Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ muutmine

EELNÕU

20.06.2025

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Tallinn /kuupäev/ nr…

Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse

nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe

kaitse kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 11 lõike 1, § 39 lõike 1

ning § 51 lõike 6 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruses nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud

välisteabe kaitse kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

„(61) Sõjalise otstarbega asja omadusi, projekteerimist, valmistamist ja kohandamist käsitleva

teabe puhul on riigisaladuseks teave, mis käsitleb riigi tellimusel loodava sõjalise otstarbega

asja või selle osa omadusi, projekteerimist, valmistamist, parandamist, kohandamist või

ümbertegemist, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi

julgeolekut. Teave salastatakse salajasel või madalamal tasemel kuni 30 aastaks.“;

3) paragrahv 84 sõnastatakse järgmiselt:

„§ 84. Salastatud teabekandja hävitamine töötlemisluba omava isiku poolt

(1) A-kategooria töötlemisluba omav isik, kelle valduses on salastatud teave, edastab

hävitamisele kuuluva konfidentsiaalsel ja kõrgemal tasemel salastatud teabekandja

hävitamiseks selle teabekandja koostanud töötlevale üksusele või Kaitsepolitseiametile.

(2) Kaitsepolitseiameti kirjalikul loal võib A-kategooria töötlemisluba omav isik hävitada

lõikes 1 nimetatud salastatud teabekandja ka iseseisvalt, järgides käesolevas määruses

kehtestatud nõudeid.“;

4) määrust täiendatakse §-ga 1291 järgmises sõnastuses:

„1291. Teenistusvälisele füüsilisele isikule Euroopa Liidu või Põhja-Atlandi Lepingu

Organisatsiooni piiratud tasemel salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse andmine

(1) Teenistusvälisele füüsilisele isikule Euroopa Liidu või Põhja-Atlandi Lepingu

Organisatsiooni piiratud tasemel salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse andmise otsustab

„Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse“ § 27 lõike 5 punktides 1–3 nimetatud isik.

(2) Lõikes 1 nimetamata juhtudel otsustab juurdepääsuõiguse andmise riigi julgeoleku volitatud

esindaja.“;

5) paragrahvi 130 lõike 1 punkti 2 täiendatakse pärast sõnu „on tal juurdepääsuõigus“ sõnadega

„, muudel juhtudel riigi julgeoleku volitatud esindaja.“.

§ 2. Määrus jõustub 1. septembril 2025. a.

Peaminister

Justiits- ja digiminister

Riigisekretär

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Siseministeerium Kaitseministeerium Rahandusministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Riigikantselei Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korra muutmise eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ muutmise määruse eelnõu. Palume Teie tagasisidet 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad: Määruse eelnõu Määruse eelnõu seletuskiri /*Lisaadressaadid: Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liit Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon Eesti Ehitusettevõtjate Liit Signe Reinsalu 56887270 [email protected]

Meie 27.06.2025 nr 8-1/5570-1

1

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262

„Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ muutmine“ eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõukohase määrusega muudetakse Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määrust nr 262

„Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ (RT I, 31.05.2023, 8; edaspidi RSVKK).

Eelnõu on seotud Riigikogus vastu võetud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse,

riigihangete seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seadusega (623 SE), mille keskne

muudatus on riigisaladuse töötlemislube reguleerivate sätete ajakohastamine. Töötlemisluba

jaguneb edaspidi teabe töötlemise tingimustest sõltuvalt kaheks kategooriaks: A-kategooria ja

B-kategooria. Seetõttu tuleb muuta ka RSVKK-d, sest enda valduses oleval kinnis- või

vallasasjal riigisaladuse ja seda sisaldavate teabekandjate töötlemise õigus on üksnes A-

kategooria töötlemisluba omaval isikul. Samuti täiendatakse RSVKK-s teenistusvälisele

füüsilisele isikule piiratud tasemel salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse andmise sätteid

ja täpsustatakse riigi julgeoleku volitatud esindaja ülesandeid. Riigi julgeoleku volitatud

esindaja töökoormus eelnõukohase määruse rakendumisel oluliselt ei suurene, sest selliste

teenistusväliste füüsiliste isikute arv, kes taotlevad riigi julgeoleku volitatud esindajalt Euroopa

Liidu või NATO piiratud tasemel salastatud välisteabe juurdepääsuõigust, ei ole suur. Lisaks

on riigi julgeoleku volitatud esindajal juba sisse töötatud konfidentsiaalsel ja kõrgemal tasemel

salastatud välisteabele juurdepääsuõiguse andmise ja nõuete tutvustamise protsessid ning riigi

julgeoleku volitatud esindaja ülesanne on juba praegu rahvusvaheliste salastatud projektide üle

järelevalve tegemine.

