasaritsa küla, Võru vald, Võru maakond eelprojekt, Edepol OÜ, Mai 2025

5

SELETUSKIRI Üksikelamu ehitusliku projekti juurde

Kõdimäe, Kasaritsa küla, Võru vald, Võru maakond

1. SISSEJUHATUS Projekteeritav objekt asub Võru maakonnas, Võru vallas, Kasaritsa külas, Kõdimäe kinnistu katastritunnustega 91701:001:1663. Krundi pindalaks on 5511 m². Projekteeritava üksikelamu ehitusalune pind on 258,7 m². Ehitusprojekt on koostatud Tauri Tubli tellimisel ja tema poolt koostatud ruumiprogrammile.

Projekti koostamisel on lähtutud järgnevatest normidest ja määrustest:

 Projekteerimistingimused nr. 2511802/0479

 EPN (Eesti Projekteerimisnormid)

 Ehitusseadustik

 Majandus- ja taristuministri 21.07.2015 määrusest nr. 97 “Nõuded

ehitusprojektile”

 Eesti standardi EVS 832:2017 “Hoone ehitusprojekt” nõuded

 Eesti standard EVS 932:2017 “Ehitusprojekti kirjeldus. Osa 1: Eelprojekti

seletuskiri” Majandus- ja taristuministri 30.03.2017 määrus nr. 17

“Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele”

 Majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrusest nr. 85 “Eluruumile

esitatavad nõuded”

 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 27.12.2002 määrusest nr. 71 “ Eri

liiki ehitiste ehitamise tehnilistele dokumentidele esitatavad nõuded”

 Müra normtasemed elu- ja puhkelala, elamutes ning ühiskasutusega

hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid (Vastu võetud 04.03.2002 nr 42)

Töö nr. EP-2505-1, Üksikelamu, Kõdimäe, Kasaritsa küla, Võru vald, Võru maakond eelprojekt, Edepol OÜ, Mai 2025

6

2. ÜLDOSA Käesoleva projekti seletuskiri, joonised jm projektiga seotud dokumendid moodustavad ühtse terviku ning neid tuleb käsitleda koos. Kui need ei võimalda üheselt määratleda tööliigi ulatust/ ehituslikku teostatavust või nende vahel ilmnevad vastuolud, peab Töövõtja enne tööde teostamist pöörduma kirjalikult Projekteerija, inseneri või Tellija poole täiendava informatsiooni hankimiseks.

Ehitaja peab tajuma hoone terviklikkust ning teostama ehitustööd loogilises järjekorras, arvestades ilmastikuolusid, ehitusfüüsikalisi ja -tehnilisi nõudeid.

Ehitaja peab omama piisavat kvalifikatsiooni ning olema kursis kõikide ehitusel kasutatavate ehitusmaterjalide ja -konstruktsioonide paigaldus- ja käsitlusjuhenditega. Need tuleb hankida ehitusmaterjalide, -konstruktsioonide tootjatelt või tarnijatelt. Kasutatavatel materjalidel või nende pakenditel/saatedokumentidel peab olema märge, mille alusel on võimalik kontrollida toodete vastavust kehtivatele nõuetele/projektile.

Enne ehituse töövõtulepingu sõlmimist Tellijaga kohustub Ehitaja esitama Tellijale kirjaliku nimekirja projektis esinevate vastuolude, vigade (kaasa arvatud tööde mahud), ebakõlade ja muudatusettepanekute kohta. Pärast ehituse töövõtulepingu allkirjastamist Ehitaja poolt eeldatakse, et:

a) ta on piisavalt tutvunud projektiga;

b) kontrollinud projektis esitatud töömahtusid;

c) võrrelnud tabelites, skeemidel ja plaanidel esitatud dimensioone;

d) tal ei ole selle teostatavuse/lahenduste õigsuse ning tööde mahtude suhtes pretensioone.

Hiljem avastatud erinevused ja ehitaja töövõtetest/tehnoloogiatest sõltuvad tegelikult vajalike materjalide kogused ei anna õigust pretensioonide esitamiseks.

2.1 ASENDIPLAANILINE LAHENDUS

Hoone ehitusprojekti koostamisel lähtuti Ehitusseadusega kehtestatud ehituskeelualast ehk 4,0meetrit krundi piirist. Ehituse valmimisel vastab hoone tulepüsivusklassile TP 3; tuldkartev. Vastavalt Tellija soovitud ruumiprogrammile on see jaotatud ühele korrusele. Hoonele paigaldatakse vihmaveesüsteem ning sadeveed juhitakse krundi põhja- ja lõunaküljele ning immutatakse omal krundil. Sadevee juhtimine naaberkinnistule on keelatud. Rajatakse madalhaljastus.

2.2 VERTIKAALPLANEERING

Vertikaalplaneeringu koostamisel võetakse aluseks olemasolev reljeef ja sadevee omal kinnistul immutamiseks vajalikud kalded. Naaberkinnistutele sadevett ei juhita. Kinnistu piiridel säilivad olemasoleva maapinna kõrgusmärgid. Projekti vertikaalplaneeringu lahenduse koostamisel lähtutakse sellest, et piki- ja põikkallete resultant oleks vähemalt 1.5% (EVS 843:2016 punkt 7.1.1).

Töö nr. EP-2505-1, Üksikelamu, Kõdimäe, Kasaritsa küla, Võru vald, Võru maakond eelprojekt, Edepol OÜ, Mai 2025

7

2.3 SADEMEVEE KÄITLEMINE

Sajuvee juhtimine olmereoveekanalisatsiooni ei ole lubatud. Sademed immutatakse pinnasesse oma kinnistu piires.

2.4 EHITUSGEOLOOGILISED TINGIMUSED

Lähtudes ehitusgeoloogilistest tingimustest on ette nähtud hoone vundeerimine lintvundamendile.

2.5 ARHITEKTUURNE LAHENDUS JA HOONE RUUMIPROGRAMM

Kavandatav üksikelamu on projekteeritud lihtsa plaanilahendusega 1-korruselise kelpkatusega põhihoonena. Ühepereelamu (KM = ±0.00 = 164,40) peasissepääs paikneb hoone idapoolsel küljel. Hoone põhikorruse moodustab esik, koridor, tehnoruum, WC, köök/elutuba, vannituba, pesuruum ja 3 magamistuba + garderoob kogupinnaga 132,4 m².

2.6 HOONE AKUSTIKALE ESITATAVAD NÕUDED

Välispiirde konstruktsioon on Bauroc ECOTERM+ välisseinaplokkidest laiusega 375mm koos õhekrohvsüsteemi terviklahendusega. Välise müra täiendavaks tõkestamiseks mingeid lisameetmeid ei tarvitata. Konstruktsioon vastab EPN.16.1 punkt 2.1 (Heliisolatsiooninõuded ehitise sisepiiretele) nõuetele. Õhumüra isolatsiooni indeks jääb alla 45dB. Kõik hoone sisesed müraallikad, nagu ventilatsioonitorud ja kommunikatsioonid isoleeritakse nõuetekohaselt.

2.7 EESKIRJAD. MÄÄRUSED. EHITUSTÖÖDE ORGANISEERIMINE. JÄRGITAVAD DOKUMENDID JA NÕUDED.

Ehituse käigus tuleb kinni pidada Eesti Vabariigi territooriumil asjasse puutuvatest seadusandlusest, määrustest, eeskirjadest ja selleks volitatud ametiisikute ettekirjutustest.

Töövõtja peab järgima kõiki materjalide tarnijate poolt toote kasutamiseks esitatud tingimusi.

Ehitaja on kohustatud järgima ehitustegevusel kõiki jooniseid ja kirjalikke juhendeid, samuti kehtivaid määrusi ja seadusi (näiteks kohaliku omavalitsuse määruste kogu).

Ehitusel tuleb korraldada tehniline järelvalve. Kvaliteedi eest peab vastutama iga töövõtja. Omal erialal vastutuse ulatus on vaja fikseerida töölepingutes. Ehitustööde lõpptulemuseks peab olema projektijärgne ja ekspluatatsiooniks valmis hoone koos heakorrastusega.

Ehitustöödel tuleb jälgida ohutustehnika nõudeid. Ohutuse eest vastutab täielikult ehituse töövõtja. Kõik ehitusplatsil töötavad inimesed peavad olema instrueeritud ohutustehnika nõuetest. Ehituskrundil peab olema tuletõrjemasinate juurdesõidu

Töö nr. EP-2505-1, Üksikelamu, Kõdimäe, Kasaritsa küla, Võru vald, Võru maakond eelprojekt, Edepol OÜ, Mai 2025

8

võimalus. Ajutiste ehituste paigaldamine ja ehitusmaterjalide ladustamine toimub kinnistu piirides kokkuleppel kinnistu valdajaga, kes tagab ehitusaegse elektri ja vee vastavalt Töölepingus fikseeritud tingimustele.

