Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
Viit | 1.1-11/3033-1 |
Registreeritud | 30.06.2025 |
Sünkroonitud | 01.07.2025 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE |
Sari | 1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta |
Toimik | 1.1-11/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Justiits- ja Digiministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Justiits- ja Digiministeerium |
Vastutaja | Virge Aasa (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Personali- ja õigusosakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
EELNÕU
20.06.2025
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Tallinn /kuupäev/ nr…
Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse
nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe
kaitse kord“ muutmine
Määrus kehtestatakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 11 lõike 1, § 39 lõike 1
ning § 51 lõike 6 alusel.
§ 1. Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruses nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud
välisteabe kaitse kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;
2) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:
„(61) Sõjalise otstarbega asja omadusi, projekteerimist, valmistamist ja kohandamist käsitleva
teabe puhul on riigisaladuseks teave, mis käsitleb riigi tellimusel loodava sõjalise otstarbega
asja või selle osa omadusi, projekteerimist, valmistamist, parandamist, kohandamist või
ümbertegemist, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi
julgeolekut. Teave salastatakse salajasel või madalamal tasemel kuni 30 aastaks.“;
3) paragrahv 84 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 84. Salastatud teabekandja hävitamine töötlemisluba omava isiku poolt
(1) A-kategooria töötlemisluba omav isik, kelle valduses on salastatud teave, edastab
hävitamisele kuuluva konfidentsiaalsel ja kõrgemal tasemel salastatud teabekandja
hävitamiseks selle teabekandja koostanud töötlevale üksusele või Kaitsepolitseiametile.
(2) Kaitsepolitseiameti kirjalikul loal võib A-kategooria töötlemisluba omav isik hävitada
lõikes 1 nimetatud salastatud teabekandja ka iseseisvalt, järgides käesolevas määruses
kehtestatud nõudeid.“;
4) määrust täiendatakse §-ga 1291 järgmises sõnastuses:
„1291. Teenistusvälisele füüsilisele isikule Euroopa Liidu või Põhja-Atlandi Lepingu
Organisatsiooni piiratud tasemel salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse andmine
(1) Teenistusvälisele füüsilisele isikule Euroopa Liidu või Põhja-Atlandi Lepingu
Organisatsiooni piiratud tasemel salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse andmise otsustab
„Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse“ § 27 lõike 5 punktides 1–3 nimetatud isik.
(2) Lõikes 1 nimetamata juhtudel otsustab juurdepääsuõiguse andmise riigi julgeoleku volitatud
esindaja.“;
5) paragrahvi 130 lõike 1 punkti 2 täiendatakse pärast sõnu „on tal juurdepääsuõigus“ sõnadega
„, muudel juhtudel riigi julgeoleku volitatud esindaja.“.
§ 2. Määrus jõustub 1. septembril 2025. a.
Peaminister
Justiits- ja digiminister
Riigisekretär
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898
Siseministeerium Kaitseministeerium Rahandusministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Riigikantselei Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korra muutmise eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ muutmise määruse eelnõu. Palume Teie tagasisidet 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad: Määruse eelnõu Määruse eelnõu seletuskiri /*Lisaadressaadid: Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liit Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon Eesti Ehitusettevõtjate Liit Signe Reinsalu 56887270 [email protected]
Meie 27.06.2025 nr 8-1/5570-1
1
Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262
„Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ muutmine“ eelnõu
seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõukohase määrusega muudetakse Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määrust nr 262
„Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ (RT I, 31.05.2023, 8; edaspidi RSVKK).
Eelnõu on seotud Riigikogus vastu võetud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse,
riigihangete seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seadusega (623 SE), mille keskne
muudatus on riigisaladuse töötlemislube reguleerivate sätete ajakohastamine. Töötlemisluba
jaguneb edaspidi teabe töötlemise tingimustest sõltuvalt kaheks kategooriaks: A-kategooria ja
B-kategooria. Seetõttu tuleb muuta ka RSVKK-d, sest enda valduses oleval kinnis- või
vallasasjal riigisaladuse ja seda sisaldavate teabekandjate töötlemise õigus on üksnes A-
kategooria töötlemisluba omaval isikul. Samuti täiendatakse RSVKK-s teenistusvälisele
füüsilisele isikule piiratud tasemel salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse andmise sätteid
ja täpsustatakse riigi julgeoleku volitatud esindaja ülesandeid. Riigi julgeoleku volitatud
esindaja töökoormus eelnõukohase määruse rakendumisel oluliselt ei suurene, sest selliste
teenistusväliste füüsiliste isikute arv, kes taotlevad riigi julgeoleku volitatud esindajalt Euroopa
Liidu või NATO piiratud tasemel salastatud välisteabe juurdepääsuõigust, ei ole suur. Lisaks
on riigi julgeoleku volitatud esindajal juba sisse töötatud konfidentsiaalsel ja kõrgemal tasemel
salastatud välisteabele juurdepääsuõiguse andmise ja nõuete tutvustamise protsessid ning riigi
julgeoleku volitatud esindaja ülesanne on juba praegu rahvusvaheliste salastatud projektide üle
järelevalve tegemine.
