Teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksuse hindamisnõukogu moodustamise kord ja töökord

EELNÕU 26.06.2025

MÄÄRUS

[Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber]

Teadus- ja arendustegevuse poliitika

rakendusüksuse hindamisnõukogu

moodustamise kord ja töökord

Määrus kehtestatakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 10 lõike 6 alusel.

1. peatükk

Hindamisnõukogu moodustamise kord

§ 1. Hindamisnõukogu

(1) Hindamisnõukogu on teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksuse (edaspidi

rakendusüksus) moodustatud eri valdkondade tunnustatud teadlastest moodustatud nõuandev kogu, kelle ülesandeks on riiklike uurimistoetuste taotluste hindamise korraldamine ja rahastusettepanekute tegemine ning vajadusel rakendusüksuse nõustamine muude ülesannete

täitmisel.

(2) Hindamisnõukogu täidab järgmisi ülesandeid: 1) korraldab asjatundlikult ja sõltumatult riikliku uurimistoetuse taotluste hindamist ning teeb rakendusüksusele uurimistoetuste rahastusettepanekud;

2) teeb rakendusüksusele ettepaneku uurimistoetuste taotluste hindamise eksperdikomisjonide moodustamiseks;

3) osaleb rakendusüksuse otsusel teiste rakendusüksusele õigusaktidega pandud ülesannete täitmises; 4) teeb vajadusel teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutavale ministeeriumile ja

rakendusüksusele ettepaneku riikliku uurimistoetuse regulatsiooni või määramise korra muutmiseks.

(3) Hindamisnõukogusse kuuluvad täppisteaduste, bio- ja keskkonnateaduste, tehnika ja tehnoloogia, arsti- ja terviseteaduste, põllumajandusteaduste ja veterinaaria, sotsiaalteaduste

ning humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna tunnustatud teadlased.

(4) Hindamisnõukogu liikmed lähtuvad ülesannete täitmisel üldtunnustatud teaduseetika normidest ja teaduse heast tavast.

(5) Hindamisnõukogu liikmed kinnitavad kirjalikult, et nad on oma töös sõltumatud, ei esinda hindamisnõukogus neid esitanud organisatsiooni ega enda tööandja huve ning hoiavad

hindamisnõukogu töö käigus neile teatavaks saanud teavet konfidentsiaalsena.

2

§ 2. Hindamisnõukogu liikmete kandidaatide esitamine

(1) Rakendusüksus kuulutab välja kandidaatide esitamise hindamisnõukogu liikmete kohtadele ning määrab kandidaatide esitamise tähtaja.

(2) Hindamisnõukogu liikmete kandidaate saab esitada teadus- ja arendusasutus, ülikool, evalveeritud rakenduskõrgkool, Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia,

ettevõtjate esindusorganisatsioon ja teadlaste esindusorganisatsioon. (3) Hindamisnõukogu liikme kandidaadiks saab esitada tunnustatud teadlase, kelle senine

tegevus Eesti teaduse edendamisel on silmapaistvalt kõrge tasemega ja vastavuses üldtunnustatud teaduseetika normide ja teaduse hea tavaga.

(4) Hindamisnõukogu liikme kandidaadiks ei saa esitada teadus- ja arendusasutuse direktorit, asedirektorit või juhatuse liiget, ülikooli või rakenduskõrgkooli rektorit, prorektorit, dekaani,

prodekaani, riigi- või kohaliku omavalitsuse ametnikku.

(5) Hindamisnõukogu liikme kandidaadiks ei saa esitada käesoleva määruse §-s 3 nimetatud nimetamiskogu liiget.

(6) Hindamisnõukogu liikme kandidaadi esitanud organisatsioon esitab rakendusüksusele koos kandidaadi nimega põhjenduse kandidaadi sobivuse kohta hindamisnõukogu liikmeks, kandidaadi elulookirjelduse ja kandidaadi kirjaliku nõusoleku osaleda valituks osutumise

korral hindamisnõukogu töös.

(7) Rakendusüksus kontrollib hindamisnõukogu liikme kandidaadi vastavust käesolevas määruses sätestatud nõuetele. Nõuetele vastavate kandidaatide nimekirja esitab rakendusüksus nimetamiskogule hindamisnõukogu moodustamise ettepaneku tegemiseks.

§ 3. Nimetamiskogu

(1) Nimetamiskogu on rakendusüksuse moodustatud teadussüsteemi esindajatest koosnev kogu, mille ülesandeks on hindamisnõukogu moodustamise ettepaneku tegemine

rakendusüksusele (edaspidi nimetamiskogu).

(2) Nimetamiskogu teeb vähemalt üks kord kolme aasta jooksul rakendusüksusele ettepaneku, milles on: 1) hindamisnõukogu liimete arv igas teadusvaldkonnas;

2) hindamisnõukogu liikmete nimekiri; 3) hindamisnõukogu asendusliikmete nimekiri.

(3) Nimetamiskogusse kuuluvad: 1) teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutava ministeeriumi esindaja;

2) rakendusüksuse juhatuse esimees; 3) Tallinna Tehnikaülikooli esindaja;

4) Tartu Ülikooli esindaja; 5) käesoleva lõike punktides 3 ja 4 nimetamata ülikoolide ja evalveeritud rakenduskõrgkoolide kaks esindajat;

6) riigi ning avalik-õiguslike teadus- ja arendusasutuste kaks esindajat; 7) eraõiguslike teadus- ja arendusasutuste esindaja;

8) Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Noorte Teaduste Akadeemia esindaja; 9) ministeeriumide teadusnõunike esindaja.

(4) Nimetamiskogu esimees on teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutava

3

ministeeriumi esindaja.

§ 4. Hindamisnõukogu moodustamine

(1) Hindamisnõukogu liikmete ja asendusliikmete nimekirja kinnitab kuni kolmeks aastaks

rakendusüksus nimetamiskogu ettepanekule tuginedes.

