Dokumendiregister | Kultuuriministeerium |
Viit | 1-11/708-1 |
Registreeritud | 30.06.2025 |
Sünkroonitud | 01.07.2025 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine |
Sari | 1-11 Ministeeriumi poolt ettevalmistatud seaduseelnõud ja memorandumid |
Toimik | 1-11/2025 Ministeeriumi poolt ettevalmistatud seaduseelnõudega seotud dokumendid |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Rahandusministeerium, Eesti Muuseumiühing, Eesti Muuseumide Liit, Muinsuskaitseamet, Eesti Puuetega Inimeste Koda |
Saabumis/saatmisviis | Rahandusministeerium, Eesti Muuseumiühing, Eesti Muuseumide Liit, Muinsuskaitseamet, Eesti Puuetega Inimeste Koda |
Vastutaja | Marju Reismaa |
Originaal | Ava uues aknas |
EELNÕU
19.06.2025
MÄÄRUS
Kultuuriministri 25. mai 2020. a määruse nr 13 „Muuseumiprojektide toetamise tingimused
ja kord“ muutmine
Määrus kehtestatakse muuseumiseaduse § 21 lõike 6 alusel.
Kultuuriministri 25. mai 2020. a määruses nr 13 „Muuseumiprojektide toetamise tingimused ja
kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Toetuse andmise tulemusel on paranenud muuseumide avalikkusele pakutavate teenuste
kvaliteet, sihistatus, kättesaadavus ja ligipääsetavus.“;
2) paragrahvi 3 lõike 1 punktid 2 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;
3) paragrahvi 3 lõigetes 4 ja 41 ja § 10 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „punktides 2–6“ tekstiosaga
„punktides 3, 5 ja 6“;
4) paragrahvi 4 lõiget 2 täiendatakse punktidega 8–10 järgmises sõnastuses:
„8) ta on tegutsenud muuseumina ja olnud külastajatele avatud vähemalt kolm aastat enne
taotluse esitamise tähtpäeva; 9) ta on teinud avalikult kättesaadavaks pakutavate teenuste ligipääsetavuse kirjelduse; 10) ta on teinud avalikult kättesaadavaks muuseumi kogumispõhimõtted.“;
5) paragrahvi 5 lõiget 4 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:
„21) kirjeldus, kuidas on projektis tagatud elukaare ülene ligipääsetavus, sealhulgas kõigi
puudeliikide lõikes. Mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise puhul ei pea hoone füüsiline
ligipääsetavus olema projekti tegevuste osa, kui see ei ole muinsuskaitse eritingimustest
lähtuvalt võimalik või kui selleks vajalik kulu ületab projekti muude tegevuste rahalise
kogumahu;“;
6) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
„(41) Ühele ja samale projektile võib toetust taotleda üks taotleja.“;
7) paragrahvi 9 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „punktides 3–5“ tekstiosaga „punktis 3“;
8) paragrahvi 9 lõikes 21 asendatakse tekstiosa „punktides 1–2 ja punktis 6“ tekstiosaga
„punktides 1, 5 ja 6“;
9) paragrahvi 9 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Käesoleva määruse § 6 lõikes 3 sätestatud juhul võib projekti abikõlblikkuse periood alata
täiendava taotlusvooru väljakuulutamisest ning see ei või käesoleva määruse § 3 lõike 1
punktis 3 nimetatud tegevuse puhul olla pikem kui väljakuulutamise kalendriaasta 31.
