Teenuse osutamise leping

Siseministeerium Pikk tn 61, 15065 Tallinn

Kinnituskiri 2- 10/769

Eesti Teadusagentuuri ja Siseministeeriumi korraldatava “Eestile sobiva radikaliseerumise riskihindamise tööriista loomine” rakendusuuringu konkursile uurimisettepaneku esitamise kohta.   Uurimisteemat taotlev asutus: Tartu Ülikool Uurimisteema projektijuht: Tartu Ülikooli õigusteaduskonna karistusõiguse kaasprofessor Anneli Soo

Tallinna Ülikooli Loodus- ja terviseteaduste instituut kinnitab, et osaleb positiivse rahastusotsuse korral rakendusuuringu läbiviimisel. Tallinna Ülikooli tegevusi juhib uuringul õiguspsühholoogia dotsent Kristjan Kask.

Katrin Niglas Teadusprorektor Tallinna Ülikool /allkirjastatud digitaalselt/

Ava vorm

NB! Väljatrükk ei sisalda vormile lisatud faile. Kui neid on vormile lisatud, siis tuleks need eraldi välja trükkida

RADI2 2025

Eestile sobiva radikaliseerumise riskihindamise tööriista loomine

Elaboration of radicalisation risk assessment tool suitable for Estonia

01.05.2025

01.11.2026

Anneli Soo

Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, õigusteaduskond

Kinnituskiri_RADI.asice

120000,00

148800,00

Projekti eesmärk on välja töötada Eesti kontekstile kohandatud radikaliseerumise riskihindamise tööriist. Kavandatava tööriista

sihtrühmaks võetakse eeskätt täiskasvanud, kuid arvestades radikaliseerumise suundumusi, tuleb olulist tähelepanu pöörata ka

alaealistele, eeldatavasti alates vähemalt 13. eluaastast. Vastavalt Eesti geograafilisele paiknemisele ja ajaloole on tööriista

väljatöötamisel oluline arvestada Venemaa mõjutustegevusega, mida enamik Eesti julgeolekueksperte peavad suurimaks ohuks

Üldandmed

Tallinna Ülikool, Loodus- ja terviseteaduste instituut

Uuringu nimi eesti keeles

Uuringu nimi inglise keeles

Uuringui algus

Uuringu lõpp

Vastutav täitja

Juhtpartner

Partner(id)

Välispartnerid (välisasutused, millele puudub ETISe konto)

Partnerite kinnituskirjad

Taotletav summa (ilma käibemaksuta)

Taotletav summa (koos käibemaksuga)

Frascati Manuali

valdkond ETIS valdkond CERCS valdkond %

5.1 Psühholoogia ja

tunnetusteadused

2. Ühiskonnateadused ja kultuur

2.8. Psühholoogia

S264 Eksperimentaal- ja

rakenduspsühholoogia 40,0

5.5 Õigusteadus 2. Ühiskonnateadused ja kultuur

2.7. Õigusteadus

S149 Kriminaalõigus ja -

protsess 30,0

5.6 Politoloogia 2. Ühiskonnateadused ja kultuur

2.13. Riigiteadused

S170 Poliitikateadused,

administreerimine 30,0

Valdkond ja eriala

Lühikokkuvõte eesti keeles

1

terrorismi ja vägivaldse äärmusluse valdkonnas. Plaanis on välja töötada nii eesti- kui ka venekeelne tööriist.

Eesti jaoks sobiliku radikaliseerumise riskihindamise vahendi viimistlemine toimub kahes uuringuetapis. Esimene etapp koosneb

teaduskirjanduse analüüsist, millele tugineb arendusfaasina teine etapp vastavalt esimese etapi tulemustele. Esimese etapi

tulemuste alusel otsustatakse, kas teises etapis kohandada juba mõni olemasolev tööriist või välja töötada täiesti uued tööriistad

(küsimustik, intervjuu) radikaliseerumise hindamiseks Eestis.

nmlkj Jah

nmlkji Ei

Generatiivse tehisintellekti kasutamine taotluse koostamisel

Kas te olete kasutanud generatiivse tehisintellekti abi (nt ChatGPT, MS Copilot, Gemnini, DALL-E, Claude vms) taotluse või selle osade kirjutamiseks või ettevalmistamiseks?

Selgitus tehisintellekti kasutamise kohta

Kuigi Eesti pinnal ei ole toimunud KarS § 237 mõistes terrorirünnakuid, on esinenud mitmes juhtumis terrorismi tunnuseid, nagu

sihtrühmade teadlik hirmutamine, avalik ähvardamine ning vägivallateo olemuslikult poliitiline iseloom, mida võib käsitleda vahendina

avalikkuse teatud sektorite mobiliseerimiseks või demobiliseerimiseks (Schmid, 2004, lk 404). Kaitsepolitsei aastaraamatute (1998 kuni

2024) järgi on Eestis alates 1991. aasta taasiseseisvumisest aset leidnud poliitilise vägivalla ja vaenu õhutamise juhtumid hõlmanud

vasakäärmuslikust, islamistlikust ja eriti paremäärmuslikust ideoloogiast motiveeritud tegusid. Juhtumid näitavad, et pärast iseseisvuse

taastamist oli Eesti sihtmärgiks välismaalt pärinevatele äärmusorganisatsioonidele – nimelt Venemaalt laienevatele äärmuslikele vene

natsionalistlikele organisatsioonidele ja Põhjamaade paremäärmuslikele organisatsioonidele, mis meelitasid peamiselt noori toetajaid

Eestis. Viimastel aastatel on äärmuslikud mõjutused muutunud rahvusvahelisemaks ja internetipõhisemaks – näiteks Active Club, mis on

„metastaseerunud enamikku lääne maailma piirkondadesse“ (GPAHE, 2023), loodi algselt Ameerika Ühendriikides, samas kui Eestis loodud

Feuerkrieg Divisioni liikmeskond on üha enam ameerikapõhine (ADL, 2019). Nende ühenduste juhtide ja toetajate vanus on Eestis

märgatavalt langenud – mõnel juhul kuni 13. eluaastani.

Eesti ei ole noorte radikaliseerumise probleemiga silmitsi seismisel erand. Koolides on õpetajad tuvastanud noori, kes toetavad või

järgivad äärmuslikku ideoloogiat, sealhulgas paremäärmuslust, islamismi, natsismi ja kommunismi (Maiberg ja Kilp, 2022, lk 197). Lisaks

avaldab täiemahuline sõda Venemaa ja Ukraina vahel, mis toimub Eesti piiride vahetus läheduses, suurt mõju Eesti ühiskonnale,

põhjustades üha suurenevat polariseerumist eestlaste ja vene keelt kõnelevate elanike vahel (Eesti Lõimumismonitooring, 2023, lk 7).

Vasakäärmusliku vägivalla põhjused Eesti kontekstis hõlmavad Venemaa tegurit ja selle poolt Eesti venekeelsete elanike radikaliseerimist,

samal ajal esitades end nende moraalse kaitsja ja rahvusliku kodumaana. Motiveerivad põhjused on tajutud sotsiaalne ebaõiglus ja

diskrimineerimine, ühiskondlik polariseerumine ning ajaloolise mälu konflikt eestlastega. Paremäärmusliku vägivalla struktuursed

põhjused Eestis on nii eestlaste kui ka venekeelsete elanike seas etnokultuuriline natsionalism ja Nõukogude minevikust kaasa tulnud

rassism. Toimuvad ka rünnakud LGBTIQ+ inimeste vastu, mida aga ei kvalifitseerita vihakuritegudena KarS § 151 mõistes (nt rünnak

Soome geipreestri vastu 12.06.2023 ning transnaise mõrv Eestis 9.07.2022). Islamiäärmusliku vägivalla põhjuseks võib lisaks internetis

levivale islamiäärmuslikule propagandale osutuda tajutud diskrimineerimine ning islamihirm Eesti ühiskonnas, mida toetab eestlaste leige

Uuringukirjeldus

Pakkuja arusaam sisulisest uuringuprobleemist ja sellest lähtuvalt püstitatud uurimisülesannetest

2

ja võõrandunud suhtumine religiooni üldiselt ning islami seostamine terrorismiga (Ainsaar & Süld 2025, lk 125).

Seega on Eesti kontekstile kohandatud radikaliseerumise riskihindamise tööriist kindlasti vajalik, seda nii julgeoleku- kui sotsiaalsfääris.

Selle viimistlemine peaks hõlmama ühe olulise osana teaduskirjanduse analüüsi. Näiteks on kohane uurida Põhjamaade ehk Soome,

Rootsi ja Norra riskihindamise tööriistu ning terrorismi valdkonnas kogenud Ühendkuningriigi riskihindamise tööriistu. Lisaks peaks

tööriist arvestama Venemaa mõjutustegevusega, mida enamik Eesti julgeolekueksperte on pidanud suurimaks ohuks terrorismi ja

vägivaldse äärmusluse valdkonnas, kuna see tegevus on suunatud Eesti ühiskonna polariseerimisele, õhutades erinevat tüüpi äärmuslust

(Raidla-Puhm 2017, lk 46). Kavandatava tööriista sihtrühmaks võetakse eeskätt täiskasvanud, kuid arvestades radikaliseerumise

suundumusi, tuleb olulist tähelepanu pöörata ka alaealistele, eeldatavasti vähemalt alates 13. eluaastast. Ka pensionieelsed inimesed

vahemikus 55-65 on tööriista üheks sihtrühmaks, arvestades nt seda, et 2011. aasta kaitseministeeriumi ründaja oli 57-aastane. Plaanis on

välja töötada nii eesti- kui ka venekeelne tööriist.

Eesti jaoks sobiliku radikaliseerumise riskihindamise vahendi viimistlemine toimub meie ettepanekul kahes uuringuetapis. Esimene etapp

koosneb teaduskirjanduse analüüsist, millele tugineb arendusfaas (II etapp) vastavalt I etapi tulemustele, mille alusel saame otsustada,

kas kohandada juba mõni olemasolev tööriist või välja töötada täiesti uued tööriistad (küsimustik, intervjuu) radikaliseerumise

hindamiseks Eestis.

ADL, 2019. Feuerkrieg Division (FKD). https://www.adl.org/resources/backgrounder/feuerkrieg-division-fkd.

Ainsaar, Mare, Süld, Elo, 2025. Eestimaalaste suhtumine muslimitesse ja islamofoobia Eestis [Attitudes of Estonians towards Muslims and

Islamophobia in Estonia]. In Süld, Elo (ed.). Islam, islamid ja Eesti [Islam, Islams and Estonia]. Tartu: Tartu University Press.

GPAHE, 2023. Neo-Nazi Active Clubs Spreading Globally, Allying with Similar Extremists, and Taking to the Streets.

https://globalextremism.org/post/active-clubs-spreading-globally/.

Maiberg, Heidi, Kilp, Alar, 2022. In between the need and the uncertainty: Estonian teachers’ ambiguities, experiences and reflections in

tackling extremism in the classroom. Society Register, 6(1), 107–128.

Raidla-Puhm, Kristiina, 2017. Hazards of Islamic Radicalization and its Prevention Measures in Estonia. Magistritöö.

https://digiriiul.sisekaitse.ee/handle/123456789/1402?locale-attribute=en,

Schmid, Alex. P. (ed.), 2004. Terrorism – The Definitional Problem. Case Western Reserve Journal of International Law, 36(2).

Voog, Aivar, Hämmal, Jaanika, Esko, Kaisa, Seppel, Külliki, Lauristin, Marju, Karu, Marre, Vihalemm, Triin, 2023. Eesti ühiskonna lõimumise

monitooring 2023. https://www.kul.ee/sites/default/files/documents/2024-04/EIM%202023%20aruanne.pdf

Uuringu I etapi eesmärgiks on teaduskirjanduse põhjal anda ülevaade maailmas kasutatavatest radikaliseerumise riski hindavatest

vahenditest lähtuvalt tellija poolt sõnastatud neljast uurimisküsimusest.

