Vastus teabenõudele

Täiendav Teabenõue kaitseminister Hanno Pevkurile rahandusminister Jürgen Ligi suunamisel seoses riikliku lõhkeainetehase rajamisega ja kütustega omavarustusvõime tagamisega kriisisituatsioonis.

Prdusime 28. mail 2025 teabenõudega kaitseminister Hanno Pevkuri poole, mille sisuks oli julgeolekuprojektide koostamiseks vajalike meetmete rakendamine:

1.      Tehnoloogiate ülevaate saamise korraldamine välisriikides.

2.      Projektide koostamiseks vajaliku nõustamistegevuse arendamine.

3.      Tugimeetmed Euroopa projektide koostamiseks ehk projektide kokkukirjutamise rahastamine.

Eesmärk on luua eeldused julgeolekuprojektide koostamiseks.

Meie kirjale vastas Indrek Sirp, kes vastutab Kaitseministeeriumis lõhkeainetehase projekti eest, kuid ei ole minister. Samuti ei selgu kirjast, kas minister Hanno Pevkur on volitanud Indrek Sirpi enda nimel vastama. Seega on vastus vastuolus Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse § 5-ga, mille kohaselt on vastamiskohustus adressaadil. Seadust rikutakse, hoolimata sellest, et märgime oma kirjas selgelt, et soovime vastust vastavalt seadusele. Seega pidi vastaja olema kursis Eestis kehtiva seadusandlusega, kuid otsustas seda siiski rikkuda, põhjendades oma vastust asjaoluga, et vastutab Kaitseministeeriumis lõhkeainetehase projekti eest.

See on äärmiselt kahetsusväärne, kuna vastus on vastuolus Eestis kehtiva seadusandlusega, mis omakorda kujutab endast julgeolekuriski.

Indrek Sirp väljendas seisukohta:

> „Vastame, et Kaitseministeerium baaskemikaalide (nagu näiteks metanool ja ammoniaak) uute tootmistehnoloogiate väljaarendamisega ei tegele ning selleks Teie nimetatud toetus- või muid meetmeid ei kujunda ega paku. Kaitseministeerium pakub avaliku konkursi korras arendustoetust kaitsetstusele uute toodete või lahenduste väljattamiseks. Baaskemikaalide uued tootmistehnoloogiad on pigem ettevõtete või ülikoolide pärusmaa. Võimalik, et sedalaadi arendustegevusele on võimalik toetust küsida ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) või Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) olemasolevatest meetmetest. Teie kirjeldusest nähtub, et Teie viidatud meetmed oleksid suunatud ärikonsultatsiooni teenuse välja arendamiseks ettevõtetele. Ka see valdkond kuulub laias plaanis MKM ja EIS vastutuse alla.“

NATO liikmesriikidel on kohustus tagada riigi julgeolek ja kaitsevõime vastavalt NATO kollektiivkaitse põhimõtetele. NATO rõhutab liikmesriikide vastutust kriitilise infrastruktuuri ja strateegiliste ressursside tagamisel, sealhulgas varustuskindluse ja omavarustamise võime kriisisituatsioonis.

NATO julgeolekupoliitika näeb ette, et liikmesriigid peavad tagama:

·         Resistentsuse ja tsiviilvalmiduse: NATO liikmesriigid peavad olema valmis kriisideks ning tagama, et kriitilised ressursid, sealhulgas kütused ja lõhkeainete tooraine, oleksid kättesaadavad.

·         Kaitsetstuse ja varustuskindluse tagamine: NATO toetab liikmesriikide võimekust arendada ja säilitada strateegilisi ressursse, mis on vajalikud kaitsetegevuse läbiviimiseks.

·         Tsiviilsektori toetus sõjalistele operatsioonidele: NATO liikmesriigid peavad tagama, et kriitilised tstusharud suudavad toetada sõjalisi operatsioone kriisiolukorras.