detsember ning punktides 1, 5 ja 6 nimetatud tegevuste puhul pikem kui väljakuulutamise
aastale järgneva kalendriaasta 31. detsember.“;
10) paragrahvi 10 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „punktides 1–5“ tekstiosaga „punktides 1, 3 ja 5“;
11) paragrahvi 12 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Taotlusi hinnatakse järgmiste kriteeriumide ja osakaalude alusel:
1) projekti vastavus taotlusvooru eesmärgile ning arenguhüppe ulatus ja mõju – 40%
maksimaalsest koondhindest;
2) projekti ajakohasus, läbimõeldus, sealhulgas ligipääsetavus ning projekti teostajate
professionaalsus ja haldusvõimekus – 20% maksimaalsest koondhindest;
3) sihtrühma määratluse selgus ja kasusaajate arv – 20% maksimaalsest koondhindest;
4) eelarve realistlikkus, kuluefektiivsus, kuluartiklite põhjendatus ning kaasfinantseerimise,
sealhulgas muude avaliku sektori toetuste ja omafinantseeringu määr kogu eelarves
kooskõlas riigiabi reeglitega – 20% maksimaalsest koondhindest.“;
12) paragrahvi 12 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Hindamine viiakse läbi toetuse andja kinnitatud hindamismetoodika järgi, mis on
koostatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kriteeriumide ja nende osakaalude alusel
ning avalikustatud toetuse andja veebilehel hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise või
avamise päeval.“;
13) paragrahvi 19 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Toetuse saaja esitab projekti aruande toetuse andjale e-keskkonna kaudu 30 kalendripäeva
jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu, kui taotluse rahuldamise otsuses ei ole
sätestatud teisiti.“.
Kultuuriministri 25. mai 2020. a määruse nr 13 „Muuseumiprojektide toetamise tingimused
ja kord“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Määruse eelnõuga muudetakse kultuuriministri 25. mai 2020. a määruse nr 13 „Muuseumiprojektide
toetamise tingimused ja kord“ 26. jaanuaril 2024. a jõustunud redaktsiooni avaldamismärkega RT
I, 23.01.2024, 8.
Määrus kehtestatakse muuseumiseaduse § 21 lõike 6 alusel.
Määrust muudetakse seoses vajadusega täpsustada tingimusi, mis olid varasemalt ebamäärased või
vajavad õigusselguse huvides täiendamist, et tagada meetme parem rakendamine. Peamine sisuline
muudatus tuleneb Riigikantselei juures tegutsenud ligipääsetavuse rakkerühma soovitusest siduda
erinevate riiklike toetuste andmine ligipääsetavuse kriteeriumiga. Selle muudatuse eesmärk on
tagada, et avaliku raha eest loodav on võimalikult paljudele kasutajatele ligipääsetav1.
Määruse eelnõu ja seletuskirja koostasid Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna
muuseuminõunik Marju Reismaa (e-post [email protected], telefon 628 2335) ja
Kultuuriministeeriumi õigus- ja haldusosakonna õigusnõunik Kadri Kilvet (e-post
[email protected], telefon 628 2224), kes tegi eelnõu juriidilise ekspertiisi.
2. Määruse eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Määruse eelnõu koosneb 13 punktist.
Määruse eelnõu punktiga 1 muudetakse määruse § 2 lõiget 2, täiendades loetelu mõistega
„ligipääsetavus“. Sellega rõhutatakse, et toetuse andmisel oodatakse lisaks kättesaadavuse
paranemisele ka ligipääsetavuse suurenemist.
Kättesaadavus ja ligipääsetavus on omavahel seotud, kuid sisult erinevad mõisted. Kättesaadavus
viitab sellele, kas teenus on üldse olemas ja inimeste jaoks jõukohane, näiteks geograafiliselt või
hinnataseme poolest. Ligipääsetavus seevastu tähendab, et olemasolev teenus on kasutatav kõigile,
sealhulgas erivajadusega inimestele. Suurimad sihtgrupid, kel on ühiskonnaelus osalemine
raskendatud, on nt lapsed, väikelaste vanemad, eakad, erivajadusega inimesed, ajutise vigastuse või
meditsiinilise protseduuri tagajärjel piiratud inimesed jpt.
Näiteks kui mõnes piirkonnas puudub muuseum, ei ole muuseumiteenus kättesaadav.
Kättesaadavust saab sel juhul teatud määral parandada näiteks rändnäituste abil. Et need näitused
oleksid ka ligipääsetavad, peavad need olema füüsiliselt juurdepääsetavad, eri meelte abil tajutavad
ning piisava ja arusaadava infoga varustatud. Samas võib ka mõni olemasolev muuseum olla küll
igati ligipääsetav, kuid kui selle külastamine on piiratud ebasobivate lahtiolekuaegade või kõrge
piletihinnaga, ei ole see paljudele kättesaadav. Seetõttu on oluline käsitleda kättesaadavust ja
ligipääsetavust eraldi ning tagada mõlema edendamine toetuse abil.
