Riigi 2024. aasta majandusaasta koondaruande esitamine

Dokumendiregister	Rahandusministeerium
Viit	8-1/3029-1
Registreeritud	30.06.2025
Sünkroonitud	01.07.2025
Liik	Väljaminev kiri
Funktsioon	8 RIIGIRAAMATUPIDAMINE
Sari	8-1 Eesti Vabariigi majandusaasta koondaruanne (Arhiiviväärtuslik)
Toimik	8-1/2025
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Riigikontroll
Saabumis/saatmisviis	Riigikontroll
Vastutaja	Kaisa Rosin (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond, Riigieelarve osakond, Finantstalitus)
Originaal	Ava uues aknas

Dokument on kokkuvõtte tegemiseks liiga mahukas (755335 tm).

Failid

8-13029-1 30.06.2025 Väljaminev kiri.asice

Riigi 2024. aasta majandusaasta koondaruande esitamine.pdf

Riigi_2024_aasta_majandusaasta_koondaruanne.pdf

Sisukord Sisukord ....................................................................................................................................................................................... 2 Rahandusministri eessõna .................................................................................................................................................... 4 Sissejuhatus ................................................................................................................................................................................ 5 Mõisted ......................................................................................................................................................................................... 6 1 Tegevusaruanne ............................................................................................................................................................. 7

1.1 Valitsussektori finantsülevaade ..................................................................................................................................................................... 7 1.1.1 Peamised majandus- ja finantsnäitajad 2024. aastal .................................................................................................................... 7 1.1.2 Olulised sündmused ...................................................................................................................................................................................... 8 1.1.3 Üldine makromajanduslik areng ja mõju finantstulemustele ................................................................................................... 9 1.1.4 Avaliku sektori ja valitsussektori ülevaade ning eelarvepositsioon ................................................................................... 10 1.1.5 Valitsussektori tulud .................................................................................................................................................................................. 13 1.1.6 Valitsussektori kulud ja investeeringud ........................................................................................................................................... 15 1.1.7 Valitsussektori bilanss............................................................................................................................................................................... 17 1.1.8 Valitsussektori võlakohustised ............................................................................................................................................................. 21 1.1.9 Tingimuslikud kohustised ....................................................................................................................................................................... 22 1.1.10 Riigi finantsriskide juhtimise põhimõtted ja likviidsus ...................................................................................................... 23

1.2 Tegevuste ülevaade........................................................................................................................................................................................... 25 1.2.1 Pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ ...................................................................................................................................... 25 1.2.2 Heaolu................................................................................................................................................................................................................ 27 1.2.3 Tervis ................................................................................................................................................................................................................. 29 1.2.4 Tark ja tegus rahvas.................................................................................................................................................................................... 31 1.2.5 Eesti keel ja eestlus ..................................................................................................................................................................................... 34 1.2.6 Keskkond ......................................................................................................................................................................................................... 35 1.2.7 Teadus ja arendustegevus ning ettevõtlus ...................................................................................................................................... 38 1.2.8 Põllumajandus ja kalandus ..................................................................................................................................................................... 40 1.2.9 Transport ......................................................................................................................................................................................................... 42 1.2.10 Energeetika ............................................................................................................................................................................................... 44 1.2.11 Digiühiskond ............................................................................................................................................................................................ 45 1.2.12 Tõhus riik ................................................................................................................................................................................................... 47 1.2.13 Õigusriik ..................................................................................................................................................................................................... 49 1.2.14 Siseturvalisus ........................................................................................................................................................................................... 51 1.2.15 Välispoliitika ............................................................................................................................................................................................ 53 1.2.16 Julgeolek ja riigikaitse ......................................................................................................................................................................... 55 1.2.17 Kultuur ja sport ....................................................................................................................................................................................... 57 1.2.18 Sidus ühiskond ........................................................................................................................................................................................ 59 1.2.19 Riigikogu Kantselei ............................................................................................................................................................................... 61 1.2.20 Riigikohus .................................................................................................................................................................................................. 63 1.2.21 Riigikontroll.............................................................................................................................................................................................. 64 1.2.22 Vabariigi Presidendi kantselei......................................................................................................................................................... 65 1.2.23 Õiguskantsleri kantselei ..................................................................................................................................................................... 66 1.2.24 Ministeeriumite siseauditi üksuste sise- ja välishindamiste tulemused..................................................................... 66

2 Konsolideeritud ja konsolideerimata raamatupidamise aastaaruanne .................................................67 2.1 Bilanss ..................................................................................................................................................................................................................... 67 2.2 Tulemiaruanne .................................................................................................................................................................................................... 69 2.3 Rahavoogude aruanne ..................................................................................................................................................................................... 70 2.4 Netovara muutuste aruanne ......................................................................................................................................................................... 71 2.5 Riigieelarve täitmise aruanne ...................................................................................................................................................................... 73 2.6 Arvestusmeetodid ja hindamisalused ................................................................................................................................................... 121 2.7 Lisad (a1–a31) .................................................................................................................................................................................................. 127

3 Informatsioon kohalike omavalitsuste kohta ................................................................................................ 194 3.1 Bilanss .................................................................................................................................................................................................................. 194

3.2 Tulemiaruanne ................................................................................................................................................................................................. 196 3.3 Rahavoogude aruanne .................................................................................................................................................................................. 197 3.4 Netovara muutuste aruanne ...................................................................................................................................................................... 198 3.5 Arvestusmeetodid ja hindamisalused ................................................................................................................................................... 199 3.6 Lisad (b1–b21) ................................................................................................................................................................................................. 200

4 Informatsioon avaliku sektori ja valitsussektori kohta ............................................................................. 229 4.1 Bilanss .................................................................................................................................................................................................................. 229 4.2 Tulemiaruanne ................................................................................................................................................................................................. 231 4.3 Rahavoogude aruanne .................................................................................................................................................................................. 232 4.4 Netovara muutuste aruanne ...................................................................................................................................................................... 233 4.5 Arvestusmeetodid ja hindamisalused ................................................................................................................................................... 235 4.6 Lisad (c1–c27) .................................................................................................................................................................................................. 236

Allkiri majandusaasta koondaruandele ...................................................................................................................... 261

Rahandusministri eessõna

Hea riigi 2024. aasta majandusaasta koondaruande lugeja!

Paranemise ja ebakindluse aasta

2024. aasta majandusaasta oli Eestile kehv, kuid mee- leolud ja arusaamised olukorra põhjustest olid kehve- mad veel. Eesti kõige halvem majandusnäitaja nimelt oli nii ajaloolises kui rahvusvahelises võrdluses kindlus- tunne, mida tegelik seis ära ei seleta. Majanduskasv siiski taastus, tööpuudus langes, reaaltulud kasvasid, hinnatõus aeglustus ja riigirahanduse seis paranes. Emotsiooni ja reaalsuse lahknevus ei saa mitte kahjus- tada investeerimis- ja tarbimisjulgust ehk majandust en- nast. Neis näitajates oligi paigalseis ja langus, ehkki tõusu lubanuks nii reaalsissetulekute kiire kasv kui euribori kiire alanemine, mis parandas laenajate, investeerijate ja liisijate olukorda.

Ühiskondlikult veel suuremat kahju on teinud tendents, et majanduse äkilise pidurdumise põhjust omistatakse siseriiklikele otsustele ja unustatakse rahvusvahelised. Oleme tagasi liikunud usku, et majandust juhib ja ko- daniku toimetuleku garanteerib partei ja valitsus, mis va- bas maailmas on ebakohane ja perspektiivitu. Maksu- koormuse kasv oli tõsiasi, kuid ei selle marginaalsus ega fakt, et majanduskasv algas koos sellega, ei anna armu se- letusele, et maksud “hävitasid” majanduse. Lausa välis- tama peaks selle narratiivi agressori huvi selliste mee- leolude levitamise vastu vabas maailmas. Valdav tõsiasi, mis majandust dikteerib on Venemaa peetav sõda ja ma- jandussidemete katkemised, lisaks eksportnõudluse

kidumine Eesti jaoks. Kaitsekulude järsk tõus halvendab riigirahanduse seisu ja survestab tõstma makse, sest seda ei saa rajada lihtsalt võlale.

Kuigi majandusaasta lõppes kokkuvõttes pisikese miinu- sega, algas kvartaalses võrdluses juba kasv. Inflatsioon langes üle ootuste madalaks, odavnes ka energia, töö- hõive püsis ajalooliselt kõrgel tasemel, reaalpalgad ja - pensionid kasvasid kiiresti. Eelarve seisu õnnestus pa- randada.

Halbu uudised ootab siiski veel ees. Vaba maailm on sun- nitud end kokku võtma, et despootiatega sõjalistes kulu- des ja tootmises sammu pidada. Eelarvereeglite lõdven- dus ei ole lahendus, vaid ajutine leevendus, millel on hind tuleviku jaoks. Surve on kokkuhoiule kõigis teistes vald- kondades. Eesti peab samal ajal lahti saama juba enne kriise tekitatud eelarvemiinusest ja parandama maksu- süsteemi väärarendused. Algus on ka tehtud.

Head lugemist ja kaasamõtlemist!

Jürgen Ligi

Rahandusminister

Sissejuhatus

Riigi majandusaasta koondaruanne on Rahandusminis- teeriumi poolt Riigikogule esitatav iga-aastane aruanne, mis annab ülevaate riigieelarves seatud eesmärkide saa- vutamisest, riigi finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest ning võimaldab Riigikogu poolse kont- rollifunktsiooni teostamist Vabariigi Valitsuse suhtes. Majandusaasta koondaruande kaudu on Vabariigi Valit- susel võimalus selgitada oma tegevust aruandeaastal ja esitada Riigikogule uute eelarveliste otsuste tegemiseks vajalik informatsioon. Riigi majandusaasta koondaruan- dega tagatakse ka rahvusvahelise raamatupidamis- ja fi- nantsaruandluskohustuse täitmiseks vajaliku valitsus- ja avaliku sektori informatsiooni olemasolu.

Majandusaasta koondaruanne põhineb riigiraamatupi- damiskohustuslaste ja riigi valitseva mõju all olevate, aga ka teiste avaliku sektori üksuste raamatupidamiskohus- tuslaste aruannetel, ministeeriumite valitsemisalade tu- lemusaruannetel ning muul aruandlusel.

Riigi majandusaasta koondaruande juurde kuulub kont- rolliaruanne, mille Riigikontroll koostab raamatupida- mise aastaaruande auditi tulemusel. Riigi majandusaasta koondaruande auditiga loob Riigikontroll kindluse, et Riigikogule ja avalikkusele esitatavad riigi raamatupida- mise näitajad annavad õige info riigi finantsseisu ja lõp- penud aasta majandustulemuse kohta ning riigieelarve täitmise aruanne annab asjakohast teavet riigi tulude, kulude ja investeeringute kohta.

Riigi majandusaasta koondaruanne koosneb neljast osast: tegevusaruandest, raamatupidamise aruandest, informatsioonist kohaliku omavalitsuse üksuste kohta ning informatsioonist avaliku ja valitsussektori kohta.

Tegevusaruanne on riigi majandusaasta koondaruande osa, milles antakse ülevaade riigi tegevusest ja

asjaoludest, millel on määrav tähtsus riigi finantssei- sundi ning majandustegevuse hindamisel, olulistest sündmustest majandusaastal ja eeldatavatest arengu- suundadest järgmisel majandusaastal.

Riigi raamatupidamise aastaaruandes antakse ülevaade riigi konsolideeritud ja konsolideerimata finantsseisun- dist, -tulemustest, rahavoogudest ja riigieelarve täitmi- sest ning selgitatakse olulisemaid kirjeid.

Informatsioon avaliku sektori ja valitsussektori kohta ning informatsioon kohaliku omavalitsuse üksuste kohta sisaldab konsolideerituna ülevaadet nende sektorite fi- nantsseisundist, finantstulemustest ja rahavoogudest.

Majandusaasta koondaruande arvnäitajaid on korrigee- ritud kuni Riigikontrolli poolt läbi viidud auditi lõppemi- seni lähtudes rahandusministri 11. detsembri 2003. aasta määruse nr 105 „Avaliku sektori finantsar- vestuse ja -aruandluse juhend“ § 9 lõikest 4.

Rahandusministeerium esitab riigi majandusaasta koon- daruande Riigikontrollile hiljemalt aruandeaastale järg- neva aasta 30. juunil ning Riigikontroll lõpetab riigi ma- jandusaasta koondaruande raamatupidamise aasta- aruande auditi ja tehingute seaduslikkuse kontrolli hilje- malt 31. augustil.

Septembri alguses esitab Rahandusministeerium riigi majandusaasta koondaruande ja Riigikontrolli kontrolli- aruande Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks.

Vabariigi Valitsus esitab heakskiidetud riigi majandu- saasta koondaruande Riigikogule kinnitamiseks koos ot- suse eelnõuga riigi konsolideerimata rahavoolise üle- jäägi jaotamise kohta. Riigi majandusaasta koondaruan- dele lisatakse Riigikontrolli kontrolliaruanne.

Mõisted

Avalik sektor – ehk esimene sektor tegeleb valitsemise ja haldamisega. Avaliku sektori asutusi saab jagada omaniku liigi alusel riigile või kohalikule omavalitsusele kuuluvateks asutusteks. Kui riigi kapitaliosalus on ma- jandusüksuses 50 protsenti või suurem, on tegemist ava- liku sektori alaliigiga „riik“. Kui kohaliku omavalitsuse kapitaliosalus on majandusüksuses 50 protsenti või suu- rem, on tegemist avaliku sektori alaliigiga "kohalik oma- valitsus". Avalikust sektorist suurima osa (personali ja eelarve mõttes) moodustab valitsussektor.

Keskvalitsus – riigieelarvelised üksused ja nende valit- seva mõju all olevad sihtasutused, mittetulundusühin- gud ja äriühingud, mis kuuluvad valitsussektorisse, sa- muti iseseisva seaduse alusel asutatud muud avalik-õi- guslikud juriidilised isikud, mis kuuluvad valitussekto- risse (välja arvatud sotsiaalkindlustusfondid).

Konsolideeritud kulud – kulud, kus kõigi avaliku sek- tori üksuste read on rida-realt liidetud ning omavaheli- sed saldod elimineeritud.

Likviidsusreserv – finantsreserv riigi igapäevase raha- voo juhtimiseks ja selle maht muutub samuti igapäeva- selt. Likviidsusreserv hõlmab arvestuslikult riigi, Tervi- sekassa, Töötukassa, kassalisel teenindamisel1 olevate sihtasutuste ja teiste isikute (näiteks Pensionikeskus) raha.

Sisemajanduse kogutoodang – ehk sisemajanduse ko- guprodukt2 on riigi territooriumil aasta jooksul loodud varade ja teenuste koguväärtus. Riigi majandusaasta koondaruandes kasutatakse läbivalt lühendina SKP.

Sotsiaalkindlustusfondid – Tervisekassa ja Töötu- kassa. Sotsiaalkindlustusfond on riiklik või kohalik insti- tutsionaalne üksus, mille põhitegevusala on sotsiaaltoe- tuste pakkumine ja mis vastab järgmisele kahele tingi- musele: 1) seaduse või muu õigusakti kohaselt kindlaks määratud isikutel või isikute rühmadel on kohustus osa- leda sotsiaalkindlustuse skeemides või maksta osamak- seid; 2) valitsemissektor vastutab institutsiooni juhti- mise eest, kehtestades või heaks kiites osamakseid ja

1 Maksete ja arvelduste tegemine, laekumiste korraldamine ja makseteenuste vahendamine e-riigikassa kaudu. 2 Inglise keeles Gross Domestic Product, GDP.

sotsiaaltoetusi, sõltumata oma rollist järelevalvet teos- tava organi või tööandjana.

Stabiliseerimisreserv – finantsreserv kriisiolukorda- deks, mida kasutatakse näiteks finantskriisides, eriolu- kordades ja üldmajanduslike riskide vähendamiseks.

Eelarvepositsioon (puudujääk või ülejääk) – rahva- majanduse statistika reeglite kohaselt arvestatud eelarve tulude ja kulude vahe, mida korrigeeritakse põ- hivarade soetusega. Puudujääk tekib juhul, kui põhivara soetustega korrigeeritud kulud ületavad tulu, ning üle- jääk, kui tulud on põhivara soetustega korrigeeritud ku- ludest suuremad. Nimetatakse ka nominaalseks või sta- tistiliseks eelarvepositsiooniks,

Struktuurne eelarvepositsioon – tsükliliselt korrigee- ritud eelarvepositsioon, mis ei arvesta ühekordseid ega ajutisi tehinguid.

Tulemusvaldkond – Vabariigi Valitsuse tegevusprog- rammiga kooskõlas olev ja riigi eelarvestrateegias kajas- tatud valdkond, millel on Vabariigi Valitsuse seatud pi- kaajaline eesmärk koos selle saavutamist hinnata või- maldava ühe või mitme mõõdikuga. Tulemusvaldkond väljendab riigi poliitikaid ja valdkondlikke prioriteete riigi pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks.

Valitsussektor – hõlmab avaliku sektori üksusi, mida ei loeta turutootjateks ja mida finantseeritakse peamiselt kohustuslike maksete abil, mida teevad teistesse sektori- tesse kuuluvad üksused. Eestis jagatakse valitsussektor kolmeks allsektoriks: keskvalitsus, kohalikud omavalit- sused ja sotsiaalkindlustusfondid.

Välistoetused – mitteresidendi, sealhulgas Euroopa Liidu, rahvusvahelise organisatsiooni, välisriigi või välis- riigi valitsusvälise organisatsiooni eelarvest pärit vahen- did, mida vahendite saaja kasutab arengute, reformide ja investeeringute elluviimiseks.

Võlakoormus – võla ja sisemajanduse kogutoodangu suhe. Mõõdikuna kasutatakse valitsemissektori (konso- lideeritud) võlga, mis on rahvusvahelises võrdluses tun- tud kui Maastrichti võlg.

1 Tegevusaruanne

1.1 Valitsussektori finantsülevaade

1.1.1 Peamised majandus- ja finantsnäitajad 2024. aastal

Tabel 1. Peamised majandus- ja finantsnäitajad

2024

2023

Reaalse SKP aastakasv –0,3% –3,0%

Tööpuudus 7,6% 6,4%

Inflatsioon 3,5% 9,2%

Palgakasv 8,1% 11,5%

Valitsussektori tulud

15 997 mln eurot 14 734 mln eurot

Valitsussektori kulud

16 042 mln eurot 15 130 mln eurot

Valitsussektori raamatupidamise

tulem –46 mln eurot –397 mln eurot

Valitsussektori nominaalne

eelarvepositsioon –1,5% SKP-st –3,1% SKP-st

Valitsussektori struktuurne

eelarvepositsioon 0,6% SKP-st –1,3% SKP-st

Valitsussektori võlakoormus 23,6% SKP-st 20,2% SKP-st

Valitsussektori konsolideeritud

finantsreservid 11,3% SKP-st 9,6% SKP-st

Allikas: Statistikaamet, Riigi 2024. aasta majandusaasta koondaruanne.3

3 Statistikaamet hindab majandus- ja finantsnäitajaid regulaarselt üle ning uuendab ka tagantjärele, seega andmed võivad muutuda.

1.1.2 Olulised sündmused

OLULISED SÜNDMUSED 2024. AASTAL

Ukraina sõda

24. veebruaril 2022 alustas Venemaa pealetungi Ukrainale, mis kestab tänaseni. Sõjaga kaasnes massiline väljaränne Uk-

rainast. Eestis resideeruvate sõjapõgenike arv 2024. aasta esimestel kuudel vähenes, kuid hakkas siis tasapisi tõusma, jõu-

des detsembrikuuks 35 tuhande inimeseni.

Ukraina sõjaga seotud sanktsioonide mõju ja kaitsekulude kasv

Eesti ettevõtted on Ukraina sõjaga kaasnenud majanduslike mõjudega suuresti kohanenud ning majandus ja eksport näita-

sid alates 2024. aasta teisest poolest taas elavnemise märke. Ukraina sõjaga seoses on Eesti märkimisväärselt suurendanud

kulutusi riigikaitsele, mis avaldab täiendavat survet nii eelarvepuudujäägile kui ka intressikulude kasvule.

Intressikulu

Euroopa Keskpank hakkas intressimäärasid tõstma 2022. aasta suvel ja jõudis sellega lõpule 2023. aasta septembriks. Sar-

nases tempos ja ulatuses tõusis ka eluasemelaenude aluseks olev euribor. Kuna valdav osa Eestis antud eluasemelaene on

seotud kuue kuu euriboriga, siis jõudis intressimäärade tõus laenumaksetesse täies ulatuses alles 2024. aasta alguseks. See

tähendab, et intressimäärade tõusu mõju elanike rahakotile oli 2024. aastal kordades suurem kui varasematel aastatel. See

seletab osaliselt eratarbimise nõrkust 2024. aastal, kuigi palgatulu kasv ületas hinnatõusu. 2024. aasta teisest poolest alates

hakkas euribor jõudsalt langema.

Lisaeelarve

2024. aasta kevadine majandusprognoos oli varasematega võrreldes majanduse taastumise asjus pessimistlikum, mistõttu

oli prognoositav eelarvepuudujääk 2024. aasta riigieelarves oodatust suurem ning ületas kolme protsenti SKP-st. Selleks,

et valitsussektori puudujääk jääks 2024. aastal alla kolme protsendi SKP-st ja Eesti täidaks Euroopa Liidu eelarvereegleid,

võeti vastu negatiivne lisaeelarve, mille meetmed pidid parandama eelarvepositsiooni 173 miljoni euro võrra. Negatiivne

lisaeelarve sisaldas ligikaudu 115 miljoni euro ulatuses kokkuhoiu- ja 68 miljoni euro ulatuses tulumeetmeid, näiteks divi-

dendide suurendamine ja täiendav tulumaksu laekumine. Kõik ministeeriumid, võimaluse korral ka nende allasutused ja

sihtasutused, hoidsid kokku peamiselt oma tegevus- ja majandamiskulude arvelt.

Uus valitsus

2024. aasta suvel vahetus Eestis peaminister ja ametisse asus uus Kristen Michali juhitud valitsus. Eelarvepositsiooni jät-

kuvaks parandamiseks otsustati kehtestada julgeolekumaks, mis tähendas muudatusi füüsilise ja juriidilise isiku tulumak-

sus ning käibemaksus. Samuti otsustati täiendavalt kärpida nii riigiasutuste kui ka riigiettevõtete tegevuskulusid. Meetmete

valdav mõju algas sellest aastast, 2024. aastal jäi plaanitav mõju väikeseks.

OLULISED SÜNDMUSED PÄRAST 2024. AASTAT

Uus koalitsioon

2025. aasta kevadel lagunes senine koalitsioon ning Kristen Michali juhtimisel jätkas Eesti Reformierakonna ja erakonna

Eesti 200 valitsus. Valitsusliidu aluslepingu kohaselt soovitakse muu hulgas tõsta riigikaitse kulusid vähemalt viie protsen-

dini SKP-st ning teha maksusüsteem ettevõtjasõbralikumaks ja lihtsamaks, kaotades julgeolekumaksu ning tõstes

tulumaksu ja käibemaksu määra 24 protsendini.

Lisaeelarve

2025. aasta kevadel Vabariigi Valitsuse poolt heakskiidetud lisaeelarve peamine eesmärk on laia riigikaitse tugevdamise

toetamine. Laia riigikaitse meetmete negatiivne mõju valitsussektori nominaalsele eelarvepositsioonile on sel aastal ligi-

kaudu 39 miljonit eurot ehk 0,1 protsenti SKP-st, kasvatades eelarvedefitsiidi sel aastal 1,6 protsendini SKP-st. Lisaeelarve

sisaldab ka muid meetmeid, kuid kokkuvõttes need eelarvetasakaalu ei mõjuta. Laia riigikaitse meetmete mõju eelarvepo-

sitsioonile on väiksem kui meetmete maht kokku, sest kulude kasvuga kaasneb nii tööjõumaksude kui ka tarbimismaksude

kasv. Suurenev maksutulu toob kaasa kohalike omavalitsuste tulubaasi suurenemise kohalikele omavalitsustele suunatava

füüsilise isiku tulumaksu kaudu. Kuna meetmed suurendavad eelarvepuudujääki, mis tuleb katta laenu arvelt, siis kaasneb

sellega täiendav intressikulu.

Ameerika Ühendriikide imporditollid ja protektsionistlik kaubanduspoliitika

Ameerika Ühendriikides teist ametiaega presidendina alustanud Trump asus oma valimislubadusi teoks tegema. Lubaduste

olulised majanduskeskkonda puudutavad sammud on sealse ettevõtluse kaitsmine ja kaubanduspuudujäägi vähendamine.

Ühe meetmena kasutatakse imporditolle riikidele, mille impordipiiranguid tõlgendab Trumpi administratsioon kõrgema-

tena kui Ameerika Ühendriikide vastavad impordipiirangud nendest riikidest. Imporditollide kehtestamise eesmärk on

pidada riikidega otseläbirääkimisi, et saavutada Ameerika Ühendriikide jaoks soodsamad kaubandustingimused. Impordi-

tollide tõstmine sai alguse 1. veebruaril 2025, kui Ameerika Ühendriikide administratsioon teatas 25-protsendilistest tolli-

tariifidest Kanadale ja Mehhikole ning täiendavast kümneprotsendilisest tollitariifist Hiinast pärit kaupadele (uued määrad

jõustusid märtsi alguses). 2. aprillil tulid Ameerika Ühendriigid välja laiaulatusliku tollitariifide paketiga, mille kohaselt

kehtestati Euroopa Liidu kaupadele 20-protsendiline tollimaksu määr. Nädal hiljem pandi tariifid kaubandusläbirääkimiste

pidamiseks 90-päevasele pausile, mille vältel rakendatakse Euroopa Liidust pärit imporditavatele kaupadele kümneprot-

sendilist tollimäära. Lisaks otsesele negatiivsele majanduslikule mõjule on USA tollipoliitika kaasa toonud järsu ebakind-

luse suurenemise, mis vähendab maailmamajanduse kasvuväljavaadet.

1.1.3 Üldine makromajanduslik areng ja mõju finantstulemustele

Eesti majanduse olukord oli 2024. aastal nõrgema-

poolne, kuid alates aasta teisest poolest oli selles

mitmeid paranemise märke. Näiteks pöördusid tööt-

leva tööstuse eksporditulud sügisel taas kasvule, tee-

nuste mahu- ja müügiindeksite kasv kiirenes ning elua-

semetehingute arv tõusis. SKP langes 2024. aasta kokku-

võttes 0,3 protsenti, kuid aasta viimases kvartalis kasvas

see aastases võrdluses 1,2 protsenti. Reaalne lisandväär-

tus langes 2024. aastal näiteks töötlevas tööstuses, ehi-

tuses, kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses, kauban-

duses ning veonduses ja laonduses. Reaalne lisandväär-

tus kasvas aga näiteks info ja side tegevusalal ning kin-

nisvaraalases tegevuses. Jooksevhindades SKP kasvas

2024. aastal 3,5 protsenti (vaata joonist 1), mis toetas

maksulaekumist ja eelarve seisu.

Joonis 1. SKP nominaalne ja reaalne kasv aastate lõikes. Allikas:

Statistikaamet4

Euroala väliskaubandus oli 2024. aastal pigem nõrk. Lan-

guses kaupade eksporti aitas tasakaalustada teenuste

ekspordi taastumine. Eesti ekspordimahtude kasvule

pöördumist võis täheldada möödunud aasta teises

pooles madala võrdlusbaasi pealt. Aasta kokkuvõttes

kaupade ja teenuste eksport siiski vähenes 1,1 protsendi

võrra. Eesti ekspordi muutus jäi kaubanduspartnerite

kaalutud impordinõudlusest madalamaks ehk ekspordi

jalajälg vähenes kolmandat aastat järjest. Kui eksport

traditsioonilistele Põhjamaade turgudele oli languses,

siis kasvuvõimalusi on siinsed eksportivad ettevõtted

suutnud leida mõnevõrra kaugemal. Sarnaselt varasema-

tele aastatele panustas teenuste ekspordi kasvu kõrgema

lisandväärtusega IT-sektor. IT-teenuste müük välisriiki-

des kasvas 17 protsenti, mis on lähedane pikaajalisele

4 Statistikaamet hindab majandus- ja finantsnäitajaid regulaarselt üle ning uuendab ka tagantjärele, seega andmed võivad muutuda.

keskmisele kasvumäärale. Ka reisiteenuste ekspordi

taastumine jätkus.

Töötleva tööstuse toodangumahud olid 2024. aastal

pikema perioodi võrdluses suhteliselt madalal tase-

mel. Eesti töötleva tööstuse tootjahinnad olid kasvanud

2024. aasta lõpuks 2022. aasta algusega võrreldes roh-

kem kui meie mitmete oluliste kaubanduspartnerite

töötlevates tööstuses. See halvendas Eesti töötleva töös-

tuse kulukonkurentsivõimet. Samas paranes tööstussek-

tori kindlustunne 2024. aasta teises pooles.

Tööpuuduse tipp jäi 2024. aasta algusesse. Nii tööjõu-

uuring kui ka Töötukassa andmed näitasid tööpuuduse

kerget alanemist alates 2024. aasta esimese kvartali ka-

heksa protsendi lähedasest määrast, jõudes vastavalt

7,4 protsendini neljandas kvartalis (tööjõu-uuring) ja

7,0 protsendini 2024. aasta lõpuks (registreeritud töö-

tus). Töökohtade langus oli suurim tööstuses ja veondu-

ses. Ehituses pidurdus töötajate arvu langus aasta jook-

sul. Nii tööstus kui ka transport ja ehitus kannatavad

Põhjamaade kinnisvaraturu languse ning kerkinud int-

ressimäärade tõttu. Positiivsena võib välja tuua majutuse

ja toitlustuse tegevusala, kus on toimunud järkjärguline

taastumine ning eelmise aasta keskpaigast alates oli hõi-

vatute arv vähemalt sama suur kui koroonakriisi eel.

Mõõdukalt kiire hinnatõus hoidis palgatõususurvet.

Kogumajanduse palgakasv aeglustus veidi 2024. aasta al-

guses koos inflatsioonitempo raugemisega, kuid püsis

aasta jooksul siiski mõõdukalt kiirena kaheksa protsendi

läheduses. Kui 2023. aastal oli palgakasvu veduriks valit-

sussektor parlamendivalimiste eel tehtud kuluotsuste

tõttu, siis eelmise aasta lõpuks riigi- ja erasektori palga-

kasvud võrdsustusid. Kuigi kärbete tõttu taandus kesk-

valitsuse palgakasv allapoole erasektori oma, vedas ava-

liku sektori palgakasvu endiselt meditsiinitöötajate ning

õpetajate töötasude tõus. Erasektori palgakasv püsis

kogu 2024. aasta jooksul seitsme protsendi läheduses.

Eratarbimine oli 2024. aastal kerges languses (–0,4

protsenti) vaatamata sissetulekute ostujõu parane-

misele. Elanikele jättis 2023. aastaga võrreldes rohkem

raha kätte kogu aasta jooksul oluliselt langenud euribor,

mis vähendas elanike intressikulusid. Negatiivsete ma-

jandusuudiste taustal püsis tarbijate kindlustunne madal

ning hirm töötuks jääda kõrge. See pärssis tarbimisjul-

gust. Aasta teises pooles toetas tarbimist üha aktiivsem

sõidukite ostmine 2025. aasta algul jõustunud mootor-

sõidukite registreerimistasu ootuses. Lisaks kasvas

hoogsalt Eesti elanike tarbimine välismaal, mis polnud ei

mahuliselt ega rahaliselt päris viirusekriisi eelsele tase-

mele jõudnud. Seda soodustas ilmselt viimastel aastatel

Eestiga võrreldes aeglasemalt kasvanud välisriikide hin-

natase.

Ebakindlad ajad ei soosi investeeringuid ja

2024. aastal kasvatas investeeringuid vaid finants-

sektor. Investeeringute reaalne maht oli mittefinants-

sektoris 2019. aasta tasemel. Eluasemeinvesteeringud

olid mõnevõrra suuremad, kuigi 2023. aastaga võrreldes

languses. Aasta jooksul näitas eluasemeturg siiski elav-

nemise märke. Eluasemelaene anti välja kasvavas tem-

pos, kuigi aktiivsuse kasv tuli peamiselt järelturu kaudu.

2024. aastat iseloomustas inflatsiooni aeglustumine

nii Eestis kui ka Euroopas laiemalt. Inflatsiooni madal-

tase (2,5 protsenti) jäi eelmise aasta keskpaika, mil ener-

giahinnad pöördusid langusesse ning toiduhindade tõus

pidurdus. Seevastu teenuste hinnatõus kiirenes mullu

jätkuva palgasurve, maksumeetmete ja paranenud ma-

janduskonjunktuuri toel. Energiahindade langust soosis

nafta ja gaasihindade odavnemine välisturgudel. Vaata-

mata käibemaksumäära tõusule oli toidu hinnatõus

2024. aastal tagasihoidlik. Kokkuvõtvalt oli tarbijahin-

dade tõus nelja aasta aeglasim. Ilma maksumeetmeteta

oli mullune inflatsioon võrreldav Euroopa Liidu keskmi-

sega. Peamiste majandusna itajate po hjalikum u levaade

on rahandusministeeriumi kevadises majandusprognoo-

sis.5

1.1.4 Avaliku sektori ja valitsussektori ülevaade ning eelarvepositsioon

AVALIKU JA VALITSUSSEKTORI KOOSSEIS

Avaliku sektori moodustavad üksused, mis on omandi

kuuluvuse alusel avalikus omandis. Avalik sektor jagu-

neb kaheks: valitsussektoriks ja muudeks avaliku sektori

üksusteks. Enamik eelarvelistest ja statistilistest analüü-

sidest tehakse valitsussektori kohta. Valitsussektori vaa-

test lähtuvad ka Eesti riigieelarve eelarvereeglid6. Ka

rahvusvaheliselt on riikide eelarveolukorra ning fis-

kaalse jätkusuutlikkuse hindamise alus just valitsussek-

tori tulu, kulu, vara ja kohustised.

Valitsussektori moodustavad avaliku sektori üksused,

mida ei loeta turutootjateks ja mida finantseeritakse pea-

miselt kohustuslike maksudega. Need on riigieelarveli-

sed asutused, kohaliku omavalitsuse üksused, sotsiaal-

kindlustusfondid (Tervisekassa ja Töötukassa) ning

muud asutused. Muud asutused on avalik-õiguslikud

juriidilised isikud (näiteks ülikoolid, Tagatisfond, Rah-

vusooper Estonia), sihtasutused (näiteks haiglad), mitte-

tulundusühingud ja äriühingud (näiteks AS Riigi Kinnis-

vara). Valitsussektorisse ei kuulu muud avaliku sektori

asutused, näiteks Eesti Pank (koos Finantsinspektsioo-

niga) ning riigi ja teiste valitsussektori liikmete osalu-

sega kaupu tootvad ja teenuseid pakkuvad sihtasutused,

mittetulundusühingud ja äriühingud (näiteks AS Eesti

Energia, AS Elering, AS Tallinna Sadam).

2024. aastal oli avaliku sektori konsolideeritud kulude

maht 19,08 miljardit eurot7 (2023. aastal 18,81 miljardit

eurot), millest valitsussektori kulud moodustasid

84,1 protsenti ja muude avaliku sektori üksuste kulud

15,9 protsenti (vaata joonist 2).

Joonis 2. Avaliku sektori 2024. aasta kulude kogumaht

AVALIKU JA VALITSUSSEKTORI ÜKSUSTE ARV

2024. aastal kuulus avalikku sektorisse 715 üksust, mil-

lest 589 üksust (82 protsenti) kuulus valitsussektorisse.

Muid avaliku sektori üksusi oli kokku 126, neist 111

äriühingut, 14 sihtasutust ja mittetulundusühingut ning

üks avalik-õiguslik juriidiline isik (Eesti Pank ja

5 Rahandusministeeriumi majandusprognoos | Rahandusministeerium 6 https://www.riigiteataja.ee/akt/121062016019?leiaKehtiv 7 Konsolideeritud kuludes on kõigi avaliku sektori üksuste read rida-realt liidetud ning omavahelised saldod elimineeritud.

Finantsinspektsioon). Valitsussektori 589 üksusest 170

olid riigiasutused, 79 kohaliku omavalitsuse üksused, 21

avalik-õiguslikud isikud, 70 äriühingud ning 249 sihtasu-

tused ja mittetulundusühingud, millest 177 kuulub koha-

likele omavalitsusüksustele.

VALITSUSSEKTORI STATISTILINE EELARVEPOSITSIOON

2024. aasta valitsussektori statistiline eelarvepuudujääk

ulatus Statistikaameti esialgsetel andmetel 601 miljoni

euroni (1,5 protsenti SKP-st, vaata joonist 3). Möödunud

aasta eelarvepuudujääk kujunes maksude ning muude

tulude hea laekumise tõttu oodatust väiksemaks. Puudu-

jäägi vähenemisele aitas kaasa ka kulude kokkuhoid igal

valitsussektori tasandil. Tervisekassa jaoks oli

2024. aasta finantsiliselt edukas ning vaatamata nega-

tiivsele prognoosile lõpetati aasta väikese ülejäägiga. Tu-

lude poolel oli sotsiaalmaksu laekumine üsna hästi koos-

kõlas eelarves planeeritu ja hilisemate prognoosidega.

Lisaks teeniti oma viimaste aastate ülejääkidega kogune-

nud reservilt suurt lisatulu seoses kerkinud baasintres-

siga. Kulude poolel oli planeeritust väiksem ajutiste töö-

võimetushüvitiste maht ning muude kulude maht. Veidi

rohkem kulus ravimite kompenseerimisele. Kokkuvõttes

oli aasta viimases prognoosis oodatust parem ning Ter-

visekassa saavutas ligi 20 miljoni euro suuruse ülejäägi.

Töötukassa finantsseis on kolmel viimasel aastal stabi-

liseerunud. 2022. aasta lõpetati 31 miljoni euro suuruses

ülejäägis, 2023. aastal oli ülejääk 28 miljonit eurot,

2024. aastal 22 miljonit eurot. Kohalike omavalitsuste

eelarvepuudujääk ulatus 2024. aastal pea

0,4 protsendini SKP-st. Suure defitsiidi tingis omavalit-

suste tulude reaalhindades vähenemine 2021. aastast

alates ja kulude kiire kasv (sealhulgas kasvanud euri-

bor).

Võrreldes 2023. aastaga oli valitsussektori puudujääk

597 miljoni euro võrra (1,6 protsenti SKP-st) väiksem

peamiselt keskvalitsuse parema eelarveseisu tõttu. Vaa-

tamata eelmise aasta keerulisele majanduskeskkonnale

on palgakasv püsinud oodatust kiirem, mis on suurenda-

nud tööjõumaksude laekumist. Tulevaste maksumuuda-

tuste toel kiirenenud tarbimine (peamiselt mootorsõidu-

kite vallas) ning kasumite jaotamine kergitasid nii käibe-

maksu kui ka juriidilise isiku tulumaksu laekumist. Li-

saks maksutuludele laekus varasemast aastast oluliselt

rohkem ka finantstulusid ning riigiasutuste omatulusid.

Valitsussektori kulud kasvasid möödunud aastal tulu-

dest poole aeglasemalt (4,2 protsenti). Valitsemisfunkt-

siooni järgi (COFOG) kasvasid eelmisel aastal enim riigi-

kaitse kulutused (10,5 protsenti), mis viis nende osa-

kaalu SKP-st 3,4 protsendini. Kaitsekulude kasv oli tingi-

tud Venemaa alustatud Ukraina-vastase sõja tõttu halve-

nenud julgeolekuolukorrast.

Joonis 3. Valitsussektori eelarve üle- või puudujääk allsektorite kaupa osakaaluna SKP-st8

VALITSUSSEKTORI TULEM JA STATISTILINE EELARVEPOSITSIOON

Riigieelarve on valitsuse peamine finantsplaneerimise ja

-kontrolli tagamise vahend, mis seab limiidid riigiasu-

tuste kulutustele ning selle kaudu vahendite jaotamisele

ülejäänud valitsussektori üksuste vahel. Riigi raamatupi-

damise aastaaruanne on valitsuse aruanne riigi finants-

seisu ja -tulemuste esitamiseks ning finantsplaneerimise

ja -kontrolli tõhustamiseks. Raamatupidamise aruandes

esitatud andmed on tekkepõhised. Riigieelarve on koos-

kõlas statistiliste näitajate arvestusmetoodikaga, mis on

valdavalt samuti tekkepõhine ning põhineb olulisel mää-

ral raamatupidamisandmetel, kuid sisaldab ka kassapõ-

hiseid elemente, näiteks maksutulud, sealhulgas kolm

maksuliiki ühekuulise nihkega.

8 Statistikaamet hindab majandus- ja finantsnäitajaid regulaarselt üle ning uuendab ka tagantjärele, seega andmed võivad muutuda.

Statistiline eelarvepositsioon (ülejääk või puudujääk) ei

ole otseselt võrreldav raamatupidamises kasutatava tu-

lemiga. Tulemiks loetakse tulude ja kulude vahet. Eelar-

vepositsiooni ülejäägiks või puudujäägiks loetakse kõige

üldisemalt sõnastades tulemit, mida korrigeeritakse põ-

hivarade soetusega. Kuna põhivarade soetus võetakse

täiel määral arvesse soetamise aastal, siis selle hilisemat

raamatupidamislikku amortisatsiooni ja muid maha-

kandmisi ülejäägis või puudujäägis enam ei arvestata.

Tegelikkuses on eelarvepositsiooni ülejäägi või puudu-

jäägi arvestusmetoodika veel keerulisem ning sisaldab

raamatupidamise arvestuspõhimõtetega võrreldes palju

muid erinevusi.

2024. aastal oli valitsussektori raamatupidamislik nega-

tiivne tulem 45,7 miljonit eurot ja statistiline eelarvepo-

sitsioon –601,3 miljonit eurot (vaata tabelit 2 ja

joonist 4). Statistikaamet korrigeerib eelarvepositsiooni

iga järgmise aasta sügisel, võttes arvesse riigi raamatupi-

damise aastaaruande auditeeritud andmeid.

Tabel 2. Valitsussektori positsiooni kujunemine, miljonites eurodes

2024 2023

Tulem raamatupidamise aastaaruande kohaselt –45,7 –396,8

Elimineeritakse amortisatsioon ja väärtuse muutus 836,4 850,8

Elimineeritakse bioloogilise vara õiglase väärtuse muutus 22,9 –0,5

Lisatakse põhivarade (mittefinantsvarad) soetus, v.a ettemaksed –1688,3 –1518,5

Elimineeritakse müüdud põhivarade (mittefinantsvarad) jääkväärtuse mahakandmine 26,0 13,7

Elimineeritakse superdividendid, kasum/kahjum osaluste müügist, allahindlusest ja al-

lahindluse tühistamisest

27,5 –35,5

Loetakse kuluks osaluste soetus, millelt ei prognoosita tulevikus dividenditulu – 0,0

Loetakse kuluks EL-i fondide arvel moodustatud sissemaksed sihtotstarbelistesse fondi-

desse

–10,5 –119,0

Elimineeritakse eraldiste muutuse mõju (v.a garantiidelt ja II samba riigipoolsest kohus-

tisest)

372,6 248,4

Korrigeeritakse saastekvootide müük aasta võrra hilisemaks 105,4 –26,0

Maksutulud kohandatakse laekumiste järgi (ühekuulise nihkega) –291,3 –18,7

Lisatakse varude muutus, v.a ettemaksed ja ümberklassifitseerimised –29,5 –10,6

Muud korrigeerimised 73,2 –185,9

Valitsussektori puudujääk statistikaameti andmetel –601,3 –1198,6

Valitsussektori puudujääk SKP-st (%) –1,5% –3,1%

Allikas: Rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteem, Maksu- ja Tolliamet ning Statistikaamet.9

Joonis 4. Valitsussektori raamatupidamise tulemi ja statistilise eelarvepositsiooni võrdlus, miljonites eurodes

9 Statistikaamet hindab majandus- ja finantsnäitajaid regulaarselt üle ning uuendab ka tagantjärele, seega andmed võivad muutuda.

1.1.5 Valitsussektori tulud

ÜLEVAADE 2024. AASTA TULUDEST

Valitsussektori tulud moodustasid riigi raamatupida-

mise aruande kohaselt 2024. aastal 16,0 miljardit eurot

ehk 40,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist.

2024. aastal kasvasid tulud 8,6 protsenti (1,26 miljardi

euro võrra).

Maksutulud kasvasid 11,5 protsenti (1,35 miljardi euro

võrra). Mahuliselt ja protsentuaalselt vedas kasvu jurii-

dilise isiku tulumaks (suurenedes 420 miljoni euro võrra

ehk 55,9 protsenti), mille tasumist mõjutas tulumaksu-

määra tõusule eelnenud erasektori ettevõtete, sealhul-

gas krediidiasutuste kasumi jaotamine madalama mää-

raga.

Füüsilise isiku tulumaksu laekumine suurenes 306 mil-

joni euro võrra ehk 12,8 protsenti. Kuigi vanaduspensio-

niealiste ühtne maksuvaba tulu suurenes 2024. aastal

776 euroni, siis tööealistele kehtis jätkuvalt regressee-

ruv maksuvaba tulu 654 eurot ja palgakasv viis inimeste

sissetulekud maksuvaba tulu piiridest välja. Seoses euri-

bori tõusuga kasvasid ka inimeste tulud hoiustelt ja tulu-

maks hoiuseintressidelt.

Mittemaksulised tulud vähenesid 2,8 protsendi

(83,8 miljoni euro) võrra (vaata joonist 7). Seda põhjus-

tas eelkõige saastekvootide müügitulu vähenemine

(105,4 miljoni euro võrra), vähenesid ka saadud toetu-

sed (42,1 miljoni euro võrra). Finantstulud kasvasid

63,2 miljoni euro võrra, millest dividenditulu kasv moo-

dustas 42,9 miljonit eurot. Võrreldes 2023. aastaga kas-

vasid dividendid peamiselt Riigimetsa Majandamise

Keskuse ja Elering AS-i dividendide suurenemise tõttu.

PIKAAJALINE TREND: MAKSUD, MUUD TULUD, VÄLISABI

Valitsussektori tuludest moodustasid maksutulud pe-

rioodil 2015–2024 keskmiselt 81 protsenti. Nende osa-

kaal suurenes 2024. aastal 82 protsendini. Ülejäänud osa

moodustavad mittemaksulised tulud (vaata joonist 5).

Aastatel 2015–2024 moodustas sotsiaalmaks maksutu-

ludest keskmiselt 35 protsenti, tulumaks neljandiku ja

käibemaks 24 protsenti. Nende kolme maksu osakaal on

võrreldes perioodi algusega (83 protsenti 2015. aastal)

kasvanud, ulatudes perioodi lõpuks sotsiaalmaksu ja tu-

lumaksu osakaalu suurenemise tõttu 89 protsendini

maksutuludest (vaata joonist 6). Juriidilise isiku tulu-

maksu osakaal maksutuludest saavutas 2024. aastal pe-

rioodi 2015–2024 rekordilise taseme, ulatudes üheksa

protsendini, seoses maksumäära tõusule eelnenud era-

sektori ettevõtete, sealhulgas krediidiasutuste kasumi

jaotamisega. Füüsilise isiku tulumaksu osakaal on olnud

perioodi lõpus suurem kui alguses, mille üks põhjustest

on inimeste sissetulekute maksuvaba tulu piiridest välja

kasvamine palgakasvu toel. Sotsiaalmaksu kasvutempo

aeglustus võrreldes 2023. aastaga ligi kaks korda

6,5 protsendile palgakasvu aeglustumise tõttu ja osakaal

maksutuludest langes perioodi keskmisele tasemele.

Mittemaksulistest tuludest moodustasid perioodil 2015–

2024 kõige suurema osa saadud toetused, keskmiselt

47 protsenti (vaata joonist 7). Seetõttu kirjeldatakse all-

järgnevalt välistoetuste kasutamist põhjalikumalt.

Välisabi maht sõltus perioodil 2015–2024 toetuste ra-

kendamise tsüklist. Seda ajavahemikku mõjutavad Eu-

roopa Liidu eelarveperioodid 2014–2020 ja 2021–2027.

Euroopa Liidu eelarveperioodi alguses on struktuuritoe-

tuste rakendamine tavaliselt madalam ja suureneb pe-

rioodi lõpuks. Välisabi keskmine osakaal muudes tuludes

oli aastatel 2015–2024 45 protsenti, ulatudes 41 prot-

sendist 2022. aastal 57 protsendini 2019. aastal (vaata

joonist 8).

Joonis 5. Valitsussektori tulude struktuur, miljardites eurodes

Joonis 7. Valitsussektori muud tulud, miljardites eurodes

Joonis 6. Valitsussektori maksutulud, miljardites eurodes

Joonis 8. Välisabi, miljonites eurodes

VÄLISTOETUSTE KASUTAMINE

Riigieelarve planeerimisel moodustavad välistoetused

umbes 10 protsenti eelarve kogumahust. 2024. aasta rii-

gieelarve tuludest (valitsussektori osa) moodustasid vä-

listoetused 1,26 miljardit eurot (vaata 14.6 lisa c15 A2

ilma kodumaiste toetusteta). 2024. aasta riigieelarve

täitmisest moodustasid välistoetused 1,16 miljardit eu-

rot.

Välistoetuste mahust moodustavad suurima osa Eu-

roopa struktuuri- ja investeerimisfondid, mida rakenda-

takse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava10,

Eesti maaelu arengukava, Euroopa Liidu ühise põlluma-

janduspoliitika strateegiakava11 ning Euroopa Meren-

dus- ja Kalandusfondi rakenduskava alusel.

Eelarveperioodil 2021–2027 on ühtekuuluvuspoliitika

fondide rakenduskava Euroopa Liidu toetuste maht

3,37 miljardit eurot, mis koos riikliku kaasfinantseeringu

ja toetuse saajate omafinantseeringuga on üle 5,17 mil-

jardi euro kogu rahastusperioodi peale.

Struktuuritoetuste rakendamise oluline osa 2024. aastal

oli rahastusperioodi käimalükkamiseks vajalike toetuste

andmiste tingimuste kinnitamine. 2024. aasta lõpu sei-

suga oli kohustisi Euroopa Liidu ees võetud juba ligi

2,3 miljardit eurot (68,5 protsenti) ja sellest on kumula-

tiivselt välja makstud umbes 355 miljonit eurot

(10,5 protsenti).

Euroopa Liidu pikaajalisele eelarvele lisaks toimus

2024. aastal Eesti taastekava rahastu raames aktiivne

töö nende toetuste (953 miljonit) rakendamisel erine-

vate investeeringute ja reformide kaudu kokkulepitud

eesmärkide saavutamiseks, mis on hädavajalikud majan-

duse pikaajaliseks taastumiseks, liikmesriikide majan-

duse ja sotsiaalse vastupidavuse suurendamiseks ning

rohelise ja digiülemineku toetamiseks.

Perioodi 2014–2020 välistoetustest on kasutusel veel

Eesti maaelu arengukava raames antav toetus, millel on

erandina teistest eelmise rahastuperioodi fondidest lu-

batud üleminekuperiood, mis tähendab, et seda fondi

saab koos üleminekuperioodiga ning taasterahastu pa-

nusega kasutada 2025. aastani. Eesti maaelu

10 Sisaldab Euroopa Sotsiaalfondi, Euroopa Regionaalarengu Fondi, Ühtekuuluvusfondi ja Õiglase Ülemineku Fondi. 11 Katab Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi.

arengukava 2014–2020 keskendub kuuele Euroopa

Liidu maaelu arengu valdkonna prioriteedile.

2024. aasta lõpu seisuga oli kohustisi Euroopa Liidu ees

1,17 miljardit eurot, millest on välja makstud 1,1 miljar-

dit eurot.

Perioodi 2021–2027 Maaelu Arengu Euroopa Põlluma-

jandusfondi rakendamine on samuti aktiivselt alanud.

2024. aasta lõpu seisuga oli kohustisi Euroopa Liidu ees

61 miljonit eurot (14,8 protsenti) ja välja makstud

27,9 miljonit eurot.

Joonis 9. Välistoetuste jagunemine fondide lõikes 2024. aastal

(miljonites eurodes, % kogumahust)

Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi

rakenduskava 2021–2027 eesmärk on tagada majan-

duslikult konkurentsivõimeline ning keskkonnasäästlik

kalandus ja vesiviljelus järgmiste alaeesmärkide abil: ka-

lavarude hea seisundi tagamine, kalandus- ja vesivilje-

lussektori konkurentsivõime suurendamine ning kalan-

dus- ja vesiviljelustoodete kvaliteedi ning lisandväärtuse

tõstmine. 2024. aasta lõpuks oli Euroopa Liidu toetustest

kohustisi võetud 37,6 miljoni euro eest ja välja makstud

kaks miljonit eurot.

Siseturvalisuspoliitika raames kasutatakse eelarvepe-

rioodi 2021–2027 välistoetusi Sisejulgeolekufondi, Pii-

rihalduse ja viisapoliitika rahastu ning Varjupaiga-,

Rände- ja Integratsioonifondi kaudu. Nende Euroopa

Liidu toetuste maht on kokku ligi 87,8 miljonit eurot, mil-

lele lisandub riiklik kaasfinantseering. 2024. aasta lõpu

seisuga oli kohustisi Euroopa Liidu ees võetud juba ligi

83 miljonit eurot (keskmiselt 90 protsenti) ja sellest on

välja makstud 9,6 miljonit eurot.

Uue programmina on eelarvesse lisandunud Eesti-

Šveitsi programmi tegevused. Programmil on kaks

fookust: sotsiaalse kaasatuse teemad, millesse on kaasa-

tud nelja ministeeriumi valitsemisalad, ja bioloogilise

mitmekesisuse edendamine, millega tegeleb kliimami-

nisteerium koos oma asutustega. 2024. aasta lõpu sei-

suga oli kohustisi Euroopa Liidu ees võetud juba kogu

programmi mahu ulatuses ja sellest on esimesel raken-

damise aastal välja makstud alla ühe protsendi.

Lisaks sisalduvad eelarves otsetoetused, mida on riigia-

sutustel võimalik taotleda otse mitmetest Euroopa Liidu

fondidest erinevateks tegevusteks, kogemuste vahetami-

seks, riikidevahelise koostöö edendamiseks, riikide süs-

teemide ühtlustamiseks ja paljuks muuks.

1.1.6 Valitsussektori kulud ja investeeringud

ÜLEVAADE VALITSUSSEKTORI KULUDEST JA INVESTEERINGUTEST

Valitsussektorisiseste sektorite konsolideerimata kogu-

kulud 2024. aastal olid 19,68 miljardit eurot, mis vastab

50 protsendile SKP-st ning millest riigi (konsolideeri-

mata) kulud moodustasid 10,48 miljardit ehk 53,2 prot-

senti (vaata joonist 10).

Kohalike omavalitsuste üksuste (konsolideerimata) ku-

lud olid 3,19 miljardit eurot, sotsiaalkindlustusfondide

kulud 3,27 miljardit eurot ja muude üksuste kulud

2,73 miljardit eurot.

Joonis 10. Valitsussektori allsektorite konsolideerimata kulud,

miljardites eurodes

ÜLEVAADE 2024. AASTA KULUDEST

Avaliku sektori 2024. aasta konsolideeritud kuludest

84,1 protsenti (2023. aastal 80,5 protsenti) moodustasid

valitsussektori kulud. Valitsussektori konsolideeritud

kuludest 74,0 protsenti moodustasid riigiasutuste kulud

ja 19,9 protsenti kohalike omavalitsuste kulud. Riigiee-

larveliste asutuste ja kohalike omavalitsuste konsolidee-

ritud kulude osatähtsus valitsussektori kogukuludes jäi

eelneva aastaga võrreldes samale tasemele.

2024. aastal vähenes riigieelarveliste asutuste kulude

kasvutempo võrreldes eelneva aastaga märgatavalt pea-

miselt tööjõukulude ja antud toetuste aeglasema kasvu

tõttu. Kohalike omavalitsuste kulude kasvutempo vähe-

nes 2024. aastal tööjõukulude aeglasema kasvutempo ja

majanduskulude vähenemise mõjul.

Joonis 11. Valitsussektori kulud ilma investeeringuteta, miljar-

dites eurodes

Valitsussektori konsolideeritud kuludeks ilma investee-

ringuteta kujunes 2024. aastal 16,04 miljardit eurot

(2023. aastal 15,13 miljardit eurot) ehk 6,0 protsenti

(912 miljonit eurot) enam kui aasta varem (vaata joo-

nist 11). Valitsussektori kuludest kasvasid võrreldes

2023. aastaga enim antud toetused (403,2 miljonit eurot,

5,8 protsenti) ja tööjõukulud (314,5 miljonit eurot,

7,1 protsenti).

Valitsussektori kulude struktuur on 2024. aastal sarna-

selt 2023. aastale võrreldav kriisieelse ajaga aastal 2019,

mil antud toetuste osakaal jäi väiksemaks kui 50 prot-

senti kogukuludest ja tegevuskulude osakaal moodustas

umbes 45 protsenti kogukuludest (vaata joonist 12).

Joonis 12. Valitsussektori kulutuste struktuur, miljardites euro-

des

2024. aastal vähenesid nii antud toetuste kui ka majan-

damiskulude osakaalud valitsussektori kogukuludest

eelneva aastaga võrreldes 0,1 protsendipunkti võrra, sa-

mas kui tööjõukulude ja muude kulude osakaalud suure-

nesid kumbki 0,3 protsendipunkti.

Kuigi 2024. aastal tööjõukulude kasvutempo võrreldes

eelneva aastaga vähenes, siis tööjõukulude kasv osutus

erinevalt majandamiskuludest ja antud toetustest valit-

sussektori kogukulude kasvust kiiremaks. Valitsussek-

tori tööjõukulude suurenemist vedasid 2024. aastal muu

valitsussektori tööjõukulud, samas kui riigieelarvelistes

asutustes jäi kokkuhoiumeetmete mõjul kasv tunduvalt

väiksemaks. Tegevusalade lõikes suurenesid valitsus-

sektoris tööjõukulud enim hariduses (139,4 miljonit eu-

rot) ja tervishoius (109,8 miljonit eurot). Muude kulude

osatähtsus suurenes 2024. aastal intressikulude jätkuva

suurenemise tõttu.

SUURIM KULU EHK TOETUSED

Toetuste maht, mis 2024. aasta lõpus oli valitsussektoris

7,35 miljardit (2023. aastal 6,95 miljardit) eurot, kasvas

aastaga 403,2 miljoni euro võrra peamiselt pensionide

suurenemise tõttu, mis kasvasid 2024. aastal korrapä-

rase indekseerimise tulemusena. Pensionid kasvasid

aastaga 300,3 miljonit eurot (11,8 protsenti), muud ravi-

kindlustustoetused 61,4 miljonit eurot (13,0 protsenti),

toetused töötutele ja töövõimetoetused 41,4 miljonit eu-

rot (8,5 protsenti) ning toetused puudega inimestele

30,6 miljonit eurot (36,2 protsenti). Sotsiaaltoetuste

grupis korrastati kontoplaani ning hakati eraldi esitama

toetusi sotsiaalhoolekande seaduse alusel (50,4 miljonit

eurot), mida varem kajastati muudes sotsiaaltoetuste

gruppides.

See avaldab mõju näiteks peretoetuste vähenemisele

2024. aastal 75,9 miljoni euro võrra, kuigi siin põhjusta-

sid vähenemise ka alates 1. jaanuarist 2024 jõustunud

uued peretoetuste määrad – lasterikka pere toetuse suu-

ruseks kehtestati kolme kuni kuue lapse puhul 450 eurot

kuus ning seitsme ja enama lapse puhul 650 eurot kuus.

2023. aasta veebruarist kuni 2024. aasta jaanuarini oli

lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuue lapse pu-

hul 650 eurot kuus ning seitsme ja enama lapse puhul

850 eurot kuus.

Saadud ja antud toetuste ülevaade, sealhulgas nende ja-

gunemine valdkondade lõikes, asub raamatupidamise

aruande peatükis 4.6 lisas c15.

VALITSUSSEKTORI KULUD12 TEGEVUSALADE LÕIKES

Tööjõukulud

Valitsussektori tööjõukulud13 olid 2024. aastal

4,76 miljardit eurot (vaata joonist 13) ja moodustasid

12,3 protsenti14 SKP-st. Võrreldes eelneva aastaga on

osakaal SKP-st tõusnud 0,6 protsendipunkti võrra.

2024. aastal kasvasid tööjõukulud kõige enam sotsiaal-

kindlustusfondides (11,5 protsenti), seejärel kohaliku

omavalitsuse üksustes15 (8,1 protsenti) ja keskvalitsuses

(6,2 protsenti).

Joonis 13. Valitsussektori tööjõukulude muutus aastate lõikes.

Allikas: Rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteem

Valitsussektori keskmine brutokuupalk kasvas

2024. aastal 7,7 protsenti ehk veidi aeglasemas tem-

pos kui Eesti keskmine brutokuupalk (8,1 protsenti). Va-

litsussektori sees oli kõige kiirem kasv sotsiaalkindlus-

tusfondides (11,6 protsenti). Kohaliku omavalitsuse

12 Välja arvatud toetused. 13 Tööjõukulud koosnevad järgmistest osadest: koosseisuliste töötajate põhipalk, lisatasud, hüvitised, preemiad ja tulemustasud, puhku- setasud, tööjõukuludega kaasnevad maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed, erisoodustused, muude isikute töötasud, töötasud võlaõiguslike lepingute alusel, eripensionid, pensionisuurendused, kapitaliseeritud tööjõukulu. 14 Allikas: Eurostat (Compensation of employees, expenditure, viimati uuendatud 22. aprill 2025). 15 Sisaldab ka valitsussektorisse kuuluvate üksuste valitseva mõju all olevaid üksuseid.

üksuste keskmise palga kasv oli 7,7 protsenti ja keskva-

litsuses 7,3 protsenti.

Valitsussektori brutokuupalk on kümne aasta jooksul

kasvanud 107 protsenti ning Eesti keskmine brutokuu-

palk 86 protsenti. Valitsussektori keskmine brutokuu-

palk on selle aja jooksul kasvanud 1081 eurolt 2235 eu-

roni (vaata joonist 14).

Joonis 14. Eesti keskmise ja valitsussektori keskmise bruto-

palga muutus aastate lõikes. Allikas: Rahandusministeeriumi

saldoandmike süsteem

Eesti keskmine brutokuupalk oli 2024. aastal 1981 eu-

rot. Valitsussektori ning Eesti keskmise brutokuupalga

vahe on varasemaga võrreldes vähenenud. Valitsussek-

toris on rohkem kõrgharidusega töötajaid, mistõttu on

ka palgad Eesti keskmisest brutokuupalgast kõrgemad.

Valitsussektoris töötas 2024. aastal 125 557 tööta-

jat16 ja see kasvas statistiliselt 1583 töötaja võrra

ehk 1,3 protsenti. Valitsussektori töötajad jagunesid

keskvalitsuse, kohaliku omavalitsuse üksuste ja sotsiaal-

kindlustusfondide vahel.

Kohalikus omavalitsuses töötas 52 protsenti kogu valit-

sussektori töötajatest, keskvalitsuses 47 protsenti ja

sotsiaalkindlustusfondides üks protsent kogu valitsus-

sektori töötajatest.

Detailsemat infot valitsussektori töötajate arvude ja

keskmise palga kohta leiab Rahandusministeeriumi ko-

dulehelt (Avaliku sektori statistika | Rahandusministee-

rium).

Majandamiskulud

2024. aastal oli valitsussektori majandamiskulude maht

2,51 miljardit eurot (2023. aastal 2,38 miljardit eurot)

ning kasvas aastaga 5,4 protsenti. Kõige enam suurene-

sid valitsussektoris 2024. aastal kaitseotstarbelise va-

rustuse ja materjalide kulud (179,8 miljonit, 85,3 prot-

senti), õppevahendite ja koolituse kulud (32,2 miljonit,

36,0 protsenti), meditsiinitarvete ja -teenuste kulud

(21,6 miljonit eurot, 7,7 protsenti) ning info- ja kommu-

nikatsioonitehnoloogia kulud (21,5 miljonit, 13,2 prot-

senti). Enim ehk 87,8 miljonit eurot (72,1 protsenti) vä-

henesid 2024. aastal kulutused sotsiaalteenustele, kuna

2024. aastast klassifitseeriti paljud sotsiaalteenused üm-

ber sotsiaaltoetuste gruppi, sealhulgas hoolduse, rehabi-

litatsiooni ja taastusravi teenused. Majandamiskuludest

vähenesid ka muu erivarustuse ja materjalidega seotud

kulud (19,9 miljonit, 52,2 protsenti) ning töömasinate,

seadmete ja inventari majandamiskulud (14,8 miljonit,

11,9 protsenti). 2024. aastal suurenesid majandamisku-

lud kõige enam riigikaitse tegevusalas (185,8 miljonit

eurot). Ülevaade valitsussektori majandamiskuludest

asub raamatupidamise aruande peatükis 4.6 lisas c21.

VALITSUSSEKTORI INVESTEERINGUD SEKTORITE LÕIKES

Kui võrrelda 2024. aastat 2023. aastaga, siis riigieelarve-

liste asutuste investeeringute osatähtsus kasvas 48 prot-

sendini valitsussektori investeeringutest (vaata joo-

nist 15). Valitsussektori investeeringud suurenesid

2024. aastal eelneva aastaga võrreldes 77,7 miljoni euro

(4,6 protsendi) võrra. Kokku investeeriti 2024. aastal

1,76 miljardit eurot (2023. aastal 1,68 miljardit eurot).

Sellest 840,2 miljonit eurot (2023. aastal 745,4 miljonit

eurot) investeerisid riigiasutused ja 348,4 miljonit eurot

(2023. aastal 422,2 miljonit eurot) kohalikud omavalit-

sused.

Valitsussektori investeeringud suurenesid kõige enam

riigikaitse (146 miljonit eurot, 38,6 protsenti) ja trans-

pordi valdkonnas (114 miljonit eurot, 26,6 protsenti)

ning vähenesid enim tervishoiu (75,0 miljonit eurot,

48,0 protsenti) valdkonnas. Ülevaade valitsussektori in-

vesteeringutest tegevusalade lõikes asub raamatupida-

mise aruande peatükis 4.6 lisas c10.

Joonis 15. Valitsussektori üksuste investeeringud, miljonites

eurodes

1.1.7 Valitsussektori bilanss

BILANSI STRUKTUUR

2024. aasta lõpus oli valitsussektori konsolideeritud

vara kokku 27,54 miljardit eurot (70 protsenti SKP-st),

kasvades aastaga 3,17 miljardit ehk 8,0 protsendi võrra

(13 protsenti SKP-st (vaata joonist 16)). Varast suurima

osakaaluga oli vähelikviidne mittefinantsvara (edaspidi

„muu vara“), mis moodustas koguvarast 50,8 protsenti ja

oli 2024. aasta lõpul 14 miljardit eurot (35 protsenti

SKP-st) ning millest kõige suurema osa ehk 97,7 prot-

senti moodustas materiaalne põhivara.

Muu vara kasvas aastaga 1,65 miljardi euro ehk

13,3 protsendi võrra. See on sarnane eelmise aasta kas-

vule, mis oli 12,3 protsenti, kuid oluliselt kiirem kasv kui

varasematel aastatel. Viie varasema aasta keskmine kasv

oli 5,9 protsenti. Peamine kasv tulenes 2024. aastal riigi-

kaitseinvesteeringutest (vaata joonist 21).

16 Peatükis on töötajate arvuna läbivalt käsitletud aasta keskmist täistööajale taandatud töötajate arvu.

Joonis 16. Valitsussektori bilanss, miljonites eurodes

Suuruselt järgmise, 17-protsendilise osakaaluga olid

osalused ─ 2024. aasta lõpul 4,77 miljardit eurot

(12 protsenti SKP-st). Järgnesid likviidsed varad

(17 protsenti koguvaradest ehk 4,78 miljardit eurot)

ning nõuded ja ettemaksed (15 protsenti koguvaradest

ehk neli miljardit eurot). Likviidsed varad kasvasid lü-

hiajaliste finantsinvesteeringute toel aastaga 29,8 prot-

senti.

Valitsussektori kohustised moodustasid 2024. aasta lõ-

pul 18,24 miljardit eurot (46 protsenti SKP-st), olles aas-

taga suurenenud 2,65 miljardi euro ehk 17 protsendi

võrra (seitse protsenti SKP-st).

Kohustised jagunevad kaheks: laenukohustisteks

(49 protsenti kohustistest) ja muudeks kohustisteks

(51 protsenti kohustistest). Laenu- ehk võlakohustisi oli

2024. aasta lõpul 9,02 miljardit eurot (23 protsenti SKP-

st) ning nende kohustiste kasv on alates 2020. aastast

kiirenenud. Viimase aastaga kasvasid need 1,01 miljardi

euro ehk 12 protsendi võrra (vaata alapeatükki „Valit-

sussektori võlakohustised“). Muud kohustised moodus-

tasid 2024. aasta lõpul 9,21 miljardit eurot (23 protsenti

SKP-st). Muude kohustiste hulka loetakse eraldised, saa-

dud ettemaksed, võlad tarnijatele ja võlad töötajatele.

Nende kasvu mõjutab laiem hinna- ja palgakasv.

Valitsussektori netovara oli 2024 aasta lõpul 9,29 miljar-

dit eurot (24 protsenti SKP-st (vaata joonist 17)).

Joonis 17. Valitsussektori varade, kohustiste ja netovara osa-

kaal SKP-st17

Valitsussektori netovara kasvas aastaga 515,5 miljoni

euro ehk 5,9 protsendi võrra. Netovarade tõusule aval-

dab mõju 2024. aasta lõpu seisuga esmakordselt arvele

võetud kaitseotstarbeliste varude maht summas 707,8

mln eurot (seni kajastatud soetamisel kuludes), mille

võrra suurendati ka valitsussektori netovara. Varase-

mate aastate lõpu seisuga ei olnud võimalik nende va-

rude mahtu hinnata (vaata peatüki 4.4 netovara muu-

tuste aruande valitsussektori osa B).

KÄIBEVARA JA LIKVIIDNE VARA

Valitsussektori käibevarast (9,19 miljardit eurot) moo-

dustas likviidne vara 2024. aasta lõpul 4,78 miljardit eu-

rot ehk 52 protsenti. Rahandusministeeriumi riigikassa

osakond haldas 71 protsenti valitsussektori likviidsest

varast, vastutades riigi 3,39 miljardi euro suuruste fi-

nantsreservide eest (vaata joonist 18). Riigikassa osa-

kond korraldab riigiasutuste, sotsiaalkindlustusfondide

ja riigi omandis olevate sihtasutuste ühtset rahavoo juh-

timist ning haldab riigi likviidsusreservi ja stabiliseeri-

misreservi (vaata alapeatükki „Riigi konsolideeritud ra-

havoo ja finantsriskide juhtimise põhimõtted“).

2024. aasta lõpus ületas valitsussektori käibevara lü-

hiajalisi kohustisi 3,63 miljardi euro võrra ehk

1,7 korda18. See näitab valitsussektori üldiselt head lü-

hiajalist finantsvõimekust, kuna käibevara ületab lü-

hiajalisi kohustusi. 2023. aasta lõpus oli lühiajalise

võlgnevuse kattekordaja 1,6, seega on näitaja paranenud.

Viimasel kümnel aastal on suhtarv püsinud keskmiselt

tasemel 2,0 ning alla selle taseme langes näitaja alates

aastast 2020.

Joonis 18. Valitsussektori likviidsed varad, sealhulgas riigi-

kassa halduses olevad finantsreservid, miljonites eurodes19

NÕUDED JA ETTEMAKSED

Valitsussektori lühi- ning pikaajalised nõuded ja ette-

maksed kasvasid aastaga 412,9 miljoni euro ehk

11,5 protsendi võrra nelja miljardi euroni (10,1 prot-

senti SKP-st, vaata joonist 19).

Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded moodustasid 1,77 miljar-

dit eurot ehk 44 protsenti kõigist nõuetest ja ettemakse-

test, lühiajalised muud nõuded ja ettemaksed 1,46 mil-

17 Statistikaamet hindab majandus- ja finantsnäitajaid regulaarselt üle ning uuendab ka tagantjärele, seega andmed võivad muutuda. 18 Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja, inglise keeles current ratio (current assets / current liabilities). 19 Statistikaamet hindab majandus- ja finantsnäitajaid regulaarselt üle ning uuendab ka tagantjärele, seega andmed võivad muutuda.

jardit eurot (37 protsenti) ning pikaajalised muud nõu-

ded ja ettemaksed 0,77 miljardit eurot (19 protsenti).

Lühiajaliste nõuete ja ettemaksete seas on suurim

54 protsendi ulatuses laekumata sihtfinantseerimine

summas 782,2 miljonit eurot ning pikaajaliste nõuete ja

ettemaksete seas on suurimad antud laenud summas

606,4 miljonit eurot, mis moodustavad 79 protsenti

(vaata 4.6 lisa c4). Laenude hulgas kajastub EFSF-i20

raamlepingust tulenev Eesti riigi osakaalule vastav võla-

kohustiste summa 442,3 miljonit eurot (2023. aasta lõ-

pus 447,1 miljonit eurot), mis laenati välja Euroopa Liidu

toetusprogrammi alusel. See sisaldab peamiselt Eesti

riigi laene Kreekale, Iirimaale ja Portugalile, mis väljas-

tati Euroopa stabiilsusmehhanismi kaudu (vaata 2.7

lisa a6). See summa on ühtlasi kajastatud riigi võlakohus-

tistes (vaata 2.7 lisa a17). Laenukohustistele lisanduvad

pikaajalised intressikohustised summas 39,8 miljonit

eurot (2023. aasta lõpus 34,1 miljonit eurot) (vaata 2.7

lisa a15).

Valitsussektori suurimad laenude andjad on Ettevõtluse

ja Innovatsiooni SA, Maaelu Edendamise SA ja SA Kesk-

konnainvesteeringute Keskus. Ettevõtluse ja Innovat-

siooni SA laenunõue pankrotistunud Nordic Aviation

Group ASile oli 2024. aasta 31. detsembri seisuga seitse

miljonit eurot. See hinnati 2024. aasta lõpus

ebatõenäoliselt laekuvaks kuluks (vaata 2.7 lisa a26).

Seoses Nordic Aviation Group ASi konsolideerimise lõpe-

tamisega võeti laenunõue võrdses summas ebatõenäoli-

selt laekuvaks kantud nõudega riigi konsolideeritud bi-

lansis arvele.

Joonis 19. Valitsussektori nõuded ja ettemaksed, miljonites eu-

rodes21

OSALUSED

2024. aasta lõpus oli valitsussektoril osalusi 4,77 miljar-

dit eurot (12 protsenti SKP-st), mida on eelmise aastaga

võrreldes 11,7 miljoni euro ehk 0,2 protsendi võrra roh-

kem (vaata joonist 20).

Suurima osa (75 protsenti) valitsussektori osalustest

moodustasid riigile kuuluvad tütar- ja sidusettevõtjad

3,58 miljardi euro väärtuses. Riigi osalus neis vähenes

aastaga 26,3 miljoni euro võrra (vaata 4.6 lisa c6 ja 2.7

lisa a9).

Kohalike omavalitsuste osalus tütar- ja sidusettevõtjates

oli 392,2 miljonit eurot, suurenedes 2024. aastal 4,2 mil-

joni euro võrra (vaata 4.6 lisa c6 ja 3.6 lisa b5).

Joonis 20. Valitsussektori osalused ja dividendid, miljonites eu-

rodes

Riigi osalused rahvusvahelistes organisatsioonides olid

kokku 278,1 miljonit eurot (2023. aastal 277,4 miljonit

eurot). Neist suurim oli 204,7 miljoni euroga osalus Eu-

roopa Stabiilsusmehhanismis (vaata 2.7 lisa a3).

2024. aastal laekus tütar- ja sidusettevõtjatelt dividendi-

tulu 245,4 miljonit eurot, mida oli 42,9 miljoni euro

võrra rohkem kui aasta varem.

Riigile kuulus 2024. aasta lõpus 28 tütar- ja sidusettevõ-

tet (2023. aasta lõpus 30 ettevõtet). 2024. aasta jooksul

vähenes nende ettevõtete arv kahe võrra, kuna Eesti

Loots AS ja Eesti Vanglatööstus AS likvideeriti.

Riigi tütar- ja sidusettevõtetest on valitsussektorisse ar-

vatud üheksa äriühingut, millest suurimad olid AS Riigi

Kinnisvara, Eesti Raudtee AS ja Eesti Varude Keskus OÜ

(vaata 2.7 lisa a1 B2). 2023. aastal lisati valitsussekto-

risse Eesti Raudtee AS ja Eesti Keskkonnauuringute Kes-

kus OÜ.

Valitsussektorisse ei kuulunud 19 riigi tütar- ja sidu-

settevõtjat, millest suurimad olid Eesti Energia AS

(grupp), Riigimetsa Majandamise Keskus ja Elering AS

(grupp).

Igal aastal avalikustatakse osaluste koondülevaated22,

millest leiab detailsema informatsiooni riigile kuuluvate

sihtasutuste ja äriühingute põhitegevuse ning finants-

seisu kohta

MUU VARA

Valitsussektori koguvaradest ligikaudu poole moodustas

muu vara, mille hulka arvatakse lisaks materiaalsele ja

immateriaalsele põhivarale bioloogilised varad,

20 Euroopa Finantsstabiilsusmehhanism (inglise keeles European Financial Stability Facility, EFSF) on 2010. aasta juunis eurotsooni riikide poolt ühiselt asutatud institutsioon euroala finantsstabiilsuse tagamiseks. Euroopa Finantsstabiilsusmehhanism andis pikaajalisi laene Iirimaale, Kreekale ja Portugalile, mille finantseerimiseks emiteeriti eurotsooni riikide garanteeritud pikaajalisi võlakirju. Euroopa Fi- nantsstabiilsusmehhanism enam eurotsooni liikmetele uusi laene ei väljasta, sest selle funktsiooni võttis üle 2021. aastal asutatud Euroopa Stabiilsusmehhanism. 21 Statistikaamet hindab majandus- ja finantsnäitajaid regulaarselt üle ning uuendab ka tagantjärele, seega andmed võivad muutuda. 22 Ülevaade riigi osaluspoliitika põhimõtetest: https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused/riigi-osalused.

kinnisvarainvesteeringud ning varud. Muu vara maht

suurenes aastaga 1,65 miljardi euro võrra ning moodus-

tas 2024. aasta lõpus kokku 14 miljardit eurot

(35 protsenti SKP-st). Materiaalne põhivara suurenes

aastaga 0,90 miljardi euro võrra 12,28 miljardi euroni

ning moodustas 87,7 protsenti muust varast.

Varude maht peaaegu kolmekordistus võrreldes

2023. aastaga, kasvades 738,4 miljoni euro võrra ning

moodustades aasta lõpuks kokku 1,18 miljardit eurot.

Kasvust moodustasid 707,8 mln eurot esmakordselt ar-

vele võetud kaitseotstarbelised varud (seni kajastatud

soetamisel kuluna).

Valitsussektori põhivarast moodustasid suurima osa ehk

68,0 protsenti hooned ja rajatised, mille väärtus oli

8,35 miljardit eurot.

Maad oli 861,8 miljoni euro ning masinaid ja seadmeid

929,6 miljoni euro väärtuses (vaata 4.6 lisasid c7,

c8 ja c9).

Valitsussektori asutused soetasid 2024. aastal põhivara

1,76 miljardi euro eest. Seda oli 77,7 miljoni euro võrra

rohkem kui 2023. aastal.

Kõige rohkem investeeriti 2024. aastal transporti

(540,4 miljonit eurot) ja riigikaitsesse (525,4 miljonit

eurot), kus soetuste maht kasvas kõige kiiremini ehk

39 protsendi võrra (vaata 4.6 lisa c10 ja joonist 21).

Joonis 21. Valitsussektori materiaalse ja immateriaalse põhi-

vara ning kinnisvarainvesteeringute soetus tegevusalade lõikes

miljonites eurodes viimasel kolmel aastal

MUUD KOHUSTISED

Valitsussektori kohustised jagunevad kaheks: laenuko-

hustisteks23 ja muudeks kohustisteks. Muud kohustised

hõlmavad eraldisi, saadud ettemakseid ning kohustisi

tarnijate ja töötajate ees. Muud kohustised suurenesid

aastaga 1,01 miljardi euro ehk 12,3 protsendi võrra,

moodustades 2024. aasta lõpul 9,21 miljardit eurot

(vaata 4.6 lisa c12 ja c13). Muudest kohustistest moo-

dustasid eraldised 55,4 protsenti ja muud võlgnevused

44,6 protsenti (vaata joonist 22).

Joonis 22. Kohustiste (välja arvatud laenukohustiste) struktuur

miljonites eurodes

2024. aasta lõpus olid valitsussektori eraldised 5,10 mil-

jardit eurot, mida oli 7,8 protsendi võrra rohkem kui

2023. aastal (vaata 4.6 lisa c13). Eraldistest 98,4 prot-

senti olid avaliku sektori pensionikohustised (5,02 mil-

jardit eurot) (vaata joonist 23). Muud eraldised

(83,2 miljonit eurot) koosnesid garantiikohustistest, lae-

nutagatistest, kohtukuludest ja keskkonnakaitse alastest

eraldistest.

Pensionieraldisi arvestatakse riigi endistele ja praegus-

tele töötajatele ning nende perekonnaliikmetele, kellel

23 Laenukohustised on täpsemalt selgitatud alapeatükis „Valitsussektori võlakohustised“. 24 Statistikaamet hindab majandus- ja finantsnäitajaid regulaarselt üle ning uuendab ka tagantjärele, seega andmed võivad muutuda.

on seadusest tulenev õigus eripensionile või pensioni-

suurendusele, mis ületab tavalist riiklikku pensioni.

Need on politsei- ja päästeametnikud, kaitseväelased,

prokurörid, kohtunikud ja õiguskantsler, parlamendi-

saadikud ning muud ametnikud (vaata 2.7 lisa a16 A).

2024. aasta lõpu seisuga arvestati avaliku sektori pensio-

nieraldisi kokku 32 612 inimesele (2023. aasta lõpus

32 400 inimesele) kogusummas 5,01 miljardit eurot

(2023. aastal 4,65 miljardit eurot). Pensionieraldiste

saajatest 15 597 olid pensionil (2023. aasta lõpus 15 093

pensionäri). Eripensionite eraldiste suurust mõjutavad

tegurid on oodatav eluiga, intressimäärad, pensionisaa-

jate arv ning nende väljateenitud pensioniõigused.

Joonis 23. Pensionieraldised miljonites eurodes ja osakaal SKP-

st24

Kuna kindlustusmatemaatilised kasumid ja kahjumid

pensionieraldistelt võivad aastate lõikes oluliselt kõi-

kuda, kajastatakse need otse netovarade muutusena.

2024. aastal moodustasid need kokku kahjumi summas

168,0 miljonit eurot (2023. aasta kahjum 237,3 miljonit

eurot). Kindlustusmatemaatilist kahjumit mõjutab kesk-

mise palga ja pensioniindeksi pikaajalise prognoosi

muutus. Jooksva perioodi eest lisandunud summad ka-

jastatakse tööjõukuludes (vaata 2.7 lisa a23).

Muudest eraldistest kõige suurema mahuga, 51,5 miljo-

nit eurot, on garantiikohustuste ja laenutagatiste eraldi-

sed, mis kajastuvad konsolideeritud aruandes Ettevõt-

luse ja Innovatsiooni SA-s, Maaelu Edendamise SA-s ja

AS-is KredEx Krediidikindlustus. 2024. aastal vähendati

vastavaid eraldisi 2,3 miljoni euro võrra (2023. aastal

suurendati 4,7 miljoni euro võrra) ja tehti väljamakseid

summas 1,7 miljonit eurot (2023. aastal 4,1 miljonit eu-

rot).

Riigi raamatupidamisaruandes ei kajastata kohustistena

Eesti töötajaskonna välja teenitud tulevaste perioodide

esimese samba pensionimakseid (riiklikku pensioni),

mistõttu ei ole selle kohustise jaoks moodustatud sih-

totstarbelist eraldist. Rahvusvaheliste avaliku sektori

raamatupidamisstandardite kohaselt kajastatakse

aruandluses esimese samba pensionimaksed selles pe-

rioodis, mille eest need maksmisele kuuluvad. Samas

koostab rahandusministeerium riiklike pensionide tu-

lude ja kulude pikaajalisi prognoose ning hindab saadava

sotsiaalmaksu ja riiklike pensionide kulu vahet, mis tuleb

katta riigieelarve muude tulude arvelt.

1.1.8 Valitsussektori võlakohustised

VALITSUSSEKTORI VÕLAKOHUSTISED ÜKSUSTE LÕIKES

Valitsussektori statistiline võlakoormus oli 2024. aasta

lõpus 9,33 miljardit eurot (23,6 protsenti SKP-st), mis

võrreldes eelnenud aastaga suurenes 1,62 miljardi euro

ehk 21 protsendi võrra (vaata joonist 24).

Kõige rohkem, 1,49 miljardi euro ehk 28 protsendi võrra,

kasvasid 2024. aastal Ukrainas jätkunud sõjast ning kas-

vavatest kaitsekuludest tingituna riigile võetud võlako-

hustised. 2024. aasta lõpus moodustas rahandusminis-

teeriumi 6,84 miljardi euro suurune võlaportfell valit-

sussektori võlakoormusest 73 protsenti.

Riigi võlakohustiste hulka arvestatakse ka riigigarantii

Euroopa Finantsstabiilsusmehhanismi poolt antud lae-

nudele summas 482 miljonit eurot, mis 2024. aastal

moodustas viis protsenti kogu valitsussektori võlast.

Võrreldes 2023. aastaga kahanes Euroopa Finantssta-

biilsusmehhanismiga seotud kohustis ühe miljoni euro

võrra. Siiani Eesti Euroopa Finantsstabiilsusmehhanismi

võlakohustiste riigigarantiiga seotud makseid teinud ei

ole.

Teiste valitsussektorisse kuuluvate keskvalitsuse ük-

suste võlakohustised olid 2024. aasta lõpul 480 miljonit

eurot. Need võlakohustised moodustavad viis protsenti

valitsussektori koguvõlast.

Kohalike omavalitsuste võlakohustised kasvasid aastaga

165 miljoni euro ehk 12 protsendi võrra ja olid

2024. aasta lõpul 1,53 miljardit eurot, moodustades

16 protsenti kogu valitsussektori võlast.

Sotsiaalkindlustusfondidel võlakohustisi ei olnud.

Joonis 24. Valitsussektori võlakohustiste jaotus üksuste lõikes,

miljardites eurodes. Allikas: Statistikaamet25

VALITSUSSEKTORI VÕLAKOHUSTISTE STRUKTUUR

Võlakirjad moodustasid 2024. aasta lõpus valitsussek-

tori võlakohustistest 58 protsenti, laenud 41 protsenti ja

kapitalirendid ühe protsendi (vaata 4.6 lisa c14).

Võlakohustiste instrumentide osakaalud muutusid oluli-

selt 2020. aastal, kui rahandusministeerium naasis rah-

vusvahelistele kapitaliturgudele. Kasvanud on pikaaja-

liste võlakirjade osakaal. 2024. aasta lõpu seisuga on rah-

vusvahelistele kapitaliturgudele emiteeritud kolm riigi

võlakirja kogusummas neli miljardit eurot. Sellele lisaks

toimus 2024. aasta sügisel siseriiklik võlakirjaemissioon

200 miljonit eurot (vaata joonist 25).

Rahavoo juhtimiseks kasutab rahandusministeerium ka

lühiajalisi võlakirju ja kommertspabereid (jääk

2024. aasta lõpus 984 miljonit eurot) ning pikaajalisi

laene Põhjamaade Investeerimispangalt, Euroopa Inves-

teerimispangalt, Euroopa Nõukogu Arengupangalt ja Eu-

roopa Komisjonilt (jääk 2024. aasta lõpus 1,65 miljardit

25 Statistikaamet hindab majandus- ja finantsnäitajaid regulaarselt üle ning uuendab ka tagantjärele, seega andmed võivad muutuda.

eurot (vaata 2.7 lisa a17 ja tabelit 3)). Kõik valitsussek-

tori kohustised on eurodes.

Joonis 25. Valitsussektori võlakohustised instrumentide alusel

miljonites eurodes

Rahandusministeeriumi kui valitsussektori suurima lae-

naja võlaportfelli refinantseerimisrisk on madal. Võlako-

hustiste põhisumma tagasimaksed on aastate lõikes üht-

laselt jaotatud. Suuremad võlakohustiste põhisummade

tagasimaksed algavad aastast 2030, kui lunastuvad emi-

teeritud pikaajalised võlakirjad (vaata joonist 26).

Riigi võlakohustiste kaalutud keskmine tagasimaksepe-

riood oli 5,8 aastat (vaata joonist 27), mis on võrreldes

eelmise aastaga vähenenud lühiajaliste võlakirjade osa-

kaalu suurenemise tõttu. Võrdluseks: Euroopa Liidu rii-

kide keskmine võlakohustiste tagasimakseperiood oli

Euroopa Komisjoni andmetel 2024. aasta lõpul 8,3 aas-

tat.

Joonis 26. Rahandusministeeriumi võlakohustiste tagasimak-

sete profiil, miljonites eurodes

Joonis 27. Rahandusministeeriumi võlakohustiste kaalutud

keskmine tagasimaksmise periood, aastates

Tabel 3. Rahandusministeeriumi võlakohustiste struktuuri võrdlus aastatel 2022, 2023 ja 2024, miljonites eurodes

31.12.2022 Osakaal 31.12.2023 Osakaal 31.12.2024 Osakaal Neto-

muutus

2024/2023

Võlakohustised kokku 4528 100% 5341 100% 6836 100% 1495

Pikaajalised laenud 1678 37% 1820 34% 1652 24% –168

Lühiajalised võlakirjad 350 8% 521 10% 984 14% 463

Pikaajalised võlakirjad 2500 55% 3000 56% 4200 61% 1200

Kaalutud keskmine intress 1,62% 2,85% 2,67%

Keskmine kestus tähtajani 7,4 aastat 6,6 aastat 5,8 aastat

1.1.9 Tingimuslikud kohustised

Valitsussektori olulisemad tingimuslikud kohustised

(vaata 4.6 lisa c27) jäävad viimase kümne aasta jooksul

vahemikku 4,61 kuni 8,04 miljardit eurot, kasvades

2024. aasta jooksul 1,14 miljardi euro võrra. Nende ko-

hustiste osakaal SKP-st moodustas 2024. aasta lõpul

21 protsenti SKP-st (vaata joonist 28).

Kaks suurimat kohustist – tarnelepingud ja investeeri-

miskohustised (2,77 miljardit, 34 protsenti tingimusli-

kest kohustistest) ning sissemaksmata osalused rahvus-

vahelistes finantsinstitutsioonides (2,04 miljardit eurot,

26 protsenti tingimuslikest kohustistest) – moodustasid

2024. aastal valitsussektori tingimuslikest kohustistest

60 protsenti. Võrreldes 2023. aastaga suurenesid need

tingimuslikud kohustised 941 miljoni euro võrra.

Riik peab rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide nõud-

misel tasuma oma sissemaksmata osaluse26 eest kokku

2,04 miljardit eurot, millest suurim kohustis (1,59 mil-

jardit eurot) on Euroopa Stabiilsusmehhanismi ees.

26 Inglise keeles callable capital. 27 Eesti garanteerib alates 2011. aastast vastavalt oma osalusele garantiis osa igast Euroopa Finantsstabiilsusmehhanismi võlakirjaemis- sioonist kuni 1,99 miljardi euro ulatuses.

Muude finantsinstitutsioonide sissemaksmata osalused

on oluliselt väiksemad: näiteks Euroopa Investeerimis-

pangal 188 miljonit eurot, Maailmapangal 150 miljonit

eurot, Põhjamaade Investeerimispangal 69 miljonit eu-

rot (vaata 2.7 lisa a30 A). Ülejäänud tingimuslikud ko-

hustised on seotud riigigarantiidega (1,98 miljardit eu-

rot, 25 protsenti tingimuslikest kohustistest), toetuse

andmise ja vahendamise kohustistega (845 miljonit eu-

rot, kümme protsenti tingimuslikest kohustistest) ning

kohtuasjadest, muudest lepingutest ja tagatistest tulene-

vate kohustistega (kokku 401 miljonit eurot, viis prot-

senti tingimuslikest kohustistest) (vaata joonist 29).

Riigigarantiidest 1,55 miljardit eurot ehk 76 protsenti

moodustab Euroopa Finantsstabiilsusmehhanismi27 võ-

lakohustistele antud garantii ning 272,0 miljonit eurot

ehk 13 protsenti Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA ettevõt-

lus- ja eluasemelaenude käendused ning ekspordigaran-

tiid. Ülejäänud väiksemad garantiid on antud

rahvusvahelistele finantsinstitutsioonidele laenude või

erinevate projektide garanteerimiseks (vaata 2.7 lisa

a30 B).

Joonis 28. Avaliku sektori ja valitsussektori tingimuslikud ko-

hustised kokku, miljonites eurodes28

Joonis 29. Valitsussektori tingimuslikud kohustised liikide lõi-

kes, miljonites eurodes

1.1.10 Riigi finantsriskide juhtimise põhimõtted ja likviidsus

RIIGI KONSOLIDEERITUD RAHAVOO JUHTIMINE

Riik on valitsussektori siseselt koondanud ühtse rahavoo

juhtimise alla 220 asutust: 164 riigiasutust, 52 sihtasu-

tust, Tervisekassa, Eesti Töötukassa, AS Pensionikeskuse

ja Euroopa Komisjoni (vaata 2.7 lisad a2 ja a15). Rahan-

dusministeeriumi riigikassa osakond korraldab arvel-

duste, makseteenuste ja rahavoo juhtimist e-riigikassa

süsteemi ja krediidiasutustes olevate rahandusministee-

riumi kontsernikontode koosseisu kuuluvate pangakon-

tode vahendusel. Valitsussektori suuremad asutused,

mis on väljaspool riigikassa osakonna konsolideeritud

rahavoo juhtimist, on Tagatisfond, kohalikud

omavalitsused ja neile kuuluvad asutused, ülikoolid ning

riigi äriühingud.

Konsolideeritud rahavoogude juhtimine võimaldab gru-

pisiseselt saavutada suuremat sünergiat. Riigil on see-

tõttu võimalik laenuvõtmist edasi lükata ning kasutada

valitsussektori vabu vahendeid paindlikult ja efektiiv-

selt. Tervisekassa, Töötukassa ja sihtasutused ei pea te-

gelema finantsvarade haldamise ega rahavoo juhtimi-

sega. Lisaks maksab riigikassa osakond neile raha jäägilt

likviidsusreservi tulususega võrdsel määral intressi.

RIIGI FINANTSRISKIDE JUHTIMISE PÕHIMÕTTED

Rahandusministeeriumi riigikassa osakond haldab kaht

investeerimisportfelli: likviidsusreservi igapäevase ra-

havoo juhtimiseks ja stabiliseerimisreservi kriisiolukor-

dadeks. Finantsvahendeid investeeritakse rahvusvahe-

listel finantsturgudel kõrge krediidireitingu ja likviidsu-

sega võlakirjadesse ning hoiustesse. Stabiliseerimisre-

servi paigutatakse alates 2024. aastast ka börsil kaubel-

davatesse investeerimisfondidesse.

Riigikassa osakond lähtub likviidsusreservi haldamisel

konservatiivsest investeerimisstrateegiast, et tagada va-

hendite väärtuse säilivus ja likviidsus ning kehtestatud

riskipiirangute raames tulu teenimine. Stabiliseerimisre-

servi haldamise eesmärk on kehtestatud piirangute raa-

mes pikaajaliselt stabiliseerimisreservi vahendite väär-

tuse kasvatamine ja piisava likviidsuse säilitamine, et va-

jaduse korral oleks võimalik täita riigieelarve seaduses

nimetatud eesmärke (vaata joonist 30).

Likviidsusreservi finantsriskide juhtimisel lähtutakse

aktivate ja passivate tasakaalustatud haldamise29 põhi-

mõtetest, mille kohaselt on finantsvarade ja -kohustiste

finantsriskid kokku võimalikult neutraalsed ehk riskid

28 Statistikaamet hindab majandus- ja finantsnäitajaid regulaarselt üle ning uuendab ka tagantjärele, seega andmed võivad muutuda. 29 Inglise keeles ALM – asset-liability management. 30 Statistikaamet hindab majandus- ja finantsnäitajaid regulaarselt üle ning uuendab ka tagantjärele, seega andmed võivad muutuda.

on maandatud (vaata tabelit 4). Riigi võlakohustiste võt-

misel peab kaasnevate finantsriskide ja kulu suhe olema

kooskõlas riigi võlakohustiste täitmise võimekusega.

Joonis 30. Riigi finantsreservide mahud miljonites eurodes ja

nende osakaal SKP-st. Allikas: Rahandusministeerium, Statisti-

kaamet30

Riigi kohustuste õigeaegseks täitmiseks jälgitakse lik-

viidsusreservi ja lühiajaliste võlakohustiste (arvel-

duskrediidi, lühiajalise krediidilimiidi ja muude sarnaste

lepingute) võtmise miinimumtaset. Likviidsuse tagami-

seks võib likviidsusreservi vahendeid paigutada vaid

kuni kolmekuulise tähtajaga hoiustesse ja likviidsetesse

võlakirjadesse.

Eurodes tehtud paigutusi loetakse valuutariskivabadeks.

Stabiliseerimisreservi haldamisel valuutariski võtta ei

ole lubatud. Likviidsusreservi turuväärtusest võib valuu-

tariski võtta ühe protsendi ulatuses.

Stabiliseerimisreservi intressiriski ja tururiski juhtimisel

lähtutakse kord kvartalis koostatavast normportfellist.

Normportfell koostatakse eurotsooni vähemalt A– kre-

diidireitinguga riikide valitsuse võlakirjadest, rahaturu

instrumentidest ja börsil kaubeldavatest investeerimis-

fondidest. Stabiliseerimisreservi paigutustega börsil

kaubeldavatesse investeerimisfondidesse normportfelli

suhtes tururiski ei võeta. Likviidsusreservi ja riigikassa

antud laenude intressiriski juhtimiseks tohib nende

keskmine modifitseeritud kestus olla kuni 0,45 aastat.

Likviidsusreservi normportfell on ühe kuu €STR swap’i

määr. Võlakohustiste intressiriski mõõdetakse keskmise

intresside fikseerimise perioodi meetodil. 2024. aasta

lõpu seisuga oli võlakohustiste keskmine intresside fik-

seerimise periood 4,75 aastat ja 2023. aasta lõpus

4,99 aastat.

Krediidiriski juhtimisel kasutab riigikassa rahvusvahe-

liste reitinguagentuuride Moody’s, Standard & Poor’s ja

Fitch poolt emitentidele ja krediidiasutustele väljastata-

vaid krediidireitinguid. Likviidsusreservi finantsvahen-

deid võib investeerida pikaajalistesse (lõpptähtajaga üle

ühe aasta) võlakirjadesse, mille krediidireiting on vähe-

malt Aa3 (Moody’s) või AA– (Standard & Poor’s ja Fitch).

Stabiliseerimisreservi puhul on piiranguteks vastavalt

A3 (Moody’s) või A- (Standard & Poor’s ja Fitch). Lühiaja-

liste (alla ühe aasta) lunastus- või lõpptähtajaga paigu-

tuste krediidireiting peab nii likviidsus- kui ka stabilisee-

rimisreservis olema vähemalt Prime-1 (Moody’s), A-1

(Standard & Poor’s) või F-1 (Fitch). Paigutustele kredii-

diasutustes, mille kaudu korraldatakse riigi arveldusi, on

kehtestatud täiendavad piirangud.

Likviidsus- ja stabiliseerimisreservi vahendeid ei tohi

paigutada Euroopa Finantsstabiilsusmehhanismi ja Eu-

roopa Stabiilsusmehhanismi võlakirjadesse. Lisaks ei

tohi stabiliseerimisreservi vahendeid paigutada kredii-

diasutustesse, mille hoiuseid tagatakse tagatisfondi sea-

duse kohaselt. Ühe krediidiasutuse või emitendi ja tema

kontserniga seotud tehingute osakaal võib olla kuni

20 protsenti vastava investeerimisportfelli turuväärtu-

sest. Vähemalt 65 protsenti stabiliseerimisreservi turu-

väärtusest peab olema paigutatud valitsussektori emi-

tentide võlakirjadesse.

Võlakohustistega seotud finantsriskide juhtimisel arves-

tatakse ka refinantseerimisriski. Riigieelarvele liigse

maksekoormuse vältimiseks on kehtestatud piirang ta-

gasi maksmata lühiajaliste võlakohustiste jäägile. See to-

hib olla kuni 25 protsenti vastava aasta riigieelarve ku-

lude ja investeeringute summast. Pikaajaliste võlakohus-

tiste tagasimaksed tuleb võimaluse korral hajutada aas-

tate vahel selliselt, et ühel aastal tagasimaksmisele kuu-

luvad pikaajalised võlakohustised ei ületa viit protsenti

vastava aasta prognoositavast sisemajanduse kogutoo-

dangust.

Tabel 4. Likviidsusreservi, stabiliseerimisreservi ja rahandusministeeriumi poolt võetud võlakohustiste peamised riskinäitajad

Võetud võlakohustised Likviidsusreserv Stabiliseerimisreserv

31.12.2023 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2024

Turuväärtus 5341 miljonit

eurot

6836 miljonit

eurot

2123 miljonit

eurot

2938 miljonit

eurot

440 miljonit

eurot

453 miljonit

eurot

Modifitseeritud

kestus

4,41 aastat 4,21 aastat 0,09 aastat 0,19 aastat 1,85 aastat 3,39 aastat

Keskmine kestus

tähtajani

6,62 aastat 5,82 aastat – – – –

Keskmine intres-

side fikseerimise

periood

4,99 aastat 4,75 aastat – – – –

Valuuta 100% euro 100% euro 99,94% euro ja

0,06% muu va-

luuta

100% euro 100% euro 100% euro

1.2 Tegevuste ülevaade

Alates 2020. aastast on Eesti riigieelarve tegevuspõhine, mis tähendab, et riigi strateegilised eesmärgid on seotud kasutada olevate vahenditega.

Pikaajaliste sihtide poole liikumisest annab ülevaate pi- kaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ elluviimise üle- vaated 31. Ministeeriumite tegevusi kajastatakse

tulemusvaldkondade lühiülevaadetes. Põhjalikuma üle- vaate saamiseks on teemade juurde lisatud link detail- sema aruandega.

Peatüki lõpus antakse ülevaade põhiseaduslike institut- sioonide 2024. aasta tegevustest ning ministeeriumite siseauditi üksuste sise- ja välishindamiste tulemustest.

1.2.1 Pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“

Riigikogu võttis 12. mail 2021 vastu riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“. Selle sihid on järgmised:

• Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad ini- mesed,

• Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud,

• Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastu- tustundlik,

• Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvali- teetne elukeskkond,

• Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimese- keskne riik.

„Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmist, strateegiliste sih- tide saavutamist ja vajalike muutuste elluviimist jälgi- takse omavahel seostatavate mõõdikutega, mille hetke- seisu saab jälgida Statistikaameti veebirakenduses Tõe- tamm. Strateegia elluviimisesse panustavad kõik Eesti strateegilised arengudokumendid32, mis tähendab, et strateegiat viiakse ellu valdkonna arengukavade ja prog- rammide kaudu. Täpsemalt saab 2024. aastal ellu viidud tegevuste kohta lugeda tulemusvaldkondade ülevaade- test. Igal aastal antakse ülevaade „Eesti 2035“ eesmär- kide poole liikumise hetkeseisust nii riigikogule (peami- nistri ja ministrite kõned ning nendega kaasnevad jaotusmaterjalid33) kui ka Vabariigi Valitsusele34.

„Eesti 2035“ strateegiaga seatud eesmärkide mõõdiku- test oli Statistikaameti andmetel 2025. aasta 12. märtsi seisuga täidetud või eesmärgi suunas liikumises 62 prot- senti (13 täidetud, 24 liigub täitmise suunas, 23 liigub eesmärgist kaugemale).

RIIGI PIKAAJALISE ARENGUSTRATEEGIA „EESTI 2035“

Eesti 2035 aluspõhimõtete mõõdikud

• Rahvaarv oli 2024. aastal 1 374 687 ning võrreldes 2023. aastaga see ei vähenenud, mis on ka stratee- gias „Eesti 2035“ seatud eesmärk. 2025. aasta 1. jaa- nuari seisuga oli rahvaarv siiski võrreldes 2024. aas- taga vähenenud – 1 369 285. Rahvaarvu vähenemine tulenes eelkõige negatiivse iibe süvenemisest, mida positiivne rändesaldo enam ei tasakaalustanud. Vii- mastel aastatel on rahvaarv kasvanud eelkõige sisse- rände arvelt ning 2025. aasta jaanuari seisuga oli vä- henemine alates 2016. aastast esmakordne.

31 Ülevaade „Eesti 2035“ tegevuskava elluviimisest: Materjalid | Eesti Vabariigi Valitsus; Elluviimine | Eesti Vabariigi Valitsus. Mõõdikud aegridadega: Tõetamm - Riigi oluliste näidikute mõõdupuu. 32 Riigieelarve seadus (§ 19) 33 Elluviimine | Eesti Vabariigi Valitsus 34 Elluviimine | Eesti Vabariigi Valitsus

• Kohortsündimuskordaja, mis näitab 40-aastaste naiste reproduktiivea vältel sündinud keskmist laste arvu naise kohta, oli 2024. aastal 1,83 last, mis oli võrreldes 2023. aastaga 0,01 võrra rohkem („Eesti 2035“ siht 1,86). Madala sündimusega on kimpus ka teised Euroopa riigid. Sajandi madalaimat sündimust on tõenäoliselt mõjutanud nii koroona- kriis, Ukraina sõda kui ka viimasega kaasnev suur hinna- ja elukalliduse tõus, mis on vähendanud pe- rede kindlustunnet lapsi saada. Sündimust ja lastega perede heaolu mõjutavad kogumis veel väga mitmed asjaolud, sealhulgas sünnitusealiste põlvkonna suu- rus, noorte meeste ja naiste geograafiline paikne- mine, ebakindlus ja nii edasi. Valitsuse 2024. aasta te- gevuste kohta sotsiaal-, haridus- ja tervishoiuvald- konnas on võimalik täpsemalt lugeda konkreetsete tulemusvaldkondade peatükkidest.

• Väljaspool Harju- ja Tartumaad elavate inimeste osakaal on 2024. aastal veidi langenud (41,4 prot- senti 2023. aastal võrreldes 41 protsendiga 2024. aastal). Tänane elanike arvu kahanemine väl- jaspool Tallinna linnaregiooni peegeldab pikaajalisi muutusi Eesti rahvastiku regionaalses arengus, mille tulemus on olnud rahvastiku kiire vananemine.

• Eesti keelt emakeelena kõnelejate osakaal rah- vastikus on veidi langenud (2024. aastal 64,3 prot- senti, mis on 0,5 protsenti vähem kui 2023. aastal), mis võib olla tingitud viimaste aastate positiivsest rändesaldost. Samas on eesti keelt kasutavate ini- meste osakaal jätkuvalt kõrge (2024. aastal 91,5 protsenti) ning vastab 2035. aastaks seatud ees- märgile (üle 91 protsendi). Neid näitajaid aitavad hoida ja tõenäoliselt veelgi parandada üleminek ees- tikeelsele õppele ning erinevad tegevused Sidusa Eesti tulemusvaldkonnas.

• Eestit turvaliseks riigiks pidavate elanike osa- tähtsus rahvastikus on jätkuvalt kõrge (2024. aas- tal 88 protsenti) ning kuigi see on võrreldes 2022. aastaga veidi vähenenud (2 protsendipunkti), jääb muutus veaprotsendi 3,1 piiresse. Turvalisus on kompleksne mõõdik ning pole ühte sündmust, mis inimeste vastust mõjutaks, kuid viimaste aastate geo- poliitilistel julgeolekuga seotud arengutel on kind- lasti teatud mõju. Lisaks on oluline välja tuua, et 91 protsenti Eesti elanikest peab oma kodukohta

turvaliseks ning OECD riikidest olime 2024. aastal siseturvalisuse näitajate poolest esikohal35.

• OECD tajutud riskide näitajad36 on võrreldes 2018. aastaga vähenenud haigeks jäämise või puude tekkimise vallas (viimane olemasolev statistika on 54,8 protsenti 2022. aastast, mis vastab strateegias „Eesti 2035“ seatud eesmärgile). Samal ajal on võr- reldes 2018. aastaga kasvanud kõikide kulutuste kat- mise võimetuse ja töö kaotamisega seotud riskide tunnetatus. 2022. aastal oli kõikide kulutuste kat- mise tajutud risk 66,3 protsenti, võrreldes stratee- gias „Eesti 2035“ seatud sihiga (48,4 protsenti või väiksem); töö kaotamise tunnetatud risk oli 2022. aastal 56,1 protsenti, mis ületab strateegias „Eesti 2035“ seatud sihti (47,6 protsenti või väik- sem).

• Soolise võrdõiguslikkuse indeks oli 2024. aastal 60,8 väärtuspunkti sajast – „Eesti 2035“ siht on 70,7. See näitaja jääb alla Euroopa Liidu keskmisele, mis on 71 punkti. Peamine valdkond, mis Eesti madala- mat skoori mõjutas, on naiste vähene osalus otsus- tusprotsessides.

• Kasvuhoonegaaside netoheide (sealhulgas LU- LUCF ehk maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektor) on viimase kahe aasta jooksul vähenenud, olles 2022. aastal 14,4 miljonit tonni CO2 ekvivalenti ning 2023. aastal 13 miljonit tonni CO2 ekvivalenti.

• Strateegias on 2035. aasta sihiks seatud 8 miljonit tonni CO2 ekvivalenti. Kasvuhoonegaaside netoheide on 2022. aasta andmete põhjal Eestis võrreldes 1990. aasta tasemega 59 protsenti vähenenud, samal ajal kui Euroopa Liidus keskmiselt on kasvuhoonegaa- side heitkogused vähenenud 30 protsenti. Kuigi vii- mase kahe aasta jooksul on Eesti heitkogused suure- nenud, tuleb arvestada, et 2020. aasta kasvuhoone- gaaside heidet põhjustanud majandustegevused olid koroonapandeemiast mõjutatud, mistõttu annab pa- rema võrdluse 2019. aasta heitkoguste tase, mis oli 17,8 miljonit tonni CO2 ekvivalenti. Heite suurene- mine viimasel kahel aastal on tingitud koroonapan- deemia järgsest kiirest taastumisest ja sellele järgne- nud Venemaa täiemahulisest kallaletungist Ukrai- nale, mis lõi segamini senised Euroopa gaasitarned ning tekitas turumoonutuse, kus suurema kasvuhoo- negaasi heitega põlevkivielekter muutus Euroopa elektriturul konkurentsivõimelisemaks kui maagaa- sist elektrienergia tootmine. Kui võrrelda 2021. aasta heitkoguseid ja 2022. aasta eeldatavat taset pandee- mia ja kriiside eelse ehk 2019. aastaga, siis ei ole ka vaatamata energiakriisi mõjudele seda taset ületatud ning energia- ja tööstussektori kasvuhoonegaaside heite üldine trend on jätkuvalt langev.

• Eesti koht üleilmses säästva arengu eesmärkide indeksis oli 2024. aastal 15, mis on viie koha kaugu- sel aastaks 2035 seatud eesmärgist (10. või kõrgem koht). Samal ajal oli Eesti tulemus praktiliselt samal tasemel nagu 2023. aastal. Peamine langus indeksis on eesmärk 12 (tagada säästev tarbimine ja toot- mine), mille põhjus võib olla põlevkivi kaevandamine ja kasutamine, kuna see tekitab suures koguses jäät- meid, aherainet ning tuhka. See omakorda on

35 https://www.oecd.org/en/data/datasets/oecd-trust-survey-data.html 36 Protsent näitab, kui suur osa küsitletutest tunnetab ohuna haigeks jäämist, puude tekkimist, kõikide kulutuste katmist või töö kaotamist.

mitmeid selle eesmärgi indikaatoreid negatiivselt mõjutanud.

Alljärgnevalt on toodud valitsuse olulisemad algatused ja tegevused 2024. aastal strateegia „Eesti 2035“ sihtide poole liikumiseks sihtide lõikes.

EESTIS ELAVAD ARUKAD, TEGUSAD JA TERVIST HOIDVAD

INIMESED

Peamised tegevused 2024. aastal

• Alates 1. septembrist 2024 õpivad kõik lasteaialap- sed ning esimeste ja neljandate klasside õpilased eesti keeles.

• Riigikogu võttis vastu kutsehariduse ja õppimisko- hustuse reformi võimaldavad seadused, et noored omandaksid vähemalt kesk- või kutsehariduse ja asuksid edukalt tööle.

• Riigikogu võttis vastu rahvatervishoiu seaduse muu- datused, milles on suurem rõhk pandud ennetusele ja ebasoovitavate tervisemõjude vähendamisele.

EESTI ÜHISKOND ON HOOLIV, KOOSTÖÖMEELNE JA AVA-

TUD

Peamised tegevused 2024. aastal

• Vabariigi Valitsus kiitis heaks sotsiaalhoolekande seaduse muudatused, millega muu hulgas loodi omaste hooldajate koormuse leevendamiseks intel- lektipuudega inimestele uus päeva- ja nädalahoiutee- nus.

• Vabariigi Valitsus kiitis heaks töötushüvitise süs- teemi reformi, millega luuakse töötutele uus ja paind- likum hüvitis.

• Tööandjatele kasutamiseks on loodud palgapeegli ra- kendus, mis võimaldab ettevõtetel oma organisat- siooni sees palgalõhet seirata ja ennetada.

EESTI MAJANDUS ON TUGEV, UUENDUSMEELNE JA VASTU-

TUSTUNDLIK

Peamised tegevused 2024. aastal

• Vabariigi Valitsus käivitas majanduskabineti for- maadi ning kiitis heaks majanduskasvukava.

• Alustati Ukraina sõjalise abi toetusmeetme elluvii- mist, et tellida igal aastal umbes 100 miljoni euro eest Eesti kaitsetööstuse tooteid ja teenuseid ning anne- tada need Ukrainale.

• Vabariigi Valitsus kiitis heaks teadus- ja arendustege- vuse ning innovatsiooni korralduse seaduse eelnõu, mis aitab muuta paremaks teadus- ja arendustege- vuse ning innovatsiooni riiklikku korraldust ja seab osalistele täpsemad ülesanded.

• Vabariigi Valitsus suurendas ettevõtete eksporditoe- tuste meetme mahtu 2 miljoni euro võrra.

• Loodi 100 miljoni euro suurune kaitsetööstusfond, mille kaudu investeeritakse kaitsetööstusesse ja ka- hese kasutusega tehnoloogiatesse.

• Vabariigi Valitsus kiitis heaks elektrituruseaduse muutmise eelnõud, millega kaotatakse elektrisalves- tuse topeltmaksustamine ning mis kiirendab elektri- tootjate ja suurtarbijate ülekandevõrguga liitumist

ning muudab liitumiskulud ühtlaseks ja paremini prognoositavaks.

EESTIS ON KÕIGI VAJADUSI ARVESTAV, TURVALINE JA

KVALITEETNE ELUKESKKOND

Peamised tegevused 2024. aastal

• Kriisivalmiduse ja elanikkonnakaitse edendamiseks töötati välja koolitus-, nõustamis- ja teavitussüstee- mid, kohalikele omavalitsustele eraldati toetusi val- misoleku suurendamiseks ning toimusid kriisiõppu- sed.

• Riigikogu võttis vastu hädaolukorra seaduse muuda- tused, mis aitavad tagada elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse.

• Vabariigi Valitsus kiitis heaks tervishoiuvarude kont- septsiooni, millele lisaks eraldati 24 miljonit eurot traumavaru loomiseks üle Eesti.

• Suurendati kohalike omavalitsuste finantsautonoo- miat (kohalikele omavalitsustele laekuva tulumaksu osa arvestamise muudatused).

• Vabariigi Valitsus kiitis heaks tuuleparkide rajamise riigimaadele ning esitas riigikogule eelnõud salves- tusturu ja tarbimise juhtimise süsteemi loomiseks.

EESTI ON UUENDUSMEELNE, USALDUSVÄÄRNE JA INIMESE-

KESKNE RIIK

Peamised tegevused 2024. aastal

• Eesti kaitsevõime kindlustamiseks on riigi eelarvest- rateegias aastateks 2025–2028 ette nähtud 5,6 mil- jardit eurot, millele valitsus lisas eelarveläbirääki- mistel 1,6 miljardit eurot pika laskeulatusega relva- süsteemidele moona soetamiseks.

• NATO idatiiva kaitse tugevdamiseks allkirjastati Ühendkuningriigiga kaitsekoostöö tegevuskava.

• Eesti jätkas Ukraina toetamist: Euroopa Liit alustas Ukrainaga liitumisläbirääkimisi; ehitati Ovrutši las- teaed ja avati peremaja.

• Vabariigi Valitsus kinnitas laia riigikaitse investee- ringute kava, et tugevdada kriisivalmidust.

1.2.2 Heaolu

Tulemusvaldkonna eesmärk

Eesti on riik, kus inimesed on hoitud, ebavõrdsus ja vae- sus väheneb ning toetatud on kõikide pikk ja kvaliteetne tööelu

Valdkonna arengukava

Heaolu arengukava 2023–2030

Tulemusvaldkonna programmid

Laste ja perede programm

Tööturuprogramm

Vanemaealiste programm

Sotsiaalhoolekande programm

Soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programm

Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisala

Sotsiaalministeeriumi valitsemisala

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitse- misala

TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE

Positiivsed arengud

• Lastekaitse valdkonna tõhustamiseks ning suure abi- ja hooldusvajadusega laste toetamiseks võeti vastu lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muudatu- sed. Need suurendavad lastega töötavate spetsialis- tide rolli abivajavate laste märkamisel, tugevdavad suure abi- ja hooldusvajadusega laste ja perede tugi- süsteemi ning parandavad tuge hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperedele.

• Üksi last kasvatavate vanemate toetussüsteemi kaasajastamiseks kiitis Vabariigi Valitsus heaks pe- rehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muudatused, millega luuakse senise toitjakaotuspensioni asemel alates 2026. aastast toitjakaotustoetus, mille suurus on lastele ühetaoline.

• Vaatamata möödunud ja kestvatele kriisidele püsis Eesti tööturg suure tööjõu vajaduse ning tööturu- meetmete rakendamise koosmõjul 2024. aastal sta- biilsena. Tööhõivemääralt on Eesti jätkuvalt Eu- roopa Liidus kõrgel kohal, samas peegeldab töö- tuse määra tõus osaliselt ka majanduse jahenemist.

• Riigikogu menetlusse jõudis töötuskindlustussea- duse muutmise seaduse eelnõu. Reformi tulemusel muutub töötushüvitiste süsteem lihtsamaks ja õiglasemaks. Seaduse muudatus peaks jõustuma 1. jaanuaril 2026.

• Alustati ettepanekute koostamist töötuskindlus- tuse laiendamiseks iseendale tööandjaks olijatele, et laiendada kindlustuskaitset töötuse korral ka uutele töövormidele ning parandada seeläbi töötuse aegset toimetulekut.

• Töötukassa alustas „Tööhõiveprogrammi 2024– 2029“ alusel uue sihtrühmana pikaajalisel haigus- lehel olijatele tööturuteenuste pakkumist.

• Toimus viis avatud taotlusvooru, et toetada noorte, kes ei õpi ega tööta (NEET-noorte), naiste, romade, rahvusvahelise kaitse saajate ning enam tuge ja in- tensiivset sekkumist vajavate sihtrühmade tööalast konkurentsivõimet.

• 2024. aasta 1. aprillist kasvasid pensionid ja töö- võimetoetuse päevamäärad keskmiselt 10,6 protsenti ning keskmine pension tõusis 774 euroni.

• Parema tulevikupensioni saamiseks on võimalik ala- tes 2024. aastast teha avaldus oma teise pensioni- samba sissemaksete suurendamiseks kahelt protsen- dilt neljale või kuuele protsendile.

• Puudega inimeste toetamiseks võeti vastu seadu- semuudatused, millega alates 2025. aasta juunist suurenevad puudetoetused ning alates 2025. aasta septembrist paraneb abivahendite kättesaadavus. Samuti makstakse 2025. aasta esimeses kvartalis puudetoetuse saajatele täiendavat ühekordset toe- tust suuruses 60–250 eurot.

• Hooldusreformi elluviimise toetamiseks ja pi- kaajalise hoolduse kättesaadavuse parandami- seks eraldati 2024. aastal omavalitsustele riigieelar- vest rahalisi vahendeid 59,9 miljonit eurot ja 2025. aastal 66,8 miljonit eurot.

• Valmis Palgapeegel, mis on registriandmetel põhi- nev digilahendus organisatsioonide palgalõhede sei- ramiseks. See aitab tööandjatel ettevõttes analüüsida ja jälgida organisatsiooni soolist palgalõhet, kesk- miste ja mediaanpalkade seisu, organisatsiooni töö- tajate soolist koosseisu ning jagunemist erinevate ametikohtade vahel.

• Alustati võrdsusasutuste Euroopa Liidu direktii- vide vastuvõtmist. Direktiividega kehtestatakse Eu- roopa Liidus ühtsed miinimumnõuded, sealhulgas kohustus tagada asutuste sõltumatus ja piisavad res- sursid ülesannete ellu viimiseks. Eesti võrdsusasutu- sed on soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik.

Väljakutsed

• Kolme viimast aastat on iseloomustanud väga madal sündimus. Kui 2023. aastal oli sündide arv 10 949 ehk 6 protsenti vähem kui eelneval aastal, siis 2024. aastal sündis vaid 9690 last, mis tähendab, et sündimus langes aastaga veel 11,5 protsenti. Tege- mist on viimase saja aasta madalaima sündide ar- vuga. Seetõttu on jätkuvalt vaja rakendada meet- meid, mis toetavad sündimust, edendavad pere- konda ja laste kasvatamist väärtustavaid hoiakuid, parandavad vanemahariduse ja peresuhete ning tu- giteenuste kättesaadavust.

• Vajalik on jätkata lastekaitsekorralduse uuenda- misega, et muuta lastekaitsetöö lapse- ja perekesk- seks, tõsta töö tulemuslikkust ning tagada valdkon- nas professionaalne ja motiveeritud tööjõud.

• Tuntav hoolduskoormus on 59 700 Eesti inime- sel, neist igal kolmandal väga suur. Vajalik on jätkata pikaajalise hoolduse reformi järgsete tegevustega ning parandada erihoolekande kvaliteeti ja kättesaa- davust. Selleks on vajalik tagada teenuste jätkusuut- lik rahastamine, vähendada teenuskohtade järje- kordi ja suurendada fookust kogukonnapõhiste tee- nuste arendamisele.

