Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
Viit | 1.2-2/44-5 |
Registreeritud | 30.06.2025 |
Sünkroonitud | 01.07.2025 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine |
Sari | 1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik) |
Toimik | 1.2-2/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Feministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Feministeerium |
Vastutaja | Heli Paluste (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervishoiuteenuste osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
---------- Forwarded message ---------
From: Heli Paluste - SOM <[email protected]>
Date: Mon, Jun 16, 2025 at 10:46 AM
Subject: soolise ebakõla kohta otsuse tegemise tingimused ja kord
To: Aili Kala <[email protected]>, [email protected] <[email protected]>Tere
Annan teada, et tänasest on eelnõude avalikus kooskõlastamise portaalis EIS avaldatud kooskõlastamiseks ministri määrus „Soolise ebakõla kohta otsuse tegemise tingimused ja kord“.
Soolise ebakõla kohta otsuse tegemise tingimused ja kord – EIS
Määrus jõustub koos „Rahvatervishoiu seaduse“ Rahvatervishoiu seadus–Riigi Teataja ja samas eelnõud kaasnenud teiste seaduste muudatuste jõustumisega seotud muude rakendusaktidega.
Määruses on võrreldes seni kehtinuga ( Soovahetuse arstlike toimingute ühtsed nõuded–Riigi Teataja) tehtud väheselt muudatusi lähtuvalt kokkulepetest eelviidatud seaduse Riigikogu menetluse ajal, mil enamus parlamendisaadikuid olid seisukohal, et senise protsessi põhimõtteid ei peaks muutma.
Välja on jäetud siiski ministri käskkirja nõue ning uuendatud on terminoloogiat. Ka geneetilise uuringu nõuet määruse tekstis ei ole enam.
Mõistan, et huvigrupi jaoks on parim lahendus soo tunnustamine ning meditsiinilise ja juriidilise protsessi lahutamine, kuid kahjuks ei ole selleks praegu ühiskondlikku kokkulepet.
01.09.2025 jõustuv seadus kohustab ministrit ekspertkomisjoni moodustama ja selle töö põhimõtted määrusega kehtestama.
Ootame tagasisidet [email protected] ja ettepanekuid hiljemalt 3. juuliks.
Vajadusel saan kirjalikult või telefonis anda lisaselgitusi. Mobiil 5160802.
Lugupidamisega
Heli Paluste
tervishoiuvõrgu ekspert
[email protected]
Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1
10122 Tallinn
www.sm.ee
Karmen Joller 27.06.2025
Sotsiaalminister
Seisukoht määruse eelnõu “Soolise ebakõla kohta otsuse tegemise tingimused ja kord” kohta Täname võimaluse eest avaldada oma seisukoht. Toetame transinimeste õiguste
eest seisva organisatsiooni Eesti Transinimeste Ühingu (ETÜ) 27.07.2025 esitatud
seisukohta, mis on järgmine:
“Tervitame Sotsiaalministeeriumi algatust kaasajastada praegu kehtivat aegunud ja
inimõigustega vastuolus olevat määrust aastast 1999. Küll aga leiame, et mitmed
sätted vajavad täiendavat selgitamist, täpsustamist ning muutmist, et vältida vastuolu
kehtiva õigusega.
Transinimeste õiguste eest seisva organisatsioonina toetame transinimeste
enesemääratlusel ning tahteavaldusel põhinevale soo tunnustamise süsteemile
üleminekut. Seda lähenemist toetab ka Euroopa Inimõiguste Kohus1, kes on
nüüdseks jõudnud seisukohale, et inimese sooline identiteet kuulub eraelu kaitse
hulka ning õigus end sooliselt määratleda on enesemääramisvabaduse eeldus. Ka
Euroopa Komisjon soovitab EL-i liikmesriikidel minna üle tahteavaldusel põhinevale
soo tunnustamise süsteemile, sh loobuda meditsiinilistest ja psühhiaatrilistest
eeltingimustest.2
Samuti leiame, et transinimeste juurdepääs soolist üleminekut toetavatele
tervishoiuteenustele peab olema vaba, st ilma lisatakistusteta. Ka Euroopa Nõukogu
2 op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/7341d588-ddd8-11ea-adf7-01aa75ed71a1/language-en
1 https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=296550&pageIndex=0&doclang=EN&mod e=req&dir=&occ=first&part=1&cid=8037517
inimõiguste volinik3 on rõhutanud, et RHK-11 rakendamisel riiklikul tasandil, on
ülimalt oluline tagada, et trans- ja intersoolisi inimesi ei häbimärgistataks ega
diskrimineeritaks meditsiinisektoris, ning et nende õigus kvaliteetsele
tervishoiuteenustele oleks tagatud.
Oleme teadlikud, et, ministeeriumil ei ole plaanis hetkel muuta soo tunnustamise
aluseid perekonnaseisutoimingute seaduses vaid ainult määruses ning sellest
hetkeolukorrast lähtudes teeme järgmised märkused ja ettepanekud.
