Taotlus

Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud: 14.03.2025

Juurdepääsupiirang kehtib kuni: 13.03.2030

Alus: AvTS § 35 lg 1 p 8

Teabevaldaja: Keskkonnaamet

Mait Tõnisson

Eesti Orienteerumisliit

[email protected]

Teie 17.01.2025 nr 7-9/25/1058

Meie 14.03.2025 nr 7-9/25/1058-3

Ürituse kooskõlastus (Tallinna

Orienteerumisneljapäevakute 2025 hooaeg)

Austatud Mait Tõnisson

Esitasite Keskkonnaametile kooskõlastamiseks Tallinna Orienteerumisneljapäevakute 2025. a hooaja

üritused (kokku 18 üritust). Taotlusega on esitatud ürituse toimumise kuupäev, nimetus ja võistlusala

skeemid koos planeeritava parkimisalaga. Igast võistlusest on õhtu jooksul (kell 17-21) oodatud osa

võtma kuni 450 osalejat 150 autoga. Osalejad liiguvad maastikul hajutatult, sest igaüks valib

kontrollpunktide vahelise tee ise.

1. OTSUS

1.1 Seame üritustele üldtingimused, millega tuleb arvestada kõikide ürituste puhul, mis vajavad

Keskkonnaameti kui kaitseala valitseja kooskõlastust:

• ürituste käigus tuleb kinni pidada kaitse-eeskirjast, looduskaitseseaduses (LKS) ja käesolevas

kirjas kehtestatud tingimustest;

• ürituste jaoks pole lubatud paigaldada kaitstavale alale kasutatavat inventari (nt telgid) ilma

eelnevalt Keskkonnaametiga kooskõlastamata;

• üritusi teenindavate sõidukite liikumine võib toimuda ainult olemasolevatel teedel;

• parkimine korraldada vastavalt taotluses näidatud aladele või Keskkonnaameti toodud

soovitustele (käesoleva kirja ürituste kaalutlustes) või eraldi kooskõlastada

Keskkonnaametiga;

• ürituse korraldaja peab tagama osalejate informeerimise ja nõuetekohase parkimise;

• võistluse kontrollpunktide valikul peab korraldaja eelnevalt üle vaatama kõik võistlusalale

jäävad kaitseväärtused (kaitsealused liigid, vääriselupaigad, elupaigatüübid jne) ja valima

kohad, kus kaitseväärtusi eeldatavalt ei kahjusta;

• kontrollpunktide paigutamine kaitsealuste taime-, sambliku- ja seeneliikide leiukohtadesse on

keelatud;

• ürituse käigus ei tohi kahjustada puid, pinnast ning häirida tahtlikult linde ja loomi;

• orienteerumise kontrollpunkte ei tohi planeerida märgadesse metsaalustesse, soistele aladele

ja teistesse raskesti läbitavatesse kohtadesse, millel liikumine võib jätta loodusesse raskesti

taastuvaid jälgi;

• liikumisteede ja kontrollpunktide asukohtade valikul tuleb üldjuhul vältida lahtise liivaga

nõlvasid ja muid erosiooniohtlikke kohti;

• ürituse käigus tuleb tagada jäätmete kogumine, sorteerimine ja utiliseerimine;

• peale ürituse lõppu tuleb tagada ala heakord vähemalt üritusele eelnenud tasemel, hiljemalt

ürituse toimumise järgsel päeval;

• külastusseire tegemiseks palume edastada Keskkonnaametile teadmiseks üritustele eelnevalt

orienteerumise rajakaardid (kontrollpunktid).

2 (16)

1.2 Keskkonnaamet on tutvunud taotluses esitatuga ning teinud kaalutlused (käesoleva kirja 3. ptk-s iga

ürituse kohta eraldi). Igas kaalutluses on arvestatud alal kehtiva kaitsekorraga, mis on esitatud

käesoleva kirja 2. ptk-s, ja alal leiduvate kaitseväärtustega. Tulenevalt kaalutlustest otsustame

järgnevat:

1.2.1 24.04.2025 Randvere (Viimsi vald) – ürituse ala kattub Mäealuse maastikukaitsealaga, mille

valitsejaks on kohalik omavalitsus ehk Viimsi Vallavalitsus. Seega puudub Keskkonnaametil

õiguslik alus kooskõlastuse andmiseks või tingimuste seadmiseks, anname vaid arvamuse

tulenevalt kaitsealustest liikidest käesoleva kirja punktis 3.1. Võistlusalale jääb Lubja kanakulli

püsielupaik, kus arvestades kaitsekorda ei ole kontrollpunktide paigutamine lubatud. Liikumine

püsielupaigas on lubatud teedel.

1.2.2 01.05.2025 Vetla (Anija vald) – lähtuvalt käesoleva kirja punktis 3.2 toodule annab

Keskkonnaamet nõusoleku Kõrvemaa maastikukaitsealal ürituse korraldamiseks tingimusel, et

parkimist muudetakse, arvestatakse käesoleva kirja üldtingimustega ja üritust ei korraldata

antud asukohas ajavahemikul 01.03-15.07. Lähtuvalt ettevaatusprintsiibist on ürituse

korraldamine 01.05 metsise elupaigas vastuolus Kõrvemaa maastikukaitseala kaitse-eesmärgiga

ning vastuolus LKS § 55 lg 61-ga. Tulenevalt alal kehtivast kaitsekorrast ei ole rahvaürituse

korraldamise eesmärgil lubatud sõidukitega väljaspool teid sõita, mistõttu taotluses esitatud

parkimisala tuleb muuta ja lahenduseks leida olemasolev tee või parkla. Alale viiv Linajärve tee

on kitsas pinnastee, mis ei ole samuti parkimiseks sobilik. Märgitud alal soovitame parkimine

kavandada näiteks Perila-Jäneda tee ääres, Linajärve teest lääne pool, eemal registreeritud

kahepaiksete rändeteedest.

1.2.3 08.05.2025 Vetepere (Järva vald) – lähtuvalt käesoleva kirja punktis 3.3 toodule nõustub

Keskkonnaamet 08.05.2025 ürituse korraldamisega Vetepere külas tingimusel, et arvestatakse

käesoleva kirja üldtingimustega. Arvestades püsielupaigas kehtivat kaitsekorda ei ole

kontrollpunktide paigutamine metsise püsielupaika lubatud.

1.2.4 15.05.2025 Keila (Keila linn) – lähtuvalt käesoleva kirja punktis 3.4 toodule nõustub

Keskkonnaamet 15.05.2025 ürituse korraldamisega Keila-Niitvälja kaitsealuste taimede

püsielupaigas vastavalt käesoleva kirja üldtingimustele.

1.2.5 22.05.2025 Sõitme (Kuusalu vald) – lähtuvalt käesoleva kirja punktis 3.5 toodule nõustub

Keskkonnaamet 22.05.2025 ürituse korraldamisega Lahemaa rahvuspargis tingimusel, et

kontrollpunkte ei paigutata veekaitsevööndisse, osalejad suunatakse veekaitsevööndis liikuma

maksimaalselt olemasolevatel teedel ja radadel, veekogude ületamiseks kasutatakse

sildasid/purdeid ning arvestatakse käesoleva kirja üldtingimustega. Tulenevalt üksikobjektist

Kalevikivi vastuväited puuduvad, kui üksikobjekti piiranguvööndis liigutakse vaid jalgsi.

1.2.6 29.05.2025 Mägede (Järva vald) – lähtuvalt käesoleva kirja punktis 3.6 toodule nõustub

Keskkonnaamet Mägede külas Kõrvemaa maastikukaitsealal ürituse korraldamisega vastavalt

käesoleva kirja üldtingimustele ja tingimusel, et üritust ei korraldata registreeritud metsise

elupaigas 01.03-15.07. Soovitame antud asukohas, kas võistlusala nihutada registreeritud

metsise elupaigast väljapoole või nihutada toimumise kuupäev suve teise poolde (alates 15.07),

mil metsise kõige tundlikum pesitsusaeg on möödas.

1.2.7 05.06.2025 Keila-Joa (Lääne-Harju vald) – lähtuvalt käesoleva kirja punktis 3.7 toodule

nõustub Keskkonnaamet Keila-Joal Türisalu maastikukaitsealal 05.06.2025 ürituse

korraldamisega vastavalt käesoleva kirja üldtingimustele.

1.2.8 12.06.2025 Valgejõe (Kuusalu vald) – lähtuvalt käesoleva kirja punktis 3.8 toodule annab

Keskkonnaamet nõusoleku 12.06.2025 ürituse korraldamiseks Lahemaa rahvuspargis vastavalt

käesoleva kirja üldtingimustele.

Keskkonnaamet annab nõusoleku Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal ürituse korraldamiseks

tingimusel, et üritust ei korraldata antud asukohas ajavahemikul 01.03-15.07. Lähtuvalt

ettevaatusprintsiibist on ürituse korraldamine metsise mängualal ja selle ümbruses vastuolus

Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitse-eesmärgiga ning vastuolus LKS § 55 lg 61-ga.

Soovitame antud asukohas, kas võistlusala nihutada Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealalt

väljapoole või nihutada toimumise kuupäev suve teise poolde (alates 15.07), mil metsise kõige

tundlikum pesitsusaeg on möödas. Tulenevalt Valgejõe hoiuala kaitse-eesmärgist kaitsta

elupaigatüüpi jõed ja ojad (3260), võib Keskkonnaameti hinnangul olla hoiuala kaitse-eesmärk

ohustatud. Jõe kallastel või veekogu sees liikumine võib põhjustada kaldaerosiooni ehk pinnase

ära kandumist jõkke. Seetõttu palume veekaitsevööndisse mitte paigutada kontrollpunkte ja

palume ületada veekogusid üksnes selleks ette nähtud kohtades.

1.2.9 19.06.2025 Kõrvemaa (Anija vald) – lähtuvalt käesoleva kirja punktis 3.9 toodule annab

Keskkonnaamet nõusoleku ürituse korraldamiseks Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal

3 (16)

tingimusel, et parkimist muudetakse, arvestatakse käesoleva kirja üldtingimustega ja üritust ei

korraldata ajavahemikul 01.03-15.07. Keskkonnaameti hinnangul on alal võimalik Uuejärve

teed kasutada autode parkimiseks.

1.2.10 26.06.2025 Koitjärve (Anija vald) – lähtuvalt käesoleva kirja punktis 3.10 toodule annab

Keskkonnaamet nõusoleku ürituse korraldamiseks Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal

tingimusel, et parkimist muudetakse, arvestatakse käesoleva kirja üldtingimustega ja üritust ei

korraldata ajavahemikul 01.03-15.07. Arvestades Koersilla tee ja pinnastee laiust ei ole need

sobilikud mootorsõidukite parkimiseks. Seetõttu soovitame parkimine lahendada Pikajärve tee

ääres, kus parkimiseks on lubatud kasutada kruuskattega tee osa, vältida tuleb teeäärse

pinnase/taimestiku peal parkimist.

1.2.11 03.07.2025 Pikknõmm (Anija vald) – lähtuvalt käesoleva kirja punktis 3.10 toodule annab

Keskkonnaamet nõusoleku ürituse korraldamiseks Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal

tingimusel, et parkimist muudetakse, arvestatakse käesoleva kirja üldtingimustega ja üritust ei

korraldata ajavahemikul 01.03-15.07. Arvestades pinnastee laiust, ei ole see sobilik

parkimiseks. Seetõttu palume parkimine lahendada, kas väljaspool kaitseala või Piiri tee ääres,

kus parkimiseks kasutatakse ainult kruuskattega tee osa ja välditakse teeäärse

pinnase/taimestiku peal parkimist.

1.2.12 10.07.2025 Nelijärve (Anija, Tapa vald) – lähtuvalt käesoleva kirja punktis 3.12 toodule annab

Keskkonnaamet nõusoleku Kõrvemaa maastikukaitsealal ürituse korraldamiseks 10.07.2025

vastavalt käesoleva kirja üldtingimustele.

1.2.13 .07.2025 Kodasoo (Jõelähtme vald) – lähtuvalt käesoleva kirja punktis 3.13 toodule kattub

orienteerumisala kaitsealuse alaga „Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstav Ruu loodusobjekt

(KLO5000023)“, mille valitsejaks on Jõelähtme Vallavalitsus. Seega puudub Keskkonnaametil

õiguslik alus kooskõlastuse ja tingimuste andmiseks. Orienteerumisalale jäävad Ruu tammed

(3) (KLO4000673), mis on puuderühmana võetud kaitsealuse üksikobjektina kaitse alla. Kolme

tamme ümber moodustub 50 m ulatuses piiranguvöönd. Rahvaürituse läbiviimine jalgsi liikudes

ei ole üksikobjekti piiranguvööndis keelatud ega vaja Keskkonnaameti nõusolekut.

1.2.14 31.07.2025 Venemäe (Anija vald) – lähtuvalt käesoleva kirja punktis 3.14 toodule annab

Keskkonnaamet nõusoleku Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal ürituse korraldamiseks

31.07.2025 tingimusel, et muudetakse võistluskeskust ja parkimisala ning arvestatakse

käesoleva kirja üldtingimustega. Palu-karukell on tallamistundlik taim, mistõttu tema

elupaigaks märgitud alal pole lubatud teedeväliselt liikuda. Keskkonnaameti hinnangul,

arvestades Koonukõrve tee ja pinnasteede laiuseid, ei ole need sobilikud parkimiseks. Seetõttu

soovitame parkimine lahendada kasutades Uuejärve teed.

1.2.15 14.08.2025 Voose (Anija vald) – lähtuvalt käesoleva kirja punktis 3.15 toodule annab

Keskkonnaamet nõusoleku Kõrvemaa maastikukaitsealal ürituse korraldamiseks 14.08.2025

vastavalt käesoleva kirja üldtingimustele. Loibu metsise püsielupaigas kehtiv kaitsekord keelab

püsielupaigas ürituse korraldamist, mistõttu palume püsielupaik orienteerumisalalt välja arvata.

1.2.16 21.08.2025 Keava mäed (Kehtna vald) – lähtuvalt käesoleva kirja punktis 3.16 toodule annab

Keskkonnaamet nõusoleku Kõnnumaa maastikukaitsealal ürituse korraldamiseks 21.08.2025

vastavalt käesoleva kirja üldtingimustele ning tingimusel, et elupaigatüübile rikutud, kuid

taastumisvõimelised rabad kontrollpunkte ei planeerida (liikumine on lubatud). Elupaigatüübi

rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad asukoht on kujutatud kirjas joonisel 2 lk 15.

1.2.17 28.08.2025 Kolgaküla (Kuusalu vald) – lähtuvalt käesoleva kirja punktis 3.17 toodule annab

Keskkonnaamet nõusoleku Lahemaa rahvuspargis ürituse korraldamiseks 28.08.2025 vastavalt

käesoleva kirja üldtingimustele. Tulenevalt Valgejõe kallastel paiknevatest tallamistundlikest

elupaigatüüpidest ja kaitsealuste liikide elupaikadest, tuleb vältida liigset tallamist ja erosiooni

tekitamise ohtu, seega palume Valgejõe kalda veekaitsevööndisse mitte paigaldada

kontrollpunkte ning osalejad suunata liikuma olemasolevatel teedel ja radadel ning jõe ületuseks

kasutada vaid olemasolevaid sildasid/purdeid.

1.2.18 11.09.2025 Botaanikaaed – Iru (Pirita linnaosa) – lähtuvalt käesoleva kirja punktis 3.18

toodule annab Keskkonnaamet nõusoleku Pirita jõeoru maastikukaitsealal ürituse

korraldamiseks 11.09.2025.

Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavaks tegemisest, esitades vaide korralduse

andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse

seadustikus sätestatud korras.

4 (16)

2. ÕIGUSLIKUD ASJAOLUD

Kavandatud orienteerumisneljapäevak on rahvaüritus looduskaitseseaduse (LKS) tähenduses. Kui

rahvaüritus leiab aset LKS § 4 kohaselt kaitsealal (rahvuspark, looduskaitseala või maastikukaitseala),

hoiualal, püsielupaigas või kaitstava looduse üksikobjektil võib vajalik olla Keskkonnaameti kui

kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolek. Kaitseala, püsielupaiga ja kaitstava looduse üksikobjekti

kaitsekord määratakse kaitse-eeskirjaga, mis mh jagab vastavalt kaitsekorra eripärale ja

majandustegevuse piiramise astmele ala loodusresrvaatideks, sihtkaitsevöönditeks ja

piiranguvöönditeks. Kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti on sihtkaitsevööndites

keelatud rahvaürituste korraldamine ja piiranguvööndites keelatud rahvaürituse korraldamine kaitseala

valitseja nõusolekul selleks ettevalmistamata ja tähistamata kohtades1. Rahvaürituste korraldamiseks

ette valmistud koht tähendab külastustaristut, mille rajamiseks on Keskkonnaamet nõusoleku andnud,

ka olemasolevaid teid võib pidada ette valmistatud kohaks. Käesoleval juhul avatud maastikul

rahvaürituse läbi viimine ei ole ürituse korraldamiseks ettevalmistatud koht. Kaitseala valitseja (st

Keskkonnaamet) võib kooskõlastamisel kirjalikult seada tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta

kaitseala kaitse eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit2.

Täiendavalt märgime, et LKS § 4 lg 1 p 6 nimetab kaitstava loodusobjektina ka kohaliku omavalitsuse

tasandil kaitstavad loodusobjektid. Selliste kaitseobjektide puhul on kaitseala valitsejaks kohalik

omavalitsus, kes annab kooskõlastusi vastavalt kehtivale kaitsekorrale.

2.1 Veekogude vööndid

Rand või kallas, mida kaitstakse LKSiga, ei ole kaitstav loodusobjekt LKS tähenduses, mistõttu

Keskkonnaamet saab anda rannal või kaldal ürituse läbi viimiseks vaid arvamuse lähtudes LKS 6. ptk-

st ja veeseaduse §-dest 118 ja 119. Rannal või kaldal on piiranguvöönd, ehituskeeluvöönd ja

veekaitsevöönd. Ranna või kalda piiranguvööndis ei ole lubatud rahvaürituste korraldamise eesmärgil

sõita mootorsõidukiga või maastikusõidukiga väljaspool selleks määratud teid3. Veekaitsevööndis on

mh keelatud pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu ranna või kalda erosiooni või

hajuheidet4.

