Otsus

Töö nr:  247    Objekt:  Aadress: 

Palupera Põhikool  Tartu maakond, Elva vald, Palupera küla, Palupera põhikool 

Eriosa:  Pelletkatlamaja ja radiaatorküte  Staadium:  Põhiprojekt   

TJ Hooldus OÜ   Lk 1 / 15 

PROJEKTI TELLIJA ANDMED  Tellija      Elva Vallavalitsus  Registrikood      77000170  Aadress      Kesk tn 32, Elva linn, 61507 Elva vald, Tartu maakond  Kontaktisik      Heiki Hansen  Telefon      (+372) 527 3646  E‐Mail      [email protected]   

PROJEKTEERITAVA HOONE ANDMED  Ehitise aadress  Tartu  maakond,  Elva  vald,  Palupera  küla,  Palupera 

põhikool  Ehitisregistri kood    111024031  Ehitise nimetus    Palupera Mõisa Peahoone  Ehitise liik      Hoone      

PROJEKTI KOOSTAJA ANDMED:  Ettevõte      TJ Hooldus OÜ  Registrikood      12286071  Aadress  Carl Robert Jakobsoni 11, Viljandi, 71020 

Viljandi maakond  Projektijuht/projekteerija  Lauri Tõnisalu  Telefon      +372 502 7534  E‐Mail      [email protected]  Vastutav spetsialist    Allar Adamson 

Volitatud kütte‐, ventilatsiooni‐ ja jahutuseinsener, tase 8 

Töö nr:  247    Objekt:  Aadress: 

Palupera Põhikool  Tartu maakond, Elva vald, Palupera küla, Palupera põhikool 

Eriosa:  Pelletkatlamaja ja radiaatorküte  Staadium:  Põhiprojekt   

TJ Hooldus OÜ   Lk 2 / 15 

PROJEKTI KOOSSEIS    Tiitelleht  KV‐0‐01    Seletuskiri  KV‐3‐01    Joonised  Küttesüsteem 

KV‐4‐01  Küttesüsteem: Asendiplaan  KV‐5‐01  Küttesüsteem: 0. korruse plaan 

   KV‐5‐02  Küttesüsteem: 1. korruse plaan    KV‐5‐03  Küttesüsteem: 2. korruse plaan 

KV‐5‐04  Küttesüsteem: Katlamaja    KV‐7‐01  Soojussõlme skeem 

Töö nr:  247    Objekt:  Aadress: 

Palupera Põhikool  Tartu maakond, Elva vald, Palupera küla, Palupera põhikool 

Eriosa:  Pelletkatlamaja ja radiaatorküte  Staadium:  Põhiprojekt   

TJ Hooldus OÜ   Lk 3 / 15 

1.  ÜLDANMED .................................................................................................... 5 

1.1.  PROJEKTEERIMISTÖÖ PIIRITLUS ..................................................................... 5 

1.2.  OLEMASOLEV OLUKORD ................................................................................ 5 

1.3.  PIIRITLUS ERI EHITUSPROJEKTI OSADE VAHEL ............................................... 5 

1.4.  NORMDOKUMENDID ..................................................................................... 5 

1.5.  SOOJUSKOORMUSE ARVUTUS ....................................................................... 6 

2.  KATLAMAJA (KV‐5‐04) .................................................................................... 7 

2.1.  KATLAMAJA EHITUSLIK OSA ........................................................................... 7 

2.2.  SOOJUSALLIKAS .............................................................................................. 7 

2.3.  KATLA ANDMED ............................................................................................. 7 

3.  RADIAATORKÜTE ............................................................................................ 9 

3.1.  SOOJUSKOORMUSED ..................................................................................... 9 

3.2.  EELISOLEERITUD TRASS .................................................................................. 9 

3.3.  RADIAATORKÜTE K‐1 ...................................................................................... 9 

3.4.  PÕHISEADMED JA MATERJALID ..................................................................... 9 

3.5.  TULEKAITSE ................................................................................................... 10 

4.  EHITUSETTEVÕTJA ÜLDISED KOHUSTUSED ................................................. 11 

4.1.  ÜLDIST .......................................................................................................... 11 

4.2.  PROJEKTI KVALITEEDI NÕUDED ................................................................... 11 

4.3.  ÜLEANDMISEDOKUMENDID ........................................................................ 11 

4.4.  TEOSTUSJOONISED ....................................................................................... 12 

4.5.  MASINAKAARDID .......................................................................................... 12 

4.6.  MÕÕTMISPROTOKOLLID JA AKSEPEERIMISTÕENDID ................................. 12 

4.7.  KAETUD TÖÖDE AKTID ................................................................................. 12 

4.8.  LAMINEERITUD EKSPLUATATSIOONIJOONISED ........................................... 12 

5.  PAIGALDAMISNÕUDED ................................................................................ 13 

5.1.  AKUSTILISED NÕUDED.................................................................................. 13 

5.2.  VIBRATSIOONI JA KORPUSE OMAMÜRA ISOLEERIMINE ............................. 13 

5.3.  SEADMETE MARKEERING ............................................................................. 14 

5.3.1. JUHTIMIS – JA KONTROLLSEADMETE TEKSTID ................................................... 14 

5.3.2. EHITAMISAEGSED MARKEERINGUD ................................................................... 14 

5.3.3. SEADMETE TUNNUSSILDID ................................................................................. 14 

5.3.4. TORUJUHTMETE MARKEERINGUD ..................................................................... 14 

Töö nr:  247    Objekt:  Aadress: 

