Varjupaiga- ja rändereformi (CEAS) eelnõu

1

Välismaalasele rahvusvahelise kaitse

andmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 1

Euroopa Liidu varjupaiga – ja rändehalduse õigustiku reform peamised

muudatused võrreldes kehtiva õigustikuga, reformi õigusaktide kaupa1.

1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta)

Määrusega luuakse uus alaline liikmesriikide vaheline solidaarsusmehhanism, et

tasakaalustada praegust süsteemi, kus enamiku varjupaigataotluste eest vastutavad üksikud

riigid. Kehtestatakse selged eeskirjad vastutuse kohta varjupaigataotluste hindamisel ja teisese

rände ärahoidmisel.

Solidaarsuse mehhanismi ja Dublini menetlust reguleeriva määruse2 liitmisel tekkis

varjupaiga – ja rände haldamise määrus, mis katab teemad nagu rände haldamine, vastutuse

määramise menetlus, solidaarsusmehhanism ja riikide ülese koostöö reeglid ja

rakendusplaanid.3

Uued vastutuse määramise reeglid ja uued tagatised:

 Oluline roll on julgeoleku kontrollil ja selle õiguslikel tagajärgedel.

 Säilis üldine välismaalase kohustus esitada sooviavaldus ja see registreerida selles EL

liikmesriigis kuhu esimesena siseneti.

 Täiendati ja täpsustati taotleja kohustusi ning kehtestati varasemast selgemad

tagajärjed nende kohustuste täitmata jätmise korral.

 Taotlejal on paremini kättesaadav talle vajalik teave õiguste ja kohustuste kohta.

 Kehtestatud on menetluse kuritarvitamise tõkestamise tõhusamad meetmed.

 Taotlejatele on tagatud tasuta õigusnõustamine kõikides menetluse etappides.

 Lastele on sätestatud rohkem tagatisi.

 Taotleja isikliku vestluse korraldamine on täpsustatud.

o Saab korraldada ainult vastutuse võtmise palve korral ja halduskoormuse

vähendamiseks tagasivõtu korral mitte.

o Perekonnaliikmete kriteeriumi kohaldamiseks on EL ülene rakendusaktiga

kehtestatud andmete vorm.

o Uudse elemendina on kohtustus anda taotlejale võimalus põhjendada vastutuse

võtmise diskretsiooni sätte kohaldamise vajalikkust.

o Vestlust on võimalik korraldada videokonverentsi teel.

1 Täiendavalt on võimalik uute õigusaktide küsimuste ja vastustega tutvuda Euroopa Komisjoni varjupaiga – ja

rändehalduse reformi puudutavatel lehekülgedel sh https://home-affairs.ec.europa.eu/policies/migration-and-

asylum/pact-migration-and-asylum/questions-and-answers-pact-migration-and-asylum_et ja

https://commission.europa.eu/strategy-and-policy/priorities-2019-2024/story-von-der-leyen-

commission/managing-migration-responsibly_en 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 604/2013, 26. juuni 2013 , millega kehtestatakse kriteeriumid

ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või

kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (uuesti sõnastatud) https://eur-

lex.europa.eu/legal-content/ET/ALL/?uri=CELEX%3A32013R0604 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1351, mis käsitleb varjupaiga- ja rändehaldust ning millega

muudetakse määruseid (EL) 2021/1147 ja (EL) 2021/1060 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr

604/2013 (ELT L 2024/1351, 22.05.2024)

2

o Täpsustatud on väljaõppe ja oskuste alaseid nõudeid vestlust läbiviivale

ametnikule.

o Vestlusest on kohustus teha helisalvestis ja kirjalik protokoll st kokkuvõte või

stenogramm.

Vastutuste määramise kriteeriumites tehti järgmised muudatused:

 Muudeti praegu kehtivate kriteeriumite hierarhiat ja sätestati kaks uus kriteeriumit:

o Diplomid.

o Kutse kvalifikatsiooni dokumendid.

 Laiendati järgmiste kriteeriumite ulatust:

o Laiendati perekonnaliikmete ja saatjata alaealiste taotlejate kriteeriumi

rakendamise võimalusi.

o Kehtivuse kaotanud viisade ja elamisloa kaartide aluse kehtivust pikendati 18

kuult 3 aastale.

o Sisenemise alus kehtib otsingu ja päästeoperatsioonide (SAR) puhul 12 kuud ja

20 kuud kõikide teiste sisenemise viiside kohta.

o Ülalpeetavaid puudutavad ja diskretsiooni sätte kohaldamist on täpsustatud.

Sätestati täpsemad tagatised lastele:

 Laste parimate huvide hindamine ja arvestamine on kõikdes toimingutes peamine

asjaolu, millega tuleb arvestada.

 Kõik lapsi puudutavad toimingud peavad olema käsitletud prioriteetsetena.

 Esindajate pakkumise kohustus on olulises osas täpsustatud.

 Menetleval asutusel on kohustus teavitada last tema õigustest ja kohustustest ka siis

kui lapse ei ole saatjata alaealine. Menetlust ja teavitamist tuleb korraldada

lapsesõbralikul viisil.

 Laste üleandmise korral tuleb enne seda korraldada täpsustatud teabevahetust

liikmesriikide vahel.

Vastutava liikmesriigi menetluse tähtaegu lühendati järgmiselt:

 Vastutava liikmesriigi määramise menetlus algab taotluse esitamise asemel varem, st

alates taotluse registreerimisest.

 Vastutuse võtmise palve tähtajad on lühemad. Praegu on palve esitamise tähtajaks 3

kuud alates taotluse registreerimisest või 2 kuud alates Eurodac või VIS tabamusest,

tulevikus on tähtajaks vastavalt 2 kuud ja 1 kuu.

 Vastutuse võtmise palvele vastamise tähtajad on lühemad. Praegu on selleks 2 kuud

palve saamisest või 1 kuu Eurodac või VIS palvest. Tulevikus vastavalt 1 kuu või 2

nädalat.

 Tagasivõtmise palved on asendatud tagasivõtu teadetega.

 Tagasivõtu teade tuleb esitada endise 2 kuu asemel 2 nädala jooksul Eurodac

tabamusest arvates. Teatele vastamise tähtaeg on 1 kuu asemel 2 nädalat.

 Üleandmise kohta on uuendusena sätestatud tähtajad. Üleandmise otsus tuleb langetas

2 nädala jooksul vastu võtmisest teate või vastutuse võtmise palve saamisest.

Üleandmise otsusest teavitamine tuleb teha kohe peale otsuse langetamist. Üleandmise

otsuse peale kaebuse esitamiseks on aega vähemalt 1 nädal kuni 3 nädalat otsusest

teada saamisest arvates. Kohtul on aega kaebuse kohta otsuse tegemiseks 1 kuu.

 Üleandmise lõpuleviimise tähtaegu on muudetud. Seda tuleb teha niipea kui võimalik

kuid hiljemalt 6 kuu jooksul tagasivõtmise teatise saamisest või vastutuse võtmise

3

otsusest arvates. Tähtaega saab kuni 1 aastani pikendada kui üleantav välismaalane

kannab vanglakaristust ja kuni 3 aastani kui välismaalane on põgenenud või takistab

üleandmist muul moel.

Vastutuse võtmise menetluses muudeti täpsemaks otseste ja kaudsete tõendite süsteemi,

sätestati kohustus prioriseerida perekonnaga seotud juhtumeid ja täpsustati perekonnaliikmete

otsimise ning perekonnaliikmete tuvastamisel kasutatavate tõenditega seonduvaid sätteid.

Vastutava liikmesriigi teavet salvestatakse edaspidi Eurodacis. Sinna märgitakse täiendavalt

järgmised andmed: vastutav liikmesriik, vastutuse üleminek, ümberasustamise liikmesriik,

üleandmise järgne saabumise kuupäev, piirimenetluse varjupaigamenetluse raames tehtud

lõplik otsuse sisu, välismaalase liikmesriigist lahkumise kuupäev ning kuupäev, millal

välismaalane saadeti tagasi päritoluriiki.

Tagasivõtu osas loodi palvete asemel teavitamise süsteem, hõlmati ka ümberasustatud

välismaalased ning välistati vastutuse üleminek teisele liikmesriigile.

Uuendati vastutuse lõppemise aluseid. Vastutust võib lugeda lõppenuks kui teine liikmesriik

on välismaalasele välja andnud elamisloa kaardi, üleandmine ei ole lapse parimates huvides,

kasutatakse diskretsiooni alust, tagasisaatmine on olnud edukas, piirimenetluse raames tehtud

lõpliku otsuse korral kui on möödunud 15 kuud ja juhul kui välismaalane on Euroopa Liidu

territooriumilt lahkunud ning sellest on möödunud kuni 9 kuud.

Täpsustati põgenemise määratlust ning loodi võimalus pikendada üleandmise tähtaega kuni

3 aastani kui inimene ei järgi vastutavas liikmesriigis viibimise kohustust ja reisib

ebaseaduslikult teise liikmesriiki ning hoiab üleandmisest kõrvale.

Täpsustati nõudeid menetlevate ametite töötajatele. Muuhulgas on vastutava liikmesriigi

menetlusega tegelevatel ametnikel vajalik olla koolitatud ka perekonna taasühinemise

teemades.

Samuti on loodud liikmesriikide vaheline lepitusmehhanism. Sellist vahendusabi saab

Euroopa Komisjonilt paluda üks või mitu liikmesriiki kui tekivad raskused praktilises

koostöös ja reeglite täitmises.

Määrusega kehtestatakse esimest korda solidaarsuse ja vastutuse tasakaal. Solidaarsus on

püsib õiguslikult siduv mehhanism rändesurve olukorras olevate liikmesriikide aitamiseks.

Solidaarne abistamine on kohustuslik aga paindlik. Solidaarsusega seonduv tasakaal

vastutusega seisneb selles, et on täpsustatud vastutava liikmesriigi määramise menetlust (nagu

ülalpool kirjeldatud) ja loodud on kohustuslik varjupaiga ja tagasisaatmise piirimenetlus.

Solidaarsusmehhanismi osaks on liikmesriikide jaotamine rändesurve ja sellest tuleneva abi

vajaduse alusel.

Sisserändajatest tuleneva koormuse taseme alusel on kindlate õigusaktis sätestatud näitajate ja

definitsioonide alusel määratletud järgmised olukorrad: rändesurve, rändesurve oht ja

märkimisväärne rändeolukord. Komisjoni hinnang põhineb määruses loetletud asjaolude

hindamisel sh nii kvantitatiivsetel kui kvalitatiivsetel näitajatel. Oluline on piisav valmisolek

st vajalikud inimressursid, rahalised vahendid ja infrastruktuur ja juhtimine. Surve olukord ei

saa olla ise põhjustatud riigi tegevusetuse tulemusena. Kui Euroopa Komisjoni hinnangul on

tegemist ühega kolmest mainitud olukordadest, siis annab see liikmesriigile õiguse paluda

oma solidaarsuse osa vähendada ja ise abi saada.

Solidaarne abistamine on kohustuslik. Kõik solidaarse abistamise meetmed on võrdse

väärtusega. Iga riik saab ise abistamise viisi valida. Inimeste solidaarsus ehk

ümberpaigutamine ei ole kohustuslik.

4

Abistamise viisid on järgmised:

 Välismaalaste ümberpaigutamine. Ümberpaigutamist saab teha nii taotlejate kui

kaitse saajate suhtes, kes on kaitse saanud vähem kui 3 aastat tagasi.

 Rahaline panus.

 Alternatiivsed panustamise meetmed nt tehnika ja personal, samas vääringus kui

rahaline panus. Pakkuda saab ainult sellist abi, mis on surve all oleva riigi hinnangul

vajalik.

Nimetatud panuseid on võimalik abistava riigi otsuse alusel kombineerida.

Teise astme solidaarsuse meede ehk solidarity offset on vastutuse üle võtmine nende taotluste

menetlemise eest, mis muidu tuleks menetleda teisel liimesriigil. Sellist abi arvestatakse

inimeste solidaarsusena. Seda saab kasutada ainult nende inimeste suhtes kes juba on abi

andva liikmesriigi territooriumil. Solidaarse abistamise toimimiseks on loodud püsiva

abistamise haldamise mehhanism. Selleks käivitatakse kõrgetasemeline solidaarsuse foorum,

tehnilise taseme solidaarsuse foorum ning EL solidaarsuse koordinaatori ametikoht.

Kõrgetasemelise foorumi kutsub kokku Nõukogu. Kogu koosneb liikmesriikidest ja

panustavatest kolmandatest riikidest. Peamiseks ülesandeks on leppida kokku vajalikes

solidaarsuse meetmetes ja tagada abi pakkumised vastavalt kohustuslikule õiglasele määrale.

Tehnilise taseme solidaarsuse foorumi kutsub kokku ja juhatab solidaarsuskoordinaator. See

koosneb liikmesriikidest. Selle peamised ülesanded on solidaarsus mehhanismi praktiline töö

ja lubaduste täitmine. Solidaarsuskoordinaatori nimetab ametisse Komisjon ning tema

peamiseks ülesandeks on koordineerida tehnilisel tasandil solidaarsuspanuste tegemist ja

mehhanismi toimimist. Liikmesriigil on solidaarsuse mehhanismis kohustus teha koostööd ja

aasta jooksul antud lubadused ellu viia. Liikmesriik, kellel on süsteemsed puudujäägid

varjupaiga süsteemi toimimises ei saa abi. Liikmesriik saab väljendada eelistusi, milliseid

inimesi eelistatakse vastu võtte ümberpaigutamise raames. Prioriseerida tuleb erivajadustega

või eritagatisi vajavaid inimesi. Kasutada saab EL ametite abi.

Määrus sätestab esmakordselt rändehalduses kõikehõlmava lähenemise ja integreeritud

rändehalduse põhimõtte. Nimetatud põhimõte hõlmab nii Euroopa Liidu siseseid kui väliseid

komponente. Neid põhimõtteid arvestades tuleb luua liikmesriikide pikaajalised

rändestrateegiad kui Euroopa Liidu ühine pikaajaline rändestrateegia.

5

Joonis 1. Solidaarsusmehhanism tavaolukorras (autor: SIM)

2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1348 (menetluse kohta)

Määrusega kehtestatakse ühine, õiglane ja tõhus menetlus varjupaigataotluse kohta otsuse

tegemiseks, piirates samal ajal varjupaigasüsteemi kuritarvitamist ja kaotades stiimulid

teiseseks rändeks kogu ELis. Koos Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL)

2024/1349 (tagasisaatmise piirimenetluse kohta), kehtestatakse kohustuslik piirimenetlus nii

varjupaiga- kui ka tagasisaatmismenetluseks välispiiril.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/32/EL (rahvusvahelise kaitse seisundi andmise

ja äravõtmise menetluse ühiste nõuete kohta)4 muudeti Euroopa Liidu rahvusvahelise kaitse

ühtse menetluse määruseks5.

Praegusega võrreldes sätestatakse täpsemad tähtajad ja tagatised taotluse esitamise ja vastu

võtmise erinevatele astmetele:

 Taotluse registreerimiseke tähtajaks on 5 päeva alates sooviavalduse esitamisest või

taustakontrolli tegemisest. Eriolukorras 15 päeva.

 Taotluse esitamise koos tõendite ja selgitustega tähtajaks on 21 päeva. Eriolukorras 2

kuud. Piirimenetluse korral 5 päeva.

4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/32/EL, 26. juuni 2013 , rahvusvahelise kaitse seisundi andmise

ja äravõtmise menetluse ühiste nõuete kohta (ELT L 180, 29.6.2013) https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/ALL/?uri=CELEX%3A32013L0032 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1348, 14. mai 2024, millega luuakse rahvusvahelise kaitse

ühine menetlus liidus ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2013/32/EL (ELT L, 2024/1348, 22.5.2024) https://eur-

lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=OJ:L_202401348

6

Laiendatakse asutuste ringi, kes on kohustatud sooviavaldusi vastu võtma. Minimaalselt on

nendeks menetlev ametiasutus, politsei, piirivalve, rändehalduse ja kinnipidamise ning

vastuvõtuasutus. Samuti on kohustus määrata asutus, kelle ülesandeks on taotlusi registreerida

ja asutus, kes peab taotlusi vastu võtma.

Sätestatud on järgmised täpsustatud rahvusvahelise kaitse töövood välismaalaste profiilide

kaupa menetlusele juurdepääsu suhtes:

 Välismaalane, kes on tabatud ebaseaduslikult piiriületuselt või maale toodud otsingu

ja päästeoperatsioonide järgselt.

 Välismaalane, kes esitab rahvusvahelise kaitse sooviavalduse piiripunktis.

 Välismaalane, kes on tabatud ebaseaduslikult riigis viibijana.

 Välismaalane, kes ei kuulu taustakontrolli subjektide hulka nt viisavaba liikumine.

Täpsustatud on rahvusvahelise kaitse taotleja kohustusi ja tagatisi. Varasemast selgem on

välismaalase kohustus teha ametiasutustega koostööd ja viibida selles liikmesriigis, kus tema

taotlust menetletakse. Täpsustatud on ka kaitse taotleja menetluslikke tagatisi. Kõik taotlejad

päevas saama intervjuu käigus selgitada taotlemise põhjuseid kasutades tõlki ja uuendusena

ka kultuurivahendajat, kui selliseid kasutatakse. Vestlust korraldaval ametnikule on seatud

selgemad kompetentsi nõuded. Kogu menetluse vältel sh haldusmenetluse faasis tuleb

pakkuda tasuta õigusabi ning kohtumenetluse ajal tasuta õigusabi ja esindamist. Hiljemalt 30

päeva jooksul tuleb anda hinnang, kas välismaalasel on menetluslikud eritagatiste või

vastuvõtu erivajadused. Nimetatud hinnangu hulka kuulub ka vanuse määramine, kui selles

on kahtlus. Taotlejale tuleb anda menetlusse võtmise tõend ja taotleja tunnistus.

Erilist tähelepanu pööratakse laste ja saatjata laste eritagatistele. Kõik lapse ealised taotlejad

tuleb samuti küsitleda ja nende arvamusega arvestada. Selleks et saatjata lastele esindaja

määramist kiirendada, on sätestatud võimalus määrata menetluse alguses 15 päevaks lapsele

ajutine esindaja ning selle aja möödudes püsiv esindaja. Täpsustatakse esindaja ülesanded,

milleks on lapse abistamine taotluse registreerimisel ja sõrmejälgede võtmisel, taotluse vastu

võtmisel ja kõikides muudes menetluse etappides. Lapse vanuse määramisele on kehtestatud

ühine metoodika, mille kohaselt ei ole enam võimlaik esimese valikuna asuda meditsiiniste

toimingutega vanust määrama, vaid seda tuleb teha lapsesõbralikul viisil kaheetapilisena st

esmalt tuleb vanuse hindamiseks kasutada psühhosotsiaalset hindamist ja alles seejärel

vajaduse korral meditsiinist hindamist.

Kehtestatakse uued menetluse liigid: lubamatuse- , sisuline- , kiirendatud- ja piirimenetlus.

Mitte lubatavuse menetluse korral jäetakse taotlus sisuliselt läbi vaatamata, mis tähendab et

kaitse andmisest keeldutakse kuid haldusaktis ei analüüsita, kas inimene vajab rahvusvahelist

kaitset. Sisulise menetluse korral hinnatakse põhjalikult ja individuaalselt, kas inimene

kvalifitseerub pagulase staatuse või täiendava kaitse staatuse saajaks. Nii mittelubamatuse

menetlus kui sisuline menetlus toimuvad siseriigis. Sisulisse menetlusse suunatakse kõik

taotlejad, kelle puhul ei kohaldata piirimenetlust. Sisulise menetluse tähtaeg jääb samaks ja on

kuni 6 kuud ja erakorralistel juhtudel kui on vajalik hinnata eriti keerukaid olukordi, siis võib

menetlus kesta kuni 21 kuud alates taotluse vastu võtmisest. Kiirendatud menetlus

korraldatakse samuti siseriigis. Kiirendatud menetlust kohaldatakse inimeste suhtes, kes suure

tõenäosusega kaitset ei saa sh näiteks taotlejad, kes on varjupaigasüsteemi kuritarvitanud.

Kiirendatud menetluse tähajaks on kuni 3 kuud taotluse vastu võtmisest arvates.

Piirimenetlust kohaldatakse inimeste suhtes, keda ei ole riiki lubatud st kelle suhtes

rakendatakse riiki mitte lubamise õiguslikku fiktsiooni. Piirimenetluse raames tehakse mitte

lubatavuse otsus või sisuline otsus. Piirimenetluse kohaldamine on kohustuslik kui välispiiril

ilma seisnemise õiguseta inimene on:

 ametiasutust teadlikult eksitanud,

7

 ohuks riigi julgeolekule või avalikule korrale,

 pärit riigist, mille kodanikele Euroopa Liidu põgenikuna tunnustamise määr on vähem

või võrdne 20%.

Lisaks kohustuslikele kategooriatele võib piirimenetlust kohaldada ka kiirmenetluse

subjektide suhtes. Piirimenetluse maksimaalseks tähtajaks on 12 nädalat, mis hõlmab ka

kohtulikku kontrolli. Kui nimetatud tähtaja jooksul ei ole võimalik piirimenetlust lõpule viia,

siis tuleb inimene lubada riiki ning jätkata tema taotluse menetlemist sisulise menetluse

raames. Piirimenetlus peaks toimuma välispiiri lähedal, kuid võib toimuda ka muudes riigi

määratud kohtades, kus sisserändajate liikumisvabadust saab efektiivselt piirata kas

liikumisvabaduse piiranguid või kinnipidamist kohaldades.

Sätestatud on ka piirimenetluse kohaldamise erandid, mis puudutavad peamiselt saatjata lapsi

ja lastega perekondi.

Esimest korda kehtestatakse igale riigile kohustusliku piirimenetluse suutlikkuse

minimaalne määr igal ajahetkel. Euroopa Liidu tasandil on suutlikkuse määraks kehtestatud

30 000 inimest ning määruses sätestatud valemi ja Eurostat valemi alusel kehtestatakse

Euroopa Komisjoni rakendusotsusega igale riigile suutlikkuse piirmäärad igal ajahetkel ja

aastas, kolmeks aastaks.

Sätestatakse varjupaigasüsteemi kuritarvitamise vältimist tagavad meetmed sh kohtususte

täitmata jätmise tagajärjed, milleks on taotluse tagasivõetuks lugemine kohustuste täitmata

jätmise korral (näiteks taotluse esitamata jätmine tähtajaks, ilma mõjuva põhjuseta vestlusele

tulemata jätmine, vastutava liikmesriigi menetluse reeglite eiramine) ja koostööst keeldumise

korral (näiteks sõrmejälgede mitte andmine või registreerimiseks vajalike andmete mitte

andmine). Nimetatud juhtudel käsiteletakse, et taotlus on tagasi võetud hetkest, mil selle

aluseks olev asjaolu aset leidis. Menetleval asutusel on võimalik menetlus peatada, et anda

taotlejale võimalus selgitada kohustuste täitamata jätmise põhjuseid. Korduvate taotluste

menetlemise koormuse vähendamiseks on sätestatud täiendavad kitsendused. Taotluste

korduvust arvestatakse senise liikmesriigi piires Euroopa Liidu piires. Kui korduva taotluse

esitamisel ei esitata uusi asjaolusid, siis loetakse taotlus kohe mittelubatavaks st jätetakse läbi

vaatamata. Kui esinevad uued asjaolud, siis kohaldatakse kiirendatud menetlust või

piirimenetlust. Korduvate taotluste korral puudub taotlejal riigis viibimise õigus nii

haldusmenetluse faasis kui kohtumenetluse faasis.

Täpsustatud on turvaliste riikide kontseptsiooni. Selle raames on loodud uus efektiivse

kaitse kontseptsioon. Selle kohaselt on riik efektiivse kaitse pakkujaks kui ratifitseeritud on

1951. aasta Genfi pagulaste konventsioon. Juhul kui konventsioon ei ole ratifitseeritud saab

riiki konkreetse inimese suhtes pidada efektiivse kaitse pakkujaks kui inimesel on:

 võimalik riiki siseneda ja sinna elama jääda ja

 ligipääs selle riigi kontekstis adekvaatsele elatustasemele ja

 tervishoiuteenustele ja

 haridusele ning

 selline kaitse on kättesaadav kuni püsiva lahenduse leidmiseni.

Turvaliste riikide kontseptsiooni kontekstis täpsustati esimese varjupaigariigi, turvalise

kolmanda riigi ja turvalise päritoluriigi määramise ja kasutamise sätteid. Esimese

varjupaigariigi korral ei koostata riikidest nimekirju ning kohaldamine on võimalik ainult

juhtumipõhiselt. Sellisel juhul tuleb teha mittelubatavuse otsus ning kaebuse esitamise korral

puudub kaebusel tagasisaatmist peatav mõju. Esimese varjupaigariigi kohaldamisel on

järgmised nõuded:

 taotlejale on selles riigis antud efektiivne kaitse ja see on endiselt kehtiv,

 taotleja elu ja vabadus ei ole selles riigis ohus ning

 teda ei ohusta tagakiusamine ning taotleja on kaitstud tagasisaatmise eest.

8

Turvalise kolmanda riigi korral koostatakse riikidest nimekirjad nii liikmesriigi kui Euroopa

Liidu tasemel ning need kehtivad paralleelselt. Euroopa Liidu nimekiri kehtestatakse Euroopa

Komisjoni ettepanekul menetlusmääruse muudatusena. Juhul kui Euroopa Liit ja kolmas riik

on sõlminud lepingu ELTL artikkel 218 alusel, siis eeldatakse, et turvalise kolmanda riigi

kaitse pakkumise kriteeriumid on täidetud. Selleks, et riiki saaks käsitelda turvalise kolmanda

riigina peavad olema täidetud järgmised kriteeriumid:

 võimalik on kaitset taotleda ja põhjendatud juhul saada,

 välismaalaste elu ja vabaduse ei ole ohus,

 välismaalaste suhtes ei toimu tagakiusamist,

 välismaalased on kaitstud väljasaatmise eest.

Riiki saab pidada turvaliseks osaliselt või teatud inimeste kategooriate suhtes. Lisaks peab

inimese ja riigi vahel olema side, mis võimaldab olla kindel, et selle inimesel on võimalik ja

mõistlik sinna minna ja elama jääda. Turvalise päritoluriigi korral koostatakse riikidest

nimekirjad nii liikmesriigi kui Euroopa Liidu tasemel ning need kehtivad paralleelselt.

Euroopa Liidu nimekiri kehtestatakse nimekiri Euroopa Komisjoni ettepanekul

menetlusmääruse muudatusena. Turvalise päritoluriigi korral on kohustuslik kasutada

kiirendatud menetlust ja on võimalus kasutada piirimenetlust. Otsuse vaidlustamisel ei ole

tagasisaatmist peatavat mõju. Turvaliseks päritoluriigiks määratlemisel on kaitsmise osas

samad reeglid, mis turvalise kolmanda riigi korral.

Täpsustatud on kaebeõiguse norme. Rahvusvahelise kaitse andmisest keeldumise otsus ja

tagasisaatmise otsus tuleb vormistada ühe haldusaktina ning see vaidlustatakse koos ja

kohtumenetluses peavad kehtima samad tähtajad. Kaebuse esitamisele tähtajale on sätestatud

järgmised piirmäärad: kaitse andmisest keelduvat otsust, mis on tehtud mittelubatavuse,

kaudse tagasivõtmise või ilmselgelt põhjendamatuse alusel sh kiirendatud menetluses või

piirimenetluses on tähtajaks viis kuni kümme päeva. kõikidel muudel juhtudes st sisulise

menetluse korral on tähtajaks 2 nädalat kuni 1 kuu. Kaebuse esitamisel ei ole automaatset

tagasisaatmist peatavat mõju ja sellist peatavat mõju tuleb taotlejal 5 päeva jooksul taotleda

või kohtul enda algatusel määrata kui:

 keelduv otsus tehti kiirendatud menetluses või piirimenetluses va juhul kui tegemist

on saatjata alaealisega,

 keelduv otsus põhineb lubamatusel va juhul kui aluseks on kolmas turvaline riik või

kui otsus tehti piirimenetluses saatjata alaealise suhtes,

 keelduv otsus on kaudselt tagasi võetud,

 kaitse ära võtmise otsus põhineb ühel järgmistest asjaoludest: eksklusioon või oht

julgeolekule või eriti raskes kuriteos süüdi mõistmine ja sellest tulenev oht

julgeolekule.

3. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1346 (vastuvõtutingimuste

kohta)

Vastuvõtutingimuste direktiiv on ainuke reformitud õigusaktide kogumi hulka kuuluva akt,

mis jääb ka peale reformi rakendamist kehtima direktiivina. Sellele vaatamata on uuesti

sõnastatud direktiivi eesmärk sama, mis seotud valdkondade osas kehtestatud määrustel –

valdkonna reeglite ühtlustamine. See tähendab, et direktiivis tehtud muudatuste eesmärk on

ühtlustada vastuvõtutingimused üle Euroopa Liidu ja tagada ühtsed väärikad vastuvõtu

standardid ning vähendada seeläbi stiimuleid ebaseaduslikuks teiseseks rändeks. Direktiivi

siseriiklikusse õigusesse üle võtmise tähaaeg on juuni 2026 ehk sama, mis määruste

kohaldamise tähtaeg.

9

Vastuvõtutingimuste direktiiv rakendub kõikidele rahvusvahelise kaitse taotlejatele alates

sooviavaldusest ning olenemata menetluse liigist ja taotleja asukohast riigis. Sätestatakse

vastuvõtu selged standardid Euroopa Liidu üleselt, et kaitse taotlejate elamistingimused

oleksid võrreldavad.

Vastuvõtutingimuste direktiivi eesmärk on luua kõigis liikmesriikides standardsed

elutingimused. Sellega ühtlustatakse liikmesriikide olemasolevaid norme ja tavasid,

kohustades neid võtma arvesse Euroopa Liidu Varjupaigaameti (EUAA) näitajaid ja suuniseid

vastuvõtu kohta. Liikmesriikidel on kohustus tagada piisav vastuvõtusuutlikkus ja piisav

elatustase, mis kaitseb füüsilist ja vaimset tervist ning järgib põhiõiguste hartat.

Kinnipidamisega seoses tugevdatakse tagatisi ja kaitsemeetmeid. Näiteks ei tohiks

kinnipidamist kasutada, kui see seab taotleja füüsilise ja vaimse tervise tõsisesse ohtu.

Sellele lisaks seotakse vastuvõtutingimuste pakkumine õiguskuuleka käitumisega.

Sätestatakse, et juhul kui inimesele on tutvustatud tema kohustusti ja nende täitmata jätmise

tagajärgi, kuid kui inimene sellegipoolest otsustab kohustused täitmata jätta sh näiteks liikuda

ebaseaduslikult teise liikmesriiki, siis võib liikmesriik otsustada talle vastuvõtutingimusi

vähendada või üldse mitte pakkuda.

Vastuvõtu pakkumise hulka kuuluvad järgmised teenused:

 majutus,

 toit,

 riietus,

 hügieenitarbed ja

 taskuraha.

Majutuse pakkumisel on oluliselt tagada, et ennetatakse mistahes vägivalda sh seksuaalset,

soo, rassi ja usupõhist vägivalda. Meditsiinilise abi pakkumisel tuleb hõlmata seksuaaltervise

alane abi.

Erilist tähelepanu uuesti sõnastatud direktiivis pööratakse vastuvõtu erivajaduste

hindamisele ja arvestamisele. Kehtestatakse senisest laiem näitlik loetelu inimestest, kellel

võivad erivajadused olla. Erivajaduse hindamine on alati individuaalne ning tuleb lõpule viia

hiljemalt 30 päeva jooksul. Sama tähtaja jooksul tuleb lõpule viia ka saatjata lapse vanuse

määramine, kui see on asjakohane. Vaatamata 30 päevasele maksimaalsele tähtajale tuleb

piinamise ja vägivalla ohvritele vajalikku abi pakkuda niipea kui võimalik. Samuti on

uuendusena sätestatud, et juhul kui kinnipidamine võib inimese füüsilist või vaimset tervist

halvendada, siis ei tohi sellises seisus inimest kinni pidada.

Võrreldes varasemaga on tugevdatud garantiisid lastele. Tugevdatakse alaealiste

juurdepääsu tervishoiuteenustele ning mitmesuguste meetmetega tagatakse, et saatjata

alaealised saavad vajalikku abi. Sealhulgas on sätestatud, et isegi kui laps on koos

vanematega, siis tuleb lapsele endale tutvustada õigusi ja kohustusi ning seda tuleb teha

lapsesõbralikul viisil. Lastega perede puhul tuleb kinnipidamise asemel rakendada

kinnipidamise alternatiive ja lapse kinnipidamine on võimalk ainult siis kui see on hinnatud

olema lapse parimates huvides. Uuendusena on sätestatud tähtajad kiireks esindaja

määramiseks saatjata laste puhul. Ajutine esindaja tuleb määrata kohe sooviavalduse järgselt

ning hiljemalt 15 päeva jooksul tuleb lapsele määrata püsiv esindaja, kes abistab last kõikides

menetlustoiminutes. Uuendusena on esindajale sätestatud koolituse ja oskuste nõuded ning

piirmäärad esindatavate suhtes. Üks esindaja ei tohi esindada korraga rohkem kui 30 last ning

eriolukorras võib esindatavate arv olla kuni 50. Lühendatakse kooli saamise tähtaga.

Varasema 3 kuu asemel peab laps saama kooli hiljemalt 2 kuu jooksul.

10

Uuendusena sätestatakse varase integratsiooni meetmed. Endise maksimaalse 9 kuu asemel

tuleb ligipääs tööturule tagada hiljemalt 6 kuu möödudes alates taotluse registreerimisest ning

vajalik on tagada võrdne kohtlemine diplomite või kvalifikatsiooni tunnustamisel. Lisaks

kehtivale kohustusele õpetada taotlejatele riigikeelt, tuleb nüüd lisaks pakkuda ka

kodanikuõpetuse kursusi või tööhõive kursusi.

Oluliselt detailsemalt sätestatakse taotlejatele teabe andmise kord. EUAA koostab ühtse

teabematerjali, mis on kõikides liikmesriikides kasutamiseks kohustuslik ning mida saab

täiendada oluliste siseriiklike kontaktidega. Teabe andmise kohustus tuuakse ajaliselt

ettepoole. Nüüd tuleb taotlejat talle arusaadaval viisil teavitada hiljemalt 3 päeva jooksul

alates sooviavalduse esitamisest või hiljemalt taotluse registreerimisel, mitte sobival ajal peale

taotluse ja põhjenduste vastu võtmist nagu praegu. Teavet tuleb anda arusaadavalt sh suuliselt

ning konkreetse inimese vajadustele kohandatult sh näiteks visuaale kasutades.

Kehtestatakse uued võimalused vastuvõtusüsteemi korraldusele ja taotlejate

liikumisvabaduse piiramiseks. Reformi kohaldamise järgselt on võimalik piirata kohtu

välisele taotlejate liikumise vabadust st kohustada taotlejaid elama kindlas majutuskohas ja

kindlas geograafilises piirkonnas. Vastuvõtutingimuste pakkumise saab siduda ainult kindla

kohaga kuhu inimene on määratud elama. Esimest korda kehtestatakse õigus taotlejate

liikumisvabaduse piiramiseks. Nimetatud liikumisvabaduse piiramine ei ole käsitletav

kinnipidamise ega kinnipidamise alternatiivina ning selle rakendamisel ei kohaldu kohtulik

kontroll. Samuti on võimalik korraldada vastuvõttu kahe erineva standardi alusel. See

tähendab, et madalama vastuvõtustandardiga majutust ja teenuseid saab pakkuda siis kui

majutuskohad on täis või kui taotleja ei ole täitnud oma kohustusi. Juhul kui taotleja on

ebaseaduslikult lahkunud vastutava liikmesriigi territooriumilt teise liikmesriiki, siis on sellel

riigil kohustus jätta taotlejale vastuvõtutingimused andmata. Selline meede peaks oluliselt

tõkestama ebaseaduslikku teisest rännet.

Täpsustatud on kinnipidamise ja selle alternatiividega seonduvaid norme. Uuendusena on

täiendatud kinnipidamise alusena olukord mil taotleja ei ole liikumisvabaduse piirangust kinni

pidanud. Samuti on täpsustatud riiki saabumise õiguse kontrollimise alust, mis nüüd on

sõnastatud viitega piirimenetlusele. Endiselt tuleb kinnipidamist kohaldada viimase abinõuna,

kuid esmakordselt sätestatakse kohtulikule kontrollile täpsed tähtajad. Kohtutel on

kohustus kontrollida kinnipidamise õiguspärasust 15 päeva jooksul tavaolukorras ning 21

päeva jooksul suure rändesurve olukorras. Täpsustatud on kinnipidamise tingimusi sh

spetsiaalse asutuse kasutamist ning õigust vabalt suhelda ja teavet saada. Kinnipidamise

alternatiivid tuleb seaduses sätestada kuid nende loetelu on paindlik. Selleks võib olla

näiteks regulaarne teavitamine, rahaline garantii jms.

Sätestatakse uued normid, mis võimaldavad materiaalsete vastuvõtutingimuste piiramist ja

ära võtmist. Materiaalsed tinglimuste piiramine ja ära võtmine peab olema põhjendatud,

proportsionaalne, objektiivne, arvestama inimese individuaalseid vajadusi, neid peab saama

ennistada ja nende suhtes tehtud otsuseid vaidlustada. Isegi kui tingimusi piiratakse või ära

võetakse, siis tuleb säilitada põhivajaduste katmine ning ligipääs vajalikele

tervishoiuteenustele. Sätestatud on järgmised alused materiaalse vastuvõtu vähendamiseks või

ära võtmiseks:

 Loata lahkumine talle määratud majutuskohast või geograafiliselt alalt.

 Menetluslike kohustuste põhjendamatu täitmata jätmine.

 Korduvate taotluste korral.

 Rahaliste võimaluste varjamine.

11

 Tõsine või korduv majutuskoha reeglite rikkumine või vägivaldne käitumine (kaitse

ära võtmise menetluse korral).

 Kohustusliku kohanemise meetmes osalemata jätmine.

Uuendatud on riigi kohustust koostada ühtsel vormil valmisoleku plaane, et tagada

liikmesriigi ja Euroopa Liidu ühtse varjupaigasüsteemi toimepidevus mistahes rändesurve

olukordades. EUAA on koostanud ühtse vormi, mida kõik liikmesriigid peavad plaane

koostades või täiendades järgima. Liikmesriigil on kohustus Euroopa Komisjoni ja EUAA-t

teavitada kui valmisoleku plaan aktiveeritakse ja deaktiveeritakse.

4. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1347

(kvalifikatsioonitingimuste kohta)

Määrusega ühtlustatakse Euroopa Liidus senisest enam rahvusvahelise kaitse standardeid.

Sellega tagatakse, et kaitse saamise nõuded ja nendega seotud garantiid on ühesugused, mis

hoiab ära varjupaiga poodlemist ehk süsteemi kuritarvitamist.

Määruse kohaselt on pagulane selline kolmanda riigi kodanik, kes põhjendatud kartuse tõttu,

et teda võidakse rassi, usutunnistuse, rahvuse, poliitiliste arvamuste või teatavasse

sotsiaalsesse rühma kuulumise tõttu taga kiusata, viibib väljaspool kodakondsusriiki ja ei saa

või ei taha sellise kartuse tõttu kasutada selle riigi kaitset. Määratlus kehtib ka

kodakondsuseta inimeste kohta, kes viibib samadel põhjustel väljaspool endise alalise elukoha

riiki ja ei saa või ei taha selle kartuse tõttu sinna tagasi pöörduda. Täiendava kaitse saamise

tingimustele vastav inimene on kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik, kes ei

kvalifitseeru pagulaseks, kuid kelle puhul on põhjendatud alus arvata, et päritoluriiki või

kodakondsuseta isiku puhul endise alalise elukoha riiki tagasisaatmise korral ähvardab teda

reaalne oht kannatada tõsist kahju, ja ta ei saa või ei taha sellise ohu tõttu kasutada selle riigi

kaitset.

