Dokumendiregister | Justiitsministeerium |
Viit | 11-3/5578-1 |
Registreeritud | 30.06.2025 |
Sünkroonitud | 01.07.2025 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 11 Vanglate tegevuse korraldamine |
Sari | 11-3 Kirjavahetus vanglate küsimustes |
Toimik | 11-3/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Õiguskantsleri Kantselei |
Saabumis/saatmisviis | Õiguskantsleri Kantselei |
Vastutaja | Rait Kuuse (Justiits- ja Digiministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Vanglate valdkond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Tallinna Vangla
Justiits- ja Digiministeerium
SA Lääne-Tallinna Keskhaigla
Teie nr
Meie 27.06.2025 nr 7-7/241931/2504743
Kontrollkäik Tallinna Vanglasse
Austatud vangla direktor, justiits- ja digiminister ning SA Lääne-Tallinna Keskhaigla juhatuse
esimees
Õiguskantsleri üks ülesandeid on regulaarselt kontrollida kinnipidamiskohtade tegevust ja
kinnipidamistingimusi (õiguskantsleri seaduse § 1 lg 7, § 27; piinamise ning muu julma,
ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastase konventsiooni
fakultatiivse protokolli artikkel 3). Selleks korraldab õiguskantsler kontrollkäike, mida tehakse
asutusega kokkulepitud ajal, aga ka ette teatamata.
Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid Tallinna Vanglat 11.–13.12.2024, andes sellest vanglale ette
teada. Tänan vanglat ja SA Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) korrektsioonilise meditsiini
osakonna (KMO) töötajaid hea koostöö, sujuva asjaajamise ja asjatundlike selgituste eest, mida
vanglateenistujad ja haigla töötajad andsid nii kontrollkäigu ajal kui ka selle järel.
Kontrollkäigul pöörati rohkem tähelepanu üksikvangistuses viibivate inimeste, eakamate ning
välismaalaste olukorrale, kokkusaamiste korraldusele ja tervishoiuteenuste kättesaadavusele.
Õiguskantsleri nõunikud vestlesid kinnipeetavate ja vahistatutega, suhtlesid vangla ametnike ja
haigla KMO töötajatega, vaatlesid vangla toiminguid ning tegid vangla territooriumil ja ruumides
ringkäigu. Valikuliselt tutvuti ka dokumentidega. Õiguskantsleri nõunikega oli kontrollkäigul
kaasas tervishoiuekspert. Viimati kontrollis õiguskantsler Tallinna Vanglat 2022. aastal.
Väärib kiitust, et Tallinna Vangla on teinud märkimisväärseid pingutusi kokkusaamiste korralduse
parandamiseks. Oote- ja kokkusaamisruumid on tehtud lastesõbralikumaks ja mugavamaks.
Lisaks juba varem kasutuses olnud kahele toale on vangla sisustanud veel kaks kokkusaamisruumi,
kus lähedased saavad kohtuda lühiajaliselt, ilma et neid üksteisest klaasvaheseinaga eraldataks.
2
Muudetud on kokkusaamistele tulevate laste ja lähedaste läbiotsimise korda. Ametnikud suhtlevad
kinnipeetavaid ja vahistatuid külastavate lähedastega vahetult ja empaatiliselt, andes külastajatele
vajadusel selgitusi ka võõrkeeles. Kinnipeetavad hindasid kõrgelt võimalust kohtuda pere ja
lastega vabamas ja mängulisemas keskkonnas vangla korraldatud perepäevadel.
Vanglaametnikud kasutavad oma töös varasemast märgatavalt enam dünaamilise julgeoleku
elemente. Valvurid püüavad aina rohkem viibida eluosakondades, et hoolealuseid paremini
tundma õppida ja nendega head kontakti saada. Vangla kodukorra põhireeglid on kokkuvõtvalt
sõnastatud ning pandud välja osakondade infotahvlile.
Vangla on märgatavalt muutnud kartserikaristuse määramise ning eraldatud lukustatud kambri ja
vastuvõturežiimi kohaldamise tava. Vastuvõtuosakonnas ei hoita enam inimesi mitmeid kuid,
nagu varem võis juhtuda. Ka kartserikaristuste pikkust on vähendatud. Eraldatud lukustatud
kambri kohaldamise põhjuseid hinnatakse nüüd regulaarselt. Ametnikud on öelnud, et nende
tavade muutmine ei ole toonud kaasa märkimisväärselt rohkem rikkumisi ega suurendanud ohtu
vangla julgeolekule. Vangla edastatud andmete põhjal on hea meel tõdeda, et vahetut sundi
kasutatakse väga harva.
Vangla on leidnud võimalusi, kuidas inimesed saaksid rohkem viibida vabas õhus maapealsetel
õuealadel (lisaks jalutamisele, mis toimub katusel paiknevates jalutusboksides). Osakondade
ühisruumidesse on muretsetud mugavamat mööblit (nt diivaneid) ning täiendatud on spordi- ja
vabaajaveetmise tarvikute valikut. Kinnipeetavad ja vahistatud pidasid oluliseks, et toidu
soojendamiseks saavad nad nüüd kasutada eluosakonda hangitud mikrolaineahju ja veekeetjat.
Osakondadesse on muretsetud rohkem telefoniaparaate – nii saavad kõik soovijad perele ja
lähedastele piisavalt sageli helistada. Need muudatused on meeltmööda nii vanglas viibivatele
inimestele kui ka ametnikele, sest võimaldavad luua pingevabama õhkkonna.
Vangla püüab mitmekesistada huvitegevust ja ka vaimset tervist toetavaid tegevusi: inimestele on
pakutud näiteks joogatunde, tähelepanu- ja meelerahuharjutuste töötubasid. Kinnipeetavad ja
vahistatud tunnevad nende vastu suurt huvi.
Vahistatute kinnipidamistingimuste muutumisega (kõik vahistatud ei viibi enam 23 tundi päevas
lukustatud kambris) on oluliselt paranenud nende võimalused suhelda, helistada perele ja lastele,
saada infot ajalehtede ja televisiooni kaudu. Ka vanglateenistujad tõdesid, et paljude vahistatute
kinnipidamistingimused on muutunud palju inimlikumaks.
Kõikidesse üksustesse on hangitud AED elustamisseadmed (automated external defibrillator)
ning valvureid on õpetatud neid kasutama.
Meditsiinilise abi kättesaadavust on püütud parandada pereõdede töökorralduse muutmisega, nüüd
käivad pereõed vangla üksustes iga päev. See on kiiduväärt lahendus, sest nii saavad kinnipeetavad
ja vahistatud tervishoiutöötajaga vahetult suhelda (mitte valvuri ega inspektor-kontaktisiku kaudu)
ja enda muredele kiiremini lahenduse.
Siiski on Tallinna Vanglas jätkuvalt puudusi, mis ei toeta inimeste ühiskonnaellu naasmist ja mis
loovad soodsa olukorra nende väärkohtlemiseks.
Üksikvangistuses viibijatele ei ole tagatud võimalust vähemalt kaks tundi päevas tähenduslikult
suhelda ning tervishoiutöötajad ei hinda iga päev nende inimeste terviseseisundit. Erilist
tähelepanu vajavad vahistatud, kellele prokurör või kohus on määranud lisapiirangud ja kes
3
seetõttu viibivad täielikus isolatsioonis (nad ei tohi suhelda teiste vahistatutega ega väljaspool
vanglat olevate inimestega).
Kartseri- ja eraldatud lukustatud kambrite akende ees on tihe metallvõrestik, mis takistab
päevavalguse sissepääsu. Selline võrestik tuleb akende eest eemaldada ning tagada turvalisus muul
viisil (nt kasutada löögikindlat klaasi). Kartserikambrite pesuruume tuleks muuta, neis ei olnud
kutsunginuppu, pinki ega kohta asjade hoidmiseks.
Psüühikahäiretega ja muul moel haavatavatele, ennast vigastavatele või suitsiidse käitumisega
inimestele tuleb luua sobivad tingimused. Tuleks kaaluda, kas on võimalik luua nende inimeste
jaoks nn vaimse tervise osakond, mille keskkond ja meeskond vastaksid nende vajadustele ning
kus neile pakutaks tegutsemis- ja suhtlemisvõimalusi. Praegu paigutab vangla sellises olukorras
inimesed lukustatud kambritesse, millega kaasneb oht, et inimese vaimse tervise probleemid
pigem süvenevad.
Vangla peaks otsima võimalusi, kuidas muuta ka katusel paiknevad jalutusboksid meeldivamaks
ja visuaalselt köitvamaks. Nagu jalutusboksides peab ka maapealsetel õuealadel olema koht
puhkamiseks ning varikatus, mis kaitseks sademete eest. Ka lukustatud kambrites viibivatel
kinnipeetavatel ja vahistatutel võiks kasvõi aeg-ajalt lubada jalutada maapealsetel õuealadel, kus
saab vaadata kaugusesse ja kogeda värskes õhus viibimise eeliseid (nt tajuda loodust).
Üle tuleks vaadata pere ja lastega kokkusaamiste ajad, et ka ühissõidukiga saabuvad lähedased
jõuaksid kokkusaamisele parajaks ajaks ega peaks pikalt ootama. Pikalt oodata on ebamugav
ennekõike lastega peredel.
Pikaajalisele kokkusaamisele kehtestatud tasu ei soodusta kokkusaamisi, vaid teeb kokkusaamise
õigusest privileegi, mida kehvemal järjel pered endale lubada ei saa või saavad seda teha harva.
Kui kinnipeetavad kohtuvad vanglas oma lähedastega, võiks neile anda võimaluse kanda
kohtumise ajal oma riideid.
Vanglal tuleks arvestada eakamate kinnipeetavate ja vahistatute vajadusi ning muuta nende
kinnipidamistingimused vanemaealistele sobivamaks. See võib tähendada, et tuleb kohandada
vangla füüsilist keskkonda, aga ka eakamatele mõeldud tegevuste korraldamist ja nende
inimestega suhtlemist. Tähelepanu tuleb pöörata eakamate digioskuste arendamisele.
Parandada tuleb vanglas viibivate välismaalaste olukorda, kes ei räägi ei eesti ega ka vanglas enam
kasutatud võõrkeelt (s.o vene keelt). Kontrollkäigul selgus, et keelebarjääri tõttu oli neil inimestel
keeruline saada infot, suhelda ja osaleda taasühiskonnastavates tegevustes ning saada
tervishoiuteenuseid. Välismaalaste võimalused suhelda oma pereliikmete ja lastega olid väga
piiratud: telefonikõned välisriiki on kulukad ja telefonikõnest odavamaid ning pereliikmeid ja lapsi
ka näha võimaldavaid videokohtumisi neile ei võimaldatud.
Pärast vanglate raamatukogu ümberkorraldamist 2020. aasta alguses on raamatute valik jäänud
palju väiksemaks. Selle üle kurtsid kinnipeetavad ja vahistatud nii 2022. aastal kui ka selle
kontrollkäigu ajal.
Vangla peaks koos Justiits- ja Digiministeeriumiga leidma võimaluse, kuidas teha vangla
kauplusest kauba ostmine kinnipeetavatele ja vahistatutele taas kättesaadavamaks.
4
Vanglal tuleks muuta kinnipeetavate ja vahistatute saatmisel ohjeldusmeetmete kasutamise tava.
Ohjeldusmeetmete kasutamine peab põhinema konkreetse inimese kohta koostatud riskihinnangul.
Kontrollkäigul osalenud tervishoiuekspert leidis, et arstiabi (sh vaimse tervise abi) ei olnud
kontrollkäigu ajal Tallinna Vanglas piisavalt kättesaadav, nagu see peaks olema. Erilise tähelepanu
alla tuleks võtta vaimse tervise teenuste tagamine vanglas, sh parandada koostööd haigla KMO
vaimse tervise spetsialistide ja vangla meeskonda kuuluvate psühholoogide vahel. Niisamuti
tuleks LTKH-l koos Tallinna Vanglaga läbi mõelda, kuidas senisest paremini korraldada haigla
KMO ja vangla vahelist partnerlust.
Täiustada tuleks vanglasse saabuvate inimeste esmase terviskontrolli protseduuri. Vanglas
viibivatel inimestel kehavigastuste fikseerimisel peaks kasutama ka kehamudelit ning vigastustest
tuleks teha fotod. See on tähtis inimese väärkohtlemise ennetamise ja tõkestamise seisukohalt.
Niisamuti on see oluline riigile, sest võimaldab tõrjuda alusetuid väärkohtlemise süüdistusi.
Tervishoiutöötajatel tuleks ka vanglas hea seista arsti ja patsiendi usaldussuhte eest ning järgida
tervishoiuteenuseid osutades privaatsuse ja konfidentsiaalsuse põhimõtteid.
1. Korduvad soovitused
Mitmetele probleemidele, mida õiguskantsleri nõunikud täheldasid Tallinna Vanglas 2024.
aastal tehtud kontrollkäigu ajal, on õiguskantsler juhtinud tähelepanu ka 2022. aastal
kontrollkäigu kokkuvõttes ja varemgi. Vanglale ja Justiitsministeeriumile on saadetud
asjakohased soovitused. Soovituste aluseks olevaid põhjendusi uuesti kordamata palun võtta
meetmeid järgmiste puuduste kõrvaldamiseks.
1.1. Üksikvangistus ja haavatavad inimesed
Vanglal tuleb üksikvangistuses viibivatele inimestele pakkuda iga päev võimalust tähenduslikult
suhelda ning tervishoiutöötajad peavad iga päev jälgima üksikvangistuses inimeste
terviseseisundit (vt 2022. aastal Tallinna Vanglasse tehtud kontrollkäigu kokkuvõte, p 1).
Kontrollkäigu ajal vangla ja haigla KMO töötajad neid nõudeid ei täitnud.
Eriti keerulises olukorras on vahistatud, kellele prokurör või kohus on määranud
kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 1431 alusel lisapiirangud ja kes viibivad seetõttu
täielikus isolatsioonis (nad ei tohi suhelda teiste vahistatutega ega väljaspool vanglat olevate
inimestega). Need inimesed saavad suhelda põgusalt valvuritega loenduse, toidujagamise jm
igapäevategevuste ajal. Ka üks kord nädalas peetav vestlus inspektor-kontaktisikuga ei ole piisav,
et leevendada täielikus isolatsioonis viibivate vahistatute olukorda ning hoida ära
üksikvangistusega kaasneda võivat kahjulikku mõju inimeste vaimsele ja füüsilisele tervisele.
Vangla ei ole loonud psüühikahäiretega ega muul moel haavatavatele, ennast vigastavatele või
suitsiidsetele inimestele elutingimusi, mis nende olukorda leevendaksid. Sellises seisus inimesed
eraldatakse jätkuvalt lukustatud kambrisse, millega kaasneb oht, et inimese vaimse tervise
probleemid pigem süvenevad. Tuleks kaaluda nn vaimse tervise osakonna loomist, mille keskkond
ja meeskond vastaksid nende inimeste vajadustele ning kus neile pakutaks sobivaid tegutsemis- ja
5
suhtlemisvõimalusi.1 Õiguskantsler ja kontrollkäikudele kaasas olnud tervishoiueksperdid on
alates aastast 2021 sellele vajadusele korduvalt tähelepanu juhtinud.
1.2. Valgustus
Tallinna Vangla kartserikambrite ja eraldatud lukustatud kambrite akende ees on endiselt tihe
metallvõrestik (vt 2022. aastal Tallinna Vanglasse tehtud kontrollkäigu kokkuvõte, p 3). Selle
turvameetme tõttu ei pääse kambritesse piisavalt päevavalgust.
Et takistada agressiivselt käituvat inimest kambri sisustust ja akent lõhkumast, on tarvis mõnes
olukorras kasutada lisaturvameetmeid. Akende kaitseks on olemas ka teisi turvavahendeid (nt
löögikindel klaas), mida kasutavad juba nt Viru Vangla ja Tartu Vangla ning mis ei takista sel
määral päevavalguse pääsu kambrisse, nagu takistab metallvõrestik.