Palupera Põhikool  Tartu maakond, Elva vald, Palupera küla, Palupera põhikool 

Eriosa:  Pelletkatlamaja ja radiaatorküte  Staadium:  Põhiprojekt   

TJ Hooldus OÜ   Lk 4 / 15 

5.3.5. ÜHEKORDSE  REGULEERIMISEDA  SEADMETE  JA  MÕÕTMISPUNKTIDE  MARKEERINGUD ........................................................................................... 14 

5.4.  SURVEKATSETUSED ...................................................................................... 15 

5.5.  TORUSTIKE LÄBIPESEMINE ........................................................................... 15 

Töö nr:  247    Objekt:  Aadress: 

Palupera Põhikool  Tartu maakond, Elva vald, Palupera küla, Palupera põhikool 

Eriosa:  Pelletkatlamaja ja radiaatorküte  Staadium:  Põhiprojekt   

TJ Hooldus OÜ   Lk 5 / 15 

1. ÜLDANMED   

1.1. PROJEKTEERIMISTÖÖ PIIRITLUS  Käesoleva projektiosa  seletuskirjas  kirjeldatakse hoonele  ehitatavat pelletkatlamaja  ja radiaatorküttelahendust Palupera Põhikoolile.  Projekt  on  koostatud  selliselt,  et  pärast  ehitustööde  organiseerimise  kava,  tootejooniste  ja  muude  ehitusega  seonduvate  dokumentide  koostamist  saaks  süsteemi terviklikult välja ehitada.   

1.2. OLEMASOLEV OLUKORD  Käesoleval  hetkel  köetakse  hoonet  olemasolevate  ahjudega.  Seoses  ebaefektiivse  soojusenergia tootmisega on tellija soov võtta kasutusele autonoomne kütteallikas.   

1.3. PIIRITLUS ERI EHITUSPROJEKTI OSADE VAHEL  Kütte töövõttu kuuluvad 

 Pelletkatlamaja seadmed 

 Soojussõlme ehitustööd 

 Tuleohutustööd 

 Korsten 

 Eelisoleeritud torustike paigaldamine kahe hoone vahel 

 Koolimaja küttesüsteem  Küttesüsteemide  töövõttu  kuuluvad  süsteemide  elemendid  (põhiseadmed,  lõppseadmed, torustikud jms.).   

1.4. NORMDOKUMENDID  Üldine 

 MTM nr. 97    Nõuded ehitusprojektile 

 MTM nr. 58    Hoonete energiatõhususe arvutamise metoodika 

 EVS 932:2017   Ehitusprojekt 

 EVS‐EN 16798‐1:2019  Hoonete  energiatõhusus. Hoonete  ventilatsioon.  Osa  1:  Sisekeskkonna  lähteandmed  hoonete  energiatõhususe  projekteerimiseks  ja hindamiseks,  lähtudes  siseõhu  kvaliteedist,  soojuslikust  keskkonnast, valgustusest ja akustikast. Moodul M1‐6 

 EVS 865‐2:2014  Ehitusprojekti kirjeldus: Osa 2: Põhiprojekti seletuskiri 

 Vabariigi Valitsuse 30.05.2013 määrus nr 84: „Tervisekaitsenõuded koolidele“ 

 Vabariigi  Valitsuse  06.10.2011  määrus  nr  131:  „Tervisekaitsenõuded  koolieelse  lasteasutuse  maa‐alale,  hoonetele,  ruumidele,  sisustusele,  sisekliimale ja korrashoiule“  

 Sotsiaalministri  määrus  24.09.2019  nr  61:  „Joogivee  kvaliteedi‐  ja  kontrollinõuded  ning  analüüsimeetodid  ning  tarbijale  teabe  esitamise  nõuded“ toodule. 

Tuleohutus 

 EVS 812‐1:2017  Ehitiste tuleohutus. Osa 1: Sõnavara 

Töö nr:  247    Objekt:  Aadress: 

Palupera Põhikool  Tartu maakond, Elva vald, Palupera küla, Palupera põhikool 

Eriosa:  Pelletkatlamaja ja radiaatorküte  Staadium:  Põhiprojekt   

TJ Hooldus OÜ   Lk 6 / 15 

 EVS 812‐2:2014  Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid 

 EVS 812‐3:2018  Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid 

 MTM nr. 17    Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded    Küte 

 EVS 844:2022  Hoonete kütte projekteerimine 

 EVS‐EN 12828:2012 + A1:2014  Hoonete  küttesüsteemid.  Vesiküttesüsteemide projekteerimine 

 EVS‐EN 12831:2017 Energy performance of buildings ‐ Method for calculation  of the design heat load ‐ Part 1: Space heating load, Module M3‐3 

1.5. SOOJUSKOORMUSE ARVUTUS   Ventilatsioonil  soojustagastust  ei  ole,  seega  välisõhk  soojendatakse  1:1 

radiaatoritega.  

 Kuna  tegemist  on  vana  koolihoonega,  siis  on  arvutuslikul  välisõhutemperatuuril  (‐  24oC)  arvestatud  klassi‐  ja  personaliruumides  50%  õhuvahetusega (vastavalt (EVS 906:2018), mis on ka majanduslikult mõistlik.  Ca.  ‐10 C  ja kõrgema välisõhu  temparetuuri  juures  saab  ruumides kasutada  standardi  järgset  õhuvahetust. Muudes,  lühiajalise  viibimisega  ruumides  ja  abiruumides on arvestatud vaid infiltratsiooni teel  toimuva õhuvahetusega. 

