Rae küla Lepiku kinnistu detailplaneeringu kehtestamine“ kehtestatud detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisest informeerimine
| Dokumendiregister | Päästeamet |
| Viit | 7.2-3.1/1464-1 |
| Registreeritud | 27.06.2025 |
| Sünkroonitud | 30.06.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 7.2 Ohutusjärelevalve korraldamine |
| Sari | 7.2-3 Päästekeskuste ehitusvaldkonna alane kirjavahetus |
| Toimik | 7.2-3.1 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Rae Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Rae Vallavalitsus |
| Vastutaja | Garri Mölder (Põhja päästekeskus, Ohutusjärelevalve büroo) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Edastame Rae Vallavalitsuse poolt kirja.
Lugupidamisega
Rae Vallavalitsus
Telefon: 60 56750
E-mail: [email protected]
Veeb: www.rae.ee
Digiallkirjad
Aruküla tee 9, EE Telefon 605 6750 Arvelduskonto Jüri alevik, 75301 HARJUMAA E-post [email protected] EE902200001120122757 Registrikood 75026106 Swedbank
Päästeameti Põhja päästekeskus [email protected] kuupäev digiallkirjas nr 6-1/4085 Rae Vallavolikogu 21.11.2006 otsusega nr 195 „Rae küla Lepiku kinnistu detailplaneeringu kehtestamine“ kehtestatud detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisest informeerimine Edastame Teile lähtuvalt planeerimisseaduse § 140 lõikest 5 teate Rae Vallavolikogu 17.06.2025 otsusega nr 169 Rae vallas Rae külas Lepiku kinnistu detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisest.
Rae Vallavolikogu 21.11.2006 otsusega nr 195 „Rae küla Lepiku kinnistu detailplaneeringu kehtestamine“ kehtestati Rae vallas Rae külas Lepiku kinnistu detailplaneering (kovID DP0327, edaspidi detailplaneering), mis hõlmas Uue-Lepiku kinnistut registriosa numbriga 10413502. Detailplaneeringu ala koosseisu kuulub 20.01.2025 seisuga 80 kinnisasja sh 58 riigi omandis ja 22 eraomandis kinnisasja.
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks oli maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistu jagamine 67 elamumaa krundiks ning moodustatavatele elamumaa kruntidele ehitusõiguse määramine 30 üksikelamu, 29 kaksikelamu ja 8 ridaelamu ehitamiseks. Täiendavalt kavandati detailplaneeringuga kaks tootmismaa krunti alajaamade ehitamiseks, kolm transpordimaa krunti teede ja kommunikatsioonide rajamiseks ning neli maatulundusmaa krunti haljasaladele. Detailplaneering hõlmab ligikaudu 21 ha suurust ala.
13.11.2024 esitas Maa-amet, alates 01.01.2025 Maa- ja Ruumiamet (edaspidi MaRu), taotluse Lepiku kinnistu detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamiseks riigile omandatud kinnisasjade osas.
Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 140 lõike 1 punkti 2 kohaselt võib kehtestatud detailplaneeringu või selle osa kehtetuks tunnistada, kui planeeringu koostamise korraldaja või planeeritava kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda.
Lähtudes omaniku õigusest oma omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada, ei ole antud juhul mõistlik jätta detailplaneeringut kehtima riigi omandis kinnisasjadel olukorras, kus Eesti Vabariik MaRu kaudu soovib avalikes huvides omandatud kinnisasjade osas detailplaneeringu edasisest elluviimisest loobuda Rail Baltic raudtee rajamise eesmärgil.
PlanS § 140 lõike 2 kohaselt võib detailplaneeringu tunnistada osaliselt kehtetuks, kui on tagatud planeeringu terviklahenduse elluviimine pärast detailplaneeringu osalist kehtetuks tunnistamist.
Eesti Vabariik Maa-ameti kaudu on esitanud taotluse Lepiku kinnistu detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamiseks, eesmärgiga viia ellu Rail Baltic raudteetrass. Seega tuleb detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisel hinnata, kas selleks esineb teiste omanike huvide valguses piisavalt kaalukas vajadus ning kas detailplaneeringut on võimalik ellu viia osaliselt. Planeeringu terviklikkuse säilimine on eeltingimus detailplaneeringu osaliseks kehtetuks tunnistamiseks. Seega kui planeeringu osaline kehtetuks tunnistamine ei ole võimalik ilma selle terviklikkust rikkumata ning osaline kehtetuks tunnistamine muudaks planeeringu funktsionaalselt teostamatuks, siis tuleb kaaluda, kas jätta detailplaneering kehtetuks tunnistamata või tunnistada täies ulatuses kehtetuks. Antud juhul ei ole võimalik detailplaneeringut osaliselt ellu viia otsuse punktides 2.2 – 2.5. toodud põhjustel. Rail Baltic on rahvusvaheline taristuprojekt, mille eesmärk on ühendada Balti riigid Euroopa raudteevõrguga. See on Eesti riigi ja Euroopa Liidu jaoks strateegiline prioriteet, mistõttu kaalub ülekaalukas avalik huvi rajada Rail Baltic raudteetrass üle erahuvi.
Rae Vallavolikogu on seiskohal, et antud juhul on tegemist haldusakti kehtetuks tunnistamisega ülekaaluka avaliku huvi tõttu ning täidetud on kõik detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise kasuks välja toodud eesmärgid (Rail Baltic raudteetrass), mis on seotud ülekaaluka avaliku huviga.
Kõiki eelpool nimetatud asjaolusid kogumina hinnates ning võttes aluseks PlanS § 140 lõike 2, mille kohaselt võib detailplaneeringu tunnistada osaliselt kehtetuks, kui on tagatud planeeringu terviklahenduse elluviimine pärast detailplaneeringu osalist kehtetuks tunnistamist, on antud juhul põhjendatud tunnistada detailplaneering täies mahus kehtetuks. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Tõnis Kõiv abivallavanem Lisa: Rae Vallavolikogu 17.06.2025 otsusega nr 169 „Rae Vallavolikogu 21.11.2006 otsusega nr 195 „Rae küla Lepiku kinnistu detailplaneeringu kehtestamine“ kehtestatud detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine“ Lepiku kinnistu detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine kümnel lehel. Koopia: Terviseamet, [email protected]
Helina Leetus 5981 3140 [email protected]
Digiallkirjad
OTSUS
Järveküla 17. juuni 2025 nr 169 Rae Vallavolikogu 21.11.2006 otsusega nr 195 „Rae küla Lepiku kinnistu detailplaneeringu kehtestamine“ kehtestatud detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine 1. Asjaolud
Rae Vallavolikogu 21.11.2006 otsusega nr 195 „Rae küla Lepiku kinnistu detailplaneeringu kehtestamine“ kehtestati Rae vallas Rae külas Lepiku kinnistu detailplaneering (kovID DP0327, edaspidi detailplaneering), mis hõlmas Uue-Lepiku kinnistut registriosa numbriga 10413502.
Detailplaneeringu ala koosseisu kuulub 20.01.2025 seisuga 80 kinnisasja sh 58 riigi omandis ja 22 eraomandis kinnisasja. Detailplaneeringuga hõlmatud kinnisasjade loetelu esitatud alljärgnevas tabelis.
Registriosa nr
Lähiaadress Katastritunnus Pindala (m2)
Sihtotstarve Omanik
1 12583402
11113 Assaku- Jüri tee L3
65301:001:6383 2033 Transpordimaa 100%
Eesti Vabariik Tallinna-Rapla raudtee 600
65301:001:6384 1219 Transpordimaa 100%
2 12579802
Kullese tee 4 65301:001:6385 3007 Elamumaa 100%
Eesti Vabariik Tallinna-Rapla raudtee 63001
65301:001:6386 108 Elamumaa 100%
Tallinna-Rapla raudtee 630
65301:001:6387 70 Elamumaa 100%
3 12582102 Kullese tee 2 65301:002:1364 2767 Elamumaa 100% Eesti Vabariik
4 12578002 Tallinna-Rapla raudtee 65001
65301:001:6388 718 Elamumaa 100% Eesti Vabariik
Kullese tee 6 65301:001:6389 1329 Elamumaa 100%
5 12577102
Tallinna-Rapla raudtee 651
65301:001:6390 1495 Elamumaa 100% Eesti Vabariik
Kullese tee 8 65301:001:6391 501 Elamumaa 100%
6 12583102 Kullese tee 10 65301:002:1374 2004 Elamumaa 100% Eesti Vabariik
7 12582902 Kullese tee 12 65301:002:1376 2004 Elamumaa 100% Eesti Vabariik
8 12582702 Kullese tee 14 65301:002:1378 2001 Elamumaa 100% Eesti Vabariik
9 12582502 Tallinna-Rapla raudtee 700
65301:001:6624 1622 Elamumaa 100% Eesti Vabariik
Kullese tee 16 65301:001:6625 379 Elamumaa 100%
10 12582302
Tallinna-Rapla raudtee 730
65301:001:6628 1024 Elamumaa 100% Eesti Vabariik
Kullese tee 18 65301:001:6629 1037 Elamumaa 100%
11 24399050 Tallinna-Rapla raudtee 740
65301:001:6592 337 Elamumaa 100% Eesti Vabariik
Registriosa nr
Lähiaadress Katastritunnus Pindala (m2)
Sihtotstarve Omanik
12 24399150 Tallinna-Rapla raudtee 750
65301:001:6590 404 Elamumaa 100% Eesti Vabariik
13 12581602 Tallinna-Rapla raudtee 760
65301:001:6635 591 Elamumaa 100% Eesti Vabariik
Kullese tee 24 65301:001:6634 1425 Elamumaa 100%
14 12581402
Tallinna-Rapla raudtee 810
65301:001:6632 871 Elamumaa 100% Eesti Vabariik
Kullese tee 26 65301:001:6633 1135 Elamumaa 100%
15 12581202 Tallinna-Rapla raudtee 820
65301:001:6626 1393 Elamumaa 100% Eesti Vabariik
Kullese tee 28 65301:001:6627 614 Elamumaa 100%
16 12580902
Tallinna-Rapla raudtee 840
65301:001:6640 1938 Elamumaa 100% Eesti Vabariik
Kullese tee 30 65301:001:6641 62 Elamumaa 100%
17 12580702 Kullese tee 32 65301:002:1398 3992 Elamumaa 100% Eesti Vabariik
18 12576402 Uue-Lepiku 65301:002:1351 1800 Maatulundusmaa 100%
Eesti Vabariik
19 12576302
Tallinna-Rapla raudtee 852
65301:001:6394 1842 Maatulundusmaa 100%
Eesti Vabariik
Väike-Lepiku 65301:001:6395 7988 Maatulundusmaa 100%
20 12580502 Kullese tee 34 65301:002:1401 3254 Elamumaa 100% Eesti Vabariik
21 12580302 Kullese tee 36 65301:002:1403 1948 Elamumaa 100% Eesti Vabariik
22 12578202 Kullese tee 56 65301:002:1424 2071 Elamumaa 100% Eesti Vabariik
23 24626350 Kullese tee 65301:001:6404 5004
Transpordimaa 100%
Eesti Vabariik
Kullese tee L1 65301:001:6636 4339 Transpordimaa 100%
24 12578102 Kullese tee 58 65301:002:1425 1558 Elamumaa 100% Eesti Vabariik
25 12577902 Kullese tee 60 65301:002:1426 1502 Elamumaa 100% Eesti Vabariik
26 12577802 Kullese tee 62 65301:002:1427 1498 Elamumaa 100% Eesti Vabariik
27 12577702 Kullese tee 64 65301:002:1428 1492 Elamumaa 100% Eesti Vabariik
