Dokumendiregister | Politsei- ja Piirivalveamet |
Viit | 1.2-4/201-1 |
Registreeritud | 26.06.2025 |
Sünkroonitud | 28.06.2025 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 1.2 Õigusteenindus ja õigusloome |
Sari | 1.2-4 Kooskõlastused ja arvamused teiste valitsusasutuste poolt algatatud õigusaktidele |
Toimik | 1.2-4/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Siseministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Siseministeerium |
Vastutaja | Liis Valk (arendusosakond, identiteedi ja staatuste büroo) |
Originaal | Ava uues aknas |
1
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse
andmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 1
Euroopa Liidu varjupaiga – ja rändehalduse õigustiku reform peamised
muudatused võrreldes kehtiva õigustikuga, reformi õigusaktide kaupa1.
1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta)
Määrusega luuakse uus alaline liikmesriikide vaheline solidaarsusmehhanism, et
tasakaalustada praegust süsteemi, kus enamiku varjupaigataotluste eest vastutavad üksikud
riigid. Kehtestatakse selged eeskirjad vastutuse kohta varjupaigataotluste hindamisel ja teisese
rände ärahoidmisel.
Solidaarsuse mehhanismi ja Dublini menetlust reguleeriva määruse2 liitmisel tekkis
varjupaiga – ja rände haldamise määrus, mis katab teemad nagu rände haldamine, vastutuse
määramise menetlus, solidaarsusmehhanism ja riikide ülese koostöö reeglid ja
rakendusplaanid.3
Uued vastutuse määramise reeglid ja uued tagatised:
Oluline roll on julgeoleku kontrollil ja selle õiguslikel tagajärgedel.
Säilis üldine välismaalase kohustus esitada sooviavaldus ja see registreerida selles EL
liikmesriigis kuhu esimesena siseneti.
Täiendati ja täpsustati taotleja kohustusi ning kehtestati varasemast selgemad
tagajärjed nende kohustuste täitmata jätmise korral.
Taotlejal on paremini kättesaadav talle vajalik teave õiguste ja kohustuste kohta.
Kehtestatud on menetluse kuritarvitamise tõkestamise tõhusamad meetmed.
Taotlejatele on tagatud tasuta õigusnõustamine kõikides menetluse etappides.
Lastele on sätestatud rohkem tagatisi.
Taotleja isikliku vestluse korraldamine on täpsustatud.
o Saab korraldada ainult vastutuse võtmise palve korral ja halduskoormuse
vähendamiseks tagasivõtu korral mitte.
o Perekonnaliikmete kriteeriumi kohaldamiseks on EL ülene rakendusaktiga
kehtestatud andmete vorm.
o Uudse elemendina on kohtustus anda taotlejale võimalus põhjendada vastutuse
võtmise diskretsiooni sätte kohaldamise vajalikkust.
o Vestlust on võimalik korraldada videokonverentsi teel.
1 Täiendavalt on võimalik uute õigusaktide küsimuste ja vastustega tutvuda Euroopa Komisjoni varjupaiga – ja
rändehalduse reformi puudutavatel lehekülgedel sh https://home-affairs.ec.europa.eu/policies/migration-and-
asylum/pact-migration-and-asylum/questions-and-answers-pact-migration-and-asylum_et ja
https://commission.europa.eu/strategy-and-policy/priorities-2019-2024/story-von-der-leyen-
commission/managing-migration-responsibly_en 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 604/2013, 26. juuni 2013 , millega kehtestatakse kriteeriumid
ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või
kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (uuesti sõnastatud) https://eur-
lex.europa.eu/legal-content/ET/ALL/?uri=CELEX%3A32013R0604 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1351, mis käsitleb varjupaiga- ja rändehaldust ning millega
muudetakse määruseid (EL) 2021/1147 ja (EL) 2021/1060 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr
604/2013 (ELT L 2024/1351, 22.05.2024)
2
o Täpsustatud on väljaõppe ja oskuste alaseid nõudeid vestlust läbiviivale
ametnikule.
o Vestlusest on kohustus teha helisalvestis ja kirjalik protokoll st kokkuvõte või
stenogramm.
Vastutuste määramise kriteeriumites tehti järgmised muudatused:
Muudeti praegu kehtivate kriteeriumite hierarhiat ja sätestati kaks uus kriteeriumit:
o Diplomid.
o Kutse kvalifikatsiooni dokumendid.
Laiendati järgmiste kriteeriumite ulatust:
o Laiendati perekonnaliikmete ja saatjata alaealiste taotlejate kriteeriumi
rakendamise võimalusi.
o Kehtivuse kaotanud viisade ja elamisloa kaartide aluse kehtivust pikendati 18
kuult 3 aastale.
o Sisenemise alus kehtib otsingu ja päästeoperatsioonide (SAR) puhul 12 kuud ja
20 kuud kõikide teiste sisenemise viiside kohta.
o Ülalpeetavaid puudutavad ja diskretsiooni sätte kohaldamist on täpsustatud.
Sätestati täpsemad tagatised lastele:
Laste parimate huvide hindamine ja arvestamine on kõikdes toimingutes peamine
asjaolu, millega tuleb arvestada.
Kõik lapsi puudutavad toimingud peavad olema käsitletud prioriteetsetena.
Esindajate pakkumise kohustus on olulises osas täpsustatud.
Menetleval asutusel on kohustus teavitada last tema õigustest ja kohustustest ka siis
kui lapse ei ole saatjata alaealine. Menetlust ja teavitamist tuleb korraldada
lapsesõbralikul viisil.
Laste üleandmise korral tuleb enne seda korraldada täpsustatud teabevahetust
liikmesriikide vahel.
Vastutava liikmesriigi menetluse tähtaegu lühendati järgmiselt:
Vastutava liikmesriigi määramise menetlus algab taotluse esitamise asemel varem, st
alates taotluse registreerimisest.
Vastutuse võtmise palve tähtajad on lühemad. Praegu on palve esitamise tähtajaks 3
kuud alates taotluse registreerimisest või 2 kuud alates Eurodac või VIS tabamusest,
tulevikus on tähtajaks vastavalt 2 kuud ja 1 kuu.
Vastutuse võtmise palvele vastamise tähtajad on lühemad. Praegu on selleks 2 kuud
palve saamisest või 1 kuu Eurodac või VIS palvest. Tulevikus vastavalt 1 kuu või 2
nädalat.
Tagasivõtmise palved on asendatud tagasivõtu teadetega.
Tagasivõtu teade tuleb esitada endise 2 kuu asemel 2 nädala jooksul Eurodac
tabamusest arvates. Teatele vastamise tähtaeg on 1 kuu asemel 2 nädalat.
Üleandmise kohta on uuendusena sätestatud tähtajad. Üleandmise otsus tuleb langetas
2 nädala jooksul vastu võtmisest teate või vastutuse võtmise palve saamisest.
Üleandmise otsusest teavitamine tuleb teha kohe peale otsuse langetamist. Üleandmise
otsuse peale kaebuse esitamiseks on aega vähemalt 1 nädal kuni 3 nädalat otsusest
teada saamisest arvates. Kohtul on aega kaebuse kohta otsuse tegemiseks 1 kuu.
Üleandmise lõpuleviimise tähtaegu on muudetud. Seda tuleb teha niipea kui võimalik
kuid hiljemalt 6 kuu jooksul tagasivõtmise teatise saamisest või vastutuse võtmise
3
otsusest arvates. Tähtaega saab kuni 1 aastani pikendada kui üleantav välismaalane
kannab vanglakaristust ja kuni 3 aastani kui välismaalane on põgenenud või takistab
üleandmist muul moel.
Vastutuse võtmise menetluses muudeti täpsemaks otseste ja kaudsete tõendite süsteemi,
sätestati kohustus prioriseerida perekonnaga seotud juhtumeid ja täpsustati perekonnaliikmete
otsimise ning perekonnaliikmete tuvastamisel kasutatavate tõenditega seonduvaid sätteid.
Vastutava liikmesriigi teavet salvestatakse edaspidi Eurodacis. Sinna märgitakse täiendavalt
järgmised andmed: vastutav liikmesriik, vastutuse üleminek, ümberasustamise liikmesriik,
üleandmise järgne saabumise kuupäev, piirimenetluse varjupaigamenetluse raames tehtud
lõplik otsuse sisu, välismaalase liikmesriigist lahkumise kuupäev ning kuupäev, millal
välismaalane saadeti tagasi päritoluriiki.
Tagasivõtu osas loodi palvete asemel teavitamise süsteem, hõlmati ka ümberasustatud
välismaalased ning välistati vastutuse üleminek teisele liikmesriigile.
Uuendati vastutuse lõppemise aluseid. Vastutust võib lugeda lõppenuks kui teine liikmesriik
on välismaalasele välja andnud elamisloa kaardi, üleandmine ei ole lapse parimates huvides,
kasutatakse diskretsiooni alust, tagasisaatmine on olnud edukas, piirimenetluse raames tehtud
lõpliku otsuse korral kui on möödunud 15 kuud ja juhul kui välismaalane on Euroopa Liidu
territooriumilt lahkunud ning sellest on möödunud kuni 9 kuud.
Täpsustati põgenemise määratlust ning loodi võimalus pikendada üleandmise tähtaega kuni
3 aastani kui inimene ei järgi vastutavas liikmesriigis viibimise kohustust ja reisib
ebaseaduslikult teise liikmesriiki ning hoiab üleandmisest kõrvale.
Täpsustati nõudeid menetlevate ametite töötajatele. Muuhulgas on vastutava liikmesriigi
menetlusega tegelevatel ametnikel vajalik olla koolitatud ka perekonna taasühinemise
teemades.
Samuti on loodud liikmesriikide vaheline lepitusmehhanism. Sellist vahendusabi saab
Euroopa Komisjonilt paluda üks või mitu liikmesriiki kui tekivad raskused praktilises
koostöös ja reeglite täitmises.
Määrusega kehtestatakse esimest korda solidaarsuse ja vastutuse tasakaal. Solidaarsus on
püsib õiguslikult siduv mehhanism rändesurve olukorras olevate liikmesriikide aitamiseks.
Solidaarne abistamine on kohustuslik aga paindlik. Solidaarsusega seonduv tasakaal
vastutusega seisneb selles, et on täpsustatud vastutava liikmesriigi määramise menetlust (nagu
ülalpool kirjeldatud) ja loodud on kohustuslik varjupaiga ja tagasisaatmise piirimenetlus.
Solidaarsusmehhanismi osaks on liikmesriikide jaotamine rändesurve ja sellest tuleneva abi
vajaduse alusel.
Sisserändajatest tuleneva koormuse taseme alusel on kindlate õigusaktis sätestatud näitajate ja
definitsioonide alusel määratletud järgmised olukorrad: rändesurve, rändesurve oht ja
märkimisväärne rändeolukord. Komisjoni hinnang põhineb määruses loetletud asjaolude
hindamisel sh nii kvantitatiivsetel kui kvalitatiivsetel näitajatel. Oluline on piisav valmisolek
st vajalikud inimressursid, rahalised vahendid ja infrastruktuur ja juhtimine. Surve olukord ei
saa olla ise põhjustatud riigi tegevusetuse tulemusena. Kui Euroopa Komisjoni hinnangul on
tegemist ühega kolmest mainitud olukordadest, siis annab see liikmesriigile õiguse paluda
oma solidaarsuse osa vähendada ja ise abi saada.
Solidaarne abistamine on kohustuslik. Kõik solidaarse abistamise meetmed on võrdse
väärtusega. Iga riik saab ise abistamise viisi valida. Inimeste solidaarsus ehk
ümberpaigutamine ei ole kohustuslik.
4
Abistamise viisid on järgmised:
Välismaalaste ümberpaigutamine. Ümberpaigutamist saab teha nii taotlejate kui
kaitse saajate suhtes, kes on kaitse saanud vähem kui 3 aastat tagasi.
Rahaline panus.
Alternatiivsed panustamise meetmed nt tehnika ja personal, samas vääringus kui
rahaline panus. Pakkuda saab ainult sellist abi, mis on surve all oleva riigi hinnangul
vajalik.
Nimetatud panuseid on võimalik abistava riigi otsuse alusel kombineerida.
Teise astme solidaarsuse meede ehk solidarity offset on vastutuse üle võtmine nende taotluste
menetlemise eest, mis muidu tuleks menetleda teisel liimesriigil. Sellist abi arvestatakse
inimeste solidaarsusena. Seda saab kasutada ainult nende inimeste suhtes kes juba on abi
andva liikmesriigi territooriumil. Solidaarse abistamise toimimiseks on loodud püsiva
abistamise haldamise mehhanism. Selleks käivitatakse kõrgetasemeline solidaarsuse foorum,
tehnilise taseme solidaarsuse foorum ning EL solidaarsuse koordinaatori ametikoht.
Kõrgetasemelise foorumi kutsub kokku Nõukogu. Kogu koosneb liikmesriikidest ja
panustavatest kolmandatest riikidest. Peamiseks ülesandeks on leppida kokku vajalikes
solidaarsuse meetmetes ja tagada abi pakkumised vastavalt kohustuslikule õiglasele määrale.
Tehnilise taseme solidaarsuse foorumi kutsub kokku ja juhatab solidaarsuskoordinaator. See
koosneb liikmesriikidest. Selle peamised ülesanded on solidaarsus mehhanismi praktiline töö
ja lubaduste täitmine. Solidaarsuskoordinaatori nimetab ametisse Komisjon ning tema
peamiseks ülesandeks on koordineerida tehnilisel tasandil solidaarsuspanuste tegemist ja
mehhanismi toimimist. Liikmesriigil on solidaarsuse mehhanismis kohustus teha koostööd ja
aasta jooksul antud lubadused ellu viia. Liikmesriik, kellel on süsteemsed puudujäägid
varjupaiga süsteemi toimimises ei saa abi. Liikmesriik saab väljendada eelistusi, milliseid
inimesi eelistatakse vastu võtte ümberpaigutamise raames. Prioriseerida tuleb erivajadustega
või eritagatisi vajavaid inimesi. Kasutada saab EL ametite abi.
Määrus sätestab esmakordselt rändehalduses kõikehõlmava lähenemise ja integreeritud
rändehalduse põhimõtte. Nimetatud põhimõte hõlmab nii Euroopa Liidu siseseid kui väliseid
komponente. Neid põhimõtteid arvestades tuleb luua liikmesriikide pikaajalised
rändestrateegiad kui Euroopa Liidu ühine pikaajaline rändestrateegia.
5
Joonis 1. Solidaarsusmehhanism tavaolukorras (autor: SIM)
2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1348 (menetluse kohta)
Määrusega kehtestatakse ühine, õiglane ja tõhus menetlus varjupaigataotluse kohta otsuse
tegemiseks, piirates samal ajal varjupaigasüsteemi kuritarvitamist ja kaotades stiimulid
teiseseks rändeks kogu ELis. Koos Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL)
2024/1349 (tagasisaatmise piirimenetluse kohta), kehtestatakse kohustuslik piirimenetlus nii
varjupaiga- kui ka tagasisaatmismenetluseks välispiiril.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/32/EL (rahvusvahelise kaitse seisundi andmise
ja äravõtmise menetluse ühiste nõuete kohta)4 muudeti Euroopa Liidu rahvusvahelise kaitse
ühtse menetluse määruseks5.
Praegusega võrreldes sätestatakse täpsemad tähtajad ja tagatised taotluse esitamise ja vastu
võtmise erinevatele astmetele:
Taotluse registreerimiseke tähtajaks on 5 päeva alates sooviavalduse esitamisest või
taustakontrolli tegemisest. Eriolukorras 15 päeva.
Taotluse esitamise koos tõendite ja selgitustega tähtajaks on 21 päeva. Eriolukorras 2
kuud. Piirimenetluse korral 5 päeva.
4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/32/EL, 26. juuni 2013 , rahvusvahelise kaitse seisundi andmise
ja äravõtmise menetluse ühiste nõuete kohta (ELT L 180, 29.6.2013) https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/ALL/?uri=CELEX%3A32013L0032 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1348, 14. mai 2024, millega luuakse rahvusvahelise kaitse
ühine menetlus liidus ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2013/32/EL (ELT L, 2024/1348, 22.5.2024) https://eur-
lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=OJ:L_202401348
6
Laiendatakse asutuste ringi, kes on kohustatud sooviavaldusi vastu võtma. Minimaalselt on
nendeks menetlev ametiasutus, politsei, piirivalve, rändehalduse ja kinnipidamise ning
vastuvõtuasutus. Samuti on kohustus määrata asutus, kelle ülesandeks on taotlusi registreerida
ja asutus, kes peab taotlusi vastu võtma.
Sätestatud on järgmised täpsustatud rahvusvahelise kaitse töövood välismaalaste profiilide
kaupa menetlusele juurdepääsu suhtes:
Välismaalane, kes on tabatud ebaseaduslikult piiriületuselt või maale toodud otsingu
ja päästeoperatsioonide järgselt.
Välismaalane, kes esitab rahvusvahelise kaitse sooviavalduse piiripunktis.
Välismaalane, kes on tabatud ebaseaduslikult riigis viibijana.
Välismaalane, kes ei kuulu taustakontrolli subjektide hulka nt viisavaba liikumine.
Täpsustatud on rahvusvahelise kaitse taotleja kohustusi ja tagatisi. Varasemast selgem on
välismaalase kohustus teha ametiasutustega koostööd ja viibida selles liikmesriigis, kus tema
taotlust menetletakse. Täpsustatud on ka kaitse taotleja menetluslikke tagatisi. Kõik taotlejad
päevas saama intervjuu käigus selgitada taotlemise põhjuseid kasutades tõlki ja uuendusena
ka kultuurivahendajat, kui selliseid kasutatakse. Vestlust korraldaval ametnikule on seatud
selgemad kompetentsi nõuded. Kogu menetluse vältel sh haldusmenetluse faasis tuleb
pakkuda tasuta õigusabi ning kohtumenetluse ajal tasuta õigusabi ja esindamist. Hiljemalt 30
päeva jooksul tuleb anda hinnang, kas välismaalasel on menetluslikud eritagatiste või
vastuvõtu erivajadused. Nimetatud hinnangu hulka kuulub ka vanuse määramine, kui selles
on kahtlus. Taotlejale tuleb anda menetlusse võtmise tõend ja taotleja tunnistus.
Erilist tähelepanu pööratakse laste ja saatjata laste eritagatistele. Kõik lapse ealised taotlejad
tuleb samuti küsitleda ja nende arvamusega arvestada. Selleks et saatjata lastele esindaja
määramist kiirendada, on sätestatud võimalus määrata menetluse alguses 15 päevaks lapsele
ajutine esindaja ning selle aja möödudes püsiv esindaja. Täpsustatakse esindaja ülesanded,
milleks on lapse abistamine taotluse registreerimisel ja sõrmejälgede võtmisel, taotluse vastu
võtmisel ja kõikides muudes menetluse etappides. Lapse vanuse määramisele on kehtestatud
ühine metoodika, mille kohaselt ei ole enam võimlaik esimese valikuna asuda meditsiiniste
toimingutega vanust määrama, vaid seda tuleb teha lapsesõbralikul viisil kaheetapilisena st
esmalt tuleb vanuse hindamiseks kasutada psühhosotsiaalset hindamist ja alles seejärel
vajaduse korral meditsiinist hindamist.
Kehtestatakse uued menetluse liigid: lubamatuse- , sisuline- , kiirendatud- ja piirimenetlus.
Mitte lubatavuse menetluse korral jäetakse taotlus sisuliselt läbi vaatamata, mis tähendab et
kaitse andmisest keeldutakse kuid haldusaktis ei analüüsita, kas inimene vajab rahvusvahelist
kaitset. Sisulise menetluse korral hinnatakse põhjalikult ja individuaalselt, kas inimene
kvalifitseerub pagulase staatuse või täiendava kaitse staatuse saajaks. Nii mittelubamatuse
menetlus kui sisuline menetlus toimuvad siseriigis. Sisulisse menetlusse suunatakse kõik
taotlejad, kelle puhul ei kohaldata piirimenetlust. Sisulise menetluse tähtaeg jääb samaks ja on
kuni 6 kuud ja erakorralistel juhtudel kui on vajalik hinnata eriti keerukaid olukordi, siis võib
menetlus kesta kuni 21 kuud alates taotluse vastu võtmisest. Kiirendatud menetlus
korraldatakse samuti siseriigis. Kiirendatud menetlust kohaldatakse inimeste suhtes, kes suure
tõenäosusega kaitset ei saa sh näiteks taotlejad, kes on varjupaigasüsteemi kuritarvitanud.
Kiirendatud menetluse tähajaks on kuni 3 kuud taotluse vastu võtmisest arvates.
Piirimenetlust kohaldatakse inimeste suhtes, keda ei ole riiki lubatud st kelle suhtes
rakendatakse riiki mitte lubamise õiguslikku fiktsiooni. Piirimenetluse raames tehakse mitte
lubatavuse otsus või sisuline otsus. Piirimenetluse kohaldamine on kohustuslik kui välispiiril
ilma seisnemise õiguseta inimene on:
ametiasutust teadlikult eksitanud,
7
ohuks riigi julgeolekule või avalikule korrale,
pärit riigist, mille kodanikele Euroopa Liidu põgenikuna tunnustamise määr on vähem
või võrdne 20%.
Lisaks kohustuslikele kategooriatele võib piirimenetlust kohaldada ka kiirmenetluse
subjektide suhtes. Piirimenetluse maksimaalseks tähtajaks on 12 nädalat, mis hõlmab ka
kohtulikku kontrolli. Kui nimetatud tähtaja jooksul ei ole võimalik piirimenetlust lõpule viia,
siis tuleb inimene lubada riiki ning jätkata tema taotluse menetlemist sisulise menetluse
raames. Piirimenetlus peaks toimuma välispiiri lähedal, kuid võib toimuda ka muudes riigi
määratud kohtades, kus sisserändajate liikumisvabadust saab efektiivselt piirata kas
liikumisvabaduse piiranguid või kinnipidamist kohaldades.
Sätestatud on ka piirimenetluse kohaldamise erandid, mis puudutavad peamiselt saatjata lapsi
ja lastega perekondi.
Esimest korda kehtestatakse igale riigile kohustusliku piirimenetluse suutlikkuse
minimaalne määr igal ajahetkel. Euroopa Liidu tasandil on suutlikkuse määraks kehtestatud
30 000 inimest ning määruses sätestatud valemi ja Eurostat valemi alusel kehtestatakse
Euroopa Komisjoni rakendusotsusega igale riigile suutlikkuse piirmäärad igal ajahetkel ja
aastas, kolmeks aastaks.
Sätestatakse varjupaigasüsteemi kuritarvitamise vältimist tagavad meetmed sh kohtususte
täitmata jätmise tagajärjed, milleks on taotluse tagasivõetuks lugemine kohustuste täitmata
jätmise korral (näiteks taotluse esitamata jätmine tähtajaks, ilma mõjuva põhjuseta vestlusele
tulemata jätmine, vastutava liikmesriigi menetluse reeglite eiramine) ja koostööst keeldumise
korral (näiteks sõrmejälgede mitte andmine või registreerimiseks vajalike andmete mitte
andmine). Nimetatud juhtudel käsiteletakse, et taotlus on tagasi võetud hetkest, mil selle
aluseks olev asjaolu aset leidis. Menetleval asutusel on võimalik menetlus peatada, et anda
taotlejale võimalus selgitada kohustuste täitamata jätmise põhjuseid. Korduvate taotluste
menetlemise koormuse vähendamiseks on sätestatud täiendavad kitsendused. Taotluste
korduvust arvestatakse senise liikmesriigi piires Euroopa Liidu piires. Kui korduva taotluse
esitamisel ei esitata uusi asjaolusid, siis loetakse taotlus kohe mittelubatavaks st jätetakse läbi
vaatamata. Kui esinevad uued asjaolud, siis kohaldatakse kiirendatud menetlust või
piirimenetlust. Korduvate taotluste korral puudub taotlejal riigis viibimise õigus nii
haldusmenetluse faasis kui kohtumenetluse faasis.
Täpsustatud on turvaliste riikide kontseptsiooni. Selle raames on loodud uus efektiivse
kaitse kontseptsioon. Selle kohaselt on riik efektiivse kaitse pakkujaks kui ratifitseeritud on
1951. aasta Genfi pagulaste konventsioon. Juhul kui konventsioon ei ole ratifitseeritud saab
riiki konkreetse inimese suhtes pidada efektiivse kaitse pakkujaks kui inimesel on:
võimalik riiki siseneda ja sinna elama jääda ja
ligipääs selle riigi kontekstis adekvaatsele elatustasemele ja
tervishoiuteenustele ja
haridusele ning
selline kaitse on kättesaadav kuni püsiva lahenduse leidmiseni.
Turvaliste riikide kontseptsiooni kontekstis täpsustati esimese varjupaigariigi, turvalise
kolmanda riigi ja turvalise päritoluriigi määramise ja kasutamise sätteid. Esimese
varjupaigariigi korral ei koostata riikidest nimekirju ning kohaldamine on võimalik ainult
juhtumipõhiselt. Sellisel juhul tuleb teha mittelubatavuse otsus ning kaebuse esitamise korral
puudub kaebusel tagasisaatmist peatav mõju. Esimese varjupaigariigi kohaldamisel on
järgmised nõuded:
taotlejale on selles riigis antud efektiivne kaitse ja see on endiselt kehtiv,
taotleja elu ja vabadus ei ole selles riigis ohus ning
teda ei ohusta tagakiusamine ning taotleja on kaitstud tagasisaatmise eest.
8
Turvalise kolmanda riigi korral koostatakse riikidest nimekirjad nii liikmesriigi kui Euroopa
Liidu tasemel ning need kehtivad paralleelselt. Euroopa Liidu nimekiri kehtestatakse Euroopa
Komisjoni ettepanekul menetlusmääruse muudatusena. Juhul kui Euroopa Liit ja kolmas riik
on sõlminud lepingu ELTL artikkel 218 alusel, siis eeldatakse, et turvalise kolmanda riigi
kaitse pakkumise kriteeriumid on täidetud. Selleks, et riiki saaks käsitelda turvalise kolmanda
riigina peavad olema täidetud järgmised kriteeriumid:
võimalik on kaitset taotleda ja põhjendatud juhul saada,
välismaalaste elu ja vabaduse ei ole ohus,
välismaalaste suhtes ei toimu tagakiusamist,
välismaalased on kaitstud väljasaatmise eest.
Riiki saab pidada turvaliseks osaliselt või teatud inimeste kategooriate suhtes. Lisaks peab
inimese ja riigi vahel olema side, mis võimaldab olla kindel, et selle inimesel on võimalik ja
mõistlik sinna minna ja elama jääda. Turvalise päritoluriigi korral koostatakse riikidest
nimekirjad nii liikmesriigi kui Euroopa Liidu tasemel ning need kehtivad paralleelselt.
Euroopa Liidu nimekiri kehtestatakse nimekiri Euroopa Komisjoni ettepanekul
menetlusmääruse muudatusena. Turvalise päritoluriigi korral on kohustuslik kasutada
kiirendatud menetlust ja on võimalus kasutada piirimenetlust. Otsuse vaidlustamisel ei ole
tagasisaatmist peatavat mõju. Turvaliseks päritoluriigiks määratlemisel on kaitsmise osas
samad reeglid, mis turvalise kolmanda riigi korral.
Täpsustatud on kaebeõiguse norme. Rahvusvahelise kaitse andmisest keeldumise otsus ja
tagasisaatmise otsus tuleb vormistada ühe haldusaktina ning see vaidlustatakse koos ja
kohtumenetluses peavad kehtima samad tähtajad. Kaebuse esitamisele tähtajale on sätestatud
järgmised piirmäärad: kaitse andmisest keelduvat otsust, mis on tehtud mittelubatavuse,
kaudse tagasivõtmise või ilmselgelt põhjendamatuse alusel sh kiirendatud menetluses või
piirimenetluses on tähtajaks viis kuni kümme päeva. kõikidel muudel juhtudes st sisulise
menetluse korral on tähtajaks 2 nädalat kuni 1 kuu. Kaebuse esitamisel ei ole automaatset
tagasisaatmist peatavat mõju ja sellist peatavat mõju tuleb taotlejal 5 päeva jooksul taotleda
või kohtul enda algatusel määrata kui:
keelduv otsus tehti kiirendatud menetluses või piirimenetluses va juhul kui tegemist
on saatjata alaealisega,
keelduv otsus põhineb lubamatusel va juhul kui aluseks on kolmas turvaline riik või
kui otsus tehti piirimenetluses saatjata alaealise suhtes,
keelduv otsus on kaudselt tagasi võetud,
kaitse ära võtmise otsus põhineb ühel järgmistest asjaoludest: eksklusioon või oht
julgeolekule või eriti raskes kuriteos süüdi mõistmine ja sellest tulenev oht
julgeolekule.
3. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1346 (vastuvõtutingimuste
kohta)
Vastuvõtutingimuste direktiiv on ainuke reformitud õigusaktide kogumi hulka kuuluva akt,
mis jääb ka peale reformi rakendamist kehtima direktiivina. Sellele vaatamata on uuesti
sõnastatud direktiivi eesmärk sama, mis seotud valdkondade osas kehtestatud määrustel –
valdkonna reeglite ühtlustamine. See tähendab, et direktiivis tehtud muudatuste eesmärk on
ühtlustada vastuvõtutingimused üle Euroopa Liidu ja tagada ühtsed väärikad vastuvõtu
standardid ning vähendada seeläbi stiimuleid ebaseaduslikuks teiseseks rändeks. Direktiivi
siseriiklikusse õigusesse üle võtmise tähaaeg on juuni 2026 ehk sama, mis määruste
kohaldamise tähtaeg.
9
Vastuvõtutingimuste direktiiv rakendub kõikidele rahvusvahelise kaitse taotlejatele alates
sooviavaldusest ning olenemata menetluse liigist ja taotleja asukohast riigis. Sätestatakse
vastuvõtu selged standardid Euroopa Liidu üleselt, et kaitse taotlejate elamistingimused
oleksid võrreldavad.
Vastuvõtutingimuste direktiivi eesmärk on luua kõigis liikmesriikides standardsed
elutingimused. Sellega ühtlustatakse liikmesriikide olemasolevaid norme ja tavasid,
kohustades neid võtma arvesse Euroopa Liidu Varjupaigaameti (EUAA) näitajaid ja suuniseid
vastuvõtu kohta. Liikmesriikidel on kohustus tagada piisav vastuvõtusuutlikkus ja piisav
elatustase, mis kaitseb füüsilist ja vaimset tervist ning järgib põhiõiguste hartat.
Kinnipidamisega seoses tugevdatakse tagatisi ja kaitsemeetmeid. Näiteks ei tohiks
kinnipidamist kasutada, kui see seab taotleja füüsilise ja vaimse tervise tõsisesse ohtu.
Sellele lisaks seotakse vastuvõtutingimuste pakkumine õiguskuuleka käitumisega.
Sätestatakse, et juhul kui inimesele on tutvustatud tema kohustusti ja nende täitmata jätmise
tagajärgi, kuid kui inimene sellegipoolest otsustab kohustused täitmata jätta sh näiteks liikuda
ebaseaduslikult teise liikmesriiki, siis võib liikmesriik otsustada talle vastuvõtutingimusi
vähendada või üldse mitte pakkuda.
Vastuvõtu pakkumise hulka kuuluvad järgmised teenused:
majutus,
toit,
riietus,
hügieenitarbed ja
taskuraha.
Majutuse pakkumisel on oluliselt tagada, et ennetatakse mistahes vägivalda sh seksuaalset,
soo, rassi ja usupõhist vägivalda. Meditsiinilise abi pakkumisel tuleb hõlmata seksuaaltervise
alane abi.
Erilist tähelepanu uuesti sõnastatud direktiivis pööratakse vastuvõtu erivajaduste
hindamisele ja arvestamisele. Kehtestatakse senisest laiem näitlik loetelu inimestest, kellel
võivad erivajadused olla. Erivajaduse hindamine on alati individuaalne ning tuleb lõpule viia
hiljemalt 30 päeva jooksul. Sama tähtaja jooksul tuleb lõpule viia ka saatjata lapse vanuse
määramine, kui see on asjakohane. Vaatamata 30 päevasele maksimaalsele tähtajale tuleb
piinamise ja vägivalla ohvritele vajalikku abi pakkuda niipea kui võimalik. Samuti on
uuendusena sätestatud, et juhul kui kinnipidamine võib inimese füüsilist või vaimset tervist
halvendada, siis ei tohi sellises seisus inimest kinni pidada.
Võrreldes varasemaga on tugevdatud garantiisid lastele. Tugevdatakse alaealiste
juurdepääsu tervishoiuteenustele ning mitmesuguste meetmetega tagatakse, et saatjata
alaealised saavad vajalikku abi. Sealhulgas on sätestatud, et isegi kui laps on koos
vanematega, siis tuleb lapsele endale tutvustada õigusi ja kohustusi ning seda tuleb teha
lapsesõbralikul viisil. Lastega perede puhul tuleb kinnipidamise asemel rakendada
kinnipidamise alternatiive ja lapse kinnipidamine on võimalk ainult siis kui see on hinnatud
olema lapse parimates huvides. Uuendusena on sätestatud tähtajad kiireks esindaja
määramiseks saatjata laste puhul. Ajutine esindaja tuleb määrata kohe sooviavalduse järgselt
ning hiljemalt 15 päeva jooksul tuleb lapsele määrata püsiv esindaja, kes abistab last kõikides
menetlustoiminutes. Uuendusena on esindajale sätestatud koolituse ja oskuste nõuded ning
piirmäärad esindatavate suhtes. Üks esindaja ei tohi esindada korraga rohkem kui 30 last ning
eriolukorras võib esindatavate arv olla kuni 50. Lühendatakse kooli saamise tähtaga.
Varasema 3 kuu asemel peab laps saama kooli hiljemalt 2 kuu jooksul.
10
Uuendusena sätestatakse varase integratsiooni meetmed. Endise maksimaalse 9 kuu asemel
tuleb ligipääs tööturule tagada hiljemalt 6 kuu möödudes alates taotluse registreerimisest ning
vajalik on tagada võrdne kohtlemine diplomite või kvalifikatsiooni tunnustamisel. Lisaks
kehtivale kohustusele õpetada taotlejatele riigikeelt, tuleb nüüd lisaks pakkuda ka
kodanikuõpetuse kursusi või tööhõive kursusi.
Oluliselt detailsemalt sätestatakse taotlejatele teabe andmise kord. EUAA koostab ühtse
teabematerjali, mis on kõikides liikmesriikides kasutamiseks kohustuslik ning mida saab
täiendada oluliste siseriiklike kontaktidega. Teabe andmise kohustus tuuakse ajaliselt
ettepoole. Nüüd tuleb taotlejat talle arusaadaval viisil teavitada hiljemalt 3 päeva jooksul
alates sooviavalduse esitamisest või hiljemalt taotluse registreerimisel, mitte sobival ajal peale
taotluse ja põhjenduste vastu võtmist nagu praegu. Teavet tuleb anda arusaadavalt sh suuliselt
ning konkreetse inimese vajadustele kohandatult sh näiteks visuaale kasutades.
Kehtestatakse uued võimalused vastuvõtusüsteemi korraldusele ja taotlejate
liikumisvabaduse piiramiseks. Reformi kohaldamise järgselt on võimalik piirata kohtu
välisele taotlejate liikumise vabadust st kohustada taotlejaid elama kindlas majutuskohas ja
kindlas geograafilises piirkonnas. Vastuvõtutingimuste pakkumise saab siduda ainult kindla
kohaga kuhu inimene on määratud elama. Esimest korda kehtestatakse õigus taotlejate
liikumisvabaduse piiramiseks. Nimetatud liikumisvabaduse piiramine ei ole käsitletav
kinnipidamise ega kinnipidamise alternatiivina ning selle rakendamisel ei kohaldu kohtulik
kontroll. Samuti on võimalik korraldada vastuvõttu kahe erineva standardi alusel. See
tähendab, et madalama vastuvõtustandardiga majutust ja teenuseid saab pakkuda siis kui
majutuskohad on täis või kui taotleja ei ole täitnud oma kohustusi. Juhul kui taotleja on
ebaseaduslikult lahkunud vastutava liikmesriigi territooriumilt teise liikmesriiki, siis on sellel
riigil kohustus jätta taotlejale vastuvõtutingimused andmata. Selline meede peaks oluliselt
tõkestama ebaseaduslikku teisest rännet.
Täpsustatud on kinnipidamise ja selle alternatiividega seonduvaid norme. Uuendusena on
täiendatud kinnipidamise alusena olukord mil taotleja ei ole liikumisvabaduse piirangust kinni
pidanud. Samuti on täpsustatud riiki saabumise õiguse kontrollimise alust, mis nüüd on
sõnastatud viitega piirimenetlusele. Endiselt tuleb kinnipidamist kohaldada viimase abinõuna,
kuid esmakordselt sätestatakse kohtulikule kontrollile täpsed tähtajad. Kohtutel on
kohustus kontrollida kinnipidamise õiguspärasust 15 päeva jooksul tavaolukorras ning 21
päeva jooksul suure rändesurve olukorras. Täpsustatud on kinnipidamise tingimusi sh
spetsiaalse asutuse kasutamist ning õigust vabalt suhelda ja teavet saada. Kinnipidamise
alternatiivid tuleb seaduses sätestada kuid nende loetelu on paindlik. Selleks võib olla
näiteks regulaarne teavitamine, rahaline garantii jms.
Sätestatakse uued normid, mis võimaldavad materiaalsete vastuvõtutingimuste piiramist ja
ära võtmist. Materiaalsed tinglimuste piiramine ja ära võtmine peab olema põhjendatud,
proportsionaalne, objektiivne, arvestama inimese individuaalseid vajadusi, neid peab saama
ennistada ja nende suhtes tehtud otsuseid vaidlustada. Isegi kui tingimusi piiratakse või ära
võetakse, siis tuleb säilitada põhivajaduste katmine ning ligipääs vajalikele
tervishoiuteenustele. Sätestatud on järgmised alused materiaalse vastuvõtu vähendamiseks või
ära võtmiseks:
Loata lahkumine talle määratud majutuskohast või geograafiliselt alalt.
Menetluslike kohustuste põhjendamatu täitmata jätmine.
Korduvate taotluste korral.
Rahaliste võimaluste varjamine.
11
Tõsine või korduv majutuskoha reeglite rikkumine või vägivaldne käitumine (kaitse
ära võtmise menetluse korral).
Kohustusliku kohanemise meetmes osalemata jätmine.
Uuendatud on riigi kohustust koostada ühtsel vormil valmisoleku plaane, et tagada
liikmesriigi ja Euroopa Liidu ühtse varjupaigasüsteemi toimepidevus mistahes rändesurve
olukordades. EUAA on koostanud ühtse vormi, mida kõik liikmesriigid peavad plaane
koostades või täiendades järgima. Liikmesriigil on kohustus Euroopa Komisjoni ja EUAA-t
teavitada kui valmisoleku plaan aktiveeritakse ja deaktiveeritakse.
4. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1347
(kvalifikatsioonitingimuste kohta)
Määrusega ühtlustatakse Euroopa Liidus senisest enam rahvusvahelise kaitse standardeid.
Sellega tagatakse, et kaitse saamise nõuded ja nendega seotud garantiid on ühesugused, mis
hoiab ära varjupaiga poodlemist ehk süsteemi kuritarvitamist.
Määruse kohaselt on pagulane selline kolmanda riigi kodanik, kes põhjendatud kartuse tõttu,
et teda võidakse rassi, usutunnistuse, rahvuse, poliitiliste arvamuste või teatavasse
sotsiaalsesse rühma kuulumise tõttu taga kiusata, viibib väljaspool kodakondsusriiki ja ei saa
või ei taha sellise kartuse tõttu kasutada selle riigi kaitset. Määratlus kehtib ka
kodakondsuseta inimeste kohta, kes viibib samadel põhjustel väljaspool endise alalise elukoha
riiki ja ei saa või ei taha selle kartuse tõttu sinna tagasi pöörduda. Täiendava kaitse saamise
tingimustele vastav inimene on kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik, kes ei
kvalifitseeru pagulaseks, kuid kelle puhul on põhjendatud alus arvata, et päritoluriiki või
kodakondsuseta isiku puhul endise alalise elukoha riiki tagasisaatmise korral ähvardab teda
reaalne oht kannatada tõsist kahju, ja ta ei saa või ei taha sellise ohu tõttu kasutada selle riigi
kaitset.
Riigi menetleva asutuse ülesanne on otsustada, millist kaitse liiki inimene vajab. Taotleja
ülesanne on anda kõik olemasolevad asjakohased tõendid ja selgitused ning teha
ametiasutustega koostööd ja püsida selles liikmesriigis, kus taotlust läbi vaadatakse. Juhul kui
selgub, et inimene on ise kuntslikult kaitse vajaduse põhjuse tekitanud ainuüksi taotluse
esitamise eesmärgil ning riigis olles, siis on võimalus talle selle andmisest keelduda. Kuigi ka
praegu on sätestatud võimalus hinnata enne kaitse andmist asjaolu, kas kaitsevajadusega
inimene saaks abi oma riigi teisest piirkonnast, siis uuendusena on sätestatud kohustus
seda võimalust alati hinnata, sh kui tagakiusaja või tõsise kahju tekitaja ei ole riik. Juhul kui
tagakiusajaks või kahju tekitajaks on riik, tuleb lähtuda eeldusest, et siseriikliku
ümberpaiknemise võimalust ei ole. Samuti on uuendusena sätestatud, et otsuste tegemisel
tuleb lähtud EUAA riikide olukorra kohta koostatud analüüsidest ja juhistest.
Määrus sätestab, mis on kaitse sisu. Selleks on kaitse tagasisaatmise eest, õigus teabele,
õigus perekonnaelu kaitsele, õigus saada elamisluba ja reisidokument, õigus vabalt liikuda ja
elukohta valida liikmesriigi piires ning õigus vabalt Euroopa Liidu piires liikuda, ligipääs
tööturule ja haridusele, diplomite ja kutse kvalifikatsiooni tunnustamisele, õigus
sotsiaalkindlustusele ja sotisaalabile, ligipääs tervishoiusüsteemile, majutusele ja kohanemise
meetmetele ning juhul kui inimene pöördub tagasi kodumaale, siis sellekohane tugi.
Kohustuste täitmata jätmisel on selged tagajärjed. Seetõttu on ühtse teabe ühetaolisel
tutvustamisel senisest veelgi olulisem kaal. Elamisloa andmise garantiid on varasemaga
võrreldes täpsemad. Elamisloa kaart tuleb anda hiljemalt 90 päeva möödudes kaitse saamisest.
12
Kui elamisluba ei anta 15 päeva möödudes kaitse saamisest, siis tuleb sellegi poolest tagada
juurdepääs ette nähtud tagatistele. Elamisloa kehtivusele on sätestatud piirmäärad. Pagulase
elamisluba peab kehtima vähemalt 3 aastat ja täiendava kaitse saaja elamisluba vähemalt 1
aasta ning pikendamisel vähemalt 2 aastat. Elamisloa väljastamine peab olema inimesele
tasuta ning elamisloa kaardi väljastamise eest ei tohi küsida kõrgemat riigilõivu kui teistelt
riigi elanikelt. Seoses Euroopa Liidus vaba liikumisega on tehtud oluline täiendus
pikaajaliste residentide direktiivis 2003/109/EC, mille kohaselt hakatakse 5 aastast
tähtajalise elamisloa alusel viibimist, mille järgselt saab välismaalasele anda pikaajalise
elamisloa, lugema iga kord uuesti algusest peale, kui inimene on viibinud loata
ebaseaduslikult teises liikmesriigis.
Laste hariduse osas on täpsustatud, et lapsed, kes saavad koolis õppides 18 aastaseks, peavad
saama õppimist jätkata keskhariduse saamiseks ning täiskasvanuid tuleb hariduse süsteemis
kohelda kohalike inimestega võrdselt, kuid liikmesriik võib otsustada neile mitte maksta
õppetoetusi ja õppelaene.
Nagu ka õigustiku muudes osades, tugevdatakse saatjata alaealiste õigusi näiteks seoses
lapsesõbraliku teavitamise ja eestkostjatele esitatavate nõuetega.
5. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1356 (taustakontrollide
kohta)
Taustakontrolli määrusega kehtestatakse Euroopa Liidu jaoks ühtsed normid, mille kohaselt
tehakse ebaseaduslikult riigi territooriumile sisenevatele inimestele isikusamasuse,
julgeoleku-, tervise- ja haavatavuse kontroll ning nad suunatakse asjakohasesse menetlusse
(piirimenetlus, tavapärane varjupaigamenetlus või tagasisaatmismenetlus). Sama kontroll
tehakse ka siis kui inimene on juba Schengeni alale sisenenud välispiiril kontrolli vältides.
Taustakontroll on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/399, mis
käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad).
Taustakontroll täidab praeguse lünga Schengeni piirieeskirja ning rändemenetluse vahel.
Taustakontroll ei ole eraldiseisev menetluse liik. Taustakontroll on piirikontrolli
toimingute kogum st nö piirikontrolli teise astme pikendus.
Taustakontrolli alla kuuluvad järgmised inimesed välispiiril:
Tabatud ebaseaduslikult piiriületuselt st ebaseaduslikult piiri ületanud inimesed ja
varjupaigataotlejad „rohelisel piiril“.
Peale otsingu ja päästeoperatsiooni veekogult randunud inimesed st „sinisel piiril“.
Piiripunktides varjupaiga sooviavalduse esitanud inimesed.
Samuti siseriigis ebaseaduslikult viibivad välismaalased, kes on varem saabunud
ebaseaduslikult piiri ületades. Taustakontrolli ei tehta inimestele, kes on saabunud
seaduslikult, kuid ei õigeaegselt riigist lahkunud.
Taustakontrolli tegemise kohustusega on seotud kokku 30 riiki, sh 26 liikmesriiki ja 4
Schengeniga assotsieerunud riiki (Norra, Island, Šveits ja Liechtenstein). Euroopa Liidu
varjupaiga valdkonna õigustik kohaldub 25(26) riigile ehk kõik liikmesriigid välja arvatud
Taani ja Iirimaa, juhul kui viimane ei otsusta kaasuda. Euroopa Liidu varjupaiga õigustiku
osa, mis reguleerib vastutava liikmesriigi määramist ja Eurodac andmebaasi kohaldub aga 30
riigile.
Euroopa Liidu varjupaiga õigustik ja tagasisaatmise õigustik kohalduvad
taustakontrolli toimingutega osaliselt paralleelselt ja osaliselt järjestikuliselt.
13
Vastuvõtutingimused kohalduvad paralleelselt, kuid menetlustingimuste sätted kohalduvad
pärast taustakontrolli. Tagasisaatmise õigustik kohaldub paralleelselt kui tegemist on
taustakontrolliga, mida tehakse siseriigis, kuid järjestikkuliselt st pärast taustakontrolli
lõppemist, kui tegemist on juhtumiga välispiiril. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis
2008/115/EÜ (kolmanda riigi kodanike tagasisaatmise kohta) sätestatud kinnipidamise alused
kohalduvad siiski paralleelselt.
Taustakontrolli tegemise tähtajaks on kuni 7 päeva inimese tabamise või maabumise
hetkest alates. Siseriigis on tähtajaks kuni 3 päeva. Nimetatud tähtaegu ei saa pikendada.
Taustakontrolli asukohaks võib olla mistahes sobiv määratud asukoht riigi territooriumil, kuid
soovituslikult välispiiril või välispiiri lähedal.
Taustakontrolli toimingute raames tehtavat tervisekontrolli ei tohi teha piirikontrolli asutuse
töötaja, vaid tervishoiu spetsialist, kes vastab ISCO-08 klassifikaatorole 221, 2221 või 2240.
Taustakontrolli kohustuslikud elemendid on:
Esialgne tervisekontroll et tuvastada välismaalase arstiabi vajadus ja kaitsta rahva
tervist.
Esialgne haavatavuse hindamine, et tuvastada inimese erivajadused.
Isiku tuvastamine ja isikusamasuse kontroll. Selleks kontrollitakse isikuandmeid ja
dokumendi andmeid kõikidest vajalikest andmebaasidest.
Sõrmejälgede registreerimine Eurodac andmebaasis.
Julgeolekuohtu kontroll. Selleks kontrollitakse saadud andmeid vastavatest
andmebaasidest.
Taustakontrolli kokkuvõtte koostamine.
Taustakontrolli kokkuvõtte edastamine kohasesse menetlusse, st suunamine
varjupaigamenetluse üksusesse või tagasisaatmise üksusesse.
Liikmesriikidel on kohustus vältida inimese põgenemist. Taustakontrolli ajal ei ole inimesel
riiki sisenemise õigust. Riigil tuleb tagada, et inimene on taustakontrolli ajal kättesaadav nagu
ka varjupaiga piirimenetluse ajal. Viimase võimalusena võib taustakontrolli ajaks inimese
kinni pidada, kuid kaitse taotleja korral kohalduvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivis (EL) 2024/1346 (vastuvõtutingimuste kohta) sätestatud kinnipidamise alused ning
tagasisaadetava korral tuleb kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis
2008/115/EÜ (kolmanda riigi kodanike tagasisaatmise kohta) sätestatud aluseid.
Uuendusena peavad liikmesriigid kehtestama sõltumatu järelevalvemehhanismi, mis
suurendab läbipaistvust ja vastutust taustakontrolli ja piirimenetluse ajal ning edendab ühtlasi
põhiõiguste austamist. Liikmesriigid on kohustatud looma ja rahastama sõltumatuid riiklikke
järelevalveasutusi, kelle ülesanne on kontrollida liidu ja rahvusvahelise õiguse järgimist
taustakontrolli ajal ning tagada, et põhjendatud väiteid põhiõiguste eiramise kohta kõigis
taustakontrolliga seotud asjakohastes toimingutes käsitletakse tõhusalt ja vajaduse korral
algatatakse selliste väidete uurimine. Liikmesriigid peavad mehhanismi sõltumatuse
tagamiseks võtma kasutusele asjakohased meetmed.
6. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1350 (ümberasustamise
kohta)
Uue õigusaktiga luuakse ELi ühine ümberasustamise ja humanitaarsetel põhjustel
vastuvõtmise lähenemisviis, mis parandab kaitset vajavate inimeste ohutuid ja seaduslikke
14
võimalusi ELi jõudmiseks ning aitab tugevdada rahvusvahelist partnerlust kolmandate
riikidega.
Määrusega kehtestatakse ümberasustamise ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise
toimingute jaoks ühtne menetlus, sh ühised tähtajad ja vajaliku teabe esitamine, mis
vähendab praeguseid erinevusi liikmesriikide tegevuste vahel ning suurendab
ümberasustamise tõhusust. Varasema ad hoc korras toimunud ümberasustamise asemel on
seega loodud püsiv ja reguleeritud, kuid vabatahtlik ümberasustamise kord.
Määrus näeb ette liidu ümberasustamise ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise kava
(edaspidi „liidu kava“) koostamise, mis võetakse vastu komisjoni ettepaneku alusel nõukogu
rakendusaktiga ning hõlmab kaheaastast ajavahemikku. Esimene liidu kava koostatakse
aastateks 2026-2027 ning rakendusakt peab olema vastu võetud enne 2025. aasta lõppu.
Liikmesriigid panustavad liidu kavasse vabatahtlikkuse alusel, esitades teavet oma
osalemise kohta kõrgetasemelisel ümberasustamise ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise
komiteel.
Liidu kavas esitatakse:
liikmesriikide territooriumile vastu võetavate isikute koguarv (märkides vastavalt
nende isikute osakaalu, kes tuleb ümber asustada, humanitaarsetel põhjustel vastu
võtta ja erakorraliselt vastu võtta),
liikmesriikide kavas osalemise üksikasjad ning
täpsed andmed piirkondade või kolmandate riikide kohta, kust ümberasustamine või
humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmine toimub.
Liidu kavas võidakse vajaduse korral esitada ka konkreetse rühma või rühmade kirjeldus,
keda ümber asustatakse ning liikmesriikide vahelise kohapealse koordineerimise ja praktilise
koostöö kord. Teatud juhtudel (nt humanitaarkriis väljaspool liidu kavas sätestatud piirkondi)
võib nõukogu komisjoni ettepanekul muuta liidu kava, lisades sinna uusi piirkondi või
kolmandaid riike.
Liikmesriikide vabatahtlikke jõupingutusi toetatakse asjakohase rahastamisega ELi eelarvest.
7. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1359 (kriisihalduse kohta)
Määrus pakub kiireid protokolle kriisiolukordade ja rändajate ärakasutamise kohta, mida
täiendatakse operatiivabi ja rahastamisega hädaolukordades.
Kriisi- ja vääramatu jõu määrusega luuakse liidu tasandil kriisi- või vääramatu jõu olukordade
ohjamiseks stabiilne ja prognoositav raamistik, mis sisaldab tugevdatud
solidaarsuskomponenti, millega tagatakse, et kõigi asjaomaste liikmesriikide vajadused
rahuldatakse, ning menetluslikke erandeid liikmesriikide jaoks. Selliste konkreetsete
juhtumite jaoks, kus on tegemist rändajate vahendina kasutamisega, nähakse ette ka erandid,
mis võimaldavad liikmesriikidel võtta jõulisi ja sihipäraseid meetmeid liidu välispiiride
kaitsmiseks, tagades samal ajal juurdepääsu varjupaigale ja põhiõiguste austamise.
Määruses määratletakse kriisiolukorda kui erakorralist olukorda, kus liikmesriiki saabub
maa-, õhu- või mereteed pidi massiliselt kolmandate riikide kodanikke või kodakondsuseta
isikuid, sealhulgas neid, kes on maabunud pärast otsingu- ja päästeoperatsiooni. Peamine
kriteerium on see, et olukord halvab liikmesriigi varjupaiga-, vastuvõtu- (sh
lastekaitseteenused) või tagasisaatmise süsteemi nii tugevalt, et sellel võivad olla tõsised
tagajärjed Euroopa ühise varjupaigasüsteemi kui terviku toimimisele.
15
Rändajate vahendina kasutamine on määratletud kui olukord, kus kolmas riik või vaenulik
valitsusväline osaleja soodustab või hõlbustab kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta
isikute liikumist välispiiridele või liikmesriiki. Seda tehakse eesmärgiga destabiliseerida liitu
või liikmesriiki ning selline tegevus võib ohustada liikmesriigi põhifunktsioone, sealhulgas
avaliku korra säilitamist või riigi julgeoleku kaitset.
Vääramatu jõud tähendab ebatavalisi ja ettenägematuid asjaolusid, mis ei ole liikmesriigi
kontrolli all ja mille tagajärgi ei oleks olnud võimalik vältida, näiteks loodusõnnetused ja
pandeemiad. See tähendab ettenägematut olukorda, mis takistab liikmesriiki täitmast
kohustusi, mis tulenevad varjupaiga- ja rändehalduse määrusest ja varjupaigamenetluse
määrusest.
Kriisiolukorras või rändajate vahendina kasutamise või vääramatu jõu olukorras olevad
liikmesriigid võivad teha teatavatest ELi varjupaigaõiguses sätestatud vastutusega seotud
normidest järgmisi erandeid:
Rahvusvahelise kaitse taotluste registreerimise tähtaega pikendatakse seitsmelt päevalt
neljale nädalale.
Piirimenetluse kestust pikendatakse 12 nädalalt 18 nädalale.
Pikendatakse vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise tähtaegu (ainult rändajate
massilise saabumise ja vääramatu jõu korral).
Tehakse erandeid piirimenetluse kohaldamisest ja laiendatakse piirimenetluse
kohaldamisala sõltuvalt olukorrast.
Määrusega nähakse ette võimalus, et kui rändajate massiline saabumine on erakordselt
ulatuslik ja intensiivne, nii et see võib halvata ELi varjupaigasüsteemi, sest see võib
põhjustada tõsiseid puudusi taotlejate kohtlemisel, vabastatakse asjaomane liikmesriik
taotlejate tagasivõtmise kohustusest.
Kriisimääruses on sätestatud tugev mehhanism, et tagada põhiõiguste järgimine. Määrust
tuleb rakendada täielikus kooskõlas põhiõiguste hartaga, tagades kolmandate riikide kodanike
ja kodakondsuseta isikute põhiõigused. See hõlmab varjupaigaõiguse austamist ja vajalike
kaitsemeetmete kehtestamist, mis on ette nähtud ka varjupaigaalastes õigusaktides.
Kriisimehhanismi kasutatakse ainult erandlikel asjaoludel ja ainult seni, kuni see on
kriisiolukorras või rändajate vahendina kasutamise või vääramatu jõu korral hädavajalik.
Kuna selle tagamine on oluline, jälgivad komisjon ja nõukogu olukorda ja määruse
kohaldamist pidevalt, järgides vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid. Kui komisjon
peab seda vajalikuks, võib ta ka taotleda, et EUAA algataks asjaomase liikmesriigi
varjupaiga- ja vastuvõtusüsteemi järelevalve.
Liikmesriigid peavad alati austama põhiõigusi. Kui tegemist on erandiga rahvusvahelise
kaitse taotluste registreerimisest (kriisiolukorras, sealhulgas rändajate vahendina kasutamise
korral, või vääramatu jõu olukorras), tuleks pidada prioriteetseks alaealiste ja nende
pereliikmete ning menetluslike või vastuvõtu erivajadustega isikute taotlusi. Prioriteetseks
võib pidada taotlusi, mis on tõenäoliselt hästi põhjendatud.
Kriisimääruse kohaselt on liikmesriigil lubatud laiendada piirimenetluse kohaldamisala
isikutele, kelle taotluste tunnustamise määr kogu ELis on 50% või madalam, või vähendada
kohustusliku piirimenetluse künnist 5%ni (selle asemel, et kohaldada seda kõigi taotlejate
suhtes, kelle tunnustamise määr on alla 20%).
Rändajate vahendina kasutamise korral on liikmesriigil lubatud laiendada piirimenetluse
kohaldamisala kõigile taotlejatele. Sellises olukorras tuleb siiski tähelepanu pöörata alla 12.
16
aastastele alaealistele ja nende pereliikmetele. Seetõttu peab asjaomane liikmesriik jätma
piirimenetlusest välja alla 12. aastased lapsed ja nende pereliikmed ning isikud, kellel on
menetluslikud või vastuvõtu erivajadused, või lõpetama piirimenetluse kohaldamise, kui
pärast individuaalset hindamist on kindlaks tehtud, et alla 12. aastaste laste, nende
pereliikmete ja menetluslike või vastuvõtu erivajadustega isikute taotlused on tõenäoliselt
hästi põhjendatud.
Kinnipidamist tuleks kasutada ainult viimase abinõuna võimalikult lühikese aja jooksul ja
kinnipeetuid ei tohiks kunagi hoida vanglas või mõnes muus õiguskaitseotstarbelises asutuses.
Tuleb teha kõik võimalik, et tagada alaealistele ja nende pereliikmetele sobivad alternatiivid.
Samuti ei tohiks alaealisi eraldada nende vanematest või eestkostjatest.
8. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1358 (Eurodac-süsteemi
kohta)
Määrusega luuakse koostalitlusvõimeline varjupaiga- ja rände andmebaas, et toetada
varjupaigasüsteemi, aidata hallata ebaseaduslikku rännet ning toetada Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) 2024/1350 (ümberasustamise kohta) ja nõukogu direktiivi
2001/55/EÜ (ajutise kaitse andmise kohta) rakendamist.
Sõna „Eurodac“ on tuletatud sõnadest Euroopa ja daktüloskoopia ning see tähistab Euroopa
Liidu andmekogu, milles töödeldakse ning võrreldakse rahvusvahelise kaitse taotlejate ning
teatud ebaseaduslikult riigis viibijate sõrmejälgi. Praegu on andmekogu eesmärk vastutava
liikmesriigi menetluse tagamine. Täiendav eesmärk on ennetada kuritegevust ja terrorismi.
Kuna praegu kogutavate andmete maht ei vasta enam varjupaiga- ja rändehalduse muutunud
vajadustele on reformi järgselt oluliselt laiendatud Eurodac andmemahtu ja andmete
töötlemise eesmärki. Eurodac on sõrmejälgede võrdlemise andmebaasist muudetud
varjupaigataotlejate ja ebaseadusliku rände haldamise andmekoguks. Veel on uuendusena
pikendatud andmete säilitamise tähtaegu, oluliselt paraneb kolmanda riigi kodanike
tuvastamine ja tagasisaatmise toetamine. Andmebaas aitab kiiremini tuvastada
varjupaigasüsteemi kuritarvitajad.
Uue määrusega on tõhustatud ka laste kaitset, sest sõrmejälgi võetakse alates kuue
aastastelt lastelt võrreldes praeguse 14 aastase vanusepiiriga ning saatjata laste korral on
hõlpsam tuvastada, kellega koos ta on liikunud. Samuti sätestatakse, et lapselt sõrmejälgi
võtvad ametnikud peavad olema vastavalt koolitatud, et võtta sõrmejälgi ja suhelda lapsega
lapsesõbralikul viisil ja tagada kõik lapse õigused. Lapsi puudutavates toimingutes peab alati
juures olema lapsevanem või muu perekonnaliige ning saatjata laste puhul esindaja, kes on
vastavalt koolitatud. Laste puhul on keelatud kasutada jälgede võtmisel jõu kasutamine.
Esimest korda hõlmatakse Eurodac andmebaasi ka ajutise kaitse saajad ning ümberasustamise
programmide kaudu saabuvad välismaalased. Äärmiselt oluline on, et Eurodac on Euroopa
Liidu koostoime raamistiku osa, mis võimaldab kasutada vajalikke andmeid Euroopa Liidu
andmebaaside üleselt, näiteks siduda ühe inimese kohta VIS ja Eurodac andmed.
Võrreldes varasemaga on inimesta kategooriaid rohkem ja mõnede kategooriate puhul
säilitatakse andmeid praegusest kauem:
Rahvusvahelise kaitse taotlejad, 10 aastat.
Ebaseaduslikult piiriületuselt tabatud inimesed, 5 aastat (endise 18 kuu asemel).
Pääste- ja otsingu operatsioonide järgselt maabunud inimesed, 5 aastat.
17
Ebaseaduslikult viibimiselt tabatud inimesed, 5 aastat.
Ümberasustatud inimesed, 5 aastat.
Inimesed kelle ümberasustamisest on keeldutud, 3 aastat.
Inimesed, kelle ümberasustamine on lõpetatud, 3 aastat.
Riiklike programmida alusel ümberasustatud inimesed, 5 aastat.
Täiendava kaitse saajad, kuni ajutist kaitset kohaldatakse.
Võrreldes varasemaga sisestatakse andmebaasi rohkem andmeid, milleks on:
Biomeetria st nii sõrmejäljed kui näokujutis.
Isikuandmed.
Julgeoleku ohtu puudutav teave.
Teave vabatahtliku tagasipöördumise toetuse andmise kohta.
Reisidokumendi ja isikut tõendava dokumendi värviline koopia.
Sarnaselt märgitakse inimese kohta rohkem andmeid sh:
Vastutav liikmesriik.
Keelduv otsus ja asjaolu, et inimesel puudub riigis viibimise õigus.
Rahvusvahelise kaitse andmine.
Piirimenetluse raames tehtud otsuse jõustumine.
Taotlejale viisa andmine.
Ümberasustamist puudutav teave ja vastutavale riigile üleandmist puudutav teave.
Julgeolekuohu teabe osas märgitaks, kas inimene võib olla ohuks julgeolekule. Julgeoleku
ohtu kontrollimine toimub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1356
(taustakontrollide kohta) alusel, vastutava liikmesriigi menetluse raames ja Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) raames. Inimest võib
pidada ohuks julgeolekule, kui inimene on relvastatud või vägivaldne või tema kohta on
andmebaasides selgeid tõendeid selle kohta, et isik on seotud mõne Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivis (EL) 2017/541 (terrorismivastase võitluse kohta)6 või nõukogu
raamotsuses 2002/584/JSK (Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise
üleandmiskorra kohta)7 osutatud kuriteoga.
Eurodaci sisestatakse kõik välismaalase staatuse muutused. Õiguskaitse organitel on
andmebaasile ligipääs päringute tegemiseks, kuid andmete sisestamise volitus on ainult
rändehalduse asutustel.
9. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1349 (tagasisaatmise
piirimenetluse kohta)
Uue määruse eesmärk on sidustada paremini varjupaiga- ja tagasisaatmismenetlused ning
hoida ära ebaseaduslikult EL-i sisenenud ning siin rahvusvahelist kaitset taotlenud isikute
teisene ränne. Määrust kohaldatakse nende kolmanda riigi kodanike ja kodakondsuseta isikute
suhtes, kelle taotluse osas on piiril toimuva varjupaigamenetluse käigus tehtud keelduv otsus
ning keda on kohustatud EL territooriumilt lahkuma vastavalt direktiivi 2008/115/EÜ
6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/541 terrorismivastase võitluse
kohta, millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK ning muudetakse nõukogu otsust 2005/671/JSK
(ELT L 88, 31.3.2017, lk 6). 7 Nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsus 2002/584/JSK Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise
üleandmiskorra kohta (EÜT L 190, 18.7.2002, lk 1).
18
(edaspidi tagasisaatmisdirektiivi) nõuetele. Jätkuvalt võivad liikmesriigid kasutada
tagasisaatmisdirektiivi artikli 2 lõikes 2 sätestatud erisusi ning lisaks karistusõiguslikele
väljasaatmistele mitte kohaldada tagasisaatmisdirektiivi kolmandate riikide kodanikele,
kellele suhtes rakendatakse sisenemiskeelu otsust vastavalt Schengeni piirieeskirjale või kes
on kinni peetud seoses liikmesriigi välispiiri ebaseadusliku ületamisega ning kes ei ole hiljem
saanud luba või õigust kõnealuses liikmesriigis viibimiseks (art 2 lg 2 p a). Küll tuleb nende
isikute kinnipidamisel järgida tagasisaatmisdirektiivi art 4 lg 4 sätestatud tagatisi, sh
kinnipidamistingimuste nõudeid.
Määrusega ei muudeta tagasisaatmisdirektiiviga kehtestatud õigusnorme. Kui tagasisaatmise
piirimenetluses ei õnnestu 12 nädala jooksul sisenemiskeelu otsust või tagasisaatmisotsust
täitmisele pöörata, tuleb tagasisaatmismenetlust jätkata üldises korras.
10. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2303 (Euroopa Liidu
Varjupaigaameti kohta)
Euroopa Komisjon esitas 2020. aasta septembris rände- ja varjupaigapaketi osana ettepaneku
parandada varjupaigapoliitika kohaldamist ELis, muutes varasem Euroopa
Varjupaigaküsimuste Tugiamet (EASO) täieõiguslikuks ja suuremate volitustega Euroopa
Liidu Varjupaigaametiks (EUAA), eesmärgiga laiendada agentuuri liikmesriikidele antava
operatiiv- ja tehnilise abi andmise võimalusi nii tavaolukorras, kuid ka rändesurve
olukordades. Samuti on suurendatud agentuuri volitused liikmesriikide tegevuste
koordineerimisel ja liikmesriikide võimekuste monitoorimisel.
Uue määruse kohaselt on Euroopa Liidu Varjupaigaametil mandaat:
anda kiiresti operatiivabi rändesurve alla kannatavatele ELi riikidele,
kasutada alalist varjupaigaekspertide reservi, mis koosneb 500st liikmesriigi
ametnikust, kes on ameti käsutuses ja keda saab lähetada kiiresti kõikjale ELis,
koostada liikmesriikide ametnike jaoks ulatuslik varjupaigaalane koolituskava, et
saavutada eesmärk saada ELi akrediteerimisasutuseks rahvusvahelise kaitse
küsimustes,
kaitsta varjupaigataotlejate põhiõigusi ning
parandada koordineerimist päritolu- ja transiidiriikidega.
Kuigi määruse teksti põhiosas lepiti kokku juba varasemalt lähtuvalt 2016. aasta ettepanekust,
tehti seoses rände- ja varjupaigareformiga sellesse Komisjoni ettepanekul täiendavaid
muudatusi EUAA pädevuse täpsustamiseks liikmesriikide abistamisel. 9. detsembril 2021
võttis nõukogu vastu määruse, millega muudeti varasem Euroopa Varjupaiga Tugiamet
täieõiguslikuks ELi ametiks. Alates 19. jaanuarist 2022 alustas EASO asemel tööd EUAA.
Alates 31. detsembrist 2023 on ametil mandaat jälgida, kuidas ELi riigid rakendavad
varjupaiga- ja vastuvõtutavasid käsitlevaid ELi õigusakte.
1
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse
andmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 2
Eesti seisukohad Euroopa ühise varjupaigasüsteemi õigusaktide kohta ja
võrdlev analüüs
1. Eesti seisukohad
27.01.2022 Vabariigi Valitsuse ja 21.02.2022 Riigikogu EL asjade komisjoni istungil otsustati
heaks kiita järgmised siseministri esitatud seisukohad Euroopa Liidu varjupaiga- ja
rändehalduse õigustiku reformi seadusandlike eelnõude, rände ärakasutamist käsitlevate
eelnõude ja rände välismõõtme kohta:
Määruse eelnõu, millega kehtestatakse kolmandate riikide kodanike taustakontroll
välispiiridel
Eesti nõustub, et sisenemiseelne taustakontroll aitab kaasa rahvusvahelist kaitset vajavate
isikute kiirele väljaselgitamisele ning kaitset mittevajavate isikute tagasisaatmisele.
Eelistame, et selle läbiviimine oleks võimalik ka süüteo-, rahvusvahelise kaitse ja
tagasisaatmismenetluste raames.
Eesti toetab taustakontrolli läbiviimisel igakülgse juurdepääsu tagamist Euroopa Liidu
andmekogudele, et tuvastada sisenemistingimusi mittetäitvad kolmandate riikide
kodanikud ja hinnata nendest tulenevat julgeolekuohtu.
Määruse muudetud eelnõu, millega luuakse rahvusvahelise kaitse ühine menetlus liidus
ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2013/32/EL
Eesti toetab piirimenetlust, mis seob rahvusvahelise kaitse menetluse
tagasisaatmismenetlusega ning tagab paindlikkuse välismaalaste kinnipidamise ja
menetluskoha valikul.
Eesti ei toeta saatjata alaealiste ja alla 12-aastaste lastega perede automaatset
piirimenetlusest välistamist, sest sellega võivad kaasneda süsteemi kuritarvitused.
Peame oluliseks laste huvide ja õiguste kaitset ning paindlikkust alaealisi puudutavate
menetlusliikide valikul.
25.05.2023 Vabariigi Valitsuse ja 5.06.2023 Riigikogu EL asjade komisjoni istungil heaks
kiidetud Eesti uuendatud seisukoht Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu istungil
8.-9.06.2023, mis puudutavad määruse eelnõu, millega luuakse rahvusvahelise kaitse
ühine menetlus liidus, ning määruse eelnõu, mis käsitleb varjupaiga- ja rändehaldust:
Eesti toetab üldise lähenemisviisi vastuvõtmist ja kohustusliku piirimenetluse
kehtestamist, et juba välispiiril hinnata rahvusvahelise kaitse taotluste põhjendatust ja
kiirendada tagasisaatmisotsuseid. Peame saavutatud kompromissi juures eriti oluliseks, et
liikmesriikidele jääb paindlikkus välismaalaste kinnipidamise ja menetluskoha valikul.
2
Määruse eelnõu, mis käsitleb varjupaiga- ja rändehaldust
Eesti toetab rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutava liikmesriigi
määramise üldpõhimõtteid. Peame oluliseks ühe vastutava liikmesriigi määramist,
Euroopa Liidu sees teisese rände tõkestamist ja vastuvõtutingimuste pakkumise kohustuse
kehtimist ainult vastutavas liikmesriigis. Täiendavalt toetame vastutava liikmesriigi
määramise menetluse efektiivsuse suurendamist ja rahvusvahelise kaitse taotleja
koostöökohustuse tugevdamist.
Eesti ei toeta kehtivas Euroopa Liidu õiguses määratletud pereliikmete definitsiooni
laiendamist õdedele ja vendadele.
Eesti ei toeta vastutava liikmesriigi määramise kriteeriumina diplomite ja kvalifikatsiooni
tõendavate tunnistuste lisamist eelkõige põhjusel, et see ei näe ette liikmesriigi vastutuse
lõppemise ajalist piirangut erinevalt elamislubadest ja viisadest.
Eesti ei toeta solidaarsusmeetmeid, mis võivad kaasa tuua rahvusvahelise kaitse taotlejate
ja saajate kohustusliku ümberpaigutamise, ümberasustamise või tagasisaadetavate
vastuvõtmise. Nimetatud solidaarsusmeetmed peavad jääma liikmesriikidele
vabatahtlikuks, kaasa arvatud kriisi, suure rändesurve ning merel toimuvate otsingu- ja
päästeoperatsioonide korral. Abivajavat liikmesriiki tuleks toetada eelkõige Euroopa Liidu
ametite ja eelarve toel, elanikkonnakaitse mehhanismi või kahepoolsete kokkulepete
alusel vastavalt abistava liikmesriigi võimalustele.
Eesti ei toeta eraldi kategooria loomist merel toimunud otsingu- ja päästeoperatsioonide
järel maabunud inimeste ümberpaigutamiseks. Eelistame nende lisamist rändesurve
hindamise aluseks olevate näitajate nimekirja.
Eesti ei toeta pikaajalise elaniku elamisloa saamiseks nõutava tähtajalise elamisloa
perioodi lühendamist rahvusvahelise kaitse saajatele. Leiame, et ebavõrdsuse vältimiseks
teiste rändajate kategooriatega tuleb pikaajalise elamisloa andmisel lähtuda ühetaolisuse
põhimõttest.
25.05.2023 Vabariigi Valitsuse ja 5.06.2023 Riigikogu EL asjade komisjoni istungil heaks
kiidetud Eesti uuendatud seisukohad Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu istungil
8.-9.06.2023, mis puudutavad määruse eelnõu, millega luuakse rahvusvahelise kaitse
ühine menetlus liidus, ning määruse eelnõu, mis käsitleb varjupaiga- ja rändehaldust
Eesti on valmis toetama üldise lähenemisviisi kinnitamist juhul, kui rändesurve all
liikmesriikide abistamiseks loodavasse solidaarsusmehhanismi panustamiseks saab iga
liikmesriik valida talle sobiva panustamise viisi. Peame kompromissi juures oluliseks, et
rahvusvahelise kaitse saajate ümberpaigutamine ei ole kohustuslik abistamismeede, vaid
jääb liikmesriigi otsustada.
Samuti peame oluliseks, et rändesurve hindamisel võetakse muuhulgas arvesse ajutise
kaitse saanute arvu ning et suure vastuvõtukoormusega liikmesriikidel on võimalik
ajutiselt peatada solidaarsusmehhanismis osalemine või vähendada panustamist.
Määruse eelnõu, mis käsitleb rände- ja varjupaigaküsimuste valdkonnas kriisi ja
vääramatu jõuga seotud olukordi
3
Eesti toetab Euroopa Liidu tasandil tõhusa koordineerimismehhanismi loomist massilise
sisserändega seotud kriisiolukorra ennetamiseks ja lahendamiseks. Leiame, et
kriisiolukorra lahendamiseks tuleks suunata jõupingutused liikmesriigi abistamisele
kohapeal, koondades selleks nii liikmesriikide, kui ka EL ametite ressursid.
Eesti toetab nii kriisiolukorras kui ka vääramatu jõu puhul rahvusvahelise kaitse ja
tagasisaatmismenetluse tähtaegade pikendamist. Leiame, et liikmesriigil peaks olema
õigus kohaldada neid erisusi ilma Euroopa Komisjoni loata.
Määruse muudetud eelnõu, millega luuakse Eurodac-süsteem
Eesti toetab Euroopa Liidu varjupaigataotlejate sõrmejälgede võrdlemise süsteemi
Eurodac andmevahetuse loomist teiste Euroopa Liidu andmekogudega parema
rändehalduse, isikutuvastamise ja julgeolekukontrollide tegemise eesmärgil.
Nõukogu otsuse eelnõu ajutiste erakorraliste meetmete kohta Läti, Leedu ja Poola
toetamiseks
Eesti toetab Euroopa Liidu kindla eesmärgiga meetmeid rände- ja varjupaigapoliitika
valdkonnas, mis lähtuvad hübriidrünnaku all olevate liikmesriikide reaalsetest vajadustest
ning aitavad seeläbi leevendada survet Euroopa Liidu välispiirile ja rändehaldusele.
Eelkõige peame oluliseks, et hübriidkriisi olukorras on liikmesriigil võimalik seada
piirangud rahvusvahelise kaitse taotluste esitamise kohtadele ning rakendada
laiaulatuslikult piirimenetlust tegeliku kaitsevajaduse kiireks tuvastamiseks ja
tagasisaatmiste kiirendamiseks.
Määruse eelnõu, mis käsitleb ärakasutamise olukordi rände ja varjupaiga valdkonnas
Oluline on tagada liikmesriikidele tööriistad toimetulekuks Schengeni ala julgeolekut ja
avalikku korda ohustavate hübriidrünnaku olukordadega, kus rännet kasutatakse
survevahendina ELi või selle liikmesriikide vastu. Selleks tuleb eesmärgipäraselt kasutada
eelkõige kombinatsiooni Euroopa Liidu tasandi meetmetest nagu operatiivkoostöö EL
ametitega, EL rahalised vahendid, diplomaatia, sanktsioonid, strateegiline
kommunikatsioon, ELi õiguse kohaldamine ja ühiste kriisiplaanide koostamine.
Rände kasutamisel hübriidrelvana on vajalik tagada surve all olevatele liikmesriikidele
Euroopa Liidu ametite ja teiste liikmesriikide operatiivne abi, kuid abimeetmetega ei tohi
tekitada täiendavaid tõmbefaktoreid ebaseaduslikule sisserändele. Seetõttu peame ka
rände ärakasutamise juhtumite korral oluliseks vältida abistavate meetmetena
sisserändajate kohustuslikku ümberpaigutamist ja tagasisaadetavate vastuvõtmist.
Eesti toetab rände ärakasutamise olukorras rahvusvahelise kaitse menetluse tähtaegade
pikendamist ja rahvusvahelise kaitse taotlejate materiaalsete vastuvõtutingimuste
kohandamist. Leiame, et liikmesriigil peaks olema õigus kohaldada neid erisusi enda
ohuhinnangu alusel kohe. Rände ärakasutamisest tingitud massilise sisserände olukorras
peaks Euroopa Liidu õigus võimaldama rakendada kooskõlas rahvusvahelise õigusega ka
muid meetmeid, kui eelnevad meetmed ei ole osutunud piisavateks.
4
Eesti on seisukohal, et liikmesriik peab saama keelduda rahvusvahelise kaitse taotluse
registreerimisest, kui selle on esitanud välismaalane, kellel oli võimalik liikmesriiki
siseneda selleks ette nähtud piiripunktide kaudu, ja tema tagasisaatmine ei ole vastuolus
tagasisaatmise lubamatuse (non-refoulement) põhimõttega. Samas oleks riigil jätkuvalt
võimalik teha humanitaarkaalutlustel erandeid.
25.05.2023 Vabariigi Valitsuse ja 5.06.2023 Riigikogu EL asjade komisjoni istungil heaks
kiidetud Eesti seisukoht välismõõtme puhul:
Ümberasustamise puhul kolmandatest riikidest peame oluliseks vabatahtlikkuse põhimõtte
säilimist, et saaks võtta arvesse liikmesriigi vastuvõtuvõimekust.
Lisaks on arvestatud alljärgnevate varasemate EL ühist varjupaigasüsteemi
puudutavate seisukohtadega:
30.05.2019 Vabariigi Valitsuse ja 03.06.2019 Riigikogu EL asjade komisjoni istungil heaks
kiidetud Eesti seisukohad Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu istungiks 06.-
07.06.2019.
Ränne ja varjupaik: eelseisvad väljakutsed
Euroopa Liidu tegevuste fookus ebaseadusliku rände ennetamisel peab olema koostööl
päritolu- ja transiidiriikidega selle päritoluregioonis. Selleks et motiveerida kolmandaid
riike paremale koostööle oma kodanike tagasivõtmisel, on üheks võimaluseks siduda
tagasivõtuküsimused senisest enam teiste välispoliitika valdkondadega (näiteks viisa- ja
kaubanduspoliitikaga) põhimõttel „rohkem rohkema eest“.
Strateegiline prioriteet peab jätkuvalt olema Schengeni ala probleemideta toimimine, et
tagada isikute vaba liikumine ning samal ajal kõrge turvalisus. Euroopa Liidu välispiiri
tugevdamiseks tuleb välja töötada ühtne välispiiri valvamise miinimumstandard. Tagada
tuleb uute piirihalduse infosüsteemide kiire rakendamine ja saavutada nende koostalitlus
sisejulgeoleku infosüsteemidega. Samuti tuleb rakendada Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve
Ameti võimalusi, sh tagasisaatmisel, kooskõlas liikmesriikide tegelike abivajadustega.
Tagasisaatmispoliitika välismõõtme arendamise kõrval on oluline tõhustada ja kiirendada
liikmesriikides tagasisaatmismenetluste läbiviimist ja takistada seadusliku aluseta riigis
viibivate välismaalaste teisest rännet, muu hulgas kinnipidamisnõuete ühtlustamise kaudu.
Oluline on Euroopa Liidu varjupaigasüsteemi reformi lõpuleviimine, et saavutada senisest
parem kontroll rahvusvahelise kaitse taotlejate ja nende teiseste liikumiste üle, mis
võimaldaks ühtlasi tõhusamalt abistada tõelisi abivajajaid. Eesti toetab
varjupaigareformiga edasiliikumiseks vajaduse korral pakettlähenemisest loobumist.
Saame nõustuda ka rahvusvahelise kaitse taotlejate kohustusliku piirimenetlusega juhul,
kui liikmesriikidel on võimalik välismaalasi menetluse ajal kinni pidada sisenemise kohast
erineva piirilõigu lähedal või teha erandeid kinnipidamisnõuetes.
Schengeni ala toimimise tagamiseks peab varjupaigataotleja esimese sisenemise
liikmesriigi vastutuseks jääma isiku rahvusvahelise kaitse taotluse registreerimine, tema
sõrmejälgede võtmine, turvalise päritoluriigi või kolmanda riigi kontroll ja rahvusvahelist
5
kaitset mittevajavate isikute tagasisaatmine. Erakordse rändesurve korral peab
liikmesriigile selleks olema tagatud piisav Euroopa Liidu operatiiv- ja finantsabi.
Eesti hinnangul peaksid erakordselt suure rändesurvega seotud kriisimeetmed olema
eraldatud Dublini süsteemi tavapärasest toimimisest ning nende meetmete sisu ja
käivitamise üle otsustamise pädevus peab jääma Euroopa Liidu Nõukogule. Euroopa
Liidu rakendatavad võimalikud solidaarsusmeetmed ei tohiks tekitada tõmbefaktoreid
ebaseaduslikule sisserändele ega suurendada teiseseid liikumisi Schengeni alas.
Eesliiniriikide abistamine suure rändesurvega toimetulemisel peab tuginema solidaarsuse
paindlikule käsitlusele, mis võtab arvesse liikmesriikide võimekust ja võimalusi.
Igasugune loodav vahemehhanism eesliiniriikide abistamiseks peaks olema ajutise
loomuga ning selles osalemine toimuma vabatahtlikkuse alusel, kus iga liikmesriik
otsustab oma võimalustele vastavalt abistamise mooduse.
Ümberasustamise, ümberpaigutamise ja võimalike kontrollitud keskuste loomise puhul
Euroopa Liidus on meile oluline vabatahtlikkuse põhimõtte säilimine.
11.10.2018 Vabariigi Valitsuse 8.10.2018 Riigikogu EL asjade komisjoni istungil heaks
kiidetud Eesti seisukohad Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu istungil 11.-
12.10.2018:
Nõustume, et varjupaiga- ja tagasisaatmispoliitika omavahelist koostoimet tuleb
tõhustada.
23.03.2017 Vabariigi Valitsuse 24.03.2017 Riigikogu EL asjade komisjoni istungil heaks
kiidetud Eesti seisukohad Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu istungil 27.-
28.03.2017:
Eesti jagab komisjoni seisukohta, et tagasisaatmismenetlus ning rahvusvahelise kaitse
menetlus peavad koos toimima, mis tähendab, et rahvusvahelise kaitse taotluse
rahuldamata jätmise puhul tuleb kohe käivitada ka tagasisaatmismenetlus.
02.06.2016 Vabariigi Valitsuse ja 17.06.2016 Riigikogu EL asjade komisjoni istungil heaks
kiidetud Euroopa Liidu varjupaigasüsteemi reformi I paketi seisukohad:
Toetame Euroopa Komisjoni püüdlusi läheneda Euroopa ühisele varjupaigasüsteemile
terviklikumalt, kuid leiame, et vastuvõetavad lahendused peavad jääma eesmärgipäraseks
ning võimaldama paindlikku lähenemist.
Eesti ei toeta automaatset jaotussüsteemi, kuivõrd meie hinnangul peaksid kriisimeetmed
olema eraldatud Dublini süsteemi tavapärasest toimimisest ning nende meetmete sisu ja
käivitamise üle otsustamise pädevus peaks jääma Euroopa Liidu Nõukogule. Lisaks
leiame, et ümberpaigutamise reaalse toimimise tagamiseks on vajalik vastuvõtva
liikmesriigi nõusolek.
6
Leiame, et rahaline kompensatsioonimeede automaatses jaotussüsteemis osalemise
alternatiivina ei ole eesmärgipärane vahend ebaproportsionaalse rändesurvega
toimetulekuks. Samuti ei lähtu see liikmesriikide solidaarse vabatahtliku abistamise
põhimõttest ega ole oma suuruselt proportsionaalne võrreldes kuludega, mis kaasneksid
ühe ümberpaigutatava isiku vastuvõtmisega.
Toetame menetlustähtaegade muutmist paindlikumaks ja kiiremaks. Samuti toetame
tagasisaatmise vaidlustamistähtaegade lühendamist. Põhjendatud juhtudel peaks
liikmesriigil aga olema õigus menetlusaega pikendada, et koguda lisatõendeid ning
saavutada vajalikud kokklepped enne isiku tagasivõttu.
Eesti hinnangul peaks esimese liikmesriigi vastutuseks jääma isiku rahvusvahelise kaitse
vajaduse eelhindamine, sh isiku registreerimine, tema sõrmejälgede võtmine, turvalise
päritoluriigi või kolmanda riigi kontroll ja rahvusvahelist kaitset mittevajavate isikute
tagasisaatmine, mis on Dublini süsteemi aluspõhimõte, tagamaks Schengeni piirkonna ja
Euroopa Liidu välispiiri kontrolli toimimine.
Toetame taotlejate kaasaaitamiskohustuse kehtestamist, et tõhustada menetluste
läbiviimist.
Toetame liikmesriigi vastutuse aegumise kaotamist, kuid leiame, et kriisiolukorras võiks
olla ette nähtud ka võimalus vastutust peatada või muuta.
Toetame erandite kehtestamist saatjata alaealistele, mille puhul jääks üldiselt esimeseks
vastutavaks liikmesriigiks see riik, kus rahvusvahelise kaitse taotlus esitati, v.a kui see
pole lapse parimates huvides.
Eesti ei toeta kehtivas Euroopa Liidu õiguses määratletud pereliikmete definitsiooni
avamist ega laiendamist.
Toetame lähenemist, et kõikidelt rahvusvahelise kaitse taotlejatelt (k.a alaealised) tuleb
viivitamata hõivata sõrmejäljed ning need kanda Eurodaci andmebaasi.
Näeme Eurodac-süsteemis vajadust eelkõige selliste praktiliste arendusvajaduste järele,
mis aitavad kaasa süsteemi efektiivsemale ja laiemale kasutuselevõtule ning suurendavad
ristkasutuse võimalusi eri andmebaasidega: näiteks rullitavate sõrmejälgede võtmise
kohustuse kaotamine või staatiliste piltide asendamine dünaamilistega.
Toetame EASO võimekuse suurendamist viisil, mis ei avalda negatiivset eelarvelist mõju
liikmesriikide praegusele võimekusele.
Reservvõimekuse loomisel võiks kaaluda Euroopa Liidu üleste ametite ühise reservi
loomist.
Toetame komisjoni püüdlusi varjupaigasüsteemi praktilise toimimise harmoneerimise
suunas. Seejuures eelistame mitteametlikke meetmeid, nagu näiteks käsiraamatud,
koolitused, hindamisvisiidid.
7
Kuna puudujääke esineb eeskätt kriisimeetmetes, siis ei ole meie hinnangul põhjendatud
suurem harmoneerimine õigusakti liigi kaudu. Me ei toeta üldise varjupaigaõiguse
muutmist ning menetlustingimuste ja kvalifikatsioonitingimuste direktiivi muutmist
määruseks.
Direktiivide avamisel toetame täiendava kaitse ja pagulasstaatuse puhul antavate
elamislubade pikkuste erinevuse säilimist, mis on sätestatud kehtivas õiguses, kuivõrd
näeme täiendavat kaitset pigem ajutise loomuga meetmena.
Samuti võiks direktiivide avamisel kaaluda taotleja enda kaasaaitamiskohustuse
kehtestamist – näiteks eelistada isikuid, kes esitavad taotlemisel dokumendid.
Euroopa Liidu üleste turvaliste päritoluriikide ja turvaliste kolmandate riikide nimekirjade
kõrval peab liikmesriikidele jääma võimalus eraldiseisvate nimekirjade kehtestamiseks, et
tagada vajalik paindlikkus eri rändevoogudega toimetulekuks. Oluline on tagada Euroopa
Liidu ülese turvaliste riikide nimekirja regulaarne hindamine ja vajaduse korral muutmine.
Menetlustingimuste direktiivi ja kvalifikatsioonitingimuste direktiivi avamisel toetame
menetlusreeglite ülevaatamist, et senisest paremini tagada naasmisdirektiivist tulenevate
ülesannete täitmine.
Eesti on seisukohal, et ümberasustamine peab jääma liikmesriikidele vabatahtlikuks.
Toetame ümberasustamise parimate kogemuste jagamist liikmesriikide vahel ning
vastavate juhendmaterjalide või suunavate käsiraamatute koostamist.
Toetame Euroopa Liidu integratsioonitegevuste harmoneerimist. Seejuures tuleb
igasuguste lisakohustuste panemisel liikmesriikidele ette näha ka vastavad eelarvelised
vahendid.
Eesti toetab muudatusi, mis võimaldavad lihtsustada kehtivat Euroopa Liidu
õigusraamistikku, et soodustada kõrgelt kvalifitseeritud sisserändajate elama asumist ning
viibimist Euroopa Liidu liikmesriikides ning nende liikuvust liikmesriikide vahel. Siiski
leiame, et liimesriikidele peab jääma õigus väljastada elamisluba kõrgelt kvalifitseeritud
töötajatele ka riigisisese õiguse alusel, et soodustada liikmesriigi majandusarengut ja
konkurentsivõimet teatud valdkondades.
Kolmanda riigi kodanike riiki lubamisel on meie hinnangul oluline tõendatud seos
töökoha või siduva tööpakkumisega enne, kui isik saabub Euroopa Liitu. Vastavates
menetlustes efektiivsuse parandamiseks ja kiirendamiseks võiks kasutada erinevaid e-
lahendusi.
Seaduslikku rännet tuleb edendada ja lihtsustada kooskõlas liikmeriikidevahelise
infovahetuse tõhustamisega, samuti arvesse võttes iga liikmesriigi õigusakte nii ettevõtete
asutamise tingimuste, tööõiguse kui ka sotsiaalsete garantiide kohta.
8
Eesti peab oluliseks koostööd kolmandate riikidega, et soodustada nende riikide arengut ja
vähendada ebaseadusliku rände survet Euroopa Liitu. Toetame põhimõtet, et kolmandate
riikidega tehtav koostöö peab tuginema vastava partnerriigi vajadustele. Siinkohal on
oluline novembris 2015 toimunud Valletta tippkohtumisel kokkulepitud tegevuskava
elluviimine Euroopa Liidu ja Aafrika riikide partnerluses. Eesti peab eriti oluliseks
tagasisaatmise, tagasivõtu ja reintegratsiooni valdkonnas tehtavat koostööd.
Eesti peab oluliseks seadusliku rände edendamist, mis põhineb konkreetsetel
kriteeriumidel ja sisaldab võimalikke meetmeid juhuks, kui kolmas riik ei täida endale
võetud kohustusi.
06.10.2016 Vabariigi Valitsuse ja 07.11.2016 Riigikogu EL asjade komisjoni istungil heaks
kiidetud EL varjupaigasüsteemi reformi II paketi seisukohad
Eesti toetab määruste asemel varjupaigavaldkonnas jätkuvalt Euroopa Liidu menetlus- ja
kvalifikatsioonitingimuste reguleerimist direktiividena, kuna vastasel juhul võib olla
tegemist vastuoluga Euroopa Liidu aluslepingutes sätestatud proportsionaalsuse ja
subsidiaarsuse põhimõtetega. Sellega seoses peab Eesti asjakohaseks hinnata täiendavalt
õigusakti liigi muutmise kooskõla proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse põhimõtetega.
Nõustume Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti rolli suurenemisega liikmesriikide
praktikat ühtlustavate materjalide koostamisel rahvusvahelise kaitse valdkonnas, kuid
meie hinnangul saab Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti sekkumine liikmesriikide
tegevusse olla soovituslik, et vältida dubleerimist Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti
sekkumisõigusega.
Eesti toetab suurema tähelepanu pööramist Euroopa ühise varjupaigasüsteemi
väärkasutamise tõkestamisele. Eelkõige pooldame taotleja kohustust teha ametiasutustega
igakülgset koostööd ning vastavate meetmete kehtestamist juhul, kui taotleja koostööst
keeldub.
Eesti toetab rahvusvahelise kaitse taotlejate kohustuste täitmise tagamiseks ette nähtud
järelevalvemeetmete täiendamist ja vajaduse korral vastuvõtutingimuste piiramist.
Eesti toetab ümberasustamisraamistiku määruse asemel ümberasustamise puhul senist
korraldust, mille kohaselt on ümberasustamine ja ümberasustamise korraldus
liikmesriikidele vabatahtlik, ning juhul, kui nõukogu peab vajalikuks langetada otsus
ümberasustamise kohta, siis peab see toimuma ühekordse kriisimeetmena, mille
õiguslikuks aluseks on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 78 lõige 3.
Eesti toetab rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise lõpptähtaja lühendamist.
Eesti toetab lõpptähtaja seadmist kiirmenetlusele ning juhtudele, kus taotlus jäetakse läbi
vaatamata.
Eesti soovib põhimõtte säilitamist, mille kohaselt tuleb rahvusvahelise kaitse taotlus
esitada esimesel võimalusel. Samas ei poolda Eesti tähtaja seadmist taotluse esitamisega
seotud erinevatele etappidele.
9
Eesti toetab kiirmenetluse muutmist kohustuslikuks.
Eesti toetab võimalikult kiiret otsuse langetamist rahvusvahelise kaitse asjade
kohtumenetluses.
Eesti soovib, et haldusorgani nõudmisel oleks taotleja vanuseekspertiisis osalemine
kohustuslik.
Eesti toetab lähenemist, kus üldise põhimõttena rahvusvahelise kaitse taotluse
menetlemisel viiakse taotlejaga läbi vestlus. Vestluse ära jätmine peab olema erandlik ja
põhjendatud.
Eesti toetab kehtivate sätete säilitamist, mille kohaselt Euroopa Liidu liikmesriigid võivad
ette näha, et taotlejale tagatakse õigusabi rahvusvahelise kaitse menetluses ning õigusabi
ja esindamine halduskohtumenetluses. Toetame seisukohta, et teatud põhjustel võib
taotlejale õigusabi andmist piirata.
Eesti toetab korduva taotluse esitamisel taotleja tavapäraste garantiide piiramist (nt tasuta
õigusabi, automaatne riigis viibimise õigus).
Eesti toetab lähenemist, mille kohaselt juhul, kui liikmesriigil on võimekus isik tuvastada
elektrooniliste infosüsteemide abil, ei pea liikmesriik väljastama isikule varjupaigataotleja
tunnistust.
Eesti teeb vastavas töörühmas ettepaneku lisada määruse teksti, et taotleja on kohustatud
järgima asukohariigi põhiseaduslikku korda ja õigusakte, austama inimeste puutumatuid ja
võõrandamatuid õigusi ning universaalsed põhiväärtusi vabadust, demokraatiat,
võrdõiguslikkust ja õigusriigi põhimõtet.
Eesti teeb vastavas töörühmas ettepaneku, et rahvusvahelise kaitse saajana ei tunnustata
isikut, kes on Euroopa Liidu liikmesriigis toime pannud raske kuriteo.
Eesti ei toeta eestkoste regulatsiooni muutmist, sest muudatused ei arvesta liikmesriikide
eripärasid eestkoste määramisel.
Eesti toetab üldise põhimõttena erivajadusega taotlejatele senisest selgema regulatsiooni
loomist, muu hulgas toetame erivajadustega isikute suhtes teatud juhtudel kiirmenetluse
kohaldamist.
Eesti toetab regulatsiooni säilitamist taotleja automaatse riigis viibimise õiguse suhtes.
Eesti soovib, et juhul, kui isik võtab rahvusvahelise kaitse taotluse otseselt tagasi, ei kuulu
isik enam Euroopa Liidu varjupaigaõiguse regulatsiooni kohaldamisalasse.
Eesti hinnangul avaldub menetlustingimuste kasulik mõju eesmärgipärasemalt juhul, kui
taotluse läbivaatamisel kiirmenetlusena ei kohaldu automaatne riigis viibimise õigus, vaid
10
selle üle otsustab kohus. Seda eelkõige juhul, kui taotlus on esitatud väljasaatmise
takistamise eesmärgil, ning juhul, kui taotleja on pärit turvalisest päritoluriigist või
turvalisest kolmandast riigist.
Eesti toetab kiirmenetluse muutmist kohustuslikuks.
Eesti toetab lähenemist, mille kohaselt õigusakti reguleerimisalasse jäävad üksnes
pagulasstaatus ja täiendava kaitse staatus.
Eesti toetab ettepanekut, mille kohaselt välistatakse isikule kaitse andmine juhul, kui
isikul oli või on võimalus elama asuda päritoluriigi mõnesse teise turvalisse osasse.
Eesti toetab kaitse saajatele väljastatava elamisloa kehtivusaja ühtlustamist.
Eesti toetab lähenemist, millega nõukogu direktiivi 2003/109/EÜ reguleerimisala
laiendatakse rahvusvahelise kaitse saajatele nii, et 5-aastane periood, kui kaitse saajad
oleksid õigustatud pikaajalise elaniku staatusele, algab iga kord uuesti, kui isik lahkub
ilma loata selle liikmesriigi territooriumilt, kes talle kaitse andis.
Eesti on seisukohal, et pagulasseisundi ja täiendava kaitse seisundi lõppemise ja kehtetuks
tunnistamise ning kaitse andmise välistamise aluseks võiks olla ka oht teiste Euroopa
Liidu liikmesriikide avalikule korrale või julgeolekule.
Eesti toetab liikmesriigile võimaluse loomist kohustada rahvusvahelise kaitse saajaid
osalema lõimumist toetavates tegevustes.
Eesti toetab eelnõus esitatud kolme kuud muu seadusliku viibimisaluse taotlemiseks, juhul
kui isiku kaitse staatus on tühistatud vajaduse äralangemise tõttu.
Eesti toetab lähenemist, et rahvusvahelise kaitse saajale peab olema tagatud ligipääs
kutseharidusele, sh õpipoisiõppele ja võrdne kohtlemine.
Eesti toetab lähenemist, et alaealistele rahvusvahelise kaitse saanutele tagatakse Euroopa
Liidu liikmesriigi kodanikega sarnane ligipääs haridussüsteemile ning täiskasvanutele
tagatakse ligipääs üldhariduse süsteemile ja täienduskoolitusele samadel tingimustel kui
kolmandatest riikidest pärit välismaalastele.
Eesti toetab lähenemist, et rahvusvahelise kaitse saanutele tagatakse Euroopa Liidu
liikmesriigi kodanikega võrdne ligipääs diplomite, tunnistuste jt kvalifikatsioonide
tunnustamisele ning võrdne ligipääs varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise
andmebaasile, millega hinnatakse nende oskuseid ja teadmisi.
Eesti toetab ettepanekut, millega sätestatakse taotleja teisese liikumise ja omavolilise
lahkumise vältimiseks täiendav kinnipidamisalus.
11
Eesti pooldab tervishoiuteenuste puhul taotlejale vajaduspõhist lähenemist. Samas tuleks
piisavate rahaliste vahendite olemasolul taotlejal tasuda talle osutatud tervishoiuteenuse
eest, välja arvatud vältimatu abi korral.
Eesti peab mõistlikuks eelnõus väljapakutud kuni 6-kuulist tähtaega rahvusvahelise kaitse
taotlejale tööturule juurdepääsu tagamiseks.
Eesti toetab lähenemist, et rahvusvahelise kaitse taotlejale on tagatud ligipääs haridusele,
v.a laenudele ja toetustele, ning ligipääs diplomite, tunnistuste jt kvalifikatsioonide
tunnustamisele ja võrdne kohtlemine. Seejuures toetame alaealiste taotlejate ligipääsu
tagamist haridussüsteemile.
Eesti toetab ümberasustamisraamistiku määruse asemel ümberasustamise puhul senist
korraldust, mille kohaselt on ümberasustamine ja ümberasustamise korraldus
liikmesriikidele vabatahtlik, ning juhul, kui nõukogu peab vajalikuks langetada otsus
ümberasustamise kohta, siis peab see toimuma ühekordse kriisimeetmena, mille
õiguslikuks aluseks on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 78 lõige 3. Praegu ei ole
Eesti hinnangul määruse eelnõus õigusliku alusena kasutatud artiklis sätestatud eeldused
täidetud ning seetõttu peab Eesti vajalikuks küsida Euroopa Liidu Nõukogu
õigusteenistuse hinnangut Euroopa Liidu ümberasustamise kava ettepaneku
proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse põhimõtetele vastavuse kohta ja analüüsi algatuse
kooskõla kohta Euroopa Liidu aluslepingutega.
Eesti peab vajalikuks hinnata kaitsevajaduse kindlaksmääramisel ümberasustamise puhul
nii isiku täiendava kaitse kui ka pagulasstaatuse vajadust.
Eesti ei pea põhjendatuks kriisiolukorra protseduurireeglite kasutamist alaliselt. ELAKi
täiendatud sõnastus: Eesti ei pea põhjendatuks ja ei toeta kriisiolukorra protseduurireeglite
kasutamist alaliselt.
2. Analüüs Vabariigi Valitsuse 27.01.2022 ja 25.05.2023 seisukohtade vastavuse
kohta Euroopa Liidu õigusaktides
1. Määruse eelnõu, millega kehtestatakse kolmandate riikide kodanike taustakontroll
välispiiridel
1.1 Eesti nõustub, et sisenemiseelne taustakontroll aitab kaasa rahvusvahelist kaitset
vajavate isikute kiirele väljaselgitamisele ning kaitset mittevajavate isikute
tagasisaatmisele. Eelistame, et selle läbiviimine oleks võimalik ka süüteo-,
rahvusvahelise kaitse ja tagasisaatmismenetluste raames.1
Seisukoht on saavutatud määrusega 2024/1356 taustakontrolli kohta. Taustakontrolli puhul ei
ole tegemist eraldi menetlusega, taustakontroll on Euroopa integreeritud piirihalduse osa.
1 Eesti seisukohad Euroopa Liidu rände- ja varjupaigapaketi seadusandlike eelnõude, rände ärakasutamist
käsitlevate eelnõude ja rände välismõõtme kohta (heaks kiidetud 27.01.2022 Vabariigi Valitsuse ja 21.02.2022
Riigikogu EL asjade komisjoni istungil).
12
Määruse artikli 5 kohaselt tuleb kolmanda riigi kodanike suhtes läbi viia taustakontroll ning
artikkel 6 järgi ei ole taustakontrolli tegemise ajal antud isikutel lubatud liikmesriiki siseneda,
et ennetada võimalikku ohtu liikmesriigi sisejulgeolekule. Artikkel 18 lõike 1 kohaselt, kui
taustakontroll on lõpetatud või hiljemalt määruse artiklis 8 sätestatud tähtaegade möödumisel
suunatakse määruse artikli 5 lõikes 1 osutatud kolmanda riigi kodanikud, kes ei ole avaldanud
soovi rahvusvahelise kaitse saamiseks, pädevatesse asutustesse, et kohaldada tagasisaatmise
direktiivi 2008/115/EÜ kohaseid menetlusi, ilma et see piiraks määruse (EL) 2016/399
piirieeskirja kohta artikli 6 lõike 5 kohaldamist. Artiklis 17 osutatud kokkuvõte edastatakse
asjaomasele asutusele, kuhu kolmanda riigi kodanik suunatakse. Artikkel 18 lõige 2 sätestab,
et artiklites 5 ja 7 osutatud kolmanda riigi kodanikud, kes on avaldanud soovi rahvusvahelise
kaitse saamiseks, suunatakse rahvusvahelise kaitse sooviavaldusi registreerivatesse
pädevatesse asutustesse.
Määruse põhjenduspunkt 6 selgitab, et eelkõige peaks kolmanda riigi kodanike taustakontroll
aitama kaasa selle tagamisele, et välismaalased suunatakse võimalikult varakult asjakohasesse
menetlusse ning et see menetlus jätkub katkestuste või viivitusteta. Põhjenduspunkt 15
täpsustab, et pärast taustakontrolli lõpetamist tuleks asjaomane kolmanda riigi kodanik
suunata kas rahvusvahelise kaitse taotluse registreerimiseks pädevatesse asutustesse või
kohaldada direktiivi 2008/115/EÜ (tagasisaatmisdirektiivi) kohaseid menetlusi.
Põhjenduspunktis 18 on selgitatud, et kui taustakontroll liikmesriigi territooriumil on tehtud,
tuleks asjaomaste kolmanda riigi kodanike suhtes kohaldada tagasisaatmismenetlust või juhul,
kui nad taotlevad rahvusvahelist kaitset, asjakohast varjupaigamenetlust.
Põhjenduspunkt 22 kohaselt tuleks taustakontroll välispiiril lõpule viia võimalikult kiiresti
ning see ei tohiks kesta kauem kui seitse päeva vastavalt määruse artikli 8 (taustakontrolli
nõuded) lõikele 3. Taustakontroll liikmesriigi territooriumil tuleks lõpule viia võimalikult
kiiresti ning see ei tohiks kesta kauem kui kolm päeva vastavalt määruse artikli 8
(taustakontrolli nõuded) lõikele 4.
1.2. Eesti toetab taustakontrolli läbiviimisel igakülgse juurdepääsu tagamist Euroopa
Liidu andmekogudele, et tuvastada sisenemistingimusi mittetäitvad kolmandate riikide
kodanikud ja hinnata nendest tulenevat julgeolekuohtu.2
Seisukoht on saavutatud määrusega 2024/1356 taustakontrolli kohta. Määruse artikkel 15
(julgeolekukontroll) lõige 2 kohaselt tehakse julgeolekukontrolli läbivate kolmanda riigi
kodanike kohta käivad päringud riiklikes ning Euroopa Liidu andmebaasides. Sellega
tagatakse juurdepääs SIS, EES, ETIAS, VIS, ECRIS-TCN ning Europoli ja Interpoli
andmebaasidele. Täpsem julgeoleku kontrolli tegemise kord on kirjeldatud artiklis 16
(tuvastamise ja julgeolekukontrolli tegemise kord).
Põhjenduspunkti 46 kohaselt tuleks taustakontrolli käigus kontrollida ka seda, kas asjaomaste
kolmanda riigi kodanike sisenemine liitu võib kujutada endast ohtu sisejulgeolekule.
2. Määruse muudetud eelnõu, millega luuakse rahvusvahelise kaitse ühine menetlus
liidus ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2013/32/EL33
2.1. Eesti toetab piirimenetlust, mis seob rahvusvahelise kaitse menetluse
tagasisaatmismenetlusega ning tagab paindlikkuse välismaalaste kinnipidamise ja
menetluskoha valikul.3
2 Eesti seisukohad Euroopa Liidu rände- ja varjupaigapaketi seadusandlike eelnõude, rände ärakasutamist
käsitlevate eelnõude ja rände välismõõtme kohta (heaks kiidetud 27.01.2022 Vabariigi Valitsuse ja 21.02.2022
Riigikogu EL asjade komisjoni istungil).
13
Eesti toetab üldise lähenemisviisi vastuvõtmist ja kohustusliku piirimenetluse
kehtestamist, et juba välispiiril hinnata rahvusvahelise kaitse taotluste põhjendatust ja
kiirendada tagasisaatmisotsuseid. Peame saavutatud kompromissi juures eriti oluliseks,
et liikmesriikidele jääb paindlikkus välismaalaste kinnipidamise ja menetluskoha
valikul.4
Seisukoht on saavutatud määrusega 2024/1348 ühtse varjupaigamenetluse kohta ja 2024/1349
tagasisaatmise piirimenetluse kohta. Sätestatud on ühtne kohustuslik varjupaiga piirimenetlus
ja selle jätkuna tagasisaatmise piirimenetlus, mis tagab lihtsama, selgema ja senisest tõhusama
menetluse EL välispiiril nende juhtumite tuvastamise, mis ilmselgelt rahvusvahelist kaitse ei
vaja.
Nimetatud uus piirimenetlus aitab senisest tõhusamalt ja kiiremalt tuvastada
varjupaigasüsteemi kuritarvitamisi ja kaitset mittevajavaid kolmanda riigi kodanikke ning
koosmõjus muude uute meetmetega vähendada ka ebaseaduslikku teisest liikumist.
Määruse põhjenduspunkt 58 selgitab, et piiril toimuva varjupaiga- ja tagasisaatmise menetluse
eesmärk on välispiiril kiiresti hinnata, kas taotlused on põhjendamatud või mittelubatavad,
ning saata kiiresti tagasi inimesed, kellel ei ole õigust riiki jääda, järgides seejuures täielikult
tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtet ning tagades, et hästi põhjendatud taotlustega
inimesed suunatakse varjupaiga tavamenetlusse ning neile antakse kiire juurdepääs
rahvusvahelisele kaitsele.
Piirimenetluse ajal on lubatud välismaalased kinnipidamiseks ja menetluseks sisenemise
piirialalt mujale viia ja see ei too kaasa riiki lubamist st säilib riiki mittelubamise õiguslik
konstruktsioon.
Artikkel 54 (piiril toimuva varjupaigamenetluse läbiviimise koht) lõige 1 sätestab et, vastavalt
direktiivi (EL) 2024/1346 artiklile 9, ja ilma et see piiraks kõnealuse direktiivi artikli 10
kohaldamist, nõuab liikmesriik, et sellel ajal, mil vaadatakse läbi taotlusi, mille suhtes
kohaldatakse piirimenetlust, elaksid taotlejad üldjuhul välispiiril, selle läheduses või
transiiditsoonis või mõnes muus nende territooriumil asuvas selleks määratud kohas, võttes
täielikult arvesse asjaomase liikmesriikigi geograafilisi eripärasid.
Artikkel 54 lõige 3 kohaselt teatab iga liikmesriik komisjonile hiljemalt 11. aprilliks 2026
kohad, kus piirimenetlust läbi viiakse, kaasa arvatud juhul, kui kohaldatakse artiklit 45 (piiril
toimuva varjupaigamenetluse kohustuslik kohaldamine). Liikmesriigid tagavad, et nende
kohtade suutlikkus on artikliga 45 hõlmatud taotluste läbivaatamiseks piisav. Kõigist
muudatustest nende kohtade määramisel, kus piirimenetlust läbi viiakse, teatatakse
komisjonile kahe kuu jooksul muudatuste toimumisest. Ka põhjenduspunkt 58 selgitab, et
liikmesriikidel on võimalik taotluste lubatavuse hindamiseks nõuda, et rahvusvahelise kaitse
taotlejad elaksid üldjuhul välispiiril, selle läheduses või transiiditsoonis või mõnes muus
nende territooriumil asuvas selleks määratud kohas.
Piirimenetlus hõlmab kohtulikku kontrolli, kuid samas piirimenetluse otsuste vaidlustamine
peab arvesse võtma liikmesriikide kohtusüsteeme ja -menetlusreegleid Liikmesriikidel on
kohustus sätestada kohtumenetluse tähtaeg, mis jääb maksimaalse 12 nädala piiridesse.
Põhjenduspunkt 88 selgitab, et mõnes liikmesriigis nõutakse menetluslike õigusnormide
kohaselt, et edasikaebus jõuaks lisaks käesoleva määruse kohaselt nõutule veel teise
3 Eesti seisukohad Euroopa Liidu rände- ja varjupaigapaketi seadusandlike eelnõude, rände ärakasutamist
käsitlevate eelnõude ja rände välismõõtme kohta (heaks kiidetud 27.01.2022 Vabariigi Valitsuse ja 21.02.2022
Riigikogu EL asjade komisjoni istungil). 4 Eesti uuendatud seisukoht Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu istungil 8.-9.06.2023., mis
puudutavad määruse eelnõu, millega luuakse rahvusvahelise kaitse ühine menetlus liidus, ning määruse eelnõu,
mis käsitleb varjupaiga- ja rändehaldust (heaks kiidetud 25.05.2023 Vabariigi Valitsuse ja 5.06.2023 Riigikogu
EL asjade komisjoni istungil).
14
edasikaebeastmesse. Pidades silmas proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse põhimõtet ning
võttes nõuetekohaselt arvesse liikmesriikide menetluslikku autonoomiat ja käesoleva määruse
eesmärke, on asjakohane sätestada paindlik lõpliku otsuse määratlus, viidates riigisisesele
õigusele, kusjuures liikmesriigid peaksid minimaalselt võimaldama käesoleva määruse V
peatükis sätestatud õiguskaitsevahendite kasutamist, enne kui otsus muutub riigisisese õiguse
kohaselt lõplikuks. Kui korduv taotlus on esitatud enne, kui varasema kohta tehtud otsus
muutub lõplikuks, tuleks seda käsitada täiendava selgitusena ja see tuleks läbi vaadata
vastavalt kas käimasoleva haldus- või edasikaebemenetluse raames.
2.2. Eesti ei toeta saatjata alaealiste ja alla 12-aastaste lastega perede automaatset
piirimenetlusest välistamist, sest sellega võivad kaasneda süsteemi kuritarvitused.
Peame oluliseks laste huvide ja õiguste kaitset ning paindlikkust alaealisi puudutavate
menetlusliikide valikul.5
Seisukoht on saavutatud määrusega 2024/1348 ühtse varjupaigamenetluse kohta. Alla 12
aastaste lastega perekondade menetlemine varjupaiga piirimenetluses ei ole automaatselt
välistatud. LR saab otsustada, millisel juhul lastega perede ja saatjata laste taotlused
menetletakse piiril ja millisel juhul siseriigis.
Artikkel 44 (piiril toimuva varjupaigamenetluse raames tehtavad otsused) lõige 3 sätestab, et
kui piirimenetlust kohaldatakse alaealiste ja nende pereliikmete suhtes, vaadatakse nende
taotlused läbi eelisjärjekorras.
Põhjenduspunkt 67 selgitab, et kui liikmesriigid kohaldavad sätteid, mis võivad mõjutada
alaealisi, peavad nad eelkõige silmas pidama lapse huvisid. Selles kontekstis ja võttes arvesse
alaealiste vastuvõtu erivajadusi, ei tohi liikmesriik, kui kohaldatakse piirimenetlust ja
taotlejate arv konkreetsel hetkel ületab selle liikmesriigi piisavale suutlikkusele vastavat arvu,
eelistada piirimenetluse kohaldamist alaealiste ja nende pereliikmete suhtes, välja arvatud
juhul, kui tõsistel põhjustel leitakse, et nad kujutavad endast ohtu liikmesriigi julgeolekule ja
avalikule korrale. Piirimenetluse kohaldamise korral tuleb alaealiste ja nende pereliikmete
taotlused läbi vaadata eelisjärjekorras. Vastuvõturajatised alaealiste ja nende pereliikmete
jaoks peavad olema nende vajadustele vastavad, järgides täielikult direktiivi (EL) 2024/1346
vastuvõtutingimuste kohta. Võttes arvesse, et laste kaitsmine on esmatähtis, peaks komisjon
juhul, kui määruse (EL) 2021/2303 kohase järelevalve käigus saadud teabest nähtub, et
liikmesriik ei täida alaealiste ja nende pereliikmete vastuvõtu nõudeid, soovitama
piirimenetluse kohaldamise alaealistega perede suhtes peatada ning asjaomane liikmesriik
peaks teavitama komisjoni meetmetest, mida on komisjoni soovituses sisalduvate mis tahes
puuduste kõrvaldamiseks võetud. Kõnealune soovitus tuleks avalikustada.
Artikkel 53 (piiril toimuva varjupaigamenetluse suhtes kehtivad erandid) lõike 1 kohaselt,
kohaldatakse saatjata alaealiste suhtes piirimenetlust ainult artikli 42 (kiirendatud
läbivaatamismenetlus) lõike 3 punktis b osutatud asjaoludel ehk juhtudel kui on põhjendatud
alus arvata, et taotleja ohustab liikmesriigi riiklikku julgeolekut või avalikku korda või
taotleja on vastavalt riigisisesele õigusele välja saadetud mõjuvatel riikliku julgeoleku või
avaliku korraga seotud põhjustel.
Saatjata alaealiste osas selgitab põhjenduspunkt 62 täiendavalt, et pidades silmas lapse õiguste
tähtsust ja vajadust võtta arvesse lapse huve, ei tohi saatjata alaealiste suhtes reeglina
piirimenetlust kohaldada, välja arvatud juhul, kui on põhjendatult alust arvata, et alaealine
kujutab endast ohtu liikmesriigi julgeolekule või avalikule korrale või kui taotleja on
riigisisese õiguse kohaselt riigi julgeoleku või avaliku korraga seotud tõsistel põhjustel välja
saadetud.
5 Eesti seisukohad Euroopa Liidu rände- ja varjupaigapaketi seadusandlike eelnõude, rände ärakasutamist
käsitlevate eelnõude ja rände välismõõtme kohta (heaks kiidetud 27.01.2022 Vabariigi Valitsuse ja 21.02.2022
Riigikogu EL asjade komisjoni istungil).
15
3. Määruse eelnõu, mis käsitleb varjupaiga- ja rändehaldust
3.1. Eesti toetab rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutava liikmesriigi
määramise üldpõhimõtteid. Peame oluliseks ühe vastutava liikmesriigi määramist,
Euroopa Liidu sees teisese rände tõkestamist ja vastuvõtutingimuste pakkumise
kohustuse kehtimist ainult vastutavas liikmesriigis. Täiendavalt toetame vastutava
liikmesriigi määramise menetluse efektiivsuse suurendamist ja rahvusvahelise kaitse
taotleja koostöökohustuse tugevdamist.6
Seisukoht on saavutatud määrusega 2024/1348 ühtse varjupaigamenetluse kohta ja määrusega
2024/1351 varjupaiga- ja rändehalduse kohta. Vastutava liikmesriigi määramise
üldpõhimõtted sh ühe vastutava liikmesriigi määramine ja esimese sisenemise liikmesriigi
vastutus, on samad. Menetlust on muudetud efektiivsemaks ning teisese rände tõkestamise
ühe olulisima meetodina pakutakse vastuvõtutingimusi vaid vastutavas liikmesriigis st
liikmesriigis, kus taotleja on kohustatud viibima.
Määruse 2024/1348 ühtse menetluse kohta artikkel 52 (vastutava liikmesriigi
kindlaksmääramine ja ümberpaigutamine) lõige 1 kohaselt kui piirimenetluse tingimused on
kohaldatavad, otsustavad liikmesriigid viia piirimenetluse sooritamise kohtades läbi taotluse
läbivaatamise eest vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise menetluse, mis on sätestatud
määruses (EL) 2024/1351.
Sama määruse põhjenduspunkti 68 kohaselt peab piirimenetlus rahvusvahelise kaitse taotluste
läbivaatamiseks olema võimalikult lühike, kuid tagama samal ajal nende täieliku ja õiglase
läbivaatamise. See ei tohi mingil juhul olla pikem kui 12 nädalat, mis hõlmab vastutava
liikmesriigi kindlaksmääramist. Liikmesriikidel peab olema võimalik pikendada seda tähtaega
16 nädalani, kui inimene antakse määruse (EL) 2024/1351 alusel üle. Seda tähtaega tuleb
käsitada piiril toimuva varjupaigamenetluse eraldiseisva tähtajana alates taotluse
registreerimisest kuni hetkeni, mil taotlejal ei ole õigust riiki jääda ja tal ei ole lubatud sinna
jääda.
Määruse 2024/1351 varjupaiga – ja rändehalduse kohta artikkel 36 sätestab vastutava
liikmesriigi kohustused ning artikkel 37 vastutuse lõppemise. Sama määruse artikkel 84
(üleminekumeetmed) sätestab, et enne 1. juulit 2026 registreeritud rahvusvahelise kaitse
taotluse sooviavalduse läbivaatamise eest vastutav liikmesriik määratakse kindlaks määruses
(EL) nr 604/2013 sätestatud kriteeriumide kohaselt.
3.2. Eesti ei toeta kehtivas Euroopa Liidu õiguses määratletud pereliikmete definitsiooni
laiendamist õdedele ja vendadele.7
Seisukoht on saavutatud määrusega 2024/1351 varjupaiga- ja rändehalduse kohta.
Rahvusvahelise kaitse taotleja pereliikme definitsioon ei ole laiendatud tema õdedele ja
vendadele.
Määruse artikkel 2 (mõisted) lõike 8 kohaselt mõistetakse taotleja „pereliikmena“ järgmised
taotleja pereliikmed, kes viibivad liikmesriigi territooriumil, eeldusel et perekond oli olemas
juba enne taotleja või pereliikme saabumist liikmesriigi territooriumile:
6 Eesti seisukohad Euroopa Liidu rände- ja varjupaigapaketi seadusandlike eelnõude, rände ärakasutamist
käsitlevate eelnõude ja rände välismõõtme kohta (heaks kiidetud 27.01.2022 Vabariigi Valitsuse ja 21.02.2022
Riigikogu EL asjade komisjoni istungil). 7 Eesti seisukohad Euroopa Liidu rände- ja varjupaigapaketi seadusandlike eelnõude, rände ärakasutamist
käsitlevate eelnõude ja rände välismõõtme kohta (heaks kiidetud 27.01.2022 Vabariigi Valitsuse ja 21.02.2022
Riigikogu EL asjade komisjoni istungil).
16
a) taotleja abikaasa või taotlejaga püsivas suhtes olev vabaabielukaaslane, kui asjaomase
liikmesriigi õiguse või tava kohaselt koheldakse vabaabielupaare kolmanda riigi kodanikke
käsitlevate õigusaktide alusel võrdväärselt abielus paaridega;
b) punktis a osutatud paari või taotleja alaealine laps tingimusel, et kõnealune laps ei ole
abielus, sõltumata sellest, kas riigisisese õiguse tähenduses on kõnealune laps sündinud
abielust või väljaspool abielu või on lapsendatud;
c) kui taotleja on alaealine ja ta ei ole abielus, siis selle asjaomase liikmesriigi õiguse või tava
kohaselt tema eest vastutav isa, ema või muu täiskasvanu, kus asjaomane täiskasvanu viibib;
d) kui rahvusvahelise kaitse saaja on alaealine ja ta ei ole abielus, siis selle asjaomase
liikmesriigi õiguse või tava kohaselt rahvusvahelise kaitse saaja eest vastutav isa, ema või
muu täiskasvanu, kus rahvusvahelise kaitse saaja viibib.
3.3. Eesti ei toeta vastutava liikmesriigi määramise kriteeriumina diplomite ja
kvalifikatsiooni tõendavate tunnistuste lisamist eelkõige põhjusel, et see ei näe ette
liikmesriigi vastutuse lõppemise ajalist piirangut erinevalt elamislubadest ja viisadest.8
Seisukoht on saavutatud määrusega 2024/1351 varjupaiga- ja rändehalduse kohta. Märgitud
aluse kasutamisel halduskoormust suurendavad ja aluse kuritarvitamist võimaldavad
elemendid on tekstist välja jäetud ja sätestatud on ajalised piirangud ja kriteeriumid
õppeasutustele ning on välistatud kaugteel õppimist kinnitavate dokumentide kasutamine.
Määruse 2024/1351 artikkel 2 (mõisted) lõike 15 kohaselt on „diplom või muu
kvalifikatsiooni tõendav dokument“ dokument, mis on saadud ja kinnitatud liikmesriigis
pärast vähemalt ühte õppeaastat selle liikmesriigi territooriumil tunnustatud riiklikus või
piirkondlikus haridus- või kutseõppeprogrammis, mis vastab vähemalt rahvusvahelise ühtse
hariduse liigituse 2. tasemele ja mida korraldab haridusasutus vastavalt asjaomase liikmesriigi
õigus- ja haldusnormidele, välja arvatud veebipõhised koolitused ja muud kaugõppe vormid.
Sama määruse artikkel 30 (diplomid või muud kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid) lõike
1 kohaselt, kui taotlejal on diplom või muu kvalifikatsiooni tõendav dokument, mille on välja
andnud liikmesriigis asuv haridusasutus, vastutab see liikmesriik rahvusvahelise kaitse
taotluse sooviavalduse läbivaatamise eest, tingimusel et taotluse sooviavaldus registreeritakse
vähem kui kuus aastat pärast diplomi või muu kvalifikatsiooni tõendava dokumendi
väljastamist. Lõige 2 kohaselt, kui taotlejal on mitu diplomit või muud kvalifikatsiooni
tõendavat dokumenti, mille on välja andnud eri liikmesriikides asuvad haridusasutused,
vastutab rahvusvahelise kaitse taotluse sooviavalduse läbivaatamise eest liikmesriik, kes andis
diplomi või muu kvalifikatsiooni tõendava dokumendi pikima õppeperioodi järel, või
õppeperioodide samasuse korral liikmesriik, kus saadi viimane diplom või muu
kvalifikatsiooni tõendav dokument.
Määruse põhjenduspunkt 55 selgitab, et kui taotlejal on diplom või muu kvalifikatsiooni
tõendav dokument, peab nende taotluse läbivaatamise eest vastutama liikmesriik, kus diplom
on välja antud, tingimusel, et taotlus registreeritakse vähem kui kuus aastat pärast diplomi või
muu kvalifikatsiooni tõendava dokumendi väljastamist, mis tagaks taotluse kiire
läbivaatamise liikmesriigis, millega taotlejal on sellise diplomi alusel olulised sidemed.
3.4. Eesti ei toeta solidaarsusmeetmeid, mis võivad kaasa tuua rahvusvahelise kaitse
taotlejate ja saajate kohustusliku ümberpaigutamise, ümberasustamise või
tagasisaadetavate vastuvõtmise. Nimetatud solidaarsusmeetmed peavad jääma
liikmesriikidele vabatahtlikuks, kaasa arvatud kriisi, suure rändesurve ning merel
toimuvate otsingu- ja päästeoperatsioonide korral. Abivajavat liikmesriiki tuleks
8 Eesti seisukohad Euroopa Liidu rände- ja varjupaigapaketi seadusandlike eelnõude, rände ärakasutamist
käsitlevate eelnõude ja rände välismõõtme kohta (heaks kiidetud 27.01.2022 Vabariigi Valitsuse ja 21.02.2022
Riigikogu EL asjade komisjoni istungil).
17
toetada eelkõige Euroopa Liidu ametite ja eelarve toel, elanikkonnakaitse mehhanismi
või kahepoolsete kokkulepete alusel vastavalt abistava liikmesriigi võimalustele.9
Eesti on valmis toetama üldise lähenemisviisi kinnitamist juhul, kui rändesurve all
liikmesriikide abistamiseks loodavasse solidaarsusmehhanismi panustamiseks saab iga
liikmesriik valida talle sobiva panustamise viisi. Peame kompromissi juures oluliseks, et
rahvusvahelise kaitse saajate ümberpaigutamine ei ole kohustuslik abistamismeede, vaid
jääb liikmesriigi otsustada.10
Samuti peame oluliseks, et rändesurve hindamisel võetakse muuhulgas arvesse ajutise
kaitse saanute arvu ning et suure vastuvõtukoormusega liikmesriikidel on võimalik
ajutiselt peatada solidaarsusmehhanismis osalemine või vähendada panustamist.11
Ümberasustamise puhul kolmandatest riikidest peame oluliseks vabatahtlikkuse
põhimõtte säilimist, et saaks võtta arvesse liikmesriigi vastuvõtuvõimekust.12
Seisukoht on saavutatud määrusega 2024/1351 varjupaiga- ja rändehalduse kohta.
Ümberpaigutamine ei ole liikmesriikidele kohustuslik. Liikmesriik saab rändesurve all olevat
teist liikmesriiki abistades solidaarsusmeetmeid ise valida, pakkudes abistamiseks kaitase
taotlejate või saajate vastu võtmist, raha või samas vääringus muud abi. Abistamise viise saab
valida nii tavaolukorras kui kriisi sh rände ärakasutamise- , massilise sisserände kui
vääramatu jõu olukorras. Võimalikud on ka kahepoolsed kokkulepped
Määruse 2024/1351 varjupaiga- ja rändehalduse kohta artikli 2 (mõisted) punktidega 19 ja 20
sätestatakse toetatava ja toetava liikmesriigi mõisted ning punktiga 22 ümberpaigutamise
mõiste. Ümberpaigutamine on taotleja või rahvusvahelise kaitse saaja üleandmine toetatavast
liikmesriigist toetavasse liikmesriiki.
Määruse artikkel 6 (solidaarsuse ja vastutuse õiglase jagamise põhimõte) kohaselt järgivad
Liit ja liikmesriigid oma määruse kohaste kohustuste täitmisel solidaarsuse ja vastutuse
õiglase jagamise põhimõtet, mis on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 80, ning võtavad
arvesse nende ühist huvi liidu varjupaiga- ja rändehalduspoliitika tulemusliku toimimise
vastu. Määruse II peatüki kohaselt luuakse iga aastane rändehalduse tsükkel.
Sama määruse artiklis 12 sätestatakse, et iga aastane solidaarsusreserv kehtestatakse Euroopa
Komisjoni ettepanekul nõukogu rakendusaktiga, mis tähendab, et abistamise viiside ja
mahtude üle otsustavad liikmesriigid. Artikkel 57 (nõukogu rakendusakt iga-aastase
solidaarsusreservi loomise kohta) kohaselt sisaldab iga-aastase liidu tasandi iga-aastase
solidaarsusreservi jaoks nõutavate ümberpaigutamiste ja rahaliste toetuste võrdlusarvu ning
konkreetseid kohustusi, mille iga liikmesriik on kõrgetasemelisel foorumi artiklis 13 osutatud
kohtumisel võtnud artikli 56 (iga-aastane solidaarsusreserv) lõikes 2 osutatud iga liiki
solidaarsuspanuste kohta. Nõukogu võtab rakendusakti vastu kvalifitseeritud
9 Eesti seisukohad Euroopa Liidu rände- ja varjupaigapaketi seadusandlike eelnõude, rände ärakasutamist
käsitlevate eelnõude ja rände välismõõtme kohta (heaks kiidetud 27.01.2022 Vabariigi Valitsuse ja 21.02.2022
Riigikogu EL asjade komisjoni istungil). 10 Eesti uuendatud seisukohad Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu istungil 8.-9.06.2023., mis
puudutavad määruse eelnõu, millega luuakse rahvusvahelise kaitse ühine menetlus liidus, ning määruse eelnõu,
mis käsitleb varjupaiga- ja rändehaldust (heaks kiidetud 25.05.2023 Vabariigi Valitsuse ja 5.06.2023 Riigikogu
EL asjade komisjoni istungil). 11 Eesti uuendatud seisukohad Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu istungil 8.-9.06.2023., mis
puudutavad määruse eelnõu, millega luuakse rahvusvahelise kaitse ühine menetlus liidus, ning määruse eelnõu,
mis käsitleb varjupaiga- ja rändehaldust (heaks kiidetud 25.05.2023 Vabariigi Valitsuse ja 5.06.2023 Riigikogu
EL asjade komisjoni istungil). 12 Eesti seisukoht välismõõtme puhul kinnitati 25.05.2023 Vabariigi Valitsuse ja 5.06.2023 Riigikogu EL asjade
komisjoni istungil.
18
häälteenamusega. Nõukogu võib artiklis 12 osutatud komisjoni ettepanekut kvalifitseeritud
häälteenamusega muuta.
Määruse artikkel 57 lg 4 kohaselt on n liikmesriikidel täielik kaalutlusõigus valida artikli 56
lõikes 2 loetletud solidaarsusmeetmete liikide või nende kombinatsiooni vahel. Liikmesriigid,
kes kohustuvad võtma alternatiivseid solidaarsusmeetmeid, märgivad selliste meetmete
rahalise väärtuse objektiivsete kriteeriumide alusel. Kui artiklis 12 osutatud komisjoni
ettepanekus ei ole alternatiivseid solidaarsusmeetmeid kindlaks määratud, võivad
liikmesriigid siiski kohustuda neid meetmeid võtma. Kui toetatav liikmesriik neid meetmeid
asjaomasel aastal ei taotle, arvestatakse need ümber rahaliseks panuseks.
Määruse 2024/1351 varjupaiga- ja rändehalduse kohta artikkel 56 (iga-aastane
solidaarsusreserv) lõike 2 kohaselt koosneb iga-aastane solidaarsusreserv
solidaarsusmeetmetest, mida loetakse võrdväärseks:
a) artiklite 67 (ümberpaigutamisele eelnev menetlus) ja 68 (ümberpaigutamisele järgnev
menetlus) kohane ümberpaigutamine:
i) mida rakendatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate suhtes;
ii) mida rakendatakse, kui asjaomane toetav ja toetatav liikmesriik on selles kahepoolselt
kokku leppinud, selliste rahvusvahelise kaitse saajate suhtes, kellele on antud rahvusvaheline
kaitse vähem kui kolm aastat enne seda, kui võeti vastu artiklis 57 osutatud nõukogu
rakendusakt;
b) liikmesriikide antav rahaline toetus, mis on peamiselt suunatud liikmesriikides võetavatele
meetmetele rände, vastuvõtmise, varjupaiga, lahkumiseelse reintegreerimise, piirihalduse ja
tegevustoetuse valdkonnas, millega võidakse toetada ka kolmandates riikides või nendega
seoses võetavaid meetmeid, millel võib olla otsene mõju rändevoogudele liikmesriikide
välispiiridel või mis parandavad asjaomase kolmanda riigi varjupaiga-, vastuvõtu- ja
rändesüsteeme, sealhulgas toetatud vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise
programmid, kooskõlas artikliga 64;
c) alternatiivsed rände, vastuvõtmise, varjupaiga, tagasipöördumise ja reintegratsiooni ning
piirihalduse valdkonna solidaarsusmeetmed, mis keskenduvad tegevustoetusele, suutlikkuse
suurendamisele, teenustele, personalitoele, rajatistele ja tehnilisele varustusele kooskõlas
artikliga 65.
Toetatavad liikmesriigid rakendavad selliseid meetmeid käesoleva lõike esimese lõigu punktis
b osutatud kolmandates riikides või seoses selliste kolmandate riikidega kooskõlas käesoleva
määruse ja määruse (EL) 2021/1147 kohaldamisala ja eesmärkidega
Artikkel 64 sätestab rahalise toetuse ja artikkel 65 sätestab alternatiivsete
solidaarsusmeetmete põhimõtted. Artikliga 66 sätestatakse abistamise ulatuse jaotamine.
Täiendavalt on sätestatud inimeste solidaarsuse arvestusse kuuluv vastutuse erandite
kohaldamise võimalus. Artikliga 71 sätestatakse Euroopa Liidu rahaline toetus
liikmesriikidele ümberpaigutamise korral.
Sama määruse põhjenduspunkt 22 kohaselt tuleb selleks, et tagada solidaarsus ja vastutuse
õiglane jagamine, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 80, ning pingutuste
tasakaal liikmesriikide vahel, luua kohustuslik solidaarsusmehhanism, mis näeb ette
rändesurve all olevate liikmesriikide tulemusliku toetamise ja tagab kiire juurdepääsu
õiglastele ja tõhusatele rahvusvahelise kaitse andmise menetlustele. Sellise mehhanismiga
tuleb ette näha samaväärsed eri liiki solidaarsusmeetmed ning see peaks olema paindlik ja
võimeline kiiresti kohanema muutuvate rändeprobleemidega. Solidaarsusmeetmed tuleb
kavandada juhtumipõhiselt, et need oleksid kohandatud asjaomase liikmesriigi vajadustele.
Põhjenduspunkt 34 selgitab, et kuigi ümberpaigutamist tuleb kohaldada eelkõige
rahvusvahelise kaitse taotlejate puhul, kusjuures eelisjärjekorras tuleb kaaluda haavatavaid
inimesi, peab selle kohaldamine jääma paindlikuks. Arvestades ümberpaigutamise
vabatahtlikkust, peab toetavatel ja toetatavatel liikmesriikidel olema võimalus väljendada oma
eelistusi seoses inimestega, kelle puhul seda kaalutakse. Sellised eelistused peavad olema
19
mõistlikud, arvestades toetatavas liikmesriigis kindlaks tehtud vajadusi ja profiile, et tagada
seoses ümberpaigutamisega võetud kohustuste tulemuslik täitmine.
Selleks et toetada liikmesriike nende kohustuste täitmisel on suurendatud Euroopa Liidu
Varjupaigaameti (EUAA) mandaati nii seire, juhiste kui operatiivabi pakkumise
valdkondades, kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega 2021/2303, mis käsitleb
Euroopa Liidu Varjupaigaametit.
Kolmandate riikide kodanike ümberasustamine on reguleeritud määrusega 2024/1350, millega
luuakse liidu ümberasustamise ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise raamistik. Määruses
on tagatud ümberasustamise vabatahtlikkuse põhimõtte säilimine.
Määruse artikli 1 (reguleerimisese) lõike 4 kohaselt annavad liikmesriigid oma panuse artiklis
8 osutatud liidu ümberasustamise ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise kavasse
vabatahtlikkuse alusel.
3.5. Eesti ei toeta eraldi kategooria loomist merel toimunud otsingu- ja
päästeoperatsioonide järel maabunud inimeste ümberpaigutamiseks. Eelistame nende
lisamist rändesurve hindamise aluseks olevate näitajate nimekirja.13
Seisukoht on saavutatud määrusega 2024/1358 EURODAC andmebaasi kohta. Artikkel 12
(statistika) lõike 1 punkti c kohaselt koostab eu-LISA igal kuul Eurodac-süsteemi töö kohta
statistilise aruande, kus esitatakse muuhulgas otsingu- ja päästeoperatsioonide (SAR) järel
maabunud inimeste arv.
Määruses on SAR statistilistel eesmärkidel rändesurve ühe näitajana ja rändeteekonna
kaardistamiseks. SAR kaudu saabumine ei ole seotud eraldi rändemenetluse ega solidaarsuse
mehhanismiga. Solidaarsusmehhanism on üks olenemata sisserände teekonnast või viisist.
EURODAC määruse põhjenduspunkt 6 selgitab, et kajastada täpselt rahvusvahelise õiguse
kohaseid liikmesriikide kohustusi korraldada otsingu- ja päästeoperatsioone ja anda täpsem
ülevaade rändevoogude koosseisust liidus, on samuti vaja, sealhulgas statistilistel
eesmärkidel, registreerida Eurodac-süsteemis asjaolu, et kolmandate riikide kodanikud või
kodakondsuseta isikud on maabunud otsingu- ja päästeoperatsiooni järel.
Samas võib määruse 2024/1351 kohaselt otsingu- ja päästeoperatsioonide järel maabunud
inimeste hulka arvestada rändesurve hindamisel. Määruse artikli 11 (komisjoni rakendusotsus
rändesurve all, rändesurve ohus või märkimisväärses rändeolukorras olevate liikmesriikide
kindlaksmääramise kohta) lõige 3 sätestab, et kui liikmesriiki on tulnud viimase 12 kuu
jooksul suur hulk saabujaid otsingu- ja päästeoperatsioonide järgsete korduvate maabumiste
tõttu, käsitab komisjon seda liikmesriiki rändesurve all olevana, tingimusel et saabujate hulk
on nii suur, et tekitab ebaproportsionaalseid kohustusi asjaomase liikmesriigi hästi
ettevalmistatud varjupaiga-, vastuvõtu- ja rändesüsteemidele. Artikkel 12 (komisjoni
ettepanek võtta vastu nõukogu rakendusakt, millega luuakse iga-aastase solidaarsusreserv)
lõike 5 kohaselt, kui komisjon on artiklis 11 osutatud rakendusotsuses kindlaks määranud, et
üks või mitu liikmesriiki on otsingu- ja päästeoperatsioonidele järgnenud korduvate
maabumiste suure arvu tõttu rändesurve all, kehtestab komisjon soovitusliku protsendimäära,
mille ulatuses tehakse iga-aastane solidaarsusreserv sellistele liikmesriikidele kättesaadavaks.
Artikkel 57 (nõukogu rakendusakt iga-aastase solidaarsusreservi loomise kohta) lõike 2
kohaselt võib sama artikli lõikes 1 osutatud nõukogu rakendusaktis määratakse vajaduse
korral kindlaks ka esialgne protsent iga-aastasest solidaarsusreservist, mis võidakse teha
kättesaadavaks liikmesriikidele, kes on otsingu- ja päästeoperatsioonide järgsete järjestikuste
arvukate maabumiste tagajärjel rändesurve all, võttes arvesse asjaomaste liikmesriikide
geograafilist eripära. Selles võidakse kindlaks määrata ka muud solidaarsusvormid, nagu on
13 Eesti seisukohad Euroopa Liidu rände- ja varjupaigapaketi seadusandlike eelnõude, rände ärakasutamist
käsitlevate eelnõude ja rände välismõõtme kohta (heaks kiidetud 27.01.2022 Vabariigi Valitsuse ja 21.02.2022
Riigikogu EL asjade komisjoni istungil).
20
sätestatud artikli 56 (iga-aastane solidaarsusreserv) lõike 2 punktis c, sõltuvalt vajadustest
selliste meetmete järele, mis on tingitud rändevaldkonnas esinevatest eriprobleemidest
asjaomases liikmesriigis.
3.6. Eesti ei toeta pikaajalise elaniku elamisloa saamiseks nõutava tähtajalise elamisloa
perioodi lühendamist rahvusvahelise kaitse saajatele. Leiame, et ebavõrdsuse
vältimiseks teiste rändajate kategooriatega tuleb pikaajalise elamisloa andmisel lähtuda
ühetaolisuse põhimõttest.14
Seisukoht on saavutatud määruses 2024/1351 varjupaiga- ja rändehalduse kohta, millega jäeti
direktiiv 2003/109 pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta
muutmata.
4. Määruse eelnõu, mis käsitleb rände- ja varjupaigaküsimuste valdkonnas kriisi ja
vääramatu jõuga seotud olukordi
4.1. Eesti toetab Euroopa Liidu tasandil tõhusa koordineerimismehhanismi loomist
massilise sisserändega seotud kriisiolukorra ennetamiseks ja lahendamiseks. Leiame, et
kriisiolukorra lahendamiseks tuleks suunata jõupingutused liikmesriigi abistamisele
kohapeal, koondades selleks nii liikmesriikide, kui ka EL ametite ressursid.15
Seisukoht on saavutatud määrusega 2024/1359 kriisi ja vääramatu jõu olukordade haldamise
kohta rände valdkonnas. Määrusega luuakse tõhus valmisoleku ja reageerimise
koordineerimise mehhanism. Määruse põhjenduspunkt 5 kohaselt on määruse eesmärgiks
suurendada liidu valmisolekut ja vastupanuvõimet kriisiolukordade haldamiseks ning
hõlbustada tegevuse koordineerimist, suutlikkuse toetamist ja rahaliste vahendite
kättesaadavust kriisiolukordades.
Määruse artikkel 1 (reguleerimisese) lõige 1 kohaselt käsitletakse määruses liidu rände- ja
varjupaigavaldkonna erakorralisi kriisiolukordi, sealhulgas rändajate vahendina kasutamist, ja
vääramatu jõu olukordi, ajutiste meetmete abil. Selles sätestatakse tõhustatud solidaarsus- ja
toetusmeetmed, mis tuginevad määrusele (EL) 2024/1351 varjupaiga ja rändehalduse kohta,
tagades samal ajal vastutuse õiglase jagamise, ning ajutised erinormid, millega tehakse erand
määruses (EL) 2024/1351 ja määruses (EL) 2024/1348 ühtse varjupaigamenetluse kohta.
Samuti jääb eraldiseisva õigusaktina alles direktiiv 2001/55/EÜ miinimumnõuete kohta
ajutise kaitse andmiseks ümberasustatud isikute massilise sissevoolu korral ning meetmete
kohta liikmesriikide jõupingutuste tasakaalustamiseks nende isikute vastuvõtmisel ning selle
tagajärgede kandmisel.
4.2. Eesti toetab nii kriisiolukorras kui ka vääramatu jõu puhul rahvusvahelise kaitse ja
tagasisaatmismenetluse tähtaegade pikendamist. Leiame, et liikmesriigil peaks olema
õigus kohaldada neid erisusi ilma Euroopa Komisjoni loata.16
14 Eesti seisukohad Euroopa Liidu rände- ja varjupaigapaketi seadusandlike eelnõude, rände ärakasutamist
käsitlevate eelnõude ja rände välismõõtme kohta (heaks kiidetud 27.01.2022 Vabariigi Valitsuse ja 21.02.2022
Riigikogu EL asjade komisjoni istungil). 15 Eesti seisukohad Euroopa Liidu rände- ja varjupaigapaketi seadusandlike eelnõude, rände ärakasutamist
käsitlevate eelnõude ja rände välismõõtme kohta (heaks kiidetud 27.01.2022 Vabariigi Valitsuse ja 21.02.2022
Riigikogu EL asjade komisjoni istungil). 16 Eesti seisukohad Euroopa Liidu rände- ja varjupaigapaketi seadusandlike eelnõude, rände ärakasutamist
käsitlevate eelnõude ja rände välismõõtme kohta (heaks kiidetud 27.01.2022 Vabariigi Valitsuse ja 21.02.2022
Riigikogu EL asjade komisjoni istungil).
21
Seisukoht on saavutatud määrusega 2024/1359 kriisi ja vääramatu jõu olukordade haldamise
kohta rände valdkonnas. Erandeid käsitletakse määruse peatükis IV.
Artikkel 10 (rahvusvahelise kaitse taotluste sooviavalduste registreerimine kriisiolukordades
või vääramatu jõu olukordades) lõige 1 sätestab, et kriisiolukorras või vääramatu jõu
olukorras võib asjaomase olukorraga silmitsi seisev liikmesriik erandina määruse (EL)
2024/1348 ühtse varjupaigamenetluse kohta artiklist 27 registreerida käesoleva lõike
kohaldamise ajal esitatud taotluste sooviavaldused hiljemalt nelja nädala jooksul pärast
kõnealuste taotluste sooviavalduste esitamist.
Põhjenduspunkt 21 selgitab täiendavalt, et kui liikmesriik leiab, et on kriisiolukorras või
vääramatu jõu olukorras, on asjaomasel liikmesriigil võimalik taotleda luba kohaldada
erandeid ja solidaarsusmeetmeid. Kõnealuses taotluses tuleb esitada olukorra kirjeldus ja
täpsustada meetmed, mida taotletakse konkreetse olukorraga tegelemiseks. Samuti tuleb
esitada selles põhjendused selle kohta, miks on olukorraga tegelemiseks vaja kasutada
kõnealuseid meetmeid, ning asjakohasel juhul välja tuua olukorra käsitlemiseks juba võetud
meetmed.
Sama määruse põhjenduspunkt 42 selgitab, et kriisiolukordades ja vääramatu jõu olukordades
on liikmesriigil lubatud teha erand määrusest (EL) 2024/1348 ühtse varjupaigamenetluse
kohta, et registreerida rahvusvahelise kaitse taotluste sooviavaldusi mitte hiljem kui nelja
nädala jooksul pärast nende tegemist. Selline pikendamine ei tohiks piirata
varjupaigataotlejate õigusi, mis on tagatud põhiõiguste hartaga, määrusega (EL) 2024/1348 ja
direktiiviga (EL) 2024/1346 varjupaigataotlejate vastuvõtu kohta. Ilma et see piiraks taotluse
esitamise ja nõukogu rakendusotsuse vastuvõtmise vahele jäävaks ajaks võimaldatud erandi
kohaldamist, peaks kriisiolukorras, mida iseloomustab kolmanda riigi kodanike ja
kodakondsuseta isikute massiline saabumine, olema võimalik pikendada
registreerimistähtaega üksnes algses nõukogu rakendusotsuses sätestatud tähtaja jooksul.
5. Määruse muudetud eelnõu, millega luuakse Eurodac-süsteem
5.1. Eesti toetab Euroopa Liidu varjupaigataotlejate sõrmejälgede võrdlemise süsteemi
Eurodac andmevahetuse loomist teiste Euroopa Liidu andmekogudega parema
rändehalduse, isikutuvastamise ja julgeolekukontrollide tegemise eesmärgil.17
Seisukoht on saavutatud määrusega 2024/1358 EURODAC andmebaasi kohta. Artikkel 1
(Eurodac-süsteemi eesmärk) lõike 1 järgi luuakse EURODAC süsteem, mis toetab
varjupaigasüsteemi, aitab kaasa määruses sätestatud tingimuste täitmisele, aidata ohjeldada
massilist sisserännet liitu ning muudab liikmesriikide vahelise koostöö hõlpsamaks.
Lisaks on eesmärgiks sätestada tingimused, mille alusel liikmesriikide määratud asutused ja
Europoli määratud asutus võivad taotleda biomeetriliste või tähtnumbriliste andmete
võrdlemist Eurodac-süsteemis salvestatud andmetega õiguskaitse eesmärgil terroriaktide või
muude raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks või uurimiseks; aidata kaasa Eurodac-
süsteemis registreeritud isikute õigele tuvastamisele kooskõlas määruse (EL) 2019/818
artikliga 20, salvestades isikuandmeid, reisidokumentide andmeid ja biomeetrilisi andmeid
ühisesse isikuandmete hoidlasse; toetada määrusega (EL) 2018/1240 loodud Euroopa reisiinfo
ja -lubade süsteemi (ETIAS) eesmärke; toetada määruses (EÜ) nr 767/2008 osutatud
viisainfosüsteemi (VIS) eesmärke; toetada tõenditel põhinevat poliitikakujundamist statistika
koostamise abil; aidata rakendada direktiivi 2001/55/EÜ.
17 Eesti seisukohad Euroopa Liidu rände- ja varjupaigapaketi seadusandlike eelnõude, rände ärakasutamist
käsitlevate eelnõude ja rände välismõõtme kohta (heaks kiidetud 27.01.2022 Vabariigi Valitsuse ja 21.02.2022
Riigikogu EL asjade komisjoni istungil).
22
Artikkel 12 (statistika) lõige 3 sätestab, et eu-LISA koostab igakuise süsteemiülese statistika,
toetamaks artikli 1 punktides c ja i osutatud eesmärke. Nimetatud statistika ei võimalda
isikute tuvastamist ja selles kasutatakse Eurodac-süsteemi, VISi, ETIASe ning EESi andmeid.
Esimeses lõigus osutatud statistika tehakse kättesaadavaks liikmesriikidele, Euroopa
Parlamendile, komisjonile, Euroopa Liidu Varjupaigaametile, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve
Ametile ning Europolile.
Määruse põhjenduspunkti 16 selgituse kohaselt, selleks, et aidata kontrollida ebaseaduslikku
sisserännet ja anda statistikat, et toetada tõenduspõhist poliitikakujundamist, on eu-LISA-l
võimalik koostada süsteemiülest statistikat, kasutades Eurodac-süsteemi, viisainfosüsteemi
(VIS), ETIASe ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/2226 ( 19) loodud
riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi (EES) andmeid.
6. Nõukogu otsuse eelnõu ajutiste erakorraliste meetmete kohta Läti, Leedu ja Poola
toetamiseks
6.1. Eesti toetab Euroopa Liidu kindla eesmärgiga meetmeid rände- ja
varjupaigapoliitika valdkonnas, mis lähtuvad hübriidrünnaku all olevate liikmesriikide
reaalsetest vajadustest ning aitavad seeläbi leevendada survet Euroopa Liidu välispiirile
ja rändehaldusele. Eelkõige peame oluliseks, et hübriidkriisi olukorras on liikmesriigil
võimalik seada piirangud rahvusvahelise kaitse taotluste esitamise kohtadele ning
rakendada laiaulatuslikult piirimenetlust tegeliku kaitsevajaduse kiireks tuvastamiseks
ja tagasisaatmiste kiirendamiseks.18
Eelnõu 2021/0401/CNS menetlus hääbus ning see otsustati jätta käiguta. Kavandatud sätted
liideti ning seisukoht saavutati määruses 2024/1359, mis käsitleb kriisiolukordi ja vääramatu
jõu olukordi rände- ja varjupaigaküsimuste valdkonnas ning millega muudetakse määrust
(EL) 2021/1147 ning mis hõlmab ka rändajate ärakasutamise olukorra haldamise sätted.
Määruse artikkel 1 (reguleerimisese) lõige 4 punkt b kohaselt tähendab kriisiolukord mh
rändajate vahendina kasutamise olukorda, kus kolmas riik või vaenulik valitsusväline osaleja
soodustab või hõlbustab kolmanda riigi kodanike võikodakondsuseta isikute liikumist
välispiiridele või liikmesriiki eesmärgiga destabiliseerida liitu või liikmesriiki ning kui selline
tegevus võib ohustada liikmesriigi põhifunktsioone, sealhulgas avaliku korra säilitamist või
riigi julgeoleku kaitset.
Liikmesriigid võivad taotleda luba III (kriisiolukorras kohaldatavad solidaarsusmeetmed) ja
IV (erandid) peatükis loetletud meetmete kohaldamiseks, eelkõige juhul, kui rahvusvahelise
kaitse taotluste arv suureneb välispiiril ootamatult ja märkimisväärselt.
Liikmesriigid võivad vahendina kasutamise olukorras kohaldada artikli 4 lõikes 3 osutatud
nõukogu rakendusotsuses sätestatud erandeid üksnes selliste kolmanda riigi kodanike või
kodakondsuseta isikute suhtes, keda kasutatakse vahendina ja kes on kinni peetud või leitud
välispiiri, st liikmesriigi maismaapiiri, sealhulgas jõe- ja järvepiiri, merepiiri ja liikmesriigi
lennujaamade, jõe-, mere- ja järvesadamate, kui need ei ole sisepiirid, läheduses seoses
ebaseadusliku maismaa-, mere- või õhupiiri ületamisega või kes on maabunud pärast otsingu-
ja päästeoperatsioone või ilmunud ise piiripunktidesse.
Põhjenduspunkt 18 selgitab täiendavalt, et rändajate vahendina kasutamise olukorras võivad
kolmanda riigi kodanikud ja kodakondsuseta isikud taotleda rahvusvahelist kaitset
liikmesriigi välispiiril või transiiditsoonis ning sageli on tegemist isikutega, kes on kinni
peetud seoses välispiiri ebaseadusliku ületamisega maa-, mere- või õhuteed pidi või kes on
18 Eesti seisukohad Euroopa Liidu rände- ja varjupaigapaketi seadusandlike eelnõude, rände ärakasutamist
käsitlevate eelnõude ja rände välismõõtme kohta (heaks kiidetud 27.01.2022 Vabariigi Valitsuse ja 21.02.2022
Riigikogu EL asjade komisjoni istungil).
23
maabunud pärast otsingu- ja päästeoperatsioone. Eelkõige võib see kaasa tuua rahvusvahelise
kaitse taotluste arvu ootamatu märkimisväärse suurenemisega seotud koormuse välispiiridel.
Sellega seoses tuleb tagada põhiõiguste harta artikli 18 ja Genfi konventsiooni kohane
tulemuslik ja tegelik juurdepääs rahvusvahelise kaitse menetlusele.
Põhjenduspunkt 29 selgitab, et asjakohaseks reageerimiseks, mis on vajalik ja
proportsionaalne olukorraga tegelemiseks, tuleb komisjoni ettepanekus kindlaks määrata
konkreetsed erandid, mida liikmesriigil on lubatud kohaldada. Rändajate vahendina
kasutamise olukorra puhul tuleks selgelt kindlaks määrata need inimesed, keda on vahendina
kasutatud ja kelle suhtes võidakse asjaomaseid erandeid kohaldada. Kriisiolukorras peab
komisjon asjakohasel juhul ja pärast kriisiolukorraga silmitsi seisva liikmesriigiga
konsulteerimist lisama oma ettepanekusse solidaarsusmeetmete kava eelnõu, esitades
konkreetse olukorra jaoks nõutavad asjakohased solidaarsusmeetmed ja nende taseme,
sealhulgas ümberpaigutamiste, rahaliste toetuste või alternatiivsete solidaarsusmeetmete
kogumahu ja nende taseme, ning tunnistades, et eri liiki solidaarsus on samaväärne, ja
austades liikmesriikide täielikku kaalutlusõigust solidaarsusmeetmete valimisel.
Põhjenduspunkt 49 selgitab, et rändajate vahendina kasutamise olukorras ja selle
ärahoidmiseks, et kolmas riik või vaenulik valitsusväline osaleja võtab sihikule kindla
kodakondsusega isikud või teatavatesse kategooriatesse kuuluvad kolmanda riigi kodanikud
või kodakondsuseta isikud, on liikmesriigil võimalik teha erandeid varjupaigamenetlusest,
tehes otsuse rahvusvahelise kaitse taotluste põhjendatuse kohta piirimenetluse raames, nagu
on sätestatud määruse (EL) 2024/1348 artiklites 44–55. Järgida tuleb nimetatud määruses
sätestatud põhimõtteid ja tagatisi. Nõukogu rakendusotsuses, millega antakse liikmesriigile
luba osutatud erandeid kohaldada, tuleb täpsustada, millised kolmanda riigi kodanikud või
kodakondsuseta isikud on vahendina kasutamise olukorras. Selle erandi kohaldamisel tuleb
erilist tähelepanu pöörata teatavatesse kategooriatesse kuuluvatele kolmanda riigi kodanikele
või kodakondsuseta isikutele, keda on vahendina kasutatud, eelkõige alla 12-aastastele
alaealistele ja nende pereliikmetele, ning menetluslike või vastuvõtu erivajadustega
haavatavatele isikutele. Kõnealused rühmad tuleks seega piirimenetluse kohaldamisalast kas
välja jätta või juhul kui individuaalse hindamise põhjal leitakse, et nende taotlused on
tõenäoliselt põhjendatud, tuleks selle menetluse kohaldamine nende suhtes lõpetada. Nende
kahe võimaluse vahel valimisel jääb kaalutlusõigus kõnealuse erandi kohaldamist taotlevale
liikmesriigile. Taotluses näidatud valikut tuleb kajastada nõukogu rakendusotsuses, millega
antakse luba kõnealust erandit kohaldada. Selline piirimenetluse kohaldamisala laiendamine
rändajate vahendina kasutamise olukorra puhul ei tohib mõjutada määruse (EL) 2024/1348
alusel kohustusliku piirimenetluse suhtes kohaldatavaid aluseid ja muid norme. Kui
liikmesriigile antakse luba piirimenetluse kohaldamisala laiendada, ei tohib kõnealuse
menetluse raames läbi vaadatud taotlusi käsitada osana piisavast suutlikkusest vastavalt
artiklile 48 ega võtta arvesse aastase ülempiiri kohaldamisel vastavalt nimetatud määruse
artiklile 51.
7. Määruse eelnõu, mis käsitleb ärakasutamise olukordi rände ja varjupaiga valdkonnas
7.1. Oluline on tagada liikmesriikidele tööriistad toimetulekuks Schengeni ala
julgeolekut ja avalikku korda ohustavate hübriidrünnaku olukordadega, kus rännet
kasutatakse survevahendina ELi või selle liikmesriikide vastu. Selleks tuleb
eesmärgipäraselt kasutada eelkõige kombinatsiooni Euroopa Liidu tasandi meetmetest
nagu operatiivkoostöö EL ametitega, EL rahalised vahendid, diplomaatia, sanktsioonid,
24
strateegiline kommunikatsioon, ELi õiguse kohaldamine ja ühiste kriisiplaanide
koostamine.19
Seisukoht on saavutatud määrusega 2024/1359 kriisi ja vääramatu jõu olukordade haldamise
kohta rände valdkonnas. Rändajate vahendina ärakasutamine on reguleeritud ja defineeritud
kriisimääruse artiklis 1 ja kõik meile olulised aspektid on definitsioonis arvestatud.
Määruse artikkel 1 (reguleerimisese) lõige 4 punkt b kohaselt tähendab kriisiolukord mh
rändajate vahendina kasutamise olukorda, kus kolmas riik või vaenulik valitsusväline osaleja
soodustab või hõlbustab kolmanda riigi kodanike võikodakondsuseta isikute liikumist
välispiiridele või liikmesriiki eesmärgiga destabiliseerida liitu või liikmesriiki ning kui selline
tegevus võib ohustada liikmesriigi põhifunktsioone, sealhulgas avaliku korra säilitamist või
riigi julgeoleku kaitset.
Rändajate vahendina ärakasutamine ehk instrumentaliseerimine on üks võimalikest
rändekriisi põhjustavatest asjaoludest ning ei eelda masside olemasolu.
Määruse artikkel 1 (reguleerimisese) lõige 4 viimase lõigu kohaselt võivad liikmesriigid
taotleda luba III (kriisiolukorras kohaldatavad solidaarsusmeetmed) ja IV (erandid) peatükis
loetletud meetmete kohaldamiseks, eelkõige juhul, kui rahvusvahelise kaitse taotluste arv
suureneb välispiiril ootamatult ja märkimisväärselt.
Kõikehõlmavate meetmete kasutamine on kajastatud määruse põhjenduspunktides 3, 4, 5 ja 6.
Artikkel 16 (kriisiks valmisolek) lõige 1 punkt a ütleb, et liikmesriikide poolt määruse (EL)
2024/1351 (varjupaiga- ja rändehalduse määrus) artikli 7 kohaselt kehtestatud riiklikud
strateegiad sisaldavad ennetavad meetmed, mille abil tagada piisav valmisolek
kriisiolukorraks ja vähendada kriisiolukorra riski, ning valmisoleku plaanid, võttes arvesse
määruseid (EL) 2021/2303 ja (EL) 2019/1896 ning direktiivi (EL) 2024/1346 kohast
valmisoleku planeerimist ning rändevaldkonna valmisoleku- ja kriisikava raames esitatud
komisjoni aruandeid.
Põhjenduspunkt 59 selgitab, et tagada piisav valmisolek kriisiolukorraks, peaksid
liikmesriigid lisama oma valmisoleku plaani meetmed, mis on kriisiolukorrale reageerimiseks
ja selle lahendamiseks vajalikud, sealhulgas meetmed, mida on vaja, et lahendada Euroopa
ühise varjupaigasüsteemi toimimisega seotud probleemid ning kaitsta rahvusvahelise kaitse
taotlejate ja saajate õigusi ning suurendada asjaomase liikmesriigi edaspidist
vastupanuvõimet. Liikmesriigid peaksid samuti kasutama kõiki riigisisese ja liidu õiguse
alusel kättesaadavaid vahendeid, sealhulgas kasutama ära komisjoni soovituse (EL)
2020/1366 punktis 15 esitatud rändevaldkonna valmisolekut ja kriisiohjet puudutavaid ELi
mehhanismi kohaseid ennetus- ja varajase hoiatamise vahendeid, mis oleks kättesaadavad
kõigile osalejatele, et nad saaksid teha õigeaegselt otsuseid ning et nende otsuste täitmist
jälgitakse ja koordineeritakse nõuetekohaselt.
7.2. Rände kasutamisel hübriidrelvana on vajalik tagada surve all olevatele
liikmesriikidele Euroopa Liidu ametite ja teiste liikmesriikide operatiivne abi, kuid
abimeetmetega ei tohi tekitada täiendavaid tõmbefaktoreid ebaseaduslikule sisserändele.
Seetõttu peame ka rände ärakasutamise juhtumite korral oluliseks vältida abistavate
meetmetena sisserändajate kohustuslikku ümberpaigutamist ja tagasisaadetavate
vastuvõtmist.20
19 Eesti seisukohad Euroopa Liidu rände- ja varjupaigapaketi seadusandlike eelnõude, rände ärakasutamist
käsitlevate eelnõude ja rände välismõõtme kohta (heaks kiidetud 27.01.2022 Vabariigi Valitsuse ja 21.02.2022
Riigikogu EL asjade komisjoni istungil).
20 Eesti seisukohad Euroopa Liidu rände- ja varjupaigapaketi seadusandlike eelnõude, rände ärakasutamist
käsitlevate eelnõude ja rände välismõõtme kohta (heaks kiidetud 27.01.2022 Vabariigi Valitsuse ja 21.02.2022
Riigikogu EL asjade komisjoni istungil).
25
Seisukoht on saavutatud määrusega 2024/1359 kriisi ja vääramatu jõu olukordade haldamise
kohta rände valdkonnas. Kriisimäärus ei sätesta kohustuslikku ümberpaigutamist.
Artikkel 8 (solidaarsus- ja toetusmeetmed kriisiolukorras) kohaselt on täiendava
solidaarsusmehhanismi käivitamisel kriisi haldamiseks pakutava abi vormid vabatahtlikud
nagu tavaolukorras. Lisandub nn Dublin ofset ehk vastutuse tasaarveldamine, mis tagab, et
oleks alati olemas minimaalne inimeste solidaarsus ümberpaigutamise ja vastutuse
tasaarveldamise näol.
Määruse põhjenduspunkti 27 kohaselt peaksid kriisiolukorras sellise olukorraga tegelemiseks
ette nähtud solidaarsusmeetmed minema kaugemale määruses 2024/1351 (varjupaiga- ja
rändehalduse kohta) sätestatud meetmetest. Seepärast peaks komisjon olukorra hindamisel
arvesse võtma nimetatud määruse artiklis 9 sätestatud kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid
näitajaid ning taotluse esitanud liikmesriigi esitatud põhjendatud teavet ning Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse 2021/2303 (Euroopa Liidu Varjupaigaameti kohta) ja
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2019/1896 (Euroopa piiri- ja rannikuvalve kohta)
kohaselt kogutud teavet ning määruses 2024/1351 osutatud iga-aastast rände- ja
varjupaigaaruannet. Rändajate vahendina kasutamise olukordade puhul peaks komisjon võtma
arvesse ka põhjuseid, miks toetusvahend ei ole olukorraga tegelemiseks piisav. Komisjon
peaks koguma piisavalt teavet selleks, et asjakohaselt hinnata, kas taotluse esitanud
liikmesriik seisab silmitsi kriisiolukorraga, sealhulgas rändajate vahendina kasutamisega, või
vääramatu jõu olukorraga, konsulteerides asjaomaste asutustega, eelkõige Euroopa Liidu
Varjupaigaameti (edaspidi „varjupaigaamet“), Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ning
Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga, samuti rahvusvaheliste organisatsioonidega, eelkõige
ÜRO pagulaste ülemvoliniku ja Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooniga (IOM), ning
muude asjaomaste organisatsioonidega.
Põhjenduspunkti 29 kohaselt, selleks et näha ette asjakohane reageerimine, mis on vajalik ja
proportsionaalne olukorraga tegelemiseks, tuleks komisjoni ettepanekus asjakohasel juhul
kindlaks määrata konkreetsed erandid, mida liikmesriigil peaks olema lubatud kohaldada.
Rändajate vahendina kasutamise olukorra puhul tuleks selgelt kindlaks määrata need isikud,
keda on vahendina kasutatud ja kelle suhtes võidakse asjaomaseid erandeid kohaldada.
Kriisiolukorras peaks komisjon asjakohasel juhul ja pärast kriisiolukorraga silmitsi seisva
liikmesriigiga konsulteerimist lisama oma ettepanekusse solidaarsusmeetmete kava eelnõu,
esitades konkreetse olukorra jaoks nõutavad asjakohased solidaarsusmeetmed ja nende
taseme, sealhulgas ümberpaigutamiste, rahaliste toetuste või alternatiivsete
solidaarsusmeetmete kogumahu ja nende taseme, ning tunnistades, et eri liiki solidaarsus on
samaväärne, ja austades liikmesriikide täielikku kaalutlusõigust solidaarsusmeetmete
valimisel.
Põhjenduspunkti 30 kohaselt, kui rändesurve olukorras peab ümberpaigutamine või vastutuse
rakendamise erandid katma 60 % määruse (EL) 2024/1351 kohastest
ümberpaigutamisvajadustest, siis kriisiolukorras on oluline, et käsitletaks kõiki asjaomase
liikmesriigi solidaarsusvajadusi. Seetõttu, kui nõukogu rakendusotsusega kehtestatakse
solidaarsusmeetmete kava, peaks kriisiolukorraga silmitsi seisval liikmesriigil olema eesõigus
kasutada eraldamata solidaarsuslubadusi või neid, mida ei ole veel täidetud ja mis on
kättesaadavad määruse (EL) 2024/1351 artikliga 57 loodud iga-aastases solidaarsusreservis.
Kui see ei ole võimalik või kui iga-aastane solidaarsusreserv ei sisalda piisavalt lubadusi
kindlakstehtud vajaduste katmiseks, peaks kriisiolukorraga silmitsi seisev liikmesriik
kasutama ka nõukogu rakendusotsuses sisalduvaid toetuseid, tunnistades, et eri liiki
solidaarsus on samaväärne. Asjaomase liikmesriigi kõigi vajaduste käsitlemiseks tuleks juhul,
kui iga-aastases solidaarsusreservis ja nõukogu rakendusotsuses ette nähtud
ümberpaigutamislubadused kokku ei ole piisavad, muuta vastutuse rakendamise erandid
kohustuslikuks, et katta solidaarsusmeetmete kavas sätestatud vajadused. Selleks peaksid
osaleva liikmesriigi territooriumil viibima isikud, kelle suhtes vastutuse rakendamise erandeid
kohaldatakse.
26
Lisaks selgitatakse põhjenduspunktis 35, et tagamaks solidaarsusmeetmete nõuetekohane
rakendamine kriisiolukorras, tuleks kohaldada määruses 2024/1351 ümberpaigutamise
läbiviimiseks sätestatud menetlusnorme, võttes arvesse asjaomase olukorra tõsidust ja
kiireloomulisust. Põhjenduspunkt 38 selgitab, et erinevalt määruses (EL) 2024/1351
sätestatud normidest, mille kohaselt liikmesriigid ei ole kohustatud võtma vastutust nende
õiglast osa ületavate taotluste eest, võib solidaarsusmeetmete kava rakendamine
kriisiolukorras viia selleni, et üks või mitu toetavat liikmesriiki võtab vastutuse
rahvusvahelise kaitse taotluste läbivaatamise eest tema õiglast osa ületavas ulatuses. Sellistel
juhtudel peaks asjaomasel liikmesriigil olema õigus viie aasta jooksul arvata õiglast osa ületav
hulk proportsionaalselt maha solidaarsuslubaduste täitmisest määruse (EL) 2024/1351
eelseisvate iga-aastaste tsüklite raames. Sellist vähendamist võib kohaldada ka artikli 4 lõike 3
kohaselt vastu võetud nõukogu rakendusotsusega nii, et õiglast osa ületavat taotluste hulka
vähendatakse viie aasta jooksul alates kuupäevast, mil nõukogu rakendusotsus, mille alusel
liikmesriik oma õiglast osa ületas, kehtivuse kaotas. Eelseisvate iga-aastaste tsüklite raames ja
nõukogu rakendusotsusega tehtavaid vähendamisi peaks saama kohaldada kas eraldi või
samaaegselt, tingimusel et need vastavad sellele taotluste arvule, mille võrra asjaomane
liikmesriik panustas üle oma õiglase osa, ega ületa seda hulka.
7.3. Eesti toetab rände ärakasutamise olukorras rahvusvahelise kaitse menetluse
tähtaegade pikendamist ja rahvusvahelise kaitse taotlejate materiaalsete
vastuvõtutingimuste kohandamist. Leiame, et liikmesriigil peaks olema õigus kohaldada
neid erisusi enda ohuhinnangu alusel kohe. Rände ärakasutamisest tingitud massilise
sisserände olukorras peaks Euroopa Liidu õigus võimaldama rakendada kooskõlas
rahvusvahelise õigusega ka muid meetmeid, kui eelnevad meetmed ei ole osutunud
piisavateks.21
Seisukoht on saavutatud määrusega 2024/1359 kriisi ja vääramatu jõu olukordade haldamise
kohta rände valdkonnas. Erandid tähtaegades on sätestatud artiklitega 2 (liikmesriigi
põhjendatud taotlus), 4 (Komisjoni ettepanek ja nõukogu rakendusotsus, millega antakse luba
kohaldada erandeid ja kehtestatakse solidaarsusmeetmed), artikliga 5 (kestus) ja 6 (seire),
kusjuures õiguse osas teha erisusi materiaalsetes vastuvõtu tingimustes täpsustab
põhjenduspunkt 9, et määruses ei sätestata erandeid direktiivi (EL) 2024/1346 (rahvusvahelise
kaitse taotlejate vastuvõtu nõuete kohta) kohastest normidest ja tagatistest, sealhulgas seoses
materiaalsete vastuvõtutingimustega. Kriisiolukorras olev liikmesriik peaks ette nägema
täiendavad ja piisavad inim- ja materiaalsed ressursid, et ta saaks täita oma kohustusi, mis
tulenevad nimetatud direktiivist.
Õigus kohaldada erisusi kohe on võrreldes esialgse tekstiga olulises osas saavutatud ja
selgitatud artikliga 1 (reguleerimisese), artikliga 3 (Komisjoni rakendusotsus, millega tehakse
kindlaks kriisiolukorra või vääramatu jõu olukorra olemasolu), artikliga 8 (solidaarsus- ja
toetusmeetmed kriisiolukorras), artikliga 9 (vastutuse rakendamise erandid), kusjuures 10
päeva saab registreerimise aega edasi lükata ilma loata ja teavitamise alusel.
Põhjenduspunkt 31 kohaselt tuleks nõukogule anda rakendamisvolitused võtta vastu
rakendusotsus, millega antakse liikmesriigile luba kohaldada käesolevas määruses sätestatud
erandeid ja solidaarsusmeetmeid, kui on täidetud kehtestatud tingimused. Algse
rakendusotsusega lubatud meetmete kohaldamise aeg peaks olema kolm kuud. Seda tähtaega
peaks olema võimalik pikendada veel kolme kuu võrra, tingimusel et komisjon kinnitab
kriisiolukorra või vääramatu jõu olukorra püsimist.
21 Eesti seisukohad Euroopa Liidu rände- ja varjupaigapaketi seadusandlike eelnõude, rände ärakasutamist
käsitlevate eelnõude ja rände välismõõtme kohta (heaks kiidetud 27.01.2022 Vabariigi Valitsuse ja 21.02.2022
Riigikogu EL asjade komisjoni istungil).
27
7.4. Eesti on seisukohal, et liikmesriik peab saama keelduda rahvusvahelise kaitse
taotluse registreerimisest, kui selle on esitanud välismaalane, kellel oli võimalik
liikmesriiki siseneda selleks ette nähtud piiripunktide kaudu, ja tema tagasisaatmine ei
ole vastuolus tagasisaatmise lubamatuse (non-refoulement) põhimõttega. Samas oleks
riigil jätkuvalt võimalik teha humanitaarkaalutlustel erandeid.22
Seisukoht vastab määrusele 2024/1359 kriisi ja vääramatu jõu olukordade haldamise kohta
rände valdkonnas.
Selle õigusaktide paketi raames ei ole võimlaik taotluste vastuvõtmisest keeldumist ega ajutist
peatamist saavutada. Komisjon välistas edasise teema arutelu ning ühtegi seda meedet
toetavat liikmesriiki eelnõude tehnilise menetluse käigus ei olnud.
Arutelu nimetatud ettepaneku osas algatas taas Soome 2023. aasta lõpul peale Nõukogu ühise
lähenemise vastu võtmist ning vahetult enne poliitilise kokkuleppe saavutamist Euroopa
Parlamendiga tehes ettepaneku käsitleda teemat paralleelselt paketiga. Eesti toetab selles
küsimuses Soomet kõikides formaatides.
Eesmärk on saavutatud muude meetmetega. Kuigi taotluse registreerimisest ei saa keelduda
on võimalik registreerimist 4 nädala võrra edasi lükata ehk tähtaega pikendada ilma
Komisjoni loata artikkel 10 lõige 6 kohaselt kuni 10 päeva jooksul. Artikkel 10 lõige 6 ütleb,
et artikli 2 lõikes 1 osutatud põhjendatud taotluse esitamisel võib liikmesriik teatada
komisjonile, et ta peab vajalikuks kohaldada käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud erandit enne,
kui talle antakse artikli 4 lõikes 3 osutatud nõukogu rakendusotsusega sellekohane luba,
esitades täpsed põhjused selle kohta, miks on vaja võtta meetmeid viivitamata. Sellisel juhul
võib asjaomane liikmesriik kohaldada käesoleva artikli lõikes 1 osutatud erandit kümne päeva
jooksul alates taotluse esitamisele järgnevast päevast, välja arvatud juhul, kui asjaomasele
liikmesriigile antakse artikli 4 lõikes 3 osutatud nõukogu rakendusotsusega luba jätkata
kõnealuse erandi kohaldamist.
Määruse põhjenduspunkti 21 kohaselt kui liikmesriik leiab, et on kriisiolukorras või
vääramatu jõu olukorras, peaks asjaomasel liikmesriigil olema võimalik taotleda luba
kohaldada käesolevas määruses sätestatud erandeid ja solidaarsusmeetmeid. Kõnealuses
taotluses tuleks esitada olukorra kirjeldus ja täpsustada meetmed, mida taotletakse konkreetse
olukorraga tegelemiseks. Samuti tuleks esitada selles põhjendused selle kohta, miks on
olukorraga tegelemiseks vaja kasutada kõnealuseid meetmeid, ning asjakohasel juhul välja
tuua olukorra käsitlemiseks juba võetud meetmed
Põhjenduspunkt 24 täiendab, et kriisiolukorras või vääramatu jõu olukorras peaks sellise
olukorraga silmitsi seisval liikmesriigil olema võimalik taotleda luba kohaldada erandeid
asjaomastest varjupaigamenetluse, sealhulgas piiril toimuva varjupaigamenetluse normidest.
Asjakohasel juhul peaks sellistes taotlustes ka märkima, kas asjaomane liikmesriik on
otsustanud piirimenetluse teatava kategooria taotlejate puhul välistada või lõpetada. Koos
sellise taotlusega peaks asjaomasel liikmesriigil olema võimalik teatada komisjonile oma
kavatsusest kohaldada erandit registreerimistähtajast enne, kui talle antakse sellekohane luba
nõukogu rakendusotsuses, samuti täpsed põhjused, miks on vaja võtta meetmeid viivitamata.
Kõnealuse erandi kohaldamine ei tohiks ületada 10 päeva alates taotluse esitamisele
järgnevast päevast, välja arvatud juhul, kui selleks antakse luba nõukogu rakendusotsuses.
Komisjon ja nõukogu peaksid oma loamenetlusest tulenevaid kohustusi täites tegutsema
kiiresti, et kõnealuse ajavahemiku lõpu ja vastava nõukogu rakendusotsuse vastuvõtmise
vaheline aeg oleks võimalikult lühike.
Erandeid käsitlevad ka põhjenduspunktid 42, 43 ja 44. Punkti 42 kohaselt peaks liikmesriigil
olema kriisiolukordades ja vääramatu jõu olukordades olema lubatud teha erand määrusest
22 Eesti seisukohad Euroopa Liidu rände- ja varjupaigapaketi seadusandlike eelnõude, rände ärakasutamist
käsitlevate eelnõude ja rände välismõõtme kohta (heaks kiidetud 27.01.2022 Vabariigi Valitsuse ja 21.02.2022
Riigikogu EL asjade komisjoni istungil).
28
(EL) 2024/1348, et registreerida rahvusvahelise kaitse taotluste sooviavaldusi mitte hiljem kui
nelja nädala jooksul pärast nende tegemist. Selline pikendamine ei tohiks piirata
varjupaigataotlejate õigusi, mis on tagatud põhiõiguste hartaga, määrusega 2024/1348 (ühtse
varjupaigamenetluse kohta) ja direktiiviga 2024/1346 (rahvusvahelise kaitse taotlejate
vastuvõtu nõuete kohta). Ilma et see piiraks taotluse esitamise ja nõukogu rakendusotsuse
vastuvõtmise vahele jäävaks ajaks võimaldatud erandi kohaldamist, peaks kriisiolukorras,
mida iseloomustab kolmanda riigi kodanike ja kodakondsuseta isikute massiline saabumine,
olema võimalik pikendada registreerimistähtaega üksnes algses nõukogu rakendusotsuses
sätestatud tähtaja jooksul. Põhjenduspunkt 43, kui liikmesriik seisab silmitsi kriisiolukorra või
vääramatu jõu olukorraga, peaks tal olema võimalik pikendada rahvusvahelise kaitse taotluste
piiril toimuvat läbivaatamist kuue nädala võrra. Pikendamist ei tohiks kasutada lisaks määruse
(EL) 2024/1348 artikli 51 lõike 2 kolmandas lõigus osutatud tähtajale. Põhjenduspunkt 44,
kui liikmesriik seisab silmitsi kriisiolukorra või vääramatu jõu olukorraga, peaks tal olema
seoses piirimenetluse kohaldamisega võimalik taotleda mitme võimaluse hulgast valitud
meetmete kohaldamist, võttes arvesse rändevoogude koosseisu ja nende mitmekesisust,
sõltuvalt konkreetsest kriisiolukorrast.
1
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse
andmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 3
Euroopa Liidu varjupaiga- ja rändehalduse õigustiku reformi peamised
mõisted
Pagulane – kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta inimene, kellel on põhjendatud
tagakiusamise hirm tema rassi, usu, rahvuse, poliitiliste vaadete või teatavasse sotsiaalsesse
rühma kuulumise tõttu ja kes viibib sel põhjusel väljaspool koduriiki ja ei saa sinna tagasi
pöörduda, ja kelle suhtes ei kohaldu kaitse andmist välistavad asjaolud.
Täiendava kaitse saaja – kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta inimene, kes ei
kvalifitseeru pagulaseks, kuid keda ähvardaks kodumaale tagasipöördumise korral reaalne ja
tõsine oht, näiteks sõda.
Pagulasseisund – kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta inimese pagulase kriteeriumitele
vastavana tunnustamine.
Täiendava kaitse seisund – kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta inimese tunnustamine
täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastava inimesena.
Rahvusvaheline kaitse – pagulasseisund või täiendava kaitse seisund.
Alaealine – alla 18-aastane kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta inimene.
Saatjata alaealine – laps, kes saabub liikmesriigi territooriumile ilma tema eest vastutava
täisealise inimeseta seni, kuni selline täiskasvanu ei ole last tegelikult oma hoole alla võtnud, sh
laps, kes on jäänud saatjata pärast liikmesriigi territooriumile saabumist.
Lõplik otsus – otsus selle kohta, kas kolmanda riigi kodanikule või kodakondsuseta inimesele
antakse pagulasseisund või täiendava kaitse seisund, sealhulgas taotluse suhtes selle
mittelubatavuse tõttu tehtud keelduv otsus või taotluse suhtes selle kaudselt või sõnaselgelt
tagasivõtmise tõttu tehtud keelduv otsus, mille kohta on tehtud halduskohtu otsus, olenemata
sellest, kas taotlejal on õigus jääda liikmesriigi territooriumile.
Rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamine – rahvusvahelise kaitse taotluse lubatavuse
hindamine või sisuline hindamine.
Biomeetrilised andmed – sõrmejälgede ja näokujutise andmed.
Piisav suutlikkus – suutlikkus, mis on igal ajahetkel vajalik, et viia läbi piiril toimuv
varjupaigamenetlus ja piiril toimuv tagasisaatmismenetlus, mis kehtestatakse EL õiguse alusel
sätestatud valemi ja piirmäärade alusel Euroopa Komisjoni rakendusaktiga iga kolme aasta
tagant.
Rahvusvahelise kaitse taotlus – kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta inimese
sooviavaldus liikmesriigilt kaitse saamiseks, kas tagakiusamise või tõsise kahju kannatamise eest
kaitsmiseks.
Taotleja – kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta inimene, kes on avaldanud soovi
rahvusvahelise kaitse taotluse esitamiseks, mille suhtes ei ole lõplikku otsust veel tehtud.
2
Menetluslikke eritagatisi vajav taotleja – selline taotleja, kelle võime kasutada õigusi ja täita
kohustusi on piiratud tema individuaalse olukorra, näiteks tervisliku seisundi või vanuse tõttu.
Kodakondsuseta isik – inimene, keda ei peeta ühegi riigi õigussüsteemis selle riigi kodanikuks.
Menetlev ametiasutus – liikmesriigi kohtulaadne ametiasutus või haldusorgan, kes vastutab
rahvusvahelise kaitse taotluste läbivaatamise eest ning on pädev tegema haldusmenetluse etapis
otsuseid. Eestis on selleks asutuseks Politsei – ja Piirivalveamet.
Rahvusvahelise kaitse äravõtmine – menetleva ametiasutuse või pädeva kohtu otsus tunnistada
rahvusvaheline kaitse kehtetuks, lõpetada rahvusvaheline kaitse või keeldude selle
pikendamisest.
Liikmesriiki jäämine – kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta inimese jäämine selle
liikmesriigi territooriumile, sh piirile või transiiditsoonidesse, kus ta on avaldatud soovi
rahvusvahelise kaitse taotluse esitamiseks või kus seda taotlust läbi vaadatakse.
Korduv taotlus – uus rahvusvahelise kaitse taotlus, mille esitamiseks avaldatakse soovi mis
tahes liikmesriigis pärast eelmise taotluse kohta lõpliku otsuse tegemist, sealhulgas juhul, kui
selle taotluse suhtes on tehtud selle sõnaselgelt või kaudselt tagasivõtmise tõttu keelduv otsus.
Vastutav liikmesriik – Euroopa Liidu liikmesriik, kes vastutab rahvusvahelise kaitse taotluse
läbivaatamise eest varjupaiga – ja rändehalduse määruses sätestatud kriteeriumite alusel.
Kolmanda riigi kodanik – inimene, kes ei ole liidu kodanik ELi toimimise lepingu artikli 20
lõike 1 tähenduses ega ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/399 (25) artikli 2
punktis 5 määratletud liidu õiguse alusel vaba liikumise õigust omav isik.
Rahvusvahelise kaitse taotluse tagasivõtmine – varem esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse
sõnaselge või kaudne tagasivõtmine.
Rahvusvahelise kaitse saaja – kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta inimene, kellele on
antud rahvusvaheline kaitse ja elamisluba.
Taotleja pereliige – järgmised taotleja pereliikmed, kes viibivad liikmesriigi territooriumil,
eeldusel et perekond oli olemas juba enne taotleja või pereliikme saabumist liikmesriigi
territooriumile:
a) taotleja abikaasa või taotlejaga püsivas suhtes olev vabaabielukaaslane, kui asjaomase
liikmesriigi õiguse või tava kohaselt koheldakse vabaabielupaare kolmanda riigi kodanikke
käsitlevate õigusaktide alusel võrdväärselt abielus paaridega;
b) punktis a osutatud paari või taotleja alaealine laps tingimusel, et kõnealune laps ei ole abielus,
sõltumata sellest, kas riigisisese õiguse tähenduses on kõnealune laps sündinud abielust või
väljaspool abielu või on lapsendatud;
c) kui taotleja on alaealine ja ta ei ole abielus, siis selle asjaomase liikmesriigi õiguse või tava
kohaselt tema eest vastutav isa, ema või muu täiskasvanu, kus asjaomane täiskasvanu viibib;
d) kui rahvusvahelise kaitse saaja on alaealine ja ta ei ole abielus, siis selle asjaomase
liikmesriigi õiguse või tava kohaselt rahvusvahelise kaitse saaja eest vastutav isa, ema või muu
täiskasvanu, kus rahvusvahelise kaitse saaja viibib.
3
Taotleja sugulane – taotleja täiskasvanud tädi või onu või vanavanem, kes viibib liikmesriigi
territooriumil, sõltumata sellest, kas riigisisese õiguse tähenduses on taotleja sündinud abielust
või väljaspool abielu või on lapsendatud.
Saatjata lapse esindaja – isik või organisatsioon, kelle pädevad asutused on määranud aitama
ja esindama saatjata alaealist rahvusvahelise kaitse menetlustes, et tagada lapse huvide kaitse ja
teha vajaduse korral alaealise nimel õigustoiminguid.
Riigis seaduslikku viibimist tõendav dokument – liikmesriigi asutuste antud luba, millega
lubatakse kolmanda riigi kodanikul või kodakondsuseta inimesel viibida liikmesriigi
territooriumil, sealhulgas dokumendid, mille põhjal lubatakse territooriumil viibida ajutise kaitse
korra raames või seni, kuni väljasaatmiskorralduse täitmist takistavad asjaolud ära langevad,
välja arvatud viisad ja viibimise load, mis on välja antud ajavahemikul, mis on vajalik vastutava
liikmesriigi kindlaksmääramiseks või rahvusvahelise kaitse või elamisloa taotluse läbivaatamise
ajal.
Viisa – liikmesriigi luba või otsus, mida nõutakse selles või mitmes liikmesriigis läbisõiduks või
viibimise eesmärgil sisenemiseks, sealhulgas:
a) kooskõlas liidu õigusega või liikmesriigi õigusega antud luba või tehtud otsus, mida on vaja,
et siseneda sellesse liikmesriiki eesmärgiga viibida seal rohkem kui 90 päeva;
b) kooskõlas liidu õigusega või liikmesriigi õigusega antud luba või tehtud otsus, mida on vaja,
et siseneda asjaomasesse liikmesriiki läbisõiduks või eesmärgiga viibida seal rohkem kui 90
päeva 180päevase ajavahemiku jooksul;
c) luba või otsus, mis kehtib liikmesriikide ühe või mitme lennujaama rahvusvahelise
transiidiala läbimiseks.
Diplom või muu kvalifikatsiooni tõendav dokument – diplom või muu kvalifikatsiooni
tõendav dokument, mis on saadud ja kinnitatud liikmesriigis pärast vähemalt ühte õppeaastat
selle liikmesriigi territooriumil tunnustatud riiklikus või piirkondlikus haridus- või
kutseõppeprogrammis, mis vastab vähemalt rahvusvahelise ühtse hariduse liigituse 2. tasemele
ja mida korraldab haridusasutus vastavalt asjaomase liikmesriigi õigus- ja haldusnormidele, välja
arvatud veebipõhised koolitused ja muud kaugõppe vormid.
Haridusasutus – avalik-õiguslik või eraõiguslik haridus- või kutseõppeasutus, mis asub
liikmesriigis ja on tema tunnustatud läbipaistvate kriteeriumide alusel kooskõlas riigisisese
õiguse või haldustavadega.
Põgenemine – tegu, millega inimene muutub pädevatele haldus- või õigusasutustele
kättesaamatuks, näiteks:
a) liikmesriigi territooriumilt ilma pädevate asutuste loata lahkumine põhjustel, mis on inimese
kontrolli all,
b) teavitamata jätmine konkreetsest varjupaigataotlejate majutuskeskusest või elukohana
määratud kohast eemalviibimisest, kui liikmesriik sellist teavitamist nõuab, või
c) pädevate asutuste ette ilmumata jätmine, kui inimest on kutsutud.
Põgenemise oht – konkreetse juhtumi puhul esinevad konkreetsed põhjused ja asjaolud, mis
tuginevad seaduses sätestatud objektiivsetele kriteeriumidele ja annavad alust oletada, et inimene
võib põgeneda
Toetatav liikmesriik – liikmesriik, kes saab kasu solidaarsuspanustest.
4
Toetav liikmesriik – liikmesriik, kes annab või on kohustatud andma solidaarsuspanuse
toetatava liikmesriigi kasuks.
Üleandmine – vastutava liikmesriigi määramise menetluses tehtud otsuse rakendamine.
Ümberpaigutamine – taotleja või rahvusvahelise kaitse saaja üleandmine toetatavast
liikmesriigist toetavasse liikmesriiki.
Otsingu- ja päästeoperatsioonid – Hamburgis 27. aprillil 1979 vastu võetud rahvusvahelises
mereotsingute ja -pääste 1979. aasta konventsioonis osutatud otsingu- ja päästeoperatsioonid.
Rändesurve – olukord, mis on põhjustatud sellest, et maa-, mere- ja õhuteed pidi riiki saabumisi
või kolmanda riigi kodanike või kodakondsuseta inimeste taotlusi on nii palju, et võttes arvesse
üldist olukorda liidus tekitavad nad liikmesriigis ebaproportsionaalseid kohustusi isegi hästi
ettevalmistatud varjupaiga-, vastuvõtu- ja rändesüsteemile, ning mis nõuab viivitamata meetmete
võtmist, eelkõige solidaarsuspanuseid. Võttes arvesse liikmesriigi geograafilise asukoha
eripärasid, hõlmab rändesurve samuti olukordi, kus saabub palju kolmanda riigi kodanikke või
kodakondsuseta inimesi või esineb selliste inimeste saabumise oht, sealhulgas juhul, kui selline
saabumine tuleneb otsingu- ja päästeoperatsioonidele järgnenud korduvatest maabumistest või
kolmanda riigi kodanike või kodakondsuseta inimeste ebaseaduslikust liikumisest liikmesriikide
vahel.
Märkimisväärne rändeolukord – rändesurvest erinev olukord, kus kolmanda riigi kodanike või
kodakondsuseta inimeste sel hetkel asetleidva ja varasema iga-aastase saabumise kumulatiivse
mõju tõttu on hästi ettevalmistatud varjupaiga-, vastuvõtu- ja rändesüsteem saavutanud oma
suutlikkuse piiri.
Vastuvõtutingimused – direktiivi (EL) 2024/1346 sätestatud meetmete täielik kogum, mida
liikmesriigid tagavad taotlejatele.
Vastu võetud isik – inimene, kelle liikmesriik on vastu võtnud määruse (EL) 2024/1350 või
väljaspool seda määrust kehtiva riikliku ümberasustamiskava alusel.
ELi solidaarsuskoordinaator – Euroopa Komisjoni määratud ametiisik, kellel on käesoleva
määruse 2024/1351 artiklis 15 määratud volitused.
Elamisluba – liikmesriigi ametiasutuste määrusega (EÜ) nr 1030/2002 kehtestatud ühtses
vormis välja antud luba, millega lubatakse kolmanda riigi kodanikul või kodakondsuseta
inimesel elada seaduslikult selle liikmesriigi territooriumil.
Päritoluriik – kodakondsusjärgne riik või kodakondsusjärgsed riigid või kodakondsuseta
inimeste korral varasem alaline elukohariik.
Sotsiaalkindlustus – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004 ( 19) artikli 3
lõigetes 1 ja 2 sätestatud sotsiaalkindlustusliigid.
Sotsiaalabi – toetused, mille eesmärk on tagada piisavate vahenditeta isikute põhivajaduste
katmine.
Eestkostja – füüsiline isik või organisatsioon, sealhulgas pädeva asutuse määratud avaliku
sektori asutus, kes kohaldataval juhul abistab ja esindab saatjata alaealist ja tegutseb tema nimel
5
tagamaks, et saatjata alaealine saaks kasutada õigusi ja täita kohustusi, ning kaitseb samal ajal
tema huve ja üldist heaolu.
Ümberasustamine – ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti (UNHCR) suunamisel kolmandast
riigist, kuhu inimene on olnud sunnitud ümber asuma, mingi liikmesriigi territooriumile sellise
kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta inimese vastuvõtmine:
a) kes täidab vastuvõtmise tingimusi;
b) kelle suhtes ei kehti vastuvõtmisest keeldumise põhjused ning
c) kellele antakse rahvusvaheline kaitse liidu ja liikmesriigi õiguse kohaselt ning kellel on
võimalik saada püsiv lahendus.
Humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmine – kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta
inimese vastuvõtmine, mis liikmesriigi taotluse korral toimub Euroopa Liidu Varjupaigaameti,
UNHCRi või muu asjaomase rahvusvahelise organi suunamisel, kolmandast riigist, kuhu
inimene on olnud sunnitud ümber asuma, mingi liikmesriigi territooriumile ning kui vähemalt
esialgse hinnangu alusel:
a) täidab vastuvõtmise tingimusi;
b) sellise isiku suhtes ei kehti vastuvõtmisest keeldumise põhjused ning
c) sellisele isikule antakse rahvusvaheline kaitse või riigisisese õiguse alusel humanitaarsetel
põhjustel staatus, millega tagatakse õigused ja kohustused, mis on samaväärsed täiendava kaitse
saajate õiguste ja kohustustega.
Erakorraline vastuvõtmine – pakilise õigusliku või füüsilise kaitse vajadusega või kohest
meditsiiniabi vajavate inimeste vastuvõtmine ümberasustamise või humanitaarsetel põhjustel
vastuvõtmise teel.
Oht rahvatervisele – Maailma Terviseorganisatsiooni rahvusvahelistes tervise-eeskirjades
määratletud epideemiaohuga haigused ja muud nakkushaigused või nakkuslikud
parasitaarhaigused, kui nende kohta kehtivad liikmesriigi kodanike suhtes kohaldatavad
kaitsesätted.
Isikusamasuse kontroll – andmekogumite võrdlemise protsess väidetava isikusamasuse
kindlakstegemiseks (üksühele kontroll).
Tuvastamine – isikusamasuse kindlakstegemise protsess andmebaasis tehtava otsingu kaudu,
mille käigus võrreldakse andmeid mitme andmekogumiga (üks-mitmele kontroll).
Europoli andmed –isikuandmed, mida Europol töötleb määruse (EL) 2016/794 artikli 18 lõike
2 punktides a, b ja c osutatud eesmärkidel.
Taustakontrolliasutused – kõik pädevad asutused, kes on riigisisese õiguse kohaselt määratud
täitma üht või mitut taustakontrollimäärusest tulenevat ülesannet, välja arvatud tervisekontrolli.
Kinnipidamine – inimese paigutamine teatavasse kohta, kus ta on ilma jäetud
liikumisvabadusest.
Vastuvõtmismenetluse läbiviimiseks registreeritud isik – ümberasustamise või
humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise menetluse läbiviimiseks registreeritud isik.
Riikliku ümberasustamiskava kohaselt vastu võetud isik – inimene, kelle liikmesriik on
ümber asustanud väljaspool ümberasustamise raamistikku, kui sellele inimesele on antud
6
riiklikku ümberasustamiskava reguleerivate normide kohaselt rahvusvaheline kaitse või
riigisisese õiguse alusel staatus humanitaarsetel põhjustel.
Ebaseaduslik riigis viibimine – kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta inimese viibimine
liikmesriigi territooriumil, kui see kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta inimene ei täida
või enam ei täida sisenemise nõudeid või seal viibimise või elamise tingimusi.
Ajutise kaitse saaja – inimene, kellel on ajutine kaitse, mis on määratletud ajutist kaitset
käsitlevas nõukogu rakendusotsuses, või muu samaväärne riiklik kaitse, mis on kehtestatud
reageerimiseks samale sündmusele kui kõnealuses nõukogu rakendusotsuses.
Päringutabamus – Eurodac-süsteemis andmete võrdlemisel kindlaks tehtud vastavus või
vastavused infotehnoloogilises keskandmebaasi kantud biomeetriliste andmete ja liikmesriigi
edastatud teatava isiku andmete vahel.
Riiklik juurdepääsupunkt – riiklik tehniline süsteem, mis peab sidet Eurodac-süsteemiga.
Europoli juurdepääsupunkt – riiklik tehniline süsteem, mis peab sidet Eurodac-süsteemiga.
Õiguskaitse – terroriaktide või muude raskete kuritegude ennetamine, avastamine või uurimine.
Terroriakt – liikmesriigi õiguse rikkumine, mis vastab ühele direktiivis (EL) 2017/541 osutatud
kuritegudest või on sellega samaväärne.
Raske kuritegu – õigusrikkumine, mis vastab raamotsuse 2002/584/JSK artikli 2 lõikes 2
osutatud kuritegudele või on nendega samaväärne, kui see on liikmesriigi õiguse kohaselt
karistatav vabadusekaotuse või vabadust piirava julgeolekumeetmega, mille maksimaalne pikkus
on vähemalt kolm aastat.
Sõrmejälgede andmed – andmed kõigi kümne sõrme (kui need on olemas) vajutamise ja
pööramise teel saadud sõrmejälgede kohta või latentsed sõrmejäljed.
Näokujutise andmed – digitaalne kujutis näost piisava lahutusvõime ja kvaliteediga, et seda
saab kasutada automaatseks biomeetriliseks võrdlemiseks.
Tähtnumbrilised andmed – tähtede, numbrite, erimärkide, tühikute või kirjavahemärkidena
esitatud andmed.
Kriisiolukord –
a) erakorraline olukord, kus kolmanda riigi kodanike või kodakondsuseta inimeste massiline
saabumine liikmesriiki maa-, mere- või õhuteed pidi, sealhulgas maabumine otsingu- ja
päästeoperatsiooni järgselt, on nii ulatuslik ja sellist laadi, et kui võtta muu hulgas arvesse
liikmesriigi rahvaarvu, SKPd ja geograafilisi iseärasusi, sealhulgas territooriumi suurust,
halvab see – sealhulgas kohaliku või piirkondliku tasandi olukorra tagajärjel – liikmesriigi hästi
ettevalmistatud varjupaiga- ja vastuvõtusüsteemi, sealhulgas lastekaitseteenused, või
tagasisaatmissüsteemi niivõrd, et sellel võivad olla tõsised tagajärjed Euroopa ühise
varjupaigasüsteemi toimimisele, või
b) rändajate vahendina kasutamise olukord, kus kolmas riik või vaenulik valitsusväline
osaleja soodustab või hõlbustab kolmanda riigi kodanike võikodakondsuseta isikute liikumist
välispiiridele või liikmesriiki eesmärgiga destabiliseerida liitu või liikmesriiki ning kui selline
tegevus võib ohustada liikmesriigi põhifunktsioone, sealhulgas avaliku korra säilitamist või
riigi julgeoleku kaitset
7
c) vääramatu jõud – ebatavalistele ja ettenägematutele asjaoludele, mis ei ole liikmesriigi
kontrolli all ja mille tagajärgi ei oleks kogu igakülgsele hoolsusele vaatamata olnud võimalik
vältida ning mis takistavad asjaomasel liikmesriigil täita määrustest (EL) 2024/1351 ning (EL)
2024/1348 tulenevaid kohustusi.
1
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse
andmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 4
Vastavustabel
Explanatory document for the transposition of directives - non-binding template*
Directive: DIRECTIVE (EU) 2024/1346 OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL of 14 May 2024 laying down standards for the
reception of applicants for international protection (recast)
Transposition deadline(s): 12 June 2026
Contact details (Commission + Member States):
HOME NOTIFICATIONS C3 [email protected]
Anneli Viks ([email protected]);
Full title of national transposition measures (+ references as used below and direct link, if existent):
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus
General context/information related to the transposition of the directive in the national legislation (if useful)
The obligation to introduce reference to this Directive is mandatory. This is especially pertinent considering that some of the text dates from Directive
2013/33, which is repealed with effect by 12 June 2026, so references need to be changed to Directive 2024/1346 or MS need to make sure that
references to Directive 2013/33 are to be seen as references to Directive 2024/1346.
Member States are reminded to provide explanatory documents and consolidated versions of national legal acts, if available, or to inform on how
amending texts have been incorporated into existing acts. MS are asked to ensure that also implementing rules are clearly notified once adopted.
2
List of acronyms and abbreviations used
Acronym/Abbreviation The text for the abbreviation used
APR Asylum Procedures Regulation
AMMR Asylum and Migration Management Regulation
VRKS Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus
VSS Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus
OAS Ohvriabi seadus
SHS Sotsiaalhoolekande seadus
LasteKS Lastekaitseseadus
TTKS Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
TsÜS Tsiviilseadustiku üldosa seadus
PKS Perekonnaseadus
KorS Korrakaitseseadus
RÕS Riigi õigusabi seadus
REÕS Rahvusvahelise eraõiguse seadus
TöMS Tööturumeetmete seadus
Correlation table: Updated on: 12.06.2025
Directive National transposition measure** Additional
information
provided by
Commission
services
Comments/explanatio
ns from Member
State / Links to
consolidated national
acts if available
Article(s)
/Paragraph(s)
Provision(s)/
Description of
the obligation
Article(s)
/Paragraph(s)
Provision(s)
M
N
E
re
fe
re
nc
e
3
Article 1 Subject matter VRKS § 1
(1) Käesolev seadus reguleerib välismaalasele
rahvusvahelise kaitse andmise aluseid, rahvusvahelist
kaitset taotleva välismaalase ja rahvusvahelise kaitse
saanud välismaalase õiguslikku seisundit,
rahvusvahelist kaitset taotlenud välismaalasele
taustakontrolli tegemist, välismaalasele ajutise kaitse
andmise aluseid, rahvusvahelise kaitse taotleja
(edaspidi ka taotleja) ja saaja ning ajutise kaitse saaja
Eestisse vastuvõtmist, välismaalase vastutavale
Euroopa Liidu liikmesriigile üleandmist, Eesti
osalemist Euroopa Liidu solidaarsusmehhanismis,
rahvusvahelise kaitse saanud välismaalase Eestisse
ümberasustamise aluseid ning Eestis ajutise viibimise,
elamise ja töötamise õiguslikke aluseid ulatuses, mis
ei ole reguleeritud järgmiste Euroopa Liidu
õigusaktidega:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL)
2024/1347, mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate
riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad
vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse
saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse
saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele
seisundile ja antava kaitse sisule, millega muudetakse
nõukogu direktiivi 2003/109/EÜ ja tunnistatakse
kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
2011/95/EL (ELT L, 2024/1347, 22.05.2024)
(edaspidi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus
(EL) 2024/1347 (kvalifikatsioonitingimuste kohta));
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL)
2024/1348, millega luuakse rahvusvahelise kaitse
ühine menetlus liidus ja tunnistatakse kehtetuks
direktiiv 2013/32/EL (ELT L, 2024/1348, 22.05.2024)
(edaspidi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus
(EL) 2024/1348 (menetluse kohta));
3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL)
2024/1350, millega luuakse liidu ümberasustamise ja
humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise raamistik ning
muudetakse määrust (EL) 2021/1147 (ELT L,
2024/1350, 22.05.2024) (edaspidi Euroopa
Article 1 is
listed in
Article 35 but
there is no
transposition
needed as
such.
4
Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1350
(ümberasustamise kohta));
4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL)
2024/1351, mis käsitleb varjupaiga- ja rändehaldust
ning millega muudetakse määruseid (EL) 2021/1147
ja (EL) 2021/1060 ning tunnistatakse kehtetuks
määrus (EL) nr 604/2013 (ELT L 2024/1351,
22.05.2024) (edaspidi Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määrus (EL) 2024/1351 (rändehalduse
kohta));
5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL)
2024/1356, millega kehtestatakse kolmanda riigi
kodanike taustakontroll välispiiridel ning muudetakse
määrusi (EÜ) nr 767/2008, (EL) 2017/2226, (EL)
2018/1240 ja (EL) 2019/817 (ELT L, 2024/1356,
22.05.2024) (edaspidi Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määrus (EL) 2024/1356 (taustakontrolli
kohta));
6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL)
2024/1358, millega luuakse biomeetriliste andmete
võrdlemise Eurodac-süsteem, et kohaldada
tulemuslikult Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruseid (EL) 2024/1351 ja (EL) 2024/1350 ja
nõukogu direktiivi 2001/55/EÜ ning tuvastada
ebaseaduslikult riigis viibivad kolmandate riikide
kodanikud ja kodakondsuseta isikud, ning mis käsitleb
liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja Europoli
päringuid andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi
andmetega õiguskaitse eesmärgil ning millega
muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruseid (EL) 2018/1240 ja (EL) 2019/818 ja
tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määrus (EL) nr 603/2013 (ELT L,
2024/1358, 22.05.2024) (edaspidi Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1358
(Eurodac-süsteemi kohta));
7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL)
2024/1359, mis käsitleb kriisi ja vääramatu jõuga
seotud olukordi rände- ja varjupaigaküsimuste
valdkonnas ning millega muudetakse määrust (EL)
5
2021/1147 (ELT L, 2024/1359, 22.05.2024) (edaspidi
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL)
2024/1359 (kriisihalduse kohta)) (edaspidi koos
Euroopa ühise varjupaigasüsteemi õigusaktid).
(2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele
kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid,
arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.
Article 2(1) Definition of
application for
international
protection
VRKS § 2 § 2. Euroopa ühise varjupaigasüsteemi õigusaktide
mõistete kasutamine
Käesolevas seaduses kasutatakse Euroopa ühise
varjupaigasüsteemi õigusaktidega määratletud
mõisteid.
The
definition is
aligned with
the definition
in other Pact
instruments.
We are aware that of the
fact that, it is not
sufficient that although
othe Pact instruments
are directly applicable
for Estonia and
transposition remains
necessary as applicable.
It is our opinion that
with this provision that
regulates the use of all
the definitions in the
Pact, we have also
transposed the most of
the definitions in RCD
which are aligned with
other Pact instruments.
Article 2(2) definition of
applicant
VRKS § 2 § 2. Euroopa ühise varjupaigasüsteemi õigusaktide
mõistete kasutamine
Käesolevas seaduses kasutatakse Euroopa ühise
varjupaigasüsteemi õigusaktidega määratletud
mõisteid.
The
definition is
aligned with
other Pact
instruments.
Article 2(3) Definition of
family
members
VRKS § 6, PKS §
161, REÕS § 64 § 6. Perekonnaliige
(1) Rahvusvahelise kaitse taotleja ja saaja
perekonnaliikmeks on:
1) tema abikaasa või registreeritud elukaaslane;
2) tema või tema abikaasa või registreeritud
elukaaslase vallaline ja alaealine laps;
Art. 2(3) is
different from
the definition
of the AMMR
considering
the different
scope of the
AMMR. The
There is no need to
distinguish adopted
children. Under
Estonian law (PKS §
161) an adopted child
acquires the legal status
of a child of an adoptive
parent. Also, according
6
3) tema või tema abikaasa või registreeritud
elukaaslase vallaline ja täisealine laps, kui laps ei ole
terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt
toime tulema;
4) tema või tema abikaasa või registreeritud
elukaaslase ülalpidamisel olev vanem või vanavanem,
kui päritoluriigis puudub muudest perekondlikest
sidemetest tulenev toetus.
5) tema vanem või eestkostja, kui taotleja on alaealine,
välja arvatud juhul, kui tema teovõimet on abiellumise
eesmärgil laiendatud ja tema perekonnaliikmeks
loetakse tema abikaasa;
6) tema vanem või eestkostja või muu perekonnaliige,
kui taotleja on saatjata alaealine, välja arvatud juhul,
kui see oleks vastuolus alaealise õiguste ja huvidega.
(2) Politsei- ja Piirivalveamet ei käsitle alaealise
taotlejarahvusvahelise kaitse taotleja ja saaja abikaasat
perekonnaliikmena, kui abielu on ilmselgelt vastuolus
avaliku korraga ja Eesti õiguse oluliste põhimõtetega..
(3) Perekonnaliikmeid käsitatakse perekonnana juhul,
kui perekond oli olemas enne Eestisse saabumist.
§ 161. Lapse õiguslik staatus
(1) Kui abikaasad lapsendavad lapse ühiselt või kui
üks abikaasa lapsendab teise abikaasa lapse, omandab
laps abikaasade ühise lapse õigusliku staatuse.
(11) Kui üks registreeritud elukaaslane lapsendab
teise registreeritud elukaaslase lapse, omandab laps
registreeritud elukaaslaste ühise lapse õigusliku
staatuse.
(2) Muudel juhtudel omandab laps lapsendaja lapse
õigusliku staatuse.
§ 64. Välisriigis toimunud lapsendamised
Kui lapsendamisele kohaldatakse välisriigi õigust või
lapsendamine on toimunud välisriigi kohtuotsuse
alusel, on sellel Eestis samasugune tähendus nagu
õiguse kohaselt, mille alusel lapsendamine toimus
scope is
broadened
compared to
Directive
2013/33/EU.
See Recital
49.
to REÕS § 64 Where
foreign law is applied to
the adoption or where
the child has been
adopted under a
judgment of a foreign
court, the adoption has
the same effect in
Estonia as it does
according to the law
under which the child
was adopted.
Therefore, the adopted
child is a family
member (as a child) and
the reason to
differentiate or
categorize children
based on the fact that
they have been adopted
is unnecessary.
7
Article 2(4) Definition of
minor
VRKS § 2, TsÜS
§ 8 lõige 2,
LasteKS § 3 lõige
2
§ 2. Euroopa ühise varjupaigasüsteemi õigusaktide
mõistete kasutamine
Käesolevas seaduses kasutatakse Euroopa ühise
varjupaigasüsteemi õigusaktidega määratletud
mõisteid
§ 3. Seaduse kohaldamisala
(2) Käesolev seadus peab lapseks iga alla 18-aastast
isikut. Kui isiku vanus ei ole teada ja on põhjust arvata,
et ta on alla 18-aastane, käsitatakse isikut lapsena, kuni
ei ole tõendatud vastupidist.
§ 8. Füüsilise isiku teovõime
(2) Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul
(täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja
isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või
muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma
tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud
teovõime. Täisealise isiku piiratud teovõime mõjutab
isiku tehingute kehtivust üksnes ulatuses, milles ta ei
suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida.
The
definition is
aligned with
other Pact
instruments.
Article 2(5) Definition of
unaccompani
ed minor
VRKS § 2 § 2. Euroopa ühise varjupaigasüsteemi õigusaktide
mõistete kasutamine
Käesolevas seaduses kasutatakse Euroopa ühise
varjupaigasüsteemi õigusaktidega määratletud
mõisteid
The
definition is
aligned with
other Pact
instruments.
Article 2(6) Reception
conditions
VRKS § 16 lõige 3
punkt 3
§ 16. Rahvusvahelise kaitse taotleja õigused
(1) Rahvusvahelise kaitse taotlejale tagatakse Eesti
Vabariigi põhiseadusest, seadustest ja muudest
õigusaktidest ning välislepingutest, Euroopa Liidu
õigusaktidest, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud
The
definition is
identical to
that in Article
2(6) Directive
2013/33/EU,
except that
8
normidest ja rahvusvahelistest tavadest tulenevad
õigused ja vabadused.
(2) Rahvusvahelise kaitse menetluses on taotlejal
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2024/1348 (menetluse kohta) ning, kui see on
asjakohane, Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruses(EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta)
sätestatud õigused.
(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikele 2 on
rahvusvahelise kaitse taotlejal on õigus:
1) saada esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui
viis päeva pärast rahvusvahelise kaitse taotluse
esitamise soovi avaldamisest kirjalikult Euroopa Liidu
Varjupaigaameti vormil ja vajadusel suuliselt ja
keeles, mida ta mõistab, teavet oma õiguste ja
kohustuste kohta, sealhulgas teavet õigusabi,
vastuvõtutingimustega seotud abi, teavet andvate
organisatsioonide, rahvusvahelise kaitse menetluse
ajakava ning kohustuste täitmata jätmise tagajärgede
kohta;
2) viibida Eestis kuni rahvusvahelise kaitse taotluse
kohta lõpliku otsuse tegemiseni, välja arvatud
käesolevas seaduses sätestatud juhtudel;
3) saada vastuvõtutingimustega seotud abi, eelkõige
juurdepääsu tervishoiuteenustele, tööturule ja
haridusele käesolevas seaduses sätestatud ulatuses ja
korras;
reference to
Directive
2013/33/EU
must be
updated to
Directive
2024/1346/E
U.
Article 2(7) Definition of
material
reception
conditions
VRKS § 43 lõige 1 § 43. Rahvusvahelise kaitse taotlejate
majutuskeskus ja materiaalsed
vastuvõtutingimused
(1) Rahvusvahelise kaitse menetluse ajal osutatakse
taotlejale vajaduse korral järgmisi teenuseid:
1) majutamine rahvusvahelise kaitse taotlejate
majutuskeskuses või muus taotlejate majutamiseks
kohandatud asukohas;
2) majutuskohas elava taotleja varustamine
toiduainetega või toitlustamine, varustamine
See Recital 8
and 60.
9
esmavajalike riietus- ja muude tarbeesemete ning
hügieenivahenditega;
3) tervisekontrolli läbiviimine, kui see on rahvastiku
tervise kaitse kaalutlustel vajalik;
4) vajalike tervishoiuteenuste ja igapäevaelu
korraldamiseks vajaliku nõustamise ja
psühhosotsiaalse toe kättesaadavuse tagamine koos
selleks hädavajaliku tõlketeenusega;
5) käesoleva seaduse alusel tehtavate
menetlustoimingute tegemiseks vajaliku transpordi
võimaldamine;
6) kohanemisprogramm
7) muud esmavajalikud teenused.
Article 2(8) Definition of
daily expenses
allowance
VRKS § 47, SHS
§ 131 § 47. Rahaline toetus ja selle määrad
(1) Majutuskohas elava taotleja varustamise
toiduainetega või toitlustamise ja varustamise
esmavajalike riietus- ja muude tarbeesemete ning
hügieenivahenditega, võib asendada rahalise
toetusega.
(2) Taotlejale makstav rahaline toetus on võrdne
kehtiva minimaalsetest tarbimiskulutustest lähtuva
toimetulekupiiriga.
(3) Perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme
toimetulekupiir on 80 protsenti perekonna esimese
liikme toimetulekupiirist. Perekonna iga lapse
toimetulekupiir on 120 protsenti perekonna esimese
liikme toimetulekupiirist. Toetust makstakse üksnes
taotlejast perekonnaliikmele.
(4) Väljaspool majutuskohta elavale taotlejale ei
maksta rahalist toetust.
(5) Majutuskohas elavale taotlejale, kes töötab, ei
maksta rahalist toetust.
