Kiri

_____________________________________________________________________________________________________ Lõkke 4 Reg.nr 80185947 + 372 60 43 001 10122 Tallinn www.elvl.ee [email protected] Estonia

Lp Heidy Purga Teie 15.05.2025 nr 1-11/563-1

kultuuriminister

Kultuuriministeerium Meie 30.06.2025 nr 2-3/30-3

Eelnõu KUM/25-0527 mittekooskõlastamine

Kultuuriministeerium on esitanud Eesti Linnade ja Valdade Liidule (edaspidi ELVL)

kooskõlastamiseks rahvaraamatukogu seaduse eelnõu. Tõepoolest, kehtiv rahvaraamatukogu

seadus on oma aja ära elanud, keskendudes peamiselt traditsioonilise laenuraamatukogu

kontseptsioonile ega käsitle piisavalt rahvaraamatukogude laiemat rolli kohaliku kultuuri- ja

kogukonnakeskusena. Positiivse aspektina toome esile, et uus eelnõu arvestab senisest enam

raamatukogude mitmekesiste ülesannetega. ELVL hindab algatust ajakohastada seadusandlust,

et rahvaraamatukogud saaksid paremini vastata tänapäevastele ootustele ning kohaneda muutuva

digikeskkonnaga. Samas sisaldab esitatud eelnõu mitmeid küsitavusi ja raskesti mõistetavaid

lahendusi, mis vajavad veel sisulist analüüsi ning täiendavat arutelu.

Lähtudes kohalike omavalitsuste tagasisidest ei kooskõlasta Eesti Linnade ja Valdade Liit

eelnõud selle esitatud kujul.

Esitame alljärgnevalt oma konkreetsed ettepanekud ja kommentaarid eelnõu täiustamiseks ning

oleme avatud aruteludeks ning kohtumisteks.

1. Eelnõu § 4 lõike 2 kohaselt rahvaraamatukogu tegevus korraldatakse ning

rahvaraamatukogu käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud struktuuriüksuste asukohad ja

teeninduspiirkonnad määratakse arvestusega, et ükski paikkond ei jääks rahvaraamatukogu

teenindusest välja ning rahvaraamatukogu ruumid ja teenused oleksid ligipääsetavad.

Teeme ettepanku jätta välja sõna „teeninduspiirkonnad“.

Teeninduspiirkondade juriidiline fikseerimine tekitaks asjatut halduskoormust ja piiraks

raamatukogude paindlikkust reageerida muutuvatele vajadustele. Selle asemel tuleks

keskenduda teenuste üldisele kättesaadavusele ja ligipääsetavusele, sõltumata lugeja

asukohast või konkreetsest haruraamatukogust. Oluline on tagada, et raamatukogu ruumid

ja teenused oleksid füüsiliselt ja virtuaalselt kättesaadavad kõigile soovijatele, olenemata

nende elukohast kindlas teeninduspiirkonnas.

2. Eelnõu § 4 lõike 4 kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister määrusega kehtestada

käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud näitajatest lähtumise täpsemad tingimused ja

korra. Eelnõu seletuskirja kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister määrusega seada

näiteks tingimuse, millega määratakse kindlaks kui mitme elaniku kohta peab KOV-is

rahvaraamatukogu struktuuriüksus loodud olema (sarnaselt seni seaduses sätestatud

lahendusele). Kõnealuse volitusnormi kohaselt on ministril kaalutlusõigus, kas selline

määrus kehtestada või mitte. Vajadus selle järele sõltub ennekõike sellest, kuidas KOV-id

uusi rahvaraamatukogude võrgu loomise põhimõtteid rakendavad.

