Seisukoha edastamine

E-kiri.eml

Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.

Tere

MTÜ Feministeerium tänab võimaluse eest avaldada oma seisukoht määruse eelnõu “Soolise ebakõla kohta otsuse tegemise tingimused ja kord” kohta.

Seisukoht PDF failina manuses.

Lugupidamisega

Nele Laos

juhatuse liige

MTÜ Feministeerium

---------- Forwarded message ---------
From: Heli Paluste - SOM <[email protected]>
Date: Mon, Jun 16, 2025 at 10:46 AM
Subject: soolise ebakõla kohta otsuse tegemise tingimused ja kord
To: Aili Kala <[email protected]>, [email protected] <[email protected]>

Tere

Annan teada, et tänasest on eelnõude avalikus kooskõlastamise portaalis EIS avaldatud kooskõlastamiseks ministri määrus „Soolise ebakõla kohta otsuse tegemise tingimused ja kord“.

Soolise ebakõla kohta otsuse tegemise tingimused ja kord – EIS

Määrus jõustub koos „Rahvatervishoiu seaduse“ Rahvatervishoiu seadus–Riigi Teataja ja samas eelnõud kaasnenud teiste seaduste muudatuste jõustumisega seotud muude rakendusaktidega.

Määruses on võrreldes seni kehtinuga ( Soovahetuse arstlike toimingute ühtsed nõuded–Riigi Teataja) tehtud väheselt muudatusi lähtuvalt kokkulepetest eelviidatud seaduse Riigikogu menetluse ajal, mil enamus parlamendisaadikuid olid seisukohal, et senise protsessi põhimõtteid ei peaks muutma.

Välja on jäetud siiski ministri käskkirja nõue ning uuendatud on terminoloogiat. Ka geneetilise uuringu nõuet määruse tekstis ei ole enam.

Mõistan, et huvigrupi jaoks on parim lahendus soo tunnustamine ning meditsiinilise ja juriidilise protsessi lahutamine, kuid kahjuks ei ole selleks praegu ühiskondlikku kokkulepet.

01.09.2025 jõustuv seadus kohustab ministrit ekspertkomisjoni moodustama ja selle töö põhimõtted määrusega kehtestama.

Ootame tagasisidet [email protected] ja ettepanekuid hiljemalt 3. juuliks.

Vajadusel saan kirjalikult või telefonis anda lisaselgitusi. Mobiil 5160802.

Lugupidamisega

Heli Paluste
tervishoiuvõrgu ekspert
[email protected]

Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1
10122 Tallinn
www.sm.ee

MTÜ Feministeeriumi seisukoht määruse “Soolise ebakõla kohta otsuse tegemise tingimused ja kord” eelnõule.pdf

Karmen Joller 27.06.2025

Sotsiaalminister

Seisukoht määruse eelnõu “Soolise ebakõla kohta otsuse tegemise tingimused ja kord” kohta Täname võimaluse eest avaldada oma seisukoht. Toetame transinimeste õiguste

eest seisva organisatsiooni Eesti Transinimeste Ühingu (ETÜ) 27.07.2025 esitatud

seisukohta, mis on järgmine:

“Tervitame Sotsiaalministeeriumi algatust kaasajastada praegu kehtivat aegunud ja

inimõigustega vastuolus olevat määrust aastast 1999. Küll aga leiame, et mitmed

sätted vajavad täiendavat selgitamist, täpsustamist ning muutmist, et vältida vastuolu

kehtiva õigusega.

Transinimeste õiguste eest seisva organisatsioonina toetame transinimeste

enesemääratlusel ning tahteavaldusel põhinevale soo tunnustamise süsteemile

üleminekut. Seda lähenemist toetab ka Euroopa Inimõiguste Kohus1, kes on

nüüdseks jõudnud seisukohale, et inimese sooline identiteet kuulub eraelu kaitse

hulka ning õigus end sooliselt määratleda on enesemääramisvabaduse eeldus. Ka

Euroopa Komisjon soovitab EL-i liikmesriikidel minna üle tahteavaldusel põhinevale

soo tunnustamise süsteemile, sh loobuda meditsiinilistest ja psühhiaatrilistest

eeltingimustest.2

Samuti leiame, et transinimeste juurdepääs soolist üleminekut toetavatele

tervishoiuteenustele peab olema vaba, st ilma lisatakistusteta. Ka Euroopa Nõukogu

2 op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/7341d588-ddd8-11ea-adf7-01aa75ed71a1/language-en

1 https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=296550&pageIndex=0&doclang=EN&mod e=req&dir=&occ=first&part=1&cid=8037517

inimõiguste volinik3 on rõhutanud, et RHK-11 rakendamisel riiklikul tasandil, on

ülimalt oluline tagada, et trans- ja intersoolisi inimesi ei häbimärgistataks ega

diskrimineeritaks meditsiinisektoris, ning et nende õigus kvaliteetsele

tervishoiuteenustele oleks tagatud.