Esmalt piiritletakse ja defineeritakse, mida peetakse silmas radikaliseerumise ja äärmusluse all ning konkretiseeritakse, millise käitumise

riski on uuringu raames tarvis hinnata. Samuti uuritakse, kui suur võib olla vastavate isikute arv ja vanuseline jaotuvus (alaealised vs

täisealised) Eestis. Justiits- ja siseministeeriumilt küsitakse andmeid selle kohta, kui palju on Eestis viimase 5-10 aasta jooksul menetletud

terrorikuritegusid (mh KarS § 237) ning milline on toimepanijate profiil - eeskätt vanus ja seos äärmusrühmitustega. Ilmselt võib eeldada,

et sooritatud kuritegusid ei ole palju, mistõttu oleks oluline teada, millistel grupeeringutel on õiguskaitseorganid (Politsei- ja Piirivalveamet,

Kaitsepolitsei) silma peal hoidnud, st millist tüüpi äärmusrühmituste liikmeid või nende poolt mõjutatud isikuid võiks Eestis olla (nt

paremäärmuslus, vasakäärmuslus, poliitilis-usuline äärmuslus, üksikeesmärgiline äärmuslus jms) ning kui suur on grupis tegutsejate ja

üksiktegutsejate osakaal. Vastavalt sellele saab valida ka sobivad võimalikud hindamisvahendid. Samuti tuleb eelnimetatud

ministeeriumitega koostöös välja selgitada, milline on mõõdikute potentsiaalne kasutajaskond ning hariduse ja väljaõppe tase.

Seejärgselt otsitakse teadusandmebaasidest vastavate märksõnadega võimalikult palju kirjandust, mis käsitleb asjakohaste mõõdikute

valiidsusuuringuid (mõõtevahendid on asjakohased ja mõõdavad konkreetset valdkonda) ja reliaablusuuringuid (mõõtevahendid on

usaldusväärsed). Kirjanduse analüüsi tulemusena sõelutakse tõenduspõhistele kriteeriumitele tuginedes välja mõõdikud, mille kohta on

välja arvutatud valiidsus- ja reliaablusnäitajad. Analüüsitakse mõõtevahendite ennustusjõudu, kasutajasõbralikkust, sihtrühma,

kasutajalitsentsi hinda, kasutajakoolituse vajalikkust ja kättesaadavust kasutajatele ja kaardistatakse mõõdikute sobivus Eesti valimile, sh

kohandamisele eesti ja vene keelde, ja võimalikule kasutajaskonnale (sh mis mõõdikud sobivad alaealistele ja mis täiskasvanutele).

Arvestades uuringu konteksti valime välja ühe vahendi, mis sobib eelkõige täiskasvanud Eesti hinnatavatele, kuid võimalikuks võib osutada

ka lahendus, et sobilike enesekohaste küsimustike puhul saame valida mitu mõõtevahendit, millest üks on sobilik kasutamiseks

alaealistega ja teine täiskasvanutega

II etapi eesmärgiks on saada vastus tellija poolt püstitatud kahele uurimisküsimusele. Vastavalt I etapi tulemustele kas valitakse välja Eesti

kontekstile sobivaim ja vahend ja tehakse kava selle valideerimiseks Eesti valimil või sobiva vahendi puudumisel vastav vahend

konstrueeritakse ja tehakse kava selle valideerimiseks Eesti valimil.

Uuringumeeskond püüab kõigepealt saada loa (või load) mõõdiku(te) autoritelt nende kohandamiseks eesti ja vene keelde ning eesti

I uurimisülesanne

II uurimisülesanne

3

kultuuriruumi. Uuringumeeskonna poolt välja valitud mõõdiku(te)le tehakse tõlge eesti ja vene keelde ning tagasitõlge päritolukeelde,

misjärgselt saavad autorid protsessi tagasisidestada ja vajadusel korrigeerida.

Projekti tulemusena saab tellija uut teadmist selle kohta, millistest mõõtevahendi(te)st võiks radikaliseerumise hindamise tööriist

koosneda (küsimustikud, intervjuud) ja millistele sihtrühmade tuvastamiseks on need mõõtevahendid mõeldud.

Projekti raames on realistlik kontrollida mõõtevahendite psühhomeetrilisi omadusi, st kas mõõtevahendid mõõdavad seda, mida nad

mõõtma peavad ja kas mõõtevahendite tulemused on ajas stabiilsed. Projekti meeskond saab anda oma eksperthinnangu valmisolekule

radikaliseerumise hindamise tööriista praktikas rakendada. Mõõtevahendid võivad vajada Eesti oludest lähtuvalt modifitseerimist ja ka

kontrollimist, kas mõõtevahendid töötavad nende mõõtmiseks mõeldud sihtgrupiga. Olenevalt mõõtevahendist (nt (pool)struktureeritud

intervjuu) võib see olla küllaltki pikaajaline protsess (2-5 aastat). Sellisel juhul annab projektimeeskond oma ekspertsoovituse(d), kuidas

mõõtevahendeid edasi uurida eesmärgiga neid tulevikus praktikas rakendama hakata.

Juhul, kui teaduskirjandusest ei ilmne, et olemas võiks olla Eesti valimile sobivat vahendit, siis saab projektimeeskond välja tuua

kirjandusest lähtuvalt olulisimad riskifaktorid, mis võiksid aidata prognoosida radikaliseerumisest tulenevat vägivaldset käitumist, kuid

antud vahendit ei ole võimalik antud uuringuprojekti raames valideerida, kuna Eestis ei ole suure tõenäosusega sobiva suurusega valimit

(valim peaks olema minimaalselt sadades isikutes, et selle põhjalt mingit kvantitatiivset analüüsi oleks võimalik teha).

Lähtudes tellitava töö eesmärgist ning esialgsetest uurimisküsimustest on projekti täitja

ülesanne pakkuda välja sobiv kontseptuaalne lähenemine uurimistööle, sh asjakohane metoodika (nt süstemaatilise kirjandusülevaate

tegemise meetodi valik, teadusandmebaaside ja otsisõnade loetelu, ekspertintervjuudeks vajalike ametkondade nimekiri). Täitjale

jäetakse vabadus täiendada uurimisküsimusi, uurimismeetodeid ja allikaid (k.a teaduskirjandus, mille põhjal analüüsitakse võimalikke

lahendusi). Tellija näeb ette, et metoodilisi valikuid saab täpsustada ka uurimise käigus, lähtudes lisanduvatest teadmisest valdkonna

kohta.

Uurimisküsimusele I vastuse saamiseks on sobilik meetod süsteemne kirjandusülevaate

tegemine. Kasutame selleks PRISMA 2020 tööpaberit (Page jt 2021), mis käsitlevad algoritmilises järjekorras ülevaate tegemiseks vajalikud

tegevusjärgnevused ning mida on autorid soovitanud erinevate sekkumiste väljasõelumiseks. Plaanime kasutada teadusandmebaase nagu

Google Scholar, ISI Web of Science, Scopus, EBSCO ning nendest märksõnu, näiteks “risk assessment tool”, “scale”, “screen”, "violent

radicalisation”, “violent extremism”, “extremist” “far-right”, “far-left”, “terrorist”, “islamist”, “hate crime”, “suicide bomb” jms. Märksõnade

loetelu korrigeeritakse lähtuvalt tellijaga ja ametkondadega kohtumise tulemusest esimese projektikohtumise ajal koos tellijaga.

Uurimisküsimusele II vastuse saamiseks arutavad põhitäitjad Eestile sobilike meetodite

sobivuse üle lähtuvalt SWOT analüüsist (Leigh, 2009: tugevused, nõrkused, võimalused, ohud), mille tulemusena koostatakse

olemasolevatest lahendustest pingerida vastavalt probleemilahenduse metoodikale (D’Zurilla ja Nezu, 2007) seoses vahendi parima

sobivusega Eesti oludele.

Uuringu II etapi tegevus sõltub suuresti I etapi tegevuse tulemusest. Igal juhul tuleb välja valitud mõõdiku(te) kohandamisel alustada

nende ja nende manuaalide eesti keelde tõlkimisega tõlketeenuse osutaja poolt. Tõlge tuleb üle vaadata ja vajadusel korrigeerida

valdkonna ekspertide poolt (reeglina uurimisrühma siseselt, kuna selleks on meil olemas kompetents). Seejärgselt lastakse tõlkest teha

tagasitõlge ning saadetakse see originaalmõõdiku autorile hindamiseks. Vajadusel tehakse eesti- ja vene- keelsetesse tõlgetesse

korrektuurid.

Mõõdiku sisuvaliidsuse hindamiseks viiakse läbi fookusgrupi intervjuud radikaliseerumise ja äärmuslusega kursis olevate ekspertidega

(teadlased, praktikud) ning psühhomeetria ekspertidega. Kasutajamugavuse hindamiseks või kasutatavuse hindamiseks (usability

evaluation) viiakse läbi intervjuud potentsiaalsete tulevaste mõõdikute kasutajatega (kuni 10 isikut). Et tegemist on tundliku teemaga

(tõenäoliselt vähemalt osaliselt poliitiliste või usuliste hoiakute mõõtmine), kooskõlastame uuringuplaani Tartu Ülikooli inimuuringute

eetikakomiteega taotledes vastavat luba.

Uurimisrühm peab etteantud ajaraamist kinni pidades realistlikuks, et välja valitud mõõdiku psühhomeetrilisi omadusi hinnatakse

tavapopulatsioonil, kelle suurus ja vanuseline ning sotsiodemograafiline profiil selgub kirjanduse ülevaatest ja ministeeriumidelt saadud

andmetest võimalike radikaliseerunute kohta Eestis. Valim on iseseletkeeruv, uuringusse kaasame vabatahtlikke. Valimi kaasamise

strateegia sõltub ka sellest, kas kohandatav mõõdik on mõeldud hindamiseks täiskasvanutele või alaealistele. Mõõdiku

kriteeriumivaliidsuse (vaadatakse, kas mõõdik korreleerub samaaegselt hinnatava kriteeriumiga) uurimist ei pea uurimisrühm antud

uuringus seatud piiride kontekstis realistlikuks, kuna radikaliseerumise ja äärmusluse puhul on tegemist faktoriga, mille hindamiseks pole

Eestis ühtegi teist vahendit ning me ei saa inimese kohta kindlalt öelda, et ta on äärmuslike vaadetega, radikaliseerunud vms. Kõne alla

tuleks mh KarS § 237 mõistes terrorikuriteos süüdimõistetud isikud, kuid neid pole ilmselt piisavalt palju, et viia läbi statistilist hindamist.

Pakutava uurimismetoodika kirjeldus ja põhjendatus

4

Samuti pole realistlik hinnata ennustavat valiidsust, kuna see eeldaks pikemaajalist jälgimist. Sestap ei ole käesolevalt eesmärgipärane

võtta valimiks neid isikuid, keda peetakse äärmuslasteks. Liiati veel, kui valim on väikeja nende kaasamine uuringusse võib osutuda väga

problemaatiliseks (ei pruugi olla motiveeritud; alaealiste uuritavate puhul on vajalik eestkostja luba).

Kui mõõtevahendiks on küsimustik, siis selle psühhomeetrilisi omadusi eesti ja vene keeles saab mõõta, lastes seda täita

tavapopulatsioonil arvestusega 5 inimest ühe kohandatava väite kohta, mis teeb piisava statistilise võimsusega võimalikuks

sisereliaablusnäitajate arvutamise ja eksploratiivse või konfirmatiivse faktoranalüüsi läbiviimise (eesmärgiga teada saada, kas

originaalkeeles välja töötatud küsimustiku üksikväited on seotud vastava valdkonna mõõtmisega ka Eesti kontekstis, ja kas küsimustik

mõõdab vastavat valdkonda tervikuna kohandatuna ka Eesti oludele).

Kui mõõtevahendiks on (pool)struktrureeritud intervjuu, siis selle puhul oleks mõistlik hinnata hindajatevahelist usaldusväärsust (interrater

reliability), mis hindab, kui sarnased on kahe või enama intervjueerija hinnangud samale intervjueeritavale. Sellisel juhul oleks valimisse

vaja vähemalt 40 vastava profiiliga isikut eesti keelse vahendi ja 40 vene keelse vahendi reliaabluse hindamiseks. Hindajaid oleks kokku

vaja 4 – kaks, kes hindavad eesti keeles ja kaks vene keelt kõnelevat hindajat. Hindajate valik sõltub valitud mõõdikust. Hindajad tuleb

ilmselt kaasata väliste spetsialistidena. Tulemuste analüüsil vaatame rühmasisest korrelatsioonikordajat (ICC).

Poolstruktureeritud intervjuu sisuvaliidsuse (kas intervjuu küsimused katavad täielikult ja asjakohaselt mõõdetava teema) hindamiseks

kaasame 3-5 valdkonna eksperti, kellel on erialateadmised radikaliseerumise, äärmusluse ja terrorismi valdkonnas. Eksperdid hindavad iga

küsimuse asjakohasust ja olulisust Likerti-tüüpi skaalal. Vastuste põhjal arvutatakse sisuvaliidsuse indeks (content validity index, CVI).