(2) Hindamisnõukogu moodustamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest: 1) hindamisnõukogu liikmed ja asendusliikmed nimetatakse nõuetele vastavate kandidaatide seast;

2) hindamisnõukogu liikmed nimetatakse põhimõttel, et igas käesoleva määruse § 1 lõikes 3 nimetatud teadus- ja arendustegevuse valdkonnas kuulub hindamisnõukogusse vähemalt kaks

liiget; 3) igas teadus- ja arendustegevuse valdkonnas on kõik hindamisnõukogu liikmed võimalusel erinevatest asutustest;

4) võimalusel arvestatakse hindamisnõukogu liikmete määramisel soolist tasakaalu, eelistades teadus- ja arendustegevuse valdkonna võrdsete kandidaatide korral sellest soost kandidaate,

keda on hindamisnõukogu liikmete seas arvuliselt vähem; 5) jälgitakse, et hindamisnõukogu liikmete seas oleksid esindatud erinevatel akadeemilise karjääri astmetel olevad teadlased;

6) hindamisnõukogu igas järgmises koosseisus on vähemalt poole ulatuses uusi liikmeid, seejuures uueneb igas teadus- ja arendustegevuse valdkonnas vähemalt üks liige; 7) üks ja sama isik ei ole hindamisnõukogu liige rohkem kui kuus aastat järjest.

(3) Hindamisnõukogu esimees on ametikoha järgi rakendusüksuse juhatuse esimees ja tema

suhtes ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut. (4) Juhul kui hindamisnõukogu liige asub käesoleva määruse § 2 lõikes 4 nimetatud

ametikohale või tema tegutsemine hindamisnõukogu liikmena muutub muul põhjusel võimatuks, arvab rakendusüksus liikme hindamisnõukogu liikmete nimekirjast välja ja määrab

tema asemele uue liikme hindamisnõukogu asendusliikmete nimekirjast, arvestades asendatava hindamisnõukogu liikme profiili.

(5) Kui hindamisnõukogu liige taotleb riiklikku uurimistoetust või on riikliku uurimistoetuse taotluses märgitud põhitäitja või täitjana, peatuvad taotlusvooru läbiviimise ning taotluste

menetlemise perioodiks tema volitused ja rakendusüksus määrab hindamisnõukogu koosseisu uue liikme asendusliikmete nimekirjast, arvestades asendatava hindamisnõukogu liikme profiili.

2. peatükk

Hindamisnõukogu töökord

§ 5. Hindamisnõukogu koosolek

(1) Hindamisnõukogu töövorm on koosolek. Lisaks koosolekule võib hindamisnõukogu

kasutada muid töövorme. (2) Hindamisnõukogu töökeel on eesti keel.

(3) Koosoleku kutsub kokku hindamisnõukogu esimees, tema volitusel aseesimees.

(4) Koosoleku toimumisest antakse hindamisnõukogu liikmetele teada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning koosoleku päevakord koos teiste vajalike dokumentidega saadetakse

liikmetele vähemalt üks nädal ette.

4

(5) Hindamisnõukogu koosolekut juhib esimees, tema volitusel aseesimees.

(6) Hindamisnõukogu aseesimehe valib hindamisnõukogu oma liikmete seast uue koosseisu esimesel koosolekul.

(7) Hindamisnõukogu on otsustusvõimeline, kui koosolekul osaleb vähemalt 2/3

hindamisnõukogu koosseisust, sealhulgas esimees või tema volitusel aseesimees. (8) Nõutud kvoorumi puudumisel kutsub hindamisnõukogu esimees, tema volitusel aseesimees,

kahe nädala jooksul kokku uue koosoleku.

(9) Koosoleku juhatajal on õigus kutsuda päevakorras olevate küsimuste arutamiseks koosolekust osa võtma hindamisnõukogu koosseisu mittekuuluvaid isikuid.

§ 6. Hindamisnõukogu otsus

(1) Hindamisnõukogu võtab otsused vastu avalikul hääletamisel 2/3 hääletamisel osalejate poolthäälte enamusega.

(2) Hindamisnõukogu esimees hääletamisel ei osale. (3) Hindamisnõukogu liige taandab ennast hindamisnõukogu tööst, kui esinevad asjaolud, mis

võivad mõjutada liikme sõltumatust ja erapooletust või milles esineb või võib tekkida huvide konflikt.

(4) Hindamisnõukogu otsused ja eriarvamused otsuse kohta protokollitakse. Protokolli koostab rakendusüksuse määratud isik ning sellele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.

3. peatükk

Määruse rakendussäte

§ 7. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. oktoobril 2025.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Kallas Triin Laasi-Õige minister kantsler

Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740

Kooskõlastamiseks:

Kaitseministeerium Kliimaministeerium

Kultuuriministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Sotsiaalministeerium

26.06.2025 nr 8-2/25/2860

Haridus- ja teadusministri määruse eelnõu

esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse

avaldamiseks

Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri määruse „Teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksuse hindamisnõukogu moodustamise kord

ja töökord“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee.

Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis 10 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Kallas minister

Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri

Arvamuse avaldamiseks: teadus- ja arendusasutused

ülikoolid evalveeritud rakenduskõrgkoolid

Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Noorte Teaduste Akadeemia teadlaste esindusorganisatsioonid

2 (2)

Eesti Tööandjate Keskliit

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Sihtasutus Eesti Teadusagentuur

Kairi Värv

735 4048 [email protected]

1

Seletuskiri haridus- ja teadusministri määruse „Teadus- ja arendustegevuse poliitika

rakendusüksuse hindamisnõukogu moodustamise kord ja töökord“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus ja eesmärk

Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse (edaspidi TAIKS) § 10

lõike 5 kohaselt on teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksusel (Sihtasutus Eesti

Teadusagentuur, edaspidi Eesti Teadusagentuur) erinevate teadus- ja arendustegevuse

valdkondade tunnustatud teadlastest moodustatud hindamisnõukogu. Hindamisnõukogu täidab

Eesti teadus- ja arendussüsteemis olulist ülesannet – korraldab riiklike uurimistoetuste taotluste

hindamist ning teeb Eesti Teadusagentuurile rahastusettepanekud uurimistoetuste määramiseks.