1. Määruse eelnõu on praegusel kujul vastuolus inimõiguste üldpõhimõtetega, Eesti kehtiva õigusega ja diskrimineerib transinimesi nende soolise identiteedi tõttu. Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 56 lõike 1
punkti 12 alusel, mille järgi kehtestab valdkonna eest vastutav minister
“perekonnaseisutoimingute seaduse § 491 lõikes 1 nimetatud otsuse tegemise
tingimused ja korra, mille kohaselt lähtub valdkonna eest vastutava ministri
moodustatud arstlik ekspertiisikomisjon otsuse tegemisel soolise ebakõla
püsivusest ja tervishoiuteenuse osutajate hinnangust”. Teisisõnu räägib
perekonnaseisutoimingute seadus soo tunnustamise korrast ehk juriidilise soo
muutmisest. Ei viidatud seaduse sättes ega üheski teises Eesti seaduses ei
ole alust, mille järgi võib arstlik ekspertiisikomisjon anda Eesti elanikule luba
või keelata juurdepääsu tema soovitud tervishoiuteenusele (määruse eelnõu §
3 lg-d 2 ja 3). Vastupidi, põhiseaduse § 28 järgi on igaühel õigus tervise
kaitsele. Võlaõigusseaduse 41. ptk järgi osutatakse tervishoiuteenust lepingu
alusel, mille võrdseteks võlaõiguslikeks poolteks on tervishoiuteenuse osutaja
ja patsient (VÕS § 758). Nii kehtiv sotsiaalministri määrus “Soovahetuse
arstlike toimingute ühtsed nõuded” kui ka määruse eelnõu sisaldavad
iganenud seisukohta, et riik peab kontrollima ühte väikest vähemusgruppi.
Ühelgi teisel juhul ei ole näiteks hormoonravile juurdepääs seotud riigi poolt
antavast loast. Me ei kujutaks ette, et riik sooviks näiteks menopausi
3 https://www.coe.int/en/web/commissioner/-/icd11-is-a-stride-toward-depathologisation-of-trans-people-but- more-is-needed
MTÜ Feministeerium ・Telliskivi 60a/3・Tallinn 10412 ・Eesti ・feministeerium.ee
sümptomite all kannatavale inimesele või rasestumisvastaseid vahendeid
soovijale määrata nõude läbida arstlik ekspertiis ja lisaks veel psühhiaatriline
hinnang, et tõesti veenduda, et inimesel on vaja hormoonravi.
Tervishoiuteenusele juurdepääs on vaba ja ravile juurdepääs toimub kõigi
teiste inimeste puhul tänu arsti ja patsiendi suhtluse tulemusel ühiselt
tehtavale otsusele. Transinimeste puhul on aga just selline diskrimineeriv
nõue kehtestatud ning määruse eelnõu plaanib diskrimineeriva klausli jätta
kehtivasse õigusesse.
Eeldus, et soolise ebakõla diagnoosimiseks on vajalik psühhiaatri hinnang
pärineb RHK 10-st, sellist nõuet ei esine RHK 11-s, mille kehtestamise
ettevalmistamine on Eestis käimas. Mõttekoda Praxis ja Eesti LGBT Ühing on
leidnud, et transinimestele soolist üleminekut toetava tervishoiuteenuse
pakkumine ei tohi olla sõltuv sellest, kas inimene on valmis riiklikult
pealesurutud kohustusliku psühhiaatrilise ekspertiisiga. Kohustuslik
psühhiaatriline ekspertiis psühhopatologiseerib transinimesi ning riivab
transinimeste õigust eraelu kaitsele. Samuti riivab transinimeste õigust eraelu
kaitsele nõue saada üleminekut toetavate tervishoiuteenuste kasutamiseks
luba arstlikult ekspertiisikomisjonilt. Tegemist on ressursikulukate ja järjekordi
pikendavate toimingutega. Kohtumine psühhiaatri ja/või arstliku komisjoniga
peaks olema vabatahtlik.4
2. Ükski meditsiiniline protseduur ei saa olla transinimestele kohustuslik. Soovitame täpsustada, et ükski meditsiiniline protseduur (sh
hormoonasendusravi) ei ole kohustusliku iseloomuga. Ainult kirurgiliste
protseduuride väljatoomine määruse eelnõu § 3 lõikes 4 võib vihjata, et muud
meditsiinilised protseduurid (eriti hormoonasendusravi) on kohustuslikud.
Euroopa Inimõiguste kohus on oma 2017. aasta otsuses leidnud, et riigi
esitatud nõue tõendada soo tunnustamise eeldusena, et inimesed on läbi
teinud „steriliseeriva operatsiooni või meditsiinilise protseduuri, mille väga
tõenäoline tagajärg on viljatus, on vastuolus riigi positiivse kohustusega
austada […] eraelu”.5 Seega ei tohi riigid nõuda inimeselt, kes taotleb oma
5 EIK, 79885/12, 52471/13 ja 52596/13, A. P., Garçon ja Nicot vs. Prantsusmaa, p 135.
4 Mõttekoda Praxis, Poliitikasoovitused 2022: https://www.praxis.ee/uploads/2022/08/Poliitikasoovitused.pdf.
MTÜ Feministeerium ・Telliskivi 60a/3・Tallinn 10412 ・Eesti ・feministeerium.ee
soolise identiteedi tunnustamist, meditsiinilise protseduuri või ravi, sealhulgas
hormoonasendusravi läbitegemist, mille tagajärg on tõenäoliselt ajutine või
püsiv viljakuse vähenemine.
