Dokumendiregister | Kultuuriministeerium |
Viit | 1-11/563-27 |
Registreeritud | 30.06.2025 |
Sünkroonitud | 01.07.2025 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine |
Sari | 1-11 Ministeeriumi poolt ettevalmistatud seaduseelnõud ja memorandumid |
Toimik | 1-11/2025 Ministeeriumi poolt ettevalmistatud seaduseelnõudega seotud dokumendid |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Eesti Linnade ja Valdade Liit |
Saabumis/saatmisviis | Eesti Linnade ja Valdade Liit |
Vastutaja | Külli Siim |
Originaal | Ava uues aknas |
_____________________________________________________________________________________________________ Lõkke 4 Reg.nr 80185947 + 372 60 43 001 10122 Tallinn www.elvl.ee [email protected] Estonia
Lp Heidy Purga Teie 15.05.2025 nr 1-11/563-1
kultuuriminister
Kultuuriministeerium Meie 30.06.2025 nr 2-3/30-3
Eelnõu KUM/25-0527 mittekooskõlastamine
Kultuuriministeerium on esitanud Eesti Linnade ja Valdade Liidule (edaspidi ELVL)
kooskõlastamiseks rahvaraamatukogu seaduse eelnõu. Tõepoolest, kehtiv rahvaraamatukogu
seadus on oma aja ära elanud, keskendudes peamiselt traditsioonilise laenuraamatukogu
kontseptsioonile ega käsitle piisavalt rahvaraamatukogude laiemat rolli kohaliku kultuuri- ja
kogukonnakeskusena. Positiivse aspektina toome esile, et uus eelnõu arvestab senisest enam
raamatukogude mitmekesiste ülesannetega. ELVL hindab algatust ajakohastada seadusandlust,
et rahvaraamatukogud saaksid paremini vastata tänapäevastele ootustele ning kohaneda muutuva
digikeskkonnaga. Samas sisaldab esitatud eelnõu mitmeid küsitavusi ja raskesti mõistetavaid
lahendusi, mis vajavad veel sisulist analüüsi ning täiendavat arutelu.
Lähtudes kohalike omavalitsuste tagasisidest ei kooskõlasta Eesti Linnade ja Valdade Liit
eelnõud selle esitatud kujul.
Esitame alljärgnevalt oma konkreetsed ettepanekud ja kommentaarid eelnõu täiustamiseks ning
oleme avatud aruteludeks ning kohtumisteks.
1. Eelnõu § 4 lõike 2 kohaselt rahvaraamatukogu tegevus korraldatakse ning
rahvaraamatukogu käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud struktuuriüksuste asukohad ja
teeninduspiirkonnad määratakse arvestusega, et ükski paikkond ei jääks rahvaraamatukogu
teenindusest välja ning rahvaraamatukogu ruumid ja teenused oleksid ligipääsetavad.
Teeme ettepanku jätta välja sõna „teeninduspiirkonnad“.
Teeninduspiirkondade juriidiline fikseerimine tekitaks asjatut halduskoormust ja piiraks
raamatukogude paindlikkust reageerida muutuvatele vajadustele. Selle asemel tuleks
keskenduda teenuste üldisele kättesaadavusele ja ligipääsetavusele, sõltumata lugeja
asukohast või konkreetsest haruraamatukogust. Oluline on tagada, et raamatukogu ruumid
ja teenused oleksid füüsiliselt ja virtuaalselt kättesaadavad kõigile soovijatele, olenemata
nende elukohast kindlas teeninduspiirkonnas.
2. Eelnõu § 4 lõike 4 kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister määrusega kehtestada
käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud näitajatest lähtumise täpsemad tingimused ja
korra. Eelnõu seletuskirja kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister määrusega seada
näiteks tingimuse, millega määratakse kindlaks kui mitme elaniku kohta peab KOV-is
rahvaraamatukogu struktuuriüksus loodud olema (sarnaselt seni seaduses sätestatud
lahendusele). Kõnealuse volitusnormi kohaselt on ministril kaalutlusõigus, kas selline
määrus kehtestada või mitte. Vajadus selle järele sõltub ennekõike sellest, kuidas KOV-id
uusi rahvaraamatukogude võrgu loomise põhimõtteid rakendavad.