Määruse eelnõu punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks määruse § 3 lõike 1 punktid 2 ja 4. Toetatavate
tegevuste loetelust jäetakse välja ajutiste näituste loomine ning arendus-, teadus-, haridus- ja
turundusstrateegiate koostamine.
1 Vt rakkerühma lõpparuanne lk 53 https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/documents/2021-
09/Riigikantselei_Ligip%C3%A4%C3%A4setavuse_rakker%C3%BChma_%20lopparuanne.pdf
Ajutiste näituste loomise eraldi nimetamisest loobutakse, et taotlusvooru fookus – kiired
arenguhüpped – oleks taotlejale selgem. Praktika on näidanud, et taotlusi esitatakse sageli
tavapäraste ajutiste näituste korraldamiseks, mis ei vasta meetme eesmärkidele ega saa seetõttu
rahastust. Sellised taotlused koormavad nii taotlejaid kui ka taotluste hindajaid. Kokku on 2020.–
2025. aasta taotlusvoorudesse esitatud 30 ajutise näituse taotlust, millest rahastuse on saanud ainult
12.
Pärast muudatust on ajutise näituse loomine toetatav arendustegevusena (määruse § 3 lõike 1 punkt
5), kui see aitab saavutada taotlusvooru eesmärki. Oluline on kiire arenguhüppe avalikkusele
suunatud tegevustes ja teenustes, mis on hiljem majanduslikult isetasuvad. See eeldab, et näitusel
on pikaajaline mõju. Näiteks võib tegu olla muuseumi esimese ajutise näitusega, millega töötatakse
välja uus formaat, katsetatakse lahendusi või mille tulemused (nt digitaalsed materjalid) on edaspidi
korduvkasutuses või neid plaanitakse edasi arendada järgmiste uute teenuste pakkumiseks.
Strateegiate koostamine jäetakse loetelust välja, kuna tegemist on suhteliselt kulukate projektidega,
mille mõju on hindamisel raskesti mõõdetav. Strateegia kui dokument üksi arenguhüpet ei loo,
selleks on vaja ka elluviimist. Alates meetme rakendamisest on selle tegevuse raames esitatud 18
taotlust, millest rahastuse on saanud 9.
Määruse eelnõu punktiga 3 muudetakse määruse § 3 lõikeid 4 ja 4¹ ning § 10 lõiget 2. Muudatuste
eesmärk on viia sätted kooskõlla eelnõu punktis 2 tehtud muudatustega, mille sisulist põhjendust on
esitatud vastava punkti juures. Muudatustega parandatakse viited määruse § 3 lõike 1 punktidele, et
need vastaksid toetatavate tegevuste uuendatud loetelule.
Määruse eelnõu punktiga 4 täiendatakse määruse § 4 lõiget 2 punktidega 8–10, millega lisanduvad
taotlejale esitatavad nõuded. Kõik kolm nõuet on analoogsed muuseumide tegevustoetuse
taotlemisel kehtivate tingimustega.
Punkt 8 sätestab, et taotleja peab olema tegutsenud muuseumina vähemalt kolm aastat enne taotluse
esitamise tähtpäeva, sealhulgas olnud külastajatele avatud. Nõude eesmärk on suunata toetus
muuseumidele, kes on end muuseumivaldkonnas juba tõestanud, omavad kogemust muuseumitöö
põhivaldkondades ning suudavad ellu viia vooru eesmärgile vastavaid projekte.
