| Dokumendiregister | Transpordiamet |
| Viit | 7.2-2/25/9620-4 |
| Registreeritud | 27.06.2025 |
| Sünkroonitud | 30.06.2025 |
| Liik | Valjaminev kiri |
| Funktsioon | 7.2 Detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine |
| Sari | 7.2-2 Teetaristu detail-, eri, maakonna detailplaneeringute ja keskkonnamõju strateegiliste hinnangute kooskõlastamine |
| Toimik | 7.2-2/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Kohtla-Järve Linnavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Kohtla-Järve Linnavalitsus |
| Vastutaja | Kristi Kuuse (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
5
8 .7
8
58.56
5 8 .9
1
58.67
5 9 .0
6
59.15
5 9 .0
7
5 9 .0
6
5 9 .0
7
58.51
5 9 .1
3
5 9 .1
6
58.74
58.06
58.17
58.23
58.57 58.65
58.94
59.16
58.28
58.72
58.74
58.36
57.76
57.61
57.94
58.08
58.12
57.84
58.02
58.06
58.14
57.52
57.55
57.60
57.76
57.77
57.88
57.74
57.48
57.43
58.15
58.36
58.56
58.51
58.59
58.36
58.13
58.12
58.70
58.40
58.13
58.21
58.34
57.57
58.09
58.12
58.01
57.93
57.97
58.05
58.34
58.09
58.18
58.06
57.96
57.81
58.07
58.05
58.05
58.18
58.25
58.43
58.56
58.27
58.49
58.26
58.76
58.72
58.74
58.75
58.80
58.67
58.18
58.11
58.23
58.07
58.15
57.94
57.56
58.14
58.02
57.95
orient
o r ie
n t
orient
orient
5 8 .8
2
5 8 .9
0
5 8 .9
1
5 9 .0
4
5 9 .0
8
5 9 .1
2
5 8 .3
1
5 9 .0
1
5 9 .0
6
5 8 .7
9
5 8 .6
8
5 8 .7
9
5 8 .6
7
5 8 .7
2
5 8 .8
9
5 8 .8
6
58.56
58.63
56.19
56.25
5 9 .0
1
5 9 .1
5
5 9 .1
6
5 9 .2
6
5 8 .2
5
5 8 .9
3
5 9 .0
0
5 9 .0
1
5 9 .1
3
5 9 .1
5
5 9 .1
9
5 8 .6
4
5 8 .9
0
5 8 .9
6
5 9 .0
0
5 9 .0
9
5 8 .8
9
5 8 .9
6
5 9 .1
6
5 9 .2
3
5 8 .7
2
5 8 .9
3
5 9 .0
5
5 8 .9
1
5 9 .0
4
5 9 .0
2
5 9 .0
9
5 8 .4
6
5 9 .1
9
5 8 .6
2
5 9 .1
6
5 9 .0
5
5 9 .1
5
5 9 .0
9
5 9 .1
7
5 9 .0
3
5 9 .1
1
5 9 .1
8
5 9 .2
3
5 8 .6
3
58.52
5 7 .6
5
5 7 .9
5
5 7 .9
1
58.59
58.61
58.35
5 8 .5
6
5 8 .6
0
58.29
58.17
5 8 .2
6
5 8 .3
4
5 8 .4
5
5 8 .4
1
58.26
5 8 .2
1
5 8 .1
2
5 8 .2
3
5 8 .2
1
58.74
5 8 .5
3
5 8 .5
4
58.34
58.99
58.63
58 .66
56.3 1
58.7 2
56.8 4
58.51
56. 77
58.65
58.7 0
5 8.5
7
56.7 8
58.80
5 6.
77
5 8.
41
5 9.
10
5 8.
25
5 6.
54
5 6.
81
5 8.
75
5 8.
54
5 6.
33
5 7.
90
5 8 .5
1
5 6.
40
5 6.
43 5
7. 86
5 9.
24 5
6. 40
5 6.
38
5 8.
04
5 6.
46 5
7. 89
5 7.
94
5 7.
63 5
6. 24
5 6.
27
5 7.
62
57.92
57.94
57.71
5 9 .4
7
5 9.
70
5 8.
18
5 7 .9
9
5 8.
16
56.77
56.53
5 8.6
5
58.67
A
A
A
A
A
A
P u r u t e e
P u r u t e e
o r ie
n t
o r ie
n t
o r ie
n t
p in
n
p in
n
p in
k lill
58.03
58.20
58.25
58.46
58.20
58.75
JH09
Jõhvi linn
Ahtme linnaosa
spordiväljak
0313
s ild
bet
x= 6583750
y =
6 9
4 5
5 0
x= 6583650
y =
6 9
4 6
0 0
x= 6583500
y =
6 9
4 5
5 0
x= 6583650
y =
6 9
4 7
5 0
x= 6583700
y =
6 9
4 4
0 0
57.74
58.15
x= 6583550
y =
6 9
4 4
0 0
o r ie
n t
58.95
58.72
58.48
58.31
59.00
58.77
58.74
58.80
58.43
58.59
58.96 58.93
58.94 58.90
59.05
58.67
59.04
58.74
58.87
o r ie
n t
58.48
59.11
TP
33 961 m²
Üldkasutatav maa 100%
32201:001:0650
Puru haljasala P4
1 508 m²
Transpordimaa 100%
25301:008:0122
Puru tee T2
852 m²
Transpordimaa 100%
25101:001:0296
Puru tee 316 m²
Transpordimaa 100%
25101:001:0103
Puru tee T1
23 863 m²
Transpordimaa 100%
32201:001:0129
Puru tee L1
2 329 m²
Üldkasutatav maa 100%
25101:001:0416
Kaare tn 12b
8 371 m²
Transpordimaa 100%
25301:008:0138
Kaare tänav T5
8 693 m²
Transpordimaa 100%
25301:008:0134
Puru tee T4
2 132 m²
Transpordimaa 100%
25301:008:0038
Puru tee 11
13 181 m²
Ühiskondlike ehitiste maa 100%
25301:008:0097
Puru tee 13
2 550 m²
Tootmismaa 100%
25301:008:0086
Puru tee 11a
277 257 m²
Üldkasutatav maa 100%
25301:008:0123
Pargi tn 36 // Jõhvi linnapark
13 540 m²
Üldkasutatav maa 100%
25301:008:0083
Pargitaguse
197 036 m²
Maatulundusmaa 100%
32203:001:0004
Pargitaguse
48 563 m²
Maatulundusmaa 100%
32101:001:0123
Kose tee 3
72 696 m²
Maatulundusmaa 100%
32101:001:0124
Kose tee 1
59 922 m²
Üldkasutatav maa 100%
32201:001:0652
Kaare haljasala P1
3 699 m²
Elamumaa 100%
25301:008:0020
Puru tee 9
3 687 m²
Üldkasutatav maa 100%
25101:001:0690
Puru tee 9a
4 112 m²
Elamumaa 100%
25301:008:0031
Puru tee 24
6 025 m²
Elamumaa 100%
25301:008:0029
Puru tee 22
1
2
8
7
3
6
5
P-10
P-15
P-3
P-12
P-12
P-9
P-9
P-8
P-7
4
P-10
P-5
P-5
4
4
8
8
4
4
4
4
4
4
4
4
4
4
4
4
4
4
4
ja lahendus detailplaneeringuala piir Puru tee 13 kinnistu ja lähiala
8
LEPPEMÄRGID:
33 961 m²
Üldkasutatav maa 100%
32201:001:0650
Puru haljasala P4
Põlevkivi kaevandamise tagajärjed (sulgudes püsivuse klass, vt märkus 4):
Altkaevandatud ala - strekkide mõjuala (stabiilne)
Altkaevandatud ala - langetatud ala servakonsool (kvaasistabiilne)
Altkaevandatud ala - langetatud ala (langetatud)
1
Tänavavalgusti
Hüdrant
Truup
Maapealne kaugkütte torustik
Elektri kõrgepinge õhuliin
Elektri keskpinge maakaabelliin
Elektri madalpinge maakaabelliin
Sidekanalisatsioon
Sadevetekanalisatsiooni torustik
Maa-alune veetorustik
Muru
Rohumaa
Võsa
Karuputke koloonia V031
Olemasolev kraav
Sõidusuunad
Olemasolev pinnaskattega tee
Olemasolev kõvakattega kõnnitee
Olemasolev kõvakattega sõidutee
sihtotstarve ja pindala
Katastriüksuse nimetus, tunnus
Katastriüksuse piir
Planeeringuala piir
Haldusüksuse piir
Planeeritud lahenduse illustratsioon (vt märkus 5):
P-5
EHITUSÕIGUSE TABEL:
Puhke- ja mänguväljaku ala
Haljasala/haljastus
Jalakäijate sild
Pinnaskattega tee
Kõvakattega sõidu- ja kõnnitee
Parkla ala ja parkimiskohtade arv
Puhkerajatis (paviljon, varjualune vmt); istepink
(suurim lubatud ehitisealune pind)
Hoone indikatiivne asukoht
Planeeritud likvideeritav objekt
Planeeritud servituudi seadmise vajadus (põhim.)
Planeeritud hoonestusala
Planeeritud krundi number
Planeeritud krundi piir
N
S
Joonise nimetus
Asukoht
Planeeringu koostamise korraldaja
OÜ HENDRIKSON & KO
Raekoja plats 9 Tartu 51004
www.dge.ee
+372 7409 800
Registrikood 10269950
Töö nr Joonis nr
Planeeringu koostamisest huvitatud isik
Mõõtkava Kuupäev
07.01.2025
KMKR EE100039285 Jaana Veskimeister
DETAILPLANEERING
ja lähiala
Puru haljasala P4 kinnistu
Ida-Viru Investeeringute Agentuur
Sihtasutus
Planeerimisspetsialist / projektijuht
23004788 4
Kohtla-Järve linn Ahtme linnaosa
Kohtla-Järve Linnavalitsus
1:500
Põhijoonis
5. Illustreeriv lahendus kajastab planeeritud põhimõtteid. Täpne lahendus antakse projekteerimisel.
- Strekkide mõjuala (stabiilne): kerged ehitised.
läbinud projekti alusel);
- Langetatud ala servakonsool (kvaasistabiilne): keelatud (ehitamine on üldiselt keelatud, lubatav vaid erandkorras, geotehnilise ekspertiisi
- Langetatud ala (langetatud): arvestada maa hilise vajumise võimalikkust ja suurust;
4. Hoonete ja rajatiste ehitamine vastavalt püsivuse klassile:
on 5 m mõlemal pool torustikku; ühisveevärgi torustiku kaitsevöönd on 2 m ja 2,5 m mõlemal pool torustiku telgjoont.
on 1 m äärmisest kaablist; elektri kõrgepinge õhuliini kaitsevöönd on 25 m mõlemal pool liini telge; maapealse kaugkütte torustiku kaitsevöönd
3. Tehnovõrkude kaitsevööndid on kajastatud järgnevalt: sideehitise kaitsevöönd on 1 m sideehitisest; elektri maakaabelliini kaitsevöönd
asukohad on informatiivsed. Katastriandmed on lisatud 30.11.2023 seisuga.
mille kohta mõõdistuse hetkel informatsioon puudus. Katastriüksuse piirid Maa-amet 02.11.2023 a seisuga, kihil "PIIR" esitatud piirjoonte
Märkused: enne kaevetööde teostamist täpsustada maa-aluste tehnovõrkude asukohad. Mõõdistusalasse võib jääda tehnovõrke,
Koordinaadid on L-Est97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
2. Aluskaardina on kasutatud Elker RMT OÜ novembris 2023 koostatud topo-geodeetilist alusplaani (töö nr IdaViru2312GA).
1. Planeeringualaks on kinnistu Puru haljasala P4 ja sellega piirnev Puru tee maa-ala (Puru tee L1). Planeeringuala pindala on u 4,1 ha.
Märkused:
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Richard Toome
Kohtla-Järve Linnavalitsus
Keskallee 19
30395, Kohtla-Järve, Ida-Viru
maakond
Teie 03.06.2025 nr 6-1/1719-2
Meie 27.06.2025 nr 7.2-2/25/9620-4
Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosa Puru
haljasala P4 kinnistu ja lähiala
detailplaneeringu kooskõlastamine
Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosa Puru haljasala
P4 kinnistu ja lähiala detailplaneeringule (katastritunnus 32201:001:0650, edaspidi planeering).
Planeeringuga soovitakse luua eeldused korterelamute rajamiseks. Planeeringuala asub Jõhvi
lennuvälja piirangupinnal. Lennuväljale kõige lähemale ulatub Puru tee L1 lõunapoolne ots ja seal
on suurim lubatav ehituskõrgus 59 meetrit, mis ei sea takistust planeeritud tegevusele.
Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame planeeringu.
Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks
kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiit Harjak
juhataja
planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus
Lisad:
1. SK100_puru-haljasala_dp_seletuskiri
2. JN100_puru_haljasala_p4_dp_pohijoonis
Kristi Kuuse
58603278, [email protected]
Töö nr 23004788 | 10.01.2025
Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosas Puru haljasala P4
kinnistu ja lähiala detailplaneering
Seletuskiri ja joonised
Tartu 2023-2025
Jaana Veskimeister | projektijuht/ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 (nr 163363)
Ann Ideon | planeerimisspetsialist (sotsiaalsete mõjude hindaja)
Veiko Kärbla | keskkonnaspetsialist (müra)
Sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuur | planeeringu koostamisest huvitatud isik
Kohtla-Järve Linnavalitsus | planeeringu koostamise korraldaja ja tellija
Sisukord 1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK ......................................................................... 5
2. OLEMASOLEV OLUKORD JA ANALÜÜS ............................................................................................. 6
2.1. Planeeringuala kirjeldus ............................................................................................................ 6
2.2. Planeeringuala mõjuala kirjeldus .............................................................................................. 7
2.3. Vastavus strateegilistele (planeerimis)dokumentidele ............................................................ 8
2.4. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ning ruumilise arengu eesmärgid. Planeeringulahenduse põhjendus ja kaalutlused. ...................................................... 12
3. DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK ........................................................................... 14
3.1. Üldplaneeringu muutmise ettepanek ..................................................................................... 14
3.2. Planeeringuala kruntideks jaotamine ..................................................................................... 15
3.3. Kruntide hoonestusala ............................................................................................................ 15
3.4. Kruntide ehitusõigus ............................................................................................................... 16
3.5. Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning parkimiskorraldus ............................................. 16
3.6. Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused ................................ 17
3.7. Haljastus ja heakord ning vertikaalplaneerimine .................................................................... 18
3.8. Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad ....................................................................................... 20
3.8.1. Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademevesi .............................................................. 20
3.8.2. Elektrivarustus. Välisvalgustus ............................................................................................. 25
3.8.3. Soojavarustus ....................................................................................................................... 26
3.8.4. Telekommunikatsioonivarustus ........................................................................................... 27
3.9. Tuletõrje veevarustus ja tuleohutuse tagamine ..................................................................... 27
3.10. Kuritegevuse riske vähendavad tingimused ......................................................................... 28
3.11. Keskkonnatingimuste seadmine ........................................................................................... 29
3.11.1. Heitvee ärajuhtimine .......................................................................................................... 29
3.11.2. Jäätmed .............................................................................................................................. 30
3.11.3. Energiatõhusus ................................................................................................................... 30
3.11.4. Radoon ............................................................................................................................... 31
3.11.5. Insolatsioon ........................................................................................................................ 31
3.11.6. Müra, vibratsioon, välisõhu kvaliteet ................................................................................ 31
3.12. Servituudi seadmise vajadus ................................................................................................. 34
3.13. Planeeringu elluviimine ......................................................................................................... 34
3.13.1. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine ........................... 34
3.13.2. Planeeringu elluviimise tingimused ................................................................................... 37
Joonised (digitaalselt on joonised esitatud eraldi failidena)
1. Situatsiooniskeem M 1 : 5 000 2. Kontaktvööndi funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed M 1 : 2 000 3. Tugijoonis M 1 : 500 4. Põhijoonis M 1 : 500 5. Tehnovõrkude joonis M 1 : 500
Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosas Puru haljasala P4 kinnistu ja lähiala detailplaneering 5
Seletuskiri
1. Planeeringu koostamise alused ja eesmärk Planeeringu koostamise lähtedokumendiks on Kohtla-Järve Linnavolikogu 23.11.2023 otsus nr 119 „Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosas Puru haljasala P4 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“. Mitte algatada keskkonnamõjude strateegilist hindamist tugineb otsuse lisale 2. Otsuse lisaks on ka lähteülesanne (lisa 1).
Algatamise otsuse kohaselt on planeeringu koostamise eesmärk kaaluda võimalust muuta olemasoleva Puru haljasala P4 kinnistu „Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosa üldplaneeringus“ määratud 100% üldkasutatava maa juhtotstarve 60% elamumaa ning 40% haljasala ja parkmetsa- ning transpordimaa juhtotstarbeks, määrata ehitusõigus ning arhitektuur-ehituslikud nõuded korterelamute rajamiseks, lahendada liikluskorraldus ja parkimise võimalused, kehtestada heakorrastuse nõuded, määrata tehnovõrkude ning juurdepääsuteede asukohad, seadusest tulenevad kitsendused ja servituudid ning kavandada haljastus.
Planeering koostatakse terviklahendusena Jõhvi valla territooriumile jääva „Jõhvi linna Puru tee 13 kinnistu ja lähiala detailplaneeringuga“. Nimetatud detailplaneeringu koostamise eesmärk on määrata Puru tee 13 kinnistule ehitusõigus kortermajade rajamiseks (viis kuni seitse kortermaja ja/või ridaelamut). Käesoleva detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on samuti korterelamute ehitamine. Jõhvi valla (asustusüksus Jõhvi linn) ja Kohtla-Järve linna (asustusüksus Ahtme linnaosa) territooriumile jäävate uute elamupiirkondade lahendus tuleb anda maksimaalselt terviklik.