Ehitustööd tuleb teha Hea Ehitustava (ET -1 0207-0068) kohaselt ja vastavalt:

 Eesti Vabariigis kehtivate seadustele, määrustele, otsustele;

 Eesti Vabariigis kehtivatele normidele ja standarditele;

 kohaliku võimu määrustele, juhenditele;

 muudes projektis mainitud normidele;

 materjalide ja seadmete paigalduseeskirjadele ja juhistele

2.8 EHITUSTÖÖDE KVALITEEDINÕUDED

Avatäited:  Akende ja uste veepidavus peab vastama -klass 7A, vastavalt EVS-EN

12208:2003.

 Akende ja uste õhuläbilaskvus peab vastama- klass 4, vastavalt EVS-EN

12207:2016

 Akende ja uste vastupanu tuulekoormusele peab vastama- C3, vastavalt

EVSEN 12210:2016.

 Klaasfassaadide õhu läbilaskvus vastavalt standardile EVS-EN 12153;

klassifikatsioon:AE. Veepidavus vastavalt standardile EVS-EN 12155,

klassifikatsioon:RE 1200. Vastupidavus tuulekoormusele vastavalt standardile

EVS-EN 12179, klassifikatsioon: projekteeritud koormus ±2,0 kN/m2;

ohutuskoormus ±3,0 kN/m2.

 Nõuded klaasile, sulustele jne. vt EVS-EN 1627:2011.

 Klaaspaketid peavad vastama standardile SFS 4704 või E0332, pr. EN 1279.

Ülejäänud küsimustes akende osas on aluseks Tarindi RYL 2010 p. 1242

Aknad.

 Uksed peavad vastama standarditele SFS 4434 ja SFS 4487. Välisuksed ja

Sisetööde RYL 2013.

 Uste ja akende paigaldamisel lähtuda Tarindi RYL 2010 p.731 Akende ja uste

paigaldamine ja p.911 Soojustamine toodud nõuetest.

Töö nr. EP-2505-1, Üksikelamu, Kõdimäe, Kasaritsa küla, Võru vald, Võru maakond eelprojekt, Edepol OÜ, Mai 2025

9

Nõuded puidule:

 Puittarindid valmistatakse ja paigaldatakse kehtivate või seletuskirjas mainitud

määruste, normide ning hea ehitustava kohaselt, järgides vastavate

ametiisikute ja projekteerija nõudeid.

 Puitkonstruktsioonide valmistamisel, paigaldamisel, materjali valikul ja

järelvalvel lähtuda Ehitustööde üldistest kvaliteedinõuetest (TarindiRYL 2000

Kande- ja piirdetarindid) ja EVS-EN 1995-1-1:2009 Eurokoodeks

5:"Puitkonstruktsioonide projekteerimine - Osa 1-1: Üldist. Üldreeglid ja

reeglid hoonete projekteerimiseks".

 Kasutatav puitmaterjal peab vastama vähemalt kvaliteediklassi C, nähtavale

jäävates osades vähemalt kvaliteediklassi B nõuetele

 Saematerjal peab kuuluma vähemalt tugevusklassi C18 (EVS-EN 14081-

1:2006 "Puitkonstruktsioonid. Nelinurkse ristlõikega tugevussorditud

ehituspuit. Osa1: Üldnõuded"); siseruumides kasutatav puit kuulub

kasutusklassi 1, välikeskonnas ja katusesoojustuse gabariidis olev puitmaterjal kasutusklassi 3. Konstruktiivselt kasutatav puit peab kuuluma tugevusklassi

C24.

 Kasutatava saematerjali mõõtmetolerantsid peavad jääma standardis EVS-EN

336:2003 "Structural timber - Sizes, permitted deviations" toodud väärtuste

raamesse

 Saetud ja mõõtu lõigatud ning ka profileeritud voodrilaudade

valmistolerantsid peavad vastama TarindiRYL 2010 esitatud nõuetele.

 Lauad tuleb transpordi ja säilitamise ajal kaitsta märjakssaamise,

määrdumise, päikesevalguse, maapinna niiskuse, löökide ja kriimude eest.  Puit peab olema kuivatis kuivatatud, puidu niiskus peab olema 15±3%.  Puitmaterjali kujutäpsus peab olema selline, et võimalikud muutused (näiteks

külje või serva kõverus, kaardumus või kumerus) ei raskendaks puidu

kinnitamist ning välimuselt ühtlase pinna saamist.  Valmis välisvoodril ei tohi olla rebendeid, töötlemispragusid, häirivaid

kriimustusi ja tööriistajälgi, väljaulatuvaid kinnitusvahendite päid ega muid

voodri tugevust vähendavaid ja/või välimust rikkuvaid vigu.  Maapinnaga või betooniga kontaktis olevates puittarindites kasutatakse

P8/HC4 (EVS-EN 351-1:2007) ehk A (NTR).  Puittarindite toetamisel raudbetoon- ja kivikonstruktsioonidele paigaldatakse

toepinna alla mittemädanev niiskustõkend.  Kinnitusvahendite suurus, tugevus, kogus ja muud omadused peavad olema

sellised, et kinnitusvahendid taluvad neile pandud koormusi.

Kinnitusvahendid ei tohi alandada puitmaterjali kvaliteeti.  Kruvide pikkus peab olema selline, et nende sisseulatus kinnitusalusesse

tagab voodrilaudade piisava kinnituse ja et need ulatuksid alustarindisse

vähemalt voodri 1,5kordse paksuse võrra.  Kruvid ei tohi põhjustada voodrilaudade lõhenemist.

Töö nr. EP-2505-1, Üksikelamu, Kõdimäe, Kasaritsa küla, Võru vald, Võru maakond eelprojekt, Edepol OÜ, Mai 2025

10

 Laudise kinnitamiseks kasutada kruvisid (mitte naelu), millede keskonnaklass

on vähemalt C3 (kui ei ole joonisel määratud teisiti).  Kui kruvi on laua otsale lähemal kui 70mm või tapi kohas, puurida enne

kruvimist kinnitusavad, et vältida lõhenemist.

Muud nõuded:

 Kiviplokkidest vaheseinte ladumisel juhinduda Tarindi RYL 2010 p.513

Plokkmüüritööd toodud nõuetest. Tellismüüritöödel tuleb juhinduda Tarindi

RYL 2010 p.511 tellismüüritööd toodud nõuetest.

 Maalritööd tuleb teostada silmas pidades Maalritööde RYL 2012 toodud

nõudeid.

Siseseinte plaatimine:

 Plaatimistööd tuleb teostada vastavuses Sisetööde RYL 2013 p.74 toodud

nõuetest.

Põrandate ehitus:

 Põrandate paigaldamisel jälgida Sisetööde RYL 2013 p. 75 toodud nõudeid.

Konstruktsioonide soojustamine:

 Soojustamisel järgida Tarindi RYL 2010 p.911 Soojustamine toodud nõudeid.

Helisummutustööd:

 Helisummutustööde teostamisel lähtuda Tarindi RYL 2010 p.912

heliisolatsioonitööd toodud nõuetest

Üldised nõuded ehitustöödele:

 Ehituse peatöövõtja peab tajuma käesoleva hoone terviklikkust ja oma

tegevuse loogilisust, et garanteerida ehituse kvaliteet. Projekti joonised,

seletuskiri ja spetsifikatsioonid moodustavad terviku ja neid tuleb käsitleda

koos. Käesolevat arhitektuurse osa köidet tuleb käsitleda ka koos teiste antud

objekti ehitusprojekti osadega. Ehitaja peab tagama projektis kirjeldatud

hoone valmimise ilma komplikatsioonideta. Kõikidest tekkivatest küsimustest

ja ehituslikest konfliktidest peab Ehitaja koheselt teavitama Projekteerijat

edasiste juhiste saamiseks.

Töö nr. EP-2505-1, Üksikelamu, Kõdimäe, Kasaritsa küla, Võru vald, Võru maakond eelprojekt, Edepol OÜ, Mai 2025

11

 Kõikide materjalide ja konstruktsioonide kasutamisel peab ehitaja kursis

olema vastavate paigaldus- ja käsitlusjuhenditega. Tehtavad tööd ja

kasutatavad materjalid peavad vastama toote valmistaja poolt toote

paigaldamiseks antud juhistele. Need tuleb vajadusel hankida materjalide ja

konstruktsioonide tootjatelt või müüjatelt.