Leiame, et kavandatav volitusnorm on liigne sekkumine KOV autonoomiasse ning ei ole
põhjendatud. Kavandatavad muudatused ei tohi põhjendamatult piirata kohalike
omavalitsuste võimalust kujundada ja korraldada avalikke teenuseid viisil, mis vastavad
just nende piirkonna eripäradele ja vajadustele. Peame oluliseks rõhutada, et kohalikud
omavalitsused lähtuvad oma igapäevatöös eelkõige kohaliku elu vajadustest ja
kogukondade ootustest. Viitame siinkohal ka 2020. a ELVL kirjale nr 5-1/237-1, milles
juhiti Kultuuriministeeriumi tähelepanu vajadusele eelnõu välja töötamisel arvestada
kohalike omavalitsuste autonoomiaga.
Samuti juhime tähelepanu Vabariigi Valitsuse poolt 26. juunil 2025 heaks kiidetud ning
Riigikogule esitatud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis valminud kohaliku
omavalitsuse korralduse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse
eelnõule. Seadusemuudatusega soovib ministeerium anda rohkem otsustusõigust nii
kohalikele omavalitsustele kui ka nende elanikele.
3. Eelnõu § 4 lõike 1 kohaselt rahvaraamatukogu asutamise, ümberkorraldamise ja tegevuse
lõpetamise otsustab kohaliku omavalitsuse volikogu. Sama paragrahvi lõige 6 kohustab
kohaliku omavalitsuse üksust rahvaraamatukogu ümberkorraldamisest või tegevuse
lõpetamisest teatama kirjalikult Kultuuriministeeriumile vähemalt üks kuu enne volikogu
otsuse tegemise kavandatavat tähtpäeva.
Seletuskirjas on sama paragrahvi lõigete 5 ja 6 juures selgitatud, et tegemist on uue
lisanduva kohustusega, seejuures struktuuriüksuste ring, mille kohta tuleb teave esitada, on
piiratud viitega eelnõu § 5 lõikele 1 ehk silmas peetakse keskraamatukogu ja
haruraamatukogusid. Teavet ei pea seega esitama väiksemate struktuuriüksuste (näiteks
osakondade) täpsusega. Seega eelnõu ja seletuskirja koos lugemisel jääb praeguse
sõnastuse järgi mulje, et iga haruraamatukogu avamist või asukoha muutust peaks
otsustama volikogu. Nõue, et iga haruraamatukogu ümberkorraldamist (sh kolimist või
ruumide muutust) peab volikogu heaks kiitma, on bürokraatlik ja ajamahukas. See takistab
raamatukogude kiiret ja efektiivset kohanemist muutuvate vajaduste ja tingimustega.
Volikogu on kollegiaalne organ, kus arutelud, muudatusettepanekud ja hääletused
toimuvad istungi käigus. Seetõttu ei saa volikogu seisukohta esitada
Kultuuriministeeriumile enne, kui volikogu on rahvaraamatukogu ümberkorraldamise või
tegevuse lõpetamise otsustanud.
4. Eelnõu § 7 lõike 1 kohaselt kehtestab rahvaraamatukogu põhimääruse kohaliku
omavalitsuse volikogu, kuulates eelnevalt ära rahvaraamatukogu nõukogu arvamuse.
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 35 lõike 2 kohaselt toimub hallatava asutuse
põhimääruse, struktuuri ja koosseisu kinnitamine ning muutmine kohaliku omavalitsuse
volikogu poolt kehtestatud korras. Teeme ettepaneku eelnõus sätestada, et
rahvaraamatukogu põhimäärus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse volikogu sätestatud
korras.