§ 131. Toimetulekutoetus
(1) Toimetulekutoetuse eesmärk on isikute iseseisvat
toimetulekut soodustava ajutise abimeetmena
leevendada abi vajavate isikute ja perekondade
materiaalset puudust, tagades minimaalsed vahendid
esmavajaduste rahuldamiseks.
See Recital 8.
Social Welfare Act
§131
Applicants residing in
reception centre are
entitled to cash
allowance, that is
unified with national
subsistence benefit. Out
of this allowance the
following is covered:
daily expenses related
to food, clothing,
hygiene items, phone
costs etc.
10
(2) Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval
isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek
pärast käesoleva seaduse § 133 lõigetes 5
ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude
mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri.
(3) Toimetulekupiiri üksi elavale isikule või
perekonna esimesele liikmele kehtestab Riigikogu
igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Toimetulekupiiri
kehtestamisel lähtutakse minimaalsetest
tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning
muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste
rahuldamiseks. Uus toimetulekupiir ei või olla
väiksem kehtivast toimetulekupiirist.
(4) Perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme
toimetulekupiir on 80 protsenti perekonna esimese
liikme toimetulekupiirist.
(5) Perekonna iga lapse toimetulekupiir on 120
protsenti perekonna esimese liikme toimetulekupiirist.
Article 2(9) Definition of
detention
VRKS § 51 lõige
1, VRKS § 53
lõige 1, VSS § 232
lõige 1, KorS § 46
lõige 1
§ 51. Kinnipidamise alused
(1) Rahvusvahelise kaitse taotlejat võib kinni pidada
käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui
käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei
ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab
olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning
kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil
rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi
asjaolusid.
§ 53. Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamise
korraldamine
(1) Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamisele
kohaldatakse väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu
seaduses väljasaadetava kinnipidamise kohta
sätestatut, arvestades käesolevas seaduses sätestatud
erisusi.
The
definition is
basically
identical to
that in
Article 2(h)
of Directive
2013/33/EU
The reference to VSS in
VRKS § 54 (1) and in
this context is to be
understood as
applicants are detained
in the detention centre.
VRKS and VSS are to
be consideres as lex
specialis to KorS, but
the definition of
detention in KorS is
applicable to the
detention of applicants
as it is a restriction of
their physical liberty in
another manner (in the
detention centre) to a
significant extent.
11
§ 232. Eestis viibimisaluseta viibiva välismaalase
kinnipidamise tingimused
(1) Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane
paigutatakse kinnipidamiskeskusesse.
§ 46. Isiku kinnipidamine
(1) Politsei või seaduses sätestatud juhul muu
korrakaitseorgan võib isiku kinni pidada, sulgedes ta
ruumi või sõidukisse või piirates muul viisil olulisel
määral tema füüsilist vabadust, kui see on vältimatu:..
Article 2 (10) Definition of
accommodati
on centre
VRKS § 43 lõige 1
punkt 1, SHS §
455
§ 43. Rahvusvahelise kaitse taotlejate
majutuskeskus ja materiaalsed
vastuvõtutingimused
(1) Rahvusvahelise kaitse menetluse ajal osutatakse
taotlejale vajaduse korral järgmisi teenuseid:
1) majutamine rahvusvahelise kaitse taotlejate
majutuskeskuses või muus taotlejate majutamiseks
kohandatud asukohas;
§ 455. Asendushooldusteenuse eesmärk ja sisu
(1) Asendushooldusteenus on kohaliku omavalitsuse
üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on
pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine,
lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks
peresarnaste elutingimuste võimaldamine, lapsele
turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine
ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks
toimetulekuks täisealisena.
(2) Asendushooldusteenuse osutaja on hoolduspere,
perekodu ja asenduskodu (edaspidi käesolevas
jaotises teenuseosutaja). Asendushooldusteenust
vahetult osutav isik on hoolduspere vanem, perevanem
ja kasvataja (edaspidi käesolevas jaotises koos last
vahetult kasvatav isik).
(3) Asendushooldusteenust osutatakse:
1) pikaajalise ööpäevaringse teenusena käesoleva
seaduse § 459 lõikes 1 nimetatud juhul;
Social Welfare Act for
UMCs and alternative
care home solutions.
AGIPA foresees
accommodation centre,
however for
exceptional
circumstances also
enable accommodation
elsewhere, that includes
in cases of mass influx
or if person has specific
special needs, then we
can make referral to
respective institutions
(e.g elderly care home
etc) within the
mainstream system
(defined in Social
Welfare Act)
12
2) lühiajaliselt lapse hooldusõigusliku vanema või
füüsilisest isikust eestkostja nõusolekul katkematult
kuni 90 päeva;
3) lühiajaliselt lapse hooldusõigusliku vanema või
füüsilisest isikust eestkostja nõusolekul periooditi.
(4) Turvakoduteenust, asendushooldusteenust
käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud juhul
ning asendushooldusteenust käesoleva paragrahvi
lõike 3 punktides 2 ja 3 nimetatud juhtudel osutatakse
erinevates ruumides.
(5) Asendushooldusteenust käesoleva paragrahvi
lõike 3 punktis 1 nimetatud juhul ning punktides 2 ja
3 nimetatud juhtudel võib osutada samades ruumides
ainult juhul, kui:
1) paigutamist vajavad ühe pere lapsed või lapsel on
erakordselt suur hooldus- ja abivajadus;
2) see on asendushooldusel olevate laste huvides;
3) selleks annavad nõusoleku perre paigutatud ja
perre paigutatavate laste seaduslikud esindajad;
4) see on kooskõlastatud Sotsiaalkindlustusametiga.
Article 2 (11) Definition of
risk of
absconding
VRKS § 51 lõige
3, VSS § 68
§ 51. Kinnipidamise alused
(3) Käesolevas paragrahvis nimetatud põgenemise
ohuna käsitatakse seda, kui:
1) esineb väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu
seaduse §-s 68 nimetatud asjaolu;
2) isik ei ole järginud käesoleva seaduse alusel temale
kohaldatud järelevalvemeetmeid;
3) isik on loata või teavitamata lahkunud maakonna
territooriumilt, kus asub tema majutuskoht või
4) isik ei ole ilmunud menetlustoiminguteks Politsei-
ja Piirivalveametisse.
§ 68. Välismaalase põgenemise oht
Välismaalase põgenemise oht esineb, kui:
1) välismaalane ei ole Eestist või teisest Schengeni
konventsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigist
lahkunud pärast lahkumisettekirjutusega määratud
lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega;
See Recitals
23, 24 and 25.
The
definition is
the same as in
other Pact
instruments,
with one
adaptation as
RCD applies
to applicants
only while
AMMR can
apply also to
other third
country
nationals, not
only
applicants.
13
2) välismaalane on esitanud valeandmeid või
võltsitud dokumendi Eestisse sisenemisel, Eestis
viibimise seadusliku aluse või selle pikendamise, Eesti
kodakondsuse, rahvusvahelise kaitse või isikut
tõendava dokumendi taotlemisel;
3) on põhjendatud kahtlus välismaalase
isikusamasuses või tema kodakondsuses;
4) välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke
kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on
talle mõistetud vangistus;
5) välismaalane ei ole järginud tema suhtes
kohaldatud järelevalvemeetmeid või muid seadusest
tulenevaid kohustusi;
6) välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile või
Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan
järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi
lahkumiskohustust täita;
7) välismaalane on sisenenud Eestisse tema suhtes
kohaldatud sissesõidukeelu kehtivusaja jooksul;
8) välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri
ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud
luba või õigust Eestis viibida;
9) välismaalane on loata lahkunud määratud
asukohast või teisest Schengeni konventsiooni või
Euroopa Liidu liikmesriigist;
10) välismaalase väljasõidukohustus on
kohtulahendiga pööratud sundtäitmisele;
11) välismaalasele ei ole antud luba Eestisse siseneda;
12) välismaalane keeldub biomeetriliste andmete
andmisest või takistab muul viisil käesoleva seaduse
alusel menetluse läbiviimist;
13) välismaalane kujutab ohtu avalikule korrale või
riigi julgeolekule.
Article 2(12) Definition of
absconding
VRKS § 48 lõige 1 § 48. Materiaalsete vastuvõtutingimuste piiramine
(1) Käesolevas seaduses sätestatud materiaalseid
vastuvõtutingimusi võib piirata, kui taotleja:
See Recitals
23, 24 and 25.
The
definition is
more detailed
14
1) on põgenenud, eelkõige kui ta on lahkunud loa või
teavituseta enda majutuskoha maakonna
territooriumilt või talle järelevalvemeetmena
kindlaksmääratud asukohast või on muutunud muul
moel haldusorganile kättesaamatuks;
in AMMR,
consisting of
2 additional
examples in
addition to
leaving the
territory of
the MS
without
permission.
Article 2(13) Definition of
representative
VRKS § 14 lõige
1, LasteKS § 20,
PKS § 171–176
§ 14. Saatjata alaealise taotleja esindamine
(1) Saatjata alaealise eestkostja ülesandeid võib täita
isik, kes on usaldusväärne ning kellel on saatjata
alaealise esindamiseks vajalikud teadmised ja
oskused. Eestkostja ülesannete täitmist ei määrata
isikule, kelle huvid on vastuolus või võivad minna
vastuollu saatjata alaealise huvidega.
§ 20. Lastekaitsetöötajana ja lapsega töötava
isikuna töötamise piirangud
(1) Lastekaitsetöötajana ja lapsega töötava isikuna ei
tohi tegutseda isik, keda on karistatud või kellele on
kohaldatud sundravi karistusseadustiku §-s 89–93,
95–112, 113, 114, 116, 1181, 133–1333, 141–1451,
175–179 või 187 sätestatud kuriteo eest, mille
karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri
seaduse kohaselt kustutatud või mille karistusandmed
on karistusregistrist kustutatud ja kantud
karistusregistri arhiivi.
(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud
piirangut kohaldatakse ka isikule, keda on karistatud
enne karistusseadustiku jõustumist tegude eest, mis on
kvalifitseeritud kriminaalkoodeksi § 100–102, 115–
117, § 118 lõike 2, § 200, 2003, 202, 2022, 2024 või
§ 2026 lõike 3 punkti 1 või 2 järgi, samuti isikule, keda
on karistatud välisriigis toime pandud samaväärsete
kuritegude eest.
See recitals
43, 44 and 45
Child protection Act
§20
Family law act
Representative for
UMCs is unified with
guardianship solution.
Meaning the guardian
of the child can act as a
representative in line
with roles defined in
APR Article 23.
15
(2) Lastekaitsetöötajana ja lapsega töötava isikuna ei
tohi tegutseda isik, keda on karistatud või kellele on
kohaldatud sundravi karistusseadustiku §-s 118, 1191,
121, 122, 125, § 134 lõike 2 punktis 2, §-s 135, § 136
lõikes 2, § 1381 lõike 2 punktis 2, § 140 lõikes 2, §-
s 1531, 171–174, 180–182, 1821, 185, § 195 lõike 2
punktis 2, §-s 200, 214, § 215 lõikes 3, §-s 237–2373,
244, 246, § 251 lõike 3 punktis 3, §-s 263, § 266
lõike 2 punktis 2, §-s 274, 2901, 291, 302, 303, 312,
322, 323, § 327 lõikes 3, §-s 403–405
või 435 sätestatud süüteo eest, mille karistusandmed
ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse
kohaselt kustutatud.
§ 171. Eestkoste seadmise eeldused
(1) Kui esindusõigust ei ole alaealise lapse kummalgi
vanemal või kui lapse päritolu ei ole võimalik kindlaks
teha, määratakse talle eestkostja.
(2) Perekonnaseisuasutuse või muu valitsusasutuse
või valla- või linnavalitsuse ametnik, politseiametnik,
raviasutuse või hoolekandeasutuse juht, kohtunik,
prokurör, notar ja kohtutäitur, kellel on andmeid
eestkostet vajava lapse kohta, on kohustatud sellest
teatama valla- või linnavalitsusele ja kohtule
eestkostet vajava isiku hariliku viibimiskoha järgi.
Sama kohustus on ka eestkostet vajava lapse
sugulastel.
§ 172. Eestkoste sisu
Eestkostjale kuulub nii lapse isikuhooldus- kui ka
varahooldusõigus.
§ 173. Eestkoste seadmine
(1) Eestkoste seadmise otsustab kohus omal algatusel
või valla- või linnavalitsuse või huvitatud isiku
avalduse alusel. Kohus võib pöörduda valla- või
linnavalitsuse poole eestkostjaks sobiva isiku
leidmiseks.
(2) Eestkostja võib nimetada ka juba enne lapse
sündi, kui on alust eeldada, et pärast sündi vajab laps
eestkostjat. Nimetamine jõustub lapse sünniga.
§ 174. Eestkostjale esitatavad nõuded
16
(1) Eestkostjaks võib olla täisealine täieliku
teovõimega füüsiline isik.
(2) Eestkostjaks ei või olla isik, kellelt on vanema
hooldusõigus täielikult või osaliselt ära võetud või kes
on varem rikkunud eestkostja kohustusi. Eestkostjaks
ei või määrata selle tervishoiu- või hoolekandeasutuse
töötajat, kus laps viibib.
(3) Eestkostjat valides arvestatakse tema
isikuomadusi, varalist seisundit ja võimeid eestkostja
kohustusi täita, vanemate eeldatavat tahet ning tema
suhteid lapsega, kelle üle eestkoste seatakse, lapse
üleskasvatamise järjepidevust ning lapse rahvuslikku,
usulist, kultuurilist ja keelelist päritolu. Kohtul ja
valla- või linnavalitsusel on eestkostjat valides õigus
nõuda eestkostjaks määratavalt isikult dokumente ja
informatsiooni tema sobivuse hindamiseks.
(4) Isiku võib eestkostjaks määrata tema nõusolekul.
§ 175. Juriidiline isik eestkostjana
(1) Kui eestkostjaks ei leita sobivat füüsilist isikut või
kui vanem on testamendiga või pärimislepinguga
näinud eestkostjana ette juriidilise isiku, võib
eestkostjaks määrata ka juriidilise isiku. Juriidiline isik
peab süstemaatiliselt tegelema eestkostetavatele
füüsilisest isikust eestkostjate otsimise, nõustamise ja
koolitamisega.
(2) Juriidiline isik määratakse eestkostjaks tema
nõusolekul.
(3) Juriidilisest isikust eestkostjaks ei või määrata
seda tervishoiu-, hoolekande- või haridusasutust, kus
laps viibib.
§ 176. Valla- või linnavalitsus eestkostjana
(1) Kuni eestkostja määramiseni täidab eestkostja
ülesandeid lapse rahvastikuregistrisse kantud elukoha
järgne valla- või linnavalitsus, kui eestkoste seadmise
eeldused on täidetud. Eestkostja ülesannete täitmisel
on valla- või linnavalitsusel käesolevast seadusest
tulenevad eestkostja õigused ja kohustused.
(2) Kui sobivat füüsilist või juriidilist isikut ei leita,
määratakse eestkostjaks valla- või linnavalitsus,
millega laps on kõige tugevamalt seotud. Laps on
17
kõige tugevamalt seotud muu hulgas selle valla- või
linnavalitsusega, kust ta pärit on, kus ta on suurema
osa ajast elanud, millega ta on säilitanud olulised
sidemed, kus asuvad tema lähedased või vara või kus
on tema rahvastikuregistrijärgne elukoht.
(3) Lapse rahvastikuregistrisse kantud elukoha
muutumisel võivad tema esialgse rahvastikuregistrisse
kantud elukoha järgne valla- või linnavalitsus ja uue
rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne valla- või
linnavalitsus kokku leppida, et eestkostja ülesandeid
täidab uue rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne
valla- või linnavalitsus. Kokkuleppe saavutamiseni
täidab eestkostja ülesandeid lapse esialgse
rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne valla- või
linnavalitsus.
(4) Kui last ei ole kantud rahvastikuregistrisse või
tema kohta puuduvad rahvastikuregistris elukoha
andmed, siis kehtib käesoleva paragrahvi lõigetes 1
ja 3 toodud regulatsioon lapse hariliku viibimiskoha
järgse valla- või linnavalitsuse suhtes.
Article 2(14) Definition of
applicant with
special
reception
needs
VRKS § 19 lõiked
1 ja 2
§ 19. Taotleja erivajaduse hindamine ja selle
arvestamine
(1) Rahvusvahelise kaitse menetluses, materiaalsete
vastuvõtutingimuste korraldamisel ja taotleja
kinnipidamisel arvestatakse erivajadusega taotleja
eriolukorda ja sellest tulenevaid vajadusi.
(2) Erivajadusega taotleja on eelkõige alaealine,
saatjata alaealine, puudega inimene, eakas inimene,
rase, alaealise lapsega üksikvanem, inimkaubanduse
ohver, raske haigusega isik, psüühika- või
käitumishäirega isik ning piinamise või vägistamise
ohver või isik, kelle suhtes on tarvitatud muud jõhkrat
psühholoogilist, füüsilist või seksuaalset vägivalda või
isik, kes kuulub seksuaalse sättumuse või soolise
kuuluvuse tõttu vähemusgruppi.
Definition is
almost
similar to
Directive
2013/33/EU
with only the
addition of
conditions.
18
Article 3 (1-2) Scope VRKS § 3, § 28
lõiked 1, 5, 6 ja 7 § 3. Välismaalane ja kolmanda riigi kodanik
(1) Välismaalane on kolmanda riigi kodanik või
kodakondsuseta isik.
(2) Kolmanda riigi kodanik on isik, kes on muu riigi
kui Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa
Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi
Konföderatsiooni kodanik.
§ 28. Rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine
(1) Rahvusvahelise kaitse taotlusena käsitatakse
välismaalase mistahes viisil esitatud sooviavaldust
enda pagulasena või täiendava kaitse saajana
tunnustamiseks ja rahvusvahelise kaitse saamiseks.
(2) Rahvusvahelise kaitse taotlus tuleb esitada
Politsei- ja Piirivalveametile viivitamatult pärast
Eestisse saabumist.
..
(5) Kui piiripunktis viibival välismaalasel puudub
välismaalaste seaduses sätestatud seaduslik alus
Eestisse saabumiseks ning ta soovib taotleda Eestis
rahvusvahelist kaitset, esitab välismaalane Politsei- ja
Piirivalveametile viivitamatult rahvusvahelise kaitse
taotluse.
(6) Ebaseaduslikult piiriületamiselt vahetult tabatud
välismaalane, kes soovib taotleda Eestis
rahvusvahelist kaitset, esitab Politsei- ja
Piirivalveametile rahvusvahelise kaitse taotluse.
(7) Kui on põhjendatud alus arvata, et
kinnipidamiskohtades või välispiiril asuvates
piiripunktides, sealhulgas transiiditsoonis, viibivatel
välismaalastel võib olla soov esitada rahvusvahelise
kaitse taotlus, tagab Politsei- ja Piirivalveamet isikute
teavitamise selle esitamise võimalustest.
Article 3(1)
and (2)
include
linguistic
changes only
compared to
Article 3(1)
and (2)
Directive
2013/33/EU.
See Recital 7.
See
definitions in
Art. 2(1), (2)
and (3).
The term
“välismaalane” is
defined and used in all
Estonian legal acts
related to migration
instead of using the
words third-country
nationals and stateless
persons.
Article 3 (3) Scope Article 3(3)
includes
linguistic
changes only
19
compared to
Article 3(4)
Directive
2013/33/EU,
except for
updated
reference to
Regulation
EU/2024/134
7.
Article 4 More
favourable
provisions
See Recital
68.
Article 5(1),
(2) 1st and 2nd
subparas
Information VRKS § 16 lõige
3, § 21 lõige 2 § 16. Rahvusvahelise kaitse taotleja õigused
(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikele 2 on
rahvusvahelise kaitse taotlejal õigus:
1) saada esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui
viis päeva pärast rahvusvahelise kaitse taotluse
esitamise soovi avaldamisest kirjalikult Euroopa Liidu
Varjupaigaameti vormil ning vajadusel suuliselt või
visuaalselt ja keeles või viisil, mida ta mõistab, teavet
oma õiguste ja kohustuste kohta, sealhulgas teavet
õigusabi, vastuvõtutingimustega seotud abi, teavet
andvate organisatsioonide, rahvusvahelise kaitse
menetluse ajakava ning kohustuste täitmata jätmise
tagajärgede kohta;
§ 21. Alaealine ja saatjata alaealine taotleja
(2) Teavet oma õiguste ja kohustuste kohta
rahvusvahelise kaitse menetluses, sealhulgas teavet
vastuvõtutingimuste kohta antakse saatjata alaealisele
talle eakohasel viisil, mis tagab, et saatjata alaealine
saab sellest teabest aru. Saatjata alaealisele antakse
nimetatud teave eestkostja ülesandeid täitva isiku
juuresolekul.
See other
information
related
provisions:
Art. 8(2), Art.
9(5), Art.
11(4), Art.
12(5), Art. 21
and Art.
27(5). See
Recital 12.
For the ‘shall
ensure’
clauses (Art.
5(1) 3rd
subpara and
(2) 1st
subpara)
included in
this
provision, the
MS should
clearly
explain how it
is ensured
that the result
is achieved,
20
whether
through legal
transposition,
practical
implementati
on or a
combination.
Article 5(2) 3rd
and 4th
subparas
Information
Article 6(1-3) Documentatio
n
VRKS § 29 lõige 3
punktid 7 ja 8 § 29. Toimingud rahvusvahelise kaitse taotluse
esitamisel ja taotluse menetlemisel
(3) Politsei- ja Piirivalveamet registreerib ja võtab
vastu rahvusvahelise kaitse taotluse vastavalt Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1348
(menetluse kohta) sätestatule ning teeb järgmised
toimingud:
7) annab taotlejale taotluse registreerimist tõendava
dokumendi;
8) annab taotlejale pärast taotluse vastuvõtmist kümne
päeva jooksul rahvusvahelise kaitse taotleja
tunnistuse.
See also Art.
29(1) of
Regulation
2024/1348
(APR).
See Recital
13.
For the ‘shall
ensure’
clause (Art.
6(1))
included in
this
provision, the
MS should
clearly
explain how it
is ensured
that the result
is achieved,
whether
through legal
transposition,
practical
implementati
on or a
combination.
We fail to see that the
transposition of article
6 (3) is required (travel
document)
Article 7(1-5) Organisation
of reception
systems
VRKS § 19 lõige
1, § 44 lõige 1,
VRKS § 46 lõige
§ 19. Taotleja erivajaduse hindamine ja selle
arvestamine
Although Art.
7(1-5)
appears as
Social Welfare Act §8,
defines the minimum
that should be provided
21
1. VRKS § 48
lõige 1 punktid 1–
3, SHS § 8, TTKS
§ 2 lõige 1, § 3, §5
ja § 6
(1) Rahvusvahelise kaitse menetluses, materiaalsete
vastuvõtutingimuste korraldamisel ja taotleja
kinnipidamisel arvestatakse erivajadusega taotleja
eriolukorda ja sellest tulenevaid vajadusi.
§ 44. Taotleja viibimine rahvusvahelise kaitse
taotlejate majutuskeskuses või muus taotlejate
majutamiseks kohandatud asukohas
(1) Rahvusvahelise kaitse menetluse ajal on taotleja
kohustatud viibima selle maakonna territooriumil, kus
asub tema majutuskoht.
§ 46. Alaealise ja perekondade majutamine
(1) Perekonnaliikmed majutatakse nende nõusolekul
kokku. Perekonna privaatsus tagatakse võimalikult
suurel määral.
§ 48. Materiaalsete vastuvõtutingimuste piiramine
(1) Käesolevas seaduses sätestatud materiaalseid
vastuvõtutingimusi võib piirata, kui taotleja:
1) on põgenenud, eelkõige kui ta on lahkunud loa või
teavituseta enda majutuskoha maakonna
territooriumilt või talle järelevalvemeetmena
kindlaksmääratud asukohast või on muutunud muul
moel haldusorganile kättesaamatuks;
(2) Vastuvõtutingimuste piiramine otsustatakse iga
juhtumi puhul eraldi, võttes arvesse isiku eriolukorda,
eriti erivajadusega isiku puhul, ning lähtudes
proportsionaalsuse põhimõttest.
(3) Vastuvõtutingimusi võib piirata ulatuseni, mis on
võrdne kehtiva vältimatu sotsiaalabi põhimõtetega.
Piirata ei saa tervishoiuteenuste osutamist.
§ 8. Vältimatu sotsiaalabi
(1) Isikule, kes on sattunud sotsiaalselt abitusse
olukorda elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu,
osutatakse vältimatut sotsiaalabi, mis tagab vähemalt
toidu, riietuse ja ajutise majutuse.
optional, it is
likely that it
needs to be
transposed
due to its
links to APR
and AMMR.
Note that 7(3)
is compulsory
when 7(2) is
applied.
See Recitals
15, 17 and 22.
to a person, who lacks
necessary means to
support oneself.
Organisation of health
care system and
requirements for health
care service providers
are defined in Health
Services Organisation
Act
Internal rules of
accommodation centre
define when and how
the person can be
absent from the
reception centre and
has listed necessary
process for verification
whether the applicant is
actually present. The
process can be changed
to be in line with the
possibilities in the
centre (depending on
the infrastructure etc)
22
(2) Vältimatut sotsiaalabi osutatakse isikule seni,
kuni ta ei ole enam elatusvahendite kaotuse või
puudumise tõttu sotsiaalselt abitus olukorras.
§ 2. Tervishoiuteenus
(1) Tervishoiuteenus on tervishoiutöötaja tegevus
haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks,
diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada
inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi
halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada
tervist. Tervishoiuteenuste loetelu
kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
§ 3. Tervishoiutöötaja
(1) Tervishoiutöötajad käesoleva seaduse tähenduses
on arst, hambaarst, õde ja ämmaemand, kui nad on
registreeritud Terviseametis.
(2) Tervishoiutöötaja võib osutada
tervishoiuteenuseid selle omandatud kutse või eriala
piirides, mille alusel ta on registreeritud
tervishoiukorralduse infosüsteemis.
§ 5. Vältimatu abi mõiste
Vältimatu abi käesoleva seaduse tähenduses on
tervishoiuteenus, mida tervishoiutöötaja osutab
olukorras, kus abi edasilükkamine või selle andmata
jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva
tervisekahjustuse.
§ 6. Vältimatu abi osutamine
(1) Igal Eesti Vabariigi territooriumil viibival
inimesel on õigus saada vältimatut abi.
(2) Tervishoiutöötaja on kohustatud osutama
vältimatut abi oma pädevuse ja tema kasutuses olevate
võimaluste piires.
(3) Kohustusliku ravikindlustusega kindlustatud
isikule ja temaga võrdsustatud isikule
(edaspidi ravikindlustusega hõlmatud isik) osutatud
vältimatu abi eest tasutakse riigieelarves Tervisekassa
eelarvesse ettenähtud vahenditest.
23
(4) Ravikindlustusega hõlmamata isikule osutatud
vältimatu abi eest tasutakse Tervisekassa eelarvest
Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelus sätestatud
alustel, tingimustel ja korras.
Article 7(6-7) Organisation
of reception
systems
VRKS § 18 lõige 2
§ 18. Taotleja kohustused
(2) Lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artiklis 9 sätestatud
kohustustele, on taotleja kohustatud igakülgselt kaasa
aitama rahvusvahelise kaitse taotlemise asjaolude
selgitamisele, sealhulgas:
Art. 7(6) is a
‘shall’
provision and
it creates a
self-standing
obligation,
independent
of the other
paragraphs
under Article
7. It needs to
be transposed
irrespective
of the choice
made on the
transposition
of Art. 7(1-5).
Art. 7(7)
although
drafted as a
‘shall’
provision
provides for a
right to the
MS, i.e. they
are not
obliged to
issue any
decisions
when
applying Art.
7. The
transposition
of this
paragraph
The reference to APR
article 9 and therefore
to APR article 27 (1) (a)
(b) (d) already obligates
the applicants to
provide the relevant
information. Changes
of address, telephone
number or electronic
mail address is also
covered by APR article
9 (2) (c).
We try to adhere to the
once-only principle.
24
depends on
the
organisation
and
specificities
of the
national
administrativ
e law.
Article 8 Allocation of
applicants to a
geographic
area
VRKS § 43 lõige 1
punkt 1, § 44
lõiked 1–4, § 48
lõike 1 punkt 1 ja
lõiked 2 ja 3
§ 43. Rahvusvahelise kaitse taotlejate
majutuskeskus ja materiaalsed
vastuvõtutingimused
(1) Rahvusvahelise kaitse menetluse ajal osutatakse
taotlejale vajaduse korral järgmisi teenuseid:
1) majutamine rahvusvahelise kaitse taotlejate
majutuskeskuses või muus taotlejate majutamiseks
kohandatud asukohas;
§ 44. Taotleja viibimine rahvusvahelise kaitse
taotlejate majutuskeskuses või muus taotlejate
majutamiseks kohandatud asukohas
(1) Rahvusvahelise kaitse menetluse ajal on taotleja
kohustatud viibima selle maakonna territooriumil
territooriumil, kus asub tema majutuskoht.
(2) Taotleja võib viibida väljaspool käesoleva
paragrahvi lõikes 1 nimetatud maakonna
territooriumit, kui materiaalsete vastuvõtutingimuste
osutaja peab seda vajalikuks materiaalsete
vastuvõtutingimustega seotud teenuste osutamiseks.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud
maakonna territooriumilt võib perekondlikel või
tervislikel põhjustel lahkuda materiaalsete
vastuvõtutingimuste osutaja loal. Kui territooriumilt
lahkumine on vajalik ilmumiseks haldusorganisse või
kohtusse, tuleb sellest materiaalsete
vastuvõtutingimuste osutajat teavitada.
(4) Väljaspool oma majutuskohta võib taotleja elada
Politsei- ja Piirivalveameti kirjalikul loal, kui taotleja
majutamise ja ülalpidamise tagab Eestis seaduslikult
Although Art.
8 appears as
optional, it is
likely that it
needs to be
transposed
due to its
links to APR
and AMMR.
Once an MS
establishes
that it will
rely on Art 8
it must
transpose it in
its entirety.
See Recitals
15, 16, 18 and
22.
For the ‘shall
ensure’
clause (Art.
8(3))
included in
this
provision, the
MS should
clearly
explain how it
is ensured
that the result
Estonia only has the
one accommodation
centre and most of the
reception conditions are
provided by the
accommodation centre.
For services not
provided by the
accommodation centre
(i.e integration
measures) the applicant
may leave the
geographical area either
by permisson or by
notification. Also, if it
is decided by the
accommodation centre
to provide the reception
conditions not available
in that area at that time,
this measure should
also be considered as
transposition of article
8 (6).
Estonia is divided into
15 counties and the
geographical area is the
county in which the
reception centre is
located.
25
elav isik või tal on piisavalt rahalisi vahendeid enda
majutamise ja ülalpidamise tagamiseks. Politsei- ja
Piirivalveamet hindab loa andmisel käesolevas
seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamise
vajalikkust.
§ 48. Materiaalsete vastuvõtutingimuste piiramine
(1) Käesolevas seaduses sätestatud materiaalseid
vastuvõtutingimusi võib piirata, kui taotleja:
1) on põgenenud, eelkõige kui ta on lahkunud loa või
teavituseta enda majutuskoha maakonna
territooriumilt või talle järelevalvemeetmena
kindlaksmääratud asukohast või on muutunud muul
moel haldusorganile kättesaamatuks;
(2) Vastuvõtutingimuste piiramine otsustatakse iga
juhtumi puhul eraldi, võttes arvesse isiku eriolukorda,
eriti erivajadusega isiku puhul, ning lähtudes
proportsionaalsuse põhimõttest.
(3) Vastuvõtutingimusi võib piirata ulatuseni, mis on
võrdne kehtiva vältimatu sotsiaalabi põhimõtetega.
Piirata ei saa tervishoiuteenuste osutamist.
is achieved,
whether
through legal
transposition,
practical
implementati
on or a
combination.
Applicants may reside
outside the
accommodation centre,
if the accommodation
and support of the
applicant is ensured by
a person legally
residing in Estonia or
the applicant has
sufficient financial
resources to ensure his
or her accommodation
and support. The
permission is given if it
does not jeopardize to
the purposeful and
efficient, simple and
expedient conduct of
proceedings for
international
protection.
Article 9 Restrictions of
freedom of
movement
VRKS § 19 lõige
1, § 36 lõige 4
esimene lause, §
43 lõige 6 punkt 2,
§ 50 lõike 1
punktid 1 ja 2 ja
lõiked 2–3, 5, 7, 9
HMS § 51 lõige 1,
HMS § 56 lõiked
1–3, HMS § 57
lõige 1
§ 19. Taotleja erivajaduse hindamine ja selle
arvestamine
(1) Rahvusvahelise kaitse menetluses, materiaalsete
vastuvõtutingimuste korraldamisel,
järelevalvemeetmete kohaldamisel ja taotleja
kinnipidamisel arvestatakse erivajadusega taotleja
eriolukorda ja sellest tulenevaid vajadusi.
§ 36. Rahvusvahelise kaitse menetluse keel
(4) Käesolevas seaduses sätestatud
menetlusdokumendi sisu või haldusakti resolutiivosa
koos vaidlustamisviitega tõlgitakse keelde, millest
välismaalane aru saab.
§ 43. Rahvusvahelise kaitse taotlejate
majutuskeskus ja materiaalsed
vastuvõtutingimused
Although Art.
9 appears as
optional, it
needs to be
transposed
due to its
links to APR.
Art. 54(1)
Regulation
2024/1348
makes Art. 9
mandatory
where the
asylum
border
procedure
applies.
Internal rules of
accommodation centre
define when and how
the person can be
absent from the
reception centre and
has listed necessary
process for verification
whether the applicant is
actually present. The
process can be changed
to be in line with the
possibilities in the
centre (depending on
the infrastructure etc).
26
(6) Rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuse
sisekorras sätestatakse vähemalt:
2) territooriumil ja hoones viibimise ja eemalviibimise
kord, sealhulgas territooriumil ja hoones kohustusliku
viibimise kellaajad;
§ 50. Järelevalvemeetmed
(1) Politsei- ja Piirivalveamet võib rahvusvahelise
kaitse menetluse eesmärgipäraseks, efektiivseks,
lihtsaks ja kiireks läbiviimiseks kohaldada taotleja
suhtes järgmisi järelevalvemeetmeid:
1) elamine kindlaksmääratud kohas, arvestades
käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut;
2) ilmumine määratud ajavahemike järel Politsei- ja
Piirivalveametisse registreerimisele, arvestades
käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut;
(2) Politsei- ja Piirivalveamet võib kohustada taotlejat
elama kindlaksmääratud kohas avaliku korra
tagamiseks või kui on põgenemisoht, eelkõige juhul
kui:
1) taotleja on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta) artikli 17 lõike
4 kohaselt kohustatud viibima teises liikmeriigis;
2) taotleja on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta) artikli 17 lõike
4 kohaselt kohustatud Eestis viibima, ta on varasemalt
Eestist põgenenud ja on üleandmisotsuse alusel
Eestisse üle antud.
(3) Politsei- ja Piirivalveamet võib kohustada taotlejat
ilmuma registreerimisele käesoleva paragrahvi lõike 1
punktis 1 sätestatud järelevalvemeetme täitmise
tagamiseks või kui on põgenemisoht.
(5) Kui taotlejat on kohustatud elama
kindlaksmääratud kohas, võib sealt perekondlikel või
tervislikel või muudel mõjuvatel põhjustel lahkuda
Politsei- ja Piirivalveameti loal. Kui lahkumine on
Once a MS
establishes
that it will
rely on Art 9
it must
transpose it in
its entirety.
See Recitals
15, 16, 19, 20,
21 and 22.
See
definitions in
Art. 2(11) and
(12).
For the ‘shall
ensure’
clause (Art.
9(5) included
in this
provision, the
MS should
clearly
explain how it
is ensured
that the result
is achieved,
whether
through legal
transposition,
practical
implementati
on or a
combination.
27
vajalik ilmumiseks haldusorganisse või kohtusse,
tuleb sellest Politsei- ja Piirivalveametit teavitada.
(7) Politsei- ja Piirivalveamet hindab käesoleva
paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud
järelevalvemeetme jätkuva kohaldamise vajalikkust,
kui järelevalvemeetme kohaldamisest on möödunud
kaks kuud.
(9) Järelevalvemeetmete kohaldamine ning käesoleva
paragrahvi lõikes 4 sätestatud kohustus elada Politsei-
ja Piirivalveameti määratud asukohas, tehakse
taotlejale teatavaks kirjalikult koos teabega
järelevalvemeetme täitmata jätmise tagajärgedest.
§ 51. Haldusakti mõiste
(1) Haldusakt on haldusorgani poolt
haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes
üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või
kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele
suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või
muu õigusakt.
§ 56. Haldusakti põhjendamine
(1) Kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti
andmisest keeldumine peab olema kirjalikult
põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse
haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas
dokumendis, millele on haldusaktis viidatud.
(2) Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti
andmise faktiline ja õiguslik alus.
(3) Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti
põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest
haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud.
§ 57. Vaidlustamisviide
(1) Haldusaktis peab olema viide haldusakti
vaidlustamise võimaluste, koha, tähtaja ja korra kohta.
28
Article 10 (1),
(3), (4)
Detention VRKS § 51 lõiked
1– 3, 5 § 51. Kinnipidamise alused
(1) Rahvusvahelise kaitse taotlejat võib kinni pidada
käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui
käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei
ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab
olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning
kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil
rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi
asjaolusid.
(2) Rahvusvahelise kaitse taotlejat võib kinni pidada
järgmistel alustel:
1) isiku või tema kodakondsuse tuvastamine või
kontrollimine;
2) rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevate
asjaolude väljaselgitamine, eelkõige juhul, kui on
olemas põgenemise oht;
3) kui ta ei ole täitnud kindlaksmääratud kohas elamise
kohustust ja endiselt on olemas põgenemise oht;
4) selleks, et otsustada piirimenetluse raames
kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikliga 43 taotleja
õiguse üle siseneda Eesti territooriumile.
5) kui välismaalane on väljasõidukohustuse
menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata,
et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse
üksnes väljasõidukohustuse edasilükkamiseks või
täideviimise takistamiseks;
6) avaliku korra või riigi julgeoleku tagamine;
7) isiku üleandmine Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse(EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta) artiklis
44 sätestatud korras.
(3) Käesolevas paragrahvis nimetatud põgenemise
ohuna käsitatakse seda, kui:
1) esineb väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu
seaduse §-s 68 nimetatud asjaolu;
2) isik ei ole järginud käesoleva seaduse alusel temale
kohaldatud järelevalvemeetmeid;
Although
para 4 is a
may clause, it
constitutes an
exception to
the main rule
in para 1 and
must be
transposed.
Article 10(4)
is an
exhaustive
list, no other
grounds can
be added but a
MS may
decide not to
transpose all
grounds.
See Recitals
22, 26, 28, 30,
31 and 33.
See definition
in Art. 2(9)
(11) and (12).
29
3) isik on loata või teavitamata lahkunud maakonna
territooriumilt, kus asub tema majutuskoht või
4) isik ei ole ilmunud menetlustoiminguteks Politsei-
ja Piirivalveametisse.
(5) Vastuvõtu erivajadusega taotleja kinnipidamisel
tuleb arvestada taotleja vaimset ja füüsilist tervist ning
teda ei peeta kinni, kui see võib tema vaimset ja
füüsilist tervist tõsiselt ohustada.
Article 10 (2),
(5)
Detention VRKS § 50 lõige
1, § 51 lõige 1 § 50. Järelevalvemeetmed
(1) Politsei- ja Piirivalveamet võib rahvusvahelise
kaitse menetluse eesmärgipäraseks, efektiivseks,
lihtsaks ja kiireks läbiviimiseks kohaldada taotleja
suhtes järgmisi järelevalvemeetmeid:
1) elamine kindlaksmääratud kohas, arvestades
käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut;
2) ilmumine määratud ajavahemike järel Politsei- ja
Piirivalveametisse registreerimisele, arvestades
käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut;
3) välisriigi reisidokumendi või muu isikut tõendava
dokumendi Politsei- ja Piirivalveametile hoiule
andmine;
4) muu järelevalvemeede, mis tagab, et taotleja on
Politsei- ja Piirivalveametile menetluse läbiviimiseks
kättesaadav.
§ 51. Kinnipidamise alused
(1) Rahvusvahelise kaitse taotlejat võib kinni pidada
käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui
käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei
ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab
olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning
kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil
rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi
asjaolusid.
Although
para 2 is a
may clause,
it constitutes
an exception
to the main
rule in para 1
and must be
transposed.
Article 10(2)
contains
linguistic
changes only
as compared
to Article
8(2)
Directive
2013/33/EU.
Article 10(5)
is identical to
Article 8(4)
Directive
2013/33/EU.
For the ‘shall
ensure’
clause (Art.
10(5))
included in
this
30
provision,
the MS
should
clearly
explain how
it is ensured
that the
result is
achieved
through
legal
transposition
, considering
that these
rules need to
be laid down
in national
law.
Article 11 (1-
3) and (5-6)
Guarantees for
detained
applicants
VRKS § 15 lõige
1, lõike 2 punkt 4,
lõige 7, § 51
lõiked 6 ja 10, §
52, § 56 lõige 1,
KorS § 46 lõige 6
ja Vabariigi
Valitsuse 19. juuni
2014. aasta
määruse nr 85
“Isiku
kinnipidamise
dokumenteerimise
kord” § 2.
§ 15. Riigi õigusabi
(1) Rahvusvahelise kaitse taotlejale antakse õigusabi
riigi õigusabi seaduses sätestatud korras, arvestades
käesolevas seaduses sätestatud erisusi.
(2) Rahvusvahelise kaitse taotlejal on õigus saada riigi
õigusabi:
4) halduskohtumenetluses, kui välismaalane
vaidlustab enda kinnipidamist käesolevas seaduses
sätestatud alusel.
(7) Taotluse õigusabi saamiseks esindamiseks
halduskohtumenetluses esitab välismaalane
halduskohtusse koos kaebusega.
§ 51. Kinnipidamise alused
(6) Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamine
protokollitakse.
§ 52. Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamise
otsustamine ja pikendamine
(1) Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet
võib rahvusvahelise kaitse taotlejat käesoleva seaduse
§ 51 lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud
Art. 11 is not
listed in Art.
35 but this is
an error for
which the
COM
requested a
correction in
the
corrigendum.
See Recitals
22, 26, 27, 29
and 34.
Article 11(1)
is identical to
Article 9(1)
Directive
2013/33/EU
but for the
updated
cross-
31
põhimõtteid arvestades ilma halduskohtu loata kinni
pidada kuni 48 tundi.
(2) Kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja
käesoleva seaduse § 51 lõikes 2 sätestatud alusel ja
lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni
pidada kauem kui 48 tundi, taotleb Politsei- ja
Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet halduskohtult
loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks
kuni neljaks kuuks.
(3) Kui välismaalane esitab väljasõidukohustuse
menetluse käigus rahvusvahelise kaitse taotluse,
peatub välismaalase kinnipidamine väljasaatmise
eesmärgil, kuni välismaalase riigis viibimise õigus on
lõppenud.
(4) Halduskohus pikendab käesoleva paragrahvi lõikes
2 sätestatud tähtaega kuni nelja kuu kaupa juhul, kui
esinevad käesoleva seaduse § 51 lõikes 2 sätestatud
alus ja lõikes 1 nimetatud põhimõtted.
(5) Kui halduskohus on andnud väljasõidukohustuse ja
sissesõidukeelu seaduse alusel loa välismaalase
kinnipidamiseks ja välismaalane on esitanud korduva
rahvusvahelise kaitse taotluse, võib Politsei- ja
Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet jätkata
välismaalase kinnipidamist halduskohtu loas määratud
kinnipidamise tähtaja lõpuni.
(6) Käesoleva paragrahvi lõiget 5 kohaldatakse
esimese korduva rahvusvahelise kaitse taotluse
esitanud välismaalase kinnipidamisel tingimusel, et
Politsei- ja Piirivalveamet teeb taotluse suhtes
keelduva otsuse 48 tunni jooksul arvates taotluse
esitamisest.
(7) Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamise ja
kinnipidamise tähtaja pikendamise otsustab
halduskohus halduskohtumenetluse seadustiku
haldustoiminguks loa andmise sätete järgi.
§ 56. Rahvusvahelise kaitse taotleja
kinnipidamiskeskusest vabastamine
reference to
Article 10(4).
For the ‘shall
ensure’
clause (Art.
11(6))
included in
this
provision, the
MS should
clearly
explain how it
is ensured
that the result
is achieved,
whether
through legal
transposition,
practical
implementati
on or a
combination.
32
(1) Kinnipidamise aluse äralangemisel vabastatakse
rahvusvahelise kaitse taotleja viivitamatult
kinnipidamiskeskusest.
§ 46. Isiku kinnipidamine
(6) Isiku kinnipidamise dokumenteerimise korra
kehtestab Vabariigi
Valitsus määrusega
§ 2. Andmekoosseis isiku kinnipidamise
protokollis
Isiku kinnipidamise protokollis dokumenteeritakse
vähemalt järgmised andmed:
1) asutuse nimetus ja isiku kinni pidanud ametniku
ametinimetus, ees- ja perekonnanimi ning allkiri;
2) kinnipeetud isiku ees- ja perekonnanimi,
isikukood, selle puudumisel sünniaeg ja -koht;
3) kinnipidamise õiguslik ja faktiline alus ja
kaalutlused;
4) kinnipidamise kuupäev, kellaaeg ja koht;
5) kinnipeetud isikule tema õiguste selgitamine;
6) teave selle kohta, kas alaealise või piiratud
teovõimega isiku seaduslik esindaja on teadlik
alaealise või piiratud teovõimega isiku
kinnipidamisest, ja selgitus, millal ja kuidas teda
teavitati. Juhul, kui teavitamine ei olnud võimalik, siis
põhjus, miks seaduslikku esindajat ei teavitatud;
7) kinnipeetud isikult turvakontrolli käigus
hoiulevõetud esemete loetelu, hoiulevõtmise põhjus ja
koht, kus hoiulevõetud esemed asuvad;
8) kinnipeetud isiku avaldused ja taotlused;
9) protokolli koostanud ametniku allkiri;
10) isiku vabastamise kuupäev ja kellaaeg;
11) isiku vabastanud ametniku ametinimetus, ees- ja
perekonnanimi ning allkiri;
12) märge selle kohta, kas isik tuvastati dokumendi
alusel, sealhulgas märgitakse isikut tõendava
dokumendi nimetus, number, selle väljaandnud
asutuse nimetus ja väljaandmise aeg, või isiku enda
või tunnistajate ütluste põhjal või muul viisil;
33
13) vahetu sunni kohaldamine, vahetu sunni vahend,
selle kasutamise põhjus ja kestus ning selle ametniku
andmed, kes vahetut sundi kohaldas.
Article 11 (4) Guarantees
for detained
applicants
VRKS § 51 lõige 7 § 51. Kinnipidamise alused
(7) Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamisel
teatatakse talle viivitamata kirjalikult temale
arusaadavas keeles tema kinnipidamise põhjus ning
õigusest kinnipidamine vaidlustada ja saada selleks
riigi õigusabi.
Art. 11 is not
listed in Art.
35 but this is
an error for
which the
COM
requested a
correction in
the
corrigendum
.
Shall clauses
which must
be
transposed
for any MS
that
transposes
Art. 10.
34
Article 11(4)
is identical to
Article 9(4)
Directive
2013/33/EU.
Article 12 (1)
and (5)
Conditions of
detention
VRKS § 53 lõiked
1 ja 3, VSS § 232,
siseministri 16.
oktoobri 2014.
aasta määrus nr
144
“Kinnipidamiskes
kuse
sisekorraeeskiri” §
2 ja 4 lõige 2
§ 53. Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamise
korraldamine
(1) Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamisele
kohaldatakse väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu
seaduses Eestis viibimisaluseta viibiva välismaalase
kinnipidamise kohta sätestatut, arvestades käesolevas
seaduses sätestatud erisusi.
(3) Rahvusvahelise kaitse taotlejad paigutatakse
kinnipidamiskeskuses võimalusel eraldi Eestis
viibimisaluseta viibivatest välismaalastest.
§ 232. Eestis viibimisaluseta viibiva välismaalase
kinnipidamise tingimused
(1) Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane
paigutatakse kinnipidamiskeskusesse.
§ 2. Kinnipidamiskeskuse kodukord
(1) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor kinnitab
käskkirjaga kinnipidamiskeskuse kodukorra, milles
sätestatakse:
1) kinnipidamiskeskuse päevakava;
2) pakkide vastuvõtmise ajad ja korraldus;
3) sisseostude tegemise korraldus;
4) välismaalase vaba aja veetmise võimalused;
41) arvuti ja mobiiltelefoni kasutamise ajad ja
korraldus;
5) muud tingimused, millega täpsustatakse
käesolevas määruses sätestatud kinnipidamisega
seotud otsuste täitmise üldist korda ja korraldust.
(2) Kodukord avaldatakse Politsei- ja Piirivalveameti
kodulehel ning tehakse teatavaks
kinnipidamiskeskusesse paigutatud välismaalasele
Shall clauses
which must
be transposed
for any MS
that
transposes
Art. 10.
See Recitals,
22 31 and 32.
Article 12(1)
is identical to
Article 10(1)
Directive
2013/33/EU
but requires
an updated
reference to
Directive
2024/1346/E
U. Article
12(5)
contains
linguistic
changes only
when
compared
with Article
10(5) of
Directive
2013/33/EU,
except for an
updated
reference to
Article 43
Regulation
35
§ 4. Kinnipidamiskeskusesisene paigutamine
(2) Välismaalase tuppa paigutamisel arvestatakse
väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses ning
välismaalase rahvusvahelise kaitse andmise seaduses
välismaalase eraldi paigutamise kohta sätestatut,
samuti välismaalase rahvust, usulisi veendumusi,
eelnevaid õigusrikkumisi ning muid olulisi asjaolusid.
2024/1348/E
U.
For the
‘shall ensure’
clauses (Art.
12(1) 3rd
subpara, and
12(5))
included in
this
provision, the
MS should
clearly
explain how it
is ensured
that the result
is achieved,
whether
through legal
transposition,
practical
implementati
on or a
combination.
Article 12(2),
(3) and (4)
Conditions of
detention
VRKS § 53 lõige
6, VSS §2610
lõiked, 5, 7 ja 8,
siseministri 16.
oktoobri 2014.
aasta määrus nr
144
“Kinnipidamiskes
kuse
sisekorraeeskiri” §
10
§ 53. Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamise
korraldamine
(6) Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamisel on
tal õigus suhelda pereliikmete, esindaja, asjaomaste
pädevate riigiasutuste, rahvusvaheliste või
valitsusväliste organisatsioonide esindajatega ning
ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametiga
väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses
sätestatud korras.
§ 2610. Väljasaadetavale kokkusaamiste
võimaldamine
(5) Kokkusaamisi on Politsei- ja Piirivalveametil
lubatud jälgida, kuid mitte pealt kuulata.
Shall clauses
which must
be
transposed
for any MS
that
transposes
Art. 10.
These
provisions
are identical
to Article
10(2), (3) and
(4) of
Directive
2013/33/EU.
We are amending VSS
§ 2610 (5) due to the
obligation to guarantee
privacy. Visits can be
monitored (e.g. via a
security camera) but the
conversations shall not
be overheard.
36
(7) Väljasaadetavaga ei võimaldata kokku saada, kui:
1) kokkusaamist sooviva isiku tegevus on olnud
suunatud või on suunatud Eesti riigi ja selle julgeoleku
vastu;
2) kokkusaamist sooviv isik on seotud
organisatsiooni või liikumisega, mis oma tegevusega
eirab avalikku korda;
3) kokkusaamist sooviv isik on karistatud tahtlikult
toime pandud kuriteo eest ja tema karistusandmeid ei
ole karistusregistrist kustutatud;
4) kokkusaamist sooviv isik on esitanud
kokkusaamise taotlemisel valeandmeid või võltsitud
dokumendi;
5) kokkusaamist sooviva isiku usaldusväärsuses on
põhjust kahelda;
6) kokkusaamine väljasaadetavaga võiks mõjutada
välismaalase väljasaatmise tõhusust või
7) esinevad muud mõjuvad põhjused.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud asjaolu
esinemisel võib erandina kokkusaamist lubada, kui
väljasaadetaval on kokkusaamiseks eraeluline või muu
kaalukas põhjus.
§ 10. Välismaalase liikumine
kinnipidamiskeskuses ja selle territooriumil
(1) Välismaalane võib päevakavas ettenähtud
aegadel liikuda eluruumis ning eluruumide koridoris,
söögi-, puhke- ja tualettruumis ning
kinnipidamiskeskuse territooriumil jalutushoovis.
Kinnipidamiskeskuse juhataja või tema määratud
ametniku kirjalikul otsusel võib liikumiskorraldusest
teha ajutisi erandeid massiliste rahutuste ja
kinnipidamiskeskuse väliste rünnakute tõrjumiseks,
põgenenud välismaalase tabamiseks või muude
erakorraliste olukordade puhul. Otsuses märgitakse
erandi tegemise põhjus ja eeldatav kehtivusaeg.
For the
‘shall
ensure’
clauses (Art.
12(2-4))
included in
this
provision,
the MS
should
clearly
explain how
it is ensured
that the
result is
achieved,
whether
through
legal
transposition
, practical
implementat
ion or a
combination.
Article 13(1-4)
and (6)
Detention of
applicants
with special
VRKS §21 lõige
3, § 51 lõige 5, § § 21. Alaealine ja saatjata alaealine taotleja
(3) Alaealisel rahvusvahelise kaitse taotlejal on õigus:
Shall clauses
which must
be transposed
Estonia does not detain
minors, but
transpositon is
37
reception
needs
53 lõige 5, § 54, §
55 lõige 1
1) saada juurdepääs haridusele vastavalt põhikooli- ja
gümnaasiumiseaduses sätestatud korrale kahe kuu
jooksul rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisest
arvates, kui ta on koolikohustuslik;
2) saada haridusele juurdepääsu tagamiseks
ettevalmistavat koolitust, sealhulgas keeleõpet.
§ 51. Kinnipidamise alused
(5) Vastuvõtu erivajadusega taotleja kinnipidamisel
tuleb arvestada taotleja vaimset ja füüsilist tervist ning
teda ei peeta kinni, kui see võib tema vaimset ja
füüsilist tervist tõsiselt ohustada.
§ 53. Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamise
korraldamine
(5) Vastuvõtu erivajadusega taotleja kinnipidamisel
tagab Politsei- ja Piirivalveamet tema regulaarse
vaatlemise ning õigeaegse ja piisava toe.
§ 54. Alaealise ja saatjata alaealise taotleja
kinnipidamine (1) Alaealist võib kinni pidada erandjuhtudel,
äärmusliku abinõuna ja alles pärast seda, kui on
kindlaks tehtud, et alternatiivseid leebemaid
sunnimeetmeid ei saa tulemuslikult kohaldada ning
kui on leitud, et kinnipidamine on alaealise parimates
huvides:
1) saatjaga alaealise puhul siis, kui alaealise vanem või
peamine hooldaja on kinni peetud;
2) saatjata alaealise puhul siis, kui kinnipidamine
tagab tema turvalisuse.
(2) Alaealist peetakse kinni võimalikult lühiajaliselt.
Alaealist välismaalast ei paigutata vanglasse ega
arestimajja.
(3) Kui alaealine välismaalane paigutatakse
kinnipidamiskeskusesse, tagatakse talle võimalus
vaba aja tegevuseks, sealhulgas eakohasteks
mängudeks ja huvitegevuseks ning tegevuseks vabas
õhus.
for any MS
that
transposes
Art. 10.
See Recitals
31+ 32 and
40.
For the ‘shall
ensure’
clauses (Art.
13(1) 3rd
subpara and
13(3) 2nd
subpara
included in
this
provision, the
MS should
clearly
explain how it
is ensured
that the result
is achieved,
whether
through legal
transposition,
practical
implementati
on or a
combination.
necessary for unforseen
cases.
38
(4) Kui saatjata alaealine paigutatakse
kinnipidamiskeskusesse, majutatakse ta
täiskasvanutest eraldi.
§ 55. Perekonna ühtsuse tagamine
(1) Perekonnaliikmete kinnipidamisel tagatakse
perekonnale eraldi majutus teistest kinnipeetud
taotlejatest.
Article 13(5) Detention of
applicants
with special
reception
needs
VRKS § 55 lõige
2, VSS § 265 lõige
2
§ 55. Perekonna ühtsuse tagamine
(2) Meessoost ja naissoost perekonnaliikmeid
majutatakse nende nõusolekul perekonnaliikmete
majutamiseks kohandatud toas.
§ 265. Väljasaadetavate majutamine
(2) Meessoost ja naissoost väljasaadetavad
majutatakse eraldi tubadesse.
Shall clauses
which must
be
transposed
for any MS
that
transposes
Art. 10.
Article 13(5)
contains
linguistic
changes only
as compared
to Art 11(5)
Directive
2013/33/EU.
For the ‘shall
ensure’
clause (Art.
13(5), 1st
subpara)
included in
this
provision,
the MS
should
clearly
explain how
it is ensured
that the
The general rules of
detention in VSS apply
(with derogations) to
applicants also.
Therefore no need to
clarify in VRKS that
men and women are to
be accommodated
separately.
39
result is
achieved,
whether
through
legal
transposition
, practical
implementat
ion or a
combination.
Article 14 Families VRKS § 46 § 46. Alaealise ja perekondade majutamine
(1) Perekonnaliikmed majutatakse nende nõusolekul
kokku. Perekonna privaatsus tagatakse võimalikult
suurel määral.
(2) Taotleja alaealine laps või alaealine taotleja
majutatakse koos oma vanema, tema vallalise alaealise
õe või venna või eestkostja või muu vastutava
täisealise isikuga tingimusel, et see on alaealise
huvides.
Grammatica
l changes
only
compared to
Art. 12
Directive
2013/33/EU.
If applied,
should
appear in the
national law.
Article 15 Medical
screening
VRKS § 43 lõige 1
punkt 3, NETS § 7 § 43. Rahvusvahelise kaitse taotlejate
majutuskeskus ja materiaalsed
vastuvõtutingimused
(1) Rahvusvahelise kaitse menetluse ajal osutatakse
taotlejale vajaduse korral järgmisi teenuseid:
3) tervisekontrolli läbiviimine, kui see on rahvastiku
tervise kaitse kaalutlustel vajalik;
§ 7. Nakkushaiguste leviku tõkestamise
põhimõtted
Nakkushaiguste leviku tõkestamiseks korraldatakse
inimeste immuniseerimist ja tehakse terviseuuringuid
ning rakendatakse muid nakkusohutuse tagamise
abinõusid.
Identical to
Art. 12 in
Directive
2013/33/EU.
If applied,
should
appear in the
national law.
Communicable
Diseases Prevention
and Control Act defines
the main principles in
prevention and spread
of coomunicable
diseases.
Provisions related to
carrying out health
checks and provision of
medical support are
defined in the decree by
respective minister
Article 16 Schooling and
education of
minors
§ 21. Alaealine ja saatjata alaealine taotleja
(3) Alaealisel rahvusvahelise kaitse taotlejal on õigus:
1) saada juurdepääs haridusele vastavalt põhikooli- ja
gümnaasiumiseaduses sätestatud korrale kahe kuu
Art. 16 is not
listed in Art.
35 but this is
an error for
40
jooksul rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisest
arvates, kui ta on koolikohustuslik;
2) saada haridusele juurdepääsu tagamiseks
ettevalmistavat koolitust, sealhulgas keeleõpet.
(4) Juurdepääs gümnaasiumiharidusele tagatakse ka
juhul, kui alaealine on menetluse kestel saanud
täisealiseks.
which the
COM
requested a
correction in
the
corrigendum.
Para 2 third
sentence is a
‘may’
provision,
however must
be transposed
in case MS
wishes to use
it (serves as
an exception
from the main
rule in para
2).
See Recital
48.
Article 17(1),
(2) subpara 1,
(5) and (7-9)
Employment VRKS § 16 lõige 3
punkt 8, § 18 lõige
5, TöMS § 3 lõige
1 punkt 4, VKTS §
6 punkt 4, SMS §
1, § 2 lõige 1
punkt 1, § 4
§ 16. Rahvusvahelise kaitse taotleja õigused
(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikele 2 on
rahvusvahelise kaitse taotlejal õigus:
8) Eestis töötada, kui kuue kuu jooksul rahvusvahelise
kaitse taotluse registreerimisest arvates ei ole temast
sõltumatul põhjusel tema taotluse kohta tehtud otsust.
§ 18. Taotleja kohustused
(5) Taotlejal ei ole rahvusvahelise kaitse menetluse
ajal lubatud Eestis töötada ega Eestis ettevõtlusega
tegeleda, välja arvatud käesoleva seaduses sätestatud
juhul. Töötamise või ettevõtlusega tegelemise keelu
rikkumise korral kohaldatakse välismaalaste seaduses
sätestatud vastutust.
§ 3. Seaduse kohaldamisala
(1) Käesolevas seaduses sätestatud
tööturumeetmetele on õigus:
See Recitals
50, 51, 52, 53,
54, 55, 56 and
57.
For the ‘shall
ensure’
clauses (Art.
17(1) 1st
subpara, (2)
1st subpara,
(3) and (5)
included in
this
provision, the
MS should
clearly
explain how it
is ensured
that the result
If applicants have the
right to work in Estonia
(after 6 months), then
no additional
restrictions apply. As
Estonia has chosen the
maximum period to
restrict access to labor
market, there is no
logical reason to
transpose article 17 (2)
as an accelerated
procedure must be
completed within 3
months according to
APR article 35 (3).
With regards to article
17 (5), there is no
41
4) Eestis viibival rahvusvahelise kaitse, sealhulgas
ajutise kaitse saajal ja Eestis viibival rahvusvahelise
kaitse taotlejal välismaalasele rahvusvahelise kaitse
andmise seaduses sätestatud tingimustel;
§ 6. Taotleja
Taotleja on isik, kes on omandanud välisriigi
kutsekvalifikatsiooni ja soovib töötada, sealhulgas
ajutiselt, Eestis reguleeritud ametikohal või kutsealal
ning kes on:
4) rahvusvahelise kaitse saaja, kes viibib Eestis
tähtajalise elamisloa alusel või rahvusvahelise kaitse
taotleja, kellel on õigus Eestis töötada.
§ 1. Sotsiaalmaksu mõiste
Sotsiaalmaks on pensionikindlustuseks ja riiklikuks
ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks
maksumaksjale pandud rahaline kohustis, mis kuulub
täitmisele käesolevas seaduses ettenähtud korras,
suuruses ja tähtaegadel.
§ 2. Maksuobjekt
(1) Sotsiaalmaksu makstakse:
1) töötajale rahas makstud töötasult ja muudelt
tasudelt;
§ 4. Sotsiaalmaksu maksja
Sotsiaalmaksu maksab:
1) residendist juriidiline isik;
2) füüsiline isik;
3) Eestis püsivat tegevuskohta omav või käesoleva
seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud väljamakseid tegev
mitteresident;
4) riigi-, valla- või linnaasutus;
5) riik, vald või linn käesoleva seaduse §-s 6
sätestatud juhtudel.
is achieved,
whether
through legal
transposition,
practical
implementati
on or a
combination.
Estonian law which
would exclude working
applicants or applicants
who did work (legally
and paid taxes) from
receiving the same
social benefits on the
same terms as any other
person working in
Estonia.
Once the person has
entered labour market
and receives salary
(legally) the social tax
obligation is applied.
Article 17(2)
subpara 2, (4)
and (6).
Employment These serve
as exceptions
and must be
42
transposed in
case MS opts
to apply these
provisions.
Article 18 first
para
Language
courses and
vocational
training
VRKS 7. Peatükk
§ 82 7. peatükk
KOHANEMISPROGRAMM
§ 82. Välismaalase osalemine
kohanemisprogrammis
(1) Politsei- ja Piirivalveamet suunab rahvusvahelise
kaitse taotleja osalema kohanemisprogrammis, välja
arvatud juhul, kui tema taotlust vaadatakse läbi
piirimenetluses.
(2) Politsei- ja Piirivalveamet suunab välismaalase,
kellele on antud rahvusvaheline kaitse või ajutine
kaitse, osalema kohanemisprogrammis.
(3) Kultuuriministeeriumil on täiendavalt õigus
kohanemisprogrammis osalemise kohustusest
välismaalast teavitada.
(4) Valdkonna eest vastutav minister võib
kohanemisprogrammis sätestatud ülesande täitmiseks
sõlmida olenevalt ülesande olemusest tsiviilõigusliku
või halduslepingu halduskoostöö seaduses sätestatud
korras.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud
välismaalasele ei korraldata kohanemisprogrammi
tegevusi, kui see ei ole massilisest sisserändest
põhjustatud hädaolukorras objektiivse takistuse tõttu
võimalik.
(6) Kohanemisprogramm rahvusvahelise kaitse
taotlejale koosneb sisseelamise teemamoodulist ning
eesti keele A1-taseme õppest.
See Recital
58.
For the ‘shall
ensure’
clause
included in
this
provision, the
MS should
clearly
explain how it
is ensured
that the result
is achieved,
whether
through legal
transposition,
practical
implementati
on or a
combination.
43
(7) Kohanemisprogramm rahvusvahelise kaitse
saajatele koosneb rahvusvahelise kaitse
teemamoodulist ning eesti keele A1-, A2-, ja B1-
taseme õppest.
(8) Kohanemisprogramm ajutise kaitse saajatele
koosneb ajutise kaitse teemamoodulist ning eesti keele
A1-taseme õppest.
(9) Töövõimelisel 18-aastasel kuni
vanaduspensioniealisel käesoleva paragrahvi lõigetes
1 ja 2 nimetatud välismaalasel on kohustus osaleda
kohanemisprogrammis käesoleva seaduse alusel
valdkonna eest vastutava ministri määrusega
kehtestatud ulatuses ja korras.
(10) Välismaalane, kes terviseseisundi tõttu pole
võimeline kohanemisprogrammi täielikult läbima,
osaleb kohanemisprogrammis sellises ulatuses ja
sellisel viisil, mida tema terviseseisund võimaldab.
(11) Eesti keele õppes ei pea osalema käesoleva
paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud välismaalane, kes
omandab eesti keeles põhi-, kesk- või kõrgharidust.
(12) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud
välismaalane on läbinud kohanemisprogrammi
keeleõppe, või kui ta on viimase viie aasta jooksul
läbinud riigieelarvest või välisvahenditest rahastatud
kohustusliku taseme keeleõppe, puudub tal õigus
täiendavalt osaleda samal tasemel
kohanemisprogrammi keeleõppes.
(13) Eestis elavalt ajutise kaitse saajalt või
rahvusvahelise kaitse saajalt võib nõuda temale
keeleõppe osutamiseks kulunud summad tagasi, kui ta:
1) ei ole omandanud ühe aasta jooksul ajutise kaitse
alusel elamisloa või rahvusvahelise kaitse saamisest
arvates keeleseaduses sätestatud keeleoskustaset A1;
44
2) ei ole omandanud kahe aasta jooksul rahvusvahelise
kaitse saamisest arvates keeleseaduses sätestatud
keeleoskustaset A2;
3) ei ole omandanud viie aasta jooksul rahvusvahelise
kaitse saamisest arvates keeleseaduses sätestatud
keeleoskustaset B1.
(14) Kohanemisprogrammi korraldaja väljastab
välismaalasele keeleõppekulude teatise, mille alusel
tuleb õppekulude hüvitamiseks kohustatud
välismaalasel õppekulud tagasi maksta.
Keeleõppekulude teatis on täitedokument
täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21
tähenduses
Article 18
second para
Language
courses and
vocational
training
Article 19 (1-
2)
General rules
of material
reception
conditions and
health care
VRKS § 28, § 43 § 28. Rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine
(1) Rahvusvahelise kaitse taotlusena käsitatakse
välismaalase mistahes viisil esitatud sooviavaldust
enda pagulasena või täiendava kaitse saajana
tunnustamiseks ja rahvusvahelise kaitse saamiseks.
§ 43. Rahvusvahelise kaitse taotlejate
majutuskeskus ja materiaalsed
vastuvõtutingimused
(1) Rahvusvahelise kaitse menetluse ajal osutatakse
taotlejale vajaduse korral järgmisi teenuseid:
1) majutamine rahvusvahelise kaitse taotlejate
majutuskeskuses või muus taotlejate majutamiseks
kohandatud asukohas;
2) majutuskohas elava taotleja varustamine
toiduainetega või toitlustamine, varustamine
esmavajalike riietus- ja muude tarbeesemete ning
hügieenivahenditega;
3) tervisekontrolli läbiviimine, kui see on rahvastiku
tervise kaitse kaalutlustel vajalik;
See
Regulation
2024/1348
(APR) in
relation to the
making step
of the asylum
procedure.
See Recitals
7, 11 and 60.
See
definitions in
Art. 2(7) (8)
and (10).
For the ‘shall
ensure’
clauses
included in
this
provision, the
MS should
45
4) vajalike tervishoiuteenuste ja igapäevaelu
korraldamiseks vajaliku nõustamise ja
psühhosotsiaalse toe kättesaadavuse tagamine koos
selleks hädavajaliku tõlketeenusega;
5) käesoleva seaduse alusel tehtavate
menetlustoimingute tegemiseks vajaliku transpordi
võimaldamine;
6) kohanemisprogramm;
7) muud esmavajalikud teenused.
§ 47. Rahaline toetus ja selle määrad
(1) Majutuskohas elava taotleja varustamise
toiduainetega või toitlustamise ja varustamise
esmavajalike riietus- ja muude tarbeesemete ning
hügieenivahenditega, võib asendada rahalise
toetusega.
(2) Taotlejale makstav rahaline toetus on võrdne
kehtiva minimaalsetest tarbimiskulutustest lähtuva
toimetulekupiiriga.
(3) Perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme
toimetulekupiir on 80 protsenti perekonna esimese
liikme toimetulekupiirist. Perekonna iga lapse
toimetulekupiir on 120 protsenti perekonna esimese
liikme toimetulekupiirist. Toetust makstakse üksnes
taotlejast perekonnaliikmele.
(4) Väljaspool majutuskohta elavale taotlejale ei
maksta rahalist toetust.
(5) Majutuskohas elavale taotlejale, kes töötab, ei
maksta rahalist toetust.
clearly
explain how it
is ensured
that the result
is achieved,
whether
through legal
transposition,
practical
implementati
on or a
combination.
Article 19 (3-
7)
General rules
of material
reception
conditions and
health care
VRKS § 18 lõige
4, § 19 VRKS § 47
lõige 3, HMS § 56
§ 18. Taotleja kohustused
(4) Kui rahvusvahelise kaitse taotlejal oli ajal, kui ta
kasutas käesoleva seaduses sätestatud
vastuvõtutingimustega seotud abi, välja arvatud
vältimatu abi osutamine, piisavalt rahalisi vahendeid
nimetatud teenuste eest tasumiseks, on ta kohustatud
vastavad kulutused hüvitama.
§ 19. Taotleja erivajaduse hindamine ja selle
arvestamine
Para 6 must
be transposed
if para 4
and/or 5 is/are
transposed.
See Recital
61.
46
(1) Rahvusvahelise kaitse menetluses, materiaalsete
vastuvõtutingimuste korraldamisel,
järelevalvemeetmete kohaldamisel ja taotleja
kinnipidamisel arvestatakse erivajadusega taotleja
eriolukorda ja sellest tulenevaid vajadusi.
§ 47. Rahaline toetus ja selle määrad
(3) Majutuskohas elavale taotlejale, kes töötab, ei
maksta rahalist toetust.
§ 56. Haldusakti põhjendamine
(1) Kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti
andmisest keeldumine peab olema kirjalikult
põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse
haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas
dokumendis, millele on haldusaktis viidatud.
(2) Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti
andmise faktiline ja õiguslik alus.
(3) Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti
põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest
haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud.
Article 20 (1,
9, 10)
Arrangements
for material
reception
conditions
VRKS § 43 lõige 1
punkt 1, § 45 lõige
1 punkt 1
§ 43. Rahvusvahelise kaitse taotlejate
majutuskeskus ja materiaalsed
vastuvõtutingimused
(1) Rahvusvahelise kaitse menetluse ajal osutatakse
taotlejale vajaduse korral järgmisi teenuseid:
1) majutamine rahvusvahelise kaitse taotlejate
majutuskeskuses või muus taotlejate majutamiseks
kohandatud asukohas;
§ 45. Materiaalsed vastuvõtutingimused
taustakontrolli läbiviimisel ning rahvusvahelise
kaitse või tagasisaatmise piirimenetluses
(1) Politsei- ja Piirivalveameti ülesanne on vajaduse
korral korraldada taotlejale ja välismaalasele, kelle
suhtes tehakse taustakontrolli, rahvusvahelise kaitse
piirimenetlust või tagasisaatmise piirimenetlust,
järgmiste teenuste osutamine:
1) majutamine;
Para 1 must
be transposed
if the MS
provides
housing in
kind.
See Recitals
35, 36, 37 and
60.
See
definitions in
Art. 2(7) (8)
and (10).
For
20(10)(b), see
Art. 32(1).
For the ‘shall
ensure’
The regulation covers
article 20 (1) (a) (b) and
(c). Generally housing
is provided by the
accomodation centre
but there is a possibility
to house applicants in
other places which are
adapted to fit the
requirements needed to
house applicants (või
muus taotlejate
majutamiseks
kohandatud asukohas).
RCD article 20 (10) and
article 22 – In an
emergency caused by
47
§ 49. Taotleja õigused ja materiaalsed
vastuvõtutingimused hädaolukorras
Rahvusvahelise kaitse taotlejale tagatakse tema Eestis
viibimisel massilisest sisserändest põhjustatud
hädaolukorras vähemalt järgmised õigused ja
teenused:
1) majutamine;
2) vältimatu arstiabi andmine koos selleks
hädavajaliku tõlketeenusega;
3) toitlustamine;
4) informeerimine tema õigustest ja kohustustest;
5) vajaduse korral varustamine esmavajalike riietus- ja
tarbeesemete ning isikliku hügieeni vahenditega;
6) rahvusvahelise kaitse taotleja soovi korral
suhtlemise ja kokkusaamiste võimaldamine ulatuses,
mis on hädaolukorras võimalik;
7) riigi õigusabi;
8) alaealisel rahvusvahelise kaitse taotlejal saada
juurdepääs haridusele vastavalt käesolevas seaduses
sätestatule.
clause (Art.
20(1))
included in
this
provision, the
MS should
clearly
explain how it
is ensured
that the result
is achieved,
whether
through legal
transposition,
practical
implementati
on or a
combination.
mass immigration,
emergency medical
care is provided, it
includes all measures
which are essential in
addressing a serious
physical condition,
i.e permanent damage
to the health of the
person requiring care.
Article 20 (2-
8)
Arrangements
for material
reception
conditions
VRKS § 8 lõiked 1
ja 2, § 16 lõige 3
punkt 5 § 19 lõige
1, § 43 lõige 6
punkt 3, lõige 8, §
46 lõiked 1 ja 2,
TTKS § 2 lõige 1,
§ 3 lõige 1
§ 8. Teabe kaitse ajutise kaitse ja rahvusvahelise
kaitse menetluses
(1) Ajutise kaitse ja rahvusvahelise kaitse menetlus ei
ole avalikud.
(2) Taotleja andmeid sisaldav teave tunnistatakse
asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks
avaliku teabe seaduse tähenduses. Nimetatud
välismaalase andmeid sisaldava teabe töötlemine on
lubatud üksnes seadusega ettenähtud ülesannete
täitmiseks.
§ 16. Rahvusvahelise kaitse taotleja õigused
(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikele 2 on
rahvusvahelise kaitse taotlejal õigus:
5) suhelda pereliikmete, õigusnõustaja, asjaomaste
pädevate riigiasutuste, rahvusvaheliste või
See Recitals
35. 36, 37 and
60. Article
20(2)
contains
grammatical
changes only
compared to
Art. 18
Directive
2013/33/EU,
except for
updated
cross-
references to
relevant
articles.
There are separate
apartments in the
accomodation centre
for all families (it is not
clear to us why RCD
article 20 (5) does not
cover single fathers and
their children). RCD
article 20 (8) –
education is to be
provided in schools.
MS follows reception
standards and
indicators provided by
the EUAA
48
valitsusväliste organisatsioonide esindajatega ning
ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametiga;
§ 19. Taotleja erivajaduse hindamine ja selle
arvestamine
(1) Rahvusvahelise kaitse menetluses, materiaalsete
vastuvõtutingimuste korraldamisel,
järelevalvemeetmete kohaldamisel ja taotleja
kinnipidamisel arvestatakse erivajadusega taotleja
eriolukorda ja sellest tulenevaid vajadusi.
§ 43. Rahvusvahelise kaitse taotlejate
majutuskeskus ja materiaalsed
vastuvõtutingimused
(6) Rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuse
sisekorras sätestatakse vähemalt:
1) taotleja majutamise kord;
2) territooriumil ja hoones viibimise ja eemalviibimise
kord, sealhulgas territooriumil ja hoones kohustusliku
viibimise kellaajad;
3) külastamise kord;
§ 43. Rahvusvahelise kaitse taotlejate
majutuskeskus ja materiaalsed
vastuvõtutingimused
(8) Rahvusvahelise kaitse taotleja viiakse ühest
majutuskohast teise üle põhjendatud vajaduse korral.
Üleviimise korral on materiaalsete
vastuvõtutingimuste osutaja kohustatud teatama
rahvusvahelise kaitse taotlejale uue aadressi ja andma
taotlejale võimaluse teavitada esindajat.
§ 46. Alaealise ja perekondade majutamine
(1) Perekonnaliikmed majutatakse nende nõusolekul
kokku. Perekonna privaatsus tagatakse võimalikult
suurel määral.
(2) Taotleja alaealine laps või alaealine taotleja
majutatakse koos oma vanema, tema vallalise alaealise
For the ‘shall
ensure’
clauses (Art.
20(2) and (7))
included in
this
provision, the
MS should
clearly
explain how it
is ensured
that the result
is achieved,
whether
through legal
transposition,
practical
implementati
on or a
combination.
The requirements are
set in public
procurement Acts while
carrying out tenders for
provision of material
reception conditions.
49
õe või venna või eestkostja või muu vastutava
täisealise isikuga tingimusel, et see on alaealise
huvides.
§ 2. Tervishoiuteenus
(1) Tervishoiuteenus on tervishoiutöötaja tegevus
haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks,
diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada
inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi
halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada
tervist. Tervishoiuteenuste loetelu
kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
§ 3. Tervishoiutöötaja
(1) Tervishoiutöötajad käesoleva seaduse tähenduses
on arst, hambaarst, õde ja ämmaemand, kui nad on
registreeritud Terviseametis
Article 20(6)
and (7)
Arrangement
s for material
reception
conditions
VRKS § 43 lõige
8, § 46 lõige 1, § 46. Alaealise ja perekondade majutamine
(1) Perekonnaliikmed majutatakse nende nõusolekul
kokku. Perekonna privaatsus tagatakse võimalikult
suurel määral.
§ 43. Rahvusvahelise kaitse taotlejate
majutuskeskus ja materiaalsed
vastuvõtutingimused
(8) Rahvusvahelise kaitse taotleja viiakse ühest
majutuskohast teise üle põhjendatud vajaduse korral.
Üleviimise korral on materiaalsete
vastuvõtutingimuste osutaja kohustatud teatama
rahvusvahelise kaitse taotlejale uue aadressi ja andma
taotlejale võimaluse teavitada esindajat.
Linguistic
differences
only
compared to
Article 18 (5)
and (6)
Directive
2013/33/EU.
No distinction is
needed to transpose
article 20 (6) as
dependent adult
applicants with special
reception needs are
already considered as
family members.
Article 21 Reception
conditions in a
Member State
other than the
one in which
VRKS § 35 lõige
1, VRKS § 48
lõige 1 punkt 7,
lõiked 2–5
§ 35. Dokumentide kättetoimetamine
(1) Käesolevas seaduses sätestatud menetluses antud
menetlusdokument või haldusakt toimetatakse isikule
kätte.
See Recitals 9
and 14 and
47. Mirrors
the provision
50
the applicant is
required to be
present
§ 48. Materiaalsete vastuvõtutingimuste piiramine
(1) Käesolevas seaduses sätestatud materiaalseid
vastuvõtutingimusi võib piirata, kui taotleja:
7) on üleandmisotsuse kohaselt kohustatud viibima
teises Euroopa Liidu liikmesriigis.
(2) Vastuvõtutingimuste piiramine otsustatakse iga
juhtumi puhul eraldi, võttes arvesse isiku eriolukorda,
eriti erivajadusega isiku puhul, ning lähtudes
proportsionaalsuse põhimõttest.
(3) Vastuvõtutingimusi võib piirata ulatuseni, mis on
võrdne kehtiva vältimatu sotsiaalabi põhimõtetega.
Piirata ei saa tervishoiuteenuste osutamist.
(4) Materiaalsete vastuvõtutingimuste piiramise
otsustab materiaalsete vastuvõtutingimuste osutaja.
Rahalise toetuse maksmise piiramise otsustab
Sotsiaalkindlustusamet, sealhulgas ka siis kui
materiaalsete vastuvõtutingimuste korraldamise
ülesande täitmine on halduslepinguga üle antud.
(5) Vastuvõtutingimuste piiramise üleandmise otsuse
korral võib otsustada Politsei- ja Piirivalveamet
üleandmise otsuses kooskõlastatult
Sotsiaalkindlustusametiga.
in Article 18
(1) AMMR.
Article 22 Health care VRKS § 16 lõige 3
punkt 3, § 43 lõige
1 punkt 4, TTKS §
2 lõige 1
§ 16. Rahvusvahelise kaitse taotleja õigused
(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikele 2 on
rahvusvahelise kaitse taotlejal õigus:
3) saada vastuvõtutingimustega seotud abi, eelkõige
juurdepääsu tervishoiuteenustele, tööturule ja
haridusele käesolevas seaduses sätestatud ulatuses ja
korras;
§ 43. Rahvusvahelise kaitse taotlejate
majutuskeskus ja materiaalsed
vastuvõtutingimused
(1) Rahvusvahelise kaitse menetluse ajal osutatakse
taotlejale vajaduse korral järgmisi teenuseid:
4) vajalike tervishoiuteenuste ja igapäevaelu
korraldamiseks vajaliku nõustamise ja
See Recitals
46 and 48.
For the ‘shall
ensure’
clauses (Art.
22(1) and (2))
included in
this
provision, the
MS should
clearly
explain how it
is ensured
that the result
is achieved,
whether
There are no limits for
provided health
services and care and
there are no lower
standards or the level of
care compared to
services which are
provided to Estonian
citizens.
51
psühhosotsiaalse toe kättesaadavuse tagamine koos
selleks hädavajaliku tõlketeenusega;
§ 2. Tervishoiuteenus
(1) Tervishoiuteenus on tervishoiutöötaja tegevus
haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks,
diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada
inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi
halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada
tervist. Tervishoiuteenuste loetelu
kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
through legal
transposition,
practical
implementati
on or a
combination.
Article 23 Reduction or
withdrawal of
material
reception
conditions
VRKS § 48 § 48. Materiaalsete vastuvõtutingimuste piiramine
(1) Käesolevas seaduses sätestatud materiaalseid
vastuvõtutingimusi võib piirata, kui taotleja:
1) on põgenenud, eelkõige kui ta on lahkunud loa või
teavituseta enda majutuskoha maakonna
territooriumilt või talle järelevalvemeetmena
kindlaksmääratud asukohast või on muutunud muul
moel haldusorganile kättesaamatuks;
2) ei tee pädevate asutustega koostööd;
3) on esitanud korduva taotluse;
4) on varjanud rahaliste vahendite olemasolu;
5) on rikkunud rahvusvahelise kaitse taotlejate
majutuskeskuse sisekorda;
6) ei osale kohanemisprogrammis
7) on üleandmisotsuse kohaselt kohustatud viibima
teises Euroopa Liidu liikmesriigis.
(2) Vastuvõtutingimuste piiramine otsustatakse iga
juhtumi puhul eraldi, võttes arvesse isiku eriolukorda,
eriti erivajadusega isiku puhul, ning lähtudes
proportsionaalsuse põhimõttest.
(3) Vastuvõtutingimusi võib piirata ulatuseni, mis on
võrdne kehtiva vältimatu sotsiaalabi põhimõtetega.
Piirata ei saa tervishoiuteenuste osutamist.
(4) Materiaalsete vastuvõtutingimuste piiramise
otsustab materiaalsete vastuvõtutingimuste osutaja.
Rahalise toetuse maksmise piiramise otsustab
See Recitals
22, 47, 62 and
63.
For the ‘shall
ensure’
clauses (Art.
23(4) and (5))
included in
this
provision, the
MS should
clearly
explain how it
is ensured
that the result
is achieved,
whether
through legal
transposition,
practical
implementati
on or a
combination.
The legal basis
provided in VRKS § 48
(1) point 7 is derived
from RCD article 21
52
Sotsiaalkindlustusamet, sealhulgas ka siis kui
materiaalsete vastuvõtutingimuste korraldamise
ülesande täitmine on halduslepinguga üle antud.
(5) Vastuvõtutingimuste piiramise üleandmise otsuse
korral võib otsustada Politsei- ja Piirivalveamet
üleandmise otsuses kooskõlastatult
Sotsiaalkindlustusametiga.
Article 24 Applicants
with special
reception
needs
VRKS § 19, OAS
§ 3, § 4 § 19. Taotleja erivajaduse hindamine ja selle
arvestamine
(1) Rahvusvahelise kaitse menetluses, materiaalsete
vastuvõtutingimuste korraldamisel,
järelevalvemeetmete kohaldamisel ja taotleja
kinnipidamisel arvestatakse erivajadusega taotleja
eriolukorda ja sellest tulenevaid vajadusi.
(2) Erivajadusega taotleja on eelkõige alaealine,
saatjata alaealine, puudega inimene, eakas inimene,
rase, alaealise lapsega üksikvanem, inimkaubanduse
ohver, raske haigusega isik, psüühika- või
käitumishäirega isik ning piinamise või vägistamise
ohver või isik, kelle suhtes on tarvitatud muud jõhkrat
psühholoogilist, füüsilist või seksuaalset vägivalda või
isik, kes kuulub seksuaalse sättumuse või soolise
kuuluvuse tõttu vähemusgruppi.
§ 3. Teiste seaduste kohaldamine
(1) Käesolevas seaduses ettenähtud sotsiaalkaitsele
kohaldatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse
sätteid, arvestades käesolevas seaduses sätestatud
erisusi.
(2) Ohvriabi osutamisel alaealisele ohvrile
kohaldatakse lastekaitseseaduses sätestatut, arvestades
käesolevas seaduses sätestatud erisusi.
§ 4. Ohvriabi ja ohver
(1) Ohvriabi käesoleva seaduse tähenduses on riigi
korraldatud ohvriabiteenuste ja kuriteoohvri hüvitiste
süsteem.
See Recitals
35 and 37.
See definition
in Art. 2(14).
All categories in RCD
article 24 are
transposed, it is not a
closed list and in our
opinion, there is no
need to transpose the
examples listed in RCD
article 24 (k) to
Estonian law, e.g. a
victim of sexual
violence is a victim and
may be in need for
appropriate care,
regardless of the
perpetrators motives.
53
(2) Ohver käesoleva seaduse tähenduses on kuriteo,
vägivalla või kriisijuhtumi tagajärjel kahjustatud või
hukkunud isik.
(3) Inimkaubanduse ohver käesoleva seaduse
tähenduses on isik, kes on kannatanu
karistusseadustiku §-s 133–1333, 138–140 või 175
sätestatud kuriteo tunnustel alustatud
kriminaalmenetluses, või isik, keda käsitataks
kannatanuna muu samalaadse välisriigis kehtivas
karistusseaduses sätestatud kuriteo tunnustel alustatud
kriminaalmenetluses.
(4) Naistevastase vägivalla ohver käesoleva seaduse
tähenduses on naine, kellele tema suhtes toime pandud
perevägivalla või soolise vägivalla, sealhulgas sund
või omavoliline vabadusest ilmajätmine, või sellega
ähvardamise tulemusena on tekitatud füüsilisi,
seksuaalseid, psüühilisi või majanduslikke kahjusid
või kannatusi kas avalikus või eraelus.
(5) Perevägivalla ohver käesoleva seaduse
tähenduses on isik, kes on kogenud füüsilise,
seksuaalse, psüühilise või majandusliku vägivalla akte
perekonnas või kooselus või endise või praeguse
abikaasa või partneri poolt, sõltumata sellest, kas
vägivallaakti toimepanija elab või on elanud ohvriga
samas elukohas.
(6) Seksuaalvägivalla ohver käesoleva seaduse
tähenduses on isik, kelle suhtes on sooritatud
seksuaalseid toiminguid ilma tema nõusolekuta või
keda on sunnitud seksuaalsetele toimingutele
kolmanda isikuga või keda on seksuaalselt
väärkoheldud.
(7) Terrorikuriteo ohver käesoleva seaduse
tähenduses on isik, kes on kannatanu
karistusseadustiku §-s 237 sätestatud kuriteo tunnustel
alustatud kriminaalmenetluses, kui
kriminaalmenetlust alustatakse Eesti Vabariigis, või
sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 lõikes 1
nimetatud isik, keda käsitataks kannatanuna
karistusseadustiku §-s 237 sätestatud
54
kuriteokoosseisule vastavas teos, mis on toime pandud
välisriigis.
Article 25 Assessment of
special
reception
needs
VRKS § 19 lõiked
3–9, VRKS § 84
lõige 2 punkt 8,
SHS § 141 ja 1421
ning
sotsiaalkaitsemini
stri 27. detsembri
2017. aasta
määrus nr 72
“Sotsiaalteenuste
ja -toetuste
andmeregistri
põhimäärus” § 8
§ 19. Taotleja erivajaduse hindamine ja selle
arvestamine
(3) Isik loetakse erivajadusega taotlejaks, kui Politsei-
ja Piirivalveamet või muu haldusorgan on tema
erivajaduse tuvastanud. Sellisel juhul kohalduvad talle
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL)
2024/1348 (menetluse kohta) menetluslike eritagatiste
ja käesolevas seaduses vastuvõtu erivajaduste kohta
sätestatud erisused ning talle võimaldatakse tema
erivajadusele vastav tugi.
(4) Taotleja erivajaduse hindamisel tuginetakse
nähtavatele füüsilistele tunnustele või taotleja ütlustele
või käitumisele või, kui see on asjakohane, taotleja
vanemate, tema eest vastutava täiskasvanu või
eestkostja ülesandeid täitva isiku ütlustele.
(5) Vajaduse korral ja taotleja nõusolekul kaasatakse
erivajadust tuvastama pädev haldusorgan või ekspert.
Erivajadus tuvastatakse võimalikult kiiresti pärast
taotluse saamist, kuid hiljemalt 30 päeva jooksul alates
mistahes viisil esitatud sooviavaldusest
rahvusvahelise kaitse saamiseks.
(6) Politsei- ja Piirivalveamet fikseerib taotleja
erivajaduse kirjalikult ja määrab taotlejale antavad
menetluslikud eritagatised ja vastuvõtu erivajadused.
Politsei- ja Piirivalveamet arvestab lõikes 4 nimetatud
teise haldusorgani või eksperdi hinnangut. Kui taotleja
ei ole nõus, et erivajaduse tuvastab teine haldusorgan
või ekspert, võib Politsei- ja Piirivalveamet otsustada,
et isikut ei loeta erivajadustega taotlejaks.
(7) Kõik taotlejaga kokku puutuvad haldusorganid ja
isikud jälgivad taotleja erivajadust ning arvestavad
seda süsteemselt ja individuaalselt kogu
rahvusvahelise kaitse menetluse vältel, võttes arvesse
ka hilisemas rahvusvahelise kaitse menetluse etapis
ilmnenud erivajadust.
In relation to
para 1 second
sub-para see
also Art.
20(1) of
Regulation
2024/1348
(APR)
See Recitals
35 and 37.
For the ‘shall
ensure’
clauses (Art.
25(1) 6th
subpara and
(2) 1st
subpara),
included in
this
provision, the
MS should
clearly
explain how it
is ensured
that the result
is achieved,
whether
through legal
transposition,
practical
implementati
on or a
combination.
There are no physical
files, the information
about special reception
needs shall be included
in the register for
granting international
protection.
Through public tender
we require at least one
staff member at the
accommodation centre
to meet the same
requirements as defined
in Social Welfare Act §
161. Requirements
for social workers of
local authorities
A person who has
been awarded the
profession of a social
worker on the basis of
the Professions Act or
who has acquired state-
recognised higher
education in social
work or qualifications
equal thereto may be
appointed as a social
worker by a local
authority.
Special needs are
recorded in line with
internal house rules for
55
(8) Politsei- ja Piirivalveamet edastab teabe taotleja
erivajaduse kohta teistele taotlejaga kokku puutuvatele
haldusorganitele ja isikutele ulatuses, mis on vajalik
taotleja erivajaduse arvestamiseks. Kui muu
haldusorgan tuvastab taotleja erivajaduse või märkab
võimalikule erivajadusele viitavat asjaolu, teavitab ta
sellest viivitamata Politsei- ja Piirivalveametit.
(9) Kõik rahvusvahelise kaitse taotlejatega kokku
puutuvad ametnikud ja töötajad vastavad sellistele
kompetentsinõuetele, mis võimaldavad neil
erivajadust jälgida ja seda arvestada.
§ 84. Rahvusvahelise kaitse andmise register
(2) Registri pidamise eesmärgi ja Euroopa ühise
varjupaiga süsteemi õigusaktis, muus Euroopa Liidu
õigusaktis, välislepingus, seaduses ja määruses
sätestatud ülesande täitmiseks töödeldakse registris
ajutise kaitse, käesolevas seaduses sätestatud
elamisloa ja selle pikendamise või kehtetuks
tunnistamise, rahvusvahelise kaitse ning välismaalase
Euroopa Liidu liikmesriigile üleandmise menetluse
kohta ja menetluses antud haldusakti ja sooritatud
toimingu kohta ning taustakontrolli, kinnipidamise ja
kohanemisprogrammiga seotud toimingu kohta
järgmisi andmeid:
8) välismaalase menetlusliku eritagatise ja vastuvõtu
erivajaduse andmed;
§ 141. Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister
(1) Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister on
riigi infosüsteemi kuuluv keskne andmekogu, mis on
asutatud järgmistel eesmärkidel:
1) sotsiaalteenuste ja -toetuste ning muu abi
osutamise menetlemine ja dokumenteerimine;
2) juhtumikorralduse põhimõttel tehtava sotsiaaltöö
toimingute läbiviimine ja dokumenteerimine;
3) lapsendamise ja eestkoste korraldamine ja
dokumenteerimine;
4) sotsiaalhoolekandealase teabe ja statistika
kogumine.
reception cetrne in the
STAR registry
56
§ 1421. Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri
andmed
(1) Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris
töödeldakse järgmisi andmeid:
1) isiku üldandmed – isikukood, sugu, sünniaeg, ees-
ja perekonnanimi, elu- ja viibimiskoha andmed ning
kontaktandmed;
2) isiku kohta käivad muud andmed – erivajaduse,
puude, töövõime, sotsiaalse seisundi, ravikindlustuse,
hariduse, eestkoste, hooldaja, käesolevas seaduses ja
lastekaitseseaduses nimetatud muude isikute, läbi
viidud hindamise, juhtumiplaani, makstud toetuse ja
osutatud teenuse, sissetuleku, eluaseme ja
eluasemekulude andmed ning alla 18-aastase isiku
vanema hooldusõiguse, alla 18-aastase isiku perest
eraldamise ja paigutamise andmed;
§ 8. Registrisse kantavad andmed
17) välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse kohaselt vastu võetud rahvusvahelist kaitset
taotleva ja rahvusvahelise kaitse saanud isiku kohta
sotsiaalhoolekande seaduse § 1421 lõikes 2 nimetatud
andmed;
Article 26(1-3)
and (5-6)
Minors VRKS § 19 lõiked
2, 6, § 21, § 46
lõiked 2 ja 3,
LasteKS § 20
lõiked 1–2, § 291
§ 19. Taotleja erivajaduse hindamine ja selle
arvestamine
(2) Erivajadusega taotleja on eelkõige alaealine,
saatjata alaealine, puudega inimene, eakas inimene,
rase, alaealise lapsega üksikvanem, inimkaubanduse
ohver, raske haigusega isik, psüühika- või
käitumishäirega isik ning piinamise või vägistamise
ohver või isik, kelle suhtes on tarvitatud muud jõhkrat
psühholoogilist, füüsilist või seksuaalset vägivalda või
isik, kes kuulub seksuaalse sättumuse või soolise
kuuluvuse tõttu vähemusgruppi.
(6) Politsei- ja Piirivalveamet fikseerib taotleja
erivajaduse kirjalikult ja määrab taotlejale antavad
menetluslikud eritagatised ja vastuvõtu erivajadused.
Politsei- ja Piirivalveamet arvestab lõikes 4 nimetatud
See also Art
22 (2) of
Regulation
2024/1348
(APR)
See Recitals
35, 39, 40 and
41.
For the ‘shall
ensure’
clauses (Art.
26 (1), (3) and
(5) included
in this
provision, the
MS should
Provision of child
friendly environment
and leisure time
activities included in
public tender
documents, similarly
the idea is to include as
much as possible to
maistream services.
57
teise haldusorgani või eksperdi hinnangut. Kui taotleja
ei ole nõus, et erivajaduse tuvastab teine haldusorgan
või ekspert, võib Politsei- ja Piirivalveamet otsustada,
et isikut ei loeta erivajadustega taotlejaks.
§ 21. Alaealine ja saatjata alaealine taotleja
(1) Alaealise rahvusvahelise kaitse menetluses ja tema
vastuvõtmisel arvestatakse eelkõige alaealise õigusi ja
huve.
§ 46. Alaealise ja perekondade majutamine
(2) Taotleja alaealine laps või alaealine taotleja
majutatakse koos oma vanema, tema vallalise alaealise
õe või venna või eestkostja või muu vastutava
täisealise isikuga tingimusel, et see on alaealise
huvides.
(3) Alaealise majutamisel tagatakse talle võimalus
vaba aja tegevuseks, sealhulgas eakohasteks
mängudeks ja huvitegevuseks ning tegevuseks vabas
õhus.
§ 20. Lastekaitsetöötajana ja lapsega töötava
isikuna töötamise piirangud
(1) Lastekaitsetöötajana ja lapsega töötava isikuna ei
tohi tegutseda isik, keda on karistatud või kellele on
kohaldatud sundravi karistusseadustiku §-s 89–93,
95–112, 113, 114, 116, 1181, 133–1333, 141–1451,
175–179 või 187 sätestatud kuriteo eest, mille
karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri
seaduse kohaselt kustutatud või mille karistusandmed
on karistusregistrist kustutatud ja kantud
karistusregistri arhiivi.
(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud
piirangut kohaldatakse ka isikule, keda on karistatud
enne karistusseadustiku jõustumist tegude eest, mis on
kvalifitseeritud kriminaalkoodeksi § 100–102, 115–
117, § 118 lõike 2, § 200, 2003, 202, 2022, 2024 või
§ 2026 lõike 3 punkti 1 või 2 järgi, samuti isikule, keda
on karistatud välisriigis toime pandud samaväärsete
clearly
explain how it
is ensured
that the result
is achieved,
whether
through legal
transposition,
practical
implementati
on or a
combination.
58
kuritegude eest.
(2) Lastekaitsetöötajana ja lapsega töötava isikuna ei
tohi tegutseda isik, keda on karistatud või kellele on
kohaldatud sundravi karistusseadustiku §-s 118, 1191,
121, 122, 125, § 134 lõike 2 punktis 2, §-s 135, § 136
lõikes 2, § 1381 lõike 2 punktis 2, § 140 lõikes 2, §-
s 1531, 171–174, 180–182, 1821, 185, § 195 lõike 2
punktis 2, §-s 200, 214, § 215 lõikes 3, §-s 237–2373,
244, 246, § 251 lõike 3 punktis 3, §-s 263, § 266
lõike 2 punktis 2, §-s 274, 2901, 291, 302, 303, 312,
322, 323, § 327 lõikes 3, §-s 403–405
või 435 sätestatud süüteo eest, mille karistusandmed
ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse
kohaselt kustutatud.
§ 291. Sotsiaalkindlustusameti meetmed
seksuaalselt väärkoheldud lapse ja seksuaalselt
väärkohtlevalt käituva lapse abistamiseks
(1) Kohaliku omavalitsuse üksus teavitab abivajavast
lapsest teada saades kohe Sotsiaalkindlustusametit,
juhul kui laps:
1) on seksuaalselt väärkoheldud või on selline
kahtlus;
2) on kahtlustatav või menetlusalune isik
seksuaalsüüteos või lapse seksuaalkäitumine ohustab
teiste isikute või tema enda heaolu.
(2) Sotsiaalkindlustusamet asub käesolevas
paragrahvis sätestatud ülesandeid täitma ka muu
asutuse või isiku pöördumise või lasteabitelefonile
tulnud info alusel. Sellisel juhul teavitab
Sotsiaalkindlustusamet sellest lapse
juhtumikorralduse eest vastutavat kohaliku
omavalitsuse üksust, kriminaalmenetluse korral
arvestades kriminaalmenetluse seadustiku §-s 214
kohtueelse menetluse andmete avaldamise kohta
sätestatuga.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lapse
heaolu toetamiseks Sotsiaalkindlustusamet:
59
1) pakub lapsesõbralikku keskkonda lapse suhtes
lastekaitse- ja süüteomenetluse toimingute tegemiseks
ning lapse taastumist toetavate teenuste osutamiseks;
2) kuulab vajaduse korral lapse ära väärkohtlemise
väljaselgitamiseks ja videosalvestab ärakuulamise
kasutamiseks tõendina süüteomenetluses;
3) hindab lapse väärkohtlemisest tulenevat või
väärkohtleva käitumisega seotud abivajadust, samuti
lapse väärkohtleva käitumisega seotud riske, kaasates
selleks vajaduse korral asjakohase spetsialisti;
4) toetab ja nõustab last ning tema lähedasi;
5) jälgib lapse abistamiseks rakendatud meetmete
tulemuslikkust.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud
lapse ärakuulamise videosalvestist säilitab
Sotsiaalkindlustusamet kuni kuus kuud
videosalvestamise kuupäevast arvates. Salvestise
säilitamise ja väljastamise tingimused ja kord
sätestatakse käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel
kehtestatud määruses.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud
ülesannete täitmise täpsemad tingimused ja korra
kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
Article 26(4) Minors VRKS § 19 lõiked
2, 6, § 43 lõige 1
punkt 5
§ 19. Taotleja erivajaduse hindamine ja selle
arvestamine
(2) Erivajadusega taotleja on eelkõige alaealine,
saatjata alaealine, puudega inimene, eakas inimene,
rase, alaealise lapsega üksikvanem, inimkaubanduse
ohver, raske haigusega isik, psüühika- või
käitumishäirega isik ning piinamise või vägistamise
ohver või isik, kelle suhtes on tarvitatud muud jõhkrat
psühholoogilist, füüsilist või seksuaalset vägivalda või
isik, kes kuulub seksuaalse sättumuse või soolise
kuuluvuse tõttu vähemusgruppi.
(6) Politsei- ja Piirivalveamet fikseerib taotleja
erivajaduse kirjalikult ja määrab taotlejale antavad
menetluslikud eritagatised ja vastuvõtu erivajadused.
Article 26(4)
is identical to
Article 23(4)
Directive
2013/33/EU.
For the ‘shall
ensure’
clause
included in
this
provision,
the MS
should
clearly
explain how
Special reception needs
listed in RCD article 26
(4) could be considered
as physiotherapy or
psychological
treatment or other
services which are to be
provided as necessary
health services.
60
Politsei- ja Piirivalveamet arvestab lõikes 4 nimetatud
teise haldusorgani või eksperdi hinnangut. Kui taotleja
ei ole nõus, et erivajaduse tuvastab teine haldusorgan
või ekspert, võib Politsei- ja Piirivalveamet otsustada,
et isikut ei loeta erivajadustega taotlejaks.
§ 43. Rahvusvahelise kaitse taotlejate
majutuskeskus ja materiaalsed
vastuvõtutingimused
(1) Rahvusvahelise kaitse menetluse ajal osutatakse
taotlejale vajaduse korral järgmisi teenuseid:
4) vajalike tervishoiuteenuste ja igapäevaelu
korraldamiseks vajaliku nõustamise ja
psühhosotsiaalse toe kättesaadavuse tagamine koos
selleks hädavajaliku tõlketeenusega;
it is ensured
that the
result is
achieved,
whether
through
legal
transposition
, practical
implementat
ion or a
combination.
Article 27 (1 –
9)
Unaccompanie
d minors
VRKS § 14, § 21
lõiked 2 ja 5, § 29
lõiked 1 ja 2, § 46
lõige 3, PKS § 171
lõige 1, § 176
lõiked 1 ja 4, § 193
lõige 1, LasteKS §
20 lõige 3, § 21, §
38 lõige 2
§ 14. Saatjata alaealise taotleja esindamine
(1) Saatjata alaealise eestkostja ülesandeid võib täita
isik, kes on usaldusväärne ning kellel on saatjata
alaealise esindamiseks vajalikud teadmised ja
oskused. Eestkostja ülesannete täitmist ei määrata
isikule, kelle huvid on vastuolus või võivad minna
vastuollu saatjata alaealise huvidega.
(2) Saatjata alaealise eestkostja ülesannete täitmisel
peab eestkostja ülesandeid täitev isik (edaspidi
käesolevas paragrahvis esindaja) saatjata alaealisega
enne tema osalemist nõudvate menetlustoimingute
läbiviimist kohtuma. Selliste menetlustoimingute
tegemisel viibib esindaja menetlustoimingute
tegemise juures ja võtab arvesse saatjata alaealise enda
seisukohti oma vajaduste kohta.
(3) Kui saatjata alaealise välismaalase eestkostja
õigusi ja kohustusi täidab perekonnaseaduse alusel
valla- või linnavalitsus või käesoleva paragrahvi
lõikes 7 sätestatud juhtudel esindab saatjata alaealist
Sotsiaalkindlustusamet, tohib üks füüsiline isik
üheaegselt esindada kuni 30 saatjata alaealist taotlejat.
Massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras
võib üheaegselt esindada kuni 50 saatjata alaealist
taotlejat.
See also Art.
23 of
Regulation
2024/1348
(APR).
See Recitals
35, 39, 40, 41,
42, 43, 44 and
45.
See
definitions in
Art. 2(5) and
(13).
For 27(1), see
Art. 32.
Article 27(9)
contains
linguistic
changes only
compared to
Article 24(2)
Directive
2013/33/EU
but with
RCD article 20 (2) – as
accomodation is
managed by Social
Insurance Board and
accomodation is the
first basic service
needed, then they notify
the local municipality
in question of the need
to arrange
representation.
61
(4) Esindajaks ei määrata isikut, kelle huvid on
vastuolus või võivad minna vastuollu saatjata alaealise
huvidega.
(5) Teavet esindaja määramise kohta ja võimalusest
esindaja peale turvaliselt ja konfidentsiaalselt
halduskohtule kaebus esitada antakse saatjata
alaealisele viisil, mis tagab, et saatjata alaealine saab
sellest teabest aru.
(6) Politsei- ja Piirivalveamet ja muu asutus, kellel on
teavet, et esindaja ei ole täitnud oma ülesandeid
nõuetekohaselt või esindaja ei vasta käesoleva
paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetele, teavitab sellest
eestkostja õigusi ja kohustusi täitvat valla- või
linnavalitsust ja Sotsiaalkindlustusametit.
(7) Massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras
või muul juhul, kui valla- või linnavalitsus ei saa
ettenägematult suure saatjata alaealiste välismaalaste
arvu tõttu saatjata alaealise välismaalase eestkostja
ülesandeid täita, võib Sotsiaalkindlustusamet kuni
perekonnaseaduse alusel eestkostja määramiseni täita
saatjata alaealise eestkostja ülesandeid või sõlmida
selleks lepingu füüsilise või juriidilise isikuga.
§ 21. Alaealine ja saatjata alaealine taotleja
(2) Teavet oma õiguste ja kohustuste kohta
rahvusvahelise kaitse menetluses, sealhulgas teavet
vastuvõtutingimuste kohta antakse saatjata alaealisele
talle eakohasel viisil, mis tagab, et saatjata alaealine
saab sellest teabest aru. Saatjata alaealisele antakse
nimetatud teave eestkostja ülesandeid täitva isiku.
(5) Saatjata alaealine rahvusvahelise kaitse taotleja või
saaja paigutatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate
majutuskeskusesse, suunatakse asendushooldusele või
täisealise sugulase juurde. Saatjata alaealisele
tagatakse käesoleva seaduse § 43 lõikes 1 nimetatud
teenuste osutamine ka juhul, kui saatjata alaealine
suunatakse asendushooldusele või täisealise sugulase
juurde.
updated
cross-
reference to
relevant
provision
within the
Directive.
For the ‘shall
ensure’
clauses (Art.
27(2) and (8))
included in
this
provision, the
MS should
clearly
explain how it
is ensured
that the result
is achieved,
whether
through legal
transposition,
practical
implementati
on or a
combination.
62
§ 29. Toimingud rahvusvahelise kaitse taotluse
esitamisel ja taotluse menetlemisel
(1) Politsei- ja Piirivalveamet teeb järgmised
toimingud pärast rahvusvahelise kaitse taotluse
sooviavalduse saamist ja enne sooviavalduse
registreerimist:
1) annab taotlejale teavet tema õigustest ja
kohustustest rahvusvahelise kaitse menetluses ning
kohustuste täitmata jätmise tagajärgede kohta;
2) teavitab Sotsiaalkindlustusametit vajadusest
taotleja majutamiseks;
3) teavitab saatjata alaealise esindajat alaealisega
seotud asjaoludest.
(2) Sotsiaalkindlustusamet teavitab lapse hariliku
viibimiskoha järgset valla- või linnavalitsust saatjata
alaealise esindamise vajadusest ning teavitab Politsei-
ja Piirivalveametit saatjata alaealisele esindaja
määramisest.
§ 46. Alaealise ja perekondade majutamine
(4) Saatjata alaealine majutatakse täiskasvanutest
eraldi.
§ 171. Eestkoste seadmise eeldused
(1) Kui esindusõigust ei ole alaealise lapse kummalgi
vanemal või kui lapse päritolu ei ole võimalik kindlaks
teha, määratakse talle eestkostja.
§ 176. Valla- või linnavalitsus eestkostjana
(1) Kuni eestkostja määramiseni täidab eestkostja
ülesandeid lapse rahvastikuregistrisse kantud elukoha
järgne valla- või linnavalitsus, kui eestkoste seadmise
eeldused on täidetud. Eestkostja ülesannete täitmisel
on valla- või linnavalitsusel käesolevast seadusest
tulenevad eestkostja õigused ja kohustused
(4) Kui last ei ole kantud rahvastikuregistrisse või
tema kohta puuduvad rahvastikuregistris elukoha
andmed, siis kehtib käesoleva paragrahvi lõigetes 1
ja 3 toodud regulatsioon lapse hariliku viibimiskoha
järgse valla- või linnavalitsuse suhtes.
63
§ 193. Kohtu järelevalve
(1) Kohus teostab järelevalvet eestkostja tegevuse
üle. Eestkostja teatab kohtule oma elukoha muutusest.
§ 20. Lastekaitsetöötajana ja lapsega töötava
isikuna töötamise piirangud
(3) Lapsega töötamist võimaldav isik või vastava
tegevusloa väljastaja on kohustatud kontrollima
käesoleva paragrahvi lõigetes 1–2 sätestatud
piirangutest kinnipidamist isiku töölevõtmisel või
tegevusloa väljastamisel. Lapsega töötamist
võimaldav isik on kohustatud kontrollima lapsega
töötava isiku vastavust käesoleva paragrahvi lõigetele
1–2 vähemalt kord 12 kuu jooksul, kui teavitust isiku
karistusandmete muutumise kohta ei edastata
automaatselt. Juriidilise isiku puhul on käesolevas
lõikes sätestatud nõuete täitmise kohustatud
korraldama juriidilise isiku seaduslik esindaja, kes
võib selle kohustuse edasi delegeerida. Kui nõuete
täitmise korraldamine on juriidilise isiku seadusliku
esindaja poolt edasi delegeeritud, vastutab nõuete
täitmise korraldamise eest isik, kellele see kohustus on
delegeeritud.
§ 21.Lapse huvidest lähtumine
(1) Kõigi last mõjutavate otsuste vastuvõtmisel, vastu
võtmata jätmisel ning otsuse kavandamisel eri
võimaluste vahel valimisel (edaspidi koos otsuste
tegemine) tuleb selgitada välja lapse huvid ning
lähtuda otsuse tegemisel nendest kui esmatähtsast
kaalutlusest.
§ 38. Riikliku ja haldusjärelevalve teostamine
(2) Sotsiaalkindlustusamet teostab riiklikku
järelevalvet käesoleva seaduse §-des 19–21, § 22
lõigetes 2–4, § 24 lõikes 3, §-des 27 ja 28, § 29
lõigetes 2–5, §-s 31, § 32 lõigetes 1–4 ja lõike 5
punktides 1 ja 2 ning §-des 33, 34, 36 ja 37 sätestatud
nõuete täitmise üle.
64
Article 27(1)
subparas 5-6,
(4) and (9)
subpara 2
Unaccompanie
d minors
VRKS § 14 lõige
3, § 46 lõige 3, §
87 lõige 3
§ 14. Saatjata alaealise taotleja esindamine
(3) Kui saatjata alaealise välismaalase eestkostja
õigusi ja kohustusi täidab perekonnaseaduse alusel
valla- või linnavalitsus või käesoleva paragrahvi
lõikes 7 sätestatud juhtudel esindab saatjata alaealist
Sotsiaalkindlustusamet, tohib üks füüsiline isik
üheaegselt esindada kuni 30 saatjata alaealist taotlejat.
Massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras
võib üheaegselt esindada kuni 50 saatjata alaealist
taotlejat.
§ 46. Alaealise ja perekondade majutamine
(4) Saatjata alaealine majutatakse täiskasvanutest
eraldi.
§ 87. Koostöö rahvusvaheliste organisatsioonide
ning Euroopa Liidu ametite, institutsioonide ja
liikmesriikidega
(4) Siseministeerium, Sotsiaalministeerium,
Sotsiaalkindlustusamet ning Politsei- ja
Piirivalveamet korraldavad teabevahetust ning teevad
Euroopa ühise varjupaigasüsteemi õigusaktide ja
käesoleva seaduse rakendamiseks koostööd teiste
riikidega ning Euroopa Liidu ametite ja
institutsioonidega vastavalt oma pädevusele.
27(1) subpara
5 is an
exception to
27(1) subpara
1 and to
27(7). 27(1)
subpara 6 is a
shall clause
which must
be transposed
if subpara 5 is
transposed.
27(1) subpara
5 and 6 are
linked to Art.
32(1).
27(9) subpara
2 is an
exception to
the main rule
in subpara 1.
The representative shall
be appointed without
delay and no
provisional
representatives shall
not be used. The child
protetion official of the
local municipality
where the child is
accomodated shall be
the representative of the
UAM throughout the
proceedings.
In case of emergency
caused by mass
immigration the
Commission and
EUAA shall be
notified.
RCD article 27 (4) – we
only have the one
system in place for
representation,
therefore the
representative shall be
the same as under APR
article 23 (2).
RCD article 27 (9)
subpara 2 – no need to
distinguish UAM-s
who are older than 16.
RCD article 27 (9) (c)
allows to use
accommodation centres
with special provisions
for minors. Estonia has
65
these provisions in the
accomodation centre.
But as a general rule,
UAM-s are referred to
substitute home service
and not accomodated in
the accomodation
centre.
Article 27(10) Unaccompani
ed minors
VRKS § 8 lõige 3,
VRKS § 21 lõige 6 § 8. Teabe kaitse ajutise kaitse ja rahvusvahelise
kaitse menetluses
(3) Taotleja kohta kogutud andmete edastamine
välisriigile ja välisriigilt taotleja kohta andmete
kogumine on lubatud välislepingust, Euroopa Liidu
õigusest või käesolevast seadusest tuleneva kohustuse
täitmiseks. Andmete edastamisel välisriigile
tagatakse, et teavet ei edastata taotleja päritoluriigile
§ 21. Alaealine ja saatjata alaealine taotleja
(6) Saatjata alaealise perekonnaliikmete otsimist
alustab Politsei- ja Piirivalveamet võimalikult kiiresti
pärast rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist.
Article
27(10)
contains
linguistic
changes only
compared to
Article 24(3)
Directive
2013/33/EU.
Article 28 Victims of
torture and
violence
VRKS § 19 lõiked
2, 6, § 43 lõige 1
punkt 5, OAS § 3,
§ 4
§ 19. Taotleja erivajaduse hindamine ja selle
arvestamine
(2) Erivajadusega taotleja on eelkõige alaealine,
saatjata alaealine, puudega inimene, eakas inimene,
rase, alaealise lapsega üksikvanem, inimkaubanduse
ohver, raske haigusega isik, psüühika- või
käitumishäirega isik ning piinamise või vägistamise
ohver või isik, kelle suhtes on tarvitatud muud jõhkrat
psühholoogilist, füüsilist või seksuaalset vägivalda või
isik, kes kuulub seksuaalse sättumuse või soolise
kuuluvuse tõttu vähemusgruppi.
(6) Politsei- ja Piirivalveamet fikseerib taotleja
erivajaduse kirjalikult ja määrab taotlejale antavad
menetluslikud eritagatised ja vastuvõtu erivajadused.
Politsei- ja Piirivalveamet arvestab lõikes 4 nimetatud
Read in
conjunction
with Article
25 on the
assessment of
special
reception
needs.
See also Art.
20(4) and Art.
21(2) of
Regulation
2024/1348
(APR).
For the ‘shall
ensure’
Special reception needs
listed in RCD article 28
could be considered
as physiotherapy or
psychological
treatment or other
services which are to be
provided as necessary
health services.
Counselling is also
provided outside of the
appropriate health
services.
66
teise haldusorgani või eksperdi hinnangut. Kui taotleja
ei ole nõus, et erivajaduse tuvastab teine haldusorgan
või ekspert, võib Politsei- ja Piirivalveamet otsustada,
et isikut ei loeta erivajadustega taotlejaks.
§ 43. Rahvusvahelise kaitse taotlejate
majutuskeskus ja materiaalsed
vastuvõtutingimused
(1) Rahvusvahelise kaitse menetluse ajal osutatakse
taotlejale vajaduse korral järgmisi teenuseid:
4) vajalike tervishoiuteenuste ja igapäevaelu
korraldamiseks vajaliku nõustamise ja
psühhosotsiaalse toe kättesaadavuse tagamine koos
selleks hädavajaliku tõlketeenusega;
§ 3. Teiste seaduste kohaldamine
(1) Käesolevas seaduses ettenähtud sotsiaalkaitsele
kohaldatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse
sätteid, arvestades käesolevas seaduses sätestatud
erisusi.
(2) Ohvriabi osutamisel alaealisele ohvrile
kohaldatakse lastekaitseseaduses sätestatut, arvestades
käesolevas seaduses sätestatud erisusi.
§ 4. Ohvriabi ja ohver
(1) Ohvriabi käesoleva seaduse tähenduses on riigi
korraldatud ohvriabiteenuste ja kuriteoohvri hüvitiste
süsteem.
(2) Ohver käesoleva seaduse tähenduses on kuriteo,
vägivalla või kriisijuhtumi tagajärjel kahjustatud või
hukkunud isik.
(3) Inimkaubanduse ohver käesoleva seaduse
tähenduses on isik, kes on kannatanu
karistusseadustiku §-s 133–1333, 138–140 või 175
sätestatud kuriteo tunnustel alustatud
kriminaalmenetluses, või isik, keda käsitataks
kannatanuna muu samalaadse välisriigis kehtivas
karistusseaduses sätestatud kuriteo tunnustel alustatud
kriminaalmenetluses.
clause (Art.
28(1))
included in
this
provision, the
MS should
clearly
explain how it
is ensured
that the result
is achieved,
whether
through legal
transposition,
practical
implementati
on or a
combination.
67
(4) Naistevastase vägivalla ohver käesoleva seaduse
tähenduses on naine, kellele tema suhtes toime pandud
perevägivalla või soolise vägivalla, sealhulgas sund
või omavoliline vabadusest ilmajätmine, või sellega
ähvardamise tulemusena on tekitatud füüsilisi,
seksuaalseid, psüühilisi või majanduslikke kahjusid
või kannatusi kas avalikus või eraelus.
(5) Perevägivalla ohver käesoleva seaduse
tähenduses on isik, kes on kogenud füüsilise,
seksuaalse, psüühilise või majandusliku vägivalla akte
perekonnas või kooselus või endise või praeguse
abikaasa või partneri poolt, sõltumata sellest, kas
vägivallaakti toimepanija elab või on elanud ohvriga
samas elukohas.
(6) Seksuaalvägivalla ohver käesoleva seaduse
tähenduses on isik, kelle suhtes on sooritatud
seksuaalseid toiminguid ilma tema nõusolekuta või
keda on sunnitud seksuaalsetele toimingutele
kolmanda isikuga või keda on seksuaalselt
väärkoheldud.
(7) Terrorikuriteo ohver käesoleva seaduse
tähenduses on isik, kes on kannatanu
karistusseadustiku §-s 237 sätestatud kuriteo tunnustel
alustatud kriminaalmenetluses, kui
kriminaalmenetlust alustatakse Eesti Vabariigis, või
sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 lõikes 1
nimetatud isik, keda käsitataks kannatanuna
karistusseadustiku §-s 237 sätestatud
kuriteokoosseisule vastavas teos, mis on toime pandud
välisriigis.
Article 29 (1-
2, 6)
Appeals VRKS § 15 lõige 1
ja lõige 2 punkt 3,
lõiked 7 ja 9, § 50
lõige 10
§ 15. Riigi õigusabi
(1) Rahvusvahelise kaitse taotlejale antakse õigusabi
riigi õigusabi seaduses sätestatud korras, arvestades
käesolevas seaduses sätestatud erisusi.
(2) Rahvusvahelise kaitse taotlejal on õigus saada riigi
õigusabi:
For the ‘shall
ensure’
clauses (Art.
29(1) and (2)
subapara 1)
included in
this
Applicants get free
legal aid under the
State-funded Legal Aid
Act as all other persons
living in Estonia.
The differences set in
VRKS govern the
68
3) halduskohtumenetluses, kui välismaalane
vaidlustab otsust, millega piirati tema materiaalseid
vastuvõtutingimusi, ei antud luba lahkumiseks tema
majutuskoha maakonna territooriumilt või kohaldati
järelevalvemeetmeid;
(7) Taotluse õigusabi saamiseks esindamiseks
halduskohtumenetluses esitab välismaalane
halduskohtusse koos kaebusega.
(9) Riigi õigusabi halduskohtumenetluses käesoleva
paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud otsuse ja koos
otsusega tehtud lahkumisettekirjutuse vaidlustamisel
ja käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud
otsuste vaidlustamisel antakse kuni halduskohtu
otsuse tegemiseni. Riigi õigusabi välismaalase
kinnipidamise vaidlustamiseks antakse kuni
välismaalast peetakse kinni käesolevas seaduses
sätestatud alusel.
§ 50. Järelevalvemeetmed
(10) Järelevalvemeetme kohaldamise peale võib
taotleja halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud
korras esitada halduskohtule kaebuse 14 päeva jooksul
järelevalvemeetmete kohaldamise teatavakstegemise
päevast arvates.
provision, the
MS should
clearly
explain how it
is ensured
that the result
is achieved,
whether
through legal
transposition,
practical
implementati
on or a
combination.
nature of the
proceedings of
international protection
and therefore some
clarification is needed:
1) free legal aid is
limited to the courts of
first instance;
2) the application for
legal aid must be made
with the complaint
against the decision (in
order for the courts to
determine the merits of
the complaint and
therefore the tangible
prospects of success).
3) the same legal
representative should
represent the applicant
in all proceedings.
Article 29 (3-
5)
Appeals VRKS § 15 lõige
5, RÕS § 29 lõige
1
§ 15. Riigi õigusabi
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud
juhul ei anta välismaalasele riigi õigusabi, kui
välismaalasel on piisavalt rahalisi vahendeid õigusabi
eest tasumiseks või kui asjaoludest tulenevalt on
välismaalase võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt
vähene.
§ 29. Hüvitamiskohustus valeandmete esitamise
korral
(1) Isikult, kes on riigi õigusabi taotlemisel teadvalt
esitanud valeandmeid ja keda ei oleks õigete andmete
Applicants get free
legal aid under the
State-funded Legal Aid
Act as all other persons
living in Estonia.
69
esitamise korral täielikult või osaliselt vabastatud riigi
õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamise
kohustusest, mõistab riigi õigusabi andmise
otsustanud kohus Rahandusministeeriumi või
valdkonna eest vastutava ministri määratud
Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse taotluse
alusel riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud välja
täies ulatuses
Article 30 Competent
authorities
See Recital
65. Article 30
is identical to
Article 27
Directive
2013/33/EU,
but for the
requirement
to update
reference to
Directive
2013/33/EU
to Directive
2024/1346/E
U.
Article 31 Guidance,
monitoring
and control
systems
VRKS § 7 lõige 3,
VRKS § 45 lõige
1, VVS § 95 lõige
1
§ 7. Pädevate asutuste ülesanded
(2) Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi ka materiaalsete
vastuvõtutingimuste osutaja) korraldab ajutise kaitse
saaja ja rahvusvahelise kaitse taotlejavastuvõtmise,
kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.
§ 45. Materiaalsed vastuvõtutingimused
taustakontrolli läbiviimisel ning rahvusvahelise
kaitse või tagasisaatmise piirimenetluses
(1) Politsei- ja Piirivalveameti ülesanne on vajaduse
korral korraldada taotlejale ja välismaalasele, kelle
suhtes tehakse taustakontrolli, rahvusvahelise kaitse
piirimenetlust või tagasisaatmise piirimenetlust,
järgmiste teenuste osutamine:
1) majutamine;
See Recital
64.
The obligation to
maintain the reception
system according to
laws, standards and best
practice is put upon the
Social Insurance Board
and the Police and
Border Guard Board.
Ultimately it is in the
competence of the
appropriate minister to
exercise supervisory
control.
70
2) varustamine toiduainetega või toitlustamine ning
vajadusel varustamine esmavajalike riietus- ja muude
tarbeesemete ning hügieenivahenditega;
3) tervisekontroll taustakontrolli ajal või kui see on
rahvastiku tervise kaitse kaalutlustel vajalik;
4) vajalike tervishoiuteenuste kättesaadavuse
tagamine.
§ 95. Ministri teenistusliku järelevalve pädevus
(1) Minister valvab ministeeriumi struktuuriüksuste,
ministeeriumi valitsemisala valitsusasutuste ja nende
ametiisikute, samuti muude ministeeriumi hallatavate
riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse
üle.
Article 32 Contingency
planning
HOS § 15 § 15. Hädaolukorra lahendamise plaan
(1) Hädaolukorra lahendamiseks koostatakse
hädaolukorra lahendamise plaan.
See Recitals
66 and 67.
See Art.
20(10)(b) and
27(1) and Art.
(27) (1) para 5
and 6.
The deadline
for MS to
notify their
contingency
plan is 12
April 2025.
Notification of the
emergency reponse
plan has been made.
Article 33 Staff and
resources
See other
staff related
provisions:
Art. 13(3),
Art 25(2)(a),
Art. 26(6),
Art. 28(2).
Not transposable to
Estonian law per se. In
order to perform the
duties prescribed by
law, a state budget is
passed by the
legislature. Training is
provided by the
competent authorities
71
in order to perform their
duties according to law.
Article 34 Monitoring
and evaluation
See Recital
70.
Provisions
obliging the
Commission
to report
regularly or
after a certain
period of time
to Parliament
and the
Council on
the
implementati
on or other
aspects of the
directive (e.g.
review
clauses) do
not have to be
transposed
since they are
not addressed
to the
Member
States.
Provisions
obliging
Member
States to
cooperate
with the
Commission
in the
preparation of
such reports
directly bind
the Member
72
States and so
do not have to
be
transposed.
Article 35 Transposition This is to be
transposed in
a sense that
the obligation
to introduce
references to
this Directive
is mandatory.
This is
especially
pertinent
considering
that some of
the text dates
from
Directive
2013/33/EU,
which is
repealed with
effect from 12
June 2026, so
references
need to be
changed to
this directive.
The date of
entry into
force of the
Member State
transposition
measures is a
necessary
element of the
Commission'
s review of
the timely
73
transposition
of a directive.
Therefore, it
is important
to clearly
specify in the
explanatory
document the
date(s) of the
entry into
force (and
entry into
application, if
applicable) of
the
transposition
measures.
Article 36 Repeal
Article 37 Entry into
force
This
provision has
direct effect
and does not
need to be
transposed by
the Member
States.
Article 38 Addressees This
provision
identifies the
addressee of
the legislation
in question
and does not
need to be
transposed.
Yellow: Articles/paragraphs where transposition is required
74
Green: Articles/paragraphs where transposition is optional; if a MS opts for transposing such provisions (often exemptions or voluntary measures),
the Member States have to ensure a correct transposition.
White: Articles/paragraphs where transposition is not required
Bold (regardless of the colour): Articles/paragraphs where the text of Directive 2024/1346 is identical as the text of Directive 2013/33 (or
changes are only grammatical/linguistic but not in substance).
* This is a meant to be a general template adaptable to the directive concerned and its specific needs. Categories may remain empty if not applicable (e.g. the
"provision" columns if the articles/paragraphs have already been sufficiently referenced). This table can also be completed/replaced by other explanatory
documents. Several tables or explanatory documents can be provided. Views expressed in this guidance, including the colour code, reflect only the understanding
of the Commission services and are without prejudice to any Commission action or position on the matter. The information provided does not prejudge the
Commission's assessment of the completeness or conformity of national transposition measures, nor of their capacity to satisfy the requirements of legal certainty
imposed the Court of Justice of the European Union, which is the only source of definitive interpretation of EU law.
**This column should include pre-dating or general measures serving to incorporate the directive into national legislation that could impact its transposition. In
this case, the relationship of those measures with the provisions of the Directive should be clearly explained.
1
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse
andmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 5
Peamiste Euroopa Liidu varjupaiga- ja rändehalduse õigustiku reformis
kajastatud sätete temaatiline kaardistus.
1. Varjupaiga- rände ja integratsioonifondi (AMIF) rahastus
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta)
Põhjenduspunktid 71 – 73
Artikkel 6 lg 3 Solidaarsuse ja vastutuse õiglase jagamise põhimõte
Artikkel 7 lg 4 Strateegiline lähenemisviis varjupaiga- ja rändehaldusele riiklikul
tasandil
Artikkel 71 Rahaline toetus
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1348 (menetluse kohta)
Põhjenduspunkt 11
Artikkel 16 lg 4 Tasuta õigusnõustamine haldusmenetluses
Artikkel 75 Üleminekumeetmed
Artikkel 76 Rahaline toetus
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1346 (vastuvõtutingimuste
kohta)
Põhjenduspunkt 6
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1347
(kvalifikatsioonitingimuste kohta)
Põhjenduspunkt 13
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1359 (kriisihalduse kohta)
Artikkel 18 Rahaline toetus
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1350 (ümberasustamise
kohta)
Põhjenduspunktid 27, 43
Artikkel 13 Rahaline toetus
2. Läbiotsimine
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1348 (menetluse kohta)
Põhjenduspunkt 21
Artikkel 9 lg 5 Taotleja kohustused
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1356 (taustakontrollide
kohta) Põhjenduspunkt 51
Artikkel 15 Julgeolekukontroll
3. Juurdepääs rahvusvahelise kaitse menetlusele
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) Põhjenduspunktid 13, 27, 28, 29, 33, 35
Artikkel 26 Rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise soovi avaldamine
Artikkel 27 Rahvusvahelise kaitse taotluste registreerimine
Artikkel 28 Rahvusvahelise kaitse taotluste esitamine
Artikkel 29 Taotlejale antavad dokumendid
Artikkel 30 Juurdepääs menetlusele kinnipidamisasutustes ja piiripunktides
Artikkel 31 Taotlused, mis esitatakse täiskasvanute nimel, kes vajavad abi õigus- ja
teovõime teostamiseks
2
Artikkel 32 Taotlused, mis esitatakse saatjaga alaealise nimel
Artikkel 33 Saatjata alaealiste taotlused
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta)
Artikkel 16 Juurdepääs rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise menetlusele
4. Riigis viibimine
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1348 (menetluse kohta)
Põhjenduspunktid 91 – 94
Artikkel 3 p 18 liikmesriiki jäämine
Artikkel 10 Õigus jääda riiki haldusmenetluse ajaks
Artikkel 29 lg 9 Taotlejale antavad dokumendid
Artikkel 54 lg 4 Piiril toimuva varjupaigamenetluse läbiviimise koht
Artikkel 56 Erandid õigusest jääda liikmesriigi territooriumile korduvate taotluste
korral
Artikkel 68 Edasikaebuse peatav mõju
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta)
Artikkel 17 lg 4 Taotleja kohustused ja koostöö pädevate asutustega
Artikkel 45 lg 3 Kinnipeetud taotlejate suhtes kehtivad tähtajad
5. Taotleja õigused ja kohustused
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1348 (menetluse kohta)
Põhjenduspunktid 14, 31, 38, 39
Artikkel 8 Üldised tagatised taotlejatele
Artikkel 9 Taotleja kohustused
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta)
Artikkel 17 Taotleja kohustused ja koostöö pädevate asutustega
Artikkel 18 Kohustuste täitmata jätmise tagajärjed
Artikkel 19 Õigus saada teavet
Artikkel 20 Teabe ligipääsetavus
Artikkel 21 Õigus õigusnõustamisele
Artikkel 22 Isiklik vestlus taotlejaga
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1356 (taustakontrollide
kohta) Artikkel 9 taustakontrolli läbivate kolmanda riigi kodanike kohustused
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1347
(kvalifikatsioonitingimuste kohta) Artiklid 20 – 36 (rahvusvahelise kaitse saaja kohta)
6. Vestlus
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1348 (menetluse kohta)
Põhjenduspunktid 15, 100
Artikkel 9 Taotleja kohustused
Artikkel 11 Taotluse lubatavust käsitlev vestlus
Artikkel 12 Taotluse sisu käsitlev vestlus
Artikkel 13 Isiklikele vestlustele esitatavad nõuded
Artikkel 14 Isikliku vestluse aruanne ja salvestis
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta)
Põhjenduspunkt 61
Artikkel 22 Isiklik vestlus taotlejaga
7. Teave välismaalasele
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1348 (menetluse kohta)
3
Põhjenduspunktid 16, 30, 28, 29, 31, 33, 45, 86
Artikkel 4 lõige 4 Pädevad asutused
Artikkel 8 lõige 2 Üldised tagatised taotlejatele
Artikkel 12 lõige 1 Taotluse sisu käsitlev vestlus
Artikkel 14 lõige 2 Isikliku vestluse aruanne ja salvestis
Artikkel 15 lõige 2 Õigus õigusnõustamisele ning õigusabile ja esindamisele
Artikkel 23 lõige 6 ja lõige 8 punkt f Eritagatised saatjata alaealisele
Artikkel 25 lõige 4 Alaealiste vanuse hindamine
Artikkel 28 lõige 3 Rahvusvahelise kaitse taotluste esitamine
Artikkel 30 lõige 1 Juurdepääs menetlusele kinnipidamisasutustes ja piiripunktides
Artikkel 33 lõige 1 Saatjata alaealiste taotlused
Artikkel 38 lõige 1 punkt e Otsus taotluse lubatavuse kohta
Artikkel 40 lõige 1 Taotluste sõnaselge tagasivõtmine
Artikkel 42 lõige 2 Kiirendatud läbivaatamismenetlus
Artikkel 66 lõige 1 Rahvusvahelise kaitse äravõtmise menetlusnormid
Artikkel 68 lõige 5 punkt e Edasikaebuse peatav mõju
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1359 (kriisihalduse kohta)
Põhjenduspunkt 40
Artikkel 10 lg 5 Rahvusvahelise kaitse taotluste sooviavalduste registreerimine
kriisiolukordades või vääramatu jõu olukordades
Artikkel 15 Erisätted ja tagatised
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1347
(kvalifikatsioonitingimuste kohta) Artikkel 22 Teavitamine
Lisa 1 Rahvusvahelise kaitse saajale antav teave
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1350 (ümberasustamise
kohta)
Artikkel 9 lõige 5 Vastuvõtmismenetlus
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1358 (Eurodac-süsteemi
kohta)
Põhjenduspunkt 87
Artikkel 13 lõige 1 Biomeetriliste andmete võtmise kohustus
Artikkel 42 Teabesaamisõigused
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1356 (taustakontrollide
kohta) Põhjenduspunkt 33
Artikkel 11 Teavitamina
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1349 (tagasisaatmise
piirimenetluse kohta)
Artikkel 8 Erisätted ja tagatised
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta)
Põhjenduspunktid 38, 39, 58, 60, 68
Artikkel 18 lõige 1 Kohustuste täitmata jätmise tagajärjed
Artikkel 19 Õigus saada teavet
Artikkel 20 Teabe ligipääsetavus
Artikkel 25 lõige 7 Saatjata alaealised
Artikkel 46 lõige 1 Üksikasjalikud normid ja tähtajad
Artikkel 51 lõige 3 Teabe jagamine
Artikkel 67 lõige 10 Ümberpaigutamisele eelnev menetlus
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1346 (vastuvõtutingimuste
kohta)
Põhjenduspunktid 12, 21, 34, 43
4
Artikkel 5 Teave
Artikkel 8 lõige 2 Taotlejate paigutamine geograafilisse piirkonda
Artikkel 9 lõige 5 Liikumisvabaduse piirangud
Artikkel 11 lõige 4 Tagatised kinnipeetud taotlejatele
Artikkel 12 lõige 5 Kinnipidamistingimused
Artikkel 23 lõige 3 Materiaalsete vastuvõtutingimuste kitsendamine või tühistamine
8. Menetluslikud eritagatised
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1348 (menetluse kohta)
Põhjenduspunktid 17, 18, 20, 36, 37
Artikkel 3 punkt 14 Menetluslikke eritagatisi vajav taotleja
Artikkel 13 Isiklikele vestlustele esitatavad nõuded
Artikkel 14 lõige 2 Isikliku vestluse aruanne ja salvestis
Artikkel 20 Menetluslike eritagatiste vajaduse hindamine
Artikkel 21 Menetluslikke eritagatisi vajavad taotlejad
Artikkel 23 Eritagatised saatjata alaealisele
Artikkel 53 lõige 2 punkt c Piiril toimuva varjupaigamenetluse suhtes kehtivad
erandid
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta)
Põhjenduspunktid 34, 46
Artikkel 48 lõige 2 Asjakohase teabe vahetamine enne üleandmist
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1356 (taustakontrollide
kohta) Põhjenduspunktid 37, 38
Artikkel 12 Esialgne tervisekontroll ja haavatavus
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1359 (kriisihalduse kohta)
Põhjenduspunktid 36, 37, 40 41, 49
Artikkel 8 lõige 2 Solidaarsus- ja toetusmeetmed kriisiolukorras
Artikkel 11 lõige 5 ja 7 Piiril toimuva varjupaiga menetluse suhtes kriisiolukorras või
vääramatu jõu olukorras kohaldatavad meetmed
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1347
(kvalifikatsioonitingimuste kohta) Artikkel 20 lõige 4 Üldnormid
9. Vastuvõtu erivajadused
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1346 (vastuvõtutingimuste
kohta)
Põhjenduspunktid 37, 39, 47, 48, 62
Artikkel 2 punkt 14 Vastuvõtu erivajadustega taotleja
Artikkel 7 lõige 3 Vastuvõtusüsteemide korraldamine
Artikkel 9 lõige 4 Liikumisvabaduse piirangud
Artikkel 10 lõige 3 Kinnipidamine
Artikkel 13 Vastuvõtu erivajadustega taotlejate kinnipidamine
Artikkel 19 lõige 3 Materiaalsete vastuvõtutingimuste ja tervishoiuteenuste üldised
reeglid
Artikkel 20 lõige 1 Materiaalsete vastuvõtutingimuste korraldus
Artikkel 22 lõige 3 Tervishoid
Artikkel 23 lõige 4 Materiaalsete vastuvõtutingimuste kitsendamine või tühistamine
Artikkel 24 Vastuvõtu erivajadustega taotlejad
Artikkel 25 Vastuvõtu erivajaduste hindamine
Artikkel 26 Alaealised
Artikkel 27 Saatjata alaealised
5
Artikkel 28 Piinamise või vägivalla ohvrid
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1356 (taustakontrollide
kohta) Põhjenduspunktid 7, 37, 38
Artikkel 8 lõige 5 punkt b Taustakontrolli nõuded
Artikkel 12 Esialgne tervisekontroll ja haavatavus
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta)
Põhjenduspunkt 34
Artikkel 48 lõige 2 Asjakohase teabe vahetamine enne üleandmist
Artikkel 50 lõige 1 Terviseandmete vahetamine enne taotleja üleandmist
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1359 (kriisihalduse kohta)
Põhjenduspunktid 36, 37, 40, 41, 49
Artikkel 8 lõige 2 Solidaarsus- ja toetusmeetmed kriisiolukorras
Artikkel 10 lõige 2 Rahvusvahelise kaitse taotluste sooviavalduste registreerimine
kriisiolukordades või vääramatu jõu olukordades
Artikkel 11 lõige 5 ja 7 Piiril toimuva varjupaigamenetluse suhtes kriisiolukorras või
vääramatu jõu olukorras kohaldatavad meetmed
10. Lapse parimad huvid
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1348 (menetluse kohta)
Põhjenduspunktid 23, 36, 37, 52, 62, 67, 69
Artikkel 22 Alaealiste suhtes kehtivad tagatised
Artikkel 33 lõige 2 Saatjata alaealiste taotlused
Artikkel 25 Alaealiste vanuse hindamine
Artikkel 44 lõige 3 Piiril toimuva varjupaigamenetluse raames tehtavad otsused
Artikkel 45 lõige 3 ja 4 Piiril toimuva varjupaigamenetluse kohustuslik kohaldamine
Artikkel 54 lõige 2 Piiril toimuva varjupaigamenetluse läbiviimise koht
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1346 (vastuvõtutingimuste
kohta)
Põhjenduspunktid 35, 38, 39, 40, 41, 44, 45, 48, 62
Artikkel 13 lõige 2 ja 3 Vastuvõtu erivajadustega taotlejate kinnipidamine
Artikkel 16 Alaealiste kooliminek ja haridus
Artikkel 22 lõige 2 ja 3 Tervishoid
Artikkel 26 Alaealised
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1356 (taustakontrollide
kohta) Põhjenduspunktid 25, 33
Artikkel 11 lõige 3 Teavitamine
Artikkel 12 lõige 4jj Esialgne tervisekontroll ja haavatavus
Artikkel 13 Alaealiste suhtes kehtivad tagatised
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta)
Põhjenduspunktid 44, 65, 68
Artikkel 48 lõige 2 Asjakohase teabe vahetamine enne üleandmist
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1358 (Eurodac-süsteemi
kohta)
Põhjenduspunktid 44 – 47
Artikkel 1 punkt d Eurodac-süsteemi eesmärk
Artikkel 14 Alaealisi käsitlevad erisätted
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1347
(kvalifikatsioonitingimuste kohta) Põhjenduspunktid 16, 64
Artikkel 20 lõige 5 Üldnormid
6
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1359 (kriisihalduse kohta)
Põhjenduspunktid 36, 48
Artikkel 11 lõige 5 ja 7 Piiril toimuva varjupaigamenetluse suhtes kriisiolukorras või
vääramatu jõu olukorras kohaldatavad meetmed
11. Saatjata alaealine, sh esindaja
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1348 (menetluse kohta)
Põhjenduspunktid 35, 37, 55
Artikkel 3 punkt 6 Mõisted
Artikkel 23 Eritagatised saatjata alaealisele
Artikkel 25 Alaealiste vanuse hindamine
Artikkel 26 lõige 1 Rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise soovi avaldamine
Artikkel 32 Taotlused, mis esitatakse saatjaga alaealise nimel
Artikkel 33 Saatjata alaealiste taotlused
Artikkel 42 lõige 3 Kiirendatud läbivaatamismenetlus
Artikkel 53 lõige 1 Piiril toimuva varjupaigamenetluse suhtes kehtivad erandid
Artikkel 58 lõige 3 Piiril toimuva varjupaigamenetluse suhtes kehtivad erandid
Artikkel 59 lõige 6 Erandid õigusest jääda liikmesriigi territooriumile korduvate
taotluste korral
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1346 (vastuvõtutingimuste
kohta)
Põhjenduspunktid 42 – 44
Artikkel 2 punkt 5 ja 13 Mõisted
Artikkel 5 lõige 2 Teave
Artikkel 11 lõige 5 Tagatised kinnipeetud taotlejatele
Artikkel 13 lõige 2, 3 Vastuvõtu erivajadustega taotlejate kinnipidamine
Artikkel 27 Saatjata alaealised
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1356 (taustakontrollide
kohta) Põhjenduspunkt 33
Artikkel 2 punkt 7 ja 11 Mõisted
Artikkel 13 Alaealiste suhtes kehtivad tagatised
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1359 (kriisihalduse kohta)
Põhjenduspunkt 36
Artikkel 10 lõige 2 Rahvusvahelise kaitse taotluste sooviavalduste registreerimine
kriisiolukordades või vääramatu jõu olukordades
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta)
Põhjenduspunktid 53, 54, 84
Artikkel 2 lõige 11 ja 12 Mõisted
Artikkel 23 Alaealiste suhtes kehtivad tagatised
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1358 (Eurodac-süsteemi
kohta)
Põhjenduspunktid 45 – 47
Artikkel 14 Alaealisi käsitlevad erisätted
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1347
(kvalifikatsioonitingimuste kohta) Põhjenduspunkt 14
Artikkel 8 lõige 6 Riigisisese kaitse alternatiiv
Artikkel 33 Saatjata alaealised
12. Vastuvõtt ja RCD kohaldumine
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1348 (menetluse kohta)
7
Põhjenduspunktid 27, 58, 61, 62, 63, 65, 67, 69, 76
Artikkel 9 lõige 4 Taotleja kohustused
Artikkel 18 lõige 3 Õigusnõustamise ning õigusabi ja esindamise ulatus
Artikkel 20 lõige 1 Menetluslike eritagatiste vajaduse hindamine
Artikkel 22 lõige 2 Alaealiste suhtes kehtivad tagatised
Artikkel 23 lõige 1 ja 2 Eritagatised saatjata alaealisele
Artikkel 26 lõige 2 Rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise soovi avaldamine
Artikkel 34 lõige 5 Taotluste läbivaatamine
Artikkel 43 lõige 2 Piiril toimuva varjupaigamenetluse kohaldamise tingimused
Artikkel 53 lõige 2 punkt b Piiril toimuva varjupaigamenetluse suhtes kehtivad
erandid
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1359 (kriisihalduse kohta)
Põhjenduspunkt 9
Artikkel 2 lõige 2i Liikmesriigi põhjendatud taotlus
Artikkel 3 lõige 6a Komisjoni rakendusotsus, millega tehakse kindlaks kriisiolukorra
või vääramatu jõu olukorra olemasolu
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1356 (taustakontrollide
kohta) Põhjenduspunktid 11, 38
Artikkel 4 lõige 1 punkt b ja lõige 2 Seos muude õigusaktidega
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta)
Põhjenduspunkt 44
Artikkel 6 lõige 2 Solidaarsuse ja vastutuse õiglase jagamise põhimõte
Artikkel 18 lõige 1 Kohustuste täitmata jätmise tagajärjed
Artikkel 44 lõige 4 Kinnipidamine
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1346 (vastuvõtutingimuste
kohta)
Tervik
Artikkel 3 Kohaldamisala
Artikkel 19 lõige 1 Materiaalsete vastuvõtutingimuste ja tervishoiuteenuste üldised
reeglid
13. Vastuvõtmise kitsendamine ja ära võtmine
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta)
Põhjenduspunkt 44
Artikkel 18 Kohustuste täitmata jätmise tagajärjed
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1346 (vastuvõtutingimuste
kohta)
Põhjenduspunktid 8, 12, 47, 62
Artikkel 21Vastuvõtutingimused muus liikmesriigis kui selles, kus taotleja on
kohustatud viibima
Artikkel 23 Materiaalsete vastuvõtutingimuste kitsendamine või tühistamine
Artikkel 29 Edasikaebused
14. Päritoluriigi teave
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1348 (menetluse kohta)
Põhjenduspunktid 38, 83
Artikkel 34 lõige 2 punkt c Taotluste läbivaatamine
Artikkel 35 lõige 7 Läbivaatamismenetluse kestus
Artikkel 42 lõige 1 punktid b ja j Kiirendatud läbivaatamismenetlus
Artikkel 59 lõige 3 Turvalise kolmanda riigi mõiste
Artikkel 60 lõige 2 ja 3 Turvalise kolmanda riigina käsitamine liidu tasandil
8
Artikkel 61 lõige 3 Turvalise päritoluriigi mõiste
Artikkel 62 lõige 3 Turvalise päritoluriigina käsitamine liidu tasandil
Artikkel 64 lõige 3 Kolmandate riikide käsitamine turvalise kolmanda riigi või
turvalise päritoluriigina liikmesriigi tasandil
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1347
(kvalifikatsioonitingimuste kohta) Põhjenduspunktid 24, 61
15. Turvalised riigid
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1348 (menetluse kohta)
Põhjenduspunktid 45 – 59, 50 – 53, 79, 80 - 85
Artiklid 57 – 64: tulemuslik kaitse, esimene varjupaigariik, turvaline kolmas riik,
turvaline päritoluriik, rakendamine EL ja LR tasemel
Artikkel 74 Delegeeritud volituste rakendamine
Artikkel 77 Seire ja hindamine
KOM delegeeritud aktid, millega kehtestatakse nimekiri turvalistest kolmandatest
riikidest.
16. Kiirendatud menetlus
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1348 (menetluse kohta)
Põhjenduspunktid 55, 65
Artikkel 21 lõige 2 Menetluslikke eritagatisi vajavad taotlejad
Artikkel 35 lõige 3 Läbivaatamismenetluse kestus
Artikkel 42 Kiirendatud läbivaatamismenetlus
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1346 (vastuvõtutingimuste
kohta)
Põhjenduspunkt 52
Artikkel 17 lõige 1 Tööhõive
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1359 (kriisihalduse kohta)
Põhjenduspunktid 6, 55, 56, 57, 58
Artikkel 3 lõige 2 Komisjoni rakendusotsus, millega tehakse kindlaks kriisiolukorra
või vääramatu jõu olukorra olemasolu
Artikkel 14 Kiirendatud menetlus
17. Taustakontroll
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1348 (menetluse kohta)
Põhjenduspunkt 57
Artikkel 26 lõige 2 Rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise soovi avaldamine
Artikkel 27 lõige 1, lõige 7 Rahvusvahelise kaitse taotluste registreerimine
Artikkel 43 lõige 1 Piiril toimuva varjupaigamenetluse kohaldamise tingimused
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1349 (tagasisaatmise
piirimenetluse kohta)
Põhjenduspunkt 6
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1356 (taustakontrollide
kohta) Tervik
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta)
Artikkel 16 lõige 4 Juurdepääs rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise
menetlusele
Artikkel 48 lõige 2 punkt c Asjakohase teabe vahetamine enne üleandmist
18. Rahvusvahelise kaitse piirimenetlus
9
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1348 (menetluse kohta)
Põhjenduspunktid 58 – 60, 61 – 75
Artikkel 21 lõige 2 Menetluslike eritagatisi vajavad taotlejad
Artikkel 43 Piiril toimuva varjupaigamenetluse kohaldamise tingimused
Artikkel 44 Piiril toimuva varjupaigamenetluse raames tehtavad otsused
Artikkel 45 Piiril toimuva varjupaigamenetluse kohustuslik kohaldamine
Artikkel 46 Piisav suutlikkus liidu tasandil
Artikkel 47 Liikmesriigi piisav suutlikkus
Artikkel 48 Liikmesriigi piisava suutlikkuse saavutamise korral kohaldatav meede
Artikkel 49 Liikmesriigi teavitus piisava suutlikkuse saavutamise korral
Artikkel 50 Liikmesriigi teavitus taotluste iga-aastase maksimaalse arvu saavutamise
korral
Artikkel 51 Tähtajad
Artikkel 52 Vastutava liikmesriigi kindlaksmääramine ja ümberpaigutamine
Artikkel 53 Piiril toimuva varjupaigamenetluse suhtes kehtivad erandid
Artikkel 54 Piiril toimuva varjupaigamenetluse läbiviimise koht
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1359 (kriisihalduse kohta)
Põhjenduspunktid 39, 43 – 47, 49
Artikkel 11 Piiril toimuva varjupaigamenetluse suhtes kriisiolukorras või vääramatu
jõu olukorras kohaldatavad meetmed
Komisjoni rakendusakt
19. Tagasisaatmise piirimenetlus
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1348 (menetluse kohta)
Põhjenduspunktid 68, 70, 71
Artikkel 37 Taotluse suhtes keelduva otsuse ja tagasisaatmisotsuse tegemine
Artikkel 38 lõige 1 punkt e Otsus taotluse lubatavuse kohta
Artikkel 42 lõige 1 punkt d Kiirendatud läbivaatamismenetlus
Artikkel 43 lõige 3 Piiril toimuva varjupaigamenetluse kohaldamise tingimused
Artikkel 48 lõige 1 Liikmesriigi piisava suutlikkuse saavutamise korral kohaldatav
meede
Artikkel 49 lõige 1 punkt a Liikmesriigi teavitus piisava suutlikkuse saavutamise
korral
Artikkel 51 lõige 2 Tähtajad
Artikkel 67 lõige 1 punkt e Õigus tõhusale õiguskaitsevahendile
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1359 (kriisihalduse kohta)
Põhjenduspunkt 39
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1349 (tagasisaatmise
piirimenetluse kohta)
Tervik
20. Korduv taotlus
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1348 (menetluse kohta)
Põhjenduspunktid 77, 78, 88, 93
Artikkel 3 punkt 19 Mõisted
Artikkel 27 lõige 6 Rahvusvahelise kaitse taotluste registreerimine
Artikkel 28 lõige 1 Rahvusvahelise kaitse taotluste esitamine
Artikkel 34 lõige 4, lõige 5 punkt d Taotluste läbivaatamine
Artikkel 38 lõige 2 Otsus taotluse lubatavuse kohta
Artikkel 42 lõige 1 punkt g, lõige 2 punkt c Kiirendatud läbivaatamismenetlus
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1346 (vastuvõtutingimuste
kohta)
10
Artikkel 23 lõige 1, lõige 2 punkt c, lõige 4, lõige 5 Materiaalsete vastuvõtutingimuste
kitsendamine või tühistamine
21. Kaitse ära võtmine
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1348 (menetluse kohta)
Põhjenduspunktid 5, 7, 8, 86, 87, 95, 105
Artikkel 1 Reguleerimisese
Artikkel 2 Kohaldamisala
Artikkel 3 punkt 17 Mõisted
Artikkel 4 lõige 1 punkt c Pädevad asutused
Artikkel 18 lõige 2 punkt a Õigusnõustamise ning õigusabi ja esindamise ulatus
Artikkel 65 Rahvusvahelise kaitse äravõtmine
Artikkel 66 Rahvusvahelise kaitse äravõtmise menetlusnormid
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1347
(kvalifikatsioonitingimuste kohta) Põhjenduspunkt 54
Artikkel 3 punkt 14 Mõisted
Artikkel 14 Pagulasseisundi äravõtmine
Artikkel 19 Täiendava kaitse seisundi äravõtmine
Artikkel 24 lõige 5 Elamisload
22. Otsuse vaidlustamine
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1348 (menetluse kohta)
Põhjenduspunktid 87, 91 – 95
Artikkel 67 Õigus tõhusale õiguskaitsevahendile
Artikkel 68 Edasikaebuse peatav mõju
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta)
Põhjenduspunkt 62
Artikkel 43 Õiguskaitsevahendid
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1346 (vastuvõtutingimuste
kohta)
Artikkel 9 lõige 5 Liikumisvabaduse piirangud
Artikkel 11 lõige 3 Tagatised kinnipeetud taotlejatele
Artikkel 29 Edasikaebused
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1347
(kvalifikatsioonitingimuste kohta) Põhjenduspunkt 54
23. Õigusnõustamine ja esindamine
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1348 (menetluse kohta)
Põhjenduspunktid 87, 93
Artikkel 8 lõige 2 punkt d Üldised tagatised taotlejatele
Artikkel 13 lõige 4, lõige 13 Isiklikele vestlustele esitatavad nõuded
Artikkel 14 lõige 6 Isikliku vestluse aruanne ja salvestis
Artikkel 15 Õigus õigusnõustamisele ning õigusabile ja esindamisele
Artikkel 16 Tasuta õigusnõustamine haldusmenetluses
Artikkel 17 Tasuta õigusabi ja esindamine edasikaebemenetluses
Artikkel 18 lõige 2 ja 3 Õigusnõustamise ning õigusabi ja esindamise ulatus
Artikkel 19 Tasuta õigusnõustamise, õigusabi ja esindamise pakkumise tingimused
Artikkel 22 lõige 4 Alaealiste suhtes kehtivad tagatised
Artikkel 23 lõige 6, lõige 8 Eritagatised saatjata alaealisele
Artikkel 33 lõige 1 Saatjata alaealiste taotlused
11
Artikkel 36 lõige 1 Taotlusi käsitlevad otsused
Artikkel 40 lõige 1 Taotluste sõnaselge tagasivõtmine
Artikkel 67 lõige 8 Õigus tõhusale õiguskaitsevahendile
Artikkel 68 lõige 5 punkt c Edasikaebuse peatav mõju
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta)
Põhjenduspunkt 39
Artikkel 19 lõige 1 punktid l-m Õigus saada teavet
Artikkel 21 Õigus õigusnõustamisele
Artikkel 43 Õiguskaitsevahendid
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1346 (vastuvõtutingimuste
kohta)
Põhjenduspunktid 34, 47
Artikkel 5 lõige 1 Teave
Artikkel 11 lõige 4 Tagatised kinnipeetud taotlejatele
Artikkel 12 lõige 4 Kinnipidamistingimused
Artikkel 20 lõige 2, lõige 7 Materiaalsete vastuvõtutingimuste korraldus
Artikkel 29 Edasikaebused
24. Tõlge
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1348 (menetluse kohta)
Põhjenduspunkt 93
Artikkel 14 lõige 3 Isikliku vestluse aruanne ja salvestis
Artikkel 20 lõige 1 Menetluslike eritagatiste vajaduse hindamine
Artikkel 34 lõige 4 Taotluste läbivaatamine
Artikkel 35 lõige 7 punkt c Läbivaatamismenetluse kestus
Artikkel 40 lõige 2 Taotluste sõnaselge tagasivõtmine
Artikkel 41 lõige 3 Taotluse kaudne tagasivõtmine
Artikkel 67 lõige 4 ja 5 Õigus tõhusale õiguskaitsevahendile
Artikkel 68 lõige 5 punkt b Edasikaebuse peatav mõju
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1346 (vastuvõtutingimuste
kohta)
Artikkel 5 lõige 2 Teave
Artikkel 9 lõige 5 Liikumisvabaduse piirangud
Artikkel 11 lõige 4 Tagatised kinnipeetud taotlejatele
Artikkel 12 lõige 5 Kinnipidamistingimused
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1359 (kriisihalduse kohta)
Artikkel 10 lõige 5 Rahvusvahelise kaitse taotluste sooviavalduste registreerimine
kriisiolukordades või vääramatu jõu olukordades
Artikkel 15 Erisätted ja tagatised
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta)
Põhjenduspunkt 38
Artikkel 20 lõige 1 Teabe ligipääsetavus
Artikkel 22 lõige 4 Isiklik vestlus taotlejaga
Artikkel 42 lõige Üleandmisotsusest teatamine
Artikkel 43 lõige 4 Õiguskaitsevahendid
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1356 (taustakontrollide
kohta) Artikkel 11 lõige 3 Teavitamine
Artikkel 13 lõige 3 Alaealiste suhtes kehtivad tagatised
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1358 (Eurodac-süsteemi
kohta)
Artikkel 42 lõige 1 ja 3 Teabesaamisõigused
12
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1347
(kvalifikatsioonitingimuste kohta) Artikkel 22 Teavitamine
25. Andmete säilitamine
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1348 (menetluse kohta)
Põhjenduspunktid 99, 100
Artikkel 72 Andmete säilitamine
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1350 (ümberasustamise
kohta)
Põhjenduspunkt 24
Artikkel 9 lõige 12 Vastuvõtmismenetlus
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1356 (taustakontrollide
kohta) Artikkel 18 lõige 7 Taustakontrolli lõpetamine
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1358 (Eurodac-süsteemi
kohta)
Põhjenduspunktid 55, 58, 59, 63 – 65
Artikkel 29 Andmete säilitamine
26. Kinnipidamine
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1348 (menetluse kohta)
Põhjenduspunktid 15, 33, 63, 69
Artikkel 4 lõige 2 Pädevad asutused
Artikkel 6 ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti roll
Artikkel 18 lõige 3 Õigusnõustamise ning õigusabi ja esindamise ulatus
Artikkel 30 Juurdepääs menetlusele kinnipidamisasutustes ja piiripunktides
Artikkel 53 lõige 2 punkt e Piiril toimuva varjupaigamenetluse suhtes kehtivad
erandid
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1349 (tagasisaatmise
piirimenetluse kohta)
Põhjenduspunktid 11
Artikkel 5 Kinnipidamine
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1346 (vastuvõtutingimuste
kohta)
Põhjenduspunktid 26, 27, 32, 33, 40
Artikkel 2 punkt 9 Kohaldamisala
Artikkel 10 Kinnipidamine
Artikkel 11 Tagatised kinnipeetud taotlejatele
Artikkel 12 Kinnipidamistingimused
Artikkel 13 Vastuvõtu erivajadustega taotlejate kinnipidamine
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1356 (taustakontrollide
kohta) Põhjenduspunktid 4, 9, 11, 15, 27, 35
Artikkel 2 punkt 12 Mõisted
Artikkel 8 lõige 7 Taustakontrolli nõuded
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta)
Põhjenduspunkt 65
Artikkel 44 Kinnipidamine
Artikkel 45 Kinnipeetud taotlejate suhtes kehtivad tähtajad
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1359 (kriisihalduse kohta)
Põhjenduspunkt 48
13
27. Liikumisvabaduse piirang
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1348 (menetluse kohta)
Artikkel 9 lõige 4 Taotleja kohustused
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1346 (vastuvõtutingimuste
kohta)
Põhjenduspunktid 15, 16, 19, 20, 21 – 25
Artikkel 9 Liikumisvabaduse piirangud
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta)
Artikkel 17 lõige 4 Taotleja kohustused ja koostöö pädevate asutustega
28. Erandid kriisiolukorras (ei hõlma ebaproportsionaalset survet)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1359 (kriisihalduse kohta) Tervik
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1349 (tagasisaatmise
piirimenetluse kohta)
Põhjenduspunktid 12, 19
Artikkel 1 lõige 1 reguleerimisese ja kohaldamisala
Artikkel 6 Piiril toimuva tagasisaatmismenetluse suhtes kriisiolukorras kohaldatavad
meetmed
Artikkel 7 Menetlusnormid
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1346 (vastuvõtutingimuste
kohta)
Põhjenduspunktid 6, 36, 66, 67
Artikkel 27 lõige 1 saatjata alaealised
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta)
Põhjenduspunktid 28, 29
Komisjoni soovitus 2020/1366 rändevaldkonna kriisiohje kohta
29. Erandid ebaproportsionaalse surve korral (v.a. solidaarsusmehhanism)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1348 (menetluse kohta)
Põhjenduspunktid 26, 32
Artikkel 13 lõige 6 Isiklikele vestlustele esitatavad nõuded
Artikkel 23 lõige 3 Eritagatised saatjata alaealisele
Artikkel 27 lõige 5 Rahvusvahelise kaitse taotluste registreerimine
Artikkel 28 lõige 5 Rahvusvahelise kaitse taotluste esitamine
Artikkel 35 lõige 2, lõige 5 Läbivaatamismenetluse kestus
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta)
Põhjenduspunkt 9,
Artikkel 2 punkt 24, 25 Mõisted
Artikkel 23 lõige 3 Alaealise suhtes kehtivad tagatised
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1346 (vastuvõtutingimuste
kohta)
Põhjenduspunktid 20, 36, 66
Artikkel 20 lõige 10 punkt b Materiaalsete vastuvõtutingimuste korraldus
Artikkel 27 Saatjata alaealised
Artikkel 32 Valmisoleku planeerimine
30. Arstiabi ja tervisekontroll
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1346 (vastuvõtutingimuste
kohta)
Põhjenduspunkt 46
14
Artikkel 15 Tervisekontroll
Artikkel 19 Materiaalsete vastuvõtutingimuste ja tervishoiuteenuste üldised reeglid
Artikkel 22 Tervishoid
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1347
(kvalifikatsioonitingimuste kohta) Põhjenduspunktid 11, 73
Artikkel 8 lõige 5 Riigisisese kaitse alternatiiv
Artikkel 32 Tervishoid
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta)
Artikkel 50 Terviseandmete vahetamine enne taotleja üleandmist
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1348 (menetluse kohta)
Põhjenduspunktid 14, 15, 57, 62
Artikkel 20 lõige 4 Menetluslike erivajaduste hindamine
Artikkel 20 Meditsiiniline läbivaatus
Artikkel 52 lõige 2 punkt d Piiril toimuva varjupaigamenetluse suhtes kehtivad
erandid
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1356 (taustakontrollide
kohta) Põhjenduspunkt 36
Artikkel 2 punkt 1 Mõisted
Artikkel 8 lõige 5 punkt a Taustakontrolli nõuded
31. Perekonna ühtsuse tagamine
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1348 (menetluse kohta)
Põhjenduspunktid 15, 44, 48, 50
Artikkel 27 Rahvusvahelise kaitse taotluste registreerimine
Artikkel 44 lõige 3 Piiril toimuva varjupaigamenetluse raames tehtavad otsused
Artikkel 45 Piiril toimuva varjupaigamenetluse kohustuslik kohaldamine
Artikkel 54 lõige 2 Piiril toimuva rahvusvahelise kaitse menetluse koht
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1346 (vastuvõtutingimuste
kohta)
Põhjenduspunkt 49
Artikkel 2 punkt 3 Mõisted
Artikkel 7 lõige 3 Vastuvõtusüsteemide korraldamine
Artikkel 13 Vastuvõtusüsteemide korraldamine
Artikkel 14 Perekonnad
Artikkel 20 lõige 2 Materiaalsete vastuvõtutingimuste korraldus
Artikkel 27 lõige 9 ja 10 Saatjata alaealised
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1347
(kvalifikatsioonitingimuste kohta) Põhjenduspunktid 18 – 20, 58, 59
Artikkel 3 punkt 9 Mõisted
Artikkel 23 Perekonna ühtsuse säilitamine
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta)
Põhjenduspunktid 48, 52 – 54, 70
Artikkel 2 lõige 8 Mõisted
Artikkel 67 lõige 6 Ümberpaigutamisele eelnev menetlus
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1359 (kriisihalduse kohta)
Põhjenduspunkt 8
Artikkel 10 lõige 2
Artikkel 11 lõige 5, lõige 7
15
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1350 (ümberasustamise
kohta)
Põhjenduspunktid 16, 17
Artikkel 5 lõige 4 Vastuvõtmise tingimuste täitmine
Artikkel 9 lõige 2 Vastuvõtmismenetlus
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1358 (Eurodac-süsteemi
kohta)
Põhjenduspunktid 44, 46
Artikkel 14 Alaealisi käsitlevad erisätted
32. Põgenemine ja põgenemise oht
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1348 (menetluse kohta)
Põhjenduspunkt 40
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1346 (vastuvõtutingimuste
kohta)
Põhjenduspunktid 12, 15, 19, 20, 23, 24, 28
Artikkel 2 punktid 11, 12 Mõisted
Artikkel 9 Liikumisvabaduse piirangud
Artikkel 10 lõige 4 Kinnipidamine
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta)
Põhjenduspunkt 58
Artikkel 2 punktid 17 – 18 Mõisted
Artikkel 19 lõige 1 punkt n Õigus saada teavet
Artikkel 38 lõige 2 Menetluse algatamine
Artikkel 46 lõige 2 Üksikasjalikud normid ja tähtajad
Artikkel 44 lõige 2 Kinnipidamine
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1356 (taustakontrollide
kohta) Põhjenduspunktid 6, 11
Artikkel 6 Liikmesriigi territooriumile sisenemise luba
Artikkel 7 lõige 1 Taustakontroll liikmesriigi territooriumil
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1349 (tagasisaatmise
piirimenetluse kohta)
Põhjenduspunktid 9, 11
Artikkel 4 lõige 5 Piiril toimuv tagasisaatmis menetlus
Artikkel 5 lõige 3 Kinnipidamine
33. Tähtajad kohtule
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1348 (menetluse kohta)
Põhjenduspunkt 87
Artikkel 51 Tähtajad
Artikkel 69 Esimeses astmes tehtud otsuste peale esitatud edasikaebuse menetlemise
kestus
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta)
Artikkel 43 lõige 3 Õiguskaitsevahendid
Artikkel 44 lõige 5 Kinnipidamine
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1346 (vastuvõtutingimuste
kohta)
Artikkel 11 lõige 3, lõige 5, lõige 6 Tagatised kinnipeetud taotlejatele
1
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse eelnõu seletuskirja lisa 6
Rakendusaktide kavandid
EELNÕU
17.06.2025
SISEMINISTER
MÄÄRUS
2026. a nr
Rahvusvahelise kaitse saaja ja tema perekonnaliikme elamisloa taotlemise, andmise ja
pikendamise ning kehtetuks tunnistamise kord ning elamisloa taotlemisel esitatavate
tõendite ja andmete loetelu
Määrus kehtestatakse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 83 punkti 1
alusel
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Toimingute sooritamine
(1) Käesolevas määruses sätestatud toimingud sooritab rahvusvahelise kaitse taotleja, pagulase
staatuse või täiendava kaitse pikendamise taotleja ning nende perekonnaliige (edaspidi taotleja)
isiklikult või seadusliku esindaja kaudu. Need käesolevas määruses sätestatud toiminguid, mille
nende olemuse tõttu peab sooritama isiklikult, sooritab taotleja isiklikult.
(2) Alaealise või piiratud teovõimega täisealise taotleja eest sooritab käesolevas määruses
sätestatud toimingud tema seaduslik esindaja, alaealine või piiratud teovõimega täisealine
taotleja viibib rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise juures. Toimingu sooritamisel esitab
seaduslik esindaja isikut ja esindusõigust tõendava dokumendi.
§ 2. Isiku tuvastamine või isikusamasuse kontrollimine toimingute sooritamisel
(1) Käesolevas määruses sätestatud toimingute sooritamisel kontrollitakse taotleja
isikusamasust isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõikes 2 sätestatud dokumendi alusel
või tuvastatakse isik välisriigi reisidokumendi alusel.
(2) Kui alla 15-aastasele taotlejale ja saatjata alaealisele ei ole välja antud käesoleva paragrahvi
lõikes 1 nimetatud dokumenti, tuvastatakse tema isik sünnitunnistuse ja seadusliku esindaja
ütluste alusel.
(3) Kui rahvusvahelise kaitse taotluse esitab isik, kellel ei ole käesoleva paragrahvi lõigetes 1
ja 2 nimetatud dokumente, tuvastatakse tema isik või kontrollitakse isikusamasust automaatse
biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu andmete või muu dokumentaalse tõendi
alusel. Tõendi puudumise korral tuvastatakse isik tema või tema seadusliku esindaja ütluste
alusel ning rahvusvahelise kaitse taotlust vastuvõttev ametnik teeb taotlusele vastava märke.
§ 3. Taotluse esitamine ja menetlusse võtmine
2
(1) Rahvusvahelise kaitse ja elamisloa taotlus (edaspidi koos rahvusvahelise kaitse taotlus)
ning elamisloa pikendamise taotlus esitatakse Politsei- ja Piirivalveametile.
(2) Elamisloa taotlus vaadatakse läbi rahvusvahelise kaitse menetluse raames.
(3) Elamisloa pikendamise taotlus esitatakse vähemalt neli kuud enne tähtajalise elamisloa
kehtivusaja lõppemist.
(4) Elamisloa pikendamise taotlus esitatakse teeninduses või elektrooniliselt iseteeninduses.
(5) Kinnipidamisasutuses viibiv kinnipeetav, vahistatu või arestialune võib elamisloa
pikendamise taotluse esitada posti teel kinnipidamisasutuse kaudu selle kaaskirjaga, kui tema
isikusamasust on kontrollinud kinnipidamisasutuse ametnik või töötaja.
(6) Rahvusvahelise kaitse taotlus ja elamisloa pikendamise taotlus võetakse menetlusse nende
Politsei- ja Piirivalveametis vastuvõtmise päeval.
(7) Kui taotleja jätab elamisloa pikendamise taotluses esitamata nõutud andmed, ei esita kõiki
nõutud dokumente, taotlus ei vasta määruses sätestatud nõuetele või taotluses on muid puudusi,
määrab Politsei- ja Piirivalveamet taotlejale puuduste kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja,
selgitades, et kui puudusi ei kõrvaldata, jäetakse taotlus läbi vaatamata.
(8) Puuduste kõrvaldamise ajaks taotluse menetlustähtaeg peatub.
§ 4. Taotlusele ja taotlusele lisatavatele dokumentidele ning fotole esitatavad nõuded
(1) Rahvusvahelise kaitse taotlus ning elamisloa pikendamise taotlus peavad olema täidetud
suurtähtedega loetavas kirjas eesti või mõnes muus keeles, milles taotleja suudab end
arusaadavaks teha. Iseteeninduses täidetakse elamisloa pikendamise taotlus eesti, inglise või
vene keeles.
(2) Taotlusel ei tohi olla parandusi ning esitatud peavad olema kõik käesolevas määruses
ettenähtud andmed. Taotluse väljad peab täitma tumedas kirjas.
(3) Taotluses peab isiku nimi olema kirjutatud vastavalt taotleja isikut tõendavas dokumendis
esitatud ladinatähelisele nimekujule. Kui rahvusvahelise kaitse taotluse esitanud isikul puudub
käesoleva määruse § 2 lõigetes 1 ja 2 nimetatud dokument, esitatakse taotluses isikunimi ladina
tähtedes.
(4) Taotlusele lisatud foto peab vastama isikut tõendavate dokumentide seaduse alusel
valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud isikut tõendava dokumendi
väljaandmise taotlemisel fotole esitatavatele nõuetele.
(5) Kui elamisloa pikendamise taotlusele lisatakse dokumendi koopia, kinnitab taotleja oma
allkirjaga koopia igal andmetega leheküljel, et koopia vastab originaaldokumendile, see ei
sisalda valeandmeid ja seda ei ole võltsitud. Allkirjale lisatakse taotleja nimi ja allkirjastamise
kuupäev.
§ 5. Allkirjanäidis
3
(1) Taotlusele kirjutab vähemalt 15-aastane taotleja allkirjanäidise oma käega. Kui taotleja ei
ole võimeline allkirjanäidist kirjutama, jäetakse allkirjanäidis kirjutamata. Taotlust vastuvõttev
ametnik teeb taotlusele selle põhjuse kohta märke.
(2) Alla 15-aastase, piiratud teovõimega täisealise või allkirjavõimetu taotleja taotlusel jäetakse
allkirjanäidis kirjutamata. 7–14-aastane või piiratud teovõimega täisealine taotleja võib
taotlusele allkirjanäidise kirjutada.
(3) Taotleja kirjutab allkirjanäidise tumedas kirjas, mille tähtede joone läbimõõt on
soovitatavalt 0,8–1,5 millimeetrit.
(4) Taotleja ei pea allkirjanäidist kirjutama, kui ta esitab elamisloa pikendamise taotluse
iseteeninduses.
§ 6. Esitatud andmete õigsuse kinnitamine
(1) Taotleja allkirjastab taotluse iga lehekülje. Allkirjastamisega kinnitab ta, et ta ei ole esitanud
taotluses valeandmeid ega lisanud taotlusele võltsitud dokumente.
(2) Kui taotleja esitab elamisloa pikendamise taotluse iseteeninduses, kinnitab ta, et ta ei ole
esitanud taotluses valeandmeid.
(3) Kui taotleja ei ole võimeline taotlust allkirjastama, jäetakse vastavad väljad tühjaks. Taotlust
vastuvõttev ametnik teeb taotlusele märke väljade tühjaks jätmise põhjuse kohta.
§ 7. Andmete ja dokumentide esitamine
(1) Taotleja on kohustatud andma Politsei- ja Piirivalveameti nõudmisel suulisi ja kirjalikke
seletusi, esitama täiendavaid või täpsustavaid andmeid ning kõik tema valduses olevad
dokumendid või tõendid, mis omavad rahvusvahelise kaitse taotluse või elamisloa pikendamise
taotluse menetlemisel tähtsust.
(2) Kui taotleja jätab Politsei- ja Piirivalveametile esitamata dokumendi või tõendi, mis on tema
rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel või elamisloa pikendamise taotluse menetlemisel
olulise tähtsusega ning mida taotlejal on võimalik selle puudumisel hankida, või kui taotleja
esitab rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel teadvalt ebaõigeid andmeid, annab ebaõigeid
seletusi või jätab andmeid teadvalt esitamata või seletusi andmata, siis võib Politsei- ja
Piirivalveamet lõpetada rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruses (EL) 2024/1348, millega luuakse rahvusvahelise kaitse ühine menetlus
liidus ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2013/32/EL (ELT L, 2024/1348, 22.05.2024)
(edaspidi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1348 (menetluse kohta))
sätestatud alusel ja korras. Tehtud otsusest teavitatakse taotlejat viivitamata.
(3) Politsei- ja Piirivalveameti kutsel on taotleja kohustatud isiklikult ilmuma Politsei- ja
Piirivalveametisse kirjalike või suuliste seletuste andmiseks elamisloa andmise või elamisloa
pikendamise aluseks olevate asjaolude kohta.
§ 8. Ärakuulamine ning otsuste ja toimingute teatavaks tegemine
(1) Käesolevas määruses sätestatud toimingud ja haldusaktid tehakse teatavaks taotleja poolt
taotluses esitatud kontaktandmetel. Kui taotlejal on esindaja, tehakse määruses sätestatud
toimingud ja haldusaktid teatavaks esindaja poolt taotluses esitatud kontaktandmetel.
4
(2) Rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise, elamisloa andmise, pikendamise ning
elamisloa andmisest või pikendamisest keeldumise otsus tehakse taotlejale või tema esindajale
teatavaks kirjalikult posti teel või muul sobival viisil. Kui taotlejal ei ole esindajat, tõlgitakse
nimetatud otsus taotlejale tervikuna kirjalikult või suuliselt.
(3) Politsei- ja Piirivalveamet saadab pagulasele või täiendava kaitse või perekonnaliikme
elamisloa saanud välismaalasele tema elamisloa kehtetuks tunnistamise menetluse algatamise
kohta kirjaliku teate. Enne elamisloa kehtetuks tunnistamise otsuse tegemist annab Politsei- ja
Piirivalveamet välismaalasele võimaluse esitada vastuväiteid ja arvamusi.
(4) Pagulase või täiendava kaitse või perekonnaliikme elamisloa saanud välismaalase elamisloa
kehtetuks tunnistamise otsus tehakse välismaalasele kirjalikult teatavaks rahvastikuregistris
registreeritud elukoha aadressil. Kui välismaalasel on esindaja, tehakse otsus teatavaks
kirjalikult tema esindajale esindaja esitatud kontaktandmetel.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsuste teatavaks tegemine loetakse toimunuks,
kui taotlejale või tema esindajale on toimetatud kätte kirjalik teade taotleja või tema esindaja
poolt taotluses esitatud postiaadressil. Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud otsuse
teatavaks tegemine loetakse toimunuks, kui välismaalasele on toimetatud kätte kirjalik teade
rahvastikuregistris registreeritud elukoha andmetel või kui välismaalase esindajale on
toimetatud kätte kirjalik teade esindaja poolt esitatud postiaadressil.
2. peatükk
Rahvusvahelise kaitse taotluses ja elamisloa pikendamise taotluses
esitatavad andmed ja dokumendid
§ 9. Rahvusvahelise kaitse taotluses esitatavad andmed
(1) Rahvusvahelise kaitse taotluses esitab taotleja järgmised andmed:
1) …
(2) Rahvusvahelise kaitse taotluses esitab taotleja enda isikut tõendavate dokumentide,
päritoluriigist lahkumise, päritoluriigis kasutatud sidevahendite, reisiteekonna ja Eestisse
saabumise kohta järgmised andmed:
1) …
(3) Rahvusvahelise kaitse taotluses esitab taotleja enda rahvusvahelise kaitse taotlemise
põhjuste ja sellega seotud asjaolude kohta järgmised andmed:
1) …
(4) Rahvusvahelise kaitse taotluses esitab taotleja täiendavalt järgmised andmed:
1) …
(5) Pagulase staatuse või täiendava kaitse saanud välismaalase perekonnaliige esitab
rahvusvahelise kaitse taotluses järgmised andmed:
1) …
(6) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1–5 nimetatud andmetele kannab ametnik taotlusele
järgmised andmed:
1) …
5
§ 10. Elamisloa pikendamise taotluses esitatavad andmed
(1) Elamisloa pikendamise taotluses esitab taotleja järgmised andmed:
1) …
(2) Elamisloa pikendamise taotluses esitab pagulase staatuse või täiendava kaitse saanud
välismaalase perekonnaliige järgmised andmed:
1) …
§ 11. Esindajast teatamine
Kui taotleja volitab rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses või elamisloa pikendamise
taotluse menetluses pärast taotluse esitamist ennast esindama teise isiku, peab ta Politsei- ja
Piirivalveametile viivitamata teatama esindaja nime ja kontaktandmed ning edastama volikirja
koopia.
§ 12. Elamisloa pikendamise taotlemisel esitatavad dokumendid
Elamisloa pikendamise taotlemisel esitab taotleja järgmised dokumendid:
1)
§ 13 Õigeid andmeid tõendav dokument
Kui taotleja taotleb elamisluba põhjusel, et reisidokumenti või elamisloakaardile kantud
andmed on muutunud või ebaõiged, lisab ta elamisloa taotlusele õigeid andmeid tõendava
dokumendi.
3. peatükk
Taotluse läbivaatamine
§ 14. Rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamine
(1) Rahvusvahelise kaitse taotlus vaadatakse läbi, kui selle läbivaatamise eest vastutab Eesti
Vabariik, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2024/1351, mis käsitleb
varjupaiga- ja rändehaldust ning millega muudetakse määruseid (EL) 2021/1147 ja (EL)
2021/1060 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 604/2013 (ELT L 2024/1351,
22.05.2024). Rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutava liikmesriigi määrab
Politsei- ja Piirivalveamet.
(2) Politsei- ja Piirivalveamet vaatab rahvusvahelise kaitse taotluse läbi ja otsustab
rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise, elamisloa andmise või selle andmisest
keeldumise … rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise päevast arvates.
(3) Politsei- ja Piirivalveamet võib põhjendatud vajaduse korral pikendada käesoleva
paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaega, kui rahvusvahelise kaitse taotluses esitatud andmete,
taotlusele lisatud dokumentide õigsuse ja taotleja seaduses sätestatud tingimustele vastavuse
kontrollimine kestab taotluse läbivaatamiseks sätestatud tähtajast kauem.
(4) Rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise tähtaega pikendatakse Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruses (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) sätestatud korras. Rahvusvahelise kaitse
taotluse läbivaatamise tähtaja pikendamise, selle põhjuse ja otsuse tegemise uue eeldatava
tähtaja teeb Politsei- ja Piirivalveamet taotlejale või tema esindajale kirjalikult teatavaks
taotluses märgitud postiaadressil või e-posti aadressil.
6
§ 15. Elamisloa pikendamise taotluse läbivaatamine
(1) Elamisloa pikendamise või selle pikendamisest keeldumise otsuse teeb Politsei- ja
Piirivalveamet kolme kuu jooksul taotluse esitamise päevast arvates, kuid kõige hiljem kümme
päeva enne tähtajalise elamisloa kehtivusaja lõppemist, kui elamisloa pikendamise taotlus on
esitatud vähemalt kolm kuud enne tähtajalise elamisloa kehtivusaja lõppemist.
(2) Politsei- ja Piirivalveamet võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaega pikendada,
kui elamisloa pikendamise taotluses esitatud andmete, taotlusele lisatud dokumentide õigsuse
ja taotleja seaduses sätestatud tingimustele vastavuse kontrollimine kestab taotluse
läbivaatamiseks sätestatud tähtajast kauem.
(3) Elamisloa pikendamise taotluse läbivaatamise tähtaja igakordsel pikendamisel ei tohi uus
tähtaeg ületada käesolevas määruses sätestatud esialgset tähtaega. Taotluse läbivaatamise
tähtaja pikendamise, selle põhjuse ja uue tähtaja teeb Politsei- ja Piirivalveamet taotlejale või
tema esindajale kirjalikult teatavaks taotluses märgitud postiaadressil või e-posti aadressil.
4. peatükk
Rakendussäte § 16. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 12. juunil 2026. aastal.
(allkirjastatud digitaalselt)
Igor Taro
siseminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Tarmo Miilits
kantsler
7
EELNÕU
17.06.2025
SISEMINISTER
MÄÄRUS
2026. a nr
Ajutise kaitse saaja ja tema perekonnaliikme elamisloa taotlemise, andmise ja
pikendamise ning kehtetuks tunnistamise kord ning elamisloa taotlemisel esitatavate
tõendite ja andmete loetelu ning teise liikmesriiki üleviimisel esitatavate andmete loetelu
Määrus kehtestatakse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 83 punkti 2
alusel.
1. peatükk
Üldsätted § 1. Toimingute sooritamine
(1) Käesolevas määruses sätestatud toimingud sooritab ajutise kaitse saaja või ajutise kaitse
alusel elamisloa pikendamise taotleja ning nende perekonnaliige (edaspidi taotleja) isiklikult
või seadusliku esindaja kaudu. Need käesolevas määruses sätestatud toimingud, mille nende
olemuse tõttu peab sooritama isiklikult, sooritab taotleja isiklikult.
(2) Alaealise või piiratud teovõimega täisealise taotleja eest sooritab käesolevas määruses
sätestatud toimingud tema seaduslik esindaja, kui nad viibivad Eestis ja see ei ole vastuolus
taotleja õiguste ega huvidega.
(3) Saatjata alaealise eest sooritab käesolevas määruses sätestatud toimingud tema esindaja
välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud korras.
(4) Toimingu sooritamisel esitab seaduslik esindaja isikut ja esindusõigust tõendava
dokumendi.
§ 2. Isiku tuvastamine või isikusamasuse kontrollimine toimingute sooritamisel
(1) Käesolevas määruses sätestatud toimingute sooritamisel kontrollitakse taotleja
isikusamasust isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõikes 2 sätestatud dokumendi alusel
või tuvastatakse isik välisriigi reisidokumendi alusel.
(2) Kui alla 15-aastasele taotlejale ja saatjata alaealisele ei ole välja antud käesoleva paragrahvi
lõikes 1 nimetatud dokumenti, tuvastatakse tema isik sünnitunnistuse ja seadusliku esindaja
ütluste alusel.
(3) Kui elamisloa taotluse esitab isik, kellel ei ole käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud
dokumente, tuvastatakse tema isik või kontrollitakse isikusamasust muu dokumentaalse tõendi
alusel. Tõendi puudumise korral tuvastatakse isik tema või tema seadusliku esindaja ütluste
alusel ning taotlust vastuvõttev ametnik teeb taotlusele vastava märke.
§ 3. Taotluse esitamine ja menetlusse võtmine
8
(1) Ajutise kaitse alusel elamisloa või selle pikendamise taotlus esitatakse Politsei- ja
Piirivalveametile.
(2) Elamisloa pikendamise taotlus esitatakse kõige varem kolm kuud enne tähtajalise elamisloa
kehtivusaja lõppemist.
(3) Elamisloa pikendamise taotlus esitatakse isiklikult või elektrooniliselt iseteeninduses.
(4) Elamisloa taotlus võetakse menetlusse taotluse Politsei- ja Piirivalveametis vastuvõtmise
päeval.
(5) Kui taotleja jätab elamisloa pikendamise taotluses esitamata nõutud andmed, ei esita kõiki
nõutud dokumente, kui taotlus ei vasta määruses sätestatud nõuetele või taotluses on muid
puudusi, määrab Politsei- ja Piirivalveamet taotlejale puuduste kõrvaldamiseks mõistliku
tähtaja, selgitades, et kui puudusi ei kõrvaldata, jäetakse taotlus läbi vaatamata.
(6) Puuduste kõrvaldamise ajaks taotluse menetlustähtaeg peatub.
§ 4. Taotlusele ja taotlusele lisatavatele dokumentidele ning fotole esitatavad nõuded
(1) Elamisloa taotlus ning elamisloa pikendamise taotlus täidetakse suurtähtedega loetavas
kirjas eesti või mõnes muus keeles, milles taotleja suudab end arusaadavaks teha. Elamisloa
taotluses ja elamisloa pikendamise taotluses peavad olema esitatud kõik käesolevas määruses
ettenähtud andmed. Taotluse väljad peab täitma tumedas kirjas.
(2) Taotluses peab isiku nimi olema kirjutatud vastavalt taotleja isikut tõendavas dokumendis
või reisidokumendis esitatud ladinatähelisele nimekujule.
(3) Kui elamisloa taotluse esitanud isikul puudub käesoleva määruse § 2 lõigetes 1 ja 2
nimetatud dokument, siis esitatakse taotluses isikunimi ladina tähtedes.
(4) Kui elamisloa pikendamise taotlusele lisatakse dokumendi koopia, kinnitab taotleja oma
allkirjaga koopia igal andmetega leheküljel, et koopia vastab originaaldokumendile. Allkirjale
lisatakse taotleja nimi ja allkirjastamise kuupäev.
(5) Elamisloa pikendamise taotlusele lisatud foto peab vastama isikut tõendavate dokumentide
seaduse alusel valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud isikut tõendava
dokumendi väljaandmise taotlemisel fotole esitatavatele nõuetele.
§ 5. Allkirjanäidis
(1) Taotlusele kirjutab vähemalt 15-aastane taotleja allkirjanäidise oma käega. Kui taotleja ei
ole võimeline allkirjanäidist kirjutama, jäetakse allkirjanäidis kirjutamata. Taotlust vastuvõttev
ametnik teeb taotlusele selle põhjuse kohta märke.
(2) Alla 15-aastase, piiratud teovõimega täisealise või allkirjavõimetu taotleja taotlusel jäetakse
allkirjanäidis kirjutamata. 7–14-aastane või piiratud teovõimega täisealine taotleja võib
taotlusele allkirjanäidise kirjutada.
(3) Taotleja kirjutab allkirjanäidise tumedas kirjas, mille tähtede joone läbimõõt on
soovitatavalt 0,8–1,5 millimeetrit.
9
(4) Allkirjanäidise kirjutamise nõuet ei kohaldata, kui elamisloa pikendamise taotlus esitatakse
elektrooniliselt iseteeninduses.
§ 6. Esitatud andmete õigsuse kinnitamine
(1) Taotleja allkirjastab taotluse iga lehekülje. Allkirjastamisega kinnitab ta, et ta ei ole esitanud
taotluses valeandmeid ega lisanud taotlusele võltsitud dokumente.
(2) Kui taotleja ei ole võimeline taotlust allkirjastama, jäetakse vastavad väljad tühjaks. Taotlust
vastuvõttev ametnik teeb taotlusele märke väljade tühjaks jätmise põhjuse kohta.
§ 7. Andmete ja dokumentide esitamine
(1) Taotleja on kohustatud andma Politsei- ja Piirivalveameti nõudmisel suulisi ja kirjalikke
seletusi, esitama täiendavaid või täpsustavaid andmeid ning kõik tema valduses olevad
dokumendid või tõendid, mis omavad elamisloa või elamisloa pikendamise taotluse
menetlemisel tähtsust.
(2) Kui taotleja ei esita elamisloa või elamisloa pikendamise taotluse menetlemisel Politsei- ja
Piirivalveametile nõutud dokumente või andmeid, mida Politsei- ja Piirivalveametil ei ole
võimalik iseseisvalt saada, või kui taotleja jätab esitamata dokumendi või tõendi, mida tal on
võimalik selle puudumisel hankida, siis võib Politsei- ja Piirivalveamet jätta taotluse läbi
vaatamata või toimingu sooritamata. Elamisloa või selle pikendamise taotluse läbi vaatamata
jätmine tehakse taotlejale viivitamata teatavaks.
(3) Politsei- ja Piirivalveameti kutsel on taotleja kohustatud isiklikult ilmuma Politsei- ja
Piirivalveametisse kirjalike või suuliste seletuste andmiseks elamisloa andmise või elamisloa
pikendamise aluseks olevate asjaolude kohta.
§ 8. Ärakuulamine ning otsuste ja toimingute teatavaks tegemine
(1) Käesolevas määruses sätestatud toimingud ja haldusaktid tehakse teatavaks taotleja poolt
taotluses esitatud kontaktandmetel. Kui taotlejal on esindaja, tehakse käesolevas määruses
sätestatud toimingud ja haldusaktid teatavaks esindaja esitatud kontaktandmetel.
(2) Elamisloa andmise, pikendamise, elamisloa andmisest või pikendamisest keeldumise otsus
tehakse taotlejale või tema esindajale teatavaks kirjalikult posti teel või muul sobival viisil. Kui
taotlejal ei ole esindajat, tõlgitakse nimetatud otsus tervikuna taotlejale kirjalikult või suuliselt
talle arusaadavasse keelde.
(3) Politsei- ja Piirivalveamet saadab ajutise kaitse alusel elamisloa saanud välismaalasele tema
elamisloa kehtetuks tunnistamise menetluse algatamise kohta kirjaliku teate. Enne elamisloa
kehtetuks tunnistamise otsuse tegemist annab Politsei- ja Piirivalveamet välismaalasele
võimaluse esitada vastuväiteid ja arvamusi.
(4) Ajutise kaitse alusel elamisloa saanud välismaalase elamisloa kehtetuks tunnistamise otsus
tehakse välismaalasele teatavaks kirjalikult rahvastikuregistris registreeritud elukoha andmetel.
Kui välismaalasel on esindaja, tehakse otsus teatavaks kirjalikult tema esindajale esindaja
esitatud kontaktandmetel.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsuste teatavaks tegemine loetakse toimunuks,
kui taotlejale või tema esindajale on toimetatud kätte kirjalik teade taotleja või tema esindaja
10
poolt taotluses esitatud postiaadressil. Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud otsuse
teatavaks tegemine loetakse toimunuks, kui välismaalasele on toimetatud kätte kirjalik teade
rahvastikuregistris registreeritud elukoha andmetel või kui välismaalase esindajale on
toimetatud kätte kirjalik teade esindaja esitatud postiaadressil.
2. peatükk
Elamisloa taotluses ja elamisloa pikendamise taotluses esitatavad andmed ja dokumendid
§ 9. Elamisloa taotluses esitatavad andmed
(1) Elamisloa taotluses esitab taotleja enda kohta järgmised andmed:
1) taotleja isikuandmed, sealhulgas eesnimi ja -nimed, perekonnanimi ja -nimed ja muud
nimed, mida taotleja kasutab või on kasutanud, sugu, sünniaeg, vanus, kui ei ole teada täpne
sünniaeg, Eesti isikukood, kui see on olemas, sünniriik ning perekonnaseis;
2) andmed taotleja kodakondsuse või kodakondsuste või nende puudumise kohta, samuti
varasemate kodakondsuste kohta;
3) andmed taotleja rahvuse või rahvusrühma kuulumise ja usu kohta;
4) andmed taotleja keelteoskuse kohta, sealhulgas taotleja emakeel ja võõrkeeled;
5) taotleja kontaktandmed Eestis, sealhulgas postiaadress, telefoninumber, e-posti aadress.
(2) Elamisloa taotluses esitab taotleja enda isikut tõendavate dokumentide, päritoluriigist
lahkumise ja Eestisse saabumise kohta järgmised andmed:
1) andmed taotleja viimase alalise elukoha kohta päritoluriigis, sealhulgas elukoha aadress;
2) andmed taotleja päritoluriigist lahkumise aja kohta;
3) andmed Eestisse saabumise ja Eestis viibimise kohta, sealhulgas Eestisse saabumise aeg ja
riik, kust taotleja Eestisse saabus.
(3) Elamisloa taotluses esitab taotleja enda elamisloa taotlemisega seotud asjaolude kohta
järgmised andmed:
1) andmed taotleja kriminaalkorras karistamise ja vabadusekaotusega karistamise kohta;
2) andmed selle kohta, kas taotleja teenib või on teeninud välisriigi kohustuslikus
ajateenistuses, relvajõududes, kaadrisõjaväelasena või luure- või julgeolekuteenistuses, osaleb
või on osalenud sõjaväelistes operatsioonides väljaspool Eestit või töötab või on töötanud
riiklikes või mitteriiklikes relvastatud organisatsioonides või üksustes;
3) andmed selle kohta, kas taotleja on olnud sõjakuriteo ohver või tunnistaja;
4) muu teave või märkused, mida taotleja peab vajalikuks oma taotlusele lisada.
(4) Elamisloa taotluses esitab taotleja täiendavalt järgmised andmed:
1) andmed taotleja abikaasa, registreeritud elukaaslase või elukaaslase kohta, sealhulgas
eesnimi või -nimed, perekonnanimi või -nimed, sugu, kodakondsus, sünniaeg või vanus, kui
täpne sünniaeg ei ole teada, ja Eesti isikukood, kui see on olemas;
2) taotleja teiste perekonnaliikmete isikuandmed, sealhulgas seos taotlejaga, eesnimi või -
nimed, perekonnanimi või -nimed, sugu, kodakondsus ja sünniaeg või vanus, kui täpne
sünniaeg ei ole teada;
4) andmed taotlusele lisatud dokumentide ja tõendite või nende puudumise kohta, sealhulgas
dokumendi või tõendi nimetus, võimaluse korral selle väljaandja, number ja väljaandmise aeg.
(5) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 nimetatud andmetele kannab ametnik taotlusele
järgmised andmed:
1) taotluse andmed, sealhulgas registreerimise kuupäev ja kellaaeg, taotluse
registreerimisnumber, taotluse vastu võtnud ametiasutus;
11
2) taotluse allkirjastanud isiku või taotleja seadusjärgse esindaja eesnimi või -nimed,
perekonnanimi või -nimed, seos taotlejaga ning kontaktandmed, sealhulgas postiaadress,
telefoninumber ja e-posti aadress;
3) taotluse vastu võtnud ja täitnud ametniku andmed, sealhulgas ees- ja perekonnanimi või -
nimed ning ametikoht.
§ 10. Elamisloa pikendamise taotluses esitatavad andmed
Elamisloa pikendamise taotluses esitab taotleja järgmised andmed:
1) taotleja isikuandmed, sealhulgas eesnimi või -nimed, perekonnanimi või -nimed, sugu,
sünniaeg, Eesti isikukood, sünniriik, kodakondsus või kodakondsused;
2) taotleja elukoha ja kontaktandmed, sealhulgas elukoha aadress, telefoninumber ja e-posti
aadress;
3) andmed selle kohta, kas taotleja on olnud sõjakuriteo ohver või tunnistaja;
4) muu teave või märkused, mida taotleja peab vajalikuks oma elamisloa pikendamise
taotlusele lisada.
§ 11. Elamisloa pikendamise taotlemisel esitatavad dokumendid
Elamisloa pikendamise taotlemisel esitab taotleja järgmised dokumendid:
1) taotlus;
2) taotleja isikut tõendav dokument;
3) foto.
3. peatükk
Taotluse läbivaatamine
§ 12. Elamisloa taotluse läbivaatamine
(1) Politsei- ja Piirivalveamet vaatab taotleja esitatud elamisloa taotluse läbi ja otsustab
elamisloa andmise või andmisest keeldumise kahe kuu jooksul elamisloa taotluse esitamise
päevast arvates.
(2) Politsei- ja Piirivalveamet võib põhjendatud vajaduse korral pikendada käesoleva
paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaega, kui elamisloa taotluses esitatud andmete, taotlusele
lisatud dokumentide õigsuse ja taotleja seaduses sätestatud tingimustele vastavuse
kontrollimine kestab taotluse läbivaatamiseks sätestatud tähtajast kauem.
(3) Elamisloa taotluse läbivaatamise tähtaja pikendamisel ei tohi uus tähtaeg ületada käesolevas
määruses sätestatud esialgset tähtaega. Elamisloa taotluse läbivaatamise tähtaja pikendamise,
selle põhjuse ja otsuse tegemise uue eeldatava tähtaja teeb Politsei- ja Piirivalveamet taotlejale
või tema esindajale kirjalikult teatavaks taotluses märgitud postiaadressil või e-posti aadressil.
§ 13. Piiril esitatud elamisloa taotluse läbivaatamine
(1) Piiril esitatud elamisloa taotluse vaatab läbi Politsei- ja Piirivalveamet.
(2) Pärast elamisloa taotlemisega seotud toimingute läbiviimist piiril toimetatakse taotleja
rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskusesse või Sotsiaalministeeriumi määratud kohta
ning elamisloa taotlus koos kõikide taotlejalt hoiule võetud asjade ja dokumentidega
edastatakse viivitamata menetlemiseks.
12
§ 14. Elamisloa pikendamise taotluse läbivaatamine
(1) Elamisloa pikendamise või selle pikendamisest keeldumise otsuse teeb Politsei- ja
Piirivalveamet kahe kuu jooksul taotluse esitamise päevast arvates, kuid kõige hiljem kümme
päeva enne tähtajalise elamisloa kehtivusaja lõppemist.
(2) Politsei- ja Piirivalveamet võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaega pikendada,
kui elamisloa pikendamise taotluses esitatud andmete, taotlusele lisatud dokumentide õigsuse
ja taotleja seaduses sätestatud tingimustele vastavuse kontrollimine kestab taotluse
läbivaatamiseks sätestatud tähtajast kauem.
(3) Elamisloa pikendamise taotluse läbivaatamise tähtaja igakordsel pikendamisel ei tohi uus
tähtaeg ületada käesolevas määruses sätestatud esialgset tähtaega. Taotluse läbivaatamise
tähtaja pikendamise, selle põhjuse ja uue tähtaja teeb Politsei- ja Piirivalveamet taotlejale või
tema esindajale kirjalikult teatavaks taotluses märgitud postiaadressil või e-posti aadressil.
4. peatükk
Rakendussäte
§ 15. Teise liikmesriiki üleviimisel esitatavate andmete loetelu
Taotleja üleviimisel teise Euroopa Liidu liikmesriiki esitab Politsei- ja Piirivalveamet teisele
Euroopa Liidu liikmesriigile järgmised andmed ja tõendid:
1) taotleja nimi;
2) taotleja sünniaeg- ja koht;
3) taotleja sugu;
4) taotleja kodakondsus;
5) taotleja foto;
6) andmed taotleja perekonnaliikmete kohta teises liikmesriigis;
7) dokument, mis tõendab taotleja nõusolekut tema üleviimiseks.
5. peatükk
Rakendussäte § 16. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 12. juunil 2026. aastal.
(allkirjastatud digitaalselt)
Igor Taro
siseminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Tarmo Miilits
kantsler
13
EELNÕU
17.06.2025
SISEMINISTER
MÄÄRUS
2026. a nr
Kinnipidamiseks loa saamise taotluses esitatavate andmete ja tõendite loetelu
Määrus kehtestatakse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 83 punkti 6 ja
väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 23 lõike 7 alusel
§ 1. Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks loa saamise taotluses esitatavate
andmete ja tõendite loetelu
Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet esitab halduskohtule rahvusvahelise kaitse
taotleja kinnipidamiseks vähemalt järgmised andmed ja tõendid:
1)
§ 2. Eestis viibimisaluseta viibiva välismaalase kinnipidamiseks loa saamise taotluses
esitatavate andmete ja tõendite loetelu
Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet esitab halduskohtule Eestis viibimisaluseta
viibiva välismaalase kinnipidamiseks vähemalt järgmised andmed ja tõendid:
1)
§ 3. Välismaalase kinnipidamiseks loa saamise taotluses esitatavate andmete ja tõendite
loetelu massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras
Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet esitab halduskohtule massilisest sisserändest
põhjustatud hädaolukorras välismaalase kinnipidamiseks vähemalt järgmised andmed ja
tõendid:
1)
§ 4. Määruse jõustumine
Käesolev määrus jõustub 12. juunil 2026. aastal.
(allkirjastatud digitaalselt)
Igor Taro
siseminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Tarmo Miilits
kantsler
14
EELNÕU
17.06.2025
SISEMINISTER
MÄÄRUS
2026. a nr
Rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse vorm ja sellele kantavate andmete loetelu
Määrus kehtestatakse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 83 punkti 4
alusel.
§ 1. Rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistusele kantavate andmete loetelu
(1) Rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistusele kantakse järgmised andmed:
1) rahvusvahelise kaitse taotleja ees- ja perekonnanimi või -nimed;
2) rahvusvahelise kaitse taotleja isikukood;
3) rahvusvahelise kaitse taotleja sünniaeg;
4) rahvusvahelise kaitse taotleja kodakondsus või kodakondsused;
5) rahvusvahelise kaitse taotleja elukoht;
6) rahvusvahelise kaitse taotleja foto ja allkiri;
7) rahvusvahelise kaitse taotleja õigus töötada ja töötamise algusaeg;
8) tunnistuse väljaandja ja kehtivusaeg;
9) tunnistuse seerianumber.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatud foto peab vastama isikut tõendavate
dokumentide seaduse alusel valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud isikut
tõendava dokumendi väljaandmise taotlemisel fotole esitatavatele nõuetele.
§ 2. Rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse vorm
Rahvusvahelise kaitse taotlejale väljastatakse tunnistus, mille vorm on esitatud käesoleva
määruse lisas.
§ 3. Määruse jõustumine
Käesolev määrus jõustub 12. juunil 2026. aastal.
(allkirjastatud digitaalselt)
Igor Taro
siseminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Tarmo Miilits
Kantsler
Lisa Rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse vorm
15
EELNÕU
17.06.2025
SISEMINISTER
MÄÄRUS
2026. a nr
Ajutise kaitse saaja reisiloa vorm ja sellele kantavate andmete loetelu
Määrus kehtestatakse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 83 punkti 5
alusel.
§ 1. Ajutise kaitse saaja reisiloale kantavate andmete loetelu
(1) Ajutise kaitse saaja reisiloale kantakse järgmised andmed:
1) reisiloa välja andnud liikmesriik;
2) viitenumber;
3) reisiloa väljaandmise kuupäev;
4) isiku üleviimise lähteriik;
5) isiku üleviimise sihtriik;
6) koht, kuhu isik peab pärast teise liikmesriiki saabumist ilmuma;
7) tähtpäev, millal isik peab pärast teise liikmesriiki saabumist ilmuma;
8) reisiloa väljaandmise koht;
9) perekonnanimi;
10) eesnimed;
11) sünniaeg ja -koht;
12) sugu;
13) kodakondsus;
14) foto;
15) alaealise eest vastutav(ad) täiskasvanu(d);
16) andmed reisiloa omaniku tuvastamise kohta;
17) üleviidava allkiri;
18) reisiloa väljastanud ametniku allkiri.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 14 nimetatud foto peab vastama isikut tõendavate
dokumentide seaduse alusel valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud isikut
tõendava dokumendi väljaandmise taotlemisel fotole esitatavatele nõuetele.
§ 2. Ajutise kaitse saaja reisiloa vorm
Ajutise kaitse saaja reisiloa vorm on esitatud käesoleva määruse lisas.
§ 3. Määruse jõustumine
Käesolev määrus jõustub 12. juunil 2026. aastal.
(allkirjastatud digitaalselt)
Igor Taro
16
siseminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Tarmo Miilits
Kantsler
Lisa Ajutise kaitse saaja reisiloa vorm
17
EELNÕU
17.06.2025
SISEMINISTER
MÄÄRUS
2026. a nr
Rahvusvahelise kaitse andmise registri põhimäärus
Määrus kehtestatakse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 83 punkti 7
alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Andmekogu nimetus
Andmekogu ametlik nimetus on rahvusvahelise kaitse andmise register (edaspidi andmekogu).
§ 2. Andmekogu pidamise eesmärk
Andmekogu pidamise eesmärk on välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel
elamisloataotluse esitanud ja elamisloa saanud isikute isikuandmete ning nimetatud seaduse
alusel läbiviidud rahvusvahelise kaitse menetluse või ajutise kaitse menetlusega seotud
andmete ning kohanemisprogrammiga seotud toimingute andmete töötlemine.
§ 3. Andmekogu vastutav ja volitatud töötleja
(1) Andmekogu vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi vastutav töötleja).
(2) Andmekogu volitatud töötleja on Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus
(edaspidi volitatud töötleja).
(3) Kohanemisprogrammi koolitusmooduli veebiliidese volitatud töötleja on
Kultuuriministeerium.
§ 4. Vastutava ja volitatud töötleja ülesanded
(1) Vastutav töötleja:
1) vastutab andmekogu toimingute õiguspärasuse eest;
2) tagab andmekogu pidamise õigusaktides sätestatud nõuete järgi;
3) tagab õigustatud isikutele juurdepääsu andmekogule;
4) vastutab andmekogu andmete nõuetekohase väljastamise eest;
5) tagab koos volitatud töötlejaga organisatsiooniliste ja tehniliste meetmete abil andmekogu
andmete tervikluse, andmekogu andmete kaitse ja säilimise;
6) vastutab koos volitatud töötlejaga isikuandmete töötlemise nõuete täitmise eest;
7) korraldab koos volitatud töötlejaga andmekogu arendamist;
18
8) peab arvestust andmete andmekogusse kandmise aja, andmekogu andmete väljastamise aja,
andmekoosseisu, andmeandjate ja andmesaajate üle;
9) tagab andmesubjekti ja Andmekaitse Inspektsiooni isikuandmetega seotud rikkumisest
teavitamise.
(2) Volitatud töötleja:
1) tagab andmekogu pidamise õigusaktides sätestatud nõuete järgi ning andmekogu andmete
kustutamise ja arhiveerimise tehnilise võimekuse;
2) tagab vastutavale töötlejale andmekogu andmete nõuetekohase väljastamise;
3) tagab andmekogu küberturvalisuse, sealhulgas andmekogu andmete käideldavuse,
terviklikkuse ja konfidentsiaalsuse, õigusaktides sätestatud nõuete järgi;
4) vastutab koos vastutava töötlejaga isikuandmete töötlemise nõuete täitmise eest;
5) arendab andmekogu vastutavalt töötlejalt saadud ettepanekute järgi ning teeb ise
ettepanekuid andmekogu arendamiseks;
6) tagab andmekogu majutamiseks vajaliku infotehnoloogilise keskkonna ja selle tehnilise
valmisoleku;
7) tagab teenuseintsidentide käsitlemise.
(3) Kultuuriministeerium:
1) vastutab koolitusmooduli veebiliidese toimingute õiguspärasuse eest;
2) tagab koolitusmooduli veebiliidese pidamise õigusaktides sätestatud nõuete järgi;
3) tagab õigustatud isikutele juurdepääsu koolitusmooduli veebiliidesele;
4) vastutab koolitusmooduli veebiliidese andmete nõuetekohase väljastamise eest;
5) tagab koos volitatud töötlejaga organisatsiooniliste ja tehniliste meetmete abil
koolitusmooduli veebiliidese andmete tervikluse, kaitse ja säilimise;
6) vastutab koos volitatud töötlejaga isikuandmete töötlemise nõuete täitmise eest;
7) korraldab koos volitatud töötlejaga koolitusmooduli veebiliidese arendamist.
§ 5. Andmekogu andmete õiguslik tähendus
Digitaalsetel andmekogu kaartidel (edaspidi andmekogu kaart) olevatel andmetel on
informatiivne tähendus ja paberil toimikutes (edaspidi menetlustoimik) olevatel
alusdokumentidel on õiguslik tähendus.
2. peatükk
Andmekogu ülesehitus ja andmekogu pidamise nõuded
§ 6. Andmekogu pidamise viis ja koosseis
(1) Andmekogu peetakse ühetasandilise infotehnoloogilise andmekoguna ja paberil
toimikutena (edaspidi menetlustoimik).
(2) Andmekogu koosseisu kuuluvad:
1) digitaalsed andmekogu kaardid;
2) menetlustoimikud;
3) andmekoguarhiiv.
§ 7. Andmekogus töödeldavate andmete kaitse
(1) Andmekogus töödeldavate andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse
tagamiseks rakendatakse vastavaid organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi
turvameetmeid.
19
(2) Andmekogu andmete turbeaste on kõrge (H) ja andmekogu turvaklass on K3T3S3.
§ 8. Taustakontrolli infosüsteem
Andmekogu alamsüsteem on taustakontrolli infosüsteem, mille andmete turvaklass on … .
§ 9. Kohanemisprogrammi veebiliides
Andmekogul on kohanemisprogrammi koolitusmooduli veebiliides, kus töödeldakse
kohanemisprogrammi läbiviimiseks vajalikke andmeid.
3. peatükk
Andmekogusse kantavad andmed
§ 10. Taustakontrolli andmed
Rahvusvahelise kaitse taotleja (edaspidi taotleja) kohta kantakse taustakontrolli infosüsteemi:
1) isikuandmed, sealhulgas eesnimi või -nimed, perekonnanimi või -nimed ja muud nimed,
mida taotleja kasutab või on kasutanud, sugu, sünniaeg ja -koht ning vanus, kui ei ole teada
täpne sünniaeg;
2) kodakondsus või kodakondsused ja varasemad kodakondsused;
3) isikut tõendavate dokumentide andmed;
4) foto ja daktüloskopeerimisel kogutud andmed;
5) andmed taotleja päritoluriigist lahkumise, reisiteekonna, teistes riikides elamise, viibimise
ja peatumise kohta ning kavandatud sihtriik;
6) andmed rahvusvahelise kaitse saamise sooviavalduse kohta;
7) andmed varasemate rahvusvahelise kaitse taotluste või muude kaitsetaotluste kohta;
8) terviseseisundi ja haavatavuse andmed;
9) menetlusliku eritagatise ja vastuvõtu erivajaduse andmed;
10) andmed selle kohta, kas taotleja perekonnaliikmed viibivad mõne teise Euroopa Liidu
liikmesriigi territooriumil;
11) ebaseadusliku saabumise või sisenemise põhjus;
11) teave pärigutabamuste kohta;
12) teave koostöökohustuse täitmise kohta;
13) muu asjakohane teave, seal hulgas teave selle kohta, kas taotleja võib olla inimkaubanduse
ohver või on talle osutatud abi välispiiri ebaseaduslikuks ületamiseks.
§ 11. Rahvusvahelise kaitse taotleja andmed
Taotleja kohta kantakse andmekogusse järgmised andmed:
1) isikuandmed, sealhulgas eesnimi või -nimed, perekonnanimi või -nimed ja muud nimed,
mida taotleja kasutab või on kasutanud, sugu, sünniaeg, vanus, kui ei ole teada täpne sünniaeg,
Eesti ja päritoluriigi isikukood, kui need on olemas, sünniriik, perekonnaseis;
2) taotleja kontaktandmed, sealhulgas kontaktaadress (tänav või talu, maja- ja korterinumber,
küla või alev või linn, vald, maakond, sihtnumber), e-posti aadress ja telefoninumber;
3) foto ja allkirjanäidis;
4) daktüloskopeerimisel kogutud andmed;
5) DNA-proovide analüüsil saadud andmed;
6) kodakondsus või kodakondsused ja varasemad kodakondsused;
7) pikkus sentimeetrites ning silmade ja juuste värv;
8) usk, rahvus või rahvusrühm;
20
9) andmed selle kohta, kas taotleja on täisealine ning kas ta saabus Eestisse ja viibib Eestis üksi,
ilma vanema, eestkostja või muu seadusliku esindajata;
10) keelteoskus;
11) andmed taotleja hariduse ja viimase töökoha kohta;
12) taotleja elulugu kirjeldavad andmed;
13) isikut tõendavate dokumentide andmed;
14) viimase alalise elukoha andmed päritoluriigis, sealhulgas riik, piirkond, aadress;
15) andmed taotleja Eestisse saabumise ja Eestis viibimise ning Eestis elavate sugulaste ja
tuttavate kohta;
16) andmed taotleja päritoluriigist lahkumise, reisiteekonna, teistes riikides elamise, viibimise
ja peatumise kohta ning kavandatud sihtriik;
17) andmed varasemate rahvusvahelise kaitse taotluste või muude kaitsetaotluste kohta;
18) andmed päritoluriigist lahkumise ning elamisloa taotlemise põhjuste kohta, sealhulgas
põhjuste kohta, mis takistavad või võivad takistada taotleja tagasipöördumist päritoluriiki;
19) andmed taotleja organisatsioonilise kuuluvuse kohta;
20) andmed taotleja kriminaalkorras karistamise ja vabadusekaotusega karistamise kohta;
21) andmed taotleja sõjaväeteenistuse kohta, sealhulgas teenistuse kohta kaadrisõjaväelasena
välisriigi relvajõududes;
22) andmed selle kohta, kas taotleja töötab või on varem töötanud mõne riigi luure- või
julgeolekuteenistuses või teinud nendega kaastööd;
23) andmed taotleja dessantoperatsioonideks, diversiooni või sabotaaži alal eriväljaõppe või -
ettevalmistuse saamise kohta;
24) andmed taotleja osalemise kohta karistusoperatsioonides tsiviilelanikkonna vastu;
25) andmed taotleja osalemise kohta sõjaväelistes operatsioonides teiste riikide territooriumil;
26) andmed taotleja terviseseisundi ja varem põetud või taotlemise ajal põetavate haiguste
kohta;
27) andmed taotlusele lisatavate dokumentide ja tõendite või nende puudumise kohta;
28) muu teave või märkused.