• Töötushüvitiste süsteem vajab edasist korrasta- mist, sealhulgas tuleb lõpuni viia töötuskindlustus- reform ja laiendada töötuskindlustuskaitset uutele töövormidele. Tööhõive taset tuleb hoida kõrgel ka edaspidi ning parandada väiksema konkurentsivõi- mega inimeste ligipääsu tööturule.

• Tööealisele erivajadusega inimesele selge ja tõhusa tugisüsteemi loomiseks on kavas puude raskusastme tuvastamise ja töövõime hindamise süsteemi ümberkorraldamine, millega viiakse

tuvastamise, hindamise ja toetuste korraldamine ühte asutusse.

• Vaesuse ennetamiseks on vaja kaasajastada toime- tulekutoetuse süsteemi, võimaldades toimetuleku- toetust automaatsemalt määrata, ning tõhustada võ- lanõustamissüsteemi rakendamist, et aidata rahali- selt raskesse olukorda sattunud inimeste majandus- likku iseseisvumist.

• Dubleerimise ning teenuste killustatuse vähen- damiseks tuleb tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid lõimida ning koordineeritult osutada, mis hõlmab ühise juhtumikorralduse põhimõtete rakendamist, ennetustegevuste juurutamist, nüüdisaegsete info- tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõttu ja and- mevahetuse parandamist.

• Rehabilitatsioonisüsteem on killustunud ja vajab ümberkorraldamist, et rehabilitatsiooni vajavad inimesed saaksid nende vajadustele vastavaid teenu- seid ning teenustele jõudmine oleks inimese jaoks lihtne ja toetatud.

• Vajalik on integreerida abivahendid ja meditsii- niseadmed üheks terviklikuks süsteemiks. Abiva- jadusega inimese jaoks on meditsiiniseadmed ja abi- vahendid jaotatud eesmärgi ning korraldusasutuse (Tervisekassa, Sotsiaalkindlustusamet) järgi, kuigi sisult ja olemuselt on tegu sarnaste või üksteist täien- davate toodetega. Samuti on tänane süsteem killusta- tud arstide, tervishoiuspetsialistide ja ettevõtete jaoks.

• Pidev tehnoloogia areng ja muutuvad töötingi- mused nõuavad nii tööandjatelt kui ka töötajatelt ko- hanemist. Riik saab toetada töökeskkonna arengut, kohandades õigusraamistikku muutunud olukorrale vastavaks.

• Eestis on jätkuvalt murekohad sooline ebavõrd- sus ja puudujäägid võrdsete võimaluste tagami- sel vähemustele. Olukorra parandamiseks on vaja kaasajastada ja tõhusamalt rakendada õigusraamis- tikku, tagada usaldusväärsed andmed ning poliitika- kujundajate, tööandjate ja teiste sidusrühmade tead- likkus ja tegutsemisvalmidus soolise võrdsuse ning võrdsete võimaluste edendamiseks, parandada ligi- pääsetavust ja toetada valdkondlikku huvikaitset. Hariduses ja tööturul tuleb vähendada soolist segre- gatsiooni.

• Julgeolekuolukorra tõttu on vajalik tõhustada sotsiaalvaldkonna toimepidevust kriisiolukorda- des.

Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda järgmistel veebilehtedel:

Arengukavad ja tööplaanid | Sotsiaalministeerium (sm.ee)

Tegevuspõhine riigieelarve | Majandus- ja Kommunikat- siooniministeerium (mkm.ee)

Tabel 5. Tulemusvaldkonna „Heaolu“ mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine

Mõõdik Täitmine

2022

Täitmine

2023

Täitmine

2024

Sihttase

2024

Sihttase

2025

„Eesti

2035“ siht

Tööhõive määr 20–64-aastaste seas

- mehed

- naised

- kokku

Allikas: Statistikaamet

83,3%

80,4%

81,9%

83,3%

80,9%

82,1%

82,6%

80,9%

81,8%

82,0%

78,6%

80,1%

82,1%

78,8%

80,3%

–

Mõõdik Täitmine

2022

Täitmine

2023

Täitmine

2024

Sihttase

2024

Sihttase

2025

„Eesti

2035“ siht

Absoluutse vaesuse määr

- mehed

- naised

- kokku

Allikas: Statistikaamet

4,0%

3,1%

3,5%

3,0%37

2,4%

2,7%

Avaldatakse 2025. aasta novembris

≤ 2,7%

≤ 1,8%

≤ 2,2%

≤ 2,7%

≤ 1,8%

≤ 2,2%

–

Suhtelise vaesuse ja sotsiaalse tõrju- tuse määr

- mehed

- naised

- kokku

Allikas: Eurostat

23,2%

27,0%

25,2%

21,4%38

26,7%

24,2%

19,7%

24,5%

22,2%

≤ 19,1%

≤ 24,0%

≤ 21,6%

≤ 19,0%

≤ 23,9%

≤ 21,5%

–

Kohortsündimuskordaja

Allikas: Statistikaamet

1,87 1,82 1,83 1,86 1,86 1,86

Hoolivuse ja koostöömeelsuse indeks

Allikas: Tartu Ülikool, Statistikaamet, Sot- siaalministeerium, Euroopa Sotsiaaluu- ring

– – 59,2% > 61% > 61% > 61%

Soolise võrdõiguslikkuse indeks (EIGE indeks)

Allikas: Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (EIGE)

61 60,2 60,8 63,6 64,2 70,7

Tabel 6. Heaolu tulemusvaldkonna eelarve täitmine (tuhandetes eurodes)

Eelarve täit- mine 2023

Esialgne eelarve

2024

Lõplik eelarve

2024

Eelarve täitmine

2024

Esialgne eelarve

2025

RES 2026

Kulud -5 503 214 -5 672 251 -5 679 001 -5 510 267 -6 002 131 -6 296 022

Allikas: 2024. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2025. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2025–2028

1.2.3 Tervis

Tulemusvaldkonna eesmärk

Eesti inimeste keskmine oodatav eluiga ja keskmine ter- vena elatud aastate arv kasvavad ning ebavõrdsus tervi- ses väheneb

Valdkonna arengukava

Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030

Tulemusvaldkonna programmid

Tervist toetava keskkonna programm

Tervist toetavate valikute programm

Inimkeskse tervishoiu programm

Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisala

Sotsiaalministeeriumi valitsemisala

37 Esimest korda on lisatud 2023. aasta tulemus. 38 Esimest korda on lisatud ka 2023. aasta tulemus.

TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE

Positiivsed arengud

• Inimeste omaosaluskoormuse vähendamiseks võeti vastu otsused, millega alates 2025. aastast vä- heneb statsionaarse õendusabi omaosalus 15 prot- sendilt 10 protsendile, ning laiendati täiendava ravi- mihüvitise regulatsiooni meditsiiniseadmetele.

• Kriisivalmiduse tõstmiseks kinnitati uus riigi ter- vishoiuvarude kontseptsioon ning otsustati, et trau- mavaru loomiseks haiglates üle Eesti investeeritakse 24 miljonit eurot. Hädaolukorra seaduse muudatus- tega loetakse ravimitega varustamine ja perearstiabi osutamine edaspidi elutähtsateks teenusteks.

• Valitsus kinnitas „Haiglavõrgu arengusuunad aastaks 2040“, kus suurima muutusena kavandatakse haig- late liitmist Tallinnas. Koostöös Eesti Perearstide Seltsiga valmis „Esmatasandi arengukava 2035“.

• Võeti vastu ravikindlustuse seaduse muudatu- sed, millega võimaldatakse inimesel pikaajalise hai- guslehe ajal töötada tervisele kohandatud tingimus- tes ja lapsevanematel saada hooldushüvitist kuni 60 päeva olenemata lapse diagnoosist. Sotsiaalmak- suvabastus laienes hüvitistele, mida tööandja mak- sab töötajale haigus- või hoolduslehe ajal saamata jääva töötasu ja riikliku ajutise töövõimetushüvitise vahe eest.

• Võeti vastu uus rahvatervishoiu seadus, millega muudetakse haiguste ennetamise ning tervise kaitse valdkonna rollid, nõuded ja põhimõtted selgemaks ning ajakohastatakse kohalike omavalitsuste üle- sandeid rahvatervishoiu valdkonnas.

• Vaimse tervise edendamiseks loodi sotsiaalhoole- kande seaduse muutmisega püsiv rahastus kohalike omavalitsuste pakutavatele vaimse tervise teenus- tele. Samuti valmis „Eesti suitsiidiennetuse tegevus- kava 2025–2028“.

• Tubakatoodete reguleerimiseks võeti 2024. aastal vastu seadusemuudatused, millega kehtestati tuba- katoodete ja tubakatoodetega seonduvate toodete turule toomiseks esitatavate teavituste läbivaatami- sele riigilõivud ning elektrooniliste sigarettide koos- tises olevate ainete ning toodetest eralduvate ainete aruande hindamise tasud.

• Alkoholi kahjulike mõjude ennetamiseks ja vä- hendamiseks koostati alkoholi tarvitamise vähen- damise arengusuunad 2025–2035, mis on jätkustra- teegia alkoholipoliitika rohelisele raamatule.

• Harvikhaigustega laste ja lapseeas alanud harvikhai- gusega täiskasvanute abistamiseks eraldati heate- gevusfondidele 2024. aastal riigieelarvest 4,2 miljo- nit eurot.

• Valitsuse teadus- ja arendustegevuste nelja-aastase rahastuse (2,6 miljonit eurot) toel asutati Tartu Üli- kooli meditsiiniteaduste valdkonna juurde Eesti vähitõrje võrgustik ESTCAN. Tervishoiutöötajate olemasolu ja võimekuse tagamiseks tõsteti kol- lektiivleppes kokkulepitu kohaselt 1. aprillist 2024 tervishoiutöötajate tunnitasu alammäära kümne protsendi võrra.

• Inimkesksema tervishoiu tagamiseks valmis 2024. aastal elulõpu tahteavalduse eelnõu välja- töötamiskavatsus, mille eesmärk on luua üheselt mõistetav võimalus nii arstile kui ka ravitavale ju- huks, kui patsiendile vastuvõetava elukvaliteedi saa- vutamine pole tõenäoline.

• Ööpäevaringse erihooldusteenuse parandami- seks võeti vastu seadusemuudatused, millega loodi erihoolekandeasutuste õendusabile ühtsed reeglid, et parandada teenuse kvaliteeti ja tagada ühtsed standardid kõigile teenusepakkujatele. Alates 2025. aastast korraldab ja rahastab õendusabi tee- nust Sotsiaalkindlustusameti asemel Tervisekassa.

• Valmis Eesti antimikroobse resistentsuse ohja- mise strateegia 2025–2030, mille eesmärk on enne- tada ravimresistentsuse levikut inimestel, loomadel ja keskkonnas.

• Sotsiaal- ja tervisevaldkonna integreerimiseks valmi- sid sotsiaal- ja tervisevaldkonna integreeritud korraldus- ja rahastusmudeli esmane analüüs ja ettepanekud, mis kooskõlastati laiapõhjalise vajali- kest partneritest koosneva töörühmaga.

• Innovaatiliste arengute toetamise eesmärgil koostati e-tervise strateegia aastateks 2025– 2030, milles keskendutakse andmepõhisele juhtimi- sele, terviseandmete kvaliteedi ja kättesaadavuse pa- randamisele ning uute tehnoloogiate kasutuselevõ- tule.

Väljakutsed

• Hoolimata oodatava eluea paranemisest esineb jätkuvalt ebavõrdsust nii sugude, rahvuse, hariduse kui ka elukoha võrdluses. Naiste oodatav eluiga on meeste omast 8,6 aasta võrra pikem, kõrgharitud ini- meste ja põhiharidusega inimeste oodatava eluea eri- nevus on üle üheteistkümne aasta. Samuti on mure- koht inimeste tervisenäitajate regionaalne erinevus. Eesti inimeste tervisenäitajad on nii oodatava eluea kui ka tervena elada jäänud aastate poolest jätkuvalt Euroopa Liidu keskmisest madalamad.

• Eesti avaliku sektori tervishoiukulude osakaal SKP-st (2023. aastal 5,7 protsenti) on endiselt tun- duvalt väiksem kui Euroopa Liidus keskmiselt (2022. aastal 8,4 protsenti). Eesti inimeste omaosa- lus tervishoiukulude katmisel oli 2023. aastal 22,1 protsenti (Euroopa Liidus 2022. aastal 14,3 protsenti). Enim tehakse kulutusi omaosalusena hambaravile (32,7 protsenti), ravimitele (27,8 prot- senti) ning pikaajalisele õendus- ja hooldusabile (17,8 protsenti).

• Tervisesüsteemi rahastamise ja ravikindlustuse jätkusuutlikkus on süvenev probleem, mis vajab süsteemseid lahendusi. Alates 2025. aastast on Tervisekassa eelarve kasvavas puudujäägis (2025. aasta prognoositav puudujääk 167,6 miljonit eurot) Vajalik on tervisesüsteemi sisemine tõhusta- mine ja rahastamise jätkusuutlikkuse tagamine, mis eeldab rahastuspõhimõtete ülevaatamist, pidades silmas inimestele jõukohast omaosaluse koormust. Praegune ravikindlustuse rahastusmudel ei taga ra- viteenuste piisavat kättesaadavust, mis mõjutab ini- mestele õigeaegse terviseabi pakkumist ja pärsib va- jalike reformide elluviimist.

• Viimasel kümnendil on Eestis õdede ja arstide arv suurenenud, kuid see on jätkuvalt väiksem kui Eu- roopa Liidus keskmiselt (Eestis vastavalt 6,5 ja 3,5 ning Euroopa Liidus 8,5 ja 4,1 1000 elaniku kohta). Tervishoiutöötajate puuduse lahendamise küsi- mus on eriti kriitiline õdede, perearstide ja psüh- hiaatrite hulgas. Arstide puhul on probleemkoht ka arstide kõrge keskmine vanus – noorte arstide juur- dekasv ei ole piisav. Vajalik on ümber hinnata tervis- hoiutöötajate rollid, uuendada õigusruumi, residen- tuuri ja praktika korraldust ja rakendada meetmeid arstide ja õdede tagasitoomiseks tervishoidu.

• Esmatasandi tervishoiu kättesaadavuse ja kvali- teedi parandamine, et vähendada koormust kiira- bile, erakorralise meditsiini osakondadele ja eriars- tiabile. Vajalik on tugevdada tervisekeskuste mees- kondi täiendavate spetsialistidega ja anda enam üle- sandeid üldarstidele ja pereõdedele, samuti motivee- rida perearste koonduma tervisekeskustesse ja võr- gustikesse.

• Jätkuvalt on prioriteet kriisideks valmisolek, mis hõlmab nii tervishoiusüsteemi toimepidevuse taga- mist, katastroofimeditsiini arendamist, elanikkonna- kaitset kui ka sotsiaalministeeriumi valitsemisala asutuste toimekindlust.

• Viimaste aastate kriisid on kaasa toonud vaimse tervise probleemide sagenemise nii täiskasva- nute kui ka laste hulgas. 2024. aastal oli 16–64-aas- taste hulgas 11,7 protsenti inimesi, kellel on viimase 12 kuu jooksul diagnoositud või ravitud depres- siooni. Vaimse tervise uuringust ilmneb, et kõige suu- rem ärevushäirete või depressiooni risk on noortel täiskasvanutel (18–24-aastased).

• 2024. aastal oli rohkem kui pool täiskasvanutest üle- kaalulised või rasvunud (naistest 44 protsenti, mees- test 61 protsenti). Eestis on alkoholitarbimine Eu- roopa keskmisest tasemest kõrgem. Ligi viiendik 16– 64-aastastest täiskasvanutest on alkoholi liigtarvita- jad. Tõusutrendis on alternatiivsete tubaka- ja

nikotiinitoodete, sealhulgas e-sigarettide tarbimine. 2024. aastal olid regulaarsed elektroonilise sigareti tarvitajad 11,8 protsenti täiskasvanud elanikkonnast ning kasvav probleem on e-sigarettide laialdane levik noorte hulgas. Seetõttu on järgnevate aastate priori- teet tervisesüsteemi fookuse toomine haiguste enne- tusele, sealhulgas suurem rõhuasetus rahvatervist toetavatele ennetustegevustele, tervist toetava elu- keskkonna ja valikute kujundamisele ning personaal- sete ennetusteenuste arendamisele ja rakendamisele tervishoius.

Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda veebilehel Arengukavad ja tööplaanid | Sotsiaalministee- rium (sm.ee)

Tabel 7. Tulemusvaldkonna „Tervis“ mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine

Mõõdik Täitmine

2022

Täitmine

202339

Täitmine

2024

Sihttase

2024

Sihttase

2025

„Eesti

2035“ siht

Oodatav eluiga (mehed)

Allikas: Statistikaamet

73,6 74,5 75,1

76 76,4 –

Oodatav eluiga (naised)

Allikas: Statistikaamet

82,3 83,1 83,4

83,3 83,4 –

Tervena elada jäänud aastad (mehed)

Allikas: Statistikaamet

57,9 56,4 56,8

57,7 58,4 63

Tervena elada jäänud aastad (naised)

Allikas: Statistikaamet

60,6 59,5 60,8

60,1 60,5 64,5

Tabel 8. Tulemusvaldkonna „Tervis“ eelarve täitmine (tuhandetes eurodes)

Eelarve täitmine

2023

Esialgne eelarve

2024

Lõplik eelarve

2024

Eelarve täitmine

2024

Esialgne eelarve

2025

RES 2026

Kulud -2 396 426 -2 499 492 -2 529 232 -2 472 892 -2 444 877 -2 586 131

Allikas: 2024. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2025. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2025–2028

1.2.4 Tark ja tegus rahvas

Tulemusvaldkonna eesmärk

Eesti inimestel on teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad teostada end isiklikus elus, töös ja ühiskon- nas ning toetavad Eesti elu edendamist ja üleilmset säästvat arengut

Noore avarad arenguvõimalused, turvatunne ja kindel tugi loovad Eestit, mida noor tahab edasi viia

Valdkonna arengukavad

Haridusvaldkonna arengukava 2021‒2035

Noortevaldkonna arengukava 2021‒2035

Tulemusvaldkonna programm

Haridus- ja noorteprogramm

Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisala

Haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisala

39 Kõik selle tulemusvaldkonna 2023. aasta tulemused on esimest korda lisatud.

TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE

Positiivsed arengud

• Eestikeelsele õppele üleminekuga algas suurim haridusreform taasiseseisvunud Eesti Vabariigis. Reformi raames pakub riik vajalikku keeleõpet ja me- toodilisi koolitusi õpetajatele ning toetab õppevara soetamist. 2024. aastal anti Ida-Virumaal eesti keeles õpetavatele õpetajatele täiendavat palka kokku um- bes 15 miljonit eurot. Tänu sellele liitus 2024. aasta sügisel Ida-Virumaa haridusasutustega üle 400 uue õpetaja ja tugispetsialisti.

• Sõlmiti hariduslepe, mille eesmärk on kindlustada üldhariduse õpetajate karjäärivõimalused, töötasu ja töökoormus, säilitades samas Eesti haridussüsteemi paindlikkuse ning koolide autonoomia. Hariduslep- pes lepiti kokku õpetaja neljaastmelise karjäärimu- deli ning õpetaja tööaja ja töötingimuste üldine raam- istik.

• Kiideti heaks õppimiskohustuse reform. Reformi eesmärk on toetada iga õppija haridustee jätkumist peale põhikooli ning vähendada väljalangevust kutse- või üldharidusõppest, et kõik noored püsiksid õppes vähemalt täisealiseks saamiseni ja nende eda- sine haridustee jääks avatuks ka tulevasteks õpingu- teks kutse või kraadi omandamisel. Koolikohustus asendub õppimiskohustusega ning pikeneb seniselt 17. eluaastalt 18. eluaastani. See tähendab, et kõigil põhikooli lõpetajatel on õigus ja kohustus jätkata oma haridusteed vähemalt 18. eluaasta täitumiseni või kuni kesk- või kutsehariduse lõpetamiseni.

• Käivitus kutsehariduse reform, mille eesmärk on koosmõjus õppimiskohustuse reformiga muuta kut- sekeskharidus atraktiivseks ja konkurentsivõimeli- seks alternatiiviks üldkeskharidusele. Reformi raa- mes töötatakse välja uued kutsekeskhariduse õppe- kavad, seostatakse need OSKA tööjõuvajaduse prog- noosiga, töötatakse välja tasulise kutseõppe regulat- sioon täiskasvanud õppuritele ning luuakse haridus- võrku korrastavad hariduskeskused (ühendõppea- sutused kutsekoolide ja gümnaasiumide baasil).

• Võeti vastu alusharidusseadus, mille eesmärk on luua terviklik alushariduse süsteem ning tagada kõi- gile lastele kvaliteetne alusharidus lastehoius ja las- teaias. Muudatustega kaasneb lastehoiuteenuse in- tegreerimine alusharidussüsteemi (varasemalt sot- siaalhoolekande seaduse alusel reguleeritud) ning lastehoiu- ja lasteaiakohtade võimaldamine lähtuvalt laste ja perede vajadusest. Kohalikud omavalitsused peavad 1,5–3-aastastele lastele tagama koha laste- hoius ja 3–7-aastastele lastele lasteaias, arvestades vanema soovitud asukohta. Muudatusega ühtlusta- takse lastehoidude ja lastesõimede nõuded ning vä- heneb bürokraatia seoses lasteaia või lastehoiu koo- lituslubade taotlemisega.

• Valmistati ette täiskasvanute koolituse seaduse muudatused, millega kehtestatakse alused mikrok- valifikatsioonide pakkumiseks ja täpsustatakse nõu- deid täiskasvanute täienduskoolitustele. Mikrokvali- fikatsioonid on mõeldud täiskasvanutele, kes soovi- vad omandada tervikoskuse, õppides väiksemate moodulitena, ning need hõlbustavad liikumist erine- vate haridusteede vahel, suurendades õppe paind- likkust. Muudatuste tulemusena suureneb pakuta- vate koolituste kvaliteet; mikrokvalifikatsioonid muudavad töötajate täienduskoolituse lihtsamaks ning aitavad suurendada hariduse ja tööturu sidu- sust.

• Haridus- ja teadusministeerium jätkas kooli- võrgu korrastamisega. Toimusid kohtumised väi- keseid gümnaasiume pidavate kohalike omavalitsus- tega, mille käigus arutati omavalitsuste tulevikup- laane, et sellele põhjal sihitada riigi investeeringuid kohalike omavalitsuste vastutusalade selgitamiseks.

Väljakutsed

• Riigieelarve keerulise olukorra tõttu on endiselt probleemne õpetajate palk. Kuigi õpetajate palga alammäär kasvas 2024. aastal 4,1 protsenti ja

arvestuslik keskmine 6,6 protsenti, jääb see endiselt alla arengukavas seatud sihttaseme. Rahulolematus palga ja töötingimustega viib pikemas perspektiivis õpetajaskonna vananemise ning kvalifikatsioonita õpetajate osakaalu suurenemiseni.

• Kokkulepete puudumine kõrghariduse rahasta- mise pikas plaanis, et tagada ligipääs kvaliteetsele kõrgharidusõppele ning eestikeelse kõrgharidu- sõppe jätkusuutlikkus. Eesmärk on välja töötada kõrghariduse rahastamise pikk plaan, milles lepi- takse kokku ühiskonna ja tööturu vajadustele vas- tava kõrghariduse rahastamise põhimõtted ning üliõpilaste omavastutuse ulatus tulevikus.

• Kvalifikatsiooniga üldhariduskoolide ja lasteae- dade õpetajate osakaal väheneb. Ainsana näitab 2024/2025. õppeaastal tõusu kutseõppeasutustes töötavate kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpeta- jate osakaal. Langus on tingitud muu hulgas eesti- keelsele õppele üleminekust, kuivõrd eesti keele os- kus on kvalifikatsiooni üks põhinõue. Seetõttu tuleb keeleoskuse nõuetele vastavuse probleem eriti tera- valt esile Ida-Virumaal, kus nõuetele vastavate õpe- tajate osakaalu langus on olnud kõige drastilisem. Paljudel juhtudel on ametist lahkunud õpetajate ase- mele värvatud keeleoskuse nõuetele vastav, aga teisi kvalifikatsiooninõudeid mitte täitev õpetaja.

• Õppeprotsessis osalejate (nii õpilaste kui ka õpe- tajate) rahulolu on viimaste aastatega vähene- nud ja eriti suur on rahulolematus 8. klassi õpilaste seas, kus kooliga pigem rahul või täiesti rahul on vaid viiendik. Rahulolematuse üks põhjusi võib olla kooli- des sageli esinev kiusamine. Probleemi osaline väl- jendus võib olla ka viimastel aastatel suurenenud tüdrukute väljalangevus kolmandas kooliastmes. Ka esineb koolis tüdrukutel vaimse tervise probleeme poistest sagedamini. Teema vajab lähemat analüüsi ning võimalikke uusi või suuremas mahus tugimeet- meid.

• Loodus, täppis- ja tehnikateaduste erialade lõpe- tanute osakaal kõrghariduses on aastaid püsinud sisuliselt samal tasemel (ligikaudu 27 protsenti). Infotehnoloogia õppesuuna lõpetanute arv on küll tõusnud, aga see pole piisav, arvestades tegelikku tööjõuvajadust ja vastavate mõõdikute sihttasemeid. Kitsaskoha lahendamiseks on käivitatud Inseneria- kadeemia ja IT Akadeemia tegevused kõrghariduses ning kutse- ja üldhariduses.

• Probleemid eksamite infosüsteemiga ja e-eksa- mite korraldamisega. E-eksamitele üleminek eel- dab ühelt poolt tehnoloogia valmisolekut tõrgeteta toimida ja teisalt peab õpilaste jaoks olema piisav aeg uudse keskkonna tundmaõppimiseks ja näidisüle- sannete lahendamiseks. Vajalik on eksamite infosüs- teemi arendus uue versioonina. Poliitiline otsus oli seega üleminek aasta võrra edasi lükata, et tagada süsteemi tõrgeteta toimimine.

Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda veebilehel Strateegilised alusdokumendid ja program- mid | Haridus- ja Teadusministeerium

Tabel 9. Tulemusvaldkonna „Tark ja tegus rahvas“ mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine

Mõõdik Täitmine

2022

Täitmine

2023

Täitmine

2024

Sihttase

2024

Sihttase

2025

„Eesti

2035“ siht

Madala haridustasemega mitteõppivate 18–24-aastaste osakaal (kokku)

Allikas: Eurostat

10,8% 9,7% 11,0% 9,3% 9,1 –

Madala haridustasemega mitteõppivate 18–24-aastaste osakaal (mehed)

Allikas: Eurostat

14,3% 11,4% 13,3% 11,5% 11,1 –

Madala haridustasemega mitteõppivate 18–24-aastaste osakaal (naised)

Allikas: Eurostat

7,5% 7,8% 8,6% 6,7% 6,6 –

Eri- ja kutsealase haridusega täiskasvanute (25–64-aastaste) osakaal

Allikas: Statistikaamet

74,7% 74,9% 74,1% 75,2% 75,7 80%

Täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr formaal- ja mitteformaalõppes

Allikas: Eurostat, Statistikaamet

21,1% 23,2% 23,3% 21,4% 21,7 25%

Täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr informaalõppes

Allikas: Statistikaamet

– 57,9%40 59,9% – – kasvab

Aasta pärast lõpetamist nutika spetsialisee- rumise kasvualadel rakendunute osakaal kõigist hõivatutest

Allikas: Uuring „Edukus tööturul“

26,7% 27,0%41 Andmed avaldatakse 2025. aasta

jooksul

29,0% 30 –

Ennastjuhtiv õppija42

- akadeemiline taastenõtkus

- agentsus

- õpilaste autonoomiavajaduse tajutud toeta- mine

Allikas: Riiklik rahuloluküsitlus

–

32,4

27,2

38,7

32,2

26,7

39,8

kasvab

Tipptasemel oskustega43 õpilaste osakaal: funktsionaalne lugemisoskus

Allikas: PISA uuring

– 10,6% – – 16,3 –

Tipptasemel oskustega õpilaste osakaal: ma- temaatiline kirjaoskus

Allikas: PISA uuring

– 13,1% – – 18,6 –

Tipptasemel oskustega õpilaste osakaal: loo- dusteaduslik kirjaoskus

Allikas: PISA uuring

– 11,6% – – 14,9 –

Õpetajate keskmine töötasu võrreldes Eesti keskmise töötasuga (%), lasteaiaõpetajad

Allikas: Saldoandmik, EHIS, Statistikaamet

81% 92% 90% 92% 92 –

Õpetajate keskmine töötasu võrreldes Eesti keskmise töötasuga, üldhariduskooli õpeta- jad

105% 120% 118% 120% 120 –

40 Metoodika töötati välja 2023. aastal ning täitmise tulemused on avaldatud esimest korda. 41 2023. aasta tulemused on avaldatud esimest korda. 42 Uus mõõdik, avaldatud esimest korda riigi majandusaasta koondaruandes. 43 PISA uuringus 5. ja 6. taseme saavutanud. Tipptasemel oskustega õpilaste osakaal langes kõigis kolmes mõõdetud valdkonnas, kõige suurem oli langus funktsionaalse lugemisoskuse puhul. Vaatamata sellele kuuluvad Eesti õpilased PISA tulemuste poolest maailma tipp- riikide hulka. Siinsete õpilaste tulemused langesid teiste riikidega võrreldes suhteliselt vähem.

Mõõdik Täitmine

2022

Täitmine

2023

Täitmine

2024

Sihttase

2024

Sihttase

2025

„Eesti

2035“ siht

Allikas: Saldoandmik, EHIS, Statistikaamet

Õpetajate keskmine töötasu võrreldes Eesti keskmise töötasuga, kutseõppe õpetajad

Allikas: Saldoandmik, EHIS, Statistikaamet

102% 117% 115% 120% 120 –

Noorte usaldus riigi vastu

Allikas: Rahvusvaheline Kodanikuhariduse Uuring ICCS

– 57% – – – –

Tabel 10. Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas eelarve täitmine (tuhandetes eurodes)

Eelarve täitmine

2023

Esialgne eelarve

2024

Lõplik eelarve

2024

Eelarve täitmine

2024

Esialgne eelarve

2025

RES 2026

Kulud -704 347 -814 900 -946 916 -743 085 -848 215 -884 491

Allikas: 2024. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2025. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2025–2028

1.2.5 Eesti keel ja eestlus

Tulemusvaldkonna eesmärk

Tagada eesti keele elujõud ja toimimine Eesti Vabariigis esmase keelena igas eluvaldkonnas, tagada igaühele õi- gus ja võimalus kasutada Eestis eesti keelt, säilitada ja tu- gevdada eesti keele staatust, mainet ja eestikeelset kul- tuuri- ja inforuumi ning väärtustada teiste keelte valda- mist

Tulemusvaldkonnaga seotud strateegia „Eesti 2035“ strateegiline siht

Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud

Valdkonna arengukava

Eesti keele arengukava 2021–2035

Tulemusvaldkonna programmid

Keeleprogramm

Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisala

Haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisala

TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE

Positiivsed arengud

• Eesti keele staatus ja maine on hea (7 palli skaalal 5,5 palli eesti keelt emakeelena kõnelevate inimeste seas ja 4,4 palli muu emakeelega inimeste seas). 2024. aastal ajakohastati keeleoskusnõudeid, teos- tati järelevalvet keeleseaduse täitmise üle ning viidi ellu mitmeid olulisi tegevusi eesti keele maine ja staatuse kindlustamiseks. Selle käigus korraldati koostöös Eesti keelenõukoguga seminarid nii Eesti keelekorralduse kui ka eesti keele emakeelena õpe- tamise üle arutlemiseks, samuti uuendati Eesti õige- keelsussõnaraamatu tegevuskava.

• Ühiskonnas toimunud arengud (näiteks tehnoloo- gia areng, rändesurve, muudatused haridussüstee- mis) on tõstatanud kitsaskohad, millega tegelemi- seks koostati 2024. aastal keeleseaduse

väljatöötamiskavatsus ning sellele saadud tagasiside põhjal keeleseaduse eelnõu. Eelnõus tehakse mit- meid ettepanekuid eesti keele staatuse, kasutuse ja oskuse tugevdamiseks avalikus ruumis ning ühiskon- nas laiemalt. Muu hulgas osutas väljatöötamiskavat- suse analüüs, et mitmete huvirühmade hinnangul pole järelevalve piisavalt tõhus, et tagada keelesea- dusega kehtestatud nõuete täitmine.

• Toetati eestikeelsele õppele üleminekut, mis al- gas 2024. aasta sügisel. See tähendas laialdasi tege- vusi ülemineku ettevalmistamiseks ja üleminekuga alustamiseks. Keelevaldkonnas käivitati haridustöö- tajate keeleõppe pakkumine Eesti Keele Instituudis. Haridustöötajatele pakutakse B1-, B2- ja C1-taseme- tel keelekursuseid, mis valmistavad osalejaid ette eesti keele tasemeeksami sooritamiseks (2024. aas- tal alustas kursustel 538 haridustöötajat). Lisaks pa- kutakse keeleõpet toetavaid tegevusi, nagu keelelä- hetus (osales 20 õpetajat), ning toetatakse haridus- töötajaid eesti keele tasemeeksamiks valmistumisel. Haridustöötajate tulemuslik keeleõpe on eduka ees- tikeelsele õppele ülemineku üks võtmetegur.

• Mitmekeelsuse edendamisel kandis 2024. aastal vilja B-võõrkeelte õppe laiendamise reform. Koo- lid on B-võõrkeelte õpet tugevalt laiendanud ja mit- med võõrkeeled on õppijaid juurde saanud (eelkõige saksa, hispaania ja soome keel). 2024. aastal valmis reformi rakendumise esimese aasta analüüs.

Väljakutsed

• Eestikeelsele õppele ülemineku õnnestumine eeldab pingutusi kogu ühiskonnas ja keelevald- konnas, kus keeleprogrammi tegevused toetavad eesti keele maine tugevdamist ja kasutusalade laie- nemist, populariseerivad eesti keele kasutust ja taga- vad eesti keele toimimise ka digitaalses maailmas.

• Keeletehnoloogia arendamiseks on vaja uuen- dada õigusruumi, eestikeelse keeletehnoloogia arendamiseks aga hulgaliselt keeleandmestikke. Praegune õigusruum võimaldab koguda

tekstiandmeid ja keelekorpuseid teadus- ja arendus- töö tegemiseks, kuid piirab tulemuste edasist kasuta- mist.

• Keeleseaduse väljatöötamiskavatsuse analüüs osutas, et mitmete huvirühmade hinnangul pole järelevalve piisavalt tõhus. Sunnimeetmeid tuleb rangemaks muuta ning nende rakendamist intensii- vistada.

• Täiskasvanute eesti keele õppe killustatus. 2024. aastal jätkusid ministeeriumite ja teiste seotud

asutuste arutelud täiskasvanute eesti keele õppe valdkonna toimimise ja korrastamise üle. Nõudlus eesti keele õppe järele on suur, vaja on korrastada õppe pakkumist, sealhulgas prioriseerida sihtrühmi. Samal ajal tuleb tegeleda õppevõimaluste laienda- mise ja õppe kvaliteedi parandamisega. Täpsustada on vaja eri asutuste rollid ja vastutused valdkonnas.

Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda veebilehel Strateegilised alusdokumendid ja program- mid | Haridus- ja Teadusministeerium

Tabel 11. Tulemusvaldkonna „Eesti keel ja eestlus“ mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine

Mõõdik Täitmine

2022

Täitmine

2023

Täitmine

2024

Sihttase

2024

Sihttase

2025

„Eesti

2035“ siht

16–65-aastaste Eesti elanike funktsio- naalne lugemisoskus eesti keeles

Allikas: PIAAC uuring

– 61% – – –

Eesti keelt kasutavate inimeste osakaal rahvastikust44

Allikas: Eesti tööjõu-uuring (Statistikaamet)

91,2% 91,7% 91,5% 91 > 91%

Rahvusvahelise levikuga Eesti keeleteaduse publikatsioonide hulk ja viidatavus45

15746 – – 167 172 –

Mitmekeelsete terminibaaside hulk47 10048 115 139 100 100 –

Eesti keele keeletehnoloogiline tugi Osaline49 Osaline Osaline – – –

Eesti keele kui teise keele õppekorralduse keskkond täiskasvanud õppijale

Puudub Puudub Puudub – – –

Eesti elanike enesehinnanguline võõrkee- leoskus

Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring

– Mõõdetakse Eesti tööjõu-

uuringuga

– – –

Tabel 12. Tulemusvaldkonna „Eesti keel ja eestlus“ eelarve täitmine (tuhandetes eurodes)

Eelarve täitmine

2023

Esialgne eelarve

2024

Lõplik eelarve

2024

Eelarve täitmine

2024

Esialgne eelarve

2025

RES 2026

Kulud -7 959 -11 235 -13 688 -9 439 -11 314 -11 453

Allikas: 2024. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2025. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2025–2028

1.2.6 Keskkond

Tulemusvaldkonna eesmärk

Eesti inimestele on tagatud puhas ja mitmekesine elu- keskkond ning suhtumine loodusesse on vastutustundlik

Strateegilised arengudokumendid

Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030

Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016–2030

Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030

44 Muu ema- või kodukeelega inimeste enesehinnangulise eesti keele oskuse kohta kogutakse infot Statistikaameti korraldatava Eesti töö- jõu-uuringuga. Mõõdik sisaldub riigi pikaajalises strateegias „Eesti 2035“. 45 Mõõdetakse rahvusvahelistes eelretsenseeritavates väljaannetes (välja arvatud teeside kogumikud) avaldatud publikatsioonide (ETISe klassifikatsiooni 1.1, 1.2, 3.1, 2.1) hulka ja viidatavust. 46 2022. aasta tulemus on avaldatud esimest korda. 47 Mõõdetakse, kui paljude erialade oskussõnavara arendatakse keskselt koordineeritavas terminihalduskeskkonnas Ekilex. 48 2022. aasta tulemus on avaldatud esimest korda. 49 Võrreldes 2023. aasta riigi majandusaasta koondaruandes esitatuga on näitajat täpsustatud tagantjärgi.

Kiirgusohutuse riiklik arengukava 2018‒2027

Tulemusvaldkonna programm

Keskkonnakaitse ja -kasutuse programm

Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisala

Kliimaministeeriumi valitsemisala

TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE

Positiivsed arengud

• Eesti on nõustunud Euroopa Liidu looduse taasta- mise määruse eesmärkidega. Kuigi Eesti looduse olu- korda võib hinnata Euroopa Liidu üheks paremini säilinuks, on siiski ligi poolte ohustatud liikide ja elu- paikade seisund ka Eestis ebasoodne. Ökosüstee- mide taastamine ja elurikkuse kao peatamine on Eu- roopa roheleppe nurgakivi. Üks tulemusvaldkonna mõõdikutest on soodsas seisundis loodusdirek- tiivi elupaigatüüpide osakaal 57 protsenti (mõõ- detakse iga kuue aasta järel), mis on seatud sihtta- semel.

• Keskkonnavaldkonnas tulemuste saavutamise võti on teadlikud ning teadlikult oma käitumist muutvad kodanikud. 2024. aasta sügisel läbi viidud Eesti ela- nike keskkonnateadlikkuse uuringu andmetel on elanike keskkonnaalased teadmised jäänud eelmise uuringuga võrreldes samale tasemele. Järjest levi- num on mõistmine, et keskkonnahoidmine pole vaid tagajärgedega tegelemine, vaid ka kahjusid ennetav käitumine, näiteks tarbimise piiramine.

• Taastuvenergeetikale ülemineku kiirendamisel ning energiajulgeoleku tagamisel on oluline leida võima- lused loodusväärtuste ja taristu kooseksisteerimi- seks ning pakkuda keskkonnaalast infot ja eks- pertteadmisi. Üks eeldus tänase olukorra hindami- seks ning tegevuste mõju mõõtmiseks on kvaliteet- sed andmed. Keskkonnaandmete valdkonna aren- damiseks on käivitunud mitmed algatused: seire- võimekuse suurendamine, seireseadmete uuenda- mine ning uuenduslike viiside otsimine keskkonna- seire teostamiseks.

• Üks tulemusvaldkonna mõõdikutest on summaarne kasvuhoonegaaside koguheide. Eesti kasvuhoone- gaaside inventuuri50 2023. aasta andmete järgi oli kasvuhoonegaaside summaarne heitkogus 13,0 miljonit tonni CO2 ekvivalenti. Võrreldes 1990. aastaga on Eesti kasvuhoonegaaside kogu- heide vähenenud 63 protsendi võrra. Võrreldes eel- mise aasta andmetega on heitkoguste langus 9 prot- senti peamiselt energeetikasektoris toimunud muu- tuste tõttu. Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi kuuluvate tootmisüksuste heitkogus langes võrreldes 2022. aastaga ligi 38 protsenti.

• Rohereformi eesmärkide saavutamiseks viidi ellu rohereformi tegevuskava ning 11 ministeeriumit ja riigikantselei alustasid avaliku sektori keskkonnaja- lajälje ja kasvuhoonegaaside vähendamist, et saavu- tada rohereformi eesmärke. Keskkonnahoidlike rii- gihangete lihtsustamiseks on riigihangete registris näidiskriteeriumid. Rohevõrgustikud on loodud nii kohalike omavalitsuste kui ka ametnike tasandil.

• Ressursitootlikkuses ei ole viimastel aastatel suuri muutusi olnud, pikema aja vaates on see paranemas. Ebakindla majandusolukorra tõttu, mille põhjustas COVID-19 pandeemia ning käimasolev Venemaa ag- ressioon Ukrainas, on vähenenud kindlus ressursi- tootlikkust suurendavate investeeringute tegemi- seks. Sellest tulenevalt on pikenenud projektide täh- tajad ja tarneahelad ning vähenenud on huvi toetus- meetmete vastu. Kümne aastaga (perioodil 2013–

50 2023. aastal avaldatud Eesti kasvuhoonegaaside inventuur (Kasvuhoonegaasid Eestis | Kliimaministeerium)

2023) on Eestis ressursitootlikus suurenenud 38 protsenti, millega oleme Euroopa Liidus Iirimaa järel teisel kohal.

Väljakutsed

• Kliimaministeeriumi printsiip on, et majandus peab mahtuma looduse piiridesse. Elurikkuse kadu mõjub hävitavalt nii loodusele, inimestele kui ka kokkuvõt- tes majandusele. Keskkond on inimõigus, seega on kogu maailmas ning seega ka Euroopa Liidus üha enam vaja vastata pikaajalistele keskkonna ja klii- maga seotud väljakutsetele – hoogustuv rohereform, ressursside kestlik kasutus, ökosüsteemide säilita- mine, kliimamuutused ja nendega kohanemine. Ees- tis on keskkonnavaldkonna peamine väljakutse leida tasakaal keskkonnakaitse ja keskkonnakasutuse vahel.

• Fookuses on jäätmevaldkond ning selle reformi- mine. Jäätmereformi eelnõu saadeti valitsusse 2025. aasta esimeses kvartalis. Eesti jaoks lisandu- vad uued nõuded jäätmeliikidele (näiteks tekstiili- jäätmed, biojäätmed, niinimetatud ühekordse plasti direktiivi ülevõtmisega kaasnevad kohustused, pa- kendi- ja pakendijäätmete määrus). Samuti on seatud eesmärk ümber korraldada Eesti jäätmemajandus. Lisaks õigusaktidele ja pidevale koostööle partneri- tega on välja töötatud uus jäätmearuandluse kont- septsioon.

• Jäätmeteke on viimastel aastatel langustrendis ja kuigi 2023. aastal esines võrreldes 2022. aastaga jäätmetekke langus, ei saavutatud 2023. aastal jäät- metekke vähendamise eesmärki (2023. aasta tase: 3721 kilogrammi inimese kohta aastas versus kavan- datud 3460 kilogrammi inimese kohta aastas). Jäät- metekke vähendamise eesmärgi saavutamiseks on rakendatud erinevaid meetmeid (sealhulgas kam- paaniad teadlikkuse tõstmiseks ja liigiti kogumise hoogustamiseks, kohalike omavalitsuste nõusta- mine, toetusmeetmed) ning uuendatud õigusakte. Oluline on inimeste teadlikkuse suurendamine ja harjumuste muutmine keskkonnahoidlikuks.

• Tähelepanu all on ka veekaitse. 52 protsenti pinna- veekogumitest ja 74 protsenti põhjaveekogumitest on heas seisundis. Seisundi paranemist kahjuks näha ei ole. Eesmärkide saavutamist ja vete seisundi pa- randamise meetmete rakendamist takistab endiselt peamiselt ressursipuudus. Puudu on nii inimesi kui ka raha uuringuteks ja investeeringuteks. Jõgede, jär- vede, põhjavee ja rannikuvee ning mere seisundi pa- randamiseks ja üleujutuste vastu võitlemiseks viiakse ellu veemajanduskavasid ning üleujutus- riski maandamiskavasid. Kavandamisel on veere- form, mille eesmärk on tagada vajalikud investeerin- gud ning teenuse toimepidevus, sealhulgas joogivee kvaliteet, ka peale Euroopa Liidu toetuste lõppemist, ja ohjata veehinna tõusu. Selleks valmib 2025. aastal veeteenuse reformi strateegiline teekaart. Välja- töötamisel on vee taaskasutuse poliitika, et võimal- dada looduslike veeressursside säästmiseks kasu- tada puhastatud asulareovett ning karjääri- ja kae- vandusvett. Uuendati üleujutuste riskide hinnangut (lisandub 17 uut riskipiirkonda). Eesti merestratee- gia raames uuendati 2024. aasta mereala seisundi- hinnang 11 tunnuse alusel. Kuigi head

keskkonnaseisundit pole tervikuna saavutatud, vää- rib märkimist olukorra mõningane paranemine eut- rofeerumise valdkonnas.

• Olemasolevad poliitikad ja meetmed ei ole piisavad, et täita maakasutuse, maakasutuse muutuse ja met- sanduse (LULUCF) määruste raames võetud riiklikke kohustusi aastaks 2030. Samuti puudub selge sekto- rite vahel jaotatud trajektoor kliimaneutraalsuseni jõudmiseks aastaks 2050. Seetõttu alustati 2023. aastal kliimakindla majanduse seaduse väl- jatöötamist, mille eesmärk on määratleda põhimõt- ted ja heite vähendamise eesmärgid, mis on vajalikud 2030. aasta eesmärkide saavutamiseks, ning tagada üleminek kliimaneutraalsusele 2050. aastaks.

• Lähiaastate väljakutse on koostöös teiste valdkonda- dega taastuvenergeetikale ülemineku kiirenda- mine, mille lahendamisel on kriitilise tähtsusega li- savahendite leidmine. Käimasolevate mõjuhinda- miste ja planeeringute menetluste arv kasvab ning

on ootus, et menetlused viiakse läbi kiiremini ning asjatundlikumalt. Väljakutse lahendamiseks suuna- takse REPowerEU vahendeid taastuvenergia kasutu- selevõtu kiirendamise reformiks ja võrguinvestee- ringuteks, et kiirendada lubade andmise menetlusi ja tuua turule uusi taastuvenergiavõimsusi.

• Samuti on Eestis lähiaastate väljakutse tuumae- nergia kasutuselevõtu ettevalmistamine. Peami- sed tegevused on seotud vastava õigusruumi etteval- mistamisega, tuumaregulaatori loomisega ning inim- ressursside arendamisega.

• Üks kliimaministeeriumi suurimatest väljakutsetest on valdkonna ekspertide ning heade spetsialis- tide hoidmine ja motiveerimine, eriti arvestades valdkonna uusi algatusi ja teemade seotust teiste ministeeriumite valdkondadega.

Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda veebilehel Tegevuspõhine eelarve | Kliimaministeerium

Tabel 13. Tulemusvaldkonna „Keskkond“ mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine

Mõõdik Täitmine

2022

Täitmine

2023

Täitmine

2024

Sihttase

2024

Sihttase

2025

„Eesti

2035“ siht

Soodsas seisundis loodusdirektiivi elupai- gatüüpide osakaal

Allikas: kliimaministeerium

57% 57%51 57% ≥ 57% ≥ 57% –

Keskkonnateadlikkuse indeks

Allikas: kliimaministeerium

41,6% – 41,1% 45,5% – –

Kasvuhoone

gaaside summaarne koguheide

Allikas: kliimaministeerium

14,4 mln t CO2 ekv52

13 mln t CO2 ekv

– 12,4 mln t CO2 ekv

12 mln t CO2 ekv

8 mln t CO2 ekv

Heas seisundis olevate veekogumite osakaal

Allikas: kliimaministeerium

51% 52% – 55% 56% –

Jäätmeteke (välja arvatud põlevkivitööstus)

Allikas: kliimaministeerium

4585 kg/in

3721 kg/in

– 3400 kg/in

3350 kg/in

–

Ressursitootlikkus: SKP ja kodumaise toor- mekasutuse suhe

Allikas: Eurostat

0,83 €/kg53 0,86 €/kg – 0,69 €/kg 0,7 €/kg 0,9 €/kg

Tabel 14. Tulemusvaldkonna Keskkond eelarve täitmine (tuhandetes eurodes)

Eelarve täitmine

2023

Esialgne eelarve

2024

Lõplik eelarve

2024

Eelarve täitmine

2024

Esialgne eelarve

2025

RES 2026

Kulud -130 112 -166 686 -491 083 -110 465 –54 –

Allikas: 2024. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2025. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2025–2028

51 Ülejäänud 2023. aasta tulemused on avaldatud esimest korda. 52 Võrreldes 2023. aasta majandusaasta koondaruandega on väärtust korrigeeritud. Igal aastal koostatakse uued kasvuhoonegaaside in- ventuurid, kus lisaks viimasele aastale vaadatakse üle aegrea andmed, et metoodika oleks ühtne ning tulemused võrreldavad. 53 Alates 2024. aastast kasutatakse ressursitootlikkuse arvutamiseks aheldatud väärtusega SKP-d, mille referentsaasta on 2020. Varem kasutati näitaja arvutamiseks aheldatud väärtusega SKP-d, mille referentsaasta oli 2015. 2013.-2022. aasta andmed on korrigeeritud 30.12.2024, seetõttu ei ole varasemate aruannete väärtused võrreldavad. 54 Alates 2025. aastast on tulemusvaldkond ümber kujundatud.

1.2.7 Teadus ja arendustegevus ning ettevõtlus

Tulemusvaldkonna eesmärk

Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja ma- janduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ning maailma arenguvajadus- tele.

Valdkonna arengukava

Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõt- luse arengukava 2021–2035 (TAIE)

Tulemusvaldkonna programmid

Teadussüsteemi programm

Teadmussiirde programm

Ettevõtluskeskkonna programm

Ehituse programm

Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisalad

Haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisala

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitse- misala

Kliimaministeeriumi valitsemisala

TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE

Positiivsed arengud

• Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse (TAIKS) eelnõu jõudis pärast põhjalikku ettevalmistust riigikogu menetlusse. Uue alusseadusena loob TAIKS ühtsema raamistiku, kä- sitledes esimest korda teadus- ja innovatsioonisüs- teemi tervikuna ning hõlmates ka teadmussiiret, tea- duseetikat ja avatud teadust.

• Käivitati kaks teadus- ja arendusasutuste tead- mussiirde võimekuse kasvatamisele suunatud toetusmeedet. Temaatilised teadus- ja arendus- programmid arendavad teadusvõimekust TAIE fookusvaldkondades, mida iseloomustab kõrge ma- janduslik potentsiaal. Teadusuuringute mõju suuren- damine ning teadusasutuste ja kõrgkoolide institut- sionaalse teadmussiirde suutlikkuse toetamine (ASTRA+) toetab innovatsiooniteenuste arendamist ja spin-off55 potentsiaaliga projektide elluviimist. Nende kahe meetme kaudu suunab haridus- ja tea- dusministeerium olulist osa kogu teadmussiirde va- henditest.

• Valmis Eesti teadustaristu neljas teekaart, mis koondab 28 olulist teadustaristu objekti. Esimest korda on kavandatud toetus ka nende püsikulude katteks, mis aitab tagada taristu stabiilse kasutuse ja vähendab sõltuvust välisrahastusest.

• Majanduse ja tööstuse konkurentsivõime suurenda- miseks kinnitas Vabariigi Valitsus majanduskasvu kava. Lisaks käivitati Vabariigi Valitsuse majan- duskabineti nõupidamiste formaat, mille raames

55 Kõrvalettevõte või hargnenud ettevõte – teadus- ja arendusasutuse, sealhulgas kõrgkooli juures töötav ettevõte, mille ülesandeks on uute kõrgtehnoloogiliste ja teadusmahukate tehnoloogiate turustamisele kaasa aitamine ning teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni alusel areneva ettevõtluse soodustamine.

keskendutakse majanduse konkurentsivõime ja kas- vuga seotud küsimustele.

• Investeeriti AS Metroserdi all tegutseva rakendu- suuringute keskuse esimesse ärisuunda – biora- fineerimisse. Kokku käivitatakse viis ärisuunda: biorafineerimine, meditsiiniandmed, vesinikutehno- loogiad, droonitehnoloogiad ning autonoomsed sõi- dukid. Keskuse eesmärk on pakkuda teenuseid ning koostöövõimalusi ettevõtete sisemise arendus- ja in- novatsioonivõimekuse suurendamiseks.

• Ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse ja innovat- siooni toetamiseks käivitati ettevõtja teadus- ja arendustöö toetus ning jätkus ettevõtetele suuna- tud arendustoetuste rakendamine, sealhulgas Ra- kendusuuringute programmi kaudu.

• Käivitati Eesti Kaitsefond kogumahuga 100 miljo- nit eurot. Kaitsefondi eesmärk on arendada Eesti kaitsetööstust ning luua innovaatilisi kaitse- ja jul- geolekualaseid võimekusi, et vastata kasvavale glo- baalsele nõudlusele.

• Vabariigi Valitsus otsustas luua 160 miljoni euro suuruse toetusmeetme suuremahuliste investee- ringute soodustamiseks, mille eesmärk on toetada investeeringute tegemist Eesti majandusse, suuren- dada eksportivate ettevõtete konkurentsivõimet, ekspordivõimekust ja lisandväärtuse kasvu.

• Valmis Eesti turismi pikk vaade 2025–2035, mille eesmärk on turismisektori konkurentsivõime suu- rendamine tuntuse ja lisandväärtuse kasvu kaudu.

• Loodi ruumiloome kompetentsi koondav Maa- ja Ruumiamet koos elukeskkonna tervikliku ruumilise arengu eest vastutava riigiarhitekti positsiooniga.

• Ehitusvaldkonna tõhusamate ja läbipaistvamate protsesside nimel jätkati e-ehituse platvormi arendamist. Menetluste lühendamiseks valmis me- retuuleparkide ühendloa tehniline lahendus. Uus tase digitaliseerimises on võimalus taotleda Building Information Modeling’i ehk BIM-põhist ehitusluba.

• Valminud ehitusgiid annab lihtsa ja visuaalse üle- vaate ehitusnõuetest. Elukeskkonna kvaliteedi arendamiseks uuendati ehitusseadustiku eelnõu, val- mistati ette ligipääsetavuse eelnõu, alustati teaduste- gevust tänavaruumi põhimõtete kokkuleppimiseks ja viidi kvaliteetse ruumi põhimõtted nii ehitusseadus- tiku kui ka kliimakindla majanduse seaduse eelnõu- desse.

• Algas hoone elukaare süsinikujalajälje arvutus- metoodika väljatöötamine ja hoonetele reaalaja energiamärgise loomine, uuendati hoonete energia- tõhususe määruseid.

• 2,6 miljonit eurot suunati lasterikaste perede ko- dutoetuseks, 185 miljonit eurot korterelamute ning 19,5 miljonit eurot väikeelamute rekonst- rueerimiseks. Tagati toetuste regionaalne tasakaa- lustatus. Rekonstrueerimise teadus- ja arendustege- vuse programmi LIFE IP BuildEst raames valmisid renoveerimislahenduste ja kliimakindluse tagamise

infomaterjalid ning arendati piirkonnapõhist reno- veerimist.

Väljakutsed

• Ootused teadus- ja arendustegevuse mõjule kasva- vad, ent muutus eeldab väljakujunenud töökultuuri ja majandusstruktuuri uuenemist, mis pole kiire protsess. Kuigi avaliku sektori teadus- ja arendus- tegevuse rahastus on viimastel aastatel püsinud soovitud tasemel (üks protsent SKP-st), langes see 2024. aastal riigieelarve kärbete tõttu mada- lamale. Eesmärgi täitmine on ohus ka järgmistel aas- tatel. Et tagada alustatud muutuste mõju, on vaja edaspidi tagada rahastamise jätkumine kokkulepitud tasemel – üks protsent SKP-st.

• Teadlaste järelkasv on stagneerunud ja doktorik- raadiga spetsialistidel on endiselt väljaspool aka- deemilist sfääri vähe rakendust. See peegeldab nii vähest nõudlust teadus- ja arendustegevuse järele kui ka vajadust kohandada doktoriõpet ühiskonna ootustega. Murettekitavalt väheneb ka eesti keelt val- davate doktorantide osakaal, mis ohustab eestikeelse kõrghariduse ja teadmussiirde tulevikku.

• Rakendusuuringute tegijatel ülikoolides puudub sageli erasektori tellimus, mistõttu on lihtne jääda harjumuspärase alusteaduse juurde. Kuigi teadmussiirde toetamiseks on käivitatud mitmeid al- gatusi, on rahastus endiselt suunatud kas teadusasu- tustele või ettevõtetele, mitte nende koostööle. Rah- vusvaheline kogemus näitab, et suurim mõju sünnib ühiste tegevuste kaudu, mida toetatakse sihipäraselt mõlemalt poolt.

• Teadussüsteemi rahastus on endiselt killustunud ja projektipõhine, kasvav halduskoormus piirab teadustöö järjepidevust ning paindlikku reagee- rimist ühiskonna vajadustele. Vajalik on rahastuse terviklik ülevaatus ja kohandamine muutuvate vaja- dustega.

• Eesti majanduse konkurentsivõime ja tootlikkus on vähenenud, kasvu taastamiseks on vajalik jätkata Eesti ettevõtete teadus-arendustegevuse ning inno- vatsiooni võimekuse kasvu toetavate meetmete ra- kendamist ning panustada eesmärki kasvatada era- sektori teadus- ja arendustegevuste kulude jõudmist kahe protsendini SKP-st.

• Ekspordi, investeeringute ning turismi mahud ei ole taastunud. Mahtude suurendamiseks on oluline pakkuda ettevõtetele tuge ekspordiga alustamiseks

ja turgude mitmekesistamiseks. Välisinvesteeringute aktiivse meelitamise kõrval tuleb fookus seada ka jätkuinvesteeringute Eestis hoidmisele. Turismi arenduse fookuses tuleb hoida äriturismi kui kõrge lisandväärtusega teenussektori kasvatamist, et ai- data täita madalhooaega ning suurendada välisturis- tide arvu.

• Ettevõtjate aruandlus riigile vajab kaasajasta- mist ja reformi. Selleks tuleb jätkata riigi kogutavate andmete ühtse süsteemi loomisega asutuste üleselt, teha investeeringuid masinloetavate andmete vastu- võtmiseks ja töötlemiseks ning toetada ettevõtjaid ülemineku kiirendamiseks.

• Samuti vajavad reformi finantsinstrumentide pakkumise põhimõtteid: suurendada tuleb Ette- võtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse võimekust fi- nantseerida suuremahulisi projekte ja laiendada et- tevõtetele pakutavate finantsteenuste ning instru- mentide valikut.

• Hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia eesmärkide täitmiseks tuleb tagada vahendid, et renoveerimine toimuks ühtlases ja järjepidevalt kasvavas tempos.

• Ehitusvaldkonna tootlikkuse ja efektiivsuse tõstmi- seks tuleb jätkata digitaliseerimist ning leida välisva- hendite lõppemise tõttu selleks lisarahastust.

• Kvaliteetse ruumi ja uue Euroopa Bauhausi põhimõ- tete (eesmärk on kombineerida disain, kestlikkus, juurdepääsetavus, taskukohasus ja investeeringud, et aidata kaasa Euroopa rohelise kokkuleppe saavu- tamisele) läbiv rakendamine koostöös loodud Maa- ja Ruumiametiga, et edendada Eesti ehituskultuuri ja elukeskkonda.

• Elukeskkonna terviklik kujundamine vajab stra- teegilist plaani, mis ühendab maapoliitika, ruumilise planeerimise, liikuvuse ja ehituse.

• Elukeskkonna kvaliteedi tõstmiseks on vaja investee- rida ruumiloomealasesse teadus- ja arendustege- vusse ning selle tulemuste rakendamisse.

Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda järgmistel veebilehtedel:

Strateegilised alusdokumendid ja programmid | Hari- dus- ja Teadusministeerium

Tegevuspõhine eelarve | Kliimaministeerium

Valdkondlikud arengukavad | Majandus- ja Kommuni- katsiooniministeerium

Tabel 15. Tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus“ mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine

Mõõdik Täitmine

2022

Täitmine

2023

Täitmine

2024

Sihttase

2024

Sihttase

2025

„Eesti

2035“ siht

Riigieelarves kavandatud TA rahastamine

osakaaluna SKP-st (%)

Allikas: Riigieelarve seletuskiri

1 1 – ≥ 1

Erasektori TA kulutuste tase SKP-st (%)56

Allikas: Statistikaamet 1 1,0857 – 1,3 1,5 2

Nominaalne tööjõutootlikkus EL-27 kesk-

misest (%) 80,7 77,5 – 90 92 110

56 TAIE metoodika kohaselt mõõdetakse ettevõtlussektori TA-kulutuste osakaalu (BERD, Statistikaamet tabel TD052) 57 2023. aasta tulemused on avaldatud esimest korda.

Mõõdik Täitmine

2022

Täitmine

2023

Täitmine

2024

Sihttase

2024

Sihttase

2025

„Eesti

2035“ siht

Allikas: Eurostat

Koht Euroopa innovatsiooni tulemustabe-

lis (koht tulemusrühmas)

Allikas: Euroopa Komisjon

Mõõdukas innovaator

(12. koht)

Mõõdukas innovaator

(12. koht)

Tugev innovaator

(14. koht)

Tugev innovaator

Innovat- siooniliider

Tabel 16. Tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus“ eelarve täitmine (tuhandetes eurodes)

Eelarve täitmine

2023

Esialgne eelarve

2024

Lõplik eelarve

2024

Eelarve täitmine

2024

Esialgne eelarve

2025

RES 2026

Kulud -441 925 -681 403 -526 758 -448 863 -492 421 -525 917

Allikas: 2024. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2025. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2025–2028

1.2.8 Põllumajandus ja kalandus

Tulemusvaldkonna eesmärk

Eesti toit on tarbijate poolt eelistatud, elukeskkond on hoitud, toidusektori ettevõtted on edukad ning maa- ja rannakogukondade elujõud kasvab

Valdkonna arengukava

Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aas- tani 2030

Tulemusvaldkonda kuuluvad programmid

Põllumajandus, toit ja maaelu

Kalandus

Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisalad

Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi valitsemisala

Kliimaministeeriumi valitsemisala

TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE

Positiivsed arengud

• Toidu varustuskindluse tagamine on üks regio- naal- ja põllumajandusministeeriumi riigikaitselis- test ülesannetest. 2023. aastal koostati koostöös suuremate toidutootjate ning erialaliitudega toidu varustuskindluse strateegia ja tegevuskava. Definee- riti põhilised ohud, võimelüngad ning nii riigi kui ka erasektori vajalikud tegevused. Olulisemad stratee- gia ja tegevuskava tegevused, mis 2024. aastal alguse said, on niinimetatud kriisipoodide arendus, hajuta- tud kütusevaru suurendamine esmatootmise juures, tarneahela osalistega kriisikommunikatsiooni võr- gustiku ja -mudeli loomine. Samuti lisati olulisemad tarneahela ettevõtted prioriteetsete elektritarbijate nimekirja, tagati kriitilise tehnika juurdepääs krii- siaegsele vedelkütusele ning koordineeriti kriitilise tehnika riigikaitselistest kohustustest vabastamist. Enamik neid ülesandeid on jätkuvad ja arenevad, kuid jõuline algus on tehtud ning Eesti inimeste võime ka rasketes kriisides paremini hakkama saada on seeläbi tõusnud.

• 2024. aastal möödus teine ühise põllumajandus- poliitika strateegiakava 2023–2027 rakenda- mise aasta, mille jooksul rakendusid kõik Eesti ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava esimese

samba toetused ning ka osa teise samba toetustest. Põllumajandusele, toiduainetööstusele ja maaelu arenguks maksti 2024. aastal toetusi kogusum- mas 335 miljonit eurot.

• Kalandussektori arenguks maksti 2024. aastal toetusi välja summas 2,6 miljonit eurot. Eesti ka- landussektori arenguks on oluline Euroopa Meren- dus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (EMKVF) raken- damine. See aitab kaasa kalandussektori jätkusuutli- kule arengule, toetab keskkonnahoidu, edendab ko- halikku arengut ja suurendab sektori konkurentsi- võimet. 2024. aastal avati täiendavalt kaheksa uut meedet ja tehti kalandussektoriga ulatuslikku koos- tööd, et avada 2025. aastal suur enamus fondi meet- metest. 2025. aastaks on planeeritud 23 uue Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi meetme avamine, millest osad avanesid juba aasta alguses.

• Keskkonnahoiu täiendavaks tagamiseks soodus- tatakse põllumajanduses keskkonnasäästlike majandamisviiside kasutuselevõttu ja kasuta- mise jätkamist ühise põllumajanduspoliitika toe- tuste abil. Keskkonnasõbralikult majandatava maa osakaal kasutuses olevast põllumajandusmaast oli 2023. aastal 92,6 protsenti.

• Toiduohutuse baromeeter, mis mõõdab üldist toiduohutuse olukorda Eestis aastapõhiselt ja võrrelduna eelmise aastaga, oli 2024. aastal 99,34. Eesmärk on, et näit oleks vähemalt 100 ehk ei langeks võrreldes eelmise aastaga. Toiduohutuse ba- romeeter näitas 2024. aastal võrreldes 2023. aastaga toiduohutuse olukorra kerget langust.

• Teadmistepõhise poliitikakujunduse lahutamatu osa on rakendusuuringute elluviimine strateegi- liselt olulistes valdkondades. 2024. aastal saavu- tati Euroopa Komisjoni töögruppides kokkulepe uute aretustehnikate kasutuselevõtuks. Avanenud võima- luste rakendamiseks Eestis anti koostöös Eesti Tea- dusagentuuriga välja kahe miljoni euro suurune siht- toetusgrant, et tõsta Eesti sordiaretusega tegelevate uurimisrühmade võimekust täppisaretustehnikate kasutuselevõtul. Lisaks algatati koostöös Eesti Tea- dusagentuuri ja kliimaministeeriumiga agrometeo- roloogia rakendusuuringuid, mille kogueelarve ula- tus 1,2 miljoni euroni. Nende uuringute eesmärk on välja töötada kliimamuutustega kohanemist toetavad teenused ettevõtjatele.

Väljakutsed

• Toidu ohutuse ja usaldusväärsuse tagamine eel- dab teadmuspõhist lähenemist, järjepidevat ko- hanemist ühiskonna ootustega riskide maanda- misel ja laiapõhjalist järelevalvet ning tarbija teadlikkuse tõusu. Seetõttu on vaja oluliselt tõsta riigi suutlikkust tegeleda tõhusalt toiduohutuse järe- levalvega, sealhulgas riskihindamise ja –kommuni- katsiooniga.

• Antibiootikumide kasutamine põllumajandus- ja lemmikloomadel on langenud viimase kümne aastaga 35 protsenti, kuid vähenemine on peatu- mas. 2023. aastal müüdud toimeainete kogus võrrel- des eelneva aastaga tõusis vähesel määral. Antibioo- tikumide kasutamisega kaasneb mikroorganismide omadus mitte alluda antibiootikumide toimele ehk mikroobide antibiootikumiresistentsus (AMR). Põl- lumajandus- ja Toiduamet teeb regulaarset mikroo- bide antibiootikumiresistentsuse seiret sigadel ja ko- dulindudel ning nende saadustel.

• 2024. aastal Eesti loomakasvatusettevõtetes eriti ohtlike loomataudide juhtumeid ei olnud. Vaata- mata sellele positiivsele tulemusele oli olukord siiski keeruline. Üldine sigade Aafrika katku riskifoon met- sades on ägenemas.

• Peamised probleemid maapiirkonda elama asu- misel on teenuste kättesaadavus, atraktiivsete töökohtade vähesus ning probleemid elamuma- jandusega.

• Põllumajandussektori ettevõtete kohanemine roheülemineku väljakutsetega, sealhulgas klii- mamuutuste leevendamisega, ja samas toidu va- rustuskindlusega seotud riskide maandamine on valdkonna oluline kompleksne väljakutse. Lahen- duste leidmiseks on koostatud „Roheülemineku tee- kaart neljas põllumajandus- ja toidusektori valdkon- nas“ ning rakendatud eri meetmeid toidu varustus- kindluse tagamiseks koostöös eraettevõtetega. Sa- muti toetab roheülemineku väljakutse lahendamist uuendatud „Rohepöörde tegevusplaan 2023–2025“.

• Toidusektori konkurentsivõime ja eksport. 2024. aasta uuring Eesti elanike toidukaupade ostueelistuste ja hoiakute kohta näitab selgelt, et Eesti tarbijad hindavad jätkuvalt kodumaist toitu, kuid elukalliduse tõus on suurendanud hinnatund- likkust ja seadnud uusi väljakutseid nii tarbijatele kui ka toidutootjatele. 2024. aasta uuringu kohaselt eelistab 59 protsenti Eesti elanikest kodumaist toitu. Võrreldes 2022. aastaga, kui nimetatud uuring vii- mati läbi viidi, on see näitaja veidi langenud.

• Heas seisus kalavarude osakaal oli 2023. aastal 45 protsenti, varude seisund on halb ja jääb alla sea- tud sihttasemele – 61 protsenti. Kalavarude seisundi parandamiseks tuleb jätkuvalt ajakohastada kalava- rude kaitsemeetmeid ning vähendada püügikoor- must rannapüügis.

Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda veebilehel Strateegilised alusdokumendid | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Tabel 17. Tulemusvaldkonna „Põllumajandus ja kalandus“ mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine58

Mõõdik Täitmine

2022

Täitmine

2023

Täitmine

2024

Sihttase

2024

Sihttase

2025

Maapiirkonna elanike vanuses 20–64 tööhõive määr

Allikas: Statistikaamet

80,3%59 80,5%60 80,4% 78,7% 78,7%

Põllumajanduse, metsamajanduse, kalapüügi ja toiduai- nete tootmise ning joogitööstuse loodud lisandväärtus hõivatu kohta, kolme aasta liikuv keskmine

Allikas: Statistikaamet

35 762 eurot

40 176 eurot61

41 783 eurot

34 700 eurot

35 000 eurot

Põllumajandussaaduste ja toidukaupade kaubandusbi- lanss: ekspordi-impordi suhtarv

Allikas: Statistikaamet

0,89 0,8362 0,81 0,80 0,81

Kodumaist toitu osta eelistavate Eesti tarbijate osakaal

Allikas: Eesti Konjunktuuriinstituut

61% – 59% 75% 75%

Kasvuhoonegaaside (KHG) heide põllumajandus-too- dangu väärtuse kohta, tonni tuhande euro kohta63

Allikas: Statistikaamet, Eesti Keskkonnauuringute Keskus

2,3864 2,6065 – ≤ 2,5 ≤ 2,5

Toiduohutuse baromeeter

Allikas: regionaal- ja põllumajandusministeerium

99,63 100,69 99,34 ≥ 100 ≥ 100

58 Tulemusvaldkonna mõõdikud ei ole esindatud strateegias „Eesti 2035“. 59 Sihttaseme täitmist on täpsustatud võrreldes 2023. aasta riigi majandusaasta koondaruandes esitatuga. 60 Sihttaseme täitmist on täpsustatud võrreldes 2023. aasta riigi majandusaasta koondaruandes esitatuga. 61 Sihttaseme täitmist on täpsustatud võrreldes 2023. aasta riigi majandusaasta koondaruandes esitatuga. 62 Sihttaseme täitmist on täpsustatud võrreldes 2023. aasta riigi majandusaasta koondaruandes esitatuga. 63 Kasvuhoonegaaside heite inventuuri tehakse aasta n–2 kohta ehk 2023. aasta põllumajanduse kasvuhoonegaaside heite väärtus saa- dakse 2025. aasta inventuurist. Seega on 2023. aasta tulemused avaldatud esimest korda. 64 Sihttaseme täitmist on täpsustatud võrreldes 2023. aasta riigi majandusaasta koondaruandes esitatuga. 65 Sihttaseme täitmist on täpsustatud võrreldes 2023. aasta riigi majandusaasta koondaruandes esitatuga.

Tabel 18. Tulemusvaldkonna „Põllumajandus ja kalandus“ eelarve täitmine (tuhandetes eurodes)

Eelarve täitmine

2023

Esialgne eelarve

2024

Lõplik eelarve

2024

Eelarve täitmine

2024

Esialgne eelarve

2025

RES 2026

Kulud -429 673 -499 986 -425 445 -403 706 -447 465 -412 684

Allikas: 2024. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2025. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2025–2028

1.2.9 Transport

Tulemusvaldkonna eesmärk

Eesti transpordipoliitika eesmärk on tagada elanikele ja ettevõtetele ohutud, ligipääsetavad, kiired, kestlikud ning mugavad liikumisvo imalused kooskõlas Euroopa Liidu õigusnormides kehtestatud eesmärkidega

Valdkonna arengukava

Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035

Tulemusvaldkonna programm

Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programm

Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisala

Kliimaministeeriumi valitsemisala

Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi valitsemisala

TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE

Positiivsed arengud

• Raudtee valdkonnas jätkati 2024. aastal Aeg- viidu−Tapa−Tartu raudteelõigu elektrifitseerimisega ning aasta lõpus alustati Tapa−Narva raudteelõigu elektrifitseerimist. Edela suunal jätkati 2024. aastal Rapla–Lelle vahelisel raudteelõigul reisirongide piir- kiiruse tõstmiseks kuni 160 kilomeetrini tunnis raudtee muldkeha ja pealisehituse rekonstrueeri- mist.

• Võrreldes eelneva kahe aastaga vähenesid kok- kupõrked raudteeülesõidukohtadel. AS Eesti Raudtee taristul kokkupõrkeid raudteeülesõidukoh- tadel ei toimunud.

• Rail Balticu põhitrassi ehituslepinguid on sõlmitud 2024. aasta lõpuks 74 kilomeetri põhitrassi ulatuses, mis tagab raudtee valmimise Eestis 2030. aastaks.

• Maanteede valdkonnas viidi 2024. aastal ellu eri- nevaid teehoiu investeeringuid kokku 1101 kilo- meetril (sisaldab ehitust, rekonstrueerimist, re- monti ja tolmuvabade katete ehitust). Ehitati 15 kilo- meetri ulatuses 2+2 ja 2+1 ristlõikega teelõike. Re- konstrueeriti 21 silda ja 19 kilomeetri ulatuses erine- vaid teelõike. Teostati remonttöid 1067 kilomeetril teelõikudel. Ehitati ümber 14 liiklusohtlikku kohta.

• 2024. aastal vähenesid jalakäijatega õnnetused, milles hukkus inimene. Positiivse trendina on vä- henenud telefonikasutus mootorsõidukijuhtide seas ning suurenenud nii jalgrataste kui ka kergliikuritega liiklemisel kiivrit kandvate laste osakaal. Samuti on paranenud laste nähtavus liikluses – rohkem kasuta- takse jalgrattaga sõites helkurveste.

• Aasta jooksul oli Tallinna lennujaamast võimalik ot- selennuga lennata 60 sihtkohta, millest 44 olid re- gulaarliinid ja 16 regulaarsed tšarterlennud.

Lennuliiklus Eesti õhuruumis ja ülelennud on taas kasvutrendis.

• Lennunduse tõhusust mõjutasid 2024. aastal enim õhusõidukite hooldusvaldkonnas valitse- vad olud – rohke nõudlus ja teatud õhusõidukite mootorite probleemid ning varuosade puudus takis- tasid sektori kasvu, mis omakorda mõjutas pakku- mise vastavust nõudlusele, aga rolli mängis ka geo- poliitiline olukord. Suurenenud lennuliiklus ja parem teavituskultuur tõi 2024. aastal kaasa registreeritud lennuintsidentide arvu kasvu ligi 20 protsenti võrra.

• 2024. aastal oli maakonnaliinidel gaasibusse 19 protsendi võrra vähem. Gaasibussid asendati biodiiselkütust või HVO (Hydrotreated Vegetable Oil) teise kategooria kütust kasutavate bussi- dega. Alternatiivkütuseid kasutavate busside osa- kaal moodustas 44 protsenti. Kogu liinivõrgu maht suurenes 0,9 protsendi võrra. Kogu maakonnaliinide veomahust teenindatakse gaasibussidega 25 prot- senti ehk 12,3 miljonit kilomeetrit.

• Alustati Saaremaa nõudepõhise transpordi pi- lootprojektiga. Eesmärk on võtta nõudepõhine ühistransport laialdasemalt kasutusele mitmes eri- nevas ühistranspordikeskuses.

• Viidi läbi suursaarte parvlaevaliinide sõitjateveo hange, mille tulemusel sõlmiti uus leping TS Lae- vad OÜ-ga järgmiseks seitsmeks aastaks. Jätkub uue keskkonnasõbraliku parvlaeva ehitus suursaarte liinide teenindamiseks. Parvlaeva kontseptsioon on valminud ning laev valmib 2026. aastaks.

• Kuulutati välja sõitjateveo hange vedajate leidmi- seks praamiliinidele Rohuküla–Sviby, Kihnu–Muna- laid ja Munalaid–Manilaid, Sõru–Triigi ning Ruhnu– Munalaid, Ruhnu–Pärnu ja Ruhnu–Roomassaare. Viidi läbi Ruhnu lennuühenduse hange.

• Regionaal- ja põllumajandusministeerium koostöös riigilaevastikuga kuulutas aasta lõpus välja hanke Laaksaare–Piirissaare hõljukiliinile uue keskkonda säästvama hõljuki ostmiseks.

• Vabariigi Valitsus kinnitas ühistranspordi reformi kontseptsiooni, mis keskendub ühistranspordi aren- damisele. Eesmärk on suurendada säästlike liikumis- viiside osakaalu ja muuta ühistransporditeenus kät- tesaadavamaks nii elu-, töö- kui ka koolikohtade va- hel.

Väljakutsed

• Transpordi energiakulu (TWh) ei vähene loode- tud kiirusega, jätkuvalt kasvavad maanteede läbi- sõidud.

• Suurimad väljakutsed ühistranspordis on jätku- valt seotud nii linnapiirkondade autostumisega kui ka hajaasustuses kulutõhusate ühistranspor- diteenuse pakkumisega. 2024. aastal

ühistranspordiga, jalgsi ning jalgrattaga tööle liiku- mise osakaal küll veidi kasvas (34,9 protsendilt 35,1 protsendile), kuid kasv tuli kaugtöötamise osa- kaalu vähenemise (6,1 protsendilt 5,9 protsendile), mitte autode osakaalu vähenemise tulemusel. Autoga tööle liikumiste osakaal kasvas 0,1 protsenti, mis näi- tab, et autostumistrend jätkub ning ühistranspordi ja säästvate liikumisviiside arendamisse ning inimeste harjumuste muutmisesse pole piisavalt panustatud. Praeguse trendiga 2035. aastaks seatud sihttasemeid ei täideta.

• Eesmärk on rattaga tööl käijate osakaalu suuren- damine (2024. aastal vaid 2,7 protsenti, aasta varem 2,5 protsenti) mille tegelik potentsiaal on realiseeri- mata. Eesti suurimates linnades puudub rattateede põhivõrgustik.

• Raudteetaristu jätkuvad probleemid on vajadus tagada kaubaveole sobilik taristu, luua täienda- vaid võimalusi kaupade kiiremaks ühelt transpordi- liigilt teisele liigutamiseks ning rongidele raudteel täiendavaid möödumiskohti, aga ka raudteeohutus raudteeülekäikudel ja -sõidukohtadel. Kuigi reisi- jateveod jätkavad iga-aastast kasvamist, näitavad kaubaveoprognoosid iga-aastaseks mahuks kaks kuni kolm miljonit tonni, mis on selgelt vähem, kui on vaja raudtee jätkusuutlikuks arendamiseks. Seetõttu on iga aastaga kasvanud riigi toetus raudteetaristu majandamiseks. Rail Balticu ehitamiseks on ole- mas vaid osaline rahastus, oluline on leida täienda- vaid vahendeid, et rongiliikluse saaks avada 2030. aastal. Lisaks taristule on vajalik sõlmida kok- kulepped veeremi olemasuoluks uuel raudteel.

• Merenduses on peamine väljakutse ebastabiilne olukord maailmas, varilaevastik Läänemerel ja veealuse taristu kahjustamised, samuti üha enam

karmistuvad keskkonnanõuded. Merendus on glo- baalne äri ja sõltub otseselt üleilmsetest teguritest. Eestis on merendusteemad jagunenud eri ministee- riumite vahel ja merenduse terviklikuks arenemiseks on väga vajalik kõigi valdkonnaga seotud poolte ühtne koordineeritud koostöö.

• Maanteetransporditaristu arendamise ja korras- hoiu rahastamine on olnud aastaid ebapiisav – 2024. aastal oli rahastamine üle 25 protsendi väik- sem kui 2021. aastal. Tulenevalt teehoiuks ettenäh- tud vahendite vähenenud mahust ja ehitushindade kasvust viimastel aastatel on 2024. aasta töömaht võrreldes 2021. aastaga umbes 50 protsenti väik- sem. Arvestama peab asjaoluga, et seisukorra taastamine on oluliselt kulukam kui selle säilita- mine.

• Aastatel 2022−2024 hukkus maanteeliikluses aasta jooksul keskmiselt 59 inimest (aastate 2021−2023 keskmisena 55). Liiklusohutusprogrammi eesmärk vähendada kolme aasta keskmist liiklussurmade arvu maanteetranspordis kokku lepitud tempos jäi 2024. aastal täitmata.

• Maakondliku liinivõrgu ümberkorraldamisel on kavas välja töötada uus liinivõrk, tuginedes regu- laarsete intervallidega sõiduplaanidele (ehk taktipõ- hisusele), mis on eeldus liinide tõhusale omavaheli- sele sidumisele.

• Kavas on välja töötada kestlik ühistranspordi ra- hastusmudel, kuna alates 2020. aastast on ühist- ranspordi baaseelarve külmutatud, kuid lepingud ve- dajatega on pikaajalised ja indekseeritud, mistõttu on tegelikud kulud inflatsioonist tulenevalt suurenenud.

Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda veebilehel Tegevuspõhine eelarve | Kliimaministeerium

Tabel 19. Tulemusvaldkonna „Transport“ mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine

Mõõdik Täitmine

2022

Täitmine

2023

Täitmine

2024

Sihttase

2024

Sihttase

2025

„Eesti

2035“ siht

Liikluses hukkunute arvu vähenemine poole võrra kolme aasta keskmisena

Allikas: Transpordiamet

55 55 59 42 40 30

Liikluses raskelt vigastatute arvu vähenemine poole võrra kolme aasta keskmisena

Allikas: Transpordiamet

367 39566 483 309 302 187

Transpordi CO2 heite vähenemine 700 kilo- tonni võrra võrreldes 2018. aastaga67

Allikas: kliimaministeerium

2437,94 kt CO2 ekv

2437,77 kt CO2 ekv

– 2291,92 kt CO2 ekv

2231,18 kt CO2 ekv

1700 kt CO2 ekv

Kauba- ja reisilaevade arv Eesti lipu all (kogu- mahutavus 500 ja enam)

Allikas: majandus- ja kommunikatsiooniministee- rium

23 31 35 40 75 360

Suurendada raudteekaubaveo osakaalu tonn- kilomeetrites võrreldes maanteetranspordiga

Allikas: Statistikaamet

22% 16% 12% 24% 13% 40%

66 Võrreldes 2023. aasta riigi majandusaasta koondaruandes esitatuga on näitajat täpsustatud tagantjärgi. 67 Kasvuhoonegaaside heite inventuuri tehakse aasta n–2 kohta ehk 2023. aasta põllumajanduse kasvuhoonegaaside heite väärtus saa- dakse 2025. aasta inventuurist. Seega on 2023. aasta tulemused avaldatud esimest korda.

Mõõdik Täitmine

2022

Täitmine

2023

Täitmine

2024

Sihttase

2024

Sihttase

2025

„Eesti

2035“ siht

Aastaringsete regulaarsete lennuliinide arvu suurendamine

Allikas: AS Tallinna Lennujaam

33 44 44 45 50 50

Tabel 20. Tulemusvaldkonna „Transport“ eelarve täitmine (tuhandetes eurodes)

Eelarve täitmine

2023

Esialgne eelarve

2024

Lõplik eelarve

2024

Eelarve täitmine

2024

Esialgne eelarve

2025

RES 2026

Kulud -602 475 -887 448 -1 048 691 -700 251 –68 –

Allikas: 2024. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2025. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2025–2028

1.2.10 Energeetika

Tulemusvaldkonna eesmärk

Tagada tarbijatele turupõhise hinna ning kättesaadavu- sega energiavarustus, mis on kooskõlas Euroopa Liidu pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega, sa- mas panustades Eesti majanduskliima ja keskkonnasei- sundi parendamisse ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu.

Valdkonna arengukava

Energiamajanduse arengukava aastani 2030

Tulemusvaldkonna programm

Energeetika ja maavarade programm

Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisala

Kliimaministeeriumi valitsemisala

TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE

Positiivsed arengud

• Elektri- ja gaasivarustuskindlus. Gaasi varustus- kindlus tagatakse ühe teravatt-tunnise strateegilise gaasivaruga Inčukalnsi gaasihoidlas. Läti võimaldas 2024. aasta novembris hoida Eesti gaasivarusid eri- tariifiga 2030. aastani. Täielikult sai valmis Pakri- neeme haalamiskai erinevat tüüpi FSRU (Floating Storage Regasification Unit) ujuvterminalide teenin- damiseks, sealhulgas paigaldati maagaasi laadimis- käpp. Eesti varustuskindlust toetavad ka Klaipėda ja Inkoo LNG-terminalid ning Poola-Leedu gaasiühen- dus (GIPL).

• Ettevalmistustegevused elektrisüsteemi sünkro- niseerimiseks Mandri-Euroopa sagedusalaga. 2024. aastal valmistuti 2025. aasta 9. veebruaril toi- munud Balti elektrisüsteemide liitumiseks Mandri- Euroopa sünkroonalaga. Eestis valmis kolmas sünk- roonkompensaator ning lõpetati Eesti-Läti kolmanda liini rekonstrueerimine. Mais kinnitas riigikogu stra- teegilise reservi ning detsembris esitas Vabariigi Va- litsus riigikogule varustuskindluse eelnõu, mille alu- sel saab 2026. aastast rakendada saartalitlusvõime teenust kuni 1000-megavatise (MW) kindla

68 Alates 2025. aastast on tulemusvaldkond ümber kujundatud.

tootmisvõimsuse tagamiseks. Tugevdati kriitilise ta- ristu kaitset ning algatati merealuse taristu seirevõi- mekuse arendamine (projekt „Merehunt“).

• Taastuvenergia osakaal elektritoodangus kasvas 2024. aastal 63 protsendini. Käivitati taastuvener- gia vähempakkumise tulemusel täiendavate tootmis- võimsuste lisamine 720 gigavatt-tunni (GWh) ulatu- ses. Valmisid uued tuulepargid: Sopi-Tootsi (255 me- gavatti) ja Aidu (75 megavatti). Edendati tuulepar- kide arendamist sobivatel riigimaadel ning tehti ka ettepanek hoogustada ammendunud kaevandusala- del taastuvenergia tootmist.

• 2024. aastal koostati energiamajanduse arengu- kava aastani 2030 kaks tööversiooni. Sidusrüh- made tehtud ettepanekute alusel täiendati üldees- märgi sõnastust, alaeesmärke, mõõdikuid ja aastaks 2035 seatavaid sihttasemeid. Täpsustati kavandatud tegevusi ning elektri, soojuse, gaasi tarbimise, võim- suste, toodangu ja energiahinna prognoose. Lisaks kliimakindla majanduse seaduse eelnõus sätestatud nõudeid elektri- ja soojusenergia tootmisele. 2024. aastal koostati arengukava mõjude hindami- sed (sealhulgas keskkonnamõju strateegiline hinda- mine).

• Viidi läbi Euroopa Komisjoni rahastatud olemasole- vate ja uute energiatõhususe meetmete uuring. Selles kaardistati kulutõhusad poliitikameetmed, mis aitavad riigil täita 2030. aasta kumulatiivse energia- säästu eesmärke. Uuring hõlmas nii energiasäästuga seotud tegevusi kui ka õigusloome ettepanekuid.

• 2024. aastal jätkus fosforiidi ja teiste kriitiliste maavarade ulatuslik uurimine. Valmis järjekordne Eesti Geoloogiateenistuse Arbavere maapõue uurin- gukeskuse puursüdamike hoidla.

Väljakutsed

• Varustuskindluse tagamiseks pole piisavas ma- hus juhitavat võimsust. Juhitavad põlevkivielektri- jaamad ei ole turul enam konkurentsivõimelised, sa- mas uute juhitavate elektritootmisvõimsuste raja- mine vajab toetavaid meetmeid ja aega. Olemasole- vate tootmisvõimsuste säilitamiseks hakatakse ra- kendama strateegilist reservi ja saartalitlusvõime teenust. Uue võimsusmehhanismi vajadus tekib

tõenäoliselt 2035. aastast, kuid analüüsi ja riigiabi loa taotlusega tuleb alustada juba 2025. aastal.

• Taastuvenergia arendamisel on takistused. Prob- leemkohad on tuuleparkidele sobivate asukohtade leidmine, kogukondade vastuseis ning riigi piiratud planeerimissuutlikkus. Vajalik on kiirendada liitu- misprotsesse, võrguarendust ja loamenetlusi ning leida lahendused kohalike omavalitsuste vastusei- sule tuuleparkide rajamiseks.

• Elektrienergia salvestamise ja tarbimise juhti- mise lahendused, et olla valmis taastuvelektri suuremaks tootmiseks. Taastuvelektri ettearvama- tus toob elektrisüsteemis kaasa hetki, mil elektrit on üle või puudu. Salvestamine võimaldab elektritoot- mist nihutada ajalt, mil elektrit on üle, ajale, mil elekt- rit on puudu, ja seeläbi vähendada elektrihindu ning hindade volatiilsust. Lisaks võimaldab see vältida elektrivõrgu ülekoormamist. Tarbimise juhtimine seevastu võimaldab elektritarbimist nihutada ajale, mil tootmist on üle või puudu, ning seeläbi panustada elektrisüsteemi tasakaalu. Salvestus ja tarbimise juh- timine panustavad varustuskindlusesse tarbimise ja tootmise tasakaalu hoidmise kaudu – need aitavad tagada elektrisüsteemi sageduse 50 hertsi (Hz). Sage- duse hoidmiseks hangib süsteemihaldur Elering sa- gedusreserve. Vajalik on edasi arendada salvestuse ja tarbimise juhtimise kasutuselevõttu toetavat turu- mudelit ja andmevahetust, et salvestus ning tarbi- mise juhtimine muutuks turupõhiseks lahenduseks. Salvestuse investeeringute põhiline barjäär on kallid opereerimiskulud, mis tulenevad näiteks võrgutariifi topelt maksmisest, ja tarbimise juhtimist pärsivad puudulikud elektriturureeglid, mis ei võimalda täna

tarbimise juhtimist elektriturul müüa. Mõlema välja- kutse lahendamiseks on muutmisel elektriturusea- dus.

• Kaugkütte arendamine. Väljakutse on salvestusla- henduste ja heitsoojuse laialdasem kasutamine ning madalatemperatuurilise kaugkütte rakendamine. 2024. aastal rakendati esimest korda kahetariifilist soojushinda. Regulatsioonimuudatus, mille jõustu- mine on kavandatud 2026. aastaks, vähendab võr- guettevõtete ebakindlust mitmetariifilise hinna keh- testamisel ja aitab tagada õiglasema taristukulude jaotuse.

• Avaliku sektori eeskuju. Taastuvenergia kasuta- mine avalikus sektoris on olnud tagasihoidlik. Rohe- hangete süsteem ja taastuvenergia ostud vajavad strateegilist arendust ning laiendamist teistele ener- gialiikidele.

• Energiatõhususe eesmärkide täitmine. Uute di- rektiividega kokku lepitud sihttasemete täitmiseks on 2030. aastaks vaja täiendavat energiasäästu um- bes kuue teravatt-tunni jagu. Eesmärgi saavutami- seks on vajalik eri sektorite omavaheline koostöö.

• Maapõueressursside kasutuse arendamine. Foo- kuses on kriitiliste maavarade ja sekundaarsete toor- mete uuringud ning kontsessioonimehhanismi loo- mine. Jätkuma peab ehitusmaavarade säästlik kasu- tus ja maakondlike teemaplaneeringute koostamine. Vajalik on hoida ühiskonnas konstruktiivset dialoogi maavarade kasutamise teemal.

Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda veebilehel Tegevuspõhine eelarve | Kliimaministeerium

Tabel 21. Tulemusvaldkonna „Energeetika“ mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine

Mõõdik Täitmine

2022

Täitmine

2023

Täitmine

2024

Sihttase

2024

Sihttase

2025

Soodsa hinnaga ja keskkonnanõudeid arvestav kü-

tuste ja energia kättesaadavus tarbijale69

Allikas: Maailma Energeetikanõukogu

ABA ABA – ABA ABA

Tabel 22. Tulemusvaldkonna „Energeetika“ eelarve täitmine (tuhandetes eurodes)

Eelarve täitmine

2023

Esialgne eelarve

2024

Lõplik eelarve

2024

Eelarve täitmine

2024

Esialgne eelarve

2025

RES 2026

Kulud -81 917 -80 658 -77 301 -47 771 –70 –

Allikas: 2024. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2025. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2025–2028

1.2.11 Digiühiskond

Tulemusvaldkonna eesmärk

Digiriigis on tagatud parim kogemus, Eestis on ülikiire internet kõigile soovijatele kättesaadav ning meie küber- ruum turvaline ja usaldusväärne

69 World Energy Council Energy Trilemma Index 2021 Country rankings WEC Energy Trilemma Index Tool. Iga indeksi täht väljendab riigile antud hinnet vastavas kategoorias. Esimene täht kirjeldab energiajulgeoleku olukorda riigis, teine energia kättesaadavust ning taskukohasust ning kolmas energeetika keskkonnamõju. Tähega A kirjeldatakse tulemust positsioonilt esimese 25 protsendi riikide seas – see tähendab, et parim tulemus kõigis kategooriates oleks väljendatud kujul AAA. Kõige kehvem tulemus väl- jendatakse tähega D positsioonilt viimase neljandiku riikide seas. 70 Alates 2025. aastast on tulemusvaldkond ümber kujundatud.

Tulemusvaldkonnaga seotud strateegia „Eesti 2035“ strateegiline siht

Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimese- keskne riik

Valdkonna arengukava

Digiühiskonna arengukava 2030

Tulemusvaldkonna programm

Digiühiskonna programm

Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisala

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitse- misala

TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE

Positiivsed arengud

• Digiriigi edu mõõdetakse avalike digiteenustega rahulolu kaudu. Teenustega rahulolu oli 2024. aas- tal kõrge – 82 protsenti. Eesmärk on erinevate tege- vuste kaudu rahulolu veelgi suurendada. Alates 2022. aastast on riigiportaali eesti.ee kaudu jõudnud inimesteni elusündmusteenused, mille eesmärk on lihtsustada avalike teenuste kasutamist. 2024. aasta lõpuks on inimesele kasutatavad kaheksa elusünd- musteenust: abielu, lapse saamine, kaitseväekohus- tuse täitmine, Eestisse elama asumine, lähedase surm, pension, raske tervisediagnoosiga lapse toeta- mine, lahutus. Kasutajad on loodud elusündmustee- nused hästi vastu võtnud.

• Olulise uuendusena teenuste kvaliteedi tõstmi- seks avaldati 2024. aasta lõpus eesti.ee mobiili- rakendus, et pakkuda kasutajatele mugavat ja lihtsat ligipääsu riiklikele teenustele nutiseadme kaudu, ole- nemata asukohast või ajast. Eesti.ee rakenduse kaudu saab kodanik kasutada mugavalt nii uusi kui ka riigiportaali eesti.ee populaarsemaid e-teenuseid.

• Küberturvalisuse mõõdiku järgi 2024. aastal ini- meste usaldus avalike e-teenuste vastu võrreldes 2023. aastaga pisut tõusis – 91,5 protsendilt 91,8 protsendile –, kuid oli madalam kui 2022. aasta tulemus 95,3 protsenti. Suurimateks usalduse mõju- tajateks võib pidada üldist muutunud julgeolekuolu- korda maailmas, andmelekke intsidente ning kü- berrünnete aktiviseerumist Eesti taristu ja veebitee- nuste vastu. Kuna kasutajad muutuvad küberturvali- susega seotud ohtude ja riskide suhtes järjest teadli- kumaks ja ettevaatlikumaks, on ka mõningane usal- damatus ootuspärane. Positiivne on järjepidev usal- duse hoidmine üle 90 protsendi. Julgeolekuolukorra muutustest ja küberrünnetest hoolimata toimisid Eesti e-teenused tõsisemate häireteta ja parandati ka üldist toimepidevust.

• 2024. aastal suunati täiendavaid vahendeid kü- berturvalisuse taseme ühtlustamiseks ja huku- kindluse tagamiseks. Suurendati kriitiliste info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) teenuste ühen- duste dubleerimise, taakvarast tulenevate ohtude vä- hendamise, monitooringu parendamise ja turvatesti- mise võimekuse loomise eelarvet – nii suureneb info- süsteemide turvalisus ja digiühiskonna toimimine.

• 2024. aastal uuendati küberturvalisuse stratee- gilisi dokumente. Olukorras, kus globaalne jul- geolekuolukord on märgatavalt halvenenud, on foo- kus seatud eelkõige julgeoleku ja turvalisuse kindlus- tamisele. Küberturvalisuse arengut on käsitletud või- malikult komplektselt, hõlmates küberaspekte alates kesksete turbelahenduste arendamisest ja elutäht-

sate teenuste toimimise kindlustamisest kuni laia- pindse ennetuse ning piisava järelkasvu tagamiseni.

• Toimekindluse suurendamise foonil oli 2024. aastal fookuses riigiasutuste sõltuvus IT- majadest ning proovile pandi teenuste toimepi- devus välisühenduste katkemise korral. Koostöös sihtasutusega CR14 viidi läbi IT-majade saartalitluse õppus, mille eesmärk oli suurendada riigi IT-majade valmisolekut säilitamaks riigi infosüsteemi kuulu- vate teenuste toimimist saartalitluse režiimis ehk olukorras, kus võrguühendused väljaspool Eestit on halvenenud või täielikult katkenud. Muu hulgas tes- titi varukoopiatest taastamist ja sõltuvusi andmekes- kustest ning selgitati riigipilve kasutusjuhtusid. Li- saks toimus suurõppus kübervaldkonnas, kus harju- tati riigi IT-majade, muude asutuste ja küberreservi koostööd kriiside lahendamisel.

• Küberturvalisuse taseme ühtlustamiseks toetati 2024. aastal kohalikke omavalitsusi ning hari- dussektorit infoturbemeetmete kaardistamisel ja rakendamisel. Lisaks toimusid praktilised info- turbestandardi rakendamise töötoad. Küpsustaseme kaardistamisel ühtlustati metoodikat ning võeti ka- sutusele mõõdik, mis aitab asutustel hinnata enda vastavust ja kaardistada edasisi tegevusi infoturbes- tandardi rakendamiseks ning küberturvalisuse baas- taseme saavutamiseks. Konsolideeritud tulemuste põhjal on võimalik otsustada, millised sektorid vaja- vad rohkem tuge, ning prioriseerida turvapoliitikas meetmeid, mille rakendamisega jäävad asutused hätta.

• Ühenduvus on jätkuvalt paranemas. 2024. aasta lõpuks on 81 protsendil Eesti ettevõtetest ja kodu- majapidamistest võimalus liituda väga suure läbilas- kevõimega võrkudega. 2024. aastal said valmis esi- mesed taasterahastust finantseeritavad projektid ja 598 aadressi said liitumise võimaluse valguskaabel- võrguga. Samuti jõudis lõpuni kogukonna lairibavõr- kude toetusmeetme pilootprojekt, mille tulemusel rajasid viis küla enda initsiatiivil ja riigi toetusel val- guskaabelvõrgu 100 aadressile.

Väljakutsed

• Riigi IKT-taristu hukukindluse saavutamine. Va- jalik on Eesti riigi terviklik võime toimida ja osutada teenuseid ka digitaalse taristu kriisi korral.

• Üleriigiline IKT juhtimine. Eesmärk on tagada rii- gis praeguse geopoliitilise olukorra ja majanduslike võimalustega sobituv efektiivne ja jätkusuutlik IKT korraldus.

• Andmete ja tehisaru kasutuselevõtt. Eesmärk on kujundada Eesti andmete väärindamise ja targa ka- sutamise kaudu juhtivaks andmemajanduse ja ava- liku halduse kvaliteediga riigiks maailmas.

• Küberturvalisus. Tagada tuleb Eesti digiriigi turva- lisus, luues paindliku ja kõiki sihtrühmi arvestava riikliku küberturvalisuse juhtimissüsteemi, mis en- netab proaktiivselt küberintsidente ja kriise. Ees- märk on tagada turvaline ja usaldusväärne digitaalne keskkond nii kodanikele kui ka ettevõtetele.

• Digioskuste ja järelkasvu tagamine ning naiste osakaalu suurendamine IKT-sektoris. Vaja on kindlustada, et digiühiskonna arengu eeldusena elak- sid riigis digivõimekad inimesed.

Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda veebilehel Strateegilised alusdokumendid | Justiits- ja Digiministeerium

Tabel 23. Tulemusvaldkonna „Digiühiskond“ mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine

Mõõdik Täitmine

2022

Täitmine

2023

Täitmine

2024

Sihttase

2024

Sihttase

2025

„Eesti

2035“ siht

Avalike digiteenustega rahuolu

Allikas: teenuste kataloog, justiits- ja digiministeerium

80% 83% 82% 83% 84% 90%

Eesti elanikud tunnevad end internetis turvaliselt ning usaldavad e-riiki: turvariski vältimise kaalut- lustel avaliku sektori või teenusepakkujaga elekt- roonilisest suhtlemisest hoidunute osakaal

Allikas: Statistikaamet

4,7% 8,5% 8,2% 8% 7,5% –

Eesti kodumajapidamiste ja ettevõtete osakaal, kel on võimalus liituda vähemalt 100 Mbit/s inter- netiühendusega, mida saab suurendada kuni kii- ruseni 1 Gbit/s

Allikas: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

74,6% 80% 81% 77% 82% –

Tabel 24. Tulemusvaldkonna „Digiühiskond“ eelarve täitmine (tuhandetes eurodes)

Eelarve täitmine

2023

Esialgne eelarve

2024

Lõplik eelarve

2024

Eelarve täitmine

2024

Esialgne eelarve

2025

RES 2026

Kulud -90 795 -150 225 -123 324 -94 878 -159 704 -128 221

Allikas: 2024. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2025. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2025–2028

1.2.12 Tõhus riik

Tulemusvaldkonna eesmärk

Elanikkonna vajadustega arvestav ühtne ja tõhus riigiva- litsemine

Valdkonna arengukava

Tulemusvaldkonna kohta ei ole arengukava koostatud

Tulemusvaldkonna programmid

Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamise programm

Riigi rahanduse programm

Halduspoliitika programm

Regionaalpoliitika programm

Finantspoliitika programm

Arhiivinduse programm

Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisalad

Riigikantselei

Rahandusministeeriumi valitsemisala

Haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisala

Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi valitsemisala

TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE

Positiivsed arengud

• Eestiga sarnaste Euroopa riikide võrdluses on Eesti riigireiting veidi parem ning väljavaade sta- biilne. Reitinguagentuurid tõstavad meie peamiste

tugevustena esile Eesti pikaajalise stabiilse ja proak- tiivse eelarve- ja majanduspoliitika, madala võla- koormuse ning väljakujunenud ja tugeva institutsio- naalse raamistiku.

• Pangandussektor on endiselt tugev ning olnud valmis Eesti ettevõtjaid ja majapidamisi ka kee- rulistel aegadel toetama. Intressikeskkond on pide- vas muutumises ning 2023. aastal kallinenud intres- side määrad hakkasid möödunud aastal alanema. Pankade viivislaenude portfell pole hoolimata ma- janduse keerulistest aegadest ülemäära kasvanud.

• Rahapesu andmebüroo tõhustas 2022. aastast järele- valvet virtuaalvääringu teenuse pakkujate (VASP) üle ning tänu sellele on virtuaalvääringu teenuse pakkujate turg tänaseks oluliselt korrastunud.

• Pandeemia ning muudatused kogumispensionite süsteemis on tõstnud märkimisväärselt huvi inves- teerimise ja rahatarkuse vastu. Teadlastega koostöös valmisid 2023. aasta suvel rahatarkuse õpiväljun- did kõikidele kooliastmetele, mis lõimiti 2024. aastal õppekavadesse ja -materjalidesse.

• Paindlike töökorralduse mudelite soodustamine suurendab riigi kui tööandja atraktiivsust. Püsiva kaugtöö kokkuleppega teenistujate arv on suurene- nud – 2024. aastal oli kokkulepe sõlmitud 1062 tee- nistujaga (2023. aastal 973 teenistujaga).

• Statistikaameti pikaajalisem püüd on vähendada oluliselt andmeesitajate koormust. 2024. aastal lõppes projekt, mille tulemusel paranes teistest and- meallikatest saadavate andmete kasutuselevõtt.

• Regionaal- ja põllumajandusministeerium saavutas valitsuses 2024. aasta augustis kokkulepitud 2024. aasta ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava 2021–2027 eesmärgid nii kohustuste kui ka välja- maksete määra poolest. Meetmete eelarvest 96 prot- senti jõuab läbi avatud taotlusvoorude kohalike ja re- gionaalsete partneriteni. Nutikama Eesti poliiti- kaeesmärgi ettevõtlusmeetmetest on 31.12.2024 sei- suga suunatud väljapoole Tallinna ja Tartu piirkondi 32 protsenti toetustest ning Rohelisema Eesti ette- võtlustoetustest 54 protsenti.

• Regionaalsete erinevuste vähendamiseks jõustus 2024. aastal omavalitsuste tulumaksu ümber- korraldus, millega suurendatakse vähem jõukamate omavalitsuste tulubaasi jõukamate tuleviku tulu- maksu kasvude arvelt.

• 2024. aastast alates on kohalikel omavalitsusel oluliselt suurem vabadus maamaksu üle otsusta- misel. Seadusemuudatused andsid omavalitsustele võimaluse aastaid samal tasemel püsinud maamak- sulaekumist kasvatama hakata. See omakorda annab omavalitsustele paremad võimalused maakasutuse juhtimiseks, rohkem raha taristu- ja arenguinvestee- ringuteks ning aitab tagada omavalitsuste tõhusat toimimist.

• Koostamisel on üleriigiline planeering „Eesti 2050“, mis toetab valdkondade üleselt ruumilise arengu strateegilise vaate kujundamist.

• Planeerimismenetluste tõhustamine on jätkunud – valmistati ette planeerimisseaduse muutmise sea- dus ja arendati planeeringute menetluse süsteemi.

• Ruumiandmete hõive ja maatoimingud on üle mine- mas innovaatiliselt uuele tasemele seoses uute sead- mete soetamisega ja minu.kataster.ee kasutusele võt- misega.

• Arhiivindusvaldkonnas liiguti edasi andmekogu- pidajatele mõeldud nõuete väljatöötamisega ja arendati oluliselt ASTRA vastuvõtukeskkonda. Val- mis arhiivieeskirja uus eelnõu, mis vähendab asu- tuste halduskoormust arhiivinduses ja loob selge- mad reeglid digisündinud teabe haldamiseks.

• 2024. aastal käivitas Rahvusarhiiv kokku viis laiaulatuslikku digiteerimisprojekti, kolm part- nerluslepingu alusel kultuuriministeeriumi vald- kondliku digipöörde raames ja kaks koostöös ühen- dusega FamilySearch. Avati filmipärandi voogedas- tusplatvormi Arkaader koolidele suunatud haridus- liides, mida on hakanud kasutama üle 600 õpetaja rohkem kui 250 õppeasutusest.

Väljakutsed

• Riigirahanduse olukord on kriiside ajal võetud püsikulude tõttu viimastel aastatel halvenenud. 2024. aasta lõppes 814 miljoni euro suuruse valit- sussektori eelarvepuudujäägiga, mis moodustab aastasest SKP-st 2,1 protsenti. Võrreldes 2023. aasta lõpu seisuga oli eelarvedefitsiit 104 miljoni euro võrra väiksem. Puudujäägi vähendamine ja fiskaalne jätkusuutlikkus on riigi pikemaajaliste eesmärkide saavutamise huvides olulised.

• Riigieelarve ja selle strateegia kohaselt kasvab valit- sussektori võlakoormus defitsiidi tulemusel 2024. aasta 23,6 protsendilt 2025. aastal 24,3 prot- sendini ja 2028. aastaks 26,4 protsendini sisemajan- duse koguproduktist. Võlakoormuse puhul on oluline

hoida seda alla 30 protsendi, et ei nõrgeneks riigi või- mekus tulla majandusele appi uutes kriisides ning hinnatõusust tingitud hinnasurve olukordades. Eu- roopa Liidu võrdluses on Eesti valitsussektori võla- koormus siiski suhteliselt madal, mis koos väikese energiaimpordi vajadusega ning kuulumisega NATO- sse, Euroopa Liitu ja euroalasse toetavad Eesti kredii- divõimekust ja võimet Venemaa sõja mõjudele vastu seista.

• Tegevuspõhise riigieelarve potentsiaali kasuta- mine otsustusprotsessis, et riik oleks tõhusamalt ja mõjusamalt juhitud. Selleks tuleb leida tasakaal rii- gieelarve läbipaistvuse, eelarveandmete selgituste ja arusaadavuse vahel.

• Vältimaks finantsteenuste valdkonna üleregu- leerimist, tuleb Eestil Euroopa Liidu läbirääkimistel hoida fookuses, et kehtestatakse liberaalsemaid nõu- deid, proportsionaalseid ettevõtte suurusest lähtu- vaid nõudeid või jätta mõni nõue üldse kehtestamata. Seeläbi mitmekesistuks finantsteenusepakkujate hulk Eesti finantsturul.

• 2024. aasta lõpuks oli teise samba fondide maht kokku 5,9 miljardit eurot (2023. aastal 4,95 miljar- dit). Hoidmaks ja kasvatamaks teise sambasse panus- tajate hulka, tuleb pensionikogujatele selgitada pi- kale eesmärgile keskendumise vajalikkust. Muret teeb napp konkurents pensionilepingute turul – jätkuvalt on aktiivselt tegutsemas vaid üks pakkuja. Koostoimes madalate intresside keskkonnaga ei soosi see pikaajalistest kindlustustoodetest huvita- tud klientide jaoks parimaid valikuid.

• Personalipoliitikas tuleb arvestada tööealiste elanike arvu üldise vähenemise ja vananemisega. Rahvasti- kuprognoosi järgi väheneb tööealine elanikkond aas- taks 2040 umbes kuue protsendi võtta – eesmärk on hoida valitsussektori töötajate osakaal tööealisest elanikkonnast stabiilsena, kuid viimaste aastate krii- side tõttu pole seda eesmärki täita suudetud. Valit- sussektor moodustas 2023. aastal tööealisest elanik- konnast 15,8 protsenti (siht oli 15,2 protsenti).

• Riigi tugiteenuste pakkumine peab muutuma tõ- husamaks, et oleks võimalik hoida valitsussektori töötajate osakaalu elanikkonnast eesmärgiks seatud tasemel.

• Riigihangete korraldamist peetakse keeruliseks ning protsessi on vaja lihtsustada. Euroopa Komisjon on algatanud riigihangete direktiivide reformi, mille eesmärgid on muu hulgas lihtsustamine ja bürok- raatia vähendamine.

• Omavalitsuste finantsautonoomia on madal, mis mõjutab negatiivselt kohalike teenuste tõhusust, kvaliteeti ja kättesaadavust.

• Kohaliku omavalitsuse võimekus ühiskonna ja riigi arengust tulenevate väljakutsetega kaasas käia on madal. Tagajärg on teatud piirkondades väiksem maksutulu laekumine, ebavõrdne ja rasken- datud põhiteenuste pakkumine, laialivalgumisest tingitud suurem keskkonnakoormus ning suuremad teenuste osutamise ja taristu korrashoiuga seotud kulud elaniku kohta.

• Omavalitsuste otsustusõiguse suurendamine ja selleks riigilt kohalikule tasandile täiendavate üle- sannete üleandmine.

• Arvestades Eesti territooriumi väiksust on Eesti-sise- sed piirkondlikud erinevused ülejäänud Euroopa Liidu ning Majandusliku Koostöö ja Arengu Organi- satsiooni (OECD) riikidega võrdluses suured. Mõõdi- kute regionaalsete erisuste seire näitab, et „Eesti 2035“ eesmärgid regionaalse tasakaalustatuse osas ei ole realiseerumas.

• Ruumiloome valdkonnas on vaja kujundada stra- teegiline vaade ja välja töötada rakendamis- mehhanismid valdkondlike poliitikate üleselt. Li- saks vajab strateegilist vaadet riigi maaportfelli kasu- tamine ja korrashoid.

• Maa ja ruumiloome valdkonnas on kriitilise täht- susega ressursimahuka digipöörde läbiviimine.

• Fookuses on planeerimismenetluste lihtsusta- mine arendustegevuse tõhustamiseks ning riigi

eriplaneeringute koostamine taastuvenergeetika arendamiseks ja energiajulgeoleku tagamiseks.

• Rahvusarhiivi ühe väljakutsena võib esile tuua arhii- visüsteemide lõimimise ja konsolideerimise, mil- lega edeneti plaanitust mõnevõrra aeglasemas tempos.

Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda järgmistel veebilehtedel:

Ministeeriumi tutvustus | Rahandusministeerium (fin.ee)

Strateegilised alusdokumendid ja programmid | Hari- dus- ja Teadusministeerium (hm.ee)

Majandus- ja personaliteave | Riigikantselei

Strateegilised alusdokumendid | Regionaal- ja Põlluma- jandusministeerium (agri.ee)

Tabel 25. Tulemusvaldkonna „Tõhus riik“ mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine

Mõõdik Täitmine

2022

Täitmine

2023

Täitmine

2024

Sihttase

2024

Sihttase

2025

„Eesti

2035“ siht

Valitsussektori kulutuste osakaal SKP-st (ei kasva)*

Allikas: Eurostat

40,0% 43,7% 44,5% 44,9% 44,9% 39%

Valitsussektori töötajate osakaal tööealises elanikkonnas 20–64

Allikas: rahandusministeerium

15,7% 15,8% – 15,2% 15,2% 15,2%

Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta Euroopa Liidu keskmisest71

Allikas: statistikaamet

– 56,4% – > 67% > 68% ≥ 67%

*Statistikaamet hindab majandus- ja finantsnäitajaid regulaarselt üle ning uuendab ka tagantjärele, andmed võivad muutuda.

Tabel 26. Tulemusvaldkonna „Tõhus riik“ tulemusvaldkonna eelarve täitmine (tuhandetes eurodes)

Eelarve täitmine

2023

Esialgne eelarve

2024

Lõplik eelarve

2024

Eelarve täitmine

2024

Esialgne eelarve

2025

RES 2026

Kulud -452 383 -574 544 -612 968 -578 827 -508 44972 -533 644

Allikas: 2024. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2025. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2025–2028

1.2.13 Õigusriik

Tulemusvaldkonna eesmärk

Õiguskindel, hästi toimiv, vähese kuritegevuse ning kva- liteetse justiitssüsteemiga riik

Strateegilised arengudokumendid

Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030

Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030

Tulemusvaldkonna programm

Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum

Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisala

Justiits- ja digiministeeriumi valitsemisala

71 Ostujõu standardi ehk PPS-i (Purchasing Power Standard) alusel andmed selguvad hiljem. Ostujõu standardit arvestamata on jooksevhin- dades näitaja 2023. aastal 56,4 protsenti. 72 Alates 2025. aastast tulemusvaldkonna uus nimi Riigivalitsemine.

TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE

Positiivsed arengud

• Jätkus õiguskaare digitaliseerimine, et muuta poliiti- kakujundamine andmepõhiseks ja ligipääs digi- taalsetele õigusteenustele ning õigusmenetlus- tele kasutajasõbralikuks. Kvaliteetne õigusloome parandab riigi konkurentsivõimet ning toetab ühis- konna üldist toimimist. Uuendusi arvestavad ja paindlikkust tagavad reeglid vähendavad bürokraa- tiat, säästavad aega ja raha ning soodustavad majan- dustegevust.

• 2024. aastal oli õigusloomepoliitika üks peamine märksõna lihtsustamine – kuidas vähendada bü- rokraatiat ja halduskoormust, et tagada

võimalikult vaba ja konkurentsivõimeline ettevõtlus- keskkond. Pandi paika tegevused, kuidas õigusloo- meliste meetmetega halduskoormust ja bürokraatiat vähendada. Üks peamisi põhimõtteid on, et iga uue ettevõtjatele, mittetulundusühendustele või kodani- kele halduskoormust toova nõude kehtestamisel tun- nistatakse kehtetuks üks olemasolevatest nõuetest. Reeglit on kavas hakata rakendama 2025. aastal.

• Valimisseadustes muudeti selgemaks elektrooni- lise hääletamise reeglid, et need oleksid inimestele arusaadavamad ja läbipaistvamad. Loodi võimalus, et tulevikus saab lisaks arvutile hääletada nutisead- mest ja et hääletajad saavad end Smart-ID abil tuvas- tada.

• Seadustes lühendati märgukirjadele ja selgitus- taotlustele vastamise tähtaega 30 päevalt 15 päe- vale, mis muudab riigiga suhtlemise ja asjaajamise kiiremaks.

• Koostöös huvirühmadega analüüsiti avaliku teabe seaduse rakendamise probleeme (näiteks teabe ava- likustamise kohustus, juurdepääsupiirangute alused ja tähtajad). Töö tulemusena valmis analüüs, mille eesmärk on avaliku teabe kättesaadavuse ja läbi- paistvuse suurendamine ning selleks sobivate õi- guslike lahenduste pakkumine.

• Inimeste kodude andmeid muudeti turvalise- maks, piirates kinnistusraamatu päringusüsteemis päringu tegemist selliselt, et üksikpäringuga ei ole ta- vakasutajal võimalik e-kinnistusraamatust enam füüsilise isiku nime ja isikukoodi järgi andmeid ot- sida. Seejuures säilib kinnistusraamatu avalikkuse režiim.

• Jätkusid tegevused õigushariduse kvaliteedi tõst- mise nimel, sealhulgas jätkus õigusloomejuristide jä- relkasvuprogramm, mille eesmärk on toetada õigus- loomevaldkonna juristide järelkasvu.

• Oluline on kohtusüsteemi jätkuv kaasajastamine ja tõhustamine. Kvaliteetne õigusemõistmine peab olema kättesaadav kogu riigis, kuid selle tagamiseks peab kohtupidamine muutuma paindlikumaks ja me- netlusosalistele vähemkoormavaks.

• Kohtuasutuse töö tõhustamisel on oluline menet- luse lihtsustamine ja tavapärase õigusemõistmi- sega seotud ülesannete välja viimine kohtust (näiteks abielulahutus, maksekäsumenetluse laien- damine elatisasjades), tsentraliseeritud tugiteenuste jätkuv rakendamine, kvaliteetsed andmekeskkonnad ja digilahenduste edasiarendamine. 2024. aastal val- mistati ette nii tsiviil-, haldus- kui ka kriminaalkohtu- menetluse tõhustamise eelnõud, asendati vananenud staatiline statistikakeskkond täielikult justiitssüs- teemi ühtse andme- ja analüüsikeskkonnaga (JAAK) ja võeti üle kollektiivsete esindushagide direktiiv. Sa- muti tegeleti vabakutsete arendamisega, muu hulgas töötati välja kohtutäituri tasude ja ametiga seotud kitsaskohtade väljatöötamiskavatsus ja notari tasu seaduse eelnõu, mis loob muu hulgas aluse volikir- jade registrile.

• Vanglates ja kriminaalhoolduses loobuti paberkand- jal toimikutest ning mindi täielikult üle digitaalse- tele lahendustele, milleks arendati ning võeti kasu- tusele mitmeid uusi e-lahendusi. Kinnipeetavatele loodi e-pood sisseostude tegemiseks ja võimalus ka- sutada e-toimiku lahendust kohtuga suhtlemisel. Ra- kendati videokohtumiste portaal lähedastega ühen- duste hoidmiseks ning võeti kasutusele turvalised

mobiiltelefonid avavangla kinnipeetavatega ühen- duse hoidmiseks väljaspool vanglat liikumisel.

• Kriminaalhoolduse toetamiseks võeti kasutusse kri- minaalhooldusportaal, milles kriminaalhooldusa- lused saavad hoida ühendust oma kriminaalhooldu- sametnikuga ning omada ülevaadet oma katseaja tin- gimustest ja kohustustest.

• Jätkus kinnipeetavate ja kriminaalhooldusaluste arvu vähenemise trend (aastane vähenemine um- bes 10 protsenti). Vaadati üle pinnakasutus ning sul- geti Tartu vangla E-hoone. Selle tulemusel kaotati umbes 90 töökohta ja koondati 60 inimest. Kinnipee- tavad paigutati ümber suuresti Tallinna vanglasse. Kulude kokkuhoiu eesmärgil loobus vanglate osa- kond Jõhvi Jaama 7 hoonest ning edaspidi paikne- takse Viru vanglas. Lisaks alustati 2024. aastal va- bade vanglakohtade rendi analüüsiga.

• Jätkati tegevustega, et kriminaaljustiitssüsteem oleks tõhus, sealhulgas digitaalne, kiire, sõltu- matu ja ohvrisõbralik. Viidi läbi pilootprojekt, mille kaugem eesmärk on viia kriminaalmenetlused läbi- valt digitaalseks, ning samal ajal käivitus projekt, mis aitab veelgi tõhustada kuriteoohvritele pakutavat tuge. Viidi läbi mitu olulist analüüsi, mis olid sisen- diks seaduse- ja praktikamuudatustele, näiteks vane- maealiste kuriteoohvrite analüüs, analüüs narkooti- liste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku käitle- mise kuriteokoosseisudes karistuste diferentseeri- mise võimalikkusest, uuring kauplustest toime pan- dud varguste menetluspraktikast ning kasuta- jauuring kinnipeetavate seas. Riigikogule esitati eel- nõud kriminaalkohtumenetluse tõhustamiseks, sanktsiooniväärtegude menetlemiseks ja korrupt- sioonivastase seaduse muutmiseks.

• 2023. aastal võeti kasutusele üks menetluskeskkond kohtueelseks kriminaalmenetluseks ja 2024. aastal viidi ellu digikriminaalmenetluse pilootprojekt. See on üks olulisemaid eeldusi digitaalsele kriminaal- menetlusele üleminekul.