Samuti osaleb hindamisnõukogu vajadusel teiste Eesti Teadusagentuurile õigusaktidega antud

ülesannete täitmises.

Hindamisnõukogu moodustati Eesti Teadusagentuuri juurde esmakordselt 2012. a seoses

teaduse riiklike rahastusmeetmete ümberkorraldamisega. Hindamisnõukogu ühe koosseisu

volitused kehtivad kuni kolm aastat, mille järel valitakse uus koosseis. Alates 5. veebruarist

2023. a kuni 4. veebruarini 2026. a tegutseb Eesti Teadusagentuuri juures hindamisnõukogu

kuues koosseis. Hindamisnõukogu liikmete ja eelnevate koosseisude tegevusaruannetega on

võimalik tutvuda Eesti Teadusagentuuri kodulehel:

https://etag.ee/teadusagentuur/hindamisnoukogu/.

TAIKS § 10 lõike 6 alusel reguleeritakse hindamisnõukogu moodustamist ja töökorda haridus-

ja teadusministri määrusega. Seoses TAIKS-i jõustumisega muutub senine haridus- ja

teadusministri 27. detsembri 2011. a määrus nr 74 „Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogu

moodustamise kord ja töökord“ kehtetuks ning hindamisnõukogu tegevust reguleeriv määrus

kehtestatakse uue terviktekstina. Käesoleva eelnõu eesmärk on reguleerida Eesti

Teadusagentuuri hindamisnõukogu moodustamise ning tegevuse aluseid. Võrreldes kehtiva

määrusega on kavas regulatsiooni mõnevõrra muuta, eesmärgiga anda Eesti Teadusagentuurile

suurem vastutus hindamisnõukogu töö korraldamisel.

Üks olulisemaid muudatusi on seotud nimetamiskogu ja hindamisnõukogu moodustamisega.

Kui senini moodustas nimetamiskogu ja hindamisnõukogu haridus- ja teadusminister

käskkirjaga, siis edaspidi moodustab mõlemad kogud Eesti Teadusagentuur. Muudatus

võimaldab ühelt poolt vähendada bürokraatiat, sest haridus- ja teadusministri poolt

hindamisnõukogu kinnitamine on senini olnud pigem formaalne ülesanne. Samuti suurendab

muudatus Eesti Teadusagentuuri sõltumatust uurimistoetuste taotluste hindamise korraldamisel

ning vähendab võimalikku poliitilist sekkumist hindamisnõukogu moodustamisse. Muudatus

on kooskõlas TAIKS § 10 lõikega 4, mille kohaselt on teadus- ja arendustegevuse poliitika

rakendusüksus riiklike uurimistoetuste taotluste menetlemisel ja rahastamisotsuste tegemisel

sõltumatu. Nii eelpool nimetatud kui ka ülejäänud muudatusi on eelnõu seletuskirja vastavate

sätete juures selgitatud.

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse

poliitika osakonna nõunik Kairi Värv (735 4048; [email protected]); Haridus- ja

Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna nõunik Mariann Saaliste

2

(735 0214; [email protected]) ning Haridus- ja Teadusministeeriumi õigus- ja

personalipoliitika osakonna õigusnõunik Kirke Treial (730 1080; [email protected]).

Eelnõu väljatöötamisse on olnud kaasatud Eesti Teadusagentuur.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Määrus kehtestatakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 10

lõike 6 alusel. Määruse eelnõu koosneb kolmest peatükist, esimese peatükiga reguleeritakse

hindamisnõukogu moodustamise protsessi ja põhimõtteid. Teise peatükiga sätestatakse

hindamisnõukogu töökord. Kolmandas peatükis on määruse rakendussäte.

2.1. Hindamisnõukogu moodustamine

Eelnõu § 1. Hindamisnõukogu

Lõikes 1 defineeritakse hindamisnõukogu mõiste. Hindamisnõukogu on Eesti Teadusagentuuri

poolt moodustatud nõuandev kogu, kuhu kuuluvad erinevate teadus- ja arendustegevuse

valdkondade tunnustatud teadlased. Hindamisnõukogu peamine ülesanne on uurimistoetuste

hindamise korraldamine.

Lõikega 2 reguleeritakse hindamisnõukogu täpsemad ülesanded. Hindamisnõukogu korraldab

asjatundlikult ja sõltumatult riiklike uurimistoetuste taotluste hindamist ning teeb hindamise

tulemusena Eesti Teadusagentuurile ettepaneku uurimistoetuste määramiseks

(rahastusettepanek).

Lõike 2 punktis 2 sätestatakse hindamisnõukogu pädevus teha rakendusüksusele ettepanekuid

eksperdikomisjonide moodustamiseks. Hindamisnõukogu ülesanne on teha ettepanek

eksperdikomisjonide arvu ja valdkondade kohta ning soovitada võimalikke liikmeid, kellel on

vajalik pädevus eksperdikomisjoni ülesannete täitmiseks. Hindamisnõukogu võib teha ka

üldisemaid ettepanekuid eksperdikomisjonide moodustamise osas. Näiteks soovitas

hindamisnõukogu viies koosseis oma tegevusaruandes, et lisaks teaduslikule tasemele tuleb

ekspertide valiku arvestada ka soolist ja vanuselist tasakaalu sarnaselt hindamisnõukogu

moodustamisele1.

Lõike 2 punktiga 3 täpsustatakse, et hindamisnõukogu võib Eesti Teadusagentuuri nõustada ka

teiste ülesannete täitmisel. Näiteks võib hindamisnõukogu osaleda teiste toetusmeetmete

hindamise korraldamises, kui nii on toetusmeetmes ette nähtud. Samuti võib hindamisnõukogu

anda Eesti Teadusagentuuri palvel soovitusi asutuse teiste vastutusvaldkondade arendamiseks.