Leiame, et kavandatav volitusnorm on liigne sekkumine KOV autonoomiasse ning ei ole

põhjendatud. Kavandatavad muudatused ei tohi põhjendamatult piirata kohalike

omavalitsuste võimalust kujundada ja korraldada avalikke teenuseid viisil, mis vastavad

just nende piirkonna eripäradele ja vajadustele. Peame oluliseks rõhutada, et kohalikud

omavalitsused lähtuvad oma igapäevatöös eelkõige kohaliku elu vajadustest ja

kogukondade ootustest. Viitame siinkohal ka 2020. a ELVL kirjale nr 5-1/237-1, milles

juhiti Kultuuriministeeriumi tähelepanu vajadusele eelnõu välja töötamisel arvestada

kohalike omavalitsuste autonoomiaga.

Samuti juhime tähelepanu Vabariigi Valitsuse poolt 26. juunil 2025 heaks kiidetud ning

Riigikogule esitatud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis valminud kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse

eelnõule. Seadusemuudatusega soovib ministeerium anda rohkem otsustusõigust nii

kohalikele omavalitsustele kui ka nende elanikele.

3. Eelnõu § 4 lõike 1 kohaselt rahvaraamatukogu asutamise, ümberkorraldamise ja tegevuse

lõpetamise otsustab kohaliku omavalitsuse volikogu. Sama paragrahvi lõige 6 kohustab

kohaliku omavalitsuse üksust rahvaraamatukogu ümberkorraldamisest või tegevuse

lõpetamisest teatama kirjalikult Kultuuriministeeriumile vähemalt üks kuu enne volikogu

otsuse tegemise kavandatavat tähtpäeva.

Seletuskirjas on sama paragrahvi lõigete 5 ja 6 juures selgitatud, et tegemist on uue

lisanduva kohustusega, seejuures struktuuriüksuste ring, mille kohta tuleb teave esitada, on

piiratud viitega eelnõu § 5 lõikele 1 ehk silmas peetakse keskraamatukogu ja

haruraamatukogusid. Teavet ei pea seega esitama väiksemate struktuuriüksuste (näiteks

osakondade) täpsusega. Seega eelnõu ja seletuskirja koos lugemisel jääb praeguse

sõnastuse järgi mulje, et iga haruraamatukogu avamist või asukoha muutust peaks

otsustama volikogu. Nõue, et iga haruraamatukogu ümberkorraldamist (sh kolimist või

ruumide muutust) peab volikogu heaks kiitma, on bürokraatlik ja ajamahukas. See takistab

raamatukogude kiiret ja efektiivset kohanemist muutuvate vajaduste ja tingimustega.

Volikogu on kollegiaalne organ, kus arutelud, muudatusettepanekud ja hääletused

toimuvad istungi käigus. Seetõttu ei saa volikogu seisukohta esitada

Kultuuriministeeriumile enne, kui volikogu on rahvaraamatukogu ümberkorraldamise või

tegevuse lõpetamise otsustanud.

4. Eelnõu § 7 lõike 1 kohaselt kehtestab rahvaraamatukogu põhimääruse kohaliku

omavalitsuse volikogu, kuulates eelnevalt ära rahvaraamatukogu nõukogu arvamuse.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 35 lõike 2 kohaselt toimub hallatava asutuse

põhimääruse, struktuuri ja koosseisu kinnitamine ning muutmine kohaliku omavalitsuse

volikogu poolt kehtestatud korras. Teeme ettepaneku eelnõus sätestada, et

rahvaraamatukogu põhimäärus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse volikogu sätestatud

korras.

5. Eelnõu § 9 lõige 1 kohaselt raamatukogutöötajal, kes täidab käesoleva seaduse § 2 lõikes

2 nimetatud ülesandeid, peab olema nende täitmiseks piisav haridus ja kompetents või

raamatukoguhoidja kutsekvalifikatsioon.

Teeme ettepaneku asendada sõna „piisav“ sõnaga „vastav“.

6. Eelnõu § 8 lõige 2 nõuab rahvaraamatukogu nõukogu arvamuse ärakuulamist juhi

kandidaadi sobivuse kohta. Juhi värbamiseks moodustatakse tavaliselt värbamiskomisjon,

kuhu saab soovi korral kaasata kogukonna aktiviste või valdkonna spetsialiste.