• Jätkuvad tegevused õiguskaare digitaliseerimi- seks, mille raames täiustatakse ja võetakse kasutu- sele uusi töökeskkondi, mis tagavad vajaliku teabe digitaalse kättesaadavuse ning andmete vahetuse. Kodanikukesksete teenuste kujundamisel on vaja muuta ligipääs digitaalsetele õigusteenustele ja õi- gusmenetlustele kasutajasõbralikumaks ning luua juurde lihtsaid ning kättesaadavaid abivõimalusi. Di- gitaliseerimise ja kodanikukesksete teenuste kõrval on prioriteet konkurentsivõimelise ärikeskkonna loomine, bürokraatia vähendamine ja kohtumenet- luse tõhustamine.

Väljakutsed

• Euroopa Liidu direktiivide ülevõtmise ja lisandu- vate Euroopa Liidu algatuste menetlemisega kaasneb töökoormus. Lisaks on vaja rakendada ka mitmeid Euroopa Liidu määrusi, millest enamik eel- davad seaduste muutmist.

• Bürokraatia ja halduskoormuse vähendamiseks asu- takse rakendama reeglit, et iga uue ettevõtjatele või kodanikele halduskoormust toova nõude kehtes- tamisel tunnistatakse kehtetuks üks olemasole- vatest nõuetest.

• Lähiaastate väljakutse on väheneva kinnipeetavate ja kriminaalhooldusaluste arvuga kohanemine ja vang- lateenistuse tegevuse jätkuv tõhustamine,

sealhulgas e-lahenduste edasi arendamine. Seniste trendide jätkumisel tuleb vanglateenistusel oma te- gevust veelgi konsolideerida.

• Peetakse läbirääkimisi vanglarendiks Rootsi ja Hol- landiga, et kärpe-eesmärkide kõrval kaaluda võima- lust riigi tulude suurendamiseks. Vanglarendi reali- seerumise korral antakse üks vangla (Tartu) välis- riigi kinnipeetavate kasutusse ning värvatakse lisaks umbes 200 töötajat.

• Täitemenetluse- ja maksejõuetusvaldkonna kor- rastamine ning kohtureformi läbiviimine, samuti uuendatud kasutajasõbralikuma Riigi Teataja ka- sutusele võtmine.

• Digitaalse kriminaalmenetluse ja andmepõhise kriminaalpoliitika arendustega jätkamine, mis võimaldavad menetluse ajal infot andmepõhiselt si- sestada ja lugeda. Selle eesmärk on, et karistuspolii- tika oleks tõeliselt andmetel põhinev, mitte vaid kä- sitsi analüüsitav. Nii tagatakse paremini, et inimeste turvalisust puudutavaid poliitikavalikuid tehtaks tõenduspõhiselt.

Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda veebilehel Strateegilised alusdokumendid | Justiits- ja Digiministeerium

Tabel 27. Tulemusvaldkonna „Õigusriik“ mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine

Mõõdik Täitmine

2022

Täitmine

2023

Täitmine

2024

Sihttase

2024

Sihttase

2025

„Eesti

2035“ siht

Koht maailma vabaduse edetabelis

Allikas: Estonia: Freedom in the World 2023 Country Report | Freedom House

Staatus „vaba“

–

Eesti konkurentsivõime positsioon

Allikas: World Economic Forum

22 26 33 22 – Majanduse sihi muutus C

Inimeste hulk, kes tunneb end oma kodukandis pärast pimeda saabu- mist turvaliselt

Allikas: justiitsministeerium

71% 70% 70% > 76% > 70% Rahva kestlikkus, tervis ja sotsiaal- kaitse (inimese)

sihi muutus C

World Justice Projecti õigusriigi in- deks

0,82 0,82 0,82 0,81 0,81 „Eesti 2035“ rii- givalitsemise sihi

muutus B

Eesti positsioon rahvusvahelises õi- gusriigi indeksis kriminaaljustiits- süsteemi alakategoorias

10 9 9 < 15 < 15 „Eesti 2035“ rahva kestlikkus, tervis ja sotsiaal- kaitse (inimese)

sihi muutus C

Tabel 28. Tulemusvaldkonna „Õigusriik“ eelarve täitmine (tuhandetes eurodes)

Eelarve täitmine

2023

Esialgne eelarve

2024

Lõplik eelarve

2024

Eelarve täitmine

2024

Esialgne eelarve

2025

RES 2026

Kulud -212 311 -218 265 -235 791 -215 422 -207 535 -200 650

Allikas: 2024. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2025. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2025–2028

1.2.14 Siseturvalisus

Tulemusvaldkonna eesmärk

Eesti inimesed tunnevad, et nad elavad vabas ja turvali- ses ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe turvalisima riigi Euroopas. Parandatakse elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi

Valdkonna arengukava

Siseturvalisuse arengukava 2020–2030

Tulemusvaldkonna programm

Siseturvalisuse programm

Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisala

Siseministeeriumi valitsemisala

TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE

Positiivsed arengud

• 2024. aastal pidas 88 protsenti inimestest Eestit turvaliseks riigiks. Inimeste kindlustunnet seoses Eesti turvalisusega 2024. aasta andmetel näitab võrdlemisi väike elanike osakaal, kes peavad kurite- gevust (kaks protsent), terrorismi (üks protsent) või sisserännet (kaheksa protsenti) riigi peamiseks mu- reks.

• Usaldus siseturvalisuse asutuste vastu on jätku- valt kõrge. Politsei- ja piirivalveametit usaldas 85 protsenti, päästeametit 96 protsenti ja häire- keskust 95 protsenti inimestest. Siseturvalisuse ja si- sejulgeoleku asutuste reageerimissuutlikkuseks ning ohtude, õnnetuste ja kriisidega toimetulemiseks ja nende ennetamiseks on vaja tagada piisaval arvul

töötajaid, vääriline töötasu ja asjakohane väljaõpe. Selleks uuendati siseministeeriumi valitsemisala personalistrateegia järgmiseks neljaks aastaks. Sa- muti suurendati sisekaitseakadeemias politseiõppe õppekohtade arvu. Politseiõppe õppekohtade arv kasvas 2024/2025. õppeaastal 365 õppekohani. Võr- reldes varasema õppeaastaga on kasv 140 õppe- kohta.

• Parandati elanikkonnakaitset ja kriisideks val- misolekut. 2024. aastal loodi elanikkonnakaitse asutuste isikkoosseisu väljaõppe parendamiseks si- sekaitseakadeemiasse elanikkonnakaitse teadus- ja arenduskeskus, tõsteti kriisiaegse infovahetusplat- vormi SitRep toimepidevust ja arendati selle funkt- sionaalsust. Ulatusliku evakuatsiooni korraldamise paremaks planeerimiseks loodi Balti riikide ülene töörühm. Ohuteavituse terviksüsteemi laiendati uute kanalitega: rajati sireenivõrgustiku esimene etapp ning lisati süsteemi eesti.ee mobiilirakendus. Suu- rendati kohaliku omavalitsuse tasandi kriisialast või- met ning alustati hädaolukorra ja teiste seaduste muudatuste väljatöötamisega, millega reguleeritakse ohuteavituse ja varjumise korraldamist ning elanik- konnakaitse koolitust. Valmis elanikkonnakaitse vee- bikoolitus.

• Idapiiril jätkati ehitustöödega. Maismaapiiril ehi- tati valmis 80 protsenti füüsilisest aiast ja piiritaris- tust ning 23,5 kilomeetrit on kaetud tehnilise seirega. Narva jõepiirile rajati viis uut seirepositsiooni, Narva kordon renoveeriti ning Narva kordoni juurde rajati uus juhtimispunkt.

• Toimetulekuks suurenenud rändesurvega tõhustati rändemenetluste läbiviimist ja tugevdati rände- kontrolli võimekust. Koostati Euroopa Liidu varju- paiga- ja rändehalduse õigustiku reformi Eesti raken- duskava.

• Sisejulgeoleku suurendamiseks tugevdati regu- latsioone Venemaa sõjapropaganda, desinformat- siooni ja vaenuliku mõjutustegevuse piiramiseks Eestis ning Euroopa Liidus laiemalt. Eestist saadeti välja mitmed välisriikide kodanikud, kes kujuta- sid ohtu Eesti julgeolekule. Koostöös veebiettevõt- jatega eemaldati ekstremistlikku veebisisu ja suuren- dati veebiturvalisust. Samuti kaardistati radikalisee- rumise ennetuse olukord Eesti avalikus sektoris. Tu- gevdati julgeolekukriisidele reageerimise võimekust ning asutuste- ja rahvusvahelist koostööd.

Väljakutsed

• Siseturvalisuse tagamiseks on vajalik piisaval hulgal motiveeritud, asjatundlikke ja pühendu- nud inimesi. Kuigi 2024. aastal on mitmed sisetur- valisuse valdkonna näitajad paranenud, on järgne- vate aastate suurim väljakutse kvalifitseeritud tööjõu järelkasvu, turvalisuse valdkonna konkurentsivõi- melise töötasu ja töötingimuste tagamine.

• Kriisideks valmisoleku parandamine, sealhulgas elanikkonnakaitse tõhustamine. Järgmistel aasta- tel parandatakse kriisidega toimetulemist nii riikli- kul, omavalitsuste, kogukondade kui ka inimeste ta- sandil. Igal ühel on kriisis oma roll ja iga asutus peab olema valmis oma valdkonna kriise oskuslikult juh- tima.

• Kriisideks valmisolekuks on oluline arendada olukorrateadlikkuse valdkonda. Arendatakse krii- siaegse infovahetusplatvormi SitRep keskkonda ja

tõstetakse selle toimekindlust, et tagada keskkonna kasutatavus igas kriisiolukorras, arvestades oluliselt suurenenud kasutajate arvu. Lisaks arendatakse ana- lüütilist võimekust prognooside ja ühtse ohupildi koostamiseks.

• Suurendatakse siseministeeriumi valitsemisala toimepidevust kriitiliste teenuste osutamisel kriisiolukorras. Kriiside lahendamiseks kaasatakse vabatahtlikke elanikkonnakaitsesse ja tegeletakse kriisirolliga vabatahtlikega.

• Elanikkonnakaitse arendamiseks on oluline suu- rendada elanike kriisiteadlikkust ja iseseisvat valmisolekut. Luuakse eeldused, et iga elanik saaks kriisis paremini hakkama, teaks oma rolli ning os- kaks oma kodu kriisikindlamaks muuta. Selleks kor- raldatakse teavitustegevusi, koolitusi, riskikommu- nikatsiooni, õppuseid, toetatakse kodanikualgatusi ja korteriühistuid. Kohaliku omavalitsuse kriisialase võime suurendamiseks toetatakse omavalitsusi ra- haliselt, nõustatakse ja koolitatakse ning viiakse läbi kriisiõppusi.

• Arendatakse välja üleriiklik elanike kiire ja ter- viklik ohuteavituse süsteem, mis hõlmab nii si- reene, SMS-teavitust kui ka teisi kanaleid. Suuren- datakse päästeameti teenuste toimepidevust, et päästeamet oleks suuteline kriisiolukorras tegelema nii pääste- ja demineerimistöödega, ohuteavituse ja kriisikommunikatsiooniga, ulatusliku evakuatsioo- niga, varjumisega kui ka kohalike omavalitsuste toe- tamisega.

• Idapiiri täies ulatuses välja ehitamine. Kaitstum piir aitab suurendada julgeoleku ning tõkestada eba- seaduslikku rännet, inimkaubandust, piiriülest kuri- tegevust ja salakaubavedu. Tegu on märgilise ja olu- lise sammuga Euroopa julgeoleku jaoks, sest muudab kogu Schengeni ruumi senisest veelgi turvalisemaks. Vabariigi Valitsuse otsuste alusel ja välisvahenditest on kavandatud idapiiri arendamiseks ning piirita- ristu väljaehitamiseks ja hoolduseks kuni 2029. aas- tani 170,1 miljonit eurot. Lisaks maismaapiiri taris- tule on vaja varustada kogu idapiir kaasaegsete teh- niliste seiresüsteemidega, sealhulgas arendada droo- niseire- ja tõrjevõimekust.

• Sisejulgeoleku tugevdamine ja Eesti arengut toe- tava ning teisalt julgeolekuohtusid maandava rändepoliitika elluviimine. Keeruline julge- olekuolukord, sealhulgas Venemaa agressiivsed vä- lispoliitilised ambitsioonid ning nende saavutamise mittesõjalised ja sõjalised ning avalikud ja varjatud vahendid, tingivad suuremad ootused sisejulgeoleku tugevdamisele. Selleks keskendutakse enam vaenu- like eriteenistuste tegevuse ennetamisele ja tõkesta- misele Eestis ning sanktsioonide järelevalvele ja nende tagamisele. Samuti tõhustatakse rände väär- kasutamise ennetamist ja tõkestamist ning arenda- takse vajalikke infosüsteeme.

• Elu-, tervise- ja varakahjude maht on jätkuvalt murettekitav. Olukorra parandamiseks suunatakse kohalikke omavalitsusi enam võtma turvalise elu- keskkonna looja rolli. Lähenetakse teaduspõhiselt vägivalla ennetamisele, sihistatult alaealiste hoiakute kujundamisele ning lähisuhtevägivalla ennetamisele.

Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda veebilehel Siseturvalisuse arengukava 2020-2030 | Sise- ministeerium

Tabel 29. Tulemusvaldkonna „Siseturvalisus“ mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine

Mõõdik Täitmine

2022

Täitmine

2023

Täitmine

2024

Sihttase

2024

Sihttase

2025

Sihttase

2030

Eestit turvaliseks riigiks hindavate elanike osa- kaal

Allikas: siseministeerium, siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring

90% 90% 88% ≥ 94% ≥ 94% ≥ 94%

Siseturvalisuse tagamisse kaasatud elanike osa- kaal

Allikas: siseministeerium, siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring

27% – 27% ≥ 25% ≥ 25% 30%

Vigastussurmade arv

Allikas: Statistikaamet

825 80673 –74 ˂ 640 ˂ 630 ˂ 630

Elanike osakaal, kes peavad riigi peamiseks mu- reks:

- kuritegevust

- sisserännet

- terrorismi

Allikas: Standard Eurobaromeeter

10%

≤ 3%

≤ 12%

≤ 1%

≤ 3%

≤ 12%

≤ 1%

≤ 3%

≤ 12%

≤ 1%

Siseturvalisuse asutuste usaldusväärsus:

- Politsei- ja Piirivalveamet

- Päästeamet

- Häirekeskus

Allikas: Turu-uuringute institutsioonide usaldus- väärsuse uuring

84%

93%

88%

97%

96%

85%

96%

95%

≥ 89%

≥ 97%

≥ 94%

≥ 89%

≥ 97%

≥ 94%

≥ 89%

≥ 97%

≥ 94%

Tabel 30. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus eelarve täitmine (tuhandetes eurodes)

Eelarve täitmine

2023

Esialgne eelarve

2024

Lõplik eelarve

2024

Eelarve täitmine

2024

Esialgne eelarve

2025

RES 2026

Kulud -512 029 -492 365 -555 098 -511 278 -505 313 -499 459

Allikas: 2024. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2025. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2025–2028

1.2.15 Välispoliitika

Tulemusvaldkonna eesmärk

Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade, Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse kindlustatus rahvusvahelistes suhetes; heaolu kasv Eestis ning eest- laskonna huvide kaitse võõrsil; Eesti kasvav panus üleilmsesse kestlikku arengusse

Valdkonna arengukava

Välispoliitika arengukava 2030

Tulemusvaldkonna programm

Välispoliitika programm

Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisala

Välisministeeriumi valitsemisala

73 2023. aasta andmed on avaldatud esimest korda. 74 Andmed selguvad 2025. aasta juunis.

TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE

Positiivsed arengud

• Ukraina toetamine Vene agressiooni vastustami- sel. Venemaa jätkas kolmandal sõja-aastal Ukraina kurnamist ja vastupanutahte murdmist. Kuigi Vene- maa võttis tasapisi, aga järjekindlalt Ukrainas terri- tooriumi juurde ning uskus endiselt, et aeg töötab tema kasuks, siis oluline on anda Ukrainale kindlus, et liitlaste toetus ja abi on kestlik, pidev ja pikaajaline. 2024. aastal toimus edasiminek Ukraina liitumis- protsessis Euroopa Liiduga: juunis võeti vastu läbi- rääkimisraamistik ning toimusid esimesed valitsuste vahelised konverentsid. NATO tippkohtumisel Was- hingtonis võttis allianss juhtrolli sõjalise abi ja Uk- raina sõdurite väljaõppe koordineerimisel, Ukraina kaitseväe arendamisel ja lõimumisel NATO-ga. 11,3 miljoni euro väärtuses viidi ellu projekte Uk- raina ülesehitamiseks, Euroopa Liiduga liitumise ja riigi arengu toetamiseks. Humanitaarabi andmisel suunati ligi 1,2 miljonit eurot kõige haavatavamatele

inimestele. 2024. aastal alustati Ukrainale tekitatud sõjakahjude hüvitamise nõuete komisjoni loomist, millele Eesti aktiivselt kaasa aitas.

• Heidutus- ja kaitsehoiaku tugevdamine ning ka- hepoolsed suhted Eesti lähemate liitlastega. 2024. aastat jäävad märgistama Läänemere kriitilise taristu süstemaatiline kahjustamine ja Venemaa poolt demokraatlike riikide vastu toime pandud hüb- riidrünnakute laiem teadvustamine ja avalikusta- mine lääneriikides. Kasvas liitlaste otsustavus vastu- sammude astumisel; Eesti oli siin üks protsessi eest- vedajatest. Juulis 2024 toimunud NATO Washingtoni tippkohtumisel toetati Eesti algatatud ideed kiiren- dada lähiaastatel kaitseplaanide rakendamiseks va- jalike kriitiliste võimete arendamist ja laskemoona hankimist. Läänemere kriitilise taristu kahjustami- sele reageeris Eesti tihedas koostöös liitlaste ja part- neritega.

• Põhjala-Balti ja laiemalt regionaalse koostöö sü- venemine. Põhjala-Balti (NB8) riikide koostöö on ajalooliselt hea, kuid viimastel aastatel, eelkõige pä- rast Venemaa laiaulatuslikku agressiooni algust Uk- rainas, on see saavutanud täiesti uue taseme. Soome ja Rootsi liitumine NATO-ga on aidanud luua integ- reeritud regionaalse julgeolekuruumi. Põhjala-Balti grupist on saanud Eesti jaoks esmane rahvusvahelise tegevuse koordinatsiooni foorum. Põhjala-Balti pea- ja välisministrid on teinud olulisematel poliitilistel teemadel ühisavaldusi. Eesti alustas 2024. aastal Läänemeremaade Nõukogu eesistumist. Kiideti heaks ka Arktika tegevuskava.

• Tugi ettevõtjatele uute eksporditurgude leidmi- sel ja Euroopa Liidu kaubanduspoliitika. Välismi- nisteerium panustas Eesti ettevõtete turuteadlikkuse kasvu, tutvustades uusi eksporditurge, kus meil võiks olla potentsiaali senisest tugevamalt kohal olla. Toi- musid Ameerika Ühendriikide ja Taani sihtturusemi- narid koostöös Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasu- tusega (EISA), avati ettevõtluskeskus Washingtonis ning valmisid keskused Londonis ja Pariisis. Avati 12 uut aukonsulaati. Kokku osales 2024. aastal välis- ministeeriumi korraldatud üritustel 400 erinevat et- tevõtet.

• Usaldusväärne ühendatus, kliimamuutused, kü- ber- ning digidiplomaatia. Välisministeerium aitas kaasa Eesti elektrivõrgu desünkroniseerimisele Vene elektrivõrgust. Usaldusväärsed ühendused seostu- vad Kolme mere algatuse eesmärkidega. 2024. aastal alustanud Euroopa Komisjon tõi uut energiat Global Gateway strateegia elluviimisesse. Välisministee- rium aitas kaaskorraldada mõjukat üritust Tallinn Digital Summit. Eesti ja liitlased käivitasid Ukraina kübertoetuse platvormi nimega Tallinna mehhanism. Kliimadiplomaatia tähtsündmus oli ÜRO kliimakon- verents (COP29) Bakuus.

• Parem konsulaarabi, üleilmse eestluse hoidmine, kultuuri- ja avalik diplomaatia. 2024. aastal tehti kokku 61 747 konsulaartoimingut, mis on 13 prot- senti vähem kui 2023. aastal. Suurenes digilahen- duste osakaal konsulaarteenustes. Üleilmse eestluse hoidmisel olid peamised tegevussuunad välismaal eesti keele õppe süsteemsem korraldus, seal elavate eesti päritolu noorte kaasamine ja portaali Global Es- tonian arendamine.

Väljakutsed

• Jätkus Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu. Eesti jaoks on kaalul eksistentsiaalse tähtsusega kü- simused, sest sõja tulem määrab Euroopa julgeoleku- korralduse pikkadeks aastateks. Toetus Ukrainale ja agressiooni vastustamine oli jätkuvalt välispoliitiline prioriteet number üks. Kui Ungari välja arvata, püsi- sid Euroopa Liit, Ameerika Ühendriigid ja teised lää- neriigid Ukraina toetamisel ühtsed, kuid pahatihti ve- nis oluliste otsuste tegemine. Sõda Ukrainas on sel- gelt esile toonud Euroopa kaitse strateegilised puu- dujäägid. Kaitsekulude tõus peab olema kiirem, et nende tase vastaks muutunud julgeolekuolukorrale. Eesti enda kaitsekulud ületasid 2024. aastal esimest korda 3 protsenti SKP-st.

• Venemaa ja tema liitlaste tõkestamine Ukraina vastases agressioonis. 2024. aasta prioriteet oli jät- kuvalt agressiooni hinna tõstmine Venemaa jaoks täiendavate sanktsioonide kehtestamise kaudu. Sel- leks tegime tihedat koostööd samameelsete, peami- selt Põhjala ja Balti riikidega. Detsembris heaks kii- detud 15. sanktsioonipakett realiseerus suuresti tänu Eesti survele ning suurele sisulisele panusele – pea pooled isikuvastased sanktsioonid olid Eesti esi- tatud ettepanekud. Uue teemana kerkis esile Vene- maa varilaevastiku tegevuse pärssimine. Olulisi otsu- seid tehti Venemaa külmutatud varade kasutamisel Ukraina toetamiseks. Oktoobris leppisid Euroopa Liit ja G7 riigid kokku, et Ukrainale antakse Venemaa kül- mutatud riigivarade tagatisel umbes 50 miljardit USA dollarit laenu.

• Rahvusvaheliste reeglite kehtivus ning jõukes- kuste huvipõhine poliitika. 2024. aasta kinnitas, et ÜRO põhikirjal, rahvusvahelistel normidel ja institut- sioonidel põhinev rahvusvaheline poliitika hästi ei tööta. Üha enam tõusid esile erinevad regionaalsed jõukeskused ning tugevnes vastasseis demokraatlike lääneriikide ning Venemaa, Hiina, Iraani ja Põhja-Ko- rea vahel. Eesti jaoks oli kõige negatiivsem suundu- mus Põhja-Korea sekkumine Venemaa liitlasena sõtta Ukrainas. 2024. aastal jätkasime tööd meie Aaf- rika fookusriikidega (Keenia, Uganda, Namiibia ja Botswana). Eesti oli jätkuvalt aktiivne eelkõige ÜRO-s, Euroopa Nõukogus, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonis (OSCE) ning teistes organi- satsioonides.

• Euroopa Liidu laienemine ja õigusriigi temaatika. Eesti tugev strateegiline huvi on Euroopa Liidu laie- nemine, kus toimus 2024. aastal mitme riigi – Uk- raina, Moldova, Albaania ja Montenegro – suhtes eda- siminek. Väga tähtis on, et kandidaatriigid jagaksid Euroopa Liiduga ühiseid väärtusi, sealhulgas joondu- mist ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga ning Vene- maa vastaste sanktsioonidega. Eesti toetas tugevalt Moldovat riigi demokraatliku kursi jätkamisel. Olu- lise tagasilöögina peatus Gruusia eurointegratsioon riigi juhtkonna sisepoliitiliste valikute tõttu. Jätkus Euroopa Liidu lepingu artikli 7 (käsitleb Euroopa Liidu alusväärtuste järgimist) põhine menetlus Un- gari suhtes.

Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda veebilehel Vabariigi Valitsuse Välispoliitika arengukava 2030 | Välisministeerium

Tabel 31. Tulemusvaldkonna „Välispoliitika“ mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine

Mõõdik Täitmine

2022

Täitmine

2023

Täitmine

2024

Sihttase

2024

Sihttase

2025

„Eesti 2035“ siht

Regionaalne julgeolek

Allikas: välisministeerium

Ebastabiilne Ebastabiilne Ebastabiilne Stabiilne Stabiilne –

ELi sidusus (EU Cohesion)75

Allikas: Euroopa Välissuhete Nõukogu

6,7 6,7 – 6,8 6,8 –

Eesti koht konkurentsivõie edetabelis (67 riiki)76

Allikas: IMD/Competitiveness

22 26 33 25 25 –

Eesti kohalolu ja mõju maailmas

Allikas: Elcano andmed Statistikaametist; de- tailandmed: Elcano.

84 84 – ≤ 89 ≤ 89 ≤ 89

Eesti kohalolu ja mõju maailmas (posit- sioon kuni 5 miljoni elanikuga riikide seas)

Allikas: Elcano riikide globaalse kohalolu ra- port

11 11 – ≤ 11 ≤11 –

Arengukoostöö osakaal RKT-sse

Allikas: OECD

0,54% 0,28% 0,20% 0,23% 0,26% –

Tabel 32. Tulemusvaldkonna „Välispoliitika“ eelarve täitmine (tuhandetes eurodes)

Eelarve täitmine

2023

Esialgne eelarve

2024

Lõplik eelarve

2024

Eelarve täitmine

2024

Esialgne eelarve

2025

RES 2026

Kulud -113 306 -127 524 -130 562 -116 781 -117 710 -110 247

Allikas: 2024. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2025. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2025–2028

1.2.16 Julgeolek ja riigikaitse

Tulemusvaldkonna eesmärk

Usutav heidutus sõjalise agressori vastu. Võime seista rünnaku vastu kogu ühiskonna tegevusega. Vajaduse korral kollektiivkaitse ja rahvusvahelise kriisiohje kiire ja tulemuslik rakendumine

Valdkonna arengukavad

Riigikaitse arengukava 2022–2031

Tulemusvaldkonna programmid

Sõjaline riigikaitse ja heidutus

Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisala

Kaitseministeeriumi valitsemisala

TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE

Positiivsed arengud

• Venemaa jätkuv agressioon Ukraina vastu ja üldine julgeolekukeskkonna halvenemine maailmas on seadnud Eesti väga keerulisse julgeolekuolukorda, mistõttu on sõjalise riigikaitse kiirkorras arenda- mine Eesti riigi püsimajäämise seisukohalt nii täna

75 EU Cohesion Monitor EU Cohesion Monitor | ECFR. Cohesion monitor uuendati 2020.a ning rohkem seda ei uuendata. 76 Võrreldes 2023. aasta riigi majandusaasta koondaruandega on mõõdik asendatud.

kui ka lähitulevikus vältimatu. Toetus riigikaitse arendamisele on kõrge poliitilisel tasandil ja ka elanikkonna seas.

• 2024. aastal ulatusid Eesti kaitsekulud 1,31 mil- jardi euroni (prognoositud SKP-st 3,3 protsenti) ning järgmisel neljal aastal ületavad riigikaitse kulud kolm protsenti SKP-st. Julgeolekuolukorra kriitilisu- sest tulenevalt on oluline lähiaastatel leida võimalusi kaitsekulude suurendamiseks oluliselt üle kolme protsendi SKP-st.

• Kaitsevõime arendamine on suunatud uute või- mete loomisele, olemasolevate võimete alalhoiule, varustuse ja varude, sealhulgas laskemoona soetami- sele, väljaõppele, kaitsevalmiduse suurendamisele, piisava arvu tegevväelaste tagamisele ning kaitseots- tarbelise taristu loomisele. 2024. aastal oli väe- loome põhitegevusse suunatud vahendite maht kogu kaitsekulust 74,5 protsenti. Uute võimete arendamiseks on kirjeldatud arendusprojektid ning nende elluviimine on toimunud suuresti plaanipära- selt.

• Viimastel aastatel on kokku hangitud või hankep- rotsessis rohkem kui nelja miljardi euro eest la- hingumoona. 2024. aastal otsustas Vabariigi Valit- sus eraldada täiendavad 1,6 miljardit eurot lahingu- moona soetamiseks kuni aastani 2031.

• Eestisse kaitsetööstuspargi loomise ja laske- moona tootmise alustamisega seotud riigipool- sed ettevalmistustööd on kulgenud plaanipära- selt. Riigi eriplaneering plaanitakse kehtestada 2025. aasta augustis ning moona tootmisega alus- tada 2027. aastal.

• Sõjategevuseks valmisoleku kiiruse tõstmiseks alga- tati koos Läti ja Leeduga Balti kaitsevööndi raja- mine piiri äärde Venemaa ja Valgevenega. 2024. aasta alguses allkirjastasid kolme riigi kaitse- ministrid vastavasisulise leppe.

• 2024. aastal toimus suurõppus (Kevadtorm) ja kaks lisaõppekogunemist. Kokku kutsuti 2024. aastal reservteenistusse 14 115 reservväelast.

• Ajateenistusse asus 2024. aastal 3867 kutsealust, sealhulgas 49 naist. Riigikaitse arengukavas ette- nähtud tegevväelaste kasvueesmärk saavutati.

• Kaitsetahte arendamine on suunatud erinevate ela- nikkonna gruppide kaitsetahet mõjutavate tegevuste elluviimisele. Eesti elanike kaitsetahe on alates Vene- maa kallaletungist Ukrainale püsinud jätkuvalt kõrge, kuid ilmnema on hakanud väsimuse märke. Ühiskonna toetus relvastatud vastupanule on vii- mased kolm aastat olnud üle 80 protsendi.

• Oma võimete ja oskuste kohaselt oleks individuaal- selt valmis kindlasti või pigem kaitsetegevuses osa- lema pea 61 protsenti elanikkonnast. Lähiaastatel tuleb teha pingutusi, et Eesti elanike kaitsetahe ei väheneks. Olulist tähelepanu tuleb pöörata eri ela- nikkonna gruppide (noored, tööandjad, reservväela- sed ja nende pereliikmed) kaitsetahet tugevdavatele ja suurendavatele tegevustele.

• Kaitsekoostöö arendamisel keskendume kokkule- pete sõlmimisele liitlasriikidega Eesti kaitselahendi tagamiseks ning liitlaste sõjalise kohaloleku ja kiire siirmisvõimekuse tagamiseks vajalikele tegevustele. 2024. aastal sõlmiti järgmised kahepoolsed kokku- lepped: Eesti ja USA vaheline sõjalise koostöö tugev- damise memorandum ning Eesti ja Ühendkuningriigi kahepoolne kaitsekoostöö teekaart.

• 2024. aastal jätkati Nursipalu harjutusvälja laien- damisega. Kasutusele võeti Reedo kaitseväe lin- nak, mis sobib mistahes liitlasriigi ja vajaduse korral Eesti kaitseväe üksuste vastuvõtuks ning majutami- seks nii püsivalt kui ka ajutiselt. Jätkati Ämari len- nubaasi arendamist ning viidi läbi liiklusala re- mont, mis on kriitilise tähtsusega NATO õhuturbe- missiooni raames Eesti õhuruumi 365/24/7 põhi- mõttel turvamiseks.

• NATO õhukaitse rotatsioonilise mudeli raames saa- bus 2024. aasta augustis Eestisse Hispaania kaitse- väe õhutõrjeüksus koos keskmaa õhutõrjesüstee- miga NASAMS (National Advanced Surface-to-Air Mis- sile System). Sellega panustatakse kaitsealliansi ida- tiiva kindlustamisesse ning strateegiliste objektide kaitsesse.

• 2024. aastal toimus rahvusvaheline õppus Pikne, mille käigus harjutati liitlasvägede täiendavate üksuste kiiret siirmist Eestisse siin teeniva NATO

mitmerahvuselise lahingugrupi ja Eesti kaitseväe toetuseks sõjaolukorras.

• Ukraina abistamine võitluses Vene agressoriga on nii Eesti kui ka NATO liitlaste otsene julgeole- kuhuvi. Ukraina sõja jätkumine destabiliseerib jul- geolekuolukorda maailmas ning võib kaasa tuua uued julgeolekuohud Eestile ja Balti regioonile tervi- kuna.

• Eesti annab Ukrainale kaitsealast abi 0,25 prot- senti SKP-st ning eesmärk on jätkata Ukraina toeta- mist samas ulatuses ka tulevikus. Abipakettide raa- mes annetati 2024. aastal Ukrainale relvastust, va- rustust ja lahingumoona. Eesti on alates sõja algusest korraldanud Eestis ja välismaal väljaõpet enam kui 1500 Ukraina kaitseväelasele.

• 2024. aastal jätkati koos liitlastega 2023. aastal alus- tatud Ukraina toetamise algatuste elluviimist. 2024. aasta lõpuks oli Ukrainale üle antud miljon mürsku. IT-koalitsiooni toel on Ukrainasse jõudnud kokku ligikaudu 103 miljoni euro väärtuses IKT-abi, millest Eesti panus 2024. aastal oli 2,5 miljonit eurot.

Väljakutsed

• Venemaa strateegilised sihid ei ole muutunud – need kujutavad jätkuvalt ohtu NATO-le. Venemaa võib pärast Ukraina sõja lõppu oma sõjalise või- mekuse kiiresti taastada, prioriteetses lääneringkon- nas võib see toimuda mõne aastaga. Venemaa väed on hetkel suuremad, kui nad olid sõja alguses, ja nende kaitsekulutused on sel aastal tõusnud erine- vate avalike allikate andmetel ligi üheksa protsendini SKP-st, mistõttu on julgeolekuolukord kriitiline ja ra- hunemise märke lähiajal ei näita. Eestile on kriiti- lise tähtsusega võimalikult kiiresti viia ellu meid puudutavas osas NATO uutes kaitseplaanides ning väevõime eesmärkides ettenähtu. See eeldab ühelt poolt täiendavate rahaliste vahendite eralda- mist kaitsevõime arendamiseks, aga teisalt ka kaitse- valdkonna asutuste haldussuutlikkuse arendamist.

• Ukraina aitamine võidule – sõda Ukrainas määrab Atlandi-ülese julgeoleku järgmisteks aastakümne- teks. Vaba Ukraina püsimajäämine sõltub vaba maailma abist, sealhulgas Eesti panusest. Eesti jätkab Ukraina toetamist nii rahvusvahelisel tasandil kui ka 0,25 protsendiga SKP-st kaitsekulude arvelt.

• Arvestades muutunud julgeolekukeskkonda, Vene- Ukraina sõda ja tohutut laskemoona kulu selles sõjas on Eestis baseeruva kaitsetööstuse arendamine Eesti kaitsevõime jaoks võtmetähtsusega – seda nii lahingumoona tootmise kui ka kaitse- ja julge- olekuotstarbeliste innovaatiliste toodete arendamise aspektist. Lisaks panustab rahvusvaheliselt konku- rentsivõimeline ja kõrge arendustasemega kaitse- tööstus Eesti majandusarengusse ning annab oma panuse liitlassuhete kindlustamiseks eksporditehin- gute ja rahvusvaheliste koostööprojektide kaudu.

Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda veebilehel Alusdokumendid ja õigusaktid | Kaitseminis- teerium

Tabel 33.Tulemusvaldkonna „Julgeolek ja riigikaitse“ mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine77

Mõõdik Täitmine

2022

Täitmine

2023

Täitmine

2024

Sihttase

2024

Sihttase

2025

Lahinguvalmis üksuste arv (mehitatud, varustatud, välja õpetatud) lähtuvalt RKAK 2022–2031 elluviimise kavast78

Allikas: kaitseministeerium

Jah Jah Jah Jah Jah

Eestis paiknevad alaliselt liitlaste väed

Allikas: kaitseministeerium

Jah Jah Jah Jah Jah

Sõjalise kaitse kulude tase SKP-st NATO meetodi järgi

Allikas: kaitseministeerium

2,15% 3,04%79 3,32% > 3,0% > 3,0%

Elanike valmisolek osaleda kaitsetegevuses, kui Eestit rünnatakse80

Allikas: avaliku arvamuse uuring

66% 64% 61% > 55% > 66%

Tegevväelaste arv aasta lõpul (vähemalt)81

Allikas: kaitseministeerium

3335 3514 3687 3656 3766

Tabel 34. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse eelarve täitmine (tuhandetes eurodes)

Eelarve täitmine

2023

Esialgne eelarve

2024

Lõplik eelarve

2024

Eelarve täitmine

2024

Esialgne eelarve

2025

RES 2026

Kulud -918 459 -1 016 578 -1 163 163 -931 745 -1 113 051 -1 311 856

Allikas: 2024. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2025. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2025–2028

1.2.17 Kultuur ja sport

Tulemusvaldkonna eesmärk

Kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides ja eden- dades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ning luues soodsad tingimu- sed elujõulise, avatud ja mitmekesise kultuuriruumi arenguks ning kultuuris osalemiseks

Liikumisel ja spordil on oluline ja kasvav roll eestimaa- laste elujõu edendamisel, rikka elukeskkonna loomisel ning Eesti riigi hea maine kujundamisel

Strateegilised arengudokumendid

Kultuuri arengukava 2021–2030

Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030

Tulemusvaldkonna programmid

Kultuuriprogramm

Spordiprogramm

77 Tulemusvaldkonnale ei ole strateegias „Eesti 2035“ sihte seatud. 78 Mõõdiku täpsemad sihttasemed on kaitstud riigisaladusega ja avalikes dokumentides lähtutakse RKAK 2022-2031 elluviimise kava vas- tavusest. 79 Statistikaamet hindab majandus- ja finantsnäitajaid regulaarselt üle ning uuendab ka tagantjärele, seega andmed võivad muutuda. 80 2023. aastal muudeti mõõdiku „Elanike valmisolek osaleda kaitsetegevuses, kui Eestit rünnatakse“ sihttasemeid alates aastast 2024. Mõõdiku varasem sihttase > 55 protsenti asendati alates 2024. aastast sihttasemega > 66 protsenti, kuna senine sihttase polnud piisavalt ambitsioonikas. Sihttase > 55 protsenti saavutati juba 2020. aastal ning aastatel 2022 ja 2023 on mõõdiku tegelik tase olnud üle 60 prot- sendi. 81 2023. aastal muudeti mõõdiku „Tegevväelaste arv aasta lõpul (vähemalt)“ sihttasemeid alates aastast 2024. Mõõdiku sihttaset korrigee- riti lähtudes senisest saavutatud tasemest ja prognoositavast suutlikkusest tegevväelaste arvu suurendada ning ambitsioonist saavutada 2027. aasta lõpuks riigikaitse arengukavas planeeritud sihttase.

Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisalad

Kultuuriministeerium

TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE

Positiivsed arengud

• Peale vahepealseid erinevatest kriisidest mõjutatud aastaid näeme 2023. aastal olulist tõusu meie kul- tuurielus osalemises – 2023. aastal osales kultuu- rielus 79 protsenti Eesti elanikest. Seda pärast CO- VID-19 pandeemiast kantud 2020. aasta langust, ol- les tagasi 2017. aasta väga tugeval tasemel.

• Kultuuris osalemise regionaalse kättesaadavuse ja nii tulevaste professionaalide järelkasvu kui ka tead- liku publiku suurendamiseks on alates 2022. aastast rakendatud kultuuriranitsa toetusmeedet, mille eesmärk on võimaldada lastel ja noortel külastada õppeprogrammi osana teatrietendusi, kinoseansse ja muuseume.

• 2024. aastal jätkati loovisikute ja loomeliitude seaduse muutmise ettevalmistamist, sealhulgas tegi kultuuriministeerium riigikogu kultuurikomisjo- nile ettepaneku laiapõhjalise kultuuripoliitilise aru- telu algatamiseks poliitikavalikute üle. Koostöös sot- siaalministeeriumiga toimusid arutelud sotsiaal- maksu rulluva arvestuse korraldamiseks.

• Loovisikute õiguste tagamiseks ja toimetuleku parandamiseks suurendati 2024. aastal autori- hüvitisfondi ühe miljoni euro võrra. Samaväärselt oluline süsteem on riigieelarvest loomeliitude kaudu loometoetuste ja -stipendiumide maksmine.

• Edukas on olnud tagasimaksefondi „Film Esto- nia“ rakendamine, mille eesmärk on ergutada Eestisse tulevaid rahvusvahelisi filmitootmis- ja kaastootmisprojekte, makstes tagasi kuni 30 prot- senti Eestis kantud abikõlblikest tootmiskuludest. 2023. aastal oli Film Estonia meetme netomõju Eesti majandusele 8,7 miljonit eurot.

• Koostati Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise väljatöötamiskavatsus, mille alusel on koostamisel eelnõu. Eesmärk on ajakohastada Eesti Rahvusringhäälingut puudutav regulatsioon nii, et Eesti Rahvusringhääling saaks täita kooskõlas rah- vusvaheliselt kokkulepitud põhimõtetega avaliku meediateenuse osutaja rolli võimalikult laia spekt- riga nii informatsioonilisel, hariduslikul kui ka mee- lelahutuslikul eesmärgil sisu pakkumisel mistahes ajal, kohal ja platvormil.

• Jätkus erameedia ja Eesti Rahvusringhäälingu täien- dav toetamine venekeelsete Eesti elanike toomiseks ühisesse kommunikatsiooni- ja inforuumi.

• 2024. aastal jätkati rahvaraamatukogude aren- dusprojektide toetusmeetme „Raamatukogude kiirendi“ rakendamist. Meetme eesmärk on paran- dada kohaliku omavalitsuse rahvaraamatukogude teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust, toetada ruu- mide kohandamist kogukonnategevusteks ning tõsta raamatukogutöötajate professionaalsust.

• 2024. aastal jätkati rahvaraamatukogude reformi et- tevalmistamist, sealhulgas vastavate õigusaktide väl- jatöötamist. Reformi eesmärk on luua lugejatele ter- viklikult toimiv raamatukoguvõrk nii füüsiliselt kui ka digimaailmas.

• 2024. aastal alustati „Kultuuripärandi digitege- vuskava 2024–2029“ rakendamist, mille eesmärk on teha Eesti kultuuripärand kõigile huvilistele digi- taalsena kättesaadavaks, mugavalt kasutatavaks ning tagada kultuuripärandi turvaline säilimine.

• Eestil on kultuuriesindajad seitsmes riigis, et luua võimalused Eesti kultuuriorganisatsioonidele ja loo- visikutele rahvusvahelistumiseks ning toetada Eesti välispoliitiliste eesmärkide täitmist.

• 2024. aastal viidi koostöös Tartu linnaga edukalt läbi Euroopa kultuuripealinna programm. Eu- roopa kultuuripealinna idee on näidata Euroopa kul- tuurilist mitmekesisust ning lähendada eurooplasi. Tiitlit kandvale omavalitsusele annab see mitmeid võimalusi nii enda kui ka oma riigi tutvustamiseks.

• Erakorralise Ukraina toetusfondi abil on ellu viidud Ukraina loomesektorile olulisi kultuuri- ja spordipro- jekte. Osaletakse Ukraina ülesehitusprojektides koos

82 Tegevuskava - Liikumisharrastuse kompetentsikeskus 83 Koolide-sportimistingimuste-kaardistamise-aruanne-1.pdf

Eesti rahvusvahelise arengukoostöö keskusega ja Eesti Arhitektide Liiduga.

• 2024. aastal tugevdati ministeeriumi kriisijuhtimis- võimekust, sealhulgas võeti üle elutähtsa teenuse korraldaja ülesanded, sest alates 2024. aastast on mi- nisteeriumi haldusalas kaks elutähtsa teenuse kor- raldajat – Eesti Rahvusringhääling ja AS Levira.

• 2024. aasta detsembris lisati UNESCO vaimse kul- tuuripärandi esindusnimekirja kaks Eestiga seo- tud kultuurinähtust: mulgipudru söömine ja val- mistamine Mulgimaal ning Eesti ja Ukraina ühise taotluse alusel põssanka lihavõttemunade kaunis- tamise traditsioon.

• Toimus Euroopa Liidu rahastusperioodi 2023–2027 loomemajanduse arendamise meetme rakendamine. Jätkus ambitsioonikate eesmärkide ja kasvupotent- siaaliga loomeettevõtjate ekspordivõimekuse kasva- tamise ning arenguplaanide elluviimise projektide toetamine. Euroopa Liidu eelarveperioodi 2021– 2027 tulemusraamistiku vahe-eesmärgid on loo- memajanduse arendamise meetme osas täidetud ning mitterahalist abi saavate alustavate ettevõtjate arvu ning kasusaajate koguarvu osas ületatud.

• Eesti kultuurielu jätkusuutlikkuse tagamiseks ja uute innovatiivsete ideede toomiseks kultuuri- ja loome- valdkondadesse jätkati loovuurimuse toetamist – 2024. aasta taotlusvooru kogueelarve oli 405 000 eu- rot.

• Rakendati Eesti kultuuri teadus- ja arendusprog- rammi mahus üks miljon eurot, kogumahuga 6,4 mil- jonit eurot aastateks 2023–2026. Toetust said 11 projekti, nende hulgas näiteks Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia projekt „Heino Elleri loomingu te- maatilis-bibliograafilise kataloogi koostamiseks va- jaliku andmestiku analüüs ning metodoloogiliste aluste loomine“; Tallinna Ülikooli projekt „Mineviku (audio)visuaalsed jäljed Eesti filmiarhiivis 1940– 1965“ ja Tartu Ülikooli projekt „Noorte hääled digiajastu luules: poeetika, hoiakud ja identiteedid“.

• Liikumisharrastuse edendamiseks on kultuuriminis- teeriumi, sotsiaalministeeriumi ning haridus- ja tea- dusministeeriumi koostöös koostatud liikumisak- tiivsuse edendamise tegevuskava82, mis on alates 2024. aastast veebis avalikult kättesaadav.

• Spordikoolituse ja -teabe sihtasutus viis 2024. aastal läbi uuringu83, mille eesmärk oli kaardistada koolide sportimistingimused põhikoolides ja gümnaasiumi- des.

• Rahvusvahelistel tiitlivõistlustel võideti 2024. aastal kokku 42 spordialal 273 medalit – 80 kulda, 73 hõbedat ja 120 pronksi. Kuigi Pariisi olümpia- mängudelt ei õnnestunud medaleid tuua, siis maail- mameistrivõistlustel ja Euroopa meistrivõistlustel pääseti olümpiaaladel esikolmikusse seitsmel korral.

• 2024. aastal rakendati esimest korda taotlusvooru spordivaldkonna suurvõistluste korraldamise toetamiseks. Toetatud võistlustest toimus 2024. aastal autoralli Euroopa meistrivõistluste etapp. Riigi toetus oli 1,1 miljonit eurot ja üritus tõi majandusliku mõju analüüsi kohaselt Lõuna-Eestisse 2,4 miljonit eurot välisraha, millelt käibemaksu lae- kus riigile vähemalt 0,4 miljonit eurot. Ürituse

meediakajastuse väärtuseks hinnatakse 2,9 miljonit eurot.

• Eesti Olümpiakomitee võttis 2024. aastal vastu Eesti spordieetika reeglid, mis kehtestavad ühtse lähene- mise kogu Eesti spordivaldkonnas.

• Kultuuriministeerium koostas 2024. aastal analüüsi ja ettepanekud tervisespordikeskuste üleriigi- lise võrgustiku arendamiseks liikumisvõima- luste pakkumisel vabas õhus. Analüüsi raames ko- gutud tagasiside näitab, et regionaalsete tervisespor- dikeskuste toetamine ja arendamine on ennast õigus- tanud ning seda tuleks ka tulevikus jätkata.

• 2024. aastal tähistati treenerite tööjõukulu toetus- meetme kümnendat toimimisaastat ning riik eral- das treeneri tööjõukuluks meetme suurima toe- tuse summas 12,2 miljonit eurot. Sellest hoolimata oli treenerite palk nii eelmisel kui ka sel aastal 1400 eurot.

Väljakutsed

• Loovisikute ja kultuuritöötajate, sealhulgas huvi- hariduses hõivatute töötingimuste parandamine. Arvestades majanduskeskkonna arenguid, sealhul- gas inflatsiooni, on eriti oluline töötingimuste paran- damine. Eesmärk on tõsta kultuuritöötajate kesk- mine brutopalk 90 protsendini Eesti keskmisest pal- gast.

• Kultuuri kättesaadavuse parandamine eri sihtgrup- pide ja valdkondade lõikes ning regionaalselt. Täna on regionaalselt suured erinevused kultuurielus

osalemise vahel, mis on küll mõnevõrra ühtlustunud, kuid teatud regioonid on maha jäänud, mis vajab täiendavate tegevuste ja selge fookusega tegevuste disainimist.

• Erivajadustega inimeste ligipääsu suurendamine kultuuritegevustes osalemisele ja kultuuritee- nuste tarbimisele. Ligipääsetavuse alase tead- likkuse tõstmine on olnud 2024. aasta jooksul oluline tegevus, kuid vajab jätkuvalt tähelepanu, sealhulgas uuenduslike lahenduste kasutusevõtmise ja hoiakute muutmise teel.

• Kultuuripärandi pikaajalise füüsilise ja digi- taalse säilitamise tagamine, sealhulgas pärandi- hoidlate rajamine. Pärandihoidlate rajamine on kul- tuuripärandi säilimiseks kriitilise tähtsusega, vald- konna tõhusust tõstev ja keskkonnajalajälge vähen- dav reform, kuid hetkel on puudu vahenditest inves- teeringuprojekti algatamiseks. Lahendust Euroopa Liidu üleses koostöös vajab digitaalse pärandi säilita- mine väljaspool Eesti riigipiiri.

• Liikumisõpetusele üleminekuga kaasnevad suuri- mad väljakutsed on koolide jaoks spordivahendite puudus ja ainekava rakendamine.

• Treenerite töö väärtustamine, liikumisharrastuse ja saavutusspordi edendamine ning spordi ja spor- diobjektide toetusmehhanismide korrastamine.

Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda veebilehel Strateegilised alusdokumendid | Kultuurimi- nisteerium

Tabel 35. Tulemusvaldkonna „Kultuur ja sport“ mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine

Tabel 36. Tulemusvaldkonna „Kultuur ja sport“ eelarve täitmine (tuhandetes eurodes)

Eelarve täitmine

2023

Esialgne eelarve

2024

Lõplik eelarve

2024

Eelarve täitmine

2024

Esialgne eelarve

2025

RES 2026

Kulud -350 364 -342 803 -451 405 -360 725 -317 647 -315 654

Allikas: 2024. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2025. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2025–2028

1.2.18 Sidus ühiskond

Tulemusvaldkonna eesmärk

Eesti on sidus ja kaasav ühiskond

Valdkonna arengukava

Sidusa Eesti arengukava 2030

Tulemusvaldkonna programmid

Lõimumis-, sealhulgas kohanemisprogramm

84 2023. aasta tulemus on avaldatud esimest korda.

Kogukondliku Eesti programm

Nutika rahvastikuarvestuse programm

Erakondade rahastamise programm

Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisalad

Kultuuriministeeriumi valitsemisala

Siseministeeriumi valitsemisala

Mõõdik Täitmine

2022

Täitmine

2023

Täitmine

2024

Sihttase

2024

Sihttase

2025

„Eesti

2035“ siht

Elanike kultuurielus osalemine

Allikas: Statistikaamet

– 79,%84 – – – 80%

Liikumisharrastusega regulaarselt (kaks korda nädalas 30 minutit) tegelevate inimeste osakaal 16–64 vanusegrupist

Allikas: Tervise Arengu Instituut

45,2% – – 50% Ei mõõ- deta

TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE

Positiivsed arengud

• 2024. aastal oli kultuuriministeeriumi teema- aasta kultuuririkkuse aasta, mille raames pöörati tähelepanu Eestis elavate eri rahvuste mitmekesis- tele kultuuridele ja traditsioonidele ning Eesti ainu- laadsetele kultuuriruumidele ja -kogukondadele.

• 2023. aastal läbi viidud ning 2024. aastal avalda- tud Eesti integratsiooni monitooring näitas, et Eesti elanikel on suur ühisosa: me kõik hoolime ühis- konnast, kus ei ole rahvustevahelisi konflikte, kus on vastastikune usaldus ja kus kõik panustavad majan- dusse. Need hoiakud on võtmetegurid, mida tuleb toetada ühiskondlike kontaktide suurendamise ja ko- gukonnatunde tekitamise kaudu, kus kultuuril on keskne roll.

• Alustati Euroopa Sotsiaalfondi+ projekti elluviimist koostöös integratsiooni sihtasutuse, Eesti rahvakul- tuuri keskuse ja sihtasutusega Kodanikuühiskonna Sihtkapital. Tegevustega soovitakse toetada ja suu- rendada uussisserändajate, eri keele- ja kultuuri- taustaga inimeste ning tagasipöördujate osale- mist kogukonnaelus.

• 2024. aastal pakkus integratsiooni sihtasutus eesti keele õppeks 12 743 õppekohta, sealhulgas 1378 õppekohta integratsiooni sihtasutuse eesti keele majas ja 11 365 õppekohta keeltekoolidest koostööpartnerite juures. 1760 õppekohta olid mõel- dud püsielanikele ja tagasipöördujatele, 9154 kohta kohanemisprogrammi Settle in Estonia kursustele ning 451 kohta kodanikulepingu raames. Keeleõppe- tegevustes osaleti 3485 korral.

• Kohanemisprogrammi baas- ja teemamoodulites osaleti kokku 5422 korral. Kohanemisprogramm Settle in Estonia on tasuta õppeprogramm, mil- lega Eesti riik aitab hiljuti saabunud välismaalas- tel kiiremini kohaliku eluga kohaneda ja Eesti ühiskonda sulanduda. Programm koosneb mitmest koolitusest, mille raames saab kohanemiseks vaja- likke teadmisi ja oskusi, sealhulgas tervikliku üle- vaate elukorraldusest Eestis ja ka eesti keele al- goskuse. Elluviidavaid tegevusi planeerib kultuuri- ministeerium ja arendab integratsiooni sihtasutus.

• Aasta jooksul andis integratsiooni sihtasutus enam kui 27 000 korral nõu keeleõppe ja kohanemise tee- mal.

• Kaardistati infoteenuse „Eestis kohanemine“ perso- naliseerimise võimalused ning lisati veel üks osatee- nus – pangakonto loomine ja tulude deklareerimine.

• Koostöös statistikaametiga valmis juhtimislaud „Arengukava Sidus Eesti“, mis annab ülevaate meie ühiskonna sidususe hetkeseisust ja tuleviku eesmär- kidest. Juhtimislaual on hetkel nii arengukava mõõdi- kud kui ka olulised taustanäitajad.

• Ühine infovoog võõrsil elavate eestlastega. Por- taali Global Estonian arendati koos integratsiooni sihtasutusega ja kultuuriministeeriumiga. Lisati uued rubriigid ja koolitusprogramm.

• Eesti identiteedi edendamine ja säilitamine välis- maal: keeleõpe, stipendiumid noortele, tugi väli- seesti meediale, omaalgatuslikele tegevustele.

• Eesti mälu säilitamine ja mõtestamine. Koostöös Eesti mäluasutuste ja kogukondadega mõtestati „Saatuseaasta 1944“ nii Eestis kui ka võõrsil

(erinevad näitused, seminarid, põgenike andmebaas, raadio- ja telesaated, lühifilmid).

• 2024. aastal käivitus Šveitsi-Eesti koostööprog- ramm, mille eesmärk on parandada eri keele- ja kultuuritaustaga inimestele võimalusi Eesti ühis- konnas aktiivsemaks osalemiseks. Fookuses on Eesti kultuuriruumi tutvustamine, (keeleõppe) nõus- tamisteenuse kättesaadavamaks muutmine, vaba- tahtlike kaasamine, digipöörde toetamine ja meedia- pädevuse tõstmine.

• Algatati kirikute ja koguduste seaduse muut- mine, et tagada usuliste ühenduste sõltumatus välis- mõjutustest ja toetada rahumeelset usulist teenimist.

• Euroopa Sotsiaalfondi toel käivitus meede ko- danikuühiskonna mõju suurendamiseks ning arengu toetamiseks laste ja noorte aktiivsuse kasva- tamise kaudu.

• Lõppes nelja-aastane partnerlusperiood, mis tõs- tis teadlikkust ühiskonnaelus osalemisest, aren- das sotsiaalset ettevõtlust ja tugevdas kohaliku tasandi koostööd. Siseministeerium kastutab stra- teegilise partnerluse formaati, et koos vabakonnaga kujundada ja viia ellu kodanikuühiskonna poliitikat.

• Alustati teadusprojektiga Eesti kodanikuühiskonna tervise hindamiseks ja uurimiseks.

• Alates 01.01.2024 võeti kasutusele rahvastikure- gistri andmeladu, mis tagab kohalikele omavalitsus- tele aruannete ja juhtimislaudade kättesaadavuse.

• Alustati automaatotsuste tegemist e-rahvastiku- registri portaalis esitatud elukohateadete ja sünni registreerimise avalduste alusel (otsused ilma amet- nikuta).

• E-teenuste keskkonnas täiendati teavitussüs- teemi, mis edastab inimestele teateid nende and- mete ja menetluste muudatuste kohta. E-rahvasti- kuregistrisse lisati võimalus tellida mitmekeelse standardvormiga tõendeid ja väljavõtteid kätte- saamise võimalusega välisesindustest.

• 01.12.2024 käivitus abielulahutuse avalduse esita- mise e-teenus.

• Jõustus Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse vaheline rahvastiku registreerimise kok- kulepe ning vahetati esmased komplektid andmeid.

Väljakutsed

• Kohanemisprogrammi personaliseeritumaks ja ligipääsetavamaks muutmine, sealhulgas infotee- nuse „Eestis kohanemine“ personaalseks sündmus- teenuseks arendamine.

• Kohalike omavalitsuste võimestamine lõimu- mis-, sealhulgas kohanemisteenuste arendamisel ning omavalitsuste ametnike ja töötajate valdkond- liku pädevuse tõstmine.

• Võimaluste loomine eri keele- ja kultuuritaustaga ini- meste osalemiseks kogukonnaelus.

• Romade sotsiaal-majandusliku lõimumise soodusta- mine.

• Valmistatakse ette üleilmse eestluse tegevuskava 2026–2029 koostöös Eesti ametkondade ja võõrsil asuvate kogukondadega.

• Eesti identiteedi edendamine ja säilitamine välis- maal. Olemasolevat tööriistakasti kaardistatakse ja ajakohastatakse koostöös erinevate ametkondadega.

• Tagasipöördujaid kaasatakse laiemalt Eesti ko- danikuühiskonda lõimumisse lisaks olemasolevale mudelile Euroopa Sotsiaalfondi vahenditega.

• Analüüsitakse ning luuakse uus lähenemine hetkel kehtivatele maksusoodustustele ja regulatiivsele raa- mistikule heategevuseks raha annetamiseks.

• Tugevdatakse Eesti kodanikuühiskonna sidu- sust, kerksust ja kriisideks valmisolekut, edenda- des kogukonnakeskset ja kaasavat valitsemisviisi.

• Leitakse võimalused kohanemiseks uute trendi- dega vabatahtlikkuse maastikul, et suurendada elanikkonna eesmärgistatud, turvalist ja sidusat osa- lust ühiskonnas.

• Strateegilise partnerluse kaudu toetatakse ava- tud valitsemist kodanikuühiskonna aktiivsel osa- võtul, kodanikuühiskonna suutlikkust oma huve süs- teemselt esindada.

• Vabaühenduste tegutsemist toetava õigusruumi korrastamine. Uuendatakse vabaühenduste tege- vust reguleerivad õigusaktid, mille muutmine aitaks kaasa vabaühenduste tegevuse paindlikkusele.

• Arendatakse Eesti arutelukultuuri tervikuna ning inimeste oskusi aruteludes osaleda ja diskussiooni pidada.

• Usuvabaduse tagamiseks muudetakse kirikute ja koguduste seadust ning taastatakse usurahu õi- geusumaastikul.

• Kasutajatele mugava teenuskogemuse pakkumiseks uuendatakse rahvastikuregistri tarkvara.

• Parandatakse rahvastikuregistri kontaktand- mete kvaliteeti, millega luuakse eeldus proaktiiv- sete teenuste osutamiseks ja isikuga suhtlemiseks.

• Eesti isikukoodita inimestele teenuste pakkumine. Välismaalaste tuvastamiseks võetakse Eesti isiku- koodid kasutusele riigi kõigis asutustes, et isikuid oleks võimalik erinevates registrites otsida ja siduda.

Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda järgmistel veebilehtedel:

Sidusa Eesti arengukava 2021-2030 | Siseministeerium

2023. tulemusaruanne_TUV Sidus ühiskond.pdf

Tabel 37. Tulemusvaldkonna „Sidus ühiskond“ mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine85

Mõõdik Täitmine

2022

Täitmine

2023

Täitmine

2024

Sihttase

2024

Sihttase

2025

Tugeva või keskmise tugevusega riigiidentiteedi kandjate osakaal, eestlased

Allikas: Eesti integratsiooni monitooring

– 73% – ≥ 79% ≥ 79%

Tugeva või keskmise tugevusega riigiidentiteedi kandjate osakaal, teised rahvused

Allikas: Eesti integratsiooni monitooring

– 89% – ≥ 86% ≥ 86%

Välismaal elavate eestlaste ühtekuuluvustunne Ees- tiga

Allikas: Eesti väliskogukondade ja tagasipöördumisega seonduv uuring

– – – ≥ 85% ≥ 87%

Rahulolu elanike kaasamisega kohalikus omavalitsu- ses86

Allikas: rahandusministeeriumi tellitud rahulolu-uuring

– – – > 38% > 38%

Rahvastikuregistri e-teenuste rahulolu soovitusin- deks

Allikas: Recommy, rahvastikuregister

75 77 78 > 72 > 72

Tabel 38. Tulemusvaldkonna „Sidus ühiskond“ eelarve täitmine (tuhandetes eurodes)

Eelarve täitmine

2023

Esialgne eelarve

2024

Lõplik eelarve

2024

Eelarve täitmine

2024

Esialgne eelarve

2025

RES 2026

Kulud -28 340 -34 294 -39 517 -30 807 -33 948 -33 464

Allikas: 2024. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2025. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2025–2028

1.2.19 Riigikogu Kantselei

Riigikogu kantselei eesmärk on riigikogule tema põhi- seaduslike funktsioonide täitmiseks vajalike tingimuste loomine. Kantselei ülesanded on nõustada riigikogu, tema juhatust, komisjone, fraktsioone ja riigikogu

85 Tulemusvaldkonnale ei ole strateegias „Eesti 2035“ sihte seatud. 86 Aastal 2020 mõõdetud tase oli 38 protsenti.

liikmeid, tagada asjaajamine ning organisatsioonilised, majanduslikud ja tehnilised tingimused nende tööks, sa- muti toetada riigikogu suhtlemisel teiste

institutsioonidega nii riigisiseselt kui ka rahvusvaheliselt ning korraldada riigikogu liikmete ametihüvedega seon- duvat.

Riigikogul on 101 liiget. Riigikogu töö toimub täiskogu is- tungitel, komisjonides, fraktsioonides ja rahvusvahelis- tes delegatsioonides.

Lisaks teenindab riigikogu kantselei riigi valimisteenis- tust, arenguseire keskust, vabariigi valimiskomisjoni ja erakondade rahastamise järelevalve komisjoni.

Riigi valimisteenistuse ülesanne on ette valmistada ja läbi viia riigikogu, presidendi-, Euroopa Parlamendi, ko- haliku omavalitsuse volikogude, riigikogu esimehe ja aseesimeeste valimisi ning rahvahääletusi.

Arenguseire keskuse ülesanne on analüüsida ühiskonna ja majanduse pikaajalisi arenguid, aidata kaasa tulevikku vaatavale poliitikakujundamisele ning tuua välja uusi arengusuundi.

Vabariigi valimiskomisjoni ülesanne on tagada riigikogu valimise seaduse esimeses paragrahvis sätestatud põhi- mõtete järgimine, teha kindlaks üleriigilised hääletamis- ja valimistulemused, valvata valimiste korraldajate tege- vuse järele, lahendada kaebusi ning täita muid seadus- test tulenevaid ülesandeid.

Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni ülesanne on kontrollida erakondade, valimisliitude ja üksikkandi- daatide tegevuse vastavust erakonnaseaduses sätesta- tud nõuetele.

Seaduste vastuvõtmine ja parlamentaarne kontroll

- Riigikogu XV koosseis võttis 2024. aasta kahel is- tungjärgul vastu 123 õigusakti.

- Aruandlusperioodil toimus 127 istungit, sealhulgas kaks täiendavat istungit.

- Toimus kuus erakorralist istungjärku. - Menetlusse võeti 22 kollektiivset pöördumist. - Toimus kümme olulise tähtsusega riikliku küsimuse

arutelu. - Valitsusliikmed ja muud ametiisikud esinesid riigi-

kogu ees 22 korral. - Poliitilise avaldustega esineti riigikogu ees kaheksal

korral. - Umbusalduse avaldamine ja otsustamine toimus

neljal korral. - Vabariigi Valitsusele ja selle liikmetele esitati 87

arupärimist ja 160 kirjalikku küsimust. - Õiguskantsler esitas riigikogule neli ettepanekut.

Parlamentaarne tegevus riigikogu komisjoni- des

Riigikogus on 11 alatist komisjoni ja kolm erikomisjoni.

Komisjonid pidasid aruandlusperioodi jooksul 822 is- tungit:

- Alatistes komisjonides 687 istungit;

- Erikomisjonides 135 istungit.

Parlamentaarne koostöö rahvusvahelisel ta- sandil

Välissuhtluse peamine teema oli 2024. aastal Ukraina jät- kuv toetamine Venemaa valla päästetud agressioonisõjas.

2024. aastal külastas Eestit mitu Ukraina kõrget riigitege- last, sealhulgas Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi.

Riigikogu esimees osales mitmel rahvusvahelisel parla- mentide juhtide kohtumisel.

Balti Assamblee eesistujariik Leedu rõhutas julgeolekut, demokraatlikke väärtusi ja idapartnerite toetust. Tähistati Balti keti 35. aastapäeva.

Euroopa Parlamendiuuringute ja Dokumendikeskuse koostöö raames vastati 196-le erinevaid valdkondi käsit- levale päringule.

Avalikkuse teavitamine ja kodanike kaasamine

Aastas külastas riigikogu 543 külastusgruppi, külastajaid oli 26 718. Lisaks korraldati ekskursioone ligi 750-le rii- gikogu haridusprogrammis osalejale. Aprillis toimunud lahtiste uste päeval külastas parlamenti üle 6000 ini- mese.

Jätkuvalt toimusid noorte parlamentide simulatsiooni- mängud. Jaanuaris kogunes noorte riigikogu, septembris peeti 19. korda Mudel-Euroopa Parlamendi sessioon.

Riigi valimisteenistus

2024. aasta esimesel poolaastal oli põhitähelepanu juu- nis toimunud Euroopa Parlamendi valimiste ettevalmis- tusel ja läbiviimisel.

Koostöös riigi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia keskusega tehti vajalikud arendused valimiste infosüs- teemi kasutamiseks Euroopa Parlamendi valimistel.

Riigi valimisteenistus korraldas vaatlusprogrammi rah- vusvahelistele vaatlejatele. Programmi kuulusid semina- rid, valimisjaoskondade külastamine ja e-häälte luge- mise jälgimine.

E-hääletamise süsteemi tulevikuarendustest jätkus mo- biiliga hääletamise arendus. Valmis Smart-ID tugi valija- rakendusele.

Arenguseire keskus

Arenguseire keskus tegeles 2024. aastal viie uurimissuu- naga: aktiivsed tarbijad tuleviku energiasüsteemis, per- sonaalriigi tulevik, majanduse konkurentsivõime tulevik, eraraha kaasamise tulevik kultuuri- ja spordivaldkonnas ning kohalike avalike teenuste aegruumilise kättesaada- vuse tulevik. Lisaks tehti järelseiret kolmele varasemale teemale: rohepöörde stsenaariumid Eestis, õpetajate jä- relkasvu tulevik ning Vene-Ukraina sõja pikaajalised mõ- jud Eestile.

Avaldati kolm uurimissuuna raportit, valmis neli uurin- gut ning 16 lühiraportit. Lisaks anti välja trendiraport „Pikksilm“ ning kinnitati kaks uut uurimissuunda 2025. aastaks.

Erakondade rahastamise järelevalve komisjon

Lisaks tavapärasele erakondade aruannete kontrollimi- sele algatati vaadeldaval perioodil mitmeid menetlusi erakonnaseaduse rikkumiste kohta ja osaleti mitmes ko- misjoni ettekirjutustega seotud kohtuvaidluses. Ena- masti olid rikkumised seotud riigikogu 2023. ja Euroopa Parlamendi 2024. aasta valimiskampaaniate rahastami- sega.

Märkimist väärib komisjoni veebipõhise aruandekesk- konna uuendamine, mis lõppes 2024. aasta aprillis.

Täispikkuses ülevaade riigikogu kantselei 2024. aasta te- gevustest asub veebilehel Eelarve ja tegevusaruanne – Riigikogu.

1.2.20 Riigikohus

Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus, mille päde- vus ja ülesanded on sätestatud põhiseaduses, kohtute seaduses ning kohtumenetluse seadustes ja seadustikes. Põhiseaduse järgi on riigikohus kassatsioonikohus ja põ- hiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu roll on kaasa aidata õigusemõistmise korrakohasele toimimi- sele kohtusüsteemis, seda eelkõige kohtunike omavalit- suskogude tööd korraldades ja kohtupraktikat kujunda- des.

Riigikohus korraldab kohtunike koolitust ja kohtuvald- konna välissuhtlust. Riigikohtu esimees juhib kohtute haldamise nõukoda.

Personal

2024. aasta 31. detsembri seisuga oli riigikohtus 96 tee- nistuskohta (üks tähtajaline), neist 20 riigikohtuniku kohta, 50 ameti- ja 26 töökohta. Tööjõu koguvoolavus aastas oli 14,38 protsenti (2023. aastal 16,3 protsenti), vabatahtlik voolavus 11,06 protsenti (2023. aastal 11,95 protsenti). Riigikohtust lahkus aasta jooksul 13 teenistu- jat (2023. aastal 15) ning tööle asus kümme teenistujat (2023. aastal 11).

Eelarve

Riigikohtu 2024. aasta esialgne eelarve oli 6 901 990 eu- rot (välja arvatud tulude arvelt tehtavad kulutused ja vä- litoetused). 2023. aastast toodi üle 186 951 eurot. Riigi 2024. aasta lisaeelarve seaduse alusel vähendati riigi- kohtu kulude eelarvet 35 940 euro võrra. Sihtotstarbe- liste vahendite reservist eraldati riigikohtule 7258 eurot IT-valdkonna vajaku katteks. Riigikohtu lõplikust eelar- vest (7 060 259 eurot) moodustasid piirmäärata vahen- did 33,1 protsenti ehk 2 335 279 eurot (2023. aastal 32,1 protsenti ehk 2 175 352 eurot), piirmääraga vahen- did 66,9 protsenti ehk 4 724 980 eurot (2023. aastal 67,9 protsenti ehk 4 601 979 eurot).

Õigusemõistmine

2024. aastal esitati kokku 2661 menetlustaotlust – tsivii- lasjades 920, kuriteo- ja väärteoasjades 872 ning hal- dusasjades 869. Koos varasemaga oli menetluses 2988 taotlust (üks protsent rohkem kui 2023. aastal). Läbi vaadati 2613 taotlust. Menetlusse võtmise otsus tehti 2064 taotluse kohta, millest menetlusse võeti 241 taot- lust (12 protsenti). Põhiseaduslikkuse järelevalve vald- konnas vaadati läbi 27 asja. Riigikohtu jõudlus 2024. aasta menetlustaotluste läbivaatamisel oli 98 protsenti. Keskmine puhas menetlusaeg eelmenetlu- ses oli 54 ja põhimenetluses 150 päeva. Detailsema üle- vaatega saab tutvuda platvormil Microsoft Power BI.

Kohtunike omavalitsuskogude töö korralda- mine

Täiskogu

Kohtunike täiskogusse kuuluvad riigi kõik kohtunikud. Riigikohus valmistas ette ja viis läbi kohtunike XXIII kor- ralise täiskogu, kus lisaks riigikohtu esimehe ja justiits- ministri ülevaadetele õigus- ja kohtusüsteemi arengust oli keskne aruteluteema kohtute arengusuunad. Viidi läbi kaks paneeldiskussiooni teemadel „Millist kohut Eestile soovime?“ ja „Kuidas kohus vastaks paremini kohtusse pöörduvate inimeste ootustele?“

Kohtunikueksamikomisjon

2024. aastal saabus 13 eksamile lubamise taotlust, ek- sami positiivselt sooritajaid ei olnud. Viidi läbi kolm koh- tunikukonkurssi kümne kohtunikukoha täitmiseks, kuhu kandideeris 25 isikut. 2024. aasta lõpu seisuga oli ametis 59 alla kolmeaastase staažiga kohtunikku.

Koolitusnõukogu

Koolitusnõukogu kinnitas kohtunike koolituse strateegia aastateks 2025–2027, 2025. aasta kohtunike koolitus- programmi ning alla kolmeaastase staažiga kohtunike ametioskuste koolitusprogrammi ja selle läbimise korra. Samuti kinnitati kohtulahendi koostamise soovitused kõigis menetlusliikides.

Kohtunike distsiplinaarkolleegium

2024. aastal arutas distsiplinaarkolleegium kahte süü- distusasja, mis mõlemal juhul päädisid kohtunike suhtes süüdimõistva otsuse tegemisega, ühel juhul isegi koh- tuniku ametist tagandamisega.

Kohtunike eetikanõukogu

2024. aastal pöörduti eetikanõukogu poole kahel korral.

Koolitustegevus

Aasta jooksul toimus 62 kohtunike koolitust (73 kooli- tuspäeva; osaluskordi kokku 3213; osales 94,3 protsenti kohtunikest, sealhulgas 100 protsenti alustavatest koh- tunikest). Kohtuteenistujatele korraldati üheksa kooli- tust (Harju maakohtu koostööleping). Koostöös prokura- tuuri ja Eesti advokatuuriga korraldati kaheksa koolitust (prokuröride osaluskordi kohtunike koolitustel 145, ad- vokaatidel 507). Välisrahastusega koolitustest lõppesid Norra programmi koolitused. Algas rahastus Euroopa Sotsiaalfond+ vahenditest, mis katab noorte kuritege- vuse ennetuse teemade koolitamise aastatel 2025– 2027. Jätkus koostöö Euroopa Õigusakadeemia (ERA) projektis „Baltic Network of EU Law Experts“. Toimusid Sisejul- geolekufondi (ISF) projektist „Kohtuteenistujate ja pro- kuröride koolitused“ rahastatud koolitused ning õppevi- siidid (Madalmaad, Ameerika Ühendriigid). Riigikohus osaleb jätkuvalt aktiivselt Euroopa õigusalase koolituse võrgustiku (EJTN) töös. Riigikohtu kaudu osalesid esi- mese ja teise astme kohtunikud 2024. aastal väliskooli- tustel kokku 66 korda. Koolitusnõukogu pidas kohtunike koolituse strateegia rakendamist 2024. aastal edukaks ja tulemuslikuks.

Välissuhtlus

Riigikohus on kümne rahvusvahelise organisatsiooni liige, sealhulgas kahe organisatsiooni juhtkonnas. Lisaks regulaarsele suhtlusele läbi liikmesorganisatsioonide (välislähetused, küsimustikud ja muu andmevahetus) toimus 2024. aastal mitmeid kohtumisi ja ühisseminare. Riigikohus korraldas koostöös Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskusega (ESTDEV) Ukraina 15-liikme- lisele delegatsioonile nädalase õppevisiidi Eestisse. Sa- muti võõrustas riigikohus kümneliikmelist Läti Ülem- kohtu nõunike delegatsiooni. Riigikohtu esindajad osale- sid Vilniuses Balti riikide ülemkohtute iga-aastasel koh- tumisel ja riigikohtu 17-liikmeline delegatsioon võttis osa Soome kõrgema halduskohtu korraldatud ühissemi- narist.

Kohtute aastaraamat

2024. aastal andis riigikohus elektroonilises vormis välja „Kohtute aastaraamatu 2023“. Aastaraamatu kandev teema oli kohtuhaldusmudel ja kohtute arengukava. Aas- taraamat sisaldab ka kohtunike omavalitsuskogude tege- vuse kokkuvõtteid ja statistikat.

Kohtute haldamise nõukoda

Kohtute haldamise nõukoda pidas 2024. aastal neli is- tungit. Käsitleti kohtute eelarvet, kohtuhaldusmudeli

muutmist, kohtumenetluse tõhustamist, kohtute tege- vust ja õigusemõistmist reguleerivat seadusandlust ning kinnitati „Kohtu arengukava 2024–2030“.

Olulised andmeallikad riigikohtu tegevusest

Kohtuasjade läbivaatamise detailne aastapõhine aruand- lus: Statistika | Riigikohus; koolitus: Koolitus on osa koh- tunikuametist | Riigikohus; kohtunike omavalitsusko- gude töö: Kohtunike omavalitsuskogud | Riigikohus; kohtute aastaraamat: Aasta 2024 – Kohtute aastaraamat.

1.2.21 Riigikontroll

Riigikontrolli põhitegevus on auditeerimine. 2024. aastal valmis riigikontrolli auditiosakonnal 20 auditit ja ülevaa- det ning lisaks sellele mitmeid märgukirju. Põhjalikuma tähelepanu all olid haridus, töövaldkond, sotsiaalkaitse ja tervishoid; taristu, energeetika ja keskkond; siseturva- lisus ja riigikaitse; infotehnoloogia; kohalikud omavalit- sused ning riigi raamatupidamine ja tehingute seaduslik- kus. Riigikontrolli analüüsiosakond koostas riigikontrolli aastaraporti tegevuspõhise eelarvestamise teemal, kaks auditiaruannet ja kaks ülevaadet, lisaks tehti lühiana- lüüse riigi osalusega äriühingute (näiteks lennundu- settevõtte Nordica) kohta.

2024. aasta mahukaimad tööd

Ülevaade riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2023.– 2024. aastal. Viis aastat tegevuspõhist riigieelarvet: re- formi tulemused ja vajalikud edasised otsused

Riigikontroll tõi välja, et praegune eelarvestamine on kunstlik, ebapraktiline ja riigi rahakotist selge pildi saa- mine on muutunud veelgi keerukamaks. Eesti riigieelar- vet hakati koostama tegevuspõhiselt, sest see pidi rahan- dusministeeriumi lubaduse järgi andma riigikogule ja va- litsusele parema tööriista riigi tulude, kulude ja kokku- hoiukohtade üle otsustamiseks. Riigikontrolli analüüs näitab, et seda ei ole viie aastaga juhtunud. Riigieelarve näeb välja tegevuspõhisena, kuid riigieelarve kulude taotlemisel ja otsustamisel ei keskendu ministeeriumid, valitsus ega riigikogu ei senistele ega oodatavatele tule- mustele. Samuti ei ole eelarvereform muutnud täpse- maks teadmist, kuhu ja miks praeguseks juba pea 20 mil- jardit eurot aastas kasutatakse.

Riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus

Riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruanne kajas- tas kõigis olulistes osades õiglaselt riigi finantsseisundit ning lõppenud aruandeperioodi majandustulemust ja ra- havoogusid. Riigikontrolli arvates olid riigi majanduste- hingud olulisel määral sooritatud kooskõlas riigieelarve seaduse, 2023. aasta riigieelarve seaduse ja 2023. aasta riigieelarve seaduse muutmise seadustega. Riigikontroll tegi märkuse kaitseministeeriumi kohta, kuna ministee- rium oli näidanud 2023. aasta eelarve täitmise aruandes kokku 189,9 miljoni euro väärtuses kaitseotstarbelisi va- rasid, mis oli kavas Eestisse tuua, kuid mis ei olnud aruandeaasta lõpu seisuga tegelikult Eestisse jõudnud.

Eesti, Läti ja Leedu riigikontrolli ühine ülevaade Rail Bal- ticu projekti kohta

Eesti, Läti ja Leedu kõrgeimad auditiasutused uurisid Rail Balticu projekti elluviimist nii riiklikul kui ka rah- vusvahelisel tasandil. Audit näitas, et Rail Balticu projekti elluviimise eeldatavad kulud on kasvanud rohkem kui

neli korda. Uue tasuvusanalüüsi kavandi kohaselt on Rail Balticu projekti arendamise hinnanguline maksumus kasvanud 5,8 miljardilt eurolt 2017. aastal 23,8 miljardi euroni 2023. aastal.

Euroopa Liidu määruses sätestatud projektitähtajast – 2030 – kinnipidamiseks ja suurenenud kulude haldami- seks on Eesti, Läti ja Leedu otsustanud viia Rail Balticu projekti ellu kahes osas. Rail Balticu projekti esimene etapp viiakse ellu vähendatud ulatuses, näiteks ehita- takse kohalikud peatused hiljem või ulatuses, mis tagab minimaalse funktsionaalsuse, rajatakse osaliselt kahe asemel ainult üks rööpapaar. See tähendab, et kogu pro- jekti elluviimiseks vajalik lisarahastuse summa väheneb 10,1 miljardini: Eesti osas 1,8, Läti osas 4,4 ning Leedu osas 3,9 miljardi euroni. Auditi ajal puudus teise etapi ajakava.

* * *

Lisaks koostas riigikontroll eraldi aruandeid, mis käsitle- sid kaitseotstarbelisi hankeid, õpetajate vastavust kvali- fikatsiooninõuetele ja nende ainepädevust, riigimetsa majandamise keskuse puidumüüki kestvuslepingutega kokkuleppehinna alusel, riigi tegevust tervishoiutee- nuste kvaliteedi tagamisel ja nii edasi.

* * *

Riigikontrolli esindajad osalesid riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungitel ja alatiste komisjonide istungitel. Riigikontrolör Janar Holm pidas parlamendi täiskogu ees aastaraportit tutvustava kõne, vastas riigi- kogu liikmete küsimustele, saatis märgukirju, avaldas ar- tikleid ja tutvustas riigikontrolli töö tulemusi konverent- sidel nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Samuti koostas riigikontrolör mitu märgukirja, kus käsitles haridus- ja teadusministri katset lahendada käskkirjaga küsimusi, mida saab teha vaid riigikogu riigieelarvet muutes. Riigi- kontrolör Janar Holm ja õiguskantsler Ülle Madise aval- dasid ühisseisukoha, et riigieelarve koostamine vajab olulist reformimist.

* * *

Arendus- ja haldusteenistuse ülesanne on toetada riigi- kontrolli põhitegevust. Toetus hõlmab auditite kvali- teedi- ja metoodikatuge, andmeanalüütika arendust, per- sonalitööd, välissuhtlust, infotehnoloogia kasutamist, hoonehaldust ja asjaajamist, finantsjuhtimist ja raamatu- pidamist ning õigusnõustamist. Andmeanalüütika vald- konna arendusprojektid hõlmasid eelkõige riigi majan- dusaasta koondaruande automatiseeritud andmevahe- tuse arendamist.

Välissuhtluse valdkonnas pikendati riigikontrolli man- daati EUROSAI IT-töörühma (ITWG) eesistujana aasta- teks 2024–2027. Korraldati kaks suurüritust: EUROSAI

IT-töörühma virtuaalne kevadkoosolek ning hübriidvor- mis aastakoosolek Norras. Riigikontrolör külastas juunis Kiievit, kus toimusid kohtumised Ukraina Ülemraadas ja Ukraina Riigikontrollis.

2024. aasta lõpus oli riigikontrolliga töö- või teenistus- suhtes 80 inimest, kellest aktiivselt töötas 77. 2024. aasta lõpu seisuga oli teenistujate hulgas mehi 34 protsenti ja naisi 66 protsenti. Teenistujate keskmine va- nus oli ligikaudu 44 aastat.

1.2.22 Vabariigi Presidendi kantselei

Vabariigi Presidendi kantselei toetab Vabariigi Presi- denti põhiseadusest ja seadusest tulenevate ülesannete täitmisel. Kantselei korraldab Vabariigi Presidendi riigi- sisest ja -välist suhtlemist, infovahetust meedia, ava- likkuse ja teiste partneritega, valmistab ette õigusakte ning täidab teisi ülesandeid.

Seaduste väljakuulutamine ja muud otsused

Vabariigi President kuulutas 2024. aastal välja 73 sea- dust ja jättis välja kuulutamata kaks seadust. Ühe välja- kuulutamata jäetud seaduse võttis riigikogu muudetud kujul uuesti vastu. 2023. aasta detsembris vastu võetud ja teist korda välja kuulutamata jäetud seaduse asju pöördus Vabariigi President riigikohtusse ettepanekuga tunnistada see põhiseadusega vastuolus olevaks. Riigi- kohus aktsepteeris 2024. aasta aprillis riigipea ettepa- neku.

Riigipea tegi kuus Vabariigi Valitsuse koosseisu puudu- tavat otsust: vabastas valitsuse ametist ja nimetas ametisse uued ministrid, määras peaministrikandidaa- diks Kristen Michali, nimetas ametisse tema juhitud Va- bariigi Valitsuse ja vabastas ametist eelmise valitsuse.

Ametisse nimetamine ja auastmete andmine

President tegi 45 otsust Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute ametisse nimetamise ning ta- gasikutsumise kohta ning kaks otsust kohtunike ametisse nimetamise ja neli otsust vabastamise kohta. President andis 19 käskkirja kaitseväelastele auastmete andmiseks. Seoses arenguseire nõukoja liikme ametisse nimetamisega andis riigipea kaks käskkirja.

Teenetemärkidega autasustamine

Vabariigi President annetas vabariigi aastapäevaks 151 riiklikku teenetemärki. Lisaks annetati üks riiklik teene- temärk Ukraina sõdurile ja 30 teenetemärki seoses Soome riigivisiidiga Eesti Vabariiki. President annetas 2024. aastal kokku kolme otsusega 182 riiklikku teene- temärki.

Armuandmine

Armuandmiskomisjon vaatas läbi materjalid 72 süüdi- mõistetu kohta, kellest armu anti ühele isikule. Valmis- tati ette neli armuandmist käsitlevat otsust.

Riigisisene tegevus

Riigipea pidas aasta jooksul hulgaliselt erinevaid kõne- sid, tervitusi ja sõnavõtte. Samuti toimusid riigisisesed kohtumised eri valdkondade esindajatega, valitsuse ning riigikogu liikmetega. Vabariigi Presidendi kantselei kor- raldas Eesti Vabariigi riikluse oluliste tähtpäevade tähis- tamist, samuti meie keele ja kultuuri väärtustamiseks olulisi sündmusi.

Samuti jätkus riigipea tegevus Eesti Kodukaunistamise Ühenduse, Lennart Meri konverentsi, Inimõiguste kon- verentsi ja Carolin Illenzeeri Fondi patroonina.

Presidendi patroonluse all toimuva ning Eesti Mälu Ins- tituudi korraldatava teise maailmasõja kestel Eestist põ- genenud isikute andmebaasi koostamise esimene etapp lõppes ning ligi 65 000 põgeniku andmetega saavad uuri- jad edasi töötada.

Riigipea külastas 2024. aastal paljusid Eesti piirkondi ning kohtus kohalike omavalitsuste esindajate, ettevõt- jate ning teiste erinevate Eesti piirkondade kohaliku elu edendajate ning eestvedajatega. Kohtumised toimusid rõhuga haridusvaldkonnal, eriti inseneri- ja kutseharidu- sel ning tööstusel ja ettevõtlusel. Lisaks paljudele lühe- matele külastustele tegi president põhjalikumad visiidid Raplamaale, Kagu-Eestisse, Ida-Virumaale ja Viljandi- maale, samuti ringsõidu suursaartel, ning külastas Tal- linnas asuvaid ettevõtteid.

Välissuhtlus

Riigipea käis 22 välisvisiidil ja võõrustas teiste riikide presidente kümnel korral. Kokku toimus 32 visiiti: üks väljaminev riigivisiit Botswana Vabariiki ning ametlikud visiidid Iraagi Vabariiki, Küprose Vabariiki, Türgi Vaba- riiki ja Jordaania Hašimiidi Kuningriiki. Ülejäänud visii- did (16) olid töövisiidid. Laienes visiitide geograafiline ulatus (Aafrika ja Lähis-Ida) ning jätkus tava teha vähe- malt kord aastas solidaarsusvisiit Ukrainasse. Toimus vi- siit Saksamaale, millel osales Eesti digiettevõtete ning kultuuridelegatsioon. Eesti teaduse rahvusvahelistumise seisukohast oli oluline visiit Genfi, mille raames toimus Eesti liitumistseremoonia Euroopa Tuumauuringute Or- ganisatsiooniga. Riigipea välisvisiitidele on lisaks ette- võtjatele kaasatud ülikoolide esindajaid.

Mais toimus Soome uue presidendi Alexander Stubbi rii- givisiit Eestisse. Ametlikul visiidil käisid Ukraina presi- dent Volodõmõr Zelenskõi, Hispaania kuningas Felipe VI, Singapuri president Tharman Shanmugaratnam ja Al- baania president Bajram Begaj. Töövisiitidel käisid Šveitsi Konföderatsiooni president Viola Amherd, Islandi president Guðni Th. Jóhannesson. Tallinnas toimunud Ühendekspeditsiooniväe liidrite kokkusaamise raames olid presidendil kohtumised Soome ja Leedu riigipea- dega ning Suurbritannia peaminister Keir Starmeriga.

Aasta olulisim mitmepoolne sündmus oli traditsioonili- selt ÜRO peaassamblee New Yorgis. Samuti osales presi- dent kolme mere algatuse tippkohtumisel Vilniuses, Ida- ja Kesk-Euroopa riigipeade kohtumisel Riias ning Jalta Euroopa Strateegia konverentsil Ukrainas. Riigipea käis Arraiolose grupi kohtumisel Krakowis ja 3B presidentide regulaarsel kohtumisel Klaipėdas. Augustis toimus Eesti, Läti ja Leedu presidendi toetusvisiit Moldovasse.

Volikirjad

2024. aastal andis Vabariigi Presidendile oma volikirja üle 27 välisriigi suursaadikut. Riigipea allkirjastas Eesti suursaadikute volikirjad (kaasa arvatud kaasakreditee- ringud) 43 korral.

1.2.23 Õiguskantsleri kantselei

Õiguskantsleri kantselei ülesanne on õiguskantsleri te- gevuse toetamine põhiseadusest ja seadustest tulene- vate ülesannete täitmisel.

Õiguskantsleri ülesanne on teostada järelevalvet õigust- loovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle, kontrollida isikute põhiõiguste ning vabaduste järgimist avalikke ülesandeid täitvate asutuste ja ametnike poolt, täita lasteombudsmani funktsiooni ning olla Eesti Vaba- riigi kui ÜRO isikute väärkohtlemise vastase konvent- siooniga ühinenud riigi ennetusasutus. Õiguskantsler teostab järelevalvet põhiõiguste ja -vabaduste järgimise üle täidesaatva riigivõimu asutuste poolt varjatult isikuandmete ja nendega seonduva teabe kogumise, töötlemise, kasutamise ja järelevalve korraldamisel.

Õiguskantsler täidab Eesti riikliku inimõiguste kaitse ja edendamise asutuse (National Human Rights

Institution – NHRI) ülesandeid. Õiguskantsler seisab selle eest, et kõik puuetega inimesed saaksid põhiõigusi ja -vabadusi teostada teistega võrdsetel alustel.

Õiguskantsler esitab kord aastas riigikogule aastaüle- vaate temale seadusega pandud ülesannete täitmise kohta. Ülevaade on avalikustatud õiguskantsleri kodule- hel Õiguskantsleri aastaülevaade 2023/2024.

Kirjaliku ülevaate 2023/2024. aasta tegevustest kuni 1. septembrini 2024 esitas õiguskantsler riigikogule 2024. aasta sügisistungjärgu ajal ning tegi ka vastavasi- sulise suulise ettekande.

Ettekande ning sellele järgnenud riigikogu liikmete küsi- muste ja õiguskantsleri vastustega saab tutvuda riigi- kogu veebikeskkonnas: Stenogramm - Riigikogu.

1.2.24 Ministeeriumite siseauditi üksuste sise- ja välishindamiste tulemused

Iga organisatsiooni sisekontrollisüsteemi, sealhulgas si- seauditi eest vastutab alati organisatsiooni juht. Siseau- diti tegemine ja eriti selle lisandväärtus oleneb eelkõige mõistmisest, et sõltumatu pädev siseaudit on juhtkon- nale kasulik töövahend organisatsiooni eesmärkide saa- vutamiseks, kuna võimaldab hinnata sisekontrollisüs- teemi toimivust. Oluline on, et otsustajad mõistaksid kva- liteetse siseauditi olulisust Eesti avaliku sektori kontrol- limehhanismide piisava tugevuse ja tõhususe tagamisel.

Ajalooliselt kujunes siseaudit suurte rahvusvaheliste korporatsioonide juhtkondade toetamiseks, et hinnata sisekontrollisüsteemi toimivust eraldiseisvates allüksus- tes. Eesti riigi asutused ja ettevõtted on suhteliselt väike- sed ja kompaktsed. Vabariigi Valitsuse seaduse alusel luuakse siseaudiitori ametikoht või siseauditi üksus täi- desaatva riigivõimu asutuse juhi vahetus alluvuses vaja- duspõhiselt. Siseauditi vorm – see, kas seda teeb oma

töötaja või osakond, kas teenust ostetakse sisse või kasu- tatakse muud lahendust – on organisatsiooni otsustada.

Eesti avaliku sektori siseaudit järgib Siseaudiitorite Ins- tituudi (The Institute of Internal Auditors, IIA) välja töö- tatud siseauditeerimise standardeid, mille kohaselt peab siseauditi funktsiooni kvaliteeti lisaks perioodilisele si- semisele hindamisele vähemalt kord viie aasta jooksul hindama väline sõltumatu spetsialist.

Siseauditi osakonna tegevusaruande 2024. aasta kohta esitas üheteistkümnest ministeeriumist kaheksa. Aruan- nete kohaselt mullu sisemisi ega väliseid kvaliteedihin- damisi ei tehtud.

Jaanuarist 2025 hakkavad kehtima uued siseauditi stan- dardid, sealhulgas kvaliteedi hindamise reeglid. Nende rakendamist on mõistlik hinnata alles mõne aasta möö- dudes. Seega lähiaastatel ministeeriumite siseauditi ük- suste kvaliteedihindamisi pigem ei kavandata.

2 Konsolideeritud ja konsolideerimata raamatupida- mise aastaaruanne

2.1 Bilanss

mln eurot

Konsolideeritud Konsolideerimata Lisa

31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022

Varad

Käibevara

Raha 2 723,4 2 365,2 2 496,4 1 590,8 1 428,2 1 415,1 a2

Finantsinvesteeringud 1 812,4 1 141,7 1 609,1 1 794,6 1 125,0 1 598,1 a3

Maksu-, lõivu- ja trah- vinõuded 1 826,3 1 467,2 1 387,5 1 918,8 1 537,8 1 454,2 a4

Muud nõuded ja ette- maksed 1 851,8 2 066,4 1 676,8 1 403,9 1 347,3 1 034,0 a5

Tuletisinstrumendid 90,0 59,7 199,8 0,0 0,0 0,0 a18

Varud 1 415,2 660,6 714,4 755,4 37,9 40,0 a7

Immateriaalne käibe- vara 74,5 216,5 444,1 0,0 0,0 0,0 a12

Bioloogilised varad 98,0 69,2 62,2 0,8 3,1 3,1 a14

Käibevara kokku 9 891,6 8 046,5 8 590,3 7 464,3 5 479,3 5 544,5

Põhivara

Osalused sihtasutustes 0,0 0,0 0,0 549,7 524,1 430,8 a8

Osalused tütar- ja sidu- settevõtjates 87,6 90,7 89,4 4 505,4 4 514,4 4 490,0 a9

Finantsinvesteeringud 766,9 634,8 480,0 729,2 602,2 453,0 a3

Muud nõuded ja ette- maksed 761,9 795,7 941,4 1 032,8 1 040,9 1 193,2 a5

Tuletisinstrumendid 213,3 257,8 496,5 0,0 0,0 0,0 a18

Kinnisvarainvesteerin- gud 103,2 98,3 83,2 37,2 36,9 37,0 a10

Materiaalne põhivara 12 536,7 11 351,3 10 803,2 4 292,7 3 843,2 3 471,5 a11

Immateriaalne põhi- vara 430,3 385,5 333,2 240,0 215,9 180,3 a12

Bioloogilised varad 1 875,4 2 411,5 2 170,3 7,4 28,0 27,7 a14

Põhivara kokku 16 775,3 16 025,6 15 397,2 11 394,4 10 805,6 10 283,5

Varad kokku 26 666,9 24 072,1 23 987,5 18 858,7 16 284,9 15 828,0

Konsolideeritud Konsolideerimata Lisa

31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022

Kohustised ja netovara

Lühiajalised kohustised

Saadud maksude, lõi- vude, trahvide ettemak- sed 721,0 658,4 700,2 744,9 677,9 716,6 a4

Võlad tarnijatele 609,3 572,4 532,0 284,5 209,0 218,6

Võlad töötajatele 225,3 215,2 188,5 85,8 83,3 71,7

Maksude, lõivude, trah- vide kohustised 506,3 463,0 435,5 487,4 442,4 418,5 a4

Muud kohustised ja saadud ettemaksed 3 595,5 3 133,7 2 639,3 4 208,8 3 694,5 3 087,7 a15

Eraldised 319,9 378,1 855,6 154,4 137,7 387,7 a16

Laenukohustised 1 383,2 1 103,1 1 327,8 1 114,5 580,3 417,8 a17

Tuletisinstrumendid 22,6 67,8 169,1 0,0 0,0 0,0 a18

Lühiajalised kohusti- sed kokku 7 383,1 6 591,7 6 848,0 7 080,3 5 825,1 5 318,6

Pikaajalised kohustised

Eraldised 4 961,4 4 624,0 4 111,1 4 870,1 4 521,9 4 025,7 a16

Laenukohustised 8 308,9 7 096,5 5 621,5 6 142,2 5 195,2 4 542,5 a17

Muud kohustised ja saadud ettemaksed 123,3 120,8 119,5 129,7 130,1 132,5 a15

Tuletisinstrumendid 4,7 16,6 32,1 0,0 0,0 0,0 a18

Pikaajalised kohusti- sed kokku 13 398,3 11 857,9 9 884,2 11 142,0 9 847,2 8 700,7

Kohustised kokku 20 781,4 18 449,6 16 732,2 18 222,2 15 672,3 14 019,3

Netovara

Vähemusosalus 314,5 303,5 301,9 0,0 0,0 0,0

Riigi netovara

Stabiliseerimisreserv ja omandireformi reserv 505,0 491,6 474,3 505,0 491,6 474,3 a20

Riskimaandamise re- serv 145,6 141,6 698,4 0,0 0,0 0,0 a18

Muud reservid 14,6 13,3 12,5 0,0 0,0 0,0

Hübriidvõlakirjad 398,5 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 a17

Akumuleeritud tulem 4 507,3 4 672,5 5 768,2 131,4 121,0 1 334,4

Riigi netovara kokku 5 571,0 5 319,0 6 953,4 636,4 612,6 1 808,7

Netovara kokku 5 885,5 5 622,5 7 255,3 636,4 612,6 1 808,7

Kohustised ja neto- vara kokku 26 666,9 24 072,1 23 987,5 18 858,7 16 284,9 15 828,0

2.2 Tulemiaruanne

mln eurot

Konsolideeritud Konsolideerimata Lisa

2024 2023 2024 2023

Tegevustulud

Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 13 814,7 12 427,4 13 967,7 12 582,9 a4

Kaupade ja teenuste müük 4 173,9 4 398,6 431,9 520,9 a21

Saadud toetused 1 299,0 1 317,0 1 200,7 1 255,5 a19

Muud tulud 287,2 432,2 213,6 221,3 a22

Tegevustulud kokku 19 574,8 18 575,2 15 813,9 14 580,6

Tegevuskulud

Antud toetused -7 822,2 -7 602,0 -8 404,2 -8 086,0 a19

Edasiantud maksud, lõivud, trahvid -4 789,0 -4 432,2 -4 789,0 -4 432,2 a4

Ebatõenäoliselt laekuvate maksu-, lõivu-, trahvinõuete muutus -49,4 -39,5 -49,4 -39,5 a4

Tööjõukulud -2 607,7 -2 498,9 -1 452,8 -1 431,0 a23

Majandamiskulud -2 895,5 -2 733,0 -1 074,4 -964,4 a24

Põhivara amortisatsioon ja väärtuse muu- tus -937,6 -1 449,3 -357,2 -357,0 a25

Muud kulud -282,0 -594,3 -130,9 -136,6 a26

Tegevuskulud kokku -19 383,4 -19 349,2 -16 257,9 -15 446,7

Tegevustulem 191,4 -774,0 -444,0 -866,1

Tulem bioloogilise vara õiglase väärtuse muutusest -507,3 248,4 -22,9 0,3 a14

Finantstulud ja -kulud a27

Tulem osalustelt -6,8 2,1 242,4 178,6

Intressikulu -511,1 -391,0 -459,2 -338,7

Tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt 163,4 93,4 157,9 67,7

Muud finantstulud 4,5 4,7 3,9 4,2

Muud finantskulud -0,4 -0,3 0,0 0,0

Finantstulud ja -kulud kokku -350,4 -291,1 -55,0 -88,2

Aruandeperioodi tulem -666,3 -816,7 -521,9 -954,0

Sh riigi osa tulemist -690,2 -837,8 -521,9 -954,0

Sh vähemusosaluse osa tulemist 23,9 21,1 0,0 0,0

2.3 Rahavoogude aruanne

mln eurot

Konsolideeritud Konsolideerimata Lisa

2024 2023 2024 2023

Rahavood põhitegevusest

Tegevustulem 191,4 -774,0 -444,0 -866,1

Põhivara amortisatsioon ja väärtuse muutus 937,6 1 449,3 357,2 357,0 a25

Kasum/kahjum põhivara müügist -23,5 -28,0 -20,6 -26,4 a22

Tulu põhivara soetuseks saadud sihtfinantseerimi- sest -663,3 -798,4 -586,7 -751,3 a19

Kulu põhivara soetuseks antud sihtfinantseerimisest 330,8 460,5 627,2 672,3 a19

Muud mitterahalised tulud ja kulud -51,6 -288,7 -0,2 -0,2

Kokku korrigeeritud tegevustulem 721,4 20,7 -67,1 -614,7

Käibevarade netomuutus -293,6 -406,1 -517,6 -167,1

Kohustiste netomuutus 733,3 165,3 552,7 -27,0

Kokku rahavood põhitegevusest 1 161,1 -220,1 -32,0 -808,8

Rahavood investeerimistegevusest

Tasutud põhivara soetamisel -2 182,7 -1 958,5 -814,0 -733,0 a13,a17

Laekunud põhivara müügist 37,3 36,9 29,3 34,3 a5,a10,

a11,a14

Laekunud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 788,7 790,7 708,4 747,9 a19

Tasutud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -352,3 -451,6 -702,0 -686,8 a19

Tasutud likviidsete finantsinvesteeringute soetami- sel -8 784,8 -1 583,2 -8 783,7 -1 576,1

Laekunud likviidsete finantsinvesteeringute müügist 8 121,5 2 063,9 8 121,0 2 061,6

Tasutud muude finantsinvesteeringute soetamisel -132,0 -171,1 -140,9 -190,4 a3,a5

Tasutud osaluste omandamisel (miinus omandatud raha) 0,0 -3,3 -82,4 -168,8 a8,a9

Laekunud osaluste ja muude finantsinvesteeringute üleandmisest, müügist ja likvideerimisest (miinus ära antud raha) 36,0 32,8 144,2 143,6

a3,a7,

a8,a9

Laekunud dividendid 5,1 2,7 272,0 223,8 a9

Makstud dividendid -12,8 -19,2 0,0 0,0 a9A

Antud laenud -28,5 -33,8 -0,1 -0,1 a6

Laekunud laenude tagasimaksed 79,3 155,1 11,5 11,3 a6

Laekunud finantstulud 154,3 85,0 116,7 53,0

Rahavood investeerimistegevusest kokku -2 270,9 -1 053,6 -1 120,0 -79,7

Rahavood finantseerimistegevusest

Laekunud laenukohustiste võtmisest 4 424,1 3 088,1 3 933,3 1 531,4 a17

Laekunud hübriidvõlakirjade emiteerimisest 391,7 0,0 0,0 0,0 a17

Laenukohustiste tagasimaksed -2 944,9 -1 859,4 -2 452,6 -720,7 a17

Makstud intressid ja muud finantskulud -362,1 -221,9 -245,0 -140,6

Klientide hoiuste muut -40,8 135,7 78,9 231,5 a15

Rahavood finantseerimistegevusest kokku 1 468,0 1 142,5 1 314,6 901,6

Puhas rahavoog 358,2 -131,2 162,6 13,1

Raha ja selle ekvivalendid perioodi algul 2 365,2 2 496,4 1 428,2 1 415,1 a2

Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpul 2 723,4 2 365,2 1 590,8 1 428,2 a2

Raha ja selle ekvivalentide muutus 358,2 -131,2 162,6 13,1

2.4 Netovara muutuste aruanne

mln eurot

A. Konsolideeritud aruanne

Riigi netovara

V ä

h e

m u

so sa

lu s

K o

k k

L is

S ta

b il

is e

e ri

m is

re -

se rv

O m

a n

d ir

e fo

rm i

re -

se rv

H ü

b ri

id v

õ la

k ir

ja d

R is

k im

a a

n d

a m

is e

se rv

M u

u d

r e

se rv

A k

u m

u le

e ri

tu d

- le

K o

k k

Jääk seisuga 31.12.2022 423,9 50,4 0,0 698,4 12,5 5 768,2 6 953,4 301,9 7 255,3 Välismaiste tütarettevõtjate ümbe- rarvestusest tekkinud valuutakur- sivahed ja sidusettevõtjate muu koondkasumi mõju 0,8 0,8 0,3 1,1 Riskimaandamisinstrumentide ümberhindlus -556,8 -556,8 -0,6 -557,4 a18 Pensionieraldiste kindlustusmate- maatilised kasumid ja kahjumid -237,3 -237,3 -237,3 a16 Varade üleandmine teistele valit- sussektori üksustele -6,6 -6,6 -6,6 Materiaalse põhivara ümberhind- lus 1,9 1,9 1,9 a11

Aruandeperioodi tulem -837,8 -837,8 21,1 -816,7 Kokku aruandeperioodi kogutu- lem 0,0 0,0 0,0 -556,8 0,8 -1 079,8 -1 635,8 20,8 -1 615,0 Esmakordselt konsolideeritud osalused 1,4 1,4 1,4

Makstud dividendid 0,0 -19,2 -19,2 a9A

Ümberjaotamine 16,3 1,0 -17,3 0,0 0,0 a20

Jääk seisuga 31.12.2023 440,2 51,4 0,0 141,6 13,3 4 672,5 5 319,0 303,5 5 622,5 Välismaiste tütarettevõtjate ümbe- rarvestusest tekkinud valuutakur- sivahed ja sidusettevõtjate muu koondkasumi mõju 1,3 1,3 -0,1 1,2 Riskimaandamisinstrumentide ümberhindlus 4,0 4,0 4,0 a18 Pensionieraldiste kindlustusmate- maatilised kasumid ja kahjumid -168,0 -168,0 -168,0 a16 Kinnisvarainvesteeringute ümber- hindlus 0,1 0,1 0,1 a10 Materiaalse põhivara ümberhind- lus 5,8 5,8 5,8 a11

Aruandeperioodi tulem -690,2 -690,2 23,9 -666,3 Kokku aruandeperioodi kogutu- lem 0,0 0,0 0,0 4,0 1,3 -852,3 -847,0 23,8 -823,2 Kaitseotstarbeliste varude esma- kordne arvelevõtmine 707,8 707,8 707,8 a7

Hübriidvõlakirjad 391,7 391,7 391,7 a17

Intressid hübriidvõlakirjadelt 6,8 -14,7 -7,9 -7,9 a17

Valitseva mõju lõppemise mõju 7,4 7,4 7,4 a9A

Makstud dividendid 0,0 -12,8 -12,8 a9A

Ümberjaotamine 13,1 0,3 -13,4 0,0 0,0 a20

Jääk seisuga 31.12.2024 453,3 51,7 398,5 145,6 14,6 4 507,3 5 571,0 314,5 5 885,5

B. Konsolideerimata aruanne

S ta

b il

is e

e ri

m is

- re

se rv

O m

a n

d ir

e fo

rm i

re se

A k

u m

u le

e ri

tu d

le m

K o

k k

L is

Jääk seisuga 31.12.2022 423,9 50,4 1 334,4 1 808,7

Pensionieraldiste kindlustusmatemaatilised kasumid ja kahjumid -237,3 -237,3 a16

Varade üleandmine teistele valitsussektori üksustele -6,6 -6,6

Materiaalse põhivara ümberhindlus 1,8 1,8 a11

Aruandeperioodi tulem -954,0 -954,0

Kokku aruandeperioodi kogutulem 0,0 0,0 -1 196,1 -1 196,1

Ümberjaotamine 16,3 1,0 -17,3 0,0 a20

Jääk seisuga 31.12.2023 440,2 51,4 121,0 612,6

Pensionieraldiste kindlustusmatemaatilised kasumid ja kahjumid -168,0 -168,0 a16

Kinnisvarainvesteeringute ümberhindlus 0,1 0,1 a10

Materiaalse põhivara ümberhindlus 5,8 5,8 a11

Aruandeperioodi tulem -521,9 -521,9

Kokku aruandeperioodi kogutulem 0,0 0,0 -684,0 -684,0

Kaitseotstarbeliste varude esmakordne arvelevõtmine 707,8 707,8 a7

Ümberjaotamine 13,1 0,3 -13,4 0,0 a20

Jääk seisuga 31.12.2024 453,3 51,7 131,4 636,4

2.5 Riigieelarve täitmise aruanne

tuh eurot

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2023. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

(A) TULUDE JA KULUDE EELARVE

RIIGIEELARVE TULUD KOKKU 16 803 969 16 845 819 16 230 994 14 934 959 -614 825

Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 14 088 740 14 075 990 13 975 901 12 810 633 -100 089

sh riigisisene käibemaks 350 519 332 226 339 329 290 538 7 104

Saadud toetused 1 744 938 1 744 938 1 180 764 1 106 566 -564 175

Riigilõivud 92 478 92 478 92 240 86 982 -238

Tulu majandustegevusest 356 549 356 549 339 674 433 882 -16 875

Tulu põhivara ja varude müügist 45 435 45 435 28 866 26 761 -16 569

Trahvid ja muud varalised karistused 21 481 21 481 28 639 23 695 7 158

Keskkonnatasud 140 351 140 351 100 847 103 442 -39 504

Muud tulud 47 507 47 507 55 856 59 968 8 349

Intressi- ja omanikutulud 266 488 321 088 428 207 283 030 107 119

RIIGIEELARVE KULUD KOKKU -17 683 810 -18 545 509 -16 636 031 -15 896 750 1 909 478

sh piirmääraga vahendid -4 686 126 -5 153 202 -4 607 393 -4 407 503 545 809

sh põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus -347 165 -347 165 -357 167 -357 022 -10 001

sh riigisisene käibemaksukulu -216 799 -211 259 -216 834 -188 692 -5 575

RIIGIEELARVE TULUD MIINUS KULUD -879 841 -1 699 690 -405 037 -961 791 1 294 653

(B) INVESTEERINGUTE EELARVE -817 298 -1 152 803 -915 480 -701 558 237 322

sh piirmääraga vahendid -474 914 -632 133 -576 237 -407 640 55 896

sh riigisisene käibemaksukulu -133 711 -120 958 -122 490 -101 829 -1 532

RIIGIEELARVE KULUD JA INVESTEERINGUD KOKKU -18 501 108 -19 698 312 -17 551 511 -16 598 307 2 146 801

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2023. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

RIIGIEELARVE TULUD MIINUS KULUD JA INVESTEERINGUD -1 697 140 -2 852 493 -1 320 517 -1 663 348 1 531 976

TULUDE KORRIGEERIMINE RIIGIEELARVE POSITSIOONIS 94 864 -18 043

Saastekvootide müügist saadud tulu korrigeerimine 105 394 -26 010

Finantseerimistegevuseks saadud toetused -10 530 0

Müüdud põhivara jääkväärtus 0 7 967

KOKKU TULUD RIIGIEELARVE POSITSIOONIS 16 325 858 14 916 916

KULUDE KORRIGEERIMINE RIIGIEELARVE POSITSIOONIS 422 021 522 321

Amortisatsioon 357 167 357 022 Korrigeerimine koondosas erinevalt arvestatud kaitseotstarbeliste varude ja materiaalse põhivara soetusega 73 070 -101 251

Korrigeerimine eraldiste väljamaksetega -198 267 906

Korrigeerimine eraldiste moodustamisega 293 5

Korrigeerimine varude muutusega -9 755 -2 234

Korrigeerimine valuutakursi muutustega 1 445 874

KOKKU KULUD RIIGIEELARVE POSITSIOONIS -16 214 010 -15 374 429

KOKKU RIIGIEELARVE POSITSIOON -803 632 -1 159 070

TULUDE KORRIGEERIMINE TULEMIARUANDE ALUSEL -35 729 -103 535

Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 290 721 32 471

Ebatõenäoliselt laekuvad maksud, lõivud, trahvid 49 370 39 521

Riigisisesed maksutulud -340 993 -292 309

Mitterahaliselt ja finantseerimistehinguteks saadud toetused 19 990 148 978

Müüdud põhivara jääkväärtus -7 956 0

Tulem bioloogiliste varade õiglase väärtuse muutusest -22 882 321

Tulem osaluste müügist ja ümberhindlusest -29 571 -45 189

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2023. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

Tulem finantsinvesteeringute müügist ja ümberhindlusest 3 672 11 311

Finantstulud valuutakursi muutusest 518 -316

Intressitulu nõuete diskonteerimisest 1 402 1 677

KOKKU TULUD TULEMIARUANDES 16 195 265 14 831 424

KULUDE KORRIGEERIMINE TULEMIARUANDE ALUSEL -81 103 111 314

Maksude ja sotsiaalkindlustusmaksete edasiandmine -35 445 -18 445

Ebatõenäoliselt laekuvad maksud, lõivud, trahvid -49 370 -39 521

Riigisisesed maksukulud 340 993 292 309

Investeeringutes ja finantseerimistehingutes kajastatud käibemaksukulu -122 495 -101 846

Korrigeerimine eraldiste väljamaksetega 127 274 380 245

Korrigeerimine eraldiste moodustamisega -144 463 -231 928

Intressikulu diskonteeritud eraldistelt -180 526 -160 656

Mitterahaliselt antud toetused ja majandamiskulud -17 071 -8 845

KOKKU KULUD TULEMIARUANDES -16 717 134 -15 785 435

KOKKU TULEM -521 869 -954 011

(C) FINANTSEERIMISTEHINGUTE EELARVE 1 355 445 1 355 610 828 494 1 322 688 -527 116

sh piirmääraga vahendid -184 845 -163 805 -208 625 -273 883 -44 820

sh riigisisene käibemaksukulu -9 -9 -6 -17 3

(D) RAHAVOOD

RAHAVOOD TULUDEST KOKKU 16 697 042 15 123 850

Riigieelarve tulud kokku 16 230 994 14 934 959

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2023. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

Tulude laekumise rahavoo kohandus 466 048 188 891

RAHAVOOD KULUDEST KOKKU -16 426 459 -15 598 584

Riigieelarve kulud kokku -16 636 031 -15 896 750

Kulude tasumise rahavoogude kohandus 209 572 298 166

RAHAVOOD INVESTEERINGUTEST -936 481 -834 827

Riigieelarve investeeringud kokku -915 480 -701 558

Investeeringute tasumise rahavoogude kohandus -21 000 -133 269

RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEHINGUTEST 828 494 1 322 688

KOKKU RAHAVOOD 162 596 13 128

RIIGIKOGU

TULUD 0 0 158 205 158

Tulu majandustegevusest 0 0 2 2 2

Saadud toetused 0 0 85 52 85

Tulu põhivara ja varude müügist 0 0 0 2 0

Muud tulud 0 0 71 150 71

KULUD -35 065 -36 038 -32 826 -30 901 3 212

sh piirmääraga vahendid -21 779 -22 657 -19 513 -17 405 3 144

sh käibemaks -1 486 -1 486 -986 -738 500

INVESTEERINGUD -4 993 -1 907 -671 -825 1 236

sh piirmääraga vahendid -4 093 -1 006 -557 -688 449

sh käibemaks -900 -900 -114 -138 787

KORRIGEERIMISED -96 -471

Kapitaliseeritud töötasud (kulu vähendamine) 17 0

Kapitaliseeritud töötasud (investeeringu suurendamine) -17 0

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2023. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

Riigikogu liikmete töötasu (töösuhte lõppemise hüvitise eraldis) 0 -471

Intressikulu eraldistelt -96 0

VABARIIGI PRESIDENDI KANTSELEI

TULUD 28 28 44 149 16

Riigilõivud 0 0 1 0 1

Tulu majandustegevusest 28 28 44 40 16

Saadud toetused 0 0 0 109 0

KULUD -5 990 -6 223 -5 965 -5 753 258

sh piirmääraga vahendid -4 953 -5 170 -4 845 -4 724 325

sh käibemaks -304 -305 -351 -302 -45

INVESTEERINGUD 0 -403 -491 -420 -89

sh piirmääraga vahendid 0 -403 -403 -246 0

sh käibemaks 0 0 -89 -70 -89

KORRIGEERIMISED 44 52

Saadud riigisisesed toetused 0 19

Intressikulu eraldistelt -316 -299

Avaliku sektori eripensionid ja töösuhte lõppemise hüvitised 360 331

Kapitaliseeritud töötasud (kulu vähendamine) 0 2

Kapitaliseeritud töötasud (investeeringu suurendamine) 0 -2

RIIGIKONTROLL

TULUD 0 0 1 0 1

Saadud toetused 0 0 1 0 1

KULUD -6 009 -6 592 -5 653 -5 757 940

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2023. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

sh piirmääraga vahendid -5 541 -6 125 -5 198 -5 328 927

sh käibemaks -248 -248 -224 -224 24

INVESTEERINGUD 0 -62 -75 -78 -13

sh piirmääraga vahendid 0 -62 -62 -65 0

sh käibemaks 0 0 -14 -13 -14

KORRIGEERIMISED -1 -16

Intressikulu eraldistelt -1 -16

ÕIGUSKANTSLERI KANTSELEI

TULUD 0 0 22 5 22

Saadud toetused 0 0 22 5 22

KULUD -3 463 -3 671 -3 388 -3 264 284

sh piirmääraga vahendid -3 181 -3 361 -3 109 -3 030 253

sh käibemaks -141 -141 -108 -104 33

KORRIGEERIMISED -2 -29

Intressikulu eraldistelt -2 -29

RIIGIKOHUS

TULUD 351 351 393 360 42

Riigilõivud 310 310 279 290 -31

Tulu majandustegevusest 3 3 41 4 38

Saadud toetused 38 38 45 44 7

Trahvid ja muud varalised karistused 0 0 10 0 10

Muud tulud 0 0 18 22 18

KULUD -6 953 -7 228 -6 840 -6 971 387

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2023. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

sh piirmääraga vahendid -4 220 -4 394 -4 087 -4 394 308

sh käibemaks -132 -129 -131 -145 -2

INVESTEERINGUD 0 0 0 -46 0

sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -38 0

sh käibemaks 0 0 0 -8 0

KORRIGEERIMISED -428 -611

Saadud riigisisesed toetused 11 6

Intressikulu eraldistelt -367 -550

Avaliku sektori eripensionid ja pensionisuurendused -71 -67

VABARIIGI VALITSUS

KULUD -3 141 185 -3 226 867 -2 989 247 -2 891 766 237 620

sh piirmääraga vahendid -794 316 -882 207 -689 134 -709 013 193 073

Euroopa Liidu makse -357 725 -357 725 -318 172 -374 461 39 553

Vabariigi Valitsuse reservid -114 281 -192 899 0 0 192 899

Kohaliku omavalitsuse üksuste toetusfond -583 490 -592 764 -594 095 -647 389 -1 331

sh piirmääraga vahendid -544 909 -554 182 -554 008 -601 643 174

sh riikliku ülesande kulude hüvitamiseks -39 709 -39 709 -41 049 -46 874 -1 340

sh piirmääraga vahendid -1 127 -1 127 -961 -1 127 166

Kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvete tasandusfond (piirmääraga) -135 126 -135 126 -135 126 -107 370 0

Kohaliku omavalitsuse üksustele edasiantavad maksud -1 950 563 -1 948 353 -1 941 854 -1 762 546 6 499

RIIGIKANTSELEI

TULUD 6 043 6 043 2 029 982 -4 014

Tulu majandustegevusest 0 0 1 1 1

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2023. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

Saadud toetused 6 043 6 043 2 028 981 -4 014

KULUD -24 305 -26 553 -18 200 -17 951 8 352

sh piirmääraga vahendid -13 338 -15 279 -13 364 -14 860 1 914

Tulemusvaldkond: TÕHUS RIIK -21 976 -25 400 -17 037 -16 996 8 363

sh piirmääraga vahendid -13 338 -15 279 -13 364 -14 860 1 914

Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamine -21 976 -25 400 -17 037 -16 996 8 363

sh piirmääraga vahendid -13 338 -15 279 -13 364 -14 860 1 914

Käibemaks -2 328 -1 153 -1 164 -956 -11

INVESTEERINGUD 0 -176 -67 -150 109

sh piirmääraga vahendid 0 -96 -55 -118 41

sh käibemaks 0 0 -12 -25 -12

KORRIGEERIMISED 106 75

Saadud riigisisesed toetused 106 109

Saadud välistoetused vahendamiseks riigiasutustele 0 191

Edasiantud välistoetused ja kaasfinantseerimine riigiasutustele 0 -225

HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUMI valitsemisala

TULUD 126 848 126 848 103 164 170 729 -23 684

Riigilõivud 66 66 68 69 2

Tulu majandustegevusest 11 788 11 788 14 036 13 822 2 248

Saadud toetused 114 951 114 951 87 986 156 512 -26 965

Tulu põhivara ja varude müügist 0 0 922 105 922

Trahvid ja muud varalised karistused 0 0 7 0 7

Muud tulud 29 29 145 222 116

Intressi- ja omanikutulud 14 14 0 -1 -14

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2023. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