§ 12. Taotleja abikaasa, registreeritud elukaaslase või elukaaslase ning teiste
perekonnaliikmete andmed
Rahvusvahelise kaitse taotlemisel kantakse taotleja abikaasa, registreeritud elukaaslase või
elukaaslase ning teiste perekonnaliikmete kohta andmekogusse järgmised andmed või
märkused nende puudumise kohta:
1) abikaasa, registreeritud elukaaslase või elukaaslase isikuandmed, sealhulgas eesnimi või -
nimed, perekonnanimi või -nimed, muud nimed, mida taotleja abikaasa, registreeritud
elukaaslane või elukaaslane kasutab või on kasutanud, sugu, sünniaeg, vanus, kui ei ole teada
täpne sünniaeg, Eesti isikukood, kui see on olemas, sünniriik, kodakondsus või kodakondsused,
rahvus või rahvusrühm, keelteoskus, abielu sõlmimise, kooselu registreerimise või kooselu
alguse aeg, asukohariik, esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse ja elukoha andmed;
2) teiste perekonnaliikmete isikuandmed, sealhulgas seos taotlejaga, eesnimi või -nimed,
perekonnanimi või -nimed, sugu, sünni- ja surmaaeg, vanus, kui ei ole teada täpne sünniaeg,
sünniriik, kodakondsus või kodakondsused, perekonnaseis, laste arv, asukohariik, esitatud
rahvusvahelise kaitse taotluse ja elukoha andmed.
§ 13. Pagulase staatuse või täiendava kaitse saanud välismaalase perekonnaliikme
andmed
(1) Pagulase staatuse või täiendava kaitse saanud välismaalase perekonnaliikme kohta kantakse
andmekogusse käesoleva määruse § 11 punktides 1–6, 8–15 ja 17–28 loetletud andmed.
21
(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele kantakse andmekogusse
perekonnaliikme abikaasa või registreeritud elukaaslase isikuandmed, sealhulgas eesnimi või -
nimed, perekonnanimi või -nimed, sugu, sünniaeg, vanus, kui ei ole teada täpne sünniaeg, Eesti
isikukood, kui see on olemas, sünniriik, kodakondsus või kodakondsused, abielu sõlmimise või
kooselu registreerimise aeg, või teise perekonnaliikme isikuandmed, sealhulgas seos taotlejaga,
eesnimi või -nimed, perekonnanimi või -nimed, sugu, sünniaeg, vanus, kui ei ole teada täpne
sünniaeg, sünniriik, kodakondsus või kodakondsused.
§ 14. Rahvusvahelise kaitse taotluse ja selle menetluse andmed
Rahvusvahelise kaitse taotluse ja selle menetluse kohta kantakse andmekogusse täiendavalt
järgmised andmed:
1) taotluse andmed, sealhulgas registreerimise kuupäev ja kellaaeg, taotluse number, taotluse
vastuvõtnud ametiasutus;
2) andmed pärast rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist läbiviidud toimingute kohta;
3) andmed Politsei- ja Piirivalveametile edastatavate dokumentide kohta, kui taotlus võeti vastu
piiril;
4) taotluse vastuvõtmise juures viibinud taotleja volitatud esindaja, seadusjärgse esindaja või
muu isiku ees- ja perekonnanimi või -nimed ning kontaktandmed, sealhulgas postiaadress,
kontakttelefon ja e-posti aadress;
5) taotluse vastuvõtmisel osalenud tõlgi ees- ja perekonnanimi või -nimed ning kontaktandmed,
sealhulgas postiaadress, kontakttelefon ja e-posti aadress, ning andmed tõlgi poolt
menetlustoimingu läbiviimisel vahendatud keele kohta;
6) taotluse täitnud ja vastuvõtnud ametniku ees- ja perekonnanimi või -nimed ning ametikoht;
7) andmed taotleja tunnistuse, selle väljastamise ja kehtetuks tunnistamise kohta;
8) andmed taotlejaga läbiviidud küsitluste kohta;
9) küsitlusel viibinud taotleja esindaja, seadusjärgse esindaja või muu isiku ees- ja
perekonnanimi või -nimed ning kontaktandmed, sealhulgas postiaadress, kontakttelefon ja e-
posti aadress;
10) küsitlusel osalenud tõlgi ees- ja perekonnanimi või -nimed ning kontaktandmed, sealhulgas
postiaadress, kontakttelefon ja e-posti aadress, ning andmed tõlgi poolt menetlustoimingu
läbiviimisel vahendatud keele kohta;
11) andmed taotleja suhtes kohaldatavate järelevalvemeetmete kohta;
12) andmed Politsei- ja Piirivalveameti otsuste ja lahkumisettekirjutuse kohta;
13) andmed Politsei- ja Piirivalveameti otsuse edasikaebamise kohta;
14) andmed kohtuotsuse edasikaebamise kohta;
15) andmed isiku Eestist lahkumise kohta;
16) andmed isiku välislepingu või Euroopa Liidu õigusaktide alusel toimunud üleviimise ja
vastuvõtmise kohta.
§ 15. Ajutise kaitse alusel elamisloa taotleja andmed
(1) Ajutise kaitse alusel elamisloa taotleja (edaspidi ajutise kaitse saaja) kohta kantakse
andmekogusse käesoleva määruse § 11 punktides 1–3, 6–15 ja 20–28 ning § 14 punktides 1, 3–
6, 8–10 ja 14–16 loetletud andmed.
(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele kantakse ajutise kaitse saaja
kohta andmekogusse järgmised andmed:
1) andmed ajutise kaitse saaja päritoluriigist lahkumise aja kohta;
2) abikaasa, registreeritud elukaaslase või elukaaslase isikuandmed, sealhulgas eesnimi või -
nimed, perekonnanimi või -nimed, muud nimed, mida taotleja abikaasa, registreeritud
elukaaslane või elukaaslane kasutab või on kasutanud, sugu, sünniaeg, vanus, kui ei ole teada
22
täpne sünniaeg, Eesti isikukood, kui see on olemas, sünniriik, kodakondsus või kodakondsused,
rahvus või rahvusrühm, keelteoskus, abielu sõlmimise, kooselu registreerimise või kooselu
alguse aeg, asukohariik ja elukoha aadress;
3) teiste perekonnaliikmete isikuandmed, sealhulgas seos ajutise kaitse saajaga, eesnimi või -
nimed, perekonnanimi või -nimed, sugu, sünni- ja surmaaeg, vanus, kui ei ole teada täpne
sünniaeg, sünniriik, kodakondsus või kodakondsused, perekonnaseis, laste arv, asukohariik ja
elukoha aadress.
§ 16. Ajutise kaitse alusel esitatud elamisloa taotluse ja selle menetluse andmed
Ajutise kaitse alusel esitatud elamisloa taotluse ja selle menetluse kohta kantakse
andmekogusse täiendavalt järgmised andmed:
1) andmed pärast ajutise kaitse alusel esitatud elamisloa taotluse esitamist läbiviidud toimingute
kohta;
2) andmed ajutise kaitse saajale tema elamisloa taotluse menetlusse võtmist kinnitava tõendi
väljastamise kohta;
3) andmed Eestist teise Euroopa Liidu liikmesriiki üleviidava ajutise kaitse saaja reisiloa kohta;
4) andmed Politsei- ja Piirivalveameti otsuse ja lahkumise ettekirjutuse kohta;
5) andmed Politsei- ja Piirivalveameti otsuse edasikaebamise kohta.
§ 17. Rahvusvahelise kaitse alusel elamisloa pikendamise taotleja ja perekonnaliikme
elamisloa pikendamise taotleja ning taotluse menetluse andmed
(1) Rahvusvahelise kaitse alusel elamisloa pikendamise taotleja ja perekonnaliikme elamisloa
pikendamise taotleja kohta kantakse andmekogusse järgmised andmed:
1) isikuandmed, sealhulgas eesnimi või -nimed, perekonnanimi või -nimed, sugu, sünniaeg,
Eesti isikukood, sünniriik;
2) taotleja kontaktandmed, sealhulgas postiaadress, telefoninumber ja e-posti aadress;
3) foto ja allkirjanäidis;
4) kodakondsus või kodakondsused;
5) isikut tõendavate dokumentide andmed;
6) andmed rahvusvahelise kaitse või perekonnaliikme elamisloa pikendamisega seotud
asjaolude kohta;
7) andmed taotleja kriminaalkorras karistamise kohta.
(2) Elamisloa pikendamise taotluse menetluse kohta kantakse andmekogusse täiendavalt
järgmised andmed:
1) taotluse andmed, sealhulgas registreerimise kuupäev ja taotluse number;
2) taotluse vastuvõtnud ametniku ees- ja perekonnanimi või -nimed ning ametikoht;
3) andmed Politsei- ja Piirivalveameti otsuse ja lahkumise ettekirjutuse kohta;
4) andmed Politsei- ja Piirivalveameti otsuse edasikaebamise kohta;
5) andmed kohtuotsuse edasikaebamise kohta.
§ 18. Taotleja ning ajutise kaitse või rahvusvahelise kaitse alusel elamisloa saanud
välismaalase kohanemisprogrammis osalemise andmed
(1) Kohanemisprogrammis osalema suunatud taotleja ning ajutise kaitse või rahvusvahelise
kaitse alusel elamisloa saanud välismaalase kohta kantakse andmekogusse järgmised andmed:
1) kohanemisprogrammis osalema suunamise aeg;
2) uuesti kohanemisprogrammis osalema suunamise aeg;
3) isiku kohanemisprogrammis osalemise sooviavalduse registreerimise aeg;
4) isiku kohanemisprogrammis mitteosalemise sooviavalduse registreerimise aeg;
23
5) andmed kohanemisprogrammi moodulites ja keeleõppes osalemise õiguse kohta;
6) andmed kohanemisprogrammi moodulites ja keeleõppes osalemise, mitteosalemise ja nende
läbimise kohta ning nendes osalemise ja nende läbimise aeg.
(2) Kohanemisprogrammi korraldamiseks töödeldakse koolitusmooduli veebiliideses taotleja
ning ajutise kaitse või rahvusvahelise kaitse alusel elamisloa saanud välismaalase kohta
andmekogusse kantud või kohanemisprogrammi korraldajale esitatud järgmisi andmeid:
1) ees- ja perekonnanimi, sünniaeg, isikukood, kodakondsus ja sünniriik;
2) hariduse ja töötamise andmed;
3) keelteoskus;
4) Eestis viibimise seadusliku aluse andmed ja elamisloa kehtivusaeg;
5) teave erivajaduse või terviseseisundi kohta, mis mõjutab kohanemisprogrammis osalemise
ulatust ja viisi;
6) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed.
4. peatükk
Andmete kandmine andmekogusse
§ 19. Andmeandja
Andmekogusse andmeandjateks on:
1) vastutav töötleja;
2) Sotsiaalministeerium, rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskus ja kinnipidamiskeskus;
3) kinnipidamisasutused;
4) rahvusvahelise kaitse taotleja ja rahvusvahelise kaitse saaja;
5) rahvusvahelise kaitse saanud välismaalane, kes taotleb enda või oma seaduslikult esindatava
kohanemisprogrammis osalema suunamist või mittesuunamist:
6) automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteem – välismaalase biomeetrilised andmed;
7) karistusregister –karistusandmed;
8) Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogu – Eestis
ebaseadusliku viibimise ja Eestist lahkuma kohustamise menetlusega seotud andmed;
9) elamislubade ja töölubade register – välismaalase Eestis elamise ja töötamise menetlusega
seotud andmed;
10) infosüsteem POLIS – süüteomenetluse, ennetava tegevuse, otsimise ja jälitusmenetluse
andmestiku andmed;
11) piirikontrolli infosüsteem – piiriületusega seotud andmed;
12) riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem – automaatkalkulaatori andmed ja
välismaalase isikliku toimikuga ning sellega seotud riiki sisenemise ja riigist lahkumise
andmestikuga või andmestikega ning sisenemiskeeluandmestikuga seotud andmed;
13) Schengeni infosüsteemi riiklik register – loovutamise või väljaandmise eesmärgil
tagaotsitava isiku andmed, välismaalase suhtes kohaldatud sissesõidukeelu andmed,
lahkumisettekirjutuse või kohtulahendiga pandud lahkumiskohustuse andmed, kadunud isiku
või sellise isiku andmed, kes on vaja tema enda turvalisuse huvides või kaitseks ohu eest
ajutiselt paigutada turvalisse paika, tagaotsitava tunnistaja ja süüdistatava või süüdimõistetu
andmed, andmed isiku, dokumendiplangi ja isikut tõendava dokumendi kohta varjatud,
küsitlus- või erikontrolli teostamiseks ning varastatud, ebaseaduslikult omastatud või kaotatud
dokumendiplangi ja kehtetuks tunnistatud isikut tõendava dokumendi andmed, mis on kantud
Schengeni infosüsteemi riiklikusse registrisse arestimise, konfiskeerimise või
kriminaalmenetluses asitõendi tagamiseks;
14) Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem – välismaalase reisiloa andmed;
24
15) sissesõidukeeldude riiklik register – välismaalase suhtes kohaldatud sissesõidukeelu
andmed;
16) Euroopa Liidu ühtne viisainfosüsteem – lühiajalise viisa menetlusega seotud andmed;
17) viisaregister – välismaalase Eestis ajutise viibimise menetlusega seotud andmed;
18) välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu – välismaalase
lühiajalise Eestis töötamise menetlusega seotud andmed;
19) Interpoli andmebaasid – isikuandmed ning varastatud või kaotatud reisidokumendi
andmed;
20) Euroopa karistusregistrite infosüsteem – karistusandmed;
21) Eurodac-süsteem – Eurodac-süsteemi taotleja kohta salvestatud andmed.
§ 20. Andmekogudevaheline andmevahetus
Andmekogu vastutaval töötlejal on lubatud seadusega või seaduse alusel kehtestatud
õigusaktiga talle pandud ülesannete täitmiseks esitada päringuid teistesse riigi või kohaliku
omavalitsuse andmekogudesse ja saada sealt andmeid.
§ 21. Andmete andmekogusse kandmise alusdokumendid
Andmete andmekogusse kandmise alusdokumendid on:
1) rahvusvahelise kaitse ja elamisloa taotlus, elamisloa taotlus ajutise kaitse alusel, elamisloa
pikendamise taotlus ja rahvusvahelise kaitse alusel antud või perekonnaliikme elamisloa
kehtetuks tunnistamise taotlus ning neile lisatud dokumendid;
2) viisa ja elamisloa andmise, pikendamise ja kehtetuks tunnistamise taotlus, elamisloa andmete
välisriigi reisidokumenti kandmise taotlus ning neile lisatud dokumendid;
3) Politsei- ja Piirivalveameti tõend taotlejalt hoiule võetud isikut tõendavate dokumentide,
asjade või muude dokumentide ja tõendite kohta;
4) taotleja esitatud tõendid ja dokumendid;
5) muu füüsilise või juriidilise isiku esitatud dokumendid või muud tõendid;
6) taotlejaga läbiviidud küsitluste ning muude toimingute protokollid;
7) välislepingust või Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevate toimingute kohta esitatud või
koostatud dokumendid;
8) Euroopa Liidu Nõukogu ja Vabariigi Valitsuse otsus ajutise kaitse kohaldamise kohta ning
Euroopa Liidu Nõukogu otsus ajutise kaitse lõppemise kohta;
9) Politsei- ja Piirivalveameti otsus järelevalvemeetmete kohaldamise kohta ning dokumendid
järelevalvemeetmete järgimise kohta;
10) Politsei- ja Piirivalveameti poolt taotlejale antud luba elada väljaspool majutuskeskust või
Sotsiaalministeeriumi määratud kohta;
11) dokumendid taotleja viibimise kohta Politsei- ja Piirivalveameti ametiruumides,
kinnipidamisasutuses või kinnipidamiskeskuses;
12) Politsei- ja Piirivalveameti haldusakt elamisloa taotluse menetlemise peatamise või
lõpetamise, taotluse tagasilükkamise, elamisloa andmise või selle andmisest keeldumise ja
elamisloa kehtetuks tunnistamise ning elamisloa pikendamise ja pikendamisest keeldumise
kohta;
13) dokumendid Politsei- ja Piirivalveameti otsuste edasikaebamise ja jõustunud kohtuotsuste
kohta;
14) jõustunud kohtuotsus isiku kriminaalkorras karistatuse kohta;
15) dokumendid välismaalase Eestist lahkumise või ettekirjutuse sundtäitmise kohta;
16) dokumendid välismaalase kohaliku omavalitsuse üksusesse elama asumise kohta;
17) perekonnaseisuosakonna või kohaliku omavalitsuse üksuse teatis isiku surma kohta;
18) Sotsiaalministeeriumi ja kohaliku omavalitsuse üksuse vaheline leping pagulase kohaliku
omavalitsuse üksusesse elama asumise kohta;
25
19) Eesti Vabariigi ja välisriigi väljastatav isikut tõendav dokument;
20) isiku sooviavaldus osaleda kohanemisprogrammis ja isiku sooviavaldus mitte osaleda
kohanemisprogrammis.
§ 22. Andmete kandmine andmekogusse
(1) Politsei- ja Piirivalveamet kannab andmed andmekogu kaardile hiljemalt andmete
vastuvõtmise päevale järgneval tööpäeval.
(2) Kui Politsei- ja Piirivalveamet võttis vastu taotluse mõnes muus keeles kui eesti keel,
kannab Politsei- ja Piirivalveamet andmed andmekogu kaardile hiljemalt nende eesti keelde
tõlkimise päevale järgneval tööpäeval.
(3) Kui taotlus võeti vastu piiril, edastatakse andmed hiljemalt andmete vastuvõtmisele
järgneval tööpäeval Politsei- ja Piirivalveameti volitatud ametnikule, kes kannab andmed
andmekogu kaardile hiljemalt andmete vastuvõtmise päevale järgneval tööpäeval.
§ 23. Andmete õigsuse tagamine
Andmeandja vastutab tema esitatud andmete ning alusdokumentidel olevate andmete õigsuse
eest alusdokumendi esitamise ajal. Andmekogu vastutav töötleja vastutab, et tema poolt
andmekogusse kantud andmed vastavad andmeandja esitatud andmetele.
§ 24. Ebaõigete andmete parandamine
(1) Kui vastutav töötleja avastab andmekogus ebaõigeid andmeid või kui talle on nendest teada
antud, korraldab ta andmete parandamise viivitamata pärast ebaõigetest andmetest
teadasaamisest ning lisab menetlustoimikule õigeid andmeid tõendava dokumendi või selle
koopia ja teeb andmekogusse märke paranduse aluseks oleva dokumendi, paranduse aja ning
paranduse teinud ametniku kohta.
(2) Andmeandja edastab vastutavale töötlejale andmekogus olevate andmete ebaõigsust
tõendavate dokumentide koopiad.
5. peatükk
Juurdepääs andmekogu andmetele ning nende väljastamine andmekogust
§ 25. Juurdepääs andmekogu andmetele
(1) Andmekogus sisalduvad andmed on juurdepääsupiiranguga ning on tunnistatud
asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks.
(2) Juurdepääs andmekogusse kantud andmetele on vastutava töötleja ametnikel ja töötajatel
neile teenistus- ja tööülesannete täitmiseks määratud ulatuses ning järelevalveasutusel neile
seadusega pandud ülesannete täitmiseks.
(3) Juurdepääs andmekogule on volitatud töötleja töötajatel neile tööülesannete täitmiseks
määratud ulatuses.
(4) Andmekogule juurdepääsu õigus on andmekogu arendaval või hooldaval isikul arendus- või
hoolduslepingus sätestatud ulatuses ja tingimustel.
26
(5) Andmekogu vastutav töötleja otsustab kolmandatele isikutele infosüsteemide
andmevahetuskihi kaudu andmetele juurdepääsu andmise selleks seaduses sätestatud aluse
olemasolu korral ning kooskõlas avaliku teabe seaduse ja isikuandmete kaitse seadusega.
Vajaduse korral sõlmitakse andmete saajaga leping, milles sätestatakse nende andmete
koosseis, millele juurdepääs võimaldatakse, ning andmetele juurdepääsu andmise õiguslik alus,
eesmärk, tingimused, kord ja viis.
(6) Kolmandatele isikutele võimaldatakse infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu andmetele
juurdepääs tehniliste võimaluste piires mahus, mis ei takista vastutavale ja volitatud töötlejale
pandud ülesannete täitmist.
§ 26. Andmekogust andmete väljastamine
(1) Andmekogust väljastatakse andmeid teabenõude täitmisega vastavalt avaliku teabe
seadusele või päringule vastamisega.
(2) Andmekogust väljastatakse andmeid riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele, avalik-
õiguslikele juriidilistele isikutele ja eraõiguslikele juriidilistele isikutele, kes on riigi või
kohaliku omavalitsuse andmekogude volitatud töötlejad, kui see on vajalik neile seaduse või
seaduse alusel kehtestatud õigusaktidega pandud ülesannete täitmiseks.
(3) Teistele andmesaajatele väljastatakse andmekogust andmeid nende taotluse alusel juhul, kui
see ei ole vastuolus seaduste, teiste õigusaktide ja käesoleva määruse sätetega.
(4) Andmekogu vastutav töötleja otsustab kolmandatele isikutele andmetele juurdepääsu
andmise andmesideühenduse kaudu neile seadusega pandud ülesannete täitmise tagamiseks.
(5) Vajaduse korral sõlmitakse andmesaajaga väljastatavate andmete kaitse leping, kus
sätestatakse väljastatavate andmete koosseis, andmete väljastamise eesmärk, tingimused, kord
ja viis.
(6) Andmekogust väljastatud andmeid on lubatud kasutada vaid seaduses või seaduse alusel
kehtestatud õigusaktis ettenähtud korras, asutustel vaid seadusega või seaduse alusel
kehtestatud õigusaktiga neile pandud ülesande täitmiseks. Väljastatud andmete kasutamisel
peab tagama andmekaitsenõuete täitmise.
(7) Andmesubjektil on õigus saada kõiki tema kohta andmekogusse kantud andmeid.
(8) Andmekogu vastutav töötleja peab arvestust andmete andmekogusse esitamise aja, andmete
väljastamise aja, andmete koosseisu, andmeandjate ning andmete saajate üle.
§ 27. Andmete edastamine välisriigile
Taotleja kohta kogutud andmete edastamine välisriigile on lubatud välislepingust või Euroopa
Liidu õigusest tuleneva kohustuse täitmiseks, tagades, et teavet ei anta üle nimetatud
välismaalase väidetavatele tagakiusajatele ega tõsise kahju põhjustajatele.
6. peatükk
Andmekogu andmete säilitamine, järelevalve andmekogu pidamise üle,
andmekogu pidamise rahastamine ja andmekogu likvideerimine
27
§ 28. Andmekogu andmete säilitamine
(1) Andmekogu andmeid säilitatakse andmekogu infotehnoloogilises andmekogus 50 aastat.
(2) Käesoleva määruse §-s 10 nimetatud andmeid taustakontrolli kohta ja § 11 punktides ..
nimetatud andmeid säilitatakse andmekogu infotehnoloogilises andmekogus kümme aastat
alates lõpliku otsuse tegemisest.
(2) Käesoleva määruse § 11 punktis 3 nimetatud foto ja punktis 4 nimetatud andmed ning § 17
lõike 1 punktis 3 nimetatud foto, mis on kantud andmekogu infotehnoloogilisse andmekogusse,
kustutatakse viivitamata pärast isiku tuvastamise või isikusamasuse kontrollimise
võrdlusuuringu tegemist.
§ 29. Andmete logimine
(1) Andmekogu kasutamise õiguspärasust kontrollitakse tarkvaraga ja organisatsiooniliste
meetmetega. Andmekogusse päringu või kande kohta säilitatakse vähemalt järgmised
logiandmed:
1) päringu või kande tegija ees- ja perekonnanimi ning isikukood või asutus, arvestades
riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses sätestatut;
2) päringu või kande tegemise kuupäev ja kellaaeg;
3) päringu eesmärk;
4) toimingu ja andmete liik.
(2) Andmekogu logiandmeid säilitatakse kümme aastat pärast päringu või kande tegemist.
§ 30. Järelevalve andmekogu pidamise üle
Järelevalvet andmekogu pidamise üle teostatakse isikuandmete kaitse seaduse ning avaliku
teabe seaduse kohaselt.
§ 31. Andmekogu rahastamine
Andmekogu hooldus- ja arendustöid ning pidamist rahastatakse riigieelarvest vastutavale ning
volitatud töötlejale selleks eraldatud rahalistest vahenditest.
§ 32. Andmekogu likvideerimine
(1) Andmekogu likvideerimise otsustab Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri
ettepanekul.
(2) Andmekogu likvideeritakse kooskõlas arhiiviseaduses ja avaliku teabe seaduses sätestatud
nõuetega.
7. peatükk
Rakendussäte
§ 33. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 12. juunil 2026. aastal.
28
(allkirjastatud digitaalselt)
Igor Taro
siseminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Tarmo Miilits
kantsler
29
EELNÕU
17.06.2025
SISEMINISTER
MÄÄRUS
2026. a nr
Siseministri määruste muutmine seoses välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse rakendamisega
Määrus kehtestatakse välismaalaste seaduse § 228 lõike 1 ja välismaalasele rahvusvahelise
kaitse andmise seaduse § 83 punktide 1 ja 2 alusel.
§ 1. Siseministri 26. augusti 2020. aasta määruse nr 33 „Elamisloakaardi vorm ja tehniline
kirjeldus ning elamisloakaardile kantavate andmete loetelu” muutmine
Siseministri 26. augusti 2020. aasta määruse nr 33 „Elamisloakaardi vorm ja tehniline kirjeldus
ning elamisloakaardile kantavate andmete loetelu“ preambulis asendatakse tekstiosa „§ 47 lõike
2 ja § 60 lõike 2“ tekstiosaga „§ 83 punktide 1 ja 2“.
§ 2. Siseministri 1. juuli 2020 aasta määruse nr 25 „Eestis seadusliku aluseta viibivate ja
viibinud välismaalaste andmekogu põhimäärus“ muutmine
Siseministri 1. juuli 2020 aasta määruses nr 25 „Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud
välismaalaste andmekogu põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Andmekogu alamsüsteem on taustakontrolli infosüsteem, mille andmete turvaklass on
K3T3S3.“;
2) määrust täiendatakse §-ga 81 järgmises sõnastuses:
„§ 81. Taustakontrolli andmed
Välismaalase kohta kantakse taustakontrolli infosüsteemi:
1) isikuandmed, sealhulgas eesnimi või -nimed, perekonnanimi või -nimed ja muud nimed,
mida välismaalane kasutab või on kasutanud, sugu, sünniaeg ja -koht ning vanus, kui ei ole
teada täpne sünniaeg;
2) kodakondsus või kodakondsused ja varasemad kodakondsused;
3) isikut tõendavate dokumentide andmed;
4) foto ja daktüloskopeerimisel kogutud andmed;
5) andmed välismaalase päritoluriigist lahkumise, reisiteekonna, teistes riikides elamise,
viibimise ja peatumise kohta ning kavandatud sihtriik;
6) andmed rahvusvahelise kaitse saamise sooviavalduse kohta;
7) andmed varasemate rahvusvahelise kaitse taotluste või muude kaitsetaotluste kohta;
8) terviseseisundi ja haavatavuse andmed;
9) menetlusliku eritagatise ja vastuvõtu erivajaduse andmed;
10) andmed selle kohta, kas taotleja perekonnaliikmed viibivad mõne teise Euroopa Liidu
liikmesriigi territooriumil;
11) ebaseadusliku saabumise või sisenemise põhjus;
11) teave pärigutabamuste kohta;
30
12) teave koostöökohustuse täitmise kohta;
13) muu asjakohane teave, seal hulgas teave selle kohta, kas välismaalane võib olla
inimkaubanduse ohver või on talle osutatud abi välispiiri ebaseaduslikuks ületamiseks.“.
§ 3. Siseministri 18. detsembri 2015. aasta määruse nr 81 „Elamislubade ja töölubade
registri põhimäärus” muutmine
Siseministri 18. detsembri 2015. aasta määruses nr 81 „Elamislubade ja töölubade registri
põhimäärus” tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 6 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Andmekogul on koolitusmooduli veebiliides, kus töödeldakse käesoleva määruse §-des 25
ja 30 nimetatud andmeid.“;
2) paragrahvi 25 pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„§ 25. Välismaalase kohanemisprogrammis osalemise andmed“;
3) paragrahvi 25 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises
sõnastuses:
„(2) Kohanemisprogrammi korraldamiseks töödeldakse koolitusmooduli veebiliideses
välismaalase kohta andmekogusse kantud või kohanemisprogrammi korraldajale esitatud
järgmisi andmeid:
1) ees- ja perekonnanimi, sünniaeg, isikukood, kodakondsus ja sünniriik;
2) hariduse ja töötamise andmed;
3) keelteoskus;
4) Eestis viibimise seadusliku aluse andmed ja elamisloa kehtivusaeg;
5) teave erivajaduse või terviseseisundi kohta, mis mõjutab kohanemisprogrammis osalemise
ulatust ja viisi;
6) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed.“;
4) paragrahvi 30 pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„§ 30. Euroopa Liidu kodaniku ja tema perekonnaliikme kohanemisprogrammis
osalemise andmed“;
5) paragrahvi 30 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises
sõnastuses:
„(2) Kohanemisprogrammi korraldamiseks töödeldakse koolitusmooduli veebiliideses Euroopa
Liidu kodaniku ja tema perekonnaliikme kohta andmekogusse kantud või
kohanemisprogrammi korraldajale esitatud järgmisi andmeid:
1) ees- ja perekonnanimi, sünniaeg, isikukood, kodakondsus ja sünniriik;
2) hariduse ja töötamise andmed;
3) keelteoskus;
4) Eestis viibimise seadusliku aluse andmed ja elamisloa kehtivusaeg;
5) teave erivajaduse või terviseseisundi kohta, mis mõjutab kohanemisprogrammis osalemise
ulatust ja viisi;
6) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed.“;
31
6) paragrahvi 38 lõige 9 sõnastatakse järgmiselt:
„(9) Kohanemisprogrammi koolitajal on juurdepääs koolitusmooduli veebiliidesele, kus tal on
õigus töödelda käesoleva määruse §-des 25 ja 30 nimetatud andmeid.“;
§ 3. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 12. juunil 2026. aastal.
(allkirjastatud digitaalselt)
Igor Taro
siseminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Tarmo Miilits
kantsler
32
EELNÕU
17.06.2025
KULTUURIMINISTER
MÄÄRUS
2026. a nr
Siseministri 13. augusti 2014. a määruse nr 34 „Kohanemisprogramm“ muutmine
Määrus kehtestatakse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 83 punktide 3 ja
9 alusel.
§ 1. Siseministri 13. augusti 2014. a määruses nr 34 „Kohanemisprogramm“ tehakse järgmised
muudatused:
1) määruse preambulis asendatakse tekstiosa „§471 lõike 2“ tekstiosaga „§ 83 punkti 3“;
2) paragrahvi 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:
„4) rahvusvahelise kaitse taotleja.“;
3) paragrahvi 7 lõiget 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Rahvusvahelise kaitse saaja on kohustatud läbima rahvusvahelise kaitse teemamooduli
ning käesoleva määrusega sätestatud keeleõppe A1-, A2-, ja B1-tasemel.“;
4) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Rahvusvahelise kaitse taotleja on kohustatud läbima sisseelamise teemamooduli ning
käesoleva määrusega sätestatud keeleõppe A1-tasemel.“
2) määrust täiendatakse §-ga 91 järgmises sõnastuses:
„§ 91. Keeleõppe kulude tagasinõudmine
(1) Ajutise kaitse saaja ja rahvusvahelise kaitse saaja keeleõppekulude üle peab arvestust
kohanemisprogrammi korraldaja.
(2) Keeleõppekulude arvestamise aluseks võetakse õppemooduli maksumus ja õppemoodulis
osalemise kordade arv.
(3) Kui ajutise kaitse saaja või rahvusvahelise kaitse saaja ei ole omandanud välismaalasele
rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud ajal talle kohustuslikku keeleoskustaset,
nõuab kohanemisprogrammi korraldaja keeleõppekulud välismaalaselt sisse.
(4) Kohanemisprogrammi korraldaja koostab kümne tööpäeva jooksul pärast seda, kui ta sai
keeleoskustaseme omandamise kohustuse rikkumisest teada, õppekulude teatise
(edaspidi teatis), mis sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:
1) välismaalase nimi ja isikukood;
2) välismaalase kontaktandmed;
3) teatise koostamise õiguslik alus;
33
4) käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud kulude nimetused, suurused ja keeleõppekulude
kogusumma ning keeleõppekulude kujunemise põhjendused ja arvestused;
5) selgitus keeleõppekulude hüvitamise kohustuse kohta ;
6) arvelduskonto andmed keeleõppekulude hüvitamiseks;
7) teatise koostaja nimi, kontaktandmed ja allkiri või e-tempel;
8) teatise koostamise kuupäev;
9) vaidlustamisviide.
(5) Kohanemisprogrammi korraldaja toimetab teatise välismaalasele viivitamata kätte.
(6) Õppekulusid hüvitama kohustatud välismaalane hüvitab keeleõppekulud
kohanemisprogrammi korraldajale kuue kuu jooksul teatise saamisest arvates, arvestades
käesoleva paragrahvi lõigetes 7 ja 8 sätestatud erisusi.
(7) Keeleõppekulusid hüvitama kohustatud välismaalasel on võimalik esitada
kohanemisprogrammi korraldajale kirjalik põhjendatud taotlus keeleõppekulude hüvitamise
ajatamiseks. Taotluse keeleõppekulude hüvitamise ajatamiseks peab esitama kümne tööpäeva
jooksul teatise saamisest arvates või viivitamata keeleõppekulude hüvitamise ajatamise
vajaduse ilmnemisel. Taotluse kohta tehtud otsus peab vastama haldusmenetluse seaduses
haldusaktile sätestatud nõuetele.
(8) Kohanemisprogrammi korraldaja võib erandina vabastada välismaalase keeleõppekulude
hüvitamise kohustusest juhul kui välismaalasel ei ole võimalik keeleoskustaset omandada
mõjuval põhjusel. Taotluse keeleõppekulude hüvitamisest vabastamiseks peab esitama kümne
tööpäeva jooksul teatise saamisest arvates või viivitamata keeleõppekulude hüvitamisest
vabastamise vajaduse ilmnemisel. Taotluse kohta tehtud otsus peab vastama haldusmenetluse
seaduses haldusaktile sätestatud nõuetele.
(9) Kui keeleõppekulusid hüvitama kohustatud välismaalane ei tasu keeleõppekulusid teatises
märgitud tähtajaks ega esita keeleõppekulude hüvitamise ajatamise taotlust või
keeleõppekulude hüvitamisest vabastamise taotlust, teeb kohanemisprogrammi korraldaja
keeleõppekulude sissenõudmiseks kirjaliku avalduse kohtutäiturile ja lisab sellele
täitedokumendina käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud teatise.
§ 2. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 12. juunil 2026. aastal.
(allkirjastatud digitaalselt)
Heidy Purga
Kultuuriminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristiina Alliksaar
kantsler
34
EELNÕU
17.06.2025
SOTSIAALMINISTER
MÄÄRUS
2026. a nr
Sotsiaalministri määruste muutmine seoses välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse rakendamisega
Määrus kehtestatakse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 83 punktide 8 ja
9 alusel.
§ 1. Sotsiaalministri 19. novembri 2013. a määruses nr 37 „Rahvusvahelise kaitse
taotlejate majutuskeskuse sisekorraeeskiri“ tehakse järgmised muudatused
1) määruse pealkirjas ja tekstis asendatakse sõna „sisekorraeeskiri“ sõnaga „sisekord“ vastavas
käändes;
2) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt:
„Määrus kehtestatakse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 83 punkti 8
alusel.“;
§ 2. Sotsiaalministri 6. detsembri 2013. aasta määruse nr 40 „Rahvusvahelise kaitse
taotleja ja väljasaadetava tervishoiuteenused“ muutmine
Sotsiaalministri 6. detsembri 2013. aasta määruses nr 40 „Rahvusvahelise kaitse taotleja ja
väljasaadetava tervishoiuteenused“ tehakse järgmised muudatused:
1) määruse preambulis asendatakse tekstiosa „§ 11 lõike 8“ tekstiosaga „§ 83 punkti 9“
§ 3. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 12. juunil 2026. aastal.
35
EELNÕU
17.06.2025
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2021. aasta määruse nr 125 „Automaatse biomeetrilise
isikutuvastuse süsteemi andmekogu põhimäärus“ muutmine
Määruse kehtestatakse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 27 lõike 5 alusel
§ 1. Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2021. aasta määruse nr 125 „Automaatse biomeetrilise
isikutuvastuse süsteemi andmekogu põhimäärus“ preambulis asendatakse tekstiosa
„§ 137 lõike 5“ tekstiosaga „§ 27 lõike 5“.
§ 2. Määrus jõustub 12. juunil 2026. aastal.
Kristen Michal
peaminister
Igor Taro
siseminister
Keit Kasemets
riigisekretär
1
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse eelnõu seletuskirja lisa 7
Kooskõlastustabel
Ettepanek/märkus SiM kommentaar1
Sotsiaalkindlustusamet
1. Ettepanek on materiaalsete
vastuvõtutingimuste osutaja termin
siduda lahti Sotsiaalkindlustusametist.
Vastavaid tingimusi osutavad ka teised
asutused, sh nt Politsei ja
Piirivalveamet piirimenetluses ning
kinnipidamiskeskuses. Täiendavalt on
nende tingimuste seas ka nt
haridustegevused, kohanemistoetavad
tegevused jms, mille eest vastutavad
teised asutused.
Arvestatud osaliselt
Siseministeeriumi hinnangul on SKA
peamine vastuvõtutingimuste osutaja.
Eelnõu kohaselt on SKA roll
vastuvõtutingimuste osutajana seotud
kindlaks määratud teenuste
pakkumisega. Siiski täiendasime
eelnõud selliselt, mis võimaldab arvesse
võtta ka teistele asutustele lasuvaid
ülesandeid. Seega, pädevate asutuste
ülesandeid sätestavas paragrahvis on
tehtud täiendus, mille kohaselt SKA
korraldab ajutise kaitse saaja ning
rahvusvahelise kaitse taotleja ja saaja
vastuvõtmise juhul kui VRKS-is ei ole
sätestatud teisiti.
2. Esitatud Wordi dokumendis
Eelnõu § 7 lõige 3
Ettepanek kaitse saanu vastuvõtt ära
kaotada. SKA roll on korraldada
taotlejate vastuvõtt ennekõike
majutuskeskuse najal ning sealt välja
kolimine. Seega meie hinnangul ei ole
vajalik kaitse saanute vastuvõttu eraldi
välja tuua.
Arvestatud
3. Eelnõu § 14, § 29 lõige 2 (saatjata
alaealise taotleja esindamine). SKA ei
nõustu kavandatud muudatusega
järgmistel põhjustel.
2.1. Regulatsioon on ebaselge ja jääb
Arvestatud
Täname põhjaliku sisendi eest.
2.1. Tuleb märkida kahte aspekti,
1 Käesolev kooskõlastustabel kajastab kaasatud asutuste märkuseid ja tagasisidet, mis on esitatud eelnõu
kavandile, mille osas palus Siseministeerium esitada põhimõttelised vastuolud eelnõu kavandis püstitatud
lahendustele. Sotsiaalministeeriumi ja Sotsiaalkindlustusametit kaasati ka täiendavalt, sest SoM valitsemisalal on
oluline roll vastuvõtutingimuste regulatsiooni väljatöötamisel. Seega on teistele osapooltele ülevaate andmiseks
tabelis kajastatud SoM-i ja SKA esialgsed märkused ning ka täiendav tagasiside parandatud eelnõu kavandile.
Lisaks, kuna kooskõlastustabeli lisamine ei ole eelnõu (esimesele) kooskõlastusringile esitamisel nõutav, oleme
kasutanud võimalust püstitada partneritele ka küsimusi, mille vastuseid saaksime edaspidises menetluses arvesse
võtta.
2
Ettepanek/märkus SiM kommentaar1
arusaamatuks, mis vahe on saatjata
alaealise esindamisel ja eestkostja
ülesannete täitmisel. Millised õigused
ja kohustused on esindajal ning kust
need tulenevad? Kui esindamise all
peetakse silmas sisuliselt eestkostja
ülesannete täitmist, siis eeskostega
seonduvaid küsimusi reguleerivad PKS
ja TSMS ning jääb ebaselgeks, millist
probleemi selle juures lahenda
soovitakse.
2.2. Kehtiva õiguse kohaselt täidavad
eestkostega seonduvaid ülesandeid
kohtu poolt määratud eestkostjad (s.h
vajadusel ajutised eestkostjad, TSMS §
555) ja kuni eestkostja määramiseni
kohalikud omavalitused (PKS § 176).
SKA-l ei ole eestkoste teostamisega
seonduvat pädevust ja sellise ülesande
lisamine eeldab uue ööpäevaringse
avaliku teenuse loomist ja eestkoste
üldregulatsiooni üle vaatamist. Oleme
seisukohal, et sellise muudatuse juures
tuleks kaaluda alternatiivseid lahendusi
ja nendega kaasnevaid mõjusid
eelarvele. Näiteks jääb ebaselgeks,
miks on vajalik anda tänane PPA
ülesanne SKA-le ja miks ei ole
kaalutud kohalike omavalitsuste juba
olemasoleva kompetentsi kasutamist.
2.3. Saatjata alaealised on LasteKS § 26
tähenduses käsitletavad abivajava
lapsena ning juhtumikorralduse raames
tehtavad toimingud (abivajaduse
hindamine, juhtumikorralduse
algatamine, juhtumiplaani koostamine,
võrgustikutöö rakendamine jm) on täna
ennekõike KOV igapäevased tegevused
ja seda kõigile abivajavatele lastele abi
osutamisel. Arvestades
juhtumikorralduse ja lapse abistamise
terviklikkuse põhimõtet oleks saatjata
alaealise juhtumikorralduse vastutuse
andmine KOV-le SKA hinnangul
loogiline.
2.4. Juhul kui saatjata alaealise
põhimõtteliselt ei ole meie hinnangul
tegu esindaja ja eestkostja mõistete
konfliktiga. Kehtiv VRKS sätestab, et
saatjata alaealist esindab PKS-i alusel
eestkostja õigusi teostav isik. Teise
olulise aspektina tuleb märkida, et riigil
on tulenevalt Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) 2024/1348
(menetluse kohta) artiklist 23 kohustus
tagada saatjata alaealisele esindaja, kes
täidab nimetatud määruses sätestatud
esindaja ülesandeid. Sama tuleneb ka
Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiiv (EL) 2024/1346
(vastuvõtutingimuste kohta) artiklist 27,
mille peame Eesti õigusesse üle võtma.
Oleme nõus, et PKS-is sätestatud
eestkoste instituut täidab ära
eelnimetatud määruses ja direktiivis
sätestatud esindaja rolli.
Eelnõud tuleb tõlgendada ja peale
seadusena jõustumist rakendada
koosmõjus EL ühise varjupaigasüsteemi
õigusaktidega. Seega ei ole saatjata
alaealise esindamise näol tegu talle
osutava õigusabiga haldusmenetluses
vaid näiteks ongi saatajata alaealise
esindaja roll tagada, et saatjata
alaealisele õigusabi antakse. Saatjata
alaealise esindaja ülesanded
rahvusvahelise kaitse menetluses ja tema
rollide erinevus saatjata alaealise
õigusnõustajast on toodud Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2024/1348 (menetluse kohta) artikli 23
lõikes 6.
2.2. ja 2.3. Eelnõus ei ole jäetud
kasutamata KOV-i olemasolev
kompetents. Eelnõuga kavandatud SKA
ülesanne oli luua mehhanism
olukordadeks, kus KOV ei suuda täita
temale lasuvat eeskostja rolli
(kavandatud § 14 lõige 1:
„Sotsiaalkindlustusamet võib esindada
saatjata alaealist või sõlmida saatjata
alaealise esindamiseks lepingu füüsilise
või juriidilise isikuga, kui valla- või
3
Ettepanek/märkus SiM kommentaar1
esindamine all peetakse silmas tema
esindamist PPA haldusmenetluses, siis
tuleb arvestada, et SKA ei ole pädev
esindama isikuid haldusmenetlustes.
Eriti teiste haldusorganite
haldusmenetlustes, mis jäävad
väljapoole sotsiaalvaldkonda, kus SKA-
l puudub sisuteadmine. SKA pädevuses
on sotsiaalteenuste osutamine,
korraldamine ja hüvitiste maksmine.
Isiku esindamine haldusmenetluses ei
ole sotsiaalteenus, vaid õigusabi teenus
(vt RÕS § 4 lõige 3 punkt 6), mille
kättesaadavuse tagamist korraldab
Justiits- ja Digiministeerium. SKA
kaudu sama ülesande täitmine oleks uue
dubleeriva teenuse loomine.
2.5. Eelnõu lahendus ei arvesta SKA
võimaliku rollikonfliktiga. Sarnaselt
PPA-le ei saa SKA olla samaaegselt
lapse esindaja ja talle teenuse
osutaja/korraldaja. Näiteks on SKA
ülesandeks osutada saatjata alaealisele
majutuskeskuse teenust, mistõttu tekiks
SKA-l saatjata alaealisele teenuse
osutamisel ja alaealise esindamisel
huvide konflikt. Lisaks kaasneks sellise
muudatusega olukord, kus SKA peaks
hakkama esindama saatjata alaealist
enda poolt läbiviidavas
haldusmenetluses (SHS § 1262 lõige 2
ja § 459 lõige 4 punkt 2).
2.6. Ei ole selge millistes
situatsioonides on saatjata alaealist
vajalik esinda, mida ei ole võimalik
lahendada juba toimivate lahenduste (nt
KOV, õigusabi) pinnalt. Seejuures, kas
on kaalutud varianti, et erandolukorras
saaks saatjata alaealise paigutada
majutusele (ilma esindajaid vahele
segamata) ja jätkata
menetlustoimingutega kui esindaja
osalemine on võimalik?
2.7. Isegi kui saatjata alaealist võiks
esindada mõni teine volitatud isik, jääb
ebaselgeks, miks on vaja VRKS § 17
linnavalitsus ei saa saatjata alaealise
välismaalase eestkostja ülesandeid
täita.“.
On tõsi, et kehtiva VRKS-i järgi on
PPA-l võimalus sõlmida saatjata
alaealise esindamiseks lepinguid. Seda
võimalust ei ole kordagi kasutatud,
samuti peame mõistlikuks, et asutused
lähtuvad ka Euroopa ühise
varjupaigasüsteemi õigusaktide
rakendamisel oma põhiülesannetest.
Lastekaitseteenuste korraldamine on
SKA põhimääruse järgne ülesanne, meie
hinnangul ei saa jaatada, et SKA-l
puudub igasugune roll saatjata
alaealisete esindamisel või esinduse
korraldamisel.
2.4. Eespool tagasisides märkisime, et
tegu ei ole õigusabi osutamisega, kuid
esindus peab saatjata alaealisel olema ka
haldusmenetluses. Samuti peab
haldusmenetluses olema ka
õigusnõustaja.
2.5. Oleme nõus, et Euroopa ühise
varjupaigasüsteemi õigusaktide
rakendamisel ei saa täielikult
rollikonflikte välistada. Selgitame, et
SiM eesmärk oli lõppastmes tagada, et
saatajata alaealise huvid rahvusvahelise
kaitse menetluses on tagatud, ka juhul
kui asjaomane KOV ei saa seda rolli
täita. Arvestasime, et saatjata alaealisele
vastuvõtutingimuste osutamine on
kohustuslik, seega ei pidanud me
võimaliku rollikonflikti määravaks.
2.6. Saatjata alaealist on vaja esindada
kõikides olukordades, milleks Euroopa
ühise varjupaigasüsteemi õigusaktid
Eestit kohustavad. Ehk olukorrad, kus
riik teeb saatjata alaealise suhtes
toiminguid ja otsuseid. Jätkuvalt
rõhutame, et tegu ei ole õigusabiga.
Materiaalsete vastuvõtutingimuste
osutamisega nagu majutus,
toitlustamine, vajadusel arstiabi või
esmatarbevahendite andmisega tuleb
4
Ettepanek/märkus SiM kommentaar1
lõike 11 regulatsiooni muuta ja miks ei
võiks selles osas üle vaadata kohalike
omavalitsuste ülesandeid. Võib eeldada,
et saatjata alaealised saabuvad alati
mõnda KOV-i, kes täidab just
esmatasandi lastekaitse tööga
seonduvaid ülesandeid.
alustada koheselt ja need tegevused ei
sõltu sellest, kas KOV või kavandatu
kohaselt ja erijuhtudel SKA, on jõudnud
määrata saatajata alaealisele esindaja.
2.7. Arvestame tehtud märkust ja
põhjendusi, kuid palume SoM-il ja
SKA-l jätkuvalt kaaluda, kas selline
seadusega antud võimalus SKA-l asuda
KOV-i asemele oleks siiski saatjata
alaealiste huvide kaitseks vajalik.
Muutsime sätte asukohta ja
täpsustasime, et SKA saaks asuda KOV-
ile tuge pakkuma massilisest
sisserändest põhjustatud hädaolukorras
või muul juhul kui valla- või
linnavalitsus ei saa ettenägematult suure
koormuse tõttu saatjata alaealise
välismaalase eestkostja ülesandeid täita.
Seda põhjuselt, et kuigi riigis tervikuna
ei pruugi teatud arvu saatjata alaealiste
välismaalaste saabumine põhjustada
hädaolukorda, võib see põhjustada
olukorra, kus asjaomane KOV ei suuda
alaealiste eestkoste ülesandeid
tulemuslikult täita. Peame mõistlikuks,
et riigil oleks pädevus ja võimalus
asjaomasele KOV-ile toe pakkumiseks.
4. Täiendatud SKA märkused eelnõu §
14 kohta Wordi dokumendis
Kas siia ei oleks mõistlik tuua 3 lg 1
analoog sisse? Tavaolukorraks?
Mitte arvestatud
Kui on silmas peetud § 13 lõiget 1, mille
kohaselt kohaldatakse alaealise
esindamisele perekonnaseaduses
sätestatud, siis see kohaldub ka saatjata
alaealise esindamisele. Seega ei ole
vajalik sätet §-s 14 korrata.
5. Eelnõu § 19 lõige 5. SKA ei nõustu
muudatusega ja teeme ettepaneku jääda
VRKS § 151 lõikes 2 toodud sõnastuse
juurde. Seda põhjusel, et eelnõu § 19
lõike 2 kohaselt peetakse erivajaduse all
silmas väga erinevaid asjaolusid, mille
kõigi tuvastamine ei kuulu SKA
pädevusse. Seejuures ei saa SKA
näiteks puude raskusastet kehtiva
õiguse järgi tuvastada kui puudub
ajutine kaitse või elamisluba vmt.
Arvestatud
SKA vastutab materiaalsete
vastuvõtutingimuste eest. Muutsime
sõnastust vastavalt ettepanekule ja
eemaldasime SKA kui ühe haldusorgani,
kes erivajaduse tuvastamisele
kaasatakse. Siiski ei muuda sõnastuse
muutmine asjaolu, et SKA on üks
peamiseid partnerasutusi, keda PPA
kaasab, sest kõige suurema tõenäosusega
on erivajadusega taotleja SKA
5
Ettepanek/märkus SiM kommentaar1
majutusel.
6. Täiendatud SKA märkused eelnõu §
21 lõike 5 kohta Wordi dokumendis.
§ 43 teenused vastavad §44 sätestatule
ja siis pigem sõnastuses, et „juhul kui
SAV suunatakse asendushooldusele või
täisealise sugulase juurde, siis on talle
tagatud seaduse §44/§43 nimetatud
teenused.“
Kuna seal on ka kohanemisprogramm,
siis seda meie ei taga ning
asendushooldusel olijatega on vaja
ennekõike viia vastavusse
Arvestatud
7. Eelnõu § 29 lõige 1 punkt 3 ja lõige 2,
§ 98 punktid 4 – 6. SKA ei pea
võimalikuks saatjata alaealise
esindamise ülesande üle võtmist (vt
siinkohal selgitused punkti 1 juures).
Juhul kui esindamise all peetakse
silmas sisuliselt eestkostega seonduvat,
siis tuleks teavitamisega seonduv
ühtlustada PKS § 171 lõikega 2.
Arvestatud
SKA ei võta üle saatajata alaealise
esindamise ülesannet. Siiski on SKA-l
ülesanne teavitada KOV-i vajadusest
esindaja määrata. SKA ülesanne on
määrata lapsele majutuskoht, seega teab
SKA, millist KOV-i teavitada. Mis
puudutab analoogiat PKS § 171 lõike 2
sõnastusega, siis oleme seisukohal, et
VRKS sätestab kohustuse teha
konkreetsed toimingud asjaomastel
asutustel rahvusvahelise kaitse
menetluse läbiviimisel. PKS § 171 lõige
2 ja VRKS-i kavandatu ei ole omavahel
vastuolus. Oleme nõus, et PKS § 171
lõige 2 kohaldub ka asjaomasel juhul,
kuid üldreeglina avastatakse Eestisse
saabunud saatjata alaealine välismaalane
peale riigipiiri ületamist ehk tema
esmased kokkupuuted Eesti riigiga on
PPA ja SKA kaudu.
8. Täiendatud SKA märkused eelnõu §
32 lõike 2 kohta Wordi dokumendis.
Ettepanek sõnastuseks: kui
välismaalasele on antud rahvusvaheline
kaitse, osutab SKA temale kaasabi
KOV üksusesse elama asumisel
vastavalt käesolevas seaduses
sätestatule. Sõnastus ühtlustub §78
Arvestatud
9. Täiendatud SKA märkused eelnõu §
43 lõike 2 ja 9 kohta Wordi
Arvestatud
6
Ettepanek/märkus SiM kommentaar1
dokumendis.
Lõige 2:
Jätkuvalt siit selle viiks välja ja juba siis
nt mõistete juurde, seal on ta koos
erisusega.
Lõige 9
Kõikidel ei ole ju esindajat? Keda siis
teavitama peab? (kas õigusaktist ei
tulene, et esindaja on ainult teovõimetul
isikul, muul juhul õigusnõustajalt)
SKA käsitlus kui materiaalsete
vastuvõtutingimuste osutaja, tõstetud
eelnõu algusesse. Õige tähelepanek lõike
9 osas, õigusnõustaja asendatud
esindajaga.
10. Täiendatud SKA märkused eelnõu §
44 lõike 4 kohta Wordi dokumendis.
1. Ettepanek kustutada sõna „oma“ ,
kuna reaalselt isikut ei seota ühegi
majutuskohaga vaid läheb otse
väljaspool keskust olevasse lahendusse
(ise leitud, sõber vms)
2. Ettepanek lisada juurde või eraldi
lõige: „PPA teavitab materiaalse
vastuvõtutingimuste osutajat, kui
elamisloa taotleja elab väljaspool
majutuskohta“
Kas oleks oluline selleks määrata
teavitamisaeg, et edasist tegevust saaks
alustada (hetkel lg 5 tegevused)
Arvestatud
Eraldi tähtaega teavituseks ei sätestanud,
teavitama peab loa andmisel ehk
viivitamatult. Edaspidi on võimalik
lahendada tehniliselt viisil, et RAKS
edastab automaatteavituse.
11. Eelnõu § 45 lõige 4 ja § 71 lõiked 2 –
4. Teeme ettepaneku jääda VRKS §-s
34 ja §-s 62 kokku lepitud SKA ja PPA
vaheliste pädevuste/ülesannete jaotuse
juurde. Eelnõus kirjeldatud pädevuste
muutmisega kaasnevad SKA-le
täiendavad ülesanded, mis eeldavad
katteallikaid ja ressursse. Kuivõrd nii
rahvusvahelise katse ja elamisloa
taotlus esitatakse PPA-le oleks
loogiline, et isiku võimalus viibida
väljaspool majutuskohta oleks hinnatud
ära enne seda kui ta saabub
majutuskeskusesse. Suunamise
majutuskeskuse teenusele teeb PPA
ning väljaspool keskust elamise
võimalikkust on mõistlik hinnata PPA
poolt vältimaks inimese asjatut
Arvestatud
Võtame arvesse, küll aga peame
mõistlikuks säilitada eelnõus toodud
regulatsioon, kus majutuskoha KOV
üksuse territooriumilt lahkumisest
teavitatakse või asjakohasel juhul
taotletakse selleks luba, materiaalsete
vastuvõtutingimuste osutajalt.
7
Ettepanek/märkus SiM kommentaar1
suunamist teenusele, mida ta ei vaja.
12. Täiendatud SKA märkused eelnõu §
45 lõike 5 kohta Wordi dokumendis.
Tähelepanek: Kas siin ei või lähtuda
samast loogikast mis majutuskeksuse
puhul – st kustutada terve punkt?
Arvestatud
Eeldame, et käesoleva ja ka varasema,
majutuskeskuse kohta käiva ettepaneku
eesmärk oli vältida eelnõus sätestatud
dubleerivaid tingimusi majutust
pakkuvale lepingupartnerile (osutada
teenust isiku kaudu, kes oskab eesti keelt
ja ei ole karistatud). Eeldame, et
ettepanek lähtus sellest, et majutust
tuleks käsitleda sotsiaalteenusena SHS
tähenduses ehk tegevus on
loakohustuslik ja kehtiv karistus välistab
teenuse osutamise ning eesti keele
oskuse nõuded tulenevad keeleseadusest.
Arvestame hetkel tehtud ettepanekut,
kuid palume SKA-l ja SOM-il üle
kontrollida, kas SHS ja keeleseaduse
nõuded on vahetult kohaldatavad ka
eelnõu kohaste materiaalsete
vastuvõtutingimuste pakkumisel.
13. Täiendatud SKA märkused eelnõu §
47 lõike 1 kohta Wordi dokumendis.
Võtta välja säte, mille kohaselt võib
transporditeenuse osutamise asendada
rahalise toetusega.
Jääme tänase mudeli juurde inimeste
puhul, kes on menetlustoimingute ajal
majutuskeskuses. SKA katab kulu, et
tagada, et inimesed päriselt
menetlustoimingute juurde jõuavad.
Arvestatud
14. Täiendatud SKA märkused eelnõu §
47 lõike 5 kohta Wordi dokumendis.
Meile oluline. Ettepanek: kasutada
praeguse lg 5 asemel sõnastusi, mis
tulenevad SHS§131, st:
„Perekonna teise ja iga järgmise
täisealise liikme toimetulekupiir on 80
protsenti perekonna esimese liikme
toimetulekupiirist.
Perekonna iga lapse toimetulekupiir on
120 protsenti perekonna esimese liikme
Arvestatud
8
Ettepanek/märkus SiM kommentaar1
toimetulekupiirist“.
15. Täiendatud SKA märkused eelnõu §
48 lõike 3 kohta Wordi dokumendis.
MEILE OLULINE! Jääme 11.04
esitatud ettepaneku juurde:
„Vastuvõtutingimusi on võimalik
piiarata ulatuseni, mis on võrdne
kehtiva vältimatu sotsiaalabi
põhimõtetega. Piirata ei saa
tervishoiuteenuste osutamist“
Arvestatud
Sõnastatud järgmiselt:
„Vastuvõtutingimusi võib piirata
ulatuseni, mis on võrdne kehtiva
vältimatu sotsiaalabi põhimõtetega.
Piirata ei saa tervishoiuteenuste
osutamist.“.
16. Täiendatud SKA märkused eelnõu §
48 lõike 5 kohta Wordi dokumendis.
Ettepanek täpsustada sõnastust, meile ei
ole päris arusaadav.
Arvestatud
Täpsustasime, et PPA võib teha
vastuvõtutingimuste piiramise otsuse
kooskõlastatult SKA-ga ja ainult
üleandmise otsuse korral nagu on ette
nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiiv (EL) 2024/1346
(vastuvõtutingimuste kohta) artiklis 21.
17. Eelnõu § 49 ja § 59 lõige 10
§49 ja §58 lg (10) kattuvad, kas peabki
nii olema?
Arvestatud
Ei pea kattuma, teenused Eestis
viibimisel tuleb tagada ka
kinnipidamisel. Eelnõu § 59 lõige 10
jäetud välja.
18. Täiendatud SKA märkused eelnõu §
69 kohta Wordi dokumendis.
Ettepanek: Ühildada §49ga – massilise
sisserände tingimustes tagatavate
teenustega.
Arvestatud
19. Täiendatud SKA märkused eelnõu §
70 lõigete 2 ja 3 kohta Wordi
dokumendis.
1. Ettepanek: Ühildada §44 lg 4,st et
inimene saab eldada väljaspool
majutuskeskust menetlustoimingute
ajal PPA loal, mitte SKA loal.
2. Ettepanek: korrastada sõnastust:
„PPA teavitab materiaalse
vastuvõtutingimuste osutajat, kui
elamisloa taotleja elab väljaspool
majutuskohta“
Ajaline määratlus vastavalt §44 tehtud
ettepanekule
Arvestatud
Ajalise määratluse kohta täpsustame
seletuskirjas, et teavitus tuleb teha loa
andmisel ehk viivitamata.
9
Ettepanek/märkus SiM kommentaar1
20. Täiendatud SKA märkused eelnõu §
78 kohta Wordi dokumendis.
Arvestatud
Võtsime arvesse kõik muudetud
sõnastused seoses kaitse saajale
osutavate teenustega.
21. Täiendatud SKA märkused eelnõu §
81 lõike 4 kohta Wordi dokumendis.
tähelepanek: jääme 11.04 saadetud
ettepaneku juurde - kaotada „kasutama
tugiisiku teenust, kui see on talle
määratud“
Eraldisesiva funktsioonina seda
kohustust ei ole mõistlik täita. Kattub
§78 lg 4 funktsioonidega. Täiendavalt
antud sõnastus tekitab segadust SHSi
raames määratletud tugiisikuga.
Arvestatud
Sotsiaalministeerium
22. Ei nõustu SKAle eelnõu § 14 lg-tega 1
ja 7, § 29 lg 1 punktiga 3 ja lg-ga 2
ning nendega seonduvalt § 68 lg-ga 1
pandud SAVide esindamise ja sellega
seotud kohustustega.
Saame aru nii, et vajadus SAVi
esindamiseks kellegi teise kui KOVi
poolt võib tekkida eelkõige kahes
erinevas olukorras:
- SAV saabub Eestisse ja vajab
esindajat ajal, mil KOVi ei ole
võimalik kätte saada (nt öösel,
nädalavahetusel, riigipühadel);
- nt massilisest sisserändest
põhjustatud hädaolukorras vms
olukorras, kui ühte või mitmesse
KOVi saabub korraga palju SAVe
ning KOVil pole ressurssi neid
kõiki esindada.
Ka mõistame, et olukorras, kus KOVil
pole võimalik SAVi esindada ning selle
ülesande peaks enda kanda võtma mõni
riigiasutus, võib SKA olla selleks
sobivaimd valik. Samas on eelnõu
praegune sõnastus SKAle sellise
kohustuse paneku eeltingimuste osas
selgelt liiga üldine, kohustades SKAd
sellist rolli võtma alati, kui KOV ei saa
SAVi eestkostja ülesandeid täita, sellist
Arvestatud
Nagu eespool SKA märkusele antud
tagasisides, oleme nõus, et saatjata
alaealiste esindamine kitsamalt
piiritletud tingimustes (nagu massilisest
sisserändest põhjustatud hädaolukord)
võib olla vajalik.
10
Ettepanek/märkus SiM kommentaar1
KOVi poolset võimatust samas
kuidagigi täpsustamata. See ei ole SKA
ülesandeid, pädevust ja ressurssi
arvestades mõistlik. Vajab täiendavat
arutelu, kas SKA võiks võtta sellise
kohustuse konkreetsetes kitsamalt
piiritletud tingimustes (nt massilisest
sisserändest põhjustatud hädaolukorras,
kui ühte või mitmesse KOVi saabub
korraga palju SAVe).
23. Ei nõustu eelnõu § 14 lg-ga 2 SKAle
pandud kohustusega hinnata SAVi
esindaja usaldusväärsust.
SAVi esindaja on lastekaitseseaduse
(LasteKS) mõttes kas lastekaitsetöötaja
või lapsega töötav isik.
Lastekaitsetöötaja suhtes kehtivad
nõuded ning nii lastekaitsetöötajana kui
lapsega töötava isikuna töötamise
piirangud (kriminaalkorras karistatuse
puudumine LasteKSis loetletud
süütegude eest) on LasteKSis
sätestatud. Kui esindajaks on advokaat,
tulenevad vastavad nõuded
advokatuuriseadusest. Puudub nii
sisuline vajadus kui ressurss selleks, et
SKA hakkaks hindama kõigi SAVide
esindajate (sh ka eestkostjate?)
usaldusväärsust.
Arvestatud
Võttes arvesse SoM-i ja SKA
tagasisidet, on esindaja (ehk KOV
eestkostja) usaldusväärsuse tagamise
kohustus pandud asjaomasele KOV-ile.
Eeltoodu ei tähenda, et esindaja
usaldusväärsust peaks igakordselt
hindama, küll peab riik tervikuna
tagama, et üksi Eestis viibiva
välismaalasest lapse esindaja tegutseb
lapse parimates huvides. Sellega
seonduvalt peame võtma Eesti õigusesse
üle ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiiv (EL) 2024/1346
(vastuvõtutingimuste kohta) artikli 26
lõikes 6 sätestatud esindajale ette nähtud
nõuded. Kavandatu kohaselt olime
arvestanud, et eelnõus ei ole vajalik
korrata LasteKS toodud nõudeid, kuid
arvetades esitatud tagasisidet, oleme
teinud vastava viite. Lisaks, direktiivi
kohaselt peab esindaja olema alaealise
esindamiseks sobiv. Sobivust ei ole
direktiivis üheselt määratletud, kuid SiM
hinnangul saab sobivust sisustada läbi
kehtivas VRKS-is toodud määratlusele,
mille kohaselt peab saatjata alaealise
esindaja olema usaldusväärne ning tal
peab olema saatjata alaealise
esindamiseks vajalikud teadmised ja
oskused. Seega on tagatud, et saatjata
alaealise esindamiseks sobivad kõik
KOV-i vastavad töötajad, kes esindavad
esindust vajavaid lapsi ka muudes
menetlustes.
24. Täiendatud märkused, esitatud
Wordi dokumendis. Eelnõu § 14 lõige
Arvestatud
11
Ettepanek/märkus SiM kommentaar1
1
Meie ettepanek on jätta viide
LasteKSile välja, sest see kohaldub
lastekaitsetöötajatele ja lastega
töötavatele isikutele niigi, ka ilma
sellekohase viiteta. Ka meie varasema
kommentaari mõte ei olnud vastava
viite lisamine, vaid tähelepanu
juhtimine, et nõuded esindajale
tulenevad ka LasteKSist. Lisatud
sõnastusest jäi lisaks ka eksitav mulje,
nagu LasteKSis sätestatud piirangud
just ei kohalduks, aga eelduslikult on
mõte olnud siiski vastupidine.
Lõige 4: Selle lause võiks pigem lisada
lg-sse 2, kuna seondub sellega, mida
tuleb esindaja määramisel arvestada.
25. Täiendatud märkused, esitatud
Wordi dokumendis. Eelnõu § 14 lõige
2
Nagu 29.04 kohtumisel rääkisime,
palume seletuskirjas need
menetlustoimingud välja tuua.
Sõnastada: „Saatjata alaealise
esindamisel peab esindaja alaealisega
enne tema osalemist nõudvate
menetlustoimingute läbiviimist
kohtuma. Selliste menetlustoimingute
tegemisel viibib esindaja
menetlustoimingute tegemise juures ja
võtab arvesse alaealise enda seisukohti
oma vajaduste kohta.“.
Arvestatud
26. Täiendatud märkused, esitatud
Wordi dokumendis. Eelnõu § 14 lõige
4.
Selle lause võiks pigem lisada lg-sse 2,
kuna seondub sellega, mida tuleb
esindaja määramisel arvestada.
Arvestatud
Kuna numeratsioon on muutunud, siis
ilmselt peetud silmas lõiget 1.
27. Täiendatud märkused, esitatud
Wordi dokumendis. Eelnõu § 14 lõige
Arvestatud
12
Ettepanek/märkus SiM kommentaar1
5.
Meie ettepanek on kohaldada
SAVide eestkoste puhul
üldregulatsiooni ehk näha ette, et
järelevalvet eestkostja/esindaja rolli
täitmise üle teostaks kohus, mitte SKA.
Ilma täiendava regulatsioonita
puuduvad SKAl õigused ja võimalused
kaebust sisuliselt lahendada, sh õigus
teha esindajale või selle määranud
KOVile ettekirjutusi teha vms ning ilma
selleta on kaebuse esitamise õigus
praktiliselt sisutühi. Ka tekib sellise
rolli SKAle andmisel probleem eelnõu
§ 14 lg 7 kontekstis, kus SKAl tekib
üheaegselt esindajana ja kaebuse
lahendajana rollikonflikt. Seega me
kindlasti ei poolda praegust sõnastust,
mille kohaselt esitatakse vastav kaebus
SKAle.
Meie hinnangul on kaebuse esitamise
õiguse kohta info andmise kohustus
hõlmatud eestkostja kohustustega ning
seetõttu poleks ka seda vajalik eraldi
eelnõus sätestada. Kui SiM seda
direktiivi nõuete täitmiseks siiski
vajalikuks peab, tuleks välja tuua ka
see, et käesolevas lõikes nimetatud info
andmine SAVile on eestkostja
kohustus, praegusest sõnastusest see ei
selgu.
28. Täiendatud märkused, esitatud
Wordi dokumendis. Eelnõu § 14 lõige
7. Teeme ettepaneku asendada
"ettenägematult suure koormuse tõttu"
"ettenägematult suure saatjata alaealiste
välismaalaste arvu tõttu", et oleks selge,
et me räägime mitte igasugusest suurest
koormusest, vaid just sisserändajate või
SAVide suurest arvust tulenevast
suurest koormusest.
Sõnastada järgmiselt:
„Massilisest sisserändest põhjustatud
hädaolukorras või muul juhul, kui
valla- või linnavalitsus ei saa
ettenägematult suure saatjata alaealiste
Arvestatud
13
Ettepanek/märkus SiM kommentaar1
välismaalaste arvu tõttu saatjata
alaealise välismaalase eestkostja
ülesandeid täita, võib
Sotsiaalkindlustusamet kuni
perekonnaseaduse alusel eestkostja
määramiseni täita saatjata alaealise t
eestkostja ülesandeid või sõlmida
selleks lepingu füüsilise või juriidilise
isikuga.“.
29. Täiendatud märkused, esitatud
Wordi dokumendis. Eelnõu § 54 lõige
1.
Kustutada lõige 2 ja luua loetelu
lõikesse 1.
Meie hinnangul vastab selline sõnastus
paremini kooskõlastustabelis viidatud
direktiivi sättele. Direktiivi art 13 lg 2
punktid a ja b ei ütle meie hinnangul
mitte seda, et nendes kirjeldatud
juhtudel on alaealise kinnipidamine
alati tema parimates huvides, vaid et
kui nendes kirjeldatud olukordades on
alaealise kinnipidamine tema parimates
huvides, siis võib seda teha. Varasemalt
välja pakutud lg 2 sõnastus meie
hinnangul direktiivi eelviidatud sätetele
ei vasta.
Arvestatud
30. Ei nõustu eelnõu § 55 lg-tes 2 ja 5
alaealise kinnipidamise kohta
sätestatuga ning peame vajalikuks
eelnõu § 59 lõikes 10 toodud loetelu
täiendamist.
Nimetatud kommentaarid ja
täiendusettepanek on lisatud
kommentaaridena Wordi faili.
Arvestatud osaliselt
Wordi failis on ettepanek jätta välja
eelnõu § 55 lõige 2. Selle sättega võtame
üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivi (EL) 2024/1346
(vastuvõtutingimuste kohta) artikli 13
lõike 2 punktid a ja b. Juhul kui seda
sätet ei oleks üle võetud, kohalduks
alaealiste kinnipidamisele
üldregulatsioon. Siseministeeriumi
eesmärk ei ole sätestada täiendavaid
võimalusi laste kinnipidamiseks, kuid
lisaks kohustusele võtta üle direktiivi,
peame ka põhimõtteliselt oluliseks, et
laste kinnipidamise lubatavusele
kohalduksid rangemad tingimused.
Oleme avatud ettepanekutele, kui SoM
näeb direktiivi üle võtmiseks täiendavaid
võimalusi või paremaid sõnastusi.
14
Ettepanek/märkus SiM kommentaar1
Eelnõu § 55 lõikes 5 on üle võetud
Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivi (EL) 2024/1346
(vastuvõtutingimuste kohta) artikli 13
lõike 3 teine lõik. Kommenteeritud
Wordi dokumendis olete leidnud, et
nimetatud säte ei ole kooskõlas järgneva
paragrahviga, mis kohustab
kinnipidamisel arvestada perekonna
ühtsust. SiM hinnangul sellist vastuolu
ei esine, pidades kinni saatjata alaealist
täiskasvanutest eraldi, siis tuleb tagada
saatjata alaealise ja tema teiste alaealiste
perekonnaliikmete ühtsus. Juhul kui
alaealisega koos on täiskasvanud
perekonnaliige, siis eeldatakse, et tegu ei
ole saatjata alaealisega. Igal juhul tuleb
käituda lapse parimates huvides.
Arvestame eelnõu § 59 lõikes 10 toodud
loetelu täiendamist seoses haridusele
juurdepääsuga.
31. Tervisekassale hetkel säilivad need
kohustused, mis on sätestatud kehtivas
ministri määruses, st seotus
kinnipidamiskeskusega einekõike.
Ettepanek eelnõus viidata ministri
määrusele „Rahvusvahelise kaitse
taotleja ja väljasaadetava
tervishoiuteenused“ .
Arvestatud osaliselt
Märkuse eesmärk on ilmselt säilitada
Tervisekassa senised kohustused, sellel
eesmärgil on tehtud eelnõus vajalikud
muudatused. Juhul kui saame
ettepanekust õigesti aru, siis me ei
poolda asutuste ülesannete sätestamisel
lahendust, kus viitame madalama
õigusjõuga õigusaktile.
32. Eelnõu § 40. Teeme ettepaneku
kaaluda VRKS perekonnaliikme
tähtajalise elamisloa taotlejale ja
elamisloa saanule laienevad kohustused
ja õigused ühtlustada kaitse
taotleja/saanu õigustega. Seeläbi
ennetame olukordi, kus inimene võib
jääda isolatsiooni või staatusest
tulenevalt saada vähemas mahus
teenuseid, kui tal nende järgi tegelikult
on vajadus. Samas küsimus on, et kas
antud elamisload eraldiseisvana on
üldse enam praktika.
Oleme seisukohal, et kuna õiguste
laiendamine täiendavale sihtgrupile toob
kaasa rahalisi kohustusi eelkõige SoM
valitsemisalale, siis peate seda vajadust
ise hindama. Ühelt poolt oleme nõus, et
täiendavate teenuste pakkumine
suurendab tõenäoliselt kaitse saaja
perekonnaliikme toimetulekut ja
kohanemist ning seeläbi on Eesti
turvalisus paremini tagatud. Teisalt,
tegemist ei ole kaitse taotlejate või kaitse
saajatega vaid isikutega, kelle suhtes
kasutatakse perekonna taasühinemise
õigust. Selles aspektis on tegu sarnaste
isikutega nagu teised välismaalased, kes
pererände kaudu Eestisse saabuvad ning
15
Ettepanek/märkus SiM kommentaar1
nad suunatakse uussisserändajatena
kohanemisprogrammis osalema. Juhul
kui ettepanek on võimaldada neile
rohkemaid teenuseid, siis ei ole SiM
selle vastu arvestades just eeltoodut
Eesti turvalisuse tagamise kohta.
33. Eelnõu peatükk 6. Ettepanek on viia
antud peatükist ajutise kaitse saanuid
(AJK) puudutav täismahus peatükki 5,
mis käsitleb ajutist kaitset. Eraldi
arutelu on vajalik seoses AJKdele
laienevatele meetmetele, mis ei ole
sätestatud §82. Meie hinnangul AJK
ennekõike kriisimeede ja sellest
tulenevalt oluline mõtestada, kas
ilmtingimata tahame seaduse alusel
võtta riigile faktilise kohustuse osutada
tagada AJK saanutele kõiki samu
hüvesid, mis sätestatud peatükk kuues
rahvusvahelise kaitse saanutele.
SiM ei ole vastu ettepaneku arvesse
võtmiseks. Sellest hoolimata palume
täpsemat sisendit, et millistest teenustest
ajutise kaitse skoobis olevad
välismaalased peaksid jääma ilma või
milliseid teenuseid tuleks neile
täiendavalt pakkuda, sest eeskätt tegu
SKA pakutavate teenustega.
34. Wordi dokumendis esitatud märkused
ja ettepanekud
Arvestasime võimalikult suures mahus,
kuid kuna vastuvõtutingimused ei ole
SiM valdkond, ei teinud põhimõttelisi
muudatusi.
Riigikantselei
35. Riigikantselei esitas märkused eelnõu
wordi dokumenti kommentaaridena.
SiM ja Riigikantselei on esitatud
märkused koos läbi vaadanud. Peamine
tähelepanek oli, et eelnõus tuleks
rohkem ja täpsemalt kajastada direktiivi
2024/1346/EL tingimusi ja nõudeid.
Riigikantselei ettepanekutega on suuresti
arvestatud, töötasime direktiivi
2024/1346/EL uuesti läbi ja eelnõud on
täiendatud. Jätkuvalt ootame
ettepanekuid kõikidelt osapoolelt, kes
leiavad, et direktiivi 2024/1346/EL
tuleb täpsemalt üle võtta.
Õiguskantsler
36. VRKS 1. peatüki 3. jao § 7 lõige 6
(mustandi lk 4): „Õiguskantsler teostab
täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) 2024/1348 (menetluse
kohta) artikli 43 lõikes 4 ning Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2024/1356 (taustakontrollide kohta)
artiklis 10 nimetatud põhiõiguste seire
ülesannet.“
Asendada sõna „teostab“ sõnaga
„täidab“.
Arvestatud
16
Ettepanek/märkus SiM kommentaar1
37. ÕKS täiendamise puhul paluksime
tungivalt kaaluda – kui see on vähegi
vajalike normitehniliste nõuete jm-ga
ühildatav – praegusest lühemat
sõnastust:
a. Mustandi lk 65:
§ 100. Õiguskantsleri seaduse
täiendamine
Õiguskantsleri seaduse § 1 täiendatakse
lõikega 12 järgmises sõnastuses:
”(12) Õiguskantsler täidab sõltumatu
järelevalveasutuse ülesandeid, mis on
ette nähtud Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) 2024/1356,
millega kehtestatakse kolmanda riigi
kodanike taustakontroll välispiiridel
ning muudetakse määrusi (EÜ) nr
767/2008, (EL) 2017/2226, (EL)
2018/1240 ja (EL) 2019/817 (ELT L,
2024/1356, 22.05.2024), artiklis 10 ja
Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) 2024/1348, millega
luuakse rahvusvahelise kaitse ühine
menetlus liidus ja tunnistatakse
kehtetuks direktiiv 2013/32/EL (ELT L,
2024/1348, 22.05.2024), artikli 43
lõikes 4.“
b. Alternatiivina pakuksime ÕKS-i
täiendava sätte sõnastust analoogselt
uue VRKS 1. peatüki 3. jao § 7 lõike 6
sõnastusega: „Õiguskantsler täidab
sõltumatu järelevalveasutuse
ülesandeid, mis on ette nähtud Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2024/1356 (taustakontrolli kohta)
artiklis 10 ning Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) 2024/1348
(menetluse kohta) artikli 43 lõikes 4.“
Mitte arvestatud
HÕNTE § 29 lõiked 3 ja 4 kohustavad
EL õigusaktile viidates nimetama
õigusakti andja, akti liigi ja numbri. Kui
esimest korda viidata, siis lisada pealkiri
ja avaldamise andmed. Kuigi eelnõu
VRKS-i tekstis on peale esmakordset
mainimist kasutatud edaspidi lühemat
viidet, tuleb ÕKS-i teksti vaadata
eraldiseisvalt selliselt, et pärast eelnõu
seaduse jõustumst on ÕKS-is viide
ainult ühe korra ja ongi esimest korda,
ehk tuleb sinna panna täisviide,
kasutades EL õigusakti ametlikku
pealkirja ja lisada avaldamismärge
Justiits- ja Digiministeerium
38. Perekonnaõiguse ja alaealiste vaates
esineb küll teatud muudatusi võrreldes
nt VRKS praeguse sõnastusega, kuid
Esindajate ülempiir
Eelnõu kohaselt tohib perekonnaseaduse
17
Ettepanek/märkus SiM kommentaar1
nende osas ootame ära seletuskirja
selgitused enne lõplike järelduste
tegemist (nt VRKS § 14 lg 4 –
esindatavate ülempiir; VRKS § 21 lg 1
kadunud ära ära „teenuste osutamisel“;
VRKS § 72 lg 1 p 2 – kadunud ära
„lapsendatud laps“ erisus ajutise kaitse
saaja perekonnaliikmete hulgast).
alusel eestkostja õigusi ja kohustusi
täitva valla- või linnavalitsuse töötaja
tohib üheaegselt esindada kuni 30
saatjata alaealist taotlejat. Massilisest
sisserändest põhjustatud hädaolukorras
võib üheaegselt esindada kuni 50
saatjata alaealist taotlejat.
Selgitame, et tegu on direktiivi (EL)
2024/1346 (vastuvõtutingimuste kohta)
artikli 27 lõigetest 1 ja 7 tulenevate
ülemmääradega.
Kadunud ära „teenuste osutamisel“
Kehtiva VRKS-i kohaselt tuleb alaealise
RVK menetluses ja alaealisele teenuste
osutamisel, arvestada eelkõige alaealise
huvidega. Eelnõu kohaselt on teenuste
osutamine jäetud välja ja säte sõnastatud
järgmiselt:
„(1) Alaealise rahvusvahelise kaitse
menetluses ja tema vastuvõtmisel
arvestatakse eelkõige alaealise õigusi ja
huve.“.
Kohustus arvestada alaealise õigusi ja
huve tema vastuvõtmisel hõlmab kõiki
alaealisele pakutavad teenuseid,
direktiivi (EL) 2024/1346
(vastuvõtutingimuste kohta) kohaselt
on tegu meetmete täieliku kogumiga.
Eelnõus on viidatud kogum toodud välja
asjaomases struktuuriosas, näiteks õigus
haridusele, saada majutust, arstiabi,
toetused, õigus esindusele jm.
39. Õigusteenuse korraldamine
haldusmenetluses välismaalastele ja
rahvusvahelise kaitse taotlejatele
kuulub ja peab jätkuvalt kuuluma
Siseministeeriumi pädevusse, kes
vastutab sisejulgeoleku ja
rändehalduse eest ning omab
Mitte arvestatud
Leiame, et tegu on eelnõu ühe peamise
murekohaga, mis vajab poliitilist otsust.
Siseministeerium ei ole seni korraldanud
välismaalasele haldumenetluses
õigusteenust ja sellist valmidust täna
18
Ettepanek/märkus SiM kommentaar1
vajalikku valdkondlikku kogemust. See
tagab teenuse tõhusama ja
järjepidevama osutamise, mis vastab
paremini konkreetse sihtrühma
vajadustele, ning on kooskõlas
ministeeriumide pädevuste ja
vastutusalade jaotusega.
loodud ei ole (ega pandud ülesannet).
Täna taotlevad RVK menetluses olevad
välismaalased riigi õigusabi RÕS-is
sätestatud korras või esindavad neid
haldusmenetluses MTÜ-d (peamiselt
Eesti Inimõiguste Keskus nn
strateegilise hagelemise raames).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) 2024/1348 (menetluse
kohta) kohaselt on Eesti kohustatud
pakkuma välismaalasele esindamist
halduskohtumenetluses ja hetkel ei ole
eelnõus toodud regulatsioonile selles
küsimuses märkusi esitatud.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) 2024/1348 (menetluse
kohta) kohaselt on Eesti aga kohustatud
pakkuma haldusmenetluses
õigusnõustamist. Haldusmenetluses
esindamise võimaldamine on
vabatahtlik. Õigusnõustamise ulatus ja
sisu kattub põhimõtteliselt HMS §-s 36
toodud selgitamiskohustusega, kuid
Euroopa Komisjoni seisukoht on, et PPA
ei tohi Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) 2024/1348 (menetluse
kohta) kohast õigusnõustamist teostada.
Täiendava keerukuse lisab eelviidatud
määruse artikli 13 lõige 4, mille kohaselt
tuleb tagada õigusnõustaja kohalolek
isiklikul vestlusel (kui taotleja on
otsustanud kasutada võimalust kaasata
menetlusse õigusnõustaja). See
tähendab, et viidatud määruse kohane
õigusnõustamise ulatus läheb kaugemale
HMS-is sätestatud
selgitamiskohustusest. Lisaks annab
määrus võimaluse toimetada
õigusnõustajale kätte taotleja kohta
tehtud otsuse. Seega oleme pigem
arvamusel, et õigusnõustaja roll ei ole
vaid nõuandev vaid seguneb teatud
etappides esindaja funktsioonidega.
Eeltooduga seonduvalt tuleb arvestada
ka seda, et RVK menetlusel on eripärad
võrreldes haldusmenetlusega mõnes
19
Ettepanek/märkus SiM kommentaar1
teises valdkonnas. Ka käesolevate EL
õigusaktide ja ka alates 2016. aastast
kohalduvate õigusaktidega lõpeb RVK
menetlus pärast seda kui on tehtud nn
lõplik otsus. Praegu ja ka edaspidi ning
juhul kui taotleja kasutab
õiguskaitsevahendit, on lõplikuks
otsuseks halduskohtu tehtud otsus.
Arvestades Riigikohtu 15.02.2023. a
otsust asjas 3-20-1115 ja seal viidatud
EL kohtupraktikat, peab kohus RVK
menetluses võtma arvesse uusi
asjaolusid, mis ilmnesid pärast
vaidlusaluse otsuse vastuvõtmist.
Seega, Eestile lasub kohustus pakkuda
tasuta esindamist
halduskohtumenetluses, kohustus
pakkuda õigusnõustamist
haldusmenetluses ning vabatahtlik
võimalus pakkuda esindamist
haldusmenetluses. Seda ja RVK otsuse
vaidlustamise eripära arvestades, on
Siseministeerium esialgsel arvamusel, et
on mõistlik kui sama isik esindab
välismaalast tema menetluse kõikides
etappides. See eeldus on parim viis ka
taotlejate põhiõiguste ja tõhusa
õigusõiguskaitse tagamiseks. Kõige
otstarbekam selleks on kasutada
olemasolevat riigi õigusabi süsteemi,
mitte luua paralleelstruktuuri
välismaalastele. Juhime siinjuures
tähelepanu sellele, et ka täna on igal
taotlejal õigus taotleda enda
esindamiseks riigi õigusabi nii
haldusmenetluses kui
halduskohtumenetluses. Küll aga on
meie muudatuste eesmärk piirata riigi
õigusabi andmise ulatust ühe
kohtuastmega (lõpliku otsuse
tegemiseni) ning lihtsustada riigi
õigusabi taotlemisel esitatavaid
andmeid, sest tegu on sihtgrupiga, kes
suure tõenäogusega riigi õigusabi
saamise tingmused täidavad.
Oleme avatud igasugusele arutelule
juhul kui peale riigi õigusabi on JDM
20
Ettepanek/märkus SiM kommentaar1
hinnangul selle teema reguleerimiseks ja
õigusabi pakkumiseks mõni teine
mõistlik lahendus. Seni on riigis võetus
lahendus, et RVK alusel Eestisse tulnud
välismaalastele eraldiseisvaid lahendusi
võrreldes Eesti elanikega ei tehta
(toimetulekusüsteem, tervishoiusüsteem,
haridussüsteem jm).
40. Palun kaaluge eelnõus riigi õigusabi
võimaldamist halduskohtumenetluses
ainult esimese kohtuastme lõpuni.
Arvestatud
Eelnõus on sätted, mille kohaselt antakse
riigi õigusabi halduskohtumenetluses
RVK otsuse ja koos otsusega tehtud
lahkumisettekirjutuse vaidlustamisel
kuni halduskohtu otsuse tegemiseni.
41. Eelnõus ei ole kehtestatud üldist
piirangut, mis lubaks vaidlustada
otsuseid ainult esimeses kohtuastmes
(halduskohtus). Eelnõus on küll
sätestatud konkreetsed kaebetähtajad ja
mõned piirangud, näiteks: § 33 lõige 1:
Rahvusvahelise kaitse otsuseid saab
vaidlustada halduskohtus 14 päeva
jooksul. § 33 lõige 2: Kiirendatud
menetluses ja piirimenetluses tehtud
otsuseid saab vaidlustada 5 päeva
jooksul. § 33 lõige 6: Käesolevas
paragrahvis nimetatud otsuseid ei saa
vaidlustada vaidemenetluse korras. § 15
lõige 7: Riigi õigusabist andmisest
keeldumise määruse peale ei saa esitada
määruskaebust.
Palun kaaluge kaebevõimaluste
piiramist esimeses kohtuastmes ehk
halduskohtumenetluses nn hüppelise
kassatsiooni vormis väärteomenetluse
seadustiku (VTMS) eeskujul. VTMS §
114 kohaselt on menetlusosalisel õigus
esitada maakohtule kaebus kohtuvälise
menetleja tehtud otsuste peale.
Väärteomenetluses ei saa VTMS § 136
lg-st 2 tulenevalt esitada
ringkonnakohtusse apellatsiooni
maakohtu otsuse peale, mis on tehtud
VTMS § 132 kohaselt kaebust arutades.
Neid maakohtu otsuseid, kui
maakohtusse on esitatud kaebus ning
kohus on arutanud kohtuvälise
Arvestatud
Siinkohal on oluline ka lõpliku otsuse
definitsioon:
„(1) Lõplik otsus käesoleva seaduse
tähenduses on:
2) taotluse kohta tehtud keelduv otsus
või otsus rahvusvahelise kaitse
äravõtmise kohta, mille peale esitatud
kaebuse on halduskohus jätnud
rahuldamata;“.
Lisaks eelmises punktis toodud vastus
riigi õigusabi ulatuse kohta. Kõige
olulisem aga on eelnõus toodud
regulatsioon RVK taotleja õiguse kohta
viibida Eestis, mille kohaselt:
„Rahvusvahelise kaitse taotlejal on
õigus viibida Eestis kuni tema taotluse
kohta lõpliku otsuse tegemiseni.“.
Riigis viibimise õiguse kohta sisaldub
eelnõus täpsem kord, kuid üldiselt on
välismaalastel õigus olla Eestis kuni
lõpliku otsuseni või vähem tingimusel,
et kohus ei anna õigust välismaalasele
Eestis lõpliku otsuseni viibida.
Mööname, et eelnõuga ei ole võetud
välismaalaselt üldist kohtukaebeõigust
(mida ta saab päritoluriigis realiseerida),
kuid siinkohal oleme olnud arvamusel,
21
Ettepanek/märkus SiM kommentaar1
menetleja (nt politsei poolt tehtud)
otsust, ei saa vaidlustada apellatsiooni
korras (VTMS § 135 lg-d 8 ja 9, § 136
lg 2), vaid ainult kassatsiooni korras
Riigikohtus (VTMS § 155 lg 1 p 1)
VTMS 14. peatüki 1. jao kohaselt.
Seega toimub politsei tehtud
väärteoasja otsuse vaidlustamine
maakohtus ning sellise maakohtu otsuse
vaidlustamine otse Riigikohtus.
Ringkonnakohus sellises
kaebemenetluses ei osale. Maakohtu
otsust, millega lahendati kaebus
kohtuvälise väärteomenetleja otsuse
peale, on võimalik vaidlustada üksnes
kassatsiooni korras, jättes vahele
menetluse ringkonnakohtus.
et selle õiguse ära võtmine ei ole
kooskõlas PS §-ga 15.
Siseministeerium on arvamusel, et
halduskohtu otsuse tegemisega on
täidetud EL ühise varjupaigasüsteemi
õigusaktide ja EL põhiõiguste hartas
toodud kohustused võimaldada tõhusat
õiguskaitsevahendit. Palun andke meile
tagasisidet juhul kui tõlgendus PS § 15
osas on muutunud.
Loodame, et see selgitus on asjakohane
ka selleks, miks me ei ole kaalunud
hüppava kassatsiooni regulatsiooni
loomist – me ei pea seda vajalikuks, sest
kavandatud on ainult ühe
edasikaebevõimaluse sätestamine
halduskohtusse.
42. Eelnõus on VRKS § 59 Rahvusvahelise
kaitse taotleja majutamine ja
kinnipidamine hädaolukorras, mille
lõike 2 järgi võib rahvusvahelise kaitse
taotleja Eestisse saabumise ja Eestis
viibimise seaduslike aluste
kontrollimiseks Politsei- ja
Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet
rahvusvahelise kaitse taotlejat ilma
halduskohtu loata kinni pidada kuni
seitse päeva.
PS § 21 lg 2 näeb ette, et ilma kohtuliku
kontrollita võib isikut kinni pidada kuni
48 tundi. Kuigi kõnealune PS paragrahv
räägib isiku vahi all pidamisest, siis
meie hinnangul ei saa seda tõlgendada
viisil, et see kohalduks üksnes
süüteomenetluses vahi alla võtmisele.
Eesti õiguskorras on seni lähtutud
tõlgendusest, et PS § 21 lõike 2
kaitsealasse kuuluvad kõik täidesaatva
riigivõimu poolt kinni peetud isikud
ning kohtuliku kontrolli nõue kohaldub
ka halduskinnipidamise puhul.
Tulenevalt võrdse kohtlemise
põhimõttest tuleks kõiki täitevvõimu
poolt kinnipeetud isikuid kohelda ühte
moodi ning see hõlmab ka Eestisse
saabunud välismaalasi. Arvestades eriti
Mitte arvestatud
Palume JDM-il veelkord kaaluda ja
analüüsida, kas tõlgendus, mille kohaselt
kuuluvad PS § 21 lõike 2 kaitsealasse
kõik välismaalased, kelle kinnipidamise
alused on selgelt seadusega piiritletud ja
kantud peamisest eesmärgist selgitada
välismaalase isik ning tema õigus
Eestisse siseneda ja siin viibida. Tallinna
Ringkonnakohus on oma 18.03.2014
määruses nr 3-13-2470 õigesti osutanud
seonduvalt PS § 21 lõikega 2, et: „On
siiski mõistetav, kui ebaseaduslikult riiki
sisenenud tundmatut päritolu ja Eestis
tavapärase võõrkeeleoskusega
hõlmamata võõrkeelse väidetava
dokumendiga isiku tuvastamiseks või
isikusamasuse kontrollimiseks ning tema
kodakondsuse kontrollimiseks või
väljaselgitamiseks kuluv aeg on sellest
reegelkestusest tunduvalt pikem.“.
Massilisest sisserändest põhjustatud
hädaolukorras võib Eestisse siseneda
suurel hulgal rahvusvahelist kaitset
taotlevaid välismaalasi ning kuigi
Siseministeerium, tema valitsemisala
asutused ning partnerid (sh JDM, ja
kohus) on selliseid olukordi läbi
22
Ettepanek/märkus SiM kommentaar1
PS § 20 lg 2 p-s 4–6 piiriklauslite alla
kuuluvate vabadust võtvate meetmetele
allutatud isikute haavatavust, tuleks nad
tulenevalt PS § 12 võrdsuspõhiõigusest
arvata PS § 21 lg 2 kaitsealasse (PS
kommentaarid § 21 p 49).
Õigus kinnipidamise kohtulikule
kontrollile 48 tunni jooksul on
reservatsioonita põhiõigus, millest on
erandid lubatud üksnes PS § 130
kohaselt erakorralise või
sõjaseisukorra ajal riigi julgeoleku ja
avaliku korra huvides (PS § 21
komm. 16).
Seega on kohtuliku kontrolli nõudest
võimalik mööda minna juhul, kui
rändekriisi hädaolukord muutub
erakorraliseks seisukorraks. Kui
rändekriisi hädaolukord muutub
erakorraliseks seisukorraks, oleks
olukord hoopis avaramate õiguslike
põhiseaduspäraste võimalustega!
Palun mõelge sellele võimalusele!
Seni võiksite massiliselt sisserändest
põhjustatud hädaolukorra puhul
kaaluda pigem erinevaid teisi
kohtumenetlust lihtsustavaid ja
kiirendavaid lahendusi, mille abil saaks
rändekriisi olukorras muuta PPA ja
kohtunike töö võimalikult kiireks ning
tõhusaks.
Nendeks on kindlasti IT lahendused,
mis hõlmavad PPA süsteemide
ILLEGAAL/RAKS liidestamist e-
toimiku kaudu kohtute infosüsteemiga
(menetlustoiminguteks ajavõit läbi
andmevahetuse digitaliseerimise, ühtse
andmehalduse ja automaatse
dokumentide koostamise). Selline
integreeritud süsteem on hädavajalik,
kuna see võimaldab töödelda suurt
hulka (igal ajahetkel EK poolt antud
isikute arvu 277) taotlusi tunduvalt
operatiivsemalt ilma täiendava
halduskoormuseta, tagab sujuva
teabevahetuse eri ametkondade vahel
mänginud, on teinud plaane ja on teinud
leevendusi regulatsioonides, on selge, et
teatud piirmäära ületades saabub hetk,
kus kõikide osapoolte võimekused
ammenduvad ning ei ole võimalik 48-
tunni reeglit täita. See tähendaks, et
Eesti territooriumile tuleks lubada vabalt
liikuma suurel hulgal tundmatu
päritoluga ja teadmata kavatsustega
välismaalasi, mis ei ole omakorda
kooskõlas PS preambulas toodud
eesmärgiga kaitsta sisemist ja välimist
rahu.
Oleme nõus, et PS § 21 lõige 2 on
reservatsioonita põhiõigus, kuid meile
teadaolevalt oli sätte eesmärk tagada
Eesti elanike kaitse täitevvõimu omavoli
eest kriminaalmenetluses.
Massiline sisseränne ei pruugi kunagi
täita ErSS-is sätestatud kriteeriume
erakorralise seisukorra
väljakuulutamiseks. Nõustume, et tuleb
pidada tõenäoliseks, et massiline
sisseränne Eestisse ei saa olema
isoleeritud sündmus vaid seotud laiema
hübriidründega Eesti julgeoleku
õõnestamiseks ja meie ressursside
sidumiseks, kuid eraldiseisvalt ei pruugi
ErSS §-s 3 sätestatud kriteeriumid olla
täidetud.
Loomulikult oleme avatud kõikidele
võimalustele, mis kiirendaksid ja
lihtsustaksid kohtumenetlust, kuid pikem
tähtaeg kinnipidamise kohtulikuks
kontrolliks on peamine õiguslik ja
praktiline abinõu, mis lihtsustab
massilise sisserände olukorras Eestisse
sisenenud välismaalaste tausta ja
kavatsuste kontrollimist.
IT lahendused on loomulikult abiks ja on
kavandatud koostöös JDM-iga töösse
võtta, kuid IT lahendus ei leevenda
oluliselt neid toiminguid, mis tuleb teha
48 tunni jooksul kui kinnipeetavaid
välismaalasi on suurel hulgal. Seejuures
23
Ettepanek/märkus SiM kommentaar1
ning vähendab oluliselt vigade
tekkimise riski, mis on kriitilise
tähtsusega ainuüksi põhiõiguste kaitse
seisukohast ja aitab kohtusüsteemil
hoida fookust sisulistel õiguslikel
küsimustel.
ei tule juhinduda EK poolt antud
numbrist 277, mis peab peegeldama
Eesti igapäevast suutlikkust. Massilise
sisserände puhul peame arvestama teiste
sama regiooni riikide kogemusega, ehk
tuhandete välismaalastega, keda
kasutatakse Eesti julgeoleku
destabiliseerimiseks ja kelle hulgas on
peidetud motiividega isikuid.
Alternatiivina oleks võimalus sätestada
nn nimekirjade alusel kinnipidamise
kohtulik kontroll 48 tunni jooksul, kuid
pikemaks ajaks kui on täna kehtivas
VRKS-is (seitse päeva).
Siiski, tõlgendus, mille kohaselt laieneb
PS § 21 lõike 2 kaitseala ka riiki
ebaseaduslikult sisenenud või
piiripunktis RVK taotlenud
välismaalastele, ei toeta Eestile Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruseega (EL)
2024/1348 (menetluse kohta) pandud
kohustusega viia tavaolukorras läbi
RVK piirimenetlust. Nimelt, Eestil on
kohustus mitte lubada riiki teatud
tingimustele vastavaid välismaalasi, kuid
samaaegselt on kohustus nende
välismaalaste RVK taotlusi menetleda ja
pole vaidlust selles, et need
välismaalased on Eesti jurisdiktsiooni
all.
Arvestates käesolevat märkust,
eemaldasime eelnõust piirimenetluse
kohtuliku kontrolli 15 päevase tähtaja.
EL varjupaigasüsteemi õigusaktides on
piirimenetluseks loodud nn sisenemise
fiktsioon, mille kohaselt lubatakse
välismaalane riiki alles pärast seda kui
piirimenetlus tema suhtes on läbi viidud
ja see on lõppenud tema jaoks RVK
saamisega. Kuigi piirimenetlust on
võimalik läbi viia ilma kinnipidamiseta
(selleks kohandatud ja järelevalve all
majutus piirilähedasel alal), peaks
kinnipidamise aluse esinemisel olema
võimalik seaduse alusel piirimenetluse
24
Ettepanek/märkus SiM kommentaar1
subjekti pidada kinni kuni tema taotluse
suhtes on tehtud otsus. Arvestades
piirimenetluse kohaldamise piiratud
aluseid (varjab või hävitab dokumente
isiku või kodakondsuse kohta, ohustab
julgeolekut või avalikku korda või tuleb
riigist, kus on RVJ saajana tunnustamise
määr väiksem kui 20 %), tuleks ka
piirimenetluse puhul kaaluda võimalust
sätestada pikem kui 48 tunnine
kohtuliku kontrolli tähtaeg.
Palume JDM-il eeltoodut arvestada ja
meid PS § 21 lõike 2 tõlgendamisel
toetada, eeskätt näeme 48 tunni reegli
kohaldamisest tulenevat ohtu Eesti
avaliku korrale ja julgeolekule just
massilisest sisserändest põhjustatud
hädaolukorras arvestades meie
geograafilist paiknemist, muutunud
julgeolekuolukorda ja meie ressursside
nappust. Sellises olukorras oleks tegu
proportsionaalse abinõuga. Seejuures ei
ole meie ettepanekud kantud soovist
pakkuda välismaalastele vähemaid
õigusi ja tagatisi, kuid anda nimetatud
piiratud juhtudel pädevatele asutustele
volitus hinnata kinnipidamise aluste
esinemist pikemaks ajaks kui see on
praeguseni olnud reegel. Seejuures ei ole
ebaoluline, et Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivi (EL) 2024/1346
(vastuvõtutingimuste kohta) artikli 11
lõike 3 kohaselt on kinnipidamise
kohtuliku kontrolli tähtajad
tavaolukorras kuni 15 päeva ning
erakorralistel juhtudel kuni 21 päeva
alates kinnipidamise algusest.
Toonitame veelkord, et SiM-i eesmärk ei
ole avardada riigi võimalusi
välismaalaste põhiõiguste riiveks ja
kohtuliku kontrolli tähtaja pikendamine
ei pruugi olla ebaproportsionaalne
meede. Arvestame peamiselt kahte 1)
põhiseaduse asjaomase sätte senine
tõlgendus pakub välismaalaste
kinnipidamisel neile märksa tugevama
kaitse, kui on Eestile ette nähtud
25
Ettepanek/märkus SiM kommentaar1
rahvusvahelistest kohustustest või EL
õigusest; 2) ressursside nappus ei
õigusta reeglina võimalike põhiõiguste
riiveid, kuid riik peab tagama võimaluse
erandlike olukordade lahendamiseks
arvestades reaalset olemasolevat
ressurssi. Asutused ei saa jätta täitmata
oma põhiülesandeid ning PPA ja kohtute
võimekusi ei ole võimalik lõpmatuseni
ümber suunata, ilma et kahjustuks Eesti
elanike õigus turvalisele elukeskkonnale
ja tõhusale õigusmõistmisele.
Seega, JDM on pädev hindama, kas
eelnõus pakutud muudatused on
põhiseadusega kooskõlas või mitte ning
SiM arvestab JDM hinnangut. Palume
vaid kaaluda võimalust seniste
tõlgenduste muutmiseks.
43. Eelnõu § 4 lg 1 p 3 kohaselt on lõplik
otsus ka tunnustada taotlejat pagulase
või täiendava kaitse saajana ja anda
talle rahvusvaheline kaitse. Lg 2
kohaselt lõpliku otsuse tegemisega
lõpeb rahvusvahelise kaitse menetlus ja
välismaalase õigus riigis viibida. Ma ei
saa aru, kui otsus on, et antakse
rahvusvaheline kaitse ja siis on tagajärg
see, et ei ole õigust riigis viibida?
Arvestatud
Täname tähelepanemise eest! Sätet
parandatud vastavalt:
„(2) Lõpliku otsuse tegemisega lõpeb
rahvusvahelise kaitse menetlus ja
käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1
ja 2 sätestatud juhtudel välismaalase
õigus riigis viibida. Rahvusvahelise
kaitse menetluse lõppemisel säilib isikul
üldine kohtukaebeõigus.“.
44. § 7 Pädevate asutuste ülesanded
Lg 1 p 4 kohaselt on PPA
taustakontrolli läbiviiv asutus, kas
KAPO siinkohal mingit rolli ei oma.
Võttes arvesse, et info võimaliku
julgeolekuriski kohta ilmselt on neil. Lg
2 näeb KAPO pädevuse ette üksnes
rahvusvahelise kaitse ja ajutise kaitse
alusel elamisloa taotlemise menetluses
ning ümberasustamise ja
ümberpaigutamise korral.
Nõus, et VRKS-is toodud taustakontrolli
mõiste võib olla asjatundjale eksitav ja
ei ühti tavapärase käsitlusega KAPO
rollist taustakontrollide tegemisel.
Selgitame, et Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) 2024/1356
(taustakontrolli kohta) artikkel 8 sätestab
taustakontrolli osad, üheks osaks on ka
julgeolekukontroll sama määruse artikli
15 järgi. Nimetatud artiklis toodud
julgeolekukontrolli tehakse asjakohastes
riiklikes ja eraldi nimetatud liidu
andmebaasides (SIS, ETIAS, EES, VIS,
ECRIS-TCN ja INTERPOL-i
andmebaasid). Kuna PPA on asutus,
kellel on kõige suurem seos
eelnimetatud EL andmebaasidega,
26
Ettepanek/märkus SiM kommentaar1
samuti pädevus päringute tegemiseks
asjaomastes riiklikes andmebaasides, siis
on mõistlik, et taustakontrolli tervikuna
teeb asutus üks asutus.
45. EL tasutakontrolli määruse pp 37
kohaselt tuleks teha esialgne
haavatavuse kontroll, et teha kindlaks
isikud, kelle puhul on märke sellest, et
nad on haavatavad, piinamise või muu
ebainimliku või alandava kohtlemise
ohvrid, kodakondsuseta isikud või
kellel võivad olla vastuvõtu või
menetlusega seotud erivajadused
direktiivi (EL) 2024/1346 ja määruse
(EL) 2024/1348 tähenduses. See ei piira
edasise hindamise läbiviimist
järgnevates menetlustes pärast
taustakontrolli lõpuleviimist.
Haavatavuse kontrolli peaksid tegema
selleks koolitatud
taustakontrolliasutuste spetsialistid.
Kõik PPA ametnikud (eeskätt piiripunkti
ja kordonite teenistujad), kes puutuvad
kokku Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) 2024/1356 (taustakontrolli
kohta) kohaldamisalasse kuuluvate
välismaalastega, peavad oskama hinnata
välismaalase haavatavust, anda esialgse
hinnangu.
46. Eelnõuga muudetakse ka
väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu
seadust. Eelnõu § 612 kohaselt on PPA
või KAPO-l õigus kontrollida, kas isik
vastab sisenemise tingimustele, ehk siis
ka temal on teatud osas taustakontrolli
tegemise pädevus, see tuleks ette näha
ka VRKS-is.
EL määruse kohaselt on taustakontrolli
osadeks:
• Esialgne tervisekontroll
• Esialgne haavatavuse kontroll
• Isiku tuvastamine või
isikusamasuse kontroll
• Biomeetriliste andmete
registreerimine
• Julgeolekukontroll
• Taustakontrolli kokkuvõte
• Menetlusse suunamine
Mitte arvestatud
KAPO-l on ka muudest eriseadustest
tulenevalt õigus teostada
migratsioonijärelevalvet. Migratsiooni
valdkonna õigusaktides on tavapärane
lähtuda tingimustest, mis peavad olema
täidetud riiki sisenemiseks ja riigis
viibimiseks. Kuid see ei tähenda, et
KAPO teostaks piirikontrolli ülesandeid,
mida taustakontroll küll ei ole, kuid
teatud välismaalaste puhul järgneb
taustakontroll piirikontrollile. Samuti
tuleb taustakontroll teha ebaseaduslikult
Eestis viibivate välismaalaste kohta, kes
tabatakse siseriigis ja on tuvastatud, et
nad ületasid riigipiiri ebaseaduslikult.
Põhimõtteliselt võib selline olukord
esineda, kuid asutuste vaheline koostöö
on heal tasemel ning sellise välismaalase
tabamisel antakse ta ka täna PPA-le
menetlemiseks üle, kellel on ka edaspidi
võimalus teostada tema suhtes
taustakontroll.
47. Pädeva asutusena taustakontrolli läbi
viima on määratud PPA. Samas
määruse järgi on tasutakontrolli osa ka
tervisekontroll. § 7 pädevused on aga
Arvestatud
Seoses SOM ja SKA tagasisidega on
eelnõus arvestatud, et Tervisekassa ei
27
Ettepanek/märkus SiM kommentaar1
teisiti toodud. Siinkohal tuleks säte
ümber sõnastada, et oleks selge, mis
kelle pädevuses on.
hakka tegema tervisekontrolle.
48. § 8 Teabe kaitse ajutise kaitse ja
rahvusvahelise kaitse menetluses
Lg 1 ja 3 - ajutise kaitse ja
rahvusvahelise kaitse menetlus ei ole
avalik – kas siinkohal on soovitud luua
AK jaoks eriseadusest tulenevat alust,
AvTS-i alused siinkohal ei kata
vajadusi? Kui jah, siis on puudu
juurdepääsupiirangu kehtestamise
eesmärk ja tähtaeg. Lisaks tuleks säte
ümber sõnastada, et oleks arusaadav, et
tegemist on eriseadusest tuleneva AK
alusega.
Soovime õigusselget lahendust ja palun
võimalusel teha sõnastusettepanek.
Ühelt poolt on tegu kehtiva seaduse
sätetega, mida ei ole muudetud ehk
nende sätete kohaldamine ei ole toonud
kaasa praktikas ebaselgust või
probleeme.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) 2024/1348 (menetluse
kohta) artikli 7 kohaselt on kõik
isikuandmed RVK menetluses
konfidentsiaalsed ja menetluse keskel
ega pärast lõpliku otsust ei tohi
tagakiusajatele ega tõsise kahju
põhjustajatele teavet ühegi konkreetse
RVK taotluse kohta või selle taotluse
tegemise kohta avaldada.
On mõistlik järeldada, et hoida ära teabe
avaldamist väidetavale tagakiusajale
(näiteks välisriik), tuleb hoida ära teabe
avalikustamine tervikuna.
AvTS lõige 1 punkt 12 iseenesest sobib
ja AvTS § 40 lõikes 3 toodud
juurdepääsupiirangu tähtaeg sobib
samuti.
Võttes eeskujuks lähiajal tehtud
muudatused mõnes muus eriseaduses,
täiendasime viidatud paragrahvi lõiget 3
vastavalt:
„(3) Taotleja andmeid sisaldav teave
tunnistatakse asutusesiseseks
kasutamiseks mõeldud teabeks avaliku
teabe seaduse tähenduses. Nimetatud
välismaalase andmeid sisaldava teabe
töötlemine on lubatud üksnes seadusega
ettenähtud ülesannete täitmiseks.“.
Palun andke teada kui vaja on teha
täiendavaid muudatusi.
49. Lg 2 – mõiste konfidentsiaalne on RS Arvestatud
28
Ettepanek/märkus SiM kommentaar1
tase, ei ole õige siinkohal kasutada.
Seda ei ole vaja öelda seaduses, et
kohalduvad isikuandmete kaitse
nõuded, IKÜM on otsekohalduv
määrus. Lisaks kui menetluse andmed
on AK, siis ma ei näe vajadust seaduses
lisaks öelda, et need andmed on
konfidentsiaalsed.
Tegu on hetkel kehtiva direktiivi
2013/33/EL ülevõtmisel VRKS-i toodud
mõistega, mida kasutab ka eelnimetatud
direktiivi asendav Euroopa Parlamendi
ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1346
(vastuvõtutingimuste kohta).
Kustutasime lõike 2 ja selgitame EL
Komisjonile, et kohustusega tunnistada
teave asutusesiseseks kasutamiseks,
täidame nõude hoida teavet
konfidentsiaalsena.
50. Lg 4 kuidas saab täita kohustust, et
andmeid ei edastata taotleja
päritoluriigile. Saab panna kohustuse, et
teavet ei tohi Eestist edastada taotleja
päritoluriigile, aga me ei saa kuidagi
tagada, et riik kuhu EE teavet edastab,
seda edasi taotleja päritoluriigile ei
edasta, see säte tuleks selgemaks
kirjutada.
Mitte arvestatud
Kohustus välistada teabe avaldamine
päritoluriigile on igakülgne. Näiteks,
päritoluriigi info (COI) koostamisel peab
PPA konkreetse teabe hankimisel võtma
kõik meetmed, et mitte avaldada
teabehanke seost RVK menetlusega.
Seejuures sõltuvad võetavad meetmed
päringute ulatusest ja sisust, üldine COI
on reeglina avalik, kuid sõltuvalt taotleja
profiilist tuleb võtta erinevaid meetmeid,
kuidas teabehanget teostada. Näiteks
tuleb varjata teabe pärimise põhjuseid
mõne muu välisriigi saatkonna eest, mis
asub asjaomases päritoluriigis või siis on
juhte, kus COI hankimisel tuleb
kasutada töövahendeid (arvutid,
telefonid), mis ei ole küberruumis
seostatavad menetleva ametiasutusega.
Teine näide on välismaalaste
tagasisaatmine, kus menetlev
ametiasutus ei avalda teavet, et
välismalaane taotles Eestilt RVK-d.
Leiame, et praegune sõnastus on
mõistlik ja seni ka praktikas töötanud –
oluline on, et PPA võtab vajalikud
meetmed tagamaks, et sellist teavet
päritoluriigile ei edastata PPA kaudu ega
vahendusel – sellise teabe teekond ei
alga PPA-st (ega muust asutusest, kellel
see teave on).
51. § 9. Isikuandmete töötlemine
Ei ole toodud isikuandmete
Sätte sõnastus on järgmine:
„(1) Käesolevas seaduses sätestatud
29
Ettepanek/märkus SiM kommentaar1
kategooriad, mida menetluse raames on
lubatud töödelda. Lg 2 viitab lg 1
nimetatud andmetele, aga seal andmeid
nimetatud ei ole. Seadust tuleb selles
osas täiendada
menetlustes võivad pädevad
haldusorganid töödelda isikuandmeid,
sealhulgas eriliiki isikuandmeid ilma
isiku nõusolekuta.“.
Palume märkust täpsustada, esitame
järgneva selgituse:
1) Tegu on kehtiva VRKS-i sättega,
mille analooge leiab mitmest teisest
kehtivast seaduset, seejuures sätetest,
mida muudeti seoses 20.02.2019 vastu
võetud isikuandmete kaitse seaduse
rakendamise seadusega, et viia kehtiv
õigus kooskõlla isikuandmete kaitse
ülemäärusega ehk võtsime eelduse, et
kehtiva seaduse säte on kooskõlas
isikuandmete kaitse üldmäärusega ja
põhiseadusega.
2) Ühelt poolt tuleb arvestada, et
piiritlus käesolevas seaduses sätestatud
menetlustes kitsendab ka töödeldavaid
andmeid. Rahvusvahelise kaitse
menetluses tuleb arvestada andmeid,
mille välismaalane peab esitama või
andmeid, mis kogutakse tema kohta, et
menetleda tema taotlust. Need andmed
on kirjeldatud Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruses (EL) 2024/1348
(menetluse kohta). Ümberpaigutamise
või vastutava liikmesriigi määramise
menetluses tuleb arvestada Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruses (EL)
2024/1351 (rändehalduse kohta)
sätestatut.
Sellistes menetlustes või selliste
andmete puhul, mis ei ole
otsekohalduvate EL määrustega
reguleeritud, tuleb arvestada VRKS-i
alusel kehtestatavaid
menetlusmääruseid, näiteks andmed,
mille peab ajutise kaitse alusel elamisloa
taotleja esitama elamisloa taotlemisel
PPA-le või andmed, mis esitatatakse
halduskohtule välismaalase
kinnipidamiseks loa saamisel.
Võimalikku ebaselgust aitab ehk
välistada ka see, et VRKS-i kohaselt
töödeldakse nende menetluste andmeid
30
Ettepanek/märkus SiM kommentaar1
RAKS-is, mille regulatsioonis on loetelu
RAKS-is töödeldavatest andmetest.
3) Üks probleem, mis kategooriate
täpsustamisega esineb on, et millise
õigusaktiga on isikuandmete kategooriad
nimetatud, millised on need
kategooriad? Sõltumata, millised need
kategooriad on, tuleks VRKS-i alusel
tehtavates menetlustes lubada kõikide
kategooriate töötlemist. Nimelt VRKS-i
menetluste eesmärk ongi tuvastada kõik
välismaalasega seonduvad asjaolud, et
otsustada temale kaitse andmise
põhjendatust. Asjakohased on kõik
esitatavad andmed ja tõendid, sõltumata
millise andmekategooria alla need
võiksid kuuluda, sest välismaalase
kaitsevajadus on individuaalne ja selle
põhjendatuse hindamiseks tehakse
prognoosotsus, millega PPA teeb
välismaalase esitatud andmete ja
tõendite kui ka enda poolt kogutud
andmete ja tõendite kogumis hindamisel
järelduse kaitsevajaduse kohta.
4) Seega me ei ole täiendamise vastu,
kuid vajame abi kategooriate
määratlemisega, mille järel saaksime
öelda, kas on üldse mõni kategooria
andmetest, mis tuleks välistada.
52. Lg 4 jj – ette on nähtud andmesubjekti
õiguste piiramise alused, juhime
tähelepanu, et selline piirang ei saa olla
tähtajatu. Tuleb ette näha säte, mille
kohaselt piirangu aluse äralangemisel
tuleb andmesubjektile juurdepääs
tagada.
Arvestatud
Täname tähelepaneku ees, täiendasime
paragrahvi lõikega 8 järgmises
sõnastuses:
„(8) Käesoleva paragrahvi lõike 4
punktides 1–4 nimetatud andmete
avaldamise piirangu aluse äralangemisel
lõpetatakse andmete avaldamise
piirangu kohaldamine ning
andmesubjektile antakse teavet ja
tagatakse juurdepääs tema kohta
kogutud isikuandmetele, tema kohta
andmekogusse kantud andmetega ja
menetlustoimikule.“.
53. Lisaks tekib küsimusi järgnev - EL
määruse, mis reguleerib isiku
taustakontrolli tegemist,
Arvestatud
Olime seisukohal, et taustakontrolli
kokkuvõtte need andmed, mis tuleb
31
Ettepanek/märkus SiM kommentaar1
põhjenduspunktis 33 on öeldud, et
taustakontrolli kokkuvõttes sisalduv
teave tuleks teha asjaomasele isikule
kättesaadavaks kas paberil või
elektrooniliselt, välja arvatud teave, mis
on seotud asjaomastes andmebaasides
päringute tegemisega
julgeolekukontrolli eesmärgil. Määruse
art 17 sätestab, et kokkuvõttes sisalduv
teave tehakse isikule kättesaadavaks.
Samas kõnealune eelnõu säte on üldsäte
andmesubjekti õiguste piiramise
lubamiseks, see võimaldab ka
taustakontrolli kokkuvõtte sisalduva
igasuguse teabe kättesaadavaks
tegemist piirata. Siia tuleks ette näha
erisus.
isikule avaldada, ei täida iseenesest
lõikes 4 sätestatud andmete avaldamise
piirangu aluseid. Siiski, eelnõu üks
peamine eesmärk on luua õigusselgus
EL varjupaigasüsteemi õigusaktide
rakendamisel ning toetame ettepanekuid,
mis aitavad sellele kaasa, täiendasime
paragrahvi lõikega 7 järgmises
sõnastuses:
„(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 4
nimetatud andmete avaldamise piirangut
ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) 2024/1356
(taustakontrolli kohta) artikli 17
punktides a–g ja i sätestatud andmete
kohta.“.
54. § 12 lg 1, PPA võib kehtestada
turvaliste kolmandate riikide või
turvaliste päritoluriikide nimekirja. Kas
see ei peaks määruse tasandil olema?
Kui saame märkusest õigesti aru, siis
küsimus on selles, kas nimekiri peaks
olema kehtestatud ministri määrusega.
Eelnõu eeskujuks on võetud tänane
regulatsioon, ehk nimekirjad
kehtestatakse PPA peadirektori
käskkirjaga ja edastatakse EL
Komisjonile. Selle kasuks räägib
asjaolu, et ekspertteadmine on PPA-l ja
siseministeeriumil puudub selles vahetu
roll ja pädevus. Palun andke teada, kui
peate vajalikuks selle küsimuse
lahendamist tingimata ministri määruse
tasandil.
55. § 13 lg 1 - esindamine, kas siin ei ole
asjakohane ka arvestada TsÜS-i
esinduse sätteid? (pole küll AKT-i
teema)
Palume täpsustada millises osas tuleks
TsÜS-i esinduse sätteid arvestada.
56. § 18 Taotleja kohustused
Lg 2 p 7 kohaselt on taotleja kohustatud
mh võimaldama asjade ja isiku
läbivaatust, ning asjade ja dokumentide,
sealhulgas isikut tõendava dokumendi,
hoiule võtmist. Jääb selgusetuks, kas
seda tuleb teha üksnes taotluse
esitamisel või siis võidakse isiku asju ja
Selgitame, et tegu on toimingutega,
mida tehakse reeglina ja ka tänase
praktika järgi esmasel kokkupuutel
taotlejaga. Kohustus võimaldada asjade
ja isiku läbivaatust on rangelt seotud
rahvusvahelise kaitse taotlemise
asjaolude selgitamisega ning eelnõu
kohaselt teostab PPA seda kui ta on
saadud RVK taotluse registreerinud ja
vastu võtnud. Eelnõu kohaselt tehtud
32
Ettepanek/märkus SiM kommentaar1
isikut ennast igal ajal taotluse
menetlemise ajal läbi vaadata, talt asju
ära võtta? Kui viimane, siis selline riive
on väga suur, kas see on ka
proportsionaalne? Sama küsimus ka p 8
kohta.
toiminguid juba ei korrata (näiteks kui
taustakontrolli tegemisel on isik
võimaldanud oma asjade läbivaatust, ei
tehta seda uuesti tema taotluse
vastuvõtmisel ega edaspidi), välja
arvatud kui see ei ole põhjendatud.
57. 8. Isiku tuvastamine ja
isikusamasuse kontrollimine
Ma ei tea, kas ma saan süsteemist
õigesti aru, aga mina näen asja nii, et
menetlustoimingute alustamisel tuleb
isik tuvastada ning edasiste toimingute
tegemisel kontrollitakse tema
isikusamasust. Samas § 22 lg 1 kohaselt
menetlustoimingute sooritamisel on
haldusorgan kohustatud isiku tuvastama
või kontrollima tema isikusamasust.
Ehk siis justkui on võimalik iga
toimingu tehes jälle isik tuvastada,
mitte üksnes isikusamasust kontrollida.
Mulle jääb see eesmärk arusaamatuks.
Seda enam, et isiku tuvastamise käigus
võib töödelda biomeetrilisi andmeid (§
24). Saan aru, et see võib olla vajalik
esmaseks isiku tuvastamiseks, aga minu
hinnangul on igakordseks menetluse
käigus korduvateks isikusamasuse
kontrollideks selliste andmete
töötlemiseks õiguse andmine ja
andmetöötlus ebavajalik ja ülemäärane.
Aga samas ma ei tea, kuidas päriselt
protsess käib.
§ 29 lg 3 kohaselt teeb PPA taotluse
vastu võtmisel toiminguid sh isiku ja
asjade läbi vaatamine ja hoiule
võtmine. Seega võib eeldada, et see on
siiski esmasel menetluse alustamisel
tehtav toiming. Seadust tuleb selles
osas täpsustada, sest § 22 lg 1 kohaselt
võib neid toiminguid teha terve
menetluse käigus.
Selgitame, et § 22 lõige 1 peab katma
olukorras, kus isik ei ole tuvastatud või
juba on tuvastatud. On tõsi, et kord
tuvastatud isiku puhul kontrollitakse
temaga menetlustoimingute tegemisel
edaspidi tema isikusamasust. Me hetkel
ei näe sama ebaselgust, kuid kas peate
vajalikuks § 22 täiendada sättega, mille
kohaselt kord tuvastatud isiku puhul ei
tuvastata teda enam uuesti?
§ 24 osas selgitame, et RVK menetluses
esinevad mõlemad olukorras, vajalik
võib olla isiku tuvastamine
biomeetriliste andmete alusel või juhul
kui on kahtlus isikusamasuses ja
võrreldakse reisidokumendile kantud
sõrmejälgi isikult hõivatud
sõrmejälgedega.
Eeltoodu ei tähenda, et igakordselt
menetlustoimingute tegemisel
kontrollitakse välismaalase
isikusamasust sõrmejälgede hõivamise
teel. Meie hinnangul antud regulatsioon
ei võimaldaks ka selliste toimingute
tegemist, igakordselt tuleb lähtuda
minimaalsuse ja proportsionaalsuse
põhimõtetest.
Juhul kui näete siin ohtu, siis palun
andke meile teada, kuidas oleks mõistlik
nimetatud sätteid piiritleda. Seejuures
märgime, et EL varjupaigasüsteemi
õigusaktide kohaselt tuleb hõivata
taotleja sõrmejäljed ja näokujutis.
58. 9. § 27 jällegi kordab ABIS-e Arvestatud osaliselt
33
Ettepanek/märkus SiM kommentaar1
erinevates seadustes reguleerimise
lahendust, tasuks kaaluda, kas seda ei
oleks võimalik siiski läbi viite teha ja
reguleerida juba olemasolevatest
sätetes.
9.1. Lg 5 – andmekogu ei asutata
määrusega, vaid seadusega
9.2. Lg 7 andmete säilitustähtajad
tuleb ette näha seaduses, mitte
põhimääruses, sama ka andmete
koosseisu kohta. Maksimaalne
säilitustähtaeg on toodud lg-s 8, seega
tuleks lg-s 7 ette näha volitusnorm
täpsemate säilitustähtaegade
kehtestamiseks. Lg 7 ja 8 tuleks ümber
sõnastada. Säilitustähtaja osas nt nii -
Andmekogusse ABIS kantavaid
andmeid säilitatakse 50 aastat,
andmekogu põhimäärusega nähakse
ette täpsemad säilitustähtajad.
Andmekogus töödeldavate andmete
kategooriad tuleb seadusega ette näha,
põhimäärusega saab neid üksnes
täpsustada.
9.3. Lg 9 – kohalduvad AvTS-i
juurdepääsupiirangu alused, säte on
üleliigne.
Ühtlustasime ABIS regulatsiooni
Riigikogu menetluses oleva ITDS jt
seaduste muutmise seadusega 572 SE,
millega tehakse kehtivasse VRKS-i
lõigete 7 ja 8 kohta järgmised
muudatused:
„(7) Andmekogu ABIS põhimääruses
sätestatakse andmekogu ABIS pidamise
kord, sealhulgas:
1) andmeandjad ja nendelt saadavad
andmed;
2) täpsem andmekoosseis;
3) andmekogudevaheline andmevahetus;
4) vastutava töötleja ülesanded;
5) volitatud töötleja ja tema ülesanded;
6) andmetele juurdepääsu ja andmete
väljastamise kord;
7) andmete täpsemad säilitustähtajad;
8) muud korralduslikud küsimused.
(8) Andmekogusse ABIS kantavaid
andmeid säilitatakse kõige kauem 50
aastat. Andmete täpsem säilitustähtaeg
kehtestatakse andmekogu
põhimääruses.“.
Kui andmete kategooriad tuleb
seadusega ette näha, kas piisab sellest
nagu on kehtivas VRKS-is ja ka eelnõus
– ABIS-es töödeldakse RVK menetluses
võetud biomeetrilisi andmeid.
Mis puudutab märkust lõike 9 kohta, siis
sisaldub nimetatud juurdepääsupiirang
kõikides eriseadustes, millega on ABIS-t
reguleeritud. Kas Tromsø konventsiooni
artikli 3 lõike 1 punkti f kohase eesmärgi
saavutamiseks ei ole antud juhul kõige
õigusselgem lahendus, et
juurdepääsupiirang on sätestatud
vahetult andmekogu regulatsioonis?
Seoses ABIS-e reguleerimise
lahendusega - meile teadaolevalt on
ABIS regulatsiooni väljatöötamisel
(alused mitmes eriseaduses) lähtutud
34
Ettepanek/märkus SiM kommentaar1
JDM-i esitatud põhimõtetest, mis on
hiljem muutunud. Käesoleva eelnõu
raames ei peaks neid põhimõtteid ümber
hindama, sest ABIS regulatsioon ei ole
vahetult seotud EL varjupaigasüsteemi
õigusaktide rakendamisega ning eelnõu
skoop
59. 10. § 28 Rahvusvahelise kaitse
taotlus
Seaduses tuleb välja tuua, milliseid
andmeid on isik taotluses kohustatud
esitama. Lisaks oleks vaja ilmselt
seletuskirjas selgitada, et kui lg 1
kohaselt võib taotluse esitada, mistahes
viisil ja lg 9 kohaselt tuleb see esitada
isiklikult, siis kuidas need sätted
omavahel suhestuvad.
Oleme püüdnud leida mõistliku
tasakaalu kehtestatava seaduse sisu ja
otsekohalduva EL õiguse vahel.
Tunnistame, et teatud kohtades on
õigusselguse eesmärgil mõningane
dubleerimine. Siiski leiame, et antud
küsimuses on Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruses (EL) 2024/1348
(menetluse kohta) selge regulatsioon,
millised andmed tuleb ja võib esitada ja
kõnealuses eelnõus ei ole võimalik
kehtestada kohustuslikku andmete
loetelu. Põhimõtteliselt tuleb esitada
kõik andmed ja dokumendid, mis on
vajalikud taotluse põhjendamiseks.
Lõigete 1 ja 9 suhestumise osas
märgime, et mistahes viisil esitatud
sooviavaldust tuleks tõlgendada
võimalikult laialt. Sooviavaldus tuleb
esitada isiklikult, kuid soov tuleb lugeda
avaldatuks ka siis kui isik ei märgi
sõnaselgelt, et soovib rahvusvahelist
kaitset või ei esita PPA-le isiklikult
kirjalikku taotlust. Siinkohal on paslik
viidata Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) 2024/1348 (menetluse
kohta) põhjenduspunktile 27, mille
kohaselt: „Liikmesriigilt rahvusvahelise
kaitse saamise soovi peaks saama
väljendada mis tahes vormis ja taotleja
ei pea tingimata kasutama eriomaseid
sõnu, nagu „rahvusvaheline kaitse“,
„varjupaik“ või „täiendav kaitse“.“.
Asjakohane on tuua välja ka sama
määruse artikli 26 lõige 1:
„Rahvusvahelise kaitse taotluse
esitamise soov loetakse avaldatuks, kui
kolmanda riigi kodanik või
kodakondsuseta isik, sealhulgas saatjata
alaealine, väljendab isiklikult artikli 4
35
Ettepanek/märkus SiM kommentaar1
lõigetes 1 ja 2 osutatud pädevale
asutusele soovi saada liikmesriigilt
rahvusvahelist kaitset.“.
Vormikohane, kirjalik taotlus võetakse
vastu pärast sooviavalduse esitamist.
Oluline välismaalase õiguste tagamisel
on see, et teda käsitletakse RVK
taotlejana kohe pärast sooviavalduse
esitamist.
60. § 29 Toimingud rahvusvahelise kaitse
taotluse esitamisel ja taotluse
menetlemisel
Lg 3 on toodud nimekiri, mida PPA
taotluse vastuvõtmisel teeb. Nimekirjast
on puudu haavatavuse kontroll. P 5
kohaselt korraldab PPA tervisekontrolli
läbiviimise, samas § 7 lg 5 korraldab
tervisekontrolli tegemist Tervisekassa,
siinkohal tekib küsimus/vastuolu PPA-
le antud pädevustest ja talle pandud
ülesannetes. § 44 lg 3 kohaselt
korraldab samuti Tervisekassa
tervisekontrolli.
Selgitame, et PPA-l on kohustus
korraldada taotleja erivajaduse
hindamine, mis on sisult sama, mis
kehtiva õiguse kohane haavatavuse
kontroll. Haavatavuse kontrolli tehakse
küll Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) 2024/1356 (taustakontrolli
kohta) alusel läbiviidava taustakontrolli
osana, kui see on eelnenud lõikes 3
viidatud toimingutele.
Paraku on EL varjupaigasüsteemi
õigusaktides kasutusel erinevad mõisted.
Erivajaduse hindamine hõlmab ära ka
haavatavuse hindamise, isegi ka juhul
kui sellesse kategooriasse kuuluv isik ei
vaja tingimata vastuvõtu või
menetluslikke erivajadusi.
Tervisekassa roll ja pädevus on
tulenevalt SoM-i ja SKA ettepanekutest
eelnõust eemaldatud.
61. § 41 kohanemisprogrammi suunamine
(ei ole AKT-i teema), aga küsin ikkagi,
seadusest ei tule välja, kas
välismaalasel on kohanemisprogrammis
osalemine ja selle läbimine kohustuslik.
Arvestatud
Oleme nõus, et kohanemisprogrammi
regulatsioon ei ole kehtivas õiguses
piisavalt selge. Kavatseme selle kohta
lisada eraldi peatükis järgnevas
sõnastuses:
„7. peatükk
KOHANEMISPROGRAMM
§ 82. Välismaalase osalemine
kohanemisprogrammis
(1) Politsei- ja Piirivalveamet suunab
rahvusvahelise kaitse taotleja osalema
36
Ettepanek/märkus SiM kommentaar1
kohanemisprogrammis, välja arvatud
juhul, kui tema taotlust vaadatakse läbi
piirimenetluses.
(2) Politsei- ja Piirivalveamet suunab
välismaalase, kellele on antud
rahvusvaheline kaitse või ajutine kaitse,
osalema kohanemisprogrammis.
(3) Valdkonna eest vastutav minister
võib kohanemisprogrammis sätestatud
ülesande täitmiseks sõlmida olenevalt
ülesande olemusest tsiviilõigusliku või
halduslepingu halduskoostöö seaduses
sätestatud korras.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2
nimetatud välismaalasele ei korraldata
kohanemisprogrammi tegevusi, kui see
ei ole massilisest sisserändest
põhjustatud hädaolukorras objektiivse
takistuse tõttu võimalik.
(5) Kohanemisprogramm käesoleva
paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud
välismaalasele koosneb rahvusvahelise
kaitse teemamoodulist ning eesti keele
A1-, A2- ja B1-taseme õppest.
(5) Töövõimelisel 18-aastasel kuni
vanaduspensioniealisel käesoleva
paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud
välismaalasel on kohustus osaleda
kohanemisprogrammis käesoleva
seaduse alusel valdkonna eest vastutava
ministri määrusega kehtestatud ulatuses
ja korras.
(7) Eesti keele õppes ei pea osalema
käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2
nimetatud välismaalane, kes omandab
eesti keeles põhi-, kesk- või
kõrgharidust.
(8) Eestis elavalt ajutise kaitse saajalt
või rahvusvahelise kaitse saajalt võib
37
Ettepanek/märkus SiM kommentaar1
nõuda keeleõppe osutamiseks kulunud
summad tagasi, kui ta:
1) ei ole omandanud ühe aasta jooksul
ajutise kaitse alusel elamisloa või
rahvusvahelise kaitse saamisest arvates
keeleseaduses sätestatud keeleoskustaset
A1;
2) ei ole omandanud kahe aasta jooksul
rahvusvahelise kaitse saamisest arvates
keeleseaduses sätestatud keeleoskustaset
A2;
3) ei ole omandanud viie aasta jooksul
rahvusvahelise kaitse saamisest arvates
keeleseaduses sätestatud keeleoskustaset
B1.“.
Läbipaistvuse eesmärgil märgime, et
taotlejate kohustus osaleda
kohanemisprogrammis on veel arutusel,
siin on partneritel erinevaid seisukohti.
62. 13. § 44 lg 1 kohaselt võib vajaduse
korral osutada isikule majutusteenust,
aga saan aru, et ta võib ka ise valida,
kus ta menetluse ajal elab. § 45 lg 1
kohaselt juhul kui isik viibi taotluse
menetlemise ajal majutuskeskuses või
majutamiseks kohandatud asukohas, ei
või ta KOV-i territooriumilt lahkuda,
samas see isik, kes pakutavat teenust ei
kasuta võib viibida terves Eestis, hetkel
jääb mulle arusaamatuks nende isikute
erinev kohtlemine (jällegi ei ole AKT-i
teema). Võimalik, et saan asjast ka
valesti aru, kuna jällegi ei tea tegeliku
protsessi. § 51 lg 2 kohaselt võib PPA
kohustada isikut elama
kindlaksmääratud kohas, seega võib
eeldada, et isik võib elada ka seal, kus
ise soovib. Seega ilmselt mu küsimus
ikkagi jääb.
Arusaadav, et see regulatsioon võib
tekitada segadust. Selgituseks saame
öelda, et oleme üritanud võtta üle
Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivi (EL) 2024/1346
(vastuvõtutingimuste kohta) sätted
taotlejate paigutamise, majutamise ja
järelevalvemeetmete osas võimalikult
selgelt.
Eeldus on, et reeglina viibivad taotlejad
riigi pakutud majutuskohas ja püsivad
majutuskohaga piirneva KOV üksuse
territooriumil. Teatud tingimustel võib
küsida luba või teavitada sellest
territooriumilt lahkumisest.
Eraldiseisvalt tuleb käsitleda taotlejaid,
kellele antakse luba eraldiseisvalt
elamiseks tingimusel, et tema
ülalpidamine tagatakse või tal on endal
selleks vajalikud vahendid. Ka sellisel
juhul ja nagu osutate, on PPA-l võimalus
kohaldada seaduses sätestatud
järelevalvemeetmeid.
Täiendasime sätet järgnevalt:
„(4) Väljaspool oma majutuskohta võib
38
Ettepanek/märkus SiM kommentaar1
taotleja elada Politsei- ja
Piirivalveameti kirjalikul loal, kui
taotleja majutamise ja ülalpidamise
tagab Eestis seaduslikult elav isik või tal
on piisavalt rahalisi vahendeid enda
majutamise ja ülalpidamise tagamiseks.
Politsei- ja Piirivalveamet hindab loa
andmisel käesolevas seaduses sätestatud
järelevalvemeetmete kohaldamise
vajalikkust.“.
63. § 64 Ajutise kaitse alusel elamisloa
taotlemine
Seaduses peab olema välja toodud, mis
andmed isik on kohustatud esitama, lg 6
jätab loetelu lahtiseks sätestades
üksnes, muuhulgas andmed usu ja
rahvuse kohta. Lg 7 on sätestatud
andmed, mis isik peab esitama pärast
taotluse esitamist, seega ei ole
seadusest võimalik selgelt aru saada,
mis andmed isik taotlemisel peab
esitama.
Täpsustasime küll lõike 7 sõnastust, et
need dokumendid tuleb esitada
elamisloa taotlemisel, kui seni on
välismaalaste staatusi puudutavates
menetlustes ja eriseadustes olnud
lähenemine, et esitatavate andmete ja
tõendite loetelu kehtestatakse ministri
määrusega. Samuti on andmed
üksikasjalikult kirjeldatud selle
andmekogu regulatsiooni juures, kuhu
nimetatud andmed kantakse. Palun
andke teada, kui selline lähenemine on
osutunud vääraks, kuid sellest lähtuti ka
alles 26.03.2025. a vastu võetud
välismaalaste seaduse muutmise ja
sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduses (rändemenetluste
tõhustamine).
Oleme nõus, et ajutise kaitse
regulatsioon vajab ajakohastamist ja
vaatame ka käesoleva eelnõu raames
võimalikud kitsaskohad üle, kuid ajutise
kaitse direktiivi on kavas EL-is pärast
Ukraina sõja lõppu uuendada.
64. § 79 jj välismaalase vastuvõtmine
Nendes sätetes on ette nähtud tegevused
KOV-idele, kas KOV-id ei peaks
toodud olema ka § 7, kus on sätestatud
pädevad asutused? Jällegi ei tea, kuidas
protsess käib, aga kas taotluse
menetluse käigus kogutud mingeid
andmeid PPA, SKA, Tervisekassa ka
KOV-iga jagab? Kui jah, siis sellisele
andmetöötlusele tuleb ka seaduses
õiguslik alus ette näha.
Asjakohane märkus ja konsulteerime
SoM-i ja SKA-ga, kes välismaalaste
vastuvõttu korraldavad. Ühelt poolt on
KOV-il samad õigused ja kohustused
kui ka Eesti alaliste elanikega, ehk
tagada koolikoht alaealistele, kes
viibivad tema territooriumil või täita
eeskoste rolli. Teisalt on KOV-i rolli ka
SoM-i ja SKA võrreldes ettepanekute
saamiseks edastatud eelnõuga ka
piiratud, kus KOV-i teatud ülesanded,
mis on kehtivas VRKS-is, on pandud
SKA-le.
39
Ettepanek/märkus SiM kommentaar1
Kas andmetöötluse lubatavuseks ei ole
piisav eelnõu säte, mille kohaselt on
välismaalase andmeid sisaldava teabe
töötlemine on lubatud üksnes seadusega
ettenähtud ülesannete täitmiseks?
Näiteks, sellisel juhul saab taotlejate
vastuvõtmist korraldav SKA väljastada
igal üksikul juhul asjaomasele KOV-ile
andmeid selle kohta, et tema
territooriumil vajab koolikohta alaealine
taotleja. Andmete väljastamisel tuleb
igal juhul lähtuda minimaalsuse
põhimõttest ehk siinkohal ei ole
põhjendatud väljastada muid andmeid,
mis on seotud koolikohustuse
tagamisega (nimi, vanus, keeleoskus,
elukoht).
65. § 84. Rahvusvahelise kaitse andmise
register
16.1. Lg 1 - registri eesmärk ei saa
olla üksnes arvestuse pidamine, registri
eesmärgid peavad olema seotud
ülesannetega, mis registri vastutavale
töötlejale seadusega on pandud. Ilmselt
menetletakse ka seaduses toodud
taotlusi selles registris. Seega palume
registri eesmärk läbi mõelda ja
vastavalt sätestada, lg 1, ja 4 eesmärgid
tuleks kokku panna ja selgemaks
kirjutada.
Arvestatud
Kustutasime lõiked 1 ja 2. Regulatsioon
peaks nüüd vastama lähenemisele, mis
kooskõlastati JDM-i ja AKI-ga, kui
muudeti elamislubade ja elamisõiguste
andmekogu regulatsiooni (26.03.2025. a
vastu võetud välismaalaste seaduse
muutmise ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seaduses
(rändemenetluste tõhustamine)).
66. Lg 2 - register asutatakse seadusega,
mitte seda ei asuta VV- ebavajalik säte.
Arvestatud
67. 16.3. Lg 4 sätestada üksnes registris
töödeldavate andmete koosseis.
p 16 ja 17 kohaselt on andmed
perekonnaliikmete/sugulaste kohta, kas
siin on mõeldud perekonnaliikmete
üldandmeid või mis andmeid
täpsemalt? P 24, mis andmed esindaja
kohta? P 31 – eeldan, et saan õigesti
aru, et need muud andmed on need,
mida isik ise vb esitab, mida ei ole
võimalik ette näha, mitte see ei ole
lahtine loetelu menetlejale, töödelda
rohkem andmeid.
1. Märkus lõike 4 kohta tekitab teatavat
nõutust just eespool viidatud
elamislubade ja elamisõiguste
andmekogu muudatustega, kus oli SiM-
ile antud suunis reguleerida töödeldavaid
andmeid koos tehtavate menetluste ja
toimingutega. Palun täpsustage, millised
põhimõtted on muutunud võrreldes
26.03.2025. a vastu võetud VMS-i
menetlemisega. Täpsustame, et meil ei
ole midagi selle vastu, et regulatsiooni
lihtsustada ja ei pea iseensest toimingute
ja menetluste loetlemist vajalikuks
40
Ettepanek/märkus SiM kommentaar1
(tehtavad toimingud ja menetlused on
ilmselged), kuid peame vajalikuks
tagada teatav ühtsus välismaalaste
staatust reguleerivates õigusaktides.
2. täpsustasime punkte 16 ja 17
vastavalt:
16) välismaalase Eestis elavate
perekonnaliikmete, muude sugulaste ja
tuttavate üldandmed, sünnikoht ja
perekonnaseisuandmed, seos
välismaalasega ning legaalse sissetuleku
andmed, kui välismaalane on taotlenud
luba tema juures menetluse ajal elada;
17) välismaalase teises Euroopa Liidu
liikmesriigis elavate perekonnaliikmete
üldandmed, sünnikoht ja
perekonnaseisuandmed ning seos
välismaalasega;
Täpsustasime punktis 24, et esindaja
kohta töödeldakse üldandmeid.
Punktis 31 ei ole volitus menetlejale
rohkem andmeid andmekogusse kanda
vaid peame arvestama kõikide
andmetega, mida välismaalane võib
esitada. Käesolevas dokumendis ei saa
esitada praktilisi näiteid väga (eespool
toodud konfidentsiaalsuskohustuse
tõttu), kuid esitatud on audiovisuaalseid
materjale, erialast kirjandust, ajalehe
väljavõtteid, loomingulist tegevuse
tulemusi jm tõendeid ja dokumente,
millega välismaalane on oma
kaitsevajadust tõendanud või
põhistanud.
68. Lg 5 jääb arusaamatuks, mis
identiteediandmeid siin mõeldud on,
viide on ITDS-i ABIS regulatsioonile
Tegu on analoogse sättega, mis on ka
muude ABIS-ega seotud andmekogude
regulatsiooni juures ja kuigi käesoleva
eelnõuga kehtestatakse uus terviktekst,
ei looda antud juhul uut õigust.
ITDS-i § 155 reguleerib andmekogus
ABIS andmete töötlemist, sätestades
41
Ettepanek/märkus SiM kommentaar1
millistel juhtudel võib andmekogusse
ABIS kantud andmeid töödelda. Eelnõus
kavandatud ABIS regulatsiooni järgi
kohaldatakse andmekogusse ABIS
kantud andmete töötlemisele ITDS-i §-s
155 sätestatut. VRKS-i menetlustes
hõivatud biomeetrilised andmed
kantakse andmekogusse ABIS. Muud
isiku tuvastamist või isikusamasuse
kontrollimist võimaldavad andmed
kantakse ka edaspidi RAKS-i. Isiku
tuvastamise ja isikusamasuse
kontrollimise käigus võrreldakse
andmeid andmekogus ABIS säilitatavate
andmetega, kuid isiku identiteedi
kindlakstegemiseks või kontrollimiseks,
kas tegemist on selle isikuga, kes ta
eeldatavalt on, on vajalik töödelda ka
isiku biograafilisi andmeid RAKS-is.
Ilma nimetatud andmekogus säilitatavate
biograafiliste andmeteta ei ole
andmekogusse ABIS kantud andmete
alusel võimalik isikut tuvastada ega
tema isikusamasust kontrollida.
69. Andmekogu põhimääruse volitusnormi
võiks kirjutada kokku ühte lõikkesse,
mis volitatakse põhimääruses sätestama
– täpsem andmekoosseis, täpsemad
säilitustähtajad, see on toodud lg 7
eraldi, teiste lõigete juures neid
asjaolusid ei ole vaja korrata.
Arvestatud
70. Seletuskirjata jääb mulle täiesti
arusaamatuks lg 11 mõte. Kas registri
andmed on selles osas siis
juurdepääsetavad neile, kes peaksid
kontrollima elamise ja töötamise
õigusliku alust?
Selgitame, et RAKS-i regulatsiooni
viimane oluline täiendamine tehti
20.02.2019 vastu võetud isikuandmete
kaitse seaduse rakendamise seadusega
koostöös JDM-iga ning käesolevas
eelnõus on arvestatud kehtiva
regulatsiooni säilitamisega (uuesti
kehtestamisega) kui see toetab EL
varjupaigasüsteemi õigusaktide
rakendamist ega ole selle eesmärgiga
vastuolus. Eelviidatud seaduse
seletuskirja kohaselt tingis § 77 lõike 9
(käesolevas eelnõus lõige 8) lisamise
asjaolu, et AvTS § 436 lõike 4 kohaselt
antakse andmetele õiguslik tähendus
seadusega.
42
Ettepanek/märkus SiM kommentaar1
Palun andke teada kui tõlgendused või
põhimõtted on muutunud. Analoogne
säte on läbivalt migratsioonivaldkonda
reguleerivate õigusaktide andmekogude
juures, esimest korda 2009. a vastu
võetud VMS-i terviktekstiga (537 SE)
ning muudatust põhjendati samuti
andmetele õigusliku tähenduse
andmisega.
71. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu
seaduse muutmine
§ 622 sättest ei selgu, milliseid andmed
taustakontrolli käigus võib töödelda,
andmekoosseisu ei ole ka toodud
eespool mainitud EL määruses, seega
tuleb töödeldavate andmete kategooriad
seaduses sätestada. Samuti tuleb
seaduses sätestada taustakontrolli
andmete säilitustähtaeg. Kas need
andmed kantakse ka rahvusvahelise
kaitse andmise registrisse, toimub
taustakontrolli menetlus selles registris?
Mitte arvestatud
Taustakontrolli tuleb teha nii RVK
taotlejate kui ka nende välismaalaste
suhtes, kes RVK-d ei taotle. Ehk Eesti
õiguse tähenduses on isikud VRKS-i või
VSS-i kohaldamisalas.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus
(EL) 2024/1356 (taustakontrolli kohta)
on vahetult kohaldatav ja viidatud VSS-i
sättes ei ole vajalik täpsustada, milliseid
andmeid töödeldakse. Taustakontroll on
toimingute kogum, mille andmeid
säilitatakse osana menetlusest, kuhu
välismaalane suunatakse (RVK menetlus
või tagasisaatmise menetlus).
Seega on kavas taustakontrolli andmete
töötlemine sätestada kahe andmekogu
põhimääruses. Nii RAKS-i kui
ILLEGAL regulatsiooni juurde lisatakse
säte, mille kohaselt kuulub nende
andmekogude juurde taustakontrolli
alamsüsteem, kus töödeldakse:
„Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) 2024/1356
(taustakontrolli kohta) artiklites 12 ja
14–18 nimetatud andmed taustakontrolli
läbiviimise, selle kokkuvõtte ja
lõpetamise kohta.“.
Esitatud eelnõus on ILLEGAL täiendus
tehtud § 3314 lõike 3 punktiga 29
lisamisega (ILLEGAL regulatsiooni
lõike 3 täiendamine punktidega 1–28 on
hetkel Riigikogu menetluses).
Kultuuriministeerium
72. Wordi dokumendis märkused Arvestatud osaliselt
43
Ettepanek/märkus SiM kommentaar1
kohanemisprogrammi kohustuslikkuse
osas ja kohanemisprogrammi sisu osas
(eesti keele õpe).
Lisasime eelnõusse uue peatüki, mis
reguleerib kohanemisprogrammi
täpsemalt, sh et kohanemisprogrammi
osa on eesti keele õpe. Selgitasime ka
eespoolt teistele osapooltele, et VRKS-i
kehtiv regulatsioon
kohanemisprogrammi kohta on
mõnevõrra puudulik ja ebaselge eesti
keele õpetamise osas. Täname
tähelepaneku eest!
Kohanemisprogrammi kohustuslikkus
RVK taotlejatele vajab eeldatavasti
laiemat kokkulepet, kui KUM-SIM
vaheline, arvestada tuleb otstarbekust ja
riigi rahalisi kohustusi. Arvestades,et see
on KUM vastutusvaldkond, on esialgu
arvestatud KUM ettepanekuga sätestada
kohanemisprogrammi osalemise
kohustus ka RVK taotlejatele (v.a
piirimenetluses subjektidele).
73. Wordi dokumendi ettepanek lisada
RAKS-is töödeldavate andmete
koosseisu välismaalase emakeel.
Arvestatud
Lisatud andmekategooria „keeleoskus“.
Ka täna töödeldakse neid andmeid ja see
on RAKS-i põhimääruses kirjeldatud.
Õige tähelepanek ja kuna töödeldavad
andmed tuuakse seaduse tasandil, oli see
muudatus jäänud välja. Küll aga ei lisa
vaid emakeele oskust, sest RVK
menetluse tähenduses on oluline ka muu
keel, mida taotleja valdab. Seda
põhjusel, et Eestis ei pruugi olla ühtegi
tõlki või isikut, kes oskab taotleja
emakeelt, kuid taotlejaga võib viia
menetlust läbi ka muus keeles, mida ta
valdab.
74. Wordi dokumendis ettepanek täiendada
RAKS-i seaduse tasandi regulatsiooni
vastavalt:
„(9) Kultuuriministeeriumil ja
käesoleva seaduse § 41 lõike 2 alusel
tsiviilõigusliku või halduslepingu alusel
kohanemisprogrammi ülesandeid
täitval isikul on õigus
kohanemisprogrammi korraldamiseks
töödelda isikuandmeid, eelkõige
Mitte arvestatud
Töödeldavate andmete sätte
sissejuhatavas lauses on ühe
andmetöötluse eesmärgina märgitud, et
andmeid töödeldakse
kohanemisprogrammiga seotud
toiminguteks. Selleks töödeldavaid
andmeid tuleks piiritleda andmekogu
põhimääruses.
Samuti on kavas andmete juurdepääsu
44
Ettepanek/märkus SiM kommentaar1
käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides
1, 2, 9, 12 ja 29 sätestatud andmeid.“.
täpsem kord kavas sätestada andmekogu
põhimääruses. Lisaks,
kohanemisprogrammi korraldamine on
KUM-i seadusjärgne ülesanne ning
kehtiv VRKS kui ka käesolev eelnõu
võimaldab selle ülesande üleandmist.
Kui KUM on korrektselt ülesande üle
andnud, siis asub lepingupartner KUM-i
rolli kohanemisprogrammi korraldajana
ja ta peab täitma seaduses sätestatud
ülesannet, mille täitmise eelduseks on
juurdepääs teatud osa RAKS-i kantud
andmetele. Seetõttu leiame, et selline
täiendus ei loo kohanemisprogrammi
korraldajale ega kohanemisprogrammis
osalejatele ühtegi uut õigust ega
kohustust ja pole seetõttu vajalik.
Oluline on juba kehtiva õiguse ja
edaspidi ka uue VRKS-i korrektne
lahendamine. KUM on ETR-i volitatud
töötleja andmete osas, mis on vajalikud
kohanemisprogrammi korraldamiseks.
Selliselt tuleb täiendada ka RAKS-i
põhimäärust. Et nendele andmete
juurdepääs tagada tuleb koostöös
RAKS-i ja ETR-i vastutava töötleja
(PPA) ja nimetatud andmekogude
infotehnoloogilise keskkonna ja selle
tehnilise valmisoleku eest volitatud
töötlejaga (SMIT) tagada selline
andmetöötluse viis, mis tagab kõik
nõuded, mis on andmete turvalisele
töötlemisele ette nähtud. Eeskätt tuleb
SIM hinnangul lähtuda sellest, et
kohanemisprogrammi korraldamine on
seaduses sätestatud ülesanne, milleks on
vajalik teatud andmetele püsiv
juurdepääs. Tegu ei ole olukorraga, kus
kohanemisprogrammi korraldajale tuleks
andmeid igakordselt taotluse alusel
väljastada, selline viis ei reeglipäraseks
andmevahetuseks korrektne. RAKS-i
andmetele saab tagada püsiva
juurdepääsu infosüsteemide
andmevahetuskihi (x-tee) kaudu, see
võimekus tuleb luua.
75. Kultuuriministeeriumi täiendav
tagasiside uue lisatud
Arvestatud osaliselt
Võetud arvesse kõik ettepanekud
45
Ettepanek/märkus SiM kommentaar1
kohanemisprogrammi peatükki kohta. kohanemisprogrammi peatüki
täiendamiseks, v.a ettepanekud, milles
reguleeritakse teatud andmetele
juurdepääsu seaduse tasandil. See on
kavas reguleerida põhimääruse tasandil.
1
EELNÕU
17.06.2025
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus1
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
1. jagu
Seaduse reguleerimisala
§ 1. Seaduse reguleerimisala
(1) Käesolev seadus reguleerib välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise aluseid,
rahvusvahelist kaitset taotleva välismaalase ja rahvusvahelise kaitse saanud välismaalase
õiguslikku seisundit, rahvusvahelist kaitset taotlenud välismaalasele taustakontrolli tegemist,
välismaalasele ajutise kaitse andmise aluseid, rahvusvahelise kaitse taotleja (edaspidi ka
taotleja) ja saaja ning ajutise kaitse saaja Eestisse vastuvõtmist, välismaalase vastutavale
Euroopa Liidu liikmesriigile üleandmist, Eesti osalemist Euroopa Liidu
solidaarsusmehhanismis, rahvusvahelise kaitse saanud välismaalase Eestisse ümberasustamise
aluseid ning Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise õiguslikke aluseid ulatuses, mis ei
ole reguleeritud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1347, mis käsitleb nõudeid, millele
kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda
rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise
kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule, millega
muudetakse nõukogu direktiivi 2003/109/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiiv 2011/95/EL (ELT L, 2024/1347, 22.05.2024) (edaspidi Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määrus (EL) 2024/1347 (kvalifikatsioonitingimuste kohta));
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1348, millega luuakse rahvusvahelise
kaitse ühine menetlus liidus ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2013/32/EL (ELT L,
2024/1348, 22.05.2024) (edaspidi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1348
(menetluse kohta));
3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1350, millega luuakse liidu
ümberasustamise ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise raamistik ning muudetakse
määrust (EL) 2021/1147 (ELT L, 2024/1350, 22.05.2024) (edaspidi Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määrus (EL) 2024/1350 (ümberasustamise kohta));
4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1351, mis käsitleb varjupaiga- ja
rändehaldust ning millega muudetakse määruseid (EL) 2021/1147 ja (EL) 2021/1060 ning
tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 604/2013 (ELT L 2024/1351, 22.05.2024) (edaspidi
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta));
5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1356, millega kehtestatakse kolmanda
riigi kodanike taustakontroll välispiiridel ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 767/2008, (EL)
2017/2226, (EL) 2018/1240 ja (EL) 2019/817 (ELT L, 2024/1356, 22.05.2024) (edaspidi
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1356 (taustakontrolli kohta));
6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1358, millega luuakse biomeetriliste
andmete võrdlemise Eurodac-süsteem, et kohaldada tulemuslikult Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruseid (EL) 2024/1351 ja (EL) 2024/1350 ja nõukogu direktiivi 2001/55/EÜ ning
tuvastada ebaseaduslikult riigis viibivad kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta
isikud, ning mis käsitleb liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja Europoli päringuid andmete
võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega õiguskaitse eesmärgil ning millega muudetakse
2
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) 2018/1240 ja (EL) 2019/818 ja tunnistatakse
kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 603/2013 (ELT L, 2024/1358,
22.05.2024) (edaspidi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1358 (Eurodac-
süsteemi kohta));
7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1359, mis käsitleb kriisi ja vääramatu
jõuga seotud olukordi rände- ja varjupaigaküsimuste valdkonnas ning millega muudetakse
määrust (EL) 2021/1147 (ELT L, 2024/1359, 22.05.2024) (edaspidi Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määrus (EL) 2024/1359 (kriisihalduse kohta)) (edaspidi koos Euroopa ühise
varjupaigasüsteemi õigusaktid).
(2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse
sätteid, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.
2. jagu
Mõisted
§ 2. Euroopa ühise varjupaigasüsteemi õigusaktide mõistete kasutamine
Käesolevas seaduses kasutatakse Euroopa ühise varjupaigasüsteemi õigusaktidega määratletud
mõisteid.
§ 3. Välismaalane ja kolmanda riigi kodanik
(1) Välismaalane on kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik.
(2) Kolmanda riigi kodanik on isik, kes on muu riigi kui Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa
Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodanik.
§ 4. Lõplik otsus
(1) Lõplik otsus käesoleva seaduse tähenduses on:
1) rahvusvahelise kaitse taotluse (edaspidi ka taotlus) kohta tehtud keelduv otsus (edaspidi ka
keelduv otsus) või rahvusvahelise kaitse äravõtmise otsus, mida ei ole kaebetähtajal
halduskohtus vaidlustatud;
2) taotluse kohta tehtud keelduv otsus või otsus rahvusvahelise kaitse äravõtmise kohta, mille
peale esitatud kaebuse on halduskohus jätnud rahuldamata;
3) otsus tunnustada taotlejat pagulase või täiendava kaitse saajana ja anda talle rahvusvaheline
kaitse.
(2) Lõpliku otsuse tegemisega lõpeb rahvusvahelise kaitse menetlus ning käesoleva paragrahvi
lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud juhtudel välismaalase õigus riigis viibida. Rahvusvahelise
kaitse menetluse lõppemisel säilib isikul üldine kohtukaebeõigus.
§ 5. Ajutine kaitse ja ajutise kaitse saaja
(1) Ajutine kaitse on erandlik menetlus, mille eesmärk on anda massilise sisserände või
eeldatava massilise sisserände korral viivitamatut ja ajutist kaitset välismaalastele, kes ei saa
päritoluriiki tagasi pöörduda, eelkõige kui valitseb oht, et rahvusvahelise kaitse süsteem ei
suuda nimetatud sisserännet menetleda, kahjustamata enda tõhusat toimimist ajutist kaitset
taotlevate välismaalaste huvides.
3
(2) Ajutise kaitse saaja on välismaalane, kes on sunnitud eelkõige rahvusvaheliste
organisatsioonide üleskutse tulemusena oma päritoluriigist või -piirkonnast lahkuma või on
sealt evakueeritud ning kellel seoses olukorraga nimetatud riigis ei ole võimalik turvaliselt ja
püsivalt tagasi pöörduda ja kes võib kuuluda rahvusvahelist kaitset reguleerivate sätete
reguleerimisalasse ning
1) kes on põgenenud relvakonflikti või püsiva vägivalla piirkonnast;
2) keda ähvardab tõsine oht langeda või kes on langenud inimõiguste süsteemse või üldise
rikkumise ohvriks.
(3) Massiline sisseränne on suure arvu konkreetsest riigist või geograafiliselt alalt pärit
välismaalaste omaalgatuslik või evakueerimiskavas ettenähtud saabumine.
§ 6. Perekonnaliige
(1) Rahvusvahelise kaitse taotleja ja saaja perekonnaliikmeks on:
1) tema abikaasa või registreeritud elukaaslane;
2) tema või tema abikaasa või registreeritud elukaaslase vallaline ja alaealine laps;
3) tema või tema abikaasa või registreeritud elukaaslase vallaline ja täisealine laps, kui laps ei
ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema;
4) tema või tema abikaasa või registreeritud elukaaslase ülalpidamisel olev vanem või
vanavanem, kui päritoluriigis puudub muudest perekondlikest sidemetest tulenev toetus.
5) tema vanem või eestkostja, kui taotleja on alaealine, välja arvatud juhul, kui tema teovõimet
on abiellumise eesmärgil laiendatud ja tema perekonnaliikmeks loetakse tema abikaasa;
6) tema vanem või eestkostja või muu perekonnaliige, kui taotleja on saatjata alaealine, välja
arvatud juhul, kui see oleks vastuolus alaealise õiguste ja huvidega.
(2) Politsei- ja Piirivalveamet ei käsitle rahvusvahelise kaitse taotleja ja saaja abikaasat
perekonnaliikmena, kui abielu on ilmselgelt vastuolus avaliku korraga.
(3) Perekonnaliikmeid käsitatakse perekonnana juhul, kui perekond oli olemas enne Eestisse
saabumist.
3. jagu
Pädevad asutused
§ 7. Pädevate asutuste ülesanded
(1) Politsei- ja Piirivalveamet täidab Euroopa ühise varjupaigasüsteemi õigusaktides sätestatud
pädeva asutuse ülesandeid, kui seadus ei sätesta teisti, sealhulgas:
1) on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1347 (kvalifikatsioonitingimuste
kohta) nimetatud menetlev ametiasutus;
2) täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikli 4
lõigetes 1–3 sätestatud ülesandeid;
3) on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta)
sätestatud vastutavat liikmesriiki kindlaksmäärav asutus;
4) teostab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1356 (taustakontrolli kohta)
sätestatud taustakontrolli;
5) täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2303, mis käsitleb Euroopa Liidu
Varjupaigaametit ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 439/2010 (ELT L 468,
30.12.2021, lk 1–54) (edaspidi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2303
(Euroopa Liidu Varjupaigaameti kohta)) artiklites 3 ja 24 sätestatud riiklikku kontaktpunkti
ülesandeid;
4
6) on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta)
nimetatud solidaarsusmehhanismi rakendamist korraldav asutus.
(2) Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi ka materiaalsete vastuvõtutingimuste osutaja) korraldab
ajutise kaitse saaja ja rahvusvahelise kaitse taotlejavastuvõtmise, kui käesolev seadus ei sätesta
teisiti.
(3) Kultuuriministeerium korraldab kohanemisprogrammi.
(4) Õiguskantsler täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1348 (menetluse
kohta) artikli 43 lõikes 4 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1356
(taustakontrolli kohta) artiklis 10 nimetatud põhiõiguste seire ülesannet.
4. jagu
Teabe kaitse ja isikuandmete töötlemine
§ 8. Teabe kaitse ajutise kaitse ja rahvusvahelise kaitse menetluses
(1) Ajutise kaitse ja rahvusvahelise kaitse menetlus ei ole avalikud.
(2) Taotleja andmeid sisaldav teave tunnistatakse asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud
teabeks avaliku teabe seaduse tähenduses. Nimetatud välismaalase andmeid sisaldava teabe
töötlemine on lubatud üksnes seadusega ettenähtud ülesannete täitmiseks.
(3) Taotleja kohta kogutud andmete edastamine välisriigile ja välisriigilt taotleja kohta andmete
kogumine on lubatud välislepingust, Euroopa Liidu õigusest või käesolevast seadusest tuleneva
kohustuse täitmiseks. Andmete edastamisel välisriigile tagatakse, et teavet ei edastata taotleja
päritoluriigile.
(4) Kui ajutise kaitse ja rahvusvahelise kaitse menetluses kogutud andmeid edastatakse muule
kui käesolevas seaduses nimetatud asutusele, kehtivad käesoleva paragrahvi lõigetest 2 ja 3
tulenevad kohustused ka nimetatud asutuse ja selle ametnike ning töötajate kohta.
§ 9. Isikuandmete töötlemine
(1) Käesolevas seaduses sätestatud menetlustes võivad pädevad haldusorganid töödelda
isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid ilma isiku nõusolekuta.
(2) Välismaalane on kohustatud andma pädevatele haldusorganitele käesolevas seaduses
sätestatud ülesannete täitmiseks lõikes 1 nimetatud andmeid.
(3) Välislepingust, Euroopa Liidu õigusaktist või muust õigusaktist tulenevate kohustuste
täitmiseks võib töödelda välisriigilt või rahvusvaheliselt organisatsioonilt saadud isikuandmeid.
(4) Andmesubjekti õigust saada teavet ja juurdepääsu tema kohta kogutud isikuandmetele,
samuti õigust tutvuda tema kohta andmekogusse kantud andmetega, sealhulgas
menetlustoimikuga, võib piirata, kui see võib:
1) takistada või kahjustada süüteo tõkestamist, avastamist, menetlemist või karistuse
täideviimist;
2) kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi;
3) ohustada Eesti Vabariigi, teise Euroopa Liidu liikmesriigi, Schengeni konventsiooni
liikmesriigi või Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmesriigi julgeolekut;
5
4) ohustada avaliku korra kaitset.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud andmete avaldamise piirangut kohaldatakse
andmesubjekti järgmiste õiguste kohta:
1) saada teada tema isikuandmete töötlemisest, sealhulgas sellest, milliseid isikuandmeid
töödeldakse, samuti töötlemise viisi, meetodit, eesmärki, õiguslikku alust, ulatust või põhjust;
2) saada teada tema isikuandmete vastuvõtjaid ja avaldatavate isikuandmete kategooriaid ning
teavet, kas tema isikuandmed edastatakse välisriigile või rahvusvahelisele organisatsioonile;
3) nõuda tema isikuandmete töötlemise piiramist;
4) esitada vastuväiteid tema isikuandmete töötlemise kohta;
5) saada teada tema isikuandmetega seotud rikkumisest.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud andmete avaldamise piirangut võib kohaldada ka
andmete suhtes, mis on saadud välisriigilt või rahvusvaheliselt organisatsioonilt.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud andmete avaldamise piirangut ei kohaldata
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1356 (taustakontrolli kohta) artikli 17
punktides a–g ja i sätestatud andmete kohta.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud andmete avaldamise piirangu aluse äralangemisel
lõpetatakse andmete avaldamise piirangu kohaldamine ning andmesubjektile antakse teavet ja
tagatakse juurdepääs tema kohta kogutud isikuandmetele, tema kohta andmekogusse kantud
andmetega ja menetlustoimikule.
5. jagu
Rändehalduse meetmed
§ 10. Ümberasustamine ja solidaarsusmehhanism
(1) Ümberasustamine on rahvusvahelise kaitse saanud isiku Eestisse vastuvõtmine kolmandast
riigist.
(2) Solidaarsusmehhanism on kogum Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL)
2024/1351 (rändehalduse kohta) toodud meetmetest, et toetada rändesurve all olevaid
liikmesriike.
(3) Ümberpaigutamine on solidaarsusmehhanismi rakendamisel rahvusvahelise kaitse taotleja
või selle saanud isiku Eestisse vastuvõtmine teisest Euroopa Liidu liikmesriigist või Eestis
rahvusvahelise kaitse taotluse esitanud või selle saanud isiku üleandmine teise Euroopa Liidu
liikmeriiki.
(4) Vabariigi Valitsus otsustab osalemise ümberasustamises ja teiste liikmesriikide toetamise
solidaarsusmehhanismi raames, kooskõlastades selle Riigikogu Euroopa Liidu asjade
komisjoniga.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud otsuses ümberasustamise kohta määratakse
kindlaks vähemalt ümberasustatavate isikute piirarv ja päritoluriik ning ümberasustamise aasta.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud otsuses solidaarsusmehhanismi kohta määratakse
kindlaks:
1) rahvusvahelise kaitse taotlejate või selle saanud isikute Eestisse vastuvõtmise piirarv ja aasta;
2) rahaline toetus või
6
3) alternatiivsed toetusmeetmed kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL)
2024/1351 (rändehalduse kohta).
(7) Välismaalase võib Eestisse ümber asustada pärast Politsei- ja Piirivalveameti otsust
tunnustada isik rahvusvahelise kaitse saajana.
(8) Solidaarsusmehhanismi raames Euroopa Liidu liikmesriikidelt toetuse taotlemise ja toetuse
viisid otsustab valdkonna eest vastutav minister.
§ 11. Välismaalase vastutavale Euroopa Liidu liikmesriigile üleandmine
(1) Kui Politsei- ja Piirivalveamet otsustab algatada välismaalase üleandmise menetluse
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta) sätestatud
korras, kohaldatakse välismaalase kinnipidamisele käesolevas seaduses rahvusvahelise kaitse
taotleja kinnipidamise kohta sätestatut.
(2) Politsei- ja Piirivalveamet vormistab välismaalase vastutavale Euroopa Liidu liikmesriigile
üleandmise otsuse (edaspidi üleandmise otsus) kirjalikult.
(3) Politsei- ja Piirivalveamet võib üleandmise otsuse teha keelduvas otsuses.
(4) Politsei- ja Piirivalveamet võib üleandmise otsuses määrata lahkumiskohustuse vabatahtliku
täitmise tähtaja pikkusega 7 kuni 30 päeva.
(5) Politsei- ja Piirivalveamet võib üleandmise otsuses määratud lahkumiskohustuse
vabatahtliku täitmise tähtaega pikendada kuni 30 päeva võrra.
(6) Politsei- ja Piirivalveamet jätab üleandmise otsuses lahkumiskohustuse vabatahtliku
täitmise tähtaja määramata, kui välismaalane on kinni peetud käesolevas seaduses sätestatud
alusel.
(7) Politsei- ja Piirivalveamet võib välismaalase üleandmise menetluse ajal kohaldada
välismaalase suhtes järelevalvemeetmeid.
(8) Välismaalase lahkumiskohustus sundtäidetakse väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu
seaduses sätestatud korras.
(9) Üleandmise otsuse peale võib välismaalane halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud
korras esitada halduskohtule kaebuse 14 päeva jooksul otsuse teatavakstegemise päevast
arvates.
(10) Üleandmise otsuse vaidlustamisel on välismaalasel õigus Eestis viibida 14 päeva alates
üleandmisotsuse kättetoimetamisest või kuni halduskohtu määruse tegemiseni tema Eestis
viibimise õiguse kohta.
(11) Üleandmise otsuse vaidlustamisel on välismaalasel õigus saada õigusabi ja esindamist
halduskohtumenetluses vastavalt käesolevas seaduses rahvusvahelise kaitse taotleja kohta
sätestatule.
(12) Kui välismaalane soovib üleandmise otsuse vaidlustamisel õigusabi enda esindamiseks
halduskohtumenetluses ja õigust viibida Eestis kuni üleandmisotsuse kohta halduskohtu otsuse
tegemiseni, tuleb taotlused esitada koos kaebusega halduskohtule.
7
(13) Kuni halduskohtu otsuse tegemiseni Eestis viibimise õiguse üle otsustamiseks teeb kohus
määruse.
(14) Üleandmise otsust ei saa vaidlustada vaidemenetluse korras.
6. jagu
Turvalised riigid
§ 12. Turvalise kolmanda riigi või turvalise päritoluriigi määratlemine
(1) Politsei- ja Piirivalveameti võib kehtestada turvaliste kolmandate riikide või turvaliste
päritoluriikide nimekirja.
(2) Nimekirja kehtestamisel arvestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2024/1348 (menetluse kohta) artikli 59 lõigetes 1 ja 2 ning artikli 61 lõigetes 1, 3 ja 4 sätestatut.
(3) Politsei- ja Piirivalveamet vaatab läbi ja vajaduse korral uuendab turvaliste kolmandate
riikide või turvaliste päritoluriikide nimekirja vähemalt kord aastas.
(4) Politsei- ja Piirivalveamet teavitab Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu Varjupaigaametit
turvaliste kolmandate riikide või turvaliste päritoluriikide nimekirjast ja selle muudatustest
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikli 64 lõikes 4
sätestatud korras.
7. jagu
Välismaalase esindamine
§ 13. Alaealise taotleja esindamine
(1) Alaealise välismaalase esindamisele kohaldatakse perekonnaseaduses sätestatut, arvestades
käesolevas jaos sätestatud erisusi.
(2) Eeldatakse, et alaealise välismaalasega Eestis koos viibival vanemal, eestkostjal või muul
vastutaval täisealisel isikul on isikuhooldusõigus. Politsei- ja Piirivalveameti või
Kaitsepolitseiameti nõudmisel on vanem, eestkostja või muu vastutav täisealine isik kohustatud
tõendama isikuhooldusõiguse olemasolu.
(3) Saatjata alaealiseks välismaalaseks ei peeta välismaalast, kellele on Eestis kohtu poolt
määratud füüsilisest isikust eestkostja.
(4) Alaealisega menetlustoimingute tegemisel viibib vastutav täisealine isik
menetlustoimingute tegemise juures, välja arvatud juhul kui Politsei- ja Piirivalveameti
hinnangul ei ole see alaealise parimates huvides vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikli 22 lõikele 4.
(5) Käesolevas seaduses alaealise esindamise kohta sätestatud kohaldatakse ka piiratud
teovõimega täisealise taotleja suhtes.
§ 14. Saatjata alaealise taotleja esindamine
8
(1) Saatjata alaealise eestkostja ülesandeid võib täita isik, kes on usaldusväärne ning kellel on
saatjata alaealise esindamiseks vajalikud teadmised ja oskused. Eestkostja ülesannete täitmist
ei määrata isikule, kelle huvid on vastuolus või võivad minna vastuollu saatjata alaealise
huvidega.
(2) Saatjata alaealise eestkostja ülesannete täitmisel peab eestkostja ülesandeid täitev isik
(edaspidi käesolevas paragrahvis esindaja) saatjata alaealisega enne tema osalemist nõudvate
menetlustoimingute läbiviimist kohtuma. Selliste menetlustoimingute tegemisel viibib esindaja
menetlustoimingute tegemise juures ja võtab arvesse saatjata alaealise enda seisukohti oma
vajaduste kohta.
(3) Kui saatjata alaealise välismaalase eestkostja õigusi ja kohustusi täidab perekonnaseaduse
alusel valla- või linnavalitsus või käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud juhtudel esindab
saatjata alaealist Sotsiaalkindlustusamet, tohib üks füüsiline isik üheaegselt esindada kuni 30
saatjata alaealist taotlejat. Massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras võib üheaegselt
esindada kuni 50 saatjata alaealist taotlejat.
(4) Teavet esindaja määramise kohta ja võimalusest esindaja peale turvaliselt ja
konfidentsiaalselt halduskohtule kaebus esitada antakse saatjata alaealisele viisil, mis tagab, et
saatjata alaealine saab sellest teabest aru.
(5) Politsei- ja Piirivalveamet ja muu asutus, kellel on teavet, et esindaja ei ole täitnud oma
ülesandeid nõuetekohaselt või esindaja ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud
nõuetele, teavitab sellest eestkostja õigusi ja kohustusi täitvat valla- või linnavalitsust ja
Sotsiaalkindlustusametit.
(6) Massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras või muul juhul, kui valla- või
linnavalitsus ei saa ettenägematult suure saatjata alaealiste välismaalaste arvu tõttu saatjata
alaealise välismaalase eestkostja ülesandeid täita, võib Sotsiaalkindlustusamet kuni
perekonnaseaduse alusel eestkostja määramiseni täita saatjata alaealise eestkostja ülesandeid
või sõlmida selleks lepingu füüsilise või juriidilise isikuga.
§ 15. Riigi õigusabi
(1) Rahvusvahelise kaitse taotlejale antakse õigusabi riigi õigusabi seaduses sätestatud korras,
arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.
(2) Rahvusvahelise kaitse taotlejal on õigus saada riigi õigusabi:
1) enda esindamiseks rahvusvahelise kaitse menetluses;
2) halduskohtumenetluses, kui välismaalane vaidlustab otsust, mis on tehtud Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) või Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta) alusel;
3) halduskohtumenetluses, kui välismaalane vaidlustab otsust, millega piirati tema
materiaalseid vastuvõtutingimusi, ei antud luba lahkumiseks tema majutuskoha maakonna
territooriumilt või kohaldati järelevalvemeetmeid;
4) halduskohtumenetluses, kui välismaalane vaidlustab enda kinnipidamist käesolevas seaduses
sätestatud alusel.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud juhul ei anta riigi õigusabi Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikli 16 lõikes 3 nimetatud
välismaalasele.
9
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud juhul ei anta välismaalasele riigi õigusabi,
kui esineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikli
17 lõikes 2 sätestatud tingimus või kui välismaalane ei viibi Eestis.
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud juhul ei anta välismaalasele riigi õigusabi,
kui välismaalasel on piisavalt rahalisi vahendeid õigusabi eest tasumiseks või kui asjaoludest
tulenevalt on välismaalase võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene.
(6) Taotluse õigusabi saamiseks enda esindamiseks rahvusvahelise kaitse menetluses esitab
välismaalane Politsei- ja Piirivalveametile koos rahvusvahelise kaitse taotlusega. Kui Politsei-
ja Piirivalveameti hinnangul ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud riigi õigusabi
andmist välistavaid asjaolusid, edastatakse taotlus riigi õigusabi seaduse § 10 lõikes 31
nimetatud halduskohtule koos riigi õigusabi seaduse § 12 lõike 1 punktides 1–3 ja 6–8
nimetatud andmetega.
(7) Taotluse õigusabi saamiseks esindamiseks halduskohtumenetluses esitab välismaalane
halduskohtusse koos kaebusega.
(8) Riigi õigusabi taotluse võib esitada inglise keeles.
(9) Riigi õigusabi halduskohtumenetluses käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud
otsuse ja koos otsusega tehtud lahkumisettekirjutuse vaidlustamisel ja käesoleva paragrahvi
lõike 2 punktis 3 nimetatud otsuste vaidlustamisel antakse kuni halduskohtu otsuse tegemiseni.
Riigi õigusabi välismaalase kinnipidamise vaidlustamiseks antakse kuni välismaalast peetakse
kinni käesolevas seaduses sätestatud alusel.
(10) Politsei- ja Piirivalveameti otsuse peale, millega on tuvastatud käesoleva paragrahvi lõikes
3 sätestatud riigi õigusabi andmist välistavad asjaolud, ei saa esitada kaebust halduskohtule.
Halduskohtu määruse peale, millega on keeldutud riigi õigusabist andmisest, ei saa esitada
määruskaebust.
8. jagu
Välismaalase õigused ja kohustused
§ 16. Rahvusvahelise kaitse taotleja õigused
(1) Rahvusvahelise kaitse taotlejale tagatakse Eesti Vabariigi põhiseadusest, seadustest ja
muudest õigusaktidest ning välislepingutest, Euroopa Liidu õigusaktidest, rahvusvahelise
õiguse üldtunnustatud normidest ja rahvusvahelistest tavadest tulenevad õigused ja vabadused.
(2) Rahvusvahelise kaitse menetluses on taotlejal Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) 2024/1348 (menetluse kohta) ning, kui see on asjakohane, Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruses (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta) sätestatud õigused.
(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikele 2 on rahvusvahelise kaitse taotlejal õigus:
1) saada esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui viis päeva pärast rahvusvahelise kaitse
taotluse esitamise soovi avaldamisest kirjalikult Euroopa Liidu Varjupaigaameti vormil ning
vajadusel suuliselt või visuaalselt ja keeles või viisil, mida ta mõistab, teavet oma õiguste ja
kohustuste kohta, sealhulgas teavet õigusabi, vastuvõtutingimustega seotud abi, teavet andvate
organisatsioonide, rahvusvahelise kaitse menetluse ajakava ning kohustuste täitmata jätmise
tagajärgede kohta;
10
2) viibida Eestis kuni rahvusvahelise kaitse taotluse kohta lõpliku otsuse tegemiseni, välja
arvatud käesolevas seaduses sätestatud juhtudel;
3) saada vastuvõtutingimustega seotud abi, eelkõige juurdepääsu tervishoiuteenustele, tööturule
ja haridusele käesolevas seaduses sätestatud ulatuses ja korras;
4) saada tuge, lähtudes tema erivajadusest;
5) suhelda perekonnaliikmete, õigusnõustaja, asjaomaste pädevate riigiasutuste,
rahvusvaheliste või valitsusväliste organisatsioonide esindajatega ning ÜRO Pagulaste
Ülemvoliniku Ametiga;
6) saada vajaduse korral ohvriabiteenust ohvriabi seaduses sätestatud korras;
7) saada riigi õigusabi enda esindamiseks käesolevas seaduses sätestatud ulatuses ja korras;
8) Eestis töötada, kui kuue kuu jooksul rahvusvahelise kaitse taotluse registreerimisest arvates
ei ole temast sõltumatul põhjusel tema taotluse kohta tehtud otsust.
(4) Kui seadus ei sätesta teisiti, tagab taotleja õigused rahvusvahelise kaitse menetluses või
korraldab nende tagamise Politsei- ja Piirivalveamet.
§ 17. Rahvusvahelise kaitse taotleja õigus viibida Eestis
(1) Rahvusvahelise kaitse taotlejal on õigus viibida Eestis kuni tema taotluse kohta lõpliku
otsuse tegemiseni.
(2) Rahvusvahelise kaitse taotlejal ei ole õigust lõpliku otsuse tegemiseni viibida Eestis, kui
tema taotluse kohta on tehtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1348
(menetluse kohta) artikli 68 lõikes 3 nimetatud otsus.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul on rahvusvahelise kaitse taotlejal õigus
keelduva otsuse vaidlustamise tähtaja jooksul taotleda halduskohtult õigust viibida Eestis kuni
tema taotluse kohta lõpliku otsuse tegemiseni.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul on rahvusvahelise kaitse taotlejal õigus
Eestis viibida keelduva otsuse vaidlustamise tähtaja lõpuni või kuni halduskohtu määruse
tegemiseni tema Eestis viibimise õiguse kohta.
(5) Kuni lõpliku otsuse tegemiseni Eestis viibimise õiguse üle otsustamiseks teeb kohus
määruse.
(6) Erandina käesoleva paragrahvi lõigetes 1–5 sätestatust, on esimese korduva rahvusvahelise
kaitse taotluse korral, mis esitati üksnes väljasõidukohustuse edasilükkamiseks või täideviimise
takistamiseks, välismaalasel õigus viibida Eestis kuni tema taotluse kohta Politsei- ja
Piirivalveameti keelduva otsuse tegemiseni. Välismaalase halduskohtule esitatud taotlus Eestis
viibimiseks ei peata tema väljasaatmist. Teise ja järgneva korduva rahvusvahelise kaitse
taotluse esitamine ei anna taotlejale õigust viibida Eestis.
(7) Rahvusvahelise kaitse taotlejal ei ole õigust viibida Eestis, kui tema suhtes viiakse läbi
taustakontrolli Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1356 (taustakontrolli
kohta) sätestatud korras. Taustakontrolli läbiviimisel viibib rahvusvahelise kaitse taotleja
Politsei- ja Piirivalveameti määratud asukohas ja loetakse, et talle ei ole antud luba Eestisse
sisenemiseks.
(8) Rahvusvahelise kaitse taotlejal ei ole õigust viibida Eestis, kui tema taotlust vaadatakse läbi
piirimenetluses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta)
artikli 43 lõikes 1 sätestatud alusel. Piirimenetluse läbiviimisel viibib rahvusvahelise kaitse
11
taotleja Politsei- ja Piirivalveameti määratud asukohas ja loetakse, et talle ei ole antud luba
Eestisse sisenemiseks.
§ 18. Taotleja kohustused
(1) Taotleja on kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda ja Eesti õigusakte, austama
põhiseaduslikke väärtusi ja printsiipe, vabadusel, õiglusel ja õigusel tuginevat riiki ning Eesti
ühiskonna korraldust, eesti keelt ja kultuuri.
(2) Lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artiklis
9 sätestatud kohustustele, on taotleja kohustatud igakülgselt kaasa aitama rahvusvahelise kaitse
taotlemise asjaolude selgitamisele, sealhulgas:
1) esitama isiklikult rahvusvahelise kaitse taotluse Politsei- ja Piirivalveametile;
2) esitama Politsei- ja Piirivalveameti määratud tähtajaks kõik andmed ja enda valduses olevad
dokumendid ning muud tõendid, millel on tähtsust rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel;
3) aitama oma võimaluste piires kaasa isiku ja tema kodakondsuse tuvastamiseks ja
isikusamasuse kontrollimiseks vajalike andmete kogumisele;
4) aitama kaasa rahvusvahelise kaitse taotluses esitatud asjaolusid tõendavate dokumentide
muretsemisele;
5) teavitama Politsei- ja Piirivalveametit perekonnaseisu muutumisest ja lapse sünnist;
6) viibima Eestis kuni tema taotluse kohta lõpliku otsuse tegemiseni, välja arvatud käesolevas
seaduses sätestatud juhtudel;
7) võimaldama asjade ja isiku läbivaatust, ning asjade ja dokumentide, sealhulgas isikut
tõendava dokumendi, hoiule võtmist;
8) lubama kontrollida terviseseisundit rahvastiku tervise kaitsega seotud kaalutlustel;
9) järgima tema suhtes kohaldatud järelevalvemeetmeid;
10) ilmuma Politsei- ja Piirivalveametisse menetlustoimingu sooritamisele.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 3 ja 4 sätestatud kaasaaitamiskohustus laieneb
rahvusvahelise kaitse menetluses ka rahvusvahelise kaitse taotleja esindajale, kui esindajal on
teavet või dokumente, mis aitavad kaasa rahvusvahelise kaitse taotleja isiku ja tema
kodakondsuse tuvastamisele, isikusamasuse kontrollimisele või taotlemise asjaolude
selgitamisele.
(4) Kui rahvusvahelise kaitse taotlejal oli ajal, kui ta kasutas käesoleva seaduses sätestatud
vastuvõtutingimustega seotud abi, välja arvatud vältimatu abi osutamine, piisavalt rahalisi
vahendeid nimetatud teenuste eest tasumiseks, on ta kohustatud vastavad kulutused hüvitama.
(5) Taotlejal ei ole rahvusvahelise kaitse menetluse ajal lubatud Eestis töötada ega Eestis
ettevõtlusega tegeleda, välja arvatud käesoleva seaduses sätestatud juhul. Töötamise või
ettevõtlusega tegelemise keelu rikkumise korral kohaldatakse välismaalaste seaduses sätestatud
vastutust.
9. jagu
Erivajadusega ja alaealised taotlejad
§ 19. Taotleja erivajaduse hindamine ja selle arvestamine
(1) Rahvusvahelise kaitse menetluses, materiaalsete vastuvõtutingimuste korraldamisel,
järelevalvemeetmete kohaldamisel ja taotleja kinnipidamisel arvestatakse erivajadusega
taotleja eriolukorda ja sellest tulenevaid vajadusi.
12
(2) Erivajadusega taotleja on eelkõige alaealine, saatjata alaealine, puudega inimene, eakas
inimene, rase, alaealise lapsega üksikvanem, inimkaubanduse ohver, raske haigusega isik,
psüühika- või käitumishäirega isik ning piinamise või vägistamise ohver või isik, kelle suhtes
on tarvitatud muud jõhkrat psühholoogilist, füüsilist või seksuaalset vägivalda või isik, kes
kuulub seksuaalse sättumuse või soolise kuuluvuse tõttu vähemusgruppi.
(3) Isik loetakse erivajadusega taotlejaks, kui Politsei- ja Piirivalveamet või muu haldusorgan
on tema erivajaduse tuvastanud. Sellisel juhul kohalduvad talle Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruses (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) menetluslike eritagatiste ja käesolevas seaduses
vastuvõtu erivajaduste kohta sätestatud erisused ning talle võimaldatakse tema erivajadusele
vastav tugi.
(4) Taotleja erivajaduse hindamisel tuginetakse nähtavatele füüsilistele tunnustele või taotleja
ütlustele või käitumisele või, kui see on asjakohane, taotleja vanemate, tema eest vastutava
täiskasvanu või eestkostja ülesandeid täitva isiku ütlustele.
(5) Vajaduse korral ja taotleja nõusolekul kaasatakse erivajadust tuvastama pädev haldusorgan
või ekspert. Erivajadus tuvastatakse võimalikult kiiresti pärast taotluse saamist, kuid hiljemalt
30 päeva jooksul alates mistahes viisil esitatud sooviavaldusest rahvusvahelise kaitse
saamiseks.
(6) Politsei- ja Piirivalveamet fikseerib taotleja erivajaduse kirjalikult ja määrab taotlejale
antavad menetluslikud eritagatised ja vastuvõtu erivajadused. Politsei- ja Piirivalveamet
arvestab lõikes 4 nimetatud teise haldusorgani või eksperdi hinnangut. Kui taotleja ei ole nõus,
et erivajaduse tuvastab teine haldusorgan või ekspert, võib Politsei- ja Piirivalveamet otsustada,
et isikut ei loeta erivajadustega taotlejaks.
(7) Kõik taotlejaga kokku puutuvad haldusorganid ja isikud jälgivad taotleja erivajadust ning
arvestavad seda süsteemselt ja individuaalselt kogu rahvusvahelise kaitse menetluse vältel,
võttes arvesse ka hilisemas rahvusvahelise kaitse menetluse etapis ilmnenud erivajadust.
(8) Politsei- ja Piirivalveamet edastab teabe taotleja erivajaduse kohta teistele taotlejaga kokku
puutuvatele haldusorganitele ja isikutele ulatuses, mis on vajalik taotleja erivajaduse
arvestamiseks. Kui muu haldusorgan tuvastab taotleja erivajaduse või märkab võimalikule
erivajadusele viitavat asjaolu, teavitab ta sellest viivitamata Politsei- ja Piirivalveametit.
(9) Kõik rahvusvahelise kaitse taotlejatega kokku puutuvad ametnikud ja töötajad vastavad
sellistele kompetentsinõuetele, mis võimaldavad neil erivajadust jälgida ja seda arvestada.
§ 20. Taotleja teovõime ja tema vanuse määramine
(1) Alaealisel on õigus esitada rahvusvahelise kaitse taotlus enda nimel, kui tema teovõimet on
laiendatud, või oma vanema, tema eest vastutava täiskasvanu või eestkostja ülesandeid täitva
isiku kaudu.
(2) Rahvusvahelise kaitse menetluses ei arvestata alaealise päritoluriigis kehtivat välismaalase
päritoluriigi õiguse kohast teovõimelisust, kui see erineb Eesti õiguses sätestatust.
(3) Kui taotleja vanus ei ole teada ja on põhjust arvata, et isik on alla 18-aastane, käsitatakse
taotlejat alaealisena. Taotleja käsitamise alaealisena või täisealisena otsustab Politsei- ja
Piirivalveamet.
13
(4) Kui Politsei- ja Piirivalveametil tekib põhjendatud kahtlus taotleja poolt oma vanuse kohta
esitatud andmete õigsuses, hinnatakse taotleja vanust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artiklis 25 sätestatud korras.
(5) Politsei- ja Piirivalveamet võib tunnustada teise liikmesriigi pädeva asutuse vanuse
hindamise otsust.
(6) Vanuse kindlaksmääramise otsuse saab vaidlustada üksnes koos haldusakti või toiminguga,
millega seoses vanuse kindlaksmääramise otsus tehti.
§ 21. Alaealine ja saatjata alaealine taotleja
(1) Alaealise rahvusvahelise kaitse menetluses ja tema vastuvõtmisel arvestatakse eelkõige
alaealise õigusi ja huve.
(2) Teavet oma õiguste ja kohustuste kohta rahvusvahelise kaitse menetluses, sealhulgas teavet
vastuvõtutingimuste kohta antakse saatjata alaealisele talle eakohasel viisil, mis tagab, et
saatjata alaealine saab sellest teabest aru. Saatjata alaealisele antakse nimetatud teave eestkostja
ülesandeid täitva isiku juuresolekul.
(3) Alaealisel rahvusvahelise kaitse taotlejal on õigus:
1) saada juurdepääs haridusele vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud korrale
kahe kuu jooksul rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisest arvates, kui ta on koolikohustuslik;
2) saada haridusele juurdepääsu tagamiseks ettevalmistavat koolitust, sealhulgas keeleõpet.
(4) Juurdepääs gümnaasiumiharidusele tagatakse ka juhul, kui alaealine on menetluse kestel
saanud täisealiseks.
(5) Saatjata alaealine rahvusvahelise kaitse taotleja või saaja paigutatakse rahvusvahelise kaitse
taotlejate majutuskeskusesse, suunatakse asendushooldusele või täisealise sugulase juurde.
Saatjata alaealisele tagatakse käesoleva seaduse § 43 lõikes 1 nimetatud teenuste osutamine ka
juhul, kui saatjata alaealine suunatakse asendushooldusele või täisealise sugulase juurde.
(6) Saatjata alaealise perekonnaliikmete otsimist alustab Politsei- ja Piirivalveamet võimalikult
kiiresti pärast rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist.
2. peatükk
RAHVUSVAHELISE KAITSE MENETLUS
1. jagu
Isiku tuvastamine ja isikusamasuse kontrollimine
§ 22. Isiku tuvastamine ja isikusamasuse kontrollimine
(1) Euroopa ühise varjupaigasüsteemi õigusaktidest ja käesolevast seadusest tulenevate
menetlustoimingute sooritamisel on haldusorgan kohustatud tuvastama isiku või kontrollima
tema isikusamasust.
(2) Isik on kohustatud võimaldama oma isiku tuvastamist ja isikusamasuse kontrollimist.
§ 23. Isiku tuvastamine isikut tõendava dokumendi alusel
14
(1) Isik on kohustatud esitama isiku tuvastamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks
haldusorgani nõudmisel isikut tõendava dokumendi.
(2) Isik tuvastatakse ja tema isikusamasust kontrollitakse isikut tõendavate dokumentide
seaduse § 2 lõikes 2 sätestatud dokumendi alusel või välisriigi reisidokumendi alusel.
(3) Alla 15-aastase välismaalase isik tuvastatakse seadusliku esindaja ütluste ja muude tõendite
alusel, kui talle ei ole välja antud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumenti.
(4) Kui välismaalasel ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumenti, siis vajaduse
korral tuvastatakse tema isik või kontrollitakse isikusamasust muude tõendite alusel.
§ 24. Isiku tuvastamine biomeetriliste andmete põhjal
(1) Isiku tuvastamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks võib välismaalaselt võtta biomeetrilisi
andmeid ja neid töödelda.
(2) Isik on kohustatud haldusorgani nõudmisel võimaldama biomeetriliste andmete võtmist.
§ 25. Isiku tuvastamine DNA andmete põhjal
(1) Isiku tuvastamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks võib välismaalaselt võtta DNA proovi
ja vastavaid andmeid töödelda, kui teisiti ei ole võimalik välismaalase isikut tuvastada või tema
isikusamasust kontrollida.
(2) Alaealiselt DNA proovide võtmise otsustamisel arvestatakse eelkõige alaealise õiguste ja
huvidega.
(3) Isik on kohustatud haldusorgani nõudmisel võimaldama DNA proovi võtmist.
(4) Isikult DNA proovide võtmisel lähtutakse korrakaitseseaduse § 33 lõike 5 alusel kehtestatud
korrast.
§ 26. Isiku tuvastamine muude tõendite põhjal
Haldusorgan võib isiku tuvastada või isikusamasust kontrollida käesolevas seaduses
nimetamata muude haldusorganile teadaolevate andmete põhjal, sealhulgas varasemalt isiku
suhtes läbiviidud menetlustes kogutud või andmekogudes töödeldavate andmete põhjal.
§ 27. Automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu
(1) Automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu (edaspidi andmekogu ABIS)
on elektrooniline andmekogu, mille eesmärk käesoleva seaduse tähenduses on töödelda
rahvusvahelise kaitse menetluses võetud biomeetrilisi andmeid isiku tuvastamiseks ja
isikusamasuse kontrollimiseks ning biomeetriliste andmete edastamiseks Eurodac-süsteemi ja
Eurodac-süsteemist saadud biomeetriliste andmete võrdlemiseks vastavalt Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määrusele (EL) 2024/1358 (Eurodac-süsteemi kohta).
(2) Käesolevas seaduses sätestatud menetlustes võib isiku tuvastamiseks ja isikusamasuse
kontrollimiseks töödelda isikut tõendavate dokumentide seaduse, kodakondsuse seaduse,
konsulaarseaduse, kriminaalmenetluse seadustiku, vangistusseaduse, välismaalaste seaduse,
15
väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse ning väärteomenetluse seadustiku alusel
andmekogusse ABIS kantud andmeid.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud seaduste alusel andmekogusse ABIS kantud
andmeid võib töödelda avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamise eesmärgil isiku tuvastamiseks
ja isikusamasuse kontrollimiseks üksnes juhul, kui isikut ei ole võimalik tuvastada või tema
isikusamasust kontrollida käesoleva seaduse alusel andmekogusse ABIS kantud andmete
alusel.
(4) Andmekogusse ABIS kantud andmete töötlemisele kohaldatakse isikut tõendavate
dokumentide seaduse §-s 155 sätestatut.
(5) Andmekogu ABIS põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
(6) Andmekogu ABIS vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet.
(7) Andmekogu ABIS põhimääruses sätestatakse andmekogu ABIS pidamise kord, sealhulgas:
1) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed;
2) täpsem andmekoosseis;
3) andmekogudevaheline andmevahetus;
4) vastutava töötleja ülesanded;
5) volitatud töötleja ja tema ülesanded;
6) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;
7) andmete täpsemad säilitustähtajad;
8) muud korralduslikud küsimused.“.
(8) Andmekogusse ABIS kantavaid andmeid säilitatakse kõige kauem 50 aastat. Andmete
täpsem säilitustähtaeg kehtestatakse andmekogu põhimääruses.
(9) Andmekogus ABIS sisalduvad andmed on juurdepääsupiiranguga ning on tunnistatud
asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks.
2. jagu
Rahvusvahelise kaitse menetlus
§ 28. Rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine
(1) Rahvusvahelise kaitse taotlusena käsitatakse välismaalase mistahes viisil esitatud
sooviavaldust enda pagulasena või täiendava kaitse saajana tunnustamiseks ja rahvusvahelise
kaitse saamiseks.
(2) Rahvusvahelise kaitse taotlus tuleb esitada Politsei- ja Piirivalveametile viivitamatult pärast
Eestisse saabumist.
(3) Ümberasustamise raames vastuvõetava välismaalase rahvusvahelise kaitse taotluse võib
Politsei- ja Piirivalveamet vastu võtta välisriigi territooriumil.
(4) Politsei- ja Piirivalveamet võib kindlaks määrata asukohad, kus rahvusvahelise kaitse
taotlus tuleb esitada.
(5) Kui on põhjendatud alus arvata, et kinnipidamiskohtades või välispiiril asuvates
piiripunktides, sealhulgas transiiditsoonis, viibivatel välismaalastel võib olla soov esitada
16
rahvusvahelise kaitse taotlus, tagab Politsei- ja Piirivalveamet isikute teavitamise selle
esitamise võimalustest.
(6) Kui rahvusvahelise kaitse taotleja esitab rahvusvahelise kaitse taotluse Politsei- ja
Piirivalveametile teises Euroopa Liidu liikmesriigis, edastab Politsei- ja Piirivalveamet taotluse
selle liikmesriigi pädevale asutusele, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.
(7) Rahvusvahelise kaitse taotlus tuleb esitada isiklikult.
§ 29. Toimingud rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisel ja taotluse menetlemisel
(1) Politsei- ja Piirivalveamet teeb järgmised toimingud pärast rahvusvahelise kaitse taotluse
sooviavalduse saamist ja enne sooviavalduse registreerimist:
1) annab taotlejale teavet tema õigustest ja kohustustest rahvusvahelise kaitse menetluses ning
kohustuste täitmata jätmise tagajärgede kohta;
2) teavitab Sotsiaalkindlustusametit vajadusest taotleja majutamiseks;
3) teavitab saatjata alaealise eestkostja ülesandeid täitvat isikut alaealisega seotud asjaoludest.
(2) Sotsiaalkindlustusamet teavitab lapse hariliku viibimiskoha järgset valla- või linnavalitsust
saatjata alaealise esindamise vajadusest ning teavitab Politsei- ja Piirivalveametit isikust, kes
täidab saatjata alaealise eestkostja ülesandeid.
(3) Politsei- ja Piirivalveamet registreerib ja võtab vastu rahvusvahelise kaitse taotluse vastavalt
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) sätestatule ning
teeb järgmised toimingud:
1) isiku ja asjade läbivaatus;
2) asjade ja dokumentide hoiule võtmine;
3) biomeetriliste andmete hõivamine ning nende andmete edastamine Eurodac-süsteemi
vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2024/1358 (Eurodac-süsteemi
kohta);
4) DNA proovide võtmine ning alla kuueaastase välismaalase daktüloskopeerimine, kui teisiti
ei ole võimalik isikut või tema põlvnemist tuvastada;
5) korraldab tervisekontrolli läbiviimise, kui see on rahvastiku tervise kaitse kaalutlustel
vajalik;
6) korraldab taotleja erivajaduse hindamise;
7) korraldab taotleja nõusolekul meditsiinilise läbivaatuse, kui see on vajalik taotluse
läbivaatamiseks;
8) annab taotlejale taotluse registreerimist tõendava dokumendi;
9) annab taotlejale pärast taotluse vastuvõtmist kümne päeva jooksul rahvusvahelise kaitse
taotleja tunnistuse.
(4) Kui taotleja suhtes viiakse läbi taustakontrolli Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses
(EL) 2024/1356 (taustakontrolli kohta) sätestatud korras, tehakse käesoleva paragrahvi lõigetes
1–3 sätestatud toimingud pärast taustakontrolli lõppu. Kui taustakontrolli läbiviimisel või muul
seaduses sätestatud juhul tehti käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud toiminguid, ei tehta neid
uuesti, kui see ei ole põhjendatud.
(5) Rahvusvahelise kaitse taotleja dokumentide, sealhulgas isikut tõendava dokumendi hoiule
võtmisel, annab Politsei- ja Piirivalveamet taotlejale hoiule võetud dokumendi koopia koos
märkega dokumendi hoiule võtmise kohta.
17
(6) Rahvusvahelise kaitse taotleja ja saaja ning ümberasustamise või ümberpaigutamise raames
vastuvõetava välismaalane kinnitab taotluse esitamisel, et talle on antud teave tema õiguste ja
kohustuste kohta.
(7) Eestisse ümberasustamise või rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisega seonduvad
menetlustoimingud võib teha selles riigis, kus välismaalane menetlemise ajal viibib.
(8) Politsei- ja Piirivalveamet võib rahvusvahelise kaitse menetluses ja ümberpaigutamise
korral tunnustada teise Euroopa Liidu liikmesriigi tehtud menetlustoiminguid.
(9) Süüteomenetluses kogutud andmeid võib kasutada rahvusvahelise kaitse menetluses.
(10) Kui menetlustoimingu protokollimine on nõutav või kui Politsei- ja Piirivalveamet peab
seda vajalikuks, võib menetlustoimingu protokollida elektrooniliselt. Välismaalasele võib
protokolli tutvustada Politsei- ja Piirivalveameti infotehnoloogilise vahendiga ja ta kinnitab
protokolliga tutvumist elektroonilise märkega.
§ 30. Rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistus
(1) Politsei- ja Piirivalveamet annab taotlejale kümne päeva jooksul, arvates rahvusvahelise
kaitse taotluse esitamisest, rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse, mis tõendab, et
välismaalane taotleb Eestis rahvusvahelist kaitset.
(2) Rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistus antakse välja kehtivusajaga kuni üks aasta.
(3) Politsei- ja Piirivalveamet tunnistab rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse kehtetuks
järgmistel juhtudel:
1) rahvusvahelise kaitse menetluse lõppemise korral;
2) kui dokument või selles sisalduv kanne või andmed on ebaõiged;
3) kui dokument on muutunud kasutamiskõlbmatuks või selles sisalduv kanne loetamatuks;
4) dokumendi kasutaja surma korral;
5) dokumendi kaotsimineku või hävimise korral.
(4) Rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse kehtetuks tunnistamise puhul võtab Politsei- ja
Piirivalveamet selle võimaluse korral välismaalaselt ära.
§ 31. Rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamine ja otsus rahvusvahelise kaitse taotluse
kohta
(1) Politsei- ja Piirivalveamet vaatab läbi rahvusvahelise kaitse taotluse, mille läbivaatamise
eest on vastutavaks riigiks määratud Eesti vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele
(EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta).
(2) Politsei- ja Piirivalveamet vaatab läbi rahvusvahelise kaitse taotluse ja teeb otsuse Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1347 (kvalifikatsioonitingimuste kohta) alusel ning
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) sätestatud korras.
(3) Politsei- ja Piirivalveamet võib korduva rahvusvahelise kaitse taotluse kohta otsuse
tegemisel täiendavalt otsustada, et korduv taotlus esitati üksnes väljasõidukohustuse
edasilükkamiseks või täideviimise takistamiseks.
18
(4) Politsei- ja Piirivalveamet võib rahvusvahelise kaitse taotluse lugeda mittelubatavaks ja teha
keelduva otsuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta)
artikli 38 lõikes 1 sätestatud alustel.
(5) Politsei- ja Piirivalveamet võib põhjendamatu rahvusvahelise kaitse taotluse lugeda
ilmselgelt põhjendamatuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1348
(menetluse kohta) artikli 42 lõigetes 1 ja 3 sätestatud alustel.
(6) Rahvusvahelise kaitse taotluse otsuses või koos sellega tehakse välismaalasele ettekirjutus
Eestist lahkumiseks (edaspidi lahkumisettekirjutus) väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu
seaduses sätestatud korras, kui välismaalasele ei ole pandud kohustust Eestist lahkuda muul
alusel.
(7) Taotlus vaadatakse läbi nii kiiresti kui võimalik, kuid mitte hiljem kui Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artiklis 35 sätestatud tähtaegadel.
(8) Taotlus, mille suhtes kohaldatakse piirimenetlust, vaadatakse läbi 15 päeva jooksul.
(9) Kui halduskohus on tühistanud Politsei- ja Piirivalveameti rahvusvahelise kaitse menetluses
tehtud otsuse ja kohustanud taotlust uuesti läbi vaatama, vaatab Politsei- ja Piirivalveamet
taotluse uuesti läbi eelisjärjekorras ja teeb uue otsuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artiklis 35 sätestatust lühema tähtaja jooksul. Käesolevat
lõiget ei kohaldata piirimenetluses tehtud otsuse suhtes.
§ 32. Toimingud pärast rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamist
(1) Politsei- ja Piirivalveamet teeb pärast rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamist ja otsuse
tegemist järgmised toimingud:
1) toimetab taotlejale kätte rahvusvahelise kaitse taotluse kohta tehtud otsuse, arvestades
käesolevas seaduses kättetoimetamise kohta sätestatut;
2) teavitab taotluse suhtes tehtud otsuse resolutsioonist kinnipidamiskeskust või kohta, kus
taotleja on majutatud;
3) suunab rahvusvahelise kaitse saaja osalema kohanemisprogrammis.
(2) Kui välismaalasele on antud rahvusvaheline kaitse, osutab Sotsiaalkindlustusamet talle
vajaduse korral kaasabi kohaliku omavalitsuse üksusesse elama asumisel vastavalt käesolevas
seaduses sätestatule.
§ 33. Otsuse vaidlustamine
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1347 (kvalifikatsioonitingimuste
kohta) alusel ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1348 (menetluse kohta)
sätestatud korras tehtud otsuse ja koos sellega tehtud lahkumisettekirjutuse võib vaidlustada
halduskohtus 14 päeva jooksul otsuse teatavaks tegemise päevast arvates.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) alusel
kiirendatud läbivaatamismenetluses või piirimenetluses tehtud otsuse ja koos sellega tehtud
lahkumisettekirjutuse võib vaidlustada halduskohtus viie päeva jooksul otsuse teatavaks
tegemise päevast arvates.
(3) Vaidlustada ei saa rahvusvahelise kaitse andmisest keelduvat otsust, kui taotleja on
taotlusest loobunud.
19
(4) Vaidlustada ei saa rahvusvahelise kaitse äravõtmise otsust, kui rahvusvahelise kaitse saaja
on:
1) rahvusvahelisest kaitsest loobunud;
2) saanud Euroopa Liidu liikmesriigi kodakondsuse;
3) saanud Euroopa Liidu liikmesriigilt rahvusvahelise kaitse.
(5) Koos kaebusega tuleb halduskohtule esitada:
1) riigi õigusabi taotlus välismaalase esindamiseks halduskohtumenetluses, kui välismaalane
soovib esindamist;
2) taotlus viibida lõpliku otsuse tegemiseni Eestis, kui tema taotluse kohta on tehtud Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikli 68 lõikes 3 nimetatud
otsus.
(6) Käesolevas paragrahvis nimetatud otsuseid ei saa vaidlustada vaidemenetluse korras.
§ 34. Kaebuse läbivaatamise tähtaeg halduskohtus
(1) Kaebus vaadatakse läbi mõistliku aja jooksul, kuid mitte hiljem kui kuue kuu jooksul arvates
kaebuse esitamise päevast halduskohtule.
(2) Piirimenetluses tehtud otsuse peale esitatud kaebus vaadatakse läbi eelisjärjekorras, kuid
mitte hiljem kui 12 nädala jooksul arvates taotluse registreerimisest Politsei- ja
Piirivalveametis.
§ 35. Dokumentide kättetoimetamine
(1) Käesolevas seaduses sätestatud menetluses antud menetlusdokument või haldusakt
toimetatakse isikule kätte.
(2) Menetlusdokumendi või haldusakti kättetoimetamisele kohaldatakse haldusmenetluse
seadust, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.
(3) Menetlusdokument või haldusakt loetakse kättetoimetatuks kui see on edastatud taotleja või
tema esindaja elektronposti aadressil.
(4) Menetlusdokumendi või haldusakti kättetoimetamisel haldusorgani poolt haldusorgani
infotehnoloogilise vahendi abil, võib taotleja menetlusdokumendi või haldusaktiga
kättesaamist elektroonilise märkega kinnitada. Menetlusdokument või haldusakt antakse
taotleja soovi korral talle paberil.
(5) Massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras ja juhul, kui välismaalase asukoht Eestis
ei ole Politsei- ja Piirivalveametile teada, võib haldusorgan jätta muud menetlusdokumendi või
haldusakti kättetoimetamise viisid kohaldamata ning konfidentsiaalsuskohustust arvestades
avaldada oma veebilehel üksnes rahvusvahelise kaitse taotluse numbri ja menetlusdokumendi
või taotluse kohta tehtud otsuse pealkirja. Veebilehel avaldamisega loetakse menetlusdokument
või haldusakt välismaalasele kättetoimetatuks.
§ 36. Rahvusvahelise kaitse menetluse keel
20
(1) Rahvusvahelise kaitse menetlus toimub eesti keeles. Menetlustoiming võib menetlust
läbiviiva ametniku nõusolekul olla muus keeles, milles välismaalane suudab ennast suuliselt
arusaadavaks teha.
(2) Tõlgi osalemise ja dokumentide tõlkimise rahvusvahelise kaitse menetluses korraldab
Politsei- ja Piirivalveamet.
(3) Taotleja esitatud dokumente võib tõlkida Politsei- ja Piirivalveameti infotehnoloogilise
vahendiga.
(4) Käesolevas seaduses sätestatud menetlusdokumendi sisu või haldusakti resolutiivosa koos
vaidlustamisviitega tõlgitakse keelde, millest välismaalane aru saab. Tõlkida võib Politsei- ja
Piirivalveameti infotehnoloogilise vahendiga.
3. jagu
Elamisluba
§ 37. Elamisloa andmine
(1) Välismaalasele, kelle suhtes on tuvastatud pagulasseisund või täiendava kaitse seisund ning
keda tunnustatakse pagulasena või täiendava kaitse saajana, antakse rahvusvaheline kaitse ja
tähtajaline elamisluba, kui ei esine pagulasena või täiendava kaitse saajana tunnustamist
välistavat asjaolu või rahvusvahelise kaitse taotluse keeldumise alust.
(2) Tähtajalise elamisloa andmise nõuded peavad elamisloa kehtivusaja jooksul olema jätkuvalt
täidetud.
§ 38. Elamisloa kehtivusaeg ja elamisloa pikendamine
(1) Rahvusvahelise kaitse saajale antakse tähtajaline elamisluba kehtivusajaga kuni viis aastat.
(2) Tähtajalist elamisluba võib pikendada kuni viieks aastaks korraga.
(3) Tähtajalise elamisloa kehtivusaja määramisel arvestatakse rahvusvahelise kaitse andmise
aluseks olevate asjaolude või muude asjas tähtsust omavate asjaolude põhjendatust ja
muutumise võimalikkust antava elamisloa kehtivusajal.
§ 39. Pikaajalise elaniku elamisloa andmine
Välismaalasele, kellele on antud tähtajaline elamisluba, antakse pikaajalise elaniku elamisluba
välismaalaste seaduses sätestatud alustel ja korras.
§ 40. Rahvusvahelise kaitse saanud välismaalase perekonnaliikme tähtajaline elamisluba
(1) Kui välismaalasele on antud rahvusvaheline kaitse, annab Politsei- ja Piirivalveamet
käesolevas seaduses nimetatud perekonnaliikmele tähtajalise elamisloa.
(2) Tähtajalise elamisloa taotlemiseks esitab perekonnaliige tähtajalise elamisloa taotluse
isiklikult Politsei- ja Piirivalveametile või Eesti välisesindusele.
21
(3) Eesti välisesindus edastab tähtajalise elamisloa taotluse pärast välismaalase isiku
tuvastamist või isikusamasuse kontrollimist ja biomeetriliste andmete võtmist, kui see on
nõutav, menetlemiseks Politsei- ja Piirivalveametile.
(4) Perekonnaliikmele antava tähtajalise elamisloa kehtivusaeg ei tohi ületada rahvusvahelise
kaitse saajale antud tähtajalise elamisloa kehtivusaega. Perekonnaliikme elamisluba
pikendatakse samaks kehtivusajaks kui rahvusvahelise kaitse saaja elamisluba.