 Klassiruumides  arvestatud  küttekehade  arvutustes  ka  vabasoojustega  (õhuvahetuse vajadus langeb kokku inimeste viibimisega ruumis). 

 Muudes,  lühiajalise viibimisega  ruumides  ja abiruumides on arvestatud vaid  infiltratsiooni teel  toimuva õhuvahetusega. 

Soojuskoormused on välja toodud joonistel.        .   

Töö nr:  247    Objekt:  Aadress: 

Palupera Põhikool  Tartu maakond, Elva vald, Palupera küla, Palupera põhikool 

Eriosa:  Pelletkatlamaja ja radiaatorküte  Staadium:  Põhiprojekt   

TJ Hooldus OÜ   Lk 7 / 15 

2. KATLAMAJA (KV‐5‐04)   

2.1. KATLAMAJA EHITUSLIK OSA  Katlamaja  rajatakse  olemasolevale  Palupera  mõisa  territooriumil  asuvasse  kuuri.  Katlamajja paigaldatakse automaatne pelletkatel.  Katlamaja ehitustööde käigus tuleb teostada järgmised tööd:  Katlamaja  ja  kütuselao  eraldamiseks  ehitatakse  tulekindel  sein  tulepüsivusklassiga  EI30  ning  paigaldatakse  uks  klassiga  EI15.  Sellega  luuakse  eraldiseisev  tuletõkketsoon.  Katlale  paigaldatakse  Vilpra  eelisoleeritud  moodulkorsten  läbimõõduga 180 mm. 

2.2. SOOJUSALLIKAS  Katlamajja paigaldatakse puidupelletil  töötav  katel. Katel  töötab  automaat  režiimil.  Lisaks  kaasajastatakse  küttesüsteemide  automaatika  ja  pumba  ning  kütte  segamissõlmed. Pelletikütuse mahuti paigaldatakse samasse ruumi, mis eraldatakse  tuletõkkeseinaga. Katla pelletipõleti ühendatakse tigukonveieriga pelleti mahutitega.  Suitsugaaside eraldamiseks katlast paigaldataks katlale moodulkorsten.   

2.3. KATLA ANDMED  Katla põhikütuseks puidupellet.   Katla võimsus on 100 kW.   Katel: Plam 100 VENT  Katla ja põleti detailsed andmed on ära toodud katla kasutusjuhendis.       Katla  kasutegur  on  vähemalt  90  %.  Põletatava  pelleti  kütteväärtus  peab  olema  vähemalt 4600‐5200 kWh/tonn niiskusel alla 10%. Tuha eraldamine katlast  toimub  käsitsi vastavalt katla töötundidele.      Suitsukäik   Katla  suitsukäigu  suurus  on  180 mm.  Korstna minimaalne  diameeter  peab  olema  vähemalt 180 mm.   Katel ühendatakse korstnaga suitsukäigu abil. Korsten kinnitatakse välisseina külge ja  ulatub üle räästa ca 1 m.   Korsten on orienteeruvalt 6 m kõrge. Korsten on eelisoleeritud ja peab vastama katla  suitsugaasi  temperatuuri  nõuetele.  Korstna  temperatuuriklass  on  T600.  Korsten  varustatakse  puhastusluugiga  ja  kondensaadi  äravoolutoruga.  Lisatakse  vajadusel  puhastusluuk pärast katelt olevale suitsukäigule.      Kütus   Pelletkütuse  hoidmiseks  paigaldatakse  Mafa  9,2m3  hermeetiline  pelletimahuti.  Pelletimahutist väljub tigutransportöör, mis suunatakse katla pelletipõletisse. Pelleti  tigutransportöör  varustatakse  pulbertulekustutiga.  Pelletikütuse  süsteem  koosneb  pelletimahutist,  siibrikastidest  pelletimahutite  all,  pelleti  tigutransportööridest.  Mahutitel on siibriga ja teenindusluugiga tühjendusmoodul.  

Töö nr:  247    Objekt:  Aadress: 

