Tallinna Vangla_kontrollkäigu kokkuvõte

Tallinna Vangla

[email protected]

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected]

SA Lääne-Tallinna Keskhaigla

[email protected]

Teie nr

Meie 27.06.2025 nr 7-7/241931/2504743

Kontrollkäik Tallinna Vanglasse

Austatud vangla direktor, justiits- ja digiminister ning SA Lääne-Tallinna Keskhaigla juhatuse

esimees

Õiguskantsleri üks ülesandeid on regulaarselt kontrollida kinnipidamiskohtade tegevust ja

kinnipidamistingimusi (õiguskantsleri seaduse § 1 lg 7, § 27; piinamise ning muu julma,

ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastase konventsiooni

fakultatiivse protokolli artikkel 3). Selleks korraldab õiguskantsler kontrollkäike, mida tehakse

asutusega kokkulepitud ajal, aga ka ette teatamata.

Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid Tallinna Vanglat 11.–13.12.2024, andes sellest vanglale ette

teada. Tänan vanglat ja SA Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) korrektsioonilise meditsiini

osakonna (KMO) töötajaid hea koostöö, sujuva asjaajamise ja asjatundlike selgituste eest, mida

vanglateenistujad ja haigla töötajad andsid nii kontrollkäigu ajal kui ka selle järel.

Kontrollkäigul pöörati rohkem tähelepanu üksikvangistuses viibivate inimeste, eakamate ning

välismaalaste olukorrale, kokkusaamiste korraldusele ja tervishoiuteenuste kättesaadavusele.

Õiguskantsleri nõunikud vestlesid kinnipeetavate ja vahistatutega, suhtlesid vangla ametnike ja

haigla KMO töötajatega, vaatlesid vangla toiminguid ning tegid vangla territooriumil ja ruumides

ringkäigu. Valikuliselt tutvuti ka dokumentidega. Õiguskantsleri nõunikega oli kontrollkäigul

kaasas tervishoiuekspert. Viimati kontrollis õiguskantsler Tallinna Vanglat 2022. aastal.

Väärib kiitust, et Tallinna Vangla on teinud märkimisväärseid pingutusi kokkusaamiste korralduse

parandamiseks. Oote- ja kokkusaamisruumid on tehtud lastesõbralikumaks ja mugavamaks.

Lisaks juba varem kasutuses olnud kahele toale on vangla sisustanud veel kaks kokkusaamisruumi,

kus lähedased saavad kohtuda lühiajaliselt, ilma et neid üksteisest klaasvaheseinaga eraldataks.

2

Muudetud on kokkusaamistele tulevate laste ja lähedaste läbiotsimise korda. Ametnikud suhtlevad

kinnipeetavaid ja vahistatuid külastavate lähedastega vahetult ja empaatiliselt, andes külastajatele

vajadusel selgitusi ka võõrkeeles. Kinnipeetavad hindasid kõrgelt võimalust kohtuda pere ja

lastega vabamas ja mängulisemas keskkonnas vangla korraldatud perepäevadel.

Vanglaametnikud kasutavad oma töös varasemast märgatavalt enam dünaamilise julgeoleku

elemente. Valvurid püüavad aina rohkem viibida eluosakondades, et hoolealuseid paremini

tundma õppida ja nendega head kontakti saada. Vangla kodukorra põhireeglid on kokkuvõtvalt

sõnastatud ning pandud välja osakondade infotahvlile.

Vangla on märgatavalt muutnud kartserikaristuse määramise ning eraldatud lukustatud kambri ja

vastuvõturežiimi kohaldamise tava. Vastuvõtuosakonnas ei hoita enam inimesi mitmeid kuid,

nagu varem võis juhtuda. Ka kartserikaristuste pikkust on vähendatud. Eraldatud lukustatud

kambri kohaldamise põhjuseid hinnatakse nüüd regulaarselt. Ametnikud on öelnud, et nende

tavade muutmine ei ole toonud kaasa märkimisväärselt rohkem rikkumisi ega suurendanud ohtu

vangla julgeolekule. Vangla edastatud andmete põhjal on hea meel tõdeda, et vahetut sundi

kasutatakse väga harva.