(5) Perekonnaliikmele tähtajalise elamisloa andmisest või selle pikendamisest keeldutakse või
elamisluba tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1347
(kvalifikatsioonitingimuste kohta) artikli 23 lõigetes 3–5 sätestatud alusel ning kui
rahvusvahelise kaitse saajalt võetakse ära rahvusvaheline kaitse.
(6) Kui perekonna taasühinemine on võimalik kolmandas riigis või kui perekonnaliikme
tähtajalise elamisloa taotlus esitatakse hiljem kui neli kuud pärast rahvusvahelise kaitse saamist,
võib Politsei- ja Piirivalveamet nõuda, et perekonnaliikme tähtajalise elamisloa taotlemisel
peab rahvusvahelise kaitse saajal olema püsiv legaalne sissetulek, mis tagab perekonna
ülalpidamise Eestis, perekonnal peab olema tegelik eluruum Eestis ning perekond peab omama
kehtivat tervisekindlustuslepingut, mis kõikide perekonnaliikmete haigusest või vigastusest
tingitud ravikulude tasumise elamisloa kehtivusajal.
(7) Kui perekonnaliige viibib Eestis või teises Schengeni konventsiooni osalisriigis või Euroopa
Liidu liikmesriigis, tehakse temale elamisloa andmisest või selle pikendamisest keeldumise või
elamisloa kehtetuks tunnistamise otsuses või koos sellega lahkumisettekirjutus
väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses sätestatud korras.
(8) Välismaalasel, kelle juurde elama asumiseks perekonnaliikmele elamisluba antakse, on
välismaalaste seaduses sätestatud kutsuja kohustused. Kui välismaalane on saatjata alaealine,
ei ole tal kutsuja kohustusi enne täisealiseks saamist.
(9) Kui perekonnaliikmele antud elamisloa kehtivus lõpeb ja perekonnaliige on esitanud uue
elamisloa taotluse välismaalaste seaduses või käesolevas seaduses sätestatud alusel, on tal
lubatud riigis viibida kuni tema elamisloa taotluse suhtes otsuse tegemiseni.
(10) Perekonnaliikmele elamisloa andmise, andmisest keeldumise, pikendamise, pikendamisest
keeldumise, kehtetuks tunnistamise või taotluse läbi vaatamata jätmise otsuse ja koos sellega
tehtud lahkumisettekirjutuse võib vaidlustada halduskohtus 14 päeva jooksul otsuse teatavaks
tegemise päevast arvates.
(11) Käesolevas paragrahvis nimetatud otsuseid ei saa vaidlustada vaidemenetluse korras.
(12) Käesolevas paragrahvis nimetatud otsuste vaidlustamine ei lükka välismaalase
lahkumiskohustuse sundtäitmise tähtaega edasi ega anna välismaalasele seaduslikku alust
Eestis viibimiseks.
4. jagu
Pagulasseisundi ja täiendava kaitse seisundi lõppemine ja kehtetuks tunnistamine
§ 41. Rahvusvahelise kaitse äravõtmine
22
(1) Rahvusvaheline kaitse võetakse ära Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2024/1347 (kvalifikatsioonitingimuste kohta) artiklites 14 ja 19 sätestatud alusel ning Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) sätestatud korras.
(2) Rahvusvaheline kaitse lõpeb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1347
(kvalifikatsioonitingimuste kohta) artiklites 11 ja 16 sätestatud alusel. Rahvusvahelise kaitse
lõppemisel teeb Politsei- ja Piirivalveamet rahvusvahelise kaitse äravõtmise otsuse.
(3) Lisaks lõikele 1 võetakse rahvusvaheline kaitse ära, kui rahvusvahelise kaitse saaja:
1) on rahvusvahelisest kaitsest loobunud;
2) on saanud Euroopa Liidu liikmesriigi kodakondsuse;
3) on saanud Euroopa Liidu liikmesriigilt rahvusvahelise kaitse.
(4) Rahvusvahelise kaitse äravõtmise otsuses või koos sellega tunnistatakse kehtetuks
välismaalasele antud elamisluba ja talle tehakse lahkumisettekirjutus väljasõidukohustuse ja
sissesõidukeelu seaduses sätestatud korras, kui välismaalasele ei ole pandud kohustust Eestist
lahkuda muul alusel.
(5) Rahvusvahelise kaitse lõppemise tõttu tehtud rahvusvahelise kaitse äravõtmise otsuses
tehtud lahkumisettekirjutuse täitmine peatub, kui välismaalane on Eestis seaduslikult viibimise
ajal taotlenud elamisluba välismaalaste seaduses sätestatud alusel ja tema taotluse kohta ei ole
tehtud otsust.
§ 42. Välja- või tagasisaatmise lubamatus
Politsei- ja Piirivalveamet järgib tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtet kooskõlas
Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õigusega.
3. peatükk
TAOTLEJA VASTUVÕTMINE
§ 43. Rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskus ja materiaalsed
vastuvõtutingimused
(1) Rahvusvahelise kaitse menetluse ajal osutatakse taotlejale vajaduse korral järgmisi
teenuseid:
1) majutamine rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuses või muus taotlejate
majutamiseks kohandatud asukohas;
2) majutuskohas elava taotleja varustamine toiduainetega või toitlustamine, varustamine
esmavajalike riietus- ja muude tarbeesemete ning hügieenivahenditega;
3) tervisekontrolli läbiviimine, kui see on rahvastiku tervise kaitse kaalutlustel vajalik;
4) vajalike tervishoiuteenuste ja igapäevaelu korraldamiseks vajaliku nõustamise ja
psühhosotsiaalse toe kättesaadavuse tagamine koos selleks hädavajaliku tõlketeenusega;
5) käesoleva seaduse alusel tehtavate menetlustoimingute tegemiseks vajaliku transpordi
võimaldamine;
6) kohanemisprogramm;
7) muud esmavajalikud teenused.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–5 ja 7 nimetatud teenuste osutamise korraldab
Sotsiaalkindlustusamet. Kohanemisprogrammi korraldab Kultuuriministeerium.
23
(3) Kui taotluse kohta on tehtud keelduv lõplik otsus, võib välismaalase majutamist vajaduse
korral jätkata kuni 30 päeva arvates lõpliku otsuse tegemisest.
(4) Sotsiaalkindlustusamet võib materiaalsete vastuvõtutingimuste korraldamise ülesande
täitmise halduskoostöö seaduses sätestatud korras sõlmitud halduslepingu alusel üle anda
füüsilisest isikust ettevõtjale või juriidilisele isikule. Halduslepingu alusel üleantud
ülesannetega kaasnevad käesolevas seaduses sätestatud õigused ja kohustused ning vastutus.
(5) Rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuses ja muus taotlejate majutamiseks
kohandatud asukohas on keelatud omada esemeid, mis võivad ohustada isiku enda või teiste
isikute elu või tervist või rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuse või muu majutuskoha
turvalisust.
(6) Rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuse sisekorras sätestatakse vähemalt:
1) taotleja majutamise kord;
2) territooriumil ja hoones viibimise ja eemalviibimise kord, sealhulgas territooriumil ja hoones
kohustusliku viibimise kellaajad;
3) külastamise kord;
4) vara ja ruumide kasutamise kord;
5) nende esemete loetelu, mis on rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuses keelatud
6) kaebuste esitamise kord;
7) rahalise toetuse maksmise kord.
(7) Rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuse sisekorda kohaldatakse ka muus taotlejate
majutamiseks kohandatud asukohas.
(8) Rahvusvahelise kaitse taotleja viiakse ühest majutuskohast teise üle põhjendatud vajaduse
korral. Üleviimise korral on materiaalsete vastuvõtutingimuste osutaja kohustatud teatama
rahvusvahelise kaitse taotlejale uue aadressi ja andma taotlejale võimaluse teavitada esindajat.
(9) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata taotlejale, kelle suhtes kohaldatakse
piirimenetlust.
§ 44. Taotleja viibimine rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuses või muus
taotlejate majutamiseks kohandatud asukohas
(1) Rahvusvahelise kaitse menetluse ajal on taotleja kohustatud viibima selle maakonna
territooriumil, kus asub tema majutuskoht.
(2) Taotleja võib viibida väljaspool käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud maakonna
territooriumit, kui materiaalsete vastuvõtutingimuste osutaja peab seda vajalikuks materiaalsete
vastuvõtutingimustega seotud teenuste osutamiseks.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud maakonna territooriumilt võib perekondlikel või
tervislikel põhjustel lahkuda materiaalsete vastuvõtutingimuste osutaja loal. Kui territooriumilt
lahkumine on vajalik ilmumiseks haldusorganisse või kohtusse, tuleb sellest materiaalsete
vastuvõtutingimuste osutajat teavitada.
(4) Väljaspool majutuskohta võib taotleja elada Politsei- ja Piirivalveameti kirjalikul loal, kui
taotleja majutamise ja ülalpidamise tagab Eestis seaduslikult elav isik või tal on piisavalt
rahalisi vahendeid enda majutamise ja ülalpidamise tagamiseks. Politsei- ja Piirivalveamet
24
hindab loa andmisel käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamise
vajalikkust ja teavitab loa andmisest materiaalsete vastuvõtutingimuste osutajat.
(5) Politsei- ja Piirivalveameti loal väljaspool majutuskeskust elavatele taotlejatele on tagatud
vajaduse korral tervishoiuteenuste ja igapäevaelu korraldamiseks vajaliku nõustamise ja
psühhosotsiaalse toe kättesaadavuse tagamine koos selleks hädavajaliku tõlketeenusega ning
kohanemisprogramm.
(6) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata taotlejale, kelle suhtes kohaldatakse
rahvusvahelise kaitse piirimenetlust, välja arvatud käesolevas seaduses sätestatud juhul.
§ 45. Materiaalsed vastuvõtutingimused taustakontrolli läbiviimisel ning rahvusvahelise
kaitse või tagasisaatmise piirimenetluses
(1) Politsei- ja Piirivalveameti ülesanne on vajaduse korral korraldada taotlejale ja
välismaalasele, kelle suhtes tehakse taustakontrolli, rahvusvahelise kaitse piirimenetlust või
tagasisaatmise piirimenetlust, järgmiste teenuste osutamine:
1) majutamine;
2) varustamine toiduainetega või toitlustamine ning vajadusel varustamine esmavajalike riietus-
ja muude tarbeesemete ning hügieenivahenditega;
3) tervisekontroll taustakontrolli ajal või kui see on rahvastiku tervise kaitse kaalutlustel vajalik;
4) vajalike tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamine.
(2) Politsei- ja Piirivalveameti määratud majutuskohas viibides on keelatud omada esemeid,
mis võivad ohustada isiku enda või teiste isikute elu või tervist või majutuskoha turvalisust.
(3) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor kinnitab käskkirjaga Politsei- ja Piirivalveameti
määratud majutuskohas majutamise korra, milles sätestatakse vähemalt:
1) majutuskohas viibimise ja sealt eemalviibimise kord, sealhulgas majutuskohas kohustusliku
viibimise kellaajad;
2) külastamise kord;
3) vara ja ruumide kasutamise kord;
4) esemete loetelu, mis on majutuskohas keelatud.
(4) Politsei- ja Piirivalveamet võib käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud
ülesande täitmise halduskoostöö seaduses sätestatud korras sõlmitud halduslepingu alusel üle
anda füüsilisest isikust ettevõtjale või juriidilisele isikule. Halduslepingu alusel üleantud
ülesannetega kaasnevad käesolevas seaduses sätestatud õigused ja kohustused ning vastutus.
(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud välismaalase majutamine Politsei- ja
Piirivalveameti määratud majutuskohas turvalisuse või muul mõjuval põhjusel ei ole võimalik
või on oluliselt raskendatud, võib teda kooskõlastatult materiaalsete vastuvõtutingimuste
osutajaga majutada Politsei- ja Piirivalveameti järelevalve all rahvusvahelise kaitse taotlejate
majutuskeskuses või muus taotlejate majutamiseks kohandatud asukohas.
§ 46. Alaealise ja perekondade majutamine
(1) Perekonnaliikmed majutatakse nende nõusolekul kokku. Perekonna privaatsus tagatakse
võimalikult suurel määral.
25
(2) Taotleja alaealine laps või alaealine taotleja majutatakse koos oma vanema, tema vallalise
alaealise õe või venna või eestkostja või muu vastutava täisealise isikuga tingimusel, et see on
alaealise huvides.
(3) Alaealise majutamisel tagatakse talle võimalus vaba aja tegevuseks, sealhulgas eakohasteks
mängudeks ja huvitegevuseks ning tegevuseks vabas õhus.
(4) Saatjata alaealine majutatakse täiskasvanutest eraldi.
§ 47. Rahaline toetus ja selle määrad
(1) Majutuskohas elava taotleja varustamise toiduainetega või toitlustamise ja varustamise
esmavajalike riietus- ja muude tarbeesemete ning hügieenivahenditega, võib asendada rahalise
toetusega.
(2) Taotlejale makstav rahaline toetus on võrdne kehtiva minimaalsetest tarbimiskulutustest
lähtuva toimetulekupiiriga.
(3) Perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme toimetulekupiir on 80 protsenti perekonna
esimese liikme toimetulekupiirist. Perekonna iga lapse toimetulekupiir on 120 protsenti
perekonna esimese liikme toimetulekupiirist. Toetust makstakse üksnes taotlejast
perekonnaliikmele.
(4) Väljaspool majutuskohta elavale taotlejale ei maksta rahalist toetust.
(5) Majutuskohas elavale taotlejale, kes töötab, ei maksta rahalist toetust.
§ 48. Materiaalsete vastuvõtutingimuste piiramine
(1) Käesolevas seaduses sätestatud materiaalseid vastuvõtutingimusi võib piirata, kui taotleja:
1) on põgenenud, eelkõige kui ta on lahkunud loa või teavituseta enda majutuskoha maakonna
territooriumilt või talle järelevalvemeetmena kindlaksmääratud asukohast või on muutunud
muul moel haldusorganile kättesaamatuks;
2) ei tee pädevate asutustega koostööd;
3) on esitanud korduva taotluse;
4) on varjanud rahaliste vahendite olemasolu;
5) on rikkunud rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuse sisekorda;
6) ei osale kohanemisprogrammis;
7) on üleandmisotsuse kohaselt kohustatud viibima teises Euroopa Liidu liikmesriigis.
(2) Vastuvõtutingimuste piiramine otsustatakse iga juhtumi puhul eraldi, võttes arvesse isiku
eriolukorda, eriti erivajadusega isiku puhul, ning lähtudes proportsionaalsuse põhimõttest.
(3) Vastuvõtutingimusi võib piirata ulatuseni, mis on võrdne kehtiva vältimatu sotsiaalabi
põhimõtetega. Piirata ei saa tervishoiuteenuste osutamist.
(4) Vastuvõtutingimuste piiramise otsustab Politsei- ja Piirivalveamet kooskõlastatult
Sotsiaalkindlustusametiga.
(5) Vastuvõtutingimuste piiramise üleandmise otsuse korral võib otsustada Politsei- ja
Piirivalveamet üleandmise otsuses kooskõlastatult Sotsiaalkindlustusametiga.
26
§ 49. Taotleja õigused ja materiaalsed vastuvõtutingimused hädaolukorras
Rahvusvahelise kaitse taotlejale tagatakse tema Eestis viibimisel massilisest sisserändest
põhjustatud hädaolukorras vähemalt järgmised õigused ja teenused:
1) majutamine;
2) vältimatu arstiabi andmine koos selleks hädavajaliku tõlketeenusega;
3) toitlustamine;
4) informeerimine tema õigustest ja kohustustest;
5) vajaduse korral varustamine esmavajalike riietus- ja tarbeesemete ning isikliku hügieeni
vahenditega;
6) rahvusvahelise kaitse taotleja soovi korral suhtlemise ja kokkusaamiste võimaldamine
ulatuses, mis on hädaolukorras võimalik;
7) riigi õigusabi;
8) alaealisel rahvusvahelise kaitse taotlejal saada juurdepääs haridusele vastavalt käesolevas
seaduses sätestatule.
4. peatükk
JÄRELEVALVEMEETMED JA KINNIPIDAMINE
1. jagu
Järelevalvemeetmed ja kinnipidamine
§ 50. Järelevalvemeetmed
(1) Politsei- ja Piirivalveamet võib rahvusvahelise kaitse menetluse eesmärgipäraseks,
efektiivseks, lihtsaks ja kiireks läbiviimiseks kohaldada taotleja suhtes järgmisi
järelevalvemeetmeid:
1) elamine kindlaksmääratud kohas, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut;
2) ilmumine määratud ajavahemike järel Politsei- ja Piirivalveametisse registreerimisele,
arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut;
3) välisriigi reisidokumendi või muu isikut tõendava dokumendi Politsei- ja Piirivalveametile
hoiule andmine;
4) rahalise tagatise andmine või
5) muu proportsionaalne järelevalvemeede, mis tagab, et taotleja on Politsei- ja
Piirivalveametile menetluse läbiviimiseks kättesaadav.
(2) Politsei- ja Piirivalveamet võib kohustada taotlejat elama kindlaksmääratud kohas avaliku
korra tagamiseks või kui on põgenemisoht, eelkõige juhul kui:
1) taotleja on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta)
artikli 17 lõike 4 kohaselt kohustatud viibima teises liikmeriigis;
2) taotleja on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta)
artikli 17 lõike 4 kohaselt kohustatud Eestis viibima, ta on varasemalt Eestist põgenenud ja on
üleandmisotsuse alusel Eestisse üle antud.
(3) Politsei- ja Piirivalveamet võib kohustada taotlejat ilmuma registreerimisele käesoleva
paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud järelevalvemeetme täitmise tagamiseks või kui on
põgenemisoht.
(4) Erisusena käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 ja lõikes 2 sätestatust, on taotleja, kelle
suhtes teostatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1356 (taustakontrolli
kohta) sätestatud taustakontrolli või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1348
27
(menetluse kohta) sätestatud piirimenetlust, kohustatud elama Politsei- ja Piirivalveameti
määratud asukohas.
(5) Kui taotlejat on kohustatud elama kindlaksmääratud kohas, võib sealt perekondlikel või
tervislikel või muudel mõjuvatel põhjustel lahkuda Politsei- ja Piirivalveameti loal. Kui
lahkumine on vajalik ilmumiseks haldusorganisse või kohtusse, tuleb sellest Politsei- ja
Piirivalveametit teavitada.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul ja kui elamiseks kindlaksmääratud koht on
rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskus või muu taotlejate majutamiseks kohandatud
asukoht, teavitab Politsei- ja Piirivalveamet taotleja lahkumisest materiaalsete
vastuvõtutingimuste osutajat.
(7) Politsei- ja Piirivalveamet hindab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud
järelevalvemeetme jätkuva kohaldamise vajalikkust, kui järelevalvemeetme kohaldamisest on
möödunud kaks kuud.
(8) Politsei- ja Piirivalveametil ning Kaitsepolitseiametil on õigus igal ajal kontrollida
järelevalvemeetmete järgimist.
(9) Järelevalvemeetmete kohaldamine ning käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud kohustus
elada Politsei- ja Piirivalveameti määratud asukohas, tehakse taotlejale teatavaks kirjalikult
koos teabega järelevalvemeetme täitmata jätmise tagajärgedest.
(10) Järelevalvemeetme kohaldamise peale võib taotleja halduskohtumenetluse seadustikus
sätestatud korras esitada halduskohtule kaebuse 14 päeva jooksul järelevalvemeetmete
kohaldamise teatavakstegemise päevast arvates.
§ 51. Kinnipidamise alused
(1) Rahvusvahelise kaitse taotlejat võib kinni pidada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud
alusel, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt
kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning
kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud
olulisi asjaolusid.
(2) Rahvusvahelise kaitse taotlejat võib kinni pidada järgmistel alustel:
1) isiku või tema kodakondsuse tuvastamine või kontrollimine;
2) rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamine, eelkõige juhul, kui
on olemas põgenemise oht;
3) kui ta ei ole täitnud kindlaksmääratud kohas elamise kohustust ja endiselt on olemas
põgenemise oht;
4) selleks, et otsustada piirimenetluse raames kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikliga 43 taotleja õiguse üle siseneda Eesti
territooriumile;
5) kui välismaalane on väljasõidukohustuse menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus
arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes väljasõidukohustuse
edasilükkamiseks või täideviimise takistamiseks;
6) avaliku korra või riigi julgeoleku tagamine;
7) isiku üleandmine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse(EL) 2024/1351 (rändehalduse
kohta) artiklis 44 sätestatud korras.
28
(3) Käesolevas paragrahvis nimetatud põgenemise ohuna käsitatakse seda, kui:
1) esineb väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse §-s 68 nimetatud asjaolu;
2) isik ei ole järginud käesoleva seaduse alusel temale kohaldatud järelevalvemeetmeid;
3) isik on loata või teavitamata lahkunud maakonna territooriumilt, kus asub tema majutuskoht
või
4) isik ei ole ilmunud menetlustoiminguteks Politsei- ja Piirivalveametisse.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kinnipidamise alused ei piira isiku kinnipidamist
muudes seadustes sätestatud alustel.
(5) Vastuvõtu erivajadusega taotleja kinnipidamisel tuleb arvestada taotleja vaimset ja füüsilist
tervist ning teda ei peeta kinni, kui see võib tema vaimset ja füüsilist tervist tõsiselt ohustada.
(6) Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamine protokollitakse.
(7) Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamisel teatatakse talle viivitamata kirjalikult temale
arusaadavas keeles tema kinnipidamise põhjus ning õigusest kinnipidamine vaidlustada ja
saada selleks riigi õigusabi.
§ 52. Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamise otsustamine ja pikendamine
(1) Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võib rahvusvahelise kaitse taotlejat
käesoleva seaduse § 51 lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades
ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi.
(2) Kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja käesoleva seaduse § 51 lõikes 2 sätestatud alusel
ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb Politsei-
ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet halduskohtult loa rahvusvahelise kaitse taotleja
kinnipidamiseks kuni neljaks kuuks.
(3) Kui välismaalane esitab väljasõidukohustuse menetluse käigus rahvusvahelise kaitse
taotluse, peatub välismaalase kinnipidamine väljasaatmise eesmärgil, kuni välismaalase riigis
viibimise õigus on lõppenud.
(4) Halduskohus pikendab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaega kuni nelja kuu
kaupa juhul, kui esinevad käesoleva seaduse § 51 lõikes 2 sätestatud alus ja lõikes 1 nimetatud
põhimõtted.
(5) Kui halduskohus on andnud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse alusel loa
välismaalase kinnipidamiseks ja välismaalane on esitanud korduva rahvusvahelise kaitse
taotluse, võib Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet jätkata välismaalase
kinnipidamist halduskohtu loas määratud kinnipidamise tähtaja lõpuni.
(6) Käesoleva paragrahvi lõiget 5 kohaldatakse esimese korduva rahvusvahelise kaitse taotluse
esitanud välismaalase kinnipidamisel tingimusel, et Politsei- ja Piirivalveamet teeb taotluse
suhtes 48 tunni jooksul arvates taotluse esitamisest keelduva otsuse ning otsustab täiendavalt,
et taotlus esitati üksnes väljasõidukohustuse edasilükkamiseks või täideviimise takistamiseks.
(7) Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamise ja kinnipidamise tähtaja pikendamise otsustab
halduskohus halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete järgi.
§ 53. Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamise korraldamine
29
(1) Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamisele kohaldatakse väljasõidukohustuse ja
sissesõidukeelu seaduses Eestis viibimisaluseta viibiva välismaalase kinnipidamise kohta
sätestatut, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.
(2) Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamisel võib kohaldada väljasõidukohustuse ja
sissesõidukeelu seaduses Eestis viibimisaluseta viibiva välismaalase kinnipidamise kohta
sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid ning vahetut sundi, erivahendit ja relva
korrakaitseseaduses sätestatud alustel ja korras.
(3) Rahvusvahelise kaitse taotlejad paigutatakse kinnipidamiskeskuses võimalusel eraldi Eestis
viibimisaluseta viibivatest välismaalastest.
(4) Kui rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamine kinnipidamiskeskuses turvalisuse või muul
mõjuval põhjusel ei ole võimalik või on oluliselt raskendatud, võib rahvusvahelise kaitse
taotlejat kinnipidamiskeskuse juhataja otsusel majutada politsei arestimajas või järelevalve all
väljaspool kinnipidamiskeskust.
(5) Vastuvõtu erivajadusega taotleja kinnipidamisel tagab Politsei- ja Piirivalveamet tema
regulaarse vaatlemise ning õigeaegse ja piisava toe.
(6) Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamisel on tal õigus suhelda perekonnaliikmete,
esindaja, asjaomaste pädevate riigiasutuste, rahvusvaheliste või valitsusväliste
organisatsioonide esindajatega ning ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametiga
väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses sätestatud korras.
§ 54. Alaealise ja saatjata alaealise taotleja kinnipidamine
(1) Alaealist võib kinni pidada erandjuhtudel, äärmusliku abinõuna ja alles pärast seda, kui on
kindlaks tehtud, et alternatiivseid leebemaid sunnimeetmeid ei saa tulemuslikult kohaldada ning
kui on leitud, et kinnipidamine on alaealise parimates huvides:
1) saatjaga alaealise puhul siis, kui alaealise vanem või peamine hooldaja on kinni peetud;
2) saatjata alaealise puhul siis, kui kinnipidamine tagab tema turvalisuse.
(2) Alaealist peetakse kinni võimalikult lühiajaliselt. Alaealist välismaalast ei paigutata
vanglasse ega arestimajja.
(3) Kui alaealine välismaalane paigutatakse kinnipidamiskeskusesse, tagatakse talle võimalus
vaba aja tegevuseks, sealhulgas eakohasteks mängudeks ja huvitegevuseks ning tegevuseks
vabas õhus.
(4) Kui saatjata alaealine paigutatakse kinnipidamiskeskusesse, majutatakse ta täiskasvanutest
eraldi.
§ 55. Perekonna ühtsuse tagamine
(1) Perekonnaliikmete kinnipidamisel tagatakse perekonnale eraldi majutus teistest kinnipeetud
taotlejatest.
(2) Meessoost ja naissoost perekonnaliikmeid majutatakse nende nõusolekul perekonnaliikmete
majutamiseks kohandatud toas.
30
§ 56. Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiskeskusest vabastamine
(1) Kinnipidamise aluse äralangemisel vabastatakse rahvusvahelise kaitse taotleja viivitamatult
kinnipidamiskeskusest.
(2) Kui rahvusvahelise kaitse taotleja võetakse kriminaalasjas kahtlustatavana või
süüdistatavana vahi alla, vabastatakse ta kinnipidamiskeskusest vahi alla võtmise määruse
alusel.
§ 57. Kinnipidamistaotluse läbivaatamine
(1) Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamise otsustab halduskohus halduskohtumenetluse
seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete järgi.
(2) Kui kohtule on esitatud erakordselt suur hulk rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamise
taotlusi ning kohus ei saa objektiivse takistuse tõttu kinnipidamistaotlust läbi vaadata
halduskohtumenetluse seadustiku 27. peatüki alusel ja selles sätestatud korras või
läbivaatamine on oluliselt raskendatud, võib kohus teha rahvusvahelise kaitse taotleja
kinnipidamise määruse kirjeldava ja põhjendava osata.
(3) Kui rahvusvahelise kaitse taotleja soovib vaidlustada kinnipidamist, mille kohus vormistas
kirjeldava ja põhjendava osata määrusega, esitab kohus rahvusvahelise kaitse taotlejale
kirjeldava ja põhjendava osa esimesel võimalusel.
2. jagu
Majutamise ja kinnipidamise erisused hädaolukorras
§ 58. Rahvusvahelise kaitse taotleja majutamine ja kinnipidamine hädaolukorras
(1) Massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras võib rahvusvahelise kaitse taotleja
majutamisel või kinnipidamisel kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.
(2) Rahvusvahelise kaitse taotleja Eestisse saabumise ja Eestis viibimise seaduslike aluste
kontrollimiseks võib Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet rahvusvahelise kaitse
taotlejat ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni seitse päeva.
(3) Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamisel hädaolukorras dokumenteeritakse
kinnipidamise protokollis vähemalt rahvusvahelise kaitse iga taotleja nimi või nimed,
kinnipidamise õiguslik ja faktiline alus ja põhjendus, kuupäev, kellaaeg ja koht ning protokolli
teinud haldusorgani nimetus ja ametniku nimi.
(4) Kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja käesoleva seaduse § 51 lõikes 2 sätestatud alusel
ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui seitse päeva, taotleb
Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet halduskohtult loa rahvusvahelise kaitse
taotleja kinnipidamiseks kuni neljaks kuuks. Halduskohtule kinnipidamise taotluse esitamisel
tuleb kirjeldada vähemalt massilise sisserände olulisi asjaolusid ning loetleda rahvusvahelise
kaitse taotlejad vastavalt käesolevas seaduses sätestatud kinnipidamise alustele.
(5) Kui hädaolukorras pikendatakse rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamise tähtaega,
kohaldatakse käesoleva seaduses rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamise pikendamise
kohta sätestatut.
31
(6) Hädaolukorras võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada väljaspool
kinnipidamiskeskust. Välismaalane paigutatakse väljaspoole kinnipidamiskeskust halduskohtu
lahendi või kinnipidamise protokolli alusel.
(7) Rahvusvahelise kaitse taotlejat ei paigutata üldjuhul vanglasse. Kui väljasõidukohustuse ja
sissesõidukeelu seaduse alusel kinni peetud välismaalane esitab vanglas või arestimajas
kinnipidamise ajal rahvusvahelise kaitse taotluse, kohaldatakse rahvusvahelise kaitse taotleja
kinnipidamisele vangistusseaduses vanglas või arestimajas kinnipidamise kohta sätestatut,
arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.
(8) Hädaolukorras kinnipeetud perekonnaliikmed paigutatakse esimesel võimalusel kokku,
välja arvatud juhul, kui perekonnaliikme eraldi kinnipidamine on vajalik teiste isikute,
rahvastiku tervise, avaliku korra või riigi julgeoleku kaitseks. Perekonna privaatsus tagatakse
võimalikult suurel määral.
(9) Politsei- ja Piirivalveametilt teate saamisel vabastab vanglateenistus või arestimaja juht
rahvusvahelise kaitse taotleja viivitamata, kui kinnipidamise alus on ära langenud.
(10) Hädaolukorra lahendamist juhtiv asutus määrab erakorraliste meetmete kohaldamise
alguse ja lõpu kuupäeva ning teavitab sellest viivitamata Euroopa Komisjoni.
(11) Massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras alustatud kohtumenetluse võib kohus
pärast hädaolukorra lõppemist lõpuni viia massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorra
sätete kohaselt.
5. peatükk
AJUTINE KAITSE
1. jagu
Ajutise kaitse kohaldamine ja ajutise kaitse tähtaeg
§ 59. Ajutise kaitse kohaldamise otsustamine
(1) Ümberasustatud välismaalaste massilise sisserände olemasolu tõdeb ja ajutise kaitse
kohaldamise vajaduse otsustab Euroopa Liidu Nõukogu.
(2) Vabariigi Valitsus otsustab ümberasustatud välismaalaste Eestisse vastuvõtmise
ohupiirkonnast või Euroopa Liidu liikmesriigist pädevate valitsusasutuste ettepanekul.
Vabariigi Valitsus võib otsustada, et Eestis viibivatele rahvusvahelise kaitse taotlejatele, kes
kuuluvad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsusega hõlmatud välismaalaste
kategooriasse, kohaldatakse ajutist kaitset.
(3) Vabariigi Valitsuse otsuse alusel kohaldatakse ajutist kaitset selles otsuses nimetatud
välismaalastele, kui ei esine ajutise kaitse kohaldamisest keeldumise alust.
§ 60. Ajutise kaitse tähtaeg
(1) Ajutise kaitse tähtaeg on üks aasta.
(2) Kui Euroopa Liidu Nõukogu ei lõpeta ajutise kaitse tähtaega, võidakse seda pikendada kuue
kuu kaupa kuni ühe aasta võrra.
32
(3) Kui ajutise kaitse kohaldamine on jätkuvalt põhjendatud, võib Euroopa Liidu Nõukogu
käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaegu pikendada kuni ühe aasta võrra.
2. jagu
Ajutise kaitse menetlus ja elamisluba
§ 61. Ajutise kaitse alusel elamisloa taotlemine
(1) Ajutise kaitse alusel elamisloa taotleja isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimisele
kohaldatakse käesoleva seaduse 2. peatüki 1. jagu.
(2) Ajutise kaitse saaja esitab elamisloa taotluse Politsei- ja Piirivalveametile viivitamatult
pärast Eestisse saabumist.
(3) Kui piiripunktis viibival ajutise kaitse saajal puudub välismaalaste seaduses sätestatud
seaduslik alus Eestisse saabumiseks ning ta soovib taotleda Eestis ajutise kaitse alusel
elamisluba, esitab ajutise kaitse saaja ajutise kaitse alusel elamisloa taotluse viivitamatult
Politsei- ja Piirivalveametile.
(4) Ebaseaduslikult piiriületamiselt vahetult tabatud ajutise kaitse saaja, kes soovib taotleda
Eestis ajutise kaitse alusel elamisluba, esitab ajutise kaitse alusel elamisloa taotluse Politsei- ja
Piirivalveametile.
(5) Elamisloa taotlus tuleb esitada isiklikult.
(6) Elamisloa taotluses esitab ajutise kaitse saaja ajutise kaitse asjaolude esinemise
tuvastamiseks muu hulgas andmed oma usu ja rahvuse kohta. Perekonna taasühinemise õiguse
tuvastamiseks esitab taotleja andmed perekondlike sidemete kohta.
(7) Ajutise kaitse saaja on kohustatud esitama elamisloa taotlemisel järgmised dokumendid, kui
tal need olemas on:
1) isikut ja kodakondsust tõendavad dokumendid ning muud dokumendid, mis võivad aidata
kaasa isikusamasuse ja kodakondsuse tuvastamisele;
2) viisad ja elamisload või elamisloast keeldumise otsused ja nende alusdokumendid ning muud
piiriületusi tõendavad dokumendid;
3) perekondlikke suhteid tõendavad dokumendid.
(8) Politsei- ja Piirivalveamet annab ajutise kaitse saajale elamisloa menetlemise ajaks tõendi,
mis kinnitab, et tema elamisloa taotlus on menetluses.
§ 62. Elamisloa andmine ja selle pikendamine
(1) Politsei- ja Piirivalveamet annab tähtajalise elamisloa välismaalasele, kelle suhtes
kohaldatakse ajutist kaitset.
(2) Politsei- ja Piirivalveamet pikendab ajutise kaitse saaja elamisluba tema taotluse alusel, kui
ei esine elamisloa kehtetuks tunnistamise aluseks olevat asjaolu.
(3) Kui isiku ajutine kaitse ei ole lõppenud ja ta on saanud ajutise kaitse alusel elamisloa ning
kasutanud vabatahtliku tagasipöördumise õigust, siis menetletakse ajutise kaitse alusel
elamisloa taotlust eelisjärjekorras, võttes arvesse olukorda selle isiku päritoluriigis.
33
(4) Ajutise kaitse saaja elamisluba antakse kehtivusajaga kuni kolm aastat.
§ 63. Ajutise kaitse kohaldamisest keeldumine ja elamisloa andmisest või pikendamisest
keeldumine
(1) Politsei- ja Piirivalveamet keeldub ajutise kaitse kohaldamisest ning ei anna elamisluba
välismaalasele ega pikenda seda välismaalasel:
1) kelle puhul on põhjendatud alus arvata, et ta on toime pannud seaduses või rahvusvahelistes
õigusaktides sätestatud rahu- või inimsusvastase või sõjakuriteo;
2) kelle puhul on põhjendatud alus arvata, et ta on enne ajutist kaitset saava välismaalasena
Eestisse vastuvõtmist väljaspool Eestit toime pannud raske mittepoliitilise kuriteo;
3) kelle puhul on põhjendatud alus arvata, et ta on süüdi Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni
eesmärkide ja põhimõtetega vastuolus oleva teo toimepanemises;
4) kelle puhul on kahtlus, et tema Eestisse saabumine võib ohustada riigi julgeolekut;
5) kes on lõplikult süüdi mõistetud raske kuriteo toimepanemises ja kes ohustab ühiskondlikku
turvalisust;
6) kes ei ole ajutise kaitse saaja.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud aluste kohaldamisel lähtub Politsei- ja
Piirivalveamet proportsionaalsuse põhimõttest ning arvestab konkreetse välismaalase tegusid.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud raske mittepoliitilise kuriteona käsitatakse
muu hulgas väidetavalt poliitilisel eesmärgil toimepandud eriti jõhkrat tegu. Seda sätet
kohaldatakse kuriteo täideviija ja osavõtja suhtes.
(4) Ajutise kaitse saajale, kellele keeldutakse elamisluba andmast või kelle elamisluba
keeldutakse pikendamast tehakse samas otsuses või koos sellega lahkumisettekirjutus
väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses sätestatud korras, kui välismaalasele ei ole
pandud kohustust Eestist lahkuda muul alusel.
(5) Ajutise kaitse andmisest keeldumise ja elamisloa andmisest keeldumise või elamisloa
pikendamisest keeldumise otsuse peale võib 14 päeva jooksul otsuse teatavaks tegemise päevast
arvates esitada kaebuse halduskohtule. Nimetatud otsuseid ei saa vaidlustada vaidemenetluse
korras.
§ 64. Elamisloa kehtetuks tunnistamine
(1) Politsei- ja Piirivalveamet tunnistab ajutise kaitse saaja elamisloa kehtetuks, kui:
1) ajutise kaitse tähtaeg lõpeb;
2) ajutise kaitse saaja viiakse teise Euroopa Liidu liikmesriiki perekondade taasühinemise
eesmärgil;
3) ajutise kaitse saaja asub elama mõnda muusse riiki või
4) ajutise kaitse saaja suhtes ilmneb käesoleva seaduse §-s 63 sätestatud elamisloa andmisest ja
selle pikendamisest keeldumise aluseks olev asjaolu.
(2) Ajutise kaitse saaja elamisloa kehtetuks tunnistamise alusena kohaldatakse käesoleva
paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatud alust eelkõige, kui ajutise kaitse saaja eemalviibimine
Eestist on kestnud kauem kui 90 päeva mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul või kui
teine Euroopa Liidu liikmesriik on talle andnud ajutise kaitse alusel elamisloa.
34
(3) Ajutise kaitse saajale, kelle elamisluba tunnistatakse kehtetuks, tehakse samas otsuses või
koos sellega lahkumisettekirjutus väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses sätestatud
korras, kui välismaalasele ei ole pandud kohustust Eestist lahkuda muul alusel.
(4) Käesoleva paragrahvi lõiget 3 ei kohaldata ajutise kaitse saaja suhtes, kes viiakse teise
Euroopa Liidu liikmesriiki perekondade taasühinemise eesmärgil või kellel on Eestis
viibimiseks välismaalaste seaduses sätestatud seaduslik alus või kui teine Euroopa Liidu
liikmesriik on talle andnud ajutise kaitse alusel elamisloa.
§ 65. Ajutise kaitse saaja perekonnaliikme elamisluba
(1) Politsei- ja Piirivalveamet annab ajutise kaitse saaja, kellele on antud elamisluba,
perekonnaliikmele samal alusel ja sama kehtivusajaga elamisloa kui ajutise kaitse saajale.
(2) Ajutise kaitse saaja perekonnaliikme (edaspidi selles paragrahvis perekonnaliige)
elamisluba pikendatakse samadel alustel ja samaks kehtivusajaks kui ajutise kaitse saaja
elamisluba.
(3) Politsei- ja Piirivalveamet ei anna ega pikenda elamisluba perekonnaliikmele samadel
alustel, mille esinemisel keeldutakse välismaalasele ajutise kaitse kohaldamisest ja elamisloa
andmisest või selle pikendamisest.
(4) Politsei- ja Piirivalveamet tunnistab perekonnaliikme elamisloa kehtetuks samadel alustel,
mille esinemisel tunnistatakse kehtetuks ajutise kaitse saaja elamisluba.
(5) Perekonnaliikmele, kelle elamisluba tunnistatakse kehtetuks, tehakse samas otsuses või
koos sellega lahkumisettekirjutus väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses sätestatud
korras, kui välismaalasele ei ole pandud kohustust Eestist lahkuda muul alusel.
§ 66. Ajutise kaitse alusel esitatava elamisloa taotluses esitatavad andmed ning elamisloa
vorm ja elamisloa andmise korraldamine
(1) Ajutise kaitse saaja ja tema perekonnaliikme elamisluba vormistatakse elamisloa andmise
või pikendamise otsuse andmete alusel elamisloa andmete kandmise teel elamisloakaardile.
(2) Kui ajutise kaitse saajale ja tema perekonnaliikmele on antud elamisluba, on nad kohustatud
esitama elamisloakaardi taotluse ja nad daktüloskopeeritakse elamisloakaardi taotluse
menetluse käigus.
(3) Ajutise kaitse alusel elamisloa taotleja biomeetrilised andmed edastatakse Eurodac-süsteemi
vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2024/1358 (Eurodac-süsteemi
kohta).
3. jagu
Ajutise kaitse alusel elamisloa taotleja õigused ja kohustused ning tema vastuvõtmine
§ 67. Ajutise kaitse alusel elamisloa taotleja esindamine
(1) Alaealise ja saatjata alaealise ajutise kaitse alusel elamisloa taotleja esindamisele
kohaldatakse alaealise ja saatjata alaealise rahvusvahelise kaitse taotleja esindamise kohta
sätestatut.
35
(2) Välismaalasel on õigus kasutada ajutise kaitse alusel elamisloa taotlemise menetluses
esindajat, välja arvatud seletuste andmisel ja muus menetlustoimingus, mida selle olemusest
tulenevalt tuleb teha isiklikult.
§ 68. Ajutise kaitse alusel elamisloa taotleja õigused ja kohustused
(1) Ajutise kaitse alusel elamisloa taotlejale tagatakse Eesti Vabariigi põhiseadusest, seadustest
ja muudest õigusaktidest ning välislepingutest, Euroopa Liidu õigusaktidest, rahvusvahelise
õiguse üldtunnustatud normidest ja rahvusvahelistest tavadest tulenevad õigused ja vabadused.
(2) Ajutise kaitse alusel elamisloa taotlejal on õigus:
1) saada esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 15 päeva pärast elamisloa taotluse esitamist
kirjalikult ja vajadusel suuliselt ja keeles, mida ta mõistab, teavet oma õiguste ja kohustuste
kohta, sealhulgas teavet riigi õigusabi, vastuvõtutingimustega seotud abi, teavet andvate
organisatsioonide, ajutise kaitse alusel elamisloa taotlemise menetluse ajakava ning kohustuste
täitmata jätmise tagajärgede kohta;
2) saada tuge lähtuvalt oma erivajadusest, erivajaduse määramisel kohaldatakse rahvusvahelise
kaitse taotleja kohta sätestatut;
3) saada ajutise kaitse alusel elamisloa taotlemise menetluses ja menetluses tehtud otsuse
vaidlustamiseks õigusabi enda esindamiseks riigi õigusabi seaduses sätestatud korras.
(3) Ajutise kaitse alusel elamisloa taotlejal on kohustatud:
1) järgima Eesti põhiseaduslikku korda ja Eesti õigusakte, austama põhiseaduslikke väärtusi ja
printsiipe, vabadusel, õiglusel ja õigusel tuginevat riiki ning Eesti ühiskonna korraldust, eesti
keelt ja kultuuri;
2) esitama isiklikult ajutise kaitse alusel elamisloa taotluse;
3) esitama Politsei- ja Piirivalveameti määratud tähtajaks kõik andmed ja enda valduses olevad
dokumendid ning muud tõendid, millel on tähtsust ajutise kaitse alusel elamisloa taotluse
menetlemisel;
4) aitama kaasa isiku tuvastamiseks ja kontrollimiseks vajalike andmete kogumisele;
5) võimaldama asjade ja isiku läbivaatust, ning asjade ja dokumentide, sealhulgas isikut
tõendava dokumendi, hoiule võtmist;
6) lubama kontrollida terviseseisundit rahvastiku tervise kaitsega seotud kaalutlustel.
§ 69. Materiaalsed vastuvõtutingimused ja rahaline toetus
Ajutise kaitse alusel elamisloa taotlejale tagatakse tema Eestis viibimisel vähemalt järgmised
õigused ja teenused:
1) majutamine;
2) vältimatu arstiabi andmine koos selleks hädavajaliku tõlketeenusega;
3) toitlustamine;
4) informeerimine tema õigustest ja kohustustest;
5) vajaduse korral varustamine esmavajalike riietus- ja tarbeesemete ning isikliku hügieeni
vahenditega;
6) ajutise kaitse alusel elamisloa taotleja soovi korral suhtlemise ja kokkusaamiste
võimaldamine ulatuses, mis on hädaolukorras võimalik;
7) riigi õigusabi;
8) alaealisel ajutise kaitse alusel elamisloa taotlejal saada juurdepääs haridusele vastavalt
käesolevas seaduses rahvusvahelise kaitse taotleja kohta sätestatule.
§ 70. Ajutise kaitse alusel elamisloa taotleja viibimine kindlaks määratud kohas
36
(1) Ajutise kaitse alusel elamisloa taotleja on kohustatud elamisloa menetlemise ajal elama
rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuses või muus temale määratud majutuskohas.
(2) Väljaspool majutuskohta võib ajutise kaitse alusel elamisloa taotleja elada Politsei- ja
Piirivalveameti kirjalikul loal, kui taotleja majutamise ja ülalpidamise tagab Eestis seaduslikult
elav isik või tal on piisavalt rahalisi vahendeid enda majutamise ja ülalpidamise tagamiseks.
Politsei- ja Piirivalveamet hindab loa andmisel käesolevas seaduses sätestatud
järelevalvemeetmete kohaldamise vajalikkust ja teavitab loa andmisest materiaalsete
vastuvõtutingimuste osutajat.
(3) Politsei- ja Piirivalveamet võtab elamisloa taotlejalt väljaspool majutuskohta elamise loa
ära, kui loa andmise aluseks olevad asjaolud on ära langenud.
(4) Majutuskohas elamisel on ajutise kaitse saaja kohustatud järgima rahvusvahelise kaitse
taotlejate majutuskeskuse sisekorda.
(5) Ajutise kaitse alusel elamisloa taotlejat võib halduskohtu loal kinni pidada järgmistel
juhtudel:
1) ta on korduvalt või tõsiselt rikkunud rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuse
sisekorda;
2) tema viibimine kinnipidamiskeskuses on vajalik riigi julgeoleku või avaliku korra kaitsmise
huvides.
4. jagu
Perekondade taasühendamine, üleviimine teise riiki, reisiluba ning tagasivõtmine
§ 71. Perekondade taasühendamine
(1) Ajutise kaitse saaja perekonnaliikmeks on:
1) tema abikaasa või registreeritud elukaaslane;
2) tema või tema abikaasa või registreeritud elukaaslase vallaline ja alaealine laps;
3) punktides 1 ja 2 nimetamata lähisugulane, kes elas päritoluriigis temaga koos ja oli temast
sõltuv.
(2) Politsei- ja Piirivalveamet ei käsitle alaealise ajutise kaitse saaja abikaasat
perekonnaliikmena, kui abielu on ilmselgelt vastuolus avaliku korraga ja Eesti õiguse oluliste
põhimõtetega.
(3) Perekonnaliikmeid käsitatakse perekonnana juhul, kui perekond oli olemas enne Eestisse
saabumist.
(4) Politsei- ja Piirivalveamet otsustab perekondade, kes lahutati massilise sisserände
asjaoludel, taasühendamise, lähtudes järgmistest asjaoludest:
1) kui perekonnaliikmed saavad ajutist kaitset erinevates Euroopa Liidu liikmesriikides,
arvestatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud perekonnaliikmete
taasühendamisel nende perekonnaliikmete tahtega;
2) kui perekonnaliikmed saavad ajutist kaitset erinevates Euroopa Liidu liikmesriikides,
võidakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud perekonnaliikmed taasühendada,
võttes iga üksikjuhtumi puhul arvesse konkreetseid asjaolusid;
3) kui välismaalane saab ajutist kaitset Eestis ning käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 või 2
nimetatud perekonnaliige ei viibi Eestis, võimaldatakse nendel ühineda Eestis;
37
4) kui välismaalane saab ajutist kaitset Eestis ning käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3
nimetatud perekonnaliige ei viibi Eestis, võidakse nad taasühendada Eestis, võttes arvesse iga
üksikjuhtumi puhul konkreetseid asjaolusid.
(2) Perekondade taasühendamisel arvestatakse eelkõige alaealise õiguste ja huvidega.
(3) Perekondade taasühendamisest keeldumise otsuse peale võib 14 päeva jooksul otsuse
teatavaks tegemise päevast arvates esitada kaebuse halduskohtule. Nimetatud otsust ei saa
vaidlustada vaidemenetluse korras.
§ 72. Üleviimine teise riiki
(1) Kui ajutist kaitset saav isik nõustub tema üleviimisega teise Euroopa Liidu liikmesriiki
perekondade taasühinemise eesmärgil, tehakse tema üleviimiseks selle liikmesriigiga koostööd.
(2) Taotlus viia ajutist kaitset saav isik üle teise Euroopa Liidu liikmesriiki edastatakse teisele
liikmesriigile ning sellest teavitatakse Euroopa Komisjoni ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku
Ametit. Kui teine liikmesriik edastab Eestile vastava taotluse, teavitab Eesti taotluse esitanud
liikmesriiki oma võimalustest üleviidav vastu võtta.
(3) Ajutist kaitset saava isiku üleviimisel teise riiki tunnistatakse tema Eesti elamisluba
kehtetuks juhul, kui teine liikmesriik on talle andnud ajutise kaitse.
(4) Politsei- ja Piirivalveamet annab ajutise kaitse saajale, kes viiakse Eestist teise Euroopa
Liidu liikmesriiki, reisiloa.
§ 73. Tagasivõtmine
Kui välislepingus ei ole sätestatud teisiti, on Eesti kohustatud tagasi võtma ajutise kaitse saaja,
kellel on kehtiv Eesti väljaantud elamisluba ja kes viibib ebaseaduslikult teises Euroopa Liidu
liikmesriigis või kes on ebaseaduslikult sisenenud teise Euroopa Liidu liikmesriiki.
5. jagu
Ajutine kaitse ja rahvusvahelise kaitse menetlus
§ 74. Ajutine kaitse ja rahvusvahelise kaitse menetlus
(1) Ajutise kaitse saajal on igal ajal õigus esitada rahvusvahelise kaitse taotlus.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud rahvusvahelise kaitse taotlus võetakse menetlusse,
kuid selle menetlemine peatatakse. Rahvusvahelise kaitse taotluse menetlust jätkatakse kolm
kuud enne ajutise kaitse kehtivusaja lõppemist välismaalase soovi alusel. Kui välismaalane ei
soovi rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise jätkamist või kui välismaalane on Eestist
lahkunud, siis rahvusvahelise kaitse menetlus lõpetatakse.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud rahvusvahelise kaitse taotlust võidakse menetleda
ajutise kaitse kehtivusajal, kui selleks on mõjuv põhjus.
(4) Ajutise kaitse kehtivusajal kohaldatakse üksnes käesolevas peatükis sätestatut, olenemata
asjaolust, et ajutise kaitse saaja on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse. Pärast ajutise kaitse
lõppemist kohaldatakse rahvusvahelise kaitse taotleja kohta sätestatut, kui välismaalane esitab
või on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse.
38
(5) Politsei- ja Piirivalveamet võtab menetlusse ja menetleb rahvusvahelise kaitse taotlust, mille
on esitanud Eestis viibiv ajutise kaitse saaja.
6. jagu
Ajutise kaitse lõppemine ja tagasipöördumine
§ 75. Ajutise kaitse lõppemine
(1) Ajutine kaitse lõpeb:
1) maksimaalse kaitsetähtaja lõppemisel või
2) mis tahes ajal vastavalt Euroopa Liidu Nõukogu otsusele.
(2) Kui ajutise kaitse saaja viiakse üle teise Euroopa Liidu liikmesriiki, lõpevad ajutise kaitsega
seotud Eesti kohustused nimetatud välismaalase suhtes.
(3) Ajutise kaitse lõppedes tunnistab Politsei- ja Piirivalveamet elamisloa kehtetuks.
§ 76. Välismaalase Eestis viibimine pärast ajutise kaitse lõppemist
(1) Ajutise kaitse lõppedes on ajutise kaitse saaja ja tema perekonnaliikme Eestis viibimine
seaduslik rahvusvahelise kaitse taotluse või välismaalaste seaduses sätestatud korras esitatud
elamisloa taotluse läbivaatamise ajal.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elamisloa taotlus tuleb esitada hiljemalt kolm kuud
enne ajutise kaitse alusel antud elamisloa kehtivusaja lõppemist.
(3) Pärast ajutise kaitse lõppemist ja elamisloa kehtetuks tunnistamist on välismaalane
kohustatud Eestist lahkuma, kui välismaalane ei ole esitanud käesoleva paragrahvi lõikes 1
nimetatud elamisloa taotlust või rahvusvahelise kaitse taotlust või ei esine käesolevas seaduses
sätestatud tagasisaatmise edasilükkamise asjaolu.
§ 77. Tagasisaatmise edasilükkamine
(1) Pärast ajutise kaitse lõppemist lükatakse välismaalase tagasisaatmine edasi, kui:
1) selleks on humaansed põhjused;
2) välismaalase terviseseisund ei võimalda tal reisida ning tagasisaatmine põhjustaks tõsiseid
tagajärgi tema tervisele.
(2) Pärast ajutise kaitse lõppemist võidakse välismaalase tagasisaatmine edasi lükata kuni
välismaalase, tema abikaasa või registreeritud elukaaslase alaealise lapse kooliaasta
lõppemiseni.
6. peatükk
RAHVUSVAHELISE KAITSE SAAJA JA AJUTISE KAITSE ALUSEL ELAMISLOA
SAANUD VÄLISMAALASE SOTSIAALSED ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
§ 78. Vastuvõtmise korraldamine
(1) Rahvusvahelise kaitse saaja ja ajutise kaitse alusel elamisloa saanud välismaalane (edaspidi
käesolevas peatükis kaitse saaja) võib majutuskohas viibida kuni kohaliku omavalitsuse
üksusesse elama asumiseni.
39
(2) Sotsiaalkindlustusamet toetab kaitse saaja lahkumist rahvusvahelise kaitse taotlejate
majutuskeskusest ning asumist kohaliku omavalitsuse üksusesse, arvestades rahvusvahelise
kaitse saaja terviseseisundit, sugulaste ja hõimlaste elukohta ja muid tähtsust omavaid
asjaolusid, sealhulgastöötamis- ja elamisvõimalusi.. Rahvusvahelise kaitse saaja osaleb talle
sobiva elukoha otsimisel.
(3) Sotsiaalkindlustusamet korraldab kaitse saaja kohaliku omavalitsuse üksusesse asumise
nelja kuu jooksul, alates välismaalasele rahvusvahelise kaitse või ajutise kaitse alusel elamisloa
andmise päevast.
(4) Sotsiaalkindlustusamet korraldab kaitse saaja lahkumise rahvusvahelise kaitse taotlejate
majutuskeskusest ning osutab vajaduse korral temale kaasabi:
1) eluaseme leidmisel;
2) tõlketeenuse võimaldamisel;
3) tema õiguste ja kohustuste kohta teabe saamisel;
4) muude küsimuste lahendamisel ja teenustele suunamises.
(5) Sotsiaalkindlustusamet sõlmib kohaliku omavalitsuse üksusega või eraõigusliku juriidilise
isikuga halduslepingu kaitse saaja vastuvõtmiseks ja talle käesoleva paragrahvi lõikes 4
loetletud teenuste osutamiseks.
(6) Vastavad kulud kandnud kohaliku omavalitsuse üksusele või eraõiguslikule juriidilisele
isikule kaetakse riigieelarvest järgmised kulud:
1) kaitse saaja kasutusse antava eluruumi ühekordselt sõlmitava üürilepingu sõlmimisega
seotud kulud esimese nelja kuu jooksul pärast kaitse saamist;
2) kaitse saajale võimaldatava tõlketeenuse kulu kuni kahe aasta vältel.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud kulude katmise perioodi võib pikendada kohaliku
omavalitsuse üksuse või eraõigusliku juriidilise isiku põhjendatud taotluse alusel.
(8) Kaitse saaja, kes keeldub elama asumast temale leitud elukohta kohaliku omavalitsuse
üksuses, peab ise otsima elukoha ja kandma sellega seotud kulud. Kaitse saajale võimaldatakse
majutus rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuses kuni kahe kuu vältel nimetatud
keeldumisest arvates, välja arvatud juhul kui kaitse saaja ei tegutse endale elukoha otsimisega.
(9) Kui kaitse saajal oli ajal, kui ta kasutas käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud abi, piisavalt
rahalisi vahendeid nimetatud teenuste eest tasumiseks, on ta kohustatud vastavad kulutused
hüvitama.
§ 79. Kaitse saaja kohaliku omavalitsuse üksusesse elama asumisel tekkinud kulude
katmise määrad
Kaitse saajale osutatud teenuste kulude katmisel kohaliku omavalitsuse üksusele või
eraõiguslikule juriidilisele isikule lähtutakse järgmistest määradest:
1) eluruumi ühekordselt sõlmitava üürilepingu sõlmimisega seotud kulu – kuni 6
toimetulekupiiri määra leibkonna kohta;
2) tõlketeenuse kulu – kuni 8 toimetulekupiiri määra inimese kohta või kuni 16 toimetulekupiiri
määra leibkonna kohta.
§ 80. Kaitse saaja kohustused
40
Kaitse saaja on kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda ja Eesti õigusakte, austama
põhiseaduslikke väärtusi ja printsiipe, vabadusel, õiglusel ja õigusel tuginevat riiki ning Eesti
ühiskonna korraldust, eesti keelt ja kultuuri.
§ 81. Kaitse saaja sotsiaalsed õigused
Kaitse saajal on Eestis elamise ajal õigus haridusele, töötamisele, sotsiaalkindlustushüvitistele,
toimetulekutoetusele ning tervishoiu- ja tööturuteenustele samadel õigusaktides sätestatud
alustel nagu Eesti kodanikul.
7. peatükk
KOHANEMISPROGRAMM
§ 82. Välismaalase osalemine kohanemisprogrammis
(1) Politsei- ja Piirivalveamet suunab rahvusvahelise kaitse taotleja osalema
kohanemisprogrammis, välja arvatud juhul, kui tema taotlust vaadatakse läbi piirimenetluses.
(2) Politsei- ja Piirivalveamet suunab välismaalase, kellele on antud rahvusvaheline kaitse või
ajutine kaitse, osalema kohanemisprogrammis.
(3) Kultuuriministeeriumil on täiendavalt õigus kohanemisprogrammis osalemise kohustusest
välismaalast teavitada.
(4) Valdkonna eest vastutav minister võib kohanemisprogrammis sätestatud ülesande täitmiseks
sõlmida olenevalt ülesande olemusest tsiviilõigusliku või halduslepingu halduskoostöö
seaduses sätestatud korras.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud välismaalasele ei korraldata
kohanemisprogrammi tegevusi, kui see ei ole massilisest sisserändest põhjustatud
hädaolukorras objektiivse takistuse tõttu võimalik.
(6) Kohanemisprogramm rahvusvahelise kaitse taotlejale koosneb sisseelamise
teemamoodulist ning eesti keele A1-taseme õppest.
(7) Kohanemisprogramm rahvusvahelise kaitse saajatele koosneb rahvusvahelise kaitse
teemamoodulist ning eesti keele A1-, A2-, ja B1-taseme õppest.
(8) Kohanemisprogramm ajutise kaitse saajatele koosneb ajutise kaitse teemamoodulist ning
eesti keele A1-taseme õppest.
(9) Töövõimelisel 18-aastasel kuni vanaduspensioniealisel käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2
nimetatud välismaalasel on kohustus osaleda kohanemisprogrammis käesoleva seaduse alusel
valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud ulatuses ja korras.
(10) Välismaalane, kes terviseseisundi tõttu pole võimeline kohanemisprogrammi täielikult
läbima, osaleb kohanemisprogrammis sellises ulatuses ja sellisel viisil, mida tema
terviseseisund võimaldab.
(11) Eesti keele õppes ei pea osalema käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud
välismaalane, kes omandab eesti keeles põhi-, kesk- või kõrgharidust.
41
(12) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud välismaalane on läbinud
kohanemisprogrammi keeleõppe, või kui ta on viimase viie aasta jooksul läbinud riigieelarvest
või välisvahenditest rahastatud kohustusliku taseme keeleõppe, puudub tal õigus täiendavalt
osaleda samal tasemel kohanemisprogrammi keeleõppes.
(13) Eestis elavalt ajutise kaitse saajalt või rahvusvahelise kaitse saajalt võib nõuda temale
keeleõppe osutamiseks kulunud summad tagasi, kui ta:
1) ei ole omandanud ühe aasta jooksul ajutise kaitse alusel elamisloa või rahvusvahelise kaitse
saamisest arvates keeleseaduses sätestatud keeleoskustaset A1;
2) ei ole omandanud kahe aasta jooksul rahvusvahelise kaitse saamisest arvates keeleseaduses
sätestatud keeleoskustaset A2;
3) ei ole omandanud viie aasta jooksul rahvusvahelise kaitse saamisest arvates keeleseaduses
sätestatud keeleoskustaset B1.
(14) Kohanemisprogrammi korraldaja väljastab välismaalasele keeleõppekulude teatise, mille
alusel tuleb õppekulude hüvitamiseks kohustatud välismaalasel õppekulud tagasi maksta.
Keeleõppekulude teatis on täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1
punkti 21 tähenduses.
8. peatükk
RAHVUSVAHELISE KAITSE JA AJUTISE KAITSE ASJADE KORRALDAMINE
§ 83. Rahvusvahelise kaitse ja ajutise kaitse menetluste korraldamine
Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega:
1) rahvusvahelise kaitse saaja ja tema perekonnaliikme elamisloa taotlemise, andmise ja
pikendamise ning kehtetuks tunnistamise korra, elamisloa taotlemisel esitatavate tõendite ja
andmete loetelu ning elamisloakaardile kantavate andmete loetelu;
2) ajutise kaitse saaja ja tema perekonnaliikme elamisloa taotlemise, andmise ja pikendamise
ning kehtetuks tunnistamise korra, elamisloa taotlemisel esitatavate tõendite ja andmete loetelu,
elamisloakaardile kantavate andmete loetelu ning teise liikmesriiki üleviimisel esitatavate
andmete loetelu;
3) kohanemisprogrammi rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja välismaalastele, kellele on antud
elamisluba või kelle elamisluba on pikendatud käesoleva seaduse alusel ning keeleõppekulude
tagasinõudmise korra ;
4) rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse vormi ja sellele kantavate andmete loetelu;
5) ajutise kaitse saaja reisiloa vormi ja sellele kantavate andmete loetelu;
6) kinnipidamiseks loa saamise taotluses esitatavate andmete ja tõendite loetelu;
7) rahvusvahelise kaitse andmise registri põhimääruse;
8) rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuse sisekorra;
9) rahvusvahelise kaitse taotleja tervisekontrolli ja talle osutatavate vajalike tervishoiuteenuste
riigieelarvest rahastamise ulatuse ja korra.
§ 84. Rahvusvahelise kaitse andmise register
(1) Rahvusvahelise kaitse andmise registri (edaspidi käesolevas paragrahvis register) eesmärk
on tagada avalik kord ja riigi julgeolek rahvusvahelise kaitse taotlejate, ajutise kaitse alusel
elamisloa taotlejate, pagulaste, täiendava kaitse saajate ja ajutise kaitse saajate ning nende ja
nende perekonnaliikmete esitatud taotluste andmete töötlemise kaudu.
(2) Registri pidamise eesmärgi ja Euroopa ühise varjupaiga süsteemi õigusaktis, muus Euroopa
Liidu õigusaktis, välislepingus, seaduses ja määruses sätestatud ülesande täitmiseks
42
töödeldakse registris ajutise kaitse, käesolevas seaduses sätestatud elamisloa ja selle
pikendamise või kehtetuks tunnistamise, rahvusvahelise kaitse ning välismaalase Euroopa
Liidu liikmesriigile üleandmise menetluse kohta ja menetluses antud haldusakti ja sooritatud
toimingu kohta ning taustakontrolli, kinnipidamise ja kohanemisprogrammiga seotud toimingu
kohta järgmisi andmeid:
1) välismaalase üldandmed;
2) välismaalase isanimi, sünnikoht, rahvus või rahvusrühm ja keeleoskus;
3) välismaalase biomeetrilised andmed või andmed biomeetriliste andmete võtmise võimatuse
kohta;
4) isikut tõendava dokumendi andmed;
5) välismaalase perekonnaseisuandmed;
6) välismaalase eluloolised andmed;
7) välismaalase terviseseisundi andmed;
8) välismaalase menetlusliku eritagatise ja vastuvõtu erivajaduse andmed;
9) välismaalase hariduse ja õppimise andmed;
10) välismaalase töötamise ja ettevõtluse andmed;
11) välismaalase ülalpidamise ja legaalse sissetuleku andmed;
12) välismaalase usuline kuuluvus;
13) välismaalase organisatsiooni kuulumise andmed;
14) välismaalase kriminaalkorras karistamise andmed;
15) andmed välismaalase päritoluriigi, reisiteekonna ning Eestisse saabumise ja Eestis
viibimise kohta;
16) välismaalase Eestis elavate perekonnaliikmete, muude sugulaste ja tuttavate üldandmed,
sünnikoht ja perekonnaseisuandmed, seos välismaalasega ning legaalse sissetuleku andmed,
kui välismaalane on taotlenud luba tema juures menetluse ajal elada;
17) välismaalase teises Euroopa Liidu liikmesriigis elavate perekonnaliikmete üldandmed,
sünnikoht ja perekonnaseisuandmed ning seos välismaalasega;
18) andmed rahvusvahelise kaitse taotluse, sealhulgas varasemate või muude kaitsetaotluste
kohta;
19) andmed rahvusvahelise kaitse taotlemise põhjuse kohta, sealhulgas isikliku vestluse
protokoll, stenogramm ja helisalvestis;
20) elamisloa taotlemise põhjus ning välismaalase elamisloa või elamisõiguse andmed teises
riigis;
21) välismaalase ajateenistuses, relvajõududes, kaadrisõjaväelasena või luure- või
julgeolekuteenistuses teenimise ja töötamise andmed, väljaspool Eestit sõjaväelises
operatsioonis osalemise andmed ning riiklikus või mitteriiklikus relvastatud organisatsioonis
või üksuses teenimise ja töötamise andmed;
22) välismaalase kuritegelikku või terroristlikku ühendusse või äärmusrühmitusse kuulumise
andmed, terroristliku ühenduse või äärmusrühmituse kontrolli all oleval alal viibimise andmed,
tulirelva või lõhkematerjaliga kokkupuutumise andmed ning inimsusevastase kuriteo või
sõjakuriteo toimepanemise andmed;
23) välismaalase esindaja üldandmed;
24) andmed välismaalase majutamise kohta;
25) andmed järelevalvemeetme kohaldamise ja selle vaidlustamise kohta;
26) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1356 (taustakontrolli kohta) artiklites
12 ja 14–18 nimetatud andmed taustakontrolli läbiviimise, selle kokkuvõtte ja lõpetamise
kohta;
27) välismaalase kinnipidamisega seotud andmed, sealhulgas kinnipidamise koht, õiguslik ja
faktiline alus, aeg, kinnipidamiseks loa andnud kohtu nimetus ja kohtulahendi kuupäev ning
andmed kinnipidamise vaidlustamise kohta;
28) kohanemisprogrammi suunamise ja selles osalemise andmed;
29) menetlustoimingu andmed ning otsuse ja selle vaidlustamise andmed;
43
30) muu välismaalasega või tema taotlusega seotud oluline teave, mida välismaalane peab
oluliseks esitada.
(3) Isiku tuvastamisel ja isikusamasuse kontrollimisel isikut tõendavate dokumentide seaduse
§ 155 tähenduses võib töödelda isiku identiteediandmeid, mis on kantud registrisse.
(4) Registri vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet.
(5) Registri põhimääruses sätestatakse registri pidamise kord, sealhulgas:
1) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed;
2) täpsem andmekoosseis;
3) andmekogudevaheline andmevahetus;
4) vastutava töötleja ülesanded;
5) volitatud töötleja ja tema ülesanded;
6) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;
7) andmete täpsemad säilitustähtajad
8) muud korralduslikud küsimused.
(6) Registri andmeid säilitatakse kõige kauem 50 aastat. Andmete täpsem säilitustähtaeg
kehtestatakse andmekogu põhimääruses.
(7) Isiku tuvastamise või isikusamasuse kontrollimise eesmärgil töödeldavad biomeetrilised
andmed kustutatakse registrist viivitamata pärast võrdlusuuringu tegemist.
(8) Eraõiguslikes ja avalik-õiguslikes suhetes võib registri andmed käesoleva paragrahvi lõikes
2 nimetatud menetlustes antud haldusaktide ja sooritatud toimingute kohta võtta aluseks
andmetena välismaalase Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise õigusliku aluse
olemasolu ning Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise tingimuste kohta.
9. peatükk
RIIKLIK JÄRELEVALVE
§ 85. Riiklik järelevalve
(1) Politsei- ja Piirivalveametil ning Kaitsepolitseiametil on õigus kontrollida, kas
rahvusvahelise kaitse taotleja, pagulane, täiendava kaitse saaja, ajutise kaitse saaja ja
perekonnaliige viibib, elab ja töötab Eestis vastavalt käesolevas seaduses sätestatud nõuetele
ning täidab käesolevas seaduses sätestatud kohustusi ja tingimusi.
(2) Kaitsepolitseiamet teostab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt riiklikku
järelevalvet rahvusvahelise kaitse taotleja, pagulase, täiendava kaitse saaja, ajutise kaitse saaja
ja perekonnaliikme Eestis viibimise, elamise ja töötamise asjaolude üle julgeolekuasutuste
seadusest tulenevate ülesannete täitmisel kuriteo tõkestamiseks.
§ 86. Riikliku järelevalve erimeetmed
(1) Rahvusvahelise kaitse taotleja, pagulase, täiendava kaitse saaja, ajutise kaitse saaja,
perekonnaliikme ja teisele liikmesriigile üleantava välismaalase Eestis viibimise, elamise ja
töötamise asjaolude üle järelevalve teostamisel, käesolevas seaduses sätestatud ülesannete
täitmisel ning rahvusvahelise kaitse taotleja suhtes taustakontrolli tegemisel võivad Politsei- ja
Piirivalveamet ning Kaitsepolitseiamet kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30–33 ja 45–53
sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.
44
Kaitsepolitseiamet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks
kohaldada julgeolekuasutuste seaduses isikuandmete töötlemise kohta sätestatut.
(2) Korrakaitseseaduse §-des 50 ja 51 sätestatud meetmeid võib kohaldada üksnes juhul, kui on
põhjendatult alust arvata, et ilma nimetatud meetmeid kohaldamata ei ole rahvusvahelise kaitse
taotleja, pagulase, täiendava kaitse saaja, ajutise kaitse saaja ja perekonnaliikme eeldatava
ebaseadusliku Eestis viibimise või töötamise tõkestamine tulemuslik, ja muud meetmed on
ammendunud.
(3) Korrakaitseseaduse §-s 45 sätestatud erimeedet võib kohaldada üksnes politseiametnik
(4) Kaitsepolitseiamet võib riikliku järelevalve teostamisel kohaldada vahetut sundi
korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
10. peatükk
KOOSTÖÖ
§ 87. Koostöö rahvusvaheliste organisatsioonide ning Euroopa Liidu ametite,
institutsioonide ja liikmesriikidega
(1) Rahvusvahelise kaitse saajate probleemide lahendamisel teeb Siseministeerium,
Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet ning Politsei- ja Piirivalveamet koostööd ÜRO
Pagulaste Ülemvoliniku Ametiga, aidates teda seaduste, välislepingute ja Euroopa Liidu
õigusaktide kohaldamise järelevalves.
(2) Kultuuriministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet
ning Politsei- ja Piirivalveamet tagavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigusaktide
järgsete kohustuste täitmise ning edastavad ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametile teavet ja
statistilisi andmeid järgmiste asjaolude kohta:
1) rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate olukord;
2) õigusaktide kohaldamine;
3) rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate kohta kehtivad ja kehtestatavad õigusaktid.
(3) Vabariigi Valitsus teavitab valdkondade eest vastutavate ministrite ettepanekul Euroopa
Liidu Nõukogu Eesti suutlikkusest vastu võtta ajutist kaitset vajavaid välismaalasi.
(4) Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet ning Politsei- ja
Piirivalveamet korraldavad teabevahetust ning teevad Euroopa ühise varjupaigasüsteemi
õigusaktide ja käesoleva seaduse rakendamiseks koostööd teiste riikidega ning Euroopa Liidu
ametite ja institutsioonidega vastavalt oma pädevusele.
(5) Politsei- ja Piirivalveamet võib käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks
taotleda abi Euroopa Liidu Varjupaigaametilt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL)
2021/2303 (Euroopa Liidu Varjupaigaameti kohta) sätestatud korras.
(6) Euroopa Liidu Varjupaigaameti lähetatud ametnikul ei ole õigust teha rahvusvahelise kaitse
ja elamisloa andmise, tagasilükkamise ja kehtetuks tunnistamise otsust ega kohustada taotlejat
järgima järelevalvemeetmeid.
(7) Euroopa Liidu Varjupaigaameti lähetatud ametnikul on käesolevas seaduses sätestatud
ülesannete täitmisel pädevus ja volitused välislepingu või Euroopa Liidu õigusakti kohaselt.
45
(8) Välislepingu või Euroopa Liidu õigusakti alusel võib Politsei- ja Piirivalveameti kaasata
rahvusvahelise kaitse taotluse menetlusse teise riigi territooriumil. Politsei- ja Piirivalveametil
on teise riigi territooriumil pädevus ja volitused välislepingu või Euroopa Liidu õigusakti
kohaselt.
11. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 88. Varem esitatud taotluste ja avalduste läbivaatamine
Enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud taotlused ja avaldused vaadatakse läbi taotluse või
avalduse esitamise ajal kehtinud tingimustel ja korras.
§ 89. Halduskohtumenetluse seadustiku muutmine
Halduskohtumenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 126 lõiget 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Rahvusvahelise kaitse asja vaatab kohus läbi eelisjärjekorras välismaalasele
rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud tähtajal.“;
2) paragrahvi 249 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Esialgse õiguskaitse taotlemisel ja lahendamisel välismaalase õiguse kohta Eestis viibida,
kohaldatakse käesolevas peatükis sätestatut üksnes niivõrd, kuivõrd välismaalasele
rahvusvahelise kaitse andmise seaduses või väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses ei
ole sätestatud teisiti.“.
§ 90. Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmine
Isikut tõendavate dokumentide seaduse § 31 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Pagulase reisidokument antakse Eestis pagulasstaatust omavale välismaalasele.
(2) Pagulase reisidokument ei anna selle kasutajale õigust Eesti välisesinduse kaitsele, kui
seadus või välisleping ei sätesta teisiti.“.
§ 91. Kohtute seaduse muutmine
Kohtute seaduse § 452 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu
seaduse § 154 lõike 4 või välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 366 lõike 4“
tekstiosaga „Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 233 lõike 4 või välismaalasele
rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 58 lõike 4“.
§ 92. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine
Kriminaalmenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:
1) seadustiku 33. peatükki muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„33. peatükk
46
EUROOPA LIIDU INFOSÜSTEEMIDE ANDMED
§ 12619. Euroopa Liidu infosüsteemide andmete töötlemine
(1) Menetleja võib teha päringu Eurodac-süsteemi kontrolliasutusele ning Euroopa reisiinfo ja
-lubade süsteemi, riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi või viisainfosüsteemi kesksele
juurdepääsupunktile, kui infosüsteemist andmete saamine on vajalik kriminaalmenetluse
eesmärgi saavutamiseks.
(2) Euroopa Liidu infosüsteemide andmeid on lubatud töödelda üksnes käesoleva seadustiku §
4896 lõike 1 punktides 1–21 ja 23–32 nimetatud kuriteo puhul.“;
2) seadustiku 34. peatükk tunnistatakse kehtetuks.
§ 93. Politsei ja piirivalve seaduse muutmine
Politsei ja piirivalve seadust täiendatakse 27. ja 28 peatükiga järgmises sõnastuses:
„27. peatükk
JUURDEPÄÄS EURODAC-SÜSTEEMILE
§ 769. Eurodac-süsteemi kontrolliasutuse ülesanded ning õigus saada õiguskaitse eesmärgil
Eurodac-süsteemist andmeid
(1) Politsei- ja Piirivalveamet täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL)
2024/1358, millega luuakse biomeetriliste andmete võrdlemise Eurodac-süsteem, et kohaldada
tulemuslikult Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) 2024/1351 ja (EL) 2024/1350 ja
nõukogu direktiivi 2001/55/EÜ ning tuvastada ebaseaduslikult riigis viibivad kolmandate
riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud, ning mis käsitleb liikmesriikide
õiguskaitseasutuste ja Europoli päringuid andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega
õiguskaitse eesmärgil ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid
(EL) 2018/1240 ja (EL) 2019/818 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruses (EL) nr 603/2013 (ELT L, 2024/1358, 22.05.2024) nimetatud kontrolliasutuse
ülesandeid.
(2) Eurodac-süsteemi andmeid tohib töödelda üksnes kriminaalmenetluse seadustiku § 12619
lõikes 2 nimetatud kuriteo ennetamiseks, tõkestamiseks, avastamiseks ja menetlemiseks, sellise
kuriteoga seotud kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks ning korrarikkumise
kõrvaldamiseks.
(3) Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Välisluureamet, Maksu- ja Tolliamet ning
Keskkonnaamet võivad käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud eesmärgil taotleda ja saada
Eurodac-süsteemi kontrolliasutuselt riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi andmeid.“;
„28. peatükk
JUURDEPÄÄS VIISAINFOSÜSTEEMILE
§ 770. Viisainfosüsteemi keskse juurdepääsupunkti ülesanded ning õigus saada õiguskaitse
eesmärgil viisainfosüsteemist andmeid
(1) Politsei- ja Piirivalveamet täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr
767/2008, mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikide vahelist teabevahetust
47
lühiajaliste viisade kohta (VIS määrus) (ELT L 218, 13.08.2008, lk 60–81) nimetatud keskse
juurdepääsupunkti ülesandeid.
(2) Viisainfosüsteemi andmeid võib töödelda üksnes kriminaalmenetluse seadustiku § 12619
lõikes 2 nimetatud kuriteo ennetamiseks, tõkestamiseks, avastamiseks ja menetlemiseks, sellise
kuriteoga seotud kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks ning korrarikkumise
kõrvaldamiseks.
(3) Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Rahapesu Andmebüroo, Välisluureamet,
Maksu- ja Tolliamet ning Keskkonnaamet võivad lõikes 2 sätestatud eesmärgil taotleda ja saada
viisainfosüsteemi andmeid.“.
§ 94. Riigipiiri seaduse muutmine
Riigipiiri seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 910 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „§14 lõike 12“ tekstiosaga „§ 28 lõike 4“;
2) paragrahvi 111 lõiget 31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(31) Kolmanda riigi kodanikul, kellel puudub seaduslik alus või kehtiv reisidokument Eestisse
sisenemiseks ning kes soovib taotleda Eestis rahvusvahelist kaitset või ajutise kaitse alusel
elamisluba, lubatakse Eestisse siseneda pärast rahvusvahelise kaitse taotluse või ajutise kaitse
alusel elamisloa taotluse Politsei- ja Piirivalveametile esitamist. Rahvusvahelise kaitse taotlejal
ei lubata Eestisse siseneda, kui tema taotlust vaadatakse läbi piirimenetluses Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1348, millega luuakse rahvusvahelise kaitse ühine
menetlus liidus ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2013/32/EL (ELT L, 2024/1348,
22.05.2024) artikli 43 lõikes 1 sätestatud alusel.“;
3) paragrahvi 112 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.
§ 95. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine
Sotsiaalhoolekande seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1421 lõike 1 punktis 81 ja § 144 lõike 1 punktis 16, lõike 6 punktis 42 ja lõikes 7
asendatakse tekstiosa „§ 73 lõike 5 punktides 1 ja 3“ tekstiosaga „§ 78 lõike 6 punktides 1 ja
2“;
2) paragrahvi 144 lõike 1 punktis 16, lõike 6 punktis 42 ja lõikes 7 asendatakse tekstiosa „§ 73
lõike 31“ tekstiosaga „§ 78 lõike 5“.
§ 96. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine
Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 52 lõikes 33 asendatakse tekstiosa „§ 11 lõike 8“
tekstiosaga „§ 83 punkti 9“;
§ 97. Välismaalaste seaduse muutmine
Välismaalaste seaduse §-i 232 täiendatakse lõikega 23 järgmises sõnastuses:
48
„(23) Kui rahvusvahelise kaitse saaja on viibinud teises liikmesriigis ebaseaduslikult, ei
arvestata eelneva Eestis elamise aja hulka seda Eestis elamise perioodi, mis eelnes teises
liikmesriigis ebaseaduslikule viibimisele. Politsei- ja Piirivalveamet võib käesolevas lõikes
sätestatust teha erandeid humaansetel põhjustel.“.
§ 98. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadus
Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 6 punkti 4 täiendatakse pärast sõna
„alusel“ sõnadega „või rahvusvahelise kaitse taotleja, kellel on õigus Eestis töötada“.
§ 99. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmine
Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) Käesolev seadus reguleerib välismaalase väljasõidukohustuse kindlakstegemist ning
sätestab välismaalase suhtes väljasõidukohustuse ning sissesõidukeelu kohaldamise alused ja
korra.“;
2) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:
„(12) Käesolev seadus reguleerib välismaalasele taustakontrolli tegemist ja piiril toimuvat
tagasisaatmismenetlust ulatuses, mis ei ole reguleeritud:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2024/1356, millega kehtestatakse
kolmanda riigi kodanike taustakontroll välispiiridel ning muudetakse määrusi (EÜ) nr
767/2008, (EL) 2017/2226, (EL) 2018/1240 ja (EL) 2019/817 (ELT L, 2024/1356, 22.05.2024)
(edaspidi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1356 (taustakontrolli kohta)) ja
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2024/1349, millega kehtestatakse piiril
toimuv tagasisaatmismenetlus ja muudetakse määrust (EL) 2021/1148 (ELT L, 2024/1349,
22.5.2024) (edaspidi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1349 (tagasisaatmise
piirimenetluse kohta)).“;
3) paragrahvi 13 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „alaealine“ sõnaga „välismaalane“;
4) paragrahvi 13 lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Saatjata alaealise välismaalase eestkostja ülesandeid võib täita isik, kes on usaldusväärne
ning kellel on saatjata alaealise välismaalase esindamiseks vajalikud teadmised ja oskused.
Eestkostja ülesannete täitmist ei määrata isikule, kelle huvid on vastuolus või võivad minna
vastuollu saatjata alaealise välismaalase huvidega.
(4) Massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras või muul juhul, kui valla- või
linnavalitsus ei saa ettenägematult suure saatjata alaealiste välismaalaste arvu tõttu saatjata
alaealise välismaalase eestkostja ülesandeid täita, võib Sotsiaalkindlustusamet kuni
perekonnaseaduse alusel eestkostja määramiseni täita saatjata alaealise välismaalase eestkostja
ülesandeid või sõlmida selleks lepingu füüsilise või juriidilise isikuga.“;
5) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
49
„(31) Sotsiaalkindlustusamet teavitab lapse hariliku viibimiskoha järgset valla- või
linnavalitsust saatjata alaealise välismaalase esindamise vajadusest ning teavitab Politsei- ja
Piirivalveametit isikust, kes täidab saatjata alaealise välismaalase eestkostja ülesandeid.“;
6) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Politsei- ja Piirivalveamet ja muu asutus, kellel on teavet, et eestkostja ülesandeid täitev
isik ei ole täitnud oma ülesandeid nõuetekohaselt või ta ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 3
sätestatud nõuetele, teavitab sellest eestkostja õigusi ja kohustusi täitvat valla- või linnavalitsust
ja Sotsiaalkindlustusametit.“;
7) seadust täiendatakse §-ga 14 järgmises sõnastuses:
„§ 14. Alaealise vanuse määramine
(1) Kui Politsei- ja Piirivalveametil või Kaitsepolitseiametil tekib põhjendatud kahtlus
välismaalase vanuse kohta esitatud andmete õigsuses, võidakse välismaalase või tema
seadusliku esindaja nõusolekul teha meditsiinilised uuringud välismaalase vanuse
kindlaksmääramiseks.
(2) Kui välismaalane keeldub meditsiinilistest uuringutest vanuse kindlaksmääramiseks, loeb
Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet isiku täisealiseks, välja arvatud juhul, kui isik
on ilmselgelt alaealine.
(3) Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet teavitab välismaalast ja tema seaduslikku
esindajat Eestis käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud meditsiinilistest uuringutest, nende
teostamise viisist ning kaasneda võivatest tagajärgedest, kui välismaalane keeldub
meditsiinilistest uuringutest.
(4) Välismaalase käsitlemise alaealisena või täisealisena otsustab Politsei- ja Piirivalveamet või
Kaitsepolitseiamet.
(5) Vanuse kindlaksmääramise otsus on vaidlustatav üksnes koos haldusaktiga või sooritatud
toiminguga, mille menetluse käigus vanuse kindlaksmääramise otsus tehti.“;
8) paragrahvi 4 lõikes 1 asendatakse sõna „Eestist“ sõnadega „Eestist, või kui see on
asjakohane, teise Schengeni konventsiooni ja Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumilt“;
9) paragrahvi 62 lõikes 1 asendatakse arvud „18, 19, 21–25, 28“ arvudega „19, 21–23“;
10) paragrahvi 62 lõigetes 2 ja 3 asendatakse tekstiosa „Käesoleva seaduse § 154 lõikes 1
nimetatud“ sõnadega „Massilisest sisserändest põhjustatud“;
11) paragrahv 63 tunnistatakse kehtetuks;
12) paragrahvi 66 muudetakse ja sõnatatakse järgmiselt:
„§ 66. Riigi õigusabi taotlemine ja andmine
(1) Välismaalasel on õigus taotleda riigi õigusabi riigi õigusabi seaduses sätestatud korras
sisenemiskeelu otsuse, lahkumisettekirjutuse, lahkumisettekirjutuses kohaldatud
sissesõidukeelu, kinnipidamise või väljasaatmisega seotud otsuse vaidlustamiseks.
50
(2) Riigi õigusabi taotluse võib esitada inglise keeles.
(3) Riigi õigusabi taotlusele tuleb lisada vaidlustatav otsus.
(4) Välismaalasele antakse õigusabi riigi õigusabi seaduses sätestatud korras.
(5) Välismaalasele ei anta riigi õigusabi, kui esineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) 2024/1348 (menetlustingimuste kohta) artikli 17 lõikes 2 sätestatud tingimus. Õigusabi
andmisest keeldumise määruse peale ei saa esitada määruskaebust.
(6) Ebaseaduslikult välispiiri ületanud välismaalasele võib anda riigi õigusabi väljasaatmise või
lahkumisettekirjutuse vaidlustamiseks, kuni halduskohus on teinud otsuse, millega
välismaalase esitatud kaebus on jäetud rahuldamata.
(7) Kohus jätab riigi õigusabi taotluse rahuldamata, kui välismaalane on Eestist lahkunud.“;
13) paragrahvi 68 tekstist jäetakse välja sõnad „Lahkumisettekirjutuse tegemisel või
välismaalase kinnipidamisel hinnatakse välismaalase põgenemise ohtu.“;
14) paragrahvi 68 punkti 2 täiendatakse pärast sõnu „võltsitud dokumendi“ sõnadega „Eestisse
sisenemisel,“;
15) paragrahvi 68 punkti 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„5) välismaalane ei ole järginud tema suhtes kohaldatud järelevalvemeetmeid või muid
seadusest tulenevaid kohustusi;“;
16) paragrahvi 68 punktis 9, § 10 lõike 2 punktis 1 ja lõikes 3 asendatakse sõna „elukoht“ sõnaga
„asukoht“ vastavas käändes;
17) paragrahvi 68 punktis 10 asendatakse sõna „lahkumiskohustus“ sõnaga
„väljasõidukohustus“;
18) paragrahvi 68 täiendatakse punktidega 11–13 järgmises sõnastuses:
„11) välismaalasele ei ole antud luba Eestisse siseneda;
12) välismaalane keeldub biomeetriliste andmete andmisest või takistab muul viisil käesoleva
seaduse alusel menetluse läbiviimist;
13) välismaalane kujutab ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule.“;
19) paragrahvi 69 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 69. Esialgse õiguskaitse kohaldamine
(1) Välismaalane võib väljasaatmise peatamiseks või keelamiseks esitada halduskohtule
esialgse õiguskaitse taotluse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
(2) Kui kohus ei anna rahvusvahelise kaitse taotlejale õigust Eestis viibida välismaalasele
rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud alusel, tühistab kohus omal algatusel esialgse
õiguskaitse määruse, millega välismaalase väljasaatmine peatati.
51
(3) Kohus võib välismaalase, kes on ebaseaduslikult välispiiri ületanud, väljasaatmise peatada,
kuni halduskohus on otsusega jätnud välismaalase esitatud kaebuse rahuldamata.
(4) Kohus võib esialgse õiguskaitse kohaldamisel teha samas määruses otsuse välismaalasele
riigi õigusabi andmise kohta, arvestades käesoleva seaduse § 66 lõiget 5.“;
20) seaduse 1. peatükki täiendatakse §-dega 610 ja 611 järgmises sõnastuses:
„§ 610. Välismaalase kaasaaitamiskohustus
(1) Välismaalane on kohustatud kaasa aitama käesolevas seaduses sätestatud menetluste
läbiviimisele, sealhulgas:
1) andma suulisi ja kirjalikke andmeid ja seletusi isiku tuvastamiseks, isikusamasuse
kontrollimiseks ja kodakondsuse kindlaks tegemiseks;
2) esitama kõik andmed ja dokumendid ning muud tema valduses olevad tõendid, mis omavad
menetluse läbiviimisel tähtsust, sealhulgas reisidokumendi või selle koopia;
3) võimaldama biomeetriliste andmete võtmist;
4) aitama kaasa väljasaatmiseks vajalike dokumentide muretsemisele, sealhulgas esitama
vajaduse korral kolmanda riigi pädevale asutusele reisidokumendi taotluse ja tegema
dokumendi saamiseks vajalikud toimingud;
5) viibima menetluse ajal Eestis ja täitma talle järelevalvemeetmega või kutses pandud
kohustust.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kaasaaitamiskohustus laieneb ka välismaalase
esindajale.
§ 611. Rahvusvaheline koostöö
(1) Politsei- ja Piirivalveamet võib käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks
taotleda abi Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametilt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses
(EL) 2016/1624, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega muudetakse Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/399 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 863/2007, nõukogu määrus (EÜ) nr 2007/2004 ning
nõukogu otsus 2005/267/EÜ (ELT L 251, 16.09.2016, lk 1–76), sätestatud alustel ja korras.
(2) Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti lähetatud ametnikul ei ole õigust teha
lahkumisettekirjutust, muuta lahkumisettekirjutuses määratud lahkumiskohustuse tähtaega,
kohustada välismaalast järgima järelevalvemeetmeid, peatada väljasaatmist või jätta
väljasaatmine kohaldamata.
(3) Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti lähetatud ametnik võib rakendada riikliku järelevalve
meetmeid ja vahetut sundi käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras, kui välislepingust
või Euroopa Liidu õigusaktist ei tulene teisiti.
(4) Välislepingu või Euroopa Liidu õigusakti alusel võib Politsei- ja Piirivalveameti kaasata
riigis seadusliku aluseta viibiva välismaalase lahkuma kohustamise menetlusse teise riigi
territooriumil. Politsei- ja Piirivalveametil on teise riigi territooriumil pädevus ja volitused
välislepingu või Euroopa Liidu õigusakti kohaselt.“;
21) seadust täiendatakse 11. peatükiga järgmises sõnastuses:
„11. peatükk
52
VÄLJASÕIDUKOHUSTUSE KINDLAKSTEGEMINE, TAUSTAKONTROLL JA
SISENEMISKEELD
1. jagu
Riiklik järelevalve
§ 612. Riikliku järelevalve meetmed
(1) Politsei- ja Piirivalveametil või Kaitsepolitseiametil on õigus kontrollida, kas välismaalane
vastab Eestisse sisenemise ja siin viibimise tingimustele ning täidab käesolevas seaduses
sätestatud kohustusi.
(2) Kaitsepolitseiamet teostab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt riiklikku
järelevalvet julgeolekuasutuste seadusest tulenevate ülesannete täitmisel kuriteo tõkestamiseks.
(3) Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsepolitseiamet võivad käesolevas seaduses sätestatud
riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 31, 44, 45, 50 ja 51
nimetatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alustel ja korras.
(4) Korrakaitseseaduse §-des 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid võib
kohaldada üksnes juhul, kui on põhjendatult alust arvata, et ilma nimetatud meetmeid
kohaldamata ei ole välismaalase lahkumiskohustuse täitmine tulemuslik.
(5) Korrakaitseseaduse §-s 45 sätestatud meedet võib kohaldada üksnes politseiametnik.
§ 613. Välismaalase küsitlemine
Käesolevast seadusest tulenevate menetlustoimingute tegemisel on Politsei- ja Piirivalveametil
või Kaitsepolitseiametil õigus välismaalast küsitleda, sealhulgas nõuda temalt andmeid ja
tõendeid Eestisse sisenemise ja Eestis viibimisega seotud asjaolude kohta.
§ 614. Isiku tuvastamine ja isikusamasuse kontrollimine
(1) Käesolevast seadusest tulenevate menetlustoimingute tegemisel on Politsei- ja
Piirivalveametil või Kaitsepolitseiametil õigus nõuda välismaalaselt isikut tõendava dokumendi
või välisriigi reisidokumendi esitamist, saada isiku tuvastamist või isikusamasuse kontrollimist
võimaldavaid ütlusi, sealhulgas andmeid isiku elukoha kohta, ning saada biomeetrilisi andmeid.
(2) Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võib isiku tuvastada või isikusamasust
kontrollida muude andmete põhjal, sealhulgas varasemalt isiku suhtes läbiviidud menetlustes
kogutud või andmekogudes töödeldavate andmete põhjal.
(3) Välismaalane on kohustatud võimaldama oma isiku tuvastamist ja isikusamasuse
kontrollimist, sealhulgas võimaldama biomeetriliste andmete võtmist.
(4) Välismaalase isiku tuvastamisel või isikusamasuse kontrollimisel on Politsei- ja
Piirivalveametil või Kaitsepolitseiametil õigus kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on
eesmärgi saavutamiseks vältimatu.
(5) Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võib välismaalase toimetada ametiruumi,
kui see on vajalik välismaalase isiku tuvastamiseks või isikusamasuse kontrollimiseks.
53
(6) Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võib kohustada välismaalast kinnitama
kirjalikult või elektrooniliselt isiku tuvastamisel või isikusamasuse kontrollimisel saadud
andmete õigsust.
§ 615. Isiku tuvastamine DNA andmete põhjal
(1) Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võib võtta välismaalaselt DNA-proovi,
kui teisiti ei ole võimalik isikut tuvastada.
(2) Välismaalase DNA-proovide võtmisel lähtutakse korrakaitseseaduse § 33 lõike 5 alusel
kehtestatud korrast.
(3) Alaealiselt DNA-proovide võtmise otsustamisel arvestatakse eelkõige alaealise õiguste ja
huvidega.
(4) Välismaalase suhtes, kes keeldub DNA-proovide andmisest, võidakse kohaldada vahetut
sundi.
(5) DNA-proovide tulemusel saadud andmed kantakse riiklikusse süüteomenetluse
biomeetriaregistrisse.
§ 616. Välismaalase isiku tuvastamine ja tema väljasõidukohustuse kindlakstegemine
muude tõendite alusel
Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võib välismaalase isiku tuvastada ja tema
väljasõidukohustuse teha kindlaks muude talle teadaolevate andmete põhjal, sealhulgas
varasemalt välismaalase suhtes läbiviidud menetlustes kogutud või andmekogudes
töödeldavate andmete põhjal.
§ 617. Dokumendi hoiule võtmine
(1) Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võib välismaalase reisidokumendi ja isikut
tõendava dokumendi väljasõidukohustuse kindlakstegemiseks, ettevalmistamiseks või
täitmiseks hoiule võtta.
(2) Dokumendi hoiule võtmisele kohaldatakse isikut tõendavate dokumentide seaduses
sätestatut.
§ 618. Välismaalase kinnipidamine väljasõidukohustuse kindlakstegemiseks
(1) Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võib välismaalast ilma halduskohtu loata
kinni pidada kuni 48 tundi, et kontrollida välismaalase Eestisse saabumise ja Eestis viibimise
seaduslikke aluseid.
(2) Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel
peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.
(3) Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet vabastab välismaalase viivitamata, kui
kinnipidamise alus on ära langenud.
(4) Välismaalase kinnipidamine protokollitakse.
54
§ 619. Välismaalase kinnipidamise tingimused
(1) Käesoleva seaduse § 618 lõike 1 alusel võib välismaalast väljasõidukohustuse
kindlakstegemiseks kinni pidada politsei ametiruumis, arestimajas, vangla nõusolekul vanglas
või kinnipidamiskeskuses. Välismaalase kinnipidamisel:
1) hoitakse eraldi meessoost ja naissoost kinnipeetavaid;
2) eraldatakse välismaalane vanglakaristust kandvast kinnipeetavast, eelvangistust kandvast
vahistatust ja aresti kandvast isikust;
3) majutatakse kokku perekonnaliikmed.
(2) Vanglasse ei paigutata perekonnaliikmeid ja haavatavaid isikuid.
(3) Arestimajja või vanglasse paigutatud välismaalase kinnipidamisele kohaldatakse
vangistusseaduses arestimajas või vanglas kinnipidamise kohta
sätestatut.Kinnipidamiskeskusesse paigutatud välismaalase kinnipidamisele kohaldatakse
käesolevas seaduses kinnipidamiskeskuses kinnipidamise kohta sätestatut.
(4) Välismaalase kinnipidamisel tagatakse talle vähemalt:
1) vältimatu arstiabi;
2) toitlustamine;
3) informeerimine tema õigustest ja kohustustest;
4) vajaduse korral varustamine esmavajalike riietus- ja muude tarbeesemete ning isikliku
hügieeni vahenditega.
§ 620. Turvakontroll ja läbivaatus välismaalase kinnipidamisel
(1) Välismaalase kinnipidamisel tehakse välismaalase turvakontroll, vaadatakse läbi tema
vallasasjad ja põhjendatud kahtluse korral ka välismaalane ise korrakaitseseaduses sätestatud
korras. Seejuures on Politsei- ja Piirivalveametil või Kaitsepolitseiametil õigus kohaldada
vahetut sundi.
(2) Turvakontrolli või läbivaatuse käigus leitud dokumendid, raha, väärtasjad ja keelatud asjad
võetakse kinnipidamise ajaks hoiule.
(3) Keelatud asjad on esemed ja ained, mida ei tohi tsiviilkäibes hoida või mis võivad ohustada
välismaalast ennast või teisi isikuid või mille omamine ei ole lubatud politsei ametiruumi,
politsei arestimaja või kinnipidamiskeskuse sisekorraeeskirjaga.
(4) Hoiule võetud vallasasi müüakse või hävitatakse korrakaitseseaduses sätestatud alustel ja
korras.
§ 621. Vahetu sunni kohaldamine
Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võib käesolevas seaduses sätestatud
ülesannete täitmisel kasutada vahetut sundi, erivahendit ja relva korrakaitseseaduses sätestatud
alustel ja korras.
2. jagu
Taustakontroll ja sisenemiskeelu otsus
§ 622. Välismaalase taustakontroll
55
(1) Politsei- ja Piirivalveamet teeb välismaalase suhtes taustakontrolli Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruses (EL) 2024/1356 (taustakontrolli kohta) sätestatud korras.
(2) Taustakontrolli läbiviimisel on Politsei- ja Piirivalveametil õigus välismaalase suhtes
kohaldada riikliku järelevalve meetmeid käesolevas seaduses sätestatud korras.
(3) Kui riiki mittelubatud välismaalane ei ole esitanud rahvusvahelise kaitse sooviavaldust,
kohaldatakse tema kinnipidamisele ja talle teenuste osutamisele käesolevas seaduses
viibimisaluseta Eestis viibiva välismaalase kinnipidamise ja teenuste osutamise kohta
sätestatut.
(4) Välismaalase suhtes, keda kinni ei peeta ja kes ei ole esitanud rahvusvahelise kaitse
sooviavaldust, kohustab Politsei- ja Piirivalveamet otsusega järgima käesoleva seaduse § 10
lõikes 2 nimetatud järelevalvemeetmeid, et hoida ära põgenemisohtu, ohtu riigi julgeolekule
või ohtu rahva tervisele.
§ 623. Sisenemiskeelu otsus
(1) Politsei- ja Piirivalveamet keelab välismaalasel, kes ei vasta välispiiri ületamise nõuetele,
Eestisse siseneda ning täidab tema kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL)
2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (ELT L 77,
23.03.2016, lk 1–52), toodud vormi (edaspidi sisenemiskeelu otsus).
(2) Politsei- ja Piirivalveamet keelab välismaalasel Eestisse siseneda ja teeb tema kohta
sisenemiskeelu otsuse, kui seda näeb ette rahvusvahelist sanktsiooni või Vabariigi Valitsuse
sanktsiooni kehtestav õigusakt.
(3) Sisenemiskeelu otsuse tegemisel peab haldusorgan arvestama käesoleva seaduse §-s
171 sätestatuga.
(4) Sisenemiskeelu otsuse peale võib välismaalane halduskohtumenetluse seadustikus
sätestatud korras esitada halduskohtule kaebuse kümne päeva jooksul otsuse teatavakstegemise
päevast arvates. Sisenemiskeelu otsust ei saa vaidlustada vaidemenetluse korras.
(5) Sisenemiskeelu otsuse peale kaebuse esitamine ei peata tema väljasaatmist ega anna alust
välismaalast Eestisse lubada.
(6) Sisenemiskeelu otsuse täitmiseks peab Politsei- ja Piirivalveamet välismaalase käesoleva
seaduse §-s 23 sätestatud korras kinni.
(7) Välismaalase kinnipidamise korral arvestab Politsei- ja Piirivalveamet haavatava isiku
erivajadusi ning võib sisenemiskeelu otsuse täitmise peatada, kui välismaalasel ei ole Eestist
võimalik kohe lahkuda tema füüsilise või vaimse tervise seisundi või muu mõjuva põhjuse tõttu.
(8) Välismaalase kinnipidamine protokollitakse.
(9) Käesolevas paragrahvis sätestatut võib Politsei- ja Piirivalveamet kohaldada ka
välismaalase suhtes, kes on vahetult tabatud välispiiri ebaseaduslikul ületamisel.
(10) Välismaalasele, keda ei saa tagasi saata riiki, kust ta Eestisse sisenes, tehakse
lahkumisettekirjutus, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.
56
(11) Kui Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet teeb välismaalasele
lahkumisettekirjutuse, kaotab talle varem väljastatud sisenemiskeelu otsus kehtivuse.
§ 624. Varem tehtud toimingute arvestamine
Kui taustakontrolli läbiviimisel või muul seaduses sätestatud juhul tehti välismaalase suhtes
käesolevas peatükis sätestatud toiminguid, võib need jätta uuesti tegemata.“;
22) paragrahvi 7 lõikes 2 asendatakse sõnad „Eestist lahkuda“ sõnadega „Eestist, või kui see
on asjakohane, ka teiste Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu liikmesriikide
territooriumilt lahkuda“;
23) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet kohustab välismaalast, kelle suhtes
kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2024/1349 (tagasisaatmise
piirimenetluse kohta), elama kindlaks määratud asukohas, välja arvatud juhul, kui see kohustus
on talle pandud juba rahvusvahelise kaitse menetluse läbiviimisel ja tema majutuskoht ei ole
muutunud.“;
24) paragrahvi 72 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:
„(12) Kui välismaalasel, kelle suhtes kohaldatakse piiril toimuvat tagasisaatmismenetlust, on
kehtiv reisidokument, võib Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet välismaalase
taotlusel teha otsuse lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaja andmise kohta, arvestades
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1349 (tagasisaatmise piirimenetluse
kohta) sätestatut.“;
25) paragrahvi 72 lõike 2 punktis 5 asendatakse tekstiosa „käesoleva seaduse § 282 lõikes 1 või
11 sätestatud riiki mittelubamise otsus“ sõnadega „sisenemiskeelu otsus“;
26) paragrahvi 74 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Välismaalasele, kellele on tehtud lahkumisettekirjutus avaliku korra või riigi julgeoleku
huvides, võib lahkumisettekirjutuses kohaldada sissesõidukeeldu kümneks aastaks
lahkumisettekirjutuse täitmise päevast arvates.“;
27) paragrahvi 10 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „vältimiseks“ sõnadega „või juhul, kui
välismaalase kinnipidamine tema väljasõidukohustuse ettevalmistamiseks või selle täitmiseks
käesoleva seaduse §-s 23 sätestatud alusel ei ole proportsionaalne,“;
28) paragrahvi 12 lõikes 9 asendatakse tekstiosa „§ 32 lõikes 1“ tekstiosaga „§ 43 lõikes 1“;
29) paragrahvi 121 tunnistatakse kehtetuks;
30) paragrahvi 132 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 132. Välismaalasele osutatavad teenused
(1) Kui Eestis viibimisaluseta viibival välismaalasel puuduvad piisavad rahalised vahendid,
võib Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet korraldada välismaalase majutamise, kui
57
see on vajalik humaansetel kaalutlustel või haavatava isiku kaitseks ja kui välismaalane ei saa
kasutada majutusvõimalust mujal.
(2) Välismaalasel on õigus vältimatule sotsiaalabile sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud
korras.
(3) Välismaalasele, kes on eelnevalt taotlenud rahvusvahelist kaitset, võib jätkata
majutusteenuse osutamist rahvusvahelise kaitse menetluses määratud majutuskohas
välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud tingimustel.
(4) Välismaalase, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL)
2024/1349 (tagasisaatmise piirimenetluse kohta) sätestatud tagasisaatmise piirimenetlust,
majutamisele kohaldatakse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatut.
(5) Välismaalase majutamisel arvestatakse välismaalase perekonnaelu kaitse ja lapse parimate
huvidega.
(6) Välismaalasel on õigus vältimatule arstiabile. Vajaduse korral osutatakse talle vajalikud
tervishoiuteenused käesoleva seaduse § 269 lõikes 7 sätestatud ulatuses kinnipidamiskeskuse
ravipunkti kaudu.
(7) Koolikohustuslikule välismaalasele tagatakse juurdepääs haridusele vastavalt põhikooli- ja
gümnaasiumiseaduses sätestatud korrale.“;
31) paragrahv 133 tunnistatakse kehtetuks;
32) seaduse 3. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3. peatükk
VÄLJASAATMISE TÄIDEVIIMINE“;
33) paragrahvi 14 täiendatakse lõigetega 23–25 järgmises sõnastuses:
„(23) Välismaalane, kelle suhtes on Eesti kohaldanud sissesõidukeeldu, saadetakse välja ilma
lahkumisettekirjutust tegemata, kui sissesõidukeelu kehtivusaeg ei ole möödunud.
(24) Käesoleva paragrahvi lõikes 23 sätestatut ei kohaldata, kui välismaalasele on kohaldatud
sissesõidukeeldu karistusseadustiku alusel ja välismaalasele mõistetud karistus tuleb täitmisele
pöörata.
(25) Lahkumisettekirjutuse võib välismaalasele jätta tegemata, kui ta saadetakse teise
liikmesriiki välja kahepoolse tagasivõtulepingu või muu kokkuleppe kohaselt.“;
34) paragrahvi 14 lõike 4 punktis 1 asendatakse sõna „ettekirjutus“ sõnadega
„väljasõdukohustuse pannud haldusakt või kohtulahend“;
35) paragrahvi 14 lõike 5 punktis 1 asendatakse sõnad „lahkumisettekirjutuse sundäitmise“
sõnaga „väljasaatmise“;
36) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:
58
„(8) Välismaalase väljasaatmisel koostab sundtäitmist korraldav haldusorgan sundtäitmise
toimingu protokolli.“;
37) paragrahvi 14 lõiget 5 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:
„5) kui välismaalane esitab rahvusvahelise kaitse taotluse, välja arvatud teise ja järgneva
korduva rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisel.“;
38) paragrahvid 141, 15, 153, 154 ja 19–192 tunnistatakse kehtetuks;
39) paragrahvi 23 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 23. Eestis viibimisaluseta viibiva välismaalase kinnipidamine
(1) Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võib välismaalast kinni pidada kuni 48
tundi käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud alusel, kui käesolevas seaduses sätestatud
järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada tema väljasõidukohustuse
ettevalmistamiseks või selle täitmiseks. Kinnipidamine peab olema kooskõlas
proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil
välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.
(2) Välismaalast võib kinni pidada järgmistel alustel:
1) isiku tuvastamine või isikusamasuse kontrollimine;
2) isiku kodakondsuse kontrollimine või väljaselgitamine;
3) põgenemise ohu esinemine;
4) välismaalane takistab või väldib väljasõidukohustuse menetluse läbiviimist;
5) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust;
6) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine
vastuvõtvast või transiidiriigist viibib;
7) avaliku korra või riigi julgeoleku tagamine;
8) välismaalane antakse üle teisele liikmesriigile või kiirmenetluse raames kolmandale riigile
tagasivõtulepingu või muu kokkuleppe kohaselt;
9) sisenemiskeelu otsuse täitmine;
10) välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 51 lõike 2 punkti 4 alusel kinni
peetud välismaalase väljasõidukohustuse täitmine.
(3) Kui välismaalast on vaja käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1
nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb Politsei- ja
Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet halduskohtult loa tema kinnipidamiseks ja paigutamiseks
Politsei- ja Piirivalveameti või Kaitsepolitseiameti määratud kinnipidamiskohta kuni neljaks
kuuks.
(4) Kui lahkumisettekirjutus on tehtud välismaalasele, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) 2024/1348 alusel läbiviidavas piirimenetluses kinni ei peetud, võidakse tema
väljasõidukohustus täita kinnipidamise teel, kui esinevad käesoleva paragrahvi lõikes 1
nimetatud põhimõtted ja lõike 2 punktis 3, 4 või 7 sätestatud alus.
(5) Halduskohus annab loa välismaalase kinnipidamiseks Politsei- ja Piirivalveameti või
Kaitsepolitseiameti määratud kinnipidamiskohas kuni neljaks kuuks käesoleva paragrahvi
lõikes 2 sätestatud alusel, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole
võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse
59
põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud
olulisi asjaolusid.
(6) Kui halduskohus on andnud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel
loa välismaalase kinnipidamiseks, kelle rahvusvahelise kaitse menetlus on lõpliku otsusega
lõppenud või kellel ei ole õigust Eestis lõpliku otsuse tegemiseni viibida ning Politsei- ja
Piirivalveameti või Kaitsepolitseiameti hinnangul esinevad käesolevas seaduses sätestatud
alused välismaalase kinnipidamiseks tema väljasaatmise eesmärgil, võib Politsei- ja
Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet välismaalast väljasaatmise eesmärgil kinni pidada loas
määratud kinnipidamise tähtaja lõpuni.
(7) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega kinnipidamiseks loa saamise
taotluses esitatavate andmete ja tõendite loetelu.“;
40) seadust täiendatakse §-dega 231–233 järgmises sõnastuses:
„§ 231. Kinnipidamistaotluse läbivaatamine
(1) Välismaalase kinnipidamise otsustab halduskohus halduskohtumenetluse seadustiku
haldustoiminguks loa andmise sätete järgi.
(2) Kui kohtule on esitatud erakordselt suur hulk kinnipidamise taotlusi ning kohus ei saa
objektiivse takistuse tõttu kinnipidamistaotlust läbi vaadata halduskohtumenetluse seadustiku
27. peatüki alusel ja selles sätestatud korras või läbivaatamine on oluliselt raskendatud, võib
kohus teha välismaalase kinnipidamise määruse kirjeldava ja põhjendava osata.
(3) Kui välismaalane soovib vaidlustada kinnipidamist, mille kohus vormistas kirjeldava ja
põhjendava osata määrusega, esitab kohus välismaalasele kirjeldava ja põhjendava osa esimesel
võimalusel.
§ 232. Eestis viibimisaluseta viibiva välismaalase kinnipidamise tingimused
(1) Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane paigutatakse kinnipidamiskeskusesse.
(2) Politsei- ja Piirivalveamet võib välismaalase paigutada politsei arestimajja või teise
kinnipidamiskohta, kui tema kinnipidamine kinnipidamiskeskuses ei ole võimalik
kinnipeetavate arvu ettenägematu kasvu tõttu või see on vajalik turvalisuse või tervisekaitse
kaalutlustel.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul peab tagama välismaalasele vähemalt
järgmiste teenuste osutamise:
1) tervisekontroll ja vajaliku tervishoiuteenuse kättesaadavus käesoleva seaduse § 269 lõikes 7
sätestatud ulatuses;
2) toitlustamine;
3) informeerimine tema õigustest ja kohustustest;
4) vajaduse korral käesoleva seaduse alusel tehtavas menetlustoimingus keeleabi andmine;
5) vajaduse korral varustamine esmavajalike riietus- ja muude tarbeesemete ning isikliku
hügieeni vahenditega;
6) välismaalase soovi korral suhtlemise ja kokkusaamise võimaldamine käesoleva seaduse §-s
2610 nimetatud isikuga, kui ei esine nimetatud seaduses sätestatud alust kokkusaamine keelata.
60
(4) Kui välismaalane paigutatakse vangla nõusolekul vanglasse või arestimajja, eraldatakse ta
vanglakaristust kandvast kinnipeetavast, eelvangistust kandvast vahistatust ja aresti kandvast
isikust. Vanglasse või arestimajja paigutatud välismaalase kinnipidamisele kohaldatakse
vangistusseaduses vanglas või arestimajas kinnipidamise kohta sätestatut, arvestades
käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul majutatakse perekonnaliikmed kokku.
Alaealise välismaalase suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 265 lõigetes 7 ja 8 sätestatut.
§ 233. Eestis viibimisaluseta viibiva välismaalase kinnipidamine hädaolukorras
(1) Massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras võib välismaalase kinnipidamisele
kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.
(2) Välismaalase Eestisse saabumise ja Eestis viibimise seaduslike aluste kontrollimiseks võib
Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet välismaalast ilma halduskohtu loata kinni
pidada kuni seitse päeva.
(3) Välismaalase kinnipidamisel hädaolukorras dokumenteeritakse kinnipidamise protokollis
vähemalt iga välismaalase nimi või nimed, kinnipidamise õiguslik ja faktiline alus ja põhjendus,
kuupäev, kellaaeg ja koht ning protokolli teinud haldusorgani nimetus ja ametniku nimi.
(4) Kui välismaalast on vaja käesoleva seaduse § 23 lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1
nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui seitse päeva, taotleb Politsei- ja
Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet halduskohtult loa välismaalase kinnipidamiseks kuni
neljaks kuuks. Halduskohtule kinnipidamise taotluse esitamisel tuleb kirjeldada vähemalt
massilise sisserände olulisi asjaolusid ning loetleda välismaalased vastavalt käesolevas
seaduses sätestatud kinnipidamise alustele.
(5) Kui hädaolukorras pikendatakse välismaalase kinnipidamise tähtaega, kohaldatakse
käesoleva seaduses välismaalase kinnipidamise pikendamise kohta sätestatut.
(6) Kinnipeetud välismaalasele tagatakse vähemalt järgmiste teenuste osutamine:
1) majutamine;
2) vajaduse korral tervisekontrolli tegemine ja vältimatu arstiabi andmine;
3) toitlustamine;
4) informeerimine tema õigustest ja kohustustest;
5) vajaduse korral keeleabi andmine käesoleva seaduse alusel tehtavates menetlustoimingutes;
6) vajaduse korral varustamine esmavajalike riietus- ja muude tarbeesemete ning isikliku
hügieeni vahenditega;
7) välismaalase soovi korral suhtlemine ja kokkusaamiste võimaldamine, kohaldades käesoleva
seaduse §-s 2610 sätestatut ulatuses, mis on hädaolukorras võimalik;
8) riigi õigusabi andmine käesoleva seaduse §-s 66 sätestatu kohaselt.
(7) Hädaolukorras võib välismaalast kinni pidada väljaspool kinnipidamiskeskust.
Välismaalane paigutatakse väljaspoole kinnipidamiskeskust halduskohtu lahendi või
kinnipidamise protokolli alusel.
(8) Kui välismaalane paigutatakse vanglasse või arestimajja, eraldatakse ta vanglakaristust
kandvatest kinnipeetavatest, eelvangistust kandvatest vahistatutest ja aresti kandvatest isikutest.
Vanglasse või arestimajja paigutatud välismaalase kinnipidamisele kohaldatakse
61
vangistusseaduses vanglas või arestimajas kinnipidamise kohta sätestatut, arvestades
käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.
(9) Hädaolukorras kinnipeetud perekonnaliikmed paigutatakse esimesel võimalusel kokku,
välja arvatud juhul, kui perekonnaliikme eraldi kinnipidamine on vajalik teiste isikute,
rahvastiku tervise, avaliku korra või riigi julgeoleku kaitseks. Perekonna privaatsus tagatakse
võimalikult suurel määral.
(10) Hädaolukorra lahendamist juhtiv asutus määrab erakorraliste meetmete kohaldamise
alguse ja lõpu kuupäeva ning teavitab sellest viivitamata Euroopa Komisjoni.“;
41) paragrahvi 24 lõigetes 3 ja 4 asendatakse sõna „Ettekirjutuse“ sõnadega
„Väljasõidukohustuse pannud haldusakti või kohtulahendi“;
42) paragrahvi 25 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 25. Eestis viibimisaluseta viibiva välismaalase kinnipidamise pikendamine
(1) Politsei- ja Piirivalveameti või Kaitsepolitseiameti taotlusel võib halduskohus pikendada
välismaalase kinnipidamise tähtaega kuni nelja kuu kaupa, kuid kõige kauem kuueks kuuks
tema kinnipidamise päevast arvates, kui esinevad käesoleva seaduse § 23 lõikes 2 sätestatud
alus ja lõikes 1 nimetatud põhimõtted.
(2) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja möödumist võib halduskohus
pikendada Politsei- ja Piirivalveameti või Kaitsepolitseiameti taotlusel välismaalase
kinnipidamise tähtaega nelja kuu kaupa, kuid kõige kauem 18 kuuks tema kinnipidamise
päevast arvates, kui esineb käesoleva seaduse § 23 lõike 2 punktis 5 või 6 sätestatud alus ja
lõikes 1 nimetatud põhimõtted.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud kinnipidamise tähtaja hulka ei arvata tema
esitatud rahvusvahelise kaitse saamise taotluse menetlemise aega.“;
43) paragrahv 264 tunnistatakse kehtetuks;
44) paragrahvi 269 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Tervisekontrolli võib teha videosilla vahendusel, kui selleks kasutatava võrgu- ja
infosüsteemi turvalisuse tagamiseks on täidetud küberturvalisuse seaduse §-dega 7 ja 8 ning
nende alusel kehtestatud nõuded.“;
45) paragrahvi 2610 lõiget 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Kokkusaamisi on Politsei- ja Piirivalveametil lubatud jälgida, kuid mitte pealt kuulata.“;
46) paragrahv 282 tunnistatakse kehtetuks;
47) paragrahvi 3311 pealkirja muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Viibimisaluseta Eestis viibiva välismaalase biomeetriliste andmete töötlemine“;
48) paragrahvi 3311 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
62
„(1) Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võtab Eesti välispiiri ebaseaduslikult
ületanud või viibimisaluseta Eestis viibivalt vähemalt kuueaastaselt välismaalaselt
biomeerilised andmed ja edastab need Eurodac-süsteemi vastavalt Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määrusele (EL) 2024/1358, millega luuakse biomeetriliste andmete võrdlemise
Eurodac-süsteem, et kohaldada tulemuslikult Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL)
2024/1351 ja (EL) 2024/1350 ja nõukogu direktiivi 2001/55/EÜ ning tuvastada ebaseaduslikult
riigis viibivad kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud, ning mis käsitleb
liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja Europoli päringuid andmete võrdlemiseks Eurodac-
süsteemi andmetega õiguskaitse eesmärgil ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruseid (EL) 2018/1240 ja (EL) 2019/818 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 603/2013 (ELT L, 2024/1358, 22.05.2024).“;
49) paragrahvi 3311 lõikes 11 asendatakse sõnad „seadusliku aluseta“ sõnaga „viibimisaluseta“;
50) paragrahvi 3311 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;
51) paragrahvi 3311 lõikes 4 asendatakse sõna „daktüloskopeerimisest“ sõnadega
„biomeetriliste andmete esitamisest“;
52) paragrahvi 3311 lõikest 5 jäetakse välja sõnad „Daktüloskopeerimisel kogutud“;
53) paragrahv 3312 tunnistatakse kehtetuks;
54) paragrahvi 3314 lõiget 3 täiendatakse punktiga 29 järgmises sõnastuses:
„29) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1356 (taustakontrolli kohta) artiklites
12 ja 14–18 nimetatud andmed taustakontrolli läbiviimise, selle kokkuvõtte ja lõpetamise
kohta.“.
§ 100. Riigi õigusabi seaduse muutmine
Riigi õigusabi seaduse § 1 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „§-s 252“ tekstiosaga „§-s 15“;
§ 101. Õiguskantsleri seaduse täiendamine
Õiguskantsleri seaduse §-i 1 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:
”(12) Õiguskantsler täidab sõltumatu järelevalveasutuse ülesandeid, mis on ette nähtud Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1356, millega kehtestatakse kolmanda riigi
kodanike taustakontroll välispiiridel ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 767/2008, (EL)
2017/2226, (EL) 2018/1240 ja (EL) 2019/817 (ELT L, 2024/1356, 22.05.2024) artiklis 10 ja
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1348, millega luuakse rahvusvahelise
kaitse ühine menetlus liidus ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2013/32/EL (ELT L,
2024/1348, 22.05.2024) artikli 43 lõikes 4.“.
§ 102. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse kehtetuks tunnistamine
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus (RT I, 02.01.2025, 81) tunnistatakse
kehtetuks.
§ 103. Seaduse jõustumine
63
Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 12. juunil.
1 Nõukogu direktiiv 2001/55/EÜ miinimumnõuete kohta ajutise kaitse andmiseks
ümberasustatud isikute massilise sissevoolu korral ning meetmete kohta liikmesriikide
jõupingutuste tasakaalustamiseks nende isikute vastuvõtmisel ning selle tagajärgede
kandmisel (EÜT L 212, 07.08.2001, lk 12–23);
Nõukogu direktiiv 2003/86/EÜ perekonna taasühinemise õiguse kohta (ELT L 251,
03.10.2003, lk 12–18);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1346, millega sätestatakse
rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu nõuded (ELT L, 2024/1346, 22.05.2024).
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Tallinn, 2025
__________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus
1
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse
eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõu on välja töötatud 14. mail 2024. aastal vastu võetud Euroopa Liidu (edaspidi EL)
varjupaiga- ja rändehalduse õigustiku reformi rakendamiseks.
Praegu kohaldatava EL varjupaiga- ja rändehalduse õigustiku moodustavad kuus EL õigusakti,
neist kaks on määrused ja neli on direktiivid. 2016. aastal algatatud ja 2024. aasta juunis
jõustunud ning alates 2026. aasta juunist rakendatava EL varjupaiga- ja rändehalduse õigustiku
reformi paketti kuuluvad kümme õigusakti. Neist üheksa on määrused ja üks on direktiiv.
Sealhulgas viie õigusakti suhtes on tegemist praegu kehtivate õigusaktide muutmisega ning viie
õigusakti suhtes kehtestatakse regulatsioon esimest korda.
Kõik Vabariigi Valitsuse kinnitatud seisukohad reformi eelnõude suhtes on läbirääkimiste
käigus saavutatud.
EL varjupaiga- ja rändehalduse õigustiku reformi peamisteks eesmärkideks on:
1) kindlamad EL-i välispiirid,
2) kiire, efektiivne ja ühetaoline rahvusvahelise kaitse menetlus ja tagasisaatmise menetlus ning
3) liikmesriikide vahelise solidaarse abistamise ja vastutuse tasakaal.
Kuna mitmete EL-i direktiivide asemel kehtestatakse otsekohalduvad määrused ning Eesti
õigusesse tuleb üle võtta üks uuendatud direktiiv, siis on vältimatult vajalik korrastada kehtivaid
Eesti varjupaiga ja rände haldamist reguleerivaid õigusnorme. Nimetatud õigusnormid on
koondatud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadusesse (edaspidi VRKS).
Eelnõuga tagatakse vastavus EL-i varjupaiga- ja rändehalduse reformitud õigustikuga viisil,
mis tõhustab tööprotsesse, vähendab halduskoormust ja tõkestab süsteemi kuritarvitamist.
Eelnõu rakendamisega kaasneb oluline positiivne mõju riigi julgeolekule, siseturvalisusele,
riigiasutuste töökorraldusele ja isikuandmete töötlemisele. Muudatustega kaasneb
riigiasutustele ajutist halduskoormust, sest töötamise viisid muutuvad. Muudatuste mõju
majandusele, elu- ja looduskeskkonnale ning regionaalarengule ei ole.
1.2. Eelnõu ettevalmistajad
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi:
nõunik Anneli Viks ([email protected]);
nõunik Ele Russak ([email protected]);
nõunik Heidi Maiberg ([email protected]);
nõunik Silvester Silver Stõun ([email protected] ) ja
õigusnõunik Kaspar Lepper ([email protected]).
Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusnõunik
Kaspar Lepper ([email protected]).
2
Eelnõu ja seletuskiri ei ole keeletoimetatud. Keeletoimetus tehakse enne eelnõu
kooskõlastamiseks esitamist Justiits- ja Digiministeeriumile (edaspidi JDM).
EL varjupaiga- ja rändehalduse õigustiku rakendamisse on kaasatud:
Sotsiaalministeerium (edaspidi SOM);
JDM;
Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi HTM);
Kultuuriministeerium (edaspidi KUM);
Välisministeerium;
Rahandusministeerium;
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;
Riigikantselei (edaspidi RK);
Õiguskantsler (edaspidi ÕK);
Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA);
Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA);
Kaitsepolitseiamet (edaspidi KAPO);
Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edaspidi SMIT);
Registrite- ja Infosüsteemide Keskus (edaspidi RIK);
Riigi Tugiteenuste keskus (edaspidi RTK);
Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon (edaspidi IOM);
ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet (edaspidi UNHCR);
MTÜ Eesti Inimõiguste Keskus (edaspidi EIK);
MTÜ Eesti Pagulasabi (edaspidi PA).
Täiendavalt on Siseministri 3. septembri 2024. aasta käskkirjaga nr 1-3/113 moodustatud
Euroopa Liidu varjupaiga- ja rändehalduse reformi rakenduskava koostamise ja elluviimise
töörühm, mille üheks ülesandeks on töötada välja varjupaiga- ja rändehalduse reformi
rakendamiseks vajalike õigusaktide eelnõud ning selle töörühma liikmed on mitmed eespool
nimetatud asutused.
1.3. Märkused
Eelnõu on välja töötatud EL-i õiguse rakendamiseks. Eelnõu ei ole seotud muu menetluses
oleva eelnõuga. Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks VRKS (RT I, 02.01.2025, 81) ja
kehtestatakse seaduse uus terviktekst.
Eelnõuga muudetakse või täiendatakse järgmisi seaduseid:
1) halduskohtumenetluse seadustik (edaspidi HKMS), avaldamismärkega RT I, 06.07.2023, 30;
2) isikut tõendavate dokumentide seadus (edaspidi ITDS), avaldamismärkega RT I, 07.05.2025,
4;
3) kohtute seadus (edaspidi KS), avaldamismärkega RT I, 14.03.2025, 24;
4) kriminaalmenetluse seadustik (edaspidi KrMS), avaldamismärkega RT I, 17.04.2025, 7;
5) politsei ja piirivalve seadus (edaspidi PPVS), avaldamismärkega RT I, 08.04.2025, 10;
6) riigipiiri seadus (edaspidi RiPS), avaldamismärkega RT I, 07.06.2024, 14;
7) sotsiaalhoolekande seadus (edaspidi SHS), avaldamismärkega RT I, 09.01.2025, 26;
8) tervishoiuteenuste korraldamise seadus (edaspidi TTKS), avaldamismärkega RT I,
02.01.2025, 78;
9) välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadus (edaspidi VKTS), avaldamismärkega RT
I, 02.01.2025, 82;
10) välismaalaste seadus (edaspidi VMS), avaldamismärkega RT I, 07.06.2024, 16;
3
11) väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus (edaspidi VSS), avaldamismärkega RT I,
02.01.2025, 83;
12) riigi õigusabi seadus (edaspidi RÕS), avaldamismärkega RT I, 06.07.2023, 77;
13) õiguskantsleri seadus (edaspidi ÕS), avaldamismärkega RT I, 26.05.2020, 11.
Eelnõu toetab järgmisi arengukavasid ja poliitikaid:
„Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ alaeesmärgi „Eesti arengut toetav kodakondsus
–, rände – ja identiteedihalduspoliitika“ tegevussuunaga „Tasakaalustatud rändepoliitika“,
mille kohaselt tuleb muu hulgas tagada kõrge kvaliteediga rahvusvahelise kaitse
menetlemise võimekus ja põhiõigusi järgiva tagasisaatmispoliitika elluviimine.1
„Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2022–2023“ raamdokumendiga, mille
kohaselt peame EL-i varjupaiga- ja rändesüsteemi reformi puhul oluliseks tõeliste
abivajajate aitamist. Antud dokument sätestab ka, et oluline on tagada liikmesriikidele
tööriistad toimetulekuks Schengeni ala julgeolekut ohustavate hübriidrünnaku
olukordadega, kus kolmas riik kasutab rännet survevahendina EL-i või selle liikmesriikide
vastu. Peame oluliseks, et suure rändesurve alla sattunud eesliiniriikidele oleks tagatud
piisav EL operatiiv- ja finantsabi ning kõik liikmesriigid toetaks eesliiniriike vastavalt oma
võimetele ja võimalustele, näiteks ekspertide, tehnika või rahalise abiga. Ümberasustamise
ja ümberpaigutamise korral on Eesti jaoks oluline vabatahtlikkuse põhimõtte säilimine.
„Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2023–2025“ raamdokumendiga, mis lisab
eelmainitule, et EL-i rände- ja varjupaigasüsteemi paremaks toimimiseks tuleb kehtestada
tõhusad piirimenetlused, et teha juba välispiiril vajalik taustakontroll ning kiirendada
rahvusvahelise kaitse taotluste põhjendatuse hindamist. Välja tuleb töötada EL-i ühised
turvaliste riikide ja turvaliste kolmandate riikide nimekirjad, mis võimaldaks kiirendada
nende rahvusvahelise kaitse taotlejate menetlust ja tagasi saatmist, kes on saabunud
turvalistest riikidest. Tagasisaatmisotsuseid tuleb vastastikku tunnustada ja kiirelt täitmisele
pöörata.
EK 12.06.2024 teatis rände- ja varjupaigaleppe ühise rakenduskava kohta2, mille
kohaselt on loodud EL-i ühine raamistik ühisele tööprogrammile, mis hõlmab õigus- ja
operatiivvaldkonna tulemusi, arutelustruktuure ning asjakohast operatiivtuge ja rahalist
toetust. Rakenduskava on ühine kõigile liikmesriikidele ja kõigile rände- ja varjupaigaleppe
õigusaktidele, mida on vaja rakendada, ning sellega püütakse saavutada ühine eesmärk
kehtestada üleminekuperioodi lõpuks hästi ettevalmistatud uus süsteem.
„Euroopa Liidu rahvusvahelise kaitse ja rändehalduse reformi Eesti riikliku
rakenduskavaga“3, milles kirjeldatakse vastavalt EK 12.06.2024 rakenduskava teatisele,
kõik reformi tähtaegseks kohaldamiseks vajalikud sh õigusloome tegevused. Vastavalt
rakenduskavale on vajalik õigusaktide muudatused jõustada 2026. aasta juuniks.
„Riikliku varjupaiga- ja rändehaldusstrateegiaga“4, millega on kehtestatud varjupaiga-
ja rändehalduse valdkonnas integreeritud poliitikakujundamise kaudu terviklik
lähenemisviis rände haldamisele, mis ühendab nii sisserände sise- kui ka väliskomponente.
1 Siseministeerium. Siseturvalisuse arengukava 2020–2030, lk 36. 2 Euroopa Komisjoni teatis „Rände- ja varjupaigaleppe ühine rakenduskava“. – COM(2024) 251 final. 3 Siseministeerium (06.12.2024 No 11-1/82-1). Euroopa Liidu varjupaiga- ja rände halduse õigustiku reformi Eesti
rakenduskava 2025–2026. 4 Strateegia koostamise ja Euroopa Komisjonile esitamise tähtaeg on 12.06.2025.
4
„EK 23.11.2023. aastal vastu võetud tegevuskavaga Dublini määruse rakendamise
efektiivsuse tõstmiseks ja liikmesriikide parimate praktikate välja selgitamiseks“5,
mille alusel on liikmesriigid kokku leppinud töötada selle nimel, et vastutava liikmesriigi
määramise üksuste töö protsesside ja efektiivsuse parandamine on määrava tähtsusega
rahvusvahelise kaitse menetluse tõhustamiseks ja teisese rände tõkestamiseks. Nn Dublini
rakenduskava peamiseks eesmärgiks on tõhustada välismaalaste üleandmisi.
„2021.–2027. aasta Euroopa Liidu integratsiooni ja kaasamise tegevuskavaga“6, milles
julgustatakse liikmesriike pakkuma pagulastele ja varjupaigataotlejatele, kellele
tõenäoliselt antakse rahvusvaheline kaitse, võimalikult varajases etapis sobivaid
individuaalseid eluasemelahendusi ning võimaldama varjupaigataotlejatel pärast
rahvusvahelise kaitse saamist alustada sujuvalt iseseisvat elu.
Siseministeerium (edaspidi SIM) tutvustas aastatel 2024–2025 reformi ametiasutustele ja
huvigruppidele 16 korda. Üldsuse teadlikkuse suurendamiseks reformist ja selle mõjude kohta
Eestile korraldas SIM koos Euroopa rändevõrgustiku Eesti kontaktpunktiga 01.10.2024 avaliku
teavituse ja kaasamise ürituse7. Reformi ja riikliku rakenduskava tegevusi on regulaarselt
tutvustatud SIMi pagulaspoliitika koordinatsioonikogule8 ja sotsiaalpartnerite võrgustikule
kogu kaheksa aastat kestnud Euroopa Liidu legislatiivprotsessi ja Eestis toiminud tegevuste
vältel9.
Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) § 104 lõike 2 punkti 14 kohaselt on eelnõu seadusena
vastuvõtmiseks vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus.
2. Seaduse eesmärk
2.1. Eelnõu vajalikkus
Reformitud ühtsesse varjupaigasüsteemi kuuluvad järgmised kümme õigusakti, neist üheksa
määrust ja üks direktiiv:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1347, mis käsitleb nõudeid, millele
kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda
rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise
kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule, millega
muudetakse nõukogu direktiivi 2003/109/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2011/95/EL
(ELT L, 2024/1347, 22.05.2024) (edaspidi määrus 2024/1347/EL (kvalifikatsioonitingimuste
kohta));
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1348, millega luuakse rahvusvahelise
kaitse ühine menetlus liidus ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2013/32/EL (ELT L,
2024/1348, 22.05.2024) (edaspidi määrus 2024/1348/EL (menetluse kohta));
5 Euroopa Komisjoni talituse töödokument „Dublini tegevuskava elluviimine. Dublini III määruse tõhususe
suurendamine: heade tavade väljaselgitamine liikmesriikides.“. – SWD(2023) 390 final. 6 Euroopa Komisjon. Integratsiooni ja kaasamise tegevuskava 2021-2027 7 Euroopa Rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkt. 2024. Rände- ja varjupaigapaketi tutvustusüritus [konverents].
Konverentsist võttis osa kohapeal 120 inimest, YouTube’i või Postimehe videoülekande vahendusel 600 inimest. 8 Loodud siseministri 16. septembri 2015. aasta käskkirjaga nr 1-3/168. 9 Sotsiaalpartnerite hulka kuuluvad UNHCR, IOM, Punane Rist, Inimõiguste Keskus, Inimõiguste Instituut,
Pagulasabi, Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, Rahvusvaheline maja, Mondo, Johannes Mihkelsoni Keskus, Eesti
Abipolitseinike Kogu, Eesti Kirikute Nõukogu, Estonian World, Tartu Rahvaülikool, Integratsiooni Sihtasutus,
Euroopa Rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkt, Riigikantselei, Riigikontroll, Eesti Linnade ja Valdade Liit, AS
Hoolekandeteenused, Tallinna Rändekeskus, Töötukassa, Kultuuriministeerium, Sotsiaalkindlustusamet
(vaadatud 11.03.2025).
5
3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1349, millega kehtestatakse piiril toimuv
tagasisaatmismenetlus ja muudetakse määrust (EL) 2021/1148 (ELT L, 2024/1349, 22.5.2024)
(edaspidi määrus 2024/1349/EL (tagasisaatmise piirimenetluse kohta));
4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1350, millega luuakse liidu
ümberasustamise ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise raamistik ning muudetakse
määrust (EL) 2021/1147 (ELT L, 2024/1350, 22.05.2024) (edaspidi määrus 2024/1350/EL
(ümberasustamise kohta));
5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1351, mis käsitleb varjupaiga- ja
rändehaldust ning millega muudetakse määruseid (EL) 2021/1147 ja (EL) 2021/1060 ning
tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 604/2013 (ELT L 2024/1351, 22.05.2024) (edaspidi
määrus 2024/1351/EL (rändehalduse kohta));
6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1356, millega kehtestatakse kolmanda
riigi kodanike taustakontroll välispiiridel ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 767/2008, (EL)
2017/2226, (EL) 2018/1240 ja (EL) 2019/817 (ELT L, 2024/1356, 22.05.2024) (edaspidi
määrus 2024/1356/EL (taustakontrolli kohta));
7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1358, millega luuakse biomeetriliste
andmete võrdlemise Eurodac-süsteem, et kohaldada tulemuslikult määruseid (EL) 2024/1351
ja (EL) 2024/1350 ja nõukogu direktiivi 2001/55/EÜ ning tuvastada ebaseaduslikult riigis
viibivad kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud, ning mis käsitleb
liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja Europoli päringuid andmete võrdlemiseks Eurodac-
süsteemi andmetega õiguskaitse eesmärgil ning millega muudetakse määruseid (EL) 2018/1240
ja (EL) 2019/818 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 603/2013 (ELT L, 2024/1358,
22.05.2024) (edaspidi määrus 2024/1358/EL (Eurodac-süsteemi kohta));
8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1359, mis käsitleb kriisi ja vääramatu
jõuga seotud olukordi rände- ja varjupaigaküsimuste valdkonnas ning millega muudetakse
määrust (EL) 2021/1147 (ELT L, 2024/1359, 22.05.2024) (edaspidi määrus 2024/1359/EL
(kriisihalduse kohta));
9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2303, mis käsitleb EL-i
Varjupaigaametit ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 439/2010 (ELT L 468,
30.12.2021, lk 1–54) (edaspidi määrus 2021/2303/EL (EL-i Varjupaigaameti kohta));
10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1346, millega sätestatakse
rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu nõuded (ELT L, 2024/1346, 22.05.2024) (edaspidi
direktiiv 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta)) (edaspidi koos Euroopa ühise
varjupaigasüsteemi õigusaktid).
Eestil lasub kohustus Euroopa ühise varjupaigasüsteemi õigusaktide hulka kuuluvaid määruseid
rakendada ja direktiiv 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta) Eesti õigusesse üle võtta.
Täiendavalt tuleb säilitada kahe direktiivi ülevõtmise sätted, mis ei kuulu Euroopa ühise
varjupaigasüsteemi õigusaktide hulka: 2001. aasta ajutist kaitset reguleeriv direktiiv
2001/55/EÜ10 ja 2003. aasta perekonna taasühinemist reguleeriv direktiiv 2003/86/EÜ11.
Seega on eelnõu vajalik.
2.2. Eelnõu eesmärk
10 Nõukogu 20. juuli 2001. aasta direktiiv 2001/55/EÜ miinimumnõuete kohta ajutise kaitse andmiseks
ümberasustatud isikute massilise sissevoolu korral ning meetmete kohta liikmesriikide jõupingutuste
tasakaalustamiseks nende isikute vastuvõtmisel ning selle tagajärgede kandmisel. – EÜT L 212, 7.8.2001, lk 12–
23. 11 Nõukogu 22. septembri 2003. aasta direktiiv 2003/86/EÜ, perekonna taasühinemise õiguse kohta. – ELT L 251,
3.10.2003, lk 12–18.
6
Eelnõu peamine eesmärk on võimalikult tõhusalt Euroopa ühise varjupaigasüsteemi
õigusaktide rakendamine ilma, et sellega kaasneks isikutele ja asutustele ülemäärane ja
ebavajalik koormus.
EL-i toimimise lepingu artikli 288 lõike 2 kohaselt on määrus tervikuna siduv ja vahetult
kohaldatav kõikides liikmesriikides ning eelnõu koostamisel on arvestatud, et EL-i määruste
sätteid ei kirjutata siseriiklikusse õigusesse ümber12. Arvestades varjupaigasüsteemi reformi
õigusaktide mahukust, on eelnõu koostamisel peetud kaalukaks õigusselguse põhimõtte
järgimist. Sellest tulenevalt on eelnõus suurel hulgal sätteid, mida ei ole küll EL-i määrustest
ümber kirjutud, kuid regulatsioonist tervikuna arusaamiseks ja selle rakendamiseks on EL-i
määrustele läbivalt viidatud. Eelnõu koostajad on seisukohal, et EL-i ühise varjupaigasüsteemi
kohase rahvusvahelise kaitse menetluse rakendamiseks on vajalik selgeid rakendusmeetmeid
käesolevas eelnõus esitatud kujul. Vastasel juhul võib muudatuste kohaldamine igas üksikus
menetluses osutuda ebamõistlikuks koormavaks.
2.2.1. Euroopa ühise varjupaigasüsteemi õigusaktide kujunemine
EL-i ühtse varjupaiga- ja rändehalduse süsteemi reformi eelnõude pakett põhineb 2013. aasta
EK algatustel ning koosneb 2016. aastal, 2020. aastal ning 2021. aastal esitatud EK algatustel.
1999. aastal võttis Euroopa Ülemkogu vastu otsuse luua Genfi konventsioonil põhinev Euroopa
ühine varjupaigasüsteem. Aastatel 1999–2005 võeti vastu kuus õigusakti, sh kaks määrust ja
neli direktiivi, millega kehtestati varjupaigasüsteemi miinimumnõuded: Eurodac-süsteemi
reguleeriv määrus 603/2013/EL13, direktiiv 2001/55/EÜ, varjupaigataotlejate vastuvõtmise
direktiiv 2013/33/EL14, 1990. aasta Dublini konventsiooni asendav määrus 604/2013/EL15,
kvalifikatsiooni direktiiv 2011/95/EL16 ja varjupaigamenetluste direktiiv 2013/32/EL17.
Kuna varjupaigasüsteemi rakendamine ja rahvusvahelise kaitse tase liikmesriikides oli endiselt
liiga erinev, esitles EK 2008. aasta juunis varjupaigapoliitika kava18, mis pani aluse ühiste ja
ühtsete kaitsestandardite süsteemi loomisele. Koos kavaga esitles Komisjon reformitud EL-i
12 Liikmesriigi poolt Euroopa Liidu määruse ülevõtmine selle sätete siseriiklikusse õigusesse ümberkirjutamise
abil ei ole lubatav (vt Euroopa Kohtu 07.02.1973 otsuse asjas 39/72: Komisjon vs. Itaalia. EKL 1973, lk 101;
02.02.1977 otsuse asjas 50/76: Amsterdam Bulb BV vs. Produktschap voor Siergewassen. EKL 1977, lk 137). 13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 603/2013, 26, millega luuakse
sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteem määruse (EL) nr 604/2013 (millega kehtestatakse kriteeriumid ja
mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või
kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest) tõhusaks kohaldamiseks ning mis
käsitleb liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja Europoli taotlusi sõrmejälgede andmete võrdlemiseks Eurodac-
süsteemi andmetega õiguskaitse eesmärgil ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1077/2011, millega
asutatakse Euroopa amet vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide
operatiivjuhtimiseks (uuesti sõnastatud). – ELT L 180, 29.6.2013, lk 1–30. 14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/33/EL, millega sätestatakse rahvusvahelise
kaitse taotlejate vastuvõtu nõuded (uuesti sõnastatud). – ELT L 180, 29.6.2013, lk 96–130. 15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 604/2013, millega kehtestatakse
kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi
kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (uuesti sõnastatud).
– ELT L 180, 26.6.2013, lk 31–59. 16 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/95/EL, mis käsitleb nõudeid, millele
kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse
saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele
seisundile ja antava kaitse sisule (uuesti sõnastatud). – ELT L 337, 20.12, lk. 9–26.2011. 17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/32/EL, rahvusvahelise kaitse seisundi
andmise ja äravõtmise menetluse ühiste nõuete kohta (uuesti sõnastatud). – ELT L 180, 29.6.2013, lk 60–95. 18 Euroopa Komisjoni teatis „Varjupaigapoliitika kava“. – COM(2008) 360 final.
7
varjupaiga õigusakte eesmärgiga kehtestada EL-i liikmesriikides senisest ühetaolisemad
varjupaigamenetluse alused, mis valmisid 2013. aastal. Ühe olulise uuendusena loodi Euroopa
Varjupaigaküsimuste Tugiamet (EASO), mis asutati spetsiaalselt liikmesriikide abistamiseks
EL-i varjupaigaõiguse rakendamisel ja praktilise koostöö tõhustamiseks.
2016. aastal algatas EK EL-i varjupaiga- ja rändehalduse õigustiku reformi, mis oli
ajendatud aasta varem alanud põgenike massilisest sisserändest Vahemere piirkonnas ning
eelmise reformi puudustest olukorra efektiivsel haldamisel. Kriisi haripunktis 2015. aastal
registreeriti EL-i välispiiril 1,82 miljonit ebaseaduslikku piiriületust ning varjupaigataotluste
arv tipnes 2015. aastal 1,28 miljoniga.19 Kuna liikmesriikide vahel esinesid olulised erinevused
rahvusvahelise kaitse taotluste menetlemises, taotlejatele pakutavates vastuvõtutingimustes,
rahvusvahelise kaitse tunnustamise määrades ning antavates kaitse liikides, mis kogumina
soodustasid liikmesriikide vahelist teisest rännet20, oli vaja tõhustada varjupaigasüsteemi, mis
mh tagaks liikmesriikide vahelise vastutuse õiglase jagamise, pakuks piisavaid
vastuvõtutingimusi ning tagaks kvaliteetsed rahvusvahelise kaitse otsused.
2016. aastal algatatud reform koosnes kahest etapist21 mille eesmärk oli kahe direktiivi
muutmine määrusteks, ühise rahvusvahelise kaitse menetluse loomine, kaitsevajaduse
tunnustamise reeglite ühtlustamine, taotlejate ja kaitse saajate õiguste ühetaoline tagamine,
menetluste lihtsustamine ja kiirendamine, vastuvõtu ja valmisoleku plaanide ühtlustamine,
süsteemi kuritarvitamise tõkestamine ja ebaseadusliku teisese rände vältimine, välismaalastele
selgemate kohustuste ja nende täitmata jätmise tagajärgede sätestamine, ning kolmandate
riikide turvalisteks hindamise reeglite ühtlustamine. Samuti tehti esimest korda ettepanek
reguleerida ühine ümberasustamise ja ümberpaigutamise süsteem ja kujundada EASO ümber
EL-i Varjupaigaametiks (edaspidi EUAA). 2016. aasta reform hõlmas kokku 7 õigusakti22,
mille osas saavutati vaid osaline kokkulepe. Läbirääkimised seiskusid 2018. aastal.
Joonis 1. Varjupaiga- ja rändehalduse reformi muutuste ajaskaala (allikas: SIM).
19 Euroopa Komisjoni teatis „Uus rände- ja varjupaigalepe“. – COM(2020) 609 final. 20 Teiseseks rändeks nimetatakse nähtust, mille korral varjupaigataotleja või kaitse saaja reisib ebaseaduslikult
riigist kuhu ta on esimesena saabunud edasi teise liikmesriiki, et taotleda kaitset teises riigis, mis ei ole tema
taotluse läbi vaatamise eest vastutav. 21 Euroopa Komisjoni 4. mai 2016. aasta ettepanekute pakett ja 13. juuli 2016. aasta avaldatud teine ettepanekute
pakett. 22 2016. aastal avaldatud Euroopa Liidu Rahvusvahelise kaitse süsteemi (CEAS) reformi paketti kuuluvad seitse
õigusakti: menetlustingimuse määrus, ümberasustamise raamistiku määrus, kvalifikatsioonitingimuste määrus,
Eurodac määrus, Euroopa Varjupaiga Ameti määrus, Dublini määrus ja vastuvõtutingimuste direktiiv.
8
2020. aasta Euroopa Komisjoni uus varjupaiga- ja
rändehalduse ettepanek
2016. aasta varjupaiga-
ja rändehalduse
reformi I etapp
2016. aasta varjupaiga-
ja rändehalduse
reformi II etapp
04.05.2016
Euroopa Komisjon esitas esimese komplekti
ettepanekuid Euroopa ühise varjupaiga-
süsteemi reformimiseks
14.05.2024
Nõukogu võttis vastu ELi varjupaiga- ja rändehalduse õigusaktid
23.09.2020
Euroopa Komisjon esitas uue varjupaigareformi ettepaneku
13.07.2016
Euroopa Komisjon esitas teise komplekti ettepanekuid
Euroopa ühise varjupaiga- süsteemi
reformimiseks 09.12.2021
Nõukogu võttis vastu ELi varjupaigaameti määruse
19.01.2022
ELi varjupaigaamet alustab tööd
20.12.2023
Nõukogu ja parlament leppisid kokku ELi varjupaiga- ja rändehalduse õigustiku reformis
08.02.2024
ELi liikmesriikide esindajad ja Euroopa Parlament andsid
varjupaiga- ja rändepaktile rohelise tule
Paketti kuulusid: Menetlustingimuse määrus Kvalifikatsioonitingimuste määrus Eurodac määrus Euroopa Varjupaiga Ameti määrus Dublini määrus Vastuvõtutingimuste direktiiv
Paketti kuulusid: Välispiiri taustakontrolli määrus Varjupaigamenetluse tingimuste määrus Varjupaiga- ja rändehalduse määrus Kriisi- ja vääramatu jõu määrus Eurodac määrus
Lisaks teatis ja neli mitteseadusandlikku eelnõud
Paketti lisandus: Ümberasustamise raamistiku määrus
Ettepanek: Muuta menetlustingimuste direktiiv menetlustingimuste määruseks Kvalifikatsioonitingimuste direktiivi asendamine määrusega Reformida vastuvõtutingimuste direktiivi
Lisandus: Rändajate ärakasutamise olukordade haldamise määrus Nõukogu otsus rändesurve alla sattunud Läti, Leedu ja Poola toetamiseks.
Läbirääkimiste tulem: Nõukogu rakendusakt jäi vastu võtmata Rändajate ärakasutamise olukordade haldamise määrus ja kriiside haldamise määrus liideti üheks määruseks. Varjupaigamenetluse määrusest lahutati tagasisaatmise piirimenetluse normid ning loodi eraldi tagasisaatmise piirimenetluse määrus. Uue Euroopa Liidu varjupaiga- ja rändehalduse õigustiku moodustavad 10 õigusakti (9 määrust ja 1 direktiiv), millele lisandub ajutise kaitse direktiiv.
Juuni 2026
Rakendamise algus
2017. aastal jõudsid Euroopa Parlament ja nõukogu seitsmest ettepanekust viie osas ulatuslikule
poliitilisele kokkuleppele. Nimelt täieõigusliku EUAA loomise, nn Eurodac andmebaasi
reformi, vastuvõtutingimuste direktiivi läbivaatamise, kvalifikatsioonitingimuste määruse ja
EL-i ümberasustamisraamistiku osas. Paketi eelnõudest ei saavutatud nõukogus kokkulepet nn
Dublini ja menetlustingimuste määrustega.
2019. aastal elas EL-i liikmesriikides seaduslikult 20,9 miljonit kolmandate riikide kodanikku,
mis oli umbes 4,7 % kogu EL-i rahvaarvust. Võrreldes 2015. aastaga oli ebaseaduslik
piiriületuste arv vähenenud 142 000-ni ning varjupaigataotluste arv 698 000-ni. 2019. aasta
lõpu seisuga oli EL vastu võtnud ligikaudu 2,6 miljonit pagulast, mis moodustas 0,6 % EL-i
rahvaarvust. Komisjoni andmetel keelduti igal aastal ligikaudu 370 000 rahvusvahelise kaitse
taotluse rahuldamisest, ent koju tagasi oli neist pöördunud kõigest umbes kolmandik.23
2020. aasta septembris avaldas EK uue varjupaiga- ja rändehalduse ettepaneku, mis hõlmas
lisaks 2016. aasta reformi paketti kuulund seitsmele eelnõule veel nelja uut eelnõud24 ning mille
peamiseks eesmärgiks oli leevendada kõige enam põgenikke vastu võtnud liikmesriikide
koormust, anda õiglasem ja tõhusam raamistik varjupaigataotluste registreerimiseks ja
menetlemiseks ning vähendada ebaseaduslikku teisest rännet. Lisaks sooviti kehtestada
solidaarsusmehhanism sisserändajaid enim vastu võtnud liikmesriikide toetamiseks.
2021. aasta detsembris avaldas EK reformi edasiarendusena kaks uut ettepanekut, mis hõlmasid
rändajate ärakasutamise olukordade haldamise teemat ja ettepanekut Nõukogu otsuseks
rändesurve alla sattunud Läti, Leedu ja Poola toetamiseks. Eelnõude läbirääkimiste käigus
otsustati Nõukogu rakendusakt jätta andmata ning üheks määruseks liideti rändajate
ärakasutamise olukordade määruse ettepanek ja kriiside haldamise määruse ettepanek. Samuti
lahutati nn ühtse menetluse määrusest tagasisaatmise piirimenetluse normid ning loodi vastav
ettepanek eraldi määruse kehtestamiseks.
Viimased kolm järjestikkust aastat on EL-is esitatud umbkaudu miljon rahvusvahelise kaitse
taotlust aastas. Kui 2022. aastal esitati EL-i liikmesriikides koos Norra ja Šveitsiga 966 107
23 Euroopa Komisjoni teatis „Uus rände- ja varjupaigalepe“. – COM(2020) 609 final. 24 Välispiiri taustakontrolli määrus, varjupaigamenetluse tingimuste määrus, uus varjupaiga- ja rändehalduse
määrus, kriisi- ja vääramatu jõu määrus.
9
taotlust, siis 2023 ja 2024 aastatel oli see arv vastavalt 1 143 437 ja 1 014 420. 2024. aasta lõpu
seisuga oli EL-is lisaks rahvusvahelise kaitse saajatele umbkaudu 4,4 miljonit ajutise kaitse
saajast Ukraina sõjapõgenikku.
Eestis püsis rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate arv kuni 2022. aasta alguseni suhtelisalt
madalana. Taotlejate arvu järsk tõus toimus pärast Venemaa Föderatsiooni ebaseadusliku
sõjategevuse algust Ukrainas. Kui enne 2022. aastat esitati Eestis ca 100 rahvusvahelise kaitse
taotlust aastast, siis 2022. aastal esitati 2 940 kaitse taotlust, 2023. aastal 3 980 taotlust ning
2024. aastal 1 328 taotlust. Proportsionaalselt on tõusnud ka kaitse saajate arv. Kui varasemalt
anti kaitse ligikaudu 50 inimesele aastas, siis 2023. aastal anti kaitse ligikaudu 4 000 inimesele
ning 2024. aastal 1 369 inimesele. Enamus, ca 90% sellel ajavahemikul kaitse saanutest olid
Ukraina kodanikud. Lisaks sellele on alates sõja algusest Ukrainas Eestis ajutist kaitset saanud,
kokku üle 55 000 Ukraina sõjapõgeniku.
Eelnevast tulenevalt nähtub, et EL-i suunaline rändesurve on püsinud aastate lõikes läbivalt
kõrge ning uute rahvusvahelise kaitse taotluste arv on olnud pigem tõusvas trendis ning suuresti
mõjutatud erinevatest sõjalistest ja poliitilistest kriisidest EL-i lähiümbruses. Seepärast on
Euroopa ühise varjupaiga- ja rändehalduse reformi edukas lõpuleviimine jätkuvalt relevantne,
et suurenevatele rändealastele väljakutsetele tõhusalt reageerida.
Kõik 2016. aastal, 2020. aastal ja 2021. aastal esitatud EK algatused on 2024. aastal vastu
võetud Euroopa ühise varjupaiga- ja rändehaldussüsteemi reformi lahutamatud osad, mis
on omavahel tihedalt seotud ning tervikuks süsteemiks integreeritud.
Joonis 2. Varjupaiga- ja rändehalduse reformi põhielementide ülevaade (allikas: EK).25
Õigusaktid võeti ühe nö paketina vastu 14. mail 2024. aastal. Paketti kuulub kokku 10 EL
õigusakti. Lisaks jääb muutmatul kujul kehtima direktiiv 2001/55/EÜ ajutise kaitse kohta, mille
kaasajastamine lükati edasi kuni Venemaa Föderatsiooni täiemahuline agressioonisõda Ukraina
25 Euroopa Komisjoni teatis „Rände- ja varjupaigaleppe ühine rakenduskava“. – COM(2024) 251 final.
10
vastu on lõppenud. Lisaks nimetatud õigusaktide paketile tehti rahvusvahelise kaitse taotlejaid
ja saajaid puudutava muudatused ka direktiivis 2003/109/EÜ26.
Vastu võetud ja 2024. aasta juunis jõustunud ning lõplikult 2026. juunis rakenduvate EL-i
õigusaktide paketiga tehakse varjupaiga- ja rändehalduse süsteemi27 peamised muudatused, mis
on esitatud EK 12.06.2024 teatises varjupaiga– ja rändehalduse rakenduskava kohta
põhielementide kaupa (joonis 2)28.
2.2.2. Senine regulatsioon, rakendamise praktika ja vajalikud muudatused
Käesolevas osa eesmärk on anda ülevaade Euroopa ühise varjupaigasüsteemi õigusaktidega
tehtud põhimõttelistest muudatustest võrreldes kehtiva õigusega. Täpsem ülevaade sisulistest
muudatustest EL-i õigusaktide kaupa on esitatud eelnõu seletuskirja lisas 1. Piirikontrolli,
varjupaiga- ja sisserändepoliitika valdkonna meetmete vastuvõtmise õiguslikud alused
tuginevad EL toimimise lepingu artiklitele 77, 78 ja 79.
2.2.2.1. Ühine varjupaiga- ja rändehalduse uuendatud infosüsteem – Eurodac
Ülevaade
Eurodac on EL-i IT-süsteem, mis toetab varjupaiga– ja rändehalduse süsteemi toimimist
praktikas. Eurodaci praegune eesmärk on võimaldada rahvusvahelise kaitse taotluse läbi
vaatamise eest vastutava liikmesriigi määramist. Täiendavalt on võimalik selle andmete abil
seirata ka teisest rännet ning ennetada riikide ülest kuritegevust. Eurodacis säilitatakse praegu
ebaseaduslikult saabunud ja viibivate välismaalaste ja rahvusvahelise kaitse taotlejate
sõrmejälgi ainult vastutava liikmesriigi määramise eesmärgil.
Jõustunud muudatused EL-i õigustikus
Uus Eurodac-süsteem on EL-i uut õigusraamistikku toetav tehniline abivahend. Reformitud
Eurodac-süsteemi õigeaegne väljatöötamine ja kasutuselevõtmine on varjupaiga- ja
rändehalduse süsteemi kõikide muude elementide rakendamise oluline eeltingimus. See
võimaldab liikmesriikidel rakendada uusi solidaarsusnorme, olgu siis tegemist
ümberpaigutamisega või solidaarsuse rakendamise eranditega. Samuti on see oluline uute
vastutuse määramise normide kohaldamiseks, eelkõige seoses vastutuse ülemineku ja
lõppemise uute tähtaegadega või piirimenetluses tehtavate varjupaigaotsuste puhul vastutuse
lõppemise uue põhjusega.
Uus Eurodac ei ole pelgalt vastutava liikmesriigi määramise tehniline vahend, vaid
rändehalduse süsteem.
Uues Eurodac-is säilitatakse ja töödeldakse rahvusvahelise kaitse taotlejate, otsingu- ja
päästeoperatsioonide järel maabunud isikute ning välispiiri ebaseadusliku ületamisega seoses
kinni peetud või liikmesriigi territooriumil ebaseaduslikult viibivate isikute biomeetrilisi
andmeid, identiteediandmeid ja muud teavet sh nii näokujutist kui tähtnumbrilisi andmeid ja
isikut tõendavate dokumentide koopiad. Sel viisil aitab uus süsteem võrrelda uusi
rahvusvahelise kaitse taotlusi süsteemis juba registreeritud taotlustega, et kohaldada määruse
26 Nõukogu 25. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/109/EÜ pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike
staatuse kohta. – ELT L 16, 23.01.2004, lk 44–53. 27 Euroopa Komisjon 2024. Õigusaktide lühiülevaade. Rände- ja varjupaigalepe. 28 Euroopa Komisjoni teatis „Rände- ja varjupaigaleppe ühine rakenduskava“. – COM(2024) 251 final.
11
2024/1351/EL (rändehalduse kohta) vastutusnorme ning jälgida teisest rännet ja teha märge
nende inimeste kohta, kes võivad kujutada endast ohtu EL liikmesriigi sisejulgeolekule.
Lisaks täiendatud andmete töötlemisele säilitatakse ka ebaseaduslikult saabunud ja viibivate
inimeste sõrmejälgi senisest kauem29. Koos täiendatud andmete hulgaga peaks uus Eurodac-
süsteem tõhustama ebaseaduslikult viibivate inimeste tuvastamist ja tagasisaatmist. Kuna
töödeldakse ka välimaalase suhtes tehtud otsuste andmeid, siis aitab süsteem tuvastada
varjupaigasüsteemi kuritarvitajaid.
Uus süsteem toetab laste õiguste parema tagamise, seeläbi et lihtsam on tuvastada juhtumeid,
mille korral lapsed ja nende vanemad on rände olukordades lahutatud ning see aitab kaasa
inimkaubitsemise ja smugeldamise tõkestamisele. Lastelt hõivatakse sõrmejäljed senise 14
aasta asemel kuue aasta vanuselt. Laste suhtes tuleb rakendada lapsesõbralikke menetlusvõtteid
ja lastega töötavad inimesed peavad olema saanud spetsiaalse väljaõppe.
Erinevalt praegusest võimaldab uus süsteem kasutada laiapõhjalisi EL-i üleseid statistilisi
andmeid, mis muuhulgas sisaldavad esmakordsete taotluste andmeid ja teha süsteemide üleseid
seostatud andmete võrdlevaid analüüse.
Uus süsteem panustab EL-i julgeoleku tagamisse seeläbi, et sellele on nüüd ligipääs mitte ainult
rahvusvahelise kaitse taotlustega tegelevatel üksustel, vaid päringuid on võimalik teha ka
Europolil ja riiklikel korrakaitseasutustel. Uus süsteem katab praeguse seose lünga
rahvusvahelise kaitse taotlejate ja ümberasustatud ja ümberpaigutatud välismaalaste andmete
haldamises, sest Eurodaci hakatakse sisestama ka nendesse kategooriatesse kuuluvate inimeste
andmeid. Kolme aasta möödumisel 2026. aasta juunist arvates hakatakse Eurodac süsteemis
haldama ka ajutise kaitse saajate sõrmejälgi ja muid andmeid.
Varjupaiga- ja rändehalduse paketti kuuluvate õigusaktide kohaldamisel muutub Eurodac
koostalitlusvõimelise ja integreeritud rände- ja piirihaldussüsteemi osaks. Uuele süsteemile
esitatavate nõuete täitmiseks ei piisa pelgalt praeguse Eurodac-süsteemi ümberkujundamisest.
Võttes arvesse süsteemi palju laiemat ulatust ja märkimisväärsel arvul uute funktsioonide
lisandumist, tuleb ehitada üles uus andmehalduse süsteem ja oluliselt edasi arendada riikliku
ligipääsupunkti DubliNet tehnilist lahendust.
Vajalikud täiendavad õigusaktide muudatused
Määruses 2024/1358/EL (Eurodac-süsteemi kohta) on sätestatud, et kui komisjonil on vaja
määruse kohaselt võtta vastu rakendusakt, abistab komisjoni rakendamisvolituste teostamisel
komitee määruse (EL) nr 182/201130 tähenduses. Komisjon ajakohastab koostalitlusvõimet
käsitlevate määruste, Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteemi (ETIAS) reguleeriva määruse
2018/1240/EL31, riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi (EES) reguleeriva määruse
29 Näiteks ebaseaduslikul saabujate sh otsingu- ja päästeoperatsioonide järgselt maabunud inimeste andmeid
säilitatakse 18 kuu asemel 5 aastat, ümberasustatud inimeste andmeid 5 aastat, sellest keeldumise korral 3 aastat. 30 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse
eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse
komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes. – ELT L 55, 28.2.2011, lk 13–18. 31 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. septembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1240, millega luuakse Euroopa
reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS) ning muudetakse määrusi (EL) nr 1077/2011, (EL) nr 515/2014, (EL)
2016/399, (EL) 2016/1624 ja (EL) 2017/2226. – ELT L 236, 19.9.2018, lk 1–71.
12
2017/2226/EL32 ning EL-i ühtse viisainfosüsteemi (VIS) reguleeriva määruse 767/2008/EÜ33
kohased üheksa delegeeritud õigusakti ja rakendusakti, et võimaldada Eurodac-süsteemi
andmete kasutamist. Samuti võtab komisjon vastu süsteemiülest statistikat käsitleva
rakendusakti.
Eestil on ülaltoodust tulenev kohustus kohandada riiklik õigusraamistik, et tagada vajalike
andmete hõive ja töötlemine ning kooskõlas EL-i andmekaitsealaste õigusaktidega kõigi
pädevate asutuste operatiivne juurdepääs süsteemile.
2.2.2.2. Uus süsteem rändevoogude haldamiseks EL-i välispiiridel – taustakontroll ja
piirimenetlus
Ülevaade
Praegu on varjupaigamenetluse korraldamine piiril liikmesriikidele vabatahtlik. Eesti on üle
võtnud ja kohaldab varjupaiga kiirmenetlust, kuid varjupaiga piirimenetlust mitte. Kehtivas
õiguses on sätestatud, et kiirmenetlust võib teha ka piiril, kuid puudub menetluse kord.
Praktikas varjupaiga kiirmenetlust piiril ei kohaldata. Praegu ei ole EL-i välispiiridel sisenemise
loata välismaalaste suhtes ühetaolist välimaalase tausta ja võimaliku julgeolekuohu
kontrollimise toimingute loetelu ning puudub ühetaoline suunamine kohasesse menetlusse.
Jõustunud muudatused EL-i õigustikus
Uue süsteemi kohaselt on ühetaoline taustakontroll ja piirimenetlused kohustuslikud.
Täpsemalt, on loodud tõhus, kiire, sujuv ning sidus lähenemisviis piirikontrolli,
varjupaigamenetluse, ja tagasisaatmise menetluste vahel, et veelgi tõhusamalt edendada EL-i
välispiiridel sisserände tulemuslikku haldamist.34 Sidusad taustakontrollid ja piirimenetlused
on vajalikeks õiguslikeks ja praktilisteks vahenditeks, mis aitavad senisest paremini hallata
kolmandate riikide kodanike EL-i sh Eestisse saabumist.
Kõik ebaseaduslikult sisserändajad registreeritakse ning neile tehakse ühetaoline
isikutuvastuse-, julgeolekuriski-, haavatavuse- ja tervisealane taustakontroll. See puudutab ka
riigi territooriumil kinni peetud inimesi, kellele ei ole taustakontrolli ega piirikontrolli veel
tehtud. Sama kehtib kõigi inimeste kohta, kes esitavad piiripunktis rahvusvahelise kaitse
taotluse. Teises etapis kohaldatakse nende inimeste suhtes, kes tõenäoliselt rahvusvahelist
kaitset ei vaja, kujutavad endast julgeolekuriski või tahtlikult eksitavad ametiasutusi,
kohustuslikku piirimenetlust. Määrus 2024/1356/EL (taustakontrolli kohta) ja määrus
2024/1348/EL (menetluse kohta) sisaldavad ka uusi sätteid, mille eesmärk on parandada
kodakondsuseta isikute tuvastamist.
Joonis 3. Varjupaiga piirimenetlus ja tagasisaatmise piirimenetlus (autor: SIM)
32 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2226, millega luuakse riiki
sisenemise ja riigist lahkumise süsteem liikmesriikide välispiire ületavate kolmandate riikide kodanike riiki
sisenemise ja riigist lahkumise andmete ja sisenemiskeeluandmete registreerimiseks ning määratakse kindlaks riiki
sisenemise ja riigist lahkumise süsteemile õiguskaitse eesmärgil juurdepääsu andmise tingimused ning millega
muudetakse Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ning määruseid (EÜ) nr 767/2008 ja (EL) nr
1077/2011. – ELT L 327, 9.12.2017, lk 20–82. 33 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 767/2008, mis käsitleb viisainfosüsteemi
(VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta (VIS määrus). – ELT L 218, 13.8.2008,
lk 60–81. 34 Kuni seitse päeva taustakontrolli tegemiseks, kuni 12 nädalat piiril toimuva varjupaigamenetluse ja kuni 12
nädalat piiril toimuva tagasisaatmismenetluse puhul, mis hõlmab ka kaebuse esitamise aega ja halduskohtu
menetlust. Tähtaja ületamisel tuleb inimene lubada Eestisse.
13
Uute kohustuste edukas rakendamine eeldab, et taustakontroll ning piiril toimuv varjupaiga- ja
(asjakohasel juhul) tagasisaatmise menetlus toimiksid koos sujuvalt ning tagaksid tõhusa ja
range otsustusprotsessi, austades samal ajal täielikult kõiki inimeste tagatisi ja õigusi. Eestil
peab olema suutlikkus teha kõigile ebaseaduslikult saabujatele taustakontroll ning luua sobivad
tingimused teatava arvu rahvusvahelise kaitse taotlejate (ja tagasisaadetavate) vastuvõtuks
piirimenetluse ajaks. Piisav suutlikkus35 menetleda piiril varjupaigataotlusi ja tagasisaatmisi on
liidu tasandil kokku vähemalt 30 000 inimest aastas, kusjuures komisjon arvutab liikmesriikide
individuaalse osa sellest piisavast suutlikkusest iga kolme aasta järel36 vastavalt määruses
2024/1348/EL (menetluse kohta) sätestatud valemile. Eesti piirimenetluse suutlikkuse osakaal
on 0,9 % EL-i suutlikkusest kokku. Vastav suutlikkuse tase saavutatakse astmeliselt. Komisjoni
05.08.2024 rakendusotsuse 2024/2150 alusel on Eesti õiglaseks suutlikkuseks menetleda
piirimenetluses 277 inimest igal ajahetkel (päevas) perioodil 12.06.2026–12.06.2027. Eesti
aastane võimekus perioodil 12. juuni 2026–12. juuni 2027 on 554 inimest (päevane suutlikkus
korrutatud kahega). perioodil 13. juuni 2027–13. juuni 2028 (päevane suutlikus korrutatud
kolmega) on 881 inimest. Maksimaalne aastane suutlikkus on neljakordne päevane suutlikkus,
mis sätestatakse uue EK rakendusaktiga 2027. aastal. Kui aastane suutlikkus on ületatud, siis
liikmesriik teavitab sellest EK, kes võib lubada piirimenetlust mitte kohaldada ning saada abi
sh solidaarsuse mehhanismi raames.
Piirimenetlust tuleb kohaldada otsustusprotsessi kvaliteeti ja taotlejate õigusi kahjustamata.
Kuigi välismaalastel ei ole taustakontrolli ja piirimenetluse ajal luba EL-i territooriumile sh
Eestisse siseneda, on nad riigi territooriumil ning nende taotlusi tuleb Eestis menetleda
kooskõlas varjupaiga- ja rändehalduse õigusaktides sätestatud kaitsemeetmete ja tagatistega
ning austades täielikult EL-i põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigusi, sealhulgas tagasi- ja
väljasaatmise lubamatuse põhimõtet ning õigust tõhusale õiguskaitsele seoses piirimenetluses
tehtud otsustega.
Vajalikud täiendavad õigusaktide muudatused
35 Mõiste „piisav suutlikkus“ eeldab, et liikmesriigid loovad vastuvõtusuutlikkuse ja tagavad inimressursid,
sealhulgas kvalifitseeritud ja põhjalikult koolitatud töötajad, kes on vajalikud selleks, et vaadata igal ajahetkel läbi
kindlaksmääratud arvu taotlusi ja täita tagasisaatmisotsuseid. Kui asjaomase liikmesriigi piisav suutlikkus on
saavutatud, ei ole see liikmesriik enam kohustatud suunama täiendavaid inimesi piirimenetlusse; selle asemel võib
liikmesriik suunata taotlejad oma territooriumil kiirmenetlusse. Samuti siis, kui liikmesriik on saavutanud
õigusaktides sätestatud aastase taotluste ülempiiri (piisav suutlikkus, mis korrutatakse 2026. aastal kahega, 2027.
aastal kolmega ja 2028. aastal neljaga), ei ole liikmesriik enam kohustatud kohaldama piirimenetlust ja võib
suunata taotlejad oma territooriumil kiirmenetlusse, isegi kui piirimenetluse jaoks on olemas suutlikkus.
Piirimenetlust tuleb siiski alati kohaldada nende taotlejate suhtes, kes võivad kujutada endast ohtu riigi
julgeolekule ja avalikule korrale. 36 Komisjoni 5. augusti 2024. aasta rakendusotsus (EL) 2024/2150, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse 2024/1348/EL rakenduseeskirjad liikmesriikide piisava suutlikkuse ja liikmesriigi poolt
piirimenetluse raames aastas läbi vaadatavate taotluste maksimaalse arvu kohta. – ELT L, 2024/2150.
14
Ülaltoodust lähtudes peab Eesti kohandama õigusraamistikku uute sätetega ning tagama
piirikontrolli, taustakontrolli ning piiril toimuvate varjupaiga- ja tagasisaatmise menetluste
sujuva korraldamise, et muuhulgas järgida ka uusi tähtaeg.
2.2.2.3 Vastuvõtu ümbermõtestamine – suurem sotsiaalkaitse, kuritarvituste vältimiseks
majutuse ja muu toe piiramine ning äravõtmine, liikumisvabaduse piiramine ja
kinnipidamine
Ülevaade
Rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtt tähendab suutlikkust pakkuda vajaduse korral
tagakiusamise ja tõsise ohu eest põgenenud rahvusvahelise kaitse taotlejatele minimaalseid
vajalikke materiaalseid vastuvõtutingimusi, mille osas on liikmesriik sätestatud
miinimumnõuded. See hõlmab eluaset, toitu, rõivad, isiklikke hügieenitarbeid ja regulaarset
rahalist toetust. Vastuvõtutingimuste tagamisel tuleb arvestada taotleja soo, vanuse ja vastuvõtu
erivajadustega. Samuti tähendab see suutlikkust pakkuda tervishoiu teenuseid, haridust
alaealistele, varajasi integratsioonimeetmeid ja teavet ning õiguste kaitset. Eestis on abi
pakkumine vajaduspõhine ning selle andmisel lähtutakse riigis kehtestatud toimetulekupiirist
minimaalsetest tarbimiskulutustest ja võrdsest kohtlemisest teiste Eesti elanikega. Samuti on
oluline tagada, et vastuvõtusüsteemi ei kasutataks ära.
Jõustunud muudatused EL-i õigustikus
Varjupaiga- ja rändehalduse süsteemi toimimiseks, sealhulgas määratud vastutuse alusel
üleandmiste tõhustamiseks, on väga oluline ühtlustada rahvusvahelise kaitse taotlejate
vastuvõtule esitatavad nõuded, et seeläbi luua kõigis liikmesriikides võrreldavad
rahvusvahelise kaitse taotlejate elamistingimused. Ühetaolisus ja võrreldavus aitab vähendada
ebaseaduslikku teisest rännet. Samuti on uutel suurema ühtlustamise tasemega vastuvõtu
reeglitel oluline roll teenuse toimepidevuse ja kriisivalmiduse tagamisel. Uuesti sõnastatud
vastuvõtutingimuste direktiiviga mitte ainult ei tõhustata praegust süsteemi, vaid antakse ka
võimalus ümber mõtestada viis, kuidas vastuvõtusüsteemid on riiklikul tasandil korraldatud.
Muudatused sisaldavad olulisi uusi vastuvõtu haldamise vahendeid, mis tagavad suurema
paindlikkuse ja tõhususe ning ebaseadusliku teisese rände ennetamise ja tõkestamise. Näiteks
antakse võimalus paigutada taotlejad konkreetsetesse majutuskohtadesse ja geograafilistesse
piirkondadesse, seades materiaalsete vastuvõtutingimuste pakkumise eeltingimuseks tegeliku
elukoha selles majutuskohas või konkreetses geograafilises piirkonnas, kuhu taotleja on
paigutatud. Samuti täpsustatakse rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamise aluseid, mille
kohaselt on kinnipidamise aluseks ka olukord, kui taotleja on lahkunud loata talle määratud
majutuskohast või geograafilisest piirkonnast. Näiteks sätestatakse, et kinnipidamise kohtulik
kontroll peab toimuma 15 päeva jooksul tavakorras ja 21 päeva jooksul erandkorras.
Materiaalseid vastuvõtutingimusi saab piirata või ära võtta juhul kui inimene lahkub talle
määratud elukohast või piirkonnast ja ei täida muid menetluslikke kohustusi, toime on pandud
tõsine või korduv majutuskoha reeglite rikkumine või vägivallaga ähvardamine, kui tegemist
on korduva taotlusega, rahaliste vahendite varjamisega või kohustuslikus
integratsiooniprogrammis osalemata jätmisega. Eesti peaks neid võimalusi täiel määral ära
kasutama tagades seejuures nende meetmete kasutamisel proportsionaalsuse. Juhul, kui
taotlejad ei viibi liikmesriigis, kus nad peavad olema, vaid on ebaseaduslikult lahkunud teise
liikmesriiki, siis on see riik kohustatud katma üksnes põhivajadused, mitte pakkuma kõiki
vastuvõtutingimusi nagu praegu. Uute normide kohaselt ühtlustatakse vastuvõtu standardeid ja
tugevdatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate kaitsemeetmeid, sealhulgas sätestatakse varasem
15
juurdepääs tööturule37, tervisehoiule ning luuakse perekondade, laste ja vastuvõtu
erivajadusega taotlejate suurema kaitse. Näiteks täpsustatakse, et erivajaduse hindamine sh
vanuse määramise tähtajaks on 30 päeva ning kehtestatakse, et kinni ei tohi pidada inimesi,
kelle vaimne või füüsiline tervis võib seetõttu halveneda. Samuti täpsustatakse oluliselt laste
heaolu kaitsmise meetmeid. Näiteks seatakse tähtajad saatjata lapse esindaja määramisele,
kehtestatakse kompetentsi nõuded, millele lapse esindaja peab vastama ning lühendatakse laste
kooli saamise tähtaega kolmelt kuult kahele kuule ning võrdsustatakse taotlejate tervisekaitse
kohalikele elanikele seatud tingimustega. Samuti seatakse töötajate kohustuseks tutvustada
lapsele menetluse ja vastuvõtuga seotud õigusi ja kohustusi, ka siis kui laps on koos oma
vanematega. Uue kohustusena sätestatakse valmisoleku plaanide loomine.
Vajalikud täiendavad õigusaktide muudatused
Eesti peab korrastama õigusakte, et kõik vajalikud õiguslikud meetmed sh liikumisvabaduse
piirangud, kinnipidamise alused ja kinnipidamise alternatiivid ning vastuvõtutingimuste
piiramine, oleksid tähtaegselt st hiljemalt 12. juuniks 2026. aastaks üle võetud ja vastavustabel
EK-le edastatud.
2.2.2.4 Õiglased, tõhusad ja ühtsed varjupaigamenetlused
Ülevaade
Rahvusvahelise kaitse menetlus on kaitsevajaduse määramise ja selle alusel antava elamisloa
saamise otsustamise menetlus. Ühes individuaalses ja konfidentsiaalses menetluses
kontrollitakse, kas välismaalast ohustab tagakiusamine või muu tõsine oht ja otsustatakse, kas
välismaalane vastab pagulase määratlusele või täiendava kaitse saaja määratlusele ning kas
esinevad kaitse ja elamisloa andmist välistavad asjaolud. Selle alusel otsustatakse, kas
inimesele antakse rahvusvaheline kaitse ja tähtajaline elamisluba või keeldutakse selle
andmisest.
Jõustunud muudatused EL-i õigustikus
Selleks, et säilitada üldise varjupaigasüsteemi terviklikkus ning vähendada teisest rännet ja
vältida kuritarvitusi, on senisest kiiremad ja ühtlustatumad menetlused äärmiselt olulised.
Määrusega 2024/1348/EL (menetluse kohta) ja määrusega 2024/1347/EL
(kvalifikatsioonitingimuste kohta) lihtsustatakse ja soodustatakse üksikute varjupaigataotluste
hindamise- ja otsustusprotsessi ühtlustamist kogu Euroopas ning tugevdatakse rahvusvahelise
kaitse taotlejate ja saajate õigusi ja tagatisi. Määrus 2024/1348/EL (menetluse kohta) sisaldab
ka sätteid, mis peaksid hõlbustama kodakondsusetuse tuvastamist.
Määrusega 2024/1348/EL (menetluse kohta) lihtsustatakse juurdepääsu varjupaigamenetlusele
ja ühtlustatakse tähtaegu, mis aitab kaasa, et menetlused oleksid lühemad ja tõhusamad. Näiteks
on määruses sätestatud tähtajad38 varjupaigataotluse esitamise kolme etapi jaoks: taotleja
väljendab soovi saada rahvusvahelist kaitset („soovi avaldamine“), liikmesriigi ametiasutus
võtab soovi vastu ja registreerib taotluse („registreerimine“) ning taotleja esitab taotluse koos
põhjendustega („esitamine“). Määruses täpsustatakse, millised on taotleja ja ametiasutuste
kohustused iga etapi korral. Kehtestatakse täpsemad taotluste läbivaatamise tähtajad.39
37 Praeguse 9 kuu asemel on maksimaalsekt piirmääraks 6 kuud, mille jooksul on varjupaigataotlejal keelatud
töötada. 38 Kuni 5 päeva sooviavalduse registreerimiseks, kuni 21 päeva taotluse esitamiseks koos selgituste ja tõenditega. 39 Otsuse tegemiseks on aega tavamenetluse korral kuni kuus kuud, kiirmenetluse korral kuni kolm kuud ja
mittelubatavuse kontrolli puhul kümme päeva kuni kaks kuud, piirimenetluse korral kuni 12 nädalat.
16
Kehtestatakse täiendavad varjupaigasüsteemi kuritarvitamist tõkestavad meetmed. Näiteks on
kohustus käsitada taotlust, mis esitatakse pärast teises liikmesriigis taotluse suhtes keelduva
otsuse tegemist, teises riigis korduva taotlusena ning kui uusi asjaolusid ei esine siis jäetakse
see uus taotlus läbi vaatamata. Korduva taotluse puhul ei ole enam välismaalasel automaatset
õigust riigis viibida. Taotlus on võimalik lugeda kaudselt tagasi võetuks, kui taotleja ei täida
teatavaid kohustusi, näiteks biomeetriliste andmete esitamise nõuet. Lisaks turvalistele
päritoluriikidele ja turvalistele kolmandatele riikidele tuleb kohaldada uut mõistet „tulemuslik
kaitse“40, et määrata kindlaks turvalised kolmandad riigid, ja kohendatud esimese
varjupaigariigi mõistet41. Peale selle ei ole kaebusel enamiku kuritahtlike taotluste ja korduvate
taotluste puhul automaatset peatavat mõju, mis tähendab, et kui taotluse suhtes tehakse keelduv
otsus ja kohus ei luba isikul riiki jääda, võivad ametiasutused tagasisaatmise otsuse kohe
täitmisele pöörata.
Kohaldama peab määrusega 2024/1347/EL (kvalifikatsioonitingimuste kohta) ette nähtud uusi
nõudeid. Näiteks on sätestatud kohustus hinnata riigisisese kaitse alternatiivi ja kohustus võtta
rahvusvaheline kaitse ära, kui on toime pandud teatavad kuriteod või isik kujutab endast muul
viisil ohtu riigi julgeolekule. Nimetatud muudatused annavad võimaluse tegeleda
väljakutsetega, mis tulenevad liiga pikkadest varjupaigamenetlustest ja juhtumite kuhjumisest.
Neid elemente rakendades tuleb aga samal ajal austada rahvusvahelise kaitse taotlejate ja
saajate põhiõigusi kooskõlas EL-i põhiõiguste hartaga.
Vajalikud täiendavad õigusaktide muudatused
Eesti peab korrastama õigusakte, et tagada kõnealuse kahe määruse tulemuslik kohaldamine.
Muuhulgas tuleb tähelepanu pöörata kuidas korraldada juurdepääs menetlusele (st etapid,
tähtajad, osalevad ametiasutused), mitteautomaatne peatav mõju teatavat liiki otsuste puhul ja
lõpliku otsuse määratlemise viis ning korduvaid taotlusi käsitlevate normide sujuv
kohaldamine.
2.2.2.5 Tõhusad ja õiglased tagasisaatmismenetlused
Ülevaade
EL tagasisaatmispoliitikat reguleerib direktiiv 2008/115/EÜ42, mis kehtestab ühised nõuded ja
korra liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel.
Euroopa rände- ja varjupaigasüsteemi reformimise raames esitas komisjon juba 2018. aastal
selle direktiivi muutmise ettepanekud, et kiirendada tagasisaatmismenetluste läbiviimist ja luua
senisest paremad õiguslikud seosed rahvusvahelise kaitse ja tagasisaatmise valdkondade vahel.
Muudatuste vastuvõtmiseks ei õnnestunud siiski Euroopa Parlamendiga 2024. aastaks
kokkulepet saavutada. Selle tulemusena jõustusid 11.06.2024. a EL-i varjupaiga- ja
rändehalduse reformi paketti kuuluvad õigusaktid ilma, et nimetatud direktiivi oleks uuendatud.
40 Riiki võib pidada efektiivse kaitse pakkujaks (turvaliseks) ka siis kui see ei ole 1951. aasta Pagulasseisundi
konventsiooni ratifitseerinud, kuid siiski kaitse tagakiusamise ja kahju eest on reaalselt olemas. Oluliseks
eelduseks on, et välismaalasel on võimalik sinna siseneda ja sinna jääda ning talle on sh tagatud piisav ligipääs
tervishoiule ja haridusele. 41 Esimese varjupaigariigi korral ei koostata riikidest vastavaid nimekirju (nagu turvalise päritoluriigi ja turvalise
kolmanda riigi korral nii Euroopa Liidu kui liikmesriigi tasandil) vaid kohaldatakse ainult juhtumipõhiselt ning
sellisel juhul puudub automaatne kaebuse väljasaatmist peatav mõju. Olulisteks tingimusteks on kaitse reaalne
kättesaadavus, tagakiusamise ohu ja tõsise kahju kannatamise ohu puudumine ning kaitse tagasisaatmise eest. 42 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/115/EÜ ühiste nõuete ja korra kohta
liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel. – ELT L 348, 24.12.2008,
lk 98–107.
17
Direktiiv kohustab igale kolmanda riigi kodanikule, kes viibib EL liikmesriigi territooriumil
ebaseaduslikult, väljastama tagasisaatmise otsuse. Kui isik ei lahku talle määratud vabatahtliku
tähtaja jooksul EL-st, tuleb tagasisaatmise otsus sundtäita ja talle kohaldada sissesõidukeeldu.
Liikmesriik ei pea nõudeid kohaldama kolmanda riigi kodaniku suhtes, kellele tehakse
sisenemiskeelu otsus, või kes on kinni peetud seoses EL välispiiri ebaseadusliku ületamisega.
Jõustunud muudatused EL-i õigustikus
EL-i rändepoliitika saab olla kestlik üksnes juhul, kui need kolmanda riigi kodanikud, kes ei
vasta EL-is kehtestatud sisenemise, siin viibimise või elamise tingimustele, saadetakse
tulemuslikult EL-st tagasi. Varjupaigamenetluse ja tagasisaatmise menetluse vaheliste lünkade
kõrvaldamiseks seab määrus 2024/1348/EL (menetluse kohta) liikmesriikidele kohustuse
tagada, et kolmanda riigi kodanikule tehakse tagasisaatmise otsus samas haldusaktis, millega
talle jäeti rahvusvaheline kaitse andmata, või tehakse need otsused samaaegselt. Selleks, et isiku
kaebusi rahvusvahelise kaitse andmata jätmise otsuse ja tagasisaatmise otsuse peale saaks
kohtumenetluses liita ning neid kohtus ühiselt menetleda, kohaldatakse tagasisaatmise otsuse
vaidlustamisele rahvusvahelise kaitse andmisest keelduva otsuse vaidlustamise tähtaegu.
Reform pöörab suuremat tähelepanu nendele välismaalastele, kes kaitset ei vaja kuid püüavad
kaebuste või korduvate varjupaigataotluste abil tagasisaatmisi takistada. Üldpõhimõttena ei saa
taotleja liikmesriigi territooriumile jääda, kui esimene kohtuaste on tema kaebuse
rahvusvahelise kaitse andmisest keelduva otsuse peale jätnud rahuldamata. Edaspidi ei ole
välismaalasel liikmesriiki jäämise õigust, kui ta esitab peale lõplikku keelduvat otsust korduva
taotluse oma väljasaatmise takistamiseks või edasilükkamiseks.
Liikmesriigid on juba praegu loonud erinevaid mehhanisme, et toetada kolmandate riikide
kodanike vabatahtlikku tagasipöördumist ja reintegreerumist oma koduriigis. Lisaks on
Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (Frontex) loonud EL-i taasintegreerimise programmi
(EURP). Lisaks tuleb määruse 2024/1358/EL (Eurodac-süsteemi kohta) kohaselt nüüd kanda
Eurodac-süsteemi ka andmed asjaolu kohta, et isikule on antud toetust vabatahtlikuks
lahkumiseks ja taasintegreerumiseks. Seeläbi tekib terviklik EL-i ülene vaade
tagasisaadetavatele antavatest toetustest ning luuakse meede, mis võimaldab toetuste
väärkasutamisi ära hoida.
Täiendavad vajalikud muudatused õigusaktides
Eesti peab õigusakte vastavalt kohandama, sätestades, et tagasisaatmise otsus tehakse keelduva
varjupaigaotsuse osana ning varjupaiga andmisest keelduva otsuse ja tagasisaatmise otsuse
peale esitatud kaebusi menetletakse määruse 2024/1348/EL (menetluse kohta) alusel
kehtestatud tähtaja jooksul.
2.2.2.6. Vastutava liikmesriigi määramise tõhustamine
Ülevaade
Rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse lahutamatu osa on taotluse eest vastutava liikmesriigi
määramise menetlus. Seda nimetati varasema EL-i õiguse kohaselt „Dublini menetluseks“, sest
vastav menetluse osa oli alguses reguleeritud Dublinis 15. juunil 1990. aastal sõlmitud ja
esimesel septembril 1997. aastal jõustunud rahvusvahelise lepinguga, mis oli avatud
18
ratifitseerimiseks ainult liikmesriikidele43. Hiljem 2013. aastal muudeti konventsioon EL-i
määruseks44, mida on mitmel korral täiendatud ja mille 2013. aastal vastu võetud redaktsiooni
nimetatakse sageli ka „Dublin III regulatsiooniks“.
Jõustunud muudatused EL-i õigustikus
EL-i varjupaiga- ja rändehalduse reformi järgselt on endise „Dublini menetluse“ sätted liidetud
määruse 2024/1351/EL (rändehalduse kohta) III peatükki, mis reguleerib vastutava liikmesriigi
kindlaks määramise kriteeriume ja mehhanisme.
Tulemusliku ja stabiilse rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise eest vastutuse jagamise
kehtestamine kogu EL-s ning teisese rände stiimulite vähendamine on reformi üks peamisi
prioriteete ning oluline element usalduse suurendamiseks liikmesriikide vahel. Seni kehtinud
kriteeriumid ja mehhanismid, mis võimaldavad määrata kindlaks, milline liikmesriik vastutab
rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest jäävad üldiselt samaks kuid kriteeriume on
täiendatud ning menetluse etappide tähtaegu on oluliselt lühendatud.
Kui rahvusvahelise kaitse taotleja ei viibi liikmesriigis, kes vastutab tema taotluse
läbivaatamise eest, siis ta on teises riigis ebaseaduslikult ning ta tuleb vastutavale liikmesriigile
üle anda. Just üleandmise täide viimine on olnud seni suurimaks praktiliseks probleemiks.
Seetõttu kehtestatakse õiglasemad ja tõhusamad vastutusnormid. Varjupaiga taotlemiseks kõige
soodsama riigi otsimise probleemi aitab lahendada vastutavale liikmesriigile süsteemne ja kiire
üleandmine. See omakorda heidutab ebaseaduslikke saabujaid ning vähendab välismaalaste
motivatsiooni liikmesriikide vahel ebaseaduslikult liikuda.
Uute normidega kehtestatakse näiteks uus vastutuse kriteerium, mis põhineb diplomitel ja
muudel kvalifikatsiooni tõendavatel dokumentidel. Vastutus muudetakse stabiilsemaks,
pikendades tähtaegu, mille möödumisel läheb vastutus üle või lõpeb. Samal ajal tugevdatakse
välismaalase perekonnaga seotud kriteeriume ja kehtestatakse muu hulgas uus kohustus seada
perekonnaga seotud juhtumid prioriteediks. Suurendatakse menetluste tõhusust: tähtaegu
lühendatakse ja tagasivõtmismenetluse asemel võetakse kasutusele tagasivõtmisteade. Samuti
kehtestatakse taotlejatele selgemad kohustused, et vähendada süsteemi kuritarvitamist45 ja
liikmesriigile kehtestatakse kohustus reageerida teisese rände korral46 või kui taotleja kujutab
endast julgeolekuohtu. Vastukaaluks nendele kehtestatakse taotlejate suhtes uued tagatised.
Täiendavad vajalikud muudatused õigusaktides
Komisjon kutsus 2024. aastal kokku määruse 2024/1351/EL (rändehalduse kohta) kohase
regulatiivkomitee, et võtta vastu määruses nõutud rakendusaktid. Komisjon võtab vastu
43 RT II 2004, 33, 119 44 15. juuni 1990. aasta konventsioon on tuntud kui Dublin I. Esimene määrusena avaldati Nõukogu
18. veebruari 2003. aasta määrus (EÜ) nr 343/2003, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle
liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse
läbivaatamise eest. – ELT L 50, 25.2.2003, lk 1-10, mis on tuntud kui Dublin II ning Euroopa Parlamendi ja
nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 604/2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle
liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku
esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (uuesti sõnastatud) – ELT L 180, 29.6.2013, lk 31-59 on
tuntud kui Dublin III. 45 Näiteks kohustus esitada taotlus liikmesriigis, kuhu saabutakse esimesena ja liikmesriigi õigus kohaldada
liikumisvabaduse piiramist ning nende eiramisel kohaldada kinnipidamist. 46 Näiteks liikmesriigi kohustus katta vastutavast liikmesriigist teise liikmesriiki põgenemise korral katta üksnes
taotleja põhivajadused ning mitte pakkuda kõiki vastuvõtutingimusi.
19
varjupaiga- ja rändehalduse määruse toimimiseks vajalikud rakenduseeskirjad, millega
asendatakse komisjoni määrus (EÜ) nr 1560/200347.
Eesti peab korrastama õigusakte, et tagada määruse 2024/1351/EL (rändehalduse kohta) tõhus
kohaldamine. Muu hulgas tuleb pöörata tähelepanu tõhusatele õiguskaitsevahenditele ja sellele,
et põgenemise korral puudub välismaalasel õigus vastuvõtutingimustele, ja eri menetluste uute
tähtaegade järgimisele.
2.2.2.7 Liikmesriikide vaheline toimiv solidaarsusmehhanism
Ülevaade
Solidaarsus on EL-i toimimise lepingu artiklis 80 sätestatud EL-i aluspõhimõte. Liidul on
esimest korda alaline, õiguslikult siduv, kuid nii abi andja kui saaja jaoks paindlik
solidaarsusmehhanism, millega tagatakse, et ükski liikmesriik ei jää rändesurve korral üksi.
Solidaarsusmehhanism tasakaalustab tõhustatud vastutust.
Jõustunud muudatused EL-i õigustikus
Määrusega 2024/1351/EL (rändehalduse kohta) kehtestatakse solidaarsusmehhanism, mille
miinimumkünnis aastas on 30 000 ümberpaigutamist ja 600 miljonit eurot rahalist toetust liidu
tasandil, mida EK peab aasta vajaduste arvutamisel järgima. Õigusaktis on sätestatud valem,
mille alusel arvutatakse iga liikmesriigi õiglane määr48 rändesurve olukorras, rändesurve ohu
olukorras või märkimisväärses rändeolukorras oleva liikmesriigi abistamiseks. Arvutamine
põhineb Eurostat andmetel ning 50% osakaal on SKP ja 50% rahvaarv.
Joonis 4. Õiglase määra arvutamise valem49 (autor: EK)
Kõik liikmesriigid peavad solidaarsusmehhanismis osalema, kuid neil on võimalik teha valik,
kas abistada ümberpaigutamise, raha või alternatiivsete meetmete (töötajad, tehnika vms)
pakkumise viisil. Sätestatud on EL-i kõrgetasemelise solidaarsusfoorumi loomine, mida juhib
EL-i nõukogu eesistujariigina tegutsev liikmesriik ja mille raames toimub kohustuste võtmine,
ning EL-i tehnilise tasandi solidaarsusfoorumi loomine, mida juhib solidaarsuskoordinaator ja
mis vastutab iga-aastases EL-i nõukogu rakendusaktis sätestatud iga-aastase solidaarsusreservi
rakendamise eest.
47 Komisjoni 2. septembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1560/2003, millega kehtestatakse üksikasjalikud
rakenduseeskirjad määrusele (EÜ) nr 343/2003, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle
liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse
läbivaatamise eest. – ELT L 222, lk 200-220. 48 Eesti solidaarsuspanus EL-s on 0,26% EL vajadusest kokku. Valemi ja praegu kehtivate piirmäärade ning
algandmete alusel on see 79 inimest või 1,7 miljoni väärtuses abi aastas. Arvutused on tehtud 2023 aastal 2022
statistika põhjal. 2025 tehtavad Eurostat 2024. aasta andmetel põhinevate arvutuste alusel võivad Eesti õiglase
piirmäära numbrid erineda. 49 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14.mai 2024. aasta määrus 2024/1351/EL, mis käsitleb varjupaiga- ja
rändehaldust ning millega muudetakse määruseid (EL) 2021/1147 ja (EL) 2021/1060 ning tunnistatakse kehtetuks
määrus (EL) nr 604/2013. – ELT L, 2024/1351, 22.5.2024, lisa I, lk 69.
20
Paljud iga-aastase solidaarsustsükli rakendamiseks vajalikud meetmed tuleb kehtestada EL-i
tasandil. Komisjon astub esimese iga-aastase rändehalduse tsükli jaoks vajalikud sammud ning
võtab kõik vajalikud õigus-, haldus- ja operatiivmeetmed, et tagada iga-aastase tsükli iga etapi
sujuv toimimine, sealhulgas rakendades esimese iga-aastase solidaarsusreservi, mille EL-i
nõukogu peab 2025. aasta lõpus vastu võtma.
Joonis 5. Iga-aastase solidaarsusreservi rakendamise tsükkel (autor: SIM)
EK ja liikmesriigid saavad nii rahvusvahelise kaitse taotlejate ümberpaigutamise kui ka
finantssolidaarsuse puhul tugineda eelkõige vabatahtliku solidaarsusmehhanismi
rakendamisele alates 2022. aastast sh solidaarsuse põhimõtte rakendamise tavadele,
praktilistele kogemustele ja saadud õppetundidele.
Täiendavad vajalikud muudatused õigusaktides
EK võtab 15. oktoobriks 2025. aastal vastu esimese Euroopa iga-aastase varjupaiga- ja
rändearuande, mis põhineb liikmesriikide ja liidu asutuste esitatud kvantitatiivsetel ja
kvalitatiivsetel andmetel ning teabel. Aruandes antakse varjupaiga- ja rändevaldkonna
olukorrast ülevaade ning see toimib liidu varajase hoiatamise ja teadlikkuse suurendamise
vahendina.
EK võtab 15. oktoobriks 2025 vastu ka esimese rakendusakti, millega määratakse kindlaks,
millised liikmesriigid on rändesurve all, rändesurve ohus või märkimisväärses rändeolukorras,
ning teeb esimese ettepaneku EL-i nõukogu rakendusakti kohta, millega luuakse iga-aastane
solidaarsusreserv. EK nimetab ametisse esimese solidaarsuskoordinaatori, kes loob EL-i
tehnilise tasandi solidaarsusfoorumi ja kutsub selle kokku. Olemasolev solidaarsusplatvorm
muutub tehnilise tasandi solidaarsusfoorumiks. EK kutsus 15.10.2024 kokku määruse
2024/1351/EL (rändehalduse kohta) kohase regulatiivkomitee, mis võtab vastu kaks
solidaarsuse toimimisega seotud rakendusakti. Esimene rakendusakt käsitleb ühtseid tingimusi
teabe ja dokumentide koostamiseks ja esitamiseks ümberpaigutamise eesmärgil, sealhulgas
seoses julgeolekukontrolliga. Teises rakendusaktis esitatakse rahaliste toetuste toimimise
eeskirjad.
21
EK loob koostöös EUAA-ga ka töövahendid ümberpaigutatavate inimeste kindlakstegemiseks
ja nende sobitamiseks toetava liikmesriigiga, et tagada toetatava liikmesriigi vastavus
kohustusele võtta arvesse olulisi sidemeid asjaomase inimese ja ümberpaigutamise
sihtliikmesriigi vahel, pidades silmas ka selle liikmesriigi väljendatud mõistlikke eelistusi.
EUAA, Frontex, Europol ja FRA peavad koguma liikmesriikidelt asjakohaseid andmeid ja
teavet ning esitama EK-le Euroopa iga-aastase varjupaiga- ja rändearuande koostamiseks
vajaliku teabe määruses ette nähtud tähtaja jooksul.
Eesti peab korrastama õigusakte, et tagada määrusega 2024/1351/EL (rändehalduse kohta)
ettenähtud mehhanismi läbipaistev ja tõhus kohaldamine.
2.2.2.8 Valmisolek, valmisoleku planeerimine ja massilisest sisserändest põhjustatud
kriisidele reageerimine
Ülevaade
Valmisoleku planeerimise eesmärk on luua ja säilitada kogu liidus vastupidavamad
vastuvõtusüsteemid, mis suudavad tõhusalt toimida, sealhulgas kriisiolukordades.
Jõustunud muudatused EL-i õigustikus
Selleks et paremini reageerida tulevikus tekkivatele rändeolukordadele, sisaldab uus
õigusraamistik mitut uut ja täiendavat meedet, millega tagatakse kogu liidus valmisolek,
valmisoleku planeerimine ja kohane kriisidele reageerimine. See aitab suurendada
vastupanuvõimet tekkivatele rändeolukordadele ja vähendada kriisiolukordade ohtu. Selleks, et
liikmesriiki saaks pidada hästi ettevalmistatud liikmesriigiks, on teatav valmisoleku tase ja
valmisoleku planeerimine olulised elemendid. Need on tihedalt seotud piisavate
vastuvõtusüsteemide tagamisega kogu EL-is. Kui valmisoleku planeerimist ei toimu, ei saa
liikmesriiki pidada hästi ettevalmistatuks, mis omakorda mõjutab liikmesriigi võimalust saada
abi solidaarsusmeetmetest või vabastuse solidaarsuspanustes osalemisest. Sellega seoses peab
Euroopa iga-aastane varjupaiga- ja rändearuanne, mis on iga-aastase rändehalduse tsükli
esimene etapp, sisaldama teavet valmisoleku taseme kohta liidus ja liikmesriikides.
Valmisolek ja valmisoleku planeerimine toetavad ka rändekriisi korral kiiret, tõhusat ja
koordineeritud reageerimist, milles võetakse arvesse geograafilisi eripärasid, sealhulgas
piirialadel. Valmisolek hõlmab vajalike inimressursside, materiaalsete ja rahaliste vahendite
ning taristu olemasolu et tagada varjupaiga- ja rändehalduse süsteemide toimimine. Samuti
hõlmab valmisolek efektiivset koordineerimist seotud ametiasutuste vahel nii riigi ja EL-i
tasandil.
Valmisoleku plaanide tegemine on rahvusvahelise kaitse süsteemi toimepidevuse oluline osa.
Seetõttu on äärmiselt tähtis, et valmisoleku plaanid hõlmaksid ka varjupaigamenetlusi. Kui
valmisolekumeetmed varjupaigataotluste menetlemiseks puuduvad, siis rändesurve korral või
kriisiolukordades vastuvõtusüsteemidele avaldatav surve ainult suureneks.
Varjupaigamenetluste lisamine nõutavatesse vastuvõtualastesse valmisoleku plaanidesse
hõlbustab ka osalejate vahelist sünergiat ning tagab protsesside ühtlustamise ja vajalike
meetmete rakendamise. Neid valmisoleku plaane tuleb korrapäraselt, vähemalt iga kolme aasta
järel, hinnata ja läbi vaadata. Samal ajal peavad määruse 2024/1351/EL (rändehalduse kohta)
kohaselt koostatavad riiklikud strateegiad, mis on laiema kõikehõlmava ulatusega, katma
valmisoleku planeerimist järjepideval viisil ning sealhulgas täiendama piirihalduse ja
tagasisaatmisega seotud olemasolevaid kohustusi.
22
Täiendavad vajalikud muudatused õigusaktides
EUAA töötas 2024. aastal välja vastuvõtu- ja varjupaigaalaste riiklike valmisoleku plaanide
koostamise juhise50 ja vormi. PPA pidi hiljemalt 12. aprilliks 2025. aastal ajakohastama
massilise sisserände valmisoleku plaani vastavalt EL-i õigustikule ning EUAA ja Frontexi
juhistele ning edastama plaani ühisel vormil EUAA-le. PPA on massilisest sisserändest
põhjustatud hädaolukorra lahendamise plaani uuendatud versiooni tähtaegselt EUAA-le
edastanud.
Eesti peab korrastama õigusakte, et võtta üle direktiivi asjakohased sätted, eelkõige ulatuses,
mis on seotud valmisoleku planeerimisega.
2.2.2.9. Põhiõiguste kaitse ja järelevalve
Ülevaade
Varjupaiga- ja rändehalduse õigustikus on sätestatud rahvusvahelise kaitse taotlejate ja
erivajadustega inimeste, eelkõige alaealiste ja lastega perede ning vallaliste naiste ja emade
suhtes kaitsemeetmed ja tagatised. Nende õiguste, kaitsemeetmete ja tagatiste rakendamise
eesmärk on kaitsta inimväärikust ning tagada tegelik ja tulemuslik varjupaigaõigus, sealhulgas
kõige haavatavamate inimeste jaoks, ning juurdepääs tõhusatele õiguskaitsevahenditele.
Nimetatud kaitsemeetmete ja tagatiste eesmärk on kaitsta põhiõigusi kooskõlas EL-i
põhiõiguste hartaga. Ühtlasi aitavad need kaitsta menetluste terviklikkust kõigi põhielementide
raames.
Jõustunud muudatused EL-i õigustikus
Uute õigusaktidega sätestatakse laiemad õigused, kaitseemeetmed ja tagatised, mis on
kokkuvõtlikult järgmiselt.
– rahvusvahelise kaitse taotleja tugevdatud õigused teabele, et taotlejad mõistaksid oma õigusi
ja kohustusi ning kohustuste õigel ajal täitmata jätmise tagajärgi. Teabe esitamine on vajalik
normide kohaldamiseks, et võidelda süsteemi kuritarvitamise vastu. Teabe esitamisel tuleb
arvesse võtta taotleja profiili eripära.
– taotleja uus õigus tasuta õigusnõustamisele menetluse haldusetapis. See kehtib kõigi
haldusmenetluste, sealhulgas piirimenetluste ja rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise
eest vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise menetluse ja kaitse ära võtmise menetluse kohta.
Kaebuse esitamise etapis on kõigil taotlejatel jätkuvalt õigus advokaadi abile ja esindamisele.
– menetluslike ja vastuvõtu erivajaduste varasem kindlakstegemine ja selgemad tähtajad
esmase individuaalse hindamise tegemiseks ning kiirelt järelmeetmete võtmiseks piinamise ja
vägivalla ohvrite puhul.
– tugevamad tagatised, et kinnipidamist kasutatakse viimase abinõuna pärast individuaalset
hindamist, ning kaitsemeetmed juhuks, kui taotleja füüsiline või vaimne tervis on tõsises ohus,
mis tähendab, et vastuvõtu erivajadustega taotlejaid ei saa kinni pidada, kui nende
kinnipidamine ohustaks tõsiselt nende füüsilist ja vaimset tervist.
– alaealise suhtes kehtivad uued tagatised: lastekaitse keskne roll, eelkõige lapse parimate
huvide esikohale seadmine. Lisaks kehtestatakse, et saatjata alaealistele tuleks kiiresti määrata
esindaja sh ajutine esindaja viivitamata, kes vastab rangematele koolitusnõuetele, et tagada
50 Euroopa Liidu Varjupaigaamet 2024. Guidance on Contingency Planning and Preparedness in the Asylum
Procedure.
23
lapse huvide, sealhulgas tema heaolu täielik austamine, sealhulgas sõrmejälgede võtmiseks51.
Alaline esindaja määratakse 15 päeva jooksul alates taotluse esitamisest, kusjuures 30 saatjata
alaealise kohta võib olla üks esindaja. Kui saatjata alaealisest saab rahvusvahelise kaitse saaja,
kohaldatakse eestkostjatega seoses täiendavaid kaitsemeetmeid.52
Sätestatakse ka saatjata alaealiste suhtes suuremaid tagatised seoses piirimenetlusega. Nende
suhtes ei kohaldata automaatselt piirimenetlust, välja arvatud juhul, kui nad kujutavad endast
mõjuvatel põhjustel ohtu riigi julgeolekule või avalikule korrale. Sellisel juhul tuleb aga
kohaldada kõiki saatjata alaealiste menetlus- ja vastuvõtuõigusi, sealhulgas kaebuse
automaatset peatavat toimet varjupaigataotluse suhtes keelduva otsuse tegemise korral. Kõigi
alaealiste puhul on kehtestatud uued sätted laste kadumise vältimiseks. Näiteks toimub
sõrmejälgede võtmine alates kuuendast eluaastast varasema 14. aasta asemel. Samuti tuleb
tagada kinnipidamise alternatiivid, sest lapsi ei tohi reeglina kinni pidada ja arvesse tuleb võtta
laste seisukohti ja lapsele tuleb anda teavet lapsesõbralikul viisil. Kehtestatud on kohustus
rakendada vanuse hindamisel valdkonnaülest lähenemisviisi, et vähem kasutataks sekkuvat
meditsiinilist läbivaatust, mida tuleb kasutada ainult siis, kui esimene valdkonnaülene
hindamine ei ole tulemuslik. Kõigile lastele tuleb tagada juurdepääs haridusele võimalikult
kiiresti ja kahe kuu jooksul alates varjupaigataotluse esitamisest, samal ajal kui juurdepääs
tervishoiuteenustele peab olema võrdne nende alaealiste juurdepääsuga, kes on riigi kodanikud.
Kui lastega perede suhtes kohaldatakse piirimenetlust, tuleb alaealiste ja nende pereliikmete
taotluste läbivaatamist pidada prioriteetseks ning alaealistele ja nende pereliikmetele mõeldud
vastuvõturajatised peavad vastama nende vajadustele.
– Riigis viibimise õigus ja õigus tõhusale õiguskaitsevahendile: inimesel on õigus viibida
selles liikmesriigis, kus taotlust menetluse haldusetapis läbi vaadatakse. Erandid sellest õigusest
on nüüd selgelt piiritletud. Rahvusvahelise kaitse andmisest keelduva otsuse korral on inimesel
õigus tõhusale õiguskaitsevahendile st keelduva otsuse vaidlustamisele, mis tähendab nii
faktiliste kui ka õiguslike asjaolude täielikku ja ex nunc läbivaatamist vähemalt esimese astme
kohtus. Kaebusel võib olla automaatne peatav toime, mis tähendab, et inimesel on kaebuse
menetlemise ajal riigis viibimise õigus, välja arvatud selgelt sätestatud erandid. Üks nimetatud
erandeid on piirimenetlus, mille puhul ei ole kaebusel üldjuhul automaatset peatavat toimet, ent
isikul on õigus taotleda kohtult kaebuse menetlemise ajaks riigis viibimise õigust.
– Sõltumatu mehhanism põhiõiguste järelevalveks taustakontrolli etapis ja piiril toimuva
varjupaigamenetluse ajal. Liikmesriigid peavad looma tulemusliku mehhanismi põhiõiguste
väidetavate rikkumiste uurimiseks, et võimaldada ohvritele juurdepääs õigusemõistmisele
tsiviil- ja kriminaalasjades. Riiklik sõltumatu seiremehhanism peab jälgima taustakontrolli ja
piiril toimuva varjupaigamenetluse käigus vastavust EL-i ja rahvusvahelisele õigusele seoses
juurdepääsuga varjupaigamenetlusele, tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõttega, lapse
parimate huvidega ning asjakohaste kinnipidamise normidega. See peab tagama, et põhjendatud
väiteid põhiõiguste rikkumise kohta käsitletakse tulemuslikult ning et neid väiteid vajaduse
korral uuritakse. Sõltumatu seiremehhanism peab täitma oma ülesandeid, tehes kohapealseid
kontrolle ning pistelisi ja etteteatamata kontrolle, ning tal peab olema juurdepääs kõigile
asjakohastele kohtadele, sealhulgas vastuvõtu- ja kinnipidamisrajatistele.
Täiendavad vajalikud muudatused õigusaktides
EUAA on koostanud juhendi kinnipidamise alternatiivide kohta53 ja on koostamas eraldi teabe
esitamise vormi. Osalemine Euroopa eestkostevõrgustiku tegevuses võib aidata jagada
51 Saatjata alaealisega peaks kogu tema biomeetriliste andmete võtmise ajal olema kaasas esindaja või kui esindajat
ei ole määratud, siis isik, kes on saanud väljaõppe lapse huvide ja üldise heaolu tagamiseks 52 Sätestatud on eestkostjatele esitatavad nõuded, iga eestkostja esindab proportsionaalset ja piiratud arvu saatjata
alaealisi, võimalus esitada eestkostja vastu kaebusi, eestkostjate järelevalve ja jälgimine. 53 Euroopa Liidu Varjupaigaamet 2024. Guidelines on Alternatives to Detention.
24
eksperditeadmisi ja teha kindlaks head tavad. EL-i Põhiõiguste Amet (FRA) koostas suunised
põhiõiguste järelevalve kohta54.
Eesti peab kohandama õigusakte, et tagada rahvusvahelise kaitse taotlejate uute õiguste ja
tagatiste tulemuslik kohaldamine, Muuhulgas ning eelkõige tuleb Eestil tagada taotlejatele
antud uue õiguse – saada alates taotluse registreerimisest tasuta õigusnõustamist,
tulemuslik kohaldamine. Uute normide kohaselt tuleb tasuta õigusnõustamist ja esindamist
pakkuda kõigis menetlustes, st määruse 2024/1351/EL (rändehalduse kohta) ning määruse
2024/1348/EL (menetluse kohta) kohaldamisalas ja tingimustel, sealhulgas piirimenetluses ja
varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise menetluses.
Eesti peab samuti tagama, et õigusaktides on sätestatud kinnipidamise alternatiivid sh
kohustus kohaldada liikumisvabaduse piiramist nii taustakontrolli kui piirimenetluse ajal kui
kinnipidamine ei kohaldu, asjakohased lastekaitsemeetmed, sealhulgas sätted, millega
tagatakse uue valdkonnaülese vanuse hindamise tulemuslik kohaldamine55 ning suuremad
tagatised saatjata alaealiste esindamise ja eestkoste kohta. Eesti peab kehtestama
taustakontrolli ja piirimenetluse jaoks põhiõiguste sõltumatut järelevalvemehhanismi
volitust ning korda käsitlevad sätted, mis vastavad määruses 2024/1356/EL (taustakontrolli
kohta) ja määruses 2024/1348/EL (menetluse kohta) sätestatud nõuetele.