Palupera Põhikool  Tartu maakond, Elva vald, Palupera küla, Palupera põhikool 

Eriosa:  Pelletkatlamaja ja radiaatorküte  Staadium:  Põhiprojekt   

TJ Hooldus OÜ   Lk 8 / 15 

Pelletimahuti täitmine toimub autoga maanteelt.    Katla  režiimitöögraafik  on  vahemikus  +60‐  +80  C.  Küttesüsteemi  graafik  on  radiaatorküttel 70/500C. Hoone küttesüsteemide reguleerimine toimub graafiku abil  sõltuvalt välisõhu temperatuurist.     Põlemiseks vajaliku õhu arvutus   Põlemiseks vajaliku õhu kogus maksimaalsel võimsusel on üle 600 m3/h. Katlaruumi  on vaja orienteeruvalt 0,3X0,3 m sissetuleva õhu ava pinda. Ava ette paigaldada rest,  mille puhul tuleb arvestada takistusega ja õhu läbilaskevõimega.   Põlemiseks vajaliku õhu  resti võib paigutada katlamaja välisseina  ja  see ei  tohi olla  sulguv.     Plahvatuspinna arvutus    Katlamaja maht on ca 30m3.   1m3  katlamaja  mahtu  nõuab  0,05m2  plahvatuspinda.  Antud  katlamajas  on  vaja  1,45m2  plahvatuspinda. Momendil  on  antud  ruumis  aken  pinnaga  1,9 m2,  seega  plahavatuspind on tagatud.      Ohutusseadmed   Katel  varustada  kaitseklapiga,  mis  reguleerida  rõhule  3  bar.  Kaitseklappide  väljavoolutorustik  juhtida  ohutusse  kohta.  Katlamajja  paigaldada  paisupaak,  mille  maht 200 l.       Katlamaja süsteemi töö kirjeldus   Pellet  tuuakse  ja  ladustatakse  hoones  olevasse  pelletimahutise.  Sealt  liigub  pellet  tigutransportööriga  katlasse  pelletipõletisse.  Põletisse  liikunud  pellet,  segunedes  õhuga, põleb. Pelleti etteandmise kiirus sõltub katla ette antud temperatuurist.       Tuleohutus   Projekteerimisel  on  lähtutud  kehtivatest  seadustest  ja  normdokumentidest.  Projekteeritava  katla  võimsus  on  100  kW. Hoone,  kus  katlamaja  asub,  kuulub  TP2  tulepüsivusklassi.  Ehitise  tuleohutusest  lähtuvalt  kuulub  hoone  I  kasutusviisiga  hoonete  hulka.  Katlamaja  kuulub  2.  tuleohutusklassi.  Katlamaja  ja  kütuseruum  on  eraldi  tuletõkketsoonid.  Katlamaja  piirdekonstruktsioonide  tuletundlikkus  peab  vastama  seintel  ja  lagedel B‐s1, d0, põrand A2FL‐s1. Ruumi  konstruktsioon:  seinad  puit tulekindla materjaliga, lagi puit tulekindlate materjalidega, põrand betoon.      Esmased tulekustutusvahendid  Esmased  tulekustutusvahendid  on  6  kg  tulekustuti  50  m2  kohta  (pulber  või  süsihappekustuti). Katlamajja on vaja paigaldada üks tulekustuti. 

Töö nr:  247    Objekt:  Aadress: 

Palupera Põhikool  Tartu maakond, Elva vald, Palupera küla, Palupera põhikool 

Eriosa:  Pelletkatlamaja ja radiaatorküte  Staadium:  Põhiprojekt   

TJ Hooldus OÜ   Lk 9 / 15 

3. RADIAATORKÜTE   

3.1. SOOJUSKOORMUSED  Projekteeritud küttesüsteem 

 K‐1: Radiaatorküte  70°C/50°C  90kW   

3.2. EELISOLEERITUD TRASS  Projektiga on ette nähtud paigaldada maa‐alune eelisoleeritud torudest soojustrassid  katlamajast kuni koolihooneni. Eelisoleeritud toru on mõeldud hoone kütteks  Kütte  jaoks  kasutada  CALPEX  PUR‐KING UNO  63/126  toru.  Peale‐  ja  tagasivool  on  eraldi torudes.    Soojustorustike pikkused: 

 Küte: 2CALPEX PUR‐KING UNO 63/126 – 35 m    Soojustorustiku paigaldatakse vastavalt joonisele KV‐4‐01.  Soojustrassi  kaeviku  kaevamiseks  tuleb  olemasolevad  kommunikatsioonid,  mis  ristuvad  soojustrassiga,  kaitsta  ja  toestada.  Torustik  paigaldada  ‐1m  sügavusele  maapinnast.   

3.3. RADIAATORKÜTE K‐1  Koolihoonesse  paigaldatakse  radiaatorküttesüsteem.  Küttekehadena  kasutada  külgühendusega teraspaneelradiaatorid tootjalt Imas.  Radiaatorkütte  soojusväljastuse  reguleerimine  toimub  termostaatpeadega  varustatud radiaatorventiilide abil.   Ventiilid peavad olema eelseadistatavad töörõhuga kuni 1MPa. Eelseadistamine peab  olema  võimalik  käsitsi  ilma  töövahendita.  Tagasivoolul  kasutada  vooluhulga  reguleerimis‐ja  sulgemisvõimalusega  ventiili  RLV‐S.  Radiaatorid  eelseadistatakse  termostaatventiili kaudu   

3.4. PÕHISEADMED JA MATERJALID  Küttesüsteem koosneb allolevas tabelis loetletud seadmetest ja materjalidest. 

SEADE/MATERJAL  NÕUDED SEADMELE 

Magistraaltorustikud  Teraspresstorustik koos liitmike süsteemiga  

Magistraaltorustiku  isolatsioon 

Süsteemi  K‐1  magistraaltorusid  ei  isoleerita,  va  pööningualused torud.  Radiaatorite ühendustorusid ei isoleerita.  Isoleerimine  teostada  vastavalt  hoone  tehnosüsteemide  RYL  2002  “Ehitustööde  üldised  kvaliteedinõuded.  Osa  1“  peatükk  „G9  Isolatsioon“  nõuetele. 