 Kõikide toodete ja materjalide näidised kooskõlastada Projekteerija ja

Tellijaga. Projekti koostamisel on arvestatud ehituskirjelduses nimetatud

toodetega; tooteid võib asendada samaväärsega (kusjuures toote

samaväärsust tõestab ehituse töövõtja); asendus võib toimuda ainult

vastavate tehniliste andmete, kestvuse, ekspluatatsiooni ja ekspluatatsiooni

kulutuste jne võrdluse alusel. Asendustoodete visuaalsed ja mõõdetavad

parameetrid peavad olema samaväärsed või paremad; toote muutus toob

kaasa projekti muudatuse ja tuleb kooskõlastada Projekteerija ja Tellijaga

projekti järelvalve käigus.

 Hoone ehitusel kasutatavad materjalid peavad vastama projektis neile

esitatud kvaliteedinõuetele. Kasutatavatel materjalidel, nende pakenditel või

saatedokumentidel peab olema märge, mille materjalide kvaliteet on tõdetav

või tuleb need andmed teatada muul viisil ehitajale. Töötingimusi ja muid

töötegemist mõjutavaid asjaolusid tuleb enne tööde alustamist hästi

kontrollida ja vajadusel turvata.

 Tellijale ja Projekteerija autorijärelvalve faasis tuleb teatada see moment,

millal kasutatud materjalide kvaliteedis ja erinevate tööoperatsioonide õiges

teostusviisis saab veenduda, enne kui need varjatakse teiste

konstruktsioonide poolt.

 Hoone ehituskulude määramisel ja ehitustöödel lähtuda käesolevast

seletuskirjast ja joonistest, samuti käesoleva objekti teiste projekti osade

joonistest, spetsifikatsioonidest ja seletuskirjadest. Vastuolude ilmnemisel

käesoleva seletuskirja ja arhitektuurse või mistahes muu projekti osa jooniste

ja spetsifikatsioonide vahel tuleb viivitamatult teavitada sellest projekteerijat

ja projekteerimise projektijuhti. Käesoleva hoone ehituse kvaliteedile

esitatavate nõuete aluseks on Soome Standardiseerimisliidu (SFS)

ehitusstandardid, Soome Ehitusteabe Fondi poolt koostatud Ehitustööde

üldised kvaliteedinõuded RYL 2010, RT juhendkaardid, Kvaliteedi aluseks on

ka LVI RYL 2002 I ja II osa. Samuti Sisetööde RYL 2013, Maalritööde RYL 2012,

InfraRyl 2010 I osa, Infra RYL 2006 II osa, betooni- ja betoonitööde normid By,

Soome Ehitusinseneride Liidu normid ja juhendid RIL, Soome

Betoonpõrandate ühingu juhendid BLY, LVI-, ST-, Ratu- juhendkaardid,

Standardid EVS, EVS-EN, EVS-EN ISO, ISO, Saksa normid DIN, DVS, Saksa

Ehitusinfo jt.

Töö nr. EP-2505-1, Üksikelamu, Kõdimäe, Kasaritsa küla, Võru vald, Võru maakond eelprojekt, Edepol OÜ, Mai 2025

12

 Uute ehitusosade ja konstruktsioonide puhul on RYL 2010 nõuete täitmine

kohustuslik. Olemasolevate ehitusosade või konstruktsioonide remonttööde

teostamisel tuleb lähtuda RYL 2010 nõuetest niivõrd kui see on

ehitustehniliselt võimalik.

 Lisaks eeltoodule on tööde teostamisel kohustus täita kõigi ehitusmaterjalide

ja konstruktsioonide tootjate kirjalike juhiseid, sh. paigaldusjuhiseid. Kui

eelpool loetletud juhised lähevad vastuollu RYL 2010 nõuetega on viimased

ülimuslikud.

 Ehituse peatöövõtu pakkumisel peab ehitaja detailselt välja tooma

pakkumises arvestatud töömahu kõik erinevused projektist ning

platsiolukorrast tulenevad lisatööde vajadused tagamaks korrektse ehituse

peatöövõtu lepingu sõlmimise.

 Vastavalt Ehitusseadusele peavad tehtavad Ehitustööd vastama Heale

Ehitustavale (ET -1 0207-0068)

2.9 EHITUSPLATSI ÜLEANDMINE

Enne ehitustööde algust tuleb töövõtja(te)l kohale kutsuda projekteerija ja tellija või nende esindajad ning täpsustada kontrollmõõtmistega projekteeritava hoone kõrgusmärke, gabariitmõõte ning asukohta.

2.10 EHITUSTÖÖDE TEGEMINE

Juhul, kui töödokumentatsioonis puudub selgitus montaaži või materjali kohta, tuleb juhinduda kehtivatest ehitusnormidest ja üldiselt kasutusel olevatest töömeetoditest. Enne tööde alustamist peab Töövõtja veenduma, et tööd saab teha vastavalt projektdokumentatsioonile.

Töövõtja peab esitama Tellijale omapoolse garantiiaja antud objekti ehitustöödele üldiselt ning vajadusel üksikutele tööliikidele (niiskuskaitse tööd, …) ja seadmetele ja/või toodetele eraldi.

Ehitustegevus ei välju krundi piiridest. Ohtlikesse kohtadesse panna välja hoiatussildid ja liikumistõkked. Suuremõõtmeliste detailide kohalevedu kooskõlastada liiklusametiga, võimaluse korral seada tarnete ajagraafik vastavusse liiklustihedusega ümbritsevatel tänavatel. Garantiiajal ilmnenud vead, puudused ja häired parandatakse lepingu kohaselt.

Töö nr. EP-2505-1, Üksikelamu, Kõdimäe, Kasaritsa küla, Võru vald, Võru maakond eelprojekt, Edepol OÜ, Mai 2025

13

2.11 EHITUSMATERJALID JA TOOTED

Kõik ehitusmaterjalid ja tooted peavad olema varustatud saatelehe või valmistaja kaaskirjaga/sertifikaadiga, mis tõestavad nende vastavust projektdokumentatsioonis nõutud ja Ehitaja poolt tellitud materjalidele. Kõik kasutatavad materjalid peavad olema põhimõtteliselt uued.

Tooted peavad olema markeeritud, terved ja kvaliteetsed ning vastama neile esitatud nõuetele.

Töövõtja võib Tellija ja Ehitusjärelvalve nõusolekul vahetada ehitusmaterjale ja tooteid tingimustel, et nende kvaliteet ja tugevusomadused ei ole halvemad projektis ettekirjutatust. Kahtluse korral on Töövõtjal õigus pöörduda Projekteerija poole vastavate asenduste kooskõlastamiseks.

2.12 EHITUSMATERJALIDE KAITSE JA LADUSTAMINE

Ehitusplatsile toodud materjalid ja tooted ladustatakse ja kaitstakse valmistaja ettekirjutuste järgi, et vältida nende riknemist või muid kahjustusi.

2.13 PROOVID JA NÄITED

Vajaduse korral võib Tellija, Ehitusjärelvalve või Projekteerija nõuda Töövõtjalt mingi tehnoloogia/ehitustoote proovitöö, näite ja/või katsekeha esitamist.

2.14 PROJEKTLAHENDUSTE MUUTMINE

Töövõtjal on õigus teha projekti muudatusi seda ise finantseerides. Muudatus või korrektuur peab olema projekti koostanud Projekteerija poolt kirjalikult kooskõlastatud.

2.15 KAETUD TÖÖDE AKTID

Ehituse kaetud tööde aktid koostatakse kõikide oluliste, ehitise üleandmise hetkeks kaetud, konstruktsiooniosade kohta. Kindlasti tuleb kaetud tööde aktid koostada järgmiste tarindite osade kohta:

a) isolatsioonikilede paigaldamine;

b) soojustus;

c) betooni armeerimine;

d) konstruktsioonidesse paigaldatavad ankrud ja/või kinnitused;

e) elektri- ja nõrkvoolu kaabeldus ja tooside paigaldamine;

f) vee- ja kanalisatsioonitrasside asukohad;

jne.

Töö nr. EP-2505-1, Üksikelamu, Kõdimäe, Kasaritsa küla, Võru vald, Võru maakond eelprojekt, Edepol OÜ, Mai 2025

14

2.16 EHITAMISE DOKUMENTEERIMISEST

Vabariigi Valitsuse 27. detsembri 2002a. määrus nr. 71; Eri liiki ehitiste tehnilistele dokumentidele esitatavad nõuded; alusel tuleb ehitise dokumentatsioon säilitada alates projekteerimisest kuni ehitise füüsilise olemasolu lõpuni.

Ehituse käigus peab dokumenteerimise tagama ehitusettevõtja, kes kogub ja süstematiseerib kogu ehituse käigus koostatavad dokumendid ja üle kohaliku omavalitsuse ehitusjärelevalve ametnikule enne ehituse kasutusloa saamist.