28 12577602 Kullese tee 66 65301:002:1429 1531 Elamumaa 100% Eesti Vabariik
29 12577502 Kullese tee 68 65301:002:1431 1499 Elamumaa 100% Eesti Vabariik
30 12577302 Kullese tee 70 65301:002:1432 1505 Elamumaa 100% Eesti Vabariik
31 12577202 Kullese tee 72 65301:002:1433 1474 Elamumaa 100% Eesti Vabariik
32 12576102 Laia-Lepiku 65301:002:1354 23810 Maatulundusmaa 100%
Eesti Vabariik
33 24626450 Tallinna-Rapla raudtee 690
65301:001:6403 5734 Transpordimaa 100%
Eesti Vabariik
34 12576202
Tallinna-Rapla raudtee 831
65301:001:6398 761 Maatulundusmaa 100%
Eesti Vabariik Suure-Lepiku 65301:001:6399 13868
Maatulundusmaa 100%
35 12576002
Tallinna-Rapla raudtee 61001
65301:001:6381 450 Transpordimaa 100%
Eesti Vabariik Saare-Lepiku 65301:001:6382 600
Transpordimaa 100%
36 12583302 Tallinna-Rapla raudtee 620
65301:001:6379 150 Elamumaa 100% Eesti Vabariik
Rae tee 60 65301:001:6380 2087 Elamumaa 100%
37 12576502 Kullesesaba tee 7 65301:002:1362 3195 Elamumaa 100% Eesti Vabariik
38 12576602 Kullesesaba tee 5 65301:002:1361 2554 Elamumaa 100% Eesti Vabariik
39 12576702 Kullesesaba tee 3 65301:002:1359 2713 Elamumaa 100% Eesti Vabariik
40 12576802 Kullesesaba tee 1 65301:002:1358 2724 Elamumaa 100% Eesti Vabariik
Registriosa nr
Lähiaadress Katastritunnus Pindala (m2)
Sihtotstarve Omanik
41 12583202 Kullese tee 1 65301:002:1363 2257 Elamumaa 100% Eesti Vabariik
42 12581002 Kullese tee 3 65301:002:1365 1571 Elamumaa 100% Eesti Vabariik
43 12578702 Kullese tee 5 65301:002:1367 1566 Elamumaa 100% Eesti Vabariik
44 12577402 Kullese tee 7 65301:002:1369 1673 Elamumaa 100% Eesti Vabariik
45 12577002 Kullese tee 9 65301:002:1372 2137 Elamumaa 100% Eesti Vabariik
46 12576902 Kullese tee 9a 65301:002:1373 36 Tootmismaa 100%
Eesti Vabariik
47 12583002
Tallinna-Rapla raudtee 611
65301:001:6400 21 Elamumaa 100% Eesti Vabariik
Kullese tee 11 65301:001:6401 2397 Elamumaa 100%
48 12582802 Tallinna-Rapla raudtee 681
65301:001:6392 763 Elamumaa 100% Eesti Vabariik
Kullese tee 13 65301:001:6393 695 Elamumaa 100%
49 12582602 Kullese tee 15 65301:002:1379 1421 Elamumaa 100% Eesti Vabariik
50 12582402
Kullese tee 17 65301:001:6396 1553 Elamumaa 100%
Eesti Vabariik Tallinna-Rapla raudtee 71101
65301:001:6397 44 Elamumaa 100%
51 12581902 Kullese tee 21 65301:002:1386 1532 Elamumaa 100% Eesti Vabariik
52 12582202 Tallinna-Rapla raudtee 721
65301:001:6630 469 Elamumaa 100% Eesti Vabariik
Kullese tee 19 65301:001:6631 1009 Elamumaa 100%
53 12581702 Kullese tee 23 65301:002:1388 1423 Elamumaa 100% Eesti Vabariik
54 24399250 Tallinna-Rapla raudtee 722
65301:001:6594 920 Elamumaa 100% Eesti Vabariik
55 12581102 Kullese tee 29 65301:002:1395 1982 Elamumaa 100% Eesti Vabariik
56 12581302 Tallinna-Rapla raudtee 790
65301:001:6638 1120 Elamumaa 100% Eesti Vabariik
Kullese tee 27 65301:001:6639 382 Elamumaa 100%
57 12580802 Kullese tee 31 65301:002:1397 1709 Elamumaa 100% Eesti Vabariik
58 12580602 Kullese tee 33 65301:002:1399 2319 Elamumaa 100% Eesti Vabariik
59 12582002 Kullese tee 20 65301:001:6593 2049 Elamumaa 100% Eraomand
60 12581802 Kullese tee 22 65301:001:6591 1970 Elamumaa 100% Eraomand
61 12581502 Kullese tee 25 65301:001:6595 830 Elamumaa 100% Eraomand
62 10413502 Kullese tee L2 65301:001:6637 4033 Transpordimaa 100%
Eraomand
63 12580102 Kullese tee 38 65301:002:1405 1953 Elamumaa 100% Eraomand
64 12579702 Kullese tee 40 65301:002:1408 1953 Elamumaa 100% Eraomand
65 12579502 Kullese tee 42 65301:002:1411 1973 Elamumaa 100% Eraomand
66 12579302 Kullese tee 44 65301:002:1413 1994 Elamumaa 100% Eraomand
67 12579102 Kullese tee 46 65301:002:1415 2010 Elamumaa 100% Eraomand
68 12578902 Kullese tee 48 65301:002:1417 2207 Elamumaa 100% Eraomand
69 12578602 Kullese tee 50 65301:002:1419 3600 Elamumaa 100% Eraomand
70 12578402 Kullese tee 52 65301:002:1422 1974 Elamumaa 100% Eraomand
71 12579602 Kullese tee 41 65301:002:1409 1531 Elamumaa 100% Eraomand
72 12580202 Kullese tee 37 65301:002:1404 1501 Elamumaa 100% Eraomand
73 12580402 Kullese tee 35 65301:002:1402 1500 Elamumaa 100% Eraomand
74 12578502 Kullese tee 51 65301:002:1421 1469 Elamumaa 100% Eraomand
75 12578802 Kullese tee 49 65301:002:1418 1503 Elamumaa 100% Eraomand
76 12579002 Kullese tee 47 65301:002:1416 1499 Elamumaa 100% Eraomand
77 12579202 Kullese tee 45 65301:002:1414 1500 Elamumaa 100% Eraomand
78 12579402 Kullese tee 43 65301:002:1412 1514 Elamumaa 100% Eraomand
79 12580002 Kullese tee 39 65301:002:1406 1759 Elamumaa 100% Eraomand
80 12578302 Kullese tee 54 65301:002:1423 2044 Elamumaa 100% Eraomand
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks oli maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistu jagamine 67 elamumaa krundiks ning moodustatavatele elamumaa kruntidele ehitusõiguse määramine 30 üksikelamu, 29 kaksikelamu ja 8 ridaelamu ehitamiseks. Täiendavalt kavandati detailplaneeringuga kaks tootmismaa krunti alajaamade ehitamiseks, kolm transpordimaa krunti teede ja kommunikatsioonide rajamiseks ning neli maatulundusmaa krunti haljasaladele. Detailplaneering hõlmab ligikaudu 21 ha suurust ala.
13.11.2024 esitas Maa-amet, alates 01.01.2025 Maa- ja Ruumiamet (edaspidi MaRu), taotluse Lepiku kinnistu detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamiseks riigile omandatud kinnisasjade osas. Kinnisasjade riigivara valitsejaks on Kliimaministeerium (edaspidi KLIM). Vastavalt Keskkonnaministeeriumi, Maa-ameti ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vahel 06.09.2016 sõlmitud koostöökokkuleppele tegeleb maade omandamisega MaRu. Alates 01.07.2023 koordineerib raudteetaristu arendamist Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asemel KLIM.
2. Haldusakti kehtetuks tunnistamise õiguslikud alused ja põhjendused.
2.1 Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 140 lõike 1 punkti 2 kohaselt võib kehtestatud detailplaneeringu või selle osa kehtetuks tunnistada, kui planeeringu koostamise korraldaja või planeeritava kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda.
Tulenevalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktist 33 ja PlanS § 140 lõikest 6 on detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine vallavolikogu ainupädevuses.
Lepiku kinnistu detailplaneeringu alal asuvad kinnisasjad on riik omandanud avalikes huvides omandamise menetluse raames 2024.aastal Rail Baltic raudtee rajamiseks. Rail Baltic raudtee ehituse tõttu soovib Eesti Vabariik MaRu kaudu riigi omandis olevate kinnisasjade osas detailplaneeringu edasisest elluviimisest loobuda ning ei soovi selle detailplaneeringu alusel ehitustegevust läbi viia.
Tulenevalt eeltoodust palub Eesti Vabariik MaRu kaudu Rae Vallavolikogu 21.11.2006 otsusega nr 195 „Rae küla Lepiku kinnistu detailplaneeringu kehtestamine“ kehtestatud detailplaneeringu tunnistada kehtetuks eespool nimetatud 58 riigile omandatud kinnisasja osas. Täpsustavalt on taotleja välja toonud, et kuivõrd riik omandas maaomaniku soovil Kullese tee 20, Kullese tee 22 ja Kullese tee 25 kinnisasjadest üksnes raudtee rajamiseks vajalikud osad, siis on riik hüvitanud maaomanikule otseselt kaasneva varalise kahju eraomandisse jäänud Kullese tee 20 (katastritunnus 65301:001:6593), Kullese tee 22 (katastritunnus 65301:001:6591) ja Kullese tee 25 (katastritunnus 65301:001:6595) kinnisasjadel ehitusõiguse kaotamise eest.
Lähtudes omaniku õigusest oma omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada, ei ole antud juhul mõistlik jätta detailplaneeringut kehtima eelnevalt nimetatud riigi poolt omandatud kinnisasjade osas olukorras, kus Eesti Vabariik MaRu kaudu soovib avalikes huvides omandatud kinnisasjade osas detailplaneeringu edasisest elluviimisest loobuda Rail Baltic raudtee rajamise eesmärgil.
2.2 PlanS § 140 lõike 2 kohaselt võib detailplaneeringu tunnistada osaliselt kehtetuks, kui on tagatud planeeringu terviklahenduse elluviimine pärast detailplaneeringu osalist kehtetuks tunnistamist.
Lisaks riigi poolt omandatud kinnisasjadele hõlmab Lepiku kinnistu detailplaneeringu ala 22 eraomandis kinnisasja. Seega on vajalik detailplaneeringu osalise kehtetuks tunnistamise puhul hinnata, millist rolli omab kehtetuks tunnistatav osa kogu ülejäänud planeeringu ja selle eesmärgi täitmise suhtes ning kas on tagatud planeeringu terviklahenduse elluviimine pärast detailplaneeringu osalist kehtetuks tunnistamist.
Rae Vallavolikogu on kaalunud, kas eraomandisse jäänud kinnisasjade osas on võimalik detailplaneeringu lahenduse osaline elluviimine ning hinnanud kehtetuks tunnistatava osa mõju terviklahenduse elluviimisele. Nimetatud alale kehtestatud detailplaneeringu peamiseks eesmärgiks oli kavandada kogu planeeritaval alal terviklik ruumilahendus. Rail Baltic raudteetaristu ehitamiseks vajaliku maa-ala planeeringualast eraldamisega ning planeeringuala läbiva raudteetrassi rajamisega muutub oluliselt alal detailplaneeringu kehtestamisel arvesse võetud ruumiline keskkond. Detailplaneeringu olulised osad (juurdepääsud, tehnovõrgud) on uue taristuprojektiga vastuolulised, mistõttu Rae Vallavolikogu hinnangul ei ole kehtestatud detailplaneeringu põhilahendus enam füüsiliselt ega juriidiliselt teostatav. Hinnates muudatustega kaasnevat tervikmõju kavandatavast raudteetrassist lõunapoole jäävale detailplaneeringu alale, on Rae Vallavolikogu seisukohal, et eelpool nimetatud eraomandis kinnisasjade osas ei ole Rae Vallavolikogu 21.11.2006 otsusega nr 195 „Rae küla Lepiku kinnistu detailplaneeringu kehtestamine“ kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud lahenduse elluviimine tervikliku avaliku ruumi sh tehnovõrkude ja liikuvuslahenduse osas võimalik.