Teeme ettepaneku jätta eelnõu § 8 lõike 2 viimane lause välja, kui tarbetu sekkumine

väljakujunenud juhtide värbamise protsessi - ?.

7. Eelnõu § 8 lõige 3 sätestab, et rahvaraamatukogu juhiga sõlmitakse tähtajaline tööleping

kuni seitsmeks aastaks, mida võib ühe korra uut konkurssi korraldamata kuni kolme aasta

võrra pikendada. Teeme ettepaneku jätta seadusest välja rahvaraamatukogude juhtide

tähtajalise töölepingu nõue. Kohalikul omavalitsusel peaks olema õigus otsustada, kas

raamatukogu juhi koht on tähtajaline või tähtajatu. See annaks omavalitsustele suurema

autonoomsuse juhtimisotsuste tegemisel ja ühtlustaks raamatukogu positsiooni teiste

hallatavate asutustega.

8. Eelnõu § 16 lõige 4 reguleerib raamatukogu teeninduse korraldust erakorralistes oludes.

Teeme ettepaneku täiendada viidatud lõiget selliselt, et rahvaraamatukogu juhil piirata

ajutiselt ligipääsu raamatukogule ka muudel olulistel põhjustel, mis takistavad teenuste

normaalset osutamist, nagu näiteks avariiolukord, ulatuslik töötajate haigestumine,

remonditööd või muud ootamatud sündmused. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku

sõnastada § 16 lg 4 järgmiselt:

„(4) Rahvaraamatukogu juht võib vahetu olulise või kõrgendatud ohu korral või muul

mõjuval põhjusel rahvaraamatukogu ruumidele, raamatukogutöötajatele, lugejatele või

külastajatele ajutiselt piirata rahvaraamatukogule ligipääsu, kui see on vältimatult vajalik.

Ligipääs tuleb taastada viivitamata pärast ohu, takistuse või korrarikkumise kõrvaldamist

või lõppemist. Rahvaraamatukogule ligipääsu piiramisel tuleb võimalusel säilitada

rahvaraamatukogu teenuste osutamine muul viisil.“.

9. Eelnõu § 17 lõike 4 kohaselt tellitakse rahvaraamatukogu kogudes puuduvad väljaanded

lugeja soovil teistest raamatukogudest. Lugejalt võib nõuda raamatukogude vahelise

laenutuse kulude katmist. Väljaannete tellimine haruraamatukogust on tasuta. Teeme

ettepaneku täpsustada eelnõu § 17 lõikes 4 rahvaraamatukogude ja haruraamatukogude

vahelise laenutuse tingimusi ja kulusid, võttes arvesse kavandatava üleriigilise

infosüsteemi (ÜÜRS) funktsionaalsust, teenuse oodatavat mahtu ning sellega kaasnevat

koormust raamatukogu eelarvele.

Tasuta tellimise võimalus haruraamatukogude vahel on mõistlik ainult siis, kui tulevane

raamatukogude infosüsteem (ÜÜRS) seda täielikult toetab. Praegune süsteem ei ole valmis

toetama teavikute broneerimist haruraamatukogude vaheliseks liikumiseks, teavituste

edastamist teaviku teekonna kohta lugejale ja töötajale ning laenutusvalmidusest

teavitamist. Samuti puudub võimalus valida teaviku kättesaamise asukohta (nt tellimuste

riiul või laenutuskapp) ning puudub ujukogu funktsionaalsus, mis võimaldaks jälgida

kogude tasakaalu ja tagada teavikute kiire tagasipöördumise ringlusse. See on eriti oluline,

arvestades teavikute sageli väikest eksemplaarsust.

Teiseks, tasuta teenuse pakkumine toob kaasa olulise logistika- ja halduskoormuse kasvu.