3. Soolise ebakõla tuvastamise tingimused on aegunud ja vastuolus rahvusvahelise meditsiinilise praktika ja teadmisega ning inimõigusnormidega. Kuigi määruse seletuskirjas öeldakse, et määruse
sõnastus ja terminoloogia on ajakohastatud, järgides rahvusvahelise haiguste
ja terviseseisundite klassifikatsiooni 11. versiooni (RHK 11), siis sisuliselt
järgib määrus RHK 10-s täpsustatud tingimusi. Kaheaastane soolise ebakõla
anamneesis esinemise nõue (§ 3 lõike 1 punkt 1) pärineb RHK 10-st, mille
kasutamisest Eesti on lähiaastatel loobumas. RHK 11 ei kirjuta
tervishoiutöötajale ette kindlat ajalist perioodi, mille vältel sooline ebakõla
peab olema esinenud, et soolist ebakõla diagnoosida – kaheaastane
esinemise nõue puudutab RHK 11-s ainult kitsamalt eelpuberteediealisi lapsi
(mitte puberteediealisi noori ega täiskasvanuid).
Maailma Trans-Tervishoiu Ühingu (WPATH) ravistandardite 8. versioon (SOC
8) ei anna ka kindlat ajalist perioodi, mille kaudu „püsivust“ hinnata (vt lk
S35–S36), kuid rõhutab, et inimese sooline identiteet võib olla püsiv ka
olukorras, kus inimene ei ole seda teistega jaganud. Ameerika Psühhiaatrite
Assotsiatsiooni kehtiv vaimsete häirete diagnostiline ja statistiline juhend
(DSM 5) kirjutab analoogse diagnoosi, „soolise düsfooria“ diagnoosimiseks
ette, et ebakõla tunnetatud ja sünnil määratud soo vahel peab olema
esinenud kuus kuud. Soovitame esiteks soolise ebakõla esinemise ajalist
nõuet tunduvalt lühendada (näiteks kuuele kuule) ning teiseks täpsustada,
mida “anamneesis esinemise” tähendab, kuivõrd praegu ei ole selget
regulatsiooni, mille alusel soolise identiteedi püsivust hinnatakse. Meie
soovitus on lähtuda inimese eneseütlusest. Rahvusvahelised uuringud
näitavad, et pikkadel ooteaegadel ja keerulisel ligipääsul eluks vajalikele
meditsiinilistele teenustele on negatiivne mõju transinimeste tervisele (sh
MTÜ Feministeerium ・Telliskivi 60a/3・Tallinn 10412 ・Eesti ・feministeerium.ee
suurendab suitsiidiriski).6 Tehnilise täpsustusena soovitame eemaldada
punktist sõna “püsiv”, kuivõrd RHK 11 järgi on transidentiteedi püsivus või
pikaajalisus „soolise ebakõla“ diagnoosis juba eeldatud.
4. Soo tunnustamise eelduseks ei saa olla psühhiaatri hinnang. Euroopa
Nõukogu Ministrite Komitee soovitus CM/Rec(2010)5, mille punkti 21 järgi
tuleb inimese soolist üleminekut igakülgselt õiguslikult tunnustada, eelkõige
tuleb võimaldada kiire, läbipaistva ja ligipääsetava menetluse abil inimese
nime ja sootähise muutmine dokumentides. Transinimeste
huvikaitseorganisatsioonid on täpsustanud, kuidas mõista soolise identiteedi
tunnustamise korra kiiruse, läbipaistvuse ja ligipääsetavuse nõuet.7 Nende
juhtnööride järgi peab tunnustamiskorra keskne põhimõte olema inimese
sooline enesemääramisõigus. See tähendab, et vaid inimene ise määrab
enda soolise identiteedi, kedagi ei peaks allutama meditsiinilisele või muule
ekspertiisile ega nõudma kolmandalt isikult tõendust tema soolise identiteedi
kohta.
5. Sooandmete muutmine peab olema ligipääsetav, kiire ja inimväärikust austav. Kaheaastane ooteaeg soolise ebakõla tuvastamisest sooandmete
muutmiseni (§ 4 lõige 2) on oma olemuselt nn “päris elu test” (ingl real-life
test), millest Euroopa Komisjon on soovitanud EL-i liikmesriikidel loobuda,
kuivõrd see on rahvusvaheliste inimõigusnormidega vastuolus. Siin tuleb
arvestada, et kui inimene alustab hormoonasendusravi, läbib tema keha
väliselt märgatavaid muutusi, mille tulemusel hakatakse teda tihtipeale
nägema vastavalt tema soolisele identiteedile. Kui inimese isikut tõendav
dokument ei vasta aga tema välimusele, hakkab ta kogema probleeme
asutustes, kus nõutakse dokumenti, sealjuures apteegis, poes ja pangas.
Lisaks raskendab välimuse ja dokumendi erinevus inimeste võimalusi
kandideerida tööle või kooli, mille tõttu võivad transinimesed olulisi samme
edasi lükata, süvendades omakorda vaesuse ja sotsiaalse isoleerituse riski.
7 Köhler, R., Ehrt, J. Legal Gender Recognition in Europe. Toolkit. 2nd revised version. Transgender Europe 2016. – https://tgeu.org/wp-content/uploads/2017/02/Toolkit16LR.pdf.