Lisaks on kõnesolev eelnõu seotud relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse (468 SE) rakendamisega, millega loodi sõjalise otstarbega asjadega seotud

teabe salastamise alus. Selleks, et sõjalise otstarbega asjaga seotud teavet oleks vajaduse korral

võimalik paindlikult kaitsta riigisaladusena, nähti riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses

(edaspidi RSVS) 623 SE muudatustega ette täiendav (eri)kord, mille kohaselt sõjalise

otstarbega asjaga seotud teabe salastamistaseme ja -tähtaja määrab muudatuse tulemusel iga

kord kaitseminister konkreetse sõjalise otstarbega asjaga seotud asjaolude järgi, lähtudes

RSVKK-st. RSVKK-s nähakse selle tarbeks eelnõuga ette riigisaladuseks oleva teabe alaliik

ning selle salastamistase ja -tähtaeg. RSVKK muudatus ei too vahetult kaasa halduskoormuse

tõusu, küll aga tuleb edaspidi kaitseministril sõjalise otstarbega asjadega seotud teabe

salastamise igakordsel otsustamisel arvestada muuhulgas ka võimaliku halduskoormuse

tõusuga kaitsetööstuse valdkonna ettevõtjatele. Halduskoormuse tasakaalustamisel rakendub

kõnesoleval juhul Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määruse nr 180 „Hea õigusloome ja

normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 42 erand, sest sõjalise otstarbega asjadega seotud teabe

salastamine on vajalik riigikaitse oluliste vajaduste tõttu1.

1 Määruse § 1 lõige 41 näeb ette, et kui seaduseelnõuga /kõnesoleval juhul on tegemist valitsuse määrusega/

kavandatavate nõuete tõttu kasvab ettevõtjate, inimeste või vabaühenduste halduskoormus, nähakse ette

muudatused ka halduskoormuse vähendamiseks. Lõige 42 sätestab, et lõike 41 võib jätta kohaldamata, kui

kehtestatakse avalik-õiguslik rahaline kohustus, rakendatakse välislepingut või kehtestatakse ajutine nõue,

samuti kui halduskoormus lisandub riigikaitse või julgeoleku oluliste vajaduste tõttu.

2

Eelnõus ettenähtud RSVKK muudatused jõustuvad 1. septembril 2025. aastal.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ettevalmistamises osalesid Siseministeeriumi, Kaitseministeeriumi (§ 1 punkt 2, st

sõjalise otstarbega asjaga seotud muudatused, kontaktisik õigusloome valdkonna juht Eda Loo-

Suun ([email protected])), Justiits- ja Digiministeeriumi,

Kaitsepolitseiameti ning Välisluureameti esindajad. Eelnõu ja seletuskirja on Justiits- ja

Digiministeeriumis ette valmistanud õiguspoliitika osakonna avaliku õiguse talituse nõunik

Signe Reinsalu ([email protected]). Eelnõu on keeletoimetanud sama osakonna

õigusloome korralduse talituse toimetaja Aili Sandre ([email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.

Eelnõu §-s 1 esitatakse RSVKK muudatused.

Eelnõu § 1 punktiga 1 tunnistatakse RSVKK § 2 punkt 3 kehtetuks. Muudatus on vajalik, kuna

administratiivala mõiste on üle viidud seadusesse (RSVS § 3 p 141), mistõttu tuleb see RSVKK

säte tunnistada kehtetuks.

Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse RSVKK § 5 lõikega 61, mille kohaselt on riigisaladus nii

sõjalise otstarbega asja projekteerimist, valmistamist kui ka kohandamist käsitlev teave.

Muudatus on vajalik relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise

seaduse (468 SE) rakendamiseks.