Eelpoolmainitud määruse järgi on ehituse tehnilised dokumendid:

1) ehitusprojekt ehitusloa saamiseks;

2) ehitusluba;

3) kõik ehitusliku osa ja eriosade tööjoonised ning töökirjeldused;

4) projekti muudatused ja täiendused;

5) ehitise mahamärkimise akt ja kaetud tööde aktid;

6) ehitustööde ja eritööde päevikud;

7) ehitusplatsil peetavate koosolekute protokollid;

8) ehituse vaheetappide ja eritööde vastuvõtu aktid;

9) ehitusmaterjalide- ja konstruktsioonide srtifikaadid;

10) ehitusplatsil tehtud katsetuste ning ehitusplatsilt võetud katsekehade teimimise protokollid;

11) täitejoonised;

12) ehitise kasutamis- ja hooldamisjuhendid;

13) ehituse lõppülevaatuse ja garantiiaja järgse ülevaatuse aktid;

14) dokumendid ehitise kasutusala muutmise kohta;

15) ehitise tehnilise seisundi hindamise ja uuringute dokumendid;

16) ehitise kasutusaegsete remontide ja ümberehituse dokumendid;

3. HOONETE KONSTRUKTSIOONID ja VIIMISTLUS

3.1 VUNDAMENDID / PÕRANDAD:

Üksikelamu kaevatud lintvundamendi süvendid täidetakse tihendatud killustikupadjaga (ca. 200mm). Killustikupadjale valatakse armeeritud raudbetoonist vundamenditaldmik mõõtudega 200x600mm (kõrgus x laius). Vundamenditaldmiku (ülemine kõrgusmärk KM= - 1,000) peale laotakse Fibo 5 Mpa kergplokk laiusega 300mm (ülemine kõrgusmärk KM= ±0,000). Vundamendiseintele tehakse hüdroisolatsioonivööd (SBS – kate või vööphüdroisolatsioon) ning paigaldatakse kinnise booriga soojustusplaat paksusega 100mm (nt. EPS 120 Perimeeter või analoogne) horisontaalselt ja vertikaalselt kaldega vundamendiseintest eemale.

Töö nr. EP-2505-1, Üksikelamu, Kõdimäe, Kasaritsa küla, Võru vald, Võru maakond eelprojekt, Edepol OÜ, Mai 2025

15

Ühepereelamu põhikorruse põrand (ülemine kõrgusmärk KM= ±0,100), rajatakse tihendatud täitekruusa (200mm) ja paigaldusliiva (20mm) kihile. Paigaldatakse kolmes kihis (100mm + 100mm + 100mm) soojustusplaadid EPS 120 100mm. Soojustusplaatide peale paigaldatakse niiskustõkkeks kile ning valatakse armeeritud aluspõrand raudbetoonist (100 mm) koos põrandaküttekontuuriga. Lõppviimistluskihiks täispuitparkett / ker. põrandaplaat. Vundamendi maapealses ehk nähtavas osas paigaldatakse õhekrohvsüsteem. Tähised joonisel vastavalt VU ja P1.

Põranda arvutuslik soojajuhtivus U=0,11 W/m²K.

3.2 VÄLISSEINAD:

Üksikelamu välisseinad laotakse Bauroc ECOTERM+ välisseinaplokkidest paksusega 375mm. Lõppviimistluseks õhekrohvsüsteemi terviklahendus. Tähis joonisel VS.

Välisseina arvutuslik soojajuhtivus U=0,18 W/m²K.

3.3 SISESEINAD:

Üksikelamu siseseinad rajatakse Bauroc ELEMENT vaheseinaplaatidest laiusega 150mm. Siseseinad krohvitakse ja/või pahteldatakse mõlemapoolselt ning paigaldatakse lõppviimistluskiht vastavalt Tellija soovile.

3.4 VAHELAED:

Üksikelamu vahelae moodustavad ogaplaatühendustega katuse valmisfermid koos puistevilla kihiga ca. 600mm. Fermidest allapoole paigaldatakse teibitud kujul aurutõkkekiht (aurutõkkekangas / PIR soojustusplaat), seejärel õhkvaheks puitroovitus 25x100mm või metallkarkassil põhinev ripplaekonstruktsioon ning 2x kipsplaat (alumiste ja pealmiste kipsplaatide piki ja ristivuugid nihkes ning plaatide ühenduskohad liimitud kujul) koos siseviimistluskihtidega (pahtel + värv).

Tähis joonisel VL.

Vahelae arvutuslik soojajuhtivus U=0,07 W/m²K.

3.5 AVATÄITED:

Aknad ja uksed PVC materjalist, 3-kihilise klaaspaketiga (väljast ja seest tavaklaas), väljast ja seest tumehalli värvi. Aknalauad täispuidust. Veeplekid akendele plekist, värvus - tumehall. Akende valikul lähtuda Tootjapoolsetest akende soojusjuhtivusarvudest ehk akende minimaalne U-väärtus =0,93 W/m²K. Vajadusel võtta tarvitusele ülekuumenemisvastased meetmed – akende katmine ruloodega, akende avatavus vähemalt 10%.

Töö nr. EP-2505-1, Üksikelamu, Kõdimäe, Kasaritsa küla, Võru vald, Võru maakond eelprojekt, Edepol OÜ, Mai 2025

16

3.6 KATUSLAGI:

Katuse kandekonstruktsioon koosneb tehases valmistatud ogaplaatühendusega katuse valmisfermidest. Sarikate peale paigaldatakse diffuusne aluskate, mis kinnitatakse sarikatega samasuunaliselt 25x50mm-ste distantsliistudega. Distantsliistu peale, risti sarikatega paigaldatakse puitroovitus 50x50mm. Roovituse samm ja tihedus vastavalt katusekatte tootjapoolsete juhendite järgi. Katuse kalle 25°. Katusekatteks katusekivi, värvus tumehall. Tähis joonisel K.

Katuse räästad ehitatakse hööveldatud saematerjalist ja värvitakse tumehalliks. Katusetuulutuse tagamiseks jäetakse räästalaudadele õhkvahed minimaalselt 8mm. Hoonele paigaldatakse tumehalli värvi sadeveesüsteem.

4. ERIOSAD

4.1 ELEKTRIVARUSTUS:

Elektriliitumine on krundil olemas. Elektrikilp paikneb krundi läänenurgas, Rõuge – Verijärve tee ääres. Välisvõrgud projekteeritakse vastavalt tehnilistele tingimustele. Hoonevälised liinid ehitada maakaablitega pinnases. Elektrivarustuse pingesüsteem – 380/220 V on maandatud TN-S süsteemis. Hoonesse paigaldada jaotuskilp vajaliku arvu kaitselülititega. Kõikides sisepaigaldistes peavad juhtmed ja kaablid olema vasksoontega. Kõik juhtmed, kaablid, nõrkvoolujuhtmed, jms peavad olema PVC isolatsiooni ja kestaga, arvestatud juhi temperatuurile vähemalt 65ºC. Valgustite, pistikupesade, kütteseadmete, ventilatsioonisedmete või teiste jõuseadmete jaotusliinide ehitamiseks kasutatud kaablitel peab olema eraldi maandusjuht (kui seadme isolatsiooniklass ei luba kasutada teist juhistikku). PVC- isolatsiooniga kaablid ja juhtmed peavad olema vähemalt 660V isolatsiooniklassiga. Ei tohi kasutada kaableid ja juhtmeid soonte ristlõikega vähem kui 1,5mm². Juhtmed ja kaablid paigaldatakse peidetuna seintesse, vajadusel paigaldada kaablid põrandasse kaitsetorudesse. Ühe- või kahepooluselised lülitid ja ühefaasilised pistikupesad peavad olema nimiandmetega vähemalt 10 A, 250 V. Kilbid – tsingitud metallplekist või plastist, lukustatava esiuksega, värvitud. Kilpide kaitseaste peab olema vähemalt IP 23. Kilbid paigaldada nii, et aparaatide käepidemete kõrgus põrandast on diapasoonis 1400-1900 mm. Kõik valgustid peavad olema komplekteeritud standardsete klemmliistudega 5x2,5 mm². Eelistatult kasutada II klassi valgusteid, valgusti kaitseaste peab vastama keskkonnatingimustele. TV tarbeks paigaldada koos elektrijuhtmestiku montaaziga ka TV kaablid, pistikupesad paigaldada võimalusel blokki tugevvoolu pistikupesadega. Elektrivarustuseks koostatakse eraldi elektriprojekt.(ei ole käesoleva tööga lahendatud).