6 Vt nt: Tim C. van de Grift et al., “Waiting for transgender care and its effects on health and equality: a mixed-methods population study in the Netherlands,” eClinicalMedicine 73: article 102657 (2024): https://doi.org/10.1016/j.eclinm.2024.102657
MTÜ Feministeerium ・Telliskivi 60a/3・Tallinn 10412 ・Eesti ・feministeerium.ee
Sealjuures näitab TGEU uuring, et riikides, kus kehtib enesemääratlusel
põhinev sooandmete muutmise süsteem (EL-is 12 riiki, sealhulgas Soome
alates 2023. aastast), ei ole täheldatud, et see ohustaks naiste õigusi, soolist
võrdõiguslikkust, turvalisust või julgeolekut. Kokkuvõttes on ooteaja – eriti veel
kaheaastase ooteaja – näol tegu ebavajaliku ja ebaproportsionaalse
tingimusena, mis raskendab liigselt inimeste võimalusi elada teistega
võrdväärsetel alustel inimväärset elu.
Tehnilise täpsustusena, kui ooteaja eemaldamise või lühendamise nõuet ei
võeta arvesse, soovitame eemalda fraas „ravi alustamisest“, sest kuivõrd
määruse tekstis jääb ebamääraseks, mida „ravi“ all silmas peetakse.
Ebamäärasus teeb võimalikuks tõlgenduse, et hormoonasendusravi näol on
tegemist sooandmete muutmise kohustusliku eeltingimusena. Täpsem ja
selgem oleks kasutada fraasi „soolise ebakõla tuvastamisest“.
6. Soolist üleminekut toetav kirurgia peab olema Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelus. § 3 lõik 3 kirurgia lubamise kohta on praeguses
sõnastuses ebamäärane ja põhjendamata. Samasugune säte oli ka eelmises
määruses, kuid meie teada ei ole ei arstlik ekspertiisikomisjon ega Eestis
tegutsevad kirurgid seda rakendanud. Transinimeste kogemuste põhjal
teame, et kirurgid on otsuste tegemisel lähtunud kas inimese juriidilisest soost
(pärast soo tunnustamise protseduuri) või palunud eraldi vaimse tervise
spetsialisti tõendit. See tähendab, et see säte on tõenäoliselt ülemäärane.
Seda eriti olukorras, kus üleminekut toetav kirurgia ei ole praegu Tervisekassa
poolt rahastatud teenus, mille tõttu ei ole selge, miks ministeerium kirurgidele
ettekirjutusi teeb.
Pigem soovitame lisada üleminekut toetavad kirurgilised protseduurid
Tervisekassa tervishoiuteenuste loetellu ning täpsemalt läbi mõelda teenuse
kasutamise tingimused – kui see ei ole võimalik, soovitame sätte eemaldada.
Sealjuures oleks oluline arvestada, et transinimesed võivad soolise ülemineku
käigus soovida ja vajada erinevaid kirurgilisi protseduure (millest lähtudes on
MTÜ Feministeerium ・Telliskivi 60a/3・Tallinn 10412 ・Eesti ・feministeerium.ee
termin “soo kirurgiline korrigeerimine” ebamäärane), mille tõttu ei ole
ühetaolise ooteaja (ega muude tingimuste) nõudmine õigustatud. Fallo- ja
vaginoplastika puhul on üheaastase ooteaja nõue tänaseks aegunud.
Maailma Trans-Tervishoiu Ühingu (WPATH) ravistandardite 8. versioon
(SOC–8) soovitab väliste suguelundite rekonstrueerimise operatsiooniga
üldjuhtudel oodata 6 kuud raviteekonna alustamisest (soovitus 13.6.). Muud
tüüpi kirurgiliste protseduuride (nt mastektoomia) puhul WPATH ei soovita
üldjuhtudel kindlaksmääratud ooteaegade rakendamist. Tehniliste
tähelepanekutena soovitame (1) eemalda termin “sotsiaalne adaptsioon“, sest
selle tähendus on ebamäärane ning selle kontroll suurendaks ministeeriumi
halduskoormust ning piiraks nii tervishoiuteenuse osutaja kui patsiendi
autonoomsust, ning (2) asendada termin „soo kirurgiline korrigeerimine“
kaasaegsema ja kaasavama terminiga „soolist üleminekut toetav kirurgia“.
7. Määruses peaks sisalduma regulatsioon, kuidas vaidlustada arstliku ekspertiisikomisjoni otsust. Arstlik ekspertiisikomisjon on praeguse
määruse eelnõu redaktsiooni järgi avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud
kogu, mille menetluse käigus võidakse riivata inimese põhiõigusi ning mille
otsus on haldusakt. Seega peaks haldusmenetluse seaduse järgi olema
inimestel, kelle suhtes tehakse otsuseid, olla võimalus neid otsuseid ka
vaidlustada. Praegu ei ole selge, kuhu saab inimene oma õiguste kaitseks ja
komisjoni otsuse vaidlustamiseks pöörduda.