Võttes arvesse eelnevalt käsitletud asjaolusid, on Rae Vallavolikogu seisukohal, et Lepiku kinnistu detailplaneeringut ei ole võimalik kehtestatud kujul ka osaliselt ellu viia.
2.3 Samuti märgime, et Lepiku kinnistu detailplaneeringu alal kehtib Rae Vallavolikogu 15.10.2024 otsusega nr 134 „Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu kehtestamine“ kehtestatud Rae valla põhjapiirkonna üldplaneering, millega on Lepiku kinnistu detailplaneeringu alale määratud kaitsehaljastuse maa juhtotstarve. Antud detailplaneeringu alal varasemalt kehtiva üldplaneeringuga määratud elamumaa juhtotstarbe muutmine kaitsehaljastuse maaks oli otseses seoses Rail Baltic põhitrassi asukohaga, lisaks arvestati üldplaneeringu lahenduse koostamisel Rail Baltic projektiga projekteeritud rohesillast tulenevate nõuetega ning RB Rail AS ja Rail Baltic Estonia OÜ ettepanekutega. Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbest tulenevalt ei ole Lepiku kinnistu detailplaneeringu alal eraomandisse jäänud kinnisasjade osas võimalik uue detailplaneeringu algatamine elamute kavandamise eesmärgil. Nimelt on see vastuolus antud alale riiklikes huvides kavandatavast raudteetaristust tulenevalt määratud kaitsehaljastuse maa juhtotstarbega. Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu seletuskirja kohaselt on maakasutuse juhtotstarbeks rohealadel kaitsehaljastuse maa, kui selle ülesandeks on inimese tervisele või looduslikule elustikule kahjulike mõjude (müra, tolm jmt) leevendamine või vältimine. Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringuga kaitsehaljastuse maa planeerimisele esitatud tingimuste kohaselt ei ole kaitsehaljastuse maa hoonestamine lubatud.
Selgitavate asjaoludena märgime, et Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringuga on Rae külas paiknevale Tedre kinnistule (registriosa nr 6143902, katastritunnus 65301:001:3990, pindala 233 819 m2, sihtotstarve maatulundusmaa 100%) osaliselt ette nähtud tootmismaa juhtotstarve, samas antud alal varasemalt kehtinud Rae valla üldplaneeringu kohaselt oli maakasutuse juhtotstarve kogu kinnistu ulatuses perspektiivne kaitsehaljastuse maa. Lisaks on Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringuga laiendatud elamumaa maakasutusega ala Rae külas asuval Rõõla kinnistul (registriosa nr 25274950, katastritunnus 65301:001:6614, pindala 127 254 m2, sihtotstarve maatulundusmaa 100%). Uue tootmismaa juhtotstarbega ala moodustamisega ning elamumaa maakasutusega ala laiendamisega Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringus määratud ulatuses on eraomanikele kompenseeritud võrreldavas asukohas see, et Lepiku kinnistu detailplaneeringu alale kavandatavast raudteetrassist lõunapoole jäävate eraomandis kinnisasjade osas ei ole Rae Vallavolikogu 21.11.2006 otsusega nr 195 „Rae küla Lepiku kinnistu detailplaneeringu kehtestamine“ kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud lahenduse elluviimine võimalik.
Rae Vallavalitsus on 23.02.2023 kirjas (registreeritud dokumendiregistris nr 6-1/3382) selgitanud Lepiku kinnistu detailplaneeringu alale Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringuga kavandatava lahendusega seotud asjaolusid riigi poolt kinnisasjade
avalikes huvides omandamise menetlusega seonduvalt. Ühtlasi on nimetatud kirjas rõhutatud, et Rae vald ei ole ette näinud Lepiku kinnistu detailplaneeringu alal asuvate kinnisasjade omanikele üldplaneeringu raames kulude hüvitamist ega määranud sellele alale avalikes huvides omandamise vajadust.
2.4 PlanS § 124 lõige 2 sätestab, et detailplaneeringu eesmärk on eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse alus. Lepiku kinnistu detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud enam kui 18 aastat. Selle aja jooksul on antud alale Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462 „Rae valla üldplaneeringu kehtestamine“ kehtestatud Rae valla üldplaneering ning seejärel Rae Vallavolikogu 15.10.2024 otsusega nr 134 „Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu kehtestamine“ kehtestatud Rae valla põhjapiirkonna üldplaneering. Kohtulahendite analüüsi põhjal võib järeldada, et mida rohkem aega on möödunud detailplaneeringu kehtestamisest, seda tõenäolisem on võimalus, et detailplaneeringu asjakohasus ja realiseerimise võimalikkus aja jooksul muutuvad.
2.5 Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 66 lõike 2 punkti 2 kohaselt võib haldusakti, mis andmise ajal oli õiguspärane, tunnistada isiku kahjuks edasiulatuvalt kehtetuks, kui haldusorganil oleks olnud õigus jätta haldusakt hiljem muutunud faktiliste asjaolude tõttu või hiljem muudetud õigusnormi alusel välja andmata ja avalik huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks kaalub üles isiku usalduse, et haldusakt jääb kehtima. HMS § 66 lõike 2 punkti 1 kohaselt võib haldusakti, mis andmise ajal oli õiguspärane, tunnistada isiku kahjuks edasiulatuvalt kehtetuks, kui see on lubatud seadusega või kui selleks on jäetud võimalus haldusaktis. PlanS § 140 lõike 1 punkti 1 kohaselt võib detailplaneeringu või selle osa võib tunnistada kehtetuks, kui detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat ja detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima ning planeeringu koostamise korraldaja või planeeritava kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda. Samas PlanS § 140 lõike 2 kohaselt võib detailplaneeringu tunnistada osaliselt kehtetuks, kui on tagatud planeeringu terviklahenduse elluviimine pärast detailplaneeringu osalist kehtetuks tunnistamist.
Lepiku kinnistu detailplaneeringut ei ole võimalik ellu viia kuna Rail Baltic raudtee projekti ja äralõigetega seonduvalt on kaotanud detailplaneeringu alal paiknevad kinnisasjad ehitusliku potentsiaali ning puudub võimalus kehtestatud detailplaneeringu lahenduse realiseerimiseks. Rail Baltic raudtee taristu planeerimisel on tegemist suure riikliku huviga rahvusvahelise infrastruktuuri projektiga, millega kaasneb oluline ruumiline mõju. Riigihalduse minister on kehtestanud Harju-, Rapla- ja Pärnumaa maakonna- planeeringud, mille eesmärgiks oli leida kavandatava Rail Baltic raudtee trassi- koridoridele sobivaim asukoht. Planeeringuprotsessi kaasati kõik kohalikud omavalitsused ja isikud, kelle kinnistuid trassikoridor puudutab. Rae vallas on Rail Baltic raudtee taristu projekteerimise aluseks riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78 kehtestatud Harju maakonnaplaneering 2030+. Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringus on maakonnaplaneeringust tulenevalt määratud Rail Baltic trassile 350 m laiune koridor, kus taristu rajamisest tulenev mõju on kõige suurem ning sellega on vajalik arvestada tulevase maakasutuse planeerimisel. Lepiku kinnistu detailplaneeringu ala paikneb valdavas enamuses eelnevalt kirjeldatud trassikoridoris ning sellest tulenevalt oli Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringuga Lepiku kinnistu detailplaneeringu alale kaitsehaljastuse maa juhtotstarbe määramise protsessi kaasatud detailplaneeringuga hõlmatud kinnisasjade omanik.
2.6 Eraomandis olevate kinnistute omanikel puudus õigustatud ootus, et detailplaneering jääb kehtima ning seda on võimalik osaliselt ellu viia. Eraomandis olevate kinnistute omanikud olid kaasatud Harju maakonnaplaneeringu menetlusse, Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu menetlusse, detailplaneeringualal asuvate kinnisasjade avalikes huvides omandamise menetlusse. Eraomandis olevate kinnistute omanikud pidid olema teadlikud, et peale riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr
1.1-4/78 kehtestatud Harju maakonnaplaneering 2030+ ei ole võimalik detailplaneeringut ellu viia sellisel kujul ning tuleb koostada uus detailplaneering (Harju maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine”, seletuskirja lk 104). Hiljemalt 23.02.2023 pidid olema eraomandis olevate kinnistute omanikud teadlikud, et detailplaneerinut ei ole võimalik ka osaliselt ellu viia. Detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud üle 18 aasta. Kuigi detailplaneeringu elluviimist on takistanud alates 09.04.2018 Rail Balticu raudteetrassi planeerimine ja projekteerimine, ei saa väita, et taotlejal ei olnud võimalust detailplaneeringut viia ellu kohe peale detailplaneeringu kehtestamist. Detailplaneering kehtestati 21.11.2006.
Rae Vallavolikogu hinnangul ei saa isik loota detailplaneeringu kehtima jäämisele pärast seda, kui on kehtestatud Harju maakonnaplaneering 2030+, Rae valla põhjapiirkonna üldplaneering ning kohalik omavalitsus on teavitanud isikut, et ei pea võimalikuks detailplaneeringu osalist elluviimist.
3. Otsuse eelnõule esitatud kooskõlastused, arvamused ja vastuväited
PlanS § 140 lõike 3 alusel edastati 12.03.2025 Rae Vallavolikogu otsuse eelnõu „Rae Vallavolikogu 21.11.2006 otsusega nr 195 „Rae küla Lepiku kinnistu detailplaneeringu kehtestamine“ kehtestatud detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine“ kooskõlastamiseks § 127 lõikes 1 nimetatud asutustele ja arvamuse andmiseks § 127 lõikes 2 nimetatud isikutele ja asutustele.
3.1 Maa- ja Ruumiamet andis 21.03.2025 kirjaga number nr 6-3/25/4489-2 (registreeritud dokumendiregistris nr 6-1/1648-1) teada, et Maa- ja Ruumiamet Kliimaministeeriumi esindajana kooskõlastab Rae küla Lepiku kinnistu detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu riigile omandatud kinnisasjade osas.
3.2 Terviseamet andis 01.04.2025 kirjaga number nr 9.3-1/25/1867-2 (registreeritud dokumendiregistris nr 6-1/1648-2) teada, et amet on tutvunud esitatud materjalidega ja kooskõlastab detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise eelnõu arvestades, et olemasoleva detailplaneeringu lahendusega jätkamine planeeritaval alal ei oleks muutunud asjaolude tõttu asjakohane.
3.3 Transpordiamet andis 07.04.2025 kirjaga (registreeritud dokumendiregistris nr 6 - 1/1652-2) teada, et ametil ei ole vastuväiteid Rae küla Lepiku kinnistu detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise eelnõu kohta. Oleme esitatud materjalidega tutvunud ning teadmiseks võtnud. Täname kaasamise eest. Kui kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis või kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi ehitusseadustiku (edaspidi EhS) §27 alusel, siis palume kaasata Transpordiametit menetlusse.
3.4 Kliimaministeerium andis 14.04.2025 kirjaga (registreeritud dokumendiregistris nr 6 - 1/1648-3) teada, et Maa- ja Ruumiamet Kliimaministeeriumi esindajana kooskõlastas 21.03.2025 kirjaga nr 6-3/25/4489-2 Rae küla Lepiku kinnistu detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu, kirjas viidatud riigile omandatud kinnisasjade osas.
3.5 Raimu Tali (isikukood 37006200315) eraisikuna ja OÜ Insalko Baltic (registrikood 10761608) juhatuse liikmena (edaspidi koos vastuväite esitaja), esitas 11.04.2025 kirjaga (registreeritud dokumendiregistris nr 6-1/2514) vastuväite Rae küla Lepiku kinnistu detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõule.
3.5.1 Vastuväite esitaja leiab, et Rae vallal ei saa olla legitiimset huvi Rae küla Lepiku kinnistu detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering) tervikuna kehtetuks tunnistamiseks.