2.2.2.10. Ümberasustamine, integratsioon ja kaasamine
Ülevaade
Varjupaiga- ja rändehalduse uue õigustikuga kinnitatakse taas EL-i kohustust parandada kaitset
vajavate inimeste jaoks turvalisi ja seaduslikke rändevõimalusi. Selleks, et pakkuda elujõulist
alternatiivi ebaseaduslikele ja ohtlikele rändemarsruutidele ning tugevdada partnerlust
kolmandate riikidega, kes võtavad vastu suure arvu pagulasi, aitab EL jätkuvalt täita kasvavaid
ülemaailmseid ümberasustamisvajadusi ning parandada ümberasustamise ja humanitaarsetel
põhjustel vastuvõtmise protsesside kvaliteeti. Eduka EL-i ühise varjupaiga- ja rändepoliitika
jaoks on endiselt hädavajalikud ka liikmesriikide jõupingutused sisserändajate
integreerimiseks ja kaasamiseks. Nende näol on tegemist investeeringuga ühiskonna
pikaajalisse ühtekuuluvusse ja majanduslikku heaolusse. Integratsiooni toetamine on kõige
tulemuslikum, kui see algab varakult. Rahvusvahelise kaitse saajate tööturule integreerimise
edendamisel on sageli osutunud väga oluliseks koostöö sotsiaal- ja majanduspartneritega.
Kolmandate riikide kodanike integreerimist hõlbustaks nende kvalifikatsioonide tunnustamise
ja oskuste valideerimise lihtsustamine ja kiirendamine, nagu EK soovitas 2023. aasta
novembris56.
Jõustunud muudatused EL-i õigustikus
Määrusega 2024/1350/EL (ümberasustamise kohta) luuakse EL-i tööks ohutute ja seaduslike
rändevõimaluste vallas püsiv õiguslik alus, austades samal ajal täielikult liikmesriikide
jõupingutuste vabatahtlikkust. Nimetatud määruses on sätestatud ühtlustatud lähenemisviis
kaitset vajavate inimeste vastuvõtmiseks, sealhulgas ühised vastuvõtmise kriteeriumid ja
keeldumise põhjused, ning selle eesmärk on edendada kaitse seisundi ühtlustamist. Samuti
54 Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet 2024. Monitoring fundamental rights during screening and the asylum border
procedure – A guide on national independent mechanisms. 55 Euroopa Liidu Varjupaigaamet 2018. Practical Guide on Age Assessment.Practical Guide on Age
Assessment.Practical Guide on Age Assessment.Practical Guide on Age Assessment. 56Euroopa Komisjoni 15. novembri 2023. aasta soovitus kolmandate riikide kodanike kvalifikatsioonide
tunnustamise kohta. – C(2023) 7700 final.
25
luuakse kaheaastane kava, milles täpsustatakse riiki lubatavate inimeste arv ja sellise
vastuvõtmise geograafilised prioriteedid, millega suurendatakse protsessi prognoositavust ja
usaldusväärsust.
Määrusega 2024/1347/EL (kvalifikatsioonitingimuste kohta) ühtlustatakse ja täpsustatakse
rahvusvahelise kaitse saajate õigusi, mis annab liikmesriikidele uued võimalused integratsiooni
optimeerimiseks ja edendamiseks. Taotlejate vastuvõtusüsteemide ülekoormamise vältimiseks
ja vastutava liikmesriigi määramise menetluse sh üleandmise tõhustamiseks on tulemuslik ja
kiire juurdepääs nendele õigustele äärmiselt oluline.
Kaitse saajate varajane iseseisev toimetulek on oluline tegur, mis aitab parandada kaitse
saajate üldisi integreeritust kogukondadesse, kus nad elavad, ning vähendab liikmesriikide
finantskoormust. Varjupaiga- ja rändehalduse õigusakte saab kasutada võimalusena teha
kindlaks ja kõrvaldada lüngad integratsioonistrateegiates ning tagada õiguste tulemuslik
andmine rahvusvahelise kaitse saajatele, pidades silmas ka 2021.–2027. aasta integratsiooni ja
kaasamise tegevuskavas57 sätestatud eesmärkide ja soovituste rakendamist. Lisaks tööturule
integreerimise toetamisele on selle oluliseks osaks juurdepääsu tagamine haridusele ja
koolitusele, keeleõppele, tervishoiule ja eluasemele58.
Määrusega 2024/1347/EL (kvalifikatsioonitingimuste kohta) pakutakse uusi võimalusi
tõkestada rahvusvahelise kaitse saajate ebaseadusliku liikumist liikmesriikide vahel. Uute
normidega on ette nähtud, et kui kaitse saaja tabatakse muus kui talle rahvusvahelise kaitse
andnud liikmesriigis ja tal ei ole õigust seal viibida ega elada, alustatakse pikaajalise elaniku
staatuse saamiseks nõutava viieaastase elamisperioodi arvutamist algusest peale.
Täiendavad vajalikud muudatused õigusaktides
EK kutsus 07.11.2024 kokku kõrgetasemelise ümberasustamise ja humanitaarsetel põhjustel
vastuvõtmise komitee, mis arutab regulaarselt määruse 2024/1350/EL (ümberasustamise kohta)
rakendamist ja nõustab selles küsimuses EK-i. Kõrgetasemeline komitee annab ka strateegilisi
juhtnööre selliste prioriteetsete geograafiliste piirkondade kindlaksmääramiseks, kust pärit
isikud tuleks vastu võtta.
EK teeb ettepaneku kaheaastase EL-i ümberasustamise ja humanitaarsetel põhjustel
vastuvõtmise kava kohta, tuginedes kõrgetasemelise komitee arutelu tulemustele ja UNHCR-i
üleilmsete ümberasustamisvajaduste prognoosile. Kavas esitatakse teave määruse kohase
liikmesriikide vabatahtliku panuse kohta ja täpsustatakse piirkonnad, kust pärit isikud tuleks
vastu võtta. EL-i Nõukogu võtab selle liidu kava vastu rakendusaktina.
Eesti peab kohandama õigusakte, et tagada määruse 2024/1350/EL (ümberasustamise kohta)
tulemuslik kohaldamine. Samuti tuleb korrastada õigusakte, et tagada riigi tasandil määruse
2024/1347/EL (kvalifikatsioonitingimuste kohta) uute elementide tulemuslik kohaldamine, eriti
järgmistes valdkondades: elamisload ja reisidokumendid, rahvusvahelise kaitse saajate
liikumisvabadus, täiskasvanute juurdepääs haridusele, võrdne kohtlemine töötamise tingimuste
puhul, ühinemisvabadus ja organisatsioonidega liitumise õigus ning töötamisega seotud
koolitusvõimalused täiskasvanutele, oskuste valideerimine, põhitoetused ja teatavate
sotsiaalabivormide võimalik sõltuvus tulemuslikust integratsioonimeetmetes osalemisest.
57 Euroopa Komisjoni 24. novembri 2020. aasta teatis Euroopa Parlamendile, Nõukogule, Euroopa Majandus- ja
sotsiaalkomiteele ning Regioonide komiteele. Integratsiooni ja kaasamise tegevuskava aastateks 2021–2027. –
COM/2020/758 final. 58 Euroopa Komisjoni 15. novembri 2023. aasta soovitus kolmandate riikide kodanike kvalifikatsioonide
tunnustamise kohta. – C(2023) 7700 final.
26
Peamiste Euroopa Liidu varjupaiga- ja rändehalduse õigustiku reformis kajastatud sätete
temaatiline kaardistus on esitatud eelnõu seletuskirja lisas 5.
2.3. Eelnõu väljatöötamise kavatsus
Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. aasta määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika
eeskiri“ (edaspidi HÕNTE) § 1 lõike 2 punkti 2 kohaselt ei pea eelnõu väljatöötamise kavatsust
koostama, kui eelnõu käsitleb EL-i õiguse rakendamist ja eelnõu aluseks oleva EL-i õigusakti
eelnõu menetlemisel on sisuliselt lähtutud sama § lõike 1 nõuetest. Seetõttu
väljatöötamiskavatsust enne eelnõu ei koostatud, sest eelnõus rakendatakse EL-i õigust ja
eelnõu aluseks oleva EL-i õigusaktide eelnõu menetlemisel on sisuliselt lähtutud
väljatöötamiskavatsusele sätestatud nõuetest. Kõik Vabariigi Valitsuse seisukohad eelnõu
aluseks olevate EL õigusaktide kohta on saavutatud. Meetmete puhul, milles on Eestile jäetud
kaalutlusruum esitatakse kaalutlused käesolevas seletuskirjas ning seetõttu ei oleks
väljatöötamiskavatsuse tegemine mõjutanud tehtud valikuid.
2.4. Vabariigi Valitsuse seisukohad
Kõik Eesti Vabariigi Valitsuse kinnitatud seisukohad reformi eelnõude suhtes on EL-i
legislatiivprotsessi läbirääkimiste käigus saavutatud. Eesti seisukohad ja nende võrdlev analüüs
Euroopa ühise varjupaigasüsteemi õigusaktidega on esitatud eelnõu seletuskirja lisas 2.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb 103-st §, sisu on jaotatud kümneks peatükiks ja peatükid on jaotatud jagudeks.
Viimasesse peatükki on kavandatud rakendussätted, milles on kavandatud 13 seaduse
muutmine, kehtiva VRKS-i kehtetuks tunnistamine ning eelnõu jõustumissäte, mille kohaselt
on jõustumise ajaks 2026. aasta 12. juuni.
1. peatükk „Üldsätted“
1. jagu „Seaduse reguleerimisala“
§ 1. Seaduse reguleerimisala
Paragrahv 1 sätestab seaduse reguleerimisala. Seadus reguleerib lõike 1 kohaselt ning
ulatuses, mis ei ole reguleeritud EL-i ühise varjupaigaõiguse õigusaktidega, järgmisi
rahvusvahelise kaitse süsteemi valdkondi:
1) välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise aluseid;
2) rahvusvahelist kaitset taotleva välismaalase ja rahvusvahelise kaitse saanud välismaalase
õiguslikku seisundit;
3) rahvusvahelist kaitset taotlenud välismaalasele taustakontrolli tegemist;
4) välismaalasele ajutise kaitse andmise aluseid;
5) rahvusvahelise kaitse taotleja ja saaja ning ajutise kaitse saaja Eestisse vastuvõtmist;
6) välismaalase vastutavale EL-i liikmesriigile üleandmist;
7) Eesti osalemist EL-i solidaarsusmehhanismis;
8) rahvusvahelise kaitse saanud välismaalase Eestisse ümberasustamise aluseid ning
9) Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise õiguslikke aluseid.
Euroopa varjupaigasüsteemi õigusakte tuleb vahetult rakendada, kuid need ei ole igas
valdkonnas piisavalt selgelt sõnastatud ja liikmesriikidele on teatud küsimustes antud ka
kaalutlusõigus. Vajalik on kehtestada rakendusmeetmeid, määrata pädevaid asutusi ja anda
27
neile volitusi, kehtestada tähtaegu ja kasutada Eestile jäetud kaalutlusõigust. Lisaks EL
määrustele tuleb võtta üle direktiiv 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta) ning säilitada
2001. aastal vastu võetud direktiivi 2001/55/EÜ ülevõtmise sätted ajutise kaitse kohta.
Täiendavalt on reguleerimisalas arvestatud, et Euroopa varjupaigasüsteemi otsekohalduvad
õigusaktid sisaldavad arvukalt viiteid direktiivile 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta).
Seega on õigusselguse tagamiseks, õigusaktide omavahelise seose säilitamiseks ja võimaliku
normikonflikti vältimiseks ette nähtud, et Eesti õigusesse ülevõetavaid vastuvõtutingimuste
sätteid reguleeritakse seaduses sellises ulatuses, mis ei ole otsekohaldavate määrustega juba
reguleeritud.
Paragrahv 1 lõikega 1 võetakse samuti üle direktiivi 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste
kohta) artikkel 1. Lõike 2 järgi kohaldatakse seaduses ette nähtud haldusmenetlusele
haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) sätteid, arvestades erisusi.
2. jagu „Mõisted“
§ 2. Euroopa ühise varjupaigasüsteemi õigusaktide mõistete kasutamine
EL-i õigustik on Eesti õigusruumi osa. Eelnõu §-ga 2 sätestatakse, et eelnõus kasutatakse
Euroopa ühise varjupaigasüsteemi õigusaktides sätestatud mõisteid. Uusi mõisteid eelnõuga ei
looda. Paragrahviga 2 võetakse üle direktiivi 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta) artikli
2 lõiked 1, 2, 4 ja 5. Lõike 4 ülevõtmisel on asjakohased ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse §
8 lõige 2 ja lastekaitse seaduse § 3 lõige 2.
Euroopa ühise varjupaigasüsteemi õigusaktid kasutavad ka mõisteid, mida ei ole Eesti õiguses
varem kasutatud. Neid mõisteid kasutatakse ka eelnõus, kuid neid ei defineerita, sest seda on
juba tehtud otsekohaldavates ning seletuskirjas tutvustatud EL-i määrustes. Seejuures on
määrustes defineeritud ka kõik direktiivis 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta) kasutatud
mõisted ning seega ei ole ka selles direktiivis kasutatud mõistete eelnõus defineerimine
direktiivi ülevõtmiseks vajalik. Euroopa ühise varjupaigasüsteemi õigusaktides sätestatud
mõisted on kogumina esitatud eelnõu seletuskirja lisas 3.
§ 3. Välismaalane ja kolmanda riigi kodanik
Paragrahvi 3 lõikega 1 sätestatakse, et välismaalane on kolmanda riigi kodanik või
kodakondsuseta isik. Lõikega 2 sätestatakse, et kolmanda riigi kodanik on isik, kes on muu
riigi kui EL-i liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi
Konföderatsiooni kodanik
Euroopa ühise varjupaigasüsteemi õigusaktid ei kasuta mõistet „välismaalane“, kuid seda
mõistet kasutatakse läbivalt Eesti rändevaldkonda reguleerivates õigusaktides. Välismaalane on
kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik. Kolmanda riigi kodanik on isik, kes on muu
riigi kui EL-i liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi
Konföderatsiooni kodanik.
Välismaalase mõistet kasutatakse eelnõus, et säilitada eelnõu seos teiste Eesti rändevaldkonda
reguleerivate õigusaktidega, tagada seaduse eelnõu loetavus ning samuti selleks, et eristada
isikuid, kellele kohalduvad rahvusvahelise kaitse taotleja või saaja staatusest tulenevad õigused.
Nimetatud eristus on vajalik näiteks vastutava liikmesriigi määramise menetluses ja selle
raames inimese üle andmisel ühest liikmesriigist teise olukorras, kus menetlust korraldatakse
inimese suhtes, kes ei ole Eestile rahvusvahelise kaitse taotlust esitanud või kes on sellest
28
loobunud. Samuti näiteks olukorras, mil lõplik otsus rahvusvahelise kaitse taotluse suhtes on
tehtud või ühise nimetajana olukorras, kui regulatsioon puudutab kõiki seaduse
kohaldamisalasse kuuluvaid inimesi olenemata menetluse astmest või liigist või sellest
tulenevast õiguslikust staatusest.
Paragrahviga 3 ning §-i 28 lõigetega 1, 5, 6 ja 7 võetakse üle direktiiv 2024/1346/EL
(vastuvõtutingimuste kohta) artikli 3 lõiked 1 ja 2.
§ 4. Lõplik otsus
Lõpliku otsuse määratlus on oluline Euroopa ühise varjupaigasüsteemi õigusaktides sätestatud
kontseptsioon, mis on seotud eesmärgiga tõhustada menetlusi, optimeerida taotlejate riigis
viibimise õigust ning koos sellega välismaalaste vastuvõtmisega seotud riigi ressursse.
Määruse 2024/1348/EL (menetluse kohta) põhjenduspunkt 88 kohaselt on praeguse
liikmesriikide kohtusüsteemide erisuste tõttu eesmärgiks sätestada paindlik lõpliku otsuse
määratlus kuid samas rõhutatakse, et vaatamata riigisisesele õigusele viitmisele tuleb
õiguskaitsevahendite kasutamist minimeerida. Sama määruse artikli 3 punkt 8 sätestab, et lõplik
otsus on otsus selle kohta, kas kolmanda riigi kodanikule või kodakondsuseta isikule antakse
määruse 2024/1347/EL (kvalifikatsioonitingimuste kohta) alusel pagulasseisund või täiendava
kaitse seisund, sealhulgas taotluse suhtes selle mittelubatavuse tõttu tehtud keelduv otsus või
taotluse suhtes selle kaudselt või sõnaselgelt tagasivõtmise tõttu tehtud keelduv otsus, mille
suhtes ei kohaldata enam õiguskaitsevahendit sama määruse V peatüki raames või mis on
riigisisese õiguse kohaselt muutunud lõplikuks, olenemata sellest, kas taotlejal on õigus jääda
liikmesriigi territooriumile.
Määruse 2024/1351/EL (rändehalduse kohta) artikli 2 punkt 4 ja määruse 2024/1348/EL
(menetluse kohta) artikli 3 punkt 13 sätestavad, et taotleja on kolmanda riigi kodanik või
kodakondsuseta isik, kes on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse sooviavalduse, mille suhtes
ei ole lõplikku otsust veel tehtud.
Määruse 2024/1348/EL (menetluse kohta) artikli 3 punkt 19 sätestab, et korduv taotlus on
selline uus rahvusvahelise kaitse taotlus, mille esitamiseks avaldatakse soovi mis tahes
liikmesriigis pärast eelmise taotluse kohta lõpliku otsuse tegemist, sealhulgas juhul, kui selle
taotluse suhtes on tehtud selle sõnaselgelt või kaudselt tagasivõtmise tõttu keelduv otsus.
Seega, Eesti õiguses tuleb ette näha, milline otsus on lõplik. Alates 1. maist 2016. aastast kehtiva
VRKS-i järgi on lõplik otsus tehtud, kui välismaalane ei ole kasutanud tähtaegselt
kohtukaebeõigust või halduskohus on jätnud tema kaebuse rahuldamata. Seejuures on oluline
rõhutada, et lõplik on halduskohtu tehtud otsus, mitte halduskohtu jõustunud otsus. Võttes
arvesse Euroopa ühise varjupaigasüsteemi õigusaktide eesmärki, puudub mõjuv põhjus lõpliku
otsuse tingimuste leevendamiseks, et võimaldada rahvusvahelise kaitse andmisest keelduva
otsuse saanud välismaalastel EL-i territooriumil pärast otsuse tegemist jätkuvalt viibida. Eestis
vaatab rahvusvahelise kaitse saamise taotluste suhtes tehtud keelduvate otsuse peale esitatud
kaebusi läbi halduskohus. Kui taotluse suhtes tehtud keelduv otsus on muutunud lõplikuks, siis
lõpeb rahvusvahelise kaitse menetlus ja välismaalase taotleja staatus ning koos sellega ka õigus
taotlejana Eestis viibida. Seega kestab rahvusvahelise kaitse taotleja staatus ja sellest staatusest
tulenevad välismaalase õigused alates suulisest ning vormivabast sooviavaldusest kuni
halduskohtu otsuse tegemiseni. Välismaalasel säilib peale otsuse lõplikuks muutumist üldine
kohtukaebeõigus, mida välismaalane saab realiseerida ka välisriigis viibides, kuid peale lõpliku
otsuse tegemist ei säili välismaalasele rahvusvahelise kaitse taotleja staatus ega sellega seotud
õigused.
29
Seetõttu kehtestatakse §-i 4 lõikega 1, et lõplik otsus on: 1) rahvusvahelise kaitse taotluse kohta
tehtud keelduv otsus või rahvusvahelise kaitse äravõtmise otsus, mida ei ole kaebetähtajal
halduskohtus vaidlustatud; 2) taotluse kohta tehtud keelduv otsus või otsus rahvusvahelise
kaitse äravõtmise kohta, mille peale esitatud kaebuse on halduskohus jätnud rahuldamata või
3) otsus tunnustada taotlejat pagulase või täiendava kaitse saajana ja anda talle rahvusvaheline
kaitse.
Lõike 2 kohaselt lõpeb lõpliku otsuse tegemisega rahvusvahelise kaitse menetlus ja sama §-i
lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud juhtudel välismaalase õigus riigis viibida. Rahvusvahelise
kaitse menetluse ja riigis viibimise õiguse lõppemisel säilib isikul siiski üldine
kohtukaebeõigus. Nimetatud õigust saab välismaalane realiseerida Eestist eemal viibides.
§ 5. Ajutine kaitse ja ajutise kaitse saaja
Ajutise kaitse kohaldamist reguleerib direktiiv 2001/55/EÜ, mis on üle võetud VRKS-ga.
Nimetatud direktiivi kohaldati esmakordselt alles 2022. aastal seoses Venemaa Föderatsiooni
ulatusliku sõjalise agressiooniga Ukraina vastu 24. veebruaril 2022. Agressioonisõda põhjustas
Ukraina elanike massilise väljarände, mille tulemusena võttis EL-i Nõukogu 04. märtsil 2022
EK ettepanekul vastu rakendusotsuse (EL)2022/38259, millega määrati kindlaks Ukrainast
lähtuva põgenike massilise sissevoolu olemasolu direktiivi 2001/55/EÜ artikli 5 tähenduses,
algatati ajutise kaitse direktiivi rakendamine ning määrati inimeste ring, kes ajutise kaitse
saajatena tuleb kvalifitseerida. UNHCR-i andmetel on alates sõja algusest Ukrainast sunnitud
põgenema kokku 6,3 miljonit inimest, kellest 4,5 miljonit on registreeritud EL-i liikmesriikides
ajutise kaitse saajatena. Eesti on pakkunud kaitset enam kui 55 000 Ukraina sõjapõgenikule.
25. mai 2025 seisuga oli tähtajaline elamisluba ajutise kaitse alusel kokku 34 167 Ukraina
sõjapõgenikul.
Direktiiv 2001/55/EÜ kuulus esialgu Euroopa ühise varjupaigasüsteemi õigusaktide reformi
paketi hulka, kuid tulenevalt 2022. aastal alanud Venemaa Föderatsiooni agressioonisõjast
Ukraina vastu ja direktiivi esmakordsest kohaldamisest 2022. aasta märtsist kuni praeguseni
(arutatakse EK ettepanekut pikendada kohaldamist kuni 2027. aasta märtsini), otsustati
direktiivi muutmine edasi lükata. Seetõttu kehtestatakse eelnõus ajutise kaitse kohta praegu
kehtivad sätted muutmata kujul. Eelnõuga muudetakse ainult sätete asukohta ja sellest
tulenevalt korrastatakse neid tehniliselt.
Ajutise kaitse kohaldamisega seonduvad sätted on kajastatud eelnõu peatükis 5.
Paragrahvi 5 lõike 1 kohaselt on ajutine kaitse erandlik menetlus, mille eesmärk on anda
massilise sisserände või eeldatava massilise sisserände korral viivitamatut ja ajutist kaitset
välismaalastele, kes ei saa päritoluriiki tagasi pöörduda, eelkõige kui valitseb oht, et
rahvusvahelise kaitse süsteem ei suuda nimetatud sisserännet hallata, kahjustamata enda tõhusat
toimimist ajutist kaitset taotlevate välismaalaste huvides. Lõikega võetakse üle direktiivi
2001/55/EÜ artikli 2 punkt a. Direktiivi seletuse kohaselt on ajutine kaitse erandlik menetlus,
mille eesmärk on anda massilise sisserände või eeldatava massilise sisserände korral
viivitamatut ja ajutist kaitset kolmandatest riikidest pärit ümberasustatud isikutele, kes ei saa
päritoluriiki tagasi pöörduda, eelkõige juhul kui valitseb oht, et varjupaigasüsteem ei suuda
nimetatud sisserännet nõuetekohaselt hallata sh taotlusi menetleda, kahjustamata oma tõhusat
toimimist kõnealuste isikute ning teiste kaitset taotlevate isikute huvides. Ümberasustatud
59 Nõukogu rakendusotsus 4. märtsi 2022 (EL) 2022/382, millega määratakse kindlaks Ukrainast lähtuva põgenike
massilise sissevoolu olemasolu direktiivi 2001/55/EÜ artikli 5 tähenduses ning nähakse selle tulemusena ette
ajutine kaitse. – ELT L 71, 4.3.2022, lk 1—6.
30
inimeste massilise sisserände olemasolu ja konkreetsete isikurühmade kirjelduse, kelle suhtes
ajutist kaitset kohaldatakse, määratakse kindlaks EL-i Nõukogu otsusega. Seega on ajutine
kaitse välismaalasele antud kaitse, mida ei ole täiendavalt, sarnaselt varjupaiga taotlemisega,
vajalik isiklikult taotleda. Siseriiklikult on vaja kindlaks teha, kas välismaalane kuulub EL-i
Nõukogu otsuses nimetatud isikute ringi. Vastav tuvastamismenetlus viiakse läbi elamisloa
taotluse menetluse raames, mille käigus tehakse kindlaks välismaalase kuuluvus ajutist kaitset
saama õigustatud isikute hulka.
Lõike 3 kohaselt on ajutise kaitse saaja välismaalane, kes on sunnitud eelkõige rahvusvaheliste
organisatsioonide üleskutse tulemusena oma päritoluriigist või -piirkonnast lahkuma või on
sealt evakueeritud ning kellel seoses olukorraga nimetatud riigis ei ole võimalik turvaliselt ja
püsivalt tagasi pöörduda ja kes võib kuuluda rahvusvahelist kaitset reguleerivate sätete
reguleerimisalasse ning kes on põgenenud relvakonflikti või püsiva vägivalla piirkonnast
või keda ähvardab tõsine oht langeda või kes on langenud inimõiguste süsteemse või üldise
rikkumise ohvriks. Lõikega 3 võetakse üle direktiivi 2001/55/EÜ artikli 2 punkt c, milles
defineeritakse ümberasustatud isikute mõiste, kelleks on kolmandate riikide kodanikud või
kodakondsuseta isikud, kes on olnud sunnitud eelkõige rahvusvaheliste organisatsioonide
üleskutse tulemusena oma päritoluriigist või -piirkonnast lahkuma või on sealt evakueeritud
ning kellel seoses olukorraga nimetatud riigis ei ole võimalik turvaliselt ja püsivalt tagasi
pöörduda ning kes võivad kuuluda 1951. aasta Pagulasseisundi konventsiooni60 artikli 1 punkti
A või teiste rahvusvahelist kaitset võimaldavate rahvusvaheliste või siseriiklike õigusaktide
reguleerimisalasse, eelkõige: 1) isikud, kes on põgenenud relvastatud konfliktide või püsiva
vägivalla piirkondadest; 2) isikud, keda ähvardab tõsine oht langeda või kes on langenud
inimõiguste süsteemse või üldise rikkumise ohvriks.
Lõike 3 kohaselt on massiline sisseränne suure arvu konkreetsest riigist või geograafiliselt alalt
pärit välismaalaste omaalgatuslik või evakueerimiskavas ettenähtud saabumine. Lõikega 3
võetakse üle direktiivi 2001/55/EÜ artikli 2 punkt d, mille kohaselt on massiline sisseränne
suure arvu konkreetsest riigist või geograafiliselt alalt pärit ümberasustatud isikute saabumine
liikmesriiki, olenemata sellest, kas nende saabumine ühendusse oli omaalgatuslik või aidati
sellele kaasa näiteks evakueerimiskava abil.
§ 6. Perekonnaliige
Kooskõlas Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ning põhiõiguste
hartaga peab Euroopa ühise varjupaigasüsteemi õigusaktide kohaldamisel pidama esmatähtsaks
era- ja perekonnaelu austamist ning perekonna ühtsuse tagamist. Samuti tuleb arvestada
direktiivis 2003/86/EÜ rahvusvahelise kaitse saajate kohta sätestatuga.
Ka määruse 2024/1351/EL (rändehalduse kohta) põhjenduspunkti 52 kohaselt peab perekonna
mõiste määratlemisel kajastama praeguste rändesuundumuste reaalsust, kus taotlejad saabuvad
sageli liikmesriikide territooriumile pärast pikemat teelolekut. Mõiste alla peavad seepärast
kuuluma ka perekonnad, mis on moodustunud väljaspool päritoluriiki, kuid enne liikmesriigi
territooriumile saabumist. Sama põhimõte on sätestatud ka direktiivi 2024/1346/EL
(vastuvõtutingimuste kohta) põhjenduspunktis 49 ja määruse 2024/1347/EL
(kvalifikatsioonitingimuste kohta) põhjenduspunktis 11. Küll aga ei piira Euroopa ühise
varjupaigasüsteemi õigusaktide perekonna ühtsust käsitlevad sätted Eesti ühiskonna väärtusi
ega Eesti kultuuriruumi põhimõtteid. Polügaamse abielu korral saab iga liikmesriik ise
otsustada, kas ta soovib kohaldada perekonna ühtsuse sätteid polügaamsete leibkondade suhtes,
sealhulgas ka veel ühe abikaasa ja rahvusvahelise kaitse saaja alaealiste laste suhtes. Määruse
60 RT II 1997, 6, 26.
31
2024/1347/EL (kvalifikatsioonitingimuste kohta) põhjenduspunkt 19 selgitab täiendavalt, et
perekonna ühtsust käsitlevate sätete kohaldamine peab alati põhinema tõelistel peresuhetel ega
tohi hõlmata sundabielusid ning abielusid ja partnerlusi, mille ainus eesmärk on võimaldada
asjaomasel isikul liikmesriiki siseneda või seal elada. Et mitte diskrimineerida pereliikmeid
selle alusel, kus perekond loodi, peaksid perekonna mõiste alla kuuluma ka need perekonnad,
mis loodi väljaspool päritoluriiki, kuid enne pereliikmete saabumist liidu territooriumile.
Määruse 2024/1351/EL (rändehalduse kohta) artikli 2 lõige 8 sätestab taotleja pereliikmetena
inimesed, kes viibivad liikmesriigi territooriumil, eeldusel et perekond oli olemas juba enne
taotleja või pereliikme saabumist liikmesriigi territooriumile:
a) taotleja abikaasa või taotlejaga püsivas suhtes olev vabaabielukaaslane, kui asjaomase
liikmesriigi õiguse või tava kohaselt koheldakse vabaabielupaare kolmanda riigi kodanikke
käsitlevate õigusaktide alusel võrdväärselt abielus paaridega;
b) punktis a osutatud paari või taotleja alaealine laps tingimusel, et kõnealune laps ei ole abielus,
sõltumata sellest, kas riigisisese õiguse tähenduses on kõnealune laps sündinud abielust või
väljaspool abielu või on lapsendatud;
c) kui taotleja on alaealine ja ta ei ole abielus, siis selle asjaomase liikmesriigi õiguse või tava
kohaselt tema eest vastutav isa, ema või muu täiskasvanu, kus asjaomane täiskasvanu viibib;
d) kui rahvusvahelise kaitse saaja on alaealine ja ta ei ole abielus, siis selle asjaomase
liikmesriigi õiguse või tava kohaselt rahvusvahelise kaitse saaja eest vastutav isa, ema või muu
täiskasvanu, kus rahvusvahelise kaitse saaja viibib.
Direktiivi 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta) artikli 2 lõige 3 sätestab taotleja
perekonnaliikmetena inimesed, kes viibivad rahvusvahelise kaitse menetluse ajal sama
liikmesriigi territooriumil, eeldusel et perekond oli olemas juba enne, kui taotleja liikmesriigi
territooriumile saabus:
a) taotleja abikaasa või temaga püsisuhtes olev vabaabielukaaslane, kui asjaomase liikmesriigi
õiguse või tava kohaselt koheldakse vabaabielupaare samaväärselt abielupaaridega;
b) punktis a osutatud paari või taotleja alaealised või täisealised ülalpeetavad lapsed, tingimusel,
et nad ei ole abielus ja sõltumata sellest, kas riigisisese õiguse tähenduses on nad sündinud
abielust või väljaspool abielu või on nad lapsendatud; alaealist käsitatakse individuaalse
hinnangu alusel mitte abielus olevana, kui tema abielu ei oleks kooskõlas asjaomase liikmesriigi
õigusega, juhul kui see oleks sõlmitud asjaomases liikmesriigis, võttes eelkõige arvesse
seaduslikku abiellumisiga;
c) kui taotleja on alaealine ja ega ole abielus, siis asjaomase liikmesriigi õiguse või tava kohaselt
tema eest vastutav isa, ema või mõni teine täisealine isik, sealhulgas täisealine õde või vend;
alaealist käsitatakse individuaalse hinnangu alusel mitte abielus olevana, kui tema abielu ei
oleks kooskõlas asjaomase liikmesriigi õigusega, juhul kui see oleks sõlmitud asjaomases
liikmesriigis, võttes eelkõige arvesse seaduslikku abiellumisiga
Määruse 2024/1347/EL (kvalifikatsioonitingimuste kohta) artikli 3 lõige 9 sätestab kaitse saaja
perekonnaliikmena inimesed, kes viibivad rahvusvahelise kaitse taotlemisel sama liikmesriigi
territooriumil, eeldusel et perekond oli juba olemas enne liikmesriigi territooriumile saabumist:
a) rahvusvahelise kaitse saaja abikaasa või temaga püsisuhtes olev vabaabielukaaslane, kui
asjaomase liikmesriigi õiguse või tava kohaselt koheldakse vabaabielupaare abielupaaridega
samaväärselt;
b) punktis a osutatud paari või rahvusvahelise kaitse saaja alaealised või täisealised
ülalpeetavad lapsed, tingimusel et nad ei ole abielus ja sõltumata sellest, kas nad on riigisisese
õiguse kohaselt sündinud abielust või väljaspool abielu või lapsendatud; alaealist käsitatakse
individuaalse hinnangu alusel mitte abielus olevana, kui tema abielu ei oleks kooskõlas
asjaomase liikmesriigi õigusega, juhul kui see oleks sõlmitud kõnealuses liikmesriigis, võttes
eelkõige arvesse seaduslikku abiellumisiga;
32
c) kui rahvusvahelise kaitse saaja on mitte abielus olev alaealine, siis asjaomase liikmesriigi
õiguse või tava kohaselt tema eest vastutav isa, ema või mõni muu täisealine isik, sealhulgas
täisealine õde või vend; alaealist käsitatakse individuaalse hinnangu alusel mitte abielus
olevana, kui tema abielu ei oleks kooskõlas asjaomase liikmesriigi õigusega, juhul kui see oleks
sõlmitud kõnealuses liikmesriigis, võttes eelkõige arvesse seaduslikku abiellumisiga
Määruse 2024/1350/EL (ümberasustamise kohta) põhjenduspunktid 17 ja 46 kinnitavad samuti,
et lähtuma peab perekonna ühtsuse põhimõttest ja diskrimineerimise keelust ning asjaolu, et
liikmesriigil on õigus nõuda peresuhete olemasolu tõendamist. Selle määruse artikli 5 lõike 4
alusel võivad perekonna ühtsuse tagamiseks olla vastu võetavad järgmised vastu võetavate
inimeste perekonnaliikmed:
a) abikaasa või asjaomase isikuga püsivas suhtes olev vabaabielukaaslane, kui asjaomase
liikmesriigi õiguse või tava kohaselt koheldakse vabaabielupaare kolmanda riigi kodanikke või
kodakondsuseta isikuid käsitlevate õigusaktide alusel võrdväärselt abielus paaridega;
b) alaealised lapsed, tingimusel et need lapsed ei ole abielus, sõltumata sellest, kas nad on
sündinud abielust või väljaspool abielu või liikmesriigi õiguse tähenduses lapsendatud või
tunnustatud;
c) isa, ema või muu täiskasvanu, kes vastutab vallalise alaealise eest vastavalt asjaomase
liikmesriigi õigusele või tavadele;
d) õed või vennad;
e) kolmanda riigi kodanikud või kodakondsuseta isikud, kes on sõltuvad oma lastest,
vanematest või muudest pereliikmetest raseduse, vastsündinud lapse, raske vaimse või kehalise
haiguse, raske puude või kõrge vanuse tõttu, tingimusel et peresidemed olid olemas
päritoluriigis, et laps või vanem või muu pereliige on võimeline sõltuva isiku eest hoolt kandma
ja et asjaomased isikud kinnitavad oma soovi kirjalikult.
Täiendavalt peavad liikmesriigid võtma igakülgselt arvesse lapse huve. Kui kolmanda riigi
kodanik või kodakondsuseta isik on abielus alaealine, kes ei ole koos oma abikaasaga, võib
alaealise huvid lugeda seotuks alaealise vanemate perekonnaga. Võttes arvesse põhiõiguste
hartat, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ja asjakohast kohtupraktikat
ning selleks, et mitte diskrimineerida pereliikmeid perekonna loomise koha alusel, peaks
perekonna mõiste hõlmama ka väljaspool taotlejate päritoluriiki, kuid enne liikmesriikide
territooriumile saabumist moodustunud perekondi.
Viimaks, direktiivi 2003/86/EÜ kohaselt tuleb võimaldada pagulaste ühinemist sama direktiivi
artiklis 4 nimetatud pereliikmetega:
a) isiku abikaasa;
b) isiku ning tema abikaasa alaealised lapsed, sealhulgas lapsed, kes on adopteeritud asjaomase
liikmesriigi pädeva asutuse otsuse alusel või selle liikmesriigi rahvusvahelistest kohustustest
tulenevalt automaatsele täitmisele pööratava otsuse alusel või otsuse alusel, mida tuleb
vastavalt rahvusvahelistele kohustustele tunnustada;
c) isiku alaealised lapsed, kaasa arvatud lapsendatud lapsed, kui perekonna taasühinemist
taotlev isik on nende eestkostja ning lapsed on tema ülalpidamisel. Liikmesriigid võivad lubada
oma perekonnaga taasühineda lastel, kes on ühisel eestkostel, tingimusel et teine eestkostja on
andnud oma nõusoleku;
d) abikaasa alaealised lapsed, kaasa arvatud lapsendatud lapsed, kui abikaasa on nende
eestkostja ning lapsed on tema ülalpidamisel. Liikmesriigid võivad lubada oma perekonnaga
taasühineda lastel, kes on ühisel eestkostel, tingimusel et teine eestkostja on andnud oma
nõusoleku.
Selleks, et võtta üle direktiivid, rakendada määruseid ning täita reformi eesmärki menetluste
lihtsustamiseks ja kiirendamiseks ning eelkõige selleks, et seada esikohale laste õigused ja
33
huvid, sätestatakse §-i 6 lõikega 1 perekonnaseadusega kooskõlas olev ühtne kõikehõlmav
perekonnaliikme määratlus, nii rahvusvahelise kaitse taotleja kui saaja kohta, olenemata
asjaolust, kas tegemist on pagulase või täiendava kaitse saajaga või solidaarsusmehhanismi
kaudu või ümberpaigutamise või humanitaarsetel põhjustel vastu võtmise kaudu saabunud
välismaalasega. Määratlusega ei ole hõlmatud ajutise kaitse alusel vastu võetavate inimeste
perekonnaliikmed, kes on reguleeritud eelnõu § 71 (perekondade taasühendamine). Selle
kohaselt kuuluvad perekonnaliikmete hulka tema abikaasa või registreeritud elukaaslane; tema
või tema abikaasa või registreeritud elukaaslase vallaline ja alaealine laps; tema või tema
abikaasa või registreeritud elukaaslase vallaline ja täisealine laps, kui laps ei ole terviseseisundi
või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema; tema või tema abikaasa või registreeritud
elukaaslase ülalpidamisel olev vanem või vanavanem, kui päritoluriigis puudub muudest
perekondlikest sidemetest tulenev toetus; tema vanem või eestkostja, kui taotleja on alaealine,
välja arvatud juhul, kui tema teovõimet on abiellumise eesmärgil laiendatud ja tema
perekonnaliikmeks loetakse tema abikaasa; tema vanem või eestkostja või muu perekonnaliige,
kui taotleja on saatjata alaealine, välja arvatud juhul, kui see oleks vastuolus alaealise õiguste
ja huvidega.
Lõikega 2 sätestatakse, et PPA ei käsitle rahvusvahelise kaitse taotleja ja saaja abikaasat
perekonnaliikmena, kui abielu on ilmselgelt vastuolus avaliku korraga. Seega on PPA-l õigus
jätta perekonnaliikmena käsitlemata rahvusvahelise kaitse taotleja või saaja abikaasa, kui on
teatavaks saanud asjaolud, mis annavad alust hinnata, et abielu on ilmselgelt vastuolus avaliku
korraga. Eelkõige tuleks vastuolus avaliku korraga pidada tahtevastaseid abielusid. Arvestades,
et abielu võib olla sõlmitud mistahes geograafilises piirkonnas või riigis, ei saa sätestada
ammendavat loetelu asjaoludest, mis võivad tingida abielu vastuolu Eesti avaliku korraga. Säte
juhindub rahvusvahelise eraõiguse seaduse §-st 7, mille kohaselt ei tunnustata välisriigis
sõlmitud abielu, kui see on ilmselges vastuolus Eesti õiguse oluliste põhimõtetega, see tähendab
avaliku korraga. Eelkõige on sätte eesmärgiks kaitsta laste õigusi ja huve.
Lõikega 3 sätestatakse, et kõik asjassepuutuvad pädevad asutused käsitavad kaitse taotleja ja
kaitse saaja perekonnaliikmeid perekonnana ainult sellisel juhul kui perekond oli olemas enne
Eestisse saabumist. Seega ei loeta kaitse taotleja ega saaja perekonnaliikmeteks käesoleva
eelnõu reguleerimisala mõttes neid perekonnaliikmeid, kellega on peresidemed loodud Eestis
olles. Neile perekonnaliikmetele ei laiene seega ka VRKS-s sätestatust tulenevad õigused ja
kohustused sh rahvusvahelise kaitse saaja õigus perekonnaliikme elamisloale EL 2024/1347
artikli 23 alusel. Nendel perekonnaliikmetel on võimalus perekonna ühtsuse tagamiseks jätkata
elamist varasemalt omandatud viibimisõiguse aluse või taotleda elamisluba VMS-is sätestatud
alusel.
Muuhulgas võetakse §-ga 6, perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 161 ja rahvusvahelise
eraõiguse seaduse (edaspidi REÕS) §-ga 64 üle direktiivi 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste
kohta) artikli 2 lõige 3.
3. jagu „Pädevad asutused“
§ 7. Pädevate asutuste ülesanded
Euroopa ühise varjupaigasüsteemi õigustiku kohaldamiseks tuleb liikmesriigil määrata
menetlev ametiasutus ja teised pädevad asutused määrusetes ja direktiivis sätestatud kõikide
ülesannete täitmiseks. Määruse 2024/1351/EL (rändehalduse kohta) põhjenduspunkti 8 ja
arttikkel 6 lõike 2 punkt b kohaselt peavad liikmesriigid tagama rakendamiseks vajalikud inim-
ja materiaalsed ressursid, rahalised vahendid ja taristu ning oma pädevatele asutustele vajalikud
34
töötajad. Liikmesriigid peavad samuti tagama asjakohase koordineerimise asjaomaste
riigisiseste ametiasutuste ja teiste liikmesriikide ametiasutuste vahel.
Määruse 2024/1348/EL (menetluse kohta) artikli 3 lõike 16 kohaselt on menetlevaks asutuseks
liikmesriigi kohtulaadne ametiasutus või haldusorgan, kes vastutab rahvusvahelise kaitse
taotluste läbivaatamise eest ning on pädev tegema haldusmenetluse etapis otsuseid. Artikli 4
lõike 1 kohaselt tuleb liikmesriigil määrata menetleva ametiasutuse, kes täidab talle määruse
2024/1348 ja määruse 2024/1347/EL ja teiste määruste alusel antud ülesandeid.
Lõikega 1 sätestatakse, et PPA täidab Euroopa ühise varjupaigasüsteemi õigusaktides
sätestatud pädeva asutuse ülesandeid, kui seadus ei sätesta teisti. Sealhulgas: 1) on määruses
2024/1347/EL (kvalifikatsioonitingimuste kohta) nimetatud menetlev ametiasutus; 2) täidab
määruse 2024/1348/EL (menetluse kohta) artikli 4 lõigetes 1–3 sätestatud ülesandeid; 3) on
määruses 2024/1351/EL (rändehalduse kohta) sätestatud vastutavat liikmesriiki
kindlaksmäärav asutus; 4) teostab määruses 2024/1356/EL (taustakontrollide kohta) sätestatud
taustakontrolli; 5) täidab määruse 2021/2303/EL (EL-i Varjupaigaameti kohta) artiklites 3 ja 24
sätestatud riiklikku kontaktpunkti ülesandeid ning 6) on määruses 2024/1351/EL (rändehalduse
kohta) nimetatud solidaarsusmehhanismi rakendamist korraldav asutus.
Lõikega 2 kehtestatakse, et SKA korraldab ajutise kaitse saaja, rahvusvahelise kaitse taotleja
ja rahvusvahelise kaitse saaja vastuvõtmise, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti. Vabariigi
Valitsuse seaduse §-i 67 kohaselt on SOM-i valitsemisalas sotsiaalse turvalisuse,
sotsiaalhoolekande ning pensionisüsteemi kavandamine ja korraldamine,
sotsiaalkindlustussüsteemide piiriülene koordineerimine, laste õiguste tagamine ja heaolu
edendamine, puudega inimeste elukvaliteedi edendamine ja sellealase tegevuse
koordineerimine; rahva tervise kaitse, tervishoid ja tervisesüsteemi arendamine, ravikindlustus,
ravimid ja meditsiiniseadmed ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. SOM-i
valitsemisala asutuseks on SKA, kelle põhimääruse § 6 alusel on ameti ülesandeks muuhulgas
riiklike sotsiaalteenuste ja rändega seotud teenuste korraldamine.
Lõikega 3 sätestatakse, et KUM korraldab kohanemisprogrammi. Vastavalt Vabariigi Valitsuse
seaduse §-i 62 lõikele 1 on KUM-i valitsemisalas riigi kultuuri- ja muinsuskaitsetöö ning
kultuurilise mitmekesisuse ja lõimumise korraldamine ning kunstide, spordi ja
liikumisharrastuse edendamine, osalemine riigi meediatöö kavandamisel ning vastavate
õigusaktide eelnõude koostamine.
Paragrahv 7 lõikega 3, § 45 lõikega 1 ja VSS § 95 lõikega 1 võetakse üle direktiivi
2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta) artikkel 31. Sellega määratakse asutus, kellel on
vastutus ja pädevus korraldada sama direktiivi artikliga 18 sätestatud kohustuse täitmine tagada
rahvusvahelise kaitse taotlejatele juurdepääsu keelekursustele, kodanikuõpetuse kursustele või
kutsekoolitusele, mida Eesti peab asjakohaseks, et suurendada taotlejate võimet iseseisvalt
toime tulla, pädevate asutustega suhelda või tööd leida, või hõlbustatakse juurdepääsu sellistele
kursustele sõltumata asjaolust, kas taotlejatel on artikli 17 kohane pääs tööturule. Samuti
korrastatakse sättega määruse 2024/1347/EL (kvalifikatsioonitingimuste kohta) artiklis 35
sätestatud rahvusvahelise kaitse saaja juurdepääsu õigust integratsioonimeetmetele, mille
korraldamine on samuti KUMi pädevuses.
Lõikega 4 sätestatakse, et ÕK täidab määruse 2024/1348/EL (menetluse kohta) artikli 43 lõikes
4 ning määruse 2024/1356/EL (taustakontrolli kohta) artiklis 10 nimetatud põhiõiguste seire
ülesannet.
4. jagu „Teabe kaitse ja isikuandmete töötlemine“
35
§ 8. Teabe kaitse ajutise kaitse ja rahvusvahelise kaitse menetluses
Lõigetega 1 ja 2, §-i 16 lõike 3 punktiga 5, §-i 19 lõikega 1, §-i 42 lõike 6 punktiga 3 ja lõikega
8, § 46 lõigetega 1 ja 2 ning TTKS § 2 lõikega 1, § 3 lõikega 1 võetakse üle direktiiv
2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta) artikli 20 lõiked 2 kuni 8. Lõikega 3 ja §-i 21
lõikega 6 võetakse üle direktiiv 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta) artikli 27 lõige 10.
Paragrahvis 8 sätestatakse ajutise kaitse ja rahvusvahelise kaitse menetluse konfidentsiaalsena
hoidmise kohustus. Määruse 2024/1348/EL (menetluse kohta) artikkel 7 sätestab, et
rahvusvahelise kaitse menetluses kogutud isikuandmed on konfidentsiaalsed ja väidetavatele
tagakiusajatele ega tõsise kahju põhjustajatele ei tohi teavet avaldada. Avaliku teabe seaduse
(edaspidi AvTS) §-i 3 lõigete 1 ja 2 kohaselt on kõik avalikke ülesandeid täites saadud või
loodud teave avalik, juhul kui seda ei ole seaduses sätestatud korras piiratud. Seega on määruse
rakendamiseks vajalik piirang kehtestada seaduse tasandil. Kehtiv VRKS laiendab
konfidentsiaalsuskohustust ka ajutise kaitse menetlusele ja pole ühtegi põhjust selle
muutmiseks. Ühtegi põhimõttelist muudatust võrreldes kehtiva VRKS-iga ei tehta.
Rahvusvahelise kaitse ja ajutise kaitse menetluses kogutud andmed loetakse ka edaspidi
piiratud juurdepääsuga teabeks eelkõige AvTS §-i 35 lõike 1 punkt 11 ja 12 alusel sh kohaldades
§ 40 lõikes 3 sätestatut.
Seega sätestatakse lõike 1 kohaselt, et ajutise kaitse ja rahvusvahelise kaitse menetlus ei ole
avalik. Lõike 2 kohaselt tuleb taotleja andmeid sisaldav teave tunnistada asutusesiseseks
kasutamiseks mõeldud teabeks avaliku teabe seaduse tähenduses. Nimetatud välismaalase
andmeid sisaldava teabe töötlemine on lubatud üksnes seadusega ettenähtud ülesannete
täitmiseks.
Lõikega 3 sätestatakse, et taotleja kohta kogutud andmete edastamine välisriigile ja välisriigilt
taotleja kohta andmete kogumine on lubatud ainult välislepingust, EL-i õigusest või VRKS-st
tuleneva kohustuse täitmiseks. Andmete edastamisel välisriigile tagatakse, et teavet ei edastata
otseselt ega kaudselt taotleja päritoluriigile. Nimetatud teabe edastamise keeld, mida tuleb
järgida muuhulgas ka päritoluriigis valitseva olukorra või taotlejaga seotud asjaolude osas
päringute tegemisel on vajalik, sest rahvusvahelise kaitse taotlejad on reeglina haavatavas
olukorras ning jagavad menetluse käigus ametiasutusele tundlikku teavet. Konfidentsiaalsuse
põhimõte tähendab, et teabe jagamisel tuleb olla kindel, et taotleja turvalisus ei satu ohtu ning
ei too kaasa tema inimõiguste rikkumise tagajärge. Menetluse käigus kogutud teabe ning ka
pelgalt rahvusvahelise kaitse taotlemise fakti teatavaks saamisel võivad olla laastavad
tagajärjed kaitse saajale ja tema perekonnaliikmetele. Muuhulgas ka viisil, et juhul kui kaitse
saamise vajadus puudus, siis kaitse taotlemise fakti teatavaks saamine võib olla uueks
iseseisvaks aluseks inimese tagakiusamiseks ja seetõttu ka kaitsevajaduse tekkimiseks. Seetõttu
on äärmiselt oluline, et rahvusvahelise kaitse menetluse käigus teatavaks saanud teavet
töötlevad ainult konkreetse menetlusega seotud ametnikud ning taotlemise fakti ega muud
taotlemisega seotud teavet ei edastata ühelgi viisil taotleja koduriigile. Konfidentsiaalsuse
tagamise kohustus kehtib ka siis, kui taotleja päritoluriigiks on turvaline kolmas riik või
turvaline päritoluriik. Nagu teistegi teemade puhul, siis tuleb ka konfidentsiaalsuse tagamisel
järgida muuhulgas EUAA juhiseid ja UNHCR-i soovitusi.
Lõikega 4 sätestataks, et kui ajutise kaitse ja rahvusvahelise kaitse menetluses kogutud
andmeid edastatakse muule kui käesolevas VRKS-s nimetatud asutusele, kehtivad sama §-i
lõigetest 2 ja 3 tulenevad kohustused ka nimetatud asutuse ja selle ametnike ning töötajate
kohta.
36
§ 9. Isikuandmete töötlemine
Selles § ei ole tehtud põhimõttelist muudatust võrreldes kehtiva VRKS-iga. Lõigete 1–3
kohaselt võib pädev asutus jätkuvalt töödelda isikuandmeid ja eriliiki isikuandmeid ilma isiku
nõusolekuta. Samuti võib pädev asutus jätkuvalt töödelda välisriigilt või rahvusvaheliselt
organisatsioonilt saadud isikuandmeid.
Euroopa ühise varjupaigasüsteemi õigusaktide kohaselt peab välismaalane esitama liikmesriigi
pädevatele asutustele isikuandmeid. Määruse 2024/1358/EL (Eurodac-süsteemi kohta) artikli
13 kohaselt peab välismaalane taluma ka biomeetriliste andmete (näokujutis ja sõrmejäljed)
võtmist, seejuures peab liikmesriik ette nägema haldusmeetmed selle kohustuse täitmiseks.
Sellega seonduvalt säilitatakse põhimõte, et VRKS-i alusel läbiviidavates menetluses ei
töödelda isiku andmeid viimase nõusoleku alusel ja andmete töötlemist ei lõpetata, kui isik ei
ole enda andmete töötlemisega nõus. Määruse 2024/1358/EL (Eurodac-süsteemi kohta) artikli
13 kohaselt võib liikmesriik viimase abinõuna ette näha ka sunnimeetmed biomeetria
hõivamiseks. Vahetut sundi kohaldatakse riikliku järelevalve erimeetmena korrakaitseseaduses
(edaspidi KorS) sätestatud korras.
Lõigetes 4–6 on säilitatud regulatsioon, mis piirab välismaalase õigust saada teavet ja
juurdepääsu tema kohta kogutud andmetele, mille kehtestamist eriseaduses võimaldab
isikuandmete kaitse üldmääruse61 artikkel 23. Eesti pädevad asutused kontrollivad põhjalikult
rahvusvahelise kaitse taotlejate tausta ning ei saa välistada juhtumeid, kus rahvusvahelise kaitse
andmisest tuleb keelduda avaliku korra ja julgeoleku kaalutlustel. Samadel kaalutlustel võib
olla vajalik ka piirata taotleja juurdepääsu tema kohta teatavaks saanud asjaolude kohta.
Lõigetes 7–8 on säilitatud lõike 4 regulatsiooni täpsustatud selliselt, et sama §-i lõikes 4
nimetatud andmete avaldamise piirangut ei kohaldata määruse 2024/1356/EL (taustakontrolli
kohta) artikli 17 punktides a–g ja i sätestatud andmete kohta. Samuti selliselt, et sama §-i lõike
4 punktides 1–4 nimetatud andmete avaldamise piirangu aluse äralangemisel lõpetatakse
andmete avaldamise piirangu kohaldamine ning andmesubjektile antakse teavet ja tagatakse
juurdepääs tema kohta kogutud isikuandmetele, tema kohta andmekogusse kantud andmetega
ja menetlustoimikule. Nimetatud täpsustused on vajalikud määruse 2024/1356/EL
(taustakontrolli kohta) artikli 17 lõike 3 viimase lõigu rakendamiseks, millega on sätestatud, et
taustakontrolli kokkuvõttes sisalduv teave tehakse isikule, keda see puudutab, kättesaadavaks,
kas paberil või elektroonselt. Sama artikli lõike 1 punktis h osutatud teave jäetakse välja. Enne
kokkuvõtte edastamist artikli 18 lõigetes 1, 2, 3 ja 4 osutatud asutustele on isikul, kes peab
läbima taustakontrolli, võimalus teatada, et kokkuvõttes esitatud teave on vale.
Taustakontrolliasutused registreerivad kõik sellised teated samas artiklis osutatud asjakohases
teabes.
5. jagu „Rändehalduse meetmed“
§ 10. Ümberasustamine ja solidaarsusmehhanism
EL-i varjupaiga- ja rändehalduse reformiga luuakse püsiv solidaarsusmehhanism ning
ümberasustamise ja humanitaarse vastuvõtu raamistik. Kuigi tegemist on erinevate
mehhanismidega, siis halduskoormuse vähendamiseks ning protsesside lihtsustamiseks
sätestatakse välimaalaste vastu võtmise ja muud liiki abi pakkumise otsustamiseks üks protsess.
Seda toetab ka asjaolu, et mõlemat regulaarset EL-i protsessi koordineerib EK ning mõlema
61 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta
isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta
(isikuandmete kaitse üldmäärus). – ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88.
37
puhul on oluline roll liikmesriikide esindajatest koosneval kõrgetasemelisel komiteel. Kahe EL-
i põhielementide võrdlus on esitatud järgnevalt.
Tabel 1. Ümberasustamise ja ümberpaigutamise peamiste elementide võrdlus (autor: SIM)
Ümberasustamine Ümberpaigutamine
Õiguslik alus: määrus 2024/1350/EL
(ümberasustamise kohta)
Õiguslik alus: määrus 2024/1351/EL
(rändehalduse kohta)
Püsiv (vabatahtlik) mehhanism:
Mehhanismis osalemine on liikmesriikidele
vabatahtlik
Püsiv (valikuline) mehhanism:
Mehhanismis osalemine on liikmesriikidele
kohustuslik, kuid ümberpaigutamine abistamise
viisina on valikuline
Tegevused kahe aastase liidu vastuvõtu kava
raames
Tegevused iga-aastase solidaarsustsükli raames
Tegevusi toetab EUAA Tegevusi koordineerib EK-i
solidaarsuskoordinaator
Inimesi võetakse vastu kolmandatest riikidest Inimesi võetakse vastu teisest liikmesriigist
Vastu saab võtta UNHCR-i suunatud inimesi.
Humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmine
põhineb liikmesriikide taotlusel
Vastu saab võtta rahvusvahelise kaitse taotlejaid
ja vähem kui kolm aastat varem kaitse saanud
inimesi
LR saab ise inimeste osas kriteeriume seada
ning neist vastuvõtmisel lähtuda
LR saab esitada inimeste osas eelistusi ja
nendest lähtutakse võimaluse korral
Valiku ja otsustamise menetlust saab teha
kolmandas riigis
Valiku ja otsustamise menetlust saab teha ainult
Eestis. Julgeolekuohu kontrolli on erandkorras
võimalik teha ühe nädala jooksul andmete
saamisest abistatavas liikmesriigis kohapeal
EL ühekordne rahaline toetus 10 000 eurot
ümberasustatud inimese kohta, 6000 eurot
humanitaarsetel põhjustel vastu võetud inimese
kohta. Kui inimene kuulub ühte või mitmesse
ebasoodsas olukorras olevasse inimeste rühma62,
võidakse toetust suurendada 8000 euroni
EL ühekordne rahaline toetus inimese kohta
10 000 eurot63
Iga ümberpaigutamise raames üle antud
rahvusvahelise kaitse taotleja või -kaitse saaja
eest 500 euro suurune rahaline toetus
Lõigetega 1–3 korrastatakse mõisteid ning lõigetega 4–8 sätestatakse ümberasustamises ja
solidaarsusmehhanismis osalemise otsustamise kord.
Määruse 2024/1350/EL (ümberasustamise kohta) artikli 2 lõike 1 ja lõike 3 alusel on sätestatud
ümberasustamise ja humanitaarsetel põhjustel vastu võtmise mõisted.
Ümberasustamine on määruse kohaselt UNHCR-i suunamisel kolmandast riigist, kuhu isik on
olnud sunnitud ümber asuma, mingi liikmesriigi territooriumile sellise kolmanda riigi kodaniku
või kodakondsuseta isiku vastuvõtmine, kes täidab vastuvõtmise tingimusi, kelle suhtes ei kehti
vastuvõtmisest keeldumise põhjused ning kellele antakse rahvusvaheline kaitse.
62 Riskigruppi kuuluvad naised ja lapsed; saatjata alaealised; selliste meditsiiniliste vajadustega isikud, mida saab
rahuldada üksnes humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise teel; isikud, kes vajavad humanitaarsetel põhjustel
vastuvõtmist seoses õigusliku või füüsilise kaitse vajadustega, sealhulgas vägivalla- või piinamisohvrid. 63 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1147, millega luuakse Varjupaiga-,
Rände- ja Integratsioonifond. – ELT L 251, 15.7.2021, lk 1—47.
38
Humanitaarsetel põhjustel vastu võtmine on kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku
vastuvõtmine, mis liikmesriigi taotluse korral toimub EUAA, UNHCR-i või muu asjakohase
rahvusvahelise organi suunamisel, kolmandast riigist, kuhu isik on olnud sunnitud ümber
asuma, mingi liikmesriigi territooriumile ning kui vähemalt esialgse hinnangu alusel täidab see
isik vastuvõtu tingimusi, ei kehti keeldumise põhjuseid ja talle antakse rahvusvaheline kaitse
või riigisisese õiguse alusel humanitaarsetel põhjustel staatus, millega tagatakse õigused ja
kohustused, mis on samaväärsed määruse 2024/1347/EL (kvalifikatsioonitingimuste kohta)
artiklites 20–26 ja 28–35 sätestatud täiendava kaitse saajate õiguste ja kohustustega.
Lõikega 1 täpsustatakse, et Eestis loetakse ümberasustamiseks ainult selliste välismaalaste
vastu võtmist, kellele on rahvusvahelise kaitse staatus ja elamisluba juba enne Eestisse
sisenemist antud. Selline täpsustus tagab, et ümberasustamise korral vastu võetavatele
inimestele on julgeoleku kontroll ning rahvusvahelise kaitse vajaduse põhjalik hindamine
tehtud enne Eestisse jõudmist, kas kolmandas riigis või teises EL-i liikmesriigis. See aitab
tõhusamalt maandada võimalikku kaasnevat julgeoleku ohtu. Samuti sätestatakse määratlusega,
et Eestis ei kohaldata määruse 2024/1350/EL (ümberasustamise kohta) mõistes humanitaarsetel
põhjustel välismaalaste vastuvõtmist ja siseriikliku korra alusel antavat kaitset.
Lõikega 2 täpsustatakse, et solidaarsusmehhanism on kogum määruses 2024/1351/EL
(rändehalduse kohta) toodud meetmetest, et toetada rändesurve all olevaid liikmesriike.
Nimetatud mõistet EL õigustikus praegu ei ole ning selle sätestamine on vajalik, et eristada
ümberasustamise raamistiku protsessi ja solidaarsusmehhanismi protsessi. Määruse
2024/1351/EL (rändehalduse kohta) kohaselt tuleb luua kohustuslik solidaarsusmehhanism,
mis näeb ette rändesurve all olevate liikmesriikide tulemusliku toetamise ja tagab kiire
juurdepääsu õiglastele ja tõhusatele rahvusvahelise kaitse andmise menetlustele. Sellise
mehhanismiga tuleb ette näha samaväärsed eri liiki solidaarsusmeetmed ning see peab olema
paindlik ja võimeline kiiresti kohanema muutuvate rändeprobleemidega. Sellise mehhanismi
osaks on EL solidaarsuskoordinaator, liikmesriikide kõrgema poliitilise tasandi esindajatest
koondatud kõrgetasemeline foorum, nõukogu rakendusaktiga vastu võetav iga-aastane
solidaarsusreserv ja EL-i tehnilise tasandi solidaarsusfoorum, mis koosneb liikmesriikide
piisavalt kõrge ametiastmega esindajatest, näiteks liikmesriikide asjakohaste ametiasutuste
kõrgetest ametnikest. Nimetatud solidaarsusmehhanism võimaldab parema valmisoleku, et
tegeleda rändesurve olukordadega. Sellise solidaarsusmehhanismi rakendamine koos vastutava
liikmesriigi kindlaksmääramise tõhusa süsteemiga on kogu Euroopa uue ühise
varjupaigasüsteemi toimimise peamine eeltingimus.
Lõikega 3 sätestatakse, et ümberpaigutamine on solidaarsusmehhanismi rakendamisel
rahvusvahelise kaitse taotleja või rahvusvahelise kaitse saanud isiku Eestisse vastuvõtmine
teisest EL-i liikmesriigist või solidaarsusmehhanismi raames Eestis rahvusvahelise kaitse
taotluse esitanud või selle saanud isiku üleandmine teise EL-i liikmeriiki või taotluse
läbivaatamise eest vastutuse võtmine.
Ümberpaigutamise määratluse sätestamine on vajalik õigusselguse loomiseks ning määruse
2024/1351/EL (rändehalduse kohta) rakendamiseks. Sama määruse artikli 2 punkt 22 alusel on
ümberpaigutamine taotleja või rahvusvahelise kaitse saaja üleandmine toetatavast liikmesriigist
toetavasse liikmesriiki. Eesti võib solidaarsusmehhanismi raames olenevalt rändeolukorrast
Eestis ja EL-is sattuda nii toetava kui toetatava riigi rolli. Seetõttu on vajalik ümberpaigutamise
määratlusega katta olukord, kui Eesti on välismaalaste vastu võtja kui ka olukord, kui Eesti on
välismaalaste teisele liikmesriigile üle andja. Määruse 2024/1351/EL (rändehalduse kohta)
artikli 63 alusel on teise tasandi solidaarsusmeetmena sätestatud vastutuse rakendamise erandite
kohaldamine. See tähendab, et teised liikmesriigid võtaksid ümberpaigutamise asemel
39
vastutuse selliste rahvusvahelise kaitse taotluste läbivaatamise eest, mille puhul toetatav
liikmesriik on määratud vastutavaks.
Lõikega 4 sätestatakse, et Vabariigi Valitsus otsustab osalemise ümberasustamises ja teiste
liikmesriikide toetamise solidaarsusmehhanismi raames, kooskõlastades selle Riigikogu EL-i
asjade komisjoniga.
Määruse 2024/1351/EL (rändehalduse kohta) artikli 11 kohaselt, võtab EK vastu
rakendusotsuse, millega määratakse kindlaks, kas konkreetne liikmesriik on eeloleval aastal
rändesurve all, rändesurve ohus või märkimisväärses rändeolukorras ning konsulteerib
eelnevalt asjaomaste riikidega. EK võtab vastava rakendusotsuse vastu iga aasta 15. oktoobriks
ning edastab selle Euroopa Parlamendile ja EL-i Nõukogule.
Määruse 2024/1351/EL (rändehalduse kohta) artikli 12 kohaselt teeb EK nõukogu rakendusakti
ettepaneku, millega luuakse iga-aastane solidaarsusreserv, mis on vajalik eeloleva aasta
rändeolukorra tasakaalustatuks ja tulemuslikuks käsitlemiseks. Nimetatud aruandes, milles
arvestatakse rändesurve all olevate liikmesriikide prognoositavaid iga-aastaseid
solidaarsusvajadusi. Ettepanekus määratakse kindlaks liidu tasandil iga-aastase
solidaarsusreservi jaoks nõutavate ümberpaigutamiste aastane koguarv ja rahaliste toetuste
aastane summa, mis on vähemalt järgmine 30 000 ümberpaigutamist või 600 miljonit eurot
rahaliste toetuste puhul. Ettepanekus sätestatakse ka iga liikmesriigi iga-aastased esialgsed
panused, mis saadakse sama määruse artiklis 66 sätestatud jaotumise kohaldamisest.
Määruse 2024/1351/EL (rändehalduse kohta) artikli 13 kohaselt luuakse EL-i kõrgetasemeline
solidaarsusfoorum, mis koosneb liikmesriikide esindajatest ja mida juhatab nõukogu
eesistujariigina tegutsev liikmesriik. Liikmesriigid on esindatud sellisel vastutuse ja
otsustusõiguse tasandil, mis on asjakohane kõrgetasemelisele foorumile antud ülesannete
täitmiseks. EL-i Nõukogu kutsub kõrgetasemelise foorumi kokku 15 päeva jooksul EK-i
aruande, otsuse ja ettepaneku esitamisest arvates. Liikmesriigid võtavad solidaarsuskohustusi
määruse 2024/1351/EL (rändehalduse kohta) artiklis 57 sätestatud korras.
Sama määruse kohaselt on liikmesriikidele seatud kohustus rakendada solidaarsusmehhanismi
tulemuslikult ja kohustus ministri tasandi või muu kõrgema poliitilise tasandi esindajal tulla
kokku kõrgetasemelisel foorumil, kus arutatakse EK-i aruannet, otsust ja ettepanekut võtta
vastu EL-i Nõukogu rakendusakt, millega luuakse iga-aastane solidaarsusreserv, ning teha
kokkuvõte üldisest olukorrast ning järeldused iga-aastase solidaarsusreservi loomiseks vajalike
solidaarsusmeetmete ja nende määrade kohta ning vajaduse korral muude rändele reageerimise
meetmete kohta.
Seetõttu on vajalik seaduse tasandil jätkuvalt sätestada praegu kehtiv kord, mille kohaselt on
välismaalaste vastu võtmise otsustamine ümberpaigutamise ja ümberasustamise korral
Vabariigi Valitsuse pädevuses. Kuna tegemist on EL-i liikmesriikide vahelise solidaarsuse ja
vastastikuse abistamise meetmega ning EL-i ümberasustamise kava kohase kolmandate riikide
abistamise meetmega, siis on nii ümberasustamise kui ümberpaigutamise ja teist liiki
solidaarsuse meetmete otsused vajalik eelnevalt kooskõlastada Riigikogu EL-i asjade
komisjoniga.
Lõikega 5 sätestatakse, et ülaltoodud Vabariigi Valitsuse otsuses EL-i vabatahtliku
ümberasustamise kavas osalemise kohta määratakse kindlaks vähemalt ümberasustatavate
isikute piirarv ja päritoluriik ning ümberasustamise aasta.
40
Määruse 2024/1350/EL (ümberasustamise kohta) artikli 1 kohaselt esitavad liikmesriigid
kõrgetasemelisele ümberasustamise ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise komiteele
vabatahtlikkuse alusel teavet oma osalemise kohta, sealhulgas vastuvõtmise liigi ja piirkondade
või kolmandate riikide kohta, kust vastuvõtmine toimub, samuti oma panuse kohta liidu kava
kohaselt vastu võetavate isikute koguarvust. Sama määruse artikli 2 punkt 1 kohaselt on
ümberasustamine UNHCR-i suunamisel kolmandast riigist, kuhu isik on olnud sunnitud ümber
asuma, mingi liikmesriigi territooriumile sellise kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta
isiku vastuvõtmine, kes täidab vastuvõtmise tingimusi, kelle suhtes ei kehti vastuvõtmisest
keeldumise põhjused ning kellele antakse rahvusvaheline kaitse liidu ja liikmesriigi õiguse
kohaselt ning kellel on võimalik saada püsiv lahendus. Sama määruse artikli 4 kohaselt
määratakse piirkonnad ja kolmandad riigid, kust toimub EL-i ümberasustamine või
humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmine kindlaks UNHCR-i ülemaailmsete
ümberasustamisvajaduste prognoosi, kolmandate riikide turvalise keskkonna parandamise ja
turvaliste alade suurendamise võimaluste ja UNHCR-i ülemaailmsete
ümberasustamisvajaduste alusel.
Määruse 2024/1350/EL (ümberasustamise kohta) artikkel 5 sätestab, milliste inimeste
kategooriad vastuvõtmise kriteeriumitele vastavad ning artikkel 6 sätestab vastuvõtmisest
keeldumise alused. Sama määruse artikli 11 kohaselt võtab nõukogu rakendusaktiga EK
ettepaneku alusel vastu liidu ümberasustamise ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise
kaheaastase kava sellel aastal, mis eelneb kaheaastasele ajavahemikule, mille jooksul nimetatud
kava rakendatakse. Nimetatud kavas sätestatakse vastu võetavate isikute koguarv,
liikmesriikide kavas osalemise üksikasjad ja nende panused vastuvõetavate isikute koguarvust
ning täpsed andmed piirkondade või kolmandate riikide kohta, kust ümberasustamine või
humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmine toimub. Samuti võidakse liidu kavas sätestada kava
kohaldamisalasse kuuluvate kolmanda riigi kodanike või kodakondsuseta isikute konkreetse
rühma või konkreetsete rühmade kirjeldus.
Seetõttu on vajalik, et ümberasustamise otsuse tegemise korral kehtestatakse Vabariigi Valitsuse
vastava otsusega ka vähemalt ümberasustatavate isikute piirarv ja nende inimeste päritoluriik
ning ümberasustamise täideviimise aasta. Vabariigi Valitsuse otsusega on võimalik sätestada ka
vastu võetavate välismaalaste täpsemad profiilid ja kriteeriumid.
Lõikega 6 sätestatakse asjaolude loetelu, mis määratakse kindlaks Vabariigi Valitsuse otsusega
kohustuslikus solidaarsusmehhanismis osalemise kohta. Nendeks asjaoludeks on:
1) rahvusvahelise kaitse taotlejate või selle saanud isikute Eestisse vastuvõtmise piirarv ja aasta;
2) rahaline toetus või
3) alternatiivsed toetusmeetmed kooskõlas määrusega 2024/1351/EL (rändehalduse kohta).
Selleks, et tagada rändesurve all olevatele liikmesriikidele ja toetavatele liikmesriikidele
prognoositavus, määratakse kindlaks konkreetsed iga-aastased solidaarsusmeetmed, sealhulgas
ümberpaigutamine, rahaline toetus ja kohaldataval juhul alternatiivsed solidaarsus meetmed
ning nende määrad, mida eelseisval aastal liidu tasandil tõenäoliselt vajatakse. Määruse
2024/1351/EL (rändehalduse kohta) artikliga 56 on sätestatud võrdväärsete
solidaarsusmeetmetena rahvusvahelise kaitse taotlejate ja kahepoolse kokkuleppe alusel kaitse
saajate ümberpaigutamine, liikmesriikidele antav rahaline toetus ja alternatiivsed rände,
vastuvõtmise, varjupaiga, tagasipöördumise ja reintegratsiooni ning piirihalduse valdkonna
solidaarsusmeetmed, mis keskenduvad tegevustoetusele, suutlikkuse suurendamisele,
teenustele, personalitoele, rajatistele ja tehnilisele varustusele.
EK ettepanekus kindlaks määratud meetmete liigid ja määrad peavad vastama vähemalt iga-
aastastele ümberpaigutamise ja rahaliste meetmete miinimumkünnistele. Nimetatud künnised
41
on sätestatud määruse 2024/1351/EL (rändehalduse kohta) artikliga 12 ning jaotus artikliga 66
ja lisaga I selle arvutamise valem, et tagada prognoositav planeerimine toetavates
liikmesriikides ning anda toetatavatele liikmesriikidele miinimumtagatisi. EK võib oma
ettepanekus määrata suuremad ümberpaigutamise või rahaliste meetmete aastamäärad. Selleks
et säilitada solidaarsusmeetmete võrdväärsus, tuleb säilitada samas määruses kindlaks määratud
iga-aastaste arvude suhe. Samamoodi tuleb EK-i ettepanekus iga-aastaste arvude
kindlaksmääramisel arvesse võtta erandolukordi, kus eeloleval aastal ei ole prognoositavat
vajadust solidaarsuse järele.
Seetõttu on vajalik sätestada, et Vabariigi Valitsuse otsusega kohustuslike solidaarsuspanuste
kohta määratakse kindlaks rahvusvahelise kaitse taotlejate või selle saanud isikute Eestisse
vastuvõtmise piirarv, vastuvõtmise aasta või rahaline toetus või alternatiivsed toetusmeetmed.
Lõikega 7 sätestatakse, et välismaalase võib Eestisse ümber asustada pärast PPA otsust
tunnustada isik rahvusvahelise kaitse saajana. Selleks, et vältida selliste isikute vastu võtmist,
kes kujutavad endast julgeolekuohtu või ei vaja rahvusvahelist kaitset, on vaja tagada, et PPA
hindab ja langetab otsuse rahvusvahelise kaitse vajaduse kohta enne inimese Eestisse vastu
võtmist, kas kolmandas riigi või EL-i liikmesriigi territooriumil või UNHCR-i, EUAA või teise
liikmesriigiga koostöös ning nende esitatud andmete alusel.
Lõikega 8 sätestatakse, et solidaarsusmehhanismi raames EL-i liikmesriikide
solidaarsusreservist toetuse taotlemise ja vajaliku toetuse viisid otsustab valdkonna eest
vastutav minister.
Kui eelnõu §-i 10 lõikega 6 sätestati, et iga aastaste solidaarsuspanuste andmise teistele
liikmesriikidele otsustab Vabariigi Valitsus kooskõlastades selle Riigikogu EL-i asjade
komisjoniga, siis solidaarsusmehhanismi raames solidaarsusreservist abi taotlemise õigus on
seadusega seatud valdkonna eest vastutava ministri pädevuseks olenevalt sellest, millise
ministeeriumi haldusalas olevate ülesannete täitmiseks EL-i solidaarsusreservis oleva abi
kasutamine on vajalik. See on otstarbekas, sest vastava valdkonna ministril on täpne ja
operatiivne teave valdkondlikest vajadustest ning kuna abi saamine on reeglina ajakriitiline
küsimus, siis on ametkondade halduskoormuse ning bürokraatia vähendamise eesmärgil ning
juhtimise proportsionaalsust silmas mõistlik lahendada abi küsimine vastava valdkonna ministri
tasandil. Nimetatud lahendus ei piira kaasamist ja koostööd.
§ 11. Välismaalase vastutavale EL-i liikmesriigile üleandmine
Paragrahv 11 reguleerib määruse 2024/1351/EL (rändehalduse kohta) alusel tehtava
üleandmismenetluse korda ja üleandmismenetluse tagamiseks võetavaid meetmeid.
Eelnimetatud määruses on ette nähtud kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi
määramiseks, kes vastutab rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest.
Lõigetes 1–7 ei ole tehtud sisulisi muudatusi võrreldes kehtiva seadusega. Jätkuvalt kohalduvad
üleandmismenetluse subjektiks oleva välismaalase kinnipidamisele samad reeglid, mis
rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamisele. Samuti võib võimaldada välismaalasel, kelle
kinnipidamine ei ole vajalik, täita üleandmise otsus vabatahtlikult kõige rohkem 60 päeva
jooksul. Jätkuvalt võib otsuse täitmise tagamiseks rakendada VRKS-is sätestatud
järelevalvemeetmeid.
Lõigetes 8–14 on tehtud vajalikud muudatused, et tagada üleantavate välismaalaste samaväärne
kohtlemine rahvusvahelise kaitse taotlejaga. Seega on üleandmismenetluses ja rahvusvahelise
kaitse menetluses samad otsuse vaidlustamise tähtajad, Eestis viibimise õiguse kuni
42
halduskohtu otsuse tegemiseni otsustab halduskohus ning otsuse vaidlustamiseks on õigus
saada õigusabi ja esindamist.
6. jagu „Turvalised riigid“
§ 12. Turvalise kolmanda riigi või turvalise päritoluriigi määratlemine
Lõikes 1 on kasutatud määruse 2024/1348/EL (menetluse kohta) artikli 64 lõikes 1 sätestatud
kaalutlust kehtestada liikmesriigi tasandi nimekiri turvalistest kolmandatest riikidest või
turvalistest päritoluriikidest. Pädevus nimekirja koostamiseks antakse PPA-le ning nimekirja
kehtestamisel ja sellest teavitamisel tuleb järgida lõigetes 2–4 sätestatut. Selle kohaselt tuleb
eelkõige juhinduda määruse 2024/1348/EL (menetluse kohta) artikli 59 lõigetes 1 ja 2 ning
artikli 61 lõigetes 1, 3 ja 4 ning määruse 2024/1348/EL (menetluse kohta) artikli 64 lõikest 4.
Ülalnimetatud õigusaktide sätete alusel, kuid mitte ainult, on rahvusvahelise kaitse vajaduse
määramise tarbeks kehtestatud turvaliste riikide kontseptsioon. Nimetatud kontseptsioon
hõlmab tulemusliku kaitse ja esimese varjupaigariigi mõiste ning turvalise kolmanda riigi ja
turvalise päritoluriigi määramise ja käsitlemise nii EL-i kui liikmesriigi tasandil.
Määruse 2024/1348/EL (menetluse kohta) artikkel 57 sätestab tulemusliku kaitse mõiste.
Tulemusliku kaitse tagajana võib käsitleda sellist kolmandat riiki, kes on ratifitseerinud 1951.
aasta Pagulasseisundi konventsiooni ja järgib seda. Samuti võib tulemusliku kaitse tagajana
käsitleda sellist kolmandat riiki, kes ei ole nimetatud konventsiooni ratifitseerinud, kuid vastab
vähemalt kõikidele järgmistele tingimustele: taotlejatel on lubatud jääda riigi territooriumile;
neil on juurdepääs piisavatele elatusvahenditele, et säilitada rahuldav elatustase võrreldes
vastuvõtva kolmanda riigi üldise olukorraga; juurdepääs arstiabile ja haiguste põhiravile selles
riigis üldiselt ette nähtud tingimustel; juurdepääs haridusele riigis üldiselt ette nähtud
tingimustel ning tulemuslik kaitse on kättesaadav kuni püsiva lahenduse leidmiseni.
Määruse 2024/1348/EL (menetluse kohta) artikli 58 kohaselt on esimene varjupaigariik
selline kolmas riik, kes pakub tulemuslikku kaitset, kus taotleja elu ja vabadus ei ole ohus ning
teda ei ähvarda tõsise kahju kannatamise oht ning tagatud on tagasi- või väljasaatmise
põhimõtte järgimine. Esimese varjupaigariigi mõistet saab rahvusvahelise kaitse ja elamisloa
andmisest keelduva otsuse tegemise alusena kasutada ainult siis, kui taotleja ei suuda
individuaalse hindamise raames esitada andmeid, mis põhjendaksid, miks esimese
varjupaigariigi mõiste ei ole tema suhtes kohaldatav. Täiendava tingimusena on sätestatud, et
kui esimene varjupaigariik ei luba taotlejat oma territooriumile, siis tuleb taotleja lubada riiki
ja tagada sisuline taotluse menetlus.
Määruse 2024/1348/EL (menetluse kohta) artikli 59 kohaselt on turvaline kolmas riik, selline
riik, kus välismaalaste elu ja vabadus ei ole ohus ning neid ei ähvarda tõsise kahju kannatamise
oht, kus välismaalaste suhtes tagatakse välja- või tagasisaatmise lubamatuse põhimõtte
järgmine ja kus on võimalus taotleda ning tingimuste täitmisel saada rahvusvahelist kaitset.
Riiki võib kolmanda turvalise riigina käsitelda nii EL-i kui liikmesriigi tasandil. Erisusi võib
teha kolmanda turvalise riigi territooriumi konkreetsete osade või selgelt tuvastatavate isikute
kategooriate puhul. Turvalise kolmanda riigi mõistet võib kohaldada rahvusvahelise kaitse ja
elamisloa andmise keeldumise alusena ainult siis, kui see riik on kantud EL-i või Eesti turvaliste
kolmandate riikide nimekirja vastavalt artiklitele 60 ja 64 või konkreetse taotleja puhul, kui
seda riiki ei käsitata kummaski nimekirjas turvalise kolmanda riigina kuid siiski on eeldus, et
kõik samad eeldused on täidetud. Lisaks vaid siis kui taotleja ei suuda individuaalse hindamise
raames esitada andmeid, mis põhjendaksid, miks turvalise kolmanda riigi mõiste ei ole tema
suhtes kohaldatav ning taotleja ja kolmanda riigi vahel on seos, mille alusel oleks taotlejal
43
mõistlik sinna riiki minna. Samuti on sarnaselt esimese varjupaigariigi määratlusele täiendava
tingimusena sätestatud, et kui kolmas riik ei luba taotlejat uuesti oma territooriumile siseneda
või ei võta teda vastu, siis tuleb taotleja lubada riiki ja tagada sisuline taotluse menetlus.
Määruse 2024/1348/EL (menetluse kohta) artikli 61 kohaselt on turvaline päritoluriik selline
kolmas riik, kus õigusliku olukorra, õiguse demokraatlikus süsteemis kohaldamise ja üldiste
poliitiliste olude põhjal on võimalik tõendada, et riigis ei toimu tagakiusamist määruse
2024/1347/EL artikli 9 tähenduses ning puudub kõnealuse määruse artiklis 15 määratletud
tõsise kahju kannatamise reaalne oht. Kolmandat riiki võib käsitada turvalise päritoluriigina nii
EL-i kui ka liikmesriigi tasandil, tehes erandi selle territooriumi konkreetsete osade või
selgelt tuvastatavate isikute kategooriate puhul. Turvalise päritoluriigi mõistet võib kohaldada
üksnes siis kui taotlejal on selle riigi kodakondsus või ta on kodakondsuseta isik ja tema
varasem alaline elukoht oli selles riigis; kui taotleja ei kuulu sellisesse isikute kategooriasse,
kelle suhtes tehti erand kolmanda riigi käsitamisel turvalise päritoluriigina või kui taotleja ei
suuda individuaalse hindamise raames esitada andmeid, mis põhjendaksid, miks turvalise
kolmanda riigi mõiste ei ole tema suhtes kohaldatav.
Hinnang selle kohta, kas kolmandat riiki võib käsitada turvalise kolmanda riigina või turvalise
päritoluriigina, põhineb mitmel asjakohasel ja kättesaadaval teabeallikal, sealhulgas
liikmesriikidelt, EUAA-lt, EL-i välisteenistuselt, UNHCR-lt, EL-i Nõukogult ja asjaomastelt
rahvusvahelistelt organisatsioonidelt saadaval teabel.
Olenemata turvaliste kolmandate riikide ja turvaliste päritoluriikide nimekirjade kehtestamisest
EL-i tasandil võivad liikmesriigid jätta kehtima või kehtestada õigusaktid, mis võimaldavad
rahvusvahelise kaitse taotluste läbivaatamise eesmärgil käsitada liikmesriigi tasandil turvaliste
kolmanda riigi või turvalise päritoluriigina muid riike lisaks neile, mida käsitatakse turvalisena
liidu tasandil. Liikmesriigid peavad EK-d ja EUAA-d teavitama nendest kolmandatest riikidest,
mida nad käsitavad liikmesriigi tasandil turvalise kolmanda riigina või turvalise päritoluriigina
12. juunil 2026 ja vahetult pärast iga sellist käsitamist või käsitamisega seoses tehtud
muudatust. Liikmesriigid peavad teavitama EK-d kord aastas sellest, milliste muude turvaliste
kolmandate riikide osas rakendatakse mõistet konkreetsete taotlejate puhul, nagu on sätestatud
sama määruse artikli 59 lõike 4 punktis b.
7. jagu „Välismaalase esindamine“
§ 13. Alaealise taotleja esindamine
Euroopa ühise varjupaigasüsteemi õigusaktid ei ole muutnud põhimõtet, et liikmesriigid ja
pädevad asutused peavad erilist tähelepanu ja hoolt pakkuma alaealistele taotlejatele.
Lõike 1 järgi kohaldatakse alaealise esindamisele perekonnaseaduses sätestatut, arvestades
käesoleva jao erisusi. Tegemist ei ole uue normiga. Sama regulatsioon kehtib ka praegu.
Perekonnaseaduses sätestatu kohaldub kõikide alaealiste suhtes, saatjaga alaealise seaduslikud
esindajad on perekonnaseaduse järgi tema vanemad. Saatjata alaealise esindaja on vastavalt
perekonnaseaduse § 176 lg-tele 1 ja 4 reeglina tema viibimiskoha järgne valla- või linnavalitsus,
kus seda rolli täidab tavaliselt alaealise eestkostja ülesandeid täitev lastekaitsetöötaja. Saatjata
alaealise esindamise kohta on sätestatud erisused järgmises §-is.
Lõike 2 järgi eeldatakse, et alaealise välismaalasega Eestis koos viibival vanemal, eestkostjal
või muul vastutaval täisealisel isikul on isikuhooldusõigus. Saatjata alaealine välismaalane on
ka Euroopa ühise varjupaigasüsteemi õigusaktides defineeritud kui alla 18-aastane isik, kes
saabub liikmesriigi territooriumile ilma õiguse või tava kohaselt tema eest vastutava
44
täiskasvanuta, seni kuni selline isik on ta tegelikult oma hoole alla võtnud, või alaealine, kes on
üksi jäetud pärast liikmesriigi territooriumile saabumist. Seega ei käsitle EL-i õigus saatjata
alaealisena isikut, kelle eest hoolitseb riigis viibimise ajal muu vastutav isik, kes ei ole alaealise
vanem või eestkostja. Eeltoodust tulenevalt ei ole selles sättes tehtud muudatusi. Üldjuhul
eeldatakse, et alaealisega Eestis koos viibival vanemal, eestkostjal või muul täisealisel
vastutaval isikul on isikuhooldusõigus. Samas on PPA-l ning KAPO-l kahtluse korral õigus
nõuda isikuhooldusõiguse tõendamist.
Lõikega 3 sätestatakse, et juhul kui kohus on alaealisele määranud füüsilisest isikust eestkostja,
ei käsitleta last enam saatjata alaealise välismaalasena. Saatjata alaealine välismaalane on ka
Euroopa ühise varjupaigasüsteemi õigusaktides defineeritud kui alla 18-aastane isik, kes saabub
liikmesriigi territooriumile ilma õiguse või tava kohaselt tema eest vastutava täiskasvanuta, seni
kuni selline isik on ta tegelikult oma hoole alla võtnud, või alaealine, kes on üksi jäetud pärast
liikmesriigi territooriumile saabumist. Seega ei käsitle EL-i õigus saatjata alaealisena isikut,
kelle eest hoolitseb riigis viibimise ajal muu vastutav isik, kes ei ole alaealise vanem või
eestkostja. Seda arvestav regulatsioon kehtib ka praegu ning eelnõuga seda ei muudeta.
Lõikes 4 sätestatakse, et alaealisega tehakse menetlustoiminguid tema eest vastutava isiku
juuresolekul (üldjuhul lapsevanem), välja arvatud juhul kui PPA hinnangul ei ole see lapse
parimates huvides vastavalt määruse 2024/1348/EL (menetluse kohta) artikli 22 lõikele 4.
Nimetatud sätte kohaselt võib menetlev ametiasutus põhjendatud juhtudel ja üksnes siis, kui
see on lapse huvides parim, küsitleda alaealist ilma vastutava täiskasvanu juuresolekuta,
tingimusel et ametiasutus tagab, et alaealist abistab vestluse ajal isik, kellel on lapse huvide
kaitsmiseks vajalikud oskused ja teadmised.
Lõike 5 kohaselt kohaldatakse alaealise esindamise kohta sätestatut ka piiratud teovõimega
täisealise taotleja suhtes. Määruses 2024/1348/EL (menetluse kohta) ei ole sätestatud piiratud
teovõimega täisealise taotleja esindamise kohta reegleid. Nimetatud määruse artikli 31 kohaselt
võib vastutav täiskasvanu esitada rahvusvahelise kaitse taotluse ülalpeetava täiskasvanu eest.
Vastutava täiskasvanu puudumisel tuleb ja on mõistlik kohaldada saatjata alaealise esindamise
kohta sätestatut.
§ 14. Saatjata alaealise taotleja esindamine
Paragrahv64 14 reguleerib saatjata alaealise esindamist. Direktiivi 2024/1346/EL
(vastuvõtutingimuste kohta) kohaselt on kõigi saatjata alaealiste õiguste ja parimate huvide
tagamisel tähtis osa esindajatel. Esindaja tuleb määrata kiiresti, et lapseealised rändajaid ei jääks
liidus kadunuks. Liikmesriigid peavad tagama, et esindaja määrataks kooskõlas 1989. aasta
ÜRO lapse õiguste konventsiooniga võimalikult kiiresti, et saatjata lapsed saaksid täielikult
kasutada õigusi, mis neile nimetatud direktiivi kohaselt on rahvusvahelise kaitse taotlejana ette
nähtud.
Määruse 2024/1356/EL (taustakontrollide kohta) artikli 2 punkti 7 kohaselt on esindaja
füüsiline isik või organisatsioon, sealhulgas pädevate asutuste või organite määratud
ametiasutus, kes esindab ja abistab saatjata alaealist ning kohaldataval juhul tegutseb saatjata
64 Paragrahviga 14, §-i 21 lõigetega 2 ja 5, §-i 29 lõigetega 1 ja 2, §-i § 46 lõikega 3, PKS §-i 171 lõikega 1, §-i
176 lõigetega 1 ja 4, §-i 193 lõikega 1, LasteKS §-p 20 lõikega 3, § 21-i ja § 38 lõikega 2 võetakse üle direktiiv
2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta) artikli 27 lõiked 1 kuni 9. Paragrahv 14 lõikega 1, LasteKS § 20, PKS
§ 171–176 võetakse üle direktiiv 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta) artikli 2 lõige 3. Paragrahv 14 lõikega
3 ja § 46 lõikega 3, §-i 87 lõikega 3 võetakse üle direktiiv 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta) artikli 27
lõike 1 alalõigud 5 ja 6, lõige 4 ja lõike 9 alalõik 2.
45
alaealise nimel. Määruse 2024/1351/EL (rändehalduse kohta) artikli 2 punkti 12 kohaselt on
esindaja isik või organisatsioon, kelle pädevad asutused on määranud aitama ja esindama
saatjata alaealist käesoleva määrusega ettenähtud menetlustes, et tagada lapse huvide kaitse ja
teha vajaduse korral alaealise nimel õigustoiminguid. Määruse 2024/1347/EL
(kvalifikatsioonitingimuste kohta) artikli 33 lõike 1 kohaselt, nagu on osutatud määruse
2024/1348/EL artikli 23 lõike 2 punktis b või direktiivi 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste
kohta) artikli 27 lõike 1 punktis b, on esindaja saatjata alaealise eest vastutav seni, kuni
määratakse eestkostja.
Paragrahv 14 on erisus eelnõu §-s 13 sisalduva alaealise esindamist puudutava üldregulatsiooni
suhtes. Osas, milles § 14 võrreldes §-ga 13 eriregulatsiooni ei sisalda, kehtib ka saatjata
alaealise esindamisele §-s 13 sätestatu. Nii tuleneb vastava eriregulatsiooni puudumisest §-s 14
mh, et ka saatjata alaealise esindamisele kohaldatakse üldreeglina perekonnaseaduses
sätestatut. Kooskõlas PKS § 176 lõigetega 1 ja 4 tähendab see, et kuni eestkostja määramiseni
täidab eestkostja ülesandeid lapse viibimiskoha järgne valla- või linnavalitsus, kui eestkoste
seadmise eeldused on täidetud. Eestkostja ülesannete täitmisel on valla- või linnavalitsusel
käesolevast seadusest tulenevad eestkostja õigused ja kohustused. Sisuliselt sama regulatsioon
kehtib ka praegu, seni on saatjata alaealiste esindaja rolli täitnud peamiselt KOV-id.
Lõige 1 sätestab saatjata alaealise esindaja suhtes kehtivad nõuded. Määruse 2024/1347/EL
(kvalifikatsioonitingimuste kohta) artikli 2 punkti 13 kohaselt on esindaja füüsiline isik või
organisatsioon, sealhulgas pädevate asutuste määratud ametiasutus, kellel on vajalikud oskused
ja eriteadmised, sealhulgas alaealiste kohtlemise ja nende erivajaduste osas, mis võimaldavad
tal vastavalt vajadusele saatjata alaealist esindada, abistada või tema nimel tegutseda, et kaitsta
saatjata alaealise parimaid huve ja üldist heaolu sellisel viisil, et saatjata alaealine saaks
kasutada direktiivist tulenevaid õigusi ja täita selles sätestatud kohustusi. Nimetatud määruse
järgi on esindaja peamine ülesanne tagada lapse parimad huvid ning saatjata alaealist esindada,
abistada või tema nimel tegutseda. Esindaja peab olema võimeline alaealisele esitatud teavet
selgitama, suhtlema pädevate asutustega, et tagada saatjata alaealisele kohe materiaalsed
vastuvõtutingimused ja tervishoiuteenused ning esindada ja abistada saatjata alaealist ja
tegutseda riigisisese õiguse kohaselt tema nimel, et ta saaks kasutada oma õigusi ja täita oma
kohustusi. Direktiivi 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta) artikli 26 lõike 6 kohaselt ei
tohi saatjata alaealise esindajaks sobivad isikud olla karistusregistris arvele võetud lastega
seotud kuritegude ega väärtegude eest ega ka kuritegude või väärtegude eest, mis seavad tõsise
kahtluse alla nende suutlikkuse laste eest vastutust võtta, ning nad peavad saama algset ja
pidevat asjakohast koolitust saatjata alaealiste õiguste ja vajaduste, sealhulgas kohaldatavate
lastekaitse nõuete kohta ning nad on mis tahes teabe puhul, mida nad oma töö käigus saavad,
kohustatud järgima riigisiseses õiguses ettenähtud konfidentsiaalsuse nõudeid.
Nagu eelnevalt viidatud, on saatjata alaealise esindaja reeglina tema viibimiskoha järgse valla-
või linnavalitsuse töötaja, enamasti lastekaitsetöötaja, kes täidab eestkostja kohustusi ja kellel
on saatjata alaealise esindamiseks vajalikud teadmised ja oskused. Lastekaitsetöötajale ja
lastega töötavale isikule kehtivad lastekaitseseaduse §-s 18 sätestatud nõuded ning sama
seaduse §-s 20 sätestatud töötamise piirangud. Need lastekaitseseadusest tulenevad nõuded
välistavad, et saatjata alaealise esindajaks saaks olla isik, keda on karistatud lastega seotud
süütegude eest või süütegude eest, mis seavad tõsise kahtluse alla tema suutlikkuse laste eest
vastutust võtta.
Lõige 1 annab valla- või linnavalitsusele võimaluse volitada esindamise roll ka edasi. Sel juhul
tuleb lapse hariliku viibimiskoha järgsel valla- või linnavalitsusel veenduda isiku
usaldusväärsuses ning vajalike teadmiste ja oskuste olemasolus. Esindajaks ei määrata isikut,
kelle huvid on vastuolus või võivad minna vastuollu saatjata alaealise huvidega.
46
Lõige 2 reguleerib saatjata alaealise esindaja ülesandeid menetlustoimingute tegemisel.
Saatjata alaealise esindaja ülesanne on toetada last menetlustoimingute läbiviimisel ning
jälgida, et alaealise õigused oleksid tagatud. Saatjata alaealisele §-i 14 alusel määratavalt
esindajalt ei eeldata õigusabi osutamist. Seda kohustust täidab jätkuvalt määratud õigusabi
osutaja.
Sätte kohaselt on esindajal saatjata alaealisega tema parimate huvide väljaselgitamiseks ja
tagamiseks enne menetlustoimingute läbiviimist kohustus kohtuda. Üldjuhul eeldatakse, et
kohtumine on isiklik ning see korraldatakse peale seda kui laps on toimetatud turvalistesse
tingimustesse ning talle on tagatud toit ja puhkamise koht. Erandolukordades ning muuhulgas
arvestades lapse vanust ja küpsusastet, on võimalik esmane kohtumine korraldada ka veebi
vahendusel.
Esindaja annab lapsele teavet rahvusvahelise kaitse menetluse kohta ja võtab arvesse alaealise
enda seisukohti, toetades alaealist järgmiste menetlustoimingute juures:
- taotluse registreerimine ja esitamine. Vajadusel esitab ise taotluse alaealise nimel;
- taustakontrolli tegemine. Esindaja rolliks on olla saatjata alaealise juures kui PPA
ametnik selgitab lapsele, kuidas taustakontrolli tehakse. Samuti on rolliks saata ja
abistada last taustakontrolli ajal, et menetlustoiminguid tehtaks lapsesõbralikul ja
eakohasel viisil. Esindaja saab taustakontrollist ka kokkuvõtte;
- vastutava liikmesriigi määramise ja kaitsevajaduse hindamise vestlus. Estindaja abistab
alaealist vestluseks ette valmistamisel, on vestluse juures ja teavitab vestluse eesmärgist
ja tagajärgedest;
- vastutava liikmesriigi määramise ja rahvusvahelise kaitse menetlus. Esindaja tutvub
taotleja toimiku dokumentidega ja annab lapsele vajalikku teavet menetluse käigu osas;
- menetluslike eritagatiste ja vastuvõtu erivajaduse hindamine. Esindaja annab hinnangu;
- üleandmise ja kaitse taotluse suhtes tehtud otsusest teada andmine;
- terviseandmete edastamise nõusoleku andmine;
- vajadusel nõusoleku andmine vanuse määramiseks või meditsiiniliseks uuringuks.
Võttes arvesse, et tegemist on toimingutega, mida teeb PPA, tagab viimane koostöös SIM-i ja
SOM-ga asjakohaste juhiste valmimise, millest saatjata alaealiste esindajatel on võimalik
lähtuda.
Lõikega 3 määratakse, et juhul, kui saatjata alaealise esindaja kohustusi täidab valla- või
linnavalitsuse või § 14 lõikes 6 sätestatud juhtudel SKA, tohib üks füüsiline isik korraga
esindada kuni 30 saatjata alaealist taotlejat. Erandiks on massilisest sisserändest põhjustatud
hädaolukord, mil korraga võib esindada kuni 50 saatjata alaealist taotlejat. Sätte eesmärk on
tagada, et esindaja suudab oma ülesandeid täita tulemuslikult ja alaealiste huvisid arvestavalt.
Proportsioon on kooskõlas direktiiviga 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta), mis
sätestab ühele füüsilisele isikule üheaegselt esindada kuni 30 saatjata alaealist ja massilisest
sisserändest põhjustatud hädaolukorras kuni 50 saatjata alaealist.
Lõike 4 kohaselt tuleb saatjata alaealisele anda teavet esindaja määramise ja kaebeõiguse
esitamise võimaluse kohta viisil, mis tagab, et alaealine saab sellest teabest aru. See tähendab,
et alaealisele tuleb selgitusi anda eakohasel viisil, lähtudes tema vanusest ja arengutasemest.
PPA loob koostöös pädevate asutustega lapsesõbraliku menetluse materjalid ja kajastab nendes
hiljemalt 2026. aasta jooksul ka saatjata laste esindamise valdkonda. Olemasolevad
lapsesõbraliku menetluse materjalid vaadatakse üle ja vajadusel täiendatakse neid saatjata
alaealise esindamise vaates 2026. aasta jooksul.
47
Lõige 5 sätestab saatjata alaealise huvide kaitseks kohustuse teavitada eestkostja õigusi täitvat
valla- või linnavalitsust ja SKAd juhul, kui on saanud teatavaks, et saatjata alaealise esindaja ei
ole täitnud oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei vasta §-i 14 lõikes 1 sätestatud nõuetele. Sätte
eesmärk on tagada laste esindamise kõrge kvaliteet ning puuduste ilmnemisel sätestada
kohustus sellest teavitada asjakohast asutust, kelle roll on esindamise ülesannet täita, sh
isikusobivust hinnata. Teavitamise kohustus on nii PPA-l, aga ka kõigil muudel asutustel, kes
saatjata alaealisega kokku puutuvad ja puudusi märkavad.
Lõikega 6 pannakse SKA-le kohustus täita KOV-i asemel saatjata alaealise esindamise
ülesanded massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras või muul juhul, kui valla- või
linnavalitsus ei saa ettenägematult suure saatjata alaealiste välismaalaste arvu tõttu eestkostja
ülesandeid täita. Tegemist on ajutise kohustusega. See tähendab, et SKA ei võta valla- või
linnavalitsuse seadusest tulenevaid eestkostja kohustusi üle püsivalt, vaid tegutseb ajutiselt
valla- või linnavalitsuse asemel, kuni saatjata alaealisele määratakse perekonnaseaduse alusel
eestkostja. SKA-l on valla- või linnavalitsuse asendajana eestkostja ülesannete täitmisel samad
õigused ja kohustused, mis vastavalt perekonnaseaduse §-i 176 lõike 1 järgi valla- või
linnavalitsusel.
Saatjata alaealise esindamise kohustus ei tule SKA-le üle automaatselt, vaid üksnes siis, kui
valla- või linnavalitsus ei saa ettenägematult suure saatjata alaealiste välismaalaste arvu tõttu
eestkostja ülesandeid täita. Valla- või linnavalitsuse võimetus seda teha võib tekkida eeskätt
massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras, ent nt ka juhul, kui sisseränne ei ole nii
massiline, et tingida hädaolukorra väljakuulutamist, ent korraga tuleb ühte piirkonda palju
saatjata alaealisi välismaalasi. Sättes nimetatud juhul hindab SKA koostöös valla- või
linnavalitsusega saatjata alaealise eestkoste ülesannete ülevõtmise vajadust. Ülevõtmise otsus
on kaalutlusotsus, mille teeb SKA vastavalt konkreetsele olukorrale. Selliseks vajaduseks
võivad kvalifitseeruda olukorrad, kus ei saa mõistlikult eeldada, et kohaliku omavalitsuse
(edaspidi KOV) esindaja rolli täidab. Näiteks võib selliseks olukorraks olla saatjata alaealiste
hulk, mis on võrreldes KOV-i üksuses elavate laste arvuga ebaproportsionaalselt suur. Samas
ka sellistes olukordades tuleks KOV-idel esmalt leida võimalusi esindaja rolli edasi
volitamiseks vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud võimalusele. Ülevõtmise
kriteeriumina ei kvalifitseeru olukorrad, kus KOV oma seadusest tulenevaid ülesandeid ei täida,
nt ei ole KOV-is täidetud lastekaitsetöötaja ametikoht.
Nagu öeldud, täidab SKA valla- või linnavalitsuse asemel saatjata alaealise ajutise esindaja rolli
üksnes seni, kuni alaealisele määratakse PKS-i alusel eestkostja. Reeglina peaks sellistes
olukordades saatjata alaealisele eestkoste seadmise avalduse esitama kohtule valla- või
linnavalitsus, ent PKS-i § 173 lõike 1 alusel saab seda teha ka alaealist ajutiselt esindav SKA
huvitatud isikuna.
Lõikega 6 sätestatu on võrreldes kehtiva regulatsiooniga oma sisult uus, sest kehtiv õigus sellist
SKA ülesannet ei sisalda. Kehtiv regulatsioon annab küll PPA-le õiguse kaasata sellistesse
menetlustoimingutesse lepinguline esindaja, ent praktikas ei ole seda võimalust
lepingupartnerite puudumise põhjusel kasutatud. Saatjata alaealiste esindamise rolli on täitnud
ka senises praktikas üksnes KOV-id.
§ 15. Õigusnõustamine ja esindamine haldusmenetluses
Praegu kehtiva EL-i rahvusvahelise kaitse õigustiku kohaselt ei ole haldusmenetluse ajal
õigusteenuse pakkumine kohustuslik. Praegu on kohustuslik pakkuda menetlusalast nõustamist.
SIM korraldas EL-i Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (edaspidi AMIF) toel Balti
Uuringute Instituudi 2022 ja 2023 jooksul teostatud uuringu rahvusvahelise kaitse taotlejate ja
48
tagasisaadetavate nõustamisteenuse kohta.65 Uuringus antakse ülevaade PPA nõustamisteenuse
korraldamisest, analüüsitakse tööprotsesse ja praktikat ning tehti 9 ettepanekut nõustamise
muutmiseks. Muuhulgas märgitakse uuringus sarnaselt EK hinnangule, ühe süsteemi kriitilise
kitsaskohana õigusabi puudumine ja konfidentsiaalsuse, objektiivsuse ja neutraalsuse
puudumine.
EL-i õigustiku reformi üheks eesmärgiks on olnud solidaarsuse ja vastutuse tasakaal ning sel
põhjusel on menetluse tõhustamiseks ja taotlejate liikumisvabaduse piiramise meetmete
tasakaalustamiseks täiendatud taotlejate menetluslikke garantiisid. Seetõttu on eelnõus
sätestatud, et võrreldes varasemaga tuleb pakkuda õigusnõustamist, õigusabi ja esindamist
mitte ainult halduskohtumenetluse ajal vaid ka haldusmenetluse ajal alates taotluse
registreerimisest ja igal juhul enne taotluse esitamist. Seetõttu tuleb praegust korraldust muuta,
mille kohaselt PPA ametnikud pakuvad taotlejatele haldusmenetluse ajal tasuta nõustamist kuid
tasuta õigusteenust ei pakuta, selliselt, et see vastaks määruse 2024/1348/EL (menetluse kohta)
artiklis 8 lõikes 1 punktis d ja lõikes 6, artiklis 13 lõikes 4 ja 10 ning kolmandas jaos, artikli 68
lõike 5 punktis c sätestatule. Samuti tuleb sisse viia ka vastutava liikmesriigi määramise
menetluse süsteemi lahutamatu osana õigusnõustamine. Selleks tuleb taotlejatele soovi korral
teha kättesaadavaks õigusnõustamine ka selleks, et saada õigusalast abi vastutava liikmesriigi
kindlaksmääramise kriteeriumide ja mehhanismide kohaldamisel vastavalt määruse
2024/1351/EL (rändehalduse kohta) artikli 19 lõike 1 punkti g kohaselt.
Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi VVS) § 66 kohaselt, ei kuulu õigusteenuse korraldamine
SIM-i valitsemisalasse. SIM-i põhimääruse kohaselt kuuluvad ministeeriumi haldusalasse
rändevaldkond ja piirivalvevaldkond, kuid õigusteenuse valdkond sinna ei kuulu, mistõttu ei
ole SIM ega tema haldusalas olev PPA kunagi rahvusvahelise kaitse taotlejatele õigusteenust
või selle korraldamist pakkunud. Selleks puudub ka vajalik pädevus.
VVS § 59 kohaselt kuulub õigusteenuse korraldamine JDM-i valitsemisalasse.
Justiitsministeeriumi põhimääruse kohaselt on JDM pädevuses õigusabi ning õigusteenuse ja
riigile õigusabi osutamise korraldamine ja järelevalve. Täiendavalt abistab JDM teisi
ministeeriume ning teeb nendega koostööd oma valitsemisalasse puutuvate küsimuste
lahendamisel.
Rahvusvahelise kaitse taotlejatel õigusteenuse korraldamise regulatsiooni loomisel on
juhindutud kolmest põhimõttest:
1. ainult välismaalastele mõeldud uute dubleerivate süsteemide loomise vältimine
2. ressursside kokkuhoid
3. õigusteenuse piisav kvaliteet
Rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate vastuvõtmisel on Eestis ajalooliselt juhindutud
põhimõttest, et kaitse taotlejad ja saajad peavad järgima Eestis kehtivaid norme ja reegleid ning
neile korraldatakse vajalikke teenuseid samuti üldistel alustel. Näiteks ei korraldata eraldi
arstiabi süsteemi, korraldatakse kohanemisprogrammi sarnaselt teiste sisserändajatega, lapsed
lähevad üldharidussüsteemi kooli võrdselt Eesti alaliste elanike lastega ning rahalise toetuse
maksmisel lähtutakse samuti kehtivast toimetuleku piirist jne. Seetõttu on äärmiselt oluline, et
ka õigusteenuse korraldamisel kasutatakse juba olemasolevaid mehhanisme ning ei looda ühele
välismaalaste grupile uut mehhanismi.
65 Kaldur, K., Pertšjonok, N., Jurkov, K., Pesti, M. 2023. Rahvusvahelise kaitse taotlejate ja tagasisaadetavate
nõustamisteenuse analüüs. Balti Uuringute Instituut.
49
Ressursside kokkuhoidu on võimalik saavutada kahe meetmega. Esimene nendest on juba
olemasolevate mehhanismide kasutamine ning süsteemi täiendamise vajaduse korral EL-i
rahastuse kasutamine. Määruse 2024/1348/EL (menetluse kohta) artikli 16 (tasuta
õigusnõustamine haldusmenetluses) lõige 4 sätestab, et liikmesriigid võivad taotleda abi
EUAAlt ja neile võib anda rahalist toetust liidu fondide kaudu kooskõlas selliseid fonde
reguleerivate õigusaktidega. Teise olulise meetmena kokkuhoiu saavutamiseks on eelnõus
loodud mehhanism, mille kohaselt nõustab ja esindab taotlejat terve menetlust st
haldusmenetluse ja halduskohtumenetluse vältel, sama esindaja. Selline korraldus toetab
usalduslikku suhet taotleja ja tema esindaja vahel ja lühendab oluliselt keelduva otsuse edasi
kaebamise korral kaebuse koostamise protsessi, sest esindajale on juhtumi asjaolud
põhjalalikult teada, ta on korduvalt esindatavaga kohtunud ning jääb ära aeganõudev juhtumiga
kurssi viimise vajadus, enne kaebuse eitamist kohtule.
Lisaks on EL varjupaiga- ja rändereformi rakendamiseks EK eraldanud liikmesriikidele sh
Eestile täiendavalt AMIF-i vahendeid ning õigusteenust on kavandatud AMIF-i toel rahastada
kuni 31.12.2029 või kuni rahaliste vahendite ammendumiseni. Kuna SIM korraldab AMIF-i
riigisisest rakendamist ning kontrollib toetuse kasutamist, ei saa SIM ise olla korraga toetuse
saaja (kasutaja, elluviija), kes õigusteenuse nõuetekohase osutamise ning selle kvaliteedi eest
vastutab.
Õigusteenuse piisav kvaliteet on oluline, et rahvusvahelise kaitse taotlejad saaksid kohast
õigusnõu ja esindamist oma õiguste realiseerimisel ja kohustuste täitmisel. Juhul kui
rahvusvahelise kaitse vajaduse hindamise või menetlustoimingute käigus on tehtud vigu, siis
võivad sellel olla kaitse taotleja või tema perekonnaliikmete suhtes pöördumatud tagajärjed.
Seetõttu sätestatakse §-i 15 lõikega 166, et rahvusvahelise kaitse taotlejale antakse õigusabi
RÕS-is sätestatud korras, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.
Lõikega 2 sätestatakse loetelu toiminguteks, milles osalemiseks on rahvusvahelise kaitse
taotlejal õigus saada riigi õigusabi. Nendeks on 1) enda esindamiseks rahvusvahelise kaitse
menetluses, 2) halduskohtumenetluses, kui välismaalane vaidlustab otsust, mis on tehtud
määruse 2024/1348/EL (menetluse kohta) või määruse 2024/1351/EL (rändehalduse kohta)
alusel, 3) halduskohtumenetluses, kui välismaalane vaidlustab otsust, millega piirati tema
materiaalseid vastuvõtutingimusi, ei antud luba lahkumiseks tema majutuskoha maakonna
territooriumilt või kohaldati järelevalvemeetmeid ja 4) halduskohtumenetluses, kui
välismaalane vaidlustab enda kinnipidamist käesolevas seaduses sätestatud alusel.
Seega sätestatakse, et rahvusvahelise kaitse taotlejal on õigus saada riigi õigusabi enda
esindamiseks rahvusvahelise kaitse menetluses ning täiendavalt sellises
halduskohtumenetluses, kui välismaalane vaidlustab otsust, mis on tehtud määruse
2024/1348/EL (menetluse kohta) või määruse 2024/1351/EL (rändehalduse kohta) alusel või
tema kinnipidamiseks käesoleva seaduse alusel. Lõikega 2 täpsustatakse, et taotleja saab tasuta
õigusabi kogu menetluse vältel kui ta seda soovib. Halduskoormuse vähendamiseks ei ole
sätestatud haldusmenetluse faasis õigusnõustamise taotlemise eraldi korda. Õigusnõustaja
66 Paragrahv 15 lõikega 1, lõike 2 punktiga 4 ja lõikega 7, §-i 51 lõigetega 6 ja 10, §-i 52, §-i 56 lõikega 1 ning
korrakaitseseaduse (KorS) §-i 46 lõikega 6 ja Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2014. aasta määrusega nr 85 “Isiku
kinnipidamise dokumenteerimise kord” §-ga 2 võetakse üle direktiiv 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta)
artikli 11 lõiked 1–3 ja 5–6. Paragrahvi 15 lõikega 1 ja lõike 2 punktiga 3 ning lõigetega 7 ja 9 ning §-i 50 lõikega
10 võetakse üle direktiiv 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta) artikli 29 lõiked 1, 2 ja 6. Paragrahvi 15
lõikega 5 ja RÕS §-i 29 lõikega 1 võetakse üle direktiiv 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta) artikli 29
lõiked 3–5.
50
soovi on võimalik ühildada rahvusvahelise kaitse taotluse registreerimise ja esitamisega, kus
taotlejal on võimalik rahvusvahelise kaitse taotlusel märkida ka soovi saada tasuta õigusabi.
Lõikega 3 sätestatakse, et käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud juhul ei anta riigi
õigusabi määruse 2024/1348/EL (menetluse kohta) artikli 16 lõikes 3 nimetatud välismaalasele.
Viidatud sätte kohaselt, ei pea tasuta õigusnõustamist haldusmenetluses pakkuma juhul kui tegu
on esimese korduva taotlusega, mis loetakse esitatuks üksnes selleks, et lükata edasi või nurjata
tagasisaatmisotsuse täitmine, mis tooks kaasa taotleja kohese väljasaatmise liikmesriigist; kui
tegu on teise või hilisema korduva taotlusega või kui taotlejat juba abistab ja esindab
õigusnõustaja.
Lõikega 4 sätestatakse, et käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud juhul ei anta
välismaalasele riigi õigusabi, kui esineb määruse 2024/1348/EL (menetluse kohta) artikli 17
lõikes 2 sätestatud tingimus või kui välismaalane ei viibi Eestis. Viidatud sätte kohaselt ei pea
liikmesriigid edasikaebemenetluses tasuta õigusabi ja esindamist pakkuma, kui a) leitakse, et
oma rahalise olukorra avalikustanud taotlejal on piisavalt vahendeid õigusabi ja esindamise
võimaldamiseks tema enda kulul; b) leitakse, et edasikaebusel ei ole ilmseid eduvõimalusi või
see on kuritarvitav; c) edasikaebus või läbivaatamistaotlus on jõudnud riigisisese õigusega ette
nähtud teise või edasisse edasikaebeastmesse, kaasa arvatud uuesti ärakuulamise ja
edasikaebuse uuesti läbivaatamise korral ja kui d) taotlejat juba abistab või esindab
õigusnõustaja.
Lõike 5 kohaselt ei anta sama §-i lõike 2 punktis 3 nimetatud juhul välismaalasele riigi õigusabi,
kui välismaalasel on piisavalt rahalisi vahendeid õigusabi eest tasumiseks või kui asjaoludest
tulenevalt on välismaalase võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene.
Lõike 6 kohaselt sätestatakse, et taotluse õigusabi saamiseks enda esindamiseks rahvusvahelise
kaitse menetluses esitab välismaalane PPA-le koos rahvusvahelise kaitse taotlusega. Kui PPA
hinnangul ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud riigi õigusabi andmist välistavaid
asjaolusid, edastatakse taotlus RÕS §-i 10 lõikes 31 nimetatud halduskohtule koos RÕS §-i 12
lõike 1 punktides 1–3 ja 6–8 nimetatud andmetega.
Lõikega 7 sätestatakse, et taotluse õigusabi saamiseks esindamiseks halduskohtumenetluses
esitab välismaalane halduskohtusse koos kaebusega. Sarnaselt haldusmenetluse etapiks
õigusnõustamise saamise avaldusega, on sellise korra eesmärgiks kohtute halduskoormuse
vähendamine ning menetlusökonoomika. Nimetatud viisil on kohtul võimalik koos kaebuse
perspektiivikuse hindamisega samas määruses anda hinnang ka tasuta õigusabi ja esindamise
vajaduse põhjendatuse kohta.
Lõikega 8 sätestatakse, et riigi õigusabi taotluse võib esitada inglise keeles. Selline meede on
välismaalaste ning eriti rahvusvahelise kaitse taotlejate juhul otstarbekas, et vähendada
kohustusliku tõlkimisega seonduvaid kulusid ja halduskoormust eestikeelse taotluse esitamise
abistamisel.
Lõikega 9 sätestatakse, et riigi õigusabi halduskohtumenetluses käesoleva paragrahvi lõike 2
punktis 2 nimetatud otsuse ja koos otsusega tehtud lahkumisettekirjutuse vaidlustamisel ja
käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud otsuste vaidlustamisel antakse kuni
halduskohtu otsuse tegemiseni. Riigi õigusabi välismaalase kinnipidamise vaidlustamiseks
antakse kuni välismaalast peetakse kinni käesoleva seaduse alusel.
Lõike 10 kohaselt ei saa esitada halduskohtule kaebust PPA otsuse peale, millega on tuvastatud
käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud riigi õigusabi andmist välistavad asjaolud.
51
Halduskohtu määruse peale, millega on keeldutud riigi õigusabist andmisest, ei saa esitada
määruskaebust.
UNHCR-i hinnangul on õigusabi ja esindamise tasuta pakkumine rahvusvahelise kaitse
taotlejatele hädavajalik, sest oma haavatava seisu tõttu ei suuda nad seda reeglina ise
korraldada. Selline abi peab olema kättesaadav kõikides rahvusvahelise kaitse menetluse
etappides, et tagada õigusriigi põhimõte ja rahvusvahelistes kohustuste järgimine. Sellega
kindlustatakse, et rahvusvahelise kaitse taotleja õigused kaitstud sh need, mis on seotud inimese
õigusliku staatusega, menetluslike garantiidega ja ligipääsuga põhilistele teenustele.
Ligipääsetav, erapooletu, usaldusväärne ja kõrge kvaliteediga õigusabi ja esindamine on oluline
tugisammas, et korraldada õiglast ja läbipaistvat rahvusvahelise kaitse menetlust. Vastava
kvalifikatsiooniga õigusabi parandab otsuse tegemise kvaliteeti, edendab taotlejate arusaamist
menetlusprotsessist, vähendab kaebuste arvu ja kohtute koormust ja korduvate taotluste arvu
ning vähendab ka protsessi kestvust tervikuna. Selle tulemusena vähendab varane ja kvaliteetne
õigusabi ja esindamine riigi rahalist menetluse ja vastuvõtu maksumust. UNHCR-i hinnangul
sisaldab õigusabi ja esindamine järgmist: õiguslik ja menetluslik nõustamine; rahvusvahelise
kaitse taotluse vormi ja muude vormide täitmisel abistamine; ettevalmistus suuliseks vestluseks
ja kirjalike sisendite koostamise abistamine; tõendite kogumine ja edastamine menetlejale;
vestlusel osalemine; kaebuste esitamine; kaitse tühistamise, ära võtmise või lõppemise
menetluses abistamine ja esindamine ning muu õiguslik tugi. UNHCR julgustab liikmesriike
tegema järgmist:
- Pakkuma tasuta õigusabi ja esindamist kõikides rahvusvahelise kaitse menetluse
etappides sh esimese astme haldusmenetluse ajal
- Tagama, et õigusnõustamine vastab kõrgele õigusabi kutsestandardile, mis läheb
kaugemale pelgalt teabejagamisest
- Luua vajalik administratiiv- ja inimressurss ning infrastruktuuri võimekus, et pakkuda
õigusabi efektiivselt
- Tagada piiranguteta ligipääs MTÜdele ja UNHCR-i rahastatud partneritele
õigusnõustamiseks ja abistamiseks piiri- ja transiittsoonides.67
67 Loetelu vastavasisulistest materjalidest: ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet. Conclusions Adopted by the
Executive Committee on the International Protection of Refugees: 1975-2009 (Conclusion No. 1-109). Executive
Committee Conclusion No 8 (XXVIII) Determination of Refugee Status (1977).
ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet. Professor Atle Grahl-Madsen, Commentary on the Refugee Convention,
Written by Professor Atle Grahl-Madsen in 1963; re-published by the Department of International Protection in
October 1997. Article 16 (ACCESS TO COURTS) is generally understood as applying after refugee status
recognition and in relation to civil proceedings, see commentary on Article 16.
ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet 2019. Handbook on Procedures and Criteria for Determining Refugee Status
under the 1951 Convention and the 1967 Protocol relating to the Status of Refugees, 1 February 2019, the
Handbook was first published in 1979 and re-issued in 1992 and in 2019, see para. 192.
ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet. Global Consultations on International Protection/Third Track: Asylum
Processes (Fair and Efficient Asylum Procedures), EC/GC/01/12, 31 May 2001, para. 50 (g).
Improving Asylum Procedures: Comparative Analysis and Recommendations for Law and Practice, March 2010,
see pages 87-88.
ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet 2019. Access to Legal Aid for Asylum-Seekers in Estonia.
ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet 2020. UNHCR RSD Procedural Standards Unit 2.7: Legal Representation in
UNHCR RSD Procedures.
ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet 2024. European Council on Refugees and Exiles (ECRE), The Guarantees of
the EU Charter of Fundamental Rights in Respect of Legal Counselling, Assistance and Representation in Asylum
Procedures, Legal Note #16, June 2024.
Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet 2020, Handbook on European law relating to asylum, borders and immigration,
see 5.5. Legal assistance in asylum and return procedures, pages 162-164.
ECRE/ELENA 2017, Legal Note on Access to Legal Aid In Europe.
Euroopa Liidu Varjupaigaamet 2024. Asylum Report 2024, Section 3.9 Legal Assistance and Representation.
52
§ 16. Rahvusvahelise kaitse taotleja õigused
Paragrahvidega 16 ja 17 sätestatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate õiguste kataloog, mis
hõlmab viiteid EL-i varjupaiga õigustika kehtestatud õigustele ning sätestab täiendavad
vajalikud täpsustused, eelkõige PS-i ja teiste seaduste alusel sätestatud õiguste kohaldumise
kohta.
Paragrahvi lõikega 1 sätestatakse68, et rahvusvahelise kaitse taotlejale tagatakse PS-ist,
seadustest ja muudest õigusaktidest ning välislepingutest, EL-i õigusaktidest, rahvusvahelise
õiguse üldtunnustatud normidest ja rahvusvahelistest tavadest tulenevad õigused ja vabadused.
Lõikega 2 sätestatakse, et rahvusvahelise kaitse menetluses on taotlejal määruse 2024/1348/EL
(menetluse kohta) ning, kui see on asjakohane, määruses 2024/1351/EL (rändehalduse kohta)
sätestatud õigused.
Määruse 2024/1348/EL (menetluse kohta) artikli 8 järgi tuleb taotlejale anda tegelik võimalus
esitada taotlus ja kõik talle kättesaadavad andmed, mis taotlust põhjendavad või on menetluste
jaoks olulised. Selleks peab taotlejal, välja arvatud harvadel erandjuhtudel, olema õigus olla ära
kuulatud isikliku vestluse kaudu, milles käsitletakse vastavalt kas tema taotluse lubatavust või
sisu. Taotlejale tuleb anda teavet menetluse tähtaegade ja etappide osas ning tema õiguste ja
kohustuste osas ja nende täitmata jätmise tagajärgede osas. Taotlejal on õigus tasuta
individuaalsele õigusnõustamisele taotluse esitamiseks ning õigusabi ja esindamist menetluse
kõigis etappides. Taotlejal on õigus saada menetleva asutuse otsus sama määruse artikliga 36
kooskõlas. Isikliku vestluse õiguse tagamiseks peab taotlejat abistama tõlk, kui see on
asjakohase suhtlemise jaoks vajalik, ja taotlejale tuleb anda võimalus esitada oma taotluse kohta
igakülgsed selgitused. Taotlejale tuleb anda piisavalt aega ettevalmistamiseks ja nõupidamiseks
oma õigusnõustaja või muu nõustajaga, kellel on vastavalt liikmesriigi seadustele õigus või luba
anda õigusalast nõu, või isikuga, kellele on õigusnõustamine ülesandeks tehtud. Vestluse ajal
peab taotlejale võimaldama õigusnõustaja abi. Isiklik vestlus peab toimuma tingimustes, mis
tagavad asjakohase privaatsuse ja konfidentsiaalsuse, ning seda peavad läbi viima vastava
koolituse saanud ja pädevad töötajad. Kui taotluse sisu käsitlev vestlus jäetakse ära, et tagada
rahvusvahelisele kaitsele kiire juurdepääs, ei tohi see piirata kohustust kontrollida, kas taotleja
vastab määruses 2024/1347/EL (kvalifikatsioonitingimuste kohta) sätestatud tingimustele
pagulasseisundi saamiseks, enne kui kontrollitakse, kas taotleja vastab täiendava kaitse seisundi
saamise tingimustele. Kuna isiklik vestlus on oluline osa taotluse läbivaatamisest, tuleb vestlus
salvestada ning anda taotlejatele, nende esindajatele ja nende õigusnõustajatele juurdepääs
aruandele või selle vestluse protokollile võimalikult kiiresti pärast vestlust ning igal juhul
aegsasti enne seda, kui menetlev ametiasutus teeb otsuse. Samuti on taotlejal muuhulgas õigus
võimalikult kiiresti ja enne taotluse esitamise tähtaega võtta ühendust UNHCR-iga.
Määruse 2024/1351/EL (rändehalduse kohta) artiklite 20–23 kohaselt on selleks et tagada
vastutava liikmesriigi määramise menetluste järgimine ja vältida tulemusliku kohaldamise
takistusi, eelkõige selleks et ära hoida kolmanda riigi kodanike ja kodakondsuseta inimeste
põgenemist või nende ebaseaduslikku liikmesriikide vahelist liikumist, on kehtestatud
68 Paragrahv 16 lõikega 3 ja §-i 21 lõikega 2 võetakse üle direktiiv 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta)
artikli 5 lõige 1 ja 2 esimene ja teine alajaotis. Paragrahv 16 lõige 3 punktiga 8, §-i 18 lõikega 5, TöMS §-i 3 lõige
1 punkt 4, VKTS §-i 6 punkt 4, SMS § 1, §-i 2 lõige 1 punkt 1, §-ga 4 võetakse üle direktiivi 2024/1346/EL
(vastuvõtutingimuste kohta) artikli 17 lõige 1, lõike 2 alajaotis 2, lõige 7, 8 ja 9. Paragrahvi 16 lõike 3 punktiga 3,
§-i 44 lõike 1 punktiga 4 ja TTKS §-i 2 lõikega 1 võetakse üle direktiiv 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta)
artikkel 22.
53
menetluse raames taotlejale selged kohustused, millest tuleb teda ka aegsasti nõuetekohaselt
teavitada. Nimetatud õiguslike kohustuste täitmata jätmisel on olema taotleja jaoks asjakohased
ja proportsionaalsed menetluslikud tagajärjed ning asjakohased ja proportsionaalsed tagajärjed
seoses tema vastuvõtutingimustega. Liikmesriigid peavad võtma arvesse taotleja individuaalset
olukorda, hinnates tema kohustuste täitmist ja tema koostööd pädevate asutustega. Kooskõlas
põhiõiguste hartaga peab liikmesriik, kus selline taotleja viibib, igal juhul tagama, et selle
taotleja otsesed materiaalsed vajadused on kaetud. Selleks et hõlbustada rahvusvahelise kaitse
taotluse läbivaatamise eest vastutava liikmesriigi kindlaksmääramist, tuleb korraldada
taotlejaga isiklik vestlus, välja arvatud juhul, kui taotleja on põgenenud, ei ole vestlusele
ilmunud ilma mõjuva põhjuseta või kui taotleja esitatud teave on vastutava liikmesriigi
kindlaksmääramiseks piisav. Selleks, et tagada taotlejalt kogu asjakohase teabe kogumine, et
määrata õigesti kindlaks vastutav liikmesriik, peab vestluse ära jätmise korral andma taotlejale
võimaluse esitada kogu täiendav teave, sealhulgas igakülgselt põhjendatud põhjused, miks
ametiasutus peaks kaaluma isikliku vestluse läbiviimist.
Niipea kui rahvusvahelise kaitse taotluse sooviavaldus on registreeritud, tuleb taotlejat
teavitada eelkõige määruse 2024/1351/EL (rändehalduse kohta) kohaldamisest, asjaolust, et
tema rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutav liikmesriigi kindlaksmääramine
põhineb objektiivsetel kriteeriumidel, ning õigustest ja kohustustest, mis tal käesoleva määruse
alusel on, ja kohustuste täitmata jätmise tagajärgedest. Selleks, et tagada taotlejate põhiõiguste
ning era- ja perekonnaelu austamine, lapse õigused ning kaitse üleandmisest tuleneva
ebainimliku ja alandava kohtlemise eest, peab taotlejatel olema õigus tõhusale
õiguskaitsevahendile, mis piirdub nende õigustega, kooskõlas eelkõige põhiõiguste harta
artikliga 47 ja EL-i Kohtu asjakohase kohtupraktikaga. Kokkuvõtlikult on sama määruse alusel
taotlejal õigus teabele, õigusnõustamisele, isiklikule vestlusele ja menetluslikele eritagatistele.
Lõikega 3 sätestatakse lisaks lõikele 2, et rahvusvahelise kaitse taotlejal on õigus: 1) saada
esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui viis päeva pärast rahvusvahelise kaitse taotluse
esitamise soovi avaldamisest kirjalikult EUAA vormil ja vajadusel suuliselt või visuaalselt ja
keeles või viisil, mida ta mõistab, teavet oma õiguste ja kohustuste kohta, sealhulgas teavet
õigusabi, vastuvõtutingimustega seotud abi, teavet andvate organisatsioonide, rahvusvahelise
kaitse menetluse ajakava ning kohustuste täitmata jätmise tagajärgede kohta; 2) viibida Eestis
kuni rahvusvahelise kaitse taotluse kohta lõpliku otsuse tegemiseni, välja arvatud käesolevas
seaduses sätestatud juhtudel; 3) saada vastuvõtutingimustega seotud abi, eelkõige juurdepääsu
tervishoiuteenustele, tööturule ja haridusele käesolevas seaduses sätestatud ulatuses ja korras;
4) saada tuge, lähtudes tema erivajadusest; 5) suhelda pereliikmete, õigusnõustaja, asjaomaste
pädevate riigiasutuste, rahvusvaheliste või valitsusväliste organisatsioonide esindajatega ning
UNHCR-iga; 6) saada vajaduse korral ohvriabiteenust ohvriabi seaduses sätestatud korras; 7)
saada riigi õigusabi enda esindamiseks käesolevas seaduses sätestatud ulatuses ja korras; 8)
Eestis töötada, kui kuue kuu jooksul rahvusvahelise kaitse taotluse registreerimisest arvates ei
ole temast sõltumatul põhjusel tema taotluse kohta tehtud otsust. Kirjeldatud lisandus on vajalik
direktiivi 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta) ülevõtmiseks. Täpsemalt võetakse §-i 16
lõike 3 punktiga 3 üle direktiiv 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta) artikli 2 lõige 6.
Direktiivi 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta) artikli 17 kohaselt on sätestatud, et
taotlejatel on pärast tööturule juurdepääsu saamist samad õigused, mis Eesti kodanikel.
Töötingimused peavad hõlmama vähemalt palka ja töölt vabastamist, töötervishoiu ja
tööohutuse nõudeid, tööaega, puhkust ja puhkepäevi, võttes arvesse kehtivaid
kollektiivlepinguid.
Juhul kui taotlejal tekib VRKS-is sätestatud tingimustel õigus Eestis töötada, ei kohaldu talle
eelnimetatud töötingimustes võrreldes Eesti kodanikega kitsendavaid tingimusi.
54
Lõikega 4 reguleeritakse, et kui seadus ei sätesta teisiti, tagab taotleja õigused rahvusvahelise
kaitse menetluses või korraldab nende tagamise PPA. Nimetatud sättega selgitatakse, et
taotlejate menetlustoimingutega seotud õiguste tagamise eest vastutab PPA, kuid sellega ei
piirata PPA õigust kaasata taotleja õiguste tagamisel teiste valdkondade eksperte. Samuti ei
piirata hariduse, õigusteenuse, vastuvõtu ja teiste valdkondade eest vastutavate asutuste
kohustust, õigust ja pädevust oma valdkondade piires taotlejate õiguste tagamisel.
§ 17. Rahvusvahelise kaitse taotleja õigus viibida Eestis
Paragrahviga 17 piiritletakse rahvusvahelise kaitse taotleja Eestis viibimise õigus
haldusmenetluse ja kohtumenetluse ajal.
Lõike 1 kohaselt on rahvusvahelise kaitse taotlejal õigus viibida Eestis kuni tema taotluse kohta
lõpliku otsuse tegemiseni. Tegemist ei ole muudatusega. Muudetud on sätte asukohta.
Nimetatud õigus tugineb määruse 2024/1348/EL (menetluse kohta) ) artikli 3 punktidele 8 ja
13 ning artikli 68 lõikele 2. Seega on välismaalasel, kellel puudub muu Eestisse sisenemise ja
Eestis viibimise alus kuid, kes on esitanud vormivaba sooviavalduse rahvusvahelise kaitse
saamiseks, ja kes ei kuulu piirimenetluse subjektide hulka, õigus Eestis viibida seni kuni tema
rahvusvahelise kaitse taotluse suhtes ei ole lõplikku otsust langetatud.
Lõikega 2 sätestatakse, et rahvusvahelise kaitse taotlejal ei ole õigust lõpliku otsuse tegemiseni
viibida Eestis, kui tema taotluse kohta on tehtud määruse 2024/1348/EL (menetluse kohta)
artikli 68 lõikes 3 nimetatud otsus.
Viidatud artikli 68 lõike 3 kohaselt ei ole taotlejal ja isikutel, kellelt tahetakse rahvusvaheline
kaitse ära võtta, sama artikli lõike 2 kohast riigis viibimise õigust, kui pädev asutus, st PPA, on
teinud ühe järgmistest otsustest:
- keelduv otsus, mis tehakse taotluse suhtes selle põhjendamatuse või ilmselge
põhjendamatuse tõttu, kui otsuse tegemise ajal toimub taotleja puhul kiirendatud
läbivaatamine vastavalt sama määruse artikli 42 lõigetele 1 või 3 või kohaldatakse taotleja
suhtes piirimenetlust, välja arvatud juhul, kui taotleja on saatjata alaealine;
- keelduv otsus, mis tehakse taotluse suhtes selle sama määruse artikli 38 lõike 1 punkti a, d
või e või artikli 38 lõike 2 kohase mittelubatavuse tõttu, välja arvatud juhul, kui taotleja on
saatjata alaealine, kelle suhtes kohaldatakse piirimenetlust;
- keelduv otsus, mis tehakse taotluse suhtes selle kaudse tagasivõtmise tõttu;
- keelduv otsus, mis tehakse korduva taotluse suhtes selle põhjendamatuse või ilmselge
põhjendamatuse tõttu, või
- otsus rahvusvahelise kaitse äravõtmise kohta vastavalt määruse 2024/1347/EL
(kvalifikatsioonitingimuste kohta) artikli 14 lõike 1 punktidele b, d või e ning artikli 19
lõike 1 punktile b.
Lõigete 3 ja 4 kohaselt on välismaalasel, kelle kohta on tehtud eespool nimetatud otsus, õigus
riigis viibida kuni on möödunud otsuse vaidlustamise tähtaeg või kuni halduskohus on
lahendanud tema taotluse jääda lõpliku otsuse tegemiseni Eestisse.
Lõikega 5 sätestatakse, et kuni lõpliku otsuse tegemiseni Eestis viibimise õiguse üle
otsustamiseks teeb kohus määruse. Määruse 2024/1348/EL (menetluse kohta) artikli 68 lõike 4
kohaselt on lõikes 3 osutatud juhtudel kohtul õigus pärast nii faktiliste kui ka õiguslike
asjaolude läbivaatamist otsustada, kas taotlejal või isikul, kellelt tahetakse rahvusvaheline
kaitse ära võtta, tuleks lubada tema taotluse korral jääda liikmesriigi territooriumile, kuni
kaebus, mille on esitanud taotleja või isik, kellelt tahetakse rahvusvaheline kaitse ära võtta, on
55
lahendatud. Pädeval kohtul võib riigisisese õiguse kohaselt olla õigus teha selles küsimuses
otsus ex officio.
Lõikega 6 kehtestatakse erand riigis viibimise õiguse kohta korduvate taotluse puhul. Esimese
korduva rahvusvahelise kaitse taotluse korral, mis esitati üksnes väljasõidukohustuse
edasilükkamiseks või täideviimise takistamiseks, on välismaalasel õigus viibida Eestis kuni
tema taotluse kohta PPA keelduva otsuse tegemiseni. Välismaalase halduskohtule esitatud
taotlus Eestis viibimiseks ei peata tema väljasaatmist.
Määruse 2024/1348/EL (menetluse kohta) artikli 56 kohaselt võib Eesti teha erandeid õigusest
jääda riigi territooriumile korduvate taotluste korral.
Esimese korduva taotluse puhul ei ole isikul (tema suhtes teistkordse) lõpliku otsuse tegemiseni
õigust riigis viibida kui PPA on oma otsuses tuvastanud, et esimene korduv taotlus esitati vaid
selleks, lükata edasi või nurjata väljasaatmiskohustuse täitmine. Kuivõrd rahvusvahelise kaitse
taotluse hindamisel tehakse eeskätt järeldus taotluse põhjendatuse, mitte taotluse esitamise
motiivide kohta, antakse PPA-le eelnõuga selliseks täiendavaks otsustuseks selge pädevus.
Riigil peab olema võimalus rahvusvahelise kaitse menetlus lõpetada ja täita sellega koos tehtud
väljasaatmisotsust. Edaspidi on rahvusvahelise kaitse taotlejal õigus riigis viibida oma esimese
taotluse kohta lõpliku otsuse tegemiseni halduskohtu poolt või kuni halduskohus otsustab tema
õiguse üle Eestis viibida. Kui taotleja esitab uue taotluse ning ta on PPA hinnangul teinud seda
ainult väljasaatmise vältimiseks, võib ta Eestis viibida kuni PPA sellekohase otsuse tegemiseni.
Seejärel kuulub ta väljasaatmisele ja edasised taotlused väljasaatmist ei peata. Teised ja
järgnevad korduvad taotlused ei anna ega pikenda taotleja õigust Eestis viibida.
Lõikega 7 kehtestatakse, et rahvusvahelise kaitse taotlejal ei ole õigust viibida Eestis, kui tema
suhtes viiakse läbi taustakontrolli määruses 2024/1356/EL (taustakontrolli kohta) sätestatud
korras. Taustakontrolli läbiviimisel viibib rahvusvahelise kaitse taotleja PPA määratud
asukohas ja loetakse, et talle ei ole antud luba Eestisse sisenemiseks.
Määrus 2024/1356/EL (taustakontrolli kohta) ei piira selliste riigisiseste õigusnormide
kohaldamist, mis käsitlevad liikmesriigis ebaseaduslikult viibimises kahtlustatavate kolmanda
riigi kodanike tuvastamist, et uurida lühikese, kuid mõistliku aja jooksul teavet, mis võimaldab
kindlaks teha liikmesriigis viibimise ebaseaduslikkuse või seaduslikkuse. Taustakontrolli
tehakse kolmanda riigi kodanikele, kes viibivad välispiiril ja kes ei vasta sisenemise
tingimustele, kolmanda riigi kodanikele, kes on maabunud pärast otsingu- ja
päästeoperatsiooni, kes ei vasta sisenemise tingimustele, ning liikmesriikide territooriumil
ebaseaduslikult viibivatele kolmanda riigi kodanikele. Määruse 2024/1356/EL (taustakontrolli
kohta) artikli 6 kohaselt loetakse, et taustakontrolli subjektidel ei ole lubatud liikmesriigi
territooriumile siseneda.
Lõikega 8 kehtestatakse, et rahvusvahelise kaitse taotlejal ei ole õigust viibida Eestis, kui tema
taotlust vaadatakse läbi piirimenetluses määruse 2024/1348/EL (menetluse kohta) artikli 43
lõikes 1 sätestatud alusel. Piirimenetluse läbiviimisel viibib rahvusvahelise kaitse taotleja PPA
määratud asukohas ja loetakse, et talle ei ole antud luba Eestisse sisenemiseks.
Määruse 2024/1348/EL (menetluse kohta) artikli 43 lõike 1 kohaselt võib liikmesriik kooskõlas
II peatükis sätestatud üldpõhimõtete ja tagatistega vaadata taotluse läbi piirimenetluses pärast
määruse 2024/1356/EL (taustakontrolli kohta) kohaselt läbi viidud taustakontrolli, kui see on
asjakohane, ja tingimusel, et taotlejal ei ole veel luba liikmesriikide territooriumile siseneda,
kui rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise soovi on avaldanud kolmanda riigi kodanik või
56
kodakondsuseta isik, kes ei vasta määruse (EL) 2016/399 (Schengeni piirieeskirjad) artiklis 6
sätestatud tingimustele liikmesriigi territooriumile sisenemise kohta. Piirimenetluse võib läbi
viia: a) pärast rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise soovi avaldamist välispiiril asuvas
piiriületuspunktis või transiiditsoonis; b) pärast kinnipidamist seoses välispiiri ebaseadusliku
ületamisega; c) pärast otsingu- ja päästeoperatsiooni liikmesriigi territooriumile saabumise järel
ja d) pärast ümberpaigutamist vastavalt määruse 2024/1351/EL (rändehalduse kohta) artikli 67
lõikele 11.
Määruse 2024/1348/EL (menetluse kohta) artikli 43 lõike 2 kohaselt ning ilma et see piiraks
artikli 51 lõike 2 ja artikli 53 lõike 2 kohaldamist, ei lubata taotlejatel, kelle suhtes kohaldatakse
piirimenetlust, liikmesriigi territooriumile siseneda. Kõik liikmesriikide võetavad meetmed
oma territooriumile loata sisenemise ärahoidmiseks peavad olema kooskõlas direktiiviga
2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta).
Määruse 2024/1348/EL (menetluse kohta) artikli 45 kohaselt tuleb rahvusvahelise kaitse taotlus
vaadata läbi piirimenetlust kohaldades sama määruse artikli 43 lõikes 1 osutatud juhtudel, kui
see taotlus vastab mõnele artikli 42 lõike 1 punktides c, f või j osutatud asjaolule. Nendeks on
järgmised asjaolud
- on põhjust arvata, et pärast seda, kui taotlejale on antud täielik võimalus esitada mõjuvaid
põhjendusi, on taotleja ametiasutusi tahtlikult eksitanud, esitades valeandmeid või -
dokumente või varjates asjakohaseid andmeid või dokumente, eelkõige oma isiku või
kodakondsuse kohta, millel oleks võinud olla negatiivne mõju otsusele, või kui on selge
alus arvata, et taotleja on isikut tõendava või reisidokumendi pahauskselt hävitanud või
sellest vabanenud, et takistada oma isiku või kodakondsuse kindlakstegemist
- on põhjendatud alus arvata, et taotleja ohustab liikmesriikide riiklikku julgeolekut või
avalikku korda või taotleja on vastavalt riigisisesele õigusele välja saadetud mõjuvatel
riikliku julgeoleku või avaliku korraga seotud põhjustel
- taotleja on sellise kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isikute puhul sellise
kolmanda riigi endine alaline elanik, mille puhul on menetleva ametiasutuse tehtud
rahvusvahelise kaitse andmise otsuste osakaal uusimate kättesaadavate üleliiduliste
keskmiste Eurostati aastaandmete kohaselt 20 % või väiksem, välja arvatud juhul, kui
menetlev ametiasutus hindab, et asjaomases kolmandas riigis on pärast vastavate Eurostati
andmete avaldamist toimunud oluline muutus või et taotleja kuulub isikute kategooriasse,
kelle puhul ei saa 20 %-list või väiksemat osakaalu pidada nende kaitsevajadusi
esindavaks, võttes muu hulgas arvesse märkimisväärseid erinevusi esimese astme otsuste
ja lõplike otsuste vahel.
§ 18. Taotleja kohustused
Paragrahviga 18 sätestatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate kohustuste kataloog, mis hõlmab
viiteid Euroopa ühise varjupaigasüsteemi õigusaktidega kehtestatud kohustustele ning sätestab
täiendavad vajalikud täpsustused tulenevalt eelkõige PS-i ja teiste seaduste järgmisele suunatud
kohustused, et kaitsta Eesti julgeolekut ja avalikku korda. Juhul kui Euroopa ühise
varjupaigasüsteemi õigusaktidega sätestatu ja seaduses sätestatud vahel on osalised kattuvused,
siis sellega ei võeta üle määruse teksti ega täpsustata määruse teksti vaid õigusselguse tagamise
eesmärgil sätestatakse, millise asutuse asukohas või millises korras tuleb taotlejal nimetatud
kohustust täita. Näiteks dokumentide ja muude andmete kohustuse juures on sätestatud, et need
tuleb esitada PPA-le.
Lõikega 1 sätestatakse, et taotleja on kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda ja Eesti
õigusakte, austama põhiseaduslikke väärtusi ja printsiipe, vabadusel, õiglusel ja õigusel
tuginevat riiki ning Eesti ühiskonna korraldust, eesti keelt ja kultuuri.
57
Lõikega 2 võetakse üle direktiiv 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta) artikli 7 lõiked 6–
769. Sätestatakse, et lisaks määruse 2024/1348/EL (menetluse kohta) artiklis 9 sätestatud
kohustustele, on taotleja kohustatud igakülgselt kaasa aitama rahvusvahelise kaitse taotlemise
asjaolude selgitamisele, sealhulgas:
1) esitama isiklikult rahvusvahelise kaitse taotluse PPA-le;
2) esitama PPA määratud tähtajaks kõik andmed ja enda valduses olevad dokumendid ning
muud tõendid, millel on tähtsust rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel;
3) aitama oma võimaluste piires kaasa isiku ja tema kodakondsuse tuvastamiseks ja
isikusamasuse kontrollimiseks vajalike andmete kogumisele;
4) aitama kaasa rahvusvahelise kaitse taotluses esitatud asjaolusid tõendavate dokumentide
muretsemisele;
5) teavitama PPA-d perekonnaseisu muutumisest ja lapse sünnist;
6) viibima Eestis kuni tema taotluse kohta lõpliku otsuse tegemiseni, välja arvatud käesolevas
seaduses sätestatud juhtudel;
7) võimaldama asjade ja isiku läbivaatust, ning asjade ja dokumentide, sealhulgas isikut
tõendava dokumendi, hoiule võtmist;
8) lubama kontrollida terviseseisundit rahvastiku tervise kaitsega seotud kaalutlustel;
9) järgima tema suhtes kohaldatud järelevalvemeetmeid;
10) ilmuma PPA-sse menetlustoimingu sooritamisele.
Määruse 2024/1348/EL (menetluse kohta) artikli 9 kohaselt on taotlejal kokkuvõtlikult
järgmised kohustused:
- esitada sooviavaldus rahvusvahelise kaitse saamiseks liikmesriigis, mis on sätestatud
määruses 2024/1351/EL (rändehalduse kohta) artikli 17 lõigetes 1 ja 2. Seega
liikmesriigis kuhu siseneti esimesena või liikmesriigis, kus taotlejale on väljastatud
riigis seaduslikku viibimist tõendava dokumendi või viisa.
- teha pädeva asutusega täielikku koostööd sh esitada võimalikult kiiresti vajalikud
andmed ja dokumendid; esitada isikut tõendav dokument või selgitused selle puudumise
kohta; anda teavet kõikidest muutustest elukoha, aadress, telefoninumbri ja e-posti
aadressis; anda biomeetrilised andmed; jääda kättesaadavaks kogu menetluse vältel ja
jääda vastutava liikmesriigi territooriumile kooskõlas määrusega 2024/1351/EL
(rändehalduse kohta) artikli 17 lõikega 4.
- nõustuda võtma oma viimases elukohas või viimasel aadressil, telefoni või e-posti teel,
mille ta on pädevatele asutustele teatanud, vastu kõik pädevate asutuste saadetud
teatised, eelkõige juhul, kui taotleja esitab taotluse kooskõlas artikliga 28.
- täidab kohustust anda endast pädevatele asutustele teada kindlaksmääratud ajal või
mõistlike ajavahemike tagant või jääma liikmesriigi territooriumil selleks määratud
piirkonda vastavalt direktiivile 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta), nagu on ette
näinud liikmesriik, kus tal on kohalolekukohustus vastavalt määrusele 2024/1351/EL
(rändehalduse kohta).
- kui see on asjakohane ja põhjendatud, siis lubada asjade läbivaatust
Lõikega 3 sätestatakse, et §-i 18 lõike 2 punktides 3 ja 4 sätestatud kaasaaitamiskohustus
laieneb rahvusvahelise kaitse menetluses ka rahvusvahelise kaitse taotleja esindajale, kui
esindajal on teavet või dokumente, mis aitavad kaasa rahvusvahelise kaitse taotleja isiku ja tema
kodakondsuse tuvastamisele, isikusamasuse kontrollimisele või taotlemise asjaolude
selgitamisele.
69 Samuti võetakse § 18, § 19, § 47 lõikega 3 ning HMS §-ga 56 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta) artikli 19 lõiked 3 kuni 7.
58
Lõikega 4 sätestatakse, et kui rahvusvahelise kaitse taotlejal oli ajal, kui ta kasutas käesoleva
seaduses sätestatud vastuvõtutingimustega seotud abi, välja arvatud vältimatu abi osutamine,
piisavalt rahalisi vahendeid nimetatud teenuste eest tasumiseks, on ta kohustatud vastavad
kulutused hüvitama. Antud lähenemine on kooskõlas kehtiva sotsiaalseadustiku üldosa
seadusega. Selle kohaselt on sotsiaalkaitse tagamise põhimõtteks, et isikul on endal esmane
vastutus teda ohustavate sotsiaalsete riskidega toimetulemisel. Samas tuleb arvestada, et igal
Eestis viibival isikul on seaduses sätestatud alustel õigus saada vältimatut abi.
Nimetatud sättega võetakse üle direktiivi 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta) artikli 19
lõiked 5 ja 6. Selleks et piirata vastuvõtusüsteemi võimalikku kuritarvitamist, peaks
liikmesriikidel olema võimalus võimaldada materiaalseid vastuvõtutingimusi üksnes sel
määral, mil taotlejatel ei ole piisavaid vahendeid piisava elatustaseme saavutamiseks.
Liikmesriikidel peaks olema õigus nõuda piisavaid vahendeid omavatelt taotlejatelt, et nad
kataksid materiaalsete vastuvõtutingimuste või saadud tervishoiuteenuste kulud täielikult või
osaliselt või hüvitaksid need, sealhulgas rahaliste tagatiste kaudu. Seda, et taotlejal on
toimetulekuks piisavalt vahendeid, võib eeldada näiteks juhul, kui ta on mõistliku ajavahemiku
jooksul töötanud. Taotleja vahendite hindamisel ja taotlejalt materiaalsete vastuvõtutingimuste
või saadud tervishoiuteenuse kulude täieliku või osalise kandmise nõudmisel peaksid
liikmesriigid järgima proportsionaalsuse põhimõtet ning arvestama taotleja konkreetset
olukorda ja vajadust austada tema väärikust või isikupuutumatust, sealhulgas taotleja vastuvõtu
erivajadusi. Taotlejatelt ei tohiks nõuda vajalike tervishoiuteenuste kulude osalist ega täielikku
kandmist, kui liikmesriikide kodanikele osutatakse tervishoiuteenuseid tasuta. Taotlejatelt ei
tohiks nõuda, et nad võtaksid vastuvõtutingimuste eest tasumiseks laenu.
Lõikes 5 sätestatakse, et taotlejal ei ole rahvusvahelise kaitse menetluse ajal lubatud Eestis
töötada ega Eestis ettevõtlusega tegeleda, välja arvatud käesolevas seaduses sätestatud juhul.
Töötamise või ettevõtlusega tegelemise keelu rikkumise korral kohaldatakse VMS-is sätestatud
vastutust. Lõikega 5 võetakse üle direktiiv 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta) artikli
17 lõige 1. Paragrahvis 18 lõikes 5 sätestatud rahvusvahelise kaitse menetluse ajal, mis kestab
kiirendatud menetluse korral kuni kolm kuud ja tavapärase menetluse korral kuni 6 kuud,
kohaldub töötamise ja ettevõtlusega tegelemise keeld ainult nendele kaitse taotlejatele, kelle
Eestis seadusliku viibimise aluseks on rahvusvahelise kaitse taotleja staatus ning kellel ei olnud
sooviavalduse esitamise ajal õigust Eestis viibida ja töötada. Nendele välismaalastele, kes
viibivad Eestis VMS-is sätestatud alustel ja kellel on õigus Eestis töötada, lõikes 5 sätestatud
keeld ei kohaldu ja nad võivad töötamist katkematult jätkata.
9. jagu „Erivajadusega ja alaealised taotlejad“
Üheksanda jaoga sätestatakse menetluslike eritagatiste, vastuvõtu erivajaduste ning alaealiste
taotlejate menetlusega seonduvalt taotlejate erivajaduste hindamine ja erivajadusega
arvestamine, taotleja teovõime ja tema vanuse määramine ning alaealise taotleja menetluse
olulised põhimõtted ja kord vastavalt määrus 2024/1348/EL (menetluse kohta) sätestatule ja
direktiiv 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta) ülevõtmise eesmärgil.
§ 19. Taotleja erivajaduse hindamine ja sellega arvestamine
Lõikega 1 sätestatakse70, et rahvusvahelise kaitse menetluses, materiaalsete
vastuvõtutingimuste korraldamisel, järelevalvemeetmete kohaldamisel ja taotleja
70 Paragrahv 19 lõikega 1, §-i 44 lõikega 1, §-i 46 lõikega 1, §-i 48 lõike 1 punktidega 1–3, SHS § 8, TTKS §-i 2
lõige 1, § 3, §-ga 5 ja §-ga 6 võetakse üle direktiiv 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta) artikli 7 lõiked 1-5.
Samuti §-i 19 lõikega 1 ning §-i 36 lõike 4 esimese lausega, §-i 43 lõike 6 punktiga 2, §-i 50 lõike 1 punktidega 1
59
kinnipidamisel arvestatakse erivajadusega taotleja eriolukorda ja sellest tulenevaid vajadusi.
See tähendab nii menetluslikke erivajadusi kui vastuvõtu erivajadusi. Nimetatud säte on vajalik
direktiiv 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta) artikli 2 punkti 14, artikli 7 lõike 3, artikli
9 lõike 4, artiklis 10 lõike 3, artikli 13, artikli 16 lõike 1 teise lõigu, artikli 19 lõike 2 teise lõigu
ja lõike 6, artikli 20 lõike 1 ja lõike 3 ning 10, artikli 22 lõike 3, artikli 23 lõike 4 ning sama
direktiivi IV peatükis „Sätted vastuvõtu erivajadustega taotlejate kohta“ sätestatu ülevõtmiseks
ja määruse 2024/1348/EL (menetluse kohta) IV jao rakendamiseks.
Oluline on vastuvõtu korraldamisel taotleja erivajaduse varajane märkamine, mis tagab selle
asjakohase arvestamise erinevate toimingute teostamisel. Menetluslike erivajaduste puhul on
oluline, et PPA tagab olukorra, kus taotlejaga läbiviidav menetlus vastab taotleja võimetele ja
arvestab võimalike eripäradega. Tagada tuleb vajalikud puhkepausid ja võtta erisusi arvesse
ütluste hindamisel ning vajadusel kaasata protsessi täiendavad taotlejat toetavad osapooled.
Taotleja paigutamisel majutuskeskusesse on oluline arvestada võimalike erivajadustest
tulenevate liikumispiirangutega ning arvestada nendega ka tema suunamisel igapäevaelus.
Majutuskeskuses on oluline ennetada võimalikku vägivalda, sh seksuaalset, soo-, rassi- või
usupõhist diskrimineerimist. Sealhulgas hõlmab usupõhine vägivald ka vägivalda selliste
inimeste vastu, kellel ei ole usulisi veendumusi või kes on oma usust lahti öelnud. Arvestada
tuleb laste erivajadustega, eriti pidades silmas lapse õigust haridusele ja tervishoiuteenuste
kättesaadavust. Vastuvõtutingimusi on vaja kohandada alaealiste eriolukorda ja nende
vastuvõtu erivajadusi silmas pidades, sõltumata sellest, kas nad on saatjata või koos
perekonnaga, võttes nõuetekohaselt arvesse nende turvalisust, sealhulgas kaitset seksuaalse ja
soopõhise vägivalla eest, füüsilist ja emotsionaalset heaolu ning võimaldades
vastuvõtutingimusi viisil, mis soodustaks alaealiste üldist arengut. Muuhulgas tuleb arvestada
seksuaalset või soolist vägivalda kogenud taotlejate, eelkõige naiste erivajadustega, sealhulgas
nii, et rahvusvahelise kaitse menetluse eri etappides tagatakse tervishoiuteenuse, õigusabi ja
sobiva traumanõustamise ja psühhosotsiaalse toe kättesaadavus.
Lõikega 2 sätestatakse, et erivajadusega taotleja on eelkõige alaealine, saatjata alaealine,
puudega inimene, eakas inimene, rase, alaealise lapsega üksikvanem, inimkaubanduse ohver,
raske haigusega isik, psüühika- või käitumishäirega isik ning piinamise või vägistamise ohver
või isik, kelle suhtes on tarvitatud muud jõhkrat psühholoogilist, füüsilist või seksuaalset
vägivalda või isik, kes kuulub seksuaalse sättumuse või soolise kuuluvuse tõttu vähemusgruppi.
Nimetatud sättega võetakse üle direktiivi 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta) artikli 2
punkti 14 ning artikli 24 ja rakendatakse määrus 2024/1348/EL (menetluse kohta) artikli 3
punkti 14 ning artikli 20 lõiget 1. Seetõttu on avatud näitliku loetelu loomisel arvestatud nii
menetluslike eritagatise kui vastuvõtu erivajadusega taotlejate kategooriatega ning neid
käsitletakse edaspidi ühetaoliselt erivajadustega taotlejatena.
Direktiivi 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta) artikli 24 kohaselt kuuluvad suurema
tõenäosusega vastuvõtu erivajadustega taotlejate hulka alaealised; saatjata alaealised; puuetega
ja 2 ja lõigetega 2–3, 5, 7 ja 9 ning HMS §-i 51 lõige 1, HMS §-i 56 lõiked 1–3, §-i 57 lõikega 1 võetakse üle
direktiiv 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta) artikkel 9. Samuti võetakse §-ga 19 ning OAS §-ga 3 ja §-ga
4 üle direktiiv 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta) artikkel 24. Paragrahvi 19 lõiketega 3 kuni 9, §-i 84
lõike 2 punktiga 8 ja SHS §-ga 141 ja §-ga 1421 ning sotsiaalkaitseministri 27. detsembri 2017. aasta määruse nr
72 “Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri põhimäärus” §-ga 8 võetakse üle direktiiv 2024/1346/EL
(vastuvõtutingimuste kohta) artikkel 25. Paragrahv 19 lõigetega 2 ja 6 ning §-ga 21, §-i 46 lõigetega 2 ja 3 ning
LasteKS §-i 20 lõigetega 1–2, §-ga 291 võetakse üle direktiivi 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta) artikli
26 lõiked 1 kuni 3, 5 ja 6. Paragrahv 19 lõigetega 2 ja 6 ning §-i 43 lõike 1 punktiga 5 võetakse üle direktiivi
2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta) artikli 26 lõige 4. Paragrahvi 19 lõigetega 2 ja 6 ning §-i 43 lõike 1
punktiga 5 ning OAS §-iga 3 ja §-ga 4 võetakse üle direktiivi 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta) artikkel
28.
60
inimesed; eakad; rasedad; lesbid, geid, biseksuaalid, trans- ja intersoolised inimesed; alaealiste
lastega üksikvanemad; inimkaubanduse ohvrid; raske haigusega inimesed; vaimse tervise
probleemidega, sealhulgas traumajärgse stressiga inimesed; inimesed, keda on piinatud või
vägistatud või kelle suhtes on tarvitatud muud jõhkrat psühholoogilist, füüsilist või seksuaalset
vägivalda, näiteks soolise vägivalla või naiste suguelundite moonutamise ohvrid, alaealisena
või muul moel sunniviisiliselt abiellunud isikud või seksuaalsel, soolisel, rassistlikul või
usulisel ajendil toime pandud vägivalla ohvrid.
Määruse 2024/1348/EL (menetluse kohta) artikli 3 punkti 14 alusel on menetluslikke eritagatisi
vajav taotleja, kelle võime kasutada määruses sätestatud õigusi ja täita selles sätestatud
kohustusi on piiratud tema individuaalse olukorra, näiteks mõne haavatavuse tõttu. Sama
määruse artikli 20 lõike 4 kohaselt võivad taotlejad menetluslikke eritagatisi vajada muu hulgas
oma vanuse, soo, seksuaalse sättumuse, sooidentiteedi, puude, raske füüsilise või vaimse
haiguse või häire tõttu, sealhulgas kui need on tingitud kogetud piinamisest, vägistamisest või
muust jõhkrast psühholoogilisest, füüsilisest, seksuaalsest või soopõhisest vägivallast.
Lõike 3 kohaselt loetakse isik erivajadusega taotlejaks, kui PPA või muu haldusorgan on tema
erivajaduse tuvastanud. Sellisel juhul kohalduvad talle määruses 2024/1348/EL (menetluse
kohta) menetluslike eritagatiste ja käesolevas seaduses vastuvõtu erivajaduste kohta sätestatud
erisused ning talle võimaldatakse tema erivajadusele vastav tugi.
Määruses 2024/1348/EL (menetluse kohta) sätestatu kohaselt võivad teatud teatud taotlejad
vajada menetluslikke eritagatisi, muu hulgas oma vanuse, soo, seksuaalse sättumuse,
sooidentiteedi, puude, raske füüsilise või vaimse haiguse või häire tõttu, sealhulgas kui need on
tingitud kogetud piinamisest, vägistamisest või muust jõhkrast psühholoogilisest, füüsilisest,
seksuaalsest või soopõhisest vägivallast.
Sama määruse artikli 20 lõike 1 kohaselt hindavad pädevad asutused individuaalselt, kas
taotleja vajab menetluslikke eritagatisi, kasutades vajaduse korral tõlgi abi. Selle hindamise
võib ühendada olemasolevate riigisiseste menetlustega või direktiivi 2024/1346/EL
(vastuvõtutingimuste kohta) artiklis 25 osutatud hindamisega ning seda ei pea läbi viima
haldusmenetlusena. Taotleja nõusolekul võidakse hinnang kättesaadavaks teha ja
hindamistulemused võidakse esitada menetlevale ametiasutusele, kui see on riigisisese õiguse
kohaselt nõutav. Sama direktiivi artikliga 25 on sätestatud, et artikli 24 tulemuslikuks
rakendamiseks hindavad liikmesriigid pärast rahvusvahelise kaitse taotluse saamist võimalikult
kiiresti individuaalselt ja vajaduse korral suulist tõlget kasutades, kas taotlejal on vastuvõtu
erivajadused. Nimetatud hindamine võidakse integreerida olemasolevatesse riigisisestesse
menetlustesse või määruse 2024/1348/EL artiklis 20 osutatud hindamisse. hindamist
alustatakse vastuvõtu erivajaduste kindlaksmääramisest, tuginedes nähtavatele füüsilistele
tunnustele või taotleja ütlustele või käitumisele või, kui see on asjakohane, taotleja vanemate
või esindaja ütlustele. Hindamine viiakse lõpule 30 päeva jooksul alates rahvusvahelise kaitse
taotluse esitamise soovi avaldamisest või juhul, kui see on määruse 2024/1348/EL (menetluse
kohta) artiklis 20 osutatud hindamisse integreeritud, selles määruses kindlaksmääratud tähtaja
jooksul, ning sellise hindamise alusel kindlaks tehtud vastuvõtu erivajadusi võetakse arvesse.
Kui vastuvõtu erivajadused ilmnevad rahvusvahelise kaitse menetluse hilisemas etapis,
hindavad liikmesriigid neid vajadusi ja võtavad neid arvesse.
Nimetatud direktiivi artikli 25 ülevõtmiseks ja määruse 2024/1348/EL (menetluse kohta) artikli
20 rakendamiseks on vajalik sätestada, et PPA-l on pädevus integreeritult otsustada
rahvusvahelise kaitse taotleja menetluslike eritagatiste ja vastuvõtu erivajaduste üle. Nimetatud
hindamine, mis muuhulgas vajaduse korral hõlmab ka lapse vanuse määramist, tuleb lõpule viia
61
hiljemalt 30 päeva jooksul ning uute asjaolude ilmnemisel tuleb menetluslike eritagatiste ja
vastuvõtu erivajaduste hindamine uuesti üle vaadata.
Lõikega 4 sätestatakse, et taotleja erivajaduse hindamisel tuginetakse nähtavatele füüsilistele
tunnustele või taotleja ütlustele või käitumisele või, kui see on asjakohane, taotleja vanemate
või esindaja ütlustele. Lõikega 4 võetakse üle direktiivi 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste
kohta) artikli 25 lõike 1 kolmas lõige.
Lõikega 5 sätestatakse, et vajaduse korral ja taotleja nõusolekul kaasatakse erivajadust
tuvastama pädev haldusorgan või ekspert. Erivajadus tuvastatakse võimalikult kiiresti pärast
taotluse saamist, kuid hiljemalt 30 päeva jooksul alates mistahes viisil esitatud sooviavaldusest
rahvusvahelise kaitse saamiseks. Nimetatud sättega võetakse üle eespool esitatud määruse
2024/1348/EL (menetluse kohta) ja direktiivi 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta)
sätted. Eelkõige võetakse üle sama direktiivi artikli 25 lõike 2 punkt c, mille kohaselt eelneva
nõusoleku alusel suunavad vastuvõtu erivajadust hindavad töötajad taotlejad nende
psühholoogilise ja füüsilise seisundi täiendavaks hindamiseks sobiva arsti või psühholoogi
juurde, juhul kui tundub, et taotleja vaimne või füüsiline tervis võib mõjutada tema vajadusi
vastuvõtmisel. Seda tehakse eeldusel, et taotleja on nõus. Läbivaatuse tulemusi võetakse
arvesse taotlejale vastuvõtmisel võimaldava võimaliku eritoe pakkumisel.
Seetõttu sätestatakse lõike 5 kohaselt, et SKA ja PPA ning nende kaasatud asutused, kes peavad
muuhulgas tagama vastuvõtu erivajaduse ja menetluslike eritagatise hindamise, võivad selleks
kaasata ka muid pädevaid asutusi ja spetsialiste. Nimetatud spetsialistide kaasamine peab
toimuma efektiivselt viisil, mis ei sea ohtu 30 päevalist tähtaega. Direktiivi 2024/1346/EL
(vastuvõtutingimuste kohta) artikli 25 lõige 1 neljandas lõikes sätestatu tähtajast kinni pidamine
ei võta ära ega vähenda kohustust arvestada taotleja erivajaduste ja eritagatistega kui selline
vajadus tekib hiljem, menetluse hilisemas etapis. Vastuvõtu erivajadustest ja menetluslike
eritagatise vajadustele vastavat tuge tuleb pakkuda kogu rahvusvahelise kaitse menetluse ning
vastuvõtu korraldamise kestel.
Lõikega 6 sätestatakse, et PPA fikseerib taotleja erivajaduse kirjalikult ning määrab taotlejale
antavad menetluslikud eritagatised ja vastuvõtu erivajadused. PPA arvestab lõikes 4 nimetatud
teise haldusorgani või eksperdi hinnangut. Kui taotleja ei ole nõus, et erivajaduse tuvastab teine
haldusorgan või ekspert, võib PPA otsustada, et isikut ei loeta erivajadustega taotlejaks.
Lõikega 6 võetakse üle direktiiv 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta) artikli 25 lõike 2
punkt b.
Lõigetega 7 ja 8 võetakse üle direktiivi 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta) artikli 25
lõike 1 viimase lõik. Nimetatud sätte kohaselt peab tagama, et vastuvõtu erivajadustega
inimestele toe andmisel võetakse kogu rahvusvahelise kaitse menetluse jooksul arvesse nende
erivajadusi, ja korraldama nende inimeste olukorra asjakohase jälgimise.
Seetõttu sätestatakse lõikega 7, et kõik taotlejaga kokku puutuvad haldusorganid ja isikud
jälgivad taotleja erivajadust ning arvestavad seda süsteemselt ja individuaalselt kogu
rahvusvahelise kaitse menetluse vältel, võttes arvesse ka hilisemas rahvusvahelise kaitse
menetluse etapis ilmnenud erivajadust. Lõikega 8 sätestatakse, et PPA edastab teabe taotleja
erivajaduse kohta teistele taotlejaga kokku puutuvatele haldusorganitele ja isikutele ulatuses,
mis on vajalik taotleja erivajaduse arvestamiseks. Kui muu haldusorgan tuvastab taotleja
erivajaduse või märkab võimalikule erivajadusele viitavat asjaolu, teavitab ta sellest viivitamata
PPA-d. PPA, tuvastades ja teades taotleja erivajadusest, informeerib vastuvõtvat osapoolt
koheselt, välistades seeläbi haavatavas olukorras olevale inimesele võimaliku täiendava kahju
62
teket. Nimetatud teabevahetus on seega eluliselt vajalik välismaalasele kohase vastuvõtu
korraldamise ja menetluses osalemiseks vajaliku toe pakkumisel. Teabevahetus toimub
eelkõige andmekogu põhiselt arvestades isikuandmete kaitse põhimõtteid.
Lõikega 9 sätestatakse, et kõik rahvusvahelise kaitse taotlejatega kokku puutuvad ametnikud
ja töötajad vastavad sellistele kompetentsinõuetele, mis võimaldavad neil erivajadust jälgida ja
seda arvestada.
Nende inimeste pädevuste arendamisel toetutakse jätkuvalt EUAA pakutavatele
juhendmaterjalidele ning temaatilistele koolitustele. Lõikega 9 võetakse üle direktiivi
2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta) artikli 25 lõike 2 punkt a. Selle kohaselt peavad
erivajadusi hindavad töötajad olema saanud ja saavad jätkuvalt koolitust selle kohta, kuidas
tuvastada märke, et taotleja on vastuvõtu erivajadustega, ning kuidas kindlaks tehtud juhtudel
edasi tegutseda. Samuti on artikli 28 lõike 2 kohaselt peavad töötajad, kes tegelevad inimestega,
kes on langenud inimkaubanduse, piinamise või vägistamise ohvriks või kelle suhtes on
kasutatud muud jõhkrat psühholoogilist, füüsilist või seksuaalset vägivalda, sealhulgas
soolistel, rassistlikel või usulistel ajenditel, olema koolitatud ja saama jätkuvalt asjakohast
koolitust selliste inimeste vajaduste ja asjakohase ravi, sealhulgas vajalike
rehabilitatsiooniteenuste kohta. Ka määrus 2024/1348/EL (menetluse kohta), muuhulgas artikli
14 lõige 2 ja artikli 20 lõige 5 rõhutab, et teatud taotlejad võivad vajada menetluslikke
eritagatisi, muu hulgas oma vanuse, soo, seksuaalse sättumuse, sooidentiteedi, puude, raske
füüsilise või vaimse haiguse või häire tõttu, sealhulgas kui need on tingitud kogetud
piinamisest, vägistamisest või muust jõhkrast psühholoogilisest, füüsilisest, seksuaalsest või
soopõhisest vägivallast. On vaja hinnata, kas iga konkreetne taotleja vajab menetluslikke
eritagatisi. Pädevate asutuste töötajad, samuti arstid või psühholoogid, kes hindavad
menetluslike eritagatiste vajadust, peavad olema asjakohaselt koolitatud, et tuvastada märgid
nende taotlejate haavatavusest, kes võivad vajada menetluslikke eritagatisi, ning neid vajadusi
pärast kindlakstegemist käsitleda.
§ 20. Taotleja teovõime ja tema vanuse määramine
Lõigetes 1–3 sätestatakse muutmatul kujul praegu kehtivad põhimõtted lapse õiguse osas
esitada rahvusvahelise kaitse taotlus enda nimel, lapse huvidest lähtuv Eesti õiguses sätestatud
teovõimest lähtumine ning välismaalase lapsena käsitlemine seni kuni on põhjust arvata, et ta
võib olla noorem kui 18 aastat vana.
Seega sätestatakse lõikega 1, et alaealisel on õigus esitada rahvusvahelise kaitse taotlus enda
nimel, kui tema teovõimet on laiendatud, või oma vanema, teise täiskasvanud pereliikme, tema
eest vastutava täiskasvanu või esindaja kaudu. Lõikega 2 täpsustatakse, et rahvusvahelise kaitse
menetluses ei arvestata alaealise päritoluriigis kehtivat välismaalase päritoluriigi õiguse kohast
teovõimelisust, kui see erineb Eesti õiguses sätestatust. Lõike 3 kohaselt sätestatakse, et kui
taotleja vanus ei ole teada ja on põhjust arvata, et ta on alla 18-aastane, käsitatakse teda
alaealisena. Vastava otsustuse teeb PPA.
Määruse 2024/1348/EL (menetluse kohta) artikli32 kohaselt on saatjaga lapsel õigus esitada
taotlus enda nimel, kui tal on Eesti õiguse kohaselt õigus- ja teovõime. Kui saatjaga lapsel ei
ole Eesti õiguse kohaselt õigus- ja teovõimet, esitab tema nimel taotluse vanem või mõni teine
täiskasvanu, näiteks seaduslik hooldaja või lastekaitseteenistus, kes asjaomase liikmesriigi
õiguse või tava kohaselt alaealise eest vastutab. Samuti tuleb lapse eest taotluse esitamisena
käsitleda olukorda kui teovõimeta lapse vanem või muu vastutav inimene esitab enda eest
taotluse ja nad on lapsega samas riigis. Samuti on oluliseks põhimõtteks, et saatjaga lapse korral
63
peavad nii vastutav täiskasvanud kui laps olema isiklikult taotluse esitamisel kohal va
erandlikel põhjendatud asjaoludel.
Sama määruse artikkel 33 sätestab saatjata laste taotluste esitamise põhimõtted. Ka sellisel juhul
lapse enda nimel st ilma saatjata lapse esindajata taotluste lubamisel lapse õigus- ja teovõimest.
Kui seda ei ole siis esitab lapse eest taotluse tema esindaja. On oluline, et kui esindaja on
määratud, siis see ei takista ega vähenda lapse õigust saada õigusnõustamist, õigusabi ja
õiguslikku esindamist.
Seega alla 18 välismaalased peavad rahvusvahelise kaitse taotluse registreerimiseks ja
esitamiseks tegema seda oma vanema või muu pereliikme või vastutava täiskasvanu või
esindaja kaudu. Ainult erandlikel juhtudel, kui lapse teovõimet on laiendatud, on võimalik, et
laps esitab rahvusvahelise kaitse ilma vastutava täiskasvanuta, kes viibib taotluse esitamise
juures ning esitab taotluse lapse nimel. Igal juhul, nagu ka teiste menetlustoimingute korral,
tuleb lähtuda eelkõige lapse vanust ja küpsust ning arvestada lapse arvamusega ning juhinduda
eelkõige lapse huvidest. Samuti tuleb arvestada lapse kultuurilist tausta, sugu, sooidentiteeti,
seksuaalset sättumust, tervist ja menetluslikke eritagatisi ja vastuvõtu erivajadusi.
Lõigetega 4–6 sätestatakse saatjata lapse vanuse määramise põhimõtete rakendamine.
Lõikega 4 sätestatakse, et kui PPA-l tekib põhjendatud kahtlus, et taotleja esitatud andmed oma
vanuse kohta ei ole õiged, siis hinnatakse taotleja vanust määruse 2024/1348/EL (menetluse
kohta) artiklis 25 sätestatud korras.
Tagamaks, et rahvusvahelise kaitse taotluste menetlemisel võetakse nõuetekohaselt arvesse
lapse õigusi, tuleb alaealistele tagada konkreetsed lapse vajadustega arvestavad
menetlustagatised ja vastuvõtu eritingimused. Kui taotleja ütluste alusel on põhjust kahelda, kas
taotleja on alaealine või mitte, peaks menetleval ametiasutusel olema võimalik asjaomase isiku
vanust hinnata. Kahtlused taotleja vanuse suhtes võivad tekkida siis, kui taotleja väidab end
olevat alaealine, aga ka siis, kui ta väidab end olevat täisealine. Võttes arvesse saatjata alaealiste
erilist haavatavust, kellel tõenäoliselt ei ole võimalik esitada isikut tõendavaid või muid
dokumente, on eriti oluline tagada tugevad kaitsetagatised selleks, et selliste taotlejate suhtes ei
kohaldataks ebakorrektseid või põhjendamatuid vanuse hindamise protseduure.
Määruse 2024/1348/EL (menetluse kohta) artikli 25 kohaselt tuleb igal juhul vanuse hindamine
korraldada nii, et kogu protseduuri vältel võetakse eelkõige arvesse lapse huve. PPA võib huvide
hindamiseks kaasata erinevate valdkondade spetsialiste.
Vanuse hindamine tuleb korraldada kahes etapis kui esimene etapp ei anna vanuse osas selgust.
Kõigepealt peabs toimuma mitut valdkonda hõlmav hindamine, mis võib sisaldada
psühhosotsiaalset hindamist ja muid mittemeditsiinilisi meetodeid, nagu vestlus, füüsilisel
välimusel põhinev visuaalne hindamine või dokumentide hindamine. Selleks et hinnata
mitmesuguseid tegureid, nagu füüsilised, psühholoogilised, arengu-, keskkonna- ja
kultuuritegurid, peavad sellise hindamise läbi viima vanuse hindamist ja lapse arengut
puudutavate eksperditeadmistega spetsialistid, näiteks sotsiaaltöötajad, lastekaitse spetsialistid
ja psühholoogid või lastearstid. Kui mitut valdkonda hõlmava hindamise tulemus ei ole kindel,
peab menetleval ametiasutusel olema teises etapis võimalik paluda viimase abinõuna
meditsiinilist läbivaatust, austades täielikult välismaalase väärikust. Kui võib järgida erinevaid
protseduure, tuleb meditsiinilisel läbivaatusel enne invasiivsemate protseduuridega alustamist
eelistada neid, mis on kõige vähem invasiivsed, võttes vajaduse korral arvesse EUAA juhiseid.
Kui pärast vanuse hindamist jäävad tulemused ikka ebaselgeks, peab menetlev ametiasutus st
PPA eeldama, et taotleja on alaealine.
64
Täiendavalt on vanuse hindamine ette nähtud ka määruses 2024/1351/EL (rändehalduse kohta)
ja määruses 2024/1358/EL (Eurodac-süsteemi kohta).
Lõike 5 kohaselt võib PPA tunnustada teise liikmesriigi pädeva asutuse vanuse hindamise
otsust.
Määruse 2024/1348/EL (menetluse kohta) artikli 33 lõike 7 kohaselt võib liikmesriik
tunnustada vanuse hindamise otsuseid, mille on teinud teised liikmesriigid, kui vanuse
hindamine on toimunud kooskõlas liidu õigusega. Sellise tunnustamise vajadus võib näiteks
tekkida vastutava liikmesriigi määramise menetluses või ümberpaigutamist või
ümberasustamise menetluses. Seetõttu on vajalik selguse huvides sätestada, et PPA võib
määrusest sätestatud juhtudel juhinduda juba tehtud hinnangust ning ei pea analüüsi kordama.
Selline viis vähendab halduskoormust ja kulusid, ühtlustab EL-i liikmesriikide praktikaid,
kiirendab menetlusi ning hoiab ära laste liigse traumeerimise.
Lõike 6 kohaselt saab vanuse kindlaksmääramise otsuse vaidlustada üksnes koos haldusakti
või toiminguga, millega seoses vanuse kindlaksmääramise otsus tehti.
Määruse 2024/1348/EL (menetluse kohta) artikli 25 lõike 6 kohaselt võib lapse esindaja
keeldumist meditsiinilisest uuringust vanuse kindlaks määramiseks käsitada üksnes
ümberlükatava eeldusena, et taotleja ei ole alaealine. Lõike 2 kohaselt tuleb pärast vanuse
hindamist püsiva kahtluse korral eeldada, et tegemist on lapsega. Artikli 22 kohaselt arvestab
PPA lapse huve kooskõlas direktiivi 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta) artikliga 26.
Määrus 2024/1348/EL (menetluse kohta) III jagu loetleb ja reguleerib kõik taotlusi käsitlevad
otsused ja artikkel 67 sätestab õiguse tõhusale õiguskatisevahendile ning loetleb kõik
vaidlustatavad otsused. Vanuse määramise otsust sätestatud ei ole. Seega taotleja vanuse kohta
langetatud otsust ei vormistata haldusaktina ning seetõttu ei ole see hinnang ka eraldi otsusena
vaidlustatav. Vanuse määramist kui toimingut ja PPA otsustust vanuse kohta olukorras, mil
vanuse määramise hinnangu järgselt on jäänud kahtlus, saab vaidlustada ainult koos otsusega
rahvusvahelise kaitse taotluse suhtes tehtud keelduva otsusega.
§ 21. Alaealine ja saatjata alaealine taotleja
Lõikega 1 jäetakse muutmata kujul kehtima põhimõte, et alaealise rahvusvahelise kaitse
menetluses ja tema vastuvõtmisel arvestatakse eelkõige alaealise õigusi ja huve. Direktiiv
2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta) artiklites 13 ja 26 on sätestatud, et lapse parimad
huvid on liikmesriikide esmatähtis mure.
Lõike 1 eesmärgiks on lapse õiguste ja parimate huvide tagamise kaalutlus. Tagamaks, et
rahvusvahelise kaitse taotluste menetlemisel võetakse nõuetekohaselt arvesse lapse õigusi,
tuleb alaealistele tagada konkreetsed lapse vajadustega arvestavad menetluse tagatised ja
vastuvõtu eritingimused. Vastuvõtutingimusi on vaja kohandada alaealiste eriolukorda ja nende
vastuvõtu erivajadusi silmas pidades, sõltumata sellest, kas nad on saatjata või koos
perekonnaga. Arvestada tuleb, et menetlus ja alaealise vastuvõtt peavad olema tema jaoks
turvalised, arvestades mh vajadust kaitsta alaealist seksuaalse ja soopõhise vägivalla eest,
tagada tema füüsiline ja emotsionaalne heaolu ning pakkudes vastuvõtutingimusi, mis
soodustaks alaealise üldist arengut. Saatjata alaealise õiguste ja parimate huvide kaitseks
määratakse saatjata alaealisele esindaja.
65
Lõikega 2 sätestatakse71, et teavet oma õiguste ja kohustuste kohta rahvusvahelise kaitse
menetluses, sealhulgas teavet vastuvõtutingimuste kohta antakse saatjata alaealisele talle
eakohasel viisil, mis tagab, et saatjata alaealine saab sellest teabest aru. Saatjata alaealisele
antakse nimetatud teave esindaja juuresolekul.
Seega sätestatakse saatjata alaealise taotleja õigus menetlust puudutavale informatsioonile
viisil, et see oleks lapsele mõistetav. See tähendab, et lapsele tuleb selgitusi anda eakohasel
viisil, arvestades lapse vanust ja arengutaset. Saatjata alaealise huvide tagamiseks määratakse
lapsele esindaja, kes toetab last menetlustoimingute juures ja võtab arvesse alaealise enda
seisukohti (vt ka §-i 14 selgitusi).
Nimetatud regulatsiooniga võetakse üle direktiiv 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta)
artikli 5 lõike 1 ja 2 esimene ja teine alajaotis. Nimetatud sätete kohaselt annavad liikmesriigid
taotlejatele teavet direktiivis sätestatud vastuvõtutingimuste kohta, niipea kui võimalik ja nii
aegsasti, et taotlejatel oleks tegelikult võimalik neile ette nähtud õigusi kasutada ning kohustusi
täita. Eelkõige annavad liikmesriigid taotlejatele standardteavet vormil, mille töötab välja
EUAA. See teave antakse võimalikult kiiresti ja hiljemalt kolme päeva jooksul pärast taotluse
esitamise soovi avaldamist või määrusega 2024/1348/EL ette nähtud palve registreerimise
tähtaja jooksul. Samuti tagavad liikmesriigid, et teavet antakse kirjalikult lühidalt, läbipaistval,
arusaadaval ja kergesti kättesaadaval kujul, lihtsas ja selges sõnastuses ja keeles, millest taotleja
aru saab või peaks kõigi eelduste kohaselt aru saama. Vajaduse korral tuleb seda teavet anda ka
suuliselt, ja kui see on asjakohane, visuaalselt, näiteks videote või piktogrammide abil ning see
tuleb kohandada taotleja vajadustele. Saatjata alaealise puhul annavad liikmesriigid teavet
eakohasel viisil ja viisil, mis tagab et saatjata alaealine sellest aru saab, kasutades asjakohasel
juhul spetsiaalselt alaealistele kohandatud teabematerjale. Teave tuleb anda saatjata alaealise
esindaja või sellise isiku juuresolekul, kes on sobiv esindama saatjata alaealist ajutiselt, kuni
esindaja määramiseni.
Lõigetega 3 ja 4 kinnitatakse alaealise rahvusvahelise kaitse taotlejale õigus haridusele
vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatule ja õigus saada ettevalmistavat
koolitust ja keeleõpet. Liikmesriigid annavad taotlejate alaealistele lastele ja alaealistele
taotlejatele oma kodanikega samasuguse ja sarnastel tingimustel juurdepääsu haridusele seniks,
kuni väljasaatmismeedet nende alaealiste või nende vanemate suhtes tegelikult täitmisele ei
pöörata. Nende haridus tuleb üldjuhul ühtlustada liikmesriigi kodanike omaga ja see peab olema
samal tasemel. Liikmesriigid annavad alaealistele juurdepääsu haridussüsteemile kahe kuu
jooksul rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisest arvates, kui alaealisel on koolikohustus.
Haridust antakse liikmesriigi üldharidussüsteemi raames arvestusega, et kuni ühe kuu jooksul
võib anda haridust väljaspool üldharidussüsteemi. Liikmesriigid ei tohi keelata juurdepääsu
keskharidusele üksnes põhjendusega, et alaealine on jõudnud täisikka. Alaealistele pakutakse
ettevalmistavat koolitust, sealhulgas keelekoolitust, kui see on vajalik, et hõlbustada nende
juurdepääsu üldharidussüsteemile ja selles osalemist. Kui juurdepääs üldharidussüsteemile ei
ole alaealise konkreetse olukorra tõttu võimalik, tuleb alaealisele pakkuda muid
haridusvõimalusi kooskõlas riigisisese õiguse ja tavaga.
Täpsemalt, lõikega 3 võetakse üle direktiiv 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta) artikkel
13, mis käsitleb vastuvõtu erivajadusega taotleja kinnipidamist. Täpsemalt võetakse üle lõiked
1–4 ja 6. Samuti artikkel 16, mis sätestab laste kooliminaku ja hariduse. Sätestatakse, et
alaealisel rahvusvahelise kaitse taotlejal on õigus saada juurdepääs haridusele vastavalt
71 Paragrahvi 16 lõikega 3 ja §-i 21 lõikega 2 võetakse üle direktiiv 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta)
artikli 5 lõige 1 ja 2 esimene ja teine alajaotis. Paragrahvi 21 lõikega 3 ja §-i 51 lõige 5, §-i 53 lõike 5, §-iga 54,
§-i 55 lõikega 1 võetakse üle direktiiv 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta) artikli 13 lõiked 1- 4 ja 6.
66
põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud korrale kahe kuu jooksul rahvusvahelise kaitse
taotluse esitamisest arvates, kui ta on koolikohustuslik. Samuti on õigus saada haridusele
juurdepääsu tagamiseks ettevalmistavat koolitust, sealhulgas keeleõpet.
See on vastavuses direktiivi 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta) artikli 16 lõigetega 2
ja 3, mille kohaselt on Eestil kohustus anda lapsele juurdepääsu haridussüsteemile võimalikult
kiiresti ja seda ei tohi edasi lükata rohkem kui kaks kuud (võttes arvesse koolivaheaegu) alates
kuupäevast, mil rahvusvahelise kaitse taotlus esitati. Haridust peab andma oma
üldharidussüsteemi raames. Sellegipoolest võib ajutiselt, kõige rohkem ühe kuu jooksul, anda
haridust väljaspool üldharidussüsteemi. Alaealistele pakutakse ettevalmistavat koolitust,
sealhulgas keelekoolitust, kui see on vajalik, et hõlbustada nende juurdepääsu
üldharidussüsteemile ja selles osalemist. Olukorras, kui juurdepääs üldharidussüsteemile ei ole
alaealise konkreetse olukorra tõttu võimalik, peab talle pakkuma muid olemasolevaid
haridusvõimalusi.
Lõike 4 kohaselt tagatakse taotlejatele juurdepääs gümnaasiumiharidusele ka sellisel juhul, kui
alaealine on menetluse kestel saanud täisealiseks.
Direktiivi 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta) artikkel 16 sätestab laste koolimineku ja
hariduse teemad. Lõike 1 alusel on Eestil kohustus anda taotlejate alaealistele lastele ja
alaealistele taotlejatele oma kodanikega samasuguse ja sarnastel tingimustel juurdepääsu
haridusele seniks, kuni väljasaatmismeedet nende alaealiste või nende vanemate suhtes
tegelikult täitmisele ei pöörata. Arvestada tuleb laste erivajadustega, eriti pidades silmas lapse
õigust haridusele ja tervishoiuteenuste kättesaadavust. Alaealistele hariduse andmine tuleb
üldjuhul integreerida liikmesriigi enda kodanike omaga ja see peab olema sama kvaliteetne.
Liikmesriigid teevad kõik võimaliku tagamaks, et alaealistel on võimalik haridust omandada
seni, kuni väljasaatmismeedet nende või nende vanemate suhtes tegelikult täitmisele ei pöörata.
Liikmesriigid ei tohi keelata juurdepääsu keskharidusele üksnes põhjendusega, et alaealine on
jõudnud täisikka. Seetõttu on vajalik vastav regulatsioon direktiivi üle võtmiseks luua.
Lõikega 5 sätestatakse, et saatjata alaealine rahvusvahelise kaitse taotleja või saaja paigutatakse
rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskusesse, suunatakse asendushooldusele või
täisealise sugulase juurde. SKA tagab käesoleva seaduse § 44 lõike 1 punktides 3–7 nimetatud
teenuste osutamise ka juhul, kui saatjata alaealine suunatakse asendushooldusele või täisealise
sugulase juurde.
Sellega võetakse üle direktiivi 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta) artikli 27 lõige 9,
mille kohaselt paigutatakse sellised saatjata lapsed, kes on avaldanud soovi esitada
rahvusvahelise kaitse taotlust, alates hetkest, mil nad lubatakse selle liikmesriigi territooriumile,
kus nad rahvusvahelise kaitse taotluse esitasid või kus seda taotlust läbi vaadatakse, kuni
hetkeni, mil nad on kohustatud vastuvõtva liikmesriigi territooriumilt lahkuma, täisealise
sugulase juurde, kasuperekonda, majutuskeskusesse, kus on erivõimalused alaealiste jaoks või
muudesse alaealistele sobivatesse majutuskohtadesse. Samuti on võimalik paigutada 16-
aastaseid või sellest vanemaid alaealisi täiskasvanud taotlejate majutuskeskustesse, kui see on
artikli 26 lõikes 2 sätestatu kohaselt nende parimates huvides. Võimaluse korral hoitakse
õdesid-vendi koos, võttes arvesse lapse huvisid ning eriti tema vanust ja küpsust. Saatjata lapse
elukohta muudetakse võimalikult harva.
Lõikega 6 võetakse üle direktiiv 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta) artikli 27 lõige 10,
millega on sätestatud, et liikmesriigid alustavad saatjata alaealise pereliikmete otsimist
võimalikult kiiresti pärast rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist, kasutades selleks vajaduse
korral rahvusvaheliste või muude asjaomaste organisatsioonide abi, kaitstes samas tema
67
parimaid huvisid. Kui alaealise või tema lähisugulaste elu või isikupuutumatus võib olla ohus,
eriti kui need lähisugulased on jäänud oma päritoluriiki, tuleb tagada, et teavet nende isikute
kohta kogutakse, töödeldakse ja levitatakse konfidentsiaalselt, et vältida nende turvalisuse
ohustamist
Seetõttu kehtestatakse lõikega 6, et saatjata alaealise perekonnaliikmete otsimist alustab PPA
võimalikult kiiresti pärast rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist.
2. peatükk „Rahvusvahelise kaitse menetlus“
1. jagu „Isiku tuvastamine ja isikusamasuse kontrollimine“
Paragrahvides 22–26 sätestatakse isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise alused ja
kord, võrreldes kehtiva VRKS-i tekstiga ei ole käesoleva eelnõuga tehtud olulisi muudatusi
ning kavandatud regulatsioon on analoogne teiste välismaalaste staatust reguleerivate
seadustega. Rahvusvahelise kaitse menetluses tuleb teha kindlaks, kas tegemist on selle isikuga,
kes ta eeldatavalt on. Eristada tuleb kahte toimingut:
1) isiku esmane tuvastamine, mis tähendab isiku identiteedi loomist riigi jaoks;
2) isikusamasuse kontrollimine, mida tehakse esmase isikutuvastamise andmete põhjal.
Esmane vahend isiku tuvastamiseks on isiku füüsiliste omaduste võrdlemine visuaalsel teel
tema isikut tõendavasse dokumenti kantud andmetega. Arvestades määruse 2024/1356/EL
(taustakontrolli kohta) artiklis 14 sätestatut, tuvastatakse isikut ka biomeetriliste andmete
alusel, seejuures tehakse päringud andmekogudesse ja tema isikut tõendavasse dokumenti
kantud biomeetriliste andmete võrdlemise teel.
Isiku tuvastamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks võib kasutada ka DNA andmeid. Eeskätt
ja ka liikmesriikide praktikas on tegu erandliku olukorraga, kus menetleval ametiasutusel võib
tekkida kahtlus perekonnaliikmete isikutes ja tuleb võtta meetmeid laste huvide kaitseks. Võib
esineda olukordi, kus Eestisse siseneb alaealiste lastega perekond ning isikute käitumisest,
ütlustest või muudest objektiivsetest asjaoludest võib nähtuda, et tegu ei ole faktiliselt
perekonnaga. Rahvusvahelise kaitse menetluses puuduvad isikutel sageli isikut tõendavad
dokumendid, seda eriti lastel, kes tuvastatakse nendega koos oleva täiskasvanu ütluste alusel.
Seega võib-olla vajalik viimase abinõuna kasutada isikute tuvastamiseks DNA andmeid.
Haldusorgan võib isiku tuvastada või isikusamasust kontrollida käesolevas seaduses
nimetamata muude haldusorganile teadaolevate andmete põhjal, sealhulgas varasemalt isiku
suhtes läbiviidud menetlustes kogutud või andmekogudes töödeldavate andmete põhjal.
Kuna rahvusvahelise kaitse taotleja on olnud sunnitud koduriigist põgenema tagakiusamise või
muu tõsise kahju eest, sageli ootamatult, siis on ta teiste välismaalastega võrreldes haavatavas
olukorras ning sellist eluliselt haavatavat olukorda silmas pidades ei pruugi taotlejal olla või
enam olla isikut tõendavat dokumenti. Praktika kohaselt satuvad põgenikud sageli ka
kuritegelike inimkaubitsejate võrgustike mõju alla, kelle enimkasutatav mõjutusviis põgenikke
ärakasutamise eesmärgil allutamiseks on muuhulgas reisidokumendi ära võtmine. Kui tavaliselt
saab välismaalane pöörduda oma koduriigi ametiasutuste poole, et saada tuge uute isikut
tõendavate dokumentide saamisel, siis rahvusvahelise kaitse taotlejal sellist võimalust ei ole.
Seetõttu ei saa ka isikut tõendava dokumendi puudumine olla põhjuseks rahvusvahelise kaitse
taotluse menetlemata jätmiseks või rahvusvahelise kaitse andmisest keeldumise otsuse
tegemiseks ega ka kiirendatud või piirimenetlusse suunamiseks. Isikut tõendava või
reisidokumendi puudumise korral märgib PPA taotluse registreerimisel ja taotluse vastu
võtmisel rahvusvahelise kaitse taotlusele, et rahvusvahelise kaitse taotleja isik on tuvastatud
68
ütluste alusel. Rahvusvahelise kaitse taotluse registreerimisel ja taotluse vastu võtmisel
lähtutakse määruse 2024/1348/EL (menetluse kohta) artiklist 27 ja 28 ning määrusest
2024/1358/EL (Eurodac-süsteemi kohta).
Määruse 2024/1348/EL (menetluse kohta) artikli 9 lõike 2 punkti b alusel on taotleja kohustatud
andme PPA-le selgitusi isikut tõendava dokumendi või reisidokumendi puudumise kohta. Sama
määruse artikli 10 lõike 1 alusel on taotlejal õigus menetluse ajal riigis viibida. Artikli 27 lõike
1 punktis b on sätestatud, et juhul kui taotlejal selline dokument olemas on, siis PPA registreerib
taotleja isikut tõendava või reisidokumendi liigi, numbri ja kehtivusaja ning selle välja andnud
riigi andmed, samuti muud dokumendid, mida PPA peab asjakohaseks seoses taotleja
isikusamasuse tuvastamise, rahvusvahelise kaitse menetluse läbiviimise ja vastutava
liikmesriigi määramisega. Artikli 28 kohaselt ning seoses määruse 2024/1347/EL
(kvalifikatsioonitingimuste kohta) artikli 4 lõikega 2, on taotlejal kohustus esitada võimalikult
kiiresti kõik tema valduses olevad andmed ja dokumendid. PPA võib määrata tähtaja
dokumentide ja andmete esitamiseks ning taotleja püüab seda tähtaega järgida. Juhul kui PPA
otsustab, et rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise soovi avaldamine, taotluse registreerimine
ja taotluse esitamine toimuvad samal ajal, siis on taotlejal lubatud kõik tema valduses olevad ja
tema taotluse põhjendamiseks vajalikud andmed ja dokumendid esitada alles isikliku vestluse
ajal. Täiendavalt selgitab põhjenduspunkt 75, et kui taotleja esitab arvestatava põhjenduse, ei
peaks riiki sisenemisel dokumentide puudumine või võltsitud dokumentide kasutamine
iseenesest tähendama, et automaatselt rakendatakse kiirendatud läbivaatamismenetlust või
piirimenetlust.
Määruse 2024/1347/EL (kvalifikatsioonitingimuste kohta) artikli 4 lõike 2 punkti b alapunkti x
kohaselt peab taotleja esitama reisidokumendid. Artikli 4 lõike 5 kohaselt on sätestatud, et kui
taotleja väidete ühe või mitme teatava asjaolu toetuseks ei ole esitatud dokumentaalseid või
muid tõendeid, tuleks teha otsus taotleja kasuks, tingimusel et taotleja on teinud tõsiseid
jõupingutusi rahvusvahelise kaitse vajaduse põhjendamiseks, kõik taotleja käsutuses olevad
asjaomased andmed on esitatud ning muude asjakohaste andmete puudumise kohta on esitatud
rahuldav selgitus, leitakse, et taotleja väited on arusaadavad ja usutavad, ning üldine
usaldusväärsus on kindlaks tehtud, võttes arvesse hetke, mil taotleja rahvusvahelist kaitset
taotles, ja asjakohasel juhul põhjuseid, miks ta seda varem ei taotlenud.
Ka määruse 2024/1356/EL (taustakontrolli kohta) põhjenduspunktis 5 tõdetakse, et nii pärast
kinnipidamist patrull- ja vaatlustegevuse ajal kui ka kontrollide käigus piiripunktides puutuvad
piirivalveametnikud sageli kokku kolmanda riigi kodanikega, kes taotlevad rahvusvahelist
kaitset ilma reisidokumentideta. Ka põhjenduspunktides 39 ja 43 selgitatakse, et kuna kolmanda
riigi kodanikel, kes peavad läbima taustakontrolli, ei pruugi olla välispiiri seaduslikuks
ületamiseks vajalikke isikut tõendavaid ja reisidokumente, tuleks taustakontrolli osana läbi viia
isiku tuvastamise või isikusamasuse kontrolli menetlus. Sama määruse artikli 9 ja artikli 14
lõike 1 kohaselt tuleb välismaalasel esitada isikuandmeid tõendavad dokumendid. Artikli 17
kohaselt esitatakse taustakontrolli kokkuvõttes muuhulgas ka teave välismaalasega kaasas
olnud reisi- või isikut tõendavate dokumentide kohta juhul kui see on võimalik. Ka määruse
2024/1358/EL (Eurodac-süsteemi kohta) artikli 17 kohaselt salvestatakse Eurodac-süsteemi
isikut tõendava dokumendi liik ja number, välja andnud riigi kolmetäheline kood ja dokumendi
kehtivusaeg juhul kui need inimesel olemas on.
Seega on rahvusvahelise kaitse menetluse korral arvestatud asjaoluga, et kaitset taotleval
välismaalasel ei pruugi objektiivsetel asjaoludel olla isikut tõendavat või reisidokumenti.
Seetõttu on taotlejal kohustus põhjendada dokumentide puudumist ning PPA ei tohi teha
taotluse menetlusliigi valimisel ega põhjendatuse osas järeldusi ainuüksi dokumentide
puudumise tõttu. Juhul kui rahvusvahelise kaitse taotlejal puudub isikut tõendav dokument, siis
69
tuleb lugeda isik tuvastatuks ütluste alusel ning käsitelda seda ühe ümberlükatava eeldusena
teiste seas.
§ 27. Automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu
Paragrahvis 27 tehakse tehnilised täpsustused, et VRKS-is säiliks andmekogu ABIS
regulatsioon, mis on kehtestatud 14 seaduse alusel. Lõiget 1 täpsustatakse selliselt, et
andmekogu ABIS eesmärgiga on hõlmatud ka biomeetriliste andmete edastamine Eurodac-
süsteemi ja Eurodac-süsteemist saadud biomeetriliste andmete võrdlemine vastavalt määrusele
2024/1358/EL (Eurodac-süsteemi kohta). Lisatakse lõige 7, millega loetletakse, et ABIS
põhimäärusega sätestatakse andmekogu pidamise kord ja andmete koosseis. Lõikesse 8
lisatakse täpsustus, et andmete täpsem säilitustähtaeg kehtestatakse andmekogu põhimääruses.
2. jagu „Rahvusvahelise kaitse menetlus“
§ 28. Rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine
Lõigetega 1, 5, 6 ja 7 ja §-iga 3 võetakse üle direktiiv 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste
kohta) artikli 3 lõiked 1-2.72
Lõikega 1 kehtestatakse, et rahvusvahelise kaitse taotlusena käsitatakse välismaalase mistahes
viisil esitatud sooviavaldust enda pagulasena või täiendava kaitse saajana tunnustamiseks ja
rahvusvahelise kaitse saamiseks.
Määruse 2024/1348/EL (menetluse kohta) artikli 26 lõike 1 kohaselt loetakse rahvusvahelise
kaitse taotluse esitamise soov avaldatuks, kui kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik,
sealhulgas saatjata alaealine, väljendab isiklikult artikli 4 lõigetes 1 ja 2 osutatud pädevale
asutusele soovi saada liikmesriigilt rahvusvahelist kaitset.
Lõikega 2 kehtestatakse, et rahvusvahelise kaitse taotlus tuleb esitada PPA-le viivitamatult
pärast Eestisse saabumist.
Määruse 2024/1348/EL (menetluse kohta) artikli 4 lõike 3 kohaselt määrab liikmesriik pädeva
asutuse rahvusvahelise kaitse taotluste registreerimiseks. Liikmesriigid võivad teha
rahvusvahelise kaitse taotluste registreerimise ülesandeks menetlevale ametiasutusele või
muudele asjaomastele asutustele. Paragrahvi 28 lõike 2 alusel on Eestis rahvusvahelise kaitse
saamiseks sooviavalduse registreerimise ülesanne PPA-l.
Määruse 2024/1348/EL (menetluse kohta) artikli 4 lõike 6 kohaselt võivad liikmesriigid ette
näha, et vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise menetluse eest vastutab muu asutus kui
menetlev ametiasutus kooskõlas määrusega 2024/1351/EL. Eestis sellist erisust ei kohaldata,
mistõttu eelnõu § 7 lõike 1 alusel on ka määruses 2024/1351/EL (rändehalduse kohta) sätestatud
vastutava liikmesriigi määramise menetluse eest vastutavaks PPA.
Määruse 2024/1348/EL (menetluse kohta) alusel on taotluse esitamine toiming, millega
rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise soovi avaldamine ametlikustatakse. Taotlejale tuleb
anda vajalik teave selle kohta, kuidas ja kus ta oma taotluse esitada saab, ning samuti tuleb talle
anda taotluse esitamiseks tegelik võimalus. Selles etapis peab ta esitama võimalikult kiiresti
kõik tema valduses olevad andmed ja dokumendid, mis on vajalikud taotluse põhjendamiseks
ja täitmiseks, kui samas määruses ei ole ette nähtud teisiti. Haldusmenetluse tähtaega
72 Samuti võetakse §-iga 28 ning §-iga 42 üle sama direktiivi artikli 19 lõiked 1 ja 2.
70
arvestatakse taotluse esitamise hetkest. Pärast taotluse esitamist tuleb taotlejale anda dokument,
mis sisaldab tema taotlejastaatust.
Määruse 2024/1348/EL (menetluse kohta) artikli 28 lõike 7 kohaselt võivad liikmesriigid
korraldada juurdepääsu menetlusele nii, et rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise soovi
avaldamine, taotluse registreerimine ja taotluse esitamine toimuksid samal ajal. Sellisel juhul
tagavad liikmesriigid, et kõigil taotlejatel on artikli 8 lõigetes 2–6 sätestatud tagatised. Kui
rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise soovi avaldamine, taotluse registreerimine ja taotluse
esitamine toimuvad samal ajal, on taotlejal lubatud kõik tema valduses olevad ja tema taotluse
põhjendamiseks vajalikud andmed ja dokumendid, millele on osutatud määruse 2024/1347/EL
artikli 4 lõikes 2, esitada isikliku vestluse ajal.
Lisaks on taotlejal lubatud mis tahes täiendavaid andmeid, mis on tema taotluse läbivaatamise
seisukohast asjakohased, esitada kuni haldusmenetluses tehtud otsuse vastuvõtmiseni tema
taotluse kohta. Liikmesriigid võivad määrata kõnealuse ajavahemiku jooksul nende täiendavate
andmete esitamiseks tähtaja, mida taotleja püüab järgida.
Lõikega 3 sätestatakse, et ümberasustamise raames vastuvõetava välismaalase rahvusvahelise
kaitse taotluse võib PPA vastu võtta välisriigi territooriumil.
Määruse 2024/1350/EL (ümberasustamise kohta) artikli 2 punkti 1 kohaselt on
ümberasustamine UNHCR-i suunamisel kolmandast riigist, kuhu isik on olnud sunnitud ümber
asuma, mingi liikmesriigi territooriumile sellise kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta
isiku vastuvõtmine, a) kes täidab sama määruse artikli 5 lõike 1 kohaseid vastuvõtmise
tingimusi, kelle suhtes ei kehti sama määruse artikli 6 kohased vastuvõtmisest keeldumise
põhjused ning kellele antakse rahvusvaheline kaitse liidu ja liikmesriigi õiguse kohaselt ning
kellel on võimalik saada püsiv lahendus.
Määrus 2024/1350/EL (ümberasustamise kohta) artikli 9 alusel hindab liikmesriik, kas sama
liikmesriigi taotluse alusel liidu kava rakendamisel UNHCR-i neile suunatud kolmanda riigi
kodanikud kuuluvad liidu kava kohaldamisalasse. Liikmesriigid hindavad, kas kolmanda riigi
kodanikud või kodakondsuseta isikud, kelle puhul nad vastu võtmismenetluse läbi viivad,
täidavad sama määruse artiklis 5 sätestatud vastuvõtmise tingimusi ja kas nende suhtes ei kehti
sama määruse artiklis 6 sätestatud keeldumise põhjused. Liikmesriigid viivad kõnealuse
hindamise läbi eelkõige dokumentaalsete tõendite alusel, tuginedes asjakohasel juhul UNHCR-
i teabele kolmanda riigi kodanike või kodakondsuseta isikute pagulaseks kvalifitseerumise
kohta, või isikliku vestluse põhjal või neid kahte kombineerides. Liikmesriigid teevad otsuse
kolmanda riigi kodanike või kodakondsuseta isikute vastuvõtmise kohta lõikes 6 osutatud
hindamise alusel võimalikult kiiresti ja hiljemalt seitsme kuu möödumisel registreerimise
kuupäevast. Liikmesriigid võivad nimetatud tähtaega pikendada kuni kolme kuu võrra, kui
tegemist on keeruliste faktiliste või õiguslike asjaoludega.
Liikmesriik teeb kõnealuse lõike kohaselt otsuse anda asjaomasele kolmanda riigi kodanikule
või kodakondsuseta isikule pagulasseisund, kui ta kvalifitseerub pagulaseks, või täiendava
kaitse seisund, kui asjaomasel kolmanda riigi kodanikul või kodakondsuseta isikul on õigus
täiendavale kaitsele. Sellisel otsusel on sama mõju nagu määruse 2024/1347/EL artiklis 13 või
18 osutatud pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi andmise otsusel pärast seda, kui
asjaomane isik on sisenenud liikmesriigi territooriumile.
Seetõttu on vajalik sätestada võimalus, et PPA võib rahvusvahelise kaitse vajaduse hindamiseks
ning selle kohta otsuse tegemiseks võtta ümberasustamise menetlusse suunatud välismaalaselt
rahvusvahelise kaitse taotluse vastu välisriigis viibides.
71
Lõike 4 kohaselt võib PPA kindlaks määrata asukohad, kus rahvusvahelise kaitse taotlus tuleb
esitada. Määruse 2024/1348/EL (menetluse kohta) artikli 28 lõike 3 kohaselt esitatakse taotlus
rahvusvahelise kaitse saamiseks isiklikult, tehes seda kindlaksmääratud kuupäeval ja kohas
ning, kui sellest on teavitatud, kellaajal. Pädevad asutused teavitavad taotlejat kõnealusest
kuupäevast ja kohast. Pädevad asutused võivad taotlejat teavitada kõnealusest kellaajast.
Sama määruse artikli 54 alusel võivad piirimenetluse korral liikmesriigid taotlusi läbi vaadata
muus kohas välispiiril kui see, kus avaldatakse soovi varjupaigataotlus esitada, viies taotlejad
üle konkreetsesse kohta asjaomase liikmesriigi välispiiril või selle läheduses või mõnes muus
nende territooriumil asuvas selleks määratud kohas, kus on olemas sobivad rajatised.
Liikmesriikidel on õigus otsustada, millistes konkreetsetes kohtades sellised rajatised luua.
Liikmesriigid peavad püüdma piirata vajadust taotlejaid sel eesmärgil mujale üle viia ning
peavad seega seadma eesmärgiks luua sellised piisava suutlikkusega rajatised
piiriületuspunktides või välispiiri lõikudes, kus tehakse enamik rahvusvahelise kaitse taotlusi,
võttes arvesse ka välispiiri pikkust ning piiriületuspunktide või transiiditsoonide arvu.
Liikmesriik peab teavitama EK-i konkreetsetest kohtadest, kus piirimenetlusi läbi viiakse.
Lõikega 5 sätestatakse, et juhul kui on põhjendatud alus arvata, et kinnipidamiskohtades või
välispiiril asuvates piiripunktides, sealhulgas transiiditsoonis, viibivatel välismaalastel võib olla
soov esitada rahvusvahelise kaitse taotlus, tagab PPA isikute teavitamise selle esitamise
võimalustest.
Määruse 2024/1348/EL (menetluse kohta) artikli 26 lõike 1 teise lõiguga on sätestatud, et kui
pädeva asutuse töötajad kahtlevad, kas käsitada konkreetset avaldust rahvusvahelise kaitse
taotluse esitamise soovi avaldamisena, küsivad nad isikult sõnaselgelt, kas ta soovib
rahvusvahelist kaitset saada. Nimetatud sätte rakendamiseks kehtestatakse lõikega 5 PPA-le
kohustus tagada isikute teavitamine taotluse esitamise võimalustest. Vajadusel tuleb
proaktiivselt ja selgesõnaliselt välismaalase käest küsida, kas välismaalane soovib esitada
rahvusvahelise kaitse taotluse.
Lõikega 6 sätestatakse, et juhul kui rahvusvahelise kaitse taotleja esitab rahvusvahelise kaitse
taotluse PPA-le teises EL-i liikmesriigis, edastab PPA taotluse selle liikmesriigi pädevale
asutusele, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.
Nimetatud sättega reguleeritakse eelkõige olukordi, mil PPA ametnik on kas EUAA
menetlusmeeskonna liikmena või solidaarsusmehhanismi raames abi vajava liikmesriigi
territooriumil tööülesandeid täitmas või liikmesriikide vahelise kokkuleppe või muul sarnasel
alusel abistamas. Kui sellises olukorras teises liikmesriigis töötades, esitatakse PPA töötajale
sooviavaldus või taotluse rahvusvahelise kaitse saamiseks, siis sellist taotlust ei saa käsitleda
Eestile esitatud taotlusena ning sellest ei teki Eestile kohustusi taotluste läbi vaatamise suhtes.
Määruse 2021/2303/EL (EL-i Varjupaigaameti kohta) artikli 2 kohaselt on EUAA ülesandeks
muuhulga anda tõhusat operatiiv- ja tehnilist abi, eriti juhul, kui riikide varjupaiga- ja
vastuvõtusüsteemid on sattunud ebaproportsionaalse surve alla, moodustada ja suunata
varjupaigatugirühmi, koostada varjupaigaekspertide reservnimekirja, anda
varjupaigatugirühmadele vajalikud tehnilised seadmed, suunata eksperte sihtliikmesriikidesse
ja abistada ümberasustamise ja ümberpaigutamisega. Operatiiv- ja tehnilist abi puudutav on
täpsemalt sätestatud artiklites 16–28.
Lõikega 7 sätestatakse, et rahvusvahelise kaitse taotlus tuleb esitada isiklikult. Määruse
2024/1348/EL (menetluse kohta) artikli 26 lõike 1 kohaselt loetakse rahvusvahelise kaitse
taotluse esitamise soov avaldatuks, kui kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik,
72
sealhulgas saatjata alaealine, väljendab isiklikult artikli 4 lõigetes 1 ja 2 osutatud pädevale
asutusele soovi saada liikmesriigilt rahvusvahelist kaitset.
Määruse 2024/1348/EL (menetluse kohta) artikli 28 lõike 3 kohaselt esitatakse taotlus isiklikult
ning liikmesriigid võivad riigisiseses õiguses sätestada, et taotlus loetakse isiklikult esitatuks,
kui pädev asutus tuvastab, et taotleja viibib taotluse registreerimise või esitamise ajal füüsiliselt
liikmesriigi territooriumil. Sama määruse sama artikli lõike 4 kohaselt on sätestatud, et erandina
lõikest 3 võivad liikmesriigid riigisiseses õiguses sätestada taotlejale võimaluse esitada taotlus
vormil, sealhulgas juhul, kui ta ei saa isiklikult kohale ilmuda temast sõltumatute püsivate ja
tõsiste asjaolude tõttu, nagu vangistus või pikaajaline haiglaravi. Taotlus loetakse esitatuks, kui
taotleja esitab lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul vormi ja kui pädev asutus teeb kindlaks, et
käesolevas lõikes sätestatud tingimused on täidetud. Sellisel juhul hakatakse taotluse
läbivaatamise tähtaega arvestama kuupäevast, mil pädev asutus vormi kätte sai.
