Järelevalve akt

Sihtasutus Narva-Jõesuu Hooldekodu [email protected] Metsa tn 5, Narva-Jõesuu linn, Narva-Jõesuu linn 29021, Ida-Viru maakond

JÄRELEVALVE AKT

27.06.2025 nr 5.1-3/17282-1

I. ÜLDSÄTTED 1.1. Järelevalve teostamise õiguslik alus: (vali sobiv alus) sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) §

157 lõige 1. 1.2. Järelevalve teostamisel kontrolliti Sihtasutuses Narva-Jõesuu Hooldekodu (registrikood

90003717) väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse (ÜHteenus) vastavust sotsiaalhoolekande seaduses (SHS) ja sotsiaalkaitseministri 19.06.2023 määruses nr 36 "Nõuded väljaspool kodu osutatavale ööpäevaringsele üldhooldusteenusele" (määrus) sätestatud nõuetele ning majandustegevuse nõuete täitmist tulenevalt majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 30 lõikest 2.

1.3. Järelevalve teostamise koht: Metsa tn 5, Narva-Jõesuu linn, Narva-Jõesuu linn 29021, Ida- Viru maakond.

1.4. Paikvaatluse aeg: 07.05.2025.

1.5. Järelevalve teostajad: Sotsiaalkindlustusameti (SKA) üldosakonna järelevalve talituse peaspetsialistid Inna Tamm, Tõnis Palgi, Kadri Plato ja juhtivspetsialist Svetlana Kubpart (järelevalvemeeskonna juht).

1.6. Järelevalvemenetluses kasutatud meetodid: paikvaatlus, dokumentide analüüs, vestlused

töötajate ja juhatuse liikmega, teenusesaajate ja nende lähedastega, päringud majandustegevuse (MTR)- ja töötamise registris (TÖR) ning sotsiaalteenuste- ja -toetuste andmeregistris (STAR).

1.7. Järelevalvetoimingute juures osales Sihtasutuse Narva-Jõesuu Hooldekodu juhatuse liige Anna Savolainen.

II. JÄRELEVALVE TULEMUSED SKA tuvastas, et Sihtasutus Narva-Jõesuu Hooldekodu ei ole järginud järgmisi õigusaktides sätestatud nõudeid/kohustusi: 2.1. MSÜS § 30 lõige 2, mis kohustab ettevõtjat teatama tegevusloa kontrolliesemega ja

kõrvaltingimustega seotud asjaolude muutumisest tegevusloa andmiseks pädevale majandushaldusasutusele viivitamata, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul.

2

MTR ja TÖR andmete kontrollimisel selgus, et Hooldekodu ei ole hiljemalt viie tööpäeva jooksul SKAd teavitanud tegevusloa kontrolliesemega seotud muudatustest. 02.05.2025 MTRi andmetel osutasid Hooldekodus vahetult teenust kokku 51 töötajat, kellest 14-nel puudus kehtiv töösuhe Hooldekoduga. Hooldekodu esitas 13.05.2025 kehtiva töötajate nimekirja ja tegi parandused MTRi, kõrvaldades rikkumise järelevalve menetluse ajal.

2.2. SHS § 154 punkti 1 alusel tuleb teenuse osutajal lisada tegevusloale maksimaalne isikute arv, kellele on lubatud samal ajal teenust osutada. Hooldekodu ei järginud hooldusteenuse osutamise tegevusloal nr SÜH000138 lubatud maksimaalset isikute arvu. Hooldekodule on välja antud 31.12.2019 tegevusluba nr SÜH000138, mille alusel oli lubatud osutada hooldusteenust maksimaalselt 134le isikule. 02.05.2025 STAR registri päringust selgus, et teenusesaajate nimekirjas on 138 isikut. Sihtasutuse saadetud teenusesaajate nimekirjast oli teenusesaajaid 137, sealhulgas sattus STAR nimekirja üks erihoolekandeteenuse saaja, üks isik suri 08.05.2025, seega on ülearvulisi teenusesaajaid 1. Teenuseosutaja viis teenusesaajate arvu kooskõlla tegevusloal lubatuga järelevalve menetluse jooksul.

