Taotlus

ÕDE-BRIGAADIJUHI ÕPPEKAVA KÕRGKOOLIDELE MAHT: 30 EAP

Töögrupi koosseis: Karin Laube, Helina Paat, Pille Tammpere, Sander Toop, Helen Vesiallik

TÖÖGRUPI VERSIOON I Esitamiseks: aprill 2025

TEEMAPLOKK JA EESMÄRK MAHT (EAP)

ÕPIVÄLJUNDID OMANDATAVAD OSKUSED ÕPIVÄLJUNDI SAAVUTAMISEKS VÕIMALIK ISESEISEV TÖÖ VÕIMALIK HINDAMISE MEETOD TEEMADE LOETELU (lähtuvad õpiväljundist ja eesmärkidest)

PATSIENDI UURIMINE JA SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA

Anda süvendatud teadmisi patsiendi ja meeskonnaga suhtlemisest ja patsiendi uurimismeetoditest ning harjutada differentsiaaldiagnostilist mõtlemist

4 EAP

* Rakendab sobivaid kommunikatsiooni meetodeid erinevas vanuses patsiendi ja tema lähedastega, arvestades mh nende kultuurilisi eripärasid. * Rakendab kriitilist mõtlemist ja juhib kiirabibrigaadi tööd, mh viib läbi esmast debriifingut. * Hindab erinevas vanuses patsientide seisundit, kasutades asjakohaseid uurimismeetodeid. * Kogub anamneesi ning interpreteerib saadud uurimistulemusi, mille alusel diferentseerib erinevad haigusseisundid ning püstitab esmase diagnoosi.

* Teab kuidas erinevad kultuurilised taustad mõjutavad suhtlemist ja arusaama. * Oskab suhtlemissituatsioonis valida konflikti mittetekitavat tasandit ja arendada lähenemisviise konfliktide konstruktiivseks lahendamiseks. * Oskab kujundada ja juhtida meeskonnatööd. * Teab debriifingu ülesehitust ja oskab läbi viia esmast debriifingut. * Oskab läbi viia erinevas vanuses ja erinevate haigusseisundite korral patsiendi läbivaatust, rakendades seejuures asjakohaseid uurimismeetodeid. * Oskab interpreteerida pt uurimise käigus saadud tulemusi. * Oskab koguda erinevas vanuses ja erinevate haigusseisundiga patsientidelt anamneesi ning patsiendi kaebuste ja seisundi hindamise tulemuste põhjal püstitada esmane diagnoosi/probleemi hüpoteesi.

Läbimise eelduseks on iseseisev töö materjalidega: * kultuurilised aspektid kommunikatsioonis * debfiifingu ülesehitus ja läbiviimine * patsiendi uurimise ja anamneesi kogumise põhitõed

* Eneskontrollitest teemat sissejuhatava materjali läbimise hindamiseks * Praktikum - patsiendi seisundi hindamisega seotud situatsioonülesande lahendamine simuleeritud keskkonnas. * Aine lõputest.

* Erinev kultuuriiline arusaam. * Kommunikatsiooni olemus ja suhtlemiviisid. * Konfliktide deeskalatsioon. * Meeskonnatöö juhtimine ja debriifing. * Surma teavitamine lähedastele. * Vaimne ja praktiline ensesehoid. * Anamneesi kogumine. * Patsiendi uurimine. * Prehospitaalsed disgnostilised uurimismeetodid ning tulemuste interpreteerimine. * Differentsiaaldiagnostika * Diagnoosi hüpoteesi püstitamine anamneesile ja patsiendi sesundi hindamise tulemustele tuginedes.