1.3. Pesemisvõimalused ja privaatsus
Kartserikambris viibivate kinnipeetavate ja vahistatute pesemisvõimalusi ei ole parandatud (vt
2022. aastal Tallinna Vanglasse tehtud kontrollkäigu kokkuvõte, p 3.2). Dušš, mida need inimesed
saavad kasutada, asub väljapool kambrit, väikses kinnises akendeta ruumis. Kontrollkäigu ajal oli
duširuumis üks dušiotsik, üks naginupp ja lamp. Ruumis ei olnud kutsunginuppu ega pinki,
mistõttu tuleb inimesel valvurit oodata seistes. Ruumis puudus koht asjade hoidmiseks. Kui selline
asjade hoiukoht ka tehtaks, ei oleks ruumi väiksuse tõttu võimalik vältida rätiku ja riiete märjaks
saamist.
Arvestades ametnike puudust ja nende suurt töökoormust ning seda, et duširuumis puudub
kutsunginupp, on usutav, et ruumist väljumiseks peab inimene valvurit pikka aega ootama. Sellises
ruumis saavad vältimatult märjaks ka rätik ja riided, samuti on raske pikalt püstijalu oodata.
Vangla saab kartserikaristusi täita ka tavakambris (see on tavaline praktika nt Viru Vanglas ja
Tartu Vanglas), kus on dušinurk, asjade hoidmise koht ning võimalus kambriterminali kaudu
valvuritele endast märku anda (nt kui enesetunne halveneb). Kui vangla leiab, et kartserikaristust
tuleb kanda siiski kartserikambris, võiks kartserikaristuse saanud kinnipeetavatele ja vahistatutele
anda võimaluse end pesta mõne vaba tavakambri dušinurgas.
1.4. Jalutusalad
Mitmed avatud osakondades viibivad kinnipeetavad ja vahistatud avaldasid arvamust, et katusel
asuvad jalutusboksid on tühjad ja kõledad betoonkastid. Seetõttu käivad nad jalutusboksides harva
või ei käi seal üldse. Jalutada eelistatakse paar korda nädalas maapealsetel õuealadel.
Lukustatud kambrites viibivad kinnipeetavad ja vahistatud kasutasid veelgi harvemini võimalust
käia iga päev värskes õhus jalutamas. Inimesed avaldasid, et neile ei meeldi jalutada üksi väikses
tühjas betoonboksis, mille katus on trellitatud ning kus näeb taevast vaid piiratud ulatuses.
Inimeste sõnul jalutusboksid pigem tekitavad stressi, mitte ei maanda seda. Samasugune olukord
oli vanglas ka õiguskantsleri eelmise kontrollkäigu ajal (2022. aastal Tallinna Vanglasse tehtud
kontrollkäigu kokkuvõte, p 3.6).
1 Vt W. Dyera et al., The Development of a Prison Mental Health Unit in England: Understanding Realist Context(s),
International Journal of Forensic Mental Health, Vol. 20/2, 2021, lk 101-117.
6
Hea on see, et vangla lubab kinnipeetavatel ja vahistatutel nüüd mõnel korral nädalas jalutada ka
maapealsetel õuealadel. Samas tuleks pingutada, et vanglas viibivad inimesed saaksid seal aega
veeta sagedamini ja aastaringselt. Nii maapealsed jalutusalad kui ka katusel paiknevad-
jalutusboksid tuleks kohandada rahvusvaheliste kinnipidamisstandardite ja rahvusvaheliste
organisatsioonide soovituste kohaselt.
Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa
Komitee (CPT) on kindlal seisukohal, et jalutusala peaks asuma maapinnal ning see ei tohiks olla
rusuva õhkkonnaga. CPT hinnangul ei tähenda õigus värskes õhus viibida üksnes n-ö betoonkastis
jalutamist, vaid ka treeninguvõimalusi, see on ka võimalus näha taevast ja horisonti ning
jalutamise ajal puhata ja sademete eest varju minna (vt CPT 2024. aasta soovitus
Ühendkuningriigile, p 32; CPT 2023. aasta soovitus Leedule, p 85; CPT 2023. aasta soovitus
Itaaliale, p 87; CPT 2021. aasta soovitus Hispaaniale, p 71; CPT 2019. aasta soovitus Eestile, p 50).
Maapealsetele jalutusaladele tuleb luua puhkamiskoht ja varikatus, mis kaitseks sademete eest (nt
nagu see on avavangla jalutusaladel). Ka kinnistes osakondades viibivaid inimesi peaks kasvõi
aeg-ajalt lubama õuealale, kus saab vaadata kaugusesse ja kogeda värskes õhus viibimise eeliseid
(nt looduslikke elemente, vt CPT 2019. aasta soovitus Slovakkiale, p 47).
Jalutusbokse on võimalik parendada mitmel viisil. Kõikidesse jalutusboksidesse (sh
väiksematesse) tuleks paigaldada treeningseadmed. Jalutusbokse võiksid aidata kenamaks muuta
maalriõppes või kunstiringis osalevad kinnipeetavad ja vahistatud. Kaaluda võiks ka koostööd
kunsti ja disaini õppivate üliõpilastega.2 Näiteks Viru Vangla ühte jalutusboksi aitas kenamaks
teha kinnipeetav, kes kaunistas boksi seinamaalingutega.
3
1.5. Kambrite ventilatsioon
Paljud õiguskantsleri nõunikega vestelnud kinnipeetavad ja vahistatud kurtsid halva ventilatsiooni
üle. Sama teema oli jutuks ka 2022. aastal tehtud kontrollkäigul. Mitme osakonna inimesed
rääkisid, et kambritesse tekib tavapäratult palju tolmu, õhk on kuiv ning õhuvahetus ebapiisav.
2 Vt nt EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond, 48 h kong. Interdistsiplinaarne töötuba. 2019, 22.01.2020. 3 Kuvatõmmised Viru Vangla 02.12.2024 õiguskantslerile saadetud vastusest nr 2-6/24/14264-2.
7
Kinnipeetavate ja vahistatute sõnul levib tolm vangla vahetus läheduses asuvast karjäärist. Seda
möönsid ka vanglaametnikud. Näib, et sama mure on olnud ka Tallinna Vanglast kaugemal
elavatel linnaelanikel.4
Tallinna Vangla vastas toona õiguskantslerile (30.06.2023 kiri nr 2-1/23/15304-2), et vanglale
teadaolevalt ventilatsioon toimib. Sellest vastusest ei nähtunud, et vangla oleks selle väite
kinnitamiseks küsinud hinnangut spetsialistidelt või tellinud vajalikke uuringuid.
Eluruumi sisekliimale on sätestatud nõuded majandus- ja taristuministri 06.07.2015 määruse
„Eluruumile esitatavad nõuded“ §-s 4. Hea sisekliima hõlmab ka piisavalt head õhukvaliteeti,
õhutemperatuuri ja -niiskust, mis tekitavad hea enesetunde ega kahjusta tervist.
Ventilatsioonikanalitesse kogunenud tolm on tervisele ohtlik ning võib põhjustada ka tulekahju.5
Arvestades vanglas viibivate inimeste tagasisidet ning potentsiaalse saasteallika lähedust, tuleks
vanglal kontrollida eluruumide sisekliima nõuetele vastavust. Selleks tuleb tellida asjakohased
uuringud. Vanglal tuleks koostöös spetsialistidega hinnata, kas senine ventilatsiooni hooldamise
viis ja sagedus on olnud piisav.
1.6. Kokkusaamised
1.6.1. Kokkusaamise tasu
Kuigi kokkusaamiste korralduses on tehtud märkimisväärseid ja kiiduväärt muudatusi, on seni
lahendamata pikaajaliste kokkusaamiste tasu küsimus (vangla sisekorraeeskiri (VSKE) § 411).
Õiguskantsler on korduvalt juhtinud vanglate ja Justiitsministeeriumi tähelepanu sellele, et
pikaajalisele kokkusaamisele kehtestatud tasu ei soodusta kokkusaamisi (2022. aasta Tallinna
Vangla kontrollkäigu kokkuvõte, p 4; 2024. aasta Viru Vangla kontrollkäigu kokkuvõte, p 2.3;
2023. aasta Tartu Vangla kontrollkäigu kokkuvõte, p 3.3; 2020. aasta Tartu Vangla kontrollkäigu
kokkuvõte, p 6.3).
Kõigist vanglas lubatud suhtlemisvõimalustest pakuvad kõige enam lähedust pikaajalised
kokkusaamised, kui pere ja lapsed saavad segamatult ja ilma füüsiliste tõketeta (nt klaasist
vaheseinata) koos olla vähemalt ühe ööpäeva (VangS § 25, VSKE § 41). Kokkusaamise eest
võetav tasu teeb aga kohtumise õigusest privileegi, mida kehvemal järjel pered endale lubada ei
saa või saavad seda teha harva. Iseäranis võib sellise tasu küsimine mõjutada lapse olukorda, kes
ei saa selle tõttu regulaarselt ja vahetult suhelda oma vanglas viibiva vanemaga (vt lapse õiguste
konventsiooni art 9 p 3 ja perekonnaseaduse § 143 lg 1).
Muud ühiskonda naasmist toetavad tegevused, nagu näiteks sotsiaalprogrammid, huviringid jms,
on kinnipeetavale ja vahistatule tasuta. Sellised kulud on igati põhjendatult jäetud riigi kanda. Ent
millegipärast ei ole vanglad ja ministeerium siiani piisavalt teadvustanud heade peresuhete
hoidmise ja/või selliste suhete taastamise olulisust. Sellised suhted on olulised nii vanglas viibiva
inimese ühiskonda eduka naasmise vaatenurgast kui ka tema vabaduses oleva pere ja laste õiguste
tagamise seisukohalt.
4 Nt „Tallinn on vastu uue karjääri avamisele Nõmmel“, 05.04.2022 „Lasnamäe elanikke kollitab karjäärist tõusev
tolm, mis katab majade ja autode aknad halli kihiga“; Delfi Ärileht, 24.07.2017. 5 Vt M. Tikan et al., Tuleohutuse seadus: kommenteeritud väljaanne, Sisekaitseakadeemia, 2023, lk 92 ja lk 150.
8
Justiits- ja Digiministeeriumil tuleks valmistada ette vajalikud muudatused õigusaktides, et teha
kinnipeetavale võimalikult lihtsaks ühiskonda naasmist toetavad kontaktid ja tegevused. Üks osa
neist kontaktidest on ju ka suhtlus perekonna ja lastega. VSKE §-s 411 kehtestatud tasu
pikaajalisele kokkusaamisele ei soodusta neid kontakte.
1.6.2. Kokkusaamise aeg
Õiguskantsler soovitas 2020. aastal Tallinna Vanglale (20.01.2020 kiri nr 7-7/191450/2000290)
kohandada kokkusaamiste aegu nii, et ka ühissõidukitega saabuvad külastajad jõuaksid
kokkusaamisele parajaks ajaks ega peaks pikalt ootama. Kontrollkäigu ajal ilmnes, et
kokkusaamiste aegu määrates pole vangla siiski arvestanud bussi sõidugraafikut.
Näiteks pikaajalisele kokkusaamisele tulev külaline peaks olema Tallinna Vangla eelpääslas
hiljemalt kell 10.30 (vt vanglateenistuse kodulehel olevat infot). Tallinna Vangla juurde viiva
Harju maakonna bussiliini nr 160 sõidugraafiku järgi on võimalik vanglasse jõuda tööpäeviti kell
8.38 või kell 11.11. Nädalavahetustel peatub buss vangla juures kell 8.34 või kell 12.05.
Inimestel, kellel pole oma sõidukit või pole võimalik sõita taksoga, on seega kaks võimalust: kas
jõuda vanglasse ligi kaks tundi varem või hilineda. Hilinejaid kokkusaamisele ei lubata.
Ka kontrollkäigu ajal oli vangla eelpääslas kinnipeetava lähedane, kes tuli bussiga ja pidi
kokkusaamisele eelnevate toimingute algust (nt dokumentide kontrolli, asjade ja isiku läbivaatust
jms) mitu tundi ootama. Pikalt kokkusaamist oodata on keeruline eelkõige lastega vanglasse tulnud
peredel. Arvestada tuleb sedagi, et sellele ooteajale lisandub kontrolltoimingutele kuluv aeg, mille
tõttu viibib enda lähedasega kohtumise algus veelgi.
Vanglal tuleb kohandada kokkusaamiste ajakava nõnda, et lähedased ja lapsed ei peaks
kokkusaamist ülearu kaua ootama. Bussi saabumise ja kontrolltoimingute vahele võiks jääda kõige
rohkem 30 minutit ooteaega.
1.6.3. Rõivastus
Õiguskantsler on endiselt arvamusel, et kui kinnipeetavad kohtuvad vanglas oma lähedastega,
võiks neile anda võimaluse kanda kohtumisel oma riideid (2022. aastal Tallinna Vanglasse tehtud
kontrollkäigu kokkuvõte, p 5).
Vangistusseaduse muudatustega (jõustusid 1. aprillil 2024) saab vangla lubada kinnipeetavale
kanda väljaspool vanglat enda riideid (VangS § 46 lg 1¹). Eelnõu seletuskirjas on öeldud, et sellega
soovitakse austada kinnipeetavate väärikust ning vältida nende häbimärgistamist.
Justiitsministeeriumi eelnõus toodud põhjenduste ja eesmärkidega oleks kooskõlas ka see, kui
enda riideid saaksid kanda kinnipeetavad, kes kohtuvad vanglas oma lähedaste ja eelkõige lastega.
Nii oleks võimalik laste silmis leevendada vangla ranget karistusasutuse muljet. Oma rõivaid
kandva vanemaga kohtumine aitaks lapsel hoida alles ja mõnel juhul ka luua enda vanemast
võimalikult meeldivat kujutluspilti. See annaks kinnipeetavale võimaluse tunda ennast ka vanglas
olles lapsevanemana väärikalt, soodustaks ühtlasi kinnipeetava vanglavälist suhtlemist (VangS §
23) ja toetaks tema ühiskonnaellu naasmist (VangS § 6).
9
Võimalusi, kuidas pere ja lastega kohtumisel oma riiete kandmist korraldada, on mitmeid: näiteks
võib lubada kinnipeetaval hoida osa tavariideid kambris või hankida osakonda turvaline oma riiete
hoidmise koht (nt hoiukapp). Vanglates kasutatakse eraldi kappe näiteks vanglariiete
hoiustamiseks sel ajal, kui kinnipeetav kannab kartseririietust või tööriideid. Kinnipeetavad
kasutavad nimelisi sahtleid ja karpe ka toiduainete hoidmiseks külmkapis ja kööginurgas.
Avavanglates on lukustatavad kapid kinnipeetavate tubakatoodete hoidmiseks (tubakatooteid
tohivad nad kasutada ajal, kui viibivad väljaspool vanglat).
Seega on vanglad ka praegu leidnud viise kinnipeetavate asjade hoiustamiseks. Sarnast lahendust
võiks kasutada ka kinnipeetava oma riiete hoiustamiseks (mida kinnipeetav saaks kanda VangS
§ 46 lg 1¹ sätestatud juhtudel ja kokkusaamistel laste ning perega).
Justiits- ja Digiministeeriumil tuleks ette valmistada vajalikud muudatused õigusaktides, et
kinnipeetavad saaksid kanda oma riideid, kui nad kohtuvad vanglas oma lähedaste ja lastega.
1.6.4. Pildistamine
Kiiduväärt on, et vanglas kokku saavatele peredele on loodud võimalus teha ühispilte. Fotod
kokkusaajatest teeb vanglateenistuja vangla tehnikaga kohas, kus ei ole teisi kinnipeetavaid,
vahistatuid ega töötajaid ning ei paista vangla julgeoleku seisukohalt tundlikku teavet. Fotofailid
saadetakse perele elektrooniliselt. Pere saab omakorda fotod välja printida ning saata need kirjaga
vanglas viibivale lähedasele.