Sihtasutus Narva-Jõesuu Hooldekodu on puudused kõrvaldanud järelevalve menetluse ajal ning menetlus lõpetatakse. III. JÄRELEVALVEMENETLUSE KOKKUVÕTE SKA algatas 06.05.2025 järelevalvemenetluse Sihtasutuses Narva-Jõesuu Hooldekodu osutatava ÜHteenuse üle. Järelevalve raames toimus etteteatamata paikvaatlus 07.05.2025. Hooldekodule on välja antud 27.12.2019 tähtajatu tegevusluba nr SÜH000138 ÜHteenuse osutamiseks maksimaalselt 134le isikule aadressil Metsa tn 5, Narva-Jõesuu linn, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond. Paikvaatluse päeval oli teenusel 136 inimest. Sotsiaalteenuste ja - toetuste andmeregistri (STAR) andmetel oli seisuga 02.05.2025 hoolekodu nimekirjas 138 teenusesaajat. Majandustegevuse registrisse (MTR) oli seisuga 28.03.2025 kantud 51 teenust vahetult osutavat töötajat. Hooldekodu asub kolmekorruselises hoones Narva-Jõesuu linnas. ÜHteenust osutatakse neljas osakonnas. Tagatud on ligipääsetavus (liftid, kaldteed, tubades ja koridoris ülesõidud, ruumidesse ja lifti on võimalik siseneda ratastooliga, välisuksed on magnetlukuga, sisse saab helistades uksekella. Hoone sisse- ja väljapääsude juures ning üldkoridorides on videovalve. Teiselt korruselt pääseb väliterrassile. Maja ümber on osaliselt võrkaiaga ümbritsetud õueala suure pargiga, aiaväravaid ei lukustata. Välialal on aiapaviljon, pingid istumiseks. Üksinda käivad õues need teenusesaajad, kes oma terviseseisundist lähtuvalt suudavad seda teha, teised käivad koos hooldustöötaja või lähedasega. Teenusele võetakse vabade kohtade olemasolul kõik soovijad, eelistatakse kohalikke elanikke. Teenusele ei võeta sõltuvusprobleemidega isikuid. Hooldekodus on lisaks hooldus- ja meditsiinipersonalile ka sotsiaaltöötaja, tegevusjuhendajad, hingehoidja, vajaduspõhiselt osutatakse majas ka juuksuri ja maniküüri-pediküüri teenust. Klientide eluruumid on 1-6 kohalised. Üle 4-kohalistes tubades elavate teenusesaajate tingimusi kohandatakse ja luuakse uued toad teenuse osutamiseks. 1+2 kõrvuti asetsevate magamistubade kohta on olemas ühine esik ja tualettruum, osadel tubadel on rõdud. Igas osakonnas on hooldustöötajate tööruum, osakondade kontakttelefonid on avaldatud Hooldekodu kodulehel. Osakondades on üldkasutatavad duširuumid, kus toimub klientide üldpesu. Hooldekodu elu- ja hügieeniruumides on olemas vajalikud abivahendid (käetoed, käsipuud, libilauad, pesemisraamid ja -toolid jms). Klientide abivahendite (rulaatorid, ratastoolid jms) olemasolu hinnatakse piisavaks, majandustöötajad vastutavad abivahendite korrashoiu eest. Tubade, ühis- ja tööruumide sisustus on kaasaegne, enamus ruume (v.a teise osakonna ruumid, mis ootavad remonti) on heas korras, valgusküllased ja puhtad. Esimesel korrusel asuvad köögiplokk, söögisaal, päevakeskuse ruumid, meditsiinitöötajate ruumid. Päevakeskuses olid näha muusikariistad, riiulid lauamängude, puslede, värvipliiatsite, kuubikute ja muude tubasteks tegevusteks mõeldud vahenditega, samuti raamatud ja spordivahendid. 3.1. Majandustegevusnõuete täitmine

3

MSÜS § 30 lõike 2 kohaselt on tegevusloa omajal kohustus teavitada tegevusloa väljaandjat (SKA) hiljemalt viie tööpäeva jooksul muudatustest, mil hooldustöötaja või abihooldustöötaja tööleping on sõlmitud või on tööleping lõpetatud. Tegevusloa väljastajal peab olema võimalus kontrollida hooldustöötaja või abihooldustöötaja vastavust nõuetele. SKA seisukoht: majandustegevusnõuded on täidetud.

