Keskkonnaministri käskkirja 02.02.2023 nr 50 muutmise eelnõu kooskõlastamiseks esitamine


K Ä S K K I R I
Tallinn 02.02.2023 nr 1-2/23/50


Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2022–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine mitteheas seisundis veekogumite tervendamiseks


Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel ja kooskõlas sama seaduse § 4 lõike 3 alusel kinnitatud meetmete nimekirjaga.

1. Kehtestan toetuse andmise tingimused ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 poliitikaeesmärgi „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi „Kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ mitteheas seisundis veekogumite tervendamiseks
(lisa 1).

2. Kinnitan toetuse andmise mitteheas seisundis veekogumite tervendamise 2022–2029 tegevuskava ja eelarve (lisa 2).

3. Volitan Riigimetsa Majandamise Keskuse täitma toetatavate tegevuste elluviija ülesandeid.


Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest, esitades vaide
Kliimaministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 31.



(allkirjastatud digitaalselt)
Madis Kallas
Minister




Saata: Riigimetsa Majandamise Keskus, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Riigi
Tugiteenuste Keskus, Rahandusministeerium, asekantsler Antti Tooming ja asekantsler Marku Lamp, õigusosakond, eelarve- ja strateegiaosakond

KINNITATUD

02.02.2023 käskkirjaga nr 1-2/23/50
Lisa nr 1


Toetuse andmise tingimused mitteheas seisundis veekogumite tervendamiseks

1. Reguleerimisala
1.1. Toetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 4 „Kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ raames mitteheas seisundis veekogumite tervendamiseks.
1.2. Toetust eraldatakse programmi „Keskkonnakaitse ja -kasutus“ meetme „Kliima-eesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus“ tegevuse „Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine“ tulemuste saavutamiseks.
1.3. Toetus kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide meetme nimekirjas meetmes „Kliima-eesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus”, rakenduskavaga kooskõlas olevas sekkumises „Mitteheas seisundis veekogumite tervendamine”, number 21.2.3.12.
1.4. Toetatavate tegevuste valikul lähtutakse rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud
läbivatest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Toetatavate tegevuste valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-le 7.

2. Toetuse andmise eesmärk
2.1. Toetuse andmise eesmärk on veekogumite ökoloogilise seisundi parandamine, kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise.
2.2. Toetatav tegevus panustab Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivi alusel kehtestatud perioodi 2022–2027 veemajanduskavade eesmärkidesse, „Eesti 2035“ sihti „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ ja mõõdikusse „Keskkonnatrendide indeks“.

3. Toetatavad tegevused
3.1. Toetatav tegevus on mitteheas seisundis veekogumite tervendamine.
3.2. Toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 toodud „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtetega.
3.3. Riigiabi, sh vähese tähtsusega abi andmise analüüs tehakse rakendusüksuse poolt projekti raames enne iga objektiga seotud tegevuste tegemist. Riigiabi andmise või mitteandmise eest vastutab elluviija.
3.4. Detailse iga-aastase tegevuskava käesoleva käskkirja punktis 3 toodud toetatavate tegevuste raames kinnitab projekti juhtrühm eelneva aasta 15. detsembriks. Käskkirja kehtestamisel 90 kalendripäeva jooksul.

4. Tulemused
4.1. Punktis 3.1 nimetatud tegevuste tulemusena on paranenud veekogumite ökoloogiline seisund Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivi mõistes.
4.2. Punktis 3.1 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatav näitaja on järgmine:
Rakenduskava
näitaja
Näitaja nimetus ja mõõtühik
Algtase
Aasta
2024 vahe sihttase
2029 sihttase
Selgitav teave
Väljundnäitaja
Veekogumi tervendamiseks rakendatud tegevustega hõivatud pindala
(ha)
0
Ei kohaldu
Ei kohaldu
300
Projekti tegevustega hõivatud territooriumi pindala.
Andmeallikas on SFOS, projektiaruanded, projekti raames tehtav seire ja vajaduse korral riiklik seire.


