Vastuskiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Tallinna Linnaplaneerimise Amet

[email protected]

Teie 02.06.2025 nr 3-2/1491-1

Meie 27.06.2025 nr 9.3-1/25/4667-2

Lammi tn 6 kinnistu ja lähiala

detailplaneering

Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) planeerimisseaduse § 127 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse

17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute

kooskõlastamise alused“ tulenevalt kooskõlastamiseks Lammi tn 6 kinnistu ja lähiala

detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering).

Planeeringuala asub Tallinna Haabersti linnaosas Mustjõe asumis. Detailplaneeringu lahendus

näeb ette kruntide moodustamise ning äri- ja elamumaa kruntidele ehitusõiguse määramise.

Planeeringu lahendusskeem näeb ette kinnistute ja kinnistu osa jagamise kruntideks. Lahendus

näeb ette kolme äri- ja elamumaa krundi ja kahe transpordimaa krundi moodustamise. Pos nr 1

krundile on määratud ehitusõigus kuni nelja maapealse korruse ja ühe maa-aluse korrusega

äriruumidega korterelamu ehitamiseks. Hoone koosneb kolmest maapealsest osast, neljas korrus

moodustab ca 80% hoone ehitisealusest pinnast. Pos nr 2 krundile on määratud ehitusõigus kuni

nelja maapealse korruse ja ühe maa-aluse korrusega äriruumidega korterelamu ehitamiseks.

Hoone koosneb kolmest maapealsest osas, neljas korrus moodustab ca 80% hoone ehitisealusest

pinnast. Pos nr 3 krundile on määratud ehitusõigus kuni nelja maapealse korruse ja ühe maa-

aluse korrusega äriruumidega korterelamu ehitamiseks. Hoone koosneb kahest maapealsest

osast, neljas korrus moodustab ca 80% hoone ehitisealusest pinnast. Planeeritud ala asub

Haabersti linnaosa üldplaneeringu kohaselt korterelamute alal.

Detailplaneeringu materjalid sisaldavad muuhulgas:

 Detailplaneeringu mürahinnang (Lemma OÜ, 12.08.2024). Mürahinnangus on

kavandatava kvartalisisese tee ja Lahepea tänava liikluskoormus leitud arvutuslikult,

lähtudes kavandatavate parkimiskohtade arvust. Liikluskiirusena on kasutatud 30 km/h

ning raskeliikluse osakaalu uutel planeeritavatel teedel ei arvestatud, sest see on

nullilähedane. Ööpäevased liikluskoormused on jagatud vastavalt planeeringus esitatud

elamute paiknemisele juurdepääsutee peale. Kavandatavast tegevusest lõuna suunda

jääva Tallinna-Paldiski põhimaantee nr 8 liikluskoormusel on lähtutud Stratum OÜ

2023. aasta õhtuse tipptunni liiklusandmetest. Olemasolevas olukorras ulatuvad

detailplaneeringu maa-alal müratasemed päeval kuni 55 dB, öösel kuni 45 dB.

Kavandatavate hoonete fassaadidele mõjuvad päeval kuni 44,8 dB ja öösel kuni 35,1 dB

liiklusmüra tasemed. Planeeritavale alale rakenduvad keskkonnaministri 16.12.2016

määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud II

kategooria liiklusmüra piirväärtused, mis on päeval 60 dB (müratundliku hoone

2(4)

teepoolsel küljel 65 dB) ja öösel 55 dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel 60 dB).

Tulenevalt eeltoodust ei ületa müra lubatud normtasemeid.

 Lammi tn 6, Haabersti linnaosa, Tallinn, Harju maakond radoonisisalduse mõõtmine

pinnasest (Tulelaev OÜ, 23.02.2024). Kõrgeim radoonisisalduse tulemus alalt oli 64

kBq/m3. Tuginedes mõõtmistulemustele ja pinnase radooniohtlikkuse jaotusele liigitub

mõõdetud territoorium kõrge radoonisisaldusega pinnasega alaks.

