Asjaõigusseaduse ja asjaõigusseaduse rakendamise seaduse muutmise seadus

EELNÕU

Asjaõigusseaduse ja asjaõigusseaduse rakendamise seaduse muutmise

seadus

§ 1. Asjaõigusseaduse § 346 muutmine

Asjaõigusseaduse § 346 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

„(3) Kokkuleppele, millega määratakse, millist tarbijakrediidilepingust tulenevat nõuet

hüpoteek tagab, ei kohaldata notariaalse tõestamise vorminõuet, kui on täidetud kõik järgmised

tingimused:

1) tarbijakrediidilepingust tulenevat nõuet tagav hüpoteek antakse üle ühelt krediidiandjalt

teisele;

2) hüpoteek ei hakka tagama lisakohustusi;

3) tagatiskokkulepe sõlmitakse hüpoteegi üleandmise kokkuleppega samal ajal;

4) hüpoteek tagab nii enne kui ka pärast üleandmist üksnes sellist tarbijakrediidilepingut, mis

on sõlmitud elamukinnisvara omandamise või parendamise eesmärgil või selleks võetud laenu

refinantseerimiseks.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kokkulepe peab olema vähemalt digitaalselt

allkirjastatud.“.

§ 2. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse muutmine

Asjaõigusseaduse rakendamise seadust täiendatakse §-ga 241 järgmises sõnastuses:

„§ 241. Eluasemelaenu refinantseerimisel notariaalse tõestamise nõude kaotamise

järelhindamine

Eesti Pank ja Finantsinspektsioon analüüsivad hiljemalt 2028. aasta 31. detsembriks

eluasemelaenu refinantseerimisel notariaalse tõestamise nõude kaotamise mõju ja

tulemuslikkust.“.

§ 3. Seaduse jõustumine

 Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, „.....“....................2025. a

Algatab Vabariigi Valitsus „.....“.......................2025. a

(allkirjastatud digitaalselt)

1

Asjaõigusseaduse ja asjaõigusseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Laenude vähene pankadevaheline liikumine Eesti laenuturul pärsib pankadevahelist

konkurentsi ja muudab seetõttu eluasemelaenud tarbijatele kallimaks. Eesti Pank ja

Finantsinspektsioon tulid 2024. aasta veebruari lõpus välja mitme ettepanekuga, mis muudaksid

kodulaenu üleviimise ühest pangast teise inimeste jaoks kiiremaks, lihtsamaks ja soodsamaks.

Ettepanekute elluviimine parandaks laenuturu toimimist ja soodustaks konkurentsi

panganduses. Ettepanekud põhinevad Eesti Panga panganduse konkurentsiolukorra analüüsil,

mida aitas teha ka Finantsinspektsioon.1 Muu hulgas pakuti, et kodulaenu teise panka

üleviimisel võiks kaotada notarisse mineku kohustuse.

Samasisulise ettepaneku tegi Vabariigi Valitsusele ka efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoda.2

8. mail 2025 otsustas Vabariigi Valitsus toetada ettepanekut kaotada eluasemelaenu

refinantseerimisel tagatiskokkuleppe notariaalse tõestamise nõue juhul, kui ükski laenu ja

tagatisega seotud tingimus ei muutu kliendile kahjulikumaks.

Asjaõigusseaduse (AÕS) § 338 lõike 2 kohaselt on hüpoteegi üleandmiseks nõutavad

hüpoteegipidaja ja hüpoteegi omandaja notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud

kokkulepe ning kande tegemine kinnistusraamatusse. Seega ei pea hüpoteegi üleandmise tehing

(asjaõigusleping) juba alates 1. veebruarist 2023 olema notariaalselt kinnitatud, st piisab ka

digitaalselt allkirjastatud kokkuleppest. Küll aga tuleb kehtiva seaduse kohaselt

hüpoteegipidaja vahetumisel sõlmida notariaalselt tõestatud vormis tagatavate nõuete

muutmise kokkulepe (AÕS § 346 lg 2).

Eelnõukohase seaduse eesmärk on muuta eluasemelaenud taskukohasemaks ja suurendada

konkurentsi, kaotades eluasemelaenu refinantseerimisel tagatavate nõuete muutmise

kokkuleppe notariaalse tõestamise nõude juhul, kui laenu ja tagatisega seotud tingimused ei

muutu kliendile kahjulikumaks.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi õiguspoliitika osakonna

tsiviilõiguse talituse nõunik Kadri Laud ([email protected]).