Madala hinnangu saanud küsimusi korrigeeritakse või need eemaldatakse hindamisvahendist, olles eelnevalt konsulteerinud ses osas

mõõdiku originaali autoriga.

Page MJ, McKenzie JE, Bossuyt PM, Boutron I, Hoffmann TC, Mulrow CD, et al. The PRISMA 2020

statement: an updated guideline for reporting systematic reviews. BMJ 2021;372:n71.

doi: 10.1136/bmj.n71

D’Zurilla TJ, Nezu AM: Problem Solving Therapy. A Positive Approach to Clinical Intervention.

3rd ed. New York: Springer Publishing Company, 2007.

Leigh, D. (2009). SWOT analysis. Handbook of Improving Performance in the Workplace: Volumes 1‐3, 115-140.

Selleks, et töö tellija ja töö teostaja oleksid töö lähteülesannete püstitamise ja saavutamise osas ühes inforuumis, plaanime korraldada

planeeritult infoseminare iga 3 kuu jooksul aga vajadusel ja kokkuleppel ka tihedamini. Infoseminaridel osaleb ministeeriumi

poliitikakujundajate tiim (tellija esindajad ja koostööpartnerite esindajad) ja töö põhitäitjad ning nende eesmärgiks on arutada töö

kulgemise (ajakava), tekkinud küsimuste üle ning vajadusel teha kokkuleppelisi muudatusi tööplaanis.

Koosolekute ajad planeeritakse vähemalt 2 nädalat ette enne koosoleku toimumise aega ning vähemalt nädal aega ette saadetakse

osalejatele koosoleku päevakava. Koosolekuid protokollitakse. Infoseminaride meedium (vahetult, veebis, hübriid) otsustatakse enne

esimest infoseminari. Infoseminarid on planeeritud toimuma kuudel 1, 4, 7, 10, 13, 16 ja lõppseminar projekti lõppedes kuu 18.

Töö teostaja esindaja ja tellija lepivad avakohtumisel (infoseminar 1) kokku suhtluspõhimõtted, sh kuidas toimub projektijuhi ja tellija

esindaja vaheline suhtlus (suhtluskanal) ning millise sagedusastmega need toimuvad (nt korra kuus, vastavalt vajadusele vms). Töö

teostaja pakub, et uuringu projektijuht ning töö tellija esindajad suhtlevad vähemalt korra kuus (projektijuht annab ülevaate toimuvatest

tegevustest ning ajakavas püsimisest; tellija esindaja on kursis töö kulgemisega); vajadusel (nt küsimuste tekkimisel) lepivad projektijuht ja

tellija kokku aja ühiseks kohtumiseks, kuhu kaasatakse ka uuringu ja/või tellija meeskonna teisi liikmeid.

RADI2_aja- ja tegevuskava.pdf

Vt vastavat faili manuses.

RADI2_riskianalüüs.pdf

Pakkuja nägemus koostööst tellijaga

Uuringu Gantti graafik

Riskide maandamise plaan

Lisafailid

5

gfedcb

Reio_Astla_CV.pdf

Anneli Soo PhD on TÜ õigusteaduskonna karisusõiguse kaasprofessor ja karistusõiguse osakonna juhataja. Ta viibis 2016—2017 Marie

Skłodowska-Curie grandiga Maastrichti Ülikoolis ja 2018—2019 stipendiumiga Humboldt-Forschungsstipendium für erfahrene

Vastutav täitja ja põhitäitjad (8)

Isik Kraad Ametikoht Roll Alguskuupäev Lõppkuupäev CV

Anneli Soo doktorikraad Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond,

õigusteaduskond, karistusõiguse kaasprofessor (1,00)

Vastutav

täitja 01.05.2025 01.11.2025 EST

Oksana

Belova-

Dalton

doktorikraad

Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, Johan Skytte

poliitikauuringute instituut, rahvusvaheliste suhete

teadur (1,00)

Põhitäitja 01.05.2025 01.11.2025 EST

Mari-Liis

Mägi magistrikraad

Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond,

õigusteaduskond, kohtupsühholoogia nooremlektor

(0,50)

Põhitäitja 01.05.2025 01.11.2026 EST

Kariina Laas doktorikraad Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, psühholoogia

instituut, kliinilise ja tervisepsühholoogia lektor (1,00) Põhitäitja 01.05.2025 01.11.2026 EST

Karin Täht doktorikraad Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, psühholoogia

instituut, psühhomeetria kaasprofessor (0,80) Põhitäitja 01.05.2025 01.11.2026 EST

Kristjan

Kask doktorikraad

Tallinna Ülikool, Loodus- ja terviseteaduste instituut,

Dotsent (1,00) Põhitäitja 01.05.2025 01.11.2026 EST

Valeri

Murnikov doktorikraad

Tallinna Ülikool, doktorant (1,00),

Tallinna Ülikool, Haridusteaduste instituut,

Hariduspsühholoogia keskuse külalisteadur (1,00)

Põhitäitja 01.05.2025 01.11.2026 EST

Helen

Urmann magistrikraad

Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, Johan Skytte

poliitikauuringute instituut, võrdleva poliitika õpetaja

(0,50),

Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, Johan Skytte

poliitikauuringute instituut, projektijuht-analüütik (0,50)

Põhitäitja 01.05.2025 01.11.2026 EST

Täitjad sh tudengid

Isik Kraad Ametikoht Kraadiõppur Alguskuupäev Lõppkuupäev

Reio Astla Magistrant 01.06.2025 31.05.2026

Diana

Kõmmus

Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, õigusteaduskond,

karistusõiguse nooremteadur (0,50) Doktorant 01.09.2025 31.08.2026

Olen teadlik, et vajadusel tehakse uuringu meeskonnale taustakontroll

Täitjate CV-d

Abitööjõud

Uurimisrühma pädevused ja uurimisrühma liikmete rollide kirjeldus uurimisülesannete kaupa

6

Wissenschaftler Kölni Ülikoolis. Ta õpetab mh karistusõigust, sanktsiooniõigust, EL karistusõigust ning kriminaalpoliitikat. 2023. aastal oli ta

vastutav täitja projektis ""Õigusliku analüüsi koostamine „Eesti Vabariigi kodanike väljaandmine Ameerika Ühendriikidele" ning 2019.

aastal vedas sisuliselt Ranalüüsi Riigikantseleile „Euroopa Liidu õiguses sätestatud halduskaristuste kohaldamine Eesti õiguses“. Ta on

käesoleva projekti vastutav täitja, tagades projekti edenemise, tähtaegadest kinnipidamise ja koostöö tellijaga ning panustab sisuliselt

õigusliku analüüsiga.

Mari-Liis Mägi (MA psühholoogia) on TÜ õigusteaduskonna kohtupsühholoogia nooremlektor. Ta töötab ka praktiseeriva kliinilise

kohtupsühholoogina ja tegeleb vägivaldsete õigusrikkujate retsidiivsusriski hindamise ning koolitamisega selles valdkonnas. Ta on aidanud

välja töötada ja juurutada retsidiivsusriski hindamise ekspertiisi formaadi Eestis. Tal on kogemus vägivallariski hindamise mõõdikute

valideerimisega perioodil 07.01.2021–06.01.2024 Viljandi Haigla poolt elluviidud projektis “Krooniliste vaimse tervise probleemidega

patsientide hindamis- ja käsitlussüsteemi väljaarendamine”, mida toetasid Norra toetuste 2014-2021 programm „Kohalik areng ja vaesuse

vähendamine“, Sotsiaalministeerium ja SA Viljandi Haigla. Ta on atesteeritud 7. taseme kliiniline psühholoog, kliiniline kohtu- ja

korrektsioonipsühholoog ja neuropsühholoog. Tema ülesandeks projekti raames on uuringuplaani loomine ja eksperthinnangu ning

sisendi andmine tegevusteks ning uuringu läbiviimise koordineerimine.

Kristjan Kask PhD onTLÜ õiguspsühholoogia dotsent. Ta on läbi viinud uuringuid õiguspsühholoogia teemadel ülekuulamise valdkonnast,

probleemsest alkoholitarvitamisest ja kriminoloogiast. Ta on edukalt juhendanud ühte ja praegu juhendab viite doktoranti. Tema

ülesandeks projekti raames on uuringu läbiviimine.

Oksana Belova-Dalton PhD on TÜ Johan Skytte poliitikauuringute instituudi rahvusvaheliste suhete teadur. Ta on tegelenud terrorismi ja

radikaliseerumise teemadega alates 2020. aastast ning õpetab Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituudis ainet "Terrorism ja

rahvusvahelised missioonid", TTÜ mikrokraadi "Terrorism -- põhjused, avaldumisvormid ja tõkestamine" ning muid terrorismi ja

radikaliseerumisega seotud kursusi. Hetkel lõpetab St Andrewsi ülikooli magistriprogrammi "Terrorism ja poliitiline vägivald" (MLitt). Tema

ülesandeks projekti raames on uuringu läbiviimine.

Kariina Laas PhD töötab TÜ psühholoogia instituudis kliinilise ja tervisepsühholoogia lektorina. Tema alaks on mh agressiivse käitumise

hindamine ja neurobioloogilised alused. Ta on osalenud mitmetes agressiivse käitumise uurimisega seotud teadusprojektides. Tema

ülesandeks projekti raames on uuringu läbiviimine.

Helen Urmann (MA poliitika ja valitsemine) on TÜ Johan Skytte poliitikauuringute instituudi võrdleva poliitika õpetaja ning

sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse asejuhataja ja projektijuht-analüütik. Ta käsitleb oma õppeainetes nii ideoloogiate (sh

äärmusideoloogiate) teemasid kui ka teadusliku metodoloogiat ning kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid uurimismeetodeod. Projektis on tema

ülesandeks projektijuhi Soo toetamine administratiivsetes ülesannetes ja uuringumeeskonna toetamine analüüsi põhiülesannetes.

Karin Täht PhD töötab TÜ psühholoogia instituudis psühhomeetria kaasprofessorina. Ta on avaldanud mitmed teadusartikleid, mis

käsitlevad erinevate psühhomeetriliste vahendite adopteerimist Eesti keelde. Ta täiendab end pidevalt psühhomeetria valdkonnas.Tema

ülesanneteks projekti raames on uuringuplaani koostamine ja andmeanalüüs.

Valeri Murnikov PhD on TLÜ haridusteaduste instituudi külalisteadur. Ta kaitses hiljuti oma doktoritöö (juh Kask, Toomela, „Žestide roll

kognitiivsetes protsessides ja kommunikatsioonis") ning on osalenud mitmes mälu ja arengut käsitlevas uurimisprojektis. Ta on arendanud

eksperimentaalpsühholoogia ja andmeanalüüsi alaseid pädevusi ning avaldanud kognitiivse ja arengupsühholoogia alaseid

publikatsioone. Tema ülesandeks projekti raames on andmete analüüs.

Teaduskirjandise esmast analüüsi teostavad ja vastavalt TLÜ ja TÜ meeskonda jooksvates küsimustes toetavad Reio Astla (BA

psühholoogia),TLÜ psühholoogia õppesuuna magistrant ja

Diana Kõmmus (MA õigusteadus ja kommunikatsioon), TÜ õigusteaduskonna karistusõiguse nooremteadur ja doktorant. Kõmmus

ühendab oma uurimistöös õigusteaduse meetodeid teiste sotsiaalteaduste meetoditega. Ta on töötanud pikalt Justiits- ja

Digiministeeriumis, sh 10 aastat vanglate osakonnas, kus tegeles mh radikaliseerumise ja tugevdatud järelevalve vajadusega

kinnipeetavate riskihindamise teemadega.

