Paikuse alevi Keraamika tn 3 detailplaneeringu algatamisest

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 05.10.2023 13:33 Adressaat: Päästeamet <[email protected]>

Teema: 8-4/7243/2023-3 Paikuse alevi Keraamika tn 3 detailplaneeringu algatamisest Manused: Paikuse alevi Keraamika tn 3 detailplaneeringu algatamisest Asu.asice

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile

mitte avada!

Teile on saadetud Pärnu Linnavalitsuse dokumendihaldussüsteemi kaudu dokument.

Paikuse alevi Keraamika tn 3 detailplaneeringu algatamisest 8-4/7243/2023-3. Digiallkirjastatud dokumendi avamiseks on vaja ID-tarkvara, mis on kättesaadav internetis:

https://installer.id.ee/ Kui Te ei ole selle kirja õige adressaat, siis palun teavitage sellest kohe kirja saatjat ja

kustutage kiri koos kõikide lisadega ning ärge avaldage kirjas sisalduvat teavet kolmandatele isikutele.

Pärnu Linnavalitsus Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn

444 8200 | [email protected]

EELNÕU

Mihhail Timofejev on esitanud 30.08.2023 Pärnu Linnavalitsusele Paikuse alevis Keraamika tn 3

kinnistu (13824 m², 56801:001:0922, maatulundusmaa 100%) detailplaneeringu algatamise

ettepaneku ja lisamaterjalid.

Kinnistu on hoonestamata, osaliselt kaetud kõrghaljastusega, osaliselt looduslik rohumaa.

Juurdepääs kinnistule on võimalik Keraamika tänavalt. Kinnistu külgneb Reiu jõega, reljeef on

suure kaldega jõe poole. Ala kontaktvööndi moodustab lõuna poolt olemasolev elamuala, kus on

kahekordsed kortermajad, kaugemal elamurajoon ühepereelamutega. Naaberkinnistutel,

Vesiroosi tn 3 ja 5, kehtib detailplaneering, mille alusel saab rajada väikelaevade sadama.

Kinnistust põhja pool asub hoonestamata Keraamika tn 1 kinnistu, mis on reserveeritud uue silla

asukohaks. Paikuse valla üldplaneeringu kohaselt on ala juhtfunktsiooniks määratud Reiu jõe

poolsel küljel kompensatsiooniala, mille eesmärk on mahendada eelkõige inimmõjust tulenevaid

negatiivseid mõjusid ja mitmekesistada maastikku. Planeeringuala põhjapoolses osas

üldplaneeringu kohaselt segahoonestusala, kus on võimalikud kasutusotstarbed elamumaa

(eelistatud 3 ja enama korrusega elamud), ärimaa, ühiskondlike ehitiste maa, tootmismaa,

transpordimaa. Hoonestatava kinnistu minimaalne suurus on 3000m2. Planeeringuala

lõunapoolses osas on üldplaneeringu kohaselt reserveeritud elamuala E3 (ehitusõiguse saab

kinnistu minimaalse suurusega 3000 m²). Planeeringualal asub kalda piiranguvöönd (100m) ja

ehituskeeluvöönd (50 m). Ehituskeeluvööndi vähendamist ei kavandata. Planeeritaval alal kehtib

keraamika 1 ja Lehe kü osaline detailplaneering (kehtestatud Paikuse vallavolikogu 18.03.2002

otsusega nr 11).

Detailplaneeringu eesmärgiks on Keraamika tn 3 kinnistule ehitusõiguse andmine kuni kolme

kortermaja ehitamiseks, mille maksimaalseks kõrguseks võib olla kuni 12 meetrit. Lubatud on

kuni 3-korruselised hooned, millest viimane korrus peab olema täiskorruste mahust kuni 50%.

Lisaks näha ette jõeäärne avalikuks kasutamiseks olev ala, kuhu planeerida jõega paralleelselt

kulgev kergliiklustee.

Detailplaneeringuga tehakse ettepanek Paikuse valla üldplaneeringu muutmiseks, asendades E3

tüüpi elamuala segahoonestusalaga. Üldplaneeringu muutmine on põhjendatud, sest ümbruskond

on linnaruumiliselt muutumas planeeritava uue silla tõttu. Seetõttu planeeritakse

segahoonestusala ka hetkel kehtiva ehitusala asemele. Keraamika tänaval asuvad korrusmajad,

mis on mahult suuremad kui üksikelamud, seega segahoonestusala laiendamine ei tekita vastuolu

väljakujunenud ümbruskonnaga.

OTSUS

xx.xx.2023 nr xx

Paikuse alevis Keraamika tn 3 kinnistu

detailplaneeringu koostamise algatamine ja

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamata jätmine

2

Detailplaneeringu koostamise algatamist on arutatud Paikuse osavallakogu 28.09.2023

koosolekul, kus nõustuti planeeringu algatamisega.

Paikuse valla üldplaneering sätestab, et Reiu jõe kallastele lähemal kui 100 m, arvestatuna

kaldanõlva ülemisest servast, tuleb koos hoone projektiga esitada ehitusgeoloogiline uuring, sest

Reiu jõe kallas on uuringute kohaselt lihkeohtlik.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS ) § 33 lg 2 p

3 ja 4 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajadust

kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse

(PlanS) § 142 lg 1 sätestatud juhul (üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldav

detailplaneering).

Detailplaneeringu KSH eelhinnangu on koostanud arhitekt Reet Olev (2023).

KeHJS §22 kohaselt on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala

keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise

ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Eelhinnangus on analüüsitud järgmisi võimalikke planeeringuga seotud keskkonnamõjusid:

lihkeohtlikkus ja geoloogia, pinnas, müra, vibratsioon, välisõhu kvaliteet, jäätmed,

kultuuripärand, looduskaitse, maastiku ilme, insolatsioon, õnnetuste esinemine, liiklus, teenused,

üleujutusala, sademevesi, mõju suurus ja ruumiline ulatus, mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja

pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju; seotust teiste strateegiliste

planeerimisdokumentidega; eeldatavat mõju Natura 2000 võrgustiku alale.

Kokkuvõtvalt sedastatakse KSH eelhinnanguga, et arvestades kavandatud tegevuse mahtu,

iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimisel ja hoonete ning rajatiste

sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise

hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel:

1. Detailplaneeringu realiseerimisega ei saa hetkel teadaoleva info põhjal eeldada tegevusi,

millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju

kaitsmata põhjaveega piirkonna hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile.

Puudub piiriülene mõju;

2. Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei

ole detailplaneeringu realiseerimisel taotluses kavandatud mahus ette näha antud

asukohas olulist negatiivset keskkonnamõju ega ohtu inimese tervisele. Õnnetuste

esinemine on eeldatavalt minimaalne;

3. Detailplaneeringu mõju suurus ja ruumiline ulatus moodustab kõrvalolevate hoonetega

sünergia ja negatiivset mõju teadaolevalt ei teki;

4. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt kultuuripärandit, inimese

tervist, heaolu ega vara.

5. Planeeritava tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste

olulist suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist;

6. Planeeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu

ei ole eeldada olulist pinnase, õhu ja vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale

maakasutusele või majandustegevusele.

Vastavalt KeHJS § 33 lg 3 otsustatakse KSH vajalikkus lähtudes strateegilise dokumendi

iseloomust ja sisust, elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast

ning asjakohaste asutuste seisukohast.

3

Detailplaneeringu otsuse eelnõuga on tutvunud ja nõustunud/ei ole nõustunud KSH algatamata

jätmise ettepanekuga Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Keskkonnaamet,

Transpordiamet, Päästeamet ja naaberkinnisasja omanikud.