Alusdokumentatsioonina on asjakohases sisus kasutatud:
▪ „Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosa üldplaneeringut“ (kehtestatud Kohtla-Järve Linnavolikogu 25.05.2011 otsusega nr 168);
▪ „Ida-Viru maakonnaplaneeringut 2030+“ (kehtestatud Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega nr 1-1/2016/278);
▪ „Jõhvi vallas Jõhvi linnapargi ja selle lähiala detailplaneeringut“ (kehtestatud Jõhvi Vallavolikogu 19.06.2008 otsusega nr 227);
▪ Koostamisel olevat „Jõhvi linna Puru tee 13 kinnistu ja lähiala detailplaneeringut“ (algatatud Jõhvi Vallavolikogu 21.06.2023 otsusega nr 135);
▪ „Põlevkivi altkaevandatud alade planšettide digitaliseerimine ja stabiilsushinnangu andmine“ (Tallinna Tehnikaülikool, 2015);
▪ „Kohtla-Järve ruumilise kahanemise analüüsi kokkuvõte“ (Tallinna Tehnikaülikool, SPINUnit, 2020);
▪ Planeerimisseadust ning teisi Eesti Vabariigis kehtivaid käesolevale detailplaneeringule kohalduvaid õigusakte ja standardeid.
Planeeringu koostamisel on aluskaardina kasutatud Elker RMT OÜ poolt koostatud maa-ala topo-geodeetilist alusplaani (töö nr IdaViru2312GA). Geodeetilise alusplaani koordinaadid on L-EST97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis, mõõtkava M 1:500.
Planeering koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.
Planeeringu juurde kuuluvad lisad, mis sisaldavad teavet planeerimismenetluse käigus tehtud menetlustoimingute ja koostöö kohta ning muud planeeringuga seotud ja säilitamist vajavat teavet.
6 Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosas Puru haljasala P4 kinnistu ja lähiala detailplaneering
2. Olemasolev olukord ja analüüs
2.1. Planeeringuala kirjeldus
Planeeringuala asub Ahtme linnaosa põhjaosas piirnedes vahetult Jõhvi linna piiriga. Planeeringualaks on kinnistu Puru haljasala P4 (kt 32201:001:0650, katastriüksuse sihtotstarve üldkasutatav maa 100%, pindala 33 961 m²) ja sellega piirnev Puru tee L1 maaüksuse osa (tänav Puru tee, kt 32201:001:0129, katastriüksuse sihtotstarve transpordimaa 100%, pindala 23 863 m²). Planeeringuala pindala on kokku u 4,1 ha.
Planeeringualaks olev Puru haljasala P4 kinnistu on hoonestamata. Kinnistu idapoolne osa on heinamaa, läänepoolsel alal kasvab võsa.
Planeeringuala edelanurka jääb väga vähesel määral karuputke koloonia (koloonia ID V031). Nimetatud koloonia raskusastmeks on määratud 4 (hääbuv) ja tõrjemeetodiks on kaevamine.
Planeeringualal ei esine loodusvarasid ega kultuurimälestisi; alal ei asu ühtegi kaitstavat loodusobjekti, vääriselupaika, kaitseala ega Natura 2000 võrgustikku kuuluvat ala1. DP KSH eelhinnangus on toodud, et ala asub Tammiku kaevanduse mäeeraldisel, millel on Enefit Power AS-ile antud maavara kaevandamise luba KMIN-067. Keskkonnaamet on aga 16.10.2023 korraldusega nr DM-126119-1 tunnistanud Tammiku põlevkivikaevanduse keskkonnakaitseloa nr KMIN-067 kehtetuks.
Puru haljasala P4 kinnistut läbivad idaosas veetorustik, lääneosas elektri madal- ja keskpinge maakaabelliinid, veetorustik ning sadevetekanalisatsiooni torustik.
Puru tee L1 maaüksusele jäävad maapealne soojustorustik Dn500, elektri keskpinge maakaabelliinid, sidekanalisatsioon, sadevetekanalisatsiooni torustikud ja tänavavalgustuskaabel.
Puru tee L1 maaüksusele (tänav Puru tee) jääb asfaltkattega sõidutee (2+1 sõidusuundadega, Kaare tänava ja Puru tee ristmiku poolses osas 2+2 sõidusuundadega). Puru tee L1 maaüksuse läänepoolsele küljele jääb ka 3 m laiune kergliiklustee. Sõidu- ja kergliiklustee vahelisele haljasalale on välja ehitatud tänavavalgustus.
Planeeringuala asub Tallinna Tehnikaülikooli 2015 koostatud töö „Põlevkivi altkaevandatud alade planšettide digitaliseerimine ja stabiilsushinnangu andmine“ andmetel osaliselt terviku alal, osaliselt langetatud alal. Langetatud alale jääb langetatud ala servakonsool (püsivuse klass „kvaasistabiilne“) ja strekkide mõjuala (püsivuse klass „stabiilne“), valdav enamus alast jääb tervikule, kus püsivuse klass on „püsiv“. Andmete digitaliseerimisel võib esineda sidumisviga (keskmiselt paar meetrit, maksimaalselt kuni ca 10 m).
Vastavalt TTÜ stabiilsushinnangule 2015 on nimetatud altkaevandatud alade klassifikatsioon järgmine:
Püsiv maa paikneb kaevanduse mäeeraldisel, kui maavara selle all on jäänud väljamata ja see püsib tervikul. Hoidetervik on jäetud mõne rajatise või ehitise hoidmiseks. Jääktervik aga on jäetud sellel juhul, kui maavara osutus kaevandamiskõlbmatuks (geoloogilised rikked, mahakantud varu jne). Püsiva maa korral ei teki maa vajumist. Piirangud kasutamiseks puuduvad.
Stabiilne maa tekib, kui maa alla on jäetud tervikud. Püsivuse kriteeriumiks on tervikute tugevusvaru ja kaeveõõnte mõõtmed. Kui kaeveõõned on ahtad, siis ei varise need maapinnani. Stabiilne maa vajub kaevandamise ajal kuni paarkümmend mm. Võib esineda ka väiksemat külgliikumist. Suure tõenäosusega stabiilne maa hiljem ei vaju. Võib rajade kergeid ehitisi, maaviljeluses piirangud puuduvad.
1 tuginetud DP KSH eelhinnangule
Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosas Puru haljasala P4 kinnistu ja lähiala detailplaneering 7
Kvaasistabiilne maa tekib, kui lae ülalhoidmiseks kasutatakse tervikuid, täiteriitu jne, mis ei purune kaevandamise ajal, kuid see võib toimuda hiljem. Seega kvaasistabiilne maa käitub esialgu kui stabiilne, kuid hiljem võib seal esineda maa vajumist ja varinguid. Ehitamine keelatud (lubatud ainult geotehnilise ekspertiisi läbinud projekti alusel) ja maaviljeluses võimalik saagi hävimine.
Hoonete ja rajatiste ehitamine vastavalt püsivuse klassile on järgmine:
▪ Langetatud ala servakonsool (kvaasistabiilne): keelatud (ehitamine on üldiselt keelatud, lubatav vaid erandkorras, geotehnilise ekspertiisi läbinud projekti alusel);
▪ Strekkide mõjuala (stabiilne): kerged ehitised; ▪ Tervikud (püsiv): piirangud puuduvad.
Planeeringuala asukoht on näidatud joonisel nr 1. Planeeringuala olemasolev olukord on graafiliselt kajastatud joonisel nr 3.
2.2. Planeeringuala mõjuala kirjeldus
Planeeringualaks olev Puru haljasala P4 kinnistu piirneb järgmiste maaüksustega:
▪ Põhja poole jäävad Puru tee (kt 25101:001:0296, transpordimaa 100%, munitsipaalomand) ja Puru tee T2 (kt 25301:008:0122, transpordimaa 100%, munitsipaalomand) ning Puru tee 13 (kt 25301:008:0097, ühiskondlike ehitiste maa 100%, munitsipaalomand);
▪ Lõuna poole jäävad Kose tee 1 (kt 32101:001:0124, maatulundusmaa 100%, riigiomand) ja Kose tee 3 (kt 32101:001:0123, maatulundusmaa 100%, riigiomand);
▪ Ida poole jääb Pargitaguse (kt 32203:001:0004, maatulundusmaa 100%, eraomand); ▪ Lääne poole jääb Puru tee L1 (kt 32201:001:0129, transpordimaa 100%, munitsipaalomand).
Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosa piirkond on mõjualas (Kose tee läheduses) valdavalt metsa- ja heinamaa. Üksikud hoonestatud elamukompleksid paiknevad hajusalt. Ruumilise keskkonna poolest on tegemist maalise piirkonnaga (hajaasustusega). Ahtme linnaosa keskusest jääb planeeringuala ligikaudu 2 km kaugusele, lähim elamukvartal Tammiku jääb u 0,8 km kaugusele.
Vaade Jõhvi linna poolt Ahtme linnaosa suunal (mõjualale) on näidatud skeemil 1.
Skeem 1. Vaade planeeringualale Jõhvi linna poolt. Planeeringuala ligikaudne piir on markeeritud punase joonega. Maa-ameti fotoladu. Pildistuse aeg: 2023-05-06.
8 Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosas Puru haljasala P4 kinnistu ja lähiala detailplaneering
Seevastu planeeringualast põhja poole jääv Jõhvi linna territooriumi osa on mitmekülgne linnaline keskkond. Valdavas osas 1960ndate lõpus ja 1970ndate alguses rajatud vabaplaneeringulisele korterelamute piirkonnale, mille koosseisus on rajatud ka lasteaed Kalevipoeg, on hilisemal perioodil lisandunud spordihall (2009), lasteaed Pillerkaar (2010) ja riigigümnaasium (2015) ning põhikooli uus hoone (2023). Põhikool, spordihall ja gümnaasium moodustavad koos staadioniga tervikliku spordi- ja hariduskeskuse. Planeeringuala vahetusse lähedusse jääb ka Jõhvi linnapark, kus on terviserajad, tasakaalurada, mänguväljak, jõulinnak, rannavõrkpalliplats, suvelava, laululava jm kvaliteetseks vabaaja veetmiseks mõeldud väikerajatised. Kõik eelpool nimetatud hooned ja rajatised on kättesaadavad vähem kui 500 m kaugusel planeeringualast. Umbes 500 m raadiusesse jääb lisaks veel Jõhvi noortekeskus ja kunstikool ning kaubanduskeskus. Ligikaudu 650 m kaugusele jääb Jõhvi Pargi Keskus (kaubandushoone). Lähimad bussipeatused jäävad Kaare tänavale (u 200 m kaugusele) ja Puru tee äärde (u 200-300 m kaugusele).
Planeeringuala mõjuala Jõhvi linna alal on nähtav skeemil 2 ja vaadeldav ka joonisel nr 2.
Skeem 2. Vaade planeeringuala mõjualale Jõhvi linnas. Maa-ameti fotoladu. Pildistuse aeg: 2023-05-06.
Planeeringuala mõjualas ei asu ühtegi Natura 2000 võrgustiku linnu- ega loodusala, lähiümbrusesse ei jää ka kultuurimälestiste registrisse kantud objekte. Planeeringuala vahetusse lähedusse jääb EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmeil (vaadatud 29.01.2024) looduskaitsealune Jõhvi linna park ja allee (KLO1200574).
2.3. Vastavus strateegilistele (planeerimis)dokumentidele
Detailplaneeringu alal planeeritava tegevusega seotud asjakohased strateegilised planeerimisdokumendid on „Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+“ (2016) ja „Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosa üldplaneering“ (2011). Kehtiv üldplaneering on kehtestatud enne maakonnaplaneeringu kehtestamist. Maakonnaplaneering on aluseks kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamisele ja selle peamiseks eesmärgiks on sisendi andmine kohaliku tasandi ruumilise arengu kavandamiseks, tuues tasakaalustatud arengu kontekstis välja olulised riikliku tasandi vajadused. Uue Kohtla-Järve linna üldplaneeringu koostamist algatatud ei ole. Seepärast hinnatakse käesoleva detailplaneeringu eesmärgi vastavust lisaks kehtivale „Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosa üldplaneeringule“ ka maakonnaplaneeringule.
Kehtivate strateegiliste planeerimisdokumentide (maakonnaplaneering ja üldplaneering) põhimõtted ja detailplaneeringu koostamise eesmärgi vastavus neile on välja toodud allpool.
Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosas Puru haljasala P4 kinnistu ja lähiala detailplaneering 9
„Ida-Viru maakonnaplaneeringu 2030+“ kohaselt jääb planeeringuala linnalise asustusega alale (vt skeem 3).
Skeem 3. Väljavõte maakonnaplaneeringu kaardist „Asustuse suunamine“. Planeeringuala orienteeruv asukoht on tähistatud kollase ovaaliga.
Linnalise asustuse alad on maakonnaplaneeringus määratletud eesmärgiga luua kompaktsed linnalised alad, kuhu ka jätkuvalt ja suhteliselt kiirelt kahaneva rahvaarvu tingimustes koonduvad töö- ning elukohad. Tegemist on eelisarendatavate aladega. Linnalise asustusega ala on koondunud maakondliku keskuse ümber, milleks planeeringuala piirkonnas on Jõhvi linn.
Linnalise asustuse alad hõlmavad nii elamualasid, tootmisalasid, äripiirkondi kui ka tihedale asustusele omaseid puhkealasid. Asustuse suunamine ala sees lähtub eelkõige tihendamise printsiibist, eelistatakse tühjade maa-alade ja tühjalt seisvate hoonete kasutusele võtmist.
Linnalise asustuse aladele ulatuvad rohevõrgustiku osad on eelkõige puhkeotstarbelised. Oluline on säilitada ja parandada rohelise võrgustiku sidusust nii linnalise asustuse ala siseselt kui ka ühendusi linnalist ala ümbritseva rohevõrgustikuga. Sidususe säilitamisel on keskne roll rohekoridoridel.
Maakonnaplaneering seab tingimused linnalise asustuse aladel üldplaneeringute koostamiseks. Kuna käesolev detailplaneering teeb ettepaneku kehtiva „Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosa üldplaneeringu“ muutmiseks ja uue üldplaneeringu koostamine ei ole algatatud, on tabelis 1 toodud välja olulisemad asjakohased põhimõtted ja nendele vastavus detailplaneeringu eesmärki (elamuala kavandamine) silmas pidades.
Tabel 1. Maakonnaplaneeringus seatud tingimused ja nendele vastavus
Maakonnaplaneeringus seatud tingimused linnalise asustuse aladel üldplaneeringute koostamiseks
Planeeringu koostamise eesmärgi vastavus maakonnaplaneeringu tingimustele
Uute suuremate elamualade kavandamine on lubatud linnalise asustuse ala sees ja tuleb terviklikult siduda olemasoleva kompaktse asustusega.
Vastab. Uus elamuala (koos Jõhvi linna jääva „Puru tee 13 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu“ ala osaga) jääb linnalise asustusega ala sisse ja on seotud olemasoleva
10 Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosas Puru haljasala P4 kinnistu ja lähiala detailplaneering
kompaktse asustusega, mis jääb Jõhvi linna territooriumile.
Vältida elamute ja tööstusalade lähestikku planeerimist.
Vastab. Kavandatava elamuala läheduses ei paikne tööstusalasid.
Linnalise asustuse alal on valdavas ulatuses olemas või arendatakse välja ühtsed infrastruktuurivõrgud, nt veevarustus, kanalisatsioon, kaugküte jmt.
Vastab. Infrastruktuur on valdavalt olemas.
Elamualasid ei planeerita teede, sh riigimaanteede, kaitsevööndisse negatiivse keskkonnamõju (müra, tolm ja heitgaasid) vältimiseks.
Vastab. Elamud jäävad teest (Puru tee) kaugusele, mis välistab negatiivse keskkonnamõju esinemise. Lisaks on Puru tee ääres säilitatud olemasolev puistu.
Hoonete projekteerimisel ja ehitamisel tuleb järgida Kiirguskeskuse poolt väljaantud soovitusi radooniohutu hoone kavandamiseks.
Vastab. Planeering käsitleb radooniriski (vt ptk 3.11.4).
Tabelis 1 toodud infost nähtub, et käesoleva detailplaneeringu koostamise eesmärk on maakonnaplaneeringuga kooskõlas, mis tähendab, et võimaliku uue üldplaneeringu koostamisel käesoleva detailplaneeringu alaks oleval territooriumil elamumaa juhtotstarbe määramine saab olema maakonnaplaneeringuga kooskõlas.
Maakonnaplaneering käsitleb ka elukeskkonna väärtusi. Planeeringu koostamise eesmärki silmas pidades tuleb siinkohal järgida vastavust linnakeskkonna väärtuste loomisel.
Linnakeskkonna arendamise eesmärgiks on polüfunktsionaalse linnaruumi tekkimine, kus erinevate funktsioonide koondamise kõrval tähtsustatakse ka linnaruumi kvaliteeti, harmoonilisust ja inimmõõtmelisust. Linnakeskkonna arendamisel soodustatakse erinevaid liikumisvõimalusi, pööratakse tähelepanu tänavate võrgu kujundamisele, hoonestusele ja haljastusele. Linnaruumi turvalisuse tagavad läbimõeldud ruumilahendused ja tänavavalgustus.
Linnakeskkonna loomiseks on maakonnaplaneering seadnud rida põhimõtteid üldplaneeringute koostamiseks. Kuna käesoleva detailplaneeringu koostamise eesmärk ei ole kooskõlas kehtiva „Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosa üldplaneeringuga“ ja uue üldplaneeringu koostamist ei ole algatatud, tuleb käsitleda vastavust maakonnaplaneeringule, et hilisemalt (võimaliku uue üldplaneeringu koostamisel) ei tekiks vastuolu maakonnaplaneeringuga.
Linnakeskkonna loomisel tuleb järgida alltoodud põhimõtteid:
▪ Linnaruum on polüfunktsionaalne ja lõimitud, soodustades omavahel sobivate otstarvete kooskasutust: elu-, töö-, ettevõtlus- ja kultuurilis-sotsiaalse keskkonna koostoimimist.
▪ Linnaruum soodustab erinevaid liikumisviise, sh jala käimist ja jalgrattaga liiklemist. Kesklinna piirkondades pööratakse tähelepanu avaliku ruumi ja jalgrattateede suurendamisele sõiduteede ja parkimiskohtade arvelt.
▪ Linnaruumi arendamine põhineb integreeritud transpordisüsteemil, kus omavahel ühilduvad jalg- ja jalgrattaliiklus ning ühistranspordivõrk.
▪ Avalik ruum on atraktiivne, erinevaid tegevusi pakkuv ja inimsõbralikult kujundatud. ▪ Haljastus on mitmekesine. ▪ Tänavavõrku kuuluvad tänavad on omavahel ühendatud, tupikteid on vähe. ▪ Hoonestusskaala jälgib valdavalt inimmõõtmelisust. Inimmõõtmeliseks loetakse kuni 4-
korruselist hoonestust. ▪ Hoonemaht ümbritsevas ruumis ei vastandu üldjuhul väljakujunenud linnaehituslikule ilmele. ▪ Hoonete paigutus on orienteeritud üldjuhul tänavajoonele, et elavdada tänavaruumi.
Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosas Puru haljasala P4 kinnistu ja lähiala detailplaneering 11
▪ Fassaad on avatud: “tumma seina” asemel on ukse-ja aknaavad, hooneelemendid paiknevad inimese tasandil (akna- ja ukseavad, fassaadi liigendatus, trepid jms).
▪ Linnaehituslik kultuuripärand on väärtustatud – omanäolise ehitatud keskkonna säilitamiseks kaitstakse erinevatele ajastutele iseloomulikke hoonestusalasid.
▪ Altkaevandatud aladel tuleb järgida veel asjakohaseid tingimusi, mis on toodud allpool. Planeeringu koostamisel on lähtutud linnakeskkonna loomisele ette nähtud põhimõtetest.
Kuna planeeringuala jääb osaliselt altkaevandatud alale, tuleb arvestada ka maakonnaplaneeringus seatud tingimustega altkaevandatud aladele ehitamisel:
▪ Enne ehitamist tuleb täpsustada ehitustingimusi vastavalt maa oleku klassifikatsioonile ning arvestada tühikute ja tervikute paiknemist. Projekteerimise alustamiseks määrata tühikute ja tervikute asukohti näitav võimalikult täpne kaardimaterjal.
▪ Hooned paigutada selliselt, et need asuksid tervenisti kas tühiku või terviku kohal. Ehitamisel on soovitatav vältida laavade lõpuosasid.
▪ Arvestades altkaevandatud alade ebastabiilsusega, ei ole soovitatav neile ehitada suuri (kõrgemad kui 2 korrust) korruselamuid: maapinna vajumise suhtes tundlikkuse vähendamiseks on soovitav altkaevandatud aladele ehitada puitkarkassiga kuni kahekorruselisi maju. Hoonete asukoha valikul ja ehitamisel tuleb lähtuda konkreetsest mäetööde plaanist.
▪ Kvaasistabiilsetele aladele ei ole üldjuhul ehitamine lubatud, kuid pole ka välistatud, kui kasutatakse asjakohast tehnoloogiat (vaiade kasutamine, maa-aluse tühiku eelnev täitmine jm). Kvaasistabiilsete alade paiknemine tuleb välja selgitada üld- või detailplaneeringu koostamise või projekteerimise käigus.
▪ Varisemisohtlike alade hoonestamine ei ole lubatud.
Planeeringu koostamisel on arvestatud tingimustega altkaevandatud alal ehitamiseks (ptk 3.6).
„Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosa üldplaneeringu“ kohaselt on planeeringuala määratud haljasalade ja parkide maa juhtotstarbega alaks (vt skeem 4).
Skeem 4. Väljavõte „Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosa üldplaneeringu“ maakasutuskaardist. Planeeringuala on tähistatud sinise kontuuriga.
Haljasalade ja parkide maade alla kuuluvad alad, mis täidavad nii vabaõhu puhkekoha kui ka n-ö ökoloogilise puhvertsooni funktsiooni. Haljasalade ja parkide maale on lubatud rajada väiksemahulisi puhkekohti ning teenindusettevõtteid (pingid, rotundid, mänguväljakud, kohvikud ja restoranid). Planeeringu koostamise eesmärgist tulenevalt on Puru haljasala P4 maaüksusest ligikaudu 55% ulatuses kavandatud korterelamute ja sellega seotud taristu (teede) ehitamine, mistõttu ei ole tegemist üldplaneeringu kohase arendusega. Üldplaneeringu muutmise ettepanek on toodud peatükis 3.1.
12 Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosas Puru haljasala P4 kinnistu ja lähiala detailplaneering
Korterelamute ehitamisel tuleb järgida üldplaneeringus korruselamumaale sätestatud tingimustest (kahe ja enamakorruseliste korterelamute puhul). Asjakohased on välja toodud allpool:
▪ Korterelamumaadele võimaldatakse ärimaa kõrvalfunktsioon 25% ulatuses brutopinnast eesmärgiga soodustada teenustesektori arengut. Ärimaa arendamisel elamualade kõrvalfunktsioonina ei tohi kaasnevad mõjud (liiklusvoogude suurenemine ning keskkonnamõjud) avaldada elamisaladele olulist negatiivset mõju. Avalikku ärifunktsiooni kandvate pindade asukoht peab olema hästi kättesaadav (paiknemine hoonekvartalite välisperimeetril).
▪ Väikseim ehitusõigust omav krunt on 2 000 m², erandina võib lubada väiksemale katastriüksusele või krundile ehitamist linnavalitsuse kaalutlusotsuse alusel lähtuvalt olemasolevast krundistruktuurist.
▪ Hoonete korruselisus täpsustatakse linnavalitsuse kaalutlusotsuse alusel ümbritsevate alade arhitektuurist ja teemaplaneeringust lähtuvalt.
▪ Uutel korruselamu aladel tuleb tagada haljasalade ja laste mänguväljakute olemasolu. Nimetatud alade osakaalu määrab kohalik omavalitsus väljastatavate detailplaneeringu tingimustega proportsionaalselt elanike arvuga antud alal. Lähtuda tuleb Põhjamaade soovituslikku haljastuse osatähtsuse arvestust, mille järgi on kõrgekvaliteedilise elukeskkonna puhul 5 minuti jalgsikäigu tee kaugusel rohelist puhkeala 40 m²/ elaniku kohta.
▪ Parkimine tuleb elamumaa arendamisel lahendada kruntide piires vastavalt parkimisnormidele (EVS „Linnatänavad”). Vältida tuleb ulatuslike parkimisplatside teket kortermajade kruntidel, kasutades selle asemel kas hoonealust parklat või parkimismaja/karussellparklat (mitme korrusmaja ühiskasutuses).
Planeeringu koostamisel on arvestatud korruselamumaale sätestatud põhimõtteid.
Planeeringualale ulatub Jõhvi valda jääva Jõhvi lennuvälja lähenemiskoridor. Lennuväli on kavandatud teenindama väikelennukeid ja eriolukordades ka teisi lendusid. Lennukoridorist tulenevalt tuleb arvestada hoonetele ja rajatistele kehtestatud kõrguseliste piirangutega. Planeeringualale jääb lennukoridori nurk, kus kõrguspiiranguks on 44 m (suhteline kõrgus). Planeeritud hoonete suurim lubatud suhteline kõrgus on 15 m.
2.4. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ning ruumilise arengu eesmärgid. Planeeringulahenduse põhjendus ja kaalutlused.
Ruumilise arengu eesmärgiks on üldplaneeringu muutmine sisus, et kavandatav maakasutus ja ehitustingimused oleksid piirkonda sobivad, kooskõlas maakonnaplaneeringuga (linnalise asustuse ja linnakeskkonna väärtuste loomisel) ja üldplaneeringu lahendus (mõjualas) oleks jätkuvalt ellu viidav.
Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsi järeldused põhinevad ptk-s 2.1 ja 2.2 (planeeringuala ja selle mõjuala kirjeldus) ning ptk-s 2.3 (vastavus liigilt üldisemale planeeringule) toodud infole.
Planeeringu koostamise eesmärgiks on korterelamute ehitamine. Taotletud tegevus ei ole „Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosa üldplaneeringuga“ kooskõlas kasutusotstarbe osas, kuid asudes maakonnaplaneeringus toodud linnalise asustusega alal, järgib maakonnaplaneeringus toodud põhimõtteid linnalise asustusega ala kujundamiseks ja linnakeskkonna loomiseks. Lahenduse koostamisel järgitakse üldplaneeringus korruselamute kavandamiseks seatud tingimusi.
Planeeringulahenduse koostamisel on lähtutud allpool toodud põhjendustest ja kaalutlustest.
Uue asumi teke on ette nähtud Jõhvi linna kui maakondliku keskuse ümber seotult olemasoleva kompaktse asustusega, sh kasutades ära välja kujunenud sotsiaalset (lasteaiad, koolid, kauplused, huviringid) ja tehnilist taristust (teed, tehnovõrgud). Planeeringulahendus on tervik Jõhvi linna
Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosas Puru haljasala P4 kinnistu ja lähiala detailplaneering 13
territooriumile jääva „Puru tee 13 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu“ lahendusega, st moodustub terviklik elamuala sõltumata halduspiiridest.
Uute elamupiirkondade (käesolev planeeringuala koos „Puru tee 13 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu“ lahendusega) rajamisel tekib polüfunktsionaalne ja lõimitud linnaruum, kus on soodustatud kahe detailplaneeringuala omavaheline kasutus (puhke- ja mänguväljaku alad, liikumisteed, tehniline taristu jmt). Uus linnaruum on integreeritud ka olemasoleva keskkonnaga (pakutavad teenused, puhkealad, tehniline taristu jmt).
Elamute asukohtade planeerimisel on arvestatud vajadusega säilitada olemasolev Puru tee äärne puistu, mis lisaks puhveralale elamute ja Puru tee vahel täidab ka rohevõrgustiku sidususe ülesannet Jõhvi linnapargiga. Rohevõrgustiku sidusus Puru tee äärse puistu ja Jõhvi linnapargi vahel tagatakse olemasoleva kraavi äärde rajatava rohealaga.
Väliruumi loomisel (hoonete paigutus, liikumisteed, rohealad jne) on arvestatud sotsiaalse suhtluse olulisust, tagades sh kvaliteetse linnaruumi kõikidele eagruppidele (ühine mänguväljak erineva vanusega lastele-noortele (üldkasutataval maal), istepingid, võimalus korterelamute vahele kavandada n-ö linnaaedu, puhkealasid jmt, erineva laiuse ja katendiga teed). Avalik ruum on atraktiivne, erinevaid tegevusi pakkuv ja inimsõbralikult kujundatud (jalutusteed, istumisalad, koosviibimiseks mängu- ja puhkealad).
Kavandatud ruumilahendus soodustab ka erinevaid liikumisviise, sh jala käimist ja jalgrattaga sõitmist ning seda ka vabaajategevusena (rohealadel sidus terviserada).
Tänavad on omavahel ühendatud (olemasoleva Puru teega nii otse kui läbi naaberala „Puru tee 13 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu“ lahenduse kaudu). Kõvakattelise ala kasutus on minimaalne (asumi sisesed liikumisteed on ühtlasi ka parkimise manööverdusalad). Parkimine on kavandatud igal krundil eraldi arvestades optimaalse kohtade arvuga (üks koht korteri kohta), kuna läheduses on peamised teenused ja ühistranspordipeatused, mis tõstavad tõenäosust vähendada autokasutust.
Krundistruktuur on loodud arvestades optimaalse tänavavõrgu teket ja tagades piisava suurusega elamukrundid (vähemalt 2 000 m² suuruse nõue Ahtme linnaosa üldplaneeringust).
Hoonestusskaala on inimmõõtmeline, kuna korterelamud on planeeritud kuni neljakorruselised.
Planeeritud hoonete maht arvestab mõjuala linnaruumi (planeeritud hoonete ehitisealune pind ja kõrgus on sarnane „Puru tee 13 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu“ lahenduses kavandatule).
Hoonete paigutus ja hoonestusviis on sarnane olemasolevale välja kujunenud korterelamute piirkonnale Jõhvi linna territooriumil ja „Puru tee 13 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu“ lahenduses kavandatule - kavandatud on vabaplaneeringuline hoonestus, kus korrapärasuse loomiseks asetsevad hooned piirneva tänava suhtes kas risti või paralleelselt (orienteeritud tänavate ja ilmakaarte suhtes).
Elamute vaheline ja lähialale jääv haljastus on mitmekesine. Puru tee äärne puistu on planeeritud säilitada looduslikuna; hoonete vahel on ette nähtud mitmerindeline haljastus.
Hoonestusala on valdavalt kavandatud terviku alale. Altkaevandatud alal on hoonestusala väga väheses ulatuses planeeritud langetatud ala servakonsoolile (kvaasistabiilsele alale), kus ehitamine on võimalik ainult erandkorras geotehnilise ekspertiisi läbinud projekti alusel. Kogu planeeringuala ulatuses on sätestatud nõue viia läbi ehitusgeoloogiline uuring.
Krundistruktuur ja ehitusõigus on antud optimaalne, et tekiks piisava tihedusega linnaruum jättes samal ajal võimaluse projekteerimisel leida parim hoonete asukoht.
14 Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosas Puru haljasala P4 kinnistu ja lähiala detailplaneering
3. Detailplaneeringu planeerimisettepanek
3.1. Üldplaneeringu muutmise ettepanek
Kohtla-Järve linna territooriumile ei ole viimase 30 aasta jooksul rajatud ühtegi uut kaasaegset korterelamut. Erasektor ei ole 30 aasta jooksul uusi kortermajade projekte arendanud ja selle peamiseks põhjuseks on turutõrge, kus korterite müügihinnad jäävad ehitushindadele alla. Ahtme linnaosa territooriumile rajati viimane uus korterelamu Aru tänaval umbes 2007. aastal.
Ahtme linnaosas on esile tõstetud kaasaegse elamispinna puudumise probleem. Müügiturul kaasaegsete elamispindade pakkumine praktiliselt puudub ja elamufond on vananenud nii moraalselt kui ka füüsiliselt. Kaasaegsete mugavustega elamispindade puudumine elamuturul paneb maksujõulisi inimesi suunduma suuremate keskuste poole. Paigale jäävad elanikud vananevad, uusi spetsialiste ega noori peresid juurde ei tule.
Uute, kaasaegsete ja moodsate elamispindade ilmumine Kohtla-Järve linna elamuturule soodustab noorte perede ja spetsialistide sisserännet ning töövõimet ja tõstab õppejõudude motivatsiooni jääda sinna elama. Motivatsioon ja võimalus valida kaasaegset elukohta mõjutab olulisel määral seda, kui edukas ning arenenud on linn.
Sihtasutuse Ida-Viru Investeeringute Agentuur ettepanek Kohtla-Järve linnale on koostöös leida avaliku sektori poolt lahendused uute kortermajade rajamiseks kasutades vajadusel erinevate toetusmeetmete võimalusi. Ühisprojekti realiseerimise kaudu on võimalik elamuturul hoida kinnisvara hind stabiilsena ja luua soodsad tingimused nende finantseerimiseks krediidiasutuste poolt. See võimaldab edaspidi erasektoril turutingimustes realiseerida uusi elamuarendusprojekte Kohtla-Järve linnas.
Arvestades korterelamute domineerimist linnaruumis, nõudlust kaasaegsete elamispindade järele ning haridusasutuste, kaubandus- ja teeninduspindade olemasolu lähipiirkonnas, on asukoht kortermajade ehitamiseks sobilik ning linna arengu aspektist perspektiivikas.
Võttes arvesse Jõhvi linnas halduspiiri vahetus läheduses Puru tee 13 asuvale maa-alale kavandatava sama eesmärgiga detailplaneeringu planeerimist, on korterelamute ehitamine kõnealuses piirkonnas tervikliku kaasaegse korterelamupiirkonna moodustamisel otstarbekas.
Planeerimisseaduse § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut. Kõnealuse planeeringu puhul on üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine (planeerimisseaduse § 142 lg 1 p 1).
Käesolev detailplaneering sisaldab „Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosa üldplaneeringu“ muutmise ettepanekut Puru haljasala P4 kinnistu üldkasutatava maa juhtotstarbe üle 50% muutmiseks. Ca 55% üldplaneeringus kavandatud haljasalade ja parkide maast planeeritakse korterelamumaaks.
Detailplaneeringu lahendusega tehakse ettepanek muuta üldplaneeringut skeemil 5 näidatud ulatuses ja sisus.
Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosas Puru haljasala P4 kinnistu ja lähiala detailplaneering 15
Skeem 5. Väljavõte „Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosa üldplaneeringu“ maakasutuskaardist koos muudatusettepanekuga. „EK“ kollase viirutusega tähistab korterelamumaad. Planeeringuala on tähistatud sinise kontuuriga.
3.2. Planeeringuala kruntideks jaotamine
Detailplaneeringu lahendusega moodustatakse Puru haljasala P4 katastriüksusest kaheksa (8) krunti: krundid nr 1 ja 2 haljasala maaks; krundid nr 3 ja 4 tee ja tänava maaks; krundid nr 5-8 korterelamu maaks. Maakasutuse kavandatav muutus (maakasutuse bilansi koondtabel) on esitatud tabelis 2.
Krundid nr 1-4 on ette nähtud avaliku kasutusega.
Kruntide moodustamine on näidatud joonisel nr 4. Planeeritud kruntide alusel moodustatavate katastriüksuste pindalad võivad täpsustuda piiride märkimisel loodusesse katastrimõõdistamise käigus.
Tabel 2. Puru haljasala P4 katastriüksuse maakasutuse koondtabel
Planeeringu- eelne pindala
Planeeringu- eelne
katastriüksuse sihtostarve
Planeeringujärgne pindala
Planeeringujärgne katastriüksuse
sihtostarve
33 961 m² Üldkasutatav maa 100%
Krunt nr 1 12 072 m² Üldkasutatav maa 100%
Krunt nr 2 2 503 m² Üldkasutatav maa 100%
Krunt nr 3 1 963 m² Transpordimaa 100%
Krunt nr 4 2 837 m² Transpordimaa 100%
Krunt nr 5 4 034 m² Elamumaa 75-100%, ärimaa 0-25%*
Krunt nr 6 4 133 m² Elamumaa 75-100%, ärimaa 0-25%*
Krunt nr 7 3 803 m² Elamumaa 75-100%, ärimaa 0-25%*
Krunt nr 8 2 616 m² Elamumaa 75-100%, ärimaa 0-25%*
*Planeeringulahendus lubab (ei kohusta) kuni 25% ulatuses ärimaa kõrvalfunktsiooni.