2.2 Kaitsealused liigid

Kaitsealuste liikide elupaigas, kus ei ole moodustatud liikide kaitseks püsielupaika, rakendub

isendikaitse vastavalt LKS §-le 55. Kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine

paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal on keelatud, välja arvatud LKS § 58 lg-

des 4 ja 5 ning §-s 582 sätestatud juhul5. Keelatud on looduslikult esinevate lindude pesade ja munade

tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine, tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja

poegade üleskasvatamise ajal6. Keelatud on I ja II kaitsekategooria taimede ja seente kahjustamine,

sealhulgas korjamine ja hävitamine7. III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade

hävitamine ja loodusest korjamine on keelatud ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas8.

2.3 Projekteeritav Metsaelupaikade looduskaitseala

Metsaelupaikade looduskaitseala hõlmab Natura 2000 metsaelupaiku, mis on kantud Eesti looduse

infosüsteemi (EELIS) ning kaitseala eesmärk on väljakujunenud looduslike koosluste säilimine.

Projekteeritava Metsaelupaikade looduskaitseala ettepanek on esmane kaitsemeede, kuni Riigikogu on

arutanud looduskaitseseaduse muutmist, kas ja kuidas metsaelupaiku tõhusamalt kaitsta.

Metsavajakute looduskaitseala puhul on tegemist RMK keskkonnaministrile tehtud ettepanekuga arvata

juba olemasolevate kaitstavate loodusobjektide piiranguvööndites ja hoiualadel sihtkaitsevöönditesse

1 LKS § 30 lg 2 p 6 ja LKS § 31 lg 2 p 11 2 LKS § 14 lg 3 3 LKS § 37 lg 2 p 6 4 Veeseadus § 119 p 6 5 LKS § 55 lg 6 6 LKS § 55 lg 61 p-d 1 ja 2 7 LKS § 55 lg 7 8 LKS § 55 lg 8

5 (16)

riigimaad, millel leidub salu- ja laanemetsi. Selliste alade eesmärgiks on kaitsta, säilitada ja taastada

väärtuslikke metsakooslusi. Ettepaneku kohaselt on aladele planeeritud sihtkaitsevööndi režiim LKS

§ 30 tähenduses.

2.4 Kaitstavad looduse üksikobjektid

Kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndis valitsev kaitsekord on kehtestatud Keskkonnaministri

01.03.2023 määrusega nr 10 „Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskiri“ (edaspidi üksikobjekti

kaitse-eeskiri). Kaitstava looduse üksikobjekti kaitse-eesmärk on kaitsta ja säilitada objekti seisundit ja

ilmet ning üksikobjekti ümbritseva maastiku ilmet9. Selle kohaselt on üksikobjekti piiranguvööndis

rahvaürituste korraldamine lubatud10.

2.5 Hoiualad

Hoiuala on elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud ala, mille säilimise tagamiseks hinnatakse

kavandatavate tegevuste mõju ja keelatakse ala soodsat seisundit kahjustavad tegevused11. Valgejõe

(KLO2000006) ja Pikkoja alamjooksu (KLO2000004) hoiualad on moodustatud Vabariigi Valitsuse

16.06.2005 määrusega nr 144 „Hoiualade kaitse alla võtmine Harju maakonnas“, kus on nimetatud ka

hoiualade kaitse alla võtmise eesmärgid. Hoiualal valitsev kaitsekord on kehtestatud LKS peatükis 5.

Hoiualal on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks

hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade,

kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi12.

2.6 Lubja kanakulli püsielupaik

Lubja kanakulli püsielupaigas valitsev kaitsekord on kehtestatud Keskkonnaministri 06.06.22023

määrusega nr 11 „Keskkonnaministri 13. detsembri 2006. a määruse nr 73 „Kanakulli püsielupaikade

kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” muutmine“ (edaspidi Lubja kanakulli püsielupaiga kaitse-eeskiri).

Püsielupaiga sihtkaitsevööndis on keelatud mh rahvaürituse korraldamine13, piiranguvööndis on

keelatud rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja püsielupaiga valitseja poolt tähistamata

kohas14.

2.7 Metsise püsielupaigad

Loibu metsise püsielupaigas valitsev kaitsekord on kehtestatud Keskkonnaministri 13.01.2005 määrusega nr 1 „Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine“ (edaspidi metsise püsielupaikade kaitse- eeskiri). Kuna kaitse-eeskiri rahvaürituste temaatikat ei käsitle, tuleb arvestada LKSi § 30 ja § 31 seatuga15.

2.8 Keila-Niitvälja kaitsealuste taimede püsielupaik

Keila-Niitvälja kaitsealuste taimede püsielupaigas valitsev kaitsekord on kehtestatud Keskkonnaministri

27.05.2021 määrusega nr 28 „Keila-Niitvälja kaitsealuste taimeliikide püsielupaiga kaitse alla võtmine

ja kaitse-eeskiri“ (edaspidi Keila-Niitvälja püsielupaiga kaitse-eeskiri). Püsielupaigas on püsielupaiga

valitseja (Keskkonnaamet) nõusolekul lubatud rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine ja

rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja püsielupaiga valitseja poolt tähistamata kohas16.

Püsielupaiga valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab püsielupaiga valitseja

nõusolekut, kui see võib kahjustada püsielupaiga kaitse-eesmärgi saavutamist või püsielupaiga

seisundit17.

9 Üksikobjekti kaitse-eeskiri § 1 lg 1 10 Üksikobjekti kaitse-eeskiri § 5 lg 1 p 8 11 LKS § 4 lg 3 12 LKS § 32 lg 2 13 Lubja kanakulli püsielupaiga kaitse-eeskiri § 7 lg 4 14 Lubja kanakulli püsielupaiga kaitse-eeskiri § 7 lg 11 p 7 15 Metsise püsielupaikade kaitse-eeskiri § 4 lg 2 16 Keila-Niitmälja püsielupaiga kaitse-eeskiri § 5 lg 3 p 3 17 Keila-Niitmälja püsielupaiga kaitse-eeskiri § 7 lg 1

6 (16)

Niitvälja loodusalal valitsev kaitsekord on kehtestatud LKSi peatükis 10 ja ala kaitse-eesmärk on paika

pandud Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 määrusega nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000

võrgustiku alade nimekiri“, mille kohaselt on mitmed seal leiduvad kaitsekategooria taimed loodusala

kaitse-eesmärgiks.

2.9 Kõrvemaa maastikukaitseala

Kõrvemaa maastikukaitsealal valitsev kaitsekord on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 17.03.2023

määrusega nr 32 „Kõrvemaa maastikukaitseala kaitse-eeskiri“ (edaspidi Kõrvemaa kaitse-eeskiri).

Kaitseala on moodustatud looduslike protsesside, maastiku ja elustiku mitmekesisuse, sealhulgas

kaitsealuste liikide ning poollooduslike koosluste kaitsmiseks ja säilitamiseks. Lisaks kuulub Kõrvemaa

maastikukaitseala Kõrvemaa loodus- ja linnualana Natura 2000 võrgustikku. Kaitse-eesmärgiks olevad

liigid ja elupaigatüübid on toodud kaitse-eeskirja § 1 lg 1 p-des 2-5.

Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on maastikuilme, sealhulgas asustusstruktuuri, pinnavormide, magevee

elupaikade, poollooduslike koosluste ja elustiku mitmekesisuse säilitamine ning kaitsealuste liikide

kaitse18. Piiranguvööndis on lubatud kuni 100 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks

ettevalmistamata ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistamata kohas19.

Kakerdaja ja Põhjaku sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on niidu-, magevee-, soo- ja metsakoosluste

loodusliku seisundi taastamine ja säilitamine, elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ning

kaitsealuste liikide elupaikade kaitse20. Jäneda sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on Sinijärve allikate,

allikasoo- ja metsakoosluste loodusliku seisundi taastamine ja säilitamine, elustiku mitmekesisuse ja

maastikuilme säilitamine ning kaitsealuste liikide elupaikade kaitse21. Sihtkaitsevööndis on lubatud kuni

50 osalejaga rahvaürituse korraldamine kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette

valmistatud ja tähistatud22. Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud rohkem kui

kümne osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas ja rohkem kui 50 osalejaga

rahvaürituse korraldamine kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja

tähistatud23. Kaitsealal (nii piiranguvööndis kui sihtkaitsevööndis) on lubatud sõidukiga sõitmine teedel

ning jalgrattaga ja kergliikuriga sõitmine radadel24.

2.10 Kaitsealused pargid, arboreetumid ja puistud

Keila-Joa mõisa pargis valitsev kaitsekord on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 03.03.2006 määrusega nr

64 „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri“ (edaspidi pargi kaitse-eeskiri). Pargi

kaitse-eesmärk on ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt, kultuurilooliselt,

ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtusliku puistu ning pargi- ja aiakunsti hinnaliste

kujunduselementide säilitamine koos edasise kasutamise ja arendamise suunamisega25. Rohkem kui

50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata ja pargi valitseja poolt tähistamata

kohtades on pargis lubatud üksnes pargi valitseja nõusolekul26. Pargi valitsejaks on Keskkonnaamet27.

2.11 Türisalu maastikukaitseala

Türisalu maastikukaitsealal valitsev kaitsekord on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 07.07.2005

määrusega nr 159 „Türisalu maastikukaitseala kaitse-eeskiri“ (edaspidi Türisalu MKA kaitse-eeskiri).

Türisalu maastikukaitseala kaitse-eesmärgiks on väärtusliku geoloogilise objekti – Türisalu panga,

sealsete taimekoosluste ning põhjaranniku metsakoosluste ja nende loodusliku arengu kaitse ning

looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse28. Kaitsealal on lubatud

18 Kõrvemaa kaitse-eeskiri § 14 19 Kõrvemaa kaitse-eeskiri § 15 lg 1 p 2 20 Kõrvemaa kaitse-eeskiri § 9 lg 1 21 Kõrvemaa kaitse-eeskiri § 9 lg 2 22 Kõrvemaa kaitse-eeskiri § 10 lg 1 23 Kõrvemaa kaitse-eeskiri § 10 lg 2 p 1 24 Kõrvemaa kaitse-eeskiri § 5 lg 4 25 Pargi kaitse-eeskiri § 1 lg 2 26 Pargi kaitse-eeskiri § 5 27 Pargi kaitse-eeskiri § 2 28 Türisalu MKA kaitse-eeskiri § 1

7 (16)

rahvaürituste korraldamine, sealjuures on rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks

ettevalmistamata kohtades lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul29. Kaitseala valitsejaks on

Keskkonnaamet30.

2.12 Lahemaa rahvuspark

Lahemaa rahvuspargis valitsev kaitsekord on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 19.02.2015 määrusega nr

18 „Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskiri“ (edaspidi Lahemaa kaitse-eeskiri). Lahemaa rahvuspargi

kaitse-eesmärk on kaitsta Põhja-Eestile iseloomulikku loodust ja kultuuripärandit. Lisaks kuulub

Lahemaa rahvuspark Lahemaa linnu- ja loodusalana üleeuroopalise kaitsealade võrgustiku Natura 2000

koosseisu, mille aladel tuleb tagada linnu- ja loodusala kaitse-eesmärkidena loetletud liikide ja

elupaikade kaitse ja säilimine ning liikide soodne seisund nii siseriiklikul kui ka rahvusvahelisel

tasandil. Kaitse-eesmärgiks olevad elupaigatüübid ja liigid on toodud Lahemaa kaitse-eeskirja § 1 lg 1

p-des 2–6.

Lahemaa piiranguvööndi kaitse-eesmärk on pärandkultuurmaastiku, sh pärandmaastiku,

asustusstruktuuri, taluarhitektuuri, miljööväärtuste, ajaloolis-kultuurilise väärtusega hoonete ning

loodusdirektiivi elupaigatüüpide, kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse31. Kaitseala valitseja

(Keskkonnaameti) nõusolekul on piiranguvööndis lubatud rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse

korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistamata kohas32.

Kotka sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on looduse mitmekesisuse, maastikuilme, koosluste tüüpide ja

neile omase liigilise ja vanuselise mitmekesisuse säilitamine ning loodusdirektiivi elupaigatüüpide,

kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse33. Kaitseala valitseja nõusolekut vajab rohkem kui kümne

osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja nõusolekul

tähistamata kohas34.

Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja

nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit35.

Kaitsealal on lubatud rahvaürituse eesmärgil sõidukitega sõitmine vaid teedel36.

2.13 Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala

Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal valitsev kaitsekord on sätestatud Vabariigi Valitsuse 09.05.2007

määrusega nr 137 „Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitse-eeskiri” (edaspidi Põhja-Kõrvemaa kaitse-

eeskiri) sätestatud kaitsekord. Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitse-eesmärk on tagada kaitse

piirkonnale iseloomulikele maastikele, liustikutekkelistele pinnavormidele, inimtegevusest vähe

mõjutatud metsa- ja sookooslustele, eriilmelistele järvedele, haruldastele ja kaitsealustele liikidele ning

nende elupaikadele37. Kaitsealused liigid ja elupaigatüübid on toodud kaitse-eeskirja § 1 lg 1 p-des 2‒5.

Ühtlasi kuulub Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala Natura 2000 võrgustikku Põhja-Kõrvemaa linnu- ja

loodusalana.

Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine38.

Piiranguvööndis on kaitseala valitseja (Keskkonnaameti) nõusolekul lubatud rahvaürituse korraldamine

selleks ettevalmistamata kohas39. Jussi sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on ökosüsteemide arengu

tagamine üksnes loodusliku protsessina40. Sihtkaitsevööndis on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul

29 Türisalu MKA kaitse-eeskiri § 4 lg 4 30 Türisalu MKA kaitse-eeskiri § 3 31 Lahemaa kaitse-eeskiri § 18 lg 2 32 Lahemaa kaitse-eeskiri § 19 lg 2 p 1 33 Lahemaa kaitse-eeskiri § 13 lg 3 34 Lahemaa kaitse-eeskiri § 14 lg 2 p 1 35 Lahemaa kaitse-eeskiri § 8 lg 1 36 Lahemaa kaitse-eeskiri § 6 lg 3 p 1 37 Põhja-Kõrvemaa kaitse-eeskiri § 1 38 Põhja-Kõrvemaa kaitse-eeskiri § 13 39 Põhja-Kõrvemaa kaitse-eeskiri § 14 lg 2 40 Põhja-Kõrvemaa kaitse-eeskiri § 8 lg 1

8 (16)

rohkem kui 30 osalejaga rahvaürituse korraldamine41. Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis

kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-

eesmärgi saavutamist või seisundit42. Käesoleva taotlusega esitatud võistlusala ulatuses on kaitseala

teedel sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine lubatud, väljaspool teid on keelatud43.

2.14 Pirita jõeoru maastikukaitseala

Pirita jõeoru maastikukaitsealal valitsev kaitsekord on sätestatud Vabariigi Valitsuse 15.12.2005

määrusega nr 312 „Pirita jõeoru maastikukaitseala kaitse-eeskiri“ (edaspidi Pirita jõeoru kaitse-eeskiri),

mille § 1 lg 1 kohaselt on ala kaitse-eesmärk Pirita jõeoru, sealsete terrasside, paljandite ja

taimekoosluste ning metsade kaitse, EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning

loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse. Botaanikaaia piiranguvööndis säilitatakse, arendatakse ja

tutvustatakse liigirikast ning väärtuslikku taimekollektsiooni44. Kloostrimetsa piiranguvööndis

tagatakse puistute avalik kasutamine ja säilimine ning nende keskkonnakaitsealaste ülesannete

täitmine45. Vabaõhukooli piiranguvööndis säilitatakse ja taastatakse lamminiidu kooslusi46. Ühtlasi

kuulub Pirita jõeoru maastikukaitseala Natura 2000 loodusalade võrgustikku Pirita loodusalana.

Kaitsealal on lubatud kuni 100 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades.

Rohkem kui 100 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades on lubatud

üksnes kaitseala valitseja (Keskkonnaamet) nõusolekul47.

2.15 Kõnnumaa maastikukaitseala

Kõnnumaa maastikukaitsealal valitsev kaitsekord on sätestatud Vabariigi Valitsuse 25.04.2019

määrusega nr 41 „Kõnnumaa maastikukaitseala kaitse-eeskiri” (edaspidi Kõnnumaa kaitse-eeskiri).

Kaitse-eesmärk on kaitsta rabasid ning nendega piirnevaid looduslikke ja poollooduslikke kooslusi,

pinnavorme ja maastikuilmet, elustiku mitmekesisust ja kaitsealuseid liike ning ajaloolis-kultuurilise

väärtusega objekti. Lisaks kuulub Kõnnumaa maastikukaitseala Kõnnumaa loodusalana ja Kõnnumaa-

Väätsa ja linnualana Natura 2000 võrgustikku.

Keava mägede piiranguvööndi kaitse-eesmärk on järve-, soo- ja metsakoosluste loodusliku seisundi

säilitamine ja vajaduse korral taastamine ning kaitsealuste liikide elupaikade kaitse48. Piiranguvööndis

on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud rohkem kui 100 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks

ettevalmistamata ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistamata kohas49.

Keava sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on järve-, soo- ja metsakoosluste loodusliku seisundi säilitamine

ja vajaduse korral taastamine ning kaitsealuste liikide elupaikade kaitse50. Sihtkaitsevööndis on rohkem

kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistatud ja kaitseala valitseja nõusolekul

tähistatud kohas ning rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja

nõusolekul tähistamata kohas lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul51.

3. KAALUTLUS

Võistlusalale jäävate looduskaitseliste kitsenduste ja kaitseväärtuste tuvastamisel on Keskkonnaamet

lähtunud Eesti looduse infosüsteemi (EELIS), Keskkonnaagentuuri ja Keskkonnaportaali andmetest.

