Kiri

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Kambja Vallavalitsus

[email protected]

Pargi tn 2

61714, Tartu maakond, Kambja vald,

Ülenurme alevik

Teie 17.06.2025 menetlus nr 492373

Meie 27.06.2025 nr 7.1-2/25/10234-2

Kambja vallas Lennu tn 22 kinnistu

ehitusloa eelnõu kooskõlastamine

märkustega

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Tartu maakonna Kambja valla Ülenurme

aleviku Lennu tn 22 kinnistu ehitusloa eelnõu (menetlus nr 492373).

Kinnistu (katastritunnus 94901:007:0545) asub riigitee nr 22132 Ülenurme-Külitse km 1,03-1,2

kaitsevööndis ning Tartu lennuvälja kaitsevööndis.

Ehitusluba antakse elamu ehitamiseks. Ehitusloa aluseks on üksikelamu eelprojekt

(peaprojekteerija Pilvelõhkuja OÜ, töö nr PL-22/25).

Oleme esitanud ettepanekud projekteerimistingimuste eelnõule 25.09.2023 kirjaga nr 7.1-

2/23/19846-2.

Lähtudes ehitusseadustiku § 70 lg 3 ja lennundusseaduse § 35, kooskõlastame ehitusloa eelnõu ja

anname nõusoleku teekaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks.

Ehitamisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega.

1. Ehitusel on tõstetehnika (kraana) kasutamine lubatud üksnes meie täiendava kooskõlastuse

alusel.

2. Enne tööde alustamist informeerida Tartu lennujaama käitusjuhti (Roman Kulikov,

[email protected], tel 730 9222).

3. Materjalide veod korraldada olemasoleva juurdepääsutee kaudu.

4. Vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid

leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist.

5. Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui ehitusluba ei ole selleks ajaks

välja antud, siis palume meid kaasata uuesti ehitusloa või projekteerimistingimuste menetlusse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Harjak

juhataja

planeerimise osakonna tehnovõrkude üksus

2 (2)

Lisad: 1. PL2225_EP_AA-3-01_Seletuskiri 2. PL2225_EP_AS-4-01_Asendiplaan

Kristi Kuuse

58603278, [email protected]

ÜKSIKELAMU EELPROJEKT PILVELÕHKUJA OÜ Lennu tn 22, Ülenurme alevik, Kambja vald Töö nr: PL-22/25 Ehitusprojekt / Eelprojekt 14.05.2025

KOOSTAS: A.PERV Leht 1 / 22

VASTUTAV ARHITEKT: A.RAID

PROJEKTI KOOSSEIS: SELETUSKIRI ENERGIAMÄRGIS GRAAFILINE OSA

JOONISE NIMETUS LEHT MÕÕTKAVA

  

ASENDIPLAAN 1 1:500

SITUATSIOONISKEEM 2 1:5000

VUNDAMENDI PLAAN 3 1:100

ESIMESE KORRUSE PLAAN 4 1:100

KATUSE PLAAN 5 1:100

LÕIGE A-A 6 1:50

LÕIGE B-B 7 1:50

VAADE 1 8 1:100

VAADE 2 9 1:100

VAADE 3 10 1:100

VAADE 4 11 1:100

AKENDE SPETSIFIKATSIOON 12 -------

VISUALISEERINGUD 13 -------

          

ÜKSIKELAMU EELPROJEKT PILVELÕHKUJA OÜ Lennu tn 22, Ülenurme alevik, Kambja vald Töö nr: PL-22/25 Ehitusprojekt / Eelprojekt 14.05.2025

KOOSTAS: A.PERV Leht 2 / 22

VASTUTAV ARHITEKT: A.RAID

   

SELETUSKIRJA SISUKORD

PROJEKTI KOOSSEIS: 1. ÜLDOSA ........................................................................................................................................ 3 2. ASUKOHT JA ASENDIPLAANILINE LAHENDUS ............................................................................... 4 3. HOONE JA KINNISTU TEHNILISED NÄITAJAD ................................................................................ 4 4. ERAMU ARHITEKTUURNE LAHENDUS ........................................................................................... 4 5. KONSTRUKTIIVNE LAHENDUS ...................................................................................................... 6 6. SISE- JA VÄLISVIIMISTLUS ............................................................................................................ 8 7. VEEVARUSTUS, KANALISATSIOON, KÜTE, VENTILATSIOON JA JAHUTUS .................................... 9 8. ELEKTRI JA SIDEVARUSTUS ....................................................................................................... 15

Päikesepaneelid ........................................................................................................................... 18 9. TULEKAITSE ABINÕUD ................................................................................................................ 18 10. KESKKONNAKAITSE JA JÄÄTMETE KOGUMINE JA KÄITLEMINE ................................................ 21 11. ENERGIATÕHUSUSE ARVUTUSTE LÄHTEANDEMED ................................................................. 21

ÜKSIKELAMU EELPROJEKT PILVELÕHKUJA OÜ Lennu tn 22, Ülenurme alevik, Kambja vald Töö nr: PL-22/25 Ehitusprojekt / Eelprojekt 14.05.2025

KOOSTAS: A.PERV Leht 3 / 22

VASTUTAV ARHITEKT: A.RAID

1. ÜLDOSA Projekt on koostatud Albatrek OÜ tellimusel ning selle projekteerimisel oli aluseks võetud

projekteerimistingimused nr 2311802/03480, olemasolev olukord ning tellija soovid.

Projekteerimisel on lähtutud ja projekt on koostatud vastavuses järgnevatest dokumentidest:

1. Ehitusseadustik

2. Majandus-ja taristuministri määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise

alused

3. Siseministri määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“

4. Majandus- ja taristuministri määrus nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“

5. Sotsiaaliministri määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning

ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“

6. Majandus- ja taristuministri määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“

7. Ettevõtlus-ja infotehnoloogiaministri määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“

8. Majandus- ja taristuministri määrus nr 58 „ Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“

9. Majandus- ja taristuministri määruse nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja

energiamärgisele1“.

10. Keskkonnaministri määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“

11. EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“;

12. EVS 812-7:2018 Ehitise tuleohutus, Osa 7 - Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded

13. Siseministri määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu,

tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“

14. EVS 812-2:2014 Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid

15. EVS-EN 1990:2002 Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused

16. OÜ Metricus, töö nr 25G9539, jaanuar 2025 (töös kasutatud koordinaatsüsteem L-EST ning

kõrgussüsteem EH2000).

Projekt vastab tervise- ja keskkonnakaitsealastele nõuetele, ega tekita ohtu inimese elule, tervisele, varale

ning keskkonnale.

Projekteeritud elamu vastab nii oma soojustatusse, kui ka kasutatavate elektrisüsteemide osas

energiatõhususe nõuetele.

Üksikelamu arvestatav tööiga on 50 aastat. (EVS-EN 1990:2002/A1:2006/AC:2010 „Eurokoodeks.

Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused“)

Hoonesiseste tehnosüsteemide arvestatav tööiga on 20 aastat. (EVS-EN 12792:2004 „Hoonete

ventilatsioon. Tähised, terminoloogia ja tingmärgid“, EVS 835:2014 „ Hoone veevärk“, EVS 846:2013 „ Hoone

kanalisatsioon“, EVS 844:2016 „ Hoone kütte projekteerimine“, EVS-HD 60364-1:2008 Madalpingelised

elektripaigaldised. Osa 1: Põhialused, üldiseloomustus, määratlused)

Välistrasside arvestatav tööiga 20 aastat. (EVS 921:2014 „Veevarustuse välisvõrk“, EVS 848:2013

ÜKSIKELAMU EELPROJEKT PILVELÕHKUJA OÜ Lennu tn 22, Ülenurme alevik, Kambja vald Töö nr: PL-22/25 Ehitusprojekt / Eelprojekt 14.05.2025

KOOSTAS: A.PERV Leht 4 / 22

VASTUTAV ARHITEKT: A.RAID

„Väliskanalisatsioonivõrk“, EVS-HD 60364-1:2008 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 1: Põhialused,

üldiseloomustus, määratlused)

Teede ja platside arvestatav tööiga on 10 aastat. (EVS 843:2016 „ Linnatänavad).

2. ASUKOHT JA ASENDIPLAANILINE LAHENDUS Antud elamumaa krunt paikneb Kambja vallas, Ülenurme alevikus, Lennu tn 22. Tegemist on krundiga, mis

on käesoleval ajal hoonestatud amortiseerunud hoonetega (elamu, saun, majandushoone, kuur)

Käesoleval hetkel on välitrassidest kinnistule rajatud (elekter, imbväljakuga biopuhasti süsteem, salvkaev).

Lisaks rajatakse puurkaev, millele on saadud asukoha kooskõlastus Kambja vallavalitsuselt. Puurkaevu

rajamiseks koostatakse eraldi projekt ja taotletakse ehitusluba.

Kasutusloa taotlemisel tuleb esitada tarbimislepingud koos ehitise dokumentatsiooniga.

Käesoleva projektiga on ettenähtud krundisisesed ühendused kommunikatsioonidega (elekter, vesi, kanal).

Projekteeritud eramu on krundile paigutatud vastavalt projekteerimistingimustele. Kõikidest naaberkinnistutel

paiknevatest hoonetest on tagatud minimaalne tuleohutus kuja 8m. Krunt on ette nähtud kujundad iluaiana.

Krundi planeerimisel lähtuda naaberkinnistute kruntide kõrgusmärkidest.