Tallinna Keskraamatukogu näitel ringles teenuse A-st B-sse raames (raamatute tagastamine

ükskõik millisesse haruraamatukokku) 2024. aastal 124 178 raamatut. Eeldame, et tasuta

tellimise võimaluse loomine ühest haruraamatukogust teise toob kaasa vähemalt sama

suure mahu teavikute liikumist, mis on praeguse teenuse A-st B-sse puhul juba

märkimisväärne. Kui A-st B-sse teenus loodi algselt selleks, et raamatud jõuaksid kiiremini

ringlusse tagasi ja vältida võlgnike kätte jäämist, siis tasuta tellimise võimalus muutub

mugavusteenuseks, mis kasvatab oluliselt teenuse mahtu ja järjekordade pikkust.

Kolmandaks, sellega kaasneb märkimisväärne finantsiline kulu kohalikele omavalitsustele.

Tallinna linn tõi oma arvamuses välja, et tegemist on hinnanguliselt logistikateenuse kuluga

ca 48 000 – 70 000 eurot aastas, lisaks pakkimiskulud. Samuti eeldaks teenuse

korraldamine ruumidega seotud ümberkorraldusi tellimuste vastuvõtmiseks ja

väljastamiseks. Selle kuluga eelnõu ei arvesta. Seletuskirjas on küll viidatud, et kulud on

tasandatavad sellega, et kõikides haruraamatukogudes ei pea olema sama lai valik

väljaandeid kohapeal olemas, vaid seda ressurssi saab jagada. Mõjuhinnang ei arvesta aga

asjaoluga, et kuigi riik eraldab vahendeid raamatukogudele, ei ole need summad mõeldud

logistikakulude katmiseks, vaid on sihtotstarbelised teavikute soetamiseks. Seejuures on

eraldatud vahenditel ranged piirangud – näiteks kehtib 30% piirang, mis täpsustab, mida

tohib üldse osta. 2024. aastal oli Tallinna Keskraamatukogul võimalik riigi toel ja linna

eelarveliste vahendite eest osta 97,2 teavikut (sh e- ja audioraamatuid) 1000 elaniku kohta.

Isegi annetused arvesse võttes (kokku 105 teavikut 1000 elaniku kohta) jäävad need

näitajad märkimisväärselt alla rahvaraamatukogude kvaliteedihindamise mudeli rahuldava

taseme (200 teavikut 1000 elaniku kohta. 1

Seega, olukorras, kus riigi toetus on niigi piiratud ja sihtotstarbeline teavikute hankimiseks,

ei ole otstarbekas ega realistlik eeldada, et raamatukogud saaksid sellest summast katta

täiendavaid logistikakulusid, mis tekivad näiteks haruraamatukogude vahelise teavikute

tasuta liikumise korraldamisel. See nõuaks omakorda märkimisväärset investeeringut

kohalikelt omavalitsustelt.

Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku muuta § 17 lõiget 4 järgmiselt:

1) lisada selge tingimus, et haruraamatukogude vaheline tasuta tellimine on võimalik vaid

juhul, kui üleriigiline raamatukogude infosüsteem (ÜÜRS) toetab selleks vajalikke

funktsionaalsusi. See hõlmab broneerimise, teavituste, kättesaamiskoha valiku ja

ujukogu haldamise võimekust;

2) kaaluda võimalust kehtestada haruraamatukogude vahelisele teavikute tellimisele tasu,

mis kataks vähemalt osaliselt logistikakulud, või jätta see kohaliku omavalitsuse

otsustada, arvestades reaalset kulu ja teenuse mahtu. Alternatiivina võiks riik eraldada

selleks otstarbeks toetust KOVidele, kuid kohe kindlasti ei saa seda kulu katta praeguse

raamatute toetuse arvelt;

3) anda KOVidele paindlikkus otsustada, kas nad pakuvad tasuta haruraamatukogude

vahelist tellimise teenust või mitte, arvestades nende eelarvelisi võimalusi ja teenuse

osutamise otstarbekust.