KULUD -1 086 020 -1 224 577 -997 924 -935 551 226 654

sh piirmääraga vahendid -888 603 -934 721 -837 639 -753 839 97 081

Tulemusvaldkond: EESTI KEEL JA EESTLUS -11 235 -13 688 -9 439 -7 959 4 249

sh piirmääraga vahendid -8 573 -9 830 -7 920 -7 300 1 910

Keeleprogramm -11 235 -13 688 -9 439 -7 959 4 249

sh piirmääraga vahendid -8 573 -9 830 -7 920 -7 300 1 910

Eesti keele maine ja staatuse tugevdamine -1 022 -1 082 -1 009 -931 73

sh piirmääraga vahendid -1 022 -1 082 -1 009 -931 73

Keeletaristu ja keeletehnoloogia arendamine -5 786 -6 553 -5 465 -4 723 1 088

sh piirmääraga vahendid -4 836 -5 464 -4 694 -4 252 770

Eesti keele õppe toetamine ja oskuse hindamine ning mitmekeelsus -4 427 -6 052 -2 965 -2 305 3 088

sh piirmääraga vahendid -2 715 -3 284 -2 217 -2 118 1 067

Tulemusvaldkond: TARK JA TEGUS RAHVAS -814 900 -946 916 -743 085 -704 347 203 830

sh piirmääraga vahendid -667 063 -707 933 -625 707 -563 149 82 226

Haridus- ja noorteprogramm -814 900 -946 916 -743 085 -704 347 203 830

sh piirmääraga vahendid -667 063 -707 933 -625 707 -563 149 82 226

Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine -26 814 -29 887 -25 156 -59 134 4 730

sh piirmääraga vahendid -22 221 -27 106 -22 435 -22 231 4 672

Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele -298 124 -319 736 -290 673 -269 666 29 063

sh piirmääraga vahendid -277 174 -287 208 -263 098 -241 917 24 111

Juurdepääsu tagamine kõrgharidusele -273 953 -280 303 -274 207 -242 621 6 096

sh piirmääraga vahendid -267 999 -270 761 -268 632 -236 410 2 129

Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste loomine -16 129 -19 228 -7 048 -5 753 12 180

sh piirmääraga vahendid -151 -209 -100 -93 109

Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine -40 480 -114 854 -40 538 -39 428 74 316

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2023. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

sh piirmääraga vahendid -1 685 -1 957 -1 775 -2 243 182

Õppekava ja koolikorralduse arendustegevused -28 746 -32 046 -25 778 -28 666 6 269

sh piirmääraga vahendid -20 484 -22 912 -18 484 -18 511 4 428

Võrdsete võimaluste tagamine hariduses -71 820 -92 115 -45 300 -33 608 46 815

sh piirmääraga vahendid -64 410 -82 651 -39 407 -29 338 43 244

Õpetajate ja haridusasutuste juhtide arengu toetamine -9 275 -6 407 -4 560 -3 937 1 847

sh piirmääraga vahendid -365 -454 -402 -618 52

Kutsesüsteemi arendamine ja oskuste prognoosisüsteem OSKA -4 327 -3 557 -3 438 -3 159 120

sh piirmääraga vahendid -1 388 -1 397 -1 365 -1 379 31

Õppe seostamine tööturu vajadustega -32 902 -34 060 -17 739 -8 637 16 321

sh piirmääraga vahendid -5 236 -6 562 -4 316 -4 800 2 246

Noorte ettevõtlikkuse ja omaalgatuste toetamine (HOOG) -2 570 -5 479 -1 772 -3 052 3 707

sh piirmääraga vahendid -191 -219 -170 -186 49

Noorte kodanikuosaluse toetamine ja õiguste kaitsmine (OSA) -853 -1 122 -760 -815 362

sh piirmääraga vahendid -853 -892 -760 -815 132

Noorsootöö kättesaadavuse ja kvaliteedi arendamine (ISE) -4 642 -5 213 -4 371 -4 350 842

sh piirmääraga vahendid -4 465 -5 147 -4 332 -4 175 815

Noortele ühiskonnas võrdsete võimaluste tagamine (KINDLUS) -4 263 -2 909 -1 747 -1 520 1 162

sh piirmääraga vahendid -440 -458 -431 -433 27

Tulemusvaldkond: TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUS NING ETTEVÕTLUS -232 678 -233 169 -220 155 -198 149 13 015

sh piirmääraga vahendid -203 573 -205 089 -194 925 -174 315 10 163

Teadussüsteemi programm -215 495 -214 458 -202 491 -174 451 11 967

sh piirmääraga vahendid -201 923 -203 249 -193 085 -157 025 10 163

Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamine -200 104 -196 783 -186 350 -155 563 10 433

sh piirmääraga vahendid -186 584 -185 775 -177 023 -142 702 8 752

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2023. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

Teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse kindlustamine -15 391 -17 675 -16 140 -18 887 1 534

sh piirmääraga vahendid -15 339 -17 473 -16 062 -14 323 1 411

Teadmussiirde programm -17 183 -18 712 -17 664 -23 698 1 048

sh piirmääraga vahendid -1 650 -1 840 -1 840 -17 290 0

Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine -17 183 -18 712 -17 664 -23 698 1 048

sh piirmääraga vahendid -1 650 -1 840 -1 840 -17 290 0

Tulemusvaldkond: TÕHUS RIIK -9 874 -13 772 -9 759 -9 606 4 013

sh piirmääraga vahendid -9 394 -11 869 -9 086 -9 074 2 783

Arhiivindusprogramm -9 874 -13 772 -9 759 -9 606 4 013

sh piirmääraga vahendid -9 394 -11 869 -9 086 -9 074 2 783

Arhivaalide kogumine, säilitamine ja juurdepääsu tagamine -9 874 -13 772 -9 759 -9 606 4 013

sh piirmääraga vahendid -9 394 -11 869 -9 086 -9 074 2 783

Käibemaks -17 333 -17 033 -15 486 -15 490 1 546

INVESTEERINGUD -24 666 -38 871 -22 658 -79 198 16 213

sh piirmääraga vahendid -14 998 -27 284 -16 424 -14 131 10 861

Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine (sh RKAS vahendid) -10 814 -10 853 -7 921 -54 632 2 932

sh piirmääraga vahendid -10 814 -10 820 -7 889 -7 405 2 932

Muud investeeringud kokku -6 784 -20 780 -10 684 -11 457 10 095

sh piirmääraga vahendid -4 183 -16 464 -8 535 -6 726 7 929

Käibemaks -7 068 -7 238 -4 052 -13 109 3 186

FINANTSEERIMISTEHINGUD 245 245 24 54 -220

sh piirmääraga vahendid -7 -7 -6 -11 1

sh käibemaks -1 -1 -1 -2 0

Laenukohustised -7 -7 -6 -11 1

sh piirmääraga vahendid -7 -7 -6 -11 1

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2023. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

Laenunõuded 253 253 32 67 -221

KORRIGEERIMISED -25 449 571

Saadud mitterahalised toetused 0 0

Siseste saadud ja antud toetuste vahe 0 -3

Teistelt valitsemisaladelt saadud välistoetuste kaasfinantseerimine 459 448

Tulem bioloogilise vara ümberhindamisest -22 882 321

Mitterahaliselt antud toetused -1 828 -192

Müüdud põhivara jääkväärtus -1 195 0

Teistele valitsemisaladele antud välistoetused (tulu taastamine) 18 19 Teistele valitsemisaladele vahendatud välistoetused ja kaasfinantseerimine (kulu taastamine) -22 -23

Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded (tulu taastamine) 49 25

Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded (kulu taastamine) -49 -25

JUSTIITSMINISTEERIUMI valitsemisala

TULUD 45 114 45 114 52 809 53 881 7 695

Riigilõivud 29 235 29 235 31 707 31 130 2 472

Tulu majandustegevusest 2 935 2 935 6 338 4 152 3 403

Saadud toetused 3 171 3 171 3 145 5 918 -26

Tulu põhivara ja varude müügist 0 0 2 1 2

Trahvid ja muud varalised karistused 861 861 4 451 1 607 3 590

Muud tulud 8 912 8 912 7 166 11 072 -1 746

KULUD -230 846 -247 508 -225 308 -221 567 22 200

sh piirmääraga vahendid -172 194 -181 257 -168 131 -168 242 13 126

Tulemusvaldkond: ÕIGUSRIIK -218 265 -235 791 -215 422 -212 311 20 369

sh piirmääraga vahendid -172 194 -181 257 -168 131 -168 242 13 126

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2023. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

Programm: Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum -218 265 -235 791 -215 422 -212 311 20 369

sh piirmääraga vahendid -172 194 -181 257 -168 131 -168 242 13 126

Õiguspoliitika kujundamine ja õigusloome kvaliteedi tagamine -9 480 -11 570 -7 890 -10 277 3 680

sh piirmääraga vahendid -9 328 -10 972 -7 617 -10 071 3 355

Intellektuaalse omandi valdkonna rakendamine -4 904 -6 240 -4 631 -4 563 1 609

sh piirmääraga vahendid -2 381 -2 599 -2 076 -2 090 522

Kriminaalpoliitika kujundamine ja elluviimine, sh ennetus -39 541 -42 815 -38 714 -37 476 4 101

sh piirmääraga vahendid -27 153 -27 271 -26 303 -24 518 968

Karistuste täideviimise korraldamine -76 638 -83 666 -77 892 -78 321 5 774

sh piirmääraga vahendid -74 519 -79 034 -74 644 -76 713 4 390

Õigusemõistmise, õigusregistrite ja õigusteenuste tagamine -85 581 -88 653 -84 106 -79 425 4 547

sh piirmääraga vahendid -57 124 -59 199 -55 616 -52 921 3 583

Kesksed IT-teenused teistele valitsemisaladele -2 120 -2 846 -2 189 -2 247 657

sh piirmääraga vahendid -1 689 -2 183 -1 875 -1 927 308

Käibemaks -12 582 -11 717 -9 886 -9 256 1 831

INVESTEERINGUD -1 386 -7 181 -5 262 -7 163 1 919

sh piirmääraga vahendid -1 116 -4 051 -2 976 -2 087 1 075

sh käibemaks -250 -460 -843 -1 096 -382

FINANTSEERIMISTEHINGUD 0 0 585 0 585

Osalused avaliku sektori ja sidusüksustes 0 585 0 585

KORRIGEERIMISED -9 347 -9 753

Teistelt riigiasutustelt saadud välistoetuste kaasrahastamine 222 584

Teistele valitsemisaladele vahendatud välistoetused (tulu taastamine) 0 63

Teistele valitsemisaladele vahendatud välistoetused ja kaasrahastamine 0 -74

Osaluste ümberhindlus 729 0

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2023. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

Avaliku sektori eripensionid ja pensionisuurendused -3 419 -4 055

Intressikulu pensionieraldistelt -6 878 -6 271

Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded (tulu taastamine) 1 1

Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded (kulu taastamine) -1 -1

Kapitaliseeritud töötasud (kulu vähendamine) 6 140 5 108

Kapitaliseeritud töötasud (investeeringute suurendamine) -6 140 -5 108

KAITSEMINISTEERIUMI valitsemisala

TULUD 135 618 135 618 177 777 44 066 42 160

Tulu majandustegevusest 1 360 1 360 2 142 3 370 782

Saadud toetused 114 351 114 351 168 052 38 787 53 701

Tulu põhivara ja varude müügist 19 661 19 661 5 626 413 -14 035

Trahvid ja muud varalised karistused 205 205 675 1 272 470

Muud tulud 40 40 1 006 255 966

Intressi- ja omanikutulud 0 0 276 -30 276

KULUD -1 111 458 -1 257 349 -1 047 110 -1 005 604 210 240

sh piirmääraga vahendid -844 690 -815 653 -729 732 -791 536 85 921

Tulemusvaldkond: JULGEOLEK JA RIIGIKAITSE -1 016 578 -1 163 163 -931 745 -918 459 231 418

sh piirmääraga vahendid -844 690 -815 653 -729 732 -791 536 85 921

Programm: Sõjaline riigikaitse ja heidutus -1 016 578 -1 163 163 -931 745 -918 459 231 418

sh piirmääraga vahendid -844 690 -815 653 -729 732 -791 536 85 921

Väeloome: maavägi -186 408 -192 864 -191 274 -235 899 1 589

sh piirmääraga vahendid -176 467 -182 403 -170 843 -213 569 11 560

Väeloome: merevägi -21 828 -45 694 -28 289 -40 644 17 405

sh piirmääraga vahendid -20 262 -40 207 -22 902 -33 676 17 306

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2023. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

Väeloome: õhuvägi -22 491 -17 791 -16 447 -24 586 1 344

sh piirmääraga vahendid -21 502 -16 802 -14 991 -21 367 1 812

Väeloome: muud üksused -554 023 -510 078 -337 116 -382 515 172 962

sh piirmääraga vahendid -402 228 -326 228 -296 027 -293 460 30 201

Kaitsevalmidus -17 091 -23 709 -21 021 -15 059 2 688

sh piirmääraga vahendid -12 357 -19 824 -17 709 -14 548 2 115

Liitlaste kaasamine ja rahvusvaheline koostöö -43 890 -61 221 -52 837 -47 325 8 384

sh piirmääraga vahendid -43 524 -56 442 -49 756 -46 013 6 686

Liitlaste kohalolek Eestis -11 734 -9 611 -7 828 -22 779 1 783

sh piirmääraga vahendid -11 731 -9 603 -7 630 -22 779 1 973

Luure ja eelhoiatus -57 846 -64 899 -56 308 -55 903 8 591

sh piirmääraga vahendid -57 846 -64 899 -56 308 -55 903 8 591

Kaitsetahe -31 060 -35 686 -32 437 -29 823 3 248

sh piirmääraga vahendid -30 651 -35 017 -31 994 -29 049 3 023

Riigikaitseline inimvara -56 413 -51 136 -48 980 -51 908 2 156

sh piirmääraga vahendid -56 076 -50 442 -48 603 -51 291 1 839

Riigikaitseliste investeeringute korraldus -13 795 -150 474 -139 208 -12 018 11 266

sh piirmääraga vahendid -12 046 -13 784 -12 968 -9 880 816

Käibemaks -94 880 -94 186 -115 364 -87 145 -21 178

INVESTEERINGUD -454 048 -611 032 -524 775 -282 718 86 257

sh piirmääraga vahendid -309 641 -406 735 -387 591 -222 898 19 144

Hoonete ja rajatiste soetus ning renoveerimine -96 223 -190 480 -160 783 -49 216 29 697

sh piirmääraga vahendid -77 030 -110 089 -104 487 -48 723 5 602

Liitlaste taristu -13 750 -19 395 -19 154 -45 339 241

sh piirmääraga vahendid -13 750 -19 300 -19 063 -44 693 236

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2023. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

Maade soetus 0 -16 359 -14 334 -6 194 2 025

sh piirmääraga vahendid 0 -16 359 -14 334 -6 194 2 025

Kaitseotstarbeline erivarustus -192 492 -282 427 -239 650 -76 197 42 777

sh piirmääraga vahendid -192 492 -241 671 -235 492 -68 263 6 178

Muud investeeringud -13 555 -11 712 -9 229 0 2 483

sh piirmääraga vahendid -13 555 -11 712 -9 229 0 2 483

Radarid taastuvenergia statistikakaubanduse ülekantud vahenditest 0 -1 581 -960 -7 840 621

Lääne-Eesti meetme õhuseireseadmed -28 300 0 0 0 0

Kirde-Eesti meetme radari taristu -11 507 0 0 0 0

Kaitseinvesteeringute programm 0 0 0 -45 686 0

sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -45 686 0

Muud investeeringud kokku -29 836 -23 985 -19 261 -19 001 4 724

sh piirmääraga vahendid -12 815 -7 605 -4 986 -9 340 2 619

Käibemaks -68 385 -65 093 -61 404 -33 245 3 688

KORRIGEERIMISED -69 790 -45 602

Avaliku sektori eripensionid ja pensionisuurendused -39 106 -38 848

Intressikulu eraldistelt -29 776 -28 480

Müüdud põhivara jääkväärtus -4 298 0

Teistelt valitsemisaladelt saadud välistoetuste kaasfinantseerimine 0 44

Mitterahaliselt saadud välistoetused 15 447 29 241

Mitterahaliselt saadud kodumaised toetused 769 0

Mitterahaliselt antud toetused -4 050 -1 615

Mitterahaliste toetuste arvel tehtud kulud -8 776 -5 945

KLIIMAMINISTEERIUMI valitsemisala

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2023. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

TULUD 1 270 993 1 325 593 989 793 802 313 -335 799

Riigilõivud 36 232 36 232 37 815 15 900 1 583

Tulu majandustegevusest 293 115 293 115 278 916 374 238 -14 199

Saadud toetused 693 589 693 589 392 244 209 372 -301 345

Tulu põhivara ja varude müügist 15 15 295 13 900 280

Trahvid ja muud varalised karistused 974 974 809 597 -165

Keskkonnatasud 139 327 139 327 99 601 102 222 -39 726

Muud tulud 26 455 26 455 26 550 10 599 95

Intressi- ja omanikutulud 81 286 135 886 153 563 75 486 17 677

KULUD -1 189 618 -1 562 228 -805 354 -482 745 756 874

sh piirmääraga vahendid -196 041 -298 886 -257 807 -186 450 41 079

Tulemusvaldkond: PÕLLUMAJANDUS JA KALANDUS -3 679 -4 341 -3 757 -7 682 584

sh piirmääraga vahendid -3 503 -3 513 -3 055 -4 718 458

Programm: Kalandus -3 679 -4 341 -3 757 -7 682 584

sh piirmääraga vahendid -3 503 -3 513 -3 055 -4 718 458

Kalavarude ja -püügi haldamise ning kaitse korraldamine -3 679 -4 341 -3 757 -7 682 584

sh piirmääraga vahendid -3 503 -3 513 -3 055 -4 718 458

Tulemusvaldkond: KESKKOND -166 686 -491 083 -110 465 -130 112 380 618

sh piirmääraga vahendid -70 816 -85 965 -70 908 -76 063 15 057

Keskkonnakaitse ja -kasutuse programm -166 686 -491 083 -110 465 -130 112 380 618

sh piirmääraga vahendid -70 816 -85 965 -70 908 -76 063 15 057

Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine -58 074 -354 491 -10 815 -12 830 343 677

sh piirmääraga vahendid -2 008 -1 935 -1 544 -2 607 391

Õhukvaliteedi parendamine -12 103 -15 842 -8 120 -4 634 7 722

sh piirmääraga vahendid -4 661 -5 605 -4 614 -4 281 991

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2023. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

Kiirgusohutuse tagamine -1 630 -2 044 -1 714 -2 406 330

sh piirmääraga vahendid -1 261 -1 436 -1 342 -1 586 94

Ressursitõhususe ja ökoinnovatsiooni edendamine -12 532 -10 599 -9 666 -11 413 933

sh piirmääraga vahendid -1 506 -1 920 -1 317 -1 796 603

Keskkonnamõju hindamise ja selle maandamise tagamine -2 775 -4 304 -3 545 -2 276 760

sh piirmääraga vahendid -1 068 -1 289 -1 159 -951 130

Tööstusheite- ja kemikaalipoliitika kujundamine -2 890 -2 575 -1 975 -2 250 600

sh piirmääraga vahendid -1 805 -2 496 -1 916 -2 177 580

Jäätmemajanduse korraldamine -7 078 -5 955 -4 738 -5 697 1 216

sh piirmääraga vahendid -3 996 -4 592 -3 589 -3 928 1 003

Maapõueressursside kasutamise ja kaitse korraldamine -2 031 -1 943 -1 651 -1 935 291

sh piirmääraga vahendid -1 598 -1 855 -1 586 -1 645 269

Merekeskkonna kaitse suunamine -3 012 -3 923 -2 708 -3 087 1 215

sh piirmääraga vahendid -2 822 -3 540 -2 450 -3 002 1 090

Vee säästliku kasutamise ja kaitse tagamine -15 959 -25 334 -14 615 -27 755 10 718

sh piirmääraga vahendid -12 618 -14 662 -11 937 -11 830 2 726

Elurikkuse kaitse tagamine -17 493 -22 832 -16 214 -18 522 6 618

sh piirmääraga vahendid -10 333 -12 582 -10 741 -10 828 1 841

Metsanduse arengu suunamine -13 488 -14 822 -13 086 -13 203 1 737

sh piirmääraga vahendid -12 956 -14 193 -12 604 -12 760 1 588

Maatoimingute korraldamine 0 0 0 -4 911 0

sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -3 492 0

Ruumiandmete hõive, analüüsid ja kättesaadavaks tegemine 0 0 0 -5 762 0

sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -5 221 0

Ilmaandmete, -prognooside ja -hoiatuste tagamine -4 885 -5 856 -4 978 -5 409 878

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2023. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

sh piirmääraga vahendid -3 423 -3 705 -3 342 -3 510 363

Keskkonnateadlikkuse ja -hariduse arengu suunamine -6 956 -13 486 -9 452 -8 022 4 034

sh piirmääraga vahendid -5 792 -10 151 -7 314 -6 451 2 836

Kesksed IT-teenused teistele valitsemisaladele -5 779 -7 077 -7 187 0 -110

sh piirmääraga vahendid -4 967 -6 004 -5 451 0 553

Tulemusvaldkond: ENERGEETIKA -80 658 -77 301 -47 771 -18 225 29 530

sh piirmääraga vahendid -7 396 -24 745 -13 349 -2 658 11 397

Energeetika ja maavarade programm -80 658 -77 301 -47 771 -18 225 29 530

sh piirmääraga vahendid -7 396 -24 745 -13 349 -2 658 11 397

Elektri- ja gaasivarustuse tagamine -539 -1 522 -1 311 -255 211

sh piirmääraga vahendid -517 -556 -439 -235 117

Transpordikütuste valdkonna reguleerimine -147 -272 -235 -90 37

sh piirmääraga vahendid -140 -225 -204 -84 21

Soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne -262 -377 -264 -106 113

sh piirmääraga vahendid -252 -326 -232 -98 94

Energiatõhususe suurendamine -5 388 -1 038 -793 -1 792 245

sh piirmääraga vahendid -334 -1 111 -930 -195 181

Taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises -69 276 -64 781 -40 247 -13 692 24 535

sh piirmääraga vahendid -1 541 -16 320 -7 678 -425 8 642

Maapõueressursside uurimine ja kasutamine -3 017 -5 950 -2 118 -975 3 832

sh piirmääraga vahendid -2 849 -3 857 -1 745 -679 2 112

Geoloogiline kaardistamine ja maapõuealane kompetents -2 029 -3 360 -2 803 -1 314 557

sh piirmääraga vahendid -1 762 -2 350 -2 121 -943 229

Tulemusvaldkond: DIGIÜHISKOND 0 0 0 -59 0

sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -57 0

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2023. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

Digiühiskonna programm 0 0 0 -59 0

sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -57 0

Tulemusvaldkond: TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUS NING ETTEVÕTLUS -165 418 -79 603 -75 527 -39 496 4 076

sh piirmääraga vahendid -5 827 -13 825 -8 723 -11 428 5 102

Teadmussiirde programm 0 0 0 -72 0

sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -71 0

Programm: Ehitus -165 418 -79 603 -75 527 -39 359 4 076

sh piirmääraga vahendid -5 827 -13 825 -8 723 -11 293 5 102

E-ehitus -5 361 -3 056 -2 556 -2 871 500

sh piirmääraga vahendid -1 144 -478 -397 -1 125 81

Ehitatud keskkonna ja ehitusvaldkonna kvaliteedi arendamine -1 538 -4 163 -5 281 -427 -1 118

sh piirmääraga vahendid -721 -1 948 -1 296 -238 652

Eluasemepoliitika -158 518 -72 384 -67 690 -36 061 4 694

sh piirmääraga vahendid -3 962 -11 399 -7 030 -9 930 4 369

Ettevõtluskeskkonna programm 0 0 0 -65 0

sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -63 0

Tulemusvaldkond: TRANSPORT -756 963 -894 600 -550 152 -275 823 344 448

sh piirmääraga vahendid -108 498 -170 838 -161 774 -91 526 9 065

Transpordi ja liikuvuse programm -756 963 -894 600 -550 152 -275 823 344 448

sh piirmääraga vahendid -108 498 -170 838 -161 774 -91 526 9 065

Raudteetransporditaristu arendamine ja korrashoid -433 139 -547 874 -260 021 -111 365 287 853

sh piirmääraga vahendid -728 -32 697 -32 689 -27 313 8

Veetransporditaristu arendamine ja korrashoid -32 312 -62 910 -47 056 -27 847 15 854

sh piirmääraga vahendid -15 234 -34 319 -27 258 -11 427 7 061

Õhutransporditaristu arendamine ja korrashoid -10 303 -10 559 -10 941 -5 659 -382

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2023. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

sh piirmääraga vahendid -10 295 -10 520 -10 515 -5 165 5

Maanteetransporditaristu arendamine ja korrashoid -227 757 -200 602 -182 234 -70 245 18 367

sh piirmääraga vahendid -71 703 -68 785 -67 962 -30 912 823

Keskkonnahoidlikku liikuvust soodustav linnakeskkond -41 258 -11 418 -11 273 -5 952 145

sh piirmääraga vahendid -230 -158 -124 -2 434 34

Ohutu ja säästlik transpordisüsteem -12 193 -61 237 -38 627 -54 755 22 610

sh piirmääraga vahendid -10 308 -24 360 -23 226 -14 275 1 134

Käibemaks -16 215 -15 300 -17 683 -11 348 -2 382

INVESTEERINGUD -178 528 -283 557 -191 437 -128 904 92 120

sh piirmääraga vahendid -74 867 -85 223 -77 960 -67 086 7 263

Riigimaanteede remondi koondprojekt -62 799 -66 254 -65 015 -58 617 1 238

sh piirmääraga vahendid -59 869 -60 814 -60 807 -57 327 7

Rail Baltic arendus -20 247 -73 631 -51 352 -10 868 22 280

Libatse - Nurme 2 + 2 realine tee -22 100 0 0 0 0

Pärnu-Uulu 2+2 tee 0 -7 967 -5 797 -15 056 2 170

Sauga-Pärnu 2+2 tee 0 -9 802 -8 041 -1 377 1 761

Muud investeeringud kokku -41 921 -98 076 -28 476 -22 653 69 600

sh piirmääraga vahendid -14 998 -24 409 -17 154 -9 759 7 255

Käibemaks -31 462 -27 827 -32 756 -20 333 -4 929

FINANTSEERIMISTEHINGUD -10 650 -19 130 -18 860 2 047 270

sh piirmääraga vahendid -4 800 -8 600 -8 600 0 0

Laenunõuded 0 0 0 2 047 0

sh piirmääraga vahendid 0 0 0 0 0

Osalused avaliku sektori ja sidusüksustes -4 000 -7 000 -6 730 0 270

sh piirmääraga vahendid -4 000 -7 000 -7 000 0 0

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2023. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

Finantseerimistegevuseks antud sihtfinantseerimine -6 650 -12 130 -12 130 0 0

sh piirmääraga vahendid -800 -1 600 -1 600 0 0

KORRIGEERIMISED -42 772 -59 193 Edasiantud keskkonna- ja saastetasud, mis kajastatakse Vabariigi Valitsuse eelarve täitmisena -14 785 -14 832

Teistelt valitsemisaladelt saadud välistoetuste kaasfinantseerimine 821 917

Teistele valitsemisaladele vahendatud välistoetused (tulu taastamine) 2 0 Teistele valitsemisaladele vahendatud välistoetused ja kaasfinantseerimine (kulu taastamine) -2 -155 Ebatõenäoliselt laekuvad keskkonnatasud, trahvinõuded ja majandustege- vusest laekuv tulu (tulu taastamine) -82 477 Ebatõenäoliselt laekuvad keskkonnatasud, trahvinõuded ja majandustege- vusest laekuv tulu (kulu taastamine) 82 -477

Mitterahaliselt saadud toetused 1 994 34

Mitterahaliselt antud toetused -158 -364

Müüdud põhivara jääkväärtus -30 0

Intressikulu eraldistelt -22 -16

Osaluste ümberhindlus -30 592 -44 778

KULTUURIMINISTEERIUMI valitsemisala

TULUD 13 315 13 315 15 254 10 209 1 938

Riigilõivud 7 7 9 8 2

Tulu majandustegevusest 2 372 2 372 3 258 3 264 887

Saadud toetused 10 936 10 936 11 980 6 932 1 044

Muud tulud 0 0 5 5 5

Intressi- ja omanikutulud 0 0 1 1 1

KULUD -361 480 -473 453 -376 298 -363 861 97 156

sh piirmääraga vahendid -290 716 -344 068 -302 138 -307 248 41 930

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2023. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

Tulemusvaldkond: SIDUS ÜHISKOND -16 535 -19 979 -14 058 -11 275 5 921

sh piirmääraga vahendid -5 422 -12 874 -8 378 -9 857 4 496

Lõimumis-, sh kohanemisprogramm -16 535 -19 979 -14 058 -11 275 5 921

sh piirmääraga vahendid -5 422 -12 874 -8 378 -9 857 4 496

Lõimumis-, sh kohanemispoliitika kujundamine ja rakendamine -16 310 -19 677 -13 884 -11 205 5 793

sh piirmääraga vahendid -5 197 -12 572 -8 204 -9 787 4 368

Rahvuskaaslaste toetamine -225 -302 -174 -70 128

sh piirmääraga vahendid -225 -302 -174 -70 128

Tulemusvaldkond: KULTUUR ja SPORT -342 803 -451 405 -360 725 -350 364 90 680

sh piirmääraga vahendid -285 294 -331 194 -293 760 -297 391 37 434

Kultuuriprogramm -296 253 -388 391 -300 927 -298 369 87 464

sh piirmääraga vahendid -242 808 -272 254 -237 910 -249 196 34 344

Loovisikute toetamine ja tunnustamine -3 559 -3 559 -3 455 -3 152 104

sh piirmääraga vahendid -291 -291 -256 -290 35

Kirjanduspoliitika kujundamine ja rakendamine -10 410 -10 691 -10 350 -8 732 341

sh piirmääraga vahendid -7 292 -7 311 -7 258 -5 772 54

Etenduskunstide poliitika kujundamine ja rakendamine -48 281 -54 401 -48 214 -48 319 6 187

sh piirmääraga vahendid -42 030 -42 150 -41 920 -45 278 230

Audiovisuaalpoliitika kujundamine ja rakendamine -20 604 -23 211 -18 341 -16 792 4 871

sh piirmääraga vahendid -16 717 -19 324 -14 566 -13 166 4 758

Muusikapoliitika kujundamine ja rakendamine -18 472 -19 127 -18 689 -18 584 438

sh piirmääraga vahendid -14 584 -15 234 -14 909 -14 959 326

Kunstipoliitika kujundamine ja rakendamine -5 983 -6 447 -6 320 -6 496 127

sh piirmääraga vahendid -2 268 -2 702 -2 699 -3 022 3

Arhitektuuri ja disaini poliitika kujundamine ning rakendamine -2 630 -2 672 -2 594 -2 467 78

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2023. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

sh piirmääraga vahendid -368 -410 -399 -362 11

Meediapoliitika kujundamine ja rakendamine -44 176 -45 289 -45 244 -47 333 45

sh piirmääraga vahendid -44 176 -45 289 -45 244 -47 333 45

Raamatukogupoliitika kujundamine ja rakendamine -37 129 -45 815 -39 093 -44 663 6 722

sh piirmääraga vahendid -37 129 -40 815 -34 093 -44 663 6 722

Rahvakultuuripoliitika kujundamine ja rakendamine -11 414 -12 313 -11 281 -14 777 1 032

sh piirmääraga vahendid -7 651 -8 324 -7 546 -11 180 778

Muuseumi- ja muinsuskaitsepoliitika kujundamine, rakendamine -53 071 -116 218 -58 784 -55 306 57 434

sh piirmääraga vahendid -48 975 -63 187 -49 879 -47 499 13 308

Kultuurivaldkonna digiteerimine -20 -2 197 -889 -224 1 308

sh piirmääraga vahendid -20 -42 0 -224 41

Kultuurivaldkonna rahvusvahelistumise edendamine -7 621 -7 989 -7 546 -4 856 443

sh piirmääraga vahendid -7 547 -7 872 -7 431 -4 811 441

Loomemajanduspoliitika kujundamine ja rakendamine -1 830 -1 867 -1 867 -1 200 0

sh piirmääraga vahendid 0 0 0 0 0

Kultuuri valdkondadeülene tugi- ja arendustegevus -31 054 -36 596 -28 260 -25 468 8 335

sh piirmääraga vahendid -13 762 -19 302 -11 711 -10 635 7 591

Spordiprogramm -46 549 -63 014 -59 798 -51 995 3 216

sh piirmääraga vahendid -42 486 -58 940 -55 850 -48 194 3 090

Saavutusspordi toetamine ja arendamine -42 942 -46 222 -43 391 -44 660 2 831

sh piirmääraga vahendid -38 878 -42 158 -39 443 -40 859 2 715

Ausa spordi ja sporditurvalisuse toetamine ning arendamine -360 -371 -360 -309 11

sh piirmääraga vahendid -360 -360 -360 -309 0

Organiseeritud liikumisharrastuse edendamine -3 247 -16 422 -16 047 -7 026 375

sh piirmääraga vahendid -3 247 -16 422 -16 047 -7 026 375

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2023. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

Käibemaks -2 142 -2 070 -1 515 -2 222 555

INVESTEERINGUD -43 -1 154 -573 -187 580

sh piirmääraga vahendid -43 -752 -344 -133 408

sh käibemaks 0 -29 -98 -22 -69

FINANTSEERIMISTEHINGUD 0 0 -447 0 -447

Osalused avaliku sektori ja sidusüksustes 0 0 -447 0 -447

KORRIGEERIMISED 44 867 40 496

Saadud maksutulu 45 352 37 898

Edasiantud maksutulu, tekkepõhise ja kassapõhise kulu vahe -1 164 3 046

Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 5 5

Saadud välistoetused vahendamiseks riigiasutustele 8 0

Teistelt valitsemisaladelt saadud välistoetuste kaasfinantseerimine 384 59

Teistele valitsemisaladele antud välistoetused ja kaasfinantseerimine -9 0

Mitterahaline vahetustehing, kasum põhivara müügist 0 1 094

Mitterahaline vahetustehing, põhivara soetus 0 -1 100

Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded (tulu taastamine) 10 1

Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded (kulu taastamine) -10 -1

Osaluste ümberhindlus 292 -506

MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUMI valitsemisala

TULUD 271 265 271 265 145 143 383 023 -126 123

Riigilõivud 5 543 5 543 5 522 21 079 -21

Tulu majandustegevusest 19 853 19 853 14 172 18 547 -5 681

Saadud toetused 245 420 245 420 94 461 305 253 -150 959

Tulu põhivara ja varude müügist 0 0 46 118 46

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2023. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

Trahvid ja muud varalised karistused 33 33 45 296 12

Muud tulud 83 83 339 11 827 256

Intressi- ja omanikutulud 334 334 30 558 25 903 30 225

KULUD -1 417 668 -1 314 695 -1 175 224 -1 071 752 139 471

sh piirmääraga vahendid -190 678 -226 879 -160 926 -337 892 65 953

Tulemusvaldkond: TRANSPORT 0 0 0 -251 887 0

sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -136 875 0

Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programm 0 0 0 -251 887 0

sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -136 875 0

Raudteetransporditaristu arendamine ja korrashoid 0 0 0 -35 061 0

sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -558 0

Veetransporditaristu arendamine ja korrashoid 0 0 0 -28 713 0

sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -14 269 0

Õhutransporditaristu arendamine ja korrashoid 0 0 0 -5 041 0

sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -5 176 0

Maanteetransporditaristu arendamine ja korrashoid 0 0 0 -43 724 0

sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -26 603 0

Keskkonnahoidlikku liikuvust soodustav linnakeskkond 0 0 0 -6 487 0

sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -132 0

Ohutu ja säästlik transpordisüsteem 0 0 0 -53 382 0

sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -13 929 0

Liikuvusteenuse arendamine ja soodustamine 0 0 0 -79 480 0

sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -76 207 0

Tulemusvaldkond: ENERGEETIKA 0 0 0 -63 692 0

sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -27 069 0

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2023. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

Energeetika ja maavarade programm 0 0 0 -63 692 0

sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -27 069 0

Elektri- ja gaasivarustuse tagamine 0 0 0 -23 081 0

sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -19 465 0

Transpordikütuse reguleerimine ja kütusevarude säilitamine 0 0 0 -5 386 0

sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -5 379 0

Soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne 0 0 0 -26 747 0

sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -338 0

Energiatõhususe suurendamine 0 0 0 -880 0

sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -215 0

Taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises 0 0 0 -4 047 0

sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -400 0

Maapõueressursside uurimine ja kasutamine 0 0 0 -2 260 0

sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -373 0

Geoloogiline kaardistamine ja maapõuealane kompetents 0 0 0 -1 292 0

sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -899 0

Tulemusvaldkond: DIGIÜHISKOND -150 225 -123 324 -94 878 -89 834 28 446

sh piirmääraga vahendid -61 639 -75 853 -58 807 -61 292 17 047

Digiühiskonna programm -150 225 -123 324 -94 878 -89 834 28 446

sh piirmääraga vahendid -61 639 -75 853 -58 807 -61 292 17 047

Digiriigi arenguhüpped -3 025 -4 773 -4 830 -4 986 -57

sh piirmääraga vahendid -1 530 -2 348 -2 174 -2 405 174

Digiriigi alusbaasi kindlustamine -95 895 -89 567 -65 810 -57 177 23 756

sh piirmääraga vahendid -45 124 -53 062 -40 032 -35 371 13 029

Riikliku küberturvalisuse juhtimine ja koordineerimine -1 526 -2 003 -960 -1 260 1 043

100

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2023. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

sh piirmääraga vahendid -1 017 -1 490 -752 -1 104 739

Suundumuste, riskide ja mõjude analüüsivõime arendamine -327 -653 -517 -289 135

sh piirmääraga vahendid -302 -594 -493 -279 102

Küberturvalisuse tagamine -14 241 -17 586 -14 756 -11 086 2 830

sh piirmääraga vahendid -10 661 -13 686 -11 283 -7 651 2 403

Õigusruumi tagamine -3 105 -4 831 -4 308 -14 562 523

sh piirmääraga vahendid -2 724 -4 342 -3 771 -14 215 572

Juurdepääsuvõrkude väljaarendamine -25 226 -3 722 -3 526 -331 196

sh piirmääraga vahendid -140 -165 -151 -130 14

5G taristu ja teenuste arendamine -6 881 -190 -171 -143 19

sh piirmääraga vahendid -140 -166 -151 -138 14

Tulemusvaldkond: TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUS NING ETTEVÕTLUS -283 307 -213 986 -153 182 -204 271 60 804

sh piirmääraga vahendid -121 972 -142 995 -95 281 -108 598 47 715

Teadmussiirde programm -113 779 -111 696 -65 271 -102 094 46 426

sh piirmääraga vahendid -76 028 -84 640 -50 672 -59 160 33 969

Ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde soodustamine -110 882 -109 926 -63 809 -100 808 46 117

sh piirmääraga vahendid -75 595 -84 094 -50 425 -58 699 33 669

Teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse arendamine -2 897 -1 771 -1 462 -1 286 309

sh piirmääraga vahendid -434 -546 -246 -461 299

Ehituse programm 0 0 0 -24 364 0

sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -9 161 0

E-ehitus 0 0 0 -1 710 0

sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -513 0

Ehitatud keskkonna ja ehitusvaldkonna kvaliteedi arendamine 0 0 0 -1 486 0

sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -1 090 0

101

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2023. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

Eluasemepoliitika 0 0 0 -21 169 0

sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -7 559 0

Programm: Ettevõtluskeskkond -169 529 -102 290 -87 911 -77 813 14 378

sh piirmääraga vahendid -45 943 -58 355 -44 609 -40 276 13 746

Ettevõtluse arendamise soodustamine -32 990 -31 575 -26 112 -20 996 5 462

sh piirmääraga vahendid -22 399 -27 645 -22 741 -14 290 4 903

Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi edendamine -127 827 -59 347 -54 345 -49 275 5 002

sh piirmääraga vahendid -14 919 -19 445 -14 496 -18 949 4 949

Tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute soodustamine -8 711 -11 368 -7 453 -7 543 3 914

sh piirmääraga vahendid -8 625 -11 266 -7 372 -7 037 3 894

Tulemusvaldkond: HEAOLU -961 815 -955 821 -917 801 -441 200 38 020

sh piirmääraga vahendid -7 068 -8 030 -6 839 -4 058 1 192

Tööturuprogramm -959 537 -953 249 -916 054 -440 293 37 195

sh piirmääraga vahendid -5 675 -6 286 -5 571 -3 373 716

Tööturuvaldkonna arendamine -1 160 -1 413 -1 188 -991 225

sh piirmääraga vahendid -1 136 -1 386 -1 168 -886 218

Aktiivsed ja passiivsed tööturumeetmed -952 247 -943 924 -907 825 -435 371 36 100

sh piirmääraga vahendid -530 -568 -505 -199 63

Tööelu kvaliteedi arendamine -6 130 -7 912 -7 042 -3 930 870

sh piirmääraga vahendid -4 008 -4 333 -3 898 -2 287 435

Soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programm -2 278 -2 572 -1 747 -907 825

sh piirmääraga vahendid -1 393 -1 744 -1 268 -685 476

Võrdse kohtlemise valdkonna arendamine -726 -979 -741 -352 239

sh piirmääraga vahendid -594 -749 -552 -308 197

Soolise võrdõiguslikkuse valdkonna arendamine -1 552 -1 593 -1 006 -555 586

102

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2023. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

sh piirmääraga vahendid -799 -994 -715 -377 279

Käibemaks -22 319 -21 565 -9 364 -20 868 12 201

INVESTEERINGUD -34 267 -36 006 -28 177 -95 308 7 829

sh piirmääraga vahendid -14 177 -15 618 -10 866 -48 381 4 752

IT investeeringud -28 303 -30 372 -22 683 -15 888 7 689

sh piirmääraga vahendid -14 177 -14 828 -10 454 -8 335 4 373

2022 LEA IT investeeringud 0 0 0 -4 492 0

sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -4 492 0

Riigimaanteede remondi koondprojekt 0 0 0 -32 488 0

sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -32 393 0

Rail Baltic arendus 0 0 0 -8 265 0

Pärnu-Uulu 2+2 tee 0 0 0 -9 987 0

Muud investeeringud kokku 0 -790 -412 -8 557 378

sh piirmääraga vahendid 0 -790 -412 -3 161 378

Käibemaks -5 964 -4 843 -5 082 -15 632 -239

FINANTSEERIMISTEHINGUD -186 145 -108 400 -98 733 -171 791 9 667

sh piirmääraga vahendid -180 000 -180 000 -180 000 -273 800 0

Lühiajalised finantsinvesteeringud 0 0 100 141 100

Osalused avaliku sektori ja sidusüksustes -80 000 -55 000 -55 000 -168 800 0

sh piirmääraga vahendid -80 000 -55 000 -55 000 -168 800 0 Pikaajalised finantsinvesteeringud, sh osalused rahvusvahelistes organisat- sioonides 0 -75 000 -125 000 -106 000 -50 000

sh piirmääraga vahendid 0 -75 000 -125 000 -105 000 -50 000

Finantseerimistegevuseks antud sihtfinantseerimine -106 145 21 600 81 167 102 868 59 567

sh piirmääraga vahendid -100 000 -50 000 0 0 50 000

KORRIGEERIMISED 307 347 146 174

103

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2023. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 310 553 149 006

Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 0 20

Saadud välistoetused vahendamiseks riigiasutustele 4 216 13 995

Saadud välistoetuste kaasrahastamine teistelt riigiasutustelt 400 599

Edasiantud maksutulu, tekkepõhise ja kassapõhise kulu vahe -1 828 -1 066

Teistele valitsemisaladele antud välistoetused ja kaasfinantseerimine -5 994 -16 381

REGIONAAL- JA PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUMI valitsemisala

TULUD 444 058 444 058 372 520 375 813 -71 538

Riigilõivud 1 564 1 564 1 388 1 393 -176

Tulu majandustegevusest 12 759 12 759 18 066 12 428 5 306

Saadud toetused 406 724 406 724 321 896 345 466 -84 828

Tulu põhivara ja varude müügist 21 500 21 500 21 904 10 856 404

Trahvid ja muud varalised karistused 13 13 19 40 6

Keskkonnatasud 1 024 1 024 1 294 1 262 270

Muud tulud 84 84 607 582 523

Intressi- ja omanikutulud 390 390 7 346 3 786 6 956

KULUD -737 246 -684 326 -635 190 -561 235 49 136

sh piirmääraga vahendid -236 437 -278 408 -258 474 -178 726 19 935

Tulemusvaldkond: PÕLLUMAJANDUS JA KALANDUS -496 308 -421 103 -399 949 -421 991 21 155

sh piirmääraga vahendid -68 590 -77 631 -67 952 -78 318 9 679

Programm: Põllumajandus, toit ja maaelu -482 969 -411 376 -390 784 -403 263 20 592

sh piirmääraga vahendid -65 740 -74 193 -64 753 -75 609 9 440

Põllumajanduskeskkonna hea seisundi tagamine -64 892 -57 651 -55 527 -53 498 2 124

sh piirmääraga vahendid -4 641 -5 503 -4 481 -5 362 1 021

104

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2023. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

Taimetervise, loomade tervise ja heaolu tagamine -26 827 -28 158 -23 979 -25 458 4 179

sh piirmääraga vahendid -10 038 -12 028 -10 461 -9 327 1 567

Maa- ja rannapiirkonna arendamine -46 411 -27 333 -25 494 -29 840 1 839

sh piirmääraga vahendid -4 424 -5 469 -4 465 -4 464 1 003

Toiduohutus -11 588 -14 262 -11 943 -11 435 2 319

sh piirmääraga vahendid -9 015 -9 449 -8 677 -8 857 772

Maakasutus -10 250 -9 986 -9 260 -9 721 726

sh piirmääraga vahendid -2 119 -2 463 -2 062 -2 095 400

Maaparandus -12 142 -10 831 -9 829 -9 521 1 002

sh piirmääraga vahendid -3 281 -3 331 -3 199 -3 653 132

Sordiaretus ja taimne paljundusmaterjal -12 568 -16 087 -13 181 -11 623 2 907

sh piirmääraga vahendid -8 527 -9 127 -7 731 -7 081 1 396

Põllumajandusloomade aretus -5 231 -5 331 -5 182 -5 330 149

sh piirmääraga vahendid -5 041 -5 135 -5 031 -5 113 104

Põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste konkurentsivõime -116 129 -75 325 -73 204 -79 602 2 121

sh piirmääraga vahendid -8 131 -8 231 -7 725 -8 792 506

Põlvkondade vahetus -17 395 -12 947 -12 626 -4 764 321

sh piirmääraga vahendid -483 -732 -642 -1 133 90

Riskijuhtimine ja põllumajandusturgude tasakaal -118 566 -118 444 -117 719 -130 039 725

sh piirmääraga vahendid -2 774 -3 415 -2 782 -13 161 633

Ühistegevus ja koostöö -2 538 -1 552 -1 322 -1 329 230

sh piirmääraga vahendid -760 -932 -821 -826 112

Ekspordivõimekus ja Eesti toidu kuvand -2 015 -1 887 -1 583 -2 847 304

sh piirmääraga vahendid -1 123 -1 282 -1 111 -2 420 171

Mahepõllumajandus -36 418 -31 581 -29 936 -28 256 1 645

105

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2023. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

sh piirmääraga vahendid -5 381 -7 096 -5 563 -3 325 1 533

Programm: Kalandus -13 339 -9 727 -9 165 -18 728 563

sh piirmääraga vahendid -2 850 -3 438 -3 199 -2 709 239

Kutseline kalapüük -5 264 -3 191 -3 143 -6 913 48

sh piirmääraga vahendid -1 034 -1 241 -1 234 -1 343 7

Vee-elusressursside töötlemine -3 331 -1 912 -1 888 -9 592 24

sh piirmääraga vahendid -396 -448 -447 -507 2

Vesiviljelus -1 042 -451 -433 -1 144 18

sh piirmääraga vahendid -163 -167 -166 -264 1

EMKFi keskkonnakaitsemeetmete rakendamine -2 637 -1 397 -1 372 -523 26

sh piirmääraga vahendid -211 -258 -255 -234 3

Kalavarude haldamine ja kaitse -1 065 -2 776 -2 330 -556 446

sh piirmääraga vahendid -1 046 -1 324 -1 097 -361 226

Tulemusvaldkond: HEAOLU 0 0 0 -17 0

sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -16 0

Sotsiaalhoolekande programm 0 0 0 -17 0

sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -16 0

Tulemusvaldkond: DIGIÜHISKOND 0 0 0 -903 0

sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -902 0

Digiühiskonna programm 0 0 0 -903 0

sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -902 0

Õigusruumi tagamine 0 0 0 -903 0

sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -902 0

Tulemusvaldkond: TÕHUS RIIK -103 229 -101 927 -79 893 -59 729 22 034

sh piirmääraga vahendid -37 378 -48 114 -40 555 -24 725 7 560

106

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2023. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

Programm: Regionaalpoliitika -103 229 -101 927 -79 893 -59 729 22 034

sh piirmääraga vahendid -37 378 -48 114 -40 555 -24 725 7 560

Regionaalpoliitika, piirkondade ja piiriülese koostöö areng -53 442 -45 749 -40 782 -42 918 4 967

sh piirmääraga vahendid -19 933 -25 509 -20 772 -11 804 4 737

Kohalike omavalitsuste poliitika ja finantseerimine -30 916 -33 670 -19 497 -7 332 14 173

sh piirmääraga vahendid -2 042 -4 720 -4 543 -5 319 176

Ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja korraldamine -4 798 -5 483 -3 828 -1 874 1 655

sh piirmääraga vahendid -4 740 -5 264 -3 711 -1 847 1 553

Maatoimingute korraldamine -6 343 -9 365 -7 941 -3 630 1 424

sh piirmääraga vahendid -3 730 -5 663 -4 890 -2 117 773

Ruumiandmete hõive, analüüsid ja kättesaadavaks tegemine -7 731 -7 661 -7 845 -3 974 -185

sh piirmääraga vahendid -6 932 -6 959 -6 638 -3 639 321

Tulemusvaldkond: TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUS JA ETTEVÕTLUS 0 0 0 -10 0

sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -9 0

Ettevõtluskeskkonna programm 0 0 0 -10 0

sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -9 0

Tulemusvaldkond: TRANSPORT -130 485 -154 091 -150 099 -74 764 3 993

sh piirmääraga vahendid -130 469 -152 663 -149 967 -74 757 2 696

Programm: Ühistransport -130 485 -154 091 -150 099 -74 764 3 993

sh piirmääraga vahendid -130 469 -152 663 -149 967 -74 757 2 696

Ühistransporditeenuse arendamine ja soodustamine -130 485 -154 091 -150 099 -74 764 3 993

sh piirmääraga vahendid -130 469 -152 663 -149 967 -74 757 2 696

Käibemaks -7 224 -7 204 -5 250 -3 822 1 954

INVESTEERINGUD -6 134 -19 324 -13 018 -12 778 6 306

sh piirmääraga vahendid -3 015 -4 553 -3 295 -3 645 1 258

107

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2023. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

sh käibemaks -568 -1 067 -2 028 -1 715 -961

FINANTSEERIMISTEHINGUD 3 900 41 840 42 000 20 966 160

sh piirmääraga vahendid 0 24 840 -20 000 0 -44 840

Laenunõuded 3 900 3 900 3 425 2 240 -475

Osalused avaliku sektori ja sidusüksustes 0 44 840 24 840 0 -20 000

sh piirmääraga vahendid 0 44 840 -20 000 0 -64 840

Finantseerimistegevuseks antud sihtfinantseerimine 0 -6 900 13 735 18 726 20 635

sh piirmääraga vahendid 0 -20 000 0 0 20 000

KORRIGEERIMISED -733 834 -290 181

Saadud välistoetuste kaasrahastamine teistelt riigiasutustelt 385 408

Saadud vahendamiseks teistele riigiasutustele 2 222 4 173 Kohalikele omavalitsuste toetus- ja tasandusfond (kajastub Vabariigi Valit- suse eelarve osas) -729 221 -289 784

Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded (tulu taastamine) 52 26

Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded (kulu taastamine) -52 -26

Müüdud põhivara jääkväärtus -2 364 0

Antud välistoetused ja kaasfinantseerimine teistele riigiasutustele -2 773 -4 878

Antud mitterahaline sihtfinantseerimine -2 083 -100

RAHANDUSMINISTEERIUMI valitsemisala

TULUD 14 313 787 14 301 037 14 262 155 13 055 029 -38 882

Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 14 088 740 14 075 990 13 975 901 12 810 633 -100 089

Saadud toetused 27 933 27 933 24 262 27 575 -3 672

Riigilõivud 670 670 642 1 146 -28

Tulu majandustegevusest 836 836 1 188 1 553 352

Tulu põhivara ja varude müügist 53 53 64 132 11

108

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2023. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

Trahvid ja muud varalised karistused 370 370 223 1 194 -147

Muud tulud 10 720 10 720 17 845 22 187 7 125

Intressi- ja omanikutulud 184 465 184 465 242 031 190 609 57 566

KULUD -446 220 -478 448 -478 801 -371 565 -354

sh piirmääraga vahendid -121 043 -139 658 -123 359 -120 321 16 299

Tulemusvaldkond: TÕHUS RIIK -439 464 -471 869 -472 138 -366 053 -269

sh piirmääraga vahendid -121 043 -139 658 -123 359 -120 321 16 299

Programm: Riigi rahandus -331 486 -334 979 -354 168 -250 877 -19 189

sh piirmääraga vahendid -61 938 -65 062 -61 336 -58 726 3 727

Eelarvepoliitika kujundamine -14 329 -14 448 -14 011 -12 335 437

sh piirmääraga vahendid -5 495 -6 130 -4 865 -3 805 1 265

Riigi rahaasjade korraldamine ja järelevalve -258 649 -256 294 -281 631 -181 480 -25 337

sh piirmääraga vahendid -1 436 -1 386 -1 241 -1 276 145

Maksu- ja tollipoliitika kujundamine -1 669 -2 269 -1 203 -1 582 1 066

sh piirmääraga vahendid -1 662 -1 542 -1 203 -1 537 339

Maksu- ja tollikorraldus -56 839 -61 968 -57 323 -55 479 4 645

sh piirmääraga vahendid -53 344 -56 004 -54 026 -52 107 1 978

Programm: Halduspoliitika -99 982 -126 592 -109 555 -72 305 17 037

sh piirmääraga vahendid -51 266 -64 643 -53 949 -46 157 10 694

Riigihalduse ja personalipoliitika kujundamine -25 856 -38 941 -31 401 -3 609 7 540

sh piirmääraga vahendid -3 070 -7 538 -3 063 -2 913 4 476

Tugiteenuste pakkumine ja toetuste rakendamine RTKs -21 865 -25 120 -21 536 -19 767 3 584

sh piirmääraga vahendid -12 158 -13 964 -12 600 -10 994 1 364

IKT valdkonna arendamine ja korraldamine RMITis -30 594 -35 213 -33 859 -28 138 1 354

sh piirmääraga vahendid -16 436 -20 081 -18 158 -14 451 1 924

109

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2023. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

Ministeeriumite ühishoone kesksete tugiteenuste korraldamine -8 759 -10 555 -8 653 -6 985 1 902

sh piirmääraga vahendid -8 655 -10 451 -8 488 -6 906 1 963

Riiklik statistika ja vastava poliitika kujundamine -12 908 -16 764 -14 106 -13 807 2 657

sh piirmääraga vahendid -10 947 -12 608 -11 641 -10 892 967

Programm: Regionaalpoliitika 0 0 0 -36 021 0

sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -8 898 0

Regionaalpoliitika, piirkondade ja piiriülese koostöö areng 0 0 0 -32 775 0

sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -5 756 0

Kohalike omavalitsuste poliitika ja finantseerimine 0 0 0 -2 108 0

sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -2 019 0

Ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja korraldamine 0 0 0 -1 138 0

sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -1 123 0

Programm: Finantspoliitika -7 996 -10 298 -8 415 -6 849 1 883

sh piirmääraga vahendid -7 838 -9 952 -8 074 -6 541 1 879

Finantspoliitika kujundamine -1 250 -1 763 -1 414 -1 046 349

sh piirmääraga vahendid -1 246 -1 759 -1 366 -1 014 393

Rahandusteabe poliitika kujundamine -6 746 -8 535 -7 002 -5 803 1 534

sh piirmääraga vahendid -6 593 -8 194 -6 708 -5 527 1 486

Käibemaks -6 755 -6 578 -6 663 -5 512 -85

INVESTEERINGUD -30 688 -27 728 -24 190 -22 603 3 537

sh piirmääraga vahendid -19 384 -21 196 -18 541 -15 797 2 656

IT investeeringud -22 610 -20 252 -16 511 -12 032 3 741

sh piirmääraga vahendid -19 144 -17 305 -15 294 -9 007 2 011

Muud investeeringud kokku -2 640 -3 786 -3 321 -6 790 465

sh piirmääraga vahendid -240 -3 891 -3 247 -6 790 645

110

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2023. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

Käibemaks -5 438 -3 690 -4 358 -3 781 -668

FINANTSEERIMISTEHINGUD 1 548 095 1 441 055 825 656 1 240 640 -615 399

sh piirmääraga vahendid -38 -38 -19 -72 19

Laenukohustised 1 567 962 1 460 923 1 480 716 810 621 19 793

sh piirmääraga vahendid -38 -38 -19 -72 19

Lühiajalised finantsinvesteeringud 0 0 -662 640 485 574 -662 640 Pikaajalised finantsinvesteeringud, sh osalused rahvusvahelistes organisat- sioonides -26 910 -26 910 -211 -62 301 26 699

Laenunõuded 7 050 7 050 7 795 6 760 745

Käibemaks -8 -8 -4 -14 3

KORRIGEERIMISED -7 406 505 -7 660 724

Tekkepõhise ja kassapõhise maksutulu vahe 292 788 40 078

Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 27 102

Antud mitterahaline sihtfinantseerimine -1 -58

Edasiantud maksukulu (kajastub muudes eelarve osades) -7 413 472 -6 896 240 Kohalikele omavalitsuste toetus- ja tasandusfond (kajastub Vabariigi Valit- suse eelarve osas) 0 -464 975

Euroopa Liidu makse (kajastub Vabariigi Valitsuse eelarve osas) -285 231 -339 632

Ebatõenäoliselt laekuvaks kantud maksud (tulu taastamine) 42 042 32 110

Ebatõenäoliselt laekuvaks kantud trahvid (tulu taastamine) 24 20

Ebatõenäoliselt laekuvaks kantud viivised ja muud tulud (tulu taastamine) 6 230 5 677 Ebatõenäoliselt laekuvaks kantud maksud, trahvid, viivised (kulu taasta- mine) -48 297 -37 807

Teistele valitsemisaladele vahendatud välistoetused (tulu taastamine) 3 326 4 708

Teistelt valitsemisaladelt saadud välistoetuste kaasfinantseerimine 617 763

Teistele valitsemisaladele vahendatud välistoetused ja kaasfinantseerimine -4 489 -5 470

Müüdud põhivara jääkväärtus -70 0

111

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2023. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

Kapitaliseeritud tööjõukulud (investeeringu suurendamine) 0 -27

Kapitaliseeritud tööjõukulud (kulu vähendamine) 0 27

SISEMINISTEERIUMI valitsemisala

TULUD 88 309 88 309 62 192 60 425 -26 117

Riigilõivud 16 428 16 428 13 346 14 354 -3 082

Tulu majandustegevusest 3 712 3 712 5 759 5 342 2 046

Saadud toetused 44 490 44 490 19 685 20 249 -24 805

Tulu põhivara ja varude müügist 3 963 3 963 13 14 -3 950

Trahvid ja muud varalised karistused 19 015 19 015 22 391 18 662 3 376

Muud tulud 702 702 998 1 804 297

KULUD -534 499 -597 956 -552 192 -549 992 45 764

sh piirmääraga vahendid -459 351 -512 880 -477 460 -477 417 35 421

Tulemusvaldkond: SISETURVALISUS -492 365 -555 098 -511 278 -512 029 43 820

sh piirmääraga vahendid -443 573 -495 803 -462 297 -461 257 33 506

Programm: Siseturvalisus -492 365 -555 098 -511 278 -512 029 43 820

sh piirmääraga vahendid -443 573 -495 803 -462 297 -461 257 33 506

Turvalise keskkonna kujundamine -16 297 -19 549 -18 890 -17 103 659

sh piirmääraga vahendid -15 861 -18 834 -18 336 -16 539 498

Õnnetuste, süütegude ja varakahjude ennetamine -13 692 -13 923 -9 423 -15 028 4 501

sh piirmääraga vahendid -12 267 -12 254 -8 427 -12 873 3 827

Tegevus- ja relvalubade väljaandmine -2 286 -2 607 -2 592 -2 409 14

sh piirmääraga vahendid -2 102 -2 288 -2 243 -2 159 44

Siseturvalisuse vabatahtlike kaasamine -4 275 -7 485 -7 559 -7 779 -74

sh piirmääraga vahendid -4 256 -7 427 -7 502 -7 655 -76

112

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2023. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

Hädaabi- ja infoteadete vastuvõtmine ning abi väljasaatmine -11 701 -13 660 -12 356 -11 859 1 304

sh piirmääraga vahendid -10 945 -12 153 -11 692 -11 153 461

Süüteomenetluse tõhustamine -42 685 -40 171 -37 121 -35 534 3 049

sh piirmääraga vahendid -41 041 -37 868 -35 512 -34 193 2 356

Avaliku korra tagamine -75 964 -83 418 -78 586 -75 787 4 832

sh piirmääraga vahendid -72 336 -78 989 -74 982 -71 445 4 007

Demineerimine -4 574 -7 236 -6 626 -5 537 609

sh piirmääraga vahendid -4 273 -6 920 -5 934 -4 998 987

Päästmine maismaal ja siseveekogudel -85 662 -97 002 -89 794 -83 256 7 208

sh piirmääraga vahendid -81 037 -90 783 -84 491 -78 183 6 293

Abi osutamine Eesti päästepiirkonnas -16 023 -18 341 -15 869 -14 669 2 473

sh piirmääraga vahendid -12 390 -13 972 -12 368 -10 217 1 604

Põhiseadusliku korra tagamine -43 661 -50 592 -50 461 -62 119 131

sh piirmääraga vahendid -43 469 -50 400 -50 248 -61 804 152

Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus -41 386 -42 496 -40 787 -39 997 1 708

sh piirmääraga vahendid -37 731 -39 681 -38 032 -37 361 1 649

Elanikkonnakaitse, kriisideks valmisolek ja kriiside lahendamine -4 189 -12 814 -9 275 -11 476 3 539

sh piirmääraga vahendid -3 853 -12 476 -8 475 -10 896 4 001

Piirihaldus -54 684 -59 905 -55 626 -55 255 4 279

sh piirmääraga vahendid -41 365 -45 032 -42 201 -43 811 2 831

Objektivalve ja isikukaitse -9 865 -11 353 -10 970 -10 656 383

sh piirmääraga vahendid -9 712 -11 118 -10 739 -10 397 379

Rände- ja kodakondsuspoliitika kujundamine ning elluviimine -10 815 -12 414 -10 717 -11 854 1 697

sh piirmääraga vahendid -7 783 -9 828 -8 686 -8 520 1 142

Isikute tõsikindel tuvastamine ja dokumentide väljaandmine -19 652 -22 293 -19 073 -19 774 3 220

113

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2023. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

sh piirmääraga vahendid -11 955 -13 896 -12 388 -12 207 1 509

Migratsioonijärelevalve -7 295 -9 402 -8 359 -8 712 1 042

sh piirmääraga vahendid -6 106 -7 668 -7 071 -7 731 597

Tasemeõpe ja täienduskoolitus Sisekaitseakadeemias -22 910 -24 071 -21 994 -18 116 2 077

sh piirmääraga vahendid -20 723 -18 970 -18 583 -14 917 387

Sisekaitseakadeemia teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevus -2 749 -4 084 -2 953 -2 747 1 131

sh piirmääraga vahendid -2 740 -3 243 -2 495 -2 348 748

IKT teenuste pakkumine SIMi valitsemisalast väljapoole -1 999 -2 283 -2 247 -2 363 36

sh piirmääraga vahendid -1 628 -2 002 -1 892 -1 849 110

Tulemusvaldkond: SIDUS ÜHISKOND -17 759 -19 538 -16 749 -17 065 2 789

sh piirmääraga vahendid -15 778 -17 077 -15 163 -16 159 1 915

Programm: Kogukondlik Eesti -5 215 -4 988 -4 509 -5 057 479

sh piirmääraga vahendid -4 415 -4 759 -4 292 -5 013 467

Kogukondliku arengu toetamine -4 410 -4 106 -3 630 -3 977 476

sh piirmääraga vahendid -3 611 -3 879 -3 416 -3 935 463

Usuvabaduse tagamine -805 -883 -879 -1 080 4

sh piirmääraga vahendid -803 -880 -876 -1 077 4

Programm: Nutikas rahvastikuarvestus -7 357 -9 363 -7 053 -6 769 2 310

sh piirmääraga vahendid -6 177 -7 131 -5 683 -5 907 1 448

Rahvastikuregistri andmekvaliteedi tõstmine -4 001 -5 032 -3 872 -3 740 1 161

sh piirmääraga vahendid -3 438 -3 942 -3 206 -3 361 736

Rahvastikuregistri kasutusmugavuse parandamine -3 356 -4 330 -3 181 -3 029 1 149

sh piirmääraga vahendid -2 738 -3 189 -2 477 -2 547 712

Programm: Erakondade rahastamine -5 187 -5 187 -5 187 -5 239 0

sh piirmääraga vahendid -5 187 -5 187 -5 187 -5 239 0

114

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2023. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

Erakondade rahastamine -5 187 -5 187 -5 187 -5 239 0

sh piirmääraga vahendid -5 187 -5 187 -5 187 -5 239 0

Käibemaks -24 375 -23 320 -24 165 -20 897 -845

INVESTEERINGUD -65 382 -78 327 -46 266 -55 162 32 061

sh piirmääraga vahendid -24 626 -50 762 -30 283 -38 501 20 479

Transpordivahendid -27 971 -17 975 -11 013 -9 862 6 962

sh piirmääraga vahendid -9 370 -17 961 -10 999 -9 261 6 962

Muud investeeringud 0 -11 780 -4 977 0 6 803

sh piirmääraga vahendid 0 -7 588 -4 110 0 3 479

Muud investeeringud kokku -26 186 -42 016 -22 046 -36 175 19 970

sh piirmääraga vahendid -15 256 -25 213 -15 174 -29 241 10 038

Käibemaks -11 224 -6 557 -8 230 -9 124 -1 674

KORRIGEERIMISED -100 703 -163 150

Saadud mitterahalised toetused 1 749 572

Saadud välistoetuste kaasrahastamine teistelt riigiasutustelt 210 604

Saadud välistoetused edasiandmiseks teistele riigiasutustele 827 578

Antud välistoetused ja kaasfinantseerimine teistele riigiasutustele -1 065 -685 Edasiantud liiklustrahvid (kajastatakse Vabariigi Valitsuse eelarve täitmi- sena) -210 -24

Ebatõenäoliselt laekuvad trahvinõuded (tulu taastamine) 1 170 1 238

Ebatõenäoliselt laekuvad trahvinõuded (kulu taastamine) -1 170 -1 238

Ebatõenäoliselt laekuvad muud nõuded (tulu taastamine) 4 0

Ebatõenäoliselt laekuvad muud nõuded (kulu taastamine) -4 0 Antud mitterahaline sihtfinantseerimine ja mitterahaliste toetuste arvel teh- tud kulud -176 -572

Kapitaliseeritud tööjõukulud (investeeringute suurendamine) -1 473 -1 520

Kapitaliseeritud tööjõukulud (kulu vähendamine) 1 473 1 520

115

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2023. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

Korrigeerimine eripensionide ja pensionisuurenduste väljamaksetega 703 375

Avaliku sektori eripensionid ja pensionisuurendused -57 300 -118 957

Intressikulu eraldistelt -45 442 -45 039

SOTSIAALMINISTEERIUMI valitsemisala

TULUD 74 743 74 743 65 256 162 825 -9 487

Riigilõivud 424 424 323 310 -101

Tulu majandustegevusest 7 788 7 788 6 947 8 935 -840

Saadud toetused 66 039 66 039 57 273 152 864 -8 766

Tulu põhivara ja varude müügist 0 0 0 0 0

Trahvid ja muud varalised karistused 10 10 8 36 -2

Muud tulud 483 483 705 681 222

KULUD -7 217 231 -7 260 204 -7 072 502 -7 467 013 187 702

sh piirmääraga vahendid -328 962 -367 417 -331 292 -364 471 36 125

Tulemusvaldkond: HEAOLU -4 710 435 -4 723 180 -4 592 466 -5 061 997 130 714

sh piirmääraga vahendid -122 075 -141 246 -120 649 -125 649 20 597

Tööturuprogramm -17 262 -17 711 -16 988 -473 151 723

sh piirmääraga vahendid -2 112 -2 720 -2 532 -6 811 187

Tööturuvaldkonna arendamine 0 0 0 -1 233 0

sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -1 127 0

Aktiivsed ja passiivsed tööturumeetmed -347 0 0 -452 247 0

sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -322 0

Tööelu kvaliteedi arendamine -16 503 -17 250 -16 585 -17 241 665

sh piirmääraga vahendid -1 777 -2 336 -2 188 -3 609 148

Erivajadustega inimeste toimetulek ja tööalane tegevus -412 -461 -403 -2 430 58

116

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2023. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

sh piirmääraga vahendid -335 -384 -344 -1 753 40

Vanemaealiste programm -3 537 231 -3 538 897 -3 501 493 -3 426 233 37 404

sh piirmääraga vahendid -6 556 -7 889 -6 661 -10 071 1 227

Vanemaealiste heaolu ja ühiskonnaelus osalemise toetamine -651 -593 -235 -3 935 357

sh piirmääraga vahendid -132 -175 -173 -3 935 1

Pensionisüsteemi kujundamine ja hüvitiste maksmine -3 536 580 -3 538 304 -3 501 258 -3 422 299 37 046

sh piirmääraga vahendid -6 424 -7 714 -6 488 -6 136 1 226

Sotsiaalhoolekande programm -154 170 -158 383 -140 364 -162 907 18 019

sh piirmääraga vahendid -68 378 -80 373 -71 389 -72 214 8 984

Pikaajalise hoolduse poliitika kujundamine, KOV võimestamine -14 135 -9 309 -6 481 -6 919 2 828

sh piirmääraga vahendid -4 200 -4 997 -3 851 -4 384 1 147

Hoolekande kättesaadavuse tagamine, toimetuleku toetamine -140 034 -149 074 -133 883 -155 988 15 191

sh piirmääraga vahendid -64 178 -75 375 -67 538 -67 830 7 837

Laste ja perede programm -1 001 126 -1 006 857 -932 836 -998 399 74 021

sh piirmääraga vahendid -44 400 -49 434 -39 358 -35 424 10 076

Hüvitised ja toetused lastele ja peredele -950 781 -952 132 -891 900 -960 503 60 232

sh piirmääraga vahendid -5 624 -6 834 -5 904 -6 038 930

Abivajavaid lapsi ja peresid toetavad teenused -34 364 -33 992 -26 989 -25 018 7 003

sh piirmääraga vahendid -27 251 -29 490 -22 689 -19 866 6 801

Lapsi ja peresid toetavate meetmete arendamine ja pakkumine -2 439 -5 253 -2 675 -2 840 2 578

sh piirmääraga vahendid -2 045 -2 439 -2 165 -1 921 273

Laste ja perede ning ohvriabi valdkonna arendamine -5 122 -6 059 -3 734 -2 334 2 324

sh piirmääraga vahendid -3 080 -3 646 -2 735 -1 804 911

Teenused ohvritele ja vägivallatsejatele -8 420 -9 422 -7 538 -7 703 1 884

sh piirmääraga vahendid -6 399 -7 026 -5 865 -5 795 1 161

117

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2023. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

Soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programm -646 -1 331 -784 -1 307 547

sh piirmääraga vahendid -628 -831 -709 -1 129 122

Võrdse kohtlemise valdkonna arendamine 0 0 0 -303 0

sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -295 0

Soolise võrdõiguslikkuse valdkonna arendamine 0 0 0 -443 0

sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -303 0

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik -646 -1 331 -784 -561 547

sh piirmääraga vahendid -628 -831 -709 -532 122

Tulemusvaldkond: TERVIS -2 499 492 -2 529 232 -2 472 892 -2 396 426 56 339

sh piirmääraga vahendid -206 888 -226 171 -210 643 -238 822 15 528

Tervist toetava keskkonna programm -9 781 -13 909 -10 973 -10 303 2 936

sh piirmääraga vahendid -6 642 -8 775 -8 147 -7 639 627

Tervist toetava ning parendava keskkonna kujundamine -1 021 -2 072 -969 -953 1 103

sh piirmääraga vahendid -996 -1 271 -871 -881 400

Vee, õhu ning müra ja kiirgusega seotud terviseriskid -3 052 -4 153 -3 158 -2 864 996

sh piirmääraga vahendid -2 019 -2 599 -2 477 -2 281 122

Kemikaalide ohutus ja riskide vähendamine -977 -1 935 -1 829 -1 730 106

sh piirmääraga vahendid -936 -1 653 -1 624 -1 644 29

Toodete ja teenuste ohutus ja riskide vähendamine -4 731 -5 749 -5 017 -4 756 731

sh piirmääraga vahendid -2 692 -3 252 -3 175 -2 833 77

Tervist toetavate valikute programm -26 124 -34 355 -26 304 -25 858 8 050

sh piirmääraga vahendid -23 930 -26 116 -22 340 -20 646 3 776

Terviseriskide ennetamise ja tervise edendamise korraldamine -8 756 -15 099 -9 355 -9 644 5 744

sh piirmääraga vahendid -7 252 -8 296 -6 207 -5 823 2 089

Vaimse tervise edendamine -3 757 -5 278 -3 496 -2 549 1 782

118

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2023. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

sh piirmääraga vahendid -3 723 -4 774 -3 290 -2 412 1 485

Tasakaalustatud toitumise ja füüsilise aktiivsuse edendamine -1 206 -1 042 -864 -1 223 178

sh piirmääraga vahendid -553 -583 -575 -431 8

Uimastite tarvitamise ennetamine ja vähendamine -5 418 -5 909 -5 602 -6 036 307

sh piirmääraga vahendid -5 416 -5 439 -5 293 -5 644 147

Nakkushaiguste leviku tõkestamine (HIV, TB ja hepatiidid) -6 987 -7 027 -6 987 -6 405 40

sh piirmääraga vahendid -6 986 -7 024 -6 976 -6 336 48

Inimkeskse tervishoiu programm -2 463 587 -2 480 968 -2 435 615 -2 360 265 45 353

sh piirmääraga vahendid -176 316 -191 280 -180 156 -210 538 11 124

Inimkeskse tervishoiu valdkonna arendamine -3 392 -5 222 -3 459 -7 646 1 762

sh piirmääraga vahendid -3 079 -3 885 -2 852 -5 071 1 034

Inimeste terviseharitus ja põhiõiguste kaitse -46 233 -42 966 -37 721 -2 245 5 245

sh piirmääraga vahendid -14 863 -14 908 -9 664 0 5 245

Personali võimekus, juhtimine ja vastutus -7 605 -7 657 -5 712 -8 223 1 946

sh piirmääraga vahendid -5 430 -5 482 -5 268 -6 415 214

Tervishoiuteenuste mudelite ümberkujundamine -11 421 -12 447 -10 305 -87 333 2 141

sh piirmääraga vahendid -8 029 -12 436 -10 502 -17 097 1 934

Tervisesüsteemi kvaliteet ja patsiendiohutus -3 486 -5 429 -4 408 -3 259 1 020

sh piirmääraga vahendid -3 082 -4 462 -3 736 -2 630 726

Tervise ebavõrdsuse vähendamine ja ravikindlustuse tagamine -2 378 335 -2 385 860 -2 358 717 -2 223 298 27 142

sh piirmääraga vahendid -134 682 -140 822 -139 515 -157 427 1 307

Ravimite ja meditsiiniseadmete valdkonna arendamine -926 -1 435 -946 -823 488

sh piirmääraga vahendid -904 -1 154 -840 -761 314

Ravimite, verepreparaatide, meditsiiniseadmete kättesaadavus -9 461 -14 288 -9 872 -9 216 4 416

sh piirmääraga vahendid -3 954 -4 466 -4 335 -4 214 131

119

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2023. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

Nakkushaiguste leviku tõkestamine (vaktsineerimine, AMR) -2 728 -5 666 -4 474 -18 223 1 192

sh piirmääraga vahendid -2 293 -3 665 -3 445 -16 922 220

Käibemaks -7 304 -7 792 -7 144 -8 590 648

INVESTEERINGUD -11 375 -23 478 -16 709 -17 999 6 769

sh piirmääraga vahendid -5 725 -6 844 -4 576 -6 507 2 268

sh käibemaks -1 970 -2 770 -2 950 -2 983 -179

KORRIGEERIMISED 5 050 864 5 136 877

Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 5 069 213 4 912 047

Tulem osaluste ümberhindamisest 0 95

Edasiantud maksutulu, tekkepõhise ja kassapõhise kulu vahe -3 898 -5 656

Eraldistelt arvestatud intressikulu -97 621 -79 995

Saadud välistoetuste kaasrahastamine teistelt riigiasutustelt 1 526 892

Teistele valitsemisaladele vahendatud välistoetused ja kaasfinantseerimine 0 -1 985

Teistele valitsemisaladele vahendatud välistoetused (tulu taastamine) 0 1 428

Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded (tulu taastamine) -47 55

Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded (kulu taastamine) 47 -55

Kogumispensioni 4% väljamaksed eelarve kuludes, elimineerimine 0 270 482

Pensionieraldiste moodustamine -44 567 -67 725

Pensionieraldiste väljamaksed (elimineerimine kuludest) 126 211 107 293

VÄLISMINISTEERIUMI valitsemisala

TULUD 13 497 13 497 10 931 5 585 -2 566

Riigilõivud 2 000 2 000 1 286 1 435 -714

Tulu majandustegevusest 0 0 4 4 4

Saadud toetused 11 254 11 254 8 982 3 465 -2 272

Tulu põhivara ja varude müügist 243 243 0 128 -243

120

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2023. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

Muud tulud 0 0 643 605 643

Intressi- ja omanikutulud 0 0 15 -52 15

KULUD -128 555 -131 593 -118 132 -114 379 13 460

sh piirmääraga vahendid -110 084 -114 181 -100 723 -105 511 13 458

Tulemusvaldkond: VÄLISPOLIITIKA -127 524 -130 562 -116 781 -113 306 13 781

sh piirmääraga vahendid -110 084 -114 181 -100 723 -105 511 13 458

Välispoliitika ja arengukoostöö programm -127 524 -130 562 -116 781 -113 306 13 781

sh piirmääraga vahendid -110 084 -114 181 -100 723 -105 511 13 458

Eesti julgeolekukeskkonna tugevdamine -29 741 -29 467 -26 610 -27 959 2 857

sh piirmääraga vahendid -27 735 -27 396 -24 174 -26 146 3 221

Eesti välispoliitiline osalus globaalsetes teemades -22 353 -23 726 -22 320 -20 584 1 406

sh piirmääraga vahendid -20 348 -21 655 -19 885 -19 119 1 770 Juriidiliste, konsulaar-, sanktsiooni- ja strateegilise kauba küsimuste lahen- damine -20 117 -21 076 -19 758 -18 380 1 319

sh piirmääraga vahendid -18 112 -18 836 -17 104 -16 745 1 732

Eesti välismajandushuvide edendamine ja kaitse -22 601 -22 007 -18 758 -12 718 3 249

sh piirmääraga vahendid -12 178 -13 044 -11 440 -10 637 1 604

Arengukoostöö ja humanitaarabi koordineerimine -32 713 -34 285 -29 335 -33 666 4 950

sh piirmääraga vahendid -31 711 -33 250 -28 119 -32 863 5 130

Käibemaks -1 031 -1 031 -1 351 -1 073 -320

INVESTEERINGUD -5 789 -23 597 -16 527 -12 959 7 070

sh piirmääraga vahendid -3 230 -7 548 -5 351 -10 016 2 197

sh käibemaks -482 -484 -461 -537 23

KORRIGEERIMISED 47 11

Saadud välistoetuste kaasrahastamine teistelt riigiasutustelt 47 11

Riigieelarve täitmise aruande selgitused on esitatud lisas a31. Esialgne ja lõplik eelarve – vt lisa a31A, a31B.

121

2.6 Arvestusmeetodid ja hindamisalused

Käesolev raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardi ja riigieelarve sea- dusega. Eesti finantsaruandluse standardi põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seaduses ning seda täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja töötatud juhendid, sh avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhend. Eesti finantsaruandluse standard tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud finantsaruandluse standarditele, sh rahvusva- helistele avaliku sektori raamatupidamise standarditele.

Riigi konsolideerimata raamatupidamise aastaaruandes on rida-realt konsolideeritud riigiraamatupidamiskohustusla- sed, kelleks Raamatupidamise seaduse alusel on iga ministeerium oma valitsemisala ulatuses, Riigikantselei ning põhi- seaduslikud institutsioonid – Riigikogu, Vabariigi President, Riigikontroll, õiguskantsler ja Riigikohus. Riigiraamatupi- damiskohustuslased on ühtlasi riigieelarve seaduse kohaselt riigieelarve administratiivsed subjektid, kelle kohta on koostatud riigieelarve täitmise aruanne. Riigi konsolideerimata raamatupidamise aastaaruandesse hõlmatud riigiraa- matupidamiskohustuslaste nimekiri on esitatud aruande lisas a1 A.

Riigi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes on lisaks riigi konsolideerimata finantsandmetele rida-realt kon- solideeritud riigi valitseva mõju all olevate sihtasutuste ja tütarettevõtjate ning riigi tulundusasutuse Riigimetsa Majan- damise Keskus finantsandmed. Konsolideeritud aruandesse hõlmatud sihtasutuste ja tütarettevõtjate nimekiri ning nende tähtsamad majandusnäitajad on esitatud aruande lisas a1 B.

Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes soetusmaksumuse printsiibist, v.a kauplemiseesmärgil hoitavad väärtpaberid, edasimüügi eesmärgil soetatud finantsvarad ja –kohustised, tuletistehingud ja tulu teenimise eesmärgil kasvatatav bioloogiline vara, mida kajastatakse õiglases väärtuses.

Arvestus- ja esitusvaluuta

Arvestusvaluutana kasutatakse põhilise majanduskeskkonna valuutat. Esitusvaluutaks on euro. Aruanded on ümarda- tud lähima saja tuhandeni, v.a riigieelarve täitmise aruanne, mis on ümardatud lähima tuhandeni.

Varade ja kohustiste jaotus lühi- ja pikaajalisteks

Varad ja kohustised on bilansis jaotatud lühi- ja pikaajalisteks lähtudes sellest, kas vara või kohustise eeldatav valda- mine kestab kuni ühe aasta või kauem arvestatuna bilansikuupäevast.

Raha ja raha ekvivalendid

Bilansis kajastatakse raha kirjel kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke (v.a arvelduskrediit) ning lühiajalisi või katkestatavaid tähtajalisi deposiite järelejäänud tähtajaga kuni üks aasta. Deposiitidelt bilansikuupäevaks kogunenud laekumata intressid kajastatakse viitlaekumistena.

Finantsinvesteeringud

Lühiajaliste finantsinvesteeringutena kajastatakse lühiajalise kauplemise eesmärgil hoitavaid väärtpabereid (aktsiad, võlakirjad, fondide osakud jne) ning kindla lunastustähtajaga väärtpabereid, mille lunastustähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast. Pikaajaliste finantsinvesteeringutena kajastatakse väärtpabereid, mida tõenäoliselt ei müüda lähema 12 kuu jooksul (v.a osalused, milles aruandekohustuslane omab mõjuvõimu, mille annab hääleõigus alates 20%-st) ning kindla lunastustähtajaga väärtpabereid, mille lunastustähtaeg on hiljem kui 12 kuud pärast bilansipäeva.

Finantsinvesteeringuid (v.a lunastustähtajani hoitavad võlainstrumendid) kajastatakse nende õiglases väärtuses, kui see on usaldusväärselt hinnatav. Õiglase väärtusena kasutatakse bilansipäeva börsinoteeringut. Kui õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt hinnatav, kajastatakse neid korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil (s.o algne soetusmaksumus miinus allahindlused, kui investeeringu kaetav väärtus on langenud alla bilansilise väärtuse).

Finantsinvesteeringuid võlakirjadesse ja muudesse võlainstrumentidesse, mida hoitakse lunastustähtajani, kajasta- takse korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades sisemist intressimäära.

Finantsinvesteeringute oste ja müüke kajastatakse tehingupäeval.

Maksu-, lõivu-, trahvi- ja muud nõuded

Maksu-, lõivu-, trahvi- ja muud nõuded on bilansis kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Nõudeid ka- jastatakse bilansis nõudeõiguse tekkimise momendil ning hinnatakse lähtuvalt tõenäoliselt laekuvatest summadest. Teatud nõudeid kajastatakse nende määramisel esialgu bilansiväliselt, kuni nende laekumine loetakse tõenäoliseks (maksuotsused, kohtuotsused). Võimaluse korral hinnatakse iga konkreetse kliendi laekumata nõudeid eraldi, arvesta- des teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Suure hulga samaliigiliste nõuete laekumise tõenäosust hin- natakse grupi baasil, võttes arvesse eelmiste perioodide statistikat sarnaste nõuete laekumise kohta. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded on bilansis tõenäoliselt laekuva summani alla hinnatud. Aruandeperioodil laekunud, eelnevalt kulu- desse kantud nõuded on kajastatud aruandeperioodi ebatõenäoliste nõuete kulu vähendusena. Lootusetud nõuded on bilansist välja kantud. Nõue loetakse lootusetuks, kui juhtkonna hinnangul puuduvad võimalused nõude kogumiseks.

Pikaajalisi nõudeid kajastatakse algselt saadaoleva tasu nüüdisväärtuses, arvestades järgnevatel perioodidel nõudelt intressitulu, kasutades sisemise intressimäära meetodit.

Maksu- ja maksuviiviste nõudeid hinnatakse individuaalselt, kui nõuete summa kliendi kohta ületab 60 tuhat eurot. Ülejäänud maksu- ja maksuviiviste nõuete ebatõenäoliselt laekuvaks arvamisel kasutatakse järgmist ligikaudset mee- todit: nõuded juriidilistele isikutele on hinnatud alla 100% ulatuses, kui nende maksetähtaeg on ületatud enam kui 180 päeva võrra; nõuded füüsilistele isikutele on hinnatud alla 100% ulatuses, kui nende maksetähtaeg on ületatud enam kui 360 päeva võrra.

122

Tuletisinstrumendid

Tuletisinstrumendid kajastatakse õiglases väärtuses, kusjuures õiglase väärtuse muutus kajastatakse üldjuhul tule- miaruandes. Kui riskimaandamise eesmärgid ja riskimaandamistehingute sooritamise strateegia on määratletud, te- hingu sõlmimisel on dokumenteeritud riskimaandamisinstrumendiks loetud tuletisinstrumendi ja maandatava objekti omavaheline seos ning tuletisinstrument loetakse riskimaandamise seisukohalt väga efektiivseks kogu tuletisinstru- mendi kehtivuse perioodil, võib selle õiglase väärtuse muutuse efektiivset osa kajastada netovarades riskimaandamise reservi muutusena.

Varud

Valmistoodang ja lõpetamata toodang võetakse arvele tootmisomahinnas, mis koosneb otsestest ja kaudsetest tootmis- väljaminekutest. Muud varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja muudest soetamisega seotud otsestest kulutustest. Varude kuluks kandmisel kasutatakse kas FIFO või kaalutud keskmise soetushinna mee- todit.

Varud hinnatakse alla eeldatavale neto realiseerimismaksumusele, kui see on madalam nende soetusmaksumusest. Kui varem alla hinnatud varude neto realiseerimismaksumus tõuseb, tühistatakse allahindlus järgmistel perioodidel.

Kaitseotstarbelisi varusid (v.a strateegilised varud), mida kasutatakse ainult militaareesmärkidel, kajastati erandina soetamisel kuluna. Seisuga 31.12.2024 on kaitseotstarbelised varud (laskemoon ja ballistiline varustus) esmakordselt varudena arvele võetud (vt Arvestuspõhimõtete muutmine).

Osalused sihtasutustes ja mittetulundusühingutes

Aruandekohustuslase bilansis kajastatakse neid osalusi sihtasutustes ja mittetulundusühingutes, mille üle aruandeko- hustuslasel on valitsev mõju. Mõju loetakse valitsevaks, kui aruandekohustuslane omab õigust määrata või tagasi kut- suda enamuse üksuse nõukogu liikmetest. Osalused on konsolideerimata aruandes kajastatud tuletatud soetusmaksu- muses (vt vastav selgitus). Konsolideeritud aruannetes on valitseva mõju all olevad sihtasutused ja mittetulundusühin- gud konsolideeritud rida-realt meetodil.

Osalused tütar- ja sidusettevõtjates

Tütarettevõtjat loetakse valitseva mõju all olevaks, kui aruandekohustuslane omab üle 50% tütarettevõtja hääleõigus- likest aktsiatest või osadest, on võimeline kontrollima tütarettevõtja tegevus- ja finantspoliitikat või omab õigust nime- tada või tagasi kutsuda enamiku nõukogu liikmetest.

Sidusettevõtjaks loetakse ettevõtjat, milles omatakse hääleõigusega aktsiatest või osadest 20 kuni 50%. Osalusi tütar- ja sidusettevõtjate aktsiates ja osades kajastatakse konsolideerimata aruannetes tuletatud soetusmaksumuses (vt vas- tav selgitus).

Konsolideeritud aruannetes on valitseva mõju all olevad tütarettevõtjad konsolideeritud rida-realt meetodil ning sidu- settevõtjad on kajastatud kapitaliosaluse meetodil.

Tuletatud soetusmaksumus

Tuletatud soetusmaksumuseks loetakse kuni 31.12.2003 soetatud osaluste korral nende väärtus kapitaliosaluse mee- todil, kuna puuduvad usaldusväärsed andmed soetusmaksumuste kohta varasematel perioodidel, ning peale 31.12.2003 soetatud osaluste korral nende soetusmaksumus. Tuletatud soetusmaksumus hinnatakse alla, kui osaluse objekti omakapitalist osaluse omajale kuuluv osa langeb allapoole omaniku bilansis kajastatud osaluse väärtusest. Teh- tud allahindlusi taastatakse järgmistel aruandeperioodidel, kuid mitte kõrgemale tuletatud soetusmaksumusest.

Konsolideerimine

Valitseva ja olulise mõju all olevate üksuste tegevus kajastub konsolideeritud aruandes alates valitseva või olulise mõju tekkimisest kuni selle lõppemiseni. Valitseva ja olulise mõju all olevate üksuste soetamist kajastatakse ostumeetodil, mille korral hinnatakse omandatud osaluste varad ja kohustised nende õiglases väärtuses, v.a ühise kontrolli all toimu- vad soetused, mida kajastatakse raamatupidamisväärtuses.

Valitseva mõju all olevate üksuste finantsnäitajad on konsolideeritud aruannetes liidetud rida-realt meetodil, kusjuures konsolideerimisel hõlmatud üksuste omavahelised varad, kohustised, netovara, tulud, kulud ning realiseerumata kasu- mid ja kahjumid on elimineeritud.

Olulise mõju all olevaid üksusi kajastatakse konsolideeritud aruannetes kapitaliosaluse meetodil.

Kinnisvarainvesteeringud

Kinnisvarainvesteeringutena kajastatakse selliseid kinnisvaraobjekte (maa, hooned, rajatised), mida hoitakse renditulu saamise või turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida aruandekohustuslane ega ükski teine avaliku sektori üksus ei kasuta oma põhitegevuses. Kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse soetusmaksumuse meetodil (soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja allahindlused).

Materiaalne põhivara

Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid hinnangulise kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates 10 000 eurost. Piirmäär rakendus alates 2023. aastast, varasem piimäär oli 5000 eurot. Seoses piirmäära tõstmisega kanti materiaalse põhivara objektid soetusmaksumusega 5000 eurot kuni 9999 eurot 2023. aasta alguses bilansist välja, kajastades jääkväärtuse kuludes kirjel „Põhivara amortisatsioon ja väärtuse muutus“ või moodustati põhivara objekti- dest sarnase järelejäänud elueaga kogumid ja jätkati nende arvestust bilansis kogumina.

Põhivara soetusmaksumusse arvatakse kulutused, mis on vajalikud selle kasutuselevõtmiseks, v.a soetamisega seotud maksud, lõivud, koolitus- ja lähetuskulud, mis kajastatakse nende tekkimisel aruandeperioodi kuludena. Tütarettevõt- jad, kes lähtuvad finantsaruannete koostamisel rahvusvahelistest finantsaruandluse standarditest, kapitaliseerivad

123

laenukulutused põhivara maksumusse. Ülejäänud üksused laenukulutusi ei kapitaliseeri, vaid kajastavad need tekki- mise momendil intressikuludes. Põhivara rekonstrueerimisväljaminekud, mis vastavad materiaalse põhivara definit- sioonile, liidetakse põhivara maksumusele.

Materiaalset põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja väärtuse lan- gusest tulenevad allahindlused. Kulumi arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Kulumi norm määratakse igale põhivara objektile eraldi sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Maad, kunstiväärtusi ja muuseumieksponaate, mille väärtus aja jooksul ei vähene, ei amortiseerita. Keskmised kulumi normid on esitatud raamatupidamise aastaaruande lisas a11.

Immateriaalne vara

Immateriaalse põhivarana kajastatakse füüsilise substantsita vara kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumu- sega alates 10 000 eurost. Piirmäär rakendus sarnaselt materiaalse põhivara piirmäärale alates 2023. aastast.

Immateriaalset põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Immateriaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarset meetodit. Kulumi norm määratakse igale põhivara objektile eraldi sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Keskmised kulumi normid on esita- tud raamatupidamise aastaaruande lisas a12.

Uurimis- ja arenguväljaminekud kajastatakse tekkimise momendil kuluna.

Ostetud saastekvoote kajastatakse soetusmaksumuses immateriaalse käibe- või põhivarana sõltuvalt nende eeldata- vast realiseerimise perioodist. Riigi poolt tasuta jaotatavaid saastekvoote kajastatakse nullmaksumuses.

Bioloogilised varad

Bioloogilist vara, mida kasvatatakse müügi eesmärgil, kajastatakse õiglases väärtuses, millest on maha arvatud müügiga kaasnevad kulutused. Kui õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt määrata, kajastatakse seda soetusmaksumu- ses, millest on maha arvatud kulum ja allahindlused. Juhul, kui ka soetusmaksumuse kohta puuduvad usaldusväärsed andmed, kajastatakse bioloogilist vara nullväärtuses.

Bioloogilist vara, mida kasutatakse tegevusteks, mille eesmärgiks ei ole nende müük, kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud kulum ja väärtuse langusest tulenevad allahindlused.

Metsana kajastatakse realiseeritava riigimetsa õiglast väärtust lähtudes kümne aasta keskmisena prognoositud metsa- majandamise tulude ja kulude vahest, jagatuna riigimetsa majandaja turuintressi ja metsamajandussektori viie aasta keskmisena prognoositud inflatsioonimäära vahega.

Ümberhindlus

Materiaalne põhivara ja kinnisvarainvesteeringud, mis on soetatud enne 2004. aastat, on ühekordselt ümber hinnatud. Ümberhindamise vajadus tulenes raamatupidamise puudujääkidest varasematel perioodidel, samuti enne 1996. aastat toimunud hüperinflatsioonist. Ümberhindlused viidi suuremas mahus läbi 2005. aastal.

Seoses maareformi kestmisega jätkatakse ümberhindluse kajastamist aruandeaastal mõõdistatud ja maakatastrisse kantud maade kohta, mis varasemalt on olnud arvele võtmata. Samuti võetakse ümberhindlusena arvele peremehetut vara, mis tuleb avalikule sektorile üle seoses pärija puudumisega.

Varade ümberhindamiseks kasutatakse eelisjärjekorras turuhinda. Objektide korral, millel turuväärtus puudub (spet- siifilised avaliku sektori objektid, millel puudub aktiivne turg), kasutatakse jääkasendusmaksumuse meetodit. Hinda- misi viivad läbi vastava ala eksperdid. Lihtsustatult on lubatud ümber hinnata maad, kasutades selleks maa maksusta- mishinda.

Museaale ei ole ümber hinnatud lähtudes nende suurest arvust ja usaldusväärse turuhinna leidmise keerukusest. Ena- mus museaalidest ei kajastu põhivarana, kuna need on soetatud varasematel perioodidel (enne 2004) või saadud an- netuste ja pärandustena, mille korral õiglast väärtust ei ole hinnatud.

Renditud varad

Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved on läi- nud üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina. Konsolideerimata aruandes kajastatakse ühise valitseva mõju all olevate üksuste vahelised rendilepingud alati kasutusrendina (konsolideeritud aruandes rendinõu- ded ja –kohustised, tulud ja kulud elimineeritud).

(a) Aruandekohustuslane on rentnik

Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustisena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miini- mumsumma nüüdisväärtuses, kui see on madalam. Kapitalirendi tingimustel renditud varasid amortiseeritakse sarna- selt omandatud põhivaraga, välja arvatud juhul, kui ei eksisteeri piisavat kindlust, kas rentnik omandab rendiperioodi lõpuks vara omandiõiguse – sellisel juhul amortiseeritakse vara kas rendiperioodi jooksul või kasuliku tööea jooksul, olenevalt sellest, kumb on lühem. Kapitalirendi maksed jagatakse kohustist vähendavateks põhiosa tagasimakseteks ja intressikuluks.

Kasutusrendi maksed kajastatakse kuluna ühtlaselt rendiperioodi jooksul.

(b) Aruandekohustuslane on rendileandja

Kapitalirendi alusel väljarenditud vara kajastatakse bilansis nõudena kapitalirenti tehtud netoinvesteeringu summas. Rentnikult saadavad rendimaksed jagatakse kapitalirendinõude põhiosa tagasimakseteks ja intressituluks.

Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse bilansis tavakorras, analoogselt muu põhivaraga. Kasutusren- dimaksed kajastatakse tuluna ühtlaselt rendiperioodi jooksul.

124

Finantskohustised

Finantskohustised (võlad tarnijatele ja töötajatele, maksuvõlad, laenukohustised, muud kohustised) võetakse algselt arvele õiglases väärtuses ning kajastatakse seejärel korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades sisemise intressi- määra meetodit.

Hübriidvõlakirjad

Hübriidvõlakirjad on kajastatud omakapitali koosseisus, kuna neil ei ole tagasimakse tähtaega ning võlakirja väljaandjal (Eesti Energia AS, vt ka lisa a17) on oma äranägemisel võimalus intressi maksmist täielikult või osaliselt edasi lükata. Hübriidvõlakirjad kajastatakse omakapitalis saadud summas, millest on maha arvatud otseselt nendega seotud tehin- gukulud. Arvestatud intressid kajastatakse samuti omakapitalis ning makstud intressid kajastatakse väljamaksena omakapitalist. Rahavoogude aruandes on hübriidvõlakirjadega seotud laekumised ja maksed kajastatud rahavoogudes finantseerimistegevusest.

Tehingud EFSFi kaudu

Euroopa Finantsstabiilsuse Fond (EFSF) ei ole iseseisev juriidiline isik, vaid Euroopa Liidu liikmesriikide ühine ettevõt- mine. Seetõttu kajastatakse EFSFi poolt emiteeritud võlakirjadest liikmesriigi kvoodile vastav osa liikmesriigi võlako- hustisena (vt lisa a17). EFSFi kaudu raskustesse sattunud riikidele antud laenudest liikmesriigi kvoodile vastav osa kajastatakse liikmesriigi laenunõudena (vt lisa a6). Vastavalt Eurostati juhistele kajastatakse samal põhimõttel lisaks pikaajalised intressinõuded ja –kohustised, millele liikmesriigid on lubanud maksete ajatamist. Intressitulu ja –kulu ei ole tulemiaruandes kajastatud.

Ülejäänud maksimaalne võimalik laenuinstrumentide emiteerimiseks garanteeritud summa on kajastatud bilansivälise kohustisena (vt lisa a30 B).

Teenuste kontsessioonikokkulepped

Avaliku sektori üksused, kelle eesmärgiks ei ole omanikule kasumi teenimine, võtavad pikaajaliste koostöölepingute käigus valminud varad ja nendega seotud kohustised bilansis arvele, kui avaliku sektori üksus kontrollib või reguleerib, milliseid avalikke teenuseid, kellele ja millise hinnaga lepingupartner osutab ning omab lepinguperioodi lõppedes kont- rolli infrastruktuuri objekti üle. Vastavad kohustised kajastatakse laenukohustiste grupis (koos kapitalirendikohustis- tega).

Eraldised ja tingimuslikud kohustised

Bilansis kajastatakse eraldisena enne bilansipäeva tekkinud kohustisi, millel on seaduslik või lepinguline alus või mis tulenevad aruandekohustuslase senisest tegevuspraktikast, mis nõuab varast loobumist ja mille suurust saab usaldus- väärselt hinnata, kuid mille lõplik maksumus või maksetähtaeg ei ole kindel. Eraldiste hindamisel on lähtutud juhtkonna hinnangust, kogemustest ja vajadusel ka ekspertide hinnangutest. Pikaajalised eraldised on diskonteeritud 4%lise dis- kontomääraga.

Kui eeldatakse eraldise täitmiseks vajalike kulutuste hüvitamist (näiteks toetuse andja poolt), siis võetakse vastavad hüvitised ühtlasi arvele nõudena, kui hüvitise saamine loetakse praktiliselt kindlaks.

Lubadused, garantiid ja muud kohustused, mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustisteks, samuti ko- hustised, mille suurust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata, on avalikustatud raamatupidamise aastaaruande lisades tingimuslike (bilansiväliste) kohustistena.

Pensionieraldised

Pensionieraldisi arvestatakse riigi endistele ja praegustele töötajatele ning nende perekonnaliikmetele, kellel on sea- dusest tulenev õigus eripensionile või pensionisuurendusele, mis ületab tavalist riiklikku pensioni. Pensionieraldiste arvestamiseks kasutatakse proportsionaalse osa krediteerimise meetodit, mille kohaselt tekitab iga pensioni määra- mise aluseks olev tööaasta lisaühiku pensioni saamiseks. Pensioni väljamakseperioodi hindamisel kasutatakse Statisti- kaameti prognoose oodatava eluea kohta. Pensioni suuruse hindamiseks kasutatakse Rahandusministeeriumi poolt koostatud keskmise palga ja keskmise pensioni muutuse prognoose. Eraldiste arvestamiseks hinnatakse lisaks pensio- nile jäämise aastat ja ametiastet pensionile jäämisel ning võetakse arvesse töötajate voolavust.

Kuna kindlustusmatemaatilised kasumid ja kahjumid võivad iga-aastaselt olulisel määral kõikuda, kajastatakse need otse netovara muutusena. Pensionieraldiste moodustamisel jooksva aasta teenistusega seotuks loetud kulud kajasta- takse tööjõukuludes (vt lisa a16, a23).

Saadud ja antud toetused

Saadud toetustena käsitletakse vahendeid, mille eest ei anta otseselt vastu kaupu ega teenuseid. Antud toetustena kä- sitletakse antud vahendeid, mille eest ei saada otseselt vastu kaupu ega teenuseid.

Toetused jaotatakse sotsiaaltoetusteks, sihtfinantseerimiseks ja tegevustoetusteks.

Sotsiaaltoetused on toetused füüsilistele isikutele, v.a ettevõtluseks. Sotsiaaltoetused kajastatakse kuluna selles perioo- dis, millise perioodi eest toetuse maksmine on ette nähtud.

Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetusi, millega kaasneb pro- jektipõhine eesmärgistamine ja aruandlus. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna või kuluna enne, kui eksisteerib piisav kindlus, et toetuse saaja vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja sihtfinantseerimine leiab aset. Sihtfinant- seerimist kajastatakse brutomeetodil.

Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist. Tulu sihtfinantsee- rimisest kajastatakse proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega. Varade sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna sel perioodil, millal soetatakse vastav vara.

125

Tegevustoetustena kajastatakse saadud ja antud toetused, mis antakse saajale lähtudes tema põhikirjalistest ülesanne- test ja arengudokumentides määratletud eesmärkidest ning need ei ole seotud täpsemate kasutamise tingimustega. Tegevustoetused kajastatakse nende maksmise või laekumise hetkel.

Reservid

Reservidena kajastatakse seaduste alusel kindlatel eesmärkidel moodustatud netovara kogumid. Reservide moodusta- mist ja reservidest kulutamist kajastatakse akumuleeritud tulemi ja reservide vahelise muutusena (v.a riskimaanda- mise reserv (vt Tuletisinstrumendid), välismaiste tütarettevõtjate ümberarvestusest tekkinud valuutakursivahed ja si- dusettevõtjate muu koondkasum).

Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamine

Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Eu- roopa Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed finantsvarad ja –kohustised ning mittemone- taarsed finantsvarad ja -kohustised, mida kajastatakse õiglase väärtuse meetodil, on bilansipäeva seisuga ümber hin- natud eurodesse bilansipäeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Välisvaluuta kursivahe- dest saadud kasumid ja kahjumid on tulemiaruandes kajastatud perioodi tulu ja kuluna, v.a välismaiste tütarettevõtjate ümberarvestusest tekkinud valuutakursivahed, vt Reservid.

Tulude arvestus

Kogutud maksude, lõivude ja trahvide tulu võetakse arvele tekkepõhiselt vastavalt esitatud maksudeklaratsioonidele ja muudele tulu tekkimist kajastavatele dokumentidele. Edasiandmisele kuuluvad maksud kajastatakse tulu kajasta- mise perioodil samaaegselt kuluna ja kohustisena maksu saaja ees, vähendades vastavat kulu ja kohustist ebatõenäoli- selt laekuvaks hinnatud osaga maksunõuetest. Lähtudes laekumise ebatõenäolisusest võetakse teatud nõuded esialgu arvele bilansiväliselt ja kajastatakse tuluna laekumisel. Maksuotsuste alusel määratud nõuded kajastatakse tuluna mak- suotsuse edasikaebamise tähtaja möödumisel. Lõive on lubatud kajastada kassapõhiselt, kui nende määr on kuni 100 eurot toimingu kohta, ajavahemik lõivude laekumisest toimingu teostamiseni on lühike või tulu kajastamise tekkepõ- hist momenti on keeruline määrata. Kui nõuded võetakse tekkimise momendil arvele bilansiväliselt, kajastatakse aasta lõpul bilansiliste nõuete ja tuludena koondsummad, mis leitakse bilansiväliste nõuete jäägi alusel, kasutades sobivaid meetodeid hinnanguliselt laekuvate tekkinud nõuete määramiseks.

Toodete müügist saadud tulu kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale ning müü- gitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav. Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel, lähtudes valmidusastme meetodist. Intressitulu arvestatakse tekkepõhiselt sisemise intressimäära alusel. Dividendi- tulu arvestatakse dividendide väljakuulutamisel.

Kulude arvestus

Kulusid kajastatakse tekkepõhiselt. Põhivara või varude soetamisel tasutud mittetagastatavad maksud ja lõivud (näi- teks käibemaks, kui ostjaks on piiratud käibemaksukohustuslane, kes ei saa käibemaksu arvata sisendkäibemaksuks) kajastatakse soetamise hetkel kuluna ning neid ei kajastata varade soetusmaksumuse koosseisus.

Riigi aruandes ei elimineerita konsolideerimisel riigiasutuste poolt töötasudelt arvestatud maksukulu ning Maksu- ja Tolliametis arvestatud vastavat maksutulu, kuna töötasudelt arvestatud maksude saajatena ja maksukohustuslastena käsitletakse töötajaid. Samuti ei elimineerita kütuse aktsiisimaksu, kuna seda ei tooda kütuse müüjate poolt esitatud arvetel eraldi välja. Ülejäänud konsolideerimisgrupi sisesed maksud, lõivud ja muud tasud on elimineeritud.

Arvestuspõhimõtete muutmine

Riigi konsolideeritud ja konsolideerimata aastaaruandes võeti 31.12.2024 seisuga esmakordselt arvele kaitseotstarbe- lised varud (laskemoon ja ballistiline varustus), mis kuni 31.12.2024 olid kajastatud soetamisel majandamiskuludes (vt lisa a24). Kuni 31.12.2024 kehtinud erand kaitseotstarbeliste varude kajastamiseks kuluna nende soetamisel oli keh- testatud Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi alusel, võttes arvesse Kaitseväe laoarvestuse andme- baase, milles ei olnud võimalik eristada uusi ja juba kasutusel olnud (õppustelt ja missioonidelt lattu tagastatud) varu- sid. Käesolevaks ajaks on varude arvestust täiustatud. Kaitsevägi esitas seisuga 31.12.2024 ladudes arvel olevate kait- seotstarbeliste laovarude summa 707,8 mln eurot, mis võeti esmakordselt bilansis arvele varudena ja netovara muutu- sena (vt ka lisa a7). Laovarude tagasiulatuvaks kajastamiseks usaldusväärsed andmed puuduvad. Kuni 31.12.2024 soe- tatud varusid ei ole kuludest tagasi arvestatud.

Riigi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes on tagasiulatuvalt muudetud taastuvenergia tasude ja taastuv- energia toetuste kajastamist. Vastavalt seadusele lisavad elektrienergia müüjad müügiarvetele taastuvenergia tasu, mida nad ei kajasta oma tuluna, vaid kannavad selle edasi riigi tütarettevõtjale AS Elering. AS Elering maksab kogutud tasude eest toetusi taastuvenergia tootjatele. Taastuvenergia tasu hinna määrab AS Elering lähtudes hinnangulisest taastuvenergia toodangu mahust ja seaduse alusel ette nähtud toetuste suurusest. Ülelaekunud summat võib AS Elering kasutada ainult taastuvenergia toetuste maksmiseks ning toetuste haldamiseks tehtud kulude katmiseks. AS Elering ei kajasta kogutud taastuvenergia tasusid ega taastuvenergia toetusi oma tulude ega kuludena, vaid lähtudes põhimõttest, et ta tegutseb riigi agendina, kajastab saadud summad kohustisena ja vähendab seda tootjate nõuete tekkimisel. Käeso- levas aastaaruandes on lähtutud põhimõttest, et tegemist on riigi poolt seadusega kehtestatud toetusskeemiga ning seetõttu on AS Elering poolt arvestatud taastuvenergia tasud võetud arvesse riigi konsolideeritud elektrienergia müügi tuludes (toetustega võrdses mahus) ning taastuvenergia toetused on kajastatud riigi konsolideeritud kuludes (antud toetused). Ülelaekunud vahendite jääk kajastub riigi bilansis kohustisena (see pole muutunud, vt ka lisa a15). AS Elering arvestas taastuvenergia tasusid müüjatelt 2024. a 82,2 mln eurot (2023. a 91,1 mln eurot) ning taastuvenergia toetusi ja haldustasu 83,8 mln eurot (2023. a 76,9 mln eurot). Kuna riigi konsolideerimisgrupis on nii elektrienergia müüjaid kui ka taastuvenergia tootjaid (peamiselt Eesti Energia grupp), siis on riigi koondaruandes osa tasudest ja toetustest

126

elimineeritud. Väljastpoolt riigi konsolideerimisgruppi koguti tasusid 12,2 mln eurot (2023. a 13,1 mln eurot) ning maksti toetusi 60,8 mln eurot (2023. a 54,3 mln eurot). 2023. a andmeid on võrreldavuse tagamiseks muudetud järg- miselt: tulu elektrienergia müügist on kogutud taastuvenergia tasude kajastamiseks suurendatud 75,6 mln euro võrra, saadud toetusi on vähendatud 21,3 mln euro võrra (riigi konsolideerimisgrupi sisesed saadud taastuvenergia toetused) ja antud toetusi on suurendatud 54,3 mln euro võrra.

Bilansipäevajärgsed sündmused

Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustiste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid bilansikuupäeva ja aruande koostamispäeva vahemikul, kuid on seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega.

Bilansipäevajärgsed sündmused, mida ei ole varade ja kohustiste hindamisel arvesse võetud, kuid mis võivad oluliselt mõjutada järgmise aruandeaasta tulemust, avalikustatakse raamatupidamise aastaaruande lisades.

Riigieelarve täitmise aruanne

Riigieelarves ja selle täitmise aruandes on hõlmatud riigi konsolideerimata raamatupidamise aastaaruandesse kuulu- vad riigiraamatupidamiskohustuslased (vt lisa a1 A).

Riigieelarve täitmise aruanne on alates 2017. aastast koostatud tekkepõhisel printsiibil ning see on võrreldav riigi kon- solideerimata tulemiaruandega ning riigi konsolideerimata materiaalse ja immateriaalse põhivara soetusega põhivara liikumise aruandes. Finantseerimistehingud on võrreldavad riigi konsolideerimata rahavoogude aruandes kajastatud kirjetega.

Andmed on avaldatud tuhande euro täpsusega.

Aruande liigendus vastab riigieelarves esitatule. Riigieelarve tulude ja kulude kajastamisel lähtutakse eelarvestamisel kasutatud arvestuspõhimõtetest. Tulud ja kulud, mida ei eelarvestatud või eelarvestati erinevalt raamatupidamise ar- vestuspõhimõtetest, on kajastatud riigieelarve tulude ja kulude korrigeerimistena. Riigieelarve täitmise aruande koon- dosas on lisaks esitatud riigieelarve tulude ja kulude korrigeerimine, et leida eelarvepositsioon. Eelarvepositsiooni ar- vestust reguleerivad Euroopa rahvamajanduse statistika koostamise juhendid (European Standard of Accounts).

Tekkepõhise eelarve koostamisel kehtivad üldjuhul raamatupidamisega sarnased arvestuspõhimõtted. Erisusi võrrel- des raamatupidamises kasutatavate arvestuspõhimõtetega on kirjeldatud ning riigieelarve täitmist on muude riigi kon- solideerimata aruannete ja nende lisadega võrreldud riigieelarve täitmise aruannet selgitavas lisas a31.

Aruandes on esitatud esialgne ja lõplik eelarve. Esialgne eelarve kajastab Riigikogu poolt enne eelarveaastat vastu võe- tud riigieelarve seadust. Lõplikus eelarves on sisse viidud aruandeaasta jooksul otsustatud või selgunud korrigeerimi- sed, s.o muudatused lisaeelarveseaduse ja riigieelarve muutmise seaduse alusel, Vabariigi Valitsuse liigenduse muuda- tused ja reservidest eraldamised, limiidid, mis tekkisid eelmise aruandeaasta jääkide ületoomisest aruandeaastasse, tegelikult laekunud tuludest, tegelikult majandustegevusest saadud tulust jne (vt lisa a31).

127

2.7 Lisad (a1–a31)

Lisa a1 Konsolideeritud üksused

A. Konsolideerimata aruanne

mln eurot

Konsolideerimata aruandes on kajastatud riigiraamatupidamiskohustuslased koos nende valitsemisala asutustega (riigieelarvelised asutused).

Valitsemisala Varad

31.12.2024 Kohustised 31.12.2024

Tulemiaruande näitajad 2024

Varad 31.12.2023

Kohustised 31.12.2023

Tulemiaruande näitajad 2023

Varad 31.12.2022

Kohustised 31.12.2022 Tegevus-

tulud Tegevus-

kulud

Finants- tulud ja -kulud

Tegevus- tulud

Tegevus- kulud

Finants- tulud ja -kulud

Riigikogu 21,6 4,2 0,2 -32,9 -0,1 22,5 4,5 0,2 -31,5 0,0 22,6 3,2

Vabariigi President 4,9 9,0 0,0 -5,7 -0,3 4,6 8,8 0,2 -5,5 -0,3 4,5 8,5

Riigikontroll 0,3 0,5 0,0 -5,7 0,0 0,3 0,6 0,0 -5,8 0,0 0,4 0,6

Õiguskantsler 0,0 0,3 0,0 -3,4 0,0 0,0 0,3 0,0 -3,3 0,0 0,0 0,1

Riigikohus 6,8 12,1 0,4 -6,9 -0,4 7,0 9,7 0,4 -7,0 -0,6 7,2 14,4

Riigikantselei 13,4 4,5 2,1 -18,2 0,0 12,4 2,8 1,3 -18,2 0,0 13,0 2,9

Haridus- ja Teadusministeerium 533,9 144,8 78,8 -1 003,0 0,0 591,3 176,9 171,0 -948,3 0,0 544,3 165,9

Justiitsministeerium 57,6 171,7 52,8 -223,2 -6,1 52,7 211,3 54,5 -221,7 -6,3 45,6 200,7

Kaitseministeerium 2 817,2 1 604,7 189,4 -1 160,4 -29,5 1 500,2 1 134,5 73,4 -1 085,3 -28,5 1 073,8 857,5

Kliimaministeerium 4 882,6 703,1 838,7 -852,7 122,9 4 834,3 582,9 728,1 -518,7 30,7 2 116,9 113,1

Kultuuriministeerium 220,1 54,3 61,0 -377,6 0,3 225,3 55,2 49,3 -360,8 -0,5 212,3 63,6 Majandus- ja Kommunikatsioo- niministeerium 1 426,3 126,0 428,8 -1 187,2 30,6 1 292,3 165,3 519,9 -1 103,9 25,9 3 877,8 557,0

Regionaal- ja Põllumajandusmi- nisteerium

692,9 417,9 365,4 -1 371,1 7,2 728,7 408,6 376,3 -857,5 3,9 595,3 338,9

Rahandusministeerium 8 307,2 11 745,4 14 364,9 -7 955,8 -36,5 7 173,0 10 181,6 12 947,5 -7 940,9 12,4 7 424,1 8 997,5

Siseministeerium 268,7 1 332,3 65,1 -617,1 -45,4 256,7 1 230,3 62,3 -677,5 -45,0 271,5 1 209,1

Sotsiaalministeerium 581,3 3 028,3 5 135,9 -6 997,7 -97,6 613,1 2 796,5 5 077,2 -7 167,6 -79,9 534,7 2 546,4

Välisministeerium 158,1 12,1 11,0 -118,6 0,0 145,3 16,2 5,6 -114,9 -0,1 148,7 7,5

Elimineerimised -1 134,2 -1 148,9 -5 803,5 5 679,3 -0,1 -1 174,8 -1 313,7 -5 486,3 5 621,7 0,1 -1 064,7 -1 067,6

Kokku 18 858,7 18 222,3 15 791,0 -16 257,9 -55,0 16 284,9 15 672,3 14 580,9 -15 446,7 -88,2 15 828,0 14 019,3 Ülaltoodud tabelis on tegevustulude hulka loetud ka bioloogilise vara õiglase väärtuse muutus. Aruanne on võrreldav riigieelarve täitmise aruandega (vt lisa a31 M).

128

Alates 01.07.2023 korraldati mitme ministeeriumi valitsemisala töö ümber. Keskkonnaministeerium nimetati ümber Kliimaministeeriumiks ning Maaeluministeerium Regionaal- ja Põl- lumajandusministeeriumiks. Rahandusministeeriumi regionaalvaldkonda puudutavad ülesanded anti üle Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalasse, Sotsiaalministee- riumi töö- ja sotsiaalvaldkonda puudutavad ülesanded Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse, energeetika, ehitus- ja transpordivaldkonna ülesanded Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalast Kliimaministeeriumi valitsemisalasse. Sellest tulenevalt muudeti ka mõnede valitsusasutuste alluvust, sh Transpordiamet liikus Majan- dus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalast Kliimaministeeriumi valitsemisalasse, Tööinspektsioon Sotsiaalministeeriumi valitsemisalast Majandus- ja Kommunikatsioonimi- nisteeriumi valitsemisalasse ja Maa-amet Keskkonnaministeeriumi valitsemisalast Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalasse. Tööülesannete ümberkorraldamise tõttu ei ole valitsemisalade 2024. aasta näitajad võrreldavad 2023. aasta näitajatega. Alates 01.01.2025 tehti samuti ümberkorraldusi. Sellega seoses nimetati Justiitsministeerium ümber Justiits- ja Digiministeeriumiks. Käesolevas aastaaruandes on valdavalt kasutatud nimetust, mis kehtis kuni 31.12.2024. Ülaltoodud tabelis avaldatud Kaitseministeeriumi valitsemisala 2024. a ja 2023. a näitajaid on riigi koondaruandes korrigeeritud. Kaitseministeerium lähtus kaitseotstarbeliste varude ja varadega seotud kulude ja põhivara soetuste puhul omandiõiguse saamise momendist, kuid riigi koondaruande koostamisel leiti, et osade kulude ja põhivara soetuste ning nendega seotud tulude kajastamiseks ei olnud varadega seotud hüved ja riskid veel Kaitseministeeriumi valitsemisalale üle tulnud, mistõttu vastavates summades kajastati tehingud järgmisel aastal (vas- tavalt 2024. ja 2025. aastal). Kõik 31.12.2023. a korrigeerimisele kuulunud kaubad saabusid sihtkohta 2024. a jooksul. Seisuga 31.12.2024 korrigeerimisele kuulunud kaubad saabusid Eestisse 2025. a I kvartalis. Kaitseministeeriumi valitsemisala andmete korrigeerimine riigi koondaruandes

2024 2023 Kaitseministeeriumi

valitsemisala Korrigeerimine Riigi koondaruandes Kaitseministeeriumi

valitsemisala Korrigeerimine Riigi koondaruandes

Varad 2 817,2 12,5 2 829,7 1 500,2 32,9 1 533,1

Kohustised 1 604,7 -10,0 1 594,7 1 134,5 -110,0 1 024,5

Tegevustulud 189,4 24,3 213,7 73,4 -24,3 49,1

Tegevuskulud -1 160,4 -144,8 -1 305,2 -1 085,3 167,2 -918,1

B. Konsolideeritud aruanne

Konsolideeritud aruandes on konsolideerimata riigi andmetele rida-realt liidetud riigi valitseva mõju all olevate sihtasutuste ja äriühingute vastavad andmed, kusjuures omavahelised saldod on elimineeritud. Äriühingud osaluse määraga 20% kuni 50% on konsolideeritud aruandes kajastatud kapitaliosaluse meetodil.