Riigi menetleva asutuse ülesanne on otsustada, millist kaitse liiki inimene vajab. Taotleja

ülesanne on anda kõik olemasolevad asjakohased tõendid ja selgitused ning teha

ametiasutustega koostööd ja püsida selles liikmesriigis, kus taotlust läbi vaadatakse. Juhul kui

selgub, et inimene on ise kuntslikult kaitse vajaduse põhjuse tekitanud ainuüksi taotluse

esitamise eesmärgil ning riigis olles, siis on võimalus talle selle andmisest keelduda. Kuigi ka

praegu on sätestatud võimalus hinnata enne kaitse andmist asjaolu, kas kaitsevajadusega

inimene saaks abi oma riigi teisest piirkonnast, siis uuendusena on sätestatud kohustus

seda võimalust alati hinnata, sh kui tagakiusaja või tõsise kahju tekitaja ei ole riik. Juhul kui

tagakiusajaks või kahju tekitajaks on riik, tuleb lähtuda eeldusest, et siseriikliku

ümberpaiknemise võimalust ei ole. Samuti on uuendusena sätestatud, et otsuste tegemisel

tuleb lähtud EUAA riikide olukorra kohta koostatud analüüsidest ja juhistest.

Määrus sätestab, mis on kaitse sisu. Selleks on kaitse tagasisaatmise eest, õigus teabele,

õigus perekonnaelu kaitsele, õigus saada elamisluba ja reisidokument, õigus vabalt liikuda ja

elukohta valida liikmesriigi piires ning õigus vabalt Euroopa Liidu piires liikuda, ligipääs

tööturule ja haridusele, diplomite ja kutse kvalifikatsiooni tunnustamisele, õigus

sotsiaalkindlustusele ja sotisaalabile, ligipääs tervishoiusüsteemile, majutusele ja kohanemise

meetmetele ning juhul kui inimene pöördub tagasi kodumaale, siis sellekohane tugi.

Kohustuste täitmata jätmisel on selged tagajärjed. Seetõttu on ühtse teabe ühetaolisel

tutvustamisel senisest veelgi olulisem kaal. Elamisloa andmise garantiid on varasemaga

võrreldes täpsemad. Elamisloa kaart tuleb anda hiljemalt 90 päeva möödudes kaitse saamisest.

12

Kui elamisluba ei anta 15 päeva möödudes kaitse saamisest, siis tuleb sellegi poolest tagada

juurdepääs ette nähtud tagatistele. Elamisloa kehtivusele on sätestatud piirmäärad. Pagulase

elamisluba peab kehtima vähemalt 3 aastat ja täiendava kaitse saaja elamisluba vähemalt 1

aasta ning pikendamisel vähemalt 2 aastat. Elamisloa väljastamine peab olema inimesele

tasuta ning elamisloa kaardi väljastamise eest ei tohi küsida kõrgemat riigilõivu kui teistelt

riigi elanikelt. Seoses Euroopa Liidus vaba liikumisega on tehtud oluline täiendus

pikaajaliste residentide direktiivis 2003/109/EC, mille kohaselt hakatakse 5 aastast

tähtajalise elamisloa alusel viibimist, mille järgselt saab välismaalasele anda pikaajalise

elamisloa, lugema iga kord uuesti algusest peale, kui inimene on viibinud loata

ebaseaduslikult teises liikmesriigis.

Laste hariduse osas on täpsustatud, et lapsed, kes saavad koolis õppides 18 aastaseks, peavad

saama õppimist jätkata keskhariduse saamiseks ning täiskasvanuid tuleb hariduse süsteemis

kohelda kohalike inimestega võrdselt, kuid liikmesriik võib otsustada neile mitte maksta

õppetoetusi ja õppelaene.

Nagu ka õigustiku muudes osades, tugevdatakse saatjata alaealiste õigusi näiteks seoses

lapsesõbraliku teavitamise ja eestkostjatele esitatavate nõuetega.

5. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1356 (taustakontrollide

kohta)

Taustakontrolli määrusega kehtestatakse Euroopa Liidu jaoks ühtsed normid, mille kohaselt

tehakse ebaseaduslikult riigi territooriumile sisenevatele inimestele isikusamasuse,

julgeoleku-, tervise- ja haavatavuse kontroll ning nad suunatakse asjakohasesse menetlusse

(piirimenetlus, tavapärane varjupaigamenetlus või tagasisaatmismenetlus). Sama kontroll

tehakse ka siis kui inimene on juba Schengeni alale sisenenud välispiiril kontrolli vältides.

Taustakontroll on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/399, mis

käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad).

Taustakontroll täidab praeguse lünga Schengeni piirieeskirja ning rändemenetluse vahel.

Taustakontroll ei ole eraldiseisev menetluse liik. Taustakontroll on piirikontrolli

toimingute kogum st nö piirikontrolli teise astme pikendus.

Taustakontrolli alla kuuluvad järgmised inimesed välispiiril:

 Tabatud ebaseaduslikult piiriületuselt st ebaseaduslikult piiri ületanud inimesed ja

varjupaigataotlejad „rohelisel piiril“.

 Peale otsingu ja päästeoperatsiooni veekogult randunud inimesed st „sinisel piiril“.

 Piiripunktides varjupaiga sooviavalduse esitanud inimesed.

Samuti siseriigis ebaseaduslikult viibivad välismaalased, kes on varem saabunud

ebaseaduslikult piiri ületades. Taustakontrolli ei tehta inimestele, kes on saabunud

seaduslikult, kuid ei õigeaegselt riigist lahkunud.

Taustakontrolli tegemise kohustusega on seotud kokku 30 riiki, sh 26 liikmesriiki ja 4

Schengeniga assotsieerunud riiki (Norra, Island, Šveits ja Liechtenstein). Euroopa Liidu

varjupaiga valdkonna õigustik kohaldub 25(26) riigile ehk kõik liikmesriigid välja arvatud

Taani ja Iirimaa, juhul kui viimane ei otsusta kaasuda. Euroopa Liidu varjupaiga õigustiku

osa, mis reguleerib vastutava liikmesriigi määramist ja Eurodac andmebaasi kohaldub aga 30

riigile.

Euroopa Liidu varjupaiga õigustik ja tagasisaatmise õigustik kohalduvad

taustakontrolli toimingutega osaliselt paralleelselt ja osaliselt järjestikuliselt.

13

Vastuvõtutingimused kohalduvad paralleelselt, kuid menetlustingimuste sätted kohalduvad

pärast taustakontrolli. Tagasisaatmise õigustik kohaldub paralleelselt kui tegemist on

taustakontrolliga, mida tehakse siseriigis, kuid järjestikkuliselt st pärast taustakontrolli

lõppemist, kui tegemist on juhtumiga välispiiril. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis

2008/115/EÜ (kolmanda riigi kodanike tagasisaatmise kohta) sätestatud kinnipidamise alused

kohalduvad siiski paralleelselt.

Taustakontrolli tegemise tähtajaks on kuni 7 päeva inimese tabamise või maabumise

hetkest alates. Siseriigis on tähtajaks kuni 3 päeva. Nimetatud tähtaegu ei saa pikendada.

Taustakontrolli asukohaks võib olla mistahes sobiv määratud asukoht riigi territooriumil, kuid

soovituslikult välispiiril või välispiiri lähedal.

Taustakontrolli toimingute raames tehtavat tervisekontrolli ei tohi teha piirikontrolli asutuse

töötaja, vaid tervishoiu spetsialist, kes vastab ISCO-08 klassifikaatorole 221, 2221 või 2240.

Taustakontrolli kohustuslikud elemendid on:

 Esialgne tervisekontroll et tuvastada välismaalase arstiabi vajadus ja kaitsta rahva

tervist.

 Esialgne haavatavuse hindamine, et tuvastada inimese erivajadused.

 Isiku tuvastamine ja isikusamasuse kontroll. Selleks kontrollitakse isikuandmeid ja

dokumendi andmeid kõikidest vajalikest andmebaasidest.

 Sõrmejälgede registreerimine Eurodac andmebaasis.

 Julgeolekuohtu kontroll. Selleks kontrollitakse saadud andmeid vastavatest

andmebaasidest.

 Taustakontrolli kokkuvõtte koostamine.

 Taustakontrolli kokkuvõtte edastamine kohasesse menetlusse, st suunamine

varjupaigamenetluse üksusesse või tagasisaatmise üksusesse.

Liikmesriikidel on kohustus vältida inimese põgenemist. Taustakontrolli ajal ei ole inimesel

riiki sisenemise õigust. Riigil tuleb tagada, et inimene on taustakontrolli ajal kättesaadav nagu

ka varjupaiga piirimenetluse ajal. Viimase võimalusena võib taustakontrolli ajaks inimese

kinni pidada, kuid kaitse taotleja korral kohalduvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivis (EL) 2024/1346 (vastuvõtutingimuste kohta) sätestatud kinnipidamise alused ning

tagasisaadetava korral tuleb kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis

2008/115/EÜ (kolmanda riigi kodanike tagasisaatmise kohta) sätestatud aluseid.

Uuendusena peavad liikmesriigid kehtestama sõltumatu järelevalvemehhanismi, mis

suurendab läbipaistvust ja vastutust taustakontrolli ja piirimenetluse ajal ning edendab ühtlasi

põhiõiguste austamist. Liikmesriigid on kohustatud looma ja rahastama sõltumatuid riiklikke

järelevalveasutusi, kelle ülesanne on kontrollida liidu ja rahvusvahelise õiguse järgimist

taustakontrolli ajal ning tagada, et põhjendatud väiteid põhiõiguste eiramise kohta kõigis

taustakontrolliga seotud asjakohastes toimingutes käsitletakse tõhusalt ja vajaduse korral

algatatakse selliste väidete uurimine. Liikmesriigid peavad mehhanismi sõltumatuse

tagamiseks võtma kasutusele asjakohased meetmed.

6. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1350 (ümberasustamise

kohta)

Uue õigusaktiga luuakse ELi ühine ümberasustamise ja humanitaarsetel põhjustel

vastuvõtmise lähenemisviis, mis parandab kaitset vajavate inimeste ohutuid ja seaduslikke

14

võimalusi ELi jõudmiseks ning aitab tugevdada rahvusvahelist partnerlust kolmandate

riikidega.

Määrusega kehtestatakse ümberasustamise ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise

toimingute jaoks ühtne menetlus, sh ühised tähtajad ja vajaliku teabe esitamine, mis

vähendab praeguseid erinevusi liikmesriikide tegevuste vahel ning suurendab

ümberasustamise tõhusust. Varasema ad hoc korras toimunud ümberasustamise asemel on

seega loodud püsiv ja reguleeritud, kuid vabatahtlik ümberasustamise kord.

Määrus näeb ette liidu ümberasustamise ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise kava

(edaspidi „liidu kava“) koostamise, mis võetakse vastu komisjoni ettepaneku alusel nõukogu

rakendusaktiga ning hõlmab kaheaastast ajavahemikku. Esimene liidu kava koostatakse

aastateks 2026-2027 ning rakendusakt peab olema vastu võetud enne 2025. aasta lõppu.

Liikmesriigid panustavad liidu kavasse vabatahtlikkuse alusel, esitades teavet oma

osalemise kohta kõrgetasemelisel ümberasustamise ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise

komiteel.

Liidu kavas esitatakse:

 liikmesriikide territooriumile vastu võetavate isikute koguarv (märkides vastavalt

nende isikute osakaalu, kes tuleb ümber asustada, humanitaarsetel põhjustel vastu

võtta ja erakorraliselt vastu võtta),

 liikmesriikide kavas osalemise üksikasjad ning

 täpsed andmed piirkondade või kolmandate riikide kohta, kust ümberasustamine või

humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmine toimub.

Liidu kavas võidakse vajaduse korral esitada ka konkreetse rühma või rühmade kirjeldus,

keda ümber asustatakse ning liikmesriikide vahelise kohapealse koordineerimise ja praktilise

koostöö kord. Teatud juhtudel (nt humanitaarkriis väljaspool liidu kavas sätestatud piirkondi)

võib nõukogu komisjoni ettepanekul muuta liidu kava, lisades sinna uusi piirkondi või

kolmandaid riike.

Liikmesriikide vabatahtlikke jõupingutusi toetatakse asjakohase rahastamisega ELi eelarvest.

7. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1359 (kriisihalduse kohta)

Määrus pakub kiireid protokolle kriisiolukordade ja rändajate ärakasutamise kohta, mida

täiendatakse operatiivabi ja rahastamisega hädaolukordades.

Kriisi- ja vääramatu jõu määrusega luuakse liidu tasandil kriisi- või vääramatu jõu olukordade

ohjamiseks stabiilne ja prognoositav raamistik, mis sisaldab tugevdatud

solidaarsuskomponenti, millega tagatakse, et kõigi asjaomaste liikmesriikide vajadused

rahuldatakse, ning menetluslikke erandeid liikmesriikide jaoks. Selliste konkreetsete

juhtumite jaoks, kus on tegemist rändajate vahendina kasutamisega, nähakse ette ka erandid,

mis võimaldavad liikmesriikidel võtta jõulisi ja sihipäraseid meetmeid liidu välispiiride

kaitsmiseks, tagades samal ajal juurdepääsu varjupaigale ja põhiõiguste austamise.

Määruses määratletakse kriisiolukorda kui erakorralist olukorda, kus liikmesriiki saabub

maa-, õhu- või mereteed pidi massiliselt kolmandate riikide kodanikke või kodakondsuseta

isikuid, sealhulgas neid, kes on maabunud pärast otsingu- ja päästeoperatsiooni. Peamine

kriteerium on see, et olukord halvab liikmesriigi varjupaiga-, vastuvõtu- (sh

lastekaitseteenused) või tagasisaatmise süsteemi nii tugevalt, et sellel võivad olla tõsised

tagajärjed Euroopa ühise varjupaigasüsteemi kui terviku toimimisele.

15

Rändajate vahendina kasutamine on määratletud kui olukord, kus kolmas riik või vaenulik

valitsusväline osaleja soodustab või hõlbustab kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta

isikute liikumist välispiiridele või liikmesriiki. Seda tehakse eesmärgiga destabiliseerida liitu

või liikmesriiki ning selline tegevus võib ohustada liikmesriigi põhifunktsioone, sealhulgas

avaliku korra säilitamist või riigi julgeoleku kaitset.

Vääramatu jõud tähendab ebatavalisi ja ettenägematuid asjaolusid, mis ei ole liikmesriigi

kontrolli all ja mille tagajärgi ei oleks olnud võimalik vältida, näiteks loodusõnnetused ja

pandeemiad. See tähendab ettenägematut olukorda, mis takistab liikmesriiki täitmast

kohustusi, mis tulenevad varjupaiga- ja rändehalduse määrusest ja varjupaigamenetluse

määrusest.

Kriisiolukorras või rändajate vahendina kasutamise või vääramatu jõu olukorras olevad

liikmesriigid võivad teha teatavatest ELi varjupaigaõiguses sätestatud vastutusega seotud

normidest järgmisi erandeid:

 Rahvusvahelise kaitse taotluste registreerimise tähtaega pikendatakse seitsmelt päevalt

neljale nädalale.

 Piirimenetluse kestust pikendatakse 12 nädalalt 18 nädalale.

 Pikendatakse vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise tähtaegu (ainult rändajate

massilise saabumise ja vääramatu jõu korral).

 Tehakse erandeid piirimenetluse kohaldamisest ja laiendatakse piirimenetluse

kohaldamisala sõltuvalt olukorrast.

Määrusega nähakse ette võimalus, et kui rändajate massiline saabumine on erakordselt

ulatuslik ja intensiivne, nii et see võib halvata ELi varjupaigasüsteemi, sest see võib

põhjustada tõsiseid puudusi taotlejate kohtlemisel, vabastatakse asjaomane liikmesriik

taotlejate tagasivõtmise kohustusest.

Kriisimääruses on sätestatud tugev mehhanism, et tagada põhiõiguste järgimine. Määrust

tuleb rakendada täielikus kooskõlas põhiõiguste hartaga, tagades kolmandate riikide kodanike

ja kodakondsuseta isikute põhiõigused. See hõlmab varjupaigaõiguse austamist ja vajalike

kaitsemeetmete kehtestamist, mis on ette nähtud ka varjupaigaalastes õigusaktides.

Kriisimehhanismi kasutatakse ainult erandlikel asjaoludel ja ainult seni, kuni see on

kriisiolukorras või rändajate vahendina kasutamise või vääramatu jõu korral hädavajalik.

Kuna selle tagamine on oluline, jälgivad komisjon ja nõukogu olukorda ja määruse

kohaldamist pidevalt, järgides vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid. Kui komisjon

peab seda vajalikuks, võib ta ka taotleda, et EUAA algataks asjaomase liikmesriigi

varjupaiga- ja vastuvõtusüsteemi järelevalve.

Liikmesriigid peavad alati austama põhiõigusi. Kui tegemist on erandiga rahvusvahelise

kaitse taotluste registreerimisest (kriisiolukorras, sealhulgas rändajate vahendina kasutamise

korral, või vääramatu jõu olukorras), tuleks pidada prioriteetseks alaealiste ja nende

pereliikmete ning menetluslike või vastuvõtu erivajadustega isikute taotlusi. Prioriteetseks

võib pidada taotlusi, mis on tõenäoliselt hästi põhjendatud.

Kriisimääruse kohaselt on liikmesriigil lubatud laiendada piirimenetluse kohaldamisala

isikutele, kelle taotluste tunnustamise määr kogu ELis on 50% või madalam, või vähendada

kohustusliku piirimenetluse künnist 5%ni (selle asemel, et kohaldada seda kõigi taotlejate

suhtes, kelle tunnustamise määr on alla 20%).

Rändajate vahendina kasutamise korral on liikmesriigil lubatud laiendada piirimenetluse

kohaldamisala kõigile taotlejatele. Sellises olukorras tuleb siiski tähelepanu pöörata alla 12.

16

aastastele alaealistele ja nende pereliikmetele. Seetõttu peab asjaomane liikmesriik jätma

piirimenetlusest välja alla 12. aastased lapsed ja nende pereliikmed ning isikud, kellel on

menetluslikud või vastuvõtu erivajadused, või lõpetama piirimenetluse kohaldamise, kui

pärast individuaalset hindamist on kindlaks tehtud, et alla 12. aastaste laste, nende

pereliikmete ja menetluslike või vastuvõtu erivajadustega isikute taotlused on tõenäoliselt

hästi põhjendatud.

Kinnipidamist tuleks kasutada ainult viimase abinõuna võimalikult lühikese aja jooksul ja

kinnipeetuid ei tohiks kunagi hoida vanglas või mõnes muus õiguskaitseotstarbelises asutuses.

Tuleb teha kõik võimalik, et tagada alaealistele ja nende pereliikmetele sobivad alternatiivid.

Samuti ei tohiks alaealisi eraldada nende vanematest või eestkostjatest.

8. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1358 (Eurodac-süsteemi

kohta)

Määrusega luuakse koostalitlusvõimeline varjupaiga- ja rände andmebaas, et toetada

varjupaigasüsteemi, aidata hallata ebaseaduslikku rännet ning toetada Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2024/1350 (ümberasustamise kohta) ja nõukogu direktiivi

2001/55/EÜ (ajutise kaitse andmise kohta) rakendamist.

Sõna „Eurodac“ on tuletatud sõnadest Euroopa ja daktüloskoopia ning see tähistab Euroopa

Liidu andmekogu, milles töödeldakse ning võrreldakse rahvusvahelise kaitse taotlejate ning

teatud ebaseaduslikult riigis viibijate sõrmejälgi. Praegu on andmekogu eesmärk vastutava

liikmesriigi menetluse tagamine. Täiendav eesmärk on ennetada kuritegevust ja terrorismi.

Kuna praegu kogutavate andmete maht ei vasta enam varjupaiga- ja rändehalduse muutunud

vajadustele on reformi järgselt oluliselt laiendatud Eurodac andmemahtu ja andmete

töötlemise eesmärki. Eurodac on sõrmejälgede võrdlemise andmebaasist muudetud

varjupaigataotlejate ja ebaseadusliku rände haldamise andmekoguks. Veel on uuendusena

pikendatud andmete säilitamise tähtaegu, oluliselt paraneb kolmanda riigi kodanike

tuvastamine ja tagasisaatmise toetamine. Andmebaas aitab kiiremini tuvastada

varjupaigasüsteemi kuritarvitajad.

Uue määrusega on tõhustatud ka laste kaitset, sest sõrmejälgi võetakse alates kuue

aastastelt lastelt võrreldes praeguse 14 aastase vanusepiiriga ning saatjata laste korral on

hõlpsam tuvastada, kellega koos ta on liikunud. Samuti sätestatakse, et lapselt sõrmejälgi

võtvad ametnikud peavad olema vastavalt koolitatud, et võtta sõrmejälgi ja suhelda lapsega

lapsesõbralikul viisil ja tagada kõik lapse õigused. Lapsi puudutavates toimingutes peab alati

juures olema lapsevanem või muu perekonnaliige ning saatjata laste puhul esindaja, kes on

vastavalt koolitatud. Laste puhul on keelatud kasutada jälgede võtmisel jõu kasutamine.

Esimest korda hõlmatakse Eurodac andmebaasi ka ajutise kaitse saajad ning ümberasustamise

programmide kaudu saabuvad välismaalased. Äärmiselt oluline on, et Eurodac on Euroopa

Liidu koostoime raamistiku osa, mis võimaldab kasutada vajalikke andmeid Euroopa Liidu

andmebaaside üleselt, näiteks siduda ühe inimese kohta VIS ja Eurodac andmed.

Võrreldes varasemaga on inimesta kategooriaid rohkem ja mõnede kategooriate puhul

säilitatakse andmeid praegusest kauem:

 Rahvusvahelise kaitse taotlejad, 10 aastat.

 Ebaseaduslikult piiriületuselt tabatud inimesed, 5 aastat (endise 18 kuu asemel).

 Pääste- ja otsingu operatsioonide järgselt maabunud inimesed, 5 aastat.

17

 Ebaseaduslikult viibimiselt tabatud inimesed, 5 aastat.

 Ümberasustatud inimesed, 5 aastat.

 Inimesed kelle ümberasustamisest on keeldutud, 3 aastat.

 Inimesed, kelle ümberasustamine on lõpetatud, 3 aastat.

 Riiklike programmida alusel ümberasustatud inimesed, 5 aastat.

 Täiendava kaitse saajad, kuni ajutist kaitset kohaldatakse.

Võrreldes varasemaga sisestatakse andmebaasi rohkem andmeid, milleks on:

 Biomeetria st nii sõrmejäljed kui näokujutis.

 Isikuandmed.

 Julgeoleku ohtu puudutav teave.

 Teave vabatahtliku tagasipöördumise toetuse andmise kohta.

 Reisidokumendi ja isikut tõendava dokumendi värviline koopia.

Sarnaselt märgitakse inimese kohta rohkem andmeid sh:

 Vastutav liikmesriik.

 Keelduv otsus ja asjaolu, et inimesel puudub riigis viibimise õigus.

 Rahvusvahelise kaitse andmine.

 Piirimenetluse raames tehtud otsuse jõustumine.

 Taotlejale viisa andmine.

 Ümberasustamist puudutav teave ja vastutavale riigile üleandmist puudutav teave.

Julgeolekuohu teabe osas märgitaks, kas inimene võib olla ohuks julgeolekule. Julgeoleku

ohtu kontrollimine toimub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1356

(taustakontrollide kohta) alusel, vastutava liikmesriigi menetluse raames ja Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) raames. Inimest võib

pidada ohuks julgeolekule, kui inimene on relvastatud või vägivaldne või tema kohta on

andmebaasides selgeid tõendeid selle kohta, et isik on seotud mõne Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivis (EL) 2017/541 (terrorismivastase võitluse kohta)6 või nõukogu

raamotsuses 2002/584/JSK (Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise

üleandmiskorra kohta)7 osutatud kuriteoga.

Eurodaci sisestatakse kõik välismaalase staatuse muutused. Õiguskaitse organitel on

andmebaasile ligipääs päringute tegemiseks, kuid andmete sisestamise volitus on ainult

rändehalduse asutustel.

9. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1349 (tagasisaatmise

piirimenetluse kohta)

Uue määruse eesmärk on sidustada paremini varjupaiga- ja tagasisaatmismenetlused ning

hoida ära ebaseaduslikult EL-i sisenenud ning siin rahvusvahelist kaitset taotlenud isikute

teisene ränne. Määrust kohaldatakse nende kolmanda riigi kodanike ja kodakondsuseta isikute

suhtes, kelle taotluse osas on piiril toimuva varjupaigamenetluse käigus tehtud keelduv otsus

ning keda on kohustatud EL territooriumilt lahkuma vastavalt direktiivi 2008/115/EÜ

6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/541 terrorismivastase võitluse

kohta, millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK ning muudetakse nõukogu otsust 2005/671/JSK

(ELT L 88, 31.3.2017, lk 6). 7 Nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsus 2002/584/JSK Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise

üleandmiskorra kohta (EÜT L 190, 18.7.2002, lk 1).

18

(edaspidi tagasisaatmisdirektiivi) nõuetele. Jätkuvalt võivad liikmesriigid kasutada

tagasisaatmisdirektiivi artikli 2 lõikes 2 sätestatud erisusi ning lisaks karistusõiguslikele

väljasaatmistele mitte kohaldada tagasisaatmisdirektiivi kolmandate riikide kodanikele,

kellele suhtes rakendatakse sisenemiskeelu otsust vastavalt Schengeni piirieeskirjale või kes

on kinni peetud seoses liikmesriigi välispiiri ebaseadusliku ületamisega ning kes ei ole hiljem

saanud luba või õigust kõnealuses liikmesriigis viibimiseks (art 2 lg 2 p a). Küll tuleb nende

isikute kinnipidamisel järgida tagasisaatmisdirektiivi art 4 lg 4 sätestatud tagatisi, sh

kinnipidamistingimuste nõudeid.

Määrusega ei muudeta tagasisaatmisdirektiiviga kehtestatud õigusnorme. Kui tagasisaatmise

piirimenetluses ei õnnestu 12 nädala jooksul sisenemiskeelu otsust või tagasisaatmisotsust

täitmisele pöörata, tuleb tagasisaatmismenetlust jätkata üldises korras.

10. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2303 (Euroopa Liidu

Varjupaigaameti kohta)

Euroopa Komisjon esitas 2020. aasta septembris rände- ja varjupaigapaketi osana ettepaneku

parandada varjupaigapoliitika kohaldamist ELis, muutes varasem Euroopa

Varjupaigaküsimuste Tugiamet (EASO) täieõiguslikuks ja suuremate volitustega Euroopa

Liidu Varjupaigaametiks (EUAA), eesmärgiga laiendada agentuuri liikmesriikidele antava

operatiiv- ja tehnilise abi andmise võimalusi nii tavaolukorras, kuid ka rändesurve

olukordades. Samuti on suurendatud agentuuri volitused liikmesriikide tegevuste

koordineerimisel ja liikmesriikide võimekuste monitoorimisel.

Uue määruse kohaselt on Euroopa Liidu Varjupaigaametil mandaat:

 anda kiiresti operatiivabi rändesurve alla kannatavatele ELi riikidele,

 kasutada alalist varjupaigaekspertide reservi, mis koosneb 500st liikmesriigi

ametnikust, kes on ameti käsutuses ja keda saab lähetada kiiresti kõikjale ELis,

 koostada liikmesriikide ametnike jaoks ulatuslik varjupaigaalane koolituskava, et

saavutada eesmärk saada ELi akrediteerimisasutuseks rahvusvahelise kaitse

küsimustes,

 kaitsta varjupaigataotlejate põhiõigusi ning

 parandada koordineerimist päritolu- ja transiidiriikidega.

Kuigi määruse teksti põhiosas lepiti kokku juba varasemalt lähtuvalt 2016. aasta ettepanekust,

tehti seoses rände- ja varjupaigareformiga sellesse Komisjoni ettepanekul täiendavaid

muudatusi EUAA pädevuse täpsustamiseks liikmesriikide abistamisel. 9. detsembril 2021

võttis nõukogu vastu määruse, millega muudeti varasem Euroopa Varjupaiga Tugiamet

täieõiguslikuks ELi ametiks. Alates 19. jaanuarist 2022 alustas EASO asemel tööd EUAA.

Alates 31. detsembrist 2023 on ametil mandaat jälgida, kuidas ELi riigid rakendavad

varjupaiga- ja vastuvõtutavasid käsitlevaid ELi õigusakte.

1

Välismaalasele rahvusvahelise kaitse

andmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 2

Eesti seisukohad Euroopa ühise varjupaigasüsteemi õigusaktide kohta ja

võrdlev analüüs

1. Eesti seisukohad

27.01.2022 Vabariigi Valitsuse ja 21.02.2022 Riigikogu EL asjade komisjoni istungil otsustati

heaks kiita järgmised siseministri esitatud seisukohad Euroopa Liidu varjupaiga- ja

rändehalduse õigustiku reformi seadusandlike eelnõude, rände ärakasutamist käsitlevate

eelnõude ja rände välismõõtme kohta:

Määruse eelnõu, millega kehtestatakse kolmandate riikide kodanike taustakontroll

välispiiridel

 Eesti nõustub, et sisenemiseelne taustakontroll aitab kaasa rahvusvahelist kaitset vajavate

isikute kiirele väljaselgitamisele ning kaitset mittevajavate isikute tagasisaatmisele.

Eelistame, et selle läbiviimine oleks võimalik ka süüteo-, rahvusvahelise kaitse ja

tagasisaatmismenetluste raames.

 Eesti toetab taustakontrolli läbiviimisel igakülgse juurdepääsu tagamist Euroopa Liidu

andmekogudele, et tuvastada sisenemistingimusi mittetäitvad kolmandate riikide

kodanikud ja hinnata nendest tulenevat julgeolekuohtu.

Määruse muudetud eelnõu, millega luuakse rahvusvahelise kaitse ühine menetlus liidus

ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2013/32/EL

 Eesti toetab piirimenetlust, mis seob rahvusvahelise kaitse menetluse

tagasisaatmismenetlusega ning tagab paindlikkuse välismaalaste kinnipidamise ja

menetluskoha valikul.

 Eesti ei toeta saatjata alaealiste ja alla 12-aastaste lastega perede automaatset

piirimenetlusest välistamist, sest sellega võivad kaasneda süsteemi kuritarvitused.

Peame oluliseks laste huvide ja õiguste kaitset ning paindlikkust alaealisi puudutavate

menetlusliikide valikul.

25.05.2023 Vabariigi Valitsuse ja 5.06.2023 Riigikogu EL asjade komisjoni istungil heaks

kiidetud Eesti uuendatud seisukoht Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu istungil

8.-9.06.2023, mis puudutavad määruse eelnõu, millega luuakse rahvusvahelise kaitse

ühine menetlus liidus, ning määruse eelnõu, mis käsitleb varjupaiga- ja rändehaldust:

 Eesti toetab üldise lähenemisviisi vastuvõtmist ja kohustusliku piirimenetluse

kehtestamist, et juba välispiiril hinnata rahvusvahelise kaitse taotluste põhjendatust ja

kiirendada tagasisaatmisotsuseid. Peame saavutatud kompromissi juures eriti oluliseks, et

liikmesriikidele jääb paindlikkus välismaalaste kinnipidamise ja menetluskoha valikul.

2

Määruse eelnõu, mis käsitleb varjupaiga- ja rändehaldust

 Eesti toetab rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutava liikmesriigi

määramise üldpõhimõtteid. Peame oluliseks ühe vastutava liikmesriigi määramist,

Euroopa Liidu sees teisese rände tõkestamist ja vastuvõtutingimuste pakkumise kohustuse

kehtimist ainult vastutavas liikmesriigis. Täiendavalt toetame vastutava liikmesriigi

määramise menetluse efektiivsuse suurendamist ja rahvusvahelise kaitse taotleja

koostöökohustuse tugevdamist.

 Eesti ei toeta kehtivas Euroopa Liidu õiguses määratletud pereliikmete definitsiooni

laiendamist õdedele ja vendadele.

 Eesti ei toeta vastutava liikmesriigi määramise kriteeriumina diplomite ja kvalifikatsiooni

tõendavate tunnistuste lisamist eelkõige põhjusel, et see ei näe ette liikmesriigi vastutuse

lõppemise ajalist piirangut erinevalt elamislubadest ja viisadest.

 Eesti ei toeta solidaarsusmeetmeid, mis võivad kaasa tuua rahvusvahelise kaitse taotlejate

ja saajate kohustusliku ümberpaigutamise, ümberasustamise või tagasisaadetavate

vastuvõtmise. Nimetatud solidaarsusmeetmed peavad jääma liikmesriikidele

vabatahtlikuks, kaasa arvatud kriisi, suure rändesurve ning merel toimuvate otsingu- ja

päästeoperatsioonide korral. Abivajavat liikmesriiki tuleks toetada eelkõige Euroopa Liidu

ametite ja eelarve toel, elanikkonnakaitse mehhanismi või kahepoolsete kokkulepete

alusel vastavalt abistava liikmesriigi võimalustele.

 Eesti ei toeta eraldi kategooria loomist merel toimunud otsingu- ja päästeoperatsioonide

järel maabunud inimeste ümberpaigutamiseks. Eelistame nende lisamist rändesurve

hindamise aluseks olevate näitajate nimekirja.

 Eesti ei toeta pikaajalise elaniku elamisloa saamiseks nõutava tähtajalise elamisloa

perioodi lühendamist rahvusvahelise kaitse saajatele. Leiame, et ebavõrdsuse vältimiseks

teiste rändajate kategooriatega tuleb pikaajalise elamisloa andmisel lähtuda ühetaolisuse

põhimõttest.

25.05.2023 Vabariigi Valitsuse ja 5.06.2023 Riigikogu EL asjade komisjoni istungil heaks

kiidetud Eesti uuendatud seisukohad Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu istungil

8.-9.06.2023, mis puudutavad määruse eelnõu, millega luuakse rahvusvahelise kaitse

ühine menetlus liidus, ning määruse eelnõu, mis käsitleb varjupaiga- ja rändehaldust

 Eesti on valmis toetama üldise lähenemisviisi kinnitamist juhul, kui rändesurve all

liikmesriikide abistamiseks loodavasse solidaarsusmehhanismi panustamiseks saab iga

liikmesriik valida talle sobiva panustamise viisi. Peame kompromissi juures oluliseks, et

rahvusvahelise kaitse saajate ümberpaigutamine ei ole kohustuslik abistamismeede, vaid

jääb liikmesriigi otsustada.

 Samuti peame oluliseks, et rändesurve hindamisel võetakse muuhulgas arvesse ajutise

kaitse saanute arvu ning et suure vastuvõtukoormusega liikmesriikidel on võimalik

ajutiselt peatada solidaarsusmehhanismis osalemine või vähendada panustamist.

Määruse eelnõu, mis käsitleb rände- ja varjupaigaküsimuste valdkonnas kriisi ja

vääramatu jõuga seotud olukordi

3

 Eesti toetab Euroopa Liidu tasandil tõhusa koordineerimismehhanismi loomist massilise

sisserändega seotud kriisiolukorra ennetamiseks ja lahendamiseks. Leiame, et

kriisiolukorra lahendamiseks tuleks suunata jõupingutused liikmesriigi abistamisele

kohapeal, koondades selleks nii liikmesriikide, kui ka EL ametite ressursid.

 Eesti toetab nii kriisiolukorras kui ka vääramatu jõu puhul rahvusvahelise kaitse ja

tagasisaatmismenetluse tähtaegade pikendamist. Leiame, et liikmesriigil peaks olema

õigus kohaldada neid erisusi ilma Euroopa Komisjoni loata.

Määruse muudetud eelnõu, millega luuakse Eurodac-süsteem

 Eesti toetab Euroopa Liidu varjupaigataotlejate sõrmejälgede võrdlemise süsteemi

Eurodac andmevahetuse loomist teiste Euroopa Liidu andmekogudega parema

rändehalduse, isikutuvastamise ja julgeolekukontrollide tegemise eesmärgil.

Nõukogu otsuse eelnõu ajutiste erakorraliste meetmete kohta Läti, Leedu ja Poola

toetamiseks

 Eesti toetab Euroopa Liidu kindla eesmärgiga meetmeid rände- ja varjupaigapoliitika

valdkonnas, mis lähtuvad hübriidrünnaku all olevate liikmesriikide reaalsetest vajadustest

ning aitavad seeläbi leevendada survet Euroopa Liidu välispiirile ja rändehaldusele.

Eelkõige peame oluliseks, et hübriidkriisi olukorras on liikmesriigil võimalik seada

piirangud rahvusvahelise kaitse taotluste esitamise kohtadele ning rakendada

laiaulatuslikult piirimenetlust tegeliku kaitsevajaduse kiireks tuvastamiseks ja

tagasisaatmiste kiirendamiseks.

Määruse eelnõu, mis käsitleb ärakasutamise olukordi rände ja varjupaiga valdkonnas

 Oluline on tagada liikmesriikidele tööriistad toimetulekuks Schengeni ala julgeolekut ja

avalikku korda ohustavate hübriidrünnaku olukordadega, kus rännet kasutatakse

survevahendina ELi või selle liikmesriikide vastu. Selleks tuleb eesmärgipäraselt kasutada

eelkõige kombinatsiooni Euroopa Liidu tasandi meetmetest nagu operatiivkoostöö EL

ametitega, EL rahalised vahendid, diplomaatia, sanktsioonid, strateegiline

kommunikatsioon, ELi õiguse kohaldamine ja ühiste kriisiplaanide koostamine.

 Rände kasutamisel hübriidrelvana on vajalik tagada surve all olevatele liikmesriikidele

Euroopa Liidu ametite ja teiste liikmesriikide operatiivne abi, kuid abimeetmetega ei tohi

tekitada täiendavaid tõmbefaktoreid ebaseaduslikule sisserändele. Seetõttu peame ka

rände ärakasutamise juhtumite korral oluliseks vältida abistavate meetmetena

sisserändajate kohustuslikku ümberpaigutamist ja tagasisaadetavate vastuvõtmist.

 Eesti toetab rände ärakasutamise olukorras rahvusvahelise kaitse menetluse tähtaegade

pikendamist ja rahvusvahelise kaitse taotlejate materiaalsete vastuvõtutingimuste

kohandamist. Leiame, et liikmesriigil peaks olema õigus kohaldada neid erisusi enda

ohuhinnangu alusel kohe. Rände ärakasutamisest tingitud massilise sisserände olukorras

peaks Euroopa Liidu õigus võimaldama rakendada kooskõlas rahvusvahelise õigusega ka

muid meetmeid, kui eelnevad meetmed ei ole osutunud piisavateks.

4

 Eesti on seisukohal, et liikmesriik peab saama keelduda rahvusvahelise kaitse taotluse

registreerimisest, kui selle on esitanud välismaalane, kellel oli võimalik liikmesriiki

siseneda selleks ette nähtud piiripunktide kaudu, ja tema tagasisaatmine ei ole vastuolus

tagasisaatmise lubamatuse (non-refoulement) põhimõttega. Samas oleks riigil jätkuvalt

võimalik teha humanitaarkaalutlustel erandeid.

25.05.2023 Vabariigi Valitsuse ja 5.06.2023 Riigikogu EL asjade komisjoni istungil heaks

kiidetud Eesti seisukoht välismõõtme puhul:

 Ümberasustamise puhul kolmandatest riikidest peame oluliseks vabatahtlikkuse põhimõtte

säilimist, et saaks võtta arvesse liikmesriigi vastuvõtuvõimekust.

Lisaks on arvestatud alljärgnevate varasemate EL ühist varjupaigasüsteemi

puudutavate seisukohtadega:

30.05.2019 Vabariigi Valitsuse ja 03.06.2019 Riigikogu EL asjade komisjoni istungil heaks

kiidetud Eesti seisukohad Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu istungiks 06.-

07.06.2019.

Ränne ja varjupaik: eelseisvad väljakutsed

 Euroopa Liidu tegevuste fookus ebaseadusliku rände ennetamisel peab olema koostööl

päritolu- ja transiidiriikidega selle päritoluregioonis. Selleks et motiveerida kolmandaid

riike paremale koostööle oma kodanike tagasivõtmisel, on üheks võimaluseks siduda

tagasivõtuküsimused senisest enam teiste välispoliitika valdkondadega (näiteks viisa- ja

kaubanduspoliitikaga) põhimõttel „rohkem rohkema eest“.