Seetõttu sätestatakse eelnõu §-i 28 lõikega 9, et taotlus tuleb PPA-le esitada ainult isiklikult
ning ei sätestata võimalust, et sooviavalduse või taotluse saaks esitada vahendatult sh vormi
alusel.
§ 29. Toimingud rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisel ja taotluse menetlemisel
Paragrahviga 29 luuakse loetelu PPA ning SKA toimingutest rahvusvahelise kaitse taotluse
menetlemisel ja taotleja vastu võtmisel. Paragrahv 29 lõike 3 punktidega 7 ja 8 võetakse üle
direktiivi 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta) artikli 6 lõiked 3–6.
Lõikega 1 sätestatakse, et PPA teeb pärast rahvusvahelise kaitse taotluse sooviavalduse saamist
ja enne sooviavalduse registreerimist järgmised kolm toimingut: 1) annab taotlejale teavet tema
õigustest ja kohustustest rahvusvahelise kaitse menetluses ning kohustuste täitmata jätmise
tagajärgede kohta, 2) teavitab SKA-d vajadusest taotleja majutamiseks ja 3) teavitab saatjata
alaealise esindajat alaealisega seotud asjaoludest.
Määruse 2024/1348/EL (menetluse kohta) artikli 27 lõike 1 kohaselt tuleb registreerimine teha
viivitamata ja hiljemalt viie päeva jooksul rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise soovi
avaldamise hetkest arvates. Majutuskeskuse kohene teavitamine uue taotleja majutusele
suunamisest on vajalik selleks, et majutuskeskusel oleks võimalik korraldada inimese vastu
võtmist sh vastavalt konkreetse inimese vajadustest lähtuvalt.
Direktiivi 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta) artikkel 26 sätestab, et liikmesriigid
peavad alaealisi mõjutada võivaid sätteid rakendades silmas eelkõige lapse parimaid huvisid.
Samuti on liikmesriigil muuhulgas kohustus tagada, et lastel oleks võimalus tegeleda vaba aja
tegevustega, sealhulgas võimalus tegelda nende eale kohaste mängude ja huvitegevusega ning
tegevusega vabas õhus, samuti vajaduse korral võimalus saada koolitarbeid. Samuti tuleb
tagada näiteks juurdepääs rehabilitatsiooniteenustele ning lastega tegelevad ametiisikud peavad
olema selleks sobivad ning vastavalt koolitatud. Seetõttu on vajalik koheselt teavitada majutuse
ja muu vastuvõtu tagamise ette valmistamiseks ka laste korral.
Direktiivi 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta) artikli 27 kohaselt tuleb saatjata
alaealistele määrata esindaja ning lõike 2 kohaselt tagavad liikmesriigid, et ajutiselt esindajana
tegutsema sobivat isikut teavitatakse viivitamata saatjata alaealise rahvusvahelise kaitse
taotluse esitamisest, samuti kõnealust alaealist puudutavatest asjakohastest faktidest. Saatjata
alaealist teavitatakse viivitamata ajutiselt esindajana tegutsema sobiva isiku nimetamisest.
Sama direktiivi artikli 27 lõike 1 alusel peab esindaja eelnevalt alaealisega kohtuma ning võtma
arvesse alaealise enda seisukohti. Seega nimetatud esindamisega seotud direktiivi normide üle
73
võtmiseks on vajalik sätestada, et PPA teavitab esimesel võimalusel SKA-d ja vastavat hariliku
viibimiskoha järgset kohaliku omavalituse üksust asjaolust, et saatjata alaealine välismaalane
on esitanud rahvusvahelise kaitse sooviavalduse ning talle on vajalik määrata sobiv esindaja.
Samal eesmärgil on vaja määratud esindajat teavitada konkreetse lapsega seotud asjaoludest.
Näiteks võivad esindaja töö toetamiseks ja lapse huvidega arvestamiseks kohaseks osutada
andmed lapse vanuse ja soo kohta, keeleoskuse ja tervise kohta, perekonnaliikmete asukoha
kohta ning erivajaduste kohta.
Lõike 2 kohaselt teavitab SKA lapse hariliku viibimiskoha järgset valla- või linnavalitsust
saatjata alaealise esindamise vajadusest ning teavitab PPA-d saatjata alaealisele esindaja
määramisest.
Lõikega 3 luuakse loetelu PPA toimingutest taotluse registreerimiseks ja taotluse vastu
võtmiseks. Selle kohaselt PPA registreerib ja võtab vastu rahvusvahelise kaitse taotluse
vastavalt määruses 2024/1348/EL (menetluse kohta) sätestatule ning teeb selleks lõikes 3
loetletud toimingud.
Määruses 2024/1348/EL (menetluse kohta) artikli 9 lõike 5 kohaselt võivad pädevad asutused,
juhul kui see on taotluse läbivaatamiseks vajalik ja nõuetekohaselt põhjendatud, nõuda taotleja
või tema asjade läbivaatust kooskõlas riigisisese õigusega, ilma et see piiraks õigust teha
julgeolekukaalutlustel tehtavat läbiotsimist. Pädev asutus esitab taotlejale läbiotsimise
põhjused ja lisab need taotleja toimikusse. Taotleja läbiotsimist käesoleva määruse alusel viib
läbi taotlejaga samast soost isik, järgides seejuures täiel määral inimväärikuse ning kehalise ja
vaimse puutumatuse põhimõtteid.
Nimetatud artikli rakendamiseks sätestatakse lõike 3 punktiga 1 PPA õigus taotleja ja tema
asjade läbi vaatamiseks. Nimetatud toiminguid tehes peab PPA lähtuma määruse 2024/1348/EL
(menetluse kohta) artikli 9 lõikes 5 sätestatud nõuetest.
Määruse 2024/1348/EL (menetluse kohta) artikli 27 lõike 1 punkti b kohaselt peab PPA
sooviavalduse registreerimisel võtma andmed taotleja isikut tõendava dokumendi kohta.
Täpsemalt, kui see dokument on olemas, siis taotleja isikut tõendava või reisidokumendi liik,
number ja kehtivusaeg ning selle välja andnud riik, samuti taotleja esitatud muud dokumendid,
mida pädev asutus peab asjakohaseks seoses tema isikusamasuse tuvastamise, rahvusvahelise
kaitse menetluse läbiviimise ja vastutava liikmesriigi määramisega. Määruse 2024/1348/EL
(menetluse kohta) artikli 9 lõike 2 punkti b kohaselt on taotleja kohustatud pädevale asutusele
andme oma isikut tõendava dokumendi või reisidokumendi puudumise korral selgitusi. Punkti
f kohaselt annab taotleja võimalikult kiiresti üle enda valduses olevad dokumendid, mis on
taotluse läbivaatamiseks asjakohased. Kui pädevad asutused otsustavad mõne artikli 9 lõike 2
esimese lõigu punktis f osutatud dokumendi enda kätte jätta, tagavad nad, et taotleja saab
viivitamata originaalide koopia. Määrus 2024/1351/EL (rändehalduse kohta) artikli 46 kohase
üleandmise korral, annavad pädevad asutused need dokumendid taotlejale tagasi üleandmise
ajal. Seetõttu sätestatakse lõike 3 punktiga 2, et PPA võtab taotleja asjad ja dokumendid hoiule.
Määruse 2024/1358/EL (Eurodac-süsteemi kohta) artikli 2 punktide q, r ja s alusel on
biomeetrilisteks andmeteks sõrmejälgede andmed või näokujutise andmed. Sõrmejälgede
andmeteks on kõigi kümne sõrme (kui need on olemas) vajutamise ja pööramise teel saadud
andmed sõrmejälgede kohta või latentsed sõrmejäljed ning näokujutise andmeteks on digitaalne
kujutis näost piisava lahutusvõime ja kvaliteediga, et seda saab kasutada automaatseks
biomeetriliseks võrdlemiseks. Sama määruse artikli 13 lõige 1 sätestab liikmesriigile kohustuse
võtta biomeetrilisi andmeid artikli 15 lõikes 1, artikli 18 lõigetes 1 ja 2, artikli 20 lõikes 1, artikli
22 lõikes 1, artikli 23 lõikes 1, artikli 24 lõikes 1 ja artikli 26 lõikes 1 osutatud isikutelt artikli
74
1 lõike 1 punktide a, b, c ja j kohaldamiseks ning nõuavad kõnealustelt isikutelt oma
biomeetriliste andmete andmist ja teavitavad neid sellest kooskõlas artikliga 42. Muuhulgas
tuleb sõrmejälgede võtmise ja näokujutise jäädvustamise käigus austada isiku väärikust ja
kehalist puutumatust. Määruse 2024/1358/EL (Eurodac-süsteemi kohta) artikli 15 lõike 1
kohaselt võtab iga liikmesriik vähemalt kuueaastastelt rahvusvahelise kaitse taotlejatelt
biomeetrilised andmed ning edastab need võimalikult kiiresti ja hiljemalt 72 tunni jooksul
pärast biomeetriliste andmete võtmist koos sama määruse artikli 17 lõikes 1 osutatud
andmetega Eurodac-süsteemi vastavalt sama määruse artikli 3 lõikele 2.
Nimetatud sätete rakendamiseks sätestatakse lõike 3 punktiga 3, et PPA hõivab taotleja
biomeetrilised andmed ning edastab need andmed Eurodac-süsteemi.
Määruse 2024/1358/EL (Eurodac-süsteemi kohta) artikli 14 alusel alaealistelt alates kuuendast
eluaastast võtavad biomeetrilisi andmeid ametnikud, kes on saanud väljaõppe spetsiaalselt
alaealistelt biomeetriliste andmete võtmiseks lapsesõbralikul ja lapse vajadustega arvestaval
viisil ning võttes täielikult arvesse lapse huvisid ja ÜRO lapse õiguste konventsioonis sätestatud
kaitsemeetmeid. Võimaluse korral peab alaealisega kogu tema biomeetriliste andmete võtmise
ajal olema kaasas täiskasvanud pereliige. Saatjata alaealisega peab kogu tema biomeetriliste
andmete võtmise ajal olema kaasas esindaja, või kui esindajat ei ole määratud, siis isik, kes on
saanud väljaõppe lapse huvide ja üldise heaolu kaitsmiseks. Alaealiste vastu ei tohi kasutada
mingit jõudu. Sama määruse artikli 15 kohaselt võtab iga liikmesriik kõikidelt vähemalt
kuueaastastelt rahvusvahelise kaitse taotlejatelt biomeetrilised andmed. Sama määruse artikli
14 lõike 1 teise lõigu kohaselt seatakse esikohale lapse huvid. Kui ei ole kindel, kas laps on alla
kuueaastane või mitte, ja kui puuduvad tõendid lapse vanuse kohta, käsitavad liikmesriikide
pädevad asutused seda last alla kuue aasta vanusena.
Seetõttu sätestatakse lõike 3 punktiga 4, et PPA võtab DNA proovid ning daktüloskopeerib alla
kuueaastase välismaalase, kui teisiti ei ole võimalik isikut või tema põlvnemist tuvastada.
Lõike 3 punktiga 5 sätestatakse, et PPA korraldab tervisekontrolli läbiviimise, kui see on
rahvastiku tervise kaitse kaalutlustel vajalik. Direktiivi 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste
kohta) artikkel 15 sätestab, et liikmesriigid võivad rahvatervisega seotud põhjustel nõuda
taotlejatelt tervisekontrolli läbimist.
Lõike 3 punktiga 6 sätestatakse PPA kohustus korraldada taotleja erivajaduse hindamine.
Lõike 3 punktiga 7 sätestatakse PPA kohustus korraldada taotlejale meditsiiniline läbivaatus,
kui see on PPA hinnangul taotluse läbivaatamiseks vajalik. Punkt 7 ei ole seotud punktis 5
kajastatud tervisekontrolliga vaid määruse 2024/1348/EL (menetluse kohta) artikliga 24, mis
sätestab võimaluse viia läbi taotleja meditsiiniline läbivaatus. Eeskätt tuleks PPA-l korraldada
meditsiiniline läbivaatus kui PPA-le on ilmselge, et taotlejat on varasemalt väärkoheldud. Küll
on oluline, et taotleja peab olema meditsiinilise läbivaatusega nõus. Samuti on oluline, et tegu
ei ole taotleja erivajaduse hindamisega, mida tuleb teha kõikide taotlejate puhul.
Lõike 3 punkti 8 kohaselt annab PPA taotlejale tema taotluse registreerimist tõendava
dokumendi. See ei ole isikut tõendav dokument vaid väljatrükk andmekogust.
Lõike 3 punkti 9 kohaselt annab PPA taotlejale rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse
hiljemalt kümme päeva pärast tema taotluse vastuvõtmist.
Lõikega 4 sätestatakse, et kui taotleja suhtes viiakse läbi taustakontrolli määruses
2024/1356/EL (taustakontrollide kohta) sätestatud korras, tehakse käesoleva paragrahvi
75
lõigetes 1–3 sätestatud toimingud pärast taustakontrolli lõppu. Kui taustakontrolli läbiviimisel
või muul seaduses sätestatud juhul tehti käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud toiminguid, ei
tehta neid uuesti, kui see ei ole põhjendatud.
Määruse 2024/1356/EL (taustakontrollide kohta) artiklite 7, 8 ja 18 kohaselt tuleb asjaomane
kolmanda riigi kodanik pärast taustakontrolli lõpetamist suunata, kas rahvusvahelise kaitse
taotluse registreerimiseks pädevatesse asutustesse või kohaldada direktiivi 2008/115/EÜ
kohaseid menetlusi. Taustakontrolli käigus saadud asjakohane teave tuleb edastada pädevatele
asutustele, et toetada iga üksikjuhtumi edasist hindamist, austades täielikult põhiõigusi.
Vajaduse korral peavad asjaomased pädevad asutused jätkama samas määruses sätestatud
kontrolle järgneva menetluse käigus. Direktiiviga 2008/115/EÜ kehtestatud korda tuleks hakata
kohaldama alles pärast taustakontrolli lõppu. Määruse 2024/1348/EL sätteid rahvusvahelise
kaitse taotluste registreerimise kohta tuleb kohaldada alles pärast taustakontrolli lõppu. See ei
tohiks mõjutada asjaolu, et isikuid, kes avaldavad soovi rahvusvahelise kaitse saamiseks
kinnipidamise hetkel, piiripunktis tehtava piirikontrolli käigus või taustakontrolli ajal, tuleks
pidada rahvusvahelise kaitse taotlejateks, kelle suhtes tuleks kohaldada määrust 2024/1348/EL
ja direktiivi 2024/1346/EL. Taustakontroll välispiiril tuleks lõpule viia võimalikult kiiresti ning
see ei tohi kesta kauem kui seitse päeva. Taustakontroll liikmesriigi territooriumil tuleks lõpule
viia võimalikult kiiresti ning see ei tohi kesta kauem kui kolm päeva. Teave tuleb taustakontrolli
kokkuvõttes esitada nii, et seda saab järgneva varjupaiga- või tagasisaatmismenetluse käigus
halduslikult ja kohtulikult läbi vaadata. Määruse 2024/1356/EL (taustakontrollide kohta) artikli
18 lõike 5 kohaselt lõpeb taustakontroll kui inimene suunatakse asjakohasesse rahvusvahelise
kaitse menetlusse või tagasisaatmise menetlusse. Sama põhimõtet peegeldab ka määrus
2024/1348/EL (menetluse kohta), mille kohaselt on kehtestatud sisenemiseelne etapp, mis
koosneb taustakontrollist ning varjupaiga- ja tagasisaatmismenetlustest piiril. Nimetatud
määruse artikli 26 lõike 2 kohaselt võib liikmesriik otsustada, et rahvusvahelise kaitse soovi
avaldamisest teavitatakse majutuskeskust peale taustakontrolli lõppu. Sama määruse artikli 17
lõike 1 kohaselt võib registreerimisel kasutada andmeid, mis koguti taustakontrolli ajal ning
sellisel juhul ei tule neid taotlejal uuesti esitada.
Ülaltoodu alusel on otstarbekas sätestada, et PPA teeb vajalikud toiminguid pärast seda kui
taustakontroll on lõppenud ning ei korda toiminguid ega küsi uuesti neid andmeid, mida taotleja
on taustakontrolli ajal juba esitanud või mis juba on kogutud. Samuti ei korrata toiminguid juhul
kui need on tehtud vahetult muul seaduses sätestatud alusel, näiteks kui välismaalase suhtes on
tehtud VSS-is sätestatud toiminguid (ja sellega seonduvalt isiku ja asjade läbivaatust) ning
välismaalane esitab vahetult pärast toimingute läbiviimist rahvusvahelise kaitse taotluse.
Lõikega 5 sätestatakse, et rahvusvahelise kaitse taotleja dokumentide, sealhulgas isikut
tõendava dokumendi hoiule võtmisel, annab PPA taotlejale hoiule võetud dokumendi koopia
koos märkega dokumendi hoiule võtmise kohta.
Sellega võetakse üle määruse 2024/1348/EL (menetluse kohta) artikli 9 lõike 2 viimane lõik,
mille kohaselt annavad pädevad asutused taotleja dokumendi enda kätte jätmise korral taotlejale
viivitamata originaalide koopia. Seetõttu on vajalik sätestada vastav ülesanne PPA-le, kes on
pädeva asutuse rollis.
Lõikega 6 sätestatakse, et rahvusvahelise kaitse taotleja ja saaja ning ümberasustamise või
ümberpaigutamise raames vastuvõetav välismaalane kinnitab taotluse esitamisel, et talle on
antud teave tema õiguste ja kohustuste kohta.
Euroopa ühise varjupaigasüsteemi õigusaktides on läbivalt ning detailselt sätestatud taotlejale
teabe jagamisega seonduvat. Seda on muuhulgas kajastatud määruse 2024/1348/EL (menetluse
76
kohta) artiklites 4, 8, 12, 14, 15, 23, 25, 28, 30, 33, 38, 42 ja 66; määruse 2024/1347/EL
(kvalifikatsioonitingimuste kohta) artiklis 22; määruse 2024/1356/EL (taustakontrolli kohta)
artiklis 11; määruse 2024/1350/EL (ümberasustamise kohta) artiklis 9; määruse 2024/1358/EL
(Eurodac-süsteemi kohta) artiklis 13 ja 42; määruse 2024/1359/EL (kriisihalduse kohta) artiklis
10 ja 15; määruse 2024/1349/EL (tagasisaatmise piirimenetluse kohta) artiklis 8 ning määruse
2024/1351/EL (rändehalduse kohta) artiklites 18, 19, 20, 25, 46, 51 ja 67.
Eelkõige määruse 2024/1348/EL (menetluse kohta) artikli 8 lõike 2 viimase lõigu kohaselt
antakse taotlejale võimalus kinnitada, et ta on teabe kätte saanud. Selline kinnitus
dokumenteeritakse taotleja toimikus. Kui taotleja keeldub kinnitamast, et ta on teabe kätte
saanud, tehakse tema toimikusse selle kohta märge.
Selline märge on muuhulgas eriti oluline määrus 2024/1351/EL (rändehalduse kohta) artikli 18
lõike 1 kontekstis, millega sätestatakse kohustuste täitmata jätmise tagajärjed vastutava
liikmesriigi määramise ja vastuvõtutingimuste piiramise valdkonnas.
Lõikega 7 sätestatakse, et Eestisse ümberasustamise või rahvusvahelise kaitse taotluse
menetlemisega seonduvad menetlustoiminguid võib teha selles riigis, kus välismaalane
menetlemise ajal viibib.
Määrus 2024/1350/EL (ümberasustamise kohta) kehtestab ühise menetluse koos ühiste
vastuvõtmise tingimuste ja vastuvõtmisest keeldumise põhjustega, samuti ühised põhimõtted,
millest tuleb lähtuda vastu võetud isikutele staatuse määramisel. Vastuvõtmismenetlus koosneb
järgmistest etappidest: asjakohasel juhul suunamine, isiku tuvastamine, registreerimine,
hindamine ja vastuvõtmise kohta otsuse tegemine; ümberasustamise korral rahvusvahelise
kaitse andmise otsuse või humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise korral otsuse tegemine
rahvusvahelise kaitse või riigisisese õiguse alusel humanitaarsetel põhjustel staatuse andmise
kohta. Vastuvõtmismenetlus tuleks läbi viia nii kiiresti kui võimalik, tagades samal ajal, et
liikmesriikidel on piisavalt aega iga juhtumi asjakohaseks läbivaatamiseks. Liikmesriigid
peaksid tegema kõik selle tagamiseks, et kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik, kelle
vastuvõtmise kohta on tehtud positiivne otsus, siseneb nende territooriumile hiljemalt 12 kuu
möödumisel sellise otsuse tegemise kuupäevast. Määruse 2024/1350/EL (ümberasustamise
kohta) artikli 9 kohaselt otsustab liidu ümberasustamise kavas osalev liikmesriik UNHCR
saadetud teabe põhjal, kas välismaalane kuulub kava kohaldamisalasse ning registreerib
inimeste kohta, kelle suhtes vastuvõtmismenetlust tehakse, vajaliku teabe. Sama artikli lõike 6
kohaselt hindavad liikmesriigid, kas kolmanda riigi kodanikud või kodakondsuseta isikud, kelle
puhul nad vastu võtmismenetluse läbi viivad, täidavad artiklis 5 sätestatud vastuvõtmise
tingimusi ja kas nende suhtes ei kehti artiklis 6 sätestatud keeldumise põhjused. Liikmesriigid
viivad kõnealuse hindamise läbi eelkõige dokumentaalsete tõendite alusel, tuginedes
asjakohasel juhul UNHCR-i teabele kolmanda riigi kodanike või kodakondsuseta isikute
pagulaseks kvalifitseerumise kohta, või isikliku vestluse põhjal või neid kahte kombineerides.
Seetõttu on vajalik sätestada, et ümberasustamise menetluse toiminguid, mille käigus
hinnatakse vastuvõtmise tingimuste täitmist ja keeldumise põhjuseid, võivad Eesti ametnikud
teha ka riigis, kus ümberasustamise kava kohaldamisalasse kuuluvad inimesed viibivad.
Määruse 2024/1351/EL (rändehalduse kohta) artikli 67 ja 68 alusel on kehtestatud
ümberpaigutamisele eelnev ja järgnev menetlus. Artikli 67 lõike 2 kohaselt tagab toetatav
liikmesriik, et ümberasustatava suhtes ei ole põhjendatud alust arvata, et asjaomane isik kujutab
ohtu sisejulgeolekule. Juhul kui selline oht on tuvastatud, siis inimest ümberasustamise
menetlust selle inimese suhtes ei kohaldata või lõpetatakse juba alustatud menetlus. Lõike 2
kohaselt teeb ümberpaigutatavad kindlaks toetatav liikmesriik ning võtab arvesse e oluliste,
77
näiteks perekondlikel või kultuurilistel asjaoludel põhinevate sidemete olemasolu asjaomase
isiku ja ümberpaigutamise sihtliikmesriigi vahel kuid see ei tähenda välismaalasele
ümberpaigutamise sihtliikmesriigi valimise õigust. Lõike 4 kohaselt, kui tegemist on
rahvusvahelise kaitse saajaga, siis paigutatakse välismaalane ümber alles pärast seda, kui
kõnealune ta on ümberpaigutamisega kirjalikult nõustunud. Lõike 7 kohaselt esitab toetatav
liikmesriik ümberpaigutamise sihtliikmesriigile võimalikult kiiresti kogu asjakohase teabe ja
dokumendid asjaomase isiku kohta, kasutades selleks tüüpvormi, sealhulgas selleks, et
võimaldada ümberpaigutamise sihtliikmesriigi ametiasutustel kontrollida, kas on alust arvata,
et asjaomane isik kujutab ohtu sisejulgeolekule. Lõike 8 kohaselt vaatab ümberpaigutamise
sihtliikmesriik toetatava liikmesriigi lõike 7 kohaselt edastatud teabe läbi ning kontrollib, et
puuduks põhjendatud alus arvata, et asjaomane isik kujutab ohtu sisejulgeolekule.
Ümberpaigutamise sihtliikmesriik võib otsustada kontrollida seda teavet asjaomase isikuga
peetava isikliku vestluse käigus. Asjaomast isikut teavitatakse igakülgselt sellise vestluse
laadist ja eesmärgist. Isikliku vestluse toimumise suhtes kohaldatakse lõikes 9 sätestatud
tähtaegu. Nimetatud tähtajaks on 1 nädal ning põhjendatud erandjuhtudel kui on võimalik
tõendada, et teabe läbivaatamine on eriti keeruline või et samal perioodil on vaja kontrollida
suurt hulka juhtumeid, võib ümberpaigutamise sihtliikmesriik vastata esimeses ja teises lõigus
nimetatud ühenädalasest tähtajast hiljem, kuid igal juhul kahe nädala jooksul. Sellises olukorras
teatab ümberpaigutamise sihtliikmesriik toetatavale liikmesriigile algse ühenädalase tähtaja
jooksul, et ta otsustas vastamise edasi lükata. Kui ei vastata esimeses ja teises lõigus nimetatud
ühenädalase või kolmandas lõigus nimetatud kahenädalase tähtaja jooksul, loetakse teabe
kättesaamine kinnitatuks ja sellega kaasneb kohustus asjaomane isik ümber paigutada,
sealhulgas kohustus võtta vajalikud meetmed tema saabumiseks.
Selleks, et rakendada nimetatud julgeolekuohu täiendavat kontrollimist isikliku vestluse kaudu
ümberpaigutamise menetluses oleva välismaalase suhtes toetatavas riigis on vajalik sätestada,
et sellist rahvusvahelise kaitse menetlusega seotud menetlustoimingut võivad Eesti vastava
valdkonna st KAPO ametnikud teha toetatavas riigis, kus see inimene viibib.
Lõikega 8 sätestatakse, et PPA võib rahvusvahelise kaitse menetluses ja ümberpaigutamise
korral tunnustada teise EL-i liikmesriigi tehtud menetlustoiminguid.
Ümberpaigutamine on taotleja või rahvusvahelise kaitse saaja üleandmine toetatavast
liikmesriigist toetavasse liikmesriiki solidaarusmehhanismi raames. Määrus 2024/1351/EL
(rändehalduse kohta) artikli 56 lõike 2 alusel koosneb iga-aastane solidaarsusreserv järgmist
liiki solidaarsusmeetmetest, mida loetakse võrdväärseks: ümberpaigutamine, rahaline toetus ja
alternatiivsed meetmed. Ümberpaigutamist rakendatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate suhtes
ja juhul kui toetav ja toetatav liikmesriik on selles kahepoolselt kokku leppinud, siis selliste
rahvusvahelise kaitse saajate suhtes, kellele on antud rahvusvaheline kaitse vähem kui kolm
aastat enne seda, kui võeti vastu artiklis 57 osutatud nõukogu rakendusakt.
Määrus 2024/1351/EL (rändehalduse kohta) artikli 67 lõike 7, 13 ja 14 alusel edastab
ümberpaigutamist korraldav riik kaitse saaja kohta kogu artiklis 51 lõikes 2 sätestatud teabe
ning teabe, mis on kaitse saaja taotluse alused ning kaitse saajat puudutavate otsuste alused.
Samuti edastab toetatav liikmesriik ümberpaigutamise sihtliikmesriigile võimalikult kiiresti
kogu asjakohase teabe ja dokumendid kaitse taotleja kohta, kasutades selleks tüüpvormi,
sealhulgas selleks, et võimaldada ümberpaigutamise sihtliikmesriigi ametiasutustel kontrollida,
kas on alust arvata, et asjaomane isik kujutab ohtu sisejulgeolekule. EK kehtestab
rakendusaktidega ühetaolised meetodid ümberpaigutamise eesmärgil esitatavate dokumentide
ja teabe koostamiseks ja esitamiseks. Sama määruse artikli 68 lõike 4 kohaselt annab
ümberpaigutamise sihtliikmesriik toetatava liikmesriigi antud staatust järgides rahvusvahelise
kaitse staatuse automaatselt, kui rahvusvahelise kaitse saaja on ümber paigutatud.
78
Määrus 2024/1348/EL (menetluse kohta) artiklite 38, 43, 51, 52 ja 55 kohaldamiseks on samuti
vajalik arvestada teises liikmesriigis tehtud rahvusvahelise kaitse menetlustoimingutega. Seega
on nimetatud normide kohaldumise juhuks vajalik sätestada, et PPA-l on õigus tunnustada teiste
EL-i liikmesriikide tehtud rahvusvahelise kaitse menetlustoiminguid ja otsuseid.
Lõikega 9 sätestatakse, et süüteomenetluses kogutud andmeid võib kasutada rahvusvahelise
kaitse menetluses. Tegemist on kehtiva sõnastuse säilitamisega muutmata kujul.
Rahvusvahelise kaitse menetluses võib-olla vajalik kasutada varem teiste menetluste raames
kogutud andmeid kui tegemist on sur place pagulastega ning inimene on Eestisse seaduslikult
saabunud ja siin elanud juba mõnda aega. Praktikas on juhtumeid, kui rahvusvahelise kaitse
taotluse esitab kolmanda riigi kodanik, kellele on mõistetud lisakaristusena riigist väljasaatmine
või välismaalane, kelle elamisluba on tunnistatud kehtetuks avaliku korra ja julgeoleku
kaalutlustel. Seetõttu on vajalik täpsustada, et PPA võib rahvusvahelise kaitse menetluses
kasutada ka süüteomenetluses kogutud andmeid.
Määruse 2024/1348/EL (menetluse kohta) artikli 27 lõike 1 kohaselt võivad taotluse
registreerimiseks vajalikud andmed pärineda määruse 2024/1356/EL (taustakontrolli kohta)
artiklis 17 osutatud taustakontrolli vormilt. Nimetatud vormil kajastuvad ka andmed
ebaseadusliku saabumise või sisenemise põhjuse kohta, teave reisiteekonna kohta, sealhulgas
lähtekoht, eelmised elukohad, läbitud kolmandad riigid ja kolmandad riigid, kus võib olla
rahvusvahelist kaitset taotletud või saadud, ning kavandatud sihtkoht liidus ja muu asjakohane
teave, sealhulgas seonduv teave inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise või
inimkaubanduse kahtluse korral.
Lõikega 10 sätestatakse, et kui menetlustoimingu protokollimine on nõutav või kui PPA peab
seda vajalikuks, võib menetlustoimingu protokollida elektroonselt. Välismaalasele võib
protokolli tutvustada PPA infotehnoloogilise vahendiga ja ta kinnitab protokolliga tutvumist
elektroonilise märkega. Selline täpsustus on vajalik, et menetlusi tõhustada, arendada
menetlusökonoomikat ning suunata menetlustoimingud võimalikult suurel määral
elektroonseks ja paberivabaks ning hoida sellega kokku riigi ressursse vähendamata
menetluslikke garantiisid inimesele. Praktikas kasutatakse infotehnoloogilise vahendina
tahvelarvutit ja allkirjapatja. Kavandatav regulatsioon on tehnoloogianeutraalne, et arvestada
tulevikus lisanduvaid võimalusi.
§ 30. Rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistus
Lõikega 1 sätestatakse, et PPA annab taotlejale kümne päeva jooksul, arvates rahvusvahelise
kaitse taotluse esitamisest, rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse, mis tõendab, et
välismaalane taotleb Eestis rahvusvahelist kaitset.
Rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistust saab välismaalane Eestis kasutada isikut tõendava
dokumendina, kuigi seda ei anta välja ITDS-i alusel. Vastavalt ITDS §-le 4 võib välismaalane
oma isikut tõendada muu seaduse alusel antud kehtiva dokumendiga, kui dokumenti on kantud
kasutaja nimi, foto või näokujutis, allkiri või allkirjakujutis ja sünniaeg või isikukood.
Määruse 2024/1348/EL (menetluse kohta) artikli 29 lõike 1 kohaselt annavad selle liikmesriigi
pädevad asutused, kus rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise soovi avaldatakse, taotlejale
registreerimisel nimelise dokumendi, mis tõendab, et rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise
soovi on avaldatud ja taotlus on registreeritud. See dokument kehtib kuni lõikes 4 osutatud
79
dokumendi väljastamiseni. Nimetatud dokumenti ei pea väljastama ainult siis kui lõikes 4
osutatud dokument on võimalik väljastada registreerimise ajal.
PPA täidab ka praegu kirjeldatud dokumendi väljastamise ülesannet riikliku rahvusvahelise
kaitse andmise registri (edaspidi RAKS) väljatrüki kaudu. Kohe kui rahvusvahelise kaitse
sooviavaldaja kohta on andmebaasis RAKS kohustuslikud minimaalsed andmed registreeritud,
väljastab PPA taotlejale rahvusvahelise kaitse taotluse registreerimist tõendava teatise, milles
on taotleja nimi, taotluse registreerimise number, taotluse registreerimise kuupäev, taotluse
registreerinud ametniku nimi ning eeldatav menetluse kestvus. Kohe kui rahvusvahelise kaitse
sooviavaldaja kohta on RAKS-is kohustuslikud minimaalsed andmed registreeritud, väljastab
PPA taotlejale rahvusvahelise kaitse taotluse registreerimist tõendava teatise, milles on taotleja
nimi, taotluse registreerimise number, taotluse registreerimise kuupäev, taotluse registreerinud
ametniku nimi ning eeldatav menetluse kestvus.
Määruse 2024/1348/EL (menetluse kohta) artikli 29 lõike 4 alusel tuleb taotlejale võimalikult
kiiresti väljastada dokument, mis sisaldab vähemalt järgmisi andmeid: a) taotleja nimi, sünniaeg
ja -koht, sugu ja kodakondsus või asjakohasel juhul märge kodakondsusetuse kohta, taotleja
näokujutis ja taotleja allkiri; b) väljastav asutus, väljastamise kuupäev ja koht ning dokumendi
kehtivusaeg; c) isiku staatus taotlejana; d) kinnitus, et taotlejal on õigus liikmesriigi
territooriumile jääda taotluse läbivaatamise eesmärgil, ja märge selle kohta, kas taotlejal on
õigus vabalt liikuda kogu liikmesriigi territooriumil või selle osas; e) märkus selle kohta, et
dokument ei ole reisidokument ja et taotlejal ei ole lubatud reisida ilma loata teistesse
liikmesriikidesse.
Nimetatud normide rakendamiseks sätestatakse eelnõu §-i 30 lõikega 1 PPA kohustus väljastada
taotlejale rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistus hiljemalt 10 päeva jooksul. Rahvusvahelise
kaitse taotleja tunnistuse plangi tootmine ja selle isikustamine tagatakse Eesti Vabariigi ja
dokumenditootja vahel sõlmitud lepinguga kaardivormis dokumentide väljaandmiseks. 10-
päevane tähtaeg rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse väljaandmisel on vajalik, et
dokumenditootja jõuaks selle isikustada ja üle anda PPA-le, kes jõuaks korraldada selle
transportimise taotleja valitud väljastuskohta (PPA teenindusse).
Lõikega 2 sätestatakse, et rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistus antakse välja kehtivusajaga
kuni üks aasta.
Lõikega 3, sätestatakse et PPA tunnistab rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse kehtetuks
järgmistel juhtudel: 1) rahvusvahelise kaitse menetluse lõppemise korral; 2) kui dokument või
selles sisalduv kanne või andmed on ebaõiged; 3) kui dokument on muutunud
kasutamiskõlbmatuks või selles sisalduv kanne loetamatuks; 4) dokumendi kasutaja surma
korral; 5) dokumendi kaotsimineku või hävimise korral.
Lõikega 4 sätestatakse, et juhul kui PPA tunnistab rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse
kehtetuks, siis võtab PPA selle kehtetuks tunnistatud tunnistuse võimaluse korral välismaalaselt
ära. Kehtetu tunnistuse välismaalaselt ära võtmise eesmärgiks on süsteemi kuritarvitamise
vältimine.
§ 31. Rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamine ja otsus rahvusvahelise kaitse
taotluse kohta
Lõike 1 kohaselt vaatab PPA läbi rahvusvahelise kaitse taotluse, mille läbivaatamise eest on
vastutavaks riigiks määratud Eesti vastavalt määrusele 2024/1351/EL (rändehalduse kohta).
80
Euroopa ühise varjupaigasüsteemi aluseks on varjupaigamenetlusi, liidu tasandil toimuvat
tunnustamist ja pakutavat kaitset ning vastuvõtutingimusi käsitlevad ühised nõuded ning
süsteem, mille abil tuleb määrata kindlaks rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest
vastutav liikmesriik. Seega vaatab PPA läbi rahvusvahelise kaitse taotlused, mis on esitatud
Eestis või mõnes teises liikmesriigis ning mille suhtes on määruse 2024/1351/EL (rändehalduse
kohta) kriteeriumite alusel ja korras PPA otsustanud, et taotluse läbivaatamise eest vastutab
Eesti.
Lõike 2 kohaselt vaatab PPA rahvusvahelise kaitse taotluse läbi ja teeb selle suhtes otsuse
määruse 2024/1347/EL (kvalifikatsioonitingimuste kohta) alusel ning määruses 2024/1348/EL
(menetluse kohta) sätestatud korras.
EL-i toimimise lepingu artikli 78 lõike 2 kohaselt on vajalik ühetaoline varjupaigaseisund ja
hästi toimiv Euroopa ühine varjupaigasüsteem. Lisaks tuleb täpsustada ja ühtlustada
rahvusvahelise kaitse saajatele antavaid õigusi. Seetõttu on vajalik määruse 2024/1347/EL
(kvalifikatsioonitingimuste kohta) alusel tagada ühelt poolt EL-i ühiste kriteeriumite
kohaldamine nende inimeste tuvastamiseks, kellel on tõeline vajadus rahvusvahelise kaitse
järele, ja teiselt poolt, et rahvusvahelise kaitse saajatel on kõigis liikmesriikides ühised õigused.
Rahvusvahelise kaitse seisundi tunnustamist ja sisu käsitlevate normide ühtlustamine peaks
täiendavalt kaasa aitama rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate teisese rände piiramisele.
PPA annab rahvusvahelise kaitse nendele kolmanda riigi kodanikele ja kodakondsuseta
isikutele, kes kuuluvad määruse 2024/1347/EL (kvalifikatsioonitingimuste kohta)
kohaldamisalasse ja kvalifitseeruvad rahvusvahelisele kaitsele. Üheks keskseks
kvalifikatsiooni kriteeriumiks on endiselt vastamine 1951. aasta Pagulasseisundi konventsiooni
artikli 1 punkti A kohasele pagulasseisundile, mis on põhjusliku seose olemasolu tagakiusamise
põhjuste st rassi, usu või uskumuste, rahvuse, poliitiliste vaadete või teatavasse sotsiaalsesse
rühma kuulumise, ning tagakiusamise või selle eest kaitse puudumise vahel. PPA ei anna
rahvusvahelist kaitset nendele kolmanda riigi kodanikele ja kodakondsuseta isikutele, kes ei
kuulu eelpool nimetatud määruse kohaldamisalasse ja ei kvalifitseeru kaitse saajaks sh juhul
kui on põhjendatud alus arvata, et taotleja on toime pannud mittepoliitilise kuriteo või teo, mis
on vastuolus ÜRO põhikirja artiklites 1 ja 2 sätestatud eesmärkide ja põhimõtetega. Eestis ei
kohaldata riiklikke humanitaarseid kaitse seisundeid.
Lõike 3 kohaselt võib PPA korduva rahvusvahelise kaitse taotluse kohta otsuse tegemisel
täiendavalt otsustada, et korduv taotlus esitati üksnes väljasõidukohustuse edasilükkamiseks
või täideviimise takistamiseks. Säte on õigusselguse eesmärgil vajalik, sest määruse
2024/1348/EL (menetluse kohta) artikli 68 lõige 5 lubab teha erandeid riiki jäämise õigusest
juhul kui taotlus on sellistel eesmärkidel esitatud, küll aga tuleb see eesmärk PPA otsusega
tuvastada.
Korduva taotluse alane korraldus on sätestatud määruse 2024/1348/EL (menetluse kohta)
artiklis 3 lõikega 19, artiklis 10 lõikega 4, artiklis 13 lõike 11 punktis d, artiklis 16 lõike 3
punktis a ja b, artikli 27 lõikega 6, artikli 34 lõikega 4 ja lõike 5 punktiga d, artikli 34 lõikes 2,
artikli 42 lõikega 1 punktiga g ja lõike 3 punktiga c, artikliga 55 ning artikliga 56.
Kui taotleja ei täida teatavaid määruse 2024/1348/EL (menetluse kohta), määruse
2024/1351/EL (rändehalduse kohta) või direktiivi 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta)
tulenevaid kohustusi, tuleb taotluse läbivaatamine lõpetada ja selle suhtes tuleb põhimõtteliselt
teha keelduv otsus või tunnistada taotlus kaudselt tagasi võetuks, ning sama taotleja iga uut,
pärast mistahes liikmesriigis otsuse tegemist esitatud taotlust tuleb käsitada korduva taotlusena.
Kui välismaalane esitas korduva taotluse teises liikmesriigis ja antakse vastutavale
81
liikmesriigile üle, siis ei ole vastutav liikmesriik kohustatud teises liikmesriigis esitatud taotlust
läbi vaatama.
Kui korduv taotlus esitatakse enne, kui varasema kohta tehtud otsus muutub lõplikuks, tuleb
seda käsitada täiendava selgitusena ja see tuleb läbi vaadata vastavalt, kas käimasoleva haldus-
või edasikaebemenetluse raames. Kui taotleja avaldab korduvalt taotluse esitamise soovi pärast
lõplikku otsust, aga ei esita võrreldes eelmise taotlusega uusi andmeid, mis olulisel määral
suurendaksid kaitse saamise tõenäosust, ei vaadata taotlust uuesti läbi. Sellisel juhul tuleb
korduva taotluse suhtes teha pärast esmast läbivaatamist mittelubatavuse tõttu keelduv otsus.
Seega on korduva taotluse korral tegemist kaheastmelise hinnanguga. Esmalt hindab PPA, kas
esitatud on uusi andmeid. Kui neid ei ole, siis tuleb taotlus lugeda mittelubatavaks. Kui uued
andmed on esitatud, siis hindab PPA, kas uued andmed on sedavõrd kaalukad, mis suurendavad
kaitse saamise tõenäosust. Kui see nii on, siis võetakse taotlus menetlusse ja algatatakse uus
rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus. Kui aga uued asjaolud ei ole piisvalt kaalukad, siis teeb
PPA mittelubatavuse tõttu keelduva otsuse, mis tähendab, et taotlus jäetakse läbi vaatamata.
Juhul kui ülalkirjeldatud korduv taotlus esitatakse viimasel hetkel üksnes selleks, et oma
väljasaatmist edasi lükata või nurjata, ei tohi sellise taotluse esitajal lubada taotluse
mittelubatavaks tunnistamise kohta otsuse lõpliku vormistamiseni riiki jääda, kui menetlevale
ametiasutusele on kohe selge, et uusi andmeid ei ole esitatud ja puudub tagasi- või väljasaatmise
risk. Seega peab PPA tegema riigisisese õiguse alusel otsuse, milles kinnitab, et on täidetud
kriteeriumid, mille kohaselt taotlejal ei saa lubada riiki jääda. Seetõttu sätestatakse, et korduva
taotluse suhtes mittelubatavuse tõttu keelduvat otsust tehes võib samas haldusaktis teha ka
otsuse selle kohta, et korduv taotlus on esitatud ainuüksi väljasõidukohustuse edasilükkamiseks
või selle täideviimise takistamiseks.
Lõike 4 kohaselt võib PPA lugeda rahvusvahelise kaitse taotluse mittelubatavaks ja teha
keelduva otsuse määruse 2024/1348/EL (menetluse kohta) artikli 38 lõikes 1 sätestatud alustel.
PPA-le tuleb anda sellise otsuse tegemiseks volitus Eesti õiguses. Volituse andmine on vajalik,
sest määrus 2024/1348/EL (menetluse kohta) lubab teha erandeid riiki jäämise õigusest juhul
kui taotlust on peetud mittelubatavaks.
Lõike 5 kohaselt võib PPA põhjendamatu rahvusvahelise kaitse taotluse lugeda ilmselgelt
põhjendamatuks määruse 2024/1348/EL (menetluse kohta) artikli 42 lõigetes 1 ja 3 sätestatud
alustel.
Määruse 2024/1348/EL (menetluse kohta) artikkel 39 sätestab otsuse taotluse sisu kohta. Sama
artikli lõike 4 kohaselt võib menetleval ametiasutusel riigisisese õiguse alusel olla volitus
tunnistada põhjendamatu taotlus ilmselgelt põhjendamatuks, kui läbivaatamise lõpetamise ajal
on kohaldatav mõni sama määruse artikli 42 lõigetes 1 ja 3 osutatud asjaoludest, mis on
kiirendatud menetluse alusteks. Nimetatud asjaolud on lühendatult järgmised: taotlusel puudub
seos tagakiusamise ja tõsise kahjuga, taotleja ütlused on ilmselgelt valed ja vastuolus
päritoluriigi teabega, taotleja on pahatahtlikult varjanud andmeid või neid hävitanud, taotlus on
esitatud üksnes eesmärgil tagasisaatmist takistada, taotleja päritoluriik on tema suhtes turvaline
päritoluriik, taotleja ohustab riigi julgeolekut või avalikku korda, taotleja saabus
ebaseaduslikult või seaduslikult kuid ei esitanud võimalikult kiiresti taotlust, taotleja
koduriigiks on selleni riik mille kodanikele antakse rahvusvahelist kaitset 20% ulatuses või
vähem, taotleja koduriik on talle turvaline päritoluriik ning juhul kui taotlus on korduv ja
mittelubatav.
Seetõttu on vajalik sätestada, et PPA-l on keelduvas otsuses õigus lugeda nimetatud asjaolude
ilmnemisel põhjendamatu taotlus ka ilmselgelt põhjendamatuks. Rahvusvahelise kaitse
82
menetluses ja keelduva otsuse langetamisel otsene mõju sellisel märkusel keelduvas otsuses
puudub. Küll aga on sellel meetmel tagasisaatmise tõhustamiseks küllaltki kaalukas mõju
tagasisaatmise menetluses, kus on sellisel juhul võimalik teha lahkumisettekirjutus andmata
välismaalasele vabatahtlikku lahkumise tähtaega.
Lõikega 6 sätestatakse, et rahvusvahelise kaitse taotluse otsuses või koos sellega tehakse
välismaalasele ettekirjutus Eestist lahkumiseks (edaspidi lahkumisettekirjutus) VSS-is
sätestatud korras, kui välismaalasele ei ole pandud kohustust Eestist lahkuda muul alusel.
Määruse 2024/1348/EL (menetluse kohta) artiklis 37 on sätestatud, et kui taotluse suhtes
tehakse keelduv otsus, kuna see on nii pagulasseisundi kui ka täiendava kaitse seisundiga seoses
mittelubatav, põhjendamatu või ilmselgelt põhjendamatu või kui see on kaudselt või sõnaselgelt
tagasi võetud, teevad liikmesriigid tagasisaatmisotsuse, milles järgitakse direktiiv 2008/115/EÜ
ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide
kodanike tagasisaatmisel ning välja- või tagasisaatmise lubamatuse põhimõtet. Kui
tagasisaatmisotsus või tagasisaatmiskohustuse kehtestav muu otsus on juba tehtud enne
rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise soovi avaldamist, ei ole sama artikli kohane
tagasisaatmisotsus nõutav. Tagasisaatmisotsus tehakse rahvusvahelise kaitse taotluse suhtes
tehtud keelduvas otsuses või eraldi aktina. Kui tagasisaatmisotsus tehakse eraldi aktina, tuleb
see teha samal ajal ja koos rahvusvahelise kaitse taotluse suhtes tehtud keelduva otsusega või
põhjendamatu viivituseta pärast seda.
Seetõttu on vajalik sätestada, et PPA teeb rahvusvahelise kaitse andmisest keelduvas otsuses
ühtlasi ka otsuse sama välismaalase tagasisaatmise kohta.
Lõikega 7 sätestatakse, et taotlus vaadatakse läbi nii kiiresti kui võimalik, kuid mitte hiljem kui
määruse 2024/1348/EL (menetluse kohta) artiklis 35 sätestatud tähtaegadel.
EL-i rahvusvahelise kaitse õigustiku reformi üheks eesmärgiks on menetluste tõhustamine ja
kiirendamine. Määrusega 2024/1348/EL (menetluse kohta) ühtlustatakse EL-is rahvusvahelise
kaitse menetluse tähtaegu, mille jooksul välismaalase taotluse menetlemisele võetakse ja
menetlev ametiasutus taotluse läbi vaatab. Sama määruse artikkel 35 alusel on kehtestatud
järgmised kohustuslikud ajavahemikud:
- taotluse lubatavuse menetlus tuleb viia lõpule võimalikult kiiresti ja hiljemalt 2 kuu jooksul
- juhul kui tegemist on esimese varjupaigariigi alusega, turvalise kolmanda riigi alusega,
läbivaatamise eest vastutuse puudumise alusega, rahvusvahelise kriminaalkohtu seotuse
alusega ja taotluse esitamisega seitsme päeva jooksul alates tagasisaatmise otsusest, tuleb
taotluse lubatavuse menetlus lõpule viia võimalikult kiiresti ja hiljemalt kümne päeva
jooksul.
- Ülalnimetatud menetlust on võimalik pikendada kahe kuu võrra ainult siis kui sama
ajavahemiku jooksul avaldab rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise soovi
ebaproportsionaalne arv, kui tegemist on keeruliste faktiliste või õiguslike asjaoludega või
kui viivitus on selgelt ja üheselt seostatav sellega, et taotleja ei täida sama määruse artiklist
9 tulenevaid kohustusi.
- Kiirendatud menetluse korral tuleb lõpule viia võimalikult kiiresti ning hiljemalt kolme
kuu jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast.
- Tavamenetluse korral tuleb menetluse lõpule viia võimalikult kiiresti ja mitte hiljem kui
kuue kuu jooksul pärast taotluse esitamise kuupäeva. Seda tähtaega on võimalik pikendada
kuni 6 kuu võrra kui sama ajavahemiku jooksul avaldab rahvusvahelise kaitse taotluse
esitamise soovi ebaproportsionaalne arv välismaalasi, kui tegemist on keeruliste faktiliste
83
või õiguslike asjaoludega või juhul kui viivitus on selgelt ja üheselt seostatav sellega, et
taotleja ei täida oma artiklist 9 tulenevaid kohustusi.
Sama määruse sama artikliga on kehtestud ka võimalus teatud tingimustel menetluse
lõpuleviimist edasi lükata kuid igal juhul tuleb menetlus viia lõpule kuni 21 kuu jooksul alates
taotluse esitamisest.
Lõikega 8 sätestatakse, et taotlus, mille suhtes kohaldatakse piirimenetlust, vaadatakse läbi 15
päeva jooksul. Määruse 2024/1348/EL (menetluse kohta) artikli 51 lõike 2 kohaselt on
piirimenetlus võimalikult lühike ning võimaldab samal ajal taotlused täielikult ja õiglaselt läbi
vaadata ning kestab kõige rohkem 12 nädalat alates taotluse registreerimisest, kuni taotlejal ei
ole enam õigust riiki jääda ja tal ei lubata riiki jääda. Selle ajavahemiku järel on taotlejal õigus
siseneda liikmesriigi territooriumile.
Sama artikkel 51 alusel kehtestavad liikmesriigid erandina sama määruse artiklist 35 sätted, mis
käsitlevad läbivaatamismenetluse kestust, artikli 68 lõigete 4 ja 5 kohaselt esitatud riiki jäämise
taotluse läbivaatamist kohtus, ning kui see on asjakohane, edasikaebemenetlust. Kehtestatud
kestusega tagatakse, et kõik kõnealused menetlusetapid viiakse lõpule 12 nädala jooksul alates
taotluse registreerimisest.
Lõikega 9 sätestatakse, et juhul kui halduskohus on tühistanud PPA rahvusvahelise kaitse
menetluses tehtud otsuse ja kohustanud taotlust uuesti läbi vaatama, teeb PPA uue otsuse
kiiremini kui on määruse 2024/1348/EL (menetluse kohta) artiklis 35 sätestatud tähtajad.
Käesolevat lõiget ei kohaldata piirimenetluses tehtud otsuse suhtes.
Nimetatud säte on vajalik määrus 2024/1348/EL (menetluse kohta) artikli 35 lõike 8
rakendamiseks ja menetluse tõhustamiseks. Selle kohaselt kehtestavad liikmesriigid taotluse
läbivaatamismenetluse lõpuleviimise tähtajad juhuks, kui kohus tühistab menetleva
ametiasutuse otsuse ja saadab asja tagasi. Kõnealused tähtajad on lühemad kui sama määruse
samas artiklis sätestatud tähtajad. Nimetatud tähtaegadeks on hiljemalt kaks kuud taotluse
lubatavuse otsustamiseks, hiljemalt 10 tööpäeva mittelubatavuse keelduva otsuse tegemiseks
artikli 38 lõike 1 korras, teatud juhtudel pikendamise korral 2 kuud, kiirendatud menetluse
korral kuni 3 kuud ja tavamenetluse korral kuni 6 kuud, mida võib erandjuhtudel pikendada
kuni 6 kuud. Seetõttu on oluline, et olenevalt menetluse liigist tuleb tagada, et taotluse
uuesti läbivaatamise tähtaeg on esimese menetluse pikkusest lühem. Näiteks kui taotluse
läbi vaatamise tähtajaks oli kümme tööpäeva ja peale kohtulikku kontrolli kohustati PPA-d
taotlus uuesti läbi vaadata, peab PPA seda tegema hiljemalt üheksa tööpäeva jooksul.
§ 32. Toimingud pärast rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamist
Paragrahviga 32 kehtestatakse toimingute loetelu, mida PPA teeb pärast rahvusvahelise kaitse
taotluse läbi vaatamist ja selle kohta otsuse langetamist. Samuti täpsustatakse SKA
välismaalasele osutatava kaasabi algust välismaalase iseseisva elamise korraldamisel.
Lõike 1 kohaselt PPA 1) toimetab taotlejale kätte rahvusvahelise kaitse taotluse kohta tehtud
otsuse, arvestades käesolevas seaduses kättetoimetamise kohta sätestatut;
2) teavitab taotluse suhtes tehtud otsuse resolutsioonist kinnipidamiskeskust või kohta, kus
taotleja on majutatud; 3) suunab rahvusvahelise kaitse saaja osalema kohanemisprogrammis.
Lõike 1 punktis 1 on vajalik määrus 2024/1348/EL (menetluse kohta) 8 lõike 6 kohaldamiseks,
mis sätestab, et menetlev ametiasutus teavitab taotlejat võimalikult kiiresti kirjalikult tema
taotluse kohta tehtud otsusest. Kui taotlejat esindab ametlikult esindaja või õigusnõustaja, võib
menetlev ametiasutus otsusest teatada taotleja asemel tema esindajale või õigusnõustajale.
84
Lõike 1 punkt 2 sätestatud teavitamine on hädavajalik, selleks et välismaalase vastuvõttu ja
kinnipidamist korraldavad ametiasutused oleksid teadlikud ja saaksid koheselt arvestada
välismaalase õigusliku staatuse muutumisega. Võimalikeks tehnilisteks lahendusteks sellise
teavitamise korraldamiseks on automaatne teavitus e-posti teel andmebaasist või andmevahetus
süsteemist süsteemi põhimõttel.
Lõike 1 punktiga 3 sätestatud kohene suunamine kohanemisprogrammi peale rahvusvahelise
kaitse staatuse tunnustamist on vajalik, et võimaldada kaitse saajale tegelik ligipääs eesti keele
õppe ja rahvusvahelise kaitse saaja teemamoodulis osalemiseks.
Lõikega 2 sätestatakse, et SKA osutab välismaalasele vajaduse korral kaasabi KOV-i üksusesse
elama asumisel vastavalt eelnõus sätestatule.
Eelnõus on säilitatud praegu kehtiv kord, mille kohaselt võimaldatakse rahvusvahelise kaitse
saajal piiratud aja jooksul majutuskeskuses elamist jätketa ka pärast rahvusvahelise kaitse
saamist. Kaitse saajal on kohustus nelja kuu jooksul leida endale elukoht väljaspool
majutuskeskust. Selleks osutab majutuskeskuse teenuse osutaja talle seaduses ettenähtud abi.
Lõikega 2 täpsustatakse, et selline abistav tegevus käivitub siis kui kaitse saamise otsus on
langetatud ja kui PPA-l on selle välismaalasele kätte andnud. Lõige 2 on mh seotud ka lõike 1
punkti 2 eesmärgiga.
§ 33. Otsuse vaidlustamine
Paragrahviga 33 sätestatakse rahvusvahelise kaitse taotluse suhtes langetatud otsuse ja koos
sellega tehtud lahkumisettekirjutuse vaidlustamise tähtajad ning kord.
Lõike 1 kohaselt võib määruse 2024/1347/EL (kvalifikatsioonitingimuste kohta) alusel ning
määruses 2024/1348/EL (menetluse kohta) sätestatud korras tehtud otsuse ja koos sellega tehtud
lahkumisettekirjutuse vaidlustada halduskohtus 14 päeva jooksul otsuse teatavaks tegemise
päevast arvates.
Lõike 2 kohaselt võib määruse 2024/1348/EL (menetluse kohta) alusel kiirendatud
läbivaatamismenetluses või piirimenetluses tehtud otsuse ja koos sellega tehtud
lahkumisettekirjutuse vaidlustada halduskohtus viie päeva jooksul otsuse teatavaks tegemise
päevast arvates.
Määrus 2024/1347/EL (kvalifikatsioonitingimuste kohta) reguleerib välismaalaste
rahvusvahelise kaitse saajaks kvalifitseerimise ja antava rahvusvahelise kaitse sisu. Samuti loob
määrus põhjenduspunkt 54 seose määrusega 2024/1348/EL (menetluse kohta), mille alusel on
liikmesriikidel muuhulgas kohustus tagada, et taotlejatel on võimalik kasutada tõhusat
õiguskaitsevahendit, et vaidlustada kohtus menetleva ametiasutuse otsus rahvusvahelise kaitse
taotlusest põhjendamata keelduda või otsus võtta ära rahvusvaheline kaitse. Sellega seoses peab
pädev kohus kõigi kaitse andmisest keeldumiste või äravõtmise otsuste vaidlustamise puhul
põhjalikult läbi vaatama põhjused, miks menetlev ametiasutus otsustas rahvusvahelise kaitse
taotlusest keelduda või kaitse saajalt rahvusvahelise kaitse ära võtta.
Määrus 2024/1348/EL (menetluse kohta) artikli 67 lõike 3 kohaselt on sätestatud, et tõhusa
õiguskaitsevahendiga nähakse ette nii faktiliste kui ka õiguslike asjaolude täielik ja ex nunc
läbivaatamine vähemalt esimese astme kohtus, sealhulgas vajaduse korral rahvusvahelise kaitse
vajaduste läbivaatamine vastavalt määrusele 2024/1347/EL.
85
Järjepidevuse tagamiseks rahvusvahelise kaitse taotluse suhtes tehtud keelduva otsuse ja sellele
lisatud tagasisaatmisotsuse kohtupoolsel õiguslikul läbivaatamisel ning selleks, et kiirendada
kohtuasja läbivaatamist ja vähendada pädevate õigusasutuste koormust tuleks kohaldada ühist
menetlust samas kohtus. Samuti on oluliseks aspektiks seos lõpliku otsuse määratlusega. Selle
kohaselt on rahvusvahelise kaitse taotlejal, kelle taotluse suhtes on langetud keelduv otsus, kuid
kestab kohtule kaebuse esitamise aeg, õigus kuni selle lõppemiseni või halduskohtu otsuse
langetamiseni Eestis viibida.
Määruse 2024/1348/EL (menetluse kohta) artikli 67 lõike 7 kohaselt sätestavad liikmesriigid
järgmised tähtajad, mille jooksul taotlejad, isikud, kellelt tahetakse rahvusvaheline kaitse ära
võtta, ja täiendava kaitse saamise nõuetele vastavaks tunnistatud isikud saavad esitada
edasikaebuse keelduva otsuste kohta: a) vähemalt viis ja kõige rohkem kümme päeva
keelduva otsuse puhul, mis on tehtud taotluse suhtes selle mittelubatavuse, kaudselt
tagasivõtmise, põhjendamatuse või ilmselge põhjendamatuse tõttu, kui otsuse tegemise ajal on
täidetud artikli 42 lõigetes 1 ja 3 osutatud mis tahes tingimus; b) kõigil muudel juhtudel
vähemalt kaks nädalat ja kõige rohkem üks kuu.
Seetõttu kehtestatakse lõikes 14 päevane vaidlustamise tähtaeg kõikide tavamenetluse raames
langetatud otsuste vaidlustamiseks ning 5 päevane vaidlustamise tähtaeg nende otsuste suhtes,
mille langetamiseks kasutati kiirendatud läbivaatamismenetlust või piirimenetlust. Tähtaja
valimisel on lähtutud efektiivsuse ja tegeliku õiguskaitse võimaldamise põhimõttest. Kuna eriti
kiirendatud ja piirimenetlus tuleb läbi viia nii kiiresti ja efektiivselt kui võimalik ja taotlejal on
alates taotluse registreerimisest õigus kasutada tasuta õigusabi ja esindamist, siis on
vaidlustamise tähtajaks valitud kõige lühem võimalik aeg, mis on viis päeva.
Praegu kehtib taotluse esitamisele üks tähtaeg olenemata menetluse liigist või otsuse alusest,
mis on kümme päeva. Praktikas on see osutunud piisavaks ajaks. Muudatuste kohaselt on
minimaalseks tähtajaks kaks nädalat. Seetõttu on lõikes 1 sätestatud, et otsuse vaidlustamise
tähtajaks halduskohtus tavamenetluse korral on 14 päeva otsusest teatavaks saamisest alates.
Lõikega 3 sätestatakse, et vaidlustada ei saa rahvusvahelise kaitse andmisest keelduvat otsust,
kui taotleja on taotlusest loobunud. Määruse 2024/1348/EL (menetluse kohta) artikli 67 lõike 1
kohaselt on võimalik vaidlustada keelduv otsus, mis on tehtud taotluse suhtes selle
mittelubatavuse tõttu; otsus, millega jäetakse taotlus selle põhjendamatuse või ilmselge
põhjendamatuse tõttu rahuldamata nii seoses pagulasseisundi kui ka täiendava kaitse
seisundiga; keelduv otsus, mis on tehtud taotluse suhtes selle kaudse tagasivõtmise tõttu; otsus
rahvusvahelise kaitse äravõtmise kohta ja e) sama määruse artikli 37 kohaselt koos keelduva
otsusega väljastatud tagasisaatmisotsus.
Kuna selgesõnaliselt ja ühemõtteliselt taotluse tagasivõtmise ehk taotluse loobumise kohta
tehtud otsust ei ole vaidlustatavate aktide hulka arvatud, siis tuleb õigusselguse huvides
sätestada, et nimetatud põhjusel tehtud keelduvat otsust ei saa vaidlustada.
Lõike 4 alusel ei saa vaidlustada rahvusvahelise kaitse äravõtmise otsust, kui rahvusvahelise
kaitse saaja on: 1) rahvusvahelisest kaitsest loobunud; 2) saanud EL-i liikmesriigi
kodakondsuse; 3) saanud EL-i liikmesriigilt rahvusvahelise kaitse.
Määruse 2024/1348/EL (menetluse kohta) artikli 67 lõike 1 kohaselt ning erandina sama sätte
punktist d (otsus rahvusvahelise kaitse äravõtmise kohta) võivad liikmesriigid oma riigisiseses
õiguses sätestada, et artikli 66 lõikes 6 osutatud juhtumeid ei saa edasi kaevata. Nimetatud
artikli punktis 6 on sätestatud, et nendeks juhtumiteks on olukorrad, kui välismaalane: a) loobub
ühemõtteliselt enda tunnistamisest rahvusvahelise kaitse saajaks; b) on saanud liikmesriigi
86
kodanikuks või c) on hiljem saanud rahvusvaheline kaitse teises liikmesriigis. Liikmesriigid
lõpetavad nimetatud juhtumid oma riigisisese õiguse kohaselt. Selline lõpetamine ei pea olema
otsuse vormis, kuid see tuleb kanda vähemalt taotleja toimikusse koos viitega kõnealuse
lõpetamise õiguslikule.
Kuna kirjeldatud juhtudel ei ole kohustust vormistada haldusakt ning on kohustus menetlus
lõpetada, ja liikmesriigile on antud võimalus otsustada, kas edasikaebamist nimetatud juhtudel
lubada või mitte ja muudatuste üldine eesmärk on efektiivsus ja ressursside kokkuhoid, siis
sätestatakse, et nimetatud juhtudel tehtavad menetluse lõpetamise otsuseid ei ole võimalik
vaidlustada.
Lõikega 5 sätestatakse, et koos kaebusega tuleb halduskohtule esitada riigi õigusabi taotlus
välismaalase esindamiseks halduskohtumenetluses ja taotlus viibida lõpliku otsuse tegemiseni
Eestis, kui tema taotluse kohta on tehtud määruse 2024/1348/EL (menetluse kohta) artikli 68
lõikes 3 nimetatud otsus.
Lõike 5 punktiga 1 sätestatud korralduse eesmärk on süsteemi efektiivsuse tagamine. Juhul
kui taotleja ei avaldanud soovi õigusnõustaja ja esindaja saamiseks haldusmenetluse ajaks, kes
saaks jätkata tema esindamist ka halduskohtumenetluse ajal, siis on vajalik sätestada, et koos
keelduva otsuse vaidlustamisega esitatakse kohe ka kohtule taotlus esindaja saamiseks
halduskohtumenetluses.
Lõike 5 punktis 2 viidatud määruse 2024/1348/EL (menetluse kohta) artikli 68 lõikes 3 on
nimetatud olukorrad, mille korral ning ilma et see piiraks tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse
põhimõtte kohaldamist, ei ole taotlejal ja inimesel, kellelt tahetakse rahvusvaheline kaitse ära
võtta, riigis viibimise õigust. Sellisteks olukordadeks on juhtumid, kui pädev asutus st PPA on
teinud ühe järgmistest otsustest:
a) keelduv otsus, mis tehakse taotluse suhtes selle põhjendamatuse või ilmselge
põhjendamatuse tõttu, kui otsuse tegemise ajal toimub taotleja puhul kiirendatud läbivaatamine
vastavalt sama määruse artikli 42 lõigetele 1 või 3 või siis kui kohaldatakse taotleja suhtes
piirimenetlust, välja arvatud juhul, kui taotleja on saatjata alaealine;
b) keelduv otsus, mis tehakse taotluse suhtes selle artikli 38 lõike 1 punkti a, d või e või artikli
38 lõike 2 kohase mittelubatavuse tõttu, välja arvatud juhul, kui taotleja on saatjata alaealine,
kelle suhtes kohaldatakse piirimenetlust;
c) keelduv otsus, mis tehakse taotluse suhtes selle kaudse tagasivõtmise tõttu;
d) keelduv otsus, mis tehakse korduva taotluse suhtes selle põhjendamatuse või ilmselge
põhjendamatuse tõttu, või
e) otsus rahvusvahelise kaitse äravõtmise kohta vastavalt määruse 2024/1347/EL artikli 14 lõike
1 punktidele b, d või e ning artikli 19 lõike 1 punktile b.
Seega kõikide ülalkirjeldatud juhtude korral puudub välismaalasel automaatne õigus riigis
viibida ning sellise õiguse saamiseks tuleb esitada taotlus kohtusse koos kaebusega.
Lõikega 6 sätestatakse, et samas §-is nimetatud otsuseid ei saa vaidlustada vaidemenetluse
korras. Tegemist on kehtiva korra säilitamisega. Rahvusvahelise kaitse taotluse suhtes tehtud
keelduva otsuse ja koos sellega tehtud lahkumisettekirjutuse saab kohe vaidlustada
halduskohtus.
§ 34. Kaebuse läbivaatamise tähtaeg halduskohtus
Lõikega 1 sätestatakse, et rahvusvahelise kaitse taotluse suhtes tehtud otsuse kohta esitatud
kaebus vaadatakse läbi mõistliku aja jooksul, kuid mitte hiljem kui kuue kuu jooksul arvates
kaebuse esitamise päevast halduskohtule. Paragrahvi 34 lõikega 2 sätestatakse, et
87
piirimenetluses tehtud otsuse peale esitatud kaebus vaadatakse läbi eelisjärjekorras, kuid mitte
hiljem kui 12 nädala jooksul arvates taotluse registreerimisest PPA-s.
EL-i varjupaiga- ja rändehalduse õigustiku reformi eesmärgiks on menetluste tõhustamine ning
kaitset mitte vajavate välismaalaste efektiivne tagasisaatmine. Määrus 2024/1351/EL
(rändehalduse kohta) artikli 43 lõige 3 sätestab, et kohtu otsus üleandmisotsuse täideviimise
peatamise kohta tehakse ühe kuu jooksul alates kuupäevast, mil pädev kohus selle taotluse kätte
sai. Kui peatav mõju antakse, püüab kohus teha vaidlustuse või läbivaatamise kohta sisulise
otsuse ühe kuu jooksul peatava mõju andmise otsusest.
Määrus 2024/1348/EL (menetluse kohta) artikli 51 lõike 2 kohaselt on piirimenetlus
võimalikult lühike ning võimaldab samal ajal taotluse täielikult ja õiglaselt läbi vaadata ning
kestab kõige rohkem 12 nädalat alates taotluse registreerimisest, kuni taotlejal ei ole enam
õigust riiki jääda ja tal ei lubata riiki jääda. Nimetatud menetlustähtajaga on hõlmatud ka
kohtumenetlus, millele tuleb kehtestada tähtaeg. Määrus 2024/1348/EL (menetluse kohta)
artikli 69 kohaselt sätestavad liikmesriigid oma riigisiseses õiguses mõistlikud tähtajad, mille
jooksul kohus peab otsused sama määruse artikli 67 lõike 1 kohaselt läbi vaatama.
Seetõttu on vajalik sätestada kohtumenetlusele tähtaeg piirimenetluse korral ja tavamenetluse
korral.
Piirimenetluse maksimaalseks tähtajaks on 12 nädalat, mis hõlmab ka haldusakti kohtuliku
kontrolli, mistõttu on eelnõus sätestatud kohtumenetluse tähtajaks piirimenetluses mitte hiljem
kui 12 nädala jooksul arvates taotluse registreerimisest PPA-s. Tavamenetluse tähtajaks on kuus
kuud (ning põhjendatud erandlikes olukordades kuni 21 kuud) ning see tähtaeg ei hõlma
kohtumenetlust. Seetõttu tuleb mõistlikuks kohtumenetluse tähtajaks lugeda samuti kuni kuus
kuud. Täiendavalt on EL-i õigusega sätestatud vastutava liikmesriigi otsuse kohtuliku kontrolli
tähtajaks üks kuu ja kinnipidamise kohtuliku kontrolli tähtajaks on 15 päeva ning erakorralistel
juhtudel 21 päeva. Kirjeldatud asjaolude ja tähtaegade valguses tuleb tavaolukorras lugeda
mõistlikuks kohtumenetluse tähtajaks kuni kuus kuud. Kuna reformi üheks eesmärgiks on
efektiivsuse tõstmine ning koos sellega ka taotlejate vastuvõtu kulude kokkuhoid, siis on üheks
oluliseks toetavaks meetmeks nende eesmärkide saavutamisel ka efektiivne
halduskohtumenetlus.
EMN 2025 uuringu73 põhjal on EL-i liikmesriikide kohtumenetlusele sätestatud järgmised
tähtajad: kuni üks kuu (Bulgaaria, Kreeka, Poola ja Sloveenia), 4 nädalat tavalises menetluses
ja 23 nädalat pikendatud menetluses (Holland), kuni kaks kuud (Leedu, Poola eriti keerukate
juhtumite korral) kuni kolm kuud (Belgia, Läti ja Slovakkia), kuni viis kuud (Prantsusmaa),
kuni kuus kuud (Austria) ning ilma fikseeritud tähtajata (Küpros, Tšehhi, Eesti, Saksamaa,
Hispaania, Iirimaa, Luksemburg ja Rootsi). Kirjeldatud ülevaade ei kajasta liikmesriikides
kohtumenetlusele kehtestatavaid tähtaegu Euroopa ühise varjupaigasüsteemi õigusaktide
rakendamise järgselt.
Ülaltoodule tuginedes tuleb kohtumenetluse tähtaja maksimaalseks mõistlikuks pikkuseks
lugeda varjupaiga piirimenetluse korral kuni 12 nädalat ja tavamenetluse korral kuni kuus kuud.
§ 35. Dokumentide kättetoimetamine
Määruse 2024/1351/EL (rändehalduse kohta) artikli 8 lõike 2 kohaselt antakse taotlejale
võimalus kinnitada, et ta on teabe kätte saanud. Selline kinnitus dokumenteeritakse taotleja
73 Euroopa rändevõrgustik 2025. Access to remedies for international protection applicants.
88
toimikus. Kui taotleja keeldub kinnitamast, et ta on teabe kätte saanud, tehakse tema toimikusse
selle kohta märge. Määruse 2024/1348/EL (menetluse kohta) artikli 9 lõike 2 viimase lõigu
kohaselt peavad liikmesriigid tagama, juhul kui nende pädev asutus on otsustanud mõne sama
artikli lõike 1 punktis f osutatud dokumendi enda kätte jätta, et taotleja saab viivitamata
originaalide koopia. Sama artikli lõike 3 kohaselt nõustub taotleja võtma oma viimases
elukohas või viimasel aadressil, telefoni või e-posti teel, mille ta on pädevatele asutustele
teatanud, vastu kõik pädevate asutuste saadetud teatised, eelkõige juhul, kui taotleja esitab
taotluse kooskõlas artikliga 28. määruse 2024/1351/EL (rändehalduse kohta) artikli 46 kohase
üleandmise korral, annavad pädevad asutused need dokumendid taotlejale tagasi üleandmise
ajal.
Määruse 2024/1348/EL (menetluse kohta) artikli 29 lõike 5 kohaselt tuleb taotlejale dokument
anda kätte niipea kui võimalik. Direktiivi 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta) artikli 7
lõike 6 kohaselt nõuavad liikmesriigid taotlejatelt, et nad teataksid pädevatele ametiasutustele
oma kehtiva aadressi, telefoninumbri, mille kaudu nad on kättesaadavad, ning võimaluse korral
e-posti aadressi. Samuti nõuavad liikmesriigid, et taotlejad teataksid pädevatele ametiasutustele
võimalikult kiiresti oma aadressi, telefoninumbri või e-posti aadressi muutumisest. Sama
määruse artikli 9 lõike 5 kohaselt tuleb otsusega seotud teave esitada taotlejale muuhulgas
hõlpsasti kättesaadaval kujul. Määruse 2024/1356/EL (taustakontrolli kohta) artikli 17 lõike 3
alusel tuleb taustakontrolli kokkuvõttes sisalduv teave teha asjaomasele isikule kättesaadavaks
kas paberil või elektrooniliselt.
Seetõttu sätestatakse §-i 35 lõigetega 1–5 menetluse käigus antud menetlusdokumentide ja
haldusaktide (kutse, otsus, teade jm) kättetoimetamise põhimõtted ja kord.
Lõike 1 kohaselt toimetatakse käesolevas seaduses sätestatud menetluses antud
menetlusdokument või haldusakt isikule kätte.74
Lõikega 2 sätestatakse, et menetlusdokumendi või haldusakti kättetoimetamisele kohaldatakse
HMS-i, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.
Lõikega 3 sätestatakse, et menetlusdokument või haldusakt loetakse kättetoimetatuks kui see
on edastatud taotleja või tema esindaja elektronposti aadressil. Tegemist on olulise erisusega
HMS-is sätestatust. Eespool on kirjeldatud, et Euroopa ühise varjupaigasüsteemi õigusaktide
kohaselt peab välismaalane andma oma menetlevale ametiasutusele oma kontaktandmed, ka
elektronposti aadressi (kui see on olemas) ja nõustuma võtma vastu sellele edastatud teateid.
Haldusakti ja menetlusdokumentide edastamine elektronposti aadressile on rahvusvahelise
kaitse menetluses tavapärane praktika, küll aga tuleb kehtiva õiguse kohaselt kättesaamist
kinnitada, edaspidi loetakse haldusakt või menetlusdokument kättetoimetatuks ilma
kättesaamise kinnituseta. Juhul kui taotleja elektroonilisi suhtluskanaleid ei kasuta, kohaldab
PPA muid HMS-is sätestatud kättetoimetamise viise.
Lõikega 4 sätestatakse, et menetlusdokumendi või haldusakti kättetoimetamisel haldusorgani
poolt haldusorgani infotehnoloogilise vahendi abil, võib taotleja menetlusdokumendi või
haldusakti kättesaamist elektroonilise märkega kinnitada. Menetlusdokument või haldusakt
antakse taotleja soovi korral talle paberil.
Nimetatud lahenduse eesmärgiks on aidata kaasa menetluse tõhustamisele ja paberivabaks
muutmisele. Sellel on positiivne halduskoormust vähendav mõju tavamenetluses ja eriti
74 Paragrahv 35 lõikega 1 ja § 48 lõike 1 punktiga 7 ning lõigetega 2 kuni 5 võetakse üle direktiiv 2024/1346/EL
(vastuvõtutingimuste kohta) artikkel 21.
89
suurenenud rändesurve olukorras, mil korraga tuleb menetleda erakordselt suure arvu
välismaalaste taotlusi. Lahendus võimaldab dokumendi kättesaamise kinnitamist ainult
elektroonselt ilma, et inimene annaks allkirja paberil. Selleks võib olla allkirjakujutis
allkirjapadjal või mõni muu infotehnoloogiline viis, mis võimaldab taas esitada kinnitamise
aega ja kinnitust andnud inimest. Infotehnoloogiliste arenduste suund on jätkusuutlikkus ning
tõhusus.
Näiteks juhul kui tegu on taotlejaga, kes ei kasuta elektroonilisi vahendeid võib PPA saata
haldusakti või menetlusdokumendi temale postiga või toimetada haldusakti või
menetlusdokumenti taotlejale kätte PPA asukohas. Viimasel juhul saabki kättetoimetamise
kohta võtta allkirja PPA infotehnoloogilise vahendi abil.
Lõikega 5 sätestatakse, et massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras ja juhul, kui
välismaalase asukoht Eestis ei ole PPA-le teada, võib haldusorgan jätta muud
menetlusdokumendi või haldusakti kättetoimetamise viisid kohaldamata ning
konfidentsiaalsuskohustust arvestades avaldada oma veebilehel üksnes rahvusvahelise kaitse
taotluse numbri ja menetlusdokumendi või taotluse kohta tehtud otsuse pealkirja. Veebilehel
avaldamisega loetakse menetlusdokument või haldusakt välismaalasele kättetoimetatuks.
Lõikes 5 nimetatud konfidentsiaalsuse määratluse aluseks on määruse 2024/1348/EL
(menetluse kohta) artikkel 7, mille kohaselt on määrust kohaldavad asutused kohustatud
järgima konfidentsiaalsuse põhimõtet kõigi isikuandmete puhul, mida nad saavad oma
ülesannete täitmisel, sealhulgas käesoleva määruse kohaldamise seisukohast olulises liidu või
riigisisese õiguse kohases liikmesriikide ametiasutuste teabevahetuses. Rahvusvahelise kaitse
menetluse kestel ja pärast taotluse kohta lõpliku otsuse tegemist ametiasutused: a) ei avalda
teavet konkreetse rahvusvahelise kaitse taotluse kohta ega asjaolu, et on avaldatud taotluse
esitamise soovi, väidetavatele tagakiusajatele ega tõsise kahju põhjustajatele ning b) ei kogu
teavet väidetavatelt tagakiusajatelt ega tõsise kahju põhjustajatelt viisil, mis annaks neile teada
asjaolust, et kõnealune taotleja on avaldanud taotluse esitamise soovi.
§ 36. Rahvusvahelise kaitse menetluse keel
Määruse 2024/1351/EL (rändehalduse kohta) artikli 20 lõike 1, artikli 22 lõike 4, artikli 23 lõike
4, artikli 42 lõike 5, artikli 43 lõike 4 kohaselt peavad liikmesriigid, selleks, et märkimisväärselt
suurendada arusaamist kohaldatavatest menetlustest, võimalikult kiiresti esitama isikutele,
kelle suhtes määrust kohaldatakse, arusaadavas keeles või keeles, millest arusaamist mõistlikult
eeldatakse, kogu asjakohase teabe, eelkõige teabe vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise
kriteeriumide, asjakohaste menetluste ning nende käesolevast määrusest tulenevate õiguste ja
kohustuste kohta, sealhulgas nõuete täitmata jätmise tagajärgede kohta.
Määruse 2024/1348/EL (menetluse kohta) artikli 8 lõike 2, artikli 13 lõike 5, artikli 23 lõike 5
(a), artikli 25 lõike 4, artikli 35 lõike 7 (c), artikli 36 lõike 3 ja 4, artikli 40 lõike 2, artikli 41
lõike 3 alusel on sätestatud, et taotlejat tuleb asjakohasel viisil kirjalikult ja vajaduse korral
suuliselt teavitada tema õigustest ja kohustustest, tehes seda õigeaegselt ja keeles, millest
taotleja aru saab või millest arusaamist võib temalt eeldada. Võttes arvesse asjaolu, et juhul, kui
taotleja näiteks keeldub koostööst riigi ametiasutustega, jättes eelkõige esitamata taotluse
läbivaatamiseks vajalikud andmed või jättes andmata sõrmejäljed või näokujutise, ning taotluse
suhtes tehakse keelduv otsus või tunnistatakse see kaudselt tagasi võetuks, siis on vaja, et
taotlejat on teavitatud nimetatud kohustuste täitmata jätmise tagajärgedest.
Sama liikmesriigi kohustus on peegeldatud direktiivi 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste
kohta) artikli 5 lõikes 2, artikli 9 lõikes 5, artikli 11 lõikes 4 ja artikli 12 lõikes ning määruse
90
2024/1347/EL (kvalifikatsioonitingimuste kohta) artikli 9 lõikes 5 ning artikli 22 punktis a.
Samuti määruse 2024/1359/EL (kriisihalduse kohta) artiklis 10 lõikes 5 ja artiklis 15 ja määruse
2024/1356/EL (taustakontrollide kohta) artikli 11 lõikes 3 ja artikli 13 lõikes 3 ning määrus
2024/1358/EL (Eurodac-süsteemi kohta) artikli 42 lõikes 1 ja 3.
Kuna Euroopa ühise varjupaigasüsteemi õigusaktidega on kehtestatud liikmesriigile kohustus
arvestada taotleja ja kaitse saaja keeleoskusega ning pakkuda teavet välismaalasele arusaadavas
keeles, siis on nimetatud määruste sätete rakendamiseks ja direktiivi üle võtmiseks vajalik
sätestada menetleva asutuse ja vastuvõttu korraldava asutuse vastav kohustus.
Lõikega 1 sätestatakse, et rahvusvahelise kaitse menetlus toimub eesti keeles. Menetlustoiming
võib menetlust läbiviiva ametniku nõusolekul olla muus keeles, milles välismaalane suudab
ennast suuliselt arusaadavaks teha. Nimetatud sätte kohaselt vormistatakse
menetlusdokumendid ning tehakse toimingud eesti keeles ning välismaalasega suhtlemisel
kasutatakse tõlk. Sama säte kohaselt võib menetlustoimingu korraldada taotlejale arusaadavas
keeles ka tõlki kaasamata, kui menetlustoimingut korraldaval ametnikul on piisavalt heal
tasemel taotleja räägitava keele oskus, mis võimaldab taotleja esitatud materjalidest ja taotleja
suulistest ütlustest detailset aru saamist ja menetleja on sellega nõus. Sellisel juhul toimub
suuline suhtlemine välismaalasele ja menetlejale arusaadavas võõrkeeles kuid
menetlusdokumendid vormistatakse eesti keeles ning vajaduse korral tõlgitakse nende sisu
taotlejale.
Lõike 2 kohaselt korraldab tõlgi osalemise ja dokumentide tõlkimise rahvusvahelise kaitse
menetluses PPA. Sättega rakendatakse Euroopa ühise varjupaigasüsteemi õigusaktidega
kehtestatud norme, mille kohaselt tõlke vajaduse korral tuleb seda menetlustoimingute
kontekstis pakkuda taotlejale tasuta.
Lõike 3 kohaselt võib taotleja esitatud dokumente tõlkida PPA infotehnoloogilise vahendiga.
Lõike 4 kohaselt tõlgitakse seaduses sätestatud menetlusdokumendi sisu või haldusakti
resolutiivosa koos vaidlustamisviitega keelde, millest välismaalane aru saab. Tõlkida võib PPA
infotehnoloogilise vahendiga.
Nimetatud lõigete alusel on menetlusdokumendi tõlkimine võõrkeelest eesti keelde ja eesti
keelest taotleja räägitavasse keelde võimalik infotehnoloogilise lahenduse abil st ilma tõlgita.
Täpsustatud on, et tegemist peab olema PPA infotehnoloogilise vahendiga, näiteks mitte
vabavaralise vahendiga, kus ei ole garanteeritud andmekaitse. Selline täpsustus on vajalik, et
tagada teabe konfidentsiaalsus.
3. jagu „Elamisluba “
§ 37. Elamisloa andmine
Määrus 2024/1347/EL (kvalifikatsioonitingimuste kohta) artikli 24 alusel on rahvusvahelise
kaitse saajal õigus elamisloale seni, kuni tal on pagulasseisund või täiendava kaitse seisund.
Elamisload, mis antakse rahvusvahelise kaitse saajatele välja esimest korda või mida
pikendatakse, peavad vastama määrusele (EÜ) nr 1030/2002, millega kehtestatakse ühtne
elamisloavorm kolmandate riikide kodanike jaoks. Elamisloakaart antakse välja esimesel
võimalusel pärast pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi andmist, kuid hiljemalt 90
päeva jooksul alates rahvusvahelise kaitse andmise otsusest teatamisest. Pädevad asutused
võivad elamisloa kehtetuks tunnistada või selle pikendamisest keelduda üksnes juhul, kui nad
on võtnud ära pagulasseisundi kooskõlas sama määruse artikliga 14 või täiendava kaitse
seisundi kooskõlas sama määruse artikliga 19.
91
Seetõttu sätestatakse lõikega 1, et välismaalasele, kelle suhtes on tuvastatud pagulasseisund või
täiendava kaitse seisund ning keda tunnustatakse pagulasena või täiendava kaitse saajana,
antakse rahvusvaheline kaitse ja tähtajaline elamisluba, kui ei esine pagulasena või täiendava
kaitse saajana tunnustamist välistavat asjaolu või rahvusvahelise kaitse taotluse keeldumise
alust.
Lõikega 2 sätestatakse, et tähtajalise elamisloa andmise nõuded peavad elamisloa kehtivusaja
jooksul olema jätkuvalt täidetud. Sellega säilitatakse praegu kehtiv kord, mille alusel on nii
rahvusvahelise kaitse staatus kui elamisluba ajutise iseloomuga ning nii elamisloa kehtivuse
ajal kui elamisloa pikendamise menetluse käigus on võimalik kontrollida, kas rahvusvahelise
kaitse staatuse ja elamisloa andmise tinginud asjaolud on endised ning inimene vajab endiselt
rahvusvahelist kaitset ja elamisluba Eestis elamiseks.
§ 38. Elamisloa kehtivusaeg ja elamisloa pikendamine
Määruse 2024/1347/EL (kvalifikatsioonitingimuste kohta) artikli 24 lõike 4 kohaselt on
elamisloa esialgne kehtivusaeg pagulasseisundi saaja puhul vähemalt kolm aastat ja täiendava
kaitse seisundi saaja puhul vähemalt üks aasta. Elamisloa kehtivuse lõppemisel pikendatakse
seda pagulasseisundi saaja puhul vähemalt kolmeks aastaks ja täiendava kaitse seisundi saaja
puhul vähemalt kaheks aastaks. Elamisloa pikendamise korraldamisel tagatakse elamisloaga
kaetud ajavahemiku katkematus, et loa kehtivuse lõppemise ja pikendatud loa kehtima
hakkamise vahel ei tekiks vahet, kui rahvusvahelise kaitse saaja tegutseb kooskõlas asjakohaste
riigisiseste õigusnormidega, millega nähakse ette loa pikendamise haldustoimingud.
VMS-i § 19 kohaselt antakse tähtajaline elamisluba välismaalasele kehtivusajaga kuni viis
aastat.
Määruse 2024/1347/EL (kvalifikatsioonitingimuste kohta) põhjenduspunktiga 48 on selgitatud,
et täiendav kaitse peab Genfi konventsioonis sätestatud pagulaste kaitsele lisanduma ja seda
täiendama. Kuigi kaitse andmise alus on pagulasseisundi ja täiendava kaitse seisundi puhul
erinev, võib jätkuva kaitsevajaduse kestus olla sarnane. Pagulasseisundi või täiendava kaitse
seisundiga pakutava kaitse sisu võib erineda üksnes juhul, kui see on määruses selgelt sätestatud
ning liikmesriigid võivad mõlemale seisundile anda samad õigused ja hüved.
Määruse 2024/1348/EL (menetluse kohta) artikli 67 lõike 2 alusel on täiendava kaitse saamise
nõuetele vastavaks tunnistatud isikutel õigus tõhusale õiguskaitsevahendile otsuse suhtes, mille
kohaselt on nende taotlus pagulasseisundiga seoses põhjendamatu. Sama määruse artikli 13
lõike 11 punkt a kohaselt saab menetlev ametiasutus olemasolevate tõendite põhjal teha
pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi kohta positiivse otsuse, tingimusel et täiendava
kaitse seisund pakub samu õigusi ja hüvesid. Sama määruse artikli 14 lõike 5 punkt b alusel ei
ole vaja taotlejalt nõuda märkuste või selgituste esitamist vestluse aruande ega vestluse
stenogrammi kohta ega selle kinnitamist, et vestluse aruande sisu või vestluse stenogramm
kajastab vestlust õigesti, kui menetlevale ametiasutusele on selge, et taotlejale antakse
pagulasseisund või täiendava kaitse seisund, tingimusel et täiendava kaitse seisund pakub samu
õigusi ja hüvesid kui pagulasseisund liidu ja riigisisese õiguse alusel.
Määruse 2024/1351/EL (rändehalduse kohta) kohaselt tuleb määrust kohaldada ka täiendava
kaitse taotlejate ja täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute suhtes, et tagada
kõigi rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate võrdne kohtlemine.
92
Selleks, et luua Eestis sidus välismaalastele tähtajaliste ja pikaajaliste elamislubade andmise ja
pikendamise ning tõhus järelkontrolli terviklik süsteem ja rahvusvahelise kaitse äravõtmise
korraldus, vähendada oluliselt rahvusvahelise kaitse ja elamislubade sagedasele pikendamisele
kuluvat halduskoormust ning sellega seonduvalt vähendada oluliselt elamisloakaartide
väljastamisega seonduvat rahalist kulu on otstarbekas muuta elamislubade kehtivuse aeg senise
ühe ja kolme aasta asemel paindlikumaks ning kahe rahvusvahelise kaitse liigi võrdluses
ühetaoliseks.
Seetõttu sätestatakse lõikega 1, et rahvusvahelise kaitse saajale antakse tähtajaline elamisluba
kehtivusajaga kuni viis aastat. Lõikega 2 sätestatakse, et kaitse saaja tähtajalist elamisluba võib
pikendada kuni viieks aastaks korraga. Reeglina tuleks anda pagulasseisundi saajale ja
täiendava kaitse seisundi saajale elamisluba kehtivusajaga viis aastat. Elamisloa kehtivusaja
määramisel tuleks arvestada rahvusvahelise kaitse andmise aluseks olevate asjaolude või
muude asjas tähtsust omavate asjaolude põhjendatust ja muutumise võimalikkust antava
elamisloa kehtivusajal. See tähendab koosmõjus määruse 2024/1347/EL
(kvalifikatsioonitingimuste kohta) artikli 24 lõikega 4, et PPA kaalutlusõigus elamisloa
kehtivusaja määramisel on piiratud pagulasseisundi puhul kolme kuni viie aastaga ja täiendava
kaitse puhul ühe kuni viie aastaga.
Arvestades asjaoluga, et tegemist on individuaalse põhjaliku menetlusega, mille käigus
korraldatakse muuhulgas kohustusliku toiminguna ka isiklik vestlus taotlejaga, taotlejale on
kättesaadav tasuta tõlketeenus ja tasuta õigusabi ning esindamine ja kohaldub kohtulik kontroll
ning praktikale tuginedes ei ole sõda, tagakiusamine ja muud inimõiguste rikkumiste olukorrad
kiiresti lahendatavad, siis võib eeldada, et kaitse vajaduse tuvastamise korral kohaldatakse
reeglina rahvusvahelise kaitse alusel elamisloa andmisel 5 aastast elamisloa kehtivuse tähtaega.
Samas võib ette tulla olukordi, mil näiteks päritoluriigi olukord on paranemas kuid siiski veel
volatiilne või on tegemist sur plus pagulasega, kelle vaadete usutavus vajab järelkontrolli, siis
on loodud PPA-le vajalik paindlikkus väljastada ka lühema tähtajaga elamislubasid, mis ei saa
olla lühemad kui 3 aastat. Juhul kui on tegemist rahvusvahelise kaitse saaja perekonnaliikmega,
eriti juhul kui tegemist on perekonna taasühinemisega, siis perekonnaliikme elamisluba ei saa
kehtida kauem kui kaitse saajal, kes ta enda juurde kutsus ning siis võib elamisloa kehtivus olla
ühest päevast 5 aastani.
Lõikega 3 täpsustatakse, et tähtajalise elamisloa kehtivusaja määramisel arvestatakse
rahvusvahelise kaitse andmise aluseks olevate asjaolude või muude asjas tähtsust omavate
asjaolude põhjendatust ja muutumise võimalikkust antava elamisloa kehtivusajal. See tähendab
kogumis, et PPA-l on muuhulgas võimalus tuginedes taotlejate päritoluriigi teabe analüüsile,
EL ja Eesti tasandil kehtestatud kolmandate turvaliste riikide ja turvaliste päritoluriikide
nimekirjadele, EL agentuuride ja UNHCR-i juhistele ning muudele objektiivsetele andmetele
sh näiteks taotlejate gruppide või geograafiliste piirkondade olukorra andmetele tuginedes teha
sidusaid otsustusi ka elamislubade kehtivuse aja suhtes. Selliselt on võimalik paindlikumalt ja
kohaselt vastata kiiresti muutuvale sisserände olukorrale ning tulla vajaduse korral paremini
toime võimaliku sisserände surve kasvuga. Suurem paindlikkus ja võimalus vastavalt
päritoluriigi teabele ja muudele objektiivsetele andmetele, teha gruppide kohta elamisloa
kehtivuse aja suhtes otsustusi ei mõjuta PPA õigust ja kohustust rahvusvahelise kaitse
äravõtmise menetluse korraldamisel. Pikema elamisloa tähtaja korral on vajaduse korral
võimalik paremini planeerida ka järelkontrolli tegevusi.
§ 39. Pikaajalise elaniku elamisloa andmine
Paragrahviga 39 sätestatakse, et välismaalasele, kellele on antud tähtajaline elamisluba,
antakse pikaajalise elaniku elamisluba VMS-is sätestatud alustel ja korras. Tegemist on kehtiva
93
õiguse säilitamisega samas sõnastuses. VMS §-dega 230–251 on üle võetud direktiiv
2003/109/EÜ. Viidatud sätetega on kaetud ka rahvusvahelise kaitse saajatele kohalduv
regulatsioon.
VMS nimetatud sätete alusel on pikaajalise elaniku elamisluba välismaalasele antav luba
Eestisse saabumiseks ja tähtajatult Eestis elamiseks vastavalt samas seaduses sätestatud ja
elamisloaga kindlaks määratud tingimustele. Pikaajalise elaniku elamisloa andmise üldisteks
tingimusteks on 1) Elamine Eestis elamisloa alusel vähemalt viis aastat vahetult enne
pikaajalise elaniku elamisloa taotluse esitamist, 2) kehtiv tähtajaline elamisluba, 3) püsiv
legaalne sissetulek Eestis toimetulekuks, 4) ravikindlustuse olemasolu, 5) täidetud on
integratsiooninõue, mis tähendab eesti keele oskus vähemalt B1 või sellele vastav tase, 6)
elukoha andmed on kantud rahvastikuregistrisse ja 7) ei esine pikaajalise elaniku elamisloa
andmisest keeldumise aluseks olevaid asjaolusid.
VMS § 223 lõike 22 alusel arvestatakse ülalkirjeldatud tingimuste täitmisel vahetult enne
pikaajalise elaniku elamisloa taotluse esitamisele eelneva Eestis elamise aja hulka vahetult enne
rahvusvahelise kaitse saamisele eelnenud rahvusvahelise kaitse taotlejana elamise aeg ja
rahvusvahelise kaitse saajana Eestis elamise aeg. VMS § 237 lõike 3 kohaselt juhul kui
keeldutakse pikaajalise elamisloa andmisest rahvusvahelise kaitse saajale põhjusel, et isik
kujutab endast ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule või ta on esitanud pikaajalise elaniku
elamisloa taotlemisel valeandmeid või kasutanud pettust või välismaalast on karistatud Eestis
riigivastase tahtliku kuriteo eest ja tema karistatus ei ole kustunud, kaalutakse välismaalase
poolt toimepandud õigusrikkumise raskust või laadi või asjaomase isikuga seotud ohte, võttes
arvesse välismaalase Eestis elamise kestust ning sidemeid Eesti ja päritoluriigiga. VMS § 241
lõike 3 kohaselt tunnistatakse pikaajalise elaniku elamisluba kehtetuks kui välismaalasel on
olnud vahetult enne pikaajalise elaniku elamisloa taotlemist kehtiv tähtajaline elamisluba
VRKSi alusel ja tema suhtes ilmneb nimetatud seaduses sätestatud välismaalase
pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi lõppemise või kehtetuks tunnistamise alus.
Nimetatud kehtetuks tunnistamine kohaldub juhul kui kaitse saajale anti pikaajaline elamisluba
rahvusvahelise kaitse saamise alusel ja ainult osas, mis puudutab kaitse staatust. Nimetatud säte
ei kohaldu viisil, mis võimaldaks pikaajaline elamisluba ära võtta olukorras kui välimaalase
rahvusvahelise kaitse staatus on lõppenud, kuid välismaalane täidab üldised pikaajalise elaniku
elamisloa saamise tingimused. Sellisel juhul väljastatakse välismaalasele uus elamisloakaart,
millele ei lisata märget rahvusvahelise kaitse andud riigi kohta. Pikaajaline elamisluba
tunnistatakse kehtetuks juhul kui välismaalane kujutab ohtu Eesti julgeolekule.
Määruse 2024/1347/EL (kvalifikatsioonitingimuste kohta) kohaselt ei tohi takistada
pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi lõppemise korral või seisundi äravõtmise korral
asjaomast kolmanda riigi kodanikku või kodakondsuseta isikut taotlemast elamisluba muudel
kui rahvusvahelise kaitse andmise eelduseks olevatel alustel ega jäämast seaduspäraselt selle
liikmesriigi territooriumile muudel alustel, eriti kui tal on kehtiv pikaajaline liidu elamisluba.
Direktiivi 2003/109/EÜ artikli 1a kohaselt ei anta välismaalasele pikaajalist elamisluba
rahvusvahelise kaitse alusel juhul kui rahvusvaheline kaitse on ära võetud, kui see on lõppenud
või kui selle pikendamisest on keeldutud vastavalt määrusele 2024/1347/EL
(kvalifikatsioonitingimuste kohta). artikli 9 lõike 3a kohaselt võib samadel asjaoludel
pikaajalise elamisloa ära võtta juhul kui see saadi rahvusvahelise kaitse tõttu. Direktiivi
2003/109/EÜ sama artikli lõike 2 viimase lõigu alusel tuleb rahvusvahelise kaitse saajate korral
viieaastase seadusliku viibimise aja hulka lugeda vähemalt pool ajast, mis jääb taotluse kirjaliku
esitamisest kuni kaitse ja elamisloa saamiseni või kogu see periood kui selleks kulus rohkem
kui 18 kuud. Sama direktiivi artikli 8 lõigete 4, 5 ja 6 kohaselt, juhul kui pikaajaline elamisluba
on antud rahvusvahelise kaitse alusel ja see on endiselt kehtiv, siis märgitakse välismaalasele
väljastatava elamisloa kaadile märkus „rahvusvahelise kaitse on antud Eestis“. Juhul kui
94
välismaalane saab teise liikmesriigi elamisloa, siis konsulteeritakse kaitse andnud
liikmesriigiga, kas see on endiselt kehtiv. Juhul kui kaitse ei ole kehtiv, siis pikaajalise elamisloa
kaardi väljastamisel ülalkirjeldatud märget elamisloakaardile ei tehta. Juhul kui toimub kaitse
saaja üleviimine teise riiki, siis peab märget ajakohastama. Samuti sätestab direktiivi artikkel
11 võrdse kohtlemise põhimõtte
§ 40. Rahvusvahelise kaitse saanud välismaalase perekonnaliikme tähtajaline elamisluba
Direktiivi 2003/86/EÜ põhjenduspunkti 4 kohaselt on perekonna taasühinemine on vajalik
pereelu võimaldamiseks. See aitab liikmesriigis viibivate välismaalaste integreerumist
hõlbustades ühiskonnakultuurilise stabiilsuse loomist ja samuti majandusliku ja sotsiaalse
ühtekuuluvuse edendamist, mis on asutamislepingus sätestatud põhieesmärk.
Põhjenduspunktiga 5 peegeldatakse taas, et perekonna ühtsust tuleb tagada diskrimineerimata
sealjuures soo, rassi, nahavärvi, rahvuse või ühiskondliku päritolu, geneetiliste eripärade, keele,
usu või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, vähemusrahvuse hulka kuulumise,
varandusliku seisundi, sünni, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel. Samuti
rõhutatakse põhjenduspunktis 8, et eraldi tähelepanu tuleb pöörata pagulaste olukorrale,
arvestades põhjusi, mille tõttu nad on sunnitud oma riigist põgenema ja mis takistas neid seal
normaalset pereelu elamast. Seepärast tuleks perekonna taasühinemise õiguse kasutamiseks
kehtestada soodsamad tingimused.
Sama direktiivi artikli 2 punkt c ja artikli 9 ning määrus 2024/1347/EL
(kvalifikatsioonitingimuste kohta) artikli 3 lõike 9 koosmõjus on perekonna taasühinemine
Eestis elava rahvusvahelise kaitse saaja pereliikmete sisenemine Eestisse ja Eestis elamine, et
perekond jääks kokku, olenemata sellest, kas peresuhted tekkisid enne või pärast kodumaalt
lahkumist.
Eelkõige EL-i põhiõiguste harta ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni
alusel tuleb tagada varjupaigataotlejate ja nendega kaasas olevate pereliikmete inimväärikuse
ja varjupaigaõiguse täielik austamine ning edendada perekonnaelu austamist ning vältida
diskrimineerimist. Samuti tuleb muuhulgas perekonna ühtsuse tagamisel lähtuda eelkõige lapse
parimatest huvidest.
Paragrahviga 40 sätestatakse rahvusvahelise kaitse saanud välismaalase perekonnaliikmete
taasühinemise menetluse põhimõtted ja iseseisvalt või taasühinemise protsessi kaudu saabunud
perekonnaliikme elamisloa andmise kord.
Määruse 2024/1347/EL (kvalifikatsioonitingimuste kohta) kohaselt on rahvusvahelise kaitse
saaja perekonna taasühinemise ja perekonna ühtsuse tagamisel neli keskset põhimõtet:
- Perekonna ühtsus hõlmab ainult tõeliseid peresuhteid. Seega ei tohi perekonna
taasühendamise protsessi hõlmata sundabielusid ning abielusid ja partnerlusi, mille ainus
eesmärk on võimaldada asjaomasel isikul liikmesriiki siseneda või seal elada.
- Perekonna ühtsuse tagamisel ei tohi diskrimineerida pereliikmeid selle alusel, kus
perekond loodi. Seega tuleb perekonna mõiste alla kuuluvaks lugeda ka need perekonnad,
mis loodi väljaspool päritoluriiki, kuid enne pereliikmete saabumist liidu territooriumile
- Perekonna ühtsust puudutavad sätted Euroopa ühise varjupaigasüsteemi õigusaktides ei
piira Eestis tunnustatud väärtusi ja põhimõtteid. Näiteks polügaamse abielu korral saab iga
liikmesriik ise otsustada, kas ta soovib kohaldada perekonna ühtsuse sätteid polügaamsete
leibkondade suhtes, sealhulgas veel ühe abikaasa ja rahvusvahelise kaitse saaja alaealiste
laste suhtes või mitte.
- Kui tegemist on abiellunud lapsega ja menetlev asutus on otsustanud, et lapse parimates
huvides on olla koos oma perekonnaga, mitte koos abikaasaga, siis ei käsitleta abikaasat
95
perekonnaliikmena ja talle perekonna taasühinemise alusel elamisluba ei anta. Kui
rahvusvahelise kaitse saaja lähisugulane on abielus alaealine, kes ei ole koos oma
abikaasaga, võib alaealise parimad huvid lugeda seotuks tema vanemate perekonnaga.
Määrus 2024/1347/EL (kvalifikatsioonitingimuste kohta) alusel valitseb üldjuhul pereliikmete
suhtes, neid ja rahvusvahelise kaitse saajat ühendavate lähisidemete tõttu selline tagakiusamise
või tõsise kahju oht, mis võib olla alus rahvusvahelise kaitse andmiseks. Kui sama liikmesriigi
territooriumil viibivad pereliikmed ei vasta rahvusvahelise kaitse saamise tingimustele, peaks
neil perekonna ühtsuse säilitamiseks olema õigus taotleda elamisluba. Selline elamisluba tuleb
anda, välja arvatud juhul, kui pereliikme suhtes on kohaldatavad välistamise alused või kui
elamisluba ei saa anda riigi julgeoleku või avaliku korraga seotud põhjustel. Pereliikmetel
peavad olema ka samas õigused, mille rahvusvahelise kaitse saaja saab siis, kui talle antakse
rahvusvaheline kaitse. Piiramata kuidagi samas määruses perekonna ühtsuse säilitamise kohta
sätestatut, tuleb juhul, kui olukord kuulub direktiivi 2003/86/EÜ kohaldamisalasse ja selles
sätestatud taasühinemise tingimused on täidetud, anda rahvusvahelise kaitse saaja
pereliikmetele, kes individuaalselt ei kvalifitseeru sellisele kaitsele, kõnealuse direktiivi
kohaselt elamisload ja õigused.
Rahvusvahelise kaitse perekonnaliimete taasühinemise protsessi ja senise Eesti praktika
kitsaskohtade kaardistamiseks ja võimalike lahenduste leidmiseks koostas SIM 2024. aastal
„Rahvusvahelise kaitse saajate perekonnaliikmete taasühinemise regulatsiooni analüüsi“75.
Praeguseks välja kujunenud praktika kohaselt on protsess kolme etapiline ja halduskoormav.
Esimese etapis hindab PPA, kas kaitse saaja perekonnaliige, keda soovitakse taasühendada
kuulub perekonnaliikmete ringi ning teeb otsuse taasühendamise kohta ja teavitab otsusest
vastavat Eesti välisesindust. Teises etapis suunatakse välisriigis viibiv rahvusvahelise kaitse
saaja perekonnaliige Eestisse tulemiseks taotlema välisesinduses viisat. Viisa taotlemisel võib
tekkida olukord, kus rahvusvahelise kaitse saaja perekonnaliikmel on objektiivne kontrollitud
õigus perekonna taasühinemisele, kuid viisat ei väljastata. Viisa saamise korral saabub
rahvusvahelise kaitse saaja perekonnaliige Eestisse ja esitab võimalikult kiiresti rahvusvahelise
kaitse saaja perekonnaliikme elamisloa taotluse VRKS alusel. Menetluse käigus otsustab PPA,
kas tehakse otsus rahvusvahelise kaitse saaja perekonnaliikme elamisloa andmiseks või
rahvusvahelise kaitse elamisloa andmiseks. Analüüsimisel kaardistati võimalike muudatuste
väljatöötamist koostöös PPA ning KAPO-ga. Eelistatud lahenduskäiguks osutus õigusselguse
loomise huvides kehtivate normide korrastamine seaduse tasandil, mis toetaks ressursside
kokkuhoidu, tagaks perekonnaliikmete piisava taustakontrolli ja julgeolekuohu
ennetusmeetmed.
Määruse 2024/1347/EL (kvalifikatsioonitingimuste kohta) artikli 23 rakendamiseks
kehtestatakse järgmised perekonna ühtsust ja perekonna taasühendamise korda reguleerivad
sätted.
Paragrahvi 40 lõikega 1 sätestatakse, et juhul kui välismaalasele on antud rahvusvaheline
kaitse, annab PPA käesolevas seaduses nimetatud perekonnaliikmele tähtajalise elamisloa.
Lõikega 2 sätestatakse, et tähtajalise elamisloa taotlemiseks esitab perekonnaliige tähtajalise
elamisloa taotluse isiklikult PPA-le või Eesti välisesindusele. Sellise korra eesmärgiks on
tagada rahvusvahelise kaitse saaja perekonnaliikme isiku tuvastamine ja isikusamasuse
kontrollimine. Nagu ka rahvusvahelise kaitse taotlejate puhul võib ette tulla olukordi, mil
pereliikmel ei ole objektiivsetel põhjustel võimalik esitada autentseid ja kehtivaid isikut
tõendavaid dokumente, mistõttu on pereliikmel vajalik põhjendada nende puudumist ja
75Siseministeerium 2024. Rahvusvahelise kaitse saajate perekonnaliikmete taasühinemise regulatsiooni analüüs.
96
ametnikul on vajalik isik tuvastada kaudsete tõendite ja ütluste alusel. Samuti on vajalik
tuvastada, kas tegemist on tegelike peresuhetega. Seega on vajalik, et perekonnaliige esitab
taotluse tähtajalise elamisloa saamiseks isiklikult sarnaselt rahvusvahelise kaitse taotluse
esitajaga.
Lõikega 3 korrastatakse kehtivat regulatsiooni ja sätestatakse, et Eesti välisesindus edastab
tähtajalise elamisloa taotluse pärast välismaalase isiku tuvastamist või isikusamasuse
kontrollimist ja biomeetriliste andmete võtmist, kui see on nõutav, menetlemiseks PPA-le.
Ka praegu on võimalik kaitse saaja pereliikmel saabuda Eestisse viisa või elamisloa alusel,
mille taotlemiseks tuleb pöörduda Eesti välisesinduse poole. Kui tegemist on viisa taotlusega,
siis rakendub kooskõlastusmehhanism ning viisa väljastamine välisesinduses. Kui tegemist on
elamisloa taotlusega, siis edastatakse taotlus menetlemiseks PPA-le. Rahvusvahelise kaitse
saajate perekonnaliikmete elamisloa taotlemise korda aga sätestatud ei ole. Seetõttu on
õigusselguse ja kaitse saaja perekonnaliikmete taasühendamise ja neile elamisloa andmise
protsessi läbipaistvaks muutmiseks vajalik seaduse tasandil sätestada, et sama mehhanism
rakendub ka rahvusvahelise kaitse saajate perekonnaliikmete korral.
Lõikega 4 sätestatakse, et perekonnaliikmele antava tähtajalise elamisloa kehtivusaeg ei tohi
ületada rahvusvahelise kaitse saajale antud tähtajalise elamisloa kehtivusaega. Perekonnaliikme
elamisluba pikendatakse samaks kehtivusajaks kui rahvusvahelise kaitse saaja elamisluba.
Näiteks kui rahvusvahelise kaitse saajale on väljastatud tähtajaline elamisluba kehtivusajaga
viis aastat 01.01.2030–01.01.2035 ja temaga ühineb kaks aastat hiljem perekonnaliige, siis
viimase elamisloa tähtaeg ei saa olla pikema kehtivusajaga kui 3 aastat ja kehtib 01.01.2032–
01.01.2035.
Lõikega 5 sätestatakse, et perekonnaliikmele tähtajalise elamisloa andmisest või selle
pikendamisest keeldutakse või elamisluba tunnistatakse kehtetuks määruse 2024/1347/EL
(kvalifikatsioonitingimuste kohta) artikli 23 lõigetes 3–5 sätestatud alusel ning kui
rahvusvahelise kaitse saajalt võetakse ära rahvusvaheline kaitse. Määruse 2024/1347/EL
(kvalifikatsioonitingimuste kohta) artikli 23 lõigete 3–5 kohaselt, ei anna PPA
perekonnaliikmele tähtajalist elamisluba või keeldub selle pikendamisest või tunnistab juba
antud elamisloa kehtetuks kui esineb rahvusvahelise kaitse andmist välistav asjaolu sama
määruse artikli 12 või artikli 17 alusel. Samuti juhul kui arvestatavad märgid näitavad, et abielu
või vabaabielu sõlmiti üksnes selleks, et võimaldada sellel inimesel Eestisse siseneda või Eestis
elada. Samuti juhul kui pereliikme puhul on riikliku julgeoleku või avaliku korraga seotud
põhjused. Lõikes 5 sätestatud perekonnaliikme elamisloa andmisest, selle pikendamisest
keeldumine või kehtetuks tunnistamine kohaldub ka olukorras kui rahvusvahelise kaitse saajalt
võetakse rahvusvaheline kaitse ja sellel põhinev elamisluba ära. Nimetatud säte ei kohaldu juhul
kui perekonnaliikmel on elamisluba rahvusvahelise kaitse alusel või muul iseseisval alusel.
Lõikega 6 sätestatakse, et kui perekonna taasühinemine on võimalik kolmandas riigis või kui
perekonnaliikme tähtajalise elamisloa taotlus esitatakse hiljem kui neli kuud pärast
rahvusvahelise kaitse saamist, võib PPA nõuda, et perekonnaliikme tähtajalise elamisloa
taotlemisel peab rahvusvahelise kaitse saajal olema püsiv legaalne sissetulek, mis tagab
perekonna ülalpidamise Eestis, perekonnal peab olema tegelik eluruum Eestis ning perekond
peab omama kehtivat tervisekindlustuslepingut, mis kõikide perekonnaliikmete haigusest või
vigastusest tingitud ravikulude tasumise elamisloa kehtivusajal.
Nelja kuuline periood, mille jooksul lõikega 6 sätestatud kohustuste täitmist ei tohi PPA kaitse
saajalt nõuda on seotud kaitse saaja õigusega viibida veel nelja kuu vältel pärast kaitse ja
elamisloa saamist majutuskeskuses, kus talle osutatakse selle ajaperioodi vältel abi iseseisva
97
elu alustamiseks sh eelkõige elu- ja töökoha leidmisel. Ka nelja kuu möödumisel võib lähtudes
vastuvõtu erivajadusest või muust sarnasest kaalukast asjaolust lähtudes tekkida elulisi
olukordi, mille tõttu ei pruugi rahvusvahelise kaitse saajalt kirjeldatud kohustuste täitmise nõue
olla proportsionaalne ja põhjendatud. PPA peab rahvusvahelise kaitse saanud inimese
võimalikku haavatavat olukorda ühiskonnas arvestades igakordselt juhtumi asjaoludest
lähtuvalt hindama, kas perekonna ühtsuse tagamise eesmärki silmas pidades on nõude
kohaldamine põhjendatud. Tegu on soodsama sättega direktiivi 2003/86/EÜ artikli 12 lõike 1
viimases lõigus sätestatust, mille kohaselt võib perekondade taasühinemisel nõuda teatud
tingimuste täitmist kui taotlus taasühinemiseks on esitatud hiljem kui kolme kuu möödudes
pagulasseisundi saamisest.
Lõikega 7 sätestatakse, et kui perekonnaliikmele keeldutakse elamisloa andmisest ja ta viibib
Eestis või teises Schengeni konventsiooni osalisriigis või EL-i liikmesriigis, tehakse temale
elamisloa andmisest või selle pikendamisest keeldumise või elamisloa kehtetuks tunnistamise
otsuses või koos sellega lahkumisettekirjutus VSS-is sätestatud korras.
Lõikega 8 sätestatakse, et välismaalasel, kelle juurde elama asumiseks perekonnaliikmele
elamisluba antakse, on VMS-is sätestatud kutsuja kohustused. Kui välismaalane on saatjata
alaealine, ei ole tal kutsuja kohustusi enne täisealiseks saamist.
Lõikega 9 antakse Eestis elamisloa alusel viibinud perekonnaliikmele viibimisõigus kuni PPA
menetleb tema elamisloa pikendamise taotlust või elamisloa saamise taotlust uuel alusel.
Lõigetega 10–12 ühtlustatakse perekonnaliikme elamisloa taotluse suhtes tehtud keelduvate
otsuste vaidlustamisega seotud sätted rahvusvahelise kaitse taotluse suhtes tehtud keelduvate
otsuste vaidlustamise korraga. Seega sätestatakse lõikega 10, et perekonnaliikmele elamisloa
andmise, andmisest keeldumise, pikendamise, pikendamisest keeldumise, kehtetuks
tunnistamise või taotluse läbi vaatamata jätmise otsuse ja koos sellega tehtud
lahkumisettekirjutuse võib vaidlustada halduskohtus 14 päeva jooksul otsuse teatavaks
tegemise päevast arvates. Lõike 11 kohaselt ei saa käesolevas §-is nimetatud otsuseid
vaidlustada vaidemenetluse korras. Lõike 12 kohaselt ei lükka käesolevas §-is nimetatud
otsuste vaidlustamine välismaalase lahkumiskohustuse sundtäitmise tähtaega edasi ega anna
välismaalasele seaduslikku alust Eestis viibimiseks.
4. jagu „Pagulasseisundi ja täiendava kaitse seisundi lõppemine ja kehtetuks
tunnistamine“
§ 41. Rahvusvahelise kaitse äravõtmine
Lõikega 1 sätestatakse, et rahvusvaheline kaitse võetakse ära määruse 2024/1347/EL
(kvalifikatsioonitingimuste kohta) artiklites 14 ja 19 sätestatud alusel ning määruses
2024/1348/EL (menetluse kohta) sätestatud korras.
Määruse 2024/1347/EL (kvalifikatsioonitingimuste kohta) artikkel 14 käsitleb pagulasseisundi
äravõtmist ning artikkel 19 täiendava kaitse seisundi äravõtmist. Nende sätete alusel võtab PPA
välismaalaselt pagulase staatuse ära kui a) välismaalane ei ole enam kooskõlas sama määruse
artikliga 11 pagulane; b) kui sama määruse artikli 12 kohaselt oleks tulnud välistada sellele
inimesele pagulase staatuse andmine; c) kui välismaalane lõi ebaõige ettekujutuse
pagulasseisundi andmisel määrava tähtsusega asjaoludest, sealhulgas kasutas võltsitud
dokumente, või jättis asjaolud esitamata; d) kui on mõistlik põhjus käsitada välismaalast ohuna
Eesti julgeolekule; e) kui välismaalane on eriti raskes kuriteos lõpliku otsusega süüdi mõistetud
ning kujutab endast ohtu Eesti ühiskonnale. Lisaks sellele võib PPA punktides d ja e kirjeldatud
98
olukordades otsustada jätta pagulasseisundi andmata, kui otsust rahvusvahelise kaitse taotluse
kohta ei ole veel tehtud. Täiendavalt tuleb PPA-l arvestada, et juhul kui inimene kujutab ohtu
Eesti julgeolekule või kui ta on süüdi mõistetud eriti raskes kuriteos, siis viibivad liikmesriigis,
on nendel inimestel 1951. aasta Pagulasseisundi konventsiooni artiklites 3, 4, 16, 22, 31, 32 ja
33 sätestatud või nendega samalaadsed õigused. PPA peab igal üksikul juhul eraldi tõendama,
et pagulasseisundi saaja ei ole ülaltoodud põhjustel enam pagulane või et ta ei oleks tohtinudki
pagulasseisundit saada või ei tohiks enam pagulasseisundit omada. Pagulasseisundi äravõtmise
menetluses kohaldab PPA määrus 2024/1348/EL (menetluse kohta) artiklit 66.
PPA võtab välismaalaselt täiendava kaitse seisundi ära juhul kui a) välismaalane ei vasta enam
määrus 2024/1348/EL (menetluse kohta) artikli 16 kohasele täiendava kaitse kriteeriumidele;
b) kui pärast täiendava kaitse seisundi andmist selgub, et sama määruse artikli 17 kohaselt oleks
tulnud välistada või välistatakse tema vastavus täiendava kaitse saamise kriteeriumidele; c) kui
välismaalane lõi ebaõige ettekujutuse täiendava kaitse seisundi andmisel määrava tähtsusega
asjaoludest, sealhulgas kasutas võltsitud dokumente, või jättis asjaolud esitamata. PPA peab igal
üksikul juhul eraldi tõendama, et välismaalane ei vasta enam täiendava kaitse seisundi saaja
kriteeriumidele, ta ei oleks tohtinudki täiendava kaitse seisundit saada või ei tohiks enam
täiendava kaitse seisundit omada. Täiendava kaitse seisundi äravõtmise menetluses
kohaldatakse samuti määrus 2024/1348/EL (menetluse kohta) artiklit 66.
Lõikega 2 sätestataks, et rahvusvaheline kaitse lõpeb määruse 2024/1347/EL
(kvalifikatsioonitingimuste kohta) artiklites 11 ja 16 sätestatud alusel. Rahvusvahelise kaitse
lõppemisel teeb PPA rahvusvahelise kaitse äravõtmise otsuse.
Määruse 2024/1347/EL (kvalifikatsioonitingimuste kohta) artikkel 11 sätestab pagulase
staatuse lõppemise alused ning artikkel 16 täiendava kaitse lõppemise alused. Välismaalane ei
ole enam pagulane ja PPA teeb rahvusvahelise kaitse ära võtmise otsuse, kui a) ta on
vabatahtlikult võtnud uuesti vastu oma kodakondsusjärgse riigi kaitse; b) kui ta on pärast
kodakondsusest ilmajäämist selle vabatahtlikult uuesti omandanud; c) kui ta on omandanud uue
kodakondsuse ning saab uue kodakondsuse andnud riigilt kaitse; d) kui ta on ennast
vabatahtlikult uuesti sisse seadnud riigis, millest ta lahkus või väljaspool mida ta põhjendatud
tagakiusamishirmu tõttu viibis; e) kui ta ei saa enam keelduda võtmast vastu oma
kodakondsusjärgse riigi kaitset, kuna pagulasena tunnustamise asjaolusid enam ei esine; f) kui
ta saab pöörduda tagasi varasemasse alalisse elukohariiki, kuna pagulasena tunnustamise
asjaolusid enam ei esine.
Punktide e ja f korral on oluline, et neid ei kohaldata juhul kui pagulane suudab esitada kaalukad
põhjused, mis tulenevad varasemast tagakiusamisest, kui ta keeldus andmast end
kodakondsusjärgse riigi kaitse alla, või kui tegemist on kodakondsuseta isikuga, siis oma
varasema alalise elukohariigi kaitse alla. Nende kahe aluse kohaldumise hindamisel peab PPA
võtma arvesse asjaomastest ja olemasolevatest riiklikest, liidu ja rahvusvahelistest allikatest
saadud täpset ja ajakohast teavet, ning kui see on kättesaadav, konkreetsete päritoluriikide
olukorra ühist analüüsi ning määruse 2021/2303/EL artiklis 11 osutatud juhiseid. Samuti peab
arvesse võtma, kas asjaolude muutumine on nii olulise ja püsiva laadiga, et pagulase
tagakiusamishirmu ei saa enam lugeda põhjendatuks.
Täiendava kaitse seisundi saaja ei vasta enam täiendava kaitse saamise kriteeriumidele, kui selle
seisundi andmiseni viinud asjaolusid enam ei esine või need on muutunud sel määral, et kaitse
ei ole enam vajalik. Selleks et PPA saaks hinnata, kas täiendava kaitse andmiseni viinud
asjaolusid enam ei esine või need on muutunud sel määral, et kaitse ei ole enam vajalik, peab
PPA arvestama samade päritoluriigi teabe asjaoludega nagu pagulase staatuse korral ning
muuhulgas hindama, kas asjaolude muutumine on nii püsiva laadiga, et täiendava kaitse
99
seisundi saajat ei ohusta enam reaalselt tõsine kahju. Analoogselt pagulase staatusega, ei
kohaldata lõppemist kui täiendava kaitse seisundi saaja suudab esitada kaalukad põhjused, mis
tulenevad varem tekitatud tõsisest kahjust, kui ta keeldus end andmast kodakondsusjärgse riigi
kaitse alla, või kui tegemist on kodakondsuseta isikuga, siis oma varasema alalise elukohariigi
kaitse alla.
Lõikega 3 täpsustatakse lõiget 1 selliselt, et PPA võtab rahvusvahelise kaitse ära ka siis, kui
rahvusvahelise kaitse saaja on rahvusvahelisest kaitsest loobunud; kui ta on saanud EL-i
liikmesriigi kodakondsuse või ta on saanud mõnelt muult EL-i liikmesriigilt rahvusvahelise
kaitse. Lõikega 4 sätestatakse, et rahvusvahelise kaitse äravõtmise otsuses või koos sellega
tunnistatakse kehtetuks välismaalasele antud elamisluba ja talle tehakse lahkumisettekirjutus
VSS-is sätestatud korras, kui välismaalasele ei ole pandud kohustust Eestist lahkuda muul
alusel. Lõikega 5 sätestatakse, et rahvusvahelise kaitse lõppemise tõttu tehtud rahvusvahelise
kaitse äravõtmise otsuses tehtud lahkumisettekirjutuse täitmine peatub juhul kui välismaalane
on Eestis seaduslikult viibimise ajal taotlenud elamisluba VMS-is sätestatud alusel ja tema
taotluse kohta ei ole tehtud otsust.
Rahvusvahelise kaitse ära võtmise menetlusnormid on sätestatud määruse 2024/1348/EL
(menetluse kohta) artiklis 66. Sama artikli lõike 6 kohaselt seda menetlust ei kohaldata, kui
välismaalane a) loobub ühemõtteliselt enda tunnistamisest rahvusvahelise kaitse saajaks; b) on
saanud liikmesriigi kodanikuks või c) on hiljem saanud rahvusvaheline kaitse teises
liikmesriigis. Sellisel juhul on õigus juhtumid lõpetada siseriikliku õiguse alusel ning selline
lõpetamine ei pea olema otsuse vormis, kuid see tuleb kanda vähemalt taotleja toimikusse koos
viitega kõnealuse lõpetamise õiguslikule alusele. Seetõttu on vajalik nimetatud lõike
rakendamiseks sätestada, et ülaltoodud juhtudel lõpetab PPA juhtumi samuti rahvusvahelise
kaitse ära võtmise otsusega.
§ 42. Välja- või tagasisaatmise lubamatus
Euroopa ühist varjupaigasüsteemi on aastate jooksul järk-järgult üles ehitatud kui kaitse ühist
ala, mis põhineb 1951. aasta Pagulasseisundi konventsiooni, mida on täiendatud 31. jaanuari
1967. aasta New Yorgi protokolliga, täielikul kohaldamisel, millega tagatakse, et kooskõlas
tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõttega. Selle keskse põhimõtte kohaselt ei sunnita
kedagi naasma riiki, kus teda taga kiusati või kus esineb muu tõsine oht. Määrus 2024/1347/EL
(kvalifikatsioonitingimuste kohta) artikli 21 alusel on liikmesriikide kohustus tagada, et
järgitakse tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtet kooskõlas liidu ja rahvusvahelise
õigusega. Välismaalase võib tagasi saata ainult sellisesse riiki, kus teda ei ähvarda
tagakiusamine ega määruses 2024/1347/EL määratletud tõsise kahju kannatamise reaalne oht
ning kus taotleja on kaitstud sellise tagasi- ja väljasaatmise eest, millega rikutaks
rahvusvahelises õiguses sätestatud õigust kaitsele piinamise ning julma, ebainimliku või
inimväärikust alandava kohtlemise või karistamise eest.
Kuigi välismaalase tagasisaatmine on VSS-i reguleerimisalas, kehtestatakse VRKS-is
väärtusnorm, et PPA peab nii rahvusvahelise kaitse taotlejate kui saajate taotluste suhtes igal
üksikul juhul rahvusvahelise kaitsevajaduse hindamisel individuaalselt arvestama välja- või
tagasisaatmise lubamatuse põhimõttega.
3. peatükk „TAOTLEJA VASTUVÕTMINE“
§ 43. Rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskus ja materiaalsed
vastuvõtutingimused
100
Lõikes 1 loetletakse teenused, mida tagatakse kaitse taotlejatele, kes viibivad majutuskeskuses
või SKA määratud kohas (edaspidi majutuskeskus).76 Majutuskeskuse puhul on tegemist avatud
majutusasutusega, kus inimesed elavad oma igapäevast elu PPA menetlustoimingute ajal.
Majutuskeskuses pakutavate teenuste eesmärk on tagada taotlejatele nende vastuvõtmine,
tingimused piisava elatustaseme saavutamiseks ning vajaduspõhine tugi igapäeva eluga seotud
küsimuste lahendamiseks ning PPA menetlustoimingutes osalemiseks. Tõlketeenuse vajaduse
otsustab majutuskeskuse teenuseosutaja. Tagada tuleb informatsiooni jõudmine inimeseni
temale arusaadavas keeles ning oluline on, et igapäevaelu korraldus ja tugi toetab ja motiveerib
inimest omandama eesti keelt, pakkudes võimalust keeletundides õpitut rakendada ka praktikas.
Majutuskeskusesse paigutamisel tagatakse tervisekontroll, et ennetada võimalikku
nakkushaiguste levikut ja tagada erivajaduse avastamisel vajalik tugi. Majutuskeskusesse
suunab PPA rahvusvahelise kaitse taotlejad, kellel puuduvad võimalused ja vahendid iseseisvalt
väljaspool keskust toime tulla. Teenuste kujundamisel lähtutakse EUAA suunistest ning
põhifookuses on toetada inimese autonoomiat ning iseseisvat toimetulekut.
Teenuste loetelu on kooskõlas direktiivis 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta)
sätestatuga, mis puudutab piisava elatustaseme ning tervishoiuteenuste, sh tervisekontroll,
tagamisega. Samuti jääb kehtima siseriiklik korraldus, mille kohaselt võimaldab majutuskeskus
ka (ühis)transpordikulu katmist, selleks et taotleja saaks osaleda PPA menetlustoimingutel. Muu
transpordikulu katab taotleja ise va juhtudel, kui inimesel on erivajadused. Siis toetatakse teda
täiendavate transpordivõimalustega ka juhul kui tegemist on muul eesmärgil
transpordivajadusega.
Lõikega 2 täpsustatakse eelnõu §-is 7 sätestatud asutuste rolli majutuskeskuse teenuse
tagamisel ning kehtestatakse, et sama §-i lõike 1 punktides 1–5 ja 7 nimetatud teenuste
osutamise korraldab SKA ning kohanemisprogrammi korraldab KUM.
Lõikega 3 antakse välismaalasele võimalus taotluse kohta tehtud keelduva otsuse järgselt
jätkata vajaduspõhiselt majutuskeskuse teenuste kasutamist kuni 30 päeva, arvates lõpliku
otsuse tegemisest. Sellel ajal on välismaalasele jätkuvalt tagatud ennekõike majutus koos
hügieenivõimalustega, toiduabi ning vältimatu tervishoiuteenus. Lisakohustusi KOV-idele ei
teki. Kirjeldatud tugi, mis kestab kuni 30 päeva, laieneb ainult nendele välismaalastele, kes on
vahetult enne keelduva otsuse saamist elanud majutuskeskuses. Nimetatud täiendav tugi ei
laiene välismaalastele, kes otsuse kätte saamise ajal elasid iseseisvalt või olid väljasaadetavad
või kinnipidamisele paigutatud.
Lõikega 4 luuakse SKA-le võimalus vajadusel kaasata partnereid ja teenuseosutajaid
materiaalsete vastuvõtutingimuste tagamiseks. Selline lähenemine annab võimaluse
vastuvõtutingimuste paindlikuma ja jätkusuutlikumaks korraldamiseks, seda ka rändesurve
korral. Seetõttu sätestatakse, et SKA võib materiaalsete vastuvõtutingimuste korraldamise
ülesande täitmise halduskoostöö seaduses sätestatud korras sõlmitud halduslepingu alusel üle
anda füüsilisest isikust ettevõtjale või juriidilisele isikule. Halduslepingu alusel üleantud
ülesannetega kaasnevad käesolevas seaduses sätestatud õigused ja kohustused ning vastutus.
76 Paragrahv 43 lõikega 1 võetakse üle direktiivi 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta) artikli 2 lõige 7.
Samuti sama määruse artikli 2 lõige 10, millega seondub ka sotsiaalhoolekande seaduse § 455. Sama §-i ja lõikega,
ning § 44 lõigetega 1 – 4, § 48 lõike 1 punktiga 1 ja lõigetega 2 ja 3 võetakse üle direktiivi 2024/1346/EL
(vastuvõtutingimuste kohta) artikkel 8. Paragrahv 43 lõike 1 punktiga 3 ja nakkushaiguste ennetamise ja tõrje
seaduse (NETS) § 7 võetakse üle direktiiv 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta) artikkel 15. Samuti võetakse
§ 43 lõike 1 punktiga 1 ning § 45 lõike 1 punktiga 1 üle direktiiv 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta) artikli
20 lõiked 1, 9 ja 10. Paragrahv 43 lõikega 8 ja § 46 lõikega 1 võetakse üle direktiiv 2024/1346/EL
(vastuvõtutingimuste kohta) artikli 20 lõiked 6 ja 7.
101
Lõikega 5 sätestatakse, et rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuses ja muus taotlejate
majutamiseks kohandatud asukohas on keelatud omada esemeid, mis võivad ohustada isiku
enda või teiste isikute elu või tervist või rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuse või
muu majutuskoha turvalisust. Sellega tagatakse turvalisus rahvusvahelise kaitse taotlejatele
ning ennetatakse võimalikke vägivalla kasutamise juhtumeid. Selleks on majutuskohas viibides
keelatud omada esemeid, mis võivad ohustada isiku enda või teiste isikute elu või tervist ja/või
majutuskoha turvalisust. Täpsem ammendav loetelu keelatud esemetest kehtestatakse lõike 6
sätestatud volitusnormi alusel loodavas majutuskeskuse sisekorras.
Lõikega 6 luuakse volitusnorm majutuskeskuse sisekorra kehtestamiseks ning loetelu
minimaalsetest teemadest selles sisekorras. Nimetaud sisekorras tulem vähemalt reguleerida
taotleja majutamise kord; territooriumil ja hoones viibimise ja eemalviibimise kord, sealhulgas
territooriumil ja hoones kohustusliku viibimise kellaajad; külastamise kord; vara ja ruumide
kasutamise kord; nende esemete loetelu, mis on rahvusvahelise kaitse taotlejate
majutuskeskuses keelatud; kaebuste esitamise kord ja rahalise toetuse maksmise kord.
Lähtutakse EUAA suunistest ning praegusest praktikast. Muuhulgas eelkõige asjaolust, et
majutuskeskuse puhul on tegemist nn kollektiivse avatud asutusega, kus erineva päritolu,
tausta, kogemuse ja traditsioonidega inimesed peavad võimalikult harmooniliselt koos elama.
Sisekorra kehtestamise eesmärk on tagada ühene mõistetavus igapäevasest rahvusvahelise
kaitse taotleja elu korraldusest. Seega on vaja sätestada sisekorras keskuses viibijate- ja
töötajate vahelise koostöö korraldust, ruumide korrashoiu reegleid, hoones viibimise ja
eemalviibimise-, külaliste vastuvõtmise-, alaealiste laste üksinda keskuse ruumidesse jätmise
korda jms. Täiendavalt käsitletakse sisekorras kaebuste esitamise korda. Sisekorra reegleid
tutvustatakse taotlejale kolme kalendripäeva jooksul keskusesse saabumisest. Pikema
ajaperioodi rakendamine on võimalik vaid mõjuval põhjusel. Sisekorra reeglid paigutatakse
majutuskohas taotlejatele nähtavale ja kättesaadavale kohale. Tutvustamisel kaasatakse
vajadusel tõlk. Selgitamine peab olema taotlejale arusaadavas keeles ja on oluline, sest nt
rikkumised fikseeritakse ning korduvatele rikkumistele võivad rakenduda õiguslikud
tagajärjed. Sisekorra rakendamine on vastavuses direktiiviga 2024/1346/EL
(vastuvõtutingimuste kohta).
Lõike 7 kohaselt kohaldatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuse sisekorda ka
muus taotlejate majutamiseks kohandatud asukohas.
Seega täpsustatakse, et sisekord kehtib ka muudes SKA pakutavates majutuskohtades. Sõltuvalt
rände olukorrast ja mahust võib SKA kaasata vastuvõtu teenuse korraldamisse erinevaid
lepingulisi partnereid. On oluline, et taotlejatele, sõltumata nende asukohast või
teenuseosutajast, on tagatud samadest põhimõtetest ja komponentidest koosnev kvaliteetne
teenus.
Lõikega 8 sätestatakse juhul kui rahvusvahelise kaitse taotleja viiakse ühest majutuskohast
teise üle, siis selleks pean olema põhjendus. Üleviimise korral on materiaalsete
vastuvõtutingimuste osutaja kohustatud teatama rahvusvahelise kaitse taotlejale uue aadressi ja
andma taotlejale võimaluse teavitada esindajat.
Seega kehtestatakse lõikega 8, et üleviimine ühes majutuskohast teise ei saa olla meelevaldne
vaid argumenteeritud. Põhjendatud vajaduseks ümberpaigutamisel loetakse muuhulgas taotlejal
majutuskohas viibimise ajal tuvastatud vastuvõtutingimuste erivajadus, millele esmane
majutuskoht ei pruugi vastata. Samuti võib olla põhjuseks rändes toimunud muudatused, mis
eeldavad täiendavate majutuskohtade loomist või majutuskoha siseselt ümberpaigutamist,
102
kasutades ära majutuskoha maksimaalset võimekust. Üleviimine võib olla tingitud turvalisuse-
ja tervise kaalutlustest, juhul kui majutuskohas on täheldada, et konkreetsel taotlejal ei ole seal
viibimine turvaline või tema pärast ei ole see turvaline teistele taotlejatele. Kui taotleja on
korduvalt rikkunud nt majutuskoha reegleid või ta ei tee teenuse pakkujaga koostööd, võidakse
otsustada tema vastuvõtutingimuste vähendamine. Sel juhul on võimalik taotleja ümber
paigutada madalama standardiga selleks eraldi loodud majutuskohta. Taotlejat teavitatakse
ümberpaigutamisest suuliselt ja kirjalikult, tuues välja uue asukoha aadress. Teenuse pakkuja
tagab vajadusel transpordi ning võimaluse teavitada taotleja esindajat, kes osutab talle õigusabi.
Antud sätet laiendatakse ka taotlejatele, kes on majutuskeskuses viibimise ajal saanud
rahvusvahelise kaitse, kuid ei ole veel leidnud eluruumi mõnes KOV-i üksuses.
Lõikes 9 täpsustatakse, et käesolevas §-is sätestatut ei kohaldata taotlejale, kelle suhtes
kohaldatakse piirimenetlust. Nimetatud eristus on vajalik, sest piirimenetluse subjektidel
puudub luba Eestisse siseneda ning nende majutuse ning vastuvõtu korraldamise tagab PPA
piiril, kinnipidamiskeskuses või mujal PPA määratud kohas. Täpsemad põhjendused on esitatud
piirimenetlust käsitlevades osades.
§ 44. Taotleja viibimine rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuses või muus
taotlejate majutamiseks kohandatud asukohas
Lõike 1 kohaselt on rahvusvahelise kaitse menetluse ajal taotleja kohustatud viibima selle
maakonna territooriumil, kus asub tema majutuskoht. Sellega luuakse ennetusmeede
välistamaks vastuvõtusüsteemi väärkasutust ning hallata vastuvõtu korraldamist. Lähtutud on
maakonna põhisest lähenemisest, mis võimaldab inimesele vajalike teenuste kättesaadavuse
laiemal territooriumil kui selleks on näiteks valla või linnavalitsuse territoorium. Taotleja
kohustus viibida majutuskoha järgses maakonnas tugineb direktiivi 2024/1346/EL
(vastuvõtutingimuste kohta) artiklile 8.
Lõike 2 kohaselt võib taotleja viibida väljaspool lõikes 1 nimetatud maakonna territooriumit,
kui materiaalsete vastuvõtutingimuste osutaja peab seda vajalikuks materiaalsete
vastuvõtutingimustega seotud teenuste osutamiseks. Seega tagatakse, vastuvõtuteenuse
tagamisel paindlikkus, mis lubab põhjendatud juhtudel viibida väljaspool majutuskoha
maakonna territooriumit. Selleks võib olla näiteks juurdepääs vajalikele teenustele, tööl
käimine, sh vabatahtliku töö tegemine ning majutuskeskuse korraldatavate või partnerite
pakutavates tegevustes osalemine.
Lõikega 3 täpsustatakse maakonna territooriumilt lahkumise põhjuseid ja korda. Nimelt
sätestatakse, et lahkumiseks perekondlikel või tervislikel põhjustel on vajalik materiaalsete
vastuvõtutingimuste osutaja st eelkõige majutuskeskuse luba. Kui maakonna territooriumilt
lahkumine on vajalik ilmumiseks haldusorganisse või kohtusse, siis ei ole majutuskeskuse luba
vajalik, kuid lahkumisest tuleb siiski eelnevalt materiaalsete vastuvõtutingimuste osutajat
teavitada. Seega on luba vajalik isiklikeks käikudeks kuid PPA-sse või teistesse
ametiasutustesse ilmumiseks on vajalik majutuskoha teavitamine. Nii teavitamise kui loa
küsimisel on oluline lähtuda majutuskeskuse sisekorras sätestatud reeglitest. Teavitada või luba
küsida võib ka taotleja õigusabi andja, kes taotlejat esindab.
Lõikega 4 sätestatakse väljaspool vastuvõtukeskust elamise põhimõtted. Nimelt võib taotleja
elada väljaspool oma majutuskohta ainult PPA kirjaliku loa alusel. PPA võib loa anda kui
taotleja majutamise ja ülalpidamise tagab Eestis seaduslikult elav isik või taotlejal on piisavalt
rahalisi vahendeid enda majutamise ja ülalpidamise tagamiseks. PPA hindab loa andmisel
käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamise vajalikkust ja teavitab loa
andmisest materiaalsete vastuvõtutingimuste osutajat. PPA peab väljaspool majutuskeskust
103
elamise loa andmisel ja koos sellega järelevalvemeetmete kohaldamisest teavitama
majutuskeskust olenemata ajast millal luba anti. See tähendab, et nii juhul kui luba anti kohe
taotluse registreerimisel või vastu võtmisel kui siis kui luba antakse hilisemas menetluse käigus.
See on vajalik majutuse korraldamiseks ning väljaspool majutuskeskust elavatele taotlejatele
vajalike teenuste pakkumiseks.
Seega on Eestisse lubatud taotlejale loodud võimalus ka iseseisvalt ilma majutuskeskuses
viibimata menetluse ajal elada, mis võimaldab vastuvõtu kulusid, sh nii materiaal- kui
inimressursi kulusid kokku hoida ja toetab välismaalase iseseisvat toimetulekut. Vabanevad
teenuskohad jäävad taotlejatel, kes tuge ja teenuseid vältimatult vajavad. Vastuvõtusüsteemis
tuleb fikseerida, et tegemist on välismaalase taotlusega, mis on esitatud kaalutletud otsuse
alusel. Kui menetlustoimingute ajal peaks taotleja olukord ja võimalused muutuma, siis on
taotlejal võimalik pöörduda PPA poole, et saada suunamine majutuskeskusse. Suunamise
ettepaneku võib teha ka vastuvõtutingimuste korraldaja, kui väljaspool keskust viibivate
taotlejate toetamisel tu käigus vastatakse asjaolud, mille alusel on ilmne, et taotleja peaks elama
majutuskeskuses. Näiteks selleks, et ära hoida inimeste väärkasutust või muusse eluliselt
keerulisse olukorda sattumist.
Lõikega 5 kehtestatakse, et PPA loal väljaspool majutuskeskust elavatele taotlejatele on tagatud
vajaduse korral tervishoiuteenuste ja igapäevaelu korraldamiseks vajalik nõustamine ja
psühhosotsiaalne tugi koos selleks hädavajaliku tõlketeenusega ning kohanemisprogramm.
Seega sätestatakse, et ka PPA loa alusel majutuskeskusest väljaspool elavad rahvusvahelise
kaitse taotlejad saavad majutuskeskuses elavate taotlejatega võrdselt vajalikku nõustamist ning
tervishoiuteenused. PPA teavitab vastuvõtutingimuste osutajat nendest taotlejatest, kellele on
antud luba elada väljaspool majutuskeskust (ja uuest asukohast), on vastuvõtutingimuste
osutajal võimalik korraldada vajalike teenuste osutamine muus asukohas.
Taotlejat teavitatakse talle laienevatest teenustest. Vastuvõtutingimuste korraldaja võtab
väljaspoole majutuskeskust elavate leibkondadega ühendust, et veenduda nende heaolus ja
turvalisuses, sh vajadusest pakkuda täiendavat nõu ja selgitust teenuste jms osas ning omakorda
suunata inimesi kohanemisprogrammi. Erilisi tähelepanu peavad saama vastuvõtu
erivajadusega inimesed. Näiteks eakad ja lapsed, sealhulgas saatjaga lapsed. Poolte
kokkuleppel on vajadusel võimalik väljaspool majutuskeskust viibivat inimest kutsuda
vastavale kontaktnõustamisele. Tervisehoiuteenused on inimestele tagatud hindamise tulemusel
ennekõike majutuskeskuse korraldatud tervishoiuteenuste osutaja kaudu. Vältimatut tervise abi
on õigus saada igal Eesti Vabariigi territooriumil viibival inimesel.
Vastavalt lõikele 6, ei kohaldu käesolevas §-is sätestatu nendele taotlejale, kelle suhtes
kohaldatakse rahvusvahelise kaitse piirimenetlust, sest piirimenetluse vastuvõtukorraldus on
sätestatud eraldi. Välja arvatud kui PPA-l on olulisi raskusi piirimenetluses majutuse
korraldamisega (eeskätt võimekuse ammendumine), sellisel juhul võib kokkuleppel SKA-ga
majutada piirimenetluse subjekte rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuses. Arvestada
tuleb, et sellisel juhul lasub piirimenetluse subjektidele tavamenetluses olevate rahvusvahelise
kaitse taotlejate majutamise regulatsioon ning liikumisvabaduse täiendava piiramise peab PPA
igakordselt otsustama ja järelevalve korraldama.
§ 45. Materiaalsed vastuvõtutingimused taustakontrolli läbiviimisel ning rahvusvahelise
kaitse või tagasisaatmise piirimenetluses
Paragrahviga 45 sätestatakse välismaalaste materiaalse vastu võtmise kord piirikontrolli
jätkuna toimuva taustakontrolli ajal ning rahvusvahelise kaitse kohustusliku piirimenetluse ning
sellele järgneva tagasisaatmise piirimenetluse ajal.
104
Lõikega 1 sätestatakse, et juhul kui on tegemist taustakontrolli toimingutega, rahvusvahelise
kaitse taotluse läbivaatamisega piirimenetluses ja tagasisaatmisega piirimenetluses, siis on PPA
ülesanne vajaduse korral korraldada majutamist, varustamist toiduainetega või toitlustamine,
varustamine esmavajalike riietus- ja muude tarbeesemete ning hügieenivahenditega, korraldada
taustakontrolli ajal tervisekontrolli rahvastiku tervise kaitse kaalutlustel ja tagada vajalike
tervishoiuteenuste kättesaadavus rahvusvahelise kaitse taotlejale ja välismaalasele, kelle suhtes
tehakse taustakontrolli toiminguid, kohaldatakse rahvusvahelise kaitse piirimenetlust või
tagasisaatmise piirimenetlust. Kõiki nimetatud teenuseid korraldatakse ainult vajaduspõhiselt
ja minimaalselt. Teenuste korraldamisel peab PPA arvestama kehtiva piirimenetluste
suutlikkuse määraga. Taustakontrolli, varjupaiga piirimenetluse ja tagasisaatmise piirimenetlus
on kiired efektiivsed menetlused, mis ei saa koos kohtuliku kontrolliga kesta kauem kui 12
nädalat. Nimetatud menetluse koha saab määrata PPA, mitte SKA või tema lepingupartner.
Nimetatud menetluse nö kanalisse suunatud välismaalastel ei ole õigust Eestisse siseneda ja
nende vaba liikumine peab olema tõkestatud kas liikumispiiranguid või kinnipidamist
kohaldades. Kiire ja efektiivse menetluse tagamiseks ning vajaliku paindlikkuse loomiseks
sisenemise loata välismaalaste Eestis ja EL territooriumil edasi liikumise tõkestamiseks on
otstarbekas, kui selliste välismaalaste menetluseks vajaliku vastu võtmise ja hädavajalike
teenuste korraldamise ülesanne on samal asutusel, kes menetlust korraldab ja selle koha määrab
ning edasi liikumist tõkestab PPA. Viimane võib piirimenetluse kohaks määrata praeguse
välismaalaste kinnipidamiskeskuse, kuhu on riikliku rakenduskava kohaselt ning EL AMIF
rahastu toel plaanis rajada täiendus ning luua sellega mitme otstarbeline keskus. Samuti võib
PPA näiteks kasutada mobiilseid majutuskohti ja määrata menetluse kohaks näiteks piiripunkti
või muu sobiva koha piiri lähedal arvestades välismaalaste saabumise kohta, saabujate arvu
ning profiili ja vajadusi. Selline paindlikkus on hädavajalik, et reageerida olukordadele,
sealhulgas olukordadele, kus rändajaid kasutatakse Eesti ründamiseks, kiiresti ja adekvaatselt
ning tagada, et ilma sisenemise õiguseta välismaalased ei saaks ebaseaduslikult edasi liikuda.
PPA korraldatav vastuvõtt taustakontrolli ning erimenetluste st rahvusvahelise kaitse
piirimenetluse ja tagasisaatmise piirimenetluse ajal ei mõjuta SKA ülesannet ja pädevust
korraldada nende rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõttu, kellele on õigus menetluse ajal
Eestis viibida.
Lõigetega 2–6 sätestatakse peamised põhimõtted erimenetluste ajal minimaalse vajaliku
vastuvõtu korraldamiseks. Lõikega 2 sätestatakse, et PPA määratud majutuskohas viibides on
keelatud omada esemeid, mis võivad ohustada isiku enda või teiste isikute elu või tervist või
majutuskoha turvalisust. Lõikega 3 sätestatakse, et PPA peadirektor kinnitab käskkirjaga PPA
määratud majutuskohas majutamise korra, milles sätestatakse vähemalt:
1) majutuskohas viibimise ja sealt eemalviibimise kord, sealhulgas majutuskohas kohustusliku
viibimise kellaajad; 2) külastamise kord; 3) vara ja ruumide kasutamise kord ning 4) esemete
loetelu, mis on majutuskohas keelatud.
Oluline on märkida, et piirimenetluse subjekt on kohustatud viibima PPA määratud
majutuskohas. Võrreldes tavamenetluses olevate rahvusvahelise kaitse taotlejatega on
piirimenetluste subjektide liikumisvabadus rohkem piiratud, küll ei ole tegu kinnipidamisega.
PPA peab ette nägema võimalused piirimenetluse subjektide vabaks liikumiseks ulatuses, mis
võimaldab täita Eestile lasuvaid kohustusi – tõkestada edasist liikumist Schengeni alasse ning
keelduva otsuse korral saata välismaalane Eestis välja. Tuleb arvestada, et kuigi õiguslikult ei
ole piirimenetluse subjektidele antud luba Eestisse sisenemiseks, siseneb piirimenetluse subjekt
faktiliselt Eesti territooriumile ja on Eesti jurisdiktsiooni all. Sellega seonduvalt ei paku
Euroopa ühise varjupaigasüsteemi õigusaktid ühtegi tõhusat meedet nende edasise liikumise
tõkestamiseks. Juhul kui PPA peadirektor määrab majutuskohast lahkumiseks rangemad
105
tingimused ja piiratuma ajavahemiku võrreldes SKA korraldatava majutusega, tuleb arvestada,
et see ei taga tõsikindlalt välismaalase edasist liikumist ja põgenemist.
Lõike 4 kohaselt antakse PPA-le õigus erimenetlustega seotud materiaalse vastuvõtu
korraldamise ülesanne halduskoostöö seaduses sätestatud korras sõlmitud halduslepingu alusel
üle anda füüsilisest isikust ettevõtjale või juriidilisele isikule. Samuti täpsustatakse, et sellisel
juhul kaasnevad halduslepingu osapoolele, kellele ülesanded üle antakse samad õigused ja
kohustused ning vastutus.
Lõikega 5 antakse PPA-le ning SKA-le võimalus erandolukorras sõlmida omavahel
kokkuleppeid ülalnimetatud erimenetluse st piirimenetluse kohaldamise ajal toimuva ilma
Eestisse sisenemise loata välismaalaste vastuvõtu korraldamiseks majutuskeskuses, kus elavad
Eestis viibimise loaga välismaalased. Sellisel juhul vastutab PPA välismaalaste järelevalve
tagamise eest. Täpsemalt on sätestatud, et juhul kui PPA määratud majutuskohas turvalisuse
tagamiseks või muul mõjuval põhjusel ei ole võimalik või on oluliselt raskendatud vastuvõttu
korraldada, võib välismaalase kooskõlastatult materiaalsete vastuvõtutingimuste osutajaga
majutada PPA järelevalve all rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuses või muus
taotlejate majutamiseks kohandatud asukohas. Selline paindlikkus on vajalik kiiresti tekkivatele
ja muutuvatele rändeolukordadele kohaseks reageerimiseks.
§ 46. Alaealise ja perekondade majutamine
Paragrahviga 46 võetakse üle direktiiv 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta) artikkel 14.
Lõikega 1 sätestatakse, et perekonnaliikmed majutatakse nende nõusolekul kokku. Perekonna
privaatsus tagatakse võimalikult suurel määral. Sellega tagatakse perekonna ühtsuse ja
privaatsuse põhimõtte järgmine kõikides majutamise kohtades sh kinnipidamise korral.
Perekonna ühtsus ja privaatsus tagatakse alati kui seda ei välista objektiivsed asjaolud nagu
perekonnaliikmete turvalisuse tagamine, terviseseisund vms kaalukad asjaolud. Oluline on
ennetada ja välistada lähisuhte vägivalda ning suhtuda sellele viitavatesse märkidesse täie
tõsidusega. Eriti juhul kui perekonnas on lapsed. Oluline on arvestada, et majutamisel
lähtutakse perekonnaseadusest tulenevast perekonna definitsioonist kuid lähtuvalt majutuskoha
täituvusest ja muudest asjaoludest võib vastuvõtutingimuste korraldaja arvestada välismaalase
kirjalikult esitatud sooviga kokku paigutamiseks.
Lõikega 2 sätestatakse, et taotleja alaealine laps või alaealine taotleja majutatakse koos oma
vanema, tema vallalise alaealise õe või venna või eestkostja või muu vastutava täisealise isikuga
tingimusel, et see on alaealise huvides. Seega lähtutakse lapse majutamise korraldamisel
eelõige tema huvidest ja turvatundest. Ennekõike paigutatakse taotleja staatuses olev alaealine
laps koos oma perekonnaga, sh eestkostjaga kui laps on koos nendega Eesisse ja keskusesse
saabunud. Alaealised, alates vanusest 16 on võimalik paigutada ka täiskasvanute
majutuskeskusesse, kui selline paigutamine on alaealise esindaja hinnangu põhjal vastavuses
alaealise huvide ja küpsusastmega ning keskuses on tagatud alaealisele vajalik turvatunne ja
vajalikud teenused.
Lõikega 3 sätestatakse, et alaealise majutamisel tagatakse talle võimalus vaba aja tegevuseks,
sealhulgas eakohasteks mängudeks ja huvitegevuseks ning tegevuseks vabas õhus. Seega tuleb
majutuskeskuses või muus kohas, kuhu paigutatakse alaealisi võimaldada vajalikud tingimused
eakohasteks tegevuseks seal hulgas vabaajategevusteks nii siseruumides kui õues. Taotleja, kes
viibib keskuses koos oma lapsega, vastutab lapse heaolu eest, kuid saab vajadusel
majutuskeskuse või muu majutuskoha töötajate tuge.
106
Lõikega 4 sätestatakse, et saatjata alaealine majutatakse täiskasvanutest eraldi. Seega
täpsustatakse, milline on saatjata alaealiste majutamisel nende turvalisuse tagamise peamine
lähtekoht ja viis. Kui tavapäraselt paigutatakse saatjata alaealised koheselt
asendushooldusteenusele, siis praktilisest vajadusest lähtuvalt võib tekkida olukord, kus neid
on vaja paigutada ajutiselt majutuskeskusesse või muusse majutuskohta. Sellisel juhul tagatakse
saatjata alaealisele majutuskohas täiskasvanutest eraldi asetsev ruum. Nii tagatakse lapsele
vajalik turvatunne ning eakohane arenguvõimalus.
§ 47. Rahaline toetus ja selle määrad
Paragrahviga 47 ja SHS §-ga 131 võetakse muuhulgas üle direktiivi 2024/1346/EL
(vastuvõtutingimuste kohta) artikli 2 lõige 8.
Lõikega 1 sätestatakse võimalus asendada majutuskeskuses või muus majutamise kohas kohas
taotlejate toitlustamine või toiduainetega varustamine ning muu esmavajaliku tagamine rahalise
toetusega. Asendamise eesmärk on tagada taotlejale suurem autonoomsus igapäevaelu
korraldamises. Täies ulatuses rahalise toetuse tagamine eeldab, et majutuskeskuses või asumise
kohas on võimalik iseseisvalt toitu valmistada. Sõltuvalt olukorrast saab taotlejale pakkuda ka
kombinatsiooni mitte-rahalisest ja rahalisest toetusest. Rahalise toetuse eraldamine võib olla,
kas sularahas, maksekaardina, vautšeri vms. Taotlejale selgitatakse majutuskeskusesse
saabumisel talle tagatava toe ulatust ja tutvustatakse majutuskeskuse taristut ja võimalusi.
Tagatav tugi on regulaarne. Näiteks toitlustuse korral on toitlustamise võimalus vähemalt kolm
korda päevas, rahaliste vahendite tagamise korral on toetus ennekõike igakuine.
Vastuvõtutingimuste korraldajal on õigus otsustada, kas ettenähtud määraga toetust eraldatakse
kord kuus või tihedama regulaarsusega.
Sätestatu on kooskõlas direktiiv 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta) artikli 2 punktidega
7 ja 8, mis sätestavad, et vastuvõtutingimused hõlmavad majutust, toitu, riietust ja isikliku
hügieeni tarbeid, mida antakse mitterahalise toetusena või rahaliste toetuste või kupongidena
või nende kombinatsioonina, ning samuti regulaarset toetust, mis tagab neile igapäevaelus
minimaalse sõltumatuse ja mis antakse rahasummana, kupongidena või mitterahalise toetusena
või nende kombinatsioonina, tingimusel et selline regulaarne toetus sisaldab ka rahasummat.
Lõikega 2 sätestatakse, et taotlejatele tagatav rahaline toetus on võrdsustatud Eesti elanikele
kehtestatud toimetulekupiiriga. Seeläbi on tagatud toimetulekuraskustes olevate inimeste
võrdne kohtlemine Eestis. Rahaline toetus makstakse välja iga kuu esimestel tööpäevadel. Kui
taotleja suunatakse majutuskeskusesse kuu keskel, siis toetuse suurus arvestatakse
proportsionaalselt keskuses viibitavate päevadega.
Regulatsioon on kooskõlas direktiiv 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta), mis rõhutab
vajadust tagada taotlejale piisavad elatusvahendid, võttes arvesse, et eluase ning
kommunaalkulude tasumine on majutuskeskuses või -kohas viibimise näol kaetud
vastuvõtutingimuste korraldaja poolt, kui seaduse alusel ei teki õigust nõuda taotlejatelt kulude
hüvitamist.
Lõikega 3 sätestatakse, et perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme toetuse suurus on 80
protsenti perekonna esimese liikme toetuse suurusest. Perekonna iga alaealise liikme toetuse
suurus on võrdne perekonna esimese liikme toetuse suurusega. Toetust makstakse üksnes
taotlejast perekonnaliikmele.
Toimetulekupiiri üksi elavale isikule või perekonna esimesele liikmele kehtestab Riigikogu
igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Toimetulekupiiri kehtestamisel lähtutakse minimaalsetest
107
tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele
esmavajaduste rahuldamiseks. Toimetulekupiiri aluseks on kaudselt Statistikaameti arvestuslik
elatusmiinimum77, mille metoodika on leitav Statistikaameti kodulehel78. 2024. aastal oli
toimetulekupiir 200 eurot ja 2024 aastal oli elatusmiinimum Statistikaameti andmetel 345
eurot, mis on eluasemekuludeta 199 eurot.
Lõikega 4 sätestatakse, et väljaspool majutuskohta elavale taotlejale ei maksta rahalist toetust.
Seega täpsustatakse väljaspool majutuskeskust või muud majutuskohta elama asumiseks loa
saanud taotlejatele pakutavat toetust. Neile ei laiendata rahalist toetuse saamise võimalust ega
tagata eelnõu § 47 lõikega 1 loetletud muud materiaalset tuge. Majutuskohast väljaspool
viibimise aluseks on olukord, et taotleja on kinnitanud, et tal on olemas piisavad elatusvahendid
või tema ülalpidamise tagab seaduslikult Eestis viibiv elanik. Seetõttu ei ole ka rahalise toetuse
maksmine vajalik.
Lõikega 5 sätestatakse, et majutuskohas elavale taotlejale, kes töötab, ei maksta rahalist toetust.
Seega reguleeritakse, et seaduslikku töist sissetulekut omavale majutuskohas viibivale
taotlejate ei tagata täiendavat rahalist toetust sest taotlejal on olemas vahendeid enda igapäeva
elu korraldamiseks. Sättega soovitakse välistada olukorrad, kus piisavate rahaliste vahendite
omamise korral, peaks vastuvõtutingimuste tagaja taotlejalt nõudma (osalist) kulude hüvitamist
seoses pakutud teenustega. Selline tasaarveldus on ebamõistlikult suure halduskoormusega.
Rahalise toetuse maksmise lõpetamise korral veendub majutuskeskuse või muu majutuskoha
töötaja, et taotlejale on töötasu laekunud või tal on piisavad sissetulekud tööle asumise päeval,
et ennast palgapäevani vajalikuga varustada.
§ 48. Materiaalsete vastuvõtutingimuste piiramine
Paragrahviga 48 võetakse üle direktiivi 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta) artikkel
23 ning sätestatakse vastuvõtutingimuste piiramise ja vähendamise võimalused lähtudes
taotleja isiklikest asjaoludest.
direktiivi 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta) artikliga 19 on sätestatud materiaalsete
vastuvõtutingimuste ja tervishoiuteenuste üldised reeglid ning artikliga 23 on sätestatud
materiaalsete vastuvõtutingimuste kitsendamise ja tühistamise põhimõtted. Kokkuvõtlikult on
liikmesriigil õigus vastuvõtusüsteemi võimaliku kuritarvitamise tõkestamiseks võimaldada
materiaalseid vastuvõtutingimusi üksnes sel määral, mil taotlejatel ei ole piisavaid vahendeid
piisava elatustaseme saavutamiseks. Liikmesriikidel on õigus nõuda piisavaid vahendeid
omavatelt taotlejatelt, et nad kataksid materiaalsete vastuvõtutingimuste või saadud
tervishoiuteenuste kulud täielikult või osaliselt või hüvitaksid need, sealhulgas rahaliste
tagatiste kaudu. Seda, et taotlejal on toimetulekuks piisavalt vahendeid, võib eeldada näiteks
juhul, kui ta on mõistliku ajavahemiku jooksul töötanud. Taotleja vahendite hindamisel ja
taotlejalt materiaalsete vastuvõtutingimuste või saadud tervishoiuteenuse kulude täieliku või
osalise kandmise nõudmisel peavad liikmesriigid järgima proportsionaalsuse põhimõtet ning
arvestama taotleja konkreetset olukorda ja vajadust austada tema väärikust või
isikupuutumatust, sealhulgas taotleja vastuvõtu erivajadusi. Taotlejatelt ei tohi nõuda vajalike
tervishoiuteenuste kulude osalist ega täielikku kandmist, kui liikmesriikide kodanikele
osutatakse tervishoiuteenuseid tasuta. Taotlejatelt ei tohi nõuda, et nad võtaksid
vastuvõtutingimuste eest tasumiseks laenu.
Vastuvõtusüsteemi võimalikku kuritarvitamist tuleb ära hoida ka sellega, et täpsustakse
asjaolud, mille puhul võib materiaalseid vastuvõtutingimusi kitsendada või tühistada.
77 Statistikaamet. Arvestuslik elatusmiinimum. Statistikaameti veebisait. Vaadatud 05.06.2025. 78 Statistikaamet. Arvestusliku elatusmiinimumi metoodika. Statistikaameti veebisait. Vaadatud 05.06.2025.
108
Liikmesriikidel peab olema õigus regulaarset toetust vähendada või tühistada või, kui see on
igati põhjendatud ja proportsionaalne, vähendada muid materiaalseid vastuvõtutingimusi, kui
teatavad tingimused on täidetud, sealhulgas juhul, kui taotleja ei tee pädevate asutustega
koostööd või ei täida nende kehtestatud menetlusnõudeid. Koostööst keeldumist või nõuete
eiramist võib pidada toimunuks eelkõige juhul, kui taotlejad ei tule kokkulepitud kohtumistele
või ei täida teada andmise kohustusi põhjustel, mis on nende kontrolli all; taotlejad ei esita
rahvusvahelise kaitse taotlust määrus 2024/1348/EL (menetluse kohta) nõuete kohaselt, kuigi
neil on olnud selleks võimalus, või taotlejad ei täida nõuet esitada teavet, et oma tuvastamist
hõlbustada, sealhulgas keelduvad esitamast biomeetrilisi andmeid või vajalikke
kontaktandmeid või keelduvad koostööst tervisekontrolli käigus. Kui see on igati põhjendatud
ja proportsionaalne, peab liikmesriigil olema võimalus muud materiaalsed vastuvõtutingimused
tühistada juhul, kui taotleja on raskelt või korduvalt rikkunud majutuskeskuse sisekorda või on
käitunud majutuskeskuses vägivaldsel või ähvardaval viisil. Liikmesriigid peavad kõikidele
taotlejatele alati tagama elatustaseme kooskõlas liidu õigusega, sealhulgas põhiõiguste hartaga,
ja rahvusvaheliste kohustustega ning võtma seejuures arvesse vastuvõtu erivajadustega
taotlejaid ja lapse parimaid huve.
Lõikega 1 võetakse üle ka direktiiv 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta) artikli 2 lõige
12 ning sätestatakse, et materiaalseid vastuvõtutingimusi võib piirata või vähendada, kui
taotleja käitumine viitab sellele, et ta ei täida talle seadusega pandud kohustusi või takistab
teadlikult menetluse läbiviimist. Selliseks käitumiseks loetakse eelkõige olukordi, kus taotleja
on põgenenud, näiteks lahkunud ilma loata või teavitamata talle määratud majutuskohast või
järelevalvemeetmena kindlaks määratud asukohast või muutunud muul moel ametiasutustele
kättesaamatuks. Samuti võib piiramine olla põhjendatud juhul, kui taotleja ei tee koostööd
pädevate asutustega, esitab korduva taotluse ilma uute või oluliste asjaoludeta, varjab teadlikult
rahaliste vahendite olemasolu või rikub rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuse
sisekorda. Sisekorra rikkumiste all peetakse silmas eelkõige tõsiseid rikkumisi, nagu tahtlik
vara kahjustamine, vägivald, keelatud esemete omamine või keelatud ainete tarvitamine, aga
ka korduvat ja tahtlikku reeglite eiramist hoolimata varasematest hoiatustest. Materiaalsete
vastuvõtutingimuste piiramise alus võib olla ka taotleja keeldumine osalemast
kohanemisprogrammis, kui selline kohustus tal on, või olukord, kus taotleja peaks
üleandmisotsuse kohaselt viibima teises liikmesriigis ja Eesti ei ole tema rahvusvahelise kaitse
menetluse eest vastutav riik. Kõigil neil juhtudel hinnatakse piirangute rakendamise vajadust
individuaalselt ja proportsionaalselt, eesmärgiga tagada menetluse tõhusus, kaitsta avalikke
huve ning suunata taotlejat täitma seadusest ja koostöökohustusest tulenevaid nõudeid.
Majutuskeskuse sisekorra rikkumise fikseerib majutuskeskuse töötaja. Kui taotleja on pannud
toime kaaluka sisekorra rikkumise (nt vara tahtlik kahjustamine, vägivald, keelatud esemete
omamine ning keelatud ainete tarbimine jms), siis esineb alus vastuvõtutingimuste
vähendamiseks. Muude vähem kaalukate rikkumiste korduva esinemise korral, mis on
majutuskeskuses fikseeritud ja taotlejale teatavaks tehtud koos hoiatusega, võib samuti
kohaldada vastuvõtutingimuste vähendamist. Vastuvõtutingimuste vähendamise korral on
vastuvõtutingimuste korraldajal vajadusel õigus paigutada taotleja teise majutuskohta või
üksusesse kooskõlas seaduses sätestatud tingimustega.
Lõikes 2 sätestatakse, et vastuvõtutingimuste piiramine tuleb otsustada iga juhtumi puhul eraldi
kui vähendamine ei ole põhjustatud massilise sisserände tõttu tekkinud hädaolukorrast. Samuti
on oluline lähtuda proportsionaalsuse põhimõttest ning arvestada inimese individuaalset
olukorda, sh arvestades tema võimalike PPA tuvastatud menetluslike ja vastuvõtutingimuste
käigus selgunud erivajadustega.
109
Lõikes 3 sätestatakse, et vastuvõtutingimusi võib piirata ulatuseni, mis on võrdne kehtiva
vältimatu sotsiaalabi põhimõtetega ning tervishoiuteenuste osutamist ei saa piirata. Sellega
tagatakse, et vastuvõtutingimuste piiramise korral on taotlejale tagatud piisav elatustase st eluks
hädavajalik. See tähendab SHS-st tulenev vältimatu sotsiaalabi, milleks on peavari, toit ja
hädavajalikud ilmastikuga arvestavad riided ning lisaks vajalikud hügieenitingimused. Samuti
tagatakse, et TTKS-st tulenevat vältimatut abi ei tohi piirata.
Lõikes 4 antakse vastuvõtutingimuste piiramise pädevus PPA-le. PPA kaasab otsuse tegemisse
SKA, kelle arvamus on määrava tähtsusega.
Lõikega 5 sätestatakse, et vastuvõtutingimuste piiramise üleandmise otsuse korral võib
otsustada PPA üleandmise otsuses kooskõlastatult SKAga. Määrus 2024/1351/EL
(rändehalduse kohta) artikkel 18 sätestab rahvusvahelise kaitse taotlejale tema suhtes
kohalduvate kohustuste täitmata jätmise tagajärjed. Lõike 1 kohaselt on sätestatud, et juhul kui
rahvusvahelise kaitse taotlejale on määruses 2024/1356/EL (taustakontrolli kohta) ja direktiivis
2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta) teabe jagamise kohta sätestatud kohaselt
tutvustatud, millised on tema kohustused ja nende täitmata jätmise tagajärjed kuid see
välismaalane on sellest hoolimata liikunud ilma loata vastutavast liikmesriigist teise st nn
valesse liikmesriiki, siis tal ei selles nn vales liikmesriigis õigust saada direktiiv 2024/1346/EL
(vastuvõtutingimuste kohta) artiklites 17–20 sätestatud vastuvõtule. Nimetatud piirangust
hoolimata tuleb siiski tagada elatustase kooskõlas liidu õigusega, sealhulgas põhiõiguste
hartaga, ja rahvusvaheliste kohustustega.
Direktiivi ja määruse koosmõjus ei anta seega ligipääsu tööhõivele, keelekursustele ja
kutseõppele, materiaalsele vastuvõtule st ei anta ka rahalist toetust ega majutust. Samas tuleb
võimaldada ligipääsu vajalikele tervishoiuteenustele ja vältimatu sotsiaalabiga ühtlustatud
toele.
Direktiiv 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta) artikli 21 kohaselt on sätestatud, et alates
hetkest, mil taotlejale on teatatud otsusest anda ta vastutavale liikmesriigile üle vastavalt
määrusele 2024/1351/EL, ei ole taotlejal õigust sama direktiivi artiklites 17–20 sätestatud
vastuvõtutingimustele muus liikmesriigis kui selles, kus ta on kohustatud määruse
2024/1351/EL kohaselt viibima. See ei piira kohustust tagada elatustase kooskõlas liidu
õigusega, sealhulgas põhiõiguste hartaga, ja rahvusvaheliste kohustustega. Välja arvatud juhul,
kui selle kohta on tehtud eraldi otsus, tuleb üleandmisotsuses märkida, et asjaomased
vastuvõtutingimused on käesoleva lõike kohaselt tühistatud. Taotlejat teavitatakse tema
õigustest ja kohustustest seoses nimetatud otsusega.
Seetõttu on nimetatud säte vajalik direktiivi üle võtmiseks, arvestades, et vastutava liikmesriigi
määramise ülesanne ja pädevus on PPA-l. Kuna reeglina on vastuvõtu korraldamise ülesanne
ja pädevus SKA-l, siis ka üleandmise otsuses tehtav vastuvõtutingimuste piiramise otsus tuleb
SKA-ga kooskõlastada. Selline korraldus vähendab halduskoormust ning tagab
menetusökonoomika ja sidusa koostöö. Samuti on edasine asjade käik selgem välismaalasele.
§ 49. Taotleja õigused ja materiaalsed vastuvõtutingimused hädaolukorras
Paragrahviga 49 sätestatakse minimaalne õiguste ja teenuste loetelu, mis peab rahvusvahelise
kaitse taotlejale Eestis olema tagatud juhul kui Eestis on tegemist massilisest välismaalaste
sisserändest põhjustatud hädaolukorraga. Vastutus nimetatud teenuste ja õiguste tagamise
korraldamisel kehtib üldises korras ja kooskõlas PPA massilise sisserändest põhjustatud
hädaolukorra valmisoleku plaaniga. Nimetatud teenuste loetellu kuuluvad majutamine;
vältimatu arstiabi andmine koos selleks hädavajaliku tõlketeenusega; toitlustamine;
110
informeerimine tema õigustest ja kohustustest; vajaduse korral varustamine esmavajalike
riietus- ja tarbeesemete ning isikliku hügieeni vahenditega; rahvusvahelise kaitse taotleja soovi
korral suhtlemise ja kokkusaamiste võimaldamine ulatuses, mis on hädaolukorras võimalik;
riigi õigusabi ja alaealisel rahvusvahelise kaitse taotlejal saada juurdepääs haridusele vastavalt
käesolevas seaduses sätestatule.
Seega luuakse §-ga 49 erisused vastuvõtutingimuste tagamisele massilisest sisserändest
põhjustatud hädaolukorras, see tähendab olukorras, mil rahvusvahelise kaitse taotlejate arv on
ootamatult muutunud ebaproportsionaalselt suureks ning täiendavate saabute arv on
prognoosimatu. Paragrahvis sätestatakse, et taotlejatele on vastuvõtu korraldamise osas tagatud
vähemalt majutus, toitlustamine, esmavajalike riietus- ja tarbeesemete ning isikliku hügieeni
vahendid. Lastele on tagatud juurdepääs haridusele vastavalt käesolevas seaduses sätestatule.
Nimetatud korraldus on tagab taotlejate baasvajadused ning minimaalsed eluks vajalikud
tingimused. Sõltuvalt majutuskoha infrastruktuurist on vastavalt eelnõus sätestatule
vastuvõtutingimuse korraldajal õigus teatud teenused asendada rahalise toega või
kombineeritud lahendusega.
Paragrahviga ei sätestata erisusi menetluslikes õigustes ja kohustustes, mis tuleb ka massilise
sisserändest põhjustatud hädaolukorras tagada ühetaolise kõrge kvaliteediga lähtudes
käesolevast seadusest, PPA hädaolukorra lahendamise plaanist ja Euroopa ühise
varjupaigasüsteemi õigusaktidest, eriti määrusega 2024/1359/EL (kriisihalduse kohta)
sätestatust.
4. peatükk „JÄRELEVALVEMEETMED JA KINNIPIDAMINE“
1. jagu „Järelevalvemeetmed ja kinnipidamine“
§ 50. Järelevalvemeetmed
Paragrahvi 50 loomisel on lähtutud põhimõttest, et alternatiivsed sunnimeetmed direktiiv
2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta) artikli 10 mõistes ja liikumisvabaduse piiramine
sama direktiivi artikli 9 mõistes on Eesti õigussüsteemis käsitletavad järelevalvemeetmetena.
Lõikega 1 sätestatakse79, et PPA võib rahvusvahelise kaitse menetluse eesmärgipäraseks,
efektiivseks, lihtsaks ja kiireks läbiviimiseks kohaldada taotleja suhtes järelevalvemeetmeid.
Samuti sätestatakse avatud loeteluna järelevalvemeetmete loetelu. Nimetatud meetmeteks
võivad olla: elamine kindlaksmääratud kohas, ilmumine määratud ajavahemike järel PPA-sse
registreerimisele ning välisriigi reisidokumendi või muu isikut tõendava dokumendi PPA-le
hoiule andmine. Võrreldes kehtiva õigusega on loeteluse ka rahalise tagatise andmine, mis
tuleneb direktiivi 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta) artikli 10 lõikest 5. PPA võib
kohaldada ka muud järelevalvemeedet, mis tagab, et taotleja on PPA-le menetluse läbiviimiseks
kättesaadav. Näiteks kehtiva seaduse kohaselt on võimalik kohustada taotlejat ilmuma
nõustamisele, edaspidi tuleks kaaluda võimalusi järelevalvemeetme raames kohustada taotlejat
osalema videokõnes, et veenduda tema asukohas.
Direktiiv 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta) artikkel 10 reguleerib rahvusvahelise
kaitse taotlejate kinnipidamist. Lõike 2 kohaselt võivad liikmesriigid vajaduse korral ja igat
juhtumit eraldi hinnates pidada taotlejat kinni ainult siis, kui muid leebemaid alternatiivseid
sunnimeetmeid ei ole võimalik tulemuslikult kohaldada. Lõike 5 kohaselt peavad liikmesriigid
79 Muuhulgas võetakse § 50 lõikega 1 ning § 51 lõikega 1 üle direktiiv 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta)
artikli 10 lõiked 2 ja 5.
111
tagama, et riigisisese õigusega on ette nähtud reeglid, mis käsitlevad kinnipidamise alternatiive,
nagu korrapärane ilmumine ametiasutustesse, rahalise tagatise andmine või kohustus elada
kindlaksmääratud kohas. Nimetatud sätete üle võtmiseks on vajalik reguleerida, et
alternatiivsed sunnimeetmed direktiivi artikkel 10 mõistes on Eesti õigussüsteemis
järelevalvemeetmed (nagu ka artiklis 9 sätestatud liikumisvabaduse piiramise meetmed), neid
saab kohaldada PPA ning seda tehes tuleb muuhulgas lähtuda meetmete loetelust.
Lõikega 2, seostatuna lõike 1 punktiga 1, sätestatakse, et PPA võib kohustada taotlejat elama
kindlaksmääratud kohas avaliku korra tagamiseks või kui on põgenemisoht.
Seoses direktiiv 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta) artikli 9 ülevõtmisega tuleb
järelevalvemeetmete otsustamisel VRKS-is põgenemisohuna käsitleda:
1) taotleja on määruse 2024/1351/EL (rändehalduse kohta) artikli 17 lõike 4 kohaselt
kohustatud viibima teises liikmeriigis;
2) taotleja on määruse 2024/1351/EL (rändehalduse kohta) artikli 17 lõike 4 kohaselt
kohustatud Eestis viibima, ta on varasemalt Eestist põgenenud ja on üleandmisotsuse alusel
Eestisse üle antud.
Eeltoodu ei välista, et põgenemisohu olemasolu sisustatakse muude objektiivsete asjaolude
alusel, kuid EL seadusandja on rõhutanud eelnimetatud kahte olukorda.
Seda, mida käsitatakse määruse 2024/1351/EL (rändehalduse kohta) artikli 2 punktide 17 ja 18
kohaselt põgenemise ja põgenemise ohuna on käsitletud ka teistes teemaga haakuvates
seletuskirja osades. Sama määruse artikkel 17 reguleerib taotleja kohustusi ja koostööd
pädevate asutustega. Sama artikli lõige 4 sätestab, kus taotleja peab viibima. Selleks on kolm
võimalikku varianti:
- riik, kuhu taotleja sisenes esimesena või riik kus talle on väljastatud kehtiv viisa või
elamisluba ja kus ta on esitanud sooviavalduse;
- vastutav liikmesriik või
- solidaarsusmehhanismi raames otsustatud ümberpaigutamise sihtliikmesriik peale inimese
üle andmist.
Lõikega 3 antakse PPA-le õigus kohustada taotlejat, kelle suhtes on kohaldatud
järelevalvemeedet, ilmuma registreerimisele PPA-sse, selleks, et inimesel oleks võimalik
järelevalvemeedet täita ja siis kui on tuvastatud oht, et inimene võib põgeneda ning ei ole PPA-
le kättesaadav. Nimetatud sättega võetakse üle direktiivi 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste
kohta) artikli 9 lõige 2. Selle kohaselt võivad liikmesriigid vajaduse korral nõuda, et taotlejad
annaksid pädevale ametiasutusele endast teada ettemääratud ajal või mõistlike ajavahemike
järel, ilma et see mõjutaks ebaproportsionaalselt palju taotlejate samast direktiivist tulenevaid
õigusi. Sellise teatamisnõude võib kehtestada sama direktiivi sama artikli lõikes 1 osutatud
otsuste täitmise tagamiseks või selleks, et tulemuslikult takistada taotlejaid põgenemast.
Viidatud sätte kohaselt võivad liikmesriigid vajaduse korral otsustada, et taotlejal on lubatud
elada üksnes ühes konkreetses taotlejate majutamiseks kohandatud kohas kas avaliku korra
kaalutlustel või selleks, et põgenemisohu korral tulemuslikult takistada taotleja põgenemist.
Lõikega 4 kehtestatakse erand sama §-i lõike 1 punktis 1 ja lõikes 2 sätestatust. Nimetatud
erandi kohaselt kohustab PPA taotlejat, kelle suhtes teostatakse määruses 2024/1356/EL
(taustakontrolli kohta) sätestatud taustakontrolli või määruses 2024/1348/EL (menetluse kohta)
sätestatud piirimenetlust, elama PPA määratud asukohas. Nagu varasemalt selgitatud, siis
rahvusvahelise kaitse piirimenetlus on rahvusvahelise kaitse menetluse eriliik, millesse
suunatud rahvusvahelise kaitse taotlejatele ei anta luba Eestisse siseneda ja nende loata edasi
liikumine tuleb tõkestada. Seetõttu on eluliselt vajalik ja eesmärgipärane, et juhul kui selliste
112
välismaalaste suhtes ei kohaldata kinnipidamist, rakendub neile vahetult seadusest tulenev
järelevalvemeede elada PPA määratud asukohas, milleks on kohandatud majutus
välismaalasetele, keda ei ole riiki lubatud ja kelle suhtes tehakse taustakontrolli või
piirimenetlust.
Lõikega 5 kehtestatakse erand lõike 1 punkti 1 suhtes. Nimelt sätestatakse, et juhul kui taotlejat
on kohustatud elama kindlaksmääratud kohas, võib ta sealt siiski perekondlikel või tervislikel
või muul mõjuval põhjustel lahkuda. Selleks on aga vajalik PPA eelnevalt antud luba. Erandina
eelkirjeldatud olukorrast võib taotleja lahkuda kindlaksmääratud kohast ilma luba küsimata kui
lahkumine on vajalik ilmumiseks haldusorganisse või kohtusse. Sellisel juhul tuleb aga PPA-d
sellest teavitada. Nimetud sättega võetakse üle direktiivi 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste
kohta) artikli 9 lõiked 3 ja 4. Selle kohaselt võivad liikmesriigid taotleja palvel lubada tal
ajutiselt elada mujal kui lõike määratud konkreetses kohas. Sellist luba käsitlev otsus tehakse
iga juhtumi puhul eraldi, objektiivsetel alustel ning erapooletult ja loa mitteandmise korral
põhjendatakse otsust. Taotlejalt ei nõuta loa küsimist kohtumiseks ameti- ja kohtuasutustega,
kui taotleja kohale ilmumine neisse on vajalik. Taotleja teatab pädevatele asutustele sellistest
kohtumistest. Lõike 4 kohaselt peavad otsused olema proportsionaalsed ja nende puhul tuleb
arvesse võtta taotleja konkreetse olukorra asjaomaseid aspekte, sealhulgas kõnealuse taotleja
vastuvõtu erivajadusi.
Lõige 6 on seotud olukordadega, kus taotleja elab rahvusvahelise kaitse taotlejate
majutuskeskuses (või muus taotlejate majutamiseks kohandatud asukohas) ning talle
kohalduvad seadusest tulenevad liikumisvabaduse piirangud (võib liikuda vabalt maakonna
territooriumi piires ning teatud tingimustel ka ülejäänud Eesti territooriumil kui on sellest
teavitanud või küsinud luba vastuvõtutingimuste osutajalt). Juhul kui taotleja on neid
liikumisvabaduse piiranguid eiranud, on PPA-l õigus rakendada järelevalvemeetmeid ja
kohustada taotlejat rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuses elama. Sellisel juhul tuleb
rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskusest lahkumiseks taotleda PPA luba ning PPA
teavitab selle loa andmisest vastuvõtutingimuste osutajat. Selline teavitamine on vajalik
ressursside optimaalseks kasutamiseks.
Lõigetega 7, 9 ja 10 võetakse üle direktiiv 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta) artikli 9
lõige 5. Selle kohaselt tuleb liikmesriigil põhistada sama artikli lõigete 1 ja 2 kohaselt tehtud
otsust faktiliste ja vajaduse korral õiguslike asjaoludega kõnealuses otsuses. Taotlejaid
teavitatakse kirjalikult sellise otsuse vastuvõtmisest, samuti selle vaidlustamise artikli 29
kohasest korrast ning otsusega seatud kohustuste täitmata jätmise tagajärgedest. Liikmesriigid
esitavad sellise teabe taotlejatele keeles, mis on neile arusaadav või millest arusaamist võib
mõistlikult eeldada, lühidal, läbipaistval, arusaadaval ja hõlpsasti kättesaadaval kujul ning
selges ja lihtsas sõnastuses. Liikmesriigid tagavad, et kui sama artikli kohaseid otsuseid on üle
kahe kuu kohaldatud, vaatab õigusasutus kõnealused otsused ametiülesande korras läbi, ja et
asjaomase taotleja palvel võib kõnealuseid otsuseid vastavalt artiklile 29 edasi kaevata.
Seega sätestatakse lõikega 7, et PPA hindab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2
sätestatud järelevalvemeetme jätkuva kohaldamise vajalikkust, kui järelevalvemeetme
kohaldamisest on möödunud kaks kuud. Lõikega 9 sätestatakse, et järelevalvemeetmete
kohaldamine tehakse taotlejale teatavaks kirjalikult koos teabega järelevalvemeetme täitmata
jätmise tagajärgedest. Lõikega 10 sätestatakse, et järelevalvemeetme kohaldamise peale võib
taotleja HKMS-is sätestatud korras esitada halduskohtule kaebuse 14 päeva jooksul
järelevalvemeetmete kohaldamise teatavakstegemise päevast arvates.
Lõikega 8 sätestatakse, et PPA-l ning KAPO-l on õigus igal ajal kontrollida
järelevalvemeetmete järgimist.
113
§ 51. Kinnipidamise alused
Lõikega 1 sätestatakse80, et rahvusvahelise kaitse taotlejat võib kinni pidada käesoleva
paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid
ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse
põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse
taotlejaga seotud olulisi asjaolusid.
Üle võetavate direktiiv 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta) artikli 2 punkti 9, artikli 10
lõigete 1–3 ning artikli 11 lõigete 1 ja 2 kohaselt:
- kinnipidamine on liikmesriigi korraldusel taotleja hoidmine teatavas kohas, kus
taotlejalt on võetud liikumisvabadus;
- välismaalast ei tohi kinni pidada ainult sel põhjusel, et ta on taotleja, või taotleja
kodakondsuse alusel;
- kinnipidamine võib põhineda ainult ühel või mitmel direktiivi artikli 10 lõikes 4
osutatud kinnipidamise põhjustest;
- kinnipidamine ei tohi olla karistuslikku laadi;
- taotleja kinnipidamisel tuleb arvesse võtta kõiki nähtavaid füüsilisi tunnuseid, ütlusi või
käitumist, mis viitavad taotleja vastuvõtu erivajadustele. Kui vastuvõtu erivajaduse
hindamist ei ole veel lõpule viidud, tuleb seda asjatu viivituseta teha ning
hindamistulemusi arvesse võtta otsustamisel selle üle, kas kinnipidamist jätkata või kas
kinnipidamistingimusi tuleb muuta;
- taotleja peetakse kinni võimalikult lühikeseks ajaks ja teda hoitakse kinni ainult seni
kuni alused on kohaldatavad;
- kinnipidamise alustega seonduvates haldusmenetlustes rakendatakse nõuetekohast
hoolsust;
- haldusmenetlustes esinevad viivitused, mida ei ole põhjustanud taotleja, ei õigusta
kinnipidamise jätkamist;
- kinnipidamisel esitatakse selle aluseks olevad faktilised ja õiguslikud põhjendused ning
selgitatakse, miks ei saa leebemaid alternatiivseid sunnimeetmeid tulemuslikult
kohaldada.
Lõikega 2 võetakse üle direktiiv 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta) artikli 10 lõike 4
punktid a–g. Seega sätestatakse, et rahvusvahelise kaitse taotlejat võib kinni pidada järgmistel
alustel:
1) isiku või tema kodakondsuse tuvastamine või kontrollimine;
2) rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamine, eelkõige juhul, kui
on olemas põgenemise oht;
3) kui ta ei ole täitnud kindlaksmääratud kohas elamise kohustust ja endiselt on olemas
põgenemise oht;
4) selleks, et otsustada piirimenetluse raames kooskõlas määruse 2024/1348/EL (menetluse
kohta) artikliga 43 taotleja õiguse üle siseneda Eesti territooriumile.
5) kui välismaalane on väljasõidukohustuse menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus
arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes väljasõidukohustuse
edasilükkamiseks või täideviimise takistamiseks;
80 Paragrahv 51 lõikega 1, § 53 lõikega 1, väljasõidukohustuse – ja sissesõidukeelu seaduse § 232 lõikega 1 ja
KorS-i § 46 lõikega 1 võetakse üle direktiiv 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta) artikli 2 punkt 9. Samuti
võetakse § 51 lõigetega 1, 2, 3 ja 5 üle direktiiv 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta) artikli 10 lõiked 1, 3
ja 4. Paragrahv 51 lõikega 7 võetakse üle sama direktiivi artikli 11 lõige 4.
114
6) avaliku korra või riigi julgeoleku tagamine;
7) isiku üleandmine määruse2024/1351/EL (rändehalduse kohta) artiklis 44 sätestatud korras.
Lõikega 3 sätestatakse loetelu asjaoludest, mida võib Euroopa ühise varjupaigasüsteemi
õigusaktide kontekstis lugeda põgenemise ohuks. Selleks võib lugeda olukordi kui:
- esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu;
- välismaalane ei ole järginud tema suhtes kohaldatud järelevalvemeetmeid;
- välismaalane on loata või teavitamata lahkunud maakonna territooriumilt, kus asub
tema majutuskoht või
- ta ei ole ilmunud menetlustoiminguteks PPA-sse, kui ta on sinna kutsutud.
Lõikega 3 võetakse üle direktiiv 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta) artikli 2 lõige 11
ja 12. Viidatud lõike 11 kohaselt on põgenemise ohuna defineeritud konkreetse juhtumi puhul
esinevad konkreetsed põhjused ja asjaolud, mis tuginevad riigisiseses õiguses kindlaks
määratud objektiivsetele kriteeriumidele ja annavad alust oletada, et taotleja võib põgeneda.
Sama direktiivi artikli 2 lõikes 11 on defineeritud põgenemine. Selleks kohaselt võib
põgenemiseks lugeda iga tegu, millega taotleja muutub pädevatele haldus- või õigusasutustele
kättesaamatuks, näiteks liikmesriigi territooriumilt ilma pädevate asutuste loata lahkumine
põhjustel, mis on taotleja kontrolli all.
Lõikega 4 täpsustatakse, et sama §-i lõikes 2 sätestatud kinnipidamise alused ei piira isiku
kinnipidamist muudes seadustes sätestatud alustel. See tähendab, et VRKS-is sätestatud
kinnipidamise alused ei piira mingil moel rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamist
süüteomenetluses või muul õiguslikul alusel, mis ei ole seotud rahvusvahelise kaitse taotluse
menetlusega.
Lõikega 5 võetakse üle direktiiv 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta) artikli 10 lõige 3
ja artikli 13 lõige 1. Viimase kohaselt peab vastuvõtu erivajadustega taotlejate kinnipidamise
korral olema taotlejate tervis, sealhulgas vaimne tervis asutuste esmatähtis mure. Kui
kinnipidamine võib vastuvõtu erivajadustega taotlejate vaimset ja füüsilist tervist tõsiselt
ohustada, ei tohi kõnealuseid taotlejaid kinni pidada. Vastuvõtu erivajadustega taotlejate
kinnipidamise korral peab tagama nendele taotlejatele regulaarse järelevalve ning õigeaegse ja
piisava toe, võttes arvesse nende inimeste konkreetset olukorda, sealhulgas nende füüsilist ja
vaimset tervist. Seetõttu sätestatakse lõikega 5, et vastuvõtu erivajadusega taotleja
kinnipidamisel tuleb arvestada taotleja vaimset ja füüsilist tervist ning teda ei peeta kinni, kui
see võib tema vaimset ja füüsilist tervist tõsiselt ohustada.
Lõikes 6 sätestatakse, et rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamine protokollitakse. See on
kooskõlas direktiiv 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta) artikli 11 lõike 2 esimese
lausega, mille kohaselt taotleja kinnipidamiseks annab kirjaliku korralduse õigusasutus või
haldusasutus
Lõikega 7 võetakse üle direktiiv 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta) artikli 11 lõige 4,
mille kohaselt kinnipeetud taotlejat teavitatakse viivitamata kirjalikult keeles, millest ta saab
aru või on kõigi eelduste kohaselt võimeline aru saama, kinnipidamise põhjustest ja riigisiseses
õiguses sätestatud menetlustest kinnipidamiskorralduse vaidlustamiseks ning võimalusest
taotleda tasuta õigusabi ja esindamist. Seetõttu sätestataksegi, et rahvusvahelise kaitse taotleja
kinnipidamisel teatatakse talle viivitamata kirjalikult temale arusaadavas keeles tema
kinnipidamise põhjus ning õigusest kinnipidamine vaidlustada ja saada selleks riigi õigusabi.
Selline kohustus on kinni pidaval asutusel.
§ 52. Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamise otsustamine ja pikendamine
115
Lõigetega 1–4 ja 7 tehakse üks muudatus võrreldes kehtiva VRKS-iga. Halduskohtule antakse
võimalus otsustada rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamine kuni neljaks kuuks. Kehtivas
seaduses võib halduskohus loa anda kuni kaheks kuuks. Muudatuse eesmärk on töökoormuse
vähendamine. Haldusorganil on igal juhul kohustus taotleja viivitamatult vabastada kui langeb
ära kinnipidamise alus. Samuti ei ole haldusorgan kohustatud taotlema kinnipidamist neljaks
kuuks, kui on ettenähtav, et vajalikud toimingud lõpetatakse varem. Tegu on maksimaalse
tähtajaga ja ka halduskohus ei ole haldusorgani taotluses märgitud kinnipidamise tähtajaga
seotud ning võib anda kinnipidamiseks lühema aja.
Lõigetega 5 ja 6 tehakse muudatus, mis aitab vältida tarbetut töökoormust. Juhul kui
halduskohus on andnud loa välismaalase kinnipidamiseks VSS-i alusel ning välismaalane on
esitanud korduva rahvusvahelise kaitse taotluse, jätkub tema kinnipidamine VSS-i alusel, sest
teise ja järgneva korduva rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine ei anna välismaalasele riigis
viibimise õigust.
Esimese korduva rahvusvahelise kaitse taotluse korral võib kinnipidamist jätkata VSS-i alusel
antud kohtu loa alusel tingimusel, et PPA teeb esitatud taotluse suhtes keelduva otsuse 48 tunni
jooksul, milles märgitakse täiendavalt, et taotlus esitati üksnes väljasõidukohustuse
edasilükkamiseks või täideviimise takistamiseks. Seega ei pea korduvate taotluse puhul PPA
vormistama ümber isiku kinnipidamist 48 tunniks VRKS-i alusel ning ta ei pea taotlema kohult
luba isiku kinnipidamise jätkamiseks VRKS-i alusel pelgalt seetõttu, et isik esitas korduva
rahvusvahelise kaitse taotluse.
§ 53. Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamise korraldamine
Lõikega 1 säilitatakse kehtiv VRKS regulatsiooni, mille alusel kohaldatakse rahvusvahelise
kaitse taotleja kinnipidamisele VSS-s Eestis viibimisaluseta viibiva välismaalase kinnipidamise
kohta sätestatut, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.81 Kohaldub rahvusvahelise
VSS-is sätestatud kinnipidamise korralduse regulatsioon, näiteks kinnipidamiskeskusesse
vastuvõtmise korraldus, majutamine ja toitlustus, kokkusaamiste kord, sidevahendite
kasutamine jm koosmõjus VRKS-is sätestatud eranditega. Eeltoodut arvestades sätestatakse
lõikes 2 selguse eesmärgil, et rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamisel kohaldub ka VSS-
is sätestatud riikliku järelevalve erimeetmete regulatsioon, näiteks tehakse ka rahvusvahelise
Lõikega 3 võetakse üle direktiivi 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta) artikli 12 lõige 1
ning sätestatakse, et ahvusvahelise kaitse taotlejad paigutatakse kinnipidamiskeskuses
võimalusel eraldi Eestis viibimisaluseta viibivatest välismaalastest.
Direktiivi 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta) artikkel 11 sätestab tagatised kinnipeetud
taotlejatele ja artikkel 12 sätestab kinnipidamise tingimused. Nimetatud artikli lõike 1 kohaselt
toimub taotlejate kinnipidamine üldjuhul spetsiaalsetes kinnipidamiseasutustes. Eestis on
selleks PPA kinnipidamiskeskus. Kui liikmesriigil ei ole võimalik pakkuda majutust
spetsiaalses kinnipidamisasutuses ja kasutama peab majutamist vanglatüüpi
kinnipidamisasutuses, hoitakse kinnipeetud taotlejaid tavalistest vangidest lahus ning
kohaldatakse direktiivis sätestatud kinnipidamistingimusi. Niivõrd kui see on võimalik,
81 Paragrahv 53 lõigetega 1 ja 3, VSS § 232, siseministri 16. oktoobri 2014. aasta määrus nr 144
“Kinnipidamiskeskuse sisekorraeeskiri” § 2 ja 4 lõikega 2 võetakse üle direktiiv 2024/1346/EL
(vastuvõtutingimuste kohta) artikli 12 lõiked 1 ja 5. Paragrahv 53 lõikega 6 ja VSS § 2610 lõiked, 5, 7 ja 8,
siseministri 16. oktoobri 2014. aasta määrus nr 144 “Kinnipidamiskeskuse sisekorraeeskiri” § 10 võetakse üle
direktiiv 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta) artikli 12 lõiked 2, 3 ja 4.
116
hoitakse kinnipeetud taotlejaid lahus muudest kolmandate riikide kodanikest, kes ei ole
rahvusvahelise kaitse taotlust esitanud.
Lõikega 4 säilitatakse võimalus rahvusvahelise kaitse taotlejat kinnipidamiskeskuse asemel
kinni pidada politsei arestimajas või väljaspool kinnipidamiskeskust. Samasugune regulatsioon
on sätestatud VSS-is väljasaadetavate kinnipidamiseks. Kuigi eespool on selgitatud, et
kohaldub VSS-is sätestatud kinnipidamise korraldus, tuleb selguse huvides reguleerida ka
rahvusvahelise kaitse taotlejast kinnipeetava ümberpaigutamist kinnipidamiskeskusest.
Täiendav majutamisvajadus võib tekkida näiteks juhul, kui varjupaigataotleja vajab haiguse
tõttu erihoolitsust või kinnipidamiskeskuses ei ole õnnetusjuhtumi (tulekahju, veeavarii vms)
või ülerahvastatuse tõttu majutamine võimalik. Kinnipidamiskeskuses on ühel korral
korraldatud ka rahutus, ei saa välistada, et selliste sündmuste kordumisel tuleb leida
alternatiivne kinnipidamiskoht. Samuti võib isiku arestimajas kinnipidamine olla vajalik juhul,
kui isik kujutab endast ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule ning seetõttu tuleb
kohaldada täiendavaid järelevalvemeetmeid.
Lõikega 5 võetakse üle direktiivi 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta) artikli 13 lõige 1
ning sätestatakse, et vastuvõtu erivajadusega taotleja kinnipidamisel tagab PPA tema regulaarse
vaatlemise ning õigeaegse ja piisava toe.
Direktiivi 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta) artikli 13 lõige 1 sätestab, et vastuvõtu
erivajadustega taotlejate kinnipidamise korral on taotlejate tervis, sealhulgas vaimne tervis
riigisiseste asutuste esmatähtis mure. Kui kinnipidamine võib vastuvõtu erivajadustega
taotlejate vaimset ja füüsilist tervist tõsiselt ohustada, ei tohi neid taotlejaid kinni pidada.
Vastuvõtu erivajadustega taotlejate kinnipidamise korral on liikmesriigi kohustus tagada
nendele taotlejatele regulaarne järelevalve ning õigeaegne ja piisava tugi, võttes arvesse nende
inimeste konkreetset olukorda, sealhulgas nende füüsilist ja vaimset tervist.
Lõikega 6 võetakse üle direktiivi 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta) artikli 12 lõiked
3 ja 4 ning sätestatakse, et kinni peetud rahvusvahelise kaitse taotlejal on õigus suhelda
pereliikmete, esindaja, asjaomaste pädevate riigiasutuste, rahvusvaheliste või valitsusväliste
organisatsioonide esindajatega ning UNHCR-iga VSS-is sätestatud korras.
Nimelt on direktiiv 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta) artikli 12 lõigete 3 ja 4 kohaselt
Eestil muuhulgas kohustus tagada, et UNHCR-i esindavatel isikutel on võimalus taotlejatega
suhelda ja neid külastada privaatsust austavatel tingimustel. Sama võimalus tuleb tagada ka
organisatsioonile, kes UNHCR-i nimel. Samuti tuleb tagada, et pereliikmetel, õigusnõustajatel
või nõustajatel ning tunnustatud asjaomaseid valitsusväliseid organisatsioone esindavatel
isikutel on võimalus taotlejatega suhelda ja neid külastada privaatsust austavatel tingimustel.
Juurdepääsupiiranguid kinnipidamisasutustele võib kehtestada ainult juhul, kui need on
objektiivselt vajalikud kinnipidamisasutuse julgeoleku, avaliku korra või haldusjuhtimise
eesmärgil, tingimusel et juurdepääsu ei piirata seejuures märkimisväärselt või ei muudeta
juurdepääsu päris võimatuks.
§ 54. Alaealise ja saatjata alaealise taotleja kinnipidamine
Paragrahviga 13 võetakse üle direktiivi 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta) artikli 13
(vastuvõtu erivajadusega taotlejate kinnipidamine) lõiked 2 ja 3.
Lõikega 1 sätestatakse, et alaealist võib kinni pidada üksnes erandjuhtudel, äärmusliku
abinõuna ja alles pärast seda, kui on kindlaks tehtud, et alternatiivseid leebemaid
sunnimeetmeid ei saa tulemuslikult kohaldada ning kui on leitud, et kinnipidamine on alaealise
117
parimates huvides. Samuti on loetletud kaks olukorda, millal võib lugeda, et lapse
kinnipidamine on tema huvides. Saatjaga lapse puhul võib lugeda, et kinnipidamine on lapse
huvides üksnes siis, kui alaealise vanem või peamine hooldaja on kinni peetud. Saatjata lapse
puhul võib lugeda, et kinnipidamine on lapse huvides siis, kui kinnipidamine tagab tema
turvalisuse.
Nimetatud regulatsiooniga võetakse üle direktiivi 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta)
artikli 13 lõige 2, mille kohaselt ei tohi üldjuhul alaealisi kinni pidada ning nad tuleb paigutada
sobivasse majutuskohta vastavalt sama direktiivi artiklitele 26 ja 27. Alaealistega perekondade
puhul tuleb kinnipidamise asemel üldjuhul kasutada muid sobivaid võimalusi kooskõlas
perekonna ühtsuse põhimõttega. Sellised pered tuleb paigutada perekondadele sobilikesse
majutuskohtadesse. Alaealisi võib kinni pidada erandjuhtudel, äärmusliku abinõuna ja alles
pärast seda, kui on kindlaks tehtud, et alternatiivseid leebemaid sunnimeetmeid ei saa
tulemuslikult kohaldada ning kui on leitud, et kinnipidamine on vastavalt sama direktiivi
artiklile 26 nende parimates huvides. Saatjaga alaealiste puhul siis, kui alaealise vanem või
peamine hooldaja on kinni peetud, või saatjata alaealiste puhul siis, kui kinnipidamine tagab
nende turvalisuse. Sama direktiivi artiklis 26 osutatud lapse parimad huvid on liikmesriikide
esmatähtis mure.
Lõikega 2 võetakse üle direktiivi 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta) artikli 13 lõike 2
neljas lõik ning sätestatakse, et alaealist peetakse kinni võimalikult lühiajaliselt. Alaealist
välismaalast ei paigutata vanglasse ega arestimajja.
Direktiiv 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta) artikli 13 lõike 2 neljanda kõigu kohaselt
peetakse alaealisi kinni võimalikult lühiajaliselt. Mingil juhul ei tohi alaealisi paigutada
vanglasse ega muusse õiguskaitseasutusse. Tehakse kõik jõupingutused, et kinnipeetud
alaealised vabastada ja majutada nad alaealistele sobival viisil.
Lõikega 3 võetakse üle direktiivi 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta) artikli 13 lõike 2
viimane lõik ning sätestatakse, et kui alaealine välismaalane paigutatakse
kinnipidamiskeskusesse, tagatakse talle võimalus vaba aja tegevuseks, sealhulgas eakohasteks
mängudeks ja huvitegevuseks ning tegevuseks vabas õhus.
Direktiivi 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta) artikli 13 lõike 2 viimase lõigu kohaselt
peab alaealiste kinnipidamise korral olema neile tagatud sama direktiivi artikli 16 kohaselt
õigus haridusele, välja arvatud juhul, kui väga lühikese kinnipidamisaja tõttu jääb neile hariduse
andmise väärtus piiratuks. Kõnealustele alaealistele antakse ka võimalus tegeleda vaba aja
tegevustega, sealhulgas nende eale kohaste mängude ja harrastustega. Sama direktiivi artikli 12
lõike 2 kohaselt peab kõigil kinnipeetutel olema tagatud võimalus viibida vabas õhus.
Lõikega 4 võetakse üle direktiivi 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta) artikli 13 lõige 3
ning sätestatakse, et kui saatjata alaealine paigutatakse kinnipidamiskeskusesse, majutatakse ta
täiskasvanutest eraldi.
Direktiivi 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta) artikli 13 lõike 3 kohaselt tuleb saatjata
alaealiste kinnipidamise korral majutada nad saatjata alaealiste jaoks kohandatud asutustesse.
Sellistes asutustes peavad olema töötajad, kes oskavad saatjata alaealiste õigusi kaitsta ja nende
vajadusi rahuldada. Saatjata alaealiste kinnipidamise korral tagavad liikmesriigid, et nad
majutatakse täiskasvanutest eraldi.
§ 55. Perekonna ühtsuse tagamine
118
Nii nagu vastuvõtu ja menetluse korraldamisel on ka taotlejate kinni pidamise kontekstis oluline
perekonna ühtsuse tagamine. Direktiivi 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta)
põhjenduspunkti 38 ja artikli 7 lõike 3, artikli 14 ning muuhulgas eriti artikli 13 lõike 5 kohaselt
peab Eesti püüdma täielikult tagada lapse parimate huvide ja perekonna ühtsuse põhimõtete
järgimise vastavalt põhiõiguste hartale, ÜRO 1989. aasta lapse õiguste konventsioonile,
Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonile82 ning Euroopa Nõukogu
naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsioonile83.
Muuhulgas tuleb tagada, et meessoost ja naissoost kinnipeetud taotlejad majutatakse eraldi,
välja arvatud siis, kui kõnealused kinnipeetud taotlejad on pereliikmed ja igaüks neist on ühise
majutusega nõus. Eraldi majutamise reeglist võib teha erandeid vabaajategevuse või sotsiaalse
tegevuse jaoks mõeldud ühiste alade kasutusele, sealhulgas söögikordade pakkumisele.
Täiendavalt, sama direktiivi artikli 13 lõike 6 kohaselt, võib teha võimalikult lühikese mõistliku
aja jooksul erandi kui taotleja peetakse kinni piiripunktis või transiiditsoonis, välja arvatud
määrus 2024/1348/EL (menetluse kohta) artiklis 43 osutatud juhtudel. Liikmesriikidel peab
olema piisavalt asutusi ja ressursse, tagamaks et käesolevas lõikes sätestatud erandeid
kohaldatakse vaid erijuhtudel. Erandite kohaldamisel peab sellest teavitama EKd ja EUAAd.
Seetõttu sätestatakse lõikes 1, et perekonnaliikmete kinnipidamisel tagatakse perekonnale
eraldi majutus teistest kinnipeetud taotlejatest. Lõikega 2 ja VSS § 265 lõikega 2 võetakse üle
direktiiv 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta) artikli 13 lõige 5. Seetõttu sätestaks, et
meessoost ja naissoost perekonnaliikmeid majutatakse nende nõusolekul perekonnaliikmete
majutamiseks kohandatud toas.
§ 56. Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiskeskusest vabastamine
Kinnipidamiskeskusest vabastamise regulatsioonis sisulisi muutusi ei tehta. Küll aga ei
reguleerita edaspidi seaduse tasandil haldusorgani sisemist pädevust, kehtiva õiguse kohaselt
tuleb kinnipeetav vabastada kinnipidamiskeskuse juhataja otsuse alusel. Kinnipidamise aluse
äralangemisel tuleb kinnipeetav koheselt vabastada ning see kohustus on haldusorganil, kes on
isiku kinni pidanud. Kui isik võetakse kriminaalasjas kahtlustatavana või süüdistatavana vahi
alla, vabastatakse ta kinnipidamiskeskusest vahi alla võtmise määruse alusel.
§ 57. Kinnipidamistaotluse läbivaatamine
Kinnipidamisetaotluse läbivaatamise regulatsioonis ei tehta ühtegi muudatust. Kinnipidamise
otsustab kohus HKMS-is sätestatud haldustoiminguks loa andmise sätete järgi ning säilitatakse
erandlikel juhtumitel tehtavad mööndused korraldavates ja menetluslikes reeglites.
2. jagu „Majutamise ja kinnipidamise erisused hädaolukorras“
§ 58. Rahvusvahelise kaitse taotleja majutamine ja kinnipidamine hädaolukorras
Paragrahvis 58 reguleeritakse rahvusvahelise kaitse taotlejate majutamise ja kinnipidamise
erisused hädaolukorras, st juhul, kui Eestisse saabub suur hulk välismaalasi, kes esitavad
rahvusvahelise kaitse taotluse ja hädaolukorra lahendamist juhtiva asutuse otsuse kohaselt on
Eestis leidnud aset hädaolukord. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga on tehtud kaks olulist
muudatust lõigetega 2–4.
82 RT II 2010, 14, 54 83 RT II, 26.09.2017, 2
119
Massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras võib haldusorgan pidada taotlejat kinni ilma
halduskohtu loata kuni seitse päeva ning kohtult kinnipidamiseks loa taotlemine ei pea olema
individuaalne vaid haldusorganile on lubatud esitada kinnipeetavate välismaalaste nimed koos
kinnipidamise õigusliku alusega ning massilise sisserände oluliste asjaolude kirjeldusega.
Arvestades, et kinnipidamisel tuleb protokollida kinnipidamise õiguslik ja faktiline alus ja
põhjendus koos kinnipidamise kuupäeva, kellaaja ja kohaga, on võimalus esitada kohtule ka
need andmed.
Kehtiv seadus näeb ette, et kohtule kinnipidamiseks loa andmise taotluse esitamisel tuleb
loetleda välismaalastega seotud menetlustoimingud, mille tegemine on takistatud, ning märkida
menetlustoimingute läbiviimiseks vajalik aeg. Selline nõue on otstarbetu ja ei aita kaasa
massilise sisserände olukorra lahendamisele. Oma olemusest tulenevalt on massilise sisserände
olukorras takistatud kõik välismaalaste suhtes tehtavad toimingud.
Hädaolukorra seaduse (edaspidi HOS) kohaselt on hädaolukord sündmus või sündmuste ahel
või elutähtsa teenuse katkestus, mis ohustab paljude inimeste elu või tervist, põhjustab suure
varalise kahju, suure keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse
toimepidevuses ning mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute
kiire kooskõlastatud tegevus, rakendada tavapärasest erinevat juhtimiskorraldust ning kaasata
tavapärasest oluliselt rohkem isikuid ja vahendeid.
Nimetatud tunnustest lähtudes määratakse hädaolukorraks politseisündmused, mis vastavad
vähemalt ühele järgmistest üldtunnustest:
1) kannatanute arv ületab piirkondliku või üleriigilise raviressursi võimekuse;
2) lahendamiseks on vaja kaasata ressursse üle riigi või rahvusvahelise abi korras;
3) lahendamiseks on vaja moodustada üleriigiline staap;
4) põhjustab üleriigilisi häireid hädaolukorra lahendamisel osalevate asutuste toimepidevuses;
5) toob kaasa muud tõsised ja ulatuslikud üleriigilised või rahvusvahelised mõjud.
Vabariigi Valitsus on koostanud nimekirja hädaolukordadest, mille puhul on vajalik välja
töötada hädaolukorra riskianalüüs ja hädaolukorra lahendamise plaan. Üks selline hädaolukord
on massiline sisseränne.
Massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorrana käsitletakse riskianalüüside alusel
olukorda, kus Eestisse saabub väikestes mitmekümnetest inimestest koosnevates gruppides
mitu tuhat välismaalast. Välismaalaste sellises mahus sisseränne ohustab oluliselt PPA
võimekust tagada avalikku korda, mis omakorda ohustab inimeste elu ja tervist. Samuti paneb
see suure koormuse kinnipidamis- ja vastuvõtukeskuste mahutavusele ning seal teenuste
osutamisele. Hädaolukorras suureneb kohtute ja haldusasutuste menetluskoormus, lisatööjõudu
on vaja ka selleks, et osutada tõlke- ja tervishoiuteenuseid ning tagada avalik kord. Arvestades
Eesti geograafilist paiknemist tuleb pidada ebatõenäoliseks olukorda, kus Eestisse saabub
väljakujunenud rändeteekondade kaudu massiliselt rahvusvahelist kaitset vajavaid
välismaalasi. Eeskätt tuleb pidada tõenäoliseks, et võimalik välismaalaste massiline sisseränne
Eesti välispiiri kaudu leiab aset Venemaa Föderatsiooni toel.
5. peatükk „AJUTINE KAITSE“
Ajutine kaitse on erandlik menetlus, mille eesmärgiks on anda välismaalaste massilise
sisserände korral viivitamatut ja ajutist kaitset välismaalasele juhul, kui välismaalane ei saa
päritoluriiki tagasi pöörduda. Ümberasustatud isikute massilise sisserände olemasolu ja
konkreetsete isikurühmade kirjelduse, kelle suhtes ajutist kaitset kohaldatakse, määratakse
kindlaks EL-i Nõukogu otsusega. Seega on ajutine kaitse välismaalasele antud kaitse, mida ei
120
ole täiendavalt, sarnaselt rahvusvahelise kaitse taotlemisega, vajalik isiklikult taotleda.
Siseriiklikult on vaja kindlaks teha, kas välismaalane kuulub EL-i Nõukogu otsuses nimetatud
isikute ringi või mitte.
1. jagu „Ajutise kaitse kohaldamine ja ajutise kaitse tähtaeg“
§ 59. Ajutise kaitse kohaldamise otsustamine
Lõikega 1 sätestatakse, et ümberasustatud välismaalaste massilise sisserände olemasolu tõdeb
ja ajutise kaitse kohaldamise vajaduse otsustab EL-i Nõukogu. Nimetatud sättega võetakse üle
direktiivi 2001/55/EÜ artikli 5 lõige 3, mille kohaselt Nõukogu otsusega nähakse selles
osutatud ümberasustatud isikutele ette käesoleva direktiivi sätetele vastav ajutine kaitse
kõikides liikmesriikides. Otsus sisaldab vähemalt järgmisi andmeid: a) konkreetsete
isikurühmade kirjeldus, kelle suhtes ajutist kaitset kohaldatakse; b) ajutise kaitse jõustumise
kuupäev; c) liikmesriikidelt saadud andmed võimalike vastuvõtumahtude kohta; d) komisjonilt,
UNHCR-lt ja teistelt asjaomastelt rahvusvahelistelt organisatsioonidelt saadud teave.