LASTE HAIGUSSEISUNDID

Anda süvendatud kliinilisi teadmisi laste haigusseisunditest, tõenduspõhistest sekkumistest ning võimaldada omandada asjakohase abi alustamise oskus kiirelt sekkumist vajavates olukordades valdkonnasiseses ja valdkonna välises meeskonnas

2 EAP

* Lapse füsioloogilisi ja anatoomilisi ning eluliste parameetrite erinevust arvestades teostab süsteemset läbivaatust ja monitoorib elulised näitajad. * Diferentseerib hospitaliseerimist või mittehospitaliseerimist vajavad seisundid. * Tuvastab erakorralist sekkumist vajavad seisundid ning alustab esmase ravisekkumisega, tuginedes seejuures kaasajastatud ravi- ja käitumisjuhistele. * Nõustab lapsevanemaid haigestunud lapse jälgimise ning koduse ravi osas.

* Oskab rakendada lapspatsiendi seisundi hindamisel ja monitoorimisel lapse vanusele sobivaid hindamise viise (mh eluliste näitajate hindamine, valu hindamine). * Tunneb ära kõrvalekalded lapspatsiendi eluliste näitajate normatiividest. * Oskab hinnata lapspatsiendi seisundit levinumate laste üldhaigestumiste korral. * Tunneb ära viited erakorralise seisundi kujunemisele ja rakendab seisundist lähtuvat ravisekkumist, tuginedes kaasajastatud ravi- ja käitumisjuhistele. * Teab lapspatsiendile ravimite manustamise eripärasid. * Oskab nõustada lapsevanemaid haigestunud lapse jälgimise ning koduse ravi osas.

Läbimise eelduseks on iseseisev töö materjalidega: * kommunikatsioon lapspatsiendi ja tema lähedasega. * lapse anatoomilised ja füsioloogilised eripärad, eluliste näitajate hindamine ning parameetrite erisus lapspatsiendil (käsitletud moodulis pt uurimine ja suhtlemispsühholoogia).

* Eneskontrollitest teemat sissejuhatava materjali läbimise hindamiseks * Praktikum - patsiendi seisundi hindamisega ning diferentsiaaldiagniostika tulemusel diagnoositud haigusseisundi ravisekkumisega seotud situatsioonülesande lahendamine simuleeritud keskkonnas. * Aine lõputest.

* Ptt vanusest tingitud anatoomilised ja füsioloogilised eripärad. * Elusliste näitajate hindamine, eakohased hindamismeetodid. * Eluliste parameetrite interpreteerimine ja patoloogia tuvastamine. * Enamlevinud lastehaigused ja viited erakorralise seisundi kujenemisele. * Kaasajastatud ravi- ja käitumisjuhistele vastav ravisekkumine.

SÜNDROOMID JA HAIGUSSEISUNDID: PULMONOLOOGIA, KARDIOLOOGIA, NEUROLOOGIA, PSÜÜHILINE HÄIRE, SEEDETRAKTI JA KÕHUÕÕNE PROBLEEMID, ENDOKRINOLOOGIA, KÕRVA-, NINA JA KURGUHAIGUSED, SILMAHAIGUSED, GÜNEKOLOOGIA JA SÜNNITUSABI, SÜNDROOMID; NAKKUSHAIGE PATSIENT

Anda süvendatud kliinilisi teadmisi erakorralist abi vajavate patsientide haigusseisunditest, tõenduspõhistest sekkumistest ning võimaldada omandada asjakohase abi alustamise oskus kiirelt sekkumist vajavates olukordades valdkonnasiseses ja valdkonna välises meeskonnas

8 EAP

* Diferentseerib hospitaliseerimist või mittehospitaliseerimist vajavad seisundid * Rakendab esmast ravisekkumist, tuginedes kaasajastatud ravi- ja käitumisjuhistele. * Mitte hospitaliseerimise korral nõustab patsienti ja tema lähedasi edasiste jälgimise ja koduse ravi osas.