3.3. Kruntide hoonestusala
Hoonestusalad on määratud kruntidele nr 5-8. Nimetatud kruntide hoonestusalade (krundi osa, kuhu võib rajada ehitusõigusega lubatud hoonestuse ja võimalikud väikehooned ning rajatised) piiritlemisel on lähtutud tuleohutusnõuetest (hoonestusala kaugus vähemalt 4 m krundipiirist) ja
16 Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosas Puru haljasala P4 kinnistu ja lähiala detailplaneering
osaliselt altkaevandatud alast. Valdav enamus hoonestusalast jääb terviku (püsivale) alale, kuid kruntide nr 5 ja 6 ning vähesel määral krundi nr 7 kaguküljel on hoonestusala määratud ka langetatud ala servakonsoolile (kvaasistabiilne). Langetatud ala kvaasistabiilsel servakonsooli alal on ehitamine üldiselt keelatud, lubatav vaid erandkorras, geotehnilise ekspertiisi läbinud projekti alusel. Kuna langetatud alade asukohaandmed on saadud vanade planšettide digitaliseerimisel,
mistõttu võib esineda sidumisviga ja kuna kogu ala hoonestamise eelduseks ehitusgeoloogilise uuringu läbiviimine, on hoonestuse asukohavalikul soovitud anda suurem võimalus hoonete projekteerimiseks, kuna ehitusgeoloogilise uuringu tulemusel võib osutuda võimalikuks terviku ulatuslikum asetus. Suurem hoonestusala võimaldab projekteerimise käigus vabamalt valida hoonestuse paiknemist ja kuju.
Hoonestusalade sidumine krundipiiridega on näidatud joonisel nr 4.
3.4. Kruntide ehitusõigus
Planeeritud kruntide ehitusõigus on toodud joonisel nr 4 tabelis.
Ehitusõiguse kohaselt nähakse kruntidel nr 1 ja 2 ette avaliku kasutusega haljasalad; kruntidel nr 3 ja 4 juurdepääsu tagavad avaliku kasutusega teed, sh kergliiklusteed; kruntidel nr 5-8 korterelamud.
Kruntidel nr 5-8 on elamumaa kõrvalfunktsioonina kuni 25% ulatuses lubatud ka ärifunktsioon. Ärimaa funktsiooni soovi korral (ei ole kohustuslik) tuleb tegevus kavandada hoone(te) esimese korruse mahus avaliku kasutusega tänavapoolsel küljel, et tagada hea kättesaadavus. Äritegevus ei tohi häirida majaelanikke, st lubatud on tegevused, millega ei ületata korteriomanike omandi tavakasutusest tekkivat mõju. Ärifunktsiooni (vastava tegevuse) kaalumisel tuleb pöörata tähelepanu erifunktsioonide vastastikule mõjule ja lahendada see funktsioonide koostoimet arvestavalt.
Ehitusõiguses toodud hoonetele lisaks on korterelamu maa kruntidel nr 5-8 lubatud igal krundil eraldi ühe ehitusloakohustuseta väikehoone (kuni 5 m ja kuni 20 m², nt kasvuhoone, paviljon, aiamaja vmt) ja rajatiste (arvu ei määrata, nt mänguväljak, jäätmemaja, taimekonteinerid ja hoonetest eraldi asetsevate jalgrataste varjualuste jmt) püstitamine. Korterelamute ja võimalike väikehoonete ning rajatiste kavandamisel peab arvestama krundi suuruse ja haljastuse nõudega ning lahendus peab moodustama arhitektuurse ja ruumilise terviku.
Ehitusõigusega lubatud hooned ja võimalikud väikehooned ning rajatised tuleb projekteerida hoonestusala piirides, st ehitusõigusega määratud hoonete ja võimalike väikehoonete ning rajatiste ehitamine väljaspool hoonestusala on keelatud.
Kruntidele nr 1 ja 2 on ette nähtud/lubatud ehitada erinevad haljasala kujundamiseks ja teenindamiseks vajalikud rajatised (nt istepingid, rotundid, paviljonid, varjualused, varjualusega jalgrattaparkla(d), mänguväljak(ud), platvorm(id) jmt) ning väikesemahulised puhkeotstarbelised (kuni 20 m²) ehitisealuse pinnaga ehitised. Võimalikud rajatised ja asukohad määratakse kujundusprojektiga, kuid kohustus on rajada vähemalt istepingid (nii krundile nr 1 kui 2) ja krundile nr 2 mänguväljak.
3.5. Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning parkimiskorraldus
Juurdepääsud planeeritud kruntidele on ette nähtud Puru teelt, Ahtme linnaosasse jäävalt piirnevalt lõigult uue mahasõidu (ristmiku, sh jalakäijate ohutussaare) rajamisega, ja Jõhvi linna poolt läbi „Puru tee 13 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu“ lahenduses planeeritud tänavalt. Juurdepääsude tagamiseks on planeeritud tee ja tänava maa krundid nr 3 ja 4. Nimetatud kruntidele planeeritud teed on ette nähtud avaliku kasutusega.
Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosas Puru haljasala P4 kinnistu ja lähiala detailplaneering 17
Planeeritud Puru tee mahasõit, sõidu- ja kõnniteede ning parkimise lahendus on graafiliselt nähtav joonisel nr 4. Joonisel näidatud lahendust on projekteerimise käigus lubatud täpsustada. Projekteerimisel lahendatakse ka teede vertikaalplaneerimine (vt ptk 3.7).
Korterelamute sõidukite parkimine, sh jalgrattaparkla tuleb lahendada igal hoonestataval krundil selle siseselt. Sõiduki parkimisnormiks tuleb arvestada üks koht korteri kohta. Projekteerimisel on soovitatav kavandada ka vähemalt üks parkimiskoht elamu kohta külalistele. Jalgrataste parkimiskohad näha ette vastavalt Linnatänavate standardile, sh võib kohtade arvu arvestada kokku korterelamu mahus ja krundil avatult või panipaigas/varjualuse all olevatega.
Elektriautode laadimistaristu kavandamine ja vajadus tuleb ette näha vastavalt ehitusseadustikule.
Parkimis- ja manööverdusalad ning juurdepääsuteed peavad olema minimaalselt vajalikus ulatuses (parkimise manööverdusalad näha maksimaalselt ette sõidutee alal, sh tuleb siiski arvestada turvalise liikluse tagamisega), kuna liigselt suured kõvakattega alad suurendavad kuumasaarte tekkimise ohtu ning jätavad vähem ruumi võimalikule haljastusele, mis aitab immutada/puhverdada sademevett ning vältida kuumasaarte teket.
Liikumisteede ja juurdepääsude kavandamisel tuleb arvestada vastava tee iseloomu ning sh ka liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimestega (projekteerida vajaliku laiuse ja katendiga teed, tähistused jmt). Planeeritud krundisisesed teed (nii kruntidel nr 5-8 kui kruntidel nr 1-4) tuleb siduda omavahel ja avalike teedega (Puru teega), sh „Puru tee 13 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu“ lahendusega.
Sõiduteed, sh parkimisalad ja jalakäijate liikumisteed kavandada soovitatavalt eristatavad, nt erinevad sillutiskivid ja/või katendi toonid. Parkimiskohtade ala lahendada murukivi või sillutiskiviga vmt sademevee käitlemist võimaldaval viisil. Kogu alal katendi valikul näha ette võimalusi sademevee vooluhulga (l/s) piiramiseks ja ühtlustamiseks kasutades võimalikul määral väikese äravooluteguriga pinnakatteid. Võimalikud asfaltkattega teed või teeosad peavad olema minimaalses vajalikus ulatuses.
Avalikelt juurdepääsuteedelt hooneni ja vajadusel ümber hoone peab olema tagatud operatiivsõidukite ligipääs. Selleks võib ette näha ka vajaliku laiusega kõnniteed, mille katendi konstruktsioon peab võimaldama nimetatud tehnika juurdepääsu. Krundile nr 3 jääv sõidutee on tupiktee, tee lõppu on ette nähtud ümberpööramise ala.
Krundile nr 1 ja 2 on planeeritud terviserada eesmärgiga võimaldada jalutuskäike ja tervisejooksu tegemist looduslikumas keskkonnas, mis on ette nähtud ühendada omavahel ja läbi „Puru tee 13 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu“ ala Jõhvi linnapargi terviseradadega (luua ühtne võrgustik).
Terviserada kavandada pinnasteena (tihendatud pinnasena). Tee ühendamiseks kahe planeeringuala vahel üle kraavi on vajalik ehitada sild. Võimalusel pikendada krundi nr 2 teed Pargitaguse (32203:001:0004) maaüksusele (tegemist on eramaaga, eeldab omaniku nõusolekut, sh silla rajamist üle kraavi) ja luua ühendus Jõhvi linnapargiga ka läbi Pargitaguse maaüksuse.
3.6. Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused
Projekteerimisel tuleb arvestada piirkonna hoonestuslaadiga. Hoonete arhitektuur peab olema kaasaegne, esinduslik ja keskkonda sobiv. Oluline on tagada linnale sobiv linnaruumi kvaliteet, mistõttu tuleb projekteerimisel pöörata tähelepanu hoonete arhitektuurilisele lahendusele ja välisviimistlusele
ning vältida tüüpseid tehnitsistlikke lahendusi. Eelistada tuleb kaasaegseid ja kõrgetasemelisi ehitusmaterjale.
Võimalike varingute jms ära hoidmiseks ning terviku ala ulatuse täpsustamiseks tuleb hoonete projekteerimise eelselt läbi viia ehitusgeoloogilised uuringud. Vastavalt uuringute tulemustele täpsustada ehitusgeoloogilised tingimused ja näha ette ehituslikud nõuded, sh vajadusel
18 Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosas Puru haljasala P4 kinnistu ja lähiala detailplaneering
kaitsemeetmeid. Hooned paigutada eelistatult selliselt, et need asuksid tervenisti terviku kohal, v.a juhul, kui ehitusgeoloogiliste uuringute tulemused võimaldavad ka muid lahendusi.
Korterelamute asendiplaanilise lahenduse väljatöötamisel arvestada ilmakaartega, et tagatud oleks vajalik päevavalgus hoonetes, samas parkimine ja prügimajandus jääksid varjulisemasse külge ning puhkealad päikeselisemasse krundi osasse. Lisaks arvestada, et hoonete vaheline ruum võimaldaks soovi korral ehitada ühe ehitusloakohustuseta väikehoone ja rajatised. Võimalike väikehoonete ja rajatiste arhitektuur peab olema kooskõlas korterelamute arhitektuuriga.
Projekteerimisel tuleb näha ette hästi juurdepääsetavas kohas abiruumid jalgrataste, lapsekärude, kelkude jms hoidmiseks kas hoone mahus ja/või kinnises kuuris.
Planeeringuga ei määrata korterite arvu. Kortereid on võimalik projekteerida sellisel hulgal, millega on tagatud haljastuse nõuded (ptk 3.7) ja parkimisnorm (ptk 3.5), st terviklahendusena kvaliteetne linnaruum.
Korterelamu maa kruntide (nr 5-8) olulisemad arhitektuurilised ja kujunduslikud nõuded:
▪ Korruselisus: kuni neli maapealset korrust ja kuni üks maa-alune korrus; ▪ Katusetüüp: põhimahul viil- või lamekatus, põhimahtu võib ilmestada muu katusetüübiga; ▪ Katusekalded: põhimahul 0-45 kraadi; ▪ Katuseharja suund: orienteerida piirneva tänava suhtes kas risti või paralleelselt, arvestades sh
ilmakaartega; ▪ Katusekattematerjalid: katusetüübile sobiv; ▪ Välisviimistlusmaterjalid: ajas kestvad kvaliteetmaterjalid, näiteks klaas, puit, kivi, betoon, krohv
(ka kombineeritult); vältida tuleb matkivaid (plastvooder jmt) materjale. Värvilahenduses eelistada sooje ja looduslähedasi värvitoone;
▪ Kohustuslik ehitusjoon: ei määrata; ▪ +/- 0.00 sidumine: lahendada projekteerimise käigus; ▪ Kavandada avatud fassaadid, vältida hoone fassaadil n-ö „tumma seina“, näha ette ukse- ja
aknaavade ning hoone-elementide paiknemine inimese tasandil; ▪ Korterelamu krundile jäävad võimalikud väikehooned ja rajatised peavad omavahel stiililt
sobima (moodustama arhitektuurse terviku).
Hoonestuse välismõjuga tehnilised seadmed (õhksoojuspumbad, konditsioneerid, satelliit - antennid jms) peavad olema paigaldatud selliselt, et need ei oleks tänavatelt vaadeldavad ega häiriks hoone enda elanikke ja naabreid. Seadmete eelistatud asupaik on maapind.
Korterelamute ehitamisel tuleb kasutada võimalikult energiasäästlikke materjale ja ehitusmeetodeid. Hoonestuse rajamisel tuleb pidada silmas nii otseseid kui kaudseid energiatõhususe lahendusi ning taastuvenergia rakendamise potentsiaali, sh passiivset päikeseenergia kasutamist. Seetõttu on projekteerimisel lubatud näha ette päikeseenergia kasutamise võimalusi. Päikesepaneelid sulandada arhitektuursesse terviklahendusse. Paneelid või nendega kaetavad osad kavandada osaks arhitektuursetest elementidest või fassaadist või kavandada need hoone osade külge (katus, fassaad).
Kruntide nr 1 ja 2 alal kasutatavad mängu- ja puhkerajatised, sh istepingid peavad olema kvaliteetsed (ajas vastupidavad ja lihtsasti hooldatavad). Eelistada tuleb looduslähedasi materjale ja värvitoone.
3.7. Haljastus ja heakord ning vertikaalplaneerimine
Planeeringuala läänepoolne ala on võsastunud (arenev puistu ala), mille ulatuses on moodustatud
haljasala maa krunt (nr 1). Arvestades elukeskkonna parendamise põhimõtet ja asjaolu, et olemasoleva haljastuse säilitamine võimaldab pakkuda kohest meeldivat elukeskkonda, on krundil
Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosas Puru haljasala P4 kinnistu ja lähiala detailplaneering 19
nr 1 olev puistu ette nähtud säilitada maksimaalselt looduslikuna. Lubatud on looduspargi kujundamiseks vajalikud heakorrastustööd (hooldusraied, sh surnud puude likvideerimine jmt) ning terviseraja rajamiseks vajalike puittaimede likvideerimine.
Krunt nr 2 on samuti moodustatud haljasala maaks, kuhu on planeeritud puhke- ja mänguväljak ning varjualune või paviljon. Mängu- ja puhkerajatiste kavandamisel tuleb arvestada tegevustega erinevatele vanusegruppidele. Krundi nr 2 alale tuleb täiendavalt istutada piirkonda sobivaid kodumaised puu- ja põõsaliike, mis looksid erinevad ruumistruktuurid ja annaksid varju.
Kruntidele nr 1 ja 2 jääv terviserada kavandada pinnasteena (tihendatud pinnasena), raja kõrvale tuleb ette näha istepingid.
Arvestades kliimamuutustega: temperatuuri tõus, kuumalainete esinemise ja intensiivsuse suurenemine ning muutused sademete režiimis (talveperioodil suurem tõenäosus tugevatele sadudele (pigem vihma kui lumena), valing- ja paduvihmade esinemise sageduse tõus) tuleb elamukruntidel hoonestusest, parkimiskohtadest ja teedest/platsidest vabad pinnad haljastada, et tagada hea õhukvaliteet ja anda võimalus sademevee hajutamiseks (sh sademevee lahenduste kavandamiseks maastikukujunduse kaudu); samuti on soovitatav projekteerimise käigus näha ette asukohad varju andvale kõrghaljastusele (arvestada hoonestuse ja tehnovõrkude kavandamisel koosmõjus väliruumi kujundamisega). Sõidukite parkimisalade rajamisel tuleb eelistada katet, mis tagab sademevee läbilaskevõime, keelatud on parkimisala katta asfaltiga.
Vähemalt 45% elamukrundi maa-alast peab olema haljastatud ja sellest vähemalt pool peab olema kompaktne haljasala puhke- ja mänguväljaku ja/või kogukondliku tegevuse (nt kasvuhoone, taimekastid) alaks. Haljastuse lahendus tuleb ette näha mitmerindelisena, et võimaldada elustiku mitmekesisust (elurikkust). Eelistades piirkonda sobivaid looduslikke liike. Kõrghaljastuse osakaal peab olema vähemalt 5% krundi pindalast. Kõrghaljastuse ala arvestada täiskasvanud puude liitunud võradena. Puude istikute tase peab olema vähemalt „4+“.
Parkimisalad tuleb haljastusega liigendada (puud-põõsad) või peavad parkimisalad piirnema haljasalaga, kus kasvavad ka puud-põõsad.
Haljastuse kavandamisel tuleb arvestada planeeritud tehnovõrkude- ja rajatiste asukohtadega.
Lisaks krundile nr 2 jäävale puhke- ja mänguväljaku alale peab korterelamute (krundid nr 5-8) grupis olema vähemalt üks mängu- ja puhkeala. Mängu- ja puhkeala(d) nii elamu- kui haljasala maa krundil kavandada päikeselisemasse piirkonda (projekteerimisel kajastada hoonestusest ja haljastusest tulenev varjutus).
Elamukruntide piiridele ei ole piirete rajamine lubatud. Samuti on keelatud tõkkepuude kasutamine. Vajadusel ja turvakaalutlustel on nii elamukruntide siseselt kui krundile nr 2 jääv puhke-mänguväljak lubatud piirata heki või arhitektuuriga sobiva läbi nähtava madala (kuni 0,8 m) piirdega.
Korterelamute projekteerimisel tuleb koostada iga elamukrundi kohta või ala arendamisel ühtse arendaja poolt elamukruntide maa-alal tervikult haljastus- ja kujundusprojekt. Haljastus- ja kujunduslahendus tuleb anda ehitusprojekti mahus. Haljasalad elamukruntidel tuleb rajada koos hoonete ehitamisega.
Kruntide nr 1 ja 2 haljas- ja puhkeala lahendus leitakse haljastus- ja kujundusprojekti mahus. Krundile nr 2 projekteerida tegevust erinevas vanuses kasutusgruppidele (nt mänguväljakud erinevas vanuses lastele, noorukite ala, jõulinnak, seenioritele tegevusvahendid, istepingid jmt).
Kruntide maapinna kõrguse olulist ja põhimõttelist muutmist ei ole kavandatud, et vältida sademevee kogunemist/valgumist naaberkinnistutele ja tänavate maa-alale. Maapinda on lubatud vajadusel tõsta ulatuses, mis on vajalik tehnovõrkude, sh sademevee lahendamiseks (nt isevoolne reoveekanalisatsioon, sademevee suund kraavi poole jmt). Vajadusel on kruntide/naaberkinnistutega ühise piiriga paralleelset lubatud rajada nõvad. Täiendavalt võib tõsta
20 Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosas Puru haljasala P4 kinnistu ja lähiala detailplaneering
hoonete alust maapinda kuni 0,5 m. Lubatud on ka sisehoovide astmeline kujundamine (võimaldab rikkalikumaid lahendusi, sh luua maastikukujundamise kaudu erinvaid sademevee lahendusi). Täpne vertikaalplaneerimine tuleb lahendada projekteerimise käigus terviklikult tänavate, tehnovõrkude ja hoonestuse asendiplaanilise lahendusega koos.