Lõike 2 punktis 4 antakse hindamisnõukogule uus ülesanne, teha vajaduse korral teadus- ja

arendustegevuse valdkonna eest vastutavale ministeeriumile (edaspidi Haridus- ja

Teadusministeerium) ning Eesti Teadusagentuurile ettepanekuid uurimistoetuste regulatsiooni

või määramise korra edendamiseks. Senini on hindamisnõukogul olnud kohustus koostada kord

1 Sihtasutuse Eesti Teadusagentuur hindamisnõukogu tegevuse aruanne perioodil 05.02.2020 kuni 31.01.2023:

https://etag.ee/wp-content/uploads/2023/02/ETAGi-HN-tegevusaruanne-2020-2023.pdf

3

kolme aasta jooksul oma tegevusest aruanne, selle osa on olnud ka soovitused või ettepanekud

kehtiva korra muutmiseks. Muudatusega kaotatakse ära tegevusaruande esitamise kohustus,

eesmärgiga vähendada bürokraatiat, kuid jäetakse alles võimalus anda soovitusi uurimistoetuste

regulatsiooni, taotluste hindamise ja toetuste määramise korra kohta.

Lõikes 3 reguleeritakse, milliste teadus- ja arendustegevuse valdkondade esindajad kuuluvad

hindamisnõukogusse. Nimetatud teadus- ja arendustegevuse valdkonnad põhinevad OECD

Frascati käsiraamatu klassifikatsioonil, välja arvatud loodusteaduste osas, mis on jaotatud

kaheks alavaldkonnaks: täppisteadused (matemaatika, arvutiteadused ja informaatika,

füüsikateadused ja keemiateadused) ning bio- ja keskkonnateadused (maa-, vee- ja

keskkonnateadused, raku- ja molekulaarbioloogia, ökoloogia ja evolutsioonibioloogia). Sättega

tagatakse, et hindamisnõukogus oleks piisav teaduslik ekspertiis kõigi teadus- ja

arendustegevuse valdkondade osas. Uurimistoetuste taotlemine ning määramine toimub samuti

nimetatud teadus- ja arendustegevuse valdkondades.

Lõikega 4 täpsustatakse, et hindamisnõukogu liikmed peavad oma töös lähtuma teaduseetika

põhimõtetest, järgides nii üldtunnustatud teaduseetika norme kui ka teaduse head tava.

Üldtunnustatud teaduseetika normid on kokkuleppelised tegevuspõhimõtted, tavad, reeglid ja

juhised, mis on sõnastatud teaduse heas tavas. Need normid suunavad teadlaste tegevust,

omavahelisi suhteid ning teadlaste suhet ühiskonnaga laiemalt. Teaduse hea tava on üldnimetus

teadlaste ja teiste teadus- ja arendustegevuses osalejate kokkulepetele, milles määratletakse

teadustööd suunavad põhimõtted, mida kõik osalised ühiselt tunnustavad ja järgivad, et tagada

teadustöö kvaliteet ja usaldusväärsus. Sättega kindlustatakse, et hindamisnõukogu lähtub oma

tegevuses teaduseetilistest väärtustest ja põhimõtetest.

Lõikega 5 tagatakse hindamisnõukogu liikmete sõltumatus. Hindamisnõukogu liikmed ei saa

hindamisnõukogu töös esindada oma tööandja või nende kandidatuuri esitanud organisatsiooni

huve, vaid peavad jääma kogu protsessi vältel sõltumatuks ja erapooletuks. Lisaks sätestatakse

käesolevas lõikes hindamisnõukogu liikmetele konfidentsiaalsuskohustus. Selle kohaselt on

liikmed kohustatud hoidma saladuses kogu teabe, mis neile hindamisnõukogu töö käigus

teatavaks saab. Säte aitab ennetada huvide konflikti juhtumeid ning tagab uurimistoetuste

hindamise usaldusvääruse.

Eelnõu § 2. Hindamisnõukogu liikmete kandidaatide esitamine

Paragrahviga reguleeritakse hindamisnõukogu liikmete kandidaatide esitamise protseduuri.

Hindamisnõukogu legitiimsuse ja usaldusväärsuse tagamiseks määratakse, millistele

tingimustele vastavaid hindamisnõukogu liikme kandidaate ning kelle poolt on võimalik

hindamisnõukogu moodustamisel esitada.

Hindamisnõukogu moodustamise protseduuri käivitab Eesti Teadusagentuur, kes kuulutab välja

kandidaatide esitamise ning määrab selleks tähtaja. Vastavalt lõikele 2, saavad

hindamisnõukogu liikmete kandidaate esitada vähemalt ühes valdkonnas positiivselt

evalveeritud asutused – teadus- ja arendusasutused, ülikoolid ja evalveeritud

rakenduskõrgkoolid. Lisaks nimetatud asutustele saavad kandidaate esitada ka Eesti Teaduste

Akadeemia, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia ning ettevõtjate ja teadlaste ühendused.

Ettevõtjate esindusorganisatsioonide all on määruse eelnõus silmas peetud Eesti Tööandjate

4

Keskliitu ning Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. Kandidaatide esitamisel tuleb silmas pidada, et

hindamisnõukogu liikmed on sõltumatud eksperdid ega esinda neid esitanud asutuse või

organisatsiooni huve.

Lõikes 3 täpsustatakse, et hindamisnõukogu liikme kandidaadiks saab esitada silmapaistavate

teadustulemustega tunnustatud teadlase, kelle senine tegevus on olnud kooskõlas teaduseetika

põhimõtetega. Sealjuures tuleb arvestada, et kandidaat peab valdama piisaval tasemel eesti

keelt, sest hindamisnõukogu töökeel on vastavalt määruse eelnõu § 5 lõikele 2 eesti keel.