Leiame Eesti Transinimeste Ühinguna, et määruse eelnõu “Soolise ebakõla kohta
otsuse tegemise tingimused ja kord” vajab olulisi muudatusi, et see oleks kooskõlas
Eesti põhiseaduse, rahvusvaheliste inimõiguste standardite ning kaasaegse
meditsiinilise teadmise ja praktikaga. Eelnõus sisalduvad nõuded, nagu kohustuslik
psühhiaatriline ekspertiis, pikaajalised ooteajad ning meditsiiniliste protseduuride
eeltingimused, piiravad ebaproportsionaalselt transinimeste õigusi ja takistavad
ligipääsu elutähtsatele tervishoiuteenustele.
Soovitame määrust muuta nii, et see tagaks transinimestele kiire, läbipaistva ja
väärika ligipääsu juriidilise soo tunnustamise ja tervishoiuteenuste kasutamise
protsessidele.
MTÜ Feministeerium ・Telliskivi 60a/3・Tallinn 10412 ・Eesti ・feministeerium.ee
Kutsume Sotsiaalministeeriumi üles tegema määrusesse vajalikud muudatused
koostöös kogukonna esindajatega, et edendada võrdset kohtlemist ning tagada
transinimestele turvaline ja toetav elukeskkond Eestis.”
Lugupidamisega
Greta Roosaar
Feministeeriumi huvikaitsespetsialist
MTÜ Feministeerium ・Telliskivi 60a/3・Tallinn 10412 ・Eesti ・feministeerium.ee
Karmen Joller 27.06.2025
Sotsiaalminister
Seisukoht määruse eelnõu “Soolise ebakõla kohta otsuse tegemise tingimused ja kord” kohta Täname võimaluse eest avaldada oma seisukoht. Toetame transinimeste õiguste
eest seisva organisatsiooni Eesti Transinimeste Ühingu (ETÜ) 27.07.2025 esitatud
seisukohta, mis on järgmine:
“Tervitame Sotsiaalministeeriumi algatust kaasajastada praegu kehtivat aegunud ja
inimõigustega vastuolus olevat määrust aastast 1999. Küll aga leiame, et mitmed
sätted vajavad täiendavat selgitamist, täpsustamist ning muutmist, et vältida vastuolu
kehtiva õigusega.
Transinimeste õiguste eest seisva organisatsioonina toetame transinimeste
enesemääratlusel ning tahteavaldusel põhinevale soo tunnustamise süsteemile
üleminekut. Seda lähenemist toetab ka Euroopa Inimõiguste Kohus1, kes on
nüüdseks jõudnud seisukohale, et inimese sooline identiteet kuulub eraelu kaitse
hulka ning õigus end sooliselt määratleda on enesemääramisvabaduse eeldus. Ka
Euroopa Komisjon soovitab EL-i liikmesriikidel minna üle tahteavaldusel põhinevale
soo tunnustamise süsteemile, sh loobuda meditsiinilistest ja psühhiaatrilistest
eeltingimustest.2
Samuti leiame, et transinimeste juurdepääs soolist üleminekut toetavatele
tervishoiuteenustele peab olema vaba, st ilma lisatakistusteta. Ka Euroopa Nõukogu
2 op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/7341d588-ddd8-11ea-adf7-01aa75ed71a1/language-en
1 https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=296550&pageIndex=0&doclang=EN&mod e=req&dir=&occ=first&part=1&cid=8037517
inimõiguste volinik3 on rõhutanud, et RHK-11 rakendamisel riiklikul tasandil, on
ülimalt oluline tagada, et trans- ja intersoolisi inimesi ei häbimärgistataks ega
diskrimineeritaks meditsiinisektoris, ning et nende õigus kvaliteetsele
tervishoiuteenustele oleks tagatud.
Oleme teadlikud, et, ministeeriumil ei ole plaanis hetkel muuta soo tunnustamise
aluseid perekonnaseisutoimingute seaduses vaid ainult määruses ning sellest
hetkeolukorrast lähtudes teeme järgmised märkused ja ettepanekud.
1. Määruse eelnõu on praegusel kujul vastuolus inimõiguste üldpõhimõtetega, Eesti kehtiva õigusega ja diskrimineerib transinimesi nende soolise identiteedi tõttu. Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 56 lõike 1
punkti 12 alusel, mille järgi kehtestab valdkonna eest vastutav minister
“perekonnaseisutoimingute seaduse § 491 lõikes 1 nimetatud otsuse tegemise
tingimused ja korra, mille kohaselt lähtub valdkonna eest vastutava ministri
moodustatud arstlik ekspertiisikomisjon otsuse tegemisel soolise ebakõla
püsivusest ja tervishoiuteenuse osutajate hinnangust”. Teisisõnu räägib
perekonnaseisutoimingute seadus soo tunnustamise korrast ehk juriidilise soo
muutmisest. Ei viidatud seaduse sättes ega üheski teises Eesti seaduses ei
ole alust, mille järgi võib arstlik ekspertiisikomisjon anda Eesti elanikule luba
või keelata juurdepääsu tema soovitud tervishoiuteenusele (määruse eelnõu §
3 lg-d 2 ja 3). Vastupidi, põhiseaduse § 28 järgi on igaühel õigus tervise
kaitsele. Võlaõigusseaduse 41. ptk järgi osutatakse tervishoiuteenust lepingu
alusel, mille võrdseteks võlaõiguslikeks poolteks on tervishoiuteenuse osutaja
ja patsient (VÕS § 758). Nii kehtiv sotsiaalministri määrus “Soovahetuse
arstlike toimingute ühtsed nõuded” kui ka määruse eelnõu sisaldavad
iganenud seisukohta, et riik peab kontrollima ühte väikest vähemusgruppi.