4.3. Projektile kehtestatakse vajaduse korral spetsiifilised näitajad projekti juhtrühmas.

5. Rakendusasutus, rakendussüksus ja elluviija
5.1. Rakendusasutus on Kliimaministeerium.
5.2. Rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus.
5.3. Tegevuste elluviija on Riigimetsa Majandamise Keskus.

6. Projekti juhtrühm
6.1. Elluviija moodustab projekti juhtrühma, mis koosneb elluviija, Kliimaministeeriumi, Keskkonnaameti, Keskkonnaagentuuri ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindajatest.
6.2. Projekti juhtrühma kaasatakse vaatlejana rakendusüksuse esindaja.
6.3. Projekti juhtrühm koordineerib projekti rakendamist, hindab projekti rakendamise edukust ning kinnitab projekti detailse tegevuskava, hankeplaanid, aastaeelarve ja edenemise aruanded.
6.4. Projekti elluviija ei osale projekti rakendamise edukuse hindamisel.
6.5. Projekti juhtrühma tööd korraldab elluviija.
6.6. Projekti juhtrühma juhib Riigimetsa Majandamise Keskus, kui projekti elluviija..
6.7. Projekti juhtrühmal on õigus eelarve piires eelarveridasid muuta, objekte juurde võtta ja ära jätta.
6.8. Juhtrühm otsustab konsensuslikult, millised tegevused projektis ära tehakse, arvestades ühendmääruse §-s 7 nimetatud valikukriteeriume, samuti projekti eesmärke, kuluefektiivsust ja kulude abikõlblikkust.
6.9. Kui juhtrühm ei jõua konsensusele, langetab otsuse arvestades ühendmääruse §-s 7 nimetatud valikukriteeriume Kliimaministeerium

7. Tegevuste abikõlblikkuse periood
Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuaril 2022. aastal ning lõpeb 31. detsembril 2029. aastal.

8. Tegevuste eelarve
8.1. Toetust makstakse Ühtekuuluvusfondist.
8.2. Toetuse maksimaalne osakaal on 85% abikõlblikest kuludest ning projekti riikliku kaasfinantseerimise minimaalne osakaal on 15% abikõlblikest kuludest.
8.3. Projekti kogueelarve on 5 425 882,004 705 882,00 eurot, millest toetus on 4 611 999,703 999 999,70 eurot ning riiklik kaasfinantseering 813 882,30705 882,30 eurot. Projekti tegevuste eelarve ja ajakava on lisas 2.
8.4. Detailse iga-aastase eelarve lisas 2 toodud eelarve piires kinnitab projekti juhtrühm eelneva aasta 15. detsembriks. 2023 aasta eelarve kehtestatakse 90 päeva jooksul käesoleva käskkirja jõustumisest.

9. Kulude abikõlblikkus
9.1. Kulu on abikõlblik, kui see vastab Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-dele 15, 16, ja 21 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele.
9.2. Abikõlblikud on järgmised projekti kulud, mis on otseselt vajalikud projekti punktis 3 nimetatud tegevuste elluviimisel ja meetme tulemuste ning projekti eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks:
9.2.1 mitteheas seisundis veekogumite tervendamiseks tehtavad otsesed kulud, muuhulgas uuringud ja maa soetamise kulud;
9.2.2 seirega seotud kulud.
9.2.3 riigilõivud;
9.2.4 juriidilise nõustamise kulud ja notaritasud, mis on otseselt seotud korrastatud objektide tööga;
9.2.5 teadusliku-, tehnilise-või finantsekspertiisi kulud;
9.2.6 keskkonnamõju hindamise ja omanikujärelevalve kulud;
9.2.7 kuni 5% ulatuses projekti abikõlblikest kuludest otseste tegevustega seonduvate töövahendite soetamise kulud;
9.2.8 arvutite/seadmete riist- ja tarkvara ostmise kulud, mis on otseselt seotud korrastatud objektide tööga;
9.2.9 juhendmaterjalide koostamise kulud;
9.2.10 struktuuritoetuse kasutamisega seotud teavitamise kulud;
9.2.11 käibemaks juhul, kui see ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav;
9.3. Projekti kaudsed kulud, mis on nimetatud ühendmääruses § 21 lõikes 4 kokku 15 protsendi ulatuses projekti otseste personalikulude maksumusest, on abikõlblikud.
9.4. Abikõlblikud ei ole:
9.4.1 ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud;
9.4.2 üldkulud tegelike kulude alusel;
9.4.3 kasutatud seadme ostmise kulud;
9.4.4 paisjärvest sette eemaldamine, kui projektiga ei parandata kalade rändetingimusi ning kui see pole projekti eesmärgi täitmiseks vajalik ning kui seejuures setet ei võeta põllumajanduslikult või muul moel kasutusse.

