Taotlus

Andmekaitse Inspektsioon

Tatari 39

Tallinn 10134

_____________________ (taotluse esitaja)

TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS

Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada

Uuringu pealkiri Rahandusministeeriumi pensioni prognoosimudeli kasutamine ja uue

baasandmestiku ettevalmistamine

Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või X

uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik

eetikakomitee (IKS § 6 lg 4)

X

Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul

puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka

eetikakomitee otsuse lahter.

Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti (sh

tema nimi ja kontaktandmed)?

Erik Amann, [email protected],

Kas on olemas eetikakomitee otsus1? Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.

Jah

Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või

selle kavand.

Ei

1. Vastutava töötleja üldandmed2

1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon

Rahandusministeerium, 70000272, Suur-Ameerika 1, 15001 Tallinn Harju maakond, Tõnu Lillelaid, [email protected], +372 611 3786

1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

Isikuandmeid töödeldakse Statistikaameti turvalises andmetöötluskeskkonnas.

2. Volitatud töötleja üldandmed3

2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja telefoninumber

Statistikaamet, 70000332, Tatari 51, 10134 Tallinn, Ilona Reiljan, [email protected], +372 5331 1740,

Mudeli arendustöid teeb (Statistikaameti keskkonnas):

1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus. 2Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud

ja asutused volitatud töötlejad. 3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab

taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks.

Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR OÜ,11343217, Rävala pst 11-8, IV korrus, 10143, Tallinn, Janno Järve, , [email protected], +372 56 668 440

2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

Isikuandmeid töödeldakse Statistikaameti turvalises andmetöötluskeskkonnas.

3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik

alus? Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi

viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil

läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest

nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav.

Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja

arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või

arendusprojekti avamise otsus, leping vms.

Rahandusministeerium sõlmib Statistikaametiga lepingu, mis annab aluse pensionimudeli kasutamiseks turvalises andme- töötluskeskkonnas. Lisaks sõlmitakse leping, mis võimaldab arendajal (CentAR OÜ, lepingut pole veel sõlmitud) ettevalmistada uuendatud baasandmestiku ja uuendada mudeli käitumuslikke seoseid. Ka see toimub turvalises andmetöötluskeskkonnas. Rahandusministeeriumi põhimääruse § 301 punkt 5 kohaselt finantsteenuste poliitika osakond kujundab ja koordineerib finantssektori poliitikat, muu hulgas valmistab ette õigusaktide eelnõusid ning koordineerib nende rakendamist finantsjärelevalve, finantsstabiilsuse, finantskirjaoskuse edendamise, panganduse ja kindlustuse ning muude finantsteenuste, samuti finantsturgudega seotud taristute toimimise ja finantssektorit kaasavate pensioni- ja teiste sotsiaalkindlustusskeemide valdkonnas. Isikuandmete kaitse seaduse §6 kohaselt on lubatud isikuandmete töötlemine teadus- ja ajaloouuringu ning riikliku statistika vajadusteks ning lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil ja nende koostamiseks on täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja andmekogusse ning töödelda saadud isikuandmeid. Lõikest 1 tulenevalt võib isikuandmeid andmesubjekti nõusolekuta teadus- või ajaloouuringu või riikliku statistika vajadusteks töödelda eelkõige pseudonüümitud või samaväärset andmekaitse taset võimaldaval kujul ning enne isikuandmete üleandmist teadus- või ajaloouuringu või riikliku statistika vajadustel töötlemiseks asendatakse isikuandmed pseudonüümitud või samaväärset andmekaitse taset võimaldaval kujul andmetega. Palumegi võimalust kasutada antud uuringus registrite pseudonümi- seeritud andmeid.

4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis

selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa

uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.