5. Eelnõu § 9 lõige 1 kohaselt raamatukogutöötajal, kes täidab käesoleva seaduse § 2 lõikes
2 nimetatud ülesandeid, peab olema nende täitmiseks piisav haridus ja kompetents või
raamatukoguhoidja kutsekvalifikatsioon.
Teeme ettepaneku asendada sõna „piisav“ sõnaga „vastav“.
6. Eelnõu § 8 lõige 2 nõuab rahvaraamatukogu nõukogu arvamuse ärakuulamist juhi
kandidaadi sobivuse kohta. Juhi värbamiseks moodustatakse tavaliselt värbamiskomisjon,
kuhu saab soovi korral kaasata kogukonna aktiviste või valdkonna spetsialiste.
Teeme ettepaneku jätta eelnõu § 8 lõike 2 viimane lause välja, kui tarbetu sekkumine
väljakujunenud juhtide värbamise protsessi - ?.
7. Eelnõu § 8 lõige 3 sätestab, et rahvaraamatukogu juhiga sõlmitakse tähtajaline tööleping
kuni seitsmeks aastaks, mida võib ühe korra uut konkurssi korraldamata kuni kolme aasta
võrra pikendada. Teeme ettepaneku jätta seadusest välja rahvaraamatukogude juhtide
tähtajalise töölepingu nõue. Kohalikul omavalitsusel peaks olema õigus otsustada, kas
raamatukogu juhi koht on tähtajaline või tähtajatu. See annaks omavalitsustele suurema
autonoomsuse juhtimisotsuste tegemisel ja ühtlustaks raamatukogu positsiooni teiste
hallatavate asutustega.
8. Eelnõu § 16 lõige 4 reguleerib raamatukogu teeninduse korraldust erakorralistes oludes.
Teeme ettepaneku täiendada viidatud lõiget selliselt, et rahvaraamatukogu juhil piirata
ajutiselt ligipääsu raamatukogule ka muudel olulistel põhjustel, mis takistavad teenuste
normaalset osutamist, nagu näiteks avariiolukord, ulatuslik töötajate haigestumine,
remonditööd või muud ootamatud sündmused. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku
sõnastada § 16 lg 4 järgmiselt:
„(4) Rahvaraamatukogu juht võib vahetu olulise või kõrgendatud ohu korral või muul
mõjuval põhjusel rahvaraamatukogu ruumidele, raamatukogutöötajatele, lugejatele või
külastajatele ajutiselt piirata rahvaraamatukogule ligipääsu, kui see on vältimatult vajalik.
Ligipääs tuleb taastada viivitamata pärast ohu, takistuse või korrarikkumise kõrvaldamist
või lõppemist. Rahvaraamatukogule ligipääsu piiramisel tuleb võimalusel säilitada
rahvaraamatukogu teenuste osutamine muul viisil.“.
9. Eelnõu § 17 lõike 4 kohaselt tellitakse rahvaraamatukogu kogudes puuduvad väljaanded
lugeja soovil teistest raamatukogudest. Lugejalt võib nõuda raamatukogude vahelise
laenutuse kulude katmist. Väljaannete tellimine haruraamatukogust on tasuta. Teeme
ettepaneku täpsustada eelnõu § 17 lõikes 4 rahvaraamatukogude ja haruraamatukogude
vahelise laenutuse tingimusi ja kulusid, võttes arvesse kavandatava üleriigilise
infosüsteemi (ÜÜRS) funktsionaalsust, teenuse oodatavat mahtu ning sellega kaasnevat
koormust raamatukogu eelarvele.
Tasuta tellimise võimalus haruraamatukogude vahel on mõistlik ainult siis, kui tulevane
raamatukogude infosüsteem (ÜÜRS) seda täielikult toetab. Praegune süsteem ei ole valmis
toetama teavikute broneerimist haruraamatukogude vaheliseks liikumiseks, teavituste
edastamist teaviku teekonna kohta lugejale ja töötajale ning laenutusvalmidusest
teavitamist. Samuti puudub võimalus valida teaviku kättesaamise asukohta (nt tellimuste
riiul või laenutuskapp) ning puudub ujukogu funktsionaalsus, mis võimaldaks jälgida
kogude tasakaalu ja tagada teavikute kiire tagasipöördumise ringlusse. See on eriti oluline,
arvestades teavikute sageli väikest eksemplaarsust.