Ühelgi teisel juhul ei ole näiteks hormoonravile juurdepääs seotud riigi poolt
antavast loast. Me ei kujutaks ette, et riik sooviks näiteks menopausi
3 https://www.coe.int/en/web/commissioner/-/icd11-is-a-stride-toward-depathologisation-of-trans-people-but- more-is-needed
MTÜ Feministeerium ・Telliskivi 60a/3・Tallinn 10412 ・Eesti ・feministeerium.ee
sümptomite all kannatavale inimesele või rasestumisvastaseid vahendeid
soovijale määrata nõude läbida arstlik ekspertiis ja lisaks veel psühhiaatriline
hinnang, et tõesti veenduda, et inimesel on vaja hormoonravi.
Tervishoiuteenusele juurdepääs on vaba ja ravile juurdepääs toimub kõigi
teiste inimeste puhul tänu arsti ja patsiendi suhtluse tulemusel ühiselt
tehtavale otsusele. Transinimeste puhul on aga just selline diskrimineeriv
nõue kehtestatud ning määruse eelnõu plaanib diskrimineeriva klausli jätta
kehtivasse õigusesse.
Eeldus, et soolise ebakõla diagnoosimiseks on vajalik psühhiaatri hinnang
pärineb RHK 10-st, sellist nõuet ei esine RHK 11-s, mille kehtestamise
ettevalmistamine on Eestis käimas. Mõttekoda Praxis ja Eesti LGBT Ühing on
leidnud, et transinimestele soolist üleminekut toetava tervishoiuteenuse
pakkumine ei tohi olla sõltuv sellest, kas inimene on valmis riiklikult
pealesurutud kohustusliku psühhiaatrilise ekspertiisiga. Kohustuslik
psühhiaatriline ekspertiis psühhopatologiseerib transinimesi ning riivab
transinimeste õigust eraelu kaitsele. Samuti riivab transinimeste õigust eraelu
kaitsele nõue saada üleminekut toetavate tervishoiuteenuste kasutamiseks
luba arstlikult ekspertiisikomisjonilt. Tegemist on ressursikulukate ja järjekordi
pikendavate toimingutega. Kohtumine psühhiaatri ja/või arstliku komisjoniga
peaks olema vabatahtlik.4
2. Ükski meditsiiniline protseduur ei saa olla transinimestele kohustuslik. Soovitame täpsustada, et ükski meditsiiniline protseduur (sh
hormoonasendusravi) ei ole kohustusliku iseloomuga. Ainult kirurgiliste
protseduuride väljatoomine määruse eelnõu § 3 lõikes 4 võib vihjata, et muud
meditsiinilised protseduurid (eriti hormoonasendusravi) on kohustuslikud.
Euroopa Inimõiguste kohus on oma 2017. aasta otsuses leidnud, et riigi
esitatud nõue tõendada soo tunnustamise eeldusena, et inimesed on läbi
teinud „steriliseeriva operatsiooni või meditsiinilise protseduuri, mille väga
tõenäoline tagajärg on viljatus, on vastuolus riigi positiivse kohustusega
austada […] eraelu”.5 Seega ei tohi riigid nõuda inimeselt, kes taotleb oma
5 EIK, 79885/12, 52471/13 ja 52596/13, A. P., Garçon ja Nicot vs. Prantsusmaa, p 135.
4 Mõttekoda Praxis, Poliitikasoovitused 2022: https://www.praxis.ee/uploads/2022/08/Poliitikasoovitused.pdf.
MTÜ Feministeerium ・Telliskivi 60a/3・Tallinn 10412 ・Eesti ・feministeerium.ee
soolise identiteedi tunnustamist, meditsiinilise protseduuri või ravi, sealhulgas
hormoonasendusravi läbitegemist, mille tagajärg on tõenäoliselt ajutine või
püsiv viljakuse vähenemine.
3. Soolise ebakõla tuvastamise tingimused on aegunud ja vastuolus rahvusvahelise meditsiinilise praktika ja teadmisega ning inimõigusnormidega. Kuigi määruse seletuskirjas öeldakse, et määruse
sõnastus ja terminoloogia on ajakohastatud, järgides rahvusvahelise haiguste
ja terviseseisundite klassifikatsiooni 11. versiooni (RHK 11), siis sisuliselt
järgib määrus RHK 10-s täpsustatud tingimusi. Kaheaastane soolise ebakõla
anamneesis esinemise nõue (§ 3 lõike 1 punkt 1) pärineb RHK 10-st, mille
kasutamisest Eesti on lähiaastatel loobumas. RHK 11 ei kirjuta
tervishoiutöötajale ette kindlat ajalist perioodi, mille vältel sooline ebakõla
peab olema esinenud, et soolist ebakõla diagnoosida – kaheaastane
esinemise nõue puudutab RHK 11-s ainult kitsamalt eelpuberteediealisi lapsi
(mitte puberteediealisi noori ega täiskasvanuid).