 Strateegiline prioriteet peab jätkuvalt olema Schengeni ala probleemideta toimimine, et

tagada isikute vaba liikumine ning samal ajal kõrge turvalisus. Euroopa Liidu välispiiri

tugevdamiseks tuleb välja töötada ühtne välispiiri valvamise miinimumstandard. Tagada

tuleb uute piirihalduse infosüsteemide kiire rakendamine ja saavutada nende koostalitlus

sisejulgeoleku infosüsteemidega. Samuti tuleb rakendada Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve

Ameti võimalusi, sh tagasisaatmisel, kooskõlas liikmesriikide tegelike abivajadustega.

 Tagasisaatmispoliitika välismõõtme arendamise kõrval on oluline tõhustada ja kiirendada

liikmesriikides tagasisaatmismenetluste läbiviimist ja takistada seadusliku aluseta riigis

viibivate välismaalaste teisest rännet, muu hulgas kinnipidamisnõuete ühtlustamise kaudu.

 Oluline on Euroopa Liidu varjupaigasüsteemi reformi lõpuleviimine, et saavutada senisest

parem kontroll rahvusvahelise kaitse taotlejate ja nende teiseste liikumiste üle, mis

võimaldaks ühtlasi tõhusamalt abistada tõelisi abivajajaid. Eesti toetab

varjupaigareformiga edasiliikumiseks vajaduse korral pakettlähenemisest loobumist.

 Saame nõustuda ka rahvusvahelise kaitse taotlejate kohustusliku piirimenetlusega juhul,

kui liikmesriikidel on võimalik välismaalasi menetluse ajal kinni pidada sisenemise kohast

erineva piirilõigu lähedal või teha erandeid kinnipidamisnõuetes.

 Schengeni ala toimimise tagamiseks peab varjupaigataotleja esimese sisenemise

liikmesriigi vastutuseks jääma isiku rahvusvahelise kaitse taotluse registreerimine, tema

sõrmejälgede võtmine, turvalise päritoluriigi või kolmanda riigi kontroll ja rahvusvahelist

5

kaitset mittevajavate isikute tagasisaatmine. Erakordse rändesurve korral peab

liikmesriigile selleks olema tagatud piisav Euroopa Liidu operatiiv- ja finantsabi.

 Eesti hinnangul peaksid erakordselt suure rändesurvega seotud kriisimeetmed olema

eraldatud Dublini süsteemi tavapärasest toimimisest ning nende meetmete sisu ja

käivitamise üle otsustamise pädevus peab jääma Euroopa Liidu Nõukogule. Euroopa

Liidu rakendatavad võimalikud solidaarsusmeetmed ei tohiks tekitada tõmbefaktoreid

ebaseaduslikule sisserändele ega suurendada teiseseid liikumisi Schengeni alas.

 Eesliiniriikide abistamine suure rändesurvega toimetulemisel peab tuginema solidaarsuse

paindlikule käsitlusele, mis võtab arvesse liikmesriikide võimekust ja võimalusi.

 Igasugune loodav vahemehhanism eesliiniriikide abistamiseks peaks olema ajutise

loomuga ning selles osalemine toimuma vabatahtlikkuse alusel, kus iga liikmesriik

otsustab oma võimalustele vastavalt abistamise mooduse.

 Ümberasustamise, ümberpaigutamise ja võimalike kontrollitud keskuste loomise puhul

Euroopa Liidus on meile oluline vabatahtlikkuse põhimõtte säilimine.

11.10.2018 Vabariigi Valitsuse 8.10.2018 Riigikogu EL asjade komisjoni istungil heaks

kiidetud Eesti seisukohad Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu istungil 11.-

12.10.2018:

 Nõustume, et varjupaiga- ja tagasisaatmispoliitika omavahelist koostoimet tuleb

tõhustada.

23.03.2017 Vabariigi Valitsuse 24.03.2017 Riigikogu EL asjade komisjoni istungil heaks

kiidetud Eesti seisukohad Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu istungil 27.-

28.03.2017:

 Eesti jagab komisjoni seisukohta, et tagasisaatmismenetlus ning rahvusvahelise kaitse

menetlus peavad koos toimima, mis tähendab, et rahvusvahelise kaitse taotluse

rahuldamata jätmise puhul tuleb kohe käivitada ka tagasisaatmismenetlus.

02.06.2016 Vabariigi Valitsuse ja 17.06.2016 Riigikogu EL asjade komisjoni istungil heaks

kiidetud Euroopa Liidu varjupaigasüsteemi reformi I paketi seisukohad:

 Toetame Euroopa Komisjoni püüdlusi läheneda Euroopa ühisele varjupaigasüsteemile

terviklikumalt, kuid leiame, et vastuvõetavad lahendused peavad jääma eesmärgipäraseks

ning võimaldama paindlikku lähenemist.

 Eesti ei toeta automaatset jaotussüsteemi, kuivõrd meie hinnangul peaksid kriisimeetmed

olema eraldatud Dublini süsteemi tavapärasest toimimisest ning nende meetmete sisu ja

käivitamise üle otsustamise pädevus peaks jääma Euroopa Liidu Nõukogule. Lisaks

leiame, et ümberpaigutamise reaalse toimimise tagamiseks on vajalik vastuvõtva

liikmesriigi nõusolek.

6

 Leiame, et rahaline kompensatsioonimeede automaatses jaotussüsteemis osalemise

alternatiivina ei ole eesmärgipärane vahend ebaproportsionaalse rändesurvega

toimetulekuks. Samuti ei lähtu see liikmesriikide solidaarse vabatahtliku abistamise

põhimõttest ega ole oma suuruselt proportsionaalne võrreldes kuludega, mis kaasneksid

ühe ümberpaigutatava isiku vastuvõtmisega.

 Toetame menetlustähtaegade muutmist paindlikumaks ja kiiremaks. Samuti toetame

tagasisaatmise vaidlustamistähtaegade lühendamist. Põhjendatud juhtudel peaks

liikmesriigil aga olema õigus menetlusaega pikendada, et koguda lisatõendeid ning

saavutada vajalikud kokklepped enne isiku tagasivõttu.

 Eesti hinnangul peaks esimese liikmesriigi vastutuseks jääma isiku rahvusvahelise kaitse

vajaduse eelhindamine, sh isiku registreerimine, tema sõrmejälgede võtmine, turvalise

päritoluriigi või kolmanda riigi kontroll ja rahvusvahelist kaitset mittevajavate isikute

tagasisaatmine, mis on Dublini süsteemi aluspõhimõte, tagamaks Schengeni piirkonna ja

Euroopa Liidu välispiiri kontrolli toimimine.

 Toetame taotlejate kaasaaitamiskohustuse kehtestamist, et tõhustada menetluste

läbiviimist.

 Toetame liikmesriigi vastutuse aegumise kaotamist, kuid leiame, et kriisiolukorras võiks

olla ette nähtud ka võimalus vastutust peatada või muuta.

 Toetame erandite kehtestamist saatjata alaealistele, mille puhul jääks üldiselt esimeseks

vastutavaks liikmesriigiks see riik, kus rahvusvahelise kaitse taotlus esitati, v.a kui see

pole lapse parimates huvides.

 Eesti ei toeta kehtivas Euroopa Liidu õiguses määratletud pereliikmete definitsiooni

avamist ega laiendamist.

 Toetame lähenemist, et kõikidelt rahvusvahelise kaitse taotlejatelt (k.a alaealised) tuleb

viivitamata hõivata sõrmejäljed ning need kanda Eurodaci andmebaasi.

 Näeme Eurodac-süsteemis vajadust eelkõige selliste praktiliste arendusvajaduste järele,

mis aitavad kaasa süsteemi efektiivsemale ja laiemale kasutuselevõtule ning suurendavad

ristkasutuse võimalusi eri andmebaasidega: näiteks rullitavate sõrmejälgede võtmise

kohustuse kaotamine või staatiliste piltide asendamine dünaamilistega.

 Toetame EASO võimekuse suurendamist viisil, mis ei avalda negatiivset eelarvelist mõju

liikmesriikide praegusele võimekusele.

 Reservvõimekuse loomisel võiks kaaluda Euroopa Liidu üleste ametite ühise reservi

loomist.

 Toetame komisjoni püüdlusi varjupaigasüsteemi praktilise toimimise harmoneerimise

suunas. Seejuures eelistame mitteametlikke meetmeid, nagu näiteks käsiraamatud,

koolitused, hindamisvisiidid.

7

 Kuna puudujääke esineb eeskätt kriisimeetmetes, siis ei ole meie hinnangul põhjendatud

suurem harmoneerimine õigusakti liigi kaudu. Me ei toeta üldise varjupaigaõiguse

muutmist ning menetlustingimuste ja kvalifikatsioonitingimuste direktiivi muutmist

määruseks.

 Direktiivide avamisel toetame täiendava kaitse ja pagulasstaatuse puhul antavate

elamislubade pikkuste erinevuse säilimist, mis on sätestatud kehtivas õiguses, kuivõrd

näeme täiendavat kaitset pigem ajutise loomuga meetmena.

 Samuti võiks direktiivide avamisel kaaluda taotleja enda kaasaaitamiskohustuse

kehtestamist – näiteks eelistada isikuid, kes esitavad taotlemisel dokumendid.

 Euroopa Liidu üleste turvaliste päritoluriikide ja turvaliste kolmandate riikide nimekirjade

kõrval peab liikmesriikidele jääma võimalus eraldiseisvate nimekirjade kehtestamiseks, et

tagada vajalik paindlikkus eri rändevoogudega toimetulekuks. Oluline on tagada Euroopa

Liidu ülese turvaliste riikide nimekirja regulaarne hindamine ja vajaduse korral muutmine.

 Menetlustingimuste direktiivi ja kvalifikatsioonitingimuste direktiivi avamisel toetame

menetlusreeglite ülevaatamist, et senisest paremini tagada naasmisdirektiivist tulenevate

ülesannete täitmine.

 Eesti on seisukohal, et ümberasustamine peab jääma liikmesriikidele vabatahtlikuks.

 Toetame ümberasustamise parimate kogemuste jagamist liikmesriikide vahel ning

vastavate juhendmaterjalide või suunavate käsiraamatute koostamist.

 Toetame Euroopa Liidu integratsioonitegevuste harmoneerimist. Seejuures tuleb

igasuguste lisakohustuste panemisel liikmesriikidele ette näha ka vastavad eelarvelised

vahendid.

 Eesti toetab muudatusi, mis võimaldavad lihtsustada kehtivat Euroopa Liidu

õigusraamistikku, et soodustada kõrgelt kvalifitseeritud sisserändajate elama asumist ning

viibimist Euroopa Liidu liikmesriikides ning nende liikuvust liikmesriikide vahel. Siiski

leiame, et liimesriikidele peab jääma õigus väljastada elamisluba kõrgelt kvalifitseeritud

töötajatele ka riigisisese õiguse alusel, et soodustada liikmesriigi majandusarengut ja

konkurentsivõimet teatud valdkondades.

 Kolmanda riigi kodanike riiki lubamisel on meie hinnangul oluline tõendatud seos

töökoha või siduva tööpakkumisega enne, kui isik saabub Euroopa Liitu. Vastavates

menetlustes efektiivsuse parandamiseks ja kiirendamiseks võiks kasutada erinevaid e-

lahendusi.

 Seaduslikku rännet tuleb edendada ja lihtsustada kooskõlas liikmeriikidevahelise

infovahetuse tõhustamisega, samuti arvesse võttes iga liikmesriigi õigusakte nii ettevõtete

asutamise tingimuste, tööõiguse kui ka sotsiaalsete garantiide kohta.

8

 Eesti peab oluliseks koostööd kolmandate riikidega, et soodustada nende riikide arengut ja

vähendada ebaseadusliku rände survet Euroopa Liitu. Toetame põhimõtet, et kolmandate

riikidega tehtav koostöö peab tuginema vastava partnerriigi vajadustele. Siinkohal on

oluline novembris 2015 toimunud Valletta tippkohtumisel kokkulepitud tegevuskava

elluviimine Euroopa Liidu ja Aafrika riikide partnerluses. Eesti peab eriti oluliseks

tagasisaatmise, tagasivõtu ja reintegratsiooni valdkonnas tehtavat koostööd.

 Eesti peab oluliseks seadusliku rände edendamist, mis põhineb konkreetsetel

kriteeriumidel ja sisaldab võimalikke meetmeid juhuks, kui kolmas riik ei täida endale

võetud kohustusi.

06.10.2016 Vabariigi Valitsuse ja 07.11.2016 Riigikogu EL asjade komisjoni istungil heaks

kiidetud EL varjupaigasüsteemi reformi II paketi seisukohad

 Eesti toetab määruste asemel varjupaigavaldkonnas jätkuvalt Euroopa Liidu menetlus- ja

kvalifikatsioonitingimuste reguleerimist direktiividena, kuna vastasel juhul võib olla

tegemist vastuoluga Euroopa Liidu aluslepingutes sätestatud proportsionaalsuse ja

subsidiaarsuse põhimõtetega. Sellega seoses peab Eesti asjakohaseks hinnata täiendavalt

õigusakti liigi muutmise kooskõla proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse põhimõtetega.

 Nõustume Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti rolli suurenemisega liikmesriikide

praktikat ühtlustavate materjalide koostamisel rahvusvahelise kaitse valdkonnas, kuid

meie hinnangul saab Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti sekkumine liikmesriikide

tegevusse olla soovituslik, et vältida dubleerimist Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti

sekkumisõigusega.

 Eesti toetab suurema tähelepanu pööramist Euroopa ühise varjupaigasüsteemi

väärkasutamise tõkestamisele. Eelkõige pooldame taotleja kohustust teha ametiasutustega

igakülgset koostööd ning vastavate meetmete kehtestamist juhul, kui taotleja koostööst

keeldub.

 Eesti toetab rahvusvahelise kaitse taotlejate kohustuste täitmise tagamiseks ette nähtud

järelevalvemeetmete täiendamist ja vajaduse korral vastuvõtutingimuste piiramist.

 Eesti toetab ümberasustamisraamistiku määruse asemel ümberasustamise puhul senist

korraldust, mille kohaselt on ümberasustamine ja ümberasustamise korraldus

liikmesriikidele vabatahtlik, ning juhul, kui nõukogu peab vajalikuks langetada otsus

ümberasustamise kohta, siis peab see toimuma ühekordse kriisimeetmena, mille

õiguslikuks aluseks on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 78 lõige 3.

 Eesti toetab rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise lõpptähtaja lühendamist.

 Eesti toetab lõpptähtaja seadmist kiirmenetlusele ning juhtudele, kus taotlus jäetakse läbi

vaatamata.

 Eesti soovib põhimõtte säilitamist, mille kohaselt tuleb rahvusvahelise kaitse taotlus

esitada esimesel võimalusel. Samas ei poolda Eesti tähtaja seadmist taotluse esitamisega

seotud erinevatele etappidele.

9

 Eesti toetab kiirmenetluse muutmist kohustuslikuks.

 Eesti toetab võimalikult kiiret otsuse langetamist rahvusvahelise kaitse asjade

kohtumenetluses.

 Eesti soovib, et haldusorgani nõudmisel oleks taotleja vanuseekspertiisis osalemine

kohustuslik.

 Eesti toetab lähenemist, kus üldise põhimõttena rahvusvahelise kaitse taotluse

menetlemisel viiakse taotlejaga läbi vestlus. Vestluse ära jätmine peab olema erandlik ja

põhjendatud.

 Eesti toetab kehtivate sätete säilitamist, mille kohaselt Euroopa Liidu liikmesriigid võivad

ette näha, et taotlejale tagatakse õigusabi rahvusvahelise kaitse menetluses ning õigusabi

ja esindamine halduskohtumenetluses. Toetame seisukohta, et teatud põhjustel võib

taotlejale õigusabi andmist piirata.

 Eesti toetab korduva taotluse esitamisel taotleja tavapäraste garantiide piiramist (nt tasuta

õigusabi, automaatne riigis viibimise õigus).

 Eesti toetab lähenemist, mille kohaselt juhul, kui liikmesriigil on võimekus isik tuvastada

elektrooniliste infosüsteemide abil, ei pea liikmesriik väljastama isikule varjupaigataotleja

tunnistust.

 Eesti teeb vastavas töörühmas ettepaneku lisada määruse teksti, et taotleja on kohustatud

järgima asukohariigi põhiseaduslikku korda ja õigusakte, austama inimeste puutumatuid ja

võõrandamatuid õigusi ning universaalsed põhiväärtusi vabadust, demokraatiat,

võrdõiguslikkust ja õigusriigi põhimõtet.

 Eesti teeb vastavas töörühmas ettepaneku, et rahvusvahelise kaitse saajana ei tunnustata

isikut, kes on Euroopa Liidu liikmesriigis toime pannud raske kuriteo.

 Eesti ei toeta eestkoste regulatsiooni muutmist, sest muudatused ei arvesta liikmesriikide

eripärasid eestkoste määramisel.

 Eesti toetab üldise põhimõttena erivajadusega taotlejatele senisest selgema regulatsiooni

loomist, muu hulgas toetame erivajadustega isikute suhtes teatud juhtudel kiirmenetluse

kohaldamist.

 Eesti toetab regulatsiooni säilitamist taotleja automaatse riigis viibimise õiguse suhtes.

 Eesti soovib, et juhul, kui isik võtab rahvusvahelise kaitse taotluse otseselt tagasi, ei kuulu

isik enam Euroopa Liidu varjupaigaõiguse regulatsiooni kohaldamisalasse.

 Eesti hinnangul avaldub menetlustingimuste kasulik mõju eesmärgipärasemalt juhul, kui

taotluse läbivaatamisel kiirmenetlusena ei kohaldu automaatne riigis viibimise õigus, vaid

10

selle üle otsustab kohus. Seda eelkõige juhul, kui taotlus on esitatud väljasaatmise

takistamise eesmärgil, ning juhul, kui taotleja on pärit turvalisest päritoluriigist või

turvalisest kolmandast riigist.

 Eesti toetab kiirmenetluse muutmist kohustuslikuks.

 Eesti toetab lähenemist, mille kohaselt õigusakti reguleerimisalasse jäävad üksnes

pagulasstaatus ja täiendava kaitse staatus.

 Eesti toetab ettepanekut, mille kohaselt välistatakse isikule kaitse andmine juhul, kui

isikul oli või on võimalus elama asuda päritoluriigi mõnesse teise turvalisse osasse.

 Eesti toetab kaitse saajatele väljastatava elamisloa kehtivusaja ühtlustamist.

 Eesti toetab lähenemist, millega nõukogu direktiivi 2003/109/EÜ reguleerimisala

laiendatakse rahvusvahelise kaitse saajatele nii, et 5-aastane periood, kui kaitse saajad

oleksid õigustatud pikaajalise elaniku staatusele, algab iga kord uuesti, kui isik lahkub

ilma loata selle liikmesriigi territooriumilt, kes talle kaitse andis.

 Eesti on seisukohal, et pagulasseisundi ja täiendava kaitse seisundi lõppemise ja kehtetuks

tunnistamise ning kaitse andmise välistamise aluseks võiks olla ka oht teiste Euroopa

Liidu liikmesriikide avalikule korrale või julgeolekule.

 Eesti toetab liikmesriigile võimaluse loomist kohustada rahvusvahelise kaitse saajaid

osalema lõimumist toetavates tegevustes.

 Eesti toetab eelnõus esitatud kolme kuud muu seadusliku viibimisaluse taotlemiseks, juhul

kui isiku kaitse staatus on tühistatud vajaduse äralangemise tõttu.

 Eesti toetab lähenemist, et rahvusvahelise kaitse saajale peab olema tagatud ligipääs

kutseharidusele, sh õpipoisiõppele ja võrdne kohtlemine.

 Eesti toetab lähenemist, et alaealistele rahvusvahelise kaitse saanutele tagatakse Euroopa

Liidu liikmesriigi kodanikega sarnane ligipääs haridussüsteemile ning täiskasvanutele

tagatakse ligipääs üldhariduse süsteemile ja täienduskoolitusele samadel tingimustel kui

kolmandatest riikidest pärit välismaalastele.

 Eesti toetab lähenemist, et rahvusvahelise kaitse saanutele tagatakse Euroopa Liidu

liikmesriigi kodanikega võrdne ligipääs diplomite, tunnistuste jt kvalifikatsioonide

tunnustamisele ning võrdne ligipääs varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise

andmebaasile, millega hinnatakse nende oskuseid ja teadmisi.

 Eesti toetab ettepanekut, millega sätestatakse taotleja teisese liikumise ja omavolilise

lahkumise vältimiseks täiendav kinnipidamisalus.

11

 Eesti pooldab tervishoiuteenuste puhul taotlejale vajaduspõhist lähenemist. Samas tuleks

piisavate rahaliste vahendite olemasolul taotlejal tasuda talle osutatud tervishoiuteenuse

eest, välja arvatud vältimatu abi korral.

 Eesti peab mõistlikuks eelnõus väljapakutud kuni 6-kuulist tähtaega rahvusvahelise kaitse

taotlejale tööturule juurdepääsu tagamiseks.

 Eesti toetab lähenemist, et rahvusvahelise kaitse taotlejale on tagatud ligipääs haridusele,

v.a laenudele ja toetustele, ning ligipääs diplomite, tunnistuste jt kvalifikatsioonide

tunnustamisele ja võrdne kohtlemine. Seejuures toetame alaealiste taotlejate ligipääsu

tagamist haridussüsteemile.

 Eesti toetab ümberasustamisraamistiku määruse asemel ümberasustamise puhul senist

korraldust, mille kohaselt on ümberasustamine ja ümberasustamise korraldus

liikmesriikidele vabatahtlik, ning juhul, kui nõukogu peab vajalikuks langetada otsus

ümberasustamise kohta, siis peab see toimuma ühekordse kriisimeetmena, mille

õiguslikuks aluseks on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 78 lõige 3. Praegu ei ole

Eesti hinnangul määruse eelnõus õigusliku alusena kasutatud artiklis sätestatud eeldused

täidetud ning seetõttu peab Eesti vajalikuks küsida Euroopa Liidu Nõukogu

õigusteenistuse hinnangut Euroopa Liidu ümberasustamise kava ettepaneku

proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse põhimõtetele vastavuse kohta ja analüüsi algatuse

kooskõla kohta Euroopa Liidu aluslepingutega.

 Eesti peab vajalikuks hinnata kaitsevajaduse kindlaksmääramisel ümberasustamise puhul

nii isiku täiendava kaitse kui ka pagulasstaatuse vajadust.

 Eesti ei pea põhjendatuks kriisiolukorra protseduurireeglite kasutamist alaliselt. ELAKi

täiendatud sõnastus: Eesti ei pea põhjendatuks ja ei toeta kriisiolukorra protseduurireeglite

kasutamist alaliselt.

2. Analüüs Vabariigi Valitsuse 27.01.2022 ja 25.05.2023 seisukohtade vastavuse

kohta Euroopa Liidu õigusaktides

1. Määruse eelnõu, millega kehtestatakse kolmandate riikide kodanike taustakontroll

välispiiridel

1.1 Eesti nõustub, et sisenemiseelne taustakontroll aitab kaasa rahvusvahelist kaitset

vajavate isikute kiirele väljaselgitamisele ning kaitset mittevajavate isikute

tagasisaatmisele. Eelistame, et selle läbiviimine oleks võimalik ka süüteo-,

rahvusvahelise kaitse ja tagasisaatmismenetluste raames.1

Seisukoht on saavutatud määrusega 2024/1356 taustakontrolli kohta. Taustakontrolli puhul ei

ole tegemist eraldi menetlusega, taustakontroll on Euroopa integreeritud piirihalduse osa.

1 Eesti seisukohad Euroopa Liidu rände- ja varjupaigapaketi seadusandlike eelnõude, rände ärakasutamist

käsitlevate eelnõude ja rände välismõõtme kohta (heaks kiidetud 27.01.2022 Vabariigi Valitsuse ja 21.02.2022

Riigikogu EL asjade komisjoni istungil).

12

Määruse artikli 5 kohaselt tuleb kolmanda riigi kodanike suhtes läbi viia taustakontroll ning

artikkel 6 järgi ei ole taustakontrolli tegemise ajal antud isikutel lubatud liikmesriiki siseneda,

et ennetada võimalikku ohtu liikmesriigi sisejulgeolekule. Artikkel 18 lõike 1 kohaselt, kui

taustakontroll on lõpetatud või hiljemalt määruse artiklis 8 sätestatud tähtaegade möödumisel

suunatakse määruse artikli 5 lõikes 1 osutatud kolmanda riigi kodanikud, kes ei ole avaldanud

soovi rahvusvahelise kaitse saamiseks, pädevatesse asutustesse, et kohaldada tagasisaatmise

direktiivi 2008/115/EÜ kohaseid menetlusi, ilma et see piiraks määruse (EL) 2016/399

piirieeskirja kohta artikli 6 lõike 5 kohaldamist. Artiklis 17 osutatud kokkuvõte edastatakse

asjaomasele asutusele, kuhu kolmanda riigi kodanik suunatakse. Artikkel 18 lõige 2 sätestab,

et artiklites 5 ja 7 osutatud kolmanda riigi kodanikud, kes on avaldanud soovi rahvusvahelise

kaitse saamiseks, suunatakse rahvusvahelise kaitse sooviavaldusi registreerivatesse

pädevatesse asutustesse.

Määruse põhjenduspunkt 6 selgitab, et eelkõige peaks kolmanda riigi kodanike taustakontroll

aitama kaasa selle tagamisele, et välismaalased suunatakse võimalikult varakult asjakohasesse

menetlusse ning et see menetlus jätkub katkestuste või viivitusteta. Põhjenduspunkt 15

täpsustab, et pärast taustakontrolli lõpetamist tuleks asjaomane kolmanda riigi kodanik

suunata kas rahvusvahelise kaitse taotluse registreerimiseks pädevatesse asutustesse või

kohaldada direktiivi 2008/115/EÜ (tagasisaatmisdirektiivi) kohaseid menetlusi.

Põhjenduspunktis 18 on selgitatud, et kui taustakontroll liikmesriigi territooriumil on tehtud,

tuleks asjaomaste kolmanda riigi kodanike suhtes kohaldada tagasisaatmismenetlust või juhul,

kui nad taotlevad rahvusvahelist kaitset, asjakohast varjupaigamenetlust.

Põhjenduspunkt 22 kohaselt tuleks taustakontroll välispiiril lõpule viia võimalikult kiiresti

ning see ei tohiks kesta kauem kui seitse päeva vastavalt määruse artikli 8 (taustakontrolli

nõuded) lõikele 3. Taustakontroll liikmesriigi territooriumil tuleks lõpule viia võimalikult

kiiresti ning see ei tohiks kesta kauem kui kolm päeva vastavalt määruse artikli 8

(taustakontrolli nõuded) lõikele 4.

1.2. Eesti toetab taustakontrolli läbiviimisel igakülgse juurdepääsu tagamist Euroopa

Liidu andmekogudele, et tuvastada sisenemistingimusi mittetäitvad kolmandate riikide

kodanikud ja hinnata nendest tulenevat julgeolekuohtu.2

Seisukoht on saavutatud määrusega 2024/1356 taustakontrolli kohta. Määruse artikkel 15

(julgeolekukontroll) lõige 2 kohaselt tehakse julgeolekukontrolli läbivate kolmanda riigi

kodanike kohta käivad päringud riiklikes ning Euroopa Liidu andmebaasides. Sellega

tagatakse juurdepääs SIS, EES, ETIAS, VIS, ECRIS-TCN ning Europoli ja Interpoli

andmebaasidele. Täpsem julgeoleku kontrolli tegemise kord on kirjeldatud artiklis 16

(tuvastamise ja julgeolekukontrolli tegemise kord).

Põhjenduspunkti 46 kohaselt tuleks taustakontrolli käigus kontrollida ka seda, kas asjaomaste

kolmanda riigi kodanike sisenemine liitu võib kujutada endast ohtu sisejulgeolekule.

2. Määruse muudetud eelnõu, millega luuakse rahvusvahelise kaitse ühine menetlus

liidus ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2013/32/EL33

2.1. Eesti toetab piirimenetlust, mis seob rahvusvahelise kaitse menetluse

tagasisaatmismenetlusega ning tagab paindlikkuse välismaalaste kinnipidamise ja

menetluskoha valikul.3

2 Eesti seisukohad Euroopa Liidu rände- ja varjupaigapaketi seadusandlike eelnõude, rände ärakasutamist

käsitlevate eelnõude ja rände välismõõtme kohta (heaks kiidetud 27.01.2022 Vabariigi Valitsuse ja 21.02.2022

Riigikogu EL asjade komisjoni istungil).

13

Eesti toetab üldise lähenemisviisi vastuvõtmist ja kohustusliku piirimenetluse

kehtestamist, et juba välispiiril hinnata rahvusvahelise kaitse taotluste põhjendatust ja

kiirendada tagasisaatmisotsuseid. Peame saavutatud kompromissi juures eriti oluliseks,

et liikmesriikidele jääb paindlikkus välismaalaste kinnipidamise ja menetluskoha

valikul.4

Seisukoht on saavutatud määrusega 2024/1348 ühtse varjupaigamenetluse kohta ja 2024/1349

tagasisaatmise piirimenetluse kohta. Sätestatud on ühtne kohustuslik varjupaiga piirimenetlus

ja selle jätkuna tagasisaatmise piirimenetlus, mis tagab lihtsama, selgema ja senisest tõhusama

menetluse EL välispiiril nende juhtumite tuvastamise, mis ilmselgelt rahvusvahelist kaitse ei

vaja.

Nimetatud uus piirimenetlus aitab senisest tõhusamalt ja kiiremalt tuvastada

varjupaigasüsteemi kuritarvitamisi ja kaitset mittevajavaid kolmanda riigi kodanikke ning

koosmõjus muude uute meetmetega vähendada ka ebaseaduslikku teisest liikumist.

Määruse põhjenduspunkt 58 selgitab, et piiril toimuva varjupaiga- ja tagasisaatmise menetluse

eesmärk on välispiiril kiiresti hinnata, kas taotlused on põhjendamatud või mittelubatavad,

ning saata kiiresti tagasi inimesed, kellel ei ole õigust riiki jääda, järgides seejuures täielikult

tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtet ning tagades, et hästi põhjendatud taotlustega

inimesed suunatakse varjupaiga tavamenetlusse ning neile antakse kiire juurdepääs

rahvusvahelisele kaitsele.

Piirimenetluse ajal on lubatud välismaalased kinnipidamiseks ja menetluseks sisenemise

piirialalt mujale viia ja see ei too kaasa riiki lubamist st säilib riiki mittelubamise õiguslik

konstruktsioon.

Artikkel 54 (piiril toimuva varjupaigamenetluse läbiviimise koht) lõige 1 sätestab et, vastavalt

direktiivi (EL) 2024/1346 artiklile 9, ja ilma et see piiraks kõnealuse direktiivi artikli 10

kohaldamist, nõuab liikmesriik, et sellel ajal, mil vaadatakse läbi taotlusi, mille suhtes

kohaldatakse piirimenetlust, elaksid taotlejad üldjuhul välispiiril, selle läheduses või

transiiditsoonis või mõnes muus nende territooriumil asuvas selleks määratud kohas, võttes

täielikult arvesse asjaomase liikmesriikigi geograafilisi eripärasid.

Artikkel 54 lõige 3 kohaselt teatab iga liikmesriik komisjonile hiljemalt 11. aprilliks 2026

kohad, kus piirimenetlust läbi viiakse, kaasa arvatud juhul, kui kohaldatakse artiklit 45 (piiril

toimuva varjupaigamenetluse kohustuslik kohaldamine). Liikmesriigid tagavad, et nende

kohtade suutlikkus on artikliga 45 hõlmatud taotluste läbivaatamiseks piisav. Kõigist

muudatustest nende kohtade määramisel, kus piirimenetlust läbi viiakse, teatatakse

komisjonile kahe kuu jooksul muudatuste toimumisest. Ka põhjenduspunkt 58 selgitab, et

liikmesriikidel on võimalik taotluste lubatavuse hindamiseks nõuda, et rahvusvahelise kaitse

taotlejad elaksid üldjuhul välispiiril, selle läheduses või transiiditsoonis või mõnes muus

nende territooriumil asuvas selleks määratud kohas.

Piirimenetlus hõlmab kohtulikku kontrolli, kuid samas piirimenetluse otsuste vaidlustamine

peab arvesse võtma liikmesriikide kohtusüsteeme ja -menetlusreegleid Liikmesriikidel on

kohustus sätestada kohtumenetluse tähtaeg, mis jääb maksimaalse 12 nädala piiridesse.

Põhjenduspunkt 88 selgitab, et mõnes liikmesriigis nõutakse menetluslike õigusnormide

kohaselt, et edasikaebus jõuaks lisaks käesoleva määruse kohaselt nõutule veel teise

3 Eesti seisukohad Euroopa Liidu rände- ja varjupaigapaketi seadusandlike eelnõude, rände ärakasutamist

käsitlevate eelnõude ja rände välismõõtme kohta (heaks kiidetud 27.01.2022 Vabariigi Valitsuse ja 21.02.2022

Riigikogu EL asjade komisjoni istungil). 4 Eesti uuendatud seisukoht Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu istungil 8.-9.06.2023., mis

puudutavad määruse eelnõu, millega luuakse rahvusvahelise kaitse ühine menetlus liidus, ning määruse eelnõu,

mis käsitleb varjupaiga- ja rändehaldust (heaks kiidetud 25.05.2023 Vabariigi Valitsuse ja 5.06.2023 Riigikogu

EL asjade komisjoni istungil).

14

edasikaebeastmesse. Pidades silmas proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse põhimõtet ning

võttes nõuetekohaselt arvesse liikmesriikide menetluslikku autonoomiat ja käesoleva määruse

eesmärke, on asjakohane sätestada paindlik lõpliku otsuse määratlus, viidates riigisisesele

õigusele, kusjuures liikmesriigid peaksid minimaalselt võimaldama käesoleva määruse V

peatükis sätestatud õiguskaitsevahendite kasutamist, enne kui otsus muutub riigisisese õiguse

kohaselt lõplikuks. Kui korduv taotlus on esitatud enne, kui varasema kohta tehtud otsus

muutub lõplikuks, tuleks seda käsitada täiendava selgitusena ja see tuleks läbi vaadata

vastavalt kas käimasoleva haldus- või edasikaebemenetluse raames.

2.2. Eesti ei toeta saatjata alaealiste ja alla 12-aastaste lastega perede automaatset

piirimenetlusest välistamist, sest sellega võivad kaasneda süsteemi kuritarvitused.

Peame oluliseks laste huvide ja õiguste kaitset ning paindlikkust alaealisi puudutavate

menetlusliikide valikul.5

Seisukoht on saavutatud määrusega 2024/1348 ühtse varjupaigamenetluse kohta. Alla 12

aastaste lastega perekondade menetlemine varjupaiga piirimenetluses ei ole automaatselt

välistatud. LR saab otsustada, millisel juhul lastega perede ja saatjata laste taotlused

menetletakse piiril ja millisel juhul siseriigis.

Artikkel 44 (piiril toimuva varjupaigamenetluse raames tehtavad otsused) lõige 3 sätestab, et

kui piirimenetlust kohaldatakse alaealiste ja nende pereliikmete suhtes, vaadatakse nende

taotlused läbi eelisjärjekorras.

Põhjenduspunkt 67 selgitab, et kui liikmesriigid kohaldavad sätteid, mis võivad mõjutada

alaealisi, peavad nad eelkõige silmas pidama lapse huvisid. Selles kontekstis ja võttes arvesse

alaealiste vastuvõtu erivajadusi, ei tohi liikmesriik, kui kohaldatakse piirimenetlust ja

taotlejate arv konkreetsel hetkel ületab selle liikmesriigi piisavale suutlikkusele vastavat arvu,

eelistada piirimenetluse kohaldamist alaealiste ja nende pereliikmete suhtes, välja arvatud

juhul, kui tõsistel põhjustel leitakse, et nad kujutavad endast ohtu liikmesriigi julgeolekule ja

avalikule korrale. Piirimenetluse kohaldamise korral tuleb alaealiste ja nende pereliikmete

taotlused läbi vaadata eelisjärjekorras. Vastuvõturajatised alaealiste ja nende pereliikmete

jaoks peavad olema nende vajadustele vastavad, järgides täielikult direktiivi (EL) 2024/1346

vastuvõtutingimuste kohta. Võttes arvesse, et laste kaitsmine on esmatähtis, peaks komisjon

juhul, kui määruse (EL) 2021/2303 kohase järelevalve käigus saadud teabest nähtub, et

liikmesriik ei täida alaealiste ja nende pereliikmete vastuvõtu nõudeid, soovitama

piirimenetluse kohaldamise alaealistega perede suhtes peatada ning asjaomane liikmesriik

peaks teavitama komisjoni meetmetest, mida on komisjoni soovituses sisalduvate mis tahes

puuduste kõrvaldamiseks võetud. Kõnealune soovitus tuleks avalikustada.

Artikkel 53 (piiril toimuva varjupaigamenetluse suhtes kehtivad erandid) lõike 1 kohaselt,

kohaldatakse saatjata alaealiste suhtes piirimenetlust ainult artikli 42 (kiirendatud

läbivaatamismenetlus) lõike 3 punktis b osutatud asjaoludel ehk juhtudel kui on põhjendatud

alus arvata, et taotleja ohustab liikmesriigi riiklikku julgeolekut või avalikku korda või

taotleja on vastavalt riigisisesele õigusele välja saadetud mõjuvatel riikliku julgeoleku või

avaliku korraga seotud põhjustel.

Saatjata alaealiste osas selgitab põhjenduspunkt 62 täiendavalt, et pidades silmas lapse õiguste

tähtsust ja vajadust võtta arvesse lapse huve, ei tohi saatjata alaealiste suhtes reeglina

piirimenetlust kohaldada, välja arvatud juhul, kui on põhjendatult alust arvata, et alaealine

kujutab endast ohtu liikmesriigi julgeolekule või avalikule korrale või kui taotleja on

riigisisese õiguse kohaselt riigi julgeoleku või avaliku korraga seotud tõsistel põhjustel välja

saadetud.

5 Eesti seisukohad Euroopa Liidu rände- ja varjupaigapaketi seadusandlike eelnõude, rände ärakasutamist

käsitlevate eelnõude ja rände välismõõtme kohta (heaks kiidetud 27.01.2022 Vabariigi Valitsuse ja 21.02.2022

Riigikogu EL asjade komisjoni istungil).

15

3. Määruse eelnõu, mis käsitleb varjupaiga- ja rändehaldust

3.1. Eesti toetab rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutava liikmesriigi

määramise üldpõhimõtteid. Peame oluliseks ühe vastutava liikmesriigi määramist,

Euroopa Liidu sees teisese rände tõkestamist ja vastuvõtutingimuste pakkumise

kohustuse kehtimist ainult vastutavas liikmesriigis. Täiendavalt toetame vastutava

liikmesriigi määramise menetluse efektiivsuse suurendamist ja rahvusvahelise kaitse

taotleja koostöökohustuse tugevdamist.6

Seisukoht on saavutatud määrusega 2024/1348 ühtse varjupaigamenetluse kohta ja määrusega

2024/1351 varjupaiga- ja rändehalduse kohta. Vastutava liikmesriigi määramise

üldpõhimõtted sh ühe vastutava liikmesriigi määramine ja esimese sisenemise liikmesriigi

vastutus, on samad. Menetlust on muudetud efektiivsemaks ning teisese rände tõkestamise

ühe olulisima meetodina pakutakse vastuvõtutingimusi vaid vastutavas liikmesriigis st

liikmesriigis, kus taotleja on kohustatud viibima.

Määruse 2024/1348 ühtse menetluse kohta artikkel 52 (vastutava liikmesriigi

kindlaksmääramine ja ümberpaigutamine) lõige 1 kohaselt kui piirimenetluse tingimused on

kohaldatavad, otsustavad liikmesriigid viia piirimenetluse sooritamise kohtades läbi taotluse

läbivaatamise eest vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise menetluse, mis on sätestatud

määruses (EL) 2024/1351.