10. Eelnõu § 18 lõige 2 loetleb, milliseid andmeid raamatukogu töötleb isiku lugejaks

registreerimisel. Teeme ettepaneku täiendada seda loetelu rahvastikuregistrijärgse

elukohaga ja sõnastada sellest tulenevalt loetelu järgmiselt:

„1) ees- ja perekonnanimi;

2) isikukood või selle puudumisel sünniaeg;

3) rahvastikuregistrijärgne elukoht (postiaadress);

4) lisa-postiaadress;

5) telefoninumber;

6) elektronposti aadress, kui see on olemas;

7) koduteeninduse vajadus.“.

Rahvastikuregistrijärgse elukoha lisamine lugejate andmete hulka on oluline, sest iga

kohalik omavalitsus peaks osutama tasuta teenust oma elanikele. See võimaldab

raamatukogudel täpsemalt identifitseerida oma teeninduspiirkonna, st KOV elanikke ja

pakkuda neile seadusega ettenähtud tasuta teenuseid. Ideaaljuhul võiks

rahvastikuregistrijärgse aadressi saada otse rahvastikuregistrist, mis lihtsustaks andmete

haldamist ja tagaks nende ajakohasuse. Lisa-postiaadress seevastu on lugeja poolt

vabatahtlikult täidetav väli. See annab raamatukogule paindlikkuse ühenduse võtmisel, kui

põhiaadress ei ole piisav või kui lugeja eelistab teist kontaktaadressi. See lisaväli aitab

raamatukogul vajadusel lugejaga ühendust saada näiteks teavituste või meeldetuletuste

edastamiseks.

11. Eelnõu § 19 lõige 1 kohaselt on rahvaraamatukogul õigus edastada lugejale tema esitatud

postiaadressile, telefoninumbrile või elektronposti aadressile meeldetuletusi ja muud

lugejat puudutavat teavet, sealhulgas rahulolu- ja tagasisideküsitlusi.

1 https://eru.lib.ee/application/files/3916/8318/7074/Rahvaraamatukogude-kvaliteedihindamine.pdf

Teeme ettepaneku täpsustada, et raamatukogul on õigus edastada enda korraldatavaid

rahulolu- ja tagasisideküsitlusi.

12. Eelnõu § 21 lõige 4 – teeme ettepaneku täiendada lõiget võimalusega toimetada ettekirjutus

ka e-posti teel. See muudatus viib kättetoimetamise regulatsiooni paremini kooskõlla

tänapäevaste haldusmenetluse praktikatega, loob õigusselguse ettekirjutuse

kättetoimetatuks lugemise kohta ning soodustab efektiivsemat asjaajamist. Eeltoodust

tulenevalt teeme ettepaneku sõnastada eelnõu § 1 lõige 4 järgmiselt:

„(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ettekirjutus toimetatakse kätte

haldusmenetluse seaduse § 25 lõikes 1 sätestatud viisil. Postiga kättetoimetamise korral

võib ettekirjutuse kätte toimetada lihtkirjaga. Lihtkirjaga või elektroonilise

kättetoimetamise korral e-posti teel loetakse ettekirjutus kättetoimetatuks, kui on

möödunud 30 päeva selle saatmisest.“.

13. Eelnõu § 21 lõike 6 sõnastus vajab täpsustamist, et oleks selgelt aru saada, kas

rahvaraamatukogudel tekib kohustus peale ühte aastat laenata uusi raamatuid ja esemeid ka

kõikidele võlgnikele (sh täitemenetluses olevatele võlgnikele), kes ei ole oma võlgnevust

kõrvaldanud. Lisaks vajab selgemat käsitlust, kuidas kohaldub kõnealune lõige

koolikohustuslikule lapsele. Eelnõu § 21 lõige 8 küll viitab, et laenutamisepiirang kohaldub

18-aastase isiku ning täisealise eestkostetava puhul vajalike erisustega tema seaduslikule

esindajale, aga millised erisused laenutamispiirangu puhul kohalduvad, jääb arusaamatuks.