* Tunneb ära patoloogilised kõrvalekalded patsiendi seisundis. * Tunneb ära erakorralised seisundid (mh viited seisundi dekompenseerumisele) ja rakendab seisundist lähtuvat ravisekkumist. * Pulmonoloogilise haigusega patsiendi käsitlusel: - Teab hingamispuudulikkuse peamisi põhjuseid ning diferentsiaaldiagnostika võimalusi. - Teab hapnikravi põhimõtteid ja rakendab hapnikravi patsiendi seisundist lähtuvalt. - Oskab hinnata mitteinvasiivse ja invasiivse ventilatsiooni vajadust ning rakendab vajadusel. * Kardioloogilise haigusega patsiendi käsiltusel: - Teab kardioloogiliste kaebuste peamisi põhjuseid ning diferentsiaaldiagnostika võimalusi (mh rütmihäired, äge koronaarsündroom jm). - Teab ägeda koronaarhaige ravi põhimõtteid ja rakendab neid pt seisundist lähtuvalt. * Neuroloogilise haigusega patsiendi käsitlusel: - Teab neuroloogiliste kaebuste peamisi põhjuseid ning diferentsiaaldiagnostika võimalusi. - Teab neuroloogilise haige ravi põhimõtteid ja rakendab neid pt seisundist lähtuvalt. * Psüühilise häirega patsiendi käsitlusel: - Teab enamlevinud psüühiliste haigusseisundite peamisi väljendumisviise. - Tunneb ära ägeda psühhootilise seisundi ja oskab valida õige ravitaktika, mh hospitaliseerimise näidustuse. * Seedetrakti ja kõhuõõneprobleemidega patsiendi käsitlusel: - teab seedetrakti kaebuste peamisi põhjuseid ning diferentsiaaldiagnostika võimalusi. - Teab ägeda kõhu ravi põhimõtteid ja rakendab neid patsiendi seisundist lähtuvalt. * Endokrinoloogilise häirega patsiendi käsitlusel: - Tunneb ära hüpo- ja hüperglükeemia (mh ketoatsidoosi) ja rakendab seisundist lähtuvat ravisekkumist. * LOR probleemidega patsiendi käsitlusel: - Teab kõrva-, nina- ja kurguhaigusega seotud kaebuste peamisi põhjuseid ning diferentsiaaldiagnostika võimalusi. - Teab kõrva-, nina- ja kurguhaiguse ravi põhimõtteid ja rakendab neid patsiendi seisundist lähtuvalt. * Silmahaigusega patsiendi käsitlusel: - Teab silmahaigusega seotud kaebuste peamisi põhjuseid ning diferentsiaaldiagnostika võimalusi. - Teab silmahaiguse ravi põhimõtteid ja rakendab neid patsiendi seisundist lähtuvalt. * Günekoloogilise haigusega patsiendi ja sünnitusabi rakendamise korral: - Teab günekoloogiliste probleemidega ja rasedusega seotud kaebuste peamisi põhjuseid ning diferentsiaaldiagnostika võimalusi. - Teab günekoloogiliste probleemidega ja rasedusega seotud kaebuste ravi põhimõtteid ja rakendab neid patsiendi seisundist lähtuvalt. - Oskab vastu võtta normaalset sünnitust. - Teab käitumis- ja ravitaktikat komplitseeritud sünnituse ja raseduspatoloogia korral. * Erinevate sündroomidega patsiendi käsitlusel: - Teab dehüdratsiooni, ägeda allergilise reaktsiooni, ägeda mürgistuse, hüpo- ja hüpertermiaga ning kroonilise ja ägeda valu ravi põhimõtteid ja rakendab neid patsiendi seisundist lähtuvalt. - Tunneb ära erinevad šoki liigid sh. anafülaksia, oskab hinnata šoki põhjuseid diferentsiaaldiagnostiliselt ja alustada raviga. * Nakkushaigusega patsiendi käsitlusel: - Teab nakkushaigusega seotud kaebuste peamisi põhjuseid ning diferentsiaaldiagnostika võimalusi. - Teab Eestis sagedamini esinevaid nakkushaigusi ja oskab neid eristada. - Teab isolatsioonirežiime nakkushaiguste leviku vältimiseks. - Tunneb ära nakkushaigustega seotud probleemide dekompenseerumist ja rakendab seisundist lähtuvat ravisekkumist. - Teab nakkushaigusega seotud kaebuste ravi põhimõtteid ja rakendab neid patsiendi seisundist lähtuvalt. * Oskab patsiendi seisiundist lähtuvalt kasutada "Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuete ning tööjuhendi" loetelus olevaid meditsiiniseadmeid, tarvikuid , vahendeid, ravimeid ja preparaate

Läbimise eelduseks on iseseisev töö materjalidega: * haigusseisunditele vastavad ravi- ja käitumisjuhised * haigusseisundi juhtumianalüüs.

