Koovi külas Kapa-Koovi detailplaneeringu kooskõlastamine

Lääne päästekeskus / Pikk 20a / 80013 Pärnu / 444 7800 / [email protected] / www.paasteamet.ee /

Registrikood 70000585

Jaan Leivategija

Saaremaa Vallavalitsus

[email protected]

Teie 23.11.2020 nr 5-2/6532-1 Meie 18.12.2020 nr 7.2-3.4/11058-2

Koovi külas Kapa-Koovi

detailplaneeringu kooskõlastamine

Austatud Jaan Leivategija

Päästeseaduse § 5 lg 1 p 7 alusel annab Päästeameti Lääne päästekeskus kooskõlastuse

Osaühing DP Projektbüroo, poolt koostatud töö nr 04-20-DP Saare maakond, Saaremaa vald,

Koovi küla, Kapa-Koovi maa-ala detailplaneeringu tuleohutusosale.

Kooskõlastus on registreeritud Päästeameti infosüsteemis numbriga 1876-2020-2

Päästeameti Lääne päästekeskuse kooskõlastamine on sisult menetlustoiming. Üldjuhul saab

haldusmenetluse toimingu vaidlustada koos haldusaktiga (sisulise otsusega) - antud juhul on

vaide või kaebuse esitamine võimalik pärast Saaremaa Vallavalitsuse otsust.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Margo Kubjas

Ohutusjärelevalve büroo

nõunik

Lääne päästekeskus

Margo Kubjas

+372 4549762

[email protected]

Planeeringuala piir

Planeeritavate katastriüksuste piir

Tingmärgid:

Aluskaart: Maa-ameti geoportaali väljavõte

PROJEKT BÜROO

Reg.kood 11217547

Rohu 5, Kuressaare

Tel +372 4545491

DP Projektbüroo OÜ

Kuupäev: 29.05.2020

Saaremaa Vallavalitsus

Kapa-Koovi detailplaneering

ASUKOHA PLAAN

EEP000710, 26.04.2006

Joonise nimetus

Mõõt

1 3 Töö nr Joonis Jooniseid

04-20-DP

Töö nimetus ja aadress

Kapa-Koovi kü, Koovi küla, Saaremaa vald, Saare maakond

Detailplaneeringu koostamise tellija

1:2000 Staadium

DP

Koostajad: Janika Jürgenson

Alar Oll

2.5

1.5

2

2.5

Katastriüksuse aadress

Katastriüksuse pindala (ha)

Katastriüksuse sihtotstarve

Katastriüksuse number

Kinnistu registriosa

number Kapa-Koovi 2,35 M100% 43301:001:0414 728734 TUGIPLAAN

21:500

Märkused:

1) Geodeetilise alusplaani on koostanud Jüri Koppeli Maamõõdutööd. Töö nr: G 3.5/2019.

2) Koordinaadid L-EST97 ristkoordinaatide süsteemis ja kõrgused EH2000 süsteemis.

3) Detailplaneeringu seletuskiri kuulub lahutamatu lisana joonise juurde.

4) Joonisel kujutatud ruumilahendus on tinglik ja täpsustatakse ehitusprojektiga.

5) Ehitusprojekti planeeringule vastavust kaalutleb Saaremaa Vallavalitsus, võttes arvesse avalikud ja erahuvid

ning planeeringu üldise lahenduse.

6) Vallavalitsus võib planeeringujärgset ruumilahendust ja projekteerimispõhimõtteid täpsustada projekteerimistingimustega.

7) Kogu planeeringuala asub kehtivas ranna ehituskeeluvööndis (200m põhikaardijärgsest kaldajoonest).

PROJEKT BÜROO

Reg.kood 11217547

Rohu 5, Kuressaare

Tel +372 4545491

DP Projektbüroo OÜ

Kuupäev: 29.05.2020

Saaremaa Vallavalitsus

Kapa-Koovi detailplaneering

EEP000710, 26.04.2006

Joonise nimetus

Mõõt

3 Töö nr Joonis Jooniseid

04-20-DP

Töö nimetus ja aadress

Kapa-Koovi kü, Koovi küla, Saaremaa vald, Saare maakond

Detailplaneeringu koostamise tellija

Staadium

DP

Koostajad: Janika Jürgenson

Alar Oll

TINGMÄRGID OLEMASOLEV

PLANEERITAVA ALA PIIR KATASTRIÜKSUSE PIIR PÕHIKAARDIJÄRGNE RANNAJOON VEEKAITSEVÖÖND 20m RANNA EHITUSKEELUVÖÖND 200m KALLASRADA METSAMAA VÕSA/PÕÕASTIK LOODUSLIK ROHUMAA LIIV MÄRGALA PUURKAEV

2.5

1.5

2

2.5

3

1 1+2

8,0

2 6,0 300

100%M

2,35 ha

R

1

0

5

5 m

³

8

,

7

8

3,50

PÕHIJOONIS TEHNOVÕRKUDEGA

31:500

PLANEERINGUALA ANDMED Katastriüksuse

nimetus Katastritunnus Omanik Allkiri Kuupäev

Kapa-Koovi 43301:001:0414 Esta Alev

TEHNILISED NÄITAJAD Planeeritud maa-ala suurus 2,35 ha Kavandatud kruntide arv 1 Krunditud maa bilanss 2,35 ha 100 Maatulundusmaa 2,35 ha 100

KRUNTIDE EHITUSÕIGUS

po s n

r.

kr un

di a

ad re

ss v

õi aa

dr es

si e

tte pa

ne k

kr un

di p

la ne

er itu

d su

ur us

(h a)

ho on

et e

al un

e pi

nd m

²

m ax

.k or

ru se

lis us

(p õh

ih oo

ne /a

bi ho

on ed

)

ho on

e/ ab

ih oo

ne k

õr gu

s m

aa pi

nn as

t ( m

)

H oo

ne te

a rv

k ru

nd il

(p õh

ih oo

ne +a

bi ho

on ed

)

m aa

si ht

ot st

ar ve

ja os

ak aa

lu %

(d et

ai lp

la ne

er in

gu li

ik id

e ka

up a)

m aa

si ht

ot st

ar ve

ja os

ak aa

lu %

(k at

as tri

- ük

su se

li ik

id e

ka up

a)

su le

tu d

br ut

op in

d ka

ta st

riü ks

us e

si ht

- ot

st ar

ve te

k au

pa

tu le

pü si

vu s

ki ts

en du

se d

1 Kapa-Koovi 2.35 300 2 1

8 6 1+2 95% ML

5% EP M 100% 300 TP-3

1. MP kaabelliini kaitsevöönd 1 m kaabli teljest OÜ Elektrilevi kasuks; 2. Ranna piiranguvöönd, 200 m; 3. Ranna ehituskeeluvöönd, 200 m; 4. Ranna veekaitsevöönd, 20 m; 5. Veekogu kallasrada, 10 m; 6. Puurkaevu sanitaarkaitsevöönd, 10 m; 7. Reoveemahuti sanitaarkaitsevöönd, 5 m.

KOKKU: 2.35

HOONETEALUNE PIND

KRUNDI PIND ELAMU max KÕRGUS ELAMU max KORRUSELISUS

HOONETE ARV KRUNDIL

KRUNDI EHITUSÕIGUS

100%

4250

EE

8

2 6

1

ABIHOONE max KÕRGUS ABIHOONE max KORRUSELISUS

1+3

ELUHOONE+ABIHOONED

SIHTOTSTARVE

43172

EP

M

TINGMÄRGID

PLANEERITAV

PLANEERITAVA ALA PIIR HOONESTUSALA EHITUSKEELUVÖÖNDI VÄHENDAMISE ETTEPANEK TEHNOVÕRKUDE KAITSEVÖÖND REKONSTRUEERITAV JUURDEPÄÄSUTEE OLEMASOLEVA PINNASTEE KOHALE PLANEERITAV MAAKÜTTEVÄLJAK VEETORUSTIK/PUURKAEV MADALPINGE MAAKAABELLIIN PUURKAEVU SANITAARKAITSEVÖÖND KANALISATSIOONITORUSTIK/KOGUMISMAHUTI BIOPUHASTI/IMBVÄLJAKU KUJA BIOPUHASTI IMBVÄLJAKUGA LIITUMISKILP JUURDEPÄÄS KRUNDILE PRÜGIKONTEINERI SOOVITUSLIK ASUKOHT LIKVIDEERITAV OBJEKT

HOONE SOOVITUSLIK ASUKOHT

OLEMASOLEV PLANEERITAVA ALA PIIR KATASTRIÜKSUSE PIIR PÕHIKAARDIJÄRGNE RANNAJOON VEEKAITSEVÖÖND 20m RANNA EHITUSKEELUVÖÖND 200m KALLASRADA METSAMAA VÕSA/PÕÕASTIK LOODUSLIK ROHUMAA LIIV MÄRGALA PUURKAEV

Märkused:

1) Geodeetilise alusplaani on koostanud Jüri Koppeli Maamõõdutööd. Töö nr: G 3.5/2019.

2) Koordinaadid L-EST97 ristkoordinaatide süsteemis ja kõrgused EH2000 süsteemis.

3) Detailplaneeringu seletuskiri kuulub lahutamatu lisana joonise juurde.

4) Joonisel kujutatud ruumilahendus on tinglik ja täpsustatakse ehitusprojektiga.

5) Ehitusprojekti planeeringule vastavust kaalutleb Saaremaa Vallavalitsus, võttes arvesse avalikud ja erahuvid

ning planeeringu üldise lahenduse.