3. HOONE JA KINNISTU TEHNILISED NÄITAJAD KRUNDI PINDALA 16816 m²

KRUNDI SIHTOTSTARVE 100% elamumaa

PROJEKT. EHITISEALUNE PIND 113,5 m²

KRUNDI PROJEKT. HOONE(TE) TÄISEHITUSE % 0,8 %

KORRUSELISUS 1

HOONE KÕRGUS MAAPINNAST 4,7 m

HOONE PIKKUS 14,1 m

HOONE LAIUS 8,2 m

PARKIMISKOHTADE ARV 2 (kinnistul)

TULEPÜSIVUSKLASS TP3

SULETUD NETOPIND 78,4 m²

KÖETAV PIND 71,4 m²

ELURUUMIDE PIND 71,4 m²

ÜLDKASUTATAVATE RUUMIDE PIND 7,0 m²

TEHNILISE RUUMI PIND 0 m²

HOONE MAAPEALSE OSA MAHT 420 m³

HOONE ELUIGA 50 aastat

4. ERAMU ARHITEKTUURNE LAHENDUS Antud elamu projekteerimisel on püütud maksimaalselt arvestada tellija soove, kellel oli küllaltki kindel

ettekujutus, milline peab projekteeritav eramu olema. On püütud luua suhteliselt avara planeeringuga

ÜKSIKELAMU EELPROJEKT PILVELÕHKUJA OÜ Lennu tn 22, Ülenurme alevik, Kambja vald Töö nr: PL-22/25 Ehitusprojekt / Eelprojekt 14.05.2025

KOOSTAS: A.PERV Leht 5 / 22

VASTUTAV ARHITEKT: A.RAID

võimalikult funktsionaalset hoonet ning tellija soove arvestavana.

Elamusse on paigutatud tuulekoda, elutuba-köök, kolm magamistuba, kaks garderoobi, dušširuum, leiliruum

ja panipaik.

Välisarhitektuurilt on elamu konkreetsete mahtudega ning sobilik olemasolevasse piirkonda.

Üksikelamu arvestatav tööiga on 50 aastat.

Projekteeritava hoone põhitarindite kirjeldus:

a) Vundamendiks on planeeritud plaatvundament. Tihendatud kruusakihile paigaldatakse

vahtpolüstüreen EPS200 soojustus 200mm, millele paigaldatakse ehituskile, seejärel armeeritakse

(vastavalt konstruktiivsele projektile), paigaldatakse põrandakütte torustik ning valatakse

betoonplaat 100mm. Välis-ja kandevseinte all on plaatvundamendi tala, mis armeeritakse vastavalt

konstruktiivsele lahendusele. Vundamendi sokli osas kasutatakse vahtpolüstüreen L-plokki

(EPS200), mis hiljem sokli osas viimistletakse õhekrohviga või tsementplaadiga.

Armatuuri kaitsekiht on vundamentide all 50 mm ning külgedel ja peal 35 mm. Kasutada

armatuurterast A500HW ja betooni C25/30. Keskkonnaklass XC2.

Vundamendi väliperimeetri osas paigaldatakse horisontaalne soojustus (paksus 100mm) 1m laiuselt

ümber vundamendi perimeetri (EPS120 Perimeeter).

b) Põrandateks on plaatvundamendi plaat, mis vastavalt ruumi otstarbele kaetakse sobiliku põrandakattega.

c) Välised kandeseinad rajatakse 45x195mm puitkarkassile, mis soojustatakse kivivillaga 200mm (nt

Paroc Solid), peale paigaldatakse tuuletõkkekips plaat 9mm (nt Knauf Green KTS/EH-2). Seejärel

puitroovitus 25x45mm ja seejärel puitlaudis 21mm. Kandvale puitkarkassile sissepoole

paigaldatakse aurutõkkekile (nt Isover Vario Xtra) ning puitroovitus 45x45mm, mis täidetakse

kivivillaga 50mm (nt Paroc Solid) ning seejärel OSB plaat 12mm ning kaetakse kipsplaadiga 12mm.

Sisemised mittekandvad seinad on planeeritud kipsplaatseintena 1x eritugev kipsplaat, 66mm

metallkarkass (nt Knauf CW) vahel kivivill 66mm (nt Paroc Solid) ning seejärel 1x eritugev kipsplaat,

mis viimistletakse vastavalt tellija soovidele.

d) Katuse kandjaks ja vahelae talastikuks kasutatakse puitferme. Puitfermidele paigaldatakse katuse

aluskate (nt Divoroll Top), seejärel tuulutusliist 22x50mm, roovitus 50x50mm ning katuseplekk.

Vahelae osas paigaldatakse puitfermide alla aurutõkkekile (nt Isover Vario Xtra), puitroovitus

28x70mm ning seejärel MDF laeplaat 12mm vastavalt sisekujunduse lahendusele. Vahelagi

soojustatakse 600mm puistevillaga (nt Isover InsulSafe). Räästakastidest tuleb paigaldada fermide

vahele tuulesuunajad (nt Isover tuulesuunaja), et takistada tuule tungimist puistevilla sisse. Tuule

suunaja peab ulatuma vähemalt 600mm puistevilla kihist üles poole.

ÜKSIKELAMU EELPROJEKT PILVELÕHKUJA OÜ Lennu tn 22, Ülenurme alevik, Kambja vald Töö nr: PL-22/25 Ehitusprojekt / Eelprojekt 14.05.2025

KOOSTAS: A.PERV Leht 6 / 22

VASTUTAV ARHITEKT: A.RAID

e) Aknad – pvc-aknad, väljast tume hall (ral7016) ja seest valge, 3x klaaspakett, klaas kirgas,

käepidemed vastavalt akende sisetoonile.

f) Välisuks - puituks, väljast toon tume hall (ral7016), seest vastavalt sisekujunduse lahendusele,

peauksel klaasitud osa (vt vaateid).

g) Siseuksed – vastavalt sisekujunduse projektile.

Piirdekonstruktsioonide projekteerimisel peab liiklusmüra lubatud normtase eluruumides ja nendega

võrdsustatud ruumides olema vastavuses standardiga EVS 842:2003, „Ehitiste heliisolatsiooninõuded.

Kaitse müra eest”, päevasel ajal mitte suurem kui: LpA,eq,T 35dB.

Eluruumide ja nendega võrdsustatud ruumide vahelagedel asetsevate põrandate õhumüra isolatsiooni

indeks Rw peab olema >55dB, taandatud löögimüra indeks L`n,w ≤53dB. Käesolevas projektis projekteeritud

konstruktsioonid vastavad eelpool nimetatud heliisolatasiooni nõuetele.

Piirdetarindite soojusjuhtivus:

Välissein – 0,17 (W/m2*K)

Pööningulagi– 0,07 (W/m2*K)

Põrand pinnasel – 0,15 (W/m2*K)

Välisuksed – 1,0 (W/m2*K)

Aknad – 0,8 (W/m2*K), g=0,5

5. KONSTRUKTIIVNE LAHENDUS Hoone ehitamiseks tuleb tellida konstruktiivosa põhiprojekt. Projekteerimise eelduseks on hoone tööiga 50

aastat. Hoone kuulub tagajärgede klassi CC2, töökindlusklass RC2. Hoone projekteerimise järelvalvetase on

DSL2, ehitusaegne järelvalvetase on IL2.

Antud seletuskirja kavandamise aluseks on järgmised dokumendid:

▪ EVS 932:2017 Ehitusprojekt

▪ EVS-EN 1990:2002 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused.

▪ EVS-EN 1991-1-1:2002 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1:

Üldkoormused, omakaalud, hoonete kasuskoormused.

▪ EVS-EN 1991-1-3:2006/AC:2009 Eurokoodeks1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-3:

Üldkoormused. Lumekoormus.

▪ EVS-EN 1991-1-4:2005/A1:2010+A1:2010/NA:2010 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide

koormused. Osa 1-4: Üldkoormused. Tuulekoormus.

▪ EVS-EN 1992-1-1:2005 Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1:

Üldreeglid ja reeglid hoonetele.

▪ EVS-EN 1992-1-1:2005+A1:2015+NA:2015 Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide

projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonetele.

ÜKSIKELAMU EELPROJEKT PILVELÕHKUJA OÜ Lennu tn 22, Ülenurme alevik, Kambja vald Töö nr: PL-22/25 Ehitusprojekt / Eelprojekt 14.05.2025

KOOSTAS: A.PERV Leht 7 / 22

VASTUTAV ARHITEKT: A.RAID

▪ EVS-EN 1993-1-1:2005+NA:2006 Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-

1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks

▪ EVS-EN 1995-1-1/NA:2007+A1:2008/NA:2009 Eurokoodeks 5: Puitkonstruktsioonide

projekteerimine. Osa 1-1 Üldist. Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks. Eesti standardi

rahvuslik lisa.

▪ EVS-EN 1996-1-1:2005+A1:2012 Eurokoodeks 6: Kivikonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1:

Üldreeglid sarrustatud ja sarrustamata kivikonstruktsioonide projekteerimiseks

▪ EVS-EN 1997-1:2005/AC:2009 Eurokoodeks 7: Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad.

Koormused:

Esitatud on normatiivsed koormused. Tähised: qk – muutuvad lauskoormused; gk – alalised lauskoormused;

Qk – muutuvad punktkoormused; Gk – alalised punktkoormused; sk – lumekoormus;

▪ Põranda lauskoormus qk=2,0 kN/m2

▪ Põranda koondatud koormus Qk=2,0 kN

▪ Lume normkoormus maapinnal sk=1,5 kN/m2

▪ Normatiivne lumekoormus hoone põhimahu katusel 1,2 kN/m2.