Magistraaltorustiku  toed  ja kinnitused 

Magistraaltorustiku  toed  ja  kinnituse  vastavalt  tabelile 

Töö nr:  247    Objekt:  Aadress: 

Palupera Põhikool  Tartu maakond, Elva vald, Palupera küla, Palupera põhikool 

Eriosa:  Pelletkatlamaja ja radiaatorküte  Staadium:  Põhiprojekt   

TJ Hooldus OÜ   Lk 10 / 15 

Tasakaalustusventiil  Vedelik vesi. Temperatuuritaluvus kuni 110°C.  Tasakaalustusventiili  rõhulang  peab  olema  kergelt  mõõdetav  ventiililt  või  eraldi  paigaldatud  mõõteotsadelt.  Ventiil  peab  olema  valitud  vastavalt  vooluhulgale maksimaalses asendis  takistusega mitte  vähem kui 2 kPa ja mitte rohkem kui 4 kPa. 

Radiaatorid  Profileeritud  paneelküttepindadega  ja  konvektiiv  lisaküttepindadega  varustatud  otsaplekkide  ja  katterestidega.  Kogu  hoones  kasutada  külgühendusega  küttekehasid.  Terase  paksus  vastab  standardile  EN‐442.  Radiaatori  värv  vastavalt  sisearhitekti või Tellija ettekirjutistele. 

Tabelis  on  toodud  seadmete  nõudeid  võib  ehitamise  käigus  muuta  tellija  või  projekteerija kirjalikult nõusolekul.    Küttetorustiku kinnitamisel  tuleb  juhinduda  torude valmistajatehase  soovitustest  ja  LVI  12‐10210  ja  RT  84‐10818  nõuetest,  kuid  kinnitite  vahe  ei  tohi  olla  suurem  järgmises tabelis toodud maksimaalsetest vahemikest (m). 

Toru de (mm)  Horisontaalsed torud  Vertikaalsed torud 

Teraspresstorustik – torustik 

18 x 1,50  1,5  1,5 

22 x 1,50  2,0  2,0 

28 x 1,50  2,25  2,25 

35 x 1,50  2,75  2,75 

42 x 1,50  3,0  3,0 

54 x 1,50  3,5  3,5 

3.5. TULEKAITSE  Hoone  küttesüsteem  tehakse  reeglina  mittepõlevatest  materjalidest.  Torude  läbiminekud  tuletõkketarinditest  teostada nii,  et  see  ei  kahjustaks piirde  tuletõkke  omadusi.  Torustike  isolatsiooni  tuletundlikkus  ei  tohi  olla  halvem  kui  BL‐s1,d0.  Kui  torupaigaldise  eksponeeritav pind on  suurem  kui  20%  sellega piirnevast  seina‐  või  laepinnast,  peab  isolatsioon  vastama  klassile  A2l‐s1,d0,  kui  alla  20%,  siis  vastavalt  ruumi ümbritsevate pindade nõutavale tuletundlikkuse klassile.  Süsteemide  projekteerimisel  ja  paigaldamisel  juhindutakse  standardist  EVS  812‐ 2:2014 ja tootja poolsetest paigaldusnõuetest.   

Töö nr:  247    Objekt:  Aadress: 

Palupera Põhikool  Tartu maakond, Elva vald, Palupera küla, Palupera põhikool 

Eriosa:  Pelletkatlamaja ja radiaatorküte  Staadium:  Põhiprojekt   

TJ Hooldus OÜ   Lk 11 / 15 

4. EHITUSETTEVÕTJA ÜLDISED KOHUSTUSED  4.1. ÜLDIST  Käesolev punkt  lisada kõikide tööde selgitusele ning see sisaldab ehitustööde tellija,  ehitustööde töövõtja  ja  teiste töövõtjate ning ehitajate  jaoks kohustusi kõrvaltööde  ja nende seotuse osas teiste töödega.  Juhul,  kui  lepingus  või  töövõtuprogrammis  ei  ole  spetsiaalselt  esitatud  mingeid  keelavaid  või  piiravaid  määrusi,  järgitakse  käesolevas  punktis  antud  määrusi.  Ehitusobjekt on jagatud järgmisteks töövõttudeks ja hangeteks:  Ehitustehniliste tööde peatöövõtt 