·         Energia- ja varustuskindlus: NATO julgustab liikmesriike vähendama sõltuvust välismaistest energiatarnetest ning arendama kohalikku tootmist, et tagada kriisiolukorras varustuskindlus.

·         Kriitilise infrastruktuuri kaitse: NATO liikmesriigid peavad tagama, et energiatootmine ja -jaotamine oleks kaitstud ning vastaks julgeolekunõuetele.

Seega küsime: kas oleme õigesti aru saanud, et eeltoodud võimekuse tagamiseks vajalikud meetmed –

1.      Tehnoloogiate ülevaate saamise korraldamine välisriikides,

2.      Projektide koostamiseks vajaliku nõustamistegevuse arendamine,

3.      Tugimeetmed Euroopa projektide koostamiseks – ei kuulu Kaitseministeeriumi tegevuste hulka? Kuna tegemist on strateegilise otsusega, soovime sellele ministri allkirjastatud vastust.

Indrek Sirp suunas meid 4. juunil 2025 olukorra lahendamiseks EIS-i. Selleks, et olukorra lahendamiseks kuhugi saata, peaks suunaja end kurssi viima vastava asutuse tegevusega. Seda enam, et 28. mail 2025 tehtud teabenõudes selgitame, et:

> „Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA, oleme eelnevalt prdunud nende asutuste poole, kuid kirjalikult saadud vastustest selgub, et: > - puuduvad meetmed tehnoloogiate ülevaate saamiseks välisriikides, > - puuduvad projektide koostamiseks vajalikud tugimeetmed, > - puuduvad nõustamise arendamiseks vajalikud meetmed.“

EIS-i ametlik seisukoht on lisatud manusena.

Seega, selle asemel et end EIS-i olukorraga kurssi viia ja probleem lahendada, suunati meid uuesti EIS-i, teades, et vastavad meetmed niikuinii puuduvad. Selline käitumine on käsitletav täiendavate julgeolekuriskide loomisena, mitte nende lahendamisena. Seega soovime saada kaitseministri allkirjastatud seisukohta, kuidas eeltoodud julgeolekuriski maandada.

Indrek Sirp väljendas 4. juunil 2025 seisukohta:

> „Teie kirjeldusest nähtub, et Teie viidatud meetmed oleksid suunatud ärikonsultatsiooni teenuse välja arendamiseks ettevõtetele. Ka see valdkond kuulub laias plaanis MKM.“

Kirjast ei selgu, kelle poole peaksime julgeolekuriskide maandamise eesmärgil Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis prduma. Seega soovime MKM-ilt konkreetse isiku nime, kes olukorra lahendamisega tegeleks.  Oleme väga tänulikud, kui Kaitseministeerium võtaks ühendust vastava ametnikuga MKM-is ja selgitaks eeltoodud julgeolekuriskide lahendamise vajadust.

Palume määratleda ministriga kohtumise aja ja koha, et leida olukorrale sobiv lahendus.

Teabenõudele vastamise kord :

o   Soovime, et meie edasine menetlus toimuks "hierarhiline vastutus" või "teavitamise kohustus" hierarhilise vastutuse põhimõtte kohaselt. Kui teavitada ülemust ehk juhti konkreetselt või kõrgemat tasandit, eeldatakse, et see teave edastatakse allpool olevatele tasanditele vastavalt vajadusele ja vastupidi. Seda võib käsitleda kui vastutuse delegeerimist ja tuleks tagada, et kõik asjaosalised oleksid informeeritud olulistest teemadest. Teade ülemale on teade alamale. Teade alamale on teade ülemale.  Kui ülemale saadetud kiri saadetakse ülemale ja vastab alam, siis loeme edaspidi kõik vastused, mille on alam saatnud ka ülema poolt kooskõlastatuks ehk adressaadi poolt allkirjastatuks.

o   Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadusest § 5: Vastamine mille kohaselt on vastamiskohustus adressaadil.