Konstruktsioonide iseloomustus:

a) Vundamendiks on planeeritud plaatvundament. Tihendatud kruusakihile paigaldatakse

vahtpolüstüreen EPS200 soojustus 200mm, millele paigaldatakse ehituskile, seejärel armeeritakse

(vastavalt konstruktiivsele projektile), paigaldatakse põrandakütte torustik ning valatakse

betoonplaat 100mm. Välis-ja kandevseinte all on plaatvundamendi tala, mis armeeritakse vastavalt

konstruktiivsele lahendusele. Vundamendi sokli osas kasutatakse vahtpolüstüreen L-plokki

(EPS200), mis hiljem sokli osas viimistletakse õhekrohviga või tsementplaadiga.

Armatuuri kaitsekiht on vundamentide all 50 mm ning külgedel ja peal 35 mm. Kasutada

armatuurterast A500HW ja betooni C25/30. Keskkonnaklass XC2.

Vundamendi väliperimeetri osas paigaldatakse horisontaalne soojustus (paksus 100mm) 1m laiuselt

ümber vundamendi perimeetri (EPS120 Perimeeter).

b) Põrandateks on plaatvundamendi plaat, mis vastavalt ruumi otstarbele kaetakse sobiliku põrandakattega.

c) Välised kandeseinad rajatakse 45x195mm puitkarkassile, mis soojustatakse kivivillaga 200mm (nt

Paroc Solid), peale paigaldatakse tuuletõkkekips plaat 9mm (nt Knauf Green KTS/EH-2). Seejärel

puitroovitus 25x45mm ja seejärel puitlaudis 21mm. Kandvale puitkarkassile sissepoole

paigaldatakse aurutõkkekile (nt Isover Vario Xtra) ning puitroovitus 45x45mm, mis täidetakse

kivivillaga 50mm (nt Paroc Solid) ning seejärel OSB plaat 12mm ning kaetakse kipsplaadiga 12mm.

Sisemised mittekandvad seinad on planeeritud kipsplaatseintena 1x eritugev kipsplaat, 66mm

ÜKSIKELAMU EELPROJEKT PILVELÕHKUJA OÜ Lennu tn 22, Ülenurme alevik, Kambja vald Töö nr: PL-22/25 Ehitusprojekt / Eelprojekt 14.05.2025

KOOSTAS: A.PERV Leht 8 / 22

VASTUTAV ARHITEKT: A.RAID

metallkarkass (nt Knauf CW) vahel kivivill 66mm (nt Paroc Solid) ning seejärel 1x eritugev kipsplaat,

mis viimistletakse vastavalt tellija soovidele.

d) Katuse kandjaks ja vahelae talastikuks kasutatakse puitferme. Puitfermidele paigaldatakse katuse

aluskate (nt Divoroll Top), seejärel tuulutusliist 22x50mm, roovitus 50x50mm ning katuseplekk.

Vahelae osas paigaldatakse puitfermide alla aurutõkkekile (nt Isover Vario Xtra), puitroovitus

28x70mm ning seejärel MDF laeplaat 12mm vastavalt sisekujunduse lahendusele. Vahelagi

soojustatakse 600mm puistevillaga (nt Isover InsulSafe). Räästakastidest tuleb paigaldada fermide

vahele tuulesuunajad (nt Isover tuulesuunaja), et takistada tuule tungimist puistevilla sisse. Tuule

suunaja peab ulatuma vähemalt 600mm puistevilla kihist üles poole.

e) Aknad – pvc-aknad, väljast tume hall (ral7016) ja seest valge, 3x klaaspakett, klaas kirgas,

käepidemed vastavalt akende sisetoonile.

f) Välisuks - puituks, väljast toon tume hall (ral7016), seest vastavalt sisekujunduse lahendusele,

peauksel klaasitud osa (vt vaateid).

g) Siseuksed – vastavalt sisekujunduse projektile.

Piirdekonstruktsioonide projekteerimisel peab liiklusmüra lubatud normtase eluruumides ja nendega

võrdsustatud ruumides olema vastavuses standardiga EVS 842:2003, „Ehitiste heliisolatsiooninõuded.

Kaitse müra eest”, päevasel ajal mitte suurem kui: LpA,eq,T 35dB.

Eluruumide ja nendega võrdsustatud ruumide vahelagedel asetsevate põrandate õhumüra isolatsiooni

indeks Rw peab olema >55dB, taandatud löögimüra indeks L`n,w ≤53dB. Käesolevas projektis projekteeritud

konstruktsioonid vastavad eelpool nimetatud heliisolatasiooni nõuetele.

Piirdetarindite soojusjuhtivus:

Välissein – 0,17 (W/m2*K)

Pööningulagi– 0,07 (W/m2*K)

Põrand pinnasel – 0,15 (W/m2*K)

Välisuksed – 1,0 (W/m2*K)

Aknad – 0,8 (W/m2*K), g=0,5

6. SISE- JA VÄLISVIIMISTLUS Siseviimistlus teostatakse vastavalt tellija maistele ja võimalustele.

Välisviimistlus teostatakse järgnevalt:

ÜKSIKELAMU EELPROJEKT PILVELÕHKUJA OÜ Lennu tn 22, Ülenurme alevik, Kambja vald Töö nr: PL-22/25 Ehitusprojekt / Eelprojekt 14.05.2025

KOOSTAS: A.PERV Leht 9 / 22

VASTUTAV ARHITEKT: A.RAID

1. fassaad - hele hallikas beez puitlaudis 145mm kareda pinnaga (Tikkurila Facade 4974), tume roheline

puitlaudis 95mm kareda pinnaga (toon Tikkurila Facade 4930).

2. sokkel - tsementplaat, toon tume hall (ral 7016).

3. aknad - pvc-aknad, väljast toon tume hall (ral 7016), seest valged.

4. välisuksed - puituks toon ral 7016, ukselehel kirgas klaas. panipaigal puituks toon ral7016.

5. terrassi laudis - põrand pruun sügavimmutatud terrassilaud.

6. puitžalusiid restid maja ees ja auto varjualusel - nelikant puitpiire 21x45mm samm 30mm (toon Tikkurila

Facade 4930).

7. auto varjualuse postid metallist 150x150 toon tume hall (ral 7016), maja esise varikatuse post metallist

100x100mm toon tume hall (ral 7016).

8. katus - plekkkatus - valtsprofiil (nr Ruukki Klassik), toon tume hall (rr23).

9. lamekatus, kivipuru kattega sbs-kate (toon tume hall), tuulekast tume hall (ral7016), vihmaveerennid

ümarad toon tume hall (rr23).

10. varikatuse servad ja alused - nelikantpuitlaudis kareda pinnaga tume hall (ral7016).

11. akende ja katuse veeplekid - toon rr23

Välisseina viimistlusmaterjalide peale kandmisel/paigaldamisel teha ühel ruutmeetril proovipind, mis

enne edasisi ehitustöid kooskõlastada tellija ja projekteerijaga.

7. VEEVARUSTUS, KANALISATSIOON, KÜTE, VENTILATSIOON JA

JAHUTUS

Antud seletuskirja kavandamise aluseks on järgmised dokumendid:

▪ EVS 932:2017 Ehitusprojekt

▪ EVS 848:2013 Väliskanalisatsioonivõrk

▪ EVS 835:2014 Hoone veevärk

▪ EVS 921:2014 Veevarustuse välisvõrk

▪ EVS 846:2013 Hoone kanalisatsioon

▪ EVS 844:2016 Hoone kütte projekteerimine

▪ EVS 843:2016 Linnatänavad

▪ EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest

▪ EVS-EN 15251:2007 Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja

hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja akustikast

▪ EVS 812-2:2014 Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid

▪ EVS 812-3:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Küttesüsteemid

▪ EVS-EN 12792:2004 Hoonete ventilatsioon. Tähised, terminoloogia ja tingmärgid

▪ EVS-EN 13142:2013 Hoonete ventilatsioon. Elamute ventilatsiooniseadmed ja -komponendid.

Kohustuslikud ja valikulised tunnusparameetrid

ÜKSIKELAMU EELPROJEKT PILVELÕHKUJA OÜ Lennu tn 22, Ülenurme alevik, Kambja vald Töö nr: PL-22/25 Ehitusprojekt / Eelprojekt 14.05.2025

KOOSTAS: A.PERV Leht 10 / 22

VASTUTAV ARHITEKT: A.RAID

▪ EVS-EN 13053:2006+A1:2011 Hoonete ventilatsioon. Ventilatsiooni keskseadmed. Komponentide

ja sektsioonide valik ning toimimine keskseadmes

▪ EVS-EN 15726:2011 Hoonete ventilatsioon. Õhujaotus. Mõõtmised õhukonditsioneeritud/

ventileeritud ruumide viibimistsoonis soojus- ja helitingimuste hindamiseks

▪ CEN/TR 14788:2006 Hoonete ventilatsioon. Elamute ventilatsioonisüsteemide projekteerimine ja

dimensioneerimine

▪ Vabariigi Valitsuse „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus“

▪ Vabariigi Valitsuse määrus nr 171 „Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded“

▪ Keskkonnaministri a määrus nr 76 „Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus“

▪ Siseministri määrus nr. 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje

veevarustusele“

▪ Hoonete tehnosüsteemide RYL 2002

▪ Hoonete tehnosüsteemide RYL 2002

▪ Tellija lähteülesanne

▪ Hoone arhitektuuriline lahendus

Hoonesiseste tehnosüsteemide arvestatav tööiga on 20 aastat.