Ühispiltide tegemise võimalust tuleks siiski rohkem tutvustada, sest paljud kinnipeetavad ja
vahistatud ei olnud sellisest võimalusest kuulnud.
Need kinnipeetavad, kes teadsid pildistamise võimalusest, ei saanud selleks alati luba.
Õiguskantsleri nõunikele räägiti, et mõni üksuse juht otsustab enda äranägemise järgi, kas foto
tegemine on konkreetse kohtumise jäädvustamiseks perele vajalik ja oluline. Öeldi sedagi, et mõni
üksuse juht on otsustanud, et üks kord aastas perega pildistamine on piisav ja ei lubanud näiteks
lapse sünnipäevaga samal ajal toimunud kokkusaamisel sellist pilti teha.
Koosolemise jäädvustamine toetab kinnipeetavate ühiskonnaellu tagasipöördumist ning on oluline
ka nende perele ja lastele. Võimalust teha ühispilte ei peaks hea põhjuseta piirama. Kui kokku
saaval perel on ühispildi tegemise soov, ei ole sobiv põhjendus sellest keelduda see, et pildi
tegemine ei ole piisavalt põhjendatud või oluline või et pildistatakse liiga sagedasti.
1.6.5. Kinnipeetavate lapsed
ÜRO Lapse Õiguste Komitee tõi 30. mail 2024 Eesti kohta esitatud aruandes välja vanglas
viibivate laste õigused ja vajadused. Komitee soovitas Eestil tagada vangistatud vanemate lastele
külastusõigus ning jätkata reformi laste ja nende vangis olevate vanemate suhtlemise
hõlbustamiseks. Muu hulgas pidas komitee vajalikuks teha vanglasse lastesõbralikud
kokkusaamisruumid ning õpetada ametnikke lastega tegelema (p 27).
Kokkusaamiste korralduse ja keskkonna parandamisel saab vangla võtta aluseks Euroopa
Nõukogu ministrite komitee juhised CM/Rec(2018)5), aga ka üleeuroopalise võrgustiku Children
of Prisoners Europe 2024. aasta veebiküsitluse tulemused. Selles uuringus küsiti Euroopas
elavatelt lastelt ja noortelt, kuidas nende arvates võiks muuta vangla ruumid lastesõbralikumaks ja
10
külalislahkemaks. Ka Tallinna Vangla ja Justiitsministeerium aitasid kaasa, et see küsitlus jõuaks
Eesti laste ja peredeni, kelle lähedane on vanglas.
Küsitluses osalenud lapsed pidasid oluliseks, et nende vanemad kannaksid kokkusaamisel
tavariideid, ja et nad saaksid veeta oma vanemaga aega ka õues või spordisaalis mängides (vt ka
CM/Rec(2018)5, art 20). Lapsel võib olla raske näha, kuidas tema vangis olev vanem
kokkusaamiselt lahkub, mistõttu soovisid nad, et pärast kokkusaamise lõppemist saaksid nad toast
lahkuda enne vanemat (vt ka CM/Rec(2018)5, art 24). Lapsed pidasid hirmutavaks
kokkusaamistoa trellitatud aknaid ning avaldasid soovi, et toa seintel oleks rohkem pilte (vt ka
CM/Rec(2018)5, art 20). Lastele oli oluline, et lisaks näost näkku kohtumistele saaksid nad hoida
vanemaga sidet ka videokohtumiste kaudu (vt ka CM/Rec(2018)5, art 25).
Kontrollkäigul jälgisid õiguskantsleri nõunikud ka seda, kuidas pikaajalisele kokkusaamisele
tulevaid peresid vanglas vastu võetakse. Väärib kiitust, et peresid vastu võtnud teenistujad
suhtlesid lähedastega pingevabalt, vahetult ja empaatiliselt, andes külastajatele vajadusel selgitusi
ka võõrkeeles. See annab alust järeldada, et vangla on pidanud tähtsaks, et perede ja lastega
tegelevatel teenistujatel oleksid selliseks tööks vajalikud isikuomadused ja oskused (vt ka
CM/Rec(2018)5, art 46-47).
Perede ja laste heaolu oleks veelgi paremini tagatud, kui kokkusaamiste korraldamisse kaasataks
lapse heaolu eest vastutav spetsialist (nt sotsiaaltöötaja, psühholoog vms). Mitmetes teistes riikides
kannavad sellised spetsialistid vanglavormi asemel vabaajarõivaid, et mitte rõhutada vangla ranget
ja karistuslikku keskkonda (vt ka CM/Rec(2018)5, art 28).
Samal ajal kui kokkusaamisi korraldavad valvurid hoolitsevad julgeoleku eest, on need
spetsialistid nii enne kui ka pärast kokkusaamist peredele ja lastele toeks. Nad saavad perele nõu
anda, kuidas lähedase vangistusega paremini toime tulla ning kust ja millist abi vajadusel otsida.
1.7. Ametnikud
Tallinna Vanglas on endiselt hulk täitmata ametikohti (vt 2022. aasta Tallinna Vangla
kontrollkäigu kokkuvõte, p 8). Kontrollkäigu ajal oli puudu ligi 55 kinnipeetavate ja vahistatutega
vahetult kokku puutuvat teenistujat.
Ametnikud tõdesid kontrollikäigu ajal, et nende töökoormus oli suur ja suurenes veelgi pärast seda,
kui 2024. aasta lõpus toodi Tallinna Vanglasse ka ligi 200 Tartu Vanglast ümberpaigutatud
kinnipeetavat. Ametnikud selgitasid, et Tartu Vanglast saabusid valdavalt narkootiliste ainete
tarvitamisest tingitud sõltuvushäiretega kinnipeetavad ja seksuaalkurjategijad. Ametnikke nende
inimestega tegelemiseks ette ei valmistatud ja kontrollkäigu ajal puudusid neil selliste
kinnipeetavatega töötamiseks vajalikud teadmised ja oskused. Mitmed valvurid tõdesid, et sageli
tuleb ette ka ületunnitööd.
Valvurite sõnul on tavapärane, et päevasel ajal on mitmesaja kinnipeetava kohta kaks-kolm
valvurit ning öösel üks-kaks valvurit. Seetõttu tegeldakse peamiselt kiiremate ja keerulisemate
olukordadega ja inimestega pikemaks ning sisulisemaks suhtlemiseks jääb vähe aega. Ka
inspektor-kontaktisikud tõdesid, et sisuliselt ja järjepidevalt jõuaks tegelda kõige rohkem 20
inimesega. Nende nimekirjas on aga kaks ja vahel (nt kolleegide haigestumise, puhkuse jms eemal
viibimise ajal) ka kolm korda rohkem hoolealuseid.
11
Ametnikud pidasid projekti „Aus paus“ väga oluliseks (sel ajal peaks teenistuja saama
töökohustustest täielikult välja lülituda), ent väitsid, et tegelikult selle pausi ajal kuigivõrd puhata
ei saa, sest töötajaid napib. Seega tuleb neil tihti jätta raadiosaatja kõrvaklapp kõrva ka näiteks
lõunasöögi ajal.
Kontrollkäigu ajal olid vanglaametnikele abiks Sisekaitseakadeemia kadetid. Nendel päevadel oli
mõnes üksuses ametnikke peaaegu kaks korda rohkem kui tavaliselt. Vanglaametnikud pidasid
sellist töötajate arvu piisavaks, et tööülesanded saaksid tehtud õigel ajal ja neil jääks aega ka
hoolealustega suhelda.
Ametnike vähesus halvendab kinnipeetavatele ja vahistatutele pakutavate tegevuste kvaliteeti ning
seab ohtu nende vabastamise ettevalmistamise ja rehabilitatsiooni. Ülekoormus ohustab ka
ametnike motivatsiooni, tervist ja heaolu.
Vanglal tuleks jätkata koostöös Justiits- ja Digiministeeriumiga püüdlusi, et täita vabad
ametikohad. Seejuures on oluline, et Tallinna Vangla teenistujate arv ei väheneks veelgi, kui
teostub ministeeriumi plaan rentida osa Tartu Vanglast välisriigi kinnipeetavate tarbeks (nt võib
juhtuda, et osa Tallinna Vangla teenistujatest suundub/suunatakse valvama välisriigi
kinnipeetavaid, samas kui vanglal endal napib vajalikku personali).
2. Kinnipeetavate uneprobleemid
Paljud kinnipeetavad ja vahistatud kurtsid õiguskantsleri nõunikele, et nad magavad halvasti ning
sellega kaasneb sageli vaimne pinge ja füüsiline väsimus. Seda on õiguskantslerile kurdetud
aastaid nii avaldustes kui ka kontrollkäikudel. Ka haigla KMO õiguskantslerile antud hinnangul
oli kontrollkäigu ajal uneprobleemidega hädas 2/3 Tallinna Vangla kinnipeetavatest ja
vahistatutest.
Inimesed selgitasid, et kambri öövalgustus ei lase neil uinuda ja seetõttu on nad tundide viisi
ärkvel. Kinnipeetavatel ja vahistatutel pole võimalust soovi korral reguleerida kambrisse tulevat
päevavalgust. See muudab halvemaks nende inimeste unekvaliteedi, kes sooviks magada vähema
päevavalgusega valgustatud toas.
Rootsi Kuningriigi ja Eesti Vabariigi allkirjastatud Rootsi Kuningriigi ja Eesti Vabariigi vahelise
Rootsi Kuningriigi vanglakaristuste Eesti Vabariigis täideviimise kokkuleppe art 13 p 3 kohaselt
tagatakse Rootsi Kuningriigist Eestisse karistust kandma toodavatele kinnipeetavatele kambris
seade, mis võimaldab kinnipeetaval reguleerida päevavalguse tingimusi.
Sageli segab und kambrikaaslane (nt vähkreb, norskab, käib WC-s jne) või ärgatakse üles müra
peale, mida tekitab igatunniste valveringide ajal osakondade uste avamine ja ametnike liikumine.
Kinnipeetavate sõnul kostavad öövaikuses helid paremini kui päeval, kui helisid summutab
inimeste ühisruumides tegutsemine. Ka vanglateenistujad möönsid, et vangla ruumid ei ole
helikindlad ja heli liigub kajana mööda ruume. Kinnipeetavad tunnistasid, et kuigi arst on neile
määranud unerohtu ja nad on seda võtnud pikka aega, ei ole see nende und kuigi palju parandanud.
Kontrollkäigul osalenud tervishoiuekspert tõi välja, et unehäirete esmane ravivõte peaks olema
hea unehügieen, mitte unerohtude tarvitamine. Hea unehügieen hõlmab nii harjumusi kui ka
keskkonnategureid, mis aitavad paremini magada. Harjumusi saab vanglas viibiv inimene oma
unehügieeni tagamiseks ise muuta, keskkonda ta muuta ei saa.
12
Kirjeldatud probleemile on tähelepanu juhtinud ka Sisekaitseakadeemia õppejõud 2024. aastal
avaldatud artiklis „Vangi päevakava analüüs dünaamilise turvalisuse põhimõtetest lähtuvalt“.
Analüüsi käigus selgus, et kontrollitud perioodil toimus Tallinna Vanglas kõige enam intsidente
pärast äratust ja hommikuse loenduse ning hommikusöögi jagamise ajal.6 Analüüsis viidati
omakorda uuringutele, mis seostavad kehva und agressiivsuse suurenemisega. Ka artikli autorite
vaadeldud juhtumid viitasid sellisele seosele.
Peale selle, et kehvast unest tingitud väljakutsuv käitumine ohustab vangla julgeolekut, vähendab
see ka inimese koostöövalmidust ja seega tema ühiskonda naasmise edukust. Seda seost kinnitavad
mitmed rahvusvahelised uuringud, milles käsitletakse une olulist rolli vaimse ja füüsilise tervise
säilitamisel. Soovituslikku uneaega (7–9 tundi ööpäevas) seostatakse väiksema depressiooniga
ning suurema heaoluga. Vähene uneaeg aga seevastu suurendab vaimse tervise häirete ja
suitsiidimõtete tekkimise riski.7
Uuringud näitavad, et unepuudus võib nõrgendada immuunvastust, see muudab inimese
haigestumisele ja põletikulistele haigustele vastuvõtlikumaks. Une kvaliteet ja kestus on seotud
ainevahetuse ja kehakaalu kontrolliga, samuti mõjutab see hormonaalset tasakaalu. Kehva une all
kannataval inimesel on suurem risk krooniliste haiguste (nt II tüüpi suhkurtõve ja südame-
veresoonkonna haiguste) avaldumiseks.8 Kvaliteetne uni tagab aga parema tervisliku seisundi, mis
võib omakorda vähendada vajadust tervishoiuteenuste ja ravi järele nii vanglas kui ka pärast
vabanemist.
Vanglal tuleks leida viise, kuidas parandada vanglas viibivate inimeste unekvaliteeti ja
kestust. Mitmed kaalumist väärt lahendused (nt keskkonnategurite muutmine, päevakavade
ülevaatamine jne) on välja pakutud artiklis „Vangi päevakava analüüs dünaamilise
turvalisuse põhimõtetest lähtuvalt“.
3. Välismaalaste olukord
Tallinna Vangla õiguskantslerile edastatud andmetel viibis kontrollkäigu ajal vanglas kaheksa
välismaalast, kes ei rääkinud eesti keelt ega ka vanglas enam kasutatud võõrkeelt (s.o vene keelt).
Vangla selgitas, et nende välismaalastega suheldakse peamiselt inglise keeles.
Nende välismaalastega vesteldes selgus, et mitmed inimesed ei osanud siiski piisavalt ka inglise
keelt. Nad ei saanud aru õiguskantsleri nõunike inglise keeles esitatud lihtsamatest küsimustest
6 S. Poll, I. Kitsing, A. Muuga, Vangi päevakava analüüs dünaamilise turvalisuse põhimõtetest lähtuvalt,
Turvalisuskompass, Nr 6, 2024(1), lk 15. 7 Vt nt Tervise Arengu Instituut, Eesti rahvastiku vaimse tervise uuring, 2023, lk 11; A. J. Scott et al., Improving sleep
quality leads to better mental health: A meta-analysis of randomised controlled trials, Sleep Medicine Reviews, Vol.
60, 2021; N. Sheppard, L. Hogan, Prevalence of insomnia and poor sleep quality in the prison population: A systematic
review, Journal of Sleep Research, Vol. 31(6), 2022; L. H. Dewa et al., Trouble sleeping inside: a cross-sectional
study of the prevalence and associated risk factors of insomnia in adult prison populations in England, Sleep Medicine,
Vol 32, 2017; G. D’Aurizio et al., Sleep quality and psychological status in a group of Italian prisoners, International
Journal of Environmental Research and Public Health, Vol. 17(12), 2020; V. Carli et al., Insomnia and suicidal
behaviour in prisoners, Psychiatry Research (2011). 8 Vt nt P. C. Bollu, Normal Sleep, Sleep Physiology, and Sleep Deprivation, Medscape, 2024; S. Garbarino et al.,
Role of sleep deprivation in immune-related disease risk and outcomes, Communications Biology, 2021; G. Hurtado-
Alvarado et al., Sleep loss as a factor to induce cellular and molecular inflammatory variations, Clinical and
Developmental Immunology, 2013; F. P. Cappuccio, M. A. Miller, Sleep and Cardio-Metabolic Disease, Current
Cardiology Reports, 2017; J. Belloir et al., Sleep and Circadian Disturbance in Cardiovascular Risk, Current
Cardiology Reports, 2022.
13
ega osanud end selles keeles väljendada. Seetõttu tuli õiguskantsleri nõunikel mitme
välismaalasega vestelda hoopis hispaania, soome ja prantsuse keeles.
Vestlustest tuli välja, et mitmele välismaalasele määratud inspektor-kontaktisik ei oska inglise
keelt ega ka ühtki muud välismaalasele arusaadavat keelt. Ometi on just inspektor-kontaktisiku
ülesanne teha vanglas viibiva inimesega sisulist tööd, aidata tal lahendada vanglas tekkivaid
muresid ning valmistada teda ette vabadusse naasmiseks.