3.2. SHSis ja määruses nr 36 sätestatud nõuete täitmine 3.2.1. SHS § 20 lõigete 2 ja 3 ja määruse § 2 lõigete 1 – 4 alusel tuleb teenuseosutajal tagada

hooldusteenuse saajale hooldustoimingud ning muud toetavad teenused, mis on määratud kindlaks teenusesaaja hooldusplaanis. Hooldustoimingud jagunevad isikuhooldustoiminguteks, terviseseisundiga seotud toiminguteks ning füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsuse toetamisega seotud toiminguteks. Kõigi hooldustoimingute tegemisel tuleb teenuseosutajal tagada teenusesaajale privaatsus, tema tahte ja võimekuse arvestamine ning enne hooldustoimingu tegemist selle sisu selgitamine. Kõigi hooldustoimingute tegemisel tuleb teenuseosutajal tagada teenusesaajale privaatsus, tema tahte ja võimekuse arvestamine ning enne hooldustoimingu tegemist selle sisu selgitamine. Kuigi paljudes tubades oli nii teisaldatavaid sirme kui lakke paigutatud vahekardinaid, ilmnes nii paikvaatlusel kui vestlustest teenusesaajate lähedastega, et mitte kõikides tubades ei kasutata sirmi või muid privaatsust võimaldavaid vahendeid hooldustoimingute teostamisel. Paikvaatlusel puudus sirm ka tubades, kus oli potitool (II, III osakond). Ka õiguskantsler on oma seisukohtades väljendanud, et kui mitmekohalises toas kasvõi üks inimene tarvitab potitooli, vajab mähkmete vahetamist või voodis pesemist, peab tal olema võimalik teha seda privaatselt. Seda põhimõtet tuleb järgida ka siis, kui inimene ise sirmi või kardinat ei küsi või kui tema ümbritsevast arusaamise võime on vähenenud. SKA seisukoht: Hooldekodu täidab määruse § 2 lõiget 3 osaliselt, kuna kõigile teenusesaajatele ei ole tagatud privaatsus. SKA seisukoht: Hooldekodu täidab määruse § 2 lõikeid 1-2, 4.

3.2.2. Määruse § 2 lõikes 5 loetletud isikuhooldustoimingud Hooldekodu tagab teenusesaajatele järelevalve ja hooldustoimingud, mida teostatakse lähtudes teenusesaaja abivajadusest. Hooldustöötajad abistavad ja juhendavad teenusesaajaid söömisel ja joomisel. Kasutusel on mitmeid toimingute registreerimise töölehti (nt kukkumiste leht, üldine hooldustoimingute leht, jootmise leht, asendiravi leht). Toitlustatakse nii söögisaalis, osakonnas laudade taga kui teenusesaajate tubades. Teenusesaajate hulgas on nii dementsusega inimesi kui ka erinevate haiguste tõttu voodikeskseid. Kasutusel on hooldustööd toetavad abivahendid (nt tõstuk, pesemisraam ja -tool, lamatiste vastased õhkmadratsid, libilinad jms). Hooldekodu töötajad peavad abivahendite hulka piisavaks. Kasutusel olevad abivahendid on enamjaolt üldkasutatavad, kuid mõned teenusesaajad kasutavad ka isiklikke. Enamik teenusesaajad kasutavad oma isiklikke rõivaid ja jalatseid. Hooldekodul on ka riiete tagavara. Riiete pesemine, markeerimine ja puhastamine on Hooldekodus korraldatud. Kogu pesu pestakse kohapeal. Hooldekodus abistatakse ja juhendatakse teenusesaajaid üle keha pesemisel, abistatakse küünte, juuste ja habeme korrastamisel (eripediküüri ja juukselõikuse jaoks koostatakse eraldi soovijate nimekiri), korraldatakse vajadusel transport väljapoole maja, vajadusel toetatakse nii teenusesaajat kui tema lähedast elulõputoimingutes. Korra nädalas külastab maja hingehoidja ja korra kuus perearst. Hingehoidja töötab võlaõigusliku lepingu alusel ja teda saab majja kutsuda ka vajaduse ilmnemisel. Järelevalve käigus küsiti tagasisidet ka teenusesaajate lähedastelt. Lähedased olid rahul osutatava teenusega, teenusesaajad on alati puhtad ja hoolitsetud, eriti kiidetakse pakutavat toitu. SKA seisukoht: Hooldekodu tagab määruse § 2 lõikes 5 loetletud isikuhooldustoimingud.