Allhankijate ülevaade

Varem läbiviidud sarnased projektid ja/või uurimused (kuni 10 kõige oluliemat kirjet) (9)

7

Number Projekti nimetus

eesti keeles

Vastutav

täitja Rahastusprogramm Algusaasta Lõppaasta

Keskmine

aastane

summa

Kogusumma

hange 222151

Uuring "Mobiilne

sekkumine

õigusrikkujatele"

Siim

Espenberg Ministeeriumid 2020 2021 56 188,80 EUR

57 904,00

EUR

RITA2/006

Kuriteoohvrite

kaitse ja kohtlemise

uuring

Elvo

Themas

Teadmisepõhise

poliitikakujundamise

toetamine (RITA2)

2016 2017 46 800,00 EUR 46 800,00

EUR

LSVJS16452

Kuriteoohvrite

kaitse ja kohtlemise

uuring

Elvo

Themas Ministeeriumid 2016 2017 39 000,00 EUR

39 000,00

EUR

SEN10022GR0025

Valeinfole

vastuastumine ja

meediapädevuste

suurendamine

Eesti venekeelse

elanikkonna hulgas

Piret Ehin Muu välisriiklik avalik

sektor 2022 2024 18 568,80 EUR

24 292,00

EUR

MSVJS24224

Meedia,

kodanikuühiskonna

tegevuse ja

hariduse toetamise

meetmed Balti

riikides

Maili

Vilson

Muu välisriiklik avalik

sektor 2024 2024 22 500,00 EUR

22 500,00

EUR

MSVJS25002

Eesti venekeelse

elanikkonna

vastuvõtlikkuse

vähendamine

Venemaa

Föderatsiooni

valeinfo ja

propaganda suhtes

Piret Ehin Muu välisriiklik avalik

sektor 2025 2026 25 394,40 EUR

32 023,00

EUR

DSVJS24508M

Tekkivate

julgeolekuohtude

vastupanuvõime

tugevdamine

Anna

Beitane Erasmus 2024 2027 15 051,60 EUR

45 741,00

EUR

PRG1052

Rahvuslik identiteet

ja Eesti-Venemaa

suhted: pikiuuring

eliitide ja masside

diskursuste kohta

Alar Kilp

Personaalse

uurimistoetuse

rühmagrant (PRG)

2021 2025 177 200,00 EUR 869 100,00

EUR

IUT20-40

Resilientsuse

allikad: erinevate

toimetulekuviiside

kujunemise

neurobioloogilised,

kognitiivsed ja

afektiivsed

eeldused ja

mehhanismid

Jaanus

Harro

Institutsionaalne

uurimistoetus (IUT) 2014 2019 270 042,00 EUR

1 620 696,00

EUR

Kommentaar seotud projektide/uuringute kohta

8

Kristjan Kask on põhitäitjana olnud uuringu "hange 222151" meeskonnas. Uuringu eesmärk oli koostada Eesti kriminaaljustiitssüsteemiga

sobituv vaimse tervise probleemidega õigusrikkujatele suunatud mobiilse sekkumisprogrammi prototüübi kirjeldus. Kask osales

(teadus)kirjanduse ja rahvusvaheliste praktikate analüüsis ning viis läbi intervjuusid ekspertidega.

Anneli Soo on olnud põhitäitjana uuringu "Kuriteoohvrite kaitse ja kohtlemine" meeskonnas. Uuringu tulemusena anti hinnang

kriminaalmenetluses osalenud ohvrite kohtlemisele Eestis, pakuti välja hindamismetoodika olukorra seireks ning tehti soovitused ohvrite

kohtlemise parandamiseks.

Oksana Belova-Dalton osales põhitäitjana projektis, mis uuris eestlaste ja Eesti venekeelsete indentiteedi kujunemist alates Eesti

taasiseseisvumisest ("Rahvuslik identiteet..."), mis aitab mõista kahe ühiskonnagrupi võimaliku radikaliseerumise põhjuseid. Samuti on

Oksana panustanud projektidesse, mille eesmärk on uurida ja vähendada Vene propaganda mõju Eesti venekeelsele elanikkonnale ("Eesti

venekeelse elanikkonna ...", "Meedia, kodanikuühiskonna tegevuse ja ...", "Valeinfole vastuastumine ..."). Radikaliseerumist uurib Oksana

projektis Erasmus+ projektis "Tekkivate julgeolekuohtude ...".

Kariina Laas oli põhitäitja projektis IUT 20-40 "Resilientsuse allikad: ...". Kariina organiseeris uuringu läbiviimist ja viis läbi uuritavatega

kliinilisi intervjuusid, sh Eesti keelde kohandatud nn elukaare agressiivsuse intervjuu (Life History of Aggression, LHA interview). Sama

uuringu raames kaardistasime paralleelselt agressiivset käitumist küsimustikega, kus uuritavad vastasid nii enda kui ka tagantjärele oma

klassikaaslaste kohta (uuringusse kaasati lapsed klassikaupa juba eelmisel sajandil). Kariina osales nii LHA intervjuu kui agressiivset

käitumist mõõtvate küsimustike kohandamisel Eesti keelde, st uuringumetoodika väljatöötamisel. Uuringu tulemused, sh agressiivse

käitumisega seonduv, on avaldatud mitmete eelretsenseeritud artiklitena.

kohta

1.1. Teadusartiklid, mis on kajastatud Web of Science andmebaasides Science Citation Index Expanded, Social

Sciences Citation Index, Arts & Humanities Citation Index, Emerging Sources Citation Index ja/või andmebaasis

Scopus (v.a. kogumikud)

Avatud juurdepääs

Palu, A., Uusberg, A., Kask, K. (2024). Bridging Behavioral Science and Public Policy in Estonia.

Journal of Applied Research in Memory and Cognition, 13 (4), 509−515. DOI:

10.1037/mac0000188.

1.2. Teadusartiklid teistes rahvusvahelistes teadusajakirjades, millel on registreeritud kood, rahvusvaheline

toimetus, rahvusvahelise kolleegiumiga eelretsenseerimine, rahvusvaheline levik ning kättesaadavus ja avatus

kaastöödele

Avatud juurdepääs

Kask, K. & Murnikov, V. (2024). A survey among Estonian residents one month after the Russian

invasion of Ukraine: Resilience is Key. Security Spectrum: Journal of Advanced Security Research,

23, 75−96. DOI: 10.15158/bsry-6r61.

Kask, K. (2024). Investigative interviewing of child witnesses in Estonia. Security Spectrum: Journal

of Advanced Security Research, 23, 97−114. DOI: 10.15158/5j1d-fm35.

Belova-Dalton, Oksana (2023). Putin’s Extremist Regime and Its Securitisation of the Invasion of

Ukraine Through the Label of Terrorism. Security Spectrum: Journal of Advanced Security

Research, 22, 53−98. DOI: 10.15158/j1tn-0w46.

Palu, Annegrete; Soo, Anneli (2023). From Tradition to Evidence: Rethinking the Law on Eyewitness

Identification in Estonia. Juridica International, 32, 87−106. DOI: 10.12697/JI.2023.32.08.

Soo, Anneli; Espengerg, Kerly (2019). Protection of Victims in Estonia: A Survey Determining the

Status Quo after Implementation of the Directive 2012/29/EU. Journal of Victimology and Victim

Justice, 2 (1), 47−65. DOI: 10.1177/2516606918823600.

2.5. Projekti, tellitud teadustöö või analüüsi publitseeritud raport

Uuringuga seotud publikatsiooni (kuni 10 kõige olulisemat kirjet) (10)

9

Palu, Uusberg ja Kask (2024) ja Kask (2024) käsitlevad ülekuulamispraktikate muutumist eesti menetluses viimase kahe aastakümne

jooksul lähtuvalt psühholoogia vaatenurgast. Kask ja Murnikov (2024) artikkel käsitleb säilenõtkuse seoseid vaimse tervise näitajatega

Ukraina sõja alguses Eesti elanikkonnas.

Palu ja Soo (2023) käsitleb äratundmiseks esitamist puudutavat Eesti õiguslikku regulatsiooni ning hindavad selle kohasust

õiguspsühholoogiaalase teaduskirjanduse seisukohalt.

Soo ja Espenberg (2019) tutvustavad Eesti kannatanute kohtlemist käsitlevat õiguslikku regulatsiooni ning hindavad kogutud empiiriliste

andmete põhjal, kas see regulatsioon toimib ja/või kas seda oleks vaja muuta.

Oksana Belova-Dalton on kirjutanud Eesti kontekstis radikaliseerumise põhjustest ("Raport Karen Drambjani radikaliseerumisest", 2024),

interneti mõjust radikaliseerumisele ("Uue meedia ja interneti mõju terrorismile", 2023), naasvate välisvõitlejate ohust Eestile ("Foreign

(terrorist) fighters and their families in Finland, Sweden, Latvia, Lithuania, Northeastern Russia and their impact on Estonia", 2022), islami

ja terrorismi seostest Eesti kontekstis ("Islam ja terrorism", 2025), ja Vene äärmuslusest ja marurahvuslusest ("Putin’s Extremist Regime

and Its Securitisation of the Invasion of Ukraine Through the Label of Terrorism", 2023).

Avatud juurdepääs

Belova-Dalton, Oksana (2024). Raport Karen Drambjani radikaliseerumisest. 1−39. DOI:

10.15158/qnb6-5a37.

Belova-Dalton, Oksana (2022). FOREIGN (TERRORIST) FIGHTERS AND THEIR FAMILIES IN FINLAND,

SWEDEN, LATVIA, LITHUANIA, (NORTHWESTERN) RUSSIA AND THEIR IMPACT ON ESTONIA. 1−59.

DOI: 10.15158/2bfz-9k17.

3.2. Artiklid/peatükid lisas mitte loetletud kirjastuste välja antud kogumikes

Avatud juurdepääs

Maiberg, Heidi; Belova-Dalton, Oksana; (2025). Islam ja terrorism. Elo Süld (Koost.), Helen Haas ja

Helen Geršman (Toim.). Islam, islamid ja Eesti Tartu. (xx−xx). Tartu Ülikooli Kirjastus [ilmumas]

[ilmumas].

6.3. Populaarteaduslikud artiklid;

Avatud juurdepääs

Belova-Dalton, Oksana (2023). Uue meedia ja interneti mõju terrorismile.

Kommentaar seotud publikatsioonide kohta

RADI2_eelarve.xlsx

Eelarve

Pakkumuse eelarve

Teaduseetika teemade kontrollnimekiri

10

Issue Relevant in my

proposal

Description of the ethical issue and planned mitigative

measures

1. INIMESED: kas projekti raames

läbiviidavasse uurimistöösse kaasatakse

inimesi?

nmlkji Jah

nmlkj Ei

5

6

Inimesi kaasatakse töö II etapis riskihindamise uurimisinstrumendi valideerimiseks. Inimeste kaasamise eetilised kitsaskohad on seotud osalejate teadvustatud nõusoleku, andmekaitse, uurimisteema tundlikkuse (poliitilised hoiakud) ning sellest tuleneva uuritava potentsiaalse kahjustamisega (psühholoogiline mõju, ebavõrdne kohtlemine vms). Eetiliste kitsaskohtade negatiivsete mõjude minimeerimiseks planeerib uurimisrühm kasutada erinevaid lähenemisi. Uuringusse osalejate värbamiseks kasutatakse iseselekteeruva valimi moodustamise põhimõtet, st uurijad ei päri sihtrühma andmeid registritest, vaid avalikustab uuringus osalemise üleskutse, mis kirjeldab uuringu eesmärgi, tehtavad tegevused (intervjuu või küsimused), osaleja andmete töötlemise ning tulemuste esitamise põhimõtted. Huvitatud inimesed tutvuvad üleskutse sisuga, uurijate koostatud kaaskirjaga (mis kirjeldab, milline näeb välja andmekogumine, kuidas töödeldakse uuritavate andmeid ning esitatakse tulemused) ning märgivad küsitlusvormi, et mõistavad ja nõustuvad kaaskirjas esitatud infoga, kirjutavad oma kontaktandmed ning annavad uurijatele loa

2. ISIKUANDMED: kas uurimistöös

töödeldakse isikuandmeid? (Märkige „jah“

ka juhul, kui isikuandmed uurimistöö

käigus anonüümitakse.)

nmlkji Jah

nmlkj Ei

5

6

Eesti konteksti analüüsi läbi viimiseks peavad uurijad oluliseks ka mõista, milline on senini uuringu sihtrühma kuuluvate inimeste profiil olnud - see on oluline uurimisinstrumendi sihistamiseks (nt kas uurijad peaksid uurimisinstrumendi valimisel lähtuma kindlatest vanuserühmadest vms). Selleks pärivad uurijad andmeid asjasse puutuvatelt ametiasutustelt (Justiitsministeerium, Siseministeerium), sh sihtgrupi (võimalik) suurus, profiil (vanus, haridus vms). Uurijad pärivad neid andmeid üldistatult ehk uurijad ei vaja andmeid isikustatud kujul. Ametiasutused saavad anda ülevaate sihtgrupi taustast nt kirjeldava statistika näitajate abil (sihtrühma suurus, keskmine vanus, vanuse standardhälve jm). Isikuandmeid kogutakse uuringu II etapis riskihindamise töörühma valideerimisel uuritavate peal. Olenevalt sellest, kas valitud riskihindamise tööriist on küsitluse või intervjuu kujul, kogutakse osalejate kohta erinevaid andmeid. Igal juhul on valim aga iseselekteeruv, st uurijad ei päri uuritavatega kontakteerumiseks registritest andmeid vaid uuritavad "annavad end ise üles". Kui riskihindamise tööriist on küsitlus, kogutakse