Oleme teadlikud, et, ministeeriumil ei ole plaanis hetkel muuta soo tunnustamise

aluseid perekonnaseisutoimingute seaduses vaid ainult määruses ning sellest

hetkeolukorrast lähtudes teeme järgmised märkused ja ettepanekud.

1. Määruse eelnõu on praegusel kujul vastuolus inimõiguste üldpõhimõtetega, Eesti kehtiva õigusega ja diskrimineerib transinimesi nende soolise identiteedi tõttu. Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 56 lõike 1

punkti 12 alusel, mille järgi kehtestab valdkonna eest vastutav minister

“perekonnaseisutoimingute seaduse § 491 lõikes 1 nimetatud otsuse tegemise

tingimused ja korra, mille kohaselt lähtub valdkonna eest vastutava ministri

moodustatud arstlik ekspertiisikomisjon otsuse tegemisel soolise ebakõla

püsivusest ja tervishoiuteenuse osutajate hinnangust”. Teisisõnu räägib

perekonnaseisutoimingute seadus soo tunnustamise korrast ehk juriidilise soo

muutmisest. Ei viidatud seaduse sättes ega üheski teises Eesti seaduses ei

ole alust, mille järgi võib arstlik ekspertiisikomisjon anda Eesti elanikule luba

või keelata juurdepääsu tema soovitud tervishoiuteenusele (määruse eelnõu §

3 lg-d 2 ja 3). Vastupidi, põhiseaduse § 28 järgi on igaühel õigus tervise

kaitsele. Võlaõigusseaduse 41. ptk järgi osutatakse tervishoiuteenust lepingu

alusel, mille võrdseteks võlaõiguslikeks poolteks on tervishoiuteenuse osutaja

ja patsient (VÕS § 758). Nii kehtiv sotsiaalministri määrus “Soovahetuse

arstlike toimingute ühtsed nõuded” kui ka määruse eelnõu sisaldavad

iganenud seisukohta, et riik peab kontrollima ühte väikest vähemusgruppi.

Ühelgi teisel juhul ei ole näiteks hormoonravile juurdepääs seotud riigi poolt

antavast loast. Me ei kujutaks ette, et riik sooviks näiteks menopausi

3 https://www.coe.int/en/web/commissioner/-/icd11-is-a-stride-toward-depathologisation-of-trans-people-but- more-is-needed

MTÜ Feministeerium ・Telliskivi 60a/3・Tallinn 10412 ・Eesti ・feministeerium.ee

sümptomite all kannatavale inimesele või rasestumisvastaseid vahendeid

soovijale määrata nõude läbida arstlik ekspertiis ja lisaks veel psühhiaatriline

hinnang, et tõesti veenduda, et inimesel on vaja hormoonravi.

Tervishoiuteenusele juurdepääs on vaba ja ravile juurdepääs toimub kõigi

teiste inimeste puhul tänu arsti ja patsiendi suhtluse tulemusel ühiselt

tehtavale otsusele. Transinimeste puhul on aga just selline diskrimineeriv

nõue kehtestatud ning määruse eelnõu plaanib diskrimineeriva klausli jätta

kehtivasse õigusesse.

Eeldus, et soolise ebakõla diagnoosimiseks on vajalik psühhiaatri hinnang

pärineb RHK 10-st, sellist nõuet ei esine RHK 11-s, mille kehtestamise

ettevalmistamine on Eestis käimas. Mõttekoda Praxis ja Eesti LGBT Ühing on

leidnud, et transinimestele soolist üleminekut toetava tervishoiuteenuse

pakkumine ei tohi olla sõltuv sellest, kas inimene on valmis riiklikult

pealesurutud kohustusliku psühhiaatrilise ekspertiisiga. Kohustuslik

psühhiaatriline ekspertiis psühhopatologiseerib transinimesi ning riivab

transinimeste õigust eraelu kaitsele. Samuti riivab transinimeste õigust eraelu

kaitsele nõue saada üleminekut toetavate tervishoiuteenuste kasutamiseks

luba arstlikult ekspertiisikomisjonilt. Tegemist on ressursikulukate ja järjekordi

pikendavate toimingutega. Kohtumine psühhiaatri ja/või arstliku komisjoniga

peaks olema vabatahtlik.4

2. Ükski meditsiiniline protseduur ei saa olla transinimestele kohustuslik. Soovitame täpsustada, et ükski meditsiiniline protseduur (sh

hormoonasendusravi) ei ole kohustusliku iseloomuga. Ainult kirurgiliste

protseduuride väljatoomine määruse eelnõu § 3 lõikes 4 võib vihjata, et muud

meditsiinilised protseduurid (eriti hormoonasendusravi) on kohustuslikud.

