Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 25267050365

KRIMINAALMENETLUSE LÕPETAMISE MÄÄRUS

Koostamise kuupäev ja koht: 27.06.2025. a, Pärnus

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Pille Juhkov

Kriminaalasja number: 25267050365

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2

Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX XXX ik XXX

Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja nr 25267050365, milles alustati

menetlust 25.06.2025. a KarS § 121 lg 2 p 2 tunnustel.

XXX XXXile on 27.06.2025.a. esitatud kahtlustus KarS § 121 lg 2 p 2 järgi selles, et tema

25.06.2025.a. kella 01.38 ajal Pärnumaal XXX vallas XXX külas XXX XXX korteris lõi enda

elukaaslast XXX XXX ühel korral rusikaga peapiirkonda, põhjustades kannatanule füüsilist

valu ja vigastuse näo piirkonnas- vasakule põsesarnale punetuse ja turse.

Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 202 sätestatu kohaselt saab kahtlustatava

nõusolekul kriminaalmenetluse lõpetada, kui tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole

suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud

kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse

jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib

prokuratuur kahtlustatavale tema enda nõusolekul panna ühe või mitu kohustust määratud

tähtajaks. Kohustuseks võib olla lisaks menetluskulude tasumisele ja kuriteoga tekitatud kahju

heastamisele kindla summa maksmine riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks

üldsuse huvides, üldkasuliku töö sooritamine, ettenähtud ravile allumine, alkoholi või

narkootilise või psühhotroopsete ainete mittetarvitamine, alkoholi tarvitamise keelu täitmist

kontrolliva elektroonilise seadme valvele allumine, sihtotstarbelise sotsiaalprogrammi läbimine

või muu asjakohase kohustuse täitmine. Nimetatud alustel võib KrMS § 202 lg 7 kohaselt

kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur, kui kriminaalmenetluse

esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette

vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse.

Tutvunud kriminaalasja materjalidega, analüüsides kuriteo toimepanemise asjaolusid, isikut,

tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet, jõudis prokurör seisukohale, et

käesolevas asjas on kriminaalmenetlus võimalik KrMS § 202 alusel lõpetada ja seda järgmistel

motiividel.

Kohtueelse menetluse käigus kogutud materjalidest nähtub, et kahtlustatav XXX XXX on

kannatanu suhtes toime pannud tahtlikult kehalise väärkohtlemise, olles lähisuhtes, so KarS §

121 lg 2 p 2 vastava kuriteo.

KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo näol on tegemist teise astme kuriteoga, mille

eest karistusseadustik näeb ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Seadusandja

ei näe nimetatud kuriteo eest karistusena ette vangistuse alammäära. Kuriteo eest on ettenähtud

ka rahaline karistus, millest nähtub, et seadusandja hinnangul on tegemist kuriteoga, mille puhul

võib isiku süüd pidada väiksemaks, sest väiksemad /kergemad sanktsioonimäärad viitavad ka

väiksemale süüle. Prokuröri hinnangul ei ole käesolevas asjas kahtlustatava süü suur, kuivõrd

ta on kehalise väärkohtlemise vähemintensiivse tagajärjena põhjustanud kannatanule füüsilist

valu ja kergemaid tervisekahjustusi, lisaks avaldas ta teo osas puhtsüdamlikku kahetsust.

XXX XXX käitumises puudub prokuröri hinnangul avalik menetlushuvi. Avalik menetlushuvi

puudub kuritegude puhul, kus isiku süü pole suur . Samas on avalik menetlushuvi olemas

juhtudel, kus menetluse jätkamine on vajalik üld- ja eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt.

XXX XXX ei oma kehtivaid kriminaalkaristusi ning tema suhtes ei ole varasemalt

kriminaalmenetlusi lõpetatud KrMS § 202, 203-1 alusel, mistõttu kriminaalasjas kogutud

materjaliga tutvumise järel on prokurör jõudnud seisukohale, et antud juhul ei ole vaja

kahtlustatavat vältimatult vaja kriminaalkorras karistada vaid KarS § 56 lg 1 sätestatud üld- ja

eripreventiivseid eesmärke on võimalik saavutada isikut kriminaalvastutusele võtmata.

Kuigi XXX XXXi kahtlustatakse lähisuhtes toime pandud kehalises väärkohtlemises, mis on

toime pandud kannatanu alaealise tütre juuresolekul, kes kuulis tüli ja nägi seda osaliselt ka

pealt- taoliste juhtumite puhul on avalik menetlushuvi üldjuhul olemas, samas nähtub antud

kriminaalasjas kogutud tõenditest, et tegemist ei ole kahtlustatava tavapärase käitumisega vaid

tegemist oli esmakordse juhtumiga, mida kahtlustatav kahetseb ning ta on juhtunust oma

järeldused teinud. Prokurör leiab, et isiku kriminaalkorras karistamine ei teeniks

eripreventiivset eesmärki ega oleks vajalik ka õiguskorra kaitsmise huvides. Lisaks nähtub, et

kahtlustataval on olemas ka eraldi elukoht ( üürikorter) Pärnu linnas, kus ta saab viibida

kannatanust eemal.

Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole, tsiviilhagi asjas ei ole.