Kaitsealade ja veekogude vööndite, III kaitsekategooria liikide, poollooduslike koosluste,

projekteeritava Metsaelupaikade looduskaitseala ja vääriselupaikade piiridega on võimalik tutvuda

Maa-ameti kaardirakenduse „Looduskaitse” ja „Kitsenduste kaart” vahendusel. Natura 2000

41 Põhja-Kõrvemaa kaitse-eeskiri § 9 lg 1 p 4 42 Põhja-Kõrvemaa kaitse-eeskiri § 6 lg 1 43 Põhja-Kõrvemaa kaitse-eeskiri § 4 lg 5 44 Pirita jõeoru kaitse-eeskiri § 5 lg 6 45 Pirita jõeoru kaitse-eeskiri § 5 lg 1 46 Pirita jõeoru kaitse-eeskiri § 5 lg 3 47 Pirita jõeoru kaitse-eeskiri § 6 lg 8 48 Kõnnumaa kaitse-eeskiri § 14 lg 1 49 Kõnnumaa kaitse-eeskiri § 15 lg 2 p 1 50 Kõnnumaa kaitse-eeskiri § 9 lg 2 51 Kõnnumaa kaitse-eeskiri § 10 lg 2 p 1

9 (16)

loodusdirektiivi elupaigatüübid on vaadeldavad Maa-ameti kaardirakenduse looduskaitse kaardikihil,

aktiveerides „Natura 2000 alad“.

Püsielupaikade, I ja II kaitsekategooria liikide ja metsise mängupaikade vaatlemiseks on vajalik

juurdepääs EELISe andmetele, mida saab vajadusel taotleda Keskkonnaagentuurilt.

3.1 Randvere (Viimsi vald) 24.04.2025

Võistlusala kattub Mäealuse maastikukaitsealaga (KLO5000002), mille valitsejaks on Viimsi

Vallavalitsus. Kehtiv kaitsekord on sätestatud Viimsi VV 14.06.2005 määruses nr 25.

Võistlusalale jääb Lubja kanakulli püsielupaik (KLO3002750), kus samas mahus on inventeeritud II

kaitsekategooria kaitsealuse liigi kanakulli (Accipiter gentilis; KLO9128103) elupaik. Kanakull on

pesitsusaegse häirimise suhtes kõige tundlikum pesitsemiseks valmistumise, munemise, haudumise ja

väikeste pesapoegade ajal, mil häirimine võib kergesti põhjustada pesitsuse ebaõnnestumist. Tundlik

periood kestab 1. märtsist kuni 31. juulini52. Arvestades püsielupaigas kehtivat kaitsekorda ei ole lubatud

seal väljaspool olemasolevaid teid ja radu orienteerumise käigus liikuda.

Täiendavalt on alal inventeeritud III kaitsekategooria kaitsealuste liikide väike-kärbsenäpp (Ficedula

parva), värbkakk (Glaucidium passerinum), kodukakk (Strix aluco) ja raudkull (Accipiter nisus)

elupaigad. Vähesel määral jääb orienteerumisalale I kaitsekategooria kaitsealuse liigi merikotka

(Haliaeetus albicilla) elupaik. Merikotka väljaspool püsielupaika olevas elupaigas ei ole keelatud

inimeste viibimine, kuid oluline on vältida pesitsusaegset häirimist, et liigi pesitsemine õnnestuks.

Häirivaid tegevusi ei tohi teha merikotka pesitsusajal (15.02-31.07).

3.2 Vetla (Anija vald) 01.05.2025

Kavandatud võistlusala jääb kogu ulatuses Kõrvemaa maastikukaitsealale, kattudes Kõrvemaa

piiranguvööndi ja Kakerdaja sihtkaitsevööndiga. Parkimine ja võistluskeskus on kavandatud Linajärve

tee piirkonnas Aruküla – Balti kõrgepingeliini all valdavalt väljaspool Maa-ameti põhikaardi kohaseid

teid. Tulenevalt alal kehtivast kaitsekorrast ei ole rahvaürituse korraldamise eesmärgil lubatud

sõidukitega väljaspool teid sõita, mistõttu taotluses esitatud parkimisala tuleb muuta ja lahenduseks leida

olemasolev tee või parkla. Alale viiv Linajärve tee on kitsas pinnastee, mis ei ole samuti parkimiseks

sobilik. Märgitud alal soovitame parkimine kavandada näiteks Perila-Jäneda tee ääres, Linajärve teest

lääne pool, eemal registreeritud kahepaiksete rändeteedest.

Võistlusalal on inventeeritud mitmed kaitse-eesmärgiks olevad loodusdirektiivi elupaigatüübid ja

registreeritud arvukalt kaitsealuseid liike. Võistlusalale jäävatest liikidest on häiringutele kõige

tundlikum II kaitsekategooria linnuliik metsis (Tetrao urogallus; KLO9134353). Lisaks jääb

võistlusalale Surdi metsise mängupaik ja vähesel määral Kreo 2 mängupaik (joonis 1).

Joonis 1. Sinisega märgitud alal metsise registreeritud elupaik. Punasega märgitud Surdi ja Kreo 2

mängupaigad.

52 Keskkonnaameti 02.03.2022 korraldusega nr 1-3/22/70 kinnitatud „Kanakulli (Accipiter gentilis) kaitse

tegevuskava“

10 (16)

Metsise kaitse on Kõrvemaa maastikukaitseala kaitse-eesmärgiks. Ürituse toimumisaeg jääb metsise

jaoks häirimistundlikule perioodile, mis hõlmab nii metsise mänguperioodi kui ka perioodi, mil

metsisetibudel ei ole väljakujunenud iseseisvat termoregulatsiooni võimet ning nad vajavad emalindude

soojendamist. Metsise emalinnud võivad pesitseda mängukoha lähedal või mitme km kaugusel sellest.

Metsis muneb tavaliselt vahemikus aprilli keskpaigast kuni juuni keskpaigani, pojad kooruvad tavaliselt

juuni esimesel poolel. Üheks oluliseks ja potentsiaalseks ohuteguriks pesitsusele peetakse

loodusturismiga kaasnevat inimeste liikumist pesitsusalal53. Valdav osa orienteerumisalast jääb nii

mängupaigale kui ka vahetult kahe mängupaiga vahelisele alale. Lähtuvalt ettevaatusprintsiibist on

ürituse korraldamine metsise elupaigas häirimistundlikul perioodil vastuolus ala kaitse-eesmärgiga

metsist kaitsta ning vastuolus LKS § 55 lg 61-ga. Inimeste liikumisest põhjustatud häirimise tõttu võib

emaslind pesalt lendu tõusta, millega on suur risk poegade suremiseks alajahtumise läbi.

Lähtuvalt eeltoodule annab Keskkonnaamet nõusoleku Tallinna Orienteerumisneljapäevaku

korraldamiseks Vetlas tingimusel, et üritust ei korraldata ajavahemikul 01.03-15.07 ja

arvestatakse käesoleva kirja üldtingimustega.

3.3 Vetepere (Järva vald) 08.05.2025

Taotlusele lisatud asendiskeemi kohaselt piirneb/vähesel määral kattub võistlusala lõunas Kõrvemaa

maastikukaitseala Kõrvemaa piiranguvööndiga. Lisaks piirneb/vähesel määral kattub võistlusala idas II

kategooria liigi – metsise leiukohaga (KLO9134356) ja Kõrvemaa metsise püsielupaigaga

(KLO3000105). Samuti jäävad orienteerumisalale mitmete III kaitsekategooria taimeliikide

kasvukohad.

Keskkonnaamet on seisukohal, et kavandatav tegevus ei mõjuta negatiivselt Kõrvemaa

maastikukaitseala kaitse-eesmärke ega seisundit, samuti ei kahjusta kaitstavate liikide kasvukohtasid ja

elupaikasid, kui peetakse kinni alal kehtivast kaitsekorrast ning arvestatakse käesoleva kirja

üldtingimustega. Eeltoodust tulenevalt nõustub Keskkonnaamet 08.05.2025

Orienteerumisneljapäevaku korraldamisega Vetepere külas. Arvestades püsielupaigas kehtivat

kaitsekorda ei ole kontrollpunktide paigutamine metsise püsielupaika lubatud.

3.4 Keila (Keila linn) 15.05.2025

Võistlusalal asub mitmeid II ja III kaitsekategooria kaitsealuste taimede kasvukohti, III kaitsekategooria

kaitsealuse linnuliigi hiireviu elupaik (KLO9122971) ja kaitstav looduse üksikobjekt Loigu

keerdkadakas (KLO4000366).

Lisaks ulatub võistlusala Keila-Niitvälja kaitsealuste taimede püsielupaiga (KLO3002374)

sihtkaitsevööndi territooriumile, kus on registreeritud Natura elupaigad puiskarjamaad (9070) ja

puisniidud (6530*) ja mitme II ning III kaitsekategooria taime elupaik, millest osa on ka püsielupaiga

kaitse-eesmärgiks.

Ka ulatub võistlusala Natura 2000 võrgustikku kuuluvale Niitvälja loodusalale (RAH0000466), kus on

EELISe kohaselt registreeritud Natura elupaigatüüp liigirikkad madalsood (7230) ja mitme III

kaitsekategooria taime elupaik.

Keskkonnaamet on seisukohal, et kavandatav tegevus ei mõjuta negatiivselt kaitse-eesmärke ega selle

seisundit, kui peetakse kinni alal kehtivast kaitsekorrast ning arvestatakse käesoleva kirja

üldtingimustega. Keskkonnaamet kooskõlastab ürituse korraldamise Keila-Niitvälja kaitsealuste

taimede püsielupaigas.

3.5 Sõitme (Kuusalu vald) 22.05.2025

Võistlusala paikneb valdavalt väljaspool LKS § 4 kohaseid kaitstavaid loodusobjekte, siiski esineb väike

kattuvus võistlusala kirde osas Lahemaa rahvuspargi Lahemaa piiranguvööndiga ja võistlusala edela

osasse jääb üksikobjekt Kalevikivi (KLO4000509). Parkimisalale looduskaitselisi kitsendusi ei jää.

53 Metsise (Tetrao urogallus) kaitse tegevuskava

11 (16)

Üksikobjektidel kehtivast kaitsekorrast tulenevalt ei ole üksikobjekti piiranguvööndis keelatud

rahvaürituste korraldamine. Keskkonnaameti hinnangul käesoleval juhul orienteerumisvõistluse

läbiviimine ei põhjusta vastuolu üksikobjekti seisundi ja ilme ning ümbritseva maastiku ilme kaitsmisel,

kui alal liigutakse vaid jalgsi.

Orienteerumisala kattub mitmes kohas Loo jõe, Kahala jõe (VEE1082100) veekaitsevööndiga, mis

osaliselt kattub ka Lahemaa rahvuspargi Lahemaa piiranguvööndiga. Jõe kallastel või veekogu sees

liikumine võib põhjustada kaldaerosiooni ehk pinnase ära kandumist jõkke, mis on vastuolus veeseaduse

§ 119 p-ga 6, mistõttu soovitame veekaitsevööndisse jäävatele aladele kontrollpunkte mitte paigutada.

Keskkonnaamet kooskõlastab ürituse korraldamise 22.05.2025 Lahemaa rahvuspargis

tingimusel, et kontrollpunkte ei paigutata veekaitsevööndisse, osalejad suunatakse

veekaitsevööndis liikuma maksimaalselt olemasolevatel teedel ja radadel, veekogude ületamiseks

kasutataks sildasid ning arvestatakse käesoleva kirja üldtingimustega.

Lisaks jäävad võistlusalale mitmed kaitsealused taimed, kuhu tulenevalt isendi kaitsest soovitame

võistluspunkte mitte paigutada.

3.6 Mägede (Järva vald) 29.05.2025

Võistlusala jääb Kõrvemaa maastikukaitseala Kõrvemaa piiranguvööndisse ja vähesel määral ka Jäneda

sihtkaitsevööndisse.

Orienteerumiseks kasutatavale maa-alale jäävad mitmed kaitsealused elupaigatüübid, II ja III

kaitsekategooria liigid. Piirkonnas registreeritud liigid on valgeselg-kirjurähn, metsis, teder, laanepüü,

raudkull, värbkakk. Registrisse on kantud eelkõige pesitsusalad, kuid maas pesitsevate lindude pojad on

enamasti pesahülgajad, kes liiguvad suuremal alal, kui registris olev pesapaik. Maaspesitsevate lindude

pojad võivad alusmetsas igal pool liikuda. Kaitsealustest liikidest kõige tundlikum pesitsusaegsetele

häiringutele on metsis, kelle kaitset käsitlesime käesoleva kirja punktis 3.2.

Lähtuvalt eeltoodule annab Keskkonnaamet nõusoleku Tallinna Orienteerumisneljapäevaku

korraldamiseks Mägedel tingimusel, et üritust ei korraldata registreeritud metsise elupaigas

ajavahemikul 01.03-15.07 ja arvestatakse käesoleva kirja üldtingimustega. Soovitame antud

asukohas, kas võistlusala nihutada registreeritud metsise elupaigast väljapoole või nihutada

toimumise kuupäev suve teise poolde (alates 15.07), mil metsise kõige tundlikum pesitsusaeg on

möödas.

3.7 Keila-Joa (Lääne-Harju vald) 05.06.2025

Võistlusala asub osaliselt Keila-Joa mõisa pargis (KLO1200572) ja osaliselt Türisalu maastikukaitsealal

(KLO1000143) nii piirangu- kui ka sihtkaitsevööndites, mis on ühtlasi ka Natura 2000 võrgustikku

kuuluv Türisalu loodusala (RAH0000448).

Võistlusalal asub III kaitsekategooria kaitsealuse musta tuhkpuu (KLO9308152) kasvukoht ja

elupaigatüüp metsastunud luited (2180), mis on nii maastikukaitseala kui ka Natura loodusala kaitse-

eesmärgiks.

Arvestades võistlusala suurust ja võistluse iseloomu, kus võistlejad liiguvad maastikul pigem hajutatult,

on Keskkonnaamet seisukohal, et ürituse läbiviimine ei kahjusta suure tõenäosusega kaitsealade kaitse-

eesmärke. Lähtuvalt eeltoodule annab Keskkonnaamet nõusoleku Tallinna

Orienteerumisneljapäevaku korraldamiseks 05.06.2025 Keila-Joa mõisapargis ja Türisalu

maastikukaitsealal.

3.8 Valgejõe (Kuusalu vald) 12.06.2025

Võistlusala jääb ligikaudu pooles ulatuses LKS § 4 kohastele kaitsealadele, hõlmates Lahemaa

rahvusparki, Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala, Valgejõe ja Pikkoja hoiualasid. Parkimine on korraldatud

Valgejõe tee54 ääres.

54 ETAK ID: 4570251

12 (16)

Lahemaa rahvuspargi Lahemaa piiranguvööndis jääb võistlusalale mitmeid III kaitsekategooria liike

(taimed, loomad, samblikud), vääriselupaikasid ja ala kaitse-eesmärgiks olevaid Natura 2000

loodusdirektiivi elupaigatüüpe. Eeldatavalt on tegevus kooskõlas Lahemaa rahvuspargi kaitse-

eesmärkidega kui jälgitakse käesoleva kirja 1. osas toodud üldtingimusi. Lähtuvalt eeltoodule annab

Keskkonnaamet nõusoleku Tallinna Orienteerumisneljapäevaku korraldamiseks 12.06.2025

Lahemaa rahvuspargis.

Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala Uurita piiranguvööndis ja Jussi sihtkaitsevööndisse jääb võistlusalale

mitmeid vääriselupaikasid, kaitse-eesmärgiks olevaid elupaigatüüpe, kaitsealuseid linnu- ja taimeliike

II ja III kaitsekategooriast.

Kaitsealustest liikidest kõige tundlikum on II kaitsekategooria liik metsis, kelle registreeritud toitumis-

ja elupaik (KLO9101273) paikneb osaliselt kaitsealal, aga ka väljaspool kaitseala. Kaitseala

territooriumile ja võistlusalale jääb ka metsiste paaritumisele omane mänguala (Suru metsise

mängupaik). Metsise kaitse on ka üheks Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitse-eesmärgiks. Metsise

kaitset käsitlesime täpsemalt käesoleva kirja punktis 3.2.

Lähtuvalt eeltoodule annab Keskkonnaamet nõusoleku Tallinna Orienteerumisneljapäevaku

korraldamiseks 12.06.2025 Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal tingimusel, et üritus korraldatakse

väljaspool ajavahemikku 01.03-15.07. Soovitame antud asukohas, kas võistlusala nihutada Põhja-

Kõrvemaa looduskaitsealalt väljapoole või nihutada toimumise kuupäev suve teise poolde (alates 15.

juuli), mil metsise kõige tundlikum pesitsusaeg on möödas.

Metsis asub orienteerumisalal ka väljaspool kaitsealasid. Keskkonnaametil puudub õiguslik alus

kaitseala väliselt kooskõlastusi anda ja tingimusi seada, saame anda vaid soovitusi. Metsise jaoks on

ürituse toimumise aeg tundlik periood ning inimeste liikumisest põhjustatud häiringud võivad poegade

elu ja seega pesitsuse õnnestumise ohtu seada. Soovitame üritust mitte läbi viia metsise elupaigas ka

väljaspool kaitseala.

Orienteerumisalale jäävad Valgejõgi (VEE1079200) ja Pikkoja (VEE1079900), mis on hõlmatud

Valgejõe ja Pikkoja alamjooksu hoiualadega. Kaitsealustest kaitse-eesmärgiks olevatest liikidest jäävad

orienteerumisalale hoiualal rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia; KLO9200075) ja võldas (Cottus

gobio; KLO9102618). Hoiualade kaitse-eesmärgiks olevatest elupaigatüüpidest esineb alal jõed ja ojad

(3260). Valgejões esineb ka II kaitsekategooria liik paksukojaline jõekarp (KLO9200192).

Käesoleval juhul Maa-ameti kaardirakenduse põhikaardi ja ortofoto kohaselt ei ole Valgejõel silda enne

Loksa metskond 39 (35301:001:1665) ja Jaana (42301:005:0460) kinnistute lõikumiskohta55. Lisaks on

orienteerumisalal Valgejõe sild56. Tulenevalt Valgejõe hoiuala kaitse-eesmärgile kaitsta elupaigatüüpi

jõed ja ojad (3260), võib Keskkonnaameti hinnangul olla hoiuala kaitse-eesmärk ohustatud. Jõe kallastel

või veekogu sees liikumine võib põhjustada kaldaerosiooni ehk pinnase ära kandumist jõkke. Seetõttu

palume Valgejõe veekaitsevööndisse mitte paigutada kontrollpunkte ja veekogusid ületada vaid selleks

ettenähtud kohtadest.