Lähtudes eeltoodust, planeerimisseaduse § 142 lg 2 ja § 77 lg 1, keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 34 lg 2 ja Pärnu Linnavolikogu 01.02.2018 määruse nr 4

„Planeerimise ja ehitusalase tegevuse korraldamine Pärnu linnas” § 2 p 3 alusel ning arvestades

huvitatud isiku avaldust

1. Algatada Paikuse alevis Keraamika tn 3 kinnistu detailplaneeringu koostamine.

Detailplaneeringu eesmärgiks on Keraamika tn 3 kinnistule ehitusõiguse andmine kuni kolme

kuni 12 m kõrguse kortermaja ehitamiseks.

2. Planeeringu koostamise lähteseisukohad

2.1. Planeeringulahendus peab lähtuma kehtivast Paikuse valla üldplaneeringust ja arvestama

teemaplaneeringuga „Paikuse alevi üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse

põhimõtted.“, olema kooskõlas hea ehitustavaga, arvestama avaliku ja kaasatavate huvidega.

2.2. Detailplaneeringuga kavandatud tegevused ei tohi põhjustada ülenormatiivseid häiringuid

ümbritsevas linnaruumis ja naaberkinnistutel. Planeeringu algatamise eesmärk ei pruugi alati

realiseeruda, kuna protsessi käigus peab kohalik omavalitsus läbi kaaluma erinevaid asjaolusid,

mis võivad muuta detailplaneeringu algatamisel püstitatud eesmärke.

2.3. Hoonestuse ja maastikuarhitektuurne lahendus peab olema kõrgetasemeline ja kaasaegne

(tänapäevane), sobituma keskkonda, väärtustama ümbritsevat linnaruumi ja looduskeskkonda,

olema orienteeritud keskkonnasäästlikele lahendustele. Hoonestusele parima arhitektuurse

lahenduse saamiseks korraldada arhitektuurivõistlus vähemalt kolme osaleja osavõtul.

Konkursikomisjoni kaasata Pärnu Linnavalitsuse esindaja. Konkursitingimused kooskõlastada

Pärnu Linnavalitsusega.

2.4. Arvestades planeeringuala asumist lihkeohuga alal, tuleb kavandatavad hooned ja rajatised

planeerida lihkeohtu arvestavalt, teostada vajadusel lihkeohtlikkuse uuring.

2.5. Planeeringuala haljastus-, liiklus-ja parkimiskorraldus lahendada üldplaneeringu kohaselt ja

kehtivatest normatiividest lähtuvalt. Kõrghaljastus säilitada maksimaalses võimalikus ulatuses.

Kinnistut ei tohi piirata aedade ega hekiga.

2.6. Kavandatavate kortermajade maksimaalne kõrgus 12 meetrit. Hoonete korruselisuseks

planeerida kaks korrust ja katusekorrus või kolm korrust, millest viimane korrus peab olema

täiskorruste mahust kuni 50%.

2.7. Keraamika tänava äärne hoone/äärsed hooned planeerida samale ehitusjoonele Keraamika tn

7 eluhoonega.

2.8. Planeerida kergliiklustee Keraamika tänavalt Reiu jõeni ja jõeäärne kergliiklustee.

Kergliiklusteed tuleb määrata avalikku kasutusse.

2.9. Arvestada naabruskonnas kehtiva Vesiroosi tn 3 ja Vesiroosi tn 5 detailplaneeringuga,

siduda avalik ruum terviklikuks lahenduseks.

3. Kinnitada planeeritava maa-ala asukohaskeem, mis on käesoleva otsuse lahutamatu lisa.

4. Jätta algatamata detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine, sest

detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei oma keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes olulist keskkonnamõju. Täiendav vajadus

võimalikeks uuringuteks selgub detailplaneeringu koostamise käigus.

5. Planeerimisosakonnal sõlmida enne detailplaneeringu koostamise alustamist planeerijaga

asjakohane leping, sh planeeringu koostamise täpsustatud ajakava.

4

6. Käesoleva detailplaneeringu koostamisega ei kaasne Pärnu Linnavalitsusele kohustust

detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste,

haljastuse, välisvalgustuse või avalikes huvides olevate tehnorajatiste väljaehitamiseks.

7. Detailplaneeringu koostamisel arvestada detailplaneeringu koosseisu ja vormistamise

nõuetega, mis on kättesaadavad Pärnu linna veebilehel. Detailplaneeringu seletuskirja mahus

esitada muuhulgas planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord.

Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusega nr 50

„Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.

8. Detailplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid

küsimusi detailplaneering käsitleb, sh Päästeameti Lääne päästekeskuse, Keskkonnaameti ja

Transpordiametiga. Detailplaneeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi võib

planeering puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud.

9. Pärnu Linnavolikogu võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui koostamise käigus

ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus või planeeringu koostamise

eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus.

10. Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonnal korraldada teate avaldamine Ametlikes

Teadaannetes ja Pärnu linna veebilehel 14 päeva jooksul ning ajalehes Pärnu Postimees 30 päeva

jooksul detailplaneeringu algatamisest arvates.

11. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades vaide Pärnu

Linnavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule

halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras.

12. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

Silver Smeljanski

abilinnapea

(allkirjastatud digitaalselt)

Andres Metsoja

volikogu esimees

1

Pärnu linnas Paikuse alevis Keraamika tn 3 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhinnang

DETAILPLANEERINGU ALGATAMISEKS

ARHITEKT REET OLEV

Papli 14, 80012 Pärnu linn

2

SISUKORD

1 SISSEJUHATUS 2 OSAPOOLED 3 KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT JA KIRJELDUS 4 VASTAVUS STRATEEGILISTELE PLANEERIMISDOKUMENTIDELE 5 MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV MÕJU 5.1 MAAKASUTUS 5.2 GEOLOOGILISED TINGIMUSED JA PINNAS 5.3 PINNA-JA PÕHJAVESI 5.4 TAIMESTIK, LOOMASTIK JA ROHEVÕRGUSTIK 5.5 KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID, SH NATURA 2000 ALAD 5.6 VÄLISÕHU KVALITEET JA LÕHN 5.7 KULTUURIVÄÄRTUSED 5.8 MÜRA JA VIBRATSIOON 5.9 SOTSIAALMAJANDUSLIK OLUKORD 6 KOKKUVÕTE JA LEEVENDAVAD MEETMED

1. SISSEJUHATUS

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelhinnangu koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest

(edaspidi PlanS) ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (edaspidi KeHJS).

Eelhinnangu tulemusena selgitati välja, kas Pärnu linnas Paikuse alevis Keraamika tn 3 kinnistule (katastritunnus

56801:001:0922) detailplaneeringu (edaspidi DP) algatamisel on vajalik täiemahulise keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamine või mitte. KSH algatamise või mittealgatamise kohustus tuleneb PlanS § 142 lõikest 3, KeHJS

§ 33 lõikes 2 p 3 sätestatud kriteeriumitest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

Detailplaneeringu eesmärgiks on kahe kolmekorruselise kortermaja rajamine Keraamika 3 kinnistule.

2. OSAPOOLED Planeeringust huvitatud isik on kinnistu omanik Mihhail Timofejev.

Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algataja ja kehtestaja (edaspidi otsustaja) on Pärnu Linnavolikogu.

Planeerimisdokumendi koostamise korraldaja on Pärnu Linnavalitsus (registrikood 75000064; Suur-Sepa 16, Pärnu

linn 80098 Pärnu maakond).

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT JA KIRJELDUS

DP ala asub Pärnu maakonnas Pärnu linnas Paikuse alevis Keraamika tn 3(endine Paikuse vald) (katastritunnus

56801:001:0922, suurusega 13824m², maatulundusmaa 100%).