3.2.3. Määruse § 2 lõikes 6 loetletud terviseseisundiga seotud toimingud

4

Hooldekodus töötab päevasel ajal viis meditsiiniõde. Infovahetuseks hooldustöötajate ja meditsiiniõe vahel on logiraamat, teadetetahvel. Palju infot edastatakse ka suuliselt. Hooldustöötajad oskavad ära tunda lamatisi ja ohtlikke terviseseisundeid, anda esmaabi, jälgida üldist terviseseisundit. Infot jagatakse ka osakonna meditsiiniõega, vajadusel kutsutakse kiirabi. Terviseseisundiga seotud toiminguks on ka abistamine ja juhendamine ravimite manustamisel. Meditsiiniõde tellib elanike retseptiravimeid ja pikendab retsepte. Retseptiravimid asuvad medõe kabinetis, pakendatuna personaalselt karpidesse. Kaalutakse ka isikupõhisele pakendamisele üleminekut. Kukkumisriski hinnatakse Morse skaala abil ja kõik kukkumised registreeritakse. Kukkumisriski ennetamiseks on korruste vahel liikumiseks lift, seintel käsipuud, samuti saadab hooldustöötaja teenusesaajat õues liikumisel.

SKA seisukoht: Hooldekodu tagab määruse § 2 lõikes 6 loetletud terviseseisundiga seotud toimingud.

3.2.4. Määruse § 2 lõikes 7 loetletud füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsuse toetamisega

seotud toimingud Igal teenusesaajal on isiklik toimik, mille üks osa on hooldusplaan. Hooldusplaanid on koostatud elektrooniliselt ja välja prinditud. Hooldusplaane hoitakse osakonnas hooldustöötajate toas ja võimalik on tutvuda ka hooldusplaanide eelmiste versioonidega. Analüüsitud hooldusplaanides oli kavandatud teenusesaajatele füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsuse toetamisega seotud toiminguid (nt liikumine Hooldekodu ruumides abivahendiga, osavõtt tegevusjuhendaja korraldatud tegevustest, filmi vaatamine üldalal, ühisüritustest osavõtt). Iseseisvalt liikuvatel teenusesaajatel on võimalik värskes õhus viibida, soovijaid aidatakse õue ka ratastooliga. Lähedastega suhtlemist toetatakse ning külastajate kohtumist teenusesaajatega ei piirata. Päevakeskusest on võimalik laenutada raamatuid ja spordivahendeid, reedeti loeb veebi vahendusel ette kirjandust Narva raamatukogu töötaja. Samuti tegeletakse päevakeskuses käsitöö, joonistamise, peenmotoorikat arendavate harjutustega ning saab mängida erinevaid lauamänge.

SKA seisukoht: Hooldekodu tagab füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsuse toetamisega seotud toimingud.