3.9 Kõrvemaa (Anija vald) 19.06.2025

Võistlusala jääb valdavas osas Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseale, kattudes Koitjärve piiranguvööndi

ja Jussi sihtkaitsevööndiga. Võistluskeskus ja parkimine on kavandatud Laudissalu mäe piirkonnas

valdavalt kruuskattega Uuejärve teel57, aga osaliselt ka kolmel väiksemal pinnasteel58. Vahetult

parkimisala äärde jäävad III kaitsekategooria liik harilik kopsusamblik (Lobaria pulmonaria;

KLO9701479), mitmest lahustükist koosnev elupaigatüüp vanad loodusmetsad (9010*) projekteeritava

Metsaelupaikade looduskaitsealaga. Arvestades pinnasteede laiust ja alal esinevaid kaitseväärtuseid, ei

ole skeemil esitatud pinnasteed sobilikud parkimiseks. Kruusakattega Uuejärve tee laiuseks on ligikaudu

4 kuni 4,5 meetrit. Keskkonnaameti hinnangul on alal võimalik Uuejärve teed kasutada autode

55 Koordinaatidega XY: 6592692.62, 600303.82 56 Koordinaatidega XY: 6592897.49, 600440.47 57 ETAK ID 4675693 58 ETAK ID 4589844, 4643056 ja 4988610

13 (16)

parkimiseks ilma kaitseväärtuseid ohustamata. Seejuures tuleb korraldajal tagada osalejate

informeerimine parkimiskorraldusest ja tagada osalejate parkimine vaid olemasoleva tee ulatuses, tee

alalt välja sõitmata.

Lisaks on võistlusalal mitmeid Natura 2000 loodusdirektiivi elupaigatüüpe, kattudes projekteeritava

Metsaelupaikade looduskaitsealaga. Suur osa võistlusalast on kaetud II ja III kaitsekategooria lindude,

taimede ja samblikega. Kaitsealustest liikidest kõige tundlikum häiringutele on linnuliik metsis, kelle

elupaik (KLO9134355) katab valdava osa orienteerumisalast.

Kaitsealustest liikidest kõige tundlikum pesitsusaegsetele häiringutele on metsis, kelle kaitse on ka

üheks Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitse-eesmärgiks. Metsise kaitset käsitlesime täpsemalt

käesoleva kirja punktis 3.2.

Lähtuvalt eeltoodule annab Keskkonnaamet nõusoleku Tallinna Orienteerumisneljapäevaku

korraldamiseks Kõrvemaal tingimusel, et üritust ei korraldata ajavahemikul 01.03-15.07 ja

arvestatakse käesoleva kirja üldtingimustega.

3.10 Koitjärve (Anija vald) 26.06.2025

Võistlusala asub kogu ulatuses Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal, kattudes Koitjärve piiranguvööndi ja

Jussi sihtkaitsevööndiga. Parkimine ja võistluskeskus on kavandatud kruuskatetega Pikajärve tee59 ja

Koersilla tee60 ning pinnastee61 vahelisel alal. Arvestades Koersilla tee ja pinnastee laiust ei ole need

sobilikud mootorsõidukite parkimiseks, sest tegevuse käigus võib kahjustada saada kaitse-eesmärk

säilitada maastikuilmet ja elustiku mitmekesisust. Lisaks blokeerivad parkivad autod kitsa tee. Seetõttu

soovitame parkimine lahendada Pikajärve tee ääres, kus parkimiseks on lubatud kasutada ainult

kruuskattega tee osa, vältida tuleb teeäärse pinnase/taimestiku peal parkimist. Ürituse korraldaja peab

tagama osalejate informeerimise ja nõuetekohase parkimise.

Valdav osa võistlusalast on kaetud II ja III kaitsekategooria taime-, looma- ja samblikuliikidega,

kaitsealuste elupaigatüüpidega ja projekteeritava Metsavajakute looduskaitsealaga. Peaaegu kogu

võistlusala kattub II kaitsekategooria linnuliigi metsise registreeritud toitumis- ja elupaigaga

(KLO9134355).

Kaitsealustest liikidest kõige tundlikum pesitsusaegsetele häiringutele on metsis, kelle kaitse on ka

üheks Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitse-eesmärgiks. Metsise kaitset käsitlesime täpsemalt

käesoleva kirja punktis 3.2.

Lähtuvalt eeltoodule annab Keskkonnaamet nõusoleku Tallinna Orienteerumisneljapäevaku

korraldamiseks Koitjärvel tingimusel, et üritust ei korraldata ajavahemikul 01.03-15.07 ja

arvestatakse käesoleva kirja üldtingimustega.

3.11 Pikknõmm (Anija vald) 03.07.2025

Võistlusala jääb valdavas osas Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseale, Jussi sihtkaitsevööndisse, vähesel

määral kattudes ka Koitjärve piiranguvööndiga. Võistluskeskus ja parkimine on kavandatud osaliselt

kaitseala väliselt, kaitsealaga piirneb Piiri tee ning kaitsealale jääb mitmesaja meetri ulatuses

pinnasteed62, kuhu on ette nähtud parkimine ja võistluskeskus. Keskkonnaameti hinnangul, arvestades

pinnastee laiust, ei ole see sobilik parkimiseks. Tegevuse käigus võib kahjustada saada kaitse-eesmärk

tagada ökosüsteemide areng üksnes loodusliku protsessina. Arvestades tee laiust, siis eeldatavalt võib

kannatada saada teeäärne taimestik ja pinnas. Lisaks blokeerivad parkivad autod tee. Seetõttu palume

parkimine lahendada, kas väljaspool kaitseala või Piiri tee ääres, kus parkimiseks kasutatakse ainult

kruuskattega tee osa ja välditakse teeäärse pinnase/taimestiku peal parkimist. Ürituse korraldaja peab

tagama osalejate informeerimise ja nõuetekohase parkimise.

59 ETAK ID 4603426 60 ETAK ID 4613342 61 ETAK ID 4664557 62 ETAK ID 4848657

14 (16)

Valdav osa võistlusalast on tihedalt kaetud II ja III kaitsekategooria taime-, sambliku- ja loomaliikidega.

Lisaks kattub ala kaitsealuste elupaigatüüpidega, projekteeritava Metsaelupaikade looduskaitsealaga ja

mitmete vääriselupaikadega.

Kaitsealustest liikidest kõige tundlikum pesitsusaegsetele häiringutele on metsis, kelle kaitse on ka

üheks Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitse-eesmärgiks. Metsise kaitset käsitlesime täpsemalt

käesoleva kirja punktis 3.2.

Lähtuvalt eeltoodule annab Keskkonnaamet nõusoleku Tallinna Orienteerumisneljapäevaku

korraldamiseks Pikknõmmel tingimusel, et üritust ei korraldata ajavahemikul 01.03-15.07 ja

arvestatakse käesoleva kirja üldtingimustega.

3.12 Nelijärve (Anija, Tapa vald) 10.07.2025

Võistlusala jääb valdavas ulatuses Kõrvemaa maastikukaitsealale, kattudes Kõrvemaa piiranguvööndi

ja Jäneda sihtkaitsevööndiga. Parkimist ja võistluskeskust pole skeemil märgitud. Suur osa

orienteerumisalast kaetud erinevate Natura 2000 elupaigatüüpidega, projekteeritava Metsaelupaikade

looduskaitsealaga ja vääriselupaikadega. Lisaks jääb võistlusalale hulgaliselt erinevad II ja III

kaitsekategooria liikide elupaikasid ja kasvukohtasid.

Asendiskeemil piiritletud alale jäävad ka mitmete II ja III kaitsekategooria kaitsealuste lindude

leiukohad ning nende liikide paljunemise ja poegade kasvatamise aeg kestab vahemikul 01.02-10.08.

Alale jäävatest liikidest kõige tundlikum pesitsusaegsetele häiringutele on metsis, kes on ka Kõrvemaa

maastikukaitseala kaitse-eesmärgiks. Eeldatavalt on ürituse toimumise ajaks metsise pojad piisavalt

suured ja saavad inimese liikumisest põhjustatud häiringu puhul põgeneda lennates.

Järgides Kõrvemaa maastikukaitseala, LKS-is ja käesolevas kirjas sätestatud tingimusi, ei kaasne

Keskkonnaameti hinnangul ürituse läbiviimisega mõjusid, mis takistaks Kõrvemaa maastikukaitseala

kaitse-eesmärkide saavutamist. Eeltoodust tulenevalt annab Keskkonnaamet nõusoleku Kõrvemaa

maastikukaitsealal ürituse korraldamiseks 10.07.2025.

3.13 Kodasoo (Jõelähtme vald) 10.07.2025

Võistlusala kattub kaitsealuse alaga „Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstav Ruu loodusobjekt

(KLO5000023)“, mille valitsejaks on Jõelähtme Vallavalitsus. Kehtiv kaitsekord on sätestatud

Jõelähtme VV 13.08.2020 otsusega nr 424, mille lisa 2 ptk 2 p 2.5 kohaselt on suuremate rahvaürituste

(rohkem kui 50 osalejat) korraldamiseks tarvilik Jõelähtme VV eelnev kirjalik nõusolek.

Orienteerumisalale jäävad Ruu tammed (3) (KLO4000673), mis on puuderühmana võetud kaitsealuse

üksikobjektina kaitse alla. Kolme tamme ümber moodustub 50 m ulatuses piiranguvöönd. Rahvaürituse

läbiviimine ei ole üksikobjekti piiranguvööndis keelatud. Üksikobjekti ja seda ümbritsevas

piiranguvööndis tuleb arvestada, et tammede seisundit ja ilmet ning tammesid ümbritseva maastiku

ilmet pole lubatud kahjustada. Eeldatavalt kahjustumist ei toimu kui alal liigutakse vaid jalgsi.

Alale jääb mitmeid II ja III kaitsekategooria taime- ja linnuliike, kus tuleb arvestada isendi kaitsega.

3.14 Venemäe (Anija vald) 31.07.2025

Võistlusala jääb kogu ulatuses Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealale, Jussi sihtkaitsevööndisse.

Võistluskeskus ja parkimisala on kavandatud Venemäe vaatetorni piirkonnas Koonukõrve tee, Uuejärve

tee ja nende läheduses olevate pinnasteede63 vahelisel alal, kus on inventeeritud II kaitsekategooria

taimeliigi palu-karukella (Pulsatilla patens) kasvuala. Palu-karukell on tallamistundlik taim, mistõttu

tema elupaigaks märgitud alal pole lubatud teedeväliselt liikuda. Keskkonnaameti hinnangul, arvestades

Koonukõrve tee ja pinnasteede laiuseid, ei ole need sobilikud parkimiseks. Tegevuse käigus võib

kahjustada saada kaitse-eesmärk tagada ökosüsteemide areng üksnes loodusliku protsessina. Arvestades

tee laiust, siis eeldatavalt võib kahjustada saada teeäärne taimestik ja pinnas. Lisaks blokeerivad

63 ETAK ID: 4817722 ja 4639786

15 (16)

parkivad autod kitsad teed. Seetõttu soovitame parkimine lahendada kasutades vaid Uuejärve teed.

Ürituse korraldaja peab tagama osalejate informeerimise ja nõuetekohase parkimise.

Järgides Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala, LKS-is ja käesolevas kirjas sätestatud üldtingimusi, ei kaasne

Keskkonnaameti hinnangul ürituse läbiviimisega mõjusid, mis takistaks Põhja-Kõrvemaa

looduskaitseala kaitse-eesmärkide saavutamist. Eeltoodust tulenevalt annab Keskkonnaamet

nõusoleku Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal ürituse korraldamiseks 31.07.2025.

3.15 Voose (Anija vald) 14.08.2025

Orienteerumisala jääb valdavalt Kõrvemaa maastikukaitseala Põhjaku sihtkaitsevööndisse ja vähesel

määral Kõrvemaa piiranguvööndisse. Ala kattub vähesel määral Loibu metsise püsielupaiga

piiranguvööndiga (KLO3000744), kus ürituse korraldamine lubatud pole. Võistluskeskus ja parkimine

piirneb kaitsealaga, kuid jääb väljapoole kaitseala. Võistlusalal on inventeeritud mitmed kaitsealused

Natura elupaigatüübid. Alal on palju kaitsealuseid liike nii I, II ja III kaitsekategooriast.

Järgides Kõrvemaa maastikukaitseala, LKS-is ja käesolevas kirjas sätestatud üldtingimusi, ei kaasne

Keskkonnaameti hinnangul ürituse läbiviimisega mõjusid, mis takistaks Kõrvemaa maastikukaitseala

kaitse-eesmärkide saavutamist. Eeltoodust tulenevalt annab Keskkonnaamet nõusoleku Kõrvemaa

maastikukaitsealal ürituse korraldamiseks 14.08.2025.

3.16 Keava mäed (Kehtna vald) 21.08.2025

Orienteerumisala Keava mäed paikneb osaliselt Kõnnumaa maastikukaitseala Keava sihtkaitsevööndis

ja Keava mägede piiranguvööndis.

Keskkonnaamet on kirjeldanud võistluste alal asuvaid kaitstavaid liike ja elupaigatüüpe ning andnud

oma hinnangu orienteerumisvõistluste korraldamise võimalikkuse kohta 15.07.2024 kirjas nr 7-

9/24/12899-2. Pärast 15.07.2024 ei ole kaitstavate loodusväärtuste osas muudatusi toimunud ja

Keskkonnaamet jääb kirjas nr 7-9/24/12899-2 esitatud järelduste juurde.

Keskkonnaamet on seisukohal, et võistlust on võimalik korraldada Kõnnumaa maastikukaitseala kaitse-

eesmärki ja kaitseala seisundit kahjustamata, kui järgitakse ala kaitse-eeskirja ja selles kirjas sätestatud

tingimusi. Arvestades eelnevat annab Keskkonnaamet nõusoleku orienteerumisneljapäevaku

korraldamiseks Keava mägedes 21.08.2025 tingimustel, et elupaigatüübile rikutud, kuid

taastumisvõimelised rabad kontrollpunkte ei planeerida, kuid liikumist elupaigatüübil keelata vaja ei

ole. Elupaigatüübi rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad asukoht on kujutatud kirjas joonisel 2.

Joonis 2. Elupaigatüübi rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad asukoht.

3.17 Kolgaküla (Kuusalu vald) 28.08.2025

Võistlusala jääb Lahemaa rahvusparki, osaliselt Kotka sihtkaitsevööndisse ja Lahemaa

piiranguvööndisse. Võistluskeskuse ja parkimisalana on märgitud Kolgakülas Spordiplatsi kinnistul

(35301:001:1486) paiknev ala.

Valgejõe kallastel on inventeeritud laialdaselt Natura elupaigatüübid luhaniit (6450) ja lubjavaene

aruniit (6270*). Võistlusalale jäävad veel Natura elupaigatüübid soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*)

ja vanad loodusmetsad (9010*). Mainitud elupaigatüübid kuuluvad kõik Lahemaa rahvuspargi kaitse-

16 (16)

eesmärkide hulka. Alale jääb ka vääriselupaik jõgede ja järvede järsud kaldanõlvad. Lisanduvalt on alal

projekteeritav Metsaelupaikade looduskaitseala.

Võistlusalal on inventeeritud mitmete II ja III kaitsekategooria kaitsealuste liikide elupaikasid. Kotka

sihtkaitsevööndis on inventeeritud II kaitsekategooria kaitsealuste liikide laanerähn (Picoides

tridactylus) ja metsis (Tetrao urogallus) elupaigad ja Valgejões III kaitsekategooria kaitsealuste liikide

euroopa harjus (Thymallus thymallus), võldas (Cottus gobio) ja Valgejõe kaldal rohe-vesihobu

(Ophiogomphus cecilia) elupaigad. Kõik nimetatud liigid kuuluvad Lahemaa rahvuspargi kaitse-

eesmärkide hulka.

Järgides Lahemaa rahvuspargi, LKS-is ja käesolevas kirjas sätestatud üldtingimusi, ei kaasne

Keskkonnaameti hinnangul ürituse läbiviimisega mõjusid, mis takistaks kaitse-eesmärkide saavutamist.

Eeltoodust tulenevalt annab Keskkonnaamet nõusoleku Lahemaa rahvuspargis ürituse

korraldamiseks 28.08.2025. Tulenevalt Valgejõe kallastel paiknevatest tallamistundlikest

elupaigatüüpidest ja kaitsealuste liikide elupaikadest, tuleb vältida liigset tallamist ja erosiooni

tekitamise ohtu veekaitsevööndis, seega palume Valgejõe kalda veekaitsevööndisse mitte

paigaldada kontrollpunkte, osalejad suunata liikuma üksnes olemasolevatel teedel ja radadel ning

jõe ületuseks kasutada vaid olemasolevaid sildasid.

3.18 Botaanikaaed – Iru (Pirita linnaosa) 11.09.2025

Võistlusala jääb Pirita jõeoru maastikukaitsealale, Botaanikaaia, Kloostrimetsa ja Vabaõhukooli

piiranguvöönditesse. Võistlusalal on inventeeritud mitmed III kaitsekategooria kaitsealused linnu- ja

taime liigid ning Natura 2000 loodusdirektiivi elupaigatüübid. Lükati tee ja poolsele alale ja vähesel

määral Vabaõhukooli tee äärde jääb projekteeritav Metsaelupaikade looduskaitseala.