6) Vallavalitsus võib planeeringujärgset ruumilahendust ja projekteerimispõhimõtteid täpsustada projekteerimistingimustega.

7) Kogu planeeringuala asub kehtivas ranna ehituskeeluvööndis (200m põhikaardijärgsest kaldajoonest).

PROJEKT BÜROO

Reg.kood 11217547

Rohu 5, Kuressaare

Tel +372 4545491

DP Projektbüroo OÜ

Kuupäev: 29.05.2020

Saaremaa Vallavalitsus

Kapa-Koovi detailplaneering

EEP000710, 26.04.2006

Joonise nimetus

Mõõt

3 Töö nr Joonis Jooniseid

04-20-DP

Töö nimetus ja aadress

Kapa-Koovi kü, Koovi küla, Saaremaa vald, Saare maakond

Detailplaneeringu koostamise tellija

Staadium

DP

V1

3,5 m0,5 m

Sõidutee

TEE RISTPROFIIL A - A' 1:100

0 , 3

m

0 , 1

m

Kruus

Paekivikillustik

Pinnakate

Muld

Killustik

Pinnas

0 , 2

m

0,5 m

Koostajad: Janika Jürgenson

Alar Oll

K1

Osaühing DP Projektbüroo

Reg.kood 11217547

EEP000710 (26.04.2006)

Tellija: Saaremaa Vallavalitsus

Tallinna tn 10, Kuressaare, Saaremaa vald, 93819

Finantseerija: Esta Alev

Kapa, Kipi küla, Saaremaa vald, 93313

Koostaja: Osaühing DP Projektbüroo

Rohu tn 5, Kuressaare linn, Saare maakond, 93819

SAAAREMAA VALD, KOOVI KÜLA

KAPA-KOOVI kinnistu

DETAILPLANEERING

KOOS LISADOKUMENTIDEGA

TÖÖ NR 04-20-DP

Algatatud 29.06.2016.a korraldusega nr 1-3/16/54

Koostajad: Alar Oll

Janika Jürgenson

esitatud: august 2020

KURESSAARE 2020

Osaühing DP Projektbüroo e-post: [email protected]

Rohu tn 5 Kuressaare 93819 tel: +372 4545491

Osaühing DP Projektbüroo 04-20-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Koovi küla, Kapa-Koovi detailplaneering 2

SISUKORD

I Menetlusdokumendid

1. Detailplaneeringu algatamise taotlus;

2. Lääne-Saare Vallavolikogu 29.06.2016 otsus nr 1-3/16/54 koos lähteülesandega

II Seletuskiri

1. Detailplaneeringu koostamise alused, lähtedokumendid ja teostatud uuringud ....................... 3 1.1. Detailplaneeringu koostamise alused ............................................................................................ 3 1.2. Detailplaneeringu lähtedokumendid ............................................................................................. 3 1.3. Detailplaneeringu koostamiseks tehtud uuringud ......................................................................... 3 1.4. Detailplaneeringu koostamise eesmärk ......................................................................................... 4 2. Olemasoleva olukorra kirjeldus ................................................................................................ 5 2.1. Detailplaneeringu ala asukoht ja suurus ........................................................................................ 5 2.2. Olemasoleva ruumi kirjeldus ........................................................................................................ 5 2.3. Kehtivate kitsenduste kirjeldus ..................................................................................................... 6 2.4. Üldplaneeringust tulenevate tingimuste kirjeldus ......................................................................... 6 2.5. Maa-alal kehtivad detailplaneeringud ........................................................................................... 7 3. Lümanda valla üldplaneeringu muutmise ettepanek ................................................................. 8 3.1. Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepaneku analüüs ................................................................... 8 4. Planeeringuga kavandatu ......................................................................................................... 13 4.1. Planeeritaval alal kruntide moodustamine: ................................................................................. 13 4.2. Planeeringujärgsed krundid: ........................................................................................................ 13 4.3. Kruntide ehitusõigus ................................................................................................................... 13 4.4. Arhitektuursed põhimõtted hoonetele ......................................................................................... 13 4.5. Liikluskorraldus, krundile pääs ja parkimine .............................................................................. 14 4.6. Tuleohutusnõuded ....................................................................................................................... 15 4.7. Keskkonnakaitselised tingimused ............................................................................................... 15 5. Tehnovõrkude lahendus .......................................................................................................... 17 5.1. Elektrivarustus ............................................................................................................................. 17 5.2. Sidevarustus ................................................................................................................................ 17 5.3. Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademeveekanalisatsioon ................................................ 17 5.4. Soojavarustus .............................................................................................................................. 17 6. Servituudid .............................................................................................................................. 18 7. Energiatõhusus ........................................................................................................................ 18 8. Planeeringuala analüüs ja ruumilise arengu eesmärgid ........................................................... 18 9. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused. .......................................................... 18 10. Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused ...................................................... 19 11. Kehtivad piirangud .................................................................................................................. 21 12. Planeeringu elluviimine ........................................................................................................... 23

III Joonised

Joonis 1: Asukoha plaan

Joonis 2: Tugiplaan

Joonis 3: Põhijoonis tehnovõrkudega

Osaühing DP Projektbüroo 04-20-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Koovi küla, Kapa-Koovi detailplaneering 3

1. Detailplaneeringu koostamise alused, lähtedokumendid ja teostatud uuringud

1.1. Detailplaneeringu koostamise alused

- Lääne-Saare Vallavolikogu 29.06.2016 detailplaneeringu algatamise otsus nr 1-3/16/54

koos lähteülesandega;

- Planeerimisseadus (RT I, 26.02.2015, 3);

- Ehitusseadustik (RT I, 05.03.2015, 1);

- Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87);

- Looduskaitseseadus (RT I 2004, 38, 258);

- Veeseadus (RT I 1994, 40, 655);

- Maakatastriseadus (RT I 1994, 74, 1324);

- Maakorraldusseadus (RT I 1995, 14, 169);

- Keskkonnaseadustiku üldosa seadus (RT I, 28.02.2011, 1);

- Asjaõigusseadus (RT I 1993, 39, 590);

- Seadme ohutuse seadus (RT I, 23.03.2015,4);

- Metsaseadus (RT I 2006, 30, 232).

1.2. Detailplaneeringu lähtedokumendid

- Lümanda valla üldplaneering;

- Saaremaa Vallavolikogu 23.03.2018 määrus nr 13 “Saaremaa valla

jäätmehoolduseeskiri”;

- Saare maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad

keskkonnatingimused“;

- Siseministri 30. märtsi 2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja

nõuded tuletõrje veevarustusele“;

- Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe

miinimumnõuded“;

- Keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-,

sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele

vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused1“;

- Majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määrus nr 106 „Tee projekteerimise normid“;

- Elektrilevi 22.06.2020 tehnilised tingimused detailplaneeringu koostamiseks nr 352091;

- Muud kehtivad õigusaktid, projekteerimisnormid ja eesti Standardid (EVS 809-1:2002

„Kuritegevuse ennetamine“ jne).

1.3. Detailplaneeringu koostamiseks tehtud uuringud

- Geodeetilise alusplaani on koostanud Jüri Koppeli Maamõõdutööd märtsis 2019, töö nr

G 3.5/2019.

Osaühing DP Projektbüroo 04-20-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Koovi küla, Kapa-Koovi detailplaneering 4

1.4. Detailplaneeringu koostamise eesmärk

Vastavalt Lääne-Saare Vallavolikogu 29.06.2016 detailplaneeringu algatamise otsusele nr 1-3/16/54,

on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks ehitusõiguse määramine üksikelamu, abihoonete ja

kalatiigi ehitamiseks, ranna ehituskeeluvööndi vähendamine, sihtotstarbe ja liikluskorralduse

määramine, tehnovõrkude lahendamine ning keskkonnatingimuste seadmine.

Detailplaneeringu koostamise käigus loobus arendaja kalatiigi rajamise soovist.

Osaühing DP Projektbüroo 04-20-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Koovi küla, Kapa-Koovi detailplaneering 5

2. Olemasoleva olukorra kirjeldus

2.1. Detailplaneeringu ala asukoht ja suurus

Planeeritavaks alaks on algatamise otsuse kohaselt Saare maakonnas Saaremaa vallas Koovi külas

asuv Kapa-Koovi (katastriüksuse tunnus: 43301:001:0414, registriosa nr 728734) katastriüksus koos

planeeringu koostamise hetkeks avalikus kasutuses oleva Otsestenina juurdepääsuteega (kohalik tee

nr 4400220), mis kulgeb osaliselt üle Laasi-Jaagu kinnisasja. Kapa-Koovi maaüksuse üldpindala on

15.07.2020 seisuga 2,35 ha, sihtotstarbeks 100% maatulundusmaa. Planeeringuala piirneb läänest

munitsipaalomandis oleva Otsestenina (katastriüksuse tunnus: 71401:001:0409, registriosa nr

12126950) kinnisasjaga, loodest eraomandis oleva Laasi-Jaagu (katastriüksuse tunnus:

44001:004:0285, registriosa nr 262934) katastriüksusega, kirde suunal eraomandisse kuuluva Otsaste

(katastriüksuse tunnus: 43301:001:0415, registriosa nr 6195850) kinnisasjaga ning kagu suunal

eraomandis oleva Hansu (katastriüksuse tunnus: 44001:004:0396, registriosa nr 1384634)

katastriüksusega. Lõuna suunal ulatub Kapa-Koovi kinnisasja piir põhikaardijärgse kaldajooneni

ning piirneb Läänemerega.