„Sõjalise otstarbega asi“ on üldmõiste, millega on soovitud katta võimalikult laia ringi asju,

mida kaitsetööstus toodab, piiritledes neid samas sõjalise otstarbega. Asja (mõnes õigusaktis ka

kauba või toote) tunnus „sõjaline otstarve“ või „sõjaline“ on eri kontekstis kasutusel nii

relvaseaduses kui ka riigihangete seaduses ja strateegilise kauba seaduses. Selle alla kuuluvad

sõjarelvad, nende olulised osad, sõjalise otstarbega laskemoon, lahingumoon, lahingutehnika

ning kaitseotstarbeline erivarustus.

Sätte alusel on võimalik salastada teavet kõigi tootmistsüklis tehtavate toimingute kohta,

alustades projekteerimisest (sh kaitsmist vajavatest tehnoloogilistest lahendustest) ning

lõpetades valmistamise ja kohandamisega (sh parandamise ja ümbertegemisega relvaseaduse

§-de 66 ja 67 tähenduses). Muu hulgas on võimalik salastada teavet nende toimingute sisu,

tegemise koha ja tegijate kohta. Lisaks on eraldi esile toodud teave asja omaduste

(sh kasutusomaduste ja tehnoloogiliste lahenduste) kohta, sest seda ei esitata sageli

projekteerimist või valmistamist puudutava teabe hulgas.

Sõjalise otstarbega asjaga tehtavate toimingutega seotud teabe riigisaladusena salastamise

otsustab Eesti riik, kui konkreetse teabe salastamine on vajalik Eesti Vabariigi julgeoleku

tagamise huvides. See eeldab, et Eesti riik kasutab ettevõtja toodangut oma riigikaitses ja

sellega seotud teabe avalikuks tulek kahjustaks Eesti Vabariigi julgeolekut (RSVS § 3 punkti

3

1 kohaselt on riigisaladus Eesti Vabariigi julgeoleku või välissuhtlemise tagamise huvides

avalikuks tuleku eest kaitset vajav teave). See ei tähenda, et sõjalise otstarbega asja, mille kohta

käivast teabest osa on salastatud, ei ole ettevõtjatel võimalik välisriikidele müüa. Enamiku Eesti

jaoks oluliste välisriikidega on sõlmitud salastatud teabe vastastikuse kaitse lepingud.

Lepingute alusel on ettevõtjatel võimalik müüa ka välisriikidele sõjalise otstarbega asju, mille

kohta käivast teabest mingi osa on Eesti riik salastanud. Samamoodi salastavad oma

kaitsetööstusettevõtete toodangut ka Eesti partnerriigid.

Uus salastamise alus loob sõjalise otstarbega asjadega seotud teabe salastamiseks võimaluse,

mitte kohustuse. Asjakohatu oleks selle alusel salastada avalikkusele üldteada teavet või teavet,

mida peab sõjalise otstarbega asjade käitlemise käigus töötlema hulk juurdepääsuõiguseta

isikuid. Ebatõenäoline on vajadus salastada teavet lihtsate sõjalise otstarbega asjade tootmise

kohta (nt riidevarustus, eriotstarbeta laskemoon), mille puhul ei ole tootmisahelat puudutavat

teavet vaja riigisaladusena varjata. Eelkõige võimaldab säte salastada (kõrg)tehnoloogiliste

lahenduste teavet, mille vastu on vaenulikel välisriikidel suurem huvi.

Teavet võib salastada mitmel (st salajasel, konfidentsiaalsel või piiratud) tasemel ja

mitmesuguseks tähtajaks (kuni 30 a). Teabe salastamistaseme ja -tähtaja määrab RSVS-i § 11

lõike 21 alusel kaitseminister. Üldjuhul tuleb teabe salastamise vajaduse peale mõelda juba

sõjalise otstarbega asja tellimuse esitamisel. Selleks, et hinnata, milline teave tuleb salastada

ning mis tasemel ja mis tähtajaks, tuleb kaasata Kaitseministeeriumi või teiste valitsemisalade

asjakohaseid teadmisi omavad struktuuriüksused ja sõjalise otstarbega asja tootev ettevõte.

