Arvamuse edastamine

Lugupeetud minister

Kuigi SA Mõttekoda Praxis ei ole määruse eelnõu ametlik kaasatud osapool, soovime esitada omapoolse sisulise tagasiside.
Tuginedes viimaste aastate jooksul läbiviidud uuringutele ja juhendmaterjalidele transinimeste ja LGBTQI+ inimeste tervise ning õiguste teemal, soovime aidata kaasa inimväärse, tõenduspõhise ja kaasava poliitika kujundamisele.

Tervitame eelnõu ajakohastusi, mis viivad senise regulatsiooni kooskõlla RHK-11 ja rahvusvaheliste põhimõtetega. Samas toome esile kitsaskohad, mille lahendamine aitaks määrust paremini sobitada transinimeste tegelike vajadustega.

Kõik alltoodud uuringud toovad esile transinimeste kõrgendatud vaimse tervise haavatavuse. Pikad protsessid, keerukas asjaajamine ja mitmetasandiline hindamine võivad suurendada stressi ja tõrjutuse tunnet.
Arstliku ekspertiisikomisjoni läbimine võib kujuneda täiendavaks psühholoogiliseks koormuseks ning selle vastuse ootamine mõjutada igapäevaelu, tööl ja koolis osalemise võimalusi.

Positiivsed arengud:

• Viidatakse RHK-11 uuele mittepatologiseerivale terminile “sooline ebakõla” (HA60).

• Minister ei kinnita enam arstlikke otsuseid, mis tugevdab ühelt poolt arstide professionaalset autonoomiat ja teisalt vähendab ka transinimeste põhjendamatut allutamist poliitilisele otsustustasandile.

Peamised ettepanekud

1. Psühhiaatri hinnang peaks olema vabatahtlik ja toetav
   §3 lg 1 p 2 kehtestab kohustusliku psühhiaatrilise hinnangu, mis võib kaasa tuua transinimeste identiteedi käsitlemise meditsiinilise kõrvalekaldena ning põhjustada põhjendamatut sekkumist isiku eraellu. Selline lähenemine võib tugevdada stigmat, mille kohaselt sooline ebakõla vajab psüühilist diagnoosi või ravi. Soovitame hinnangu muuta vabatahtlikuks ning suunata selle eesmärk toetavale, mitte välistavale rollile.

Võimalik sõnastus: „vabatahtlik psühhiaatri hinnang, mis kinnitab isiku võimet teha teadlik ja püsiv otsus oma sooidentiteedi osas.“

2. Komisjoni liikmete pädevus – koolitusvajadus
   Soovitame määruses viidata valmisolekule ja vajadusele pakkuda arstliku ekspertiisikomisjoni liikmetele täiendkoolitust või juhendmaterjale (nt Praxis „Juhendmaterjal tervishoiutöötajatele“), mis aitavad mõista transinimeste vajadusi ning kujundada kultuurilist ja kliinilist kompetentsust.

3. Termin „sotsiaalne adaptatsioon“ – täpsustada või vältida
   §3 lg 3 ja §5 kasutavad termineid „sotsiaalne adaptatsioon“ ja „desadaptsioon“, mille tähendus on ebaselge ja võib võimaldada subjektiivseid tõlgendusi. Soovitame täpsustada, kelle poolt ja mille alusel hinnatakse kohanemist ning kaaluda vajadusel mõistete asendamist.

4. Anamneesi kestus ja ravi pikkus – vältida jäiku ajapiiranguid
   §3 lg 1 p 1 ja §4 lg 2 seovad otsustamise vähemalt kahe aasta pikkuse anamneesi või ravi kestusega. See seab juriidilise sooandmete muutmise sõltuvusse meditsiinilise protsessi pikkusest ega toeta enesemääramise põhimõtet. Soovitame loobuda ajapõhistest piirangutest ja käsitleda juriidilist ning meditsiinilist protsessi iseseisvalt.

Kokkuvõte

Toetame eelnõu üldist suunda, kuid rõhutame vajadust tagada kiire, paindlik ja inimõigustest lähtuv menetlus, vältida soolise identiteedi liigset diagnoosipõhist käsitlemist ning tugevdada transinimeste enesemääramisõigust ning tagada ekspertide pädevus ja toetav suhtumine.

Oleme meeleldi valmis põhjalikumalt vastama tekkinud küsimustele ja panustama määruse täiendamisse.

Kasutatud uuringud ja lisamaterjalid:

1. Tervishoiutöötajate ja tudengite hoiakud (2022)

2. Juhendmaterjal tervishoiutöötajatele (2024) ja Taskuteatmik  LGBTQI+ inimestele (2024)

3. Poliitikasoovitused (2024)

4. LGBTQI+ noorte vaimse tervise abi ja toe otsimise kogemused, PAR uuring (2025)

Lugupidamisega

Eveliis Padar
Soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste analüütik  | Mõttekoda Praxis

5342 3747