Uuringu „Rahandusministeeriumi pensioni prognoosimudeli arendamine“ raames koostati dünaamiline mikrosimulatsioonimudel pensionisaajate arvu, nende poolt saadavate pensionite erinevate indikaatorite (sh keskmised pensionid pensionite adekvaatsuse näitajad, pensionite ebavõrdsus jt) ning pensionisüsteemi kogukulude ja -tulude prognoosimiseks. Andmete töötlemiseks väljastas AKI 12. aprillil 2023 loa numbriga 2.2.-1/23/5-4 (mida hiljem andmete kasutaja palvel täpsustati, kuna andmevajadus muutus (otsus nr 2.2.-1/23/5-6)). Tänaseks on mudeli prototüüp valmis, seda on testitud (testimine toimus AKI loa 2.2.-1/24/5-17 alusel) ning testimise tulemusena on mudelit täiendatud. See on valmis kasutusele võtmiseks. Käesolevaga taotleme luba kahte tegevusega seotud andmetöötlemiseks:

a) Esiteks taotleme luba mudeli kasutusse võtmiseks järgmisel viiel aastal. b) Teiseks taotleme luba mudeli baasandmestiku ja mudelis kaustatavate võrrandite regulaarseks uuendamiseks. Mudeli

võrrandeid uuendavad edaspidi rahandusministeeriumi ja sotsiaalministeeriumi analüütikud. Mudeli testimiseks viidi pensionimudeli prototüüp Statistikaametisse. Statistikaameti poolt hallatav mudeli testkeskkond töötab hästi ja sobib mudeli püsivaks kasutamiseks. Seetõttu taotleme käesoleva taotlusega luba mudeli kasutamiseks Statistikaameti

turvalises andmetöötluskeskkonnas (see on sama keskkond, mida kasutati mudeli testimiseks vastavalt AKI loale 2.2.-1/24/5-17). Ka baasandmestiku ettevalmistus ning regulaarne uuendamine on plaanis viia Statistikaametisse. See toimuks samuti Statistika- ameti turvalises andmetöötluskeskkonnas. Kuigi tehniline lahendus on sama, pääsevad mudeli kasutajad ligi vaid andmestikule, mis on vajalik mudeli kasutamiseks (baasandmestik). Baasandmestiku ettevalmistamiseks vajalikele andmetele pääseb ligi vaid andmete ettevalmistamisega tegelevad osapooled - CentAR (lepingut pole veel sõlmitud) ja Statistikaamet. Kui baasandmed on ette valmistatud, võimaldab Statistikaameti mudeli kasutajatele juurdepääsu uuele baasandmestikule. Rahandusministeerium arendas pensionimudeli välja selleks, et koostada regulaarselt pikaajalisi pensionisüsteemi prognoose. Nüüd soovitakse mudel täpselt samal eesmärgil ka kasutusele võtta. Järgneval viie aasta suuremad analüüsitöö osad on järgmised (igal osal on oma eesmärk ja kestus):

1) Koostada Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse analüüs. Analüüsikohustus tuleneb riikliku pensionikindlustuse seadusest, mille kohaselt tuleb pensionisüsteemi põhjalikult analüüsida iga viie aasta järel. Analüüsis prognoositakse mudeli abil Eesti pensionisüsteemi kuni aastani 2100 ning tehakse ka erinevaid stsenaariumianalüüse. Ajaperiood: 09.2025 - 12.2026

2) Toetada 2027. aasta Riigikogu valimiste eelset ja järgset poliitikakujundamist, pakkudes erakondadele ja avalikkusele analüütilist infot valimislubaduste mõjust pensionisüsteemile. 2027. aasta alguses toimuvad järgmised Riigikogu korralised valimised. Soovime ka kõnealust valimisprotsessi analüütilise infoga toetada. Ajaperiood: 09.2026.09-04.2027

3) Toetada õigusloomeprotsessi, hinnates pensionimudeliga erinevaid pensionisüsteemi muudatuste mõjusid. Mudeliga on võimalik hinnata muudatusi nii I, II kui ka III sambas. Peamiselt puudutab see Riikliku pensionikindlustuse seaduse (sotsiaalministeerium) ja Kogumispensionite seaduse (rahandusministeerium) muudatusi. Ajaperiood: 09.2025-09.2030

4) Koostada Euroopa Komisjonile rahvastiku vananemise raport. Kõik liikmesriigid teevad sellise raporti koos pikaajaliste pensioniprognoosidega iga kolme aasta järel. Raporti üheks oluliseks osaks on erinevad prognoosid (sh stsenaariumid) kuni aastani 2070. Ajaperiood: 01.2026 - 12.2026

5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik

uuringu eesmärgi saavutamiseks.