Erinevate osapoolte teadmisi kombineerides tuleb kindlaks teha, milline mõju oleks konkreetse

sõjalise otstarbega asja iseloomustava teabe (nt omadused, teave projekteerimise kohta vms)

avalikuks saamisel riigi julgeolekule ning kui pikka aega teave kaitset vajab. Mida raskemad

tagajärjed võivad kaasneda teabe avalikuks saamisega riigi julgeolekule, seda kõrgemal tasemel

tuleks üldjuhul teave salastada. Osapoolte sisendi alusel kehtestab sõjalise otstarbega asjaga

seotud teabe salastamistaseme ja -tähtaja igal konkreetsel juhul kaitseminister.

Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse RSVKK § 84. Salastatud teabekandja hävitamise üldine

kord jääb samaks, põhimõtted ei muutu. RSVKK-d on vaja täpsustada A-kategooria

töötlemisluba omava isikuga, sest üksnes A-kategooria puhul saab isikul olla enda valduses

oleval territooriumil salastatud teabekandja, mida hävitada.

Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse RSVKK-d §-ga 1291. Muudatus tehakse RSVS § 27 lõikes

5 tehtava muudatuse alusel.

RSVS-i § 27 lõige 5 reguleerib teenistusvälisele füüsilisele isikule õiguse andmist

juurdepääsuks piiratud taseme riigisaladusele. Kehtiva korra kohaselt annab juurdepääsu õiguse

punktides 1–3 nimetatud isik või selle asutuse juht, millega juurdepääsuõigust vajav

teenistusväline füüsiline isik on seotud (nt lepingulise suhte kaudu). Samast põhimõttest

lähtutakse ka Euroopa Liidu ja NATO piiratud tasemel salastatud välisteabele juurdepääsu

õiguse andmisel.

RSVS-i muudatusega (623 SE) täiendati § 27 lõiget 5 punktiga 4, mille kohaselt annab

punktides 1–3 nimetamata juhtudel isikule piiratud taseme riigisaladusele juurdepääsu õiguse

Kaitsepolitseiamet. Täiendus on vajalik, sest RSVS-i muudatuste tulemusel võib juriidiline isik

4

taotleda riigisaladuse töötlemisluba, ilma et ta oleks seotud ühegi asutusega. Töötlemisloa

saamise eeldus on riigisaladusele juurdepääsuõigusega juhatuse liikme ja riigisaladuse kaitset

korraldava isiku olemasolu. Kuna juriidiline isik ei ole seotud ühegi asutusega, jääks ilma

täienduseta ebaselgeks, kes töötlemisluba taotleva juriidilise isiku juhatuse liikmele ja

riigisaladuse kaitset korraldavale isikule piiratud taseme riigisaladusele juurdepääsu õiguse

annab.

RSVKK täiendamine §-ga 1291 on vajalik selleks, et Euroopa Liidu ja NATO piiratud tasemel

salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse andmine oleks riigi julgeoleku volitatud esindaja

pädevuses, kes vastutab riigis salastatud välisteabe kaitse korraldamise ja kontrollimise eest ja

kes veendub teenistusväliste füüsiliste isikute salastatud välisteabele juurdepääsuvajaduses

rahvusvaheliste salastatud projektide üle järelevalve tegemise kaudu. Ilma täienduseta oleks

Euroopa Liidu ja NATO piiratud tasemel salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse andmine

Kaitsepolitseiameti pädevuses.

Eelnõu § 1 punktiga 5 muudetakse RSVKK § 130 lõike 1 punkti 2 ja täiendatakse seda

tekstiosaga „muudel juhtudel riigi julgeoleku volitatud esindaja“. Lähtudes muudatusega

lisatavast RSVKK §-st 1291 annab osadel juhtudel Euroopa Liidu või NATO piiratud tasemel

salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse riigi julgeoleku volitatud esindaja. Riigi julgeoleku

volitatud esindaja ei ole eraldi riigiasutus ja ilma täienduseta ei oleks tal võimalik salastatud

välisteabe kaitse nõudeid tutvustada.

3. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus ei kasutata uusi termineid. Töötlemisloale loodi RSVS-i muudatustega (623 SE) kaks

kategooriat (A- ja B-kategooria).

Termin „sõjalise otstarbega asi“ on täpsemalt lahti seletatud käesoleva seletuskirja punktis 2.