3.8. Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad
Planeeringualale on kavandatud korterelamud, mis vajavad elektri-, side- ja veeühendust ning tagatud peab olema küte ja reovee ärajuhtimine ning sademevee kogumine ja eesvoolu suunamine (suurema koguse sademevee immutamine ei ole aluspõhja paekivi tõttu võimalik).
Tehnovõrkude lahendus on kajastatud joonisel nr 5 võrguettevõtete poolt väljastatud tehniliste tingimuste alusel. Planeeritud lahendus on põhimõtteline, mida täpsustatakse projekteerimise käigus tulenevalt hoonete asendiplaanist ja ruumiprogrammist ning tulenevalt vertikaalplaneerimisest (vt ka ptk 3.7). Projekteerimisel on lubatud planeeritud liitumis- /ühenduspunkti asukohti muuta, kui need on põhjendatud ja kooskõlastatud võrguvaldaja ning kohaliku omavalitsusega.
Projekteerimisel arvestada juurdepääsude (nii hoonesse kui krundile) asukohtade ja haljastusega.
3.8.1. Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademevesi
Veevarustuse ja reoveekanalisatsiooni lahendus on antud vastavalt OÜ Järve Biopuhastus tehnilistele tingimustele (väljastatud 22.10.2024 e-kirja nr 2-1.2024/1923-5). Tehnilised tingimused kehtivad kaks (2) aastat alates väljastamise kuupäevast).
Veevarustus ja reoveekanalisatsioon tuleb lahendada terviklikult koos „Jõhvi linna Puru tee 13 kinnistu ja lähiala detailplaneeringus“ kavandatud arendusega.
Veevarustus
Planeeritaval alal asuvad olemasolevad OÜ Järve Biopuhastus ühisveevärgi torustikud, mille kaudu tagatakse Jõhvi valla piirkonna veevarustuse teenus. Projekteerimisel ja ehitamisel (elluviimisel) ning ellu viidud lahenduse kasutamisel tuleb tagada torustike töökindlus ja edaspidised hooldus- ja/või remontööd, st tagada tuleb veevarustuse kui elutähtsa teenuse nõuetekohane toimimine 24/7 (OÜ-l Järve Biopuhastus on kohustus tagada tegevuspiirkondades pidev veevarustus, OÜ Järve Biopuhastus on hädaolukorra seaduses sätestatud elutähtsa teenuse osutaja (ÜVVKS § 7 lg 1¹) ning igasugune tegevus, mis võib seda mõjutada on keelatud).
Planeeritud krunte nr 7 ja 8 läbib ühisveevärgi torustik De110 (KPO_VID: JB89; KPO_NIMI: Kose tee JVT De110) kaitsevööndi ulatusega torustiku telgjoonest mõlemale poole 2,0 m. Planeeritud krunte nr 1 ja 4 läbib ühisveevärgi torustik Dn300 (KPO_VID: JB4; KPO_NIMI: Ahtme VTJ – Jõhvi JVM Dn300) kaitsevööndi ulatusega torustiku telgjoonest mõlemale poole 2,5 m.
Kruntidel nr 7 ja 8 on torustiku asukohas määratud võimalus ka hoonestamiseks (planeeritud on hoonestusala). Torustikku ümber tõstmata on võimalik hoonestus projekteerida mitte lähemale kui 3,0 m horisontaalsel kaugusel olemasolevast veetorustikest. Juhul, kui soovitakse hoonestada ühisveevärgi torustiku De110 kaitsevööndi alale, tuleb olemasolev veetorustik ümber tõsta järgmistel tingimustel:
▪ Veetorustiku tõstab ümber Puru haljasala P4 kinnistu omanik ja/või detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik ning ühisveevärgi jaoks projekteeritud ja ehitatud veetorustik antakse üle üleandmise-vastuvõtmise aktiga OÜ-le Järve Biopuhastus. Ehitatud veetorustiku üleandmiseks OÜ-le Järve Biopuhastus tuleb esitada ehitatud veetorustiku kohta täitedokumentatsioon ja kasutusluba ning ühisveevärgi talusemiseks seada selle asukoha
Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosas Puru haljasala P4 kinnistu ja lähiala detailplaneering 21
kinnistule (või kinnistutele) sundvaldus või isiklik kasutusõigus OÜ Järve Biopuhastus kasuks (sundvaldus või isiklik kasutusõigus tuleb seada veetorustiku kaitsevööndi ulatuses);
▪ Ümbertõstetava veetorustiku asukoht peab olema kooskõlastatud kõikide asjassepuutuvate kinnistute ja kommunikatsioonide omanikega;
▪ Ümbertõstetava veetorustiku lahendus ja täpne ulatus tuleb määratleda projekteerimise käigus ning kooskõlastada OÜ-ga Järve Biopuhastus;
▪ Ümbertõstetava veetorustiku asukoha määramisel tuleb eelistada selliseid lahendusi, kus ümbertõstetav veetorustik ja selle kaitsevöönd jääb täies ulatuses kruntidele sihtotstarvetega üldkasutatav maa või transpordimaa;
▪ Ümbertõstetava veetorustiku projekt ja tehnilised lahendused tuleb koostada Ehitusprojekti Tööprojekti tasemel ning kooskõlastada OÜ-ga Järve Biopuhastus;
▪ Ümbertõstetav veetorustik peab täies ulatuses jääma projekteeritavast hoonestusest horisontaalsele kaugusele vähemalt 3,0 m;
▪ Ümbertõstetava veetorustiku ristumisel või paralleelsel paigaldamisel teiste kommunikatsioonidega tuleb järgida nõudeid kaitsevöönditele ja EVS standardeid;
▪ Ümbertõstetava veetorustiku tehnilised parameetrid (läbimõõt, materjal, surveklass jne) tuleb määratleda projekteerimise käigus ning kooskõlastada OÜ-ga Järve Biopuhastus;
▪ Olemasoleva veetorustiku ümbertõstmisel tuleb tagada pidev veevarustuse teenus OÜ Järve Biopuhastus klientidele.
Juhul, kui olemasolevate ühisveevärgi torustikega on vaja paralleelselt projekteerida teisi tehnovõrke, tuleb arvestada järgmistega kujadega:
▪ Mitte lähemal kui 2,0 m kaugusel ühisveevärgi torustiku De110 telgjoonest; ▪ Mitte lähemal kui 2,5 m kaugusel ühisveevärgi torustiku Dn300 telgjoonest.
Projekti koostamisel tuleb järgida olemasolevate veetorustike paigaldussügavusnõudeid (maa(tee-) pinnast), st vertikaalplaneering ei tohi halvendada olemasolevat olukorda veetorustike paigaldussügavuse osas (sh veetorustike kaitsevööndites ei tohi vertikaalplaneering muutuda olemasoleva maapinna taseme alandamiseks).
Sõidu- ja kõnniteede ning parklate asukoha määramisel tuleb eelistada selliseid lahendusi, kus planeeritud teed ja parklad ei jää veetorustike kaitsevöönditesse. Planeeritud teede ja parklatega paralleelselt kulgevad veetorustikud peavad reeglina paiknema väljaspool teed ja parklat, st veetorustike katsevööndid peavad täies ulatuses jääma väljapoole tee ja parkla serva. Teede ja parklate ristumised veetorustikega peavad olema maksimaalselt lühikesed (võimaluse korral 90 kraadi nurga all).
Planeeringulahenduse elluviimisel tekkiv elanike arv tuleb täpsustada ühisveevärgiga liitumise menetluse käigus ning kooskõlastada OÜ-ga Järve Biopuhastus.
Lubatud veevooluhulgad, mis tagatakse vee-ettevõtja poolt kui liitumise ajal on olemas piisav kinnitatud veemaht veeallikas ning vajadusel tehtud selleks täiendavad investeeringud ning see ei halvenda teiste tarbijate teenustasemeid: olmeveevarustuseks maksimaalne veevooluhulk 90 l/d (90 liitrit ööpäevas) ühe elaniku kohta. Veevarustuse ja reoveekanalisatsiooni vajalikud vooluhulgad (l/s, m3/h, m3/d) tuleb määratleda projekteerimise käigus ning kooskõlastada OÜ-ga Järve Biopuhastus.
Planeeritavate uute elamukruntide ühenduspunktiks ühisveevärgiga on iga punkt olemasoleva veetorustiku Dn300 lõigul A – B. Ühenduspunkti täpne asukoht tuleb määratleda projekteerimise käigus ning kooskõlastada OÜ-ga Järve Biopuhastus.
22 Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosas Puru haljasala P4 kinnistu ja lähiala detailplaneering
Igale planeeritud korterelamu krundile on ette nähtud veevarustuse liitumispunkt avalikult kasutatavale maale kuni 1 m väljapoole krundi piiri.
Veetorustiku minimaalne rajamissügavus on 1,8 m toru peale. Võimalikul ristumisel kraaviga/truubiga peab toru lae ja kraavi/truubi põhja vahele jääma vähemalt 0,7 m, et oleks võimalik paigaldada soojustus.
Ühisveevärgi ühenduspunkti kõrvale tuleb planeeritud veetorustikule ette näha veemõõdukaev (väljapoole ühisveevärgi torustiku kaitsevööndit), mille lahendus ja asukoht tuleb määratleda projekteerimise käigus ning kooskõlastada OÜ-ga Järve Biopuhastus.
Reoveekanalisatsiooni lahendus
Planeeringuala piirkonnas puudub olemasolev ühiskanalisatsioon ja ala asub väljaspool olemasolevat reoveekogumisala. Kuna Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga aastateks 2014-2026 ei nähta ette ühiskanalisatsiooni rajamist detailplaneeringu ala piirkonda, on reovee ärajuhtimiseks planeeritavatelt kruntidelt analüüsitud olemasoleva Puru tee 15 tarbimiskoha reoveekanalisatsiooni vastuvõtu- ja läbilaskevõimet terviklikult koos „Jõhvi linna Puru tee 13 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu“ koostamise käigus.
Vastavalt OÜ-ga Järve Biopuhastus sõlmitud teenuslepingule jääb Puru tee 15 tarbimiskoha omaniku vastutusalasse kogu reoveekanalisatsioon (sh kuuluvad Puru tee 15 tarbimiskoha kanalisatsiooni juurde reoveepumpla ja survetorustik) alates kinnisasjalt Puru tee 15 kuni ühiskanalisatsiooni liitumispunktini, mis asub kinnisasjal Puru tee 18b. Ühiskanalisatsiooni liitumispunkti asukoha koordinaadid L-EST97 süsteemis on: X=6583947,47; Y=694341,88.
Käesoleva planeeringuala reoveekanalisatsiooni lahendus seotakse eeldatavalt „Jõhvi linna Puru tee 13 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu“ ala reoveekanalsiatsiooni lahendusega.
„Jõhvi linna Puru tee 13 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu“ lahenduse kohaselt on Puru tee 15 isevoolse torustiku alguskaev maaüksuse Puru tee 13 piirist 2,3 m kaugusel. Olmereovesi on ette nähtud juhtida „Jõhvi linna Puru tee 13 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu“ ala põhjaosasse planeeritud reoveepumplasse RVP-1. Reoveepumplast on planeeritud pumbata reovesi olemasolevasse isevoolsesse torustikku maaüksusel Puru tee 15.
„Jõhvi linna Puru tee 13 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu“ ala ja käesoleva planeeringuala reoveekanalisatsiooni lahenduse elluviimiseks on erinevaid võimalusi. Käesoleva planeeringuga tehakse ettepanek leida projekteerimisel sobiv, sh vajadusel muutes „Jõhvi linna Puru tee 13 kinnistu ja lähiala detailplaneeringus“ kavandatud lahendust. Käesolev planeeringulahendus kajastab tehnovõrkude joonisel ühte võimalikku alternatiivi (optimaalset lahendust), mille kohaselt planeeritud krundile nr 2 on kavandatud reoveepumpla. Nimetatud pumplasse suunatakse isevoolselt nii käesoleva planeeringuala kui ka „Jõhvi linna Puru tee 13 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu“ ala reoveed, mis survekanalisatsiooni kasutades juhitakse planeeritud pumplast kuni ühenduspunktini Puru tee 15 tarbimiskoha reoveekanalisatsiooniga. Nimetatud lahendus pakutakse välja seetõttu, et vältida kahe eraldi pumpla ehitust. Sobiv lahendus leitakse projekteerimisel. Juhul, kui soovitakse ellu viia „Jõhvi linna Puru tee 13 kinnistu ja lähiala detailplaneeringus“ kavandatud lahendust, on võimalik käesolevas lahenduses kavandatud pumpla asukoht säilitada (käesoleva planeeringuala reoveed suunatakse isevoolselt krundile nr 2 planeeritud pumplasse ja sealt edasi survetorustikuga ühenduspunktini). Reoveekanalisatsiooni torustiku/torustike (sõltuvalt valitud lahendusest) ristumine kraaviga tuleb kavandada kraavi alt (vähemalt 0,7 m sügavusel pinnases), st reoveetorustikud ei tohi jääda õhku.
Olemasolev reoveepumpla maaüksusel Puru tee 15 tuleb asendada uue pumplaga Di1600 PE. Uue pumpla survetorustik ühendada olemasoleva survetorustikuga De110 PE maaüksusel Puru tee 15.
Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosas Puru haljasala P4 kinnistu ja lähiala detailplaneering 23
Pumpla vajalik tootlikkus tuleb täpsustada projekteerimise käigus võttes arvesse nii „Jõhvi linna Puru tee 13 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu“, käesoleva planeeringuala kui lasteaia (Puru tee 15) alalt tekkivad reovee keskmised ja maksimaalsed vooluhulgad. Pumpla dimensioneeritakse täpsemalt projekteerimise käigus. Pumpade jõudlus peab olema min 5 l/s.
Reoveekanalisatsiooni lahenduse realiseerimise eelduseks on kinnistu Puru tee 15 omaniku nõusolek.
Igale planeeritud korterelamu krundile on ette nähtud reoveekanalisatsiooni liitumispunkt avalikult kasutatavale maale kuni 1 m väljapoole krundi piiri. Reoveetorustiku minimaalne rajamissügavus on 1,2 m toru peale. Liitumispunktide sügavuste määramisel tuleb arvestada, et kinnistul oleks võimalik isevoolselt liituda ning võimalikul ristumisel kraaviga/truubiga peab toru lae ja kraavi/truubi põhja vahele jääma vähemalt 0,5 m, et oleks võimalik paigaldada soojustus.
Sademevee lahendus
Olemasolev sademevee kanalisatsioon on rajatud Puru teele ja juhitud sealt läbi planeeritud kruntide nr 1 ja 3 torustiku abil Jõhvi valla territooriumil olevasse kraavi. Nimetatud sademevee torustik tuleb eeldatavalt ümber ehitada. Võimalik ümberehitamise vajadus täpsustatakse projekteerimisel.
Sademevee ühiskanalisatsioone planeeringualal ja selle läheduses rajatud pole. Planeeringuala sademeveekäitlus tuleb lahendada lokaalselt. Tänava alale on planeeritud sademeveetorustikud ja kraav/nõvad. Eesvooluks on võimalik kasutada eelpool nimetatud Jõhvi valla territooriumile jäävat kraavi.
Planeeringuala sademeveelahenduse projekteerimisel tuleb arvestada prognoositavate sademete hulga suurenemise ja tormide sagenemisega. Planeeritud hoonestatavatelt kruntidelt tänavaalal asuvasse sademeveesüsteemi juhitava sademevee vooluhulga (l/s) vähendamiseks ja ühtlustamiseks tuleb kasutada võimalikul määral väikese äravooluteguriga pinnakatteid, kokkuvooluaega pikendavat vertikaali, puhvermahtu, looduspõhiseid lahendusi (nt imbtiigid, kraavid) jmt. Sõltumata sellest, mis tüüpi lahendused projekteerimisel on võimalikud ja valitakse, tuleb arvestada ja kasutada järgnevaid nõudeid, mis on eelkõige vajalikud valingvihma aegse ülekoormuse vähendamiseks:
▪ näha ette meetmed sademevee äravoolu aeglustamiseks selle tekkekohas ja juhtida sealt edasi tõkestava ja viivitava immutussüsteemiga (nt haljasalad, lohud, jms, kus vesi saab imbuda pinnasesse, seda takistab taimestik, ja vesi saab aurustuda);
▪ kasutada võimalikul määral väikese äravooluteguriga pinnakatteid (muru- või sillutiskivi vmt sademevee käitlemist võimaldav viis);
▪ kasutada viibemahuteid vmt; ▪ hoonete katustelt formeeruv sademevesi on puhas ning selle võib koguda sademeveemahutisse
ja taaskasutada.
Igale planeeritud korterelamu krundile on ette nähtud sademeveekanalisatsiooni liitumispunkt avalikult kasutatavale maale kuni 1 m väljapoole krundi piiri.
Sademe- ja võimaliku drenaaživee juhtimine reoveekanalisatsiooni torustikku ning planeeringuala naabermaaüksustele on keelatud. Tänava alal kogunev sademevesi on lubatud juhtida ka piirnevale haljasalale (krundile nr 1) kui krundil nr 1 on selleks antud maastikukujunduslik lahendus. Täpne lahendus tuleb anda vastava projekti osaks oleva ehitus- ja/või haljastus- ja kujunduslahenduse mahus.
Kraavi ja pinnasesse juhitav sademevesi peab vastama Eesti Vabariigi seadusandlusega kehtestatud nõuetele. Enne kraavi väljalasku näha ette pöördklapiga proovivõtukaev sademeveeproovide
24 Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosas Puru haljasala P4 kinnistu ja lähiala detailplaneering
võtmiseks, mis võimaldab kraavi juhitava vee kvaliteedi määramiseks nõuetele vastavat veeproovi võtta. Pöördklapi sulgemisega tõkestatakse avariiolukorras lubamatute näitajatega vee väljavool. Väljalasu teenindamiseks tuleb tagada ka ligipääs.
Kraavi juhitava sademevee vooluhulgad ja lahendus tuleb täpsustada ehitusprojekti koostamise käigus ning kooskõlastada Jõhvi Vallavalitsusega. Kraavi puhastamise vajadust tuleb perioodiliselt hinnata.
Sademeveekanalisatsiooni projekteerimisel arvestada võimaliku maksimaalse paisutustasemega torustikus. Allpool võimalikku paisutustaset asuvate sademeveeneelude kanaliseerimiseks kasutada pumpamist.