3. INIMESE EMBRÜONAALSED TÜVIRAKUD

JA EMBRÜO: kas uurimistöös kasutatakse

inimese embrüonaalseid tüvirakke või

inimese embrüot?

nmlkj Jah

nmlkji Ei

4. INIMESE KOED JA RAKUD: kas

uurimistöös kasutatakse inimese rakke,

kudesid või kehavedelikke?

nmlkj Jah

nmlkji Ei

5. LOOMAD: kas uurimistöös kasutatakse

loomi?

nmlkj Jah

nmlkji Ei

6. GENEETRILISED RESSURSID ja nendega

seotud teadmine: kas uurimistöös

kasutatakse taimset, loomset (v.a.

inimesed), mikroobset või muud päritolu

geneetilisi ressursse või nendega seotud

traditsioonilisi teadmisi?

nmlkj Jah

nmlkji Ei

7. EUROOPA LIIDU VÄLISED RIIGID: kas

uurimistöö toimub täielikult või osaliselt

mõnes EL-i välises riigis või edastatakse

isikuandmeid või muid uuringumaterjale

sellisesse riiki?

nmlkj Jah

nmlkji Ei

8. KESKKOND, TERVIS JA OHUTUS: kas

uurimistöös plaanitavad tegevused või

kasutatavad materjalid võivad kahjustada

keskkonda või inimeste tervist?

nmlkj Jah

nmlkji Ei

9. TEHISINTELLEKT: kas uurimistöö raames

kasutatakse või arendatakse tehisintellekti

süsteeme või meetodeid?

nmlkj Jah

nmlkji Ei

10. TEADUSTULEMUSTE VÄÄRKASUTUS: kas

11

Uuringurühma liikmed kinnitavad, et järgivad uuringu läbi viimise kõikides tegevustes hea teadustava kokkuleppe (2017) põhimõtteid.

nmlkji Jah

nmlkj Ei

Uurimisteema seostub radikaliseerumisega, mis seostub kontseptsioonina poliitilise dimensiooniga. Inimeste poliitilised hoiakud on

tundlikud andmed, mis võivad avaldada uuritavatele negatiivset mõju, kui andmekogumise protsess või tulemuste esitlus pole

tasakaalustatud ning ei järgi teadustavasid ning eetikapõhimõtteid.

Tundlike teemade puhul taotletakse inimeste kaasamiseks luba eetikakomiteelt. Selle uuringu kontekstis taotleb uurimisrühm luba Tartu

Ülikooli inimuuringute eetikakomiteelt uuringu II etapis, kui on selgunud, millist riskihindamise instrumenti kasutatakse. Eetikakomitee

taotluses esitab uurimisrühm kirjelduse uurimisprobleemist, -eesmärgist, -küsimustest, uuringu teema taustast, meetoditest ning

instrumentidest (nt küsitluskava või intervjuukava). See on sisendiks, mille põhjal eetikakomitee otsustab, kas kinnitab taotluse ehk kas

inimeste kaasamine teema uurimiseks on põhjendatud ning kas kasutatavad andmekogumise ja -analüüsimise meetodid on eetilised (ei

tekita uuritavatele ebaproportsionaalselt kahju). Vajadusel esitab eetikakomitee taotluse uurimisrühmale täiendamiseks, kui komiteel on

küsitavusi uurijaotsuste kohta. Uurijatel on võimalik tagasisidele vastata ning taotlust täiendada. Andmete kogumist alustatakse alles

pärast eetikakomitee loa saamist.

nmlkj Jah

nmlkji Ei

uurimistöö raames luuakse materjale,

meetodeid, tehnoloogiaid või teadmist,

mida on võimalik kasutada ebaeetilistel või

kahjulikel eesmärkidel?

nmlkj Jah

nmlkji Ei

11. MUUD EETILISED TEEMAD: kas

uurimistöö raames esineb muid eetilisi

küsimusi, mida eelnevad küsimused ei

käsitlenud? (Näiteks võib uurimisteema olla

poliitiliselt tundlik või polariseeriv).

nmlkji Jah

nmlkj Ei

5

6

Uurimisteema seostub radikaliseerumisega, mis seostub kontseptsioonina poliitilise dimensiooniga. Inimeste poliitilised hoiakud on tundlikud andmed, mis võivad avaldada uuritavatele negatiivset mõju, kui andmekogumise protsess või tulemuste esitlus pole tasakaalustatud ning ei järgi teadustavasid ning eetikapõhimõtteid. Tundlike teemade puhul taotletakse inimeste kaasamiseks luba eetikakomiteelt. Selle uuringu kontekstis taotleb uurimisrühm luba Tartu Ülikooli inimuuringute eetikakomiteelt uuringu II etapis, kui on selgunud, millist riskihindamise instrumenti kasutatakse. Eetikakomitee taotluses esitab uurimisrühm kirjelduse uurimisprobleemist, - eesmärgist, -küsimustest, uuringu teema taustast, meetoditest ning instrumentidest (nt küsitluskava või intervjuukava). See on sisendiks, mille põhjal eetikakomitee otsustab, kas kinnitab taotluse ehk kas inimeste kaasamine teema uurimiseks on põhjendatud ning kas kasutatavad andmekogumise ja -analüüsimise meetodid on eetilised (ei tekita uuritavatele ebaproportsionaalselt kahju). Hea teadustava järgimine

Avatud teadus ja teadusandmete haldamine

Hea teadustava järgmise kinnitus

Kas projekti raames läbi viidav uuring või uuringud vajavad eetikakomitee kooskõlastust?

Selgitus eetikakomitee kooskõlastuse kohta

Kas geneetilisi ressursse käsitlevad teadusuuringud kuuluvad Nagoya protokolli ja ELi ABS- määruse reguleerimisalasse?

Ülevaade teadusandmete haldamisest

Issue Relevant in my

proposal

Description of the ethical issue and planned mitigative

measures

12

Teadusandmete haldamine hõlmab plaani sellest, kuidas andmeid kogutakse, dokumenteeritakse, kaitstakse ja võimalusel muudetakse

kättesaadavaks.

Projekti raames kogutakse primaarseid (kvalitatiivsed või kvantitatiivsed andmed riskihindamise tööriista valideerimiseks) ja

sekundaarseid (teaduskirjanduse analüüsist kogutud andmed, ametiasutustelt päritavad üldised andmed) andmeid. Sekundaarandmete

allikateks on metoodikaosas kirjeldatud teadusandmebaasid, ametiasutuste andmestike üldistused; primaarandmeid kogutakse

intervjuude või küsitluse meetodil. Andmed on vastavalt andmetüübile kas tekstilises vormingus (Word, PDF) või numbrilises vormingus

(CVS, Excel).

Kõiki andmeid säilitatakse Tartu Ülikooli serverites ja turvalises ühistööfailis OneDrive (seotud asutuse töötajate kontoga). Ligipääs

andmetele on vaid uurimisrühma liikmetel, sealjuures ligipääs uuritavate isikuandmetele on vaid vastavat tegevust (andmekorje) läbi

viivatel uurimisrühma liikmetel. Ülejäänud liikmetel on ligipääs anonüümsetele/pseudonümiseeritud andmetele. Kogutakse vaid

minimaalselt vajalikke isikuandmeid. Kogutud toorandmed, mis sisaldavad informatsiooni uuritava isiku kohta (nt intervjuude helisalvestis,

intervjueeritavate kontaktandmed), kustutatakse pärast nende puhastamist/viimist isikustamata kujule (nt intervjuude puhul pärast

transkribeerimist, pärast intervjuu läbi viimist). Andmeid puhastab/transkribeerib uurimisrühma liige.

Inimeste uurimiseks taotletakse luba Tartu Ülikooli inimuuringute eetikakomiteelt.

Kuna uuringu näol on tegemist rakendusuuringuga, sõltub isikustamata andmete avalikustamine sellest, milline on kokkulepe uuringu

Tellija ja Teostaja vahel.

Andmete haldamise põhimõtete järgimise eest vastutab uuringu projektijuht Anneli Soo.

nmlkj Jah

nmlkji Ei

nmlkji Jah

nmlkj Ei

Teadusandmete kättesaadavus (andmete hulk ja tüüp) avalikkusele lepitakse kokku tellijaga.

nmlkji Jah

nmlkj Ei

Projekti raames loodud intellektuaalomand kuulub TÜ ja TLÜ teadlastele.

haldamisest

Avatud teadusandmed: kas teadusandmed või osa neist tehakse kõigile tasuta kättesaadavaks ja vabalt kasutatavaks?

Piiratud juurdepääsuga andmed: kas projekti käigus luuakse teadusandmeid, mida ei saa avatult kättesaadavaks teha?

Selgitus piirangute kohta

Jagatud intellektuaalomandi õigused: kas projekti raames loodud intellektuaalse omandi õigused jagunevad mitme teadusasutuse või juriidilise isiku vahel?

Selgitus jagatud intellektuaalomandi õiguste kohta

Lisainfo

Lisainfo

13

14

1

Taotleja peab oluliseks tuua välja ja teadvustada erinevaid uuringu teostamisega seotud sisemisi ja väliseid riske. Selleks, et projekti jooksul

tekkivaid võimalikke riske ennetada ja/või maandada, on Taotleja toonud välja ja hinnanud olulisimad võimalikud uuringuga käiguga seotud

riskid. Taotleja riskianalüüs on esitatud järgnevas tabelis.

Tabel 1. Riskianalüüs

Riski tase

(madal/keskmine/

kõrge)

Meetmed riski vähendamiseks Vastutav isik

ÜLDISED RISKID

Tellija ja Taotleja on erinevalt

mõistnud analüüsi eesmärke

ning sellest lähtuvalt ei vasta

lõpptulemus täies mahus

Tellija ootustele.

Madal Pärast positiivset hankeotsust lepivad Tellija ja Taotleja esindaja kokku

avakoosoleku. Avakoosoleku eesmärk on läbi arutada nii Tellija ootus uuringule,

selle eesmärgid kui ka Taotleja nägemus, kuidas eesmärkideni jõuda. Samuti

suhtleb Taotleja esindaja ehk projektijuht Tellijaga pidevalt kogu uuringu jooksul,

eriti enne uurimisülesannetega alustamist, mis võimaldab ootuseid täpsustada ja

selgitada ning Tellijat töö käiguga kursis hoida. Uuringu jooksul kooskõlastab

Taotleja Tellijaga intervjuude kavad, esitab Tellijale vahearuanded ja lõpparuande

mustandi, millele Tellija annab tagasisidet, mis aitab kaasa sellele, et analüüsi

lõpptulemus vastaks Tellija ootustele.

Projektijuht, Tellija

(tagasiside andmise

kaudu)

Konsortsiumi liikmetel

võivad olla erinevad

arusaamad uuritavast

nähtusest (radikaliseerumine,

selle riski ning riski

hindamine Eesti kontekstis),

mis võib tekitada pingeid ja

vähendada projekti üldist

tõhusust.

Madal Eriarusaamade vältimiseks on oluline luua ühtne arusaam uuritavast nähtusest juba

uuringu algfaasis. Seda tehakse uuringurühma koosolekul, kus uurijad saavad

jagada oma vaatenurki ning kujundada ühte mõistmine radikaliseerumise, selle

riskide ja riskihindamise osas Eesti kontekstis. Uurimistegevustes osaleb korraga

mitu uurijat, mis usaldusväärsuse tagamise dimensioonina – uurijatriangulatsioon –

loob eelduse, et uuringurühma liikmed peavad tegema koostööd ning jõudma

konsensusele metoodilistes ja järeldavates otsustes. Projektijuht korraldab

regulaarseid kohtumisi uuringumeeskonnaga, kus saab tehtud töö tulemustest teha

vahekokkuvõtteid ning seega hoida kõiki uurimisrühma liikmeid samas infoväljas.

Uurimisrühma liikmed

Pakkumuses kirjeldatud

metoodika ei kata kõiki

püstitatud uurimisküsimusi.