Järgides Pirita jõeoru maastikukaitseala kaitse-eeskirjas, LKS-is ja käesolevas kirjas sätestatud

üldtingimusi, ei kaasne Keskkonnaameti hinnangul ürituse läbiviimisega mõjusid, mis takistaks kaitse-

eesmärkide saavutamist. Eeltoodust tulenevalt annab Keskkonnaamet nõusoleku Pirita jõeoru

maastikukaitsealal ürituse korraldamiseks 11.09.2025.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Vildak

juhtivspetsialist

looduskasutuse osakond

Gerda Kirs 54270402; [email protected] (Anija, Kuusalu, Jõelähtme ja Tapa vald)

Nurana Olonen 58652539; [email protected] (Järvamaa)

Olavi Randver 5254935; [email protected] (Raplamaa)

Vivian Tamm 53982629; [email protected] (Viimsi vald ja Pirita linnaosa)

Triin Ristmets 56981773; [email protected] (Lääne-Harju vald ja Keila linn)

Roman Zuzjonok 56902018; [email protected] (loodushoiutööde büroo)

Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud: 14.03.2025

Juurdepääsupiirang kehtib kuni: 13.03.2030

Alus: AvTS § 35 lg 1 p 8

Teabevaldaja: Keskkonnaamet

Mait Tõnisson

Eesti Orienteerumisliit

[email protected]

Teie 17.01.2025 nr 7-9/25/1058

Meie 14.03.2025 nr 7-9/25/1058-3

Ürituse kooskõlastus (Tallinna

Orienteerumisneljapäevakute 2025 hooaeg)

Austatud Mait Tõnisson

Esitasite Keskkonnaametile kooskõlastamiseks Tallinna Orienteerumisneljapäevakute 2025. a hooaja

üritused (kokku 18 üritust). Taotlusega on esitatud ürituse toimumise kuupäev, nimetus ja võistlusala

skeemid koos planeeritava parkimisalaga. Igast võistlusest on õhtu jooksul (kell 17-21) oodatud osa

võtma kuni 450 osalejat 150 autoga. Osalejad liiguvad maastikul hajutatult, sest igaüks valib

kontrollpunktide vahelise tee ise.

1. OTSUS

1.1 Seame üritustele üldtingimused, millega tuleb arvestada kõikide ürituste puhul, mis vajavad

Keskkonnaameti kui kaitseala valitseja kooskõlastust:

• ürituste käigus tuleb kinni pidada kaitse-eeskirjast, looduskaitseseaduses (LKS) ja käesolevas

kirjas kehtestatud tingimustest;

• ürituste jaoks pole lubatud paigaldada kaitstavale alale kasutatavat inventari (nt telgid) ilma

eelnevalt Keskkonnaametiga kooskõlastamata;

• üritusi teenindavate sõidukite liikumine võib toimuda ainult olemasolevatel teedel;

• parkimine korraldada vastavalt taotluses näidatud aladele või Keskkonnaameti toodud

soovitustele (käesoleva kirja ürituste kaalutlustes) või eraldi kooskõlastada

Keskkonnaametiga;

• ürituse korraldaja peab tagama osalejate informeerimise ja nõuetekohase parkimise;

• võistluse kontrollpunktide valikul peab korraldaja eelnevalt üle vaatama kõik võistlusalale

jäävad kaitseväärtused (kaitsealused liigid, vääriselupaigad, elupaigatüübid jne) ja valima

kohad, kus kaitseväärtusi eeldatavalt ei kahjusta;

• kontrollpunktide paigutamine kaitsealuste taime-, sambliku- ja seeneliikide leiukohtadesse on

keelatud;

• ürituse käigus ei tohi kahjustada puid, pinnast ning häirida tahtlikult linde ja loomi;

• orienteerumise kontrollpunkte ei tohi planeerida märgadesse metsaalustesse, soistele aladele

ja teistesse raskesti läbitavatesse kohtadesse, millel liikumine võib jätta loodusesse raskesti

taastuvaid jälgi;

• liikumisteede ja kontrollpunktide asukohtade valikul tuleb üldjuhul vältida lahtise liivaga

nõlvasid ja muid erosiooniohtlikke kohti;

• ürituse käigus tuleb tagada jäätmete kogumine, sorteerimine ja utiliseerimine;

• peale ürituse lõppu tuleb tagada ala heakord vähemalt üritusele eelnenud tasemel, hiljemalt

ürituse toimumise järgsel päeval;

• külastusseire tegemiseks palume edastada Keskkonnaametile teadmiseks üritustele eelnevalt

orienteerumise rajakaardid (kontrollpunktid).

2 (16)

1.2 Keskkonnaamet on tutvunud taotluses esitatuga ning teinud kaalutlused (käesoleva kirja 3. ptk-s iga

ürituse kohta eraldi). Igas kaalutluses on arvestatud alal kehtiva kaitsekorraga, mis on esitatud

käesoleva kirja 2. ptk-s, ja alal leiduvate kaitseväärtustega. Tulenevalt kaalutlustest otsustame

järgnevat:

1.2.1 24.04.2025 Randvere (Viimsi vald) – ürituse ala kattub Mäealuse maastikukaitsealaga, mille

valitsejaks on kohalik omavalitsus ehk Viimsi Vallavalitsus. Seega puudub Keskkonnaametil

õiguslik alus kooskõlastuse andmiseks või tingimuste seadmiseks, anname vaid arvamuse

tulenevalt kaitsealustest liikidest käesoleva kirja punktis 3.1. Võistlusalale jääb Lubja kanakulli

püsielupaik, kus arvestades kaitsekorda ei ole kontrollpunktide paigutamine lubatud. Liikumine

püsielupaigas on lubatud teedel.

1.2.2 01.05.2025 Vetla (Anija vald) – lähtuvalt käesoleva kirja punktis 3.2 toodule annab

Keskkonnaamet nõusoleku Kõrvemaa maastikukaitsealal ürituse korraldamiseks tingimusel, et

parkimist muudetakse, arvestatakse käesoleva kirja üldtingimustega ja üritust ei korraldata

antud asukohas ajavahemikul 01.03-15.07. Lähtuvalt ettevaatusprintsiibist on ürituse

korraldamine 01.05 metsise elupaigas vastuolus Kõrvemaa maastikukaitseala kaitse-eesmärgiga

ning vastuolus LKS § 55 lg 61-ga. Tulenevalt alal kehtivast kaitsekorrast ei ole rahvaürituse

korraldamise eesmärgil lubatud sõidukitega väljaspool teid sõita, mistõttu taotluses esitatud

parkimisala tuleb muuta ja lahenduseks leida olemasolev tee või parkla. Alale viiv Linajärve tee

on kitsas pinnastee, mis ei ole samuti parkimiseks sobilik. Märgitud alal soovitame parkimine

kavandada näiteks Perila-Jäneda tee ääres, Linajärve teest lääne pool, eemal registreeritud

kahepaiksete rändeteedest.

1.2.3 08.05.2025 Vetepere (Järva vald) – lähtuvalt käesoleva kirja punktis 3.3 toodule nõustub

Keskkonnaamet 08.05.2025 ürituse korraldamisega Vetepere külas tingimusel, et arvestatakse

käesoleva kirja üldtingimustega. Arvestades püsielupaigas kehtivat kaitsekorda ei ole

kontrollpunktide paigutamine metsise püsielupaika lubatud.

1.2.4 15.05.2025 Keila (Keila linn) – lähtuvalt käesoleva kirja punktis 3.4 toodule nõustub

Keskkonnaamet 15.05.2025 ürituse korraldamisega Keila-Niitvälja kaitsealuste taimede

püsielupaigas vastavalt käesoleva kirja üldtingimustele.

1.2.5 22.05.2025 Sõitme (Kuusalu vald) – lähtuvalt käesoleva kirja punktis 3.5 toodule nõustub

Keskkonnaamet 22.05.2025 ürituse korraldamisega Lahemaa rahvuspargis tingimusel, et

kontrollpunkte ei paigutata veekaitsevööndisse, osalejad suunatakse veekaitsevööndis liikuma

maksimaalselt olemasolevatel teedel ja radadel, veekogude ületamiseks kasutatakse

sildasid/purdeid ning arvestatakse käesoleva kirja üldtingimustega. Tulenevalt üksikobjektist

Kalevikivi vastuväited puuduvad, kui üksikobjekti piiranguvööndis liigutakse vaid jalgsi.

1.2.6 29.05.2025 Mägede (Järva vald) – lähtuvalt käesoleva kirja punktis 3.6 toodule nõustub

Keskkonnaamet Mägede külas Kõrvemaa maastikukaitsealal ürituse korraldamisega vastavalt

käesoleva kirja üldtingimustele ja tingimusel, et üritust ei korraldata registreeritud metsise

elupaigas 01.03-15.07. Soovitame antud asukohas, kas võistlusala nihutada registreeritud

metsise elupaigast väljapoole või nihutada toimumise kuupäev suve teise poolde (alates 15.07),

mil metsise kõige tundlikum pesitsusaeg on möödas.

1.2.7 05.06.2025 Keila-Joa (Lääne-Harju vald) – lähtuvalt käesoleva kirja punktis 3.7 toodule

nõustub Keskkonnaamet Keila-Joal Türisalu maastikukaitsealal 05.06.2025 ürituse

korraldamisega vastavalt käesoleva kirja üldtingimustele.

1.2.8 12.06.2025 Valgejõe (Kuusalu vald) – lähtuvalt käesoleva kirja punktis 3.8 toodule annab

Keskkonnaamet nõusoleku 12.06.2025 ürituse korraldamiseks Lahemaa rahvuspargis vastavalt

käesoleva kirja üldtingimustele.

Keskkonnaamet annab nõusoleku Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal ürituse korraldamiseks

tingimusel, et üritust ei korraldata antud asukohas ajavahemikul 01.03-15.07. Lähtuvalt

ettevaatusprintsiibist on ürituse korraldamine metsise mängualal ja selle ümbruses vastuolus

Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitse-eesmärgiga ning vastuolus LKS § 55 lg 61-ga.

Soovitame antud asukohas, kas võistlusala nihutada Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealalt

väljapoole või nihutada toimumise kuupäev suve teise poolde (alates 15.07), mil metsise kõige

tundlikum pesitsusaeg on möödas. Tulenevalt Valgejõe hoiuala kaitse-eesmärgist kaitsta

elupaigatüüpi jõed ja ojad (3260), võib Keskkonnaameti hinnangul olla hoiuala kaitse-eesmärk

ohustatud. Jõe kallastel või veekogu sees liikumine võib põhjustada kaldaerosiooni ehk pinnase

ära kandumist jõkke. Seetõttu palume veekaitsevööndisse mitte paigutada kontrollpunkte ja

palume ületada veekogusid üksnes selleks ette nähtud kohtades.

1.2.9 19.06.2025 Kõrvemaa (Anija vald) – lähtuvalt käesoleva kirja punktis 3.9 toodule annab

Keskkonnaamet nõusoleku ürituse korraldamiseks Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal

3 (16)

tingimusel, et parkimist muudetakse, arvestatakse käesoleva kirja üldtingimustega ja üritust ei

korraldata ajavahemikul 01.03-15.07. Keskkonnaameti hinnangul on alal võimalik Uuejärve

teed kasutada autode parkimiseks.

1.2.10 26.06.2025 Koitjärve (Anija vald) – lähtuvalt käesoleva kirja punktis 3.10 toodule annab

Keskkonnaamet nõusoleku ürituse korraldamiseks Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal

tingimusel, et parkimist muudetakse, arvestatakse käesoleva kirja üldtingimustega ja üritust ei

korraldata ajavahemikul 01.03-15.07. Arvestades Koersilla tee ja pinnastee laiust ei ole need

sobilikud mootorsõidukite parkimiseks. Seetõttu soovitame parkimine lahendada Pikajärve tee

ääres, kus parkimiseks on lubatud kasutada kruuskattega tee osa, vältida tuleb teeäärse

pinnase/taimestiku peal parkimist.

1.2.11 03.07.2025 Pikknõmm (Anija vald) – lähtuvalt käesoleva kirja punktis 3.10 toodule annab

Keskkonnaamet nõusoleku ürituse korraldamiseks Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal

tingimusel, et parkimist muudetakse, arvestatakse käesoleva kirja üldtingimustega ja üritust ei

korraldata ajavahemikul 01.03-15.07. Arvestades pinnastee laiust, ei ole see sobilik

parkimiseks. Seetõttu palume parkimine lahendada, kas väljaspool kaitseala või Piiri tee ääres,

kus parkimiseks kasutatakse ainult kruuskattega tee osa ja välditakse teeäärse

pinnase/taimestiku peal parkimist.

1.2.12 10.07.2025 Nelijärve (Anija, Tapa vald) – lähtuvalt käesoleva kirja punktis 3.12 toodule annab

Keskkonnaamet nõusoleku Kõrvemaa maastikukaitsealal ürituse korraldamiseks 10.07.2025

vastavalt käesoleva kirja üldtingimustele.

1.2.13 .07.2025 Kodasoo (Jõelähtme vald) – lähtuvalt käesoleva kirja punktis 3.13 toodule kattub

orienteerumisala kaitsealuse alaga „Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstav Ruu loodusobjekt

(KLO5000023)“, mille valitsejaks on Jõelähtme Vallavalitsus. Seega puudub Keskkonnaametil

õiguslik alus kooskõlastuse ja tingimuste andmiseks. Orienteerumisalale jäävad Ruu tammed

(3) (KLO4000673), mis on puuderühmana võetud kaitsealuse üksikobjektina kaitse alla. Kolme

tamme ümber moodustub 50 m ulatuses piiranguvöönd. Rahvaürituse läbiviimine jalgsi liikudes

ei ole üksikobjekti piiranguvööndis keelatud ega vaja Keskkonnaameti nõusolekut.

1.2.14 31.07.2025 Venemäe (Anija vald) – lähtuvalt käesoleva kirja punktis 3.14 toodule annab

Keskkonnaamet nõusoleku Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal ürituse korraldamiseks

31.07.2025 tingimusel, et muudetakse võistluskeskust ja parkimisala ning arvestatakse

käesoleva kirja üldtingimustega. Palu-karukell on tallamistundlik taim, mistõttu tema

elupaigaks märgitud alal pole lubatud teedeväliselt liikuda. Keskkonnaameti hinnangul,

arvestades Koonukõrve tee ja pinnasteede laiuseid, ei ole need sobilikud parkimiseks. Seetõttu

soovitame parkimine lahendada kasutades Uuejärve teed.

1.2.15 14.08.2025 Voose (Anija vald) – lähtuvalt käesoleva kirja punktis 3.15 toodule annab

Keskkonnaamet nõusoleku Kõrvemaa maastikukaitsealal ürituse korraldamiseks 14.08.2025

vastavalt käesoleva kirja üldtingimustele. Loibu metsise püsielupaigas kehtiv kaitsekord keelab

püsielupaigas ürituse korraldamist, mistõttu palume püsielupaik orienteerumisalalt välja arvata.

1.2.16 21.08.2025 Keava mäed (Kehtna vald) – lähtuvalt käesoleva kirja punktis 3.16 toodule annab

Keskkonnaamet nõusoleku Kõnnumaa maastikukaitsealal ürituse korraldamiseks 21.08.2025

vastavalt käesoleva kirja üldtingimustele ning tingimusel, et elupaigatüübile rikutud, kuid

taastumisvõimelised rabad kontrollpunkte ei planeerida (liikumine on lubatud). Elupaigatüübi

rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad asukoht on kujutatud kirjas joonisel 2 lk 15.

1.2.17 28.08.2025 Kolgaküla (Kuusalu vald) – lähtuvalt käesoleva kirja punktis 3.17 toodule annab

Keskkonnaamet nõusoleku Lahemaa rahvuspargis ürituse korraldamiseks 28.08.2025 vastavalt

käesoleva kirja üldtingimustele. Tulenevalt Valgejõe kallastel paiknevatest tallamistundlikest

elupaigatüüpidest ja kaitsealuste liikide elupaikadest, tuleb vältida liigset tallamist ja erosiooni

tekitamise ohtu, seega palume Valgejõe kalda veekaitsevööndisse mitte paigaldada

kontrollpunkte ning osalejad suunata liikuma olemasolevatel teedel ja radadel ning jõe ületuseks

kasutada vaid olemasolevaid sildasid/purdeid.

1.2.18 11.09.2025 Botaanikaaed – Iru (Pirita linnaosa) – lähtuvalt käesoleva kirja punktis 3.18

toodule annab Keskkonnaamet nõusoleku Pirita jõeoru maastikukaitsealal ürituse

korraldamiseks 11.09.2025.

Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavaks tegemisest, esitades vaide korralduse

andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse

seadustikus sätestatud korras.

4 (16)

2. ÕIGUSLIKUD ASJAOLUD

Kavandatud orienteerumisneljapäevak on rahvaüritus looduskaitseseaduse (LKS) tähenduses. Kui

rahvaüritus leiab aset LKS § 4 kohaselt kaitsealal (rahvuspark, looduskaitseala või maastikukaitseala),

hoiualal, püsielupaigas või kaitstava looduse üksikobjektil võib vajalik olla Keskkonnaameti kui

kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolek. Kaitseala, püsielupaiga ja kaitstava looduse üksikobjekti

kaitsekord määratakse kaitse-eeskirjaga, mis mh jagab vastavalt kaitsekorra eripärale ja

majandustegevuse piiramise astmele ala loodusresrvaatideks, sihtkaitsevöönditeks ja

piiranguvöönditeks. Kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti on sihtkaitsevööndites

keelatud rahvaürituste korraldamine ja piiranguvööndites keelatud rahvaürituse korraldamine kaitseala

valitseja nõusolekul selleks ettevalmistamata ja tähistamata kohtades1. Rahvaürituste korraldamiseks

ette valmistud koht tähendab külastustaristut, mille rajamiseks on Keskkonnaamet nõusoleku andnud,

ka olemasolevaid teid võib pidada ette valmistatud kohaks. Käesoleval juhul avatud maastikul

rahvaürituse läbi viimine ei ole ürituse korraldamiseks ettevalmistatud koht. Kaitseala valitseja (st

Keskkonnaamet) võib kooskõlastamisel kirjalikult seada tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta

kaitseala kaitse eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit2.

Täiendavalt märgime, et LKS § 4 lg 1 p 6 nimetab kaitstava loodusobjektina ka kohaliku omavalitsuse

tasandil kaitstavad loodusobjektid. Selliste kaitseobjektide puhul on kaitseala valitsejaks kohalik

omavalitsus, kes annab kooskõlastusi vastavalt kehtivale kaitsekorrale.

2.1 Veekogude vööndid

Rand või kallas, mida kaitstakse LKSiga, ei ole kaitstav loodusobjekt LKS tähenduses, mistõttu

Keskkonnaamet saab anda rannal või kaldal ürituse läbi viimiseks vaid arvamuse lähtudes LKS 6. ptk-

st ja veeseaduse §-dest 118 ja 119. Rannal või kaldal on piiranguvöönd, ehituskeeluvöönd ja

veekaitsevöönd. Ranna või kalda piiranguvööndis ei ole lubatud rahvaürituste korraldamise eesmärgil

sõita mootorsõidukiga või maastikusõidukiga väljaspool selleks määratud teid3. Veekaitsevööndis on

mh keelatud pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu ranna või kalda erosiooni või

hajuheidet4.