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on Euroopa Liidu õigusega kooskõlas.

Euroopa Liidu salastatud teabe kaitseks on Euroopa Liidu Nõukogu võtnud 23. septembril 2013

vastu nõukogu otsuse 2013/488/EL Euroopa Liidu salastatud teabe kaitseks vajalike

julgeolekueeskirjade kohta. Samuti kehtib Euroopa Liidu Nõukogu akt – nõukogus kokku

tulnud Euroopa Liidu liikmesriikide vaheline kokkulepe, mis käsitleb Euroopa Liidu huvides

vahetatava salastatud teabe kaitset (2011/C 202/05).

Lisaks tuleb Euroopa Komisjoni või Euroopa välisteenistusega salastatud teavet puudutavaid

lepingud sõlmides järgida vastavalt 13. märtsi 2015. aasta komisjoni otsust (EL, Euratom)

2015/444 Euroopa Liidu salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekunormide kohta või 19.

juuni 2023. aasta Euroopa välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja otsust 2023/C

263/04 Euroopa välisteenistuse julgeolekueeskirjade kohta.

5. Määruse mõjud

5

5.1. Kavandatav muudatus: teenistusvälisele füüsilisele isikule piiratud tasemel salastatud

välisteabele juurdepääsu õiguse andmine

Mõju sihtrühm: riigi julgeoleku volitatud esindaja, RSVS-i § 27 lõike 5 punktides 1–3 nimetatud

riigiasutused.

Mõju peamine sihtrühm on teenistusvälisele füüsilisele isikule salastatud välisteabele

juurdepääsuõiguse andmise otsustajad.

Kaasnev mõju: mõju asutuste töökoormusele.

Riigi julgeoleku volitatud esindaja töökoormus tõenäoliselt oluliselt ei suurene, sest selliste

teenistusväliste füüsiliste isikute arv, kes taotlevad riigi julgeoleku volitatud esindajalt Euroopa

Liidu või NATO piiratud tasemel salastatud välisteabe juurdepääsuõigust, ei ole eriti suur.

Lisaks on riigi julgeoleku volitatud esindajal juba sisse töötatud konfidentsiaalsel ja kõrgemal

tasemel salastatud välisteabele juurdepääsuõiguse andmise ja nõuete tutvustamise protsessid

ning riigi julgeoleku volitatud esindaja ülesanne on juba praegu rahvusvaheliste salastatud

projektide üle järelevalve tegemine.

Väheneb RSVS-i § 27 lõike 5 punktides 1–3 nimetatud asutuste töökoormus, sest seni on

pöördutud nende riigiasutuste poole teenistusvälisele füüsilisele isikule piiratud taseme

Euroopa Liidu või NATO salastatud välisteabe juurdepääsuõiguse saamiseks ka juhtudel, kui

seos asutusega on kaudne. Näiteks on pöördutud Kaitseministeeriumi poole, kui ettevõte

tegutseb kaitsevaldkonnas ja soovib osaleda mõnes Euroopa Liidu projektis, milles on vaja

töödelda Euroopa Liidu piiratud tasemel salastatud välisteavet. Edaspidi tuleb sellisel juhul

pöörduda riigi julgeoleku volitatud esindaja poole. Seetõttu on mõju ulatus tõenäoliselt vähene.

5.2. Kavandatav muudatus: sõjalise otstarbega asja omadusi, projekteerimist,

valmistamist ja kohandamist käsitleva teabe riigisaladusena määratlemine

Mõju sihtrühm: teavet töötlevad isikud ja asutused.

Mõju peamine sihtrühm on kaitsetööstusettevõtjad, kes projekteerivad, valmistavad,

parandavad või teevad ümber sõjalise otstarbega asja – mõjutatud isikute arv on väike.

Sihtrühma täpset suurust ei ole hetkel võimalik prognoosida, sest sõjalise otstarbega asjaga

seotud teabe salastamise otsustab kaitseminister lähtudes konkreetsest asjast ja selle tootjatest.

Uue salastamisaluse loomine ei tähenda, et riigisaladusena on vaja kaitsta kogu sõjalise

otstarbega asja projekteerimist, valmistamist või kohandamist käsitlevat teavet. Teave tuleb

salastada osas, milles sellise teabe avalikuks tulek võib kahjustada Eesti Vabariigi julgeolekut.