14. Eelnõu § 21 lõikes 7 nimetatud piirangu puhul tuleb täpsustada, kuidas kõnealune piirang

vormistatakse. Arvestades, et eelnõu § 2 lõike 2 kohaselt eelnõus ettenähtud

haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva

seaduse erisusi, siis on küsimus, kas piirang tuleks kehtestatakse haldusaktiga või piisab

vastavast märkest infosüsteemi?

15. Eelnõu § 28 sisaldab üleminekusätteid rahvaraamatukogu juhtidele. Meie hinnangul

muutuvad need üleminekusätted ebavajalikuks ja üleliigseks, kui loobutakse nõudest

sõlmida raamatukogu juhtidega tähtajalised töölepingud.

16. Üleriigilise raamatukogude andmekogu loomine ja liitumine

Eelnõu seletuskirja kohaselt on andmekoguga liitumine tasuta ainult

rahvaraamatukogudele, kuid mitme piirkonna rahvaraamatukogu on seotud ka

kooliraamatukoguga. Eelnõu seletuskirjas on küll välja toodud, et muud tüüpi

raamatukogud (näiteks teadus- ja erialaraamatukogud ning kooliraamatukogud) saavad

andmekoguga liituda soovi korral, kuid ei selgu mis tingimustel ja kas seda saab teha tasuta

või tasu eest. Kuna andmekogu loomise ja liitumise protsess on kohalike omavalitsuste

jaoks oluline ning tekitab palju küsimusi, siis soovime selles osas täpsemat selgust.

Eelnõu kohaselt on andmekoguga liitumine rahvaraamatukogudele tasuta, kuid eelnõu

seletuskirjas on kirjas, et andmekogu ülalpidamisega seotud kulud katavad osaliselt

(näiteks litsentsitasud) raamatukogude omanikud, v.a personalikulu, mis saadakse riiklike

ülesannete ümberkorraldamisest. Palume selgitust, millised on kohalike omavalitsuste

tegelikud kulud ja kohustused pärast andmekoguga liitumist.

Siinkohal peame ka oluliseks märkida, et Tartu linn on oma arvamuses välja toonud, et

kohustuslikus korras andmekoguga liitumine võib näiteks Tartu keskraamatukogule

tähendada eraldumist ülikoolide ja teiste teaduskogude ühisest andmebaasist, mida

raamatukogu kindlasti ei soovi, sest see tähendaks nende lugejate jaoks oluliselt teenuse

kvaliteedi langust. Tartu kasutajad on harjunud leidma oma linna raamatukogusid ühest

andmekogust ja paljud kasutavad lisaks rahvaraamatukogule ka teisi linna raamatukogusid.

17. Maakonnaraamatukogude võrgu ümberkorraldamine

Teeme ettepaneku põhjalikult läbi mõelda ülesannete üleandmise järjekord ning viia see

ellu etapiviisiliselt arendusüksusele. Samuti leiame, et Kultuuriministeerium peaks

kaaluma pikemat üleminekuperioodi ning tagama selleks ajaks maakondadele riigipoolse

palgatoetuse, et muudatused ja kaasnevad protsessid toimuksid sujuvalt. Oluline on

määrata selge ajakava ja tähtajad, millal maakondlikud ülesanded ja tegevused lõppevad.

Peame tähtsaks rõhutada, et mitmed kohalikud omavalitsused on oma tagasisides toonud

esile seisukoha, et komplekteerimine peaks jääma omavalitsuse tasandil otsustada. Sellest

lähtuvalt oleks põhjendatud ka riikliku teavikutoetuse suunamine otse omavalitsustele.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Veikko Luhalaid

tegevdirektor

Kädi Koppe [email protected]