2.2 Kaitsealused liigid

Kaitsealuste liikide elupaigas, kus ei ole moodustatud liikide kaitseks püsielupaika, rakendub

isendikaitse vastavalt LKS §-le 55. Kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine

paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal on keelatud, välja arvatud LKS § 58 lg-

des 4 ja 5 ning §-s 582 sätestatud juhul5. Keelatud on looduslikult esinevate lindude pesade ja munade

tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine, tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja

poegade üleskasvatamise ajal6. Keelatud on I ja II kaitsekategooria taimede ja seente kahjustamine,

sealhulgas korjamine ja hävitamine7. III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade

hävitamine ja loodusest korjamine on keelatud ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas8.

2.3 Projekteeritav Metsaelupaikade looduskaitseala

Metsaelupaikade looduskaitseala hõlmab Natura 2000 metsaelupaiku, mis on kantud Eesti looduse

infosüsteemi (EELIS) ning kaitseala eesmärk on väljakujunenud looduslike koosluste säilimine.

Projekteeritava Metsaelupaikade looduskaitseala ettepanek on esmane kaitsemeede, kuni Riigikogu on

arutanud looduskaitseseaduse muutmist, kas ja kuidas metsaelupaiku tõhusamalt kaitsta.

Metsavajakute looduskaitseala puhul on tegemist RMK keskkonnaministrile tehtud ettepanekuga arvata

juba olemasolevate kaitstavate loodusobjektide piiranguvööndites ja hoiualadel sihtkaitsevöönditesse

1 LKS § 30 lg 2 p 6 ja LKS § 31 lg 2 p 11 2 LKS § 14 lg 3 3 LKS § 37 lg 2 p 6 4 Veeseadus § 119 p 6 5 LKS § 55 lg 6 6 LKS § 55 lg 61 p-d 1 ja 2 7 LKS § 55 lg 7 8 LKS § 55 lg 8

5 (16)

riigimaad, millel leidub salu- ja laanemetsi. Selliste alade eesmärgiks on kaitsta, säilitada ja taastada

väärtuslikke metsakooslusi. Ettepaneku kohaselt on aladele planeeritud sihtkaitsevööndi režiim LKS

§ 30 tähenduses.

2.4 Kaitstavad looduse üksikobjektid

Kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndis valitsev kaitsekord on kehtestatud Keskkonnaministri

01.03.2023 määrusega nr 10 „Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskiri“ (edaspidi üksikobjekti

kaitse-eeskiri). Kaitstava looduse üksikobjekti kaitse-eesmärk on kaitsta ja säilitada objekti seisundit ja

ilmet ning üksikobjekti ümbritseva maastiku ilmet9. Selle kohaselt on üksikobjekti piiranguvööndis

rahvaürituste korraldamine lubatud10.

2.5 Hoiualad

Hoiuala on elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud ala, mille säilimise tagamiseks hinnatakse

kavandatavate tegevuste mõju ja keelatakse ala soodsat seisundit kahjustavad tegevused11. Valgejõe

(KLO2000006) ja Pikkoja alamjooksu (KLO2000004) hoiualad on moodustatud Vabariigi Valitsuse

16.06.2005 määrusega nr 144 „Hoiualade kaitse alla võtmine Harju maakonnas“, kus on nimetatud ka

hoiualade kaitse alla võtmise eesmärgid. Hoiualal valitsev kaitsekord on kehtestatud LKS peatükis 5.

Hoiualal on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks

hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade,

kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi12.

2.6 Lubja kanakulli püsielupaik

Lubja kanakulli püsielupaigas valitsev kaitsekord on kehtestatud Keskkonnaministri 06.06.22023

määrusega nr 11 „Keskkonnaministri 13. detsembri 2006. a määruse nr 73 „Kanakulli püsielupaikade

kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” muutmine“ (edaspidi Lubja kanakulli püsielupaiga kaitse-eeskiri).

Püsielupaiga sihtkaitsevööndis on keelatud mh rahvaürituse korraldamine13, piiranguvööndis on

keelatud rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja püsielupaiga valitseja poolt tähistamata

kohas14.

2.7 Metsise püsielupaigad

Loibu metsise püsielupaigas valitsev kaitsekord on kehtestatud Keskkonnaministri 13.01.2005 määrusega nr 1 „Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine“ (edaspidi metsise püsielupaikade kaitse- eeskiri). Kuna kaitse-eeskiri rahvaürituste temaatikat ei käsitle, tuleb arvestada LKSi § 30 ja § 31 seatuga15.

2.8 Keila-Niitvälja kaitsealuste taimede püsielupaik

Keila-Niitvälja kaitsealuste taimede püsielupaigas valitsev kaitsekord on kehtestatud Keskkonnaministri

27.05.2021 määrusega nr 28 „Keila-Niitvälja kaitsealuste taimeliikide püsielupaiga kaitse alla võtmine

ja kaitse-eeskiri“ (edaspidi Keila-Niitvälja püsielupaiga kaitse-eeskiri). Püsielupaigas on püsielupaiga

valitseja (Keskkonnaamet) nõusolekul lubatud rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine ja

rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja püsielupaiga valitseja poolt tähistamata kohas16.

Püsielupaiga valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab püsielupaiga valitseja

nõusolekut, kui see võib kahjustada püsielupaiga kaitse-eesmärgi saavutamist või püsielupaiga

seisundit17.

9 Üksikobjekti kaitse-eeskiri § 1 lg 1 10 Üksikobjekti kaitse-eeskiri § 5 lg 1 p 8 11 LKS § 4 lg 3 12 LKS § 32 lg 2 13 Lubja kanakulli püsielupaiga kaitse-eeskiri § 7 lg 4 14 Lubja kanakulli püsielupaiga kaitse-eeskiri § 7 lg 11 p 7 15 Metsise püsielupaikade kaitse-eeskiri § 4 lg 2 16 Keila-Niitmälja püsielupaiga kaitse-eeskiri § 5 lg 3 p 3 17 Keila-Niitmälja püsielupaiga kaitse-eeskiri § 7 lg 1

6 (16)

Niitvälja loodusalal valitsev kaitsekord on kehtestatud LKSi peatükis 10 ja ala kaitse-eesmärk on paika

pandud Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 määrusega nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000

võrgustiku alade nimekiri“, mille kohaselt on mitmed seal leiduvad kaitsekategooria taimed loodusala

kaitse-eesmärgiks.

2.9 Kõrvemaa maastikukaitseala

Kõrvemaa maastikukaitsealal valitsev kaitsekord on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 17.03.2023

määrusega nr 32 „Kõrvemaa maastikukaitseala kaitse-eeskiri“ (edaspidi Kõrvemaa kaitse-eeskiri).

Kaitseala on moodustatud looduslike protsesside, maastiku ja elustiku mitmekesisuse, sealhulgas

kaitsealuste liikide ning poollooduslike koosluste kaitsmiseks ja säilitamiseks. Lisaks kuulub Kõrvemaa

maastikukaitseala Kõrvemaa loodus- ja linnualana Natura 2000 võrgustikku. Kaitse-eesmärgiks olevad

liigid ja elupaigatüübid on toodud kaitse-eeskirja § 1 lg 1 p-des 2-5.

Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on maastikuilme, sealhulgas asustusstruktuuri, pinnavormide, magevee

elupaikade, poollooduslike koosluste ja elustiku mitmekesisuse säilitamine ning kaitsealuste liikide

kaitse18. Piiranguvööndis on lubatud kuni 100 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks

ettevalmistamata ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistamata kohas19.

Kakerdaja ja Põhjaku sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on niidu-, magevee-, soo- ja metsakoosluste

loodusliku seisundi taastamine ja säilitamine, elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ning

kaitsealuste liikide elupaikade kaitse20. Jäneda sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on Sinijärve allikate,

allikasoo- ja metsakoosluste loodusliku seisundi taastamine ja säilitamine, elustiku mitmekesisuse ja

maastikuilme säilitamine ning kaitsealuste liikide elupaikade kaitse21. Sihtkaitsevööndis on lubatud kuni

50 osalejaga rahvaürituse korraldamine kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette

valmistatud ja tähistatud22. Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud rohkem kui

kümne osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas ja rohkem kui 50 osalejaga

rahvaürituse korraldamine kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja

tähistatud23. Kaitsealal (nii piiranguvööndis kui sihtkaitsevööndis) on lubatud sõidukiga sõitmine teedel

ning jalgrattaga ja kergliikuriga sõitmine radadel24.

2.10 Kaitsealused pargid, arboreetumid ja puistud

Keila-Joa mõisa pargis valitsev kaitsekord on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 03.03.2006 määrusega nr

64 „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri“ (edaspidi pargi kaitse-eeskiri). Pargi

kaitse-eesmärk on ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt, kultuurilooliselt,

ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtusliku puistu ning pargi- ja aiakunsti hinnaliste

kujunduselementide säilitamine koos edasise kasutamise ja arendamise suunamisega25. Rohkem kui

50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata ja pargi valitseja poolt tähistamata

kohtades on pargis lubatud üksnes pargi valitseja nõusolekul26. Pargi valitsejaks on Keskkonnaamet27.

2.11 Türisalu maastikukaitseala

Türisalu maastikukaitsealal valitsev kaitsekord on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 07.07.2005

määrusega nr 159 „Türisalu maastikukaitseala kaitse-eeskiri“ (edaspidi Türisalu MKA kaitse-eeskiri).

Türisalu maastikukaitseala kaitse-eesmärgiks on väärtusliku geoloogilise objekti – Türisalu panga,

sealsete taimekoosluste ning põhjaranniku metsakoosluste ja nende loodusliku arengu kaitse ning

looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse28. Kaitsealal on lubatud

18 Kõrvemaa kaitse-eeskiri § 14 19 Kõrvemaa kaitse-eeskiri § 15 lg 1 p 2 20 Kõrvemaa kaitse-eeskiri § 9 lg 1 21 Kõrvemaa kaitse-eeskiri § 9 lg 2 22 Kõrvemaa kaitse-eeskiri § 10 lg 1 23 Kõrvemaa kaitse-eeskiri § 10 lg 2 p 1 24 Kõrvemaa kaitse-eeskiri § 5 lg 4 25 Pargi kaitse-eeskiri § 1 lg 2 26 Pargi kaitse-eeskiri § 5 27 Pargi kaitse-eeskiri § 2 28 Türisalu MKA kaitse-eeskiri § 1

7 (16)

rahvaürituste korraldamine, sealjuures on rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks

ettevalmistamata kohtades lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul29. Kaitseala valitsejaks on

Keskkonnaamet30.

2.12 Lahemaa rahvuspark

Lahemaa rahvuspargis valitsev kaitsekord on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 19.02.2015 määrusega nr

18 „Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskiri“ (edaspidi Lahemaa kaitse-eeskiri). Lahemaa rahvuspargi

kaitse-eesmärk on kaitsta Põhja-Eestile iseloomulikku loodust ja kultuuripärandit. Lisaks kuulub

Lahemaa rahvuspark Lahemaa linnu- ja loodusalana üleeuroopalise kaitsealade võrgustiku Natura 2000

koosseisu, mille aladel tuleb tagada linnu- ja loodusala kaitse-eesmärkidena loetletud liikide ja

elupaikade kaitse ja säilimine ning liikide soodne seisund nii siseriiklikul kui ka rahvusvahelisel

tasandil. Kaitse-eesmärgiks olevad elupaigatüübid ja liigid on toodud Lahemaa kaitse-eeskirja § 1 lg 1

p-des 2–6.

Lahemaa piiranguvööndi kaitse-eesmärk on pärandkultuurmaastiku, sh pärandmaastiku,

asustusstruktuuri, taluarhitektuuri, miljööväärtuste, ajaloolis-kultuurilise väärtusega hoonete ning

loodusdirektiivi elupaigatüüpide, kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse31. Kaitseala valitseja

(Keskkonnaameti) nõusolekul on piiranguvööndis lubatud rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse

korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistamata kohas32.

Kotka sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on looduse mitmekesisuse, maastikuilme, koosluste tüüpide ja

neile omase liigilise ja vanuselise mitmekesisuse säilitamine ning loodusdirektiivi elupaigatüüpide,

kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse33. Kaitseala valitseja nõusolekut vajab rohkem kui kümne

osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja nõusolekul

tähistamata kohas34.

Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja

nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit35.

Kaitsealal on lubatud rahvaürituse eesmärgil sõidukitega sõitmine vaid teedel36.

2.13 Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala

Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal valitsev kaitsekord on sätestatud Vabariigi Valitsuse 09.05.2007

määrusega nr 137 „Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitse-eeskiri” (edaspidi Põhja-Kõrvemaa kaitse-

eeskiri) sätestatud kaitsekord. Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitse-eesmärk on tagada kaitse

piirkonnale iseloomulikele maastikele, liustikutekkelistele pinnavormidele, inimtegevusest vähe

mõjutatud metsa- ja sookooslustele, eriilmelistele järvedele, haruldastele ja kaitsealustele liikidele ning

nende elupaikadele37. Kaitsealused liigid ja elupaigatüübid on toodud kaitse-eeskirja § 1 lg 1 p-des 2‒5.

Ühtlasi kuulub Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala Natura 2000 võrgustikku Põhja-Kõrvemaa linnu- ja

loodusalana.

Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine38.

Piiranguvööndis on kaitseala valitseja (Keskkonnaameti) nõusolekul lubatud rahvaürituse korraldamine

selleks ettevalmistamata kohas39. Jussi sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on ökosüsteemide arengu

tagamine üksnes loodusliku protsessina40. Sihtkaitsevööndis on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul

29 Türisalu MKA kaitse-eeskiri § 4 lg 4 30 Türisalu MKA kaitse-eeskiri § 3 31 Lahemaa kaitse-eeskiri § 18 lg 2 32 Lahemaa kaitse-eeskiri § 19 lg 2 p 1 33 Lahemaa kaitse-eeskiri § 13 lg 3 34 Lahemaa kaitse-eeskiri § 14 lg 2 p 1 35 Lahemaa kaitse-eeskiri § 8 lg 1 36 Lahemaa kaitse-eeskiri § 6 lg 3 p 1 37 Põhja-Kõrvemaa kaitse-eeskiri § 1 38 Põhja-Kõrvemaa kaitse-eeskiri § 13 39 Põhja-Kõrvemaa kaitse-eeskiri § 14 lg 2 40 Põhja-Kõrvemaa kaitse-eeskiri § 8 lg 1

8 (16)

rohkem kui 30 osalejaga rahvaürituse korraldamine41. Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis

kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-

eesmärgi saavutamist või seisundit42. Käesoleva taotlusega esitatud võistlusala ulatuses on kaitseala

teedel sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine lubatud, väljaspool teid on keelatud43.

2.14 Pirita jõeoru maastikukaitseala

Pirita jõeoru maastikukaitsealal valitsev kaitsekord on sätestatud Vabariigi Valitsuse 15.12.2005

määrusega nr 312 „Pirita jõeoru maastikukaitseala kaitse-eeskiri“ (edaspidi Pirita jõeoru kaitse-eeskiri),

mille § 1 lg 1 kohaselt on ala kaitse-eesmärk Pirita jõeoru, sealsete terrasside, paljandite ja

taimekoosluste ning metsade kaitse, EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning

loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse. Botaanikaaia piiranguvööndis säilitatakse, arendatakse ja

tutvustatakse liigirikast ning väärtuslikku taimekollektsiooni44. Kloostrimetsa piiranguvööndis

tagatakse puistute avalik kasutamine ja säilimine ning nende keskkonnakaitsealaste ülesannete

täitmine45. Vabaõhukooli piiranguvööndis säilitatakse ja taastatakse lamminiidu kooslusi46. Ühtlasi

kuulub Pirita jõeoru maastikukaitseala Natura 2000 loodusalade võrgustikku Pirita loodusalana.

Kaitsealal on lubatud kuni 100 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades.

Rohkem kui 100 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades on lubatud

üksnes kaitseala valitseja (Keskkonnaamet) nõusolekul47.

2.15 Kõnnumaa maastikukaitseala

Kõnnumaa maastikukaitsealal valitsev kaitsekord on sätestatud Vabariigi Valitsuse 25.04.2019

määrusega nr 41 „Kõnnumaa maastikukaitseala kaitse-eeskiri” (edaspidi Kõnnumaa kaitse-eeskiri).

Kaitse-eesmärk on kaitsta rabasid ning nendega piirnevaid looduslikke ja poollooduslikke kooslusi,

pinnavorme ja maastikuilmet, elustiku mitmekesisust ja kaitsealuseid liike ning ajaloolis-kultuurilise

väärtusega objekti. Lisaks kuulub Kõnnumaa maastikukaitseala Kõnnumaa loodusalana ja Kõnnumaa-

Väätsa ja linnualana Natura 2000 võrgustikku.

Keava mägede piiranguvööndi kaitse-eesmärk on järve-, soo- ja metsakoosluste loodusliku seisundi

säilitamine ja vajaduse korral taastamine ning kaitsealuste liikide elupaikade kaitse48. Piiranguvööndis

on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud rohkem kui 100 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks

ettevalmistamata ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistamata kohas49.

Keava sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on järve-, soo- ja metsakoosluste loodusliku seisundi säilitamine

ja vajaduse korral taastamine ning kaitsealuste liikide elupaikade kaitse50. Sihtkaitsevööndis on rohkem

kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistatud ja kaitseala valitseja nõusolekul

tähistatud kohas ning rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja

nõusolekul tähistamata kohas lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul51.

3. KAALUTLUS

Võistlusalale jäävate looduskaitseliste kitsenduste ja kaitseväärtuste tuvastamisel on Keskkonnaamet

lähtunud Eesti looduse infosüsteemi (EELIS), Keskkonnaagentuuri ja Keskkonnaportaali andmetest.