10. Toetuse maksmise tingimused ja kord
10.1. Toetust makstakse abikõlbliku kulu hüvitamiseks ühendmääruse 6. peatükis sätestatud tingimustel ja korras.
10.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27 lõikes 1 ja § 28 lõikes 3 nimetatud tingimustel. Kaudseid kulusid makstakse lihtsustatud kulude alusel.
10.3. Elluviija esitab maksetaotluse e-toetuse keskkonnas ja lisab sellele järgmised projektis tehtud kuludega seotud dokumendid:
10.3.1 projekti raames sõlmitud hankelepingud, muud dokumendid ning teenuse osutamise lepingud ja töölepingud, kui see ei ole rakendusüksusele eelnevalt esitatud;
10.3.2 lepingu muudatused, lepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument ja õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused, kui lepingut on täidetud algselt kokkulepitust erinevalt;
10.3.3 arve või muu raamatupidamisdokument;
10.3.4 asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia;
10.3.5 garantii, kindlustuse või täitmistagatise dokument, kui neid nõutakse lepingus.
10.4. Elluviija esitab riigihanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui riigihange ei ole läbi viidud riigihangete registris ja hankelepingu abikõlblike kulude summa ilma käibemaksuta on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem.
10.5. Maksetaotlus esitatakse kord kuus kulude kohta, mille maksumus ületab 60 000 eurot, ja muudel juhtudel vähemalt kord kvartalis.
10.6. Rakendusüksus kontrollib 30 päeva jooksul maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide nõuetele vastavust, kulude abikõlblikkust ning vastavust käesolevas käskkirjas toodud tingimustele. Puuduste korral määrab rakendusüksus elluviijale tähtaja nende kõrvaldamiseks. Menetlusaeg pikeneb aja võrra, mis kulub elluviijal puuduste kõrvaldamiseks.
10.7.
Viimane maksetaotlus esitatakse peale toetuse saamisega seotud tingimuste ja kohustuste täitmist koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist kuid mitte hiljem kui 31. detsembril 2029. Lõppmakse tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on lõpparuande kinnitanud. Ühendmääruse § 26 lg 1 kohaselt makstakse toetust kuni 31.märtsini 2030.a
11. Elluviija kohustused
11.1. Elluviijale kohaldatakse toetuse saaja kohta ühendmääruses sätestatut.
11.2. Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060 artikli 73 punktist j tuleb taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat, tagada kliimakindlus.
11.3. Elluviija esitab rakendusüksusele info projekti kavandatavate, elluviidavate või lõpetatud riigihangete ja maksete kohta igal aastal 15. jaanuariks ja 1. juuliks.
11.4. Elluviija tagab projekti väljundite ja tulemuse säilimise ning sihipärase kasutamise üldjuhul pärast projekti lõppmakse tegemist vähemalt 5 aasta jooksul.
11.5. Elluviija kaasab järvede tervendamiseks tehtavate tööde planeerimisel asjakohase teadlase.
11.6. Elluviija arvestab tööde tegemisel ringmajanduse põhimõtetega.