* Praktikum - patsiendi seisundi hindamisega ning diferentsiaaldiagniostika tulemusel diagnoositud haigusseisundi ravisekkumisega seotud situatsioonülesande lahendamine simuleeritud keskkonnas.. * Aine lõputest.

* Eluliste parameetrite interpreteerimine ja patoloogia tuvastamine. * Enamlevinud erakorraliste haigusseisundid ja sündroomid * Kaasajastatud ravi- ja käitumisjuhistele vastav ravisekkumine.

NB! Eelnevad punktid tuleb läbida kõikides järgnevates alagruppides: pulmonoloogia, kardioloogia, neuroloogia, psüühiline häire, seedetrakti ja kõhuõõne probleemid, endokrinoloogia, nina-kurgu- ja kõrvahaigused, silmahaigused, günekoloogia ja sünnitusabi, sündroomid, nakkusohtlik patsient.

TRAUMA KÄSITLUS, MH TEKE, VÄLISFAKTORITEST TINGITUD PÕHJUSED NING CBRN JA SUURÕNNETUSE KONTEKST

Anda süvendatud teadmisi trauma patsientide käsitlusest, mh aegkriitilist sekkumist vajavates olukordades valdkonnasiseses ja valdkonna välises meeskonnas.

3 EAP

* Tagab abiandmise ohutuse, arvestades ohutuse printsiipidega (self, scene, survivors). * CBRN kontekstis rakendab sobivaid dekontaminatsiooni meetodeid. * Suurõnnetuse kontekstis rakendab MIMMS metoodikat * Kasutades traumahaige läbivaatuse algoritme diferentseerib hospitaliseerimist või mittehospitaliseerimist vajavad seisundid * Rakendab esmast ravisekkumist, tuginedes kaasajastatud ravi- ja käitumisjuhistele.

* Teab sündmukoha ohutuse printsiipe, mh tunneb ära CBRN olukorrad. * Teab potentsiaalselt ohtlikke bioloogilisi ja keemilisi aineid ja teab nende puhuseid dekontaminatsioonitehnikaid. * Oskab hinnata võimalikku või alanud suurõnnetust ning rakendada MIMMS metoodikat, mh sündmuskohal esmase meditsiinilise juhtimise korraldamine ning kommunikatsiooni tagamine erinevate sidevahendite abil. * Oskab teostada triaaži ja täita triaazikaarti. * Traumahaige käsitluses: - Oskab traumaga patsienti säästvalt käsitleda. - Teab traumaga patsiendi esmase ja teisese läbivaatuse algoritme ja oskab neid teostada. - Oskab ära tunda võimaliku elule ohtliku verejooksu (sisemise ja välimise verejooksu). - Oskab teostada elupäästvaid protseduure aegkriitiliste seisundi korral. * Väliskeskkonnast tingitud põhjuste korral: - Tunneb külmakahjustuse/põletuskahjustuse sümptomeid ja oskab hinnata kahjustuse ulatust * Oskab patsiendi seisiundist lähtuvalt kasutada "Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuete ning tööjuhendi" loetelus olevaid meditsiiniseadmeid, tarvikuid , vahendeid, ravimeid ja preparaate

Läbimise eelduseks on iseseisev töö materjalidega: * TEKE õppematerjal * CBRN õppematerjal * MIMMS õppematerjal .