Välistrasside arvestatav tööiga 20 aastat.

Antud projekti eesmärk lahendada hoone vajalik veevarustus uue planeeritava puurkaevu baasil. Puurkaevu

asukoht on kooskõlastatud Kambja Valitsusega (asukoha kooskõlastus lisatud projekti lisadokumentide).

Arvestuslikud veekogused projekteeritud hoonele on: 1,6 m3/d, sellest soojaveekogused: 0,8 m3/d. Ning

arvestuslikud heitveekogused 1,6 m3/d.

VEEVARUSTUS

Projekteerida kinnistusisene torustik rajatavast puurkaevust kuni elamuni. Torumaterjalina kasutada De 32

PE survetoru. Torustik ja kõik detailid peavad vastama PN10 surveklassile.

Hoonesisene veevarustus

Joogiveesüsteemis kasutatavatel materjalidel peab olema saadud kasutamisluba EV Tervisekaitse

Inspektsioonilt, kellelt on saadud ka veevõrgu kasutamisluba. Külma- ja sooja tarbevee jaotus- ja

ühendustorustikud monteerida komposiittorudest De16x2,0 –De32x3,0. Veevarustuse jaotustorustikud

isoleerida. Külma tarbevee torustikud isoleerida vastavalt tabelile seeria 22 ja sooja tarbevee torustikud ja

soojavee ringluse torustikud isoleerida vastavalt tabelile seeria 23. Isoleeritud torustikud paigaldada nii, et

torude vahe oleks vähemalt 40 mm. Magistraaltorustikud paigaldada ruumide lagede alla ja või põranda

konstruktsiooni sisse. Sulgventiilid paigaldada magistraalist hargnevatele harutorudele ja seadmete

ühenduskohtadesse. Ventiilidele peab olema tagatud juurdepääs teeninduseks ja hoolduseks. Sulgarmatuuri

töörõhk peab olema min 10 bar. Keermeühendused ei tohi olla seinte konstruktsioonis ega paneelides.

Seinast läbiminevad torud paigaldada hülssi. Hülss peab seinast 10 mm mõlemalt poolt välja Torud tuleb

ÜKSIKELAMU EELPROJEKT PILVELÕHKUJA OÜ Lennu tn 22, Ülenurme alevik, Kambja vald Töö nr: PL-22/25 Ehitusprojekt / Eelprojekt 14.05.2025

KOOSTAS: A.PERV Leht 11 / 22

VASTUTAV ARHITEKT: A.RAID

monteerida nii, et nende pikenemine ei ole takistatud. Tühjendusventiilid paigaldada veetorude alumistesse

kohtadesse. Võrk õhtustada sanitaarseadmete kaudu. Torustikud tuleb enne ekspluatatsiooni võtmist

desinfitseerida ja loputada tervisele kahjutu vedelikuga, pärast seda tuleb joogivee kvaliteeti kontrollida.

Paigaldada ja kinnitada torustiku toed. Telje pinge tõmbele peab olema vähemalt 100 kg. Torustikud

isoleerida vastavalt LVI-RYL-92.

Toru ø Seeria 22 Seeria 24 Seeria 25

du s a b s a b s a b

mm mm mm mm

10…49 30 110 70 50 150 90 60 170 100

50…89 40 130 80 60 170 100 80 210 120

KANALISATSIOON

Kinnistule on varasemalt projekteeritud ja paigaldatud biopuhasti koos imbväljakuga. Antud projektiga on

ettenähtud hoone reovesi juhtida eelpool nimetatud biopuhastisse. Projekteerida kinnistutorustik alates

olemasolevast kaevust kuni elamuni. Kinnistutorustik projekteerida De 110 ning hoone väljundid esimesse

kaevu De 110 läbimõõduga torudest. Torumaterjalina kasutada SN8 rõngasjäikusega PVC torusid.

Torustikule projekteeritavate kaevude vähim lubatud läbimõõt on De 400/315. Kaev tuleb projekteerida

torustiku igasse pöörde- ja hargnemiskohta. Majaühendustorustikul peab olema kinnistu sees vähemalt üks

kaev.

Hoone kanalisatsiooni sisevõrgu projekteerimisel arvestada võimaliku paisutuskõrgusega torustikus.

Kanalisatsioonikaevul peab olema kaane peal märge Kanal. Kaevuluugi raam peab olema nn ujuv ehk välise

servaga, mis toetub teekattematerjalile. Kõrge pinnaseveega liigniisketes piirkondades kasutada ainult PE

keeviskaeve. Kanalisatsioonitoru läbiviik elamu betoonkonstruktsioonidest paigaldada kaitsehülssi. Kaeviku

liivast algtäide teha kõrgusega 30 cm üle torustiku lae pinna. Kui kaevikust väljavõetav pinnas vastab

tagasitäitepinnasele esitatavatele nõuetele, siis kasutada väljavõetavat pinnast. Tagasitäide teha

väljakaevatud pinnasega, tihendada 30 cm kihtidena ja taastada rikutud ala. Saavutatav tihendusklass peab

olema 2, tihendusaste 0,92 (Parandatud Proctor). Viimaseks tööks on rikutud ala taastamine.

Hoonesisene kanalisatsioonivõrk

Kanalisatsioonitorustik monteerida PVC või PP plasttorudest De50 – 110 languga i=0,010...0,030. Torustik

kulgeb korruste põranda all. Torustiku rajamissügavus on 0,45 – 1,50 m. Hoone kanalisatsioon on arvestatud

isevoolsena. Kanalisatsioonitorustik varustada vajalike puhastus- ja õhutusvõimalustega.

Kanalisatsioonipüstik peab avanema ülevalpool katuse tasapinda min 0,5 m. Hoone kanalisatsioon tuleb

ehitada nii, et kanalisatsioon ei soodustaks hoones tule ja suitsu levikut. Kohtades kus torud läbivad

põrandaid, lagesid ja seinu tuleb paigaldada tuletõkkemansetid. Torustikud isoleerida vastavalt LVI-RYL-92.

Ehituskonstruktsioonide ja torude vahekaugused peavad olema vähemalt 20 mm. Kinnitusklambri ja toru

vahele asetada 1,5…2 mm paksusega polüetüleenist vahetihend, üldlaiusega 27 mm. Kinnitus katta

ÜKSIKELAMU EELPROJEKT PILVELÕHKUJA OÜ Lennu tn 22, Ülenurme alevik, Kambja vald Töö nr: PL-22/25 Ehitusprojekt / Eelprojekt 14.05.2025

KOOSTAS: A.PERV Leht 12 / 22

VASTUTAV ARHITEKT: A.RAID

korrosioonivastase kihiga.

Torude maksimaalne kinnituste vahekaugus:

Toru

Läbimõõt

Du (mm)

Hor.

Kinnitus

(m)

Vert.

Kinnitus

(m)

32 0,5 1,2

40 0,5 1,2

50 0,5 1,5

75 0,8 2,0

110 1,1 2,0

Sanitaartehniliste seadmete varustus ja kvaliteeditase on järgmine:

pesukauss – värvus valge (näit. IDO, GUSTAVSBERG NORDIC või sarnane), valamutele on arvestatud

valgest PVC plastist vesilukud ja äravoolutorud; köögipesukauss - roostevaba pesukausiga (näit. HACKMAN

või sarnane); WC pott – altjooksuga, värvus valge (näit. IDO, GUSTAVSBERG NORDIC või sarnane);

Segistid – harilik kroomitud kangsegisti pesukausside tarvis ja harilik kroomitud kangdušisegisti koos

jooksutoru ja liftiga, ilma ökonoomsusnuputa (näit. ORAS, GUSTAVSBERG NORDIC või sarnane).

Panipaik ja tehnilised ruumid varustada trapiga ja vajadusel roostevaba valamuga.

SADEMEVEEKANALISATSIOON

Katuselt tulevad sadeveed kogutakse kokku sademevee rennide ja torudega ning juhitakse majast kalletega

eemale murupindadele, kus see imbub maapinda. Sademeveed on ettenähtud immutada oma kinnistu piires

pinnasesse. Sademevett ei tohi juhtida naaberkinnistutele. Vertikaalplaneeringu ja haljastuse lahendusega

antakse kalded selliselt, et oleks tagatud katustelt sademevee imbumine oma kinnistu piires maapinda (lauge

haljasalade kalded).

Autodeparkimisalade sademevesi juhitakse kalletega murualadele, kus see imbub maapinda.

Drenaaži- ja sademevee juhtimine reoveekanalisatsioonitorustikku on rangelt keelatud !

DRENAAŽISÜSTEEMID

Alal paikneb maaparanduse kuivendustorustik, koostatud geodeetilise alusplaani andmetel ei jää

olemasolevad dreenid rajatava hoone alla, ning neid ei ole plaanis likvideerida ega ümber juhtida.

KÜTE

Üldosa

Arvutuslik välisõhu temperatuur:

▪ talvel VAT=-25,5°C

Hoone soojavarustus lahendatakse maakütte katla baasil (horistontaalne maakütte kollektor). Küttejaotus

ÜKSIKELAMU EELPROJEKT PILVELÕHKUJA OÜ Lennu tn 22, Ülenurme alevik, Kambja vald Töö nr: PL-22/25 Ehitusprojekt / Eelprojekt 14.05.2025

KOOSTAS: A.PERV Leht 13 / 22

VASTUTAV ARHITEKT: A.RAID

toimub vesipõrandakütte baasil. Eraldi küttekontuurid on ette nähtud soojale tarbeveele ja küttele.

Hoonele on ette nähtud põrandaküte.