B1. Riigi osalus sihtasutustes

mln eurot

100 % osaluse määraga konsolideeritud sihtasutused

129

V a

ra d

3 1

.1 2

.2 0

2 4

R ii

g il

e k

u u

lu v

o m

a -

k a

p it

a l

3 1

.1 2

.2 0

2 4

Tulemiaruande näitajad 2024

V a

ra d

3 1

.1 2

.2 0

2 3

R ii

g il

e k

u u

lu v

o m

a -

k a

p it

a l

3 1

.1 2

.2 0

2 3

Tulemiaruande näitajad 2023

V a

ra d

3 1

.1 2

.2 0

2 2

R ii

g il

e k

u u

lu v

o m

a -

k a

p it

a l

3 1

.1 2

.2 0

2 2

T e

g e

v u

st u

lu d

S h

t o

e tu

se d

v a

li t-

su ss

e k

to ri

T e

g e

v u

sk u

lu d

S h

a n

tu d

t o

e tu

- se

R ii

g il

e k

u u

lu v

t u

- le

T e

g e

v u

st u

lu d

S h

t o

e tu

se d

v a

li t-

su ss

e k

to ri

T e

g e

v u

sk u

lu d

S h

a n

tu d

t o

e tu

- se

R ii

g il

e k

u u

lu v

t u

- le

Sihtasutused kokku 2 043,9 1 263,8 1 337,7 397,4 -1 280,0 -144,9 78,4 1 959,5 1 157,3 1 288,1 439,6 -1 200,1 -145,0 98,6 1 854,8 968,0

Valitsussektorisse arvatud sihtasutused 2 026,1 1 254,6 1 326,4 393,4 -1 268,8 -140,1 78,4 1 938,5 1 148,8 1 281,7 437,7 -1 193,6 -144,2 98,6 1 836,8 959,1

SA Eesti Koostöö Kogu 0,1 0,0 0,3 0,3 -0,3 -0,1 0,0 0,1 0,0 0,3 0,2 -0,3 -0,1 0,0 0,1 0,1

SA Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0

SA Eesti Teadusagentuur 52,9 47,3 99,6 98,8 -92,2 -85,0 8,7 41,2 38,6 82,9 82,5 -72,5 -66,9 11,2 31,3 27,3

SA Kutsekoda 1,8 1,2 3,7 3,4 -3,5 -0,9 0,3 1,4 1,0 3,4 3,1 -3,2 -0,8 0,3 1,1 0,7

Spordikoolituse ja Teabe SA 0,7 0,1 12,8 12,7 -12,8 -12,0 0,0 0,7 0,1 12,6 12,6 -12,6 -11,8 0,0 0,5 0,1

SA Teaduskeskus Ahhaa 9,9 8,7 4,6 1,5 -4,9 0,0 -0,2 9,3 8,9 5,1 2,1 -4,5 -0,2 0,6 9,3 8,2

SA Euroopa Kool 2,6 1,5 7,3 4,7 -6,7 0,0 0,6 2,1 0,8 6,6 4,2 -6,3 0,0 0,4 1,6 0,4

SA Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus 6,7 2,3 3,5 2,7 -3,2 0,0 0,5 5,7 1,8 2,5 1,8 -2,3 0,0 0,4 5,5 1,4

SA CR14 24,5 7,9 8,2 6,2 -7,7 -0,1 0,7 9,7 7,7 9,9 5,5 -7,6 0,0 2,3 7,6 5,4

Sakala Teatrimaja SA 0,9 0,3 0,4 0,3 -0,4 0,0 0,0 0,4 0,3 0,4 0,3 -0,4 0,0 0,0 0,4 0,3

SA Eesti Filmi Instituut (grupp) 11,3 1,4 13,8 13,2 -13,9 -11,5 0,4 5,1 0,9 12,7 12,1 -12,9 -10,3 0,1 6,7 0,8

SA Virumaa Muuseumid 4,9 4,5 3,0 1,7 -3,0 0,0 0,0 5,1 4,5 2,7 1,6 -2,7 0,0 -0,1 4,9 4,5

Tartu Jaani Kirik SA 0,1 0,1 0,2 0,1 -0,2 0,0 0,0 0,1 0,1 0,1 0,0 -0,1 0,0 0,0 0,1 0,1

Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA 2,7 2,6 2,2 1,7 -2,3 -1,0 0,0 2,7 2,6 7,2 5,0 -5,9 -1,5 1,3 1,4 1,3

SA Eesti Draamateater 10,0 6,1 6,9 3,1 -7,2 0,0 -0,2 8,9 6,3 6,5 3,1 -6,6 0,0 0,1 8,1 6,2

SA Rakvere Teatrimaja 7,6 6,3 4,0 2,2 -4,3 0,0 -0,1 7,0 6,4 4,1 2,3 -4,0 0,0 0,2 6,6 6,2

SA Vene Teater 6,8 5,4 4,0 2,8 -4,2 0,0 -0,2 7,1 5,6 4,2 2,8 -4,2 0,0 0,0 7,4 5,6

SA Ugala Teater 11,6 10,6 3,9 2,1 -4,3 0,0 -0,3 11,4 10,9 4,0 2,0 -4,4 0,0 -0,4 11,7 11,3

SA Tehvandi Spordikeskus 34,0 30,5 8,9 5,4 -7,6 0,0 1,5 31,7 28,9 6,0 3,0 -7,0 0,0 -1,0 30,9 29,9

SA Jõulumäe Tervisespordikeskus 5,6 5,4 1,9 1,1 -2,0 0,0 0,0 5,6 5,5 2,7 2,2 -1,5 0,0 1,3 5,0 4,2

SA Kultuurileht 0,9 0,5 4,9 4,2 -4,9 0,0 0,0 0,9 0,4 4,5 3,8 -4,5 0,0 0,1 0,7 0,4

SA Endla Teater 6,4 5,3 4,8 3,1 -4,2 0,0 0,6 5,8 4,7 4,2 2,3 -4,4 0,0 -0,2 5,9 4,8

SA Teater Vanemuine 14,4 11,1 13,8 9,7 -15,2 0,0 -1,1 14,9 12,2 12,7 9,6 -14,3 0,0 -1,4 15,8 13,7

SA Eesti Noorsooteater 1,3 0,3 4,7 3,5 -4,6 0,0 0,2 0,5 0,1 4,8 3,7 -4,6 0,0 0,2 0,3 -0,1

SA Narva Muuseum 18,2 17,5 1,7 1,2 -2,0 0,0 -0,3 18,6 17,7 4,6 4,0 -2,3 0,0 2,2 17,2 15,5

130

V a

ra d

3 1

.1 2

.2 0

2 4

R ii

g il

e k

u u

lu v

o m

a -

k a

p it

a l

3 1

.1 2

.2 0

2 4

Tulemiaruande näitajad 2024

V a

ra d

3 1

.1 2

.2 0

2 3

R ii

g il

e k

u u

lu v

o m

a -

k a

p it

a l

3 1

.1 2

.2 0

2 3

Tulemiaruande näitajad 2023

V a

ra d

3 1

.1 2

.2 0

2 2

R ii

g il

e k

u u

lu v

o m

a -

k a

p it

a l

3 1

.1 2

.2 0

2 2

T e

g e

v u

st u

lu d

S h

t o

e tu

se d

v a

li t-

su ss

e k

to ri

T e

g e

v u

sk u

lu d

S h

a n

tu d

t o

e tu

- se

R ii

g il

e k

u u

lu v

t u

- le

T e

g e

v u

st u

lu d

S h

t o

e tu

se d

v a

li t-

su ss

e k

to ri

T e

g e

v u

sk u

lu d

S h

a n

tu d

t o

e tu

- se

R ii

g il

e k

u u

lu v

t u

- le

SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid (grupp)

5,2 5,1 1,5 1,0 -1,9 0,0 -0,4 5,6 5,5 1,4 0,8 -1,9 0,0 -0,5 6,3 6,0

SA Eesti Tervishoiu Muuseum 1,1 1,0 1,4 1,0 -1,4 0,0 0,1 1,1 0,9 1,4 1,1 -1,3 0,0 0,1 1,0 0,8

SA Eesti Vabaõhumuuseum 11,8 11,3 4,6 3,1 -4,5 0,0 0,2 12,0 11,1 5,4 3,9 -4,5 0,0 0,9 11,0 10,2

SA Eesti Kontsert 18,9 16,9 10,4 6,6 -10,8 0,0 -0,1 18,7 17,0 10,7 6,9 -10,2 0,0 0,7 17,9 16,3

SA Eesti Riiklik Sümfooniaorkester 1,8 1,3 4,6 4,0 -4,5 0,0 0,2 1,6 1,1 4,8 4,0 -4,8 0,0 0,1 1,4 1,0

SA Hiiumaa Muuseumid 0,4 0,2 0,5 0,3 -0,5 0,0 0,0 0,2 0,2 0,4 0,3 -0,5 0,0 -0,1 0,3 0,2

SA Eesti Filharmoonia Kammerkoor 0,7 0,4 1,7 1,3 -1,6 0,0 0,1 0,6 0,4 1,8 1,3 -1,7 0,0 0,1 0,4 0,3

SA Pärnu Muuseum 1,4 1,2 1,3 1,2 -1,2 0,0 0,1 1,2 1,0 1,4 1,1 -1,3 0,0 0,1 1,0 0,9

SA Eesti Kunstimuuseum 23,9 23,1 13,0 10,2 -12,6 0,0 0,6 23,2 22,4 12,7 10,0 -12,2 0,0 0,5 23,1 21,9

SA Eesti Meremuuseum 16,9 16,0 8,3 5,4 -7,8 0,0 0,6 16,6 15,4 9,2 6,4 -8,7 0,0 0,6 15,6 14,7

SA Saaremaa Muuseum 15,2 15,0 1,6 0,9 -1,6 0,0 0,0 15,1 14,9 3,1 2,5 -1,8 0,0 1,3 14,0 13,6

SA Eesti Ajaloomuuseum 14,7 14,3 4,1 3,4 -4,2 0,0 0,0 14,8 14,3 3,7 3,0 -4,2 0,0 -0,4 15,2 14,8

SA Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum 0,8 0,6 1,3 1,1 -1,3 0,0 0,0 0,7 0,6 1,2 1,0 -1,2 0,0 0,0 0,7 0,6

SA Tartu Kunstimuuseum (asutatud 2024) 1,7 1,6 1,3 1,2 -1,2 0,0 0,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0

SA Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum (asutatud 2024)

0,7 0,6 0,7 0,7 -0,6 0,0 0,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0

SA Eesti Arhitektuurimuuseum (asutatud 2024)

0,6 0,5 0,8 0,7 -0,6 0,0 0,2 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0

Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA 557,2 317,3 73,6 68,3 -72,9 -8,9 12,2 545,4 255,1 94,3 86,9 -91,6 -25,2 10,9 545,1 143,4

Riigiside SA 14,0 11,9 8,8 3,5 -9,4 0,0 -0,4 17,7 12,3 12,1 5,6 -10,4 0,0 2,0 13,4 10,3

Eesti Interneti SA (konsolideeritud alates 2023)

2,4 2,0 1,5 0,0 -1,1 -0,1 0,4 2,0 1,6 1,2 0,0 -1,1 -0,1 0,1 0,0 0,0

SA Eesti Maaelumuuseumid 11,1 10,8 4,6 4,1 -3,1 0,0 1,6 9,7 9,2 3,3 2,6 -2,9 0,0 0,5 8,9 8,7

Maaelu Edendamise SA 267,0 131,3 5,8 0,0 -4,3 0,0 4,9 294,1 151,3 7,7 1,7 -7,1 0,0 3,7 307,4 147,6

Keskkonnainvesteeringute Keskus SA 64,6 13,1 10,1 9,7 -12,5 -4,5 -1,6 71,3 14,7 10,2 9,7 -17,0 -10,5 -6,1 77,7 20,8

Integratsiooni SA 6,4 1,4 13,3 13,3 -13,3 -1,9 0,3 6,9 1,2 10,7 10,7 -11,1 -1,9 -0,1 7,3 1,3

SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital 1,4 0,3 2,9 2,8 -2,9 -2,1 0,1 1,8 0,2 2,8 2,7 -2,8 -2,2 0,1 1,4 0,1

Jõgeva Haigla SA 3,3 2,2 9,2 0,0 -9,0 0,0 0,3 3,0 1,9 8,1 0,0 -8,1 0,0 0,0 2,8 1,9

Eesti Puuetega Inimeste Fond SA 0,1 0,1 1,5 1,5 -1,6 -1,4 0,0 0,1 0,1 1,5 1,5 -1,5 -1,4 0,0 0,1 0,1

131

V a

ra d

3 1

.1 2

.2 0

2 4

R ii

g il

e k

u u

lu v

o m

a -

k a

p it

a l

3 1

.1 2

.2 0

2 4

Tulemiaruande näitajad 2024

V a

ra d

3 1

.1 2

.2 0

2 3

R ii

g il

e k

u u

lu v

o m

a -

k a

p it

a l

3 1

.1 2

.2 0

2 3

Tulemiaruande näitajad 2023

V a

ra d

3 1

.1 2

.2 0

2 2

R ii

g il

e k

u u

lu v

o m

a -

k a

p it

a l

3 1

.1 2

.2 0

2 2

T e

g e

v u

st u

lu d

S h

t o

e tu

se d

v a

li t-

su ss

e k

to ri

T e

g e

v u

sk u

lu d

S h

a n

tu d

t o

e tu

- se

R ii

g il

e k

u u

lu v

t u

- le

T e

g e

v u

st u

lu d

S h

t o

e tu

se d

v a

li t-

su ss

e k

to ri

T e

g e

v u

sk u

lu d

S h

a n

tu d

t o

e tu

- se

R ii

g il

e k

u u

lu v

t u

- le

Tartu Ülikooli Kliinikum SA (grupp) 321,5 193,1 433,5 2,4 -422,9 -0,2 9,8 314,4 183,3 401,3 13,9 -386,3 -0,1 11,8 265,2 180,6

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA (grupp) 300,3 193,1 368,7 6,9 -364,5 -0,1 3,0 297,3 190,1 379,0 58,2 -336,8 -0,2 40,0 261,2 150,1

Viljandi Haigla SA 101,2 76,1 88,1 38,1 -57,0 0,0 32,2 50,3 43,9 59,4 18,0 -46,6 0,0 13,1 34,0 30,8

Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsiooni- keskus SA

10,3 9,2 8,7 0,1 -7,6 0,0 1,3 8,9 7,9 8,5 0,8 -6,7 0,0 1,9 6,7 6,0

SA Eesti Tervishoiu Pildipank 6,6 6,1 3,1 0,0 -2,0 0,0 1,2 5,1 4,9 2,2 0,0 -2,5 0,0 -0,3 6,7 5,3

SA Koeru Hooldekeskus (üle antud KOV-le 2023)

0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,6 0,0 2,7 0,3 -2,9 0,0 -0,2 2,7 2,3

SA Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus

7,0 0,6 16,8 14,9 -16,8 -10,3 0,2 2,5 0,3 14,8 13,0 -14,8 -11,0 0,2 8,2 0,2

Valitsussektorisse mittekuuluvad sihta- sutused 17,8 9,2 11,3 4,0 -11,2 -4,8 0,0 21,0 8,5 6,4 1,9 -6,5 -0,8 0,0 18,0 8,9

SA Tallinna Teaduspark Tehnopol (grupp) 17,8 9,2 11,3 4,0 -11,2 -4,8 0,0 21,0 8,5 6,4 1,9 -6,5 -0,8 0,0 18,0 8,9

B2. Riigi osalus tütar- ja sidusettevõtjates

mln eurot

Ettevõtja nimetus

O sa

lu se

m ä

ä r

(% )

V a

ra d

3 1

.1 2

.2 0

2 4

R ii

g il

e k

u u

lu v

o m

a k

a -

p it

a l

3 1

.1 2

.2 0

2 4

Kasumiaruande näitajad 2024

V a

ra d

3 1

.1 2

.2 0

2 3

R ii

g il

e k

u u

lu v

o m

a k

a -

p it

a l

3 1

.1 2

.2 0

2 3

Kasumiaruande näitajad 2023

V a

ra d

3 1

.1 2

.2 0

2 2

R ii

g il

e k

u u

lu v

o m

a k

a -

p it

a l

3 1

.1 2

.2 0

2 2

Ä ri

tu lu

Ä ri

k u

lu d

R ii

g il

e k

u u

lu v

a su

m /

k a

h ju

Ä ri

tu lu

Ä ri

k u

lu d

R ii

g il

e k

u u

lu v

a su

m /

k a

h ju

Riigi tütarettevõtjad kokku 13 195,3 7 432,8 3 091,9 -3 188,8 -243,2 13 074,8 7 546,2 4 073,1 -3 949,5 24,5 13 353,7 8 248,0 Valitsussektorisse kuuluvad tütarettevõt- jad kokku 2 373,2 1 495,5 575,4 -393,5 165,6 2 080,8 1 341,3 462,9 -376,8 69,1 1 862,4 1 234,8

Eesti Raudtee AS (valitsussektorisse 2023) 100 596,5 176,1 69,1 -69,7 0,0 489,8 176,1 64,3 -64,6 0,0 417,4 176,1

132

Ettevõtja nimetus

O sa

lu se

m ä

ä r

(% )

V a

ra d

3 1

.1 2

.2 0

2 4

R ii

g il

e k

u u

lu v

o m

a k

a -

p it

a l

3 1

.1 2

.2 0

2 4

Kasumiaruande näitajad 2024

V a

ra d

3 1

.1 2

.2 0

2 3

R ii

g il

e k

u u

lu v

o m

a k

a -

p it

a l

3 1

.1 2

.2 0

2 3

Kasumiaruande näitajad 2023

V a

ra d

3 1

.1 2

.2 0

2 2

R ii

g il

e k

u u

lu v

o m

a k

a -

p it

a l

3 1

.1 2

.2 0

2 2

Ä ri

tu lu

Ä ri

k u

lu d

R ii

g il

e k

u u

lu v

a su

m /

k a

h ju

Ä ri

tu lu

Ä ri

k u

lu d

R ii

g il

e k

u u

lu v

a su

m /

k a

h ju

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ (valit- sussektorisse 2023

100 7,1 6,1 11,1 -10,8 0,3 9,1 5,8 10,1 -10,2 -0,1 6,9 5,9

ALARA AS

100 1,4 1,3 0,7 -0,8 -0,1 1,5 1,4 8,4 -8,5 -0,1 1,6 1,5

AS Eesti Liinirongid 100 220,5 127,5 64,1 -65,2 -4,6 215,0 132,2 59,5 -60,0 -4,3 220,4 136,5

AS Eesti Varude Keskus 100 392,0 385,2 14,8 -14,1 1,4 392,2 384,9 35,7 -33,4 2,4 323,1 314,4

OÜ Rail Baltic Estonia 100 249,2 198,0 136,9 -40,3 96,9 123,5 94,1 55,7 -23,3 32,3 74,7 61,7

TS Laevad OÜ (Tallinna Sadam AS tütarette- võtja)

67,03 96,5 39,0 37,6 -27,9 5,5 100,9 33,5 36,7 -26,9 5,2 107,4 28,3

Riigi Kinnisvara AS 100 758,2 515,7 208,2 -130,3 67,7 695,9 465,2 160,7 -117,4 34,3 658,1 462,0

AS Hoolekandeteenused (grupp) 100 51,8 46,6 32,9 -34,4 -1,5 52,9 48,1 31,8 -32,5 -0,6 52,8 48,4 Valitsussektorisse mittekuuluvad tütaret- tevõtjad kokku 10 822,1 5 937,3 2 516,5 -2 795,3 -408,8 10 994,0 6 204,9 3 610,2 -3 572,7 -44,6 11 491,3 7 013,2

Riigimetsa Majandamise Keskus 100 2 773,0 2 729,3 -208,1 -183,1 -408,3 3 316,2 3 279,0 572,1 -185,1 378,6 3 008,7 2 983,8

Eesti Energia AS (grupp) 100 5 129,9 2 205,6 1 887,7 -1 822,3 -4,3 4 823,0 1 892,9 2 164,5 -2 546,9 -435,3 5 506,2 2 953,1

Elering AS 100 1 619,2 409,7 225,9 -208,2 15,7 1 467,8 414,0 254,8 -226,5 28,0 1 460,9 399,5

Tallinna Sadam AS (grupp, koos TS Laevad OÜga)

67,03 629,9 253,1 121,1 -91,9 12,8 606,2 253,2 119,0 -94,4 10,6 621,2 255,4

AS Raudtee Varad (grupp) 100 26,7 10,9 14,7 -21,3 -22,4 67,2 33,3 26,6 -46,0 -19,2 153,2 52,5

Tallinna Lennujaam AS (grupp) 100 261,2 133,9 78,7 -74,3 0,5 264,4 133,5 72,1 -63,4 8,5 258,3 125,0

Lennuliiklusteeninduse AS 100 43,3 16,9 31,2 -24,1 6,4 34,1 10,6 18,3 -21,0 -3,1 31,7 13,6

Saarte Liinid AS 100 63,8 28,9 11,8 -10,0 1,6 63,2 27,2 11,3 -9,5 1,7 63,1 25,5

Eesti Post AS (grupp) 100 140,3 59,5 144,9 -143,9 -0,6 133,2 60,0 134,5 -134,1 -1,3 123,8 67,7

Eesti Loots AS (likvideeritud 2024) 0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,4 0,3 3,4 -4,5 -2,7 15,6 11,5

Teede Tehnokeskus AS 100 2,2 1,9 2,9 -2,9 0,0 2,5 1,9 3,1 -3,0 0,1 2,3 1,8

Metrosert AS 100 16,0 14,5 8,6 -7,3 1,5 9,1 8,0 9,0 -5,2 3,9 4,6 4,1

KredEx Krediidikindlustus AS 100 39,2 21,6 1,4 -1,7 0,8 38,3 20,8 1,8 -1,9 1,5 37,7 19,4

Nordic Aviation Group AS (grupp, pankrotis, vt lisa a9)

0 0,0 0,0 84,3 -103,6 -20,5 64,9 13,0 110,7 -128,7 -18,3 82,9 31,3

Transpordi Varahaldus OÜ 100 48,9 32,7 12,5 -13,3 -2,0 69,6 34,7 12,5 -21,3 -10,6 85,6 45,3

133

Ettevõtja nimetus

O sa

lu se

m ä

ä r

(% )

V a

ra d

3 1

.1 2

.2 0

2 4

R ii

g il

e k

u u

lu v

o m

a k

a -

p it

a l

3 1

.1 2

.2 0

2 4

Kasumiaruande näitajad 2024

V a

ra d

3 1

.1 2

.2 0

2 3

R ii

g il

e k

u u

lu v

o m

a k

a -

p it

a l

3 1

.1 2

.2 0

2 3

Kasumiaruande näitajad 2023

V a

ra d

3 1

.1 2

.2 0

2 2

R ii

g il

e k

u u

lu v

o m

a k

a -

p it

a l

3 1

.1 2

.2 0

2 2

Ä ri

tu lu

Ä ri

k u

lu d

R ii

g il

e k

u u

lu v

a su

m /

k a

h ju

Ä ri

tu lu

Ä ri

k u

lu d

R ii

g il

e k

u u

lu v

a su

m /

k a

h ju

Eesti Loto AS 100 20,7 11,4 93,7 -82,2 10,0 23,3 13,9 88,1 -73,5 12,4 25,3 15,8

AS Vireen 100 6,2 5,9 2,7 -2,4 0,3 7,2 5,7 2,9 -2,8 0,0 7,3 5,7

Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskont- rolli AS 93,3 1,6 1,5 1,8 -1,8 0,0 1,6 1,5 1,7 -1,6 0,1 1,5 1,3

Eesti Vanglatööstus AS (likvideeritud 2024) 0 0,0 0,0 0,7 -1,0 -0,3 1,8 1,4 3,8 -3,3 0,5 1,4 0,9

Riigi sidusettevõtjad kokku 19,2 7,5 16,1 -15,2 0,4 18,8 7,7 15,2 -13,8 0,6 18,9 7,9

Ökosil AS 35 1,7 0,5 0,6 -0,6 0,0 1,7 0,5 0,8 -0,8 0,0 1,7 0,5

AS Levira (grupp) 51 17,5 7,0 15,5 -14,6 0,4 17,1 7,2 14,4 -13,0 0,6 17,2 7,4 Riigi tütarettevõtjate sidusettevõtjad kokku 2 875,1 80,1 741,1 -745,9 2,4 2 744,9 83,0 685,2 -699,8 0,5 2 533,3 81,5

RB Rail AS (Läti) 33,3 62,9 2,3 26,4 -26,3 -0,1 65,2 2,4 24,7 -24,6 -0,1 38,9 2,5

Enefit Jordan B.V. (Jordaania, Eesti) 65 0,3 0,0 0,0 -11,4 0,0 0,4 0,0 0,0 -9,8 0,0 0,3 0,0

Attarat Mining Co BV, Attarat Power Holding Co BV (grupp), Attarat Operation & Mainte- nance Co BV (Holland, Jordaania) 10 2 791,5 72,5 684,6 -682,1 0,8 2 655,3 73,9 627,4 -635,2 -1,6 2 472,1 72,6

Orica Eesti OÜ 35 9,4 1,9 22,4 -19,4 1,1 14,3 3,8 25,7 -24,0 1,7 15,1 3,7

Eesti Energia AS ebaolulised osalused 0,6 0,1 0,0 0,6 0,1 0,5

AS Green Marine 51 11,0 2,7 7,7 -6,7 0,5 9,7 2,2 7,4 -6,2 0,4 6,9 2,1

Baltic RCC OÜ (AS Elering ebaoluline osalus) 0,1 0,0 0,1 0,0 0,1

Nordic Aviation Group AS (pankrotis, vt lisa a9) jäi 31.12.2023 ja 31.12.2024 seisuga auditeerimata.

134

Lisa a2

Raha ja selle ekvivalendid

mln eurot

Konsolideeritud Konsolideerimata

31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022

Sularaha 0,8 1,0 1,2 0,1 0,1 0,1

Raha teel 0,5 0,9 2,7 0,3 0,2 0,1

Arvelduskontod pankades 1 582,0 1 351,6 1 811,0 1 029,6 811,6 874,1

Tähtajalised deposiidid pankades

1 140,1 1 011,7 681,5 560,8 616,3 540,8

Raha kokku 2 723,4 2 365,2 2 496,4 1 590,8 1 428,2 1 415,1

Aruandeperioodil teenitud intressitulu (vt lisa a27) 89,9 63,5 2,5 54,0 33,2 1,0

Riigi raha ja saadud hoiuste hulgas (vt lisa a15) kajastatud Rahandusministeeriumi (riigikassa) kontsernikontosse hõl- matud riigiväliste asutuste arvelduskontode jäägid:

Konsolideeritud Konsolideerimata

31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022

Töötukassa 679,4 650,5 609,0 679,4 650,5 609,0

Tervisekassa 614,8 623,6 508,3 614,8 623,6 508,3

Avaliku sektori aruandes hõlma- mata organisatsioonid

11,6 21,8 25,7 11,6 21,8 25,7

Riigi sihtasutused ja äriühingud (konsolideeritud aruandes rida- realt meetodil) 0,0 0,0 0,0 7,5 4,3 3,5

Kokku 1 305,8 1 295,9 1 143,0 1 313,3 1 300,2 1 146,5

Riigikassa hoiab teiste isikute raha hoiulepingu alusel ja maksab neile raha jäägilt intresse. Likviidsusreservile (vt lisa a20 C) on kehtestatud minimaalse likviidsusvaru nõuded.

Lisa a3

Finantsinvesteeringud

mln eurot

Konsolideeritud Konsolideerimata

31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022

Lühiajalised finantsinvesteeringud

Investeerimisfondi osakud 10,1 0 0 10,1 0,0 0,0

Võlakirjad kauplemisportfellis 1 802,3 1 141,7 1 609,1 1 784,5 1 125,0 1 598,1

Lühiajalised finantsinvestee- ringud kokku

1 812,4 1 141,7 1 609,1 1 794,6 1 125,0 1 598,1

Sh kajastatud õiglases väärtuses 1 812,4 1 141,7 1 609,1 1 794,6 1 125,0 1 598,1

Pikaajalised finantsinvesteeringud

Osalused rahvusvahelistes orga- nisatsioonides 278,1 277,4 215,3 278,1 277,4 215,3

Osalus riskikapitalifondides 483,3 352,4 260,4 451,1 324,8 237,7

Noteerimata aktsiad ja osad 1,6 1,4 0,7 0,0 0,0 0,0

Muud pikaajalised finantsinves- teeringud 3,9 3,6 3,6 0,0 0,0 0,0

135

Konsolideeritud Konsolideerimata

31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022

Pikaajalised finantsinvestee- ringud kokku 766,9 634,8 480,0 729,2 602,2 453,0

Sh kajastatud õiglases väärtuses 483,3 352,4 260,4 451,1 324,8 237,7

Sh kajastatud korrigeeritud soe- tusmaksumuses

283,6 282,4 219,6 278,1 277,4 215,3

Võlakirjadelt ja investeerimis- fondi osakutelt teenitud tulu (vt lisa a27) 65,9 40,4 -12,0 65,0 39,2 -10,6

Võlakirjade jaotus emiteerija järgi

Eurotsooni riikide valitsused 496,9 359,3 408,5 491,4 355,0 406,2

Krediidiasutused 1 306,9 773,7 1 192,8 1 303,2 770,0 1 191,9

Ettevõtjad 8,6 8,7 7,8 0,0 0,0 0,0

Võlakirjad kokku 1 812,4 1 141,7 1 609,1 1 794,6 1 125,0 1 598,1 Noteerimata aktsiate ja osade ning muude pikaajaliste finantsinvesteeringutena soetati 2024. a uusi aktsiaid 0,2 mln euro eest (2023. a investeeriti 0,7 mln eurot).

Osalused rahvusvahelistes organisatsioonides

31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022

Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD) 5,3 5,3 5,3

Euroopa Investeerimispank (EIB) 27,9 27,9 27,9

Põhjamaade Investeerimispank (NIB) 12,9 12,9 12,9

Euroopa Nõukogu Arengupank (CEB) 2,2 0,8 0,8

Rahvusvaheline Arenguassotsiatsioon (IDA) 1,0 1,0 1,0

Euroopa Finantsstabiilsuse Fond (EFSF) 0,1 0,1 0,1

Euroopa Stabiilsusmehhanism (ESM) 204,7 204,7 148,8

Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (IBRD) 9,7 8,7 7,6

Kolme Mere Investeerimisfond 14,3 16,0 10,9

Osalused rahvusvahelistes organisatsioonides kokku 278,1 277,4 215,3

Bilansis on osalustena kajastatud rahalised sissemaksed rahvusvaheliste organisatsioonide omakapitali.

Riigi tingimuslikud kohustised osalustest rahvusvahelistes organisatsioonides on esitatud lisas a30 A.

Rahvusvahelistesse osalustesse maksti 2024. a juurde 3,8 mln eurot (2023. a 62,4 mln eurot). Tagasi laekus 3,6 mln eurot. Osaluste ümberhindlused moodustasid kokku 0,5 mln eurot (2023. a -0,3 mln eurot).

Osalused riskikapitalifondides

Konsolideeritud Konsolideerimata

31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022

SmartCap Venture Capital Fund 248,7 175,1 92,2 248,7 175,1 92,2

SmartCap Green Fund 105,0 101,9 99,7 105,0 101,9 99,7

SmartCap Defence Fund 50,0 0,0 0,0 50,0 0,0 0,0

EstFund 47,4 47,8 45,8 47,4 47,8 45,8

Balti Innovatsioonifond 32,2 27,6 22,7 0,0 0,0 0,0

Osalused riskikapitalifondi- des kokku

483,3 352,4 260,4 451,1 324,8 237,7

Riskikapitalifondide aruande- perioodi tulem (vt lisa a27)

3,1 -15,0 -2,4 1,2 -15,8 -3,0

SmartCap Venture Capital Fund investeerib riskikapitalifondidesse, mis arendavad innovaatilisi rahvusvahelise kasvu- potentsiaaliga Eesti ettevõtteid või rahvusvahelistesse riskikapitalifondidesse, mis aitavad Eesti majandust

136

ajakohastada ja kohalikku kapitaliturgu arendada. Fondi paigutati 2024. a juurde 75,0 mln eurot (2023. a 101,9 mln eurot). Fondi 2024. a kahjum oli 1,6 mln eurot (2023. a kahjum 19,0 mln eurot). SmartCap Green Fund investeerib innovaatilistesse ja/või teadusmahukatesse Eesti rohetehnoloogia ettevõtetesse. Fondi kasum oli 2024. a 3,1 mln eurot (2023. a kasum 2,2 mln eurot). SmartCap Green Fund kuulub Euroopa Taaste- ja Vastupidavusrahastu kasutamise plaani ning selle investeeringu katteks laekus Eestile 2023. a 100 mln eurot, mis on kajastatud 2023. a saadud toetuste tuludes. SmartCap Defence Fund loodi 2024. a ja riik kandis sellesse 50,0 mln eurot. Fondi avati investeeringuteks 2025. a. Fondi eesmärk on arendada Eesti kaitsetööstust ning luua innovaatilisi kaitse- ja julgeolekualaseid võimekusi. Euroopa Investeerimisfondi alamfond EstFund investeerib varajase faasi ettevõtjatesse riskikapitali pakkumiseks. Fondi 2024. a vahendeid juurde ei paigutatud (2023. a kanti juurde 1,0 mln eurot). Fond teenis 2024. a kahjumit 0,3 mln eurot (2023. a kasum 1,0 mln eurot). Konsolideeritud aruandes lisandub Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA investeering Balti Innovatsioonifondi. 2024. a kanti täiendavalt fondi 3,0 mln eurot (2023. a 5,2 mln eurot). Fondi vahenditelt arvestati 1,9 mln eurot kasumit (2023. a 0,8 mln eurot). Fondist laekus tagasi 0,3 mln eurot (2023. a 1,1 mln eurot).

Lisa a4

Maksud, lõivud, trahvid

mln eurot

A. Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded

Konsolideeritud Konsolideerimata

31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022

Käibemaks 576,9 516,6 505,5 588,8 520,9 521,2

Sh brutosummas 719,9 652,1 637,0 731,8 656,4 652,7

Sh ebatõenäoliselt laekuv -143,0 -135,5 -131,5 -143,0 -135,5 -131,5

Sotsiaalmaks 418,9 384,5 364,4 443,3 407,5 384,3

Sh brutosummas 478,6 439,5 415,9 502,9 462,5 435,8

Sh ebatõenäoliselt laekuv -59,7 -55,0 -51,5 -59,6 -55,0 -51,5

Üksikisiku tulumaks 299,7 251,1 242,7 313,4 264,0 253,7

Sh brutosummas 324,9 275,5 264,7 338,7 288,4 275,7

Sh ebatõenäoliselt laekuv -25,2 -24,4 -22,0 -25,3 -24,4 -22,0

Erisoodustuste ja ettevõtja tu- lumaks 329,2 122,5 96,5 356,8 136,9 96,8

Sh brutosummas 350,9 144,5 118,5 378,5 158,9 118,8

Sh ebatõenäoliselt laekuv -21,7 -22,0 -22,0 -21,7 -22,0 -22,0

Aktsiisid 111,0 109,2 95,8 112,4 110,3 96,8

Sh brutosummas 113,4 112,7 101,1 114,8 113,8 102,1

Sh ebatõenäoliselt laekuv -2,4 -3,5 -5,3 -2,4 -3,5 -5,3

Muud maksud 44,8 40,9 40,6 49,2 44,9 44,0

Sh brutosummas 50,2 46,2 46,0 54,6 50,2 49,3

Sh ebatõenäoliselt laekuvad -5,4 -5,3 -5,4 -5,4 -5,3 -5,3

Loodusvarade kasutamise ja saastetasud 18,4 15,9 16,6 27,5 26,8 31,9

Sh brutosummas 19,1 16,9 17,2 28,2 27,8 32,5

Sh ebatõenäoliselt laekuvad -0,7 -1,0 -0,6 -0,7 -1,0 -0,6

Trahvid 10,3 7,2 6,4 10,3 7,2 6,5

Sh brutosummas 18,6 15,5 14,9 18,6 15,5 15,0

Sh ebatõenäoliselt laekuvad -8,3 -8,3 -8,5 -8,3 -8,3 -8,5

Kohtuotsuste alusel välja mõis- tetud tasud

12,5 14,2 14,4 12,5 14,2 14,4

Sh brutosummas 13,7 15,5 15,5 13,7 15,5 15,5

Sh ebatõenäoliselt laekuvad -1,2 -1,3 -1,1 -1,2 -1,3 -1,1

Maksuviivised 4,6 5,1 4,6 4,6 5,1 4,6

137

Konsolideeritud Konsolideerimata

31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022

Sh brutosummas 46,4 46,9 46,6 46,4 46,9 46,6

Sh ebatõenäoliselt laekuvad -41,8 -41,8 -42,0 -41,8 -41,8 -42,0

Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded kokku

1 826,3 1 467,2 1 387,5 1 918,8 1 537,8 1 454,2

Sh brutosummas 2 135,7 1 765,3 1 677,4 2 228,2 1 835,9 1 744,0

Sh ebatõenäoliselt laekuv -309,4 -298,1 -289,9 -309,4 -298,1 -289,8

2024. a arvati Maksu- ja Tolliameti poolt lootusetuks ja kanti bilansist maha maksunõudeid 30,3 mln eurot (2023. a 24,2 mln eurot) ning maksuviiviseid, trahve ja sunniraha 6,4 mln eurot (2023. a 5,7 mln eurot).

B. Saadud maksude, trahvide, lõivude ettemaksed

Konsolideeritud Konsolideerimata

31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022

Käibemaks 213,5 172,8 181,5 226,0 179,9 188,4

Üksikisiku tulumaks 176,8 219,6 206,8 176,8 219,6 206,8

Muud maksud, lõivud, trahvid 13,9 8,5 8,8 14,0 8,5 8,9

Ettemaksukontode jäägid 316,8 257,5 303,1 328,1 269,9 312,5

Saadud maksude, lõi- vude, trahvide ette- maksed kokku 721,0 658,4 700,2 744,9 677,9 716,6

C. Maksude, lõivude, trahvide kohustised

Konsolideeritud Konsolideerimata

31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022

Käibemaks 15,8 16,0 13,1 0,0 0,0 0,0

Sotsiaalmaks 190,5 175,9 163,6 189,6 175,1 163,0

Üksikisiku tulumaks 185,4 163,3 153,1 184,9 162,8 152,7

Töötuskindlustusmaksed 29,5 27,2 25,4 29,5 27,2 25,4

Kogumispensioni maksed 66,1 61,8 57,6 66,1 61,8 57,6

Muud maksud 14,9 14,7 19,1 13,2 11,5 16,2

Keskkonnatasud ja lõivud 4,1 4,1 3,6 4,1 4,0 3,6

Maksude, lõivude, trah- vide kohustised kokku 506,3 463,0 435,5 487,4 442,4 418,5

Enamuse kohustistest moodustavad edasiandmisele kuuluvad maksud ja muud tasud. Konsolideeritud aruandes lisan- duvad välismaal tegutsevate tegevuskohtade maksukohustised teistele riikidele.

Avaliku sektori siseselt kuulub sotsiaalmaks edasiandmisele Tervisekassale, üksikisiku tulumaks, maamaks ja keskkon- natasud kohalikele omavalitsustele, töötuskindlustusmaksed Töötukassale, aktsiisid ja hasartmängumaks Kultuurkapi- talile.

Väljapoole avalikku sektorit antakse kogumispensioni maksed edasi erasektorisse kuuluvatele pensionikindlustusfon- didele, tolliprotseduuridega seotud maksed Euroopa Komisjonile.

138

D. Tulud ja kulud

Tulud Kulud tulude edasiandmisest

Kulud ebatõenäoliselt laekuvaks

arvamisest

Konsolideeritud Konsolideerimata Konsolideeritud Konsolideerimata Konsolideeritud Konsolideerimata

2024 2023 2024 2023 2024 2023 2024 2023 2024 2023 2024 2023

Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 13 814,7 12 427,4 13 967,7 12 582,9 -4 772,6 -4 415,9 -4 772,6 -4 415,9 -42,1 -32,1 -42,1 -32,1

Maksud kaupadelt ja teenustelt 4 499,3 4 167,3 4 595,2 4 260,2 -51,8 -47,5 -51,8 -47,5 -23,3 -13,8 -23,3 -13,8

Käibemaks 3 439,3 3 123,1 3 503,0 3 190,4 0,0 0,0 0,0 0,0 -23,3 -14,2 -23,3 -14,2

Kütuseaktsiis 512,3 490,3 515,2 493,3 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0

Alkoholiaktsiis 252,7 262,4 252,7 262,4 -17,6 -18,0 -17,6 -18,0 0,0 0,0 0,0 0,0

Tubakaaktsiis 249,7 251,4 249,7 251,4 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,4 0,0 0,4

Elektriaktsiis 1,2 0,9 9,9 7,7 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0

Pakendiaktsiis 0,2 0,2 0,2 0,2 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0

Tallinna reklaamimaks 6,4 6,3 6,4 6,3 -6,4 -6,3 -6,4 -6,3 0,0 0,0 0,0 0,0

Hasartmängumaks 37,5 32,7 58,1 48,5 -27,8 -23,2 -27,8 -23,2 0,0 0,0 0,0 0,0

Sotsiaalmaks ja sotsiaalkindlustus- maksed

5 392,7 5 071,9 5 392,7 5 071,9 -2 739,3 -2 580,6 -2 739,3 -2 580,6 -12,5 -10,8 -12,5 -10,8

Sotsiaalmaks 4 902,1 4 607,2 4 902,1 4 607,2 -2 249,2 -2 116,6 -2 249,2 -2 116,6 -11,9 -10,2 -11,9 -10,2

Sh pensionikindlustuseks 2 972,7 2 796,0 2 972,7 2 796,0 -324,5 -309,4 -324,5 -309,4 -7,2 -6,2 -7,2 -6,2

Sh ravikindlustuseks 1 929,4 1 811,2 1 929,4 1 811,2 -1 924,7 -1 807,2 -1 924,7 -1 807,2 -4,7 -4,0 -4,7 -4,0

Töötuskindlustusmaksed 311,6 293,0 311,6 293,0 -311,0 -292,4 -311,0 -292,4 -0,6 -0,5 -0,6 -0,5

Kogumispensioni maksed 179,0 171,7 179,0 171,7 -179,1 -171,6 -179,1 -171,6 0,0 -0,1 0,0 -0,1

Tulumaks 3 823,3 3 094,3 3 873,1 3 148,0 -1 889,3 -1 698,7 -1 889,3 -1 698,7 -6,1 -7,4 -6,1 -7,4

Füüsilise isiku tulumaks 2 693,9 2 388,3 2 693,9 2 388,3 -1 889,3 -1 698,7 -1 889,3 -1 698,7 -4,7 -5,2 -4,7 -5,2

Juriidilise isiku tulumaks 1 129,4 706,0 1 179,2 759,7 0,0 0,0 0,0 0,0 -1,4 -2,2 -1,4 -2,2

Omandimaksud 54,7 53,3 62,0 62,2 -58,6 -59,1 -58,6 -59,1 -0,2 -0,1 -0,2 -0,1

Maamaks 49,9 48,4 57,2 57,3 -58,6 -59,1 -58,6 -59,1 -0,2 -0,1 -0,2 -0,1

Raskeveokimaks 4,8 4,9 4,8 4,9 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0

Maksud väliskaubanduselt 44,7 40,6 44,7 40,6 -33,6 -30,0 -33,6 -30,0 0,0 0,0 0,0 0,0

Tollimaks 44,7 40,6 44,7 40,6 -33,6 -30,0 -33,6 -30,0 0,0 0,0 0,0 0,0

Maksuviivised (vt lisa a22) 18,9 19,1 18,9 19,1 0,0 0,0 0,0 0,0 -5,8 -5,2 -5,8 -5,2

Riigilõivud (vt lisa a21) 91,7 86,5 92,2 87,0 -1,4 -1,5 -1,4 -1,5 0,0 0,0 0,0 0,0

Registritoimingutelt 53,7 47,9 53,8 48,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0

139

Tulud Kulud tulude edasiandmisest

Kulud ebatõenäoliselt laekuvaks

arvamisest

Konsolideeritud Konsolideerimata Konsolideeritud Konsolideerimata Konsolideeritud Konsolideerimata

2024 2023 2024 2023 2024 2023 2024 2023 2024 2023 2024 2023

Isikut tõendavate dokumentide ja koda- kondsusseaduse alusel 11,8 12,7 11,8 12,7 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0

Kohtuasjade toimingutelt 10,1 10,6 10,1 10,6 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0

Muud riigilõivud 16,1 15,3 16,5 15,6 -1,4 -1,5 -1,4 -1,5 0,0 0,0 0,0 0,0

Trahvid ja muud varalised karistu- sed (vt lisa a22)

33,6 27,7 29,9 25,0 -0,2 0,0 -0,2 0,0 -1,2 -1,3 -1,2 -1,3

Saastetasud ja keskkonnahäiringu hüvitised (vt lisa a22)

25,2 22,7 36,8 34,2 -0,7 -0,4 -0,7 -0,4 0,0 0,0 0,0 0,0

Loodusressursside kasutamise tasud (vt lisa a22)

40,6 40,4 63,9 69,7 -14,1 -14,4 -14,1 -14,4 0,2 -0,4 0,2 -0,4

Teekasutustasud (vt lisa a22) 26,3 21,0 26,4 21,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0

Järelevalvetasud (vt lisa a22) 1,4 1,3 2,3 3,5 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0

Universaalse postiteenuse maksed (vt lisa a22)

0,0 0,0 0,6 0,7 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0

Sunnirahad ja kohtuotsuse alusel välja mõistetud nõuded (vt lisa a22)

8,0 10,5 8,0 10,5 0,0 0,0 0,0 0,0 -0,5 -0,5 -0,5 -0,5

Maksud, lõivud, trahvid kokku 14 060,4 12 656,6 14 246,7 12 853,6 -4 789,0 -4 432,2 -4 789,0 -4 432,2 -49,4 -39,5 -49,4 -39,5

140

Konsolideerimisel elimineeritud maksu-, lõivu- ja trahvitulud

Konsolideeritud Konsolideerimata

2024 2023 2024 2023

Käibemaks 403,0 357,8 339,3 290,5

Saastetasud ja keskkonnahäiringu hüvitised 11,6 11,5 0,0 0,0

Loodusressursside kasutamise tasud 23,3 29,3 0,0 0,0

Juriidilise isiku tulumaks 49,8 53,7 0,0 0,0

Maamaks 8,9 10,7 1,6 1,9

Muud maksu-, lõivu- ja trahvitulud 34,6 29,3 0,2 0,2

Elimineeritud maksu-, lõivu ja trahvitulud kokku 531,2 492,3 341,1 292,6

Elimineerimata on jäetud töötasudelt ja erisoodustustelt arvestatud maksukulud (vt lisa a23) ja neile vastavad sotsiaal- maksu ja sotsiaalkindlustusmaksete tulud, kuna nende kulude korral on vastaspoolena käsitletud töötajaid. Samuti on elimineerimata kütuse ostmisel tasutud kütuseaktsiis, mis laekub Maksu- ja Tolliametile erasektorisse kuuluvate kütu- semüüjate kaudu, kes ei kajasta seda oma müügiarvetel.

Lisa a5

Muud nõuded ja ettemaksed

mln eurot

Konsolideeritud Konsolideerimata

31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022

Lühiajalised nõuded ja ette- maksed 1 851,8 2 066,4 1 676,8 1 403,9 1 347,3 1 034,0

Nõuded ostjate vastu 401,0 435,6 504,6 30,5 23,0 22,4

Brutosummas 412,7 445,3 516,0 31,0 23,3 22,7

Ebatõenäoliselt laekuvad -11,7 -9,7 -11,4 -0,5 -0,3 -0,3

Intressinõuded 23,7 22,8 9,4 16,3 17,0 7,3

Muud viitlaekumised 26,2 29,1 33,0 0,0 0,4 0,5

Laenunõuded (vt lisa a6 ) 95,6 72,8 73,2 8,7 9,3 8,4

Laekumata sihtfinantseerimine (vt lisa a19 A)

774,8 882,8 716,8 771,7 879,8 716,3

Muud nõuded 13,3 33,3 40,8 12,1 16,1 10,2

Tagatisdeposiidid 46,7 187,4 46,2 0,7 0,7 0,9

Maksude, lõivude, trahvide et- temaksed ja tagasinõuded 5,0 29,8 11,3 0,3 0,4 0,3

Sihtfinantseerimise ettemak- sed (vt lisa a19 B)

187,2 130,8 142,6 310,3 176,8 197,9

Tagasinõuded sihtotstarbelis- test fondidest

0,0 0,0 0,0 0,0 5,6 0,0

Ettemakstud tulevaste perioo- dide kulud 278,3 242,0 98,9 253,3 218,2 69,8

Pikaajalised nõuded ja ette- maksed 761,9 795,7 941,4 1 032,8 1 040,9 1 193,2

Laenunõuded (vt lisa a6 ) 625,1 689,5 815,9 501,6 515,6 530,6

Intressinõuded (vt lisa a6) 39,8 34,1 30,3 39,8 34,1 30,3

Sihtotstarbelised fondid 0,0 0,0 0,0 317,9 359,3 472,2

Nõuded ostjate vastu 0,4 0,5 0,4 0,4 0,4 0,4

Laekumata sihtfinantseerimine (vt lisa a19 A)

6,0 6,0 6,0 6,0 6,0 6,0

Muud nõuded 6,0 11,7 5,8 1,1 0,9 0,8

Sihtfinantseerimise ettemak- sed (vt lisa a19 B)

0,0 0,0 0,0 36,5 23,8 22,0

141

Konsolideeritud Konsolideerimata

31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022

Edasilükkunud ettevõtte tulu- maksu nõuded 4,2 4,5 3,8 0,0 0,0 0,0

Ettemakstud tulevaste perioo- dide kulud

80,4 49,4 79,2 129,5 100,8 130,9

Nõuded ja ettemaksed kokku

2 613,7 2 862,1 2 618,2 2 436,7 2 388,2 2 227,2

Konsolideeritud rahavoogude aruandes on põhivara müügist saadud tulu korrigeeritud laekumata nõuete vähenemi- sega 0,8 mln euro võrra (2023. a suurenemine 0,1 mln eurot) ning konsolideerimata aruandes 0,7 mln euro võrra (2023. a suurenemine 0,1 mln eurot). Pikaajalistest tulevaste perioodide kulude ettemaksetest moodustavad kaitseotstarbelised ettemaksed 66,4 mln eurot (31.12.2023 seisuga 44,6 mln eurot) ning lühiajalistest tulevaste perioodide kulude ettemaksetest 218,9 mln eurot (31.12.2023 seisuga 198,9 mln eurot). Sihtotstarbelisi fonde haldab riik valitseva mõju all olevate sihtasutuste ja tütarettevõtja kaudu ettevõtlusele ja elamis- tingimuste parandamise eesmärgil korteriühistutele laenude andmiseks ja laenude käendamiseks.

2024. a tehti fondidesse täiendavaid sissemakseid 12,1 mln eurot (2023. a 25,1 mln eurot). Tagasi laekus 94,9 mln eurot (sh 5,6 mln eurot lühiajalistest nõuetest) (2023. a 143,6 mln eurot). Konsolideerimata rahavoogude aruandes on sih- totstarbeliste fondide sisse- ja väljamaksed kajastatud investeerimistegevuse rahavoogudes koos muude finantsinves- teeringute liikumistega.

Sihtotstarbelised fondid

Konsolideerimata

31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022

Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA poolt hallatavad laenude, tagatiste ja eks- porditehingute fondid 183,8 217,6 313,9

ASi Kredex Krediidikindlustus poolt hallatav edasikindlustusandja deposiit 15,4 15,0 14,8

Maaelu Edendamise SA poolt hallatavad maaelu arengu sihtfondid 118,7 126,7 143,5

Sihtotstarbelised fondid kokku 317,9 359,3 472,2

Sihtotstarbelistelt fondidelt teenitud tulud ja kulud (vt lisa a27)

Konsolideerimata

2024 2023

Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA poolt hallatavad laenude, tagatiste ja ekspordi- tehingute fondid 29,7 8,7

AS KredEx Krediidikindlustuse poolt hallatav edasikindlustusandja deposiit 0,4 0,4

Maaelu Edendamise SA poolt hallatavad maaelu arengu sihtfondid 5,7 1,9

Sihtotstarbelistelt fondidelt teenitud tulud ja kulud kokku 35,8 11,0

Lisa a6

Antud laenud

mln eurot

Konsolideeritud Konsolideerimata

L ü

h ia

ja li

n e

P ik

a a

ja li

n e

K o

k k

L ü

h ia

ja li

n e

P ik

a a

ja li

n e

K o

k k

Jääk seisuga 31.12.2022 73,2 815,9 889,1 8,4 530,6 539,0

Sh brutosummas 81,3 905,4 986,7 8,8 546,2 555

142

Konsolideeritud Konsolideerimata

L ü

h ia

ja li

n e

P ik

a a

ja li

n e

K o

k k

L ü

h ia

ja li

n e

P ik

a a

ja li

n e

K o

k k

Sh vähendatud diskonteerimisest 0 -14,9 -14,9 0 -14,9 -14,9

Sh ebatõenäoliselt laekuvad -8,1 -74,6 -82,7 -0,4 -0,7 -1,1

Laenude liikumine 2023. a -0,4 -126,4 -126,8 0,9 -15,0 -14,1

Antud laene 9,0 24,8 33,8 0,1 0,0 0,1

Tagasi laekunud -153,1 -2,0 -155,1 -9,1 -2,2 -11,3

Laenukohustistega tasaarveldatud (vt lisa a17) 0,0 -4,8 -4,8 0,0 -4,8 -4,8

Ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud -3,7 1,3 -2,4 0,0 0,2 0,2

Suurenemine intresside arvestusest 0,0 1,7 1,7 0,0 1,7 1,7

Ümberklassifitseerimine 147,4 -147,4 0,0 9,9 -9,9 0,0

Jääk seisuga 31.12.2023 72,8 689,5 762,3 9,3 515,6 524,9

Sh brutosummas 82,5 777,2 859,7 9,7 529,5 539,2

Sh vähendatud diskonteerimisest 0,0 -13,2 -13,2 0,0 -13,3 -13,3

Sh ebatõenäoliselt laekuvad -9,7 -74,5 -84,2 -0,4 -0,6 -1,0

Laenude liikumine 2024. a 22,8 -64,4 -41,6 -0,6 -14,0 -14,6

Antud laene 0,1 28,4 28,5 0,1 0,0 0,1

Tagasi laekunud -77,8 -1,5 -79,3 -10,1 -1,4 -11,5

Laenukohustistega tasaarveldatud (vt lisa a17) 0,0 -4,8 -4,8 0,0 -4,8 -4,8

Ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud (vt lisa a26) -5,6 18,3 12,7 0,1 0,1 0,2

Suurenemine intresside arvestusest 0,0 1,4 1,4 0,0 1,4 1,4

Vähenemine valitseva mõju lõppemisest -0,1 0,0 -0,1 0,0 0,0 0,0

Ümberklassifitseerimine 106,2 -106,2 0,0 9,3 -9,3 0,0

Jääk seisuga 31.12.2024 95,6 625,1 720,7 8,7 501,6 510,3

Sh brutosummas 107,4 702,6 810,0 9,0 514,0 523,0

Sh vähendatud diskonteerimisest 0,0 -11,8 -11,8 0,0 -11,8 -11,8

Sh ebatõenäoliselt laekuvad -11,8 -65,7 -77,5 -0,3 -0,6 -0,9

Riigi (konsolideerimata) suuremad nõuded:

1) Eesti riigi poolt EFSF kaudu väljastatud laenud kokku summas 442,3 mln eurot (2023. a lõpul 447,1 mln eurot) (Kreeka, Iirimaa ja Portugali toetusprogrammid). Vastav summa on ühtlasi kajastatud riigi võlakohustistes (vt lisa a17). Kreeka programmis lisanduvad laenudega seotud pikaajalised intressinõuded (vt lisa a5) ja intressivõlad (vt lisa a15) 39,8 mln eurot (2023. a lõpul 34,1 mln eurot); 2) maareformi seaduse alusel erastatud maa eest tasumata järelmaksunõuded, mis on tagatud samadele maadele sea- tud hüpoteekidega, kokku summas 24,9 mln eurot (2023. a lõpul 26,8 mln eurot); 3) pankadelt välja ostetud laekumata õppelaenunõuded summas 0,1 mln eurot (2023. a lõpul samuti 0,1 mln eurot). Õppelaenude jäägid pankades on kajastatud riigi tingimusliku kohustusena (vt lisa a30), kuna need võivad tasumata jäämisel pöörduda nõueteks riigi vastu; 4) Keskkonnainvesteeringute Keskusele 42,1 mln eurot (2023. a lõpul 48,5 mln eurot) kohalike omavalitsuste üksuste veemajanduse projektide elluviimiseks vajaliku omafinantseeringu rahastamiseks; 5) Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA-le ettevõtlusele edasilaenamiseks 0,9 mln eurot (2023. a lõpul 2,3 mln eurot). Riigi (konsolideeritud) suuremad laenunõuded lisaks eespool punktides 1 kuni 3 esitatud riigi (konsolideerimata) lae- nunõuetele: 6) Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA laenunõuded 78,1 mln eurot (2023. a lõpul 95,5 mln eurot); 7) Maaelu Edendamise SA laenunõuded 127,9 mln eurot (2023. a lõpul 133,8 mln eurot); 8) SA Keskkonnainvesteeringute Keskus laenunõuded 43,2 mln eurot (2023. a lõpul 50,3 mln eurot). Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA laenunõue pankrotistunud Nordic Aviation Group ASile oli 31.12.2024 seisuga 7,0 mln eurot. See hinnati 2024. a lõpul ebatõenäoliselt laekuvana kuluks (vt lisa a26). Seoses Nordic Aviation Group ASi kon- solideerimise lõpetamisega võeti laenunõue võrdses summas ebatõenäoliselt laekuvaks kantud nõudega riigi konsoli- deeritud bilansis arvele.

143

Lisa a7

Varud

mln eurot

Konsolideeritud Konsolideerimata

31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021

Mobilisatsioonivarud 1,6 1,6 1,6 1,6 1,6 1,6

Riigi tegevusvarud hädaolu- korraks 160,5 161,4 137,8 1,6 1,8 0,6

Vedelkütuse varud 180,0 171,0 167,8 0,0 0,0 0,0

Kaitseotstarbelised varud 707,8 0,0 0,0 707,8 0,0 0,0

Muud tooraine ja materjali varud 146,7 134,5 170,9 42,3 32,3 36,0

Lõpetamata toodang 87,5 78,3 45,2 0,0 0,0 0,0

Valmistoodang 42,0 40,0 49,1 2,1 2,2 1,8

Ostetud kaubad müügiks 31,8 40,2 54,3 0,0 0,0 0,0

Ümberklassifitseeritud müügiootel varad 56,8 32,9 86,4 0,0 0,0 0,0

Ettemaksed varude eest 0,5 0,7 1,3 0,0 0,0 0,0

Varud kokku 1 415,2 660,6 714,4 755,4 37,9 40,0

Seisuga 31.12.2024 võeti esmakordselt varudena arvele kaitseotstarbelised laovarud (laskemoon ja ballistiline varus- tus) kokku summas 707,8 mln eurot (vt ka arvestuspõhimõtete muutmine, netovara muutuste aruanne). Nimetatud varud on kuni 31.12.2024 ostmisel kantud majandamiskuludesse (kaitseotstarbeline varustus ja materjalid, vt lisa a24).

Vedelkütuse varud on vedelkütusevaru seaduse alusel ASi Eesti Varude Keskus poolt hoitavad riigi strateegilised varud. Riigi tegevusvarudes hädaolukorraks sisalduvad ASi Eesti Varude Keskus poolt soetatud maagaasivarud summas 156,8 mln eurot (2023. a lõpul sama).

Varude allahindluse kulu ja selle tühistamine on kajastatud muudes kuludes (vt lisa a26).

Ümberklassifitseeritud müügiootel varad 2024 2023

Jääk perioodi alguses 32,9 86,4

Ümber klassifitseeritud

Materiaalne põhivara 57,2 22,0

Kinnisvarainvesteeringud 0,0 0,9

Immateriaalne põhivara 0,0 1,0

Varud 0,0 1,0

Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 0,0 1,2

Raha -6,3 0,0

Müüdud jääkväärtuses -24,7 -79,2

Alla hinnatud -2,3 -0,4

Jääk perioodi lõpus 56,8 32,9

Ümber klassifitseeritud müügiks hoitavate varadega otseselt seotud kohustised (vt lisa a15)

Laenukohustised 0,0 4,3

Võlad tarnijatele ja muud võlad 0,0 4,9

Kokku müügiootel varadega seotud kohustised 0,0 9,2

2024. a suurimad ümberklassifitseerimised: OÜ Transpordi Varahaldus kandis seoses Nordic Aviation Group pankro- tiga müügiootele lennukid väärtusega 39,7 mln eurot. Riigi Kinnisvara AS kandis müügiootele kinnistud väärtusega 15,0 mln eurot. 2023. a tegid ümberklassifitseerimisi Eesti Energia grupp (16,1 mln eurot seoses kahe kaugkütteäri müügiga), AS Raud- tee Varad (endise nimetusega AS Operail; 6,3 mln eurot) ja Riigi Kinnisvara AS (3,7 mln eurot). 2024. a laekus Eesti Energia grupi kaugkütteäride (osaluste) müügist 16,4 mln eurot. Kasum müügist 4,2 mln eurot on kajastatud tuluna osaluste müügist (vt lisa a27).

144

Lisa a8

Osalused sihtasutustes

mln eurot

A. Konsolideeritud aruanne

Rida-realt konsolideeritud sihtasutuste nimekiri ja tähtsamad majandusnäitajad on esitatud lisas a1 B1.

B. Konsolideerimata aruanne

Valitsussektorisse

kuuluvad Valitsussektorisse

mittekuuluvad Kokku

Jääk seisuga 31.12.2022 422,5 8,3 430,8

Rahalised sissemaksed 100,8 0,0 100,8

Mitterahalised väljamaksed -2,2 0,0 -2,2

Allahindlused ja allahindluste tühistamised (vt lisa a27) -5,3 0,0 -5,3

Jääk seisuga 31.12.2023 515,8 8,3 524,1

Rahalised sissemaksed 70,4 0,0 70,4

Rahalised väljamaksed -44,8 0,0 -44,8

Mitterahalised sisse- ja väljamaksed 1,3 0,0 1,3

Allahindlused ja allahindluste tühistamised (vt lisa a27) -1,3 0,0 -1,3

Jääk seisuga 31.12.2024 541,4 8,3 549,7

2024. a liikumised: Riik tegi rahalised sissemaksed Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA-le summas 50,0 mln eurot ja Maaelu Edendamise SA-le summas 20,0 mln eurot. Kultuuriministeeriumi valitsemisalas asutati seniste riigiasutuste asemele kolm uut sihtasutust, neile kanti üle 0,4 mln eurot ja anti mitterahaliselt üle varasid ja kohustisi netosummas 1,8 mln eurot. Rahaline väljamakse summas 44,8 mln eurot laekus Maaelu Edendamise SA-lt. SA-lt CR14 laekus mitterahaliselt 0,5 mln eurot.

2023. a liikumised:

Rahaline sissemakse summas 100,8 mln eurot tehti Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA-le. Mitterahalise väljamaksena kajastub SA Koeru Hooldekeskus osaluse üleandmine kohalikule omavalitusele summas 2,2 mln eurot (kajastatud ühtlasi otse netovarade vähenemisena).

Lisa a9

Osalused tütar- ja sidusettevõtjates

mln eurot

A. Konsolideeritud aruanne

Rida-realt konsolideeritud tütarettevõtjate ja kapitaliosaluse meetodil kajastatud sidusettevõtjate nimekiri ja tähtsa- mad majandusnäitajad on esitatud lisas a1 B2.

2024. a liikumised: Nordic Aviation Group juhatus kuulutas 2024. a novembris välja maksejõuetuse, lõpetas äritegevuse ja pöördus kohtu poole pankrotimenetluse algatamiseks. 2024. a detsembris määras kohus grupile ajutise pankrotihalduri ja keelas te- hingud ilma tema nõusolekuta. Kohus kuulutas Nordic Aviation Groupi pankroti välja 2025. a jaanuaris. Lähtudes pank- rotist on käesolevas aastaaruandes loetud riigi valitsev mõju 31.12.2024 seisuga lõppenuks. Nordic Aviation Groupi 2024. a tulud ja kulud on konsolideeritud rida realt meetodil, varad, kohustised ning netovara on seisuga 31.12.2024 aruandest eemaldatud. 31.12.2024 Nordic Aviation Groupi pankroti tõttu eemaldatud varad, kohustised ja netovara

Varad Kohustised ja netovara

Raha 1,6

Nõuded ja makstud ettemaksed 27,9

Varud 0,8

145

Varad Kohustised ja netovara

Materiaalne põhivara 27,5

Immateriaalne põhivara 0,7

Võlad tarnijatele 36,0

Võlad töövõtjatele 2,1

Muud kohustised ja saadud ettemaksed 3,2

Eraldised 17,6

Laenukohustised 7,0

Netovara -7,4

Kokku 58,5 58,5

AS Raudtee Varad (grupp) tegeles kaubaveoga Eesti raudteel ning veeremi hoolduse ja remondiga Operaili ärinime

all. 2024. a detsembris jõustus müügitehing, millega müüdi grupi äritegevus (koos ärinimega) erasektori ettevõt-

jale. Riigile jäänud juriidiline isik jätkab müümata jäänud nõuete menetlemist ja kohustiste tasumist eesmärgiga

grupp likvideerida. Tulu osaluse müügist oli 19,1 mln eurot, sellest laekus rahas (miinus ära antud raha 0,2 mln

eurot) 16,3 mln eurot ning 2,6 mln eurot maksis ostja Operaili laenukohustiste eest otse pangale. Kahjum müügist

oli 13,8 mln eurot. 31.12.2024 AS Operail osalise müügi tõttu eemaldatud varad, kohustised ja netovara

Varad Kohustised ja netovara

Raha 0,2

Nõuded ja makstud ettemaksed 0,5

Varud 11,6

Materiaalne põhivara 24,2

Immateriaalne põhivara 0,1

Võlad tarnijatele ja muud võlad 0,4

Eraldised 0,5

Laenukohustised 2,8

Netovara 32,9

Kokku 36,6 36,6

2023. a liikumised: 2023. a müüs Eesti Energia grupp kaks tütarettevõtet tegevuskohaga Lätis. Müügist arvestati tulu oli 33,4 mln eurot, millest jäi laekumata 1,4 mln eurot, kasum müügist 0,9 mln eurot. 2023. a Eesti Energia grupi tütarettevõtjate müügi tõttu eemaldatud varad, kohustised ja netovara

Varad Kohustised ja netovara

Raha 1,5

Nõuded 4,2

Varud 12,2

Materiaalne põhivara 18,1

Võlad tarnijatele ja muud võlad 3,5

Netovara 32,5

Kokku 36,0 36,0

Tallinna Sadam AS maksis 2024. a vähemusosalusele dividende 6,3 mln eurot (2023. a sama) ja Eesti Energia grupp 6,5 mln eurot (2023. a 12,9 mln eurot).

Sidusettevõtjad

2024 2023

Jääk aasta alguses 90,7 89,4

Saadud dividendid -5,1 -2,7

Müüdud müügihinnas 0,0 0,0

Kasum müügist 0,0 0,0

Kasum/kahjum kapitaliosaluse meetodil (vt lisa a27) 2,8 1,2

146

2024 2023

Rahalised sissemaksed 0,0 3,3

Otse netovara reservides kajastatud sidusettevõtjate koondkasumi mõju valuutakursivahedest

-0,8 -0,5

Jääk aasta lõpus 87,6 90,7

B. Konsolideerimata aruanne

Valitsussektorisse kuuluvad tütaret-

tevõtjad

Valitsussektorisse mittekuuluvad tü-

tarettevõtjad Sidus-ette-

võtjad Kokku

Jääk seisuga 31.12.2022 666,2 3 817,2 6,6 4 490,0

Ümberklassifitseerimine 175,6 -175,6 0,0 0,0

Rahalised sissemaksed 68,0 0,0 0,0 68,0

Mitterahalised sisse- ja väljamaksed 1,2 -4,9 0,0 -3,7

Allahindlused ja allahindluste tühistamised (vt lisa a27)

0,0 -39,9 0,0 -39,9

Jääk seisuga 31.12.2023 911,0 3 596,8 6,6 4 514,4

Ümberklassifitseerimine 0,0 0,0 0,0 0,0

Rahalised sissemaksed 7,0 5,0 0,0 12,0

Rahalised väljamaksed 0,0 -0,9 0,0 -0,9

Mitterahalised sisse- ja väljamaksed 10,3 -2,1 0,0 8,2

Allahindlused ja allahindluste tühistamised (vt

lisa a27)

0,0 -28,3 0,0 -28,3

Jääk seisuga 31.12.2024 928,3 3 570,5 6,6 4 505,4

Täiendavad selgitused valitsussektorisse kuuluvate osaluste kohta

2024. aasta liikumised: Rahaline sissemakse summas 7,0 mln eurot tehti OÜ-le Rail Baltic Estonia. Mitterahalised sisse- ja väljamaksed netosummas 10,3 mln eurot toimusid Riigi Kinnisvara AS-ga. 2023. aasta liikumised: 2023. a klassifitseeriti valitsussektorisse kuuluvateks ettevõtjateks AS Eesti Raudtee ja OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Rahaline sissemakse summas 68,0 mln eurot tehti AS-le Eesti Varude Keskus. Mitterahalised sissemaksed tehti AS-le Riigi Kinnisvara 0,9 mln euro ja AS-le Hoolekandeteenused 0,3 mln euro väär- tuses.

Täiendavad selgitused valitsussektorisse mittekuuluvate osaluste kohta

2024. aasta liikumised: Rahaline sissemakse summas 5,0 mln eurot tehti AS-le Metrosert. Rahalised väljamaksed kokku summas 0,9 mln eurot laekusid likvideeritud äriühingutest AS Eesti Vanglatööstus ja AS Eesti Loots. Mitterahalised sisse- ja väljamaksed netosummas -1,6 mln eurot toimusid Riigimetsa Majandamise Keskusega. AS Eesti Vanglatööstus likvideerimisel võeti üle varasid ja kohustisi netosummas 0,5 mln euro väärtuses. Osaluste allahindlustest moodustas Nordic Aviation Group AS aktsiate mahakandmine 13,0 mln eurot ja AS Raudtee Varad osaluse vähenemine 22,4 mln eurot.

2023. aasta liikumised: AS Eesti Loots likvideeriti. Tema tegevuse koos varade ja kohustistega võttis üle riigiasutus Riigilaevastik. Riigi konso- lideerimata aruandes vähenes osalus 8,5 mln euro võrra. Sellest moodustasid materiaalne põhivara 8,6 mln eurot, varud 0,1 mln eurot ja kohustised 0,2 mln eurot. Riigimetsa Majandamise Keskusega tehti sisse- ja väljamakseid maatükkidega, osalus suurenes 3,7 mln eurot. AS Eesti Post maksis dividende margikoguga bilansilise väärtusega 0,1 mln euro väärtuses. Margikogu õiglast väärtust ei hinnatud. Summa on kajastatud otse osaluste vähenemise ja materiaalse põhivara suurenemisena. Suurimad osaluste allahindlused: AS Raudtee Varad (oli AS Operail) -19,2 mln eurot, AS Nordic Aviation Group -18,3 mln eurot, Lennuliiklusteeninduse AS -3,1 mln eurot. Dividenditulu tütar- ja sidusettevõtjatelt

Dividendide maksja 2024 2023

Riigimetsa Majandamise Keskus 119,6 75,0

Eesti Energia AS 72,0 68,9

147

Dividendide maksja 2024 2023

AS Elering 20,0 13,5

AS Tallinna Sadam 12,9 12,9

AS Eesti Loto 12,4 14,3

AS Eesti Post 0,0 6,2

Muud tütarettevõtjad 0,2 0,1

Riigi Kinnisvara AS (valitsussektor) 34,3 32,1

AS Levira (sidusettevõtja) 0,6 0,8

Kokku dividenditulu (vt lisa a27) 272,0 223,8

Lisa a10

Kinnisvarainvesteeringud

mln eurot

Konsolideeritud Konsolideerimata

2024 2023 2024 2023

Jääk perioodi alguses 98,3 83,2 36,9 37,0

Soetusmaksumus 128,1 112,6 37,8 40,0

Kogunenud kulum -29,8 -29,4 -0,9 -3,0

Liikumised aruandeperioodil 4,9 15,1 0,3 -0,1

Kulum ja allahindlus (vt lisa a25) -2,5 -2,4 -0,1 -0,1

Müük müügihinnas -0,4 -0,2 0,0 -0,1

Müügist saadud kasum/kahjum (vt lisa a22) 0,3 0,2 -0,1 0,1

Soetused ja parendused (vt lisa a13) 1,4 1,4 0,0 0,0

Mitterahalised sisse- ja väljamaksed 0,0 0,0 0,0 -0,4

Antud mitterahaline sihtfinantseerimine -0,1 0,0 0,0 0,0

Ümberklassifitseerimine materiaalse põhivara ja varudega 6,1 16,1 0,4 0,4

Ümberhindlus (vt netovara muutuste aruanne) 0,1 0,0 0,1 0,0

Jääk perioodi lõpus 103,2 98,3 37,2 36,9

Soetusmaksumus 144,1 128,1 39,0 37,8

Kogunenud kulum -40,9 -29,8 -1,8 -0,9

Sh kasutusrendile antud põhivara jääkmaksumus 45,9 68,5 28,8 31,3

Sh laenude katteks panditud põhivara jääkmaksumus 6,0 8,5 0,0 0,0

Hoonestusõiguse seadmise, kasutustasu, rendi- ja üüritulu 22,3 19,9 9,2 7,1

Kinnisvarainvesteeringute halduskulud -0,8 -1,3 0,0 -0,1

Tulevaste perioodide renditulu katkestamatutelt rendilepingutelt on esitatud lisas a30 D.

148

Lisa a11

Materiaalne põhivara

mln eurot

A. Konsolideeritud aruanne

Maa

Hooned ja rajati-

sed

Kaitseots- tarbeline põhivara

Masinad ja sead-

med Muu põ- hivara

Lõpeta- mata

tööd ja ette-

maksed Kokku

Jääk seisuga 31.12.2022 873,8 5 449,5 377,9 2 915,6 117,2 1 069,2 10 803,2

Soetusmaksumus 873,8 9 052,4 887,9 5 768,6 216,6 1 069,2 17 868,5

Kogunenud kulum 0,0 -3 602,9 -510,0 -2 853,0 -99,4 0,0 -7 065,3

Kokku liikumised 2023 -0,1 256,7 59,8 -401,0 1,2 631,5 548,1

Soetused ja parendused (vt lisa a13) 20,8 56,4 4,6 142,5 6,7 1 726,7 1 957,7

Kulum ja allahindlus (vt lisa a25) -0,1 -493,8 -68,8 -783,6 -15,8 -7,6 -1 369,7

Müük müügihinnas -34,3 0,0 0,0 -2,2 0,0 0,0 -36,5

Müügist saadud kasum (vt lisa a22) 26,3 0,0 0,0 1,4 0,0 0,0 27,7

Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 0,0 6,9 11,6 8,4 0,0 0,0 26,9

Antud mitterahaline sihtfinantseerimine -0,2 -0,9 -1,2 -0,1 0,0 0,0 -2,4

Vähenemine valitseva mõju kadumisest -0,1 0,0 0,0 -17,7 -0,1 -0,4 -18,3

Valuuta ümberarvestuse kursivahed -0,1 0,0 0,0 0,7 0,0 0,5 1,1

Üle antud ja saadud mitterahalised sisse- ja väljamaksed 0,0 -1,8 0,0 0,0 0,0 0,0 -1,8

Ümberklassifitseerimine -14,0 689,7 113,6 249,6 10,4 -1 087,8 -38,5

Ümberhindlus (vt netovara muutuste aruanne)

1,6 0,2 0,0 0,0 0,0 0,1 1,9

Jääk seisuga 31.12.2023 873,7 5 706,2 437,7 2 514,6 118,4 1 700,7 11 351,3

Soetusmaksumus 873,7 9 673,2 1 001,3 5 919,7 214,5 1 700,7 19 383,1

Kogunenud kulum -3 967,0 -563,6 -3 405,1 -96,1 -8 031,8

Keskmine kulumi norm 5% 7% 13% 7%

Kapitalirendi tingimustel renditud põhi- vara jääkmaksumus

0,0 11,3 0,0 112,1 0,0 0,0 123,4

Kasutusrendile antud põhivara jääkmak- sumus

168,3 22,8 0,0 10,3 0,1 0,0 201,5

Laenude katteks panditud põhivara jääk- maksumus

0,5 93,6 0,0 43,9 0,0 0,0 138,0

Kokku liikumised 2024 49,1 220,2 69,9 5,7 4,8 835,7 1 185,4

Soetused ja parendused (vt lisa a13) 45,3 22,0 9,2 91,4 7,3 1 959,1 2 134,3

Kulum ja allahindlus (vt lisa a25) -3,5 -380,6 -64,1 -276,6 -12,7 -114,6 -852,1

Müük müügihinnas -23,6 -7,2 0,0 -5,3 0,0 0,0 -36,1

Müügist saadud kasum (vt lisa a22) 20,9 0,9 0,0 1,4 0,0 0,0 23,2

Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 0,3 1,7 7,5 1,8 0,1 0,0 11,4

Antud mitterahaline sihtfinantseerimine -2,2 -2,0 -4,0 0,0 0,0 0,0 -8,2

Vähenemine valitseva mõju kadumisest 0,0 -1,4 0,0 -27,9 -0,3 0,0 -29,6

Valuuta ümberarvestuse kursivahed 0,2 0,0 0,0 0,3 0,0 0,1 0,6

Ümberklassifitseerimine 6,1 586,7 121,3 220,6 10,4 -1 009,0 -63,9

Ümberhindlus (vt netovara muutuste aruanne)

5,6 0,1 0,0 0,0 0,0 0,1 5,8

Jääk seisuga 31.12.2024 922,8 5 926,4 507,6 2 520,3 123,2 2 536,4 12 536,7

Soetusmaksumus 922,8 10 108,4 1 132,5 6 029,9 227,4 2 536,4 20 957,4

Kogunenud kulum -4 182,0 -624,9 -3 509,6 -104,2 -8 420,7

Keskmine kulumi norm 4% 6% 5% 6%

Kapitalirendi tingimustel renditud põhi- vara jääkmaksumus

0,0 20,8 0,0 72,7 0,0 0,0 93,5

149

Maa

Hooned ja rajati-

sed

Kaitseots- tarbeline põhivara

Masinad ja sead-

med Muu põ- hivara

Lõpeta- mata

tööd ja ette-

maksed Kokku

Kasutusrendile antud põhivara jääkmak- sumus

168,9 19,0 0,0 0,1 0,1 0,0 188,1

Laenude katteks panditud põhivara jääk- maksumus

0,5 86,8 0,0 37,0 0,0 0,0 124,3

B. Konsolideerimata aruanne

Maa

Hooned ja rajati-

sed

Kaitseots- tarbeline põhivara

Masinad ja sead-

med Muu põ- hivara

Lõpeta- mata

tööd ja ette-

maksed Kokku

Jääk seisuga 31.12.2022 203,2 2 386,6 377,9 221,8 29,0 253,0 3 471,5

Soetusmaksumus 203,2 3 903,4 887,9 621,1 69,1 253,0 5 937,7

Kogunenud kulum 0,0 -1 516,8 -510,0 -399,3 -40,1 -2 466,2

Kokku liikumised 2023 4,7 128,5 59,8 -15,7 0,6 193,8 371,7

Soetused ja parendused (vt lisa a13) 15,5 1,9 4,6 38,8 3,7 596,5 661,0

Kulum ja allahindlus (vt lisa a25) 0,0 -187,1 -68,8 -45,8 -6,7 0,0 -308,4

Müük müügihinnas -34,3 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 -34,3

Müügist saadud kasum (vt lisa a22) 26,3 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 26,3

Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 0,0 6,3 11,6 6,1 0,0 0,0 24,0

Antud mitterahaline sihtfinantseerimine -0,3 -0,9 -1,2 -0,4 0,0 0,0 -2,8

Üle antud ja saadud mitterahalised sisse- ja väljamaksed

-4,3 0,8 0,0 7,7 0,1 0,0 4,3

Ümberklassifitseerimine 0,1 307,5 113,6 -22,2 3,5 -402,7 -0,2

Ümberhindlus (vt netovara muutuste aruanne)

1,7 0,0 0,0 0,1 0,0 0,0 1,8

Jääk seisuga 31.12.2023 207,9 2 515,1 437,7 206,1 29,6 446,8 3 843,2

Soetusmaksumus 207,9 4 132,8 1 001,3 570,8 64,7 446,8 6 424,3

Kogunenud kulum -1 617,7 -563,6 -364,7 -35,1 -2 581,1

Keskmine kulumi norm 5% 7% 8% 10%

Kasutusrendile antud põhivara jääkmak- sumus

0,5 0,2 0,0 0,0 0,0 0,0 0,7

Kokku liikumised 2024 37,3 104,8 69,9 15,0 -0,9 223,4 449,5

Soetused ja parendused (vt lisa a13) 36,7 2,1 9,2 35,6 2,7 674,7 761,0

Kulum ja allahindlus (vt lisa a25) 0,0 -192,2 -64,1 -40,7 -4,4 -0,3 -301,7

Müük müügihinnas -23,3 -5,2 -0,1 0,0 0,0 0,0 -28,6

Müügist saadud kasum (vt lisa a22) 20,8 -0,2 0,1 0,0 0,0 0,0 20,7

Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 0,3 1,7 7,4 1,7 0,1 0,0 11,2

Antud mitterahaline sihtfinantseerimine -2,2 -2,0 -4,0 0,0 0,0 0,0 -8,2

Üle antud ja saadud mitterahalised sisse- ja väljamaksed

-1,2 -7,2 0,0 0,0 -1,6 0,0 -10,0

Ümberklassifitseerimine 0,5 307,8 121,4 18,3 2,3 -451,0 -0,7

Ümberhindlus (vt netovara muutuste aruanne)

5,7 0,0 0,0 0,1 0,0 0,0 5,8

Jääk seisuga 31.12.2024 245,2 2 619,9 507,6 221,1 28,7 670,2 4 292,7

Soetusmaksumus 245,2 4 330,0 1 132,5 603,1 66,3 670,2 7 047,3

Kogunenud kulum -1 710,1 -624,9 -382,0 -37,6 -2 754,6

Keskmine kulumi norm 5% 6% 7% 7%

Kasutusrendile antud põhivara jääkmak- sumus

0,5 0,2 0,0 0,0 0,0 0,0 0,7

150

Mitterahalise sihtfinantseerimisena sai riik varasid väljastpoolt avalikku sektorit 9,2 mln euro eest (2023. a 24,0 mln eurot). Mitterahalise sihtfinantseerimisena andis riik väljapoole avalikku sektorit varasid 4,0 mln euro väärtuses (2023. a 1,2 mln eurot).

Tulevaste perioodide renditulu katkestamatutelt rendilepingutelt on esitatud lisas a30 D.

Lisa a12

Immateriaalne vara

mln eurot

A. Immateriaalne põhivara

Konsolideeritud Konsolideerimata

2024 2023 2024 2023

Jääk perioodi alguses 385,5 333,2 215,9 180,3

Soetusmaksumus 872,3 770,3 538,6 468,5

Kogunenud kulum -486,8 -437,1 -322,7 -288,2

Kokku liikumised 44,8 52,3 24,1 35,6

Soetused ja parendused (vt lisa a13) 126,6 132,0 79,2 84,4

Kulum ja allahindlus (vt lisa a25) -83,0 -77,2 -55,4 -48,5

Ümberklassifitseerimine 0,6 -1,7 0,3 -0,3

Valuuta ümberarvestuse kursivahed 1,4 -0,8 0,0 0,0

Muutused seoses valitseva mõju tekkimise ja lõppemisega -0,8 0,0 0,0 0,0

Jääk perioodi lõpus 430,3 385,5 240,0 215,9

Soetusmaksumus 977,2 872,3 604,8 538,6

Kogunenud kulum -546,9 -486,8 -364,8 -322,7

Keskmine kulumi norm 9,0% 9,4% 9,7% 9,6%

Immateriaalse põhivarana on riigis (konsolideerimata) võetud arvele peamiselt arvutitarkvara.

Konsolideeritud aruandes kajastuvad lisaks arvutitarkvarale olulisemate varadena veel Eesti Energia AS lepingulised õigused summas 23,2 mln eurot (2023. a lõpul 22,1 mln eurot). Riigi tütarettevõtjad kajastavad tütarettevõtjate omandamisel tekkinud firmaväärtusi kokku summas 24,0 mln eurot (2023. a lõpul 24,7 mln eurot). Tütarettevõtjad, kes koostavad oma aruandeid rahvusvaheliste finantsaruandluse stan- dardite (IFRS) alusel, ei ole firmaväärtusi amortiseeritud.

B. Immateriaalne käibevara

Konsolideeritud

2024 2023

Jääk perioodi alguses 216,5 444,1

Soetused 3,6 213,6

Arvestatud kasvuhoonegaaside emissiooni katteks (vt lisa a16 C) -140,2 -429,0

Müüdud ja loovutatud -5,5 -13,3

Valuuta ümberarvestuse kursivahed 0,1 1,1

Jääk perioodi lõpus 74,5 216,5

Immateriaalse käibevarana on kajastatud Eesti Energia AS grupi poolt ostetud saastekvootide ühikud ja päritoluserti- fikaadid.

151

Lisa a13

Investeeringud tegevusalade lõikes

mln eurot

A. Konsolideeritud aruanne

in n

is v

a ra

in v

e st

e e

- ri

n g

u d

M a

H o

o n

e d

j a

r a

ja ti

se d

In fo

- ja

k o

m m

u n

ik a

t- si

o o

n it

e h

n ik

M a

si n

a d

j a

s e

a d

m e

M u

u m

a te

ri a

a ln

e p

õ -

h iv

a ra

L õ

p e

ta m

a ta

e h

it u

s ja

tt e

m a

k se

Im m

a te

ri a

a ln

e p

õ h

i- v

a ra

K o

k k

2023. a (vt lisa a10, a11, a12) 1,4 20,8 56,4 23,0 119,5 11,3 1 726,7 132,0 2 091,1

Transport 1,1 8,3 1,3 0,1 20,0 0,8 293,1 12,6 337,3

Kütus ja energia 0,0 1,9 33,1 2,4 43,0 0,9 794,9 19,0 895,2

Põllu- ja metsamajandus 0,0 3,4 0,2 0,2 3,3 0,0 23,7 6,7 37,5

Muu majandus 0,3 0,0 11,8 5,4 4,3 0,2 34,2 20,9 77,1

Riigikaitse 0,0 6,1 0,1 1,9 1,1 4,8 355,7 2,3 372,0

Tervishoid 0,0 0,0 8,2 1,6 29,3 0,8 56,7 5,5 102,1

Haridus 0,0 0,0 0,2 0,7 2,4 0,7 60,3 4,5 68,8

Avalik kord ja julgeolek 0,0 0,0 0,3 3,2 13,9 2,5 15,9 19,5 55,3

Vaba aeg, kultuur, religioon 0,0 1,1 0,5 0,0 0,7 0,4 10,9 1,1 14,7

Üldised valitsussektori teenused 0,0 0,0 0,6 6,1 0,4 0,2 78,2 26,4 111,9

Keskkonnakaitse 0,0 0,0 0,1 0,1 1,1 0,0 0,8 0,6 2,7

Sotsiaalne kaitse 0,0 0,0 0,0 1,3 0,0 0,0 2,3 12,9 16,5

2024. a (vt lisa a10, a11, a12) 1,4 45,3 22,0 22,8 68,6 16,5 1 959,1 126,6 2 262,3

Transport 0,0 22,4 2,8 0,7 20,5 1,0 411,7 8,9 468,0

Kütus ja energia 0,0 0,7 12,6 1,6 12,6 1,4 849,1 27,4 905,4

Põllu- ja metsamajandus 0,0 7,8 0,0 0,5 1,5 0,1 25,0 5,2 40,1

Muu majandus 0,0 0,0 4,4 3,0 3,7 0,2 20,1 21,0 52,4

Riigikaitse 0,0 14,3 0,3 1,4 0,7 9,6 487,7 3,1 517,1

Tervishoid 1,4 0,1 0,8 0,7 16,0 0,3 35,2 2,9 57,4

Haridus 0,0 0,0 0,4 0,3 1,4 0,8 13,0 4,6 20,5

Avalik kord ja julgeolek 0,0 0,0 0,3 1,1 9,7 1,3 20,1 15,2 47,7

Vaba aeg, kultuur, religioon 0,0 0,0 0,3 0,0 0,3 1,6 9,5 2,3 14,0

Üldised valitsussektori teenused 0,0 0,0 0,0 13,3 0,4 0,2 83,5 22,5 119,9

Keskkonnakaitse 0,0 0,0 0,1 0,1 1,8 0,0 3,4 0,8 6,2

Sotsiaalne kaitse 0,0 0,0 0,0 0,1 0,0 0,0 0,8 12,7 13,6

Rahavoogude aruandes on põhivara soetust korrigeeritud tarnijatele põhivara eest tasumata võla suurenemisega 3,1 mln euro võrra (2023. a suurenemine 77,9 mln eurot).

B. Konsolideerimata aruanne

M a

H o

o n

e d

j a

r a

ja ti

se d

In fo

- ja

k o

m m

u n

ik a

t- si

o o

n it

e h

n ik

M a

si n

a d

j a

s e

a d

m e

M u

u m

a te

ri a

a ln

e p

õ -

h iv

a ra

L õ

p e

ta m

a ta

e h

it u

s ja

tt e

m a

k se

Im m

a te

ri a

a ln

e p

õ h

i- v

a ra

K o

k k

2023. a (vt lisa a10, a11, a12) 15,5 1,9 15,9 22,9 8,3 596,5 84,4 745,4

Transport 8,2 0,6 0,0 1,2 0,3 147,9 1,0 159,2

Põllu- ja metsamajandus 0,0 0,0 0,2 1,0 0,0 0,0 5,7 6,9

Muu majandus 0,0 0,2 2,8 1,6 0,0 3,8 12,1 20,5

152

M a

H o

o n

e d

j a

r a

ja ti

se d

In fo

- ja

k o

m m

u n

ik a

t- si

o o

n it

e h

n ik

M a

si n

a d

j a

s e

a d

m e

M u

u m

a te

ri a

a ln

e p

õ -

h iv

a ra

L õ

p e

ta m

a ta

e h

it u

s ja

tt e

m a

k se

Im m

a te

ri a

a ln

e p

õ h

i- v

a ra

K o

k k

Riigikaitse 6,2 0,1 1,6 1,1 4,8 355,5 2,3 371,6

Haridus 0,0 0,1 0,7 2,3 0,5 59,6 4,3 67,5

Avalik kord ja julgeolek 0,0 0,7 3,2 13,9 2,5 16,1 19,5 55,9

Üldised valitsussektori teenused 0,0 0,2 6,1 0,3 0,1 12,4 25,6 44,7

Vaba aeg, kultuur, religioon 1,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,5 0,4 2,0

Keskkonnakaitse 0,0 0,0 0,0 0,7 0,1 0,7 0,5 2,0

Sotsiaalne kaitse 0,0 0,0 1,3 0,0 0,0 0,0 12,9 14,2

Tervishoid 0,0 0,0 0,0 0,8 0,0 0,0 0,1 0,9

2024. a (vt lisa a10, a11, a12) 36,7 2,1 18,0 17,6 11,9 674,7 79,2 840,2

Transport 22,4 0,6 0,0 1,9 0,1 125,7 2,2 152,9

Põllu- ja metsamajandus 0,0 0,0 0,5 0,2 0,0 0,0 4,6 5,3

Muu majandus 0,0 0,3 1,9 1,4 0,0 3,9 14,2 21,7

Riigikaitse 14,3 0,3 0,8 0,8 9,6 491,2 3,1 520,1

Haridus 0,0 0,4 0,3 1,4 0,7 12,8 4,4 20,0

Avalik kord ja julgeolek 0,0 0,3 1,1 9,7 1,3 20,3 15,2 47,9

Üldised valitsussektori teenused 0,0 0,0 13,3 0,4 0,2 17,1 21,8 52,8

Vaba aeg, kultuur, religioon 0,0 0,1 0,0 0,0 0,0 0,4 0,3 0,8

Keskkonnakaitse 0,0 0,1 0,0 0,8 0,0 3,3 0,7 4,9

Sotsiaalne kaitse 0,0 0,0 0,1 0,0 0,0 0,0 12,7 12,8

Tervishoid 0,0 0,0 0,0 1,0 0,0 0,0 0,0 1,0

Rahavoogude aruandes on põhivara soetust korrigeeritud tarnijatele põhivara eest tasumata võla suurenemisega 26,2 mln euro võrra (2023. a suurenemine 12,4 mln eurot).

Lisa a14

Bioloogilised varad

mln eurot

A. Bioloogilise vara jaotus liikide vahel

Konsolideeritud Konsolideerimata

31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022

Realiseeritav riigimets 1 961,8 2 470,6 2 223,5 8,0 30,9 30,6

Loomad 0,3 0,3 0,2 0,2 0,2 0,2

Taimed ja istandused 11,3 9,8 8,8 0,0 0,0 0,0

Kokku bioloogiline vara 1 973,4 2 480,7 2 232,5 8,2 31,1 30,8

Sh käibevara 98,0 69,2 62,2 0,8 3,1 3,1

Sh põhivara 1 875,4 2 411,5 2 170,3 7,4 28,0 27,7

B. Bioloogilise vara liikumine

Konsolideeritud Konsolideerimata

2024 2023 2024 2023

Jääk perioodi alguses 2 480,7 2 232,5 31,1 30,8

Kokku liikumised -507,3 248,2 -22,9 0,3

153

Konsolideeritud Konsolideerimata

2024 2023 2024 2023

Müüdud müügihinnas 0,0 -0,3 0,0 0,0

Kasum bioloogilise vara müügist 0,0 0,1 0,0 0,0

Tulem õiglase väärtuse muutusest -507,3 248,4 -22,9 0,3

Jääk perioodi lõpus 1 973,4 2 480,7 8,2 31,1

C. Riigimetsa kogused ja realiseeritava riigimetsa õiglase väärtuse leidmiseks kasutatud näitajad

Mõõt- ühik

Konsolideeritud Konsolideerimata

31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022

Koguselised näitajad

Majandatava metsa alune pindala tuh ha 715,8 723,2 726,7 7,4 7,4 7,4

Majandatava metsa ar- vestuslik kogus tuh tm 110 094,5 111 311,2 112 049,6 1 561,9 1 561,9 1 561,9

Mittemajandatava metsa alune pindala tuh ha 353,3 339,6 336,1 1,0 1,0 1,0

Mittemajandatava metsa arvestuslik kogus tuh tm 75 996,7 72 859,0 71 413,9 238,7 238,7 238,7

Metsa väärtuse hindamiseks kasutatud prognoosid

Keskmine prognoositud puidumüügi kogus aas- tas tuh m3 3 434,9 3 594,7 3 709,0 25,0 29,0 29,0

Keskmine prognoositud puidu müügihind eur/m3 57,4 53,4 51,8 75,0 75,0 75,0

Keskmine prognoositud metsamajandamise tulu aastas mln eur 195,4 197,9 192,1 1,9 2,2 2,2

Keskmine prognoositud metsamajandamise kulu aastas mln eur -109,5 -140,9 -140,9 -1,5 -1,5 -1,5

Diskontomäär % 7,14 4,70 4,60 7,14 4,70 4,60

Inflatsioonimäär met- sandussektoris % 2,70 2,39 2,30 2,70 2,39 2,30

Riigimetsa peamine majandaja on Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). Konsolideerimata aruandes kajastub majan- datav mets Luua Metsanduskoolis.

RMK planeerib raiet selliselt, et küpseks saanud metsa raiutaks võimalikult ühtlases mahus. Tegelik müügimaht (tuh m3) vähenes 2024. aastal võrreldes varasema aastaga 10,4% (2023. a suurenes 4,7%).

RMK metsa väärtuse hindamisel kasutatud sisendite võrdlus tegelike näitajatega

Mõõtühik Tegelik

2024

Prognoositud 2025-2034 keskmine

Tegelik 2023

Prognoositud 2024-2033 keskmine

Aastane müügimaht tuh m3 3 517,5 3 409,9 3 923,9 3 565,7

Metsamajandamise tulu ühiku kohta eur/m3 70,7 57,3 77,3 54,9

Metsamajandamise kulu ühiku kohta eur/m3 40,4 32,1 47,5 39,1

Inflatsiooni määr metsandussektoris % -22,0 2,70 -8,0 2,39

Puidu müügi maht ja keskmine hind RMK-s

2024 2023

EUR/m³ Maht (tuh m3) EUR/ m³ Maht (tuh m3)

Raieõiguse müük 22,3 42,0 22,1 12,9

Metsamaterjali müük 73,0 3 178,2 79,2 3 595,5

154

2024 2023

EUR/m³ Maht (tuh m3) EUR/ m³ Maht (tuh m3)

Raidmete müük 24,0 0,6 35,2 1,1

Hakkpuidu müük 50,6 339,4 56,7 328,4

Metsamaa pindala peapuuliikide kaupa RMK-s

hektarites

2024 2023

Mittemajan- datav mets

Majandatav mets

Pindala kokku

Mittema- jandatav

mets Majandatav

mets Pindala kokku

Mänd 172 683 257 913 430 596 163 154 266 429 429 583

Kuusk 53 216 171 156 224 372 51 241 170 360 221 601

Kask 90 878 217 311 308 189 89 206 219 275 308 481

Haab 17 098 29 474 46 572 16 745 28 558 45 303

Sanglepp 10 674 14 920 25 594 10 581 14 179 24 760

Hall lepp 4 290 15 865 20 155 4 257 15 210 19 467

Teised 3 540 1 789 5 329 3 501 1 763 5 264

Kokku 352 379 708 428 1 060 807 338 685 715 774 1 054 459

Metsa tagavara peapuuliikide kaupa RMK-s

tuh m3-tes

2024 2023

Mittemajan- datav mets

Majandatav mets Kokku

Mittemajan- datav mets

Majandatav mets Kokku

Mänd 37 758,2 48 260,8 86 019,0 35 557,3 49 751,0 85 308,3

Kuusk 11 818,1 22 196,2 34 014,4 11 372,2 22 200,5 33 572,6

Kask 17 456,4 30 176,6 47 633,0 17 131,7 30 002,7 47 134,5

Haab 4 858,1 3 575,9 8 434,0 4 737,0 3 482,1 8 219,1

Sanglepp 2 479,0 2 206,5 4 685,6 2 450,8 2 206,5 4 657,3

Hall lepp 714,5 1 875,7 2 590,2 705,4 1 875,7 2 581,1

Teised 673,7 240,8 914,5 665,8 230,7 896,5

Kokku 75 758,0 108 532,6 184 290,6 72 620,3 109 749,3 182 369,5

D. Maavaravarud

Maavara

M õ

õ tü

h ik

31.12.2024 31.12.2023

A k

ti iv

n e

t a

r- b

e v

a ru

K a

su tu

sõ ig

u se

su m

ä ä

r ü

h ik

u k

o h

(e u

ro d

e s)

V a

ru m

a k

su -

m u

s (m

ln e

u -

ro t)

A k

ti iv

n e

t a

r- b

e v

a ru

K a

su tu

sõ ig

u se

su m

ä ä

r ü

h ik

u k

o h

(e u

ro d

e s)

V a

ru m

a k

su -

m u

s (m

ln e

u -

ro t)

Põlevkivi mln t 883,7 3,2 2 810,0 909,4 3,2 2 919,1

Tsemendilubjakivi mln m3 56,1 3,2 178,5 56,3 3,0 170,4

Tehnoloogiline lubjakivi mln m3 23,5 3,2 74,7 23,6 3,0 71,5

Ehituslubjakivi mln m3 104,4 3,0 312,1 104,9 2,9 299,0

Täitelubjakivi mln m3 15,5 1,2 18,5 11,9 1,2 13,7

Kõrgemargiline ehituslubjakivi mln m3 39,9 3,0 119,4 28,0 2,9 79,9

Madalamargiline ehituslubjakivi mln m3 31,9 1,9 60,6 26,8 1,8 48,5

Tehnoloogiline dolokivi mln m3 12,1 3,3 40,4 12,1 3,3 40,5

Viimistlusdolokivi mln m3 2,7 3,2 8,6 2,7 3,1 8,4

Ehitusdolokivi mln m3 54,0 3,0 161,4 56,5 2,9 160,9

Kõrgemargiline ehitusdolokivi mln m3 6,6 3,0 19,9 3,4 2,9 9,6

155

Maavara

M õ

õ tü

h ik

31.12.2024 31.12.2023

A k

ti iv

n e

t a

r- b

e v

a ru

K a

su tu

sõ ig

u se

su m

ä ä

r ü

h ik

u k

o h

(e u

ro d

e s)

V a

ru m

a k

su -

m u

s (m

ln e

u -

ro t)

A k

ti iv

n e

t a

r- b

e v

a ru

K a

su tu

sõ ig

u se

su m

ä ä

r ü

h ik

u k

o h

(e u

ro d

e s)

V a

ru m

a k

su -

m u

s (m

ln e

u -

ro t)

Madalamargiline ehitusdolokivi mln m3 23,3 1,9 43,7 14,7 1,8 26,0

Täitedolokivi mln m3 14,1 1,2 17,1 14,1 1,2 16,2

Kristalliinne ehituskivi mln m3 1 245,1 2,4 3 025,5 1 245,1 2,3 2 888,5

Tsemendisavi mln m3 14,9 1,0 15,0 14,9 1,0 14,3

Keraamiline savi mln m3 9,9 0,9 9,1 9,9 0,9 8,7

Keramsiidisavi mln m3 7,8 1,1 8,6 7,9 1,0 8,2

Ehituskruus mln m3 60,0 2,9 175,9 63,6 2,8 179,4

Täitekruus mln m3 7,3 0,6 4,4 6,2 0,6 3,7

Tehnoloogiline liiv mln m3 5,9 2,8 16,4 6,0 2,6 15,6

Ehitusliiv mln m3 284,0 1,9 550,9 285,7 1,9 528,5

Täiteliiv mln m3 196,5 0,6 110,0 168,7 0,5 89,4

Meremuda (raviks) tuh t 1 407,7 0,0 0,0 1 407,7 0,0 0,0

Järvemuda (väetiseks) tuh t 170,9 0,0 0,0 170,9 0,0 0,0

Järvemuda (raviks) tuh t 1 127,3 0,0 0,0 1 127,9 0,0 0,0

Järvelubi tuh m3 731,0 0,0 0,0 731,0 0,0 0,0

Vähelagunenud turvas mln t 49,0 2,0 99,4 49,0 1,9 93,6

Hästilagunenud turvas mln t 164,8 2,2 362,5 163,5 2,2 359,7

Kokku 8 242,7 8 053,5

Maavaravarusid ei ole bilansis kajastatud. Kasutusõiguse tasu kajastatakse riigi aruandes tuluna vastavate varade kae- vandamise aastal. 2024. aastal sai riik (konsolideeritud) maavarade kaevandamisõiguse tasudest tulu 30,2 mln eurot (2023. a 30,6 mln eurot). Riik (konsolideerimata) sai tulu 47,2 mln eurot (2023. a 53,6 mln eurot).

Lisa a15

Muud kohustised ja saadud ettemaksed

mln eurot

Konsolideeritud Konsolideerimata

31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022

Lühiajalised muud kohusti- sed ja saadud ettemaksed 3 595,4 3 133,7 2 639,3 4 208,8 3 694,5 3 087,7

Intressivõlad 90,1 61,9 25,7 74,7 46,3 18,2

Muud viitvõlad 17,3 14,8 24,4 0,2 1,0 0,3

Toetuste andmise kohustised (vt lisa a19 B)

241,6 281,6 266,3 353,2 384,4 353,9

Taastuvenergia tasud toetuste andmiseks (vt lisa a19 B)

18,8 20,4 6,2 0,0 0,0 0,0

Tagatistasud 43,5 37,1 41,0 32,9 26,4 32,8

Klientide hoiused 1 330,0 1 370,8 1 235,1 2 051,7 1 972,8 1 741,3

Toetuste tagasimaksekohusti- sed

10,1 17,8 12,8 10,0 17,7 12,8

Varade müügiga seotud kohusti- sed (vt lisa a7)

0,0 9,2 54,0 0,0 0,0 0,0

Kohustis saastekvootide vahe- tustehingust

79,8 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0

Muud kohustised 57,6 59,9 18,1 24,7 18,4 17,7

Toetusteks saadud ettemaksed (vt lisa a19 A)

1 688,9 1 243,3 917,2 1 656,5 1 225,0 906,8

156

Konsolideeritud Konsolideerimata

31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022

Muud tulevaste perioodide tu- lud

17,7 16,9 38,5 4,9 2,5 3,9

Pikaajalised kohustised ja saadud ettemaksed

123,3 120,8 119,5 129,7 130,1 132,5

Võlad tarnijatele 11,9 9,0 6,4 2,0 1,7 1,4

Toetuste andmise kohustised (vt lisa a19 B)

0,0 0,0 0,0 46,2 50,3 54,6

Intressivõlad (vt lisa a17 B) 39,8 34,1 30,3 39,8 34,1 30,3

Muud kohustised 6,2 10,9 16,1 0,6 0,5 0,6

Toetusteks saadud ettemaksed (vt lisa a19 A)

40,3 42,5 44,8 40,3 42,5 44,8

Edasilükkunud ettevõtte tulu- maksu kohustised 18,8 13,7 12,9 0,0 0,0 0,0

Muud tulevaste perioodide tu- lud 6,3 10,6 9,0 0,8 1,0 0,8

Muud kohustised ja saadud ettemaksed kokku 3 718,7 3 254,5 2 758,8 4 338,5 3 824,6 3 220,2

Klientide hoiuste hulgas sisalduvad teiste avaliku sektori üksuste hoiused, mis on pangas seotud riigikassa kontserni- kontosse (vt lisa a2). Lisaks neile hoiustatakse klientide raha e-riigikassas avatud kontodel.

Taastuvenergia tasude jääk, mida tohib kasutada ainult taastuvenergia toetuste andmiseks, on eraldi real välja toodud ja lisas a19 B liidetud toetuste andmise kohustistele (vt ka arvestuspõhimõtete muutmine).

Lisa a16

Eraldised

mln eurot

Konsolideeritud Konsolideerimata

Lühiajalised Pikaajalised Kokku Lühiajalised Pikaajalised Kokku

Jääk seisuga 31.12.2022 855,6 4 111,1 4 966,7 387,7 4 025,7 4 413,4

Pensionieraldised 110,3 4 014,3 4 124,6 110,1 4 013,8 4 123,9

Keskkonnakaitselised eraldised 431,3 13,9 445,2 0,0 0,3 0,3

Garantiikohustiste ja laenutagatiste eral- dised

12,2 44,1 56,3 0,7 0,0 0,7

Kohtukulude eraldised 3,4 4,0 7,4 2,5 0,0 2,5

II samba kogumispensioni riigipoolne kohustis 270,5 0,0 270,5 270,5 0,0 270,5

Kindlustusfondidelt laekunud II samba väljamaksete eraldis

0,7 9,2 9,9 0,7 9,2 9,9

Muud eraldised 27,2 25,6 52,8 3,2 2,4 5,6

Liikumised 2023 -477,5 512,9 35,4 -250,0 496,2 246,2

Moodustamine 262,7 485,5 748,2 -0,1 469,1 469,0

Kulutamine -874,2 -0,6 -874,8 -383,5 0,0 -383,5

Arvestatud intressikulu 0,0 162,0 162,0 0,0 160,7 160,7

Ümberklassifitseerimine 134,0 -134,0 0,0 133,6 -133,6 0,0

Jääk seisuga 31.12.2023 378,1 4 624,0 5 002,1 137,7 4 521,9 4 659,6

Pensionieraldised 136,5 4 508,6 4 645,1 135,3 4 508,0 4 643,3

Keskkonnakaitselised eraldised 206,4 15,9 222,3 0,0 0,3 0,3

Garantiikohustiste ja laenutagatiste eral- dised

8,4 48,5 56,9 0,5 0,0 0,5

Kohtukulude eraldised 1,6 4,5 6,1 0,1 0,0 0,1

157

Konsolideeritud Konsolideerimata

Lühiajalised Pikaajalised Kokku Lühiajalised Pikaajalised Kokku

Kindlustusfondidelt laekunud II samba väljamaksete eraldis

0,7 8,5 9,2 0,7 8,5 9,2

Muud eraldised 24,5 38,0 62,5 1,1 5,1 6,2

Liikumised 2024 -58,2 337,4 279,2 16,7 348,2 364,9

Moodustamine 129,8 318,6 448,4 0,0 312,5 312,5

Kulutamine -333,3 0,0 -333,3 -128,1 0,0 -128,1

Arvestatud intressikulu 0,0 182,2 182,2 0,0 180,5 180,5

Muutus valitseva mõju lõppemisest -0,5 -17,6 -18,1 0,0 0,0 0,0

Ümberklassifitseerimine 145,8 -145,8 0,0 144,8 -144,8 0,0

Jääk seisuga 31.12.2024 319,9 4 961,4 5 281,3 154,4 4 870,1 5 024,5

Pensionieraldised 153,3 4 857,1 5 010,4 152,3 4 856,5 5 008,8

Keskkonnakaitselised eraldised 126,4 21,5 147,9 0,0 0,5 0,5 Garantiikohustiste ja laenutagatiste eral- dised 9,4 43,5 52,9 0,3 0,0 0,3

Kohtukulude eraldised 1,8 6,7 8,5 0,1 0,0 0,1 Kindlustusfondidelt laekunud II samba väljamaksete eraldis 0,6 7,9 8,5 0,6 7,9 8,5

Muud eraldised 28,4 24,7 53,1 1,1 5,2 6,3

A. Avaliku sektori pensionieraldised

A a

st a

a lg

u se

V ä

lj a

m a

k se

A rv

e st

a tu

in t-

re ss

ik u

M o

o d

u st

a m

in e

A a

st a

l õ

p u

2023. a kokku 4 123,9 -108,0 160,6 466,8 4 643,3

Politsei- ja piirivalve- ja päästeametnike pensionid 1 970,2 -44,2 77,0 198,8 2 201,8

Kaitseväelaste pensionid 1 152,7 -22,7 45,2 131,6 1 306,8

Kohtunike, prokuröride ja õiguskantsleri pensionid 293,7 -6,7 11,4 33,3 331,7

Parlamendipensionid 101,5 -8,2 3,8 14,2 111,3

Muud ametnike eripensionid 16,5 -0,9 0,6 1,1 17,3

Pensionisuurendused avaliku teenistuse seaduse alusel pensionäri- dele 333,5 -25,3 12,4 67,7 388,3

Pensionisuurendused avaliku teenistuse seaduse alusel töötajatele 255,8 0,0 10,2 20,1 286,1

2024. a kokku 4 643,3 -127,2 180,3 312,4 5 008,8

Politsei- ja piirivalve- ja päästeametnike pensionid 2 201,8 -52,7 85,7 210,6 2 445,4

Kaitseväelaste pensionid 1 306,8 -27,8 51,2 54,9 1 385,1

Kohtunike, prokuröride ja õiguskantsleri pensionid 331,7 -7,9 12,9 -22,1 314,6

Parlamendipensionid 111,3 -9,1 4,1 9,2 115,5

Muud ametnike eripensionid 17,3 -0,9 0,6 -0,7 16,3

Pensionisuurendused avaliku teenistuse seaduse alusel pensionäri- dele

388,3 -28,8 14,4 44,6 418,5

Pensionisuurendused avaliku teenistuse seaduse alusel töötajatele 286,1 0,0 11,4 15,9 313,4

2024. a lõpu seisuga arvestati avaliku sektori pensionieraldisi kokku 32 612 inimesele (2023. a lõpus 32 400 inimesele). Neist 15 597 olid jäänud pensionile (2023. a lõpus 15 093 pensionäri).

Kuna kindlustusmatemaatilised kasumid ja kahjumid pensionieraldistelt võivad iga-aastaselt oluliselt kõikuda, kajasta- takse need otse netovarade muutusena. 2024. a moodustasid need kokku kahjumi summas 168,0 mln eurot (2023. a kahjum 237,3 mln eurot). Kindlustusmatemaatilist kahjumit mõjutab keskmise palga ja pensioniindeksi pikaajalise prognoosi muutus. Jooksva perioodi eest lisandunud summad kajastatakse tööjõukuludes (vt lisa a23).

Konsolideeritud aruandes lisanduvad pensionieraldised Eesti Energia grupis.

158

B. Keskkonnakaitselised eraldised

Konsolideeritud Konsolideerimata

2024 2023 2024 2023

Jääk perioodi alguses 222,3 445,2 0,3 0,3

Moodustamine 65,5 206,4 0,2 0,0

Arvestatud intressikulu 0,8 0,8 0,0 0,0

Kulutamine -140,6 -430,1 0,0 0,0

Jääk perioodi lõpus 148,0 222,3 0,5 0,3

Keskkonnakaitselised eraldised on moodustatud peamiselt Eesti Energia grupis, sh kaevanduste ja elektrijaamade tu- haväljade sulgemiseks ning saastekvootide soetamiseks. Kulutamisest moodustavad 140,2 mln eurot kasvuhoonegaa- side emissooni katteks kuluks kantud saastekvoodid (2023. a 429,0 mln eurot, vt lisa a12).

C. Garantiikohustiste ja laenutagatiste eraldised

Riik (konsolideerimata) kajastab eraldisi kindlustuskahjude katmiseks AS-le KredEx Krediidikindlustus.

Konsolideeritud aruandes kajastuvad garantiikohustuste ja laenutagatiste eraldised Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA-s, Maaelu Edendamise SA-s ja AS-s KredEx Krediidikindlustus. 2024. a vähendati vastavaid eraldisi 2,3 mln euro võrra (2023. a suurendati 4,7 mln eurot) ja tehti väljamakseid summas 1,7 mln eurot (2023. a 4,1 mln eurot).

D. Kindlustusfondidelt laekunud II samba väljamaksete eraldis

Kogumispensioni seaduse alusel on kindlustusandjatel võimalik loobuda II samba pensionimaksete tegemisest, kandes kindlustuslepingutes kokku lepitud tagatisväärtuste summa üle riigile. Laekumised võetakse arvele eraldistena. 2024. ja 2023. a laekumisi ei esinenud. Riik tegi mõlemal aastal väljamakseid summas 0,7 mln eurot.

E. Muud eraldised

AS Eesti Loto moodustab lühiajalisi eraldisi võidufondi väljamaksmiseks. 2024. a maksti eraldistest välja 49,3 mln eurot (2023. a 46,8 mln eurot), moodustati uusi eraldisi summas 48,6 mln eurot (2023. a 45,7 mln eurot), jääk aasta lõpuks 3,8 mln eurot (2023. a lõpuks 4,5 mln eurot).

Muude eraldiste all kajastatakse veel mitmesuguseid eraldisi, sh preemiate maksmiseks, tervisekahjustuste hüvitami- seks, varade demonteerimiseks, kahjulike lepingute katteks, tegevuse reorganiseerimiseks.

Lisa a17

Laenukohustised

mln eurot

A. Konsolideeritud aruanne

A1. Laenukohustiste jaotus järelejäänud tähtaja järgi

Võlakirjad Laenud Kapitalirent Kokku

Jääk seisuga 31.12.2022 3 736,2 3 097,0 116,1 6 949,3

Kuni 1 aasta 1 075,2 239,4 13,2 1 327,8

1 kuni 5 aastat 133,9 1 052,3 58,4 1 244,6

Üle 5 aasta 2 527,1 1 805,3 44,5 4 376,9

Jääk seisuga 31.12.2023 3 691,9 4 406,8 100,9 8 199,6

Kuni 1 aasta 519,9 566,9 16,3 1 103,1

1 kuni 5 aastat 126,3 1 792,3 48,9 1 967,5

Üle 5 aasta 3 045,7 2 047,6 35,7 5 129,0

Jääk seisuga 31.12.2024 5 338,3 4 265,5 88,3 9 692,1

Kuni 1 aasta 982,8 384,0 16,4 1 383,2

1 kuni 5 aastat 167,2 2 124,0 36,2 2 327,4

Üle 5 aasta 4 188,3 1 757,5 35,7 5 981,5

159

A2. Laenukohustiste liikumine ja intressikulu

Võlakirjad Laenud Kapitalirent Kokku

Jääk seisuga 31.12.2022 3 736,2 3 097,0 116,1 6 949,3

Saadud 1 321,3 1 766,8 21,1 3 109,2

Ümberklassifitseerimine 0,0 0,0 -4,4 -4,4

Laenunõuetega tasaarveldatud 0,0 -4,8 0,0 -4,8

Tagasi makstud -1 382,1 -444,6 -32,7 -1 859,4

Laenukulu amortisatsioon 16,5 -8,1 0,7 9,1

Valuuta ümberhindluse kursivahed 0,0 0,5 0,1 0,6

Jääk seisuga 31.12.2023 3 691,9 4 406,8 100,9 8 199,6

Saadud 3 933,3 490,8 13,9 4 438,0

Tasaarveldatud 0,0 -4,8 -2,6 -7,4

Tagasi makstud -2 292,2 -631,6 -21,1 -2 944,9

Vähenemine valitseva mõju lõppemisest 0,0 0,0 -2,8 -2,8

Laenukulu amortisatsioon 5,3 4,2 0,0 9,5

Valuuta ümberhindluse kursivahed 0,0 0,1 0,0 0,1

Jääk seisuga 31.12.2024 5 338,3 4 265,5 88,3 9 692,1

Intressikulu 2023. a -89,7 -125,9 -6,0 -221,6

Keskmine intressimäär (%) 2,4% 3,4% 5,5% 2,9%

Intressikulu 2024. a -144,7 -187,7 -6,7 -339,1

Keskmine intressimäär (%) 3,2% 4,3% 7,1% 3,8%

Tütarettevõtjad, kes koostavad aruandeid rahvusvaheliste finantsaruandluse standardite alusel, kapitaliseerisid intres- sikulu laenudelt materiaalse põhivara maksumusse summas 62,6 mln eurot (2023. aastal 33,6 mln eurot) (vt lisa a27).

Kapitalirendi tingimustel soetatud varad on kajastatud lisas a11. Laenude tagatisena antud garantiid ja panditud varad on kajastatud lisas a30. Laenude katteks panditud põhivarade jääkväärtus on kajastatud lisades a10 ja a11.

Kapitalirendi ümberklassifitseerimisena kajastuvad müügiootel varadega seotud kohustised (vt lisa a7) ja ennetähtaeg- selt lõpetatud kapitalirendilepingud.

Laenunõuetega on tasaarveldatud EFSF raamlepingust tulenev Eesti riigi osakaalule vastava võlakohustiste summa vä- henemine (vt lisa a17 B).

Hübriidvõlakirjad

2024. a kaasas Eesti Energia grupp Londoni börsil roheliste hübriidvõlakirjade pakkumisega 400,0 mln eurot täienda- vat kapitali. Võlakirjade tehingukulud olid 8,3 miljonit eurot. Võlakirjadega kaasatud kapitali tohib investeerida ainult rohelistesse projektidesse. Võlakirjadel ei ole tagasimakse tähtaega ning emiteerijal on võimalik intresside maksmist täielikult või osaliselt edasi lükata. Võlakirjade intressimäär on 7,875%, alates 2034 aastast 5,165% ja alates 2049 aas- tast 5,415%. 2024. a arvestati neilt intresse 14,7 mln eurot ning sellest maksti ära 7,9 mln eurot. Tulevaste perioodide intressimak- sete jääk aasta lõpu seisuga oli 6,8 mln eurot.

B. Konsolideerimata aruanne

B1. Laenukohustiste jaotus järelejäänud tähtaja järgi

Võlakirjad Laenud Kapitalirent Kokku

Jääk seisuga 31.12.2022 2 831,5 2 128,7 0,1 4 960,3

Kuni 1 aasta 349,7 68,0 0,1 417,8

1 kuni 5 aastat 0,0 498,2 0,0 498,2

Üle 5 aasta 2 481,8 1 562,5 0,0 4 044,3

Jääk seisuga 31.12.2023 3 509,5 2 266,0 0,0 5 775,5

Kuni 1 aasta 512,3 68,0 0,0 580,3

1 kuni 5 aastat 0,0 646,1 0,0 646,1

Üle 5 aasta 2 997,2 1 551,9 0,0 4 549,1

Jääk seisuga 31.12.2024 5 163,4 2 093,3 0,0 7 256,7

Kuni 1 aasta 975,1 139,4 0,0 1 114,5

1 kuni 5 aastat 0,0 740,3 0,0 740,3

Üle 5 aasta 4 188,3 1 213,6 0,0 5 401,9

160

B2. Laenukohustiste liikumine ja intressikulu

Võlakirjad Laenud Kapitalirent Kokku

Jääk seisuga 31.12.2022 2 831,5 2 128,7 0,1 4 960,3

Saadud 1 321,4 210,0 0,0 1 531,4

Laenukulu amortisatsioon 9,3 0,0 0,0 9,3

Tagasi makstud -652,7 -67,9 -0,1 -720,7

Laenunõuetega tasaarveldatud 0,0 -4,8 0,0 -4,8

Jääk seisuga 31.12.2023 3 509,5 2 266,0 0,0 5 775,5

Saadud 3 933,3 0,0 0,0 3 933,3

Laenukulu amortisatsioon 5,2 0,1 0,0 5,3

Tagasi makstud -2 284,6 -168,0 0,0 -2 452,6

Laenunõuetega tasaarveldatud 0,0 -4,8 0,0 -4,8

Jääk seisuga 31.12.2024 5 163,4 2 093,3 0,0 7 256,7

Intressikulu 2023. a (vt lisa a27) -65,5 -50,5 -116,0

Keskmine intressimäär 2,1% 2,3% 2,2%

Intressikulu 2024. a (vt lisa a27) -136,6 -62,9 -199,5

Keskmine intressimäär 3,2% 2,9% 3,1%

Laenude hulgas kajastub EFSF raamlepingust tulenev Eesti riigi osakaalule vastav võlakohustiste summa 442,3 mln eurot (2023. a lõpul 447,1 mln eurot), mis laenati välja Euroopa Liidu toetusprogrammi alusel. Laenukohustistele lisan- duvad pikaajalised intressikohustised summas 39,8 mln eurot (2023. a lõpul 34,1 mln eurot) (vt lisa a15). Nimetatud kohustised on kajastatud ka nõuetena EFSFist laenu saanud riikide vastu (vt lisa a6).