Lisaks on kõnesolev eelnõu seotud relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse (468 SE) rakendamisega, millega loodi sõjalise otstarbega asjadega seotud
teabe salastamise alus. Selleks, et sõjalise otstarbega asjaga seotud teavet oleks vajaduse korral
võimalik paindlikult kaitsta riigisaladusena, nähti riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses
(edaspidi RSVS) 623 SE muudatustega ette täiendav (eri)kord, mille kohaselt sõjalise
otstarbega asjaga seotud teabe salastamistaseme ja -tähtaja määrab muudatuse tulemusel iga
kord kaitseminister konkreetse sõjalise otstarbega asjaga seotud asjaolude järgi, lähtudes
RSVKK-st. RSVKK-s nähakse selle tarbeks eelnõuga ette riigisaladuseks oleva teabe alaliik
ning selle salastamistase ja -tähtaeg. RSVKK muudatus ei too vahetult kaasa halduskoormuse
tõusu, küll aga tuleb edaspidi kaitseministril sõjalise otstarbega asjadega seotud teabe
salastamise igakordsel otsustamisel arvestada muuhulgas ka võimaliku halduskoormuse
tõusuga kaitsetööstuse valdkonna ettevõtjatele. Halduskoormuse tasakaalustamisel rakendub
kõnesoleval juhul Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määruse nr 180 „Hea õigusloome ja
normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 42 erand, sest sõjalise otstarbega asjadega seotud teabe
salastamine on vajalik riigikaitse oluliste vajaduste tõttu1.
1 Määruse § 1 lõige 41 näeb ette, et kui seaduseelnõuga /kõnesoleval juhul on tegemist valitsuse määrusega/
kavandatavate nõuete tõttu kasvab ettevõtjate, inimeste või vabaühenduste halduskoormus, nähakse ette
muudatused ka halduskoormuse vähendamiseks. Lõige 42 sätestab, et lõike 41 võib jätta kohaldamata, kui
kehtestatakse avalik-õiguslik rahaline kohustus, rakendatakse välislepingut või kehtestatakse ajutine nõue,
samuti kui halduskoormus lisandub riigikaitse või julgeoleku oluliste vajaduste tõttu.
2
Eelnõus ettenähtud RSVKK muudatused jõustuvad 1. septembril 2025. aastal.
1.2. Eelnõu ettevalmistajad
Eelnõu ettevalmistamises osalesid Siseministeeriumi, Kaitseministeeriumi (§ 1 punkt 2, st
sõjalise otstarbega asjaga seotud muudatused, kontaktisik õigusloome valdkonna juht Eda Loo-
Suun ([email protected])), Justiits- ja Digiministeeriumi,
Kaitsepolitseiameti ning Välisluureameti esindajad. Eelnõu ja seletuskirja on Justiits- ja
Digiministeeriumis ette valmistanud õiguspoliitika osakonna avaliku õiguse talituse nõunik
Signe Reinsalu ([email protected]). Eelnõu on keeletoimetanud sama osakonna
õigusloome korralduse talituse toimetaja Aili Sandre ([email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.
Eelnõu §-s 1 esitatakse RSVKK muudatused.
Eelnõu § 1 punktiga 1 tunnistatakse RSVKK § 2 punkt 3 kehtetuks. Muudatus on vajalik, kuna
administratiivala mõiste on üle viidud seadusesse (RSVS § 3 p 141), mistõttu tuleb see RSVKK
säte tunnistada kehtetuks.
Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse RSVKK § 5 lõikega 61, mille kohaselt on riigisaladus nii
sõjalise otstarbega asja projekteerimist, valmistamist kui ka kohandamist käsitlev teave.
Muudatus on vajalik relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise
seaduse (468 SE) rakendamiseks.
„Sõjalise otstarbega asi“ on üldmõiste, millega on soovitud katta võimalikult laia ringi asju,
mida kaitsetööstus toodab, piiritledes neid samas sõjalise otstarbega. Asja (mõnes õigusaktis ka
kauba või toote) tunnus „sõjaline otstarve“ või „sõjaline“ on eri kontekstis kasutusel nii
relvaseaduses kui ka riigihangete seaduses ja strateegilise kauba seaduses. Selle alla kuuluvad
sõjarelvad, nende olulised osad, sõjalise otstarbega laskemoon, lahingumoon, lahingutehnika
ning kaitseotstarbeline erivarustus.
Sätte alusel on võimalik salastada teavet kõigi tootmistsüklis tehtavate toimingute kohta,
alustades projekteerimisest (sh kaitsmist vajavatest tehnoloogilistest lahendustest) ning
lõpetades valmistamise ja kohandamisega (sh parandamise ja ümbertegemisega relvaseaduse
§-de 66 ja 67 tähenduses). Muu hulgas on võimalik salastada teavet nende toimingute sisu,
tegemise koha ja tegijate kohta. Lisaks on eraldi esile toodud teave asja omaduste
(sh kasutusomaduste ja tehnoloogiliste lahenduste) kohta, sest seda ei esitata sageli
projekteerimist või valmistamist puudutava teabe hulgas.
Sõjalise otstarbega asjaga tehtavate toimingutega seotud teabe riigisaladusena salastamise
otsustab Eesti riik, kui konkreetse teabe salastamine on vajalik Eesti Vabariigi julgeoleku
tagamise huvides. See eeldab, et Eesti riik kasutab ettevõtja toodangut oma riigikaitses ja
sellega seotud teabe avalikuks tulek kahjustaks Eesti Vabariigi julgeolekut (RSVS § 3 punkti
3
1 kohaselt on riigisaladus Eesti Vabariigi julgeoleku või välissuhtlemise tagamise huvides
avalikuks tuleku eest kaitset vajav teave). See ei tähenda, et sõjalise otstarbega asja, mille kohta
käivast teabest osa on salastatud, ei ole ettevõtjatel võimalik välisriikidele müüa. Enamiku Eesti
jaoks oluliste välisriikidega on sõlmitud salastatud teabe vastastikuse kaitse lepingud.
Lepingute alusel on ettevõtjatel võimalik müüa ka välisriikidele sõjalise otstarbega asju, mille
kohta käivast teabest mingi osa on Eesti riik salastanud. Samamoodi salastavad oma
kaitsetööstusettevõtete toodangut ka Eesti partnerriigid.
Uus salastamise alus loob sõjalise otstarbega asjadega seotud teabe salastamiseks võimaluse,
mitte kohustuse. Asjakohatu oleks selle alusel salastada avalikkusele üldteada teavet või teavet,
mida peab sõjalise otstarbega asjade käitlemise käigus töötlema hulk juurdepääsuõiguseta
isikuid. Ebatõenäoline on vajadus salastada teavet lihtsate sõjalise otstarbega asjade tootmise
kohta (nt riidevarustus, eriotstarbeta laskemoon), mille puhul ei ole tootmisahelat puudutavat
teavet vaja riigisaladusena varjata. Eelkõige võimaldab säte salastada (kõrg)tehnoloogiliste
lahenduste teavet, mille vastu on vaenulikel välisriikidel suurem huvi.
Teavet võib salastada mitmel (st salajasel, konfidentsiaalsel või piiratud) tasemel ja
mitmesuguseks tähtajaks (kuni 30 a). Teabe salastamistaseme ja -tähtaja määrab RSVS-i § 11
lõike 21 alusel kaitseminister. Üldjuhul tuleb teabe salastamise vajaduse peale mõelda juba
sõjalise otstarbega asja tellimuse esitamisel. Selleks, et hinnata, milline teave tuleb salastada
ning mis tasemel ja mis tähtajaks, tuleb kaasata Kaitseministeeriumi või teiste valitsemisalade
asjakohaseid teadmisi omavad struktuuriüksused ja sõjalise otstarbega asja tootev ettevõte.