2.2. Olemasoleva ruumi kirjeldus

Kapa-Koovi katastriüksuse üldpindala on 15.07.2020 seisuga 2,35 ha, millest 0,16 ha kuulub Maa-

ameti kaardirakenduses toodud andmete kohaselt loodusliku rohumaa koosseisu, 0,08 ha metsamaa

koosseisu ning 2,11 ha muu maa kõlvikulisse koosseisu. Katastriüksus on valdavalt kaetud

põõsastikuga (kadakad), mille seas kasvavad männid ning vähesed lehtpuud (peamiselt paakspuu ja

türnpuu). Suures osas puudub katastriüksusel kõrghaljastus. Kinnisasja kirde nurk on kevadisel ajal

madal ja soine, kuid tänu piirnevale Hansu kinnisasjale rajatud kraavitusele, suunatakse tekkiv

liigvesi merre. Suvisel ajal on kogu ala kuiv. Kinnisasja keskosas on lage ning kaetud valdavalt

loodusliku rohumaaga. Kapa-Koovi maismaa on mere poolt järsult tõusev (kruusaseljak mererannal).

Kõrguste vahe ligikaudu 2 meetrit. Järsaku serval kulgeb ajalooline kiviaed, mis rajati kunagise õue-

karjaaia piiramiseks. Katastriüksuse keskosas on maapinna reljeef tasane ning suuremad tõusud ja

langused puuduvad. Katastriüksuse kirdeosas on maapinna reljeef järsult taas kirde suunas langev.

Järsak on suure tõenäosusega tekkinud katastriüksuse kirdeosas kruusa kaevandamise tagajärjel

nõukogude perioodil. Katastriüksuse keskosa paikneb valdavas osas kruusapinnasel, seega on

maapind tugev ning ehituseks sobilik. Käesoleva planeeringuga kavandatakse üksikelamu ja

abihoonete püstitamist Kapa-Koovi kinnisasja kaguserva tasasele ja tugevale kruusapinnasele.

Juurdepääs planeeritavale kinnisasjale toimub mahasõiduga Mustjala-Kihelkonna-Tehumardi

riigimaanteelt nr 21102 olemasoleva kruuskattega juurdepääsutee (Otsestenina tee, kohalik tee nr

4400220) kaudu üle piirneva eraomandis oleva Laasi-Jaagu katastriüksuse. Kirjeldatud

juurdepääsutee on avalikus kasutuses. Kapa-Koovi kinnisasjal kulgeb kavandatava elamu

hoonestusala juurde olemasolev pinnastee. Lisaks kulgeb pinnasteelt läbi kiviaias oleva värava jalgtee

mereranda. Ehitisregistri andmetel ei ole Kapa-Koovi katastriüksus hoonestatud. Küll aga paiknevad

alal kaks postvundamentidel alla 20 m2 suurust ning alla 5 meetri kõrgust kämpingmaja (joonisel DP2

„Tugiplaan“ nimetusega „Kiosk“), mille ehitisregistrisse kandmine ei ole vastavalt kehtivale

ehitusseadustikule nõutav. Lisaks paikneb kinnisasja keskosas pinnastee vahetus läheduses

kuivkäimla ja kuivkäimlast ning kämpingmajadest teisel pool pinnasteed lõkkeplats. Kapa-Koovi

Osaühing DP Projektbüroo 04-20-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Koovi küla, Kapa-Koovi detailplaneering 6

kinnisasja idaserva on rajatud 10-meetrise hooldusalaga puurkaev (keskkonnaregister nr

PRK0053132). Võrreldes joonisel nr 1 kujutatud ortofoto väljavõttega, on planeeringu koostamise

hetkeks alal teostatud Keskkonnaametiga kooskõlastatult sanitaarraie, millega puhastati kinnisasja

keskosa kuivanud kadakatest.

Joonis 1. Planeeritav kinnisasi [Alus: Maa-ameti X-Gis kaardiserver]

2.3. Kehtivate kitsenduste kirjeldus

Planeeritav Kapa-Koovi katastriüksus paikneb täielikult 200 meetri laiuses ranna piiranguvööndis

ning sama laias ranna ehituskeeluvööndis. Lisaks kitsendab Kapa-Koovi kinnistu ranna-ala ranna 20

meetri laiune veekaitsevöönd koos veekogu 10 meetri laiuse kallasrajaga. Kinnisasja idaserva on

rajatud 10-meetrise hooldusalaga puurkaev. Alal puuduvad keskkonnakaitselised objektid ja

piiranguvööndid.

2.4. Üldplaneeringust tulenevate tingimuste kirjeldus

Käesoleva detailplaneeringu koostamise hetkel kehtib planeeritaval alal Lümanda valla

üldplaneering, millega ei ole määratud maakasutuse juhtotstarvet planeeringuga haaratud piirkonda.

Üldplaneeringu kohaselt soositakse elamute püstitamist eelkõige endistele talukohtadele algses

asukohas, säilitamaks Lümanda valla külade ajaloolist struktuuri. Ehitusõiguse andmise eelduseks

on katastriüksus suurusega minimaalselt 1 ha. Samuti seab kehtiv üldplaneering tingimuseks, et

metsa-aladele ehitamisel ei tohi krundi hoonestusala ületada 10% katastriüksuse üldpindalast.

Lümanda valla üldplaneeringus toonitatakse, et uushoonestus ei tohi häirida vaateid merelt või

merele. Kehtiva üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeritav ala Kipi-Kotlandi piirkonnas, mida

Osaühing DP Projektbüroo 04-20-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Koovi küla, Kapa-Koovi detailplaneering 7

iseloomustab mere lähedus, suur kõrghaljastuse osakaal ning sumbja keskusega hajakülad (nt Kipi,

Koovi, Kotlandi). Mustjala-Kihelkonna-Tehumardi riigimaantee ning mere vahelisel alal tuleb

säilitada vähemalt 80% metsast. Metsa raadamine on lubatud üksnes otseselt ehitiste alla mineval

alal. Planeeritaval alal ei asu väärtuslikke põllumajandusmaid. Lümanda valla üldplaneeringu

kohaselt asub planeeringuala täielikult 200 m laiuses ranna ehituskeeluvööndis. Käesoleva

detailplaneeringuga tehakse ettepanek ranna ehituskeeluvööndi vähendamiseks kavandatud

hoonestusalade ja juurdepääsutee ulatuses ligikaudu 65 meetrini põhikaardijärgsest kaldajoonest.

Lümanda valla üldplaneeringus nähakse Koovi küla piirkonda eelkõige puhkepiirkonnana, kus

soodustatakse atraktiivse ja kõrge rekreatiivse väärtusega elu- ja puhkekeskkonna arendamist,

tagades samal ajal ranna kaitse.

Eelnevast tulenevalt, on käesolev detailplaneering kehtivat Lümanda valla üldplaneeringut

muutev.

2.5. Maa-alal kehtivad detailplaneeringud

Maa-alal kehtivad detailplaneeringud puuduvad.

Osaühing DP Projektbüroo 04-20-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Koovi küla, Kapa-Koovi detailplaneering 8

3. Lümanda valla üldplaneeringu muutmise ettepanek

Käesoleva detailplaneeringu üheks eesmärgiks on teha ettepanek vähendada kehtivas Lümanda valla

üldplaneeringus ranna ehituskeeluvööndi ulatust huvitatud isiku taotluse alusel osaliselt kuni

ligikaudu 65 meetrini põhikaardijärgsest rannajoonest planeeritavate hoonestusalade ja

juurdepääsutee ulatuses. Tegemist on kehtestatud Lümanda valla üldplaneeringu muutmisega

looduskaitseseaduse § 40 lg 4 p 2 tähenduses.

3.1. Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepaneku analüüs

Käesoleva detailplaneeringuga kavandatakse olemasoleva pinnastee rekonstrueerimist, kattes

juurdepääsutee kruuskattega ning kuni kolme hoone püstitamist planeeritavatele hoonestusaladele.

Kapa-Koovi kinnisasi paikneb täieulatuslikult ranna ehituskeeluvööndis, mistõttu puuduvad

maaüksusel alternatiivsed ehitusalad. Seetõttu on valitud ehitamiseks kõige sobilikumad alad, mille

osas taotletakse käesoleva detailplaneeringuga ranna ehituskeeluvööndi vähendamist planeeritud

hoonestusalade ning juurdepääsutee ulatuses, ligikaudu 65 meetri kaugusel põhikaardijärgsest

kaldajoonest.

Kapa-Koovi kinnisasjal on käesoleval hetkel kaks olemasolevat kämpingmaja (ehitisealuse pinnaga

alla 20 m2 ning kõrgusega alla 5 meetri), millest üks (lõunapoolne) likvideeritakse ning mille asemele

püstitatakse üksikelamu ja teine (põhjapoolne), mis võetakse kasutusele abihoonena peamiselt

tööriistade jms hoiustamise eesmärgil. Lisaks kavandatakse lõunapoolsele hoonestusalale püstitada

garaaž-abihoone.

Mõlemad hoonestusalad (vt asukoht joonisel nr DP3 „Põhijoonis tehnovõrkudega) asuvad tasase

reljeefiga jämedateralise liiva seguga kruusaseljandikul, mis oma koostise, tugevuse ning reljeefi

poolest on sobilikud ehitustegevuseks. Seega ei ole maapinda vaja olulisel määral täita, st maapinna

olemasolevat looduslikku reljeefi muuta.