Kaasnev mõju: mõju sihtrühma halduskoormusele ja kuludele.

RSVKK § 5 muudatus, st sõjalise otstarbega asjaga seotud teabe riigisaladuse alaliigi Vabariigi

Valitsuse määrusega kehtestamine, ei too iseenesest kaasa vahetut mõju sihtrühma kuuluvatele

ettevõtjatele. Otsuse, kas sõjalise otstarbega asja projekteerimist, valmistamist või kohandamist

käsitlevat teavet salastada, teeb RSVS muudatusega (623 SE) loodud (eri)korra kohaselt

kaitseminister lähtudes konkreetse asjaga seotud asjaoludest.

6

Ettevõtja, kelle toodetava sõjalise otstarbega asjaga seotud teabest osa salastatakse, peab

sõltuvalt teabe salastatuse tasemest looma kas administratiiv- või turvaala. Salastatud teabe

elektroonilise töötlemise vajaduse korral tuleb lisaks luua töötlussüsteem ning lasta see

akrediteerida. Nimetatud tegevustega kaasnevad kulud, kuid nende suurust ei ole võimalik välja

tuua, sest see sõltub turva- või administratiivala suurusest, konkreetse ruumi turva- või

administratiivalaks kohandamiseks vajalike ehitustööde mahust, sellest, kas vaja on ka

töötlussüsteemi, samuti töötlussüsteemi suurusest ja asukohast ruumis jne. Eeldatavasti võib

selleks kuluda mõnest tuhandest eurost mitmekümne tuhande euroni.

Kaasnev mõju: mõju riigi julgeolekule.

Muudatusel on vahetu positiivne mõju riigi julgeolekule, sest säte võimaldab salastada teavet

sõjalise otstarbega (kõrg)tehnoloogiliste asjade kohta, mille vastu on vaenulikel välisriikidel

suurem huvi. Sellega tagatakse sõjalise otstarbega asjade efektiivsus nende lahinguolukorras

kasutamise vajaduse korral. Muudatus tagab, et riigi julgeoleku seisukohalt tundlikku teavet

töödeldakse ainult nõuetele vastaval alal või akrediteeritud töötlussüsteemis ning seda teevad

usaldusväärsed juurdepääsuõiguse ja teadmisvajadusega isikud.

Mõju ulatus võib teabe salastamisel olla mõõdukas, sest salastatud teabe töötlemise tingimuste

loomine nõuab vahendeid, arvestades eelkõige administratiiv- või turvaala loomist ning

elektrooniliste töötlussüsteemide loomist ja akrediteerimist.

Kaasnev mõju: mõju Kaitseministeeriumi, Kaitsepolitseiameti ja Välisluureameti

töökoormusele.

Eelnõukohase määruse jõustumisel kaasneb Kaitseministeeriumile, Kaitsepolitseiametile ja

Välisluureametile töökoormuse kasv, mida ei ole eelnõu koostamise ajal võimalik täpselt

prognoosida, kuna see sõltub riigi tellimuste hulgast ja konkreetsete sõjalise otstarbega asjade

omadustest.

6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

RSVKK § 5 muudatus ei too automaatselt kaasa kulu, sest sellega luuakse üksnes õiguslik alus

Eesti riigi tellimusel loodud teabe salastamiseks kuni salajasel tasemel.

Otsest rahalist tulu määruse rakendamisega ei kaasne. Kaudselt on tulu see, et sõjalise

otstarbega asjaga seotud tundlik teave on kaitstud, mille tulemusel väheneb tõenäosus, et

sõjalise otstarbega asja lahinguolukorras kasutamise korral on vastane suutnud välja töötada

efektiivsed vastumeetmed.

7. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. septembril 2025. aastal. Määrus jõustub RSVS-i muudatustega (623 SE)

samal ajal.

8. Eelnõu kooskõlastamine

7

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Kaitseministeeriumile,

Siseministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile,

Rahandusministeeriumile ja Riigikantseleile.

Eelnõu esitatakse arvamuse saamiseks Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidule, Eesti Väike-

ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile ning Eesti Ehitusettevõtjate Liidule.