Vangla on leidnud võimalusi, kuidas inimesed saaksid rohkem viibida vabas õhus maapealsetel

õuealadel (lisaks jalutamisele, mis toimub katusel paiknevates jalutusboksides). Osakondade

ühisruumidesse on muretsetud mugavamat mööblit (nt diivaneid) ning täiendatud on spordi- ja

vabaajaveetmise tarvikute valikut. Kinnipeetavad ja vahistatud pidasid oluliseks, et toidu

soojendamiseks saavad nad nüüd kasutada eluosakonda hangitud mikrolaineahju ja veekeetjat.

Osakondadesse on muretsetud rohkem telefoniaparaate – nii saavad kõik soovijad perele ja

lähedastele piisavalt sageli helistada. Need muudatused on meeltmööda nii vanglas viibivatele

inimestele kui ka ametnikele, sest võimaldavad luua pingevabama õhkkonna.

Vangla püüab mitmekesistada huvitegevust ja ka vaimset tervist toetavaid tegevusi: inimestele on

pakutud näiteks joogatunde, tähelepanu- ja meelerahuharjutuste töötubasid. Kinnipeetavad ja

vahistatud tunnevad nende vastu suurt huvi.

Vahistatute kinnipidamistingimuste muutumisega (kõik vahistatud ei viibi enam 23 tundi päevas

lukustatud kambris) on oluliselt paranenud nende võimalused suhelda, helistada perele ja lastele,

saada infot ajalehtede ja televisiooni kaudu. Ka vanglateenistujad tõdesid, et paljude vahistatute

kinnipidamistingimused on muutunud palju inimlikumaks.

Kõikidesse üksustesse on hangitud AED elustamisseadmed (automated external defibrillator)

ning valvureid on õpetatud neid kasutama.

Meditsiinilise abi kättesaadavust on püütud parandada pereõdede töökorralduse muutmisega, nüüd

käivad pereõed vangla üksustes iga päev. See on kiiduväärt lahendus, sest nii saavad kinnipeetavad

ja vahistatud tervishoiutöötajaga vahetult suhelda (mitte valvuri ega inspektor-kontaktisiku kaudu)

ja enda muredele kiiremini lahenduse.

Siiski on Tallinna Vanglas jätkuvalt puudusi, mis ei toeta inimeste ühiskonnaellu naasmist ja mis

loovad soodsa olukorra nende väärkohtlemiseks.

Üksikvangistuses viibijatele ei ole tagatud võimalust vähemalt kaks tundi päevas tähenduslikult

suhelda ning tervishoiutöötajad ei hinda iga päev nende inimeste terviseseisundit. Erilist

tähelepanu vajavad vahistatud, kellele prokurör või kohus on määranud lisapiirangud ja kes

3

seetõttu viibivad täielikus isolatsioonis (nad ei tohi suhelda teiste vahistatutega ega väljaspool

vanglat olevate inimestega).

Kartseri- ja eraldatud lukustatud kambrite akende ees on tihe metallvõrestik, mis takistab

päevavalguse sissepääsu. Selline võrestik tuleb akende eest eemaldada ning tagada turvalisus muul

viisil (nt kasutada löögikindlat klaasi). Kartserikambrite pesuruume tuleks muuta, neis ei olnud

kutsunginuppu, pinki ega kohta asjade hoidmiseks.

Psüühikahäiretega ja muul moel haavatavatele, ennast vigastavatele või suitsiidse käitumisega

inimestele tuleb luua sobivad tingimused. Tuleks kaaluda, kas on võimalik luua nende inimeste

jaoks nn vaimse tervise osakond, mille keskkond ja meeskond vastaksid nende vajadustele ning

kus neile pakutaks tegutsemis- ja suhtlemisvõimalusi. Praegu paigutab vangla sellises olukorras

inimesed lukustatud kambritesse, millega kaasneb oht, et inimese vaimse tervise probleemid

pigem süvenevad.

Vangla peaks otsima võimalusi, kuidas muuta ka katusel paiknevad jalutusboksid meeldivamaks

ja visuaalselt köitvamaks. Nagu jalutusboksides peab ka maapealsetel õuealadel olema koht

puhkamiseks ning varikatus, mis kaitseks sademete eest. Ka lukustatud kambrites viibivatel

kinnipeetavatel ja vahistatutel võiks kasvõi aeg-ajalt lubada jalutada maapealsetel õuealadel, kus

saab vaadata kaugusesse ja kogeda värskes õhus viibimise eeliseid (nt tajuda loodust).