Teiseks, tasuta teenuse pakkumine toob kaasa olulise logistika- ja halduskoormuse kasvu.
Tallinna Keskraamatukogu näitel ringles teenuse A-st B-sse raames (raamatute tagastamine
ükskõik millisesse haruraamatukokku) 2024. aastal 124 178 raamatut. Eeldame, et tasuta
tellimise võimaluse loomine ühest haruraamatukogust teise toob kaasa vähemalt sama
suure mahu teavikute liikumist, mis on praeguse teenuse A-st B-sse puhul juba
märkimisväärne. Kui A-st B-sse teenus loodi algselt selleks, et raamatud jõuaksid kiiremini
ringlusse tagasi ja vältida võlgnike kätte jäämist, siis tasuta tellimise võimalus muutub
mugavusteenuseks, mis kasvatab oluliselt teenuse mahtu ja järjekordade pikkust.
Kolmandaks, sellega kaasneb märkimisväärne finantsiline kulu kohalikele omavalitsustele.
Tallinna linn tõi oma arvamuses välja, et tegemist on hinnanguliselt logistikateenuse kuluga
ca 48 000 – 70 000 eurot aastas, lisaks pakkimiskulud. Samuti eeldaks teenuse
korraldamine ruumidega seotud ümberkorraldusi tellimuste vastuvõtmiseks ja
väljastamiseks. Selle kuluga eelnõu ei arvesta. Seletuskirjas on küll viidatud, et kulud on
tasandatavad sellega, et kõikides haruraamatukogudes ei pea olema sama lai valik
väljaandeid kohapeal olemas, vaid seda ressurssi saab jagada. Mõjuhinnang ei arvesta aga
asjaoluga, et kuigi riik eraldab vahendeid raamatukogudele, ei ole need summad mõeldud
logistikakulude katmiseks, vaid on sihtotstarbelised teavikute soetamiseks. Seejuures on
eraldatud vahenditel ranged piirangud – näiteks kehtib 30% piirang, mis täpsustab, mida
tohib üldse osta. 2024. aastal oli Tallinna Keskraamatukogul võimalik riigi toel ja linna
eelarveliste vahendite eest osta 97,2 teavikut (sh e- ja audioraamatuid) 1000 elaniku kohta.
Isegi annetused arvesse võttes (kokku 105 teavikut 1000 elaniku kohta) jäävad need
näitajad märkimisväärselt alla rahvaraamatukogude kvaliteedihindamise mudeli rahuldava
taseme (200 teavikut 1000 elaniku kohta. 1
Seega, olukorras, kus riigi toetus on niigi piiratud ja sihtotstarbeline teavikute hankimiseks,
ei ole otstarbekas ega realistlik eeldada, et raamatukogud saaksid sellest summast katta
täiendavaid logistikakulusid, mis tekivad näiteks haruraamatukogude vahelise teavikute
tasuta liikumise korraldamisel. See nõuaks omakorda märkimisväärset investeeringut
kohalikelt omavalitsustelt.
Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku muuta § 17 lõiget 4 järgmiselt:
1) lisada selge tingimus, et haruraamatukogude vaheline tasuta tellimine on võimalik vaid
juhul, kui üleriigiline raamatukogude infosüsteem (ÜÜRS) toetab selleks vajalikke
funktsionaalsusi. See hõlmab broneerimise, teavituste, kättesaamiskoha valiku ja
ujukogu haldamise võimekust;
2) kaaluda võimalust kehtestada haruraamatukogude vahelisele teavikute tellimisele tasu,
mis kataks vähemalt osaliselt logistikakulud, või jätta see kohaliku omavalitsuse
otsustada, arvestades reaalset kulu ja teenuse mahtu. Alternatiivina võiks riik eraldada
selleks otstarbeks toetust KOVidele, kuid kohe kindlasti ei saa seda kulu katta praeguse
raamatute toetuse arvelt;
3) anda KOVidele paindlikkus otsustada, kas nad pakuvad tasuta haruraamatukogude
vahelist tellimise teenust või mitte, arvestades nende eelarvelisi võimalusi ja teenuse
osutamise otstarbekust.