Lõike 2 kohaselt otsustab Vabariigi Valitsus ümberasustatud välismaalaste Eestisse
vastuvõtmise ohupiirkonnast või EL-i liikmesriigist pädevate valitsusasutuste ettepanekul.
Vabariigi Valitsus võib otsustada, et Eestis viibivatele rahvusvahelise kaitse taotlejatele, kes
kuuluvad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsusega hõlmatud välismaalaste
kategooriasse, kohaldatakse ajutist kaitset. Sättega võetakse üle direktiivi 2001/55/EÜ artikli 5
lõige 4. Selle alusel põhineb Nõukogu otsus järgneval teabel, milleks on olukorra ning
ümberasustatud isikute liikumise ulatus, hinnang ajutise kaitse kehtestamise kohasuse kohta,
võttes arvesse erakorralise abi ja kohapealse tegevuse võimalust või nimetatud meetmete
sobimatust ning muu oluline teave, mida saadakse liikmesriikidelt, EKlt, UNHCR-lt ja teistelt
asjaomastelt rahvusvahelistelt organisatsioonidelt.
Samuti võetakse sama sättega üle sama direktiivi artikli 7 lõige 1, mille kohaselt võivad
liikmesriigid direktiiviga ettenähtud ajutist kaitset artiklis 5 sätestatud nõukogu otsusega
hõlmatud ümberasustatud isikute kategooriate kõrval laiendada ka teistele isikutele, kui nad on
ümber asustatud samadel põhjustel ning pärit samast riigist või piirkonnast. Liikmesriigid
teavitavad sellest viivitamata nõukogu ja komisjoni.
Lõikega 3 sätestatakse, et Vabariigi Valitsuse otsuse alusel kohaldatakse ajutist kaitset selles
otsuses nimetatud välismaalastele, kui ei esine ajutise kaitse kohaldamisest keeldumise alust.
Direktiivi 2001/55/EÜ artikli 28 lõike 1 kohaselt võivad liikmesriigid isikule ajutist kaitset
mitte võimaldada, kui on piisavalt põhjust arvata, et ta on pannud toime rahuvastase kuriteo,
sõjakuriteo või inimsusevastase kuriteo või ta on enne ajutist kaitset saava isikuna vastuvõtmist
pannud väljaspool vastuvõtvat liikmesriiki toime raske mittepoliitilise kuriteo. Eeldatava
karistuse raskusaste peab olema võrreldav selle kuriteo olemusega, milles seda inimest
kahtlustatakse. Eriti jõhkrad teod, isegi kui need on väidetavalt toime pandud poliitilisel
eesmärgil, võib liigitada rasketeks mittepoliitilisteks kuritegudeks. See kehtib nii kuriteo
toimepanijate kui ka kuriteole kihutajate suhtes. Samuti on aluseks süüdi olemine ÜRO
eesmärkide ja põhimõtete vastastes tegudes. Lisaks on keeldumise aluseks olukord, kui ajutise
kaitse saajate hulka kuuluv inimene asetab ohtu Eesti julgeoleku või kui ta on kohtuotsuse alusel
mõistetud süüdi eriti raskes kuriteos ja on seetõttu ühiskonnaohtlik.
§ 60. Ajutise kaitse tähtaeg
Paragrahviga 60 võetakse üle direktiivi 2001/55/EÜ artikli 4 lõige 1, mille kohaselt, ilma et
see piiraks sama direktiivi artikli 6 kohaldamist, on ajutise kaitse tähtaeg üks aasta. Kui ajutise
121
kaitse kohaldamist artikli 6 lõike 1 punkti b alusel ei lõpetata, võib kohaldamist automaatselt
kuuekuuliste ajavahemike kaupa pikendada kuni ühe aasta võrra. Sama artikli lõige 2, sätestab,
et kui ajutiseks kaitseks on jätkuvalt põhjust, võib nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega
otsustada ajutise kaitse direktiivi kohaldamist pikendada kuni ühe aasta võrra EK ettepanekul,
kes vaatab läbi ka iga liikmesriigi taotluse nõukogule ettepaneku tegemise kohta.
Reageerimaks Venemaa sissetungile Ukrainasse tegi EL-i Komisjon 2. märtsil 2022 ettepaneku
rakendada direktiivi 2001/55/EÜ, misjärel võttis Nõukogu 4. märtsil 2022 vastu otsuse
(EL) 2022/38284, millega anti Ukraina sõja eest põgenevatele inimestele õigus ajutisele
kaitsele. Vastavalt direktiivi artikli 4 lõikele 1 kohaldati ajutist kaitset esialgu ühe aasta jooksul
kuni 4. märtsini 2023 ja seejärel pikendati seda automaatselt veel üheks aastaks kuni 4. märtsini
2024. 19. oktoobril 2023 võttis nõukogu vastu rakendusotsuse (EL) 2023/240985, millega
pikendati rakendusotsusega (EL) 2022/382 kehtestatud ajutist kaitset kuni 4. märtsini 2025. 11.
juunil 2024 võttis nõukogu vastu rakendusotsuse (EL) 2024/183686, millega pikendati
rakendusotsusega (EL) 2022/382 kehtestatud ajutist kaitset kuni 4. märtsini 2026. Nõnda said
liikmesriigid jätkata uute ajutise kaitse saajate registreerimist ja pikendada kaitse kehtivust
neile, kellele ajutine kaitse oli juba antud.
Lõikes 1 sätestatakse, et ajutise kaitse tähtaeg üks aasta. Lõikes 2 sätestatakse, et juhul kui EL-
i nõukogu ei lõpeta ajutise kaitse kohaldamist, võidakse kohaldamise tähtaega pikendada kuue
kuu kaupa kuni ühe aasta võrra. Seega on võimalik rakendada automaatset pikendamist kahel
korral kuue kuu kaupa ning kokku üheks aastaks. Lõikega 3 sätestatakse, et juhul kui ajutise
kaitse kohaldamine on jätkuvalt põhjendatud, võib EL-i nõukogu ajutise kaitse kohaldamist
pikendada kuni ühe aasta võrra.
Seega sätestatakse direktiiviga kooskõlas olev ajutise kaitse direktiivi kohaldamise ja selle
pikendamise otsustamine vastavalt Euroopa Komisoni ettepanekule ja Nõukogu otsusele.
2. jagu „Ajutise kaitse menetlus ja elamisluba“
§ 61. Ajutise kaitse alusel elamisloa taotlemine
Ajutist kaitset saama õigustatud välismaalane esitab Eestisse saabudes elamisloa taotluse, mitte
eraldiseisva ajutise kaitse taotluse, kuivõrd EL-i Nõukogu otsuse alusel on talle juba antud
ajutise kaitse staatus. VMS § 211 lõike 1 kohaselt otsustab tähtajalise elamisloa andmise või
andmisest keeldumise, pikendamise või pikendamisest keeldumise PPA, kui nimetatud seadus või
välisleping ei sätesta teisiti. Eestis tuleb PPA-l seega tuvastada, kas isik on õigustaud ajutist
kaitset saama ning kontrollida ega välismaalase suhtes ei esine ajutise kaitse kohaldamise
välistavaid asjaolusid.
Lõige 1 sätestab, et ajutise kaitse alusel elamisloa taotleja isiku tuvastamise ja isikusamasuse
kontrollimisele kohaldatakse käesoleva seaduse rahvusvahelise kaitse menetlust käsitleva 2.
peatüki 1. jagu. Kuna ajutise kaitse tuvastamise menetlus viiakse läbi elamisloa taotluse
menetluse raames, mille käigus tehakse kindlaks välismaalase kuuluvus ajutist kaitset saama
õigustatud isikute hulka, esitab ajutise kaitse saaja lõike 2 kohaselt elamisloa taotluse PPA-le
viivitamatult pärast Eestisse saabumist. Lõike 3 kohaselt kui piiripunktis viibival ajutise kaitse
84 Nõukogu 4. märtsi 2022. aasta rakendusotsus (EL) 2022/382, millega määratakse kindlaks Ukrainast lähtuva
põgenike massilise sissevoolu olemasolu direktiivi 2001/55/EÜ artikli 5 tähenduses ning nähakse selle tulemusena
ette ajutine kaitse. – ELT L 71, 4.3.2022, lk 1—6. 85 Nõukogu 19. oktoobri 2023. aasta rakendusotsus (EL) 2023/2409, millega pikendatakse rakendusotsusega
(EL) 2022/382 kehtestatud ajutist kaitset. – ELT L, 2023/2409, 24.10.2023. 86 Nõukogu 25. juuni 2024. aasta rakendusotsus (EL) 2024/1836, millega pikendatakse rakendusotsusega (EL)
2022/382 kehtestatud ajutist kaitset. – ELT L, 2024/1836, 3.7.2024.
122
saajal puudub VMS-is sätestatud seaduslik alus Eestisse saabumiseks ning ta soovib taotleda
Eestis ajutise kaitse alusel elamisluba, esitab ajutise kaitse saaja ajutise kaitse alusel elamisloa
taotluse viivitamatult PPA-le. Kuna ajutist kaitset vajavad ja selleks õigust omavad
välismaalased võivad ohu eest põgenedes liikmesriigi territooriumile siseneda ebaseaduslikult
sh ka piiripunktide vahelisel alal on lõike 4 kohaselt kohustatud esitama ajutise kaitse alusel
elamisloa taotluse PPA-le ka ebaseaduslikult piiriületamiselt vahetult tabatud ajutise kaitse
saaja. Lõige 5 sätestab, et elamisloa taotlus tuleb esitada isiklikult.
Lõike 6 kohaselt esitab ajutise kaitse saaja elamisloa taotluses ajutise kaitse asjaolude esinemise
tuvastamiseks muu hulgas andmed oma usu ja rahvuse kohta. Perekonna taasühinemise õiguse
tuvastamiseks esitab taotleja andmed perekondlike sidemete kohta.
Lõike 7 kohaselt on ajutise kaitse saaja kohustatud esitama elamisloa taotlemisel järgmised
dokumendid, kui tal need olemas on:
1) isikut ja kodakondsust tõendavad dokumendid ning muud dokumendid, mis võivad aidata
kaasa isikusamasuse ja kodakondsuse tuvastamisele;
2) viisad ja elamisload või elamisloast keeldumise otsused ja nende alusdokumendid ning muud
piiriületusi tõendavad dokumendid;
3) perekondlikke suhteid tõendavad dokumendid.
Kuna elamisloamenetlus võib kesta kuni kaks kuud, mille jooksul võib ajutise kaitse saajal olla
vajalik tõendada, et ta viibib riigis seaduslikult annab PPA lõike 8 kohaselt ajutise kaitse saajale
elamisloa menetlemise ajaks tõendi, mis kinnitab, et tema elamisloa taotlus on menetluses.
§ 62. Elamisloa andmine ja selle pikendamine
Paragrahviga 62 võetakse üle direktiivi 2001/55/EÜ artikli 2 punkt g ja artikli 8 lõige 1 ning
sätestatakse ajutise kaitse saajale elamisloa andmine ja selle pikendamine.
Elamisluba on liikmesriigi asutuste välja antud ja selle liikmesriigi õigusaktides sätestatud
vormi kohane mis tahes luba, millega lubatakse kolmanda riigi kodanikul või kodakondsuseta
isikul elada selle liikmesriigi territooriumil. Liikmesriigid on kohustatud võtma vajalikud
meetmed, et anda ajutist kaitset saavatele isikutele kogu kaitsetähtajaks elamisload. Selleks
antakse välja dokumendid või muud samaväärsed tõendid elamisloa kohta.
Nimetatud kohustuse täitmiseks sätestatakse lõikega 1, et PPA annab tähtajalise elamisloa
välismaalasele, kelle suhtes kohaldatakse ajutist kaitset. See tähendab, et tähtajaline elamisluba
antakse kõikidele välismaalastele, kes kuuluvad EL-i nõukogu rakendusakti kohaselt ajutise
kaitse saajate ringi ning kelle suhtes ei ole tuvastatud, et nad on ohtlikud Eesti riigi julgeolekule
või avalikule korrale. EL-i nõukogu otsusega on ajutise kaitse vajadus nõukogu otsuses
nimetatud inimeste suhtes juba hinnatud. Nendele inimestele tähtajalise elamisloa andmise
menetluses on vajalik tuvastada, kas konkreetne isik kuulub ajutise kaitse saajate ringi ja kas
esinevad elamisloa andmist välistavad asjaolud.
Lõikega 4 sätestatakse, et ajutise kaitse saaja elamisluba antakse kehtivusajaga kuni 3 aastat.
Nimetatud kehtivusaja määramisel on lähtutud direktiivis 2001/55/EÜ sätestatud ajutise kaitse
kohaldamise mehhanismist, mille kohaselt on ette nähtud, et üldjuhul kohaldatakse sama
olukorra korral ajutise kaitse režiimi kuni kolm aastat. Võimalus anda tähtajaline elamisluba
kuni kolmeks aastaks aitab oluliselt vähendada halduskoormust võrreldes poole aasta kaupa
elamisloa ja elamisloakaartide väljastamisega, eriti arvestades, et ajutise kaitse korral on
tegemist väga suure hulga inimestega, kes sõja või muu eriti ohtliku olukorra tõttu on olnud
sunnitud kodumaalt kiiresti põgenema. Kuni kolme aastane tähtajaline elamisluba ei loo
123
takistusi elamislubade kehtetuks tunnistamisele olukorras kui EL-i nõukogu otsustab ajutise
kaitse rakendamise enne tähtaja saabumist lõpetada või otsustatakse rakendamist mitte
pikendada.
Kuna ajutise kaitse saajale väljastatakse tähtajaline elamisluba ning EK ettepanekul ja nõukogu
otsuse alusel või automaatselt, on ette nähtud ajutise kaitse kohaldamise pikendamise
mehhanism (1 aasta otsuse alusel, 6 kuud + 6 kuud automaatselt ja 1 aasta otsuse alusel), siis
on vaja sätestada ka elamisloa pikendamine. Eriti arvestades asjaoluga, et relvakonfliktid
võivad kesta ka kauem kui 3 aastat ning tekkida võib olukord, mille korral ka 3 aasta möödudes
ei ajutise kaitse saajatel turvaline kodumaale tagasi pöörduda. EL-i nõukogu võib sellises
olukorras otsustada, ka peale 3 aasta täitumist tuleb ajutise kaitse kohaldamist pikendada.
Seetõttu sätestatakse lõikega 2, et PPA pikendab ajutise kaitse saajale antud elamisluba tema
taotluse alusel, kui ei esine elamisloa kehtetuks tunnistamise aluseks olevat asjaolu. Eesti riigi
julgeoleku ja avaliku korra tagamiseks ning eelkõige laste õiguste kaitsmiseks on oluline, et
Eestis seaduslikult elavatel välismaalastel on kehiv elamisluba ja elamisloakaart ning vajaduse
korral ka reisidokument. Muuhulgas on see oluline digiteenuste kasutamisel, välismaalastele
vajaliku toe korraldamisel ja teenuste, näiteks koolihariduse pakkumise korraldamisel.
Lõikega 3 täpsustatakse, et juhul kui isiku ajutine kaitse ei ole lõppenud ja ta on saanud ajutise
kaitse alusel elamisloa ning kasutanud vabatahtliku tagasipöördumise õigust, siis menetletakse
ajutise kaitse alusel elamisloa taotlust eelisjärjekorras, võttes arvesse olukorda selle isiku
päritoluriigis.
§ 63. Ajutise kaitse kohaldamisest keeldumine ja elamisloa andmisest või pikendamisest
keeldumine
Lõike 1 kohaselt keeldub PPA ajutise kaitse kohaldamisest ning ei anna elamisluba
välismaalasele ega pikenda seda välismaalasel:
1) kelle puhul on põhjendatud alus arvata, et ta on toime pannud seaduses või rahvusvahelistes
õigusaktides sätestatud rahu- või inimsusvastase või sõjakuriteo;
2) kelle puhul on põhjendatud alus arvata, et ta on enne ajutist kaitset saava välismaalasena
Eestisse vastuvõtmist väljaspool Eestit toime pannud raske mittepoliitilise kuriteo;
3) kelle puhul on põhjendatud alus arvata, et ta on süüdi Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni
eesmärkide ja põhimõtetega vastuolus oleva teo toimepanemises;
4) kelle puhul on kahtlus, et tema Eestisse saabumine võib ohustada riigi julgeolekut;
5) kes on lõplikult süüdi mõistetud raske kuriteo toimepanemises ja kes ohustab ühiskondlikku
turvalisust;
6) kes ei ole ajutise kaitse saaja.
Nimetatud sättega võetakse üle direktiivi 2001/55/EÜ artikli 28 lõige 1, mis sätestab, et
liikmesriigid võivad isikule ajutist kaitset mitte võimaldada, kui: a) on piisavalt põhjust arvata,
et: i) ta on pannud toime rahuvastase kuriteo, sõjakuriteo või inimsusevastase kuriteo, nagu
need on määratletud rahvusvahelistes õigusaktides, millega nähakse ette selliseid kuritegusid
käsitlevad sätted; ii) ta on enne ajutist kaitset saava isikuna vastuvõtmist pannud väljaspool
vastuvõtvat liikmesriiki toime raske mittepoliitilise kuriteo. Eeldatava karistuse raskusaste peab
olema võrreldav selle kuriteo olemusega, milles kõnealust isikut kahtlustatakse. Eriti jõhkrad
teod, isegi kui need on väidetavalt toime pandud poliitilisel eesmärgil, võib liigitada rasketeks
mittepoliitilisteks kuritegudeks. See kehtib nii kuriteo toimepanijate kui ka kuriteole kihutajate
suhtes; iii) ta on olnud süüdi ÜRO eesmärkide ja põhimõtete vastastes tegudes; b) ta võib
asetada ohtu võõrustava liikmesriigi julgeoleku või kui ta on kohtuotsuse alusel mõistetud süüdi
eriti raskes kuriteos, on seetõttu vastuvõtvas liikmesriigis ühiskonnaohtlik.
124
Lõike 2 kohaselt lähtub PPA käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud aluste kohaldamisel
proportsionaalsuse põhimõttest ning arvestab konkreetse välismaalase tegusid. Nimetatud
sättega võetakse üle direktiivi 2001/55/EÜ artikli 28 lõige 2, mis sätestab, et direktiivi sama
artikli lõikes 1 nimetatud väljasaatmise põhjused rajanevad üksnes asjaomase isiku isiklikel
tegudel. Väljasaatmisotsused või -meetmed peavad rajanema proportsionaalsuse põhimõttel.
Lõike 3 kohaselt, käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud raske mittepoliitilise
kuriteona käsitatakse muu hulgas väidetavalt poliitilisel eesmärgil toimepandud eriti jõhkrat
tegu. Seda sätet kohaldatakse kuriteo täideviija ja osavõtja suhtes. Antud säte lähtub direktiivi
2001/55/EÜ artikli 28 lõike 1 punkti a alapunktist ii, mille kohaselt on isik enne ajutist kaitset
saava isikuna vastuvõtmist pannud väljaspool vastuvõtvat liikmesriiki toime raske
mittepoliitilise kuriteo.
Lõike 4 kohaselt, ajutise kaitse saajale, kellele keeldutakse elamisluba andmast või kelle
elamisluba keeldutakse pikendamast tehakse samas otsuses või koos sellega
lahkumisettekirjutus VSS-is sätestatud korras, kui välismaalasele ei ole pandud kohustust
Eestist lahkuda muul alusel.
Lõike 5 kohaselt ajutise kaitse andmisest keeldumise ja elamisloa andmisest keeldumise või
elamisloa pikendamisest keeldumise otsuse peale võib 14 päeva jooksul otsuse teatavaks
tegemise päevast arvates esitada kaebuse halduskohtule. Nimetatud otsuseid ei saa vaidlustada
vaidemenetluse korras. Nimetatud sättega võetakse üle direktiivi 2001/55/EÜ artikkel 29, mis
sätestab, et isikutel, kellele liikmesriik ei võimalda ajutist kaitset või perekonnaga
taasühinemist, on õigus otsus asjaomases liikmesriigis vaidlustada.
§ 64. Elamisloa kehtetuks tunnistamine
Lõige 1 sätestab, et PPA tunnistab ajutise kaitse saaja elamisloa kehtetuks ajutise kaitse tähtaja
lõppedes, ajutise kaitse saaja viimisel teise EL-i liikmesriiki perekonna taasühendamise
eesmärgil, ajutise kaitse saaja elama asumisel mõnda muusse riiki või kui ajutise kaitse saaja
suhtes ilmneb käesoleva seaduse §-is 64 sätestatud elamisloa andmisest ja selle pikendamisest
keeldumise aluseks olev asjaolu.
Direktiivi 2001/55/EÜ artikli 6 lõike 1 kohaselt ajutine kaitse lõpeb: a) maksimaalse
kaitsetähtaja lõppemisel; või b) mis tahes ajal vastavalt nõukogu otsusele, mille ta teeb
kvalifitseeritud häälteenamusega komisjoni ettepanekul, kes vaatab läbi ka iga liikmesriigi
taotluse nõukogule ettepaneku tegemise kohta.
Lõige 2 sätestab, et ajutise kaitse saaja elamisloa kehtetuks tunnistamise alusena kohaldatakse
käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatud alust eelkõige, kui ajutise kaitse saaja
eemalviibimine Eestist on kestnud kauem kui 90 päeva mis tahes 180-päevase ajavahemiku
jooksul või kui teine EL-i liikmesriik on talle andnud ajutise kaitse alusel elamisloa.
Lõike 3 kohaselt ajutise kaitse saajale, kelle elamisluba tunnistatakse kehtetuks, tehakse samas
otsuses või koos sellega lahkumisettekirjutus VSS-is sätestatud korras, kui välismaalasele ei ole
pandud kohustust Eestist lahkuda muul alusel.
Lõige 4 selgitab, et eelnõu § 64 lõiget 3 ei kohaldata ajutise kaitse saaja suhtes, kes viiakse teise
EL-i liikmesriiki perekondade taasühinemise eesmärgil või kellel on Eestis viibimiseks VMS-
is sätestatud seaduslik alus või kui teine EL-i liikmesriik on talle andnud ajutise kaitse alusel
elamisloa.
125
Direktiivi 2001/55/EÜ artikli 15 lõike 2 kohaselt, juhul kui pereliikmed saavad ajutist kaitset
eri liikmesriikides, taasühendavad liikmesriigid need pereliikmed. Seejuures tuleb arvestada
pereliikmete tahet ja raskusi kui taasühendamist ei toimuks. Sama direktiivi artikli 15 lõige 6
täpsustab, et taasühendamise tõttu ühest liikmesriigist teise üle viidud taotleja elamisluba
tunnistatakse lähteliikmesriigis kehtetuks ja seal selle inimese ajutise kaitse saajana vastu
võtmise kohustus lõpeb.
§ 65. Ajutise kaitse saaja perekonnaliikme elamisluba
Sarnaselt pagulase ja täiendava kaitse saaja perekonnaliikmele, antakse ka ajutise kaitse saaja
perekonnaliikmele samal alusel ja sama kehtivusajaga elamisluba nagu ajutise kaitse saajale,
mistõttu lõike 1 kohaselt annab PPA ajutise kaitse saaja, kellele on antud elamisluba,
perekonnaliikmele samal alusel ja sama kehtivusajaga elamisloa kui ajutise kaitse saajale.
Nimetatud sättega võetakse üle direktiivi 2001/55/EÜ artikli 15 lõige 6, mis sätestab, et
taasühendatud pereliikmetele antakse ajutise kaitse korra kohaselt elamisload. Selleks antakse
välja dokumendid või muud võrdväärsed tõendid. Ajutise kaitse saaja perekonnaliikme
elamisluba pikendatakse lõige 2 kohaselt samadel alustel ja samaks kehtivusajaks kui ajutise
kaitse saaja elamisluba. Perekonnaliikmele keeldutakse elamisloa andmisest, kui
perekonnaliikme enda suhtes ilmneb asjaolu, mille puhul ajutise kaitse saajale keeldutakse
elamisloa andmisest ja ajutise kaitse kohaldamisest või kui esineb ajutise kaitse saaja elamisloa
kehtetuks tunnistamise alus, mistõttu lõike 3 kohaselt PPA ei anna ega pikenda elamisluba
perekonnaliikmele samadel alustel, mille esinemisel keeldutakse välismaalasele ajutise kaitse
kohaldamisest ja elamisloa andmisest või selle pikendamisest. Keeldumise alused on käsitletud
direktiivi 2001/55/EÜ artikli 28 lõikes 1.
Lõige 4 sätestab, et PPA tunnistab perekonnaliikme elamisloa kehtetuks samadel alustel, mille
esinemisel tunnistatakse kehtetuks ajutise kaitse saaja elamisluba, seega kui ajutise kaitse saaja
elamisluba tunnistatakse kehtetuks või kui perekonnaliige viiakse teise EL-i liikmesriiki või kui
ta vabatahtlikult asub elama mõnda teise riiki või kui tema enda suhtes ilmneb asjaolu, mille
puhul ajutise kaitse saajale keeldutakse elamisloa andmisest ja ajutise kaitse kohaldamisest.
Lõike 5 kohaselt tehakse perekonnaliikmele, kelle elamisluba tunnistatakse kehtetuks, samas
otsuses või koos sellega lahkumisettekirjutus VSS-is sätestatud korras, kui välismaalasele ei ole
pandud kohustust Eestist lahkuda muul alusel.
§ 66. Ajutise kaitse alusel esitatava elamisloa taotluses esitatavad andmed ning elamisloa
vorm ja elamisloa andmise korraldamine
Lõike 1 kohaselt vormistatakse ajutise kaitse saaja ja tema perekonnaliikme elamisluba
elamisloa andmise või pikendamise otsuse andmete alusel elamisloa andmete kandmise teel
elamisloakaardile. Nimetatud sättega võetakse üle direktiivi 2001/55/EÜ artikli 8 lõige 1, mis
sätestab, et liikmesriigid võtavad vastu vajalikud meetmed, et anda ajutist kaitset saavatele
isikutele kogu kaitsetähtajaks elamisload. Selleks antakse välja dokumendid või muud
samaväärsed tõendid.
Lõike 2 kohaselt kui ajutise kaitse saajale ja tema perekonnaliikmele on antud elamisluba, on
nad kohustatud esitama elamisloakaardi taotluse ja nad daktüloskopeeritakse elamisloakaardi
taotluse menetluse käigus.
Lõike 3 kohaselt edastatakse ajutise kaitse alusel elamisloa taotleja biomeetrilised andmed
edastatakse Eurodac-süsteemi vastavalt määrusele 2024/1358/EL (Eurodac-süsteemi kohta).
Määruse 2024/1358 (Eurodac-süsteemi kohta) põhjenduspunkt 9 selgitab, et direktiivi
126
2001/55/EÜ andmekogumist käsitlevaid sätteid on asjakohane täiendada, lisades ajutise kaitse
saanud isikud Eurodac-süsteemi. Sellega seoses on biomeetrilised andmed oluline element
selliste isikute identiteedi või perekondlike suhete kindlakstegemisel ning seega määruse (EL)
2016/679 (füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel) tähenduses olulise avaliku
huvi kaitsmisel. Peale selle, kui ajutise kaitse saajate biomeetrilised andmed lisatakse Eurodac-
süsteemi ja mitte liikmesriikidevahelisse vastastikkusel põhinevasse süsteemi, saavad sellised
isikud kasu käesolevas määruses sätestatud kaitsemeetmetest ja kaitsest, eelkõige seoses
andmete säilitamise tähtaegadega, mis peaksid olema võimalikult lühikesed. Määruse
2024/1358 (Eurodac-süsteemi kohta) põhjenduspunkt 11 täpsustab, et on asjakohane lükata
ajutise kaitse saajana registreeritud kolmandate riikide kodanike või kodakondsuseta isikute
biomeetriliste andmete kogumine ja edastamine edasi nii, et see algab kolm aastat pärast
käesoleva määruse muude sätete kohaldamise alguskuupäeva, et tagada komisjonile piisav aeg
selleks, et hinnata ajutise kaitse saajate andmete vahetamiseks kasutatavate IT-süsteemide
toimimist ja tõhusust ning sellise kogumise ja edastamise eeldatavat mõju direktiivi
2001/55/EÜ aktiveerimise korral. Määruse 2024/1358 (Eurodac-süsteemi kohta)
põhjenduspunkti 64 kohaselt, selleks et toetada liikmesriike halduskoostöös direktiivi
2001/55/EÜ rakendamisel, tuleks ajutise kaitse saajate andmeid säilitada Eurodac-süsteemis
ühe aasta jooksul alates vastava nõukogu rakendusotsuse jõustumise kuupäevast.
Säilitamistähtaega tuleks pikendada igal aastal kogu ajutise kaitse kestuse ajal. Ajutise kaitse
saajaid puudutavad sätted on määruses 2024/1358/EL (Eurodac-süsteemi kohta) reguleeritud
VIII peatükis artikliga 26, mis käsitleb biomeetriliste andmete kogumist ja edastamist.
3. jagu „Ajutise kaitse alusel elamisloa taotleja õigused ja kohustused ning tema
vastuvõtmine“
§ 67. Ajutise kaitse alusel elamisloa taotleja esindamine
Lõige 1 kohaselt kohaldatakse alaealise ja saatjata alaealise ajutise kaitse alusel elamisloa
taotleja esindamisele alaealise ja saatjata alaealise rahvusvahelise kaitse taotleja esindamise
kohta sätestatut ning lõige 2 kohaselt on välismaalasel õigus kasutada ajutise kaitse alusel
elamisloa taotlemise menetluses esindajat, välja arvatud seletuste andmisel ja muus
menetlustoimingus, mida selle olemusest tulenevalt tuleb teha isiklikult.
§ 68. Ajutise kaitse alusel elamisloa taotleja õigused ja kohustused
Lõige 1 kohaselt tagatakse ajutise kaitse alusel elamisloa taotlejale PS-ist, seadustest ja muudest
õigusaktidest ning välislepingutest, EL-i õigusaktidest, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud
normidest ja rahvusvahelistest tavadest tulenevad õigused ja vabadused. Lõikest 2 tulenevalt
on ajutise kaitse alusel elamisloa taotlejal on õigus saada esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem
kui 15 päeva pärast elamisloa taotluse esitamist kirjalikult ja vajadusel suuliselt ja keeles, mida
ta mõistab, teavet oma õiguste ja kohustuste kohta, sealhulgas teavet riigi õigusabi,
vastuvõtutingimustega seotud abi, teavet andvate organisatsioonide, ajutise kaitse alusel
elamisloa taotlemise menetluse ajakava ning kohustuste täitmata jätmise tagajärgede kohta;
saada tuge lähtuvalt oma erivajadusest, erivajaduse määramisel kohaldatakse rahvusvahelise
kaitse taotleja kohta sätestatut ning saada ajutise kaitse alusel elamisloa taotlemise menetluses
ja menetluses tehtud otsuse vaidlustamiseks õigusabi enda esindamiseks RÕS-is sätestatud
korras.
Lõike 3 kohaselt on ajutise kaitse alusel elamisloa taotlejal on kohustatud järgima Eesti
põhiseaduslikku korda ja Eesti õigusakte, austama põhiseaduslikke väärtusi ja printsiipe,
vabadusel, õiglusel ja õigusel tuginevat riiki ning Eesti ühiskonna korraldust, eesti keelt ja
kultuuri; esitama isiklikult ajutise kaitse alusel elamisloa taotluse; esitama PPA määratud
127
tähtajaks kõik andmed ja enda valduses olevad dokumendid ning muud tõendid, millel on
tähtsust ajutise kaitse alusel elamisloa taotluse menetlemisel; aitama kaasa isiku tuvastamiseks
ja kontrollimiseks vajalike andmete kogumisele; võimaldama asjade ja isiku läbivaatust, ning
asjade ja dokumentide, sealhulgas isikut tõendava dokumendi, hoiule võtmist; lubama
kontrollida terviseseisundit rahvastiku tervise kaitsega seotud kaalutlustel.
Paragrahviga on üle võetud direktiivi 2001/55/EÜ artikli 8 lõige 2, mis ütleb, et olenemata sama
direktiivi lõikes 1 osutatud elamislubade kehtivusajast ei tohi liikmesriigid ajutist kaitset
saavaid isikuid kohelda ebasoodsamalt, kui on ette nähtud direktiivi artiklitega 9–16.
§ 69. Materiaalsed vastuvõtutingimused ja rahaline toetus
Paragrahviga 69 luuakse direktiivi 2001/55/EÜ rakendumise korral sarnased
vastuvõtutingimused, mis kohalduvad massilisest sisserändest põhjendatud hädaolukorrale.
Massilise sisserände kontekstis on taotlejate arv prognoosimatu. Seega tagatakse ajutise kaitse
alusel elamisloa taotlejale tema Eestis viibimisel vähemalt majutus, toitlustamine, vajadusel
varustamine esmavajalike riietus- ja tarbeesemete ning isikliku hügieeni vahenditega ning
alaealistele taotlejatel on tagatud juurdepääs haridusele vastavalt käesolevas seaduses
sätestatule. Regulatsioon on kooskõlas põhimõttega, et taotlejale on tagatud vajaduspõhised
baasvajadused ning miinimumtingimused. Sõltuvalt majutuskeskuse infrastruktuurist on
vastavalt seadusele sätestatule vastuvõtutingimuse korraldajal õigus teatud teenused asendada
rahalise toega või kombineeritud lahendusega. Ajutise kaitse alusel elamisloa taotlejate
majutuskeskuses kehtivad seaduses sätestatud sisekorrad ning põhimõtted seoses kulude
hüvitamise nõudega kui isikul on piisavad rahalised vahendid.
§ 70. Ajutise kaitse alusel elamisloa taotleja viibimine kindlaks määratud kohas
Lõike 1 kohaselt on ajutise kaitse alusel elamisloa taotleja kohustatud elamisloa menetlemise
ajal elama rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuses või muus temale määratud
majutuskohas.
Lõike 2 kohaselt võib väljaspool majutuskohta ajutise kaitse alusel elamisloa taotleja elada PPA
kirjalikul loal, kui taotleja majutamise ja ülalpidamise tagab Eestis seaduslikult elav isik või tal
on piisavalt rahalisi vahendeid enda majutamise ja ülalpidamise tagamiseks. PPA hindab loa
andmisel käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamise vajalikkust ja
teavitab loa andmisest materiaalsete vastuvõtutingimuste osutajat.
Lõike 3 kohaselt võtab PPA elamisloa taotlejalt väljaspool majutuskohta elamise loa ära, kui
loa andmise aluseks olevad asjaolud on ära langenud.
Lõike 4 kohaselt on majutuskohas elamisel ajutise kaitse saaja kohustatud järgima
rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuse sisekorda.
Lõike 5 kohaselt võib ajutise kaitse alusel elamisloa taotlejat halduskohtu loal kinni pidada kui
ta on korduvalt või tõsiselt rikkunud rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuse sisekorda
või kui tema viibimine kinnipidamiskeskuses on vajalik riigi julgeoleku või avaliku korra
kaitsmise huvides.
4. jagu „Perekondade taasühendamine, üleviimine teise riiki, reisiluba ning
tagasivõtmine“
§ 71. Perekondade taasühendamine
128
Tulenevalt direktiivi 2001/55/EÜ artikli 15 lõikest 1, loetakse lõikes 1 sätestatuna ajutise kaitse
saaja perekonnaliikmeks tema abikaasa või registreeritud elukaaslane, tema või tema abikaasa
või registreeritud elukaaslase vallaline ja alaealine laps ning eelnevalt nimetamata lähisugulane,
kes elas päritoluriigis temaga koos ja oli temast sõltuv. Lõike 2 kohaselt ei käsitle PPA alaealise
ajutise kaitse saaja abikaasat perekonnaliikmena, kui abielu on ilmselgelt vastuolus avaliku
korraga ja Eesti õiguse oluliste põhimõtetega. Lõike 3 kohaselt perekonnaliikmeid käsitatakse
perekonnana juhul, kui perekond oli olemas enne Eestisse saabumist.
Tulenevalt direktiivi 2001/55/EÜ artikli 15 lõikest 2 otsustab PPA lõikes 4 kohaselt
perekondade, kes lahutati massilise sisserände asjaoludel, taasühendamise, lähtudes järgmistest
asjaoludest:
1) kui perekonnaliikmed saavad ajutist kaitset erinevates EL-i liikmesriikides, arvestatakse
käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud perekonnaliikmete taasühendamisel
nende perekonnaliikmete tahtega;
2) kui perekonnaliikmed saavad ajutist kaitset erinevates EL-i liikmesriikides, võidakse
käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud perekonnaliikmed taasühendada, võttes iga
üksikjuhtumi puhul arvesse konkreetseid asjaolusid;
3) kui välismaalane saab ajutist kaitset Eestis ning käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 või 2
nimetatud perekonnaliige ei viibi Eestis, võimaldatakse nendel ühineda Eestis;
4) kui välismaalane saab ajutist kaitset Eestis ning käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3
nimetatud perekonnaliige ei viibi Eestis, võidakse nad taasühendada Eestis, võttes arvesse iga
üksikjuhtumi puhul konkreetseid asjaolusid.
Lõike 5 kohaselt arvestatakse perekondade taasühendamisel eelkõige alaealise õiguste ja
huvidega. Lõike 6 kohaselt võib perekondade taasühendamisest keeldumise otsuse peale 14
päeva jooksul otsuse teatavaks tegemise päevast arvates esitada kaebuse halduskohtule.
Nimetatud otsust ei saa vaidlustada vaidemenetluse korras. Nimetatud sättega võetakse üle
direktiivi 2001/55/EÜ artikkel 29, mis näeb ette õiguse otsus asjaomases liikmesriigis
vaidlustada kui liikmesriik ei võimalda ajutist kaitset või perekonnaga taasühinemist.
§ 72. Üleviimine teise riiki
Lõike 1 kohaselt kui ajutist kaitset saav isik nõustub tema üleviimisega teise EL-i liikmesriiki
perekonna taasühendamise eesmärgil, tehakse tema üleviimiseks selle liikmesriigiga koostööd.
Lõige 2 sätestab, et taotlus viia ajutist kaitset saav isik üle teise EL-i liikmesriiki edastatakse
teisele liikmesriigile ning sellest teavitatakse EK-i ja UNHCR-i. Kui teine liikmesriik edastab
Eestile vastava taotluse, teavitab Eesti taotluse esitanud liikmesriiki oma võimalustest üleviidav
vastu võtta.
Lõigetega 1 ja 2 võetakse üle direktiivi 2001/55/EÜ artikli 15 lõige 5, mille kohaselt asjaomased
liikmesriigid otsustavad direktiivi artikleid 25 ja 26 arvesse võttes, millises liikmesriigis
taasühendamine aset leiab.
Lõige 3 kohaselt ajutist kaitset saava isiku üleviimisel teise riiki tunnistatakse tema Eesti
elamisluba kehtetuks juhul, kui teine liikmesriik on talle andnud ajutise kaitse. Sättega võetakse
üle direktiivi 2001/55/EÜ) artikli 26 lõige 4, mis sätestab, et ühest liikmesriigist teise
üleviimisel lõpeb lähteliikmesriigi elamisluba ning lõppevad lähteliikmesriigi ajutise kaitsega
seotud kohustused asjaomaste isikute suhtes. Uus vastuvõttev liikmesriik annab kõnealustele
isikutele ajutise kaitse.
129
Lõige 4 kohaselt annab PPA ajutise kaitse saajale, kes viiakse Eestist teise EL-i liikmesriiki,
reisiloa. Sellega on üle võetud direktiivi 2001/55/EÜ artikli 8 lõige 3, mis sätestab, et vajaduse
korral teevad liikmesriigid ajutise kaitse eesmärgil nende territooriumile vastu võetavatele
isikutele kättesaadavaks kõik abinõud vajalike viisade, sh transiidiviisade saamiseks. Olukorra
kiireloomulisuse tõttu tuleb vorminõudeid vähendada miinimumini. Viisad peaksid olema
tasuta või minimaalse hinnaga. Samuti direktiivi artikli 26 lõige 5 täiendab, et ajutist kaitset
saavate isikute üleviimisel ühest liikmesriigist teise kasutavad liikmesriigid direktiivi I lisas
esitatud näidisele vastavat reisiluba.
§ 73. Tagasivõtmine
Paragrahv 73 ütleb, et kui välislepingus ei ole sätestatud teisiti, on Eesti kohustatud tagasi
võtma ajutise kaitse saaja, kellel on kehtiv Eesti väljaantud elamisluba ja kes viibib
ebaseaduslikult teises EL-i liikmesriigis või kes on ebaseaduslikult sisenenud teise EL-i
liikmesriiki. Sättega on üle võetud direktiivi 2001/55/EÜ artikkel 11, mille kohaselt liikmesriik
võtab tema territooriumil ajutist kaitset saava isiku tagasi, kui nimetatud isik jääb artiklis 5
viidatud nõukogu otsusega hõlmatud ajavahemiku jooksul teise liikmesriigi territooriumile või
üritab sinna loata siseneda. Liikmesriigid võivad kahepoolse kokkuleppega otsustada seda
artiklit mitte kohaldada.
5. jagu Ajutine kaitse ja rahvusvahelise kaitse menetlus
§ 74. Ajutine kaitse ja rahvusvahelise kaitse menetlus
Juurdepääsu varjupaigamenetlusele ajutise kaitse puhul käsitletakse direktiivi 2001/55/EÜ
peatükis IV. Artikli 17 lõike 1 kohaselt peab ajutist kaitset saavatel isikutel olema igal ajal
võimalik esitada varjupaigataotlus ning lõike 2 kohaselt viiakse nende varjupaigataotluste
läbivaatamine, mille menetlemine ei ole ajutise kaitse tähtaja lõpuks lõppenud, lõpule pärast
nimetatud tähtaja lõppu. Artikli 19 lõike 1 kohaselt võivad liikmesriigid sätestada, et taotluste
läbivaatamise ajal ei saa inimene olla samaaegselt ajutise kaitse saaja ja varjupaigataotleja.
Sellest tulenevalt on lõike 1 kohaselt ajutise kaitse saajal igal ajal õigus esitada rahvusvahelise
kaitse taotlus ajutise kaitse kehtivusaja jooksul. Samas lubab direktiiv liikmesriikidel
siseriiklikult sätestada, et taotluste läbivaatamise ajal ei saa välismaalane olla samaaegselt
rahvusvahelise kaitse taotleja ja ajutise kaitse saaja.
Eelnevast lähtudes ning et ei tekiks tühimikku ajutise kaitse kehtivusaja lõppemise ja
rahvusvahelise kaitse taotluse suhtes otsuse langetamise vahel, sätestatakse lõikes 2, et
rahvusvahelise kaitse taotlus võetakse küll menetlusse, kuid selle menetlemine peatatakse.
Rahvusvahelise kaitse taotluse menetlust jätkatakse kolm kuud enne ajutise kaitse kehtivusaja
lõppemist välismaalase soovi alusel. Kui välismaalane ei soovi rahvusvahelise kaitse taotluse
menetlemise jätkamist või kui välismaalane on Eestist lahkunud, siis rahvusvahelise kaitse
menetlus lõpetatakse. Sättega välditakse mh olukorda, mil välismaalane on üheaegselt nii
rahvusvahelise kaitse taotleja kui ka ajutise kaitse saaja, kellele laienevad mõlemast staatusest
tulenevad õigused ja kohustused. Üksnes mõjuval põhjusel võidakse rahvusvahelise kaitse
taotlust menetleda ka ajutise kaitse kehtivusajal nagu on sätestatud lõikega 3. Ajutise kaitse
kehtivusajal kohaldatakse lõike 4 kohaselt üksnes käesolevas peatükis sätestatut, olenemata
asjaolust, et ajutise kaitse saaja on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse. Pärast ajutise kaitse
lõppemist kohaldatakse rahvusvahelise kaitse taotleja kohta sätestatut, kui välismaalane esitab
või on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse. PPA võtab lõike 5 kohaselt menetlusse ja
menetleb rahvusvahelise kaitse taotlust, mille on esitanud Eestis viibiv ajutise kaitse saaja.
130
6. jagu Ajutise kaitse lõppemine ja tagasipöördumine
§ 75. Ajutise kaitse lõppemine
Lõike 1 kohaselt lõppeb ajutine kaitse maksimaalse kaitsetähtaja lõppemisel või mis tahes ajal
vastavalt EL-i Nõukogu otsusele. Juhul kui ajutise kaitse saaja viiakse üle teise EL-i
liikmesriiki, lõpevad lõike 2 kohaselt ajutise kaitsega seotud Eesti kohustused nimetatud
välismaalase suhtes ning PPA tunnistab ajutise kaitse lõppedes lõike 3 kohaselt välismaalase
elamisloa kehtetuks.
Sättega on üle võetud direktiivi 2001/55/EÜ (ajutise kaitse kohta) artikli 6 lõige 1, mille
kohaselt ajutine kaitse lõppeb maksimaalse kaitsetähtaja lõppemisel või mis tahes ajal vastavalt
nõukogu otsusele, mille ta teeb kvalifitseeritud häälteenamusega komisjoni ettepanekul, kes
vaatab läbi ka iga liikmesriigi taotluse nõukogule ettepaneku tegemise kohta.
§ 76. Välismaalase Eestis viibimine pärast ajutise kaitse lõppemist
Direktiivi 2001/55/EÜ artikkel 20 sätestab, et pärast ajutise kaitse lõppemist kohaldatakse
liikmesriikides kaitse ja välismaalastega seotud õigust, ilma et see piiraks direktiivi artiklite 21,
22 ja 23 kohaldamist. Sellest tulenevalt sätestatakse lõikes 1, et ajutise kaitse lõppedes on
ajutise kaitse saaja ja tema perekonnaliikme Eestis viibimine seaduslik rahvusvahelise kaitse
taotluse või VMS-is sätestatud korras esitatud elamisloa taotluse läbivaatamise ajal ning lõikes
2, et nimetatud elamisloa taotlus tuleb esitada hiljemalt kolm kuud enne käesoleva seaduse
ajutise kaitse alusel antud elamisloa kehtivusaja lõppemist. Lõike 3 kohaselt on pärast ajutise
kaitse lõppemist ja elamisloa kehtetuks tunnistamist välismaalane kohustatud Eestist lahkuma,
kui välismaalane ei ole esitanud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elamisloa taotlust või
rahvusvahelise kaitse taotlust või ei esine käesolevas seaduses sätestatud tagasisaatmise
edasilükkamise asjaolu.
§ 77. Tagasisaatmise edasilükkamine
Direktiivi artikli 6 lõike 2 kohaselt põhineb Nõukogu otsus ajutise kaitse lõppemise kohta
kindlakstehtud asjaolul, et olukord päritoluriigis võimaldab ajutise kaitse saajate turvalist ja
püsivattagasipöördumist, võttes nõuetekohaselt arvesse inimõigusi ja põhivabadusi ning
liikmesriikide kohustusi seoses tagasisaatmise keeluga.
Välismaalane ei ole kohustatud ajutise kaitse lõppedes Eestist lahkuma üksnes humaansetel
põhjustel või kui välismaalase terviseseisund ei võimalda tal reisida ning tagasisaatmine
põhjustaks tõsiseid tagajärgi välismaalase tervisele. Sel juhul lükatakse välismaalase
tagasisaatmine edasi seniks, kui välismaalasel on võimalik lahkuda. Seepärast on lõikega 1
sätestatud, et pärast ajutise kaitse lõppemist lükatakse välismaalase tagasisaatmine edasi, kui
selleks on humaansed põhjused või kui välismaalase terviseseisund ei võimalda tal reisida ning
tagasisaatmine põhjustaks tõsiseid tagajärgi tema tervisele. Lisaks võidakse lõike 2 kohaselt
pärast ajutise kaitse lõppemist välismaalase tagasisaatmine edasi lükata kuni välismaalase, tema
abikaasa või registreeritud elukaaslase alaealise lapse kooliaasta lõppemiseni.
Paragrahviga 77 ja sellele eelnenud § 76 lõikega 3 on seega üle võetud direktiivi 2001/55/EÜ
artikli 21 lõige 1, mis ütleb, et liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid vabatahtliku
tagasipöördumise võimaldamiseks ajutist kaitset saavatele isikutele või isikutele, kelle osas
ajutine kaitse on lõppenud. Liikmesriigid tagavad, et ajutist kaitset saavate isikute vabatahtlikku
tagasipöördumist reguleerivad sätted soodustaksid nende inimväärikust austavat
131
tagasipöördumist. Liikmesriigid tagavad, et nimetatud isikute tagasipöördumise otsus tehakse
kõiki asjaolusid teades. Liikmesriigid võivad ette näha ka tutvumisvisiite.
6. peatükk „RAHVUSVAHELISE KAITSE SAAJA JA AJUTISE KAITSE ALUSEL
ELAMISLOA SAANUD VÄLISMAALASE SOTSIAALSED ÕIGUSED JA
KOHUSTUSED“
§ 78. Vastuvõtmise korraldamine
Paragrahviga 78 luuakse vastuvõtu kord rahvusvahelise kaitse ja ajutise kaitse menetluse ajal
majutuskeskuses või muus majutuskohas viibinud välismaalasele, kes on saanud Eestis
elamisloa ning kes vajab tuge majutuskeskusest välja kolimiseks ja iseseisva elu alustamisel.
Samuti sätestatakse rahvusvahelise kaitse saajale tõlketeenuse võimaldamine, mis toetab nende
kohanemist ja iseseisva elu alustamist KOV-i üksuses. Kuigi ajutine kaitse ei ole rahvusvahelise
kaitse vorm, siis nimetatakse 6. peatükis nii ajutise kaitse saajaid kui rahvusvahelise kaitse
saajaid teksti loetavuse huvides ühise nimetajaga kaitse saajateks.
Lõikega 1 sätestatakse, et kaitse saajal on õigus jätkuvalt viibida majutuskohas kuni ta leiab
endale iseseisva elukoha KOV-i üksuses.
Lõikega 2 täpsustatakse, et kaitse saaja osaleb elukoha otsimisel ning SKA tagab talle elukoha
otsimisel vajaliku toe. Toe pakkumisel ja elukoha valikul võetakse muuhulgas eelkõige arvesse
inimese terviseseisundit ja sellest tulenevat tervishoiuteenuste vajadust, sugulaste ja lähedaste
elukohta ning töötamise võimalusi. Elukohta otsitakse eelkõige vabalt üüriturult, kuna KOV-
ide sotsiaalmajutusüksustes puuduvad piisavad elukohad ning kaitse taotlejate
majutuskeskusest väljumise eesmärgiks on toetada inimese elu alustamist võimalikult
tavapärases keskkonnas ning püsiva väljavaatega. Kui inimesel tekivad hilisemates
eluetappides raskused, siis korraldatakse talle tuge vastavalt KOV-i hinnangule ja ulatuses
samadel alustel nagu teisi sama KOV-i elanikke, sh sotsiaalteenuste ja -toetuste kaudu. SKA
toetus seisneb eelkõige kaitse saanu nõustamises, abistamine üürikuulutuste leidmisega, kulude
arvestamisel, üürileandjaga suhtlemisel jm praktilises abis uue elukoha leidmisel. Elukoha
lõpliku valiku teeb kaitse saaja.
Lõige 3 sätestab ajalise tähtaja, mille jooksul peab SKA majutuskeskusest iseseisva elukoha
leidmise tuge pakkuma ja majutuskeskuse elanik on kohustatud välja kolima.
Selleks tähtajaks on neli kuud arvates elamisloa andmise päevast. Sellega kehtestatakse
maksimaalne ajaline piirang peale elamisloa saamist majutuskeskuses elamise jätkamiseks.
Täiendavalt on siiski oluline arvestada, et majutuskeskusest lahkumine peab toimuma esimesel
objektiivselt mõistlikul võimalusel, et tagada kaitse saajale võimalikult kiire iseseisva elu
alustamine ning tagada vajalikud majutuskohad kaitse taotlejatele. Tavapärane praktika näitab,
et sobilik eluruum on üldjuhul võimalik nelja kuu jooksul leida. Kaitse saaja kohustuseks on
teha koostööd eluaseme leidmisel ja kolimise ettevalmistamisel.
Lõikega 4 kehtestatakse avatud loetelu toimingutest, mida SKA kaitse saaja abistamiseks
vajaduse korral korraldab. Abi antakse seega eluaseme leidmisel, tõlketeenuse võimaldamisel,
õiguste ja kohustuste osas teabe saamisel ja muude eluoluliste küsimuste lahendamisel ning
teenustele suunamises. Samuti abistatakse, et tagada vajalike teenuste kättesaadavus. Enamik
tegevusi ja tuge tagatakse kaitse saanule ajal, mil ta elab veel majutuskeskuses. Samas säilib
kaitse saajal võimalus kuni 6 kuu jooksul alates majutuskeskusest lahkumise ajast saada
personaalsetest vajadustest lähtuvat tuge. Näiteks nõustatakse vajadusel korral kaitse saajat talle
vajalike teenuste taotlemisel ja saamisel ning ametiasutustega suhtlemisel. Kaitse saaja KOV-i
132
territooriumile kolimisel teavitatakse vajaduse korral KOV-i üksust kui kaitse saaja sellega nõus
on.
Tõlketeenus hõlmab nii suulist kui ka kirjalikku tõlget. Kaitse saaja ei saa ise valida tõlki ega
tellida teenust omal algatusel. Selleks peab esitama taotluse SKA-le või tema halduslepingu
partnerile. Taotluse võib kaitse saaja eest esitada ka ametiasutus, näiteks KOV,
tervishoiuteenuse osutaja, haridusasutus, hoolekandeasustus vms. Tõlketeenus saab kasutada
seoses kaitse saaja elu alustamise toetamisega. Kulu on põhjendatud juhul, kui see on vältimatu
tema iseseisva elu alustamiseks ja kohanemiseks. SKA hindab tõlketeenuse taotluse
põhjendatust individuaalselt. Kirjalike dokumentide tõlkimise osas näitab senine praktika, et
Eestis elu alustamiseks võib kaitse saanutel olla vajalik abi järgmiste dokumentide tõlkimisel:
terviseseisundi dokumendid näiteks vaktsineerimispassid ja tervisetõendid; auto
juhtimisõigusega seotud dokumendid ning laste haridusega seotud või kutsehariduse
dokumendid ning diplomid. Kirjalike tõlgete puhul tuleb arvestada, et teatud asutused tagavad
tõlketeenuse korraldatava menetluste raames. Näiteks kohtud, PPA, Töötukassa, ENIC/NARIC
keskus ja teised. Samuti tuleb arvestada riikidevaheliste õigusabilepingutega, mis võivad
sisaldada tingimusi ja piiranguid teatud dokumentide tõlkimise või kasutamise osas. Seega
tuleb muuhulgas hinnata, kas dokumentide tõlkimine kuulub kaitse saajale pakutava
tõlketeenuse ulatusse või kuulub teenus muu meetme alla.
Lõikega 5 sätestatakse, et SKA sõlmib KOV-i üksusega või eraõigusliku juriidilise isikuga
halduslepingu kaitse saaja vastuvõtmiseks ja talle lõikes 4 loetletud teenuste osutamiseks.
Lõikega 6 täpsustatakse lõiget 4 ja 5 ning kehtestatakse, et kulud KOV-i üksusele või
eraõiguslikule juriidilisele isikule on tekkinud, siis kaetakse need riigieelarvest. Sellisteks
kuludeks saavad olla kaitse saaja kasutusse antava eluruumi ühekordselt sõlmitava üürilepingu
sõlmimisega seotud kulud esimese nelja kuu jooksul pärast kaitse saamist ja kaitse saajale
võimaldatava tõlketeenuse kulu kuni kahe aasta vältel. Kulude hüvitamisel arvestatakse §-is 79
kehtestatud piirmääradega. Kulude hüvitamisele on sätestatud ajaline piirang, mistõttu kaetakse
kulud ainult sellisel juhul, kui kaitse saanu on üürilepingu sõlminud esimese nelja kuu jooksul
pärast elamisloa saamist. Tõlketeenuse puhul on aeg piiratud kahe aastaga, arvestusega, et
kaitse saajal on kohustus õppida eesti keelt ning hinnanguliselt omandatakse selle aja jooksul
keeletase A2 .
Lõikega 7 antakse KOV-i üksusele võimalus lõikes 6 määratletud ajalise raami muutmiseks.
SKA-l on võimalik pikendada perioodi halduslepingut partneri poolt põhjendatud taotluse
esitamisel, nt olukorras kus kaitse saanu on näidanud üles igakülgset aktiivsust elukoha
leidmiseks, kuid takistuseks võivad osutuda nt üürileandjate valmisolek minna lepingulisse
suhtesse jms asjaolud, mis ei ole kaitse saanu enda poolt põhjustatud. Tõlketeenuse pakkumise
pikendamise puhul on oluline arvestada, et kaitse saaja on osalenud keeleõppes või tal on
mitteosalemiseks mõjuv põhjus, nt terviseprobleemid. Sellisel juhul on tõlketeenuse kasutajaks
KOV, kes saab tõlketeenust tellida SKA vahendusel. Põhjendatud taotlus tuleb esitada kulude
katmise perioodi kehtivuse ajal. Kahe aasta pikkust tõlketeenuse kasutamise perioodi tuleb
käsitleda piisava ajavahemikuna, mille jooksul kaitse saaja jõuab üldjuhul KOV-i vaatevälja
ning mille jooksul saab tuvastada tema vajadus tõlketeenuse osutamise jätkamiseks. Kulude
perioodi pikendamise vajadus peab olema põhjendatud. Pikendamistaotlusi, mis esitatakse
pärast õigustatuse perioodi lõppu, ei menetleta ega rahuldata, kui tegemist ei ole kaitse
saanutega, kes pärast kaitse saamist on pikemaajaliselt Eestist eemal viibinud ning keele mitte
oskamine raskendab avalike teenuste tagamist.
Lõikega 8 sätestatakse, et kaitse saaja, kes keeldub elama asumisest majutuskeskuse leitud
uude elukohta, ning tal puuduvad selleks mõjuvad põhjused, siis on inimene kohustatud ise
133
endale uue elukoha leidma ning kandma sellega seonduvad kulud. Mõjuvateks põhjusteks
võivad olla näiteks pikk vahemaa lähedastest ja pakutavate teenuste kaugus asukohast. Isikule
võimaldatakse siiski kuni kahekuuline viibimine majutuskeskuses alates keeldumise kirjaliku
fikseerimise päevast kuid eeldusel, et ta tegeleb aktiivselt endale sobiva elukoha otsimisega.
Kui kaitse saanu ei leia endale kahe kuu jooksul elukohta, siis on majutuskeskuse
teenuseosutajal õigus lugeda teenuse pakkumine lõppenuks ning isik on kohustatud
majutuskeskusest lahkuma.
Lõikega 9 sätestatakse, et piisava sissetuleku, see tähendab rahaliste vahendite olemasolul on
kaitse saanul kohustus eelnõu § 78 alusel saadud toetused hüvitada, kas täies ulatuses või
proportsionaalselt. Piisavateks rahalisteks vahenditeks tuleb lugeda eelkõige töötasu,
ettevõtlustulu, rahalisi hüvitisi, pensioni, välisriigist saadavat ülalpidamist, pereliikmete
regulaarseid rahalisi ülekandeid ning isiku käsutuses olevaid rahalisi sääste, mis ületavad
lühiajalise toimetuleku tagamiseks vajaliku määra.
§ 79. Kaitse saaja KOV-i üksusesse elama asumisel tekkinud kulude katmise määrad
Paragrahviga 79 täpsustatakse KOV-i üksusesse elama asumisel tekkinud kulude määrasid.
Punktis 1 ja 2 toodud määrad toetuvad senisele kehtivale praktikale, mistõttu
teenuste kulude katmisel KOV-i üksusele või eraõiguslikule juriidilisele isikule lähtutakse
eluruumi ühekordselt sõlmitava üürilepingu sõlmimisega seotud kulu korral kuni 6
toimetulekupiiri määra leibkonna kohta ja tõlketeenuse kulu korral kuni 8 toimetulekupiiri
määra inimese kohta või kuni 16 toimetulekupiiri määra leibkonna kohta.
§ 80. Kaitse saaja kohustused
Paragrahviga 80 säilitatakse terviklikkuse huvides praegu kehtiv üldine väärtusnorm, mille
kohaselt on kaitse saaja kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda ja Eesti õigusakte,
austama põhiseaduslikke väärtusi ja printsiipe, vabadusel, õiglusel ja õigusel tuginevat riiki
ning Eesti ühiskonna korraldust, eesti keelt ja kultuuri.
§ 81. Kaitse saaja sotsiaalsed õigused
Sarnaselt §-ga 80 sätestatakse terviklikkuse huvides eelnõu §-ga 81 üldine võrdse kohtlemise
kohustus sotsiaalsete põhiõiguste tagamisel.
Võrdse kohtlemise kohustus tuleneb määrusest 2024/1347/EL (kvalifikatsioonitingimuste
kohta), millega soovitakse eelkõige tagada rahvusvahelise kaitse saajate ja nendega kaasas
olevate pereliikmete inimväärikuse ja varjupaigaõiguse täielik austamine ning edendada
inimväärikust, era- ja perekonnaelu austamist, väljendus- ja teabevabadust, õigust haridusele,
kutsevabadust ja õigust teha tööd, ettevõtlusvabadust, varjupaigaõigust, kaitset tagasisaatmise,
väljasaatmise või väljaandmise korral, võrdsust seaduse ees, diskrimineerimiskeeldu, lapse
õigusi ning sotsiaalkindlustuse, sotsiaalabi ja tervishoiuga seotud õigusi käsitlevate põhiõiguste
harta sätete kohaldamist. Seepärast tuleks neid sätteid vastavalt rakendada. Muuhulgas on
nimetatud määruse rakendamisel Eesti seotud kohaldamisalasse kuuluvate isikute kohtlemisel
kohustustega, mis tulenevad rahvusvahelise õiguse aktidest, millega Eesti on ühinenud,
sealhulgas eeskätt nendest, millega keelustatakse diskrimineerimine. Sealhulgas sätestab sama
määruse artikkel 28, et rahvusvahelise kaitse saajaid koheldakse juurdepääsul tööturule
võrdväärselt Eesti kodanikega. Sama on sätestatud artikli 29 alusel haridusele ligipääsul, artikli
30 alusel kutsekvalifikatsiooni tunnustamise osas ning artikli 31 alusel sotsiaalkindlustuse ja
sotsiaalabi valdkonnas.
134
Seega on §-is 81 loetletud sotsiaalsed õigused, mille andmisel tuleb kaitse saajaid kohelda
võrdselt Eesti kodanikega. Sotsiaalsed õigused hõlmavad sotsiaalkindlustushüvitisi,
toimetulekut tagavat sotsiaalabi ehk toimetulekutoetust, tervishoidu, haridust ja tööturgu.
Kaitse saajatele on väljastatud Eestis tähtajaline elamisluba ja nad on kantud Eesti
rahvastikuregistrisse. Ligipääs sotsiaalsetele õigustele on eriseadustes tagatud Eesti elanikele
ega sõltu sellest, mis alustel on inimesele elamisluba väljastatud.
Sotsiaalkindlustushüvitiste andmisel hõlmab võrdse kohtlemise kohustus neid hüvitiste
skeeme, mis on määruse 883/2004/EÜ87 kohaldamisalas. Eesti kontekstis tähendab see hüvitisi,
mis on reguleeritud järgnevate seadustega: ravikindlustusseadus, puuetega inimeste
sotsiaaltoetusele seadus,, perehüvitiste seadus, töövõimetoetuse seadus, riikliku
pensionikindlustuse seadus ja töötuskindlustusseadus.
7. peatükk „KOHANEMISPROGRAMM“
Peatükiga 7 ning §-iga 82 võetakse üle direktiiv 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta)
artikli 18 esimene lõik.
Määruse 2024/1347/EL (kvalifikatsioonitingimuste kohta), sh artikli 35 kohaselt on oluline, et
vastuvõetud inimesed integreeruvad vastuvõtvasse ühiskonda. Muuhulgas peab ka
ümberasustatud ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõetud inimestel olema samasugune ligipääs
integratsioonimeetmetele nagu rahvusvahelise kaitse saajatel. Selleks, et rahvusvahelise kaitse
saajad saaksid samas määruses sätestatud õigusi ja hüvesid tulemuslikult kasutada tuleb
muuhulgas arvestada ka neile omaste integratsioonivajaduste ja -probleemidega ning
lihtsustada nende juurdepääsu integratsiooniga seotud õigustele, eeskätt tööhõivega seotud
koolitusvõimalustele ja kutsekoolitusele. Rahvusvahelise kaitse saajate ühiskonda
integreerimise hõlbustamiseks peab neil olema riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil
liikmesriigi määratud tingimustel juurdepääs integratsioonimeetmetele. Liikmesriigid peavad
kaaluma võimalust säilitada rahvusvahelise kaitse saajatele juurdepääs keelekursustele, kui neil
oli taotlejatena selline võimalus. Pädevad asutused ei kohalda rahvusvahelise kaitse saaja suhtes
karistusi, kui ta ei saa osaleda integratsioonimeetmetes temast sõltumatute asjaolude tõttu.
Liikmesriigid saavad nõuda integratsioonimeetmetes osalemist, kui need meetmed on kergesti
ligipääsetavad, kättesaadavad ja tasuta. Direktiiv 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta)
artikli 18 kohaselt tagavad liikmesriigid taotlejatele juurdepääsu keelekursustele,
kodanikuõpetuse kursustele või kutsekoolitusele, mida need liikmesriigid peavad asjakohaseks,
et suurendada taotlejate võimet iseseisvalt toime tulla, pädevate asutustega suhelda või tööd
leida, või, sõltuvalt oma riiklikust süsteemist, hõlbustavad liikmesriigid juurdepääsu sellistele
kursustele sõltumata sellest, kas taotlejatel on artikli 17 kohane pääs tööturule. Liikmesriigid
võivad piisavaid vahendeid omavatelt taotlejatelt nõuda ka osutatud koolituse kulude osalist
või täielikku katmist.
Sama direktiivi kohaselt on muuhulgas sätestatud, et kui taotleja viibib mõnes muus
liikmesriigis kui selles, kus ta on määruse 2024/1351/EL (rändehalduse kohta) kohaselt
kohustatud viibima, ei pea taotlejal olema õigust materiaalsetele vastuvõtutingimustele, õigust
pääseda tööturule, käia keelekursustel ega saada kutseõpet alates hetkest, kui taotlejale on teada
antud otsusest anda ta vastutavale liikmesriigile üle. Välja arvatud juhul, kui selle kohta on
tehtud eraldi otsus, tuleks üleandmisotsuses sätestada, et asjaomased vastuvõtutingimused on
tunnistatud kehtetuks.
87 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 883/2004, sotsiaalkindlustussüsteemide
kooskõlastamise kohta (EMPs ja Šveitsis kohaldatav tekst). – ELT L 166, 30.4.2004, lk. 1–123.
135
§ 82. Välismaalase osalemine kohanemisprogrammis
Kohanemisprogrammi regulatsiooni eesmärk on rakendada eespool kajastatud Euroopa ühise
varjupaigasüsteemi õigusakte ja laiendada kohanemisprogrammi sihtrühma rahvusvahelise
kaitse taotlejatele. Paragrahviga 82 täpsustatakse kohanemisprogrammi sihtrühmi ja
kohanemisprogrammis osalemise tingimusi. Samuti koondatakse õigusselguse ja süsteemsuse
huvides kohanemisprogrammi käsitlev regulatsioon ühte peatükki.
Lõikega 1 sätestatakse, et PPA suunab rahvusvahelise kaitse taotleja osalema
kohanemisprogrammis, välja arvatud juhul, kui tema taotlust vaadatakse läbi piirimenetluses.
Lõikega 2 sätestatakse, et PPA suunab välismaalase, kellele on antud rahvusvaheline kaitse või
ajutine kaitse, osalema kohanemisprogrammis.
Piirimenetluses olevad rahvusvahelise kaitse taotlejad ei kuulu kohanemisprogrammi
sihtrühma, kuna nende taotluste menetlemine toimub kiirendatud korras ja lühikese aja jooksul,
mis ei saa koos kohtuliku kontrolliga kesta kauem kui 12 nädalat. Piirimenetlusse suunatakse
selliste välismaalaste rahvusvahelise kaitse taotluste menetlus, kes suure tõenäosusega
rahvusvahelist kaitset ei vaja ning peavad piirilt tagasi pöörduma ja kellele rahvusvahelise
kaitse menetluse ajaks riiki sisenemise luba ei anna. Sellest tulenevalt on piirimenetlusse
suunatud välismaalaste viibimine Eesti territooriumil ajutine ja lühiajaline ning lõpeb
eelduslikult kiire tagasipöördumisega. Kuna esineb tugev eeldus, et nimetatud kategooriasse
kuuluvate inimeste puhul ei lõpe menetlus elamisloa saamisega, siis puudub vajadus ja
otstarbekus nende suunamiseks kohanemisprogrammi, mille eesmärk on toetada Eestisse
tähtajaliselt või püsivalt elama jäävate inimeste kohanemist ja lõimumist.
Lõikega 1 laiendatakse kohanemisprogrammi sihtrühma, hõlmates lisaks rahvusvahelise ja
ajutise kaitse saajatele ka rahvusvahelise kaitse taotlejad, kelle suhtes ei kohaldata
piirimenetlust. Rahvusvahelise kaitse taotlejate suunamine kohanemisprogrammi juba taotluse
läbivaatamise ajal omab olulist ja positiivset mõju eelkõige Eesti riigi julgeolekule ja avalikule
korrale kui ka taotlejate sujuvale kohanemisele ja elamisloa saamise korral edasisele
lõimumisele. Just võimalikult varane kohanemine on olulise tähtsusega. Seda on järeldatud
mitmetes UNHCR88, EUAA ja teistes vastavates analüüsides ja juhistes. UNHCR rõhutab, et
selline vastuvõtu korraldus, mis toetab võimalikult varast iseseisvust on kasulik nii vastu
võtvale riigile kui ka välismaalasele. Varane kohanemise toetamine võimestab inimesi oma elu
seadusekuulekal viisil ülesse ehitamist, säilitab inimväärikuse ja vähendab nii majanduslikku
kui psühhosotsiaalset haavatavust. Vastuvõtt peab olema korraldatud viisil, mis toetab kaitse
saajate puhul edasist lõimumist. EUAA juhis89 loetleb meetmed, mida tuleks võtta taotleja
integreerimisel ja tagasi saatmisel. EUAA selgitab juhises, et taotlejate elamine
vastuvõtukeskuses on ajutine lahendus ning üks sotsiaaltöö eesmärke sellises asutuses on
inimest ette valmistada vastuvõtukeskusest lahkumiseks ja iseseisvalt elama asumiseks samal
ajal arvestades välismaalase inimväärikuse ja õigustega. Lõimumise eelsed meetmed võivad
olla erinevad ja hõlmata keelekoolitusi, kodanikuõpetus, tööturule pääsemise koolitusi näiteks
teemadel kuidas pidada kinni tähtaegadest, millised on tööle saamise menetluse reeglid, kohalik
88 ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet. UNHCR Annotated Comments to Directive 2013/33/EU of the European
Parliament and Council of 26 June 2013 laying down standards for the reception of applicants for international
protection (recast). Livelihoods and Economic Inclusion. UNHCR's Integration Handbook for Resettled
Refugees. 2024 Policy brief Promoting Refugee Integration and Inclusion Empowering Municipalities Across
Europe. 89 Euroopa Liidu Varjupaigaamet 2024. Guidance on Reception. Operational standards and indicators. Osa 12.
136
kultuur ja väärtushinnangud jms. Varase kohanemise osas on liikmesriikides ka häid praktilisi
näiteid.90
Esimese kuue kuu jooksul pärast taotluse esitamise menetluse algust puudub taotlejatel
töötamise õigus. Seetõttu on see periood eriti sobiv keeleõppe ja kohanemisprogrammi
tegevustega sisustamiseks, tugevdades taotlejate teadmisi Eesti ühiskonnast, väärtustest ja
õiguskorrast.
Rahvusvahelise kaitse saajate puhul on kohanemisprogrammis osalemine juba kohustusena
kehtestatud ja toimiv. Taotlejate kaasamine võimaldab KUM-il pakkuda sujuvat ja järjepidevat
üleminekut taotleja staatusest rahvusvahelise kaitse saaja staatusele, tagades nii parema
integreerumise. Varane kohanemine Eesti õigus- ja kultuuriruumiga on mõistlik ja vajalik ka
juhul kui taotleja elamisluba ei saa. Kuus kuud ja erandjuhtudel 21 kuud on piisavalt pikka aeg
Eestis viibimiseks sh ilma töötamise õiguseta, mille kestel on avaliku korra ja julgeoleku
tagamiseks vajalik välismaalaste õiguskuuleka käitumise toetamine. Kuigi taotlejate, nii nagu
ka kaitse saajate suhtes ei kohaldata kohanemisprogrammi kohustusliku osalemise rikkumise
korral otseseid sanktsioone, võimaldab selline käitumine järeldada, et tegemist on koostöö
puudumisega, millel võivad koosmõjus teiste kaalukate asjaoludega olla ka tagajärjed taotluse
suhtes otsuse tegemisel. Samuti on võimalik teatud piiratud määral taotlejat rahaliselt
mõjutades koostööle suunata näiteks toetuste ja teenuste vähendamise kaudu. Programmi
varajane rakendamine võimaldab riigil varases staadiumis selgitada taotlejatele, millised
väärtused, käitumisnormid ja kohustused on Eesti ühiskonnas olulised ning millised on
tagajärjed nende eiramisel. Selline lähenemine aitab kujundada vastutustundlikku ja
lõimumisvalmidusega suhtumist juba taotluse menetlemise etapis, toetades seeläbi Eesti riigi
sotsiaalset sidusust ja julgeolekut.
Lõike 3 kohaselt on KUM-il täiendavalt õigus kohanemisprogrammis osalemise kohustusest
isikut teavitada. Sätte eesmärk on luua õiguslik alus KUM-ile ja selle rakendusasutusele
teavitada välismaalasi kohanemisprogrammis osalemisest lisaks PPA esmasuunamisele. Praegu
see võimalus puudub.
Kohanemisprogramm kuulub KUM-i vastutusalasse. Õigeaegne ja kasutajasõbralik
teavitamine toetab uussisserändajate osalusaktiivsust ja soodustab programmis osalemist.
Kohanemisprogrammi erinevad moodulid, sealhulgas eesti keele kursused, ei ole aastaringselt
kättesaadavad. Registreerimine avatakse „Settle in Estonia“ portaalis ainult teatud perioodidel,
sõltuvalt partneri hankelepingu sõlmimisest ja teenusepakkuja valmisolekust kursuste
pakkumiseks. Eesti keele kursused algavad tavaliselt sügisel ja kevadel, mis ei pruugi kattuda
automaatteavituste saatmise ajaga. Selle tulemusena saavad uussisserändajad teavitusi
kursustest, mis ei ole suunamise hetkel avatud, mis tekitab segadust, vähendab teenuste
kasutamist ning nõrgendab välismaalase motivatsiooni.
KUM-il ja selle rakendusasutusel Integratsiooni Sihtasutusel (edaspidi INSA) on muudatuse
kohaselt õigus saata sihtrühmale täiendavaid e-kirju või automaatseid teavitusi „Settle in
Estonia“ portaalist, teavitamaks kursuste registreerimise avamisest. Teavitamine toimub
90 Bulgaaria: Bulgarian Council on Refugees and Migrants, the Manifesto on Refugee Integration in Bulgaria 2022.
Iirimaa: the Government of Ireland, A White Paper to End Direct Provision and to Establish a new International
Protection Support Service, 2021. Saksamaa: Federal Office for Migration and Refugees, Integration Courses for
asylum applicants and persons whose deportation has been temporarily suspended. Kreeka: UNHCR, Advancing
refugee integration in Greece, 2024. Euroopa rändevõrgustik, Designing Migration Strategies, 2025.
137
automaatselt ajal, mil kursused on registreerimiseks avatud, võimaldades sihtrühmal
õigeaegselt ja teadlikult registreeruda just neile sobivatele koolitustele. Selline korraldus
suurendab koolitusgruppide täituvust, parandab eelarveliste vahendite kasutamise tõhusust ning
toetab uussisserändajate rahulolu ja sujuvat kohanemist.
Lõike 4 kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister kohanemisprogrammis sätestatud
ülesande täitmiseks sõlmida olenevalt ülesande olemusest tsiviilõigusliku või halduslepingu
halduskoostöö seaduses sätestatud korras.
Praegu on rakendusasutuse (INSA) ülesanded määratletud kultuuriministri käskkirjaga
tulenevalt perioodi 2021–2027 EL-i ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide
rakendamise seaduse § 10 lõikest 4. Kohanemisprogrammi rakendamine eeldab erinevate
teenuste, sealhulgas keeleõppe, teemamoodulite läbiviimise ja tugiteenuste, operatiivset ja
paindlikku korraldamist. Võimalus kasutada tsiviilõiguslikke või halduslepinguid võimaldab
vastutaval ministeeriumil kiiresti ja vajaduspõhiselt kaasata sobivaid partnereid, tagades
programmi sujuva toimimise ja kvaliteetse teenuse pakkumise. Kõik kohanemisprogrammi
teenuste osutamine on rakendusasutuse ülesanne, kellele valdkonna eest vastutav ministeerium
saab delegeerida vastavad ülesanded. Samuti võimaldatakse rakendusasutusele ligipääs
vajalikele andmetele, mis on vajalikud teenuste osutamiseks ja programmi haldamiseks. Sellise
korralduse eesmärk on tagada kohanemisprogrammi tõhus ja kuluefektiivne toimimine ning
võimaldada paindlikku reageerimist sihtrühma vajaduste ja koolitusmahtude muutustele.
Lõikega 5 sätestatakse, et sama rahvusvahelise kaitse taotlejale, rahvusvahelise kaitse saajale
ja ajutise kaitse saajale ei korraldata kohanemisprogrammi tegevusi juhul, kui see ei ole
massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras objektiivse takistuse tõttu võimalik.
Regulatsiooni eesmärk on tagada paindlikkus olukorras, kus riik seisab silmitsi massilise
sisserändega, mis ületab olemasoleva haldusvõimekuse ja ressursside piiri. Objektiivne takistus
tähendab olukorda, kus pole võimalik tagada koolituste ja teenuste pakkumist piisaval tasemel,
mahus või kvaliteedis, näiteks teenusepakkujate vähesuse või muu hädaolukorrast tuleneva
piirangu tõttu. Säte võimaldab vältida olukorda, kus riik oleks õiguslikult kohustatud pakkuma
teenust, mille pakkumine on tegelikkuses ajutiselt võimatu, ning tagab seeläbi õigusselguse ja
realistliku lähenemise kriisiolukordades.
Lõike 6 kohaselt sätestatakse, et kohanemisprogramm rahvusvahelise kaitse taotlejale koosneb
sisseelamise teemamoodulist ning eesti keele A1-taseme õppest. Lõikega 7 sätestatakse, et
kaitse saajate programm koosneb kaitse saajatele koosneb rahvusvahelise kaitse
teemamoodulist ning eesti keele A1-, A2, ja B1-taseme õppest. Ning lõikega 8 sätestatakse, et
kohanemisprogramm ajutise kaitse saajatele koosneb ajutise kaitse teemamoodulist ning eesti
keele A1-taseme õppest. Seega sätestatakse lõigetega 6–8 kohanemisprogrammi struktuur ja
sisu erinevatele sihtrühmadele, arvestades nende õiguslikku staatust ja Eestis viibimise
eeldatavat kestust. Lõikes 6 märgitu kohaselt koosneb rahvusvahelise kaitse taotlejale pakutav
kohanemisprogramm sisseelamise teemamoodulist ning eesti keele A1-taseme õppest.
Rahvusvahelise kaitse taotlejate puhul on programm üles ehitatud toetama kiiret kohanemist
Eestis viibimise esimestel kuudel. Kuna taotluse menetlemise aeg on suhteliselt lühike,
keskendub programm esmaste teadmiste andmisele vastuvõtva riigi toimimise, õiguste ja
kohustuste kohta ning algtasemel keeleõppe võimaldamisele. See aitab kaasa esialgsele
toimetulekule ja ühiskonda sisenemisele, sõltumata lõplikust otsusest rahvusvahelise kaitse
kohta. Lõike 7 kohaselt pakutav kohanemisprogramm rahvusvahelise kaitse saajatele on
ulatuslikum, toetades nende pikaajalist lõimumist ja iseseisvat toimetulekut Eestis. Lõike 8
kohaselt ajutise kaitse saajale pakutav kohanemisprogrammi puhul on arvestatud, et ajutise
kaitse saajate viibimine on ajutise iseloomuga ning kaitse saajate arv on korraga suurem ning
seetõttu on programm piiratud esmast keeleoskust võimaldava õppega. Sihtrühmadele
138
kohandatud lähenemine tagab, et kohanemisprogramm vastab nende erinevatele vajadustele ja
toetab tõhusalt nende kohanemist vastuvõtvas ühiskonnas.
Lõikega 9 sätestatakse, et töövõimelisel 18-aastasel kuni vanaduspensioniealisel sama §-i
lõigetes 1 ja 2 nimetatud välismaalasel on kohustus osaleda kohanemisprogrammis käesoleva
seaduse alusel valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud ulatuses ja korras.
Seega on kõikidel määratletud sihtrühma kuuluvatel inimestel Eestis kohustuslik läbida
kohanemisprogramm, kuhu nad on suunatud. Alla 18-aastased inimesed ei kuulu
kohanemisprogrammi sihtrühma. Neid ei suunata kohanemisprogrammi ega võimaldata neile
programmis osalemist, kuna alaealiste kohanemis- ja lõimumisvajadusi juba toetatakse muude
haridus- ja tugiteenuste kaudu. Vanaduspensioniealistel inimestel ei ole kohustust
kohanemisprogrammis osaleda, kuid neil on võimalus vabatahtlikult osaleda enda määratud
mahus. Selline lähenemine arvestab inimeste vanusest ja elukorraldusest tulenevaid erivajadusi
ning tagab proportsionaalse ja mõistliku kohustuste jaotuse. Säte võimaldab suunata
kohanemisprogrammi jõupingutused peamiselt töövõimeliste isikute lõimimisse, kellelt
oodatakse aktiivset panust Eesti ühiskonda ja tööturule.
Täiendavalt on oluline, et määruse 2024/1348/EL (menetluse kohta), määruse 2024/1351/EL
(rändehalduse kohta) ja direktiivi 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta) alusel tuleb
taotlejat asjakohasel viisil kirjalikult ja vajaduse korral suuliselt teavitada tema õigustest ja
kohustustest ning nende täitmata jätmise tagajärgedest, õigeaegselt ja keeles, millest taotleja
aru saab. Direktiivi 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta) artikli 23 lõike 2 punkt f
kohaselt võib liikmesriik materiaalseid vastuvõtutingimusi vähendada või tühistada kui see on
põhjendatud ja proportsionaalne, muuhulgas juhul kui välismaalane ei osale kohustuslikes
integratsioonimeetmetes, mida liikmesriik pakub või hõlbustab, välja arvatud asjaolude korral,
mis jäävad taotleja kontrolli alt välja.
Lõikega 10 sätestatakse, et kohanemisprogrammi korraldaja arvestab kohanemisprogrammi
suunatud välismaalase terviseseisundit ja loob võimalused kohanemisprogrammis osalemiseks
nendele välismaalastele, kelle terviseseisund ei võimalda läbida kõiki kohanemisprogrammi
tegevusi täies mahus. Näiteks välismaalasele, kelle liikumine on terviseseisundi tõttu takistatud,
tuleks leida võimalus osaleda kohanemisprogrammis kaugteel. Arvestades, et regulatsioon
kohustab välismaalast osalema kohanemisprogrammis ulatuses ja viisil, mis on tema
terviseseisundi tõttu võimalik, on võimalik välismaalane kohanemisprogrammis osalemise
kohustusest ka vabastada kui see on terviseseisundi tõttu põhjendatud.
Lõiked 11 ja 12 reguleerivad juhtumeid, mil välismaalast ei suunata kohanemisprogrammi
eesti keele õppesse või mil tema osalemine keeleõppes ei ole vajalik. Lõike 11 kohaselt ei pea
kohanemisprogrammi keeleõppes osalema välismaalane, kes omandab Eestis eesti keeles
põhiharidust, keskharidust või kõrgharidust. Selline isik arendab oma keeleoskust loomuliku
õppeprotsessi kaudu ning eraldi keeleõppe pakkumine kohanemisprogrammi raames ei ole
põhjendatud. Lõike 12 kohaselt puudub õigus osaleda samal tasemel kohanemisprogrammi
keeleõppes välismaalasel, kes on juba läbinud riigieelarvest või välisvahenditest rahastatud
kohustusliku taseme keeleõppe viimase viie aasta jooksul. Eesmärk on optimeerida
kohanemisprogrammi ressursside kasutust ja vältida keeleõppe korduvat läbimist isikute poolt,
kes on juba saanud riigieelarvest või välisvahenditest rahastatud keeleõppe. Kui näiteks isik on
läbinud tasuta keeleõppe Töötukassa kaudu, siis muudatuse kohaselt ei oleks isikul õigust
osaleda keelekursusel uuesti Settle in Estonia programmi raames. See säte tagab, et keeleõppe
ressursid on suunatud neile, kes neid kõige rohkem vajavad. Eesmärk on vältida dubleerimist
ja tagada avalike vahendite sihipärane ning tõhus kasutamine. Selle põhimõtte rakendamine
eeldab, et keeleõppe läbimist ja tasemete omandamist kajastavad andmed on kättesaadavad
ning nende põhjal on võimalik teha kontrollitavaid otsuseid. Seetõttu on oluline, et erinevate
139
riiklike andmekogude (nt Eesti Hariduse Infosüsteem, Töötukassa jt), mis käsitlevad
uussisserändajate keeleõpet, ja Settle in Estonia portaali vahel toimib turvaline andmevahetus.
See lähenemine toetab ka avaliku halduse põhimõtet „üks kord andmete esitamine“,
vähendades uussisserändajate halduskoormust ja lihtsustades nende kohanemist Eestis.
Inimesel ei ole vaja esitada juba mõnes teises süsteemis olemasolevat infot, mis suurendab
kasutajakogemuse usaldusväärsust ja tõhusust. Nimetatud sätted loovad selge ja läbipaistva
aluse keeleõppest vabastamiseks või varasema keeleõppe arvestamiseks, toetades
kohanemisprogrammi ressursside optimeeritud kasutamist ja sihtrühma vajadustele vastavat
teenuse pakkumist.
Arvestades, et avalik-õiguslik kohustus peab olema seadusega kehtestatud, sätestab lõige 13
alused, mille kohaselt võib Eestis elavalt ajutise kaitse saajalt või rahvusvahelise kaitse saajalt
nõuda tagasi keeleõppe osutamiseks tehtud kulutused. Tagasinõudmise õigus tekib juhul, kui
inimene ei täida keeleõppega seotud tulemuseesmärke ettenähtud aja jooksul. See tähendab
juhul kui ajutise kaitse saaja ei saavuta ühe aasta jooksul pärast ajutise kaitse alusel elamisloa
andmist keeleseaduses sätestatud A1-tasemel keeleoskust. Samuti juhul kui rahvusvahelise
kaitse saaja ei saavuta kahe aasta jooksul A2-tasemel ja viie aasta jooksul B1-tasemel
keeleoskust. Säte on suunatud keeleõppe tulemuslikkuse tagamisele ja isikute motiveerimisele
aktiivselt keeleõppes osalema. Samuti aitab see tagada riigi rahaliste vahendite tõhusa
kasutamise, vältides olukordi, kus keeleõppesse tehtud investeering ei too kaasa oodatud
lõimumisalaseid tulemusi. Ühe välismaalase keeleõppekulude täpset suurust ei ole võimalik
õigusaktiga kindlaks määrata, see kujuneb riigihanke käigus. Küll aga on norm piisavalt täpne
(temale keeleõppe osutamiseks kulunud summad), et arvestamise aluseks saavad olla vaid
konkreetsele välismaalasele keeleõppe osutamiseks tehtud kulutused.
Tagasinõudmise regulatsioon kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri ehk
kultuuriministri määrusega. Lõikega 14 sätestatakse, et keeleõppekulusid tagasi maksma
kohustatud välismaalasele väljastatakse õppekulude teatis, mida käsitatakse täitedokumendina.
8. peatükk „RAHVUSVAHELISE KAITSE JA AJUTISE KAITSE ASJADE
KORRALDAMINE“
§ 83. Rahvusvahelise kaitse ja ajutise kaitse menetluste korraldamine
Arvestades, et valdkonna regulatsioon on edaspidi samaaegselt Euroopa varjupaigasüsteemi
otsekohalduvates õigusaktides ja VRKS-is, on eelnõu volitusnormid koondatud ühte loetelusse.
Seega sätestatakse §-iga 83, et valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega:
1) rahvusvahelise kaitse saaja ja tema perekonnaliikme elamisloa taotlemise, andmise ja
pikendamise ning kehtetuks tunnistamise korra, elamisloa taotlemisel esitatavate tõendite ja
andmete loetelu ning elamisloakaardile kantavate andmete loetelu;
2) ajutise kaitse saaja ja tema perekonnaliikme elamisloa taotlemise, andmise ja pikendamise
ning kehtetuks tunnistamise korra, elamisloa taotlemisel esitatavate tõendite ja andmete loetelu,
elamisloakaardile kantavate andmete loetelu ning teise liikmesriiki üleviimisel esitatavate
andmete loetelu;
3) kohanemisprogrammi rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja välismaalastele, kellele on antud
elamisluba või kelle elamisluba on pikendatud käesoleva seaduse alusel ning keeleõppekulude
tagasinõudmise korra ;
4) rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse vormi ja sellele kantavate andmete loetelu;
5) ajutise kaitse saaja reisiloa vormi ja sellele kantavate andmete loetelu;
6) kinnipidamiseks loa saamise taotluses esitatavate andmete ja tõendite loetelu;
7) rahvusvahelise kaitse andmise registri põhimääruse;
8) rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuse sisekorra;
140
9) rahvusvahelise kaitse taotleja tervisekontrolli ja talle osutatavate vajalike tervishoiuteenuste
riigieelarvest rahastamise ulatuse ja korra.
Punktide 1, 2 ja 4–7 alusel kehtestab Euroopa varjupaigasüsteemi õigusaktide ja VRKS-i
rakendamiseks asjaomase määruse siseminister, punkti 3 alusel kultuuriminister ning punktide
8 ja 9 alusel sotsiaalminister.
§ 84. Rahvusvahelise kaitse andmise register
Paragrahviga 84 ei looda uut andmekogu vaid korrastatakse ning täiendatakse olemasoleva
andmekogu RAKS regulatsiooni tulenevalt Euroopa ühise varjupaigasüsteemi õigusaktidest.
Eelkõige lähtudes muudatustest, mis on sätestatud määrusega 2024/1356/EL (taustakontrolli
kohta) ning määrusega 2024/1358/EL (Eurodac-süsteemi kohta). Lähtuvalt PS-ist ja
isikuandmete kaitse üldmäärusest tehakse eelnõus vajalikud muudatused, et RAKS
andmetöötlus oleks läbipaistev ja vastaks seaduslikkuse põhimõttele. Praegu on töödeldavad
isikuandmed sätestatud RAKS põhimääruses, edaspidi VRKS-is.
Lõikega 1 kehtestatakse rahvusvahelise kaitse andmise registri eesmärk praegu kehtival kujul.
Registri eesmärgiks on tagada avalik kord ja riigi julgeolek rahvusvahelise kaitse taotlejate,
ajutise kaitse alusel elamisloa taotlejate, pagulaste, täiendava kaitse saajate ja ajutise kaitse
saajate ning nende ja nende perekonnaliikmete esitatud taotluste andmete töötlemise kaudu.
Lõikega 2 kehtestatakse registri eesmärgist lähtudes registris töödeldavate andmete loetelu.
Järgnevad andmete kategooriad sätestatakse registri pidamise eesmärgi ja Euroopa ühise
varjupaiga süsteemi õigusaktis, muus EL-i õigusaktis, välislepingus, seaduses ja määruses
sätestatud ülesande täitmiseks. Selleks töödeldakse RAKS-is nende välismaalaste
isikuandmeid, kelle osas viiakse läbi VRKS-is sätestatud menetlusi või toiminguid91.
RAKS-i kantakse rahvusvahelise kaitse ja elamisloa taotleja sh perekonna taasühinemise
raames kaitse saaja perekonnaliikme elamisloa taotleja, määrus 2024/1351/EL (rändehalduse
kohta) alusel üleantava ja solidaarsusmehhanismi raames vastu võetava välismaalase, määrus
2024/1350/EL (ümberasustamise kohta) alusel vastu võetava välismaalase ja EL Nõukogu
direktiivi 2021/55/EÜ (ajutise kaitse kohta) kohaldamisalasse kuuluvate välismaalaste
isikuandmed ja muud allpool loetletud andmekategooriatesse kuuluvad andmed.
Seega sätestaks eelnõuga järgnev RAKS-is töödeldav andmekoosseis, mida on võrreldes
kehtiva regulatsiooniga täiendatud ja ajakohastatud. Täpsem töödeldavate andmete koosseis
sätestatakse RAKS põhimääruses.
1) Isikuandmed
üldandmed:
o ees- ja perekonnanimi ning eelmised nimed;
o sünniaeg ja Eesti isikukood, kui see on olemas;
o sugu;
o kodakondsus ja eelmised kodakondsused;
o kontaktandmed (aadress Eestis ja päritoluriigis, e-posti aadress, telefoninumber
ja sotsiaalmeediakontod);
o kontaktaadress välisriigis;
91 Ajutine kaitse, rahvusvaheline kaitse, VRKS-i alusel antud elamisluba ja selle pikendamine või kehtetuks
tunnistamine, välismaalase Euroopa Liidu liikmesriigile üleandmine, nendes menetlustes antud haldusakti ja
sooritatud toimingu ning taustakontrolli, kinnipidamise ja kohanemisprogrammiga seotud toimingu andmed.
141
o e-posti aadress;
o telefoninumber;
isanimi;
sünnikoht;
rahvus;
keeleoskus;
usuline kuuluvus;
välismaalase esindaja üldandmed.
2) Isikut tõendava dokumendi andmed Hõlmatud on andmed välismaalase isikut tõendava dokumendi kohta, sealhulgas väljaandja
(riik ja asutus), liik, number, väljaandmise kuupäev ja kehtivuse lõppkuupäev.
3) Biomeetrilised andmed
Hõlmatud on foto või näokujutis, sõrmejäljekujutised ja allkirjanäidis ning erandjuhtudel DNA-
ekspertiisi tulemus.
Biomeetrilised andmed on määruse 2024/1356/EL (taustakontrolli kohta) artikli 2 punktis s
määratletud andmed, määruse (EL) 2019/817 (koostalitusvõime kohta) artikli 4 punktis 11
määratletud biomeetrilised andmed ja määruse 2024/1358/EL (Eurodac-süsteemi kohta) artiklis
2 punktides q, r ja s sätestatud andmed. Nendeks on sõrmejälgede andmed ja näokujutise
andmed. Sõrmejälgede andmed on andmed kõigi kümne sõrme (kui need on olemas) vajutamise
ja pööramise teel saadud sõrmejälgede kohta või latentsed sõrmejäljed. Näokujutise andmed on
digitaalne kujutis näost piisava lahutusvõime ja kvaliteediga, et seda saab kasutada
automaatseks biomeetriliseks võrdlemiseks.
Foto ja allkirjanäidis kantakse rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistusele. DNA andmete
hõivamine on viimane abinõu ning DNA andmeid RAKS-i ei kanta, küll aga kantakse RAKS-i
DNA-ekspertiisi tulemus.
4) Perekonnaseis ja eluloolised andmed
perekonnaseis
hariduse ja õppimise andmed;
töötamise ja ettevõtluse andmed;
organisatsiooni kuulumise andmed;
kriminaalkorras karistamise andmed;
ajateenistuses, relvajõududes, kaadrisõjaväelasena või luure- või julgeolekuteenistuses
teenimise ja töötamise andmed, väljaspool Eestit sõjaväelises operatsioonis osalemise
andmed ning riiklikus või mitteriiklikus relvastatud organisatsioonis või üksuses
teenimise ja töötamise andmed;
kuritegelikku või terroristlikku ühendusse või äärmusrühmitusse kuulumise andmed,
terroristliku ühenduse või äärmusrühmituse kontrolli all oleval alal viibimise andmed,
tulirelva või lõhkematerjaliga kokku puutumise andmed ning inimsusevastase kuriteo
või sõjakuriteo toimepanemise andmed;
muud eluloolised andmed, mida taotleja esitab.
Eluloolisi andmeid küsitakse selleks, et hinnata rahvusvahelise kaitse vajaduse põhjendatust ja
elamisloa andmisest või selle pikendamisest keeldumise aluste olemasolu. Elulooliste andmete
töötlemine on vajalik, et PPA saaks elamisloa või selle pikendamise taotluse menetlemisel
arvesse võtta kõiki tähtsust omavaid asjaolusid ning teha õige ja kaalutlusvigadeta otsuse.
142
Eluloolisi andmeid ei ole võimalik lõpliku täpsusega sätestada, taotleja võib oma taotluse
põhistamisel pidada oluliseks ka selliseid eluloolisi andmeid, mida ei ole RAKS-i
andmekoosseisuna võimalik ette näha. Näiteks võivad taotlejad esitada olulisi eluloolisi
andmeid oma poliitiliste vaadete välja kujunemise kohta, mis võimaldavad PPA-l hinnata
taotleja ütluste usutavust ja poliitiliste vaadete olemasolu ja püsivust.
5) Menetluses otsuse tegemise aluseks olevad ja otsuse andmed
andmed välismaalase päritoluriigi, reisiteekonna ning Eestisse saabumise ja Eestis
viibimise kohta;
andmed rahvusvahelise kaitse taotluse, sealhulgas varasemate või muude kaitsetaotluste
kohta;
andmed rahvusvahelise kaitse taotlemise põhjuse kohta, sealhulgas isikliku vestluse
protokoll, stenogramm ja helisalvestis;
elamisloa taotlemise põhjus ning välismaalase elamisloa või elamisõiguse andmed
teises riigis;
muu välismaalasega või tema taotlusega seotud oluline teave, mida välismaalane peab
oluliseks esitada;
menetlustoimingu andmed ning otsuse ja selle vaidlustamise andmed.
Nimetatud on põhilised andmed, mille alusel tehakse otsus rahvusvahelise kaitse taotluse
menetluses, ajutise kaitse menetluses ja teisele EL riigile üleandmise menetluses. Välismaalane
esitab kõik olemasolevad andmed, eelkõige põhjendused, selle kohta, miks ta taotleb Eesti
riigilt kaitset ja miks tema jaoks ei ole turvaline pöörduda tagasi kodumaale või turvalisse
kolmandasse riiki. Sellega seonduvalt peab PPA esmalt hindama, kas Eesti on välismaalase
esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise eest vastutav riik. Kui Eesti on vastutav,
siis tuleb hinnata, kas taotlus tuleb sisuliselt läbi vaadata või läbi vaatamata jätta
(mittelubatavad taotlused). Kui taotlus on lubatav, siis alustatakse sisulist taotluse läbi vaatamist
ja hinnatakse taotluse põhjendatust taotleja esitatud selgituste ning PPA kogutud andmete
põhjal. Täiendavalt töödeldakse RAKS-is ka menetlustoimingute andmeid. Näiteks kutse
vestlusele vormistatakse elektrooniliselt RAKS-i kaudu. Samuti väljastatakse RAKS kaudu
rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistus. Samuti töödeldakse RAKS-is menetluses tehtud otsuse
ja selle vaidlustamise andmeid.
6) Perekonnaliikmete andmed
välismaalase Eestis elavate perekonnaliikmete, muude sugulaste ja tuttavate
üldandmed, sünnikoht ja perekonnaseisuandmed, seos välismaalasega ning legaalse
sissetuleku andmed, kui välismaalane on taotlenud luba tema juures menetluse ajal
elada;
välismaalase teises EL-i liikmesriigis elavate perekonnaliikmete üldandmed, sünnikoht
ja perekonnaseisuandmed ning seos välismaalasega.
Perekonnaliikmete andmed on vajalikud perekonna ühtsuse tagamiseks ja laste õiguste
kaitsmiseks st eelkõige perekonna taasühinemise menetluse läbiviimiseks. Samuti on PPA-l
kohustus võimalikult vara alustada saatjata alaealise perekonnaliikmete otsimist, et laps saaks
kasvada oma perekonnas. Perekonnaliikme legaalse sissetuleku andmed on vajalikud, et PPA
saaks hinnata, kas perekonnaliikmel on taotleja ülalpidamiseks Eestis või teises liikmesriigis
elades, piisav sissetulek või mitte.
143
7) Terviseseisundi andmed
välismaalase terviseseisundi andmed;
välismaalase menetlusliku eritagatise ja vastuvõtu erivajaduse andmed;
Eespool on kirjeldatud pädevate asutuste kohustust hinnata välismaalase vajadust menetluslike
eritagatisteks, et inimene saaks tulemuslikult menetluses osaleda ning kohustust hinnata
vastuvõtu erivajadusi ning tagada taotlejale tema erivajadust arvestav tugi. Näiteks võib rase
naine vajada rahvusvahelise kaitse vajaduse menetluse käigus toimuva põhjaliku vestluse
käigus rohkem pause ja liikumispuudega inimene võib vajada täiendavat abi majutuskeskuses
enda teenindamiseks. Samuti võib inimese tervislik seisund, näiteks stressi järgse trauma
sündroom või tuberkuloos, tingida olukorra, et menetlustoimingud tuleb ajutiselt peatada ning
nendega saab jätkata alles siis kui inimese tervislik seisund on paranenud. Tulenevalt
rahvusvahelise kaitse menetluse spetsiifikast, on tegemist välismaalastega, kes on olnud
sunnitud põgenema kodumaalt ning on üle elanud traumeerivaid olukordi ja keda on
väärkoheldud. Seetõttu on vajadus korraldada ka kohtuarstlikke ekspertiise, et tuvastada
väärkohtlemise asjaolusid või hinnata lapse vanust. Selleks tuleb töödelda välismaalase
terviseseisundi andmeid ning sellest tulenevalt pakkuda talle vajalikku tuge. Samuti on
terviseseisundi andmete töötlemine vajalik juhul kui välismaalasest lähtub oht rahva tervisele.
8) Majutamise, järelevalvemeetmete, kinnipidamise ja sissetuleku andmed
andmed välismaalase majutamise kohta;
andmed välismaalase ülalpidamise ja legaalse sissetuleku kohta;
andmed järelevalvemeetme kohaldamise ja selle vaidlustamise kohta;
välismaalase kinnipidamisega seotud andmed, sealhulgas kinnipidamise koht, õiguslik
ja faktiline alus, aeg, kinnipidamiseks loa andnud kohtu nimetus ja kohtulahendi
kuupäev ning andmed kinnipidamise vaidlustamise kohta.
VRKS-i kohaselt on võimalik välismaalase suhtes rakendada järelevalvemeetmeid, viimase
abinõuna ka kinnipidamist. Seetõttu on RAKS-is vajalik nende toimingute ja otsustega seotud
andmete töötlemine. Samuti on tulemusliku rahvusvahelise kaitse ja vastutava liikmesriigi
määramise menetluse läbiviimiseks vajalik, et RAKS-is on andmed välismaalase majutamise
kohta. Andmed välismaalase ülalpidamise või legaalse sissetuleku kohta on ühelt poolt olulised
majutamisel, taotleja võib elada väljaspool riigi poolt määratud majutuskohta, kui tal on endal
piisavalt vahendeid enda majutamise ja ülalpidamise tagamiseks. Teisalt on legaalse sissetuleku
andmed olulised välismaalasele vastuvõtutingimustega seotud abi või teenuste pakkumise
ulatuse otsustamisel. Samuti, kui selgub, et välismaalasel oli piisavalt vahendeid ajal, mil talle
osutati vastuvõtutingimustega seotud abi või teenuseid (riigi õigusabi), on välismaalane
kohustatud riigi tehtud kulutused hüvitama.
9) Taustakontrolli andmed
RAKS-is töödeldakse määruse 2024/1356/EL (taustakontrolli kohta) artiklites 12 ja 14–18
nimetatud andmeid taustakontrolli läbiviimise, selle kokkuvõtte ja lõpetamise kohta.
Esialgse tervisekontrolli ja haavatavuse andmed;
isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise andmed:
o isikut tõendava dokumendi andmed;
o välismaalase esitatud või temalt saadud andmed;
o biomeetrilised andmed (näokujutis ja sõrmejäljed);
144
julgeolekukontrolli andmed:
o isiku ja tema valduses oleva vallasasja läbivaatamise andmed;
o asjakohastes Eesti, EL ja INTERPOL-i andmekogudes tehtud päringud ja
päringutabamused;
taustakontrolli kokkuvõte:
o nimi, sünniaeg ja -koht ning sugu;
o info isiku kodakondsuste või kodakondsuse puudumise kohta, riikide kohta, kus
ta enne saabumist elas, ja keelte kohta, mida ta räägib;
o taustakontrolli tegemise põhjus;
o teave esialgse tervisekontrolli kohta, sealhulgas juhul, kui iga üksiku kolmanda
riigi kodaniku üldist olukorda puudutavate asjaolude tõttu ei olnud täiendav
tervisekontroll vajalik;
o asjakohane teave esialgse haavatavuse kontrolli kohta, eelkõige tuvastatud
haavatavuse või vastuvõtu või menetlusega seotud erivajaduste kohta;
o teave selle kohta, kas asjaomane kolmanda riigi kodanik on avaldanud soovi
rahvusvahelise kaitse saamiseks;
o asjaomase kolmanda riigi kodaniku esitatud teave selle kohta, kas tema
pereliikmed asuvad mõne liikmesriigi territooriumil;
o teave selle kohta, kas julgeolekukontrollis tehtud päring andis tulemuseks
päringutabamuse;
o teave selle kohta, kas asjaomane kolmanda riigi kodanik on täitnud kohustuse
teha koostööd
andmete olemasolul töödeldakse RAKS-is täiendavalt järgimisi taustakontrolli
kokkuvõtte andmeid:
o ebaseadusliku saabumise või sisenemise põhjus;
o teave isiku reisiteekonna kohta, sealhulgas lähtekoht, eelmised elukohad, läbitud
kolmandad riigid ja kolmandad riigid, kus võib olla rahvusvahelist kaitset
taotletud või saadud, ning kavandatud sihtkoht liidus;
o kolmanda riigi kodanikuga kaasas olevad reisi- või isikut tõendavad
dokumendid;
o märkused ja muu asjakohane teave, sealhulgas seonduv teave inimeste
ebaseadusliku üle piiri toimetamise või inimkaubanduse kahtluse korral.
Taustakontrolli läbiviimiseks vajalik infotehnoloogiline lahendus kehtestatakse RAKS-i ning
Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogu (edaspidi ILLEGAAL)
alamsüsteemina. Taustakontrolli läbiviimise eesmärgil töödeldakse neid andmeid RAKS-i ja
ILLEGAL-i andmetest tehnoloogiliselt eraldi. Arvestada tuleb vaid seda, et ka Euroopa ühise
varjupaigasüsteemi õigusaktide rakendamisel tuleb kohaldada andmete ühekordse kogumise
põhimõtet. See tähendab, et rahvusvahelise kaitse taotleja taustakontrolli andmeid kasutatakse
rahvusvahelise kaitse menetluse läbiviimisel ning välismaalselt ei koguta uuesti RAKS-i
kandmiseks neid andmeid, mille RAKS saab loodavast alamsüsteemist.
10) Kohanemisprogrammi andmed
kohanemisprogrammi suunamise ja seal osalemise andmed:
o kohanemisprogrammi suunamise aeg;
o uuesti kohanemisprogrammi suunamise aeg;
o kohanemisprogrammis osalemise sooviavalduse registreerimise aeg;
o kohanemisprogrammis mitteosalemise sooviavalduse registreerimise aeg;
145
o kohanemisprogrammi moodulites ja keeleõppes osalemise õiguse andmed;
o kohanemisprogrammi moodulites ja keeleõppes osalemise ja mitteosalemise
ning nende läbimise andmed ning nendes osalemise ja nende läbimise aeg.
Kohanemisprogrammi korraldab KUM või isik, kellele on KUM kohanemisprogrammi
korraldamise ülesande lepinguga üle andnud. Lisaks eespool nimetatud kohanemisprogrammi
andmetele on kohanemisprogrammi korraldamiseks vajalik juurdepääs järgnevatele RAKS-i
kantud kohanemisprogrammis osalema kohustatud välismaalase andmetele:
üldandmed
rahvus ja sünnikoht
hariduse, õppimise ja töötamise andmed;
keeleoskus;
Eestis viibimise seaduslik alus;
elamisloa kehtivusaeg.
Andmetele juurdepääsu regulatsioon sätestatakse RAKS-i põhimääruses.
Lõikega 3 sätestatakse, et RAKS-i kantud isiku identiteediandmeid võib töödelda isiku
tuvastamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks. ITDS §-s 155 on sätestatud ABIS-e andmete
töötlemise põhimõtted. Sealhulgas on nähtud ette, mis on isiku tuvastamine ja isikusamasuse
kontrollimine ning mis tüüpi päringuid saab nendeks ABIS-sse teha. Samuti on nimetatud,
millistel juhtudel võib ABIS-e andmeid isiku tuvastamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks
töödelda.
Euroopa ühise varjupaigasüsteemi õigusaktide ja VRKS-i alusel kogutud biomeetrilisi andmeid
hoitakse ABIS-s. Muud isiku tuvastamist või isikusamasuse kontrollimist võimaldavad andmed
kantakse ka edaspidi RAKS-i. Isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise käigus
võrreldakse andmeid andmekogus ABIS säilitatavate andmetega, kuid isiku identiteedi
kindlakstegemiseks või kontrollimiseks, kas tegemist on selle isikuga, kes ta eeldatavalt on, on
vajalik töödelda ka isiku biograafilisi andmeid, mis asuvad RAKS-s. Ilma nimetatud
andmekogus säilitatavate biograafiliste andmeteta ei ole andmekogusse ABIS kantud andmete
alusel võimalik isikut tuvastada ega tema isikusamasust kontrollida.
Lõikega 4 sätestatakse, et RAKS-i vastutav töötleja on PPA.
Lõikega 5 reguleeritakse, et RAKS-i pidamise kord sätestatakse RAKS-i põhimääruses.
Andmekaitse Inspektsiooni hinnangul peab olema andmekogu põhimääruse volitusnormis
loetletud, mida võib selles reguleerida, näiteks andmeandjaid, andmevahetust teiste andme-
kogudega ning juurdepääsu andmekogu andmetele ja nende väljastamise korda. Volitusnormist
peaks nähtuma, mida lubatakse põhimääruse tasandil reguleerida, ja muu peaks olema seaduse
tasandil. Käesoleva lõike kohaselt kehtestatakse RAKS-i põhimääruses:
1) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed;
2) täpsem andmekoosseis;
3) andmekogudevaheline andmevahetus;
4) vastutava töötleja ülesanded;
5) volitatud töötleja ja tema ülesanded;
6) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;
7) andmete täpsemad säilitustähtajad
8) muud korralduslikud küsimused.
Lõikega 6 sätestatakse, et RAKS-i andmeid võib säilitada kõige kauem 50 aastat ning täpsem
säilitustähtaeg kehtestatakse RAKS-i põhimääruses. Eespool on selgitatud, et teatud
146
andmekategooriaid ei või säilitada kauem kui kümme aastat arvates lõpliku otsuse tegemisest
ning need andmekategooriad määratakse RAKS-i põhimääruses.
Lõikega 7 sätestatakse, et isiku tuvastamise või isikusamasuse kontrollimise eesmärgil
töödeldavad biomeetrilised andmed kustutakse RAKS-ist viivitamata pärast võrdlusuuringu
tegemist. VRKS-i alusel isiku tuvastamisel või isikusamasuse kontrollimisel tehakse päring
andmekogusse ABIS biomeetriliste andmete saamiseks läbi RAKS-i. Kui võrdlusuuring on
tehtud, siis need andmed kustutatakse ja neid ei säilitata paralleelselt andmekogus ABIS ja
RAKS-is.
Lõikega 8 säilitatakse kehtivas VRKS-is kehtestatud säte, mille kohaselt on RAKS-i kantud
andmetel õiguslik tähendus. AvTS § 436 lõike 4 kohaselt antakse andmetele õiguslik tähendus
seadusega. Õiguslikku tähendust ei anta kõikidele andmekategooriatele, vaid nendele, mille
saab aluseks võtta Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise õigusliku aluse olemasolu ning
Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise tingimuste kohta. Näiteks võib rahvusvahelise
kaitse taotlejale teenuste osutamisel võtta aluseks RAKS-i kantud andmed rahvusvahelise
kaitse taotluse esitamise kohta ehk RAKS-i kantud välismaalasel on rahvusvahelise kaitse
taotleja saatus kui ta on selle staatusega RAKS-i kantud. Näiteks kui RAKS-i on kantud, et
välismaalase vanuse hindamise tulemusel on ta alaealine ning ilma saatjata, siis on see aluseks
talle esindaja ning eestkostja määramiseks.
9. peatükk „RIIKLIK JÄRELEVALVE“
§ 85. Riiklik järelevalve
Lõikega 1 sätestatakse, et PPA-l ning KAPO-l on õigus kontrollida, kas rahvusvahelise kaitse
taotleja, pagulane, täiendava kaitse saaja, ajutise kaitse saaja ja perekonnaliige viibib, elab ja
töötab Eestis vastavalt käesolevas seaduses sätestatud nõuetele ning täidab käesolevas seaduses
sätestatud kohustusi ja tingimusi.
Lõike 2 kohaselt teostab KAPO käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt riiklikku
järelevalvet rahvusvahelise kaitse taotleja, pagulase, täiendava kaitse saaja, ajutise kaitse saaja
ja perekonnaliikme Eestis viibimise, elamise ja töötamise asjaolude üle julgeolekuasutuste
seadusest tulenevate ülesannete täitmisel kuriteo tõkestamiseks.
§ 86. Riikliku järelevalve erimeetmed
Paragrahviga 86 täpsustatakse, milliseid KorS-i sätestatud riikliku järelevalvemeetmeid PPA
ning KAPO saavad riikliku järelevalve teostamisel kohaldada.
Lõike 1 kohaselt ei ole tehtud muudatusi selles, milliseid KorS-is sätestatud riikliku järelevalve
erimeetmeid on lubatud kohaldada võrreldes kehtiva seadusega. Küll aga on täiendatud riikliku
järelevalve ulatust taustakontrolli menetlusega. Kuigi PPA on üldkorrakaitseorgan, tuleks
õigusselguse eesmärgil ka eriseaduses ette näha, et taustakontrolli läbiviimisel võib kohaldada
KorS-is sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid. Määruse 2024/1356/EL (taustakontrolli
kohta) artikli 15 lõike 1 järgi kohaldub taustakontrollis läbiviidavate otsingute suhtes asjaomase
liikmesriigi õigus. Seega on antud juhul oluline, et taustakontrolli läbiviimiseks on PPA-l
VRKS-ist tulenev alus kohaldada KorS-i §-des 47, 48 ja 49 sätestatud riikliku järelevalve
erimeetmeid.
Lõigetega 2–4 ei ole tehtud muudatusi võrreldes kehtivas seaduses sätestatud riikliku
järelevalve regulatsiooniga.
147
10. peatükk „KOOSTÖÖ“
§ 87. Koostöö rahvusvaheliste organisatsioonide ning EL-i ametite, institutsioonide ja
liikmesriikidega
Paragrahviga 87 sätestatakse koostöö põhimõtted UNHCR-i, EL-i nõukogu, EUAA ja teiste
EL ametite ja institutsioonidega ning EL-i liikmesriikidega.
Lõike 1 kohaselt teevad SIM, SOM, SKA ning PPA rahvusvahelise kaitse saajate probleemide
lahendamisel koostööd UNHCRiga, aidates teda seaduste, välislepingute ja EL-i õigusaktide
kohaldamise järelevalves.
EL-i toimimise leppe artikli 78 lõike 1 kohaselt arendab Liit välja varjupaiga, täiendava kaitse
ja ajutise kaitsega seotud ühise poliitika, mille eesmärk on tagada sobiv seisund kõikidele
rahvusvahelist kaitset vajavatele kolmandate riikide kodanikele ning tagasi- ja väljasaatmise
lubamatuse põhimõtte järgimine. Nimetatud poliitika peab vastama 1951. aasta Pagulasseisundi
konventsioonile ja 31. jaanuari 1967. aasta pagulasseisundit käsitlevale protokollile ning
teistele asjakohastele lepingutele.
UNHCR on 1951. aasta Pagulasseisundi konventsiooni ja selle 1967. aasta protokolli üle
järelevalvet teostav rahvusvaheline organisatsioon. Konventsiooni allakirjutanud riikidelt
oodatakse koostööd UNHCR-iga, et tagada konventsioonis määratletud pagulaste õiguste
austamine ja kaitse lähtuvalt konventsiooni VI peatüki (rakendus- ja üleminekusätted) artiklist
35 (osalisriigi ametiasutuste ja ÜRO koostöö), mille kohaselt teeb osalisriik koostööd UNHCR-
iga või selle mis tahes õigusjärglasega tema ülesannete täitmiseks, eriti aitab teda konventsiooni
kohaldamise järelevalves. Eesti ratifitseeris konventsiooni 09.07.1997.
UNHCR-i roll on sätestatud määruses 2024/1348/EL (menetluse kohta) artikliga 6, mille lõike
1 kohaselt peavad liikmesriigid võimaldama UNHCR-il:
a) kohtuda taotlejatega, sealhulgas nendega, kes on vastuvõtukeskustes, kinnipidamisasutuses,
piiril või transiiditsoonides;
b) saada taotleja sellekohasel nõusolekul juurdepääs teabele, mis käsitleb konkreetset
rahvusvahelise kaitse taotlust, menetluse kulgu ja vastuvõetud otsuseid;
c) esitada menetluse kõikides etappides 28. juuli 1951. aasta Pagulasseisundi konventsiooni,
mida on täiendatud 31. jaanuari 1967. aasta New Yorgi protokolliga artikliga 35 talle pandud
järelevalvekohustuste elluviimisel pädevatele ametiasutustele konkreetseid rahvusvahelise
kaitse taotlusi käsitlevaid seisukohti.
Määruse artikli 6 lõike 2 kohaselt kohaldatakse lõiget 1 ka organisatsiooni suhtes, kes vastavalt
liikmesriigiga sõlmitud kokkuleppele tegutseb asjaomase liikmesriigi territooriumil UNHCR-i
nimel.
Lõikega 2 sätestatakse, et KUM, SIM, SOM, SKA ning PPA tagavad sama §-i lõikes 1
nimetatud õigusaktide järgsete kohustuste täitmise ning edastavad UNHCR-ile teavet ja
statistilisi andmeid järgmiste asjaolude kohta:
1) rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate olukord;
2) õigusaktide kohaldamine;
3) rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate kohta kehtivad ja kehtestatavad õigusaktid.
Nimetatud koostöö raames andmete ja statistika edastamisel lähtutakse ametiasutustel
olemasolevatest andmetest ja päringu esitaja teadmisvajadusest, tagatakse rahvusvahelise kaitse
menetluse konfidentsiaalsus ning järgitakse üldiseid andmekaitse nõudeid sh avaliku teabe
seaduses sätestatut.
148
Lõike 3 kohaselt teavitab Vabariigi Valitsus valdkondade eest vastutavate ministrite ettepanekul
EL-i Nõukogu Eesti suutlikkusest vastu võtta ajutist kaitset vajavaid välismaalasi. Nimetatud
regulatsiooniga võetakse üle direktiivi 2001/55/EÜ artikkel 25, mille kohaselt võtavad
liikmesriigid ühenduse solidaarsuse vaimus vastu inimesi, kellele võib anda ajutist kaitset. Nad
teevad arvudes või üldtingimustena teatavaks oma võimalused nimetatud isikute
vastuvõtmiseks. See teave sätestatakse sama direktiivi artiklis 5 osutatud nõukogu otsuses.
Pärast selle otsuse vastuvõtmist võivad liikmesriigid teatada täiendavatest
vastuvõtuvõimalustest, teavitades nõukogu ning komisjoni. Nimetatud teave edastatakse
viivitamata UNHCR-le.
Lõike 4 kohaselt korraldavad SIM, SOM, SKA ning PPA teabevahetust ning teevad Euroopa
ühise varjupaigasüsteemi õigusaktide ja käesoleva seaduserakendamiseks koostööd teiste
riikidega ning EL-i ametite ja institutsioonidega vastavalt oma pädevusele.
Määruse 2024/1351/EL (rändehalduse kohta) artikli 5 (tervikliku lähenemisviisi
väliskomponendid) kohaselt ja artiklis 3 (terviklik lähenemisviis varjupaiga- ja rändehaldusele)
sätestatud eesmärkide saavutamiseks edendavad ja loovad liit ja liikmesriigid oma pädevuse
piires kohandatud ja vastastikku kasulikke partnerlusi, järgides täiel määral rahvusvahelist ja
liidu õigust ning austades täielikult inimõigusi, ning hõlbustavad tihedat koostööd asjaomaste
kolmandate riikidega kahepoolsel, piirkondlikul, mitmepoolsel ja rahvusvahelisel tasandil.
Sama määruse artikli 6 (solidaarsuse ja vastutuse õiglase jagamise põhimõte) lõike 2 kohaselt
teevad liikmesriigid oma käesoleva määruse kohaste kohustuste täitmisel tihedat koostööd.
Määrus 2024/1351/EL (rändehalduse kohta) põhjenduspunkti 77 kohaselt peaks EUAA looma
liikmesriikide pädevate asutuste võrgustiku või võrgustikud ja neid edendama, et parandada
praktilist koostööd ja teabe jagamist kõigis küsimustes, mis on seotud määruse 2024/1351/EL
kohaldamisega. Seetõttu on vajalik seaduse tasandil reguleerida, millised asutused
teabevahetuse ja koostöö rolli millises ulatuses täidavad.
Lõike 5 kohaselt võib PPA käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks taotleda abi
EL-i Varjupaigaametilt määruses 2021/2303/EL (EUAA kohta) sätestatud korras.
EL-i Varjupaigaameti ülesanded ja abi liikmesriikidele on määratletud määruse 2021/2303/EL
(EL-i Varjupaigaameti kohta) artiklis 2 (ülesanded) ning artiklis 16 (varjupaigaameti antav
operatiiv- ja tehniline abi). Määruse põhjenduspunkti 33 selgitab täiendavalt, et kui liikmesriik
seisab silmitsi konkreetsete ja ebaproportsionaalsete rändeprobleemidega teatavatel
välispiirialadel, mida nimetatakse esmase vastuvõtu piirkondadeks, peaks tal olema võimalik
taotleda EUAAlt operatiiv- ja tehnilist abi. Kuna rahvusvahelise kaitse menetluse eest
vastutavaks asutuseks Eestis on PPA, siis on otstarbekas, et menetlusliku abi vajaduse korral on
selle taotlejaks samuti sama asutus.
Lõikega 6 sätestatakse, et EUAA lähetatud ametnikul ei ole õigust teha rahvusvahelise kaitse
ja elamisloa andmise, tagasilükkamise ja kehtetuks tunnistamise otsust ega kohustada taotlejat
järgima järelevalvemeetmeid.
EUAA lähetatud ametnikud täidavad oma tööülesandeid lähtudes mandaadist, mis on sätestatud
määruse 2021/2303/EL (EL-i Varjupaigaameti kohta) ning EUAA ja asjaomase liikmesriigi
vahel sõlmitavatest kokkulepetest. Sama määruse artikli 19 kohaselt koosnevad
varjupaigatugirühmad EUAA enda töötajate seast pärit ekspertidest, liikmesriikide ekspertidest,
liikmesriikidest EUAAsse lähetatud ekspertidest või muudest ekspertidest, kes ei ole EUAA
töötajad. Artikli 20 kohaselt annavad varjupaigatugirühmad artikli 16 lõike 1 kohast operatiiv-
149
ja tehnilist abi. Selle hulka kuuluvad järgmised artikli 16 lõikes 2 sätestatud tegevused, mille
hulgas ei ole rahvusvahelise kaitse taotluse suhtes otsuse langetamist:
aitab asjakohasel juhul ja tihedas koostöös liidu teiste organite ja asutustega
liikmesriikidel kolmandate riikide kodanikke tuvastada ja registreerida;
abistab liikmesriike rahvusvahelise kaitse taotluste vastuvõtmisel ja registreerimisel;
hõlbustab rahvusvahelise kaitse taotluste läbivaatamist liikmesriikide pädevates
asutustes või osutab nendele asutustele rahvusvahelise kaitse taotluste menetlemiseks
vajalikku abi;
hõlbustab rahvusvahelise kaitse taotluste menetlemisel liikmesriikide ühisalgatuste
elluviimist;
aitab anda teavet rahvusvahelise kaitse taotluste menetluse kohta;
nõustab ja abistab liikmesriike vastuvõturajatiste loomisel, eelkõige erakorralise
majutuse, transpordi ja arstiabi korraldamisel või pakkumisel, või koordineerib seda
tegevust;
pakub liikmesriikidele asjakohast tuge määrusest (EL) nr 604/2013 tulenevate
ülesannete ja kohustuste täitmisel;
aitab rahvusvahelise kaitse taotlejaid või saajaid liidus ümber paigutada või üle anda;
osutab tõlketeenuseid;
aitab liikmesriikidel tagada, et kohaldatakse kõiki vajalikke tagatisi lapse õiguste
järgimiseks ja lastekaitsemeetmeid, eelkõige saatjata alaealiste puhul;
aitab liikmesriikidel kindlaks teha taotlejaid, kes vajavad menetluslikke eritagatisi, või
vastuvõtu erivajadustega taotlejaid või muid kaitsetus olukorras olevaid isikuid,
sealhulgas alaealisi, suunates need isikud liikmesriikide pädevatesse asutustesse
asjakohase abi saamiseks riiklike meetmete alusel ja aitab tagada, et oleks kehtestatud
kõik kõnealustele isikutele ette nähtud kaitsemeetmed;
osaleb määruses (EL) 2019/1896 osutatud esmase vastuvõtu piirkondades rändehalduse
tugirühmades tihedas koostöös muude asjaomaste liidu organite ja asutustega;
suunab varjupaigatugirühmi;
saadab vajaduse korral varjupaigatugirühmadele tehnilist varustust.
Sama määruse artikli 21 kohaselt võib EUAA komplekteerida ja abistamiseks lähetada
rändehalduse tugirühmad. Rändehalduse tugirühma ülesandeks võib sama artikli lõike 3
kohaselt olla
abi kolmandate riikide kodanike tausta kontrollimisel, sealhulgas nende tuvastamine,
registreerimine ja vastuvõtva liikmesriigi taotluse korral sõrmejälgede võtmine ning
teavitamine nimetatud toimingute eesmärgist;
esialgse teabe andmine kolmandate riikide kodanikele, kes soovivad esitada
rahvusvahelise kaitse taotluse, ja nende kolmandate riikide kodanike suunamine
liikmesriikide pädevate asutuste juurde;
rahvusvahelise kaitse taotlejatele teabe andmine rahvusvahelise kaitse taotlemise
menetluse kohta, asjakohasel juhul vastuvõtutingimuste ja ümberpaigutamise ning ka
vajaliku abi osutamine taotlejatele või võimalikele taotlejatele, keda võidakse ümber
paigutada;
rahvusvahelise kaitse taotluste registreerimine ja vastuvõtva liikmesriigi taotluse korral
selliste taotluste läbivaatamise hõlbustamine.
Sellest lähtuvalt on vajalik reguleerida, et EUAA lähetatud ametnikul ei ole õigust teha
rahvusvahelise kaitse ja elamisloa andmise, tagasilükkamise ja kehtetuks tunnistamise otsust
ega kohustada taotlejat järgima järelevalvemeetmeid.
150
Lõike 7 kohaselt sätestatakse, et EUAA lähetatud ametnikul on käesolevas seaduses sätestatud
ülesannete täitmisel pädevus ja volitused välislepingu või EL-i õigusakti kohaselt.
Lõikega 8 sätestatakse, et välislepingu või EL-i õigusakti alusel võib PPA kaasata
rahvusvahelise kaitse taotluse menetlusse teise riigi territooriumil. PPA-l on teise riigi
territooriumil pädevus ja volitused välislepingu või EL-i õigusakti kohaselt.
11. peatükk RAKENDUSSÄTTED
Eelnõu § 88 kohaselt vaadatakse enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud taotlused ja
avaldused vaadatakse läbi taotluse või avalduse esitamise ajal kehtinud tingimustel ja korras.
Eelnõu §-ga 89 muudetakse HKMS-i.
Eelnõu § 89 punkti 1 kohaselt muudetakse HKMS-i § 126 lõiget 3, milles on sätestatud
rahvusvahelise kaitse asjade eelisjärjekorras läbivaatamise kohustus. Edaspidi ei piisa
rahvusvahelise kaitse asjade eelisjärjekorras läbivaatamisest. Määruse 2024/1348/EL
(menetluse kohta) artikli 69 kohaselt on Eesti kohustatud sätestama kohtumenetluse kestvusele
mõistliku tähtaja. Edaspidi tuleks kaebuse läbivaatamisel lähtuda VRKS-is sätestatud tähtajast,
milleks on kuni kuus kuud arvates kaebuse esitamise päevast halduskohtule.
Piirimenetluses tehtud otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel tuleb lähtuda sellest, et
Eestile on pandud kohustus teha lõplik otsus (halduskohtu otsus) 12 nädala jooksul. Eelnõu
kohaselt pannakse PPA-le kohustus teha piirimenetluses otsus 15 päeva jooksul ning kaebuse
esitamise tähtaeg on viis päeva. Seega jääb halduskohtule kaebuse läbivaatamiseks
arvestuslikult kaks kuud. Kui PPA teeb otsuse kiiremini, jääb halduskohtule kaebuse
läbivaatamiseks kauem aega.
Eelnõu § 89 punkti 2 kohaselt täiendatakse HKMS §-ga 249 kehtestatud esialgse õiguskaitse
regulatsiooni. Sätestatakse, et esialgse õiguskaitse taotlemisel ja lahendamisel osas, mis
puudutab välismaalase õigust riigis viibida, kohadatakse VRKS-s ja VSS-s Eestis viibimise
kohta sätestatut. Muudatuse eesmärk on Euroopa varjupaigasüsteemi õigusaktide tõhus ja
ühetaoline rakendamine. Eestis viibimise õiguse taotlemisele ja andmisele kehtestatakse
VRKS-is ja VSS-is eriregulatsioon. Läbiv põhimõte on, et juhul kui välismaalasel ei ole tema
kaebuse läbivaatamise ajal vahetult seadusest tulenevat õigust Eestis viibida, taotleb ta seda
koos esitatud kaebusega. Kui kohus viibimisõiguse annab, kehtib see kuni välismaalase kaebuse
kohta halduskohtu otsuse ehk rahvusvahelise kaitse asjas lõpliku otsuse tegemiseni.
§ 90. Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmine
Eelnõu §-ga 90 tehakse tehnilised muudatused pagulase reisidokumendi väljaandmise
regulatsioonis, mis on kehtestatud ITDS §-s 31. Sätte sõnastused on vananenud, sätte kohaselt
antakse pagulase reisidokument välismaalasele, kellele on Eesti andnud pagulasstaatuse ning
välismaalasele, kellele on VRKS-i alusel antud pagulase elamisluba. Tegu on sama sihtgrupiga
ning neid ei saa eristada.
§ 91. Kohtute seaduse muutmine
Eelnõu §-ga 91 tehakse tehnilised muudatused KS-i § 452 lõikes 1. Säte reguleerib maakohtu
ja ringkonnakohtu kohtuniku ajutist kaasamist halduskohtu koosseisu massilisest sisserändest
põhjustatud hädaolukorras. Arvestades käesoleva eelnõuga tehtud muudatusi, tuleb
ajakohastada viiteid VSS-le ja VRKS-le.
151
§ 92. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine
Eelnõu § 92 punktiga 1 koondatakse EL infosüsteemide andmete töötlemise regulatsioon ühte
§-i.
KrMS-i 33. ja 34. peatükkides on sätestatud menetleja õigus teha päringuid riiki sisenemise ja
riigist lahkumise süsteemi (edaspidi EES) ning Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteemi (edaspidi
ETIAS), et ennetada, avastada või uurida terroriakti või rasket kuritegu. Päringuid tehakse
kooskõlas nimetatud infosüsteeme reguleerivate määrustega 2017/2226/EL ja 2018/1240/EL.
Menetleja on PPVS-is määratud asutus, kellele on antud pädevus infosüsteemidesse päringuid
teha.
Viidatud määruste kohaselt on terroriakt liikmesriigi õiguse rikkumine, mis vastab ühele
direktiivis (EL) 2017/54192 osutatud õigusrikkumistest või on sellega samaväärne, ning raske
kuritegu on õigusrikkumine, mis vastab ühele raamotsuse 2002/584/JSK93 artikli 2 lõikes 2
osutatud õigusrikkumistest või on sellega samaväärne, kui selle eest karistatakse liikmesriigi
õiguses vabadusekaotuse või vabadust piirava julgeolekumeetmega, mille maksimaalne pikkus
on vähemalt kolm aastat.
Seetõttu on seadusandja lubanud nende infosüsteemide andmete töötlemist üksnes KrMS § 4896
lõike 1 punktides 1–21 ja 23–32 nimetatud kuriteo puhul. Loetelust on jäetud välja KrMS §
4896 lõike 1 punkt 22, sest piraatkoopia ja võltsitud kauba valmistamise ning nendega
kauplemise eest ei näe karistusseadustik ette vähemalt kolme aasta pikkust vabadusekaotust.
Määrusega 2024/1358/EL (Eurodac-süsteemi kohta) on antud liikmesriikide
õiguskaitseasutustele täiendav võimalus kasutada terroriaktide või muude raskete kuritegude
ennetamiseks, avastamiseks ja uurimiseks ka Eurodac-süsteemi andmeid.
Täiendavalt tuleb õigusselguse eesmärgil sätestada seaduse tasandil menetleja õigus teha
päringuid EL-i ühtsesse viisainfosüsteemi VIS. VIS on nendest infosüsteemidest kõige vanem
ning seadusandja ei ole seni otsustanud millistel õiguskaitseasutustel ja millistel juhtudel on
õigus teha VIS-i päringuid. Arvestades, et ühiskonna ootus isikuandmete kaitse valdkonna
täpsemale reguleerimisele on ajas kasvanud, tuleks ka VIS-i tehtavate õiguskaitseasutuste
päringute lubatavus reguleerida samamoodi teiste EL infosüsteemidega. Otsus 2008/633/JSK94
sätestab õiguskaitseasutustele VIS-ile juurdepääsuks samad alused nagu need on EES-i,
ETIAS-e ja Eurodac-süsteemil. Seega on mõistlik koondada asjakohane regulatsioon ühte §-i.
Eelnõu § 92 punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks seadustiku 34. peatükk, mis reguleerib ETIAS-
sse tehtava päringu lubatavust. See regulatsioon koondatakse seadustiku 33. peatükki.
§ 93. Politsei ja piirivalve seaduse muutmine
Eelnõu §-ga 93 täiendatakse PPVS-i 27. ja 28 peatükiga.
92 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/541 terrorismivastase võitluse kohta,
millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK ning muudetakse nõukogu otsust 2005/671/JSK. – ELT
L 88, 31.3.2017, lk 6–21. 93 Nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsus 2002/584/JSK, Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise
üleandmiskorra kohta. – ELT L 190, 18.7.2002, lk 1–20. 94 Nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsus 2008/633/JSK, mis käsitleb liikmesriikide määratud ametiasutuste ja
Europoli juurdepääsu viisainfosüsteemile (VIS) terroriaktide ja muude raskete kuritegude vältimise, avastamise ja
uurimise eesmärkidel. – ELT L 218, 13.8.2008, lk 129–136.
152
Määrus 2024/1358/EL (Eurodac-süsteemi kohta) kohustab liikmesriike määrama riikliku
juurdepääsupunkti, kontrolliasutuse ning õiguskaitseasutused, kes võivad teha Eurodac-
süsteemi päringuid.
Päringuid on lubatud teha järgmiselt: õiguskaitseasutus teeb taotluse kontrolliasutusele, kes
hindab, kas määruses 2024/1358/EL (Eurodac-süsteemi kohta) sätestatud tingimused on
täidetud. Pärast kõikide juurdepääsutingimuste täitmise kontrollimist, edastab kontrolliasutus
andmete võrdlemise päringu, jättes märkimata taotluse esitamise põhjused, riikliku
juurdepääsupunkti kaudu Eurodac-süsteemile.
Kuigi mõisted on sarnased, on oluline eristada, et EL seadusandja on omistanud Eurodac-
süsteemi riiklikule juurdepääsupunktile ning EES, ETIAS ja VIS kesksele juurdepääsupunktile
täiesti erinevad ülesanded. EES, ETIAS ja VIS keskse juurdepääsupunkti ülesanded on
samasugused nagu on Eurodac-süsteemi kontrolliasutusel ning Eurodac-süsteemi riiklik
juurdepääsupunkt on määruse 2024/1358/EL (Eurodac-süsteemi kohta) tähenduses riiklik
juurdepääsupunkt riiklik süsteem, mis peab sidet Eurodac-süsteemiga.
Paragrahvi 769 lõikega 1 määratakse PPA pädevaks asutuseks, kes täidab määruses
2024/1358/EL (Eurodac-süsteemi kohta) sätestatud kontrolliasutuse ülesandeid.
Kontrolliasutus peab tagama, et taotluse esitamise tingimused biomeetriliste või tähtnumbriliste
andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega on täidetud.
PPA määratakse kahte rolli, ta täidab kontrolliasutuse ülesandeid ning on õiguskaitseasutus.
Määruse 2024/1358/EL (Eurodac-süsteemi kohta) artikli 6 lõike 1 kohaselt on oluline tagada
rollide sõltumatus kui PPA täidab kontrolliasutuse ülesandeid ja tegutseb õiguskaitseasutusena.
Sisult on kontrolliasutuse ülesanded samad nagu teiste asjaomaste EL infosüsteemide kesksel
juurdepääsupunktil. Ka Eurodac kontrolliasutuse ülesannete täitmisel tegutseb PPA üksus
sõltumatult PPA teistest ülesannetest. Kontrolliasutuse ülesandeid täitvad ametnikud asuvad
eraldi struktuuriüksuses ning sama juhtimise all ei ole uurimisfunktsiooni täitvaid menetlejaid.
Ülesannete täitmise õiguspärasust kontrollitakse sisekontrolliliste meetmetega ning kõik
tegevused ja päringud, mille kontrolliasutus riikliku juurdepääsupunkti kaudu teeb, on
logitavad.
Paragrahvi 769 lõikega 2 kitsendatakse töötlemise ulatust kuritegude nimekirjaga. Eurodac-
süsteemi andmeid on lubatud töödelda üksnes KrMS § 12619 lõikes 2 loetletud kuritegude
puhul, mille eest on võimalik määrata karistusena vangistus maksimumkestusega kolm aastat
või enam.
Paragrahvi 769 lõikega 3 määratakse pädevad õiguskaitseasutused. Määruse 2024/1358/EL
(Eurodac-süsteemi kohta) artikli 5 lõike 1 kohaselt määrab liikmesriik asutused, kellel on õigus
teha terroriakti või muu raske kuriteo ennetamiseks, avastamiseks ja uurimiseks päringuid
Eurodac-süsteemi andmetes. Seetõttu sätestatakse eelnõuga, et PPA, KAPO, Välisluureamet
(edaspidi VLA), Maksu- ja Tolliamet (edaspidi MTA) ning Keskkonnaamet (edaspidi KeA)
võivad terroriakti või muu raske kuriteo ennetamiseks, avastamiseks või uurimiseks taotleda ja
saada EES-i keskselt juurdepääsupunktilt EES-i andmeid.
Eelnõuga määratud asutustest on uurimisasutused oma pädevuse piires PPA, KAPO, MTA ja
KeA. KAPO ja VLA on julgeolekuasutused. Mõlema julgeolekuasutuse teabe kogumise ja
töötlemise ülesanded ja tegevussuunad kannavad muu hulgas terrorismi (terroriaktide)
ennetamise ja tõkestamise eesmärki ning neil peaks olema õigus taotleda juurdepääsu Eurodac-
süsteemi andmetele nii terroriaktide kui ka muude raskete kuritegude ärahoidmise eesmärgil.
153
Muud rasked kuriteod hõlmavad ka riigivastaseid süütegusid, need on kaetud raamotsuse
2002/584/JSK artikli 2 lõikes 2 osutatud kategoorias „sabotaaž“.
Paragrahvi 770 lõikega 1 sätestatakse samasuguselt EES-i ja ETIAS-ega PPA ülesanne täita
VIS-i keskse juurdepääsupunkti ülesandeid. PPA on seda rolli seni täitnud, kuid seda ei ole talle
seadusega pandud. Eesti viisapoliitika Schengeni hindamistel on soovitatud Eestile see
valdkond reguleerida. Kohustus määrata keskne juurdepääsupunkt on sätestatud otsuse
2008/633/JSK artiklis 3.
Paragrahvi 770 lõikega 2 sätestatakse samasuguselt teiste EL infosüsteemidega nende
kuritegude loetelu, mille ennetamiseks, avastamiseks ja uurimiseks võib teha VIS-i päringuid.
Ka otsuse 2008/633/JSK kohaselt tuleb VIS-i päringu tegemisel juhinduda raamotsuse
2002/584/JSK artikli 2 lõikes 2 loetletust kuritegudest ning terroriaktide puhul direktiivis (EL)
2017/54195 osutatust. Nõukogu raamotsuses 2002/584/JSK loetletud õigusrikkumised on Eesti
riigisisesesse õigusesse ülevõetud KrMS § 4896 lõikes 1 ja seal toodud teod on kriminaliseeritud
ka Eesti õiguskorras. KrMS § 4896 lõikes 1 toodud loetelu hõlmab ka terrorismi.
Paragrahvi 770 lõikega 3 määratakse pädevad õiguskaitseasutused (PPA, KAPO, MTA, KeA,
VLA). KrMS § 4896 lõikes 1 loetletud kuritegude ennetamine, avastamine või uurimine on
eespool nimetatud asutuste ülesanne ja seetõttu on eelnõuga antud neile õigus teha päringuid
VIS-i andmetes. Seejuures kannavad KAPO ja VLA teabe kogumise ja töötlemise ülesanded ja
tegevussuunad terrorismi ennetamise ja tõkestamise eesmärki ning neil peaks olema õigus
taotleda juurdepääsu VIS-i andmetele nii terroriaktide kui ka muude raskete kuritegude
ärahoidmise eesmärgil.
Erinevalt Eurodac-süsteemist aga analoogselt EES ja ETIAS süsteemidega, antakse õigus VIS-
i päringute tegemiseks ka Rahapesu Andmebüroole (edaspidi RAB). RAB-i roll on vastavate
kuritegude avastamisel ja ennetamisel. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
§ 54 lõike 1 punkti 1 järgi on üheks RAB-i ülesandeks rahapesu ja terrorismi rahastamise
tõkestamine ning sellele viitava teabe vastuvõtmine, kogumine, väljanõudmine,
registreerimine, töötlemine, analüüsimine ja edastamine. Lisaks on RAB-i ülesandeks koostöö
kohustatud isikute, pädevate järelevalveasutuste ja uurimisasutustega rahapesu ja terrorismi
rahastamise tõkestamisel. RAB on kohustatud rahapesu või terrorismi rahastamise ning sellega
seotud kuritegude tõkestamiseks, tuvastamiseks ja kohtueelseks uurimiseks edastama olulised
andmed, sealhulgas maksu- ja pangasaladust sisaldavad andmed, prokuratuurile,
uurimisasutusele ja kohtule. Arvestades Eurodac-süsteemi subjekte, puudus RAB-i hinnangul
tal vajadus Eurodac-süsteemi oma ülesannete täitmiseks päringuid teha.
§ 94. Riigipiiri seaduse muutmine
Eelnõu § 94 punktiga 1 parandatakse RiPS § 910 lõikes 6 sätestatud viidet VRKS-ile.
Eelnõu § 94 punktiga 2 tehakse vajalik muudatus RiPS § 111 lõikes 31. Kehtiv säte lubab
seadusliku sisenemise aluseta ja reisidokumendita rahvusvahelist kaitset või ajutise kaitse
alusel elamisluba taotleda soovival välismaalasel Eestisse siseneda juhul kui ei esine VRKS-is
sätestatud aluseid taotluse läbivaatamata jätmiseks või selgelt põhjendamatuks pidamiseks.
Viited VRKS-ile tuleb ajutise kaitse alusel elamisloa taotleja osas kaotada, sest need ei ole
asjakohased. Rahvusvahelise kaitse taotlejat ei lubata riiki kui tema taotlus vaadatakse läbi
piirimenetluses.
95 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/541 terrorismivastase võitluse kohta,
millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK ning muudetakse nõukogu otsust 2005/671/JSK. – ELT
L 88, 31.3.2017, lk 6–21.
154
Eelnõu § 94 punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks § 112 lõige 3, mis seab erisuse
dokumendikohustusest alaealisele rahvusvahelise kaitse taotlejale või ajutise kaitse alusel
elamisloa taotlejale. Nende isikute puhul ei ole dokumendikohustuse erisus määrav. Sõltumata
sellest, kas kaitset taotlev isik on alaealine või täisealine, otsustatakse riiki sisenemine sõltuvalt
sellest, kas taotlus vaadatakse läbi piirimenetluses või mitte.
§ 95. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine
Eelnõu § 92 punktiga 1 tehakse tehnilised muudatused nendes SHS-i sätetes, kus on viidatud
VRKS § 73 lõike 5 punktidele 1 ja 3. Muudetakse üürilepinguga sõlmimisega seotud kulude
ning tõlketeenuse kulude viite asukohta.
Eelnõu § 92 punktiga 2 tehakse tehnilised muudatused nendes SHS-i sätetes, kus on viidatud
VRKS § 73 lõikele 31, mis võimaldab SKA-l sõlmida KOV-i üksusega või eraõigusliku
juriidilise isikuga halduslepingu kaitse saaja vastuvõtmiseks ja talle käesoleva VRKS § 78
lõikes 4 loetletud teenuste osutamiseks.
§ 96. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine
Eelnõu §-ga 96 asendatakse TTKS-i § 52 lõikes 33 viide VRKS-i volitusnormile, mille alusel
on kehtestatud rahvusvahelise kaitse taotleja tervisekontroll ja talle osutatavate vajalike
tervishoiuteenuste riigieelarvest rahastamise ulatus ja kord.
TTKS-i § 52 lõikes 33 asendatakse tekstiosa „§ 11 lõike 8“ tekstiosaga „§ 83 punkti 13“.
§ 97. Välismaalaste seaduse muutmine
Eelnõu §-ga 97 täiendatakse VMS §-i 232 lõikega 23. Täienduse kohaselt, olukorras kui
rahvusvahelise kaitse saaja on viibinud teises liikmesriigis ebaseaduslikult, ei arvestata eelneva
Eestis elamise aja hulka seda perioodi, mis eelnes teises liikmesriigis ebaseaduslikule
viibimisele. PPA võib teha erandeid erandeid humaansetel põhjustel.
Määruse 2024/1347/EL (kvalifikatsioonitingimuste kohta) artikliga 40 muudeti direktiivi
2003/109/EÜ artiklit 4 ning seetõttu tuleb VMS-i muuta.
Direktiiv 2003/109/EÜ käsitleb pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatust.
Direktiivi artikkel 4 reguleerib elamise kestvust ja elamisperioodi arvestamist. Muudatuse
kohaselt täiendatakse artikli 4 lõike 2 kolmandat lõiku. Uueks sõnastuseks on „Isikute puhul,
kellele on antud rahvusvaheline kaitse, võetakse lõikes 1 osutatud perioodi arvutamisel arvesse
ajavahemikku, mis jääb rahvusvahelise kaitse taotluse (mille alusel anti rahvusvaheline kaitse)
esitamise kuupäeva ja määruse 2024/1347/EL artiklis 24 osutatud elamisloa andmise kuupäeva
vahele. Artiklisse 4 lisatakse järgmine uus lõige: „3a. Kui rahvusvahelise kaitse saaja tabatakse
muus kui talle rahvusvahelise kaitse andnud liikmesriigis ja tal ei ole seejuures asjakohase
riigisisese, liidu või rahvusvahelise õiguse kohaselt õigust seal viibida ega elada, ei võeta lõikes
1 osutatud perioodi arvutamisel arvesse talle rahvusvahelise kaitse andnud liikmesriigis
seadusliku viibimise perioodi, mis sellele olukorrale eelnes. Erandina esimesest lõigust,
eelkõige juhul, kui rahvusvahelise kaitse saaja tõendab, et ta viibis või elas riigis
ebaseaduslikult temast sõltumatutel põhjustel, võivad liikmesriigid kooskõlas riigisisese
õigusega ette näha, et lõikes 1 osutatud perioodi arvutamisel ei võeta katkestust arvesse.“
Samuti asendatakse direktiivi artikli 26 esimene lõige järgmisega: „Liikmesriigid jõustavad
käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 23. jaanuaril 2006.
155
Liikmesriigid jõustavad artikli 4 lõike 2 kolmanda lõigu ja lõike 3a järgimiseks vajalikud õigus-
ja haldusnormid hiljemalt 12. juuniks 2026. Liikmesriigid edastavad kõnealuste normide teksti
viivitamata komisjonile.“.
§ 98. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadus
Eelnõu § 98 kohaselt täiendatakse VKTS § 6 punkti 4 selliselt, et kutsekvalifikatsiooni
tunnustamisele õigus on ka rahvusvahelise kaitse taotlejal, kellel on õigus Eestis töötada.
Nimetatud muudatus on vajalik direktiiv 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta) artikli 17
üle võtmiseks, mida on selgitatud ka sama direktiivi põhjenduspunktides 53, 54 ja 56. Sama
direktiivi kohaselt peab taotlejatel olema pärast tööturule juurdepääsu saamist samad õigused,
mis asjaomase liikmesriigi kodanikel ning artikli 17 lõike 8 kohaselt peavad liikmesriigid
võimalikult palju hõlbustama täielikku juurdepääsu välismaal omandatud
kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kehtivatele menetlustele taotlejate puhul, kellel ei ole
võimalik esitada oma kutsekvalifikatsiooni tõendavaid dokumente.
Seetõttu tuleb täiendada VKTS §-i 6, millega on kehtestatud inimeste kategooriad, kes saavad
taotleda välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamist. Lisandus võimaldab
kutsekvalifikatsiooni tunnustamist taotleda sellel rahvusvahelise kaitse taotleja staatuses oleval
välismaalasel, kellel on õigus töötada.
§ 99. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmine
Eelnõu §-s 99 tehakse muudatused VSS-is. Lähtudes muudatuste eesmärgist ja sisust on
seletuskiri eelnõu §-s 99 tehtud muudatuste kohta jagatud teemade kaupa eraldi punktideks.
99.1. Taustakontrolli tegemisega seotud muudatused
Määrus 2024/1356/EL (taustakontrolli kohta) sätestab liikmesriikidele kohustuse läbi viia
taustakontroll kolmanda riigi kodaniku suhtes, kes on välispiiri kaudu ebaseaduslikult
sisenenud EL-i liikmesriigi territooriumile ilma, et ta vastaks määruse (EL) 2016/39996
(edaspidi Schengeni piirieeskirjad) artiklis 6 sätestatud tingimustele. Määrust 2024/1356/EL
(taustakontrolli kohta) ei kohaldata kolmanda riigi kodaniku suhtes, kes on sisenenud
piiripunkti kaudu ja ei ole esitanud soovi saada Eestis rahvusvahelist kaitset. Samuti tuleb
taustakontroll jätta tegemata juhul, kui ebaseaduslikult riigis viibiva kolmanda riigi kodaniku
suhtes on juba eelnevalt teise liikmesriigi poolt taustakontroll tehtud või ta peetakse kinni ja
antakse teisele riigile kahepoolse tagasivõtulepingu või kokkuleppe alusel kohe tagasi. Kui
ebaseaduslikult välispiiri ületanud kolmanda riigi kodanikku ei õnnestu siiski 72 tunni jooksul
tagasi saata riiki, kust ta Eestisse sisenes või ta esitab rahvusvahelise kaitse sooviavalduse, tuleb
tema suhtes alustatud taustakontrolli toimingud lõpule viia.
Taustakontroll ei ole seega eraldiseisev menetlus, vaid eeletapp ebaseaduslikult EL välispiiri
ületanud välismaalasele väljasõidukohustuse kehtestamisel või rahvusvahelist kaitset sooviva
välismaalase suhtes rahvusvahelise kaitse menetluse, sh piiril toimuva varjupaigamenetluse ja
vajadusel tagasisaatmismenetluse läbiviimisel.
Tulenevalt määruse 2024/1356/EL (taustakontrolli kohta) ja määruse 2024/1349/EL
(tagasisaatmise piirimenetluse kohta) rakendamisest täpsustatakse eelnõu § 99 punktidega 1
ja 2 VSS reguleerimisala. VSS § 1 täiendatakse lõikega 12, sätestades, et VSS reguleerib ka
96 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määruses (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri
liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad). – ELT L 77, 23.03.2016, lk 1–52.
156
välismaalasele taustakontrolli tegemist ja piiril toimuvat tagasisaatmismenetlust ulatuses, mis
ei ole reguleeritud määrusega 2024/1356/EL (taustakontrolli kohta) või määrusega
2024/1349/EL (tagasisaatmise piirimenetluse kohta). Kuivõrd väljasõidukohustuse korraldus
hõlmab juba teise liikmesriigi abistamist välismaalase väljasaatmisel õhuteed pidi vastavalt
nõukogu direktiivile 2003/110/EÜ97, jäetakse VSS § 1 lõikest 1 viide Eestist läbisõidu
korraldusele välja.
Eelnõu § 99 punktiga 21 sätestatakse PPA-le taustakontrolli läbiviimise kohustus ning
korrastatakse riikliku järelevalve meetmete kohaldamisega seonduvaid norme.
Taustakontroll on menetlustoimingute kogum, sisaldades muu hulgas isiku tuvastamist või
isikusamasuse kontrolli, julgeolekukontrolli raames tehtavaid päringuid andmekogudesse,
turvakontrolli, esialgset haavatavuse hindamist ja tervisekontrolli, samuti kohustust
registreerida asjaomase isiku biomeetrilised andmed. Juba praegu on PPA-l õigus riikliku
järelevalve raames kontrollida välismaalasi, kes viibivad Eestis seadusliku aluseta või kelle
puhul on kahtlust arvata, et nad on Eestisse sisenenud või viibivad siin ebaseaduslikult. Selleks
saab PPA kohaldada VSS §-s 63 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid KorS-s sätestatud
alustel ja korras. Teatud riiklike järelevalvemeetmete rakendamiseks (nt isiku tuvastamine ja
isikusamasuse kontroll, isiku kinnipidamine, turvakontroll, isiku ja asjade läbivaatus, asja
hoiule võtmine) on VSS-s sätestatud erinormid ja -kord. VSS-s sätestatud riikliku järelevalve
meetmed on piisavad, et välismaalase suhtes vajalik taustakontroll läbi viia.
Määrus 2024/1356/EL (taustakontrolli kohta) muudab aga tänast PPA tööprotsesside järjestust.
Nimelt tuleb taustakontrolli toimingud teha kohe, kui on tuvastatud, et asjaomane välismaalane
ei vasta Schengeni piirieeskirjas sätestatud välispiiri ületamise nõuetele. Juhul kui
ebaseaduslikult riigis viibiva välismaalase suhtes ei jõuta nõutavaid menetlustoiminguid
määruses 2024/1356/EL (taustakontrolli kohta) sätestatud tähtaegade jooksul läbi viia ja ta pole
rahvusvahelist kaitset taotlenud, tuleb need lõpetada sisenemiskeelu otsuse või
lahkumisettekirjutuse tegemise ja/või täitmisele pööramise käigus. See tähendab, et PPA-l ja
KAPO-l peab olema võimalik rakendada riikliku järelevalve meetmeid kogu menetluse vältel,
sõltumata sellest, millises menetluse etapis neid toiminguid tehakse.
Eeltoodust tulenevalt luuakse VSS-s peatüki 11. esimeses jaos riikliku järelevalve meetmete
rakendamise alused ja kord. Muudatuse eesmärk on luua selgem regulatsioon riikliku
järelevalve meetmete rakendamisel. Ühtlasi täidetakse seeläbi tagasisaatmisdirektiivi artikli 4
punkti a nõue, mille kohaselt ei või riikliku järelevalve meetmete rakendamisel kohelda
sisenemiskeelu otsuse saanud kolmanda riigi kodanikke halvemini välismaalastest, kellele on
tehtud lahkumisettekirjutus.
Riikliku järelevalve meetmed hõlmavad KorS-s sätestatud erimeetmeid, mis viiakse VSS §-st
63 üle VSS §-i 612. VSS normide ümberkorraldamise tõttu tunnistatakse eelnõu § 99 punktiga
11 VSS § 63 kehtetuks. Kuivõrd küsitlemine (KorS § 30) on väga oluline riikliku järelevalve
meede, et teha kindlaks välismaalasega seotud olulised asjaolud, sh saada teavet taustakontrolli
kokkuvõtte täitmiseks, sätestatakse selle meetme rakendamise alus ja kord VSS §-s 613. Isiku
tuvastamise või isikusamasuse kontrolliga seotud erimeetmed, mille kohaldamisel on seni
lähtutud VMS-s sätestatud korrast, sõnastatakse nüüdsest sarnaselt VRKS regulatsioonile VSS
§§-des 614–616 ning jäetakse VSS § 62 lõikest 1 välja (eelnõu § 99 punkt 9). Riikliku järelevalve
jakku tõstetakse muutmata kujul ümber kehtiv VSS § 3312 (uus VSS § 615), mis võimaldab
isikult võtta DNA proovi, kui see on vajalik tema isiku tuvastamiseks või isikusamasuse
kontrollimiseks (vt ka eelnõu § 99 punkti 53), § 141 (uus VSS § 617), mis reguleerib
97 Nõukogu 25. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/110/EÜ, abi kohta läbisõidu puhul seoses väljasaatmisega
õhuteed pidi. – ELT L 321/26, 6.12.2003, lk 233–238.
157
välismaalase dokumendi hoiule võtmist ning §§-d 191 ja 192 (uus VSS § 620 ja § 621), mis
reguleerivad turvakontrolli, asjade ja isiku läbivaatust ning vahetut sundi (vt ka eelnõu § 99
punkti 38). Tegemist ei ole sisuliste muudatustega, vaid VSS-s sätestatud riikliku järelevalve
meetmete koondamisega ühtseks loogiliseks tervikuks, et seeläbi suurendada õigusselgust ja -
kindlust.
VSS § 622 kohaselt tuleb PPA-l ebaseaduslikult riigis viibiva välismaalase suhtes teostada
taustakontroll vastavalt määruses 2024/1356/EL (taustakontrolli kohta) sätestatud nõuetele, sh
kohaldada välismaalase suhtes taustakontrolli läbiviimisel kinnipidamist või
järelevalvemeetmeid. Rahvusvahelise kaitse sooviavalduse esitanud välismaalase suhtes
kohaldatakse taustakontrolli läbiviimisel VRKSis taotleja kinnipidamise, järelevalvemeetmete
kohaldamise ning vastuvõtutingimustega seotud abi andmise kohta sätestatut.
Määrust 2024/1356/EL (taustakontrolli kohta) tuleb kohaldada välismaalase suhtes alles pärast
seda, kui on välja selgitatud, et ta ei vasta välispiiril riiki sisenemise nõuetele või ta on
ebaseaduslikul viisil EL-i sisenenud ja tema suhtes pole taustakontrolli eelnevalt tehtud. Sega
ei piira taustakontrolli määrus selliste riigisiseste õigusnormide kohaldamist, mis võimaldavad
välismaalase riiki sisenemise või riigis viibimise asjaolud, sh tema riigis viibimise
ebaseaduslikkus kindlaks teha (vt määruse 2024/1356/EL (taustakontrolli kohta)
põhjenduspunkti 20). Nii võivad teatud taustakontrolli toimingud olla välismaalase suhtes
tehtud juba eelnevas menetluses (nt piirikontrollis). Selleks et leevendada välismaalase
põhiõiguste riivet ning tagada menetlusökonoomia, nähakse VSS §-s 624 ette, et eelnevas
menetluses tehtud taustakontrolli toiminguid ei pea väljasõidukohustuse menetluses uuesti
tegema.
EL-i liikmesriikidel on jätkuvalt võimalik riigisiseses õiguses reguleerida välismaalase
kinnipidamist selleks, et teha kindlaks, kas ta viibib riigis seaduslikult või mitte. Kui selline
kinnipidamise võimalus riigisiseses õiguses puuduks, võiks ebaseaduslikult riigis viibimises
kahtlustatav välismaalane põgeneda enne, kui tema õiguslik seisund on kindlaks tehtud98.
Sellest tulenevalt jäetakse eelnõuga kehtima VSS § 15 regulatsioon, mille kohaselt on PPA-l ja
KAPO-l jätkuvalt lubatud välismaalast kinni pidada, et tema väljasõidukohustus kindlaks teha.
Eelnõus sätestatakse see VSS §-s 618. VSS §-s 19, mis reguleerib kinnipidamise tingimusi,
viiakse üle VSS §-i 619 (vt ka eelnõu § 99 punkt 38).
Kui välismaalase suhtes on tema ebaseaduslik riigis viibimine kindlaks tehtud, tuleb tema
suhtes kohaldada tagasisaatmisdirektiivis sätestatud norme. Vastavalt tagasisaatmisdirektiivi
artikli 4 lõike 4 punktile a on ebaseaduslikult riiki sisenenud või siin viibival välismaalasel
õigus esmaabile ja haiguste põhiravile. Euroopa Kohus on kohtuasjas C-562/13 asunud
seisukohale, et tagasisaatmisdirektiivi artikli 4 lõike 4 punktis a ette nähtud esmaabi ja haiguste
põhiravi hõlmab asjaomase kolmanda riigi kodaniku põhivajadusi99. See kohustus on nüüdsest
selgelt sätestatud määruse 2024/1356/EL (taustakontrolli kohta) artikli 8 punktis 8, mille
kohaselt on ebaseaduslikult välispiiri ületanud välismaalasel õigus elatustasemele, mis tagab
tema toimetuleku, kaitseb tema füüsilist ja vaimset tervist ning austab tema põhiõiguste hartast
tulenevaid õigusi.
Eeltoodust tulenevalt säilitatakse eelnõu § 99 punktis 30 kehtiv regulatsioon, mille kohaselt
on ebaseaduslikult riigis viibival välismaalasel õigus vältimatule sotsiaalabile SHS-is sätestatud
korras. Erandkorras võib PPA või KAPO korraldada ka ise ebaseaduslikult riigis viibiva
98 Vt täpsemalt Euroopa Kohtu 6. detsembri 2011. aasta otsus kohtuasjas C-329/11, Alexandre Achughbabian vs.
Préfet du Val-de-Marne, ECLI:EU:C:2011:807, p-d 29 ja 30. 99 Vt täpsemalt Euroopa Kohtu 18. detsembri 2014. aasta otsus kohtuasjas C-562/13, Centre public d’action sociale
d’Ottignies-Louvain-la-Neuve vs Moussa Abdida, ECLI:EU:C:2014:2453, p-d 41-42.
158
välismaalase lühiajalise majutamise, kui see on vajalik humaansetel kaalutlustel või haavatava
isiku kaitseks (VSS § 132). Välismaalane, kes oli eelnevalt taotlenud rahvusvahelist kaitset,
võib väljasõidukohustuse täitmiseni jääda rahvusvahelise kaitse menetluse, sh piiril toimuva
varjupaigamenetluse ajal määratud majutuskohta vastavalt rahvusvahelise kaitse andmise
seaduses sätestatud tingimustele. Rahvusvahelise kaitse taotleja ümberkolimine, sh lastele uue
lasteaia- või koolikoha leidmine lahkumisettekirjutuses määratud vabatahtliku lahkumise
tähtajaks ainuüksi põhjusel, et isiku taotluse suhtes on tehtud lõplik otsus, ei ole mõistlik. See
koormaks nii isikut kui ka riiki ebaproportsionaalselt ning tooks kaasa olukorra, kus isik on
sunnitud tegelema igapäevaelu olme küsimustega selle asemel, et korraldada oma
tagasipöördumist.
Taustakontroll peab hõlmama tervisekontrolli, et teha kindlaks, kas asjaomane välismaalane
vajab viivitama ravi või ta tuleb rahvatervise huvides isoleerida. Arvestades, et ebaseaduslik
välispiiri ületamine on üheks põgenemisohule viitavast asjaolust, on tõenäoline, et
ebaseaduslikult EL välispiiri ületanud välismaalase suhtes kohaldatakse kinnipidamist ja ta
võidakse kohtu loal paigutada kinnipidamiskeskusesse. Kehtiva VSS § 262 lõike 31 kohaselt
tuleb kinnipidamiskeskusesse paigutatud välismaalase suhtes läbi viia tervisekontroll, mida
korraldab Tervisekassa. Selleks et vältida olukorda, kus ebaseaduslikult riiki sisenenud või
riigis viibiva välismaalase suhtes tehakse tervisekontroll määruse 2024/1356/EL
(taustakontrolli kohta) rakendamiseks ja hiljem kinnipidamiskeskusesse paigutamisel, nähakse
eelnõus ette, et ebaseaduslikult riigis viibivale välismaalasele osutatakse tervishoiuteenuseid,
sh tehakse tervisekontroll kinnipidamiskeskuse ravipunkti kaudu. Vajaduse korral saab
kinnipidamiskeskuse tervishoiuteenuse osutaja tervisekontrolli läbi viia videosilla vahendusel,
kui selleks kasutatava võrgu- ja infosüsteemi turvalisuse tagamiseks on täidetud
küberturvalisuse seaduse §-dega 7 ja 8 ning nende alusel kehtestatud nõuded (eelnõu § 99
punkt 44). Nii tagatakse, et ebaseaduslikult riigis viibivatele välismaalastele osutatakse
vajalikke tervishoiuteenuseid ressursisäästlikul viisil. Ühtlasi võimaldab selline korraldus
paremini ära hoida tervishoiuteenuste väärkasutamist, kuivõrd kinnipidamiskeskuse
tervishoiuteenuse osutajal tekib terviklik ülevaade, milliseid tervisekontrolle on välismaalase
suhtes Eestis viibimise ajal juba tehtud ja/või millist ravi on talle osutatud.
99.2. Sisenemiskeelu otsusega seotud muudatused
Eelnõu § 99 punktid 21 ja 46 puudutavad sisenemiskeelu otsuse tegemist.
Käesoleval hetkel on sisenemiskeelu otsuse tegemise regulatsioon sätestatud VSS §-s 282. Selle
§-i paigutamine sissesõidukeeldude peatükki on eksitav, sest oma olemuselt on sisenemiskeelu
otsus välispiirikontrolli raames tehtav otsus, millega kohustatakse ebaseaduslikult välispiiri
kaudu EL-i sisenenud välismaalast tagasi minema kolmandasse riiki, kust ta EL-i sisenes. Kui
välismaalane sisenes Eestisse piiripunktide vahelise ala kaudu, tuleb tema suhtes enne
sisenemiskeelu otsuse tegemist vastavalt määruses 2024/1356/EL (taustakontrolli kohta)
sätestatule läbi viia ka taustakontroll, kui tema tagasisaatmine 72 tunni jooksul ei ole võimalik
või lubatud.
Eelnõuga viiakse sisenemiskeelu otsusega seonduvad normid VSS 11. peatüki 2. jao §-i 623
(eelnõu § 99 punkt 21). VSS § 282 tunnistatakse kehtetuks (eelnõu § 99 punkt 46).
Sisenemiskeelu otsuse vaidlustamisele kohaldatakse lahkumisettekirjutuse vaidlustamise
põhimõtteid. Sarnaselt lahkumisettekirjutusele nähakse VSS § 623 lõikes 4 ette, et
sisenemiskeelu otsuse peale saab välismaalane esitada halduskohtule kaebuse kümne päeva
jooksul otsuse teatavakstegemise päevast arvates. Sisenemiskeelu otsust ei saa vaidlustada
vaidemenetluse korras. Kui välismaalast ei saa tagasi saata riiki, mille kaudu ta Eestisse sisenes,
159
tuleb talle teha lahkumisettekirjutus ja kohustada teda tagasi pöörduma oma kodakondsus- või
elukohariiki. Sel juhul kaotab varem väljastatud sisenemiskeelu otsus vastavalt VSS § 623
lõikele 11 kehtivuse, ilma et PPA või KAPO peaks täiendavalt sisenemiskeelu otsuse kehtetuks
tunnistamise haldusakti tegema.
99.3. Tagasisaatmise piirimenetlusega seotud muudatused
Eelnõu § 99 punktidega 22-26 täiendatakse VSS 2. peatükki, mis reguleerib
lahkumisettekirjutuse tegemist ebaseaduslikult Eestis viibivale välismaalasele ja
lahkumisettekirjutuses sissesõidukeelu määramist. Lahkumisettekirjutuse tegemisele, selle
täitmisele ning sissesõidukeelu kohaldamisele kehtestatud nõuded tulenevad
tagasisaatmisdirektiivist, mida tuleb järgida ka piiril toimuva tagasisaatmismenetluse
läbiviimisel. Tagasisaatmisdirektiivi kohaselt peab ebaseaduslikult EL-s viibiv välismaalane,
kelle vastuvõttev riik on kolmas riik, lahkuma kõikide Schengeni konventsiooni ja EL
liikmesriikide territooriumidelt. Sellest tulenevalt täpsustatakse eelnõu § 99 punktides 8 ja 22
ettekirjutuse mõistet.
Samas näeb määrus 2024/1349/EL (tagasisaatmise piirimenetluse kohta) ette ka teatavad
erisused piirimenetlusse suunatud välismaalasele lahkumisettekirjutuse tegemisel ja selle
täitmisel. Esimene erisus puudutab välismaalase kohustust elada piirimenetluse ajal kindlaks
määratud asukohas. Kui tavamenetluses on PPA-le või KAPO-le antud kaalutlusõigus VSS §
10 lõikes 2 nimetatud järelevalvemeetmete kohaldamisel, siis piiril toimuva
tagasisaatmismenetluse puhul tuleb kõiki piirimenetlusse suunatud välismaalasi, keda kinni ei
peeta, kohustada elama kindlaks määratud elukohas. Eelnõu § 99 punktiga 23 sätestatakse see
nõue VSS § 7 lõikes 31, võimaldades menetlusasutusel jätkata eelnevalt rahvusvahelise kaitse
menetluses määratud järelevalvemeetme kohaldamist, kui välismaalase majutuskoht ei ole
muutunud.
Teine erisus puudutab vabatahtliku lahkumiskohustuse tähtaja andmist välismaalasele, kelle
suhtes viiakse piiril läbi tagasisaatmismenetlust. Tavamenetluses otsustab tagasisaatmist
korraldav asutus (PPA või KAPO), kas välismaalase suhtes esinevad VSS § 72 lõikes 2
sätestatud asjaolud, mille puhul võib lahkumisettekirjutuses jätta vabatahtliku lahkumistähtaja
määramata ja lahkumisettekirjutuse kohe sundtäita. Tagasisaamise piirimenetluse määruse
artikli 4 lõike 5 kohaselt peab kolmanda riigi kodanikule andma igal ajal võimaluse
vabatahtlikult tagasi pöörduda, kui ta seda taotleb ja tal on olemas tagasipöördumiseks vajalik
reisidokument. Sellest tulenevalt täiendatakse VSS § 72 lõikega 12 (eelnõu § 99 punkt 24).
PPA-l või KAPO-l on jätkuvalt õigus välismaalasele vabatahtliku lahkumistähtaja andmisest
keelduda, kui esineb põgenemise oht või kui isiku taotluse suhtes on tehtud piiril toimuva
varjupaigamenetluse käigus keelduv otsus, kuna see on ilmselgelt põhjendamatu, või kui ta
kujutab endast ohtu liikmesriikide avalikule korrale või riigi julgeolekule. Kui tavamenetluses
saab PPA või KAPO määrata lahkumisettekirjutuses vabatahtliku lahkumise tähtaja
ajavahemikus 7 kuni 30 päeva, siis piirimenetluses ei või see ületada 15 päeva.
Vabatahtliku lahkumise tähtaja andmata jätmise korral peab PPA või KAPO välismaalase
lahkumiskohustuse sundtäitma tema kinnipidamise ja väljasaatmise teel (VSS § 73 lõige 2).
Väljasaatmise puhul tuleb välismaalasele kohaldada imperatiivselt sissesõidukeeldu kuni viieks
aastaks (VSS § 74 lõige 2, selle aluseks olev direktiivi 2008/115/EÜ art 11 lõige 1 ja seda
selgitavad Euroopa Kohtu lahendid C-225/16, Ouhrami, p 44; C-290/14, Skerdjan Celaj, p 2).
See on toonud kaasa olukorra, kus PPA või KAPO taotleb SIMilt välismaalasele, kes on Eestist
avaliku korra või riigi julgeoleku kaalutlustel välja saadetud, lahkumisettekirjutuses määratud
sissesõidukeelu kehtivusaja pikendamist, tuginedes VSS § 31 lõikes 1 sätestatule.
Tagasisaatmisdirektiivi artikli 11 lõike 2 kohaselt on liikmesriikidel õigus
160
lahkumisettekirjutuses kohaldada välismaalase suhtes sissesõidukeeldu üle 5 aasta, kui see on
vajalik avaliku korra või riigi julgeoleku huvides. Selleks et PPA-l või KAPO-l oleks juba
lahkumisettekirjutuse tegemisel võimalik määrata välismaalasele sissesõidukeeld, mille
kehtivusaeg vastab välismaalase ohutasemele, nähakse eelnõu § 99 punktis 26 ette, et avaliku
korra või riigi julgeoleku kaalutlustel võib PPA või KAPO välismaalasele kohaldadada
lahkumisettekirjutuses sissesõidukeeldu kümneks aastaks lahkumisettekirjutuse täitmise
päevast arvates. Sissesõidukeelu kehtivusaja määramisel peab PPA ja KAPO jätkuvalt hindama
kõiki välismaalasega seotud olulisi asjaolusid ning sissesõidukeelu kehtivusaega lühendama,
kui 10-aastase sissesõidukeelu kehtivusaeg ei ole proportsionaalne (VSS § 74 lõige 3).
Eelnõu § 99 punktis 25 asendatakse VSS § 72 lõike 2 punktis 5 mõiste „riiki mittelubamise
otsus“ mõistega „sisenemiskeelu otsus“. Tegemist on terminoloogilise muudatusega.
Eelnõu § 99 punktis 27 täpsustatakse järelevalvemeetmete kohaldamisega seonduvat. VSS §
7 lõike 3 kohaselt on järelevalvemeetmete kohaldamise eesmärk tagada, et välismaalane talle
ettekirjutuses pandud lahkumiskohustuse täidab. Tagasisaatmisdirektiivi art 7 lõike 3 kohaselt
võib ebaseaduslikult riigis viibivale välismaalasele, kellele on antud tähtaeg vabatahtlikuks
lahkumiseks, kehtestada järelevalvemeetmeid, et hoida ära tema põgenemine. Lisaks
võimaldab tagasisaatmisdirektiivi art 15 lõike 1 kohaldada ebaseaduslikult riigis viibivale
välismaalasele järelevalvemeetmeid kinnipidamise alternatiivina. Sel juhul võib välismaalasele
kohaldadada järelevalvemeetmeid mitte vaid põgenemise ohu korral, vaid ka siis, kui esineb
muu VSS § 23 lõikes 3 sätestatud kinnipidamise alus. Eeltoodust tulenevalt muudetakse VSS
§-i 10, andes PPA-le ja KAPO-le õiguse kohaldada viibimisaluseta välismaalase suhtes
järelevalvemeetmeid ka kinnipidamise alternatiivina.
Eelnõu § 99 punktid 32- 37 reguleerivad välismaalase väljasaatmist.
Selleks et kiirendada välismaalase Eestist väljasaatmist ja vähendada menetluskoormust,
nähakse eelnõu § 99 punktiga 33 ette kaks alust, mil lahkumisettekirjutuse tegemine
väljasaadetavale ei ole vajalik.
Esimene muudatus puudutab olukorda, kus välismaalane on sisenenud Eestisse, kuigi talle on
eelnevalt kehtestatud sissesõidukeeld ja selle kehtivusaeg ei ole lõppenud (VSS § 14 lõige 23).
VSS § 28 kohaselt ei anta välismaalasele, kelle suhtes kehtib sissesõidukeeld, luba Eestisse
sisenemiseks ja siin viibimiseks ning ta tuleb viivitamata riigist välja saata. Sel juhul on
välismaalase väljasaatmise aluseks sissesõidukeelu kohaldamise otsus. Täiendava
lahkumisettekirjutuse tegemine tekitab lihtsalt halduskoormust ning pikendab välismaalase
väljasõidukohustuse täitmist. Küll tuleb PPA-l ja KAPO-l jätkuvalt hinnata välismaalase
väljasaatmise perspektiivikust ja jätta välismaalase suhtes väljasaatmine kohaldamata, kui see
on selges vastuolus non refoulement põhimõttega. Samuti ei ole välismaalase kohene
väljasaatmine lubatud, kui välismaalasele on kehtestatud sissesõidukeeld karistusseadustiku
alusel. Sel juhul võib sissesõidukeelu rikkumine olla aluseks, et välismaalase kandmata jäänud
karistus pööratakse täitmisele vastavalt KrMS-i § 416 lõikele 6.
Teine eelnõuga loodav väljasaatmise alus puudutab välismaalase üleandmist teisele
liikmesriigile kahepoolse tagasivõtulepingu või kokkuleppe kohaselt (VSS § 14 lõige 25).
Eelnõuga võetakse üle tagasisaatmisdirektiivi artikli 6 lõikes 3 sätestatud võimalus, mis näeb
ette, et tagasisaatmisotsust ei pea tegema kolmanda riigi kodanikule, kui ta vastavalt
kokkuleppele saadetakse teise liikmesriiki tagasi. Muudatus võimaldab vajaduse korral
välismaalase vastutavale liikmesriigile üle anda juba siis, kui taustakontrolli läbiviimisel
tehakse vastutav liikmesriik kindlaks.
161
Eelnõu § 99 punktidega 34–36 täpsustatakse väljasaatmise peatamise ja kohaldamata
jätmisega seonduvat. Sõltumata sellest, millise haldusakti või kohtulahendiga on välismaalasele
väljasõidukohustus pandud, peab isiku väljasaatmine olema kooskõlas EL ja rahvusvahelises
õiguses sätestatud põhiõigustega. Isikut on keelatud välja saata, kui see on selges vastuolus non-
refoulement põhimõttega ehk väljasaatmine tooks kaasa ohu väljasaadetava elule või
inimväärikusele. Kuivõrd teatud juhtudel võib ajavahemik lahkumisettekirjutuse tegemise ja
tegeliku väljasaatmise vahel olla väga pikk, nähakse VSS § 14 lõikes 8 ette, et PPA või KAPO
peab välismaalase väljasaatmisel koostama sundtäitmise protokolli ja selles hindama, kas
välismaalase väljasaatmine konkreetsesse vastuvõtvasse riiki on lubatud.
Eelnõu § 99 punktiga 37 täiendatakse VSS § 14 lõiget 5 punktiga 5, et selgemalt reguleerida
olukorrad, kus välismaalane esitab väljasaatmise käigus rahvusvahelise kaitse taotluse.
Reeglina tuleb välismaalase väljasaatmine peatada, kui ta esitab rahvusvahelise kaitse taotluse.
Kui välismaalane esitab teise või järgneva rahvusvahelise kaitse taotluse, siis määruse
2024/1348/EL (menetluse kohta) kohaselt puudub sel juhul taotlejal õigus riiki jääda ehk
taotluse esitamine ei peata enam automaatselt välismaalase väljasaatmist.
99.4. Viibimisaluseta välismaalase kinnipidamisega seotud muudatused
Viibimisaluseta Eestis viibiva välismaalase kinnipidamisele tuleb kohaldada
tagasisaatmisdirektiivis sätestatud kinnipidamisnorme. Tagasisaatmisdirektiivi artikli 15
lõige 1 näeb sõnaselgelt ette kaks kinnipidamise alust, mis põhinevad ühelt poolt
tagasisaatmisdirektiivi artikli 3 punktis 7 määratletud põgenemise ohu olemasolul ja teiselt
poolt asjaolul, et asjaomane isik hoiab kõrvale tagasisaatmise ettevalmistamisest või
väljasaatmisest või takistab seda. Lisaks võimaldab tagasisaatmisdirektiivi artikli 15 lõige 6
välismaalast kinni pidada tingimusel, kui ta ei täida kaasaaitamiskohustust või tema
tagasipöördumiseks vajalike dokumentide hankimine vastuvõtvast riigist viibib.
VSS § 68 sätestab kriteeriumid, mis annavad alust arvata, et asjaomane välismaalane põgeneb.
Eelnõu § 99 punkti 13 kohaselt tunnistatakse VSS § 68 esimene lause kehtetuks, sest
välismaalase põgenemise ohtu tuleb hinnata kogu väljasõidukohustuse menetluse, sh
taustakontrolli tegemise vältel, mitte üksnes lahkumisettekirjutuse tegemisel või isiku
kinnipidamisel.
Eelnõu § 99 punktidega 14–18 täpsustatakse põgenemisohu kriteeriume. VSS § 68 punktis 2
nähakse ette, et välismaalane kujutab põgenemise ohtu, kui ta on esitanud valeandmeid või
võltsitud dokumente Eestisse sisenemisel, nt taustakontrollis. VSS § 68 punkt 5 annab edaspidi
võimaluse väljasõidukohustuse menetluses arvestada asjaoluga, et välismaalane ei järginud
talle seadusega pandud, nt rahvusvahelise kaitse menetluses pandud kohustusi. Selleks et
rahvusvahelise kaitse ja väljasõidukohustuse menetluste läbiviimisel saaks paremini tugineda
taustakontrolli tulemustele, nähakse eelnõus ette, et välismaalase põgenemise ohule viitab
asjaolu, kui ta on keeldunud biomeetriliste andmete andmisest või takistanud muul viisil
menetluse läbiviimist, pole saanud Eestisse sisenemiseks luba või ta kujutab ohtu avalikule
korrale või riigi julgeolekule (VSS § 68 punktid 11–13). VSS § 68 punktis 10 tehakse
terminoloogiline parandus.
Nagu eelpool selgitati, võib välismaalase kinnipidamine olla õigustatud juhul, kui ta ei aita
kaasa oma väljasõidukohustuse ettevalmistamisele või selle täitmisele. Hetkel on välismaalase
kaasaaitamiskohustus sätestatud VSS §-s 264., kuid see on seotud üksnes väljasõidukohustuse
täitmisega. Eelnõu § 99 punktidega 20 ja 43 viiakse see § üle VSS §-i 610 ja sõnastatakse
uuesti. Muudatuse eesmärgiks on sätestada, et välismaalane peab kaasaaitamiskohustust täitma
kogu väljasõidukohustuse menetluse jooksul. Selleks et välismaalane teaks, milliseid
162
konkreetseid kohustusi ta peab täitma, on normide sõnastusi täpsustatud. Nii peab välismaalane
esitama andmed oma isiku või kodakondsuse tuvastamiseks, ta peab taotlema endale uut
reisidokumenti ning järgima talle kehtestatud järelevalvemeetmeid.
Eelnõu § 99 punktid 39–45 reguleerivad viibimisaluseta välismaalase kinnipidamise aluseid,
kohtuliku kontrolli tähtaega ning kinnipidamistingimusi.
99.4.1. Kinnipidamise alused
Eesmärgiga luua parem sidusus rahvusvahelise kaitse ja väljasõidukohustuse menetluste vahel,
täiendatakse VSS-s ebaseaduslikult riigis viibiva välismaalase kinnipidamise aluseid, võttes
aluseks tagasisaatmisdirektiivis sätestatu ja Euroopa Kohtu seisukoha, mille kohaselt on
liikmesriikidel õigus siseriiklikus õiguses näha ette ka muid konkreetseid kinnipidamise aluseid
välismaalase väljasõidukohustuse ettevalmistamiseks või selle täitmiseks100.
Analoogselt VRKS-s rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamise alustele nähakse eelnõus
ette, et ebaseaduslikult riigis viibivat välismaalast võib kinni pidada, kui see on vajalik tema
isiku tuvastamiseks või isikusamasuse kontrollimiseks (VSS § 23 lõige 2 p 1), isiku
kodakondsuse kontrollimiseks või väljaselgitamiseks (VSS § 23 lõige 2 p 2) või avaliku korra
või riigi julgeoleku tagamiseks (VSS § 23 lõige 2 p 7).
Määrus 2024/1356/EL (taustakontrolli kohta) võimaldab liikmesriigil jätta taustakontrolli
toimingud tegemata või alustatud toimingud lõpetamata, kui ebaseaduslikult välispiiri ületanud
välismaalane, kes pole rahvusvahelise kaitse sooviavaldust esitanud, saadetakse 72 tunni
jooksul tagasi riiki, kust ta Eestisse sisenes (vt määruse 2024/1358/EL (Eurodac-süsteemi
kohta) artikli 22 lõige 1 koostoimes määruse 2024/1356/EL (taustakontrolli kohta) artikli 5
lõike 1 punktiga a). See võimaldab liikmesriikidel rakendada EL tagasivõtulepingutes ette
nähtud kiirmenetlust. Kiirmenetluse erinormide kohaselt tuleb kolmandal riigil taotluse
esitanud liikmesriigile vaid kahe tööpäeva jooksul teada anda, kas ta nõustub ebaseaduslikult
piiri ületanud välismaalase tagasi võtma. Lisaks võib taustakontrolli jätta lõpetamata, kui
välismaalane antakse teisele liikmesriigile üle vastavalt kahepoolsele kokkuleppele (määruse
2024/1356/EL (taustakontrolli kohta) artikli 7 lõige 2). Nii kiirmenetluse kui ta teise
liikmesriigiga sõlmitud tagasivõtuleppe rakendamisel peab liikmesriik tagama, et asjaomase
välismaalase suhtes kohaldatakse kinnipidamist. Seetõttu nähakse VSS-s § 23 lõike 2 punktis 8
ette, et välismaalast võib kinni pidada, kui see on vajalik, et ta anda teisele liikmesriigile või
kiirmenetluse raames kolmandale riigile üle vastavalt tagasivõtulepingus või muus kokkuleppes
sätestatule korrale.
Tagasisaatmisdirektiivi artikli 2 lõike 2 punkti a kohaselt võivad liikmesriigid direktiivi
kohaldamisalast jätta välja kolmanda riigi kodanikud, kelle suhtes on tehtud sisenemiskeelu
otsus. Sellest tulenevalt on kehtivas VSS-s sätestatud sisenemiskeelu otsuse täitmine iseseisva
kinnipidamise alusena (vt VSS § 282 lõige 5). Kuivõrd sisenemiskeelu otsuse saanud
välismaalaste kinnipidamisele tuleb kohaldada tagasisaatmisdirektiivi artiklites 16 ja 17
kinnipidamistingimuste kohta sätestatut, on mõistlik, et nende välismaalaste kinnipidamise
kohtulik kontroll toimub sarnaselt välismaalastega, kellele on tehtud lahkumisettekirjutus või
kelle väljasõidukohutus tuleneb kohtulahendist.
Kooskõlas määruse 2024/1349/EL (tagasisaatmise piirimenetluse kohta) artikli 5 lõikega 2
nähakse VSS §-s 23 lõike 2 punktis 10 ette võimalus kohaldada kinnipidamist välismaalase
suhtes, keda peeti kinni piiril toimuva varjupaigamenetluse käigus ja kelle rahvusvahelise kaitse
100 Euroopa Kohtu 6. oktoobri 2022 otsus kohtuasjas C-241/21, I.L. vs Politsei- ja Piirivalveamet,
ECLI:EU:C:2022:753, punkt 36.
163
taotluse suhtes on koos rahvusvahelise kaitse andmisest keelduva otsusega tehtud koheselt
sundtäidetav lahkumisettekirjutus. Välismaalase suhtes, keda ei peetud piiril toimuva
varjupaigamenetluse läbiviimisel kinni, võib kohaldada kinnipidamist väljasõidukohustuse
täitmiseks, kui see on vajalik põgenemise ohu tõttu, avaliku korra või riigi julgeoleku
tagamiseks või põhjusel, et ta takistab või väldib oma väljasõidukohustuse läbiviimist (VSS §
23 lõige 4).
EL rände- ja varjupaigareformi eesmärgiks on senisest paremini sidustada rahvusvahelise kaitse
menetlus väljasõidukohustuse menetlusega. Kui Eesti praktikas tehakse rahvusvahelise kaitse
andmisest keeldumise korral üks haldusakt, mis sisaldab rahvusvahelisest kaitsest andmisest
keelduvat otsusele lisaks ka lahkumisettekirjutust ja vajaduse korral sissesõidukeelu otsust, siis
edaspidi seab määruse 2024/1348/EL (menetluse kohta) artikkel 37 ühtse otsuse või otsuste
samaaegselt tegemise kohustuse kõigile liikmesriikidele. Seeläbi tagatakse, et otsuste
vaidlustamisel saab kohus kaebused liita ühte menetlusse. Kaebuste ühine menetlemine
omakorda võimaldab nende kiiremat ja lihtsamat lahendamist.
Arvestades rahvusvahelise kaitse ja tagasisaatmise menetluste omavahelist seotust, sh ühtse
otsuse tegemise praktikat, on mõistlik haldusorgani ja kohtute töökoormust vähendada ka
välismaalaste kinnipidamise lubade menetlemisel. See on vajalik eriti olukorras, kus rändesurve
Eestisse suureneb ja korraga tuleb halduskohtul läbi vaadata suurem hulk rahvusvahelise kaitse
taotlejate ja ebaseaduslikult riigis viibivate välismaalaste kinnipidamise või kinnipidamiste
pikendamise taotlusi. Eelnõuga sätestatakse VSS § 23 lõikes 6, et PPA või KAPO võib
välismaalase kinnipidamist väljasaatmise eesmärgil jätkata, kui tema suhtes on halduskohus
juba andnud VRKS alusel loa kinnipidamiseks ja selle loas määratud kinnipidamise tähtaeg
pole möödunud ning PPA või KAPO hinnangul esineb alus tema kinnipidamiseks väljasaatmise
eesmärgil. PPA ja KAPO on jätkuvalt kohustatud välismaalase kinnipidamise vajalikkust
hindama ja välismaalase koheselt vabastama, kui tema kinnipidamiseks puudub VSS-s
sätestatud alus või muude järelevalvemeetmete kohaldamisega on võimalik tema põgenemise
ohtu ära hoida.
99.4.2. Kinnipidamise kohtuliku kontrolli tähtajad
Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 5 lõike 4 kohaselt peavad
riigid tagama kinnipidamise kohtupoolse kiire läbivaatamise. VSS § 23 lõikes 1 säilitatakse
kehtiv põhimõte, mille kohaselt on PPA-l või KAPO-l lubatud viibimisaluseta Eestis viibivat
välismaalast ilma halduskohtu loata tavaolukorras kinni pidada kuni 48 tundi. Selleks et
kinnipidamise kohtuliku kontrolli läbiviimist kiirendada, volitatakse VSS § 23 lõikes 8 SIMilt
kehtestama määrusega kinnipidamiseks loa saamise taotluses esitatavate andmete ja tõendite
loetelu. Eesmärgiks on töötada välja taotluse vorm, milles märgitakse kinnipidamise aluse(d)
ja esitatakse faktilised asjaolud koos tõenditega. Nii on võimalik PPA-l või KAPO-l rändesurve
suurenemisel kinnipidamise taotlused kiiresti koostada ja arendustööde valmimisel E-toimiku
vahendusel kohtutele esitada.
Kui kehtiv regulatsioon näeb ette, et halduskohus võib anda välismaalase kinnipidamiseks loa
kuni kaheks kuuks ja seejärel seda tähtaega pikendada nelja kuu kaupa, siis eelnõuga
sätestatakse kinnipidamise kohtuliku kontrolli intervalliks neli kuud (VSS § 23 lõige 5). See
võimaldab kohtu koormust vähendada olukorras, kus juba välismaalase kinnipidamise alguses
on selge, et välismaalase kinnipidamise asjaolud menetluse käigus ei muutu (nt välismaalane
kujutab ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule). Muudatus ei piira kohtu õigust anda
välismaalase kinnipidamise luba lühemaks tähtajaks.
164
Eelnõuga ei muudeta kinnipidamistaotluste läbivaatamise regulatsiooni. Eelnõu § 99 punktiga
40 tõstetakse VSS §-s 153 muutmata kujul VSS §-i 231.
Eelnõu § 99 punktiga 40 muudetakse lisaks sätteid, mis puudutavad Eestis viibimisaluseta
viibiva välismaalase kinnipidamist massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras.
VSS § 154 annab praegu PPA-le või KAPO-le massilisest sisserändest põhjustatud
hädaolukorras võimaluse esitada kohtule välismaalaste kinnipidamise taotlused lihtsustatul
viisil. Sel juhul ei pea menetlusasutus koostama iga välismaalase kohta individuaalset taotlust,
vaid ta võib esitada taotluses kinnipidamist vajavate välismaalaste nimekirja ja loetelu
menetlustoimingutest, mida pole jõutud 48 tunni jooksul läbi viia. Lihtsustatud taotluste
esitamine ei leevenda siiski oluliselt haldusorgani ja kohtute koormust olukorras, kus
ootamatult siseneb suur hulk välismaalasi, kes ei vasta riiki sisenemise ja siin viibimise
tingimustele.
Ebaseaduslikult riiki sisenenud või siin viibivate välismaalaste kinnipidamise kohtuliku
kontrolli tähtaja puhul on Eestis tuginetud PS § 21 lõikele 2, mille kohaselt ei tohi kedagi vahi
all pidada üle neljakümne kaheksa tunni ilma kohtu sellekohase loata. Sellega erineb Eesti
kehtiv regulatsioon paljudest teistest liikmesriikidest, kus on haldusõigusliku kinnipidamise
kohtuliku läbivaatamise tähtajad oluliselt pikemad: Hollandis 28 päeva, Iirimaal kaheksa
nädalat, Kreekas ja Sloveenias kolm kuud ja Belgias neli kuud101. PS eesmärk on olnud
reguleerida isikute karistusõiguslikku kinnipidamist, selle eesmärk ilmselt ei ole olnud kaitsta
välismaalasi, kes on ebaseaduslikult Eestisse sisenenud. Ka Euroopa Inimõiguste Kohus on
leidnud, et välismaalased ei saa tugineda Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse
konventsioonist tulenevatele õigustele, kui nad pole järginud seaduslikke riiki sisenemise
protseduure102. ÕK on varem väljendanud arvamust, et massilise sisserände olukorras
kõrvalekaldumine tavapärasest 48 tunni reeglist kohtu loa taotlemisel võib olla põhjendatud
muude ülekaalukate ühiskondlike hüvede tagamiseks103.
Eeltoodust tulenevalt tuuakse eelnõu § 99 punktiga 40 VSS § 154 regulatsioon üle VSS §-i 233
ja sätestatakse PPA-le ja KAPO-l võimalus massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras
välismaalasi ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni seitse päeva. Selle aja jooksul saavad
PPA ja KAPO viibimisaluseta välismaalaste suhtes teha esmased menetlustoimingud, sh
taustakontrollid ning otsustada, kas välismaalase pikemaajaline kinnipidamine on üldse vajalik.
Muudatus tagab ühelt poolt, et välismaalaste põhiõigusi ja -vabadusi piiratakse vaid niivõrd,
kui see on vajalik esmaste menetlustoimingute tegemiseks. Teiselt poolt säästab see kohtute
ressurssi, sest kinnipidamise taotlused esitatakse üksnes nende välismaalaste suhtes, kelle puhul
esineb põhjendatud kahtlus, et ilma kinnipidamiseta võivad nad menetluse ajal riigist põgeneda
või ohustada avalikku korda või riigi julgeolekut. Välismaalase kinnipidamisel üle seitsme
päeva kohaldatakse VSS §-s 25 välismaalase kinnipidamise pikendamise kohta sätestatut. Küll
võimaldatakse PPA-l ja KAPO-l massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras esitada
kohtule üks taotlus välismaalaste puhul, kelle kinnipidamine on vajalik samal õiguslikul alusel
ja kaalutlustel.
Tulenevalt VSS §-i 154 asukoha muutumisest tehakse eelnõu § 99 punktiga 10 muudatused
VSS § 62 lõigetes 2 ja 3.
101 Euroopa Rändevõrgustik 2017. The effectiveness of Return in EU Member States: challenges and good
practices linked to EU rules and standards, lk 39. 102 Euroopa Inimõiguste Kohtu suurkoja 13. veebruari 2020. aasta otsus asjas N.D. ja N.T. vs. Hispaania, kaebused
nr 8675/15 ja 8697/15, p-d 201, 231 ja 242 103 Õiguskantsleri 17.03.2017 kiri nr SIM/17-0364/-1K, 1-6/1382-1.
165
Eelnõu § 99 punktis 41 tehtud muudatus näeb ette, et välismaalane tuleb
kinnipidamiskeskusest vabastada kohe, kui haldusakt või kohtulahend, millega on
välismaalasele pandud väljasõidukohustus, on tunnistatud kehtetuks või tühistatud. Tegemist
on üldpõhimõttega. Seetõttu kehtiv norm, mis puudutab välismaalase vabastamist üksnes
lahkumisettekirjutuse kehtetuks tunnistamisel või tühistamisel, on eksitav.
Viibimisaluseta välismaalase kinnipidamise maksimaalset kinnipidamise tähtaega ei muudeta.
VSS § 25 kohaselt on välismaalase kinnipidamine pärast 6-kuulist kinnipidamist lubatud veel
kuni 12 kuud juhul, ta takistab või väldib väljasõidukohustuse menetluse läbiviimist või tal
puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud reisidokumendid (eelnõu § 99 punkti 42).
99.4.3. Kinnipidamistingimused
Viibimisaluseta Eestis viibiva välismaalase kinnipidamisel tuleb järgida tagasisaatmisdirektiivi
artiklites 16 ja 17 sätestatud nõudeid. Massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras on
liikmesriigil õigus tagasisaatmisdirektiivi artikli 18 kohaselt teha kinnipidamistingimustes
erisusi. Need nõuded on kehtivas VSS-is sätestatud § 23 lõigetes 1 ja 4–8 ning § 154 lõigetes
6–10. Õigusselguse huvides sätestatakse viibimisaluseta välismaalase kinnipidamistingimusi
puudutavad normid eelnõu § 99 punktiga 40 VSS §-s 232. Hädaolukorras lubatud
kinnipidamistingimuste erisused viiakse VSS §-st 154 üle §-i 233. Sisulisi muudatusi normide
ümber korraldamisel ei teha.
Lisaks täpsustatakse VSS § 2610 lõiget 5, sätestades, et PPA-l on lubatud
kinnipidamiskeskusesse paigutatud välismaalase kokkusaamisi jälgida, kuid mitte pealt
kuulata. PS § 26 kohaselt on igaühel õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Kuivõrd
kinnipidamiskeskuse ametnikud saavad kokkusamisele tulevaid isikuid kontrollida, on neil
võimalik rakendada proportsionaalseid meetmeid, et leida tasakaal eraelu puutumatuse kaitse
ja kinnipidamiskeskuse siseturvalisuse tagamise vahel.
99.5. Alaealise välismaalasega seotud muudatused
Eelnõu § 99 punktid 3–6 puudutavad alaealise esindamist ning tema suhtes tehtavaid
toiminguid. VSS § 13 kohaselt kohaldatakse saatjata alaealise välismaalase esindamisele PKS-
s sätestatut. Kui seadusliku aluseta alaealine välismaalane viibib Eestis ilma eestkostjata, täidab
PKS § 176 lõike 4 kohaselt alaealise eestkostja ülesandeid lapse hariliku viibimiskoha järgne
valla- või linnavalitsus, kuni lapsele on eestkostja kohtu poolt määratud või tema vanem on
lapsega Eestis ühinenud. Praktikas võtab sel juhul PPA ühendust SKAga, mis on kohustatud
saatjata alaealisele välismaalasele pakkuma asendushooldusteenust. SKA määratud
asenduskoduteenuse osutatamise kohast sõltub, milline valla- või linnavalitsus saatjata alaealise
välismaalase eestkoste ülesandeid täidab.
Viimastel aastatel pole Eestis avastatud ühtegi saatjata alaealist välismaalast. Sellele vaatamata
on praktikud seisukohal, et tänane saatjata alaealiste välismaalaste esindamise süsteem ei
pruugi tagada lapse parimate huvide kaitse olukorras, kus korraga tuleb valla-või linnavalitsusel
täita eestkoste ülesandeid suurema hulga alaealiste puhul. Ühelt poolt on lastekaitsetöötajate
arv KOV-ides väga väike. Nad pole spetsialiseerunud üksnes alaealiste välismaalaste
esindamisele, vaid peavad täitma ka muid ülesandeid. Teiselt poolt võib välismaalase asukoht
rahvusvahelise kaitse menetluse või väljasõidukohustuse menetluse ajal muutuda, mistõttu
alaealise huve peaksid praeguse süsteemi järgi kaitsma erinevad inimesed, kes ei pruugi lapse
eelneva käekäiguga kursis olla.
166
Eeltoodust tulenevalt nähakse VSS § 13 lõikes 4 ette, et massilisest sisserändest põhjustatud
hädaolukorras või juhul, kui valla- või linnavalitsus ei saa ettenägematult suure saatjata
alaealiste välismaalaste arvu tõttu saatjata alaealise eestkostja ülesandeid täita, võib SKA
saatjata alaealise välismaalase eestkoste ülesandeid ise täita või sõlmida selleks lepingu
füüsilise või juriidilise isikuga. Saatjata alaealist võib esindada isik, kes on usaldusväärne ja
kellel on selleks vajalikud teadmised ja oskused. PPA-l või muul asutusel on kohustus teavitada
koheselt SKA-d ning asjaomast valla-või linnavalitusust, kui esindaja pole oma ülesandeid
nõuetekohaselt täitnud või ta ei vasta seadusest tulenevatele nõuetele.
Eelnõu § 99 punktides 7, 28 ja 29 tehtavad muudatused alaealise vanuse määramise kohta ei
ole sisulised, vaid seotud kehtivate normide ümber paigutamisega.
99.6. Riigi õigusabi andmine ja esialgse õiguskaitse kohaldamine
Eelnõu § 99 punktiga 12 muudetakse VSS §-s 66 ebaseaduslikult riigis viibivale välismaalasele
riigi õigusabi taotlemise ja andmise sätteid. Tagasisaatmisdirektiivi kohaselt peab
ebaseaduslikult riigis viibival välismaalasel olema võimalik taotleda riigi õigusabi igasuguse
tagasisaatmisega seotud haldusakti (nt kinnipidamise, järelevalvemeetmete) vaidlustamiseks.
Kuivõrd väljasõidukohustus võidakse välismaalasele panna ka sisenemiskeelu otsusega,
sätestatakse VSS § 66 lõikes 1 õigusselguse huvides, et välismaalasel on õigus taotleda riigi
õigusabi ka sisenemiskeelu otsuse vaidlustamiseks halduskohtus.
Tagasisaatmisdirektiivi artikli 13 lõike 4 kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et
viibimisaluseta kolmanda riigi kodanik saab taotleda tasuta õigusabi ja/või esindaja teenuseid
kooskõlas asjaomaste õigusabiga seotud siseriiklike õigusaktidega. Vastavalt kehtiva VSS § 66
lõikele 2 antakse ebaseaduslikult Eestis viibivale välismaalasele riigi õigusabi RÕS-is
sätestatud korras. Kuivõrd aga RÕS § 12 lõike 5 kohaselt tuleb riigi õigusabi taotlus esitada
eesti keeles, on Schengeni hindamistel leitud, et Eesti ei täida piisavalt EL Põhiõiguste Harta
artiklis 47 sätestatud nõuet, mille kohaselt on igaühel õigus tõhusale õiguskaitsele. Selleks et
parandada Eestis ebaseaduslikult viibivate välismaalaste juurdepääsu riigi õigusabile, nähakse
VSS § 66 lõikes 2 ette, et välismaalane võib riigi õigusabi taotleda inglise keeles. Sarnane erisus
on täna loodud isikutele, kelle elukoht on mõnes muus EL-i liikmesriigis või kes on mõne muu
EL-i liikmesriigi kodanik, või juriidiline isik, mille asukoht on mõnes muus EL-i liikmesriigis
(RÕS § 12 lõige 6).
Käesoleval hetkel saavad liikmesriigid piirata ebaseaduslikult riigis viibiva välismaalase õigust
enda esindamisele kohtumenetluses direktiivi 2005/85/EC104 artikli 15 lõigetes 3 kuni 6
sätestatud alustel. EL varjupaigareformiga asendatakse direktiiv 2005/85/EÜ määrusega
2024/1348/EL (menetluse kohta), mis sätestab artikli 17 lõikes 2 tingimused, mil võib
välismaalasele, kes vaidlustab oma rahvusvahelise kaitse andmisest keelduvat otsust koos
lahkumisettekirjutusega või väljasaatmist, riigi õigusabi jätta andmata. Sellest tulenevalt
sätestatakse VSS § 66 lõikes 3, et lahkumisettekirjutuse, selles kohaldatud sissesõidukeelu
otsuse või väljasaatmisega seotud otsuse vaidlustamiseks ei anta välismaalasele riigi õigusabi,
kui esineb Parlamendi ja nõukogu määruse 2024/1348/EL (menetluse kohta) artikli 17 lõikes 2
sätestatud tingimus. Õigusabi andmisest keeldumise määruse peale ei saa välismaalane eelnõu
järgi esitada määruskaebust. Et kohus saaks riigi õigusabi andmisel senisest paramini hinnata
kaebuse perspektiivikust, kohustatakse VSS § 66 lõikes 3 välismaalast esitama riigi õigusabi
taotlusega koos ka vaidlustatav otsus.
104 Nõukogu 1. detsembri 2005. aasta direktiiv 2005/85/EÜ liikmesriikides pagulasseisundi omistamise ja
äravõtmise menetluse miinimumnõuete kohta. – ELT L 326, 13.12.2005 lk 13-34.
167
Parlamendi ja nõukogu määruse 2024/1348/EL (menetluse kohta) või määruse 2024/1351/EL
(rändehalduse kohta) alusel tehtud otsuste vaidlustamiseks võib õigusabi anda, kuni
halduskohus on kaebuse läbi vaadanud. Selleks et ebaseaduslikult riiki sisenenud
välismaalasele antav riigi õigusabi ulatus ei oleks rahvusvahelise kaitse taotlejaga võrreldes
suurem, nähakse VSS § 66 lõikes 6 ette, et ebaseaduslikult välispiiri ületanud välismaalasele
antakse riigi õigusabi oma väljasaatmise vaidlustamiseks, kuni halduskohus on teinud otsuse,
millega välismaalase esitatud kaebus on jäetud rahuldamata. Muudatuse eesmärgiks on anda
selge signaal, et isikud, kes on riiki sisenenud ebaseaduslikult välispiiri kaudu, ei saa tugineda
samasugusele õiguskaitsele nagu need välismaalased, kes on järginud Eestisse sisenemise
nõudeid.
Samadel kaalutlustel tehakse eelnõu § 99 punktis 19 muudatused VSS §-s 69. Kuigi ka
ebaseaduslikult riiki sisenenud või siin viibival välismaalasel on õigus taotleda oma
väljasaatmise peatamist HKMS-is sätestatud korras, peaks ebaseaduslikult välispiiri ületanud
välismaalase väljasaatmise peatamine olema õigustatud vaid erandlikes olukordades, kui see on
vajalik isiku põhiõiguse kaitseks (nt väljasaatmine on vastuolus non refoulement põhimõttega).
Välismaalasele antud õiguskaitse peaks kehtima seni, kuni halduskohus on otsusega jätnud
välismaalase esitatud kaebuse rahuldamata.
VSS § 69 lõige 2 reguleerib olukorda, kus välismaalase väljasaatmine on esialgse õiguskaitse
korras peatatud, kuid ta on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse. Eelnõu näeb ette, et kui
kohus otsustab taotleja riigis viibimise õigust piirata, tuleb tal omal algatusel esialgse
õiguskaitse määrus tühistada. Muudatus peaks vältima olukorda, kus PPA või KAPO peaksid
taotlema kohtult esialgse õiguskaitse lõpetamist, kuigi rahvusvahelise kaitse menetluses on juba
kohus taotleja riigis viibimise õiguse lõpetanud.
99.7. Isikuandmete töötlemisega seotud muudatused
Eelnõu § 99 punktiga 47 ja 48 tehakse muudatused VSS §-s 3311. Muudatused on tingitud
sellest, et määruse 603/2013/EL regulatsioon asendatakse määrusega 2024/1358/EL (Eurodac-
süsteemi kohta). Eelnõu § 99 punktides 49–52 tehtavad muudatused on terminoloogilised.
Eelnõu § 99 punkti 54 kohaselt võimaldatakse ILLEGAAL-is töödelda taustakontrolli
andmeid. Taustakontrolli läbiviimiseks vajalik infotehnoloogiline lahendus kehtestatakse
ILLEGAAL-i alamsüsteemina. Taustakontrolli läbiviimise eesmärgil töödeldakse
taustakontrolli andmeid ILLEGAL-i andmetest tehnoloogiliselt eraldi. Andmete töötlemisel
rakendatakse andmete ühekordse kogumise põhimõtet. See tähendab, et väljasaadetava
taustakontrolli andmeid kasutatakse väljasaatmismenetluse läbiviimisel ning välismaalselt ei
koguta uuesti ILLEGAAL-i kandmiseks neid andmeid, mille ILLEGAAL saab loodavast
alamsüsteemist.
99.8. Struktuurilised muudatused
Eelnõu § 99 punktidega 20 ja 31 paigutatakse rahvusvahelist koostööd puudutav regulatsioon
(kehtiv VSS §-s 133) ümber VSS §-i 611. Muudatuse eesmärk on võimaldada Euroopa Piiri- ja
Rannikuvalve Ametit kaasata VSS alusel läbiviidavate menetluste kõikidesse etappidesse, sh
taustakontrolli läbiviimisesse.
Eelnõu §-ga 100 muudetakse RÕS-i § 1 lõiget 2 seoses riigi õigusabi andmisega rahvusvahelise
kaitse taotlejale. Uuendatakse VRKS-i viite asukohta.
Eelnõu §-ga 101 täiendatakse ÕS-i. Eesti peab looma riiklikku sõltumatu seiremehhanismi,
mis jälgib taustakontrolli ja piiril toimuva varjupaigamenetluse käigus vastavust EL ja
168
rahvusvahelisele õigusele seoses juurdepääsuga varjupaigamenetlusele, tagasi- ja väljasaatmise
lubamatuse põhimõttega, lapse parimate huvidega ning asjakohaste kinnipidamise normidega.
Täienduse kohaselt täidab õiguskantsler põhiõiguste järgimise sõltumatu seiremehhanismi rolli.
Eelnõu § 102 kohaselt tunnistatakse VRKS (RT I, 02.01.2025, 81) kehtetuks.
Eelnõu § 103 järgi jõustub seadus 2026. aasta 12. juunil.
4. Eelnõu terminoloogia
Seaduse eelnõus kasutatakse Euroopa ühise varjupaigasüsteemi õigusaktidega määratletud
mõisteid.
5. Eelnõu vastavus EL-i õigusele ja Eesti Vabariigi põhiseadusele
5.1. Eelnõu vastavus EL-i õigusele
Eelnõu on kooskõlas EL-i õigusega. Direktiivi 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta)
vastavustabel on esitatud eelnõu seletuskirja lisas 4. Tegu on EK-i väljatöötatud
vastavustabeliga.
Eelnõu koostamisel on arvestatud isikuandmete töötlemise põhimõtteid, mis on kooskõlas
isikuandmete kaitse üldmäärusega.
5.2. Eelnõu vastavus Eesti Vabariigi põhiseadusele
5.2.1. Isikuandmete töötlemine
Õigus eraelu puutumatusele on inimõigusena sätestatud erinevates rahvusvahelistes konvent-
sioonides, EL põhiõiguste hartas ja PS-is. Inimõigusena sisaldab see erinevaid huve ja
põhiõigusi: kodu puutumatus, isikuandmete kaitse, sõnumisaladus jne. Põhiõigus kontrollida
enda kohta käivat teavet ehk informatsioonilise enesemääramise õigus on isikuandmete kaitse
põhimõtete alus nii EL-i kui ka Eesti õigusaktides.
PS § 26 kohaselt on igaühel õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused ja KOV-
i üksused ning nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui
seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste
ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks.
Esemeline kaitseala. Riigikohtu hinnangul kaitseb PS § 26 kõiki eraelu valdkondi, mis ei
ole kaitstud eriõigustega105, ja tagab seega tugevama kaitse. Eraelu kaitse üks oluline vald-
kond on isikuandmete kaitse, sest informatsioonilise enesemääramise õigus tagab igaühele
õiguse ise otsustada, kas ja kui palju tema kohta andmeid kogutakse ja salvestatakse.
Riigikohtu halduskolleegium on märkinud: „Eraelu puutumatuse riivena käsitatakse muu
hulgas isikuandmete kogumist, säilitamist, kasutamist ja avalikustamist.“106 Andmete,
sealhulgas isikuandmete hulk ja teabe ulatus üha suurenevad ning sekkumine isikuandmete
sfääri üha laieneb. Isikuandmete kaitse üldmäärus lubab isikuandmeid töödelda muu hulgas
andmesubjekti nõusolekul (artikkel 6 lõige 1 p a). Avalik-õiguslikus suhtes andmete
105 RKPJKo, 25.06.2009, 3-4-1-3-09, p 16; RKPJKo, 19.12.2019, 5-19-38/15, p 96. RKPJKo = Riigikohtu
põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi kohtuotsus. 106 RKHKo, 12.07.2012, 3-3-1-3-12, p 19.
169
töötlemiseks peab siiski olema ka seadusest tulenev alus, kuna andmesubjekti nõusolek ei
muuda olematuks formaalseid nõudeid põhiõiguse riiveks.
Isikuline kaitseala. Õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele on igaühe õigus. See
tähendab, et PS § 26 kaitseb nii Eesti kodanikku kui ka Eestis viibivat välisriigi kodanikku
ja kodakondsuseta isikut (PS § 9 lõige 1).
Piiriklausel. PS § 26 teise lause kohaselt võib sekkuda perekonna- ja eraellu tervise,
kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkesta-
miseks või kurjategija tabamiseks. See on kvalifitseeritud seadusereservatsioon, mis lubab
perekonna- ja eraelu riivata üksnes seadusega või seaduse alusel PS § 26 teises lauses
kindlaks määratud eesmärgil.
Kvalifitseeritud seadusereservatsiooni korral on põhiõiguse piirang legitiimne üksnes PS-is
loetletud eesmärgil. Riigikohus on korduvalt kontrollinud, kas perekonna- või eraellu
sekkumise eesmärk on hõlmatud PS § 26 teise lausega.107 Õigust perekonna- ja eraelu
puutumatusele võib seadusega piirata juhul, kui piirangu kehtestamisel on lisaks eesmärgi
legitiimsusele järgitud PS §-s 11 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtet, mille kohaselt
peavad piirangud olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ning ei tohi moonutada
piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Seega võib seadusandja PS § 26 teises lauses
nimetatud eesmärgil piirata isiku õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele, kuid piirang
peab olema proportsionaalne ehk sobiv, vajalik ja mõõdukas.
Sobivus
Meede on sobiv ehk kohane, kui see aitab kaasa legitiimse eesmärgi saavutamisele.
Rahvusvahelise kaitse menetlus on oma olemuselt puudutatud isiku põhiõiguseid intensiivselt
riivav menetlus. Reeglipärases rahvusvahelise kaitse menetluses ei ole PPA-l võimalik
tõsikindlalt tuvastada, kas taotleja vajab Eestilt kaitset. PPA-l tuleb hinnata taotluse
põhjendatust ehk faktidel põhinevat tagakiusamise tõenäosust ning peaasjalikult võetakse
arvesse taotleja isiklikku olukorda ning päritoluriigi teavet. Taotleja isikliku olukorra
hindamisel võib olla vajalik töödelda kõiki taotleja isikuandmeid.
Pädevale haldusorganile (peaasjalikult PPA) antakse õigus töödelda isikuandmeid, sealhulgas
eriliiki isikuandmeid ilma isiku nõusolekuta. Ühelt poolt tuleb rahvusvahelise kaitse taotlejale
pakkuda kõik võimalused esitada talle kättesaadavad andmed, mis taotlust põhjendavad või on
menetluse jaoks olulised. Teisalt on menetleva ametiasutuse ülesanne selgitada välja kõik
tähtsust omavad asjaolud, et hinnata taotluse põhjendatust. Seejuures tuleb koguda andmeid ja
tõendeid omal algatusel. Taotleja esitatavad isikuandmed on kirjeldatud määruses
2024/1348/EL (menetluse kohta). Eriliiki isikuandmete (foto ja sõrmejäljed) töötlemise
kohustus tuleneb määrusest 2024/1351/EL (rändehalduse kohta). Täiendavalt on ette nähtud
võimalus nõuda DNA-ekspertiisi. See on peaasjalikult ette nähtud alaealise rahvusvahelise
kaitse taotleja kaitsmiseks. Tegu on erandliku olukorraga, kuid praktikas ei saa välistada
juhtumeid, kus Eestisse saabub grupp rahvusvahelise kaitse taotlejad koos alaealiste lastega,
kes ei ole tegelikkuses perekond. Lapsed on oma rändeteekonnal eriliselt haavatavas olukorras
ning PPA ülesanne on vajadusel lapse lahutamine temale võõrastest täiskasvanud isikutest.