* Eneskontrollitest teemat sissejuhatava materjali läbimise hindamiseks * Praktikum - traumahagige käsitlus simuleeritud keskkonnas * Triaaž teostamise praktilised harjutused ja erinevate punktide juhtimine * Miniatuursel maketil suurõnnetuste lahendamine (erinevad rollid läbi arutelude) * Aine lõputest.

* TEKE ja välisfaktoritest tingitud põhjused - trauma algoritmid - esmane ja teisene läbivaatus - verejooks ja verejooksu peatamise võimalused - luumurrud ja immobilisatsioon - põletus ja keemiline kahjustus - külmakahjustus - võõrkeha hingamisteedes - aegkriitilised protseduurid traumahaige käsitluses - kaasajastatud ravi- ja käitumisjuhistele vastav ravisekkumine. * CBRN olukorrad - ohutus - dekontaminatsiooni võimalused * MIMMS metoodika ja selle rakendamine - ohutus - triaaž - sündmuse juhtimine - koostöö erinevate operatiivüksuste vahel - kommunikatsioonivahendid suursündmusel (telefon, autojaam, raadioside)

ELUSTAMINE

Anda süvendatud kliinilisi teadmisi elustamisest valdkonnasiseses ja valdkonna välises meeskonnas.

3 EAP

* Juhib taaselustamisprotsessi edasijõudnu tasemel, rakendades kaasajastatud elustamise ravijuhist.

* Tunneb ära vereringeseiskuse vormid ning oskab eristada defibrilleeritavat rütmi mittedefibrilleeritavast. * Teab kopsude mehhaanilise ventilatsiooni põhimõtteid ning rakendab vajadusepõhiselt * Oskab kasutada alternatiivseid hingamisteede avatuse tagamise vahendeid, mh intubeerida * Oskab rakendada sedatsioonimeetodeid * Teab võimalikke riske, mis on seotud juhitava hingamise ja sedatsiooniga. * Oskab patsiendi seisiundist lähtuvalt kasutada "Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuete ning tööjuhendi" loetelus olevaid meditsiiniseadmeid, tarvikuid , vahendeid, ravimeid ja preparaate

Läbimise eelduseks on iseseisev töö materjalidega: * elustamise ravijuhis

* Enesekontrollitest * Praktikum - ALS tasemel elustamisega seotud situatsiooni juhtimine simuleeritud keskkonnas (kõrgtehnoloogilise mannekeeni kasutamisega). * Aine lõputest.

* Surma tunnused. * Defibrileeritavad/ mitte-defibrileeritavad rütmid. * Juhitav hingamine * Sedatsioon * Sedateeritud ning juhitaval hingamisel pt monitooring * 4H/4T

KIIRABITÖÖD REGULEERIV SEADUSANDLUS. KIIRABI KVALITEEDISTANDARDID. ISIKUANDMETE TÖÖTLEMINE JA DOKUMENTATSIOON.

2 EAP

* Orienteerub tervishoiuteenuse korraldamises, muuhulgas erakorralise meditsiini valdkonna regulatsioonis ning kvaliteedistandardi nõuetes. * Abi osutamisel teeb efektiivset koostööd haiglate ning päästeasutuste ja politseiga, järgides seadusandlikku korda. * Koostab tervishoiuteenuse osutamise käigus kiirabikaardi, milles isiku- ning terviseandmete kirjeldamisel järgitakse õigusaktidega reglementeeritud põhitõdesid. * Tervishoiuteenust osutades minimeerib riske, tagades ohutu, patsiendi vajadustele vastava ning efektiivse teenuse.

* Teab kuidas on korraldatud tervishoiuteenuse osutamine Eestis, muuhulgas esmatasandi võimalused erakorralise abi osutamiseks. * Teab mis on kvaliteedistandard ja järgib igapäevatöös kiirabi kvaliteedi indikaatoreid. * Omab ülevaadet kiirabi, haiglate ning päästeasutuste ja politsei kiirabialase koostöö korrast. * Oskab koostada anamneesile ja patsiendi seisundi uurimisele tuginevat hinnanguvaba kiirabikaarti. * Omab ülevaadet patsiendi ohutuse tagamisest, tervihoiuteenust osutades.