DP koostamise eesmärk on muuta elamuala (E3) juhtotstarve segahoonestusalaks (S1) ning anda ehitusõigus

vähemalt 3-korruseliste korterelamute ja vajadusel neid teenindavate abihoonete või rajatiste (nt laste

mängumajad, autode varjualused jne) ehitamiseks, mis jäävad eraomandisse. Täpsemalt selgub detailplaneeringu

koostamisel.

3 Ehitatavate korterelamute sihtrühm on jõukamad pered, kel on laenuvõimekus, kes soovivad tulla elama vaiksesse

rahulikku kohta ja kellel võib olla ka tulevikus vajadus mootorpaadi kaikohale.

Need ei ole mõeldud sotsiaalkorteritena.

See on oluline teema ka piirkondade konkurentsivõime kontekstis – väikeasulasse ei saagi tekkida või arendada

ettevõtlust, kui ettevõttel pole sinna eluasemeprobleemide tõttu võimalik töötajaid tuua. Samas on linn väga

lähedal ( sõiduauto või rendiautoga 10-15min, jalgrattaga ca 30min) ja kergliiklustee on olemas.

Paikuse alevis on uute korterite defitsiit, neid ei ole ehitatud aastaid. Kinnisvaraportaalis reklaamitakse uuema

majana aastal 2006 valminud maju. Kõik kinnisvaraturul olevad objektid ostetakse väga kiiresti ära.

Tegemist on uute energiatõhusate liginullenergia hoonetega, millel ülalpidamiskulud on väga väikesed.

Esialgsel hinnangul peaksid piirkonda tulema põhiliselt kolme-ja neljatoalised korterid, kuid ei välistata ka

suuremaid kahetoalisi kortereid.

Olemasolev olukord

Kinnistu asub Reiu jõe kaldal (ehituskeeluvööndiga 50m) ja on hoonestamata. Kõrghaljastusest on põhiosas männid,

jõe ääres lehtpuud. Kinnistu on küllalt suure reljeefiga jõe poole.

Tegemist on tiheasutusalaga ja seetõttu uute hoonete rajamine on võimalik läbi detailplaneeringu koostamise.

Uues üldplaneeringus taotletakse maa-alale elamumaad seetõttu, et sinna saaks rajada piirkonda toetavaid

hooneid: kortermaju, kuna kõrval asub kortermajade rajoon.

4. VASTAVUS STRATEEGILISTELE PLANEERIMISDOKUMENTIDELE

4.1 Pärnu maakonnaplaneering

Pärnu maakonnaplaneering kehtestati riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74.

Pärnu maakonna planeeringu eesmärk on maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine

aastani 2030+. Planeering on loogiliseks jätkuks 21.12.1998 kehtestatud maakonnaplaneeringule ja seda

täpsustavatele teemaplaneeringutele.

Maakonnaplaneeringus on välja toodud maakonna olulisemad väärtused, mille hoidmiseks ja kasutamiseks on

seatud üldised põhimõtted ja tingimused teemade kaupa. Olulisemad teemad, mida maakonnaplaneeringus

käsitletakse on asustuse paiknemine, teenuste kättesaadavus ja transpordiühendused, ettevõtlus ja tootmine;

looduskeskkonna väärtused, sh väärtuslikud maastikud ja roheline võrgustik; tehniline taristu, kus suur tähtsus on

nii rahvusvahelistel kui ka riigi- ja maakonnasisestel ühendusteedel, sadamatel ning turismiettevõtlust toetaval

lennuväljal.

Maakonnaplaneering on kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamise aluseks. Sellega on vaja arvestada ka

riigi ja kohalike omavalitsuste arengudokumentide koostamisel.

Asustuse suunamise üldised põhimõtted sätestab muuhulgas:

• Säilitada väljakujunenud asustusstruktuur, tagada elamisvõimalused kogu maakonnas ja neid parendada.

• Hoida linnade ja teiste asulate kompaktsust, arendada neid eelkõige sisestruktuure tihendades ja

kasutusest välja jäänud maid ning hooneid uuesti kasutusele võttes.

• Eelisarendada olemasoleva asustuse, teede ja raudteede, ühistranspordiliinide ja tehnovõrkude vahetus

läheduses paiknevaid alasid.

• Veekogude kasutamisvõimalusi suurendada veeäärsete alade väärtustamisega ja vaadete avamisega.

• Säilitada looduslikud, kultuurilised ja maastikulised väärtused, arvestada nendega planeeringute

koostamisel.

4

• Planeeringute koostamisel arvestada rohelise võrgustiku sidususega, siduda puhkeotstarbelised

liikumisvõimalused rohelise võrgustikuga (ka linnalise asustusega aladel).

Linnalise asutusega alad

Linnalise asustusega alad on nii elamualad, äri- ja tootmisalad kui ka linnasisesed puhkealad, mis moodustavad

kompaktse terviku. Maakonnaplaneeringus on need kavandatud eelisarendatavateks aladeks, mis on elanike,

töökohtade ja teenuste peamisteks koondumiskohtadeks ka rahvastiku kahenemise tingimustes. Linnalise

asustusega ala nõuab ühtset taristu väljaarendamist.

Paikuse alev on linnalise asustusega alade nimistus.

Maakonnaplaneering määrab linnalise asustusega alad, kus detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja

juhud täpsustatakse üldplaneeringuga.

Pärnu maakonnaplaneering määratleb ka Pärnumaa väärtuslikud maastikud. Valitud maastikud iseloomustavad

maakonna maastike väärtusi ja nende vaheldusrikkust ning on esinduslikud seal paiknevate väärtuste poolest.

Pärnumaal on määratud 33 väärtuslikku maastikku, sealhulgas A1. Reiu jõe suudmeala, mis on ka silmapaistvalt

ilusa vaatega koht.

Maakonnaplaneering sätestab A1 Reiu jõe suudmeala kohta:

Piirkond hõlmab Reiu jõe suudmeala ja Pärnu jõe vasakkalda koos Paikuse aleviga. Jõgede kallastel kasvab põhiliselt

männimets. Siin on võimalik kalastada, supelda ja sõita paadiga Pärnu ja Reiu jõgedel. Nauditavad vaated jõele

avanevad Pärnu Paikuse teelt ja sillalt, samuti Reiu vanalt raudteesillalt. Raudteesilla lähedal on Reiu puhkekeskus.

Reiu jõe paremale kaldale jääb Silla küla, mis on oma nime saanud jõele ehitatud sildade rohkuse järgi. Jõe kaldal

on ajalooliselt paiknenud põllud ja mets, viimastel aastakümnetel on siia hakatud ehitama uusi kauneid elamuid.

Jõe vasakkaldale jääb Reiu - Raeküla luitemännik, mis on eriti väärtuslik linnalähedane puhke- ja spordipaik. Pärnu

- Paide maantee ääres jääb kahele poole teed heakorrastatud Paikuse alev, mis on Pärnu jõe kõrgele vasakkaldale

kujunenud viimastel aastakümnetel. Ajalooliselt oli Paikusel Sindi mõis, mille ümber paiknesid üksikud talud. Reiu

jõe suudmes Sindi-Lodjal avastati 2000. aastal Eesti vanimaid kiviaja asustatud piirkondi.

Soovitused maakasutuse, ehitustegevuse ja hoolduse osas:

Pärnu ja Reiu jõgede kallastel on maalihke oht, mistõttu 50 meetri laiusesse ehituskeeluvööndisse uusi hooneid mitte

ehitada. Maastiku korrastamiseks koostada hooldussoovitused. Maastik on sobiv metsa-, vee- ja looduspuhkuse

arendamiseks. Korrastada ja väärtustada spordi- ja matkaradu. Vaadete avamine Pärnu ja Reiu jõele.