3.2.5. SHS § 21 lõige 1-5 (hooldusplaani koostamine) SHS § 21 lõike 1 kohaselt peab kohaliku omavalitsuse üksus (KOV) inimese ÜHteenusele suunamise haldusaktis (nt korraldus) või halduslepingus koos teenust saava inimese ja teenuse osutajaga määrama kindlaks toimingud, mis tagavad inimesele turvalise keskkonna ja toimetuleku (sh põhivajaduste katmise). Narva Linna Sotsiaalabiameti otsuses märgitakse hooldusteenuse rahastamise tingimused, Narva-Jõesuu ja Sillamäe linnavalitsuses võetakse vastu korraldus ning sõlmitakse kas kahe, kolme või nelja poolne teenuse osutamise leping. Korralduses on teenust vajava isiku andmed, mis kuupäevast isik teenusele suundub ja millise teenuseosutaja juurde ning kuidas toimub rahastamine. Tagasisidet andnud kohalikud omavalitsused on väljendanud rahulolu teenusega, küsimused ja mured lahendatakse jooksvalt ja konstruktiivselt. Abiks on sotsiaaltöötaja olemasolu asutuses, kes korraldab dokumentide taotlemise, isiku puuet puudutava asjaajamise ja on kontaktisikuks kohaliku omavalitsusega. SHS § 21 lõigetes 2 kuni 5 on kirjas nõuded, millele peavad vastama teenuseosutaja koostatavad hooldusplaanid, et tagada teenusesaajale turvaline ja tema abivajadusest lähtuv keskkond. Hooldusplaan tuleb koostada 30 päeva jooksul alates teenuse osutamise alguskuupäevast, kaasates koostamisse teenusesaaja või teenuse rahastaja (lõige 2), koos hooldusvajadusega tuleb ära hinnata tervishoiuteenuse vajadus vastava kvalifikatsiooniga tervishoiutöötaja poolt (lõige 3), kirjas peavad olema hooldusteenuse osutamise eesmärk, eesmärgi saavutamiseks vajaminevad tegevused ning sagedus ja teenuseosutaja hinnang eesmärgi saavutamise kohta (lõige 4) ning hooldusplaanid peab üle vaatama ja vajadusel korrigeerima vähemalt kord poolaastas. Määruse § 2 lõike 1 kohaselt tuleb teenuseosutajal teenusesaajale tagada hooldustoimingud ning muud toetavad ja toimetulekut tagavad toimingud ja teenused, mis on määratud hooldusplaanis.

5

Hooldusplaane koostavad hooldustöötajad koostöös meditsiiniõe ja teenusesaaja/eestkostjaga. Igale hooldustöötajale on koostamiseks antud 3-4 hooldusplaani. SKA kiidab Hooldekodu sisukate ja nõuetele vastavate hooldusplaanide eest. Vaatamata olukorrale, kus personal on peamiselt venekeelne, on hooldusplaanides kasutatud nii eesti kui vene keelt. SKA seisukoht: Hooldekodu tagab SHS § 21 lõigetes 2 kuni 5 sätestatud nõudeid.

3.2.6. SHS § 22 lõiked 1 kuni 4 sätestatavad teenuseosutaja kohustuse tagada ööpäevaringselt

personali olemasolu, kelle kvalifikatsioon ja koormus võimaldavad tegevusi ja toiminguid viisil, mis on kindlaks määratud hooldusteenust saavate isikute hooldusplaanis. Hooldusteenust osutavad vahetult hooldustöötaja ja abihooldustöötaja, viimase tööd juhendab hooldustöötaja. SHS § 22 lõike 5 kohaselt ei tohi teenust vahetult osutada isik, kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara. Järelevalve käigus kontrolliti karistusregistrist teenust vahetult osutavate töötajate karistatust, Hooldekodu töötajatel SHS § 22 lõikes 5 sätestatud töötamise piiranguid ei tuvastatud. Juhatuse liikme sõnul kontrollitakse töötajate karistatust korra aastas ja alati tööle asumisel. Sihtasutus Narva-Jõesuu Hooldekodu edastas 13.05.2025 töötajate nimekirja 48 hooldus- ja abihooldustöötaja andmetega. Kõik töötajad olid kantud MTRi ja nende vastavust nõuetele oli võimalik kontrollida. Töötamise registrisse (TÖR) olid kõik töötajad kantud. SKA seisukoht: Hooldekodu on täitnud SHS § 22 lõigete 1- 4 nõuded.