Vastuväite esitaja on seiskohal, et kuna Eesti Vabariik ja kinnistute omanikud ei ole taotlenud detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist täies ulatuses ning Rail Baltic raudteetrassi realiseerimiseks ei ole vaja kogu detailplaneeringu ala, siis ei saa Rae vallal olla legitiimset huvi kogu detailplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks.
Antud juhul on tegemist olukorraga, kus arendajast sõltumatult ja riiklike huvide tõttu ei saa detailplaneeringut realiseerida kogu ulatuses ning seega puudub objektiivne vajadus kogu detailplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks. Nimelt alles jäävatele elamukinnistutele on võimalik avalikult teelt juurdepääs tagada alternatiivselt. Ühtlasi on võimalik alternatiivselt lahendada veeühendus, kanalisatsiooni- ja elektriühendused. Seetõttu ei ole õige eelnõus detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise ajendiks toodud asjaolu, et detailplaneeringut ei ole võimalik ellu viia, kuna Rail Baltic raudtee projekti ja äralõigetega seonduvalt on kaotanud detailplaneeringu alal paiknevad kinnisasjad ehitusliku potentsiaali ning puudub võimalus kehtestatud detailplaneeringu lahenduse realiseerimiseks.
Eelnõust ei nähtu põhjendusi, miks alles jäävatele elamukruntidele pole võimalik elamuid ehitada ja elamurajooni vähendatud ulatuses välja arendada. Kuna on tekkinud olukord, kus detailplaneeringu ala oleks rohelisem ja vähem asustatud, siis läheks see kokku ka Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringuga.
3.5.2 Vastuväite esitaja leiab, et kogu detailplaneeringu ala kehtetuks tunnistamise tagajärjel muudetakse allesjäänud kinnistud väärtusetuks. Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine toob kaasa planeeringuala puudutatud isikutele negatiivseid mõjutusi ning halvendab nende olukorda.
3.5.3 Vastuväite esitaja leiab, et Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu kehtestamine ei saa olla aluseks Rae küla Lepiku kinnistu detailplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks.
3.5.4 Vastuväites on rõhutatud, et Maa- ja Ruumiamet, Kliimaministeeriumi esindajana, on taotlenud vaid riigile omandatud kinnisasjade osas detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist. Seega pole põhjendatud kogu detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine.
Vastuväite esitaja palub jätta Rae Vallavolikogu 21.11.2006 otsusega nr 195 kehtestatud Rae küla Lepiku kinnistu detailplaneering kehtetuks tunnistamata või alternatiivselt tunnistada detailplaneering osaliselt kehtetuks, st Eesti Vabariigi omandis olevate kinnistute osas.
3.6. Teised kooskõlastamise ja arvamuse andmise eesmärgil kaasatud asutused ja puudutatud isikud ei andnud ettenähtud aja jooksul tagasisidet.
PlanS § 140 lõige 4 sätestab, et kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole 30 päeva jooksul detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse otsuse eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi selle kohta arvamust avaldada, kui seadus ei sätesta teisiti.
4. Rae Vallavolikogu seisukohad esitatud vastuväitele
Rae Vallavolikogu ei nõustu Rae küla Lepiku kinnistu detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõule esitatud vastuväitega alljärgnevatel põhjendustel:
4.1 PlanS § 140 lõige 1 punkt 2 on kaalutlusõiguslik säte. Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisel tuleb arvestada seaduse ja üldplaneeringu nõuetega. Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse tegemisel tuleb huvide kaalumisel arvesse võtta ka kehtetuks tunnistamise eesmärki. Eesmärk peab olema legitiimne ja kooskõlas kaalutlusõigust andva volitusnormi eesmärgiga (praegusel juhul PlanS § 140 lõike 1 punktiga 2). Eesti Vabariik Maa-ameti kaudu on esitanud taotluse Lepiku kinnistu detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamiseks, eesmärgiga viia ellu Rail Baltic raudteetrass. Seega tuleb detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisel hinnata, kas selleks esineb teiste omanike huvide valguses piisavalt kaalukas vajadus ning kas detailplaneeringut on võimalik ellu viia osaliselt. Planeeringu terviklikkuse säilimine on eeltingimus detailplaneeringu osaliseks kehtetuks tunnistamiseks. Seega kui planeeringu osaline kehtetuks tunnistamine ei ole võimalik ilma selle terviklikkust rikkumata ning
osaline kehtetuks tunnistamine muudaks planeeringu funktsionaalselt teostamatuks, siis tuleb kaaluda, kas jätta detailplaneering kehtetuks tunnistamata või tunnistada täies ulatuses kehtetuks. Antud juhul ei ole võimalik detailplaneeringut osaliselt ellu viia otsuse punktides 2.2 – 2.5. toodud põhjustel. Rail Baltic on rahvusvaheline taristuprojekt, mille eesmärk on ühendada Balti riigid Euroopa raudteevõrguga. See on Eesti riigi ja Euroopa Liidu jaoks strateegiline prioriteet, mistõttu kaalub ülekaalukas avalik huvi rajada Rail Baltic raudteetrass üle erahuvi.
4.2 PlanS § 6 lõike 14 kohaselt on planeeringu põhilahendus planeeringu oluline osa, mis tagab planeeringuga kavandatu elluviimisel lahenduse tervikliku toimimise. Lepiku kinnistu detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamisel tekiks vajadus juurdepääsude või tehnovõrkude osas alternatiivsete lahenduste kavandamiseks sh detailplaneeringuga kavandatud teede ja tehnovõrkude põhimõtteliste lahenduste muutmiseks. Sellest tulenevalt kaasneks Lepiku kinnistu detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamisel vajadus muuta planeeringualale varasemalt kehtestatud detailplaneeringu põhilahendust.
Täiendavalt selgitame, et PlanS § 6 lõike 11 kohaselt on planeeringu elluviimine tegevus, mille eesmärgiks on planeeringus sätestatu realiseerimine ning planeeringulistest nõuetest kinnipidamise tagamine. Seega teede ja tehnovõrkude lahenduste elluviimine kehtestatud detailplaneeringu korral tähendab, et planeeringuga kavandatud teed ja tehnovõrgud tuleb välja ehitada vastavalt planeeringus sätestatud tingimustele. Teede ja tehnovõrkude rajamine toimub vastavalt ehitusprojektile, mille koostamisel lähtutakse alal kehtivast detailplaneeringust. Ehitusloa väljastamise aluseks on detailplaneeringu tingimustega kooskõlas koostatud ehitusprojekt. Seega vastuväites viidatud juurdepääsude või tehnovõrkude osas alternatiivsete lahenduste kavandamiseks, Lepiku kinnistu detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise järgselt, on vajalik koostada uus projekt, arvestades raudteetrassi rajamisega muutuva ruumilise keskkonnaga. Kui ehitusprojekt ei vasta detailplaneeringule, ei saa omavalitsus ehitusluba anda.
4.3 Eraomandis kinnistute osas planeeringuga kavandatud põhilahenduse terviklik toimimine ning planeeringus sätestatu realiseerimine ei ole Rail Baltic raudteetaristu ehitamiseks vajaliku maa-ala planeeringualast eraldamisega seonduvalt võimalik. Mistõttu eelnevat silmas pidades kaasneks Lepiku kinnistu detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise järgselt, Lepiku kinnistu detailplaneeringu alal eraomandisse jäänud kinnisasjadele elamute kavandamisel, igal juhul vajadus uue detailplaneeringu koostamiseks. PlanS § 140 lõike 7 kohaselt tuleb detailplaneeringu muutmiseks koostada uus sama planeeringuala hõlmav detailplaneering, lähtudes planeerimisseaduses detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõuetest.
Vastavalt PlanS §124 lõikele 2 on detailplaneeringu eesmärk eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse alus. Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringus on maakonnaplaneeringust tulenevalt arvestatud maakasutuse planeerimisel Rail Baltic trassiga ning määratud Lepiku kinnistu detailplaneeringu alale kaitsehaljastuse maakasutuse juhtotstarve. Sellest tulenevalt on Lepiku kinnistu detailplaneeringu alal, uue detailplaneeringu algatamine elamute kavandamise eesmärgil, vastuolus kehtiva Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu tingimustega. Rae Vallavolikogu on otsuse punktis 2.3 toonud välja kõik olulised aspektid Lepiku kinnistu detailplaneeringu alale Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringuga maakasutuse juhtotstarbe määramise protsessis.
4.4 Selgitavate asjaoludena rõhutame, et Eesti Vabariik MaRu kaudu soovib avalikes huvides omandatud kinnisasjade osas detailplaneeringu edasisest elluviimisest loobuda Rail Baltic raudtee rajamise eesmärgil ning ei soovi Lepiku kinnistu detailplaneeringu alusel ehitustegevust läbi viia. Mistõttu Lepiku kinnistu detailplaneeringu alal eraomandis kinnistute osas planeeringuga kavandatud põhilahenduse terviklik toimimine ning planeeringus sätestatu realiseerimine ei ole võimalik olenemata sellest kas
detailplaneering tunnistatakse osaliselt kehtetuks või kogu ulatuses kehtetuks. Samuti on Rae Vallavolikogu otsuse punktis 2.5 selgitatud HMS § 66 lõike 2 punktis 2 sätestatud haldusakti kehtestuks tunnistamist detailplaneeringu kehtestamisel aluseks olnud muudetud õigusnormidest ning avalikust huvist lähtuvalt. Ühtlasi on otsuse punktis 2.5 ka selgelt välja toodud, et Lepiku kinnistu detailplaneeringu alale kaitsehaljastuse maa juhtotstarbe määramise protsessi oli kaasatud detailplaneeringuga hõlmatud kinnisasjade omanik.
4.5 Rae Vallavolikogu on seiskohal, et praegusel juhul on tegemist haldusakti kehtetuks tunnistamisega ülekaaluka avaliku huvi tõttu ning täidetud on kõik detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise kasuks välja toodud eesmärgid (Rail Baltic raudteetrass), mis on seotud ülekaaluka avaliku huviga.
4.6 Kõiki eelpool nimetatud asjaolusid kogumina hinnates ning võttes aluseks PlanS § 140 lõike 2, mille kohaselt võib detailplaneeringu tunnistada osaliselt kehtetuks, kui on tagatud planeeringu terviklahenduse elluviimine pärast detailplaneeringu osalist kehtetuks tunnistamist, on antud juhul põhjendatud tunnistada detailplaneering täies mahus kehtetuks.
Tuginedes eelnevale leiab Rae Vallavolikogu, et Rae Vallavolikogu 21.11.2006 otsusega nr 195 „Rae küla Lepiku kinnistu detailplaneeringu kehtestamine“ kehtestatud detailplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks ei esine avalikust huvist tulenevaid takistusi, mis välistaks detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise ning ei ole teada asjaolusid, mis tingiksid detailplaneeringu kehtima jäämise.
PlanS § 140 lõike 5 kohaselt detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisest teavitatakse PlanS § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi ning teavitatakse ajalehes lähtudes PlanS § 139 lõigetes 3 ja 5 sätestatud nõuetest.
Lähtudes eespool toodust ja võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 33, planeerimisseaduse § 140 lõike 1 punktid 1 ja 2 ja lõike 6 ning haldusmenetluse seaduse § 64 lõiked 2 ja 3, § 66 lõike 2 punktid 1 ja 2, § 68 lõike 2, § 70 lõike 1, Rae Vallavolikogu otsustab: 1. Tunnistada kehtetuks Rae Vallavolikogu 21.11.2006 otsusega nr 195 „Rae küla
Lepiku kinnistu detailplaneeringu kehtestamine“ kehtestatud Rae vallas Rae külas Lepiku kinnistu detailplaneering.
2. Avaldada teade detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise kohta Ametlikes Teadaannetes ja Rae valla kodulehel.
3. Teavitada detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisest ajalehtedes Harju Elu ja Rae Sõnumid ning vastavaid ametkondi ja teisi valitsusasutusi, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb, ja isikuid, kelle õigusi või huve võib detailplaneering puudutada.
4. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
5. Otsuse peale võib esitada Rae Vallavolikogule vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama, või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Tammela vallavolikogu aseesimees
Saatja: <[email protected]>
Saadetud: 27.06.2025 08:05
Adressaat: PÄA Põhja <[email protected]>
Teema: 6-1/4085 Rae Vallavolikogu 21.11.2006 otsusega nr 195 „Rae küla Lepiku kinnistu
detailplaneeringu kehtestamine“ kehtestatud detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisest
informeerimine
Manused: Rae Vallavolikogu 21.11.2006 otsusega nr 195 „Rae küla Lepiku ki.asice
TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada!
Tere
Edastame Rae Vallavalitsuse poolt kirja.
Lugupidamisega
Rae Vallavalitsus
Telefon: 60 56750
E-mail: [email protected]
Veeb: www.rae.ee
Digiallkirjad
Aruküla tee 9, EE Telefon 605 6750 Arvelduskonto Jüri alevik, 75301 HARJUMAA E-post [email protected] EE902200001120122757 Registrikood 75026106 Swedbank
Päästeameti Põhja päästekeskus [email protected] kuupäev digiallkirjas nr 6-1/4085 Rae Vallavolikogu 21.11.2006 otsusega nr 195 „Rae küla Lepiku kinnistu detailplaneeringu kehtestamine“ kehtestatud detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisest informeerimine Edastame Teile lähtuvalt planeerimisseaduse § 140 lõikest 5 teate Rae Vallavolikogu 17.06.2025 otsusega nr 169 Rae vallas Rae külas Lepiku kinnistu detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisest.
Rae Vallavolikogu 21.11.2006 otsusega nr 195 „Rae küla Lepiku kinnistu detailplaneeringu kehtestamine“ kehtestati Rae vallas Rae külas Lepiku kinnistu detailplaneering (kovID DP0327, edaspidi detailplaneering), mis hõlmas Uue-Lepiku kinnistut registriosa numbriga 10413502. Detailplaneeringu ala koosseisu kuulub 20.01.2025 seisuga 80 kinnisasja sh 58 riigi omandis ja 22 eraomandis kinnisasja.
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks oli maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistu jagamine 67 elamumaa krundiks ning moodustatavatele elamumaa kruntidele ehitusõiguse määramine 30 üksikelamu, 29 kaksikelamu ja 8 ridaelamu ehitamiseks. Täiendavalt kavandati detailplaneeringuga kaks tootmismaa krunti alajaamade ehitamiseks, kolm transpordimaa krunti teede ja kommunikatsioonide rajamiseks ning neli maatulundusmaa krunti haljasaladele. Detailplaneering hõlmab ligikaudu 21 ha suurust ala.
13.11.2024 esitas Maa-amet, alates 01.01.2025 Maa- ja Ruumiamet (edaspidi MaRu), taotluse Lepiku kinnistu detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamiseks riigile omandatud kinnisasjade osas.
Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 140 lõike 1 punkti 2 kohaselt võib kehtestatud detailplaneeringu või selle osa kehtetuks tunnistada, kui planeeringu koostamise korraldaja või planeeritava kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda.
Lähtudes omaniku õigusest oma omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada, ei ole antud juhul mõistlik jätta detailplaneeringut kehtima riigi omandis kinnisasjadel olukorras, kus Eesti Vabariik MaRu kaudu soovib avalikes huvides omandatud kinnisasjade osas detailplaneeringu edasisest elluviimisest loobuda Rail Baltic raudtee rajamise eesmärgil.
PlanS § 140 lõike 2 kohaselt võib detailplaneeringu tunnistada osaliselt kehtetuks, kui on tagatud planeeringu terviklahenduse elluviimine pärast detailplaneeringu osalist kehtetuks tunnistamist.
Eesti Vabariik Maa-ameti kaudu on esitanud taotluse Lepiku kinnistu detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamiseks, eesmärgiga viia ellu Rail Baltic raudteetrass. Seega tuleb detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisel hinnata, kas selleks esineb teiste omanike huvide valguses piisavalt kaalukas vajadus ning kas detailplaneeringut on võimalik ellu viia osaliselt. Planeeringu terviklikkuse säilimine on eeltingimus detailplaneeringu osaliseks kehtetuks tunnistamiseks. Seega kui planeeringu osaline kehtetuks tunnistamine ei ole võimalik ilma selle terviklikkust rikkumata ning osaline kehtetuks tunnistamine muudaks planeeringu funktsionaalselt teostamatuks, siis tuleb kaaluda, kas jätta detailplaneering kehtetuks tunnistamata või tunnistada täies ulatuses kehtetuks. Antud juhul ei ole võimalik detailplaneeringut osaliselt ellu viia otsuse punktides 2.2 – 2.5. toodud põhjustel. Rail Baltic on rahvusvaheline taristuprojekt, mille eesmärk on ühendada Balti riigid Euroopa raudteevõrguga. See on Eesti riigi ja Euroopa Liidu jaoks strateegiline prioriteet, mistõttu kaalub ülekaalukas avalik huvi rajada Rail Baltic raudteetrass üle erahuvi.
Rae Vallavolikogu on seiskohal, et antud juhul on tegemist haldusakti kehtetuks tunnistamisega ülekaaluka avaliku huvi tõttu ning täidetud on kõik detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise kasuks välja toodud eesmärgid (Rail Baltic raudteetrass), mis on seotud ülekaaluka avaliku huviga.
Kõiki eelpool nimetatud asjaolusid kogumina hinnates ning võttes aluseks PlanS § 140 lõike 2, mille kohaselt võib detailplaneeringu tunnistada osaliselt kehtetuks, kui on tagatud planeeringu terviklahenduse elluviimine pärast detailplaneeringu osalist kehtetuks tunnistamist, on antud juhul põhjendatud tunnistada detailplaneering täies mahus kehtetuks. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Tõnis Kõiv abivallavanem Lisa: Rae Vallavolikogu 17.06.2025 otsusega nr 169 „Rae Vallavolikogu 21.11.2006 otsusega nr 195 „Rae küla Lepiku kinnistu detailplaneeringu kehtestamine“ kehtestatud detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine“ Lepiku kinnistu detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine kümnel lehel. Koopia: Terviseamet, [email protected]
Helina Leetus 5981 3140 [email protected]
Digiallkirjad
OTSUS
Järveküla 17. juuni 2025 nr 169 Rae Vallavolikogu 21.11.2006 otsusega nr 195 „Rae küla Lepiku kinnistu detailplaneeringu kehtestamine“ kehtestatud detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine 1. Asjaolud
Rae Vallavolikogu 21.11.2006 otsusega nr 195 „Rae küla Lepiku kinnistu detailplaneeringu kehtestamine“ kehtestati Rae vallas Rae külas Lepiku kinnistu detailplaneering (kovID DP0327, edaspidi detailplaneering), mis hõlmas Uue-Lepiku kinnistut registriosa numbriga 10413502.
Detailplaneeringu ala koosseisu kuulub 20.01.2025 seisuga 80 kinnisasja sh 58 riigi omandis ja 22 eraomandis kinnisasja. Detailplaneeringuga hõlmatud kinnisasjade loetelu esitatud alljärgnevas tabelis.
Registriosa nr
Lähiaadress Katastritunnus Pindala (m2)
Sihtotstarve Omanik
1 12583402
11113 Assaku- Jüri tee L3
65301:001:6383 2033 Transpordimaa 100%
Eesti Vabariik Tallinna-Rapla raudtee 600
65301:001:6384 1219 Transpordimaa 100%
2 12579802
Kullese tee 4 65301:001:6385 3007 Elamumaa 100%
Eesti Vabariik Tallinna-Rapla raudtee 63001
65301:001:6386 108 Elamumaa 100%
Tallinna-Rapla raudtee 630
65301:001:6387 70 Elamumaa 100%
3 12582102 Kullese tee 2 65301:002:1364 2767 Elamumaa 100% Eesti Vabariik
4 12578002 Tallinna-Rapla raudtee 65001
65301:001:6388 718 Elamumaa 100% Eesti Vabariik
Kullese tee 6 65301:001:6389 1329 Elamumaa 100%
5 12577102
Tallinna-Rapla raudtee 651
65301:001:6390 1495 Elamumaa 100% Eesti Vabariik
Kullese tee 8 65301:001:6391 501 Elamumaa 100%
6 12583102 Kullese tee 10 65301:002:1374 2004 Elamumaa 100% Eesti Vabariik
7 12582902 Kullese tee 12 65301:002:1376 2004 Elamumaa 100% Eesti Vabariik
8 12582702 Kullese tee 14 65301:002:1378 2001 Elamumaa 100% Eesti Vabariik
9 12582502 Tallinna-Rapla raudtee 700
65301:001:6624 1622 Elamumaa 100% Eesti Vabariik
Kullese tee 16 65301:001:6625 379 Elamumaa 100%
10 12582302
Tallinna-Rapla raudtee 730
65301:001:6628 1024 Elamumaa 100% Eesti Vabariik
Kullese tee 18 65301:001:6629 1037 Elamumaa 100%
11 24399050 Tallinna-Rapla raudtee 740
65301:001:6592 337 Elamumaa 100% Eesti Vabariik
Registriosa nr
Lähiaadress Katastritunnus Pindala (m2)
Sihtotstarve Omanik
12 24399150 Tallinna-Rapla raudtee 750
65301:001:6590 404 Elamumaa 100% Eesti Vabariik
13 12581602 Tallinna-Rapla raudtee 760
65301:001:6635 591 Elamumaa 100% Eesti Vabariik
Kullese tee 24 65301:001:6634 1425 Elamumaa 100%
14 12581402
Tallinna-Rapla raudtee 810
65301:001:6632 871 Elamumaa 100% Eesti Vabariik
Kullese tee 26 65301:001:6633 1135 Elamumaa 100%
15 12581202 Tallinna-Rapla raudtee 820
65301:001:6626 1393 Elamumaa 100% Eesti Vabariik
Kullese tee 28 65301:001:6627 614 Elamumaa 100%
16 12580902
Tallinna-Rapla raudtee 840
65301:001:6640 1938 Elamumaa 100% Eesti Vabariik
Kullese tee 30 65301:001:6641 62 Elamumaa 100%
17 12580702 Kullese tee 32 65301:002:1398 3992 Elamumaa 100% Eesti Vabariik
18 12576402 Uue-Lepiku 65301:002:1351 1800 Maatulundusmaa 100%
Eesti Vabariik
19 12576302
Tallinna-Rapla raudtee 852
65301:001:6394 1842 Maatulundusmaa 100%
Eesti Vabariik
Väike-Lepiku 65301:001:6395 7988 Maatulundusmaa 100%
20 12580502 Kullese tee 34 65301:002:1401 3254 Elamumaa 100% Eesti Vabariik
21 12580302 Kullese tee 36 65301:002:1403 1948 Elamumaa 100% Eesti Vabariik
22 12578202 Kullese tee 56 65301:002:1424 2071 Elamumaa 100% Eesti Vabariik
23 24626350 Kullese tee 65301:001:6404 5004
Transpordimaa 100%
Eesti Vabariik
Kullese tee L1 65301:001:6636 4339 Transpordimaa 100%
24 12578102 Kullese tee 58 65301:002:1425 1558 Elamumaa 100% Eesti Vabariik
25 12577902 Kullese tee 60 65301:002:1426 1502 Elamumaa 100% Eesti Vabariik
26 12577802 Kullese tee 62 65301:002:1427 1498 Elamumaa 100% Eesti Vabariik
27 12577702 Kullese tee 64 65301:002:1428 1492 Elamumaa 100% Eesti Vabariik