Tingimused väärtuslike maastike omapära säilitamiseks:

- maa sihtotstarbe muutmisel arvestada, et säiliks maastikumuster;

- hoonete ehitamisel või ümberehitamisel säilitada ja sobitada maastikule omaseid hooneid ja elemente;

- uute ehitusalade ja joonehitiste rajamisel säilitada olemasolevad väärtused ja sobitada uued elemendid kooskõlas

olemasolevatega;

Veeteelõikudel kaldaalade (eelkõige kallasrajad) hooldamine, vaadete avamine ja vaatekohtadele avalike

juurdepääsude tagamine veekogudele, veeteelt juurdepääsude tagamine kaldal olevale vaatamisväärsusele,

vaadete avamine veekogult kallastele, veekogude kaevetöödel (puhastamisel taimestikust jne) loodusliku sängi

taastamine.

Detailplaneering vastab Pärnu maakonnaplaneeringule.

5 4.2 Paikuse valla üldplaneering

Paikuse valla (haldusreformi järgsel ühinemisel praegu Pärnu linna Paikuse osavald) üldplaneering kehtestati

Paikuse Vallavolkogu 15.06.2009 määrusega nr 8.

Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse §114 lõike 44 kohaselt jäävad uue üldplaneeringu kehtestamiseni

kehtima ühinenud kohalike omavalitsuse üksuste üldplaneeringud nendel territooriumidel, kus need enne

ühinemist või liitumist kehtestati. Seega kehtib alal Paikuse valla üldplaneering kuni Pärnu linna üldise ühinenud

valdasid hõlmava üldplaneeringu kehtestamiseni.

Kehtivas Paikuse valla üldplaneeringus on maa juhtotstarve osaliselt segahoonestusala (S1) ja osaliselt

reserveeritud elamuala (E3), kus ehitusõiguse annab krunt suurega alates 3000m².

Alade reserveerimise all mõistetakse seda, et vastavalt üldplaneeringu eesmärkidele (vt ptk 1) on täpsustatud ja/või

täiendatud teatud vee- või maa-ala kehtivaid maakasutus- ja ehitustingimusi või on ala reserveeritud senisest

sihtotstarbest erinevaks maakasutuseks. See ei tähenda kõnealuse ala terviklikku ega automaatset kasutusele võttu

reserveeritud eesmärgil. Maaomanik võib kasutada reserveeritud ala praegusel sihtotstarbel seni, kuni ta seda

soovib. Üldplaneeringuga määratud arengusuund muutub kohustuslikuks siis, kui senist maakasutust ja/või

ehitustingimusi soovitakse muuta.

6

Joonised 1 ja 2. Väljavõtted Paikuse valla paberkandjal ja digitaalsest üldplaneeringust.

Põhikasutusotstarve on reserveeritud ala põhimõtteline kasutusviis. See tähendab, et kogu tegevus sellel alal on

allutatud põhisihtotstarbest tulenevale eesmärgile. Nt elamuala tähistab sellist ala, mille peamiseks maakasutuse

viisiks on elamumaa ja sellega seonduvad kõrvalkasutusviisid nagu haljastus, äri, liiklus, jmt; tootmisalal on

peamiseks maakasutusviisiks tootmismaa ja sellega seonduvad kõrvalkasutusviisid nagu äri, transport,

kaevandamine jmt. Põhikasutusotstarve hõlmab reeglina ka olemasolevat maakasutust, mis tagab maakasutuse

järjepidevuse.

Põhikasutusotstarbega alal ei või kõrvalkasutus ületada 45 % kaardil piiritletud kasutusala mahust (v.a

segahoonestusala, vt ptk 2.1.2).

Segahoonestusalal on (vt ÜP tabel 6; *) eelistatud kolme ja enama korrusega elamud.

Kompaktse asutusega aladel on korrusmajade kõrgus piiratud kolme korrusega – antud ala ei jää kompaktse

asutuse ala piiridesse (vt üldplaneeringu ala kaardil lillakaspunane pidevjoon).

Kinnistule jääb ka ÜP-kohane juhtotstarve K- kompensatsiooniala, kus alaliigid on maatulundusmaa, üldkasutatav

maa ja kaitsealune maa.

Kompensatsioonialad on reserveeritud intensiivse kasutusega alade vahele. Eesmärk on mahendada eelkõige inim-

mõjust tulenevaid negatiivseid mõjusid ja mitmekesistada maastikku. Kompensatsioonialad toetavad rohelist

7 võrgustikku ja toimivad selle osana. Detailplaneeringute käigus on võimalik kompensatsioonialasid kasutada

kohaliku tasandi rohelise võrgustiku arendamiseks.

Kuna kompensatsiooniala piir ühtib lihkeohtliku ala piiriga, siis ehitustegevus ei ole seal nagunii mõeldav.

Koostamisel on ka Pärnu linna uus osavaldasid ühendav üldplaneering, mis on praegu eskiisi staadiumis.

Seetõttu on võimalik uude üldplaneeringusse veel ettepanekuid lisada.

PlanS § 142 lõike 1 kohaselt võib põhjendatud vajaduse korral detailplaneering sisaldada kehtestatud

üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga

muutmiseks loetakse üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslikku muutmist, määratud

hoonestuse kõrguspiirangu ületamist, krundi minimaalsuuruse vähendamist, detailplaneeringu kohustuslike alade

ja juhtude muutmist või muud kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul olulist või ulatuslikku üldplaneeringu

muutmist.

Algatatava detailplaneeringuga soovitakse muuta praegu kehtiva Paikuse valla üldplaneeringu maakasutuse

juhtotstarvet nii, et elamuala (E3) ala muub ka segahoonestusalaks (S1), kompensatsiooniala (K) jääb kehtima.

4.3 Keraamika tn 1 ja Lehe katastriüksuse ühe osa ning selle lähiümbruse maa-ala detailplaneering

Detailplaneering kehtestati 22.01.2007 Paikuse vallavolikogu otsusega nr 2, millega planeeriti Keraamika tn 1 ja 3

kinnistutele SPA hotell. Tänaseks on see aktuaalsuse kaotanud ja nende kinnistute osas detailplaneeringut ellu ei

viida. Keraamika tn 1 kinnistule planeerib Transpordiamet ehitada uue silla ja jätta olemasolev sild kergliikluse ja

jalakäijate sillaks.

Käesoleva DP koostamise eesmärk on muuta 2007 a. kehtestatud aja Keraamika tn 3 kinnistu osas ellu viimata

detailplaneeringut.

4.4 Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 Keskkonnastarteegia näeb ühena meetmetest ette taastuvate ning muude alternatiivsete energiaallikate

kasutusele võtmist.

Elamud on planeeritud energiatõhusad 0-energiahooned koos päikesepaneelidega katusel.

DP-ga kavandatav tegevus on kooskõlas eesti keskkonnastrateegiaga aastani 2030.

5. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV

MÕJU

Vastavalt KeHJS §33 lg 5 tuleb strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva keskkonnamõju ja

eeldatava mõjuala hindamisel lähtuda järgmistest kriteeriumidest:

• Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju;

• Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus;

• Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline aja ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond;

• Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja

intensiivne maakasutus;

• Mõju kaitstavatele loodusobjektidele;

• Eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale.

Olles lähtunud seadustest, eelhinnangu koostaja hinnangul puudub kavandataval tegevusel oluline mõju

järgnevates kriteeriumites, mida eelhinnang järgnevalt ei käsitle:

8

• Kumulatiivne ja piiriülene mõju – DP-ga ei kavandata sellist tegevust, mis võiks kaasa tuua olulise

kumulatiivse mõju. Kavandataval tegevusel puudub piiriülene mõju.