Võlakirjad 31.12.2024 seisuga:

Arvelduskuupäev Jääk Kaalutud keskmine tootlus Lunastustähtaeg

12.07.2024 50,0 3,650% 13.01.2025

12.07.2024 35,0 3,650% 13.01.2025

15.07.2024 50,0 3,640% 15.01.2025

14.08.2024 50,0 3,410% 14.02.2025

12.09.2024 15,0 3,370% 12.02.2025

12.09.2024 20,0 3,320% 12.03.2025

12.09.2024 50,0 3,320% 12.03.2025

08.10.2024 75,0 2,960% 08.05.2025

14.10.2024 100,0 3,120% 14.03.2025

13.11.2024 65,0 2,880% 13.05.2025

10.12.2024 50,0 3,060% 10.01.2025

04.04.2024 144,0 3,601% 02.04.2025

27.09.2024 90,0 3,172% 02.04.2025

27.09.2024 190,0 2,862% 25.09.2025

16.09.2024 200,0 3,300% 16.09.2026

03.06.2020 1 500,0 0,235% 10.06.2030

05.10.2022 1 000,0 4,023% 12.10.2030

06.06.2023 500,0 3,618% 12.10.2030

10.01.2024 1 000,0 3,348% 17.01.2034

Kokku 5 184,0

Võlakirjad 31.12.2023 seisuga:

Arvelduskuupäev Jääk Kaalutud keskmine tootlus Lunastustähtaeg

14.11.2023 30,0 3,990% 15.01.2024

01.12.2023 4,0 3,980% 01.02.2024

21.12.2023 5,0 3,990% 21.03.2024

28.03.2023 125,0 3,324% 28.03.2024

28.09.2023 81,0 4,088% 28.03.2024

25.04.2023 72,0 3,680% 25.04.2024

161

28.09.2023 204,0 4,111% 27.09.2024

03.06.2020 1 500,0 0,235% 10.06.2030

05.10.2022 1 000,0 4,023% 12.10.2030

06.06.2023 500,0 3,618% 12.10.2030

Kokku 3 521,0

Võetud laenud 31.12.2024 seisuga lisaks EFSF raamlepingust tulenevale kohustisele: Lepingu

kuupäev Laenuandja Laenu jääk Intress Tähtaeg

17.12.2014 EIB 25,7 3M Euribor + 0,204% 16.07.2025

17.12.2014 EIB 20,0 3M Euribor + 0,273% 20.07.2030

02.12.2016 EIB 29,3 3M Euribor + 0,204% 16.07.2025

02.12.2016 EIB 95,0 3M Euribor + 0,273% 20.07.2030

29.04.2021 EIB 94,0 3M Euribor + 0,066% 30.01.2032

26.03.2020 NIB 747,7 6M Euribor + 0,32% 30.03.2035

09.06.2020 CEB 200,0 3M Euribor + 0,23% 05.05.2036

11.05.2021 Euroopa Komisjoni töötusriski leevendamise ra- hastu 140,0 0% 04.07.2029

11.05.2021 Euroopa Komisjoni töötusriski leevendamise ra- hastu 90,0 0,75% 04.01.2047

22.06.2023 EIB 210,0 6M Euribor + 0,179% 19.12.2033

Kokku 1 651,7

Võetud laenud 31.12.2023 seisuga lisaks EFSF raamlepingust tulenevale kohustisele: Lepingu

kuupäev Laenuandja Laenu jääk Intress Tähtaeg

17.12.2014 EIB 51,4 3M Euribor + 0,204% 16.07.2025

17.12.2014 EIB 20,0 3M Euribor + 0,273% 20.07.2030

02.12.2016 EIB 58,6 3M Euribor + 0,204% 16.07.2025

02.12.2016 EIB 195,0 3M Euribor + 0,273% 20.07.2030

29.04.2021 EIB 107,0 3M Euribor + 0,066% 30.01.2032

26.03.2020 NIB 747,7 6M Euribor + 0,32% 30.03.2035

09.06.2020 CEB 200,0 3M Euribor + 0,23% 05.05.2036

11.05.2021 Euroopa Komisjoni töötusriski leevendamise ra- hastu 140,0 0% 04.07.2029

11.05.2021 Euroopa Komisjoni töötusriski leevendamise ra- hastu 90,0 0,75% 04.01.2047

22.06.2023 EIB 210,0 6M Euribor + 0,179% 19.12.2033

Kokku 1 819,7

162

Lisa a18

Tuletisinstrumendid

mln eurot

Konsolideeritud

31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022

Varad Kohustised Varad Kohustised Varad Kohustised

Elektrienergia ostu forward-, futuur- ja pikaajali- sed lepingud - rahavoogude riskimaandamisinst- rumendid 165,4 14,2 152,3 41,2 399,8 0,1

Elektrienergia ostu forward-, futuur- ja pikaajali- sed lepingud - kauplemisderivatiivid läbi tule- miaruande 123,6 4,2 131,1 1,6 206,4 0,8

Gaasi ostu forward- ja futuurlepingud -rahavoo- gude riskimaandamisinstrumendid 3,6 0,0 0,0 15,2 6,0 0,0

Gaasi ostu forward- ja futuurlepingud -kauple- misderivatiivid läbi tulemiaruande 1,8 0,0 3,3 5,6 58,6 60,3

Vedelkütuse müügi swap- ja forwardlepingud - rahavoogude riskimaandamisinstrumendid 0,0 1,9 4,4 -0,1 3,5 89,8

Vedelkütuse müügi swap- ja forwardlepingud - kauplemisderivatiivid läbi tulemiaruande 0,2 1,0 4,0 9,1 0,4 0,4

Elektrienergia universaalteenus 0,0 0,0 9,1 0,0 0,0 37,1

Rohesertifikaadid - kauplemisderivatiivid läbi tu- lemiaruande

2,9 5,6 4,4 10,2 7,0 9,4

Muud tuletisinstrumendid 0,0 0,1 0,0 1,6 0,0 3,3

Intressimäära vahetuslepingud - rahavoogude riskimaandamisinstrumendid 5,8 0,0 8,9 0,0 0,0 0,0

Intressimäära vahetuslepingud - läbi tule- miaruande 0,0 0,3 0,0 0,0 14,6 0,0

Kokku tuletisinstrumendid 303,3 27,3 317,5 84,4 696,3 201,2

Sh lühiajaline osa 90,0 22,6 59,7 67,8 199,8 169,1

Sh pikaajaline osa 213,3 4,7 257,8 16,6 496,5 32,1

Riskimaandamise reserv

2024 2023

Riskimaandamise reserv perioodi alguses 141,6 698,4

Tuletisinstrumentide turuväärtuse muutus -31,8 -438,8

Kajastatud tegevustulude vähendamisena (+) 11,1 48,2

Kajastatud tegevuskulude suurendamisena (+) vähendamisena (-) 28,9 -162,1

Kajastatud intressikulu vähendamisena (-) suurenemisena (+) -4,2 -3,5

Vähemusosaluse osa riskimaandamisinstrumentidest 0,0 -0,6

Riskimaandamise reserv perioodi lõpus 145,6 141,6

163

Lisa a19

Saadud ja antud toetused

mln eurot

A. Saadud toetused

A1. Konsolideeritud aruanne

Jääk seisuga 31.12.2022

A rv

e st

a tu

d t

u lu

0 2

Jääk seisuga 31.12.2023

A rv

e st

a tu

d t

u lu

0 2

Jääk seisuga 31.12.2024

N õ

u d

e d

is a

a 5

)

L a

e k

u n

u d

tt e

m a

k se

(l is

a a

1 5

)

N õ

u d

e d

is a

a 5

)

L a

e k

u n

u d

tt e

m a

k se

(l is

a a

1 5

)

N õ

u d

e d

is a

a 5

)

L a

e k

u n

u d

tt e

m a

k se

(l is

a a

1 5

)

Euroopa Liidu fondidest 709,4 879,1 1 236,2 870,3 1 097,4 1 083,7 756,0 1 454,6

Muu välisabi 12,4 32,7 55,9 17,8 141,8 185,0 23,9 230,2

Kodumaised toetused 1,0 50,2 24,9 0,7 46,6 30,3 0,9 44,4

Saadud toetused kokku 722,8 962,0 1 317,0 888,8 1 285,8 1 299,0 780,8 1 729,2

Euroopa Liidu fondidest saadud välistoetusi nõuti tagasi 17,8 mln euro väärtuses (2023. a 35,1 mln eurot), sellest edasi vahendatud välisabi 13,3 mln eurot (2023. a 5,7 mln eurot) (kajastub tulu vähenemisena). 2023. a saadud kodumaiseid toetusi on tagasiulatuvalt vähendatud 21,3 mln euro võrra (elimineeritud grupisisesed taastuvenergia toetused, vt ka arvestuspõhimõtete muutmine).

A1.1. Saadud toetuste tulu tegevusala järgi

2024 2023

T e

g e

v u

sk u

lu d

e k

V a

h e

n d

a tu

d t

e g

e -

v u

sk u

lu d

e k

P õ

h iv

a ra

s o

e tu

- se

k s

V a

h e

n d

a tu

d p

õ h

i- v

a ra

s o

e tu

se k

T e

g e

v u

sk u

lu d

e k

V a

h e

n d

a tu

d t

e g

e -

v u

sk u

lu d

e k

P õ

h iv

a ra

s o

e tu

- se

k s

V a

h e

n d

a tu

d p

õ h

i- v

a ra

s o

e tu

se k

Põllumajandus 12,5 226,7 5,2 51,9 11,8 235,6 7,2 59,8

Transport 9,4 0,1 220,4 14,1 6,6 0,0 139,3 53,4

Elamumajandus 0,0 0,0 0,4 64,4 0,0 0,0 0,1 39,5

Muu majandus 34,3 24,5 115,1 29,3 27,7 32,2 167,2 54,4

Keskkonnakaitse 8,0 3,0 4,2 10,8 16,4 5,2 3,7 12,5

Haridus 35,2 48,9 0,1 0,5 28,8 39,4 63,2 20,3

Tervishoid 12,2 0,2 27,3 0,4 11,5 1,0 75,6 21,6

Sotsiaalne kaitse 14,3 4,2 5,0 0,2 21,3 15,3 0,6 8,8

Üldised valitsussektori teenused 34,4 5,0 19,1 13,4 29,3 6,2 23,9 6,6

Riigikaitse 15,8 119,9 69,1 4,1 9,1 0,4 35,6 0,0

Vaba aeg, kultuur, religioon 11,2 4,1 -0,2 2,1 8,5 3,1 0,2 1,1

Avalik kord ja julgeolek 11,7 0,1 6,2 0,2 8,9 0,3 3,6 0,2

Saadud toetuste tulu kokku 199,0 436,7 471,9 191,4 179,9 338,7 520,2 278,2

Vahendatud toetused kokku 628,1 mln eurot (2023. a kokku 616,9 mln eurot) kajastavad saadud toetusi Euroopa Liidu fondidest ja muud välisabi, mida riik ei kasutanud oma tegevuskuludeks ega põhivara soetamiseks, vaid andis edasi kasusaajatele väljaspool riiki (kajastatud ka antud toetustena, vt osa B). Põhivarade soetuseks ning põhivarade soetuse vahendamiseks saadud toetusi kajastatakse investeerimistegevuse ra- havoogudena. Samuti on rahavoogude aruandes arvestatud põhivara soetuseks saadavate sihtfinantseerimise nõuete vähenemisega 113,7 mln euro võrra (2023. a suurenemine 163,8 mln eurot) ja saadud ettemaksete suurenemisega 23,1 mln euro võrra (2023. a 183,0 mln eurot). Põhivara soetuseks laekunud sihtfinantseerimist vähendab ka mitterahaline sihtfinantseerimine (vt lisa a11).

164

A2. Konsolideerimata aruanne

Jääk seisuga 31.12.2022

A rv

e st

a tu

d t

u lu

0 2

Jääk seisuga 31.12.2023

A rv

e st

a tu

d t

u lu

0 2

Jääk seisuga 31.12.2024

N õ

u d

e d

is a

a 5

)

L a

e k

u n

u d

tt e

m a

k se

(l is

a a

1 5

)

N õ

u d

e d

is a

a 5

)

L a

e k

u n

u d

tt e

m a

k se

(l is

a a

1 5

)

N õ

u d

e d

is a

a 5

)

L a

e k

u n

u d

tt e

m a

k se

(l is

a a

1 5

)

Euroopa Liidu fondidest 709,1 871,9 1 188,6 869,7 1 087,1 1 000,0 756,2 1 434,3

Muu välisabi 12,2 28,9 52,1 15,2 133,5 181,4 20,6 217,6

Kodumaised toetused 1,0 50,8 14,8 0,9 46,9 19,3 0,9 44,9

Saadud toetused kokku 722,3 951,6 1 255,5 885,8 1 267,5 1 200,7 777,7 1 696,8

A2.1. Saadud toetuste tulu tegevusala järgi

2024 2023

T e

g e

v u

sk u

lu d

e k

V a

h e

n d

a tu

d t

e g

e -

v u

sk u

lu d

e k

P õ

h iv

a ra

e tu

- se

k s

V a

h e

n d

a tu

d p

õ h

i- v

a ra

s o

e tu

se k

T e

g e

v u

sk u

lu d

e k

V a

h e

n d

a tu

d t

e g

e -

v u

sk u

lu d

e k

P õ

h iv

a ra

e tu

- se

k s

V a

h e

n d

a tu

d p

õ h

i- v

a ra

s o

e tu

se k

Põllumajandus 11,8 226,9 3,5 53,5 10,2 237,0 7,1 59,9

Transport 2,5 6,6 65,4 168,6 1,8 4,0 58,1 125,8

Elamumajandus 0,0 0,0 0,0 64,8 0,0 0,0 0,0 39,6

Muu majandus 14,6 39,5 9,7 58,9 10,9 48,0 122,5 64,1

Keskkonnakaitse 6,1 4,8 2,8 12,2 7,9 14,2 0,6 15,6

Haridus 31,0 52,3 0,1 0,5 25,7 41,9 63,3 20,3

Tervishoid 3,1 0,2 0,3 27,2 4,0 1,4 1,1 94,6

Üldised valitsussektori teenused 26,2 11,4 19,0 13,4 23,5 10,3 20,5 10,0

Sotsiaalne kaitse 13,8 4,6 5,0 0,2 21,2 15,3 0,8 8,5

Riigikaitse 14,7 119,9 69,1 4,1 8,1 0,7 32,6 1,4

Vaba aeg, kultuur, religioon 4,3 7,4 -0,3 2,1 4,8 3,9 0,0 1,0

Avalik kord ja julgeolek 12,1 0,2 6,4 0,2 9,0 0,4 3,7 0,2

Saadud toetuste tulu kokku 140,2 473,8 181,0 405,7 127,1 377,1 310,3 441,0

Vahendatud toetused kokku 879,5 mln eurot (2023. a kokku 818,1 mln eurot) kajastavad saadud toetusi Euroopa Liidu fondidest ja muud välisabi ning saastekvootide müügist saadud tulu, mida riik ei kasutanud oma tegevuskuludeks ega põhivara soetamiseks, vaid andis edasi kasusaajatele väljaspool riiki (kajastatud ka antud toetustena, vt osa B). Põhivarade soetuseks ning põhivarade soetuse vahendamiseks saadud toetusi kajastatakse investeerimistegevuse ra- havoogudena. Samuti on rahavoogude aruandes arvestatud põhivara soetuseks saadavate sihtfinantseerimise nõuete vähenemisega 112,2 mln euro võrra (2023. a suurenemine 161,5 mln eurot) ja saadud ettemaksete suurenemisega 20,7 mln euro võrra (2023. a 182,1 mln eurot). Põhivara soetuseks laekunud sihtfinantseerimist vähendab ka mitterahaline sihtfinantseerimine (vt lisa a11).

B. Antud toetused

B1. Konsolideeritud aruanne

Jääk seisuga 31.12.2022

A rv

e st

a tu

d k

u lu

0 2

Jääk seisuga 31.12.2023

A rv

e st

a tu

d k

u lu

0 2

Jääk seisuga 31.12.2024

M a

k st

u d

e t-

te m

a k

se d

is a

a 5

)

K o

h u

st is

e d

is a

a 1

5 )

M a

k st

u d

e t-

te m

a k

se d

is a

a 5

)

K o

h u

st is

e d

is a

a 1

5 )

M a

k st

u d

e t-

te m

a k

se d

is a

a 5

)

K o

h u

st is

e d

is a

a 1

5 )

Euroopa Liidu fondidest 15,4 144,6 -604,0 34,4 175,3 -807,8 102,1 155,6

Muu välisabi 17,6 3,1 -12,9 2,9 3,2 -96,0 0,4 0,4

Kodumaised toetused 109,6 124,8 -6 985,1 93,5 123,5 -6 918,4 84,7 104,4

Antud toetused kokku 142,6 272,5 -7 602,0 130,8 302,0 -7 822,2 187,2 260,4

165

Tagasiulatuvalt on lisatud kohustistele taastuvenergia tasude jääk, mida tohib kasutada ainult taastuvenergia toetus- teks (vt lisa a15). 2023. a antud toetusi on suurendatud tagasiulatuvalt taastuvenergia toetustega 54,3 mln euro suuru- ses summas (vt ka arvestuspõhimõtete muutmine).

B1.1. Antud toetused tegevusala järgi

2024 2023

S o

ts ia

a l-

to e

tu se

T e

g e

v u

s- k

u lu

d e

k s

P õ

h iv

a ra

e tu

se k

S o

ts ia

a l-

to e

tu se

T e

g e

v u

s- k

u lu

d e

k s

P õ

h iv

a ra

e tu

se k

Sotsiaalne kaitse -3 917,0 -929,8 -0,2 -3 654,5 -935,2 -10,5

Haridus -36,0 -1 075,9 -11,5 -29,6 -975,6 -49,5

Põllumajandus 0,0 -252,2 -60,6 0,0 -271,1 -70,2

Transport 0,0 -118,8 -25,4 0,0 -127,4 -63,9

Elamumajandus 0,0 -0,3 -64,8 0,0 -0,6 -63,0

Muu majandus 0,0 -136,1 -33,7 0,0 -182,6 -55,5

Üldised valitsussektori teenused -0,1 -462,6 -42,2 -0,1 -501,7 -40,7

Keskkonnakaitse -0,2 -16,6 -26,9 0,0 -17,5 -23,0

Vaba aeg, kultuur, religioon -1,1 -172,7 -46,9 -1,1 -168,0 -45,8

Riigikaitse -18,1 -190,3 -12,5 -15,8 -63,8 -8,3

Tervishoid -0,6 -151,9 -1,3 -0,9 -182,3 -27,2

Avalik kord ja julgeolek -0,1 -11,0 -4,8 0,0 -13,7 -2,9

Antud toetuste kulu kokku -3 973,2 -3 518,2 -330,8 -3 702,0 -3 439,5 -460,5 Rahavoogude aruandes on põhivara soetuseks antud sihtfinantseerimist korrigeeritud mitterahalise sihtfinantseerimi- sega (vt lisa a11). Lisaks on arvestatud põhivara soetuseks antavate sihtfinantseerimise kohustiste vähenemisega 24,2 mln euro võrra (2023. a suurenemine 11,7 mln eurot) ja tehtud ettemaksete suurenemisega 5,6 mln euro võrra (2023. a 5,2 mln eurot).

B2. Konsolideerimata aruanne

Jääk seisuga 31.12.2022

A rv

e st

a tu

d k

u lu

0 2

Jääk seisuga 31.12.2023

A rv

e st

a tu

d k

u lu

0 2

Jääk seisuga 31.12.2024

M a

k st

u d

e t-

te m

a k

se d

is a

a 5

)

K o

h u

st is

e d

is a

a 1

5 )

M a

k st

u d

e t-

te m

a k

se d

is a

a 5

)

K o

h u

st is

e d

is a

a 1

5 )

M a

k st

u d

e t-

te m

a k

se d

is a

a 5

)

K o

h u

st is

e d

is a

a 1

5 )

Euroopa Liidu fondidest 29,0 192,2 -805,1 72,9 228,9 -1 059,2 200,6 212,5

Muu välisabi 15,3 3,5 -13,0 0,7 3,7 -96,0 0,4 0,6

Kodumaised toetused 175,6 212,8 -7 267,9 127,0 202,1 -7 249,0 145,8 186,3

Antud toetused kokku 219,9 408,5 -8 086,0 200,6 434,7 -8 404,2 346,8 399,4

B2.1. Antud toetuste kulu tegevusala järgi

2024 2023

S o

ts ia

a l-

to e

tu se

T e

g e

v u

s- k

u lu

d e

k s

P õ

h iv

a ra

e tu

se k

S o

ts ia

a l-

to e

tu se

T e

g e

v u

s- k

u lu

d e

k s

P õ

h iv

a ra

e tu

se k

Sotsiaalne kaitse -3 942,8 -930,6 -0,3 -3 654,5 -935,7 -12,8

Haridus -35,8 -1 100,4 -11,5 -29,6 -1 001,4 -50,3

Põllumajandus 0,0 -249,3 -62,3 0,0 -270,1 -70,3

Transport 0,0 -222,8 -216,7 0,0 -219,3 -153,5

Elamumajandus 0,0 -0,8 -65,1 0,0 -1,0 -63,6

Muu majandus 0,0 -138,2 -91,8 0,0 -212,9 -77,1

Üldised valitsussektori teenused -0,1 -480,0 -43,4 -0,1 -511,4 -49,2

Vaba aeg, kultuur, religioon -0,9 -264,3 -52,1 -1,1 -255,6 -50,8

Keskkonnakaitse 0,0 -30,3 -28,6 0,0 -37,8 -23,6

166

2024 2023

S o

ts ia

a l-

to e

tu se

T e

g e

v u

s- k

u lu

d e

k s

P õ

h iv

a ra

e tu

se k

S o

ts ia

a l-

to e

tu se

T e

g e

v u

s- k

u lu

d e

k s

P õ

h iv

a ra

e tu

se k

Tervishoid -0,5 -153,0 -38,1 -0,9 -183,7 -107,1

Riigikaitse -18,1 -197,5 -12,5 -15,8 -68,7 -11,1

Avalik kord ja julgeolek -0,1 -11,5 -4,8 0,0 -14,1 -2,9

Antud toetused kokku -3 998,3 -3 778,7 -627,2 -3 702,0 -3 711,7 -672,3 Põhivara soetuseks antud toetusi kajastatakse investeerimistegevuse rahavoogudes. Rahavoogude aruandes on põhi- vara soetuseks antud sihtfinantseerimist korrigeeritud mitterahalise sihtfinantseerimisega (vt lisa a11). Lisaks on ar- vestatud põhivara soetuseks antud sihtfinantseerimise kohustiste suurenemisega 7,7 mln euro võrra (2023. a suurene- mine 8,7 mln eurot) ja tehtud ettemaksete suurenemisega 90,7 mln euro võrra (2023. a suurenemine 26,0 mln eurot).

B2.2. Sotsiaaltoetused toetuse liigi järgi

2024 2023

Pensionid -2 845,0 -2 544,8

Üksi elava pensionäri toetus -18,0 -12,7

Peretoetused -791,8 -858,9

Erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks ja kogumispensioni maksed -94,4 -92,7

Puudega inimestele -145,9 -77,0

Õppetoetused -30,7 -24,1

Pensionieraldised avaliku sektori töövõtjatele (vt lisa a16 A, a23) -44,6 -67,7

Muud toetused -27,9 -24,1

Sotsiaaltoetused kokku -3 998,3 -3 702,0

B.2.3. Tegevuskuludeks ja põhivara soetuseks antud toetused saaja järgi

2024 2023

Tegevuskulu- deks

Põhivara soe- tuseks

Tegevuskulu- deks

Põhivara soetuseks

Kohaliku omavalitsuse üksustele -815,9 -69,7 -839,2 -129,0

Tervisekassale -423,9 0,0 -426,6 -1,0

Töötukassale -596,0 0,0 -565,4 0,0

Avalik-õiguslikele ülikoolidele -356,3 -9,1 -308,5 -19,9

Muudele avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele -127,5 -32,5 -123,4 -41,0

Muudele valitsussektorisse kuuluvatele üksustele -524,1 -290,7 -484,2 -266,6 Valitsussektorisse mittekuuluvatele avaliku sektori üksustele -22,2 -35,4 -56,5 -20,0

Erasektorisse kuuluvatele sihtasutustele ja mittetu- lundusühingutele -153,0 -64,2 -148,9 -46,8

Muudele erasektorisse kuuluvatele residentidele -304,8 -117,2 -346,3 -145,6

Mitteresidentidele -455,0 -8,4 -412,7 -2,4

Kokku -3 778,7 -627,2 -3 711,7 -672,3

Mitteresidentidele antud toetustest moodustasid maksed Euroopa Liidu eelarvesse 285,2 mln eurot (2023. a 343,8 mln eurot).

167

Lisa a20

Reservid

mln eurot

A. Stabiliseerimisreserv

Stabiliseerimisreserv on riigieelarve vahenditest ja muudest seadusandluse alusel kindlaksmääratud laekumistest moodustatud vara kogum, mis on reguleeritud Riigieelarve seaduse § 71-74 alusel.

Stabiliseerimisreservi eesmärk on üldmajanduslike riskide vähendamine, sotsiaalmajanduslike kriiside vältimine või leevendamine, eriolukorra, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra või muu erakorralise olukorra või olulise mõjuga kriisi lahendamine või ennetamine või kollektiivse enesekaitse lepingus ettenähtud kohustuste täitmine, finantsasutus- tele likviidsus- või maksevõimega seotud raskusi või makse- ja arveldussüsteemides olulisi tõrkeid põhjustada võiva finantskriisi lahendamine või ennetamine.

Aruandeaastal ega võrreldaval perioodil ei võetud stabiliseerimisreservist raha välja.

2024 2023

Jääk perioodi alguses 440,2 423,9

Finantstulu reservi paigutamiselt 13,1 16,3

Jääk perioodi lõpus 453,3 440,2

Riigieelarve seaduse § 71 lg 2 punkt 2 ja raamatupidamise seaduse § 38 lõiked 7-10 reguleerivad riigi konsolideerimata rahavoolise ülejäägi arvestust ja selle jaotamist. Riigikogu võib otsustada selle kandmise stabiliseerimisreservi, kui riigi majandusaasta konsolideerimata tulem on positiivne ja korrigeeritud konsolideerimata rahavoog on ülejäägis.

Riigi konsolideerimata rahavoolise ülejäägi/puudujäägi arvestus

2024 2023

Rahavood põhitegevusest kokku -32,0 -808,8

Rahavood investeerimistegevusest kokku -1 120,0 -79,7

Miinus likviidsete finantsvarade ja stabiliseerimisreservi vahendite paigutamise rahavood 655,0 -485,5

Pikaajaliste võlakohustiste tagasimaksed, makstud intressid ja muud finantskulud -2 697,6 -861,3

Kokku -3 194,6 -2 235,3

B. Omandireformi reservfond

Omandireformi reservfond on moodustatud Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse alusel.

2024 2023

Jääk perioodi alguses 51,4 50,4

Maa erastamisest laekunud tulu 3,7 4,6

Erastamise korraldamisega seotud kulude hüvitamine -3,4 -3,6

Jääk perioodi lõpus 51,7 51,4

C. Riigikassa likviidsusreserv

31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022

Likviidsusreserv (likviidsed varad) 2 886,5 2 071,0 2 536,6

Klientide nõudmiseni hoiused riigikassas (kohustised) 2 041,5 1 952,5 1 718,1

Likviidsusreservi ja nõudmiseni hoiuste vahe 845,0 118,5 818,5

Riigikassa loeb likviidsusreserviks raha pangakontodel, võlakirju kauplemisportfellis ja neilt arvestatud intressinõu- deid. Likviidsusreservist eraldi hoiab riigikassa stabiliseerimisreservi vahendeid. Likviidsusreservist on lahutatud ka omandireformi reservfondi vahendid.

168

Lisa a21

Kaupade ja teenuste müük

mln eurot

Konsolideeritud Konsolideerimata

2024 2023 2024 2023

Riigilõivud (vt lisa a4) 91,7 86,5 92,2 87,0

Tulu majandustegevusest 4 082,2 4 312,1 339,7 433,9

Tulu elektrienergia müügist 1 590,6 1 740,4 0,0 0,0

Tulu gaasienergia müügist 109,8 103,0 0,0 0,0

Tulu tervishoiust 835,1 743,1 6,8 8,5

Tulu transporditeenustelt 278,2 292,6 9,6 5,6

Tulu põllu- ja metsamajandusest 258,2 313,1 9,3 8,7

Tulu kaevandamisest, töötlevast tööstusest ja ehitusest 184,6 212,3 0,0 0,0

Tulu sideteenustelt 133,0 121,9 2,2 1,8

Tulu soojusenergia müügist 69,0 53,4 0,0 0,1

Üür ja rent 43,0 40,0 1,5 1,1

Hoonestusõiguse ja kasutusõiguse tasud 24,9 20,1 15,9 11,4

Saastekvootide müük 254,7 360,0 254,6 360,0

Veeteetasu 11,1 8,9 11,1 8,9

Tulu haridusalasest tegevusest 27,0 25,4 12,1 11,8

Tulu kultuuri-, spordi ja puhkealasest tegevusest 42,9 41,9 3,5 3,4

Tulu sotsiaalabialasest tegevusest 10,3 9,5 0,2 0,1

Tagatistasud, kindlustuspreemiad, lepingutasud 10,7 10,1 0,0 0,0

Põhitegevusena teenitud intressitulud antud laenudelt 12,9 15,7 0,0 0,0

Muu toodete ja teenuste müük 186,2 200,7 12,9 12,5

Kokku kaupade ja teenuste müük 4 173,9 4 398,6 431,9 520,9 2023. a konsolideeritud aruandes on tulu elektrienergia müügist seoses taastuvenergia tasude arvestuspõhimõtte muu- tusega suurendatud 75,6 mln euro võrra (vt arvestuspõhimõtete muutused).

Lisa a22

Muud tulud

mln eurot

Konsolideeritud Konsolideerimata

2024 2023 2024 2023

Kasum/kahjum kinnisvarainvesteeringute müügist (vt lisa a10) 0,3 0,2 -0,1 0,1

Kasum/kahjum materiaalse põhivara müügist (vt lisa a11) 23,2 27,7 20,7 26,3

Kasum/kahjum bioloogiliste varade müügist (vt lisa a14) 0,0 0,1 0,0 0,0

Võlalt arvestatud intressitulu (sh maksuviivised, vt lisa a4) 21,3 23,2 19,1 20,6

Trahvid (vt lisa a4) 33,6 27,7 29,9 25,0

Saastetasud ja keskkonnahäiringu hüvitised (vt lisa a4) 25,2 22,7 36,8 34,2

Loodusressursside kasutamise tasud (vt lisa a4) 40,6 40,4 63,9 69,7

Universaalse postiteenuse maksed (vt lisa a4) 0,0 0,0 0,6 0,7

Kohtuotsustest tulenevad hüvitised (vt lisa a4) 8,0 10,5 8,0 10,5

Teekasutustasu (vt lisa a4) 26,3 21,0 26,4 21,0

Kasum/kahjum varude müügist 21,1 9,3 0,3 0,3

Kasum tuletisinstrumentide ümberhindlusest 56,8 225,7 0,0 0,0

Muud tulud 30,8 23,7 8,0 12,9

Muud tulud kokku 287,2 432,2 213,6 221,3

169

Lisa a23

Tööjõukulud

mln eurot

Konsolideeritud Konsolideerimata

2024 2023 2024 2023

Töötasukulud

Valitavad ja ametisse nimetatavad isikud -27,9 -27,1 -27,9 -27,1

Ametnikud -516,5 -498,6 -516,5 -498,6

Nõukogude ja juhatuste liikmed -18,5 -17,0 0,0 0,0

Töötajad -1 304,7 -1 190,1 -444,6 -398,7

Põhikohaga töötajate töötasu kokku -1 867,6 -1 732,8 -989,0 -924,4

Ajutiste ja koosseisuväliste töötajate töötasu -34,6 -36,5 -20,5 -22,0

Eripensionid ja pensionisuurendused -99,9 -161,9 -99,9 -161,9

Töötasukulud kokku -2 002,1 -1 931,2 -1 109,4 -1 108,3

Keskmine töötajate arv (inimest taandatuna täistööajale)

Valitavad ja ametisse nimetatavad isikud 366 363 366 363

Ametnikud 16 356 16 246 16 356 16 246

Nõukogude ja juhatuste liikmed 271 240 0 0

Töötajad 42 217 42 215 14 929 14 446

Keskmine töötajate arv kokku 59 210 59 064 31 651 31 055

Muud tööjõukulud

Erisoodustused -14,2 -16,4 -7,7 -7,9

Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed -635,8 -591,9 -343,3 -321,5

Kapitaliseeritud oma valmistatud põhivara maksumusse 44,4 40,6 7,6 6,7

Muud tööjõukulud kokku -605,6 -567,7 -343,4 -322,7

Tööjõukulud kokku -2 607,7 -2 498,9 -1 452,8 -1 431,0

Eripensioni ja pensionisuurenduste eraldiste moodustamist (vt lisa a16 A) kajastatakse kuluna tööjõukulude grupis, v.a pensionile jäänud isikutele makstavad pensionisuurenduste korrigeerimised avaliku teenistuse seaduse alusel, mis ka- jastatakse sotsiaaltoetuste grupis (vt lisa a19 B), kuna ei ole võimalik eristada riigis ja muudes avalik-õiguslikes juriidi- listes isikutes välja teenitud pensionisuurendust.

Eripensionite ja pensionisuurenduste arvestusega kaasnevad kindlustusmatemaatilised kasumid ja kahjumid kajasta- takse otse netovarade muutusena, mitte tulemiaruande kaudu.

Tööjõukulud tegevusalade lõikes on esitatud lisas a28.

Keskmine töötajate arv suurenes 2024. a võrreldes eelmise aastaga enim Kaitseministeeriumi valitsemisalas (158 töö- taja võrra), Siseministeeriumi valitsemisalas (118 töötaja võrra) ning Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas (388 töötaja võrra, sh koolipidamise ümberkorraldamise tõttu kohalike omavalitsuste üksuste ja riigi vahel).

Lisa a24

Majandamiskulud

mln eurot

Konsolideeritud Konsolideerimata

2024 2023 2024 2023

Tootmiskulud -1 163,9 -1 120,0 -1,0 0,3

Ravimid ja meditsiiniteenused -193,0 -176,9 -10,2 -10,2

Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud -194,9 -185,8 -190,4 -182,1

Sõidukite majandamiskulud -155,9 -191,4 -46,8 -45,3

170

Konsolideeritud Konsolideerimata

2024 2023 2024 2023

Rajatiste majandamiskulud -166,0 -136,7 -58,3 -57,6

Kaitseotstarbeline varustus ja materjalid -389,0 -210,1 -388,8 -210,4

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud -145,2 -127,0 -95,3 -84,1

Administreerimiskulud -104,5 -101,0 -50,3 -51,0

Sotsiaalteenused -15,1 -78,1 -19,0 -106,9

Inventari majandamiskulud -47,7 -59,8 -29,1 -36,1

Kommunikatsiooni-, kultuuri- ja vaba aja sisustamise kulud -62,6 -66,7 -11,2 -14,7

Lähetuskulud (v.a koolituslähetus) -60,7 -58,4 -54,1 -51,6

Tagatis- ja garantiikahjude eraldiste muutus 2,6 -5,9 0,0 0,0

Uurimis- ja arendustööd -28,9 -25,0 -20,2 -17,7

Õppevahendite ja koolituse korralduskulud -31,1 -31,2 -22,6 -24,3

Töömasinate ja seadmete majandamiskulud -28,4 -30,6 -6,0 -6,5

Muu erivarustus ja materjalid -10,6 -31,5 -8,5 -7,5

Toiduained ja toitlustusteenused -24,6 -25,8 -15,0 -16,2

Transporditeenused -12,0 -12,1 -5,3 -4,3

Töötajate koolituskulud (sh koolituslähetus) -23,5 -23,7 -12,7 -11,4

Eri- ja vormiriietus -14,6 -10,0 -8,5 -5,6

Mitmesugused muud majanduskulud -25,9 -25,3 -21,1 -21,2

Kokku majandamiskulud -2 895,5 -2 733,0 -1 074,4 -964,4

Majandamiskulud tegevusalade lõikes on esitatud lisas a28.

2024. aastast klassifitseeriti paljud sotsiaalteenused ümber sotsiaaltoetuste gruppi. Suurema mahuga teenustena klas- sifitseeriti ümber hoolduse, rehabilitatsiooni ja taastusravi teenused, mida riik hüvitab inimestele haiglate ja sotsiaal- hoolekande asutuste kaudu (nende teenuste kulu (konsolideerimata) oli 2024. a 71,1 mln eurot ja 2023. a 74,2 mln eurot). 2023. a kulusid ei ole käesolevas aruandes ümber klassifitseeritud.

Lisa a25

Põhivara amortisatsioon ja väärtuse muutus

mln eurot

Konsolideeritud Konsolideerimata

2024 2023 2024 2023

Kinnisvarainvesteeringutelt (vt lisa a10) -2,5 -2,4 -0,1 -0,1

Materiaalselt põhivaralt (vt lisa a11) -852,1 -1 369,7 -301,7 -308,4

Immateriaalselt põhivaralt (vt lisa a12) -83,0 -77,2 -55,4 -48,5

Põhivara amortisatsioon ja väärtuse muutus kokku -937,6 -1 449,3 -357,2 -357,0

Põhivara amortisatsioon ja väärtuse muutus tegevusalade lõikes on esitatud lisas a28.

Lisa a26

Muud kulud

mln eurot

Konsolideeritud Konsolideerimata

2024 2023 2024 2023

Riigisaladusega seotud kulud -124,9 -133,3 -124,9 -133,3

Kulu ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud laenunõuetest (vt lisa a6) 5,7 -2,4 0,2 0,2

171

Konsolideeritud Konsolideerimata

2024 2023 2024 2023

Kulu ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud muudest nõuetest -8,4 -1,0 -3,8 -0,7

Varude allahindlus -4,3 -16,9 -0,1 -0,1

Saastekvootide kulu -60,4 -205,4 0,0 0,0

Kahjum tuletisinstrumentide ümberhindamisest -64,8 -218,9 0,0 0,0

Muud kulud -24,9 -16,4 -2,3 -2,7

Muud kulud kokku -282,0 -594,3 -130,9 -136,6

Lisa a27

Finantstulud ja –kulud

mln eurot

Konsolideeritud Konsolideerimata

2024 2023 2024 2023

Tulem osalustelt -6,8 2,1 242,4 178,6

Tulem sihtasutustelt (vt lisa a8) 0,0 0,0 -1,3 -5,3

Dividendid tütarettevõtjatelt (vt lisa a9) 0,0 0,0 271,4 223,0

Dividendid sidusettevõtjatelt (vt lisa a9) 0,0 0,0 0,6 0,8

Tütarettevõtjate osaluste allahindlused ja allahindluste tühistami- sed (vt lisa a9) 0,0 0,0 -28,3 -39,9

Tulem osaluste müügist (vt lisa a3, a9) -9,6 0,9 0,0 0,0

Tulem sidusettevõtjatelt (vt lisa a9) 2,8 1,2 0,0 0,0

Intressikulu -511,1 -391,0 -459,2 -338,7

Laenukohustistelt (vt lisa a17) -276,6 -188,0 -199,5 -116,0

Diskonteeritud kohustistelt (sh eraldistelt, vt lisa a16) -182,4 -162,0 -180,5 -160,7

Hoiustelt -52,0 -41,1 -79,1 -62,2

Muudelt kohustistelt -0,1 0,1 -0,1 0,2

Tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt 163,4 93,4 157,9 67,7

Intressitulu deposiitidelt (vt lisa a2) 89,9 63,5 54,0 33,2

Tulem võlakirjadelt ja investeerimisfondi osakutelt (vt lisa a3) 65,9 40,4 65,0 39,2

Tulem riskikapitalifondidelt (vt lisa a3) 3,1 -15,0 1,2 -15,8

Tulem sihtotstarbelistelt fondidelt (vt lisa a5) 0,0 0,0 35,8 11,0

Muud finantstulud ja -kulud 4,5 4,5 1,8 0,1

Muud finantstulud 4,5 4,7 3,9 4,2

Intressitulu laenudelt 4,0 4,4 3,9 4,2

Muud finantstulud 0,5 0,3 0,0 0,0

Muud finantskulud -0,4 -0,3 0,0 0,0

Finantstulud ja -kulud kokku -350,4 -291,1 -55,0 -88,2

172

Lisa a28

Kulud tegevusalade lõikes

mln eurot

A. Konsolideeritud aruanne

2024 2023

T ö

ö jõ

u k

u lu

M a

ja n

d a

m is

k u

- lu

A m

o rt

is a

ts io

o n

v ä

ä rt

u se

u u

tu s

M u

u d

k u

lu d

K o

k k

T ö

ö jõ

u k

u lu

M a

ja n

d a

m is

k u

- lu

A m

o rt

is a

ts io

o n

v ä

ä rt

u se

u u

tu s

M u

u d

k u

lu d

K o

k k

Üldised valitsussek- tori teenused 226,2 160,0 75,9 260,9 723,0 211,1 139,8 66,9 161,4 579,2

Riigikaitse 179,9 499,4 94,3 66,5 840,1 165,2 312,7 97,6 64,7 640,2

Avalik kord ja julge- olek 416,5 92,7 27,2 56,3 592,7 406,6 91,4 29,1 68,9 596,0

Majandus 655,7 1 642,2 647,3 221,3 3 166,5 626,5 1 632,5 1 160,3 523,0 3 942,3

Keskkonnakaitse 51,9 19,9 4,8 0,3 76,9 47,8 31,4 5,3 0,7 85,2

Elamu- ja kommu- naalmajandus 0,6 0,2 0,0 0,0 0,8 0,6 0,5 0,0 0,1 1,2

Tervishoid 543,0 265,6 38,3 5,9 852,8 481,8 246,4 38,6 5,7 772,5

Vaba aeg, kultuur, re- ligioon 92,9 109,5 12,9 0,1 215,4 89,4 105,5 14,7 0,0 209,6

Haridus 267,9 75,0 25,7 1,8 370,4 235,1 79,5 25,5 0,0 340,1

Sotsiaalne kaitse 173,1 31,0 11,2 180,4 395,7 234,8 93,3 11,3 161,1 500,5

Kulud kokku 2 607,7 2 895,5 937,6 793,5 7 234,3 2 498,9 2 733,0 1 449,3 985,6 7 666,8

B. Konsolideerimata aruanne

2024 2023

T ö

ö jõ

u k

u lu

M a

ja n

d a

m is

k u

- lu

A m

o rt

is a

ts io

o n

v ä

ä rt

u se

m u

u -

tu s

M u

u d

k u

lu d

K o

k k

T ö

ö jõ

u k

u lu

M a

ja n

d a

m is

k u

- lu

A m

o rt

is a

ts io

o n

v ä

ä rt

u se

m u

u -

tu s

M u

u d

k u

lu d

K o

k k

Üldised valitsussek- tori teenused 209,0 115,0 37,6 279,7 641,3 198,3 103,6 33,5 178,1 513,5

Riigikaitse 174,5 502,6 93,2 67,7 838,0 161,1 318,9 96,6 64,7 641,3

Avalik kord ja julge- olek 416,5 166,8 27,2 56,3 666,8 406,6 160,5 29,1 68,9 665,1

Majandus 158,9 116,7 159,7 4,1 439,4 143,1 109,1 157,2 1,9 411,3

Keskkonnakaitse 40,2 16,6 3,1 0,2 60,1 37,1 22,7 3,3 0,6 63,7

Tervishoid 29,9 22,1 0,7 0,1 52,8 28,9 22,9 1,1 0,1 53,0

Vaba aeg, kultuur, re- ligioon 19,5 15,4 1,9 0,0 36,8 19,7 17,0 3,1 0,0 39,8

Haridus 254,6 93,4 25,1 1,8 374,9 223,7 96,7 24,9 -0,1 345,2

Sotsiaalne kaitse 149,7 25,8 8,7 180,2 364,4 212,5 113,0 8,2 161,1 494,8

Kulud kokku 1 452,8 1 074,4 357,2 590,1 3 474,5 1 431,0 964,4 357,0 475,3 3 227,7

Muudes kuludes kajastuvad muud tegevuskulud, intressikulu ja muud finantskulud. Tööjõukulu ja intressikulu mõjutav avaliku teenistuse pensionieraldiste muutus kajastub sotsiaalse kaitse kuludes (vt lisa a23).

173

Lisa a29

Tehingud avaliku sektori ja sidusüksustega

mln eurot

A. Varad ja kohustised teiste avaliku sektori ja sidusüksustega

Konsolideeritud Konsolideerimata

31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022

Varad 430,4 593,4 881,2 5 964,3 6 048,1 6 318,9

Käibevara 304,6 457,6 739,1 466,6 528,2 798,0

Raha ja pangakontod 12,3 170,4 454,7 12,3 170,4 454,7

Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded 130,7 119,3 105,8 223,6 190,0 172,5

Muud nõuded ja ettemaksed 161,6 167,9 178,6 230,7 167,8 170,8

Põhivara 125,8 135,8 142,1 5 497,7 5 519,9 5 520,9

Osalused sihtasutustes 0,0 0,0 0,0 549,7 524,1 430,8

Osalused tütar- ja sidusettevõtjates 85,2 88,3 87,0 4 505,4 4 514,4 4 490,0

Muud nõuded ja ettemaksed 40,6 47,5 55,1 442,6 481,4 600,1

Kohustised 1 853,0 1 830,0 1 644,9 2795,0 2 646,5 2 342,1

Lühiajalised kohustised 1 812,4 1 787,2 1 599,8 2707,9 2 553,1 2 242,2

Saadud maksude, lõivude, trahvide ettemaksed

21,2 22,1 17,9 45,7 41,6 34,3

Võlad tarnijatele 9,6 10,6 11,9 24,4 24,7 27,3

Maksuvõlad 415,8 376,9 352,3 415,8 376,9 352,3

Muud kohustised ja saadud ette- maksed

1 365,8 1 377,6 1 217,7 2 221,8 2 109,4 1 827,6

Eraldised 0,0 0,0 0,0 0,2 0,5 0,7

Pikaajalised kohustised 40,6 42,8 45,1 87,1 93,4 99,9

Muud kohustised ja saadud ette- maksed

40,6 42,8 45,1 87,1 93,4 99,9

B. Tulud ja kulud teistelt avaliku sektori ja sidusüksustelt

Konsolideeritud Konsolideerimata

2024 2023 2024 2023

Tegevustulud 1 198,4 1 097,6 491,4 490,8

Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 256,6 250,5 409,5 406,0

Kaupade ja teenuste müük 896,5 808,9 12,8 11,5

Saadud toetused 29,7 25,8 19,7 18,0

Muud tulud 15,6 12,4 49,4 55,3

Tegevuskulud -6 938,7 -6 640,4 -7 786,4 -7 437,2

Antud toetused -2 649,4 -2 668,9 -3 349,9 -3 292,6

Edasiantud maksud, lõivud, trahvid -4 250,4 -3 919,7 -4 250,4 -3 919,7

Tööjõukulud -0,2 -0,3 -0,3 -0,3

Majandamiskulud -36,2 -51,2 -183,8 -224,4

Muud tegevuskulud -2,5 -0,3 -2,0 -0,2

Tegevustulem -5 740,3 -5 542,8 -7 295,0 -6 946,4

Finantstulud ja -kulud -43,3 -31,9 205,2 138,9

Tulem osalustelt 2,8 1,3 242,4 178,6

Muud finantstulud ja -kulud -46,1 -33,2 -37,2 -39,7

Aruandeperioodi tulem -5 783,6 -5 574,7 -7 089,8 -6 807,5

Konsolideeritud aruandes kajastatakse aruandesse hõlmatud üksuste tehingud kohalike omavalitsuste ja muude avalik- õiguslike juriidiliste isikute ning nende valitseva mõju all olevate üksustega, samuti kõikide avaliku sektori üksuste sidusüksustega (olulise mõju all olevad äriühingud ja sihtasutused).

174

Konsolideerimata aruandes kajastatakse aruandesse hõlmatud üksuste tehingud valitseva mõju all olevate tütarette- võtjate ja sihtasutustega, kohalike omavalitsuste ja muude avalik-õiguslike juriidiliste isikute ning nende valitseva mõju all olevate üksustega, samuti kõikide avaliku sektori üksuste sidusüksustega (olulise mõju all olevad äriühingud ja sih- tasutused).

Lisa a30

Tingimuslikud kohustised ja varad

mln eurot

Konsolideeritud Konsolideerimata

31.12.2024 31.12.2023 31.12.2024 31.12.2023

Tingimuslikud kohustised 9 464,7 8 056,7 9 125,1 8 261,5

Sissemaksmata osalus rahvusvahelistes finantsinstitut- sioonides (vt lisa a30 A)

2 044,1 2 035,3 2 044,1 2 035,3

Pankade poolt väljastatud õppelaenude jääk (vt lisa a6) 34,2 34,5 34,2 34,5

Laenutagatiseks panditud põhivara (vt lisad a8, a9) 130,3 146,5 0,0 0,0

Laenutagatiseks panditud käibevara 37,5 24,6 0,0 0,0

Tingimuslikud kohustised seoses kohtuprotsessidega 113,1 370,4 55,3 321,8

Antud garantiid (vt lisa a30 B) 2 045,5 2 032,7 1 684,3 1 679,4

Toetuste andmise kohustised (vt lisa a30 C) 1 715,4 969,4 3 017,6 2 235,3

Katkestamatud kasutusrendikohustised (vt lisa a30 D) 69,7 83,2 993,7 993,3

Tarnelepingud ja investeerimiskohustised (vt lisa a30 E) 3 274,9 2 360,1 1 295,9 961,9

Tingimuslikud nõuded 326,5 406,3 5,4 10,4

Katkestamatud kasutusrendinõuded (vt lisa a30 D) 326,5 406,3 5,4 10,4

A. Osalused rahvusvahelistes finantsinstitutsioonides

EBRD EIB NIB CEB IBRD MIGA ESM KMF* Kokku

Seisuga 31.12.2023

Võlakirjad 0,0 0,0 0,0 0,0 0,2 0,1 0,0 0,0 0,3

Sissenõutavad aktsiad 23,8 187,8 68,9 18,4 141,2 0,9 1 586,1 0,0 2 027,1

Sissemakstavad aktsiad 0,0 0,0 0,0 2,8 1,1 0,0 0,0 4,0 7,9

Saadud fondiemissioonist 1,0 5,4 3,9 0,6 3,2 0,0 0,0 0,0 14,1

Kokku 24,8 193,2 72,8 21,8 145,7 1,0 1 586,1 4,0 2 049,4

Seisuga 31.12.2024

Võlakirjad 0,0 0,0 0,0 0,0 0,2 0,1 0,0 0,0 0,3

Sissenõutavad aktsiad 23,8 187,8 68,9 18,4 150,2 0,9 1 586,1 0,0 2 036,1

Sissemakstavad aktsiad 0,0 0,0 0,0 1,4 0,6 0,0 0,0 5,7 7,7

Saadud fondiemissioonist 1,0 5,4 3,9 0,6 4,1 0,0 0,0 0,0 15,0

Kokku 24,8 193,2 72,8 20,4 155,1 1,0 1 586,1 5,7 2 059,1

*KMF: Kolme Mere Investeerimisfond (vt ka lisa a3).

Osaluste eest tasutud summa kajastub bilansis (vt lisa a3). Võlakirjad ja sissenõutavad aktsiad on riik kohustatud välja ostma välispanga nõudmisel. Neilt ei arvestata intresse.

B. Antud garantiid

Laenu andja Laenu võtja

Konsolideeritud Konsolideerimata

31.12.2024 31.12.2023 31.12.2024 31.12.2023

EFSF Rahastamisraskustesse sattunud eu- roala liikmesriigid 1 552,6 1 547,8 1 552,6 1 547,8

Euroopa Komisjon Liikmesriigid eriolukorras töötuse riski leevendamiseks 48,7 48,7 48,7 48,7

175

Laenu andja Laenu võtja

Konsolideeritud Konsolideerimata

31.12.2024 31.12.2023 31.12.2024 31.12.2023

Euroopa Komisjon Euroopa ühtne kriisilahendusnõukogu 22,0 22,0 22,0 22,0

Euroopa Komisjon Ukraina laenude garantii 7,4 7,4 7,4 7,4

EIB Projektipõhised investeeringulaenud ja -tagatised 1,1 1,1 1,1 1,1

EIB SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 52,2 52,2 52,2 52,2

Pangad, liisingfirmad, välisfirmad

Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA ette- võtlus- ja eluasemelaenude käendu- sed, ekspordigarantiid 271,8 262,0 0,0 0,0

Eesti pangad ja lii- singfirmad

Maaelu Edendamise SA maaelulae- nude käendused 74,6 85,3 0,0 0,0

Muud 15,1 6,2 0,3 0,2

Kokku 2 045,5 2 032,7 1 684,3 1 679,4

C. Toetuste andmise kohustised

Toetuste saajatega sõlmitud lepingud välisabi vahendamiseks ja kodumaiste toetuste andmiseks

Konsolideeritud Konsolideerimata

31.12.2024 31.12.2023 31.12.2024 31.12.2023

Euroopa Liidu fondidest 946,4 368,6 1 689,4 1 182,9

Muu välisabi 1,6 6,2 1,6 7,0

Kodumaised toetused 767,4 594,6 1 326,6 1 045,4

Kokku 1 715,4 969,4 3 017,6 2 235,3

D. Katkestamatud kasutusrendikohustised ja -nõuded

Konsolideeritud Konsolideerimata

31.12.2024 31.12.2023 31.12.2024 31.12.2023

Rendikohustised

Kuni 1 aasta 32,1 36,6 158,7 137,3

1 kuni 5 aastat 34,5 42,5 352,2 270,5

Üle 5 aasta 3,1 4,1 482,8 585,5

Kokku 69,7 83,2 993,7 993,3

Rendinõuded

Kuni 1 aasta 17,9 19,7 0,9 1,2

1 kuni 5 aastat 55,9 51,3 0,9 4,6

Üle 5 aasta 252,7 335,3 3,6 4,6

Kokku 326,5 406,3 5,4 10,4

Informatsioon rendile antud varade bilansilise jääkväärtuse kohta on esitatud lisades a10 ja a11.

E. Tarnelepingud ja investeerimiskohustised

Sõlmitud suuremahulised tarnelepingud ja kokkulepitud investeerimiskohustised

Konsolideeritud Konsolideerimata

31.12.2024 31.12.2023 31.12.2024 31.12.2023

Riigi Kinnisvara AS investeerimiskohustised 260,3 135,8 0,0 0,0

Transpordi ja selle taristuga seotud kohustised 1 039,5 624,4 56,2 92,1

Kaitseotstarbeliste varade soetuse kohustised 1 174,7 837,9 1 174,7 837,9

Elektrienergia tootmise ja tarnimisega seotud kohusti- sed

746,5 725,1 0,0 0,0

Muud tarnelepingud 53,9 36,9 65,0 31,9

Tarnelepingud ja investeerimiskohustised kokku 3 274,9 2 360,1 1 295,9 961,9

176

Lisa a31

Selgitused riigieelarve täitmise aruande kohta

Riigieelarve täitmise aruandes on kajastatud kõik riigi konsolideerimata raamatupidamise aastaaruandes hõlmatud rii- giraamatupidamiskohustuslased koos nende valitsemisel olevate riigiasutustega (vt lisa a1 A). Aruanne on koostatud üldjuhul tekkepõhisel printsiibil ja on võrreldav riigi konsolideerimata tulemiaruandega. Aruande liigendus ja arves- tuspõhimõtted vastavad 2024. aasta riigieelarve seaduse liigendusele ja arvestuspõhimõtetele.

2024. a riigieelarve ülesehitus on sarnane 2023. a riigieelarvega. Ministeeriumite valitsemisalade kulud on liigendatud tulemusvaldkondadele, nende all olevatele programmidele ja programmide koosseisus olevatele tegevustele. Mate- riaalse ja immateriaalse põhivara soetuseks ette nähtud investeeringud on igas valitsemisalas esitatud investeerin- guprojektide kaupa, kui projekti maksumus on alates 10,0 mln eurost. Muud investeeringud on esitatud ühisel real. Käibemaksukulu on jaotatud käibemaksuks kuludelt, investeeringutelt ja finantseerimistehingutelt ning liidetud vasta- valt kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute kogumahule.

2024. a muudeti riigieelarve arvestuspõhimõtteid järgmiselt. Põhivara müügi korral maha kantud põhivara jääkväär- tust ei arvestata enam tulude vähendusena. Samuti on korrastatud eraldiste arvestust. Kassapõhiselt arvestatakse ai- nult pensionieraldisi, kõik muud eraldised on arvestatud tekkepõhiselt. 2023. a riigieelarve täitmise andmeid ei ole arvestuspõhimõtete muutuse tõttu korrigeeritud.

2023. a tegelikud võrdlusandmed on ühe ja sama valitsemisala piires võrreldes riigi 2023. a raamatupidamise aastaa- ruandes esitatud andmetega ümber paigutatud, kui 2024. a muudeti programmide tegevusi või eristati investeerin- guprojekte. Seoses reorganiseerimistega on 2023. a riigieelarve täitmise andmetes mõne valitsemisala alla jäänud ebaolulises summas tegevuste kulud (kui 2024. a vastavaid tegevusi ei olnud) liidetud ühisele programmi maksumuse reale. Alates 01.07.2023 korraldati mitme ministeeriumi valitsemisala töö ümber (vt lisa a1 A). Tööülesannete ümber- korraldamise tõttu ei ole 2024. a ja 2023. a riigieelarve täitmine valitsemisalade alajaotistes võrreldavad, kuna need jagunevad 2023. a eelarve täitmise andmetes kahe ministeeriumi valitsemisala vahel.

Aruanne algab koondosaga. Seejärel on esitatud andmed põhiseaduslike institutsioonide, Vabariigi Valitsuse, Riigikant- selei ja ministeeriumite valitsemisalade kaupa. Kõikides aruande osades on eelarve ja eelarve täitmine jaotatud majan- dusliku sisu järgi tuludeks, kuludeks, investeeringuteks (materiaalse ja immateriaalse põhivara soetused) ja finantsee- rimistehinguteks (eelarvestamisele kuuluvad tehingud finantsvarade ja –kohustistega). Eraldi on välja toodud piirmää- raga kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud, mille limiiti ei ole lubatud ületada. Kulude, investeeringute ja fi- nantseerimistehingute kogumahud sisaldavad järgmisi vahendeid, mida ei loeta piirmääraga vahenditeks:

1) arvestuslikud vahendid, kus piirmäär on sätestatud eraldi seaduse või lepingu alusel, riigieelarves planeeritud sum- masid võib ületada (näiteks pensionid); 2) tulude arvel tehtavad kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud, mille korral eelarve limiit tekib tulude saami- sel sõltumata riigieelarves planeeritud summadest; 3) mitterahaline põhivarade amortisatsiooni ja väärtuse muutuse kulu; 4) piirmääaraga kulude, investeeringute ja finantseerimistehingutega kaasnev käibemaksukulu.

Aruande koondosas on eraldi välja toodud tegelik eelarvepositsioon. Selle arvestamiseks on riigieelarve tulusid ja ku- lusid korrigeeritud lähtudes eelarvepositsiooni arvestamise reeglitest, mis tulenevad Euroopa rahvamajanduse statis- tika koostamise juhenditest (European Standard of Accounts).

Peale eelarvepositsiooni arvestust on koondosas esitatud kirjed, millega on vaja riigieelarve tulusid ja kulusid korrigee- rida tulemiaruandes kajastatud tulude ja kuludeni jõudmiseks ning mida riigieelarves arvesse ei võetud või mida arves- tati riigieelarves raamatupidamise arvestuspõhimõtetest erinevalt.

Aruande osades (valitsemisalade kaupa) on väljaspool riigieelarve tulusid ja kulusid arvestatud tulemiaruandesse kuu- luvad tulud ja kulud kajastatud alajaotuses „Korrigeerimised“.

Aruanne on esitatud tuhandetes eurodes. Tulud ja raha sisse toovad finantseerimistehingud on kajastatud plussmär- giga, kulud, investeeringud ning raha väljaviivad finantseerimistehingud miinusmärgiga.

Riigisisesed tehingud on koondosas elimineeritud, välja arvatud riigisisesed maksutulud ja –kulud, mis on elimineeritud korrigeerimistena tulemiaruandes kajastatud tulude ja kuludeni jõudmiseks. Valitsemisalade andmetes on valitsemisa- lasisesed tehingud üldjuhul elimineerimata, kuna sisene tehing tekitab ühele valitsemisala asutusele kulutuse, milleks kasutati riigieelarve limiiti, ning teisele asutusele saadud tulu, mis on omakorda aluseks tuludest sõltuvate kulutuste limiidi tekkele. Valitsemisala sisesed toetuste vahendamised on tuludest ja kuludest elimineeritud. Samuti on kuludest elimineeritud teiste valitsemisalade asutustele vahendatud välistoetused ja nende kaasfinantseerimine ning tuludest teiste valitsemisalade asutustelt saadud välistoetuste kaasfinantseerimine. Teiste valitsemisaladega seotud elimineeri- mised on ühtlasi lisatud korrigeerimistena, kuna neid ei elimineerita valitsemisala tulemiaruandes.

Aruandes on esitatud esialgne ja lõplik eelarve. Esialgne eelarve kajastab Riigikogu poolt 08.12.2023 vastu võetud 2024. aasta riigieelarve seadust. Selle kohaselt oli riigieelarve tulude maht 16 804,0 mln eurot, kulude maht 17 683,8 mln eurot, investeeringute maht 817,3 mln eurot ja finantseerimistehingute maht 1 355,4 mln eurot.

Lõplik eelarve sisaldab eelarves aasta jooksul tehtud muudatusi, sh 2023. aastast järele jäänud eelarve ületoomist 2024. a eelarvesse. Lõplikuks 2023. aastast üle toodud eelarveks kujunes 1 581,0 mln eurot.

177

A. 2023. aastast 2024. aastasse üle toodud eelarve

tuh eurot

Valitsemisala

Piirmääraga eelarve jää-

gid

Majanduste- gevuse ja ko-

dumaiste toetuste jää-

gid

Saas- tekvootide

müügist saadud jää-

gid

Välistoe- tuste ja

kaasfinant- seerimise

jäägid Kokku

Sh muudatu- sed peale

2023. a aas- taaruande

kinnitamist

Vabariigi Valitsus 189 697 0 0 0 189 697 424

Riigikogu 2 566 1 0 74 2 642 -75

Vabariigi President 564 0 0 0 564 0

Riigikontroll 744 0 0 0 744 0

Õiguskantsler 180 7 0 0 187 0

Riigikohus 187 19 0 0 206 0

Riigikantselei 1 870 0 0 2 1 872 0

Haridus- ja Teadusminis- teerium

91 490 15 575 0 61 528 168 594 0

Justiitsministeerium 15 174 2 809 0 1 183 19 166 0

Kaitseministeerium 66 988 269 0 95 337 162 593 0

Kliimaministeerium 63 233 24 216 396 825 96 631 580 905 -5 000

Kultuuriministeerium* 48 732 45 999 0 602 95 333 -424

Majandus- ja Kommuni- katsiooniministeerium 71 645 5 114 0 1 807 78 566 -200

Regionaal- ja Põllumajan- dusministeerium 33 345 5 783 214 1 524 40 867 0

Rahandusministeerium 34 676 1 479 41 581 3 350 81 086 0

Siseministeerium 69 764 6 658 0 4 530 80 952 -275

Sotsiaalministeerium 36 979 8 158 0 2 117 47 255 0

Välisministeerium 9 859 11 146 0 8 727 29 732 -6 781

Kokku 737 694 127 233 438 620 277 413 1 580 959 -12 331

*Kultuuriministeeriumi valitsemisalas sisaldavad kodumaiste toetuste jäägid üle toodud eelarvet summas 44 783 tuh eurot, mis tekkis Eesti Rahva Muuseumi ehituse toetusskeemis. Ehitust finantseeriti Kultuurkapitali kaudu, kuid hoone kuulub Riigi Kinnisvara AS-le. Riigi konsolideerimata aruandes kajastatakse Kultuurkapitalilt saadud vahendeid toetuse ettemaksena, mis amortiseeritakse tuludesse rendiperioodi jooksul.

2023. a aruandes esitati 2023. aastasse üleviidavaks eelarveks kokku 1 593,3 mln eurot. 2024. a muudeti üle toodud vahendite eelarvet peamiselt Vabariigi Valitsuse otsustega, millega peatati kulutuste tegemine 2024. aastas ja planee- ritakse need 2024. aastale järgnevatel aastatel.

2024. aastasse üle kantud eelarve ei sisalda eelarve täitmise aruande koondosas Kaitseministeeriumi valitsemisala ku- lude ja põhivara soetuste vähendamisest tekkinud jääke. Arvestades, et need kulud ja põhivara soetused tekkisid koon- dosas 2024. aastal, peaks üle toodud eelarve olema 189 871 tuh euro võrra suurem, sh suureneksid kindlaksmääratud jäägid 165 599 tuh euro võrra ja välistoetuste jäägid 24 272 tuh euro võrra (vt ka lisa a31 M).

B. Lõpliku eelarve kujunemine

tuh eurot

Tulud Kulud, investee- ringud ja käibe-

maksukulu

Finantseerimis- tehingud

Esialgne eelarve 16 803 969 -18 501 108 1 355 445

Üle toodud eelmisest aastast (vt a31 A) -1 577 159 -3 800

Muudatused lisaeelarveseaduse alusel 41 850 126 493 0

Eelarves kavandatud toetused 1 732 943 11 995

Tegelikult laekunud toetused ja avatud sildfinantseeri- mine -1 577 051

-8 030

Eelarves kavandatud välistoetuste kaasrahastamine 157 586

Tegelikult kasutatud välistoetuste kaasrahastamine -87 584

178

Tulud Kulud, investee- ringud ja käibe-

maksukulu

Finantseerimis- tehingud

Eelarves kavandatud majandustegevusest laekuv tulu 46 586

Tegelikult majandustegevusest laekunud tulu -59 689

Eelarves saastekvootide müügist kavandatud tulu 269 362

Tegelikult saastekvootide müügist laekunud tulu -254 633

Eelarves kavandatud muud tulud kulutuste tegemiseks 29 643

Tegelikud muud tulud kulutuste tegemiseks -2 567

Kavandatud omandireformi reservfondi kasutamine 2 000

Tegelikult eraldatud omandireformi reservfondist -3 133

Lõplik eelarve 16 845 819 -19 698 312 1 355 610

Lõplikus eelarves suurenes kulude, investeeringute ja käibemaksukulu eelarve võrreldes esialgse eelarvega 1 197,2 mln euro võrra.

29.05.2024 võttis Riigikogu vastu 2024. a riigieelarve seaduse muutmise seaduse, millega muudeti kulude, investeerin- gute ja finantseerimistehingute jaotust valitsemisalade vahel.

19.06.2024 võttis Riigikogu vastu 2024. a lisaeelarve seaduse, millega suurendati tulusid 41 850 tuh euro võrra, vähen- dati kulusid 103 751 tuh euro võrra ja vähendati investeeringuid 22 741 tuh euro võrra.

05.12.2024 võttis Riigikogu vastu teise 2024. a riigieelarve seaduse muutmise seaduse, millega muudeti kulude, inves- teeringute ja finantseerimistehingute jaotust valitsemisalade vahel.

Lõplikus eelarves on lisaks arvestatud Vabariigi Valitsuse korralduste alusel (kvartaalsed liigendused) ja Vabariigi Va- litsuse reservist ning sellest rahandusministrile otsustamiseks jaotatud sihtotstarbelisest reservist ja omandireformi reservfondist eraldatud vahendid valitsemisaladele ümber jaotatud. Eelarveseadusega prognoositud tuludest sõltuvad kulutused arvestatakse lõplikus eelarves tagasi ja asendatakse tuludest tekkinud eelarvega. Tegelik tuludest sõltuv eelarve saadakse tulude laekumisel (saadud toetused), sildfinantseerimise avamisel välistoetustest rahastatavate pro- jektide korral või tulude tekkimisel (majandustegevusest saadud tulu, saastekvootide müügist saadud tulu, muud tu- lud). Lõpliku eelarve kujunemine on kokkuvõtlikult esitatud alltoodud tabelis.

C. Tulemiaruande ja riigieelarve täitmise aruande koondosa kirjete võrdlus

tuh eurot

Kirje nimetus

2024 2023

Eelarve täitmine

Tulemi- aruanne Vahe

Eelarve täit- mine

Tulemi- aruanne Vahe

Tulud

Maksud ja sotsiaalkindlustus- maksed

13 975 901 13 967 671 -8 230 12 810 633 12 582 904 -227 728

Kaupade ja teenuste müük 431 914 431 914 0 520 864 520 864 0

Riigilõivud 92 240 86 982

Tulu majandustegevusest 339 674 433 882

Saadud toetused 1 180 764 1 200 754 19 990 1 106 566 1 255 544 148 978

Muud tulud 214 208 213 579 -629 213 866 221 277 7 411

Tulu põhivara ja varude müügist 28 866 26 761

Trahvid ja muud varalised karis- tused 28 639 23 695

Keskkonnatasud 100 847 103 442

Muud tegevustulud 55 856 59 968

Intressi- ja dividenditulud 428 207 -428 207 283 030 -283 030

Riigieelarve tuludesse kaasa- mata tulud -35 729 35 729 -103 535 103 535

Tulemiaruande kirjed, mis ei kajastu riigieelarves eraldi kirjetel

Tulem bioloogilise vara õiglase väärtuse muutusest -22 882 -22 882 321 321

Tulem osalustelt 242 409 242 409 178 612 178 612

179

Kirje nimetus

2024 2023

Eelarve täitmine

Tulemi- aruanne Vahe

Eelarve täit- mine

Tulemi- aruanne Vahe

Tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt 157 918 157 918 67 668 67 668

Muud finantstulud 3 901 3 901 4 232 4 232

Tulud kokku 16 195 265 16 195 265 0 14 831 424 14 831 424 0

Kulud

Riigieelarve kulud -16 636 031 -15 896 750

Riigieelarvesse kuludesse kaa- samata kulud -81 103 111 314

Kulud tulemiaruandes

Antud toetused -8 404 231 -8 086 033

Ebatõenäoliselt laekuvad mak- sud, lõivud, trahvid

-49 370 -39 521

Edasiantud maksud, lõivud, trah- vid

-4 789 012 -4 432 207

Tööjõukulud -1 452 832 -1 431 016

Majandamiskulud -1 074 402 -964 395

Põhivara amortisatsioon ja väär- tuse muutus

-357 167 -357 022

Muud kulud -130 873 -136 520

Intressikulu -459 249 -338 722

Kulud kokku -16 717 134 -16 717 134 0 -15 785 435 -15 785 435 0

Tulem kokku -521 869 -521 869 0 -954 011 -954 011 0

Eelarves on maksutulud ja edasiantud maksude kulud planeeritud lähtudes eelarvepositsiooni arvestamise reeglitest: positsiooni loetakse laekunud maksutulu ja ülekanded maksude edasiandmisest, mida kolme maksuliigi puhul korri- geeritakse ühekuulise maksutulude laekumise ja ülekandmise nihkega, st jäetakse välja aasta esimese kuu laekumised ja ülekanded ning liidetakse järgmise aasta esimese kuu laekumised ja ülekanded. Kassapõhiselt arvestatud maksutulu ja maksude edasiandmise kulu vahe võrreldes tulemiaruandes kajastatud tekkepõhise maksutulu ja maksude edasiand- mise kuluga on kajastatud vastavalt maksude ja sotsiaalkindlustusmaksete tulu ning maksude ja sotsiaalkindlustus- maksete edasiandmise kulu korrigeerimisena tulemiaruande alusel.

Eelarve koostamisel ei elimineerita riigisisest maksutulu ja -kulu, mis tulemiaruandes on elimineeritud (vt tulude ja kulude korrigeerimine tulemiaruande alusel). Tegelikud maksude laekumised, nende ühekuulise nihke ja riigisiseste maksude mõju ja võrdlus tulemiaruandega on esitatud käesoleva lisa osas D.

Riigieelarve tuludes ei kajastata kohalikke makse ega riigieelarve kuludes nende edasiandmist kohalikele omavalitsus- tele. Kui kohalikke makse kogub Maksu- ja Tolliamet ja need kajastuvad riigi tulemiaruandes maksutuluna ja edasiantud maksude kuluna, siis riigieelarve täitmise aruandes on need esitatud vastavate tulude ja kulude korrigeerimisena tule- miaruande alusel.

Eelarves ei planeerita ebatõenäoliselt laekuvaid makse, lõive ja trahve (planeeritakse netotulu, maksude korral kassa- põhiselt). Kuna need kajastatakse tulemiaruandes kuluna, mitte tulu vähendusena, on need riigieelarve täitmise aruan- des kajastatud samuti tulude ja kulude korrigeerimisena.

Riigieelarve tulude ja kuludena ei ole planeeritud muid mitterahalisi tehinguid peale põhivara amortisatsiooni ja väär- tuse muutuse (2023. a andmed sisaldavad tulude vähendusena ka müüdud põhivara jääkväärtuse mahakandmist). See- tõttu kajastuvad tulemiaruande alusel tehtavate korrigeerimiste osades veel mitmesugused mahakandmised, ümber- hindlused ja nende tühistamised, mitterahalised saadud ja antud toetused, valuutakursi muutusest tekkinud tulud ja kulud.

Finantstuludest on riigieelarves planeeritud intressi- ja dividenditulud. Riigieelarves ei ole planeeritud mitterahalisi finantstulusid ega kasumeid/kahjumeid finantsinvesteeringute ja osaluste müügist ja ümberhindlusest (v. a kasumid riskikapitalifondidest ja sihtotstarbelistest fondidest).

Eraldiste moodustamisest ja ümberhindamisest tekkivad kulud ja kulude korrigeerimised on arvestatud eelarves raa- matupidamisega samal põhimõttel kuluna, välja arvatud pensionieraldised ja eraldistelt arvestatud intressikulud. Pen- sionieraldiste moodustamise kulu ega eraldiste diskonteerimisest tulenevat intressikulu ei ole riigieelarve kuludes ar- vestatud. Selle asemel on kuluna arvestatud pensionieraldiste hinnangulised väljamaksed. Lähtudes eelarvestamisel kasutatud arvestuspõhimõtetest on esitatud ka eelarve täitmine. Pensionieraldiste moodustamise kulud ja eraldistelt arvestatud intressikulud on kajastatud korrigeerimiste blokis, võttes samas tagasi eelarve kuludesse arvestatud pen- sionieraldiste väljamaksed.

180

D. Maksude jaotamine riigieelarve tuludeks, riigieelarve kuludeks ja korrigeerimisteks

tuh eurot

Maksutulu liik Lõplik eelarve Tulu tulemi-

aruandes Maksude lae-

kumine

Tulemiaruande tulude ja lae- kumiste vahe

Tulumaks 3 349 643 3 867 001 3 558 364 308 637

Sotsiaalmaks 4 962 834 4 890 151 4 854 220 35 931

Töötuskindlustusmaksed 313 000 311 038 308 775 2 263

Kogumispensioni maksed 186 000 179 062 178 033 1 029

Käibemaks 4 066 699 3 479 659 3 785 154 -305 495

Aktsiisid 1 033 514 1 027 747 1 025 995 1 752

Raskeveokimaks 4 900 4 752 4 749 4

Tollimaks 42 300 44 711 44 830 -119

Maamaks 58 000 57 005 58 465 -1 460

Hasartmängumaks 59 100 58 094 57 134 961

Maksud kokku 14 075 990 13 919 220 13 875 719 43 501

Kohandamine ühekuulise laekumise nihkega

100 182

Jaanuaris laekunud käibemaks -350 160

Jaanuaris laekunud aktsiis -107 307

Jaanuaris laekunud sotsiaalmaks -421 651

Järgmise aasta jaanuaris laekunud käibe- maks

411 319

Järgmise aasta jaanuaris laekunud aktsiis 111 250

Järgmise aasta jaanuaris laekunud sot- siaalmaks

456 732

Kokku koos kohandamisega 14 075 990 13 919 220 13 975 901 -56 681

Riigisiseselt tulemiaruandes eliminee- ritud maksutulu ja -kulu taastamine

340 993

Käibemaksukulu tegevuskuludelt 216 834

Käibemaksukulu põhivara soetuselt 122 490

Käibemaksukulu finantseerimistehingu- telt

Maamaks 1 567

Raskeveokimaks 13

Aktsiisid 4

Tollimaks 80

Kokku 14 075 990 14 260 213 13 975 901 284 312

Eelarvepositsiooni arvestatud maksu- tulude eelarve ja täitmine

Tulumaks 3 349 643 3 867 001 3 558 364 308 637

Sotsiaalmaks 4 962 834 4 890 151 4 889 300 850

Töötuskindlustusmaksed 313 000 311 038 308 775 2 263

Kogumispensioni maksed 186 000 179 062 178 033 1 029

Käibemaks 4 066 699 3 818 988 3 846 313 -27 324

Aktsiisid 1 033 514 1 027 752 1 029 939 -2 187

Raskeveokimaks 4 900 4 766 4 749 17

Tollimaks 42 300 44 790 44 830 -40

Maamaks 58 000 58 571 58 465 106

Hasartmängumaks 59 100 58 094 57 134 961

Eelarvepositsiooni arvestatud maksu- tulude eelarve ja täitmine kokku

14 075 990 14 260 213 13 975 901 284 312

Vastavalt ülaltoodud arvestusele loeti riigieelarve tuludes maksutuluks 13 975 901 tuhat eurot ning väljaspool riigiee- larve tulusid kajastatud maksutuluks 384 312 tuhat eurot (kokku 14 260 213 tuhat eurot). Lisaks on riigieelarve täit- mise aruandes tulude korrigeerimisena tulemiaruande alusel kajastatud real „Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed“ ko- halike maksude tulu (Tallinna reklaamimaks) 6 409 tuhat eurot.

181

Edasiantud maksutulu liik Lõplik

eelarve Kulu tulemi-

aruandes

Edasiandmiseks tehtud ülekan-

ded

Tulemi- aruande ku- lude ja üle- kandmiste

vahe

Tulumaks - Kohalike omavalitsuste üksusele -1 874 172 -1 889 273 -1 868 363 -20 910

Sotsiaalmaks - kogumispensioni registripidajale -332 000 -324 516 -321 051 -3 465

Töötuskindlustusmakse – Töötukassale -313 000 -311 038 -308 724 -2 313

Kogumispensionimakse - kogumispensioni re- gistripidajale

-166 000 -179 062 -178 196 -866

Maamaks - Kohalike omavalitsuste üksustele -58 000 -58 587 -58 495 -92

Sotsiaalmaks – Tervisekassale -1 948 536 -1 924 728 -1 910 227 -14 502

Aktsiisid – Kultuurkapitalile -17 675 -17 583 -17 505 -78

Hasartmängumaks - Kultuurkapitalile -28 250 -27 769 -26 802 -967

Tollimaks - Euroopa Liidule -31 725 -33 593 -32 940 -652

Edasiantud maksud kokku -4 769 358 -4 766 149 -4 722 304 -43 845

Kohandamine ühekuulise laekumise nihkega -14 817

Jaanuaris makstud sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa

164 888

Järgmise aasta jaanuaris makstud sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa

-179 824

Jaanuaris makstud aktsiisid 1 622

Järgmise aasta jaanuaris makstud aktsiisid -1 503

Edasiantud maksud kohandatuna kokku -4 769 358 -4 766 149 -4 737 120 -29 029

Eelarvepositsiooni arvestatud edasiantud maksutulude eelarve ja täitmine

Tulumaks - Kohalike omavalitsuste üksusele -1 874 172 -1 889 273 -1 868 363 -20 910

Sotsiaalmaks - kogumispensioni registripidajale -332 000 -324 516 -321 051 -3 465

Töötuskindlustusmakse -Töötukassale -313 000 -311 038 -308 724 -2 313

Kogumispensionimakse - kogumispensioni re- gistripidajale

-166 000 -179 062 -178 196 -866

Maamaks - Kohalike omavalitsuste üksustele -58 000 -58 587 -58 495 -92

Sotsiaalmaks – Tervisekassale -1 948 536 -1 924 728 -1 925 162 434

Aktsiisid – Kultuurkapitalile -17 675 -17 583 -17 386 -197

Hasartmängumaks – Kultuurkapitalile -28 250 -27 769 -26 802 -967

Tollimaks - Euroopa Liidule -31 725 -33 593 -32 940 -652

Eelarvepositsiooni arvestatud edasiantud maksutulude eelarve ja täitmine kokku

-4 769 358 -4 766 149 -4 737 120 -29 029

Vastavalt ülaltoodud arvestusele kajastati riigieelarve täitmise aruandes edasiantud maksude kuluna 4 737 120 tuh eurot ning väljaspool riigieelarve kulusid korrigeerimisena 29 029 tuhat eurot (kokku 4 766 149 eurot). Lisaks on rii- gieelarve täitmise aruandes kulude korrigeerimisena tulemiaruande alusel kajastatud real „Maksude ja sotsiaalkindlus- tusmaksete edasiandmine“ kohalike maksude tulu (Tallinna reklaamimaks) edasiandmine 6 417 tuhat eurot.

E. Põhivara soetuse ja riigieelarve täitmise aruande võrdlus

tuh eurot

Investeeringud põhivara soetusse

2024 2023

Eelarve täit- mine

Soetused põhi- vara liikumise

aruandes Eelarve täit-

mine

Soetused põhi- vara liikumise

aruandes

Investeeringud riigieelarve täitmise aruandes -915 480 -701 558

Materiaalse põhivara soetus (vt lisa a13) -760 986 -661 030

Immateriaalse põhivara soetus (vt lisa a13) -79 181 -84 365

Ettemaksete muutus 47 176 145 668

182

Investeeringud põhivara soetusse

2024 2023

Eelarve täit- mine

Soetused põhi- vara liikumise

aruandes Eelarve täit-

mine

Soetused põhi- vara liikumise

aruandes

Riigisisene käibemaksukulu põhivara soetuselt -122 490 -101 829

Kokku -915 480 -915 480 -701 558 -701 558

Riigieelarve täitmise aruandes kajastatud investeeringud on võrreldavad riigi konsolideerimata põhivarade soetusega. Ettemakseid põhivara eest ei loeta riigieelarve täitmises investeeringute hulka. Põhivara soetused võetakse eelarve täitmises arvesse põhivarade omandamisel, sh pooleliolevad ehitustööd vastavalt teostatud tööde aktidele.

Valitsemisalade aruande osades on põhivara soetusse kapitaliseeritud tööjõukulud kokku summas 7 629 tuh eurot (2023. a 6 675 tuh eurot) kajastatud riigieelarve kuludes tööjõukuludena ning korrigeerimiste osas on vähendatud töö- jõukulu ja suurendatud investeeringuid. Riigieelarve koondosas on põhivara soetusmaksumusse kapitaliseeritud töö- jõukulud kajastatud sarnaselt muude raamatupidamisaruannetega investeeringutena, mitte tööjõukuludena, kuigi neid eelarves planeeritakse tööjõukuludena. 2023. a kajastub Kultuuriministeeriumi valitsemisalas korrigeerimiste all veel mitterahalise vahetustehingu tulemusena omandatud põhivara summas 1 100 tuh eurot, mis riigieelarve koondosas on samuti arvestatud investeeringute hulka.

Kaitseministeeriumi valitsemisala investeeringute erinevuse kohta riigieelarve täitmise koondosas kajastatud inves- teeringutest vt lisa a31 M.

F. Eelarve täitmisena kajastatud finantseerimistehingud

tuh eurot

Finantseerimistehingu liik 2024 2023

Võlakirjade ost -8 783 654 -1 576 046

Võlakirjade müük 8 121 015 2 061 620

Sissemaksed riskikapitalifondidesse -125 000 -102 910

Sissemaksed osalustesse riigi sihtasutustes -70 447 -100 800

Sissemaksed osalustesse riigi äriühingutes -12 000 -68 000

Laekunud osaluste müügist ja likvideerimisest 45 695 0

Sissemaksed rahvusvaheliste organisatsioonide osalustesse -3 801 -62 301

Tagasilaekumised rahvusvaheliste organisatsioonide osalustest 3 590 0

Sissemaksed riigi sihtasutuste sihtotstarbelistesse fondidesse -12 130 -25 091

Tagasilaekumised riigi sihtotstarbelistest fondidest 94 903 143 596

Antud laenud -104 -60

Antud laenude tagasimaksed 11 455 11 315

Laekunud võlakirjade emiteerimisest 3 933 310 1 321 354

Võlakirjade lunastamine -2 284 602 -652 688

Võetud laenud 0 210 000

Võetud laenude tagasimaksed -167 973 -67 973

Kapitalirendikohustiste tagasimaksed -25 -83

Hoiuste muut 78 942 231 450

Kindlustusfondidelt laekunud II samba väljamaksete eraldise muutus -673 -679

Riigisisene käibemaksukulu -6 -17

Kokku 828 494 1 322 688

Rahaliselt laekunud ja makstud finantseerimistehingud on üldjuhul võrreldavad riigi konsolideerimata rahavoogude aruande vastavate kirjetega rahavoogude kohta investeerimistegevusest ja finantseerimistegevusest.

Valitsemisalade aruande osades on finantseerimistehingutena kajastatud kõik ülaltoodud tabelis olevad tehingud, v.a hoiuste muut ja kindlustusfondidelt laekunud II samba väljamaksete eraldis. Hoiuste muut tekib põhiliselt Rahandus- ministeeriumi valitsemisalas seoses riigikassas hoiustatud teiste isikute rahaga (sh Tervisekassa ja Töötukassa rahali- sed vahendid).

183

G. Tulude ja kulude korrigeerimine riigieelarve positsioonis

Riigieelarve tulusid ja kulusid planeeritakse üldjuhul statistilise eelarvepositsiooni arvestusreeglitega samadel põhi- mõtetel, kuid esineb erandeid.

Saastekvootide müügist saadud tulu võetakse eelarvepositsioonis arvesse üheaastase ajalise nihkega. Riigieelarves pla- neeritakse eelarveaastal saadavat tulu. Seetõttu on saastekvootide müügist saadud kogutulu positsiooni arvestuses suurendatud 105 394 tuh euro võrra (2023. a vähendatud 26 010 tuh euro võrra).

Dividenditulu tohib positsioonis arvesse võtta maksimaalselt dividendide maksja eelmise perioodi ärikasumi ulatuses, millest lahutatakse riigile dividendidelt makstud tulumaksukulu. Ärikasumist tuleb eemaldada veel selles sisalduvate ühekordsete tulude ja kulude mõju. Sellest suurem dividenditulu loetakse superdividendideks. 2024. ja 2023. a posit- siooni superdividendidega ei olnud vaja korrigeerida.

2024. a vähendati positsiooni ka finantseerimistegevuseks suunatud Euroopa Liidu toetustega summas 10 530 tuh eu- rot, mis olid nii riigieelarves kui ka raamatupidamises kajastatud tuluna ja finantsinvesteeringute soetusena. Posit- siooni arvestuse reeglite kohaselt ei arvestata finantseerimistegevuseks saadud vahendeid tuludes.

Eraldiste korral võetakse positsioonis kuluna arvesse ainut väljamaksed, mitte aga nende moodustamise kulud. See- tõttu on positsiooni arvestuses võetud tagasi need eraldiste moodustamise kulud, mis olid riigieelarves arvestatud raa- matupidamisega sarnasel põhimõttel ning loetud kuluks samade eraldiste väljamaksed.

Eelarvepositsiooni mõjutab materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade soetus, mitte nende hilisem kuluks kandmine. Seetõttu on positsiooni arvestuses tagasi arvestatud põhivarade amortisatsioon. Alates 2024. a ei ole enam vaja korri- geerida müüdud põhivarade jääkväärtust, kuna see ei kuulu enam riigieelarve tulude vähendusse (2023. a korrigeeritud 7 967 tuh eurot).

Eelarvepositsiooni mõjutab varude soetus varude saamise momendil, mitte nende hilisem kuluks kandmine. Riigieelar- ves loetakse varud kuluks raamatupidamisega sarnasel põhimõttel (mitte soetamisel), kui varud kasutusele võetakse. Erandiks on kaitseotstarbelised varud, mis on kajastatatud riigieelarves ja ka raamatupidamises kuluna soetamisel läh- tudes nende korduvast liikumisest lattu ja laost välja.

2024. a riigieelarve täitmise aruandes on lisaks korrigeeritud Kaitseministeeriumi valitsemisala kaitseotstarbeliste va- rude ja materiaalse põhivara soetus (v. a vahendamine välistoetuse arvel), mis võeti arvesse omandiõiguse ülevõtmise dokumentide alusel, kuigi kaubad ei olnud veel lepingus ette nähtud sihtkohta jõudnud. Riigi raamatupidamise koon- daruandes kajastati nende soetus aastase hilinemisega. Eurostat kontrollis Eesti puudujäägi arvestust ning leidis, et Statistikaamet peab puudujäägi arvestamisel lähtuma Kaitseministeeriumi poolt esitatud andmetest ega tohi arvestada riigi koondaruande konsolideerimisel tehtud korrigeerimisi. Seetõttu on riigieelarve positsioonis korrigeeritud kulusid ja materiaalse põhivara soetust 2024. a 73 070 tuh euro võrra ja 2023. a -101 251 tuh euro võrra.

H. 2024. aastast 2025. aastasse üle kantud eelarve

tuh eurot

Valitsemisala Piirmääraga

eelarve jäägid

Majanduste- gevuse ja ko-

dumaiste toetuste jää-

gid

Saastekvoo- tide müügist saadud jää-

gid

Välistoetuste ja kaasfinantseeri-

mise jäägid Kokku

Vabariigi Valitsus 72 551 0 0 0 72 551

Riigikogu 3 091 1 0 9 3 101

Vabariigi President 258 0 0 0 258

Riigikontroll 620 0 0 0 620

Õiguskantsler 237 0 0 0 237

Riigikohus 306 37 0 0 343

Riigikantselei 1 505 0 0 0 1 505

Haridus- ja Teadusministee- rium

98 593 17 886 0 66 584 183 063

Justiitsministeerium 11 118 5 247 0 1 557 17 921

Kaitseministeerium 102 228 5 713 784 194 002 302 727

Kliimaministeerium 44 972 14 157 534 021 161 454 754 603

Kultuuriministeerium* 40 248 43 493 5 864 403 90 007

Majandus- ja Kommunikat- siooniministeerium

67 617 9 503 12 210 2 075 91 405

Regionaal- ja Põllumajandus- ministeerium

19 750 5 480 15 070 2 148 42 448

Rahandusministeerium 14 063 1 004 3 133 3 576 21 775

Siseministeerium 50 487 7 045 0 2 038 59 570

184

Valitsemisala Piirmääraga

eelarve jäägid

Majanduste- gevuse ja ko-

dumaiste toetuste jää-

gid

Saastekvoo- tide müügist saadud jää-

gid

Välistoetuste ja kaasfinantseeri-

mise jäägid Kokku

Sotsiaalministeerium 38 130 7 716 0 3 500 49 346

Välisministeerium 15 461 3 768 0 1 064 20 293

Kokku 581 234 121 050 571 082 438 410 1 711 775

*Kultuuriministeeriumi valitsemisalas sisaldavad kodumaiste toetuste jäägid üle toodud eelarvet summas 42 695 tuh eurot Eesti Rahva Muuseumi rendikuludeks (vt ka a31 A).

Piirmääraga eelarve jäägid kantakse üle valitsemisala ministri või põhiseadusliku institutsiooni juhi ja Riigikantselei puhul riigisekretäri käskkirjaga kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute tegemiseks lähtudes riigieelarve seaduse alusel kehtestatud üleviimise reeglitest. Piirmääraga eelarve jääke on lubatud üle viia kuni 100% ainult üks kord (järgmisse aastasse), kui need on vajalikud samaks (eelmisel aastal planeeritud) otstarbeks.

Tuludest sõltuvate kulude ja investeeringute tegemiseks kogunenud jäägid viiakse üle 100%-liselt. Nende hulgas sisal- duvad välistoetusteks ja sellega seotud kaasfinantseeringuks saadud ettemaksete jäägid, mille korral toetuse andja on määranud summade kasutamise sihtotstarbe. Majandustegevusest laekuvat tulu on igal riigiasutusel õigus ise oma ära- nägemisel kasutada oma tegevuste elluviimiseks. Kodumaised toetused saadakse peamiselt teistelt valitsussektori ük- sustelt (näiteks Kultuurkapitalilt jne). Nende kasutamine on samuti sihtotstarbeliselt määratud ja kuulub aruandlusega tõendamisele. Saastekvootide müügist saadud tulu suunatakse keskkonnakaitselistele projektidele vastavalt atmosfää- riõhu kaitse seadusele (§ 161).

I. Vabariigi Valitsuse reservi liikumine

Vabariigi Valitsusele riigieelarvega eraldatud reserv kajastub esialgses eelarves Vabariigi Valitsuse reservide kirjel. Asutustele jaotatud reserv on kajastatud asutuste lõpliku eelarve suurenemisena ja Vabariigi Valitsuse lõpliku eelarve vähenemisena. Vabariigi Valitsuse eelarve ühe osa moodustavad sihtotstarbelised vahendid, mille asutustele jaotamine Vabariigi Valitsuse poolt heakskiidetud tegevustele on otsustatud rahandusministri käskkirjaga.

tuh eurot

Vabariigi Valitsuse reserv, v.a sihtots- tarbelised vahen-

did

Sihtotstarbelised vahendid

Kokku Vabariigi Va- litsuse reserv

Esialgne eelarve 21 876 90 405 112 281

Üle toodud 2023. aastast 144 164 45 533 189 697

Muudatused lisaeelarve seaduse alusel

-5 000 -34 330 -39 330

Muudatused riigieelarve muutmise seaduse alusel

74 364 -1 150 73 214

Ümberjaotamine Vabariigi Valitsuse otsusega

-57 061 57 061 0

Eraldatud asutustele (vt osa J. K.) -21 954 -121 009 -142 963

Jääk aasta lõpuks 156 389 36 510 192 899

Tagastatud asutustelt reservi (vt osa J, K.)

1 389 3 552 4 942

Jääk peale tagastamist 157 778 40 062 197 840

185

J. Vabariigi Valitsuse reservi kasutamine 2024. aastal

tuh eurot

Valitsemisala

K o

rr a

ld u

n u

m b

e r Otstarve

Ü le

t o

o d

u d

0 2

3 . a

a st

E ra

ld a

tu d

0 2

K a

su ta

tu d

0 2

Jä ä

Jä rg

m is

a a

st a

ss e

a su

- tu

st e

T a

g a

st a

tu d

se rv

Riigikantselei 123 Ühendekspeditisiooniväe liidrite tippkohtumise korraldamine 0 600 265 335 0 335 Justiitsministeerium 90 ELA USA, Inc., kohtumenetluse nr 2018-42 kulude katmine 74 0 74 0 0 0 Kaitseministeerium 52 Punamonumentide avalikust ruumist eemaldamine 1 261 0 231 1 029 0 1 029

Kliimaministeerium 225 Lootsiteenuse osutamise tegevuskulud ja väikeinvesteeringud 514 0 514 0 0 0

Kliimaministeerium 240 Talvise navigatsiooni jäämurdeteenuse kulud ja laevade väikeinvesteeringud 833 0 820 13 0 13 Majandus- ja Kommunikatsioo- niministeerium

21 Reisiparvlaev Estonia õnnetuse uute asjaolude hindamine 0 1 200 364 836 836 0 Regionaal- ja Põllumajandusmi- nisteerium

243 Ühistranspordi toimimise tagamine 2 259 0 2 259 0 0 0 Regionaal- ja Põllumajandusmi- nisteerium 77 Sigade Aafrika katku tõrjeabinõude ja taudikollete likvideerimine 0 1 231 1 166 65 65 0

Regionaal- ja Põllumajandusmi- nisteerium 171 Ühistranspordi arendamine ja soodustamine 0 18 286 16 574 1 712 1 712 0

Siseministeerium 76 Ukraina presidendi visiidi turvalisuse tagamine 0 357 357 0 0 0

Siseministeerium 123 Ühendekspeditisiooniväe liidrite tippkohtumise korraldamine 0 250 239 11 0 11

Välisministeerium 123 Ühendekspeditisiooniväe liidrite tippkohtumise korraldamine 0 30 30 0 0 0

Kokku 4 941 21 954 22 893 4 002 2 613 1 389

K. Sihtotstarbeliste vahendite reservi kasutamine 2024. aastal

tuh eurot

Valitsemisala

K ä

sk k

ir ja

u m

b e

r Otstarve

Ü le

t o

o d

u d

0 2

3 . a

a st

E ra

ld a

tu d

0 2

K a

su ta

tu d

0 2

Jä ä

Jä rg

m is

a a

st a

ss e

a su

- tu

st e

T a

g a

st a

tu d

se rv

Riigikogu Kantselei 74 IT vajaku kompenseerimine 0 102 102 0 0 0

Riigikogu Kantselei 104 E-hääletamise ja m-hääletamise ettevalmistamine ja jätkusuutlikkuse taga- mine 0 100 56 44 44 0

Presidendi Kantselei 35 IT vajaku kompenseerimine 44 0 41 4 0 4

186

Valitsemisala

K ä

sk k

ir ja

u m

b e

r Otstarve

Ü le

t o

o d

u d

0 2

3 . a

a st

E ra

ld a

tu d

0 2

K a

su ta

tu d

0 2

Jä ä

Jä rg

m is

a a

st a

ss e

a su

- tu

st e

T a

g a

st a

tu d

se rv

Presidendi Kantselei 88 Küberturbe meetmete tõhustamine 0 30 12 18 18 0

Presidendi Kantselei 94 Kaugküttevõrguga liitumine 0 26 26 0 0 0 Riigikohus 73 IT vajaku kompenseerimine 0 7 0 7 7 0

Riigikantselei 197 IT vajaku kompenseerimine 27 0 27 0 0 0

Riigikantselei 108 Laiapindse riigikaitse, sh elanikkonnakaitse strateegilise kommunikat- siooni arendamine 0 145 5 141 141 0

Haridus- ja Teadusministeerium 123 Välistoetuste abikõlbmatud kulud 0 216 216 0 0 0

Haridus- ja Teadusministeerium 126 Koolihoonete energiasäästumeetmete kulud ja investeeringud 0 543 0 543 0 543

Justiitsministeerium 162 Küberkaitse tagamine ja infoturbe võimekuse tõstmine 422 0 422 0 0 0

Justiitsministeerium 138 Energiasäästumeetme rakendamine 0 363 363 0 0 0

Kaitseministeerium 49 Küberharjutusväljaku võimekuse loomine 206 0 206 0 0 0

Kaitseministeerium 103 IT vajaku kompenseerimine 452 0 452 0 0 0

Kaitseministeerium 149 IKT teenuste auditeerimine 20 0 0 20 0 20

Kaitseministeerium 77 IKT küberturvalisuse kulud 0 961 873 88 88 0

Kliimaministeerium 71 IT vajaku kompenseerimine 1 010 0 1 010 0 0 0

Kliimaministeerium 79 Keskkonnaseisundi ja INSPIRE andmete avalikustamine 365 0 365 0 0 0

Kliimaministeerium 164 Maapõueressursside teadus- ja arendusuuring 1 881 0 894 987 0 987

Kliimaministeerium 171 AS Eesti Raudtee tulude ja kulude tasakaalu tagamine 0 0 -1 1 0 1

Kliimaministeerium 177 EL2030 kliimaeesmärkide ülevõtmise teaduspartnerluse leppe sõlmimine ülikoolidega

182 0 123 59 0 59

Kliimaministeerium 70 Jäämurdetööd ja talvine navigatsioon 0 2 379 2 343 36 36 0

Kliimaministeerium 75 IT tegevuskulud 0 228 83 145 145 0

Kliimaministeerium 76 Elektri jaotusvõrkude kliimakindluse suurendamine 0 15 700 7 064 8 636 8 636 0

Kliimaministeerium 114 Ministeeriumite ümberkorraldamise projektide teostamine 0 700 649 51 51 0

Kliimaministeerium 117 IKT küberturvalisuse projektide teostamine 0 607 30 577 577 0

Kliimaministeerium 119 Riigilaevastiku kulud ja investeeringud 0 11 529 8 149 3 380 3 380 0

Kliimaministeerium 122 Transpordiameti õigusaktidest tulenevate meetmete rakendamine 0 37 37 0 0 0

Kliimaministeerium 123 Välistoetuste abikõlbmatud kulud 0 3 138 3 138 0 0 0

Kliimaministeerium 129 AS Eesti Raudtee tulude ja kulude tasakaalu tagamine 0 30 685 30 685 0 0 0

Kliimaministeerium 143 Energiasäästumeetmete rakendamine 0 59 59 0 0 0

Kultuuriministeerium 70 Eesti kultuuri teadus- ja arendusprogrammi piloteerimine 1 300 0 1 207 93 0 93

187

Valitsemisala

K ä

sk k

ir ja

u m

b e

r Otstarve

Ü le

t o

o d

u d

0 2

3 . a

a st

E ra

ld a

tu d

0 2

K a

su ta

tu d

0 2

Jä ä

Jä rg

m is

a a

st a

ss e

a su

- tu

st e

T a

g a

st a

tu d

se rv

Kultuuriministeerium 96 Ukraina sõjapõgenike keeleõpe ja muud toetused 2 630 0 2 174 456 0 456

Kultuuriministeerium 115 Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi hoone energiatõhustustööd 20 0 20 0 0 0

Kultuuriministeerium 184 IT vajaku kompenseerimine 130 0 50 80 0 80

Kultuuriministeerium 188 Arheoloogilise leiu leiutasu 7 0 7 0 0 0

Kultuuriministeerium 20 Rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetamine 0 2 000 1 942 58 0 58

Kultuuriministeerium 32 Venekeelse ajakirjanduse sisu loomine ja edastamine 0 1 000 1 000 0 0 0

Kultuuriministeerium 61 Rahvusvahelise kaitse saatjate ja ajutise kaitse saajate kohanemisprog- ramm, eesti keele õpe

0 4 033 447 3 585 3 553 33

Kultuuriministeerium 68 Eesti Rahvusringhäälingu IKT küberturvalisuse kulud 0 106 68 38 38 0

Kultuuriministeerium 116 Eesti Rahvusraamatukogu IT-kulud 0 102 102 0 0 0

Kultuuriministeerium 123 Välistoetuste abikõlbmatud kulud 0 3 3 0 0 0

Kultuuriministeerium 131 SA Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum kasutuses oleva hoone energiatõhus- tustööd

0 64 64 0 0 0

Majandus- ja Kommunikatsioo- niministeerium

59 Struktuurifondide halduskulud 0 511 511 0 0 0

Majandus- ja Kommunikatsioo- niministeerium

75 IKT seadmed riigimajadesse 532 0 312 221 0 221

Majandus- ja Kommunikatsioo- niministeerium

77 IT vajaku kompenseerimine 1 424 0 1 181 243 0 243

Majandus- ja Kommunikatsioo- niministeerium

101 Reisiparvlaev Estonia allveeuuringud 0 0 -5 5 0 5

Majandus- ja Kommunikatsioo- niministeerium

148 Justiitsministeeriumi valitsemisala arvutitöökohtade tarkvara haldamine 325 0 212 113 0 113

Majandus- ja Kommunikatsioo- niministeerium

179 IT vajaku kompenseerimine 283 0 249 34 0 34

Majandus- ja Kommunikatsioo- niministeerium 185 IKT projektide elluviimine 3 023 0 2 731 292 0 292

Majandus- ja Kommunikatsioo- niministeerium 91 Digiühiskonna tulemusvaldkonna kulud ja investeeringud 0 315 57 258 258 0

Majandus- ja Kommunikatsioo- niministeerium 112 Laiapindse riigikaitse, sh elanikkonnakaitse arendamine 0 1 264 765 499 499 0

188

Valitsemisala

K ä

sk k

ir ja

u m

b e

r Otstarve

Ü le

t o

o d

u d

0 2

3 . a

a st

E ra

ld a

tu d

0 2

K a

su ta

tu d

0 2

Jä ä

Jä rg

m is

a a

st a

ss e

a su

- tu

st e

T a

g a

st a

tu d

se rv

Majandus- ja Kommunikatsioo- niministeerium 123 Välistoetuste abikõlbmatud kulud 0 144 144 0 0 0

Majandus- ja Kommunikatsioo- niministeerium 136

IT süsteemi arendamine elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse direk- tiivi rakendamiseks 0 150 150 0 0 0

Majandus- ja Kommunikatsioo- niministeerium 1

Küberkaitse ja digiriigiga seotud ürituste ja kohtumiste korraldamine ja kohtukulud 0 392 80 312 312 0

Regionaal- ja Põllumajandusmi- nisteerium 62 ITK vajaku kompenseerimine 50 0 50 0 0 0

Regionaal- ja Põllumajandusmi- nisteerium

80 Põllukultuuride väetamisnormatiivide nüüdisajastamine 259 0 259 0 0 0

Regionaal- ja Põllumajandusmi- nisteerium

170 EL2030 kliimaeesmärkide ülevõtmise raamlepingu sõlmimine ülikoolidega 73 0 0 73 0 73

Regionaal- ja Põllumajandusmi- nisteerium

199 Energiatõhusustööd 2 0 2 0 0 0

Regionaal- ja Põllumajandusmi- nisteerium

29 Maa korralisest hindamisest tingitud maamaksu vähenemise kompensat- sioon kohalikele omavalitsustele

0 1 000 1 000 0 0 0

Regionaal- ja Põllumajandusmi- nisteerium

33 Ukraina sõjapõgenike rahvastikutoimingud 0 348 288 60 60 0

Regionaal- ja Põllumajandusmi- nisteerium 62

Kohalike omavalitsuste hoolduskulud, kui hooldekodus olevate eakate osa- kaal on oluliselt üle Eesti keskmise

0 1 300 1 300 0 0 0

Regionaal- ja Põllumajandusmi- nisteerium

102 EL fondide rakendamisel 2023. a raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsuste kohaselt tekkinud lisakulud

0 101 101 0 0 0

Regionaal- ja Põllumajandusmi- nisteerium

109 IKT kübertuvalisuse kulud 0 128 68 60 60 0

Regionaal- ja Põllumajandusmi- nisteerium

110 Sise- ja välisveebi kaasajastamine 0 24 22 2 2 0

Regionaal- ja Põllumajandusmi- nisteerium

123 Välistoetuste abikõlbmatud kulud 0 445 445 0 0 0

Regionaal- ja Põllumajandusmi- nisteerium

130 Kontorihoone energiatõhustustööd 0 21 19 2 2 0

Regionaal- ja Põllumajandusmi- nisteerium

135 Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse direktiivi rakendamine 0 11 0 11 11 0

Rahandusministeerium 20 IT vajaku kompenseerimine 1 089 0 1 089 0 0 0

189

Valitsemisala

K ä

sk k

ir ja

u m

b e

r Otstarve

Ü le

t o

o d

u d

0 2

3 . a

a st

E ra

ld a

tu d

0 2

K a

su ta

tu d

0 2

Jä ä

Jä rg

m is

a a

st a

ss e

a su

- tu

st e

T a

g a

st a

tu d

se rv

Rahandusministeerium 52 Avaliku sektori hoonete energiatõhususe ekspertiis 2 0 0 2 0 2

Rahandusministeerium 111 Avaliku sektori hoonete energiatõhususe ekspertiis 300 0 154 146 0 146

Rahandusministeerium 114 Tulumaksuseaduse muudatuste rakendamisega kaasnevad IT investeerin- gud

97 0 97 0 0 0

Rahandusministeerium 9 IKT küberturvalisuse kulud 0 300 290 10 10 0

Rahandusministeerium 43 Laiapindse riigikaitse tegevuskulud 0 438 437 2 2 0

Rahandusministeerium 45 IT investeeringud 0 452 452 0 0 0

Rahandusministeerium 47 Rahapesu vastase võitluse tegevused 0 190 167 23 23 0

Rahandusministeerium 125 Teadusuuringud 0 73 0 73 73 0

Rahandusministeerium 127 Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse direktiivi rakendamiseks tööta- mise registri arendamine

0 30 2 28 28 0

Siseministeerium 34 Riigipiiri väljaehitamine 453 0 453 0 0 0

Siseministeerium 135 Küberturbe tagamine 313 0 313 0 0 0

Siseministeerium 138 Automaatse biomeetrilise identifitseerimissüsteemi rakendamine 123 0 123 0 0 0

Siseministeerium 166 Riigipiiri väljaehitamine 1 783 0 1 783 0 0 0

Siseministeerium 174 Ukraina kõnekeskuse ja riigiinfo telefoni 1247 Ukraina kriisiga seotud kõ- ned

2 0 2 0 0 0

Siseministeerium 194 Automaatse biomeetrilise identifitseerimissüsteemi rakendamine 958 0 958 0 0 0

Siseministeerium 50 Laiapindse riigikaitse, sh elanikkonnakaitse arendamise kulud ja investee- ringud

0 7 834 6 819 1 014 1 014 0

Siseministeerium 95 Idapiiri väljaehitamine ja taristu investeeringud 0 9 855 3 115 6 740 6 740 0

Siseministeerium 100 Küberturvalisuse tagamine 0 221 88 133 133 0

Siseministeerium 113 Energiasäästumeetme rakendamine 0 226 166 60 60 0

Siseministeerium 124 Energiasäästumeetme rakendamine 0 82 76 6 6 0

Siseministeerium 132 Automaatse biomeetrilise identifitseerimissüsteemi rakendamine 0 900 106 795 795 0

Siseministeerium 133 Ukraina sõjapõgenikega seotud kulud 0 4 806 3 989 817 817 0

Siseministeerium 134 Elutähtsa teenuse toimepidavuse direktiivi rakendamine 0 44 11 33 33 0

Sotsiaalministeerium 66 Digital Europe programmi 1 miljon genoomi 23 0 23 0 0 0

Sotsiaalministeerium 69 Hädaolukordadeks ja riigikaitseks valmistumine tervisevaldkonnas 699 0 699 0 0 0

Sotsiaalministeerium 133 IT vajaku kompenseerimine ja IKT teenuste jätkusuutlikkuse tagamine 461 0 461 0 0 0

Sotsiaalministeerium 152 Kliimaeesmärkide ülevõtmise teaduspartnerluse raamleping 73 0 0 73 0 73

190

Valitsemisala

K ä

sk k

ir ja

u m

b e

r Otstarve

Ü le

t o

o d

u d

0 2

3 . a

a st

E ra

ld a

tu d

0 2

K a

su ta

tu d

0 2

Jä ä

Jä rg

m is

a a

st a

ss e

a su

- tu

st e

T a

g a

st a

tu d

se rv

Sotsiaalministeerium 181 IKT kulud kaugtöökohtade loomiseks 0 0 -1 1 0 1

Sotsiaalministeerium 44 Laiapindse riigikaitse, sh elanikkonnakaitse arendamine 0 3 829 3 693 136 121 15

Sotsiaalministeerium 52 Ukraina sõjapõgenikega seotud kulud 0 7 617 3 725 3 892 3 892 0

Sotsiaalministeerium 69 Ukraina sõjapõgenikega seotud kulud 0 436 155 281 281 0

Sotsiaalministeerium 87 Avalike pilveteenuste küberturvalisuse koolitused 0 85 85 0 0 0

Sotsiaalministeerium 96 Tervishoiuvaru haldamine ja tervishoiuteenuste osutajate kriisitoimepide- vuse tõstmine

0 1 220 0 1 220 1 220 0

Sotsiaalministeerium 123 Välistoetuste abikõlbmatud kulud 0 11 11 0 0 0

Sotsiaalministeerium 128 Hoone energiatõhustustööd 0 43 43 0 0 0

Välisministeerium 50 Venemaa, Aasia ja Arktika suunalised rakendusuuringud 804 0 803 1 0 1

Välisministeerium 154 IKT vajaku kompenseerimine 350 0 350 0 0 0

Välisministeerium 78 IKT küberturvalisuse kulud ja investeeringud 0 270 178 92 92 0

Välisministeerium 90 Venemaa, Aasia ja Arktika suunalised rakendusuuringud ja diplomaatia aja- loo uurimine 0 1 031 234 797 797 0

Kokku 22 200 121 009 105 604 37 605 34 053 3 552

L. Omandireformi reservfondi kasutamine 2024. aastal

tuh eurot

Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist eraldatakse vahendeid erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse alusel kehtestatud määruse kohaselt.

Valitsemisala

K o

rr a

l- d

u se

/ k

ä sk

- k

ir ja

n u

m -

b e

Otstarve

Ü le

t o

o d

u d

0 2

3 . a

a s-

ta st

E ra

ld a

tu d

0 2

K a

su ta

tu d

0 2

Jä ä

Jä rg

m is

a a

st a

ss e

v ii

- d

u d

T a

g a

st a

tu d

se rv

Kliimaministeerium 187 Maa hindamise ettevalmistamine 98 0 94 4 0 4

Kultuuriministeerium 186 Omandireformi käigus tagastatud ehitusmälestiste kulud 165 0 0 165 165 0

Kultuuriministeerium 454 Omandireformi käigus tagastatud ehitusmälestiste kulud 470 0 470 0 0 0

Kultuuriministeerium 349 Omandireformi käigus tagastatud ehitusmälestiste kulud 2 436 0 941 1 495 1 495 0

Kultuuriministeerium 275 Omandireformi käigus tagastatud ehitusmälestiste kulud 3 000 0 490 2 510 2 510 0

191

Valitsemisala

K o

rr a

l- d

u se

/ k

ä sk

- k

ir ja

n u

m -

b e

Otstarve

Ü le

t o

o d

u d

0 2

3 . a

a s-

ta st

E ra

ld a

tu d

0 2

K a

su ta

tu d

0 2

Jä ä

Jä rg

m is

a a

st a

ss e

v ii

- d

u d

T a

g a

st a

tu d

se rv

Kultuuriministeerium 246 Omandireformi käigus tagastatud ehitusmälestiste kulud 0 3 000 0 3 000 3 000 0

Regionaal- ja Põllumajandusmi- nisteerium

65 Maareformiga seotud kulud 180 0 158 22 22 0

Regionaal- ja Põllumajandusmi- nisteerium

135 Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine 34 0 1 33 33 0

Regionaal- ja Põllumajandusmi- nisteerium

165 Maareformiga seotud kulud 103 0 9 94 94 0

Regionaal- ja Põllumajandusmi- nisteerium

455 Maareformi elluviimine ja ettevõtluse arendamiseks vajaliku keskkonna ja tingimiste loomine

1 285 0 1 051 234 234 0

Regionaal- ja Põllumajandusmi- nisteerium

16 Hoonestusõiguse seadmine 257 0 2 255 255 0

Rahandusministeerium 10 Kohalike omavalitsuste üksustele 6 0 0 6 6 0

Rahandusministeerium 34,456,62,248 Omandi- ja maareformi ülesannete täitmine 40 31 32 39 39 0

Rahandusministeerium 108,55,456,96,248 Riigile loovutatud korterite ülalpidamiskulud 717 22 34 705 45 660

Rahandusministeerium 279 Õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimine ja kasuta- mata erastamisväärtpaberite hüvitamine

304 0 0 304 304 0

Rahandusministeerium 45 Maa korralise hindamisega seotud IT arendustööd ja infosüs- teemide ülalhoid

304 0 138 166 166 0

Rahandusministeerium 96 Elamumajanduse ümberkorraldamise üleriigilise toetus- meetme käivitamine KOVidele

3 000 0 0 3 000 0 3 000

Rahandusministeerium 362 Maa korralise hindamise läbiviimine ja tulemuste kasutusele võtmine

50 0 49 0 0 0

Rahandusministeerium 66 RAS Agrotarve aktsiate erastamisega seotud võla hüvitamine kohtuotsuse alusel

0 48 5 43 43 0

Rahandusministeerium 167 Tallinna LV omandi- ja maareformi menetlustoimikute arhi- veerimine

0 32 2 30 30 0

Kokku 12 449 3 133 3 475 12 107 8 443 3 664

192

M. Lisas a1 kajastatud riigiraamatupidamiskohustuslaste tulemiaruande võrdlus riigieelarve täitmise aruandega

2024. a

Tulemiaruande näitajad Riigieelarve täitmise aruande näitajad

Tegevus- tulud

Tegevusku- lud

Finants- tulud ja -kulud

Tulem Tulud Kulud Korrigeeri-

mised Tulem

Riigikogu 158 -32 923 -96 -32 861 158 -32 923 -96 -32 861

Vabariigi President 44 -5 693 -316 -5 965 44 -6 053 44 -5 965

Riigikontroll 1 -5 666 -1 -5 666 1 -5 666 -1 -5 666

Õiguskantsler 22 -3 388 -2 -3 368 22 -3 388 -2 -3 368

Riigikohus 404 -6 911 -367 -6 875 393 -6 840 -428 -6 875

Riigikantselei 2 134 -18 209 -3 -16 078 2 029 -18 212 106 -16 078

Haridus- ja Teadus- ministeerium 78 787 -1 003 049 0 -924 262 103 164 -1 001 977 -25 449 -924 262

Justiitsministeerium 52 850 -223 249 -6 149 -176 548 52 809 -226 150 -3 207 -176 548

Kaitseministeerium 189 420 -1 160 446 -29 501 -1 000 527 177 777 -1 108 514 -69 790 -1 000 527

Kliimaministeerium 838 707 -852 746 122 950 108 910 989 793 -838 111 -42 772 108 910

Kultuuriministee- rium 60 997 -377 565 293 -316 275 15 254 -376 396 44 867 -316 275

Majandus- ja Kom- munikatsioonimi- nisteerium 428 842 -1 187 218 30 558 -727 817 145 143 -1 180 306 307 347 -727 817

Regionaal- ja Põllu- majandusministee- rium 365 386 -1 371 104 7 187 -998 531 372 520 -637 218 -733 834 -998 531

Rahandusministee- rium 14 364 859 -7 955 841 -36 532 6 372 486 14 262 155 -483 164 -7 406 505 6 372 486

Siseministeerium 65 099 -617 118 -45 442 -597 461 62 192 -560 422 -99 231 -597 461

Sotsiaalministee- rium 5 135 939 -6 997 659 -97 612 -1 959 332 65 256 -7 075 452 5 050 864 -1 959 332

Välisministeerium 10 963 -118 593 15 -107 616 10 931 -118 593 47 -107 616

Elimineerimised -5 803 576 5 679 493 0 -124 083 -28 647 -2 956 646 2 861 210 -124 083

Kokku 15 791 037 -16 257 886 -55 020 -521 869 16 230 994 -16 636 031 -116 832 -521 869

2023. a

tuh eurot

Tulemiaruande näitajad Riigieelarve täitmise aruande näitajad

Tegevus- tulud

Tegevusku- lud

Finants- tulud ja -kulud

Tulem Tulud Kulud Korrigeeri-

mised Tulem

Riigikogu 205 -31 509 0 -31 304 205 -31 038 -471 -31 304

Vabariigi President 168 -5 490 -299 -5 621 149 -5 823 53 -5 621

Riigikontroll 0 -5 783 -2 -5 785 0 -5 770 -16 -5 785

Õiguskantsler 5 -3 292 -1 -3 289 5 -3 264 -29 -3 289

Riigikohus 367 -7 045 -550 -7 228 360 -6 978 -611 -7 228

Riigikantselei 1 282 -18 198 -3 -16 919 982 -17 976 75 -16 919

Haridus- ja Teadus- ministeerium 170 957 -948 318 -1 -777 362 170 729 -948 661 571 -777 362

Justiitsministeerium 54 499 -221 654 -6 271 -173 426 53 881 -222 662 -4 644 -173 426

Kaitseministeerium 73 382 -1 085 256 -28 510 -1 040 385 44 066 -1 038 849 -45 602 -1 040 385

Kliimaministeerium 728 051 -518 702 30 692 240 042 802 313 -503 078 -59 193 240 042

Kultuuriministee- rium 49 258 -360 830 -506 -312 078 10 209 -363 883 41 596 -312 078

193

Tulemiaruande näitajad Riigieelarve täitmise aruande näitajad

Tegevus- tulud

Tegevusku- lud

Finants- tulud ja -kulud

Tulem Tulud Kulud Korrigeeri-

mised Tulem

Majandus- ja Kom- munikatsioonimi- nisteerium 519 850 -1 103 940 25 903 -558 187 383 023 -1 087 384 146 174 -558 187

Regionaal- ja Põllu- majandusministee- rium 376 286 -857 542 3 939 -477 318 375 813 -562 950 -290 181 -477 318

Rahandusministee- rium 12 947 521 -7 940 941 12 392 5 018 972 13 055 029 -375 360 -7 660 698 5 018 972

Siseministeerium 62 257 -677 538 -45 039 -660 321 60 425 -559 115 -161 630 -660 321

Sotsiaalministee- rium 5 077 167 -7 167 562 -79 900 -2 170 295 162 825 -7 469 996 5 136 877 -2 170 295

Välisministeerium 5 648 -114 917 -52 -109 320 5 585 -114 917 11 -109 320

Elimineerimised -5 485 992 5 621 805 0 135 813 -190 641 -2 579 043 2 905 497 135 813

Kokku 14 580 911 -15 446 713 -88 209 -954 011 14 934 959 -15 896 750 7 780 -954 011

Riigieelarve tulude ja kulude erinevused võrreldes tulemiaruandega on riigieelarve täitmise aruande osades põhisea- duslike institutsioonide, Vabariigi Valitsuse, Riigikantselei ja ministeeriumite valitsemisalade kohta kajastatud korri- geerimistena sarnaselt aruande koondosas esitatuga. Arvestuspõhimõtete erinevusi on kirjeldatud käesoleva lisa osas C „Tulemiaruande ja riigieelarve aruande koondosa kirjete võrdlus“.

Kaitseministeeriumi valitsemisala näitajaid erinevad riigi koondaruandes arvestatud andmetest, sh erinevad nii tule- miaruandes kui ka riigieelarve täitmises kajastatud näitajad. Kaitseministeerium lähtus kaitseotstarbeliste varude ja varadega seotud kulude ja põhivara soetuste puhul omandiõiguse saamise momendist, kuid riigi koondaruande koos- tamisel on leitud, et teatud juhtudel ei olnud aasta lõpu seisuga varude ja varadega seotud hüved ja riskid veel Kaitse- ministeeriumi valitsemisalale üle tulnud, mistõttu vastavates summades on tulud, kulud ja põhivara soetused (inves- teeringud) kajastatud järgmisel aastal (vt ka selgitused lisas a1 A).