Eelnõu on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome

korralduse talituse toimetaja Merike Koppel ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud ühegi teise menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse

rakendamisega.

1 Eesti Pank ja Finantsinspektsioon. Kodulaenu üleviimise teise panka saaks teha lihtsamaks ja soodsamaks.

Kättesaadav: Kodulaenu üleviimise teise panka saaks teha lihtsamaks ja soodsamaks | Pressiteated | Eesti Pank ja

Kodulaenu üleviimise teise panka saaks teha lihtsamaks ja soodsamaks | Finantsinspektsioon 2 Efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoda | Riigikantselei

2

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse 8. mai 2025. a otsusega, millega toetati ettepanekut

kaotada eluasemelaenu refinantseerimisel tagatiskokkuleppe notariaalse tõestamise nõue juhul,

kui ükski laenu ja tagatisega seotud tingimus ei muutu kliendile kahjulikumaks.

Samuti sätestab koalitsioonileppe 2025–20273 punkti 311 esimene lause: „Suurendame

konkurentsi eluasemelaenuturul ja vähendame laenukulusid.“

Eelnõukohase seadusega muudetakse asjaõigusseaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I,

17.03.2023, 58.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

Eesti Pank avaldas 2024. aasta alguses teemapaberi ,,Pankadevaheline konkurents Eesti

laenuturul“4, milles leiti, et eluasemelaenude refinantseerimise määr on Eestis madal. Näiteks

viidi 2022. aastal teise panka üle 361 eluasemelaenu, mis moodustab vaid 1,4% laenude

koguhulgast. Laenude vähest liikumist ühest pangast teise põhjustavad suured vahetuskulud

(ingl switching costs), mis jaotuvad oma olemuselt materiaalseteks ja mittemateriaalseteks.

Materiaalsed kulud on laenu ennetähtaegse tagastamise kulu, tagatiskinnisvara hindamise kulu,

uue laenulepingu sõlmimise kulu, asjaõiguslepingu notariaalse sõlmimise kulu (millele

lisanduvad notari tasud) ning kinnistusraamatu kande muutmise kulu.

Eesti pankade jaekliendid liiguvad pankade vahel vähe ega otsi aktiivselt paremaid

laenutingimusi. 2023. a viidi teise panka üle ca 2% laenudest, 2024. a veidi alla 10%. Samal

perioodil võeti kokku ca 192 000 eluasemelaenu. Laenude vähene pankadevaheline liikumine

pärsib omakorda pankadevahelist konkurentsi ja muudab seetõttu eluasemelaenud tarbijatele

kallimaks.

Eelnõule ei eelnenud väljatöötamiskavatsust, kuna seadusemuudatus on algatatud Vabariigi

Valitsuse otsusega, vastav punkt on lisatud 2025–2027 koalitsioonileppesse ning menetlus on

kiireloomuline (HÕNTE § 1 lg 2 p 1). Eelnõule on eelnenud mitu kohtumist huvigruppidega,

kelle ettepanekuid on suures osas arvestatud.

Selleks, et muuta eluasemelaenud taskukohasemaks ja suurendada konkurentsi, on

koalitsioonilepingus ja ettevõtjate nõukoja ettepaneku alusel plaanitud kaotada eluasemelaenu

refinantseerimisel tagatiskokkuleppe notariaalse tõestamise nõue juhul, kui laenu ja tagatise

tingimused jäävad samaks. Ettepaneku kohaselt tekib võimalus viia lihtsamatel juhtudel

kodulaen teise panka üle ilma notarit kaasamata. Nimetatud „lihtsamad juhud“ tähendavad, et

notariaalse tõestamise vorminõude kaotamist võiks Eesti Panga hinnangul kaaluda konkreetselt

tehingute puhul, kus juba seatud hüpoteegi pidajat muudetakse tingimuste samaks jäädes ehk

üks pank asendub teisega.

Eluasemelaenu refinantseerimisel notariaalse tõestamise nõude kaotamise eeldatav positiivne

tagajärg on pankadevahelise liikumise ja konkurentsi suurenemine, mis võib muuta ka

eluasemelaenud taskukohasemaks. Lisaks laiemale mõjule hoiaks tarbija eluasemelaenu

refinantseerimisel notariaalse tõestamise nõude ärakaotamisega kokku kodulaenu kulusid –

näiteks 150 000 euro suuruse kodulaenu refinantseerimise notaritasu on praegu 275 eurot.

