Vastus selgitustaotlusele

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135

Registrikood 70004235 E-post [email protected] www.aki.ee

Lp Triinu Seppam-Saar

Tallinna Keskraamatukogu

[email protected]

Teie 20.03.2024 nr Meie 25.03.2024 nr 2.3-8/24/690

Vastus selgitustaotlusele

Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie pöördumise, milles kirjutate:

Kirjutan Tallinna Keskraamatukogust seoses sellega, et raamatukogu on koostamas tehnilist

kirjeldust oma esimesele iseteenindusraamatukogule. Selleks saab olema Pirita linnaosas asuv

Pirita raamatukogu, mis asub kooliga ühes hoones. Raamatukogul on eraldi sissepääs:

https://keskraamatukogu.ee/raamatukogu/pirita-raamatukogu/ .

Iseteenindusraamatukogu tähendab seda, et teatud kellaaegadel (nt kell 7-10 hommikul ja 20-22

õhtul) saavad lugejad kasutada raamatukogu ka siis, kui personal ise ei ole kohapeal.

Iseteenindusautomaadid võimaldavad lugejatel nüüd ise endale kirjandust laenata ja kirjandust

ka tagastada.

Kuna iseteenindusraamatukogus ei ole töötajad kogu aeg kohapeal, tuleb vara kaitseks

paigaldada raamatukogul kaamerad (üks kaamera teeb pildi lugejatest, kes sisenevad, teised

kaamerad paigaldame videosalvestuseks raamatukogu ruumidesse, v.a siis wc-sse). Kaamerad

hakkavad salvestama nendel kellaaegadel, kui töötajat ei ole kohapeal. Salvestisi plaanime

hoida 30 päeva (usume, et selle aja sees ikka märkame, kui midagi on raamatukogust kaduma

läinud vms ja jõuame teha avalduse ka politseile) ja seejärel kustutame need.

Nüüd aga tekkis meil küsimus, et kas lugejate teavitamiseks piisab, kui paneme raamatukogu

ette ja siseruumidesse sildi, et raamatukogul on vara kaitseks videovalve? Või tuleb hakata

küsima lugejatelt veel eraldi kirjalikult kinnitust vms (mis muidugi tõstaks halduskoormust,

suurendaks meie dokumentide ja digidokumentide mahte jne)?

Kindlasti lisame info ka raamatukogu kasutamise eeskirja (lihtsalt see tuleb viitega, sest me ei

saa lisada seda eeskirja enne, kui lahendus on valmis ning eeskirja kinnitab volikogu) ja

andmekaitsetingimustesse: https://keskraamatukogu.ee/meist/andmekaitsetingimused/ . Kas on

veel midagi, millele peaksime mõtlema seoses videovalvega? On teil häid näiteid,

sõnastusettepanekuid?

Ilmselt ei saa Pirita raamatukogu olema meie ainus iseteenindusraamatukogu.

Andmekaitse Inspektsioon peab vajalikuks esmalt selgitada kaamerate kasutamise üldiseid

põhimõtteid ning seejärel selgitame, kuhu Te saate pöörduda abi saamiseks.

Selgitame esmalt, et igasugune isikuandmetega tehtav toiming, sealhulgas ka isiku kaameratega

jälgimine ja pildi salvestamine, on isikuandmete töötlemine. Isikuandmeteks loetakse igasugust

teavet tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta (isikuandmete kaitse üldmääruse1 (IKÜM)

artikkel 4 punkt 1). Andmetöötlejal on seejuures kohustus järgida IKÜM artiklis 5 sätestatud

1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32016R0679&from=ET

2 (3)

põhimõtteid, sh lõiget 1 punkti a, mille kohaselt peab andmetöötlus olema seaduslik, õiglane

ja isikule läbipaistev.

Toome välja, et reeglina tohib isikuandmeid kaamerate kasutamisega töödelda seadusest

tulenevatel alustel (näiteks õigustatud huvi alusel või kui kaamerate kasutamise kohustus tuleb

eriseadusest, vt IKÜM artikkel 6 punktid c ja f).

Õigustatud huvi alus võimaldab konkreetsete tingimuste täitmisel kasutada kaameraid nii

turvakaalutlustel kui ka sisekorraeeskirjade jälgimiseks/kontrollimiseks (kindlasti peavad olema

täidetud seadusest tulenevad tingimused, vastasel juhul on isikuandmete töötlemine

õigusvastane). Õigustatud huvi isikuandmete töötlemise alusena saab kasutada üksnes siis, kui

andmetöötleja on teostanud viidatud isikute (töötajad ning teised vaatevälja jäävad isikud)

kaalumise ning jõudnud järelduseni, et kaamerate kasutamine ei riiva ülemääraselt puudutatud

isikute huvisid. Ehk huvide kaalumisest peaks selgelt tulenema, milleks on üldse vajalik

jälgimist. Soovitame Teil tutvuda õigustatud huvi juhendiga, mis on olemas inspektsiooni

võrgulehel.