Välismaalased tõdesid, et mõni valvur oskab inglise keelt rohkem ja mõni vähem. Ka
meditsiinitöötajatega on neil keeruline suhelda. Üks välismaalane avaldas, et mõnikord kutsub ta
oma murest rääkides tõlgina appi teise kinnipeetava või valvuri. Välismaalaste sõnul ei kasutata
nendega suheldes igapäevaselt tõlkeprogramme. Suhtlus on sageli napp ja piirdutakse
kehakeelega. Inimesed rääkisid, et sooviksid saada rohkem infot ja suhelda neile arusaadavas
keeles.
Välismaalaste võimalused vanglas mõtestatult aega veeta olid kasinad. Tegevustest pakuti neile
peamiselt vangla majandustöid (nt koristamist). Välismaalastest naised said siiski osaleda ka
kunsti- ja heegeldamise ringis. Kontrollkäigul kogutud infost ei nähtunud, et välismaalastele oleks
pakutud sotsiaalprogrammides ja õppes osalemise võimalust. Mõni lukustatud režiimil olnud
välismaalasest vahistatu ei teadnud sedagi, et vanglas saab laenutada raamatuid. Mõni
välismaalane märkis, et teavikute hulgas ei ole ühtegi talle arusaadavas keeles raamatut.
Mitu välismaalast tõdes, et keelebarjääri tõttu tunnevad nad end vangla niigi eraldatud tingimustes
veelgi isoleeritumalt. See tekitab inimestes suurt stressi. Mõned neist inimestest olid vestluse ajal
märgatavalt pinges ja puhkesid mitmel korral nutma. Eriti keerulises olukorras olid välismaalased,
kellele prokurör või kohus oli määranud KrMS § 1431 alusel lisapiirangud ja kes viibisid seetõttu
täielikus isolatsioonis (s.o nad ei tohtinud suhelda teiste vahistatutega ega välismaailmaga).
Nendel välismaalastel oli võimalik suhelda vaid vanglateenistujate ja kaitsjaga.
Vanglas viibivatel välismaalastel (sh neil, kelle suhtes on kohaldatud lisapiiranguid) peab olema
võimalik regulaarselt suhelda ka oma riigi konsulaaresindusega.9 Üks vestlusel osalenud
suhtlemispiirangutega välismaalastest kurtis, et ta ei ole saanud helistada enda riigi saatkonda.
Ometi on saatkonnatöötajad ainsad, kellega ta saanuks enda olukorrast emakeeles rääkida.
Seesama vahistatu oli üle kuu aja kandnud ühte ja sama rõivakomplekti, mida ta ei saanud
vahetusriiete puudumise tõttu pesta. Keelebarjääri tõttu ei osanud ta enda muret
vanglateenistujatele selgitada.
Kontrollkäiguga samal päeval edastasid õiguskantsleri nõunikud selle inimese mured vanglale.
Vangla tõdes, et oli ekslikult piiranud vahistatu helistamist saatkonda ning kinnitas, et see viga on
kõrvaldatud. Lahendati ka vahetusriiete puudumise probleem.
Kontrollkäigu ajal selgus veel, et telefoniga lähedastele välismaale helistamine on kulukas.
Näiteks ühe kõneminuti eest Aafrika ja Lähis-Ida riikidesse tuleb maksta üle 3 euro, Balkani
9 Vt ÜRO Viini konsulaarsuhete konventsioon art 36, ÜRO kinnipeetavate kohtlemise standard-miinimumreeglite
(Mandela reeglid) reegel 62, Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitus Rec(2006)2 Euroopa vanglareeglistiku
kohta (EVR) art 37.4, Euroopa Nõukogu ministrite komitee 2012. aasta soovitus välisvangide kohta CM/Rec(2012)12
art-d 24.1-25.4.
14
riikidesse ligi 1,5 eurot. Paljudele välismaalastele ei olnud lähedastele helistamine taskukohane.
Telefonikõnest odavamate ja lähedasi näha lubavate videokohtumiste võimalust välismaalastel ei
olnud.
Kontrollkäigul kogutud info viitab sellele, et vangla ei ole vajalikul määral läbi mõelnud
välismaalaste kinnipidamise ja kohtlemisega seotud küsimusi.
Vangla peaks tagama, et välismaalased saaksid vajalikku teavet neile arusaadavas keeles (nii
vanglasse saabumisel kui ka edaspidi) ja et neil oleks võimalik iga päev tähenduslikult
suhelda.10 Selleks peaks vangla välja selgitama vanglateenistujate võõrkeeleoskuse ning
nende valmisoleku välismaalastega tegeleda, ning töötajaid koolitama.11 Kui see on
turvalisuse seisukohalt võimalik ja välismaalaste huvides, tuleks sama kultuurilise ja/või
keelelise taustaga inimesed paigutada ruumidesse nii, et neil oleks võimalik omavahel
suhelda. See leevendab eraldatuse tunnet, mida välismaalane võib mh keelebarjääri tõttu
kogeda.12 Välismaalastega suheldes saab appi võtta tõlkeprogrammid ja välismaised
telefonitõlke kõnekeskused (neid kasutab välismaalastega suheldes nt Politsei- ja
Piirivalveamet).13
Vangla võõrkeelsete teavikute valikut on võimalik täiendada nt koostöös eri riikide
esindustega.14 Vanglal tuleks leida lahendus, et välismaalased saaksid hoida ja/või luua
suhteid enda lähedastega ja eriti lastega.15 Selleks tuleks vanglal koostöös Justiits- ja
Digiministeeriumiga leida võimalus muuta helistamine välisriikidesse taskukohasemaks,
samuti tuleks vanglal luua võimalus videokohtumisteks.
Nii Euroopa Inimõiguste Kohus kui ka rahvusvahelised kinnipidamisstandardid ja
rahvusvahelised organisatsioonid näevad inimväärse karistuse lahutamatu osana inimese
õigust ja võimalust osaleda taasühiskonnastavates tegevustes.16 Ka välismaalastele peaks
vanglas pakkuma tegevusi, mis valmistaksid neid ette vabanemiseks ja sotsiaalseks
lõimimiseks (sh õpe, sotsiaalprogrammid, töö jms).17
10 Mandela reeglid art 54, EVR art 30.1, CM/Rec(2012)12, art-d 15.1 ja 15.3. 11 CM/Rec(2012)12, art-d 39.1-39.5. 12 CM/Rec(2012)12, art 16.3. 13 Mandela reeglid art 61.2, EVR art 38.3; CM/Rec(2012)12, art-d 8, 21.1, 21.3, 21.5 ja 31.4. 14 CM/Rec(2012)12, art-d 23.1 ja 29.3. 15 EVR art-d 37.2 ja 35.2.c; CM/Rec(2012)12, art-d 22.1, 22.3, 22.5, 22.7, 22.8. 16 Vt nt nt EIK suurkoja otsus Dickson vs. Ühendkuningriik, 04.12.2007, p 75; EIK suurkoja otsus Vinter jt vs.
Ühendkuningriik, 09.07.2013, p 115; EIKo Harakchiev ja Tolumov vs. Bulgaaria, 08.07.2014, p 245; EIK suurkoja
otsus Murray vs. Madalmaad, 26.04.2016, p-d 101−104; ÜRO kinnipeetavate kohtlemise standard-miinimumreeglid
(Mandela reeglid) art 4, Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitus Rec(2006)2 Euroopa vanglareeglistiku kohta
preambul; CPT, extract from the 2nd General Report [CPT/Inf (92) 3], p 47. 17 CM/Rec(2012)12, art-d 27.1, 27.2, 29.1, 29.2.
15
4. Eakamate olukord
Kui üldjuhul peetakse vanemaealiseks 65-aastast inimest, siis vangla kontekstis on põhjust võtta
erilise tähelepanu alla juba 55-aastased kinnipeetavad ja vahistatud.18 Seejuures tuleb rõhutada, et
eakamad kinnipeetavad ja vahistatud ei ole homogeenne grupp. Nende seas on erineva tausta ja
huvide ning füüsilise seisundi ja vaimse võimekusega inimesi.19 Sellegipoolest võib just eakamate
seas olla rohkem neid, kellel on mitmel põhjusel keerulisem (võrreldes teiste kinnipeetavatega)
vangistusega toime tulla.
Kontrollkäigu ajal oli Tallinna Vanglas 55-aastaseid ja vanemaid inimesi 128. Neist vanim oli 77-
aastane. Euroopa Nõukogu vanglate statistika aruandes SPACE I 2023 on eraldi välja toodud
statistika 50-aastaste ja vanemate inimeste kohta. Eesti vanglates on selles vanuses inimeste
osakaal hinnatud kõrgeks.
Tallinna Vanglas ei ole vanemaealistele kinnipeetavatele eraldi osakonda, nad paigutatakse
tavaosakondadesse. Ühest küljest tagatakse eakamatele vangla eri vanuses inimestega koos elades
normaalse eluga võimalikult sarnane keskkond. Sellega vähendatakse vanglas viibivate eakamate
sotsiaalset tõrjutust. On leitud, et vanemaealistel kinnipeetavatel on ka mõnevõrra rahustav mõju
noorematele. Teisest küljest võivad tavaosakonnas viibivate eakamate vajadused nii jääda
tagaplaanile. Eakamad kinnipeetavad võivad sagedamini sattuda kiusamise ohvriks. Kehvema
tervise tõttu ei pruugi nad olla võimelised näiteks õue minema või spordisaalis käima. Eakamad
kinnipeetavad ei pruugi noorematega sammu pidada ning naeruvääristamise vältimiseks võivad
nad loobuda ühistegevustest (nt huviringides osalemast).20
Õiguskantsleri nõunikega vestelnud eakamad ei kurtnud, et nad tunnevad end nooremate poolt
ohustatuna või kiusatuna. Samas sarnanes Tallinna Vangla vanemaealiste kinnipeetavate ja
vahistatute kogemus väga sellega, mida rääkisid õiguskantsleri nõunikele Tartu Vanglas ja Viru
Vanglas viibivad eakamad.
Mitmed Tallinna Vangla eakamad ütlesid õiguskantsleri nõunikele, et neil on keeruline jagada
kambrit nooremate inimestega ning nad sooviksid olla kambris üksi – nende sõnul vaikselt ja
rahulikult. Eakamad selgitasid, et nii on võimalik teist segamata näiteks keerata televiisor või
raadio valjemaks. Seda sooviksid nad teha kuulmise languse tõttu. Mõni eakam tunnistas, et
treppide tõttu on tal keeruline käia katusel paiknevas jalutusboksis. Samas maapealsetel
hoovialadel puuduvad puhkamiseks pingid.
Üks rulaatori abil liikuv eakam avaldas, et ta on mitu korda kambri pesunurgas kukkunud, sest
seal puudub pesutool ja seinale kinnitatud tugikäepidemed. Eakamad mainisid, et sooviksid end
rohkem liigutada, ent õues või spordisaalis toimuvates pallimängudes (nt jalgpall, korvpall jm)
osalemine ei ole neile jõukohane ja üldjuhul jäävad nad pealtvaatajaks.
Eakamad rääkisid, et nad on üldjuhul läbinud individuaalse täitmiskavaga ette nähtud programmid.
Vähesed õiguskantsleriga vestelnud eakamad osalesid huviringides või õppes. Paljud neist on
18 Vt nt UN Human Rights Council, Older persons deprived of liberty - Report of the Independent Expert on the
enjoyment of all human rights by older persons, Claudia Mahler, A/HRC/51/27, 09.08.2022, lk 7. 19 Vt nt K. Saks, Kognitiivne võimekus ja selle ealised muutused. – Sirp, 03.03.2017. 20 Vt nt UN Human Rights Council, Older persons deprived of liberty - Report of the Independent Expert on the
enjoyment of all human rights by older persons, Claudia Mahler, A/HRC/51/27, 09.08.2022; Penal Reform
International, APT, Older persons in detention. A framework for preventive monitoring, 2021; ICRC, Agening and
detention, 2018.
16
vanuse tõttu töökohustusest vabastatud, kuigi sooviksid töötada. Mitu eakamat kinnitas, et nad
kohtuvad enda inspektor-kontaktisikuga harva ja neile on jäänud mulje, et nende vastu ei tunta
huvi, sest nad on vanad ja vaiksed.
Suurima murena mainisid eakamad vanglas tahvelarvutite kasutuselevõttu. Paljud märkisid, et nad
ei oska seda kasutada. Mõne eakama sõnul on tema inspektor-kontaktisik või valvur neid vahel
sellega aidanud, kuid üksikud juhendamised ei võimalda teadmisi kinnistada. Seda, et vanemate
kinnipeetavate arvutioskus on kehv ja nende õpetamisele tuleks eraldi tähelepanu pöörata, on
tõdetud ka Eesti autorite uurimistöödes.21
ÜRO kinnipeetavate kohtlemise standard-miinimumreeglite (Mandela reeglite) artiklis 2 on
öeldud, et kõige haavatavamaid kinnipeetavate rühmi tuleb kaitsta ja arvestada nende
individuaalseid vajadusi. Vanusest ja terviseseisundist lähtudes tuleb haavatavaks ja erilist
lähenemist vajavaks rühmaks pidada ka vanglas viibivaid vanemaealisi inimesi. CPT on juhtinud
riikide tähelepanu vanemaealiste vangide erivajadustega seotud tingimustele (sh
kinnipidamistingimused, tervishoid, hooldus) ning osutanud vajadusele luua strateegia vananeva
vanglapopulatsiooniga toimetulekuks (vt nt CPT 2023. aasta soovitus Madalmaadele, p 139).
Eakamate kinnipeetavate ja vahistatute kohtlemisele tuleks vanglal eraldi tähelepanu pöörata: luua
neile sobiv füüsiline keskkond, võtta arvesse eakamate meditsiinilisi vajadusi; tagada neile
võimalus luua turvalisi suhteid ning säilitada kehaline aktiivsus ja vaimne võimekus. See võib
tähendada näiteks võimalust oma vanuserühmaga treenida, sotsiaalprogrammides või huviringides
osaleda.
Füüsiline aktiivsus on oluline, et eakam saaks igapäevaste toimingutega võimalikult kaua
iseseisvalt hakkama. Oma vanuserühma inimestega eakohastes tegevustes osalemine tagab
eelduslikult rahuliku õhkkonna ning võimaldab kogeda saavutusrõõmu ja seltskonna tuge. See
mõjub hästi ka inimese vaimsele tervisele. Nooremate kinnipeetavatega koos tegutsemine võib aga
põhjustada eakamate häbimärgistamist ja piinlikkustunnet, kui nad ei jõua noortega sammu
pidada.
Vanglal on vabu kambreid, kus vanemaealised saaksid viibida üksi ja magada alumisel naril. Ka
võiks vangla kaaluda võimalust lubada eakamatel kasutada kambris seljatoega toole ning
liikumisraskustega inimestel kasutada lifti (nt õue minekuks). Arvestada tuleks ka muid ettevõtlus-
ja infotehnoloogiaministri määruses nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded
ehitisele“ sätestatud nõudeid juurdepääsu tagamise kohta. Puuetega inimestele teiste inimestega
võrdsetel alustel juurdepääsu tagamine (sh füüsilisele keskkonnale) on ka üks peamisi ÜRO
puuetega inimeste õiguste konventsiooni põhimõtteid (art 3 punkt (f), art 9 lg 1 punkt (a)).
Õiguskantsler käsitles puuetega kinnipeetavate kinnipidamistingimuste teemat põhjalikult 2014.
aastal Justiitsministeeriumile saadetud soovituses.
Vanglal tuleks pöörata tähelepanu eakamate digioskuste arendamisele: näiteks pakkuda uute
seadmete ja programmide kasutamise koolitusi. Ametnikel tuleks arvestada oma igapäevatöös
seda, et eakamatega suhtlemine võib nõuda aega, kannatlikkust ja vajadusel korduvat selgitamist.