Detailplaneeringu seletuskirjas on muuhulgas välja toodud järgnev:

 Jahutusseadmete välisosad ei tohi häirida naaberkinnistute elanikke visuaalselt ja peavad

olema paigaldatud asukohta, kus nad ei ületa müra normtasemeid. Visuaalse varjutusena

näha ette agregaadi paigaldusnõudeid järgivaid sirme või paigaldada hoone mahtu. Ühe

võimalusena on võimalik kasutada kaugjahutust.

 Suuremahulised tehnoseadmed, mis ei ole vajalikud energianõuete täitmiseks tuleb

lahendada hoone mahus.

 Detailplaneeringus kavandatud hoonete edaspidisel projekteerimisel võtta arvesse

02.2020 koostatud „Ruumi otsese päikesevalguse (insolatsiooni) kestuse arvutamise

juhend“.

 Tehnoseadmete paigutamisel jälgida, et need oleksid suunatud müratundlike hoonetega

aladest võimalikult kaugele. Tehnoseadmete müratasemed ei tohi müratundlike

hoonetega ületada keskkonnaministri 16. detsember 2016 nr 71 lisas 1 toodud

tööstusmüra sihtväärtusi.

 Ehitusaegsed müratasemed ei tohi ületada "Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid" normtasemeid.

 Elamute siseruumide müratasemed ei tohi ületada "Müra normtasemed elu- ja puhkealal,

elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid"

normtasemeid.

 Planeeritud ala paikneb kõrge radoonisisalduse pinnasega alal. Soovitatav on radooni

hoonesse sattumise vältimiseks ehituse käigus tagada lisaks nõuetekohasele

ventilatsioonile, tarindite radoonikindlas lahendused so. Hermeetilised esimese korruse

tarindid (radoonitõkkekile) ja alt ventileeritav betoonpõrand või maapinnast kõrgemal

asuv põrandaaluse sundventilatsioon (radoonikaevud).

 Ehitusaluse kasvupinnase käitlemine tuleb läbi viia vastavalt Tallinna

jäätmehoolduseeskirja nõuetele. Reostuse kahtluse korral tuleb vajadusel ehitusprojekti

staadiumis teostada reostusuuringud. Kinnistute pinnase seisukord, tulenevalt määratud

sihtotstarbest, peab vastama täies ulatuses keskkonnaministri 28.06.2019 määruses nr 26

„Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“ kehtestatud piirnormidele.

 Arvestades planeeringualal tekkivaid müratasemeid on ehituslike võtetega võimalik

tagada elamute sees kehtestatud müra normtasemed. Standardi EVS 842:2003 kohaselt

tuleb planeeritava ala hoonete välispiirded projekteerida eluruumide puhul minimaalselt

selliselt, et mitmest erineva heliisolatsiooniga elemendist välispiirde ühisisolatsioon

oleks vähemalt R'w+Ctr ≥ 30 dB. Paldiski mnt ja Pikaliiva tee poolsed fassaadidel peaks

R'w+Ctr ≥ 40 dB. R’w (dB) on õhumüra isolatsiooni indeks – arv, mille abil hinnatakse

õhumüra isolatsiooni ehitise ruumide vahel (iseloomustab heli ülekannet läbi vaadeldava

piirdekonstruktsiooni ja sellega külgnevate konstruktsioonide). Ctr on transpordimüra

spektri lähendustegur vastavalt standardile EVS-EN ISO 717, mida kasutatakse ehitiste

välispiirete heliisolatsiooni hindamisel ja üksikelementide valikul.