Euroopa Inimõiguste kohus on oma 2017. aasta otsuses leidnud, et riigi

esitatud nõue tõendada soo tunnustamise eeldusena, et inimesed on läbi

teinud „steriliseeriva operatsiooni või meditsiinilise protseduuri, mille väga

tõenäoline tagajärg on viljatus, on vastuolus riigi positiivse kohustusega

austada […] eraelu”.5 Seega ei tohi riigid nõuda inimeselt, kes taotleb oma

5 EIK, 79885/12, 52471/13 ja 52596/13, A. P., Garçon ja Nicot vs. Prantsusmaa, p 135.

4 Mõttekoda Praxis, Poliitikasoovitused 2022: https://www.praxis.ee/uploads/2022/08/Poliitikasoovitused.pdf.

MTÜ Feministeerium ・Telliskivi 60a/3・Tallinn 10412 ・Eesti ・feministeerium.ee

soolise identiteedi tunnustamist, meditsiinilise protseduuri või ravi, sealhulgas

hormoonasendusravi läbitegemist, mille tagajärg on tõenäoliselt ajutine või

püsiv viljakuse vähenemine.

3. Soolise ebakõla tuvastamise tingimused on aegunud ja vastuolus rahvusvahelise meditsiinilise praktika ja teadmisega ning inimõigusnormidega. Kuigi määruse seletuskirjas öeldakse, et määruse

sõnastus ja terminoloogia on ajakohastatud, järgides rahvusvahelise haiguste

ja terviseseisundite klassifikatsiooni 11. versiooni (RHK 11), siis sisuliselt

järgib määrus RHK 10-s täpsustatud tingimusi. Kaheaastane soolise ebakõla

anamneesis esinemise nõue (§ 3 lõike 1 punkt 1) pärineb RHK 10-st, mille

kasutamisest Eesti on lähiaastatel loobumas. RHK 11 ei kirjuta

tervishoiutöötajale ette kindlat ajalist perioodi, mille vältel sooline ebakõla

peab olema esinenud, et soolist ebakõla diagnoosida – kaheaastane

esinemise nõue puudutab RHK 11-s ainult kitsamalt eelpuberteediealisi lapsi

(mitte puberteediealisi noori ega täiskasvanuid).

Maailma Trans-Tervishoiu Ühingu (WPATH) ravistandardite 8. versioon (SOC

8) ei anna ka kindlat ajalist perioodi, mille kaudu „püsivust“ hinnata (vt lk

S35–S36), kuid rõhutab, et inimese sooline identiteet võib olla püsiv ka

olukorras, kus inimene ei ole seda teistega jaganud. Ameerika Psühhiaatrite

Assotsiatsiooni kehtiv vaimsete häirete diagnostiline ja statistiline juhend

(DSM 5) kirjutab analoogse diagnoosi, „soolise düsfooria“ diagnoosimiseks

ette, et ebakõla tunnetatud ja sünnil määratud soo vahel peab olema

esinenud kuus kuud. Soovitame esiteks soolise ebakõla esinemise ajalist

nõuet tunduvalt lühendada (näiteks kuuele kuule) ning teiseks täpsustada,

mida “anamneesis esinemise” tähendab, kuivõrd praegu ei ole selget

regulatsiooni, mille alusel soolise identiteedi püsivust hinnatakse. Meie

soovitus on lähtuda inimese eneseütlusest. Rahvusvahelised uuringud

näitavad, et pikkadel ooteaegadel ja keerulisel ligipääsul eluks vajalikele

meditsiinilistele teenustele on negatiivne mõju transinimeste tervisele (sh

MTÜ Feministeerium ・Telliskivi 60a/3・Tallinn 10412 ・Eesti ・feministeerium.ee

suurendab suitsiidiriski).6 Tehnilise täpsustusena soovitame eemaldada

punktist sõna “püsiv”, kuivõrd RHK 11 järgi on transidentiteedi püsivus või

pikaajalisus „soolise ebakõla“ diagnoosis juba eeldatud.