Kuna kavandatavatel kõvakattega aladel ei saa välistada teatud ohtu sademevee reostumiseks, tuleb platsidelt ja teedelt tulev sademevesi vajadusel puhastada enne immutamist või suublasse juhtimist liiva- ja õlipüüduris.
Üldised nõuded ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni projekteerimiseks
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni jaoks projekteeritud ning ehitatud rajatised tuleb üle anda üleandmise-vastuvõtmise aktiga OÜ-le Järve Biopuhastus. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni jaoks projekteeritud ja ehitatud rajatiste üleandmiseks OÜ-le Järve Biopuhastus tuleb esitada ehitatud rajatiste kohta täitedokumentatsioon ja kasutusluba ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni talumiseks selle asukoha kinnistule (või kinnistutele) tuleb seada sundvaldus või isiklik kasutusõigus OÜ Järve Biopuhastus kasuks.
Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuslepingute sõlmimine OÜ-ga Järve Biopuhastus on võimalik ainult juhul, kui liituvate maaüksuste piirideni üldkasutatavale maale rajatud vee- ja reoveetorustikud on kogu ulatuses üle antud OÜ-le Järve Biopuhastus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatiste jaoks ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni talumiseks selle asukoha kinnistule (või kinnistutele) on seatud sundvaldus või isiklik kasutusõigus OÜ Järve Biopuhastus kasuks.
Ühenduspunktideni paigaldatavate vee- ja reoveetorustike diameetrid ja pikiprofiilid tuleb määratleda projekteerimise käigus ning kooskõlastada OÜ-ga Järve Biopuhastus.
Veevarustuse teenuse arvestus toimub joogivee mõõturi alusel. Veemõõdusõlm tuleb paigaldada vastavalt mõõteseadusele ja OÜ Järve Biopuhastus nõuetele.
Projekteerimise käigus määratleda ja kooskõlastada OÜ-ga Järve Biopuhastus veemõõdusõlme asukoht. Üldjuhul on mõõdusõlm tarbimiskoha veevärgi osa.
OÜ Järve Biopuhastus ei vastuta veekvaliteedi ja töörõhu eest väljaspool ühisveevärki.
Kuna ühisveevärgi liitumispunktis tagatakse vabarõhk 2,5 bar, siis tuleb 3-5 korruseliste hoonete veevärgi projekteerimisel ette näha vajaliku rõhu tagamiseks survetõstepumplad.
Rasvu või õlijäätmete olemasolul tuleb enne reovee juhtimist ühiskanalisatsiooni reovesi lokaalselt puhastada (rasva- ja õlipüüdur). Reovesi peab vastama järgmistele nõuetele: rasvad – piirnäit 50 mg/l ja naftasaadused, õlid – piirnäit 2,3 mg/l.
Ühiskanalisatsiooni ei tohi juhtida:
▪ kontsentreeritud reovee ja reostushulki; ▪ tinglikult puhast heitvett; ▪ lokaalsetest puhastusseadmetest (restidelt) kogutud jäätmeid, olmeprügi, ehitusprahti,
tööstusjäätmeid jne; ▪ heitvett, mille temperatuur ületab 35 kraadi C;
Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosas Puru haljasala P4 kinnistu ja lähiala detailplaneering 25
▪ sademe- ja drenaaživett; ▪ reoainete kontsentratsioonid ei tohi ületada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise
eeskirjaga kehtestatud piirväärtusi, ega kahjustada ühisveevärki ja -kanalisatsiooni ja/või põhjustada puhastusprotsessi häireid:
Piirnäitajad ühiskanalisatsiooni juhitavale reoveele:
▪ BHT 266 mg/l; ▪ KHT 557 mg/l; ▪ Nüld 58 mg/l; ▪ Püld 11 mg/l; ▪ Heljum 299 mg/l; ▪ Kloriidid 284 mg/l; ▪ Sulfaadid 296 mg/l; ▪ Sulfiidid 9 mg/l. Tuleb tagada esinduslik proovivõtt ja ligipääs proovivõtu kohale.
Liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ei tohi kahjustada olemasoleva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni nõuetekohast toimimist.
Valitud ehitusmeetod peab vastama kohaliku omavalitsuse, asjassepuutuvate maaomanike ja tehnovõrkude valdajate nõuetele kaevikute ulatuse ja hulga, liikluse ümberkorraldamise jms suhtes.
OÜ Järve Biopuhastus valdusesse jäävate kommunikatsioonide kaitsevööndites kavandatud tööd tuleb eelnevalt kooskõlastada OÜ-ga Järve Biopuhastus.
Kõik liitumisega (sh olemasoleva ühisveevärgi torustiku ümbertõstmisega) seotud kulud ja riskid (reoveekollektori hüdrauliline arvutus, projekteerimine, ehitus, ehitus- ja kasutusload, isikliku kasutusõiguse seadmise lepingud, kooskõlastuste hankimine jne) kannab Puru haljasala P4 kinnistu omanik ja/või detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik.
Veevarustuse ja reoveekanalisatsiooni rajatisi hõlmavad projektid ja tehnilised lahendused tuleb koostada projekteerimise staadiumis ning kooskõlastada OÜ-ga Järve Biopuhastus. Kommunikatsioonide ehitusprojektid tuleb kooskõlastada OÜ-ga Järve Biopuhastus.
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise soovi korral tuleb liitujal peale detailplaneeringu kehtestamist taotleda liitumistingimused (vastavalt ÜVK seadusele ja Kohtla-Järve linna ÜVK liitumise eeskirjale).
Joogiks ja olmevajadusteks kasutatava vee kvaliteet peab vastama sotsiaalministri 24.09.2019 määruse nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded“ nõuetele.
3.8.2. Elektrivarustus. Välisvalgustus
Elektriühenduse lahendus on antud vastavalt Elektrilevi OÜ tehnilistele tingimustele nr 475197 (väljastatud 20.06.2024, kehtivad kuni 20.06.2026).
Planeeringuala läbivad elektri madal- ja keskpinge maakaabelliinid. Ennetamaks elektripaigaldistest tulenevaid võimalikke ohte, tuleb vältida hoonete planeerimist elektripaigaldiste kaitsevööndisse.
Planeeringuala hoonete elektritoide on ette nähtud eraldi fiidrite ringtoiteliinidena 0,4 kV maakaabelliinidega planeeritud uuest komplektalajaamast. Uue alajaama asukoht on kavandatud krundile nr 2 võimalikult koormuskeskme lähedusse planeeritud tee äärde, et selle teenindamiseks oleks alati ööpäevaringne vaba juurdepääs. Uue alajaama toide on planeeritud 6 kV
26 Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosas Puru haljasala P4 kinnistu ja lähiala detailplaneering
maakaabelliiniga sisselõikena olemasolevatest 6 kV kaabelliinidest, mis asuvad Puru haljasala P4 kinnisasjal.
Elektrivarustuseks tuleb kruntide piiridele projekteerida 0,4 kV liitumi- ja jaotuskilbid. Võimalusel näha ette mitmekohaline kilp asukohas, mis on sobiv vähemalt kahele krundile. Joonisel nr 5 näidatud alajaama ja kilpide asukohti on projekteerimisel lubatud muuta, arvestama peab, et need peavad olema alati vabalt teenindatavad.
Elektritoide liitumiskilbist objektideni (hoone, rajatis vm, mida soovitakse elektriga varustada) tuleb ette näha maakaabliga.
Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tuleb tagada servituudialana, sh ka alajaamast planeeringualani kulgevale kaabli trassile (vt ka ptk 3.12).
Elektrikaablite projekteerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse.
Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Planeeringu lahendusest tingitud olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus.
Välisvalgustus
Planeeringuala välisvalgustus tuleb lahendada projekteerimise staadiumis. Valgustus peab tagama sotsiaalse kontrolli loomise ja turvalise väliruumi.
Jalutus- ja juurdepääsuteed peavad olema pimedal ajal valgustatud. Öisel ajal reguleerida valgustuse kasutamine (nt hoone fassaadil, üldkasutataval mängu- ja puhkealal, jalutusraja ääres, parklas kasutatav valgustus) minimaalsele võimsusele. Vältida valgusreostust. Projekteerimisel lähtuda energiasäästlikest lahendustest. Soovitatav on kasutada sooja ja ülevalt alla suunatud valgustust.
3.8.3. Soojavarustus
Kohtla-Järve Linnavolikogu 22.06.2011 määruse nr 86 „Kaugküttepiirkonna kehtestamine“ kohaselt ei jää planeeringuala kaugkütte piikronda, kuid kuna tegemist on üle kümne aasta vanuse määrusega ning detailplaneeringuga kavandatakse terviklikku uut elamupiirkonda (koos Jõhvi valda jääva osaga), on kaugküttega võimalik tagada suurem energiasääst ja puhtam välisõhk võrreldes mitmete alternatiivsete küttelahendustega. Kuna tarbimiskoormus on piisavalt suur, saab kaugküttevõrk toimida tõhusalt ja tarbijate huvide kohaselt. Sellest lähtuvalt on soojavarustusena planeeritud kaugküte.
Soojavarustuse lahendamisel on aluseks Gren Viru AS tehnilised tingimused (koostatud 03.07.2024, kehtivad kuni 31.07.2025).
Planeeritud korterelamute krundid on võimalik soojusenergiaga varustada olemasolevast soojustrassist. Olemasolev Puru tee ääres kulgev maapealne soojustrass tuleb asendada maa-aluse soojatrassiga. Selle projekteerimise ja ehitamisega tegeleb Gren Viru AS, sh täpsustatakse projekteerimisel maa alla viidava torustikku pikkus. Ühendatavate hoonete soojuskoormused täpsustatakse projekteerimise käigus.
Soojuskandja parameetrid:
- toitvas torus P = 6,3 Bar, Ttalv = 120°C, Tsuvi = 70°C - tagastuvas torus P = 4,1 Bar, Ttalv = 66°C, Tsuvi = 45°C - Pkatsetus = 16 Bar Ühendusskeem – sõltumatu.
Kütesüsteem ja ventilatsiooni ühendusskeem – kinnine (soojusvahetitega).
Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosas Puru haljasala P4 kinnistu ja lähiala detailplaneering 27
Sooja tarbevee varustuse skeem – kinnine (soojusvahetitega).
Soojusenergia andmine suveperioodil võidakse ajutiselt katkestada seoses soojustrassi hooldustöödega.
Jaotusvõrgu hoonete soojasõlmedeni projekteerib ja ehitab Gren Viru AS uuest maa-alusest soojustrassist alates ühenduspunktist kuni soojussõlmeni.
Kaugküttevõrguga on võimalik liituda peale liitumislepingu sõlmimist Gren Viruga, kus lepitakse kokku liitumise väljaehitamise tähtaeg ja liitumise maksumus liituja jaoks. Soojussõlme projekteerimiseks taotleda tehnilised tingimused Gren Viru AS-lt.
Liitumistööd peavad olema üldjuhul tehtud suveperioodil (ajavahemikus 01.05-30.09). Kütteperioodil on võimalik erandkorras liituda kaugküttega, kuid eelduseks on liitumistööde teostamise aja ja tööde teostaja kooskõlastamine AS-ga GREN Viru. Tulenevalt ilmastikuoludest ja muudest tehnilistest tingimustest, mis võivad mõjutada teiste klientide varustatust soojusenergiaga, võib GREN Viru AS vajadusel nõuda liitumisaja muutmist.
Soojatorustiku maakasutusõigus tuleb tagada servituudialana (vt ka ptk 3.12).
3.8.4. Telekommunikatsioonivarustus
Telekommunikatsioonivarustuse lahendamisel on aluseks Telia Eesti AS-i tehnilised tingimused nr 38989103 (koostatud 02.07.2024, kehtivad kuni 01.07.2025).
Telia Eesti AS-i sideteenuste tarbimise võimaldamiseks on vaja projekteerida ja rajada ühendus Telia sidevõrgu lõpp-punktist (sidekaev JHV316A, vt joonis nr 2) objekti/hoone sisevõrgu ühendus(jaotus)kohani.
Ehitada vabalt valitud sidekaevust (sidekaevud asuvad Puru tee ääres, planeeringuga piirnevasse ulatusse jäävad kaevud nr JHV327, JHV328, JHV329, JHV330) planeeringualale vajalikus mahus sidetrass ja paigaldada sidekaev KKS2. Sidekaevu(de) asukoht määrata projektis. Paigaldada alates sidekaevust iga hoone tehnoruumi vajalikus mahus sidetrass.
Hoonete sisevõrk projekteerida ja ehitada Tellija vahenditest. Paigaldada igasse hoonesse vajalikumahuline andmesidejaotla. Sisevõrk rajada jaotlast iga korterini SM tüüpi optiliste kaablitega vastavalt ITU-T G.657 standardile. Optilised kaablid otsastada SC/APC adapteritega. Korterite sisevõrk lahendada cat5/cat6 sidekaablitega. Korterite sidejaotlas peab olema paigaldatud elektritoide seadmete ühendamiseks 230V elektrivõrguga.
Lähtuda Telia dokumendist: Valguskaabli sisevõrkude ehitamine korter- ja ärimajades. Nõuded topo-geodeetilisele alusplaanile ja projektile:
▪ Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrus nr 34 "Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded";
▪ Telia dokument "Liinirajatiste projekteerimine ja maakasutuse seadustamine. v4." ▪ Telia dokument "Üldnõuded ehitusprojektide koostamiseks ja kooskõlastamiseks ning
ehitamiseks liinirajatiste kaitsevööndis".
3.9. Tuletõrje veevarustus ja tuleohutuse tagamine
Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud kehtivate tuleohutusnõuetega.
Vastavalt tuleohutusnõuetele2 peab vältima tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele, nõnda, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus. Selle täitmiseks peab hoonetevaheline kuja olema vähemalt 8 m. Kui hoonetevaheline kuja on
2 Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded
28 Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosas Puru haljasala P4 kinnistu ja lähiala detailplaneering
vähem kui 8 m, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Hoonetevahelist kuja mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole meetri pikkuseid eenduvaid põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa välisservast.
Hoonestusalad on planeeritud normikohasel kaugusel. Kruntide siseselt tuleb hoonete paigutamisel lähtuda kehtivatest nõuetest. Hoonestusalade sidumine krundipiiridega on nähtav joonisel nr 4.
Päästeautode juurdepääs on tagatud avaliku kasutusega tänavaaladelt. Krundile nr 3 jääva tupiktänava lõpus on ümberpööramise koht.
Planeeringualal kavandatud tegevus liigitub tuleohutuse järgi valdavalt I kasutusviisi (eluhooned) alla3. Planeeritud hoonete tuleohutus- ja tuleohuklass tuleb määrata ehitusprojektis vastavalt kehtivale seadusandlusele.
Vastavalt tuleohutuse seadusele peab ehitisel, millele on kehtestatud tuleohutusnõuded, olema nõuetele vastav veevõtukoht. Määruse nr 104 kohaselt peab veevõtukoht üldjuhul paiknema ehitisest vähemalt 30 m kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus ja paiknema hoone kaugeimast sissepääsust või rajatise kaugeimast ligipääsetavast punktist kuni 200 m kaugusel. Kui hoones on tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisend, peab veevõtukoht paiknema ka sellest kuni 200 m kaugusel. Veevõtukoha kaugus ehitisest mõõdetakse mööda päästetehnikaga sõidetavaid teid.
Lähim olemasolev OÜ Järve Biopuhastus tuletõrjehüdrant nr JÕ121H asub Jõhvi linnas Puru tee T4 maaüksusel (vt joonis nr 5), mis ei taga nõuetekohast veevõtukohta planeeringuala siseselt, mistõttu on ette nähtud uue veevõtukoha rajamine (eeldatav asukoht krundil nr 3 Jõhvi linna piiri lähistel). Välise tulekustutusvee lahendus tuleb täpsustada ehitusprojekti koostamise käigus. Veevõtukoh(t)a(de) rajamisel lähtuda kehtivast määrusest „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“. Juhul, kui vajalikku tulekustutusvee normvooluhulka ei ole võimalik tagada olemasoleva ühisveevärgi baasil, tuleb lahendada planeeringuala tuletõrje veevarustus täiendavate tuletõrjeveemahutite rajamisega.
Projekteerimisel ja planeeringu realiseerimisel tuleb arvestada kehtivate normide ja nõuetega.
Kui määruse, asjakohase tehnilise normi või standardi tuleohutusnõuetest soovitakse kalduda kõrvale, tuleb ehitise vastavust olulistele tuleohutusnõuetele tõendada analüütiliselt5.
3.10. Kuritegevuse riske vähendavad tingimused
Kuritegevuse riskide vähendamisel on arvestatud standardi EVS 809-1:2002 põhimõtteid.
Planeeringuala sisesed tänavad on ette nähtud varustada tänavavalgustusega (lahendus antakse edaspidise planeerimise käigus). Piisav valgustus tagab hea nähtavuse ja vähendab seeläbi tõenäosust sooritada kuritegu.
Arhitektuuriline, asendiplaaniline ja kujunduslahendus peab võimaldama sotsiaalse kontrolli tagamist (mitte kavandada pimedaid nurki, sh hoones).
Projekteerimisel ja hilisemal rajamisel tuleb arvestada kuriteohirmu vähendamiseks ja vandalismiaktsioonide ärahoidmiseks lisaks veel järgnevaga:
▪ Vajadusel paigaldada videovalve ja kohtvalgustid; ▪ Kasutada atraktiivseid arhitektuuri elemente ja maastikukujundust;
3 Siseministri 30.03 2017 määrus nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded
4 Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord 5 Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded
Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosas Puru haljasala P4 kinnistu ja lähiala detailplaneering 29
▪ Kasutada atraktiivseid materjalide ja värve; ▪ Hoida ala korras; ▪ Kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad, lukud).
3.11. Keskkonnatingimuste seadmine
Planeeringulahendus ei näe ette objektide rajamist, mille raames tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine.
Kuigi Eestis pole kliimamuutused nii äärmuslikud kui paljudes teistes maailma ja Euroopa Liidu riikides, võib ka meil prognooside alusel 21. sajandi jooksul oodata järgmisi muutusi: temperatuuritõus, sademete hulga suurenemine, merepinna tõus ja tormide sagenemine6. Seetõttu tuleb meil kliimamuutuste mõjuga kohanemise vajadusega arvestada ning projekteerimisel tähelepanu pöörata mh sademevee ärajuhtimise ja haljastuse temaatikale.