Mereranna läheduses on kallak kõrguste vahega ca 2 m ning ligikaudu 120 meetri kaugusel

põhikaardijärgsest kaldajoonest langeb maapind uuesti järsult umbes 1 meetri võrra, tekitades

madalamas osas kevadist liigniiskust – pinnaseks madalamal alal on 20 cm paksune settekiht

kruusaaluspinnal. Veel enam sisemaa poole muutub aluspind saviseks ning seeläbi kevadist liigvett

hoidvaks. Lõunapoolsest hoonestusalast ida suunal on samuti ligikaudu 1 meetri kõrgune järsak ja

madalam ala, mis on suure tõenäosusega tekkinud nõukogude ajal kruusapinnase koorimise ja ära

vedamise tagajärjel. Kogu planeeritav hoonestusala paikneb aga kõrgemal kruusaseljandikul,

mistõttu on ala aastaringselt kuiv, liigvett alale ei kogune ning samuti puudub üleujutuse oht ja selle

mõju. Seega ei muudeta elamu ja selle teenindamiseks vajaliku taristu kavandamisega pinnamoodi

ega looda tingimusi, mis võiksid põhjustada tuule- või veepoolset erosiooni. Kavandatava tegevusega

ei planeerita ka maaparandust (kuivendamist, niisutamist) ega veekogude veerežiimi muutusi.

On oluline, et merega piirnevatel maastikel peab kavandatava uushoonestuse asukoht olema

võimalikult vähe eksponeeritud ega tohi häirida vaateid merele või merelt. Seega tuleb hoonestuse

kavandamisel jälgida, et kasutatavad materjalid ning nende värvitoonid sulanduksid ümbritsevasse

keskkonda. Käesolevale planeeringule on lisatud kolm erinevat visualisatsiooni, millel on kujutatud

näidised kavandatava hoonestuse sulandumisest keskkonda. Ühel näidisel kujutatakse punase, teisel

pruuni kivikatusega palkhooneid ning kolmandal rohelise plekk-katusega karkasshoonet, mille seinad

Osaühing DP Projektbüroo 04-20-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Koovi küla, Kapa-Koovi detailplaneering 9

on heledates värvitoonides. Nii hooneid ümbritsevas keskkonnas kui ka ranna-alal kasvavad valdavalt

igihaljad põõsad ning puittaimestik, mis muudab hoonestuse taimestikku sulanduvaks ning hooned

ei paista silma ei riigimaanteelt mere poole vaadates ega ka merelt maismaa poole vaadates. Lisaks

ümbritseb kavandatavaid hooneid ligikaudu 4 meetri kõrgused kadakad, mis vähendavad nii

visuaalset reostust kui ka varjavad hoonestatavat õueala meretuulte eest.

Kavandatava tegevuse ellu viimisel ei muudeta olulisel määral vaba liikumise tingimusi, vaba

juurdepääsu kallasrajale ei takistata. Juurdepääs kallasrajale on tagatud mööda avalikus kasutuses

oleva Otsestenina kohalikku teed. Kapa-Koovi katastriüksusel olevale kallasraja kasutamist

käesoleva detailplaneeringuga ei takistata.

Sissesõidutee korrastamisel ei planeerita töödega suurel määral maapinna täitmist ja selle

süvendamist. Juurdepääsutee rajamisel tuleb silmas pidada, et lubatud on pinnase koorimine ning

selle täitmine killustikuga/kruusaga sõidutee ulatuses nii, et maapinna kõrgus tööde käigus suurel

määral ei muutuks. Vastavalt looduskaitseseaduse § 38 lg 5 ja pidades silmas käesolevat

planeeringulahendust, on ehituskeeluvööndis ilma selle vähendamiseta kehtestatud

detailplaneeringuga lubatud rajada tehnovõrke ja –rajatisi (sh perspektiivne maakütteväljak,

reoveekanalisatsiooni rajatised ning elektrienergia maakaabelliin). Hoonestuse ja juurdepääsutee

rajamisel on vajalik ranna ehituskeeluvööndi vähendamine.

Planeeringuala ja selle lähiümbruse territooriumil tugevneb kontroll inimtegevuse üle maaomaniku

kohaloleku kaudu ning väheneb avalikult alalt (maaüksus piirneb suure külastatavusega ujumis- ning

kalastuskohaga) tulijate kontrollimatute lõkete tegemisega seonduv oht rannaäärsele väärtuslikule

kadastikule. Planeeringulahenduse elluviimisel ei teki olulist inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju

suurenemist – jäätmete käitlemiseks paigaldatakse hoonestusalale konteinerid, mille tühjendamiseks

sõlmitakse vastav leping. Reovesi kogutakse lekkekindlasse minimaalselt 5 m3 suurusesse

sertifitseeritud mahutisse, mis tühjendatakse vastavat tegevuslitsentsi omava ettevõtte poolt.

Veevarustus lahendatakse olemasoleva puurkaevu baasil. Planeeritud hoonete küte lahendatakse

lokaalsena. Ehitustegevusega on koormatud ligikaudu 1,3% maaüksuse kogupindalast – seega on

kavandatava tegevusega tagatud ranna eripära säilimine (sh rannaniiduliste koosluste säilimine ning

nende eest hoolt kandmine hoonestusaladest väljaspool). Üleujutuse ohtu maaüksusel ei ole, seega

puudub üleujutusest tulenev oht inimese tervisele, varale ja keskkonnale. Kapa-Koovi

detailplaneeringuga ei kavandata kallasrajale vaba juurdepääsu piiramist – ranna-alale on tagatud

juurdepääs piirneva avalikus kasutuses oleva Otsestenina kohaliku tee kaudu. Seega on tagatud

mererannal vaba liikumine, samas tugevneb maaomaniku kohalviibimisega kontroll tegevuste üle,

mis võiksid kallasrada kahjustada. Planeeringuala on valdavalt tasane ja maa-alal ei asu

siseveekogusid. Planeeringualale ei ole kavandatud pinnase juurdevedu ega ka selle äravedu, v.a

teede ning hoonestuse rajamisega seonduvalt. Ehitamiseks tuleb valida sobivad alad. Eeldatavalt

planeeringuala väärtus paraneb, kuna inimese kohaloleku kaudu on olemas kohapealne kontroll

toimuva üle, mets ja rannaäär korrastatakse ja veekaitsevööndi ning kallasraja kasutamine on

kontrolli all. Lisaks eelnevale intensiivset maakasutust ei toimu, ehitustegevuseks mittemõeldud ala

jääb kasutamiseks metsamaana ja muu loodusliku alana. Olulist mõju vee-, pinnase- või õhu

saastatusele, jäätmetekkele, mürale, vibratsioonile, valgusele, soojusele, kiirgusele ja lõhnale

planeeritud tegevusega ei kaasne.

Osaühing DP Projektbüroo 04-20-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Koovi küla, Kapa-Koovi detailplaneering 10

Planeeritav ala paikneb hajaasustusega alal. Planeeritavast alast kirde suunal on lähim hoonestus

ligikaudu 270 meetri kaugusel Koovi (katastriüksuse tunnus 44001:004:0170 registriosa nr 7834)

katastriüksusel (üksikelamu ligikaudu 50 meetri kaugusel arvates põhikaardijärgsest kaldajoonest)

ning loode suunal ligikaudu 470 meetri kaugusel Laasi-Jaagu (katastriüksuse tunnus 44001:004:0285,

registriosa nr 262934) katastriüksusel (suvemaja ligikaudu 240 m kaugusel arvates põhikaardijärgsest

kaldajoonest). Seega paiknevad olemasolevad hoonestatud alad piisavalt hajali, mistõttu ei killusta

uue hoonestusala kavandamine rohevõrgustikku liiga suurel määral. Ajalooliselt on piirneva Laasi-

Jaagu katastriüksuse Kapa-Koovi poolne serv olnud samuti asustatud – maastikul on tuntav ligikaudu

150 meetri kaugusel mererannast kunagise talu õueala (piiratud suurte poopuudega ning kohati on

säilinud talumajade vundamendid).

Ajalooliselt on planeeringuga haaratud ning sellega piirnev ala olnud asustatud. Tänane Kapa-Koovi

kinnisasi kuulus ajalooliselt Viigipõllu talu koosseisu, mida tõendab joonisel 2 kujutatud aluskaart

perioodist 1894-1922. Kaardilt nähtub, et käesoleva detailplaneeringuga kavandatav hoonestus on

kavandatud ajaloolisele õue-karjamaale. Maastikul on Kapa-Koovi kinnisasja ulatuses täielikult

säilinud õue-karjaaeda piirav kiviaed mererannal kallaku serval ning osaliselt on õue-aiamaa

piirdeaiana kasutatud kiviaed säilinud ka maismaapool. Suur osa maismaapoolsest kiviaiast on

hävinenud suure tõenäosusega seoses kruusa kaevandamisega nõukogude ajal või varasemal

perioodil, kasutades kive nt mõne hoone vundamendi ehitusel.