Laenusaaja hinnanguline kulu eluasemelaenulepingu refinantseerimisel teises pangas, kui:

3 Koalitsioonilepe 2025-2027.pdf 4 Eesti Pank. Pankadevaheline konkurents Eesti laenuturul. Teemapaberid 1/2024. Kättesaadav: Pankadevaheline

konkurents Eesti laenuturul 2024/Teemapaberid 1. Eluasemelaenu refinantseerimise teemat käsitletakse alates

peatükist 3.1, lk 23.

3

- laenusumma on 150 000 eurot ja hüpoteegisumma 200 000 eurot;

- laenulepingu kestus 20 a, laenujäägi keskmine intressimäär 4,5%;

- kinnisvarabüroode hinnakirjad: Tallinna magalalinnajao tüüpkorteri hindamisakti

miinimumtasu;

- pankade hinnakirjad: uute laenulepingute sõlmimise tasu (üldiselt 1%, aga mõne panga

puhul 0,4% laenusummast).

Tabel 1. Eluasemelaenu refinantseerimisega kaasnevad kulud

Summa Osakaal

tasudest

Osakaal

laenusummast

Ennetähtaegse lõpetamise tasu (3 kuu intressimaksed) 1683 44% 1,1%

Tagatise hindamise tasu (ligikaudne, minimaalne) 280 7% 0,2%

Refinantseerimislepingu sõlmimise tasu (1%) 1500 39% 1,0%

Notaritasu (hüpoteegi üleandmise ja tagatiskokkuleppe

tõestamine)5

275 7% 0,2%

Riigilõiv 75 2% 0,1%

KOKKU 3813 100% 2,5%

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

1) Asjaõigusseaduse § 346 muutmine

AÕSi § 346 täiendatakse lõigetega 3 ja 4, mis sätestavad tingimused, mille puhul ei pea

eluasemelaenu refinantseerimise tagatiskokkulepe olema notariaalselt tõestatud vormis.

Muudatuse kohaselt ei pea tagatiskokkulepe olema notariaalselt tõestatud, kui

tarbijakrediidilepingut tagav hüpoteek antakse üle ühelt krediidiandjalt teisele. Valdavalt

refinantseerivad eluasemelaene suuremad pangad ehk krediidiasutused. Lisaks on krediiditurul

krediidiandjad, kes annavad samuti hüpoteegi tagatisel eluasemelaene. Sätet kohaldatakse nii

krediidiasutustele kui ka teistele krediidiandjatele, kellele Finantsinspektsioon on andnud loa

tegutseda hüpoteekkrediidiandjana.

Teine tingimus on, et hüpoteek ei hakka tagama lisakohustusi. Krediidiandja, kellele antakse

hüpoteek üle, peab tagama, et tagatiskokkulepe ei too kliendile kaasa negatiivseid lisatagajärgi.

Hüpoteegi summa peab jääma samaks ning ka muud tingimused (nt ennetähtaegne lõpetamine)

ei tohiks tuua kliendile kaasa lisakohustusi, mis erinevad varasemas tagatiskokkuleppes

sätestatust.

Tagatiskokkuleppe peab sõlmima hüpoteegi üleandmise kokkuleppega samal ajal, et tagada

eluasemelaenu refinantseerimise protsessis vajalike toimingute arusaadavus kliendi jaoks ning

hüpoteegikande muutmine kinnistusraamatus. Võib eeldada, et klient valib uue krediidiandja

soodsama laenuintressi järgi ning lõppotsuse teeb klient. Krediidiandja peab siiski järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtteid ega või kliendile panna negatiivseid lisakohustusi.

5 Arvestatud on, et notari juures tõestatakse nii hüpoteegi loovutamise kui ka tagatiskokkuleppe tõestamise tehing

(kehtiv kord, mille kohaselt tehinguväärtused liidetakse). Kui hüpoteegi suurus on 150 000 eurot, siis oleks

tagatiskokkuleppe muutmise tasu kehtiva korra järgi 62,71 eurot (150 000 ∙ 2/3 ∙ 1/10 = 10 000, tasutabelis vaste

25,70 ∙ 2 + km).

4

Muudatuse kohaselt peab tagatiskokkulepe olema sõlmitud vähemalt digitaalselt allkirjastatud

vormis ning AÕSi § 338 lõike 2 kohaselt on hüpoteegi üleandmiseks nõutavad hüpoteegipidaja

ja hüpoteegi omandaja notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud kokkulepe ning

kande tegemine kinnistusraamatusse.