Töö nr. EP-2505-1, Üksikelamu, Kõdimäe, Kasaritsa küla, Võru vald, Võru maakond eelprojekt, Edepol OÜ, Mai 2025

17

4.2 VESI JA KANALISATSIOON:

4.2.1 Veevarustus Veevarustuse projekteerimisel ja ehitamisel lähtutakse Eesti Standardist EVS 835:2022 “ Kinnistu veevärgi projekteerimine”. Veevarustuse ja kanalisatsiooni torustiku kasutusiga on 50 aastat (vastavalt heale ehitustavale). Sanitaartehniliste seadmete kasutusiga on 20 aastat (vastavalt heale ehitustavale). Ühepereelamu veevarustuseks rajatakse välisveetorustik salvkaevust kuni elumajani maaalune veetrass PEM plasttorudest sügavusega -1,80m. Veetorustikud paigaldada põrandate soojustuskihtide sisse. Nii sooja kui ka külma vee torustikud isoleerida kondenseerumise ja soojuskadude vältimiseks. Sisend ehitatakse plasttorust DN32. Sisemised veetorustikud ehitatakse Alupex veetorudest. Veevarustuseks koostatakse vajadusel eraldi projekt (ei ole käesoleva tööga lahendatud).

4.2.2 Kanalisatsioon Kanalisatsioonisüsteemi projekteerimisel ja ehitamisel lähtutakse Eesti Standardist EVS 846: 2021 “Hoone kanalisatsioon” Ühepereelamu kanalisatsioon lahendatakse kinnistu idakülge rajatava kanalisatsiooni septiku ja imbväljakuga. Kanalisatsiooniühendus teostatakse plastiktoruga DN110. Sisemised kanalisatsioonitorud ehitatakse PVC plastkanalisatsioonitorudest Ø110-32 mm. Ühendustel kasutada laugjaid poognaid ja kolmikuid. Torustikud paiknevad vastavalt vajadustele põrandates ja seintes. Kanalisatsiooni väljundile paigaldada puhastuskorgid ja püstikule paigaldada puhastusluuk. Kanalisatsioonitorustike kalded teha väljaviigu suunas: i=0,03% Kanalisatsioonitrassile koostatakse vajadusel eraldi projekt.(ei ole käesoleva tööga lahendatud).

4.3 KÜTE JA VENTILATSIOON:

Maakütte väljaehitamisel on lähtutud standardist RT 50-10755-et Maaküte Talvine välisõhu arvutuslik temperatuur kütte projekteerimisel -25ºC. Kütteperioodi pikkus 220 päeva. Arvutuslikud ruumide temperatuurid +21ºC ( san. ruumides +24ºC ). Hoonet hakkab kütma maaküttel põhinev küttesüsteem. Hoone põrandaküttetorustik on paigaldatud põrandate sisse. Küttesüsteemi juhtimine toimub eraldi ruumide kaupa seintele paigaldatud digitaalsete ruumitermostaatide põhiselt. Küttesüsteem lahendatakse eraldi projektiga ning lisatakse koos projektdokumentatsiooniga Ehitusregistrisse kasutusloa taotlemisel.

Töö nr. EP-2505-1, Üksikelamu, Kõdimäe, Kasaritsa küla, Võru vald, Võru maakond eelprojekt, Edepol OÜ, Mai 2025

18

Maakontuuri kirjeldus: Maaküttetorustik (maakontuur) Uponor PE80 on valmistatud mustast polüetüleenist. Torud on projekteeritud rõhuklassiga PN8 välisläbimõõduga 40 mm. Paigaldussügavus on projekteeritud 1000mm toru alla, paigaldussamm 1000mm, kontuuri pikkus 2x350m.

Seadmete asukohad: Maasoojuspump ja rootorsoojustagastiga ventilatsiooniseade on projekteeritud hoone tehnoruumi.

Hoone soojuskoormus, maasoojuspumba võimsus: Hoone soojuskoormus on arvutuslikult 6000W, sooja tarbevee valmistamise kulu 2000W (ei arvestata maksimaalse võimsuskuluga), projekteeritud maasoojuspumba võimsus on 8000W.

Soe tarbevesi: Sooja tarbevee valmistamine on projekteeritud maasoojuspumba baasil. Projektis on kasutatud 180 liitrise sisseehitatud boileriga maasoojuspumpa

Küttesüsteemi reguleerimine, juhtimine: Küttesüsteemi küttevee temparituuriseade teha lähtuvalt välistemperatuurist (maksimaalselt 40C), sooja vee temperatuuriks reguleerida 55C. Regulatsiooni teostab maasoojuspumba automaatika. Küttesüsteemi tasakaalustamine teha kollektorite rotameetrite ja põrandkütte kollektorite liiniseadeventiilidega.

Torustike materjal: Põrandkütte kontuuriks on projekteeritud peXa tüüpi plastiktoru, põrandkütte kollektorite ühendustorud on projekteeritud evalPex tüüpi torudest varjatult. Tehnilise ruumis on lubatud kasutada jäika õhukeseseinalist pressliitmikega terastoru. Küttesüsteem lahendatakse eraldi projektiga (ei ole käesoleva tööga lahendatud). Ventilatsioonisüsteemi projekteerimisel ja ehitamisel lähtutakse Eesti Standardist: EVS 812-2:2014 “Ehitise tuleohutus. Osa 2. Ventilatsioonisüsteemid ja suitsueemaldus”. Ühepereelamule paigaldatakse soojustagatisega sundventilatsioonisüsteem.

Töö nr. EP-2505-1, Üksikelamu, Kõdimäe, Kasaritsa küla, Võru vald, Võru maakond eelprojekt, Edepol OÜ, Mai 2025

19

Arvutuslikud õhuvahetuse määrad ruumitüüpide kaupa:

Projekteerimisel on arvestatud järgmiste õhuhulkadega ruumitüüpide

kaupa: - dush -15 l/s koht

- wc -10 l/s koht - elutuba/köök +0,5l/sm2, väljatõmme köögist -20l/s

- magamistuba +0,7l/sm2

- esik, garderoob -5l/s

- saun +-2l/sm2

-köök -100 l/s kubu

Ventilatsiooni summaarsed õhuhulgad: Rootorsoojustagastiga ventilatsiooniseadme õhuhulgad on projekteeritud +-90 l/s, rõhuga 150 Pa ventilatsioonikanalitesse.

Õhu puhastamise ja soojendamise viis: Projekteeritud on paneelfiltrid: väljatõmme ePM10 55% (M5) / välisõhk ePM10 55% (M5). Eelküte on lahendatud rootrsoojustagastusega + järelkütte veekalorifeer maksimaalvõimsusega 1,35 kW, soojustagastus 86 %

Õhuhaarete ja väljavisete tüüp ja asukoht: Õhuhaare lahendada õhuhaarderestiga välisseinalt (teljel 2) ja heitõhk puhuda õue heitõhurestiga välisseinalt (telje B). Õhuhaarde- ja õhuheitetoru varustada mürasummutiga.

ventilatsiooniseadme põhiparameetrid: Ventilatsiooniseade tellida järgmiste põhiparameetrite alusel.

-sissepuhe/õhuhaare 90 l/s 150 Pa

-väljatõmme/õhuheide 90 l/s 150 Pa -soojustagastus – rootor

-soojustagastuse minimaalne % võrdsetel õhuhulkadel 86%

-elektritarbimise maksimaalne lubatud erivõimsus 1,2

-järgida käesolevas seletuskirjas püstitatud nõudeid ventilatsiooniseadmele

Õhujaotuse viis ja põhimõtted, sh „mustad“ ruumid: Projekteeritud on ülalt õhu jagamine ja ülalt musta õhu eemaldus reguleeritavate lõppelementidega, millistel on olemas vooluhulga-, müra- ja rõhukao karakteristikud.

Töö nr. EP-2505-1, Üksikelamu, Kõdimäe, Kasaritsa küla, Võru vald, Võru maakond eelprojekt, Edepol OÜ, Mai 2025

20

Õhuvahetus on projekteeritud puhastest ruumidest mustade ruumide poole. Köögis ja sanitaarruumides on projekteeritud alarõhk, elu- ja magamistubades ülerõhk.

Õhuhulkade reguleerimine: Õhuhulkade reguleerimine teostada lõppelementidega, vajadusel kasutada Iris tüüpi klappe. Koostada kütte ja ventilatsiooni tööjoonised ja nende alusel tellida akrekriteeritud mõõdistamise ettevõttelt vooluhulkade ja müratasemete mõõdistus. Mõõdistused peavad vastama värskeimas EKVÜ juhendis ja EVS-s esitatud nõuetele (õhuhulgad ja ruumides lubatud müratasemed) ja vastama tööjoonistel projekteeritud parameetritele lubatud tolerantside piires. Vajalik on tellida ka küttesüsteemi vooluhulkade mõõdistus ja küttesüsteemi pass. Köögikubu heitõhk juhtida otse hoonest välja, vajalik on tagada vooluhulk 100 l/s ja rasvafilter kubul, samuti EI 30 isolatsioon õhuheitetorul. Vältida heitõhu puhumist akende lähistele. Ventilatsioonile koostatakse eraldi projekt, mis lisatakse koos projektdokumentatsiooniga Ehitusregistrisse kasutusloa taotlemisel.