Samuti on oluline, et ametnikud oskaksid õigeaegselt märgata neurodegeneratiivsete haiguste (mis
võivad põhjustada erinevaid dementsuse vorme) või vaimse tervise probleemide (nt depressiooni)
tundemärke. Selleks tuleks vanglaametnikke koolitada. Kaalumist väärib uurimistöö „Eakad
kinnipeetavad Eesti vanglates“ autorite ettepanek lisada vanglateenistujate õppe- ja/või
21 Vt nt Juhkov et al., „Eakad kinnipeetavad Eesti vanglates“, 2022; L. Toom, T. Unuks, „Kinnipeetavate
taasühiskonnastamine IT-lahenduste toel ja ametnike roll selles“, 2024.
17
koolituskavasse teemakohased loengud, et valmistada tulevasi ja praeguseid ametnikke ette tööks
eakamatega.
Vanglal tuleks arvestada eakamate kinnipeetavate ja vahistatute vajadusi ning muuta nende
kinnipidamistingimused vanemaealistele sobivamaks. See võib tähendada, et
vanglakeskkonda tuleb kohandada eakamate vajadustele vastavaks, läbi mõelda neile
mõeldud tegevused ja nendega suhtlemine. Tähelepanu tuleb pöörata eakamate digioskuste
arendamisele. Kaaluda tuleks vanglateenistujatele koolituste korraldamist, mis valmistaks
neid ette tööks eakamatega.
5. Sisseostude tegemine
Vangla peab tagama, et kinnipeetaval ja vahistatul oleks võimalus teha sisseoste (VangS § 48).
Seda kohustust ei väära tõsiasi, et vanglas viibivale inimesele tagab suure osa elamiseks vajaliku
vangla (nt toidu, ravimid, puuduse korral hügieenivahendid ja aluspesu jms).
Riigikohus on seejuures osutanud, et vangla peab tagama kinnipeetavale tegeliku võimaluse teha
sisseoste. See tähendab ka seda, et kaubale lisatav juurdehindlus ei tohi olla ülemäära suur, sest
muidu võib muutuda sisseostude tegemine sisuliselt võimatuks (vt Riigikohtu otsus nr
3-3-1-48-12, p-d 10-11). Seega peab vanglateenistus kindlustama, et ka kauba kättetoimetamise
tasu ei oleks ebaproportsionaalselt suur. Vastasel juhul ei ole vahistatutel ja kinnipeetavatel
tegelikult võimalik sisseoste teha.
CPT on pidanud oluliseks, et vangla kaupluse kaubavalik vastaks muu hulgas vanglas viibivate
inimeste rahalistele võimalustele ning et esmatarbekaubad oleksid selles kaupluses kättesaadavad
ka neile, kes väljastpoolt vanglat toetust ei saa. CPT on toonitanud, et kinnipeetavatele töö eest
makstav tasu peab julgustama neid töötama ning aitama neil rahastada oma elu vanglas (vt nt CPT
30. üldraport, p-d 78-79; CPT 2023. aasta soovitus Montenegrole, p 74; CPT 2022. aasta soovitus
Bulgaariale, p 46).
Seda CPT seisukohta on paslik laiendada ka vangla kaupluse ostutingimustele. On eluliselt usutav,
et kui kaupluses müüdava kauba hinnad (sh kättetoimetamise tasu) on liiga kõrged ja inimesed ei
saa vanglas teenitud töötasu eest endale poest midagi lubada, on nad ka vähem motiveeritud
vanglatöid tegema. See aga vähendab nende võimalusi iseseisvalt hakkama saada nii vanglas kui
ka edaspidi. Samuti töötab see vastu vangistuse eesmärgile suunata inimene õiguskuulekat elu
elama (VangS § 6).
Vanglas iseseisvat hakkamasaamist pidas oluliseks ka justiitsminister õiguskantslerile saadetud
kirjas (09.10.2012 kiri nr 11-3/7065), milles ta puudutas vanglates hügieenipakkide jagamise tava.
Justiitsminister leidis toona, et „[k]innipeetavas ei tohi vanglas viibimise tõttu tekkida ja süveneda
tunne, et ta ongi õigustatud saama riigilt kõike tasuta. Sellise põhjendamatu ootuse tekitamine ja
lisahüvede kaudu soodustamine viib üha enam kinnipeetava võõrandumiseni ühiskonnast, mille
tagajärjeks on riigist sõltuv isik, kes unustades ära oma kohustused oskab üksnes nõuda õigusi.
Vanglast vabanemise järgselt puuduvad isikul garantiid ja hüved, mida ta on harjunud vanglas
kasutama ja nõudma. Vanglas riigi kulul elama harjunud kinnipeetaval on suur oht muutuda üha
enam sotsiaalselt võimetuks oma elu ja vahendeid korraldama ja planeerima. Tekitades
vastutustundetult kinnipeetavates sõltuvust hüvedest ja võõrandumist vastutusest oma kohustuste
eest, kaugeneb isik üha enam reaalsest elust“.
18
Õiguskantsleri nõunikega vestelnud Tallinna Vangla kinnipeetavad ja vahistatud kirjeldasid e-poe
kasutamisel saadud samasugust kogemust, nagu oli 2024. aastal Viru Vanglas viibinud inimestel.
Kinnipeetavad ja vahistatud möönsid, et e-poe kaubavalik on suur ja kaup on mitmekesine. E-poe
süsteem on seadistatud nii, et selle kasutaja näeb enda vanglasisest kontoseisu. Süsteem ei luba
ületada ka kaupade kogust ja kaalu, mis on kindlaks määratud Tallinna Vangla kodukorra punktis
15. Vanglateenistujad tõdesid, et e-poe kasutuselevõtt on oluliselt vähendanud nende töökoormust.
Enne e-poe kasutuselevõttu täideti ostutaotlusi käsitsi ning nii ostunimekirjade sisu kui ka inimeste
vanglasisesel kontol olev rahasumma tuli vanglateenistujatel eraldi üle kontrollida.
Paljud kinnipeetavad ja vahistatud kurtsid siiski, et tellimustele lisanduva kättetoimetamise tasu
tõttu ei ole sisseostude tegemine neile enam nii hästi kättesaadav, nagu see oli varem. Samasisulisi
kaebusi on saadetud ka õiguskantslerile. Kurdeti veel, et e-poe hinnad on võrreldes tavakaupluste
hindadega kõrged. Mõne kauba hinda võrreldes ei ole õiguskantsler seni tuvastanud, et need
hinnad ületaksid VangS § 48 lõikes 1 ette antud piiri (vt nt õiguskantsleri vastus nr 14-
3/240989/2403699).
Igale vangla e-poe tellimusele (sõltumata selle summast ja suurusest) lisandub kättetoimetamise
tasu 5,08 eurot. Selle tasu nõudmine paneb teistest kehvemasse olukorda need kinnipeetavad ja
vahistatud, kes ei tööta või kelle töötasu on väike ja kes ei saa rahalist tuge ka väljastpoolt vanglat.
Inimesed kurtsid, et neil tuleb näiteks lähedasele kirja saatmiseks 1,30 eurot maksva postmargi
ostmisel maksta sama suurt kättetoimetamise tasu nagu 237,90 eurot maksva televiisori ostmisel.
Mitmed kinnipeetavad tunnistasid, et nende motivatsioon vanglas tööd teha on vähenenud, sest
saadud töötasust jääb heal juhul alles vaid niipalju, et nad saavad maksta kättetoimetamise tasu
(s.o umbes 5 eurot), kuid mitte teha sisseoste. Ka mitmed vanglaametnikud arvasid, et
kättetoimetamise tasu lisandumise tõttu teevad kinnipeetavad ja vahistatud oste senisest vähem.
Ametnike sõnul esitatakse vanglale rohkem ka näiteks hügieenipakkide taotlusi, sest inimesed ei
saa kättetoimetamise tasu tõttu poest ka odavamat esmatarbekaupa osta.
Õiguskantsleri kogutud andmetel tegi ajavahemikul 01.09.–01.12.2024 kinnises vanglas
majandustöid (s.o koristamine, toidu jagamine jms) enam kui 800-st Tallinna Vanglas viibivast
inimesest keskmiselt 195. Vaadeldud perioodil oli keskmine töötasu majandustöödel umbes 71
eurot kuus. Suurim saadud töötasu sel perioodil oli 204,54 eurot kuus ja kõige väiksem töötasu
0,74 eurot kuus.
Kui eeldada, et kinnipeetava suhtes rakendusid VangS § 44 lõikes 2 sätestatud mahaarvamised
täies mahus (s.o 70 protsendi ulatuses), jäi keskmist töötasu saavale kinnipeetavale ühes kuus kätte
umbes 21 eurot. Neid kinnipeetavaid, kellele jäänuks pärast mahaarvamisi ühe kuu töötasust kätte
5 eurot või vähem (s.t nende töötasu kuus oli umbes 15 eurot või vähem), oli vaadeldud kolme kuu
jooksul 136, kõik nad tegid majandustöid (kokku tegi majandustöid 585 inimest). See on umbes
23 protsenti kinnipeetavatest.
On selge, et need numbrid ei peegelda täielikult vanglas viibivate inimeste rahalist seisu ja
ostuvõimet. Paljud kinnipeetavad ja vahistatud ei tööta vanglas ja neid ei toetata ka väljastpoolt
vanglat. Teised jällegi töötavad ja/või neid toetavad rahaliselt lähedased. Ka ei rakendu kõigile
kinnipeetavatele täies mahus VangS § 44 lõikes 2 ja vahistatutele VangS § 93 lõikes 2 sätestatud
mahaarvamised. Mitmeid asju on võimalik kinnipeetavale ja vahistatule saata ka kirja ning pakiga
(VangS § 28¹ ja § 98). Seda muidugi juhul, kui vanglas viibival inimesel on lähedasi, kes soovivad
teda aidata ja kellel on selleks võimalused.
19
Arvestades õiguskantslerini jõudnud kinnipeetavate ja vahistatute, aga ka vanglaametnike
tagasisidet, ei saa neist numbritest siiski mööda vaadata. On eluliselt usutav, et sisseostudele
lisatava universaalse kättetoimetamise tasu praegu kehtivas suuruses maksmine ei ole paljudele
kinnipeetavatele ja vahistatutele jõukohane. Ka tekitab küsimusi, kuidas kehtiv kättetoimetamise
tasu kujunes ning kuidas kontrolliti selle vastavust VangS § 48 lg 1 lauses 3 sätestatud tingimusele.
Nende tingimuste kohaselt võib müüdava kauba hind ja kauba kättetoimetamise kulu olla
turuhinnast kuni 20 protsenti kõrgemad. Kui seejuures võrreldi vabaduses tegutsevate e-poodide
transporditasusid, siis pole selge, mis asjaolusid täpsemalt arvestati.
Üldiselt on vabaduses viibival inimesel võimalik valida, kus, kuidas ja millal ta soovib e-poest
tellitud kauba kätte saada. Ta võib poodi kaubale ise järele minna ja sellega vältida
kättetoimetamise tasu maksmist. Kättetoimetamise tasu makstes saab kauba sageli kätte tellimuse
tegemisega samal päeval või paari järgneva päeva jooksul. E-poed teevad tihti ka
müügikampaaniaid või pakuvad mõnd kaupa tasuta tarnega. Niisiis on põhjust küsida, kas ei peaks
käsitlema vangla kaupluses tehtud oste ühtse tellimusena, sest nende tarneaadress on sama. Või
kas peaks kättetoimetamise tasu eest toimetama kauba kätte näiteks järgmisel päeval, mitte kaks
korda kuus, nagu vanglas tehakse.
Näiteks on Politsei- ja Piirivalveameti kinnipidamiskeskuses korraldatud e-poe teenuse
kasutamine nõnda, et sisseostude kättetoimetamise eest keskuses kinni peetud inimestelt tasu ei
võeta.
Vanglal tuleks koostöös Justiits- ja Digiministeeriumiga kaaluda, kuidas teha vangla
kaupluses sisseostude tegemine kinnipeetavatele ja vahistatutele taas kättesaadavamaks.
Üks võimalus on üle vaadata, kas vanglas tehtava töö tasustamine on praegust olukorda
arvestades asjakohane (VangS § 43). Samuti tuleks mõelda, kas inimestel oleks võimalik osta
teatud esmatarbekaupu (nt hügieenivahendid, kirjatarbed vms) vangla vahendusel ilma
kättetoimetamistasuta. Võiks kaaluda, kas vangla saaks teatud tingimustel pakkuda
motivatsioonimeetmena soodustust, näiteks võtta poetellimuse kättetoimetamise tasu enda
kanda.
6. Kinnipeetavate ja vahistatute saatmine
Kontrollkäigul uurisid õiguskantsleri nõunikud, kuidas toimub kinnipeetavate ja vahistatute
saatmine väljaspool vanglat. Selle käigus analüüsiti 150 inimese väljaviimist kajastavaid
dokumente (s.o iga inimese kohta koostatud väljaviimise korraldust, saateplaani I ja II osa), mis
olid koostatud ajavahemikul 01.09.–13.12.2024.
Analüüsitud materjalidest selgus, et inimesi viidi valdavalt tervishoiuteenuse osutaja juurde ning
kõik väljaviimised toimusid vahejuhtumiteta. Kinnipeetavaid ja vahistatuid saatis alati vähemalt
kaks saatemeeskonna liiget, kellel olid kaasas teenistusrelv, kuulivest, teleskoopnui, käerauad,
pipragaas ja mõnel juhul ka elektrišokirelv.
Vangla pidas kõigi 150 kinnipeetava ja vahistatu suhtes vajalikuks määrata väljaviimise
korralduses käeraudade ja ohjeldusvöö kasutamine. Analüüsitud dokumentides põhjendati
ohjeldusmeetmete kasutamist trafaretse sõnastusega.
20
Enamikul juhtudest ei olnud saatmist kajastavates dokumentides isiku kohta ühtki hinnangut.
Üksikutel juhtudel kirjeldati vajadust olla saatmisel inimese vastu tähelepanelikum (nt J. V. kohta
23.09.2024 antud korraldus nr 5-23/24/19274, T. R. – 27.09.2024 korraldus nr 5-23/24/19731,
M. S. – 19.11.2024 korraldus nr 5-23/24/23793, J. N. – 30.11.2024 korraldus nr 5-23/24/24664,
I. A. – 29.10.2024 korraldus nr 5-23/24/22116, A. Z. – 15.10.2024 korraldus nr 5-23/24/21138,
N. T. – 25.11.2024 korraldus nr 5-23/24/24141).
Oli aga ka arvestatav hulk neid juhtumeid, milles vangla ei näinud inimese puhul põgenemisriski
ega ka muid märkimisväärseid riske, mis ohustaksid väljaviimist. Mõnes dokumendis oli lisaks
märgitud, et inimene on rahumeelne ja ametnikega suheldes viisakas ning pole
distsiplinaarrikkumisi toime pannud. Nende seas oli ka eakamaid, raskelt haigeid ja
liikumisraskustega inimesi.
Kuigi riskihinnang sellele ei osutanud, anti ka neil juhtudel korraldus kasutada ohjeldusmeetmeid
ning ka kasutati inimeste ohjeldamisel käeraudu ning ohjeldusvööd. Mõne sellise inimese puhul
peeti vajalikuks dokumentides märkida sedagi, et käeraudade eemaldamisel (nt terviseuuringu
ajaks) asendataks need plastikust sidumisvahenditega (nt R. M. 02.09.2024 saateplaani I osa, K. H.
– 19.09.2024 korraldus nr 5-23/24/19100, R. N. – 04.09.2024 saateplaani I osa, P-K. – P.
30.09.2024 saatmisplaani I osa, A. G. – 06.09.2024 korraldus nr 5-23/24/17991, V. K. –
05.09.2024 korraldus nr 5-23/24/17888, I. P. – 05.09.2024 korraldus nr 5-23/24/17887, M.-L. T.