Sätet kohaldatakse üksnes elamukinnisvara omandamise või parendamise eesmärgil või selleks

võetud laenu refinantseerimiseks. Kui klient soovib siiski notariaalset nõustamist või

krediidiandja tahab tagatiskokkuleppesse lisada uusi tingimusi, tuleb tagatiskokkulepe

notariaalselt tõestada.

Muudatuse eesmärk on vähendada eluasemelaenude refinantseerimisel tarbijale tekkivaid

kulusid ja elavdada seeläbi konkurentsi laenuturul.

2) Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse täiendamine §-ga 241

Arvestades muudatuse mõju eluasemelaenuturule, on otstarbekas pärast eelnõu seadusena

rakendamist teha muudatuse järelhindamine. Seadusesse lisatakse rakendussäte eelnõukohase

muudatuse järelhindamise kohta. Kuna eelnõul on suhteliselt suur mõju ning sellele ei eelnenud

VTKd eelnõu kiireloomulisuse tõttu, siis on kohustus kavandada muudatuse järelhindamine.

Järelhindamise näol on tegemist seaduses sätestatava kohustusega teatud aja möödudes

analüüsida, kuidas seadusemuudatus praktikas rakendus (kontrollida eesmärgi saavutamist ja

mõju).

Tagantjärele tuleks analüüsida, kas muudatus avaldas mõju eluasemelaenude

refinantseerimisele ja intressimääradele. Samuti seda, kas kohtupraktika näitab vaidluste arvu

suurenemist.

Eluasemelaenu refinantseerimisel notariaalse tõestamise nõude kaotamise mõju ja

tulemuslikkust on kõige pädevamad analüüsima Eesti Pank ja Finantsinspektsioon.

Järelhindamise käigus tuleks 2028. aasta lõpuks hinnata eluasemelaenu refinantseerimise

notariaalse tõestamise nõude kaotamist tervikuna, st nii hüpoteegi üleandmise tehingu (2023. a

muudatus) kui ka tagatiskokkuleppe puhul (praegune muudatus).

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu reguleerimisesemel ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega.

6. Seaduse mõjud

6.1. Mõju krediidiandjatele ja -vahendajatele

Eestis tegutseb kaheksa krediidiasutust, viis välismaiste krediidiasutuste Eesti filiaali, 10

pankadega seotud liisingufirmat, 34 pankadega mitteseotud krediidiandjat ja kaheksa

5

krediidivahendajat.6 Kõik eelnimetatud krediidiandjad väljastavad tarbimislaene, kuid

eluasemelaene väljastavad siiski suuremalt jaolt krediidiasutused.

Eelnõu puudutab eelkõige krediidiasutusi ja mõningaid muid krediidiandjaid, kes sõlmivad

tarbijatega eluasemelaenu lepinguid või pakuvad olemasolevate laenude refinantseerimist.

Eluasemelaenude turu liidrid on Swedbank ja SEB Pank. Swedbankile kuulus 2023. aasta lõpus

43% ja SEB Pangale 28% eluasemelaenude turust (Finantsinspektsiooni ülevaade, joonis 24).7

Seaduse muutmise tulemusel võib suureneda konkurents laenude refinantseerimise turul ning

krediidiasutused peavad pöörama rohkem tähelepanu paremate refinantseerimispakkumiste

tegemisele. Krediidiandjad peavad eluasemelaenude konkurentsivõimelise refinantseerimise

eesmärgil pakkuma võimalikult soodsat intressi, et klient neile üle tuleks. See võib kaasa tuua

teenitava tulu vähenemise neile krediidiandjatele, kes ei suuda piisavalt häid tingimusi luua.

Notariaalse tõestamise nõude kaotamine võib krediidiandjatele tähendada rohkem

administratiivset tööd, suuremal hulgal dokumentide haldamist ja klientide lisanõustamist.

Pikaajalises perspektiivis võib see mõjutada finantssektorit negatiivselt, kuna intressitulud

vähenevad.

Lihtsam ja kiirem protsess võiks motiveerida rohkemaid laenuvõtjaid oma laene

refinantseerima. See tähendaks edukamate krediidiandjate jaoks tõenäoliselt suuremal hulgal

refinantseeritud laene ja seeläbi suuremat intressitulu. Pank, kes suudab pakkuda kiiremat ja

soodsamat refinantseerimisprotsessi, võib saada konkurentsieelise teiste pankade ees. See võib

meelitada ligi rohkem kliente, kes otsivad mugavamat ja kuluefektiivsemat lahendust.