o   Sunniviisilise T Kaotamise Konventsiooni ja Intellektuaalse Omandi Kaitse Konventsiooni põhimõtetest.

o   Võrdse kohtlemise põhimõttest.

o   Soovime enda kirja küsimustele  vastata küsimus-vastus formaadi alusel. 

o   Soovime teie käest vastuseks saada avalikuks kasutamiseks mõeldud kirju. Avalikuks kasutuseks mitte sobivaid kirju palume meile mitte saata. Samuti  palume  vastuseks mitte saata anonüümkirju.

o   Me ei soovi teie käest saada mitte ühtegi vastuskirja  märkega asutusesiseseks kasutamiseks nüüd ega ka edaspidi, kuna vaidega on seotud  üle 20 erialaliidu ja allorganisatsiooni,  kes peavad olukorra lahendiga enda liikmetele edastama.

o   Soovime, et meie kirjadele vastamine toimuks vastavalt Avaliku Teabe seadus (AvTS) ja soovime, et meie suhtlus toimuks  üldiseks kasutamiseks mõeldud teabe avalikkusele ja igaühele juurdepääsu võimaldamise põhimõtete alusel, lähtudes demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi ning avatud ühiskonna põhimõtetest.

o   Soovime, et teabenõude vastus saadetakse kõigile meili saanud isikutele 

Elukeskkonna ja Rahvastikuarengu Selts

Einar Eiland

Tel.  53785486

Lugupeetud hr Eiland

 

Täname prdumise eest.

 

Kuna ma vastutan Kaitseministeeriumis lõhkeainetehase projekti eest, siis vastan Kaitseministeeriumi nimel Teie prdumisele. Vestlesin Teiega ka telefoni teel.

 

Kõigepealt juhin tähelepanu, et kuigi Te esitate prdumise teabenõude nime all, siis Kaitseministeeriumi hinnangul ei ole tegu teabenõudega. Nimelt Avaliku teabe seaduse kohaselt on teabenõue taotlus teabe saamiseks ning avalik teave (edaspidi teave) on mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. Ehk siis küsitud teave peab olema juba mõnes dokumendis olemas.

 

Kuna küsite teavet, mis eeldab adressaadi käsutuses oleva teabe analüüsi, sünteesi või lisateabe kogumist, siis vastame Teie prdumisele kui selgitustaotlusele vastavalt Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse prdumise esitamise seadusele  (MSVS § 2 p 1).

 

Küsite „kes ja kuidas vastavad meetmed välja ttaks, et saaksime alustada riikliku lõhkeainetehasele vajaliku toorainetootmise planeerimist.“ Meetmete all peate silmas tehnoloogiate ülevaate saamiseks välisriikides, projektide koostamiseks vajalikke tugimeetmeid, nõustamise arendamiseks vajalikke meetmeid. Leiate, et on mõistlik planeerida biomassil põhineva metanooli ja ammoniaagi tootmist, mida saab kasutada nii autokütusena kui ka väetiste tootmises.

 

Vastame, et Kaitseministeerium baaskemikaalide (nagu näiteks metanool ja ammoniaak) uute tootmistehnoloogiate väljaarendamisega ei tegele ning selleks Teie nimetatud toetus- või muid meetmeid ei kujunda ega paku. Kaitseministeerium pakub avaliku konkursi korras arendustoetust kaitsetstusele uute toodete või lahenduste välja ttamiseks. Baaskemikaalide uued tootmistehnoloogiad on pigem ettevõtete või ülikoolide pärusmaa. Võimalik, et sedalaadi arendustegevusele on võimalik toetust küsida ka Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) või Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse olemasolevatest meetmetest (EIS). Teie kirjeldusest nähtub, et Teie viidatud meetmed oleksid suunatud ärikonsultatsiooni teenuse välja arendamiseks ettevõtetele. Ka see valdkond kuulub laias plaanis MKM ja EIS vastutuse alla.