Magistraaltorustiku hargnemistele ja püstikutele paigaldada pealevoolu torustikule sulgarmatuur ja

tagasivoolu torustikule sulgemist võimaldavad reguleerventiilid koos tühjendus- ja mõõteotsikutega.

Kõik kütte magistraaltorustikud ja püstikud isoleerida vastavalt LVI-RYL-92 (tabel 5 T1) seeria 23 järgi. Peale

süsteemi valmimist teostada süsteemide reguleerimine ja seadistamine.

VENTILATSIOON

Üldosa

Arvutuslikud välisõhu parameetrid:

▪ talvel VAT=-25,5°C 80%RH;

▪ suvel +27 °C, 50% RH.

Süsteemide kirjeldus

Hoone õhuvahetus on planeeritud lahendada mehaanilise rootor soojatagastusega sissepuhke-väljatõmbe

ventilatsiooniga. Süsteem on mõeldud tubadesse välisõhu sisse puhkeks ning väljatõmme lahenda läbi

niiskete ruumide ning läbi köögi väljatõmbe. Otse väljatõmme peab olema köögist. Ventilatsiooni

sissepuhutava õhu eelküte toimub elektriga.

Ventilatsioonipaigalidse üldnõuded

Ventilatsiooniagregaadid

Ventilatsiooniseadmetena tuleb üldjuhul kasutada kompleksseid ventilatsiooniseadmeid, mis on valmistatud

vastavalt kehtivatele standarditele ja olema testitud vähemalt vastavalt EVS-EN 1886 („Hoonete

ventilatsioon. Ventilatsiooni keskseadmed. Mehaanilised omadused”) ning EVS-EN 13053 („Hoonete

ventilatsioon. Ventilatsiooni keskseadmed. Seadmed, komponendid ja sektsioonid ning omadused”) nõuetele

ning nende kohta peab olema piisav tehniline dokumentatsioon. Seadmed peavad omama ka EUROVENT

sertifikaati.

Ventilatsiooniseade komplekteerida koos juhtimisautomaatikaga vastavalt põhiprojekti funktsionaalsele

skeemile. Ventilatsiooniseadmed peavad vastama 98/37/EC nõuetele ning omama CE tähistust.

Ventilatsiooniseadme kest peab vastama soojajuhtivuse klassile mitte halvem kui klass T4 ja külmasildade

näitaja mitte halvem kui TB3 (vastavalt EVS-EN 1886 „Hoonete ventilatsioon. Ventilatsiooni keskseadmed.

Mehaanilised omadused”).

Mürasummutid

Mürasummutitena kasutada soovitavalt agregaadi tootjafirma summuteid, mille toimimist ja omadusi on

katsetatud kehtivate standardite või tüüpheakskiidu juhiste kohaselt. Summutusmaterjaliks on mineraalvill

või muu mittepõlev materjal. Summutusmaterjali pinnakiht peab taluma kerget puhastamist.

Töövõtja poolt paigaldatav mürasummuti peab tagama piisava müra summutuse hoones.

Kanalid

Ventilatsioonitorustik tuleb reeglina teha tsinkplekist spiraalvaltsiga ümartorudest. Vajadusel kasutada

ÜKSIKELAMU EELPROJEKT PILVELÕHKUJA OÜ Lennu tn 22, Ülenurme alevik, Kambja vald Töö nr: PL-22/25 Ehitusprojekt / Eelprojekt 14.05.2025

KOOSTAS: A.PERV Leht 14 / 22

VASTUTAV ARHITEKT: A.RAID

kandilise ristlõikega torustikku. Ventilatsioonitorustiku tihedusklass peab olema vähemalt B.

Ventilatsioonitorustiku kinnitused tuleb teha vastavalt EVS-EN 12236 „Hoonete ventilatsioon.

Ventilatsioonikanalite riputid ja toed. Nõuded tugevusele.” ja LVI 12- 10370 Soome juhendmaterjal 2004

„Torustike ja kanalite kinnitamine” nõuetele. Kinnituste dimensioneerimisel tuleb lisaks torustiku kaalule

arvesse võtta ka muud koormused nagu torustiku või konstruktsioonide vibratsioon ning torustiku

puhastamisest tulenev koormus. Ventilatsioonitorustiku kinnituste tulepüsivusaeg peab olema vähemalt

sama pikk kui on torustiku tulepüsivusaeg.

Isolatsioon

Soojusisolatsiooniks kasutada alumiiniumpaberiga pinnatud kivi-/mineraalvilla matte tihedusega ≥30 kg/m³

ja tuletõkkeisolatsiooniks vastavalt tihedusega ≥100 kg/m³.

Isolatsioon katta:

▪ Väliskeskkonnas Zn-plekiga

▪ siseruumides (nähtavad) PVC-kattega

▪ siseruumides (mittenähtavad) alumiiniumpaber

Sulge- ja reguleerklapid

Sulge- ja reguleerimisseadmete tihedus, lubatud rõhuvahe ja korpuse tihedus peavad olema standardi SFS-

EN 1751 nõuete kohased. Sulge- ja reguleerimisseadmed paigaldada nii, et tööseadet oleks kerge hooldada.

Tuletõkkeklapid

Tuletõkkesektsioone ei ole ettenähtud.

Puhastusluugid

Puhastusluugid tuleb paigaldada nii sissepuhke- kui ka väljatõmbetorustikele.

Õhujaotuselemendid

Lõppelemendid tuleb valida ja paigutada nii, et kogu töötsooni ulatuses oleks tagatud efektiivne ja

nõuetekohane õhuvahetus, õhu liikumisest läbi lõpuelemendi ei tekiks lubatust suuremat müra, et see

summutaks piisavalt ventilatsioonitorustikust levivat müra ja omaks piisavat reguleerimisvõimet.

Lõpuelemendid peavad reeglina olema testitud ja olema tehtud mittepõlevatest materjalidest.

Lõpuelementide valikul tuleb arvestada sisekujundusprojekti või töökohtade paigutusega.

JAHUTUS

Jahutussüsteem on planeeritud ruumide jahutamiseks. Jahutussüsteemiks on õhk-õhk tüüpi

jahutusagregaadiga (nö otseaurustega süsteem). Süsteemis kasutatav külmaaine R32. Väliagregaat

paigaldatakse hoone välisseinale. Agregaatide asukohad tähistatud korruse plaanil.

Jahutusagregaadi väliseadme müratase peab vastama määrusele „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“.

Projekteeritav hoone paikneb vastavalt keskkonnaministri määruse „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisa 1-le II kategooria piirkonnas (elamumaa

alad).

ÜKSIKELAMU EELPROJEKT PILVELÕHKUJA OÜ Lennu tn 22, Ülenurme alevik, Kambja vald Töö nr: PL-22/25 Ehitusprojekt / Eelprojekt 14.05.2025

KOOSTAS: A.PERV Leht 15 / 22

VASTUTAV ARHITEKT: A.RAID

Vastavalt eelpoolnimetatud määrusele arvestatakse tehnoseadmete tekitatava müra piirväärtusena

tööstusmüra sihtväärtust, ehk tehnoseadmete poolt tekitatav müratase ei tohi ületada päevasel ajal 50 dB

ning öisel ajal 40 dB. Vastavalt eelpool toodud näitajatele tuleb edasise projekteerimise käigus valida sobilik

seade.

8. ELEKTRI JA SIDEVARUSTUS

Käesoleval ajal on kinnistul olemas elektriliitumispunkt (kilp).

Kasutusloa taotlemisel tuleb esitada tarbimislepingud koos ehitise dokumentatsiooniga.

Hoone tehnosüsteemide elueaks on arvestatud 20a.

Projekti raames teostatakse krundisisene ühendus liitumiskilbiga. Elektriühendus lahendatakse eriprojektiga.

Hoonesiseste tehnosüsteemide arvestatav tööiga on 20 aastat.

Hoone elektrivarustuse projekteerimisel ja ehitamisel on aluseks EV-s kehtivad normdokumendid,

standardid:

▪ Vabariigi Valitsuse seadus „Võrgueeskiri“

▪ Vabariigi Valitsuse seadus „Seadme ohutuse seadus“

▪ Siseministri määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“

▪ EVS 932:2017 Hoone ehitusprojekt

▪ EVS-HD 60364-1:2008 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 1: Põhialused, üldiseloomustus,

määratlused

▪ EVS-HD 60364-5-51:2009 Ehitiste elektripaigaldised

▪ Elektriseadmete Ehituse Eeskiri

▪ Hoone Tehnosüsteemide RYL 2002

Hoone toide võtta kinnistule rajatud liitumiskilbist (vt asendiplaan).

Elektrilevi tüüptingimused liitumiseks ja elektripaigaldise välja ehitamiseks:

Kinnistul on olemas kehtiv kliendileping ja toimiv elektriühendus.

Elektrilevi poolt ehitatud liitumispunktist kuni elektripaigaldise peakilbini ehitab klient oma vajadustele vastava

liini. Liin tuleb markeerida aadressiga Elektrilevi OÜ liitumispunktis. Sisestuskaabli ristlõige peab vastama

kehtivatele normidele. Elektripaigaldise valdaja peab enne elektriseadmete pingestamist vastavalt seadusele

(Võrgueeskiri) esitama „elektripaigaldise kasutuselevõtu teatise“.