 Ehitustööde töövõtja  Peatöövõtjale antavad kõrvaltöövõtud 

 Elektritöövõtt 

 Torustike töövõtt 

 Reguleerimis‐ ja järelvalveseadmete töövõtt 

4.2. PROJEKTI KVALITEEDI NÕUDED  Töövõtjale  on  kohustuslikud  kõik  Eesti  Vabariigis  kehtivad  ehitamist  puudutavad  nõuded,  nagu  seadused,  määrused,  ministeeriumide  otsused  samuti  tuletõrje‐,  töökaitse‐ ja politseiametkondade suunised ja määrused. Eriküsimused peab töövõtja  kooskõlastama  tellija  ja  ametivõimudega.  Töövõtt  tuleb  sooritada  vastavalt  dokumendile  "Hoone  tehnosüsteemide  RYL  2002‐  ehitustööde  üldised  kvaliteedinõuded", kui projektis ei ole esitatud muid nõudmisi.  Töövõtja  väljastab  vajaliku  info  vastavalt  kokkulepitud  tööde  ajagraafikule  ja  oma  hangete  kohale  toimetamise  aegadele  õigeaegselt  teistele  töövõtjatele,  tellijale  ja  santehniliste tööde järelvalvajale. Juhul kui töövõtja kasutab seletuskirjas ja joonistes  määratud  seadmete  ja materjalide  asemel muid  vastavaid  seadmeid  ja materjale,  peavad need oma suuruselt, asukohalt, tööpõhimõttelt ja tehnilistelt karateristikutelt  vastama  töövõtu‐dokumentides  määratud  seadmetele  ja  materjalide.  Nende  seadmete  ja materjalide  valimisele  on  vajalik  tellija  ja  järelvalvaja  kirjalik  nõusolek  enne  kõnealuste  seadmete  ja materjalide  hankimist.  Valiku  õigsuse  eest  vastutab  vaid  töövõtja.  Juhul  kui materjali  ei  ole määratud,  valib  töövõtja  otstarbekohase  materjali  lähtudes  eri  seadmetele  esitatud  nõuetest  võttes  arvesse  näit.  transporditavat ainet ja keskkonna tingimusi. Valikut tehes tuleb pöörata tähelepanu  eriti  teineteisega  ühendatud  eri  materjalide  vahelise  korrosiooni  vältimisele.  Töövõtja on kohustatud kontrollima ehitusplatsil kõik ehitustarindite, seadmete,  jm.  töövõtuga  seonduvad mõõdud. Töövõtja on kohustatud kogu  teostamisele kuuluva  projektdokumentatsiooni nii põhjalikult läbi vaatama, et nendes esinevad võimalikud  vastuolud saaks  lahendada enne tööde teostamise algust. Kui vastuolud on sellised,  mida  töövõtja oleks pidanud märkama  ja  tellijale  teatama,  ja  see põhjustab  tööde  hilinemise või liigsed kulutused, vastutab selle eest töövõtja. 

4.3. ÜLEANDMISEDOKUMENDID  Töövõtja  poolt  paberkoopiatena  toimetatavad  üleandmisdokumendid  paigutada  koos sisukorraga ja vahelehtedega toimikutesse.   Üleandmisdokumendid teostada eestikeelsetena. 

Töö nr:  247    Objekt:  Aadress: 

Palupera Põhikool  Tartu maakond, Elva vald, Palupera küla, Palupera põhikool 

Eriosa:  Pelletkatlamaja ja radiaatorküte  Staadium:  Põhiprojekt   

TJ Hooldus OÜ   Lk 12 / 15 

Üleandmisdokumendid loovutada tellijale kahes eksemplaris, kui ei ole tellijaga kokku  lepitud teisiti. Dokumentide rühmitamine toimikutesse, nende sisukorrad, toimikute  tüüp jms. küsimused mis on seotud üleandmisdokumentide sisuga ja vormistamisega  tuleb eelnevalt kinnitada tellija juures.    Üleandmisdokumendid  esitatakse  ka digitaalselt  allkirjastatult ning  joonised nii pdf  kui ka dwg formaadis;   

4.4. TEOSTUSJOONISED  Töövõtja koostab ja loovutab tellijale peale ehitustööde lõppu teostusjoonised. 

4.5. MASINAKAARDID  Töövõtja annab valmis täidetud masinakaardid kõikide töövõttu kuuluvate seadmete  kohta. 

4.6. MÕÕTMISPROTOKOLLID JA AKSEPEERIMISTÕENDID  Järgmisi dokumente antakse üle paigutatuna toimikutesse: 

 ametlikud  aktsepteerimistõendid  nagu  seadmete  katsetunnistused,  veevarustuse kasutamisload jne. 

 survekatsetuse protokollid vastavalt punktile "Survekatsetused" 

 protokollid torustike läbipesemise seespoolse puhastuse kohta 

 reguleerimis‐ ja mõõtmisprotokollid vastavalt "Reguleerimised ja mõõtmised" 

 töövõttu  kuuluvate  reguleerimisseadmete  seadistus‐  ja  etteantud  näitude  protokollid  Järgmised dokumendid toimetada toimikutesse mitte hiljem kui garantiiajal vt. punkt  "Reguleerimised ja mõõtmised": 

 sooja  tarbevee  ringluse vooluhulkade mõõtmiste kohta  (juhul kui kasutatakse  käsitsi reguleeritavaid ning mõõdetavaid reguleerventiile) 

4.7. KAETUD TÖÖDE AKTID  Üleandmisdokumentide hulka kuuluvad kaetud tööde aktid.  Kaetud tööd peab enne kinni katmist tellijale üle andma. Töövõtjad teatavad tellijale  aja, millal on võimalik kontrollida kasutatud materjalide  ja erinevate tööstaadiumite  kvaliteeti. 

4.8. LAMINEERITUD EKSPLUATATSIOONIJOONISED  Töövõtja  toimetab  ja  kinnitab  vastavate  tehniliste  ruumide  seintele  tellija  kokku  lepitud kohtadesse joonised, mis on lamineeritud valguskindla plastmassiga.     

Töö nr:  247    Objekt:  Aadress: 

Palupera Põhikool  Tartu maakond, Elva vald, Palupera küla, Palupera põhikool 

Eriosa:  Pelletkatlamaja ja radiaatorküte  Staadium:  Põhiprojekt   

TJ Hooldus OÜ   Lk 13 / 15 

5. PAIGALDAMISNÕUDED  5.1. AKUSTILISED NÕUDED  Ruumitüübile  vastavad  mürataseme  nõuded  on  välja  toodud  sotsiaalministri  määruses  nr.  42.  Töövõtja  vastutab,  et  lubatud  müratasemeid  ei  ületata,  kui  seadmed töötavad maksimaalse võimsusega.  Töövõtja  peab  enne  paigaldamistöid  kontrollima  projektides  esitatud  müra  summutamise  lahenduste vastavust seadmete  tõelistele helitehnilistele omadustele  ja vastutama võimalike muutuste poolt tekitatud kulude eest. Projektidesse tehtavad  muutused tuleb kinnitada tellija juures. 