5.1 MÕJU MAAKASUTUSELE

DP ala külgneb järgmiste katastriüksustega:

- Keraamika tn 7 (56801:001:0321, 100% elamumaa – eraomandis korterelamu);

- Vesiroosi tn 1 (56801:001:0923, 100% elamumaa – eraomandis ühepereelamu);

- Vesiroosi tn 3 (56801:001:0925, 100% üldkasutatav maa – munitsipaalomandis);

- 5680001 Keraamika tn L (56801:001:1080, 100% transpordimaa-munitsipaalomandis);

- Keraamika tn 1 (56801:001:0244, 100%ärimaa – munitsipaalomandis);

Mõjutatavad alad:

- Reiu jõgi (62401:001:1120, 100% veekogude maa – munitsipaalomandis);

- Vesiroosi tänav (56801:001:0937, 100% transpordimaa – eraomand);

- Vesiroosi tn 5 (56801:001:0927, 100% üldkasutatav ala planeeritud Reiu külalissadam);

Planeeringuala asub teoreetiliselt Paikuse alevis, kuid tihedam asutus Silla küla ja alevikeskusega ca 1 km

kaugusel. Kinnistu ei kompaktse hoonestusega alale.

Eeldatav mõju

Kavandatava tegevuse elluviimisel muutub senine maakasutus, ühtlasi muutub piirkond kompaktsemaks

elamuehituse suunal, mis on positiivne nähtus.

5.2 GEOLOOGILISED TINGIMUSED JA PINNAS

Naabruses olevale Vesiroosi tn 5 Reiu külalissadama projekteerimiseks vajalike lähteandmete saamiseks on tehtud

geoloogiline uuring 2009. Peamiselt koosneb pinnakate merelistest liivadest ja limnoglatsiaalsest savist ja

glatsiaalsest moreenist. Reiu jõe orus levivad veel alluviaalsed setted. Aluspõhi koosneb uuringualal peamiselt

kõvast aleuroliidist ja liivakivi vahekihtidest. Ala maapind on läänesuunalise kallakusega, maapinna langeb jõe

suunas.

Täite kiht ( kuni 0,9m) koosneb peamiselt mullasegusest peenliivast. Muld 8 ca 0,8m) katab uuringuala laiguti. Muda

levib uuringualal jões, pindmise kihina (peamiselt jõe sisekurvis, kus jõevool on väiksem). Kihi paksuseks mõõdeti

uuringupunktides kuni 1,25 m.

Möllikas peenliiv levib valdavalt uuringuala kaldaosas, ilmudes täite või mullakihi all. Pinnas on kohev kuni kesktihe

ning sisaldab kohati savikamaid vahekihte. Suuremad paksused on kihil nõlva peal, kus kihi paksuseks on

uuringupunktis mõõdetud 3,0 m.

Orgaanikaga möllikas peenliiv (kiht 5). Kiht levib valdavalt jões, muda (kiht 3) all või pindmise kihina. Suuremad

paksused on iseloomulikud jõe sisekurvile (parem kallas), kus kihi paksuseks mõõdeti kuni 2,0 m. Kohati esineb ka

pinnast kaldaalal, möllika peenliiva (kiht 4) all. Pinnas on kohev ja mudane. Jõest võetud proovil mõõdeti pinnase

kuumutuskaoks u=2,7 %.

Orgaanikaga jämeliiv levib valdavalt jõe keskosas, pindmise kihina või orgaanikaga möllika peenliiva (kiht 5) all.

Pinnas on kohev kuni kesktihe. Kihi paksus oli uuringupunktides 0,3…0,95 m.

9 Õhuke jämeliiva kiht levib uuringualal samuti jõe keskosas, ilmudes alal pindmise kihina või kihtide 5 ja 6 all. Pinnas

on kesktihe ning kihi paksuseks mõõdeti puuraukudes kuni 0,5 m.

Savi levib pea tervel uuringualal, puududes ainult jõe keskosas, kus saviosakesed on kiirema voolu poolt ära kantud.

Savi pealispind asub uuringualal absoluutkõrgusel -3,2…+3,35 m ning kihi paksus ulatus kaldaalal kuni 6,9 meetrini.

Pinnas on viirulise tekstuuriga (viirsavi) ning konsistentsilt on savi uuringualal voolav kuni pehme.

Laborianalüüside põhjal on pinnasenimetus väga plastne kuni üliplastne savi.

Möll ilmus õhukese kihina uuringupunktides PA 2 ja 5 täitekihi all. Pinnas on kohev ja varvilise tekstuuriga.

Pehme liivmoreen levib jões parema kalda poolses osas (PA 11 ja 12), savi all, 0,35…0,4 m paksuse kihina. Kihi

pealispind jäi uuringupunktides absoluutkõrgusele -3,75…-3,9 m. Pinnas on pehme konsistentsiga ning kruusa

sisaldus jääb moreenis valdavalt 5 ja 10 % vahele.

Moreen on sortimata või halvasti sorditud mandrijäätekkeline pinnas, koosnedes saueosakestest kruusa ja

veeristeni.

Poolkõva kuni kõva konsistentsiga liivmoreen levib tervel uuringualal. Kihi pealispind ilmub alal absoluutkõrgusel -

2,65…-4,35 m. Kihi kruusa sisaldus jääb valdavalt 10 ja 30 % vahele. Kihi paksuseks mõõdeti uuringupunktides

4,15…6,75 m. Valdab kruusaga savine või mölline peenliiv, aga kohati esineb ka saviseid vahekihte.

Moreen on sortimata või halvasti sorditud mandrijäätekkeline pinnas, koosnedes saueosakestest kruusa ja

veeristeni.

Aluspõhja aleuroliidi pealispind asub uuringualal absoluutkõrgusel -8,3…-9,4 m. Aleuroliit on oma lõimiselt möllsavi

kuni savimöll, aga kiht sisaldab ka keskmiselt tsementeerunud liivakivi vahekihte ja tükke. Aleuroliit ja liivakivi on

nõrgad poolkaljupinnased.

Nii kõva aleuroliit, kui liivakivi on heade geotehniliste omadustega pinnased. Tuleb aga arvestada, et kiht ei ole

homogeenne.

Kõik kõrgused on antud uuringu tegemise ajal Kroonlinna nulli järgi.

KESKKONNASEISUND

Pinnaste reostust on hinnatud vastavalt Vabariigi Valitsuse Keskkonnaministri 2. aprilli 2004 a. määrusele nr. 12:

Pinnases ja põhjavees ohtlike ainete sisalduse piirnormid. Ohtlike ainete piirnormideks on käesoleva määruse

tähenduses sihtarv ja piirarv. Sihtarv on ohtlike ainete sisaldus pinnases ja põhjavees, millega võrdse või väiksema

väärtuse puhul on pinnase või põhjavee seisund hea ehk inimesele ja keskkonnale ohutu. Piirarv on ohtliku aine

sisaldus pinnases või põhjavees, millest suurema väärtuse puhul on pinnas või põhjavesi reostunud ning inimese

tervisele ja keskkonnale ohtlik. Pinnase või põhjavee seisund on rahuldav, kui ohtlike ainete sisaldus jääb

pinnases või põhjavees piirarvu ja sihtarvu vahele. Nagu selgub analüüsidest, on enamikes pinnaseproovides

raskemetallide (Cd, Cu, Hg, Pb, Zn) ja naftaproduktide sisaldused väiksemad sihtarvust – pinnase seisund hea. PA

11-s 0,7...1,1 m sügavuselt võetud proovis ja PA 17-s 1,5…1,8 m sügavuselt võetud proovis jäi naftaproduktide

sisaldus sihtarvu ja piirarvu vahele, mis tähendab, et pinnase üldseisund on rahuldav.

Keraamika tn 3 kinnistu jääb üldplaneeringukohasele lihkeohtlikule alale.