28 12577602 Kullese tee 66 65301:002:1429 1531 Elamumaa 100% Eesti Vabariik
29 12577502 Kullese tee 68 65301:002:1431 1499 Elamumaa 100% Eesti Vabariik
30 12577302 Kullese tee 70 65301:002:1432 1505 Elamumaa 100% Eesti Vabariik
31 12577202 Kullese tee 72 65301:002:1433 1474 Elamumaa 100% Eesti Vabariik
32 12576102 Laia-Lepiku 65301:002:1354 23810 Maatulundusmaa 100%
Eesti Vabariik
33 24626450 Tallinna-Rapla raudtee 690
65301:001:6403 5734 Transpordimaa 100%
Eesti Vabariik
34 12576202
Tallinna-Rapla raudtee 831
65301:001:6398 761 Maatulundusmaa 100%
Eesti Vabariik Suure-Lepiku 65301:001:6399 13868
Maatulundusmaa 100%
35 12576002
Tallinna-Rapla raudtee 61001
65301:001:6381 450 Transpordimaa 100%
Eesti Vabariik Saare-Lepiku 65301:001:6382 600
Transpordimaa 100%
36 12583302 Tallinna-Rapla raudtee 620
65301:001:6379 150 Elamumaa 100% Eesti Vabariik
Rae tee 60 65301:001:6380 2087 Elamumaa 100%
37 12576502 Kullesesaba tee 7 65301:002:1362 3195 Elamumaa 100% Eesti Vabariik
38 12576602 Kullesesaba tee 5 65301:002:1361 2554 Elamumaa 100% Eesti Vabariik
39 12576702 Kullesesaba tee 3 65301:002:1359 2713 Elamumaa 100% Eesti Vabariik
40 12576802 Kullesesaba tee 1 65301:002:1358 2724 Elamumaa 100% Eesti Vabariik
Registriosa nr
Lähiaadress Katastritunnus Pindala (m2)
Sihtotstarve Omanik
41 12583202 Kullese tee 1 65301:002:1363 2257 Elamumaa 100% Eesti Vabariik
42 12581002 Kullese tee 3 65301:002:1365 1571 Elamumaa 100% Eesti Vabariik
43 12578702 Kullese tee 5 65301:002:1367 1566 Elamumaa 100% Eesti Vabariik
44 12577402 Kullese tee 7 65301:002:1369 1673 Elamumaa 100% Eesti Vabariik
45 12577002 Kullese tee 9 65301:002:1372 2137 Elamumaa 100% Eesti Vabariik
46 12576902 Kullese tee 9a 65301:002:1373 36 Tootmismaa 100%
Eesti Vabariik
47 12583002
Tallinna-Rapla raudtee 611
65301:001:6400 21 Elamumaa 100% Eesti Vabariik
Kullese tee 11 65301:001:6401 2397 Elamumaa 100%
48 12582802 Tallinna-Rapla raudtee 681
65301:001:6392 763 Elamumaa 100% Eesti Vabariik
Kullese tee 13 65301:001:6393 695 Elamumaa 100%
49 12582602 Kullese tee 15 65301:002:1379 1421 Elamumaa 100% Eesti Vabariik
50 12582402
Kullese tee 17 65301:001:6396 1553 Elamumaa 100%
Eesti Vabariik Tallinna-Rapla raudtee 71101
65301:001:6397 44 Elamumaa 100%
51 12581902 Kullese tee 21 65301:002:1386 1532 Elamumaa 100% Eesti Vabariik
52 12582202 Tallinna-Rapla raudtee 721
65301:001:6630 469 Elamumaa 100% Eesti Vabariik
Kullese tee 19 65301:001:6631 1009 Elamumaa 100%
53 12581702 Kullese tee 23 65301:002:1388 1423 Elamumaa 100% Eesti Vabariik
54 24399250 Tallinna-Rapla raudtee 722
65301:001:6594 920 Elamumaa 100% Eesti Vabariik
55 12581102 Kullese tee 29 65301:002:1395 1982 Elamumaa 100% Eesti Vabariik
56 12581302 Tallinna-Rapla raudtee 790
65301:001:6638 1120 Elamumaa 100% Eesti Vabariik
Kullese tee 27 65301:001:6639 382 Elamumaa 100%
57 12580802 Kullese tee 31 65301:002:1397 1709 Elamumaa 100% Eesti Vabariik
58 12580602 Kullese tee 33 65301:002:1399 2319 Elamumaa 100% Eesti Vabariik
59 12582002 Kullese tee 20 65301:001:6593 2049 Elamumaa 100% Eraomand
60 12581802 Kullese tee 22 65301:001:6591 1970 Elamumaa 100% Eraomand
61 12581502 Kullese tee 25 65301:001:6595 830 Elamumaa 100% Eraomand
62 10413502 Kullese tee L2 65301:001:6637 4033 Transpordimaa 100%
Eraomand
63 12580102 Kullese tee 38 65301:002:1405 1953 Elamumaa 100% Eraomand
64 12579702 Kullese tee 40 65301:002:1408 1953 Elamumaa 100% Eraomand
65 12579502 Kullese tee 42 65301:002:1411 1973 Elamumaa 100% Eraomand
66 12579302 Kullese tee 44 65301:002:1413 1994 Elamumaa 100% Eraomand
67 12579102 Kullese tee 46 65301:002:1415 2010 Elamumaa 100% Eraomand
68 12578902 Kullese tee 48 65301:002:1417 2207 Elamumaa 100% Eraomand
69 12578602 Kullese tee 50 65301:002:1419 3600 Elamumaa 100% Eraomand
70 12578402 Kullese tee 52 65301:002:1422 1974 Elamumaa 100% Eraomand
71 12579602 Kullese tee 41 65301:002:1409 1531 Elamumaa 100% Eraomand
72 12580202 Kullese tee 37 65301:002:1404 1501 Elamumaa 100% Eraomand
73 12580402 Kullese tee 35 65301:002:1402 1500 Elamumaa 100% Eraomand
74 12578502 Kullese tee 51 65301:002:1421 1469 Elamumaa 100% Eraomand
75 12578802 Kullese tee 49 65301:002:1418 1503 Elamumaa 100% Eraomand
76 12579002 Kullese tee 47 65301:002:1416 1499 Elamumaa 100% Eraomand
77 12579202 Kullese tee 45 65301:002:1414 1500 Elamumaa 100% Eraomand
78 12579402 Kullese tee 43 65301:002:1412 1514 Elamumaa 100% Eraomand
79 12580002 Kullese tee 39 65301:002:1406 1759 Elamumaa 100% Eraomand
80 12578302 Kullese tee 54 65301:002:1423 2044 Elamumaa 100% Eraomand
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks oli maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistu jagamine 67 elamumaa krundiks ning moodustatavatele elamumaa kruntidele ehitusõiguse määramine 30 üksikelamu, 29 kaksikelamu ja 8 ridaelamu ehitamiseks. Täiendavalt kavandati detailplaneeringuga kaks tootmismaa krunti alajaamade ehitamiseks, kolm transpordimaa krunti teede ja kommunikatsioonide rajamiseks ning neli maatulundusmaa krunti haljasaladele. Detailplaneering hõlmab ligikaudu 21 ha suurust ala.
13.11.2024 esitas Maa-amet, alates 01.01.2025 Maa- ja Ruumiamet (edaspidi MaRu), taotluse Lepiku kinnistu detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamiseks riigile omandatud kinnisasjade osas. Kinnisasjade riigivara valitsejaks on Kliimaministeerium (edaspidi KLIM). Vastavalt Keskkonnaministeeriumi, Maa-ameti ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vahel 06.09.2016 sõlmitud koostöökokkuleppele tegeleb maade omandamisega MaRu. Alates 01.07.2023 koordineerib raudteetaristu arendamist Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asemel KLIM.
2. Haldusakti kehtetuks tunnistamise õiguslikud alused ja põhjendused.
2.1 Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 140 lõike 1 punkti 2 kohaselt võib kehtestatud detailplaneeringu või selle osa kehtetuks tunnistada, kui planeeringu koostamise korraldaja või planeeritava kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda.
Tulenevalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktist 33 ja PlanS § 140 lõikest 6 on detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine vallavolikogu ainupädevuses.
Lepiku kinnistu detailplaneeringu alal asuvad kinnisasjad on riik omandanud avalikes huvides omandamise menetluse raames 2024.aastal Rail Baltic raudtee rajamiseks. Rail Baltic raudtee ehituse tõttu soovib Eesti Vabariik MaRu kaudu riigi omandis olevate kinnisasjade osas detailplaneeringu edasisest elluviimisest loobuda ning ei soovi selle detailplaneeringu alusel ehitustegevust läbi viia.
Tulenevalt eeltoodust palub Eesti Vabariik MaRu kaudu Rae Vallavolikogu 21.11.2006 otsusega nr 195 „Rae küla Lepiku kinnistu detailplaneeringu kehtestamine“ kehtestatud detailplaneeringu tunnistada kehtetuks eespool nimetatud 58 riigile omandatud kinnisasja osas. Täpsustavalt on taotleja välja toonud, et kuivõrd riik omandas maaomaniku soovil Kullese tee 20, Kullese tee 22 ja Kullese tee 25 kinnisasjadest üksnes raudtee rajamiseks vajalikud osad, siis on riik hüvitanud maaomanikule otseselt kaasneva varalise kahju eraomandisse jäänud Kullese tee 20 (katastritunnus 65301:001:6593), Kullese tee 22 (katastritunnus 65301:001:6591) ja Kullese tee 25 (katastritunnus 65301:001:6595) kinnisasjadel ehitusõiguse kaotamise eest.
Lähtudes omaniku õigusest oma omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada, ei ole antud juhul mõistlik jätta detailplaneeringut kehtima eelnevalt nimetatud riigi poolt omandatud kinnisasjade osas olukorras, kus Eesti Vabariik MaRu kaudu soovib avalikes huvides omandatud kinnisasjade osas detailplaneeringu edasisest elluviimisest loobuda Rail Baltic raudtee rajamise eesmärgil.
2.2 PlanS § 140 lõike 2 kohaselt võib detailplaneeringu tunnistada osaliselt kehtetuks, kui on tagatud planeeringu terviklahenduse elluviimine pärast detailplaneeringu osalist kehtetuks tunnistamist.
Lisaks riigi poolt omandatud kinnisasjadele hõlmab Lepiku kinnistu detailplaneeringu ala 22 eraomandis kinnisasja. Seega on vajalik detailplaneeringu osalise kehtetuks tunnistamise puhul hinnata, millist rolli omab kehtetuks tunnistatav osa kogu ülejäänud planeeringu ja selle eesmärgi täitmise suhtes ning kas on tagatud planeeringu terviklahenduse elluviimine pärast detailplaneeringu osalist kehtetuks tunnistamist.
Rae Vallavolikogu on kaalunud, kas eraomandisse jäänud kinnisasjade osas on võimalik detailplaneeringu lahenduse osaline elluviimine ning hinnanud kehtetuks tunnistatava osa mõju terviklahenduse elluviimisele. Nimetatud alale kehtestatud detailplaneeringu peamiseks eesmärgiks oli kavandada kogu planeeritaval alal terviklik ruumilahendus. Rail Baltic raudteetaristu ehitamiseks vajaliku maa-ala planeeringualast eraldamisega ning planeeringuala läbiva raudteetrassi rajamisega muutub oluliselt alal detailplaneeringu kehtestamisel arvesse võetud ruumiline keskkond. Detailplaneeringu olulised osad (juurdepääsud, tehnovõrgud) on uue taristuprojektiga vastuolulised, mistõttu Rae Vallavolikogu hinnangul ei ole kehtestatud detailplaneeringu põhilahendus enam füüsiliselt ega juriidiliselt teostatav. Hinnates muudatustega kaasnevat tervikmõju kavandatavast raudteetrassist lõunapoole jäävale detailplaneeringu alale, on Rae Vallavolikogu seisukohal, et eelpool nimetatud eraomandis kinnisasjade osas ei ole Rae Vallavolikogu 21.11.2006 otsusega nr 195 „Rae küla Lepiku kinnistu detailplaneeringu kehtestamine“ kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud lahenduse elluviimine tervikliku avaliku ruumi sh tehnovõrkude ja liikuvuslahenduse osas võimalik.