Üle tuleks vaadata pere ja lastega kokkusaamiste ajad, et ka ühissõidukiga saabuvad lähedased

jõuaksid kokkusaamisele parajaks ajaks ega peaks pikalt ootama. Pikalt oodata on ebamugav

ennekõike lastega peredel.

Pikaajalisele kokkusaamisele kehtestatud tasu ei soodusta kokkusaamisi, vaid teeb kokkusaamise

õigusest privileegi, mida kehvemal järjel pered endale lubada ei saa või saavad seda teha harva.

Kui kinnipeetavad kohtuvad vanglas oma lähedastega, võiks neile anda võimaluse kanda

kohtumise ajal oma riideid.

Vanglal tuleks arvestada eakamate kinnipeetavate ja vahistatute vajadusi ning muuta nende

kinnipidamistingimused vanemaealistele sobivamaks. See võib tähendada, et tuleb kohandada

vangla füüsilist keskkonda, aga ka eakamatele mõeldud tegevuste korraldamist ja nende

inimestega suhtlemist. Tähelepanu tuleb pöörata eakamate digioskuste arendamisele.

Parandada tuleb vanglas viibivate välismaalaste olukorda, kes ei räägi ei eesti ega ka vanglas enam

kasutatud võõrkeelt (s.o vene keelt). Kontrollkäigul selgus, et keelebarjääri tõttu oli neil inimestel

keeruline saada infot, suhelda ja osaleda taasühiskonnastavates tegevustes ning saada

tervishoiuteenuseid. Välismaalaste võimalused suhelda oma pereliikmete ja lastega olid väga

piiratud: telefonikõned välisriiki on kulukad ja telefonikõnest odavamaid ning pereliikmeid ja lapsi

ka näha võimaldavaid videokohtumisi neile ei võimaldatud.

Pärast vanglate raamatukogu ümberkorraldamist 2020. aasta alguses on raamatute valik jäänud

palju väiksemaks. Selle üle kurtsid kinnipeetavad ja vahistatud nii 2022. aastal kui ka selle

kontrollkäigu ajal.

Vangla peaks koos Justiits- ja Digiministeeriumiga leidma võimaluse, kuidas teha vangla

kauplusest kauba ostmine kinnipeetavatele ja vahistatutele taas kättesaadavamaks.

4

Vanglal tuleks muuta kinnipeetavate ja vahistatute saatmisel ohjeldusmeetmete kasutamise tava.

Ohjeldusmeetmete kasutamine peab põhinema konkreetse inimese kohta koostatud riskihinnangul.

Kontrollkäigul osalenud tervishoiuekspert leidis, et arstiabi (sh vaimse tervise abi) ei olnud

kontrollkäigu ajal Tallinna Vanglas piisavalt kättesaadav, nagu see peaks olema. Erilise tähelepanu

alla tuleks võtta vaimse tervise teenuste tagamine vanglas, sh parandada koostööd haigla KMO

vaimse tervise spetsialistide ja vangla meeskonda kuuluvate psühholoogide vahel. Niisamuti

tuleks LTKH-l koos Tallinna Vanglaga läbi mõelda, kuidas senisest paremini korraldada haigla

KMO ja vangla vahelist partnerlust.

Täiustada tuleks vanglasse saabuvate inimeste esmase terviskontrolli protseduuri. Vanglas

viibivatel inimestel kehavigastuste fikseerimisel peaks kasutama ka kehamudelit ning vigastustest

tuleks teha fotod. See on tähtis inimese väärkohtlemise ennetamise ja tõkestamise seisukohalt.

Niisamuti on see oluline riigile, sest võimaldab tõrjuda alusetuid väärkohtlemise süüdistusi.

Tervishoiutöötajatel tuleks ka vanglas hea seista arsti ja patsiendi usaldussuhte eest ning järgida

tervishoiuteenuseid osutades privaatsuse ja konfidentsiaalsuse põhimõtteid.

1. Korduvad soovitused

Mitmetele probleemidele, mida õiguskantsleri nõunikud täheldasid Tallinna Vanglas 2024.

aastal tehtud kontrollkäigu ajal, on õiguskantsler juhtinud tähelepanu ka 2022. aastal

kontrollkäigu kokkuvõttes ja varemgi. Vanglale ja Justiitsministeeriumile on saadetud

asjakohased soovitused. Soovituste aluseks olevaid põhjendusi uuesti kordamata palun võtta

meetmeid järgmiste puuduste kõrvaldamiseks.