Kaitseministeeriumi valitsemisala tulude ja kulude korrigeerimine riigieelarve täitmise aruandes

Tulemiaruande näitajad Riigieelarve täitmise aruande näitajad

Tegevus- tulud

Tegevusku- lud

Finants- tulud ja kulud

Tulem Tulud Kulud Korrigeeri-

mised Tulem

2024. a

Kaitseministeerium 189 420 -1 160 446 -29 501 -1 000 527 177 777 -1 108 514 -69 790 -1 000 527

Korrigeerimine 24 272 -144 751 0 -120 479 24 272 -144 751 0 -120 479

Riigi koondaruandes 213 692 -1 305 197 -29 501 -1 121 006 202 049 -1 253 265 -69 790 -1 121 006

2023. a

Kaitseministeerium 73 382 -1 085 256 -28 510 -1 040 385 44 066 -1 038 849 -45 602 -1 040 385

Korrigeerimine -24 272 167 175 0 142 903 -24 272 167 175 0 142 903

Riigi koondaruandes

49 110 -918 081 -28 510 -897 482 19 794 -871 674 -45 602 -897 482 Kaitseministeeriumi investeeringute korrigeerimine riigieelarve täitmise aruandes

2024. a 2023. a Kaitseministeerium -524 775 -282 718 Korrigeerimine -16 954 22 696 Riigi koondaruandes -541 730 -260 022 Sh põhivara soetus -520 246 -371 896 Sh ettemaksete muutus 39 920 145 120 Sh käibemaksukulu -61 404 -33 245

194

3 Informatsioon kohalike omavalitsuste kohta

3.1 Bilanss

mln eurot

Konsolideeritud Konsolideerimata Lisa

31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022

Varad

Käibevara

Raha 512,6 457,1 432,6 263,8 241,4 241,1

Finantsinvesteeringud 5,7 6,8 7,3 5,6 6,7 7,0

Maksu- ja trahvinõuded 189,0 167,9 157,7 189,0 167,9 157,7 b2

Muud nõuded ja ettemak- sed 159,6 194,6 172,5 91,6 124,8 109,2 b3

Varud 19,5 18,5 17,9 0,5 0,6 0,5

Käibevara kokku 886,4 844,9 788,0 550,5 541,4 515,5

Põhivara

Osalused sihtasutustes ja mittetulundusühingutes 0,0 0,0 0,0 42,1 39,0 38,0 b4

Osalused tütar- ja sidu- settevõtjates 190,5 188,0 99,6 533,2 517,3 434,8 b5

Finantsinvesteeringud 1,5 2,5 3,1 0,0 0,0 0,0

Muud nõuded ja ettemak- sed 15,5 4,8 22,5 62,6 59,4 71,8 b3

Kinnisvarainvesteeringud 157,3 155,2 155,9 102,2 104,6 104,2 b6

Materiaalne põhivara 6 002,4 5 854,0 5 654,0 4 070,9 3 952,2 3 773,4 b7

Immateriaalne põhivara 9,1 9,0 9,1 2,1 2,8 2,9

Bioloogilised varad 1,8 1,8 1,8 1,8 1,8 1,8

Põhivara kokku 6 378,1 6 215,3 5 946,0 4 814,9 4 677,1 4 426,9

Varad kokku 7 264,5 7 060,2 6 734,0 5 365,4 5 218,5 4 942,4

195

Konsolideeritud Konsolideerimata Lisa

31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022

Kohustised ja netovara

Lühiajalised kohusti- sed

Võlad tarnijatele 160,0 165,6 172,6 104,5 121,0 119,8

Võlad töötajatele 202,0 186,9 156,9 145,0 134,6 111,7

Maksuvõlad 89,6 82,8 72,4 63,5 59,7 51,0

Muud kohustised ja saa- dud ettemaksed 59,3 71,8 54,4 75,7 59,6 47,0 b9

Eraldised 4,3 2,2 1,5 0,1 0,4 0,6

Laenukohustised 180,6 150,9 147,4 157,5 126,4 120,8 b10

Lühiajalised kohusti- sed kokku 695,8 660,2 605,2 546,3 501,7 450,9

Pikaajalised kohusti- sed

Laenukohustised 1 231,9 1 122,9 972,8 1 120,0 1 002,0 849,5 b10

Muud kohustised ja saa- dud ettemaksed 6,3 5,7 3,2 11,5 12,3 11,4 b9

Eraldised 12,8 12,0 13,4 2,5 0,0 0,1

Pikaajalised kohusti- sed kokku 1 251,0 1 140,6 989,4 1 134,0 1 014,3 861,0

Kohustised kokku 1 946,8 1 800,8 1 594,6 1 680,3 1 516,0 1 311,9

Netovara

Vähemusosalus 3,0 2,8 3,1 0,0 0,0 0,0

Kohalike omavalitsuste

Netovara

Reservid 0,4 0,4 0,4 0,4 0,4 0,4

Akumuleeritud tulem 5 314,3 5 256,2 5 135,9 3 684,7 3 702,1 3 630,1

Kohalike omavalit- suste netovara kokku 5 314,7 5 256,6 5 136,3 3 685,1 3 702,5 3 630,5

Netovara kokku 5 317,7 5 259,4 5 139,4 3 685,1 3 702,5 3 630,5

Kohustised ja netovara kokku 7 264,5 7 060,2 6 734,0 5 365,4 5 218,5 4 942,4

196

3.2 Tulemiaruanne

mln eurot

Konsolideeritud Konsolideerimata Lisa

2024 2023 2024 2023

Tegevustulud

Maksutulud 1 969,0 1 776,7 1 969,0 1 776,7 b2

Saadud toetused 1 035,7 1 130,0 925,2 993,5 b11

Kaupade ja teenuste müük 1 072,1 994,3 224,1 212,5 b12

Muud tulud 38,8 36,5 33,2 31,1 b13

Tegevustulud kokku 4 115,6 3 937,5 3 151,5 3 013,8

Tegevuskulud

Tööjõukulud -2 121,0 -1 963,5 -1 524,8 -1 434,1 b14

Majandamiskulud -986,0 -999,8 -703,8 -730,1 b15

Antud toetused -349,3 -312,1 -510,6 -420,8 b11

Põhivara amortisatsioon ja väärtuse muutus -347,3 -365,6 -226,7 -243,4 b16

Muud kulud -222,6 -216,9 -176,8 -172,0 b17

Tegevuskulud kokku -4 026,2 -3 857,9 -3 142,7 -3 000,4

Tegevustulem 89,4 79,6 8,8 13,4

Finantstulud ja –kulud

Tulem osalustelt 9,0 72,2 9,4 84,5 b4, b5

Intressikulu -59,5 -45,2 -52,0 -38,4 b10

Tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt 10,6 7,0 5,0 4,7

Muud finantstulud 0,6 0,3 2,5 2,7

Finantstulud ja -kulud kokku -39,3 34,3 -35,1 53,5

Ettevõtja tulumaks -0,5 -1,5 0,0 0,0

Aruandeperioodi tulem 49,6 112,4 -26,3 66,9

Sh kohalike omavalitsuste osa tulemist 49,4 112,8 -26,3 66,9

Sh vähemusosaluse osa tulemist 0,2 -0,4

197

3.3 Rahavoogude aruanne

mln eurot

Konsolideeritud Konsolideerimata Lisa

2024 2023 2024 2023

Rahavood põhitegevusest

Tegevustulem 89,4 79,6 8,8 13,4

Põhivara amortisatsioon ja väärtuse muutus 347,3 365,6 226,7 243,4 b16

Käibemaksukulu põhivara soetustelt 66,0 73,7 60,9 63,6 b17

Kasum/kahjum põhivara müügist -13,2 -11,4 -11,7 -10,2 b13

Põhivara soetuseks saadud sihtfinantseerimine -107,7 -177,9 -93,9 -135,9 b11

Põhivara soetuseks antud sihtfinantseerimine 15,9 13,9 84,9 45,0 b11

Kokku korrigeeritud tegevustulem 397,7 343,5 275,7 219,3

Käibevarade netomuutus -15,0 -10,8 -17,5 -3,9

Kohustiste netomuutus 14,1 43,0 6,8 34,4

Kokku rahavood põhitegevusest 396,8 375,7 265,0 249,8

Rahavood investeerimistegevusest

Tasutud põhivara soetamisel -550,6 -616,8 -414,4 -473,7 b8

Laekunud põhivara müügist 18,3 16,6 16,3 15,4 b6,b7,b3

Laekunud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 104,9 150,2 89,3 115,3

Antud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -8,5 -13,0 -37,0 -45,1

Tasutud osaluste omandamisel ja valitseva mõju ka- dumisel 0,0 -3,0 -15,9 -8,5 b4,b5

Laekunud osaluste müügist ja likvideerimisest 0,9 0,7 1,1 0,3 b4,b5

Laekunud dividendid 5,6 3,6 7,7 10,7 b5

Tasutud finantsinvesteeringute soetamisel -1,1 -0,5 0,0 0,0

Laekunud finantsinvesteeringute müügist 2,2 1,2 0,0 0,0

Antud laenud -0,5 -0,6 -2,0 -0,1

Laekunud laenude tagasimaksed 0,4 1,9 7,7 13,3

Laekunud intressid ja muud finantstulud 12,1 7,2 8,5 7,5

Rahavood investeerimistegevusest kokku -416,3 -452,5 -338,7 -364,9

Rahavood finantseerimistegevusest

Laekunud laenukohustused 327,0 309,3 313,7 294,3 b10

Laenukohustuste tagasimaksed -192,2 -163,2 -165,4 -141,7 b10

Dividendidelt makstud tulumaks -0,5 -1,5 0,0 0,0

Makstud intressid ja muud finantskulud -59,3 -43,3 -52,2 -37,2 b10

Rahavood finantseerimistegevusest kokku 75,0 101,3 96,1 115,4

Puhas rahavoog

Raha ja selle ekvivalendid perioodi algul 457,1 432,6 241,4 241,1

Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpul 512,6 457,1 263,8 241,4

Raha ja selle ekvivalentide muutus 55,5 24,5 22,4 0,3

198

3.4 Netovara muutuste aruanne

mln eurot

A. Konsolideeritud aruanne

Kohalike omavalitsuste netovara

V ä

h e

m u

so sa

lu s

K o

k k

L is

K a

ss a

re se

A k

u m

u le

e ri

tu d

le m

K o

k k

Jääk seisuga 31.12.2022 0,4 5 135,9 5 136,3 3,1 5 139,4

Kinnisvarainvesteeringute ümberhindlus 1,6 1,6 1,6 b6

Materiaalse põhivara ümberhindlus 3,6 3,6 3,6 b7

Aruandeperioodi tulem 112,8 112,8 -0,4 112,4

Aruandeperioodi kogutulem 0,0 118,0 118,0 -0,4 117,6

Esmakordselt konsolideeritud osalused 0,2 0,2 0,1 0,3

Osaluste saamine teistelt valitsussektori üksus- telt

2,1 2,1 2,1

Jääk seisuga 31.12.2023 0,4 5 256,2 5 256,6 2,8 5 259,4

Kinnisvarainvesteeringute ümberhindlus 0,9 0,9 0,9 b6

Materiaalse põhivara ümberhindlus 7,8 7,8 7,8 b7

Aruandeperioodi tulem 49,4 49,4 0,2 49,6

Aruandeperioodi kogutulem 0,0 58,1 58,1 0,2 58,3

Jääk seisuga 31.12.2024 0,4 5 314,3 5 314,7 3,0 5 317,7

B. Konsolideerimata aruanne

K a

ss a

re se

A k

u m

u le

e ri

tu d

le m

K o

k k

L is

a Jääk seisuga 31.12.2022 0,4 3 630,1 3 630,5

Kinnisvarainvesteeringute ümberhindlus 1,6 1,6 b6

Materiaalse põhivara ümberhindlus 3,3 3,3 b7

Aruandeperioodi tulem 66,9 66,9

Aruandeperioodi kogutulem 0,0 71,8 71,8

Osaluste soetusmaksumuse korrigeerimine 0,0 0,2 0,2

Jääk seisuga 31.12.2023 0,4 3 702,1 3 702,5

Kinnisvarainvesteeringute ümberhindlus 0,8 0,8 b6

Materiaalse põhivara ümberhindlus 7,2 7,2 b7

Aruandeperioodi tulem -26,3 -26,3

Aruandeperioodi kogutulem 0,0 -17,4 -17,4

Osaluste soetusmaksumuse korrigeerimine 0,9 0,9 b4

Jääk seisuga 31.12.2024 0,4 3 684,7 3 685,1

199

3.5 Arvestusmeetodid ja hindamisalused

Käesolev täiendav informatsioon annab ülevaate kohalike omavalitsuste üksuste finantsseisundist ja –tulemustest.

Kohalike omavalitsuste üksuste ja nende valitseva mõju all olevate üksuste nimekiri ja tähtsamad finantsnäitajad on esitatud aruande lisas b1.

2017. aasta oktoobrist on Eestis 79 kohaliku omavalitsuse üksust ning need on hõlmatud käesolevasse aruandesse.

Konsolideeritud aruandesse on lisaks hõlmatud kohalike omavalitsuste valitseva mõju all olevad sihtasutused, mittetu- lundusühingud ja tütarettevõtjad (333 üksust, võrreldaval perioodil 341 üksust).

Aruanne baseerub aruandekohustuslaste poolt esitatud andmetele vastavuses avaliku sektori finantsarvestuse ja - aruandluse juhendile. Aruandekohustuslased kasutavad riigiga sarnaseid arvestuspõhimõtteid (vt 2.6. Arvestusmeeto- did ja hindamisalused).

Konsolideerimata aruandes on kohalike omavalitsuste üksuste andmed esitatud konsolideerituna rida-realt meetodil, kusjuures nendevahelised nõuded, kohustised, tulud ja kulud on elimineeritud. Osalused valitseva ja olulise mõju all olevates sihtasutustes, mittetulundusühingutes ja äriühingutes on esitatud tuletatud soetusmaksumuses.

Konsolideeritud aruandes on kohalike omavalitsuste üksuste andmetele liidetud nende valitseva mõju all olevate ük- suste andmed rida-realt meetodil, kusjuures aruandesse hõlmatud üksuste omavahelised varad, kohustised, netovara, tulud ja kulud on elimineeritud.

Aruanne on koostatud miljonites eurodes.

200

3.6 Lisad (b1–b21)

Lisa b1

Aruandes konsolideeritud üksused

mln eurot

A. Kohaliku omavalitsuse üksused

Konsolideeritud aruanne Konsolideerimata aruanne

31.12.2024 2024 31.12.2023 2023 31.12.2024 2024 31.12.2023 2023

V a

ra d

N e

to v

a ra

T e

g e

v u

s- tu

lu d

T e

g e

v u

s- k

u lu

T u

le m

V a

ra d

N e

to v

a ra

T e

g e

v u

s- tu

lu d

T e

g e

v u

s- k

u lu

T u

le m

V a

ra d

N e

to v

a ra

T e

g e

v u

s- tu

lu d

T e

g e

v u

s- k

u lu

T u

le m

V a

ra d

N e

to v

a ra

T e

g e

v u

s- tu

lu d

T e

g e

v u

s- k

u lu

T u

le m

Kokku 7 264,5 5 317,7 4 115,6 -4 026,2 49,6 7 060,2 5 259,4 3 937,5 -3 857,9 112,4 5 365,4 3 685,1 3 151,5 -3 142,7 -26,3 5 218,5 3 702,5 3 013,8 -3 000,4 66,9 Elimineerimised 57,3 20,4 93,8 -93,1 3,4 64,1 80,1 91,4 -88,9 4,4 11,4 13,8 -48,2 50,7 2,3 9,0 10,8 -48,1 48,2 0,2

Harju maakond 3 518,4 2 600,3 1 981,8 -1 923,5 48,5 3 371,8 2 501,6 1 908,3 -1 826,0 136,9 2 713,4 1 895,7 1 549,5 -1 565,7 -26,9 2 621,2 1 919,6 1 498,3 -1 466,9 101, 8 Anija Vallavalit-

sus 32,4 24,7 15,8 -15,6 0,0 32,5 -24,8 15,1 -16,3 -1,6 19,1 11,6 14,6 -14,1 0,2 18,9 11,4 13,7 -14,6 -1,1

Harku Vallavalit- sus 138,5 107,7 54,2 -48,9 4,2 131,0 103,2 48,1 -45,6 1,7 100,1 72,5 48,8 -42,9 5,0 92,9 67,2 43,1 -39,9 2,4

Jõelähtme Valla- valitsus 38,3 22,4 20,7 -21,8 -1,7 40,2 24,0 20,4 -21,8 -1,8 27,4 13,9 19,0 -20,0 -1,5 28,9 15,4 18,6 -19,8 -1,5

Keila Linnavalit- sus 49,6 32,1 29,0 -28,0 0,4 48,7 31,7 28,1 -27,3 0,3 39,4 26,7 26,3 -25,7 0,4 37,7 26,2 25,9 -25,1 0,4

Kiili Vallavalitsus 34,0 23,9 19,5 -19,6 -0,4 31,1 24,4 17,0 -17,2 -0,3 6,9 -2,4 18,1 -21,5 -3,7 7,1 1,3 15,8 -19,2 -3,5

Kose Vallavalitsus 43,5 30,9 21,8 -21,7 -0,4 44,6 31,3 21,5 -22,6 -1,5 31,1 19,5 20,0 -21,5 -1,7 33,3 21,2 19,9 -20,9 -1,4

Kuusalu Vallava- litsus 23,2 12,8 16,1 -16,4 -0,8 23,7 13,6 15,5 -15,6 -0,5 16,4 7,0 15,1 -15,2 -0,5 16,4 7,5 14,5 -14,4 -0,3

Loksa Linnavalit- sus 10,2 5,9 5,7 -6,0 -0,5 10,2 6,1 5,7 -5,7 -0,1 8,2 4,3 5,4 -5,5 -0,3 8,1 4,4 5,5 -5,3 0,1

Lääne-Harju Val- lavalitsus 71,4 53,9 32,7 -33,2 -1,1 71,4 55,0 32,6 -32,7 -0,6 38,7 22,3 30,3 -30,3 -0,6 37,9 22,9 29,0 -29,8 -1,3

Maardu Linnava- litsus 62,5 54,2 32,6 -31,1 1,3 61,2 52,8 30,9 -31,8 -1,2 36,0 31,2 30,6 -29,5 1,0 35,4 30,1 29,4 -30,4 -1,1

Raasiku Vallava- litsus 33,0 26,3 13,0 -12,4 0,4 33,2 25,7 12,4 -12,1 -0,1 27,1 20,4 13,0 -12,4 0,3 27,5 20,1 12,4 -12,1 0,1

Rae Vallavalitsus 152,5 101,8 76,2 -75,6 -0,8 148,2 102,6 68,6 -73,8 -6,0 123,1 75,8 69,4 -70,0 -0,9 116,8 76,7 62,2 -69,1 -7,2

201

Konsolideeritud aruanne Konsolideerimata aruanne

31.12.2024 2024 31.12.2023 2023 31.12.2024 2024 31.12.2023 2023

V a

ra d

N e

to v

a ra

T e

g e

v u

s- tu

lu d

T e

g e

v u

s- k

u lu

T u

le m

V a

ra d

N e

to v

a ra

T e

g e

v u

s- tu

lu d

T e

g e

v u

s- k

u lu

T u

le m

V a

ra d

N e

to v

a ra

T e

g e

v u

s- tu

lu d

T e

g e

v u

s- k

u lu

T u

le m

V a

ra d

N e

to v

a ra

T e

g e

v u

s- tu

lu d

T e

g e

v u

s- k

u lu

T u

le m

Saku Vallavalitsus 106,9 59,1 36,4 -40,7 -5,8 98,0 64,9 34,1 -37,2 -3,9 68,1 24,6 32,1 -35,8 -4,9 57,8 29,5 29,9 -32,1 -2,8

Saue Vallavalitsus 128,7 77,0 67,4 -63,6 1,9 121,5 74,6 60,7 -61,3 -2,0 82,4 32,3 63,6 -65,4 -3,9 80,8 35,8 57,5 -61,7 -5,8 Tallinna Linnava- litsus 2446,7 1863,8 1472,9 -1426,1 48,0 2 337,3 1 817,0 1 433,5 -1342,8 153,7 1 972,8 1 460,4 1 081,7 -1 098,6 -19,1 1 912,8 1 478,1 1 063,2 -1 016,5

123, 9

Viimsi Vallavalit- sus 147,0 103,8 67,8 -62,8 3,8 139,0 99,5 64,1 -62,2 0,8 116,6 75,6 61,5 -57,3 3,3 108,9 71,8 57,7 -56,0 0,9

Hiiu maakond 65,8 49,7 28,9 -26,6 1,6 64,6 48,1 26,5 -26,1 -0,2 49,0 33,5 26,4 -23,5 2,3 47,2 31,2 23,1 -24,5 -1,9

Hiiumaa Vallava- litsus 65,8 49,7 28,9 -26,6 1,6 64,6 48,1 26,5 -26,1 -0,2 49,0 33,5 26,4 -23,5 2,3 47,2 31,2 23,1 -24,5 -1,9

Ida-Viru maa- kond 661,2 517,4 385,0 -383,9 -4,7 660,4 519,0 389,5 -374,9 8,7 424,1 310,1 248,4 -246,1 -1,7 424,6 311,7 258,7 -244,6 10,9

Alutaguse Valla- valitsus 46,5 44,1 18,0 -18,4 -0,2 46,8 44,2 18,4 -18,3 0,1 38,3 36,7 14,4 -14,2 0,1 38,2 36,5 14,5 -14,4 0,1

Jõhvi Vallavalit- sus 62,8 52,1 25,8 -26,6 -1,7 65,3 53,8 23,8 -25,4 -2,7 41,1 30,5 25,1 -25,8 -1,1 43,1 31,7 22,9 -24,6 -2,0

Kohtla-Järve Lin- navalitsus 143,9 90,7 133,5 -134,8 -3,5 149,5 94,2 133,5 -128,6 2,7 50,8 17,2 57,9 -59,0 -2,5 55,8 19,6 59,4 -56,1 2,1

Lüganuse Valla- valitsus 44,0 36,5 17,2 -17,1 -0,8 43,4 37,3 17,8 -18,7 -1,8 20,3 13,5 14,2 -14,2 -0,2 19,4 13,8 14,9 -15,8 -1,2

Narva Linnavalit- sus 260,7 210,0 139,3 -136,2 1,7 256,4 208,0 146,2 -132,5 12,6 198,8 154,2 94,2 -90,9 1,7 194,6 152,5 105,1 -90,6 13,5

Narva-Jõesuu Lin- navalitsus 28,2 25,6 15,4 -14,4 1,0 24,7 22,2 13,6 -13,6 -0,1 17,1 15,1 11,9 -10,8 1,1 16,0 14,0 10,6 -10,5 0,1

Sillamäe Linnava- litsus 54,8 40,7 24,6 -25,0 -0,9 55,6 41,5 25,8 -26,6 -1,3 43,5 30,1 20,4 -20,5 -0,5 43,9 30,5 21,8 -22,5 -1,0

Toila Vallavalit- sus 20,3 17,7 11,2 -11,4 -0,3 18,7 17,8 10,4 -11,2 -0,8 14,2 12,8 10,3 -10,7 -0,3 13,6 13,1 9,5 -10,1 -0,7

Järva maakond 178,7 144,8 72,2 -70,1 1,2 180,9 143,5 67,0 -70,3 -4,1 116,8 86,1 65,7 -65,8 -0,3 120,3 86,2 60,9 -63,3 -3,3

Järva Vallavalit- sus 41,1 31,6 22,2 -22,4 -0,2 41,3 31,8 21,6 -22,8 -1,5 29,5 21,1 20,3 -20,4 0,5 29,2 20,6 19,6 -20,7 -1,3

Paide Linnavalit- sus 85,3 73,7 26,7 -23,8 2,6 85,4 71,0 23,1 -24,0 -1,1 40,6 30,9 22,4 -21,9 0,3 42,7 30,5 19,4 -19,6 -0,4

Türi Vallavalitsus 52,3 39,5 23,3 -23,9 -1,2 54,2 40,7 22,3 -23,5 -1,5 46,7 34,1 23,0 -23,5 -1,1 48,4 35,1 21,9 -23,0 -1,6

202

Konsolideeritud aruanne Konsolideerimata aruanne

31.12.2024 2024 31.12.2023 2023 31.12.2024 2024 31.12.2023 2023

V a

ra d

N e

to v

a ra

T e

g e

v u

s- tu

lu d

T e

g e

v u

s- k

u lu

T u

le m

V a

ra d

N e

to v

a ra

T e

g e

v u

s- tu

lu d

T e

g e

v u

s- k

u lu

T u

le m

V a

ra d

N e

to v

a ra

T e

g e

v u

s- tu

lu d

T e

g e

v u

s- k

u lu

T u

le m

V a

ra d

N e

to v

a ra

T e

g e

v u

s- tu

lu d

T e

g e

v u

s- k

u lu

T u

le m

Jõgeva maakond 140,6 100,9 68,2 -68,1 -1,4 139,7 101,5 63,2 -65,3 -3,1 87,3 53,0 58,6 -59,3 -1,1 86,9 54,1 54,1 -57,2 -4,2

Jõgeva Vallavalit- sus 55,9 37,9 31,2 -31,0 -0,5 56,4 37,9 27,6 -29,4 -2,3 41,1 24,7 27,1 -27,1 -0,7 42,8 25,3 24,8 -26,6 -2,4

Mustvee Vallava- litsus 23,3 17,5 11,7 -12,1 -0,6 23,3 17,7 11,5 -11,5 0,0 15,1 9,9 10,6 -10,9 0,3 14,4 9,7 10,2 -10,2 -0,2

Põltsamaa Valla- valitsus 61,4 45,5 25,3 -25,0 -0,3 60,0 45,9 24,1 -24,4 -0,8 31,1 18,4 20,9 -21,3 -0,7 29,7 19,1 19,1 -20,4 -1,6

Lääne maakond 113,6 81,1 50,3 -51,3 -2,4 116,8 83,6 49,5 -51,5 -3,1 78,4 50,6 45,4 -46,5 -2,3 80,8 52,7 43,9 -45,6 -1,2

Haapsalu Linna- valitsus 74,0 54,0 30,3 -31,6 -2,0 76,6 56,2 30,5 -32,1 -2,1 48,7 31,2 26,3 -27,2 -1,6 50,4 32,8 26,0 -27,1 -0,2

Lääne-Nigula Val- lavalitsus 35,9 23,9 18,2 -18,2 -0,6 36,8 24,5 17,5 -18,0 -1,1 26,0 16,2 17,3 -17,8 -0,9 27,0 17,0 16,4 -17,1 -1,1

Vormsi Vallavalit- sus 3,7 3,2 1,8 -1,5 0,2 3,4 2,9 1,5 -1,4 0,1 3,7 3,2 1,8 -1,5 0,2 3,4 2,9 1,5 -1,4 0,1

Lääne-Viru maa- kond 297,3 234,7 152,9 -143,7 7,3 288,3 227,4 134,8 -137,0 -3,9 228,1 170,6 141,1 -131,8 7,8 217,8 162,5 122,1 -124,9 -4,1

Haljala Vallavalit- sus 31,7 24,4 10,2 -10,2 -0,2 30,6 24,6 9,1 -10,1 -1,2 26,1 18,9 9,6 -9,3 0,1 24,7 18,8 8,5 -9,1 -0,8

Kadrina Vallava- litsus 21,9 17,9 12,1 -12,0 0,0 22,5 18,0 11,1 -11,3 -0,3 16,4 12,8 11,0 -10,8 0,1 16,8 12,7 10,0 -10,1 -0,2

Rakvere Linnava- litsus 100,7 84,3 48,8 -38,1 10,2 92,6 74,0 36,1 -34,8 0,5 66,3 53,4 43,4 -33,1 10,1 57,8 43,4 29,5 -29,6 -0,4

Rakvere Vallava- litsus 17,0 13,6 12,5 -12,2 0,1 17,4 13,5 12,5 -12,6 -0,1 17,0 13,6 12,5 -12,2 0,1 17,4 13,5 12,5 -12,6 -0,1

Tapa Vallavalit- sus 48,7 36,1 25,4 -26,2 -1,2 49,7 37,3 24,0 -25,5 -2,0 34,6 22,5 22,6 -23,3 -1,1 35,5 23,5 21,5 -22,7 -1,5

Vinni Vallavalit- sus 23,8 16,8 16,0 -16,1 -0,4 23,5 17,3 15,5 -15,9 -0,3 19,6 12,7 15,4 -15,6 -0,4 19,2 13,1 14,8 -15,4 -0,8

Viru-Nigula Valla- valitsus 21,4 17,6 12,0 -13,3 -1,4 22,7 19,1 13,2 -12,2 0,9 19,0 15,2 11,8 -13,0 -1,3 20,1 16,5 13,0 -11,9 1,0

Väike-Maarja Val- lavalitsus 32,1 24,0 15,9 -15,6 0,2 29,3 23,6 13,3 -14,6 -1,4 29,1 21,5 14,8 -14,5 0,2 26,3 21,0 12,3 -13,5 -1,3

Pärnu maakond 546,7 434,8 319,7 -304,2 12,5 505,8 408,5 296,5 -288,3 5,6 389,7 311,0 210,2 -201,3 7,8 365,2 302,9 191,1 -190,4 0,2

203

Konsolideeritud aruanne Konsolideerimata aruanne

31.12.2024 2024 31.12.2023 2023 31.12.2024 2024 31.12.2023 2023

V a

ra d

N e

to v

a ra

T e

g e

v u

s- tu

lu d

T e

g e

v u

s- k

u lu

T u

le m

V a

ra d

N e

to v

a ra

T e

g e

v u

s- tu

lu d

T e

g e

v u

s- k

u lu

T u

le m

V a

ra d

N e

to v

a ra

T e

g e

v u

s- tu

lu d

T e

g e

v u

s- k

u lu

T u

le m

V a

ra d

N e

to v

a ra

T e

g e

v u

s- tu

lu d

T e

g e

v u

s- k

u lu

T u

le m

Häädemeeste Val- lavalitsus 20,1 13,0 12,2 -12,8 -0,9 21,6 13,8 12,1 -11,1 0,8 16,2 11,0 11,9 -12,4 -0,7 17,3 11,6 11,1 -10,7 0,2

Kihnu Vallavalit- sus 3,8 3,4 1,8 -2,0 -0,2 4,1 3,7 1,6 -1,9 -0,4 3,8 3,4 1,8 -2,0 -0,2 4,1 3,7 1,6 -1,9 -0,4

Lääneranna Val- lavalitsus 34,4 28,3 13,4 -11,1 1,7 33,4 26,6 11,4 -10,8 -0,1 20,3 15,1 12,7 -13,0 -0,4 21,6 15,5 10,8 -10,2 0,5

Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus 29,2 22,2 19,2 -19,4 -0,5 29,5 22,6 18,3 -19,5 -1,4 23,8 17,0 18,5 -18,5 -0,2 23,9 17,2 17,8 -18,5 -0,9

Pärnu Linnavalit- sus 388,0 315,4 235,1 -221,4 12,6 344,5 288,9 213,1 -205,3 6,9 269,5 226,8 128,7 -119,5 9,3 241,8 217,4 112,8 -112,5 0,8

Saarde Vallavalit- sus 23,1 17,7 11,7 -11,3 0,2 22,0 17,4 11,3 -11,0 0,2 18,3 13,2 10,3 -9,7 0,4 17,1 12,7 9,9 -9,6 0,2

Tori Vallavalitsus 48,1 34,8 26,3 -26,2 -0,4 50,7 35,5 28,7 -28,7 -0,4 37,8 24,5 26,3 -26,2 -0,4 39,4 24,8 27,1 -27,0 -0,2

Põlva maakond 120,2 90,6 61,2 -60,1 0,2 119,2 90,2 56,4 -60,3 -4,1 84,5 60,4 53,9 -52,5 0,7 82,2 59,6 48,5 -53,2 -5,4 Kanepi Vallavalit- sus 14,2 10,0 11,1 -10,3 0,7 13,1 9,2 9,7 -10,7 -1,1 13,1 9,0 11,1 -10,3 0,7 12,0 8,2 9,7 -10,7 -1,1

Põlva Vallavalit- sus 78,7 59,5 35,1 -35,0 -0,5 79,2 60,1 32,7 -34,2 -1,6 51,5 37,3 30,6 -30,4 -0,2 50,8 37,5 27,7 -29,6 -2,3

Räpina Vallavalit- sus 27,3 21,1 15,0 -14,8 0,0 26,9 20,9 14,0 -15,4 -1,4 19,9 14,1 12,2 -11,8 0,2 19,4 13,9 11,1 -12,9 -2,0

Rapla maakond 179,0 130,0 83,4 -83,8 -2,6 179,7 132,5 79,8 -82,4 -4,3 120,7 75,7 77,7 -76,6 -0,3 118,7 76,0 74,7 -75,7 -2,2

Kehtna Vallavalit- sus 22,8 18,7 13,4 -13,3 0,0 23,4 18,7 13,0 -12,9 0,1 19,3 15,4 12,5 -11,8 0,6 19,2 14,8 12,2 -11,6 0,4

Kohila Vallavalit- sus 56,5 40,9 19,5 -19,6 -0,7 56,8 41,5 17,8 -19,5 -2,2 26,7 13,5 18,3 -17,6 0,2 26,0 13,3 16,8 -17,5 -1,1

Märjamaa Valla- valitsus 38,1 27,1 18,8 -18,8 -0,7 38,5 27,9 17,4 -18,1 -1,4 24,4 13,7 16,8 -16,6 -0,2 24,2 13,9 15,5 -16,1 -0,9

Rapla Vallavalit- sus 61,6 43,3 31,7 -32,1 -1,2 61,0 44,4 31,6 -31,9 -0,8 50,3 33,1 30,1 -30,6 -0,9 49,3 34,0 30,2 -30,5 -0,6

Saare maakond 200,4 152,6 119,3 -115,5 2,5 196,7 149,9 108,6 -108,4 -0,6 141,2 104,3 81,4 -79,2 1,1 139,7 103,1 74,2 -73,8 -0,2

Muhu Vallavalit- sus 7,6 6,9 4,7 -4,4 0,3 7,2 6,4 4,3 -4,2 0,1 7,4 6,7 4,7 -4,4 0,3 7,2 6,4 4,3 -4,2 0,1

Ruhnu Vallavalit- sus 2,4 2,3 0,8 -0,7 0,1 2,2 2,1 0,8 -0,7 0,2 2,2 2,1 0,8 -0,7 0,1 2,1 2,0 0,8 -0,7 0,2

204

Konsolideeritud aruanne Konsolideerimata aruanne

31.12.2024 2024 31.12.2023 2023 31.12.2024 2024 31.12.2023 2023

V a

ra d

N e

to v

a ra

T e

g e

v u

s- tu

lu d

T e

g e

v u

s- k

u lu

T u

le m

V a

ra d

N e

to v

a ra

T e

g e

v u

s- tu

lu d

T e

g e

v u

s- k

u lu

T u

le m

V a

ra d

N e

to v

a ra

T e

g e

v u

s- tu

lu d

T e

g e

v u

s- k

u lu

T u

le m

V a

ra d

N e

to v

a ra

T e

g e

v u

s- tu

lu d

T e

g e

v u

s- k

u lu

T u

le m

Saaremaa Valla- valitsus 190,4 143,4 113,8 -110,4 2,1 187,3 141,4 103,5 -103,5 -0,9 131,6 95,5 75,9 -74,1 0,7 130,4 94,7 69,1 -68,9 -0,5

Tartu maakond 690,2 387,6 441,0 -451,7 -20,1 669,4 404,9 412,3 -428,1 -20,7 565,9 275,7 404,4 -416,5 -20,4 545,3 293,1 379,0 -399,2 - 24,6 Elva Vallavalitsus 56,8 34,9 35,9 -36,2 -1,2 55,2 36,5 33,2 -35,4 -2,2 33,2 12,2 33,2 -33,4 -0,7 30,6 12,9 30,2 -32,4 -1,5

Kambja Vallava- litsus 46,3 27,7 33,9 -34,1 -0,6 35,6 26,9 31,1 -30,9 0,2 44,5 26,0 32,7 -32,9 -0,6 33,8 25,2 30,0 -29,8 0,1

Kastre Vallavalit- sus 27,2 17,1 16,0 -16,3 -0,6 24,7 16,9 14,9 -14,8 0,0 22,9 12,9 14,8 -15,1 -0,6 20,4 12,6 13,9 -13,7 0,0

Luunja Vallavalit- sus 21,4 12,1 13,6 -12,5 0,7 22,2 11,4 12,8 -13,4 -0,9 17,4 8,1 13,3 -12,1 0,8 18,1 7,3 12,3 -13,4 -1,4

Nõo Vallavalitsus 21,4 15,3 10,6 -10,7 -0,2 21,4 15,6 9,6 -10,2 -0,7 17,2 11,1 10,1 -10,1 -0,2 17,1 11,4 9,0 -9,7 -0,8

Peipsiääre Valla- valitsus 18,6 12,4 12,7 -13,1 -0,7 19,0 12,9 11,9 -12,7 -0,9 15,1 9,1 11,0 -11,4 -0,7 15,6 9,7 10,4 -11,1 -0,9

Tartu Linnavalit- sus 443,5 239,0 284,5 -296,3 -17,8 440,0 256,6 267,1 -279,2 -15,8 375,9 181,3 256,4 -270,4 -19,4 373,3 200,6 242,3 -259,1

- 20,4

Tartu Vallavalit- sus 55,0 29,1 33,8 -32,5 0,3 51,3 28,1 31,7 -31,5 -0,4 39,7 15,0 32,9 -31,1 1,0 36,4 13,4 30,9 -30,0 0,3

Viljandi maa- kond 182,3 125,7 110,0 -108,4 -0,4 184,8 126,3 104,2 -106,0 -3,4 150,1 96,1 102,1 -100,4 -0,1 152,3 96,4 96,7 -98,0 -2,9

Mulgi Vallavalit- sus 26,1 17,1 17,8 -17,3 0,2 26,1 17,0 16,9 -16,9 -0,3 21,6 13,2 15,8 -15,1 0,4 21,3 12,8 14,9 -14,9 -0,3

Põhja-Sakala Val- lavalitsus 41,6 32,2 21,0 -21,1 -0,4 43,0 32,7 20,5 -20,0 0,2 29,9 21,6 18,8 -18,8 -0,2 31,0 21,9 18,2 -17,4 0,5

Viljandi Linnava- litsus 64,2 42,5 41,3 -40,3 0,2 66,2 42,4 39,6 -40,5 -1,5 55,5 34,1 38,6 -37,8 0,1 57,7 34,1 37,1 -37,9 -1,4

Viljandi Vallava- litsus 50,4 33,9 29,9 -29,7 -0,4 49,5 34,2 27,2 -28,6 -1,8 43,1 27,2 28,9 -28,7 -0,4 42,3 27,6 26,5 -27,8 -1,7

Valga maakond 120,1 97,7 63,0 -60,7 1,7 122,0 96,0 62,3 -61,9 0,8 75,8 56,6 56,5 -53,5 2,2 76,1 54,4 56,0 -55,6 -0,1

Otepää Vallavalit- sus 19,6 16,2 16,3 -16,2 0,0 20,2 16,2 15,2 -16,3 -0,8 15,6 13,1 14,2 -14,1 0,0 15,9 13,1 13,9 -13,8 0,0

Tõrva Vallavalit- sus 28,9 21,4 14,5 -13,7 0,5 28,9 20,9 13,6 -13,3 0,1 13,4 7,2 13,0 -12,0 0,7 12,5 6,5 11,6 -12,7 -1,2

Valga Vallavalit- sus 71,6 60,1 32,2 -30,8 1,2 72,9 58,9 33,5 -32,3 1,5 46,8 36,3 29,3 -27,4 1,5 47,7 34,8 30,5 -29,1 1,1

205

Konsolideeritud aruanne Konsolideerimata aruanne

31.12.2024 2024 31.12.2023 2023 31.12.2024 2024 31.12.2023 2023

V a

ra d

N e

to v

a ra

T e

g e

v u

s- tu

lu d

T e

g e

v u

s- k

u lu

T u

le m

V a

ra d

N e

to v

a ra

T e

g e

v u

s- tu

lu d

T e

g e

v u

s- k

u lu

T u

le m

V a

ra d

N e

to v

a ra

T e

g e

v u

s- tu

lu d

T e

g e

v u

s- k

u lu

T u

le m

V a

ra d

N e

to v

a ra

T e

g e

v u

s- tu

lu d

T e

g e

v u

s- k

u lu

T u

le m

Võru maakond 192,7 149,4 84,9 -81,5 2,3 196,0 146,3 87,2 -82,5 3,5 129,0 91,9 78,4 -74,7 2,6 131,2 88,2 80,6 -75,7 3,9

Antsla Vallavalit- sus 19,3 15,4 10,6 -8,9 1,6 18,5 14,1 9,1 -8,5 0,5 17,4 13,6 10,6 -8,9 1,6 16,4 12,0 9,1 -8,5 0,5

Rõuge Vallavalit- sus 25,1 17,0 12,2 -11,5 0,5 25,8 16,5 11,6 -11,9 -0,6 24,4 16,4 11,8 -10,9 0,7 24,9 15,7 10,8 -11,2 -0,7

Setomaa Vallava- litsus 11,4 7,4 8,1 -8,0 0,0 11,4 7,4 7,7 -8,1 -0,6 11,2 7,1 7,9 -7,7 0,0 11,0 7,1 7,3 -7,9 -0,7

Võru Linnavalit- sus 93,5 69,8 29,3 -28,9 -0,3 96,6 69,1 31,8 -30,7 0,6 39,7 22,0 24,7 -24,3 -0,2 42,3 21,2 27,5 -26,0 1,0

Võru Vallavalit- sus 43,4 39,8 24,7 -24,2 0,5 43,7 39,2 27,0 -23,3 3,6 36,3 32,8 23,4 -22,9 0,5 36,6 32,2 25,9 -22,1 3,8

206

B. Osalused sihtasutustes ja mittetulundusühingutes

Konsolideeritud aastaaruandes on rida-realt konsolideeritud järgmised sihtasutused ja mittetulundusühingud osaluse mää- raga 100%:

31.12.2024 2024 31.12.2023 2023

V a

ra d

N e

to v

a ra

T e

g e

v u

s- tu

lu d

T e

g e

v u

s- k

u lu

T u

le m

V a

ra d

N e

to v

a ra

T e

g e

v u

s- tu

lu d

T e

g e

v u

s- k

u lu

T u

le m

Sihtasutused ja mittetulundusühin- gud kokku 468,9 373,0 528,0 -509,5 17,8 452,9 351,3 500,0 -471,3 27,6

Valitsussektorisse kuuluvad sihtasu- tused ja MTÜ-d 460,0 367,2 509,8 -491,9 17,2 442,9 344,9 482,9 -454,3 27,6

SA Ida-Viru Keskhaigla 72,2 53,0 75,1 -75,2 -0,3 72,3 53,3 73,5 -71,8 1,4

SA Pärnu Haigla 52,8 37,1 82,8 -80,0 2,7 51,2 34,4 77,7 -72,2 5,4

SA Tallinna Lastehaigla 29,9 24,0 49,0 -49,1 0,3 29,5 23,7 46,9 -43,8 3,2

Kiili Varahalduse SA 20,3 19,3 7,4 -3,9 3,4 17,5 15,8 6,7 -3,2 3,5

Narva Haigla SA 19,7 15,4 37,1 -36,9 0,2 19,2 15,2 34,9 -33,8 1,1

Veskimöldre Haridusmaja SA 19,5 19,3 6,8 -1,1 5,7 15,4 13,6 4,7 -0,7 4,0

Kuressaare Haigla SA 17,0 13,6 25,0 -24,4 0,7 15,2 12,1 21,9 -21,4 0,5

SA Tallinna Kultuurikatel 16,9 16,4 1,8 -2,1 -0,4 17,3 16,8 1,6 -2,0 -0,4

Raadi SA 9,8 6,7 1,0 -1,2 -0,4 10,7 7,1 0,8 -1,1 -0,5

MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus 9,7 5,2 40,4 -39,9 0,7 8,7 4,5 38,5 -38,3 0,2

SA Ida-Viru Investeeringute Agentuur 8,9 8,8 1,8 -1,8 0,0 8,6 8,6 1,0 -1,1 -0,1

SA Paide Spordikeskus 8,7 6,8 3,1 -0,7 2,3 5,4 3,4 0,5 -0,7 -0,2

SA Elva Kultuur 8,3 4,9 1,1 -1,3 -0,4 8,8 5,4 1,1 -1,3 -0,4

SA Hiiumaa Sadamad 6,5 6,4 0,4 -0,7 -0,3 6,9 6,7 1,0 -0,7 0,4

MTÜ Rakvere Haigla 6,4 6,4 0,0 0,0 0,0 6,4 6,4 0,0 0,0 0,0

SA Tallinna Haigla Arendus 6,1 5,8 1,9 -1,3 0,6 9,2 5,2 5,2 -3,3 1,9

MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskus 5,4 2,9 15,3 -15,3 0,1 4,5 2,8 15,1 -15,1 0,0

Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid SA 5,0 3,2 1,8 -1,5 0,3 3,1 2,9 1,3 -1,3 0,1

SA Märjamaa Valla Spordikeskus 4,6 4,5 0,4 -0,7 -0,2 4,8 4,7 0,4 -0,6 -0,2

SA Põltsamaa Tervis 4,6 2,5 2,8 -2,5 0,2 4,4 2,3 2,5 -2,3 0,1

Lääne-Saare Kultuurivara SA 4,1 4,1 0,1 -0,3 -0,1 4,3 4,2 0,1 -0,3 -0,2

SA Tallinna Lauluväljak 4,0 3,6 1,2 -1,4 -0,1 4,0 3,7 1,8 -1,4 0,3

SA Eesti Kaevandusmuuseum 3,9 3,9 0,5 -0,6 -0,2 4,1 4,0 0,4 -0,6 -0,2

SA Perekodu 3,5 3,1 2,9 -3,0 -0,1 3,5 3,1 2,5 -2,5 0,0

SA Võru Spordikeskus 3,3 2,6 0,9 -0,8 0,0 3,5 2,6 0,8 -0,7 0,1

SA Narva-Jõesuu Hooldekodu 3,1 2,7 3,1 -2,9 0,2 2,9 2,5 2,6 -2,6 0,0

Luunja Varahalduse SA 3,0 2,9 0,7 -0,8 -0,1 3,1 3,0 1,2 -0,9 0,2

MTÜ Mulgi Elamuskeskus 3,0 2,4 0,3 -0,3 -0,1 3,1 2,5 0,6 -0,4 0,2

MTÜ Võrumaa Omavalitsuste Liit 2,9 2,9 0,1 -0,1 0,0 3,0 2,9 0,2 -0,2 0,0

SA Tartu 2024 2,9 2,7 12,7 -12,1 0,6 2,3 2,1 5,0 -3,9 1,1

SA Paide Haldus 2,8 2,8 0,3 -0,5 -0,2 3,0 3,0 1,2 -1,5 -0,3

SA Tallinna Tehnika- ja Teaduskeskus 2,6 2,5 0,6 -0,7 -0,1 2,7 2,6 0,6 -0,6 0,0

SA Tartu Eluasemefond 2,6 2,1 0,2 -0,1 0,0 2,5 2,1 0,2 -0,1 0,0

SA Anija Mõisa Haldus 2,4 2,4 0,2 -0,4 -0,2 2,6 2,5 0,4 -0,5 0,0

SA Alutaguse Hoolekeskus 2,2 2,0 2,0 -2,0 0,0 2,2 2,0 1,8 -1,7 0,1

MTÜ Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus

2,1 1,2 2,1 -2,0 0,1 2,1 1,1 2,0 -1,8 0,1

MTÜ Lääne-Viru Omavalitsuste Liit 2,0 0,6 2,2 -2,3 -0,1 0,9 0,8 1,6 -1,1 0,6

SA Ajakeskus Wittenstein 2,0 1,9 0,6 -0,7 -0,1 2,1 2,0 0,7 -0,9 -0,1

Muhu Hooldekeskuse SA 1,9 1,8 0,9 -0,9 0,0 1,9 1,8 0,7 -0,7 0,0

SA Hiiu Maakonna Hooldekeskus Tohvri

1,9 1,8 1,3 -1,2 0,0 1,9 1,8 2,9 -1,2 1,7

SA Lõhavere Ravi- ja Hooldekeskus 1,9 1,8 1,5 -1,4 0,1 1,8 1,7 1,3 -1,3 0,1

SA Narva Linna Arendus 1,9 1,9 1,4 -1 0,4 1,5 1,0 0,7 -0,8 0

Hooldekodu Saaremaa Valss SA 1,8 1,7 3,1 -1,7 1,4 0,4 0,3 1,7 -1,5 0,2

207

31.12.2024 2024 31.12.2023 2023

V a

ra d

N e

to v

a ra

T e

g e

v u

s- tu

lu d

T e

g e

v u

s- k

u lu

T u

le m

V a

ra d

N e

to v

a ra

T e

g e

v u

s- tu

lu d

T e

g e

v u

s- k

u lu

T u

le m

SA Anija Valla Spordimaailm 1,8 1,8 0,4 -0,6 -0,2 2,0 1,9 0,5 -0,7 -0,1

SA Sillamäe Haigla 1,8 1,6 2,1 -2,0 0,2 1,6 1,4 1,8 -1,5 0,2

SA Rapla Spordirajatised 1,7 1,7 0,5 -0,5 0,0 1,8 1,7 0,4 -0,5 0,0

Harjumaa Omavalitsuste Liit 1,5 1,4 1,9 -2,0 -0,1 1,6 1,5 1,5 -1,2 0,3

Kuremaa Elamuskeskus SA 1,5 1,1 1,8 -1,4 0,3 0,9 0,8 0,7 -0,6 0,1

SA Mustvee Tervis 1,5 0,9 1,0 -1,0 -0,1 1,6 1,0 0,9 -1,0 -0,1

SA Mäetaguse Arengufond 1,5 1,5 0,0 0,0 0,1 1,4 1,4 0,0 0,0 0,0

SA Saadjärve 1,5 1,5 0,5 -0,6 -0,1 1,7 1,6 0,5 -0,6 -0,1

MTÜ Kuressaare Campus 1,4 1,4 0,1 -0,2 -0,1 1,5 1,5 0,1 -0,2 -0,1

MTÜ Pärnumaa Omavalitsuste Liit 1,4 1,3 1,2 -1,2 0,0 1,4 1,3 2,2 -1,2 1,0

SA Luunja Jõesadam 1,4 1,4 0,2 -0,2 0,0 1,4 1,4 0,5 -0,2 0,3

SA Võru Kannel 1,4 1,3 1,0 -1,0 0,1 1,3 1,3 1,0 -1,0 0,0

Vastseliina Piiskopilinnuse SA 1,4 1,4 0,6 -0,6 0,0 1,4 1,4 0,4 -0,4 0,0

SA Lääneranna Hoolekanne 1,3 0,7 0,8 -0,7 0,1 1,3 0,6 0,7 -0,7 -0,1

SA Otepää Tervisekeskus 1,3 1,1 1,5 -1,6 0,0 1,4 1,1 1,6 -1,6 0,0

SA Holstre-Polli Spordikeskus 1,2 1,1 0,6 -0,4 0,2 1,1 0,9 0,4 -0,4 0,0

SA Kuressaare Teater 1,2 0,8 0,7 -0,7 0,0 0,9 0,8 0,7 -0,8 -0,1

SA Taheva Sanatoorium 1,2 1,1 1,4 -1,3 0,0 1,2 1,1 1,3 -1,2 0,1

Võrumaa Arenduskeskus SA 1,2 0,1 3,0 -2,9 0,0 0,2 0,1 1,5 -1,4 0,1

Pannjärve Tervisespordikeskuse SA 1,1 1,0 0,5 -0,5 0,0 1,4 1,0 0,9 -0,5 0,4

SA Hooldekodu Härmalõng 1,1 0,9 1,4 -1,4 0,0 1,0 0,9 1,2 -1,2 0,0

SA Kalevipoja Koda 1,1 1,1 0,2 -0,2 -0,1 1,2 1,1 0,1 -0,3 -0,1

SA Põhja-Läänemaa Turismi- ja Spor- diobjektide Halduskeskus

1,1 1,1 0,3 -0,2 0,2 1,1 0,9 0,7 -0,1 0,6

SA Põltsamaa Sport 1,1 1,1 0,6 -0,6 -0,1 1,2 1,1 0,6 -0,6 -0,1

SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus 1,1 0,8 2,7 -2,7 0,0 1,0 0,8 2,5 -2,4 0,0

SA Valgehobusemäe Suusa- ja Puhke- keskus

1,1 1,0 0,4 -0,5 -0,1 1,2 1,0 0,6 -0,5 0,0

MTÜ Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit 1,0 0,1 0,9 -1,1 -0,1 1,4 0,2 0,6 -0,7 0,0

SA Peipsiveere Hooldusravikeskus 1,0 0,9 1,7 -1,7 0,0 1,0 0,8 1,4 -1,4 0,0

SA Rõngu Hooldekodu 1,0 0,7 1,6 -1,4 0,1 0,2 0,1 1,0 -0,9 0,1

Jõhvi Hooldekeskus SA 0,9 0,8 1,1 -1,1 0,0 1,0 0,8 1,1 -1,0 0,1

MTÜ Eesti Linnade ja Valdade Liit 0,9 0,7 2,1 -2,0 0,1 0,7 0,6 1,6 -2,2 -0,6

SA Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus 0,9 0,5 0,7 -0,6 0,0 0,9 0,4 1,2 -1,2 0,0

SA Kilingi-Nõmme Tervise- ja Hooldus- keskus

0,9 0,7 1,5 -1,4 0,2 0,7 0,6 1,3 -1,1 0,2

SA Narva-Jõesuu Peremajad 0,9 0,9 0,2 -0,2 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0

SA Räpina Sadamad ja Puhkealad 0,9 0,9 0,1 -0,1 0,0 0,0 0,0 0,1 -0,1 0,0

MTÜ Tartumaa Jäätmearendus 0,8 0,8 0,0 -0,1 -0,1 0,8 0,8 0,0 -0,1 -0,1

SA Tartumaa Turism 0,8 0,2 1,0 -1,0 0,0 0,3 0,2 1,0 -0,9 0,1

MTÜ Järvamaa Ühistranspordi Keskus 0,7 0,5 2,2 -2,2 0,0 0,7 0,5 2,4 -2,4 0,0

SA Hiiumaa Arenduskeskus 0,7 0,4 0,8 -0,8 0,0 0,6 0,4 1,1 -1,1 0,0

SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus 0,7 0,2 2,6 -2,5 0,0 0,7 0,1 2,4 -2,4 0,0

SA Järvamaa 0,7 0,6 1,0 -0,8 0,1 0,5 0,4 1,4 -1,0 0,4

SA Viljandimaa Arenduskeskus 0,7 -0,1 0,9 -1,0 0,0 0,3 0,0 0,8 -0,8 0,0

Tartumaa Ühistranspordikeskus MTÜ 0,7 0,1 8,6 -8,5 0,1 0,6 0,0 7,8 -7,9 -0,1

SA Kiviõli Tervisekeskus 0,6 0,3 1,8 -1,8 0,0 0,5 0,3 1,5 -1,5 0,0

SA RAEK 0,6 0,1 1,5 -1,5 0,0 0,1 0,0 0,5 -0,5 0,0

SA Tartu Kultuurkapital 0,6 0,4 0,2 -0,3 0,0 0,6 0,4 0,2 -0,3 -0,1

SA Valgamaa Arenguagentuur 0,6 0,5 1,0 -0,9 0,1 0,5 0,4 0,9 -0,8 0,0

MTÜ Ida-Viru Ühistranspordikeskus 0,5 0,0 7,4 -7,4 0,0 2,0 0,0 9,3 -7,7 1,5

MTÜ Kagu Ühistranspordikeskus 0,5 0,1 6,7 -6,7 0,0 1,1 0,1 7,6 -7,6 0,0

208

31.12.2024 2024 31.12.2023 2023

V a

ra d

N e

to v

a ra

T e

g e

v u

s- tu

lu d

T e

g e

v u

s- k

u lu

T u

le m

V a

ra d

N e

to v

a ra

T e

g e

v u

s- tu

lu d

T e

g e

v u

s- k

u lu

T u

le m

Narva Linnaelamu SA 0,5 0,2 1,7 -1,7 0,0 0,4 0,2 1,4 -1,4 0,0

SA A.H.Tammsaare Muuseum Varga- mäel

0,5 0,4 0,2 -0,2 0,0 0,4 0,4 0,2 -0,2 0,0

SA Aarike Hooldekeskus 0,5 0,5 1,2 -1,2 0,0 0,5 0,5 1,0 -1,0 0,0

SA Iisaku Kihelkonna Muuseum 0,5 0,5 0,2 -0,2 0,0 0,5 0,4 0,2 -0,1 0,0

SA Mooste Mõis 0,5 0,5 0,3 -0,2 0,1 0,4 0,4 0,2 -0,2 0,1

SA Pärnumaa Arenduskeskus 0,5 0,2 1,3 -1,2 0,0 0,4 0,2 1,0 -0,9 0,0

SA Rannarahva Muuseum 0,5 0,4 0,6 -0,6 0,0 0,5 0,4 0,7 -0,6 0,1

SA Räpina Inkubatsioonikeskus 0,5 0,5 0,2 -0,3 0,0 0,5 0,5 0,7 -0,2 0,5

SA Sõmerpalu Hooldekodu 0,5 0,5 0,6 -0,7 0,0 0,5 0,5 0,6 -0,5 0,0

Tõstamaa Mõis SA 0,5 0,4 0,2 -0,2 0,0 0,5 0,4 0,1 -0,1 0,0

MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused 0,4 0,2 2,2 -2,2 0,0 0,2 0,2 2,2 -2,7 -0,5

MTÜ Tartumaa Omavalitsuste Liit 0,4 -0,1 2,3 -2,4 -0,1 0,1 0,0 0,7 -0,8 -0,1

MTÜ Virumaa Laste ja Perede Tugikes- kus

0,4 0,3 0,7 -0,7 0,0 0,4 0,3 0,7 -0,6 0,1

SA Abja Haigla 0,4 0,2 1,4 -1,4 0,0 0,4 0,2 1,3 -1,2 0,0

SA Läänemaa 0,4 0,2 0,9 -0,9 0,0 0,2 0,1 0,8 -0,8 0,0

MTÜ Jõgevamaa Ühistranspordikeskus 0,3 0,0 2,6 -2,6 0,0 0,9 0,0 3,1 -3,1 0,0

MTÜ Setomaa Liit 0,3 0,2 0,5 -0,5 0,0 0,3 0,2 0,4 -0,4 0,0

MTÜ Viljandimaa Ühistranspordikes- kus

0,3 0,1 4,2 -4,2 0,0 0,2 0,0 4,2 -4,2 0,0

SA Kultuuri- ja Hariduskeskus Viimsi Artium

0,3 0,1 1,8 -1,9 -0,1 0,3 0,2 1,9 -1,8 0,1

SA Nõo Hooldekodu 0,3 0,3 0,6 -0,6 0,0 0,3 0,2 0,6 -0,6 0,0

SA Tartu Keskkonnahariduse Keskus 0,3 0,2 1,1 -1,1 0,0 0,3 0,2 1,1 -1,1 0,0

SA Valga Isamaalise Kasvatuse Püsieks- positsioon

0,3 0,3 0,3 -0,3 0,0 0,3 0,3 0,4 -0,3 0,1

Vaivara Kalmistud SA 0,3 0,2 0,5 -0,6 0,0 0,3 0,3 0,5 -0,5 0,0

Valgamaa Ühistranspordikeskus MTÜ 0,3 0,1 3,0 -3,0 0,0 0,3 0,0 3,0 -3,0 0,0

Huvitegevuse ja Noorsootöö SA 0,2 0,1 1,1 -1,0 0,0 0,2 0,1 1,0 -1,0 0,0

MTÜ Raplamaa Omavalitsuste Liit 0,2 0,1 0,8 -0,8 0,0 0,2 0,1 0,5 -0,5 0,0

MTÜ Valguskaabel 0,2 0,2 0,0 -0,1 -0,1 0,3 0,3 0,0 -0,1 -0,1

Põlvamaa Arenduskeskus SA 0,2 0,2 0,7 -0,7 0,1 0,1 0,1 0,8 -0,8 0,0

SA Haanjamaa Sport 0,2 0,2 0,1 -0,1 0,0 0,3 0,2 0,2 -0,2 0,0

SA Tartu Loomemajanduskeskus 0,2 0,1 0,7 -0,7 0,0 0,3 0,1 1,0 -1,0 0,0

SA Tartu Perekodu Käopesa 0,2 0,1 1,2 -1,1 0,0 0,2 0,1 1,1 -1,2 0,0

SA Tõstamaa Hooldekodu 0,2 0,2 0,8 -0,8 0,0 0,2 0,2 0,7 -0,6 0,0

Türi Arengu SA 0,2 0,2 0,3 -0,4 0,0 0,2 0,2 0,4 -0,4 0,0

MTÜ Antsla Tervisekeskus 0,1 0,1 0,7 -0,7 0,0 0,2 0,1 0,6 -0,6 0,0

MTÜ Eesti Jäätmehoolduskeskus 0,1 0,1 0,3 -0,3 0,0 0,1 0,0 0,6 -0,7 0,0

MTÜ Mulgi Kultuuri Instituut 0,1 0,1 0,1 -0,1 0,0 0,1 0,1 0,1 -0,1 0,0

MTÜ Viljandimaa Omavalitsuste Liit 0,1 0,1 0,5 -0,5 0,0 0,1 0,1 0,5 -0,5 0,0

Pakri Saarte Arenduse SA 0,1 -0,1 0,0 0,0 0,0 0,1 -0,1 0,0 0,0 0,0

SA Alutagusemaa 0,1 0,1 0,2 -0,1 0,0 0,0 0,0 0,1 -0,1 0,0

SA Eesti Piimandusmuuseum 0,1 0,1 0,3 -0,3 0,0 0,1 0,1 0,3 -0,3 0,0

SA Illuka Arengufond 0,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,3 0,0 0,0 0,0 0,0

SA Juuru ja Hageri Kihelkonna Muu- seum

0,1 0,1 0,2 -0,1 0,0 0,1 0,1 0,1 -0,1 0,0

SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtlus- keskus

0,1 0,0 0,8 -0,8 0,0 0,1 0,0 0,7 -0,7 0,0

SA Kadrina Spordikeskus 0,1 0,0 0,4 -0,4 0,0 0,1 0,0 0,4 -0,4 0,0

SA Põlva Sport 0,1 0,1 0,1 -0,1 0,0 0,1 0,1 0,1 -0,1 0,0

SA Rõuge Jäähall 0,1 0,1 0,0 0,0 0,0 0,1 0,1 0,0 0,0 0,0

SA Saare Arenduskeskus 0,1 0,1 0,6 -0,6 0,0 0,1 0,1 0,5 -0,5 0,0

SA Tartu Ärinõuandla 0,1 0,1 0,4 -0,4 0,0 0,2 0,1 0,5 -0,6 0,0

209

31.12.2024 2024 31.12.2023 2023

V a

ra d

N e

to v

a ra

T e

g e

v u

s- tu

lu d

T e

g e

v u

s- k

u lu

T u

le m

V a

ra d

N e

to v

a ra

T e

g e

v u

s- tu

lu d

T e

g e

v u

s- k

u lu

T u

le m

SA Veriora Noortekas 0,1 0,1 0,1 -0,1 0,0 0,1 0,1 0,1 -0,1 0,0

SA Õpilasmalev 0,1 0,1 0,8 -0,8 0,0 0,1 0,1 0,8 -0,8 0,0

Vaivara Sinimägede SA 0,1 0,1 0,1 -0,1 -0,1 0,2 0,1 0,3 -0,2 0,1

Ääsmäe Kultuuri- ja Spordi SA 0,1 0,1 0,0 -0,1 0,0 0,1 0,1 0,1 -0,1 0,0

Muud üksused varade mahuga alla 0,1 mln euro (41 üksust)

0,0 -0,1 5,0 -4,9 0,0 2,0 1,3 9,6 -10,0 -0,5

Valitsussektorisse mittekuuluvad sihtasutused 8,9 5,8 18,2 -17,6 0,6 10,0 6,4 17,1 -17,0 0,0

SA Tallinna Hambapolikliinik 6,0 4,3 13,7 -13,2 0,5 6,0 3,8 12,5 -12,5 0,0

MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus 1,9 0,8 2,5 -2,4 0,1 1,8 0,7 2,4 -2,3 0,1

MTÜ Võru Jäätmekeskus 0,8 0,5 1,0 -1,0 0,0 0,5 0,4 1,1 -1,0 0

MTÜ Raplamaa Jäätmekäitluskeskus 0,1 0,1 0,4 -0,4 0,0 0,2 0,1 0,4 -0,4 0,0

SA Piusa 0,1 0,1 0,1 -0,1 0,0 0,1 0,1 0,1 -0,1 0,0

SA Alatskivi Loss 0,0 0,0 0,2 -0,2 0,0 0,0 0,0 0,1 -0,2 0,0

SA Keila Leht 0,0 0,0 0,1 -0,1 0,0 0,0 0,0 0,1 -0,1 0,0

SA Kõue Varahaldus 0,0 0,0 0,2 -0,2 0,0 1,4 1,3 0,4 -0,4 -0,1

Ühele reale koondatud valitsussektorisse kuuluvad üksused: Haiba Lastekodu SA, Kuressaare Hambapolikliinik SA, MTÜ Jär- vamaa Omavalitsuste Liit, MTÜ Läänemaa Omavalitsuste Liit, MTÜ Põlvamaa Omavalitsuste Liit, MTÜ Rakvere Noorte Sport, MTÜ Saarte Geopark, MTÜ Südamaa Vabavald, MTÜ Valgamaa Omavalitsuste Liit, MTÜ Võru Noortekeskus, MTÜ Väikesaarte Liit, SA Alatskivi Tervisekeskus, SA Elva Laste- ja Perekeskus, SA Elva Teenused, SA Haapsalu Hoolekandekeskus, SA Hiiemäe Kurjuse Ohvrite Leinapark, SA Jõhvi Lennuväli, SA Kallaste Arendus, SA Kukruse Polaarmõis, SA Loksa Kultuur, SA Loksa Sport, SA Lääne-Viru Arenduskeskus, SA Maardu Teenused, SA Maidla Maja, SA Narva Sadam, SA Narva-Jõesuu Sadam, SA Raplamaa Omavalitsuste Arengufond, SA Rõuge Energiakeskus, SA Rõuge Valla Turism, SA SA Räpina Kultuurkapital, SA Sõmerpalu Tee- nuskeskus, SA Turvaline Saaremaa, SA Uderna Hooldekodu, SA Vara Sport, SA Võru Pensionäride Päevakeskus, SA Võsu Kuu- rort, SA Ülenurme Areng, Tallinna Vee-ettevõtjate Järelevalve SA, Tilsi Perekodu SA, Vääna Mõisakooli SA.

C. Tütarettevõtjad

Konsolideeritud aruandes on rida-realt konsolideeritud järgmised äriühingud:

31.12.2024 31.12.2024 2024 31.12.2023 2023

O sa

lu se

ä ä

r (%

)

V a

ra d

O m

a k

a p

i- ta

T e

g e

v u

s- tu

lu d

T e

g e

v u

s- k

u lu

K a

su m

k a

h ju

V a

ra d

O m

a k

a p

i- ta

T e

g e

v u

s- tu

lu d

T e

g e

v u

s- k

u lu

K a

su m

k a

h ju

Tütarettevõtjad kokku 1 971,5 1 651,0 774,2 -710,0 59,5 1 907,1 1 577,4 707,8 -670,2 30,5

Valitsussektorisse kuulu- vad tütarettevõtjad

817,5 652,5 591,1 -528,8 61,5 735,3 572,5 516,9 -481,7 32,9

Tallinna Linnatranspordi AS 100 314,2 244,1 177,9 -129,3 48,0 267,1 196,0 136,4 -116,8 18,2

Lääne-Tallinna Keskhaigla AS 100 88,9 74,1 122,1 -118,1 4,9 84,4 69,2 116,9 -108,0 9,1

Ida-Tallinna Keskhaigla AS 100 77,7 46,8 178,0 -168,7 9,1 69,5 37,7 164,5 -156,7 7,4

OÜ Strantum 100 62,9 57,9 8,1 -8,8 -0,8 63,6 58,0 7,5 -8,0 -0,6

AS Lahevesi 100 36,2 35,2 2,7 -3,2 -0,6 37,2 35,8 3,9 -3,2 0,7

Viimsi Haldus OÜ 100 34,5 20,8 5,6 -5,3 0,0 33,1 17,8 5,4 -5,5 -0,4

AS Matsalu Veevärk 100 26 25,2 1,3 -2,4 -1,1 27,1 26,2 1,2 -2,5 -1,3

Keila Vesi AS 100 16,8 12,0 3,6 -3,4 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0

Põltsamaa Vallavara OÜ 100 16,1 12,3 2,1 -1,2 0,9 14,8 11,4 1,8 -1,1 0,5

OÜ Tapa Vesi 100 15,9 15,5 1,5 -1,7 -0,2 16,1 15,7 1,2 -1,7 -0,5

AS Rakvere Haigla 100 15,0 12,3 23,5 -22,7 0,7 14,6 11,6 20,6 -20,8 -0,3

AS Põhja-Sakala Haldus 100 10,1 9,9 1,9 -2,2 -0,2 10,4 10,1 2,1 -2,4 -0,4

Laagri Haridus- ja Spordi- keskus OÜ

100 9,2 7,8 7,4 -7,2 0,2 9,3 7,5 6,5 -6,6 -0,1

Alutaguse Haldus OÜ 100 9,1 8,7 1,5 -1,9 -0,5 9,6 9,2 1,8 -2,1 -0,3

210

31.12.2024 31.12.2024 2024 31.12.2023 2023

O sa

lu se

ä ä

r (%

)

V a

ra d

O m

a k

a p

i- ta

T e

g e

v u

s- tu

lu d

T e

g e

v u

s- k

u lu

K a

su m

k a

h ju

V a

ra d

O m

a k

a p

i- ta

T e

g e

v u

s- tu

lu d

T e

g e

v u

s- k

u lu

K a

su m

k a

h ju

Järvamaa Haigla AS 100 8,3 5,2 12,7 -13,2 -0,6 8,8 5,8 13,4 -13,1 0,3

OÜ Saarde Kommunaal 100 7,8 7,6 0,8 -1,1 -0,3 8,0 7,9 0,8 -1,1 -0,2

OÜ Kroodi Vesi 100 5,1 5,0 0,2 -0,4 -0,2 5,2 5,2 0,2 -0,5 -0,3

OÜ Mulgi Vallahaldus 100 5,0 4,6 0,6 -0,8 -0,2 2,7 2,4 0,5 -0,5 0,0

AS Narva-Jõesuu Kommu- naal

100 4,0 3,7 1,6 -1,8 -0,2 5,8 5,5 1,5 -1,8 -0,3

Haapsalu Linnahooldus OÜ 100 3,8 3,4 0,9 -1,1 -0,2 4,1 3,6 1,3 -1,2 0,1

Lääneranna Haldus OÜ 100 3,7 2,5 2,5 0,0 2,5 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0

OÜ Saue Spordirajatised 100 3,6 3,5 0,4 -0,6 -0,2 3,7 3,7 0,4 -0,6 -0,1

OÜ Keila Tervisekeskus 100 3,2 3,0 1,7 -1,5 0,2 3,1 2,5 1,2 -1,4 -0,2

AS Koeru Hooldekeskus 100 3,1 2,6 4,9 -4,4 0,4 2,6 2,1 1,4 -1,4 0

AS Maardu Elamu 100 3,1 2,8 2,1 -2,0 0,1 3,0 2,8 2,1 -2,0 0,2 OÜ Rõuge Kommunaaltee- nus 100 2,7 2,6 0,4 -0,5 -0,1 2,9 2,7 0,7 -0,5 0,2

Tõrva Tervisekeskus OÜ 100 2,7 1,9 1,2 -1,1 0,1 3,2 1,9 2,1 -0,9 1,2

OÜ OSK Grupp 100 2,6 2,1 2,0 -2,1 -0,1 2,6 2,2 1,8 -2,0 -0,1

OÜ Tartu Valla Haldus 100 2,6 1,3 2,0 -2,2 -0,2 1,8 1,4 2,1 -2,3 -0,2

OÜ Setomaa Haldus 100 2,4 2,4 0,4 -0,5 -0,1 2,6 2,4 0,7 -0,5 0,2

Räpina Haigla AS (grupp) 100 2,4 2,3 2,2 -2,2 0,0 2,4 2,3 2,0 -1,9 0,1

Taristuhaldus OÜ 100 1,9 1,9 0,3 -0,4 -0,1 2,0 2,0 0,3 -0,4 -0,1

OÜ Tallinna Perearstikeskus 100 1,8 1,3 3,9 -3,5 0,4 1,2 0,9 3,0 -2,7 0,3

Maali Üürimaja OÜ 51 1,7 0,2 0,1 -0,1 -0,1 1,7 0,2 0,1 -0,1 -0,1

OÜ Narva-Jõesuu Vesi 100 1,6 1,6 0,0 -0,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0

OÜ Oru Kultuurisaal 100 1,6 1,6 0,1 -0,2 0,0 1,6 1,6 0,1 -0,1 0,0

Koksvere Maja OÜ 51 1,2 0,3 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0

Rannapere Pansionaat AS 100 1,1 0,9 1,5 -1,5 0,0 1,1 0,9 1,4 -1,4 0,1

Karjaküla Sotsiaalkeskus OÜ 100 1,0 0,9 0,9 -0,8 0,1 1,0 0,9 0,8 -0,7 0,0

OÜ Lääne-Nigula Hooldeko- dud 100 1,0 0,5 0,3 0,0 0,2 0,8 0,2 0,0 0,0 0,0

Kuremaa Enveko OÜ 100 0,8 0,4 1,1 -1,2 -0,1 0,7 0,5 0,9 -1,0 -0,1

Kadrina Kommunaal OÜ 100 0,7 0,7 0,4 -0,4 0,0 0,7 0,7 0,5 -0,5 0,0

Valtu Spordimaja OÜ 100 0,7 0,5 0,2 -0,6 -0,3 0,8 0,8 0,4 -0,4 -0,1

Märjamaa Haigla AS 100 0,6 0,4 1,7 -1,7 0,0 0,6 0,4 1,5 -1,4 0,0

OÜ Vigala Hooldekodu 100 0,6 0,5 0,5 -0,5 0,0 0,5 0,5 0,5 -0,4 0,1

Jõgeva Sotsiaalkeskus Elu- kaar OÜ 100 0,5 0,5 1,0 -1,0 0,1 0,5 0,4 0,9 -0,9 0,0

Ülenurme Teed OÜ 100 0,5 0,4 1,0 -1,0 0,0 0,5 0,3 1,1 -1,1 0,0

Olme OÜ 100 0,4 0,2 0,7 -0,7 0,0 0,4 0,2 0,7 -0,7 0,0

Elva Varahalduse OÜ 100 0,3 0,2 0,8 -0,8 0,0 0,2 0,2 0,8 -0,8 0,0

OÜ Otepää Kommunaal 100 0,2 0,0 0,4 -0,3 0,0 0,2 0,0 0,4 -0,4 0,0

Väike-Maarja Tervisekeskus OÜ 100 0,2 0,1 0,6 -0,6 0,0 0,2 0,1 0,5 -0,5 0,0

Mustvee Haldus OÜ 100 0,1 0,1 0,3 -0,3 0,0 1,3 1,1 0,7 -0,5 0,2

OÜ Maardu Teenused 100 0,1 0,0 0,2 -0,2 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0

Roela Soojus OÜ 100 0,1 0,1 0,2 -0,2 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0

Tamsalu Perearstid OÜ 100 0,1 0,1 0,6 -0,6 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0

Digisaar OÜ 100 0,0 0,0 0,1 -0,1 0,0 0,0 0,0 0,1 -0,1 0,0

Luunja Sport OÜ 100 0,0 0,0 0,2 -0,2 0,0 0,0 0,0 0,2 -0,2 0,0

OÜ Sõnumitooja 100 0,0 0,0 0,2 -0,2 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0

Tallinna Linnahalli AS 0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 -0,3 -0,3

Urvaste Valla Veevärk OÜ 100 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0

Vastseliina Hambaravi OÜ 100 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0

211

31.12.2024 31.12.2024 2024 31.12.2023 2023

O sa

lu se

ä ä

r (%

)

V a

ra d

O m

a k

a p

i- ta

T e

g e

v u

s- tu

lu d

T e

g e

v u

s- k

u lu

K a

su m

k a

h ju

V a

ra d

O m

a k

a p

i- ta

T e

g e

v u

s- tu

lu d

T e

g e

v u

s- k

u lu

K a

su m

k a

h ju

Valitsussektorisse mitte- kuuluvad tütarettevõtjad kokku 1 154,0 998,5 183,1 -181,2 -2,0 1 171,8 1 004,9 190,9 -188,5 -2,4

AS Tartu Veevärk 100 109,2 69,3 15,6 -12,7 2,7 107,2 66,9 15,6 -12,6 2,9

Järve Biopuhastus OÜ (grupp) 100 82,6 66,9 9,2 -10,4 -1,8 81,5 68,7 9,1 -10,6 -2,0

Pärnu Vesi AS 100 71,0 67,2 8,8 -8,8 -0,1 57,4 53,5 7,9 -7,8 0,0

AS Emajõe Veevärk 100 60,9 56,4 6,2 -6,4 -0,3 57,5 55,4 7 -5,7 1,3

Narva Vesi AS 100 54,2 52,8 6,5 -7,2 -0,7 53,0 51,5 5,2 -7,1 -1,9

Võru Vesi AS 100 48,6 43,2 3,8 -3,8 -0,1 47,8 42,2 3,6 -3,9 -0,5

Saku Maja AS 100 46,2 41,7 5,2 -5,9 -0,9 47,4 42,6 5,2 -6,2 -1,1

Viimsi Vesi AS 100 38,9 37,3 4,2 -4,2 0,0 37,7 35,8 4,2 -4,0 0,1

Paide Vesi AS 100 37,1 35,3 3,4 -3,0 0,3 37,1 35,0 2,8 -2,9 -0,2

Kohila Maja OÜ 100 34,5 32,2 1,4 -2,1 -0,8 35,6 33,0 1,0 -2,0 -1,1

Rakvere Vesi AS 100 33,4 30,5 2,8 -2,7 -0,1 34,1 30,6 3,9 -2,7 1,0

Kuressaare Veevärk AS 100 33,0 30,6 4,0 -4,3 -0,4 33,2 30,6 2,9 -4,0 -1,1

Elveso AS 100 31,0 27,4 8,0 -6,7 1,2 33,0 27,4 8,4 -6,8 1,7

Kovek AS 100 26,8 26,2 3,0 -3,1 -0,1 26,7 26,3 2,7 -2,8 -0,1

Põlva Vesi AS 100 24,3 19,9 2,1 -2,3 -0,4 25,2 20,3 2,5 -2,2 0,1

AS Maardu Vesi 100 22,8 19,8 1,5 -1,0 0,4 22,2 19,4 1,0 -1,1 -0,2

Tallinna Jäätmete Taaskasu- tuskeskus AS

100 22,0 9,9 13,4 -13,3 0,0 23,0 9,9 14,6 -14,4 0,1

Valga Vesi AS 100 21,6 20,7 1,9 -2,4 -0,6 22,3 21,3 2,0 -2,4 -0,5

Kuressaare Soojus AS 100 20,0 17,2 6,2 -6,2 -0,1 20,2 17,3 6,9 -6,1 0,8

Raven OÜ 100 19,0 18,0 1,6 -1,4 0,2 18,2 17,3 1,0 -1,4 -0,4

Põltsamaa Vesi OÜ 100 17,1 15,7 1,0 -1,6 -0,7 17,6 16,3 2,0 -1,9 0,1

Haapsalu Veevärk AS 100 16,8 16,1 2,3 -2,6 -0,4 17,2 16,4 2,1 -2,6 -0,5

Estonia Spa Hotels AS 100 15,2 6,8 10,6 -9,1 1,0 15,1 6,5 10,5 -9,2 0,8

Viljandi Veevärk AS 100 14,1 13,8 3,2 -3,1 0,1 13,7 13,5 3,2 -3,2 0,0

Loo Vesi OÜ 100 14,0 13,5 0,8 -1,0 -0,3 13,4 10,8 2,0 -2,2 -0,3

OÜ Kose Vesi 100 14,0 13,0 3,6 -2,1 1,5 12,2 11,0 2,0 -2,0 0,0

OÜ Tõrva Veejõud 100 14,0 13,5 0,8 -1,0 -0,3 14,5 13,7 1,2 -1,0 0,1

Jõgeva Veevärk OÜ 100 12,0 11,3 1,2 -1,3 -0,1 12,2 11,4 1,3 -1,2 0,0

Mako AS 100 12,0 11,8 0,8 -1,0 -0,2 12,3 12,0 0,5 -1,0 -0,5

Sillamäe Veevärk AS 100 11,9 10,0 1,6 -2,1 -0,6 12,6 10,6 1,6 -2,1 -0,5

Ramsi VK OÜ 100 11,1 10,4 0,7 -0,8 -0,1 10,5 9,3 0,6 -0,8 -0,2

Kiili KVH OÜ 100 9,9 9,3 1 -1,1 -0,2 10,2 9,5 0,9 -1,1 -0,2

OÜ Paikre 100 9,8 7,8 5,0 -4,6 0,4 9,5 7,4 4,9 -4,4 0,5

AS Tallinna Arendused 100 9,7 9,5 2,1 -1,6 0,5 9,3 9,0 2,3 -1,5 0,8

Kärdla Veevärk AS 100 9,1 8,8 0,6 -1,0 -0,3 9,2 9,2 0,7 -0,9 -0,2

AS Järva Haldus 100 8,1 7,2 1,4 -1,6 -0,1 8,2 7,4 1,5 -1,6 -0,2

Kuusalu Soojus OÜ 100 7,8 6,8 1,2 -1,4 -0,3 8,3 7,1 1,3 -1,4 -0,2

Kehtna Vesi OÜ 100 7,7 7,5 0,5 -0,8 -0,3 7,8 7,6 0,5 -0,9 -0,3

Haljala Soojus AS 100 7,1 6,9 0,8 -1,1 -0,3 7,4 7,2 0,8 -1,1 -0,4

Kadrina Soojus AS 100 6,1 5,7 1,0 -1,2 -0,2 6,3 5,8 1,0 -1,1 -0,1

OÜ Tartu Veekeskus 100 5,9 3,4 2,7 -2,5 0,1 6,0 3,3 2,7 -2,3 0,3

Rakvere Soojus AS 51 5,8 5,1 3,1 -2,8 0,3 5,5 4,8 3,2 -3,0 0,2

Rapla Vesi AS 100 5,5 4,3 1,3 -1,2 0,1 5,5 4,2 1,2 -1,0 0,2

Häädemeeste VK AS 100 5,4 3,4 0,4 -0,5 -0,3 5,6 3,5 1,2 -0,5 0,6

Türi Linnavara OÜ 100 5,2 5,1 0,4 -0,3 0,1 5,2 5,0 0,2 -0,3 -0,1

OÜ Pandivere Vesi 100 5,0 4,6 0,6 -0,6 -0,1 5,1 4,7 0,6 -0,6 -0,1

212

31.12.2024 31.12.2024 2024 31.12.2023 2023

O sa

lu se

ä ä

r (%

)

V a

ra d

O m

a k

a p

i- ta

T e

g e

v u

s- tu

lu d

T e

g e

v u

s- k

u lu

K a

su m

k a

h ju

V a

ra d

O m

a k

a p

i- ta

T e

g e

v u

s- tu

lu d

T e

g e

v u

s- k

u lu

K a

su m

k a

h ju

Haapsalu Linna Spordibaa- sid OÜ

100 4,8 3,8 2,2 -2,1 0,1 4,8 3,7 2,1 -2,1 0,0

Aseri Kommunaal OÜ 100 4,1 4,1 0,2 -0,3 -0,1 4,3 4,2 0,2 -0,3 -0,1 Põlva Soojus AS 100 3,9 3,2 2,2 -2,2 0,0 3,9 3,0 2,6 -2,6 0,0

Vekanor AS 100 3,4 3,1 0,6 -0,6 0,0 3,4 3,1 0,7 -0,7 0,0

Loksa Haljastus OÜ 100 2,8 2,5 0,4 -0,5 -0,1 2,9 2,6 0,3 -0,5 -0,2

OÜ Võru Tervisekeskus 100 2,8 2,8 0,1 -0,2 -0,1 2,9 2,9 0,1 -0,2 -0,1

Kiviõli Soojus AS 100 2,7 2,1 2,2 -2,2 0,0 2,5 2,1 2,1 -2,1 0,0

AS Tartu Turg 100 2,6 1,2 1,0 -0,9 0,1 2,7 1,1 1,0 -0,9 0,1

Otepää Veevärk AS 100 2,5 2,3 0,9 -0,9 0,0 4,2 3,4 1,0 -1,3 -0,3

OÜ Velko AV 100 2,1 2 1,2 -1,1 0,1 2,1 1,9 1,2 -1,3 -0,1

Revekor AS 100 2,1 1,7 1,3 -1,4 -0,1 2,3 1,8 1,7 -1,7 0,0

Voka Vara OÜ 52 2,0 0,6 0,6 -0,3 0,4 0,4 0,2 0,0 0,0 0,0

Elva Soojus OÜ 100 1,9 1,3 0,9 -0,9 -0,1 2,0 1,4 1,1 -1,1 0,0

OÜ MEHNTACK 100 1,9 1,7 0,8 -1,0 -0,2 2,0 1,8 1,0 -1,0 0,0

Kitsas 16 Kodu OÜ 51 1,7 0,1 0,1 -0,1 -0,1 1,7 0,1 0,1 -0,1 -0,1

Vinni Spordikompleks AS 100 1,7 1,6 0,9 -0,8 0,1 1,7 1,5 1,2 -0,9 0,2

Haapsalu Linnamajanduse AS

100 1,5 0,8 0,5 -0,5 0,0 1,6 0,8 0,5 -0,5 0,0

Otepää Soojus OÜ 100 1,5 1,1 0,2 -0,2 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0

OÜ Maardu Linnavarahool- dus 100 1,4 0,9 2,1 -2,0 0,1 1,2 0,8 2,1 -2,0 0,2

Vaks OÜ 100 1,3 1,2 0,3 -0,3 0,0 1,5 1,3 0,3 -0,3 0,0

Tamsalu Kalor AS 100 1,2 1,1 0,9 -0,8 0,1 1,1 1,0 0,9 -0,9 0,0

OÜ Saaremaa Prügila 100 1,1 1,1 0,1 -0,2 -0,1 1,1 1,1 0,1 -0,2 0,0

Lääne-Nigula Varahaldus AS 100 0,9 0,8 0,7 -0,7 0,0 0,9 0,8 0,7 -1,0 -0,3

Lihula Soojus OÜ 100 0,8 0,7 0,3 -0,2 0,0 0,8 0,7 0,2 -0,2 0,0

SuFe OÜ 100 0,6 0,6 0,2 -0,2 0,0 0,6 0,6 0,2 -0,3 0,0

Hiiumaa Jäätmejaam OÜ 100 0,5 0,5 0,4 -0,5 0,0 0,6 0,5 0,3 -0,4 -0,1

Meke Sillamäe AS 100 0,5 0,3 1,2 -1,1 0,0 0,5 0,2 1,1 -1,1 0,0

Transservis-N AS 100 0,5 0,4 0,1 -0,3 -0,1 0,6 0,5 0,3 -0,3 0,0

Järvakandi Soojus OÜ 100 0,4 0,3 0,2 -0,2 0,0 0,4 0,3 0,2 -0,2 0,0

Lehe 5 Kodu OÜ 100 0,4 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0

OÜ Narva Jäätmekäitluskes- kus

100 0,4 0,3 0,9 -0,8 0,1 0,3 0,2 0,8 -0,8 0,0

Jõgeva Valla Perearstikeskus OÜ

100 0,2 0,1 0,6 -0,5 0,1 0,1 0,0 0,3 -0,3 0,0

Kenadron OÜ 100 0,1 0,1 0,1 -0,1 0,0 0,2 0,1 0,1 -0,1 0,0

Kuressaare Bussijaam OÜ 100 0,1 0,1 0,2 -0,2 0,0 0,1 0,1 0,2 -0,2 0,0

Lääne-Nigula Perearstikes- kus OÜ

100 0,1 0,1 0,3 -0,2 0,1 0,1 0,1 0,1 -0,1 0,0

Mulgi Perearstikeskus OÜ 100 0,1 0,1 0,5 -0,5 0,0 0,2 0,1 0,5 -0,4 0,1

Ühele reale koondatud tüta- rettevõtjad (14 üksust)

0,0 0,0 0,2 -0,3 0,0 35,4 28,7 8,1 -6,8 -0,4

Ühele reale koondatud valitsussektorisse mittekuuluvad üksused (peamiselt valitsussektorisse ümber tõstetud, ühendatud või müüdud):

Esku Maja OÜ, Iivakivi AS, Karjamõisa Maja OÜ, Keila Vesi AS, Koksvere Maja OÜ, OÜ Otepää Üürimajad, OÜ Pürolüüsitehas, OÜ Sõnumitooja, Roela Soojus OÜ, Sadama üürimaja OÜ, Setomaa Perearst OÜ, Sindi Vesi OÜ, Tallinna Soojus AS, Tamsalu Perears- tid OÜ.

213

D. Kohalike omavalitsuste osalus sidusettevõtjates

Osaluse

määr (%) Kohalikele omavalitsustele kuuluv oma-

kapital

31.12.2024 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2023

Kokku 190,5 188,0 99,6

Tallinna Vesi AS 55,1 87,8 89,5 89,5

AS Utilitas Tallinna Soojus 33,3 90,2 85,9 0,0

Keila Alushariduse OÜ 34,0 0,2 0,2 0,2

AS Lõuna-Eesti Haigla (grupp) 49,0 5,6 5,3 4,0

AS Valga Haigla (grupp) 49,0 4,2 3,9 3,3

AS Põlva Haigla 49,0 2,4 2,5 1,9

Väätsa Prügila AS 0,0 0,0 0,6 0,6

Muud üksused omakapitaliga alla 0,1 mln euro 0,1 0,1 0,1

Ühele reale koondatud: OÜ Küste, OÜ Saatse Pansionaat, Kihnu Põllumajanduse OÜ, Kihnu Majanduse OÜ, Team Paldiski OÜ, Pärnu Päikesepark 1 OÜ, Pärnu Päikesepark 2 OÜ, Pärnu Päikesepark 3 OÜ, Pärnu Päikesepark 4 OÜ, OÜ Aiasaaduste Väärin- duskeskus. Haiglate enamusosalus kuulub riigile. 2024. a müüdi osalus Väätsa Prügila ASis. 2023. a omandas Tallinna LV 33,3% AS Utilitas Tallinna Soojus aktsiatest mitterahalise sissemakse teel 100% AS Tallinna Soojus aktsiatega (vt lisa b5).

Lisa b2

Maksud, lõivud, trahvid

mln eurot

A. Maksu- ja trahvinõuded

31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022

Maksunõuded 185,1 164,0 154,0

Üksikisiku tulumaks 183,7 162,8 152,7

Maamaks 0,3 0,3 0,4

Kohalikud maksud 1,1 0,9 0,9

Sh brutosummas 1,7 1,5 1,5

Sh ebatõenäoliselt laekuvad -0,6 -0,6 -0,6

Keskkonnatasude nõuded 3,7 3,7 3,6

Trahvinõuded 0,2 0,2 0,1

Sh brutosummas 0,3 0,3 0,4

Sh ebatõenäoliselt laekuvad -0,1 -0,1 -0,3

Maksu- ja trahvinõuded kokku 189,0 167,9 157,7

B. Maksu-, lõivu- ja trahvitulud

Konsolideeritud Konsolideerimata

2024 2023 2024 2023

Maksutulud 1 969,0 1 776,7 1 969,0 1 776,7

Üksikisiku tulumaks 1 889,3 1 698,7 1 889,3 1 698,7

Maamaks 58,6 59,1 58,6 59,1

Kohalikud maksud 21,1 18,9 21,1 18,9

Parkimistasud 10,0 8,9 10,0 8,9

Reklaamimaks 8,1 7,7 8,1 7,7

Teede ja tänavate sulgemise tasud 3,0 2,3 3,0 2,3

Riigilõivud (vt lisa b12) 1,8 2,1 1,9 2,1

Keskkonnatasud (vt lisa b13) 14,1 14,4 14,1 14,4

Kaevandamisõiguse tasud 9,6 10,0 9,6 10,0

214

Konsolideeritud Konsolideerimata

2024 2023 2024 2023

Tasud vee erikasutusest 4,5 4,4 4,5 4,4

Saastetasud (vt lisa b13) 0,7 0,4 0,7 0,4

Trahvid ja muud varalised karistused (vt lisa b13) 4,2 3,8 3,2 2,5

Maksu-, lõivu- ja trahvitulud kokku 1 989,8 1 797,4 1 988,9 1 796,1

Üksikisiku tulumaksu, maamaksu ja keskkonnatasude kogujaks ja edasiandjaks on Maksu- ja Tolliamet. Seaduse alusel määra- tud kohalikke makse, lõive ja trahve koguvad üldjuhul kohaliku omavalitsuse üksused ise. Vahendaja kaudu saadaolevad mak- sunõuded võetakse arvele vahendaja poolt esitatud teatiste alusel tõenäoliselt laekuvates summades.

Lisa b3

Muud nõuded ja ettemaksed

mln eurot

Konsolideeritud Konsolideerimata

31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022

Lühiajalised nõuded ja ettemaksed 159,6 194,6 172,5 91,6 124,8 109,2

Nõuded ostjate vastu 72,5 75,6 74,4 17,7 18,0 19,2

Sh brutosummas 76,9 80,9 79,5 21,2 21,8 22,8

Sh ebatõenäoliselt laekuvad -4,4 -5,3 -5,1 -3,5 -3,8 -3,6

Laenunõuded 0,2 0,2 1,9 7,2 7,3 8,4

Laekumata sihtfinantseerimine 45,3 77,4 64,7 39,6 60,6 53,9

Muud nõuded 12,5 11,8 10,8 3,0 2,8 3,1

Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 18,4 19,2 11,4 13,7 14,6 6,8

Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 10,7 10,4 9,3 10,4 21,5 17,8

Pikaajalised nõuded ja ettemaksed 15,5 4,8 22,5 62,6 59,4 71,8

Laenunõuded 2,5 2,4 20,0 48,2 55,4 67,4

Muud nõuded ja ettemaksed 13,0 2,4 2,5 14,4 4,0 4,4

Nõuded ja ettemaksed kokku 175,1 199,4 195,0 154,2 184,2 181,0

Pikaajalistest muudest nõuetest moodustab 10,6 mln eurot ettemakse ASile Tallinna Vesi (lisaks lühiajaline ettemakse 1,5 mln eurot). 2024. a võõrandas Tallinna LV tasuta ASile Tallinna Vesi sadeveerajatised 13,0 mln euro eest, võttes need arvele tehtud ettemaksetena, mis kantakse kuluks Tallinna LV ja AS Tallinna Vesi vahelise halduslepingu perioodi jooksul.

Lisa b4

Osalused sihtasutustes ja mittetulundusühingutes

mln eurot

A. Konsolideeritud aruanne

Rida-realt konsolideeritud sihtasutuste ja mittetulundusühingute nimekiri on esitatud lisas b1 B.

B. Konsolideerimata aruanne

Valitsussektorisse

kuuluvad Valitsussektorisse

mittekuuluvad Kokku

Jääk seisuga 31.12.2022 34,3 3,7 38,0

Ümberklassifitseerimine 1,6 -1,6 0,0

Rahalised sisse- ja väljamaksed -0,1 0,0 -0,1

215

Valitsussektorisse

kuuluvad Valitsussektorisse

mittekuuluvad Kokku

Mitterahalised sisse- ja väljamaksed -1,5 0,0 -1,5

Allahindlused ja allahindluste tühistamised 2,6 0,0 2,6

Jääk seisuga 31.12.2023 36,9 2,1 39,0

Osaluse soetusmaksumuse korrigeerimine 0,9 0,0 0,9

Rahalised sisse- ja väljamaksed 1,5 0,0 1,5

Mitterahalised sisse- ja väljamaksed 1,7 -1,3 0,4

Allahindlused ja allahindluste tühistamised 0,1 0,2 0,3

Jääk seisuga 31.12.2024 41,1 1,0 42,1

Lisa b5

Osalused tütar- ja sidusettevõtjates

mln eurot

A. Konsolideeritud aruanne

Rida-realt konsolideeritud tütarettevõtjate nimekiri on esitatud lisas b1 C. Kapitaliosaluse meetodil kajastatud sidusettevõtjate nimekiri on esitatud lisas b1 D.

2023. a osales Tallinna linn uue äriühingu AS Utilitas Tallinna Soojus asutamisel, andes mitterahalise sissemaksena üle 100% oma tütarettevõtja AS Tallinna Soojus aktsiatest ja saades vastu 33,34% AS Utilitas Tallinna Soojus aktsiatest. Sissemakse väär- tuseks hinnati 77,8 mln eurot. Seoses tütarettevõtja muutumisega sidusettevõtjaks vähenesid kapitalirendinõuded 18,0 mln eurot, materiaalne põhivara 0,9 mln eurot, raha 3,0 mln eurot ja kohustised 1,9 mln eurot, kasum tehingust 57,8 mln eurot.

Sidusettevõtjad

2024 2023

Jääk perioodi alguses 188,0 99,6

Saadud dividendid -5,6 -3,6

Laekunud müügist -0,9 0,0

Kasum müügist 0,3 0,0

Kasum kapitaliosaluse meetodil 8,7 14,2

Mitterahalised sissemaksed ja ümberklassifitseerimine 0,0 77,8

Jääk perioodi lõpus 190,5 188,0

B. Konsolideerimata aruanne

Valitsussektorisse kuuluvad tütaret-

tevõtjad

Valitsussektorisse mittekuuluvad tü-

tarettevõtjad Sidusettevõtjad Kokku

Jääk seisuga 31.12.2022 86,4 269,7 78,7 434,8

Rahalised sisse- ja väljamaksed 2,1 6,4 0,0 8,5

Mitterahalised sisse- ja väljamaksed 0,0 -74,7 77,7 3,0

Kasum mitterahalise sissemakse ümberhin- damisest

0,0 71,6 0,0 71,6

Müügitulu 0,0 -0,2 0,0 -0,2

Kasum müügist 0,0 0,2 0,0 0,2

Ümberklassifitseerimine 41,3 -41,3 0,0 0,0

Allahindlused ja allahindluste tühistamised -0,6 0,0 0,0 -0,6

Jääk seisuga 31.12.2023 129,2 231,7 156,4 517,3

Rahalised sisse- ja väljamaksed 4,5 9,7 0,0 14,2

Mitterahalised sisse- ja väljamaksed -0,7 1,9 0,0 1,2

Kasum mitterahalise sissemakse ümberhin- damisest 0,0 0,0 0,0 0,0

Müügitulu 0,0 0,0 -0,9 -0,9

Kasum müügist 0,0 0,0 0,9 0,9

Ümberklassifitseerimine 7,3 -7,3 0,0 0,0

216

Valitsussektorisse kuuluvad tütaret-

tevõtjad

Valitsussektorisse mittekuuluvad tü-

tarettevõtjad Sidusettevõtjad Kokku

Allahindlused ja allahindluste tühistamised 0,7 -0,2 0,0 0,5

Jääk seisuga 31.12.2024 141,0 235,8 156,4 533,2

Tallinna linn asutas 2023. a koos OÜ-ga Utilitas uue äriühingu AS Utilitas Tallinna Soojus. Linn omandas 33,34% äriühingust, tehes mitterahalise sissemakse AS Tallinna Soojus aktsiatega, mille väärtuseks hinnati 77,8 mln eurot. Aktsiate väärtus linna konsolideerimata bilansis oli enne tehingut 6,2 mln eurot, kasum sissemakse ümberhindamisest 71,6 mln eurot.

Osalustelt saadud dividendid

2024 2023

Tütarettevõtjatelt 2,1 7,1

Sidusettevõtjatelt 5,6 3,6

Dividenditulu kokku 7,7 10,7

Lisa b6

Kinnisvarainvesteeringud

mln eurot

Konsolideeritud Konsolideerimata

2024 2023 2024 2023

Jääk perioodi alguses 155,2 155,9 104,6 104,2

Soetusmaksumus 234,0 230,8 169,3 166,9

Kogunenud kulum -78,8 -74,9 -64,7 -62,7

Kokku liikumised 2,1 -0,7 -2,4 0,4

Soetused ja parendused (vt lisa b8) 0,3 2,1 0,3 2,1

Saadud ja antud mitterahaline sihtfinantseerimine 0,3 0,1 0,3 0,1

Kulum ja allahindlus -6,2 -7,9 -4,4 -6,1

Müük müügihinnas -6,4 -5,4 -5,9 -4,7

Müügist saadud kasum 4,1 3,0 3,6 2,4

Muutused seoses valitseva mõju tekkimise ja lõppemisega 0,0 0,3 0,0 0,0

Ümberklassfitseerimine 9,1 5,5 2,9 5,0

Ümberhindlus 0,9 1,6 0,8 1,6

Jääk perioodi lõpus 157,3 155,2 102,2 104,6

Soetusmaksumus 240,9 234,0 169,4 169,3

Kogunenud kulum -83,6 -78,8 -67,2 -64,7

Sh kasutusrendile antud, jääkväärtus 63,4 64,7 56,4 57,6

Sh panditud, jääkväärtus 8,2 6,7 0,3 0,1

Tulud ja kulud

Hoonestusõiguse seadmise, kasutustasu, rendi- ja üüritulu 17,4 15,1 14,4 12,2

Kinnisvarainvesteeringute halduskulud -4,9 -5,0 -3,7 -3,9

217

Lisa b7

Materiaalne põhivara

mln eurot

A. Konsolideeritud aruanne

M a

H o

o n

e d

j a

ja ti

se d

M a

si n

a d

j a

a d

m e

M u

u p

õ h

iv a

L õ

p e

ta m

a ta

tö

ö d

j a

e tt

e -

m a

k se

K o

k k

Jääk seisuga 31.12.2022 528,3 4 452,9 352,0 55,3 265,5 5 654,0

Soetusmaksumus 528,3 7 426,7 726,3 114,0 265,5 9 060,8

Kogunenud kulum -2 973,8 -374,3 -58,7 -3 406,8

Kokku liikumised 2023 5,1 169,2 -1,5 0,0 27,2 200,0

Soetused ja parendused (vt lisa b8) 3,4 75,3 30,5 4,2 445,9 559,3

Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 2,3 2,5 1,1 0,1 0,0 6,0

Kulum ja allahindlus 0,0 -283,0 -56,6 -12,5 -3,2 -355,3

Müük müügihinnas -6,9 -3,3 -0,8 0,0 0,0 -11,0

Müügist saadud kasum 6,4 1,5 0,5 0,0 0,0 8,4

Muutused valitseva mõju tekkimisest ja lõppemi- sest

-1,1 0,0 0,0 0,0 -4,2 -5,3

Mitterahalised sisse- ja väljamaksed 0,0 1,8 0,0 0,0 0,0 1,8

Antud mitterahaline sihtfinantseerimine 0,0 -0,3 0,0 0,0 -0,1 -0,4

Ümberhindlus 2,4 1,2 0,0 0,0 0,0 3,6

Ümberklassifitseerimine -1,4 373,5 23,8 8,2 -411,2 -7,1

Jääk seisuga 31.12.2023 533,4 4 622,1 350,5 55,3 292,7 5 854,0

Soetusmaksumus 533,4 7 789,9 729,4 107,5 292,7 9 452,9

Kogunenud kulum -3 167,8 -378,9 -52,2 -3 598,9

Keskmine kulumi norm (%) 3,7% 7,8% 11,3%

Sh kapitalirendi tingimustel renditud, jääkväärtus 43,8 19,2 0,0 0,0 63,0

Sh kasutusrendile antud, jääkväärtus 2,7 112,7 1,0 0,2 0,0 116,6

Sh panditud, jääkväärtus 5,8 194,6 1,5 0,0 0,0 201,9

Kokku liikumised 2024 15,1 131,0 42,7 5,8 -46,2 148,4

Soetused ja parendused (vt lisa b8) 2,7 40,2 36,1 4,0 414,1 497,1

Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 6,5 2,8 0,1 0,1 0,1 9,6

Kulum ja allahindlus -0,2 -275,2 -53,5 -8,6 -1,3 -338,8

Müük müügihinnas -7,9 -15,8 -1,0 0,0 0,0 -24,7

Müügist saadud kasum 7,1 1,2 0,8 0,0 0,0 9,1

Antud mitterahaline sihtfinantseerimine -0,3 -1,3 0,0 0,0 -0,4 -2,0

Ümberhindlus 6,5 1,3 0,0 0,0 0,0 7,8

Ümberklassifitseerimine 0,7 377,8 60,2 10,3 -458,7 -9,7

Jääk seisuga 31.12.2024 548,5 4 753,1 393,2 61,1 246,5 6 002,4

Soetusmaksumus 548,5 8 039,0 793,3 118,2 246,5 9 745,5

Kogunenud kulum -3 285,9 -400,1 -57,1 -3 743,1

Keskmine kulumi norm (%) 3,5% 7,0% 7,6%

Sh kapitalirendi tingimustel renditud, jääkväärtus 0,0 58,0 10,7 0,0 0,0 68,7

Sh kasutusrendile antud, jääkväärtus 8,7 116,6 1,7 0,1 0,0 127,1

Sh panditud, jääkväärtus 3,0 170,5 1,1 0,0 0,0 174,6

B. Konsolideerimata aruanne

218

M a

H o

o n

e d

j a

r a

ja ti

- se

M a

si n

a d

j a

a d

m e

M u

u p

õ h

iv a

L õ

p e

ta m

a ta

t ö

ö d

e tt

e m

a k

se d

K o

k k

Jääk seisuga 31.12.2022 499,3 2 985,9 49,4 47,4 191,4 3 773,4

Soetusmaksumus 499,3 5 311,0 117,5 91,1 191,4 6 210,3

Kogunenud kulum -2 325,1 -68,1 -43,7 -2 436,9

Kokku liikumised 2023 7,2 124,1 5,9 -0,3 41,9 178,8

Soetused ja parendused (vt lisa b8) 3,1 67,6 7,8 3,2 337,9 419,6

Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 2,3 1,9 0,1 0,0 0,0 4,3

Kulum ja allahindlus 0,0 -212,9 -11,4 -10,5 -1,7 -236,5

Müük müügihinnas -6,6 -3,7 -0,3 0,0 0,0 -10,6

Müügist saadud kasum 6,1 1,4 0,3 0,0 0,0 7,8

Antud mitterahaline sihtfinantseerimine 0,0 -2,7 0,0 0,0 -0,2 -2,9

Mitterahalised sisse- ja väljamaksed -0,1 -1,0 0,0 0,0 0,0 -1,1

Ümberhindlus 2,2 1,1 0,0 0,0 0,0 3,3

Ümberklassifitseerimine 0,2 272,4 9,4 7,0 -294,1 -5,1

Jääk seisuga 31.12.2023 506,5 3 110,0 55,3 47,1 233,3 3 952,2

Soetusmaksumus 506,5 5 569,8 119,4 85,9 233,3 6 514,9

Kogunenud kulum -2 459,8 -64,1 -38,8 -2 562,7

Keskmine kulumi norm (%) 3,9% 9,6% 11,9%

Sh kapitalirendi tingimustel renditud, jääkväärtus 0,0 53,9 1,5 0,0 0,0 55,4

Sh kasutusrendile antud, jääkväärtus 4,6 89,5 0,4 0,3 0,0 94,8

Sh panditud, jääkväärtus 2,5 11,6 0,0 0,0 0,0 14,1

Kokku liikumised 2024 14,6 126,4 15,0 5,1 -42,4 118,7

Soetused ja parendused (vt lisa b8) 2,4 39,0 5,2 2,5 298,9 348,0

Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 6,5 2,4 0,0 0,1 0,1 9,1

Kulum ja allahindlus -0,2 -204,1 -9,0 -7,0 -1,2 -221,5

Müük müügihinnas -7,7 -15,5 -0,1 0,0 0,0 -23,3

Müügist saadud kasum 7,0 1,0 0,1 0,0 0,0 8,1

Antud mitterahaline sihtfinantseerimine -0,3 -4,6 -0,3 -0,1 -0,7 -6,0

Mitterahalised sisse- ja väljamaksed 0,0 -0,3 0,3 0,0 0,0 0,0

Ümberhindlus 6,4 0,8 0,0 0,0 0,0 7,2

Ümberklassifitseerimine 0,5 307,7 18,8 9,6 -339,5 -2,9

Jääk seisuga 31.12.2024 521,1 3 236,4 70,3 52,2 190,9 4 070,9

Soetusmaksumus 521,1 5 756,3 139,9 95,5 190,9 6 703,7

Kogunenud kulum -2 519,9 -69,6 -43,3 -2 632,8

Keskmine kulumi norm (%) 3,6% 6,9% 7,7%

Sh kapitalirendi tingimustel renditud, jääkväärtus 0,0 67,8 1,2 0,0 0,0 69,0

Sh kasutusrendile antud, jääkväärtus 9,1 91,6 0,4 0,2 0,0 101,3

Lisa b8

Materiaalse ja immateriaalse põhivara ja kinnisvarainvesteeringute soetus tegevusalade lõikes

mln eurot

Konsolideeritud Konsolideerimata

2024 2023 2024 2023

Haridus 148,5 154,1 136,3 145,6

Transport 138,7 139,3 82,0 125,8

Muu majandus 28,9 26,3 14,0 16,4

219

Konsolideeritud Konsolideerimata

2024 2023 2024 2023

Veevarustus 28,8 33,2 0,8 1,0

Muu elamu- ja kommunaalmajandus 24,2 29,6 20,1 21,8

Vaba aeg, kultuur, religioon 83,1 92,5 76,2 87,0

Keskkonnakaitse 12,7 18,8 6,8 9,2

Tervishoid 22,7 54,7 0,7 2,5

Sotsiaalne kaitse 3,8 6,8 3,3 6,2

Üldised valitsussektori teenused 7,0 6,9 6,9 5,5

Avalik kord ja julgeolek 1,4 1,2 1,3 1,2

Kokku põhivara soetus 499,8 563,4 348,4 422,2

Konsolideeritud rahavoogude aruandes on põhivara soetust korrigeeritud võla suurenemisega tarnijatele 1,4 mln euro võrra (2023. a suurenemine 4,0 mln eurot).

Konsolideerimata rahavoogude aruandes on põhivara soetust korrigeeritud võla vähenemisega tarnijatele 9,2 mln euro võrra (2023. a suurenemine 4,9 mln eurot).

Mitterahaliste tehingute osas rahavoogude aruannet mõjutavad korrigeerimised on kajastatud ka lisades b11 (soetused kapi- talirenditehingutest) ja b12 (soetused sihtfinantseerimise teel, mille korral raha kanti otse tarnijale).

Põhivarade soetuse hulka on rahavoogude aruandes arvatud ka käibemaksukulu põhivara soetustelt (vt lisa b17).

Lisa b9

Muud kohustised ja saadud ettemaksed

mln eurot

Konsolideeritud Konsolideerimata

31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022

Lühiajalised muud kohustised ja saadud ettemaksed 59,3 71,8 54,4 75,7 59,6 47,0

Intressivõlad 3,0 3,3 1,8 2,0 2,3 1,1

Muud viitvõlad 1,0 0,5 0,4 0,3 0,0 0,1

Sihtfinantseerimise andmise kohusti- sed

11,0 6,4 3,7 40,6 10,2 6,7

Muud kohustised 7,5 8,7 6,9 5,8 5,8 4,6

Sihtfinantseerimiseks saadud ette- maksed

29,3 44,6 33,3 24,2 39,1 31,7

Muud tulevaste perioodide tulud 7,5 8,3 8,3 2,8 2,2 2,8

Pikaajalised kohustised ja saadud ettemaksed

6,3 5,7 3,2 11,5 12,3 11,4

Sihtfinantseerimise andmise kohusti- sed

0,0 0,0 0,0 7,1 8,7 10,6

Võlad tarnijatele 4,0 3,5 1,7 3,2 2,5 0,4

Muud kohustised 0,8 0,8 0,9 0,1 0,0 0,0

Tulevaste perioodide tulud 1,5 1,4 0,6 1,1 1,1 0,4

Muud kohustised ja saadud ette- maksed kokku

65,6 77,5 57,6 87,2 71,9 58,4

220

Lisa b10

Laenukohustised

mln eurot

A. Konsolideeritud aruanne

A1. Laenukohustised järelejäänud tähtaja järgi

Võlakirjad Laenud Kapitalirent Kokku

Jääk seisuga 31.12.2022 45,9 1 006,8 67,5 1 120,2

Kuni 1 aasta 10,1 129,2 8,1 147,4

1 kuni 5 aastat 16,5 489,5 17,8 523,8

Üle 5 aasta 19,3 388,1 41,6 449,0

Jääk seisuga 31.12.2023 35,8 1 168,5 69,5 1 273,8

Kuni 1 aasta 9,9 132,1 8,9 150,9

1 kuni 5 aastat 7,5 573,7 16,9 598,1

Üle 5 aasta 18,4 462,7 43,7 524,8

Jääk seisuga 31.12.2024 26,0 1 325,4 61,1 1 412,5

Kuni 1 aasta 2,2 172,5 5,9 180,6

1 kuni 5 aastat 6,3 608,7 17,4 632,4

Üle 5 aasta 17,5 544,2 37,8 599,5

A2. Laenukohustiste liikumine ja intressikulu

Võlakirjad Laenud Kapitalirent Kokku

Jääk seisuga 31.12.2022 45,9 1 006,8 67,5 1 120,2

Saadud 0,0 309,3 11,2 320,5

Tagasi makstud -10,1 -143,9 -9,2 -163,2

Muutus valitseva mõju tekkimisel ja lõppe- misel

0,0 -3,7 0,0 -3,7

Jääk seisuga 31.12.2023 35,8 1 168,5 69,5 1 273,8

Saadud 0,0 327,0 3,9 330,9

Tagasi makstud -9,8 -170,1 -12,3 -192,2

Jääk seisuga 31.12.2024 26,0 1 325,4 61,1 1 412,5

Intressikulu 2023 -1,5 -41,3 -2,0 -44,8

Keskmine intressimäär (%) 3,7% 3,8% 2,9% 3,7%

Intressikulu 2024 -1,3 -55,2 -2,6 -59,1

Keskmine intressimäär (%) 4,2% 4,4% 4,0% 4,4%

B. Konsolideerimata aruanne

B1. Laenukohustised järelejäänud tähtaja järgi

Võlakirjad Laenud Kapitalirent Kokku

Jääk seisuga 31.12.2022 45,7 866,9 57,7 970,3

Kuni 1 aasta 9,9 107,6 3,3 120,8

1 kuni 5 aastat 16,5 413,3 11,7 441,5

Üle 5 aasta 19,3 346,0 42,7 408,0

Jääk seisuga 31.12.2023 35,8 1 033,1 59,5 1 128,4

Kuni 1 aasta 9,9 112,9 3,6 126,4

1 kuni 5 aastat 7,5 488,5 11,3 507,3

Üle 5 aasta 18,4 431,7 44,6 494,7

Jääk seisuga 31.12.2024 26,0 1 197,6 53,9 1 277,5

Kuni 1 aasta 2,2 151,6 3,7 157,5

1 kuni 5 aastat 6,3 533,3 11,8 551,4

Üle 5 aasta 17,5 512,7 38,4 568,6

221

B2. Laenukohustiste liikumine ja intressikulu

Võlakirjad Laenud Kapitalirent Kokku

Jääk seisuga 31.12.2022 45,7 866,9 57,7 970,3

Saadud 0,0 294,3 5,5 299,8

Tagasi makstud -9,9 -128,1 -3,7 -141,7

Jääk seisuga 31.12.2023 35,8 1 033,1 59,5 1 128,4

Saadud 0,0 313,7 0,9 314,6

Tagasi makstud -9,8 -149,2 -6,5 -165,5

Jääk seisuga 31.12.2024 26,0 1 197,6 53,9 1 277,5

Intressikulu 2023 -1,5 -35,3 -1,6 -38,4

Keskmine intressimäär (%) 3,7% 3,7% 2,7% 3,7%

Intressikulu 2024 -1,3 -48,5 -2,2 -52,0

Keskmine intressimäär (%) 4,2% 4,3% 3,9% 4,3%

Kapitalirendi tingimustel renditud ja laenude tagatisena panditud põhivara on kajastatud lisades b6 ja b7. Informatsioon lae- nude tagatiseks seatud hüpoteekide ja panditud käibevara kohta on esitatud lisas b21.

C. Intressikulud

Konsolideeritud Konsolideerimata

2024 2023 2024 2023

Laenukohustistelt -59,1 -44,8 -52,0 -38,4

Tuletistehingutelt 0,1 0,0 0,1 0,0

Diskonteeritud kohustistelt -0,5 -0,4 -0,1 0,0

Intressikulud kokku -59,5 -45,2 -52,0 -38,4

Lisa b11

Saadud ja antud toetused

mln eurot

A. Saadud toetused

Konsolideeritud Konsolideerimata

2024 2023 2024 2023

Välisabi 50,6 125,2 36,5 89,2

Euroopa Liidu fondidest 44,0 118,7 30,8 83,9

Muu välisabi 6,6 6,5 5,7 5,3

Kodumaised toetused 985,1 1 004,8 888,7 904,3

Riigieelarvest 955,7 984,9 859,2 889,0

Riigi sihtasutustelt ja äriühingutelt 4,2 6,5 3,1 3,5

Muudelt avaliku sektori üksustelt 17,9 5,5 20,3 6,5

Erasektori residentidelt 7,3 7,9 6,1 5,3

Saadud toetused kokku 1 035,7 1 130,0 925,2 993,5 Enamuse välisabist saavad kohaliku omavalitsuse üksused riigi kaudu. Otse välispartneritelt saadi konsolideeritud aruandes 9,7 mln eurot (2023. a 6,8 mln eurot), konsolideerimata aruandes 6,0 mln eurot (2023. a 5,4 mln eurot).

222

Saadud toetused tegevusalade järgi

Konsolideeritud Konsolideerimata

2024 2023 2024 2023

Tegevus- kuludeks

Põhi- vara

soetu- seks

Tegevus- kuludeks

Põhi- vara

soetu- seks

Tegevus- kuludeks

Põhi- vara

soetu- seks

Tegevus- kuludeks

Põhi- vara

soetu- seks

Haridus 576,3 17,2 549,7 38,4 575,2 17,2 548,3 38,5

Transport 103,8 27,0 106,2 54,5 37,0 25,5 36,6 54,3

Üldised valitsussektori teenused 150,1 5,0 128,0 2,2 141,1 3,8 122,8 1,1

Sotsiaalne kaitse 53,7 0,3 125,6 1,6 54,0 0,2 124,6 1,6

Vaba aeg, kultuur, religioon 21,5 30,5 18,4 19,8 13,1 29,4 13,1 17,6

Tervishoid 2,3 1,6 2,9 27,0 0,5 0,1 0,6 0,7

Muu majandus 13,1 12,1 14,0 10,3 3,3 9,0 3,8 8,5

Elamu- ja kommunaalmajandus 1,2 10,8 1,0 17,5 1,1 6,0 1,5 8,6

Keskkonnakaitse 4,0 1,2 4,2 5,3 4,0 0,7 4,2 3,7

Riigikaitse 1,3 1,3 1,5 0,7 1,3 1,3 1,5 0,7

Avalik kord ja julgeolek 0,7 0,7 0,6 0,6 0,7 0,7 0,6 0,6

Saadud toetused kokku 928,0 107,7 952,1 177,9 831,3 93,9 857,6 135,9

Põhivara soetamiseks saadi konsolideeritud aruandes 6,9 mln eurot (2023. a 5,1 mln eurot) mitterahaliselt (toetused kanti otse tarnijatele) ja 9,9 mln eurot üle antud varadena (2023. a 6,3 mln eurot) (vt lisa b6, b7). Põhivara soetamiseks saadi konsolideerimata aruandes 3,2 mln eurot (2023. a 1,7 mln eurot) mitterahalisena (toetused kanti otse tarnijatele) ja 9,4 mln eurot üle antud varadena (2023. a 7,9 mln eurot) (vt lisa b6, b7).

Rahavoogude aruandes on põhivara soetuseks saadud sihtfinantseerimist korrigeeritud veel saadud ettemaksete ja nõuete muutusega.

B. Antud toetused

Konsolideeritud Konsolideerimata

2024 2023 2024 2023

Peretoetused -10,1 -18,9 -10,4 -19,2

Toimetulekutoetus -38,5 -45,6 -38,5 -45,6

Muud sotsiaalhoolekande toetused -51,5 0,0 -62,9 0,0

Toetused puudega inimestele -4,4 -8,7 -4,6 -8,8

Õppetoetused -4,3 -4,3 -4,3 -4,3

Sotsiaaltoetustelt makstud sotsiaalmaks -4,4 -4,1 -4,4 -4,1

Eakate sotsiaalhoolekandeteenused ja toetused -40,3 -42,7 -50,6 -51,1

Muud sotsiaaltoetused -8,5 -13,2 -8,4 -13,0

Antud sihtfinantseerimine tegevuskuludeks -171,4 -160,7 -241,6 -229,7

Antud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -15,9 -13,9 -84,9 -45,0

Kokku antud toetused -349,3 -312,1 -510,6 -420,8

2024. a muudeti sotsiaalhoolekande seaduse alusel osutatavate teenuste kajastamist (rakendati vabatahtlikult, kohustuslik alates 2025. a). Lisaks toimetulekutoetustele klassifitseeriti majandamiskuludest ja teistest sotsiaaltoetuste gruppidest ümber sotsiaalhoolekande toetusteks kõik sotsiaalhoolekandeseaduse alusel antavad toetused ja osutatavad teenused (olenemata, kas need makstakse otse füüsilistele isikutele või teenuseid osutavatele ühingutele), kui nende osutamiseks ei korraldata riigi- hankeid, vaid toetuste maksmine või teenuste osutamine toimub lähtudes kohaliku omavalitsuse üksuse kehtestatud õigusak- tidest.

Antud toetused tegevusala järgi

Konsolideeritud Konsolideerimata

2024 2023 2024 2023

Sotsiaalne kaitse -158,8 -135,1 -183,8 -146,7

Transport -92,5 -90,3 -179,5 -137,3

Vaba aeg, kultuur, religioon -46,2 -43,3 -57,8 -54,9

223

Konsolideeritud Konsolideerimata

Haridus -26,6 -22,1 -49,0 -39,8

Elamu- ja kommunaalmajandus -13,1 -7,7 -18,0 -12,0

Muu majandus -4,9 -4,6 -8,6 -10,2

Keskkonnakaitse -2,2 -4,4 -3,3 -5,5

Üldised valitsussektori teenused -3,0 -3,1 -6,5 -6,8

Tervishoid -0,7 -0,9 -2,8 -7,0

Avalik kord ja julgeolek -1,3 -0,6 -1,3 -0,6

Antud toetused kokku -349,3 -312,1 -510,6 -420,8

Rahavoogude aruandes on antud toetusi põhivara soetuseks vähendatud mitterahalise sihtfinantseerimisega (vt lisa b6, b7). Samuti on arvestatud põhivara soetuseks antud sihtfinantseerimise ettemaksete ja kohustiste muutusega.

Lisa b12

Kaupade ja teenuste müük

mln eurot

Konsolideeritud Konsolideerimata

2024 2023 2024 2023

Riigilõivud (vt lisa b2) 1,8 2,1 1,9 2,1

Tulud tervishoiust 636,5 573,0 20,3 17,8

Haiglate tulud 588,0 530,3 0,0 0,0

Muud tulud tervishoiust 48,5 42,7 20,3 17,8

Elamu- ja kommunaaltegevuse tulud 171,8 169,2 40,2 37,5

Üür ja rent 40,5 37,0 28,9 25,0

Tulud kommunaalteenustelt 118,7 116,8 9,2 10,0

Muud elamu- ja kommunaaltegevuse tulud 12,6 15,4 2,1 2,5

Tulu haridusalasest tegevusest 82,3 74,5 79,1 71,1

Tulu toitlustusteenuselt 19,8 16,8 19,3 16,2

Lasteaedade kohatasu 37,7 34,7 37,7 34,7

Muud tulud haridusalasest tegevusest 24,8 23,0 22,1 20,2

Muu toodete ja teenuste müük 179,7 175,5 82,6 84,0

Tulu transporditeenustelt 14,3 12,4 6,0 5,5

Tulu kultuuri- ja vaba aja sisustamise tegevusest 43,4 37,6 29,0 25,7

Tulu sotsiaalabialasest tegevusest 59,8 61,2 35,4 38,6

Muu toodete ja teenuste müük 62,2 64,3 12,2 14,2

Kokku kaupade ja teenuste müük 1 072,1 994,3 224,1 212,5

Lisa b13

Muud tulud

mln eurot

Konsolideeritud Konsolideerimata

2024 2023 2024 2023

Kasum/kahjum põhivara müügist (vt b6, b7) 13,2 11,4 11,7 10,2

Tulud loodusressursside kasutada andmisest (vt lisa b2) 14,1 14,4 14,1 14,4

Trahvid (vt lisa b2) 4,2 3,8 3,2 2,5

Saastetasud (vt lisa b2) 0,7 0,4 0,7 0,4

224

Konsolideeritud Konsolideerimata

2024 2023 2024 2023

Võlalt arvestatud intressitulu 0,2 0,2 0,1 0,1

Muud tulud 6,4 6,3 3,4 3,5

Muud tulud kokku 38,8 36,5 33,2 31,1

Rahavoogude aruandes on laekumisi põhivara müügist korrigeeritud nõuete muutusega, konsolideeritud aruandes vähene- mine 0,3 mln eurot (2023. a vähenemine 1,3 mln eurot), konsolideerimata aruandes 0 eurot (2022. a vähenemine 1,3 mln eurot).