Lõigetega 4 ja 5 piiratakse isikute ringi, keda saab hindamisnõukogu liikme kandidaadiks

esitada. Kandidaadiks ei saa esitada nimetamiskogu liiget, sest sellisel juhul esineks

nimetamiskogu töös huvide konflikt. Samuti ei saa liikme kandidaadiks esitada teadustegevust

tipptasemel korraldavaid isikuid, näiteks teadus- ja arendusasutuse direktorit, asedirektorit või

juhatuse liiget, ülikooli või rakenduskõrgkooli rektorit, prorektorit, dekaani või prodekaani,

samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse ametnikku.

Hindamisnõukogu liikme kandidaate esitavad asutused ja organisatsioonid kirjeldavad

otsustamise hõlbustamiseks kandidaatide seniseid silmapaistvaid tulemusi nii teadus- ja

arendustegevuses kui ühiskondlikus või ettevõtlusega seotud tegevuses ning lisavad ettepaneku

juurde kandidaadi elulookirjelduse. Samuti tuleb ettepanekule lisada kandidaadi kinnitus

osaleda valituks osutamise korral hindamisnõukogu töös. Selle eesmärk on saada kandidaadilt

kirjalik kinnitus, et ta on teadlik hindamisnõukogu liikme tööga kaasnevatest kohustustest ja

vastutusest ning on valmis vastavat ülesannet täitma.

Lõikes 7 on sätestatud, et Eesti Teadusagentuur kontrollib esitatud kandidaatide vastavust

määruses sätestatud nõuetele. Nõuetele vastavad kandidaadid esitatakse nimetamiskogule

hindamisnõukogu moodustamise ettepaneku tegemiseks.

Eelnõu § 3. Nimetamiskogu

Nimetamiskogu on Eesti Teadusagentuuri poolt moodustatud komisjon, mille koosseis on

sätestatud eelnõu § 3 lõikes 3 ning mille ülesanne on hindamisnõukogu moodustamise

ettepaneku tegemine. Nimetamiskogu moodustamise eesmärk on tagada suurem läbipaistvus

hindamisnõukogu liikmete valimisel ning kaasata laiem ring asutusi ja organisatsioone

hindamisnõukogu moodustamise protsessi.

Kui senini moodustas nimetamiskogu haridus- ja teadusminister käskkirjaga, siis edaspidi

moodustab kogu Eesti Teadusagentuur. Kuna nimetamiskogu ülesanne on hindamisnõukogu

moodustamise ettepaneku tegemine Eesti Teadusagentuurile, ei ole mõistlik nimetamiskogu

enam Haridus- ja Teadusministeeriumi juurde moodustada.

Lõikes 2 on sätestatud nimetamiskogu detailsemad ülesanded. Nimetamiskogu teeb vähemalt

kord kolme aasta jooksul hindamisnõukogu moodustamise ettepaneku, sealhulgas määrab

hindamisnõukogu liikmete arvu igas § 1 lõikes 3 nimetatud valdkonnas (täppisteadused, bio- ja

keskkonnateadused, tehnika ja tehnoloogia, arsti- ja terviseteadused, põllumajandusteadused ja

veterinaaria, sotsiaalteadused, humanitaarteadused ja kunstid). Samuti teeb nimetamiskogu

5

ettepaneku hindamisnõukogu liikmete ja asendusliikmete määramiseks. Liikmete ja

asendusliikmete määramisel tuleb arvestada § 4 lõikes 2 nimetatud põhimõtteid.

Nimetamiskogu koosseis on institutsioonide põhine, mis on reguleeritud lõikes 3.

Nimetamiskogusse kuuluvad Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja, Eesti Teadusagentuuri

juhatuse esimees, Tallinna Tehnikaülikooli esindaja, Tartu Ülikooli esindaja, teiste ülikoolide ja

evalveeritud rakenduskõrgkoolide kaks esindajat, riigi ning avalik õiguslike teadus- ja

arendusasutuste kaks esindajat, eraõiguslike teadus- ja arendusasutuste esindaja, Eesti Teaduste

Akadeemia ja Eesti Noorte Teaduste Akadeemia ühine esindaja ning ministeeriumide

teadusnõunike esindaja. Kui esindaja tuleb nimetada mitme asutuse poolt, lepivad asutused

esindaja kokku konsensuslikult või hääletades.

Nimetamiskogus on suurendatud riigi ja avalik-õiguslike teadus- ja arendusasutuste esindajate

arvu ühelt kahele. Esindajate arvu suurendamine aitab tagada, et nimetatud asutuste vaated ning

erialane mitmekesisus oleksid hindamisnõukogu liikmete määramise protsessis senisest

paremini arvestatud. Samuti võimaldab muudatus paremini katta erinevaid teadusvaldkondi,

kuna riigi- ja avalik-õiguslikud teadus- ja arendusasutused on evalveeritud viies

teadusvaldkonnas.

Kuigi nimetamiskogu moodustatakse Eesti Teadusagentuuri poolt, jääb kehtima põhimõte, et

nimetamiskogu juhib Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja.

Eelnõu § 4. Hindamisnõukogu moodustamine

Eelnõu paragrahviga 4 reguleeritakse detailsemalt hindamisnõukogu moodustamise korraldust.

Vastavalt lõikele 1 kinnitab hindamisnõukogu liikmete ja asendusliikmete nimekirja Eesti

Teadusagentuur nimetamiskogu ettepanekule tuginedes. Hindamisnõukogu koosseis

kinnitatakse kuni kolmeks aastaks.

Kui senini moodustas nimetamiskogu ja hindamisnõukogu haridus- ja teadusminister

käskkirjaga, siis edaspidi moodustab mõlemad kogud Eesti Teadusagentuur. Muudatus

võimaldab ühelt poolt vähendada bürokraatiat, kuna haridus- ja teadusministri poolt

hindamisnõukogu moodustamine on senini olnud formaalne ülesanne. Samuti suurendab

muudatus Eesti Teadusagentuuri sõltumatust uurimistoetuste taotluste hindamise korraldamisel

ning vähendab võimalikku poliitilist sekkumist hindamisnõukogu moodustamisse. Muudatus

on kooskõlas TAIKS § 10 lõikega 4, mille kohaselt on teadus- ja arendustegevuse poliitika

rakendusüksus riiklike uurimistoetuste taotluste menetlemisel ja rahastamisotsuste tegemisel

sõltumatu.