 Kuna käesolevas mürahinnangus modelleerimise tulemusel selgus, et liiklusmüra

tasemed jäävad madalamaks kui seadusega kehtestatud piirväärtused, siis

mürahinnangus eraldi leevendavaid meetmeid ei soovita. Ehituslike võtetega on

võimalik tagada siseruumides head akustilised tingimused. Haabersti linnaosa kehtiv

üldplaneering näeb uute elamute planeerimisel ette vajadust leevendavate meetmete

rakendamiseks. Seega edasisel projekteerimisel on soovitatav rakendada järgmisi

leevendavaid meetmeid:

o Hoonete välispiirete valikul tuleb lähtuda Eestis kehtiva standardi EVS 842:2003

"Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest" tabelis 6.3 "Välispiiretele

3(4)

esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välismüratasemest" toodud

väärtustest.

o Soovitatav on hoonete ruumide paigutusel arvestada kõrgendatud müratasemeid

teepoolsetel külgedel ja kavandada vaiksemat siseruumi nõudvad ruumid

hoonete sisehoovi poolsetele külgedele.

o Akende valikul eeskätt hoonete teepoolsetel külgedel tuleb tähelepanu pöörata

akende heliisolatsioonile teeliiklusest tuleneva müra suhtes. Kui aken moodustab

≥ 50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks

välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks. Kui akna pind on väiksem kui 50%, siis

võib akna heliisolatsiooni väärtust vähendada suuruse 10lgS/Sa võrra, kus S on

ruumi välispiirdepind ja Sa on ruumi akende pind. Kasutada tuleb tõhusa

heliisolatsiooniga klaaspakettaknaid.

o Välispiirde nõutava heliisolatsiooni tagamisel tuleb jälgida, et ventileerimiseks

ettenähtud elemendid (näiteks akende tuulutusavad) ei vähendaks oluliselt

heliisolatsiooni taset.

o Kavandada/säilitada kõrg- ja madalhaljastust hoonestusalade ja teede vahelisele

alale. Haljastusel on inimesele psühholoogiline efekt, mistõttu inimesel väheneb

müra tajumine, kui ta ei näe otseselt müraallikat. Müratõkke seisukohalt ei ole

haljastus iseenesest hea leevendusmeede, kuna tema reaalne mürasummutusefekt

on väike.

o Arvestada planeeritavate hoonete tehniliste seadmete (soojuspumbad,

kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel naaberhoonete ja

müratundlike ruumide paiknemisega vältimaks mürahäiringuid. Arvestama peab,

et tehniliste seadmete müra ei tohi ületada ümbruskonna elamualadel

keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1

normtasemeid.

 Planeeringu elluviimise ajal võib lisanduda täiendavat müra ehitustööde läbiviimisel.

Arvesse peab võtma, et ehitusaegne müra ei tohi ületada atmosfääriõhu kaitse seaduse

ning selle alusel välja antud keskkonnaministri 16.12.2016. a määruses nr 71 „Välisõhus

leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”

ja sotsiaalministri 04. märtsi 2002. a määruse nr 42 „Müra normtasemed elu ja puhkealal,

elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” sätestatud

müra normtasemeid.

Amet on tutvunud Tallinna planeeringute registris asuvate detailplaneeringu

materjalidega ja kooskõlastab detailplaneeringu. Lisaks juhib tähelepanu järgnevale:

 Detailplaneeringuga kavandatakse muuhulgas äriruume. Tähelepanu tuleks pöörata, et

äripindadelt levivad müratasemed ei ületaks sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42

„Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja

mürataseme mõõtmise meetodid” välja toodud normtasemeid. Eelnimetatud määruse §

1 lg 4 kohaselt tuleb määruse nõudeid täita linnade ja asulate planeerimisel ning

ehitusprojektide koostamisel, samuti müratekitavate ettevõtete paigutamisel elamutesse

ja muudesse hoonetesse.

 Detailplaneeringu seletuskirjas on kirjutatud: „siseruumides tuleb tagada radooniohutu

keskkond, rakendades meetmeid vastavalt Eesti standardis EVS 840:2017 „Juhised

radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule“.

Juhime tähelepanu, et eelnimetatud standard on kehtetu. Edaspidi juhinduda standardist

EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates

hoonetes“.

 Arvestada EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“ nõuetega.

 Jälgida, et ehitus- ja kasutusaegsed vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri

17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega

hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid.

4(4)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Karmen Põld

vaneminspektor (keskkonnatervis)

Karmen Põld

54840193 [email protected]