Maailma Trans-Tervishoiu Ühingu (WPATH) ravistandardite 8. versioon (SOC
8) ei anna ka kindlat ajalist perioodi, mille kaudu „püsivust“ hinnata (vt lk
S35–S36), kuid rõhutab, et inimese sooline identiteet võib olla püsiv ka
olukorras, kus inimene ei ole seda teistega jaganud. Ameerika Psühhiaatrite
Assotsiatsiooni kehtiv vaimsete häirete diagnostiline ja statistiline juhend
(DSM 5) kirjutab analoogse diagnoosi, „soolise düsfooria“ diagnoosimiseks
ette, et ebakõla tunnetatud ja sünnil määratud soo vahel peab olema
esinenud kuus kuud. Soovitame esiteks soolise ebakõla esinemise ajalist
nõuet tunduvalt lühendada (näiteks kuuele kuule) ning teiseks täpsustada,
mida “anamneesis esinemise” tähendab, kuivõrd praegu ei ole selget
regulatsiooni, mille alusel soolise identiteedi püsivust hinnatakse. Meie
soovitus on lähtuda inimese eneseütlusest. Rahvusvahelised uuringud
näitavad, et pikkadel ooteaegadel ja keerulisel ligipääsul eluks vajalikele
meditsiinilistele teenustele on negatiivne mõju transinimeste tervisele (sh
MTÜ Feministeerium ・Telliskivi 60a/3・Tallinn 10412 ・Eesti ・feministeerium.ee
suurendab suitsiidiriski).6 Tehnilise täpsustusena soovitame eemaldada
punktist sõna “püsiv”, kuivõrd RHK 11 järgi on transidentiteedi püsivus või
pikaajalisus „soolise ebakõla“ diagnoosis juba eeldatud.
4. Soo tunnustamise eelduseks ei saa olla psühhiaatri hinnang. Euroopa
Nõukogu Ministrite Komitee soovitus CM/Rec(2010)5, mille punkti 21 järgi
tuleb inimese soolist üleminekut igakülgselt õiguslikult tunnustada, eelkõige
tuleb võimaldada kiire, läbipaistva ja ligipääsetava menetluse abil inimese
nime ja sootähise muutmine dokumentides. Transinimeste
huvikaitseorganisatsioonid on täpsustanud, kuidas mõista soolise identiteedi
tunnustamise korra kiiruse, läbipaistvuse ja ligipääsetavuse nõuet.7 Nende
juhtnööride järgi peab tunnustamiskorra keskne põhimõte olema inimese
sooline enesemääramisõigus. See tähendab, et vaid inimene ise määrab
enda soolise identiteedi, kedagi ei peaks allutama meditsiinilisele või muule
ekspertiisile ega nõudma kolmandalt isikult tõendust tema soolise identiteedi
kohta.
5. Sooandmete muutmine peab olema ligipääsetav, kiire ja inimväärikust austav. Kaheaastane ooteaeg soolise ebakõla tuvastamisest sooandmete
muutmiseni (§ 4 lõige 2) on oma olemuselt nn “päris elu test” (ingl real-life
test), millest Euroopa Komisjon on soovitanud EL-i liikmesriikidel loobuda,
kuivõrd see on rahvusvaheliste inimõigusnormidega vastuolus. Siin tuleb
arvestada, et kui inimene alustab hormoonasendusravi, läbib tema keha
väliselt märgatavaid muutusi, mille tulemusel hakatakse teda tihtipeale
nägema vastavalt tema soolisele identiteedile. Kui inimese isikut tõendav
dokument ei vasta aga tema välimusele, hakkab ta kogema probleeme
asutustes, kus nõutakse dokumenti, sealjuures apteegis, poes ja pangas.
Lisaks raskendab välimuse ja dokumendi erinevus inimeste võimalusi
kandideerida tööle või kooli, mille tõttu võivad transinimesed olulisi samme
edasi lükata, süvendades omakorda vaesuse ja sotsiaalse isoleerituse riski.
7 Köhler, R., Ehrt, J. Legal Gender Recognition in Europe. Toolkit. 2nd revised version. Transgender Europe 2016. – https://tgeu.org/wp-content/uploads/2017/02/Toolkit16LR.pdf.
6 Vt nt: Tim C. van de Grift et al., “Waiting for transgender care and its effects on health and equality: a mixed-methods population study in the Netherlands,” eClinicalMedicine 73: article 102657 (2024): https://doi.org/10.1016/j.eclinm.2024.102657
MTÜ Feministeerium ・Telliskivi 60a/3・Tallinn 10412 ・Eesti ・feministeerium.ee
Sealjuures näitab TGEU uuring, et riikides, kus kehtib enesemääratlusel
põhinev sooandmete muutmise süsteem (EL-is 12 riiki, sealhulgas Soome
alates 2023. aastast), ei ole täheldatud, et see ohustaks naiste õigusi, soolist
võrdõiguslikkust, turvalisust või julgeolekut. Kokkuvõttes on ooteaja – eriti veel
kaheaastase ooteaja – näol tegu ebavajaliku ja ebaproportsionaalse
tingimusena, mis raskendab liigselt inimeste võimalusi elada teistega
võrdväärsetel alustel inimväärset elu.
Tehnilise täpsustusena, kui ooteaja eemaldamise või lühendamise nõuet ei
võeta arvesse, soovitame eemalda fraas „ravi alustamisest“, sest kuivõrd
määruse tekstis jääb ebamääraseks, mida „ravi“ all silmas peetakse.