Käesoleval hetkel ei ole Hooldekodul veel täidetud nõue töötajate arvule, mis tuleneb määruse §st 3 (rakendub 01.07.2026). Arvutuse aluseks on võetud asutuse edastatud maikuu graafik ja veebilehel avaldatud kohtade arv osakondade kaupa. I osakonnas (eeldusel, et osakonnas on 38 kohta) : öisel ajal on nõuded täidetud, päevasel ajal oleks nõue täidetud juhul, kui oleks veel üks täiendav hooldustöötaja või kahe võrra vähem teenusesaajaid; II osakonnas (eeldusel, et osakonnas on 38 kohta): öisel ajal on nõuded täidetud, päevasel ajal oleks nõue täidetud juhul, kui oleks veel üks täiendav hooldustöötaja või kahe võrra vähem teenusesaajaid; III osakonnas (eeldusel, et osakonnas on 36 kohta): käesoleval ajal on nõuded juba täidetud; VI osakonnas (eeldusel, et osakonnas on 22 kohta): käesoleval ajal on nõuded juba täidetud.

3.2.7. SHS § 221 lõike 6 kohaselt avalikustab ÜHteenuse osutaja teenuskoha maksumuse hooldustöötajate ja abihooldustöötajate tegelike kulude (tööjõukulud, tööriietuse, isikukaitsevahendite, tervisekontrolli, vaktsineerimise, koolituse ja supervisioonide kulud) maksumuse ühe teenusesaaja kohta. Hooldekodu ÜHteenuse kohamaksumus on vastavalt hooldusvajadusele 1264/1364/1464 eurot kuus, sh hoolduskomponent ühe inimese kohta on 774 eurot. Rahandusministeeriumi koostatud hoolduskulu mudeli soovitusliku näidiskalkulaatori andmetel (2024. a) peaks Hooldekodus hoolduspersonali kulu esitatud personaliandmete põhjal olema ühe teenusesaaja kohta 769 eurot kuus. Kalkulaatoris on hooldus- ja abihooldustöötaja töötasudena arvesse võetud meditsiinisüsteemis töötavate hooldus- ja abihooldustöötajate töötasud.

SKA seisukoht: Hooldekodu on täitnud SHS § 221 lõike 6 nõude.

IV. TÄHELEPANEKUD/ETTEPANEKUD/SOOVITUSED

1. Selgitada hooldustöötajatele ja abihooldustöötajatele privaatsuse tagamise olulisust, eriti hooldustoimingute läbiviimisel. Privaatsuse tagamine on oluline, et säilitada teenusesaaja väärikus ja turvatunne. Tagada privaatsust võimaldavad vahendid potitooli kasutavate teenusesaajate tubades;

6

2. Kaaluda tõhusa kutsungisüsteemi kasutuselevõttu; 3. Tulenevalt olukorrast, et VI osakonnas on peamiselt voodikesksed ja suure abivajadusega

teenusesaajad, kaaluda sinna täiendava töötaja lisamist; 4. Veenduda, et sõlmitav teenusleping on osapooltele arusaadav. Järelevalve käigus

vesteldi teenusesaajate lähedastega, kellest mõned ei pidanud ravimite eest täiendavalt tasuma ning osad pidid, ning see oli neile arusaamatu;

5. Kuna majas on ka eestikeelseid teenusesaajaid, siis motiveerida töötajaid nendega vestlema eesti keeles. Muus keeles ei pruugi inimesed oma muresid piisavalt täpselt väljendada.

(allkirjastatud digitaalselt) Svetlana Kubpart juhtivspetsialist (järelevalve)