5.2. VIBRATSIOONI JA KORPUSE OMAMÜRA ISOLEERIMINE  Kõik  seadmed, milledes on pöörlevaid, periooditi  töötavaid  või muul  viisil  korpuse  omamüra  tekitavaid  osasid,  tuleb  paigaldada  õigesti  mõõdistatud  vibratsiooniisolaatoritele  nii,  et  seadmete  ja  ehituse  karkassi  vahel  ei  tekiks  jäika  ühendust  Vibratsiooni summutamise võib ära jätta seadmetel, millede pöörlemiskiirus on väike  ja  seadmetest  tekkiv  omamüra  on  tähtsusetu.  Ka  sellisel  juhul  töövõtja  vastutab  nõutava mürataseme saavutamise eest.  Ehitustöövõtja ehitab projektis toodud seadmete raudbetoonvundamendid töövõtja  juhenditele  vastavalt.  Töövõtja  hangib  ja  paigaldab  kõik  vibratsiooniisolaatorid  ja  nende metallosad. Vibratsiooniisolaatorid on kummist, plastmassist või terasvedrust.  Need  mõõdistada  nii,  et  saavutatakse  küllaldane  kere  omamüra  ja  vibratsiooniisolatsioon. Mõõdistamispõhimõte on järgmine:  f/fo>2.5  fo>8 Hz  f= seadme madalaim segamissagedus (Hz)  fo= kogu vibreeriva massi omasagedus (Hz)  Kui  vibratsiooniisolaatoritele  paigaldatavate  seadmete  all  teraskonstruktsioon  või  elastne  betoonkonstruktsioon,  summutuslahendus  tuleb  kinnitada  tellija  juures  ja  tellija nõudmisel ka akustika projekteerija  juures  (mõõdistamisel võtta  sellisel  juhul  arvesse  ka  vundamendi  konstruktsiooni  resonantssagedus,  betoonvundament  üldjuhul jäetakse ära).  Vibroalustele  paigutatud  seadmete  toruühendused  ja  elektrisisestused  teostada  elastsete  vaheelementide  (minimaalselt  kahe  voldiga)  abil.  Peenemate  torude  ühendamist  võib  teostada  nii,  et  ühendustoru moodustab  vabalt  rippuva  silmuse.  Suurtes  torudes  kasutada  elastseid  ühendusmuhve.  Elastsed  torude  ühendused  paigaldada nii, et ühendustes ei tekiks tõmbepingeid. Töövõtja peab kinnitama tellija  juures  ühendustele  langevate  aksiaaljõudude  kompenseerimise  lahendused.  Erijuhtudel  võib  tellija  nõusolekul  kasutada  ka  muid  eespool  esitatud  lahendusi  summutamise  alal.  Töövõtja  vastutab  tellija  nõudmisel  nende  kinnitamise  eest  akustika  projekteerija  juures.  Kõik  seadmed,  milledes  on  pöörlevaid,  periooditi  töötavaid või muul viisil korpuse omamüra tekitavaid osasid, tuleb paigaldada õigesti  mõõdistatud vibratsiooniisolaatoritele. 

Töö nr:  247    Objekt:  Aadress: 

Palupera Põhikool  Tartu maakond, Elva vald, Palupera küla, Palupera põhikool 

Eriosa:  Pelletkatlamaja ja radiaatorküte  Staadium:  Põhiprojekt   

TJ Hooldus OÜ   Lk 14 / 15 

5.3. SEADMETE MARKEERING 

5.3.1. JUHTIMIS – JA KONTROLLSEADMETE TEKSTID  Juhtimis‐  ja  kontrollseadmete  jms.  ekspluatatsiooni‐  ja  hoolduspersonali  jaoks  mõeldud  tekstid  peavad  olema  eesti  keeles.  Mõõtühikud  peavad  olema  SI‐  süsteemis. 

5.3.2. EHITAMISAEGSED MARKEERINGUD  Kõik siltidega varustatavad seadmed markeerida vahetult pärast paigaldamist ajutiste  markeeringutega, milledest on näha  seadmete  tunnused  ja paigaldamiskuupäevad.  Markeering  teha näiteks viltpliiatsiga  (vees  lahustumatu värv) seadmete külge hästi  kleepuvale  lindile.  Töövõtja  peab  hoolitsema,  et  ajutine  markeering  säilib  kuni  tunnussildid  on  paigaldatud  ja  selle  eest,  et  pärast  seda  eemaldatakse  ajutised  markeeringud ja kõik muud ajutised märked. 

5.3.3. SEADMETE TUNNUSSILDID  Tunnussiltidega  varustada  kõik  KVJ‐  seadmete  loetelus  esinevad  seadmed,  juhtimispuldid,  reguleerimisseadmed,  andurid  jms.  kodeeritud  seadmed.  Tunnussildile märkida KVJ‐ seadmete  loetelule vastav tunnus, seadme nimetus ning  kasutamisotstarve või teenindusala.  Tunnussildid  valmistada  valgest  lamineeritud  plastmassist, millele  kantud  tekst  on  must. Teksti  tähekõrgus on u. 10 mm. Sildid  kinnitada ühel  viisil  seadme  külge  või  kõrvale, vajaduse korral eraldi alusele. 