ÜP kehtestab, et Reiu ja Pärnu jõe kallastele lähemal kui 100 m, arvestatuna kaldanõlva ülemisest servast, tuleb

koos hoone projektiga esitada ehitusgeoloogiline uuring.

Pärnu ja Reiu jõe kaldad on lihkeohtlikud.

10 Nende jõgede kallastel on aegade jooksul toimunud märkimisväärseid maalihkeid (näiteks aastal 2002). Looduslike,

maalihkeid soodustavate tegurite kõrval on oluliseks ka inimtegevus, mille juures tuleb eriti pöörata tähelepanu

järgnevale:

• nõlva stabiliseeriva taimkatte, eriti suuremate puude, hävitamine;

• b- nõlva moodustava pinnase loodusliku veesisalduse muutmine ning pinna- ja pinnasevee liikumise

takistamine;

• c- loodusliku nõlvakalde muutmine (süvendamine), millega viiakse nõlv tasakaalust välja; ehitiste näol

nõlvale lisaraskuse lisamine. Ehitiste rajamine nõlvale või selle pervele eriti koos sellega kaasneva pinnase

planeerimise ja/või pinnase täitmisega;

• e- nõlvade stabiilsuse rikkumine ehk osakeste vahelise nakke vähendamine vibratsiooni tagajärjel (teed,

tööstusmehhanismid jne.).

Kehtiva detailplaneeringuga on juhitud tähelepanu:

Erilist tähelepanu tuleb kogu projekteerimise juures omistada kaldaala geoloogilistele uuringutele –mitte ainult

objektide kaupa vaid kalda kohta tervikuna. Hoonete ja kommunikatsioonide ning teede projektid peavad saama

geoloogilise eksperthinnangu kogu kaldaala kontekstis.

Eraldi tähelepanu all peavad olema sadevete juhtimise ja drenaaži projektid kalda erosiooni suhtes.

Jõekalda äärset looduslikku kõrghaljastust ei tohi oluliselt muuta.

Jõkke suubuva oja looduslikku veerežiimi ja siduvat kaldahaljastust ei tohi oluliselt muuta – sadeveed on sellest

piirkonnast kõrvalt jõkke juhitud.

Kui sadama puhul suurendatakse lihkeohtlikkust veelgi, siis Keraamika tn 3 kinnistul DP käigus seda ette ei ole

näha, kuid DP-sse tuleb sisse kirjutada tegurid, mis võivad lihet soodustada ja mida tuleb vältida:

Ehitustegevusest tingitud lihet soodustavad tegurid:

A) nõlva stabiliseeriva taimkatte hävitamine. Eriti suuremate puude juurestik tungib suhteliselt sügavale setetesse.

Selle hävitamine muudab nõlva ebastabiilsemaks;

B) nõlva moodustava pinnase loodusliku veesisalduse muutmine ning pinna- ja pinnasevee liikumise takistamine;

C) ehitiste näol lisatakse lisaraskust nõlvale. Ehitiste rajamine nõlvale või selle pervele eriti koos sellega kaasneva

pinnase planeerimise ja/või pinnase täitmisega lisab oluliselt raskust nõlvale, mis võib olla maalihke põhjuseks ka

ilma oluliselt nõlvakallet muutmata;

D) nõlvade stabiilsuse rikkumine ehk osakeste vahelise nakke vähendamine vibratsiooni tagajärjel (teed,

tööstusmehhanismid jne.).

Võimalikud lihketüübid alal:

A) maalihked savis ehk nn ‘savilihked’ toimuvad savipinnases või tingimustes, kus lihke toimumise määravad savi

geotehnilised omadused (iseeneslikud lihked ≥7° ja inimmõjulised ≥10°). Lihked võivad toimuda kas läbinisti savisse

kujunenud nõlvadel või ka õhukese (kuni 3 m) liivakattega savistel nõlvadel. Väga oluliseks selliste lihete

vallandumisel on pinnase niiskusrežiim aga ka näiteks inimtegevusest põhjustatud vibratsioon;

B) maalihked liivas ehk nn. ‘liivalihked’ toimuvad pinnasevee liikumise tagajärjel tingimustes, kus suure

filtratsioonikoefitsiendiga liivpinnase filtratsiooni intensiivsus nõlvas suureneb vee liikumise gradiendi kasvamise

tõttu. Sellised lihked toimuvad suhteliselt suure nõlvakalde (iseeneslikud lihked ≥20° ja inimmõjulised ≥15°) korral

ning need on mõõtmetelt savilihetest väiksemad. Nende lihete tekkimine ei ole seotud jõe veetasemega ning võivad

kujuneda ka nõlva ülemises osa või pervel.

11 C) väikesed lihked savipinnases, mis toimuvad jõe sängi kaldal seetõttu, et voolav vesi erodeerib kalda kriitiliselt

järsuks. Omavad tähtsust niipalju, et muudavad oruveerude alumist osa järsemaks ja teatud kriitilise kalde juures

võivad põhjustada suurema lihke vallandumise.

Alal võib olla üleujutuste perioodidel ka veetaseme tõusu kuni kõrguseni 4,0 meetrit. Seda ei saa ette prognoosida,

kuid see tõus jääb ehituskeeluala piiridesse.

Joonis 3: Veetaseme tõusu mudel

12

Joonis 4. Reiu külalissada geoloogiliste puuraukude plaan.

Kavandatava tegevusega ei ole arvestades ala ja selle lähiümbruse senist kasutust ette näha piirkonna maastikule

ega maakasutusele olulist negatiivset muutust ning olulist ebasoodsat keskkonnamõju, kui ehitamisel

rakendatakse vastavaid leevendavaid ja ettevaatavaid nõudeid.

13

5.3 PINNA-JA PÕHJAVESI

PÕHJAVESI Paikuse vallas on põhjavesi suhteliselt hästi ja keskmiselt kaitstud, mistõttu otsene põhjavee

reostumise oht puudub. Keskmiselt kaitstud põhjaveega alad jäävad valla lõunaossa Vaskrääma ümbrusesse.

Üksikutes kohtades valla lõunapiiril esineb nõrgalt kaitstud (kõrge reostusohtlikkus) põhjaveega alasid, mis jääb DP-

alast kaugele.

DP-ala jääb ühisveevärgi -ja reovee kogumise alale, kus vee ja kanalisatsioonitorustik on välja ehitatud.

Pinnasevesi. Pinnasevesi ilmus uuringuala kaldal tehtud puuraukudes maapinnast 0,75…1,45 m sügavusel,

absoluutkõrgusel 0,35…2,0 m. Tegemist on vabapinnalise veehorisondiga, mis toitub valdavalt sademetest. Kiht

liigub mööda nõlva kallakust Reiu jõe suunas. Vesi liigub mööda savil asetsevaid liivaseid kihte, mille

filtratsiooniomadused on oluliselt paremad, kui savil.

Veetase jões kõikus võrdlemisi suures vahemikus. Keskmiseks veetasemeks oli uurimistööde ajal abs. -0,1 m.

5.4. TAIMESTIK, LOOMASTIK JA ROHEVÕRGUSTIK

Rohevõrgustiku moodustab Reiu jõe Natura2000 ala, kus asub ka taimestik ja loomastik. (vt allpool).

Muid loomi ei ole ette näha.

5.5 KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID, S.H NATURA 2000 ALAD

Natura 2000 on üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik (koosneb loodusaladest ja linnualadest), mille eesmärk

on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse.