Äärmisel juhul võib-olla vajalik selle vajaduse tuvastamiseks teostada DNA-ekspertiis. Samuti
võib erandlikul juhul DNA ekspertiis osutuda vajalikuks perekondade taasühendamise
menetluse kontekstis, et tuvastad kas tegemist on perekonnaliikmetega. Kui PPA-l on võimalik
isikud või isiku põlvnemine tuvastada muu meetodiga, siis DNA-ekspertiisi kui kõige
107 RKÜKo, 11.06.2019, 5-18-8/19, p 60; RKPJKo, 04.04.2011, 3-4-1-9-10, p 50; RKPJKo, 16.11.2016, 3-4-1-2-
16, p 97. RKÜKo = Riigikohtu üldkogu kohtuotsus.
170
riivavamat meetodit ei kasutata. Rahvusvahelise kaitse taotleja isikuandmed ja eriliiki
isikuandmed, seejuures DNA-ekspertiisi eksperdiarvamus salvestatakse RAKS-i, kus
töödeldakse ja säilitatakse rahvusvahelise kaitse taotleja andmeid kõige kauem 50 aastat.
Tulenevalt määrusest 2024/1348/EL (menetluse kohta) säilitatakse teatud isikuandmete
kategooriaid kõige kauem kümme aastat. Täpsed andmete säilitamise tähtajad sätestatakse
RAKS-i põhimääruses.
Järeldus: Arvestades pädevatele asutustele pandud kohustusi rahvusvahelise kaitse
menetluses, on meetmed sobilikud ja aitavad eesmärgi saavutamisele kaasa.
Vajalikkus
Meede on vajalik, kui eelnõu eesmärki ei ole võimalik muul leebemal viisil vähemalt sama hästi
saavutada.
Kui välismaalane soovib Eestilt rahvusvaheliste kaitset, siis tuleb tema taotluse suhtes otsuse
tegemiseks töödelda kõiki asjakohaseid andmeid, seejuures isikuandmeid ja eriliiki
isikuandmeid ilma tema nõusolekuta. Tegu on välismaalastega, kellel reeglina ei ole
objektiivsetel põhjustel võimalik esitada dokumentaalseid tõendeid ja kelle kohta ei ole Eestil
üldjuhul üldse varasemat teavet ja sealhulgas tuleb arvestada kõikidele asutustele lasuvat
konfidentsiaalsuskohustust, mille tõttu on keelatud välismaalase päritoluriigilt välismaalase
kohta teabe kogumine. Eestile rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine on välismaalase otsus
ja vaba valik, pädevatel ametiasutustel puudub igasugune vajadus välismaalase isikuandmete
töötlemiseks, kui välismaalane rahvusvahelise kaitse taotlust ei esita.
Järeldus: Arvestades pädevatele asutustele pandud kohustusi rahvusvahelise kaitse
menetluses, ei ole eesmärgi saavutamiseks sama tulemuslikke alternatiive (näiteks teatud
isikuandmete töötlemine ainult isiku nõusolekul), seega tuleb meetmeid pidada vältimatult
vajalikuks.
Mõõdukus
Meetme mõõdukuse hindamisel tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja
intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Seega tuleb kaaluda, kas rahvusvahelise kaitse
menetluse tulemuslik läbiviimine kaalub üles perekonna- ja eraelu puutumatuse riive.
Pädevale haldusorganile antakse õigus töödelda isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid
ilma isiku nõusolekuta. Kui isik esitab Eestile rahvusvahelise kaitse taotluse, peab ta arvestama
sellega, et tema isikuandmeid töödeldakse eelnõus kavandatud viisil. Riigil on kohustus viia
läbi tulemuslik rahvusvahelise kaitse menetlus, seejuures tuleb hinnata, kas välismaalane
ohustab Eesti julgeolekut või avalikku korda ning siinkohal on Eestil õigus võtta muu hulgas
arvesse teistelt liikmesriikidelt või kolmandatelt riikidelt saadud teavet. Seetõttu ei saa teabe
kogumisel arvestada isiku nõusolekuga, vastasel juhul otsustaks ja suunaks taotluse esitaja
menetluse läbiviimise viisi. Rahvusvahelise kaitse taotleja perekonna- ja eraelu puutumatuse
riive ei kaalu üles Eesti elanike ootust sellele, et riik täidab oma esmast ülesannet – tagab
sisemise ja välimise rahu. Eesti õiguskorra kohaselt koheldakse rahvusvahelise kaitse saanud
isikut ja ka teisi Eestis elamisloa saanud välismaalasi pea kõikides valdkondades võrdselt Eesti
kodanikega. Võrreldes teiste elamisloa alusel Eestis elavate välismaalastega, on rahvusvahelise
kaitse saajal tugevdatud kaitse tema väljasaatmise vastu. Seega on äärmiselt oluline, et
rahvusvahelise kaitse taotlejana Eestisse lubatud välismaalase motiive igakülgselt hinnatakse.
171
Järeldus: Arvestades pädevatele asutustele pandud kohustusi rahvusvahelise kaitse
menetluses, on meetmed proportsionaalsed, sest need soodustavad rahvusvahelise kaitse
taotluse menetluse tulemuslikku läbiviimist ning kaaluvad üles rahvusvahelise kaitse taotleja
perekonna- ja eraelu puutumatuse riive.
5.2.2. Vabaduspõhiõiguse ja võrdsuspõhiõiguse riive
Õigus vabadusele on inimõigusena sätestatud erinevates rahvusvahelistes konventsioonides,
EL-i põhiõiguste hartas ja PS-is.
PS § 20 kohaselt on igaühel õigus vabadusele ja isikupuutumatusele.
Esemeline kaitseala. Riigikohus on sedastanud, et PS § 20 kaitseb igaühe füüsilist vabadust
meelevaldse vabadusevõtmise eest. Isikuvabadus on PS-iga tagatud põhiõiguste ja-
vabaduste seas üks kaalukamaid.108 Säte kaitseb füüsilist vabadust ja isikupuutumatust,
isiku õigust füüsiliselt vabalt liikuda, võimalust mingist kohast lahkuda.
Isikuline kaitseala. Õigus vabadusele on igaühe õigus. See tähendab, et PS § 20 kaitseb nii
Eesti kodanikku kui ka Eestis viibivat välisriigi kodanikku ja kodakondsuseta isikut (PS §
9 lõige 1).
Piiriklausel. Õigus vabadusele ja isikupuutumatusele ei ole absoluutne õigus, riive
õiguslikud alused on sätestatud ammendava loeteluna PS § 20 lõike punktides 1–6. PS § 20
lõike 2 punkti 6 kohaselt võib vabaduse võib võtta ainult seaduses sätestatud juhtudel ja
korras ebaseadusliku Eestisse asumise tõkestamiseks ning Eestist väljasaatmiseks või
välisriigile väljaandmiseks. Eelnõu kohaselt on rahvusvahelise kaitse taotlejal reeglina
õigus Eestis viibida kuni tema taotluse kohta lõpliku otsuse tegemiseni. Küll aga ei ole
taotleja õigus riigis viibida samaväärne seaduslikult Eestisse elama asumisega, seda
otsustatakse rahvusvahelise kaitse menetluses lõpliku otsuse tegemisel.
Eritingimus. PS § 21 lõige 2 – kedagi ei tohi vahi all pidada üle neljakümne kaheksa tunni
ilma kohtu sellekohase loata.
Õigus võrdsele kohtlemisele on samuti erinevatest rahvusvahelise õiguse allikatest, EL
õigusest ja EL põhiõiguste hartast tulenev põhiõigus.
PS § 12 kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed.
Esemeline kaitseala. Riigikohus on sedastanud, et PS § 12 lõikes 1 sisaldub
võrdsuspõhiõigus, mis on ühtne kõikide ebavõrdse kohtlemise aluste suhtes.109
Isikuline kaitseala. Õigus võrdsele kohtlemisele on igaühe õigus.
Piiriklausel. Üldine võrdsuspõhiõigus on lihtsa seadusreservatsiooni ehk piiriklausliga
põhiõigus, mida on võimalik piirata igal PS-iga kooskõlas oleval eesmärgil.110
Analüüs ei hõlmata eelnõus ette nähtud rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamise aluseid.
Need alused tulenevad direktiivist 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta) ning on suurel
108 RKÜKo, 21.06.2011, 3-4-1-16-10, p 5. RKÜKo = Riigikohtu üldkohtu kohtuotsus. 109 RKÜKo, 07.06.2011, 3-4-1-12-10, p 31. 110 Sealsamas.
172
määral samad nagu kehtivas õiguses sätestatud kinnipidamise alused, mille
põhiseaduspärasuses puudub kahtlus.
Eelnõu näeb ette kaks uut meedet. Meetmete eesmärk on vältida pädevate asutuste ja kohtute
tarbetut töökoormust, tagada rahvusvahelise kaitse menetluse ja väljasaatmismenetluse
tulemuslikkus ning kaitsta avalikku korda ja julgeolekut.
5.2.1. Kinnipidamise jätkumine kohtu loa alusel sõltumata välismaalase õiguslikust
staatusest.
Sobivus
Meede on sobiv ehk kohane, kui see aitab kaasa legitiimse eesmärgi saavutamisele. Kehtiva
õiguse ja ka käesoleva eelnõu kohaselt on rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamine
äärmuslik abinõu. Riigikohus on leidnud, et rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamine on
erand, mitte reegel. Kõiki kinnipidamise aluseid tuleb tõlgendada kitsalt ja kohaldada üksnes
juhul, kui see on rangelt vajalik igat üksikjuhtu eraldi hinnates.111
Kehtiv õigus ei võimalda rahvusvahelise kaitse taotleja ja väljasaadetava kinnipidamise
regulatsiooni tõhusat ega eesmärgipärast rakendamist. Kitsaskoht esineb VRKS-i ja VSS-i
väheses seotuses ning väljendub põhimõttes, et kinnipidamise otsustamisel lähtutakse
välismaalase õiguslikust staatusest – välismaalane on rahvusvahelise kaitse taotleja
(kinnipidamisele kohaldub VRKS) või väljasaadetav (kinnipidamisele kohaldub VSS).
Regulatsioon ei arvesta asjaolu, et välismaalasel on võimalus enda staatust ise muuta kui ta
avaldab väljasaatmise käigus uuesti soovi saada rahvusvaheline kaitse. Seetõttu peaks
seadusandja kinnipidamise aluste kehtestamisel lähtuma asjaolust, kas välismaalasel on õigus
riigis viibida või mitte. Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamisel on tõenäoline, et pärast
taotluse suhtes lõpliku (negatiivse) otsuse tegemist, alustatakse tema kinnipidamist
väljasaatmise eesmärgil VSS-i alusel ning juhul kui väljasaatmismenetluse lõpuleviimiseks
kulub kauem kui 48 tundi, taotletakse kinnipidamiseks kohtu luba. On tavapärane, et kui kohus
on andnud loa välismaalase kinnipidamiseks VSS-i alusel, esitab välismaalane korduva
rahvusvahelise kaitse taotluse. Sellisel juhul näeb kehtiv õigus ette, et kinnipidamine
väljasaatmise eesmärgil lõpetatakse, välismaalane tuleb kinnipidamiskeskusest vabastada või
alustada tema kinnipidamist VRKS-i alusel. Praktika näitab, et korduvad rahvusvahelise kaitse
taotlused on suure tõenäosusega põhjendamatud ja on esitatud eeskätt väljasaatmiskohustuse
täideviimise takistamiseks. Juhul kui korduva rahvusvahelise kaitse taotluse esitab kinnipeetud
välismaalane, kelle puhul on kohus juba otsustanud, et leebemad järelevalvemeetmed ei ole
tõhusad, peaks seadus võimaldama tema kinnipidamise jätkamist juba antud kohtu loa alusel
ilma, et PPA oleks kohustatud tegema toiminguid välismaalase kinnipidamise
ümbervormistamiseks. Eelnõu kohaselt oleks kinnipidamist võimalik jätkata kuni halduskohtu
loas määratud kinnipidamise tähtaja lõpuni, välja arvatud esimese korduva rahvusvahelise
kaitse taotluse puhul.
Erandina saaks kinnipidamist varem antud halduskohtu loal jätkata kuni 48 tundi kui tegu on
esimese korduva rahvusvahelise kaitse taotlusega. Juhul kui PPA ei ole teinud esimese korduva
rahvusvahelise kaitse taotluse kohta keelduvat otsust 48 tunni jooksul, tuleb isik
kinnipidamiskeskusest vabastada või tuleb ta pidada kinni VRKS-is sätestatud alusel. Kui PPA
teeb esimese korduva rahvusvahelise kaitse taotluse kohta keelduva otsuse 48 tunni jooksul,
jätkub välismaalase kinnipidamine varem antud kohtu loa alusel kuni väljasaatmiseni või kuni
loas määratud tähtajani.
111 RKHKm, 24.03.2025, 3-24-951, p 11. RKHKm = Riigikohtu halduskolleegiumi kohtumäärus.
173
Esimest ja sellele järgnevaid korduvaid rahvusvahelise kaitse taotlusi tuleb eristada, sest määrus
2024/1348/EL (menetluse kohta) annab liikmesriikidele võimaluse teha erandeid õigusest
viibida liikmesriikide territooriumil ja eelnõuga on seda võimalust kasutatud. Teise ja järgneva
korduva rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine ei anna taotlejale õigust viibida Eestis. Seega,
kuigi välismaalasel on rahvusvahelise kaitse taotleja staatus, ei peata teine ja järgnev korduv
rahvusvahelise kaitse taotlus väljasaatmiskohustuse täideviimist ning seetõttu ei peaks teise ja
järgneva rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine kohustama PPA-d ega kohtuid tegema
väljasaadetava rahvusvahelise kaitse taotleja suhtes täiendavaid toiminguid tema
kinnipidamiseks tingimusel, et tema kinnipidamineks väljasaatmise eesmärgil on kohus loa
juba andnud. Esimese korduva taotluse puhul kaob riigis viibimise õigus pärast seda kui PPA
on teinud taotluse suhtes keelduva otsuse, milles tuleb muuhulgas teha otsustus selle kohta, kas
taotlus on esitatud väljasaatmiskohustuse täideviimise takistamiseks või mitte.
Lähtudes välismaalase kinnipidamisel tema õigusest riigis viibida, tuleks seadusandjal lubada
ka välismaalase kinnipidamist väljasaatmise eesmärgil pärast seda kui välismaalase
rahvusvahelise kaitse taotluse kohta on tehtud lõplik otsus ning samaaegselt on välismaalane
kinni peetud VRKS-i alusel antud kohtu loal. Sellisel juhul peaks pädeval asutusel olema
võimalus otsustada, kas välismaalase kinnipidamine on põhjendatud ka tema väljasaatmise
eesmärgil ning jätkata välismaalase kinnipidamist kuni VRKS-i alusel antud kohtu loas
määratud tähtajani. Kui kohus on sama isiku puhul otsustanud, et leebemad järelevalvemeetmed
ei ole tulemuslikud rahvusvahelise kaitse menetluse läbiviimise ajal ning andnud loa tema
kinnipidamiseks, puudub igasugune alus arvata, et need leebemad meetmed on tulemuslikud
väljasaatmismenetluses.
Menetlusökonoomia on Riigikohtu praktika kohaselt põhiseaduslik õigusväärtus112 ning kuigi
antud juhul on meetme peamine eesmärk haldus- ja kohtumenetlusökonoomia, ei riiva meede
välismaalase PS §-des 15, 20 või 21 sätestatud põhiõigusi. Kinnipidamine on jätkuvalt PS § 20
lõike 2 punktis 6 sätestatud eesmärgil ning kohus on selleks andnud loa. Sellest tulenevalt
kerkib küsimus võrdsuspõhiõiguse riivest ning PS § 12 lõike 1 võrdsuspõhiõigus on piiratav
igal PS-iga kooskõlas oleval põhjusel113. Meetme sihtgruppi eristab muudest rahvusvahelise
kaitse taotlejatest üks asjaolu – esimese korduva rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisel ei
kaasne automaatset õigust Eestis viibida ning teise ja järgneva korduva taotluse esitamisel on
Eestis viibimise õigus välistatud, seetõttu peaks olema lubatav nende välismaalaste
kinnipidamise jätkumine Eestist väljasaatmise eesmärgil juba kord antud kohtu loa alusel seni
kuni kohtu loas määratud tähtaeg on möödunud.
Järeldus: Arvestades pädevatele asutustele pandud kohustusi rahvusvahelise kaitse ja
väljasaatmise menetluses, on meetme eesmärk legitiimne – see leevendab pädevate asutuste ja
kohtu töökoormust ning on kooskõlas eelnõu muude muudatustega, mille kohaselt tuleb ei
kaasne rahvusvahelise kaitse taotleja staatusega igal juhul Eestis viibimise õigus. Meede on
sobilik ja aitab eesmärgi saavutamisele kaasa. Rahvusvahelise kaitse taotleja ja väljasaadetava
kinnipidamise otsustamisel tuleks lähtuda välismaalase õigusest riigis viibida, sõltumata tema
saatusest ning kui kohus on hinnanud, et välismaalase kinnipidamine on proportsionaalne ning
kohtu antud loas määratud tähtaeg ei ole möödunud, tuleks tema kinnipidamist jätkata kohtu
loas määratud tähtajani sõltumata sellest, mitu korduvat rahvusvahelise kaitse taotlust
välismaalane selle tähtaja jooksul esitab.
112 RKPJKo, 10.12.2013, 3-4-1-20-13, p 56. 113 RKPJKo, 28.09.2021, 5-21-4/13, p 43.
174
Vajalikkus
Meede on vajalik, kui eelnõu eesmärki ei ole võimalik muul leebemal viisil vähemalt sama hästi
saavutada.
Meetme eesmärk on vältida tarbetut töökoormust olukordades, kus:
1. kohus on otsustanud asjaomase välismaalase kohta, et kinnipidamine on proportsionaalne ja
muud järelevalvemeetmed ei ole tõhusad;
2. kohtu antud loas määratud kinnipidamise tähtaeg ei ole möödunud;
3. kinnipidamise ajal muutub isiku õiguslik staatus järgnevalt:
3.1. väljasaadetav → rahvusvahelise kaitse taotleja, kellel ei ole õigust riigis viibida;
3.2. rahvusvahelise kaitse taotleja → väljasaadetav.
Järeldus: Tegu on kõige leebema viisiga eesmärgi saavutamiseks. Muu viis on kehtiva õiguse
kohane lahendus, kus välismaalase igakordsel staatuse muutmisel otsustab kohus tema
kinnipidamise uuesti, kuigi kinnipidamise eesmärk ei ole muutunud.
Mõõdukus
Meetme mõõdukuse hindamisel tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja
intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Seega tuleb kaaluda, kas haldus- ja
kohtumenetlusökonoomia kaalub üles võrdsuspõhiõiguse riive.
Eelnõu koostajate hinnangul ei ole tegu intensiivse võrdsuspõhiõiguse riivega.
Menetlusökonoomia on kaalukas eesmärk ning meetmega ei võeta meetme sihtgrupilt ära
ühtegi põhiõiguslikku tagatist, jätkuvalt peab esinema alus välismaalase kinnipidamiseks, tema
kinnipidamine peab olema proportsionaalne ning kinnipidamiseks annab loa kohus. Edaspidi ei
tingi välismaalase õigusliku staatuse muutmine (korduva rahvusvahelise kaitse taotluse
esitamine või keelduv otsus rahvusvahelise kaitse menetluses) välismaalase kinnipidamise
ümbervormistamist muus seaduses sätestatud alusel. Kohustus hinnata muude
järelevalvemeetmete tulemuslikkust on nii VRKS-i kui VSS-i alusel kinnipidamise eelduseks.
Seega kui kinnipidamise ajal muutub isiku õiguslik staatus järgnevalt:
3.1. väljasaadetav → rahvusvahelise kaitse taotleja, kellel ei ole õigust riigis viibida;
3.1.1. isik on peetud kinni VSS-i alusel väljasaatmismenetluse läbiviimiseks
ning kinnipidamise alus ei muutu, sest riigis õigusliku aluseta viibival
välismaalasel lasub lahkumiskohustus.
3.2. rahvusvahelise kaitse taotleja → väljasaadetav.
3.2.1. väljasaatmine on VSS § 5 kohaselt väljasõidukohustuse sunniviisiline
täitmine ning VSS § 73 lõike 2 kohaselt sundtäidetakse lahkumiskohustus
välismaalase kinnipidamise ja Eestist väljasaatmise teel. Juhul kui kohus on
VRKS-i alusel kinnipidamise otsustamisel tuvastanud, et leebemad
järelevalvemeetmed ei ole tulemuslikud, siis esineb ka eelnõu kohane alus
välismaalase kinnipidamiseks väljasaatmise eesmärgil (põgenemise oht).114
Põgenemise ohu puudumisel on edaspidi seotud kaks VRKS-is ja VSS-is
sätestatud kinnipidamise alust, milleks on avaliku korra ja julgeoleku tagamine
ning välismaalase kinnipidamine piirimenetluses. Ka nendel juhtudel on kohus
esmase kinnipidamise loa andmisel otsustanud, et need alused esinevad (oht riigi
julgeolekule või avalikule korrale ning piirimenetluse kohaldamine) ning seda
sõltumata sellest, kas välismaalase staatus on kinnipidamise ajal muutunud.
114 RKHKm 29.01.2015, 3-3-1-52-14, p 12: „Eeltoodust nähtuvalt on VRKS § 361 lõike 2 p‑de 1, 2, 3, 4, 5 ja 7
kohaldamine seotud põgenemise ohuga.“.
175
Järeldus: Meede on proportsionaalne, sest see soodustab haldus- ja kohtumenetlusökonoomiat
ning võrdsuspõhiõiguse riive ei ole intensiivne, kuna kohus on juba kord andnud loa
välismaalase kinnipidamiseks, loas antud tähtaeg ei ole möödunud ning ükski eluline asjaolu
peale välismaalasele omistatud staatuse ei ole muutununud.
5.2.2. Välismaalase kinnipidamine massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras
kuni seitse päeva ilma kohtu sellekohase loata.
Sobivus
Ränderünne ehk välismaalaste suunamine riigipiiride ebaseaduslikule ületamisele algas meie
regioonis (Läti, Leedu, Poola) 2021. aasta suvel ning ei ole lõppenud. Venemaa Föderatsioon
suunas välismaalasi ka meie põhjanaabrite riigipiirile ja alates 2023. aasta novembrist on
Soome Vabariik oma idapiiri täielikult sulgenud.
Ränderünde eesmärk on kurnata avaliku korra ja sisejulgeoleku eest vastutavaid asutusi ja
destabiliseerida sellega Eesti riigi toimemehhanisme, mis omakorda hõlbustab täiendavate
meetmete kasutamist Eesti sisejulgeoleku olukorra halvendamiseks nagu massiliste korratuste
õhutamine, küberrünnakud või energiataristu saboteerimine. Venemaa Föderatsiooni laiem
eesmärk on Euroopa destabiliseerimine hübriidoperatsioonide kaudu.
Muudatuse eesmärk ei ole avardada riigi võimalusi välismaalaste põhiõiguste riiveks ega anda
pädevatele asutustele õigust isikuid meelevaldselt kinni pidada. Kavandatu on rangelt seotud
massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorraga (pädevuse jäävuse põhimõtte kohaselt ka
eriolukorras ja muudes erikordades, mille rakendamise on põhjustanud massiline sisseränne)
ehk olukord, mille lahendamine tavapäraste ressurssidega ei ole võimalik.
Arvestama peab meie naaberriikide kogemust. 2024. aastal suunati Poola riigipiiri
ebaseaduslikult ületama ligikaudu 30 000 Lähis-Ida ja Aafrika päritolu migranti. Võttes arvesse
Eesti pädevate asutuste ja kohtute võimekust on ettenähtav, et massilisest sisserändest
põhjustatud hädaolukorras on 48 tunnise kohtuliku kontrolli tähtaja tõlgendus oluline kitsaskoht
Eesti avaliku korra ja julgeoleku tagamiseks. Eestil on teatud piirini võimekus pidada kinni 48
tunnisest tähtajast, kuid asutused ei saa jätta täitmata oma põhiülesandeid ning PPA ja kohtute
võimekusi ei ole võimalik lõpmatuseni ümber suunata, ilma et kahjustuks Eesti elanike õigus
turvalisele elukeskkonnale ja tõhusale õigusmõistmisele. Pikem kohtuliku kontrolli tähtaeg
kinnipidamisele massilise sisserände olukorras aitab oluliselt kaasa avaliku korra ja
sisejulgeoleku eest vastutavate asutuste tegevustele massilise sisserände tõkestamisel, see
võimaldab ressurside ümberplaneerimist ning ebaseaduslike piiriületajate majutamist või
tagasisuunamist enne kui kohtuliku kontrolli tähtaeg on saabunud.
Selle meetme puhul on oluline, kas kohaldub PS § 21 lõikes 2 sätestatud eritingimus. Eesti
õiguskorras on seni lähtutud tõlgendusest, et PS § 21 lõike 2 kaitsealasse kuuluvad kõik isikud,
kelle täidesaatev võim on kinni pidanud ning kohtuliku kontrolli nõue kohaldub ka
halduskinnipidamise puhul. Kui seadusandja lähtub sellest tõlgendusest, tuleks massilisest
sisserändest põhjustatud hädaolukorras tagada Venemaa Föderatsiooni poolt Eesti välispiiri
ebaseaduslikult ületama suunatud suurtele isikute gruppidele kaitse mitte olla kinni peetud üle
48 tunni ilma kohtu sellekohase loata.
On teada, et PS võimaldab kohtuliku kontrolli nõudest erisusi kui tegu on erakorralise
seisukorraga. Siiski peame arvestama võimalust, et massiline sisseränne ei pruugi täita seaduses
sätestatud kriteeriume erakorralise seisukorra väljakuulutamiseks. Tuleb pidada tõenäoliseks,
et massiline sisseränne Eestisse ei ole isoleeritud sündmus vaid seotud laiema hübriidründega
176
Eesti julgeoleku õõnestamiseks ja riigi ressursside sidumiseks, kuid eraldiseisvalt ei pruugi
erakorralise seisukorra seaduse §-s 3 sätestatud kriteeriumid olla täidetud.
PS kommenteeritud väljaande kohaselt115 näeb säte ette vahistamise korra kriminaalmenetluses,
kuid sätet on võimalik tõlgendada ka laiemalt ja Riigikohtu praktikas on lõike kohaldatavus
muudele menetlustele kui kriminaalmenetlus siiski veel lahendamata116. Seni kuni Riigikohus
ei ole seda küsimust otsustanud, on eelnõu koostajad seisukohal, et 48 tunnine kohtuliku
kontrolli nõue muudes menetlustes kui kriminaalmenetluses ei ole põhiõigus, sest PS § 21 lõige
2 eristab expressis verbis isikuid, kellelt võetakse vabadus kriminaalmenetluses. PS kohaselt
tuleb tagada muudes menetlustes kinnipeetud isikutele võimalus oma kinnipidamist kohtus
vaidlustada, kuid kohtuliku kontrolli ja selle tähtaja sätestamine on seadusandja otsustada.
Ilmselgelt tuleb seadusandjal järgida muid PS-is sätestatud põhiõigusi. Arvestades, et eelnõuga
kohtulikku kontrolli ega muid menetluslikke tagatisi ei kaotata, keskendutakse siinkohal
kohtuliku kontrolli pikemale tähtajale.
Laiemat tõlgendust pooldab võrdse kohtlemise põhimõte, mille järgi tuleks kõiki täitevvõimu
poolt kinnipeetud isikuid kohelda ühte moodi ning see hõlmab ka Eestisse saabunud
välismaalasi. On leitud, et vabaduse võtmisel muude (kui kriminaalmenetluse) PS § 20 lõike 2
nimetatud piiriklauslite alusel enam kui 48 tunniks tuleb tagada kohtulik kontroll, sest ei ole
tuvastatav oluline erisus nende vabaduse võtmise eesmärkidega, mis tingiks nende isikute
erineva kohtlemise117. On nõustutud, et laiem tõlgendus on olnud seni seadusandja otsustus,
mitte PS § 21 lõikest 2 lähtuv absoluutne kohustus.118 Kui võrdsuspõhiõigusest tulenevalt on
PS § 21 lõike 2 kaitsealas kõik isikud, kellelt on võetud vabadus, on küsitav, millistel juhtudel
võib sellist seadusereservatsioonita põhiõigust piirata. PS kommenteeritud väljaande kohaselt
on ajapiirang absoluutne reegel ja erandeid võib teha vaid PS § 130 alusel.119 Kui nimetatud
reeglit kohaldatakse teatud isikutele võrdsuspõhiõigusest tulenevalt, ei ole järgitav mõttekäik,
mille kohaselt tuleks seadusandjal võimalike erandite otsustamisel järgida PS § 130 sätestatut.
Kui eelnõu sihtgrupiks olevad välismaalased on arvatud PS § 21 lõike 2 kaitsealasse tulenevalt
võrdsuspõhiõigusest, siis saab nad sellest kaitsealast võrdsuspõhiõiguse piiramust lubatud
alustel ka välja arvata.
Eespoolt märgiti, et PS § 12 lõike 1 võrdsuspõhiõigus on piiratav igal PS-iga kooskõlas oleval
põhjusel ehk põhimõttes peab 48 tunnisest tähtajast muu tähtaja sätestamisel olema asjakohane
ja mõistlik põhjus120. Käesoleva eelnõu koostajad on seisukohal, et võrdse kohtlemise
põhimõtte rakendamisel ja sellest tulenevalt PS § 21 lõike 2 laiemal tõlgendamisel on oluline
vahetegu tavapärastes olukordades ja massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras. Kui
PPA on reeglipäraste ülesannete täitmise käigus kinni pidanud mõne rahvusvahelise kaitse
taotleja või avastanud migratsioonijärelevalve tegemisel ebaseaduslikult Eestis töötava
välismaalase, siis puudub mõistlik põhjus mitte arvata see välismaalane PS § 21 lõike 2
kaitsealasse. Selline olukord ei ole aga samaväärne sellega, kui PPA tõkestab Eesti vastu
suunatud ränderünnet, et tagada sisemine ja välimine rahu ning esineb vajadus pidada kinni
Eestisse ebaseaduslikult sisenenud suurel hulgal välismaalasi, kelle motiivid on riigile
teadmata. Nimetatu on kahtlemata asjakohane ja mõistlik põhjus isikute erinevaks
115 Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaanne, § 21 kommentaarid, punkt 1. 116 Sealsamas, punkt 14. 117 Eesti Vabariigi põhiseaduse § 21 kommentaarid, punkt 49. 118 Eesti Vabariigi põhiseaduse § 21 kommentaarid, punkt 55: „Kuigi riikliku järelevalve menetluses isiku kinni
pidamine ei ole käsitatav vahistamisena ning PS § 21 lõike 2 esimene lause otsesõnu ei nõua selle garantii
laiendamist riikliku järelevalve menetluses isiku kinnipidamisele, on seadusandja otsustanud seaduse tasemel
sellise garantii kinni peetud isikule siiski anda“. 119 Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaanne, § 21 kommentaarid, punkt 16. 120 RKPJKo 18.12.2019, 5-19-42/13, p 56.
177
kohtlemiseks. PS kommentaaride kohaselt on PS preambuli neljanda lõigu kohaselt riigi
esmane ülesanne sisemise ja välise rahu ning julgeoleku kaitsmine ühiskonnas.121
Käesoleval juhul on kohtuliku kontrollile pikema tähtaja sätestamise eesmärk tagada pädevatele
asutustele suurem paindlikkus massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras Eesti avaliku
korra ja julgeoleku kaitsmiseks. Eeskätt tuleb arvestada Eesti suhtes vaenuliku riigi poolt
korraldatud ränderünde olukorda, kus 1) suunatakse Eesti välispiirile suurel hulgal migrante
julgeoleku destabiliseerimise eesmärgil; 2) Eestisse suunatud migrantide hulka võib olla
paigutatud Eesti suhtes vaenulike kavatsustega isikuid.
Pikem tähtaeg:
1) võimaldab põhjalikumalt kontrollida Eestisse sisenenud välismaalaste tausta ja kavatsusi
ning välistada vajadust kohtult kinnipidamise loa taotlemist;
2) võimaldab põhjalikumalt kontrollida Eestisse sisenenud välismaalaste tausta ja kavatsusi
ning teha kindlaks Eesti avalikku korda ja julgeolekut ohustavad isikud;
3) võimaldab suunata pädevate asutuste võimekusi ränderünde tõkestamisele;
4) aitab tagada kohtusüsteemi toimepidevust.
Järeldus: Tegu on legitiimise eesmärgiga ning kohtuliku kontrolli tähtaja pikendamine on selle
eesmärgi saavutamiseks sobiv. Sõltumata sellest, et õiguskorras on järjepidevalt lähtutud PS §
21 lõikest 2, on sätte kohaldamine haldusõigusliku kinnipidamise kohtuliku kontrolli tähtaja
pikkusele olnud seadusandja valik ning PS ei piira seadusandja teistsugust otsustust. Kindlasti
ei ole kinnipidamisele pikema kui 48 tunnise kohtuliku kontrolli tähtaja kehtestamine vastuolus
ühegi rahvusvahelise konventsiooni, EL põhiõiguste harta või Euroopa ühise
varjupaigasüsteemi õigusaktidega. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse
konventsiooni122 (edaspidi EIÕK) artikkel 5 eristab samuti vahistatute ning muudel alustel
kinnipeetud isikute õigusi. Asjakohane EL õigus lubab erakorralistel juhtudel sätestada
rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamise kohtuliku kontrolli tähtajaks kuni 21 päeva.
Vajalikkus
Meede on vajalik, kui eelnõu eesmärki ei ole võimalik muul leebemal viisil vähemalt sama hästi
saavutada. Pikem tähtaeg kohtulikuks kontrolliks massilisest sisserändest põhjustatud
hädaolukorras on äärmiselt vajalik. Eesti õiguskorras on järgitud põhimõtet, et ressursside
nappus ei õigusta põhiõiguse riiveid. Paratamatult on riigi võimekus pea igas valdkonnas seotud
Eesti elanikele pakutavate teenuste vajaliku ulatusega. PPA-l ega kohtutel ei teki kunagi
migratsiooni- ja piirivalvevaldkonnas võimekust, mis arvestaks ebaproportsionaalsel suurel
hulgal ebaseaduslike piiriületajatega. Isegi teiste asutuste ja teiste riikide kaasamisel massilisest
sisserändest põhjustatud hädaolukorra lahendamisse, peaks õigusruum võimaldama teatud
leevenduste tegemist ulatuses, mis on PS-iga kooskõlas.
Järeldus: Tegu on kõige leebema viisiga eesmärgi saavutamiseks. Kui seadusandjal on
võimalus otsustada, et PS § 21 lõikes 2 sätestatu ei piira võimalust sätestada haldusõigusliku
kinnipidamise kohtuliku kontrolli muu kord, siis oleks põhimõtteliselt seadusandjal võimalus
otsustada lahenduse kasuks, mis kohustuslikku kohtulikku kontrolli ei sätesta ning see oleks
kooskõlas EIÕK artikli 5 lõikega 4. Tagada tuleks kohtukaebeõigus. Seega on tähtaja
pikendamine leebem lahendus kui kohustusliku kontrolli kaotamine ning seejuures ei piirata
mingil moel kohtukaebeõigust.
121 Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaanne, preambuli kommentaarid, punkt 14. 122 Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon. – RT II 2010, 14, 54.
178
Mõõdukus
Meetme mõõdukuse hindamisel tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja
intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Eespool on selgitatud, et meetme eesmärk on
olulise tähtsusega. Eelnõu koostajate hinnangul ei ole riiva meede sihtgrupi põhiõigusi
ülemäära intensiivselt ega ulatuslikult. Massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras ei
saa riik lubada Eesti territooriumile vabalt liikuma suurel hulgal tundmatu päritoluga ja
teadmata kavatsustega välismaalasi, see ei oleks kooskõlas PS preambulas toodud eesmärgiga
kaitsta sisemist ja välimist rahu.
Määruse 2024/1356/EL (taustakontrolli kohta) artikli 8 lõike 3 kohaselt tuleb kõikide
välismaalaste suhtes, kes on kinni peetud seoses välispiiri ebaseadusliku ületamisega, teostada
taustakontroll ja viia see lõpuni hiljemalt seitsme päeva jooksul alates isiku välispiiril
kinnipidamisest.
Direktiivi 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta) artikli 11 lõike 3 kohaselt on
kinnipidamise kohtuliku kontrolli tähtajad tavaolukorras kuni 15 päeva ning erakorralistel
juhtudel kuni 21 päeva alates kinnipidamise algusest.
Eelnõus on lähtutud taustakontrolli läbiviimise tähtajast kuivõrd lühem tähtaeg on vähem
intensiivsem riive ning see võimaldab eelduslikult saavutada meetme peamised eesmärgid,
milleks on teha kindlaks Eesti avalikku korda ja julgeolekut ohustavad isikud ning suunata
isikud kinnipidamise asemel majutusse või saata Eestist välja.
Järeldus: Meede on proportsionaalne, välismaalase kinnipidamine massilisest sisserändest
põhjustatud hädaolukorras on jätkuvalt kohustuslikus korras kohtulikult kontrollitud, kuigi
kohtuliku kontrolli tähtaeg on pikem võrreldes tavaolukorras välismaalaste kinnipidamisega,
on seadusandjal sellise otsustuse tegemiseks mõistlik põhjus.
6. Seaduse mõjud
Eelnõu peamine eesmärk on võimalikult tõhusalt Euroopa ühise varjupaigasüsteemi
õigusaktide rakendamine ilma, et sellega kaasneks isikutele ja asutustele ülemäärane ning
ebavajalik koormus. Eelnõuga korrastatakse kehtivaid norme, et lihtsustada, lühendada ja
täpsustada menetlusnorme, tagada taotlejatele EL õigustest tulenevad garantiid, tagada
väärkasutamise tõkestamise meetmete kasutamine, ühtlustada praktikate rakendamist,
ühtlustada vastuvõtu standardeid ja tagada liikumisvabaduse piiramine ja vastuvõtutingimuste
pakkumise ära võtmine ja piiramine, ühtlustada kaitse andmise standardeid.
Mõjude hindamiseks on eelkirjeldatud muudatused jaotatud lähtuvalt EL-i varjupaiga- ja
rändehalduse õigustiku reformi eesmärkidest, milleks on kindlamad EL välispiirid, tõhus ja
ühetaoline rahvusvahelise kaitse menetlus ja solidaarsusmehhanism.
Mõjuanalüüs on koostatud sellisel viisil, sest peamiselt ei ole tegemist muudatustega, kus Eesti
saaks valida erinevate õiguslike lahenduste vahel. Kuna eelnõuga võetakse üle üks EL direktiiv
ja rakendatakse üheksa EL määrust, siis on valdavalt tegemist Eesti õiguse kohustusliku
korrastamisega, mille käigus ei looda eelnõuga valdavalt uut korda. Mõju EL ühisele
rahvusvahelise kaitse ja rändehalduse süsteemile on kajastatud EK varem viidatud
dokumentides ning Vabariigi Valitsuse seisukohtadega kooskõlas olevad sisulised muudatused
on põhjalikult kirjeldatud seletuskirja lisas 2. Seetõttu on mõjude hindamisel tehtud valik just
nende teemade ulatuses, mille osas on Eestile jäetud teatav valikuvõimalus ning mis mõjutavad
179
Eesti süsteemi praktikas enim. Parema ülevaate saamiseks hinnatavatest teemades on need
esitatud ka tabeli kujul märksõnadena iga sisulise teema alguses.
Eelnõus planeeritud muudatuste peamine sihtrühm on Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse
esitanud välismaalased, tagasisaadetavad ja nendega tegelevad ametiasutused: PPA, kohtud,
advokatuur ja SKA.
6.1. Kindlamate EL välispiiride tagamine
Kindlamate välispiiride teemaga seonduvad peamised muudatused on tervikliku ülevaate
huvides esitatud märksõnadena tabelis ja seostatud allolevas mõjuhinnangus.
Tabel 2. Peamised muudatused (allikas: SIM)
Kindlamad Euroopa välispiirid
Enne reformi Pärast reformi rakendamist
EL-i välispiiridel ei ole ebaseaduslikult
saabuvate inimeste kontroll ja registreerimine
ühtlustatud
Kohustuslik ühetaoline välismaalaste tausta
kontroll – inimese andmed registreeritakse,
julgeoleku ohu, tervise seisundi ja erivajaduste
hindamine
Kohustuslik varjupaiga ja tagasisaatmise
piirimenetlus sisserändajatele, kes tõenäoliselt
kaitset ei vaja, kes võivad olla ohuks riigi
julgeolekule või kes tahtlikult eksitavad
ametiasutusi.
Välispiiridel puudub piirimenetlusteks vajalik
ressurss
Ühtlustatud isikuandmete, tervise ja
julgeolekuohu kontroll välispiiridel
Ühtlustatud taustakontrolli tähtaeg – kuni seitse
päeva piiril, kuni kolm päeva siseriigis
Ühtlustatud kiire suunamine kohasesse
menetlusse
Loata edasi liikumise välistamine
Puudub kohustus iseseisvaks põhiõiguste seire
mehhanismiks
Kohustuslik ühetaoline põhiõiguste seire
mehhanism taustakontrolli ja piirimenetluse üle
Seaduse rakendamise mõjud
Muutus Komponent
Taustakontrolli rakendamine
Andmete registreerimine
Julgeolekuohu kontrollimine
Tervisekontroll
Haavatavuse hindamine
Taustakontrolli moodul – andmete töötlemine
Piirimenetluse rakendamine
Menetluse etappide loomine (tähtajad, sh
kohtumenetlus)
Riiki mittelubamine
Taristu loomine
Piirimenetluse tähtaeg on 12 nädalat.
Kriisiolukorras või vääramatu jõu olukorras võib
varjupaiga piirimenetlust ja/või tagasisaatmise
piirimenetlust pikendada maksimaalset kestust
veel maksimaalselt kuue nädala võrra.
Defineeritud on kriisiolukord.
180
Kriisivalmiduse loomine
Kohustus kasutada kriisi- ja toimepidevusplaani
EUAA vormi ja luua analüüsid ning võimekus
kriisideks valmisolekuks.
Erandite rakendamine sooviavalduste
registreerimise tähtaegade, piirimenetlusse
suunamis ja kiirendatud menetluse kohaldamise
kohta.
Kriisiolukorras või vääramatu jõu olukorras
oleva liikmesriigi solidaarsusreservist abi
taotlemise kord
Eurodac-süsteemi rakendamine
Sõrmejälgede hõive alates kuuendast eluaastast
(varasem 14).
Kohustus töödelda rohkem andmeid: lisaks
sõrmejälgedele ka foto, isikuandmed,
reisidokumendi andmed ja rändealased otsused
Muutused andmete säilitamise tähtaegades
Lisatakse õiguskaitseasutuste päringud
Põhiõiguste seire
Põhiõiguste seire taustakontrolli ja
piirimenetluse üle
6.1.1 Taustakontrolli rakendamine
Järgnevalt kajastatakse mõjusid, mis tulenevad välismaalastele Eesti välispiiril, kellel puudub
alus Eestisse sisenemiseks sh rahvusvahelise kaitse taotlejad ning välismaalased, kes on
ebaseaduslikult Eestisse sisenenud, kohustusliku taustakontrolli rakendamisest. Analüüsis on
kajastatud välismaalase esialgse tervise ja haavatavuse kontrolli, julgeolekuohu kontrolli ning
biomeetriliste ja teiste andmete registreerimise ning taustakontrolli kokkuvõtte koostamise ja
menetlusse suunamise sh andmete töötlemiseks vajalike IT lahenduste loomise mõju.
6.1.1.1 Muudatuste mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Sihtrühm: PPA ja SMIT ametnikud, kelle töö on seotud taustakontrolli ja piirimenetlusega.
Sihtrühma suurus on juurdepääsupiiranguga teave.
Mõju kirjeldus ja ulatus
Taustakontrolli kohaldatakse piiripunktis ja siseriigis inimeste suhtes, kellel puudub õigus Eesti
territooriumile siseneda. Taustakontroll on tavapärase piirikontrolli jätkumine ehk toimingute
kogum, mille käigus tehakse tavapärased piirikontrolli toiminguid ja lisaks täiendavad
toimingud, mida praegu sellisel kujul ei rakendata. Isiku tuvastamisele ja päringute tegemisele
lisandub näiteks tervisekontrolli korraldamine, taustakontrolli kokkuvõtte koostamine ja
välismaalase suunamine rahvusvahelise kaitse menetlusse või tagasisaatmise menetlusse. Kuna
piirikontrolli toimingute arv kasvab, siis suureneb ka PPA piirivalveametnike töökoormus.
Taustakontrolli toimingud tuleb teha võimalikult kiiresti ja mitte kauem kui seitsme päeva
jooksul. Kuna toimingutele on määratud on tähtaeg ja kohustus teha neid nii kiiresti kui
võimalik, siis tuleb korraldada ümber ja tõhustada PPA tööprotsesse. Tööprotsesside ümber
kujundamine ja töövõtete tõhustamine eeldab inimeste koolitamist ning nõuab kohanemise
aega. Kohanemise ajal võib töö kvaliteet olla ebaühtlane.
181
Taustakontrolli käigus saadavaid andmeid tuleb koguda viisil, mis võimaldab nende tõhusat
taaskasutust järgnevates menetlustes ja väldib andmete küsimise kordamist. Seetõttu peab
andmeid koguma elektroonselt. Antud põhjusel on vajalik arendada PPA andmekogusid sh tuleb
luua taustakontrolli moodul, mis võimaldab töödelda andmeid vastavalt kas andmekogus
ILLEGAAL või andmekogus RAKS. Andmebaasi arendamine loob täiendava halduskoormuse
PPA-le ja SMIT-le. Arenduste ellu viimiseks on muuhulgas vaja koostada arendustellimus,
korraldada hange, koostada arhitektuurilahendus, luua liidestused ning viia läbi testimised.
Uuendatud andmebaasi kasutamine vajab ametnike koolitamist ning uute töövõtete kasutusele
võtmine nõuab kohanemise aega. Kohanemise ajal võib töökvaliteet olla ebaühtlane.
Ühe uue elemendina tekib taustakontrolli toimingutes kohustus küsida välismaalaselt, kas ta
soovib taotleda rahvusvahelist kaitset ning selgitada kuidas seda saab teha. Sellele vastavalt
tuleb välismaalane suunata kas tagasisaatmise või rahvusvahelise kaitse menetlusse. See nõuab
ametnike koolitamist, tööprotsesside muutmist ning juhendite täiendamist.
Kuna uuendused vajavad ametnike tööjuhendite täiendamist, koolitusi ja IT lahenduste
uuendusi, siis kaasneb täiendav halduskoormus, mis aga on peamisel ajutise iseloomuga ning
leevendub kui töötajad on uued oskused ja teadmise omandanud ja IT lahendused on juurutatud
ning töötavad tõrgeteta.
Kirjeldatud muudatused eeldavad täiendavaid ressursse. Lisavajaduste katmine on planeeritud
EL vahendites. Täpsem ülevaade muudatuste rahastusest on kajastatud punktis 7.
Muudatuse ebasoovitav mõju on taustakontrollimooduli valmimise hilinemine ja seetõttu
andmete töötlemiseks sobiva alternatiivi loomise vajaduse teke, mis on täiendav halduskoormus
ja kulu.
Mõju avaldumise sagedus on PPA-le keskmine. Valmisolek taustakontrolli tegemiseks peab
olema igapäevane ja püsiv, kuigi taustakontrolli subjektide saabumise aega ja arvu ei ole
võimalik adekvaatselt prognoosida ning sagedus on tõenäoliselt seetõttu ebaühtlane.
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike, kuna eelnõuga ei muudeta riigiasutuste
põhiülesandeid ja töökorraldusmuudatused on ühekordsed.
6.1.1.2 Muudatuste mõju riigi julgeolekule ja siseturvalisusele
Sihtrühm: PPA ja KAPO vastavas valdkonnas tegelevad ametnikud. Sihtrühma suurus on
juurdepääsupiiranguga teave.
Mõju kirjeldus ja ulatus
Taustakontrolli soovitud mõjuks on välismaalaste ebaseadusliku sisenemise ja Schengeni alal
edasi liikumise tõkestamine. Samuti välismaalaste EL-i sisenemisega seotud andmete senisest
suuremas mahus ja ühetaoline kogumine. Ebaseadusliku sisenemise tõkestamine ja seda teha
soovivate või teinud inimeste andmete kogumine ning nende suhtes EL-s ühetaoline
taustakontrolli tegemine ning nende andmete salvestamine Eurodac süsteemis aitab oluliselt
kaasa Schengeni ala julgeoleku ja avaliku korra tagamisele.
Ebasoovitavaks püsivaks mõjuks võib hinnata täiendavast andmete töötlemisest tuleneva
halduskoormuse ja ajutiseks mõjuks andmebaaside arendamise ning uute tööprotsesside
loomise ja juurutamisega seotud täiendavad kulud.
182
Kuna taustakontrolli tuleb teha võimalikult kiiresti ja välja tuleb selgitada, kas inimene taotleb
rahvusvahelist kaitset, siis suunatakse ka välismaalane, kes rahvusvahelist kaitse ei vaja kiiresti
ja kohe piiril tagasisaatmise menetlusse. See omakorda tõhustab nende isikute tagasisaatmist,
kellel ei ole õigust Eestisse siseneda. Kui Eestisse ja EL-i tervikuna siseneb vähem inimesi
ebaseaduslikult ning sisenemise loata välismaalaste tagasi saatmine on tõhusam, siis on sellel
oluline positiivne mõju nii Eesti kui EL julgeolekule ja avalikule korrale.
Kui rahvusvahelise kaitse menetlusse ei suunata neid välismaalasi, kes seda taotleda ei soovi,
siis võimaldab see PPA ametnikel hoida kokku menetlustoiminguteks vajalikku ressurssi ja
vastuvõtu ning sotsiaalabi korraldamise ressursse.
Ebasoovitav mõju on PPA töökoormuse suurenemine, vajadusel lisapersonali koolitamine ja
värbamine.
Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna eelnõuga ei muudeta riigiasutuste põhiülesandeid ja
töökorraldusmuudatused on ühekordsed.
Ebasoovitava mõju kaasnemise riski maandamiseks on plaanis kasutada EK varjupaiga- ja
rändehalduse õigustiku reformi erimeetme rahastu eelarvevahendeid, mille ulatus ja jaotus on
esitatud punktis 7.
6.1.1.3 Muudatuse sotsiaalne, sh demograafiline mõju
Sihtrühm: Välismaalased, kellel puudub alus Eestisse sisenemiseks sh rahvusvahelise kaitse
taotlejad ning välismaalased, kes on ebaseaduslikult Eestisse sisenenud. Sihtrühma suurust
näitab piiril ja kinnipidamiskeskuses esitatud rahvusvahelise kaitse taotlejate arv ja Eestis
tabatud ebaseaduslikult sisenenud või viibinud välismaalaste arv.
Tabel 3. Rahvusvahelise kaitse taotluste arv ja esitamise koht (allikas: PPA)
Aasta
Rahvusvahelise
kaitse
taotlejad123
Taotlus piiril
ja KPK-s
Taotlus
siseriigis
Rahvusvahelise
kaitse saajad
Pagulase staatus
Täiendav
kaitse
2010 33 9 21 17 11 6
2011 67 33 34 13 8 3
2012 77 15 65 13 8 5
2013 97 24 71 7 7 0
2014 157 71 72 20 20 0
2015 231 62 145 78 21 57
2016 111 37 25 65 44 21
2017 116 34 60 16 7 9
2018 95 42 43 17 16 1
2019 104 52 32 43 38 5
2020 49 14 49 26 22 4
2021 80 18 47 46 44 2
2022 2941 80 2860 2106 62 2044
2023 3984 86 3892 3917 62 3855
123 Tulbas on kajastatud kõik rahvusvahelise kaitse taotlused, sh korduvad või pereliikmete esitatud taotlused.
183
2024 1355 24 1331 1369 36 1333
Tabel 4. Eestis tabatud ebaseaduslikult sisenenud või viibinud välismaalased 2010-2024
(allikas: PPA)
Eestis tabatud ebaseaduslikult
sisenenud või viibinud
välismaalased
2010 885
2011 1047
2012 964
2013 989
2014 793
2015 1013
2016 695
2017 804
2018 1011
2019 1353
2020 843
2021 1202
2022 1222
2023 1139
2024 877
Mõju kirjeldus ja ulatus
Eelnõuga planeeritavate muudatuste mõju on sihtrühmale valdavalt positiivne. Taustakontrolli
järgselt suunatakse välismaalane kohe tema profiilile kohasesse menetlusse, milleks on nii
rahvusvahelise kaitse taotleja korral kui tagasisaadetava korral piirimenetlus või tavamenetlus,
siis seisneb soovitav mõju selles, et asjaolude hindamine ning otsuse langetamine inimese
õigusliku staatuse kohta tehakse varasemast kiiremini. Kuna välismaalase käest kogutakse
andmeid ainult üks kord, ja enam ei küsita juba antud teavet uuesti rahvusvahelise kaitse
menetluses ega tagasisaatmise menetluses, siis koormatakse inimest andmete töötlemisel
vähem ning mõju välismaalasele on positiivne.
Positiivne otsene mõju välismaalasele seisneb ka sellest, et taustakontrolli käigus tehtav
tervisekontrolli kaudu saab inimene kiiresti meditsiinilist abi ja tema erivajadustele vastavat
tuge ning nende andmetega arvestab PPA ka kohasesse menetlusse suunamisel. Õigeaegselt
hinnatud erivajadused tagavad taotlejale heaolu ja vajaliku edaspidise sotsiaalkaitse.
Samuti on paremini tagatud laste õigused, sest paranevad võimalused vanematest lahutatud
lapsi vanematega taasühendada ja inimkaubandust tõkestada.
Muudatusega kaasnev ebasoovitav mõju on ekslikud taustakontrolli tulemused, näiteks ei
registreerita välismaalase sooviavaldust rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist, mille alusel ei
anta välismaalasele luba riiki siseneda ja suunatakse ta tagasisaatmise piirimenetlusse. Inimese
jaoks võib olla ebasoovitav mõju ebaseaduslikul sisenemisel Eestist edasiliikumise
tõkestamine.
184
Mõju avaldumise sagedus on väike, sest taustakontrolli kohaldatakse ainult ilma seadusliku
sisenemise aluseta välispiiril piiripunkti saabuvate või ebaseaduslikult sisenenud välismaalaste
suhtes.
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on madal. Riski ennetamiseks ja maandamiseks
kasutatakse EK varjupaiga- ja rändehalduse õigustiku reformi erimeetme rahastu
eelarvevahendeid PPA ametnike koolitamiseks, mille ulatus ja jaotus on esitatud punktis 7.
6.1.1.4 Muudatuse mõju muudele valdkondadele
Muudatusel puudub mõju teistele mõjuvaldkondadele.
6.1.2 Piirimenetluse rakendamine
Järgnevalt kajastatakse mõjusid, mis tulenevad kohustusliku piirimenetluse rakendamisest.
Kajastatud on rahvusvahelise kaitse piirimenetluse ja tagasisaatmise piirimenetluse
tööprotsesside loomine, menetluste ajal taotlejate suhtes järelvalvemeetmete rakendamine,
PPA-le vajaliku taristu loomine ja menetluste tähtaegade pikendamine kriisi- või vääramatu jõu
olukorras.
6.1.2.1 Muudatuste mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Sihtrühm: PPA ametnikud, kelle töö on seotud piirimenetlusega, ja halduskohus. PPA
sihtrühma suurus on juurdepääsupiiranguga teave. Eestis on 26 halduskohtunikku124.
Mõju kirjeldus ja ulatus
Eelnõus planeeritud muudatustega peab Eesti rakendama rahvusvahelise kaitse piirimenetlust
ja tagasisaatmise piirimenetlust vajalikus määras. Vastavalt EK rakendusaktile peab olema
loodud valmisolek (isikkoosseis, tehnika ja taristu) menetleda piirimenetluses vähemalt kuni
277 inimest päevas (igal ajahetkel), perioodil 12.06.2026–12.06.2027 vähemalt 554 inimest
aastas, alates 13.06.2027 vähemalt 831 inimest aastas. Piirimenetlus tuleb korraldada nii kiiresti
kui võimalik kuid mitte hiljem kui 12 nädala jooksul alates taotluse registreerimisest. Tähtaeg
hõlmab otsuse vaidlustamist ja kohtumenetlust. välismaalased, kes Eestis viibimise luba ja
rahvusvahelise kaitse ei saa, suunatakse tagasisaatmise piirimenetlusse. Ka selle menetluse
tähtajaks on kuni 12 nädalat. Piirimenetlusse suunatud inimeste liikumine on piiratud. Näiteks
võivad nad viibida vaid kindlaks määratud territooriumil. Muudatuse rakendamise mõjul peab
PPA nende inimeste suhtes, keda kinni ei peeta, rakendama vajalikke järelevalvemeetmeid, et
tagada inimeste ebaseaduslik edasi liikumine Eestis ja Schengeni alal.
Piirimenetluse rakendamise positiivseks mõjuks on kiiremad ja efektiivsemad menetlused ning
kiirem kaitsevajaduseta välismaalase tagasisaatmine. Kuna praegu piirimenetlust ei kohaldata
ja puudub valmisolek ning taristu piirimenetluseks nimetatud tähtaegade jooksul nimetatud
suure hulga välismaalaste suhtes, siis nõuab piirimenetluse rakendamine senisest oluliselt
suuremat ressurssi. PPA saab ülesande luua võimekus korraldada rahvusvahelise kaitse
piirimenetlusse ja tagasisaatmise piirimenetlusse suunatud taotlejatele majutus- ja
menetluskohad ning vajalikud teenused. Võimekuse loomiseks senisest suuremas mahus peab
PPA muutma olemasolevat taristut nimetatud menetlustesse suunatud inimeste menetlemiseks
ja majutamiseks sobilikuks. Muuhulgas tuled rekonstrueerida PPA kinnipidamiskeskust ja luua
täiendavad menetlus- ja majutuskohti piiri läheduses ja kinnipidamiskeskuse territooriumil.
Selleks soetatakse ja renditakse moodulmajad, mis tagavad piisava paindlikkuse vastata kiiresti
124 Kohtute aastaraamat 2024.
185
muutuvatele rändeolukordadele kohaselt ja väldivad võimalikku rändeolukordade
eskaleerumist. PPA haldusalasse majutusvõimekuse loomisega kaasneb täiendav personali- ja
majandamiskulu, et pakkuda majutusse suunatud inimestele vajalikke teenuseid.
Kriisiolukorras või vääramatu jõu olukorras võib varjupaiga piirimenetlust ja tagasisaatmise
piirimenetlust pikendada maksimaalset kestust veel kuni kuue nädala võrra. PPA ja kohtud
peavad looma võimekuse tulla toime pikendatud tähtaegadega, sh peab PPA tagama
majutusvõimekuse kõikidele sihtgrupi liikmetele.125
Lisaks seniste tööprotsesside ja juhiste täiendamisele peab amet tõstma töötajate teadlikkust ja
pädevusi õigusaktide muudatustest sh vastuvõtutingimustest. Muudatus tõstab ameti
halduskoormust, aga annab parema ülevaate taotlejate kohalolust ja aitab ennetada taotlejate
omavoliliselt territooriumilt või riigist lahkumist. Taotlejate paiknemine kindlaks määratud
territooriumil toetab KOV-ide tööd taotlejatele vajalike teenuste planeerimisel (nt alaealistele
kooliharidusele ligipääsu tagamine)126. Vajaliku võimekuse loomiseks (taristu, personal) välja
toodud eelarvevahendite vajadus on esitatud eelnõu punktis 7.
Piirimenetluse tähtaegade ja valmisoleku tagamiseks on vaja koolitada ja värvata lisapersonali
kohtutele.
Tabel 5. Vajaliku lisakohtupersonali kulud juuni 2026–2029 (allikas: JDM)
Kohtunike palgafond 960 140,40 €
Kohtujuristide palgafond 480 070,80 €
Kohtusekretäride
palgafond
289 008,00 €
Ebasoovitav mõju avaldub, kui järelvalvemeetmete rakendamisest hoolimata taotlejad
lahkuvad omavoliliselt kindlaksmääratud territooriumilt, sh Eestist ning Eesti ei ole täitnud
kohustutust tagada ebaseaduslikult saabunud ja rahvusvahelist kaitset mitte vajavate
välismaalaste edasi liikumise tõkestamine. Ebasoovitav mõju avaldub ka siis, kui PPA ei suuda
tagada piisavas mahus majutust piirimenetluse raames. Kui SKA on PPA põhjendatud taotluse
alusel andnud nõusoleku majutada ajutiselt piirimenetluse subjekte rahvusvahelise kaitse
taotlejate majutuskeskuses (kus majutatakse Eestis viibimise loaga taotlejaid), siis võib tekkida
olukord, et surve rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskusele ja -kohtadele kasvab
oluliselt, suureneb SKA töötajate halduskoormus ning väheneb võimekus tegeleda Eestis
sisenemise loaga välismaalastega sealhulgas vastuvõtutingimuste erivajadusega taotlejatega.
Samuti avaldub ebasoovitav mõju, kui PPA ja kohtud ei saa võimekuse tõstmiseks vajalikku
personali koolitada ja värvata, mille tõttu ei ole Eesti võimeline rakendama piirimenetlust
nõutud määrades ja nõutud tähtajal. Kui tähtaeg ületatakse, siis tuleb need välismaalased lubada
riiki ja suunata tavamenetlusse, mis loob halduskoormust ja ressursivajadust.
Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna eelnõuga ei muudeta riigiasutuste põhiülesandeid ja
töökorralduslikud muudatused on ühekordsed.
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. PPA-le vajaliku taristu loomiseks, personali
koolitamiseks ja värbamiseks vajalikke eelarvevahendeid on taotletud EK varjupaiga- ja
125 Kriisivalmidusega seotud muudatusele keskendub punkt 6.1.3 126 Täpsustatud osas „6.4 Taotlejatele ja kaitsesaajatele suunatud kohanemismeetmed“
186
rändehalduse õigustiku reformi erimeetme rahastust, mille ulatus ja jaotus on esitatud punktis
7. Kohtu personali värbamiseks on vajalik eraldada eelarvevahendid riigieelarvest.
6.1.2.2 Muudatuste mõju riigi julgeolekule ja siseturvalisusele
Sihtrühm: PPA ja KAPO vastavas valdkonnas tegelevad ametnikud. Sihtrühma suurus on
juurdepääsupiiranguga teave.
Mõju kirjeldus ja ulatus
Eelnõus planeeritava piirimenetluse rakendamise otsene mõju Eesti julgeolekule ja
siseturvalisusele on positiivne. Piirimenetlusse suunatud inimesed peavad viibima kindlaks
määratud piirkonnas, nende üle on tugev kontroll. Välismaalased, kes soovivad ületada või on
ületanud piiri ebaseaduslikult ja kes kujutavad ohtu Eesti riigi julgeolekule ja avalikule korrale,
ei saa Eestis vabalt liikuda ja nende edasiliikumine Eestist edasi teiste EL riikidesse on
takistatud. Kiire menetlus toetab riigi julgeolekut ja siseturvalisust, sest kaitsevajaduseta
inimesed ja inimesed, kes kujutavad ohtu Eesti julgeolekule või avalikule korrale saadetakse
Eestist tagasi kiiremini kui tavamenetluse korras. See vähendab julgeoleku ja siseturvalisusega
seotud asutuste halduskoormust, sest ühe inimesega töötamise aeg on lühem kui varem.
Muudatuse rakendamisel on ka positiivne mõju EL julgeolekule ja siseturvalisusele, sest
inimeste, kellel pole kaitsevajadust või kes on ohuks julgeolekule ja avalikule korrale,
kindlakstegemine ja tagasisaatmine on kiirem ja tõhusam. See vähendab lisaks Eesti
õiguskaitseasutuste tööle ka teiste EL liikmesriikide asutuste töökoormust.
Ebasoovitava mõjuna tõstab piirimenetluse rakendamine ajutiselt julgeoleku ja
siseturvalisusega seotud asutuste halduskoormust. Tekib vajadus seniste tööprotsesside
ümberstruktureerimiseks, inimeste koolitamiseks ja värbamiseks.
Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna eelnõuga ei muudeta riigiasutuste põhiülesandeid ja
töökorraldusmuudatused on ühekordsed.
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on keskmine. Riski maandamiseks vajalike ressursside
leidmiseks on taotletud EK varjupaiga- ja rändehalduse õigustiku reformi erimeetme rahastust,
mille ulatus ja jaotus on esitatud punktis 7.
6.1.2.3 Muudatuse mõju välissuhetele
Sihtrühm: EL liikmesriigid, EUAA
Mõju kirjeldus ja ulatus
Piirimenetluse eesmärk on luua võimekus hinnata nii kiiresti kui võimalik välismaalase, kellel
tõenäoliselt kaitsevajadus puudub, võimalust turvaliselt kodumaale tagasi pöörduda.
Piirimenetluse rakendamise mõjud Eesti välissuhtlusele on positiivsed. Piirimenetluse
rakendamine aitab ennetada ja vähendada varjupaiga poodlemist, sest kaitsevajaduseta
inimesed liikumine on piiratud, nad ei pääse enam Schengeni alas ebaseaduslikult edasi liikuma
ja uusi ning korduvaid rahvusvahelise kaitse taotlusi esitama. Varjupaiga poodlemise
vähendamine tekitab EL liikmesriikide varjupaiga valdkonnaga seotud asutustele väiksemat
halduskoormust, sest neile jõuab vähem korduvaid taotlusi esitavaid välismaalasi ning vähem
on ka vastutava liikmesriigi menetluses üleantavaid välismaalasi. Seetõttu väheneb ka koormus
kohtule ja tekib ka vähem lahkarvamusi liikmesriikide vahel vastutava liikmesriigi määramisel,
mis toetab häid välissuhteid.
187
Ebasoovitav mõjuna võib Eesti saada mainekahju, kui Eesti ei rakenda piirimenetlust
korrektselt, sh PPA ja kohtud ei püsi tava- või kriisiolukorraks määratud tähtaegades või
järelvalvemeetmed ei ole piisavad ja piirimenetlusse suunatud inimesed lahkuvad omal
algatusel Eestist teise liikmesriiki, tekitades nendes riikides halduskoormust. Puudused
piirimenetluse rakendamises võivad tuua kaasa täiendava EUAA kontrolli ja sekkumise, mis
on Eestile lisanduv halduskoormus.
Mõju avaldumise sagedus on väike, sest senisele praktikale tuginedes saabub Eestisse vähe
selliseid välismaalasi, kes kuuluvad kohustusliku piirimenetluse subjektide hulka.
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Riski maandamiseks on vajalik luua
piirimenetluseks vajaliku taristu ja koolitatud personal vajalikus võimekuses, milleks vajalikke
eelarvevahendeid on taotletud EK varjupaiga- ja rändehalduse õigustiku reformi erimeetme
rahastust, mille ulatus ja jaotus on esitatud punktis 7.
6.1.2.4 Muudatuse sotsiaalne, sh demograafiline mõju
Sihtrühm: rahvusvahelise kaitse taotleja, kes suunatakse piirimenetlusse
Mõju kirjeldus ja ulatus
Planeeritud kohustusliku muudatusega suunatakse piirimenetlusse välismaalased, kellel
puudub alus Eestisse sisenemiseks sh rahvusvahelise kaitse taotlejad, ning välismaalased, kes
on ebaseaduslikult Eestisse sisenenud. Piirimenetlust rakendatakse inimeste suhtes, kes on pärit
riikidest, kelle rahvusvahelise kaitse taotlusi tunnustatakse EL-i üleselt vähem kui 20%, kes
võivad olla ohuks riigi julgeolekule või kes tahtlikult eksitavad ametiasutusi. Seega on tegemist
välismaalastega, kes suure tõenäosusega rahvusvahelist kaitset ei vaja või siis on nad pannud
toime tegusid, mille tõttu nad kaitset ei vääri. Inimeste arv, kellele piirimenetluse rakendamine
avaldab mõju, sõltub rändetrendidest ja olemasoleva info põhjal on seda võimalik vaid kaudselt
prognoosida.
EK arvestab piirimenetluse suutlikkust sätestava rakendusakti tegemisel eelneva kolme aasta
Eurostat andmetega. Näiteks 2018–2022 aastatel esitatud taotlustest kodakondsuse ja EL
tunnustamise määra järgi suunataks piirimenetlusse Nigeeria, Gruusia, Egiptuse ja Armeenia
kodakondsusega taotlejad. Eestis on nimetatud riikidest pärit rahvusvahelise kaitse taotlejate
arv väike. Näiteks Nigeeriast on Eestis nimetatud 5 aastase perioodi vältel rahvusvahelist kaitset
taotlenud 21 inimest (täpsemalt tabel 6).
Tabel 6. Rahvusvahelise kaitse taotlejad Eestis 2018–2022 TOP 10 ja EL tunnustamismäär
2022. aastal (allikas: SIM)
Top 10 kodakondsus Taotlejate arv
EE
Tunnustamise
määr EL
piirimenetlus
1 Ukraina 2639 86 % EI
2 Venemaa 284 30 % EI
3 Türgi 45 38 % EI
4 Valgevene 39 85 % EI
5 Afganistan 32 51 % EI
6 Nigeeria 21 12 % JAH
7 Süüria 19 93 % EI
188
8 Gruusia 17 4 % JAH
9 Egiptus 16 7 % JAH
10 Armeenia 15 4 % JAH
Piirimenetlusse suunatakse ka ebaseaduslikult Eestisse sisenenud ja tabatud välismaalased,
keda 2024. aastal oli 877127.
Planeeritavate kohustuslike muudatuste mõju piirimenetlusse suunatud inimesele on valdavalt
ebasoovitav. On tõenäoline, et rahvusvahelise kaitse piirimenetlusse suunatud inimese
rahvusvahelise kaitse taotluse lõplik otsus on keelduv. Seejärel suunatakse inimene
tagasisaatmise piirimenetlusse. Menetluste ajal peab inimene viibima kindlaksmääratud
piirkonnas.
Positiivne mõju sihtrühmale on, et nii rahvusvahelise kaitse piirimenetluse kui tagasisaatmise
piirimenetluse menetlusaeg on kuni 12 nädalat, st otsuse saamise aeg on lühem võrreldes
tavapärase rahvusvahelise kaitse menetlusega.
Ebasoovitav mõjuna võivad liikumisvabadust piiravad järelvalvemeetmed tekitada taotlejates
arusaamatust oma õigustest ja kohustustest ning toetada sotsiaalse tõrjutuse teket, mis
suurendavad taotlejate stressi ja halvendavad (vaimset) tervist.
Mõju avaldumise sagedus on väike, sest välismaalased, kes soovivad Eestis saada
rahvusvahelist kaitset, peavad viima end ühekordselt muudatustega kurssi.
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on madal. Riski realiseerumise maandamist toetavad
taotlejate informeerimine, ligipääs tasuta õigusabile, mille käigus nad saavad vastuseid
tekkinud küsimustele.
6.1.2.5 Muudatuse mõju muudele valdkondadele
Muudatused ei avalda mõju majandusele, regionaalarengule ja elu- ning looduskeskkonnale.
6.1.3 Kriisivalmiduse loomine
Järgnevalt kajastatakse mõjusid, mis tulenevad erinevate sisserände olukordade määratluste
defineerimisest, kohustusest kasutada EUAA vormi kriisi- ja toimepidevusplaani loomisel ja
tähtaegadega ning ilma kohtu loata kinnipidamisega seotud erandite sätestamisest kriisi- ja
rände ärakasutamise olukorras.
6.1.3.1 Muudatuste mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Sihtrühm: PPA kriisivalmiduse ja SKA rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu valdkonnaga
seotud ametnikud. PPA sihtrühma suurus on juurdepääsupiiranguga teave, SKA sihtrühma
suurus on väike.
Mõju kirjeldus ja ulatus
Parlamendi ja nõukogu määruse 2024/1359/EL (kriisihalduse kohta) kohaselt on Eestil edaspidi
võimalus toetuda kriisiolukorras (massiline sisseränne või rändajate vahendina ärakasutamine)
kindlaksmääratud mehhanismidele menetlusprotsesside leevendamiseks või teistelt
127 Täpsem ülevaade tabelis nr 4.
189
liikmesriikidelt abi saamiseks. Näiteks võib PPA rakendada pikemaid menetlustähtaegasid kui
piirimenetlustes sätestatud 12 nädalat pikendada kuni kuue nädala võrra. Erandite rakendamise
võimalused on sooviavalduste registreerimise, piirimenetlusse suunamise kui kiirendatud
menetluse kohaldamise tähtaegadel. Seega on nendel võimalustel otsene positiivne mõju PPA-
le, sest see annab võimaluse ressursside ümbersuunamiseks.
Selguse eesmärgil tuleb märkida, et eelnõus kavandatud muudatus lubada massilisest
sisserändest põhjustatud hädaolukorras välismaalaste kinnipidamist haldusorgani otsusel kuni
seitsmeks päevaks, ei ole seotud Parlamendi ja nõukogu määruse 2024/1359/EL (kriisihalduse
kohta) rakendamisega. Eespool on märgitud, et direktiiv 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste
kohta) ei kohusta liikmesriike kohtuliku kontrolli enne 15 päeva möödumist alates isiku
kinnipidamisest ehk kavandatud muudatus on kooskõlas EL õigusega ka tavaolukorras.
Eelnõuga planeeritud muudatused kriisiplaanide ja EUAA toimepidevuse vormile tuginemine
loob alused kriiside ennetamiseks ja kriisi olukorras solidaarsusmehhanismi rakendamiseks128.
Riiklike kriisiplaanide koostamisel on oluline nende praktiline toimimine. Muudatusega
kaasneb asutustel kohustus planeerida täiendavaid võimekusi rahvusvahelise kaitse menetluse
korraldamiseks, taotlejate majutamiseks ning sh näiteks erivajadustega arvestamiseks ja
saatjata alaealiste esindamiseks.
PPA hädaolukorra lahendamise plaani rakendamisel on rahvusvahelise kaitse taotlejale tagatud
vähendatud vastuvõtutingimused, mis loob suurema paindlikkuse majutuskeskuses ja -
majutuskohtades teenuste pakkumisel. Muudatusega ei kaasne asutustele toimepidevuse ja
kriisiplaanide näol uusi kohustusi, kuna hädaolukorra seadusest tulenevalt on PPA-l koostatud
massilise sisserände hädaolukorra lahendamise plaan. Võimekuste loomisel arvestatakse
võimalikult minimaalsete püsikulude tekkimisega. SKA keskendub täiendavate
majutusvõimekuse loomisel raamhangetele. Need võetakse kasutusele võimaliku massilise
sisserände korral. Rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuse igapäevane võime on
mahutada 100 inimest, nn puhvervõimekuseks on täiendavad 50 voodikohta. EL AMIF
vahendite toel on väljatöötamisel juhendid ja koolitusmaterjalid, mida on võimalik kasutada
vajadusel lisapersonali koolitamiseks.
Kriisivalmidusega seotud muudatustega sätestatakse protseduur, millal ja kuidas rändest
põhjustatud kriisiolukorra või vääramatu jõu olukorras saab liikmesriik saab taotleda tehnilist
ja operatiivset abi (näiteks tõlgid, menetlejad) EL liikmesriikidelt, EUAA-lt, Frontexilt ja
teistelt EL ametiasutustelt. Abi saamiseks peab liikmesriik esitama taotluse EK-le, kus
põhjendatakse, miks olukord kvalifitseerub kriisiks ja määratletakse abivajadus. EK hindab
taotluse põhjendatust, konsulteerib vajadusel EL asutustega, millele otsuse korral võib järgneda
ettepanek rakendada kriisimehhanismi. Kriisimehhanismi aktiveerimisel määratakse kindlaks,
millised liikmesriigid ja EL asutused ja mis mahus (ulatus ja kestus) osalevad abistamises.
Teades abi taotlemise ja saamise protseduuri, on abivajaval riigil võimalik oma ressursse ja
kohustusi võimalikult optimaalselt planeerida. Ühtsete abi saamise mehhanismide mõju on ka
selles, et Eesti asutused peavad analüüsima ning valmisoleku kavade koostamisel arvestama,
El solidaarsusreservi abi ja EUAA menetlusmeeskondade pakutavat abi vastu võetakse sh
näiteks, millistes töölõikudes on võõrkeelt kõnelevaid EL liikmesriikidest pärit inimesi kõige
otstarbekam suurenenud töökoormusega toimel tulemiseks kasutada.
Eelnõuga planeeritud muudatuste ebasoovitav mõju on suutmatus luua valmisolek võtta vastu
teiste riikide, EUAA ja teiste EL asutuste menetlustega seotud abi. Ka planeeritust
128 Solidaarsusmehhanismi rakendamine on käsitletud osas 6.3
190
märkimisväärselt suurem rahvusvaheliste kaitse taotlejate arv, mis vajalike teenuste katmiseks
toob lisakulusid riigieelarvest.
Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna eelnõuga ei muudeta riigiasutuste põhiülesandeid ja
töökorraldusmuudatused on ühekordsed.
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on keskmine. Riski mitte olla võimeline võtma vastu
liikmesriikide, EUAA ja teiste EL asutuste abi saab maandada kriisivalmidusega seotud
plaanide täiendamisega PPA massilise sisserändest põhjustatud hädaolukorra lahendamise
plaanile. Majutusega seotud ohtude realiseerumisel on võimalik kasutusele võtta raamlepingute
raames olevate partnerite ressursid. Teenuste tagamiseks on vajalik lisavahendite olemasolu
riigieelarvest.
6.1.3.2 Muudatuste mõju riigi julgeolekule ja siseturvalisusele
Sihtrühm: PPA ja KAPO vastavas valdkonnas tegelevad ametnikud. Sihtrühma suurus on
juurdepääsupiiranguga teave.
Mõju kirjeldus ja ulatus
Kriisivalmidusega seotud muudatused on positiivse mõjuga julgeolekule ja siseturvalisusele.
Planeeritud muudatuste eesmärk on ennetada kriiside teket, aga nende olemasolul hoida
siseturvalisust ja julgeolekut läbi sätestatud meetmete. Valdkondlike definitsioonide
ühtlustamine toetab PPA ja KAPO tööprotsesside ühtlustamist teiste EL asutustega. PPA-l
kohustus täiendada olemasolevat kriisiplaani viies selle kooskõlla EUAA loodud vormiga küll
suurendab PPA halduskoormust, aga ühtlustab plaani teiste EL liikmesriikidega. Abi palumise
protseduuri süstematiseerimine aitab planeerida oma tegevust, sh võimalikeks kriisideks
ettevalmistusi teha õppuste või muude viisidena, et luua valmisolek abi pakkumiseks,
vastuvõtmiseks ja koostööks teiste liikmesriikide ning EL ametitega.
Muudatusega kaasnev ebasoovitav mõju on suurenenud halduskoormus, mis suurendab PPA
ja KAPO töökoormust kriisideks ettevalmistumisel, aga ka neile reageerimisel.
Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna eelnõuga ei muudeta riigiasutuste põhiülesandeid ja
töökorraldusmuudatused on ühekordsed.
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on madal, sest lisanduv halduskoormus ei tõsta oluliselt
PPA töökoormust.
6.1.3.3. Muudatuse mõju välissuhetele
Sihtrühm: EK, EL liikmesriigid, EUAA129
Mõju kirjeldus ja ulatus
Eelnõus planeeritud muudatusega ühtlusttakse ja parendatakse EL liikmesriikide
kriisivalmidust. Võrreldes varasema ad hoc olukorraga pannakse muudatustega paika, kuidas
kriisiolukorra või vääramatu jõu olukorraga silmitsi seisev liikmesriik saab taotleda abi
ametiasutustelt, kuidas hindab EK abitaotluse põhjendatust, kaasab konsultatsioonideks EUAA
ja vajadusel teisi EL asutusi. EK ettepanekul aktiveerida kriisimehhanism koordineerib EK
129 Abivajadusest lähtudes võivad osaleda ka teised EL asutused, nt Frontex
191
liikmesriigi aitamist, sh millised liikmesriigid ja EL-i asutused ja mis tingimustel osalevad
abistamises. Muudatus on positiivne, sest kriisivalmidus EL-is muutuvad ühtlasemaks ja
abiküsimise, saamise ja andmise reeglid kõikidele kaasatud osapooltele selgemaks. See
omakorda toetab abivajava riigile kvaliteetse toe saamist.
Ebasoovitava mõjuna võib muudatus tuua kaasa mainekahju, trahvid või EUAA seirevisiidiga
kaasneva halduskoormuse, kui Eesti ei täida sätestatud kohustusi abiküsija või -pakkujana.
Mõju avaldumise sagedus on väike, sest tõenäosus vajada abi välispartneritelt on väike.
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on madal. Riski maandamiseks on vajalik eelnõu
rakendamisel vajalike muudatuste elluviimine.
6.1.3.4. Muudatuse sotsiaalne, sh demograafiline mõju
Sihtrühm: rahvusvahelise kaitse taotleja, kes suunatakse varjupaiga piirimenetlusse või
tagasisaatmise piirimenetlusse EK otsusega sätestatud minimaalse suutlikkuse määrani.
Mõju kirjeldus ja ulatus
Eelnõus planeeritavate muutustega võib menetlust osaliselt või täielikult läbi viia EUAA või
mõne teise riigi ametnik. Muudatustega sätestatakse pikemad menetlustähtajad, s.t taotleja
jaoks võib rahvusvahelise kaitse menetlus kesta kauem, mis on taotleja jaoks ebasoovitav mõju.
Kinnipidamise korral võib inimest sätestatud olukordades ilma kohtu loata pidada kinni kuni
48 tunni asemel kuni seitse päeva, mis võib mõjuda inimesele traumeerivalt, sh toetada
stressitaseme tõusu ja vaimse heaolu langust.
Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna välismaalased, kes soovivad Eestis elada või
töötada, peavad viima end muudatustega kurssi ühel korral.
Ebasoovitava mõju kaasnemise riski täielikult maandada pole võimalik.
6.1.3.5 Muudatuse mõju muudele valdkondadele
Muudatusel puudub mõju teistele mõjuvaldkondadele.
6.1.4 Eurodac-süsteemi rakendamine
Järgnevalt kajastatakse mõjusid, mis tulenevad muudatustest seoses sõrmejälgede võtmise
kohustuse vanuse, rohkemate andmeliikide salvestamise, andmete säilitusperioodi pikkuse ja
õiguskaitseasutuste päringutega.
6.1.4.1 Muudatuste mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Sihtrühm: PPA ametnikud, kes kannavad Eurodac-süsteemi andmeid ja pärivad sealt andmeid.
PPA, VLA, RAB, MTA ning KeA ametnikud, kes teevad õiguskaitseasutuste päringuid. PPA
ametnikud, kes täidavad Eurodac-süsteemi kontrolliasutuse ülesandeid. SMIT-i personal, kes
vastutab infosüsteemide arendamise eest. Sihtrühma suurus on osaliselt juurdepääsupiiranguga
teave ning teisalt ei ole sihtrühma suurust võimalik prognoosida, sest see sõltub tehtavate
päringute mahust, kuid on eeldatavasti väike.
Mõju kirjeldus ja ulatus
192
Eelnõuga planeeritavate muudatustega on PPA kohustatud Eurodac-süsteemi kandma lisaks
sõrmejälgedele ka taotleja foto, identiteediga seotud andmeid ja (reisi)dokumentide koopiaid.
Sõrmejälgi hakatakse hõivama alates kuue aasta vanustelt välismaalastelt varasema 14-aastaste
asemel. Uute nõudmiste täitmisega kaasneb töökoormus SMIT-ile, et vajalike IT-arendusi ellu
viia, mis võtavad arvesse muutusi andmete säilitusperioodi pikkuses erinevate
andmekategooriate lõikes. Näiteks kehtestatakse erinevad andmete säilitamise tähtajad
ümberasustamise raames vastu võetud välismaalastele ja neile, keda selle mehhanismi raames
vastu ei võeta. Muudatustega kaasneb PPA-le kohustus tõsta töötajate teadlikkust ja toetada
vajalike pädevuste omandamist. Ebasoovitav mõju on EL ja Eesti IT-arenduste valmimise
hilinemine, mille tõttu ei saa täita eelnõus sätestatud kohustusi.
Määrusega 2024/1358/EL (Eurodac-süsteemi kohta) antakse õiguskaitseasutuste juurdepääs
Eurodac-süsteemi andmetele terroriaktide ja muude raskete kuritegude ennetamiseks,
avastamiseks või uurimiseks. Eelnõuga määratakse Eesti pädevad asutused ja kuritegude
loetelu, millist korral saab teha päringuid Eurodac süsteemi. See avaldab otsest positiivset mõju,
sest kuritegude ennetamise ja kurjategijate tabamise võimalused avarduvad.
Õiguskaitseasutused võivad teha päringuid Eurodac-süsteemi ainult kontrolliasutuse ametniku
kaudu, seoses teiste EL infosüsteemide analoogsete päringute korraldusega on PPA loonud
valmiduse keskse juurdepääsupunkti käivitamiseks, mis asub täitma ka Eurodac-süsteemi
kontrolliasutuse ülesandeid, et tagada päringute tegemise võimalus. Kontrolliasutuse ametniku
ülesanded on kontrollida õiguskaitseasutuse päringu õiguspärasust, teha päring Eurodac-
süsteemi ning tagada, et päringule vastatakse. Õiguskaitseasutuste päringute hulka ei ole praegu
võimalik prognoosida. See selgub kõikide asjaomaste EL infosüsteemide käivitumisel, mistõttu
ei ole võimalik hinnata, kui palju inimesi on keskse juurdepääsupunkti või Eurodac-süsteemi
tähenduses kontrolliasutuse funktsioonide täitmiseks vaja.
Mõju avaldumise sagedus on keskmine. Muudatus hõlmab uue süsteemi rakendamist, mida
hakatakse kasutama reeglipäraselt. Eurodac süsteemi arendab EL agentuur Eu-LISA ja Eesti
vastutab ainult vastava Eesti liidese arendamise eest, mille kaudu andmeid Eurodac süsteemi
edastatakse. Ettevalmistused Eesti liidese loomiseks on tehtud ja arendustega liigutakse PPA
ning SMIT koostöös edasi plaanipäraselt. Muudatusi rahastatakse EL AMIF rahastu toel.
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on keskmine. Arendustega hilinemise ennetamiseks on
Eu-LISA loonud liikmesriikidele projekti haldamise foorumi, kus liikmesriigid annavad
regulaarselt ülevaadet ülesannete täitmisest ning testimisi korraldatakse jooksvalt valmivate
elementide kaupa.
6.1.4.2 Muudatuste mõju riigi julgeolekule ja siseturvalisusele
Sihtrühm: PPA, KAPO, VLA, RAB, MTA, KeA vastavas valdkonnas tegelevad ametnikud.
Sihtrühma suurus on osaliselt juurdepääsupiiranguga teave.
Mõju kirjeldus ja ulatus
Planeeritava muudatusega paranevad nende varjupaigataotlejate tuvastamine ja teisese rände
ennetamine, kes üritavad varjupaigataotlust teha erinevates riikides või ebaseaduslikult ühest
liikmesriigist teise liikuda. Andmevahetuse suurenemisega on võimalik siseturvalisuse ja
julgeolekuga tegelevatel asutustel paremini mõista rändetrende ning seekaudu võimalikke ohte
ennetada ja tõkestada. Samuti paraneb võimalus leida saatjata laste vanemaid ja ühendada
perekondi.
193
Eurodac-süsteemi andmete kasutamine õiguskaitse eesmärkidel võimaldab võidelda
tõhusamalt terrorismi ja raskete kuritegude vastu. Sellise kuritegevusega nagu inimkaubandus
ja inimeste või kaupade ebaseaduslik üle piiri toimetamine suureneb võimalus, et nende
toimepidajate andmed on kantud Eurodac-süsteemi. Eurodac-süsteemis võib olla andmeid ka
terrorismirühmituste liikmete ja radikaliseerunud isikute kohta, kes on Schengeni välispiiri
ebaseaduslikult ületanud või taotlenud mõnes liikmesriigis rahvusvahelist kaitset. Eurodac-
süsteemi andmete kasutamise Eesti pädevate asutuste poolt suurendab terroristide,
kurjategijate, kahtlustatavate ja ohvrite usaldusväärse tuvastamise tõenäosust ning anda teavet
kolmanda riigi kodanike, sealhulgas kuriteos kahtlustatavate varasemate liikumise kohta
Schengeni territooriumil. Nii täiendab see Schengeni infosüsteemi ja muude EL infosüsteemide
teavet. Seega kaasneb eelnõuga oluline mõju riigi siseturvalisusele, kuna Eurodac--süsteemi
andmetele juurdepääsu tagamisel antakse õiguskaitseasutustele oluline vahend võitluses
terrorismi ja muu raske kuritegevuse vastu. Sellega aidatakse parandada nii Eesti kui ka kogu
Schengeni ala sisejulgeolekut.
Mõju avaldumise sagedus on vähemalt keskmine. Muudatus hõlmab uue süsteemi
rakendamist, mida hakatakse kasutama reeglipäraselt, kuid põhimõtteliselt ei ole Eurodac-
süsteem selle peamisele kasutajale (PPA) uus ja selle kasutamine ei põhjusta kohanemisraskusi.
Õiguskaitseasutuste päringute hulka ei ole praegu võimalik prognoosida. See selgub kõikide
asjaomaste EL infosüsteemide käivitumisel, mistõttu ei ole võimalik hinnata, kui palju inimesi
on keskse juurdepääsupunkti või Eurodac-süsteemi tähenduses kontrolliasutuse funktsioonide
täitmiseks vaja ning sellega seonduvalt selgub ka mõju avaldumise sagedus.
Eurodac-süsteemi kasutamisel puudub ebasoovitava mõju kaasnemise risk riigi julgeolekule
ja siseturvalisusele ehk see risk on väike. Eurodac-süsteemi kantavate andmete suurenemine
parandab pädevate asutuste võimalusi riigi julgeoleku ja siseturvalisuse tagamiseks ning ei oma
pädevatele asutustele negatiivseid mõjusid.
6.1.4.3. Muudatuse mõju välissuhetele
Sihtrühm: EL liikmesriigid, EU-LISA, kolmandate riikide õiguskaitseasutused.
Mõju kirjeldus ja ulatus
Eelnõus planeeritavad Eurodac-süsteemi muudatused tugevdavad koostöös EL liikmesriikide
vahel. Põhjalikum ja kiirem andmevahetus aitab tõsta EL-i üleselt menetluste kvaliteeti.
Infovahetuse tõhustamine ja sellele ligipääsu andmine pädevatele asutustele annab parema
võimaluse tuvastada välismaalaste isikut ja reisiteekonda ning tõhustab saatjata alaealiste
perekonnaliikmete kiiremat leidmist EL liikmesriikide territooriumilt. Eurodac-süsteemi
täiendavate andmete kandmisel, on EL liikmesriikidel paremad võimalused ebaseadusliku
rände tõkestamiseks, sest edaspidi on Eurodac-süsteemis rohkemate välismaalaste kohta
andmeid nende reisiteekonnast ja kasutatud dokumentide kohta. Eurodac-süsteemiga seotud
muudatused loovad aluse paremaks teabevahetuseks kolmandate riikide õiguskaitseasutustega
võrreldes praegusega, kuid jätkuvalt ei tohi edastada andmeid kolmandatele riikidele juhul kui
sellega pannakse ohtu välismaalase elu või turvalisus.
Mõju avaldumise sagedus on keskmine. Süsteemi kasutamine on reeglipärane igapäevatöö
osa ja selle arendamisse on seotud nii EL liikmesriigid kui Eu-LISA.
194
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on keskmine. Eurodac-süsteemi rakendamine eeldab
infotehnoloogilisi arendustöid nii EL-i tasandil (kesksüsteem) kui liikmesriikides. Juhul kui
Eesti ei teosta arendustöid õigeaegselt, võib see tuua Eestile mainekahju kui nõrgale
liikmesriigile selles valdkonnas. Arendustega hilinemise ennetamiseks on eu-LISA loonud
liikmesriikidele projekti haldamise foorumi, kus liikmesriigid annavad regulaarselt ülevaadet
ülesannete täitmisest. Eesti infotehnoloogilised arendustööd kulgevad planeeritult.
6.1.4.4. Muudatuse sotsiaalne, sh demograafiline mõju
Sihtrühm: rahvusvahelise kaitse taotleja, ebaseaduslikult piiri ületanud või ebaseaduslikult
viibivad välismaalased.
Mõju kirjeldus ja ulatus
Eelnõuga planeeritavad muudatused aitavad selgemalt eristada selgelt põhjendatud
rahvusvahelise kaitse taotluse esitanud välismaalasi nendest taotlejatest, kelle eesmärk on EL
varjupaigasüsteemi kuritarvitamine. Ebaseaduslikult liikmesriikide territooriumil viibivat
välismaalaste andmete kandmine Eurodac-süsteemi aitab tõhustada ja kiirendada
tagasisaatmismenetlusi. Sõrmejälgede hõivamine juba vähemalt kuue-aasta vanustelt
välismaalastelt aitab paremini leida Eestisse saabunud laste teistes liikmesriikides viibivaid
perekonnaliikmeid.
Välismaalastele võivad planeeritud muudatused kaasa tuua isikuandmete laialdasema
töötlemise pärast ohu isikuandmete väärkasutuseks või lekkimiseks, mis vähendab taotlejate
turvatunnet. Andmevahetuse paranemine seob taotleja täpsemini vastutava liikmesriigiga ja
võtab ära võimaluse saada sisulist rahvusvahelise kaitse taotlemise võimalust ja vastuvõttu
mitmes liikmesriigis.
Mõju avaldumise sagedus on keskmine, sest on reeglipärane osa rahvusvahelise kaitse või
ebaseaduslikult Eestis viibiva välismaalase tagasisaatmise menetlusest.
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on keskmine. Isikuandmete väärkasutamise oht on
välismaalastele selgelt negatiivse iseloomiga. Riski maandamiseks on Eurodac-süsteemi
andmete kasutamiseks ette nähtud selged reeglid ja järelevalvemehhanismid.
6.1.4.5 Muudatuse mõju muudele valdkondadele
Muudatused ei avalda mõju majandusele, regionaalarengule ja elu- ning looduskeskkonnale.
6.1.5 Põhiõiguste seire
Järgnevalt kajastatakse mõjusid, mis tulenevad muudatustest seoses põhiõiguste seirega
taustakontrolli ja piirimenetluse ajal.
6.1.5.1 Muudatuste mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Sihtrühm: ÕK vastavas valdkonnas töötavad ametnikud. Sihtrühma suurus on väike.
Mõju kirjeldus ja ulatus
195
Eelnõus planeeritava muudatusena hakkab ÕK ellu viima põhiõiguste järgimise järelvalvet
taustakontrolli ja piirimenetluse ajal. Piirimenetluses sätestatud piirmäärade jaoks (EL ja
liikmesriigi piisav suutlikkus) vajaliku võimekuse loomiseks suureneb ÕK senine töökoormus
ja koolitusvajadus, tekitades vajaduse lisapersonali ja -eelarve järgi.
Ebasoovitav mõju on riigieelarvest vajalike vahendite mittesaamise tagajärjel põhiõiguste
järgimise seire ärajäämine. Püsiva järelvalve võimeta suureneb oht, et põhiõiguste järgimine
nendes menetlustes väheneb.
Mõju avaldumise sagedus on väike
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike, kuna eelnõuga ei muudeta riigiasutuste
põhiülesandeid ja töökorraldusmuudatused on ühekordsed.
6.1.5.2 Muudatuse sotsiaalne, sh demograafiline mõju
Sihtrühm: rahvusvahelise kaitse taotleja
Mõju kirjeldus ja ulatus
Eelnõus planeeritud põhiõiguste järgimise järelvalve laiendamine taustakontrollile ja
piirimenetlusele tugevdab taotlejate põhiõiguste kaitset, aitab varajaselt tuvastada ja ennetada
võimalikke õigusrikkumisi või ebaõigeid menetluspraktikaid (nt piiratud ligipääs õigusabile,
ebapiisavad menetluslikud eritagatised või vastuvõtu erivajadused). Järelevalve käigus antav
tagasiside toetab menetlusstandardite tugevdamist, mis omakorda muudab menetlusprotsesse
taotlejate jaoks paremaks.
Planeeritud muudatus võib olla taotlejale ebasoovitava mõjuga, sest vähendab taotleja
privaatsust, kui seiraja viibib menetluste juures.
Mõju avaldumise sagedus on väike, sest taotlejate kokkupuude ÕK-ga on ebaregulaarne.
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Täielikult ei saa privaatsusriivet välistada, aga
ÕK on ÜRO kõrgeima taseme inimõiguste kaitsja tunnustusega, mistõttu on riive võimalus
viidud miinimumini.
6.1.5.3. Muudatuse mõju muudele valdkondadele
Muudatusel puudub mõju teistele mõjuvaldkondadele.
6.2. Tõhusa ja ühetaolise rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse ja tagasisaatmise
menetlus kohaldamine
Muudatused on tervikliku ülevaate huvides esitatud märksõnadena tabelis ja seostatud allolevas
mõjuhinnangus.
Tabel 7. Peamised muudatused (allikas: SIM)
Rahvusvahelise kaitse menetlus ja tagasisaatmise menetlus
Enne reformi Pärast reformi rakendamist
196
Puudulikud meetmed rahvusvahelise kaitse
süsteemi kuritarvitajate suhtes
Ühtsed reeglid süsteemi kuritarvitamise ja
korduvate taotluste esitamise tõkestamiseks,
parendatud võimekus jälgida välismaalaste
liikumisi Eurodac süsteemi abil
Taotlejate kohustused ning ebaseadusliku teisese
liikumise tõkestamiseks mõeldud reeglid on
ebaselged
Taotlejate kohustused ja nende täitmata jätmise
tagajärjed on oluliselt selgemad ning kogumis
tõhusad.
Liikmesriikide vahel on rahvusvahelise kaitse
menetluse korraldamisel ja tunnustamise määras
suured erinevused
Ühtne, õiglane ja tõhus menetlus rahvusvahelise
kaitse andmiseks või sellest keeldumiseks.
Ebaseadusliku teisese liikumise stiimuleid on
vähendatud.
Varjupaigamenetluse esimese etapis st
haldusmenetluse ajal puudub tasuta õigusabi ja
esindamine
Tasuta õigusabi kõikides menetlusetappides,
eriline tähelepanu erivajadustega inimestele
Õigusabi andmine haldusmenetluse ajal, sh
õiguste ja kohustuste tutvustamine ning
abistamine taotluse esitamisel ja intervjuu ajal
Erinevad vastuvõtustandardid ja puuduv
kohustus teha valmisolekuplaan, et tagada
vastuvõtu võimekus igas olukorras
EL ülesed ühtsed standardid vastuvõtu kohta ja
kohustus koostada ühtse vormi alusel
valmisolekuplaanid surve ja kriisi olukordadeks
Seaduse rakendamise mõju
Muutus Komponent
Tõhus rahvusvahelise kaitse menetlus, sh
vastutava liikmesriigi määramise menetlus
Rahvusvahelise kaitse taotluse sooviavalduse,
registreerimise ja esitamise etapid
Uued EL ühtsed vormid
Menetluslike erivajaduse hindamine
Otsuse liigid ja riigis viibimise õigus
Menetlustähtajad
Kohustus viibida majutuskoha maakonna
territooriumil
Tingimused majutuskoha maakonna
territooriumilt lahkumiseks
Kinnipidamise alternatiivid
Rahaline tagatis
Liikumisvabaduse piirangud
Kinnipidamine
Esmakordne kinnipidamine kohtu loal kuni
neljaks kuuks
Kohtu loal kinnipidamise katkematus sõltuvalt
riigis viibimise õigusest, mitte õiguslikust
staatusest
Kinnipidamine hädaolukorras
Kinnipidamise tähtaeg haldusorgani otsusel kuni
seitse päeva
Kinnipidamise taotlus kohtule isikute
nimekirjana
Õigusabi ja esindamine
Taotlemine
Haldusmenetluse ajal
Vastuvõtutingimused
PPA korraldab vastuvõttu piirimenetluse korral
Materiaalsete vastuvõtutingimuste kitsendamine
või tühistamine
6.2.1. Tõhusa rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse, sh vastutava liikmesriigi
määramise menetluse rakendamine
Järgnevalt kajastatakse mõjusid, mis tulenevad rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise
etappide selgepiirilisemaks muutmisest (sooviavaldus, registreerimine, esitamine), EL ühtsete
197
vormide kasutusel võtmisest erinevates menetluse liikides, menetluslike eritagatiste hindamise
protsessi formaliseerimisest, lühematest menetlustähtaegadest vastutava liikmesriigi
määramise menetluses ning riigis viibimise õiguse piiramisest.
6.2.1.1 Muudatuste mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Sihtrühm: PPA ja SKA ametnikud, kes tegelevad rahvusvahelise kaitse valdkonnas ning
halduskohus. Sihtrühma suurus on väike.
Mõju kirjeldus ja ulatus
Eelnõus plaanitavate kohustuslike muudatuste kohaselt on taotluse esitamine senisest selgemini
jaotatud kolme etapi lõikes, millest igale etapile on ette nähtud tähtaeg ja taotlejale olenevalt
taotluse esitamise etapist erinevad õigused. Juhul kui PPA otsustab korraldada taotluse vastu
võtmise kolm etappi ühe menetlustoiminguga, siis tuleb näiteks arvestada, et kohe taotluse
registreerimisel tuleb pakkuda õigusnõu andva esindaja tuge ning tõendite ja põhjenduste
esitamise tähtaeg kestab kuni vestluse toimimiseni. Seega esineb PPA-le täiendav
halduskoormus, mis seisneb järgnevas: vajalik on täiendada tööprotsesse, koolitada ametnikke
ning arendada andmebaase viisil mis toetavad erinevate taotluse vastu võtmise etappide ajalist
arvestust ja sellest lähtuvate õiguste ja kohustuste tagamist.
Nii rahvusvahelise kaitse sisulises menetluses kui vastutava liikmesriigi määramise menetluses
võetakse kasutusele EL ülesed ühtsed teabevahetuse vormid. Näiteks kehtestatakse uued ühtsed
DubliNet süsteemi kaudu töödeldavad vormid vastuvõtu ja teabe saamise palvetele,
ümberasustamise ja ümberpaigutamise alusel inimeste üleandmiseks ja vastu võtmiseks, samuti
ühted vormid taotlejatele nende õiguste ja kohustuste tutvustamiseks, mida saab siiski Eesti
spetsiifiliste andmetega täiendada. Ühtsete elektroonselt täidetavate vormide kasutusele
võtmine EL-s kiirendab menetlusi ja tõhustab liikmesriikide vahelist koostööd. Viimast on EL
üleselt ühtse menetluse tekkides varasemaga võrreldes oluliselt rohkem sh on võimalik
kasutada ka teistes liikmesriikides tehtud otsuseid ja toiminguid. Seega kaasneb PPA-le
positiivne mõju, sest menetlused muutuvad kiiremaks ja halduskoormus pikas perspektiivis
väheneb. Negatiivne mõju on ajutise iseloomuga ning tuleneb halduskoormusest, mille toob
paratamatult uute tööprotsesside juurutamine ja täiendavate koolituste vajadus.
Loodud on uued mõisted ja uuendatud metoodika erivajaduste hindamiseks kuid nimetatud
muudatused on pigem korralduslikku mitte sisulist laadi. Kuna laste õiguste ja parimate huvide
tagamine peab olema kõikide asutuste peamine fookus, siis tuleb luua lapsesõbraliku menetluse
põhimõtted ja kord. Menetluslike erivajaduste hindamiseks sh lapse vanuse määramiseks on
sätestatud suhteliselt lühike tähtaeg ning astmelisus, mille kohaselt on meditsiiniline uuring (nt
röntgen) kohaldatav viimase abinõuna. Sellel on PPA-le ja partneritele (haiglad, Eesti
Kohtuekspertiisi Instituut) pigem negatiivne halduskoormust kasvatav mõju, sest vajalikud
ekspertiisid ja hinnangud tuleb teha senisest oluliselt kiiremini.
Vastutava liikmesriigi määramise menetluse tähtajas muutuvad lühemaks ning tagasivõtu palve
asendatakse tagasivõtu teatisega. Lühemad tähtajad kiirendavad menetlust ja aitavad kokku
hoida menetlusele ja vastuvõtule kuluvat ressurssi sest vales liikmesriigis viibivad taotlejad
antakse kiiremini üle vastutavale liikmesriigile. Muudatusel on PPA-le ja SKA-le seega
positiivne mõju pikas perspektiivis. Samas tuleb arvestada, et esialgu uute tähtaegade ja
töövõtete juurutamine tõstab halduskoormust ning menetluse kvaliteet võib ajutiselt olla
ebaühtlane.
198
Muudatustega laiendatakse menetluse liikide ja haldusotsuste ringi, mille korral taotlejal
puudub praegu kehtiv automaatne õigus riigis viibida. Samuti kitsendatakse teatud juhtudel
õigust viibida Eestis halduskohtu menetluse ajal. Näiteks juhul kui tegemist on korduva
rahvusvahelise kaitse taotlusega, mis esitati tagasisaatmise tõkestamiseks, siis lõpeb Eestis
viibimise õigus kohe PPA otsuse tegemise järgselt ning järgneva taotluse esitamine ei anna
üldse luba viibida ja tagasisaatmine jätkub. Seetõttu menetlused lühenevad ka kohtumenetlused
vähenevad. Seetõttu on ametiasutustele pikas perspektiivis positiivne mõju nii menetlusele kui
vastuvõtu korraldusele kuluva ressursi vähenemise kaudu. Lühemas perspektiivina aga tuleb
taluda uute tööprotsesside ja tähtaegade juurutamisega seotud raskusi.
Üldine ebasoovitav mõju võib kaasneda kui PPA ei suuda uusi menetlusprotsesse tähtaegselt
juurutad ning piisava arvu ametnikke tähtaegselt koolitada. Üle tähtaja läinud
menetlustoimingute kuhjumine suurendab halduskoormust ja kohtute koormust, sest suureneb
taotlejate kohtule esitatud kaebuste arv. Samuti võib kaasneda EUAA täiendav hindamine või
sekkumine süsteemi tõhustamiseks. Punktis „Vastuvõtutingimused 6.2.5.“ on kajastatud SKA
majutuskeskuses viibimisega seotud ressursside vajadus.
Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna eelnõuga ei muudeta riigiasutuste põhiülesandeid ja
töökorraldusmuudatused on ühekordsed.
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on keskmine. Riskide maandamiseks on riik taotlenud
EK varjupaiga- ja rändehalduse õigustiku reformi erimeetme rahastust eelarvevahendeid, et
tasuda koolitusvajaduse ja lisapersonali värbamise eest, mille ulatus ja jaotus on esitatud
punktis 7.
6.2.1.2. Muudatuste mõju riigi julgeolekule ja siseturvalisusele
Sihtrühm: PPA ja KAPO vastavas valdkonnas tegelevad ametnikud. Sihtrühma suurus on
juurdepääsupiiranguga teave.
Mõju kirjeldus ja ulatus
Muudatustel seoses taotluse esitamise etappide täpsustamisega otsene mõju riigi julgeolekule
ja siseturvalisusele puudub, sest endiselt jääb kehtima praegune kord, et välismaalasel tekib
automaatne õigus riigis viibida alates sooviavalduse esitamisest, millele ei saa tingimusi seada.
Uued erandid sellest õigusest on kajastatud piirimenetluse muudatuste osas.
EL üleste ühtsete teabevahetuse vormide kasutusele võtmisel on turvalisuse tagamisele
positiivne mõju. Ühtsed vormid sisaldavad muuhulgas ka taotleja kohustuste ja õiguste alast
teabematerjali, mille oluliseks osaks on kohustuste täitmata jätmise tagajärgede tutvustamine,
millest teadlikkust on taotleja kohustatud ka kinnitama. Juhul kui taotleja liigub loata teise
liikmesriiki, mis ei ole teda vastu võttev või vastutav liikmesriik, siis selles vales riigis talle
enam vastuvõtutingimusi ei pakuta. See ja muud sarnased ühtsed meetmed koosmõjus
takistavad välismaalaste loata teisest liikumist liikmesriikide vahel ja varjupaiga poodlemist.
Kui taotleja on menetluse ajal ametiasutustele kättesaadav ja ei lahku teise liikmesriiki, siis see
suurendab tema tegevuse kontrollimise võimalusi ning vajaduse korral sekkumist kuritegude
ennetamiseks ning see suurendab Eesti julgeolekut.
Menetluslike eritagatiste hindamine ja nendega arvestamine suurendab välismaalase arusaamist
protsessidest ning nendes teadlikku osalemist. See omakorda vähendab sotsiaalset ärevust ja
toetab iseseisvat toimetulekut ning vähendab välismaalase mõjutatavust. Seetõttu on suurem
199
tõenäosus, et välismaalane ei asu toime panema süütegusid, millel on positiivne mõju Eesti
avaliku korra ja julgeoleku tagamisele.
Vastutava liikmesriigi määramise menetluse lühematel tähtaegadega tõttu on rahvusvahelise
kaitse menetlus lühem ning rahvusvahelise kaitse taotlejad, kes ei viibi vastutavas liikmesriigis
antakse sinna kiiremini üle. Kui Eestis viibib vähem rändereegleid rikkuvaid välismaalasi, siis
väheneb halduskoormus nende seadust rikkuva tegevuse ennetamiseks ja tagajärgedega
tegelemiseks, mistõttu on lühemad vastutava liikmesriigi menetlustähtajad Eesti julgeoleku ja
avaliku korra tagamisel positiivse mõjuga.
Võrreldes praeguse praktikaga laieneb otsuste arv, mille järgselt automaatset riigis viibimise
õigust ei ole. Kui rahvusvahelist kaitset mitte vajav välismaalane, kellel on tegelikult turvaline
kodumaale või muusse turvalisse kolmandasse riiki tagasi pöörduda, viibib Eestis lühemat aega,
siis vähendab see tema võimalusi Eestis sidemete tekkimiseks ja vähendab ressursse, mis
kuluvad menetluse ja vastuvõtu korraldamiseks. Üheks keelduva otsuse aluseks on oht
julgeolekule ja avalikule korrale. Tõhusama menetlusega viibib välismaalane, sh kes on ohuks
julgeolekule ja avalikule korrale, Eesti territooriumil vähem aega. Seetõttu on mõju
sisejulgeoleku ja avaliku korra tagamisele positiivne.
Planeeritava muudatuse ebasoovitav mõju võib esineda ebapiisava aja tõttu välja- ja
tagasisaatmise lubamatuse põhimõtte ebapiisvas hindamises, mis võib kaasa tuua inimese
kolmandas riigis tõsisesse ohtu sattumise, täiendavat hilisemat halduskoormust kohtukaebuste,
rahalist kahju trahvide tõttu ja rahvusvahelist mainekahju.
Mõju avaldumise sagedus on muudatuste rakendamise ajal suur, pärast seda keskmine, sest
tegemist on süsteemsete muudatustega.
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on madal. Risk realiseerumist maandavad teadlikkuse
tõstmine koolituste läbiviimise ja muutused praktikas juhendmaterjalide loomise kaudu.
6.2.1.3. Muudatuse mõju välissuhtlusele
Sihtrühm: EUAA, UNHCR, EL liikmesriigid
Mõju kirjeldus ja ulatus
Taotluse esitamise etapilisus ning menetluslike eritagatiste vajaduse nõuetekohane hindamine
ja nendega arvestamine menetluse vältel, lühemad vastutava liikmesriigi määramise tähtajad ja
erisused riigis viibimise õiguses välissuhtlusele otsest mõju ei avalda. Kaudne positiivne mõju
avaldub seeläbi, kui Eesti täidab EL ühtse rahvusvahelise kaitse õigusnorme, peab kinni
koostöö tähtaegades ja austab taotlejate õigusi, siis on Eesti teiste EL riikidele võrdväärne
partner ning omab suuremat sõnaõigust koostööd nõudvate kokkulepet sõlmimisel nii
rahvusvahelise kaitse valdkonnas kui laiemalt.
EL ühtsete vormide kasutusele võtmine ning teiste liikmesriikide toimingute ja otsuste
tunnustamine erinevates menetlustes avaldab otsest positiivset mõju. Kui vormid on ühtsed ja
toimingud on vastastikku kasutatavad, siis on koostöö liikmesriikide vahel tõhusam ja sujuvam.
Samuti on EUAA ja UNHCR-i suuniste kasutamine ühetaolisem ning EUAA-l on hõlpsam
rahvusvahelise kaitse süsteeme hinnata ja seirata.
Ebasoovitava mõjuna võib menetluse efektiivsemaks tegemise ebaõnnestumine tuua kaasa
mainekahju teiste liikmesriikide ja UNHCR-iga suhetes. Muudatuse mittepiisav rakendamine
200
võib tuua EUAA mitteplaanilise hindamise, mis suurendab asjakohaste asutuste
halduskoormust.
Mõju avaldumise sagedus on väike, sest välispartneritega on kokkupuude reeglipärane, aga
mitte igapäevane.
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on madal, mille realiseerumist ennetab PPA eelnõuga
planeeritava menetluslike muudatuste süsteemne elluviimine.
6.2.1.4. Muudatuse sotsiaalne, sh demograafiline mõju
Sihtrühm: rahvusvahelise kaitse taotleja. Sihtrühma suurus on kajastatud eespool esitatud
statistika tabelis.
Mõju kirjeldus ja ulatus
Taotluse vastu võtmine kolme senisest selgemini piiritletud etapi kaupa avaldab kõikidele
rahvusvahelise kaitse taotlejatele olenemata taotluse esitamise asukohast nii otsest kui kaudset
positiivset mõju. Taotlejal tekib selgem arusaam ootustest, kohustustest ja õigustest iga etapi
kaupa ning väheneb võimalus, et välismaalasel ei ole õigeaegset ligipääsu menetlusele. Kuna
taotluse vastu võtmise etappides on piiritletud ka kogutavate andmete hulk, siis on taotluse
registreerimine senisest kiirem ning taotlejal on aega koondada sisuliseks menetluseks
vajalikke tõendeid. Seeläbi on ka sisuline menetlus kiirem kui tõendite esitamisele on võimalik
seada tähtaeg. Läbipaistvalt seatud mõistlikud tähtajad parandavad taotleja osalemist
menetluses ja kiirendavad asjaolude hindamist ning taotleja saab kiiremini teada, kas tema
taotluse suhtes tehakse kaitse andmise või sellest keeldumise otsus. See vähendab ebakindlust
ja sotsiaalset ärevust ja suurendab iseseisvat toimetulekut. Kiiremal menetlusel on eriti
positiivne mõju lastele, kelle suhtes on eluga kohanemine ja õppimise jätkumine püsivas
turvalises keskkonnas eriti olulise kaaluga.
Sama otsene positiivne mõju on ka EL ühtsete vormide kasutusele võtmisel, tõhusamal
vastutava liikmesriigi määramise menetlusel. Mida kiirem ja õiglasem on rahvusvahelise kaitse
menetlus, seda lühem on välismaalase teadmatuses ja määramatus olukorras elamise aeg ja
töötamise keelu kestmise aeg, mis muuhulgas mõjutab negatiivselt inimese eneseväärikust ja
edasist toimetulekut, seda kiiremini on välismaalasel võimalik uue olukorraga kohaneda ja
asuda kas uut elu ülesse ehitama ja püsivaid lahendusi leidma kas Eestis või mujal.
Sama otsene positiivne mõju kõikidele taotlejatele on täpsemini reguleeritud menetluslike
eritagatiste ja vastuvõtu erivajaduste hindamine ja nende tuvastamise korral nendega
arvestamine kogu menetluse vältel. Erivajaduste hindamine sh vajadusel lapse vanuse
määramine peab olema hinnatud hiljemalt 30 päeva jooksul alates taotluse sooviavaldusest ning
erivajadusele viitavate asjaolude märkamine ja nendega arvestamine peab jätkuma menetluse
lõpuni. Ühtsed tähtajad ja metoodika tagab, et taotlejaid koheldakse liikmesriikides võrdselt
ning väheneb uuesti traumeerimise oht mis võib kaasneda mitmekordsest vajaduste hindamisest
erinevates liikmesriikides. Samuti on paremini tagatud, et erivajadused ei jää märkamata ja
arvestamata ning kõikidel taotlejatel on võrdsed võimalused menetluses teadvalt osaleda.
Seeläbi kasvab tõenäosus, et kõik olulised asjaolud saavad menetluse käigus kohaselt hinnatud
ning kaitse andmise ja andmisest keeldumise otsused on õiguspärased ning inimeste õigused on
varasemaga võrreldes paremini kaitstud.
Otsuse liikidest lähtuvatel täiendatud automaatse riigis viibimise õiguse piiramisel sõltub mõju
konkreetse välismaalase motivatsioonist. Mõju on otseselt negatiivne kui välismaalase
201
motiiviks Eestisse tulemiseks oli varjupaigasüsteemi ära kasutada ja Euroopasse elama asuda.
Muudatuse tulemusel ei saavuta inimene oma eesmärki sest enam ei saa kõikidel juhtudel
kohtumenetluse algatamiseks ja selle kestmise ajaks Eestisse jääda ning edasi kaebamine saab
toimuda välisriigis olles. See takistab edasi liikumist ja on ressursse nõudev. Muudatusel on
kaudne positiivne mõju, sest inimene saab keelduvast otsusest teada kiiremini ja peab kiiremini
naasma päritoluriiki või muusse tema jaoks turvalisse riiki, kus tal on õigus olla ning saab
kiiremini tavapärase elu juurde naasta.
Kokkuvõtlikult on mõju taotlejatele positiivne, sest paraneb teadlikkus õigustest ja
kohustustest, teises liikmesriigis tehtud toimingudi ei pea kordama, erivajadustega arvestamine
on süsteemne ja tõhus, laste ning eriti saatjata laste õigused on paremini kaitstud.
Planeeritava muudatuse ebasoovitav mõju on delikaatsete isikuandmete lekkimine, taotleja
taasohvristamine erivajaduste hindamisel ja hilisema toe pakkumisel ning vajaliku abi
pakkumata jätmine. Pikale venivad kohtumenetlused võivad mõjutada negatiivselt taotleja
vaimset tervist.
Mõju avaldumise sagedus on keskmine, sest võimalikus varajases etapis tuvastatud vajadused
tagavad taotlejale tema erivajadusest tulenevad menetluslikud ja/või vastuvõtutingimustest
tulenevad tagatised, sh vajalikud teenused.
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on madal. Riski realiseerumist saab ennetada
andmekaitse reeglite järgimise, teemakohaste koolituste ning juhendite järgimisega.
6.2.1.5. Muudatuse mõju muudele valdkondadele
Muudatusel puudub mõju teistele mõjuvaldkondadele.
6.2.2. Kohustus viibida majutuskoha maakonna territooriumil
Järgnevalt kajastatakse mõjusid, mis tulenevad kohustusest ja kindlaksmääratud tingimustest
majutuskoha maakonna territooriumilt lahkumiseks.
6.2.2.1 Muudatuste mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Sihtrühm: PPA ja SKA ametnikud, kes tegelevad rahvusvahelise kaitse valdkonnas. PPA
sihtrühma suurus on juurdepääsupiiranguga teave, SKA sihtrühm on väike.
Mõju kirjeldus ja ulatus
Kui varem võis taotleja viibida kogu Eesti territooriumil, kui polnud sätestatud teisiti, siis
eelnõus planeeritava muudatusega kohustatakse taotlejat viibima majutuskoha maakonna
territooriumil. Muudatuse eesmärk on ennetada taotleja omavolilist lahkumist
kindlaksmääratud territooriumilt, sh riigist. Taotleja võib viibida väljaspool maakonna
territooriumi SKA ehk materiaalsete vastuvõtutingimuste osutaja loal. Taotleja võib lahkuda
kindlaksmääratud maakonna territooriumilt, kui see on vajalik materiaalsete
vastuvõtutingimustega seotud teenuste osutamiseks, näiteks arsti vastuvõtule minekuks,
majutusasutuse korraldatud ekskursioonil osalemiseks. Ka kohtumisteks ameti- ja
kohtuasutustega väljaspool kindlaksmääratud territooriumit peab taotleja teatama pädevale
asutusele sellistest kohtumistest ette. Kui taotleja lahkub omavoliliselt rahvusvahelise kaitse
taotlejate majutuskeskusest, siis informeeritakse majutuskeskuse poolt sellest koheselt PPA-d.
Taotleja võib elada väljaspool majutuskohta kui tema majutamise ja ülalpidamine on tagatud ja
tal on selleks PPA kirjalik luba. Väljaspool majutuskeskust elavatele taotlejatele peab vajaduse
202
korral olema tagatud ligipääs talle vajalikele teenustele nagu psühhosotsiaalne tugi,
tervishoiuteenused, hädavajalik tõlketeenus või kohanemisprogramm.
Kohustuse rakendamisega suureneb PPA ja SKA halduskoormus. Ametid peavad viima
rahvusvahelise kaitse valdkonnas töötavad ametnikud muudatusega kurssi ja suureneb PPA ja
SKA infovahetus. PPA peab looma mehhanismid, taotleja asukoha maakonna täpsusega
kontrollimiseks, mis vajab olemasolevate tööprotsesside muutmist, juhendmaterjalide
koostamist ja ametnike koolitamist.
Ebasoovitav mõju on taotleja omavoliline kindlaksmääratud territooriumilt PPA loata
lahkumine. Lahkumise korral suureneb PPA rahvusvahelise kaitsega seotud ametnike
töökoormus, sest menetluste kestvus pikeneb, sh tekib oht, et menetluste tähtaeg ületatakse.
PPA migratsioonijärelvalvega seotud ametnike töökoormus suureneb, sest tekib kohustus
taotlejat otsida. Kui taotleja, kelle vastutavaks liikmesriigiks on määratud Eesti, on lahkunud
mõnda teise EL liikmesriiki ja esitanud seal rahvusvahelise kaitse taotluse, suureneb PPA
halduskoormus kohustusest suhelda vastava liikmesriigiga. Taotleja kinnipidamise korral
suureneb kohtute ja PPA halduskoormus, sh tekivad kinnipidamisega seotud kulud.
Mõju avaldumise sagedus PPA-le on väike, kuna eelnõuga ei muudeta riigiasutuste
põhiülesandeid ja töökorraldusmuudatused on ühekordsed. SKA-le mõju ei kaasne, kuna
majutuskeskustes või -kohas on vajalikud meetmed juba kasutuses, sh rakendatakse sisekorda,
mida taotlejatele tutvustatakse.
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Asutuste halduskoormus tõuseb, aga
muudatuste elluviimisega väheneb kindlaksmääratud territooriumilt omavolilise lahkumise
tõenäosus.
6.2.2.2. Muudatuste mõju riigi julgeolekule ja siseturvalisusele
Sihtrühm: PPA ja KAPO vastavas valdkonnas tegelevad ametnikud. Sihtrühma suurus on
juurdepääsupiiranguga teave.
Mõju kirjeldus ja ulatus
Kohustuse viibida majutuskoha maakonnas on riigi julgeolekule ja siseturvalisusele positiivse
mõjuga. Kohustus viibida kindla maakonna territooriumil suurendab julgeoleku ja
siseturvalisusega seotud asutuste teadlikust taotlejate asukohast, mille kaudu on asutustel
hõlpsam võtta vajaduse korral taotlejatega ühendust. Kui PPA taotleja asukoha
kindlaksmääramise mehhanismid töötavad, väheneb taotleja õigusrikkumiste toimepanemise
oht, sh kindlaksmääratud piirkonnast omavoliline lahkumine ja ebaseaduslik piiriületus.
Ebasoovitav mõju on suurenenud ajutine halduskoormus, sest tekib kohustus tõsta
muudatustega seotud ametnike teadlikkust muutustest ja täiendatud tööprotsessidest.
Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna eelnõuga ei muudeta asutuste põhiülesandeid ja
töökorraldusmuudatused on ühekordsed.
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on madal. Planeeritav muudatus tõstab ametiasutuste
halduskoormust järelvalvemeetmete rakendamisega seonduvalt, ent vähendab võimalike
õigusrikkumiste, sh põgenemise, ebaseaduslike piiriületuste ja vastutava liikmesriigi
määramise menetlusega seotud halduskoormust.
203
6.2.2.3 Mõju välissuhetele
Sihtrühm: EUAA, UNHCR, EL liikmesriigid
Mõju kirjeldus ja ulatus
Eelnõus planeeritav muudatus on välissuhtlusele positiivse mõjuga. Kui inimene taotleb
rahvusvahelist kaitset esimesena EL liikmesriikidest Eestis, on Eesti vastutav liikmesriik. Kui
taotleja lahkub mõnda teise liikmesriiki ja taotleb seal rahvusvahelist kaitset, võtab vastav
liikmesriik Eestiga ühendust, et taotleja jõuaks vastutavasse liikmesriiki.
Taotlejate kohustus viibida majutuskoha maakonna territooriumil ja PPA taotleja asukoha
kindlaksmääramise täienenud mehhanismid aitavad ennetada taotlejate omavolilist lahkumist
kindlaksmääratud territooriumilt teistesse liikmesriikidesse, mis omakorda vähendab mõlema
riigi halduskoormust.
Ebasoovitava mõjuna võib tekkida Eestile mainekahju, kui järelvalvemeetmeid ei suudeta
rakendada.
Mõju avaldumise sagedus on väike, sest taotlejate arv, kes ei täida kohustust ja on lahkunud
mõnda välisriiki, on väike.
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on madal, mille realiseerumist ennetab PPA ja SKA
eelnõuga planeeritavate muudatuste süsteemne elluviimine.
6.2.2.4 Muudatuse sotsiaalne, sh demograafiline mõju
Sihtrühm: rahvusvahelise kaitse taotlejad
Mõju kirjeldus ja ulatus
Eelnõus planeeritava muudatusega täpsustuvad taotlejate jaoks reeglid, mida nad taotluse
menetlemise ajal peavad järgima nagu viibimine kindlas geograafilises piirkonnas ehk
majutuskoha maakonna territooriumil ning nad peavad arvestama loa- või teavituskohustusega
sealt lahkumiseks. Muudatuse mõjul suureneb taotlejate teadlikkus nende õiguste ja kohustuste
kohta.
Ebasoovitava mõjuna võib majutuskoha maakonna territooriumil viibimise kohustus
suurendada taotlejate sotsiaalset tõrjutust ja trotslikkust riigi vastu, sest nende liikumine ja
seekaudu inimestega lävimine on kontrollitud. Etteteatamata või ilma loata lahkumist
kindlaksmääratud territooriumilt võib käsitleda kui koostöö mittetegemist või ohuna inimese
põgenemiseks, mille alusel võib kohus otsustada paigutada taotleja kinnipidamisele.
Mõju avaldumise sagedus on keskmine, sest muudatus mõjutab taotlejat igapäevaselt.
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Võimalikku riski ennetab muudatusele
vastavate majutustingimuste ja piirkonna tagamine, mis võimaldab kõikide õiguste,
erivajaduste ja menetlustagatiste kaitse, juurdepääsu vajalikele avalikele taristutele ja ei mõjuta
taotlejate võõrandamatut õigust eraelu puutumatusele. Riskitekke maandamist toetab taotleja
ligipääs tasuta õigusabile, mille kaudu on võimalus tutvuda oma õiguste ja kohustute ning
sätestatud meetmetega täpsemalt.
204
6.2.2.5. Muudatuse mõju muudele valdkondadele
Muudatusel puudub mõju teistele mõjuvaldkondadele.
6.2.3 Kinnipidamise alternatiivid
Järgnevalt kajastatakse mõjusid, mis tulenevad rahalise tagatise ja liikumisvabaduse piirangute
kui kinnipidamise alternatiivide rakendamisest.
6.2.3.1 Muudatuste mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Sihtrühm: PPA vastavas valdkonnas tegelevad ametnikud ja kohtud. PPA sihtrühma suurus on
juurdepääsupiiranguga teave. Kohtute sihtrühma arv on väike.
Mõju kirjeldus ja ulatus
Kinnipidamine on taotleja õigusi tugevalt riivav meede, millel on riigile väga suured kulud.
Kinnipidamist peab kasutama viimase abinõuna pärast individuaalset hindamist, ning
kaitsemeetmed juhuks, kui taotleja füüsiline või vaimne tervis on tõsises ohus. Vastuvõtu
erivajadustega taotlejaid ei saa kinni pidada, kui nende kinnipidamine ohustaks tõsiselt nende
füüsilist ja vaimset tervist. Liikmesriigid peavad tagama, et riigisisese õigusega on ette nähtud
reeglid, mis käsitlevad kinnipidamise alternatiive, nagu korrapärane ilmumine
ametiasutustesse, rahalise tagatise andmine või kohustus elada kindlaksmääratud kohas
Taotleja liikumise piiramiseks ja põgenemise ennetamiseks täiendatakse eelnõuga seniseid
kinnipidamise alternatiive. Muudatusena saab PPA kinnipidamise alternatiivina taotlejale
määrata deposiidi ehk rahalise tagatise andmise. Deposiidi eesmärk on motiveerida
välismaalast täitma talle määratud kohustusi, sh viibida kokkulepitud piirkonnas. Eelnõu ei
sätesta deposiidi määramisega seotud reegleid, PPA peab praktika välja töötama ja juurutama.
Eelnõus planeeritud kinnipidamise alternatiivide muudatusena peab PPA hakkama
liikumisvabaduse piirangute väljatöötamisel ja määramisel muuhulgas lähtuma EUAA
kinnipidamise alternatiivide juhismaterjalist130.
Vajalike muudatuste rakendamiseks peab PPA muutma senist töökorraldust, tõstma töötajate
teadlikkust muudatustest ja looma juhendmaterjale, mis toetavad uute ja muudetud praktikate
edukat rakendamist.
Planeeritud muudatusena ebasoovitav mõju on välismaalase põgenemine meetmete
rakendamisest hoolimata. Põgenemisel või selle ohu ilmnemisel tekib PPA-le, ennekõike
migratsioonijärelvalve ja kinnipidamisega tegelevatele ametnikele, suurem halduskoormus
inimese ülesotsimise ja kinnipidamise rakendamise tõttu. Kinnipidamine on kõige
ressursimahukam rändehaldus meede,
Mõju avaldumise sagedus on väike. Eelnõuga ei muudeta riigiasutuste põhiülesandeid ja
töökorraldusmuudatused on ühekordsed.
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on keskmine. Riski maandamist toetab PPA töötajate ja
kohtute teadlikkuse tõstmine koolituste ja juhendmaterjalidega.
130 Euroopa Liidu Varjupaigaamet 2024. Guidelines on Alternatives to Detention
205
6.2.3.2 Muudatuste mõju riigi julgeolekule ja siseturvalisusele
Sihtrühm: PPA, KAPO
Mõju kirjeldus ja ulatus
Eelnõus planeeritud kinnipidamisele alternatiivide täiendamise muudatus vabastab
kinnipidamisasutuste ressursse, võimaldades nende kasutamist teiste julgeoleku ja
siseturvalisuse ülesannete jaoks.
Ebasoovitava mõjuna suurendab muudatus kinnipidamise alternatiividega seotud ametnike
nagu migratsioonijärelvalve töökoormust ja tekitab vajaduse muuta tööprotsesse, et
kinnipidamise alternatiivide puhul taotlejad ei lahkuks omavoliliselt piirkonnast, kus peavad
viibima.
Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna eelnõuga ei muudeta riigiasutuste põhiülesandeid ja
töökorraldusmuudatused on ühekordsed.
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Riski ennetamiseks on tõsta PPA ja KAPO
töötajate teadlikkust muudatustest ja töötada välja protsessid, kuidas kinnipidamise
alternatiivide puhul ennetada määratud piirkonnast omavolilist lahkumist ja täiendada vajadusel
protsesse inimese võimalikult kiireks ülesotsimiseks.
6.2.3.3 Muudatuse mõju välissuhetele
Sihtrühm: EL liikmesriigid, EK, EUAA, UNHCR, Euroopa Inimõiguste Kohus, Euroopa
Kohus
Mõju kirjeldus ja ulatus
Eelnõus planeeritud muudatused täiendavad seniseid kinnipidamise alternatiive.
Ebasoovitava mõju on deposiidi määramisest hoolimata välismaalaste põgenemine teistesse
liikmesriikidesse, suurendades nende halduskoormust, ja EUAA juhise ebapiisav rakendamine
praktikasse. Vastutava liikmesriigi määramine suurendab teiste liikmesriikide halduskoormust,
mis vähendab Eesti mainet usaldusväärse partnerina. Mõlema ebasoovitava mõju tulemusena
võib Eestile kaasneda EUAA seirevisiit kontrollimaks Eesti praktikaid, millega lisandub suur
halduskoormus kõikidele osapooltele.
Mõju avaldumise sagedus on väike. Kinnipidamine ja selle alternatiivid kohalduvad väiksele
osale rahvusvahelise kaitse taotlejatest.
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on madal. Riski realiseerumise ennetamiseks peab PPA
rakendama deposiidi määramist süsteemselt, lähtuma EUAA kinnipidamise alternatiivide
juhendist, muutma seniseid praktikaid vastavalt ja koolitama personali.
6.2.3.4 Muudatuse sotsiaalne, sh demograafiline mõju
Sihtrühm: kinnipeetud rahvusvahelise kaitse taotlejad või Eestis seadusliku aluseta viibivad
välismaalased
Välismaalaste sihtrühma suurust ei ole võimalik täpselt määratleda, kuid viimase PPA kümne
aasta statistika alusel võib järeldada ja prognoosida, et kinnipidamiskeskuses pikemalt kui 48
206
tundi viibib ühe aasta lõikes vähem kui 100 välismaalast, kes on esitanud rahvusvahelise kaitse
taotluse ja kelle rahvusvahelise kaitse menetlus lõppes keelduva otsusega ning kes kuuluvad
väljasaatmisele.
Mõju kirjeldus ja ulatus
Eelnõus planeeritud muudatusena täiendatakse kinnipidamise alternatiive. Alternatiivide
täiendamine on kinnipidamisele suunatud taotlejatele positiivse mõjuga, sest kinnipidamine on
inimese jaoks suure mõjuga meede. Alternatiivid pakuvad viise, mis piiravad liikumisvabadust
ja sotsiaalset suhtlust vähem kui kinnipidamine. Kuna PPA peab deposiidi määramise praktika
välja töötama, võib praktika sissetöötamise ajal tekkida segadust ja teadmatust.
Mõju avaldumise sagedus on väike. Taotlejale, kellele kohaldatakse kinnipidamise
alternatiive, ei ole muudatus olulise, igapäevase mõjuga.
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on madal. Riski realiseerumist maandab taotleja
teadlikkuse tõstmine alternatiividest, õigustest ja kohustustest.
6.2.3.5 Muudatuse mõju muudele valdkondadele
Muudatusel puudub mõju teistele mõjuvaldkondadele.
6.2.4. Kavandatavad muudatused seoses välismaalaste kinnipidamisega
Järgnevalt kajastatakse mõjusid, mis tulenevad muudatusest võimaldada esmakordne
välismaalase kinnipidamine kohtu laol kuni neljaks kuuks ja kohtu loal kinnipidamise
katkematus sõltuvalt riigis viibimise õigusest, mitte õiguslikust staatusest.
6.2.4.1. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Sihtrühm: PPA ja kohtud. Muudatused puudutavad PPA migratsioonijärelevalve ametnikke
ning kinnipidamistaotlusi lahendavaid halduskohtu kohtunikke ja muud personali. Sihtrühma
suurus on väike.
Mõju kirjeldus ja ulatus
Eelnõu kohaselt on võimalik kinnipidamise jätkumine VRKS-i või VSS-i alusel antud kohtu
loa alusel sõltumata välismaalase õiguslikust staatusest kahel juhul. Kinnipidamise ajal muutub
isiku õiguslik staatus järgnevalt:
1) väljasaadetav → rahvusvahelise kaitse taotleja, kellel ei ole õigust riigis viibida
(kinnipidamine jätkub VSS-i alusel antud loas määratud tähtajani);
2) rahvusvahelise kaitse taotleja → väljasaadetav (kinnipidamine jätkub VRKS-i alusel antud
loas määratud tähtajani).
Täiendavalt antakse halduskohtule võimalus otsustada välismaalase esmane kinnipidamine
kuni neljaks kuuks. Kehtivas seaduses võib halduskohus loa anda kuni kaheks kuuks.
Muudatuse eesmärk on haldusorgani ja kohtute töökoormuse vähendamine. Haldusorganil on
igal juhul kohustus välismaalane viivitamatult vabastada kui langeb ära kinnipidamise alus.
Samuti ei ole haldusorgan kohustatud taotlema kinnipidamist neljaks kuuks, kui on ettenähtav,
et vajalikud toimingud lõpetatakse varem. Tegu on maksimaalse tähtajaga ja ka halduskohus ei
ole haldusorgani taotluses märgitud kinnipidamise tähtajaga seotud ning võib anda
kinnipidamiseks lühema aja.
207
Riik peab ennetama omavolilist või õigustamatut vabaduse võtmist ning muudatused ei loo
sellist olukorda. Muudatuste tulemusena kaotatakse võimalust, kus välismaalasel on võimalik
ise otsustada, millal PPA ja kohus peavad tema kinnipidamise lubatavuse üle otsustama.
Kehtiva õiguse kohaselt on välismaalasel võimalus esitada lõputult rahvusvahelise kaitse
taotlusi, millega kaasneb õigus riigis viibida ning seega saab ta takistada enda väljasaatmist.
Muudatustega leeveneb PPA ja kohtute töökoormus ning PPA saab tulemuslikult läbi viia
väljasaatmismenetlusi vastavalt seadusega pandud kohustustele. Kohtute töökoormuse puhul
peab arvestama, et kui kohtult taotletakse luba isikult vabaduse võtmiseks, tuleb asja arutada
kohtuistungil ning sihtgrupi eripära arvestades kaasatakse asja arutamisse ka tõlk. Sõltuvalt
sihtgrupi suurusest ühes aastas, vabaneb halduskohtul ilmselt väike, kuid arvestatav hulk päevi,
mida suunata muude haldusasjade lahendamisse.
Lähtudes eeltoodust on mõju ulatus ja ebasoovitava mõju risk väike, kuid mõju sagedust ei ole
võimalik prognoosida.
6.2.4.2 Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju
Sihtrühm: rahvusvahelise kaitse taotlejad või seadusliku aluseta viibivad välismaalased131
Mõju kirjeldus ja ulatus
Muudatuse sihtgruppi, mille järgi ei tule kinnipidamist VRKS-i või VSS-i alusel ümber, kuulub
välismaalane, kelle osas on PPA ja kohus juba tuvastanud, et:
1) välismaalasel ei ole õigust Eestis elada ega viibida;
2) esineb kinnipidamise alus ja leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole võimalik.
Muudatuse sihtgruppi eristab muudest rahvusvahelise kaitse taotlejatest asjaolu, et nende
rahvusvahelise kaitse taotluse osas on tehtud lõplik otsus ja välismaalasel ei ole õigust riigis
viibida. Välismaalasi koheldakse võrdselt lähtudes nende õigusest Eestis viibida, mitte sellest,
mitu rahvusvahelise kaitse taotlust nad esitanud on.
Muudatuse sihtgruppi, mille kohaselt võib kohus anda loa välismaalase esmaseks
kinnipidamiseks kuni neljaks kuuks, kuuluvad kõik rahvusvahelise kaitse taotlejad või
seadusliku aluseta viibivad välismaalased, kelle kinnipidamine on proportsionaalne ja esineb
kinnipidamise alus. Võimalus otsustada kinnipidamist pikemaks tähtajaks, kohtleb kõiki
sihtgruppi kuuluvaid välismaalasi ühestel alustel ning seega ei oma regulatsioon eraldiseisvat
sotsiaalset mõju. Negatiivset sotsiaalset mõju välismaalsele omab oma olemuselt tema
kinnipidamine, kuid käesoleva eelnõuga ei tehta kinnipidamise alustes ja põhimõtetes ühtegi
olulist muudatust.
Lähtudes eeltoodust on mõju ulatus ja ebasoovitava mõju risk väike, kuid mõju sagedust ei ole
võimalik prognoosida.
6.2.4.3. Muudatuse mõju muudele valdkondadele
Muudatusel puudub mõju teistele mõjuvaldkondadele.
131 Välismaalaste sihtrühma suurust ei ole võimalik täpselt määratleda, kuid viimase kümne aasta statistika alusel
võib järeldada ja prognoosida, et kinnipidamiskeskuses pikemalt kui 48 tundi viibib ühe aasta lõikes alla 100
välismaalase, kes on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse või kelle rahvusvahelise kaitse menetlus lõppes
keelduva otsusega ning kes kuuluvad väljasaatmisele
208
6.2.5. Kavandatavad muudatused seoses välismaalaste kinnipidamisega hädaolukorras
Järgnevalt kajastatakse mõjusid, mis tulenevad muudatusest seoses hädaolekukorras
kinnipidamise tähtaja pikendamisega haldusorgani otsusel kuni seitsmeks päevaks ja
muudatusest võimaldada taotleda kohtult kinnipidamiseks luba nimekirja alusel.
Sihtrühm: rahvusvahelise kaitse taotlejad või seadusliku aluseta viibivad välismaalased, PPA,
KAPO, kohtud, EL liikmesriigid
Mõju kirjeldus ja ulatus
Kuivõrd välismaalasel ei ole subjektiivset õigust Eestis elada, on välismaalasele hädaolukorras
antavate tagatiste piiramine põhjendatud ja muudatuse mõju sihtrühmale võib pidada väikeseks
ning sotsiaalset mõju ei ole eraldi hinnatud.
Selleks, et hädaolukorras võimaldada kinni pidada suur hulk Eestis seadusliku aluseta viibivaid
välismaalasi või rahvusvahelise kaitse taotlejaid, on kavas teha järgmised muudatused:
1) võimaldada kinnipidamist haldusorgani otsuselt seitsmeks päevaks välismaalase
Eestisse saabumise ja Eestis viibimise seaduslike aluste kontrollimiseks;
2) võimaldada taotleda kohtult kinnipidamiseks luba nimekirja alusel kuni neljaks kuuks.
Euroopa Inimõiguste Kohus132 on kujundanud selge seisukoha, et rahvusvahelise õiguse
kohaselt on riigil suveräänne õigus, arvestades endale välislepingutega, sealhulgas Euroopa
inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga ning pagulasseisundi konventsiooniga
võetud kohustusi, kontrollida välismaalaste riiki saabumist ja riigis viibimist ning kohustada
neid riigist lahkuma. Liikmesriikide pädevatel asutustel peab olema mõistlik aeg
ebaseaduslikult riigis viibiv välismaalane kinni pidada, et tuvastada tema isik ja selgitada välja
tema õigusliku seisundiga seotud asjaolud, sh takistada varjupaigaõiguse väärkasutamist. Kui
riigis ebaseaduslikult viibival välismaalasel võimaldatakse põgeneda, enne kui on õnnestunud
selgust tuua tema olukorda, võidakse kahjustada naasmisdirektiivi eesmärki saata tõhusalt
tagasi liikmesriigis ebaseaduslikult viibivad kolmandate riikide kodanikud133.
Olenevalt välismaalase õiguslikust seisundist on välismaalase kinnipidamise alused sätestatud
vastavalt VSS-s või VRKS-s. Kehtiva õiguse kohaselt annab kohus massilisest sisserändest
põhjustatud hädaolukorras loa välismaalase kinnipidamiseks seitsmeks päevaks ning ilma
kohtu loata võib välismaalast kinni pidada 48 tundi. Hädaolukorras ei pruugi olla võimalik 48
tunni jooksul välja selgitada kõiki olulisi asjaolusid, mis on vajalikud välismaalase
kinnipidamise üle otsustamiseks. Seitse päeva annab piisava aja otsustamiseks, kas
välismaalase kinnipidamine on vältimatult vajalik ja kas selleks esineb seaduses sätestatud alus.
Arvestades, et massiline sisseränne Eestisse leiab suure tõenäosusega aset idapiiri
ebaseadusliku ületamise kaudu, tuleb selle sihtgrupi suhtes viia läbi piirimenetlus.
Piirimenetluse läbiviimine on seaduses sätestatud kinnipidamise alus. Arvestades massilise
sisserände olulisi asjaolusi, ei pruugi selles olukorras olla leebemate järelevalvemeetmete
kohaldamine tõhus. Seega tuleks võimaldada kohtutel otsustada välismaalaste kinnipidamine
nimekirjade alusel, kus iga välismaalase osas on märgitud tema nimi ja asjaomane
kinnipidamise alus. Seejuures ei ole nimekirjade kasutamine kohustuslik.
132 Nt Euroopa Inimõiguste Kohtu 28. mai 1985. a otsus Abdulaziz, Cabales and Balkandali vs. Ühendkuningriik;
Euroopa Inimõiguste Kohtu 25. juuni 1996. a otsus Amuur vs. Prantsusmaa; Euroopa Inimõiguste Kohtu
26.07.2005 otsus N. vs. Soome. 133 Euroopa Kohtu lahend kohtuasjas C-329/11, punktid 30 ja 31.
209
Kuna kavandatavad piirangud kohalduvad vaid teatud ajavahemikul ja välismaalasel ei ole
subjektiivset õigust Eestis elada, ei ole kavandatavatel muudatustel sihtrühmale olulist mõju.
Kui sisserände maht on jaotatud pikema perioodi peale ja kestab kuni aasta või rohkem, siis see
ei kurna niivõrd palju sündmust lahendavate asutuste toimimist ega anna hädaolukorra mõõtu
välja. Siiski, võrreldes olemasoleva massilise sisserände regulatsiooni kehtestamisega aastal
2020, võib massilise sisserände olukorda käesoleva eelnõu koostamise ajal ja lähitulevikus
pidada tõenäoliseks. Tõenäoliseks tuleks pidada ka olukorda, kus Eesti peab olema valmis
vajadusel otsustavalt reageerima massilisele sisserändele olukordadele, mis on kunstlikult
tekitatud Eesti avaliku korra ja julgeoleku destabiliseerimiseks.
6.2.5.1. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Riik peab ennetama omavolilist või õigustamatut vabaduse võtmist, mistõttu on riigil kohustus
tagada, et kohus kiires korras otsustaks isiku kinnipidamise õiguspärasuse ja korraldaks tema
vabastamise, kui kinnipidamine on õigusvastane või see ei ole vajalik demokraatlikus
ühiskonnas. Kinnipidamine peab olema kooskõlas nii riigisisese materiaal- kui ka
menetlusõigusega.
Kehtiv regulatsioon võimaldab isiku pidada kohtu loata kinni kuni 48 tundi. Kui kinnipidamist
vajavate isikute arv on suur, tuleb paratamatult võtta kasutusele muud võimalikud
kinnipidamiskohad peale kinnipidamiskeskuse ja kaasata neisse lisatööjõudu, et kinni peetud
isikutele osutada neile seadusega ette nähtud teenuseid. Muudatustega vähendatakse olulisel
määral politsei ja kohtute koormust isiku kinnipidamisel ning teenuste osutamisel, võrreldes
olukorraga, kus muudatusi kehtivas õiguskorras ei tehtaks.
Mõju avaldamise sagedus ja ulatus on väike, sest meedet rakendatakse vaid hädaolukorra ajal
ning ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski ei ole.
6.2.5.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Isiku kinnipidamine on äärmuslik meede, mille kohaldamine on lubatud vaid siis, kui leebemaid
sunnimeetmeid ei saa tulemuslikult kohaldada. Ometigi võib see osutuda vajalikuks, et
välismaalase isik kindlaks teha, takistada tema edasiliikumist teistesse EL-i riikidesse, tagada
avalik kord ja riigi julgeolek või menetleda tema esitatud rahvusvahelise kaitse taotlust. Seega
on kavandataval muudatusel positiivne mõju Schengeni ala toimimisele, sh EL-i riikide
sisejulgeoleku tagamisele.
Muudatustel on positiivne mõju Eesti kui ka kogu ala Schengeni ala sisejulgeolekule. Pikem
kinnipidamise tähtaeg annab pädevatele haldusorganitele parema võimaluse tuvastada Eestisse
ebaseaduslikult sisenenud masside seast isikud, keda kasutatakse Eesti julgeoleku
destabiliseerimiseks. Vähem oluline ei ole, et massilise sisserände olukord oma olemuselt
ohustab Eesti avalikku korda ja sisejulgeolekut. Lähiriikide kogemus näitab, et välismaalased
võivad hakata Eestisse sisenemiseks kasutama jõudu, lõhkuma piiritaristut ja ründama PPA
ametnikke. Idapiiri piirialadelt Eestisse siseneda üritavad välismaalased võivad sattuda
maastikul liikudes ohtu, mistõttu tuleb PPA-l läbi viia otsingu- ja päästetegevusi. Arvestades et
idapiiri kaudu lähtuv massiline sisseränne ei oleks spontaanne vaid toimuks Eesti suhtes
vaenulikult meelestatud riigi toetusel, ei saa välistada teisi sündmusi ja hübriidrünnakuid,
millega seotakse avaliku korra ja sisejulgeoleku eest vastutavate asutuste ressursse. Eesti
otsustav käitumine sellises olukorras on määrav, et siseturvalisuse ja julgeoleku eest vastutavate
asutuste võimekuste kurnamine massilise sisserände korraldamise kaudu ei avardaks
täiendavaid võimalusi Eesti põhiseadusliku korra ohustamiseks.
210
Muudatused mõjutavad positiivselt ka riigi üldist julgeolekut. Ei saa välistada olukorda, kui
piiriületajate arvu tõttu ei ole PPA-l võimalik välja panna piisavalt personali, et tagada
piiripunktide turvalisus ja tõkestada kõiki piiriületuse katseid piiripunktidevahelisel alal. Selle
olukorra vältimiseks on PPA tegevustesse kaasatud juba Kaitsevägi ja Kaitseliit. Kinnipidamise
tähtaja pikendamine võimaldab vähendada PPA vajadust Kaitseväe ja Kaitseliidu ressurssidele.
Seeläbi on nendel asutustel võimalik paremini keskenduda oma põhiülesandele, mis on antud
olukorras ka asjakohane, sest hübriidrünnakute üheks eesmärgiks võib olla konventsionaalse
rünnaku ettevalmistamine.
Muudatuse mõju ulatus sõltub otseselt sihtrühma suurusest ja ei ole võimalik prognoosida,
millises ulatuses tuleb asutuste personali planeerida välismaalaste kinnipidamisele,
kinnipidamistaotluse esitamisele ja kinnipidamistaotluste lahendamisele kohtutes. Muudatuste
sagedust ei ole võimalik täpselt määrata, parimal juhul ei tule regulatsiooni kunagi rakendada.
Massilise sisserände hädaolukorras on muudatuste mõju ulatus sihtrühmale väike, sest puudub
tarvidus selle konkreetse muudatustega kohanemiseks vaid kohaneda tuleb massilise sisserände
olukorraga tervikuna. Sagedus võib massilise sisserände olukorras olla reeglipärane, seega
vähemalt keskmine ning ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski ei ole.
6.2.5.3. Muudatuse mõju muudele valdkondadele
Muudatusel puudub mõju teistele mõjuvaldkondadele.
6.2.6. Õigusabi ja esindamine
Järgnevalt kajastatakse mõjusid, mis tulenevad kohustusest pakkuda taotlejatele tasuta õigusabi
rahvusvahelise kaitse taotlemise haldusmenetluse ajal lisaks praegusele
halduskohtumenetlusele.
6.2.6.1 Muudatuste mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Sihtrühm: JDM ja PPA rahvusvahelise kaitsega seotud ametnikud, kohtud, advokatuur.
Mõju kirjeldus ja ulatus
Eelnõus planeeritud kohustusliku muudatustega tekib riigil kohustus pakkuda taotlejatele tasuta
õigusabi ja esindamist haldusmenetluse (rahvusvahelise kaitse menetluse) ajal ning säilib
kohtumenetluse ajal. Õigusabi ja esindamine haldusmenetluse ajal hõlmab õiguste ja kohustuste
tutvustamist, abistamist taotluse esitamisel ja intervjuu ajal, taotleja asemel dokumentide ja
materjalide vastu võtmist, kohtukaebuse koostamist ja õigusabi ning esindamist
kohtumenetluse ajal. Nimetatud õigusabi ning esindamine kohaldub kõikides menetlusliikides,
sealhulgas eriti piirimenetluse ajal. Samuti on oluline, et juhul kui PPA otsustab teha taotluse
vastu võtmise kolm etappi ühe toiminguna, siis peab õigusabi olema korraldatud juba taotluse
registreerimise ajal. Muudatuste tõttu on vajalik tõsta riigi õigusabi pakkumise võimekust.
2022-2025 aasta statistika näitab, et ligikaudu pooled rahvusvahelise kaitse taotlused, mis
saavad keelduva otsuse, kaevatakse kohtus edasi.
Tabel 8. Edasikaevatud rahvusvahelise kaitse otsused (allikas: PPA)
Aasta Rahvusvahelise kaitse
taotlused
Keelduvad otsused Edasi kaevatud
otsused134
2022 2 940 92 53
134 Edasikaevatud rahvusvahelise kaitse otsused ei pruugi käia sama aasta RVK ja AJK kohta.
211
2023 3 980 144 50
2024 1 328 114 44
2025 434 29135 14
Suurenenud ligipääs õigusabile tõstab taotluste, haldusmenetluse, kohtumenetluseks
ettevalmistamise- ja kohtukaebuse kvaliteeti. Taotleja teadlikkus rahvusvahelise kaitse
menetluse protsessist, oma õigustest ja kohustustest on suurem, sest taotleja on kursis
menetlusprotsessidega ja saab aidata menetlusele võimalikult hästi kaasa.
Muudatusega tekib vajadus rahvusvahelise kaitse valdkonnaga kursis olevate advokaatide järgi
ning suureneb vajadus rahvusvahelise kaitse valdkonna koolitusteks.
Ebasoovitav mõju on, et kui riigil pole võimalik tasuta õigusabi pakkumise kohustust täita, s.t
viia taotleja kokku varjupaiga valdkonda tundva advokaadiga ja/või katta lisanduva õigusabi
võimekuse kulud. Kui välismaalastest õigusabi vajajaid on palju, võib õigusabi ressurss
siseriiklike abivajajate jaoks väheneda ja kohtumenetlused nende jaoks venima.
Mõju avaldumise sagedus on keskmine, sest muudatus mõjutab sihtrühmi reeglipäraselt.
Teovõimetute taotlejate puhul on mõju avaldumine pigem harv, kuna tänane statistika näitab,
et selliseid taotlejaid Eestisse üldjuhul ei saabu, v.a üksikjuhtumid.
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on madal. Riskide maandamiseks on riik taotlenud EK
varjupaiga- ja rändehalduse õigustiku reformi erimeetme rahastust eelarvevahendeid, et tasuda
õigusabi pakkumisega seotud kulud ja koolitada kohtuid ning advokatuuri. Eelarvevahendite
ulatus ja jaotus on esitatud punktis 7.
6.2.6.2. Muudatuste mõju riigi julgeolekule ja siseturvalisusele
Sihtrühm: PPA ja KAPO vastavas valdkonnas tegelevad ametnikud. Sihtrühma suurus on
juurdepääsupiiranguga teave.
Mõju kirjeldus ja ulatus
Planeeritud muudatuse mõju on riigi julgeolekule ja siseturvalisusele positiivne. Õigusabi ja
esindamise kättesaadavamaks muutumisega tõuseb taotlejate teadlikkus nende õigustest ja
kohustustest ning suurema tõenäosusega käitutakse õiguskuulekalt.
Muudatuse ebasoovitav mõju on laienenud teadlikkuse tõttu rahvusvahelise kaitse süsteemi
ärakasutamise tõus.
Mõju avaldumise sagedus on väike, sest sihtrühmal on planeeritud muudatusega kokkupuude
ebaregulaarne.
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on madal. Riski maandamist aitab ennetada PPA ja
KAPO töötajate teadlikkuse tõstmine võimalikest ohtudest.
6.2.6.3. Muudatuse sotsiaalne, sh demograafiline mõju
Sihtrühm: rahvusvahelise kaitse taotlejad
135 01.06.2025 seisuga
212
Mõju kirjeldus ja ulatus
Eelnõus planeeritav muudatus suurendab taotlejate teadlikkust haldus- ja kohtumenetlusest
ning taotleja õigustest ja kohustustest. Planeeritaval muudatusel on taotlejatele positiivne mõju,
sest muudatus suurendab taotlejate ligipääsetavust õigusabile nii rahaliselt kui erinevates
menetlustes, teadlikkust menetlustest ja taotleja õigustest ning kohustustest. Taotleja teadlikkus
rahvusvahelise kaitse menetluse protsessist, oma õigustest ja kohustustest on suurem, sest
taotleja on kursis menetlusprotsessidega ja saab aidata menetlusele võimalikult hästi kaasa.
Teovõimetutele taotlejatele on tagatud esindaja.
Ebasoovitava mõjuna võib muudatus kaasa tuua õigusabi süsteemi kuritarvitamise ohu.
Mõju avaldumise sagedus on keskmine, sest muudatus mõjutab sihtrühmi reeglipäraselt.
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on madal. Riski saab maandada taotleja, kohtute ja
advokatuuri teadlikkuse tõstmisega õigusabi eesmärgist, taotleja õigustest ja kohustustest.
6.2.6.4 Muudatuse mõju muudele valdkondadele
Muudatused ei avalda mõju riigi välissuhetele, majandusele, regionaalarengule ja elu- ning
looduskeskkonnale.
6.2.7. Vastuvõtutingimused
Järgnevalt kajastatakse mõjusid, mis tulenevad Eesti valitud viisist vastuvõtu korraldamiseks
kohustusliku piirimenetluse ajal ning Euroopa ühise varjupaigasüsteemi õigusaktide alusel
kohustusena sätestatud materiaalsete vastuvõtutingimuste kitsendamise ja tühistamise
rakendamisega, samuti saatjata alaealiste ja täiskasvanutest teovõimetute välismaalaste
esindamise tagamisega.
6.2.7.1. Muudatuste mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Sihtrühm: PPA ja SKA ametnikud, kes tegelevad rahvusvahelise kaitse valdkonnas.
Mõju kirjeldus ja ulatus
Eelnõuga planeeritava muudatusega korraldab sisenemise loata välismaalaste vastuvõttu
piirimenetluse ajal PPA ning sisenemise loaga rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõttu
korraldab jätkuvalt SKA. Selline ülesannete jaotus tuleneb kohustusest, et ilma sisenemise loata
välismaalaste puhul tuleb liikmesriigil tagada, et need inimesed ei saaks ebaseaduslikult
Schengeni alal edasi liikuda ja nad oleks võimalik peale kiiret piirimenetlust tagasi saata.
Piirimenetluse maksimaalseks tähtajaks koos kaitse andmisest keeldumise kohtuliku
kontrolliga on 12 nädalat e 3 kuud. PPA-l on võimalus ise määrata, kus on piirimenetluse kohad
ning seetõttu on otstarbekas, et sealsamas korraldatakse ka piirimenetluse subjektide vastuvõtt
st majutus ja sellega kaasnevad teenused. Praegu piirimenetlust ei korraldata ja PPA sellega
seonduvat vastuvõttu ei korralda. Seetõttu toob muudatus kaasa uute tööprotsesside juurutamise
ning püsiva täiendava halduskoormuse. Positiivseks mõjuks on PPA töökorralduses
paindlikkuse suurendamine, mis tõhustab piirimenetlusi, sest PPA saab menetlus- ja
majutuskohta valida vastavalt piirimenetluse subjektide profiilidele, vajaliku ettevalmistusega
ametnike paiknemisele ja edasi liikumise tõkestamise võimalustele.
213
Samuti kehtestatakse eelnõuga PPA-le volitus kooskõlastatuna SKA-ga piirata või tühistada
rahvusvahelise kaitse taotlejate materiaalseid vastuvõtutingimusi. Näiteks kui taotleja on
üleandmisotsuse kohaselt kohustatud viibima vastutavas liikmesriigis, mis ei ole Eesti, siis
tuleb materiaalsed vastuvõtutingimused tühistada. Juhul kui inimene lahkub talle määratud
elukohast või piirkonnast või paneb toime tõsise majutuskoha sisekorra rikkumise, siis saab
vastuvõtutingimusi vähendada. Nimetatud otsuseid tehes tuleb muuhulgas arvestada taotleja
menetluslikke eritagatisi ja vastuvõtu erivajadusi.
Mõlemad muudatused toovad asutustele kaasa suurema vajaduse ja võimaluse senisest veelgi
tihedama koostöö tegemiseks. Muuhulgas selleks, et hinnata taotlejate individuaalset olukorda
kõikehõlmavalt ning langetada vastuvõtu korraldamise osas õiguspäraseid ja vajaduspõhiseid
otsuseid. Samuti eeldab tihedamat koostööd vastuvõttu puudutvate otsuste rakendamine ning
järelevalve.
Vastuvõtu vähendamisel tuleb arvestada, et see on võimalik kuni vältimatu sotsiaalabiga
ühtlustatud tasemini (majutus, toit ja vajadusel riideabi peavad olema alati tagatud) ning
vähenda ja tühistada ei saa tervishoiuteenused. Koormus vastuvõtusüsteemile väheneb kuid
samas tõuseb risk, et inimesed jäävad ilma abita või panevad vajadusest toime süütegusid. Sellel
võib olla negatiivne mõju suureneva migratsioonijärelevalve töökoormuse näol.
Muudatuste loomine tõstab lühikeses perspektiivis halduskoormust sest vajalik on uute
tööprotsesside juurutamine, juhiste koostamine ja ametnike koolitamine ning pikas
perspektiivis kindlasti ka andmebaaside arendamine, et tagada andmete turvaline töötlemine
andmebaasist andmebaasi meetodil.
Saatjata alaealistele ja täiskasvanutest teovõimetutele välismaalastele tuleb tagada esindatus.
See ühtlustatakse eelnõus perekonnaseaduses sätestatud eestkostega, mistõttu on esindajaks
elukoha järgne KOV-i töötaja, kes täidab eestkostja rolli. Sellistel juhtudel tohib üks füüsiline
isik korraga esindada kuni 30 saatjata alaealist taotlejat. Ka sellisel juhul on taotlejal õigus
kasutada tasuta õigusabi.
Tabel 9. Rahvusvahelist kaitset taotlenud saatjata alaealine (allikas: PPA)
Aasta Saatjata alaealiste arv
2022 2
2023 2
2024 0
2025 1136
Rändesurve puhul luuakse esindaja rolli täitmisel erisused, kus ressursside ammendumisest
tekkinud vajaduse korral saab SKA KOV-e toetada. KOV-id esindavad saatjata rändetaustaga
lapsi eestkostja rolli täites ka praegu. Juhul kui ühte KOV-i asub palju saatjata alaealisi, siis on
võimalik, et SKA pakub neile täiendavat tuge ja võib ise ajutiselt võtta selle rolli. Massilisest
sisserändest põhjustatud hädaolukorras võib üks esindaja esindada kuni 50 saatjata alaealist.
SKA saab toetada KOV-e ka koolituste näol. SKA-l ei ole laste esindamise funktsiooni ja
vastava võimekuse loomine vajab lisaressurssi, mida on osaliselt taotletud ka EL AMIF
erimeetmest. Võime säilitamine võib vajada riigieelarvelisi lisakulusid, juhul kui välisvahendid
seda jätkusuutlikult ei taga. Hinnanguline SKA püsikulu on 110 000 EUR aastas, mis tagab
tavaolukorras KOVide nõustamise ja suunamise saatjata alaealise esindamise osas ning
rändetaustaga laste heaolu tagamisel vastuvõtusüsteemi kontekstis ja tagab SKA-le võime
136 01.06.2025 seisuga
214
loomise ja säilitamise, et ise vajadusel reageerida hädaolukorra ajal. Oluline on arvestada, et
kriisiajal ei saa asutus hakata võimet looma, vaid peab seda tagama.
KOV-idele otsesed mõjud puuduvad, sest vajaduspõhised sotsiaalteenused laienevad kaitse
saanutele samadel alustel, mis teistele elanikele, ning selles ja esindamise valdkonnas
muudatusi ei tehta. Kaudsed mõjud võivad kaasneda sõltuvalt sellest, kuhu PPA otsustab rajada
piirimenetluse kohad, kus piirimenetluse subjekte ka majutatakse ja sellega seotud teenuseid
pakutakse. Samuti sõltub mõju piirimenetluse kestvusest. Juhul kui piirimenetluse subjektide
hulgas on kooliealisi lapsi ja menetlus kestab kauem kui 2 kuud, siis on vajalik neile korraldada
koolikohustuse täitmise võimalused.
Muudatusel on kokkuvõtlikult positiivne mõju, sest tiheneb ametite vaheline koostöö ning
taotlejate suhtes luuakse meetmed, mis suunavad neid koostööle ametiasutustega. Kui koostöö
on tihedam, siis on menetlused lühemad ja taotlejate ülalpidamiskulud väiksemad. Muudatuse
tulemusel on võimalik väljaspool majutuskeskust viibivate taotlejate puhul ennetada
võimalikku sotsiaalmajandusliku olukorra halvenemist ja võimalikke riskikäitumisi.
Planeeritava muudatuse ebasoovitav mõju on piiratud või tühistatud vastuvõtutingimustega
taotleja seaduserikkumise võimalik tõus ajal, mil vastuvõtutingimusi ei anta ning puudub õigus
töötada. Muudatusega võib kaasneda teatud halduskoormus erinevatele osapooltele, kuna
tingimuste vähendamine eeldab otsuse vormistamist ning tagab taotlejale õiguse otsust
vaidlustada.
Mõju avaldumise sagedus väike, kuna eelnõuga ei muudeta riigiasutuste põhiülesandeid ja
töökorraldusmuudatused on ühekordsed.
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on madal. Riski realiseerumist aitab maandada parem
ligipääs tasuta õigusabile, kus tutvustatakse taotleja õiguseid ja kohustusi, mh majutuskohtade
viibimise osas.
6.2.7.2. Muudatuste mõju riigi julgeolekule ja siseturvalisusele
Sihtrühm: PPA ja KAPO vastavas valdkonnas tegelevad ametnikud. Sihtrühma suurus on
juurdepääsupiiranguga teave.
Mõju kirjeldus ja ulatus
Planeeritavad muudatused on Eesti riigi julgeolekule ja siseturvalisusele positiivse mõjuga.
Reeglite rikkumise tagajärjel võimalik materiaalsete vastuvõtutingimuste õiguse kitsendamine
või tühistamine võib motiveerida taotlejaid tema kohustusi võimalikult täpselt, sh suunata
inimest õiguskuulekale käitumisele. PPA võimalus ise valida piirimenetluse kohti ja korraldada
seal vastuvõttu aitab tagada, et ilma sisenemise loata välismaalased ei jätka ebaseaduslikku
edasi liikumist ning kiirendab menetlust. Mida kiirem on menetlus ja mida kiiremini saadetakse
kaitset mitte vajav välismaalane tagasi ja mida paremad on meetmed ebaseadusliku edasi
liikumist tõkestamiseks, seda positiivsem on mõju Eesti julgeolekule ja avalikule korrale.
Planeeritava muudatuse ebasoovitav mõju on, et inimesed, kelle materiaalseid
vastuvõtutingimusi on kitsendatud või tühistatud viivad ellu seaduserikkumisi ja suurendavad
seekaudu KAPO ja PPA, sh migratsioonijärelvalve töökoormust.
Mõju avaldumise sagedus on väike, sest taotlejatel on motivatsioon täita reegleid, et mitte
saada kitsendatud või tühistatud vastuvõtutingimusi.
215
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike, sest taotlejatele tutvustatakse nende õiguseid
ja kohustusi, vastuvõtuga seotud reegleid.
6.2.7.3. Muudatuse sotsiaalne, sh demograafiline mõju
Sihtrühm: rahvusvahelise kaitse taotleja, sh taotleja, kelle rahvusvahaise kaitse taotlus on
läbivaatamisel piirimenetluse raames ja kellel ei ole antud luba Eestisse siseneda. Sihtrühma
suurus on kajastatud eespool esitatud statistika tabelis.
Mõju kirjeldus ja ulatus
Planeeritava muudatus loob võimaluse vähendada või lõpetada materiaalsete
vastuvõtutingimuste pakkumine taotlejatele, kes ei täida majutuskohtade reegleid. Muudatuse
mõjul võivad taotlejad ilma jääda tavapärasest temale laienevatest toetusest ning peavad ise
tagama enda ülalpidamise. Samas taotlejatele jääb juurdepääs tervishoiuteenustele ning
vältimatu sotsiaalabiga ühtlustatud abi (st vähemalt majutus, toit ning vajaduspõhised riided)
kättesaamine. Muudatus võib motiveerida taotlejat täitma majutuskoha reegleid.
Planeeritav muudatus, mis on seotud PPA uue volitusega korraldada piirimenetluse subjektide
vastuvõttu on taotlejatele positiivse mõjuga, sest menetlus on kiirem ja vastuvõtu korraldus on
inimese jaoks selgem ning läbipaistvam, sest taotleja peab suhtlema vähema hulga erinevate
ametnikega. Samuti langeb ära vajadus inimesi menetluse eesmärgil teise asukohta transportida,
mis vähendab sotsiaalset ärevust ja täiendavat kohanemise vajadust ning kiirendab taotluse
kohta otsuse saamist.
Ebasoovitav mõju välismaalastele sh lastele, kelle materiaalseid vastuvõtutingimusi on
kitsendatud või tühistatud seisneb selles, et nende olukorra määramatus suureneb, nende
elukvaliteet ja (vaimne) tervis halveneb ning nad võivad toime panna seaduserikkumisi.
Ebasoovitav mõju seoses PPA volitusega korraldada piirimenetluse ajal ka vastuvõttu puudub.
Mõju avaldumise sagedus on väike, sest piirimenetlusse suunatud rahvusvahelise kaitse
taotlejate sihtgrupp on prognoosi kohaselt väikesearvuline ning vastuvõtu tingimuste
vähendamist või tühistamist tuleb tõenäoliselt ette vähestel juhtudel sest sätestatud on
kohustuste täitmata jätmise selged tagajärjed ja inimesed ei soovi nende saabumist.
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Riski realiseerumist aitab maandada parem
ligipääs tasuta õigusabile, kus muuhulgas tutvustatakse ja selgitatakse taotlejale täiendavalt
õiguseid ja kohustusi, mh piirimenetlust, kohustust viibida vastutavas riigis ja teha
ametiasutustega igakülgset koostööd.
6.3 Solidaarsusmehhanismi rakendamine
Järgnevalt kajastatakse mõjusid, mis tulenevad kohustuslikus solidaarsusmehhanismis
osalemise otsustamine protsessist ning valmisoleku loomisest selle protsessi raames teisi
liikmesriike abistada ja ise abi vastu võtta. Muudatused on tervikliku ülevaate huvides esitatud
märksõnadena tabelis ja seostatud allolevas mõjuhinnangus.
Tabel 10. Peamised muudatused (allikas: SIM)
Liikmesriikide vahelise solidaarse abistamise ja vastutuse tasakaalu loomine
ning rändekriiside ennetamine
Enne reformi Pärast reformi rakendamist
216
Solidaarsus on vabatahtlik ja ad hoc alusel
Solidaarsus on kohustuslik ja püsiv
Kehtestatud on solidaarsusmehhanism , mis
hõlmab
- kõrgetasemelise solidaarsusfoorumi
- tehnilise tasandi solidaarsusfoorumi
- EL komisjoni solidaarsuskoordinaatori
- EL komisjoni ränderaporti ja ettepaneku EL
nõukogu rakendusotsusest
- EL nõukogu rakendusotsuse solidaarsusreservi
kohta
- panuste ellu viimise korra
Seaduse rakendamise mõju
Muutus Komponent
Kohustuslik osalemine solidaarsusmehhanismis
Solidaarsusmehhanismis osalemise otsustamine
Solidaarsusmehhanismis osalemiseks
valmisoleku loomine
6.3.1. Muudatuste mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Sihtrühm: Vabariigi Valitsus, RK, Riigikogu, PPA ja KAPO ametnikud, kes tegelevad
rahvusvahelise kaitse valdkonnas. PPA ja KAPO sihtrühma suurus on juurdepääsupiiranguga
teave.
Mõju kirjeldus ja ulatus
Eelnõuga täiendatakse senist teiste liikmesriikide abistamise otsustamise protsessi ning luuakse
uus protsess solidaarsusmehhanismi raames andtava abi vastu võtmise otsustamiseks. Eelnõuga
säilitatakse praegune Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni roll
ümberasustamise ja ümberpaigutamise otsustajana. Sellele lisaks laiendatakse otsustusõigust
vastavalt EL solidaarsusmehhanismi regulatsioonile. Vabariigi Valitsusele antakse volitus lisaks
inimese välismaalaste vastu võtmisele otsustada ka selle üle, millist liiki panuseid Eesti
solidaarsusmehhanismi käigus teeb ja millises ulatuses need panused rahaliselt on. Kuna
tegemist on EL õiguse rakendamisega, siis ei muudeta korda, mille kohaselt kinnitab Vabariigi
Valitsuse otsuse Riigikogu EL-i asjade komisjon. Seega tuleb igal aastal otsustada, kas Eesti
võtab solidaarsusmehhanismi kaudu vastu ümberpaigutatavaid rahvusvahelise kaitse taotlejaid
või kaitse saajaid, panustab rahaliselt, pakub alternatiivset abi või kasutab nende
solidaarsusmeetmete kombinatsiooni õiglase määra ulatuses. Inimeste vastu võtmise korral
tuleb otsustada nende inimeste piirarv.
Nimetatud muudatusel on otsene mõju seotud asutuste, Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu
töökoormusele, sest solidaarsusmehhanismi raames tuleb kirjeldatud otsuseid võtta vastu igal
aastal regulaarselt. Seega kasvab halduskoormus ja tõenäoliselt sagenevad poliitilised debatid
abistamise valikute osas. Ajutine halduskoormust suurendav mõju on PPA-le ja KAPO-le sest
tuleb luua uued EL õigusele vastavad tööprotsessid ja nende alusel töötajaid koolitada. Kui uued
tööprotsessid on juurutatud, siis on uuenduste mõju vähene, sest rahvusvahelise kaitse menetlus
toimub samadel alustel ja Eestis ilma muudatusteta. Mõnevõrra töökoormus väheneb juhul kui
otsustatakse vastu võtta rahvusvahelise kaitse saajaid, sest siis vormistatakse elamisluba
automaatselt, see tähendab ilma täiendavate menetlustoiminguteta. Samas kasvab ajutiselt, see
tähendab kord aastas, KAPO töökoormus, kus teise liikmesriigi saadetud andmete põhjal tuleb
hinnata võimalikku julgeolekuohtu ning põhjendatud vajaduse korral on võimalik ohtu hinnata
ka kohapeal toimuva intervjuu käigus, milleks aga on lühike ühenädalane tähtaeg.
217
Eelnõuga antakse valdkonna eest vastutavale Siseministrile solidaarsusmehhanismi raames
volitus otsustada solidaarsusreservist abi taotlemise kohta. Regulatsioon on vajalik ja käivitub
olukorras, kui Eesti satub massilise sisserände olukorda ning vajab seetõttu solidaarsuspanuse
vähendamist ja abi solidaarsusreservist. Sellega kasvab SIMi halduskoormus uute
tööprotsesside loomisel. Samuti kasvab halduskoormus seoses solidaarsusmehhanismis
osalemisega, mille raames toimub rändealase teabe vahetamine ja osalemine nii
kõrgetasemelise kui tehnilise taseme solidaarsusfoorumi töös.
Solidaarsusmehhanismi raames vastu võetavate inimeste protsess olulist otsest mõju PPA-le ja
SKA-le kaasa ei too, sest inimesed majutatakse tavapäraselt ja menetlus toimub samuti
tavapärases korras. Indikatiivsed kulud sisaldavad majutusteenuse kulusid ja KOV-i kolimise
ühekordseid kulusid, mida saab osaliselt katta EL komisjoni toetusest iga inimese kohta, mis
on 10 000 eurot.
Tabel 11. Solidaarsusmehhanismi raames saabunud välismaalase vastuvõtu kulu prognoos
(allikas: SKA)
Eestisse saabub taotleja
(keskuses viibimine ca 10
kuud)
Eestisse saabub kaitse
saaja (keskuses viibimine
ca 4 kuud)
Stsenaarium 1: üksikvanem 2 alaealise
lapsega
25 285 € 12 852 €
Stsenaarium 2: üksikisik 9 811 € 5 667 €
Stsenaarium 3: Saatjata alaealine (aasta) 37 851 € 37 851 €
Lähtudes rändesurve all oleva riigi vajadusest ja Vabariigi Valitsuse otsusest on ka mõju ulatus
riigiasutustele erinev ning sõltub suuresti vajalikust ja valitud toetusmeetmest. Näiteks kui
rändesurve all olevas riigis on selline vajadus ja Vabariigi Valitsus otsustab maksta rahalist
toetust kogu õiglase määra ulatuses, siis otsene mõju seotud ametiasutustele puudub. Samas kui
rändesurve all olev liikmesriik vajab näiteks tõlke või rahvusvahelise kaitse menetlejaid ning
Vabariigi Valitus otsustab seda liiki abi anda, siis kasvab PPA halduskoormus, sest tööd tuleb
ümber korraldada ja töötajas ajutiselt teise liikmesriiki lähetada. Kui Vabariigi Valitsus otsustab
kas kogu õiglase määra ulatuses või osaliselt võtta vastu kaitsevajadusega välismaalasi või
varjupaigataotlejaid, siis kasvab kord aastas ajutiselt PPA rahvusvahelise kaitse menetluse
koormus ja elamisloa väljastamisega seotud kulu või tagasisaatmisega seotud kulu ja vastuvõtu
kulu, mida enamjaolt katab EL toetus. Samuti kasvab KAPO üldine halduskoormus Eestisse
jäävate välismaalaste seire korraldamiseks.
Ebasoovitav mõju hõlmab madalat või puudulikku teadlikkust muudatusest, aga ka suutmatust
muuta tööviise vastavalt määruses sätestatule.
Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna eelnõuga ei muudeta riigiasutuste põhiülesandeid ja
töökorraldusmuudatused on ühekordsed.
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on madal. Riske aitavad maandada tõhus teavitus- ja
koolitustegevus
6.3.2. Muudatuste mõju riigi julgeolekule ja siseturvalisusele
Sihtrühm: PPA ja KAPO vastavas valdkonnas tegelevad ametnikud. Sihtrühma suurus on
juurdepääsupiiranguga teave.
218
Mõju kirjeldus ja ulatus
Alates 2019. aastast kuni praeguseni ei osale Eesti rahvusvahelise kaitse taotlejate või saajate
ümberpaigutamise, -asustamises ega humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise raamistikes. Kui
Vabariigi Valitsus otsuse kohaselt panustab Eesti kohustuslikus solidaarsusmehhanismis õiglase
määra täies ulatuses ümberpaigutamisega, siis on eeldatav mõju Eesti sisejulgeolekule
pikaajaline ning selle ulatus sõltub peamiselt vastu võetavate inimeste profiilist sh teisest keele-
, kultuuri-, usu- ja julgeolekukeskkonnast saabuvate inimeste kohanemisest, iseseiva
toimetuleku oskustest ja õiguskuulekusest. Kui ümberpaigutatavad ei suuda Eestis üles ehitada
õiguskuulekat elu, võivad nad olla ohuks Eesti avalikule korrale ja julgeolekule, mis vähendab
Eesti elanike turvatunnet ja tõstab PPA ja KAPO ressursivajadust. Riske saab maandada
eelnõuga kavandatava rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele kohustusliku kohanemise
programmiga. Samuti saab riske maandada eelneva julgeoleku riski hindamisega ning EL
õiguse kohase rakendamisega, mille alusel tehakse kõikidele ühtsel tasemel taustakontroll ja
julgeolekuriskiga välismaalasi ümber ei paigutata.
Kui Vabariigi Valitsus otsustab kohustuslikus solidaarsusmehhanismis osaleda kogu õiglase
määra ulatuses raha või alternatiivsete meetmetega ning juhul kui Eestis tekib massiline
sisseränne ja Eesti vajab solidaarsusmehhanismist abi, siis abistavad ka teised riigid Eestit
rahaga ning ei nõustu Eestist välismaalasi vastu võtma. See tähendab, et kõik siia massiliselt
saabunud välismaalased jäävad menetlemiseks Eestisse, mis omakorda suurendab riski, et
nende hulgas on inimesi, kes kujutavad ohtu avalikule korrale või julgeolekule. Eesti vastuvõtu
süsteemide ülekoormatus on omakorda julgeoleku ohuks, sest puuduvad piisavad ressursid, et
pikka aega kestva massilise sisserände olukorras tegeleda tavapärasete tööülesannetega sh
avaliku korra kaitsmisel.
Samuti on oluline märkida, et juhul kui ilmneb et EL liikmesriikide hulgas on vaatamata
kaheksa aasta vältel kestnud läbirääkimiste järgselt kokku lepitud õigusaktide rakendamise osas
siiski olulised lahknevused liikmesriikide vahel ning ühise eesmärgi poole
solidaarsusmehhanismi toimimiseks on tahe ebaühtlane, siis see toetab Venemaa Föderatsiooni
narratiivi nõrgast ja lõhenevast Euroopast. See omakorda halvendab Eesti julgeolekut.
Ebasoovitav mõju sõltub Eesti panusest solidaarse abistamise süsteemi ja välismaalaste
kohanemisprogrammi tõhususest. Ümberpaigutamine, mille ebasoovitav mõju ebapiisavate
kohanemise ja lõimumise meetmete korral on teisest kultuuriruumist pärit välismaalaste
kapseldumise risk. Kapseldunud kogukondade puhul inimeste kohanemisraskused süvenevad
ning kasvavad organiseeritud kuritegevuse ja vägivaldse radikaliseerumise, sh terrorismi oht.
Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna eelnõuga ei muudeta asutuste põhiülesandeid ja
töökorraldusmuudatused on ühekordsed.
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk sõltub eelneva julgeolekuriski hindamise tõhususest
liikemsriikides, kohanemis programmi edukusest ja õigusnõustamise kvaliteedist. Kirjeldatud
ebasoovitava mõju kaasnemine tõstab PPA ja KAPO ressursside vajadust.
6.3.3. Muudatuse mõju välissuhetele
Sihtrühm: Vabariigi Valitsus, EL institutsioonid sh EUAA, UNHCR, EL liikmesriigid
Mõju kirjeldus ja ulatus
219
Eelnõuga plaanitud muudatus avaldab otsest mõju Eesti välissuhetele EL-i liikmesriikidega
ning rahvusvaheliste organisatsioonidega. EL normide kohane rakendamine toetab EL
demokraatlike riikide väärtuspõhise välispoliitika ja EL ühtsete poliitikate elluviimist. Mõju
avaldab enim viis, kuidas Eesti panustab kohustuslikku solidaarsusmehhanismi, sh kas otsused
tehakse õigeaegselt, kas need vastavad Eesti õiglasele määrale ning kas lubatud panused
täidetakse täpselt ja tähtaegselt. Solidaarsusmehhanism on loodud ja kokku lepitud vastutuse
tasakaalu saavutamiseks ning eesmärgiga vältida kriise. Solidaarsus peab toimima kõikide
liikmesriikide vahel vastavalt kokku lepitud piirmääradele ja õiglase määra valemitele. Juhul
kui Eesti ei osale solidaarsusmehhanismis vajalikul määral ja viisil, siis kahandab see
välispoliitiliselt oluliselt Eesti kuvandit demokraatlike väärtuseid austavast riigist, ning
kahaneb oluliselt Eesti võimalus olla sõnaõigusega koostööpartner ning loota, et juhul kui Eesit
satub suure rändesurve olukorda, siis ka meid solidaarselt abistatakse.
Suure rändesurve olukorras on liikmesriikide, sh tõenäoliselt ka Eesti peamine soov
sisserändajate arvu võimalikult kiiresti vähendada. Seetõttu võib eeldada, et
solidaarsusmehhanismi raames toimuva vastastikuse abistamise peamiseks vajalikuks
meetmeks saab just põgenike ümberpaigutamine. Toetudes eelmise rändekriisi ja praegu
toimuva ad hoc ümberpaigutamise kogemusele, muudab planeeritav muudatus abistamise
protsessi oluliselt kiiremaks ja sisaldab meetmeid vältimaks lubaduste täitmata jätmist või
protsessi teadlikku venitamist. Uute normide kohaselt on ümberpaigutamine kiire ja tõhus
protsess, kus rahvusvahelise kaitse taotluste menetlus toimub vastuvõtvas riigis. Seetõttu on
taotlejate vastuvõtmise korral võimalik inimesi põhjalikult kontrollida ning kaitsevajaduse
puudumise korral teha keelduv otsus ja saata inimene tagasi kodumaale.
Rändesurve alla sattunud riiki toetab kriisi lahendamisel enim rahvusvahelise kaitse taotlejate
või saanud inimeste ümberpaigutamine, sest see vähendab nende halduskoormust ja ennetab
suuri muutusi ühiskonna demograafilises olukorras. Ka panustab inimeste ümberpaigutamine
oluliselt ebaseadusliku teisese rände ennetamisse EL-is, sest ümberpaigutatud inimeste arvu
võrra suundub väiksem arv inimesi omal initsiatiivil neile sobivasse liikmesriiki.
Liikmesriikidel on ka võimalus lähtudes nende olukorrast paluda abi taotledes alternatiivseid
toetusmeetmeid, tuues välja nende jaoks kõige kriitilisemad abivajadused. Eesti panustamise
viis mõjutab Eesti mainet nii kahepoolsetes suhetes rändesurve all olevate riikidega, koostöös
EL-i ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.
Kokkulepitud reeglitest ja tegelikest vajadustest lähtumine annab Eestile kindluse, et
rändesurve alla sattudes aidatakse ka Eestit. Teiste liikmesriikide igakülgne abistamine raha,
ametnike lähetamise ja põgenike vastuvõtmisega aitab luua Eesti valmisolekut ja võimekust
toime tulla ka rändesurve olukorras. EL liikmesriikide rände- ja varjupaigasüsteemi reformi
rakendamise osas võimalikud lahknevad arvamused ja praktikad toetavad Venemaa
Föderatsiooni narratiivi nõrgast ja lõhenevast Euroopast.
Ebasoovitav mõju on suhete halvenemine välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega,
sest Eesti solidaarsuspanus ei vasta nende abivajadusele ja -ootusele.
Mõju avaldumise sagedus on väike. Kohustusliku solidaarsusmehhanismi panuseid tehakse
solidaarsustsükli järgi kord aastas. Küll aga võib mõjutada Eesti panustamine teiste
liikmesriikide toetamisse Eesti mainet muudes välissuhteid mõjutavates olukordades, mille
avaldamise sagedust on raske prognoosida.
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Võimalikku riski aitab ennetada Vabariigi
Valitsuse otsus panustada teiste liikmesriikide aitamisse osaliselt ka taotlejate ja kaitsesaanute
ümberpaigutamisega.
220
6.3.4. Muudatuse sotsiaalne, sh demograafiline mõju
Sihtrühm: Eesti elanikud. 2024. aasta alguse seisuga elas Eestis 1 369 995 inimest137
Mõju kirjeldus ja ulatus
Kui Vabariigi Valitsuse otsuse alusel täidab Eesti solidaarsuskohustust täieliku või osalise
taotlejate või kaitse saajate ümberpaigutamisega, lähtub EL Komisjoni ettepanek ja Nõukogu
otsus solidaarsuse panuse õiglase määra arvestamisel jaotusvalemist. Praeguste kehtivate
piirmäärade ja algandmete alusel see välismaalaste arv perioodil 2026-2028 ühe aasta kohta 79
inimest. Võrreldes Eesti elanike koguarvuga on sihtrühm väike. Ümberpaigutatud võivad
mõjutada kohalikul tasandil haridus- ja tööhõivet ning sotsiaalteenuseid. Konkreetne mõju
sõltub ümberpaigutatud inimeste profiilist (perekonna suurus, lapsed, kultuuriruum, toimetulek,
haridus, töökogemus, tervis jms), kohanemisprogrammi ja õigusnõustamise tõhususest ning
kohtadest, kus välismaalased hakkavad elama.
Ebasoovitav mõju võib esineda, kui kohanemisprogramm ja õigusnõustamine ja muu tugi on
ebapiisav ning kui vajaliku kohanemistoeta ümberpaigutatud inimesed koonduvad peamiselt
ühte kindlasse piirkonda ja siis võib see vähendada tõenäosust Eestis iseseisvalt hakkama saada,
võib tekitada eraldatust ülejäänud rahvastikust, mis võib omakorda viia raskusteni hariduse
omandamise, tööturule siirdumise, Eesti ühiskonna tundmaõppimise ja sellele omaste tavade
omaksvõtmisel.
Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna sihtgrupp võrreldes Eesti elanikkonnaga on väike ja
eelnõuga ei muudeta riigiasutuste põhiülesandeid ning töökorraldust.
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on madal. Riski aitab maandada tasuta õigusabi ja
kohanemisprogramm ning vastuvõtu korraldamine inimese iseseisvust toetaval viisil.
6.3.5. Muudatuse mõju muudele valdkondadele
Muudatusel puudub mõju teistele mõjuvaldkondadele.
6.4 Taotlejatele ja kaitsesaajatele suunatud kohanemismeetmed
Järgnevalt kajastatakse mõjusid, mis tulenevad muudatustest, millega antakse lastele ligipääs
kooliharidusele kuni 2 kuu jooksul taotluse esitamisest ning taotlejatele kohustusliku
kohanemisprogrammi sh eesti keele õppe korraldamisest.
Muudatused on tervikliku ülevaate huvides esitatud märksõnadena tabelis ja seostatud allolevas
mõjuhinnangus.
Tabel 12. Peamised muudatused (allikas: SIM)
Taotlejatele ja kaitsesaajatele suunatud kohanemismeetmed
Enne reformi Pärast reformi rakendamist
Liikmesriik peab tagama rahvusvahelise kaitse
saajatele juurdepääsu
Liikmesriik peab tagama taotlejale ja kaitse
saajale juurdepääsu keelekursustele,
kodanikuõpetuse kursustele või
137 Statistikaamet. Rahvaarv.
221
integratsiooniprogrammidele, sh vajadusel
keeleõppele.
kutsekoolitusele, et suurendada taotlejate võimet
iseseisvalt toime tulla.
Seaduse rakendamise mõju
Muutus Komponent
Iseseisvust toetavate kursuste ja koolituste
pakkumine kaitse taotlejatele ja -saajatele
Laste ligipääs kooliharidusele kuni 2 kuu
jooksul taotluse esitamisest
Kohustuslik kohanemisprogramm taotlejatele
6.4.1 Muudatuste mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Sihtrühm: HTM, KOV-id, KUM ja INSA ametnikud, kes tegelevad rahvusvahelise kaitse ja
kohanemise valdkonnas. Sihtrühma arv on väike.
Mõju kirjeldus ja ulatus
Eelnõus planeeritava muudatusega antakse alaealistele juurdepääs haridussüsteemile kuni kahe
kuu jooksul rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisest varasema kolme kuu asemel. HTM-i ja
KOV-ide jaoks on senise töökorralduse ja -koormuse kontekstis tegemist väga väikese
muudatusega. Lühendatud tähtaeg võib avaldada mõju senistele töötamise viisidele, kui
alaealise rahvusvahelise kaitse taotlus esitatakse vahetult enne või keset õppeaastate vahelist
suvevaheaega, kus haridusasutused töötavad teises rütmis kui õppeaasta keskel. Sellisel juhul,
kui kooliaasta alguseni on enam kui kaks kuud, siis tuleb lapsele leida kooliks ettevalmistavaid
eakohaseid tegevusi, mis last koolihariduse jätkamisel toetavad.
Eelnõus planeeritava kohustusliku muudatusega laieneb kohanemismeetme sihtgrupp
rahvusvahelise kaitse saajatelt ka taotlejatele. Eesti valikuna muudetakse sarnaselt kaitse
saajatele ka kaitse taotlejatele kohanemisprogrammis osalemine kohustuslikuks, et toetada
Eestis hakkama saamist ja õiguskuulekust ning vähendada ohtu Eesti avalikule korrale ja
julgeolekule. Taotlejate kohanemisprogrammi osaks on ka eesti keele õpe. Taotlejate iseseisvat
õiguskuulekat toimetulekut toetava A1 tasemel keeleõppe ja kohanemisprogrammi loomine,
haldamine ja taotlejatele pakkumine suurendab KUM-i haldusala töökoormust nii ühekordselt
(programmide loomine) kui pikaajaliselt (programmide pakkumine). Muudatuse positiivne
mõju avaldub kulude kokkuhoius, mida põhjustab suutmatus kohaneda. Samuti väheneb PPA,
majutuskohtade ja õigusnõustajate töökoormus Eesti ühiskonna toimimise selgitamisel.
Kohanemisprogrammi osana olev A1 tasemel keeleõppe läbimine taotlejana toetab senisest
paremini kaitse saajate kohanemist Eestiga, sest neil tekib võimalus peale kaitse saamist jätkata
keeleõpet kõrgemal tasemel ja leida kiiremini kvalifikatsioonile vastav töökoht. Iseseisvalt
toime tulevate vanemate perekonnas on paremini tagatud laste turvatunne ja heaolu. Turvalises
keskkonnas eakohase hariduse ja vaba aja tegevuste võimalusega kasvanud lapsed on Eesti
ühiskonna osa ning tõenäosus käituda Eesti avalikku korda ja julgeolekut ohustaval viisil on
väiksem.
Ebasoovitav mõju on muudatustest hoolimata taotleja mitteosalemine kohustuslikus
kohanemisprogrammis ja keeleõppes. Kuna osalemine on kohustuslik, siis selle täitmist saab
kasutada alusena vastuvõtutingimuste vähendamiseks.
Mõju avaldumise sagedus HTM-ile ja KOV-idele ühe kuu võrra haridusele varasema
ligipääsu andmise osas on väike. Senistes protsessides ei muutu midagi peale tähtaja. Kui
taotluse esitamine langeb õppeaastate vahelisele suvevaheajale, siis peavad haridusasutused
leidma viisi, kuidas tagada alaealisele ligipääs haridusvõimalustele sätestatud ajaraamis.
222
Mõju KUM-i haldusalale on keskmine. Eelnõuga täiendatakse KUM-i põhiülesannet uue
sihtgrupi näol kelle jaoks peab looma uusi või kohandama olemasolevaid materjale. Täiendav
kulu on planeeritud katta EL AMIF rahastu toel.
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike, kuna eelnõuga ei muudeta riigiasutuste
põhiülesandeid ja töökorraldusmuudatused on ühekordsed.
6.4.2 Muudatuste mõju riigi julgeolekule ja siseturvalisusele
Sihtrühm: PPA ja KAPO vastavas valdkonnas tegelevad ametnikud. Sihtrühma suurus on
juurdepääsupiiranguga teave.
Mõju kirjeldus ja ulatus
Muudatuse mõju on positiivne, sest varasem ligipääs haridusele toetab laste ühiskonda
lõimumist. Kohustuslik kohanemisprogrammis sh keeleõppes osalemine toetab taotlejate Eesti
ühiskonda ja kultuuriruumi kohanemist, nii menetluse ajal (mis võib kesta kuni 21 kuud) ja kui
nendest on saanud Eesti elanikud. Teadlikkus Eesti õiguskorrast ja kommetest toetavad
konfliktide ennetamist, õigusruumi austamist ja õiguskuulekat käitumist, millel on omakorda
positiivne mõju julgeolekule ja siseturvalisusele võimalike väljakutsete ja menetluste
alustamise ennetamise näol. Taotlejatele suunatud kohanemist toetavad meetmetes õpetatava
tagasiside võib anda riigile ka indikatsiooni, kui taotleja ei austa kohalikke tavasid ja reegleid.
Ebasoovitavaks mõjuks ühe sihtgrupi lisamisel kohustuslikku kohanemisprogrammi
suunatavate välismaalaste hulka tõstab ressursi vajadust ning täiendavaid koolitusi, mis on
seotud uue programmi juurutamisega.
Mõju avaldumise sagedus on väike, sest rahvusvahelise kaitse taotlejaid on võrreldes Eesti
elanikkonnaga ja võrreldes teiste välismaalastega, kellele kohanemisprogrammi pakutakse,
Eestis vähe.
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike, sest pakutavad kohanemismeetmed
tutvustavad Eesti ühiskonda ja annavad esmase keeleoskuse ning sellise toe pakkumise
kogemus ja teadmised on Eestis olemas.
6.4.3 Muudatuse sotsiaalne, sh demograafiline mõju
Sihtrühm: rahvusvahelise kaitse taotlejad, Eesti elanikud (2024. aasta alguse seisuga elas
Eestis 1 369 995 inimest)138
Mõju kirjeldus ja ulatus
Planeeritaval muudatusel on positiivne sotsiaalne mõju, sest laste varem haridusele ligipääs ja
juba taotlejana kohanemisprogrammi ning keeleõppega alustanud kaitsesaajad tõenäoliselt
kohanevad Eestis kiiremini kui need, kes alustavad iseseisvust toetavate meetmetega
kaitsesaajana. Keeleõpingutega varem alustamine kiirendab keele omandamise tempot,
haridusest osavõtmist, kogukonda ja tööhõivesse panustamist. Kohanemise ja iseseisvuse
kasvuga suureneb inimese heaolu, sotsiaalne tõrjutus ja vajadus sotsiaalkindlustushüvitiste või
-toetuste järgi.
138 Statistikaamet. Rahvaarv.
223
Rahvusvahelise kaitse saanud inimeste kohanemise ja iseseisvuse toetamine juba taotlejana
mõjub positiivselt ka ülejäänud Eesti elanikkonnale, sest nimetatud meetmed toetavad nende
lõimumist teiste Eesti elanikega, eesti keele omandamist, haridusse ja tööhõivesse panustamist.
Ebasoovitav mõju on taotlejate negatiivsete tunnete juhtimine, kui rahvusvahelise kaitse
taotlus lõppeb keelduva otsusega. Eesti elanikes võib ressursside taotlejate kohanemise
toetamiseks suunamine tekitada pingeid.
Mõju avaldumise sagedus on keskmine, sest taotlejad muutuvad pärast programmi ja
keeleõppe läbimist iseseisvamaks, aga vajavad ilmselt jätkuvalt abi ja tuge.
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on madal. Kohanemismeetmeid plaanitakse rahastada
olemasolevatest välisvahenditest (AMIF) ja EK varjupaiga- ja rändehalduse õigustiku reformi
EL AMIFi erimeetme rahastu eelarvevahenditest. Erimeetme kasutamise ulatus ja jaotus on
esitatud punktis 7.
6.4.4 Muudatuse mõju muudele valdkondadele
Muudatused ei avalda mõju majandusele, regionaalarengule, elu- ja looduskeskkonnale ning
välissuhetele.
6.5. Mõju isikuandmete töötlemisele
Andmekoosseis ja andmete säilitamise tähtaeg
Sihtrühm: rahvusvahelise kaitse taotleja, rahvusvahelise kaitse saaja, ajutise kaitse alusel
elamisloa taotleja ja ajutise kaitse saajad ning nende perekonnaliige.
Andmete säilitamise tähtaeg
RAKS-is säilitatakse andmeid jätkuvalt kõige kauem 50 aastat. Selle tähtaja otsustas
seadusandja 2019. aastal ning vajadus andmeid selle tähtajani säilitada ei ole ära langenud.
Tähtaja määramisel on jätkuvalt lähtutud riigi julgeoleku ja siseturvalisuse kaitsmise
vajadusest. Rahvusvahelise kaitse taotlejate osas viivad Eesti pädevad asutused läbi põhjaliku
kontrolli ning andmete säilimine on äärmiselt oluline isikute tuvastamisel riigipiirile saabumisel
kui ka järgnevate menetluste läbi viimisel. Tuleb arvestada, et kolmandate riikide kodanike
kohta, kes EL-i ja Eestisse reisivad või siia saabuvad (sealhulgas nii ebaseaduslikult kui ka
varjupaigataotlejatena) ei ole Eesti riigil sageli rohkem andmeid, kui välismaalaste enda ütlused
enda päritolu kohta. Samuti nende esitatud dokumendid ja foto ning sõrmejäljed. Tegemist on
välismaalaste kategooriaga, kellel on õigus esitada perekonna taasühendamise taotlusi või
korduvaid taotlusi, ning kes esitavad elamisloa taotlusi erinevatel alustel. Vältimaks
varjupaigasüsteemi kuritarvitamist ja selleks, et tagada kolmandate riikide kodanike ja seotud
isikute tuvastamine, arvestades riigi julgeoleku kaitsmise vajadusi, on oluline isikute kohta
kogutud andmeid säilitada võimalikult kaua. Kehtivas õiguses ja eelnõus sätestatud 50 aasta
pikkune säilitustähtaeg tagab seda, et õiguskaitse- ja julgeolekuasutustel on piisavad
võimalused julgeolekuohtude ennetamiseks ja avastamiseks. Sellisel juhul on oluline, et isiku
kohta on varem kogutud andmed säilinud.
Küll tuleb RAKS-i põhimääruses säilitamistähtaja täpsustamisel arvestada määruse
2024/1348/EL (menetluse kohta) artikli 72 lõikes 1 sätestatut. Isikliku vestluse protokoll ja
helisalvestis ning taotluse registreerimisel ja taotluse esitamisel saadud andmed tuleb kustutada
kümne aasta möödudes alates lõpliku otsuse tegemisest või alates ajast kui Eesti on saanud
224
teada, et välismaalane on saanud mõne liikmesriigi kodakondsuse. Põhimõtteliselt tuleb
kustutada rahvusvahelise kaitse taotleja või rahvusvahelise kaitse saanud isiku rahvusvahelise
kaitse taotlemise põhjendus ja asjaomased tõendid. Küll aga on riigi julgeoleku ja
siseturvalisuse kaitsmise vajadustest lähtuvalt vajalik säilitada andmed selle kohta, et
asjaomane isik on rahvusvahelist kaitset taotlenud või Eestilt rahvusvahelise kaitse saanud.
Samuti tuleb rahvusvahelise kaitse taotlemise andmeid (ulatuses, mis on kooskõlas eelviidatud
määruses sätestatud kohustusega) säilitada, et teha otsus rahvusvahelise kaitse saaja elamisloa
igakordse pikendamise. Kuigi rahvusvaheline kaitse antakse välismaalasele tähtajatult,
hinnatakse kaitsevajaduse esinemist igakordse elamisloa pikendamisel. Elamisluba antakse viie
aasta kaupa. Seega, kõiki taotleja andmeid ei saa kümne aasta möödudes kustutada, sest vastasel
juhul puuduksid riigil vajalikud andmed rahvusvahelise kaitse alusel antud elamisloa
pikendamiseks. Täpsed säilitustähtajad sätestatakse RAKS-i põhimääruses.
Andmekoosseis
Andmekoosseisu seaduse tasandil kehtestamisega ei muutu see, et isikuandmeid töödeldakse
jätkuvalt seaduses sätestatud alustel, st isikuandmete töötlemine peab olema vajalik avalikes
huvides oleva ülesande täitmiseks isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 lõike 1 punkt e
tähenduses. Samuti ei ole põhjust järeldada, et andmete töötlemise laadi, ulatust või konteksti
ja eesmärki arvesse võttes tekiks füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele suur oht isiku-
andmete kaitse üldmääruse artikli 35 lõike 1 tähenduses.
VRKS-i alusel läbiviidavates menetlustes kogutavate andmete kategooriaid ja hulkasid
eelnõuga oluliselt ei muudeta ehk ka praegu kogutakse rahvusvahelise kaitse taotlejatelt
isikuandmeid, sh eriliiki isikuandmeid. Seega on sätestatav õiguslik raamistik isikuandmete
kogumisele ja töötlemisele sarnane senise praktikaga. Küll aga on töödeldavate andmete
koosseis sätestatud edaspidi seaduse tasandil ning seejuures on arvestatud uue kohustusliku
toiminguga: RAKS-is töödeldakse edaspidi ka määruse 2024/1356/EL (taustakontrolli kohta)
alusel tehtava taustakontrolli läbiviimiseks vajalikke andmeid.
Eriliiki isikuandmete töötlemise kohustus tuleneb eeskätt määrusest 2024/1351/EL
(rändehalduse kohta).
Mõju ulatus on väike. Eelnõuga sätestatakse seaduse tasandil RAKS-i kantavate andmete
koosseis ja säilitamise tähtajad. Andmete säilitamise tähtaeg on ka praegu seaduse tasandil ning
andmete koosseis on praegu sätestatud andmekogu põhimääruses. Seega ei ole muudatusel
andmesubjekti õigustele vahetut mõju. Edaspidi on andmesubjektil võimalik saada VRKS-i
lugedes aru, et temaga suhtes tehtava menetluse andmeid töödeldakse RAKS-is konkreetse
säilitustähtaja jooksul. Isikuandmete säilitamist käsitatakse eraelu puutumatuse riivena.
Andmekoosseisude sätestamine seaduse tasandil aitab kaasa läbipaistvale andmetöötlusele.
Mõju avaldumise sagedus on väike, muudatused ei puuduta kõiki välismaalasi, vaid üksnes
neid, kelle suhtes alustatakse VRKS-is sätestatud menetlusi nende enda algatusel.
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Pigem on mõju sihtrühmale positiivne, sest
välismaalaste õigused on paremini kaitstud. Võimalikke riske, mis võivad kaasneda teadma-
tusest, aitavad maandada tõhus ja pidev infovahetus ning teavitustegevus.
Järeldus mõju olulisuse kohta: kokkuvõttes ei kaasne muudatusega olulist mõju isikuandmete
töötlemisele Muudatustel on sihtrühmale positiivne mõju, sest need aitavad tagada
välismaalaste õiguste tõhusa kaitse.
225
6.6. Mõju halduskoormusele
Eelnõu ei mõjuta Eesti elanike halduskoormust negatiivselt. Eelnõu sihtrühma kuuluvad Eesti
elanikud on rahvusvahelise kaitse saajad, kes asuvad pikendama tähtajalist elamisluba.
Arvestades, et edaspidi on võimalik rahvusvahelise kaitse alusel antud tähtajalist elamisluba
pikendada pikemaks ajaks kui kehtiv õigus võimaldab, on muudatuse mõju nende välismaalase
halduskoormusele positiivne.
Eelnõu peamine sihtrühm on rahvusvahelise kaitse taotlejad ning seda sihtrühma ei saa
käsitleda ühegi õigusakti kohaselt Eesti elanikena.
Eelnõu ei mõjuta ettevõtjate ega vabaühenduste halduskoormust, eelnõus ei sätestata neile
kohustusi.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused,
eeldatavad kulud ja tulud
Muudatuste rakendamine toob kaasa:
1. PPA menetlus- ja vastuvõtuvõimekuse suurendamise, sh infosüsteemide loomise ja
arendamise, rakendustele ligipääsu soetuse ja haldamise ning nõutud võimekuse
tasemel menetluste läbiviimiseks vajaliku taristu ostmise ja arendamise kulud;
2. riikliku vastuvõtusüsteemi võimekuse arendamine sotsiaalteenuste pakkumise;
3. justiitssüsteemi võimekuse suurendamise, sh infosüsteemide arendamise, koolitus- ja
teavitustegevuste kulud;
4. Eesti solidaarsuspanusega seotud kulud.
Seaduse rakendamiseks kasutatakse EL AMIFi perioodi 2021-2027 selleks planeeritud
vahendeid (14 847 510 eurot)139, rakendusotsustega140 reformi rakendamiseks eraldatud
erimeetme toetust AMIF-isse (25 188 636,27 eurot, sh riiklik kaasfinantseering 10%) ja
Piirihaldus ja viisapoliitika rahastusse141 (20 798 122,64 eurot, sh riiklik kaasfinantseering
10%) lisandunud toetust. Eelnõus planeeritud muudatuste rakendamisel on välisvahendite
kasutamisel, eriti erimeetme toetusel oluline roll. Erimeetmega eraldatud raha kättesaamise
raskused, sh hilinemine, mõjutab rakendamisega alustamist. Juhul kui muudatusega seotud
vastutav asutus ei saa pakkuda sildfinantseerimist, hilineb planeeritud tegevusega alustamine.
SKA 2024. a. andmetel on majutusteenuse teenuse maksumus ühes kalendrikuus ühe
rahvusvahelise kaitse taotleja kohta on keskmiselt 691 eurot kuus. Rahvusvahelise kaitse
saamise korral lisanduvad KOV-i kolimisega kaasnev ühekordne eluruumi üürilepingu
sõlmimisega seonduvad kulud ning tõlketeenuse võimaldamine kahe aasta jooksul
139 Ülevaade toetatavatest meetmetest – Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond (AMIF) periood 2021-2027 |
Siseministeerium. 140 Euroopa Komisjoni rände ja siseasjade peadirektoraadi peadirektori 19. detsembri 2024. aasta otsus „Decision
of the Director-General for Migration and Home affairs on a non-substantial amendment to Commission
Implementing Decision C(2022) 8993 final on the financing of the components of the Thematic Facility under the
Integrated Border Management Fund, the Instrument for Financial Support for Border Management and Visa
Policy, and adoption of the work programme for the years 2023, 2024 and 2025“; Euroopa Komisjoni 08. mai
2025 rakendusotsus „COMMISSION IMPLEMENTING DECISION amending Implementing Decision C(2022)
8340 final on the financing of components of the Thematic Facility under the Asylum, Migration and Integration
Fund and adoption of the Work Programme for 2023, 2024 and 2025“. 141 Ülevaade toetatavatest meetmetest – Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) periood 2021-2027 |
Siseministeerium.
226
Eesti solidaarsuspanuse jaoks on planeeritud 1,7 miljonit eurot alates 2026. aastast riigi eelarve
2025-2028 protsessis Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisse reservi. Kulud sõltuvad sihtgrupist,
sh kas ümber paigutatakse taotlejat või kaitse saajat.
Tabel 13. Välismaalaste ümberpaigutamisega seotud tulude ja kulude arvestus (allikas: SIM)
Tulu Ühekordne toetus ühe inimese
kohta eurodes
Ühekordne toetus kolme inimese
kohta eurodes
10 000 30 000
Kulu Maksumus ühe inimese kohta
esimesel aastal, eurodes
Maksumus pere kohta, esimesel
aastal, eurodes (üks vanem ja kaks
last)
Elamisloa
menetluse kulu
500 1500142
Kohanemise kulu 2220 2220
Hariduskulu 0 8000
Sotsiaalkulu 7700-12 000 16 000-28 000
KOKKU 14 800–19 100 32 100–44 100
Iga ümberpaigutatud inimese kohta maksab EK ühekordset toetust 10 000 eurot.
Solidaarsusmehhanismi rahalisel panustamisel tuleb arvestada, et inimeste vastuvõtmisest
loobumise korral tuleb arvestuslikult maksta rahalist toetust määras, mis õiglase
solidaarsususpanuse nn inimeste solidaarsususe jaotuse arvestuses on 21 500 eurot inimese
kohta. Riigi ja KOV-i tegevused, eeldatavad kulud ja tulud sõltuvad Vabariigi Valitsuse otsusest,
PPA ja KAPO töö efektiivsusest ning kohanemisprogrammi ja õigusabi tõhususest.
Ümberpaigutamise kuludele lisanduvad näiteks KAPO tegevused julgeolekukontrolli
teostamisel enne ümberasustava välismaalase Eestisse vastu võtmist. Täiendav vajadus sõltub
vastu võetavate inimeste arvust ja profiilist ning ei ole avalik teave. Eelnõu rakendamisega
hakkab ÕK tagama põhiõiguste seiret taustakontrolli ja piirimenetluse ajal, milleks on vajalik
lisaraha riigi eelarvest 150 000 eurot aastas.
Teiste rakendamisega seotud vajaduste katmiseks taotleb asjaomane valitsemisala
lisavahendeid riigieelarve strateegia protsessis või leitakse katteallikad olemasolevast eelarvest.
8. Rakendusaktid
8.1. Muudatuste rakendamiseks on vaja kehtestada:
1) siseministri määrus „Rahvusvahelise kaitse saaja ja tema perekonnaliikme elamisloa
taotlemise, andmise ja pikendamise ning kehtetuks tunnistamise kord ning elamisloa
taotlemisel esitatavate tõendite ja andmete loetelu“;
2) siseministri määrus „Kinnipidamiseks loa saamise taotluses esitatavate andmete ja tõendite
loetelu“;
3) siseministri määrus „Rahvusvahelise kaitse andmise registri põhimäärus“;
4) siseministri määrus „Rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse vorm ja sellele kantavate
andmete loetelu“;
5) siseministri määrus „Ajutise kaitse saaja reisiloa vorm ja sellele kantavate andmete loetelu“;
8.2. Muudatuste rakendamiseks on vaja muuta järgmiseid siseministri määruseid:
1) siseministri 26. augusti 2020. aasta määrus nr 33 „Elamisloakaardi vorm ja tehniline kirjeldus
ning elamisloakaardile kantavate andmete loetelu“;
142 Menetluse kuludesse pole arvestatud võimalikku tekkivat mastaabisäästu sama perekonna laste menetlustes
227
2) siseministri 1. juuli 2020 aasta määrus nr 25 „Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud
välismaalaste andmekogu põhimäärus“;
3) siseministri 18. detsembri 2015. aasta määrus nr 81 „Elamislubade ja töölubade registri
põhimäärus”.
8.3. Muudatuste rakendamiseks ja vastavalt ministrite vastutusvaldkonnale muudab
kultuuriminister siseministri 13. augusti 2014. a määrust nr 34 „Kohanemisprogramm“.
8.4. Muudatuste rakendamiseks on vaja muuta järgmiseid sotsiaalministri määruseid:
1) sotsiaalministri 19. novembri 2013. a määrus nr 37 „Rahvusvahelise kaitse taotlejate
majutuskeskuse sisekorraeeskiri“ ja
2) sotsiaalministri 6. detsembri 2013. aasta määrus nr 40 „Rahvusvahelise kaitse taotleja ja
väljasaadetava tervishoiuteenused“.
8.5. Muudatuste rakendamiseks on vaja muuta Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2021. aasta
määrust nr 125 „Automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu põhimäärus“.
8.6. HMS § 93 lõike 1 alusel muutuvad kehtetuks:
1) siseministri 7. juuli 2006. aasta määrus nr 47 „PPA ametiruumide sisekorra eeskiri“;
2) siseministri 14. juuli 2006. aasta määrus nr 48 „Reisiloa vorm ja sellele kantavate andmete
loetelu“;
3) siseministri 24. septembri 2013. aasta määrus nr 29 „PPA ametiruumides majutatavale
rahvusvahelise kaitse taotlejale toiduraha maksmise kord ja määrad“;
4) siseministri 18. detsembri 2015. aasta määrus nr 76 „Riikliku rahvusvahelise kaitse andmise
registri põhimäärus”;
5) siseministri 18. detsembri 2015. aasta määrus nr 86 „Ajutise kaitse saaja ja tema
perekonnaliikme elamisloa taotlemise, andmise ja pikendamise ning kehtetuks tunnistamise
kord ning elamisloa taotlemisel esitatavate tõendite ja andmete loetelu;
6) siseministri 18. detsembri 2015. aasta määrus nr 87 „Pagulase ja täiendava kaitse saaja ning
nende perekonnaliikme elamisloa taotlemise, andmise, pikendamise ja kehtetuks tunnistamise
kord ning elamisloa taotlemisel esitatavate tõendite ja andmete loetelu“;
7) siseministri 18. veebruari 2016. aasta määrus nr 7 „Rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse
vorm ja sellele kantavate andmete loetelu“;
8) siseministri 2. mail 2016. aasta määrus nr 13 „Rahvusvahelise kaitse taotlejaga vestluse
läbiviimise kord“.
Rakendusaktide kavandid on esitatud eelnõu seletuskirja lisas 6. Kavandid on esialgsed ja neid
täiendatakse seaduseelnõu kooskõlastamise käigus. Kavandatud muudatused esitatakse eraldi
kooskõlastamiseks.
9. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub 2026. aasta 12. juunil, sest siis tuleb rakendada varjupaiga- ja rändehalduse
õigustiku reformi.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik
konsultatsioon
Eelnõu on koostatud Siseministeeriumi juhitud valdkondade ülese töörühma kaasamisel ning
esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ministeeriumidele ja RK-le,
Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Euroopa rändevõrgustiku Eesti kontaktpunktile,
228
Töötukassale, Eesti ENIC/NARIC Keskusele, ÕK-le, SKA-le, PPA-le, KAPO-le, SMIT-ile,
RIK-ile, RTK-le, IOM-ile, UNHCR-ile, EIK-ile, PA-le, RAB-ile ja VLA-le.
Kaasatud asutuste esialgsed ja mitteametlikud märkused ning tagasiside eelnõu kavandile on
esitatud eelnõu seletuskirja lisas 7.
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Tallinn, 2025
__________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus
Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
Ministeeriumid ja koostööpartnerid
26.06.2025 nr 1-6/3198-1
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine
Austatud ministrid ja koostööpartnerid
Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks „Välismaalasele rahvusvahelise kaitse
andmise seaduse“ eelnõu. Eelnõu, seletuskirja ja seletuskirja lisadega on võimalik tutvuda
eelnõude infosüsteemis aadressil https://eelnoud.valitsus.ee.
Palume Teie arvamust käesoleva aasta 1. septembriks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Igor Taro
siseminister
Lisa:
Eelnõu – 63 lehel;
Eelnõu seletuskiri – 228 lehel;
Eelnõu seletuskirja seitse lisa – 222 lehel.
Arvamuse andmiseks:
Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Sotsiaalkindlustusamet, Siseministeeriumi
infotehnoloogia- ja arenduskeskus, Riigikantselei, Õiguskantsleri Kantselei, Registrite ja
Infosüsteemide Keskus, Riigi Tugiteenuste Keskus, Rahvusvaheline
Migratsiooniorganisatsioon (IOM), UNHCR Representation for the Nordic and Baltic
Countries, SA Eesti Inimõiguste Keskus, MTÜ Eesti Pagulasabi, Rahapesu Andmebüroo,
Välisluureamet, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Töötukassa, Euroopa rändevõrgustiku
Eesti kontaktpunkt ja Eesti ENIC/NARIC Keskus.