 

Mis puudutab lõhkeaine tootmist, siis lisame, et lõhkeaine tehase rajamiseks ja käitamiseks on riik asutanud ettevõtte Hexest Materials AS. Nimetatud äriühing vastutab projekti elluviimise eest, sealhulgas sobiliku tehnoloogia valiku, analüüside ja projektide tellimise eest. Ühing kaasab selleks vastavalt vajadusele koostpartnereid. Samuti vastutab ühing vajalike toorainete tarnimise eest RDXi tootmiseks.

 

 

Lugupidamisega

 

Indrek Sirp

Kaitsetstuse arendamise erinõunik

Kaitseministeerium

717 0140 |  53 317 387  | [email protected]  

Sakala 1 | 15094 Tallinn | Eesti

www.kaitseministeerium.ee |  |  |  |

 

 

 

 

 

 

 

 

From: Einar Ekras <[email protected]>
Sent: Wednesday, May 28, 2025 3:30 PM
To: Allan Niidu <[email protected]>; Ija Stõun <[email protected]>; Kalev Essenson <[email protected]>; Arvo Junti <[email protected]>; Mait Nevalainen <[email protected]>; Maarja Lõhmus <[email protected]>; Andrus Helenurm <[email protected]>; Tiit Merenäkk <[email protected]>; [email protected]; Randar Tasmuth <[email protected]>; Ringenergeetika Kompetentsikeskus <[email protected]>; Eluterve Eesti <[email protected]>; Tauno Tromp <[email protected]>; Vahur Luhtsalu <[email protected]>; Igor Skalkin (iSkalkin) <[email protected]>; Ivo Karindi <[email protected]>; Raul Kütt <[email protected]>; Toomas Kadarpik <[email protected]>; Maarika Niidumaa <[email protected]>; Rene Tammis <[email protected]>; [email protected]; [email protected]; Jaanus Tarnov <[email protected]>; Hanno Pevkur <[email protected]>; Indrek Sirp <[email protected]>; KM Info <[email protected]>
Subject: Teabenõue kaitseminister Hanno Pevkurile rahandusminister JürgenLigi suunamisel seoses riikliku lõhkeainetehase rajamisega

 

 

Teabenõue kaitseminister Hanno Pevkurile rahandusminister Jürgen Ligi suunamisel seoses riikliku lõhkeainetehase rajamisega

Kaitseministeerium

 D-U-N-S® Number: 565489819

Unternehmensadresse:

Sakala tn 1, 15094 Tallinn

[email protected] 

[email protected] 

 

Prdume teie poole rahandusminister Jürgen Ligi suunamisel riikliku lõhkeainetehase rajamisega seotud teabenõudega  21.04.2025 millele  saime vastuse 20.05.2025 nr 1.4-1/1968-2, mille kohaselt `` Tehase rajamisega hakkab tegelema riigi poolt asutatav äriühing. Selle kontaktid saavad avalikuks pärast asutamist. Kaitsetstuse arendamise valdkond asub Kaitseministeeriumi haldusalas.``

Eeltoodud riikliku lõhkeainetehase toimimiseks on vaja toorainet. Päevakorras on olnud metanooli ja ammoniaagi tehase rajamine põlevkivi baasil. See lahendus on aga julgeolekuriskide seisukohalt ohtlik, sest põlevkivitstus asub Ida-Virumaal, mis on võimalikku agressiooni silmas pidades piirile väga lähedal ning sõltub suuresti elektrienergia kättesaadavusest. Samuti kujutab see ohtu ühe toorainevoole, milleks on põlevkivi baasil rajatav lõhkeainetstus. Ukrainas rakendatud julgeolekuriskide maandamise praktika on näidanud, et tuleks keskenduda hajutatud tootmisele.