10. Eelnõu § 18 lõige 2 loetleb, milliseid andmeid raamatukogu töötleb isiku lugejaks
registreerimisel. Teeme ettepaneku täiendada seda loetelu rahvastikuregistrijärgse
elukohaga ja sõnastada sellest tulenevalt loetelu järgmiselt:
„1) ees- ja perekonnanimi;
2) isikukood või selle puudumisel sünniaeg;
3) rahvastikuregistrijärgne elukoht (postiaadress);
4) lisa-postiaadress;
5) telefoninumber;
6) elektronposti aadress, kui see on olemas;
7) koduteeninduse vajadus.“.
Rahvastikuregistrijärgse elukoha lisamine lugejate andmete hulka on oluline, sest iga
kohalik omavalitsus peaks osutama tasuta teenust oma elanikele. See võimaldab
raamatukogudel täpsemalt identifitseerida oma teeninduspiirkonna, st KOV elanikke ja
pakkuda neile seadusega ettenähtud tasuta teenuseid. Ideaaljuhul võiks
rahvastikuregistrijärgse aadressi saada otse rahvastikuregistrist, mis lihtsustaks andmete
haldamist ja tagaks nende ajakohasuse. Lisa-postiaadress seevastu on lugeja poolt
vabatahtlikult täidetav väli. See annab raamatukogule paindlikkuse ühenduse võtmisel, kui
põhiaadress ei ole piisav või kui lugeja eelistab teist kontaktaadressi. See lisaväli aitab
raamatukogul vajadusel lugejaga ühendust saada näiteks teavituste või meeldetuletuste
edastamiseks.
11. Eelnõu § 19 lõige 1 kohaselt on rahvaraamatukogul õigus edastada lugejale tema esitatud
postiaadressile, telefoninumbrile või elektronposti aadressile meeldetuletusi ja muud
lugejat puudutavat teavet, sealhulgas rahulolu- ja tagasisideküsitlusi.
1 https://eru.lib.ee/application/files/3916/8318/7074/Rahvaraamatukogude-kvaliteedihindamine.pdf
Teeme ettepaneku täpsustada, et raamatukogul on õigus edastada enda korraldatavaid
rahulolu- ja tagasisideküsitlusi.
12. Eelnõu § 21 lõige 4 – teeme ettepaneku täiendada lõiget võimalusega toimetada ettekirjutus
ka e-posti teel. See muudatus viib kättetoimetamise regulatsiooni paremini kooskõlla
tänapäevaste haldusmenetluse praktikatega, loob õigusselguse ettekirjutuse
kättetoimetatuks lugemise kohta ning soodustab efektiivsemat asjaajamist. Eeltoodust
tulenevalt teeme ettepaneku sõnastada eelnõu § 1 lõige 4 järgmiselt:
„(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ettekirjutus toimetatakse kätte
haldusmenetluse seaduse § 25 lõikes 1 sätestatud viisil. Postiga kättetoimetamise korral
võib ettekirjutuse kätte toimetada lihtkirjaga. Lihtkirjaga või elektroonilise
kättetoimetamise korral e-posti teel loetakse ettekirjutus kättetoimetatuks, kui on
möödunud 30 päeva selle saatmisest.“.
13. Eelnõu § 21 lõike 6 sõnastus vajab täpsustamist, et oleks selgelt aru saada, kas
rahvaraamatukogudel tekib kohustus peale ühte aastat laenata uusi raamatuid ja esemeid ka
kõikidele võlgnikele (sh täitemenetluses olevatele võlgnikele), kes ei ole oma võlgnevust
kõrvaldanud. Lisaks vajab selgemat käsitlust, kuidas kohaldub kõnealune lõige
koolikohustuslikule lapsele. Eelnõu § 21 lõige 8 küll viitab, et laenutamisepiirang kohaldub
18-aastase isiku ning täisealise eestkostetava puhul vajalike erisustega tema seaduslikule
esindajale, aga millised erisused laenutamispiirangu puhul kohalduvad, jääb arusaamatuks.