Keskmine Pakkuja kirjeldab pakkumises põhjalikult uurimismetoodikat ning seletab, kuidas

see aitab täita uurimisülesandeid. Tellija valib tema hinnangul sobivaima metoodika

esitanud Taotleja. Avakohtumisel kooskõlastatakse Tellijaga kõik uurimisülesanded

ja arutatakse läbi metoodika, mida vajadusel uuringu käigus jooksvalt täiendatakse

ja korrigeeritakse. Uuringu jooksul suhtleb Taotleja esindaja Tellijaga tihedalt, mis

võimaldab Tellijal vajadusel esitada täiendavaid suuniseid. Samuti saab Tellija

esitada põhjaliku tagasiside vahearuannetele ja lõpparuande mustandile. Taotlejal

on pikaajaline kogemus uuringute läbiviimisel ja projektimeeskonna moodustavad

Projektijuht, Tellija

(tagasiside andmine

kaudu)

2

valdkonda tundvad eksperdid, kes on kogenud nii kvalitatiivsete kui kvantitatiivsete

meetodite kasutamises ja nende kombineerimises.

Projekti tegevused (etapid)

venivad planeeritust

pikemaks ning see mõjutab

analüüsi lõpptulemuse

õigeaegset üleandmist.

Keskmine Taotleja on lähtuvalt oma varasemast kogemusest koostanud detailse uuringu

läbiviimise plaani, arvestades ajakavas iga tegevuse puhul puhverajaga (nt

eetikakomitee loa menetlemisele kuluv aeg) ning määrates igale tegevusele

vastutaja(d). Regulaarsetetel meeskonna koosolekutel vaadatakse üle tegevuskava

ning vajadusel reageeritakse operatiivselt. Samuti on Taotleja kavandanud

meeskonna piisavalt suurena, et oleks inimressurssi tööde õigeaegseks

lõpetamiseks ka juhul, kui mõne etapi tegevuste elluviimine võtab ettenägematutel

asjaoludel kavandatust rohkem aega. Vajadusel on Taotlejal võimalik kaasata

lisatööjõudu teiste kolleegide näol, mis kooskõlastatakse Tellijaga. Taotleja on

meeskonda kaasanud kogenud projektijuhi, kes on vedanud väga erineva sisuga ja

väga erinevate meeskondlike koosseisudega projekte.

Projektijuht

Projektijuht lahkub pikemaks

ajaks või jäädavalt töölt ja/või

projektist.

Keskmine Taotleja meeskonda kuulub veel projekti valdkonnaga seotud doktorikraadiga

põhitäitjaid, kes vastavad konkursiprojekti tehnilises kirjelduses nimetatud

projektijuhi nõuetele ning kes saavad vajadusel algset projektijuhti asendada.

Taotleja projektimeeskonna sisestel koosolekutel antakse projekti käekäigust

ülevaade kogu meeskonnale, et vajadusel oleks projektidesse sisse elamine

võimalikult kiire. Lisaks on projektimeeskonda kaasatud projektijuhi assistent, kes

saab vajadusel uut projektijuhti täiendavalt toetada ning on kursis projekti

administratiivse ja sisulise käekäiguga.

Projektijuht

Põhitäitja, ekspert või

täiendava pädevusega liige

lahkub pikemaks ajaks või

jäädavalt töölt ja/või

projektist.

Keskmine Iga projektimeeskonna liige on projektis osalemisega arvestanud ning Taotlejal on

võimalik suurendada teiste liikmete töökoormust või vajadusel asendada

meeskonnaliikmeid konkursiprojekti tehnilises kirjelduses nimetatud nõuetele

vastava isikuga. Samuti on Taotlejal võimalik vajadusel asendada põhitäitjaid

konkursiprojekti tehnilises kirjelduses nimetatud nõuetele vastava isikuga. Taotleja

iganädalastel koosolekutel antakse projekti käekäigust ülevaade Taotleja

projektimeeskonnale, et vajadusel oleks projektidesse sisse elamine võimalikult

kiire.

Projektijuht

Oodatud tulemuste

ebapiisav kvaliteet,

järelduste/ettepanekute

ebapiisav tõenduspõhisus.

Madal Uuringu metoodika valikul on lähtutud sellest, milliste meetoditega on võimalik

kõige tõhusamalt vajaliku infoni jõuda ja teavet piisava detailsusega koguda.

Tulemuste usaldusväärsuse tagamiseks kombineeritakse mitmeid

uurimismeetodeid. Vajadusel on võimalik Tellijaga kooskõlastatuna

uurimismeetodeid täiendada, mis võimaldaksid jõuda uuringu lõpptulemuseni

veelgi paremini.

Taotlejal on pikaajaline kogemus uuringute läbiviimisel ja uurimisrühma on

kaasatud valdkonda tundvad eksperdid, kes on kogenud nii kvalitatiivsete kui

kvantitatiivsete meetodite kasutamises ja nende kombineerimises.

Projektijuht,

uurimisrühma liikmed

3

Halb suhtlus või ebaselged

rollid ning ülesannete jaoks

partnerite vahel võivad

tekitada ebatõhusust.

Madal Taotluse koostamise ajal on taotleja meeskond kokku leppinud omavahelise

tööjaotuse ning ülesanded, sh partnerite vahel. Projektijuht korraldab regulaarselt

meeskonna siseseid töökoosolekuid, mis võimaldavad monitoorida ülesannete

täitmist ning nende kvaliteeti ja teha vahekokkuvõtteid, et olla kindel, kas kõik

uurimisrühma liikmed on ühtmoodi aru saanud.

Projektijuht

Uuringurühm ei saa sobivalt

riskihaldamise tööriista

haldajalt/autorilt luba

vahendi kohandamiseks Eesti

konteksti.

Keskmine Sobivaima riskihindamise tööriista autori(te)ga võetakse ühendust võimalikult vara

ning selgitatakse käesoleva uurimuse (ja laiema poliitikakujundamise) eesmärke

ning uurimisinstrumendi rolli eesmärkide täitmiseks. Kirjeldatakse, kuidas

plaanitakse uurimisinstrumenti kasutada, kohandada ning tehakse kokkulepped

intellektuaalomandi kasutamise osas. Uurimisinstrumendi autor(id) palutakse

konsultandiks, et luua koostöösuhe ning tekitada võimalus autori(te)l olla protsessi

kaasatud. Juhul kui autor(id) ei anna riskihindamise tööriista kasutamiseks luba ning

alternatiivsed mõõtevahendid pole sobivaks asenduseks, loob uurimisrühm ise

hindamise mõõtevahendi, toetudes olemasolevale teoreetilisele raamistikule.

Projektijuht,

uurimisrühma

eksperdid

Projekti lõppemisel

puuduvad mehhanismid

tagamaks, et tulemus ehk

väljatöötatud

radikaliseerumise riski

hindamise tööriist on

jätkusuutlik ka pärast

rahastuse lõppemist.

Kõrge Taotleja saab omapoolse tegevusega toetada seda, et riskihindamise tööriista

edasiseks kasutamiseks on olemas kõik sisendid, mis tarvis, sh tööriista kasutamise

juhendid, selle kasutamiseks ning tulemuste analüüsimiseks vajalike eelduste ja

pädevuste kirjeldamine jm. Koostöös Tellijaga on võimalik leppida kokku, kuidas

integreerida tööriista olemasolevatesse institutsioonidesse.

Tellija, projektijuht,

uurimisrühma liikmed

I ETAPP: KIRJANDUSE SÜSTEMAATILISE ANALÜÜSIGA (riskihindamise tööriistad) SEOTUD RISKID

Kirjanduse analüüs võtab

planeeritust kauem aega.

Madal Uurimisrühma kuuluvatel liikmel on teadmised uuringu valdkonnast ja uuringusse

on kaasatud piisavalt liikmeid, kes on oma tööde ajakavas uuringu läbiviimisega

arvestanud. Kirjanduse analüüsi periood on planeeritud piisavalt pikana, et

tegevusetapp õigeaegselt ellu viia. Teaduskirjanduse analüüsi on võimalik vajadusel

kaasata täiendavat inimressurssi uurimisliikmete hulgast. Taotleja ei näe ette, et

tekiks tõrkeid analüüsitavate materjalide kätte saamisel, kuna põhinetakse

olemasolevate kirjandusele. Projektijuht jälgib regulaarselt etapi kulgemist ja juhul,

kui tekib tõrkeid, reageerib nendele koheselt.

Terrorismiuuringute ja

riskihindamise

eksperdid

Kirjanduse analüüs on

laialivalguv ja ei loo piisavalt

teadmist järgmiste etappide

tegevuste sisendiks.

Madal Uurimisrühma on kaasatud eksperdid, kellel on teadmised ja oskused vajaliku

teadmise selekteerimiseks. Avakohtumisel Tellijaga arutatakse läbi taotluses

pakutud esialgsed kirjanduse otsingu märksõnad ning täiendatakse nimekirja

soovituste põhjal. Lisaks näeb planeeritud metoodika ette võimalust märksõnu

Terrorismiuuringute ja

riskihindamise

eksperdid

4

täiendada jooksvalt, nt laiendada märksõnade nimekirja lumepallivalimi loogika

alusel (eelnev kirjandus pakub sisendit uute märksõnade näol). Lisaks planeeritakse

kohtumine Tellija (ning juhtkomisjoni) ja Taotleja vahel ka kirjanduse analüüsi

tegevusaja jooksul (II infoseminar), et anda ülevaade tehtud tööst, võimalikest

kitsaskohtades ning nende lahendusvõimalustest. Etapi lõpuks esitab Taotleja

Tellijale uuringu I vahearuande, mis sisaldab kirjanduse süstemaatilise analüüsi

peatükki, millele Tellija annab tagasisidet. Taotleja on arvestanud, et järgmiste

tegevuste ellu viimiseks tuleb vajadusel täiendada ka kirjanduse analüüsi osa

vastavalt soovitustele.

Teaduskirjanduse ja

olemasolevate

mõõtmisvahendite analüüsi

tulemusena ei selgu ühest

kõrgetasemelist

mõõtmisvahendit

radikaliseerumise riskide

hindamiseks.

Keskmine Kui teaduskirjandus ning olemasolevad mõõtmisvahendid ei võimalda leida Eesti

oludele kohandatavad riskihindamise tööriista, töötavad uuringurühma kuuluvad

eksperdid hindamistööriista ise välja, põhinedes sealjuures teaduskirjanduse ja

olemasolevate lahenduste sisenditele nii palju, kui see on asjakohane.

Uuringurühma on kaasatud vastava pädevusega spetsialistid.

Riskihindamise,

terrorismiuuringute ja

psühhomeetria

eksperdid

I ETAPP: EESTI KONTEKSTI ANALÜÜSIGA SEOTUD RISKID

Ametiasutused ei väljasta

vajalikke andmeid

riskihindamise tööriista Eesti

konteksti asetamiseks.

Keskmine Taotleja peab vajalikuks riskihindamise tööriista kasutajaskonna ülevaate saamist-

andmist, et mõista konkreetsemalt, mis käitumisriski on uuringu raames tarvis

hinnata (nt radikaalse, äärmusliku käitumisega isikute arv jm profiiliga seotud

tunnused); samuti on oluline mõista, kes hakkab riskihindamise tööriista haldama

ning rakendama, et juhinduda selle kasutamisega seonduvate materjalide loomisel

vastava profiiliga inimeste vajadustest. Vältimaks olukorda, milles ametiasutused ei

saa edastada tundliku sisuga informatsiooni, pärivad uuringu täitjaid andmeid

üldistatud kujul ning piisava etteteatamisajaga, et ametiasutustel oleks võimalik

vajalikud andmed koondada. Päringuid tehes selgitavad uurijad uurimuse eesmärki

ning andmete kasutamise põhjuseid ja viise. Taotleja loodab Tellija ja juhtkomisjoni

toele vajadusel ametiasutustega suhtlemisel/kontaktide vahetamisel.

Riskihindamise

ekspert

II ETAPP: RISKIHINDAMISE TÖÖRIISTA KOHANDAMISE JA VALIDEERIMISEGA SEOTUD RISKID

Riskihindamise tööriista

keelelise kohandamisega

Madal Riskihindamise tööriista kohandamiseks tellitakse tõlketeenust professionaalselt

tõlkebüroolt ning kaasatakse valdkonna eksperte, kindlustamaks tõlke kvaliteeti.