Kaitsealade ja veekogude vööndite, III kaitsekategooria liikide, poollooduslike koosluste,

projekteeritava Metsaelupaikade looduskaitseala ja vääriselupaikade piiridega on võimalik tutvuda

Maa-ameti kaardirakenduse „Looduskaitse” ja „Kitsenduste kaart” vahendusel. Natura 2000

41 Põhja-Kõrvemaa kaitse-eeskiri § 9 lg 1 p 4 42 Põhja-Kõrvemaa kaitse-eeskiri § 6 lg 1 43 Põhja-Kõrvemaa kaitse-eeskiri § 4 lg 5 44 Pirita jõeoru kaitse-eeskiri § 5 lg 6 45 Pirita jõeoru kaitse-eeskiri § 5 lg 1 46 Pirita jõeoru kaitse-eeskiri § 5 lg 3 47 Pirita jõeoru kaitse-eeskiri § 6 lg 8 48 Kõnnumaa kaitse-eeskiri § 14 lg 1 49 Kõnnumaa kaitse-eeskiri § 15 lg 2 p 1 50 Kõnnumaa kaitse-eeskiri § 9 lg 2 51 Kõnnumaa kaitse-eeskiri § 10 lg 2 p 1

9 (16)

loodusdirektiivi elupaigatüübid on vaadeldavad Maa-ameti kaardirakenduse looduskaitse kaardikihil,

aktiveerides „Natura 2000 alad“.

Püsielupaikade, I ja II kaitsekategooria liikide ja metsise mängupaikade vaatlemiseks on vajalik

juurdepääs EELISe andmetele, mida saab vajadusel taotleda Keskkonnaagentuurilt.

3.1 Randvere (Viimsi vald) 24.04.2025

Võistlusala kattub Mäealuse maastikukaitsealaga (KLO5000002), mille valitsejaks on Viimsi

Vallavalitsus. Kehtiv kaitsekord on sätestatud Viimsi VV 14.06.2005 määruses nr 25.

Võistlusalale jääb Lubja kanakulli püsielupaik (KLO3002750), kus samas mahus on inventeeritud II

kaitsekategooria kaitsealuse liigi kanakulli (Accipiter gentilis; KLO9128103) elupaik. Kanakull on

pesitsusaegse häirimise suhtes kõige tundlikum pesitsemiseks valmistumise, munemise, haudumise ja

väikeste pesapoegade ajal, mil häirimine võib kergesti põhjustada pesitsuse ebaõnnestumist. Tundlik

periood kestab 1. märtsist kuni 31. juulini52. Arvestades püsielupaigas kehtivat kaitsekorda ei ole lubatud

seal väljaspool olemasolevaid teid ja radu orienteerumise käigus liikuda.

Täiendavalt on alal inventeeritud III kaitsekategooria kaitsealuste liikide väike-kärbsenäpp (Ficedula

parva), värbkakk (Glaucidium passerinum), kodukakk (Strix aluco) ja raudkull (Accipiter nisus)

elupaigad. Vähesel määral jääb orienteerumisalale I kaitsekategooria kaitsealuse liigi merikotka

(Haliaeetus albicilla) elupaik. Merikotka väljaspool püsielupaika olevas elupaigas ei ole keelatud

inimeste viibimine, kuid oluline on vältida pesitsusaegset häirimist, et liigi pesitsemine õnnestuks.

Häirivaid tegevusi ei tohi teha merikotka pesitsusajal (15.02-31.07).

3.2 Vetla (Anija vald) 01.05.2025

Kavandatud võistlusala jääb kogu ulatuses Kõrvemaa maastikukaitsealale, kattudes Kõrvemaa

piiranguvööndi ja Kakerdaja sihtkaitsevööndiga. Parkimine ja võistluskeskus on kavandatud Linajärve

tee piirkonnas Aruküla – Balti kõrgepingeliini all valdavalt väljaspool Maa-ameti põhikaardi kohaseid

teid. Tulenevalt alal kehtivast kaitsekorrast ei ole rahvaürituse korraldamise eesmärgil lubatud

sõidukitega väljaspool teid sõita, mistõttu taotluses esitatud parkimisala tuleb muuta ja lahenduseks leida

olemasolev tee või parkla. Alale viiv Linajärve tee on kitsas pinnastee, mis ei ole samuti parkimiseks

sobilik. Märgitud alal soovitame parkimine kavandada näiteks Perila-Jäneda tee ääres, Linajärve teest

lääne pool, eemal registreeritud kahepaiksete rändeteedest.

Võistlusalal on inventeeritud mitmed kaitse-eesmärgiks olevad loodusdirektiivi elupaigatüübid ja

registreeritud arvukalt kaitsealuseid liike. Võistlusalale jäävatest liikidest on häiringutele kõige

tundlikum II kaitsekategooria linnuliik metsis (Tetrao urogallus; KLO9134353). Lisaks jääb

võistlusalale Surdi metsise mängupaik ja vähesel määral Kreo 2 mängupaik (joonis 1).

Joonis 1. Sinisega märgitud alal metsise registreeritud elupaik. Punasega märgitud Surdi ja Kreo 2

mängupaigad.

52 Keskkonnaameti 02.03.2022 korraldusega nr 1-3/22/70 kinnitatud „Kanakulli (Accipiter gentilis) kaitse

tegevuskava“

10 (16)

Metsise kaitse on Kõrvemaa maastikukaitseala kaitse-eesmärgiks. Ürituse toimumisaeg jääb metsise

jaoks häirimistundlikule perioodile, mis hõlmab nii metsise mänguperioodi kui ka perioodi, mil

metsisetibudel ei ole väljakujunenud iseseisvat termoregulatsiooni võimet ning nad vajavad emalindude

soojendamist. Metsise emalinnud võivad pesitseda mängukoha lähedal või mitme km kaugusel sellest.

Metsis muneb tavaliselt vahemikus aprilli keskpaigast kuni juuni keskpaigani, pojad kooruvad tavaliselt

juuni esimesel poolel. Üheks oluliseks ja potentsiaalseks ohuteguriks pesitsusele peetakse

loodusturismiga kaasnevat inimeste liikumist pesitsusalal53. Valdav osa orienteerumisalast jääb nii

mängupaigale kui ka vahetult kahe mängupaiga vahelisele alale. Lähtuvalt ettevaatusprintsiibist on

ürituse korraldamine metsise elupaigas häirimistundlikul perioodil vastuolus ala kaitse-eesmärgiga

metsist kaitsta ning vastuolus LKS § 55 lg 61-ga. Inimeste liikumisest põhjustatud häirimise tõttu võib

emaslind pesalt lendu tõusta, millega on suur risk poegade suremiseks alajahtumise läbi.

Lähtuvalt eeltoodule annab Keskkonnaamet nõusoleku Tallinna Orienteerumisneljapäevaku

korraldamiseks Vetlas tingimusel, et üritust ei korraldata ajavahemikul 01.03-15.07 ja

arvestatakse käesoleva kirja üldtingimustega.

3.3 Vetepere (Järva vald) 08.05.2025

Taotlusele lisatud asendiskeemi kohaselt piirneb/vähesel määral kattub võistlusala lõunas Kõrvemaa

maastikukaitseala Kõrvemaa piiranguvööndiga. Lisaks piirneb/vähesel määral kattub võistlusala idas II

kategooria liigi – metsise leiukohaga (KLO9134356) ja Kõrvemaa metsise püsielupaigaga

(KLO3000105). Samuti jäävad orienteerumisalale mitmete III kaitsekategooria taimeliikide

kasvukohad.

Keskkonnaamet on seisukohal, et kavandatav tegevus ei mõjuta negatiivselt Kõrvemaa

maastikukaitseala kaitse-eesmärke ega seisundit, samuti ei kahjusta kaitstavate liikide kasvukohtasid ja

elupaikasid, kui peetakse kinni alal kehtivast kaitsekorrast ning arvestatakse käesoleva kirja

üldtingimustega. Eeltoodust tulenevalt nõustub Keskkonnaamet 08.05.2025

Orienteerumisneljapäevaku korraldamisega Vetepere külas. Arvestades püsielupaigas kehtivat

kaitsekorda ei ole kontrollpunktide paigutamine metsise püsielupaika lubatud.

3.4 Keila (Keila linn) 15.05.2025

Võistlusalal asub mitmeid II ja III kaitsekategooria kaitsealuste taimede kasvukohti, III kaitsekategooria

kaitsealuse linnuliigi hiireviu elupaik (KLO9122971) ja kaitstav looduse üksikobjekt Loigu

keerdkadakas (KLO4000366).

Lisaks ulatub võistlusala Keila-Niitvälja kaitsealuste taimede püsielupaiga (KLO3002374)

sihtkaitsevööndi territooriumile, kus on registreeritud Natura elupaigad puiskarjamaad (9070) ja

puisniidud (6530*) ja mitme II ning III kaitsekategooria taime elupaik, millest osa on ka püsielupaiga

kaitse-eesmärgiks.

Ka ulatub võistlusala Natura 2000 võrgustikku kuuluvale Niitvälja loodusalale (RAH0000466), kus on

EELISe kohaselt registreeritud Natura elupaigatüüp liigirikkad madalsood (7230) ja mitme III

kaitsekategooria taime elupaik.

Keskkonnaamet on seisukohal, et kavandatav tegevus ei mõjuta negatiivselt kaitse-eesmärke ega selle

seisundit, kui peetakse kinni alal kehtivast kaitsekorrast ning arvestatakse käesoleva kirja

üldtingimustega. Keskkonnaamet kooskõlastab ürituse korraldamise Keila-Niitvälja kaitsealuste

taimede püsielupaigas.

3.5 Sõitme (Kuusalu vald) 22.05.2025

Võistlusala paikneb valdavalt väljaspool LKS § 4 kohaseid kaitstavaid loodusobjekte, siiski esineb väike

kattuvus võistlusala kirde osas Lahemaa rahvuspargi Lahemaa piiranguvööndiga ja võistlusala edela

osasse jääb üksikobjekt Kalevikivi (KLO4000509). Parkimisalale looduskaitselisi kitsendusi ei jää.

53 Metsise (Tetrao urogallus) kaitse tegevuskava

11 (16)

Üksikobjektidel kehtivast kaitsekorrast tulenevalt ei ole üksikobjekti piiranguvööndis keelatud

rahvaürituste korraldamine. Keskkonnaameti hinnangul käesoleval juhul orienteerumisvõistluse

läbiviimine ei põhjusta vastuolu üksikobjekti seisundi ja ilme ning ümbritseva maastiku ilme kaitsmisel,

kui alal liigutakse vaid jalgsi.

Orienteerumisala kattub mitmes kohas Loo jõe, Kahala jõe (VEE1082100) veekaitsevööndiga, mis

osaliselt kattub ka Lahemaa rahvuspargi Lahemaa piiranguvööndiga. Jõe kallastel või veekogu sees

liikumine võib põhjustada kaldaerosiooni ehk pinnase ära kandumist jõkke, mis on vastuolus veeseaduse

§ 119 p-ga 6, mistõttu soovitame veekaitsevööndisse jäävatele aladele kontrollpunkte mitte paigutada.

Keskkonnaamet kooskõlastab ürituse korraldamise 22.05.2025 Lahemaa rahvuspargis

tingimusel, et kontrollpunkte ei paigutata veekaitsevööndisse, osalejad suunatakse

veekaitsevööndis liikuma maksimaalselt olemasolevatel teedel ja radadel, veekogude ületamiseks

kasutataks sildasid ning arvestatakse käesoleva kirja üldtingimustega.

Lisaks jäävad võistlusalale mitmed kaitsealused taimed, kuhu tulenevalt isendi kaitsest soovitame

võistluspunkte mitte paigutada.

3.6 Mägede (Järva vald) 29.05.2025

Võistlusala jääb Kõrvemaa maastikukaitseala Kõrvemaa piiranguvööndisse ja vähesel määral ka Jäneda

sihtkaitsevööndisse.

Orienteerumiseks kasutatavale maa-alale jäävad mitmed kaitsealused elupaigatüübid, II ja III

kaitsekategooria liigid. Piirkonnas registreeritud liigid on valgeselg-kirjurähn, metsis, teder, laanepüü,

raudkull, värbkakk. Registrisse on kantud eelkõige pesitsusalad, kuid maas pesitsevate lindude pojad on

enamasti pesahülgajad, kes liiguvad suuremal alal, kui registris olev pesapaik. Maaspesitsevate lindude

pojad võivad alusmetsas igal pool liikuda. Kaitsealustest liikidest kõige tundlikum pesitsusaegsetele

häiringutele on metsis, kelle kaitset käsitlesime käesoleva kirja punktis 3.2.

Lähtuvalt eeltoodule annab Keskkonnaamet nõusoleku Tallinna Orienteerumisneljapäevaku

korraldamiseks Mägedel tingimusel, et üritust ei korraldata registreeritud metsise elupaigas

ajavahemikul 01.03-15.07 ja arvestatakse käesoleva kirja üldtingimustega. Soovitame antud

asukohas, kas võistlusala nihutada registreeritud metsise elupaigast väljapoole või nihutada

toimumise kuupäev suve teise poolde (alates 15.07), mil metsise kõige tundlikum pesitsusaeg on

möödas.

3.7 Keila-Joa (Lääne-Harju vald) 05.06.2025

Võistlusala asub osaliselt Keila-Joa mõisa pargis (KLO1200572) ja osaliselt Türisalu maastikukaitsealal

(KLO1000143) nii piirangu- kui ka sihtkaitsevööndites, mis on ühtlasi ka Natura 2000 võrgustikku

kuuluv Türisalu loodusala (RAH0000448).

Võistlusalal asub III kaitsekategooria kaitsealuse musta tuhkpuu (KLO9308152) kasvukoht ja

elupaigatüüp metsastunud luited (2180), mis on nii maastikukaitseala kui ka Natura loodusala kaitse-

eesmärgiks.

Arvestades võistlusala suurust ja võistluse iseloomu, kus võistlejad liiguvad maastikul pigem hajutatult,

on Keskkonnaamet seisukohal, et ürituse läbiviimine ei kahjusta suure tõenäosusega kaitsealade kaitse-

eesmärke. Lähtuvalt eeltoodule annab Keskkonnaamet nõusoleku Tallinna

Orienteerumisneljapäevaku korraldamiseks 05.06.2025 Keila-Joa mõisapargis ja Türisalu

maastikukaitsealal.

3.8 Valgejõe (Kuusalu vald) 12.06.2025

Võistlusala jääb ligikaudu pooles ulatuses LKS § 4 kohastele kaitsealadele, hõlmates Lahemaa

rahvusparki, Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala, Valgejõe ja Pikkoja hoiualasid. Parkimine on korraldatud

Valgejõe tee54 ääres.

54 ETAK ID: 4570251

12 (16)

Lahemaa rahvuspargi Lahemaa piiranguvööndis jääb võistlusalale mitmeid III kaitsekategooria liike

(taimed, loomad, samblikud), vääriselupaikasid ja ala kaitse-eesmärgiks olevaid Natura 2000

loodusdirektiivi elupaigatüüpe. Eeldatavalt on tegevus kooskõlas Lahemaa rahvuspargi kaitse-

eesmärkidega kui jälgitakse käesoleva kirja 1. osas toodud üldtingimusi. Lähtuvalt eeltoodule annab

Keskkonnaamet nõusoleku Tallinna Orienteerumisneljapäevaku korraldamiseks 12.06.2025

Lahemaa rahvuspargis.

Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala Uurita piiranguvööndis ja Jussi sihtkaitsevööndisse jääb võistlusalale

mitmeid vääriselupaikasid, kaitse-eesmärgiks olevaid elupaigatüüpe, kaitsealuseid linnu- ja taimeliike

II ja III kaitsekategooriast.

Kaitsealustest liikidest kõige tundlikum on II kaitsekategooria liik metsis, kelle registreeritud toitumis-

ja elupaik (KLO9101273) paikneb osaliselt kaitsealal, aga ka väljaspool kaitseala. Kaitseala

territooriumile ja võistlusalale jääb ka metsiste paaritumisele omane mänguala (Suru metsise

mängupaik). Metsise kaitse on ka üheks Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitse-eesmärgiks. Metsise

kaitset käsitlesime täpsemalt käesoleva kirja punktis 3.2.

Lähtuvalt eeltoodule annab Keskkonnaamet nõusoleku Tallinna Orienteerumisneljapäevaku

korraldamiseks 12.06.2025 Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal tingimusel, et üritus korraldatakse

väljaspool ajavahemikku 01.03-15.07. Soovitame antud asukohas, kas võistlusala nihutada Põhja-

Kõrvemaa looduskaitsealalt väljapoole või nihutada toimumise kuupäev suve teise poolde (alates 15.

juuli), mil metsise kõige tundlikum pesitsusaeg on möödas.

Metsis asub orienteerumisalal ka väljaspool kaitsealasid. Keskkonnaametil puudub õiguslik alus

kaitseala väliselt kooskõlastusi anda ja tingimusi seada, saame anda vaid soovitusi. Metsise jaoks on

ürituse toimumise aeg tundlik periood ning inimeste liikumisest põhjustatud häiringud võivad poegade

elu ja seega pesitsuse õnnestumise ohtu seada. Soovitame üritust mitte läbi viia metsise elupaigas ka

väljaspool kaitseala.

Orienteerumisalale jäävad Valgejõgi (VEE1079200) ja Pikkoja (VEE1079900), mis on hõlmatud

Valgejõe ja Pikkoja alamjooksu hoiualadega. Kaitsealustest kaitse-eesmärgiks olevatest liikidest jäävad

orienteerumisalale hoiualal rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia; KLO9200075) ja võldas (Cottus

gobio; KLO9102618). Hoiualade kaitse-eesmärgiks olevatest elupaigatüüpidest esineb alal jõed ja ojad

(3260). Valgejões esineb ka II kaitsekategooria liik paksukojaline jõekarp (KLO9200192).

Käesoleval juhul Maa-ameti kaardirakenduse põhikaardi ja ortofoto kohaselt ei ole Valgejõel silda enne

Loksa metskond 39 (35301:001:1665) ja Jaana (42301:005:0460) kinnistute lõikumiskohta55. Lisaks on

orienteerumisalal Valgejõe sild56. Tulenevalt Valgejõe hoiuala kaitse-eesmärgile kaitsta elupaigatüüpi

jõed ja ojad (3260), võib Keskkonnaameti hinnangul olla hoiuala kaitse-eesmärk ohustatud. Jõe kallastel

või veekogu sees liikumine võib põhjustada kaldaerosiooni ehk pinnase ära kandumist jõkke. Seetõttu

palume Valgejõe veekaitsevööndisse mitte paigutada kontrollpunkte ja veekogusid ületada vaid selleks

ettenähtud kohtadest.