Pseudonümiseeritud isikuandmete töötlemine on mikrosimulatsioonimudelite kasutamisel möödapääsmatu, sest selle mudeli- tüübi puhul on simulatsiooni lähtekohaks baasandmestik (antud juhul (punkt a) 2022. aasta rahvastik neid kirjeldavate tunnustega, mida soovime punktis b) nimetatud tegevuste raames uuendada) ning mudelit ei ole võimalik ilma baasandmestikuta kasutada. Ka mudelis kasutatavate seoste ja baasandmestiku ümberhindamine on möödapääsmatu, sest ainult nii on võimalik tagada, et mudel on kooskõlas Eesti viimaste sotsiaaldemograafiliste arengutega. Pensionimudel kui mikrosimulatsioonimudel ei ole unikaalne, lisaks sellele on Eestis kasutusel ka teisi mikrosimulatsioonimudeleid, näiteks Statistikaametis majutatud EUROMOD, mida kasutatakse maksude ja toetuste mõju analüüsimiseks leibkondade sissetulekutel.

6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu. Eesti 2035 toob välja vajaliku muudatusena rahva kestlikkuse, tervise ja sotsiaalkaitsevaldkonnas sotsiaalkaitse korralduse uuendamise, arvestades ühiskondlikke muutusi ning tagades pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse ja pensionäride heaolu. Strateegia üheks aluspõhimõtteks on, et Eestis tehakse teadmistepõhiseid otsuseid ning lahendusteede valikul eelistatakse mõjusaid ja uuenduslikke lähenemisviise4 . Sellest tulenevalt vajavad nii Rahandusministeerium kui Sotsiaalministeerium oma töös riiklikku pensionimudelit ja selle väljundit pensionipoliitika kujundamisel ja pensionisüsteemi trendide (kulud, pensionisuurus jm) prognoo- simisel. Pensionisüsteemi muudatused on väga pikaajalised nii mõju tekkimise hetke kui kestvuse vaates. Seepärast on äärmiselt oluline, et riigil oleksid maksimaalselt head tööriistad pensionisüsteemi prognoosimiseks. Seni Eestis kasutatavates pensioni prognoosimudelites tehakse prognoosid gruppide (kohortide) tasandil, mitte isiku tasandil nagu mikrosimulatsioonimudelis. See ei võimalda hinnata pensionite ebavõrdsuse näitajaid, mis on nii praegu kui tulevikus vajalikud indikaatorid. Uuringu raames koostatud mikrosimulatsioonimudel võimaldab leida ka jaotuslikke ja ebavõrdsuse indikaatoreid. Mudelit on testitud ning see on osutunud väärtuslikuks instrumendiks Eesti pensionisüsteemi analüüsimisel. Nüüd on aeg see kasutusse võtta. Mudeli alusel saab teha teadmistepõhiseid, andmetele tuginevaid poliitikaotsuseid. Rahandusministeeriumi põhimääruse §301 lg 5 kohaselt on finantsteenuste poliitika osakonna ülesandeks kujundada ja koordineerida finantssektori poliitikat, muu hulgas valmistab ette õigusaktide eelnõusid ning koordineerib nende rakendamist

4 Eesti 2035 strateegia materjalid, lk 15 ja 23: https://valitsus.ee/media/4022/download

finantsjärelevalve, finantsstabiilsuse, finantskirjaoskuse edendamise, panganduse ja kindlustuse ning muude finantsteenuste, samuti finantsturgudega seotud taristute toimimise ja finantssektorit kaasavate pensioni- ja teiste sotsiaalkindlustusskeemide valdkonnas. Käesolev projekt on vajalik Rahandusministeeriumi põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmiseks.

7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt

andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.

Andmete töötlemiseks kasutatakse Statistikaameti turvalist andmetöötluskeskkonda5. Mudeli testimiseks sõlmiti Rahandusminis- teeriumi ja Statistikaamet vahel leping. Sama lahendust plaanime kasutada ka nüüd.