Erinevate osapoolte teadmisi kombineerides tuleb kindlaks teha, milline mõju oleks konkreetse
sõjalise otstarbega asja iseloomustava teabe (nt omadused, teave projekteerimise kohta vms)
avalikuks saamisel riigi julgeolekule ning kui pikka aega teave kaitset vajab. Mida raskemad
tagajärjed võivad kaasneda teabe avalikuks saamisega riigi julgeolekule, seda kõrgemal tasemel
tuleks üldjuhul teave salastada. Osapoolte sisendi alusel kehtestab sõjalise otstarbega asjaga
seotud teabe salastamistaseme ja -tähtaja igal konkreetsel juhul kaitseminister.
Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse RSVKK § 84. Salastatud teabekandja hävitamise üldine
kord jääb samaks, põhimõtted ei muutu. RSVKK-d on vaja täpsustada A-kategooria
töötlemisluba omava isikuga, sest üksnes A-kategooria puhul saab isikul olla enda valduses
oleval territooriumil salastatud teabekandja, mida hävitada.
Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse RSVKK-d §-ga 1291. Muudatus tehakse RSVS § 27 lõikes
5 tehtava muudatuse alusel.
RSVS-i § 27 lõige 5 reguleerib teenistusvälisele füüsilisele isikule õiguse andmist
juurdepääsuks piiratud taseme riigisaladusele. Kehtiva korra kohaselt annab juurdepääsu õiguse
punktides 1–3 nimetatud isik või selle asutuse juht, millega juurdepääsuõigust vajav
teenistusväline füüsiline isik on seotud (nt lepingulise suhte kaudu). Samast põhimõttest
lähtutakse ka Euroopa Liidu ja NATO piiratud tasemel salastatud välisteabele juurdepääsu
õiguse andmisel.
RSVS-i muudatusega (623 SE) täiendati § 27 lõiget 5 punktiga 4, mille kohaselt annab
punktides 1–3 nimetamata juhtudel isikule piiratud taseme riigisaladusele juurdepääsu õiguse
Kaitsepolitseiamet. Täiendus on vajalik, sest RSVS-i muudatuste tulemusel võib juriidiline isik
4
taotleda riigisaladuse töötlemisluba, ilma et ta oleks seotud ühegi asutusega. Töötlemisloa
saamise eeldus on riigisaladusele juurdepääsuõigusega juhatuse liikme ja riigisaladuse kaitset
korraldava isiku olemasolu. Kuna juriidiline isik ei ole seotud ühegi asutusega, jääks ilma
täienduseta ebaselgeks, kes töötlemisluba taotleva juriidilise isiku juhatuse liikmele ja
riigisaladuse kaitset korraldavale isikule piiratud taseme riigisaladusele juurdepääsu õiguse
annab.
RSVKK täiendamine §-ga 1291 on vajalik selleks, et Euroopa Liidu ja NATO piiratud tasemel
salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse andmine oleks riigi julgeoleku volitatud esindaja
pädevuses, kes vastutab riigis salastatud välisteabe kaitse korraldamise ja kontrollimise eest ja
kes veendub teenistusväliste füüsiliste isikute salastatud välisteabele juurdepääsuvajaduses
rahvusvaheliste salastatud projektide üle järelevalve tegemise kaudu. Ilma täienduseta oleks
Euroopa Liidu ja NATO piiratud tasemel salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse andmine
Kaitsepolitseiameti pädevuses.
Eelnõu § 1 punktiga 5 muudetakse RSVKK § 130 lõike 1 punkti 2 ja täiendatakse seda
tekstiosaga „muudel juhtudel riigi julgeoleku volitatud esindaja“. Lähtudes muudatusega
lisatavast RSVKK §-st 1291 annab osadel juhtudel Euroopa Liidu või NATO piiratud tasemel
salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse riigi julgeoleku volitatud esindaja. Riigi julgeoleku
volitatud esindaja ei ole eraldi riigiasutus ja ilma täienduseta ei oleks tal võimalik salastatud
välisteabe kaitse nõudeid tutvustada.
3. Eelnõu terminoloogia
Eelnõus ei kasutata uusi termineid. Töötlemisloale loodi RSVS-i muudatustega (623 SE) kaks
kategooriat (A- ja B-kategooria).
Termin „sõjalise otstarbega asi“ on täpsemalt lahti seletatud käesoleva seletuskirja punktis 2.