Kliendi elektripaigaldises näha ette nõuetekohaste liigkoormuskaitsme kasutamine ja samuti

liigpingekaitsmete kasutamine juhul, kui kasutatakse liigpingeid mittetaluvaid seadmeid. Töid teostab

litsentseeritud elektritööde firma. ELV tagab liitumispunktis nõuetekohase lühisvoolu. Uue sisepaigaldise

projekteerimiseks vajaliku minimaalse 1-faasilise lühisvoolu suuruse saab Elektrilevi anda peale enda poolse

võrgu projekteerimist. Rajatava sisestuskaabli ristumisel Elektrilevi OÜ liini kaitsevööndiga tuleb

elektriprojekt kooskõlastada Elektrilevi OÜ-ga.

ÜKSIKELAMU EELPROJEKT PILVELÕHKUJA OÜ Lennu tn 22, Ülenurme alevik, Kambja vald Töö nr: PL-22/25 Ehitusprojekt / Eelprojekt 14.05.2025

KOOSTAS: A.PERV Leht 16 / 22

VASTUTAV ARHITEKT: A.RAID

Hoonesisese elektrivarustuse üldnõuded

Tugev- ja nõrkvoolu paigaldustarvikud valida üldjuhul sama tootja samast tootesarjast, kasutatavate tarvikute

tüübid kooskõlastada enne tööde algust tugevvoolu töövõtjaga. Erandid kooskõlastada tellijaga. Ohutuse ja

häirekindluse huvides tuleb kõikide seadmete metallkarkassid ja varjestused ühendada hoone

potentsiaaliühtlustusseadmega (PE).

Peajaotuskilp (tähistatud korruse plaanil) komplekteeritakse pealülitiga ja väljuvad liinid 1- ja 3-faasiliste lühis-

ja ülekoormuskaitsmetega varustatud automaat-kaitselülititega. Kilpide kaitseaste vähemalt IP30C. Latistus

ja aparatuur kilpides peab olema vastupidav ruutkeskmisele lühisvoolule vähemalt 6kA.

Hoonesisesed jõuseadmete, valgustuse ja pistikupesade toitevõrgu liinid ehitada plastisolatsiooniga

vaskkaablitega. Hoonest väljapoole jääv juhistik peab olema UV-kiirguse ning ilmastikukindel. Kaablite

installatsioon teostatakse varjatult hoone konstruktsioonides ja süvistatult seintes, tehnilistes ruumides

pinnapealselt. Kasutada vastava paigaldusviisiga lüliteid, pistikupesi ja harutoose. Harutoosid peavad asuma

nähtaval kohal ning peab olema tagatud nende teenindamise võimalus. Ühendused harutoosides ja

karbikutes teostatakse spetsiaalsete ühenduskübaratega. Tugev- ja nõrkvoolukaablid paigaldada

teineteisest eraldatuna.

Valgustid komplekteerida ja paigaldada vastavalt sisekujunduse lahendusele. Valgustite tüüp, võimsus,

kaitseaste, kaitseklass jm. parameetrid peavad vastama kasutuskoha tingimustele. Kasutatavad valgustid

peavad olema heaks kiidetud müügiks Euroopa Liidu maades ning omama vastavusmärki (CE). Kasutatavad

lahenduslampidega valgustid peavad olema kompenseeritud. Valgustite juhtimiseks kasutada lüliteid ning

infrapuna andureid, välisvalguse juhtimiseks hämaralülitit või programmeeritavat kella.

Pistikupesade ja lülitite kaitseaste, kaitseklass jm. parameetrid peavad vastama kasutuskoha tingimustele,

kuivades ruumides kaitseastmega IP20, tolmustes ja niisketes ruumides IP44.

Seadmete paigalduskõrgused on alljärgnevad:

pistikupesad 0,3 m põrandast

lülitid 1,0 m põrandast

Hoone ehitada maandamisviisilt TN-S süsteemi, kus neutraaljuht (N) ja kaitsejuht (PE) on paigaldises

eraldatud alates peajaotuskilbi PJK potentsiaaliühtlustuslatist. Kõik hoones paiknevad kõrvalised juhtivad

osad kuuluvad ühendamisele potentsiaaliühtlustusvõrguga. Potentsiaalide ühtlustamiseks hoones ühendada

kõik hoonesse sisenevad torustikud sisestustel kokku peamaanduslatiga vaskjuhtme 6mm² abil.

Elektriseadmete ja valgustite maandamiseks kasutada toitekaabli kollarohelist soont, mis ühendatatakse kilbi

maandusega. Metallkonstruktsioonid (torustikud jms.) ühendada kilbi maanduslatiga isoleeritud

vaskjuhtmega.

Peajaotuskilbile ehitada korduvmaandus maandustakistusega mitte üle 30 oomi.

Hoones kasutatavad kaablid peavad vastama tuletundlikkuse nõudele Dca-s2,d2,a2.

ÜKSIKELAMU EELPROJEKT PILVELÕHKUJA OÜ Lennu tn 22, Ülenurme alevik, Kambja vald Töö nr: PL-22/25 Ehitusprojekt / Eelprojekt 14.05.2025

KOOSTAS: A.PERV Leht 17 / 22

VASTUTAV ARHITEKT: A.RAID

Ventilatsiooni- ja kütteseadmete elektripaigaldis

Ventagregaatide, küttesüsteemi ja veevarustuse seadmete juhtimine toimub projekti vastavate eriosade osa

seletuskirja kohaselt. Kõik nimetatud süsteemide automaatika- ja reguleerimisseadmed, reguleerimise

alakeskused, trafod, termostaadid, releed, kaablid jms. hangib KVV töövõtja, kes paigaldab, ühendab ja

reguleerib seadmed. Elektritöövõtjale kuulub eelnimetatud seadmete vajalike toitejuhtmestike paigaldamine.

KVV seadmete ühendusskeemid töötab välja ja tarnib KVV töövõtja. Elektritööde töövõtja peab tegema

automaatika töövõtjaga ja teiste töövõtjatega koostööd, et skeemide tunnused, markeeringud jne.oleksid

vastavad.

Hoonesisese sidekommunikatsiooni üldnõuded

Projekti nõrkvoolu osas antakse lahendus järgmistele eriosadele:, arvuti- ja sidevõrk.

Nõrkvoolu kaablid paigaldada varjatult hoone konstruktsioonides, (ripp)lagede taga ning süvistatuna seintes,

tehnilistes ruumides pinnapealselt. Tugevvoolukaablitega ühistele kaabliteedele paigaldamisel tuleb tugev-

ja nõrkvoolu juhistikud paigaldada üksteisest eraldatud rühmadena. Lubatav minimaalne vahekaugus

tugevvoolukaablitest ja torustikest rööpsel kulgemisel 50 mm. Kaablikaitsetorude kasutamisel paigaldada

nõrkvoolukaablid eraldi torudesse. Erinevate tuletõkkesektsioonide vaheliste vaheseinte läbimisel peab

tihenduse tulekindlusaste vastama seina tulekindlusastmele, kuid ei tohi olla väiksem kui 30 min.

Tugev- ja nõrkvoolu paigaldustarvikud valida üldjuhul sama tootja samast tootesarjast, kasutatavate tarvikute

tüübid kooskõlastada enne tööde algust tugevvoolu töövõtjaga. Erandid kooskõlastada tellijaga. Ohutuse ja

häirekindluse huvides tuleb kõikide seadmete metallkarkassid ja varjestused ühendada hoone

potentsiaaliühtlustusseadmega (PE).

Sisevõrk

Ehitada ühtne võrk tv- ja arvutiside jaoks, panipaika paigaldatavas andmesidekapis. Jaotusseadmed

(modem, ruuter jms.) paigaldada elektrikilbi nõrkvoolu ossa. Sidevõrgu pistikupesad paigaldada elektritoite

pesade ühtsesse raami.

Välisvõrgud

Projekti nõrkvoolu osas antakse lahendus järgmistele eriosadele:, arvuti- ja sidevõrk.

Kuna kinnistul puudub sideühendus on planeeritud rajada sidevõrk üle õhu levivate teenust pakkujate

toodetega.

Hoone sisevõrk ehitada CAT6 kaabliga.

Hoone sisene sidekommunikatsiooni võrk planeeritakse arvutiside ja tv-süsteemide jaoks, eristamine toimub

ühenduskaablite kommuteerimisega andmesidekapis. Elamu sisesed jaotusseadmed (modem, ruuter jms.)

paigaldada elektrikilbi nõrkvoolu ossa. Sidevõrgu pistikupesad paigaldada elektritoite pesade vahetusse

lähedusse.

Nõrkvoolu kaablid paigaldada varjatult hoone konstruktsioonides, (ripp)lagede taga ning süvistatuna seintes,

tehnilistes ruumides pinnapealselt. Tugevvoolukaablitega ühistele kaabliteedele paigaldamisel tuleb tugev-

ja nõrkvoolu juhistikud paigaldada üksteisest eraldatud rühmadena. Lubatav minimaalne vahekaugus

ÜKSIKELAMU EELPROJEKT PILVELÕHKUJA OÜ Lennu tn 22, Ülenurme alevik, Kambja vald Töö nr: PL-22/25 Ehitusprojekt / Eelprojekt 14.05.2025

KOOSTAS: A.PERV Leht 18 / 22

VASTUTAV ARHITEKT: A.RAID

tugevvoolukaablitest ja torustikest rööpsel kulgemisel 50 mm. Kaablikaitsetorude kasutamisel paigaldada

nõrkvoolukaablid eraldi torudesse. Erinevate tuletõkkesektsioonide vaheliste vaheseinte läbimisel peab

tihenduse tulekindlusaste vastama seina tulekindlusastmele, kuid ei tohi olla väiksem kui 30 min.