Statistikaameti teadlaste keskkonda paigutatud andmeid hoitakse Statistikaameti serveris ning mudeli testijatel ja kasutajatel on ligipääs andmetele ainult Statistikaameti turvalise kaugühenduse teel. Andmeanalüüsiks kasutatakse statistikatarkvara R, mikro- simulatsioonide käitamise tarkvara LIAM2 ja tabelarvutustarkvara MS Excel. Andmestikes ei sisaldu andmeid, mis võimaldavad isikut otseselt tuvastada (st baasandmestiku ettevalmistajate ega mudeli kasutajate kätte ei satu inimeste isikukoodid ega nimed). Turvalisse andmetöötluskeskkonda pääseb vaid piiratud arv mudeli kasutamise ja baasandmestiku ettevalmistamisega tegelevaid inimesi, kellega Rahandusministeerium ja Statistikaamet sõlmib andmetöötluslepingud ja/või konfidentsiaalsuskohustused. Mudeli kasutajad ja arendajad (baasandmestiku uuendajad) pääsevad ligi erinevatele andmestikele – kasutajad baasandmestikule ning arendajad mudeli baasandmestiku uuendamiseks vajalikele andmete (ja loomulikult ka baasandmestikule, mis selle tulemusena tekib). Mudeli kasutajateks on analüütikud nii Rahandusministeeriumist (uuringu tellija) kui Sotsiaalministeeriumist. Sotsiaalministeerium ei ole küll uuringu tellija, kuid teadustöö väljundi kasutamine on oluline neile valdkondliku poliitika paremaks kujundamiseks, mistõttu on Rahandusministeerium Sotsiaalministeeriumi analüütikuid kaasanud läbivalt kogu teadusprojekti kestel. Turvalisse andmetöötluskeskkonda sisenemiseks kasutatakse nii paroole kui ID-kaardiga identifitseerimist6 . Mudeli kasutajate poolt keskkonnast välja viidavad väljundid (raportid, tabelid, joonised) peavad olema agregeeritud ja tagatakse, et üksikisikud pole ei otseselt ega kaudselt tuvastatavad. Vastavad nõuded kajastatakse andmetöötluslepingutes. Mudeli kasutamise ja regulaarse uuendamise eesmärgiks on pensionisüsteemi analüüs, selle põhjal ei langetata (ega saagi langetada) administratiivotsuseid üksikindiviidi kohta. Isikuandmete töötlemine ei kahjusta andmesubjekte, kuna see ei oma mõju isikutele (kelle andmeid koondatakse) ning andmete töötlus ja analüüs toimub pseudonümiseeritud andmetega ning töötlejal puudub võimalus andmeid isikustada.

8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani?

Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus)

isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis 7 asuvad

töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid.

Andmete töötlemiseks kasutatakse Statistikaameti turvalist andmetöötluskeskkonda8. Andmed paiknevad Statistikaameti serve- rites.

9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on.

5 Statistikaameti teadlaste keskkond Konfidentsiaalsete andmete kasutamise juhend | Statistikaamet. 6 Teadlaste keskkonda sisselogimine: https://www.stat.ee/et/uudised/teadlaste-keskkonda-logimine-muutub-id-kaardi-

pohiseks 7 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava

keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server

asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris. 8 Statistikaameti teadlaste keskkond Konfidentsiaalsete andmete kasutamise juhend | Statistikaamet.

Kõik Eesti elanikud alates 1.01.2016 (igal aastal elab Eestis ca 1,4 mln inimest).

9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.

Päringu alguspunktiks on 1.01.2016. Lõpp-punkt on 31.12.2029. Lõpp-punkt on tulevikus, sest soovitakse iga 1-2 aasta järel järgmise viie aasta jooksul andmeid uuendada. . Baasandmestiku esmakordse uuendamise hetkel on selleks 1.01.2025.

9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks

just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina).

Töödeldavate isikuandmete koosseis on toodud taotluse lisades 1 ja 2.

9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse.

Uuringus kasutatakse riiklikus statistika tegemiseks Statistikaametisse kogutud andmeid. Andmeid pärinevad järgmistest registritest:

 Rahvastikuregister (vastutav töötleja Siseministeerium)

 Sotsiaalkaitse infosüsteem (Sotsiaalkindlustusamet)

 Eesti Hariduse Infosüsteem (Haridus- ja Teadusministeerium)

 Pensioniregister (AS Pensionikeskus) Lisaks AS Pensionikeskusest juba praegu Statistikaametile edastatavatele andmetele tuleb AS Pensionikeskusest juurde küsida täiendavaid andmeid (vt lisa 2 täpsema andmekoosseisu kohta). Andmepäringu teeb Statistikaamet ning andmehõive saab olema regulaarne (üheaastase intervalliga).

9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on

valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?