Lõikega 2 täpsustatakse hindamisnõukogu moodustamise põhimõtteid. Hindamisnõukogu

liikmeid ja asendusliikmeid saab valida üksnes nõuetele vastavate kandidaatide seas. Sättega

on silmas peetud, et hindamisnõukogu liikmeks ja asendusliikmeks saab valida tunnustatud

teadlase, kelle senine tegevus Eesti teaduse edendamisel on olnud silmapaistev ja kooskõlas

teaduseetika põhimõtetega ning kes on andnud nõusoleku osaleda valituks osutumisel

hindamisnõukogu töös. Samuti on nõuetele vastavuse all mõeldud seda, et hindamisnõukogu

liikmeks või asendusliikmeks ei saa olla määruse § 2 lõigetes 4 ja 5 nimetatud isikud.

6

Lõike 2 punktidega 2 ja 3 reguleeritakse, kuidas toimub liikmete määramine teadus- ja

arendustegevuse valdkondades (täppisteadused, bio- ja keskkonnateadused, tehnika ja

tehnoloogia, arsti- ja terviseteadused, põllumajandusteadused ja veterinaaria, sotsiaalteadused,

humanitaarteadused ja kunstid). Igas teadus- ja arendustegevuse valdkonnas tuleb

hindamisnõukogusse nimetada vähemalt kaks liiget ning võimalusel peavad ühe valdkonna

liikmed töötama erinevates asutustes. Sätete eesmärk on tagada, et hindamisnõukogus on

kõikides teadus- ja arendustegevuse valdkondades piisav ekspertiis. Kuigi hindamisnõukogu

liikmel on kohustus esindada hindamisnõukogu töös Eesti teadust kui tervikut ja mitte oma

tööandjat, täpsustatakse määrusega, et hindamisnõukogusse tuleks kaasata erinevate asutuste

teadlasi. Sellega tagatakse, et hindamisnõukogusse kaasatud isikute teaduslik ekspertiis ja

töökogemus on võimalikult laialdane.

Võimalusel tuleb hindamisnõukogu moodustamisel arvestada ka soolist tasakaalu, vastavalt

lõike 2 punktile 4. Kui liikmete määramisel ühe teadus- ja arendustegevuse valdkonna sees on

mitu võrdset kandidaati, tuleks eelistada sellest soost kandidaati, keda on hindamisnõukogus

arvuliselt vähem. Hindamisnõukogu liikmete koosseisu tervikuna vaadates tuleb võimalusel

tagada, et liikmete seas on esindatud erinevatel akadeemilise karjääri astmetel olevad teadlased

(näiteks lähtudes Euroopa teadusruumis kasutatavast R1-R4 astmestikust).

Lõike 2 punktidega 6 ja 7 tagatakse hindamisnõukogu liikmete piisav rotatsioon, säilitades

samal ajal hindamisnõukogu tegevuses järjepidevuse. Punktiga 6 täpsustatakse, et uue

hindamisnõukogu koosseisu valmimisel nimetatakse hindamisnõukogusse vähemalt 50%

ulatuses uusi liikmeid. Sealjuures võib nimetamiskogu uusi liikmeid valida rohkem kui poole

ulatuses, määruses on sätestatud minimaalne liikmete muutmise määr.

Täiendava kohustusena on sätestatud, et igas teadus- ja arendustegevuse valdkonnas peab

uuenema vähemalt üks liige. Hindamisnõukogu uute liikmete valimisel tuleb eelistada

kandidaate, kes ei ole varem hindamisnõukogu töös osalenud. See tagab võimaluse laiemale

teadlaste ringile osaleda hindamisnõukogu töös ning omandada uurimistoetuste hindamise

korraldamise kogemus. Regulaarne liikmete vahetus aitab ühtlasi säilitada hindamisnõukogu

töö objektiivsust, läbipaistvust ning usaldusväärust.

Lõike 2 punktis 7 on täpsustatud, et üks isik ei saa olla hindamisnõukogu liige rohkem kui kuus

aastat järjest. Liikmeks olemise perioodi arvestamisel võetakse arvesse ka käesoleva paragrahvi

lõikes 5 sätestatud ajutist volituste peatamist. Näiteks kui isik on olnud hindamisnõukogu liige

kahes järjestikuses koosseisus, kuigi vahepeal on üheks aastaks tema volitused peatatud

uurimistoetuse taotlemiseks, ei saa liiget järgmisesse koosseisu nimetada. Säte ei rakendu

asendusliikmetele, sest asendusliikmed ei ole saanud hindamisnõukogu töös sisuliselt osaleda.

Seega võib isik olla asendusliikmete nimekirjas kauem kui kuus aastat järjest.

Lõikega 3 täpsustatakse, et hindamisnõukogu juhib ametikoha järgi Eesti Teadusagentuuri

juhatuse esimees ning talle ei kohaldu hindamisnõukogu liikme valmise põhimõtted, mis on

sätestatud lõikes 2. Eesti Teadusagentuuri poolt hindamisnõukogu juhtimine tagab

hindamisnõukogu töö järjepidevuse ning tegevuste tõhusa koordineerimise hindamisnõukogu

ja Eesti Teadusagentuuri vahel.