– 24.09.2024 korraldus nr 5-23/24/19313, K. K. – 13.09.2024 saateplaani I osa, O. M. – 11.09.2024
korraldus nr 5-23/24/18287, K. P. – 19.09.2024 korraldus nr 5-23/24/19014, M. G. – 02.09.2024
korraldus nr 5-23/24/17554, R. R. – 09.09.2024 korraldus nr 5-23/24/18087, V. I. – 18.10.2024
korraldus nr 5-23/24/21436, S. S. – 03.10.2024 korraldus nr 5-23/24/20137, D. S. – 30.09.2024
korraldus nr 5-23/24/19813, A. J. – 24.10.2024 saateplaani I osa, J. L. – 07.10.2024 korraldus nr
5-23/24/20363, A. M. – 10.10.2024 korraldus nr 5-23/24/20724, R. A. – 06.11.2024 korraldus nr
5-23/24/22748, A. M. – korraldus 27.11.2024 nr 5-23/24/24401, L. P. – 22.11.2024 saateplaani I
osa, V. Z. – 25.11.2024 korraldus nr 5-23/24/24140, A. A. – 22.11.2024 korraldus nr 5-
23/24/24074, R. V. – 31.10.2024 korraldus nr 5-23/24/22358, S. J. – 03.12.2024 korraldus nr 5-
23/24/24824, A. M. – 09.12.2024 korraldus nr 5-23/24/25269).
Vaid üksikutel juhtudel selgus saateplaani teisest osast, et kuigi väljaviimise korralduses olid
käerauad ja ohjeldusvöö kasutamine ette nähtud, neid siiski ei kasutatud. Neil juhtudel vajasid
inimesed liikumiseks karke või oli inimese käsi kipsis (nt I. T. 10.09.2024 saateplaani II osa, R. V.
12.09.2024 saateplaani II osa, R. K. 10.12.2024 saateplaani II osa, F. V. 02.12.2024 saateplaani II
osa). Ühel juhul ei olnud inimesel ühte kätt, mistõttu käeraudade paigaldamine ei olnud võimalik
(nt L. P. 22.11.2024 saateplaani II osa). Samas oli ka tema väljaviimise korralduses ette nähtud nii
käeraudade kui ka ohjeldusvöö kasutamine.
Mõne saatmisplaani teine osa oli jäänud täitmata. Seetõttu ei olnud võimalik jälgida, kas, millal ja
milliseid ohjeldusmeetmeid inimese suhtes kasutati (nt L. G. 25.11.2024 saateplaani II osa, S. V.
18.11.2024 saateplaani II osa).
Kogutud andmed viitavad sellele, et käeraudade ja ohjeldusvöö kasutamine vahistatute ja
kinnipeetavate saatmisel on kujunenud tavaks. Vangla käsitleb kõiki saadetavaid ühtmoodi
ohtlikena ega kaalu iga kord nõuetekohaselt ohjeldusmeetmete vajadust ja proportsionaalsust.
Selline praktika loob soodsa olukorra inimeste väärkohtlemiseks ning on vastuolus VangS § 70 lg
21
1 lauses 1 sisalduva kaalutluskohustusega, Riigikohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK)
praktikaga, samuti rahvusvaheliste dokumentide ning ekspertide, sh CPT seisukohtadega.
VangS § 70 lg 1 lause 1 annab vanglale võimaluse (mitte ei kohusta) rakendada kinnipeetava ja
vahistatu saatmisel ohjeldusmeetmeid. Seega tuleb saatmisel ohjeldusmeetme kohaldamine
otsustada kaalutlusõiguse alusel (vt nt Riigikohtu 03.10.2013 otsus nr 3-3-1-47-13, p 13).
Riigikohus on osutanud, et saatmisel ohjeldusmeetmete kohaldamise, sh käe- ja jalaraudade
kasutamise korral tuleb hinnata, kas inimene võib tahta põgeneda. Tuleb hinnata ka tema eelnevat
käitumist ning võimalikku käitumist saatmisel, üldist julgeolekuohtu lähtuvalt saatmise
eripäradest ning kohaldatavate meetmete piisavust ohu vähendamiseks, tagamaks saadetavate ja
saatjate julgeolek (vt Riigikohtu 23.05.2013 otsus nr 3-3-1-19-13, p 21). Neile põhimõtetele viitas
Riigikohus ka 30.04.2024 otsuses nr 3-21-939 (p 16). Ka justiitsministri määruse nr 3 „Vangla
saatemeeskonna ülesanded ja töökord“ § 15 lõikes 2 on sätestatud, et ohjeldusmeetme kasutamise
üle otsustamisel tuleb lähtuda konkreetsest inimesest ja olukorrast. Ohjeldusmeetme rakendamisel
tuleb tuvastada ka selle hädavajalikkus ja meetme proportsionaalsus (vt Riigikohtu 14.03.2012
otsus nr 3-3-1-80-11, p 16 ja 31.01.2023 otsus nr 3-19-1838/48, p 28).
CPT rõhutas juba 2012. aastal ja viimati 2023. aastal, et otsus kasutada transportimisel
ohjeldusmeetmeid peab põhinema iga inimese kohta antud individuaalsel riskihinnangul (vt CPT
2012. aasta soovitus Sloveeniale, p 73; CPT 2023. soovitus Horvaatiale, p 108; CPT 2023. aasta
soovitus Portugalile, p 124; CPT 2023. aasta soovitus Hollandile, p-d 147 ja 384). Ka Euroopa
Inimõiguste Kohus on märkinud EIÕK artikli 3 rikkumise tuvastamisel, et ohjeldusmeetmete
kasutamise põhjendamisel ei piisa viitest abstraktsele ohule ja et selline otsus tuleb teha isikustatud
riskihinnangu alusel (EIK 09.06.2020 otsus asjas Jeret vs. Eesti, p-d 66 ja 68).
6.1. Kinnipeetava valvamine haiglas
Kontrollkäigu raames hinnati veel, kuidas tagas vangla ravi vajanud kinnipeetavate ja vahistatute
valve haiglas. Vangla edastatud dokumentidest selgus, et inimesi valvas haiglas alati kaks
täisvarustuses valvurit. Seejuures kasutati kõigil haiglaravil olnud patsienditel käeraudu. Need
eemaldati meditsiiniliste protseduuride ja hügieenitoimingute ajaks ning mõnel juhul ka selleks,
et patsient saaks end rohkem liigutada. Ka haiglaravil olnud inimeste saatmisplaanidest ei
selgunud kaalutlusi, miks otsustati nende suhtes kasutada ohjeldusmeetmeid.
Euroopa Inimõiguste Kohus sedastas asjas Jeret vs. Eesti, et kuigi vastab tõele, et kinnipeetavaid
avalikes haiglates ravides peab riik tagama ka meditsiinipersonali ja teiste patsientide ohutuse, ei
tohi unustada, et julgeolekumeetmete – näiteks käeraudade – rakendamine peab põhinema
individuaalsel riskihinnangul, võttes arvesse kõiki olulisi asjaolusid. Selles asjas leidis EIK, et
kaks vanglaametnikku olid püsinud pidevalt kaebaja vahetus läheduses ja miski ei olnud viidanud
sellele, et nad ei oleks vajaduse korral saanud piisavalt kiiresti sekkuda (p 68).
Samuti tuvastas EIK asjas Okhrimenko vs. Ukraina EIÕK artikli 3 rikkumise olukorras, kus
kaugele arenenud vähiga ja väga kehva terviseseisundiga kinnipeetavat ohjeldati haiglas
käeraudadega. Kinnipeetavat valvas pidevalt kolm valvurit ja tema käitumine ei viidanud
vägivaldsusele ega ka põgenemisriskile (p 98). Asjas Hénaf vs. Prantsusmaa pidas EIK samuti
haiglas kinnipeetava ohjeldamist EIÕK artikli 3 rikkumiseks ja inimväärikust alandavaks. EIK
leidis, et kaebaja ohjeldamine oli ebaproportsionaalne arvestades tema vanust, tervislikku seisundit
ning seda, et ükski varasem juhtum ei olnud andnud tõsiseid põhjusi karta, et ta võib ohustada
julgeolekut. Peale selle oli valvanud kinnipeetavat väljaspool tema palatit kaks valvurit (p 56).
22
6.2. Kohtuistungile saatmine
Kogutud andmed viitavad sellele, et ohjeldusmeetmeid kohaldatakse alati ka vanglas viibivate
inimeste saatmisel kohtuistungile ja istungi ajal. Seda tehakse inimesest tulenevaid riske
kaalumata.
Euroopa Inimõiguste Kohus tuvastas asjas Gorodnichev vs. Venemaa, et sellise praktikaga
rikutakse EIÕK artiklis 3 sätestatut. EIK pidas inimväärikust alandavaks seda, et kaebajat hoiti
käeraudades avalikel kohtuistungitel. Kohus tõi välja, et vastustaja väited käeraudade kasutamise
vajalikkuse kohta turvalisuse tagamise eesmärgil ei olnud veenvad. Nimelt ei esitanud vastustaja
ühtegi materjali, mis viitaks, et käeraudade kasutamata jätmine võinuks tuua kaasa kaebaja
vägivalla või põgenemise, takistada õigusemõistmist või tekitada muud kahju (p 105). EIK leidis,
et isegi kui käeraudade kasutamisega kohtusaalis ei soovitud kaebajat alandada või häbistada, on
see EIÕK artikli 3 mõttes alandav kohtlemine. Alandavaks kohtlemiseks peetakse ka seda, kui
ohjeldusmeedet kasutatakse, kuigi see pole avaliku turvalisuse või õigusemõistmise tagamiseks
vajalik (p 108).
Vanglal tuleks muuta kinnipeetavate ja vahistatute saatmisel (sh inimese haiglas viibimise
ajal, saatmisel kohtuistungile) ohjeldusmeetmete kasutamise ja dokumenteerimise tava.
Ohjeldusmeetmete kasutamine peab põhinema inimese individuaalsel riskihinnangul.
Saatedokumentidest peavad selguma ohjeldusmeetmete kasutamise põhjendused, mis on
seostatud kindlat inimest iseloomustavate asjaoludega.
7. Konfidentsiaalsus
Vestlustest kinnipeetavate, vahistatute, ametnike ja haigla KMO töötajatega selgus, et sageli
viibivad vanglaametnikud vanglas toimuvate meditsiiniliste läbivaatuste ja protseduuride juures.
Valvur viibib alati kinnipeetava ja vahistatu juures siis, kui ta kohtub meedikuga väljaspool
vanglat.
Justiitsministri määruse nr 3 „Vangla saatemeeskonna ülesanded ja töökord“ § 14 lõige 2 sätestab
imperatiivselt, et saatemeeskonna liikmed teostavad saadetava üle pidevat visuaalset järelevalvet.
Selle määruse säte ei luba läheneda igale olukorrale ja saadetavale individuaalselt. Nii on
õiguskantsleri andmetel Tallinna Vangla saatemeeskonna liikmed viibinud ka näiteks vanglas
viibivate naiste sünnituste juures ja hiljem sünnitusjärgses palatis. Õiguskantsler asus 2016. aastal
seisukohale, et niivõrd delikaatses olukorras piisaks sellest, kui ametnikud jääksid sünnitus- ja
sünnitusjärgse palati vahetusse lähedusse.
Meditsiinilise konfidentsiaalsuse eesmärk on kaitsta patsiendi õigust privaatsusele. See aitab luua
usaldust tervishoiutöötaja ja patsiendi vahel. Patsient on rohkem valmis jagama tundlikku teavet,
kui ta on kindel, et see jääb tema ja tervishoiuteenuse osutaja vahele. Sellele on osutanud ka EIK
02.09.2009 asjas Szuluk vs. Ühendkuningriik (p 47).
Kinnipeetavate ja vahistatute suhtlemisel tervishoiuteenuse osutajatega tuleb tagada
konfidentsiaalsus. Seda on rõhutatud nii Mandela reeglite artiklis 31, Bangkoki reeglite artiklis
11.2 kui ka Euroopa vanglareeglistiku artiklis 42.3(a). CPT on järjepidevalt tauninud
23
vanglaametnike meditsiinilise läbivaatuse ja protseduuride juures viibimist (vt nt viimati CPT
2023. aasta soovitus Portugalile, p 124; CPT 2023. aasta soovitus Hollandile, p-d 147 ja 383. Ka
õiguskantsler on käsitlenud kinnipeetava ja vahistatu kui patsiendi õigust privaatsusele ja
konfidentsiaalsusele (nt 2016. aasta soovituses Viru Vanglale).
Kuigi vanglaametnikel on VangS § 132 alusel kohustus hoida ametialast teavet, ei saa seda
käsitada meditsiinilise konfidentsiaalsuse tagamisena. Valvuri kohalolek arsti ja kinnipeetava
vestluse ajal võib tekitada olukorra, kus inimene ei julge avaldada olulist teavet: näiteks oma
psüühikahäirete, sõltuvusprobleemide, haigussümptomite või võimaliku väärkohtlemise kohta.
Ilma olulise teabeta ei pruugi tervishoiuteenuse osutaja patsienti asjakohaselt ravida. Privaatsuse
puudumine kohtumisel võib takistada ka väärkohtlemise juhtumite tuvastamist – kui kinnipeetaval
ei ole võimalust tervishoiutöötajaga omavahel usalduslikult vestelda.
CPT soovitas juba 2014. aastal, et Eestis otsitaks lahendusi, mis tagavad meditsiinilisel
läbivaatusel patsiendile konfidentsiaalsuse. Tervishoiutöötaja ja patsiendi kohtumine peab alati
toimuma väljaspool valvurite kuuldekaugust. Kui tervishoiutöötaja seda eraldi ei nõua, siis võiks
vastuvõtt toimuda ka väljaspool valvurite vaatevälja (p 86). Sellele CPT seisukohale on viidanud
ka Euroopa Inimõiguste Kohus EIÕK artikli 3 rikkumise tuvastamisel (vt nt EIK 16.10.2009 otsus
asjas Yananer vs. Türgi, p 41; EIK 17.06.2009 otsus asjas Salamanoĝlu ja Polattaş vs. Türgi, p 80).
Kogutud andmed viitavad, et Eesti ei ole CPT soovitust senini järginud.
Palun Justiits- ja Digiministeeriumil viia justiitsministri määruse nr 3 „Vangla
saatemeeskonna ülesanded ja töökord“ § 14 lõige 2 kooskõlla rahvusvaheliste
kinnipidamisstandardite ja CPT Eestile antud soovitustega. See võib tähendada, et säte tuleb
paindlikumaks muuta, nii et see võimaldaks vanglateenistujatel arvestada järelevalvet tehes
konkreetsest inimesest ja konkreetsest olukorrast tulenevaid riske.
Kontrollkäigule kaasatud tervishoiueksperdi hinnangul tasuks kaaluda valvuritel heli
summutavate kõrvaklappide kasutusele võtmist olukordades, kus valvuri viibimine
kinnipeetava meditsiinilise läbivaatuse juures on vältimatult vajalik.
8. Raskelt haigestunud vahistatu
Kontrollkäigul nägid õiguskantsleri nõunikud raskes seisus vahistatut. Vahistatu istus ratastoolis,
karjus seosetult ning tema kambrist levis üle koridori tugev väljaheidete hais. Õiguskantsleri
nõunikele jäi mulje, et inimene ei saanud aru, kes ta on ja kus viibib, vanglateenistujad ega ka
haigla KMO töötajad ei saanud temaga kontakti.
Valvurid selgitasid, et nad ootasid KMO valveõe hinnangut, kas vahistatu tuleb viia Lääne-
Tallinna Keskhaigla erakorralise meditsiini osakonda. Valvurite sõnul oli vahistatu nii vaimne kui
ka füüsiline seisund halb. Sündmuse ettekandes on kirjeldatud, et vahistatu käitumine oli
ebaadekvaatne; tema suhtes kasutati käeraudu, mis kinnitati ratastooli raami külge ning tema suu
ette pandi mask. Kuivõrd inimene muutus agressiivseks, otsustas KMO valveõde kutsuda kiirabi,
et see teeks vahistatule rahustava süsti. Kiirabi viis vahistatu vangla konvoi saatel haiglasse
(12.12.2024 ettekanne nr 1-24-12845).