Sama määruse põhjenduspunkti 68 kohaselt peab piirimenetlus rahvusvahelise kaitse taotluste

läbivaatamiseks olema võimalikult lühike, kuid tagama samal ajal nende täieliku ja õiglase

läbivaatamise. See ei tohi mingil juhul olla pikem kui 12 nädalat, mis hõlmab vastutava

liikmesriigi kindlaksmääramist. Liikmesriikidel peab olema võimalik pikendada seda tähtaega

16 nädalani, kui inimene antakse määruse (EL) 2024/1351 alusel üle. Seda tähtaega tuleb

käsitada piiril toimuva varjupaigamenetluse eraldiseisva tähtajana alates taotluse

registreerimisest kuni hetkeni, mil taotlejal ei ole õigust riiki jääda ja tal ei ole lubatud sinna

jääda.

Määruse 2024/1351 varjupaiga – ja rändehalduse kohta artikkel 36 sätestab vastutava

liikmesriigi kohustused ning artikkel 37 vastutuse lõppemise. Sama määruse artikkel 84

(üleminekumeetmed) sätestab, et enne 1. juulit 2026 registreeritud rahvusvahelise kaitse

taotluse sooviavalduse läbivaatamise eest vastutav liikmesriik määratakse kindlaks määruses

(EL) nr 604/2013 sätestatud kriteeriumide kohaselt.

3.2. Eesti ei toeta kehtivas Euroopa Liidu õiguses määratletud pereliikmete definitsiooni

laiendamist õdedele ja vendadele.7

Seisukoht on saavutatud määrusega 2024/1351 varjupaiga- ja rändehalduse kohta.

Rahvusvahelise kaitse taotleja pereliikme definitsioon ei ole laiendatud tema õdedele ja

vendadele.

Määruse artikkel 2 (mõisted) lõike 8 kohaselt mõistetakse taotleja „pereliikmena“ järgmised

taotleja pereliikmed, kes viibivad liikmesriigi territooriumil, eeldusel et perekond oli olemas

juba enne taotleja või pereliikme saabumist liikmesriigi territooriumile:

6 Eesti seisukohad Euroopa Liidu rände- ja varjupaigapaketi seadusandlike eelnõude, rände ärakasutamist

käsitlevate eelnõude ja rände välismõõtme kohta (heaks kiidetud 27.01.2022 Vabariigi Valitsuse ja 21.02.2022

Riigikogu EL asjade komisjoni istungil). 7 Eesti seisukohad Euroopa Liidu rände- ja varjupaigapaketi seadusandlike eelnõude, rände ärakasutamist

käsitlevate eelnõude ja rände välismõõtme kohta (heaks kiidetud 27.01.2022 Vabariigi Valitsuse ja 21.02.2022

Riigikogu EL asjade komisjoni istungil).

16

a) taotleja abikaasa või taotlejaga püsivas suhtes olev vabaabielukaaslane, kui asjaomase

liikmesriigi õiguse või tava kohaselt koheldakse vabaabielupaare kolmanda riigi kodanikke

käsitlevate õigusaktide alusel võrdväärselt abielus paaridega;

b) punktis a osutatud paari või taotleja alaealine laps tingimusel, et kõnealune laps ei ole

abielus, sõltumata sellest, kas riigisisese õiguse tähenduses on kõnealune laps sündinud

abielust või väljaspool abielu või on lapsendatud;

c) kui taotleja on alaealine ja ta ei ole abielus, siis selle asjaomase liikmesriigi õiguse või tava

kohaselt tema eest vastutav isa, ema või muu täiskasvanu, kus asjaomane täiskasvanu viibib;

d) kui rahvusvahelise kaitse saaja on alaealine ja ta ei ole abielus, siis selle asjaomase

liikmesriigi õiguse või tava kohaselt rahvusvahelise kaitse saaja eest vastutav isa, ema või

muu täiskasvanu, kus rahvusvahelise kaitse saaja viibib.

3.3. Eesti ei toeta vastutava liikmesriigi määramise kriteeriumina diplomite ja

kvalifikatsiooni tõendavate tunnistuste lisamist eelkõige põhjusel, et see ei näe ette

liikmesriigi vastutuse lõppemise ajalist piirangut erinevalt elamislubadest ja viisadest.8

Seisukoht on saavutatud määrusega 2024/1351 varjupaiga- ja rändehalduse kohta. Märgitud

aluse kasutamisel halduskoormust suurendavad ja aluse kuritarvitamist võimaldavad

elemendid on tekstist välja jäetud ja sätestatud on ajalised piirangud ja kriteeriumid

õppeasutustele ning on välistatud kaugteel õppimist kinnitavate dokumentide kasutamine.

Määruse 2024/1351 artikkel 2 (mõisted) lõike 15 kohaselt on „diplom või muu

kvalifikatsiooni tõendav dokument“ dokument, mis on saadud ja kinnitatud liikmesriigis

pärast vähemalt ühte õppeaastat selle liikmesriigi territooriumil tunnustatud riiklikus või

piirkondlikus haridus- või kutseõppeprogrammis, mis vastab vähemalt rahvusvahelise ühtse

hariduse liigituse 2. tasemele ja mida korraldab haridusasutus vastavalt asjaomase liikmesriigi

õigus- ja haldusnormidele, välja arvatud veebipõhised koolitused ja muud kaugõppe vormid.

Sama määruse artikkel 30 (diplomid või muud kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid) lõike

1 kohaselt, kui taotlejal on diplom või muu kvalifikatsiooni tõendav dokument, mille on välja

andnud liikmesriigis asuv haridusasutus, vastutab see liikmesriik rahvusvahelise kaitse

taotluse sooviavalduse läbivaatamise eest, tingimusel et taotluse sooviavaldus registreeritakse

vähem kui kuus aastat pärast diplomi või muu kvalifikatsiooni tõendava dokumendi

väljastamist. Lõige 2 kohaselt, kui taotlejal on mitu diplomit või muud kvalifikatsiooni

tõendavat dokumenti, mille on välja andnud eri liikmesriikides asuvad haridusasutused,

vastutab rahvusvahelise kaitse taotluse sooviavalduse läbivaatamise eest liikmesriik, kes andis

diplomi või muu kvalifikatsiooni tõendava dokumendi pikima õppeperioodi järel, või

õppeperioodide samasuse korral liikmesriik, kus saadi viimane diplom või muu

kvalifikatsiooni tõendav dokument.

Määruse põhjenduspunkt 55 selgitab, et kui taotlejal on diplom või muu kvalifikatsiooni

tõendav dokument, peab nende taotluse läbivaatamise eest vastutama liikmesriik, kus diplom

on välja antud, tingimusel, et taotlus registreeritakse vähem kui kuus aastat pärast diplomi või

muu kvalifikatsiooni tõendava dokumendi väljastamist, mis tagaks taotluse kiire

läbivaatamise liikmesriigis, millega taotlejal on sellise diplomi alusel olulised sidemed.

3.4. Eesti ei toeta solidaarsusmeetmeid, mis võivad kaasa tuua rahvusvahelise kaitse

taotlejate ja saajate kohustusliku ümberpaigutamise, ümberasustamise või

tagasisaadetavate vastuvõtmise. Nimetatud solidaarsusmeetmed peavad jääma

liikmesriikidele vabatahtlikuks, kaasa arvatud kriisi, suure rändesurve ning merel

toimuvate otsingu- ja päästeoperatsioonide korral. Abivajavat liikmesriiki tuleks

8 Eesti seisukohad Euroopa Liidu rände- ja varjupaigapaketi seadusandlike eelnõude, rände ärakasutamist

käsitlevate eelnõude ja rände välismõõtme kohta (heaks kiidetud 27.01.2022 Vabariigi Valitsuse ja 21.02.2022

Riigikogu EL asjade komisjoni istungil).

17

toetada eelkõige Euroopa Liidu ametite ja eelarve toel, elanikkonnakaitse mehhanismi

või kahepoolsete kokkulepete alusel vastavalt abistava liikmesriigi võimalustele.9

Eesti on valmis toetama üldise lähenemisviisi kinnitamist juhul, kui rändesurve all

liikmesriikide abistamiseks loodavasse solidaarsusmehhanismi panustamiseks saab iga

liikmesriik valida talle sobiva panustamise viisi. Peame kompromissi juures oluliseks, et

rahvusvahelise kaitse saajate ümberpaigutamine ei ole kohustuslik abistamismeede, vaid

jääb liikmesriigi otsustada.10

Samuti peame oluliseks, et rändesurve hindamisel võetakse muuhulgas arvesse ajutise

kaitse saanute arvu ning et suure vastuvõtukoormusega liikmesriikidel on võimalik

ajutiselt peatada solidaarsusmehhanismis osalemine või vähendada panustamist.11

Ümberasustamise puhul kolmandatest riikidest peame oluliseks vabatahtlikkuse

põhimõtte säilimist, et saaks võtta arvesse liikmesriigi vastuvõtuvõimekust.12

Seisukoht on saavutatud määrusega 2024/1351 varjupaiga- ja rändehalduse kohta.

Ümberpaigutamine ei ole liikmesriikidele kohustuslik. Liikmesriik saab rändesurve all olevat

teist liikmesriiki abistades solidaarsusmeetmeid ise valida, pakkudes abistamiseks kaitase

taotlejate või saajate vastu võtmist, raha või samas vääringus muud abi. Abistamise viise saab

valida nii tavaolukorras kui kriisi sh rände ärakasutamise- , massilise sisserände kui

vääramatu jõu olukorras. Võimalikud on ka kahepoolsed kokkulepped

Määruse 2024/1351 varjupaiga- ja rändehalduse kohta artikli 2 (mõisted) punktidega 19 ja 20

sätestatakse toetatava ja toetava liikmesriigi mõisted ning punktiga 22 ümberpaigutamise

mõiste. Ümberpaigutamine on taotleja või rahvusvahelise kaitse saaja üleandmine toetatavast

liikmesriigist toetavasse liikmesriiki.

Määruse artikkel 6 (solidaarsuse ja vastutuse õiglase jagamise põhimõte) kohaselt järgivad

Liit ja liikmesriigid oma määruse kohaste kohustuste täitmisel solidaarsuse ja vastutuse

õiglase jagamise põhimõtet, mis on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 80, ning võtavad

arvesse nende ühist huvi liidu varjupaiga- ja rändehalduspoliitika tulemusliku toimimise

vastu. Määruse II peatüki kohaselt luuakse iga aastane rändehalduse tsükkel.

Sama määruse artiklis 12 sätestatakse, et iga aastane solidaarsusreserv kehtestatakse Euroopa

Komisjoni ettepanekul nõukogu rakendusaktiga, mis tähendab, et abistamise viiside ja

mahtude üle otsustavad liikmesriigid. Artikkel 57 (nõukogu rakendusakt iga-aastase

solidaarsusreservi loomise kohta) kohaselt sisaldab iga-aastase liidu tasandi iga-aastase

solidaarsusreservi jaoks nõutavate ümberpaigutamiste ja rahaliste toetuste võrdlusarvu ning

konkreetseid kohustusi, mille iga liikmesriik on kõrgetasemelisel foorumi artiklis 13 osutatud

kohtumisel võtnud artikli 56 (iga-aastane solidaarsusreserv) lõikes 2 osutatud iga liiki

solidaarsuspanuste kohta. Nõukogu võtab rakendusakti vastu kvalifitseeritud

9 Eesti seisukohad Euroopa Liidu rände- ja varjupaigapaketi seadusandlike eelnõude, rände ärakasutamist

käsitlevate eelnõude ja rände välismõõtme kohta (heaks kiidetud 27.01.2022 Vabariigi Valitsuse ja 21.02.2022

Riigikogu EL asjade komisjoni istungil). 10 Eesti uuendatud seisukohad Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu istungil 8.-9.06.2023., mis

puudutavad määruse eelnõu, millega luuakse rahvusvahelise kaitse ühine menetlus liidus, ning määruse eelnõu,

mis käsitleb varjupaiga- ja rändehaldust (heaks kiidetud 25.05.2023 Vabariigi Valitsuse ja 5.06.2023 Riigikogu

EL asjade komisjoni istungil). 11 Eesti uuendatud seisukohad Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu istungil 8.-9.06.2023., mis

puudutavad määruse eelnõu, millega luuakse rahvusvahelise kaitse ühine menetlus liidus, ning määruse eelnõu,

mis käsitleb varjupaiga- ja rändehaldust (heaks kiidetud 25.05.2023 Vabariigi Valitsuse ja 5.06.2023 Riigikogu

EL asjade komisjoni istungil). 12 Eesti seisukoht välismõõtme puhul kinnitati 25.05.2023 Vabariigi Valitsuse ja 5.06.2023 Riigikogu EL asjade

komisjoni istungil.

18

häälteenamusega. Nõukogu võib artiklis 12 osutatud komisjoni ettepanekut kvalifitseeritud

häälteenamusega muuta.

Määruse artikkel 57 lg 4 kohaselt on n liikmesriikidel täielik kaalutlusõigus valida artikli 56

lõikes 2 loetletud solidaarsusmeetmete liikide või nende kombinatsiooni vahel. Liikmesriigid,

kes kohustuvad võtma alternatiivseid solidaarsusmeetmeid, märgivad selliste meetmete

rahalise väärtuse objektiivsete kriteeriumide alusel. Kui artiklis 12 osutatud komisjoni

ettepanekus ei ole alternatiivseid solidaarsusmeetmeid kindlaks määratud, võivad

liikmesriigid siiski kohustuda neid meetmeid võtma. Kui toetatav liikmesriik neid meetmeid

asjaomasel aastal ei taotle, arvestatakse need ümber rahaliseks panuseks.

Määruse 2024/1351 varjupaiga- ja rändehalduse kohta artikkel 56 (iga-aastane

solidaarsusreserv) lõike 2 kohaselt koosneb iga-aastane solidaarsusreserv

solidaarsusmeetmetest, mida loetakse võrdväärseks:

a) artiklite 67 (ümberpaigutamisele eelnev menetlus) ja 68 (ümberpaigutamisele järgnev

menetlus) kohane ümberpaigutamine:

i) mida rakendatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate suhtes;

ii) mida rakendatakse, kui asjaomane toetav ja toetatav liikmesriik on selles kahepoolselt

kokku leppinud, selliste rahvusvahelise kaitse saajate suhtes, kellele on antud rahvusvaheline

kaitse vähem kui kolm aastat enne seda, kui võeti vastu artiklis 57 osutatud nõukogu

rakendusakt;

b) liikmesriikide antav rahaline toetus, mis on peamiselt suunatud liikmesriikides võetavatele

meetmetele rände, vastuvõtmise, varjupaiga, lahkumiseelse reintegreerimise, piirihalduse ja

tegevustoetuse valdkonnas, millega võidakse toetada ka kolmandates riikides või nendega

seoses võetavaid meetmeid, millel võib olla otsene mõju rändevoogudele liikmesriikide

välispiiridel või mis parandavad asjaomase kolmanda riigi varjupaiga-, vastuvõtu- ja

rändesüsteeme, sealhulgas toetatud vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise

programmid, kooskõlas artikliga 64;

c) alternatiivsed rände, vastuvõtmise, varjupaiga, tagasipöördumise ja reintegratsiooni ning

piirihalduse valdkonna solidaarsusmeetmed, mis keskenduvad tegevustoetusele, suutlikkuse

suurendamisele, teenustele, personalitoele, rajatistele ja tehnilisele varustusele kooskõlas

artikliga 65.

Toetatavad liikmesriigid rakendavad selliseid meetmeid käesoleva lõike esimese lõigu punktis

b osutatud kolmandates riikides või seoses selliste kolmandate riikidega kooskõlas käesoleva

määruse ja määruse (EL) 2021/1147 kohaldamisala ja eesmärkidega

Artikkel 64 sätestab rahalise toetuse ja artikkel 65 sätestab alternatiivsete

solidaarsusmeetmete põhimõtted. Artikliga 66 sätestatakse abistamise ulatuse jaotamine.

Täiendavalt on sätestatud inimeste solidaarsuse arvestusse kuuluv vastutuse erandite

kohaldamise võimalus. Artikliga 71 sätestatakse Euroopa Liidu rahaline toetus

liikmesriikidele ümberpaigutamise korral.

Sama määruse põhjenduspunkt 22 kohaselt tuleb selleks, et tagada solidaarsus ja vastutuse

õiglane jagamine, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 80, ning pingutuste

tasakaal liikmesriikide vahel, luua kohustuslik solidaarsusmehhanism, mis näeb ette

rändesurve all olevate liikmesriikide tulemusliku toetamise ja tagab kiire juurdepääsu

õiglastele ja tõhusatele rahvusvahelise kaitse andmise menetlustele. Sellise mehhanismiga

tuleb ette näha samaväärsed eri liiki solidaarsusmeetmed ning see peaks olema paindlik ja

võimeline kiiresti kohanema muutuvate rändeprobleemidega. Solidaarsusmeetmed tuleb

kavandada juhtumipõhiselt, et need oleksid kohandatud asjaomase liikmesriigi vajadustele.

Põhjenduspunkt 34 selgitab, et kuigi ümberpaigutamist tuleb kohaldada eelkõige

rahvusvahelise kaitse taotlejate puhul, kusjuures eelisjärjekorras tuleb kaaluda haavatavaid

inimesi, peab selle kohaldamine jääma paindlikuks. Arvestades ümberpaigutamise

vabatahtlikkust, peab toetavatel ja toetatavatel liikmesriikidel olema võimalus väljendada oma

eelistusi seoses inimestega, kelle puhul seda kaalutakse. Sellised eelistused peavad olema

19

mõistlikud, arvestades toetatavas liikmesriigis kindlaks tehtud vajadusi ja profiile, et tagada

seoses ümberpaigutamisega võetud kohustuste tulemuslik täitmine.

Selleks et toetada liikmesriike nende kohustuste täitmisel on suurendatud Euroopa Liidu

Varjupaigaameti (EUAA) mandaati nii seire, juhiste kui operatiivabi pakkumise

valdkondades, kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega 2021/2303, mis käsitleb

Euroopa Liidu Varjupaigaametit.

Kolmandate riikide kodanike ümberasustamine on reguleeritud määrusega 2024/1350, millega

luuakse liidu ümberasustamise ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise raamistik. Määruses

on tagatud ümberasustamise vabatahtlikkuse põhimõtte säilimine.

Määruse artikli 1 (reguleerimisese) lõike 4 kohaselt annavad liikmesriigid oma panuse artiklis

8 osutatud liidu ümberasustamise ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise kavasse

vabatahtlikkuse alusel.

3.5. Eesti ei toeta eraldi kategooria loomist merel toimunud otsingu- ja

päästeoperatsioonide järel maabunud inimeste ümberpaigutamiseks. Eelistame nende

lisamist rändesurve hindamise aluseks olevate näitajate nimekirja.13

Seisukoht on saavutatud määrusega 2024/1358 EURODAC andmebaasi kohta. Artikkel 12

(statistika) lõike 1 punkti c kohaselt koostab eu-LISA igal kuul Eurodac-süsteemi töö kohta

statistilise aruande, kus esitatakse muuhulgas otsingu- ja päästeoperatsioonide (SAR) järel

maabunud inimeste arv.

Määruses on SAR statistilistel eesmärkidel rändesurve ühe näitajana ja rändeteekonna

kaardistamiseks. SAR kaudu saabumine ei ole seotud eraldi rändemenetluse ega solidaarsuse

mehhanismiga. Solidaarsusmehhanism on üks olenemata sisserände teekonnast või viisist.

EURODAC määruse põhjenduspunkt 6 selgitab, et kajastada täpselt rahvusvahelise õiguse

kohaseid liikmesriikide kohustusi korraldada otsingu- ja päästeoperatsioone ja anda täpsem

ülevaade rändevoogude koosseisust liidus, on samuti vaja, sealhulgas statistilistel

eesmärkidel, registreerida Eurodac-süsteemis asjaolu, et kolmandate riikide kodanikud või

kodakondsuseta isikud on maabunud otsingu- ja päästeoperatsiooni järel.

Samas võib määruse 2024/1351 kohaselt otsingu- ja päästeoperatsioonide järel maabunud

inimeste hulka arvestada rändesurve hindamisel. Määruse artikli 11 (komisjoni rakendusotsus

rändesurve all, rändesurve ohus või märkimisväärses rändeolukorras olevate liikmesriikide

kindlaksmääramise kohta) lõige 3 sätestab, et kui liikmesriiki on tulnud viimase 12 kuu

jooksul suur hulk saabujaid otsingu- ja päästeoperatsioonide järgsete korduvate maabumiste

tõttu, käsitab komisjon seda liikmesriiki rändesurve all olevana, tingimusel et saabujate hulk

on nii suur, et tekitab ebaproportsionaalseid kohustusi asjaomase liikmesriigi hästi

ettevalmistatud varjupaiga-, vastuvõtu- ja rändesüsteemidele. Artikkel 12 (komisjoni

ettepanek võtta vastu nõukogu rakendusakt, millega luuakse iga-aastase solidaarsusreserv)

lõike 5 kohaselt, kui komisjon on artiklis 11 osutatud rakendusotsuses kindlaks määranud, et

üks või mitu liikmesriiki on otsingu- ja päästeoperatsioonidele järgnenud korduvate

maabumiste suure arvu tõttu rändesurve all, kehtestab komisjon soovitusliku protsendimäära,

mille ulatuses tehakse iga-aastane solidaarsusreserv sellistele liikmesriikidele kättesaadavaks.

Artikkel 57 (nõukogu rakendusakt iga-aastase solidaarsusreservi loomise kohta) lõike 2

kohaselt võib sama artikli lõikes 1 osutatud nõukogu rakendusaktis määratakse vajaduse

korral kindlaks ka esialgne protsent iga-aastasest solidaarsusreservist, mis võidakse teha

kättesaadavaks liikmesriikidele, kes on otsingu- ja päästeoperatsioonide järgsete järjestikuste

arvukate maabumiste tagajärjel rändesurve all, võttes arvesse asjaomaste liikmesriikide

geograafilist eripära. Selles võidakse kindlaks määrata ka muud solidaarsusvormid, nagu on

13 Eesti seisukohad Euroopa Liidu rände- ja varjupaigapaketi seadusandlike eelnõude, rände ärakasutamist

käsitlevate eelnõude ja rände välismõõtme kohta (heaks kiidetud 27.01.2022 Vabariigi Valitsuse ja 21.02.2022

Riigikogu EL asjade komisjoni istungil).

20

sätestatud artikli 56 (iga-aastane solidaarsusreserv) lõike 2 punktis c, sõltuvalt vajadustest

selliste meetmete järele, mis on tingitud rändevaldkonnas esinevatest eriprobleemidest

asjaomases liikmesriigis.

3.6. Eesti ei toeta pikaajalise elaniku elamisloa saamiseks nõutava tähtajalise elamisloa

perioodi lühendamist rahvusvahelise kaitse saajatele. Leiame, et ebavõrdsuse

vältimiseks teiste rändajate kategooriatega tuleb pikaajalise elamisloa andmisel lähtuda

ühetaolisuse põhimõttest.14

Seisukoht on saavutatud määruses 2024/1351 varjupaiga- ja rändehalduse kohta, millega jäeti

direktiiv 2003/109 pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta

muutmata.

4. Määruse eelnõu, mis käsitleb rände- ja varjupaigaküsimuste valdkonnas kriisi ja

vääramatu jõuga seotud olukordi

4.1. Eesti toetab Euroopa Liidu tasandil tõhusa koordineerimismehhanismi loomist

massilise sisserändega seotud kriisiolukorra ennetamiseks ja lahendamiseks. Leiame, et

kriisiolukorra lahendamiseks tuleks suunata jõupingutused liikmesriigi abistamisele

kohapeal, koondades selleks nii liikmesriikide, kui ka EL ametite ressursid.15

Seisukoht on saavutatud määrusega 2024/1359 kriisi ja vääramatu jõu olukordade haldamise

kohta rände valdkonnas. Määrusega luuakse tõhus valmisoleku ja reageerimise

koordineerimise mehhanism. Määruse põhjenduspunkt 5 kohaselt on määruse eesmärgiks

suurendada liidu valmisolekut ja vastupanuvõimet kriisiolukordade haldamiseks ning

hõlbustada tegevuse koordineerimist, suutlikkuse toetamist ja rahaliste vahendite

kättesaadavust kriisiolukordades.

Määruse artikkel 1 (reguleerimisese) lõige 1 kohaselt käsitletakse määruses liidu rände- ja

varjupaigavaldkonna erakorralisi kriisiolukordi, sealhulgas rändajate vahendina kasutamist, ja

vääramatu jõu olukordi, ajutiste meetmete abil. Selles sätestatakse tõhustatud solidaarsus- ja

toetusmeetmed, mis tuginevad määrusele (EL) 2024/1351 varjupaiga ja rändehalduse kohta,

tagades samal ajal vastutuse õiglase jagamise, ning ajutised erinormid, millega tehakse erand

määruses (EL) 2024/1351 ja määruses (EL) 2024/1348 ühtse varjupaigamenetluse kohta.

Samuti jääb eraldiseisva õigusaktina alles direktiiv 2001/55/EÜ miinimumnõuete kohta

ajutise kaitse andmiseks ümberasustatud isikute massilise sissevoolu korral ning meetmete

kohta liikmesriikide jõupingutuste tasakaalustamiseks nende isikute vastuvõtmisel ning selle

tagajärgede kandmisel.

4.2. Eesti toetab nii kriisiolukorras kui ka vääramatu jõu puhul rahvusvahelise kaitse ja

tagasisaatmismenetluse tähtaegade pikendamist. Leiame, et liikmesriigil peaks olema

õigus kohaldada neid erisusi ilma Euroopa Komisjoni loata.16

14 Eesti seisukohad Euroopa Liidu rände- ja varjupaigapaketi seadusandlike eelnõude, rände ärakasutamist

käsitlevate eelnõude ja rände välismõõtme kohta (heaks kiidetud 27.01.2022 Vabariigi Valitsuse ja 21.02.2022

Riigikogu EL asjade komisjoni istungil). 15 Eesti seisukohad Euroopa Liidu rände- ja varjupaigapaketi seadusandlike eelnõude, rände ärakasutamist

käsitlevate eelnõude ja rände välismõõtme kohta (heaks kiidetud 27.01.2022 Vabariigi Valitsuse ja 21.02.2022

Riigikogu EL asjade komisjoni istungil). 16 Eesti seisukohad Euroopa Liidu rände- ja varjupaigapaketi seadusandlike eelnõude, rände ärakasutamist

käsitlevate eelnõude ja rände välismõõtme kohta (heaks kiidetud 27.01.2022 Vabariigi Valitsuse ja 21.02.2022

Riigikogu EL asjade komisjoni istungil).

21

Seisukoht on saavutatud määrusega 2024/1359 kriisi ja vääramatu jõu olukordade haldamise

kohta rände valdkonnas. Erandeid käsitletakse määruse peatükis IV.

Artikkel 10 (rahvusvahelise kaitse taotluste sooviavalduste registreerimine kriisiolukordades

või vääramatu jõu olukordades) lõige 1 sätestab, et kriisiolukorras või vääramatu jõu

olukorras võib asjaomase olukorraga silmitsi seisev liikmesriik erandina määruse (EL)

2024/1348 ühtse varjupaigamenetluse kohta artiklist 27 registreerida käesoleva lõike

kohaldamise ajal esitatud taotluste sooviavaldused hiljemalt nelja nädala jooksul pärast

kõnealuste taotluste sooviavalduste esitamist.

Põhjenduspunkt 21 selgitab täiendavalt, et kui liikmesriik leiab, et on kriisiolukorras või

vääramatu jõu olukorras, on asjaomasel liikmesriigil võimalik taotleda luba kohaldada

erandeid ja solidaarsusmeetmeid. Kõnealuses taotluses tuleb esitada olukorra kirjeldus ja

täpsustada meetmed, mida taotletakse konkreetse olukorraga tegelemiseks. Samuti tuleb

esitada selles põhjendused selle kohta, miks on olukorraga tegelemiseks vaja kasutada

kõnealuseid meetmeid, ning asjakohasel juhul välja tuua olukorra käsitlemiseks juba võetud

meetmed.

Sama määruse põhjenduspunkt 42 selgitab, et kriisiolukordades ja vääramatu jõu olukordades

on liikmesriigil lubatud teha erand määrusest (EL) 2024/1348 ühtse varjupaigamenetluse

kohta, et registreerida rahvusvahelise kaitse taotluste sooviavaldusi mitte hiljem kui nelja

nädala jooksul pärast nende tegemist. Selline pikendamine ei tohiks piirata

varjupaigataotlejate õigusi, mis on tagatud põhiõiguste hartaga, määrusega (EL) 2024/1348 ja

direktiiviga (EL) 2024/1346 varjupaigataotlejate vastuvõtu kohta. Ilma et see piiraks taotluse

esitamise ja nõukogu rakendusotsuse vastuvõtmise vahele jäävaks ajaks võimaldatud erandi

kohaldamist, peaks kriisiolukorras, mida iseloomustab kolmanda riigi kodanike ja

kodakondsuseta isikute massiline saabumine, olema võimalik pikendada

registreerimistähtaega üksnes algses nõukogu rakendusotsuses sätestatud tähtaja jooksul.

5. Määruse muudetud eelnõu, millega luuakse Eurodac-süsteem

5.1. Eesti toetab Euroopa Liidu varjupaigataotlejate sõrmejälgede võrdlemise süsteemi

Eurodac andmevahetuse loomist teiste Euroopa Liidu andmekogudega parema

rändehalduse, isikutuvastamise ja julgeolekukontrollide tegemise eesmärgil.17

Seisukoht on saavutatud määrusega 2024/1358 EURODAC andmebaasi kohta. Artikkel 1

(Eurodac-süsteemi eesmärk) lõike 1 järgi luuakse EURODAC süsteem, mis toetab

varjupaigasüsteemi, aitab kaasa määruses sätestatud tingimuste täitmisele, aidata ohjeldada

massilist sisserännet liitu ning muudab liikmesriikide vahelise koostöö hõlpsamaks.

Lisaks on eesmärgiks sätestada tingimused, mille alusel liikmesriikide määratud asutused ja

Europoli määratud asutus võivad taotleda biomeetriliste või tähtnumbriliste andmete

võrdlemist Eurodac-süsteemis salvestatud andmetega õiguskaitse eesmärgil terroriaktide või

muude raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks või uurimiseks; aidata kaasa Eurodac-

süsteemis registreeritud isikute õigele tuvastamisele kooskõlas määruse (EL) 2019/818

artikliga 20, salvestades isikuandmeid, reisidokumentide andmeid ja biomeetrilisi andmeid

ühisesse isikuandmete hoidlasse; toetada määrusega (EL) 2018/1240 loodud Euroopa reisiinfo

ja -lubade süsteemi (ETIAS) eesmärke; toetada määruses (EÜ) nr 767/2008 osutatud

viisainfosüsteemi (VIS) eesmärke; toetada tõenditel põhinevat poliitikakujundamist statistika

koostamise abil; aidata rakendada direktiivi 2001/55/EÜ.

17 Eesti seisukohad Euroopa Liidu rände- ja varjupaigapaketi seadusandlike eelnõude, rände ärakasutamist

käsitlevate eelnõude ja rände välismõõtme kohta (heaks kiidetud 27.01.2022 Vabariigi Valitsuse ja 21.02.2022

Riigikogu EL asjade komisjoni istungil).

22

Artikkel 12 (statistika) lõige 3 sätestab, et eu-LISA koostab igakuise süsteemiülese statistika,

toetamaks artikli 1 punktides c ja i osutatud eesmärke. Nimetatud statistika ei võimalda

isikute tuvastamist ja selles kasutatakse Eurodac-süsteemi, VISi, ETIASe ning EESi andmeid.

Esimeses lõigus osutatud statistika tehakse kättesaadavaks liikmesriikidele, Euroopa

Parlamendile, komisjonile, Euroopa Liidu Varjupaigaametile, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve

Ametile ning Europolile.

Määruse põhjenduspunkti 16 selgituse kohaselt, selleks, et aidata kontrollida ebaseaduslikku

sisserännet ja anda statistikat, et toetada tõenduspõhist poliitikakujundamist, on eu-LISA-l

võimalik koostada süsteemiülest statistikat, kasutades Eurodac-süsteemi, viisainfosüsteemi

(VIS), ETIASe ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/2226 ( 19) loodud

riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi (EES) andmeid.

6. Nõukogu otsuse eelnõu ajutiste erakorraliste meetmete kohta Läti, Leedu ja Poola

toetamiseks

6.1. Eesti toetab Euroopa Liidu kindla eesmärgiga meetmeid rände- ja

varjupaigapoliitika valdkonnas, mis lähtuvad hübriidrünnaku all olevate liikmesriikide

reaalsetest vajadustest ning aitavad seeläbi leevendada survet Euroopa Liidu välispiirile

ja rändehaldusele. Eelkõige peame oluliseks, et hübriidkriisi olukorras on liikmesriigil

võimalik seada piirangud rahvusvahelise kaitse taotluste esitamise kohtadele ning

rakendada laiaulatuslikult piirimenetlust tegeliku kaitsevajaduse kiireks tuvastamiseks

ja tagasisaatmiste kiirendamiseks.18

Eelnõu 2021/0401/CNS menetlus hääbus ning see otsustati jätta käiguta. Kavandatud sätted

liideti ning seisukoht saavutati määruses 2024/1359, mis käsitleb kriisiolukordi ja vääramatu

jõu olukordi rände- ja varjupaigaküsimuste valdkonnas ning millega muudetakse määrust

(EL) 2021/1147 ning mis hõlmab ka rändajate ärakasutamise olukorra haldamise sätted.

Määruse artikkel 1 (reguleerimisese) lõige 4 punkt b kohaselt tähendab kriisiolukord mh

rändajate vahendina kasutamise olukorda, kus kolmas riik või vaenulik valitsusväline osaleja

soodustab või hõlbustab kolmanda riigi kodanike võikodakondsuseta isikute liikumist

välispiiridele või liikmesriiki eesmärgiga destabiliseerida liitu või liikmesriiki ning kui selline

tegevus võib ohustada liikmesriigi põhifunktsioone, sealhulgas avaliku korra säilitamist või

riigi julgeoleku kaitset.

Liikmesriigid võivad taotleda luba III (kriisiolukorras kohaldatavad solidaarsusmeetmed) ja

IV (erandid) peatükis loetletud meetmete kohaldamiseks, eelkõige juhul, kui rahvusvahelise

kaitse taotluste arv suureneb välispiiril ootamatult ja märkimisväärselt.

Liikmesriigid võivad vahendina kasutamise olukorras kohaldada artikli 4 lõikes 3 osutatud

nõukogu rakendusotsuses sätestatud erandeid üksnes selliste kolmanda riigi kodanike või

kodakondsuseta isikute suhtes, keda kasutatakse vahendina ja kes on kinni peetud või leitud

välispiiri, st liikmesriigi maismaapiiri, sealhulgas jõe- ja järvepiiri, merepiiri ja liikmesriigi

lennujaamade, jõe-, mere- ja järvesadamate, kui need ei ole sisepiirid, läheduses seoses

ebaseadusliku maismaa-, mere- või õhupiiri ületamisega või kes on maabunud pärast otsingu-

ja päästeoperatsioone või ilmunud ise piiripunktidesse.

Põhjenduspunkt 18 selgitab täiendavalt, et rändajate vahendina kasutamise olukorras võivad

kolmanda riigi kodanikud ja kodakondsuseta isikud taotleda rahvusvahelist kaitset

liikmesriigi välispiiril või transiiditsoonis ning sageli on tegemist isikutega, kes on kinni

peetud seoses välispiiri ebaseadusliku ületamisega maa-, mere- või õhuteed pidi või kes on

18 Eesti seisukohad Euroopa Liidu rände- ja varjupaigapaketi seadusandlike eelnõude, rände ärakasutamist

käsitlevate eelnõude ja rände välismõõtme kohta (heaks kiidetud 27.01.2022 Vabariigi Valitsuse ja 21.02.2022

Riigikogu EL asjade komisjoni istungil).

23

maabunud pärast otsingu- ja päästeoperatsioone. Eelkõige võib see kaasa tuua rahvusvahelise

kaitse taotluste arvu ootamatu märkimisväärse suurenemisega seotud koormuse välispiiridel.

Sellega seoses tuleb tagada põhiõiguste harta artikli 18 ja Genfi konventsiooni kohane

tulemuslik ja tegelik juurdepääs rahvusvahelise kaitse menetlusele.

Põhjenduspunkt 29 selgitab, et asjakohaseks reageerimiseks, mis on vajalik ja

proportsionaalne olukorraga tegelemiseks, tuleb komisjoni ettepanekus kindlaks määrata

konkreetsed erandid, mida liikmesriigil on lubatud kohaldada. Rändajate vahendina

kasutamise olukorra puhul tuleks selgelt kindlaks määrata need inimesed, keda on vahendina

kasutatud ja kelle suhtes võidakse asjaomaseid erandeid kohaldada. Kriisiolukorras peab

komisjon asjakohasel juhul ja pärast kriisiolukorraga silmitsi seisva liikmesriigiga

konsulteerimist lisama oma ettepanekusse solidaarsusmeetmete kava eelnõu, esitades

konkreetse olukorra jaoks nõutavad asjakohased solidaarsusmeetmed ja nende taseme,

sealhulgas ümberpaigutamiste, rahaliste toetuste või alternatiivsete solidaarsusmeetmete

kogumahu ja nende taseme, ning tunnistades, et eri liiki solidaarsus on samaväärne, ja

austades liikmesriikide täielikku kaalutlusõigust solidaarsusmeetmete valimisel.

Põhjenduspunkt 49 selgitab, et rändajate vahendina kasutamise olukorras ja selle

ärahoidmiseks, et kolmas riik või vaenulik valitsusväline osaleja võtab sihikule kindla

kodakondsusega isikud või teatavatesse kategooriatesse kuuluvad kolmanda riigi kodanikud

või kodakondsuseta isikud, on liikmesriigil võimalik teha erandeid varjupaigamenetlusest,

tehes otsuse rahvusvahelise kaitse taotluste põhjendatuse kohta piirimenetluse raames, nagu

on sätestatud määruse (EL) 2024/1348 artiklites 44–55. Järgida tuleb nimetatud määruses

sätestatud põhimõtteid ja tagatisi. Nõukogu rakendusotsuses, millega antakse liikmesriigile

luba osutatud erandeid kohaldada, tuleb täpsustada, millised kolmanda riigi kodanikud või

kodakondsuseta isikud on vahendina kasutamise olukorras. Selle erandi kohaldamisel tuleb

erilist tähelepanu pöörata teatavatesse kategooriatesse kuuluvatele kolmanda riigi kodanikele

või kodakondsuseta isikutele, keda on vahendina kasutatud, eelkõige alla 12-aastastele

alaealistele ja nende pereliikmetele, ning menetluslike või vastuvõtu erivajadustega

haavatavatele isikutele. Kõnealused rühmad tuleks seega piirimenetluse kohaldamisalast kas

välja jätta või juhul kui individuaalse hindamise põhjal leitakse, et nende taotlused on

tõenäoliselt põhjendatud, tuleks selle menetluse kohaldamine nende suhtes lõpetada. Nende

kahe võimaluse vahel valimisel jääb kaalutlusõigus kõnealuse erandi kohaldamist taotlevale

liikmesriigile. Taotluses näidatud valikut tuleb kajastada nõukogu rakendusotsuses, millega

antakse luba kõnealust erandit kohaldada. Selline piirimenetluse kohaldamisala laiendamine

rändajate vahendina kasutamise olukorra puhul ei tohib mõjutada määruse (EL) 2024/1348

alusel kohustusliku piirimenetluse suhtes kohaldatavaid aluseid ja muid norme. Kui

liikmesriigile antakse luba piirimenetluse kohaldamisala laiendada, ei tohib kõnealuse

menetluse raames läbi vaadatud taotlusi käsitada osana piisavast suutlikkusest vastavalt

artiklile 48 ega võtta arvesse aastase ülempiiri kohaldamisel vastavalt nimetatud määruse

artiklile 51.

7. Määruse eelnõu, mis käsitleb ärakasutamise olukordi rände ja varjupaiga valdkonnas

7.1. Oluline on tagada liikmesriikidele tööriistad toimetulekuks Schengeni ala

julgeolekut ja avalikku korda ohustavate hübriidrünnaku olukordadega, kus rännet

kasutatakse survevahendina ELi või selle liikmesriikide vastu. Selleks tuleb

eesmärgipäraselt kasutada eelkõige kombinatsiooni Euroopa Liidu tasandi meetmetest

nagu operatiivkoostöö EL ametitega, EL rahalised vahendid, diplomaatia, sanktsioonid,

24

strateegiline kommunikatsioon, ELi õiguse kohaldamine ja ühiste kriisiplaanide

koostamine.19

Seisukoht on saavutatud määrusega 2024/1359 kriisi ja vääramatu jõu olukordade haldamise

kohta rände valdkonnas. Rändajate vahendina ärakasutamine on reguleeritud ja defineeritud

kriisimääruse artiklis 1 ja kõik meile olulised aspektid on definitsioonis arvestatud.