1.1. Üksikvangistus ja haavatavad inimesed

Vanglal tuleb üksikvangistuses viibivatele inimestele pakkuda iga päev võimalust tähenduslikult

suhelda ning tervishoiutöötajad peavad iga päev jälgima üksikvangistuses inimeste

terviseseisundit (vt 2022. aastal Tallinna Vanglasse tehtud kontrollkäigu kokkuvõte, p 1).

Kontrollkäigu ajal vangla ja haigla KMO töötajad neid nõudeid ei täitnud.

Eriti keerulises olukorras on vahistatud, kellele prokurör või kohus on määranud

kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 1431 alusel lisapiirangud ja kes viibivad seetõttu

täielikus isolatsioonis (nad ei tohi suhelda teiste vahistatutega ega väljaspool vanglat olevate

inimestega). Need inimesed saavad suhelda põgusalt valvuritega loenduse, toidujagamise jm

igapäevategevuste ajal. Ka üks kord nädalas peetav vestlus inspektor-kontaktisikuga ei ole piisav,

et leevendada täielikus isolatsioonis viibivate vahistatute olukorda ning hoida ära

üksikvangistusega kaasneda võivat kahjulikku mõju inimeste vaimsele ja füüsilisele tervisele.

Vangla ei ole loonud psüühikahäiretega ega muul moel haavatavatele, ennast vigastavatele või

suitsiidsetele inimestele elutingimusi, mis nende olukorda leevendaksid. Sellises seisus inimesed

eraldatakse jätkuvalt lukustatud kambrisse, millega kaasneb oht, et inimese vaimse tervise

probleemid pigem süvenevad. Tuleks kaaluda nn vaimse tervise osakonna loomist, mille keskkond

ja meeskond vastaksid nende inimeste vajadustele ning kus neile pakutaks sobivaid tegutsemis- ja

5

suhtlemisvõimalusi.1 Õiguskantsler ja kontrollkäikudele kaasas olnud tervishoiueksperdid on

alates aastast 2021 sellele vajadusele korduvalt tähelepanu juhtinud.

1.2. Valgustus

Tallinna Vangla kartserikambrite ja eraldatud lukustatud kambrite akende ees on endiselt tihe

metallvõrestik (vt 2022. aastal Tallinna Vanglasse tehtud kontrollkäigu kokkuvõte, p 3). Selle

turvameetme tõttu ei pääse kambritesse piisavalt päevavalgust.

Et takistada agressiivselt käituvat inimest kambri sisustust ja akent lõhkumast, on tarvis mõnes

olukorras kasutada lisaturvameetmeid. Akende kaitseks on olemas ka teisi turvavahendeid (nt

löögikindel klaas), mida kasutavad juba nt Viru Vangla ja Tartu Vangla ning mis ei takista sel

määral päevavalguse pääsu kambrisse, nagu takistab metallvõrestik.

1.3. Pesemisvõimalused ja privaatsus

Kartserikambris viibivate kinnipeetavate ja vahistatute pesemisvõimalusi ei ole parandatud (vt

2022. aastal Tallinna Vanglasse tehtud kontrollkäigu kokkuvõte, p 3.2). Dušš, mida need inimesed

saavad kasutada, asub väljapool kambrit, väikses kinnises akendeta ruumis. Kontrollkäigu ajal oli

duširuumis üks dušiotsik, üks naginupp ja lamp. Ruumis ei olnud kutsunginuppu ega pinki,

mistõttu tuleb inimesel valvurit oodata seistes. Ruumis puudus koht asjade hoidmiseks. Kui selline

asjade hoiukoht ka tehtaks, ei oleks ruumi väiksuse tõttu võimalik vältida rätiku ja riiete märjaks

saamist.

Arvestades ametnike puudust ja nende suurt töökoormust ning seda, et duširuumis puudub

kutsunginupp, on usutav, et ruumist väljumiseks peab inimene valvurit pikka aega ootama. Sellises

ruumis saavad vältimatult märjaks ka rätik ja riided, samuti on raske pikalt püstijalu oodata.