7

Lõikes 4 sätestatakse võimalus nimetada hindamisnõukogusse uus liige asendusliikmete

nimekirjast, kui senine liige ei saa hindamisnõukogu töös osaleda tööalastel või isiklikel

põhjustel, isik asub tööle määruse § 2 lõikes 4 nimetatud ametikohale või esinevad muud

põhjendatud asjaolud (näiteks isik ei vasta enam hindamisnõukogu liikme nõuetele, ei täida

hindamisnõukogu liikme kohustusi, on eksinud teaduseetika põhimõtete vastu või on tekkinud

usalduse kaotus). Sellisel juhul arvab Eesti Teadusagentuur liikme hindamisnõukogu liikmete

nimekirjast välja ning määrab uue liikme asendusliikmete nimekirjast. Sealjuures tuleb liikmete

asendamisel võtta arvesse asendatava isiku ekspertiisi ja profiili (sealhulgas kaaluda eelnõu § 4

lõike 2 punktides 3-5 sätestatud põhimõtteid).

Olukorras, kus hindamisnõukogu liige taotleb uurimistoetust või on uurimistoetuse taotluses

märgitud põhitäitja või täitjana, peatuvad taotlusvooru läbiviimise ning taotluste menetlemise

perioodiks tema volitused. Sarnaselt lõikele 4 nimetatakse uus liige asendusliikmete

nimekirjast, võttes arvesse asendatava liikme ekspertiisi ja profiili ning kaaludes valiku

tegemisel hindamisnõukogu moodustamise põhimõtteid. Erinevalt lõikest 4 toimub lõike 5

alusel asendamine ainult kindlal perioodil ning taotluste menetlemise perioodi lõppedes

(uurimistoetuste rahastamisotsuste kinnitamine Eesti Teadusagentuuri poolt) taastuvad esialgse

liikme volitused.

2.2. Hindamisnõukogu töökord

Eelnõu § 5. Hindamisnõukogu koosolek

Paragrahvis 5 reguleeritakse hindamisnõukogu töökorda. Hindamisnõukogu peamiseks

töövormiks on koosolekud (sealhulgas videosilla või muude elektrooniliste vahendite abil

peetavad koosolekud), kuid hindamisnõukogu võib vastavalt vajadusele kasutada ka muid

töövorme.

Lõikega 2 sätestatakse hindamisnõukogu töökeel, milleks on eesti keel. Kuivõrd

hindamisnõukogu koosolekud toimuvad eesti keeles, tuleb hindamisnõukogu liikme

kandidaatide esitamisel ning liikmete valimisel arvestada, et võimalik liige oskaks

hindamisnõukogu ülesannete täitmiseks piisavalt heal tasemel eesti keelt.

Vastavalt lõigetele 3 ja 5 kutsub hindamisnõukogu koosolekuid kokku ning koosolekut juhib

hindamisnõukogu esimees, kelleks on Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimees. Esimehe

volitusel võib tema ülesanded üle võtta aseesimees, kes valitakse hindamisnõukogu uue

koosseisu esimesel koosolekul. Lõikes 4 on täpsustatud, et koosoleku kokkukutsumine toimub

kirjalikult ning koosolekuga seotud materjalid esitatakse hindamisnõukogu liikmetele vähemalt

nädal aega ette enne koosoleku toimumist.

Lõikes 7 sätestatakse hindamisnõukogu kvoorum, mis on vajalik otsuste langetamiseks.

Hindamisnõukogu on otsustusvõimeline, kui koosolekul osaleb vähemalt 2/3 liikmetest ning

esimees või tema puudumisel ja volituse olemasolul aseesimees. 19-ne liikmelise

hindamisnõukogu puhul moodustab kvoorumi 13 liiget ning koosoleku juhataja (esimees või

tema poolt volitatud aseesimees). Kui otsuste langetamiseks vajalikku kvoorumit koos ei ole,

siis otsuseid hääletusele ei panda ning koosoleku juhataja kutsub hiljemalt kahe nädala jooksul

kokku uue koosoleku, vastavalt lõikes 8 sätestatule.

8

Lõikega 9 antakse hindamisnõukogu esimehele või volitatud aseesimehele õigus kutsuda

hindamisnõukogu koosolekule väliseid eksperte, kui päevakorras olev küsimus seda vajab.

Võimalusel teavitatakse hindamisnõukogu liikmeid väliste ekspertide kaasamisest koosoleku

päevakorra ja teiste dokumentide edastamisel.

Eelnõu § 6. Hindamisnõukogu otsus

Määruse paragrahviga 6 reguleeritakse hindamisnõukogu otsuse langetamist. Otsuse

langetamiseks vajalik kvoorum on sätestatud määruse paragrahv 5 lõikes 7.

Lõikega 1 täpsustatakse, et hindamisnõukogu võtab otsuseid vastu avalikul hääletamisel.

Hindamisnõukogu otsus loetakse vastuvõetuks juhul, kui selle poolt hääletab vähemalt 2/3

koosolekul osalevatest liikmetest. Kahe kolmandiku hääletamisel osalevate isikute poolthäälte

nõue tagab, et igal hindamisnõukogu otsusel on piisavalt laiapõhjaline toetus.

Lõikes 2 sätestatakse, et hindamisnõukogu esimees, kes on ametikoha järgi Eesti

Teadusagentuuri juhatuse esimees, ei osale hääletamisel. Hindamisnõukogu otsuseid

langetavad üksnes hindamisnõukogu koosseisu määratud liikmed.

Lõikega 3 reguleeritakse hindamisnõukogu liikmete võimalikku huvide konflikti. Sätte

kohaselt peab hindamisnõukogu liige ennast hindamisnõukogu tööst taandama, kui esinevad

liikme sõltumatust või erapooletust mõjutavad asjaolud. Samuti peab liige ennast taandama

võimaliku huvide konflikti korral. Kui liige taandab ennast hindamisnõukogu tööst, ei osale ta

antud küsimuse arutelu või otsustamise juures.

Vastavalt lõikele 4 protokollitakse hindamisnõukogu otsused ja eriarvamused. Protokolli

koostamise eest vastutab Eesti Teadusagentuur, kes muuhulgas tagab hindamisnõukogu

koosolekute tehnilise teenindamise. Protokolli allkirjastab protokollija ning koosoleku juhataja,

esimees või tema poolt volitatud aseesimees.