Võttes arvesse eelnevalt käsitletud asjaolusid, on Rae Vallavolikogu seisukohal, et Lepiku kinnistu detailplaneeringut ei ole võimalik kehtestatud kujul ka osaliselt ellu viia.
2.3 Samuti märgime, et Lepiku kinnistu detailplaneeringu alal kehtib Rae Vallavolikogu 15.10.2024 otsusega nr 134 „Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu kehtestamine“ kehtestatud Rae valla põhjapiirkonna üldplaneering, millega on Lepiku kinnistu detailplaneeringu alale määratud kaitsehaljastuse maa juhtotstarve. Antud detailplaneeringu alal varasemalt kehtiva üldplaneeringuga määratud elamumaa juhtotstarbe muutmine kaitsehaljastuse maaks oli otseses seoses Rail Baltic põhitrassi asukohaga, lisaks arvestati üldplaneeringu lahenduse koostamisel Rail Baltic projektiga projekteeritud rohesillast tulenevate nõuetega ning RB Rail AS ja Rail Baltic Estonia OÜ ettepanekutega. Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbest tulenevalt ei ole Lepiku kinnistu detailplaneeringu alal eraomandisse jäänud kinnisasjade osas võimalik uue detailplaneeringu algatamine elamute kavandamise eesmärgil. Nimelt on see vastuolus antud alale riiklikes huvides kavandatavast raudteetaristust tulenevalt määratud kaitsehaljastuse maa juhtotstarbega. Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu seletuskirja kohaselt on maakasutuse juhtotstarbeks rohealadel kaitsehaljastuse maa, kui selle ülesandeks on inimese tervisele või looduslikule elustikule kahjulike mõjude (müra, tolm jmt) leevendamine või vältimine. Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringuga kaitsehaljastuse maa planeerimisele esitatud tingimuste kohaselt ei ole kaitsehaljastuse maa hoonestamine lubatud.
Selgitavate asjaoludena märgime, et Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringuga on Rae külas paiknevale Tedre kinnistule (registriosa nr 6143902, katastritunnus 65301:001:3990, pindala 233 819 m2, sihtotstarve maatulundusmaa 100%) osaliselt ette nähtud tootmismaa juhtotstarve, samas antud alal varasemalt kehtinud Rae valla üldplaneeringu kohaselt oli maakasutuse juhtotstarve kogu kinnistu ulatuses perspektiivne kaitsehaljastuse maa. Lisaks on Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringuga laiendatud elamumaa maakasutusega ala Rae külas asuval Rõõla kinnistul (registriosa nr 25274950, katastritunnus 65301:001:6614, pindala 127 254 m2, sihtotstarve maatulundusmaa 100%). Uue tootmismaa juhtotstarbega ala moodustamisega ning elamumaa maakasutusega ala laiendamisega Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringus määratud ulatuses on eraomanikele kompenseeritud võrreldavas asukohas see, et Lepiku kinnistu detailplaneeringu alale kavandatavast raudteetrassist lõunapoole jäävate eraomandis kinnisasjade osas ei ole Rae Vallavolikogu 21.11.2006 otsusega nr 195 „Rae küla Lepiku kinnistu detailplaneeringu kehtestamine“ kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud lahenduse elluviimine võimalik.
Rae Vallavalitsus on 23.02.2023 kirjas (registreeritud dokumendiregistris nr 6-1/3382) selgitanud Lepiku kinnistu detailplaneeringu alale Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringuga kavandatava lahendusega seotud asjaolusid riigi poolt kinnisasjade
avalikes huvides omandamise menetlusega seonduvalt. Ühtlasi on nimetatud kirjas rõhutatud, et Rae vald ei ole ette näinud Lepiku kinnistu detailplaneeringu alal asuvate kinnisasjade omanikele üldplaneeringu raames kulude hüvitamist ega määranud sellele alale avalikes huvides omandamise vajadust.
2.4 PlanS § 124 lõige 2 sätestab, et detailplaneeringu eesmärk on eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse alus. Lepiku kinnistu detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud enam kui 18 aastat. Selle aja jooksul on antud alale Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462 „Rae valla üldplaneeringu kehtestamine“ kehtestatud Rae valla üldplaneering ning seejärel Rae Vallavolikogu 15.10.2024 otsusega nr 134 „Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu kehtestamine“ kehtestatud Rae valla põhjapiirkonna üldplaneering. Kohtulahendite analüüsi põhjal võib järeldada, et mida rohkem aega on möödunud detailplaneeringu kehtestamisest, seda tõenäolisem on võimalus, et detailplaneeringu asjakohasus ja realiseerimise võimalikkus aja jooksul muutuvad.
2.5 Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 66 lõike 2 punkti 2 kohaselt võib haldusakti, mis andmise ajal oli õiguspärane, tunnistada isiku kahjuks edasiulatuvalt kehtetuks, kui haldusorganil oleks olnud õigus jätta haldusakt hiljem muutunud faktiliste asjaolude tõttu või hiljem muudetud õigusnormi alusel välja andmata ja avalik huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks kaalub üles isiku usalduse, et haldusakt jääb kehtima. HMS § 66 lõike 2 punkti 1 kohaselt võib haldusakti, mis andmise ajal oli õiguspärane, tunnistada isiku kahjuks edasiulatuvalt kehtetuks, kui see on lubatud seadusega või kui selleks on jäetud võimalus haldusaktis. PlanS § 140 lõike 1 punkti 1 kohaselt võib detailplaneeringu või selle osa võib tunnistada kehtetuks, kui detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat ja detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima ning planeeringu koostamise korraldaja või planeeritava kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda. Samas PlanS § 140 lõike 2 kohaselt võib detailplaneeringu tunnistada osaliselt kehtetuks, kui on tagatud planeeringu terviklahenduse elluviimine pärast detailplaneeringu osalist kehtetuks tunnistamist.
Lepiku kinnistu detailplaneeringut ei ole võimalik ellu viia kuna Rail Baltic raudtee projekti ja äralõigetega seonduvalt on kaotanud detailplaneeringu alal paiknevad kinnisasjad ehitusliku potentsiaali ning puudub võimalus kehtestatud detailplaneeringu lahenduse realiseerimiseks. Rail Baltic raudtee taristu planeerimisel on tegemist suure riikliku huviga rahvusvahelise infrastruktuuri projektiga, millega kaasneb oluline ruumiline mõju. Riigihalduse minister on kehtestanud Harju-, Rapla- ja Pärnumaa maakonna- planeeringud, mille eesmärgiks oli leida kavandatava Rail Baltic raudtee trassi- koridoridele sobivaim asukoht. Planeeringuprotsessi kaasati kõik kohalikud omavalitsused ja isikud, kelle kinnistuid trassikoridor puudutab. Rae vallas on Rail Baltic raudtee taristu projekteerimise aluseks riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78 kehtestatud Harju maakonnaplaneering 2030+. Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringus on maakonnaplaneeringust tulenevalt määratud Rail Baltic trassile 350 m laiune koridor, kus taristu rajamisest tulenev mõju on kõige suurem ning sellega on vajalik arvestada tulevase maakasutuse planeerimisel. Lepiku kinnistu detailplaneeringu ala paikneb valdavas enamuses eelnevalt kirjeldatud trassikoridoris ning sellest tulenevalt oli Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringuga Lepiku kinnistu detailplaneeringu alale kaitsehaljastuse maa juhtotstarbe määramise protsessi kaasatud detailplaneeringuga hõlmatud kinnisasjade omanik.
2.6 Eraomandis olevate kinnistute omanikel puudus õigustatud ootus, et detailplaneering jääb kehtima ning seda on võimalik osaliselt ellu viia. Eraomandis olevate kinnistute omanikud olid kaasatud Harju maakonnaplaneeringu menetlusse, Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu menetlusse, detailplaneeringualal asuvate kinnisasjade avalikes huvides omandamise menetlusse. Eraomandis olevate kinnistute omanikud pidid olema teadlikud, et peale riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr
1.1-4/78 kehtestatud Harju maakonnaplaneering 2030+ ei ole võimalik detailplaneeringut ellu viia sellisel kujul ning tuleb koostada uus detailplaneering (Harju maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine”, seletuskirja lk 104). Hiljemalt 23.02.2023 pidid olema eraomandis olevate kinnistute omanikud teadlikud, et detailplaneerinut ei ole võimalik ka osaliselt ellu viia. Detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud üle 18 aasta. Kuigi detailplaneeringu elluviimist on takistanud alates 09.04.2018 Rail Balticu raudteetrassi planeerimine ja projekteerimine, ei saa väita, et taotlejal ei olnud võimalust detailplaneeringut viia ellu kohe peale detailplaneeringu kehtestamist. Detailplaneering kehtestati 21.11.2006.
Rae Vallavolikogu hinnangul ei saa isik loota detailplaneeringu kehtima jäämisele pärast seda, kui on kehtestatud Harju maakonnaplaneering 2030+, Rae valla põhjapiirkonna üldplaneering ning kohalik omavalitsus on teavitanud isikut, et ei pea võimalikuks detailplaneeringu osalist elluviimist.
3. Otsuse eelnõule esitatud kooskõlastused, arvamused ja vastuväited
PlanS § 140 lõike 3 alusel edastati 12.03.2025 Rae Vallavolikogu otsuse eelnõu „Rae Vallavolikogu 21.11.2006 otsusega nr 195 „Rae küla Lepiku kinnistu detailplaneeringu kehtestamine“ kehtestatud detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine“ kooskõlastamiseks § 127 lõikes 1 nimetatud asutustele ja arvamuse andmiseks § 127 lõikes 2 nimetatud isikutele ja asutustele.
3.1 Maa- ja Ruumiamet andis 21.03.2025 kirjaga number nr 6-3/25/4489-2 (registreeritud dokumendiregistris nr 6-1/1648-1) teada, et Maa- ja Ruumiamet Kliimaministeeriumi esindajana kooskõlastab Rae küla Lepiku kinnistu detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu riigile omandatud kinnisasjade osas.
3.2 Terviseamet andis 01.04.2025 kirjaga number nr 9.3-1/25/1867-2 (registreeritud dokumendiregistris nr 6-1/1648-2) teada, et amet on tutvunud esitatud materjalidega ja kooskõlastab detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise eelnõu arvestades, et olemasoleva detailplaneeringu lahendusega jätkamine planeeritaval alal ei oleks muutunud asjaolude tõttu asjakohane.
3.3 Transpordiamet andis 07.04.2025 kirjaga (registreeritud dokumendiregistris nr 6 - 1/1652-2) teada, et ametil ei ole vastuväiteid Rae küla Lepiku kinnistu detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise eelnõu kohta. Oleme esitatud materjalidega tutvunud ning teadmiseks võtnud. Täname kaasamise eest. Kui kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis või kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi ehitusseadustiku (edaspidi EhS) §27 alusel, siis palume kaasata Transpordiametit menetlusse.
3.4 Kliimaministeerium andis 14.04.2025 kirjaga (registreeritud dokumendiregistris nr 6 - 1/1648-3) teada, et Maa- ja Ruumiamet Kliimaministeeriumi esindajana kooskõlastas 21.03.2025 kirjaga nr 6-3/25/4489-2 Rae küla Lepiku kinnistu detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu, kirjas viidatud riigile omandatud kinnisasjade osas.
3.5 Raimu Tali (isikukood 37006200315) eraisikuna ja OÜ Insalko Baltic (registrikood 10761608) juhatuse liikmena (edaspidi koos vastuväite esitaja), esitas 11.04.2025 kirjaga (registreeritud dokumendiregistris nr 6-1/2514) vastuväite Rae küla Lepiku kinnistu detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõule.
3.5.1 Vastuväite esitaja leiab, et Rae vallal ei saa olla legitiimset huvi Rae küla Lepiku kinnistu detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering) tervikuna kehtetuks tunnistamiseks.
Vastuväite esitaja on seiskohal, et kuna Eesti Vabariik ja kinnistute omanikud ei ole taotlenud detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist täies ulatuses ning Rail Baltic raudteetrassi realiseerimiseks ei ole vaja kogu detailplaneeringu ala, siis ei saa Rae vallal olla legitiimset huvi kogu detailplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks.
