Arvamus

Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 626 9400 / [email protected] / www.ti.ee / www.tooelu.ee / iseteenindus.ti.ee

Registrikood 70001969

Sotsiaalministeerium [email protected] [email protected]

Teie: 02.06.2025 nr 1.2-1/1513-1 Meie: 26.06.2025 nr 1.1-7/1182-1

Arvamus nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse väljatöötamiskavatsusele

Edastasite meile tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) eelnõu väljatöötamiskavatsuse (VTK). Tööinspektsioon näeb VTK-s toodud probleemide osas puutumust eelkõige punktide 3, 6 ja 7 juures, mille osas toome välja järgmised tähelepanekud ja soovime olla edasistes aruteludes kaasatud. Probleem 3: Nakkushaiguste suhtes läbiviidav tervisekontroll Tööinspektsioon pooldab lahendusena, et üldjuhul pole NETSi alusel tervisetõendit eraldi vaja, vaid tervisekontrolli nakkushaiguste suhtes peaks ühildama töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) alusel tehtava töötervishoiukontrolliga. Nimelt näeme Tööinspektsiooni poolt läbiviidavas järelevalves, et tööandjad on arvamusel, et NETSi alusel antud tervisetõend katab ka TTOS alusel läbiviidava tervisekontrolli, kuid see nii pole, sest töötervishoiukontroll hõlmab erinevaid ohutegureid ja on põhjalikum. Samas kui lisada töötervishoiukontrollile täiendavalt kontroll nakkushaiguste suhtes, poleks see ilmselt töötervishoiuteenuse osutajate vaates probleemiks, sest neil on võimekus olemas ka nakkushaiguste kontrolle läbi viia. VTK-s on toodud ka probleemkohana tervisetõendite säilitamine. Kui ühildada nakkushaiguste tervisekontroll töötervishoiukontrolliga, siis ei ole vaja eraldi tervisetõendi digitaliseerimise ja säilitamiskohustusega tegeleda, sest see on juba on arenduses ja järgmisel aastal peaks valmima Tööelu infosüsteemi (TEIS) ja Terviseportaali arendused, millega digitaliseeritakse töötervishoiukontrollide läbiviimine. Arendus võimaldaks ka tervisekontrolli otsuseid säilitada digitaalselt TEISis. Tööandjate ja riigi halduskoormuse mõttes ei ole otstarbekas uut samalaadset arendust planeerida. Samuti pooldame NETS-ist eraödo riskihindamise nõude kaotamist ja selle asendamist TTOS alusel tehtava riskianalüüsiga. Tööandjal on juba kohustus koostada TTOS alusel riskianalüüs, mis hõlmab ka bioloogilisi ohutegureid, ja esitada see läbi TEISi Tööinspektsioonile. Samuti on TI arendanud riskianalüüsi mooduli, mis on tööandjatele abiks riskianalüüsi koostamisel. Leiame, et tänane süsteem riskianalüüsi koostamisega toimib ning dubleeriv nõue NETSis ja TTOSis ei ole vajalik. Probleem 6: Nakkusohtliku materjali käitlemise kord ja ohutusnõuded Määruses nr 44 „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ olev kohustus bioloogiliste ohutegurite käitlemisest etteteatamise kohta tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2000/54/EÜ töötajate kaitse kohta bioloogiliste mõjuritega kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl (artikkel 13), mistõttu vajab nõude muutmine põhjalikumat analüüsi. Tuleb analüüsida, kas direktiivi mõistes pädevat asutust saab muuta Terviseametiks, kes jagab vastavat teavet Tööinspektsioonile. Oleme nõus, et dubleeriv nõue on ebavajalik, kuid direktiiv seab siin piirangud. Ideaalis võiks küll Terviseametile esitatavat teadet muuta selliselt, et kui direktiivis nõutav info on seal olemas, siis Terviseamet edastab selle info Tööinspektsioonile. VTK lk 9 allteksti märkus 26 ei ole korrektne. Õige sõnastus peaks olema: 26. Tööandja teavitamiskohustus bioloogiliste ohuteguritega seotud töö alustamisel tuleneb töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 8 lõikest 3 ning VV 05.05.2000 määruse nr 144 (Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja

2

tööohutuse nõuded) § 13 lõikest 1. Tööandja peab vähemalt 30 päeva enne töö alustamist teavitama Tööinspektsiooni, kui töös kasutatakse 3. või 4. ohurühma bioloogilisi ohutegureid. Nimetatud teavituse sisu kattub suurel määral andmetega, mida nõutakse nakkusohtliku materjali käitlemise loa taotlemisel nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse alusel, mistõttu esineb sisulist dubleerimist. Probleem 7: Laboratoorsete uuringute kvaliteet ja ohutus Selles punktis näeme vajadust Terviseametiga suhelda. Tööinspektsioon toetab igati ettepanekut, et laborite järelevalve ja ohutuse tagamise vastutusalad peavad olema selged, kuid soovime Terviseametiga läbi arutada võimalikud esinevad koordineerimisprobleemid, mis VTK-s on välja toodud. Kindlasti toetame siinkohal olemasolevate andmekogude sidusamat kasutamist, et järelevalvet kavandada ja läbi viia, kuid soovime selgust saada kavandatavate järelevalve aluste täpsustamises ja riskipõhise järelevalve võimaldamise täpsemas nägemuses. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Saarep Peadirektor Teadmiseks: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, [email protected] Kairit Kuusemaa 5596 3175, [email protected] Sandra Kuus-Parrol 5621 1357, [email protected]

Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 626 9400 / [email protected] / www.ti.ee / www.tooelu.ee / iseteenindus.ti.ee

Registrikood 70001969

Sotsiaalministeerium [email protected] [email protected]

Teie: 02.06.2025 nr 1.2-1/1513-1 Meie: 26.06.2025 nr 1.1-7/1182-1

Arvamus nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse väljatöötamiskavatsusele

Edastasite meile tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) eelnõu väljatöötamiskavatsuse (VTK). Tööinspektsioon näeb VTK-s toodud probleemide osas puutumust eelkõige punktide 3, 6 ja 7 juures, mille osas toome välja järgmised tähelepanekud ja soovime olla edasistes aruteludes kaasatud. Probleem 3: Nakkushaiguste suhtes läbiviidav tervisekontroll Tööinspektsioon pooldab lahendusena, et üldjuhul pole NETSi alusel tervisetõendit eraldi vaja, vaid tervisekontrolli nakkushaiguste suhtes peaks ühildama töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) alusel tehtava töötervishoiukontrolliga. Nimelt näeme Tööinspektsiooni poolt läbiviidavas järelevalves, et tööandjad on arvamusel, et NETSi alusel antud tervisetõend katab ka TTOS alusel läbiviidava tervisekontrolli, kuid see nii pole, sest töötervishoiukontroll hõlmab erinevaid ohutegureid ja on põhjalikum. Samas kui lisada töötervishoiukontrollile täiendavalt kontroll nakkushaiguste suhtes, poleks see ilmselt töötervishoiuteenuse osutajate vaates probleemiks, sest neil on võimekus olemas ka nakkushaiguste kontrolle läbi viia. VTK-s on toodud ka probleemkohana tervisetõendite säilitamine. Kui ühildada nakkushaiguste tervisekontroll töötervishoiukontrolliga, siis ei ole vaja eraldi tervisetõendi digitaliseerimise ja säilitamiskohustusega tegeleda, sest see on juba on arenduses ja järgmisel aastal peaks valmima Tööelu infosüsteemi (TEIS) ja Terviseportaali arendused, millega digitaliseeritakse töötervishoiukontrollide läbiviimine. Arendus võimaldaks ka tervisekontrolli otsuseid säilitada digitaalselt TEISis. Tööandjate ja riigi halduskoormuse mõttes ei ole otstarbekas uut samalaadset arendust planeerida. Samuti pooldame NETS-ist eraödo riskihindamise nõude kaotamist ja selle asendamist TTOS alusel tehtava riskianalüüsiga. Tööandjal on juba kohustus koostada TTOS alusel riskianalüüs, mis hõlmab ka bioloogilisi ohutegureid, ja esitada see läbi TEISi Tööinspektsioonile. Samuti on TI arendanud riskianalüüsi mooduli, mis on tööandjatele abiks riskianalüüsi koostamisel. Leiame, et tänane süsteem riskianalüüsi koostamisega toimib ning dubleeriv nõue NETSis ja TTOSis ei ole vajalik. Probleem 6: Nakkusohtliku materjali käitlemise kord ja ohutusnõuded Määruses nr 44 „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ olev kohustus bioloogiliste ohutegurite käitlemisest etteteatamise kohta tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2000/54/EÜ töötajate kaitse kohta bioloogiliste mõjuritega kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl (artikkel 13), mistõttu vajab nõude muutmine põhjalikumat analüüsi. Tuleb analüüsida, kas direktiivi mõistes pädevat asutust saab muuta Terviseametiks, kes jagab vastavat teavet Tööinspektsioonile. Oleme nõus, et dubleeriv nõue on ebavajalik, kuid direktiiv seab siin piirangud. Ideaalis võiks küll Terviseametile esitatavat teadet muuta selliselt, et kui direktiivis nõutav info on seal olemas, siis Terviseamet edastab selle info Tööinspektsioonile. VTK lk 9 allteksti märkus 26 ei ole korrektne. Õige sõnastus peaks olema: 26. Tööandja teavitamiskohustus bioloogiliste ohuteguritega seotud töö alustamisel tuleneb töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 8 lõikest 3 ning VV 05.05.2000 määruse nr 144 (Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja

2

tööohutuse nõuded) § 13 lõikest 1. Tööandja peab vähemalt 30 päeva enne töö alustamist teavitama Tööinspektsiooni, kui töös kasutatakse 3. või 4. ohurühma bioloogilisi ohutegureid. Nimetatud teavituse sisu kattub suurel määral andmetega, mida nõutakse nakkusohtliku materjali käitlemise loa taotlemisel nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse alusel, mistõttu esineb sisulist dubleerimist. Probleem 7: Laboratoorsete uuringute kvaliteet ja ohutus Selles punktis näeme vajadust Terviseametiga suhelda. Tööinspektsioon toetab igati ettepanekut, et laborite järelevalve ja ohutuse tagamise vastutusalad peavad olema selged, kuid soovime Terviseametiga läbi arutada võimalikud esinevad koordineerimisprobleemid, mis VTK-s on välja toodud. Kindlasti toetame siinkohal olemasolevate andmekogude sidusamat kasutamist, et järelevalvet kavandada ja läbi viia, kuid soovime selgust saada kavandatavate järelevalve aluste täpsustamises ja riskipõhise järelevalve võimaldamise täpsemas nägemuses. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Saarep Peadirektor Teadmiseks: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, [email protected] Kairit Kuusemaa 5596 3175, [email protected] Sandra Kuus-Parrol 5621 1357, [email protected]