12. Riigihangete läbiviimise nõustamine ja kontrollimine
12.1. Elluviijal on õigus saada rakendusüksuselt riigihangete läbiviimiseks nõustamist.
12.2. Elluviija lisab riigihangete registris rakendusüksuse töötaja riigihanke juurde vaatlejaks.
12.3. Elluviija teavitab rakendusüksust viivitamata hankelepingu sõlmimisest ja teeb rakendusüksusele sõlmitud hankelepingu kättesaadavaks.
12.4. Elluviija esitab rakendusüksusele teabe hankelepingu muudatuste ja selle põhjenduste kohta.

13. Tegevuste elluviimise seire
13.1. Projekti elluviija esitab rakendusüksusele vahe- ja lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu.
13.2. Projekti vahearuanne sisaldab vähemalt projekti aruandlusperioodi tegevuste ülevaadet, teavet väljund- ning tulemusnäitaja saavutamise kohta ning hinnangut väljund- ning tulemusnäitaja 2024. ja 2029. a sihttasemete saavutamise võimalikkuse kohta.
13.3. Projekti elluviija esitab projekti vahearuande projekti iga rakendamise aasta kohta hiljemalt sama aasta 31.detsembriks. Rakendusüksuse nõudmisel tihemini.
13.4. Projekti lõpparuanne sisaldab vähemalt kogu projekti kõigi tegevuste ülevaadet ja teavet projekti väljund- ning tulemusnäitaja saavutamise kohta. Lõpparuandes kirjeldab projekti elluviija „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi.
13.5. Vahe- ja lõpparuandes tuuakse välja Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruses nr 54: „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud info teavitusnõude täitmiseks tehtud tegevuste kohta.
13.6. Projekti elluviija esitab projekti lõpparuande vastavalt punktis 10.7 kirjeldatule.
13.7. Rakendusüksusel on õigus toetuse sihipärase kasutamise hindamiseks nõuda elluviijalt aruannete esitamist projekti viimase makse tegemise perioodile järgneva viie aasta jooksul.

14. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord
Finantskorrektsioon tehakse ühendmääruse 7. peatüki kohaselt.

15. Vaide esitamine
Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse enne halduskohtusse kaebuse esitamist vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 31. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.


KINNITATUD
02.02.2023 käskkirjaga nr 1-2/23/50

Lisa nr 2
Toetuse andmine mitteheas seisundis veekogumite tervendamiseks 2022–2029 tegevuskava ja eelarve Projekti maksumus
Kogumaksumus (EUR)
Abikõlblik summa (EUR)
Toetuse summa (EUR)
Ühtekuuluvusfondi toetuse määr, %
Riikliku kaasfinantseeringu määr, %
5 425 882,004 705 882,00
5 425 882,004 705 882,00
5 425 882,004 705 882,00
85
15

Eelarve jaotus rahastajate lõikes
Rahastaja
Abikõlblik summa (EUR)
Riiklik kaasfinantseering
813 882,30705 882,30
Ühtekuuluvusfond
4 611 999,703 999 999,70
Toetus kokku
5 425 882,004 705 882,00
KOKKU:
5 425 882,004 705 882,00

Tegevuse nimetus:
Väljundnäitaja koos sihttasemega:
01.01.202231.12.2029



Programmi tegevus: mitteheas seisundis veekogumite tervendamine
Veekogumi tervendamiseks rakendatud tegevustega hõivatud pindala (300 ha)
Abikõlblik kogusumma
(EUR)
Ühtekuuluvusfondi toetus
(EUR)
Riiklik kaasfinantseering
(EUR)
Mitteheas seisundis veekogumite tervendamine koos projektis tehtavatest töödest avalikkuse teavitamise ja eeluuringute ja seirega

4 401 132,00 5 121 132,00
4 352 962,203 740 962,20
768 169,80660 169,80
Otsene personalikulu

265 000,00
225 250,00
39 750,00
Ühtne määr

39 750,00
33 787,50
5 962,50
Kokku:

5 425 882,004 705 882,00
4 611 999,703 999 999,70
813 882,30705 882,30