Kui tõlget hindavate ekspertide hinnangud on erinevad, arutavad eksperdid koos

Projektijuht,

riskihindamise ekspert

5

väheneb instrumendi

kvaliteet (mõõtmisvõimekus).

tõlkijatega koos tõlke üle, kuni jõuavad parima lahenduseni. Tõlgitud instrument

tagasitõlgitakse ning edastatakse tagasisidestamiseks instrumendi autori(te)le.

Seejärel viib uurimisrühm sisse vajalikud muudatused.

Sisuvaliidsuse hindamiseks

planeeritud intervjuudele ei

leita piisavalt osalejaid.

Madal Intervjuude ettevalmistamisse ja läbiviimisse on kaasatud kõik uurimisrühma

liikmed, kellel on head teadmised valdkonnast ja piisavad kogemused intervjuude

läbiviimisega, et hinnata neile kuluvat aega. Lisaks on uurimisrühma kaasatud

eksperdid, kellel on laiaulatuslik võrgustik erialastest kontaktidest – juba loodud

kontaktidega ühendust võttes suureneb tõenäosus, et välised eksperdid leiavad

võimaluse uuringus osaleda. Ajakavas on arvestatud intervjuude kokkuleppimiseks

kuluvat aega väikse puhverajaga. Vajadusel saab Taotleja intervjueeritavate

värbamiseks kaasata täiendavaid meeskonnaliikmeid. Intervjuude ettevalmistamise

ja läbiviimise etapi tööjaotus ja ajakava on selles osalevate uurimisrühma liikmete

vahel täpselt kokku lepitud. Projektijuht jälgib regulaarselt töö kulgemist ja juhul,

kui tekib tõrkeid, reageerib nendele koheselt. Kõik projektimeeskonna liikmed on

uuringu ajakavaga tuttavad ning arvestanud sellega oma töö planeerimisel.

Projektijuht,

uurimisrühma liikmed

Riskihindamise tööriista

valideerimiseks määratletav

valim pole esinduslik.

Kõrge Taotleja on avanud metoodika kirjelduses käesoleva töö uurimisinstrumendi

valideerimise kitsaskoha – Eesti kontekstis puudub piisav andmestik sihtrühma

(radikaliseerunud, äärmuslike) liikmete kohta (sh pole selle sihtrühma esindajaid

eeldatavasti ka palju). Samuti saab riskihindamise instrumendi võimekust

radikaliseerumisega seotud käitumise realiseerumise osas hinnata piki-uuringutes

(st vaadeldes, kas instrument ennustab teatud aja jooksul korrektselt

uurimissubjekti käitumist), mis ei ole selle uuringu skoobis. Seega pole

uurimisrühmal eelnimetatud kitsaskohti ja uuringu piiranguid (nt ajaraam)

arvestades võimalik luua esinduslikku valimit uurimisinstrumendi sihtrühma

arvestades, kuid sellegi poolest on võimalik instrumenti testida nn

normpopulatsioonil. Vältimaks täiendavate lubade (nt andmekaitse inspektsiooni)

taotlemist, mis seaks ohtu uuringu ajakava, kasutavad uurijad valimi

moodustamiseks iseselekteeruva valimi põhimõtet ehk uuritavad edastavad koos

uuringus osalemise sooviga oma isikuandmed ise uurijatele. Iseselekteeruva valimi

kitsaskohaks on tavajuhtudel asjaolu, et uurimisteemast rohkem huvitatud

inimesed annavad end tõenäolisemalt üles. Antud juhul on see aga plussiks, kuna

selliselt on suurem tõenäosus, et valimisse satub ka neid uurimissubjekte, kel võivad

olla radikaalsemad mõtte- või käitumislaadid.

Riskihindamise

ekspert,

psühhomeetria

eksperdid

6

Inimuuringute eetikakomitee

ei anna luba

uurimisinstrumendi

valideerimiseks.

Madal Taotluses kirjeldab uurimisrühm üksikasjalikult ära uuringu eesmärgi,

uurimisinstrumendi, valimi moodustamise põhimõtted, uuringu eetilised aspektid

ning andmekaitsepõhimõtted. Uurimisrühma liikmetel on palju kogemust

eetikakomitee taotluste ette valmistamisega. Eetikakomitee saab esitada

uurimisrühmale vajadusel täpsustusi, millele vastates saab uurimisrühm lahendada

võimalikke tekkivaid eetilisi küsikohti, millele komitee on tähelepanu juhtinud.

Nende lahendamisel annab eetikakomitee andmekogumise läbi viimiseks loa.

Projektijuht,

uurimisrühma

eksperdid

Uurijatel ei õnnestu koguda

piisavalt andmeid

uurimisinstrumendi

valiidsuse ja reliaabluse,

kasutusmugavuse

hindamiseks (vähe osalejaid

intervjuudes/küsimustikes).

Keskmine Uuringurühm kasutab erinevaid valimi moodustamise tehnikaid. Peamiselt

kasutatakse iseselekteeruvat valimit – kuvades uuringus osalemise kutset erinevatel

platvormidel (nt sotsiaalmeedias, konsortsiumi partnerite asutustes jm) –, milles

osalejate motiveerimises on oluline roll uurimuse eesmärgi ja osalejate osalemise

panuse selgitamises. Samuti tuuakse uuringukutses selgelt välja see, kuidas

andmeid kasutatakse, hoiustatakse ning kuidas tagatakse uuritavate anonüümsus.

Vajadusel saab osalejate värbamiseks kasutada ka alternatiivseid meetodeid, nt

lumepallivalimi ja mugavusvalimi tehnikad. Lumepallivalimi puhul palutakse

uuringus osalejatel soovitada teisi osalejaid/jagada uuringus osalemise kutset teiste

osalejatega, misläbi suureneb järk-järgult osalejate arv. Mugavusvalimi tehnika

eeldab, et uurimisrühm kasutab isiklikke kontakte uuringus osalejate värbamiseks.

Riskihindamise

ekspert,

psühhomeetria

eksperdid

Andmekogumisest saadav

sisend pole piisava

kvaliteediga.

Madal Uurimisrühma on kaasatud uurijad, kel on pikaajaline kogemus intervjuude ja

küsimustike läbi viimisel. Selles uuringu tegevusetapis on planeeritud osalema palju

uurimisrühma liikmeid, kes saavad teha koostööd andmekogumisel (nt

intervjueerimise meetodi puhul viivad intervjuud läbi kaks uurijat) ning

toorandmete töötlemisel. Seeläbi saavad uurijad seista andmekogumise kvaliteedi

eest juba andmekogumise protsessi käigus uurimisrühma sees. Projektijuht

korraldab regulaarselt koosolekuid uurimisrühmaga, kus arutletakse võimalike

kitsaskohtade, nende lahendusettepanekute ja ajaplaani üle. Vajadusel teeb

projektijuht ümberkorraldusi andmekogumise eest vastutavate uurimisülesande

täitjate seas projektitiimi sees, vajadusel ja kokkuleppel Tellijaga ka projektitiimist

väljas.

Projektijuht,

riskihindamise

ekspert,

psühhomeetria

eksperdid

Riskihindamise instrumendi

kasutusjuhendid,

koolitusmaterjalid vm selle

ametiasutuste töösse

Keskmine Uurimisrühm paneb riskihindamise tööriista kasutamiseks ametiasutuste töös kirja

ka põhimõtted ning juhendid, mis määratlevad instrumendi kasutamise ja

tulemuste analüüsimise põhimõtted (nt kes on sihtgrupp, kuidas moodustada

valim, kas ja kui tihti on tarvis läbi viia kordusuuringut, mil moel tulemusi

Projektijuht,

riskihindamise ekspert

7

rakendamise juhendmaterjal

jääb liiga üldiseks.

analüüsida, milliseid pädevusi on tarvis instrumendi rakendajal jm). See eeldab

Tellija ja asjakohaste ametiasutuste koostööd Taotlejaga uurimisprotsessi käigus

ehk Taotleja saab sisendi selle kohta, millised on võimalused instrumendi

integreerimiseks ametiasutuste töösse (nt kes hakkaks seda kasutama, millised on

kasutajate olemasolevad pädevused jm.

1. Rahuldan konkursi „Eestile sobiva radikaliseerumise riskihindamise tööriista loomine“ uuringuettepaneku „Eestile sobiva radikaliseerumise riskihindamise tööriista loomine“

(taotleja number ETISes: RADI2), taotleja konsortsium: Tartu Ülikool (juhtpartner), Tallinna Ülikool.

2. Sean uuringuettepaneku rahastamisele järgmised lisatingimused:

2.1. Taotleja konsortsiumil esitada esimeseks juhtkomisjoni kohtumiseks täpsustatud aja - ja

tegevuskava ja täpsustatud eelarve ning anda vastused tööriista valideerimise, valimi kasutamise, tõlkimise ja eksperdi kaasamise võimaluste kohta.

Käskkirja andmise alused:

• teenuse osutamise leping nr 1.4-6/25/3;

• hindamiskomisjoni 22.04.2025 koosoleku ettepanekud (protokoll nr 2-2/25/11).

Isik, kes leiab, et haldusakt rikub tema õigusi või piirab tema vabadusi, võib esitada vaide Sihtasutusele Eesti Teadusagentuur või pöörduda kaebusega Tartu Halduskohtusse 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Noorma

juhatuse esimees

JUHATUSE KÄSKKIRI

Tartu 30.04.2025 nr 1.1-4/25/86

Radikaliseerumise r iskihindamise tööriista loomise konkursi tulemuste kinnitamine

1 (5)

Teenuse osutamise leping nr 1.4-6/25/7

Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (edaspidi ETAG), keda esindab juhatuse 14. augusti 2023. a käskkirja

nr 1.1-4/23/137 alusel tegevjuht Karin Jaanson, ja

Siseministeerium, keda esindab kantsleri 11. juuli 2022. a käskkirja nr 1-5/62 „Volituste andmine

varade valdkonna eest vastutavale asekantslerile“ punkti 1 alusel varade asekantsler Krista Aas, ühelt

poolt

(edaspidi koos tellijad),

ning

Tartu Ülikool, registrikood 74001073, ja Tallinna Ülikool, registrikood 74000122, keda esindab Tartu

Ülikool, registrikood 74001073, aadress Ülikooli 18, 50090 Tartu, grandikeskuse juhataja Siret Rutiku

isikus, (edaspidi Tartu Ülikool ja Tallinna Ülikool koos teenuse osutaja)

lähtudes ETAGi korraldatud avaliku konkursi „Eestile sobiva radikaliseerumise riskihindamise tööriista

loomine“ tulemustest sõlmisid käesoleva lepingu järgnevas:

1. Lepingu ese

1.1. Lepingu alusel teeb teenuse osutaja teadus- ja arendustöö „Eestile sobiva radikaliseerumise r iskihindamise tööriista loomine“ (ETISe kood ...) (edaspidi töö) ning Siseministeerium tasub selle

eest 120 000 eurot (l isandub seaduses sätestatud käibemaks). 1.2. Töö eesmärk, selle juurde kuuluvad osad, töö tulemuse kirjeldus, töö tegemise tähtajad, nõuded,

millele valmis töö peab vastama ning muu vajalik informatsioon lepingu täitmiseks on toodud lepingu lisades (nende prioriteetsuse järjekorras) „Uuringuettepanek (taotlus) koos lisadega“ (lisa

1), „Lähteülesanne“ (lisa 2), selles osas, milles seda pole täpsustatud „Uuringuettepanekus“, ja „ETAGi juhatuse otsus rahastamise kohta” (lisa 3).

2. Lepingu dokumendid

2.1. Lepingu dokumendid koosnevad lepingust ja muudest kokkulepetest, mis sõlmitakse lepingu sõlmimise ajal või pärast lepingu sõlmimist ja mis on lepingu lahutamatuteks osadeks ning moodustavad koos lepinguga ühtse tervikliku kokkuleppe poolte vahel.

2.2. Lepingul on sõlmimise hetkel järgmised lisad: 2.3. Lisa 1 - Uuringuettepanek (taotlus) koos lisadega;

2.4. Lisa 2 – Lähteülesanne; 2.5. Lisa 3 – Rahastusotsus.

3. Töö üleandmine ja vastuvõtmine

3.1. Teenuse osutaja annab kokkulepitud nõuetele vastava töö ETAGile üle järgmiselt:

3.1.1. I vahearuanne hiljemalt 15.12.2025;

3.1.2. II vahearuanne (II etapi keskel) hiljemalt 30.07.2026;

3.1.3. lõpparuanne (II etapi lõpus) hiljemalt 31.10.2026.