Joonis 2. Viigipõllu talukoht 1894-1922 ajaloolisel kaardil [Alus: Maa-ameti ajaloolised kaardid]

Osaühing DP Projektbüroo 04-20-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Koovi küla, Kapa-Koovi detailplaneering 11

Lisaks õue-karjaaia piiramisele kasutati merepoolset kiviaeda maismaa kaitseks mere pealetungi eest

(erosioon, veetõus, tormiga rannale lainetega toodav pinnas jmt). Paralleelselt kiviaiaga kulges õue-

karjaaias vana talu õuetee, mis on tänaseni säilinud pinnasteena ning mis ajalooliselt kulges Koovi ja

Viigipuu talude juurde. Ajalooliselt asusid piirkonnas talud mere lähedal. Suure tõenäosusega

paiknesid talud ja nendeni viivad juurdepääsuteed pinnase tugevuse ja koostise tõttu ajalooliselt

pigem mere kui maismaa pool. Nii nagu käesoleva peatüki alguses selgitatud, on kõrgemal paiknev

pinnas kuiv ja kruusane ning sisemaa poolne pinnas pigem savine ja kevadeti liigvett hoidev.

1955. aastaks oli Viigipõllu talu hävinenud / lammutatud (vt joonisel nr 3 kujutatud ortofoto), kuid

säilinud oli taluaegne kiviaedadega piiratud õue-karjaaed (põllumajanduslikus kasutuses olev lageala,

mida kasutati loomade karjatamiseks või heinamaana). Planeeritav lõunapoolne hoonestusala

paikneb ajaloolisel ortofotol aedadega piiratud lageala lõunaservas. Merepoolne metsatukk on

tänaseni säilinud ning sellega koos kulgeb Viigipõllu talu õue-karjaaeda piiranud kiviaed. Seega ei

olnud planeeritava ala puhul ajalooliselt tegemist loodusliku rohumaaga / loodusliku märgalaga, vaid

Viigipõllu talu koosseisu kuuluva õuemaaga. Ajaloolist asustuse kadumist Koovi ja sellega piirnevate

külade ranna-aladel, soodustas nõukogude pealetung ning sellest tulenev piirikontroll kõnealuses

piirkonnas.

Joonis 3. 1955. aasta ortofoto [Alus: Maa-ameti fotoladu – fotoladu.maaamet.ee]

Detailplaneeringu koostamise ajal puuduvad planeeritaval alal keskkonnakaitselised objektid ning

kaitse- ja hoiualad.

Seega on planeeritav ala olnud ajalooliselt hoonestatud ning käesoleva detailplaneeringuga

kavandatakse asustust ajaloolise Viigipõllu talu õuealale.

Osaühing DP Projektbüroo 04-20-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Koovi küla, Kapa-Koovi detailplaneering 12

Detailplaneeringuga tehakse Saaremaa Vallavolikogule ettepanek vähendada Lümanda valla

üldplaneeringus Koovi külas Kapa-Koovi katastriüksusel ehituskeeluvööndit planeeritavate

hoonestusalade ja juurdepääsutee ulatuses ligikaudu 65 meetrini veepiirist.

Osaühing DP Projektbüroo 04-20-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Koovi küla, Kapa-Koovi detailplaneering 13

4. Planeeringuga kavandatu

4.1. Planeeritaval alal kruntide moodustamine:

Detailplaneeringuga käsitletav maa-ala hõlmab Kapa-Koovi maaüksust (katastritunnus:

43301:001:0414). Maakorraldustoiminguid maa-alale käesoleva detailplaneeringu mahus ei

kavandata.

4.2. Planeeringujärgsed krundid:

Planeeringu-

järgse krundi

aadressi

nimeettepanek

Pindala ha Maa sihtotstarve

katastriüksuse liikide kaupa

Krundi kasutamise otstarve

detailplaneeringu liikide kaupa

Kapa-Koovi 2,35 100% maatulundusmaa

Muu looduslik maa

(95% ML);

üksikelamu maa (5% EP)

Tabel 1. Planeeritav kinnisasi

4.3. Kruntide ehitusõigus

Kapa-Koovi maaüksus on olemasolevalt hoonestatud. Katastriüksusel asuvad kaks kämpingmaja

(joonisel DP2 „Tugiplaan“ märgitud kui „Kiosk“) koos kuivkäimlaga. Käesolev detailplaneering

näeb ette lõunapoolsema kämpingmaja likvideerimise ja selle asendamise üksikelamuga ning

põhjapoolse kämpingmaja kasutuselevõtu abihoonena. Lisaks kavandatakse lõunapoolsemale

planeeringualale garaaž-abihoone püstitamist. Maapealsete ehitiste püstitamine on lubatud

detailplaneeringu põhijoonisel näidatud hoonestusaladel. Ülejäänud alale on lubatud rajada

kommunikatsioone/tehnovõrke ning korrastada olemasolev pinnastee 3,5 m laiuseks kruuskattega

juurdepääsuteeks Kapa-Koovi katastriüksusel. Kinnisasjal paiknev kuivkäimla on ajutine ega ole

maaga ühendatud ning kuulub likvideerimisele pärast üksikelamus tualeti kasutuselevõttu.

Hoonestusalad on määratud lähtuvalt arendaja soovist ja olemasolevatest tingimustest, arvestades

maaüksusel olevaid kitsendusi.

Katastriüksus (Kapa-Koovi), pindala 2,35 ha

- Katastriüksuse kasutamise sihtotstarve – 100% maatulundusmaa (M)

- Hoonete suurim lubatud arv krundil (mh 0-60 m2 ehitusaluse pinnaga hooned) – 1

üksikelamu, 2 kõrvalhoonet

- Hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala – kokku 300 m² (üksikelamu 140 m2,

garaaž-abihoone 120 m2 ja eraldi hoonestusalaga abihoone 40 m2)

- Hoonete suurim lubatud kõrgus – üksikelamu 8 m (2-korruseline), kõrvalhooned 6 m

(1-korruselised)

4.4. Arhitektuursed põhimõtted hoonetele

Hoonete ja rajatiste välisilme kavandamisel tuleb arvestada selle sobivust piirkonnas iseloomuliku

hoonestusega ja kohaliku omapära ning materjalidega. Hoonestuse täpne lahendus anda

Osaühing DP Projektbüroo 04-20-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Koovi küla, Kapa-Koovi detailplaneering 14

ehitusprojekti arhitektuurse osaga. Maa-alal eksisteeriv haljastus tuleb võimalikult säilitada.

Hoonestusaladele pinnase tõstmist täitmise teel ei planeerita, kuna maapind on hoonestusalade

ulatuses ühtlase reljeefiga ning kruusane, seega ehitamiseks sobilik ning piisava tugevusega.

Sademeveed suunata kalletega hoonetest eemale ja immutada pinnasesse. Sealjuures tuleb jälgida, et

sademevett ei suunataks kalletega naabermaaüksustele ega teedele. Kapa-Koovi maaüksusele on

kavandatud kaks hoonestusala kogu planeeritava kinnisasja ulatuses. Esimene hoonestusala

moodustatakse lõunapoolsema kämpingmaja asemele püstitatava üksikelamu ja kõrvalhoone (garaaž-

abihoone) rajamiseks ja teisel hoonestusalal paikneb olemasolev põhjapoolne kämpingmaja, mis

muudetakse abihooneks. Esimesele hoonestusalale on lubatud püstitada üks maksimaalselt 2-

korruseline ning maksimaalselt 140 m2 suuruse ehitusaluse pinnaga üksikelamu (kõrgusega kuni 8

meetrit maapinnast) ja 1-korruseline maksimaalselt maapinnast 6 meetri kõrgune kõrvalhoone, mille

ehitusalune pind on kuni 120 m2. Teisel hoonestusalal on lubatud maksimaalselt 1-korruseline

kõrvalhoone, ehitusaluse pinnaga kuni 40 m2 ning maapinnast kuni 6 meetri kõrgune. Kokku on

planeeritavale alale lubatud seega püstitada 3 hoonet, kokku ehitusaluse pinnaga kuni 300 m2, seega

planeeritavast katastriüksusest hoonestatakse ligikaudu 1,3 %.

Nii üksikelamu kui ka kõrvalhooned tuleb projekteerida kahepoolse viilkatusega ehitistena, mille

katuse materjaliks võib olla puit, roog, puitsindel, plekk või katusekivi ning hoone välisseinte

viimistlusmaterjalina kasutada puitu ja/või looduslikku kivi. Hoone sokliosa viimistleda betooni või

loodusliku kiviga. Planeeritavate hoonete aknaraamid ning uksed tehakse puidust ning

värvilahendused nii hoonetel kui ka rajatistel peavad olema naturaalsed, loodusesse sulanduvad ja

vähe silmatorkavad.

Arhitektuursed piirangud:

- Katuse kaldenurk 25-45 kraadi;

- Hoonete värvilahendus peab olema tagasihoidlik ja ümbritsevasse keskkonda sobiv;

- Piirdeid on lubatud püstitada üksnes üksikelamu hoonestusalale. Soovitatav piirde

kõrgus on 1-1,5 meetrit, sealjuures tuleb eelistada kivi-, latt- ja lippaedu. Keelatud on

kasutada massiivseid metallaedu ning muid aedlinlikke aiatüüpe. Lisaks on lubatud

taastada ajalooline kiviaed kinnisasja merepoolses servas.