14. Eelnõu § 21 lõikes 7 nimetatud piirangu puhul tuleb täpsustada, kuidas kõnealune piirang
vormistatakse. Arvestades, et eelnõu § 2 lõike 2 kohaselt eelnõus ettenähtud
haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva
seaduse erisusi, siis on küsimus, kas piirang tuleks kehtestatakse haldusaktiga või piisab
vastavast märkest infosüsteemi?
15. Eelnõu § 28 sisaldab üleminekusätteid rahvaraamatukogu juhtidele. Meie hinnangul
muutuvad need üleminekusätted ebavajalikuks ja üleliigseks, kui loobutakse nõudest
sõlmida raamatukogu juhtidega tähtajalised töölepingud.
16. Üleriigilise raamatukogude andmekogu loomine ja liitumine
Eelnõu seletuskirja kohaselt on andmekoguga liitumine tasuta ainult
rahvaraamatukogudele, kuid mitme piirkonna rahvaraamatukogu on seotud ka
kooliraamatukoguga. Eelnõu seletuskirjas on küll välja toodud, et muud tüüpi
raamatukogud (näiteks teadus- ja erialaraamatukogud ning kooliraamatukogud) saavad
andmekoguga liituda soovi korral, kuid ei selgu mis tingimustel ja kas seda saab teha tasuta
või tasu eest. Kuna andmekogu loomise ja liitumise protsess on kohalike omavalitsuste
jaoks oluline ning tekitab palju küsimusi, siis soovime selles osas täpsemat selgust.
Eelnõu kohaselt on andmekoguga liitumine rahvaraamatukogudele tasuta, kuid eelnõu
seletuskirjas on kirjas, et andmekogu ülalpidamisega seotud kulud katavad osaliselt
(näiteks litsentsitasud) raamatukogude omanikud, v.a personalikulu, mis saadakse riiklike
ülesannete ümberkorraldamisest. Palume selgitust, millised on kohalike omavalitsuste
tegelikud kulud ja kohustused pärast andmekoguga liitumist.
Siinkohal peame ka oluliseks märkida, et Tartu linn on oma arvamuses välja toonud, et
kohustuslikus korras andmekoguga liitumine võib näiteks Tartu keskraamatukogule
tähendada eraldumist ülikoolide ja teiste teaduskogude ühisest andmebaasist, mida
raamatukogu kindlasti ei soovi, sest see tähendaks nende lugejate jaoks oluliselt teenuse
kvaliteedi langust. Tartu kasutajad on harjunud leidma oma linna raamatukogusid ühest
andmekogust ja paljud kasutavad lisaks rahvaraamatukogule ka teisi linna raamatukogusid.
17. Maakonnaraamatukogude võrgu ümberkorraldamine
Teeme ettepaneku põhjalikult läbi mõelda ülesannete üleandmise järjekord ning viia see
ellu etapiviisiliselt arendusüksusele. Samuti leiame, et Kultuuriministeerium peaks
kaaluma pikemat üleminekuperioodi ning tagama selleks ajaks maakondadele riigipoolse
palgatoetuse, et muudatused ja kaasnevad protsessid toimuksid sujuvalt. Oluline on
määrata selge ajakava ja tähtajad, millal maakondlikud ülesanded ja tegevused lõppevad.
Peame tähtsaks rõhutada, et mitmed kohalikud omavalitsused on oma tagasisides toonud
esile seisukoha, et komplekteerimine peaks jääma omavalitsuse tasandil otsustada. Sellest
lähtuvalt oleks põhjendatud ka riikliku teavikutoetuse suunamine otse omavalitsustele.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Veikko Luhalaid
tegevdirektor
Kädi Koppe [email protected]
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|