Tugev- ja nõrkvoolu paigaldustarvikud valida üldjuhul sama tootja samast tootesarjast, kasutatavate tarvikute

tüübid kooskõlastada enne tööde algust tugevvoolu töövõtjaga. Erandid kooskõlastada tellijaga. Ohutuse ja

häirekindluse huvides tuleb kõikide seadmete metallkarkassid ja varjestused ühendada hoone

potentsiaaliühtlustusseadmega (PE).

TV-võrk

TV kaablivõrku ei ole käesoleva projektiga ette nähtud. Teleri asukohad varustada CAT6 kaablitega.

Päikesepaneelid

Hoone tarbeks on kinnistule ettenähtud paigaldada päikesepaneelid koguvõimsusega 15kW.

Päikesepaneelid on planeeritud rajada maaraamile (asukoht tähistatud asendiplaanil). Päikesepaneelide

kohta koostatakse eraldi ehitusprojekt ja taotletakse eraldi ehitusluba. Päikesepaneelidest tulenev

elektrienergia on ettenähtud kasutada hoone elektritarbe katmiseks ning vajadusel suunatakse ülejääk

elektrivõrku.

9. TULEKAITSE ABINÕUD Hoone projekteerimisel on lähtutud järgmistest normdokumentidest:

▪ Siseministri määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“

▪ Siseministri määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise

ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“

▪ EVS 812-7:2018 Ehitise tuleohutus, Osa 7 - Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded

▪ EVS 812-2:2014 Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid

Tuletundlikkus:

Hoone kastusotstarve – üksikelamu (kood:11101), Hoone tulepüsivusklass on TP3, kasutusviis I,

põlemiskoormus alla 600MJ/m2. I kasutusviisi puhul ei ole vajalik määrata tuleohuklassi ja tulekaitsetaset.

Seinte ja lagede tuletundlikus I-se kasutusviisiga ehitistes (klass TP-3) võib olla minimaalselt D2-s2,d2

(seinapinna väikseid osi võib katta klassifitseerimata materjalidega). Välisseina välispind ja õhutuspilu

välispind peab olema vähemalt D-s2, d2. Õhutuspilu sisepind – nõue puudub. Katusekatte väline

tuletundlikkus peab vastama – BROOF(t2-t4). Terrassi tuletundlikkus peab vastama nõudele Dfl-s1;

Panipaiga seinte ja lagede tuletundlikkus peab olema vähemalt B-s1,d0 ja põrandad A2fl-s1.

Hoone ei ole jagatud eraldi tuletõkkesektsioonideks.

Kõikidest naaberkinnistutel paiknevatest hoonetest on tagatud minimaalne tuleohutus kuja 8m.

TP3 hoonele (tuldkartev) – ehitise kandekonstruktsioonile ei seata nõudeid kandekonstruktsiooni

tulepüsivuse suhtes . Hoone on ilma keldrita. Hoonesse sissepääs on läbi välisukse ja krundile pääs vaba

(vt asendiplaan ja plaanid).

ÜKSIKELAMU EELPROJEKT PILVELÕHKUJA OÜ Lennu tn 22, Ülenurme alevik, Kambja vald Töö nr: PL-22/25 Ehitusprojekt / Eelprojekt 14.05.2025

KOOSTAS: A.PERV Leht 19 / 22

VASTUTAV ARHITEKT: A.RAID

Suitsueemaldus:

Suitsueemaldus projekteeritavast hoonest on lahendatud avatavate akende ja uste abil.

Pääsud katusele ja pööningule:

hoonel on planeeritud ligipääs pööningule läbi maja otsa seinas paiknevale pööninguukse kaudu (tähistatud

vaadetel). Katusele on vaba ligipääs teisaldatava redeliga.

Tuletõrjeveevarustussüsteemi lahendus:

Hoonele on tagatud tuletõrjetehnika juurdepääs Lennu tänavalt. Kõrval kinnistul paiknevatest hoonetest on

tagatud tuleohutuskuja 8m.

Tuletõrje kustutusvesi saadakse olemasolevatest hüdrantidest, (hüdrantide asukohad näidatud

situatsiooniskeemil, kaugus hoonest alla 150m on tagatud).

Välistulekustutusvee vooluhulk Qttv=10 l/s 3h vältel. Päästemeeskonnale on tagatud vähemalt 3,5m laiusega

juurdepääsu tee vastavalt EVS 812-7:2018 p14.1.4.

Esmased tulekustutusvahendid:

Hoones ei ole kuhustuslik kuid on soovitatav paigaldada järgmised esmaseid tulekustutusvahendeid:

- üks 6 kg AB –tüüpi kustuti panipaika.

- üks 2 kg F –tüüpi pulberkustuti ja tulekustutustekk köögis.

Evakuatsioonilahendus:

evakueeruvate inimeste arv – alla 5;

evakuatsiooniteede arvutus – evakuatsioonitee maksimaalpikkus ei ületa 30 m, evakuatsioonitee laius

900mm on tagatud.

hädaväljapääsud – avatavad aknad, mille valgusava kõrgus on vähemalt 600 mm ja laius 500 mm.

Elamusse paigaldatakse suitsuandur.

Tahkekütte kamin:

Hoonesse on ei ole tahkekütte kaminaid ega ahje planeeritud.

Hoone küttesüsteemid, ventilatsioon ja elektrisüsteem:

Hoone soojavarustus lahendatakse maakütte katla (komprossori) baasil. Maakütte maakollektor rajatakse

horisontaalse maakollektori baasil. Tuleb lahendada eraldi projektiga.

Leiliruumi kütmine toimub elektrikerise baasil (kerise võimsus kuni 8kW).

Köögi ventilatsiooni väljatõmbekanali rajamisel, mis ei ole rajatud šahti, peab väljatõmbekanal vastama

nõudele EI15 ja tuletundlikkusega vähemalt A2-s1,d0. Õhupuhasti ja väljatõmbekanali ühendamiseks võib

kasutada painudvaid ventilatsioonitorstikke.

Hoones kasutatavad kaablid peavad vastama tuletundlikkuse nõudele Dca-s2,d2,a2

ÜKSIKELAMU EELPROJEKT PILVELÕHKUJA OÜ Lennu tn 22, Ülenurme alevik, Kambja vald Töö nr: PL-22/25 Ehitusprojekt / Eelprojekt 14.05.2025

KOOSTAS: A.PERV Leht 20 / 22

VASTUTAV ARHITEKT: A.RAID

Päikesepaneelid

Hoone tarbeks on kinnistule ettenähtud paigaldada päikesepaneelid koguvõimsusega 15kW.

Päikesepaneelid on planeeritud rajada maaraamile (asukoht tähistatud asendiplaanil). Päikesepaneelide

kohta koostatakse eraldi ehitusprojekt ja taotletakse eraldi ehitusluba. Päikesepaneelidest tulenev

elektrienergia on ettenähtud kasutada hoone elektritarbe katmiseks ning vajadusel suunatakse ülejääk

elektrivõrku. Hoonesse ei ole akupankasid ette nähtud.

Päikesepaneelide paigaldamisel tuleb järgida EVS 812-7:2018 ptk 14.5 nõuded:

▪ Kui päikesepaneelid paigaldatakse hoonele, mille katusel on piksekaitse, tule vajadusel teha

piksekaitsesüsteemi muudatused vastavalt muutunud olukorrale, et piksekaitse eesmärgipärane

toimivus oleks tagatud.

▪ Päikesepaneelide tsoonid peavad olema projekteeritud ja paigaldatud nii, et nendele oleks tagatud

juurdepääs päästemeeskonnale pääste- ja kustutustööde tegemiseks.

▪ Potentsiaalselt (võimalikult) pinge alla jäävad kaablid peavad olema kogu nende kulgemise tee

jooksul olema paigutatud kas kõrisse, renni vi kaabliredelisse. Tähistus pea olema tehtud kontrastse

(hästi loetava) sildiga (nt „PV"). Tähistus peab olema mõlemas kaabliotsas ja ligipääsetavates

kohtades korrustel, kui kaabel kulgeb korruste vahel kinnises šahtis, ei ole tähistamine selles osas

vajalik. Katusel ja hoone seintel on lubatud moodustada maksimaalselt 300 m suuruseid tsoone.

Tsoonide vahel peab olema vähemalt 1 m vaba ruumi. Juurdepääsuteed tsoonis, mis viivad teiste

seadmeteni, peavad olema vähemalt 0,8 m laiused.

▪ Hooned, millel on päikesepaneelid, peavad olema märgistatud vastavalt antud standardi lisale D.

▪ Üksikelamutel ja paarismajadel paigaldatakse märk liitumiskilbile. Hoonetes, kus on

päästemeeskonna infopunkt, paigaldatakse märk infopunkti märgi juurde. Muudel hoonetel

paigaldatakse see pääste-meeskonna sisenemistee uksele või selle kõrvale maksimaalselt 1 m

kaugusele.

▪ Lisas D kajastatud märgi lubatud minimaalne suurus on 10 cm × 15 cm ning välisõhus paiknev märk

peab olema UV-kiirguse kindel.

▪ Päikeseelektri paigaldisel pea olema tagatud ohutu lahutusvõimalus järgmistes punktides:

▪ liitumiskilp - hoones või kinnistu piiril;

▪ peakilbis/jaotuskilbis - peakaitse lahklüliti, inverteri kaitse;

▪ inverteril - DC lahutuse lüliti inverteri juures;

▪ inverteril - DC lahutuse lüliti inverteri juures. Kui inverter ei asu kilbiga samas ruumis, siis tuleb

inverter asukohas ette näha täiendav kaitselahutusvahend vahelduvvoolukaablile.