Sademevee käitlemisel tuleb eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist7. Parklaalade kavandamisel on vajalik arvestada keskkonnasäästliku sademevee juhtimisega. Perspektiivsete parklate katendiks valida soovitavalt muru- või sillutiskivi vmt sademevee käitlemist võimaldav viis. Parkla alade kavandamisel on vajalik arvestada ka keskkonnasäästliku lume käitlemise vajadusega ning näha ette liiva- ja õlipüüduritega varustatud kõva kattega alad. Kogu alal näha ette võimalusi sademevee vooluhulga (l/s) piiramiseks (kliimamuutustega kaasnev keskmise sademete hulga kasv, temperatuuritõusust tulenevad ning sagenevad äärmuslikud kliimasündmused, nagu paduvihmad) ja ühtlustamiseks (viibemahutid, haljasala puhverdusalana vmt).
Planeeritavaid haljasalasid saab kasutada hoonete katustelt valguva sademevee pinnasesse immutamiseks, kõvakattega parklaaladelt ja teedelt kogutavat sademevett tuleb käsitleda potentsiaalselt reostunud veena ning need tuleb projekteerida selliselt, et oleks soodustatud sademevee valgumine madalamatele aladele, kus vesi puhastatakse ning suublasse (kraav, sademeveetoru vm) juhitakse. Suublasse juhitav sademevesi peab vastama kehtestatud sademevee saasteainesisalduse piirväärtustele8 ja veeloaga või kompleksloaga määratud heitkogustele9.
Elektromagnetvälja tugevus ei tohi ületada riiklikult kehtestatud piirväärtusi10. Samad piirväärtused on paika pandud ka Eesti Standardis EVS-EN 50341-3-20:2007 ja Euroopa Liidu Nõukogu soovitustes. Kui elektri- ja magnetväljade tugevuse näitajad jäävad lubatud piiresse, negatiivset mõju inimese tervisele ei kaasne.
3.11.1. Heitvee ärajuhtimine
Planeeringuala asub Maa-ameti põhjavee kaitstuse kaardirakenduse kohaselt kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega alal, st reostusohtlikkuse tase on kõrge või väga kõrge. Reovesi on kavas suunata ühiskanalisatsiooni. Korrektselt ehitatud ja hooldatava süsteemi korral kavandatav tegevus põhja- ega pinnavee seisundit ei ohusta.
6 Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 https://www.envir.ee/sites/default/files/kliimamuutustega_kohanemise_arengukava_aastani_2030_1.pdf 7 Veeseadus
8 Keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused1 9 Veeseadus
10 Elektri- ja magnetvälja tugevuse piirväärtused on sätestatud sotsiaalministri 21.02.2002 määrusega nr 38 Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva kiirgusetasemete mõõtmine
30 Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosas Puru haljasala P4 kinnistu ja lähiala detailplaneering
Sademevee kogumine ning ära juhtimine tuleb vajadusel kavandada läbi püüdurite. Suublasse (nt planeeringualaga piirnevasse Puru tee 13 kinnistule jäävasse kraavi) juhitav vesi peab vastama veeseaduse § 128 alusel kehtestatud nõuetele.
Projekteerimisel kavandatavad lahendused peavad tagama, et tegevusega ei ohustata põhja- ega pinnavee seisundit.
3.11.2. Jäätmed
Olmejäätmete kogumine tuleb lahendada vastavalt jäätmeseadusele ja Kohtla-Järve linna jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmete sorteeritult kogumiseks tuleb korterelamute projektis näha ette suletavad kogumiskonteinerid jäätmemajas või kasutada süvamahuteid. Ehitusjäätmed tuleb käidelda vastavalt nõuetele. Kruntide nr 1 ja 2 istepinkide ja mängu-puhkeväljaku jmt ala kõrval näha ette prügikastid.
Prügikastide ja jäätmemajade või süvakonteinerite kasutamine ning täpne asukoht tuleb anda projekteerimise käigus.
Krundile nr 4 jääb väheses ulatuses karuputke koloonia. Karuputked on ohtlikud invasiivsed võõrliigid, mis oma kiire leviku ja suure kasvu tõttu ohustavad meie looduslikke kooslusi. Inimesel tekivad kokkupuutel taimemahlaga ja koosmõjus päikesevalgusega tugevad tervisekahjustused (naha punetus, põletusvillid, isegi haavandid), mahla silma sattumine võib põhjustada pimedust. Seetõttu on oluline karuputke tõrjumine. Võimalikud tõrjemeetodid on glüfosaadil põhineva herbitsiidiga käsitsi mürgitamine ja kaevamine. Selleks, et vältida kaasnevat negatiivset mõju, tuleb projekti elluviimisel pinnase käitlemisel olla ettevaatlik ja vältida võõrliikide levikut. Vastavad tingimused tuleb seada ehitusprojektis arvestades „Karuputke võõrliikide tõrje töö- ja ohutusjuhendit“ 11.
3.11.3. Energiatõhusus
Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta (Euroopa Parlament, 19.05.2010) peavad uusehitised pärast 31.12.2020 olema liginullenergiahooned. Liginullenergiahoone tähendab, et hoone on parima võimaliku ehituspraktika kohaselt energiatõhusus- ja taastuvenergiatehnoloogiate lahendusi kasutades tehniliselt mõistlikult ehitatud hoone, mille energiatõhususarv (ETA) on suurem kui 0 kWh/(m²∙a), kuid mitte suurem kui asjakohases määruses sätestatud näitaja.
Vastavalt direktiivile 2010/31/EL on Eesti kehtestanud liginullenergia standardi nõuded. Energiatõhususe nõuded on toodud ehitusseadustikus ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“. Uute hoonete projekteerimisel tuleb tähelepanu pöörata energia säästmisele ja võimalusel lokaalsele tootmisele ning võimalusel näha ette võimalusi energiatarbe vähendamiseks ja alternatiivsete energiaallikate kasutamiseks.
Energiatõhususe põhinäitajaid on otstarbekas jälgida nii energiabilansi komponentide kui ka projekteerimise protsessis tehtavate valikute osas. Energiatõhusust mõjutab oluliselt hoone mahuline lahendus ehk hoone kompaktsus ja orientatsioon. Olulisusest järgmine on hoone fassaadide kujundamine, mis hõlmab endas soojapidavust, valgusläbivust ja varjestust. Lisaks mahule, vormile ja piirdetarindite lahendustele mõjutavad hoone energiatõhusust tehnosüsteemid. Hoone tehnosüsteemid on seotud energiavarustuse lahendustega, mis sõltuvad hoone ühendustest erinevate võrkudega (gaas, kaugküte, elekter jne). Tehnosüsteemidest on kõige suurem ruumivajadus ventilatsioonisüsteemil. Võimalikult vähese energiakasutusega
11 https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2021-06/t%C3%B6%C3%B6-%20ja%20ohutusjuhend.pdf
Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosas Puru haljasala P4 kinnistu ja lähiala detailplaneering 31
ventilatsioonisüsteemi rajamine eeldab õigesti valitud ventilatsiooniseadmeid ja -torustikku ning arhitektuurse projekteerimise käigus nende hoolikat hoonesse sobitamist.
Kuna liginullenergiahoones kompenseeritakse optimeeritud energiakasutust taastuvenergia allikatest lokaalse soojuse ja elektri tootmisega, tuleb hoone kavandamisel arvestada ka vastavate soojuse ja elektri tootmise süsteemidega. Taastuvenergia allikatest soojuse ja elektri tootmise lihtsaimad viisid on soojuspumpade, päikesekollektorite (sooja vee tootmiseks) ja päikesepaneelide (toodavad elektrit) kasutamine.
Päikesepaneelide kasutamise nõuded on välja toodud ptk-s 3.6.
3.11.4. Radoon
Inimese tervise mõjude seisukohalt on oluline piirkonnas olev radoonirisk. Eesti Geoloogiateenistuse poolt koostatud pinnase radooniriski kaardi12 kohaselt asub planeeringuala kõrge või väga kõrge radoonisisaldusega pinnasega alal, mistõttu on uute hoonestatavate alade määramisel oluline radooniohuga arvestada ning rakendada meetmeid hoonete kaitsmiseks radooni sisseimbumise eest. Elamute projekteerimise ajal tuleb ehitusgeoloogilise uuringuga paralleelselt läbi viia ka radooniuuring. Uuringu tulemustele vastavalt rakendada ehituslikke meetmeid arvestades standardiga EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“.
3.11.5. Insolatsioon
Päikesevalguse kestus ehk insolatsioon on siseruumi oluline kvaliteedikriteerium, mis võib aidata kaasa inimeste heaolule. Vaade väliskeskkonda pakub visuaalset ühendatust ümbrusega, et anda teavet väliskeskkonna, ilmamuutuste ja päevaaja kohta. Selline ühendatus võib leevendada väsimust, mis on tingitud pikaajalisest viibimisest sisetingimustes. Kõigil ruumis viibivatel inimestel peab olema võimalus värskendamiseks ja lõõgastumiseks, mida pakub vaate ja silmade fookuse muutumine.
Insolatsiooni kestus sõltub hoonete paigutusest, mis selgub projekteerimisel. Planeeritud hoonestusala suurus igal elamukrundil ja planeeritud ehitisealune pind võimaldavad kavandada erinevaid hoonete paiknemise lahendusi, mis tagavad päikesevalguse nõutud kestuse.
Projekteerimisel tuleb tagada normatiivne insolatsioon päevas igas hoones, sh hoonete asetuse koosmõju arvestades.
Vajadusel rakendada EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“ põhimõtteid.
3.11.6. Müra, vibratsioon, välisõhu kvaliteet
Planeeritud hoonestuse kavandamisel, projekteerimisel ja rajamisel tuleb lähtuda kehtivatest
normdokumentidest. Mürasituatsiooni hindamisel lähtutakse keskkonnaministri 16.12.2016
määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja
hindamise meetodid“ nõuetest.
Planeeringuala piirneb Jõhvi linna Ahtme linnaosaga ühendava Puru teega (Puru tee L1), seetõttu
tuleb hinnata tee liiklusega kaasnevate võimalike häiringute (müra, vibratsioon, õhusaaste)
olulisust.
Puru tee kohta puuduvad avalikud liiklussageduste andmed, kuid tee võimaliku liikluskoormuse
hindamiseks saab kasutada piirkonnas asuvate teiste teede andmeid. Puru teest ja planeeringualast
700-800 m läänesuunas asub riigi põhimaantee nr 3 (Jõhvi-Tartu-Valga tee), mille liikluskoormus
12 https://gis.egt.ee/portal/home/item.html?id=f4363bc3bae34fe19e04458dc875375e
32 Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosas Puru haljasala P4 kinnistu ja lähiala detailplaneering
Transpordiameti kõige uuemate andmete kohaselt (2022) on ca 6 400 sõidukit ööpäevas (sh 6%
raskeliiklust). Kuna tegemist on riigi põhimaanteega, ei ole antud tee andmed Puru tee
liikluskoormuste iseloomustamiseks tõenäoliselt siiski sobivad, sest Puru teed kasutavad peamiselt
Jõhvi ja Ahtme vahel liiklevad kohalikud elanikud ning magistraalliikluse osakaal on väike. Pigem
võib Puru tee liiklusega sarnast olukorda paremini iseloomustada planeeringualast ca 600 m
kaugusele idasuunda jääv Jõhvi-Kose tee (riigi tugimaantee nr 33), mille liikluskoormus 2022
andmete kohaselt oli 3 149 sõidukit ööpäevas (sh 8% raskeliiklust).
Planeeringualale ulatuvate liiklusmüra tasemete hindamisel võeti Puru tee liikluskoormuseks 4 000
autot ööpäevas, mis on tõenäoliselt mõnevõrra ülehinnatud liikluskoormus, kuid võib seega
kajastada nt liikluskoormuste mõningasele suurenemisele vastavat olukorda 10-20 aasta
perspektiivis (samas ei ole Ida-Virumaal siiski ette näha märkimisväärset liikluskoormuste
suurenemist). Raskeliikluse osakaaluks võeti 6%, kuna Puru tee ei ühenda suuri tööstusalasid ning
tee ei ole oluline raskeveokite liikumiskoridor (pigem kasutavad raskeveokid liiklemiseks
lähipiirkonnas asuvaid riigimaanteid).
Teel liiklevate autode sõidukiiruseks võeti 70 km/h, kuigi linnasisese rangema kiiruspiirangu
(50 km/h) ala algab just planeeringualaga külgnevas teelõigus ja võimalik, et planeeringu
realiseerimise järgselt (ehk linnalise keskkonna laienemisel) laiendatakse ka 50 km/h ala.
Planeeritud hoonestusalad (korterelamud) tuleb atmosfääriõhu kaitse seaduse ning keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 kohaselt müra hindamisel lugeda II kategooria aladeks. Planeeringu realiseerimise järgselt on tegemist tiheasustusalaga (linnasisesed alad tuleb üldjuhul lugeda tiheasustusaladeks).
Tiheasustusalal uute hoonete kavandamisel tuleb keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71
kohaselt välisõhu müraolukorra normidele vastavuse hindamisel lähtuda müra piirväärtuse
nõuetest. II kategooria alade liiklusmüra piirväärtus on 60 dB päeval (müra hinnatud tase päeval -
Ld) ja 55 dB öösel (müra hinnatud tase öösel - Ln), sh on hoonete teepoolsel küljel lubatud vastavalt
65 dB päeval ja 60 dB öösel. Kuna detailplaneering on kehtivat üldplaneeringut muutev maa-ala
juhtotstarbe osas, siis tuuakse välja ka võrdlus müra sihtväärtusega. II kategooria alade liiklusmüra
sihtväärtus on 55 dB päeval (Ld) ning 50 dB öösel (Ln).
Lähtudes Puru tee võimalikust liikluskoormusest (4 000 a/ööp (sh 6% raskeliiklust), mis on tõenäoliselt mõnevõrra ülehinnatud liiklussagedus), võib arvutuslikult13 kavandatud hoonestusaladeni (ca 105...110 m kaugusel Puru tee äärmisest sõidurajast) ulatuda müra hinnatud tase ca 53 dB päeval (Ld) ning ca 45 dB öösel (Ln). Liiklusmüra tase hoonestusalade teepoolsel küljel vastab II kategooria alade liiklusmüra piirväärtuse nõuetele (piirväärtused vastavalt 60 dB päeval ning 55 dB öösel, sh on hoonete teepoolsel küljel lubatud vastavalt kuni 65/60 dB) nii päeval kui ka öösel. Samuti vastab liiklusmüra tase teele lähimatel hoonestusaladel liiklusmüra sihtväärtuse nõutele (55 dB päeval/50 dB öösel) ning head tingimused on tagatud ka hoonete vahelisele alale kavandatavate mänguväljakute piirkonnas.
Planeeringuga kavandatud hoonete asukohas on liiklusmüra piirväärtusele ja sihtväärtusele vastavad tingimused tagatud ka liikluskoormuste mõningase suurenemise korral (kuigi arvutustes kasutatud liikluskoormused on tõenäoliselt niigi juba suuremad kui tegelik liiklussagedus). Liikluskoormuste suurenemine nt ca 50% võrra toob kaasa müra hinnatud taseme suurenemise ca 1,8 dB võrra (nii päeval kui öösel). Samas ei ole sedavõrd suurt liikluskoormuste kasvu antud piirkonnas siiski ette näha, nt 30% võrra liikluskoormuste suurenemine (mõnevõrra realistlikum,
13 Liiklusmüra levik arvutati spetsiaaltarkvaraga SoundPLAN 9.0, kasutades EL-i heakskiidetud ning Eestis planeeringute koostamisel ning mõju hindamisel siseriiklikult laialdaselt kasutatavat arvutusmeetodit "NMPB-Routes-96“
Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosas Puru haljasala P4 kinnistu ja lähiala detailplaneering 33
kuid siiski küllaltki optimistlik kasvustsenaarium) toob kaasa päeva/öö müra hinnatud tasemete suurenemise ca 1 dB võrra.
Detailplaneeringu realiseerimine ei too piirkonnas kaasa olulist liikluskoormuste ning müra kasvu (samas kajastab mürahinnang juba suuremaid ehk varuga liikluskoormusi).
Müratase hoonete siseruumides ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ esitatud piirnorme ehk eluruumides 40 dB päeval ning magamisruumides 30 dB öösel.
Uute hoonete rajamisel tuleb tagada head tingimused hoonete siseruumides järgida asjakohast standardit (2024 seisuga standard EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“), mille kohaselt:
▪ Kavandades eluruume kuni 55 dB müratsooni, on standardi kohane välispiirde (välissein koos akendega) ühisisolatsiooni nõue (R’tr,s,w) 30 dB. Uute headele tingimustele vastavate eluhoonete rajamisel on siiski soovitatav lähtuda mõnevõrra suuremast hoonete välispiirde ühisisolatsiooni väärtusest ehk minimaalsest ühisisolatsioonist vahemikus 35-40 dB;
▪ Kui aken moodustab ≥50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks.
Vaadeldavate liikluskoormuste ja puhverala suuruse korral ei kujune planeeringualal probleemseks ka liiklusest tingitud saasteainete kontsentratsioonid ega ka võimalik liiklusest tingitud vibratsioon. Õhukvaliteedi (liiklusest tingitud saasteainete kontsentratsioonide) piirväärtused on kehtestatud keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“. Maapinna kaudu leviva (pinnase)vibratsiooni piirväärtused on kehtestatud sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“. Tervisekaitsenormidele vastavad tingimused on hoonestusala piiril tagatud, mistõttu rangeid piiranguid projekteerimiseks või arhitektuurilahenduse väljatöötamiseks ei ole otstarbekas seada.
Hoonele tehnoseadmete valikul ja paigutamisel tuleb arvestada naaberelamute paiknemisega ning et tehnoseadmete müra ei ületaks keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ Lisa 1 normtasemeid.