4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on Euroopa Liidu õigusega kooskõlas.
Euroopa Liidu salastatud teabe kaitseks on Euroopa Liidu Nõukogu võtnud 23. septembril 2013
vastu nõukogu otsuse 2013/488/EL Euroopa Liidu salastatud teabe kaitseks vajalike
julgeolekueeskirjade kohta. Samuti kehtib Euroopa Liidu Nõukogu akt – nõukogus kokku
tulnud Euroopa Liidu liikmesriikide vaheline kokkulepe, mis käsitleb Euroopa Liidu huvides
vahetatava salastatud teabe kaitset (2011/C 202/05).
Lisaks tuleb Euroopa Komisjoni või Euroopa välisteenistusega salastatud teavet puudutavaid
lepingud sõlmides järgida vastavalt 13. märtsi 2015. aasta komisjoni otsust (EL, Euratom)
2015/444 Euroopa Liidu salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekunormide kohta või 19.
juuni 2023. aasta Euroopa välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja otsust 2023/C
263/04 Euroopa välisteenistuse julgeolekueeskirjade kohta.
5. Määruse mõjud
5
5.1. Kavandatav muudatus: teenistusvälisele füüsilisele isikule piiratud tasemel salastatud
välisteabele juurdepääsu õiguse andmine
Mõju sihtrühm: riigi julgeoleku volitatud esindaja, RSVS-i § 27 lõike 5 punktides 1–3 nimetatud
riigiasutused.
Mõju peamine sihtrühm on teenistusvälisele füüsilisele isikule salastatud välisteabele
juurdepääsuõiguse andmise otsustajad.
Kaasnev mõju: mõju asutuste töökoormusele.
Riigi julgeoleku volitatud esindaja töökoormus tõenäoliselt oluliselt ei suurene, sest selliste
teenistusväliste füüsiliste isikute arv, kes taotlevad riigi julgeoleku volitatud esindajalt Euroopa
Liidu või NATO piiratud tasemel salastatud välisteabe juurdepääsuõigust, ei ole eriti suur.
Lisaks on riigi julgeoleku volitatud esindajal juba sisse töötatud konfidentsiaalsel ja kõrgemal
tasemel salastatud välisteabele juurdepääsuõiguse andmise ja nõuete tutvustamise protsessid
ning riigi julgeoleku volitatud esindaja ülesanne on juba praegu rahvusvaheliste salastatud
projektide üle järelevalve tegemine.
Väheneb RSVS-i § 27 lõike 5 punktides 1–3 nimetatud asutuste töökoormus, sest seni on
pöördutud nende riigiasutuste poole teenistusvälisele füüsilisele isikule piiratud taseme
Euroopa Liidu või NATO salastatud välisteabe juurdepääsuõiguse saamiseks ka juhtudel, kui
seos asutusega on kaudne. Näiteks on pöördutud Kaitseministeeriumi poole, kui ettevõte
tegutseb kaitsevaldkonnas ja soovib osaleda mõnes Euroopa Liidu projektis, milles on vaja
töödelda Euroopa Liidu piiratud tasemel salastatud välisteavet. Edaspidi tuleb sellisel juhul
pöörduda riigi julgeoleku volitatud esindaja poole. Seetõttu on mõju ulatus tõenäoliselt vähene.
5.2. Kavandatav muudatus: sõjalise otstarbega asja omadusi, projekteerimist,
valmistamist ja kohandamist käsitleva teabe riigisaladusena määratlemine
Mõju sihtrühm: teavet töötlevad isikud ja asutused.
Mõju peamine sihtrühm on kaitsetööstusettevõtjad, kes projekteerivad, valmistavad,
parandavad või teevad ümber sõjalise otstarbega asja – mõjutatud isikute arv on väike.
Sihtrühma täpset suurust ei ole hetkel võimalik prognoosida, sest sõjalise otstarbega asjaga
seotud teabe salastamise otsustab kaitseminister lähtudes konkreetsest asjast ja selle tootjatest.
Uue salastamisaluse loomine ei tähenda, et riigisaladusena on vaja kaitsta kogu sõjalise
otstarbega asja projekteerimist, valmistamist või kohandamist käsitlevat teavet. Teave tuleb
salastada osas, milles sellise teabe avalikuks tulek võib kahjustada Eesti Vabariigi julgeolekut.