Kinnistu piirneb Reiu jõega, millel on Natura 2000 loodusala (EELIS kood RAH0000616) ja Reiu jõe hoiuala (EELIS

kood KLO2000294). https://www.eelis.ee/GetFile.aspx?fail=-1599106110

Reiu jõe hoiuala (Keskkonnaregistri kood VEE1145400) on moodustatud Euroopa Komisjonile esitatud Natura 2000

võrgustiku nimekirja kuuluva Reiu jõe loodusala (Keskkonnaregistri kood RAH0000616) kaitseks. Reiu jõe hoiuala

kattub täies ulatuses Reiu jõe loodusalaga, mis kulgeb Reiu jõkke suubuvast Külge ojast suudmeni

Reiu jõe loodusala (kood keskkonnaregistris EE0040384) kui Natura 2000 võrgustiku ala kaitstakse Eestis

looduskaitseseaduse alusel peamiselt Reiu jõe hoiualana (kood keskkonnaregistris KLO2000294). Ala on kaitse alla

võetud Vabariigi Valitsuse määrusega 18.05.2007 nr 154 „Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu maakonnas“.

Hoiuala kaitsekord tuleneb Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest, eeskätt looduskaitseseaduse 5. peatükist

„Hoiualad“. Looduskaitseseaduse § 4 lg 3 järgi on hoiuala elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud ala, mille

säilimise tagamiseks hinnatakse kavandavate tegevuste mõju ja keelatakse ala soodsat seisundit kahjustavad

tegevused. Vastavalt § 32 lg 1 moodustatakse hoiuala loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku soodsa

seisundi tagamiseks. Reiu jõe hoiuala on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 18.05.2007 määrusega nr 154

„Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu maakonnas“. Hoiuala kaitsekord ei ole täpsustatud kaitse-eeskirjaga.

Looduskaitseseaduse § 14 lg 1 näeb ette kaitstavate loodusobjektide (sh hoiualade) kohta kehtivad üldised

arendustegevuse kitsendused (lisa 1). Konkreetselt hoiualal kehtivad piirangud toob välja sama seaduse 5. Peatükk

„Hoiualad“ (§ 32 ja 33). Ka siin on sätete eesmärgiks peamiselt arendustegevuse võimaliku negatiivse mõju

ärahoidmine. Peamised piirangud on seotud maakorraldustoimingute, planeeringute, ehitustegevuse,

metsamajanduse ja muu majandustegevusega. Looduses liikujale hoiuala staatus täiendavaid piiranguid ei sea.

Reiu jõe hoiuala territooriumist valdava osa moodustab veeala, mitte kaldad. Veekogude kallastel kehtivad

looduskaitseseaduse 6. peatüki „Rand ja kallas“ (§ 34-42) piirangud. Kalda kaitse eesmärk on kaldal asuvate

looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, kalda eripära arvestava asustuse

14 suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Reiu jõe kalda piiranguvööndi laius on 100 m. Kalda

piiranguvööndis asuvate metsade kaitse eesmärk on vee ja pinnase kaitsmine ja puhketingimuste säilitamine. Kalda

piiranguvööndis ei tohi lageraielangi pindala olla suurem kui kaks hektarit, välja arvatud maaparandussüsteemi

eesvoolu veekaitsevööndis maaparandushoiutööde tegemisel. Kalda piiranguvööndis on keelatud veekogu

seisundit mõjutada võivad arendustegevused. Samuti on kalda piiranguvööndis keelatud mootorsõidukiga sõitmine

väljaspool selleks määratud teid ja radu ning maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud erandjuhtudel, nagu

kalapüügiõigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks ning maatulundusmaal

metsamajandus- ja põllumajandustöödeks. Reiu jõe kalda ehituskeeluvööndi laius on 50 m, kuid metsamaal ulatub

ehituskeeluvöönd kalda piiranguvööndi piirini (100 m). Ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine

keelatud, samas on ette nähtud ka mitmed erandid (looduskaitseseadus § 38).

Looduskaitseseaduse § 51 lõike 2 alusel on keskkonnaministri poolt kinnitatud lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse

kudemis- ja elupaikade nimistu, milles loetletud veekogudel on keelatud uute paisude rajamine ja olemasolevate

paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset, ning veekogu loodusliku sängi ja hüdroloogilise režiimi

muutmine. Nimistusse kuulub ka Reiu jõgi Humalaste jõe suudmest suubumiseni Pärnu jõkke.

Lõheliste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekirja on kantud veekogud, kus on lõhe, meriforelli, jõeforelli,

harjuse, rääbise, merisiia või peipsi siia kaitstavad elupaigad. Reiu jõgi kuulub ainult lõheliste elupaikadena

kaitstavate veekogude nimekirja.

Veeseaduse § 29 alusel on Reiu jõe kaldaalal 10 m laiune veekaitsevöönd, kus on keelatud maavarade ja maa-ainese

kaevandamine ning geoloogilise uuringu teostamine; puu- ja põõsarinde raie ilma Keskkonnaameti nõusolekuta;

majandustegevus, välja arvatud veest väljauhutud taimestiku eemaldamine, heina niitmine ja roo lõikamine;

väetise, keemilise taimekaitsevahendi ja reoveesette kasutamine ning sõnnikuhoidla või -auna paigaldamine.

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 lg 2 järgi on Reiu jõe kallasrada suudmest kuni raudtee sillani 10 m ning

ülejäänud pikkuses 4 m. Kallasrajal peab saama veekogu ääres vabalt ja takistamatult liikuda. Veeseaduse § 7 lg 2

ja 21 alusel kuulub Reiu jõgi avalikult kasutatavate veekogude nimekirja.

Reiu jõgi kuulub suudmest kuni raudtee sillani laevatatavate sisevete hulka, sel lõigul on liiklemine reguleeritud

meresõiduohutuse seadusega.

Reiu jõel Pärnu linna piirides on jõel liiklemine täiendavalt reguleeritud Pärnu Linnavolikogu 15.06.2004 määrusega

nr 17 12 „Veesõidukite liiklemise kord Pärnu, Sauga ja Reiu jõel Pärnu linna piires“.

Oluliseks piiranguks on sisepõlemismootoriga varustatud veesõidukite kasutamise keeld (kehtib jõgedel, mille

minimaalne laius veesõidukite liiklemist võimaldaval lõigul on alla 10 m), va järelevalvel, päästetöödel ja riigi poolt

tellitud uuringute täitmisel. Eelnevast lähtudes on kehtiv kaitsekord hoiuala seniste väärtuste kaitseks piisavalt

tõhus.

Reiu jõe hoiuala puhul on kaitse-eesmärkideks seatud EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liikide:

(harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja

paksukojaline jõekarp (Unio crassus) elupaikade kaitse. Nende ja ka teiste looduskaitseliselt väärtuslike vooluvete

liikide elupaikade kaitse ühtib sisuliselt elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) kaitsega.

2012., 2013. ja 2014. aasta keskkonnaseire käigus lõhe ei leitud. Esinemist ei registreeritud. 2012. aasta

seiretulemusi mõjutas negatiivselt kõrge veeseis, mistõttu võis osa seirelõigus esinevaid liike jääda leidmata.

Otsesed ohutegurid kalastiku jaoks Reiu jõe alamjooksul puudusid. Reiu jõgi omab tähtsust lõhe kudemis- ning

elupaigana olles lisajõeks Pärnu jõele, mis on Eestis olulise tähtsustega lõhejõgi. Natura 2000 standardandmebaasi

ei ole liigi seisundi hinnangut lisatud, kuna lõhe ei ole loodusala kaitse-eesmärgiks.

15 Natura 2000 standardandmebaasi järgi on võldas, jõesilm, paksukojaline jõekarp ja hink Reiu jõe hoiualal olemas

(P) ning üldhinnang alale liigist lähtuvalt on rahuldav (C).