5. TULEKAITSEABINÕUD

5.1 ÜLDANDMED

5.1.1 Projekteerimistöö piiritlus Käesolevas ehitusprojekti osas kirjeldatakse projekteeritava hoone tuleohutuse tagamise põhimõtteid.

5.1.2 Alusdokumendid 5.1.2.1 Lähteandmed Tuleohutusosa koostamise lähteandmed - hoone tuleohutusklass – TP3 (tuldkartev) - hoone kasutusala – 11101 – üksikelamu - ehitusalune pind – 258,7 m² - suletud netopind – 132,4 m² - korruselisus – 1 - hoone kõrgus – 7m - küttesüsteem – maaküte, kamin - arvestuslik inimeste arv – 6 5.1.2.2 Normdokumendid Tuleohutus on lahendatud projektis vastavalt järgmistele normdokumentidele: - Siseministri 30.03.2017. a määrus nr 17 “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”; - EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“; - EVS 812-6:2012+A1+A2 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“;

Töö nr. EP-2505-1, Üksikelamu, Kõdimäe, Kasaritsa küla, Võru vald, Võru maakond eelprojekt, Edepol OÜ, Mai 2025

21

- EVS 871:2017 „Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused. Kasutamine“; - Siseministri 30.08.2010 määrus nr 39 „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“; - EVS 812-2:2014 „Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid“; - EVS 812-3:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid“; - EVS 919:2013+A1:2014 „Suitsutõrje. Projekteerimine, seadmete paigaldus ja korrashoid“. - Siseministri 18.02.2021. a määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“

5.2 TULEOHUTUSE TAGAMISE PÕHIMÕTTED

5.2.1 Tuleohutuskujad Hoone planeerimisel on võetud arvesse nõuetekohaseid tuleohutuskujasid. Ehitiste vahelised tuleohutuskujad (8 m) naaberkruntidel paiknevate hoonetega on tagatud.

5.2.2 Kande- ja tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivusajad TP3 klassi kuuluvas ehitises ei seata nõudeid kandekonstruktsioonide tulepüsivusele.

5.2.3 Põlemiskoormus Eripõlemiskoormuse klass usaldusväärse analoogi järgi on: - Alla 600 MJ/m2

5.3 TULETUNDLIKKUS

Ruumid üldiselt Seinad ja lagi - D-s2,d2 Põrandad - nõuded puuduvad Tehniline ruum sh panipaikade või hoiuruumide vaheseinad Seinad ja lagi - B-s1,d0 Põrandad - DFL-s1 Katlaruumi põrand – A2FL-s1 Välisseinad Soojustussüsteem - D,d0 Välisseina välispind - D,d2 Õhutuspilu välispind - D,d2 Õhutuspilu sisepind - nõuded puuduvad Katused Katusekate - Broof(t2-t4) Rõdu-, lodža- ning terrass Põranda konstruktsioon - D-s2 Põranda pinnakiht - DFL-s2

Töö nr. EP-2505-1, Üksikelamu, Kõdimäe, Kasaritsa küla, Võru vald, Võru maakond eelprojekt, Edepol OÜ, Mai 2025

22

Torupaigaldis Kui torupaigaldise eksponeeritud kogupind on suurem kui 20 protsenti sellega piirnevast seina- või laepinnast ning selle puhul kasutatakse isolatsiooni- või kattematerjale, peab isolatsioon vastama A2L-s1,d0 tuletundlikkusele või pealiskiht A2-s1,d0 tuletundlikkusele. Kui torupaigaldise eksponeeritud kogupind on väiksem kui 20 protsenti sellega piirnevast seina- või laepinnast ning selle puhul kasutatakse isolatsiooni- või kattematerjale, peab toruisolatsioon vastama vähemalt järgmistele tuletundlikkustele: 1) BL-s1,d0, kui ümbritsevatel pindadel on nõue B-s1,d0; 2) CL-s3,d0, kui ümbritsevatel pindadel on nõue C-s2,d1; 3) DL-s3,d0, kui ümbritsevatel pindadel on nõue D-s2,d2. Kaabel Ehitis üldiselt - Dca-s2,d2,a2 Evakuatsioonitee - Cca-s1,d1,a2 * Kui evakuatsiooniteel soovitakse kasutada ehitisele üldiselt ette nähtud kaablit, tuleb tagada kaabli kaitstus tule eest (K) kestusega vähemalt 10 minutit, kasutades materjale, mis vastavad selle ruumi tuletundlikkuse nõudele „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ siseministeeriumi määruse nr 17 lisa 6 järgi

5.4 EVAKUATSIOONILAHENDUS

5.4.1 Evakuatsiooniväljapääsud Evakuatsioon toimub läbi välisuste ja avatavate akende hoonest välja. Evakuatsioonitee maksimaalpikkus ei ületa 30m ning umbalast 15 meetrit. Hädaväljapääsudena kasutatakse avatavaid uksi ja aknaid, mille puhas valgusava kõrgus on vähemalt 600 mm ja laius 500 mm ning kõrguse ja laiuse summa vähemalt 1500 mm.

5.4.2 Pääsud keldrisse, pööningule, katusele Hoonel puudub kelder. Pääsuks pööningule paigaldatakse hoone tehnoruumi pööninguluuk minimaalsete mõõtudega 600x800mm ning hoone katuse alla rajatakse käigutee. Pääs hoone katusele on lahendatud teisaldatava redeliga. Korstna teenindamiseks paigaldatakse katusele katusesild.

5.5TULEOHUTUSPAIGALDISED

5.5.1 Tulekahjusignalisatsioon Elamusse paigaldatakse vähemalt ühte eluruumi autonoomne tulekahjusignalisatsiooni- ja vingugaasiandur järgides tootja juhiseid.

5.5.2 Autonoomne tulekustutussüsteem Puudub

5.5.3 Piksekaitse Tegemist on TP 3 klassi ja I kasutusviisiga hoonega, mille kõrgus ei ületa ümbruskonna hoonestust 15 meetri võrra. Seetõttu ei ole piksekaitse kohustuslik ning seda käesoleva projektiga ei kavandata.

Töö nr. EP-2505-1, Üksikelamu, Kõdimäe, Kasaritsa küla, Võru vald, Võru maakond eelprojekt, Edepol OÜ, Mai 2025

23

5.5.4 Suitsueemaldamine Suitsueemaldus toimub läbi käsitsi avatavate akende ja terrassiuste – lahendusviis 1 ja käivitustase 1 vastavalt EVS 919:2013+A1:2014 „Suitsutõrje. Projekteerimine, seadmete paigaldus ja korrashoid“.

5.6 TEHNOSÜSTEEMIDE TULEOHUTUS

5.6.1 Ventilatsiooniseadmete tuleohutus Ventilatsioonisüsteem rajatakse nii, et oleks takistatud tule ja suitsu levimine ventilatsioonikanalis või ventilatsioonikanalite ja tuletõkkekonstruktsioonide läbiviikudes või soojusülekande kaudu ventilatsiooniagregaadis. Ventilatsioonisüsteemi projekteerimisel, paigaldamisel, hooldamisel ja kasutamisel lähtutakse asjakohasest standardist. Kanal ja muu ventilatsioonisüsteemi osa kinnitatakse nii, et need ei varise ega suurenda tulekahju ja suitsu levimise ohtu. Ventilatsioonisüsteemi rajamisel kasutatakse materjale, mis vastavad vähemalt A2- s1,d0 tuletundlikkusele (võib erandi teha väikeste osiste puhul, mis ei aita tule levikule kaasa). Eluhoone köögi väljatõmbekanal, mis ei ole rajatud šahti, peab olema tulepüsivusega vähemalt EI 15 ja tuletundlikkusega vähemalt A2-s1,d0. Õhupuhasti ja väljatõmbekanali ühendamiseks võib kasutada painduvaid kanaleid. Ventilatsioonitorustik varustatakse vajalikul hulgal puhastusluukidega.