Vanglateenistujad rääkisid veel, et vahistatu on juba mõnda aega olnud halvas seisus ja tema
olukord on muutunud aina kehvemaks: ta ei saa aru, kes ja kus ta on; sööb enda väljaheiteid ja
kätte sattuvaid asju (nt tekki, padja sisu, puhastusvahendeid, märgasid salvrätte jne); kamber on
24
kaetud uriini ja väljaheidetega, sest ta ei mõista kasutada WC-d ega dušši; ta häälitseb ja karjub
tundide viisi seosetult, on agressiivne ja tema hooldamine on äärmiselt keeruline. Ametnikud
avaldasid kahtlust, kas sellises seisus inimese koht on vanglas.
Kontrollkäigu järel kogutud teave kinnitab valvurite öeldut. Alates 2024. aasta augusti lõpust on
vahistatu kohta koostatud suur hulk ettekandeid, milles valvurid kirjeldavad inimese
ebaadekvaatset käitumist. Vangla 19.01.2025 pöördumisest LTKH poole selgub, et alates 2024.
aasta novembrist on koostatud 48 sellist ettekannet vahistatu kohta.
Valvurid on ettekannetes korduvalt väljendanud arvamust, et inimese vaimne seisund on
ebaadekvaatne ja see vajab meditsiinilist sekkumist. Samuti on nad öelnud seda, et vangla ei ole
hooldekodu ja et vahistatu olukord ei ole inimlik (nt 30.08.2024 ettekanne nr 1-24-8775,
09.09.2024 ettekanne nr 1-24-9076, 12.09.2024 ettekanne nr 1-24-9267, 24.11.2024 ettekanne nr
1-24-12123, 26.11.2024 ettekanne nr 1-24-12197, 28.11.2024 ettekanne nr 1-24-12272,
29.11.2024 ettekanne nr 1-24-12322, 30.11.2024 ettekanne nr 1-24-12373, 03.01.2024 ettekanne
nr 1-25-79, 19.01.2025 ettekanne nr 1-25-707, 21.01.2025 ettekanne nr 1-25-841, 17.02.2025
ettekanne nr 1-25-1902, 28.02.205 ettekanne nr 1-25-2457).
Kogutud andmetest selgub veel, et teise üksuse juht selgitas juba 07.11.2024 (ka 08.11.2024 ja
15.11.2024) kirjas vahistatu kaitsjale tema olukorda ja avaldas kahtlust, et halvenenud
terviseseisundi tõttu (sh süvenenud dementsusest) ei pruugi vahistatu aru saada vahistuses
viibimise eesmärkidest.
Kohtute infosüsteemist nähtub, et vahistatu kaitsja ei tõstatanud apellatsioonis sisulist küsimust,
millise lahendi peaks ringkonnakohus tegema, kui süüdistatav on parandamatult haigestunud ning
ta ei ole seetõttu võimeline kriminaalmenetluses osalema. Kaitsja ei sidunud ekspertiisi määramise
taotlust apellatsioonis esitatud taotlustega, ka puudusid igasugused sellekohased argumendid
apellatsiooni põhjendustes (TlnRnK 10.12.2024 määrus kriminaalasjas nr 1-24-3202, p 3.4).
Ei ole teada, et vangla oleks edastanud infot vahistatu olukorra kohta kohtule, mis on
kriminaalmenetluse kohtulikus etapis vastutav, et valitud tõkend oleks asjakohane ja põhjendatud.
Vangla esitas alles 14.03.2025 (s.o süüdimõistetu staatusesse jõudmise järel) Harju Maakohtule
KrMS §-i 425 alusel taotluse vabastada inimene talle mõistetud karistuse kandmisest ning
kohaldada talle statsionaarne psühhiaatriline sundravi. Seda vaatamata sellele, et vanglal oli juba
07.11.2025 (s.o. kaitsjale kirjutamise ajal ja ilmselt ka juba varem) tekkinud tõsine kahtlus, et
vahistatul on avaldunud raske psüühikahäire ja vangla keskkond ei vasta tema terviseseisundist
tulenevatele vajadustele.
Põhiseaduse § 14 järgi on inimeste õiguste ja vabaduste tagamine ka täidesaatva võimu kohustus.
VangS § 41 sätestab, et tuleb austada vahistatu inimväärikust ning kindlustada, et vahi all viibimine
ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad
vanglas kinnipidamisega.
Euroopa Inimõiguste Kohus on leidnud, et vanglas viibivat inimest ei kohelda väärikalt, kui talle
ei ole tagatud tema terviseseisundile vastavat ravi ja keskkonda. Peale selle on ametivõimudel
kohustus ära hoida inimesele põhjustatud kannatusi, mis tulenevad kinnipidamisest, mis ei ole
kooskõlas inimese tervisliku seisundiga. EIK on osutanud, et selles kontekstis ei ole mingit
õigustust teha vahet isikul, kes on süüdi mõistetud lõpliku kohtuotsusega, ja isikul, kes on
25
eelvangistuses (vt nt EIK 22.06.2022 otsus asjas Cosovan vs. Moldova, p-d 87-90; EIK 20.09.2024
otsus asjas Temporale vs. Itaalia, p 79).
EIK on mitmes EIÕK artikli 3 rikkumise kohtuasjas pidanud muret tekitavaks, kui raskelt haige
(sh orgaanilise psüühikahäire all kannatava) kinnipeetava eest määratakse hoolitsema selleks
vajalike teadmiste ja oskusteta inimesed, nt teised kinnipeetavad (vt nt EIK 02.09.2020 otsus asjas
Potoroc vs. Rumeenia p-d 77-78, EIK 05.03.2012 otsus asjas Gülay Çetin vs. Türgi, p 112).
Õiguskantsler tõstatas juba 2023. aastal küsimuse, kas ja mis tingimustel võiksid raskelt haige
inimese hooldamises osaleda teised kinnipeetavad või vahistatud ning millist väljaõpet nad selleks
peaksid saama. See küsimus on vanglates endiselt lahendamata.
Kirjeldatud juhul aitas vahistatut hooldada eriteadmisteta kinnipeetav, kes reageeris vahistatu
haigusest tingitud agressiivsusele nii, et lõi ka ise vahistatut mitmel juhul rusikaga pea piirkonda
ja lõi teda jalaga (vt nt 15.11.2024 ettekanne 1-24-11857, 16.11.2024 ettekanne nr 1-24-11874,
29.11.2024 ettekanne nr 1-24-12322, 03.12.2024 ettekanne nr 1-24-12441).
Kui vahistatul tekib raske psüühikahäire, peab vangla teavitama inimese seisundi muutumisest
menetlejat, kelle otsustada on vastavas kriminaalmenetluse etapis vajadusel tõkendi muutmine.
Nii täidab vangla talle PS §-s 14 ja VangS §-s 41 pandud kohustust ja tagab inimese põhiõigused
ja inimväärikuse. Kui kriminaalasi on kohtu menetluses, ei pruugi ainuüksi kaitsja ja prokuröri
informeerimisest piisata, et vajalik teave jõuaks õigeaegselt inimese olukorra üle otsustava
kohtuni. Info tuleb sellisel juhul edastada ka kohtule.
Vanglal tuleks analüüsida, kas kirjeldatud juhtumiga sarnaste olukordade paremaks
lahendamiseks on vajalik üle vaadata vanglasisene infovahetus (sh infovahetus haigla KMO-
ga), kas on vaja koostada vanglateenistujatele tegevusjuhis ja/või muuta muid
töökorralduslikke aspekte.
9. Tervishoid
9.1. Inventar ja ravimid
Kontrollkäigul osalenud tervishoiueksperdi hinnangul olid SA Lääne-Tallinna Keskhaigla
(LTKH) korrektsioonilise meditsiini osakonna (KMO) vastuvõturuumid Tallinna Vanglas kenad
ja tänapäevased ning vajaliku varustusega. Arstid ja õed teevad kõik sissekanded patsientide kohta
digitaalselt.
Protseduuride toas olid erakorralisteks olukordadeks mõeldud töökorras EKG aparaat,
kardiomonitor, AED (automated external defibrillator) aparaat ning elustamiskohver vajalike
ravimite ja seadmetega. Osakonnas olid röntgeni- ja ultraheliaparaat, mis võimaldavad teha
vajalikke uuringuid. Röntgeniruumi seisukord ja seadmed oli ajakohased. Osakonnas oli
hambaarstikabinet ning ruum, kus saab puhastada meditsiinilisi instrumente.
Kinnipeetavatele ja vahistatutele on võimalik tellida kõiki haiglas tehtavaid analüüse. Analüüse
võtab KMO meditsiiniõde eraldi toas ning need viiakse LTKH laborisse. Meditsiiniosakonnas on
võimalik teha ka gastroskoopia ja koloskoopia uuringuid. Nii on võimalik diagnoosida ja ravida
seedetrakti haigusi kohapeal, ilma patsienti vanglast välja viimata.
26
Ekspert tuvastas, et ravimite valik oli vanglas kontrollkäigu ajal väga lai ja ravimite varu oli piisav.
Psühhotroopsete ja narkootiliste ainete kohta peetakse eraldi arvestust.
Ekspert tõi välja, et haigla KMO valveõdedel kulub palju aega patsientide ravimipinalite
täitmisele, mistõttu jääb neil vähem aega patsientidega tegelda. Eksperdi hinnangul võiks
LTKH kaaluda, kuidas korraldada ravimite jagamine teisiti (nt apteegi kaudu pakendatud
ravimilintidena või muul moel).
Õiguskantsleri andmetel on ka Tallinna Vangla vanglakomisjon teinud LTKH-le mitu
ettepanekut, kuidas saaks vanglas ravimite jagamist tõhustada, et õdede väärtuslikku
tööaega säästa. Muu hulgas on pakutud, et õdedele võiks appi kutsuda Tallinna Tervishoiu
Kõrgkooli praktikandid.
9.2. Tervishoiuteenuste kättesaadavus ja kvaliteet
Ekspert avaldas tunnustust, et haigla KMO personali koolitusvõimalused on varasemaga võrreldes
paranenud. Töötajatel on nüüd võimalus osaleda haigla sisekoolitustel, et uuendada oma erialaseid
oskusi ja teadmisi.
Eksperdi hinnangul on hea see, et haigla KMO õed saavad konsulteerida haigla valvearstidega.
Seejuures on oluline, et kõik haigla valvearstid teaksid, et vanglast võidakse neile helistada ning
nõu küsida.
Haigla KMO-s oli siiski hulk vabu töökohti. Sestap ei olnud eksperdi hinnangul kinnipeetavatele
ja vahistatutele vajalik abi (sh vaimse tervise teenused) nii kättesaadav, kui see peaks olema (nt
kinnipeetavate pöördumistele vastamine, vastuvõtu ooteajad, korduvate konsultatsioonide
sagedus). Seda kinnitasid ka kontrollkäigu järel kogutud andmed: vanglas viibivad inimesed pidid
ootama perearsti vastuvõtule saamist keskmiselt neli nädalat. Ekspert selgitas, et väljaspool
vanglat peaks ägedate terviseprobleemidega patsient pääsema perearsti vastuvõtule üldjuhul ühe
päevaga ja muude probleemidega patsient viie päevaga. Ka vanglas peaks olema tagatud vähemalt
samaväärne võimalus saada perearsti vastuvõtule.
Ekspert märkis, et kui esmatasandi arstiabi ei ole kättesaadav, kannatab ka teenuse kvaliteet, sest
näiteks krooniliste haiguste ravi võib vajada pidevat arsti tähelepanu. Tervishoiuteenuse kvaliteet
võib eksperdi hinnangul kannatada ka seetõttu, et õde peab ise lahendama suurema osa
probleemidest.
Psühhiaatri vastuvõtule oli vanglas veelgi keerulisem saada. Kontrollkäigu ajal oli vanglas kaks
psühhiaatrit, kelle koormus kokku oli 0,7 kohta. Kliinilist psühholoogi vanglas kontrollkäigu ajal
ei olnud. 2024. aasta detsembrist alustas vanglas tööd üks vaimse tervise õde (koormusega 0,75
kohta).
Vaimse tervisega tegelevaid töötajaid on sedavõrd suure kinnipidamiskoha ning lisandunud
keeruliste patsientide (nt Tartu Vanglast ümberpaigutatud narkootiliste ainete tarvitamisest
tingitud sõltuvushäiretega inimeste) kohta liialt vähe. Mitmed vanglateenistujad ja patsiendid tõid
välja, et probleeme on olnud pikalt tööl olnud psühhiaatri raviotsuste ja kliinilise pädevusega.
Psühhiaatri töös nägi puudusi ka 2022. aastal Tallinna Vangla kontrollkäigule kaasatud
tervishoiuekspert (vt 2022. aastal Tallinna Vanglasse tehtud kontrollkäigu kokkuvõtte p 9).
27
Eksperdile tegi muret veel see, et haigla KMO töötajad ja vangla psühholoogid ei tee
psühhiaatriliste haigustega kinnipeetavate ja vahistatute ravimisel koostööd. Vanglas puudub
toimiv vaimse tervise meeskond, kuhu ideaalis võiks kuuluda psühhiaater, psühholoogid, vaimse
tervise õed, kliinilised psühholoogid, tegevusterapeudid jt spetsialistid.
Vanglateenistujad ja haigla KMO töötajad tunnistasid, et ka muudes küsimustes on koostöö pärast
1. juulit 2024 toimunud vanglatervishoiu ümberkorraldust olnud puudulik. See tegi
vanglaametnikele palju tuska. Ametnike sõnul ei saa nad haigla KMO-lt enda tööks vajalikku
teavet. Haigla KMO töötajate sõnul ei ole enne 01.07.2024 tervise infosüsteemi kantud
meditsiinilised andmed neile nii hõlpsasti kättesaadavad, kui peaksid olema.
Palun LTKH-l teha täiendavaid jõupingutusi, et täita KMO vabad töökohad ning tagada, et
vanglas viibiv inimene saaks piisavalt kiiresti talle vajalikku arstiabi (s.o ajal, kui tema
tervislik seisund oluliselt ei halveneks). Kaaluda võiks senisest rohkem digilahenduste (nt
e-konsultatsioonide) kasutamist.
Erilise tähelepanu alla tuleks võtta vaimse tervise teenuste tagamine vanglas, sh parandada
koostööd haigla KMO vaimse tervise spetsialistide ja vangla meeskonda kuuluvate
psühholoogide vahel. Niisamuti tuleks LTKH-l koos Tallinna Vanglaga läbi mõelda, kuidas
senisest paremini korraldada haigla KMO ja vangla vahelist partnerlust.
9.3. Esmane tervisekontroll
Kontrollkäigul selgus, et vanglasse saabuvale inimesele tehakse tema soovil HIV, C- ja B-hepatiidi
analüüsid. Eksperdi hinnangul võiks vanemaealiste või südamepatoloogiaga patsientide
tervisekontroll hõlmata ka südame elektrokardiogrammi tegemist.
Õiguskantsler on varem vanglatele soovitanud kaasata tervisekontrolli, mis tehakse inimesele
vanglasse saabumisel, ka vaimse tervise spetsialist (vt 2024. aasta Viru Vangla kontrollkäigu
kokkuvõte, p 8.4; 2023. aasta Tartu Vangla kontrollkäigu kokkuvõte, p. 5.1). Piinamise ja
Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee (CPT) on
enda raportites samuti välja toonud, kui kõigil vanglasse saabuvatel inimestel on olnud võimalus
kohtuda vangla vaimse tervise meeskonna liikmega (vt nt CPT 2024. aasta soovitus Küprosele, p
68).