Määruse artikkel 1 (reguleerimisese) lõige 4 punkt b kohaselt tähendab kriisiolukord mh

rändajate vahendina kasutamise olukorda, kus kolmas riik või vaenulik valitsusväline osaleja

soodustab või hõlbustab kolmanda riigi kodanike võikodakondsuseta isikute liikumist

välispiiridele või liikmesriiki eesmärgiga destabiliseerida liitu või liikmesriiki ning kui selline

tegevus võib ohustada liikmesriigi põhifunktsioone, sealhulgas avaliku korra säilitamist või

riigi julgeoleku kaitset.

Rändajate vahendina ärakasutamine ehk instrumentaliseerimine on üks võimalikest

rändekriisi põhjustavatest asjaoludest ning ei eelda masside olemasolu.

Määruse artikkel 1 (reguleerimisese) lõige 4 viimase lõigu kohaselt võivad liikmesriigid

taotleda luba III (kriisiolukorras kohaldatavad solidaarsusmeetmed) ja IV (erandid) peatükis

loetletud meetmete kohaldamiseks, eelkõige juhul, kui rahvusvahelise kaitse taotluste arv

suureneb välispiiril ootamatult ja märkimisväärselt.

Kõikehõlmavate meetmete kasutamine on kajastatud määruse põhjenduspunktides 3, 4, 5 ja 6.

Artikkel 16 (kriisiks valmisolek) lõige 1 punkt a ütleb, et liikmesriikide poolt määruse (EL)

2024/1351 (varjupaiga- ja rändehalduse määrus) artikli 7 kohaselt kehtestatud riiklikud

strateegiad sisaldavad ennetavad meetmed, mille abil tagada piisav valmisolek

kriisiolukorraks ja vähendada kriisiolukorra riski, ning valmisoleku plaanid, võttes arvesse

määruseid (EL) 2021/2303 ja (EL) 2019/1896 ning direktiivi (EL) 2024/1346 kohast

valmisoleku planeerimist ning rändevaldkonna valmisoleku- ja kriisikava raames esitatud

komisjoni aruandeid.

Põhjenduspunkt 59 selgitab, et tagada piisav valmisolek kriisiolukorraks, peaksid

liikmesriigid lisama oma valmisoleku plaani meetmed, mis on kriisiolukorrale reageerimiseks

ja selle lahendamiseks vajalikud, sealhulgas meetmed, mida on vaja, et lahendada Euroopa

ühise varjupaigasüsteemi toimimisega seotud probleemid ning kaitsta rahvusvahelise kaitse

taotlejate ja saajate õigusi ning suurendada asjaomase liikmesriigi edaspidist

vastupanuvõimet. Liikmesriigid peaksid samuti kasutama kõiki riigisisese ja liidu õiguse

alusel kättesaadavaid vahendeid, sealhulgas kasutama ära komisjoni soovituse (EL)

2020/1366 punktis 15 esitatud rändevaldkonna valmisolekut ja kriisiohjet puudutavaid ELi

mehhanismi kohaseid ennetus- ja varajase hoiatamise vahendeid, mis oleks kättesaadavad

kõigile osalejatele, et nad saaksid teha õigeaegselt otsuseid ning et nende otsuste täitmist

jälgitakse ja koordineeritakse nõuetekohaselt.

7.2. Rände kasutamisel hübriidrelvana on vajalik tagada surve all olevatele

liikmesriikidele Euroopa Liidu ametite ja teiste liikmesriikide operatiivne abi, kuid

abimeetmetega ei tohi tekitada täiendavaid tõmbefaktoreid ebaseaduslikule sisserändele.

Seetõttu peame ka rände ärakasutamise juhtumite korral oluliseks vältida abistavate

meetmetena sisserändajate kohustuslikku ümberpaigutamist ja tagasisaadetavate

vastuvõtmist.20

19 Eesti seisukohad Euroopa Liidu rände- ja varjupaigapaketi seadusandlike eelnõude, rände ärakasutamist

käsitlevate eelnõude ja rände välismõõtme kohta (heaks kiidetud 27.01.2022 Vabariigi Valitsuse ja 21.02.2022

Riigikogu EL asjade komisjoni istungil).

20 Eesti seisukohad Euroopa Liidu rände- ja varjupaigapaketi seadusandlike eelnõude, rände ärakasutamist

käsitlevate eelnõude ja rände välismõõtme kohta (heaks kiidetud 27.01.2022 Vabariigi Valitsuse ja 21.02.2022

Riigikogu EL asjade komisjoni istungil).

25

Seisukoht on saavutatud määrusega 2024/1359 kriisi ja vääramatu jõu olukordade haldamise

kohta rände valdkonnas. Kriisimäärus ei sätesta kohustuslikku ümberpaigutamist.

Artikkel 8 (solidaarsus- ja toetusmeetmed kriisiolukorras) kohaselt on täiendava

solidaarsusmehhanismi käivitamisel kriisi haldamiseks pakutava abi vormid vabatahtlikud

nagu tavaolukorras. Lisandub nn Dublin ofset ehk vastutuse tasaarveldamine, mis tagab, et

oleks alati olemas minimaalne inimeste solidaarsus ümberpaigutamise ja vastutuse

tasaarveldamise näol.

Määruse põhjenduspunkti 27 kohaselt peaksid kriisiolukorras sellise olukorraga tegelemiseks

ette nähtud solidaarsusmeetmed minema kaugemale määruses 2024/1351 (varjupaiga- ja

rändehalduse kohta) sätestatud meetmetest. Seepärast peaks komisjon olukorra hindamisel

arvesse võtma nimetatud määruse artiklis 9 sätestatud kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid

näitajaid ning taotluse esitanud liikmesriigi esitatud põhjendatud teavet ning Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse 2021/2303 (Euroopa Liidu Varjupaigaameti kohta) ja

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2019/1896 (Euroopa piiri- ja rannikuvalve kohta)

kohaselt kogutud teavet ning määruses 2024/1351 osutatud iga-aastast rände- ja

varjupaigaaruannet. Rändajate vahendina kasutamise olukordade puhul peaks komisjon võtma

arvesse ka põhjuseid, miks toetusvahend ei ole olukorraga tegelemiseks piisav. Komisjon

peaks koguma piisavalt teavet selleks, et asjakohaselt hinnata, kas taotluse esitanud

liikmesriik seisab silmitsi kriisiolukorraga, sealhulgas rändajate vahendina kasutamisega, või

vääramatu jõu olukorraga, konsulteerides asjaomaste asutustega, eelkõige Euroopa Liidu

Varjupaigaameti (edaspidi „varjupaigaamet“), Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ning

Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga, samuti rahvusvaheliste organisatsioonidega, eelkõige

ÜRO pagulaste ülemvoliniku ja Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooniga (IOM), ning

muude asjaomaste organisatsioonidega.

Põhjenduspunkti 29 kohaselt, selleks et näha ette asjakohane reageerimine, mis on vajalik ja

proportsionaalne olukorraga tegelemiseks, tuleks komisjoni ettepanekus asjakohasel juhul

kindlaks määrata konkreetsed erandid, mida liikmesriigil peaks olema lubatud kohaldada.

Rändajate vahendina kasutamise olukorra puhul tuleks selgelt kindlaks määrata need isikud,

keda on vahendina kasutatud ja kelle suhtes võidakse asjaomaseid erandeid kohaldada.

Kriisiolukorras peaks komisjon asjakohasel juhul ja pärast kriisiolukorraga silmitsi seisva

liikmesriigiga konsulteerimist lisama oma ettepanekusse solidaarsusmeetmete kava eelnõu,

esitades konkreetse olukorra jaoks nõutavad asjakohased solidaarsusmeetmed ja nende

taseme, sealhulgas ümberpaigutamiste, rahaliste toetuste või alternatiivsete

solidaarsusmeetmete kogumahu ja nende taseme, ning tunnistades, et eri liiki solidaarsus on

samaväärne, ja austades liikmesriikide täielikku kaalutlusõigust solidaarsusmeetmete

valimisel.

Põhjenduspunkti 30 kohaselt, kui rändesurve olukorras peab ümberpaigutamine või vastutuse

rakendamise erandid katma 60 % määruse (EL) 2024/1351 kohastest

ümberpaigutamisvajadustest, siis kriisiolukorras on oluline, et käsitletaks kõiki asjaomase

liikmesriigi solidaarsusvajadusi. Seetõttu, kui nõukogu rakendusotsusega kehtestatakse

solidaarsusmeetmete kava, peaks kriisiolukorraga silmitsi seisval liikmesriigil olema eesõigus

kasutada eraldamata solidaarsuslubadusi või neid, mida ei ole veel täidetud ja mis on

kättesaadavad määruse (EL) 2024/1351 artikliga 57 loodud iga-aastases solidaarsusreservis.

Kui see ei ole võimalik või kui iga-aastane solidaarsusreserv ei sisalda piisavalt lubadusi

kindlakstehtud vajaduste katmiseks, peaks kriisiolukorraga silmitsi seisev liikmesriik

kasutama ka nõukogu rakendusotsuses sisalduvaid toetuseid, tunnistades, et eri liiki

solidaarsus on samaväärne. Asjaomase liikmesriigi kõigi vajaduste käsitlemiseks tuleks juhul,

kui iga-aastases solidaarsusreservis ja nõukogu rakendusotsuses ette nähtud

ümberpaigutamislubadused kokku ei ole piisavad, muuta vastutuse rakendamise erandid

kohustuslikuks, et katta solidaarsusmeetmete kavas sätestatud vajadused. Selleks peaksid

osaleva liikmesriigi territooriumil viibima isikud, kelle suhtes vastutuse rakendamise erandeid

kohaldatakse.

26

Lisaks selgitatakse põhjenduspunktis 35, et tagamaks solidaarsusmeetmete nõuetekohane

rakendamine kriisiolukorras, tuleks kohaldada määruses 2024/1351 ümberpaigutamise

läbiviimiseks sätestatud menetlusnorme, võttes arvesse asjaomase olukorra tõsidust ja

kiireloomulisust. Põhjenduspunkt 38 selgitab, et erinevalt määruses (EL) 2024/1351

sätestatud normidest, mille kohaselt liikmesriigid ei ole kohustatud võtma vastutust nende

õiglast osa ületavate taotluste eest, võib solidaarsusmeetmete kava rakendamine

kriisiolukorras viia selleni, et üks või mitu toetavat liikmesriiki võtab vastutuse

rahvusvahelise kaitse taotluste läbivaatamise eest tema õiglast osa ületavas ulatuses. Sellistel

juhtudel peaks asjaomasel liikmesriigil olema õigus viie aasta jooksul arvata õiglast osa ületav

hulk proportsionaalselt maha solidaarsuslubaduste täitmisest määruse (EL) 2024/1351

eelseisvate iga-aastaste tsüklite raames. Sellist vähendamist võib kohaldada ka artikli 4 lõike 3

kohaselt vastu võetud nõukogu rakendusotsusega nii, et õiglast osa ületavat taotluste hulka

vähendatakse viie aasta jooksul alates kuupäevast, mil nõukogu rakendusotsus, mille alusel

liikmesriik oma õiglast osa ületas, kehtivuse kaotas. Eelseisvate iga-aastaste tsüklite raames ja

nõukogu rakendusotsusega tehtavaid vähendamisi peaks saama kohaldada kas eraldi või

samaaegselt, tingimusel et need vastavad sellele taotluste arvule, mille võrra asjaomane

liikmesriik panustas üle oma õiglase osa, ega ületa seda hulka.

7.3. Eesti toetab rände ärakasutamise olukorras rahvusvahelise kaitse menetluse

tähtaegade pikendamist ja rahvusvahelise kaitse taotlejate materiaalsete

vastuvõtutingimuste kohandamist. Leiame, et liikmesriigil peaks olema õigus kohaldada

neid erisusi enda ohuhinnangu alusel kohe. Rände ärakasutamisest tingitud massilise

sisserände olukorras peaks Euroopa Liidu õigus võimaldama rakendada kooskõlas

rahvusvahelise õigusega ka muid meetmeid, kui eelnevad meetmed ei ole osutunud

piisavateks.21

Seisukoht on saavutatud määrusega 2024/1359 kriisi ja vääramatu jõu olukordade haldamise

kohta rände valdkonnas. Erandid tähtaegades on sätestatud artiklitega 2 (liikmesriigi

põhjendatud taotlus), 4 (Komisjoni ettepanek ja nõukogu rakendusotsus, millega antakse luba

kohaldada erandeid ja kehtestatakse solidaarsusmeetmed), artikliga 5 (kestus) ja 6 (seire),

kusjuures õiguse osas teha erisusi materiaalsetes vastuvõtu tingimustes täpsustab

põhjenduspunkt 9, et määruses ei sätestata erandeid direktiivi (EL) 2024/1346 (rahvusvahelise

kaitse taotlejate vastuvõtu nõuete kohta) kohastest normidest ja tagatistest, sealhulgas seoses

materiaalsete vastuvõtutingimustega. Kriisiolukorras olev liikmesriik peaks ette nägema

täiendavad ja piisavad inim- ja materiaalsed ressursid, et ta saaks täita oma kohustusi, mis

tulenevad nimetatud direktiivist.

Õigus kohaldada erisusi kohe on võrreldes esialgse tekstiga olulises osas saavutatud ja

selgitatud artikliga 1 (reguleerimisese), artikliga 3 (Komisjoni rakendusotsus, millega tehakse

kindlaks kriisiolukorra või vääramatu jõu olukorra olemasolu), artikliga 8 (solidaarsus- ja

toetusmeetmed kriisiolukorras), artikliga 9 (vastutuse rakendamise erandid), kusjuures 10

päeva saab registreerimise aega edasi lükata ilma loata ja teavitamise alusel.

Põhjenduspunkt 31 kohaselt tuleks nõukogule anda rakendamisvolitused võtta vastu

rakendusotsus, millega antakse liikmesriigile luba kohaldada käesolevas määruses sätestatud

erandeid ja solidaarsusmeetmeid, kui on täidetud kehtestatud tingimused. Algse

rakendusotsusega lubatud meetmete kohaldamise aeg peaks olema kolm kuud. Seda tähtaega

peaks olema võimalik pikendada veel kolme kuu võrra, tingimusel et komisjon kinnitab

kriisiolukorra või vääramatu jõu olukorra püsimist.

21 Eesti seisukohad Euroopa Liidu rände- ja varjupaigapaketi seadusandlike eelnõude, rände ärakasutamist

käsitlevate eelnõude ja rände välismõõtme kohta (heaks kiidetud 27.01.2022 Vabariigi Valitsuse ja 21.02.2022

Riigikogu EL asjade komisjoni istungil).

27

7.4. Eesti on seisukohal, et liikmesriik peab saama keelduda rahvusvahelise kaitse

taotluse registreerimisest, kui selle on esitanud välismaalane, kellel oli võimalik

liikmesriiki siseneda selleks ette nähtud piiripunktide kaudu, ja tema tagasisaatmine ei

ole vastuolus tagasisaatmise lubamatuse (non-refoulement) põhimõttega. Samas oleks

riigil jätkuvalt võimalik teha humanitaarkaalutlustel erandeid.22

Seisukoht vastab määrusele 2024/1359 kriisi ja vääramatu jõu olukordade haldamise kohta

rände valdkonnas.

Selle õigusaktide paketi raames ei ole võimlaik taotluste vastuvõtmisest keeldumist ega ajutist

peatamist saavutada. Komisjon välistas edasise teema arutelu ning ühtegi seda meedet

toetavat liikmesriiki eelnõude tehnilise menetluse käigus ei olnud.

Arutelu nimetatud ettepaneku osas algatas taas Soome 2023. aasta lõpul peale Nõukogu ühise

lähenemise vastu võtmist ning vahetult enne poliitilise kokkuleppe saavutamist Euroopa

Parlamendiga tehes ettepaneku käsitleda teemat paralleelselt paketiga. Eesti toetab selles

küsimuses Soomet kõikides formaatides.

Eesmärk on saavutatud muude meetmetega. Kuigi taotluse registreerimisest ei saa keelduda

on võimalik registreerimist 4 nädala võrra edasi lükata ehk tähtaega pikendada ilma

Komisjoni loata artikkel 10 lõige 6 kohaselt kuni 10 päeva jooksul. Artikkel 10 lõige 6 ütleb,

et artikli 2 lõikes 1 osutatud põhjendatud taotluse esitamisel võib liikmesriik teatada

komisjonile, et ta peab vajalikuks kohaldada käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud erandit enne,

kui talle antakse artikli 4 lõikes 3 osutatud nõukogu rakendusotsusega sellekohane luba,

esitades täpsed põhjused selle kohta, miks on vaja võtta meetmeid viivitamata. Sellisel juhul

võib asjaomane liikmesriik kohaldada käesoleva artikli lõikes 1 osutatud erandit kümne päeva

jooksul alates taotluse esitamisele järgnevast päevast, välja arvatud juhul, kui asjaomasele

liikmesriigile antakse artikli 4 lõikes 3 osutatud nõukogu rakendusotsusega luba jätkata

kõnealuse erandi kohaldamist.

Määruse põhjenduspunkti 21 kohaselt kui liikmesriik leiab, et on kriisiolukorras või

vääramatu jõu olukorras, peaks asjaomasel liikmesriigil olema võimalik taotleda luba

kohaldada käesolevas määruses sätestatud erandeid ja solidaarsusmeetmeid. Kõnealuses

taotluses tuleks esitada olukorra kirjeldus ja täpsustada meetmed, mida taotletakse konkreetse

olukorraga tegelemiseks. Samuti tuleks esitada selles põhjendused selle kohta, miks on

olukorraga tegelemiseks vaja kasutada kõnealuseid meetmeid, ning asjakohasel juhul välja

tuua olukorra käsitlemiseks juba võetud meetmed

Põhjenduspunkt 24 täiendab, et kriisiolukorras või vääramatu jõu olukorras peaks sellise

olukorraga silmitsi seisval liikmesriigil olema võimalik taotleda luba kohaldada erandeid

asjaomastest varjupaigamenetluse, sealhulgas piiril toimuva varjupaigamenetluse normidest.

Asjakohasel juhul peaks sellistes taotlustes ka märkima, kas asjaomane liikmesriik on

otsustanud piirimenetluse teatava kategooria taotlejate puhul välistada või lõpetada. Koos

sellise taotlusega peaks asjaomasel liikmesriigil olema võimalik teatada komisjonile oma

kavatsusest kohaldada erandit registreerimistähtajast enne, kui talle antakse sellekohane luba

nõukogu rakendusotsuses, samuti täpsed põhjused, miks on vaja võtta meetmeid viivitamata.

Kõnealuse erandi kohaldamine ei tohiks ületada 10 päeva alates taotluse esitamisele

järgnevast päevast, välja arvatud juhul, kui selleks antakse luba nõukogu rakendusotsuses.

Komisjon ja nõukogu peaksid oma loamenetlusest tulenevaid kohustusi täites tegutsema

kiiresti, et kõnealuse ajavahemiku lõpu ja vastava nõukogu rakendusotsuse vastuvõtmise

vaheline aeg oleks võimalikult lühike.

Erandeid käsitlevad ka põhjenduspunktid 42, 43 ja 44. Punkti 42 kohaselt peaks liikmesriigil

olema kriisiolukordades ja vääramatu jõu olukordades olema lubatud teha erand määrusest

22 Eesti seisukohad Euroopa Liidu rände- ja varjupaigapaketi seadusandlike eelnõude, rände ärakasutamist

käsitlevate eelnõude ja rände välismõõtme kohta (heaks kiidetud 27.01.2022 Vabariigi Valitsuse ja 21.02.2022

Riigikogu EL asjade komisjoni istungil).

28

(EL) 2024/1348, et registreerida rahvusvahelise kaitse taotluste sooviavaldusi mitte hiljem kui

nelja nädala jooksul pärast nende tegemist. Selline pikendamine ei tohiks piirata

varjupaigataotlejate õigusi, mis on tagatud põhiõiguste hartaga, määrusega 2024/1348 (ühtse

varjupaigamenetluse kohta) ja direktiiviga 2024/1346 (rahvusvahelise kaitse taotlejate

vastuvõtu nõuete kohta). Ilma et see piiraks taotluse esitamise ja nõukogu rakendusotsuse

vastuvõtmise vahele jäävaks ajaks võimaldatud erandi kohaldamist, peaks kriisiolukorras,

mida iseloomustab kolmanda riigi kodanike ja kodakondsuseta isikute massiline saabumine,

olema võimalik pikendada registreerimistähtaega üksnes algses nõukogu rakendusotsuses

sätestatud tähtaja jooksul. Põhjenduspunkt 43, kui liikmesriik seisab silmitsi kriisiolukorra või

vääramatu jõu olukorraga, peaks tal olema võimalik pikendada rahvusvahelise kaitse taotluste

piiril toimuvat läbivaatamist kuue nädala võrra. Pikendamist ei tohiks kasutada lisaks määruse

(EL) 2024/1348 artikli 51 lõike 2 kolmandas lõigus osutatud tähtajale. Põhjenduspunkt 44,

kui liikmesriik seisab silmitsi kriisiolukorra või vääramatu jõu olukorraga, peaks tal olema

seoses piirimenetluse kohaldamisega võimalik taotleda mitme võimaluse hulgast valitud

meetmete kohaldamist, võttes arvesse rändevoogude koosseisu ja nende mitmekesisust,

sõltuvalt konkreetsest kriisiolukorrast.

1

Välismaalasele rahvusvahelise kaitse

andmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 3

Euroopa Liidu varjupaiga- ja rändehalduse õigustiku reformi peamised

mõisted

Pagulane – kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta inimene, kellel on põhjendatud

tagakiusamise hirm tema rassi, usu, rahvuse, poliitiliste vaadete või teatavasse sotsiaalsesse

rühma kuulumise tõttu ja kes viibib sel põhjusel väljaspool koduriiki ja ei saa sinna tagasi

pöörduda, ja kelle suhtes ei kohaldu kaitse andmist välistavad asjaolud.

Täiendava kaitse saaja – kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta inimene, kes ei

kvalifitseeru pagulaseks, kuid keda ähvardaks kodumaale tagasipöördumise korral reaalne ja

tõsine oht, näiteks sõda.

Pagulasseisund – kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta inimese pagulase kriteeriumitele

vastavana tunnustamine.

Täiendava kaitse seisund – kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta inimese tunnustamine

täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastava inimesena.

Rahvusvaheline kaitse – pagulasseisund või täiendava kaitse seisund.

Alaealine – alla 18-aastane kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta inimene.

Saatjata alaealine – laps, kes saabub liikmesriigi territooriumile ilma tema eest vastutava

täisealise inimeseta seni, kuni selline täiskasvanu ei ole last tegelikult oma hoole alla võtnud, sh

laps, kes on jäänud saatjata pärast liikmesriigi territooriumile saabumist.

Lõplik otsus – otsus selle kohta, kas kolmanda riigi kodanikule või kodakondsuseta inimesele

antakse pagulasseisund või täiendava kaitse seisund, sealhulgas taotluse suhtes selle

mittelubatavuse tõttu tehtud keelduv otsus või taotluse suhtes selle kaudselt või sõnaselgelt

tagasivõtmise tõttu tehtud keelduv otsus, mille kohta on tehtud halduskohtu otsus, olenemata

sellest, kas taotlejal on õigus jääda liikmesriigi territooriumile.

Rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamine – rahvusvahelise kaitse taotluse lubatavuse

hindamine või sisuline hindamine.

Biomeetrilised andmed – sõrmejälgede ja näokujutise andmed.

Piisav suutlikkus – suutlikkus, mis on igal ajahetkel vajalik, et viia läbi piiril toimuv

varjupaigamenetlus ja piiril toimuv tagasisaatmismenetlus, mis kehtestatakse EL õiguse alusel

sätestatud valemi ja piirmäärade alusel Euroopa Komisjoni rakendusaktiga iga kolme aasta

tagant.

Rahvusvahelise kaitse taotlus – kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta inimese

sooviavaldus liikmesriigilt kaitse saamiseks, kas tagakiusamise või tõsise kahju kannatamise eest

kaitsmiseks.

Taotleja – kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta inimene, kes on avaldanud soovi

rahvusvahelise kaitse taotluse esitamiseks, mille suhtes ei ole lõplikku otsust veel tehtud.

2

Menetluslikke eritagatisi vajav taotleja – selline taotleja, kelle võime kasutada õigusi ja täita

kohustusi on piiratud tema individuaalse olukorra, näiteks tervisliku seisundi või vanuse tõttu.

Kodakondsuseta isik – inimene, keda ei peeta ühegi riigi õigussüsteemis selle riigi kodanikuks.

Menetlev ametiasutus – liikmesriigi kohtulaadne ametiasutus või haldusorgan, kes vastutab

rahvusvahelise kaitse taotluste läbivaatamise eest ning on pädev tegema haldusmenetluse etapis

otsuseid. Eestis on selleks asutuseks Politsei – ja Piirivalveamet.

Rahvusvahelise kaitse äravõtmine – menetleva ametiasutuse või pädeva kohtu otsus tunnistada

rahvusvaheline kaitse kehtetuks, lõpetada rahvusvaheline kaitse või keeldude selle

pikendamisest.

Liikmesriiki jäämine – kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta inimese jäämine selle

liikmesriigi territooriumile, sh piirile või transiiditsoonidesse, kus ta on avaldatud soovi

rahvusvahelise kaitse taotluse esitamiseks või kus seda taotlust läbi vaadatakse.

Korduv taotlus – uus rahvusvahelise kaitse taotlus, mille esitamiseks avaldatakse soovi mis

tahes liikmesriigis pärast eelmise taotluse kohta lõpliku otsuse tegemist, sealhulgas juhul, kui

selle taotluse suhtes on tehtud selle sõnaselgelt või kaudselt tagasivõtmise tõttu keelduv otsus.

Vastutav liikmesriik – Euroopa Liidu liikmesriik, kes vastutab rahvusvahelise kaitse taotluse

läbivaatamise eest varjupaiga – ja rändehalduse määruses sätestatud kriteeriumite alusel.

Kolmanda riigi kodanik – inimene, kes ei ole liidu kodanik ELi toimimise lepingu artikli 20

lõike 1 tähenduses ega ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/399 (25) artikli 2

punktis 5 määratletud liidu õiguse alusel vaba liikumise õigust omav isik.

Rahvusvahelise kaitse taotluse tagasivõtmine – varem esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse

sõnaselge või kaudne tagasivõtmine.

Rahvusvahelise kaitse saaja – kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta inimene, kellele on

antud rahvusvaheline kaitse ja elamisluba.

Taotleja pereliige – järgmised taotleja pereliikmed, kes viibivad liikmesriigi territooriumil,

eeldusel et perekond oli olemas juba enne taotleja või pereliikme saabumist liikmesriigi

territooriumile:

a) taotleja abikaasa või taotlejaga püsivas suhtes olev vabaabielukaaslane, kui asjaomase

liikmesriigi õiguse või tava kohaselt koheldakse vabaabielupaare kolmanda riigi kodanikke

käsitlevate õigusaktide alusel võrdväärselt abielus paaridega;

b) punktis a osutatud paari või taotleja alaealine laps tingimusel, et kõnealune laps ei ole abielus,

sõltumata sellest, kas riigisisese õiguse tähenduses on kõnealune laps sündinud abielust või

väljaspool abielu või on lapsendatud;

c) kui taotleja on alaealine ja ta ei ole abielus, siis selle asjaomase liikmesriigi õiguse või tava

kohaselt tema eest vastutav isa, ema või muu täiskasvanu, kus asjaomane täiskasvanu viibib;

d) kui rahvusvahelise kaitse saaja on alaealine ja ta ei ole abielus, siis selle asjaomase

liikmesriigi õiguse või tava kohaselt rahvusvahelise kaitse saaja eest vastutav isa, ema või muu

täiskasvanu, kus rahvusvahelise kaitse saaja viibib.

3

Taotleja sugulane – taotleja täiskasvanud tädi või onu või vanavanem, kes viibib liikmesriigi

territooriumil, sõltumata sellest, kas riigisisese õiguse tähenduses on taotleja sündinud abielust

või väljaspool abielu või on lapsendatud.

Saatjata lapse esindaja – isik või organisatsioon, kelle pädevad asutused on määranud aitama

ja esindama saatjata alaealist rahvusvahelise kaitse menetlustes, et tagada lapse huvide kaitse ja

teha vajaduse korral alaealise nimel õigustoiminguid.

Riigis seaduslikku viibimist tõendav dokument – liikmesriigi asutuste antud luba, millega

lubatakse kolmanda riigi kodanikul või kodakondsuseta inimesel viibida liikmesriigi

territooriumil, sealhulgas dokumendid, mille põhjal lubatakse territooriumil viibida ajutise kaitse

korra raames või seni, kuni väljasaatmiskorralduse täitmist takistavad asjaolud ära langevad,

välja arvatud viisad ja viibimise load, mis on välja antud ajavahemikul, mis on vajalik vastutava

liikmesriigi kindlaksmääramiseks või rahvusvahelise kaitse või elamisloa taotluse läbivaatamise

ajal.

Viisa – liikmesriigi luba või otsus, mida nõutakse selles või mitmes liikmesriigis läbisõiduks või

viibimise eesmärgil sisenemiseks, sealhulgas:

a) kooskõlas liidu õigusega või liikmesriigi õigusega antud luba või tehtud otsus, mida on vaja,

et siseneda sellesse liikmesriiki eesmärgiga viibida seal rohkem kui 90 päeva;

b) kooskõlas liidu õigusega või liikmesriigi õigusega antud luba või tehtud otsus, mida on vaja,

et siseneda asjaomasesse liikmesriiki läbisõiduks või eesmärgiga viibida seal rohkem kui 90

päeva 180päevase ajavahemiku jooksul;

c) luba või otsus, mis kehtib liikmesriikide ühe või mitme lennujaama rahvusvahelise

transiidiala läbimiseks.

Diplom või muu kvalifikatsiooni tõendav dokument – diplom või muu kvalifikatsiooni

tõendav dokument, mis on saadud ja kinnitatud liikmesriigis pärast vähemalt ühte õppeaastat

selle liikmesriigi territooriumil tunnustatud riiklikus või piirkondlikus haridus- või

kutseõppeprogrammis, mis vastab vähemalt rahvusvahelise ühtse hariduse liigituse 2. tasemele

ja mida korraldab haridusasutus vastavalt asjaomase liikmesriigi õigus- ja haldusnormidele, välja

arvatud veebipõhised koolitused ja muud kaugõppe vormid.

Haridusasutus – avalik-õiguslik või eraõiguslik haridus- või kutseõppeasutus, mis asub

liikmesriigis ja on tema tunnustatud läbipaistvate kriteeriumide alusel kooskõlas riigisisese

õiguse või haldustavadega.

Põgenemine – tegu, millega inimene muutub pädevatele haldus- või õigusasutustele

kättesaamatuks, näiteks:

a) liikmesriigi territooriumilt ilma pädevate asutuste loata lahkumine põhjustel, mis on inimese

kontrolli all,

b) teavitamata jätmine konkreetsest varjupaigataotlejate majutuskeskusest või elukohana

määratud kohast eemalviibimisest, kui liikmesriik sellist teavitamist nõuab, või

c) pädevate asutuste ette ilmumata jätmine, kui inimest on kutsutud.

Põgenemise oht – konkreetse juhtumi puhul esinevad konkreetsed põhjused ja asjaolud, mis

tuginevad seaduses sätestatud objektiivsetele kriteeriumidele ja annavad alust oletada, et inimene

võib põgeneda

Toetatav liikmesriik – liikmesriik, kes saab kasu solidaarsuspanustest.

4

Toetav liikmesriik – liikmesriik, kes annab või on kohustatud andma solidaarsuspanuse

toetatava liikmesriigi kasuks.

Üleandmine – vastutava liikmesriigi määramise menetluses tehtud otsuse rakendamine.

Ümberpaigutamine – taotleja või rahvusvahelise kaitse saaja üleandmine toetatavast

liikmesriigist toetavasse liikmesriiki.

Otsingu- ja päästeoperatsioonid – Hamburgis 27. aprillil 1979 vastu võetud rahvusvahelises

mereotsingute ja -pääste 1979. aasta konventsioonis osutatud otsingu- ja päästeoperatsioonid.

Rändesurve – olukord, mis on põhjustatud sellest, et maa-, mere- ja õhuteed pidi riiki saabumisi

või kolmanda riigi kodanike või kodakondsuseta inimeste taotlusi on nii palju, et võttes arvesse

üldist olukorda liidus tekitavad nad liikmesriigis ebaproportsionaalseid kohustusi isegi hästi

ettevalmistatud varjupaiga-, vastuvõtu- ja rändesüsteemile, ning mis nõuab viivitamata meetmete

võtmist, eelkõige solidaarsuspanuseid. Võttes arvesse liikmesriigi geograafilise asukoha

eripärasid, hõlmab rändesurve samuti olukordi, kus saabub palju kolmanda riigi kodanikke või

kodakondsuseta inimesi või esineb selliste inimeste saabumise oht, sealhulgas juhul, kui selline

saabumine tuleneb otsingu- ja päästeoperatsioonidele järgnenud korduvatest maabumistest või

kolmanda riigi kodanike või kodakondsuseta inimeste ebaseaduslikust liikumisest liikmesriikide

vahel.

Märkimisväärne rändeolukord – rändesurvest erinev olukord, kus kolmanda riigi kodanike või

kodakondsuseta inimeste sel hetkel asetleidva ja varasema iga-aastase saabumise kumulatiivse

mõju tõttu on hästi ettevalmistatud varjupaiga-, vastuvõtu- ja rändesüsteem saavutanud oma

suutlikkuse piiri.

Vastuvõtutingimused – direktiivi (EL) 2024/1346 sätestatud meetmete täielik kogum, mida

liikmesriigid tagavad taotlejatele.

Vastu võetud isik – inimene, kelle liikmesriik on vastu võtnud määruse (EL) 2024/1350 või

väljaspool seda määrust kehtiva riikliku ümberasustamiskava alusel.

ELi solidaarsuskoordinaator – Euroopa Komisjoni määratud ametiisik, kellel on käesoleva

määruse 2024/1351 artiklis 15 määratud volitused.

Elamisluba – liikmesriigi ametiasutuste määrusega (EÜ) nr 1030/2002 kehtestatud ühtses

vormis välja antud luba, millega lubatakse kolmanda riigi kodanikul või kodakondsuseta

inimesel elada seaduslikult selle liikmesriigi territooriumil.

Päritoluriik – kodakondsusjärgne riik või kodakondsusjärgsed riigid või kodakondsuseta

inimeste korral varasem alaline elukohariik.

Sotsiaalkindlustus – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004 ( 19) artikli 3

lõigetes 1 ja 2 sätestatud sotsiaalkindlustusliigid.

Sotsiaalabi – toetused, mille eesmärk on tagada piisavate vahenditeta isikute põhivajaduste

katmine.

Eestkostja – füüsiline isik või organisatsioon, sealhulgas pädeva asutuse määratud avaliku

sektori asutus, kes kohaldataval juhul abistab ja esindab saatjata alaealist ja tegutseb tema nimel

5

tagamaks, et saatjata alaealine saaks kasutada õigusi ja täita kohustusi, ning kaitseb samal ajal

tema huve ja üldist heaolu.

Ümberasustamine – ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti (UNHCR) suunamisel kolmandast

riigist, kuhu inimene on olnud sunnitud ümber asuma, mingi liikmesriigi territooriumile sellise

kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta inimese vastuvõtmine:

a) kes täidab vastuvõtmise tingimusi;

b) kelle suhtes ei kehti vastuvõtmisest keeldumise põhjused ning

c) kellele antakse rahvusvaheline kaitse liidu ja liikmesriigi õiguse kohaselt ning kellel on

võimalik saada püsiv lahendus.

Humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmine – kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta

inimese vastuvõtmine, mis liikmesriigi taotluse korral toimub Euroopa Liidu Varjupaigaameti,

UNHCRi või muu asjaomase rahvusvahelise organi suunamisel, kolmandast riigist, kuhu

inimene on olnud sunnitud ümber asuma, mingi liikmesriigi territooriumile ning kui vähemalt

esialgse hinnangu alusel:

a) täidab vastuvõtmise tingimusi;

b) sellise isiku suhtes ei kehti vastuvõtmisest keeldumise põhjused ning

c) sellisele isikule antakse rahvusvaheline kaitse või riigisisese õiguse alusel humanitaarsetel

põhjustel staatus, millega tagatakse õigused ja kohustused, mis on samaväärsed täiendava kaitse

saajate õiguste ja kohustustega.

Erakorraline vastuvõtmine – pakilise õigusliku või füüsilise kaitse vajadusega või kohest

meditsiiniabi vajavate inimeste vastuvõtmine ümberasustamise või humanitaarsetel põhjustel

vastuvõtmise teel.

Oht rahvatervisele – Maailma Terviseorganisatsiooni rahvusvahelistes tervise-eeskirjades

määratletud epideemiaohuga haigused ja muud nakkushaigused või nakkuslikud

parasitaarhaigused, kui nende kohta kehtivad liikmesriigi kodanike suhtes kohaldatavad

kaitsesätted.

Isikusamasuse kontroll – andmekogumite võrdlemise protsess väidetava isikusamasuse

kindlakstegemiseks (üksühele kontroll).

Tuvastamine – isikusamasuse kindlakstegemise protsess andmebaasis tehtava otsingu kaudu,

mille käigus võrreldakse andmeid mitme andmekogumiga (üks-mitmele kontroll).

Europoli andmed –isikuandmed, mida Europol töötleb määruse (EL) 2016/794 artikli 18 lõike

2 punktides a, b ja c osutatud eesmärkidel.

Taustakontrolliasutused – kõik pädevad asutused, kes on riigisisese õiguse kohaselt määratud

täitma üht või mitut taustakontrollimäärusest tulenevat ülesannet, välja arvatud tervisekontrolli.

Kinnipidamine – inimese paigutamine teatavasse kohta, kus ta on ilma jäetud

liikumisvabadusest.

Vastuvõtmismenetluse läbiviimiseks registreeritud isik – ümberasustamise või

humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise menetluse läbiviimiseks registreeritud isik.

Riikliku ümberasustamiskava kohaselt vastu võetud isik – inimene, kelle liikmesriik on

ümber asustanud väljaspool ümberasustamise raamistikku, kui sellele inimesele on antud

6

riiklikku ümberasustamiskava reguleerivate normide kohaselt rahvusvaheline kaitse või

riigisisese õiguse alusel staatus humanitaarsetel põhjustel.

Ebaseaduslik riigis viibimine – kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta inimese viibimine

liikmesriigi territooriumil, kui see kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta inimene ei täida

või enam ei täida sisenemise nõudeid või seal viibimise või elamise tingimusi.

Ajutise kaitse saaja – inimene, kellel on ajutine kaitse, mis on määratletud ajutist kaitset

käsitlevas nõukogu rakendusotsuses, või muu samaväärne riiklik kaitse, mis on kehtestatud

reageerimiseks samale sündmusele kui kõnealuses nõukogu rakendusotsuses.

Päringutabamus – Eurodac-süsteemis andmete võrdlemisel kindlaks tehtud vastavus või

vastavused infotehnoloogilises keskandmebaasi kantud biomeetriliste andmete ja liikmesriigi

edastatud teatava isiku andmete vahel.

Riiklik juurdepääsupunkt – riiklik tehniline süsteem, mis peab sidet Eurodac-süsteemiga.

Europoli juurdepääsupunkt – riiklik tehniline süsteem, mis peab sidet Eurodac-süsteemiga.

Õiguskaitse – terroriaktide või muude raskete kuritegude ennetamine, avastamine või uurimine.

Terroriakt – liikmesriigi õiguse rikkumine, mis vastab ühele direktiivis (EL) 2017/541 osutatud

kuritegudest või on sellega samaväärne.