4.5. Liikluskorraldus, krundile pääs ja parkimine

Juurdepääs planeeritavale Kapa-Koovi kinnisasjale on olemasoleva mahasõidu kaudu riigiomandisse

kuuluvalt Mustjala-Kihelkonna-Tehumardi riigimaanteelt nr 21102 (katastriüksuse tunnus:

44001:004:0587, registriosa nr 13898450) üle Laasi-Jaagu katastriüksusel kulgeva kruuskattega

Otsestenina tee (teeregistris kohalik tee nr 4400220). Kapa-Koovi kinnisasjale kavandatud

üksikelamu hoonestusala juurde kulgeb olemasolev kruusapinnasel olev ajalooline Viigipõllu talutee,

mis rekonstrueeritakse ning kaetakse kruuskattega. Hädaabi teenuste osutamiseks peab

juurdepääsutee laius olema 3,5 meetrit. Sõidutee ning parkimiseks ette nähtud alad planeeritakse

kruusakattega. Vajadusel rajatakse korrastatava tee servadesse kraavid. Sissesõidutee peab olema

kruusakattega ning aastaringselt läbitav. Korrastatava juurdepääsutee asukoht on näidatud joonisel nr

DP3 „Põhijoonis tehnovõrkudega“.

Planeeringuga seotud liikluslahendused ning juurdepääsuteed tuleb rajada / korrastada (mh nähtavust

piiravad istandikud, puud, põõsad või liiklusele ohtlikud rajatised tuleb kõrvaldada) enne

Osaühing DP Projektbüroo 04-20-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Koovi küla, Kapa-Koovi detailplaneering 15

planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist. Planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamise

kohustus on arendajal. Juurdepääsuna planeeringualale tuleb kasutada olemasolevat mahasõitu

Mustjala-Kihelkonna-Tehumardi riigimaanteelt. Täiendavate mahasõitude kavandamine

riigimaanteelt ei ole lubatud.

Parkimiseks on ette nähtud kaks kruuskattega parkimiskohta lõunapoolsema hoonestusala

edelaservas, kavandatava garaaž-abihoone kõrval. Põhjapoolsema kõrvalhoone juurde ei kavandata

rajada sõidukite juurdepääsu, vaid juurdepääs kõrvalhoonele on kaht hoonestusala ühendava

kadakatevahelise jalgtee kaudu.

4.6. Tuleohutusnõuded

Tuleohutusnõuete juures tuleb planeeritava maa-ala uute hoonete projekteerimise käigus lähtuda

Siseministri 30.03.2017 määrusest nr 17 “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje

veevarustusele”. Planeeritavate hoonete vaheline kuja peab olema minimaalselt 8 m, vastasel juhul

peab hoonete projekteerimisel arvesse võtma abinõusid tule leviku takistamiseks. Alal on lubatud

hooned tuleohutusklassiga TP-3.

Planeeritava ala puhul on tegemist hajaasustusalaga ja hajaasustusega piirkonna üksik- ja

kaksikelamutele ning nende abihoonetele ei nähta ette eraldi välist kustutusvee veevõtukohta. EVS

812‐6:2012 kohaselt loetakse tuletõrje veevarustuse mõistes hajaasustuseks ala, kus naaberkinnistute

hoonete vaheline minimaalne kaugus ei ole väiksem kui 40 meetrit. Lähim tuletõrje veevõtukoht

paikneb Kapa (katastriüksuse tunnus: 44001:003:0163, registriosa nr 653334) katastriüksusel,

planeeringualast ligikaudu 2,5 km kaugusel põhja suunal. Kustutusvee hulk peab olema tagatud 10

l/s 3h jooksul.

Planeeritava alaga piirnevatel kinnistutel on tagatud minimaalne hoonetevaheline kaugus, mis on

tulenevalt tuletõrje nõuetest 8 m. Elamute vahelist kaugust on suurendatud kehtivas üldplaneeringus

100 meetrini (üldplaneering lubab seda vähendada maaomanike omavahelisel kokkuleppel), mis on

käesoleva planeeringuga samuti tagatud. Hoonetevaheline kuja peab takistama tule levikut teistele

hoonetele, sealjuures juhul, kui hoonetevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine

tagada ehituslike või muude abinõudega.

4.7. Keskkonnakaitselised tingimused

Saare maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu “Asustust ja maakasutust suunavad

keskkonnatingimused” kohaselt asub Kapa-Koovi maaüksus rohelise võrgustiku koridori alal, mis

eeldab, et planeeringu elluviimisel tuleb maa-alal olev kõrghaljastus maksimaalselt säilitada. Kapa-

Koovi katastriüksusel paikneb kõrghaljastus üksnes kinnisasja kirdenurgas, kuhu käesolev planeering

ehitustegevust ette ei näe. Seega kuulub kõrghaljastus kinnisasjal täieulatuslikult säilitamisele.

Katastriüksuse keskosas paiknevad kadakad on osaliselt kuivanud ning vajavad suure tõenäosusega

tulevikus eemaldamist. Sanitaarraie kadakasel alal kooskõlastada eelnevalt Keskkonnaametiga.

Planeeritav tegevus ei oma olulist keskkonnamõju ega oma vahetut ja kaudset mõju inimeste tervisele

ja heaolule. Planeeringualal ei esine üldist ega lokaalset keskkonnareostust. Puuduvad muinsuskaitse

all olevad objektid.

Rajatavate hoonete ümbrus planeeritakse hoonestuse ehitusprojekti koosseisus. Täpsemad

kõrgusmärgid antakse nende projektide vertikaalplaneerimise joonistega. Ehitusprojektides näha ette

Osaühing DP Projektbüroo 04-20-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Koovi küla, Kapa-Koovi detailplaneering 16

teedelt ja platsidelt sademevete valgumine haljasaladele, kuid jälgida tuleb, et sademevett ei juhitaks

teadlikult naaberkinnistutele. Sademevete kanalisatsiooni käesoleva planeeringuga ei planeerita.

Ehitusel ei tohi kasutada keskkonnaohtlikke materjale ja aineid. Prügiveo korraldamiseks tuleb

maaomanikul sõlmida leping jäätmeveoga tegeleva ettevõttega. Maaüksusele tuleb paigutada prügi

kogumiseks ettenähtud konteinerid. Alal puuduvad keskkonnakaitselised objektid ja

piiranguvööndid.

Osaühing DP Projektbüroo 04-20-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Koovi küla, Kapa-Koovi detailplaneering 17

5. Tehnovõrkude lahendus

5.1. Elektrivarustus

Elektrivarustuse lahendusel on arvestatud Elektrilevi OÜ Saarte regiooni 22.06.2020 väljastatud

tehniliste tingimustega detailplaneeringu koostamiseks nr 352091. Kapa-Koovi katastriüksusele

planeeritava elamuala varustamine elektrienergiaga näha ette Koovi alajaamast maakaabelliiniga.

Planeeringu põhijoonisel on näidatud kavandatava liitumiskilbi asukoht koos planeeritava

elektrienergia maakaabelliini asukohaga.

Liitumiskilbi lõplik asukoht valida selliselt, et liitumiskilbis paikneva arvesti näidu fikseerimine ja

kilbi teenindamine on võimalik igal ajal ja ohutult (liitumispunkti mõõtekilbi ees peab olema

teenindusruumi vähemalt 1 m). Liitumiskilbi asukoht ei tohi segada jalakäijate ega transpordi liiklust.

Elektrivarustus on kavandatud lahendada madalpinge maakaabelliini abil. Võrguühenduse lubatud

maksimaalne läbilaskevõime 3x16A. Pärast planeeringu kehtestamist tuleb elektrienergia saamiseks

esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Liitumispunktid projekteerib ja

ehitab Elektrilevi OÜ. Liitumispunktist edasi peab klient ise projekteerima ja ehitama oma

vajadustele ja nõuetele vastava kaabelliini. Krundisisesed võrgud alates liitumiskilbist lahendada

koos objekti elektrivarustuse projektiga.

5.2. Sidevarustus

Sidevarustus telefoni- ja internetiühendus planeeritaval alal lahendatakse mobiilse interneti kaudu.

5.3. Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademeveekanalisatsioon

Planeeritava üksikelamu veevarustus lahendatakse individuaalpuurkaevu baasil, mille hooldusala on

olemasolevalt 10 meetrit, kuna vett võetakse põhjaveekihist alla 10 m3 / ööpäevas. Olemasolev

puurkaev on näidatud joonisel DP3 „Põhijoonis tehnovõrkudega“. Planeeringualal on tegemist

kaitsmata põhjavee alaga. Sademevett võib juhtida otse maapinda, sealjuures pöörates tähelepanu, et

sademevett ei tohi teadlikult juhtida naaberkinnistutele.

Detailplaneeringu joonisel nr DP3 “Põhijoonis tehnovõrkudega” on näidatud üksikelamu tarbeks

minimaalselt 5 m3 suuruse mahuga lekkekindla reoveemahuti soovituslik asukoht. Mahuti

paigaldamisel tuleb arvestada, et paigaldada võib ainult nõuetele vastavat sertifitseeritud reovee

kogumismahutit. Reoveemahuti on kavandatud lõunapoolsema hoonestusala lõunapoolse serva

lähistele juurdepääsutee kõrvale. Mahuti lõplik asukoht täpsustub tehnilise eriprojektiga.

Reoveemahuti tühjendamiseks on vajalik lepingu sõlmimine teenust osutava litsenseeritud

ettevõtjaga.

5.4. Soojavarustus

Planeeritud üksikelamu küte lahendatakse lokaalsena hoone projekteerimise käigus. Küttena

kasutada looduslikke ja taastuvaid energiaallikaid (puit, õhksoojuspump, maasoojuspump jne). Juhul,

kui hoonete projekteerimisel otsustatakse maakütte kasuks, on joonisel nr DP3 „Põhijoonis

tehnovõrkudega“ näidatud perspektiivne maakütteväljak. Hoonetele kütte kavandamisel on keelatud

kasutada loodust reostavaid küttematerjale (nt kivisüsi).