Läbimise eelduseks on iseseisev töö materjalidega: * Kiirabikaart ja õigusruum - Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded ning tööjuhend - eKiirabi seadmed - Kiirabi mobiilse töökoha kasutajajuhend - sisuline osa - Kiirabi mobiilse töökoha kasutajajuhend - tehniline osa * Kiirabikaartide analüüs

* Kiirabikardi koostamine test KMT kesskonnas videojuhtumi põhjal. * Aine lõputest.

* Õiguse allikad ja hierarhia. * Erakorralise meditsiiniabi (st kiirabi ja erakorralise meditsiini osakond) ja esmatasandi töö korraldus. * Erakorralise meditsiini valdkonna kvaliteedistandardid. * Kiirabi tööga seotud kvaliteedistandardid ja töötajate roll nende täitmisel. * Patsiendi ohutus kiirabis. * Ohujuhtumid ja nende registreerimine. * Ohujuhtumite seos kvaliteedistandarditega. * Delikaatsed isikuandmed ja nende andmete kasutamine igapäevases töös. Dokumenteerimise üldised reeglid (sh õigusruumi nõuded). * Dokumenteerimise seos kvaliteedinõuetega. * Dokumenteerimise mõju patsiendi ravitulemustele. * Hinnanguvaba ja arusaadava kiirabikaardi täitmine.

PRAKTIKA Kiirabi

4 EAP

* Mõistab enda oskuspädevusi õigusruumis kehtestatud määruste järgi. Analüüsib ja juhib oma täiendkoolituse vajadust. * Rakendab teoreetilisi teadmisi praktikas, viies läbi patsiendi uurimist, diagnoosi hüpoteesi püstitamist ning seisundile vastavat ravisekkumist * Juhib kiirabibrigaadi, mõistes oma vastutust ohutu ning tervikliku käsitluse tagamise osas * Koostab kiirabikaardi, milles isiku- ning terviseandmete kirjeldamisel järgitakse õigusaktidega reglementeeritud põhitõdesid.

Teemaplokkides sõnastatud oskused * Vajadusepõhine esnetäiendamine lisamaterjali näol * Nelja haigusjuhtumi kriitiline analüüsimine, tuginedes tõenduspõhisele teooriale. - Juhtum peab olema oma olemuselt komplitseeritud ning sisaldama ravi.

Juhtumianalüüsid * Teemaplokkides läbitud teemad

EMO

2 EAP

* Mõistab patsiendi raviteekonda, seostades eelmise etapi käsitlust järgneva etapi sekkumisega. * Omab ülevaadet EMO-s rakendatavatest täeindavatest uuringu- ja ravimeetoditest * Osaleb patsiendi seisundi käsitluses oma pädevuse ja võimaluste piires

Teemaplokkides sõnastatud oskused * Vajadusepõhine esnetäiendamine lisamaterjali näol * Ühe haigusjuhtumi kriitiline analüüsimine, tuginedes tõenduspõhisele teooriale. - Juhtum peab olema oma olemuselt komplitseeritud ning sisaldama ravi. - Seose loomine eelneva etapiga.

Juhtumianalüüs * Teemaplokkides läbitud teemad

Laste EMO

2 EAP

* Mõistab patsiendi raviteekonda, seostades eelmise etapi käsitlust järgneva etapi sekkumisega. * Omab ülevaadet laste EMO-s rakendatavatest täeindavatest uuringu- ja ravimeetoditest * Osaleb patsiendi seisundi käsitluses oma pädevuse ja võimaluste piires

Teemaplokkides sõnastatud oskused * Vajadusepõhine esnetäiendamine lisamaterjali näol * Ühe haigusjuhtumi kriitiline analüüsimine, tuginedes tõenduspõhisele teooriale. - Juhtum peab olema oma olemuselt komplitseeritud ning sisaldama ravi. - Seose loomine eelneva etapiga.

Juhtumianalüüs * Teemaplokkides läbitud teemad