Siiski on oluline märkida, et pangad peavad hoolikalt hindama riske, mis kaasnevad

tagatiskokkulepete notariaalselt tõestamata jätmisega. Krediidiasutused peaksid tagama, et neil

on endiselt olemas kindlad mehhanismid laenutagatise õigusliku kehtivuse kontrollimiseks ja

oma huvide kaitsmiseks võimalike vaidluste korral. Kui laenu refinantseerimine tekitab

kliendile uusi kohustusi või laenutingimused muutuvad koormavamaks, tuleb tagatiskokkulepe

siiski notariaalselt tõestada. Krediidiasutusele langeb vastutus hinnata tagatiskokkuleppe sisu

ning tagada, et see ei tekitaks eluasemelaenu refinantseerimisel kliendile kahju.

Eeltoodu põhjal on kõnealuse mõju ulatus ja selle avaldumise sagedus keskmine ning

ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk väike.

6.2. Mõju laenuvõtjatele

2024. a lõpu seisuga oli ligi 192 000 Eesti majapidamisel eluasemelaen.8

Laenuvõtjate jaoks oleks eluasemelaenu refinantseerimise tagatiskokkuleppe notariaalse

tõestamise kohustuse kaotamisel kõige otsesem ja märgatavam mõju notaritasude pealt

säästmine. Notaritasud võivad moodustada olulise osa refinantseerimise kogukulust, eriti

väiksemate laenusummade puhul. Nende tasude puudumine muudaks refinantseerimise kliendi

jaoks soodsamaks ja kättesaadavamaks. Näiteks 150 000 euro suuruse kodulaenu

refinantseerimise notaritasu on praegu 275 eurot (sh nii hüpoteegi üleandmise kui ka

tagatiskokkuleppe tõestamise tehingu eest).

6 2025. aasta mai seisuga. Finantsinspektsioon. Kättesaadav: Krediidiasutused | Finantsinspektsioon 7 Finantsinspektsioon. Eesti finantsteenuste turg 31. detsembri 2023. aasta seisuga. Kättesaadav: Eesti

finantsteenuste turg 1 2024 8 Eesti Pank. Kodumajapidamistele antud laenude jääk ja arv laenuliigi, valuuta ja tagatiste lõikes (miljon eurot).

Kättesaadav: Kodumajapidamistele antud laenude jääk ja arv laenuliigi, valuuta ja tagatiste lõikes

6

Väiksemad kulud ja lihtsam protsess võivad julgustada kliente sagedamini oma laenutingimusi

üle vaatama ja vajaduse korral refinantseerima, et saada paremaid intressimäärasid või

sobivamaid tingimusi. Notariaalse tõestamise nõude kaotamine vähendab kliendi jaoks

eluasemelaenu refinantseerimisega kaasnevaid mittemateriaalseid kulusid, näiteks kliendi aega

ja pingutust. Samuti annab see kliendile suurema kontrolli oma majandusliku olukorra üle.

Valdavalt lubavad laenuandjad tagada ühe tagatisega ühte eluasemelaenu. Seega ei tule

laenuvõtjal refinantseerimisega seotud tegevustega sageli kokku puutuda.

Potentsiaalne negatiivne mõju seisneks eelkõige selles, et kui notar tagatiskokkuleppe

sõlmimisel ei osale, siis tarbijate kaitstus üldjuhul väheneb. Tagatiskokkuleppest tuleneb

täitmisnõue, mis tähendab, et tagatud nõude sissenõutavaks muutumise korral on

hüpoteegipidajal õigus hüpoteegi ese tagatud võla katteks realiseerida. Notar selgitab osalistele,

sh kinnisasja omanikule tagamisega kaasneda võivaid tagajärgi ja riske. Seega notariaalse

tõestamise säilitamise poolt räägib õiguskindlus ja tarbija kaitse. On viidatud ka sellele, et

notariaalse tõestamise nõude osaline kaotamine võiks viia suurema hulga kohtuvaidlusteni, mis

koormab kohtusüsteemi ja muudab õigusselguse saavutamise inimestele keerulisemaks ja

kulukamaks. Negatiivsete mõjude avaldumise tõenäosust saab hinnata siiski pigem väikseks,

kuna planeeritav muudatus ei näe ette notariaalse tõestamise nõudest loobumist üldiselt, vaid