3.2. Aruandeid hindab juhtrühm, kes teeb vajadusel ettepanekuid asjaomase aruande

täiendamiseks.

2 (5)

3.3. Töö loetakse vastuvõetuks asjaomase aruande heakskiitmisega juhtrühma poolt. Eraldi

üleandmise-vastuvõtmise akti ei koostata.

4. Autoriõigused

4.1. Varalised õigused töö ja selle tulemuste suhtes, sealhulgas õigus taotleda töö ja selle tulemuse

suhtes patendi ja/või kasuliku mudeli registreerimist ning saada vastava kaitsedokumendi omanikuks, kuuluvad teenuse osutajale.

4.2. Teenuse osutaja annab Siseministeeriumile tasuta tagasivõtmatu ja piiramatu ainulitsentsi koos all-litsentsi andmise õigusega töö tegemise raames loodud intellektuaalomandiga seotud

varaliste õiguste kasutamiseks Siseministeeriumi äranägemisel. Teenuse osutaja poolt antud litsents annab Siseministeeriumile, sh nende teenistujatele, teenusepakkujatele ja kolmandatele

isikutele tagasivõtmatu loa ilma teenuse osutaja nõusolekuta kasutada intellektuaalomandit mis tahes eesmärgil ja mis tahes viisil, intellektuaalomandit reprodutseerida, intellektuaalomandit või

selle koopiaid üldsusele edastada, sealhulgas neid kättesaadavaks teha või eksponeerida, samuti avalikult esitada, intellektuaalomandit või selle koopiaid levitada, laenutada ja rentida ning anda

all-litsentse intellektuaalomandi või selle koopiate suhtes kehtivate õiguste kohta. 4.3. Kui töö ja selle tulemuste kasutamiseks litsentsisaajate poolt on vajalik kolmanda isiku

intellektuaalse omandi litsents, siis tagab teenuse osutaja ka sellise litsentsi saamise Siseministeeriumile ühes all-litsentsi andmise õigusega.

4.4. Litsents loetakse antuks töö üleandmisega ETAGile. 4.5. Litsentsitasu sisaldub lepingu hinnas.

5. Tasu 5.1. Lepingutingimustele vastava töö teostamise eest maksab Siseministeerium teenuse osutajale

tasu 120 000 eurot (lisandub seaduses sätestatud käibemaks), millest Tartu Ülikooli tasu osa

suurus on 89 760 eurot (lisandub seadusest sätestatud käibemaks) ja Tallinna Ülikooli tasu osa

suurus on 30 240 eurot (lisandub seaduses sätestatud käibemaks).

5.2. Tasu makstakse kahes osas:

5.2.1. 40% tasust (lisandub seaduses sätestatud käibemaks) pärast I vahearuande heakskiitmist; 5.2.2. 60% tasust (lisandub seaduses sätestatud käibemaks) pärast lõpparuande heakskiitmist.

5.3. Siseministeerium kannab tasu üle Tartu Ülikoolile viimase esitatud arve alusel. Tartu Ülikool kannab Tallinna Ülikooli tasu osa üle Tallinna Ülikoolile vastavalt nendevahelisele eelarvejaotusele.

6. Poolte kohustused

6.1. ETAG kohustub: 6.1.1. vajadusel nõustama teenuse osutajat aruannete täitmisel ja esitamisel;

6.1.2. andma teenuse osutajale viimase nõudmisel lepingu täitmiseks vajalikku muud abi, infot jm; 6.1.3. korraldama juhtrühma tööd, sealhulgas korraldama aruannete hindamise.

6.2. Siseministeerium kohustub: 6.2.1. tasuma tehtud töö eest teenuse osutajale vastavalt lepingu punktile 5; 6.2.2. tegema teenuse osutajaga kokkulepitud koostööd (sealhulgas kohtumised teenuse osutajate

esindajatega).

6.3. Teenuse osutaja kohustub: 6.3.1. tegema töö vastavalt lepingus ja selle lisades kokkulepitud eesmärkidele ja kirjeldusele;

3 (5)

6.3.2. informeerima tellijaid koheselt töö tegemise käigus ilmnenud probleemidest ja lepingu või selle lisade muutmise vajadusest;

6.3.3. andma Siseministeeriumile üle lepingus ja selle lisades nimetatud dokumendid ja andmed; 6.3.4. tegema tellijatega lepingus ja selle lisades nimetatud koostööd (sealhulgas analüüsi

tutvustamine, kohtumised tellijate esindajatega); 6.3.5. esitama ETAGile aruanded vastavalt lepingu punktile 3; 6.3.6. esitama ETAGile töö esimese kuue kuu jooksul andmehaldusplaani; 6.3.7. arvestama tellijate kirjalikult tehtud märkustega ja antud juhistega, kui need on kooskõlas

lepinguga; 6.3.8. nimetama Siseministeeriumit töö rahastajana kõigis asjakohastes trükistes (artiklid,

raamatud, muud trükised jne) ja avalikel esinemistel ;

6.3.9. võimaldama tellijatel ja volitatud isikutel kontrollida esitatud aruannete õigsust, teenuse saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust ja raha kasutamise sihipärasust;

6.3.10. tegema tööga seotud teavitustegevusi üksnes Siseministeeriumi eelneval nõusolekul .

7. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse

7.1. Konfidentsiaalse teabena käsitavad pooled lepingu täitmisel teatavaks saanud isikuandmeid,

turvaandmeid, teavet, millele on kehtestatud juurdepääsupiirang, ning muud teavet, mis on ühe

poole poolt teisele poolele edastamise hetkel selgelt tähistatud kui konfidentsiaalne või mitte

puhul on ilmne, et selle avalikuks tulek võiks kahjustada poolte huve. Konfidentsiaalne teave

hõlmab ka kõiki märkmeid, analüüse, uuringuid, tõlgendusi või muud teenuse osutaja või tema

esindajate (töötajad, juhatuse liikmed, muu lepingu alusel teenuse osutajat esindavad isikud)

poolt koostatud dokumente, mis sisaldavad või kajastavad konfidentsiaalset teavet või

põhinevad sellisel konfidentsiaalsel teabel.

7.2. Pooled kohustuvad hoidma konfidentsiaalset teavet rangelt konfidentsiaalsena ja kasutama

seda ainult lepingu täitmise eesmärgil.

7.3. Teenuse osutaja täidab kõiki kehtivaid andmekaitset ja infoturvet puudutavaid õigusakte.

Teenuse osutaja ja tellijad edastavad konfidentsiaalset teavet ainult nendele isikutele, kes on

lepingu täitmisega otseselt seotud, ja kindlustama, et need isikud on konfidentsiaalsusnõudest

teadlikud ja täidavad seda.

7.4. Ilma Siseministeeriumi eelneva kirjaliku nõusolekuta on teenuse osutajal keelatud:

7.4.1. konfidentsiaalset teavet mis tahes viisil otseselt või kaudselt avaldada, levitada, edastada või

seda mis tahes muul viisil kolmandatele isikutele kättesaadavaks teha, välja arvatud juhul,

kui avaldamise kohustus tuleneb seadusest;

7.4.2. kasutada talle edastatud või teatavaks saanud konfidentsiaalset teavet mis tahes muuks

otstarbeks kui lepingu täitmiseks, sh kasutada konfidentsiaalset teavet otseselt või kaudselt

endale või kolmandale isikule ärilise kasu saamiseks või tellija(te) tegevuse kahjustamiseks;

7.4.3. talle edastatud või teatavaks saanud konfidentsiaalset teavet reprodutseerida või lasta

reprodutseerida, v.a juhul, kui see on mõistlikult vajalik lepingu täitmiseks.

7.5. Vastutus konfidentsiaalsuskohustuse täitmise eest lasub teenuse osutajal kõigi isikute eest,

kelle ta on lepingu täitmisse kaasanud.

7.6. Konfidentsiaalsusnõue kehtib tähtajatult ka pärast lepinguliste kohustuste täitmist või

juurdepääsupiirangu kehtivuse lõpuni.

7.7. Teenuse osutaja kinnitab, et ta rakendab konfidentsiaalse teabe konfidentsiaalsuse

tagamiseks mitte vähemaid meetmeid ja hoolsust, kui oma samalaadse konfidentsiaalse

informatsiooni hoidmiseks ja annab endast parima, ennetamaks konfidentsiaalse teabe mis

tahes moel (sh hooletuse tulemusena) avaldamist kolmandatele isikutele.

4 (5)

7.8. Teenuse osutaja kohustub viivitamatult informeerima Siseministeeriumi, kui

konfidentsiaalne teave on saanud teenuse osutaja tahte vastaselt avalikuks või eksisteerib oht,

et taoline informatsioon võib avalikuks saada. Samuti kohustub teenuse osutaja viivitamatul

teavitama Siseministeeriumi esimese võimalusel lepingu täitmisega seotud andmeid mõjutanud

infoturve või andmekaitse intsidentidest ja juhtumitest.

7.9. Lepingu lõppemisel on teenuse osutaja kohustatud konfidentsiaalse teabe

kustutama/hävitama, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Andmete kustutamise/hävitamise

kohta peab täitja koostama vastavasisulise akti, milles on fikseeritud kelle poolt, millal ja mis

meetodiga andmed hävitati. Akti annab täitja lepingu lõppemisel üle Siseministeeriumile.

8. Vastutus

8.1. Pooled täidavad oma kohustusi nõuetekohaselt, mõistlikult, heas usus ja hoolsalt ning lähtudes hea teadustava põhimõtetest.

8.2. Pooled vastutavad oma kohustuste süülise mittetäitmise korral, kui täitmisest keeldumise õigus ei tulene lepingust või seadusest.

8.3. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui pool rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida rikkunud pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest

lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimisel selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.

8.4. Pooled ei vastuta kohustuste täitmata jätmise eest, kui lepingu mittekohase täitmise põhjustab teine pool oma lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmisega.

8.5. Pool teatab teistele pooltele lepingu rikkumisest, kirjeldades rikkumist piisavalt täpselt,

kolmekümne (30) päeva jooksul arvates päevast, millal sai teada või pidi teada saama lepingu rikkumisest. Lepingu rikkumisest ei pea teatama, kui lepingu rikkumine seisneb lepingus sätestatud tähtajaks mõne dokumendi üle andmata jätmises.

8.6. Pool võib lepingust taganeda, kui teine pool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud ja lepingut rikkunud pool ei ole kohustuse täitmiseks antud 30 (kolmekümne) päevase tähtaja jooksul asunud kohustust täitma.

8.7. Juhul, kui teenuse osutaja viivitab põhjendamatult töö tegemisega ja ei ole tööd üle andnud kahe kuu möödumisel arvates punktis 3 sätestatud üleandmise tähtajast või rikub oluliselt lepingus ja selle lisades toodud töö teostamise nõudeid, on tellijatel õigus lepingust ühepoolselt taganeda.

8.8. Juhul, kui Siseministeerium on viivitanud teenuse osutajale tasu maksmisega rohkem kui kuu

üle punktis 5 kokkulepitud tähtaja või rikub oluliselt käesolevas lepingus või selle lisades sätestatud kohustusi, on teenuse osutajal õigus ilma tööd üle andmata lepingust ühepoolselt taganeda ja nõuda sisse teenuse osutajale tekitatud kahju (eelkõige viivis).

9. Lepingu kehtivus ja l õppsätted

9.1. Leping sõlmitakse eesti keeles elektroonselt ja allkirjastatakse digitaalselt. Lepingut kohaldatakse alates 13. juunist 2025, sõltumata selle allkirjastamise hetkest.

9.2. Siseministeeriumil on õigus leping üles öelda igal ajal, tasudes teenuse osutajale lepingu

ülesütlemise päevaks faktiliselt teostatud ja üle antud töö eest. 9.3. Juhul kui poolele saab aruannete hindamisel teatavaks, et töö tegevused ei võimalda saavutada

lepingus ja selle lisades nimetatud eesmärke ja tulemusi või töö valmimisele esitatavaid nõudeid on võimatu saavutada, on tellijatel õigus tegevuste elluviimine osaliselt või täielikult peatada ja

alustada läbirääkimisi teenuse osutajaga muudatuste tegemiseks töö edasisel tegemisel.

5 (5)

9.4. Lepingu täitmisel tõusetuvad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused Eesti Vabariigi seadusandlusega ettenähtud korras Tartu Maakohtus.

9.5. Lepingu kehtib kuni poolte kõikide kohustuste täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Jaanson Krista Aas Siret Rutiku