Antud juhul on tegemist olukorraga, kus arendajast sõltumatult ja riiklike huvide tõttu ei saa detailplaneeringut realiseerida kogu ulatuses ning seega puudub objektiivne vajadus kogu detailplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks. Nimelt alles jäävatele elamukinnistutele on võimalik avalikult teelt juurdepääs tagada alternatiivselt. Ühtlasi on võimalik alternatiivselt lahendada veeühendus, kanalisatsiooni- ja elektriühendused. Seetõttu ei ole õige eelnõus detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise ajendiks toodud asjaolu, et detailplaneeringut ei ole võimalik ellu viia, kuna Rail Baltic raudtee projekti ja äralõigetega seonduvalt on kaotanud detailplaneeringu alal paiknevad kinnisasjad ehitusliku potentsiaali ning puudub võimalus kehtestatud detailplaneeringu lahenduse realiseerimiseks.
Eelnõust ei nähtu põhjendusi, miks alles jäävatele elamukruntidele pole võimalik elamuid ehitada ja elamurajooni vähendatud ulatuses välja arendada. Kuna on tekkinud olukord, kus detailplaneeringu ala oleks rohelisem ja vähem asustatud, siis läheks see kokku ka Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringuga.
3.5.2 Vastuväite esitaja leiab, et kogu detailplaneeringu ala kehtetuks tunnistamise tagajärjel muudetakse allesjäänud kinnistud väärtusetuks. Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine toob kaasa planeeringuala puudutatud isikutele negatiivseid mõjutusi ning halvendab nende olukorda.
3.5.3 Vastuväite esitaja leiab, et Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu kehtestamine ei saa olla aluseks Rae küla Lepiku kinnistu detailplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks.
3.5.4 Vastuväites on rõhutatud, et Maa- ja Ruumiamet, Kliimaministeeriumi esindajana, on taotlenud vaid riigile omandatud kinnisasjade osas detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist. Seega pole põhjendatud kogu detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine.
Vastuväite esitaja palub jätta Rae Vallavolikogu 21.11.2006 otsusega nr 195 kehtestatud Rae küla Lepiku kinnistu detailplaneering kehtetuks tunnistamata või alternatiivselt tunnistada detailplaneering osaliselt kehtetuks, st Eesti Vabariigi omandis olevate kinnistute osas.
3.6. Teised kooskõlastamise ja arvamuse andmise eesmärgil kaasatud asutused ja puudutatud isikud ei andnud ettenähtud aja jooksul tagasisidet.
PlanS § 140 lõige 4 sätestab, et kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole 30 päeva jooksul detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse otsuse eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi selle kohta arvamust avaldada, kui seadus ei sätesta teisiti.
4. Rae Vallavolikogu seisukohad esitatud vastuväitele
Rae Vallavolikogu ei nõustu Rae küla Lepiku kinnistu detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõule esitatud vastuväitega alljärgnevatel põhjendustel:
4.1 PlanS § 140 lõige 1 punkt 2 on kaalutlusõiguslik säte. Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisel tuleb arvestada seaduse ja üldplaneeringu nõuetega. Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse tegemisel tuleb huvide kaalumisel arvesse võtta ka kehtetuks tunnistamise eesmärki. Eesmärk peab olema legitiimne ja kooskõlas kaalutlusõigust andva volitusnormi eesmärgiga (praegusel juhul PlanS § 140 lõike 1 punktiga 2). Eesti Vabariik Maa-ameti kaudu on esitanud taotluse Lepiku kinnistu detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamiseks, eesmärgiga viia ellu Rail Baltic raudteetrass. Seega tuleb detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisel hinnata, kas selleks esineb teiste omanike huvide valguses piisavalt kaalukas vajadus ning kas detailplaneeringut on võimalik ellu viia osaliselt. Planeeringu terviklikkuse säilimine on eeltingimus detailplaneeringu osaliseks kehtetuks tunnistamiseks. Seega kui planeeringu osaline kehtetuks tunnistamine ei ole võimalik ilma selle terviklikkust rikkumata ning
osaline kehtetuks tunnistamine muudaks planeeringu funktsionaalselt teostamatuks, siis tuleb kaaluda, kas jätta detailplaneering kehtetuks tunnistamata või tunnistada täies ulatuses kehtetuks. Antud juhul ei ole võimalik detailplaneeringut osaliselt ellu viia otsuse punktides 2.2 – 2.5. toodud põhjustel. Rail Baltic on rahvusvaheline taristuprojekt, mille eesmärk on ühendada Balti riigid Euroopa raudteevõrguga. See on Eesti riigi ja Euroopa Liidu jaoks strateegiline prioriteet, mistõttu kaalub ülekaalukas avalik huvi rajada Rail Baltic raudteetrass üle erahuvi.
4.2 PlanS § 6 lõike 14 kohaselt on planeeringu põhilahendus planeeringu oluline osa, mis tagab planeeringuga kavandatu elluviimisel lahenduse tervikliku toimimise. Lepiku kinnistu detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamisel tekiks vajadus juurdepääsude või tehnovõrkude osas alternatiivsete lahenduste kavandamiseks sh detailplaneeringuga kavandatud teede ja tehnovõrkude põhimõtteliste lahenduste muutmiseks. Sellest tulenevalt kaasneks Lepiku kinnistu detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamisel vajadus muuta planeeringualale varasemalt kehtestatud detailplaneeringu põhilahendust.
Täiendavalt selgitame, et PlanS § 6 lõike 11 kohaselt on planeeringu elluviimine tegevus, mille eesmärgiks on planeeringus sätestatu realiseerimine ning planeeringulistest nõuetest kinnipidamise tagamine. Seega teede ja tehnovõrkude lahenduste elluviimine kehtestatud detailplaneeringu korral tähendab, et planeeringuga kavandatud teed ja tehnovõrgud tuleb välja ehitada vastavalt planeeringus sätestatud tingimustele. Teede ja tehnovõrkude rajamine toimub vastavalt ehitusprojektile, mille koostamisel lähtutakse alal kehtivast detailplaneeringust. Ehitusloa väljastamise aluseks on detailplaneeringu tingimustega kooskõlas koostatud ehitusprojekt. Seega vastuväites viidatud juurdepääsude või tehnovõrkude osas alternatiivsete lahenduste kavandamiseks, Lepiku kinnistu detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise järgselt, on vajalik koostada uus projekt, arvestades raudteetrassi rajamisega muutuva ruumilise keskkonnaga. Kui ehitusprojekt ei vasta detailplaneeringule, ei saa omavalitsus ehitusluba anda.
4.3 Eraomandis kinnistute osas planeeringuga kavandatud põhilahenduse terviklik toimimine ning planeeringus sätestatu realiseerimine ei ole Rail Baltic raudteetaristu ehitamiseks vajaliku maa-ala planeeringualast eraldamisega seonduvalt võimalik. Mistõttu eelnevat silmas pidades kaasneks Lepiku kinnistu detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise järgselt, Lepiku kinnistu detailplaneeringu alal eraomandisse jäänud kinnisasjadele elamute kavandamisel, igal juhul vajadus uue detailplaneeringu koostamiseks. PlanS § 140 lõike 7 kohaselt tuleb detailplaneeringu muutmiseks koostada uus sama planeeringuala hõlmav detailplaneering, lähtudes planeerimisseaduses detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõuetest.
Vastavalt PlanS §124 lõikele 2 on detailplaneeringu eesmärk eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse alus. Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringus on maakonnaplaneeringust tulenevalt arvestatud maakasutuse planeerimisel Rail Baltic trassiga ning määratud Lepiku kinnistu detailplaneeringu alale kaitsehaljastuse maakasutuse juhtotstarve. Sellest tulenevalt on Lepiku kinnistu detailplaneeringu alal, uue detailplaneeringu algatamine elamute kavandamise eesmärgil, vastuolus kehtiva Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu tingimustega. Rae Vallavolikogu on otsuse punktis 2.3 toonud välja kõik olulised aspektid Lepiku kinnistu detailplaneeringu alale Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringuga maakasutuse juhtotstarbe määramise protsessis.
4.4 Selgitavate asjaoludena rõhutame, et Eesti Vabariik MaRu kaudu soovib avalikes huvides omandatud kinnisasjade osas detailplaneeringu edasisest elluviimisest loobuda Rail Baltic raudtee rajamise eesmärgil ning ei soovi Lepiku kinnistu detailplaneeringu alusel ehitustegevust läbi viia. Mistõttu Lepiku kinnistu detailplaneeringu alal eraomandis kinnistute osas planeeringuga kavandatud põhilahenduse terviklik toimimine ning planeeringus sätestatu realiseerimine ei ole võimalik olenemata sellest kas
detailplaneering tunnistatakse osaliselt kehtetuks või kogu ulatuses kehtetuks. Samuti on Rae Vallavolikogu otsuse punktis 2.5 selgitatud HMS § 66 lõike 2 punktis 2 sätestatud haldusakti kehtestuks tunnistamist detailplaneeringu kehtestamisel aluseks olnud muudetud õigusnormidest ning avalikust huvist lähtuvalt. Ühtlasi on otsuse punktis 2.5 ka selgelt välja toodud, et Lepiku kinnistu detailplaneeringu alale kaitsehaljastuse maa juhtotstarbe määramise protsessi oli kaasatud detailplaneeringuga hõlmatud kinnisasjade omanik.
4.5 Rae Vallavolikogu on seiskohal, et praegusel juhul on tegemist haldusakti kehtetuks tunnistamisega ülekaaluka avaliku huvi tõttu ning täidetud on kõik detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise kasuks välja toodud eesmärgid (Rail Baltic raudteetrass), mis on seotud ülekaaluka avaliku huviga.
4.6 Kõiki eelpool nimetatud asjaolusid kogumina hinnates ning võttes aluseks PlanS § 140 lõike 2, mille kohaselt võib detailplaneeringu tunnistada osaliselt kehtetuks, kui on tagatud planeeringu terviklahenduse elluviimine pärast detailplaneeringu osalist kehtetuks tunnistamist, on antud juhul põhjendatud tunnistada detailplaneering täies mahus kehtetuks.
Tuginedes eelnevale leiab Rae Vallavolikogu, et Rae Vallavolikogu 21.11.2006 otsusega nr 195 „Rae küla Lepiku kinnistu detailplaneeringu kehtestamine“ kehtestatud detailplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks ei esine avalikust huvist tulenevaid takistusi, mis välistaks detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise ning ei ole teada asjaolusid, mis tingiksid detailplaneeringu kehtima jäämise.
PlanS § 140 lõike 5 kohaselt detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisest teavitatakse PlanS § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi ning teavitatakse ajalehes lähtudes PlanS § 139 lõigetes 3 ja 5 sätestatud nõuetest.
Lähtudes eespool toodust ja võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 33, planeerimisseaduse § 140 lõike 1 punktid 1 ja 2 ja lõike 6 ning haldusmenetluse seaduse § 64 lõiked 2 ja 3, § 66 lõike 2 punktid 1 ja 2, § 68 lõike 2, § 70 lõike 1, Rae Vallavolikogu otsustab: 1. Tunnistada kehtetuks Rae Vallavolikogu 21.11.2006 otsusega nr 195 „Rae küla
Lepiku kinnistu detailplaneeringu kehtestamine“ kehtestatud Rae vallas Rae külas Lepiku kinnistu detailplaneering.
2. Avaldada teade detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise kohta Ametlikes Teadaannetes ja Rae valla kodulehel.
3. Teavitada detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisest ajalehtedes Harju Elu ja Rae Sõnumid ning vastavaid ametkondi ja teisi valitsusasutusi, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb, ja isikuid, kelle õigusi või huve võib detailplaneering puudutada.
4. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
5. Otsuse peale võib esitada Rae Vallavolikogule vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama, või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Tammela vallavolikogu aseesimees
Seosed
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|