Ehitustegevused tuleb käsitletaval maa-alal korraldada keskkonnasõbralikult, vastavalt heale tavale ja kehtivatele normidele. Ehitustegevuse ajal on võimalik mõningane müra, vibratsiooni, tolmu ning tavalisest suuremas koguses jäätmete teke. Ehitustöödega kaasnevat võimalikku müra, vibratsiooni ja tolmu teket saab minimeerida vastavaid töövõtteid kasutades:
▪ Soovitatav on müra ja vibratsiooni põhjustavaid töid teostada ainult tööpäevadel ajavahemikus kell 8.00 - 18.00 (vältida tavapäraseid puhkeaegasid (varahommik, hilisõhtu, nädalavahetus));
▪ Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00 ületada määruse nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00;
▪ Tolmuemissioonide vähendamiseks ehitustöödel tuleb vähendada materjalide langemiskõrgust, katta ehitusmaterjalid veol ja ladustamisel, vajadusel niisutada lenduvat materjali, perioodiliselt puhastada ehitusplatsi teid ja seadmeid ning vältida ehitusmaterjalide laadimist tugeva tuulega;
▪ Ehitustegevuse käigus tuleb vältida vibratsiooni teket, mis ületaks piirnorme. Ehitusprojektiga tuleb valida ehituskonstruktsioon ja -viis, mis tagaks vibrokiirenduse väärtused, mis ei põhjusta ohtu ümbritsevatele hoonetele.
34 Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosas Puru haljasala P4 kinnistu ja lähiala detailplaneering
3.12. Servituudi seadmise vajadus
Sidusa kergliiklustee võrgustiku tagamiseks tuleb planeeritud korterelamu kruntidele seada avalik kasutus krunte läbivatele kergliiklusteedele.
Olemasolevate ja planeeritud tehnovõrkude tarbeks on/tuleb ette näha võrguvaldajate kasuks tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõiguse seadmine. Isikliku kasutuõiguse sisuks on tehnovõrkude omamine, kõikide toimingute teostamine, mis on vajalikud ehitamiseks, kasutamiseks, hooldamiseks, korrashoiuks, asendamiseks, remontimiseks, kasutusse andmiseks ja likvideerimiseks, ning muul viisil ekspluateerimiseks tehnovõrkude talituse tagamise eesmärgil.
Isikliku kasutusõiguse ala tuleb tagada vastavalt kehtivates õigusaktides ette nähtud kaitsevööndi ulatuses.
Tehnovõrkude peatorustike/-liinide ja reoveekanalisatsiooni pumpla (krundil nr 2) servituudi seadmise vajadus on näidatud joonisel nr 5. Servituudi seadmise ala on indikatiivne ja täpsustaks projekteerimisel ning servituudi seadmisel, kui on selgunud tehnovõrgu täpne asukoht.
Vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seadusele peab tehnorajatise võõrale kinnisasjale ehitamiseks olema isikliku kasutusõiguse seadmise asjaõigusleping sõlmitud enne ehitamise algust. Tehnorajatise paigutamisel maale, mis ei ole kantud kinnistusraamatuse, peab olema maa kasutaja kirjalik nõusolek.
3.13. Planeeringu elluviimine
3.13.1. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine
Kultuuriväärtused
Planeeringualale ja selle lähipiirkonda ei jää kultuurimälestiste registrisse kantud alasid või objekte, puuduvad ka teised Muinsuskaitseameti registrite (nt pärandkultuuri, maaehituspärandi või militaarpärandi registri) objektid. Planeeringualal ja lähialas puuduvad üldplaneeringuga määratud väärtustatud hooned, miljööalad või väärtuslikud maastikud, mistõttu mõju kultuuriväärtustele puudub.
Looduskeskkond
Planeeringualal puuduvad loodusobjektid ja Natura 2000 alad, mida võiks planeeringu elluviimine mõjutada. Planeeringuala mõjualas asub kaitsealune Jõhvi linna park ja allee. Parki läbivad jalutusrajad ning planeeringuala ja Puru tee 13 elamuala jalgrajad on kavas ühendada pargi lõunaosas asuvatele radadega. Kuna parki kasutatakse ka täna puhkeotstarbeliselt, siis radade olemasolu korral ei avalda täiendavad kasutajad olulist negatiivset mõju pargi looduskeskkonnale. Natura 2000 võrgustiku alasid planeeringuala mõjualas ei asu, mistõttu puudub ka mõju.
Olemasoleva väärtusena säilitatakse Puru tee äärne puistu. Piki Jõhvi kraavi kavandatav roheala koos terviserajaga ühendab omavahel puistu ja Jõhvi pargi, tagades seeläbi ka sidusa rohekoridori tekke.
Planeeringu elluviimisel ei ole olemasoleva informatsiooni valguses ette näha negatiivse mõju avaldumist looduskeskkonnale (nt pinna- ja põhjaveele), kui järgitakse detailplaneeringus ette nähtut ja maaüksuse igakordne omanik peab rangelt kinni seadusega sätestatud keskkonnakaitse põhimõtetest.
Planeeringuala kohta koondatud andmeid arvestades (kirjeldatud ptk-des 2.1 ja 2.2, sh ka koostatud eelhinnang) ei nähtu, et tegemist oleks tundliku või juba liiga intensiivselt kasutatud alaga, kus planeeringu eesmärgiks olevat arendustegevust ellu viia ei tohiks. Samuti ei esine looduslikke iseärasusi, mis kavandatavat tegevust võiks mõjutada või millele võiks omakorda mõju olla.
Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosas Puru haljasala P4 kinnistu ja lähiala detailplaneering 35
Kaevandamisalad
Kaevandamisjärgsete mõjudega (altkaevandatud alad ja nende stabiilsus) on arvestatud läbi ehitusgeoloogilise uuringu läbiviimise nõude.
Maa- ja ruumikasutus
Linnaehituslikult on planeeringuala tugevalt seotud Jõhvi linnaga, hoolimata paiknemisest Ahtme linnaosas (Kohtla-Järve linn) – seda nii linnaruumi sidususe, teede, tehnilise ja sotsiaalse taristu kui ka erinevate teenuste kasutamise võimaluste osas. Ahtme linnaosa kompaktselt hoonestatud ala lähimad elamud jäävad planeeringualast ca 800 m kaugusele, linnaosa keskusala ca 2 km kaugusele.
Kehtiva „Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosa üldplaneeringu“ kohaselt on linnaline ruum kavandatud Ahtme tänasest kompaktselt hoonestatud alast põhja suunas kuni Jõhvi linna piirini, millega sulanduksid Jõhvi ja Ahtme linnaruum kokku. Antud alale on piki Puru teed kavandatud äriotstarbega alad ning ulatuslikult ka väikeelamumaid (vt skeem 6).
Skeem 6. Väljavõte „Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosa üldplaneeringu“ maakasutuskaardist. Planeeringuala on tähistatud musta kontuuriga.
2011 kehtestatud „Kohtla-Järve linna Atme linnaosa üldplaneeringus“ kavandatud arengusuund ei ole tänaseni realiseerunud – Kohtla-Järve detailplaneeringute kaardirakenduse kohaselt14 on lähialal kehtestatud üks suurem väikeelamuid kavandav detailplaneering („Pargitaguse tn 8 detailplaneering“, 2013). Arvestades nii Jõhvi linna kui ka Ahtme linnaosa rahvastikutrendidega (vastavalt stabiilne ja kahanev perioodil 2011-2021), ei ole ka edaspidi tõenäoline Jõhvi ja Ahtme linnaruumi ühtesulandumine kehtestatud üldplaneeringus kavandatud viisil. Piirkonnas on tõenäoline nimetatud ala vähene realiseerumine, mis võib kaasa tuua valglinnastunud ruumi – eraldi väljaehitatud taristud, pisteliselt väljaarendatud alad põllu- ja metsamassiivide vahel. Valglinnastumise vältimiseks on eelistatud olukord, kus uus elamufond tekib kas Jõhvi või Ahtme
14 Vaatatud 10.03.2024
36 Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosas Puru haljasala P4 kinnistu ja lähiala detailplaneering
väljakujunenud elupiirkonna kõrvale või arendatakse ümber teatud osa Ahtme olemasolevast linnaruumist.
Käesoleva detailplaneeringuga laiendatakse Jõhvi linna väljakujunenud elamupiirkonda Ahtme linnaosa alale. Kuna Jõhvi linna rahvastik on olnud stabiilne15, on linnaruumi vähene laienemine põhjendatud, et hoida maakonnakeskuse elujõulisust. Maa kui ressursi säästmise ning olemasoleva tehnilise ja sotsiaalse taristu kasutamise vaatepunktist on samuti eelistatud areng, kus uued elamualad kavandatakse vahetult olemasoleva linnaruumi jätkuna. Käesoleva planeeringuala elluviimisel on seega linnaehituslikult positiivsed mõjud olemasoleva linnaruumi taristu ja teenuste ärakasutamise osas ning maaressursi säästmisel.
Uue elamufondi tekkimine on põhjendatud ka Ahtme linnaosa seisukohast – ka kahanevates linnades on vajalik luua uusi atraktiivseid elupindu. Uued elupinnad toetavad noorte ja tööealiste asumist või jäämist linna, parandavad nii kinnisvaraturu olukorda kui ka piirkonna mainet.
Kohtla-Järve ruumilise kahanemise analüüsis16 on toodud, et elujõuliste kohtade puhul on soovitatav kasutada mudelit, mis läheneb elukeskkonna erinevatele osadele terviklikult, võttes arvesse nii ehitatud keskkonna kvaliteete, eluks vajalike teenuste ruumilist paiknemist ja kättesaadavust kui elukeskkonnale antavaid hinnanguid, mis ei pruugi alati olla kvantitatiivselt mõõdetavad. Mida rohkem on ühes piirkonnas esindatud kõige kolme kategooria elemente, seda elujõulisem on antud piirkond ning elanikke tuleks sinna ümber asustada, samuti suunata investeeringuid puuduvate elementide täiendamiseks.
Käesoleva detailplaneeringu koostamise ajal on keeruline eelistada arenduseks Ahtme linnaosa väljakujunenud elupiirkondi. Kuigi vastavalt läbiviidud analüüsile17 tühjeneb Ahtme elamufond ning linnaosas on eeldatavalt vaja elamualasid ümber arendada, ei ole kahanemist arvestavaid ruumiotsuseid üldplaneeringu tasemel tehtud. Seetõttu ei ole ka selge, millises mahus võiks linnaruum kahaneda, millised alad on selgelt eelisarendatavad jms18.
Kavandatava tegevuse elluviimisega ei takistata teiste ümbruskonna kinnistute senist või üldplaneeringuga kavandatud maakasutuse võimalusi. Tuginedes ümbritsevale maakasutusele (olemasolev ja planeeritav („Puru tee 13 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu“ lahendus) elamupiirkond) sobitub planeeringuga ette nähtud tegevus kavandatavasse asupaika.
Maastik, vaated
Korterelamute rajamisega muudetakse senist maastikupilti, kuid uuenevad vaated ja vaatesuunad elavdavad linnaruumi ning annavad ümbruskonnale esteetilist lisandväärtust, kuna olemasolev ala muudetakse kompaktsemaks ja atraktiivsemaks ning see hakkab toimima koos Jõhvi linna rajatava elupiirkonnaga.
Sotsiaalsed mõjud
Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad sotsiaalsed mõjud on positiivsed, kuna piirkond muutub atraktiivsemaks ja heakorrastatumaks, mis omakorda vähendab selles piirkonnas kuriteoohtu ja tagab uued kvaliteetsed elukohad. Uued tänapäevastele nõudmistele vastavad elukohad aitavad hoida piirkonna elujõulisust.
Planeeringu elluviimisel ei ole ette näha negatiivsete sotsiaalsete mõjude ilmnemist, kuna planeeringualale ei ole kavandatud objekte, mis tooks kaasa sotsiaalseid häiringuid (nö mentaalsed mõjud, sotsiaalset vastuseisu tekitavad objektid) või ohustaks piirkonna turvatunnet, sest
15 stat.ee; "Kohtla-Järve ruumilise kahanemise analüüsi kokkuvõte“ (Tallinna Tehnikaülikool, SPINUnit, 2020)
16 "Kohtla-Järve ruumilise kahanemise analüüsi kokkuvõte“ (Tallinna Tehnikaülikool, SPINUnit, 2020)
17 "Kohtla-Järve ruumilise kahanemise analüüsi kokkuvõte“ (Tallinna Tehnikaülikool, SPINUnit, 2020)
18 Antud mõjuhindamise seisukohalt on otstarbekas uue üldplaneeringu koostamine, mis arvestades tänaste trendide ja vajadusega vaataks üle eespool analüüsitud piirkonna maakasutuse
Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosas Puru haljasala P4 kinnistu ja lähiala detailplaneering 37
kavandatud korterelamud on planeeritud olemasoleva Jõhvi linna territooriumile jääva elamupiirkonna osaks.
Kuna uus elamuala moodustab Jõhvi linna jääva „Puru tee 13 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu“ lahendusega tervikliku arendusala ja kuna lähimad lasteaiad ning koolid jäävad Jõhvi linna (haldusüksusena Jõhvi valda), peab arvestama asjaoluga, et tulevased Kohtla-Järve linnas (asustusüksusena Ahtme linnaosas) elavad pered avaldavad eeldatavalt soovi käia teise kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumile jäävates haridusasutustes. See võib kaasa tuua kulusid Kohtla-Järve Linnavalitsusele.
Majanduslikud mõjud
Majanduslikult mõjutab planeeringu elluviimist huvitatud isiku finantsiline võimekus. Etapiline elluviimine (ptk 3.13.2) võimaldab vähendada riske, kuid ka etapiline elluviimine tuleb kõiki asjaolusid kaaludes läbi mõelda (ühendusteed, kruntide väljaehitamise järjekord jmt).
Planeeringu elluviimisel saab eeldada positiivset mõju, kuna noorte perede ja spetsialistide piirkonda elama asumine aitab hoida piirkonna elujõulisust, sh aitab seeläbi luua uute töökohtade teket, mis soodustab piirkonna majanduselu arendamist. Planeeritava tegevusega kaasnev positiivne mõju on pikaaegne.
3.13.2. Planeeringu elluviimise tingimused
Planeeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et ehitatavad hooned ja kaasnevad rajatised ei kahjustaks naabermaaüksuste kasutamise võimalusi ei ehitamise ega kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud hüvitab kinnistu igakordne omanik, kelle poolt kahju põhjustanud tegevus lähtus.
Kehtestatud detailplaneering on aluseks maakorralduslike toimingute teostamiseks ja ehitusprojekti(de) koostamisel.
Edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele, heale projekteerimistavale ja ehitusseadustikule.
Planeeringuga seatakse selle elluviimiseks järgmised tingimused (elluviimise etapid):
1. Planeeritud kruntide alusel katastriüksuste moodustamine19. Katastriüksused peavad olema moodustatud enne mistahes hoonele või rajatisele ehitusloa taotlemist.
2. Juurdepääsuteede (tänavate kruntidel nr 3 ja 4 ning Puru tee ümberehitus seoses uue mahasõidu rajamisega) ja tehnovõrkude terviklik projekteerimine kogu ala ulatuses (sh vertikaalplaneerimise teostamine), sh arvestades arendust Jõhvi linnas. Projekteerimisel on lubatud valida, kas I etapis ehitatakse juurdepääs välja Puru teelt uue mahasõidu rajamisega krundi nr 4 kaudu või „Puru tee 13 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu“ ala või mõlema eelnimetatud juurdepääsu kaudu.
3. Servituutide (isiklike kasutusõiguste) seadmine.
4. Juurdepääsuteede ja tehnovõrkdue ehitamine. Lubatud on etapiviisiline teede ehitus, st kas I etapis ehitatakse juurdepääs välja Puru teelt uue mahasõidu rajamisega krundi nr 4 kaudu või „Puru tee 13 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu“ ala või mõlema eelnimetatud juurdepääsu kaudu.
5. Korterelamute (kruntidel nr 5-8) projekteerimine (lubatud etapiviisiliselt kruntide kaupa). Etapiviisilise projekteerimisel korral peab esimese hoone projekteerimise eelselt olema koostatud kogu planeeringuala terviklahenduse asendiplaaniline eskiis, mis annab
19 Vt https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Maakatastri-andmed/Maaomaniku-meelespea-p549.html
38 Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosas Puru haljasala P4 kinnistu ja lähiala detailplaneering
ülevaate hoonestuse paiknemise, juurdepääsude ja parkimise ning haljastuse üldistest põhimõtetest, korterelamu(te) krundile jäävast mänguväljaku asukohast ja servituudi seadmise vajadustest.
6. Ehituslubade väljastamine korterelamu(te)le, sh on võimalik hoonetele taotleda ehituslubasid etapiviisiliselt. Elluviimise tingimuste etappide osas ajalisi piiranguid ei seata, st elluviimine toimub planeeringu elluviimisest huvitatud isiku finantsiliste vahendite olemasolul. Hoonestuse rajamisel etappidena peab iga vastav etapp tagama juurdepääsu ja ohutu jalakäijate liikumise ning etappide vahepealsel perioodil peab olema hoone(te) ümbrus heakorrastatud.
7. Hoone(te) (korterelamute) kasutusloa väljastamise eelduseks on, et välja peab olema ehitatud hoone(te)le vajalikud rajatised (teed, haljastus, asjakohasel krundil mänguväljak, tehnovõrgud jmt), tehnovõrkudele peab olema väljastatud kasutusluba.
Korterelamute ja sellega seotud taristu (teed, tehnovõrgud, krundi nr 2 ja „Puru tee 13 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu“ ala vahele jääv jalakäijate sild) elluviimisega ei kaasne Kohtla-Järve linnale kohustust planeeringulahenduses ette nähtud teede ja seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatiste (sealhulgas sademeveesüsteemi) väljaehitamiseks või vastavate kulude kandmiseks. Nimetatud rajatiste projekteerimine ja väljaehitamine on planeeringust huvitatud isiku kohustus.
Kruntide nr 1 ja 2 haljasalade maade haljastus- ja kujundusprojektide ning nende alusel projektikohase lahenduse väljaehitamise kohustus on Kohtla-Järve linnal. Projekteerimine ja elluviimine toimub eelarveliste vahendite olemasolul.
Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosas Puru haljasala P4 kinnistu ja lähiala detailplaneering 39
Joonised (Digitaalselt on joonised esitatud eraldi failidena)
1. Situatsiooniskeem M 1 : 5 000 2. Kontaktvööndi funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed M 1 : 2 000 3. Tugijoonis M 1 : 500 4. Põhijoonis M 1 : 500 5. Tehnovõrkude joonis M 1 : 500
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosa Puru haljasala P4 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kooskõlastamiseks esitamine | 03.06.2025 | 1 | 7.2-2/25/9620-3 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Kohtla-Järve Linnavalitsus |
| Kiri | 09.08.2024 | 3 | 7.2-2/24/9620-2 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Kohtla-Järve Linnavalitsus |