Raske kuritegu – õigusrikkumine, mis vastab raamotsuse 2002/584/JSK artikli 2 lõikes 2

osutatud kuritegudele või on nendega samaväärne, kui see on liikmesriigi õiguse kohaselt

karistatav vabadusekaotuse või vabadust piirava julgeolekumeetmega, mille maksimaalne pikkus

on vähemalt kolm aastat.

Sõrmejälgede andmed – andmed kõigi kümne sõrme (kui need on olemas) vajutamise ja

pööramise teel saadud sõrmejälgede kohta või latentsed sõrmejäljed.

Näokujutise andmed – digitaalne kujutis näost piisava lahutusvõime ja kvaliteediga, et seda

saab kasutada automaatseks biomeetriliseks võrdlemiseks.

Tähtnumbrilised andmed – tähtede, numbrite, erimärkide, tühikute või kirjavahemärkidena

esitatud andmed.

Kriisiolukord –

a) erakorraline olukord, kus kolmanda riigi kodanike või kodakondsuseta inimeste massiline

saabumine liikmesriiki maa-, mere- või õhuteed pidi, sealhulgas maabumine otsingu- ja

päästeoperatsiooni järgselt, on nii ulatuslik ja sellist laadi, et kui võtta muu hulgas arvesse

liikmesriigi rahvaarvu, SKPd ja geograafilisi iseärasusi, sealhulgas territooriumi suurust,

halvab see – sealhulgas kohaliku või piirkondliku tasandi olukorra tagajärjel – liikmesriigi hästi

ettevalmistatud varjupaiga- ja vastuvõtusüsteemi, sealhulgas lastekaitseteenused, või

tagasisaatmissüsteemi niivõrd, et sellel võivad olla tõsised tagajärjed Euroopa ühise

varjupaigasüsteemi toimimisele, või

b) rändajate vahendina kasutamise olukord, kus kolmas riik või vaenulik valitsusväline

osaleja soodustab või hõlbustab kolmanda riigi kodanike võikodakondsuseta isikute liikumist

välispiiridele või liikmesriiki eesmärgiga destabiliseerida liitu või liikmesriiki ning kui selline

tegevus võib ohustada liikmesriigi põhifunktsioone, sealhulgas avaliku korra säilitamist või

riigi julgeoleku kaitset

7

c) vääramatu jõud – ebatavalistele ja ettenägematutele asjaoludele, mis ei ole liikmesriigi

kontrolli all ja mille tagajärgi ei oleks kogu igakülgsele hoolsusele vaatamata olnud võimalik

vältida ning mis takistavad asjaomasel liikmesriigil täita määrustest (EL) 2024/1351 ning (EL)

2024/1348 tulenevaid kohustusi.

1

Välismaalasele rahvusvahelise kaitse

andmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 4

Vastavustabel

Explanatory document for the transposition of directives - non-binding template*

Directive: DIRECTIVE (EU) 2024/1346 OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL of 14 May 2024 laying down standards for the

reception of applicants for international protection (recast)

Transposition deadline(s): 12 June 2026

Contact details (Commission + Member States):

HOME NOTIFICATIONS C3 [email protected]

Anneli Viks ([email protected]);

Full title of national transposition measures (+ references as used below and direct link, if existent):

Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus

General context/information related to the transposition of the directive in the national legislation (if useful)

The obligation to introduce reference to this Directive is mandatory. This is especially pertinent considering that some of the text dates from Directive

2013/33, which is repealed with effect by 12 June 2026, so references need to be changed to Directive 2024/1346 or MS need to make sure that

references to Directive 2013/33 are to be seen as references to Directive 2024/1346.

Member States are reminded to provide explanatory documents and consolidated versions of national legal acts, if available, or to inform on how

amending texts have been incorporated into existing acts. MS are asked to ensure that also implementing rules are clearly notified once adopted.

2

List of acronyms and abbreviations used

Acronym/Abbreviation The text for the abbreviation used

APR Asylum Procedures Regulation

AMMR Asylum and Migration Management Regulation

VRKS Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus

VSS Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus

OAS Ohvriabi seadus

SHS Sotsiaalhoolekande seadus

LasteKS Lastekaitseseadus

TTKS Tervishoiuteenuste korraldamise seadus

TsÜS Tsiviilseadustiku üldosa seadus

PKS Perekonnaseadus

KorS Korrakaitseseadus

RÕS Riigi õigusabi seadus

REÕS Rahvusvahelise eraõiguse seadus

TöMS Tööturumeetmete seadus

Correlation table: Updated on: 12.06.2025

Directive National transposition measure** Additional

information

provided by

Commission

services

Comments/explanatio

ns from Member

State / Links to

consolidated national

acts if available

Article(s)

/Paragraph(s)

Provision(s)/

Description of

the obligation

Article(s)

/Paragraph(s)

Provision(s)

M

N

E

re

fe

re

nc

e

3

Article 1 Subject matter VRKS § 1

(1) Käesolev seadus reguleerib välismaalasele

rahvusvahelise kaitse andmise aluseid, rahvusvahelist

kaitset taotleva välismaalase ja rahvusvahelise kaitse

saanud välismaalase õiguslikku seisundit,

rahvusvahelist kaitset taotlenud välismaalasele

taustakontrolli tegemist, välismaalasele ajutise kaitse

andmise aluseid, rahvusvahelise kaitse taotleja

(edaspidi ka taotleja) ja saaja ning ajutise kaitse saaja

Eestisse vastuvõtmist, välismaalase vastutavale

Euroopa Liidu liikmesriigile üleandmist, Eesti

osalemist Euroopa Liidu solidaarsusmehhanismis,

rahvusvahelise kaitse saanud välismaalase Eestisse

ümberasustamise aluseid ning Eestis ajutise viibimise,

elamise ja töötamise õiguslikke aluseid ulatuses, mis

ei ole reguleeritud järgmiste Euroopa Liidu

õigusaktidega:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL)

2024/1347, mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate

riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad

vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse

saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse

saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele

seisundile ja antava kaitse sisule, millega muudetakse

nõukogu direktiivi 2003/109/EÜ ja tunnistatakse

kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv

2011/95/EL (ELT L, 2024/1347, 22.05.2024)

(edaspidi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus

(EL) 2024/1347 (kvalifikatsioonitingimuste kohta));

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL)

2024/1348, millega luuakse rahvusvahelise kaitse

ühine menetlus liidus ja tunnistatakse kehtetuks

direktiiv 2013/32/EL (ELT L, 2024/1348, 22.05.2024)

(edaspidi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus

(EL) 2024/1348 (menetluse kohta));

3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL)

2024/1350, millega luuakse liidu ümberasustamise ja

humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise raamistik ning

muudetakse määrust (EL) 2021/1147 (ELT L,

2024/1350, 22.05.2024) (edaspidi Euroopa

Article 1 is

listed in

Article 35 but

there is no

transposition

needed as

such.

4

Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1350

(ümberasustamise kohta));

4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL)

2024/1351, mis käsitleb varjupaiga- ja rändehaldust

ning millega muudetakse määruseid (EL) 2021/1147

ja (EL) 2021/1060 ning tunnistatakse kehtetuks

määrus (EL) nr 604/2013 (ELT L 2024/1351,

22.05.2024) (edaspidi Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrus (EL) 2024/1351 (rändehalduse

kohta));

5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL)

2024/1356, millega kehtestatakse kolmanda riigi

kodanike taustakontroll välispiiridel ning muudetakse

määrusi (EÜ) nr 767/2008, (EL) 2017/2226, (EL)

2018/1240 ja (EL) 2019/817 (ELT L, 2024/1356,

22.05.2024) (edaspidi Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrus (EL) 2024/1356 (taustakontrolli

kohta));

6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL)

2024/1358, millega luuakse biomeetriliste andmete

võrdlemise Eurodac-süsteem, et kohaldada

tulemuslikult Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruseid (EL) 2024/1351 ja (EL) 2024/1350 ja

nõukogu direktiivi 2001/55/EÜ ning tuvastada

ebaseaduslikult riigis viibivad kolmandate riikide

kodanikud ja kodakondsuseta isikud, ning mis käsitleb

liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja Europoli

päringuid andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi

andmetega õiguskaitse eesmärgil ning millega

muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruseid (EL) 2018/1240 ja (EL) 2019/818 ja

tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrus (EL) nr 603/2013 (ELT L,

2024/1358, 22.05.2024) (edaspidi Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1358

(Eurodac-süsteemi kohta));

7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL)

2024/1359, mis käsitleb kriisi ja vääramatu jõuga

seotud olukordi rände- ja varjupaigaküsimuste

valdkonnas ning millega muudetakse määrust (EL)

5

2021/1147 (ELT L, 2024/1359, 22.05.2024) (edaspidi

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL)

2024/1359 (kriisihalduse kohta)) (edaspidi koos

Euroopa ühise varjupaigasüsteemi õigusaktid).

(2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele

kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid,

arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

Article 2(1) Definition of

application for

international

protection

VRKS § 2 § 2. Euroopa ühise varjupaigasüsteemi õigusaktide

mõistete kasutamine

Käesolevas seaduses kasutatakse Euroopa ühise

varjupaigasüsteemi õigusaktidega määratletud

mõisteid.

The

definition is

aligned with

the definition

in other Pact

instruments.

We are aware that of the

fact that, it is not

sufficient that although

othe Pact instruments

are directly applicable

for Estonia and

transposition remains

necessary as applicable.

It is our opinion that

with this provision that

regulates the use of all

the definitions in the

Pact, we have also

transposed the most of

the definitions in RCD

which are aligned with

other Pact instruments.

Article 2(2) definition of

applicant

VRKS § 2 § 2. Euroopa ühise varjupaigasüsteemi õigusaktide

mõistete kasutamine

Käesolevas seaduses kasutatakse Euroopa ühise

varjupaigasüsteemi õigusaktidega määratletud

mõisteid.

The

definition is

aligned with

other Pact

instruments.

Article 2(3) Definition of

family

members

VRKS § 6, PKS §

161, REÕS § 64 § 6. Perekonnaliige

(1) Rahvusvahelise kaitse taotleja ja saaja

perekonnaliikmeks on:

1) tema abikaasa või registreeritud elukaaslane;

2) tema või tema abikaasa või registreeritud

elukaaslase vallaline ja alaealine laps;

Art. 2(3) is

different from

the definition

of the AMMR

considering

the different

scope of the

AMMR. The

There is no need to

distinguish adopted

children. Under

Estonian law (PKS §

161) an adopted child

acquires the legal status

of a child of an adoptive

parent. Also, according

6

3) tema või tema abikaasa või registreeritud

elukaaslase vallaline ja täisealine laps, kui laps ei ole

terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt

toime tulema;

4) tema või tema abikaasa või registreeritud

elukaaslase ülalpidamisel olev vanem või vanavanem,

kui päritoluriigis puudub muudest perekondlikest

sidemetest tulenev toetus.

5) tema vanem või eestkostja, kui taotleja on alaealine,

välja arvatud juhul, kui tema teovõimet on abiellumise

eesmärgil laiendatud ja tema perekonnaliikmeks

loetakse tema abikaasa;

6) tema vanem või eestkostja või muu perekonnaliige,

kui taotleja on saatjata alaealine, välja arvatud juhul,

kui see oleks vastuolus alaealise õiguste ja huvidega.

(2) Politsei- ja Piirivalveamet ei käsitle alaealise

taotlejarahvusvahelise kaitse taotleja ja saaja abikaasat

perekonnaliikmena, kui abielu on ilmselgelt vastuolus

avaliku korraga ja Eesti õiguse oluliste põhimõtetega..

(3) Perekonnaliikmeid käsitatakse perekonnana juhul,

kui perekond oli olemas enne Eestisse saabumist.

§ 161. Lapse õiguslik staatus

(1) Kui abikaasad lapsendavad lapse ühiselt või kui

üks abikaasa lapsendab teise abikaasa lapse, omandab

laps abikaasade ühise lapse õigusliku staatuse.

(11) Kui üks registreeritud elukaaslane lapsendab

teise registreeritud elukaaslase lapse, omandab laps

registreeritud elukaaslaste ühise lapse õigusliku

staatuse.

(2) Muudel juhtudel omandab laps lapsendaja lapse

õigusliku staatuse.

§ 64. Välisriigis toimunud lapsendamised

Kui lapsendamisele kohaldatakse välisriigi õigust või

lapsendamine on toimunud välisriigi kohtuotsuse

alusel, on sellel Eestis samasugune tähendus nagu

õiguse kohaselt, mille alusel lapsendamine toimus

scope is

broadened

compared to

Directive

2013/33/EU.

See Recital

49.

to REÕS § 64 Where

foreign law is applied to

the adoption or where

the child has been

adopted under a

judgment of a foreign

court, the adoption has

the same effect in

Estonia as it does

according to the law

under which the child

was adopted.

Therefore, the adopted

child is a family

member (as a child) and

the reason to

differentiate or

categorize children

based on the fact that

they have been adopted

is unnecessary.

7

Article 2(4) Definition of

minor

VRKS § 2, TsÜS

§ 8 lõige 2,

LasteKS § 3 lõige

2

§ 2. Euroopa ühise varjupaigasüsteemi õigusaktide

mõistete kasutamine

Käesolevas seaduses kasutatakse Euroopa ühise

varjupaigasüsteemi õigusaktidega määratletud

mõisteid

§ 3. Seaduse kohaldamisala

(2) Käesolev seadus peab lapseks iga alla 18-aastast

isikut. Kui isiku vanus ei ole teada ja on põhjust arvata,

et ta on alla 18-aastane, käsitatakse isikut lapsena, kuni

ei ole tõendatud vastupidist.

§ 8. Füüsilise isiku teovõime

(2) Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul

(täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja

isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või

muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma

tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud

teovõime. Täisealise isiku piiratud teovõime mõjutab

isiku tehingute kehtivust üksnes ulatuses, milles ta ei

suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida.

The

definition is

aligned with

other Pact

instruments.

Article 2(5) Definition of

unaccompani

ed minor

VRKS § 2 § 2. Euroopa ühise varjupaigasüsteemi õigusaktide

mõistete kasutamine

Käesolevas seaduses kasutatakse Euroopa ühise

varjupaigasüsteemi õigusaktidega määratletud

mõisteid

The

definition is

aligned with

other Pact

instruments.

Article 2(6) Reception

conditions

VRKS § 16 lõige 3

punkt 3

§ 16. Rahvusvahelise kaitse taotleja õigused

(1) Rahvusvahelise kaitse taotlejale tagatakse Eesti

Vabariigi põhiseadusest, seadustest ja muudest

õigusaktidest ning välislepingutest, Euroopa Liidu

õigusaktidest, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud

The

definition is

identical to

that in Article

2(6) Directive

2013/33/EU,

except that

8

normidest ja rahvusvahelistest tavadest tulenevad

õigused ja vabadused.

(2) Rahvusvahelise kaitse menetluses on taotlejal

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2024/1348 (menetluse kohta) ning, kui see on

asjakohane, Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruses(EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta)

sätestatud õigused.

(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikele 2 on

rahvusvahelise kaitse taotlejal on õigus:

1) saada esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui

viis päeva pärast rahvusvahelise kaitse taotluse

esitamise soovi avaldamisest kirjalikult Euroopa Liidu

Varjupaigaameti vormil ja vajadusel suuliselt ja

keeles, mida ta mõistab, teavet oma õiguste ja

kohustuste kohta, sealhulgas teavet õigusabi,

vastuvõtutingimustega seotud abi, teavet andvate

organisatsioonide, rahvusvahelise kaitse menetluse

ajakava ning kohustuste täitmata jätmise tagajärgede

kohta;

2) viibida Eestis kuni rahvusvahelise kaitse taotluse

kohta lõpliku otsuse tegemiseni, välja arvatud

käesolevas seaduses sätestatud juhtudel;

3) saada vastuvõtutingimustega seotud abi, eelkõige

juurdepääsu tervishoiuteenustele, tööturule ja

haridusele käesolevas seaduses sätestatud ulatuses ja

korras;

reference to

Directive

2013/33/EU

must be

updated to

Directive

2024/1346/E

U.

Article 2(7) Definition of

material

reception

conditions

VRKS § 43 lõige 1 § 43. Rahvusvahelise kaitse taotlejate

majutuskeskus ja materiaalsed

vastuvõtutingimused

(1) Rahvusvahelise kaitse menetluse ajal osutatakse

taotlejale vajaduse korral järgmisi teenuseid:

1) majutamine rahvusvahelise kaitse taotlejate

majutuskeskuses või muus taotlejate majutamiseks

kohandatud asukohas;

2) majutuskohas elava taotleja varustamine

toiduainetega või toitlustamine, varustamine

See Recital 8

and 60.

9

esmavajalike riietus- ja muude tarbeesemete ning

hügieenivahenditega;

3) tervisekontrolli läbiviimine, kui see on rahvastiku

tervise kaitse kaalutlustel vajalik;

4) vajalike tervishoiuteenuste ja igapäevaelu

korraldamiseks vajaliku nõustamise ja

psühhosotsiaalse toe kättesaadavuse tagamine koos

selleks hädavajaliku tõlketeenusega;

5) käesoleva seaduse alusel tehtavate

menetlustoimingute tegemiseks vajaliku transpordi

võimaldamine;

6) kohanemisprogramm

7) muud esmavajalikud teenused.

Article 2(8) Definition of

daily expenses

allowance

VRKS § 47, SHS

§ 131 § 47. Rahaline toetus ja selle määrad

(1) Majutuskohas elava taotleja varustamise

toiduainetega või toitlustamise ja varustamise

esmavajalike riietus- ja muude tarbeesemete ning

hügieenivahenditega, võib asendada rahalise

toetusega.

(2) Taotlejale makstav rahaline toetus on võrdne

kehtiva minimaalsetest tarbimiskulutustest lähtuva

toimetulekupiiriga.

(3) Perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme

toimetulekupiir on 80 protsenti perekonna esimese

liikme toimetulekupiirist. Perekonna iga lapse

toimetulekupiir on 120 protsenti perekonna esimese

liikme toimetulekupiirist. Toetust makstakse üksnes

taotlejast perekonnaliikmele.

(4) Väljaspool majutuskohta elavale taotlejale ei

maksta rahalist toetust.

(5) Majutuskohas elavale taotlejale, kes töötab, ei

maksta rahalist toetust.

§ 131. Toimetulekutoetus

(1) Toimetulekutoetuse eesmärk on isikute iseseisvat

toimetulekut soodustava ajutise abimeetmena

leevendada abi vajavate isikute ja perekondade

materiaalset puudust, tagades minimaalsed vahendid

esmavajaduste rahuldamiseks.

See Recital 8.

Social Welfare Act

§131

Applicants residing in

reception centre are

entitled to cash

allowance, that is

unified with national

subsistence benefit. Out

of this allowance the

following is covered:

daily expenses related

to food, clothing,

hygiene items, phone

costs etc.

10

(2) Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval

isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek

pärast käesoleva seaduse § 133 lõigetes 5

ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude

mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri.

(3) Toimetulekupiiri üksi elavale isikule või

perekonna esimesele liikmele kehtestab Riigikogu

igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Toimetulekupiiri

kehtestamisel lähtutakse minimaalsetest

tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning

muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste

rahuldamiseks. Uus toimetulekupiir ei või olla

väiksem kehtivast toimetulekupiirist.

(4) Perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme

toimetulekupiir on 80 protsenti perekonna esimese

liikme toimetulekupiirist.

(5) Perekonna iga lapse toimetulekupiir on 120

protsenti perekonna esimese liikme toimetulekupiirist.

Article 2(9) Definition of

detention

VRKS § 51 lõige

1, VRKS § 53

lõige 1, VSS § 232

lõige 1, KorS § 46

lõige 1

§ 51. Kinnipidamise alused

(1) Rahvusvahelise kaitse taotlejat võib kinni pidada

käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui

käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei

ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab

olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning

kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil

rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi

asjaolusid.

§ 53. Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamise

korraldamine

(1) Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamisele

kohaldatakse väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu

seaduses väljasaadetava kinnipidamise kohta

sätestatut, arvestades käesolevas seaduses sätestatud

erisusi.

The

definition is

basically

identical to

that in

Article 2(h)

of Directive

2013/33/EU

The reference to VSS in

VRKS § 54 (1) and in

this context is to be

understood as

applicants are detained

in the detention centre.

VRKS and VSS are to

be consideres as lex

specialis to KorS, but

the definition of

detention in KorS is

applicable to the

detention of applicants

as it is a restriction of

their physical liberty in

another manner (in the

detention centre) to a

significant extent.

11

§ 232. Eestis viibimisaluseta viibiva välismaalase

kinnipidamise tingimused

(1) Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane

paigutatakse kinnipidamiskeskusesse.

§ 46. Isiku kinnipidamine

(1) Politsei või seaduses sätestatud juhul muu

korrakaitseorgan võib isiku kinni pidada, sulgedes ta

ruumi või sõidukisse või piirates muul viisil olulisel

määral tema füüsilist vabadust, kui see on vältimatu:..

Article 2 (10) Definition of

accommodati

on centre

VRKS § 43 lõige 1

punkt 1, SHS §

455

§ 43. Rahvusvahelise kaitse taotlejate

majutuskeskus ja materiaalsed

vastuvõtutingimused

(1) Rahvusvahelise kaitse menetluse ajal osutatakse

taotlejale vajaduse korral järgmisi teenuseid:

1) majutamine rahvusvahelise kaitse taotlejate

majutuskeskuses või muus taotlejate majutamiseks

kohandatud asukohas;

§ 455. Asendushooldusteenuse eesmärk ja sisu

(1) Asendushooldusteenus on kohaliku omavalitsuse

üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on

pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine,

lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks

peresarnaste elutingimuste võimaldamine, lapsele

turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine

ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks

toimetulekuks täisealisena.

(2) Asendushooldusteenuse osutaja on hoolduspere,

perekodu ja asenduskodu (edaspidi käesolevas

jaotises teenuseosutaja). Asendushooldusteenust

vahetult osutav isik on hoolduspere vanem, perevanem

ja kasvataja (edaspidi käesolevas jaotises koos last

vahetult kasvatav isik).

(3) Asendushooldusteenust osutatakse:

1) pikaajalise ööpäevaringse teenusena käesoleva

seaduse § 459 lõikes 1 nimetatud juhul;

Social Welfare Act for

UMCs and alternative

care home solutions.

AGIPA foresees

accommodation centre,

however for

exceptional

circumstances also

enable accommodation

elsewhere, that includes

in cases of mass influx

or if person has specific

special needs, then we

can make referral to

respective institutions

(e.g elderly care home

etc) within the

mainstream system

(defined in Social

Welfare Act)

12

2) lühiajaliselt lapse hooldusõigusliku vanema või

füüsilisest isikust eestkostja nõusolekul katkematult

kuni 90 päeva;

3) lühiajaliselt lapse hooldusõigusliku vanema või

füüsilisest isikust eestkostja nõusolekul periooditi.

(4) Turvakoduteenust, asendushooldusteenust

käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud juhul

ning asendushooldusteenust käesoleva paragrahvi

lõike 3 punktides 2 ja 3 nimetatud juhtudel osutatakse

erinevates ruumides.

(5) Asendushooldusteenust käesoleva paragrahvi

lõike 3 punktis 1 nimetatud juhul ning punktides 2 ja

3 nimetatud juhtudel võib osutada samades ruumides

ainult juhul, kui:

1) paigutamist vajavad ühe pere lapsed või lapsel on

erakordselt suur hooldus- ja abivajadus;

2) see on asendushooldusel olevate laste huvides;

3) selleks annavad nõusoleku perre paigutatud ja

perre paigutatavate laste seaduslikud esindajad;

4) see on kooskõlastatud Sotsiaalkindlustusametiga.

Article 2 (11) Definition of

risk of

absconding

VRKS § 51 lõige

3, VSS § 68

§ 51. Kinnipidamise alused

(3) Käesolevas paragrahvis nimetatud põgenemise

ohuna käsitatakse seda, kui:

1) esineb väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu

seaduse §-s 68 nimetatud asjaolu;

2) isik ei ole järginud käesoleva seaduse alusel temale

kohaldatud järelevalvemeetmeid;

3) isik on loata või teavitamata lahkunud maakonna

territooriumilt, kus asub tema majutuskoht või

4) isik ei ole ilmunud menetlustoiminguteks Politsei-

ja Piirivalveametisse.

§ 68. Välismaalase põgenemise oht

Välismaalase põgenemise oht esineb, kui:

1) välismaalane ei ole Eestist või teisest Schengeni

konventsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigist

lahkunud pärast lahkumisettekirjutusega määratud

lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega;

See Recitals

23, 24 and 25.

The

definition is

the same as in

other Pact

instruments,

with one

adaptation as

RCD applies

to applicants

only while

AMMR can

apply also to

other third

country

nationals, not

only

applicants.

13

2) välismaalane on esitanud valeandmeid või

võltsitud dokumendi Eestisse sisenemisel, Eestis

viibimise seadusliku aluse või selle pikendamise, Eesti

kodakondsuse, rahvusvahelise kaitse või isikut

tõendava dokumendi taotlemisel;

3) on põhjendatud kahtlus välismaalase

isikusamasuses või tema kodakondsuses;

4) välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke

kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on

talle mõistetud vangistus;

5) välismaalane ei ole järginud tema suhtes

kohaldatud järelevalvemeetmeid või muid seadusest

tulenevaid kohustusi;

6) välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile või

Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan

järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi

lahkumiskohustust täita;

7) välismaalane on sisenenud Eestisse tema suhtes

kohaldatud sissesõidukeelu kehtivusaja jooksul;

8) välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri

ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud

luba või õigust Eestis viibida;

9) välismaalane on loata lahkunud määratud

asukohast või teisest Schengeni konventsiooni või

Euroopa Liidu liikmesriigist;

10) välismaalase väljasõidukohustus on

kohtulahendiga pööratud sundtäitmisele;

11) välismaalasele ei ole antud luba Eestisse siseneda;

12) välismaalane keeldub biomeetriliste andmete

andmisest või takistab muul viisil käesoleva seaduse

alusel menetluse läbiviimist;

13) välismaalane kujutab ohtu avalikule korrale või

riigi julgeolekule.

Article 2(12) Definition of

absconding

VRKS § 48 lõige 1 § 48. Materiaalsete vastuvõtutingimuste piiramine

(1) Käesolevas seaduses sätestatud materiaalseid

vastuvõtutingimusi võib piirata, kui taotleja:

See Recitals

23, 24 and 25.

The

definition is

more detailed

14

1) on põgenenud, eelkõige kui ta on lahkunud loa või

teavituseta enda majutuskoha maakonna

territooriumilt või talle järelevalvemeetmena

kindlaksmääratud asukohast või on muutunud muul

moel haldusorganile kättesaamatuks;

in AMMR,

consisting of

2 additional

examples in

addition to

leaving the

territory of

the MS

without

permission.

Article 2(13) Definition of

representative

VRKS § 14 lõige

1, LasteKS § 20,

PKS § 171–176

§ 14. Saatjata alaealise taotleja esindamine

(1) Saatjata alaealise eestkostja ülesandeid võib täita

isik, kes on usaldusväärne ning kellel on saatjata

alaealise esindamiseks vajalikud teadmised ja

oskused. Eestkostja ülesannete täitmist ei määrata

isikule, kelle huvid on vastuolus või võivad minna

vastuollu saatjata alaealise huvidega.

§ 20. Lastekaitsetöötajana ja lapsega töötava

isikuna töötamise piirangud

(1) Lastekaitsetöötajana ja lapsega töötava isikuna ei

tohi tegutseda isik, keda on karistatud või kellele on

kohaldatud sundravi karistusseadustiku §-s 89–93,

95–112, 113, 114, 116, 1181, 133–1333, 141–1451,

175–179 või 187 sätestatud kuriteo eest, mille

karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri

seaduse kohaselt kustutatud või mille karistusandmed

on karistusregistrist kustutatud ja kantud

karistusregistri arhiivi.

(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud

piirangut kohaldatakse ka isikule, keda on karistatud

enne karistusseadustiku jõustumist tegude eest, mis on

kvalifitseeritud kriminaalkoodeksi § 100–102, 115–

117, § 118 lõike 2, § 200, 2003, 202, 2022, 2024 või

§ 2026 lõike 3 punkti 1 või 2 järgi, samuti isikule, keda

on karistatud välisriigis toime pandud samaväärsete

kuritegude eest.

See recitals

43, 44 and 45

Child protection Act

§20

Family law act

Representative for

UMCs is unified with

guardianship solution.

Meaning the guardian

of the child can act as a

representative in line

with roles defined in

APR Article 23.

15

(2) Lastekaitsetöötajana ja lapsega töötava isikuna ei

tohi tegutseda isik, keda on karistatud või kellele on

kohaldatud sundravi karistusseadustiku §-s 118, 1191,

121, 122, 125, § 134 lõike 2 punktis 2, §-s 135, § 136

lõikes 2, § 1381 lõike 2 punktis 2, § 140 lõikes 2, §-

s 1531, 171–174, 180–182, 1821, 185, § 195 lõike 2

punktis 2, §-s 200, 214, § 215 lõikes 3, §-s 237–2373,

244, 246, § 251 lõike 3 punktis 3, §-s 263, § 266

lõike 2 punktis 2, §-s 274, 2901, 291, 302, 303, 312,

322, 323, § 327 lõikes 3, §-s 403–405

või 435 sätestatud süüteo eest, mille karistusandmed

ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse

kohaselt kustutatud.

§ 171. Eestkoste seadmise eeldused

(1) Kui esindusõigust ei ole alaealise lapse kummalgi

vanemal või kui lapse päritolu ei ole võimalik kindlaks

teha, määratakse talle eestkostja.

(2) Perekonnaseisuasutuse või muu valitsusasutuse

või valla- või linnavalitsuse ametnik, politseiametnik,

raviasutuse või hoolekandeasutuse juht, kohtunik,

prokurör, notar ja kohtutäitur, kellel on andmeid

eestkostet vajava lapse kohta, on kohustatud sellest

teatama valla- või linnavalitsusele ja kohtule

eestkostet vajava isiku hariliku viibimiskoha järgi.

Sama kohustus on ka eestkostet vajava lapse

sugulastel.

§ 172. Eestkoste sisu

Eestkostjale kuulub nii lapse isikuhooldus- kui ka

varahooldusõigus.

§ 173. Eestkoste seadmine

(1) Eestkoste seadmise otsustab kohus omal algatusel

või valla- või linnavalitsuse või huvitatud isiku

avalduse alusel. Kohus võib pöörduda valla- või

linnavalitsuse poole eestkostjaks sobiva isiku

leidmiseks.

(2) Eestkostja võib nimetada ka juba enne lapse

sündi, kui on alust eeldada, et pärast sündi vajab laps

eestkostjat. Nimetamine jõustub lapse sünniga.

§ 174. Eestkostjale esitatavad nõuded

16

(1) Eestkostjaks võib olla täisealine täieliku

teovõimega füüsiline isik.

(2) Eestkostjaks ei või olla isik, kellelt on vanema

hooldusõigus täielikult või osaliselt ära võetud või kes

on varem rikkunud eestkostja kohustusi. Eestkostjaks

ei või määrata selle tervishoiu- või hoolekandeasutuse

töötajat, kus laps viibib.

(3) Eestkostjat valides arvestatakse tema

isikuomadusi, varalist seisundit ja võimeid eestkostja

kohustusi täita, vanemate eeldatavat tahet ning tema

suhteid lapsega, kelle üle eestkoste seatakse, lapse

üleskasvatamise järjepidevust ning lapse rahvuslikku,

usulist, kultuurilist ja keelelist päritolu. Kohtul ja

valla- või linnavalitsusel on eestkostjat valides õigus

nõuda eestkostjaks määratavalt isikult dokumente ja

informatsiooni tema sobivuse hindamiseks.

(4) Isiku võib eestkostjaks määrata tema nõusolekul.

§ 175. Juriidiline isik eestkostjana

(1) Kui eestkostjaks ei leita sobivat füüsilist isikut või

kui vanem on testamendiga või pärimislepinguga

näinud eestkostjana ette juriidilise isiku, võib

eestkostjaks määrata ka juriidilise isiku. Juriidiline isik

peab süstemaatiliselt tegelema eestkostetavatele

füüsilisest isikust eestkostjate otsimise, nõustamise ja

koolitamisega.

(2) Juriidiline isik määratakse eestkostjaks tema

nõusolekul.

(3) Juriidilisest isikust eestkostjaks ei või määrata

seda tervishoiu-, hoolekande- või haridusasutust, kus

laps viibib.

§ 176. Valla- või linnavalitsus eestkostjana

(1) Kuni eestkostja määramiseni täidab eestkostja

ülesandeid lapse rahvastikuregistrisse kantud elukoha

järgne valla- või linnavalitsus, kui eestkoste seadmise

eeldused on täidetud. Eestkostja ülesannete täitmisel

on valla- või linnavalitsusel käesolevast seadusest

tulenevad eestkostja õigused ja kohustused.

(2) Kui sobivat füüsilist või juriidilist isikut ei leita,

määratakse eestkostjaks valla- või linnavalitsus,

millega laps on kõige tugevamalt seotud. Laps on

17

kõige tugevamalt seotud muu hulgas selle valla- või

linnavalitsusega, kust ta pärit on, kus ta on suurema

osa ajast elanud, millega ta on säilitanud olulised

sidemed, kus asuvad tema lähedased või vara või kus

on tema rahvastikuregistrijärgne elukoht.

(3) Lapse rahvastikuregistrisse kantud elukoha

muutumisel võivad tema esialgse rahvastikuregistrisse

kantud elukoha järgne valla- või linnavalitsus ja uue

rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne valla- või

linnavalitsus kokku leppida, et eestkostja ülesandeid

täidab uue rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne

valla- või linnavalitsus. Kokkuleppe saavutamiseni

täidab eestkostja ülesandeid lapse esialgse

rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne valla- või

linnavalitsus.

(4) Kui last ei ole kantud rahvastikuregistrisse või

tema kohta puuduvad rahvastikuregistris elukoha

andmed, siis kehtib käesoleva paragrahvi lõigetes 1

ja 3 toodud regulatsioon lapse hariliku viibimiskoha

järgse valla- või linnavalitsuse suhtes.

Article 2(14) Definition of

applicant with

special

reception

needs

VRKS § 19 lõiked

1 ja 2

§ 19. Taotleja erivajaduse hindamine ja selle

arvestamine

(1) Rahvusvahelise kaitse menetluses, materiaalsete

vastuvõtutingimuste korraldamisel ja taotleja

kinnipidamisel arvestatakse erivajadusega taotleja

eriolukorda ja sellest tulenevaid vajadusi.

(2) Erivajadusega taotleja on eelkõige alaealine,

saatjata alaealine, puudega inimene, eakas inimene,

rase, alaealise lapsega üksikvanem, inimkaubanduse

ohver, raske haigusega isik, psüühika- või

käitumishäirega isik ning piinamise või vägistamise

ohver või isik, kelle suhtes on tarvitatud muud jõhkrat

psühholoogilist, füüsilist või seksuaalset vägivalda või

isik, kes kuulub seksuaalse sättumuse või soolise

kuuluvuse tõttu vähemusgruppi.

Definition is

almost

similar to

Directive

2013/33/EU

with only the

addition of

conditions.

18

Article 3 (1-2) Scope VRKS § 3, § 28

lõiked 1, 5, 6 ja 7 § 3. Välismaalane ja kolmanda riigi kodanik

(1) Välismaalane on kolmanda riigi kodanik või

kodakondsuseta isik.

(2) Kolmanda riigi kodanik on isik, kes on muu riigi

kui Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa

Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi

Konföderatsiooni kodanik.

§ 28. Rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine

(1) Rahvusvahelise kaitse taotlusena käsitatakse

välismaalase mistahes viisil esitatud sooviavaldust

enda pagulasena või täiendava kaitse saajana

tunnustamiseks ja rahvusvahelise kaitse saamiseks.

(2) Rahvusvahelise kaitse taotlus tuleb esitada

Politsei- ja Piirivalveametile viivitamatult pärast

Eestisse saabumist.

..

(5) Kui piiripunktis viibival välismaalasel puudub

välismaalaste seaduses sätestatud seaduslik alus

Eestisse saabumiseks ning ta soovib taotleda Eestis

rahvusvahelist kaitset, esitab välismaalane Politsei- ja

Piirivalveametile viivitamatult rahvusvahelise kaitse

taotluse.

(6) Ebaseaduslikult piiriületamiselt vahetult tabatud

välismaalane, kes soovib taotleda Eestis

rahvusvahelist kaitset, esitab Politsei- ja

Piirivalveametile rahvusvahelise kaitse taotluse.

(7) Kui on põhjendatud alus arvata, et

kinnipidamiskohtades või välispiiril asuvates

piiripunktides, sealhulgas transiiditsoonis, viibivatel

välismaalastel võib olla soov esitada rahvusvahelise

kaitse taotlus, tagab Politsei- ja Piirivalveamet isikute

teavitamise selle esitamise võimalustest.

Article 3(1)

and (2)

include

linguistic

changes only

compared to

Article 3(1)

and (2)

Directive

2013/33/EU.

See Recital 7.

See

definitions in

Art. 2(1), (2)

and (3).

The term

“välismaalane” is

defined and used in all

Estonian legal acts

related to migration

instead of using the

words third-country

nationals and stateless

persons.

Article 3 (3) Scope Article 3(3)

includes

linguistic

changes only

19

compared to

Article 3(4)

Directive

2013/33/EU,

except for

updated

reference to

Regulation

EU/2024/134

7.

Article 4 More

favourable

provisions

See Recital

68.

Article 5(1),

(2) 1st and 2nd

subparas

Information VRKS § 16 lõige

3, § 21 lõige 2 § 16. Rahvusvahelise kaitse taotleja õigused

(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikele 2 on

rahvusvahelise kaitse taotlejal õigus:

1) saada esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui

viis päeva pärast rahvusvahelise kaitse taotluse

esitamise soovi avaldamisest kirjalikult Euroopa Liidu

Varjupaigaameti vormil ning vajadusel suuliselt või

visuaalselt ja keeles või viisil, mida ta mõistab, teavet

oma õiguste ja kohustuste kohta, sealhulgas teavet

õigusabi, vastuvõtutingimustega seotud abi, teavet

andvate organisatsioonide, rahvusvahelise kaitse

menetluse ajakava ning kohustuste täitmata jätmise

tagajärgede kohta;

§ 21. Alaealine ja saatjata alaealine taotleja

(2) Teavet oma õiguste ja kohustuste kohta

rahvusvahelise kaitse menetluses, sealhulgas teavet

vastuvõtutingimuste kohta antakse saatjata alaealisele

talle eakohasel viisil, mis tagab, et saatjata alaealine

saab sellest teabest aru. Saatjata alaealisele antakse

nimetatud teave eestkostja ülesandeid täitva isiku

juuresolekul.

See other

information

related

provisions:

Art. 8(2), Art.

9(5), Art.

11(4), Art.

12(5), Art. 21

and Art.

27(5). See

Recital 12.

For the ‘shall

ensure’

clauses (Art.

5(1) 3rd

subpara and

(2) 1st

subpara)

included in

this

provision, the

MS should

clearly

explain how it

is ensured

that the result

is achieved,

20

whether

through legal

transposition,

practical

implementati

on or a

combination.

Article 5(2) 3rd

and 4th

subparas

Information

Article 6(1-3) Documentatio

n

VRKS § 29 lõige 3

punktid 7 ja 8 § 29. Toimingud rahvusvahelise kaitse taotluse

esitamisel ja taotluse menetlemisel

(3) Politsei- ja Piirivalveamet registreerib ja võtab

vastu rahvusvahelise kaitse taotluse vastavalt Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1348

(menetluse kohta) sätestatule ning teeb järgmised

toimingud:

7) annab taotlejale taotluse registreerimist tõendava

dokumendi;

8) annab taotlejale pärast taotluse vastuvõtmist kümne

päeva jooksul rahvusvahelise kaitse taotleja

tunnistuse.

See also Art.

29(1) of

Regulation

2024/1348

(APR).

See Recital

13.

For the ‘shall

ensure’

clause (Art.

6(1))

included in

this

provision, the

MS should

clearly

explain how it

is ensured

that the result

is achieved,

whether

through legal

transposition,

practical

implementati

on or a

combination.