4. Soo tunnustamise eelduseks ei saa olla psühhiaatri hinnang. Euroopa

Nõukogu Ministrite Komitee soovitus CM/Rec(2010)5, mille punkti 21 järgi

tuleb inimese soolist üleminekut igakülgselt õiguslikult tunnustada, eelkõige

tuleb võimaldada kiire, läbipaistva ja ligipääsetava menetluse abil inimese

nime ja sootähise muutmine dokumentides. Transinimeste

huvikaitseorganisatsioonid on täpsustanud, kuidas mõista soolise identiteedi

tunnustamise korra kiiruse, läbipaistvuse ja ligipääsetavuse nõuet.7 Nende

juhtnööride järgi peab tunnustamiskorra keskne põhimõte olema inimese

sooline enesemääramisõigus. See tähendab, et vaid inimene ise määrab

enda soolise identiteedi, kedagi ei peaks allutama meditsiinilisele või muule

ekspertiisile ega nõudma kolmandalt isikult tõendust tema soolise identiteedi

kohta.

5. Sooandmete muutmine peab olema ligipääsetav, kiire ja inimväärikust austav. Kaheaastane ooteaeg soolise ebakõla tuvastamisest sooandmete

muutmiseni (§ 4 lõige 2) on oma olemuselt nn “päris elu test” (ingl real-life

test), millest Euroopa Komisjon on soovitanud EL-i liikmesriikidel loobuda,

kuivõrd see on rahvusvaheliste inimõigusnormidega vastuolus. Siin tuleb

arvestada, et kui inimene alustab hormoonasendusravi, läbib tema keha

väliselt märgatavaid muutusi, mille tulemusel hakatakse teda tihtipeale

nägema vastavalt tema soolisele identiteedile. Kui inimese isikut tõendav

dokument ei vasta aga tema välimusele, hakkab ta kogema probleeme

asutustes, kus nõutakse dokumenti, sealjuures apteegis, poes ja pangas.

Lisaks raskendab välimuse ja dokumendi erinevus inimeste võimalusi

kandideerida tööle või kooli, mille tõttu võivad transinimesed olulisi samme

edasi lükata, süvendades omakorda vaesuse ja sotsiaalse isoleerituse riski.

7 Köhler, R., Ehrt, J. Legal Gender Recognition in Europe. Toolkit. 2nd revised version. Transgender Europe 2016. – https://tgeu.org/wp-content/uploads/2017/02/Toolkit16LR.pdf.

6 Vt nt: Tim C. van de Grift et al., “Waiting for transgender care and its effects on health and equality: a mixed-methods population study in the Netherlands,” eClinicalMedicine 73: article 102657 (2024): https://doi.org/10.1016/j.eclinm.2024.102657

MTÜ Feministeerium ・Telliskivi 60a/3・Tallinn 10412 ・Eesti ・feministeerium.ee

Sealjuures näitab TGEU uuring, et riikides, kus kehtib enesemääratlusel

põhinev sooandmete muutmise süsteem (EL-is 12 riiki, sealhulgas Soome

alates 2023. aastast), ei ole täheldatud, et see ohustaks naiste õigusi, soolist

võrdõiguslikkust, turvalisust või julgeolekut. Kokkuvõttes on ooteaja – eriti veel

kaheaastase ooteaja – näol tegu ebavajaliku ja ebaproportsionaalse

tingimusena, mis raskendab liigselt inimeste võimalusi elada teistega

võrdväärsetel alustel inimväärset elu.

Tehnilise täpsustusena, kui ooteaja eemaldamise või lühendamise nõuet ei

võeta arvesse, soovitame eemalda fraas „ravi alustamisest“, sest kuivõrd

määruse tekstis jääb ebamääraseks, mida „ravi“ all silmas peetakse.

Ebamäärasus teeb võimalikuks tõlgenduse, et hormoonasendusravi näol on

tegemist sooandmete muutmise kohustusliku eeltingimusena. Täpsem ja

selgem oleks kasutada fraasi „soolise ebakõla tuvastamisest“.