Ebamäärasus teeb võimalikuks tõlgenduse, et hormoonasendusravi näol on
tegemist sooandmete muutmise kohustusliku eeltingimusena. Täpsem ja
selgem oleks kasutada fraasi „soolise ebakõla tuvastamisest“.
6. Soolist üleminekut toetav kirurgia peab olema Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelus. § 3 lõik 3 kirurgia lubamise kohta on praeguses
sõnastuses ebamäärane ja põhjendamata. Samasugune säte oli ka eelmises
määruses, kuid meie teada ei ole ei arstlik ekspertiisikomisjon ega Eestis
tegutsevad kirurgid seda rakendanud. Transinimeste kogemuste põhjal
teame, et kirurgid on otsuste tegemisel lähtunud kas inimese juriidilisest soost
(pärast soo tunnustamise protseduuri) või palunud eraldi vaimse tervise
spetsialisti tõendit. See tähendab, et see säte on tõenäoliselt ülemäärane.
Seda eriti olukorras, kus üleminekut toetav kirurgia ei ole praegu Tervisekassa
poolt rahastatud teenus, mille tõttu ei ole selge, miks ministeerium kirurgidele
ettekirjutusi teeb.
Pigem soovitame lisada üleminekut toetavad kirurgilised protseduurid
Tervisekassa tervishoiuteenuste loetellu ning täpsemalt läbi mõelda teenuse
kasutamise tingimused – kui see ei ole võimalik, soovitame sätte eemaldada.
Sealjuures oleks oluline arvestada, et transinimesed võivad soolise ülemineku
käigus soovida ja vajada erinevaid kirurgilisi protseduure (millest lähtudes on
MTÜ Feministeerium ・Telliskivi 60a/3・Tallinn 10412 ・Eesti ・feministeerium.ee
termin “soo kirurgiline korrigeerimine” ebamäärane), mille tõttu ei ole
ühetaolise ooteaja (ega muude tingimuste) nõudmine õigustatud. Fallo- ja
vaginoplastika puhul on üheaastase ooteaja nõue tänaseks aegunud.
Maailma Trans-Tervishoiu Ühingu (WPATH) ravistandardite 8. versioon
(SOC–8) soovitab väliste suguelundite rekonstrueerimise operatsiooniga
üldjuhtudel oodata 6 kuud raviteekonna alustamisest (soovitus 13.6.). Muud
tüüpi kirurgiliste protseduuride (nt mastektoomia) puhul WPATH ei soovita
üldjuhtudel kindlaksmääratud ooteaegade rakendamist. Tehniliste
tähelepanekutena soovitame (1) eemalda termin “sotsiaalne adaptsioon“, sest
selle tähendus on ebamäärane ning selle kontroll suurendaks ministeeriumi
halduskoormust ning piiraks nii tervishoiuteenuse osutaja kui patsiendi
autonoomsust, ning (2) asendada termin „soo kirurgiline korrigeerimine“
kaasaegsema ja kaasavama terminiga „soolist üleminekut toetav kirurgia“.
7. Määruses peaks sisalduma regulatsioon, kuidas vaidlustada arstliku ekspertiisikomisjoni otsust. Arstlik ekspertiisikomisjon on praeguse
määruse eelnõu redaktsiooni järgi avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud
kogu, mille menetluse käigus võidakse riivata inimese põhiõigusi ning mille
otsus on haldusakt. Seega peaks haldusmenetluse seaduse järgi olema
inimestel, kelle suhtes tehakse otsuseid, olla võimalus neid otsuseid ka
vaidlustada. Praegu ei ole selge, kuhu saab inimene oma õiguste kaitseks ja
komisjoni otsuse vaidlustamiseks pöörduda.
Leiame Eesti Transinimeste Ühinguna, et määruse eelnõu “Soolise ebakõla kohta
otsuse tegemise tingimused ja kord” vajab olulisi muudatusi, et see oleks kooskõlas
Eesti põhiseaduse, rahvusvaheliste inimõiguste standardite ning kaasaegse
meditsiinilise teadmise ja praktikaga. Eelnõus sisalduvad nõuded, nagu kohustuslik
psühhiaatriline ekspertiis, pikaajalised ooteajad ning meditsiiniliste protseduuride
eeltingimused, piiravad ebaproportsionaalselt transinimeste õigusi ja takistavad
ligipääsu elutähtsatele tervishoiuteenustele.
Soovitame määrust muuta nii, et see tagaks transinimestele kiire, läbipaistva ja
väärika ligipääsu juriidilise soo tunnustamise ja tervishoiuteenuste kasutamise
protsessidele.
MTÜ Feministeerium ・Telliskivi 60a/3・Tallinn 10412 ・Eesti ・feministeerium.ee
Kutsume Sotsiaalministeeriumi üles tegema määrusesse vajalikud muudatused
koostöös kogukonna esindajatega, et edendada võrdset kohtlemist ning tagada
transinimestele turvaline ja toetav elukeskkond Eestis.”
Lugupidamisega
Greta Roosaar
Feministeeriumi huvikaitsespetsialist
MTÜ Feministeerium ・Telliskivi 60a/3・Tallinn 10412 ・Eesti ・feministeerium.ee