Jah.

10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda

tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud

töötleja, andmeandja vms)?

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta.

Nii baasandmestik kui selle uuendamiseks kaustatavad andmestikud on pseudonümiseeritud. Andmed pseudonümiseerib Statis- tikaamet.

10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis. Kogu lisades 1 ja 2 toodud andmestik.

10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid.

Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab. Statistikaameti enda kokku pandud andmed on juba pseudonüümitud. Pseudonüümiseerimise võtit säilitatakse tähtajatult. Käesoleva uuringu jaoks ei looda uut koodivõtit, vaid kasutatakse olemasolevat.

10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega.

Soovime mudeli kasutamiseks (vastavalt punktile 4) ja selle baasandmestiku ning käitumuslike seoste regulaarseks uuendamiseks (üheaastase intervalliga) luba 5 aastaks (III kv 2030). Pärast tähtaja möödumist on plaanis taotleda uus luba.

11. Kas andmesubjekti teavitatakse

isikuandmete töötlemisest? Jah/ei

Ei

11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage9 Isikuandmete töötlemine on ette nähtud seaduses, välis- lepingus või Euroopa Liidu Nõukogu või Euroopa Komisjoni otsekohalduvas õigusaktis. Andmesubjekti personaalne teavitamine ei ole võimalik/ põhjendatud:

 andmete töötlemine ei kahjusta andmesubjekti huve, sest väljund on teaduslik üldistus.

 andmesubjektide kontaktandmed ei ole andmete töötlejale kättesaadavad ning pärast pseudonümi- seerimist pole võimalik määratleda

Rahandusministeerium informeerib avalikust isikuandmete töötlemise asjaoludest spetsiaalselt selleks otstarbeks loodud rahandusministeeriumi kodulehekülje alamlehel, mis on kättesaadav selle lingi vahendusel: https://fin.ee/privaatsussatted

Sotsiaalministeerium informeerib avalikust käimasolevatest uuringutest spetsiaalselt selleks otstarbeks loodud Sotsiaalministeeriumi kodulehekülje alamlehel, mis on kättesaadav selle lingi vahendusel: https://sm.ee/uudised-ja-pressiinfo/uuringud-ja- statistika/kaimasolevad-uuringud

11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas

teavitatakse.

11.3. Kust on leitavad

andmekaitsetingimused10?

https://fin.ee/privaatsussatted

12. Kas isikuandmeid edastatakse

kolmandatesse riikidesse11 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid.

Ei.

12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid

edastatakse.

12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid

kasutatakse?

Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.

_____________________________ ____________________ (allkirjastaja ees- ja perenimi)12 (allkiri ja kuupäev)

9 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel. 10 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art

12 – 14 sätestatule. 11 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks).

Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki.

12 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on

volitatud taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms).

Taotluse lisad13:

Lisa 1: Seaduse alusel loodud valdkonnapõhise eetikakomitee seisukoht (juhul, kui on

olemas)

Lisa 2: Hankeleping ja/või tehniline kirjeldus

Lisa 3: Nõusoleku võtmise vorm või selle kavand

Lisa 4: Küsimustik või selle kavand

13 Kui nimetatud lisasid ei ole, siis palume need kustutada.

1

TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS Lisa 1

Andmekooseis ja andmete liikumine

Mudeli kasutamiseks vajaliku baasandmestiku koosseis on toodud tabelis 1. Mudeli baasandmestik (2022. aasta andmetega) paikneb Statistikaameti turvalises andmetöötluskeskkonnas. Seda keskkonda on plaanis kasutada ka mudeli kasutamiseks. Andmeid liigutada ei ole vaja.

Tabel 1. Baasandmestiku koosseis

Muutuja nimi Muutuja sisu kirjeldus

id Isiku (sh ema, isa, laps) pseudo-id kood

period Periood (aasta number)

MakroID

Ühiskonna id. See on kõigil inimestel üks ja seda kasutatakse makronäitajate arvutamiseks.

