Vastuskiri

Pärnu mnt 139 / 15060 Tallinn / [email protected] / www.politsei.ee

Registrikood 70008747

Christian Veske

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise

voliniku kantselei

[email protected]

Teie 16.06.2025 nr 1-1/78_2025

Meie 25.06.2025 nr 1.1-18/37-2

Vastus päringule

Täname Teid pöördumise eest ja võimaluse eest selgitada kehaliste testide erinevuste põhjuseid

seoses Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) värbamistegevuse ning ametikohale

kandideerijate hindamissüsteemiga.

Politsei- ja Piirivalveametis kehtestatud kehalised katsed on osa kutsesobivusnõuete hindamise

protsessist, mille eesmärk on veenduda, et kandidaadid suudavad täita ametiülesannetest

tulenevaid füüsilisi nõudeid. Nimetatud katsed ja nende hindamiskriteeriumid põhinevad

„Politseiametniku ning Politsei- ja Piirivalveameti struktuuriüksuse juhi ametikohal teenistuses

oleva ametniku kutsesobivusnõuete, nende kontrollimise tingimuste ja korra“ regulatsioonil.

Kutsesobivusnõuete ühe osana kinnitatud kehalised katsed peavad etteantud normide kohaselt

sooritama nii teenistusse asuvad politseiametnikud kui ka juba teenistuses olevad

politseiametnikud iga-aastaselt. Kampaanias viidatud kehaliste katsete normid on üldised

normid, millele peavad vastama kõik politseiametnikud.

Kehaliste testide hindamisel kasutatakse soopõhiseid ja vanuselisi võrdlusskaalasid, mis on

kooskõlas USPE (Union Sportive des Polices d’Europe) poolt kehtestatud rahvusvaheliste

standardite ja soovitustega. Neis normatiivides tunnustatakse, et meeste ja naiste füsioloogilised

erinevused on objektiivsed ning statistiliselt mõõdetavad, mistõttu võrreldavuse tagamiseks

kasutatakse vastavalt kohandatud hindamissüsteemi.

Oluline on rõhutada, et kehalised katsed ei ole eraldi eesmärk, vaid meetod tööülesannete

täitmise võimekuse hindamiseks. Kogu kutsesobivuse hindamine hõlmab lisaks füüsilisele

testile ka psühholoogilist ja tervislikku sobivust, üldoskusi, motivatsiooni ja eetilisi hoiakuid,

mis on politseitöös vähemalt sama määravad. Füüsilise võimekuse hindamine toimub läbivalt

kogu teenistuse jooksul, sh korduvalt ja objektiivsete standardite järgi.

Samuti juhime tähelepanu, et soopõhiste kriteeriumide kehtestamine ei sea ühtegi sugu

objektiivselt ebasoodsamasse olukorda – vähendatud normid on proportsionaalsed ja teaduslike

uuringute tulemusel kohandatud vastavalt keskmise inimese vanuse ja soo alusel. Ühtsete

normide kehtestamine seaks ebaproportsionaalse eelise noortele meestele ega peegelda

tegelikku tervist ja füüsilist seisundit. PPA tööandjana ei eelda, et kõik töötajad oleksid

füüsiliselt identsed, vaid et nad oleksid suutelised täitma oma ülesandeid tegelikus tööolukorras,

olgu selleks näiteks patrullimine, sekkumine konfliktisituatsioonidesse või koostöö

eriüksustega. Hetkel kehtivad katsed annavad kindluse, et ametnikud suudavad ülesandeid

täites kanda kaitsevarustust ja on võimelised rakendama füüsilist jõudu ja relvasid isikute

kinnipidamisel.

Erinevad kehalised normid põhinevad tööülesannete sisulisel analüüsil ning rahvusvahelisel

praktikal. Need ei ole suunatud ühegi soo esindajate eelistamiseks ega tõrjumiseks, vaid

peegeldavad mitmekesise personali vajadust, kes suudab oma tugevusi rakendada erinevates

2 (2)

töövaldkondades (nt kriminaalpolitsei, töö kogukonnaga, piirivalve, patrullteenistus jne).

Normid arvestavad meeste ja naiste bioloogilisi erinevusi, tagades seeläbi mõlemale

sugupoolele võrdse võimaluse politseiteenistusse asumiseks.

Lõpetuseks kinnitame, et Politsei- ja Piirivalveamet peab väga oluliseks võrdse kohtlemise ja

võrdsete võimaluste tagamist ning tegutseb vastavuses seadustega, sh soolise võrdõiguslikkuse

seaduse ja võrdse kohtlemise seadusega. Kehaliste katsete nõudeid rakendatakse läbipaistvalt

ja järjepidevalt kõikide politseiametnike suhtes, need arvestavad sugude bioloogilisi erinevusi,

on proportsionaalsed ja lähtuvad vajadusest kindlustada kutsesobivusnõuetele vastavad

politseiametnikud erinevates PPA tööliinides.

Oleme avatud koostööle ning vajadusel valmis andma täiendavat teavet või osalema arutelus.

Lugupidamisega

Egert Belitšev

peadirektor

Regina Juga, 6123405, [email protected]