Punkt 9 kohustab taotlejat tegema avalikult kättesaadavaks pakutavate põhiteenuste ligipääsetavuse
kirjelduse. Kirjeldus peab hõlmama teavet teenuste ligipääsetavuse kohta erinevatele sihtrühmadele
(nt kirjeldustõlge, kirjutustõlge, punktkirjas materjalid, audiogiidid, katsutavad eksponaadid,
liikumisvõimalused hoones jne). Nõue toetab läbipaistvust ning võimaldab külastajatel teha
teadlikke otsuseid. Oluline on rõhutada, et kirjeldus võib sisaldada ka tõdemust, et muuseum ei ole
erivajadusega inimestele ligipääsetav. Ka see teave on külastaja jaoks väärtuslik. Kui asjakohane
info on eelnevalt kättesaadav, on selle põhjal võimalik otsustada, kas näitusele või üritusele üldse
minna, kas minna koos saatjaga jne. Säte toetab eesmärki liikuda kõikidele inimestele ligipääsetava
ühiskonna, avaliku ruumi ja teenuste suunas ning tõsta ühiskonnas läbivalt ligipääsetavuse alast
teadlikkust ja pädevust. Abimaterjalid on leitavad veebilehtedel muuseum.ee/ligipaasetavus ja
kul.ee/kultuuri-ja-spordi-ligipaasetavus.
Punkt 10 nõuab, et taotleja on avalikult kättesaadavaks teinud muuseumi kogumispõhimõtted.
Nõude eesmärk on võimaldada hinnata taotleja vastavust muuseumiseaduse § 2 lõikes 1 toodud
muuseumi mõistele.
Määruse eelnõu punktiga 5 täiendatakse määruse § 5 lõiget 4 punktiga 21, mille kohaselt tuleb
taotlusega esitada kirjeldus, kuidas on projektis tagatud ligipääsetavus elukaare üleselt, sh kõigi
puudeliikide lõikes.
Muudatuse eesmärk on tagada, et kõigi toetatud projektide tulemused peavad olema algusest peale
võimalikult paljudele inimestele ligipääsetavad. Varasemalt oli ligipääsetavuse parandamine
selgesõnaliselt toetatav üksnes määruse § 3 lõike 1 punkti 6 alusel. Muud toetatavad tegevused ei
sisaldanud selget nõuet ligipääsetavuse tagamiseks. Nüüdsest on ligipääsetavuse kirjeldus
kohustuslik kõikide projektide puhul. Esitatud kirjeldust hinnatakse hindamiskriteeriumi nr 2 alusel.
Säte sisaldab erisust muinsuskaitsealuste hoonete suhtes. Kui projekt puudutab mälestist või
muinsuskaitsealal asuvat ehitist, ei pea füüsiline ligipääsetavus olema projekti tegevuste osa üksnes
siis, kui see ei ole muinsuskaitse eritingimustest lähtuvalt võimalik või kui vajaliku lahenduse
maksumus ületab projekti kogumahu. See erisus kehtib ainult füüsilise ligipääsetavuse kohta. Teiste
puudeliikide puhul (nt nägemis-, kuulmis- või intellektipuue) ligipääsetavuse tagamisele erandit ei
kohaldata.
Määruse eelnõu punktiga 6 täiendatakse määruse § 7 lõikega 41, mille kohaselt ühele ja samale
projektile võib toetust taotleda ainult üks taotleja.
Muudatuse eesmärk on vältida kulude topeltrahastamist ning olukordi, kus mitu taotlust on sisuliselt
seotud ühe ja sama projekti elluviimisega. Sellistel juhtudel ei ole võimalik hinnata iga taotlust
iseseisva projektina, kuna ühe taotluse teostatavus võib sõltuda teise rahastamisest. See kahjustab
hindamise objektiivsust ja võib kaasa tuua rakenduslikke riske. Säte aitab tagada, et iga taotlus oleks
sisuliselt iseseisev ning vastaks taotlusvooru eesmärkidele ilma sõltuvuseta teistest taotlustest.
Määruse eelnõu punktidega 7–10 muudetakse määruse § 9 lõiget 2, 21, 3 ja § 10 lõiget 1.
Muudatuste eesmärk on viia sätted kooskõlla eelnõu punktis 2 tehtud muudatustega, mille sisulist
põhjendust on esitatud vastava punkti juures. Muudatustega parandatakse viited määruse § 3 lõike
1 punktidele, et need vastaksid toetatavate tegevuste uuendatud loetelule.