Seetõttu oleks mõistlik planeerida biomassil põhineva metanooli ja ammoniaagi tootmist, mida saab kasutada nii autokütusena kui ka väetiste tootmises.

Teema on olnud meie aruteludes nii Riigikogus kui ka Teaduste Akadeemias. NATO julgeoleku laia käsitluse ja Roheleppes välja toodud eesmärkide täitmiseks on vaja lahendada kohalikele kütustele ülemineku küsimus. See hõlmab evakuatsiooni, transpordi, toiduga omavarustamisvõimekuse ja Kaitseministeeriumi haldusalas oleva lõhkeainete tootmise tagamist kriisiolukorras. Lisaks on vaja lahendada lõhkeainete transpordi küsimus kriisiolukorras – kui kriisi ajal puuduvad kütused, ei ole võimalik lõhkeaineid kasutada.

Kõike eelnevat saab korraldada kohaliku biomassi kasutamise abil, mille jaoks on maailmas olemas vastavad tehnoloogiad. Samuti võimaldab see rakendada hajutatud ja taastuvatel allikatel põhinevat tootmist, mis on sõjalise julgeoleku tagamisel eriti oluline.

Arvestades Eesti riigi üldist olukorda, vajaksid esmajärjekorras väljaarendamist järgmised aspektid:

1.      Tehnoloogiate ülevaate saamise korraldamine välisriikides. Ei ole võimalik mitmekümne miljoni euro väärtuses tehasesisseseadeid või ka piloot-tehaseid Eestisse soetada ilma teadus-tehnilist hinnangut andmata ning kohapeal tootmisprotsessidega tutvumata. Sellega peaks kaasnema koost ülikoolidega teadus-tehnilise kaadri loomiseks, et Eesti tehaste sisseseadeid asjatundlikult ja ohutult käidelda.

2.      Nõustamistegevuse arendamine. Parima praktika rakendamiseks on mõistlik projektide arendamiseks ja koostamiseks kaasata erinevaid osapooli ning eksperte, sh Teaduste Akadeemia liikmeid.

3.      Tugimeetmed Euroopa projektide koostamiseks. Eesti ülikoolide andmetel on teistes EL liikmesriikides olemas meetmed projektide koostamise rahastamiseks ning konsortsiumide loomiseks. Euroopa Komisjoni endise energeetikavoliniku Kadri Simsoni sõnul on uutel liikmesriikidel, sh Eestil, tõsiseid probleeme EL projektide kokkukirjutamisega. Sama kinnitab ka Riigikontroll.

Eeltoodud küsimuste lahendamine ei ole ettevõtete äririsk, vaid riikliku julgeoleku küsimuste koordineeritud lahendusvõime küsimus. Seetõttu soovime saada vastust, kes ja kuidas vastavad meetmed välja ttaks, et saaksime alustada riikliku lõhkeainetehasele vajaliku toorainetootmise planeerimist.

Jürgen Ligi vastusest 20.05.2025 nr 1.4-1/1968-2 selgub, et ``tstuspoliitikat kujundab Eestis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning erinevad rakendusuuringute keskused, nõustamist pakuvad Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA, Ttukassa ning erinevad ettevõtluskeskused ja -inkubaatorid. `` Oleme eelnevalt prdunud nende asutuste poole, kuid kirjalikult saadud vastustest selgub, et:

·         puuduvad meetmed tehnoloogiate ülevaate saamiseks välisriikides,

·         puuduvad projektide koostamiseks vajalikud tugimeetmed,

·         puuduvad nõustamise arendamiseks vajalikud meetmed.

Täiendavalt prdusime Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti, Eesti Teadusagentuuri ning LIFE programmi koordinaatorite poole, kuid ka nemad kinnitasid, et vastavad meetmed puuduvad. Samuti ei saa nad olla ise meetmete väljattajad, kuna rahastust jagavad asutused ei saa ise endale meetmeid välja ttada.