6. Soolist üleminekut toetav kirurgia peab olema Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelus. § 3 lõik 3 kirurgia lubamise kohta on praeguses

sõnastuses ebamäärane ja põhjendamata. Samasugune säte oli ka eelmises

määruses, kuid meie teada ei ole ei arstlik ekspertiisikomisjon ega Eestis

tegutsevad kirurgid seda rakendanud. Transinimeste kogemuste põhjal

teame, et kirurgid on otsuste tegemisel lähtunud kas inimese juriidilisest soost

(pärast soo tunnustamise protseduuri) või palunud eraldi vaimse tervise

spetsialisti tõendit. See tähendab, et see säte on tõenäoliselt ülemäärane.

Seda eriti olukorras, kus üleminekut toetav kirurgia ei ole praegu Tervisekassa

poolt rahastatud teenus, mille tõttu ei ole selge, miks ministeerium kirurgidele

ettekirjutusi teeb.

Pigem soovitame lisada üleminekut toetavad kirurgilised protseduurid

Tervisekassa tervishoiuteenuste loetellu ning täpsemalt läbi mõelda teenuse

kasutamise tingimused – kui see ei ole võimalik, soovitame sätte eemaldada.

Sealjuures oleks oluline arvestada, et transinimesed võivad soolise ülemineku

käigus soovida ja vajada erinevaid kirurgilisi protseduure (millest lähtudes on

MTÜ Feministeerium ・Telliskivi 60a/3・Tallinn 10412 ・Eesti ・feministeerium.ee

termin “soo kirurgiline korrigeerimine” ebamäärane), mille tõttu ei ole

ühetaolise ooteaja (ega muude tingimuste) nõudmine õigustatud. Fallo- ja

vaginoplastika puhul on üheaastase ooteaja nõue tänaseks aegunud.

Maailma Trans-Tervishoiu Ühingu (WPATH) ravistandardite 8. versioon

(SOC–8) soovitab väliste suguelundite rekonstrueerimise operatsiooniga

üldjuhtudel oodata 6 kuud raviteekonna alustamisest (soovitus 13.6.). Muud

tüüpi kirurgiliste protseduuride (nt mastektoomia) puhul WPATH ei soovita

üldjuhtudel kindlaksmääratud ooteaegade rakendamist. Tehniliste

tähelepanekutena soovitame (1) eemalda termin “sotsiaalne adaptsioon“, sest

selle tähendus on ebamäärane ning selle kontroll suurendaks ministeeriumi

halduskoormust ning piiraks nii tervishoiuteenuse osutaja kui patsiendi

autonoomsust, ning (2) asendada termin „soo kirurgiline korrigeerimine“

kaasaegsema ja kaasavama terminiga „soolist üleminekut toetav kirurgia“.

7. Määruses peaks sisalduma regulatsioon, kuidas vaidlustada arstliku ekspertiisikomisjoni otsust. Arstlik ekspertiisikomisjon on praeguse

määruse eelnõu redaktsiooni järgi avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud

kogu, mille menetluse käigus võidakse riivata inimese põhiõigusi ning mille

otsus on haldusakt. Seega peaks haldusmenetluse seaduse järgi olema

inimestel, kelle suhtes tehakse otsuseid, olla võimalus neid otsuseid ka

vaidlustada. Praegu ei ole selge, kuhu saab inimene oma õiguste kaitseks ja

komisjoni otsuse vaidlustamiseks pöörduda.

Leiame Eesti Transinimeste Ühinguna, et määruse eelnõu “Soolise ebakõla kohta

otsuse tegemise tingimused ja kord” vajab olulisi muudatusi, et see oleks kooskõlas

Eesti põhiseaduse, rahvusvaheliste inimõiguste standardite ning kaasaegse

meditsiinilise teadmise ja praktikaga. Eelnõus sisalduvad nõuded, nagu kohustuslik

psühhiaatriline ekspertiis, pikaajalised ooteajad ning meditsiiniliste protseduuride

eeltingimused, piiravad ebaproportsionaalselt transinimeste õigusi ja takistavad

ligipääsu elutähtsatele tervishoiuteenustele.

Soovitame määrust muuta nii, et see tagaks transinimestele kiire, läbipaistva ja

väärika ligipääsu juriidilise soo tunnustamise ja tervishoiuteenuste kasutamise

protsessidele.

MTÜ Feministeerium ・Telliskivi 60a/3・Tallinn 10412 ・Eesti ・feministeerium.ee

Kutsume Sotsiaalministeeriumi üles tegema määrusesse vajalikud muudatused

koostöös kogukonna esindajatega, et edendada võrdset kohtlemist ning tagada

transinimestele turvaline ja toetav elukeskkond Eestis.”

Lugupidamisega

Greta Roosaar

Feministeeriumi huvikaitsespetsialist