Määruse eelnõu punktiga 11 muudetakse määruse § 12 lõiget 2, millega ajakohastatakse taotluste
hindamiskriteeriumid ja kehtestatakse nende osakaalud. Muudatuse eesmärk on vähendada
hindamisprotsessis hindaja halduskoormust ning suurendada iga hindamiskriteeriumi mõju taotluse
koondhindele. Mida rohkem on hindamiskriteeriume, seda väiksem on iga kriteeriumi osakaal ja
mõju lõpptulemusele, mis omakorda muudab hindamise vähem selgepiiriliseks.
Senisest eraldi kriteeriumina käsitletud projekti jätkusuutlikkust ei hinnata edaspidi iseseisvalt, kuna
taotlusvooru eesmärk ongi majanduslikult isetasuvad projektid, mille hindamine toimub kriteeriumi
1 raames koos projekti vastavuse ja mõju analüüsiga. Samuti koondatakse projekti läbimõeldus,
teostajate professionaalsus ja haldusvõimekus üheks hindamiskriteeriumiks (uus kriteerium 2),
mille alla lisandub ka ligipääsetavuse tagamise nõue.
Lisaks sätestatakse selgelt iga hindamiskriteeriumi osakaal maksimaalsest koondhindest. Muudatus
suurendab taotluste hindamise läbipaistvust ja õiguslikku selgust.
Määruse eelnõu punktiga 12 muudetakse määruse § 12 lõiget 3. Muudatuste eesmärk on viia säte
kooskõlla eelnõu punktis 11 tehtud muudatustega, mille sisulist põhjendust on esitatud vastava
punkti juures.
Määruse eelnõu punktiga 13 muudetakse määruse § 19 lõiget 1. Muudatus on seotud
Rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruse nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse
ja -aruandluse juhend” muutumisega. Muudatuse sisuks on tuua seni kehtiv aasta kohta esitatud
saldoandmike sulgemise tähtaeg 31. märtsilt 28. veebruarile. Muudatus jõustus 06.01.2025. Selleks,
et toetuse andja jõuaks esitada vajalikud andmed 28. veebruariks Riigi Tugiteenuste Keskusele, on
vajalik kehtestada toetuse andjale erandina võimalus määrata aruande esitamise tähtaeg taotluse
rahuldamise otsusega. Erandi kasutamine on põhjendatud üksnes nende projektide puhul, mille
abikõlblikkuse periood lõppeb detsembrikuus.
3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
Määruses kajastatud muudatusi on selgitatud seletuskirja punktis 2. Mõju muudele valdkondadele
ega ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega täiendavaid tulusid ega kulusid ei kaasne.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras, st kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
7. Määruse kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine
Eelnõuga kavandatud muudatuste sisend koguti taotlejate tagasiside ning rahulolu küsitluste ning
taotlusvooru hindamiskomisjoni liikmete tähelepanekute ja soovituste abil. Muudatusettepanekuid
arutati ka Kultuuriministeeriumi muuseuminõukogu 12.03.2025 koosolekul.
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti
Muuseumiühingule, Eesti Muuseumide Liidule ning Eesti Puuetega Inimeste Kojale.
Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941
Rahandusministeerium
[email protected] 30.06.2025 nr 1-11/708-1
Kultuuriministri 20. mai 2020. a määruse nr
13 „Muuseumiprojektide toetamise tingimused
ja kord“ muutmise määruse eelnõu
kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks
esitamine
Kultuuriministeerium esitab Rahandusministeeriumile kooskõlastamiseks ning Eesti Puuetega
Inimeste Kojale ja muuseumivaldkonna huvikaitseorganisatsioonidele arvamuse avaldamiseks
kultuuriministri 20. mai 2020. a määruse nr 13 „Muuseumiprojektide toetamise tingimused ja
kord“ (nn muuseumide kiirendi) muutmise määruse eelnõu.
Palume eelnõu kooskõlastada ja arvamust avaldada hiljemalt 22.08.2025.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Heidy Purga
minister
Lisad: 1. Eelnõu 2 lehel
2. Seletuskiri 4 lehel
Sama:
Eesti Muuseumide Liit
Eesti Muuseumiühing
Eesti Puuetega Inimeste Koda
Teadmiseks:
Muinsuskaitseamet
Marju Reismaa 628 2335