5.6.2 Kütteseadmete tuleohutus Üksikelamusse projekteeritav küte (vesi-põrandaküte) baseerub maakütte soojuspumbal (koguvõimsusega alla 25kW), mille tehnilised seadmed paigaldatakse üksikelamu tehnoruumi. Küttesüsteemid ehitada välja vastavalt standardile: EVS 812- 3:2018 – „Ehitiste tuleohutus: Osa 3. Küttesüsteemid“ . Kaminakorsten on moodulitest šamottsüdamikuga kergbetoon või teraskorsten, mis peab vastama CE normidele. Hoone korstnate suitsugaasi temperatuuritaluvus T-600 °C. Kui korstent kasutatakse kuivades tingimustes ja kõrgetel temp. peab kaugus põlevmaterjalist olema 100 mm. Korsten ulatub üle katusetasapinna vähemalt 800 mm. Moodulkorstna paigaldamisel tuleb järgida korstna tootjapoolseid juhendeid ja ettekirjutusi! (juhul, kui tootjapoolses paigaldusjuhendis tuleohutuskujade kohta informatsioon puudub, tuleb lähtuda ja aluseks võtta kehtivad tuleohutusnõuded ja tehnilised erinormid.) Põlevmaterjalidest ehitiseosad tuleb paigutada nii kaugele suitsulõõri seina välispinnast, et nende temperatuur ei tõuseks üle 80 °C. Kui arvutustega või muul viisil ei ole tõestatud muud, arvestatakse, et põlevmaterjalidest ehitiseosade temperatuur ei tõuse üle 80 °C juhul, kui need paigutada vähemalt 100 mm kaugusele korstna välispinnast põlemisgaaside maksimaaltemperatuuri 350 °C ohul. Põlevast ehitisosast, nagu vahelaest või katusest läbiminekul, samuti põlevmaterjalist tarindiosa (nagu vaheseina) ja suitsulõõri seina ühenduskohale paigaldatakse 100 mm paksune kiht mittepõlevast soojusisolatsioonimaterjali, näiteks kivivilla, mahukaaluga vähemalt 100kg/m³ ning töötemperatuuriga vähemalt 600 °C. Põlevmaterjalist ehitisosad võivad ulatuda vähemalt 230 mm paksuse seinaga müüritud suitsulõõri välispinna vastu. Põrand kaitstakse kas tihedalt põranda ja küttekoldega liituva metall- lehega või põlevmaterjalist põrandakate asendatakse mittepõlevaga. Uksega küttekolde puhul on kaitstav ala vähemalt 10 cm uksest kummalegi poole ning

Töö nr. EP-2505-1, Üksikelamu, Kõdimäe, Kasaritsa küla, Võru vald, Võru maakond eelprojekt, Edepol OÜ, Mai 2025

24

vähemalt 40 cm selle ees. Lahtise küttekolde kohal ulatub ohutuskuja vähemalt 15 cm kolde ava külgedele ja 75 cm selle kolde esiservast mõõdetuna Hoonesse kavandatakse soojustsalvestav moodul kamin-ahi. Kamina paigaldamisel tuleb järgida tootjapoolseid juhendeid ja ettekirjutusi! (juhul, kui tootjapoolses paigaldusjuhendis tuleohutuskujade kohta informatsioon puudub, tuleb lähtuda ja aluseks võtta kehtivad tuleohutusnõuded ja tehnilised erinormid.) Kamina metallist ühenduslõõri ning kolde osade, mis kuumenevad hõõguvpunaseks ohutuskujad põlevmaterjalideni on külgsuunas ja allapoole 100 cm ning ülepoole 120 cm. Külgmisi ohutuskujasid võib vähendada 50 % ühekordsel ja 75% kahekordsel kerget kaitseekraani kasutades. Puhastamiseks vajalikud tahmaluugid paigaldatakse püstlõõri jalamisse ja lõõride käänukohtadesse nii, et suits ei põrkaks otse neisse. Luukide alumine serv jääb põlevmaterjalist põrandast vähemalt 500 mm kõrgemale. Luukide ette jäetakse vähemalt 600 mm vaba ruumi. Väiksemaks tahmaluugi suuruseks on 65x130 mm.

5.7 PÄÄSTEMEESKONNA JUURDEPÄÄS EHITISELE

Tuletõrjeauto pääs kinnistule on tagatud Rõuge-Verijärve teelt. Päästemeeskonnale on tagatud juurdepääs kogu hoone perimeetrile.

5.8 VÄLINE TULEKUSTUTUSVESI

Vastavalt EVS 812-6:2012+A1+A2 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“ p 5.3 tabel 1 ühe tulekahju normvooluhulk on 10l/s 3h vältel. Lähim tuletõrje veevõtukoht asub kinnistust ~2,7 km kaugusel, Puiga külas, Andsumäe tn. 4 kinnistul (VID 7667)

6. KESKKONNAKAITSE Projekteeritud alal keskkonnakahjulikke objekte ei ole. Projekteeritud üksikelamu ehitamisega ei kaasne ümbritsevale loodusele reostamisohtu. Siseviimistlusmaterjalid peavad vastama Eesti ehituses kasutusohutuse nõuetele vastavate kahjulikke ühendeid sisaldavate toodete ja materjalide loetelule (Eesti Ehitusteave ET-2 0110-0322, välja antud märts 2000a.). Materjalid peavad olema testitud Tervisekaitseinspektsioonis ja/või saanud Tervisekaitseinspektsiooni sertifikaadi. Olmeprügi kogutakse krundil olevasse kinnisesse metallist või plastmassist prügikonteinerisse, kust see viiakse edasi prügimäele vastavalt vallas kehtestatud korrale. Jäätmete äravedu võib teostada vastavat litsentsi omav ettevõte. Jäätmekogumiskohale tuleb tagada jäätmeveo teenindamiseks vajaliku trantspordi juurdepääs.

Töö nr. EP-2505-1, Üksikelamu, Kõdimäe, Kasaritsa küla, Võru vald, Võru maakond eelprojekt, Edepol OÜ, Mai 2025

25

7. TÖÖOHUTUS JA TERVISHOID Ehitustööde korraldamisel tuleb järgida Eesti Vabariigi määrust 8.12.1999 a. nr. 377; Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses. Vastavalt sellele määrusele tuleb ehitise tellijal (omanikul) teatada ehitustööde alustamisest Tööinspektsiooni kohalikule asutusele vähemalt 3 päeva enne ehitustööde alustamist (vastav teate vorm on lisatud määrusele) juhul, kui tööde planeeritud kestus ületab 30 päeva või kui objektil töötab üheaegselt vähemalt 20 töötajat. Omanik ja töövõtja peavad tagama, et enne ehituse alustamist oleks koostatud tööohutuse plaan ja esitatud kõik abinõud , mida on vajalik rakendada ehitustööde igas etapis töötajale töötervishoiu ning keskkonnakaitse tagamiseks. Ehitusettevõtja määrab töötervishoiu ja tööohutuse koordineerimiseks ja korraldamiseks ehitusplatsil isiku, kelleks võib olla ettevõtjale vahetult alluv ehitusalase ettevalmistuse ja praktilise kogemustega pädev spetsialist vastavalt tema ametijuhendile. Ehitusplatsil viiakse läbi vähemalt üks kord nädalas üldkontroll, mille käigus kontrollitakse korda ehitusplatsil, kaitset kukkumise vastu, tellinguid, ühendusteid, valgustust, energiajaotus-installatsioone, tõsteseadmeid jne. Kontrolli kohta koostatakse aktid, kuhu pannakse kirja selles osalenud isikud, kontrollimise aeg ja tulemus ning võimalikud parandusettepanekud. Kui kontrolli käigus ilmnevad töötajate elule ja tervisele ohtlikud tingimused, peab ehitusettevõtja ehitustööd katkestama ja vormistama aktid.

8. ENERGIATÕHUSUS Ühepereelamule tellitakse eraldi energiamärgis ja see lisatakse otse ehitusregistrisse. Lisaks energiaarvutusele on hoonele ette nähtud õhutiheduse mõõtmine ning vastavalt hoone energiatõhususe miinimumnõuete määrusest tulenevalt ei tohi välispiirde õhulekkearv olla suurem kui 1,5 m3/h*m2.

9. HOOLDUSJUHEND Hoone kõikide tehnoloogiliste seadmete hooldusjuhendid annab seadmete tarnija.

Kõikide ehituskonstruktsioonide hooldamine toimub vastavalt vajadusele. Samas peab hoone valdaja jooksvalt kontrollima konstruktsioonide seisukorda ning tegema vajadusel viivitamatult parandustööd.

Seletuskirja koostas: Marko Eiche

Projekteeris:

Marko Eiche

Vastutav spetsialist:

Virgo Eiche

Möötkava:

1:100

Tellija:

Tauri Tubli

Töö nr.

EP-2505-1

Kuupäev:

Mai 2025

Kuupäev:

Mai 2025

Joonise nr.