Seega selgub, et Jürgen Ligi vastus 20.05.2025 nr 1.4-1/1968-2 on sisult ebapädev ja kujutab täiendavat julgeolekuohtu Eesti riigile. Seetõttu prdume Kaitseministeeriumi poole, et kaitseminister Hanno Pevkur teeks vastava korrektuuri. Enne vastutuse edasisuunamist oleks olnud vajalik eelnevalt nimetatud asutustega ühendust võtta ja nende praeguse olukorraga tutvuda, kuid seda ei ole tehtud. Euroopa Komisjon on väljendanud muret, miks vastavaid projekte Eestist ei tule, ning on vajadusel valmis aitama tugimeetmete välja ttamisel, kuid see eeldab riiklikku huvi ja koordineeritud tegevust.

Seetõttu soovime Kaitseministeeriumilt vastust küsimusele, kuidas saaks välja arendada järgmisi vajalikke meetmeid: • tehnoloogiate ülevaate saamiseks välisriikides, • projektide koostamiseks vajalikke tugimeetmeid, • nõustamise arendamiseks vajalikke meetmeid.

Need meetmed on olulised, et saaksime alustada riikliku lõhkeainetehase rajamisega seotud toorainetootmise arendamist. Eelmainitud küsimuste lahendamine eeldaks tõenäoliselt kohtumist ministriga ning ministeeriumide vahelist koordineerimist.  

Palume määratleda ministriga kohtumise aja ja koha, et leida olukorrale sobiv lahendus.

Teabenõudele vastamise kord :

o   Soovime, et meie edasine menetlus toimuks "hierarhiline vastutus" või "teavitamise kohustus" hierarhilise vastutuse põhimõtte kohaselt. Kui teavitada ülemust ehk juhti konkreetselt või kõrgemat tasandit, eeldatakse, et see teave edastatakse allpool olevatele tasanditele vastavalt vajadusele ja vastupidi. Seda võib käsitleda kui vastutuse delegeerimist ja tuleks tagada, et kõik asjaosalised oleksid informeeritud olulistest teemadest. Teade ülemale on teade alamale. Teade alamale on teade ülemale.  Kui ülemale saadetud kiri saadetakse ülemale ja vastab alam, siis loeme edaspidi kõik vastused, mille on alam saatnud ka ülema poolt kooskõlastatuks ehk adressaadi poolt allkirjastatuks.

o   Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadusest § 5: Vastamine mille kohaselt on vastamiskohustus adressaadil.

o   Sunniviisilise T Kaotamise Konventsiooni ja Intellektuaalse Omandi Kaitse Konventsiooni põhimõtetest.

o   Võrdse kohtlemise põhimõttest.

o   Soovime enda kirja küsimustele  vastata küsimus-vastus formaadi alusel. 

o   Soovime teie käest vastuseks saada avalikuks kasutamiseks mõeldud kirju. Avalikuks kasutuseks mitte sobivaid kirju palume meile mitte saata. Samuti  palume  vastuseks mitte saata anonüümkirju.

o   Me ei soovi teie käest saada mitte ühtegi vastuskirja  märkega asutusesiseseks kasutamiseks nüüd ega ka edaspidi, kuna vaidega on seotud  üle 20 erialaliidu ja allorganisatsiooni,  kes peavad olukorra lahendiga enda liikmetele edastama.

o   Soovime, et meie kirjadele vastamine toimuks vastavalt Avaliku Teabe seadus (AvTS) ja soovime, et meie suhtlus toimuks  üldiseks kasutamiseks mõeldud teabe avalikkusele ja igaühele juurdepääsu võimaldamise põhimõtete alusel, lähtudes demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi ning avatud ühiskonna põhimõtetest.

o   Soovime, et teabenõude vastus saadetakse kõigile meili saanud isikutele 

 

 

Elukeskkonna ja Rahvastikuarengu Selts

Einar Eiland

Tel.  53785486