Osaühing DP Projektbüroo 04-20-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Koovi küla, Kapa-Koovi detailplaneering 18

6. Servituudid

Seada isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ kasuks Kapa-Koovi maaüksusele planeeritava

elektrimaakaabelliini kaitsevööndi ulatuses.

7. Energiatõhusus

Kruntidele täiendava ehitusõiguse taotlemisel tuleb hoonete küttesüsteemi valikul juhinduda

küttesüsteemi energiatõhususest. Hoonete projekteerimisel lähtuda „Hoone energiatõhususe

miinimumnõudetest“.

8. Planeeringuala analüüs ja ruumilise arengu eesmärgid

Planeeringu elluviimisel kaasnevate tegevuste mõju planeeringualal ja selle mõjualal võib tinglikult

jagada kahte ossa: ehitamisaegsed mõjud ja ehitusjärgsed mõjud. Ehitamisaegsed mõjud on

lühiajalised ja lõppevad enamasti ehitise valmimisega. Käesoleva planeeringu ehitamisaegsed

tegevused, mis mõjutavad lühiajaliselt ümbitsevat keskkonda on juurdepääsutee ja tehnovõrkude

rajamisega ning hoonete ehitusega seotud ehitustegevus. Nimetatud tegevustega kaasneb ehitusmüra,

suurkabariidiliste veoste liikumine, liiklussageduse ajutine kasv. Ehitusjärgsed mõjud planeeringalal

on inimtegevusega (elutegevusega) seotud. Ruumilise arengu mõistes jääb planeeringuala valdavalt

maatulundusmaaks (metsa majandamine, muu looduslik ala, ligikaudu 95% katastriüksusest) ja

osaliselt väikeelamumaaks (hoonestusalad, ligikaudu 5 % katastriüksusest).

Planeerimislahenduse koostamisel on arvestatud järgmiste avalikust ruumist tulenevate

seisukohtadega:

• Planeeringuala, mis asub hoonestusaladest väljapool, jääb looduslikuks rohumaaks ja

arendustegevusi ei planeerita;

• Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust

(elamuala ehitus) ka oluline strateegiline mõju maakondliku või omavalitsuse territooriumi

mastaape silmas pidades.

9. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused.

Korrashoid on üks tähtsamaid tegureid. Korrastatud keskonnas on meeldiv viibida ja selles tekib

turvatunne. Seega tuleb ehitustegevuse lõppedes alad koheselt korrastada ja lõplikult viimistleda, nii

on ala kahjustamise tõenäosus palju väiksem. Prügiladustamisel kasutada süttimatust materjalist

suletavaid prügianumaid, süttiv prügi kiirelt eemaldada.

Juurdepääs, selle nähtavus ja vaateväli. Korrektselt väljaehitatud ja selgelt eristatud juurdepääs koos

piisava valgustusega vähendavad kuritegevuse riske.

Turvalisust tõstab ka turvateenuseid pakkuva firmaga valvelepingu sõlmimine.

Vargused ja vandalism. Pimedad nurgatagused ja hoov tekitavad järelvalveta tunde ning hõlbustavad

kuritegevust. Jälgida tuleb ka hoonete tagumisi sissepääse, mis ei ole tänavalt nähtavad, paigaldades

neile liikumisanduriga varustatud valgustid.

Osaühing DP Projektbüroo 04-20-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Koovi küla, Kapa-Koovi detailplaneering 19

Hoone sisenemisruumid varustada turvalukkudega, aknad-uksed ehitada tugevate raamide ja

klaasidega.

10. Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused

Saare maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad

keskkonnatingimused“ kohaselt paikneb planeeringuala rohelise võrgustiku rohekoridori alal ning

esteetilise väärtusega maastikul.

Roheline võrgustik on planeerimisalane mõiste, mis funktsionaalselt täiendab kaitsealade

võrgustikku, ühendades need looduslike aladega ühtseks terviklikuks süsteemiks. Võrgustiku

moodustavad ümbritsevatest aladest kõrgema loodusliku väärtusega ja/või intensiivse

majandustegevuse suhtes tundlikud alad.

Planeeringuala asub tugialasid ühendava nn mikrovõrgustiku piirkonnas, mis valdavalt koosneb

metsa-aladest ning pool-looduslikest kooslustest. Arvestades Saaremaale iseloomulikku

maastikustruktuuri, kus maastikuüksused on väikesed, ei eristata piirkonna mikrovõrgustikus

koridore, ribastruktuure, ribastruktuuride sõlmesid ja astmelaudu. Mikrovõrgustiku ülesanne on

tagada rohelise võrgustiku tugialade vaheline sidusus ja kogu võrgustiku terviklikkus.

Rohelise võrgustiku kui terviku ülesandeks on inimtekkeliste mõjude pehmendamine ja korvamine.

Ökovõrgustikus toimub koosluste areng looduslikkuse suunas, see toodab bioloogilist mitmekesisust.

Kogu rohelise võrgustiku toimimine hoiab alal inimesele elutähtsaid keskkonda kujundavaid

protsesse (põhja- ja pinnaveeteke, õhu puhastumine, keemiliste elementide looduslikud ringed). Siin

seotakse, töötatakse ümber või ladustatakse inimtegevusega kaasnevad aine ja energia. Inimestele

võimaldab roheline võrgustik koha puhkamiseks, aga ka looduslähedase elulaadi viljelemiseks.

Rohelise võrgustiku toimimise kõige olulisem meede on võrgustiku terviklikkuse/sidususe tagamine.

Selleks on rohelise võrgustiku aladel Saare maakonnas järgmised üldised tingimused:

1. Maakasutuse kavandamisel:

1.1. Vältida olulise ruumilise mõjuga objektide rajamist;

1.2. Kompaktse hoonestusega alade asukohavalik toimub ainult üldplaneeringu alusel. Et vältida

rohelise võrgustiku „hiilivat“ killustamist, on ebasoovitav katastriüksuste jagamine

elamuehituse eesmärgil;

1.3. Planeeringutega maakasutuse kavandamisel ja ehitustingimuste määramisel säilitada

looduslike alade sidusus, vajadusel kavandada rohealade hõivamist leevendavad või

kompenseerivad meetmed;

1.4. Teede ja liinirajatiste asukohavalikul eelistada olemasolevaid trasse/koridore, -teid,

pinnasteid, elektriliine; õhuliinidele eelistada maakaableid.

Esteetilise väärtusega on maastikud, mis on mitmekesised, vaheldusrikkad, omapärased või lihtsalt

väga ilusad. Väärtust tõstavad teedelt avanevad ilusad vaated ja maastiku hooldatud ilme. Väärtust

kahandavad maastikku halvasti sobitatud suuremad hooned või rajatised, kõrgepingeliinid,

prügimäed jt häirivad tegurid. Väärtuslik puhkemaastik võib olla nii põlismets kui kohalikku ajalugu

ja traditsioone väljendav ilus kultuurmaastik. Ala väärtust tõstab läheduses asuv meri, järv või muu

veekogu, samuti kõikvõimalikud vaatamisväärsused. Puhkemaastik peab olema kergesti ligipääsetav.

Saare maakonnas on kõrge esteetilise ja puhkeväärtusega eelkõige ranna-alad.

Osaühing DP Projektbüroo 04-20-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Koovi küla, Kapa-Koovi detailplaneering 20

2. Maakasutustingimused

2.1. Säilitada põllumajanduslike alade avatust ja vaateid maastikuelementidele, eriti avalikult

kasutatavate teede ääres.

2.2. Säilitada looduslikke ja pool-looduslikke alasid ning vaateid neile.

2.3. Turismi- ja puhkemajanduse arendamisel tuleb arvestada kohaliku keskkonna (nii

loodusliku, kultuurilise kui ka sotsiaalse) koormustaluvusega.

2.4. Puhke- ja virgestusmaade määratlemine ja kasutuselevõtt toimub reeglina üld- või

detailplaneeringu alusel, millega seatakse ka kasutustingimused nende puhkeotstarbelise

toimimise ja hea seisundi tagamiseks.

2.5. Puhkeala kokkulangemisel kaitsealaga tuleb arvestada mõlemast kasutusviisist lähtuvate

piirangutega ning leida nii sotsiaalseid vajadusi kui kaitseala kaitse-eesmärke rahuldav

lahendus. Kui ala on intensiivselt kasutatav ning seetõttu on ohustatud ala väärtuse säilimine,

tuleb planeeringuga seada vajalikku külastust suunava infrastruktuuri väljaehitamise nõue

ning vajadusel kohandada ala kaitse-eeskirja.

2.6. Maastiku esteetilist ja puhkeväärtust potensiaalselt kahjustavaid olulise ruumilise mõjuga

objekte ja kõrgehitisi nagu mastid, tuulegeneraatorid jms üldjuhul ei kavandata.

2.7. Merega piirnevatel maastikel peab kavandatava uushoonestuse asukoht olema võimalikult

vähe eksponeeritud ega tohi häirida vaateid merelt või merele. Hoonete ja rajatiste kõrgus

üldjuhul ei tohi kõrghaljastuse olemasolul seda ületada.