A1-08

Joonise nimetus:

Asendiplaan

Töö nimetus:

Ühepereelamu

Edepol OÜ Raudtee 35, Võru, Eesti

E-post : [email protected]

Tegevusluba: E 403/2009-P

Reg. MTR: EE000730

Asukoht: 91701:001:1663

Kõdimäe, Kasaritsa küla

Võru vald

Võru maakond

5 ,0

0 0

±0,00 = 157,40

1

pääs hoonesse

katuse piirjoon

projekteeritava hoone nurgapunktid

pääs krundile

krundipiir

projekteeritav hoone

kanalisatsioonirassK

veetrassV

elektri maakaabelE

PK

prügikonteineri asukoht

muruplats

12

3 4

5 6

25 13

1

R õu

ge -V

er ijä

rv e

te e

91701:001:1663 Kõdimäe

91701:001:1425 Viltumäe

TEHNILISED NÄITAJAD:

1. KATASTRITUNNUS: 91701:001:1663 2. KINNISTU PIND: 5511 m² 3. PARKIMISKOHTADE ARV: 2 TK 4. HOONE EHITUSALUNE PIND: 258,7 m² 5. SULETUD NETOPIND: 132,4 m² 6. HOONE KATUSEHARJA KÕRGUS: 7 m 7. HOONE PIKKUS: 19,2 m 8. HOONE LAIUS: 15,6 m 9. KORRUSTE ARV: 1 10. TULEPÜSIVUSKLASS: TP-3 11. HOONE KAVANDATAV ELUIGA: 50 aastat

Septik + kanalisatsiooni imbväljak

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

V

V

V

Salvkaev

lammutatud hooned

K

planeeritav maakütte kontuuriala

K

K

K

MÄRKUSED: Lähim tuletõrje veevõtulpht asub ca 2,7 km kaugusel projekteeritavast hoonest (VID:7667)

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Võru Vallavalitsus

[email protected]

Võrumõisa tee 4a

65605, Võru, Võru maakond

Teie 11.06.2025

Meie 26.06.2025 nr 7.1-2/25/9805-2

Kõdimäe kinnistu ehitusloa eelnõu

kooskõlastamata jätmine

Olete esitanud meile kooskõlastamiseks Võru maakonna Võru valla Kasaritsa küla Kõdimäe

kinnistu ehitusloa eelnõu (menetlus nr 495932, EHR kood nr 121442237).

Kinnistu (katastritunnus 91701:001:1663) asub riigitee nr 25131 Rõuge-Verijärve tee (edaspidi

riigitee) km 7,09-7,20 kaitsevööndis.

Ehitusluba antakse üksikelamu ehitamiseks. Ehitusloa aluseks on Edepol OÜ, töö nr EP-2505-1

„Üksikelamu. Kõdimäe, Kasaritsa küla, Võru vald, Võru maakond. Ehitusprojekt.“

Meie käest ei ole taotletud projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamist.

Oleme tutvunud ehitusloa eelnõu aluseks oleva projektiga ning palume projekti korrigeerida

järgmiselt.

1. Projekti asendiplaanile kanda ja seletuskirjas tuua välja ehitusseadustiku (EhS) § 71

kohane tee kaitsevöönd.

2. Projekti asendiplaanile kanda riigitee kaitsevööndisse kavandatavate rajatiste (piire,

parkla, prügikonteinerid, tehnovõrk (sh maaküttekontuur, elektri liitumiskilp) vms) kaugus

riigitee servast.

3. Projektis kasutada riikliku teeregistri (http://teeregister.riik.ee) põhiseid teede numbreid ja

nimetusi.

4. Projekti asendiplaanil (Lisa 2) on näidatud juurdepääs Kõdimäe kinnistule riigitee ca km

7,126 ristumiskohalt (Joonis 1, punase noolega), mis on aga reaalselt käesolevaks hetkeks

likvideeritud ning mille asemele on omavoliliselt rajatud uus ristumiskoht riigitee ca km

7,151 (Joonis 1, oranži markeri asukohas). Omavoliliselt rajatud ristumiskoha

seadustamiseks oleme väljastanud huvitatud isikule (siin ja edaspidi Kõdimäe kinnistu

omanik) nõuded riigitee ristumiskoha projekti koostamiseks.

Kanda projekti asendiplaanile riigitee ristumiskoht selle õiges asukohas ning vastavalt

riigitee ristumiskoha projekti lahendusele.

Muuhulgas juhime tähelepanu, et hetkel on hoone projekti asendiplaanil uue

juurdepääsutee asukohas kavandatud maakütte kontuuri rajamine.

2 (4)

Joonis 1. Kõdimäe kinnistu juurdepääsud, väljavõte Maa- ja Ruumiameti geoportaalist

5. Asendiplaanile kanda (ja seletuskirjas kirjeldada) kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71

„Tee projekteerimise normid“ lisa 1 tabeli 18 ja lisa 2 joonise 8 kohased riigitee

ristumiskoha nähtavuskolmnurgad, milles ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi.

Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm rajatise likvideerimine, puu(de) võra(de)

tõstmine (EhS § 72 lg 2).

6. Lähtuvalt asjaolust, et projektiga hõlmatav ala ulatub riigitee kaitsevööndisse, tuleb

projekti koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud

häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute

ulatust tuleb projekti koostamisel hinnata ning vajadusel võtta tarvitusele meetmed

häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr 71 lisas 1

toodud müra normtasemete tagamiseks. Projekti seletuskirja lisada selgitus, et tee omanik

(Transpordiamet) on projekti koostajat teavitanud liiklusest põhjustatud häiringutest ega

võta endale kohustusi riigitee liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks projektiga

käsitletaval alal. Seletuskirjas märkida, et kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab

arendaja.

7. Projekti joonistel näidata projekteeritaval alal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad

tehnovõrgud ja muu taristu. Tehnovõrke, sh kaitsevööndeid, riigitee alusele maaüksusele

mitte kavandada. Kui kavandatakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, siis tuleb lahendada

nende rajamine kinnisel meetodil. Lähtuda meie juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -

rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

8. Projekti asendiplaanil (Lisa 2) on kujutatud vee- ja kanalisatsioonitrassid ning elektri

maakaablitrass.

Projekti seletuskirjas (Lisa 1) on vee- ja kanalisatsioonitrasside osas kirjas, et veevarustuse

ning kanalisatsioonitrassi rajamiseks koostatakse vajadusel eraldi projekt (ei ole käesoleva

tööga lahendatud).

Palume mitte kanda ehitusloa aluseks oleva projekti asendiplaanile rajatisi, mida ei

lahendata käesoleva projektiga.

9. Kanda projekti asendiplaanile korrektne elektri liitumiskilbi asukoht. Tegemist on

liitumiskilbiga, mis asub õhuliini mastil (vt Joonis 2). Hetkel on projekti asendiplaanil

(Lisa 2) kujutatud elektri liitumiskilp kinnistu juurdepääsutee lõunaküljel vahetult

juurdepääsutee ääres, mis aga pole korrektne, sest asendiplaanil on kujutatud

3 (4)

juurdepääsutee vales asukohas ning elektri liitumiskilp asus endise juurdepääsutee

põhjaservas ning jääb uuest juurdepääsuteest kaugemale, mitte ei asu vahetult selle kõrval.

Joonis 2. Kõdimäe kinnistu juurdepääs(ud) ning elektri liitumiskilp, foto kohapealt 23.05.2025.

Esiplaanil endile likvideeritud ristumiskoht, keskel elektri õhuliini mast koos liitumiskilbiga ning

tagaplaanil uus seadustatav riigitee ristumiskoht.

10. Reovee kanalisatsiooni kavandamisel tuleb vältida kanalisatsiooniehitiste kujade sattumist

riigitee teemaale, kuna kuja on kanalisatsiooniehtistest lähtuva keskkonnaohu võimalik

ulatus (VeeS § 133, 134, 136, 137). Seejuures tuleb välistada ka reovee võimalik sattumine

riigitee kraavidesse (sh kraavidesse, millele on riigitee kraav eelvooluks). Me ei ole nõus

lahendusega, millega võib tulenevalt JäätS § 128 lõikest 4 kaasneda reostuse likvideerimise

nõude esitamine meile.

11. Projekti koosseisus kirjeldada ja näidata joonistel projektala sademevete ärajuhtimise

lahendused. Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee

kaitsevööndis keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning

ohustada ehitist ja selle korrakohast kasutamist. Sademevett ei tohi üldjuhul juhtida riigitee

alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. Põhjendatud juhul

kui teekraavidesse sademevete juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide

läbilaskevõime ja muldkeha niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest

lisanduvaid vooluhulki, riigitee kraavide ja truupide läbilaskevõimet ning truupide

seisukorda ja teostada läbilaskearvutused kuni riikliku eesvooluni.

Võttes arvesse oluliste puuduste esinemist projektis ning ehitusseadustiku § 70 lg 2 ja lg 3 ning §

99 lg 3 ja lähtudes kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee projekteerimise normid“,

jätame ehitusloa kooskõlastamata.

Kooskõlastame Kõdimäe kinnistu ehitusloa eelnõu pärast seda, kui oleme sõlminud huvitatud

isikuga riigitee ristumiskoha seadustamiseks riigitee ristumiskoha ehitamise lepingu.

4 (4)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tuuli Tsahkna

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisad:

1. KODIMAE_EP_AA-3-01_seletus

2. KODIMAE_EP_AS-4-01_asend

Tuuli Tsahkna

58073001, [email protected]