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 kohaselt on kohustuslik keskkonnamõju

hindamine, kui 1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks

olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju; 2) kavandatakse tegevust, mis võib üksi või

koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala. Seaduses pööratakse

suurt tähelepanu Natura 2000 võrgustiku ala eeldatavalt mõjutava tegevuse korral keskkonnamõju hindamise või

keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkusele.

Antud DP-ga selliseid tegevusi ei ole ette näha.

2009. aastal viidi läbi hinnang Reiu külalissadama rajamisega kaasnevatele võimalikele mõjudele Reiu ja Pärnu jõe

põhjataimestikule, põhjaloomastikule ja kalastikule. Toonase uuringu kohaselt on Reiu jõe alamjooks potamaalset

tüüpi jõeosa, kus elustiku mitmekesisus on suhteliselt väike. Kaitsealuste ja ohustatud liikide elupaigana on see

jõeosa väheoluline. Ekspertarvamuses jõuti järeldusele, et nii veetaimestiku, põhjaloomastiku, kalastiku kui ka Reiu

ja Pärnu jõe hoiualadel kaitstavate liikide seisundit kavandatud väikesadama rajamine eeldatavasti ei halvenda

(Järvekülg jt, 2009).

Sellest lähtuvalt ei ole ka ette näha maismaal veekaitsevööndist ja ehituskeeluvööndist väljaspool oleval alal

tegevusi, mis ohustaks kuidagi Reiu jõe Natura 2000 hoiuala.

Kinnistutel põhjustavad kitsendusi (joonis 2):

elektriga seotud kitsendused (lilla ruudutus); siderajatiste kaitsevööndid (oranž viirutus).

Joonis 3. Maa-ameti kitsenduste kaardi väljavõte (Allikas: Maa-ameti Geoportaal)

16

Võimalikud keskkonnamõjud

Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus

Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul ei ole oodata jäätmeteket mahus, mis

võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi

ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed

käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks.

Jäätmete käitlemise (sh kogumise) korraldamisel lähtutakse Jäätmeseadusest ja Pärnu linnas

jäätmehoolduseeskirja nõuetest. Jäätmeteke kaasneb hoonete kasutusperioodil. Jäätmed tuleb anda üle

jäätmekäitlejale. Juhul, kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja linna

jäätmehoolduseeskirjale, ei ole oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju.

Vee ja pinnase saastatus, müra, vibratsioon, valgus, soojus ja kiirgus

Detailplaneeringuala piirneb munitsipaalomandis oleva Keraamika tänavaga. Liikluskoormus on kõnealusel teel

aastatega samaks jäänud. Uusi eramuid on piirkonda lisandunud, kuid see ei ole kaasa toonud märkimisväärset

koormust. Keraamika tn 1 kinnistu ja Keraamika 3 tn kinnistu vahel asub kõrghaljastusena männisalu.

Sellest tulenevalt kostub kinnistule vähesel määral riigimaantee liiklusmüra.

Lisaks võib planeeringuga ette näha täiendavaid müra leevendavaid meetmeid.

Planeeringuala on hõlmatud ühisveevärgi ja reoveekogumisalaga. Reovesüsteemi kavandamisel peab arvestama

sellega, et reoveed tuleb juhtida alevi reovee võrku, mis tagab keskkonnamõju puudumise ning ebasoodne mõju

piirkonna hüdroloogilistele tingimustele ei ole ette näha.

Planeeringualal ei asu ohtlike ainete ladestuskohti ega teisi jääkreostust tekitavaid objekte. Alal ei ole

keskkonnaohtlikke rajatisi. Ehitustööde perioodil kaasneb ajutine õhusaastus masinate heitgaaside näol, müra ja

vibratsioon. Masinatega töötamisel tekkival heitgaasidel, müral ja vibratsioonil ei ole tööde asukohas keskkonnale

olulist mõju. Kavandatava tegevusega kaasnevana on oodata mõningast liikluskoormuste tõusu. Samas ei saa seda

pidada antud ala asukohta silmas pidades oluliseks ning liiklusmüra ja liiklusest põhjustatud õhusaaste tasemete

tõusu ei kaasne.

Detailplaneeringu realiseerimisega ei plaanita tõkestada ja paisutada vooluveekogusid ega kavandata ka nende

loodusliku sängi muutusi.

Mõju kultuuriväärtusetele

Muinsuskaitseobjektid ja registreeritud pärandkultuuri objektid planeeringualal puuduvad. Lähim ehitismälestis

asub ca 120m kaugusel – Sindi-Lodja I kiviaja asulakoht (registrikood 27039).

Planeeringuala ei jää kinnismälestise kaitsevööndisse. Mõju kultuuriväärtustele puudub.

Visuaalne mõju

Käsitletaval alal asuva maa-ala maakasutuse sihtotstarve ei põhjusta olulist negatiivset ruumilist mõju, kui võimalike

ehitiste projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel järgitakse seadustega kehtestatud nõudeid.

Detailplaneeringualale planeeritavatele korterelamutele on ette nähtud korraldada arhitektuurivõistlus parema

lahenduse saamiseks.

Järgides nõudeid on visuaalne mõju keskkonnale minimaalne.

17 Avariiolukordade esinemise võimalikkus ja koosmõju

Võimalike avariiolukordade esinemise, mille tulemusena võib reostuda näiteks pinnas, põhjavesi või õhk,

võimalikkuse vähendamiseks tuleb planeeringu käigus ette näha vastavad ennetavad meetmed. Avariiolukordade

esinemise tõenäosus on väike kui detailplaneeringu elluviimisel järgitakse detailplaneeringus esitatud tingimusi ja

õigusaktidega kehtestatud nõudeid.

Ettepanek KSH algatamata jätmise kohta

Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimisel ja

hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise

hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel:

1. Detailplaneeringu realiseerimisega ei saa hetkel teadaoleva info põhjal eeldada tegevusi, millega kaasneks

keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju kaitsmata põhjaveega piirkonna

hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile. Puudub piiriülene mõju;

2. Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole

detailplaneeringu realiseerimisel taotluses kavandatud mahus ette näha antud asukohas olulist negatiivset

keskkonnamõju ega ohtu inimese tervisele. Õnnetuste esinemine on eeldatavalt minimaalne;

3. Detailplaneeringu mõju suurus ja ruumiline ulatus moodustab kõrvalolevate hoonetega sünergia ja

negatiivset mõju teadaolevalt ei teki;

4. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu

ega vara.

5. Planeeritava tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste olulist

suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist;

6. Planeeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada

olulist pinnase, õhu ja vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele või

majandustegevusele.

Eelnevast lähtuvalt teeb Pärnu linnavalitsus ettepaneku jätta detailplaneeringu KSH algatamata.

Eelhinnangu koostaja on arhitekt Reet Olev.

Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn 444 8200 [email protected] www.parnu.ee

Saadame Teile Pärnu Linnavolikogu otsuse eelnõu Pärnu linnas Paikuse alevis Keraamika tn 3

kinnistu detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise

mittealgatamise otsuse kohta ettepanekute tegemiseks ja seisukoha andmiseks vastavalt

planeerimisseadusele § 127 lg 1. Otsuse eelnõus on toodud lähteseisukohad detailplaneeringu

koostamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaido Koppel

planeerimisosakonna juhataja

Lisad: 1. Paikuse alevi Keraamika tn 3 kinnistu detailplaneeringu algatamise ja KSH

mittealgatamise otsuse eelnõu

2. Paikuse alevi Keraamika tn 3 kinnistu detailplaneeringu KSH eelhinnang

Maia-Liisa Kasvandik

529 1225, [email protected]

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Keskkonnaamet

Transpordiamet

Päästeamet

05.10.2023 nr 8-4/7243-3

Paikuse alevi Keraamika tn 3 detailplaneeringu

algatamisest