Füüsilise vägivalla kasutamine oma elukaaslase suhtes viimase alaealise tütre juuresolekul on

küll äärmiselt taunitav ja mitteaktsepteeritav tegevus, kuid antud juhul on prokuröri hinnangul

XXX XXX edaspidise õiguskuuleka käitumise tagamiseks karistusotsuse tegemisest

märkimisväärselt tõhusam meede isiku suunamine vägivallast loobumise toetamise

nõustamisele, mille käigus saab õppida, kuidas edaspidises elus ette tulla võivates

konfliktsituatsioonides toime tulla viisil, mis ei hõlmaks vägivalla kasutamist. Samuti tuleb

XXX XXXil hoiduda alkoholi tarvitamisest ja anda alkoholi liigtarvitamise kontrollimiseks

vereproove, kuivõrd kuriteo toimepanemise ajal oli kahtlustatav alkoholijoobes.

Tulenevalt eeltoodust leian, et XXX XXX suhtes on võimalik lõpetada kriminaalmenetlus

KrMS § 202 alusel, kuna tema süü pole suur ja menetluse jätkamiseks puudub avalik

menetlushuvi ning kahtlustatav on nõus täitma talle määratavaid kohustusi, mis mõjutaksid teda

hoiduma edasistest õigusrikkumistest.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 202 lg 1, 2, 3, 7 ja 206, abiprokurör

määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 25267050365 menetlus XXX XXX suhtes.

2.Määratud kohustuste liik:

▪XXX XXX kohustub läbima vägivallast loobumise toetamise nõustamise. XXX XXX

kohustub pöörduma 5 tööpäeva jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamise määruse

allkirjastamise kuupäevast, so hiljemalt 04.07.2025.a. Sotsiaalkindlustusameti poole

nõustamisteenuse (vägivallast loobumise toetamine) saamiseks. Nõustajaks on

Sotsiaalkindlustusameti vägivallast loobumise toetamise nõustaja Ege Ollino, kellega tuleb

võtta ühendust telefonil 53668617 või e-posti aadressil [email protected].

Kahtlustatav kohustub teavitama Lääne Ringkonnaprokuratuuri kirjalikku taasesitamist

võimaldaval viisil ( nt e-posti teel [email protected] hiljemalt

04.07.2025.a. nõustajaga ühenduse võtmisest ning hiljemalt 04.09.2025 esimese

nõustamiskorra läbimisest. Kahtlustatav kohustub osalema nõustamisel nõustaja poolt ette

antud arvul kordi ning järgima nõustajaga koostöös koostatud tegevusplaani. Nõustaja poolt

kindlaks määratud arvul nõustamiskohtumistel tuleb osaleda hiljemalt 27.11.2025.a..

Nõustamine lõpetatakse nõustaja kinnituse alusel, omaalgatuslik lõpetamine ei ole lubatud.

▪XXX XXX kohustub andma vereproove tema alkoholiliigtarvitamise kontrollimiseks

järgnevalt: hiljemalt 04.07.2025 anda esimene laboratoorne vereanalüüs PEth

kontsentratsiooni määramiseks, mille tulemused edastada prokuratuurile meili teel

[email protected] või kirjalikult hiljemalt 31.07.2025. Nimetatud

vereanalüüsil nõutav näit puutub (näit on informatiivne).

Ajavahemikul 01.09-05.09.2025 anda laboratoorne vereanalüüs PEth kontsentratsiooni

määramiseks, mille tulemused edastada prokuratuurile meili teel või kirjalikult hiljemalt

30.09.2025 PEth veremarkeri teise analüüsi näit ei tohi ületada 110 ng/ML.

Ajavahemikul 03.11-07.11.2025 anda laboratoorne vereanalüüs PEth kontsentratsiooni

määramiseks, mille tulemused edastada prokuratuurile meili teel või kirjalikult hiljemalt

30.11.2025 PEth veremarkeri kolmanda analüüsi näit ei tohi ületada 20 ng/ML.

Ajavahemikul 05.01-09.01.2026 anda laboratoorne vereanalüüs PEth kontsentratsiooni

määramiseks, mille tulemused edastada prokuratuurile meili teel või kirjalikult hiljemalt

31.01.2026 PEth veremarkeri neljanda analüüsi näit ei tohi ületada 20 ng/ML.

3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: tõkendit ei ole kohaldatud, XXX XXX oli kahtlustatavana kinni peetud

25.06.2025, vabastatud 27.06.2025.a.

4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: ei ole.

5. KrMS § 206 lõike 21 alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi

Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: andmed puuduvad.

6. Kriminaalmenetluse kulud: ei ole

7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia

viivitamata saata: kahtlustatav XXX XXX ( kahtlustatavale on määrus kätte antud), kannatanu

XXX XXX, Sotsiaalkindlustusametile.

8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lääne

Ringkonnaprokuratuuri Pärnu osakonnas aadressil Õhtu põik 5, Pärnu linn. Kui füüsilisest

isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse

lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta

valdab.

Edasikaebamise kord

Vastavalt KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse

lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse

Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.

Pille Juhkov

Kahtlustatavale on selgitatud, et kui ta ei täida talle pandud kohustust, uuendatakse prokuratuuri

poolt käesoleva kriminaalasja menetlus KrMS § 202 lg 6 sätetest juhinduvalt ning menetlust

jätkatakse üldises korras.

Olen kohustustega nõus: ___________________

XXX XXX