Lisaks on andmetöötlus õiglane vaid juhul, kui arvestate andmesubjektide andmete töötlemisel

viimaste õiguspäraste ootustega privaatsuse kaitse osas. Üldreegel on, et jälgimisseadmestiku

kasutamine ei tohi ülemääraselt kahjustada selle vaatevälja jäävate isikute õigustatud huve.

Veel selgitame, et isikuandmeid peab koguma ja töötlema ainult selgelt kindlaksmääratud ja

õiguspärastel eesmärkidel. See tähendab, et kaamerate kasutamiseks peab olema paika pandud

konkreetne põhjus (kas turvakaalutlused, sisekorraeeskirjade jälgimine/kontrollimine või

muuks). Kaameraid saab ja peab kasutama vastavalt vajadusele – need peaksid oleme suunatud

konkreetselt määratletud probleemi lahendamisele. Isikuandmeid tohib koguda ja töödelda ainult

selgelt kindlaksmääratud ja õiguspärastel eesmärkidel ning neid ei tohi hiljem töödelda viisil,

mis on püstitatud eesmärkidega vastuolus. Seega, kui kaamera on paigaldatud vara kaitseks, siis

ei saa kaamerasalvestust kasutada teistel eesmärkidel, näiteks töötajate töö jälgimiseks (ka see

peab olema väga põhjendatud).

Toome lisaks välja, et kaamerate kasutamise üks tähtsamatest nõuetest on isikute selge

teavitamine nii õiguslikust alusest kui ka täpsematest eesmärkidest, sh võimaldamine tutvuda

kõigi asjakohaste dokumentidega. See tähendab, et koostatud peavad olema

andmekaitsetingimused. Andmekaitsetingimused on seotud läbipaistvuse põhimõttega, mis

eeldab seda, et isikuandmete töötlemisega seotud teave ja sõnumid on lihtsalt kättesaadavad

(näiteks asutuse veebilehel), arusaadavad ning selgelt ja lihtsalt sõnastatud. Siit tuleneb kohustus

inimesi jälgimisest teavitada. Täpsemalt reguleerivad seda IKÜM artiklid 12 – 142. Rõhutame, et

isikud peavad saama aru eelnimetatud punktide sisust.

Videovalve puhul tuleks kõige olulisem teave esitada teavitussildil: töötlemise eesmärk,

õiguslik alus, vastutava töötleja nimi ja kontaktandmed ning info, kus saab tutvuda

andmekaitsetingimustega3. Andmekaitse Inspektsioon on loonud kaamera kasutamisest

teavitamise sildi genereerija, mis aitab luua nõuetekohase sildi. Kaamerate teavitussildid peavad

sisaldama 4 kohustuslikku andmevälja. Üks neist peab olema viide pikemalt loetavatele

tingimustele, mis võivad olla osa üldistest andmekaitsetingimustest. Teavitussildid peavad olema

nähtaval kohal.

Sealjuures peab andmetöötleja tagama, et ta suudab tuvastada, kes on salvestisi vaadanud (logid,

vaatamiste kohta peetav dokument/raamat), et tuvastada, et ei oleks toimunud alusetuid

vaatamisi. Kui kasutate turvafirmat, siis peab olema välja toodud täpselt, kes on volitatud

töötleja ning muud asjaolud.

2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32016R0679 3 https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/kaamerate_juhend_10.11.2021.pdf, lk 31-32

3 (3)

Valvekaamerate kasutamist on inspektsioon selgitanud ka kaamerate kasutamise juhendi 6.

peatükis4. Veel saab lugeda videovalve kohta Videovalve korraldajale | Andmekaitse

Inspektsioon (aki.ee).

Kokkuvõtteks peabki asutuses olema dokumenteeritud a) õigustatud huvi hindamine, b)

kaamerate kasutamise tingimusi ja kindlaid eesmärke tutvustavad andmekaitsetingimused, ning

c) paigaldatud korrektsed teavitussildid.

Siinkohal selgitame lõpetuseks, et Teil on võimalus pöörduda andmekaitseliste küsimuste korral

Tallinna Keskraamatukogu andmekaitsespetsialisti Merit Valgjärve poole e-postiaadressil

[email protected]. Teie andmekaitsespetsialistil on laialdased teadmised selliste

küsimuste lahendamisel (sh korrektse sõnastuse leidmisel erinevates dokumentides).

Loodan, et minu selgitustest on abi.

Lugupidamisega

Liina Kroonberg

jurist-konsultant

peadirektori volitusel

4 https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/kaamerate_juhend_10.11.2021.pdf