5.3.4. TORUJUHTMETE MARKEERINGUD  Torujuhtmed markeerida vastavalt SFS standarditele 3701 ja 3702 voolusuuna noolte  kleebistega,  millede  värv  ja  tekst  näitavad  võrgu  kasutamisotstarvet  või  teenindamisala, näiteks: 

 Kütte pealevool 

 Kütte tagasivool 

 Küttesüsteem K‐2 

 Küttesüsteem K‐3  Kleebiseid kinnitada torustikule nii, et need oleks võimalik määratleda ilma suurema  vaevata.  Need  peavad  olema  näiteks  tehnilistes  ruumides,  keldrikoridorides  jms.  kohtades  vahemaaga  umbes  5 m,  ventiilide  juures,  seinaläbistuskohtade mõlemal  pool, torustikuriiulite hooldusplatvormidel, kõikide kontroll‐luukide kohal jne. 

5.3.5. ÜHEKORDSE  REGULEERIMISEDA  SEADMETE  JA  MÕÕTMISPUNKTIDE  MARKEERINGUD  Töövõtja markeerib  kõik  joonistel  olevad  ilma  individuaalse  tunnuseta  ühekordse  reguleerimisega  ventiilid  ning  ühekordse  reguleerimisega  seadmed  tellijaga  kokku  lepitud  tunnuste süsteemi alusel. Töövõtja  lisab  tunnused ka üleandmisjoonistesse.  Ülalnimetatud objektid varustada heaks kiidetud  reguleerimistöö  järgselt  tähistega,  millest on näha  individuaalsed seadme tähistused  ja reguleerimisnäidud. Ühekordse  reguleerimisega  ventiilide  markeerimisel  kasutada  näiteks  läbipaistvast  plastikust  valmistatud  avatavaid  karpe.  Nende  sisse  paigutada  masinakirjas  valmistatud  andmed  markeeringu  kohta.  Karbid  kinnitada  ventiilide  külge  ketiga  või  kitsa  pakilindiga. 

Töö nr:  247    Objekt:  Aadress: 

Palupera Põhikool  Tartu maakond, Elva vald, Palupera küla, Palupera põhikool 

Eriosa:  Pelletkatlamaja ja radiaatorküte  Staadium:  Põhiprojekt   

TJ Hooldus OÜ   Lk 15 / 15 

5.4. SURVEKATSETUSED  Survekatsetuste  teostamine  ning  neis  vajalikud  abi‐  ja  mõõteseadmed  sisaldavad  töövõttu. Survekatsetused teostada tellija kontrollimisel ja need peavad olema tellija  poolt  kinnitatud.  Peidetavate  torustike  ja  kanalite  survekatsetused  teostada  enne  peitmist. Töövõtja koostab tellijale survekatsetuste kohta protokollid. Torustike osas  protokollis näidatakse ära: 

 Mõõtmised aed 

 Töövõtja 

 Mõõtja 

 Mõõdetav võrgu osa 

 Katsesurve 

 Kinnitaja allkiri 

5.5. TORUSTIKE LÄBIPESEMINE  Töövõtja  koostab  torustike  läbipesemise  kohta  ja  kinnitab  selle  tellija  juures  enne  tööde alustamist. Läbipesemine teostada tellija kontrolli all ja see peab olema tellija  poolt kinnitatud. Pärast pesemist puhastada kõik seadmete ning võrkude filtrid. 

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Elva Vallavalitsus

[email protected]

Kesk tn 32

61507, Elva vald, Elva, Tartu

maakond

Teie 20.06.2025

Meie 27.06.2025 nr 7.1-2/25/10444-2

Palupera põhikooli kinnistu ehitusloa eelnõu

kooskõlastamine märkustega

Olete esitanud meile kooskõlastamiseks Tartu maakonna Elva valla Palupera küla Palupera

põhikooli kinnistu ehitusloa eelnõu (menetlus nr 497657, EHR kood nr 111024031).

Kinnistu (katastritunnus 58201:001:0228) asub riigitee nr 22159 Elva-Palupera-Kähri tee

(edaspidi riigitee) km 14,02-14,24 kaitsevööndis.

Ehitusluba antakse olemasoleva hoone ümberehitamiseks. Ehitusloa aluseks on TJ Hooldus OÜ,

töö nr 247 „Palupera põhikool. Palupera küla, Elva vald, Tartu maakond. Eriosa: Pelletkatlamaja

ja radiaatorküte. Põhiprojekt.“

Lähtudes ehitusseadustiku § 70 lg 3 kooskõlastame ehitusloa eelnõu ja anname nõusoleku

teekaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks.

Ehitamisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega.

1. Materjalide veod korraldada olemasoleva juurdepääsutee kaudu.

2. Vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavad

leevendavad meetmed, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist.

3. Me ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui ehitusluba ei ole selleks ajaks

välja antud, siis palume meid kaasata uuesti ehitusloa või projekteerimistingimuste menetlusse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tuuli Tsahkna

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

2 (2)

Lisad:

1. 247_PP_KV-3-01_SELETUSKIRI

2. 247_PP_KV-4-01_ASENDIPLAAN

Tuuli Tsahkna

58073001, [email protected]