We fail to see that the

transposition of article

6 (3) is required (travel

document)

Article 7(1-5) Organisation

of reception

systems

VRKS § 19 lõige

1, § 44 lõige 1,

VRKS § 46 lõige

§ 19. Taotleja erivajaduse hindamine ja selle

arvestamine

Although Art.

7(1-5)

appears as

Social Welfare Act §8,

defines the minimum

that should be provided

21

1. VRKS § 48

lõige 1 punktid 1–

3, SHS § 8, TTKS

§ 2 lõige 1, § 3, §5

ja § 6

(1) Rahvusvahelise kaitse menetluses, materiaalsete

vastuvõtutingimuste korraldamisel ja taotleja

kinnipidamisel arvestatakse erivajadusega taotleja

eriolukorda ja sellest tulenevaid vajadusi.

§ 44. Taotleja viibimine rahvusvahelise kaitse

taotlejate majutuskeskuses või muus taotlejate

majutamiseks kohandatud asukohas

(1) Rahvusvahelise kaitse menetluse ajal on taotleja

kohustatud viibima selle maakonna territooriumil, kus

asub tema majutuskoht.

§ 46. Alaealise ja perekondade majutamine

(1) Perekonnaliikmed majutatakse nende nõusolekul

kokku. Perekonna privaatsus tagatakse võimalikult

suurel määral.

§ 48. Materiaalsete vastuvõtutingimuste piiramine

(1) Käesolevas seaduses sätestatud materiaalseid

vastuvõtutingimusi võib piirata, kui taotleja:

1) on põgenenud, eelkõige kui ta on lahkunud loa või

teavituseta enda majutuskoha maakonna

territooriumilt või talle järelevalvemeetmena

kindlaksmääratud asukohast või on muutunud muul

moel haldusorganile kättesaamatuks;

(2) Vastuvõtutingimuste piiramine otsustatakse iga

juhtumi puhul eraldi, võttes arvesse isiku eriolukorda,

eriti erivajadusega isiku puhul, ning lähtudes

proportsionaalsuse põhimõttest.

(3) Vastuvõtutingimusi võib piirata ulatuseni, mis on

võrdne kehtiva vältimatu sotsiaalabi põhimõtetega.

Piirata ei saa tervishoiuteenuste osutamist.

§ 8. Vältimatu sotsiaalabi

(1) Isikule, kes on sattunud sotsiaalselt abitusse

olukorda elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu,

osutatakse vältimatut sotsiaalabi, mis tagab vähemalt

toidu, riietuse ja ajutise majutuse.

optional, it is

likely that it

needs to be

transposed

due to its

links to APR

and AMMR.

Note that 7(3)

is compulsory

when 7(2) is

applied.

See Recitals

15, 17 and 22.

to a person, who lacks

necessary means to

support oneself.

Organisation of health

care system and

requirements for health

care service providers

are defined in Health

Services Organisation

Act

Internal rules of

accommodation centre

define when and how

the person can be

absent from the

reception centre and

has listed necessary

process for verification

whether the applicant is

actually present. The

process can be changed

to be in line with the

possibilities in the

centre (depending on

the infrastructure etc)

22

(2) Vältimatut sotsiaalabi osutatakse isikule seni,

kuni ta ei ole enam elatusvahendite kaotuse või

puudumise tõttu sotsiaalselt abitus olukorras.

§ 2. Tervishoiuteenus

(1) Tervishoiuteenus on tervishoiutöötaja tegevus

haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks,

diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada

inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi

halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada

tervist. Tervishoiuteenuste loetelu

kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

§ 3. Tervishoiutöötaja

(1) Tervishoiutöötajad käesoleva seaduse tähenduses

on arst, hambaarst, õde ja ämmaemand, kui nad on

registreeritud Terviseametis.

(2) Tervishoiutöötaja võib osutada

tervishoiuteenuseid selle omandatud kutse või eriala

piirides, mille alusel ta on registreeritud

tervishoiukorralduse infosüsteemis.

§ 5. Vältimatu abi mõiste

Vältimatu abi käesoleva seaduse tähenduses on

tervishoiuteenus, mida tervishoiutöötaja osutab

olukorras, kus abi edasilükkamine või selle andmata

jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva

tervisekahjustuse.

§ 6. Vältimatu abi osutamine

(1) Igal Eesti Vabariigi territooriumil viibival

inimesel on õigus saada vältimatut abi.

(2) Tervishoiutöötaja on kohustatud osutama

vältimatut abi oma pädevuse ja tema kasutuses olevate

võimaluste piires.

(3) Kohustusliku ravikindlustusega kindlustatud

isikule ja temaga võrdsustatud isikule

(edaspidi ravikindlustusega hõlmatud isik) osutatud

vältimatu abi eest tasutakse riigieelarves Tervisekassa

eelarvesse ettenähtud vahenditest.

23

(4) Ravikindlustusega hõlmamata isikule osutatud

vältimatu abi eest tasutakse Tervisekassa eelarvest

Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelus sätestatud

alustel, tingimustel ja korras.

Article 7(6-7) Organisation

of reception

systems

VRKS § 18 lõige 2

§ 18. Taotleja kohustused

(2) Lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artiklis 9 sätestatud

kohustustele, on taotleja kohustatud igakülgselt kaasa

aitama rahvusvahelise kaitse taotlemise asjaolude

selgitamisele, sealhulgas:

Art. 7(6) is a

‘shall’

provision and

it creates a

self-standing

obligation,

independent

of the other

paragraphs

under Article

7. It needs to

be transposed

irrespective

of the choice

made on the

transposition

of Art. 7(1-5).

Art. 7(7)

although

drafted as a

‘shall’

provision

provides for a

right to the

MS, i.e. they

are not

obliged to

issue any

decisions

when

applying Art.

7. The

transposition

of this

paragraph

The reference to APR

article 9 and therefore

to APR article 27 (1) (a)

(b) (d) already obligates

the applicants to

provide the relevant

information. Changes

of address, telephone

number or electronic

mail address is also

covered by APR article

9 (2) (c).

We try to adhere to the

once-only principle.

24

depends on

the

organisation

and

specificities

of the

national

administrativ

e law.

Article 8 Allocation of

applicants to a

geographic

area

VRKS § 43 lõige 1

punkt 1, § 44

lõiked 1–4, § 48

lõike 1 punkt 1 ja

lõiked 2 ja 3

§ 43. Rahvusvahelise kaitse taotlejate

majutuskeskus ja materiaalsed

vastuvõtutingimused

(1) Rahvusvahelise kaitse menetluse ajal osutatakse

taotlejale vajaduse korral järgmisi teenuseid:

1) majutamine rahvusvahelise kaitse taotlejate

majutuskeskuses või muus taotlejate majutamiseks

kohandatud asukohas;

§ 44. Taotleja viibimine rahvusvahelise kaitse

taotlejate majutuskeskuses või muus taotlejate

majutamiseks kohandatud asukohas

(1) Rahvusvahelise kaitse menetluse ajal on taotleja

kohustatud viibima selle maakonna territooriumil

territooriumil, kus asub tema majutuskoht.

(2) Taotleja võib viibida väljaspool käesoleva

paragrahvi lõikes 1 nimetatud maakonna

territooriumit, kui materiaalsete vastuvõtutingimuste

osutaja peab seda vajalikuks materiaalsete

vastuvõtutingimustega seotud teenuste osutamiseks.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud

maakonna territooriumilt võib perekondlikel või

tervislikel põhjustel lahkuda materiaalsete

vastuvõtutingimuste osutaja loal. Kui territooriumilt

lahkumine on vajalik ilmumiseks haldusorganisse või

kohtusse, tuleb sellest materiaalsete

vastuvõtutingimuste osutajat teavitada.

(4) Väljaspool oma majutuskohta võib taotleja elada

Politsei- ja Piirivalveameti kirjalikul loal, kui taotleja

majutamise ja ülalpidamise tagab Eestis seaduslikult

Although Art.

8 appears as

optional, it is

likely that it

needs to be

transposed

due to its

links to APR

and AMMR.

Once an MS

establishes

that it will

rely on Art 8

it must

transpose it in

its entirety.

See Recitals

15, 16, 18 and

22.

For the ‘shall

ensure’

clause (Art.

8(3))

included in

this

provision, the

MS should

clearly

explain how it

is ensured

that the result

Estonia only has the

one accommodation

centre and most of the

reception conditions are

provided by the

accommodation centre.

For services not

provided by the

accommodation centre

(i.e integration

measures) the applicant

may leave the

geographical area either

by permisson or by

notification. Also, if it

is decided by the

accommodation centre

to provide the reception

conditions not available

in that area at that time,

this measure should

also be considered as

transposition of article

8 (6).

Estonia is divided into

15 counties and the

geographical area is the

county in which the

reception centre is

located.

25

elav isik või tal on piisavalt rahalisi vahendeid enda

majutamise ja ülalpidamise tagamiseks. Politsei- ja

Piirivalveamet hindab loa andmisel käesolevas

seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamise

vajalikkust.

§ 48. Materiaalsete vastuvõtutingimuste piiramine

(1) Käesolevas seaduses sätestatud materiaalseid

vastuvõtutingimusi võib piirata, kui taotleja:

1) on põgenenud, eelkõige kui ta on lahkunud loa või

teavituseta enda majutuskoha maakonna

territooriumilt või talle järelevalvemeetmena

kindlaksmääratud asukohast või on muutunud muul

moel haldusorganile kättesaamatuks;

(2) Vastuvõtutingimuste piiramine otsustatakse iga

juhtumi puhul eraldi, võttes arvesse isiku eriolukorda,

eriti erivajadusega isiku puhul, ning lähtudes

proportsionaalsuse põhimõttest.

(3) Vastuvõtutingimusi võib piirata ulatuseni, mis on

võrdne kehtiva vältimatu sotsiaalabi põhimõtetega.

Piirata ei saa tervishoiuteenuste osutamist.

is achieved,

whether

through legal

transposition,

practical

implementati

on or a

combination.

Applicants may reside

outside the

accommodation centre,

if the accommodation

and support of the

applicant is ensured by

a person legally

residing in Estonia or

the applicant has

sufficient financial

resources to ensure his

or her accommodation

and support. The

permission is given if it

does not jeopardize to

the purposeful and

efficient, simple and

expedient conduct of

proceedings for

international

protection.

Article 9 Restrictions of

freedom of

movement

VRKS § 19 lõige

1, § 36 lõige 4

esimene lause, §

43 lõige 6 punkt 2,

§ 50 lõike 1

punktid 1 ja 2 ja

lõiked 2–3, 5, 7, 9

HMS § 51 lõige 1,

HMS § 56 lõiked

1–3, HMS § 57

lõige 1

§ 19. Taotleja erivajaduse hindamine ja selle

arvestamine

(1) Rahvusvahelise kaitse menetluses, materiaalsete

vastuvõtutingimuste korraldamisel,

järelevalvemeetmete kohaldamisel ja taotleja

kinnipidamisel arvestatakse erivajadusega taotleja

eriolukorda ja sellest tulenevaid vajadusi.

§ 36. Rahvusvahelise kaitse menetluse keel

(4) Käesolevas seaduses sätestatud

menetlusdokumendi sisu või haldusakti resolutiivosa

koos vaidlustamisviitega tõlgitakse keelde, millest

välismaalane aru saab.

§ 43. Rahvusvahelise kaitse taotlejate

majutuskeskus ja materiaalsed

vastuvõtutingimused

Although Art.

9 appears as

optional, it

needs to be

transposed

due to its

links to APR.

Art. 54(1)

Regulation

2024/1348

makes Art. 9

mandatory

where the

asylum

border

procedure

applies.

Internal rules of

accommodation centre

define when and how

the person can be

absent from the

reception centre and

has listed necessary

process for verification

whether the applicant is

actually present. The

process can be changed

to be in line with the

possibilities in the

centre (depending on

the infrastructure etc).

26

(6) Rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuse

sisekorras sätestatakse vähemalt:

2) territooriumil ja hoones viibimise ja eemalviibimise

kord, sealhulgas territooriumil ja hoones kohustusliku

viibimise kellaajad;

§ 50. Järelevalvemeetmed

(1) Politsei- ja Piirivalveamet võib rahvusvahelise

kaitse menetluse eesmärgipäraseks, efektiivseks,

lihtsaks ja kiireks läbiviimiseks kohaldada taotleja

suhtes järgmisi järelevalvemeetmeid:

1) elamine kindlaksmääratud kohas, arvestades

käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut;

2) ilmumine määratud ajavahemike järel Politsei- ja

Piirivalveametisse registreerimisele, arvestades

käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut;

(2) Politsei- ja Piirivalveamet võib kohustada taotlejat

elama kindlaksmääratud kohas avaliku korra

tagamiseks või kui on põgenemisoht, eelkõige juhul

kui:

1) taotleja on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta) artikli 17 lõike

4 kohaselt kohustatud viibima teises liikmeriigis;

2) taotleja on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta) artikli 17 lõike

4 kohaselt kohustatud Eestis viibima, ta on varasemalt

Eestist põgenenud ja on üleandmisotsuse alusel

Eestisse üle antud.

(3) Politsei- ja Piirivalveamet võib kohustada taotlejat

ilmuma registreerimisele käesoleva paragrahvi lõike 1

punktis 1 sätestatud järelevalvemeetme täitmise

tagamiseks või kui on põgenemisoht.

(5) Kui taotlejat on kohustatud elama

kindlaksmääratud kohas, võib sealt perekondlikel või

tervislikel või muudel mõjuvatel põhjustel lahkuda

Politsei- ja Piirivalveameti loal. Kui lahkumine on

Once a MS

establishes

that it will

rely on Art 9

it must

transpose it in

its entirety.

See Recitals

15, 16, 19, 20,

21 and 22.

See

definitions in

Art. 2(11) and

(12).

For the ‘shall

ensure’

clause (Art.

9(5) included

in this

provision, the

MS should

clearly

explain how it

is ensured

that the result

is achieved,

whether

through legal

transposition,

practical

implementati

on or a

combination.

27

vajalik ilmumiseks haldusorganisse või kohtusse,

tuleb sellest Politsei- ja Piirivalveametit teavitada.

(7) Politsei- ja Piirivalveamet hindab käesoleva

paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud

järelevalvemeetme jätkuva kohaldamise vajalikkust,

kui järelevalvemeetme kohaldamisest on möödunud

kaks kuud.

(9) Järelevalvemeetmete kohaldamine ning käesoleva

paragrahvi lõikes 4 sätestatud kohustus elada Politsei-

ja Piirivalveameti määratud asukohas, tehakse

taotlejale teatavaks kirjalikult koos teabega

järelevalvemeetme täitmata jätmise tagajärgedest.

§ 51. Haldusakti mõiste

(1) Haldusakt on haldusorgani poolt

haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes

üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või

kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele

suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või

muu õigusakt.

§ 56. Haldusakti põhjendamine

(1) Kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti

andmisest keeldumine peab olema kirjalikult

põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse

haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas

dokumendis, millele on haldusaktis viidatud.

(2) Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti

andmise faktiline ja õiguslik alus.

(3) Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti

põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest

haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud.

§ 57. Vaidlustamisviide

(1) Haldusaktis peab olema viide haldusakti

vaidlustamise võimaluste, koha, tähtaja ja korra kohta.

28

Article 10 (1),

(3), (4)

Detention VRKS § 51 lõiked

1– 3, 5 § 51. Kinnipidamise alused

(1) Rahvusvahelise kaitse taotlejat võib kinni pidada

käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui

käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei

ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab

olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning

kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil

rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi

asjaolusid.

(2) Rahvusvahelise kaitse taotlejat võib kinni pidada

järgmistel alustel:

1) isiku või tema kodakondsuse tuvastamine või

kontrollimine;

2) rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevate

asjaolude väljaselgitamine, eelkõige juhul, kui on

olemas põgenemise oht;

3) kui ta ei ole täitnud kindlaksmääratud kohas elamise

kohustust ja endiselt on olemas põgenemise oht;

4) selleks, et otsustada piirimenetluse raames

kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikliga 43 taotleja

õiguse üle siseneda Eesti territooriumile.

5) kui välismaalane on väljasõidukohustuse

menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata,

et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse

üksnes väljasõidukohustuse edasilükkamiseks või

täideviimise takistamiseks;

6) avaliku korra või riigi julgeoleku tagamine;

7) isiku üleandmine Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse(EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta) artiklis

44 sätestatud korras.

(3) Käesolevas paragrahvis nimetatud põgenemise

ohuna käsitatakse seda, kui:

1) esineb väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu

seaduse §-s 68 nimetatud asjaolu;

2) isik ei ole järginud käesoleva seaduse alusel temale

kohaldatud järelevalvemeetmeid;

Although

para 4 is a

may clause, it

constitutes an

exception to

the main rule

in para 1 and

must be

transposed.

Article 10(4)

is an

exhaustive

list, no other

grounds can

be added but a

MS may

decide not to

transpose all

grounds.

See Recitals

22, 26, 28, 30,

31 and 33.

See definition

in Art. 2(9)

(11) and (12).

29

3) isik on loata või teavitamata lahkunud maakonna

territooriumilt, kus asub tema majutuskoht või

4) isik ei ole ilmunud menetlustoiminguteks Politsei-

ja Piirivalveametisse.

(5) Vastuvõtu erivajadusega taotleja kinnipidamisel

tuleb arvestada taotleja vaimset ja füüsilist tervist ning

teda ei peeta kinni, kui see võib tema vaimset ja

füüsilist tervist tõsiselt ohustada.

Article 10 (2),

(5)

Detention VRKS § 50 lõige

1, § 51 lõige 1 § 50. Järelevalvemeetmed

(1) Politsei- ja Piirivalveamet võib rahvusvahelise

kaitse menetluse eesmärgipäraseks, efektiivseks,

lihtsaks ja kiireks läbiviimiseks kohaldada taotleja

suhtes järgmisi järelevalvemeetmeid:

1) elamine kindlaksmääratud kohas, arvestades

käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut;

2) ilmumine määratud ajavahemike järel Politsei- ja

Piirivalveametisse registreerimisele, arvestades

käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut;

3) välisriigi reisidokumendi või muu isikut tõendava

dokumendi Politsei- ja Piirivalveametile hoiule

andmine;

4) muu järelevalvemeede, mis tagab, et taotleja on

Politsei- ja Piirivalveametile menetluse läbiviimiseks

kättesaadav.

§ 51. Kinnipidamise alused

(1) Rahvusvahelise kaitse taotlejat võib kinni pidada

käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui

käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei

ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab

olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning

kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil

rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi

asjaolusid.

Although

para 2 is a

may clause,

it constitutes

an exception

to the main

rule in para 1

and must be

transposed.

Article 10(2)

contains

linguistic

changes only

as compared

to Article

8(2)

Directive

2013/33/EU.

Article 10(5)

is identical to

Article 8(4)

Directive

2013/33/EU.

For the ‘shall

ensure’

clause (Art.

10(5))

included in

this

30

provision,

the MS

should

clearly

explain how

it is ensured

that the

result is

achieved

through

legal

transposition

, considering

that these

rules need to

be laid down

in national

law.

Article 11 (1-

3) and (5-6)

Guarantees for

detained

applicants

VRKS § 15 lõige

1, lõike 2 punkt 4,

lõige 7, § 51

lõiked 6 ja 10, §

52, § 56 lõige 1,

KorS § 46 lõige 6

ja Vabariigi

Valitsuse 19. juuni

2014. aasta

määruse nr 85

“Isiku

kinnipidamise

dokumenteerimise

kord” § 2.

§ 15. Riigi õigusabi

(1) Rahvusvahelise kaitse taotlejale antakse õigusabi

riigi õigusabi seaduses sätestatud korras, arvestades

käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

(2) Rahvusvahelise kaitse taotlejal on õigus saada riigi

õigusabi:

4) halduskohtumenetluses, kui välismaalane

vaidlustab enda kinnipidamist käesolevas seaduses

sätestatud alusel.

(7) Taotluse õigusabi saamiseks esindamiseks

halduskohtumenetluses esitab välismaalane

halduskohtusse koos kaebusega.

§ 51. Kinnipidamise alused

(6) Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamine

protokollitakse.

§ 52. Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamise

otsustamine ja pikendamine

(1) Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet

võib rahvusvahelise kaitse taotlejat käesoleva seaduse

§ 51 lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud

Art. 11 is not

listed in Art.

35 but this is

an error for

which the

COM

requested a

correction in

the

corrigendum.

See Recitals

22, 26, 27, 29

and 34.

Article 11(1)

is identical to

Article 9(1)

Directive

2013/33/EU

but for the

updated

cross-

31

põhimõtteid arvestades ilma halduskohtu loata kinni

pidada kuni 48 tundi.

(2) Kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja

käesoleva seaduse § 51 lõikes 2 sätestatud alusel ja

lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni

pidada kauem kui 48 tundi, taotleb Politsei- ja

Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet halduskohtult

loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks

kuni neljaks kuuks.

(3) Kui välismaalane esitab väljasõidukohustuse

menetluse käigus rahvusvahelise kaitse taotluse,

peatub välismaalase kinnipidamine väljasaatmise

eesmärgil, kuni välismaalase riigis viibimise õigus on

lõppenud.

(4) Halduskohus pikendab käesoleva paragrahvi lõikes

2 sätestatud tähtaega kuni nelja kuu kaupa juhul, kui

esinevad käesoleva seaduse § 51 lõikes 2 sätestatud

alus ja lõikes 1 nimetatud põhimõtted.

(5) Kui halduskohus on andnud väljasõidukohustuse ja

sissesõidukeelu seaduse alusel loa välismaalase

kinnipidamiseks ja välismaalane on esitanud korduva

rahvusvahelise kaitse taotluse, võib Politsei- ja

Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet jätkata

välismaalase kinnipidamist halduskohtu loas määratud

kinnipidamise tähtaja lõpuni.

(6) Käesoleva paragrahvi lõiget 5 kohaldatakse

esimese korduva rahvusvahelise kaitse taotluse

esitanud välismaalase kinnipidamisel tingimusel, et

Politsei- ja Piirivalveamet teeb taotluse suhtes

keelduva otsuse 48 tunni jooksul arvates taotluse

esitamisest.

(7) Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamise ja

kinnipidamise tähtaja pikendamise otsustab

halduskohus halduskohtumenetluse seadustiku

haldustoiminguks loa andmise sätete järgi.

§ 56. Rahvusvahelise kaitse taotleja

kinnipidamiskeskusest vabastamine

reference to

Article 10(4).

For the ‘shall

ensure’

clause (Art.

11(6))

included in

this

provision, the

MS should

clearly

explain how it

is ensured

that the result

is achieved,

whether

through legal

transposition,

practical

implementati

on or a

combination.

32

(1) Kinnipidamise aluse äralangemisel vabastatakse

rahvusvahelise kaitse taotleja viivitamatult

kinnipidamiskeskusest.

§ 46. Isiku kinnipidamine

(6) Isiku kinnipidamise dokumenteerimise korra

kehtestab Vabariigi

Valitsus määrusega

§ 2. Andmekoosseis isiku kinnipidamise

protokollis

Isiku kinnipidamise protokollis dokumenteeritakse

vähemalt järgmised andmed:

1) asutuse nimetus ja isiku kinni pidanud ametniku

ametinimetus, ees- ja perekonnanimi ning allkiri;

2) kinnipeetud isiku ees- ja perekonnanimi,

isikukood, selle puudumisel sünniaeg ja -koht;

3) kinnipidamise õiguslik ja faktiline alus ja

kaalutlused;

4) kinnipidamise kuupäev, kellaaeg ja koht;

5) kinnipeetud isikule tema õiguste selgitamine;

6) teave selle kohta, kas alaealise või piiratud

teovõimega isiku seaduslik esindaja on teadlik

alaealise või piiratud teovõimega isiku

kinnipidamisest, ja selgitus, millal ja kuidas teda

teavitati. Juhul, kui teavitamine ei olnud võimalik, siis

põhjus, miks seaduslikku esindajat ei teavitatud;

7) kinnipeetud isikult turvakontrolli käigus

hoiulevõetud esemete loetelu, hoiulevõtmise põhjus ja

koht, kus hoiulevõetud esemed asuvad;

8) kinnipeetud isiku avaldused ja taotlused;

9) protokolli koostanud ametniku allkiri;

10) isiku vabastamise kuupäev ja kellaaeg;

11) isiku vabastanud ametniku ametinimetus, ees- ja

perekonnanimi ning allkiri;

12) märge selle kohta, kas isik tuvastati dokumendi

alusel, sealhulgas märgitakse isikut tõendava

dokumendi nimetus, number, selle väljaandnud

asutuse nimetus ja väljaandmise aeg, või isiku enda

või tunnistajate ütluste põhjal või muul viisil;

33

13) vahetu sunni kohaldamine, vahetu sunni vahend,

selle kasutamise põhjus ja kestus ning selle ametniku

andmed, kes vahetut sundi kohaldas.

Article 11 (4) Guarantees

for detained

applicants

VRKS § 51 lõige 7 § 51. Kinnipidamise alused

(7) Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamisel

teatatakse talle viivitamata kirjalikult temale

arusaadavas keeles tema kinnipidamise põhjus ning

õigusest kinnipidamine vaidlustada ja saada selleks

riigi õigusabi.

Art. 11 is not

listed in Art.

35 but this is

an error for

which the

COM

requested a

correction in

the

corrigendum

.

Shall clauses

which must

be

transposed

for any MS

that

transposes

Art. 10.

34

Article 11(4)

is identical to

Article 9(4)

Directive

2013/33/EU.

Article 12 (1)

and (5)

Conditions of

detention

VRKS § 53 lõiked

1 ja 3, VSS § 232,

siseministri 16.

oktoobri 2014.

aasta määrus nr

144

“Kinnipidamiskes

kuse

sisekorraeeskiri” §

2 ja 4 lõige 2

§ 53. Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamise

korraldamine

(1) Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamisele

kohaldatakse väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu

seaduses Eestis viibimisaluseta viibiva välismaalase

kinnipidamise kohta sätestatut, arvestades käesolevas

seaduses sätestatud erisusi.

(3) Rahvusvahelise kaitse taotlejad paigutatakse

kinnipidamiskeskuses võimalusel eraldi Eestis

viibimisaluseta viibivatest välismaalastest.

§ 232. Eestis viibimisaluseta viibiva välismaalase

kinnipidamise tingimused

(1) Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane

paigutatakse kinnipidamiskeskusesse.

§ 2. Kinnipidamiskeskuse kodukord

(1) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor kinnitab

käskkirjaga kinnipidamiskeskuse kodukorra, milles

sätestatakse:

1) kinnipidamiskeskuse päevakava;

2) pakkide vastuvõtmise ajad ja korraldus;

3) sisseostude tegemise korraldus;

4) välismaalase vaba aja veetmise võimalused;

41) arvuti ja mobiiltelefoni kasutamise ajad ja

korraldus;

5) muud tingimused, millega täpsustatakse

käesolevas määruses sätestatud kinnipidamisega

seotud otsuste täitmise üldist korda ja korraldust.

(2) Kodukord avaldatakse Politsei- ja Piirivalveameti

kodulehel ning tehakse teatavaks

kinnipidamiskeskusesse paigutatud välismaalasele

Shall clauses

which must

be transposed

for any MS

that

transposes

Art. 10.

See Recitals,

22 31 and 32.

Article 12(1)

is identical to

Article 10(1)

Directive

2013/33/EU

but requires

an updated

reference to

Directive

2024/1346/E

U. Article

12(5)

contains

linguistic

changes only

when

compared

with Article

10(5) of

Directive

2013/33/EU,

except for an

updated

reference to

Article 43

Regulation

35

§ 4. Kinnipidamiskeskusesisene paigutamine

(2) Välismaalase tuppa paigutamisel arvestatakse

väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses ning

välismaalase rahvusvahelise kaitse andmise seaduses

välismaalase eraldi paigutamise kohta sätestatut,

samuti välismaalase rahvust, usulisi veendumusi,

eelnevaid õigusrikkumisi ning muid olulisi asjaolusid.

2024/1348/E

U.

For the

‘shall ensure’

clauses (Art.

12(1) 3rd

subpara, and

12(5))

included in

this

provision, the

MS should

clearly

explain how it

is ensured

that the result

is achieved,

whether

through legal

transposition,

practical

implementati

on or a

combination.

Article 12(2),

(3) and (4)

Conditions of

detention

VRKS § 53 lõige

6, VSS §2610

lõiked, 5, 7 ja 8,

siseministri 16.

oktoobri 2014.

aasta määrus nr

144

“Kinnipidamiskes

kuse

sisekorraeeskiri” §

10

§ 53. Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamise

korraldamine

(6) Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamisel on

tal õigus suhelda pereliikmete, esindaja, asjaomaste

pädevate riigiasutuste, rahvusvaheliste või

valitsusväliste organisatsioonide esindajatega ning

ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametiga

väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses

sätestatud korras.

§ 2610. Väljasaadetavale kokkusaamiste

võimaldamine

(5) Kokkusaamisi on Politsei- ja Piirivalveametil

lubatud jälgida, kuid mitte pealt kuulata.

Shall clauses

which must

be

transposed

for any MS

that

transposes

Art. 10.

These

provisions

are identical

to Article

10(2), (3) and

(4) of

Directive

2013/33/EU.

We are amending VSS

§ 2610 (5) due to the

obligation to guarantee

privacy. Visits can be

monitored (e.g. via a

security camera) but the

conversations shall not

be overheard.

36

(7) Väljasaadetavaga ei võimaldata kokku saada, kui:

1) kokkusaamist sooviva isiku tegevus on olnud

suunatud või on suunatud Eesti riigi ja selle julgeoleku

vastu;

2) kokkusaamist sooviv isik on seotud

organisatsiooni või liikumisega, mis oma tegevusega

eirab avalikku korda;

3) kokkusaamist sooviv isik on karistatud tahtlikult

toime pandud kuriteo eest ja tema karistusandmeid ei

ole karistusregistrist kustutatud;

4) kokkusaamist sooviv isik on esitanud

kokkusaamise taotlemisel valeandmeid või võltsitud

dokumendi;

5) kokkusaamist sooviva isiku usaldusväärsuses on

põhjust kahelda;

6) kokkusaamine väljasaadetavaga võiks mõjutada

välismaalase väljasaatmise tõhusust või

7) esinevad muud mõjuvad põhjused.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud asjaolu

esinemisel võib erandina kokkusaamist lubada, kui

väljasaadetaval on kokkusaamiseks eraeluline või muu

kaalukas põhjus.

§ 10. Välismaalase liikumine

kinnipidamiskeskuses ja selle territooriumil

(1) Välismaalane võib päevakavas ettenähtud

aegadel liikuda eluruumis ning eluruumide koridoris,

söögi-, puhke- ja tualettruumis ning

kinnipidamiskeskuse territooriumil jalutushoovis.

Kinnipidamiskeskuse juhataja või tema määratud

ametniku kirjalikul otsusel võib liikumiskorraldusest

teha ajutisi erandeid massiliste rahutuste ja

kinnipidamiskeskuse väliste rünnakute tõrjumiseks,

põgenenud välismaalase tabamiseks või muude

erakorraliste olukordade puhul. Otsuses märgitakse

erandi tegemise põhjus ja eeldatav kehtivusaeg.

For the

‘shall

ensure’

clauses (Art.

12(2-4))

included in

this

provision,

the MS

should

clearly

explain how

it is ensured

that the

result is

achieved,

whether

through

legal

transposition

, practical

implementat

ion or a

combination.

Article 13(1-4)

and (6)

Detention of

applicants

with special

VRKS §21 lõige

3, § 51 lõige 5, § § 21. Alaealine ja saatjata alaealine taotleja

(3) Alaealisel rahvusvahelise kaitse taotlejal on õigus:

Shall clauses

which must

be transposed

Estonia does not detain

minors, but

transpositon is

37

reception

needs

53 lõige 5, § 54, §

55 lõige 1

1) saada juurdepääs haridusele vastavalt põhikooli- ja

gümnaasiumiseaduses sätestatud korrale kahe kuu

jooksul rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisest

arvates, kui ta on koolikohustuslik;

2) saada haridusele juurdepääsu tagamiseks

ettevalmistavat koolitust, sealhulgas keeleõpet.

§ 51. Kinnipidamise alused

(5) Vastuvõtu erivajadusega taotleja kinnipidamisel

tuleb arvestada taotleja vaimset ja füüsilist tervist ning

teda ei peeta kinni, kui see võib tema vaimset ja

füüsilist tervist tõsiselt ohustada.

§ 53. Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamise

korraldamine

(5) Vastuvõtu erivajadusega taotleja kinnipidamisel

tagab Politsei- ja Piirivalveamet tema regulaarse

vaatlemise ning õigeaegse ja piisava toe.

§ 54. Alaealise ja saatjata alaealise taotleja

kinnipidamine (1) Alaealist võib kinni pidada erandjuhtudel,

äärmusliku abinõuna ja alles pärast seda, kui on

kindlaks tehtud, et alternatiivseid leebemaid

sunnimeetmeid ei saa tulemuslikult kohaldada ning

kui on leitud, et kinnipidamine on alaealise parimates

huvides:

1) saatjaga alaealise puhul siis, kui alaealise vanem või

peamine hooldaja on kinni peetud;

2) saatjata alaealise puhul siis, kui kinnipidamine

tagab tema turvalisuse.

(2) Alaealist peetakse kinni võimalikult lühiajaliselt.

Alaealist välismaalast ei paigutata vanglasse ega

arestimajja.

(3) Kui alaealine välismaalane paigutatakse

kinnipidamiskeskusesse, tagatakse talle võimalus

vaba aja tegevuseks, sealhulgas eakohasteks

mängudeks ja huvitegevuseks ning tegevuseks vabas

õhus.

for any MS

that

transposes

Art. 10.

See Recitals

31+ 32 and

40.

For the ‘shall

ensure’

clauses (Art.

13(1) 3rd

subpara and

13(3) 2nd

subpara

included in

this

provision, the

MS should

clearly

explain how it

is ensured

that the result

is achieved,

whether

through legal

transposition,

practical

implementati

on or a

combination.

necessary for unforseen

cases.

38

(4) Kui saatjata alaealine paigutatakse

kinnipidamiskeskusesse, majutatakse ta

täiskasvanutest eraldi.

§ 55. Perekonna ühtsuse tagamine

(1) Perekonnaliikmete kinnipidamisel tagatakse

perekonnale eraldi majutus teistest kinnipeetud

taotlejatest.

Article 13(5) Detention of

applicants

with special

reception

needs

VRKS § 55 lõige

2, VSS § 265 lõige

2

§ 55. Perekonna ühtsuse tagamine

(2) Meessoost ja naissoost perekonnaliikmeid

majutatakse nende nõusolekul perekonnaliikmete

majutamiseks kohandatud toas.

§ 265. Väljasaadetavate majutamine

(2) Meessoost ja naissoost väljasaadetavad

majutatakse eraldi tubadesse.

Shall clauses

which must

be

transposed

for any MS

that

transposes

Art. 10.

Article 13(5)

contains

linguistic

changes only

as compared

to Art 11(5)

Directive

2013/33/EU.

For the ‘shall

ensure’

clause (Art.

13(5), 1st

subpara)

included in

this

provision,

the MS

should

clearly

explain how

it is ensured

that the

The general rules of

detention in VSS apply

(with derogations) to

applicants also.

Therefore no need to

clarify in VRKS that

men and women are to

be accommodated

separately.

39

result is

achieved,

whether

through

legal

transposition

, practical

implementat

ion or a

combination.

Article 14 Families VRKS § 46 § 46. Alaealise ja perekondade majutamine

(1) Perekonnaliikmed majutatakse nende nõusolekul

kokku. Perekonna privaatsus tagatakse võimalikult

suurel määral.

(2) Taotleja alaealine laps või alaealine taotleja

majutatakse koos oma vanema, tema vallalise alaealise

õe või venna või eestkostja või muu vastutava

täisealise isikuga tingimusel, et see on alaealise

huvides.

Grammatica

l changes

only

compared to

Art. 12

Directive

2013/33/EU.

If applied,

should

appear in the

national law.

Article 15 Medical

screening

VRKS § 43 lõige 1

punkt 3, NETS § 7 § 43. Rahvusvahelise kaitse taotlejate

majutuskeskus ja materiaalsed

vastuvõtutingimused

(1) Rahvusvahelise kaitse menetluse ajal osutatakse

taotlejale vajaduse korral järgmisi teenuseid:

3) tervisekontrolli läbiviimine, kui see on rahvastiku

tervise kaitse kaalutlustel vajalik;

§ 7. Nakkushaiguste leviku tõkestamise

põhimõtted

Nakkushaiguste leviku tõkestamiseks korraldatakse

inimeste immuniseerimist ja tehakse terviseuuringuid

ning rakendatakse muid nakkusohutuse tagamise

abinõusid.

Identical to

Art. 12 in

Directive

2013/33/EU.

If applied,

should

appear in the

national law.

Communicable

Diseases Prevention

and Control Act defines

the main principles in

prevention and spread

of coomunicable

diseases.

Provisions related to

carrying out health

checks and provision of

medical support are

defined in the decree by

respective minister

Article 16 Schooling and

education of

minors

§ 21. Alaealine ja saatjata alaealine taotleja

(3) Alaealisel rahvusvahelise kaitse taotlejal on õigus:

1) saada juurdepääs haridusele vastavalt põhikooli- ja

gümnaasiumiseaduses sätestatud korrale kahe kuu

Art. 16 is not

listed in Art.

35 but this is

an error for

40

jooksul rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisest

arvates, kui ta on koolikohustuslik;

2) saada haridusele juurdepääsu tagamiseks

ettevalmistavat koolitust, sealhulgas keeleõpet.

(4) Juurdepääs gümnaasiumiharidusele tagatakse ka

juhul, kui alaealine on menetluse kestel saanud

täisealiseks.

which the

COM

requested a

correction in

the

corrigendum.

Para 2 third

sentence is a

‘may’

provision,

however must

be transposed

in case MS

wishes to use

it (serves as

an exception

from the main

rule in para

2).

See Recital

48.

Article 17(1),

(2) subpara 1,

(5) and (7-9)

Employment VRKS § 16 lõige 3

punkt 8, § 18 lõige

5, TöMS § 3 lõige

1 punkt 4, VKTS §

6 punkt 4, SMS §

1, § 2 lõige 1

punkt 1, § 4

§ 16. Rahvusvahelise kaitse taotleja õigused

(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikele 2 on

rahvusvahelise kaitse taotlejal õigus:

8) Eestis töötada, kui kuue kuu jooksul rahvusvahelise

kaitse taotluse registreerimisest arvates ei ole temast

sõltumatul põhjusel tema taotluse kohta tehtud otsust.

§ 18. Taotleja kohustused

(5) Taotlejal ei ole rahvusvahelise kaitse menetluse

ajal lubatud Eestis töötada ega Eestis ettevõtlusega

tegeleda, välja arvatud käesoleva seaduses sätestatud

juhul. Töötamise või ettevõtlusega tegelemise keelu

rikkumise korral kohaldatakse välismaalaste seaduses

sätestatud vastutust.

§ 3. Seaduse kohaldamisala

(1) Käesolevas seaduses sätestatud

tööturumeetmetele on õigus:

See Recitals

50, 51, 52, 53,

54, 55, 56 and

57.

For the ‘shall

ensure’

clauses (Art.

17(1) 1st

subpara, (2)

1st subpara,

(3) and (5)

included in

this

provision, the

MS should

clearly

explain how it

is ensured

that the result

If applicants have the

right to work in Estonia

(after 6 months), then

no additional

restrictions apply. As

Estonia has chosen the

maximum period to

restrict access to labor

market, there is no

logical reason to

transpose article 17 (2)

as an accelerated

procedure must be

completed within 3

months according to

APR article 35 (3).

With regards to article

17 (5), there is no

41

4) Eestis viibival rahvusvahelise kaitse, sealhulgas

ajutise kaitse saajal ja Eestis viibival rahvusvahelise

kaitse taotlejal välismaalasele rahvusvahelise kaitse

andmise seaduses sätestatud tingimustel;

§ 6. Taotleja

Taotleja on isik, kes on omandanud välisriigi

kutsekvalifikatsiooni ja soovib töötada, sealhulgas

ajutiselt, Eestis reguleeritud ametikohal või kutsealal

ning kes on:

4) rahvusvahelise kaitse saaja, kes viibib Eestis

tähtajalise elamisloa alusel või rahvusvahelise kaitse

taotleja, kellel on õigus Eestis töötada.