▪ Päikeseelektri paigaldise projekti dokumentatsioon peab asuma peakilbi vi inverteri juures

(hoonetes, kus päästemeeskonna infopunkt ei ole nõutav).

▪ Päikeseelektri paigaldise projekti dokumentatsioon pea sisaldama vähemalt:

▪ paigaldusplaani (pealtvaade), soovitatavalt aerofoto;

▪ paigaldise struktuurskeemi;

▪ kaabliteede asukohta;

▪ akupanga asukohta (olemasolul).

ÜKSIKELAMU EELPROJEKT PILVELÕHKUJA OÜ Lennu tn 22, Ülenurme alevik, Kambja vald Töö nr: PL-22/25 Ehitusprojekt / Eelprojekt 14.05.2025

KOOSTAS: A.PERV Leht 21 / 22

VASTUTAV ARHITEKT: A.RAID

Päikesepaneele ühendatakse elektrivõrku. Päikesepaneelidest tulenev energia on ettenähtud oma hoone

tarbeks, ülejääk müüakse võrku tagasi.

10. KESKKONNAKAITSE JA JÄÄTMETE KOGUMINE JA KÄITLEMINE Hoone ei halvenda oluliselt olemasolevat keskkonnaseisundit. Maapind vahetult hoone ümber tõstetakse

kõrgemaks, et tagada sadevete äravool majast eemale, kus see imbub maapinda.

Prügi kogutakse spetsiaalsetesse kilekottidesse pakituna prügiveofirma poolt paigaldatavatesse

konteineritesse, mille asukoht on näidatud asendiplaanil.

Tegevusest tekkivate jäätmete kogumiseks on krundil ettenähtud jäätmekonteinerid. Konteineritele peab

olema tagatud prügiautode juurdepääs.

Vara valdaja või ehitise omanik on kohustatud kas ise või kinnisvarahalduse või -hoolduse ettevõtte

vahendusel sõlmima jäätmekäitlusettevõttega jäätmekäitluslepingu või vedama talle kuuluvad jäätmed

jäätmekäitluskohta oma jõududega või taaskasutama neid vastavalt Jäätmeseaduse nõuetele.

Ehitamisel tekkivad jäätmed sorteeritakse ehitusplatsil ja kas viiakse ära või taaskasutatakse. Puidujäätmed

kogutakse muudest jäätmetest eraldi. Kasutamiskõlblikku puitu saab taaskasutada ehitusmaterjalina,

mittekõlbulik puit tükeldatakse ja kasutatakse küttematerjalina (va värvitud ja immutatud puitu). Kivijäätmed

sorteeritakse ehitusplatsil olevatesse konteineritesse ja viiakse kas ümbertöötlemisele või ehitusjäätmete

ladustuspaika.

11. ENERGIATÕHUSUSE ARVUTUSTE LÄHTEANDEMED Piirdekonstruktsioonide energiatõhususe lähteandmed:

Konstruktsiooni tüüp U (W/m2*K)

Välissein 0,17

Pööningulagi 0,07

Põrand pinnasel 0,15

Välisuks 1,0

Aknad (raam+pakett) 0,8 g = 0,5

Köetav pind on hoones 71,4 m2 (21 kraadi), netopind 78,4 m2.

Ventilatsiooni agregaadiks on planeeritud rootorsoojusvahetiga ventilatsiooniseadet, mille SFP=1,6 ning

soojustagastuse efektiivsus on minimaalselt 80%.

Õhulekkearvuks on energiaarvutustes kasutatud väärtust 4m3/hm2, mis vastab määruse nõuetele, ning

õhulekkearvu mõõtmist ei ole planeeritud.

Ruumide küttekoormus arvutuslikul temperatuuril (-22 kraadi C) 4,5 kW.

Hoone küttesüsteemi küttegraafik on 40/33, sooja tarbevee temperatuurigraafik 5/55 kraadi C.

Ehituslikult tagatakse järgmised külmasildade väärtused:

Külmasild (W/m*K)

Välissein-välissein 1 0,10

ÜKSIKELAMU EELPROJEKT PILVELÕHKUJA OÜ Lennu tn 22, Ülenurme alevik, Kambja vald Töö nr: PL-22/25 Ehitusprojekt / Eelprojekt 14.05.2025

KOOSTAS: A.PERV Leht 22 / 22

VASTUTAV ARHITEKT: A.RAID

Pööningu vahelagi -

välissein 0,10

Põrand pinnasel-

välissein 0,25

Akna seinakinnitus 0,06

Ukse seinakinnitus 0,10

Energiaarvutus on tehtud arvutustarkvaraga, mis on valideeritud asjakohasele standardile või metoodikale.

Tarkvara võimaldab kasutada Eesti energiaarvutuste baasaasta kliima parameetreid. Arvutuse tulemusel on

saadud hoone summaarne energiakasutus hoone sisekliima tagamiseks, tarbevee soojendamiseks ja

elektriseadmete kasutamiseks standardkasutusel, mis energiatõhususarvu saamiseks on energiakandjate

kaalumisteguritega läbi korrutatud. Energiatõhususarv on antud hoone köetava pinna ruutmeetri kohta.

Ehitatava hoone energiatõhususarv ei tohi väikeelamutes köetava pinnaga alla 120 m² ületada 145

kWh/(m2a). Märgise väljaandja kinnitab, et projekteeritud hoone vastab energiatõhususe miinimumnõuetele.

Energiamärgis on elektrooniliselt esitatud EHRi (energiamärgise number 2511583/07751). Projekteeritud

hoone energiatõhususarv 135kWh/m2a ning kuulub energiamärgise klaasi „A“.

KOOSTAS: AIMAR PERV

 





±0.00= 59.00

58.30 58.80

58.30 58.80

58.30 58.80

58.30 58.80

20.00 0.16 7.83

0.16

74.97

17.37 14.06

140.31

20.00 8.15

74.37

16.69 0.16 10.22

3.60 0.07

140.49







 



 











  













   

 









korruse- lisusneto-

pind m² ehitisealune

pind m²Reg koodNimetusNr

PROJ. HOONE EKSPLIKATSIOON

1 113,5 m² 78,4 m²

Märkused

 projekteeritav

OLEMASOLEV ELEKTRI ÕHULIIN OLEMASOLEV SIDETRASS

KOMMUNIKATSIOONID

OLEMASOLEV KANALISATSIOONITRASS

OLEMASOLEV KILP / PUNKT / KAEV

NAABERKINNISTUTE PIIRID

TINGMÄRGID KRUNDI PIIR

PROJEKTEERITAV HOONESTUS

PROJEKTEERITAV  SISSEPÄÄS

PROJEKTEERITAV SÕIDUKITE PARKIMISALA

EHITISE SULETUD NETOPIND

113,5 m²

PROJEKTEERITAVA  ÜKSIKELAMU TEHNILISED ANDMED

1

 30°

EHITISEALUNE PIND

HOONE TULEPÜSIVUSKLASS     

KATUSE KALLE

KORRUSELISUS

PROJ. HOONETE ARV 1

PROJEKTEERITAVA HOONE KATUSEJOON

KRUNDI HALJASTAVA ALA PIND     16149,1 m² (96,0 %) PARKIMISKOHTADE ARV                 2 krundil

KINNISTU PINDALA                              16816 m² KINNISTU SIHTOTSTARVE                 E 100 %

KRUNDIL PROJEKT. HOONE TÄISEHITUS %        0,8 %

KRUNDI TEHNILISED NÄITAJAD

PROJ. PRÜGIKONTEINERITE ASUKOHT

HOONE KÕRGUS MAAPINNAST 200 mmSOKLI KÕRGUS MAAPINNAST

KRUNDI KIVIKATTEGA TEEDE PIND                    248,9 m²

4,7 m

TP 3 78,4 m²

PROJEKT. KIVISILLUTIS PROJEKTEERITAV MURUKATE

EHITISEALUNE PIND         113,5 m²

71,4 m²EHITISE KÖETAV PIND ELURUUMIDE PIND 71,4 m²

TEHNORUUMIDE PIND - m²

420 m³

PROJ. KANALISATSIOONIKAEV

PT JÄRGNE HOONESTUSALA PIIR

 

TAASTATAV HALJASALA:   

 

PROJEKTEERITAV TREPP (KIVIPLAAT)  PROJ. / OL.OLEV MAAPINNA KÕRGUSMÄRK57.96

58.40

ÜLDKASUTATAVATE RUUMIDE PIND 7,0 m²

PROJ. KANALISATSIOONI ÜHENDUSTORUSTIK

PROJEKTEERITAV PUITTERRASS

PROJ. HOR. MAAKÜTTEKOLLEKTOR

PROJEKTEERITAV VARJUALUNE

PROJEKTEERITAV ELEKTRIMAAKAABEL

PROJ. VEE ÜHENDUSTORUSTIK

OLEMASOLEV SURVE.KANALITRASS OLEMASOLEV DRENAAŽITRASSKRUNDIL OLEMASOLE. HOONETE TÄISEHITUS %        1,6 %

OLEMASOLEV AED OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS PROJ. PUURKAEVU JA OL.OLEVA IMBVÄLJAKU MÕJUALA

OLEMASOLEV IMBVÄLJAK

PLAN. PUURKAEV (LAHENDATAKSE  ERALDI PROJEKTIGA)

PLAN. PÄIKESEPANEELID MAARAAMIL  (LAHENDATAKSE ERALDI PROJEKTIGA)