PartneriID Isiku partneri id

EmaID Ema isiku id

IsaID Isa isiku id

Vanus Isiku vanus vaatlusaluse aasta lõpu seisuga täisaastates

Sugu Isiku sugu

Haridus Isiku kõrgeim omandatud haridustase vaatlusaluse aasta alguse seisuga

Perekonnaseis Isiku perekonnaseis vaatlusalusel aastal

Elukoht Isiku elukoht vaatlusalusel aastal

MigratsiooniStaatus Tunnus, mis näitab, kas inimene on sisserändaja või kohalik

Sisserandeaasta Aastal millal sisserändaja Eestisse tuli

NoorimaLapseVanus Isiku noorima lapse vanus vaatlusaluse aasta lõpus

Synniaasta Isiku sünniaasta

Synnikuu Isiku sünnikuu

Hoiveseisund Hõiveseisund

HoiveseisundLag Hõiveseisund eelmisel aastal (2021)

Brutotulu Isiku aastane sotsiaalmaksustatud brutotulu

BrutotuluLag Isiku aastane sotsiaalmaksustatud brutotulu eelmisel aastal (2021)

BrutotuluKvantiil Isiku tuludetsiil

LasteArvPensionilisa Laste arv, kelle eest isik on õigustatud saama pensionilisa

LasteArvAllaKolmeAasta Isiku alla kolmeaastaste laste arv, kelle eest tehakse täiendavaid sissemakseid kohustuslikku kogumispensioni süsteemi, vaatlusalusel aastal

LasteArvKokku Isiku laste arv

KPLasteArv Laste arv, kelle eest on tasutud kogumispensioni lisamakseid

VPSuurus Vanaduspensioni suurus

VPLiik Vanaduspensioni liik

KPLiitunu Isik on liitunud kohustusliku kogumispensioni süsteemiga

KPLahkumiseAasta

Kohustusliku kogumispensioni süsteemist (ennetähtaegselt või pensionile) lahkumise aasta

VPArvestuslikAasta

Pensionieast tuletatud pensionile jäämise aasta (kuud teisendatud kümnendsüsteemi)

PensionioigusLastelt

Lastelt tekkivate erinevad pensioniõigused kuuluvus endale või lapse teisele vanemale

PKs Pensionikindlustusstaaž

POs Pensioniõiguslik staaž

2

PKoKuni2020 Pensionikindlustusosakud kuni 2020. aastani

PKoAlates2021 Pensionikindlustusosakud alates 2021. aastast

PSo Pensioni solidaarosakud

PYo Pensioni ühendosa suurus

KPRiskitase Millise riskitasemega fondi teeb sissemakseid

KPVMadal Madala riskiga fondis olevate kohustusliku kogumispensioni varade väärtus

KPVKeskmine Keskmise riskiga fondis olevate kohustusliku kogumispensioni varade väärtus

KPVKorge Kõrge riskiga fondis olevate kohustusliku kogumispensioni varade väärtus

KPVPIK Pensioni investeerimiskontol olevate kohustusliku kogumispensioni varade väärtus

KPValjamakseAnnuiteet Kohustusliku kogumispensioni aastane väljamakse annuiteedina (enne 2023. aastat pensionile läinutel)

OEluigaKPLahkumiseAastal Elada jäänud aastate arv kohustusliku kogumispensioni süsteemist pensionile minemise aastal vastavalt inimese vanusele

Mudeli baasandmestik uuendamiseks vajalik andmekoosseis on toodud taotluse lisas 2. Andmete liikumine toimub valdavalt Statistikaameti siseselt (vt Lisas 2 tulbas Olemas statistikaametis? == Jah). Baasandmestiku uuendamiseks vajalik alusandmestik paigutatakse Statistikaameti turvalisse andmetöötluskeskkonda, millele võimaldatakse juurdepääs uue baasandmestiku ettevalmistamisega tegelevatele analüütikutele (lepingut pole veel sõlmitud). Kui uus baasandmestik ja uuendatud käitumuslikud seosed on loodud, võimaldab Statistikaamet mudeli kasutajatele juurdepääsu baasandmestikule (ja uuendatud seostele). Isikuandmed ei välju Statistika- ametist.

Lisaks juba täna Statistikaameti kasutuses olevatele andmetele on vaja Pensionikeskusest andmeid, mida täna Statistikaameti ja Pensionikeskuse andmevahetuses ei ole (vt Lisas 2 tulbas Olemas statistikaametis? == Küsitakse juurde Pensionikeskusest). Need andmed lisatakse juurde AS Pensionikeskuse ja Statistikaameti vahelisele regulaarsele andmevahetusele.