2.3. Määruse rakendussäte

Eelnõu § 7. Määruse jõustumine

Määrus jõustub samaaegselt TAIKS-i jõustumisega, 2025. a 1. oktoobril.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

Kavandatav muudatus: Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogu moodustamine ja seda

reguleeriva korra sätestamine.

Muudatuse kirjeldus:

9

Määrusega luuakse alus Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogu moodustamiseks ja

tegevuseks. Hindamisnõukogu peamine ülesanne on riiklike uurimistoetuste taotluste

hindamise korraldamine ning uurimistoetuste määramise ettepaneku tegemine Eesti

Teadusagentuurile. Tegemist ei ole uue regulatsiooni ja koguga, hindamisnõukogu moodustati

esmakordselt 2012. a ning seni on hindamisnõukogu tegevust reguleerinud kehtiv teadus- ja

arendustegevuse korralduse seadus ning selle alusel välja antud haridus- ja teadusministri 27.

detsembri 2011. a määrus nr 74 „Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogu moodustamise kord

ja töökord“. Nimetatud määrus tunnistatakse TAIKS-i jõustumisel kehtetuks ning käesolev

eelnõu kehtestatakse uue terviktekstina.

Peamised muudatused võrreldes kehtiva regulatsiooniga:

1) hindamisnõukogu ja nimetamiskogu moodustamise õiguse andmine Eesti

Teadusagentuurile;

2) hindamisnõukogu tegevusaruande esitamise kohustuse kaotamine;

3) hindamisnõukogule õiguse andmine teha ettepanekuid riikliku uurimistoetuse

regulatsiooni või toetuse andmise korra muutmiseks;

4) riigi ning avalik-õiguslike teadus- ja arendusasutuste esindatuse suurendamine

nimetamiskogus;

5) hindamisnõukogu töökeele määramine.

Sihtrühmad, keda muudatus mõjutab:

1) riigi ja avalik-õiguslikud teadus- ja arendusasutused (8 asutust), eraõiguslikud teadus- ja

arendusasutused (7 asutust), ülikoolid (7 asutust), evalveeritud rakenduskõrgkoolid (1 asutus);

2) vähemalt ühes valdkonnas positiivselt evalveeritud asutustes töötavad teadlased, sihtrühma

suurus 5596 (korralise evalveerimise eneseanalüüsi 2023. a andmed, täistööaja arvestuses);

3) Eesti Teadusagentuur ja Haridus- ja Teadusministeerium.

4.1. Sotsiaalne mõju, sealhulgas demograafiline mõju

Määruse eelnõul on soolist võrdõiguslikkust ning võrdseid võimalusi edendav mõju, sest

hindamisnõukogu moodustamisel tuleb vastavalt määruse eelnõu § 4 lõike 2 punktidele 4 ja 5

arvestada hindamisnõukogu liikmete soolist tasakaalu ning kaasata hindamisnõukogusse

erinevatel akadeemilise karjääri astmetel olevaid teadlasi. Kuivõrd nimetatud põhimõtteid on

rakendatud ka kehtiva määruse alusel, ei ole tegemist uue muudatusega.

4.2. Mõju haridusele, kultuurile ja spordile

Määruse eelnõul on positiivne mõju teadus- ja arendustegevusele. Määruse eelnõus kavandatud

regulatsioon annab aluse riiklike uurimistoetuste taotluste hindamise sõltumatule ning

asjatundlikule korraldamisele. Riiklik uurimistoetus on konkurentsipõhine toetusmeede, mis on

mõeldud teadus- ja arendusasutuses, ülikoolis või evalveeritud rakenduskõrgkoolis töötava

teadlaste algatatud ja juhitud kõrgetasemelise teadus- ja arendusprojekti elluviimise

toetamiseks. Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogu moodustamine toetab põhiseaduse §-is

38 sätestatud teaduse akadeemilist vabadust, sest võimaldab teadlastel ise korraldada

uurimistoetuste hindamist ja teha uurimistoetuste määramise ettepanekud.

10

4.3. Mõju riigivalitsemisele

Määruse eelnõuga kavandatav regulatsioon vähendab Eesti Teadusagentuuri ja Haridus- ja

Teadusministeeriumi halduskoormust. Senini on hindamisnõukogu ning nimetamiskogu

moodustanud haridus- ja teadusminister määrusega, kuid sisuliselt on nimetamiskogu

koosolekuid ette valmistanud ning hindamisnõukogu moodustamist ja tööd juhtinud Eesti

Teadusagentuur. Muudatusega ei pea Eesti Teadusagentuur enam Haridus- ja

Teadusministeeriumile esitama hindamisnõukogu moodustamise või muutmise ettepanekuid ,

vaid saab ise vastavaid otsused kinnitada.

Võrreldes kehtiva süsteemiga ei kaasne muudatusega täiendavaid kulusid riigieelarvele.

Määruse jõustumisega ei kaasne otseseid mõjusid järgnevates valdkondades: majandus, loodus-

ja elukeskkond, infotehnoloogia ja infoühiskond, riigikaitse ja välisturvalisus, siseturvalisus,

regionaalareng.

Kavandatud muudatusega ei kaasne ebasoovitatavaid mõjusid.

5. Määruse rakendamiseks vajalikud kulud, määruse rakendamise eeldatavad tulud

Hindamisnõukogu tegevusega kaasnevad kulud kaetakse Eesti Teadusagentuurile

eraldatavatest vahenditest Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. oktoobril 2025.

7. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Kaitseministeeriumile, Kliimaministeeriumile,

Kultuuriministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning

Sotsiaalministeeriumile.

Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks teadus- ja arendusasutustele, ülikoolidele ja

evalveeritud rakenduskõrgkoolidele, Eesti Teaduste Akadeemiale, Eesti Noorte Teaduste

Akadeemiale, teadlaste esindusorganisatsioonidele, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti

Kaubandus-Tööstuskojale ja Sihtasutusele Eesti Teadusagentuur.

Katrin Kiisler

teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna juhataja