Kontrollkäigule kaasatud eksperdi hinnangul võiks võtta kasutusele ka vaimse tervise
küsimustikud, mida inimene saab täita ise või vajaduse korral meditsiinitöötaja abiga (nt EEK-2,
www.peaasi.ee/test). Nii on võimalik varakult märgata esimesi psüühikahäire tunnusmärke, häire
süvenemise ohtu või enesevigastamise ohtu. Ekspert märkis, et pelgalt suitsiidiriski hindamine ei
pruugi kajastada muid vaimse tervise probleeme. Näiteks ei kaasne raske depressiooniga alati
suitsiidset käitumist ega enesevigastamise mõtteid, aga sellegipoolest vajab inimene abi.
Tervisekontrolli, mis tehakse inimesele vanglasse saabumisel, on soovitatav kaasata ka
vaimse tervise spetsialist. Eksperdi hinnangul tuleks kasutusele võtta vaimse tervise
küsimustikud.
9.4. Tervishoiuteenuste järjepidevus
Ekspert osutas, et mõne kroonilise haiguse ravimisel tuleb ravimeid võtta järjepidevalt. Kui
ravimite võtmine peatatakse, võib krooniline haigus ägeneda ja inimese terviseseisund halveneda.
28
Samas on ka vanglas viibival patsiendil alati õigus keelduda talle määratud tervishoiuteenusest,
sealhulgas ravimitest. Kinnipeetav ja vahistatu, kes keeldub ravimeid võtmast või muust
tervishoiuteenusest, peaksid allkirjastama vastava keeldumise akti. Nii on öeldud ka Tallinna
Vangla kodukorras (p 19.12).
Ekspert rõhutas, et selline patsient peaks siiski saama nõu ja selgitusi, kuidas võib mõjutada
ravimi(te) võtmise peatamine või muu tervishoiuteenuse osutamata jätmine tema tervist.
Keeldumine võib olla ka ajutine, näiteks ei ole inimene nõus võtma ühel päeval talle ette nähtud
ravimeid, kuid järgmistel päevadel nõustub neid võtma. Eksperdi hinnangul ei tohiks patsiendi
keeldumise korral teda automaatselt ravilt maha võtta, nagu näeb ette Tallinna Vangla kodukorra
p 19.12 lause 2.
Eksperdi hinnangul on oluline, et ka pärast vanglast vabanemist ei katkeks inimese ravi selle tõttu,
et tal ei ole vajalikke ravimeid. Inimene ei pruugi teada, kuhu pöörduda ega ka saada vahetult
pärast vabanemist tervishoiutöötaja vastuvõtule. Mõnel inimesel ei pruugi olla piisavalt raha, et
kohe pärast vabanemist ravimeid osta. Seetõttu on oht, et inimesele määratud ravi võib pärast
vabanemist katkeda.
Ekspert tõi välja, et näiteks narkootiliste ainete sõltuvushäirega inimese ravi võib alata just
vanglas, mis eeldatavalt võimaldab tal elada tulevikus uimasteid kasutamata. Seetõttu on haigla
KMO-l märkimisväärne roll edasipidise ravi jätkamise tagamisel.
Eksperdi hinnangul tuleks haigla KMO-l läbi mõelda, kuidas tagada vanglast vabanevatele
inimestele osutatavate tervishoiuteenuste järjepidevus. Võiks kaaluda, kas ja millistel
juhtudel saaks vanglast vabanevale inimesele anda kaasa teatud ajaks ravimivaru ning kas
ja millistel juhtudel tuleks inimest teavitada väljaspool vanglat ravi saamise võimalustest (nt
anda narkootiliste ainete asendusravi saavale inimesele infot, kuhu ta peaks pärast
vabanemist ravi jätkamiseks pöörduma).
9.5. Konfidentsiaalsus
Kontrollkäigu kokkuvõtte punktis 7 on käsitletud vanglas viibivate inimeste meditsiiniliste
andmete konfidentsiaalsuse tagamist. Selles punktis antakse Tallinna Vanglale ja Justiits- ja
Digiministeeriumile soovitusi, kuidas seda olukorda parandada.
Analüüsis toodud selgitused ja põhjendused käivad ka tervishoiutöötajate töö kohta. Tuleb
rõhutada, et ka tervishoiutöötajad ise peavad järgima tervishoiuteenuseid osutades privaatsuse ja
konfidentsiaalsuse põhimõtet.
Meditsiinitöötaja peab olema sõltumatu ning edendama ja kaitsma inimese tervist. Selle eelduseks
on, et kõiki patsiente koheldakse võrdselt. Usulised, rahvuslikud, sotsiaalsed ja poliitilised tegurid
ei tohi meditsiinitöötaja tööd mõjutada. Need põhimõtted kohustavad meditsiinipersonali suhtuma
kinnipeetavatesse eelkõige kui patsientidesse mitte kui kurjategijatesse. Kinnipeetavate
patsientidena kohtlemise lähtepunktiks on vangla meditsiinipersonali selge arusaam ja
veendumus, et arsti-patsiendi vahelise usaldussuhte tekkimiseks on ka vangla tingimustes
hädavajalik järgida privaatsuse ja konfidentsiaalsuse põhimõtteid. Vanglas viibivate patsientidega
29
töötades tuleb meedikutel järgida samu kutse-eetika nõuded, mida nad on kohustatud järgima
väljaspool vanglat.22
Ekspert möönis, et tervishoiutöötaja võib aeg-ajalt tunda end vanglas viibivate patsientidega
ebaturvaliselt. Osa kinnipeetavaid võib olla ettearvamatu käitumisega ja turvalisuse tagamiseks on
valvuri juuresolek vahel möödapääsmatu. Sellegipoolest peaks valvuri appi kutsumise otsustus
lähtuma konkreetsetest asjaoludest.
Valvurite meditsiinilise läbivaatuse juures viibimise vajadust saab vähendada, kui haigla
KMO meditsiinipersonali õpetataks toime tulema pingeliste ja keeruliste olukordadega. On
oluline, et tervishoiutöötajad küsiksid ja saaksid vanglalt piisavalt infot vastuvõtule tuleva
patsiendi käitumise kohta. Meditsiinipersonalile peaks andma häirenupud vm
kutsungiseadmed, et neil oleks võimalik vajadusel kiiresti abi kutsuda.23
Ekspert osutas, et meditsiiniandmete hulka kuulub ka teave ravimite kohta, mida vanglas viibiv
patsient peab võtma. Ekspert tõi positiivsena välja, et inimeste ravimkarpidel, mida jagavad
valvurid, ei ole kirjas, mis ravimitega täpsemalt tegemist on. Ravimi nimetuse märkimine
ravimikarbile võimaldaks valvuril teha järeldusi inimese haiguste kohta ja see ei oleks kooskõlas
konfidentsiaalsuse põhimõttega. Ravimi kasutamise põhjus võib tuua kaasa inimese
stigmatiseerimist ja seda tuleks igati vältida.
9.6. Vigastuste dokumenteerimine
Haigla KMO töötajad tõdesid kontrollkäigul, et esmase tervisekontrolli käigus kirjeldavad nad
inimese nahakahjustusi ja vigastusi, kuid ei pildista neid. Nahakahjustusi ja vigastusi ei pildistata
ka muudes olukordades, näiteks pärast vahetu sunni kasutamist tehtava läbivaatuse käigus (VangS
§ 71 lg 7¹, justiitsministri 05.09.2011 määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ § 46 lg 3).
Eksperdi hinnangul tuleks kahjustustest ja vigastustest lisada tervisekaardi juurde ka fotod. Nii
saab tagantjärele kõige täpsemini hinnata ning tõendada vigastuste olemasolu või nende
puudumist.
Väärkohtlemise juhtumite dokumenteerimisel on oluliseks juhendmaterjaliks ÜRO piinamise ja
muu julma, ebainimliku ja alandava kohtlemise ja karistamise efektiivse uurimise ja
dokumenteerimise käsiraamat (nn Istanbuli protokoll). Istanbuli protokoll on tunnustatud
rahvusvaheline väärkohtlemise juhtumite dokumenteerimise standard, millele soovitab tugineda
ka Euroopa Inimõiguste Kohus.24 Protokollis käsitletakse muu hulgas füüsilise tõendusmaterjali
kogumise ja säilitamise meetodeid ning juhiseid inimese läbivaatamiseks, et kogutud andmete
põhjal saaks tõendada juhtunu asjaolusid ning vigastuste päritolu. Protokollis antakse muuhulgas
juhiseid, kuidas kirjeldada, pildistada ja märkida vigastusi kehakaardile.
Ka CPT on mitmele riigile soovitanud, et lisaks vigastuste täpsele kirjeldusele tuleks
tervisekontrolli tehes kasutada kehamudelit ja teha fotosid. Fotod vigastustest tuleks lisada inimese
22 Vt Istanbuli protokoll, p 56; UNODC, WHO/Europe, Good governance for prison health in the 21st century, 2013;
A. Coyle, Standards in prison health: the prisoner as a patient, WHO/Europe, lk-d 7-13; A. Lehtmets, J. Pont, Prison
health care and medical ethics, COE, 2014, lk-d 12-14; Maailma Arstide Liit, Arstieetika käsiraamat, 2007, lk 42;
Eesti arstieetika koodeks, p 4. 23 CPT standardid, III osa, p-d 71-77; A. Lehtmets, J. Pont, Prison health care and medical ethics, COE, 2014, lk 13. 24 Vt nt EIK 03.09.2004 otsus asjas Bati jt vs. Türgi, p-d 100 ja 133; EIK 24.07.2012 otsus asjas Ibrahim Ergün vs.
Türgi, 24.07.2012, p 41; EIK 20.01.2016 otsus asjas Dilek Aslan vs. Türgi, p-d 48-49 ja 57.
30
meditsiinitoimikusse (vt nt CPT 2021. aasta soovitus Hispaaniale, p 57; CPT 2018. aasta soovitus
Portugalile, p 64).
Haigla KMO-l tuleks kehavigastuste fikseerimisel kasutada ka kehamudelit ning vigastustest
peaks tegema fotod.
9.7. Üksikvangistuses viibivate inimeste jälgimine
Ekspert tegi kindlaks, et haigla KMO-s ei ole eraldi määratud töötajat ega korda üksikvangistuses
viibijate jälgimiseks (s.o. nende kinnipeetavate ja vahistatute jälgimiseks, kes viibivad vähemalt
22 tundi päevas lukustatuna enda kambris). Kuigi osa neist inimestest oli lukustatud kambrisse ja
videovalve alla paigutatud haigla KMO otsusel, ei käinud meedikud ka nende inimeste
terviseseisundit iga päev hindamas.
Õiguskantsler käsitles üksikvangistuse teemat põhjalikult 2020. aastal Tartu Vanglasse tehtud
kontrollkäigu kokkuvõttes ning 2022. aastal Tallinna Vanglasse tehtud kontrollkäigu kokkuvõttes.
Haigla KMO töötajatel tuleks iga päev jälgida, ega inimene ei kannata üksikvangistuse kahjulike
mõjude all (nt unehäired, depressioon, ärevus, foobiad, emotsionaalne sõltuvus, segadusseisund,
mäluhäired, kehv keskendumisvõime, agressiivsus, külmatunne, vererõhu tõus jne) ja ega tema
varasemad terviseprobleemid ei ole süvenenud. Üksikvangistuses oleva kinnipeetava või vahistatu
läbivaatus peab olema sisuline. See tähendab, et vangla tervishoiutöötaja peab käima
üksikvangistuses viibijaid kambrites vaatamas ja nendega vestlemas. Kinnipeetava või vahistatu
tervise halvenemisest peaks meditsiinitöötaja kohe vanglale teatama ja soovitama režiimi
leevendamist või üksikvangistuse lõpetamist (Mandela reeglite art 46.2-3, EVR reeglite art 43.3).
Euroopa Inimõiguste Kohus on korduvalt öelnud (sh EIK 04.07.2006 otsuses Ramirez Sanchez vs.
Prantsusmaa, p 139 ja EIK 03.10.2012 otsuses Razvyazkin vs. Venemaa, p 101), et
üksikvangistuses kinnipeetavat tuleb korrapäraselt läbi vaadata. Mandela reeglite artikli 46.1,
ÜRO piinamisvastase eriraportööri arvamuse, EVR artikli 43.2, CPT standardite ja soovituste (sh
2014. aasta ja 2019. aasta raportis Eestile) järgi tähendab korrapärasus seda, et tervishoiutöötaja
vaatab üksikvangistuses inimese läbi iga päev.
Haigla KMO töötaja peaks iga päev külastama üksikvangistuses viibivaid inimesi ning
hindama nende seisundit. Teavet nende inimeste kohta saab haigla KMO küsida vanglalt.
Kuna üksikvangistuses olemine ohustab eeskätt inimese psüühikat, võiks neid inimesi
regulaarselt läbi vaadata ka vaimse tervise õe teadmiste ja oskustega spetsialist.
9.8. Üledoosid ja antidootravi (nn vasturavi)
Tallinna Vanglas on arvestatav hulk narkootiliste ainete tarvitamisest tingitud sõltuvushäiretega
kinnipeetavaid ja vahistatuid, kes vajavad sageli asendusravi. Teatud narkootiliste ainete
üleannustamisel (sh asendusravi ravimise üleannustamisel) võib tekkida eluohtlik tervisehäire,
mille korral on väga tähtis rakendada esmaseid abivõtteid ja kiiresti manustada nn vastumürki.
Eksperdi hinnangul on hea see, et haigla KMO-l on olemas naloksoon, mida manustatakse opioidi
üledoosist tingitud teadvushäire ja/või hingamispeetuse korral. Need häired on eluohtlikud ja
ravimit tuleb manustada esimesel võimalusel, kui kliinilise pildi põhjal on tekkinud üledoosi
kahtlus.
31
Kontrollkäigul ja selle järel kogutud andmete põhjal tekkis eksperdil tugev kahtlus, et kinnipeetav
A. P.-le määratud ravis võis esineda vigu, mille tõttu metadooni üleannustamine põhjustas tema
teadvuseta seisundi (vt A. P. 17.09.2024 haigusjuht nr A152923 20249). Kogutud teabest selgus,
et haigla KMO valveõde ei manustanud kinnipeetavale naloksooni, vaid ootas, kuni seda teeb
kiirabi personal. Ka kiirabi teisel väljakutsel (samal päeval) manustas seda kiirabitöötaja. Sellistel
kriitilistel juhtudel võib antidoodi viivitamatu manustamine päästa inimese elu.
Ekspert soovitab koolitada ka haigla KMO õdesid, et nad tunneksid ära opioidi üledoosist
tingitud tervisehäire ning manustaksid kahtluse korral antidooti.
9.9. Vaktsineerimine
Eksperdi arvates peaks kinnipeetavatel ja vahistatutel olema võimalus lasta end vaktsineerida
riiklikusse immuniseerimiskavasse kuuluvate vaktsiinidega (vt ka Vabariigi Valitsuse 10.06.2024
määrus nr 32 „Vanglas ja arestimajas kinni peetavale isikule tervishoiuteenuste osutamine“ § 2
lg 3 p 8).
Kaaluda võiks ka riiklikku kavasse mittekuuluvate vaktsiinide manustamist. Näitena tõi ekspert
puukentsefaliidivastase vaktsiini, mida manustatakse kindla ajavahemiku tagant. Oluline on, et
vaktsineeritu ei kaotaks vanglas viibimise ajal varasema vaktsineerimise toimet ja ei peaks
vabanemisel alustama uuesti vaktsineerimist. Lülijalgsetega levivaid haigusi võib saada ka
karistuse kandmise ajal: näiteks vangla õuealalt, väljaspool vanglat viibides jne.
Vanglas viibival inimesel võiks olla võimalik teha kõik riiklikku immuniseerimiskavasse
kuuluvad vaktsineerimised. Kaaluda võiks ka riiklikku kavasse mittekuuluvate
vaktsineerimiste võimaldamist.
Ootan Tallinna Vangla, Justiits- ja Digiministeeriumi ning SA Lääne-Tallinna Keskhaigla
tagasisidet soovitustele ja tähelepanekutele 3. novembriks 2025.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Koopia: Tartu Vangla, Viru Vangla, Tervisekassa
Ksenia Žurakovskaja-Aru 693 8404