üksnes kitsalt piiritletud juhtudel. Kui eluasemelaenu refinantseerimisel kaob ära tehingu

notariaalse tõestamise vajadus juhul, kui tingimused jäävad samaks, ei ole notari

selgitamiskohustus vältimatult vajalik ja tõenäoliselt saavad tehinguosalised sellise tehingu

vormistamisega ka ilma notari vahenduseta probleemideta hakkama. Samuti pole alust eeldada,

et lihtsamatel piiratud juhtudel tehingu notariaalse tõestamise nõudest loobumine tooks kaasa

kohtuvaidluste märgatavat kasvu. Eluasemelaenu refinantseerimisel tehingu notariaalse

tõestamise nõude kaotamine juhul, kui tingimused jäävad samaks, oleks eelkõige tarbijate endi

huvides.

Kokkuvõttes muudaks notariaalse tõestamise kohustuse kaotamine eluasemelaenu

refinantseerimise klientide jaoks palju soodsamaks, kiiremaks ja mugavamaks, suurendades

seeläbi refinantseerimise kättesaadavust ja võimaldades kulude kokkuhoidu.

Eeltoodu põhjal on kõnealuse mõju ulatus keskmine, selle avaldumise sagedus väike ning

ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on samuti väike.

6.3. Mõju notaritele

Eestis on 15 notari tööpiirkonda, kus 2025. aasta seisuga töötab kokku 87 notarit.9 Eesti Panga

teemapaberi andmetel viidi 2023. aastal ühest pangast teise panka üle 361 eluasemelaenu.10

2023. aastal tehti notari juures kokku 66 551 kinnisvaratehingut, millest 361 tehingut

moodustab 0,5%. Kuna 2023. aastal tehti 51% kinnisvaratehingutest Harjumaa ja 16%

Tartumaa tööpiirkonnas ning nendes piirkondades on ka laenusummad suuremad, võib eeldada,

et notarite sissetulekule avalduv mõju on suurem eelkõige nendes maakondades.

Eelnõus nimetatud tingimustel eluasemelaenu refinantseerimise tagatiskokkulepete notariaalse

tõestamise tasu moodustab notarite sissetulekust väikse osa. Samuti võib klient alati otsustada

pöörduda notari poole (mh kui kõnealune tehing tehakse teiste tehingutega koos), et notar

selgitaks ja nõustaks ning koostaks vajalikud dokumendid. Võib eeldada, et eluasemelaenude

refinantseerimisel tekivad laenuvõtjale mõnel puhul lisakohustused, mis nõuavad siiski

notariaalset tõestamist.

9 Notarite Koja veebileht: Notarite nimekiri | Notarite Koda 10 Eesti Panga teemapaber 1/2024 „Pankadevaheline konkurents Eesti laenuturul“, lk 23.

7

Eeltoodu põhjal on kõnealuse mõju ulatus keskmine, selle avaldumise sagedus väike ning

ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on samuti väike.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Seaduse rakendamisega ei kaasne riigieelarvelisi kulusid ega tulusid.

8. Rakendusaktid

Eelnõukohase seaduse rakendamiseks ei ole vaja muuta ühtegi rakendusakti.

9. Seaduse jõustumine

Eelnõukohane seadus on kavas jõustada 1. jaanuaril 2026, kuna selleks ajaks on asjaosalistel

võimalik teha vajalikud ümberkorraldused oma töös. Ennekõike on pankadel vaja oma

tööprotsessid üle vaadata, eluasemelaenude refinantseerimise kampaaniad ja tooted välja

töötada ning kliente teavitada.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu on välja töötatud koostöös Eesti Panga, Eesti Pangaliidu, Notarite Koja,

Finantsinspektsiooni ja Rahandusministeeriumi esindajatega.

Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Pangale, Eesti

Pangaliidule, Notarite Kojale, Finantsinspektsioonile ning Eesti Omanike Keskliidule.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Rahandusministeerium Asjaõigusseaduse ja asjaõigusseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu edastamine (eluasemelaenude refinantseerimisel notariaalse tõestamise kaotamine) Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks asjaõigusseaduse ja asjaõigusseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Palume Teil esitada oma kooskõlastus ja arvamus kümne tööpäeva jooksul kirja kättesaamisest arvates. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister /*Lisaadressaadid: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Eesti Pank Eesti Pangaliit Finantsinspektsioon Notarite Koda Eesti Omanike Keskliit Kadri Laud 5393 8988 [email protected]

Meie 27.06.2025 nr 8-1/5569-1