3.9 Kõrvemaa (Anija vald) 19.06.2025

Võistlusala jääb valdavas osas Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseale, kattudes Koitjärve piiranguvööndi

ja Jussi sihtkaitsevööndiga. Võistluskeskus ja parkimine on kavandatud Laudissalu mäe piirkonnas

valdavalt kruuskattega Uuejärve teel57, aga osaliselt ka kolmel väiksemal pinnasteel58. Vahetult

parkimisala äärde jäävad III kaitsekategooria liik harilik kopsusamblik (Lobaria pulmonaria;

KLO9701479), mitmest lahustükist koosnev elupaigatüüp vanad loodusmetsad (9010*) projekteeritava

Metsaelupaikade looduskaitsealaga. Arvestades pinnasteede laiust ja alal esinevaid kaitseväärtuseid, ei

ole skeemil esitatud pinnasteed sobilikud parkimiseks. Kruusakattega Uuejärve tee laiuseks on ligikaudu

4 kuni 4,5 meetrit. Keskkonnaameti hinnangul on alal võimalik Uuejärve teed kasutada autode

55 Koordinaatidega XY: 6592692.62, 600303.82 56 Koordinaatidega XY: 6592897.49, 600440.47 57 ETAK ID 4675693 58 ETAK ID 4589844, 4643056 ja 4988610

13 (16)

parkimiseks ilma kaitseväärtuseid ohustamata. Seejuures tuleb korraldajal tagada osalejate

informeerimine parkimiskorraldusest ja tagada osalejate parkimine vaid olemasoleva tee ulatuses, tee

alalt välja sõitmata.

Lisaks on võistlusalal mitmeid Natura 2000 loodusdirektiivi elupaigatüüpe, kattudes projekteeritava

Metsaelupaikade looduskaitsealaga. Suur osa võistlusalast on kaetud II ja III kaitsekategooria lindude,

taimede ja samblikega. Kaitsealustest liikidest kõige tundlikum häiringutele on linnuliik metsis, kelle

elupaik (KLO9134355) katab valdava osa orienteerumisalast.

Kaitsealustest liikidest kõige tundlikum pesitsusaegsetele häiringutele on metsis, kelle kaitse on ka

üheks Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitse-eesmärgiks. Metsise kaitset käsitlesime täpsemalt

käesoleva kirja punktis 3.2.

Lähtuvalt eeltoodule annab Keskkonnaamet nõusoleku Tallinna Orienteerumisneljapäevaku

korraldamiseks Kõrvemaal tingimusel, et üritust ei korraldata ajavahemikul 01.03-15.07 ja

arvestatakse käesoleva kirja üldtingimustega.

3.10 Koitjärve (Anija vald) 26.06.2025

Võistlusala asub kogu ulatuses Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal, kattudes Koitjärve piiranguvööndi ja

Jussi sihtkaitsevööndiga. Parkimine ja võistluskeskus on kavandatud kruuskatetega Pikajärve tee59 ja

Koersilla tee60 ning pinnastee61 vahelisel alal. Arvestades Koersilla tee ja pinnastee laiust ei ole need

sobilikud mootorsõidukite parkimiseks, sest tegevuse käigus võib kahjustada saada kaitse-eesmärk

säilitada maastikuilmet ja elustiku mitmekesisust. Lisaks blokeerivad parkivad autod kitsa tee. Seetõttu

soovitame parkimine lahendada Pikajärve tee ääres, kus parkimiseks on lubatud kasutada ainult

kruuskattega tee osa, vältida tuleb teeäärse pinnase/taimestiku peal parkimist. Ürituse korraldaja peab

tagama osalejate informeerimise ja nõuetekohase parkimise.

Valdav osa võistlusalast on kaetud II ja III kaitsekategooria taime-, looma- ja samblikuliikidega,

kaitsealuste elupaigatüüpidega ja projekteeritava Metsavajakute looduskaitsealaga. Peaaegu kogu

võistlusala kattub II kaitsekategooria linnuliigi metsise registreeritud toitumis- ja elupaigaga

(KLO9134355).

Kaitsealustest liikidest kõige tundlikum pesitsusaegsetele häiringutele on metsis, kelle kaitse on ka

üheks Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitse-eesmärgiks. Metsise kaitset käsitlesime täpsemalt

käesoleva kirja punktis 3.2.

Lähtuvalt eeltoodule annab Keskkonnaamet nõusoleku Tallinna Orienteerumisneljapäevaku

korraldamiseks Koitjärvel tingimusel, et üritust ei korraldata ajavahemikul 01.03-15.07 ja

arvestatakse käesoleva kirja üldtingimustega.

3.11 Pikknõmm (Anija vald) 03.07.2025

Võistlusala jääb valdavas osas Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseale, Jussi sihtkaitsevööndisse, vähesel

määral kattudes ka Koitjärve piiranguvööndiga. Võistluskeskus ja parkimine on kavandatud osaliselt

kaitseala väliselt, kaitsealaga piirneb Piiri tee ning kaitsealale jääb mitmesaja meetri ulatuses

pinnasteed62, kuhu on ette nähtud parkimine ja võistluskeskus. Keskkonnaameti hinnangul, arvestades

pinnastee laiust, ei ole see sobilik parkimiseks. Tegevuse käigus võib kahjustada saada kaitse-eesmärk

tagada ökosüsteemide areng üksnes loodusliku protsessina. Arvestades tee laiust, siis eeldatavalt võib

kannatada saada teeäärne taimestik ja pinnas. Lisaks blokeerivad parkivad autod tee. Seetõttu palume

parkimine lahendada, kas väljaspool kaitseala või Piiri tee ääres, kus parkimiseks kasutatakse ainult

kruuskattega tee osa ja välditakse teeäärse pinnase/taimestiku peal parkimist. Ürituse korraldaja peab

tagama osalejate informeerimise ja nõuetekohase parkimise.

59 ETAK ID 4603426 60 ETAK ID 4613342 61 ETAK ID 4664557 62 ETAK ID 4848657

14 (16)

Valdav osa võistlusalast on tihedalt kaetud II ja III kaitsekategooria taime-, sambliku- ja loomaliikidega.

Lisaks kattub ala kaitsealuste elupaigatüüpidega, projekteeritava Metsaelupaikade looduskaitsealaga ja

mitmete vääriselupaikadega.

Kaitsealustest liikidest kõige tundlikum pesitsusaegsetele häiringutele on metsis, kelle kaitse on ka

üheks Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitse-eesmärgiks. Metsise kaitset käsitlesime täpsemalt

käesoleva kirja punktis 3.2.

Lähtuvalt eeltoodule annab Keskkonnaamet nõusoleku Tallinna Orienteerumisneljapäevaku

korraldamiseks Pikknõmmel tingimusel, et üritust ei korraldata ajavahemikul 01.03-15.07 ja

arvestatakse käesoleva kirja üldtingimustega.

3.12 Nelijärve (Anija, Tapa vald) 10.07.2025

Võistlusala jääb valdavas ulatuses Kõrvemaa maastikukaitsealale, kattudes Kõrvemaa piiranguvööndi

ja Jäneda sihtkaitsevööndiga. Parkimist ja võistluskeskust pole skeemil märgitud. Suur osa

orienteerumisalast kaetud erinevate Natura 2000 elupaigatüüpidega, projekteeritava Metsaelupaikade

looduskaitsealaga ja vääriselupaikadega. Lisaks jääb võistlusalale hulgaliselt erinevad II ja III

kaitsekategooria liikide elupaikasid ja kasvukohtasid.

Asendiskeemil piiritletud alale jäävad ka mitmete II ja III kaitsekategooria kaitsealuste lindude

leiukohad ning nende liikide paljunemise ja poegade kasvatamise aeg kestab vahemikul 01.02-10.08.

Alale jäävatest liikidest kõige tundlikum pesitsusaegsetele häiringutele on metsis, kes on ka Kõrvemaa

maastikukaitseala kaitse-eesmärgiks. Eeldatavalt on ürituse toimumise ajaks metsise pojad piisavalt

suured ja saavad inimese liikumisest põhjustatud häiringu puhul põgeneda lennates.

Järgides Kõrvemaa maastikukaitseala, LKS-is ja käesolevas kirjas sätestatud tingimusi, ei kaasne

Keskkonnaameti hinnangul ürituse läbiviimisega mõjusid, mis takistaks Kõrvemaa maastikukaitseala

kaitse-eesmärkide saavutamist. Eeltoodust tulenevalt annab Keskkonnaamet nõusoleku Kõrvemaa

maastikukaitsealal ürituse korraldamiseks 10.07.2025.

3.13 Kodasoo (Jõelähtme vald) 10.07.2025

Võistlusala kattub kaitsealuse alaga „Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstav Ruu loodusobjekt

(KLO5000023)“, mille valitsejaks on Jõelähtme Vallavalitsus. Kehtiv kaitsekord on sätestatud

Jõelähtme VV 13.08.2020 otsusega nr 424, mille lisa 2 ptk 2 p 2.5 kohaselt on suuremate rahvaürituste

(rohkem kui 50 osalejat) korraldamiseks tarvilik Jõelähtme VV eelnev kirjalik nõusolek.

Orienteerumisalale jäävad Ruu tammed (3) (KLO4000673), mis on puuderühmana võetud kaitsealuse

üksikobjektina kaitse alla. Kolme tamme ümber moodustub 50 m ulatuses piiranguvöönd. Rahvaürituse

läbiviimine ei ole üksikobjekti piiranguvööndis keelatud. Üksikobjekti ja seda ümbritsevas

piiranguvööndis tuleb arvestada, et tammede seisundit ja ilmet ning tammesid ümbritseva maastiku

ilmet pole lubatud kahjustada. Eeldatavalt kahjustumist ei toimu kui alal liigutakse vaid jalgsi.

Alale jääb mitmeid II ja III kaitsekategooria taime- ja linnuliike, kus tuleb arvestada isendi kaitsega.

3.14 Venemäe (Anija vald) 31.07.2025

Võistlusala jääb kogu ulatuses Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealale, Jussi sihtkaitsevööndisse.

Võistluskeskus ja parkimisala on kavandatud Venemäe vaatetorni piirkonnas Koonukõrve tee, Uuejärve

tee ja nende läheduses olevate pinnasteede63 vahelisel alal, kus on inventeeritud II kaitsekategooria

taimeliigi palu-karukella (Pulsatilla patens) kasvuala. Palu-karukell on tallamistundlik taim, mistõttu

tema elupaigaks märgitud alal pole lubatud teedeväliselt liikuda. Keskkonnaameti hinnangul, arvestades

Koonukõrve tee ja pinnasteede laiuseid, ei ole need sobilikud parkimiseks. Tegevuse käigus võib

kahjustada saada kaitse-eesmärk tagada ökosüsteemide areng üksnes loodusliku protsessina. Arvestades

tee laiust, siis eeldatavalt võib kahjustada saada teeäärne taimestik ja pinnas. Lisaks blokeerivad

63 ETAK ID: 4817722 ja 4639786

15 (16)

parkivad autod kitsad teed. Seetõttu soovitame parkimine lahendada kasutades vaid Uuejärve teed.

Ürituse korraldaja peab tagama osalejate informeerimise ja nõuetekohase parkimise.

Järgides Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala, LKS-is ja käesolevas kirjas sätestatud üldtingimusi, ei kaasne

Keskkonnaameti hinnangul ürituse läbiviimisega mõjusid, mis takistaks Põhja-Kõrvemaa

looduskaitseala kaitse-eesmärkide saavutamist. Eeltoodust tulenevalt annab Keskkonnaamet

nõusoleku Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal ürituse korraldamiseks 31.07.2025.

3.15 Voose (Anija vald) 14.08.2025

Orienteerumisala jääb valdavalt Kõrvemaa maastikukaitseala Põhjaku sihtkaitsevööndisse ja vähesel

määral Kõrvemaa piiranguvööndisse. Ala kattub vähesel määral Loibu metsise püsielupaiga

piiranguvööndiga (KLO3000744), kus ürituse korraldamine lubatud pole. Võistluskeskus ja parkimine

piirneb kaitsealaga, kuid jääb väljapoole kaitseala. Võistlusalal on inventeeritud mitmed kaitsealused

Natura elupaigatüübid. Alal on palju kaitsealuseid liike nii I, II ja III kaitsekategooriast.

Järgides Kõrvemaa maastikukaitseala, LKS-is ja käesolevas kirjas sätestatud üldtingimusi, ei kaasne

Keskkonnaameti hinnangul ürituse läbiviimisega mõjusid, mis takistaks Kõrvemaa maastikukaitseala

kaitse-eesmärkide saavutamist. Eeltoodust tulenevalt annab Keskkonnaamet nõusoleku Kõrvemaa

maastikukaitsealal ürituse korraldamiseks 14.08.2025.

3.16 Keava mäed (Kehtna vald) 21.08.2025

Orienteerumisala Keava mäed paikneb osaliselt Kõnnumaa maastikukaitseala Keava sihtkaitsevööndis

ja Keava mägede piiranguvööndis.

Keskkonnaamet on kirjeldanud võistluste alal asuvaid kaitstavaid liike ja elupaigatüüpe ning andnud

oma hinnangu orienteerumisvõistluste korraldamise võimalikkuse kohta 15.07.2024 kirjas nr 7-

9/24/12899-2. Pärast 15.07.2024 ei ole kaitstavate loodusväärtuste osas muudatusi toimunud ja

Keskkonnaamet jääb kirjas nr 7-9/24/12899-2 esitatud järelduste juurde.

Keskkonnaamet on seisukohal, et võistlust on võimalik korraldada Kõnnumaa maastikukaitseala kaitse-

eesmärki ja kaitseala seisundit kahjustamata, kui järgitakse ala kaitse-eeskirja ja selles kirjas sätestatud

tingimusi. Arvestades eelnevat annab Keskkonnaamet nõusoleku orienteerumisneljapäevaku

korraldamiseks Keava mägedes 21.08.2025 tingimustel, et elupaigatüübile rikutud, kuid

taastumisvõimelised rabad kontrollpunkte ei planeerida, kuid liikumist elupaigatüübil keelata vaja ei

ole. Elupaigatüübi rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad asukoht on kujutatud kirjas joonisel 2.

Joonis 2. Elupaigatüübi rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad asukoht.

3.17 Kolgaküla (Kuusalu vald) 28.08.2025

Võistlusala jääb Lahemaa rahvusparki, osaliselt Kotka sihtkaitsevööndisse ja Lahemaa

piiranguvööndisse. Võistluskeskuse ja parkimisalana on märgitud Kolgakülas Spordiplatsi kinnistul

(35301:001:1486) paiknev ala.

Valgejõe kallastel on inventeeritud laialdaselt Natura elupaigatüübid luhaniit (6450) ja lubjavaene

aruniit (6270*). Võistlusalale jäävad veel Natura elupaigatüübid soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*)

ja vanad loodusmetsad (9010*). Mainitud elupaigatüübid kuuluvad kõik Lahemaa rahvuspargi kaitse-

16 (16)

eesmärkide hulka. Alale jääb ka vääriselupaik jõgede ja järvede järsud kaldanõlvad. Lisanduvalt on alal

projekteeritav Metsaelupaikade looduskaitseala.

Võistlusalal on inventeeritud mitmete II ja III kaitsekategooria kaitsealuste liikide elupaikasid. Kotka

sihtkaitsevööndis on inventeeritud II kaitsekategooria kaitsealuste liikide laanerähn (Picoides

tridactylus) ja metsis (Tetrao urogallus) elupaigad ja Valgejões III kaitsekategooria kaitsealuste liikide

euroopa harjus (Thymallus thymallus), võldas (Cottus gobio) ja Valgejõe kaldal rohe-vesihobu

(Ophiogomphus cecilia) elupaigad. Kõik nimetatud liigid kuuluvad Lahemaa rahvuspargi kaitse-

eesmärkide hulka.

Järgides Lahemaa rahvuspargi, LKS-is ja käesolevas kirjas sätestatud üldtingimusi, ei kaasne

Keskkonnaameti hinnangul ürituse läbiviimisega mõjusid, mis takistaks kaitse-eesmärkide saavutamist.

Eeltoodust tulenevalt annab Keskkonnaamet nõusoleku Lahemaa rahvuspargis ürituse

korraldamiseks 28.08.2025. Tulenevalt Valgejõe kallastel paiknevatest tallamistundlikest

elupaigatüüpidest ja kaitsealuste liikide elupaikadest, tuleb vältida liigset tallamist ja erosiooni

tekitamise ohtu veekaitsevööndis, seega palume Valgejõe kalda veekaitsevööndisse mitte

paigaldada kontrollpunkte, osalejad suunata liikuma üksnes olemasolevatel teedel ja radadel ning

jõe ületuseks kasutada vaid olemasolevaid sildasid.

3.18 Botaanikaaed – Iru (Pirita linnaosa) 11.09.2025

Võistlusala jääb Pirita jõeoru maastikukaitsealale, Botaanikaaia, Kloostrimetsa ja Vabaõhukooli

piiranguvöönditesse. Võistlusalal on inventeeritud mitmed III kaitsekategooria kaitsealused linnu- ja

taime liigid ning Natura 2000 loodusdirektiivi elupaigatüübid. Lükati tee ja poolsele alale ja vähesel

määral Vabaõhukooli tee äärde jääb projekteeritav Metsaelupaikade looduskaitseala.

Järgides Pirita jõeoru maastikukaitseala kaitse-eeskirjas, LKS-is ja käesolevas kirjas sätestatud

üldtingimusi, ei kaasne Keskkonnaameti hinnangul ürituse läbiviimisega mõjusid, mis takistaks kaitse-

eesmärkide saavutamist. Eeltoodust tulenevalt annab Keskkonnaamet nõusoleku Pirita jõeoru

maastikukaitsealal ürituse korraldamiseks 11.09.2025.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Vildak

juhtivspetsialist

looduskasutuse osakond

Gerda Kirs 54270402; [email protected] (Anija, Kuusalu, Jõelähtme ja Tapa vald)

Nurana Olonen 58652539; [email protected] (Järvamaa)

Olavi Randver 5254935; [email protected] (Raplamaa)

Vivian Tamm 53982629; [email protected] (Viimsi vald ja Pirita linnaosa)

Triin Ristmets 56981773; [email protected] (Lääne-Harju vald ja Keila linn)

Roman Zuzjonok 56902018; [email protected] (loodushoiutööde büroo)