Lisa b14

Tööjõukulud

mln eurot

Konsolideeritud Konsolideerimata

2024 2023 2024 2023

Töötasukulud

Valitavad ja ametisse nimetatavad isikud -15,9 -15,1 -15,9 -15,1

Ametnikud -88,6 -83,3 -88,6 -83,3

Nõukogude ja juhatuste liikmed -12,1 -11,6 0,0 0,0

Töötajad -1 434,8 -1 326,7 -1 010,7 -950,5

Põhikohaga töötajate töötasu kokku -1 551,4 -1 436,7 -1 115,2 -1 048,9

Ajutiste ja koosseisuväliste töötajate töötasu kokku -34,0 -31,2 -23,3 -21,9

Töötasukulud kokku -1 585,4 -1 467,9 -1 138,5 -1 070,8

Keskmine töötajate arv (inimest taandatuna täistööajale)

Valitavad ja ametisse nimetatavad isikud 196 248 196 248

Ametnikud 3 108 3 063 3 108 3 063

Nõukogude ja juhatuste liikmed 326 303 0 0

Töötajad 63 728 63 553 48 095 48 121

Keskmine töötajate arv kokku 67 358 67 167 51 399 51 432

Muud tööjõukulud

Erisoodustused -3,5 -3,1 -1,7 -1,7

Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed -533,4 -493,4 -384,8 -361,7

Kapitaliseeritud oma valmistatud põhivara maksumusse 1,3 0,9 0,2 0,1

Muud tööjõukulud kokku -535,6 -495,6 -386,3 -363,3

Tööjõukulud kokku -2 121,0 -1 963,5 -1 524,8 -1 434,1

Tööjõukulud tegevusalade lõikes on esitatud lisas b18.

Lisa b15

Majandamiskulud

mln eurot

Konsolideeritud Konsolideerimata

2024 2023 2024 2023

Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud -225,0 -225,4 -195,7 -195,2

Rajatiste majandamiskulud -164,5 -163,9 -159,6 -160,2

Meditsiinitarbed ja -teenused -127,8 -121,6 -5,8 -7,4

225

Konsolideeritud Konsolideerimata

2024 2023 2024 2023

Toiduained ja toitlustusteenused -67,4 -65,2 -57,9 -56,9

Õppevahendite ja koolituse kulud -55,9 -51,3 -56,3 -51,8

Töömasinate, seadmete ja inventari majandamiskulud -48,1 -50,9 -28,5 -29,3

Kommunikatsiooni-, kultuuri- ja vaba aja sisustamise kulud -50,0 -49,3 -40,2 -42,1

Sõidukite majandamiskulud -44,8 -45,7 -15,1 -14,2

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud -48,5 -44,8 -36,6 -33,8

Tootmiskulud -34,1 -33,6 -0,5 -0,4

Transporditeenused -29,3 -33,1 -35,7 -35,3

Sotsiaalteenused -18,3 -32,0 -22,8 -42,1

Administreerimiskulud -29,3 -31,0 -19,9 -21,6

Tööjõu koolituskulud -14,3 -14,7 -10,8 -11,7

Uurimis- ja arendustööd -5,8 -6,3 -4,8 -4,9

Muud mitmesugused majanduskulud -22,9 -31,0 -13,6 -23,2

Kokku majandamiskulud -986,0 -999,8 -703,8 -730,1

Majanduskulud tegevusalade lõikes on esitatud lisas b18.

Lisa b16

Põhivara amortisatsioon

mln eurot

Konsolideeritud Konsolideerimata

2024 2023 2024 2023

Kinnisvarainvesteeringute amortisatsioon (vt lisa b6) -6,2 -7,9 -4,4 -6,1

Materiaalse põhivara amortisatsioon (vt lisa b7) -338,8 -355,3 -221,5 -236,5

Immateriaalse põhivara amortisatsioon -2,3 -2,4 -0,8 -0,8

Põhivara amortisatsioon kokku -347,3 -365,6 -226,7 -243,4

Põhivara amortisatsioon tegevusalade lõikes on esitatud lisas b18.

Lisa b17

Muud kulud

mln eurot

Konsolideeritud Konsolideerimata

2024 2023 2024 2023

Käibemaksukulu tegevuskuludelt -139,1 -130,9 -111,0 -105,0

Käibemaksukulu põhivara soetuselt -66,0 -73,7 -60,9 -63,6

Muud maksu- ja lõivukulud -12,2 -8,7 -0,4 -0,7

Kulu ebatõenäoliselt laekuvaks arvatud nõuetest -2,3 -1,4 -1,3 -1,1

Muud kulud -3,0 -2,2 -3,2 -1,6

Muud kulud kokku -222,6 -216,9 -176,8 -172,0

226

Lisa b18

Kulud tegevusalade lõikes

mln eurot

A. Konsolideeritud aruanne

2024 2023

T ö

ö jõ

u k

u lu

M a

ja n

d a

m is

k u

- lu

A m

o rt

is a

ts io

o n

v ä

ä rt

u se

u u

tu s

M u

u d

k u

lu d

K o

k k

T ö

ö jõ

u k

u lu

M a

ja n

d a

m is

k u

- lu

A m

o rt

is a

ts io

o n

v ä

ä rt

u se

u u

tu s

M u

u d

k u

lu d

K o

k k

Üldised valitsussektori teenused

141,5 43,3 14,2 64,4 263,4 137,1 42,8 16,3 47,8 244,0

Avalik kord ja julge- olek

5,9 2,4 0,2 0,8 9,3 5,6 2,6 0,4 0,8 9,4

Majandus 130,7 154,5 118,5 39,2 442,9 117,8 159,1 125,9 44,8 447,6

Keskkonnakaitse 23,5 105,8 15,3 25,7 170,3 21,2 115,0 16,0 25,6 177,8

Elamu- ja kommunaal- majandus

60,2 94,6 58,9 20,4 234,1 56,1 96,3 60,5 19,2 232,1

Tervishoid 412,3 178,3 26,0 31,2 647,8 363,7 174,2 27,5 34,7 600,1

Vaba aeg, kultuur, reli- gioon

119,7 91,0 38,6 23,4 272,7 111,5 87,3 41,2 20,9 260,9

Haridus 1 089,4 264,1 68,9 69,0 1 491,4 1 029,5 257,5 70,6 61,3 1 418,9

Sotsiaalne kaitse 137,8 52,0 6,7 8,0 204,5 121,0 65,0 7,2 7,0 200,2

Kulud kokku 2 121,0 986,0 347,3 282,1 3 736,4 1 963,5 999,8 365,6 262,1 3 591,0

B. Konsolideerimata aruanne

2024 2023

T ö

ö jõ

u k

u lu

M a

ja n

d a

m is

k u

- lu

A m

o rt

is a

ts io

o n

v ä

ä rt

u se

u u

tu s

M u

u d

k u

lu d

K o

k k

T ö

ö jõ

u k

u lu

M a

ja n

d a

m is

k u

- lu

A m

o rt

is a

ts io

o n

v ä

ä rt

u se

u u

tu s

M u

u d

k u

lu d

K o

k k

Üldised valitsussektori teenused

135,5 40,7 14,0 64,1 254,3 132,1 40,2 16,2 47,2 235,7

Avalik kord ja julge- olek

5,9 2,7 0,2 0,8 9,6 5,6 2,9 0,2 0,8 9,5

Majandus 34,0 93,7 82,7 33,5 243,9 31,6 96,1 91,1 41,5 260,3

Keskkonnakaitse 9,8 95,5 5,0 20,8 131,1 8,7 104,2 5,5 21,6 140,0

Elamu- ja kommunaal- majandus

24,5 56,9 17,6 12,6 111,6 22,2 57,5 18,5 12,4 110,6

Tervishoid 17,6 4,0 2,0 0,7 24,3 16,1 5,5 1,9 1,0 24,5

Vaba aeg, kultuur, reli- gioon

105,1 81,7 33,1 21,8 241,7 97,7 80,4 35,4 19,8 233,3

Haridus 1 081,0 280,4 66,6 68,5 1 496,5 1 020,4 275,0 68,6 60,8 1 424,8

Sotsiaalne kaitse 111,4 48,2 5,5 6,0 171,1 99,7 68,3 6,0 5,3 179,3

Kulud kokku 1 524,8 703,8 226,7 228,8 2 684,1 1 434,1 730,1 243,4 210,4 2 618,0

Muudes kuludes kajastuvad muud tegevuskulud, intressikulu ja muud finantskulud.

227

Lisa b19

Tehingud avaliku sektori ja sidusüksustega

mln eurot

A. Nõuded ja kohustised teiste avaliku sektori ja sidusüksustega

Konsolideeritud Konsolideerimata

31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022

Varad 308,0 311,8 279,9 319,1 328,4 314,4

Käibevara 297,3 311,7 279,8 258,3 270,8 244,7

Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded 187,9 166,9 156,7 187,9 166,9 156,7

Muud nõuded ja ettemaksed 109,4 144,8 123,1 70,4 103,9 88,0

Põhivara 10,7 0,1 0,1 60,8 57,6 69,7

Muud nõuded ja ettemaksed 10,7 0,1 0,1 60,8 57,6 69,7

Kohustised 175,7 190,0 178,8 158,3 151,0 139,2

Lühiajalised kohustised 135,5 142,8 124,4 131,6 118,6 101,4

Võlad tarnijatele 12,9 15,3 21,1 15,3 18,2 22,0

Maksuvõlad 89,6 82,8 72,4 63,5 59,7 51,0

Muud kohustised ja saadud ettemaksed 26,5 37,9 23,8 49,5 37,1 24,6

Laenukohustused 6,5 6,8 7,1 3,3 3,6 3,8

Pikaajalised kohustised 40,2 47,2 54,4 26,7 32,4 37,8

Laenukohustised 39,3 46,1 53,1 19,2 23,3 26,8

Muud kohustised ja saadud ettemaksed 0,9 1,1 1,3 7,5 9,1 11,0

B. Tulud ja kulud teistelt avaliku sektori üksustelt

Konsolideeritud Konsolideerimata

2024 2023 2024 2023

Tegevustulud 3 606,6 3 457,5 2 920,3 2 802,0

Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 1 954,3 1 764,1 1 954,3 1 764,1

Kaupade ja teenuste müük 618,4 562,2 37,7 39,7

Saadud toetused 1 018,4 1 115,5 913,0 982,7

Muud tulud 15,5 15,7 15,3 15,5

Tegevuskulud -342,4 -333,6 -558,6 -502,8

Antud toetused -18,0 -11,5 -265,6 -204,5

Majandamiskulud -108,8 -107,9 -120,8 -129,4

Muud tegevuskulud -215,6 -214,2 -172,2 -168,9

Tegevustulem 3 264,2 3 123,9 2 361,7 2 299,2

Finantstulud ja -kulud 6,6 11,8 10,6 14,1

Tulem osalustelt 9,0 14,2 9,4 12,7

Muud finantstulud ja -kulud -2,4 -2,4 1,2 1,4

Aruandeperioodi tulem 3 270,8 3 135,7 2 372,3 2 313,3

Konsolideeritud aruandes kajastatakse konsolideerimisgruppi hõlmatud üksuste tehinguid riigiga ja muude avalik-õiguslike juriidiliste isikutega (v.a kohalikud omavalitsused) ning nende valitseva mõju all olevate äriühingute, sihtasutuste ja mittetu- lundusühingutega, samuti kõikide avaliku sektori sidusüksustega (olulise mõju all olevad äriühingud ja sihtasutused).

Konsolideerimata aruandes kajastatakse konsolideerimisgruppi hõlmatud üksuste tehinguid valitseva mõju all olevate äriühin- gute, sihtasutuste ja mittetulundusühingutega, samuti riigiga ja muude avalik-õiguslike juriidiliste isikutega (v.a kohalikud omavalitsused) ning nende valitseva mõju all olevate äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingutega, samuti kõikide avaliku sektori sidusüksustega (olulise mõju all olevad äriühingud ja sihtasutused).

228

Lisa b20

Avalikustamisele kuuluvad tehingud muude seotud isikutega

mln eurot

Vastavalt avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhendile avaldatakse aastaaruandes informatsiooni tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või raamatupidamiskohustuslase üldistele regulatsioonidele või turutingimustele, raamatupidamis- kohustuslase kõrgema juhtkonna ja tegevjuhtkonna liikmete ja nende lähedaste pereliikmete ning nende valitseva mõju all olevate sihtasutuste, mittetulundusühingute ja äriühingutega tehtud tehingute kohta.

Kohaliku omavalitsuse üksused on sellest lähtudes kajastanud aruandluses seotud isikutega tehtud tehinguid:

2024 2023

Kohustised 0,2 0,1

Tulu kaupade ja teenuste müügist 0,2 0,0

Antud toetused sihtasutustele ja mittetulundusühingutele -1,4 -1,2

Majanduskulud sihtasutustelt ja mittetulundusühingutelt -0,2 -0,3

Majanduskulud äriühingutelt -0,3 -0,3

Majanduskulud füüsilistelt isikutelt 0,0 -0,7

Lisa b21

Olulised tingimuslikud kohustised ja nõuded

mln eurot

Konsolideeritud Konsolideerimata

31.12.2024 31.12.2023 31.12.2024 31.12.2023

Tingimuslikud kohustised 686,2 680,0 453,7 433,4

Tarnelepingud ja investeerimiskohustused põhivara soeta- miseks 312,8 278,3 286,5 261,4

Katkestamatud kasutusrendikohustised 150,4 147,6 142,9 141,8

Toetuste andmise ja kaasfinantseerimise kohustised 8,5 13,6 11,2 4,1

Laenutagatiseks panditud põhivara (vt lisa b6, b7) 182,8 208,6 0,3 14,2

Laenutagatiseks panditud käibevara 23,9 24,1 0,0 0,0

Muud tingimuslikud kohustised 7,8 7,8 12,8 11,9

Tingimuslikud nõuded 295,9 131,0 198,9 56,1

Katkestamatud kasutusrendinõuded 24,1 20,4 12,8 12,2

Nõuded toetuste saamiseks sõlmitud lepingute alusel 271,8 110,6 186,1 43,9

Kasutusrendile antud ja kapitalirenditingimustel renditud varade bilansiline jääkväärtus on esitatud lisades b6 ja b7.

229

4 Informatsioon avaliku sektori ja valitsussektori kohta

4.1 Bilanss

mln eurot

Avalik sektor Valitsussektor Lisa

31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022

Varad

Käibevara

Raha 3 569,2 3 004,1 2 734,5 2 585,0 2 303,5 2 138,5 c2

Finantsinvesteeringud 4 338,9 3 563,4 3 811,1 2 194,1 1 377,4 1 864,2 c3

Maksu-, lõivu- ja trahvinõu- ded 1 701,5 1 352,0 1 285,5 1 771,3 1 402,3 1 339,0

Muud nõuded ja ettemaksed 5 286,5 3 056,4 2 716,0 1 460,0 1 397,3 1 064,5 c4

Tuletisinstrumendid 90,0 59,7 199,8 0,0 0,0 0,0 a18

Varud 1 453,8 693,7 771,9 1 180,3 441,9 432,2

Immateriaalne käibevara 74,5 216,5 444,1 0,0 0,0 0,0 a12

Bioloogilised varad 98,5 69,6 62,6 0,8 3,1 3,1 c11

Käibevara kokku 16 612,9 12 015,4 12 025,5 9 191,5 6 925,5 6 841,5

Põhivara

Osalused sihtasutustes ja mittetulundusühingutes 0,0 0,0 0,0 16,3 17,3 19,0 c5

Osalused tütar- ja sidusette- võtjates 266,6 267,6 180,4 3 982,7 4 005,6 4 183,8 c6

Finantsinvesteeringud 10 807,6 11 882,9 12 314,2 767,0 731,4 518,1 c3

Muud nõuded ja ettemaksed 739,9 756,5 913,1 765,7 784,5 931,5 c4

Tuletisinstrumendid 213,3 257,8 496,5 0,0 0,0 0,0 a18

Kinnisvarainvesteeringud 273,5 267,0 252,5 210,1 205,7 202,2 c7

Materiaalne põhivara 19 189,3 17 830,5 17 064,2 12 276,7 11 379,2 10 085,9 c8

Immateriaalne põhivara 479,0 429,9 374,9 321,9 291,8 242,8 c9

Bioloogilised varad 1 894,1 2 424,6 2 188,9 10,3 30,9 30,6 c11

Põhivara kokku 33 863,3 34 116,8 33 784,7 18 350,7 17 446,4 16 213,9

Varad kokku 50 476,2 46 132,2 45 810,2 27 542,2 24 371,9 23 055,4

230

Avalik sektor Valitsussektor Lisa

31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022

Kohustised ja netovara

Lühiajalised kohustised

Saadud maksude, lõivude, trahvide ettemaksed 701,7 636,9 682,7 706,8 642,5 695,2

Võlad tarnijatele 824,1 793,1 745,0 600,5 521,5 504,1

Võlad töötajatele 450,3 423,7 364,8 377,5 351,5 292,1

Muud kohustised ja saadud ettemaksed 17 330,1 15 480,2 15 315,1 2 367,1 1 901,6 1 593,3 c12

Eraldised 496,0 478,4 888,0 176,9 154,2 406,2 c13

Laenukohustised 1 677,0 1 458,5 1 768,3 1 332,6 755,5 583,3 c14

Tuletisinstrumendid 22,6 67,8 169,1 0,0 0,0 0,0 a18

Lühiajalised kohustised kokku 21 501,8 19 338,6 19 933,0 5 561,4 4 326,8 4 074,2

Pikaajalised kohustised

Eraldised 4 974,4 4 636,4 4 124,8 4 923,5 4 577,5 4 075,2 c13

Laenukohustised 9 511,2 8 186,6 6 559,4 7 692,2 6 627,6 5 729,7 c14

Muud kohustised ja saadud ettemaksed 88,5 83,0 76,8 58,4 51,7 44,7 c12

Tuletisinstrumendid 4,7 16,6 32,1 0,0 0,0 0,0 a18

Pikaajalised kohustised kokku 14 578,8 12 922,6 10 793,1 12 674,1 11 256,8 9 849,6

Kohustised kokku 36 080,6 32 261,2 30 726,1 18 235,5 15 583,6 13 923,8

Netovara

Vähemusosalus 305,4 294,6 295,8 19,3 16,6 13,9

Avaliku või valitsussektori

netovara

Reservid 1 259,1 1 228,8 1 189,7 773,5 743,0 703,9 c16

Riskimaandamise reserv 145,6 141,6 698,4 0,0 0,0 0,0 a18

Muud reservid 14,6 13,3 12,5 0,0 0,0 0,0

Hübriidvõlakirjad 398,5 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 a17

Akumuleeritud tulem 12 272,4 12 192,7 12 887,7 8 513,9 8 028,7 8 413,8

Avaliku või valitsussektori netovara kokku 14 090,2 13 576,4 14 788,3 9 287,4 8 771,7 9 117,7

Netovara kokku 14 395,6 13 871,0 15 084,1 9 306,7 8 788,3 9 131,6

Kohustised ja netovara kokku 50 476,2 46 132,2 45 810,2 27 542,2 24 371,9 23 055,4

231

4.2 Tulemiaruanne

mln eurot

Avalik sektor Valitsussektor Lisa

2024 2023 2024 2023

Tegevustulud

Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 13 576,5 12 193,4 13 664,9 12 281,8 c17

Kaupade ja teenuste müük 3 839,8 4 122,9 979,2 1 066,8 c18

Saadud toetused 1 403,1 1 408,2 1 321,0 1 363,1 c15

Muud tulud 302,2 448,2 260,2 254,4 c19

Tegevustulud kokku 19 121,6 18 172,7 16 225,3 14 966,1

Tegevuskulud

Antud toetused -7 347,0 -6 927,2 -7 348,5 -6 945,3 c15

Tööjõukulud -5 263,4 -4 938,8 -4 759,3 -4 444,8 c20

Majandamiskulud -3 971,2 -3 787,6 -2 508,9 -2 379,9 c21

Põhivara amortisatsioon ja väärtuse muutus -1 335,3 -1 870,8 -836,4 -850,8 c22

Edasiantud maksud, lõivud, trahvid -538,6 -512,5 -538,6 -512,5 c23

Ebatõenäoliselt laekuvad maksud, lõivud, trahvid -49,4 -39,6 -49,4 -39,6 c23

Muud kulud -288,8 -628,6 -137,3 -176,2 c23

Tegevuskulud kokku -18 793,7 -18 705,1 -16 178,4 -15 349,1

Tegevustulem 327,9 -532,4 46,9 -383,0

Tulem bioloogilise vara õiglase väärtuse muutusest -501,5 242,9 -22,9 0,5 c11

Finantstulud ja –kulud c24

Tulem osalustelt 1,8 71,8 217,9 234,3

Intressikulu -870,8 -706,0 -451,6 -333,1

Tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt 623,9 486,9 161,4 81,6

Muud finantstulud 2,9 27,7 3,0 3,2

Muud finantskulud -0,5 -0,4 -0,4 -0,3

Finantstulud ja -kulud kokku -242,7 -120,0 -69,7 -14,3

Aruandeperioodi tulem -416,3 -409,5 -45,7 -396,8

Sh avaliku või valitsussektori osa tulemist -440,0 -427,6 -48,3 -399,3

Sh vähemusosaluse osa tulemist 23,7 18,1 2,6 2,5

232

4.3 Rahavoogude aruanne

mln eurot

Avalik sektor Valitsussektor Lisa

2024 2023 2024 2023

Rahavood põhitegevusest

Tegevustulem 327,9 -532,4 46,9 -383,0

Põhivara amortisatsioon ja väärtuse muutus 1 335,3 1 870,8 836,4 850,8 c22

Kasum/kahjum põhivara müügist -36,7 -39,0 -33,8 -37,5 c19

Tulu põhivara soetuseks saadud sihtfinantseerimisest -664,2 -801,1 -587,6 -757,4 c15

Kulu põhivara soetuseks antud sihtfinantseerimisest 213,7 235,0 252,5 260,2 c15

Muud mitterahalised korrigeerimised -51,5 -288,7 -5,8 -2,3

Kokku korrigeeritud tegevustulem 1 124,5 444,6 508,6 -69,2

Käibevarade netomuutus -1 371,0 -303,4 -518,9 -167,1

Kohustiste netomuutus 839,6 84,5 566,3 -55,1

Kokku rahavood põhitegevusest 593,1 225,7 556,0 -291,4

Rahavood investeerimistegevusest

Tasutud põhivara soetamisel -2 754,7 -2 580,0 -1 728,2 -1 624,9 c10

Laekunud põhivara müügist 55,6 52,9 46,5 51,3

Laekunud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 777,0 796,3 700,9 754,8 c15

Tasutud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -236,9 -245,5 -269,8 -286,4 c15

Tasutud finantsinvesteeringute soetamisel -9 832,4 -2 579,7 -9 527,9 -2 257,8

Laekunud finantsinvesteeringute müügist 10 173,6 3 264,5 8 696,6 2 536,2

Tasutud osaluste omandamisel 0,0 -3,3 -14,9 -6,5 c6

Laekunud dividendid 10,6 6,3 245,4 202,5 c6 Makstud dividendid, vähenemised valitseva mõju saamisest ja lõppemisest, ümberklassifitseerimisest -12,8 -19,2 0,0 0,0

Laekunud osaluste müügist, likvideerimisest, valitsussekto- risse ümberklassifitseerimisest 33,0 29,4 1,9 41,1

Antud laenud -29,0 -34,2 -30,1 -29,2

Laekunud laenude tagasimaksed 72,5 150,3 72,3 149,7

Laekunud finantstulud 193,4 450,6 141,8 67,0

Rahavood investeerimistegevusest kokku -1 550,1 -711,6 -1 665,5 -402,2

Rahavood finantseerimistegevusest

Laekunud laenukohustised 4 751,2 3 397,1 4 305,7 1 932,3 c14

Laekunud hübriidvõlakirjade emiteerimisest 391,7 0,0 0,0 0,0 a17

Laenukohustiste tagasimaksed -3 225,5 -2 109,3 -2 675,1 -924,8 c14

Makstud intressid ja muud finantskulud -395,3 -532,3 -239,6 -148,9

Rahavood finantseerimistegevusest kokku 1 522,1 755,5 1 391,0 858,6

Puhas rahavoog

Raha ja selle ekvivalendid perioodi algul 3 004,1 2 734,5 2 303,5 2 138,5 c2

Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpul 3 569,2 3 004,1 2 585,0 2 303,5 c2

Raha ja selle ekvivalentide muutus 565,1 269,6 281,5 165,0

233

4.4 Netovara muutuste aruanne

mln eurot

A. Avalik sektor

Avaliku sektori netovara

V ä

h e

m u

so sa

lu s

K o

k k

Lisa

R e

se rv

id (

v t

li sa

c 1

6 )

R is

k im

a a

n d

a -

m is

e r

e se

M u

u d

r e

se rv

H ü

b ri

id v

õ la

k ir

- ja

A k

u m

u le

e ri

tu d

le m

K o

k k

Jääk seisuga 31.12.2022 1 189,7 698,4 12,5 0,0 12 887,7 14 788,3 295,8 15 084,1

Kinnisvarainvesteeringute üm- berhindlus 1,7 1,7 1,7 c7

Materiaalse põhivara ümberhind- lus 5,8 5,8 5,8 c8

Pensionieraldiste kindlustusma- temaatilised kasumid ja kahjumid -237,3 -237,3 -237,3 a16

Riskimaandamisinstrumentide ümberhindlus -556,8 -556,8 -0,6 -557,4 a18

Välismaiste tütarettevõtjate üm- berarvestusest tekkinud valuuta- kursivahed ja sidusettevõtjate muu koondkasumi mõju 0,8 0,0 0,8 0,3 1,1

Aruandeperioodi tulem -427,6 -427,6 18,1 -409,5

Aruandeperioodi kogutulem 0,0 -556,8 0,8 0,0 -657,4 -1 213,4 17,8 -1 195,6

Esmakordselt konsolideeritud osalused 1,5 1,5 0,2 1,7

Makstud dividendid 0,0 -19,2 -19,2

Ümberjaotamine 39,1 -39,1 0,0 0,0 c16

Jääk seisuga 31.12.2023 1 228,8 141,6 13,3 0,0 12 192,7 13 576,4 294,6 13 871,0

Kinnisvarainvesteeringute üm- berhindlus 1,2 1,2 1,2 c7

Materiaalse põhivara ümberhind- lus 16,3 16,3 16,3 c8

Pensionieraldiste kindlustusma- temaatilised kasumid ja kahjumid -168,0 -168,0 -168,0 a16

Riskimaandamisinstrumentide ümberhindlus 4,0 4,0 4,0 a18

Välismaiste tütarettevõtjate üm- berarvestusest tekkinud valuuta- kursivahed ja sidusettevõtjate muu koondkasumi mõju 1,3 1,3 -0,1 1,2

Aruandeperioodi tulem -440,0 -440,0 23,7 -416,3

Aruandeperioodi kogutulem 0,0 4,0 1,3 0,0 -590,5 -585,2 23,6 -561,6

Hübriidvõlakirjad 391,7 391,7 391,7 a17

Intressid hübriidvõlakirjadelt 6,8 -14,7 -7,9 -7,9 a17

Kaitseotstarbeliste varude esma- kordne arvelevõtmine 707,8 707,8 707,8 a7

Makstud dividendid 0,0 -12,8 -12,8

Valitseva mõju lõppemise mõju 7,4 7,4 7,4 a9

Ümberjaotamine 30,3 -30,3 0,0 0,0 c16

Jääk seisuga 31.12.2024 1 259,1 145,6 14,6 398,5 12 272,4 14 090,2 305,4 14 395,6

234

B. Valitsussektor

R e

se rv

A k

u m

u le

e ri

tu d

le m

K o

k k

u v

a li

ts u

s- se

k to

ri n

e to

- v

a ra

V ä

h e

m u

so sa

lu s

K o

k k

Lisa

Jääk seisuga 31.12.2022 703,9 8 413,8 9 117,7 13,9 9 131,6

Kinnisvarainvesteeringute ümberhindlus 1,7 1,7 1,7 c7

Materiaalse põhivara ümberhindlus 5,5 5,5 5,5 c8

Pensionieraldiste kindlustusmatemaatilised kasumid ja kahjumid -237,3 -237,3 -237,3 a16

Aruandeperioodi tulem -399,3 -399,3 2,5 -396,8

Aruandeperioodi kogutulem 0,0 -629,4 -629,4 2,5 -626,9

Valitsussektorisse ümberklassifitseerimine ja osaluste korrigeerimine 283,4 283,4 0,2 283,6

Ümberjaotamine 39,1 -39,1 0,0 0,0 c16

Jääk seisuga 31.12.2023 743,0 8 028,7 8 771,7 16,6 8 788,3

Kinnisvarainvesteeringute ümberhindlus 1,2 1,2 1,2 c7

Materiaalse põhivara ümberhindlus 15,7 15,7 15,7 c8

Pensionieraldiste kindlustusmatemaatilised kasumid ja kahjumid -168,0 -168,0 -168,0 a16

Aruandeperioodi tulem -48,3 -48,3 2,6 -45,7

Aruandeperioodi kogutulem 0,0 -199,4 -199,4 2,6 -196,8

Kaitseotstarbeliste varude esmakordne arve- levõtmine 707,8 707,8 707,8 a7

Valitsussektorisse ümberklassifitseerimine ja osaluste korrigeerimine 7,3 7,3 0,1 7,4

Ümberjaotamine 30,3 -30,3 0,0 0,0 c16

Jääk seisuga 31.12.2024 773,3 8 514,1 9 287,4 19,3 9 306,7

235

4.5 Arvestusmeetodid ja hindamisalused

Avaliku sektori aruandesse on konsolideeritud riik, kohaliku omavalitsuse üksused, muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja nende otsese või kaudse valitseva mõju all olevad isikud (üksused, kes on esitatud lisades a1, b1 ja c1).

Valitsussektori aruandesse on konsolideeritud riik (konsolideerimata aruanne), kohaliku omavalitsuse üksused (konsolidee- rimata aruanne) ning valitsussektorisse kuuluvad muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud (vt lisa c1 A, konsolideerimata andmed). Lisaks kuuluvad valitsussektorisse kõigi eelpool nimetatud avalik-õiguslike juriidiliste isikute valitseva mõju all ole- vad sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud, kes saavad rohkem kui poole oma tuludest toetustena teistelt valitsus- sektori üksustelt ja kes ei ole piisavalt vabad tegema ärilisi otsuseid turutingimustest lähtuvalt. Valitsussektori defineerimisel rakendatakse Rahvusvahelise Valuutafondi GFS – Government Finance Statistics – ja Euroopa Liidu ESA – European System of Accounts – kehtestatud põhimõtteid.

Aruanne baseerub lisades a1, b1 ja c1 esitatud üksuste poolt esitatud aruandlusele vastavuses avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhendiga (vt 2.6. Arvestusmeetodid ja hindamisalused). Aruandesse hõlmatud üksuste omavahelised nõuded, kohustised, tulud ja kulud on elimineeritud.

Aruanne on koostatud miljonites eurodes.

236

4.6 Lisad (c1–c27)

Lisa c1

Aruandes konsolideeritud üksused

mln eurot

Avaliku sektori aruandesse on konsolideeritud kõik aruandekohustuslased , sh riik, kohalikud omavalitsused, muud avalik- õiguslikud juriidilised isikud ja kõigi eelpool toodud isikute valitseva mõju all olevad üksused (vt lisad a1, b1 ja c1).

Valitsussektori aruandesse on konsolideeritud riigiasutused (vt lisa a1 A.), kohaliku omavalitsuse üksused (konsolideerimata, vt lisa b1 A.), muud valitsussektorisse kuuluvad avalik-õiguslikud juriidilised isikud (konsolideerimata, vt lisa c1 A.), riigi, ko- halike omavalitsuste üksuste ja muude avalik-õiguslike juriidiliste isikute valitseva mõju all olevad valitsussektorisse kuuluvad sihtasutused, mittetulundusühingud ja tütarettevõtjad (vt lisad a1 B., b1 B., b1 C, c1 B.)

Käesolevas lisas on esitatud andmed nende juriidiliste isikute kohta, kes ei kuulu riigi ega ka kohalike omavalitsuste aruanne- tesse, kuid on lisaks riigile ja kohalikele omavalitsustele konsolideeritud avalikku sektorisse või ka valitsussektorisse.

237

A. Muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud

31.12.2024 2024 31.12.2023 2023

V a

ra d

N e

to v

a ra

T e

g e

v u

s- tu

lu d

T e

g e

v u

s- k

u lu

T u

le m

V a

ra d

N e

to v

a ra

T e

g e

v u

s- tu

lu d

T e

g e

v u

s- k

u lu

T u

le m

Kokku 18 759,6 3 194,1 4 195,9 -4 131,6 212,5 17 347,8 2 981,8 3 937,1 -3 771,9 304,3

Valitsussektorisse kuuluvad 3 072,2 2 566,3 4 181,3 -4 093,3 159,5 2 880,2 2 407,1 3 925,2 -3 736,3 241,7

Tervisekassa 851,1 722,5 2 360,9 -2 362,3 22,9 842,8 699,6 2 244,0 -2 147,5 115,5

Eesti Töötukassa 736,4 590,7 907,3 -912,6 21,9 703,6 568,8 857,9 -850,4 29,3

Eesti Kunstiakadeemia 36,6 29,7 20,4 -20,7 -0,2 36,4 29,9 18,2 -17,5 0,7

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 22,0 19,7 13,8 -13,2 0,6 21,0 19,3 12,8 -12,2 0,7

Eesti Maaülikool 89,0 77,5 60,3 -54,8 5,9 82,5 71,6 43,9 -50,3 -6,1

Tallinna Ülikool 82,3 59,4 73,0 -67,1 6,5 73,5 52,9 64,4 -56,3 8,0

Tallinna Tehnikaülikool 189,3 133,4 158,8 -156,6 4,2 164,7 129,2 141,1 -140,0 2,6

Tartu Ülikool 385,9 289,2 312,9 -300,0 15,8 364,6 273,4 277,4 -274,5 4,5

Eesti Teaduste Akadeemia 7,4 6,9 3,6 -3,5 0,2 7,2 6,7 3,4 -3,5 0,0

Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut 22,2 16,4 8,1 -7,7 0,6 20,5 15,8 7,7 -7,7 0,2

Eesti Rahvusringhääling 41,1 35,7 48,9 -47,9 1,4 39,8 34,3 50,2 -49,5 0,9

Eesti Rahvusraamatukogu 87,3 76,6 37,0 -16,3 21,0 61,6 55,6 41,6 -16,6 25,1

Rahvusooper Estonia 11,8 9,5 18,3 -17,5 0,9 11,0 8,7 17,2 -17,2 0,0

Eesti Kultuurkapital 49,7 43,9 45,6 -43,3 3,4 44,5 40,5 41,4 -27,4 14,6

Kaitseliit 61,8 57,9 61,3 -59,2 2,4 60,2 55,5 56,1 -55,8 0,5

Tagatisfond 393,9 393,7 42,1 -0,5 52,2 341,6 341,5 38,4 -0,3 45,3

Notarite Koda 2,1 1,9 1,7 -1,9 -0,2 2,3 2,1 1,6 -1,8 -0,2

Audiitorkogu 0,9 0,9 0,0 -0,9 0,0 0,9 0,9 0,7 -0,7 0,0

Eesti Advokatuur 0,8 0,3 6,2 -6,2 0,0 0,8 0,3 6,1 -6,0 0,1

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda 0,6 0,5 1,1 -1,1 0,0 0,7 0,5 1,1 -1,1 0,0

Patendivolinike Koda 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0

Valitsussektorisse mittekuuluvad 15 687,4 627,8 14,6 -38,3 53,0 14 467,6 574,7 11,9 -35,6 62,6

Eesti Pank ja Finantsinspektsioon 15 687,4 627,8 14,6 -38,3 53,0 14 467,6 574,7 11,9 -35,6 62,6

238

Muude avalik-õiguslike juriidiliste isikute osalused sihtasutustes ja mittetulundusühingutes

31.12.2024 2024 31.12.2023 2023

V a

ra d

N e

to v

a ra

T e

g e

v u

st u

lu d

T e

g e

v u

sk u

lu d

T u

le m

V a

ra d

N e

to v

a ra

T e

g e

v u

sk u

lu d

T e

g e

v u

sk u

lu d

T u

le m

Kokku 36,2 31,8 31,1 -23,7 7,4 29,3 24,3 18,2 -22,2 -4,0

Valitsussektorisse kuuluvad 2,0 1,2 9,3 -9,0 0,2 2,1 0,9 8,3 -8,1 0,2

Eesti Kunstiakadeemia SA 0,2 0,2 0,3 -0,3 0,0 0,3 0,2 0,2 -0,2 0,0

SA Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Fond

0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0

SA Eesti Maaülikooli Joosep Tootsi Fond 0,0 0,0 0,1 -0,1 0,0 0,0 0,0 0,1 -0,1 0,0

SA Eesti Maaülikooli Mahekeskus 0,1 0,1 0,1 -0,1 0,0 0,1 0,1 0,1 -0,1 0,0

SA Artur Nilsoni Fond 0,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0

MTÜ Eesti Maaülikooli Spordiklubi 0,2 0,2 0,7 -0,7 0,1 0,2 0,1 0,6 -0,6 0,0

SA Tallinna Ülikooli Rahastu 0,1 0,1 0,0 0,0 0,0 0,2 0,1 0,1 -0,1 0,0

MTÜ Tallinna Ülikooli Spordiklubi 0,0 0,0 0,2 -0,2 0,0 0,0 0,0 0,2 -0,2 0,0

MTÜ TTÜ Spordiklubi 0,1 -0,2 1,7 -1,7 0,0 0,1 -0,2 1,5 -1,5 0,0

MTÜ TTÜ Kultuurikeskus 0,0 0,0 0,3 -0,2 0,0 0,0 0,0 0,3 -0,3 0,0

Läänemaa Elukeskkonna Tuleviku- uuringute SA

0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0

MTÜ Tartu Ülikooli Üliõpilasmaja 0,3 0,2 1,1 -1,1 0,0 0,4 0,2 0,8 -0,8 0,0

MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spor- diklubi

0,7 0,5 4,3 -4,2 0,0 0,8 0,4 4,1 -3,9 0,2

MTÜ Tartu Välismaalaste Teenuskes- kus

0,0 0,0 0,1 -0,1 0,0 0,0 0,0 0,1 -0,1 0,0

Rektorite Nõukogu 0,2 0,1 0,4 -0,3 0,1 0,0 0,0 0,2 -0,2 0,0

Valitsussektorisse mittekuuluvad 34,2 30,6 21,8 -14,7 7,2 27,2 23,4 9,9 -14,1 -4,2

SA Tartu Teaduspark 5,5 4,1 2,5 -2,4 0,0 5,4 4,1 2,2 -2,0 0,1

SA Järvselja Õppe- ja Katsemetskond 21,7 21,6 7,5 -1,3 6,3 15,4 15,3 -3,6 -1,4 -5,0

MTÜ Dormitorium 1,7 1,4 1,5 -1,5 0,0 1,7 1,4 1,4 -1,4 0,1

MTÜ Tartu Üliõpilasküla 3,0 2,1 5,4 -5,0 0,5 2,4 1,6 5,1 -4,6 0,5

MTÜ TTÜ Üliõpilasküla 2,3 1,4 4,9 -4,5 0,4 2,3 1,0 4,8 -4,7 0,1

B. Muude avalik-õiguslike juriidiliste isikute osalused tütarettevõtjates

O sa

lu se

ä ä

r (%

)

31.12.2024 2024 31.12.2023 2023

V a

ra d

N e

to v

a ra

T e

g e

v u

s- tu

lu d

T e

g e

v u

s- k

u lu

T u

le m

V a

ra d

N e

to v

a ra

T e

g e

v u

s- tu

lu d

T e

g e

v u

s- k

u lu

T u

le m

Kokku 4,7 3,8 2,3 -2,4 -0,3 4,5 3,6 1,4 -1,3 0,0

Valitsussektorisse kuuluvad 0,6 0,6 0,0 -0,2 -0,3 0,5 0,5 0,0 -0,1 -0,1

UniTartu Ventures OÜ 100 0,6 0,6 0,0 -0,2 -0,3 0,5 0,5 0,0 -0,1 -0,1

Valitsussektorisse mitte- kuuluvad

4,1 3,2 2,3 -2,2 0,0 4,0 3,1 1,4 -1,2 0,1

OÜ Muusa Majutus 100 3,3 2,8 0,6 -0,4 0,1 3,3 2,7 0,6 -0,4 0,1

OÜ Eerika Farm 100 0,5 0,4 0,8 -0,8 0,0 0,6 0,4 0,8 -0,8 0,0

E-Kyla Arendus OÜ 100 0,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,1 0,0 0,0 0,0 0,0

OÜ Torni Hostel 100 0,2 0,0 0,9 -0,9 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0

E-dok OÜ 100 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0

Estonian Multiomics Company OÜ

100 0,0 0,0 0,0 -0,1 -0,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0

239

Lisa c2

Raha ja selle ekvivalendid

mln eurot

Avalik sektor Valitsussektor

31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022

Sularaha 23,3 18,8 19,6 1,8 2,1 2,0

Arvelduskontod pankades 2 024,3 1 656,1 1 819,6 1 599,5 1 329,1 1 390,3

Tähtajalised deposiidid pankades 1 521,6 1 329,2 895,3 983,7 972,3 746,2

Raha kokku 3 569,2 3 004,1 2 734,5 2 585,0 2 303,5 2 138,5

Rahalt ja selle ekvivalentidelt teeni- tud intressitulu (vt lisa c24) 108,4 69,5 8,9 80,4 49,5 1,2

Valitsussektori rahast hoiustati 12,3 mln eurot 31.12.2024 seisuga Eesti Pangas (31.12.2023 seisuga 170,4 mln eurot).

Lisa c3

Finantsinvesteeringud

mln eurot

Avalik sektor Valitsussektor

31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022

Lühiajalised finantsinvesteerin- gud 4 338,9 3 563,4 3 811,1 2 194,1 1 377,4 1 864,2

Osalused investeerimisfondides 10,1 0,0 0,0 10,1 0,0 0,0

Võlakirjad õiglases väärtuses 3 660,2 2 931,1 3 188,6 1 785,2 1 125,6 1 598,8

Tähtajani hoitavad võlakirjad amor- tiseeritud soetusmaksumuses

393,1 245,0 258,1 393,1 245,0 258,1

Lühiajalised laenud väärtpaberite ta- gatisel

114,8 143,2 178,4 0,0 0,0 0,0

Noteeritud aktsiad ja osad 160,7 244,1 185,8 5,7 6,8 7,1

Muud lühiajalised finantsinvestee- ringud

0,0 0,0 0,2 0,0 0,0 0,2

Pikaajalised finantsinvesteerin- gud

10 807,6 11 882,9 12 314,2 767,0 731,4 518,1

Tähtajalised deposiidid pankades 0,0 1,6 1,6 0,0 1,6 1,6

Osalused investeerimisfondides õig- lases väärtuses

0,1 0,1 0,1 0,0 0,0 0,0

Võlakirjad õiglases väärtuses 1,1 0,6 0,4 1,0 0,6 0,4

Tähtajani hoitavad võlakirjad amor- tiseeritud soetusmaksumuses 0,0 95,6 35,7 0,0 95,6 35,7

Rahapoliitika eesmärgil hoitavad väärtpaberid

9 318,4 10 456,8 10 987,8 0,0 0,0 0,0

Osalused rahvusvahelistes organisat- sioonides

458,1 452,8 388,1 278,1 277,4 215,3

Osalus riskikapitalifondides (vt lisa a3)

483,3 352,4 260,5 483,3 352,4 260,5

Noteeritud aktsiad ja osad 0,3 0,1 0,1 0,3 0,1 0,1

Noteerimata aktsiad ja osad 2,2 1,9 0,8 0,5 0,1 0,1

Muud pikaajalised finantsinvestee- ringud

544,1 521,0 639,1 3,8 3,6 4,4

Finantsinvesteeringud kokku 15 146,5 15 446,3 16 125,3 2 961,1 2 108,8 2 382,3

Sh kajastatud õiglases väärtuses 4 305,7 3 528,4 3 635,5 2 275,5 1 485,5 1 866,9

240

Avalik sektor Valitsussektor

31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022

Sh kajastatud korrigeeritud soetus- maksumuses 10 840,8 11 917,9 12 489,8 685,6 623,3 515,4

Võlakirjadelt aruandeperioodil teeni- tud tulu (vt lisa c24) 7,6 72,5 154,5 76,1 35,4 -10,4

Rahapoliitika eesmärgil hoitavate väärtpaberitena kajastuvad Eesti Panga poolt euroala residentide pandikirjade ostukava, avaliku sektori väärtpaberite ostukava ja pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava raames omandatud väärtpaberid. Väärtpaberid on kajastatud amortiseeritud soetusmaksumuses. Realiseeruvaid riske hallatakse euroala keskpankade vahel võrdeliselt osalusega Euroopa Keskpangas. Nimetatud väärtpaberite turuväärtus oli 31.12.2024 seisuga 8 411,5 mln eurot (31.12.2023 seisuga 9 377,5 mln eurot). Lisaks riigi osalusele rahvusvahelistes organisatsioonides (vt lisa a3) moodustavad Eesti Panga vastavad osalused 180,1 mln eurot (31.12.2023 seisuga 175,4 mln eurot), sh osalus Euroopa Keskpangas 103,5 mln eurot (31.12.2023 95,3 mln eurot) ning reservpositsioon Rahvusvahelises Valuutafondis (IMF) 76,3 mln eurot (31.12.2023 seisuga 79,9 eurot). Muude pikaajaliste finantsinvesteeringutena kajastuvad Eesti Panga poolt Euroopa Keskpangale üle kantud välisvaluuta- reservid summas 120,9 mln eurot (31.12.2023 a 113,7 mln eurot), arvestusühiku SDR konto IMFis summas 375,4 mln eurot (31.12.2023 seisuga 361,2 mln eurot) ja IMFi vaestele riikidele soodustingimustel laenamise fond 43,9 mln eurot (31.12.2023 seisuga 42,5 eurot). Rahapoliitiliste operatsioonidega seotud laene euroala krediidiasutustele jagatakse eu- roala keskpankade poolt proportsionaalselt osalusega Euroopa Keskpangas.

Lisa c4

Muud nõuded ja ettemaksed

mln eurot

Avalik sektor Valitsussektor

31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022

Lühiajalised nõuded ja ettemak- sed 5 286,5 3 056,4 2 716,0 1 460,0 1 397,3 1 064,5

Nõuded ostjate vastu 421,3 448,6 497,3 91,6 85,8 66,4

Brutosummas 437,9 463,8 514,1 96,9 90,8 71,6

Ebatõenäoliselt laekuvad -16,6 -15,2 -16,8 -5,3 -5,0 -5,2

Intressinõuded 88,0 108,4 76,7 19,8 20,5 9,3

Muud viitlaekumised 38,5 23,8 55,1 1,4 1,3 1,2

Laenunõuded 89,5 66,3 68,6 93,2 65,4 70,8

Laekumata sihtfinantseerimine (vt lisa c15)

786,1 893,0 724,4 782,2 889,6 723,8

Eurosüsteemisisesed nõuded 3 363,6 934,5 1 004,9 0,0 0,0 0,0

Makstud tagatisdeposiidid 46,9 187,5 46,3 1,2 1,2 1,3

Muud nõuded 24,9 68,1 57,2 19,3 23,2 16,2

Ettemakstud sihtfinantseerimine 139,1 74,9 77,1 182,4 78,6 88,4

Muud ettemakstud tulevaste pe- rioodide kulud

288,6 251,3 108,4 268,9 231,7 87,1

Pikaajalised nõuded ja ettemak- sed

739,9 756,5 913,1 765,7 784,5 931,5

Laenunõuded 588,6 646,2 783,5 606,4 674,1 794,6

Intressinõuded (vt lisa a6) 39,8 34,1 30,3 39,8 34,1 30,3

Sihtotstarbelised fondid (vt lisa a5)

0,0 0,0 0,0 15,4 15,0 14,8

Laekumata sihtfinantseerimine (vt lisa c15)

6,0 6,0 6,0 6,0 6,0 6,0

Muud nõuded ja ettemaksud tulev- aste perioodide kulud

105,5 70,2 93,3 98,1 55,3 85,8

Nõuded ja ettemaksed kokku 6 026,4 3 812,9 3 629,1 2 225,7 2 181,8 1 996,0

Eurosüsteemisisesed nõuded on Eesti Panga nõuded eurosüsteemile seoses piiriüleste maksetega 2 075,8 mln eurot (31.12.2023 seisuga 0 eurot), europangatähtede jaotamisega summas 1 029,9 mln eurot (31.12.2023 seisuga 858,8 mln

241

eurot) ja muud eurosüsteemisisesed nõuded, mis tulenevad peamiselt eurosüsteemi riikide keskpankadelt kogutava ja neile jaotatava monetaartulu vahest, 257,9 mln eurot (31.12.2023 seisuga 75,7 mln eurot). Kaitseotstarbelised ettemakstud tulevaste perioodide kulud, vt lisa a5.

Lisa c5

Osalused sihtasutustes ja mittetulundusühingutes

A. Avalik sektor

Avaliku sektori aruandes on sihtasutused ja mittetulundusühingud (vt lisad a1 B1, b1 B, c1 B) konsolideeritud rida-realt meetodil.

B. Valitsussektor

31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022

Riigi osalused (vt lisa a8) 8,3 8,3 8,3

Kohalike omavalitsuste üksuste osalused (vt lisa b4) 1,0 2,1 3,7

Muude avalik-õiguslike juriidiliste isikute osalused 7,0 6,9 7,0

Kokku osalused sihtasutustes ja mittetulundusühingutes 16,3 17,3 19,0

Lisa c6

Osalused tütar- ja sidusettevõtjates

mln eurot

Avalik sektor Valitsussektor

31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022

Riigi osalused (vt lisa a9) 87,6 90,7 89,4 3 577,1 3 603,4 3 823,8

Riigi valitsussektorisse kuuluvatele sihtasu- tustele ja äriühingutele kuuluvad osalused 0,0 0,0 0,0 8,9 8,9 9,0

Kohalike omavalitsuste üksuste osalused (vt lisa b5)

190,5 188,0 99,6 392,2 388,0 348,4

Muude avalik-õiguslike juriidiliste isikute osalused

0,7 0,7 0,6 4,5 5,3 2,8

Sektorite vahelised elimineerimised -12,2 -11,8 -9,2 0,0 0,0 -0,2

Kokku osalused tütar- ja sidusettevõtjates 266,6 267,6 180,4 3 982,7 4 005,6 4 183,8

Osaluste liikumine

Avalik sektor Valitsussektor

Sidusettevõtjad Tütarettevõtjad Sidusettevõtjad Kokku

Jääk seisuga 31.12.2022 180,4 4 096,1 87,7 4 183,8

Rahalised sisse- ja väljamaksed 3,3 6,5 0,0 6,5

Mitterahalised sisse- ja väljamaksed 77,8 -79,8 77,8 -2,0

Kasum mitterahalise sissemakse ümberhindamisest (vt lisa b5 B)

0,0 71,6 0,0 71,6

Müügitulu 0,2 0,2 0,0 0,2

Kasum/kahjum müügist -0,2 -0,2 0,0 -0,2

Ümberklassifitseerimine 0,0 -214,3 0,0 -214,3

Saadud dividendid -6,3 0,0 0,0 0,0

Kasum/kahjum kapitaliosaluse meetodil (vt lisa c24) 12,9 0,0 0,0 0,0

242

Avalik sektor Valitsussektor

Sidusettevõtjad Tütarettevõtjad Sidusettevõtjad Kokku

Otse netovara reservides kajastatud sidusettevõtjate koondkasumi mõju valuutakursivahedest -0,5 0,0 0,0 0,0

Allahindlused ja allahindluste tühistamised (vt lisa c24)

0,0 -39,9 -0,1 -40,0

Jääk seisuga 31.12.2023 267,6 3 840,2 165,4 4 005,6

Rahalised sisse- ja väljamaksed 0,0 13,9 0,0 13,9

Mitterahalised sisse- ja väljamaksed 0,0 -0,5 0,0 -0,5

Müügitulu -0,9 0,0 -0,9 -0,9

Kasum/kahjum müügist 0,3 0,0 0,9 0,9

Valitsussektorisse ümberklassifitseerimine 0,0 -7,9 0,0 -7,9

Saadud dividendid -10,6 0,0 0,0 0,0

Kasum/kahjum kapitaliosaluse meetodil (vt lisa c24) 11,0 0,0 0,0 0,0

Otse netovara reservides kajastatud sidusettevõtjate koondkasumi mõju valuutakursivahedest

-0,8 0,0 0,0 0,0

Allahindlused ja allahindluste tühistamised (vt lisa c24)

0,0 -28,4 0,0 -28,4

Jääk seisuga 31.12.2024 266,6 3 817,3 165,4 3 982,7 2024. a algusest klassifitseeriti valitussektorisse ümber 6 kohaliku omavalitsuse üksuse äriühingut ja üks muu avalik-õi- gusliku juriidilise isiku äriühing kokku netovarade mahuga 7,9 mln eurot. 2023. a algusest klassifitseeriti valitussektorisse ümber kaks riigi ja 18 kohaliku omavalitsuse üksuse äriühingut, kokku netovarade mahuga 214,3 mln eurot.

Osalustelt saadud dividenditulu

Avalik sektor Valitsussektor

2024 2023 2024 2023

Tütarettevõtjatelt 0,0 0,0 239,2 198,1

Sidusettevõtjatelt 10,6 6,3 6,2 4,4

Kokku dividenditulu osalustelt 10,6 6,3 245,4 202,5

Lisa c7

Kinnisvarainvesteeringud

mln eurot

Avalik sektor Valitsussektor

2024 2023 2024 2023

Jääk perioodi alguses 267,0 252,5 205,7 202,2

Soetusmaksumus 380,6 361,5 287,8 281,9

Kogunenud kulum -113,6 -109,0 -82,1 -79,7

Kokku liikumised 6,5 14,5 4,4 3,5

Soetused ja parendused 1,5 3,5 1,5 2,1

Kulum ja allahindlus -9,1 -10,8 -6,9 -8,3

Müük müügihinnas -6,8 -5,6 -6,4 -5,5

Müügist saadud kasum 4,4 3,2 4,1 3,1

Ümberklassifitseerimine 15,1 22,0 11,0 10,3

Saadud ja üle antud sihtfinantseerimine 0,2 0,2 0,1 0,1

Saadud ja üle antud mitterahalised sissemaksed 0,0 0,0 -0,2 0,0

Muutused valitseva mõju omandamisest ja kadumisest 0,0 0,3 0,0 0,0

Ümberhindlus 1,2 1,7 1,2 1,7

Jääk perioodi lõpus 273,5 267,0 210,1 205,7

Soetusmaksumus 403,4 380,6 298,7 287,8

243

Avalik sektor Valitsussektor

2024 2023 2024 2023

Kogunenud kulum -129,9 -113,6 -88,6 -82,1

Sh kasutusrendile antud, jääkväärtus 118,3 138,2 108,0 112,5

Sh laenude katteks panditud, jääkväärtus 13,3 14,2 4,0 4,0

Tulud ja kulud

Rendi- ja üüritulu, hoonestusõiguse ja kasutusvalduse tasud 47,4 40,7 33,1 26,5

Kinnisvarainvesteeringute halduskulud -5,3 -6,0 -4,8 -5,3

Lisa c8

Materiaalne põhivara

mln eurot

A. Avalik sektor

M a

H o

o n

e d

j a

ja ti

se d

K a

it se

o ts

- ta

rb e

li n

p õ

h iv

a ra

M a

si n

a d

j a

a d

m e

M u

u p

õ h

i- v

a ra

L õ

p e

ta m

a ta

tö

ö d

j a

e tt

e -

m a

k se

K o

k k

Jääk seisuga 31.12.2022 1 425,4 10 361,2 383,8 3 318,5 212,4 1 362,9 17 064,2

Soetusmaksumus 1 425,4 17 236,3 898,8 6 736,7 400,6 1 362,9 28 060,7

Kogunenud kulum -6 875,1 -515,0 -3 418,2 -188,2 -10 996,5

Kokku liikumised 2023 3,5 426,5 57,4 -405,3 0,8 683,4 765,2

Soetused ja parendused 23,8 138,8 4,6 186,5 13,2 2 216,4 2 583,3

Kulum ja allahindlus -0,1 -801,4 -71,2 -857,3 -31,3 -10,8 -1 772,1

Müük müügihinnas -40,6 -3,2 0,0 -3,1 0,0 0,0 -46,9

Müügist saadud kasum 32,2 1,5 0,0 1,9 0,0 0,0 35,6

Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 0,5 8,8 11,6 9,5 0,2 0,0 30,6

Antud mitterahaline sihtfinantseerimine 0,0 -0,3 -1,2 0,0 0,0 -0,1 -1,6

Ümberklassifitseerimine -15,2 1 080,6 113,6 274,2 18,8 -1 518,0 -46,0

Muutused valitseva mõju omandamisest ja lõppemisest

-1,1 0,0 0,0 -17,7 -0,1 -4,6 -23,5

Valuuta ümberarvestuse kursivahed -0,1 0,0 0,0 0,7 0,0 0,5

Ümberhindlus 4,1 1,7 0,0 0,0 0,0 0,0 5,8

Jääk seisuga 31.12.2023 1 428,9 10 787,7 441,2 2 913,2 213,2 2 046,3 17 830,5

Soetusmaksumus 1 428,9 18 242,0 1 009,1 6 870,6 387,9 2 046,3 29 984,8

Kogunenud kulum -7 454,3 -567,9 -3 957,4 -174,7 -12 154,3

Keskmine kulumi norm 4,5% 7,5% 12,6% 7,9%

Kapitalirendi tingimustel renditud, jääkväärtus

54,3 0,0 131,6 0,1 186,0

Kasutusrendile antud, jääkväärtus 171,2 131,0 0,0 11,2 0,3 313,7

Laenude katteks panditud, jääkväärtus 5,8 207,8 0,0 44,1 0,0 257,7

Kokku liikumised 2024 61,3 360,3 70,7 51,3 12,7 802,5 1 358,8

Soetused ja parendused 46,8 66,8 9,3 141,7 15,4 2 414,1 2 694,1

Kulum ja allahindlus -3,7 -681,3 -64,9 -342,1 -23,9 -116,1 -1 232,0

Müük müügihinnas -30,8 -23,6 0,0 -6,5 0,0 0,0 -60,9

Müügist saadud kasum 27,5 2,4 0,0 2,3 0,0 0,0 32,2

Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 1,3 2,5 9,0 1,9 0,2 0,1 15,0

Antud mitterahaline sihtfinantseerimine 0,0 0,0 -4,0 0,0 0,0 0,0 -4,0

Ümberklassifitseerimine 7,4 991,4 121,3 281,5 21,2 -1 495,8 -73,0

Muutused valitseva mõju omandamisest ja lõppemisest

0,0 -1,4 0,0 -27,8 -0,3 0,0 -29,5

Valuuta ümberarvestuse kursivahed 0,2 0,0 0,0 0,3 0,0 0,1 0,6

Ümberhindlus 12,6 3,5 0,0 0,0 0,1 0,1 16,3

244

M a

H o

o n

e d

j a

ja ti

se d

K a

it se

o ts

- ta

rb e

li n

p õ

h iv

a ra

M a

si n

a d

j a

a d

m e

M u

u p

õ h

i- v

a ra

L õ

p e

ta m

a ta

tö

ö d

j a

e tt

e -

m a

k se

K o

k k

Jääk seisuga 31.12.2024 1 490,2 11 148,0 511,9 2 964,5 225,9 2 848,8 19 189,3

Soetusmaksumus 1 490,2 18 958,9 1 141,9 7 054,3 413,7 2 848,8 31 907,8

Kogunenud kulum -7 810,9 -630,0 -4 089,8 -187,8 -12 718,5

Keskmine kulumi norm 3,7% 6,0% 4,9% 6,0%

Kapitalirendi tingimustel renditud, jääkväärtus

78,1 0,0 83,6 0,1 161,8

Kasutusrendile antud, jääkväärtus 177,7 130,3 0,0 1,7 0,2 309,9

Laenude katteks panditud, jääkväärtus 3,1 177,7 0,0 37,0 0,0 217,8

B. Valitsussektor

a a

H o

o n

e d

j a

r a

ja -

ti se

K a

it se

o ts

ta r-

b e

li n

e p

õ h

i- v

a ra

M a

si n

a d

j a

a d

m e

M u

u p

õ h

iv a

L õ

p e

ta m

a ta

tö

ö d

j a

e tt

e -

m a

k se

K o

k k

Jääk seisuga 31.12.2022 797,1 7 133,7 383,8 817,7 199,3 754,3 10 085,9

Soetusmaksumus 797,1 11 936,3 898,8 1 873,1 354,5 754,3 16 614,1

Kogunenud kulum -4 802,6 -515,0 -1 055,4 -155,2 -6 528,2

Kokku liikumised 2023 13,1 893,6 57,4 45,3 2,5 281,4 1 293,3

Soetused ja parendused 19,8 121,1 4,6 113,0 10,6 1 302,8 1 571,9

Kulum ja allahindlus -0,1 -529,6 -71,2 -144,9 -27,8 -3,3 -776,9

Müük müügihinnas -40,6 -4,0 0,0 -0,8 0,0 0,0 -45,4

Müügist saadud kasum 32,2 1,5 0,0 0,5 0,0 0,0 34,2

Mitterahalised sisse- ja väljamaksed -3,6 1,0 0,0 7,7 0,1 0,0 5,2

Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 0,5 9,0 11,6 9,5 0,2 0,0 30,8

Antud mitterahaline sihtfinantseerimine 0,0 -0,3 -1,2 0,0 0,0 -0,2 -1,7

Ümberklassifitseerimine 0,9 1 293,5 113,6 60,2 19,4 -1 017,9 469,7

Muutused valitseva mõju omandamisest ja lõppemisest

0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0

Ümberhindlus 4,0 1,4 0,0 0,1 0,0 0,0 5,5

Jääk seisuga 31.12.2023 810,2 8 027,3 441,2 863,0 201,8 1 035,7 11 379,2

Soetusmaksumus 810,2 13 438,8 1 009,1 1 946,5 347,0 1 035,7 18 587,3

Kogunenud kulum -5 411,5 -567,9 -1 083,5 -145,2 -7 208,1

Keskmine kulumi norm 4,2% 7,5% 7,6% 7,9%

Kapitalirendi tingimustel renditud, jääkväärtus

43,0 0,0 86,3 0,1 129,4

Kasutusrendile antud, jääkväärtus 3,1 107,0 0,0 0,4 0,3 110,8

Laenude katteks panditud, jääkväärtus 3,3 88,7 0,0 0,0 0,0 92,0

Kokku liikumised 2024 51,6 324,4 70,7 66,6 9,5 374,7 897,5

Soetused ja parendused 38,0 48,4 9,2 106,7 10,0 1 445,6 1 657,9

Kulum ja allahindlus -0,1 -537,2 -64,9 -131,0 -20,5 -1,8 -755,5

Müük müügihinnas -30,6 -21,5 0,0 -1,1 0,0 0,0 -53,2

Müügist saadud kasum 27,4 1,2 0,0 0,9 0,0 0,0 29,5

Mitterahalised sisse- ja väljamaksed 0,1 2,8 0,0 0,5 0,0 0,0 3,4

Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 1,3 2,1 9,1 1,9 0,2 0,0 14,6

Antud mitterahaline sihtfinantseerimine 0,0 -1,5 -4,0 -0,2 0,0 0,0 -5,7

Ümberklassifitseerimine 3,0 827,2 121,3 88,8 19,7 -1 069,2 -9,2

Ümberhindlus 12,5 2,9 0,1 0,1 0,1 15,7

Jääk seisuga 31.12.2024 861,8 8 351,7 511,9 929,6 211,3 1 410,4 12 276,7

Soetusmaksumus 861,8 14 043,2 1 141,9 2 073,7 368,4 1 410,4 19 899,4

Kogunenud kulum -5 691,5 -630,0 -1 144,1 -157,1 -7 622,7

Keskmine kulumi norm 4,1% 6,0% 6,6% 5,7%

245

M a

H o

o n

e d

j a

r a

ja -

ti se

K a

it se

o ts

ta r-

b e

li n

e p

õ h

i- v

a ra

M a

si n

a d

j a

a d

m e

M u

u p

õ h

iv a

L õ

p e

ta m

a ta

tö

ö d

j a

e tt

e -

m a

k se

K o

k k

Kapitalirendi tingimustel renditud, jääkväärtus

57,3 0,0 74,9 0,1 132,3

Kasutusrendile antud, jääkväärtus 9,1 118,7 0,0 0,4 0,2 128,4

Laenude katteks panditud, jääkväärtus 0,6 67,2 0,0 0,0 0,0 67,8

Lisa c9

Immateriaalne põhivara

mln eurot

Avalik sektor Valitsussektor

2024 2023 2024 2023

Jääk perioodi alguses 429,9 374,9 291,8 242,8

Soetusmaksumus 971,3 863,4 700,9 604,6

Kogunenud kulum -541,4 -488,5 -409,1 -361,8

Kokku liikumised 49,1 55,0 30,1 49,0

Soetused ja parendused 141,9 145,1 103,1 110,8

Kulum ja allahindlus -94,2 -87,9 -74,0 -65,6

Ümberklassifitseerimine 0,8 -1,4 1,0 3,8

Valuuta ümberarvestuse kursivahed 1,4 -0,8 0,0 0,0

Muutused valitseva mõju omandamisest ja lõppemisest -0,8 0,0 0,0 0,0

Jääk perioodi lõpus 479,0 429,9 321,9 291,8

Soetusmaksumus 1 085,9 971,3 783,7 700,9

Kogunenud kulum -606,9 -541,4 -461,8 -409,1

Keskmine kulumi norm (%) 9,2% 9,6% 10,0% 10,0%

Lisa c10

Materiaalse ja immateriaalse põhivara ja kinnisvarainvesteeringute soetus tegevusalade lõikes

mln eurot

Avalik sektor Valitsussektor

2024 2023 2024 2023

Transport 605,8 476,2 540,4 426,8

Kütus ja energia 908,8 899,9 1,3 32,6

Muu majandus 115,9 139,1 52,1 54,4

Elamu- ja kommunaalmajandus 53,7 62,6 22,7 26,7

Keskkonnakaitse 18,8 21,5 13,1 12,5

Haridus 205,2 256,4 205,7 257,1

Vaba aeg, kultuur, religioon 121,4 135,6 119,2 133,9

Riigikaitse 521,1 377,7 525,4 379,2

Avalik kord ja julgeolek 48,5 56,3 48,5 56,5

Tervishoid 81,5 155,7 80,7 155,3

Sotsiaalne kaitse 26,1 30,1 26,1 30,0

Üldised valitsussektori teenused 130,7 120,8 127,3 119,8

Kokku põhivara soetus 2 837,5 2 731,9 1 762,5 1 684,8

246

Avaliku sektori rahavoogude aruandes on põhivara soetust korrigeeritud võla suurenemisega tarnijatele 2,3 mln euro võrra (2023. a suurenemine 85,9 mln eurot). Valitsussektori rahavoogude aruandes on põhivara soetust korrigeeritud võla suurenemisega tarnijatele 27,2 mln euro võrra (2023. a suurenemine 48,5 mln eurot).

Rahavoogude aruandes on põhivara soetust korrigeeritud veel kapitalirendikohustiste võtmisega (vt lisa c14) ja kapitali- seeritud intressikuludega (vt lisa c24).

Lisa c11

Bioloogilised varad

mln eurot

Avalik sektor Valitsussektor

2024 2023 2024 2023

Jääk perioodi alguses 2 494,2 2 251,5 34,0 33,7

Müük müügihinnas -0,2 -0,4 -0,2 -0,4

Müügist saadud kasum 0,1 0,2 0,2 0,2

Õiglase väärtuse muutus -501,5 242,9 -22,9 0,5

Jääk perioodi lõpus 1 992,6 2 494,2 11,1 34,0

Sh käibevara 98,5 69,6 0,8 3,1

Sh põhivara 1 894,1 2 424,6 10,3 30,9

Realiseeritav kasvav mets moodustab avaliku sektori bioloogilistest varadest aruandeperioodi lõpu seisuga 1 980,6 mln eurot (31.12.2023 seisuga 2 438,8 mln eurot), sh lühiajalise osana kajastatud 87,2 mln eurot (31.12.2023 seisuga 59,8 mln eurot). Sellest enamuse moodustab realiseeritav riigimets (vt lisa a14). Realiseeritav kasvav mets moodustab valitsussektori bioloogilistest varadest aruandeperioodi lõpu seisuga 10,6 mln eurot (31.12.2023 seisuga 33,5 mln eurot), sh lühiajalise osana kajastatud 0,8 mln eurot (31.12.2023 seisuga 3,1 mln eurot).

Lisa c12

Muud kohustised ja saadud ettemaksed

mln eurot

Avalik sektor Valitsussektor

31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022

Lühiajalised muud kohustised ja saadud ettemaksed 17 330,1 15 480,2 15 315,1 2 367,1 1 901,6 1 593,3

Maksu-, lõivu- ja trahvikohustised 90,6 86,2 83,2 71,8 65,6 66,3

Intressivõlad 96,7 95,6 55,1 61,0 32,8 17,9

Muud viitvõlad 44,9 21,7 33,3 1,5 1,5 0,8

Toetuste andmise kohustised 306,3 309,3 276,9 322,1 320,8 324,6

Taastuvenergia tasud toetuste and- miseks

18,8 20,4 6,2 0,0 0,0 0,0

Ringluses olevad pangatähed 4 352,1 4 027,8 4 071,6 0,0 0,0 0,0

Klientide hoiused 10 390,7 9 429,6 9 601,9 34,1 86,2 108,8

Tagatisdeposiidid 47,9 41,3 45,4 38,4 31,0 36,8

Varade müügiga seotud kohustised (vt lisa a15)

0,0 9,2 54,0 0,0 0,0 0,0

Kohustis saastekvootide vahetuste- hingust (vt lisa a15)

79,8 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0

Muud kohustised 71,0 76,0 32,8 36,7 37,9 32,2

Sihtfinantseerimiseks saadud ette- maksed (vt lisa c15)

1 787,7 1 319,1 991,3 1 779,1 1 308,7 982,8

Muud tulevaste perioodide tulud 43,6 44,0 63,4 22,4 17,1 23,1

247

Avalik sektor Valitsussektor

31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022

Pikaajalised kohustised ja saadud ettemaksed

88,5 83,0 76,8 58,4 51,7 44,7

Võlad tarnijatele 15,0 11,4 6,8 7,0 5,9 3,6

Intressivõlad (vt lisa a17) 39,8 34,1 30,3 39,8 34,1 30,3

Edasilükkunud ettevõtte tulumaksu kohustised (vt lisa a15) 18,8 13,7 12,9 0,0 0,0 0,0

Muud kohustised 3,1 11,8 13,3 1,5 1,4 1,5

Muud tulevaste perioodide tulud 11,8 12,0 13,5 10,1 10,3 9,3

Kokku muud kohustised ja saa- dud ettemaksed 17 418,6 15 563,2 15 391,9 2 425,5 1 953,3 1 638,0

Eesti Pank kajastab ringluses olevaid europangatähti alates eurosüsteemiga liitumisest vastavalt eurosüsteemi riikide keskpankadele määratud europangatähtede jaotamise alusele, milleks on iga riigi keskpanga osalus Euroopa Keskpangas. Keskpanga poolt tegelikult ringlusse lastud pangatähtede ja pangatähtede jaotamise alusel tekkinud pangatähtede väärtuse erinevus tekitab tasustatavad eurosüsteemisisesed saldod (vt lisa c4). Klientide hoiustest moodustasid Eesti Pangas avatud pankade arvelduskontod, sh kohustusliku reservi katmiseks, üleööde- posiidid ja vahendid, mis ei ole vabalt kasutatavad, 9 896,6 mln eurot (31.12.2023 seisuga 8 973,1 mln eurot) ning Rahvus- vahelise Valuutafondi (IMF) arvestusühikute vastaskirje 370,6 mln eurot (31.12.2023 seisuga 359,2 mln eurot).

Lisa c13

Eraldised

mln eurot

Avalik sektor Valitsussektor

Lühiajali- sed

Pikaajali- sed Kokku

Lühiajali- sed

Pikaajali- sed

Kokku

Jääk seisuga 31.12.2022 888,0 4 124,8 5 012,8 406,2 4 075,2 4 481,4

Pensionieraldised 381,6 4 023,5 4 405,1 381,3 4 023,0 4 404,3

Keskkonnakaitselised eraldised 431,5 26,8 458,3 0,0 0,3 0,3

Kohtukulude eraldised 3,2 4,0 7,2 3,2 4,0 7,2

Garantiikohustuste ja laenutagatiste eraldi- sed

15,9 44,1 60,0 9,4 44,1 53,5

Muud eraldised 55,8 26,4 82,2 12,3 3,8 16,1

Kokku liikumised 2023 -409,6 511,6 102,0 -252,0 502,3 250,3

Eraldiste moodustamine 331,0 484,0 815,0 6,4 474,4 480,8

Väljamaksed ja kasutamised -874,7 -0,7 -875,4 -391,4 0,0 -391,4

Diskonteeritud eraldistelt arvestatud intress 0,0 162,4 162,4 0,0 160,7 160,7

Ümberklassifitseerimine 134,1 -134,1 0,0 133,0 -132,8 0,2

Jääk seisuga 31.12.2023 478,4 4 636,4 5 114,8 154,2 4 577,5 4 731,7

Pensionieraldised 137,2 4 517,0 4 654,2 136,0 4 516,5 4 652,5

Keskkonnakaitselised eraldised 206,6 27,8 234,4 0,0 0,3 0,3

Kohtukulude eraldised 2,3 4,6 6,9 2,1 4,5 6,6

Garantiikohustiste ja laenutagatiste eraldi- sed

99,3 48,5 147,8 6,9 48,5 55,4

Muud eraldised 33,0 38,5 71,5 9,2 7,7 16,9

Kokku liikumised 2024 17,6 338,0 355,6 22,7 346,0 368,7

Eraldiste moodustamine 210,7 320,1 530,8 12,6 310,1 322,7

Väljamaksed ja kasutamised -339,2 -0,5 -339,7 -134,5 0,0 -134,5

Muutused valitseva mõju lõppemisest -0,5 -17,6 -18,1 0,0 0,0 0,0

Diskonteeritud eraldistelt arvestatud intress 0,0 182,6 182,6 0,0 180,5 180,5

Ümberklassifitseerimine 146,6 -146,6 0,0 144,6 -144,6 0,0

Jääk seisuga 31.12.2024 496,0 4 974,4 5 470,4 176,9 4 923,5 5 100,4

248

Avalik sektor Valitsussektor

Lühiajali- sed

Pikaajali- sed Kokku

Lühiajali- sed

Pikaajali- sed

Kokku

Pensionieraldised 153,9 4 865,0 5 018,9 152,9 4 864,3 5 017,2

Keskkonnakaitselised eraldised 127,3 31,6 158,9 0,0 0,5 0,5

Kohtukulude eraldised 4,0 9,2 13,2 3,3 9,2 12,5 Garantiikohustiste ja laenutagatiste eraldi- sed 178,4 43,5 221,9 8,1 43,4 51,5

Muud eraldised 32,4 25,1 57,5 12,6 6,1 18,7

Avalikus sektoris sisaldub garantiikohustiste ja laenutagatiste eraldiste hulgas Eesti Panga eraldis finantsinvesteeringutega seotud riskide katteks summas 169,0 mln eurot (31.12.2023 seisuga 90,9 mln eurot).

Lisa c14

Laenukohustised

mln eurot

A. Avalik sektor

Laenukohustised järelejäänud tähtaja järgi

Võlakirjad Laenud Kapitalirent Kokku

Jääk seisuga 31.12.2022 3 782,1 4 363,4 182,2 8 327,7

Kuni 1 aasta 1 085,2 661,6 21,5 1 768,3

1 kuni 5 aastat 150,5 1 532,6 76,2 1 759,3

Üle 5 aasta 2 546,4 2 169,2 84,5 4 800,1

Jääk seisuga 31.12.2023 3 727,8 5 748,4 168,9 9 645,1

Kuni 1 aasta 529,8 903,4 25,3 1 458,5

1 kuni 5 aastat 133,9 2 354,7 65,7 2 554,3

Üle 5 aasta 3 064,1 2 490,3 77,9 5 632,3

Jääk seisuga 31.12.2024 5 364,2 5 676,0 148,0 11 188,2

Kuni 1 aasta 985,0 669,6 22,4 1 677,0

1 kuni 5 aastat 173,4 2 720,3 52,1 2 945,8

Üle 5 aasta 4 205,8 2 286,1 73,5 6 565,4

Laenukohustiste liikumine

Võlakirjad Laenud Kapitalirent Kokku

Jääk seisuga 31.12.2022 3 782,1 4 363,4 182,2 8 327,7

Saadud 1 321,4 2 075,7 32,4 3 429,5

Ümberhindlused 0,0 0,5 0,1 0,6

Ümberklassifitseerimine 0,0 0,0 -4,4 -4,4

Muutused valitseva mõju tekkimisest ja lõppemi- sest

0,0 -3,3 0,0 -3,3

Laenunõuetega tasaarveldatud (vt lisa a17) 0,0 -4,8 0,0 -4,8

Tagasi makstud -1 392,2 -675,0 -42,1 -2 109,3

Laenukulu amortisatsioon 16,5 -8,1 0,7 9,1

Jääk seisuga 31.12.2023 3 727,8 5 748,4 168,9 9 645,1

Saadud 3 933,3 817,9 17,9 4 769,1

Muutused valitseva mõju tekkimisest ja lõppemi- sest

0,0 0,0 -2,8 -2,8

Valuuta ümberhindluse kursivahed 0,0 0,1 0,1 0,2

Tasaarveldatud (vt lisa a17) 0,0 -4,8 -2,6 -7,4

Tagasi makstud -2 302,2 -889,8 -33,5 -3 225,5

249

Võlakirjad Laenud Kapitalirent Kokku

Laenukulu amortisatsioon 5,3 4,2 0,0 9,5

Jääk seisuga 31.12.2024 5 364,2 5 676,0 148,0 11 188,2

Intressikulu 2023 (vt lisa c24) -91,2 -165,2 -7,9 -264,3

Keskmine intressimäär 2,4% 3,3% 4,5% 2,9%

Intressikulu 2024 (vt lisa c24) -146,0 -240,8 -9,2 -396,0

Keskmine intressimäär 3,2% 4,2% 5,8% 3,8%

B. Valitsussektor

Laenukohustised järelejäänud tähtaja järgi

Võlakirjad Laenud Kapitalirent Kokku

Jääk seisuga 31.12.2022 2 925,9 3 261,4 125,7 6 313,0

Kuni 1 aasta 359,8 211,5 12,0 583,3

1 kuni 5 aastat 16,5 1 022,3 35,2 1 074,0

Üle 5 aasta 2 549,6 2 027,6 78,5 4 655,7

Jääk seisuga 31.12.2023 3 593,8 3 665,6 123,7 7 383,1

Kuni 1 aasta 522,1 219,9 13,5 755,5

1 kuni 5 aastat 7,7 1 288,1 35,8 1 331,6

Üle 5 aasta 3 064,0 2 157,6 74,4 5 296,0

Jääk seisuga 31.12.2024 5 238,0 3 674,3 112,5 9 024,8

Kuni 1 aasta 977,4 344,8 10,4 1 332,6

1 kuni 5 aastat 54,8 1 412,2 37,2 1 504,2

Üle 5 aasta 4 205,8 1 917,3 64,9 6 188,0

Laenukohustiste liikumine

Võlakirjad Laenud Kapitalirent Kokku

Jääk seisuga 31.12.2022 2 925,9 3 261,4 125,7 6 313,0

Saadud 1 321,4 610,9 10,9 1 943,2

Ümberklassifitseerimine 0,0 46,0 1,1 47,1

Muutused valitseva mõju tekkimisest ja lõppemi- sest

9,3 0,1 0,0 9,4

Laenukulu amortisatsioon 0,0 -4,8 0,0 -4,8

Tagasi makstud -662,8 -248,0 -14,0 -924,8

Jääk seisuga 31.12.2023 3 593,8 3 665,6 123,7 7 383,1

Saadud 3 933,3 372,4 5,4 4 311,1

Ümberklassifitseerimine 0,0 5,2 0,0 5,2

Tasaarveldatud (vt lisa a17) 0,0 -4,8 -0,1 -4,9

Laenukulu amortisatsioon 5,3 0,1 0,0 5,4

Tagasi makstud -2 294,4 -364,2 -16,5 -2 675,1

Jääk seisuga 31.12.2024 5 238,0 3 674,3 112,5 9 024,8

Intressikulu 2023 (vt lisa c24) -67,9 -98,5 -5,7 -172,1

Keskmine intressimäär 2,1% 2,8% 4,6% 2,5%

Intressikulu 2024 (vt lisa c24) -138,7 -126,9 -6,1 -271,7

Keskmine intressimäär 3,1% 3,5% 5,2% 3,3%

Informatsioon laenutagatisteks seatud tagatiste, panditud varade ja kapitalirendi tingimustel renditud varade kohta vt lisa c27, c7, c8.

250

Lisa c15

Saadud ja antud toetused

mln eurot

A. Saadud toetused

A.1. Avalik sektor

Jääk seisuga 31.12.2022

A rv

e st

a tu

d t

u lu

0 2

Jääk seisuga 31.12.2023

A rv

e st

a tu

d t

u lu

0 2

Jääk seisuga 31.12.2024

N õ

u d

e d

( v

t li

sa a

3 )

L a

e k

u n

u d

tt e

m a

k se

(v t

li sa

a 1

5 )

N õ

u d

e d

( v

t li

sa a

3 )

L a

e k

u n

u d

tt e

m a

k se

(v t

li sa

a 1

5 )

N õ

u d

e d

( v

t li

sa a

3 )

L a

e k

u n

u d

tt e

m a

k se

(v t

li sa

a 1

5 )

Euroopa Liidu fondidest 713,5 919,2 1 274,6 875,4 1 154,0 1 143,1 769,1 1 550,4

Muu välisabi 16,6 69,1 79,1 23,2 161,3 202,4 22,8 232,2

Kodumaised toetused 0,3 3,0 54,5 0,4 3,8 57,6 0,2 5,1

Saadud toetused kokku 730,4 991,3 1 408,2 899,0 1 319,1 1 403,1 792,1 1 787,7

Seoses taastuvenergia toetuste kajastamisega on avalikus sektoris tagasiulatuvalt vähendatud 2023. a saadud toetusi 21,3 mln euro võrra (kodumaised toetused tegevuskuludeks, vt lisa a19).

Saadud toetuste tulu tegevusala järgi

2024 2023

T u

lu t

e g

e v

u s-

k u

lu d

e k

T u

lu t

e g

e v

u s-

k u

lu d

e v

a h

e n

- d

a m

is e

k s

T u

lu p

õ h

iv a

so e

tu se

k s

T u

lu p

õ h

iv a

so e

tu se

v a

h e

n -

d a

m is

e k

T u

lu t

e g

e v

u s-

k u

lu d

e k

T u

lu t

e g

e v

u s-

k u

lu d

e v

a h

e n

- d

a m

is e

k s

T u

lu p

õ h

iv a

so e

tu se

k s

T u

lu p

õ h

iv a

so e

tu se

v a

h e

n -

d a

m is

e k

Põllumajandus 13,7 225,5 7,2 50,3 13,3 234,1 9,7 57,4

Transport 9,2 0,2 229,2 4,3 6,0 0,1 182,6 12,3

Muu majandus 48,0 12,5 116,3 29,3 45,7 15,7 177,1 44,9

Haridus 122,3 26,4 0,8 0,2 99,4 26,9 81,9 0,5

Elamu- ja kommunaalmajandus 0,3 0,0 1,3 64,6 0,2 0,0 3,7 36,7

Keskkonnakaitse 11,7 1,8 5,1 10,0 21,7 2,0 5,8 10,5

Üldised valitsussektori teenused 79,2 4,1 31,7 2,1 71,1 4,8 28,6 2,1

Tervishoid 3,3 0,0 28,0 0,0 5,8 0,2 97,0 1,1

Sotsiaalne kaitse 14,6 0,2 0,6 0,0 28,1 2,1 4,2 4,3

Vaba aeg, kultuur, religioon 10,0 3,2 0,8 1,1 6,2 2,3 0,6 0,7

Riigikaitse 17,7 120,0 70,8 4,1 9,7 0,2 35,6 0,0

Avalik kord ja julgeolek 15,0 0,0 6,2 0,2 11,4 0,1 3,6 0,2

Saadud toetused kokku 345,0 393,9 498,0 166,2 318,6 288,5 630,4 170,7

Aruandeperioodil nõuti seoses tingimuste rikkumisega tagasi 17,7 mln eurot välisabi (2023. a 35,3 mln eurot), sh 10,7 mln eurot väljapoole avalikku sektorit vahendatud välisabi (2023. a 2,9 mln eurot) (kajastatud tulu vähendusena). Vahendatud toetused summas 560,1 mln eurot (2023. a 459,2 mln eurot) kajastavad saadud toetusi Euroopa Liidu fondi- dest ja muud välisabi, mida avalik sektor ei kasutanud oma tegevuskuludeks ega põhivara soetamiseks, vaid andis edasi kasusaajatele väljaspool avalikku sektorit (kajastatud ka antud toetustena, vt osa B). Rahavoogude aruandes on põhivara soetuseks saadud sihtfinantseerimist korrigeeritud mitterahalise sihtfinantseerimi- sega (vt lisa c8). Lisaks on investeerimistegevuse rahavooge korrigeeritud põhivara sihtfinantseerimiseks saadud ettemak- sete suurenemisega 24,8 mln euro võrra (2023. a suurenemine 182,8 mln eurot) ja nõuete vähenemisega 106,9 mln euro võrra (2022. a suurenemine 156,8 mln eurot).

251

A2. Valitsussektor

Jääk seisuga 31.12.2022

A rv

e st

a tu

d t

u lu

0 2

Jääk seisuga 31.12.2023

A rv

e st

a tu

d t

u lu

0 2

Jääk seisuga 31.12.2024

N õ

u d

e d

( v

t li

sa a

3 )

L a

e k

u n

u d

tt e

m a

k se

(v t

li sa

a 1

5 )

N õ

u d

e d

( v

t li

sa a

3 )

L a

e k

u n

u d

tt e

m a

k se

(v t

li sa

a 1

5 )

N õ

u d

e d

( v

t li

sa a

3 )

L a

e k

u n

u d

tt e

m a

k se

(v t

li sa

a 1

5 )

Euroopa Liidu fondidest 712,9 914,7 1 229,6 875,1 1 148,8 1 062,4 765,0 1 545,3

Muu välisabi 16,6 65,3 78,7 20,2 156,1 201,5 22,9 228,7

Kodumaised toetused 0,3 2,8 54,8 0,3 3,8 57,1 0,3 5,1

Saadud toetused kokku 729,8 982,8 1 363,1 895,6 1 308,7 1 321,0 788,2 1 779,1

Saadud toetuste tulu tegevusala järgi

2024 2023

T u

lu t

e g

e v

u sk

u lu

- d

e k

T u

lu t

e g

e v

u sk

u lu

d e

a h

e n

d a

m is

e k

T u

lu p

õ h

iv a

ra s

o e

tu -

se k

T u

lu p

õ h

iv a

ra s

o e

- tu

se v

a h

e n

d a

m is

e k

T u

lu t

e g

e v

u sk

u lu

- d

e k

T u

lu t

e g

e v

u sk

u lu

d e

a h

e n

d a

m is

e k

T u

lu p

õ h

iv a

ra s

o e

tu -

se k

T u

lu p

õ h

iv a

ra s

o e

- tu

se v

a h

e n

d a

m is

e k

Põllumajandus 13,0 225,7 7,2 50,3 13,0 234,2 9,7 57,4

Transport 8,8 0,4 228,2 5,0 5,8 0,1 173,0 13,0

Muu majandus 45,3 10,1 19,0 50,8 44,3 15,9 141,4 45,3

Haridus 122,2 26,6 0,8 0,2 99,2 27,1 81,9 0,5

Keskkonnakaitse 11,5 2,0 3,6 11,5 19,7 4,0 0,0 16,6

Elamu- ja kommunaalmajandus 0,3 0,0 0,7 64,6 0,1 0,0 3,8 36,8

Sotsiaalne kaitse 14,5 0,3 0,6 0,0 28,1 2,1 4,2 4,3

Tervishoid 3,3 0,0 28,0 0,0 5,8 0,2 96,9 1,2

Vaba aeg, kultuur, religioon 10,2 3,2 0,8 1,1 6,4 2,3 0,6 0,7

Üldised valitsussektori teenused 79,0 4,3 31,7 2,1 71,2 4,8 27,7 3,0

Riigikaitse 17,7 120,0 70,8 4,1 9,7 0,2 35,6 0,0

Avalik kord ja julgeolek 15,0 0,0 6,3 0,2 11,4 0,1 3,6 0,2

Saadud toetused kokku 340,8 392,6 397,7 189,9 314,7 291,0 578,4 179,0

Vahendamiseks saadud tulu 582,5 mln eurot (2023. a 470,0 mln eurot) kajastab saadud toetusi Euroopa Liidu fondidest ja muud välisabi ning saastekvootide müügist saadud tulu, mida valitsussektoris ei kasutatud oma tegevuskuludeks ega põ- hivara soetamiseks, vaid anti edasi kasusaajatele väljaspool valitsussektorit (kajastatud ka antud sihtfinantseerimisena, vt osa B). Rahavoogude aruandes on põhivara soetuseks saadud sihtfinantseerimist korrigeeritud mitterahalise sihtfinantseerimi- sega (vt lisa c8). Lisaks on investeerimistegevuse rahavooge korrigeeritud põhivara sihtfinantseerimiseks saadud ettemak- sete suurenemisega 21,3 mln euro võrra (2023. a suurenemine 182,4 mln eurot) ja nõuete vähenemisega 106,7 mln euro võrra (2023. a suurenemine 154,1 mln eurot).

B. Antud toetused

Avalik sektor Valitsussektor

2024 2023 2024 2023

Pensionid -2 845,1 -2 544,8 -2 845,1 -2 544,8

Ajutise töövõimetuse hüvitised -153,9 -155,2 -153,9 -155,2

Ravimite ja meditsiiniliste abivahendite hüvitamine -260,3 -237,6 -260,3 -237,6

Muud ravikindlustustoetused -528,2 -467,2 -532,9 -471,5

Töötuskindlustustoetused -191,3 -179,0 -191,3 -179,0

Peretoetused -801,8 -877,7 -801,8 -877,7

Toimetulekutoetus -56,5 -58,4 -56,5 -58,4

Muud sotsiaalhoolekande seadusega sätestatud toetu- sed ja teenused -50,4 0,0 -50,4 0,0

Toetused töötutele -60,5 -59,9 -60,5 -59,9

252

Avalik sektor Valitsussektor

2024 2023 2024 2023

Toetused puudega inimestele -115,1 -84,5 -115,1 -84,5

Töövõimetoetused -467,9 -427,1 -467,9 -427,1

Eakate sotsiaalhoolekandeteenused ja toetused -39,7 -41,8 -39,7 -41,8

Õppetoetused -60,1 -53,1 -60,1 -53,1

Erijuhtudel makstav sotsiaalmaks ja kogumispension -171,0 -165,8 -171,0 -165,8

Avaliku sektori pensionieraldiste moodustamine -44,6 -67,7 -44,6 -67,7

Muud sotsiaaltoetused -46,8 -48,2 -47,0 -48,2

Antud sihtfinantseerimine tegevuskuludeks -1 240,1 -1 224,2 -1 197,9 -1 212,8

Antud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -213,7 -235,0 -252,5 -260,2

Kokku antud toetused -7 347,0 -6 927,2 -7 348,5 -6 945,3 Seoses taastuvenergia toetuste kajastamisega on avalikus sektoris tagasiulatuvalt suurendatud 2023. a antud toetusi 53,5 mln euro võrra (antud sihtfinantseerimine tegevuskuludeks, vt lisa a19). 2024. a korrastati sotsiaaltoetuste valdkonnas kontoplaani (2024. a oli muutuste rakendamine vabatahtlik). Sotsiaalhoole- kande seaduse alusel hakatakse antud toetusi ja teenuseid kajastama eraldi kontogrupis. Varem olid need kajastatud eri- nevates kontogruppides, sh majandamiskuludes. Tagasiulatuvalt ei ole võimalik andmeid korrigeerida.

Rahavoogude aruandes on põhivara soetuseks antud sihtfinantseerimist korrigeeritud mitterahalise sihtfinantseerimisega (vt lisa c8). Avaliku sektori rahavoogude aruandes on lisaks arvestatud põhivara soetuseks antavate sihtfinantseerimise kohustiste suurenemisega 10,0 mln euro võrra (2023. a vähenemine 6,9 mln eurot) ja tehtud ettemaksete suurenemisega 3,0 mln euro võrra (2023. a suurenemine 5,2 mln eurot). Valitsussektori rahavoogude aruandes on lisaks arvestatud põhivara soetuseks antavate sihtfinantseerimise kohustiste suurenemisega 14,2 mln euro võrra (2023. a suurenemine 26,3 mln euro eurot) ja tehtud ettemaksete suurenemisega 37,2 mln euro võrra (2023. a suurenemine 1,6 mln eurot). Tegevuskuludeks ja põhivara soetuseks antud toetused tegevusala järgi

Avalik sektor Valitsussektor

2024 2023 2024 2023

Tegevus- kuludeks

Põhivara soetuseks

Tegevus- kuludeks

Põhivara soetuseks

Tegevus- kuludeks

Põhivara soetuseks

Tegevus- kuludeks

Põhivara soetuseks

Põllumajandus -247,4 -58,7 -266,7 -67,1 -247,5 -58,8 -267,7 -67,1

Transport -105,6 -5,4 -110,7 -14,7 -116,2 -6,5 -121,2 -15,5

Muu majandus -118,5 -32,3 -161,9 -47,8 -62,0 -61,3 -135,7 -58,7

Haridus -120,1 -0,2 -106,7 -0,7 -120,5 -0,2 -107,1 -0,7

Keskkonnakaitse -10,5 -18,5 -9,9 -14,7 -11,6 -24,1 -12,9 -24,9

Elamu- ja kommu- naalmajandus -3,7 -74,4 -4,2 -64,5 -3,7 -76,7 -3,4 -65,7

Sotsiaalne kaitse -19,1 0,0 -22,8 -4,3 -19,1 0,0 -22,8 -4,4

Tervishoid -11,3 -0,1 -8,7 -1,4 -11,3 -0,1 -8,9 -1,4

Vaba aeg, kultuur, re- ligioon -148,0 -6,0 -139,4 -6,9 -149,2 -6,3 -140,9 -7,8

Üldised valitsussek- tori teenused -317,6 -5,9 -375,7 -9,9 -318,5 -6,3 -374,7 -11,0

Riigikaitse -133,9 -8,1 -11,7 -1,2 -133,9 -8,1 -11,7 -1,2

Avalik kord ja julge- olek -4,4 -4,1 -5,8 -1,8 -4,4 -4,1 -5,8 -1,8

Kokku antud toetu- sed -1 240,1 -213,7 -1 224,2 -235,0 -1 197,9 -252,5 -1 212,8 -260,2

Seoses taastuvenergia toetuste kajastamisega on tagasiulatuvalt suurendatud 2023. a antud toetusi 53,5 mln euro võrra. Mitteresidentidele antud toetused, sh liikmemaksud, moodustasid avalikus sektoris 499,8 mln eurot (2023. a 544,7 mln eurot), sellest üldiste valitsussektori teenuste tegevusalal avalikus sektoris 308,1 mln eurot (2023. a 369,5 mln eurot). Mitteresidentidele antud toetused, sh liikmemaksud, moodustasid valitsussektoris 495,9 mln eurot (2023. a 543,2 mln eu- rot), sellest üldiste valitsussektori teenuste tegevusalal 307,0 mln eurot (2023. a 368,4 mln eurot).

253

Lisa c16

Reservid

mln eurot

Jääk seisuga 31.12.2022

Moodustamine/ vähendamine

2023

Jääk seisuga 31.12.2023

Moodustamine/ vähendamine

2024

Jääk seisuga 31.12.2024

Stabiliseerimisreserv (vt lisa a20) 423,9 16,3 440,2 13,1 453,3

Riigi muud reservid (vt lisa a20) 50,4 1,0 51,4 0,3 51,7

Kohalike omavalitsuste reservid 0,4 0,0 0,4 0,0 0,4

Tervisekassa reservkapital ja riski- reserv

137,2 21,8 159,0 16,9 175,9

Töötukassa reservkapital 92,0 0,0 92,0 0,0 92,0

Valitsussektori reservid kokku 703,9 39,1 743,0 30,3 773,3

Eesti Panga reservkapital 485,8 0,0 485,8 0,0 485,8

Avaliku sektori reservid kokku 1 189,7 39,1 1 228,8 30,3 1 259,1

Tervisekassa reservkapitali suurus peab olema vähemalt 6% eelarve mahust ja riskireserv vähemalt 2% ravikindlustuse eelarve mahust.

Töötukassa reservkapital peab olema vähemalt 10% varade mahust.

Eesti Panga seaduse alusel suunatakse reservkapitali suurendamiseks igal aastal vähemalt 25% aastakasumist.

Lisa c17

Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed

mln eurot

Avalik sektor Valitsussektor Kulu edasi-

suunamisest (vt lisa c23)

Kulu ebatõe- näoliselt lae- kuvaks arva- misest (vt lisa

c23)

2024 2023 2024 2023 2024 2023 2024 2023

Sotsiaalmaks ja sotsiaalkindlus- tusmaksed 5 392,7 5 071,9 5 392,7 5 071,9 -503,6 -481,0 -12,5 -10,8

Sotsiaalmaks pensionikindlustuseks 2 972,7 2 796,0 2 972,7 2 796,0 -324,5 -309,4 -7,2 -6,2

Sotsiaalmaks ravikindlustuseks 1 929,4 1 811,2 1 929,4 1 811,2 0,0 0,0 -4,7 -4,0

Töötuskindlustusmaksed 311,6 293,0 311,6 293,0 0,0 0,0 -0,6 -0,5

Kogumispensioni maksed 179,0 171,7 179,0 171,7 -179,1 -171,6 0,0 -0,1

Maksud kaupadelt ja teenustelt 4 262,7 3 936,0 4 300,0 3 966,5 0,0 0,0 -23,3 -13,8

Käibemaks 3 188,0 2 879,3 3 193,1 2 884,1 0,0 0,0 -23,3 -14,2

Aktsiisimaks 1 016,1 1 005,1 1 027,7 1 015,0 0,0 0,0 0,0 0,4

Alkoholilt 252,7 262,4 252,7 262,4 0,0 0,0 0,0 0,0

Tubakalt 249,7 251,4 249,7 251,4 0,0 0,0 0,0 0,4

Kütuselt 512,3 490,2 515,2 493,3 0,0 0,0 0,0 0,0

Elektrilt 1,2 0,9 9,9 7,7 0,0 0,0 0,0 0,0

Muud aktsiisimaksud 0,2 0,2 0,2 0,2 0,0 0,0 0,0 0,0

Hasartmängumaks 37,5 32,7 58,1 48,5 0,0 0,0 0,0 0,0

Parkimistasud 10,0 8,9 10,0 8,9 0,0 0,0 0,0 0,0

Reklaamimaks 8,1 7,7 8,1 7,7 0,0 0,0 0,0 0,0

Teede ja tänavate sulgemise maks 3,0 2,3 3,0 2,3 0,0 0,0 0,0 0,0

Tulumaks 3 822,5 3 092,4 3 866,8 3 141,9 0,0 0,0 -6,1 -7,4

Füüsilise isiku tulumaks 2 693,9 2 388,3 2 693,9 2 388,3 0,0 0,0 -4,7 -5,2

Juriidilise isiku tulumaks 1 128,6 704,1 1 172,9 753,6 0,0 0,0 -1,4 -2,2

Omandimaksud 53,9 52,5 60,7 60,9 0,0 0,0 -0,2 -0,1

254

Avalik sektor Valitsussektor Kulu edasi-

suunamisest (vt lisa c23)

Kulu ebatõe- näoliselt lae- kuvaks arva- misest (vt lisa

c23)

2024 2023 2024 2023 2024 2023 2024 2023

Maamaks 49,1 47,6 55,9 56,0 0,0 0,0 -0,2 -0,1

Raskeveokimaks 4,8 4,9 4,8 4,9 0,0 0,0 0,0 0,0

Tollimaks 44,7 40,6 44,7 40,6 -33,6 -30,0 0,0 0,0

Maksud kokku 13 576,5 12 193,4 13 664,9 12 281,8 -537,2 -511,0 -42,1 -32,1

Sotsiaalkindlustusmaksed suunatakse edasi kogumispensioni fondidesse ja tollimaks Euroopa Komisjonile.

Lisa c18

Kaupade ja teenuste müük

mln eurot

Avalik sektor Valitsussektor

2024 2023 2024 2023

Riigilõivud 93,1 88,1 93,6 88,6

Tulu majandustegevusest 3 746,7 4 034,8 885,6 978,2

Tulu elektrienergia müügist 1 544,8 1 585,2 7,5 8,4

Tulu gaasienergia müügist 109,5 103,0 0,0 0,0

Tulu transporditeenustelt 288,8 301,8 64,2 60,4

Tulu põllu- ja metsamajandusest 260,3 315,3 9,7 9,2

Tulu kaevandamisest, töötlevast tööstusest ja ehitusest 184,6 212,4 0,0 0,2

Tulu soojusenergia müügist 90,5 76,7 7,2 8,0

Tulu haridusalasest tegevusest 131,3 121,8 134,0 124,4

Tulu sideteenustelt 130,6 119,3 2,7 2,5

Üür ja rent 79,4 75,3 40,7 38,8

Tulu tervishoiust 97,8 95,5 87,4 85,5

Tulu vee- ja kanalisatsiooniteenustest 84,1 80,0 11,3 9,3

Tulu kultuuri- ja kunstialasest tegevusest 62,1 58,4 60,9 57,3

Tulu sotsiaalabialasest tegevusest 53,7 50,2 53,7 50,1

Tulu spordi- ja puhkealasest tegevusest 30,8 27,6 26,7 23,6

Saastekvootide müük 254,7 360,3 254,6 360,0

Õiguste müük 35,0 28,1 25,1 18,6

Muu toodete ja teenuste müük 308,7 423,9 99,9 121,9

Kokku kaupade ja teenuste müük 3 839,8 4 122,9 979,2 1 066,8

Lisa c19

Muud tulud

mln eurot

Avalik sektor Valitsussektor

2024 2023 2024 2023

Kasum/kahjum põhivara müügist (vt lisa c7,c8,c11) 36,7 39,0 33,8 37,5

Intressitulu maksuvõlgadelt 18,8 18,7 18,9 19,1

Kohtuotsustest tulenevad hüvitised 8,1 10,7 8,1 10,6

255

Avalik sektor Valitsussektor

2024 2023 2024 2023

Trahvid ja muud varalised karistused 37,6 30,6 37,5 31,3

Tulu loodusressursside kasutada andmisest 37,8 37,7 63,4 69,4

Saastetasud ja keskkonnahäiringute hüvitised 19,5 19,2 36,5 34,0

Teekasutustasud 26,2 20,8 26,3 20,9

Kasum/kahjum varude müügist 20,0 10,4 18,9 8,7

Kasum tuletisinstrumentide ümberhindlusest 56,8 225,7 0,0 0,0

Muud tulud 40,7 35,4 16,8 22,9

Muud tulud kokku 302,2 448,2 260,2 254,4

Lisa c20

Tööjõukulud

mln eurot

Avalik sektor Valitsussektor

2024 2023 2024 2023

Töötasukulud

Valitavad ja ametisse nimetatavad isikud -43,8 -42,2 -43,8 -42,2

Ametnikud -612,2 -589,0 -612,2 -589,0

Nõukogude ja juhatuste liikmed -35,5 -33,5 -20,4 -19,2

Töötajad -3 107,2 -2 842,2 -2 723,6 -2 470,0

Põhikohaga töötajate töötasu kokku -3 798,7 -3 506,9 -3 400,0 -3 120,4

Ajutiste ja koosseisuväliste töötajate töötasu -87,0 -85,0 -82,4 -79,5

Eripensionid ja pensionisuurendused (vt lisa a23) -99,9 -161,9 -99,9 -161,9

Töötasukulud kokku -3 985,6 -3 753,8 -3 582,3 -3 361,8

Keskmine töötajate arv (inimest taandatuna täistööajale)

Valitavad ja ametisse nimetatavad isikud 562 611 562 611

Ametnikud 19 670 19 525 19 670 19 525

Nõukogude ja juhatuste liikmed 668 613 414 388

Töötajad 117 413 116 895 104 911 103 450

Keskmine töötajate arv kokku 138 313 137 644 125 557 123 974

Muud tööjõukulud

Erisoodustused -20,9 -22,7 -17,3 -17,0

Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed -1 304,1 -1 205,4 -1 174,5 -1 078,9

Kapitaliseeritud oma valmistatud põhivara maksumusse 47,2 43,1 14,8 12,9

Muud tööjõukulud kokku -1 277,8 -1 185,0 -1 177,0 -1 083,0

Tööjõukulud kokku -5 263,4 -4 938,8 -4 759,3 -4 444,8

Tööjõukulud tegevusalade lõikes on esitatud lisas c25.

Lisa c21

Majandamiskulud

mln eurot

Avalik sektor Valitsussektor

2024 2023 2024 2023

Tootmiskulud -1 190,5 -1 148,7 -10,6 -9,2

256

Avalik sektor Valitsussektor

2024 2023 2024 2023

Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud -410,7 -396,7 -433,3 -433,4

Meditsiinitarbed ja -teenused -305,0 -284,7 -302,3 -280,7

Rajatiste majandamiskulud -314,0 -281,8 -226,8 -226,8

Sõidukite majandamiskulud -205,6 -241,7 -120,7 -118,7

Kaitseotstarbeline varustus ja materjalid -390,8 -210,6 -390,6 -210,8

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud -218,6 -194,2 -184,4 -162,9

Administreerimiskulud -154,3 -149,7 -122,1 -119,7

Töömasinate, seadmete ja inventari majandamiskulud -133,7 -149,0 -109,4 -124,2

Kommunikatsiooni-, kultuuri- ja vaba aja sisustamise kulud -129,2 -132,5 -119,7 -123,6

Sotsiaalteenused -34,0 -121,7 -34,0 -121,8

Toiduained ja toitlustusteenused -94,1 -93,1 -92,5 -91,5

Õppevahendite ja koolituse kulud -121,6 -89,1 -121,6 -89,4

Lähetuskulud -75,9 -73,8 -72,0 -69,7

Personali koolituskulud -41,8 -41,4 -36,1 -34,3

Muu erivarustus ja materjalid -21,7 -41,1 -18,2 -38,1

Transporditeenused -38,4 -39,4 -33,2 -32,5

Uurimis- ja arendustööd -32,7 -30,4 -29,2 -26,5

Eri- ja vormiriietus -19,5 -14,6 -17,2 -13,5

Tagatis- ja garantiikahjude eraldiste muutus 2,6 -5,6 2,9 -5,1

Muud mitmesugused majanduskulud -41,7 -47,8 -37,9 -47,5

Kokku majandamiskulud -3 971,2 -3 787,6 -2 508,9 -2 379,9

Majandamiskulud tegevusalade lõikes on esitatud lisas c25.

Sotsiaalteenuste kulude vähenemine, vt lisa a26.

Lisa c22

Põhivara amortisatsioon ja väärtuse muutus

mln eurot

Avalik sektor Valitsussektor

2024 2023 2024 2023

Kinnisvarainvesteeringute amortisatsioon (vt lisa c7) -9,1 -10,8 -6,9 -8,3

Materiaalse põhivara amortisatsioon (vt lisa c8) -1 232,0 -1 772,1 -755,5 -776,9

Immateriaalse põhivara amortisatsioon (vt lisa c9) -94,2 -87,9 -74,0 -65,6

Põhivara amortisatsioon ja väärtuse muutus kokku -1 335,3 -1 870,8 -836,4 -850,8

Amortisatsioon ja väärtuse muutus tegevusalade lõikes on esitatud lisas c25.

Lisa c23

Muud kulud

mln eurot

Avalik sektor Valitsussektor

2024 2023 2024 2023

Kulu ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud maksu-, lõivu- ja trahvinõuetest -49,4 -39,6 -49,4 -39,6

Maksunõuded (vt lisa c17) -42,1 -32,1 -42,1 -32,1

257

Avalik sektor Valitsussektor

2024 2023 2024 2023

Intressinõuded maksuvõlgadelt -5,8 -5,2 -5,8 -5,2

Kohtuotsuse alusel välja mõistetud nõuded -0,5 -0,5 -0,5 -0,5

Trahvinõuded -1,2 -1,3 -1,2 -1,3

Loodusressursside kasutamise ja saastetasud 0,2 -0,5 0,2 -0,5

Kulu maksude, lõivude ja trahvide edasisuunamisest -538,6 -512,5 -538,6 -512,5

Maksutulude edasiandmine (vt lisa c17) -537,2 -511,0 -537,2 -511,0

Lõivude edasiandmine -1,4 -1,5 -1,4 -1,5

Muud kulud -288,8 -628,6 -137,3 -176,2

Kulu ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud laenunõuetest 5,7 -2,4 5,8 -2,3

Kulu ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud muudest nõuetest -9,5 -2,5 -4,8 -1,7

Riigisaladusega seotud kulud -124,9 -133,3 -124,9 -133,3

Saastekvootide kulu -60,4 -205,4 0,0 0,0

Varude allahindlus -5,4 -47,1 -3,9 -30,4

Kahjum tuletisinstrumentide ümberhindamisest -64,8 -218,9 0,0 0,0

Muud kulud -29,5 -19,0 -9,5 -8,5

Lisa c24

Finantstulud ja –kulud

mln eurot

Avalik sektor Valitsussektor

2024 2023 2024 2023

Tulem osalustelt (vt lisa c6) 1,8 71,8 217,9 234,3

Kapitaliosaluse meetodil 11,0 12,9 0,0 0,0

Kasum/kahjum müügist ja likvideerimisest -9,2 58,9 0,9 71,8

Dividenditulu 0,0 0,0 245,4 202,5

Allahindlused ja allahindluste tühistamised 0,0 0,0 -28,4 -40,0

Intressikulu -870,8 -706,0 -451,6 -333,1

Laenukohustistelt (vt lisa c14) -396,0 -264,2 -271,7 -172,1

Kapitaliseeritud intressikulud 62,6 33,6 1,7 0,5

Diskonteeritud kohustistelt -182,8 -162,4 -180,5 -160,7

Eesti Panga intressikulu eurosüsteemisisestelt saldodelt -353,1 -311,8 0,0 0,0

Muudelt kohustistelt -1,5 -1,2 -1,1 -0,8

Tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt 623,9 486,9 161,4 81,6

Intressitulu rahalt ja selle ekvivalentidelt (vt lisa c2) 108,4 69,5 80,4 49,5

Intressitulu võlakirjadelt (vt lisa c3) 7,6 49,3 76,1 46,7

Eesti Panga intressitulu eurosüsteemisisestelt saldodelt 153,5 76,9 0,0 0,0

Kasum aktsiate ja osade müügist ja ümberhindlusest 77,6 -11,8 3,6 -14,7

Eesti Panga rahatulu puhastulem 257,4 287,3 0,0 0,0

Muud tulud hoiustelt ja väärtpaberitelt 19,4 15,7 1,3 0,1

Muud finantstulud 2,9 27,7 3,0 3,2

Intressitulu laenudelt 0,3 0,3 1,3 1,4

Intressitulu diskonteeritud nõuetelt 1,6 1,8 1,6 1,9

Muud finantstulud 1,0 25,6 0,1 -0,1

Muud finantskulud -0,5 -0,4 -0,4 -0,3

Finantstulud ja -kulud kokku -242,7 -120,0 -69,7 -14,3

Avaliku sektori kirjel Intressitulu võlakirjadelt kajastub muuhulgas Eesti Panga puhas intressitulu mitmesugustelt väärt- paberitelt ja tuletistehingutelt kokku -69,4 mln eurot (2023. a 1,4 mln eurot).

258

Lisa c25

Kulud tegevusalade lõikes

mln eurot

A. Avalik sektor

2024 2023

T ö

ö jõ

u k

u lu

M a

ja n

d a

m is

- k

u lu

A m

o rt

is a

t- si

o o

M u

u d

k u

lu d

K o

k k

T ö

ö jõ

u k

u lu

M a

ja n

d a

m is

- k

u lu

A m

o rt

is a

t- si

o o

M u

u d

k u

lu d

K o

k k

Üldised valitsussek- tori teenused 397,8 209,4 92,3 615,5 1 315,0 376,1 188,1 85,6 470,2 1 120,0

Riigikaitse 214,2 513,7 98,1 67,8 893,8 197,5 324,2 103,2 64,7 689,6

Avalik kord ja julge- olek 424,0 95,4 27,5 56,4 603,3 413,7 94,0 29,6 68,9 606,2

Majandus 788,8 1 780,2 766,2 225,0 3 560,2 746,0 1 775,7 1 286,7 525,9 4 334,3

Keskkonnakaitse 75,5 117,6 20,1 0,8 214,0 69,0 134,2 21,3 1,8 226,3

Elamu- ja kommu- naalmajandus 61,8 76,3 59,0 2,2 199,3 57,6 75,1 60,6 1,9 195,2

Tervishoid 967,8 424,5 64,4 8,6 1 465,3 857,1 402,7 66,1 37,4 1 363,3

Vaba aeg, kultuur, re- ligioon 263,4 215,3 56,1 1,1 535,9 250,5 207,3 61,1 0,6 519,5

Haridus 1 719,4 416,9 127,4 1,6 2 265,3 1 580,1 405,1 132,4 1,9 2 119,5

Sotsiaalne kaitse 350,7 121,9 24,2 181,1 677,9 391,2 181,2 24,2 161,7 758,3

Kulud kokku 5 263,4 3 971,2 1 335,3 1 160,1 11 730,0 4 938,8 3 787,6 1 870,8 1 335,0 11 932,2

B. Valitsussektor

2024 2023

T ö

ö jõ

u k

u lu

M a

ja n

d a

m is

- k

u lu

A m

o rt

is a

t- si

o o

M u

u d

k u

lu d

K o

k k

T ö

ö jõ

u k

u lu

M a

ja n

d a

m is

- k

u lu

A m

o rt

is a

t- si

o o

M u

u d

k u

lu d

K o

k k

Üldised valitsussek- tori teenused 373,4 212,1 90,6 262,3 938,4 353,9 198,5 83,9 158,3 794,6

Riigikaitse 214,2 520,4 98,1 67,8 900,5 197,5 334,6 103,2 64,7 700,0

Avalik kord ja julge- olek 424,1 97,4 27,5 56,3 605,3 413,7 95,8 29,6 68,9 608,0

Majandus 364,9 337,5 317,2 9,6 1 029,2 327,1 363,6 317,3 14,9 1 022,9

Keskkonnakaitse 63,2 108,1 10,9 0,2 182,4 58,0 125,5 12,1 0,7 196,3

Elamu- ja kommu- naalmajandus 34,2 65,4 22,8 0,9 123,3 30,3 64,5 23,7 0,7 119,2

Tervishoid 957,8 432,7 63,7 8,6 1 462,8 848,0 412,1 65,6 37,4 1 363,1

Vaba aeg, kultuur, re- ligioon 257,7 168,4 54,4 1,0 481,5 245,4 164,7 59,3 0,4 469,8

Haridus 1 719,1 441,8 127,0 1,6 2 289,5 1 579,7 435,5 131,9 1,9 2 149,0

Sotsiaalne kaitse 350,7 125,1 24,2 181,0 681,0 391,2 185,1 24,2 161,7 762,2

Kulud kokku 4 759,3 2 508,9 836,4 589,3 8 693,9 4 444,8 2 379,9 850,8 509,6 8 185,1

259

Muudes kuludes kajastuvad muud tegevuskulud, intressikulu ja muud finantskulud. Tööjõukulusid mõjutav avaliku teenis- tuse pensionieraldiste muutus kajastub sotsiaalse kaitse tegevusalal (vt lisa a23).

Lisa c26

Tehingud avaliku sektori ja sidusüksustega

mln eurot

A. Nõuded ja kohustised teiste avaliku sektori ja sidusüksustega

Avalik sektor Valitsussektor

31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022

Varad 18,4 4,8 5,8 188,9 291,4 587,0

Käibevara 7,8 4,7 5,7 140,3 243,7 535,5

Raha ja pangakontod 0,0 0,0 0,0 12,3 170,4 454,7

Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded 4,7 3,1 2,8 75,0 53,5 56,3

Muud nõuded ja ettemaksed 3,1 1,6 2,9 53,0 19,8 24,5

Põhivara 10,6 0,1 0,1 48,6 47,7 51,5

Muud nõuded ja ettemaksed 10,6 0,1 0,1 48,6 47,7 51,5

Kohustised 14,2 8,8 5,7 84,6 90,0 159,0

Lühiajalised kohustised 13,9 8,5 5,4 52,1 45,8 99,3

Võlad tarnijatele 5,9 6,9 4,4 18,7 22,4 32,1

Saadud maksude, lõivude, trahvide ettemaksed

1,9 0,6 0,3 7,7 6,2 12,8

Muud kohustised ja saadud ette- maksed

6,1 1,0 0,7 22,2 12,8 49,0

Laenukohustised 0,0 0,0 0,0 3,5 4,4 5,4

Pikaajalised kohustised 0,3 0,3 0,3 32,5 44,2 59,7

Muud kohustised ja saadud ette- maksed

0,3 0,3 0,3 0,0 0,0 0,0

Laenukohustised 0,0 0,0 0,0 32,5 44,2 59,7

B. Tulud ja kulud teistelt avaliku sektori ja sidusüksustelt

Avalik sektor Valitsussektor

2024 2023 2024 2023

Tegevustulud 17,8 18,7 156,9 165,5

Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 3,6 3,9 92,1 92,3

Kaupade ja teenuste müük 10,2 10,7 16,2 17,5

Saadud toetused 0,2 0,1 0,6 0,6

Muud tulud 3,8 4,0 48,0 55,1

Tegevuskulud -47,2 -32,0 -224,9 -258,2

Antud toetused -12,6 -11,3 -81,5 -100,4

Majandamiskulud -34,5 -20,8 -143,4 -157,8

Muud tegevuskulud -0,1 0,1 0,0 0,0

Tegevustulem -29,4 -13,3 -68,0 -92,7

Finantstulud ja -kulud 11,4 9,9 220,8 170,2

Tulem osalustelt 11,4 13,0 217,9 162,6

Muud finantstulud ja -kulud 0,0 -3,1 2,9 7,6

Aruandeperioodi tulem -18,0 -3,4 152,8 77,5

Avaliku sektori aruandes kajastuvad avaliku sektori üksuste tehingud sidusüksustega (olulise mõju all olevad äriühingud ja sihtasutused).

260

Valitsussektori aruandes kajastuvad valitsussektori üksuste tehingud tütarettevõtjatega, valitsussektorisse mittekuuluvate sihtasutuste ja mittetulundusühingutega, Riigimetsa Majandamise Keskusega ning olulise mõju all olevate äriühingute ja sihtasutustega.

Lisa c27

Olulised tingimuslikud kohustised ja varad

mln eurot

Avalik sektor Valitsussektor

31.12.2024 31.12.2023 31.12.2024 31.12.2023

Tingimuslikud kohustised 9 049,9 7 937,1 8 037,2 6 895,5

Tarnelepingud ja investeerimiskohustused 3 589,5 2 645,6 2 765,3 1 833,1

Kohustised seoses osalustega rahvusvahelistes fi- nantsinstitutsioonides (sh vt lisa a30 A)

2 044,9 2 035,9 2 044,2 2 035,3

Pankade poolt väljastatud õppelaenude jääk (vt lisa a6)

34,2 34,5 34,2 34,5

Laenutagatiseks panditud põhivara (vt lisa c7, c8) 231,1 271,9 71,8 96,0

Laenutagatiseks panditud käibevara 52,4 39,4 1,0 0,0

Antud garantiid (sh vt lisa a30 B) 1 991,1 1 982,3 1 982,1 1 979,9

Kohustused katkestamatutest kasutusrendilepin- gutest

237,3 247,8 230,7 233,3

Toetuste andmise ja vahendamise kohustised (sõl- mitud lepingute alusel)

746,9 305,3 844,9 358,1

Kohtuasjadega seotud kohustised 114,9 370,2 57,0 321,2

Muud tingimuslikud kohustised 7,6 4,2 6,0 4,1

Tingimuslikud nõuded 343,8 423,4 40,5 39,0

Nõuded katkestamatutest kasutusrendilepingutest 343,8 423,4 40,5 39,0

Kasutusrendile antud ja kapitalirendile võetud varade bilansiline maksumus on esitatud lisades c7 ja c8.

261

Allkiri majandusaasta koondaruandele

Riigi 31. detsembril 2024. aastal lõppenud majandusaasta koondaruanne koosneb tegevusaruandest ning riigi konsolidee- ritud ja konsolideerimata raamatupidamise aastaaruandest. Lisaks on esitatud täiendav informatsioon kohaliku omavalit- suse üksuste ning avaliku sektori ja valitsussektori kohta.

Riigi majandusaasta koondaruande on koostanud Rahandusministeerium ja auditeerinud Riigikontroll. Riigikontroll on au- diti tulemusena koostanud kontrolliaruande riigi 2024. aasta raamatupidamise aastaaruande kohta.

Koos majandusaasta koondaruandega esitatakse Vabariigi Valitsusele Riigikontrolli kontrolliaruanne.

/allkirjastatud digitaalselt/

Jürgen Ligi

rahandusminister

Riigi 2024. aasta majandusaasta koondaruande esitamine

Failid

Digiallkirjad