Asustuse planeerimisel rohevõrgustiku alal on peamiselt kolm erinevat võimalust:

1. Elamuehitus üksnes endistel talukohtadel (taluõuedes);

2. Asustuse suunamine olemasolevatele ja endistele asustusaladele, tihendades ja laiendades

neid;

3. Elamumaade kavandamine uutele, ajalooliselt asustamata aladele.

Rohelise võrgustiku aladel, kus eesmärgiks on koosluste ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamine,

tuleb eelistada ajalooliste asustusalade taaskasutust või mõningast laiendamist. Ajaloolised talukohad

ja külad on enamasti ka mööda teid ligipääsetavad ning looduslikelt tingimustelt (nt reljeef, päikesele

ja tuultele avatus, vee kättesaadavus jms) elamiseks sobilikumad. Ajaloolise asustuse range järgimine

on olulisim laidudel ja väikesaartel, sest sealsed kooslused on negatiivsetele mõjudele

vastuvõtlikumad. Rohealade hõivamise leevendavate meetmetena tuleb elamualade kavandamisel

võimalikult säilitada kõiki looduslikke ja poollooduslikke kooslusi nagu ka puuderivisid, hekke,

kiviaedu- ja kuhilaid, kraave jt, olenemata konkreetsest liigilisest kooslusest, maakasutusest või

maaomandist. Leevendavaks meetmeks võib olla ka rajatav haljastus. Lisaks ökoloogilisele

funktsioonile täidab mitmesugust liiki haljastus ka muid funktsioone – avalikud puhkealad (pargid ja

kallasrada), piiratud kasutusega puhkealad (eramute aiad), esteetilised ja kujunduslikud elemendid

(koduaiad) ning muudki.

Osaühing DP Projektbüroo 04-20-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Koovi küla, Kapa-Koovi detailplaneering 21

11. Kehtivad piirangud

Tehnovõrgud ja -rajatised

Alus: Asjaõigusseadus (RT I 1993, 39, 590).

Kinnisasja omanik on kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis

ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise

side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende

teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või

majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende

ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi.

Elektripaigaldiste kaitsevöönd

Alus: Seadme ohutuse seadus (RT I, 23.03.2015,4);

Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 73 Ehitise kaitsevööndi ulatus,

kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded (RT I,

28.06.2015, 4).

Elektripaigaldise kaitsevöönd on elektripaigaldist, kui see on iseseisev ehitis, ümbritsev maa-ala,

õhuruum või veekogu, kus ohutuse tagamise vajadusest lähtudes kehtivad kasutuspiirangud.

Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud tõkestada juurdepääsu elektripaigaldisele, põhjustada

oma tegevusega elektripaigaldise saastamist ja korrosiooni ning tekitada muul viisil olukorda, mis

võib ohustada inimest, vara või keskkonda, samuti korraldada kõrgepingepaigaldise õhuliini

kaitsevööndis massiüritusi.

Maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini

äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid.

Elektripaigaldise omaniku loata on keelatud:

• elektripaigaldise kaitsevööndis ehitada, sealhulgas ehitada tanklat, ladustada jäätmeid,

materjale ja aineid, teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis- ja maaparandustöid,

teha tuld, istutada ning langetada puid;

• maakaabelliinide kaitsevööndis töötada löökmehhanismidega, tasandada pinnast, teha

mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit, küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit ning ladustada

ja teisaldada raskusi.

Ranna piiranguvöönd

Alus: Looduskaitseseadus (RT I 2004, 38, 258)

Ranna piiranguvööndi laius on Läänemere rannal 200 meetrit. Ranna ja kalda piiranguvööndis

asuvate metsade kaitse eesmärk on vee ja pinnase kaitsmine ja puhketingimuste säilitamine. Ranna

piiranguvööndis on keelatud lageraie.

Ranna piiranguvööndis on keelatud:

1. Reoveesette laotamine;

2. Matmispaiga rajamine;

Osaühing DP Projektbüroo 04-20-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Koovi küla, Kapa-Koovi detailplaneering 22

3. Jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine, v.a

sadamas;

4. Maavara kaevandamine;

5. Mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ning maastikusõidukiga sõitmine,

välja arvatud riiklikuks seireks, kaitstava loodusobjekti valitsemisega seotud töödeks või

tiheasustusalal haljasala hooldustöödeks, kutselise või harrastuskalapüügi õigusega isikul

kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks, pilliroo varumiseks ja adru

kogumiseks ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja põllumajandustöödeks.

Ranna ehituskeeluvöönd

Alus: Looduskaitseseadus (RT I 2004, 38, 258)

Ehituskeeluvööndi laiuseks meresaartel on 200 meetrit (võrdne piiranguvööndi laiusega). Ranna

ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Ehituskeeld ei laiene

hajaasustuses olemasoleva elamu õuemaale ehitatavale uuele ehitisele, mis ei jää veekaitsevööndisse,

kalda kindlustusrajatisele, supelranna teenindamiseks vajalikule rajatisele, maaparandussüsteemile

(v.a poldrile), olemasoleva ehitise esmakordsele juurdeehitisele juhul, kui juurdeehitise maht on

väiksem kui 1/3 olemasoleva ehitise kubatuurist, piirdeaedadele, piirivalve rajatistele,

maakaabelliinile ning olemasoleva elamu tarbeks rajatavale tehnovõrgule või -rajatisele. Lisaks ei

laiene ehituskeeld muu hulgas kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud tehnovõrgule ja -rajatisele

ning avalikult kasutatavale teele.

Veekaitsevöönd

Alus: Veeseadus (RT I, 22.02.2019, 1)

Veekogu ranna erosiooni ja hajuheite vältimiseks on veekogu rannal veekaitsevöönd.

Veekaitsevööndi ulatuseks veekaitsevööndi arvestamise lähtejoonest on Läänemere rannal 20

meetrit. Veekaitsevööndi ulatuse arvestamise lähtejoon on ruumiandmete seaduse kohaselt Eesti

topograafia andmekogu põhikaardile kantud veekogu veepiir.

Veekaitsevööndis on keelatud:

1. maavara ja maa-ainese kaevandamine ning maavara ja maa-ainese kaevandamist ette

valmistava geoloogilise uuringu tegemine käesoleva seaduse § 118 lõike 2 punktides 1 ja 2

loetletud veekogude rannal või kaldal, välja arvatud §-s 120 sätestatud juhtudel;

2. puu- ja põõsarinde raie käesoleva seaduse § 118 lõike 2 punktides 1 ja 2 loetletud veekogude

rannal või kaldal Keskkonnaameti nõusolekuta, välja arvatud maaparandussüsteemi

ehitamiseks ja hoiuks;

3. maaharimine, väetise ja reoveesette kasutamine ning sõnnikuhoidla ja -auna paigaldamine;

4. keemilise taimekaitsevahendi kasutamine käesoleva seaduse § 196 lõikes 1 nimetatud

registreeringuta;

5. ehitamine, välja arvatud juhul, kui see on kooskõlas käesoleva seaduse § 118 lõikes 1

nimetatud eesmärgiga ning looduskaitseseaduses sätestatud ranna- ja kaldakaitse

eesmärkidega;

6. pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu ranna või kalda erosiooni või

hajuheidet.

Osaühing DP Projektbüroo 04-20-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Koovi küla, Kapa-Koovi detailplaneering 23

Kallasrada

Keskkonnaseadustiku üldosa seadus (RT I, 28.02.2011, 1)

Kallasrada on kaldariba avalikult kasutatava veekogu ääres veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle

ääres viibimiseks, sealhulgas selle kaldal liikumiseks. Kallasraja laius on laevatatavatel veekogudel

kümme meetrit. Kallasraja laiust arvestatakse lamekaldal põhikaardile kantud veekogu piirist ja

kõrgkaldal kaldanõlva ülemisest servast, arvates viimasel juhul kallasrajaks ka vee piirjoone ja

kaldanõlva ülemise serva vahelise maariba. Kui kallasrada on üle ujutatud, on kallasrajaks kahe

meetri laiune kaldariba veeseisu piirjoonest (edaspidi ajutine kallasrada). Kaldaomanik peab igaühel

lubama kallasrada kasutada. Kalda omanik või valdaja võib kallasrada tõkestada kohaliku

omavalitsuse üksuse või Põllumajandusameti kirjalikul nõusolekul ja põhjendatud vajaduse korral,

nagu seda on loomade karjatamine või maa kuivendamine, kuid ta peab tagama tõkkest üle- või

läbipääsu kallasrada mööda liikumiseks. Kui ajutisel kallasrajal liikumine on takistatud, peab

kaldaomanik tagama läbipääsu mujalt oma kinnisasjal, kui see ei ole talle ülemäära koormav.

Kohaliku omavalitsuse üksus peab planeeringutega tagama avaliku juurdepääsu kallasrajale. Kalda

omanik või valdaja peab tagama kallasrajale juurdepääsu planeeringuga kehtestatud tingimustel.

12. Planeeringu elluviimine

Detailplaneeringus kavandatud tööde järjekord:

1. Piiratud asjaõiguse – isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ kasuks – seadmine.

2. Juurdepääsutee korrastamine.

3. Elamutele ja/või abihoonetele ning tehnovõrkudele ehitusprojektide koostamine ning ehitusloa

taotlemine/ehitusteatise esitamine.

4. Elamute ja abihoonete ehitus, tehnovõrkude rajamine.

5. Elamutele ja abihoonetele ning tehnovõrkudele kasutuslubade taotlemine/kasutusteatiste

esitamine.