Kaasnev mõju: mõju sihtrühma halduskoormusele ja kuludele.
RSVKK § 5 muudatus, st sõjalise otstarbega asjaga seotud teabe riigisaladuse alaliigi Vabariigi
Valitsuse määrusega kehtestamine, ei too iseenesest kaasa vahetut mõju sihtrühma kuuluvatele
ettevõtjatele. Otsuse, kas sõjalise otstarbega asja projekteerimist, valmistamist või kohandamist
käsitlevat teavet salastada, teeb RSVS muudatusega (623 SE) loodud (eri)korra kohaselt
kaitseminister lähtudes konkreetse asjaga seotud asjaoludest.
6
Ettevõtja, kelle toodetava sõjalise otstarbega asjaga seotud teabest osa salastatakse, peab
sõltuvalt teabe salastatuse tasemest looma kas administratiiv- või turvaala. Salastatud teabe
elektroonilise töötlemise vajaduse korral tuleb lisaks luua töötlussüsteem ning lasta see
akrediteerida. Nimetatud tegevustega kaasnevad kulud, kuid nende suurust ei ole võimalik välja
tuua, sest see sõltub turva- või administratiivala suurusest, konkreetse ruumi turva- või
administratiivalaks kohandamiseks vajalike ehitustööde mahust, sellest, kas vaja on ka
töötlussüsteemi, samuti töötlussüsteemi suurusest ja asukohast ruumis jne. Eeldatavasti võib
selleks kuluda mõnest tuhandest eurost mitmekümne tuhande euroni.
Kaasnev mõju: mõju riigi julgeolekule.
Muudatusel on vahetu positiivne mõju riigi julgeolekule, sest säte võimaldab salastada teavet
sõjalise otstarbega (kõrg)tehnoloogiliste asjade kohta, mille vastu on vaenulikel välisriikidel
suurem huvi. Sellega tagatakse sõjalise otstarbega asjade efektiivsus nende lahinguolukorras
kasutamise vajaduse korral. Muudatus tagab, et riigi julgeoleku seisukohalt tundlikku teavet
töödeldakse ainult nõuetele vastaval alal või akrediteeritud töötlussüsteemis ning seda teevad
usaldusväärsed juurdepääsuõiguse ja teadmisvajadusega isikud.
Mõju ulatus võib teabe salastamisel olla mõõdukas, sest salastatud teabe töötlemise tingimuste
loomine nõuab vahendeid, arvestades eelkõige administratiiv- või turvaala loomist ning
elektrooniliste töötlussüsteemide loomist ja akrediteerimist.
Kaasnev mõju: mõju Kaitseministeeriumi, Kaitsepolitseiameti ja Välisluureameti
töökoormusele.
Eelnõukohase määruse jõustumisel kaasneb Kaitseministeeriumile, Kaitsepolitseiametile ja
Välisluureametile töökoormuse kasv, mida ei ole eelnõu koostamise ajal võimalik täpselt
prognoosida, kuna see sõltub riigi tellimuste hulgast ja konkreetsete sõjalise otstarbega asjade
omadustest.
6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
RSVKK § 5 muudatus ei too automaatselt kaasa kulu, sest sellega luuakse üksnes õiguslik alus
Eesti riigi tellimusel loodud teabe salastamiseks kuni salajasel tasemel.
Otsest rahalist tulu määruse rakendamisega ei kaasne. Kaudselt on tulu see, et sõjalise
otstarbega asjaga seotud tundlik teave on kaitstud, mille tulemusel väheneb tõenäosus, et
sõjalise otstarbega asja lahinguolukorras kasutamise korral on vastane suutnud välja töötada
efektiivsed vastumeetmed.
7. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. septembril 2025. aastal. Määrus jõustub RSVS-i muudatustega (623 SE)
samal ajal.
8. Eelnõu kooskõlastamine
7
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Kaitseministeeriumile,
Siseministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile,
Rahandusministeeriumile ja Riigikantseleile.
Eelnõu esitatakse arvamuse saamiseks Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidule, Eesti Väike-
ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile ning Eesti Ehitusettevõtjate Liidule.
EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: JDM/25-0712 - Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Riigikantselei; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 11.07.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/543dacc1-60ed-42a5-ba72-3cce38cd9417 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/543dacc1-60ed-42a5-ba72-3cce38cd9417?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main