§ 1. Sotsiaalmaksu mõiste

Sotsiaalmaks on pensionikindlustuseks ja riiklikuks

ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks

maksumaksjale pandud rahaline kohustis, mis kuulub

täitmisele käesolevas seaduses ettenähtud korras,

suuruses ja tähtaegadel.

§ 2. Maksuobjekt

(1) Sotsiaalmaksu makstakse:

1) töötajale rahas makstud töötasult ja muudelt

tasudelt;

§ 4. Sotsiaalmaksu maksja

Sotsiaalmaksu maksab:

1) residendist juriidiline isik;

2) füüsiline isik;

3) Eestis püsivat tegevuskohta omav või käesoleva

seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud väljamakseid tegev

mitteresident;

4) riigi-, valla- või linnaasutus;

5) riik, vald või linn käesoleva seaduse §-s 6

sätestatud juhtudel.

is achieved,

whether

through legal

transposition,

practical

implementati

on or a

combination.

Estonian law which

would exclude working

applicants or applicants

who did work (legally

and paid taxes) from

receiving the same

social benefits on the

same terms as any other

person working in

Estonia.

Once the person has

entered labour market

and receives salary

(legally) the social tax

obligation is applied.

Article 17(2)

subpara 2, (4)

and (6).

Employment These serve

as exceptions

and must be

42

transposed in

case MS opts

to apply these

provisions.

Article 18 first

para

Language

courses and

vocational

training

VRKS 7. Peatükk

§ 82 7. peatükk

KOHANEMISPROGRAMM

§ 82. Välismaalase osalemine

kohanemisprogrammis

(1) Politsei- ja Piirivalveamet suunab rahvusvahelise

kaitse taotleja osalema kohanemisprogrammis, välja

arvatud juhul, kui tema taotlust vaadatakse läbi

piirimenetluses.

(2) Politsei- ja Piirivalveamet suunab välismaalase,

kellele on antud rahvusvaheline kaitse või ajutine

kaitse, osalema kohanemisprogrammis.

(3) Kultuuriministeeriumil on täiendavalt õigus

kohanemisprogrammis osalemise kohustusest

välismaalast teavitada.

(4) Valdkonna eest vastutav minister võib

kohanemisprogrammis sätestatud ülesande täitmiseks

sõlmida olenevalt ülesande olemusest tsiviilõigusliku

või halduslepingu halduskoostöö seaduses sätestatud

korras.

(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud

välismaalasele ei korraldata kohanemisprogrammi

tegevusi, kui see ei ole massilisest sisserändest

põhjustatud hädaolukorras objektiivse takistuse tõttu

võimalik.

(6) Kohanemisprogramm rahvusvahelise kaitse

taotlejale koosneb sisseelamise teemamoodulist ning

eesti keele A1-taseme õppest.

See Recital

58.

For the ‘shall

ensure’

clause

included in

this

provision, the

MS should

clearly

explain how it

is ensured

that the result

is achieved,

whether

through legal

transposition,

practical

implementati

on or a

combination.

43

(7) Kohanemisprogramm rahvusvahelise kaitse

saajatele koosneb rahvusvahelise kaitse

teemamoodulist ning eesti keele A1-, A2-, ja B1-

taseme õppest.

(8) Kohanemisprogramm ajutise kaitse saajatele

koosneb ajutise kaitse teemamoodulist ning eesti keele

A1-taseme õppest.

(9) Töövõimelisel 18-aastasel kuni

vanaduspensioniealisel käesoleva paragrahvi lõigetes

1 ja 2 nimetatud välismaalasel on kohustus osaleda

kohanemisprogrammis käesoleva seaduse alusel

valdkonna eest vastutava ministri määrusega

kehtestatud ulatuses ja korras.

(10) Välismaalane, kes terviseseisundi tõttu pole

võimeline kohanemisprogrammi täielikult läbima,

osaleb kohanemisprogrammis sellises ulatuses ja

sellisel viisil, mida tema terviseseisund võimaldab.

(11) Eesti keele õppes ei pea osalema käesoleva

paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud välismaalane, kes

omandab eesti keeles põhi-, kesk- või kõrgharidust.

(12) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud

välismaalane on läbinud kohanemisprogrammi

keeleõppe, või kui ta on viimase viie aasta jooksul

läbinud riigieelarvest või välisvahenditest rahastatud

kohustusliku taseme keeleõppe, puudub tal õigus

täiendavalt osaleda samal tasemel

kohanemisprogrammi keeleõppes.

(13) Eestis elavalt ajutise kaitse saajalt või

rahvusvahelise kaitse saajalt võib nõuda temale

keeleõppe osutamiseks kulunud summad tagasi, kui ta:

1) ei ole omandanud ühe aasta jooksul ajutise kaitse

alusel elamisloa või rahvusvahelise kaitse saamisest

arvates keeleseaduses sätestatud keeleoskustaset A1;

44

2) ei ole omandanud kahe aasta jooksul rahvusvahelise

kaitse saamisest arvates keeleseaduses sätestatud

keeleoskustaset A2;

3) ei ole omandanud viie aasta jooksul rahvusvahelise

kaitse saamisest arvates keeleseaduses sätestatud

keeleoskustaset B1.

(14) Kohanemisprogrammi korraldaja väljastab

välismaalasele keeleõppekulude teatise, mille alusel

tuleb õppekulude hüvitamiseks kohustatud

välismaalasel õppekulud tagasi maksta.

Keeleõppekulude teatis on täitedokument

täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21

tähenduses

Article 18

second para

Language

courses and

vocational

training

Article 19 (1-

2)

General rules

of material

reception

conditions and

health care

VRKS § 28, § 43 § 28. Rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine

(1) Rahvusvahelise kaitse taotlusena käsitatakse

välismaalase mistahes viisil esitatud sooviavaldust

enda pagulasena või täiendava kaitse saajana

tunnustamiseks ja rahvusvahelise kaitse saamiseks.

§ 43. Rahvusvahelise kaitse taotlejate

majutuskeskus ja materiaalsed

vastuvõtutingimused

(1) Rahvusvahelise kaitse menetluse ajal osutatakse

taotlejale vajaduse korral järgmisi teenuseid:

1) majutamine rahvusvahelise kaitse taotlejate

majutuskeskuses või muus taotlejate majutamiseks

kohandatud asukohas;

2) majutuskohas elava taotleja varustamine

toiduainetega või toitlustamine, varustamine

esmavajalike riietus- ja muude tarbeesemete ning

hügieenivahenditega;

3) tervisekontrolli läbiviimine, kui see on rahvastiku

tervise kaitse kaalutlustel vajalik;

See

Regulation

2024/1348

(APR) in

relation to the

making step

of the asylum

procedure.

See Recitals

7, 11 and 60.

See

definitions in

Art. 2(7) (8)

and (10).

For the ‘shall

ensure’

clauses

included in

this

provision, the

MS should

45

4) vajalike tervishoiuteenuste ja igapäevaelu

korraldamiseks vajaliku nõustamise ja

psühhosotsiaalse toe kättesaadavuse tagamine koos

selleks hädavajaliku tõlketeenusega;

5) käesoleva seaduse alusel tehtavate

menetlustoimingute tegemiseks vajaliku transpordi

võimaldamine;

6) kohanemisprogramm;

7) muud esmavajalikud teenused.

§ 47. Rahaline toetus ja selle määrad

(1) Majutuskohas elava taotleja varustamise

toiduainetega või toitlustamise ja varustamise

esmavajalike riietus- ja muude tarbeesemete ning

hügieenivahenditega, võib asendada rahalise

toetusega.

(2) Taotlejale makstav rahaline toetus on võrdne

kehtiva minimaalsetest tarbimiskulutustest lähtuva

toimetulekupiiriga.

(3) Perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme

toimetulekupiir on 80 protsenti perekonna esimese

liikme toimetulekupiirist. Perekonna iga lapse

toimetulekupiir on 120 protsenti perekonna esimese

liikme toimetulekupiirist. Toetust makstakse üksnes

taotlejast perekonnaliikmele.

(4) Väljaspool majutuskohta elavale taotlejale ei

maksta rahalist toetust.

(5) Majutuskohas elavale taotlejale, kes töötab, ei

maksta rahalist toetust.

clearly

explain how it

is ensured

that the result

is achieved,

whether

through legal

transposition,

practical

implementati

on or a

combination.

Article 19 (3-

7)

General rules

of material

reception

conditions and

health care

VRKS § 18 lõige

4, § 19 VRKS § 47

lõige 3, HMS § 56

§ 18. Taotleja kohustused

(4) Kui rahvusvahelise kaitse taotlejal oli ajal, kui ta

kasutas käesoleva seaduses sätestatud

vastuvõtutingimustega seotud abi, välja arvatud

vältimatu abi osutamine, piisavalt rahalisi vahendeid

nimetatud teenuste eest tasumiseks, on ta kohustatud

vastavad kulutused hüvitama.

§ 19. Taotleja erivajaduse hindamine ja selle

arvestamine

Para 6 must

be transposed

if para 4

and/or 5 is/are

transposed.

See Recital

61.

46

(1) Rahvusvahelise kaitse menetluses, materiaalsete

vastuvõtutingimuste korraldamisel,

järelevalvemeetmete kohaldamisel ja taotleja

kinnipidamisel arvestatakse erivajadusega taotleja

eriolukorda ja sellest tulenevaid vajadusi.

§ 47. Rahaline toetus ja selle määrad

(3) Majutuskohas elavale taotlejale, kes töötab, ei

maksta rahalist toetust.

§ 56. Haldusakti põhjendamine

(1) Kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti

andmisest keeldumine peab olema kirjalikult

põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse

haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas

dokumendis, millele on haldusaktis viidatud.

(2) Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti

andmise faktiline ja õiguslik alus.

(3) Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti

põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest

haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud.

Article 20 (1,

9, 10)

Arrangements

for material

reception

conditions

VRKS § 43 lõige 1

punkt 1, § 45 lõige

1 punkt 1

§ 43. Rahvusvahelise kaitse taotlejate

majutuskeskus ja materiaalsed

vastuvõtutingimused

(1) Rahvusvahelise kaitse menetluse ajal osutatakse

taotlejale vajaduse korral järgmisi teenuseid:

1) majutamine rahvusvahelise kaitse taotlejate

majutuskeskuses või muus taotlejate majutamiseks

kohandatud asukohas;

§ 45. Materiaalsed vastuvõtutingimused

taustakontrolli läbiviimisel ning rahvusvahelise

kaitse või tagasisaatmise piirimenetluses

(1) Politsei- ja Piirivalveameti ülesanne on vajaduse

korral korraldada taotlejale ja välismaalasele, kelle

suhtes tehakse taustakontrolli, rahvusvahelise kaitse

piirimenetlust või tagasisaatmise piirimenetlust,

järgmiste teenuste osutamine:

1) majutamine;

Para 1 must

be transposed

if the MS

provides

housing in

kind.

See Recitals

35, 36, 37 and

60.

See

definitions in

Art. 2(7) (8)

and (10).

For

20(10)(b), see

Art. 32(1).

For the ‘shall

ensure’

The regulation covers

article 20 (1) (a) (b) and

(c). Generally housing

is provided by the

accomodation centre

but there is a possibility

to house applicants in

other places which are

adapted to fit the

requirements needed to

house applicants (või

muus taotlejate

majutamiseks

kohandatud asukohas).

RCD article 20 (10) and

article 22 – In an

emergency caused by

47

§ 49. Taotleja õigused ja materiaalsed

vastuvõtutingimused hädaolukorras

Rahvusvahelise kaitse taotlejale tagatakse tema Eestis

viibimisel massilisest sisserändest põhjustatud

hädaolukorras vähemalt järgmised õigused ja

teenused:

1) majutamine;

2) vältimatu arstiabi andmine koos selleks

hädavajaliku tõlketeenusega;

3) toitlustamine;

4) informeerimine tema õigustest ja kohustustest;

5) vajaduse korral varustamine esmavajalike riietus- ja

tarbeesemete ning isikliku hügieeni vahenditega;

6) rahvusvahelise kaitse taotleja soovi korral

suhtlemise ja kokkusaamiste võimaldamine ulatuses,

mis on hädaolukorras võimalik;

7) riigi õigusabi;

8) alaealisel rahvusvahelise kaitse taotlejal saada

juurdepääs haridusele vastavalt käesolevas seaduses

sätestatule.

clause (Art.

20(1))

included in

this

provision, the

MS should

clearly

explain how it

is ensured

that the result

is achieved,

whether

through legal

transposition,

practical

implementati

on or a

combination.

mass immigration,

emergency medical

care is provided, it

includes all measures

which are essential in

addressing a serious

physical condition,

i.e permanent damage

to the health of the

person requiring care.

Article 20 (2-

8)

Arrangements

for material

reception

conditions

VRKS § 8 lõiked 1

ja 2, § 16 lõige 3

punkt 5 § 19 lõige

1, § 43 lõige 6

punkt 3, lõige 8, §

46 lõiked 1 ja 2,

TTKS § 2 lõige 1,

§ 3 lõige 1

§ 8. Teabe kaitse ajutise kaitse ja rahvusvahelise

kaitse menetluses

(1) Ajutise kaitse ja rahvusvahelise kaitse menetlus ei

ole avalikud.

(2) Taotleja andmeid sisaldav teave tunnistatakse

asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks

avaliku teabe seaduse tähenduses. Nimetatud

välismaalase andmeid sisaldava teabe töötlemine on

lubatud üksnes seadusega ettenähtud ülesannete

täitmiseks.

§ 16. Rahvusvahelise kaitse taotleja õigused

(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikele 2 on

rahvusvahelise kaitse taotlejal õigus:

5) suhelda pereliikmete, õigusnõustaja, asjaomaste

pädevate riigiasutuste, rahvusvaheliste või

See Recitals

35. 36, 37 and

60. Article

20(2)

contains

grammatical

changes only

compared to

Art. 18

Directive

2013/33/EU,

except for

updated

cross-

references to

relevant

articles.

There are separate

apartments in the

accomodation centre

for all families (it is not

clear to us why RCD

article 20 (5) does not

cover single fathers and

their children). RCD

article 20 (8) –

education is to be

provided in schools.

MS follows reception

standards and

indicators provided by

the EUAA

48

valitsusväliste organisatsioonide esindajatega ning

ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametiga;

§ 19. Taotleja erivajaduse hindamine ja selle

arvestamine

(1) Rahvusvahelise kaitse menetluses, materiaalsete

vastuvõtutingimuste korraldamisel,

järelevalvemeetmete kohaldamisel ja taotleja

kinnipidamisel arvestatakse erivajadusega taotleja

eriolukorda ja sellest tulenevaid vajadusi.

§ 43. Rahvusvahelise kaitse taotlejate

majutuskeskus ja materiaalsed

vastuvõtutingimused

(6) Rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuse

sisekorras sätestatakse vähemalt:

1) taotleja majutamise kord;

2) territooriumil ja hoones viibimise ja eemalviibimise

kord, sealhulgas territooriumil ja hoones kohustusliku

viibimise kellaajad;

3) külastamise kord;

§ 43. Rahvusvahelise kaitse taotlejate

majutuskeskus ja materiaalsed

vastuvõtutingimused

(8) Rahvusvahelise kaitse taotleja viiakse ühest

majutuskohast teise üle põhjendatud vajaduse korral.

Üleviimise korral on materiaalsete

vastuvõtutingimuste osutaja kohustatud teatama

rahvusvahelise kaitse taotlejale uue aadressi ja andma

taotlejale võimaluse teavitada esindajat.

§ 46. Alaealise ja perekondade majutamine

(1) Perekonnaliikmed majutatakse nende nõusolekul

kokku. Perekonna privaatsus tagatakse võimalikult

suurel määral.

(2) Taotleja alaealine laps või alaealine taotleja

majutatakse koos oma vanema, tema vallalise alaealise

For the ‘shall

ensure’

clauses (Art.

20(2) and (7))

included in

this

provision, the

MS should

clearly

explain how it

is ensured

that the result

is achieved,

whether

through legal

transposition,

practical

implementati

on or a

combination.

The requirements are

set in public

procurement Acts while

carrying out tenders for

provision of material

reception conditions.

49

õe või venna või eestkostja või muu vastutava

täisealise isikuga tingimusel, et see on alaealise

huvides.

§ 2. Tervishoiuteenus

(1) Tervishoiuteenus on tervishoiutöötaja tegevus

haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks,

diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada

inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi

halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada

tervist. Tervishoiuteenuste loetelu

kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

§ 3. Tervishoiutöötaja

(1) Tervishoiutöötajad käesoleva seaduse tähenduses

on arst, hambaarst, õde ja ämmaemand, kui nad on

registreeritud Terviseametis

Article 20(6)

and (7)

Arrangement

s for material

reception

conditions

VRKS § 43 lõige

8, § 46 lõige 1, § 46. Alaealise ja perekondade majutamine

(1) Perekonnaliikmed majutatakse nende nõusolekul

kokku. Perekonna privaatsus tagatakse võimalikult

suurel määral.

§ 43. Rahvusvahelise kaitse taotlejate

majutuskeskus ja materiaalsed

vastuvõtutingimused

(8) Rahvusvahelise kaitse taotleja viiakse ühest

majutuskohast teise üle põhjendatud vajaduse korral.

Üleviimise korral on materiaalsete

vastuvõtutingimuste osutaja kohustatud teatama

rahvusvahelise kaitse taotlejale uue aadressi ja andma

taotlejale võimaluse teavitada esindajat.

Linguistic

differences

only

compared to

Article 18 (5)

and (6)

Directive

2013/33/EU.

No distinction is

needed to transpose

article 20 (6) as

dependent adult

applicants with special

reception needs are

already considered as

family members.

Article 21 Reception

conditions in a

Member State

other than the

one in which

VRKS § 35 lõige

1, VRKS § 48

lõige 1 punkt 7,

lõiked 2–5

§ 35. Dokumentide kättetoimetamine

(1) Käesolevas seaduses sätestatud menetluses antud

menetlusdokument või haldusakt toimetatakse isikule

kätte.

See Recitals 9

and 14 and

47. Mirrors

the provision

50

the applicant is

required to be

present

§ 48. Materiaalsete vastuvõtutingimuste piiramine

(1) Käesolevas seaduses sätestatud materiaalseid

vastuvõtutingimusi võib piirata, kui taotleja:

7) on üleandmisotsuse kohaselt kohustatud viibima

teises Euroopa Liidu liikmesriigis.

(2) Vastuvõtutingimuste piiramine otsustatakse iga

juhtumi puhul eraldi, võttes arvesse isiku eriolukorda,

eriti erivajadusega isiku puhul, ning lähtudes

proportsionaalsuse põhimõttest.

(3) Vastuvõtutingimusi võib piirata ulatuseni, mis on

võrdne kehtiva vältimatu sotsiaalabi põhimõtetega.

Piirata ei saa tervishoiuteenuste osutamist.

(4) Materiaalsete vastuvõtutingimuste piiramise

otsustab materiaalsete vastuvõtutingimuste osutaja.

Rahalise toetuse maksmise piiramise otsustab

Sotsiaalkindlustusamet, sealhulgas ka siis kui

materiaalsete vastuvõtutingimuste korraldamise

ülesande täitmine on halduslepinguga üle antud.

(5) Vastuvõtutingimuste piiramise üleandmise otsuse

korral võib otsustada Politsei- ja Piirivalveamet

üleandmise otsuses kooskõlastatult

Sotsiaalkindlustusametiga.

in Article 18

(1) AMMR.

Article 22 Health care VRKS § 16 lõige 3

punkt 3, § 43 lõige

1 punkt 4, TTKS §

2 lõige 1

§ 16. Rahvusvahelise kaitse taotleja õigused

(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikele 2 on

rahvusvahelise kaitse taotlejal õigus:

3) saada vastuvõtutingimustega seotud abi, eelkõige

juurdepääsu tervishoiuteenustele, tööturule ja

haridusele käesolevas seaduses sätestatud ulatuses ja

korras;

§ 43. Rahvusvahelise kaitse taotlejate

majutuskeskus ja materiaalsed

vastuvõtutingimused

(1) Rahvusvahelise kaitse menetluse ajal osutatakse

taotlejale vajaduse korral järgmisi teenuseid:

4) vajalike tervishoiuteenuste ja igapäevaelu

korraldamiseks vajaliku nõustamise ja

See Recitals

46 and 48.

For the ‘shall

ensure’

clauses (Art.

22(1) and (2))

included in

this

provision, the

MS should

clearly

explain how it

is ensured

that the result

is achieved,

whether

There are no limits for

provided health

services and care and

there are no lower

standards or the level of

care compared to

services which are

provided to Estonian

citizens.

51

psühhosotsiaalse toe kättesaadavuse tagamine koos

selleks hädavajaliku tõlketeenusega;

§ 2. Tervishoiuteenus

(1) Tervishoiuteenus on tervishoiutöötaja tegevus

haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks,

diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada

inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi

halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada

tervist. Tervishoiuteenuste loetelu

kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

through legal

transposition,

practical

implementati

on or a

combination.

Article 23 Reduction or

withdrawal of

material

reception

conditions

VRKS § 48 § 48. Materiaalsete vastuvõtutingimuste piiramine

(1) Käesolevas seaduses sätestatud materiaalseid

vastuvõtutingimusi võib piirata, kui taotleja:

1) on põgenenud, eelkõige kui ta on lahkunud loa või

teavituseta enda majutuskoha maakonna

territooriumilt või talle järelevalvemeetmena

kindlaksmääratud asukohast või on muutunud muul

moel haldusorganile kättesaamatuks;

2) ei tee pädevate asutustega koostööd;

3) on esitanud korduva taotluse;

4) on varjanud rahaliste vahendite olemasolu;

5) on rikkunud rahvusvahelise kaitse taotlejate

majutuskeskuse sisekorda;

6) ei osale kohanemisprogrammis

7) on üleandmisotsuse kohaselt kohustatud viibima

teises Euroopa Liidu liikmesriigis.

(2) Vastuvõtutingimuste piiramine otsustatakse iga

juhtumi puhul eraldi, võttes arvesse isiku eriolukorda,

eriti erivajadusega isiku puhul, ning lähtudes

proportsionaalsuse põhimõttest.

(3) Vastuvõtutingimusi võib piirata ulatuseni, mis on

võrdne kehtiva vältimatu sotsiaalabi põhimõtetega.

Piirata ei saa tervishoiuteenuste osutamist.

(4) Materiaalsete vastuvõtutingimuste piiramise

otsustab materiaalsete vastuvõtutingimuste osutaja.

Rahalise toetuse maksmise piiramise otsustab

See Recitals

22, 47, 62 and

63.

For the ‘shall

ensure’

clauses (Art.

23(4) and (5))

included in

this

provision, the

MS should

clearly

explain how it

is ensured

that the result

is achieved,

whether

through legal

transposition,

practical

implementati

on or a

combination.

The legal basis

provided in VRKS § 48

(1) point 7 is derived

from RCD article 21

52

Sotsiaalkindlustusamet, sealhulgas ka siis kui

materiaalsete vastuvõtutingimuste korraldamise

ülesande täitmine on halduslepinguga üle antud.

(5) Vastuvõtutingimuste piiramise üleandmise otsuse

korral võib otsustada Politsei- ja Piirivalveamet

üleandmise otsuses kooskõlastatult

Sotsiaalkindlustusametiga.

Article 24 Applicants

with special

reception

needs

VRKS § 19, OAS

§ 3, § 4 § 19. Taotleja erivajaduse hindamine ja selle

arvestamine

(1) Rahvusvahelise kaitse menetluses, materiaalsete

vastuvõtutingimuste korraldamisel,

järelevalvemeetmete kohaldamisel ja taotleja

kinnipidamisel arvestatakse erivajadusega taotleja

eriolukorda ja sellest tulenevaid vajadusi.

(2) Erivajadusega taotleja on eelkõige alaealine,

saatjata alaealine, puudega inimene, eakas inimene,

rase, alaealise lapsega üksikvanem, inimkaubanduse

ohver, raske haigusega isik, psüühika- või

käitumishäirega isik ning piinamise või vägistamise

ohver või isik, kelle suhtes on tarvitatud muud jõhkrat

psühholoogilist, füüsilist või seksuaalset vägivalda või

isik, kes kuulub seksuaalse sättumuse või soolise

kuuluvuse tõttu vähemusgruppi.

§ 3. Teiste seaduste kohaldamine

(1) Käesolevas seaduses ettenähtud sotsiaalkaitsele

kohaldatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse

sätteid, arvestades käesolevas seaduses sätestatud

erisusi.

(2) Ohvriabi osutamisel alaealisele ohvrile

kohaldatakse lastekaitseseaduses sätestatut, arvestades

käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

§ 4. Ohvriabi ja ohver

(1) Ohvriabi käesoleva seaduse tähenduses on riigi

korraldatud ohvriabiteenuste ja kuriteoohvri hüvitiste

süsteem.

See Recitals

35 and 37.

See definition

in Art. 2(14).

All categories in RCD

article 24 are

transposed, it is not a

closed list and in our

opinion, there is no

need to transpose the

examples listed in RCD

article 24 (k) to

Estonian law, e.g. a

victim of sexual

violence is a victim and

may be in need for

appropriate care,

regardless of the

perpetrators motives.

53

(2) Ohver käesoleva seaduse tähenduses on kuriteo,

vägivalla või kriisijuhtumi tagajärjel kahjustatud või

hukkunud isik.

(3) Inimkaubanduse ohver käesoleva seaduse

tähenduses on isik, kes on kannatanu

karistusseadustiku §-s 133–1333, 138–140 või 175

sätestatud kuriteo tunnustel alustatud

kriminaalmenetluses, või isik, keda käsitataks

kannatanuna muu samalaadse välisriigis kehtivas

karistusseaduses sätestatud kuriteo tunnustel alustatud

kriminaalmenetluses.

(4) Naistevastase vägivalla ohver käesoleva seaduse

tähenduses on naine, kellele tema suhtes toime pandud

perevägivalla või soolise vägivalla, sealhulgas sund

või omavoliline vabadusest ilmajätmine, või sellega

ähvardamise tulemusena on tekitatud füüsilisi,

seksuaalseid, psüühilisi või majanduslikke kahjusid

või kannatusi kas avalikus või eraelus.

(5) Perevägivalla ohver käesoleva seaduse

tähenduses on isik, kes on kogenud füüsilise,

seksuaalse, psüühilise või majandusliku vägivalla akte

perekonnas või kooselus või endise või praeguse

abikaasa või partneri poolt, sõltumata sellest, kas

vägivallaakti toimepanija elab või on elanud ohvriga

samas elukohas.

(6) Seksuaalvägivalla ohver käesoleva seaduse

tähenduses on isik, kelle suhtes on sooritatud

seksuaalseid toiminguid ilma tema nõusolekuta või

keda on sunnitud seksuaalsetele toimingutele

kolmanda isikuga või keda on seksuaalselt

väärkoheldud.

(7) Terrorikuriteo ohver käesoleva seaduse

tähenduses on isik, kes on kannatanu

karistusseadustiku §-s 237 sätestatud kuriteo tunnustel

alustatud kriminaalmenetluses, kui

kriminaalmenetlust alustatakse Eesti Vabariigis, või

sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 lõikes 1

nimetatud isik, keda käsitataks kannatanuna

karistusseadustiku §-s 237 sätestatud

54

kuriteokoosseisule vastavas teos, mis on toime pandud

välisriigis.

Article 25 Assessment of

special

reception

needs

VRKS § 19 lõiked

3–9, VRKS § 84

lõige 2 punkt 8,

SHS § 141 ja 1421

ning

sotsiaalkaitsemini

stri 27. detsembri

2017. aasta

määrus nr 72

“Sotsiaalteenuste

ja -toetuste

andmeregistri

põhimäärus” § 8

§ 19. Taotleja erivajaduse hindamine ja selle

arvestamine

(3) Isik loetakse erivajadusega taotlejaks, kui Politsei-

ja Piirivalveamet või muu haldusorgan on tema

erivajaduse tuvastanud. Sellisel juhul kohalduvad talle

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL)

2024/1348 (menetluse kohta) menetluslike eritagatiste

ja käesolevas seaduses vastuvõtu erivajaduste kohta

sätestatud erisused ning talle võimaldatakse tema

erivajadusele vastav tugi.

(4) Taotleja erivajaduse hindamisel tuginetakse

nähtavatele füüsilistele tunnustele või taotleja ütlustele

või käitumisele või, kui see on asjakohane, taotleja

vanemate, tema eest vastutava täiskasvanu või

eestkostja ülesandeid täitva isiku ütlustele.

(5) Vajaduse korral ja taotleja nõusolekul kaasatakse

erivajadust tuvastama pädev haldusorgan või ekspert.

Erivajadus tuvastatakse võimalikult kiiresti pärast

taotluse saamist, kuid hiljemalt 30 päeva jooksul alates

mistahes viisil esitatud sooviavaldusest

rahvusvahelise kaitse saamiseks.

(6) Politsei- ja Piirivalveamet fikseerib taotleja

erivajaduse kirjalikult ja määrab taotlejale antavad

menetluslikud eritagatised ja vastuvõtu erivajadused.

Politsei- ja Piirivalveamet arvestab lõikes 4 nimetatud

teise haldusorgani või eksperdi hinnangut. Kui taotleja

ei ole nõus, et erivajaduse tuvastab teine haldusorgan

või ekspert, võib Politsei- ja Piirivalveamet otsustada,

et isikut ei loeta erivajadustega taotlejaks.

(7) Kõik taotlejaga kokku puutuvad haldusorganid ja

isikud jälgivad taotleja erivajadust ning arvestavad

seda süsteemselt ja individuaalselt kogu

rahvusvahelise kaitse menetluse vältel, võttes arvesse

ka hilisemas rahvusvahelise kaitse menetluse etapis

ilmnenud erivajadust.

In relation to

para 1 second

sub-para see

also Art.

20(1) of

Regulation

2024/1348

(APR)

See Recitals

35 and 37.

For the ‘shall

ensure’

clauses (Art.

25(1) 6th

subpara and

(2) 1st

subpara),

included in

this

provision, the

MS should

clearly

explain how it

is ensured

that the result

is achieved,

whether

through legal

transposition,

practical

implementati

on or a

combination.

There are no physical

files, the information

about special reception

needs shall be included

in the register for

granting international

protection.

Through public tender

we require at least one

staff member at the

accommodation centre

to meet the same

requirements as defined

in Social Welfare Act §

161. Requirements

for social workers of

local authorities

A person who has

been awarded the

profession of a social

worker on the basis of

the Professions Act or

who has acquired state-

recognised higher

education in social

work or qualifications

equal thereto may be

appointed as a social

worker by a local

authority.

Special needs are

recorded in line with

internal house rules for

55

(8) Politsei- ja Piirivalveamet edastab teabe taotleja

erivajaduse kohta teistele taotlejaga kokku puutuvatele

haldusorganitele ja isikutele ulatuses, mis on vajalik

taotleja erivajaduse arvestamiseks. Kui muu

haldusorgan tuvastab taotleja erivajaduse või märkab

võimalikule erivajadusele viitavat asjaolu, teavitab ta

sellest viivitamata Politsei- ja Piirivalveametit.

(9) Kõik rahvusvahelise kaitse taotlejatega kokku

puutuvad ametnikud ja töötajad vastavad sellistele

kompetentsinõuetele, mis võimaldavad neil

erivajadust jälgida ja seda arvestada.

§ 84. Rahvusvahelise kaitse andmise register

(2) Registri pidamise eesmärgi ja Euroopa ühise

varjupaiga süsteemi õigusaktis, muus Euroopa Liidu

õigusaktis, välislepingus, seaduses ja määruses

sätestatud ülesande täitmiseks töödeldakse registris

ajutise kaitse, käesolevas seaduses sätestatud

elamisloa ja selle pikendamise või kehtetuks

tunnistamise, rahvusvahelise kaitse ning välismaalase

Euroopa Liidu liikmesriigile üleandmise menetluse

kohta ja menetluses antud haldusakti ja sooritatud

toimingu kohta ning taustakontrolli, kinnipidamise ja

kohanemisprogrammiga seotud toimingu kohta

järgmisi andmeid:

8) välismaalase menetlusliku eritagatise ja vastuvõtu

erivajaduse andmed;

§ 141. Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister

(1) Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister on

riigi infosüsteemi kuuluv keskne andmekogu, mis on

asutatud järgmistel eesmärkidel:

1) sotsiaalteenuste ja -toetuste ning muu abi

osutamise menetlemine ja dokumenteerimine;

2) juhtumikorralduse põhimõttel tehtava sotsiaaltöö

toimingute läbiviimine ja dokumenteerimine;

3) lapsendamise ja eestkoste korraldamine ja

dokumenteerimine;

4) sotsiaalhoolekandealase teabe ja statistika

kogumine.

reception cetrne in the

STAR registry

56

§ 1421. Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri

andmed

(1) Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris

töödeldakse järgmisi andmeid:

1) isiku üldandmed – isikukood, sugu, sünniaeg, ees-

ja perekonnanimi, elu- ja viibimiskoha andmed ning

kontaktandmed;

2) isiku kohta käivad muud andmed – erivajaduse,

puude, töövõime, sotsiaalse seisundi, ravikindlustuse,

hariduse, eestkoste, hooldaja, käesolevas seaduses ja

lastekaitseseaduses nimetatud muude isikute, läbi

viidud hindamise, juhtumiplaani, makstud toetuse ja

osutatud teenuse, sissetuleku, eluaseme ja

eluasemekulude andmed ning alla 18-aastase isiku

vanema hooldusõiguse, alla 18-aastase isiku perest

eraldamise ja paigutamise andmed;

§ 8. Registrisse kantavad andmed

17) välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise

seaduse kohaselt vastu võetud rahvusvahelist kaitset

taotleva ja rahvusvahelise kaitse saanud isiku kohta

sotsiaalhoolekande seaduse § 1421 lõikes 2 nimetatud

andmed;

Article 26(1-3)

and (5-6)

Minors VRKS § 19 lõiked

2, 6, § 21, § 46

lõiked 2 ja 3,

LasteKS § 20

lõiked 1–2, § 291

§ 19. Taotleja erivajaduse hindamine ja selle

arvestamine

(2) Erivajadusega taotleja on eelkõige alaealine,

saatjata alaealine, puudega inimene, eakas inimene,

rase, alaealise lapsega üksikvanem, inimkaubanduse

ohver, raske haigusega isik, psüühika- või

käitumishäirega isik ning piinamise või vägistamise

ohver või isik, kelle suhtes on tarvitatud muud jõhkrat

psühholoogilist, füüsilist või seksuaalset vägivalda või

isik, kes kuulub seksuaalse sättumuse või soolise

kuuluvuse tõttu vähemusgruppi.

(6) Politsei- ja Piirivalveamet fikseerib taotleja

erivajaduse kirjalikult ja määrab taotlejale antavad

menetluslikud eritagatised ja vastuvõtu erivajadused.

Politsei- ja Piirivalveamet arvestab lõikes 4 nimetatud

See also Art

22 (2) of

Regulation

2024/1348

(APR)

See Recitals

35, 39, 40 and

41.

For the ‘shall

ensure’

clauses (Art.

26 (1), (3) and

(5) included

in this

provision, the

MS should

Provision of child

friendly environment

and leisure time

activities included in

public tender

documents, similarly

the idea is to include as

much as possible to

maistream services.

57

teise haldusorgani või eksperdi hinnangut. Kui taotleja

ei ole nõus, et erivajaduse tuvastab teine haldusorgan

või ekspert, võib Politsei- ja Piirivalveamet otsustada,

et isikut ei loeta erivajadustega taotlejaks.

§ 21. Alaealine ja saatjata alaealine taotleja

(1) Alaealise rahvusvahelise kaitse menetluses ja tema

vastuvõtmisel arvestatakse eelkõige alaealise õigusi ja

huve.

§ 46. Alaealise ja perekondade majutamine

(2) Taotleja alaealine laps või alaealine taotleja

majutatakse koos oma vanema, tema vallalise alaealise

õe või venna või eestkostja või muu vastutava

täisealise isikuga tingimusel, et see on alaealise

huvides.

(3) Alaealise majutamisel tagatakse talle võimalus

vaba aja tegevuseks, sealhulgas eakohasteks

mängudeks ja huvitegevuseks ning tegevuseks vabas

õhus.

§ 20. Lastekaitsetöötajana ja lapsega töötava

isikuna töötamise piirangud

(1) Lastekaitsetöötajana ja lapsega töötava isikuna ei

tohi tegutseda isik, keda on karistatud või kellele on

kohaldatud sundravi karistusseadustiku §-s 89–93,

95–112, 113, 114, 116, 1181, 133–1333, 141–1451,

175–179 või 187 sätestatud kuriteo eest, mille

karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri

seaduse kohaselt kustutatud või mille karistusandmed

on karistusregistrist kustutatud ja kantud

karistusregistri arhiivi.

(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud

piirangut kohaldatakse ka isikule, keda on karistatud

enne karistusseadustiku jõustumist tegude eest, mis on

kvalifitseeritud kriminaalkoodeksi § 100–102, 115–

117, § 118 lõike 2, § 200, 2003, 202, 2022, 2024 või

§ 2026 lõike 3 punkti 1 või 2 järgi, samuti isikule, keda

on karistatud välisriigis toime pandud samaväärsete

clearly

explain how it

is ensured

that the result

is achieved,

whether

through legal

transposition,

practical

implementati

on or a

combination.

58

kuritegude eest.

(2) Lastekaitsetöötajana ja lapsega töötava isikuna ei

tohi tegutseda isik, keda on karistatud või kellele on

kohaldatud sundravi karistusseadustiku §-s 118, 1191,

121, 122, 125, § 134 lõike 2 punktis 2, §-s 135, § 136

lõikes 2, § 1381 lõike 2 punktis 2, § 140 lõikes 2, §-

s 1531, 171–174, 180–182, 1821, 185, § 195 lõike 2

punktis 2, §-s 200, 214, § 215 lõikes 3, §-s 237–2373,

244, 246, § 251 lõike 3 punktis 3, §-s 263, § 266

lõike 2 punktis 2, §-s 274, 2901, 291, 302, 303, 312,

322, 323, § 327 lõikes 3, §-s 403–405

või 435 sätestatud süüteo eest, mille karistusandmed

ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse

kohaselt kustutatud.

§ 291. Sotsiaalkindlustusameti meetmed

seksuaalselt väärkoheldud lapse ja seksuaalselt

väärkohtlevalt käituva lapse abistamiseks

(1) Kohaliku omavalitsuse üksus teavitab abivajavast

lapsest teada saades kohe Sotsiaalkindlustusametit,

juhul kui laps:

1) on seksuaalselt väärkoheldud või on selline

kahtlus;

2) on kahtlustatav või menetlusalune isik

seksuaalsüüteos või lapse seksuaalkäitumine ohustab

teiste isikute või tema enda heaolu.

(2) Sotsiaalkindlustusamet asub käesolevas

paragrahvis sätestatud ülesandeid täitma ka muu

asutuse või isiku pöördumise või lasteabitelefonile

tulnud info alusel. Sellisel juhul teavitab

Sotsiaalkindlustusamet sellest lapse

juhtumikorralduse eest vastutavat kohaliku

omavalitsuse üksust, kriminaalmenetluse korral

arvestades kriminaalmenetluse seadustiku §-s 214

kohtueelse menetluse andmete avaldamise kohta

sätestatuga.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lapse

heaolu toetamiseks Sotsiaalkindlustusamet:

59

1) pakub lapsesõbralikku keskkonda lapse suhtes

lastekaitse- ja süüteomenetluse toimingute tegemiseks

ning lapse taastumist toetavate teenuste osutamiseks;

2) kuulab vajaduse korral lapse ära väärkohtlemise

väljaselgitamiseks ja videosalvestab ärakuulamise

kasutamiseks tõendina süüteomenetluses;

3) hindab lapse väärkohtlemisest tulenevat või

väärkohtleva käitumisega seotud abivajadust, samuti

lapse väärkohtleva käitumisega seotud riske, kaasates

selleks vajaduse korral asjakohase spetsialisti;