Vangla saab kartserikaristusi täita ka tavakambris (see on tavaline praktika nt Viru Vanglas ja

Tartu Vanglas), kus on dušinurk, asjade hoidmise koht ning võimalus kambriterminali kaudu

valvuritele endast märku anda (nt kui enesetunne halveneb). Kui vangla leiab, et kartserikaristust

tuleb kanda siiski kartserikambris, võiks kartserikaristuse saanud kinnipeetavatele ja vahistatutele

anda võimaluse end pesta mõne vaba tavakambri dušinurgas.

1.4. Jalutusalad

Mitmed avatud osakondades viibivad kinnipeetavad ja vahistatud avaldasid arvamust, et katusel

asuvad jalutusboksid on tühjad ja kõledad betoonkastid. Seetõttu käivad nad jalutusboksides harva

või ei käi seal üldse. Jalutada eelistatakse paar korda nädalas maapealsetel õuealadel.

Lukustatud kambrites viibivad kinnipeetavad ja vahistatud kasutasid veelgi harvemini võimalust

käia iga päev värskes õhus jalutamas. Inimesed avaldasid, et neile ei meeldi jalutada üksi väikses

tühjas betoonboksis, mille katus on trellitatud ning kus näeb taevast vaid piiratud ulatuses.

Inimeste sõnul jalutusboksid pigem tekitavad stressi, mitte ei maanda seda. Samasugune olukord

oli vanglas ka õiguskantsleri eelmise kontrollkäigu ajal (2022. aastal Tallinna Vanglasse tehtud

kontrollkäigu kokkuvõte, p 3.6).

1 Vt W. Dyera et al., The Development of a Prison Mental Health Unit in England: Understanding Realist Context(s),

International Journal of Forensic Mental Health, Vol. 20/2, 2021, lk 101-117.

6

Hea on see, et vangla lubab kinnipeetavatel ja vahistatutel nüüd mõnel korral nädalas jalutada ka

maapealsetel õuealadel. Samas tuleks pingutada, et vanglas viibivad inimesed saaksid seal aega

veeta sagedamini ja aastaringselt. Nii maapealsed jalutusalad kui ka katusel paiknevad-

jalutusboksid tuleks kohandada rahvusvaheliste kinnipidamisstandardite ja rahvusvaheliste

organisatsioonide soovituste kohaselt.

Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa

Komitee (CPT) on kindlal seisukohal, et jalutusala peaks asuma maapinnal ning see ei tohiks olla

rusuva õhkkonnaga. CPT hinnangul ei tähenda õigus värskes õhus viibida üksnes n-ö betoonkastis

jalutamist, vaid ka treeninguvõimalusi, see on ka võimalus näha taevast ja horisonti ning

jalutamise ajal puhata ja sademete eest varju minna (vt CPT 2024. aasta soovitus

Ühendkuningriigile, p 32; CPT 2023. aasta soovitus Leedule, p 85; CPT 2023. aasta soovitus

Itaaliale, p 87; CPT 2021. aasta soovitus Hispaaniale, p 71; CPT 2019. aasta soovitus Eestile, p 50).

Maapealsetele jalutusaladele tuleb luua puhkamiskoht ja varikatus, mis kaitseks sademete eest (nt

nagu see on avavangla jalutusaladel). Ka kinnistes osakondades viibivaid inimesi peaks kasvõi

aeg-ajalt lubama õuealale, kus saab vaadata kaugusesse ja kogeda värskes õhus viibimise eeliseid

(nt looduslikke elemente, vt CPT 2019. aasta soovitus Slovakkiale, p 47).

Jalutusbokse on võimalik parendada mitmel viisil. Kõikidesse jalutusboksidesse (sh

väiksematesse) tuleks paigaldada treeningseadmed. Jalutusbokse võiksid aidata kenamaks muuta

maalriõppes või kunstiringis osalevad kinnipeetavad ja vahistatud. Kaaluda võiks ka koostööd

kunsti ja disaini õppivate üliõpilastega.2 Näiteks Viru Vangla ühte jalutusboksi aitas kenamaks

teha kinnipeetav, kes kaunistas boksi seinamaalingutega.

3

1.5. Kambrite ventilatsioon

Paljud õiguskantsleri nõunikega vestelnud kinnipeetavad ja vahistatud kurtsid halva ventilatsiooni

üle. Sama teema oli jutuks ka 2022. aastal tehtud kontrollkäigul. Mitme osakonna inimesed

rääkisid, et kambritesse tekib tavapäratult palju tolmu, õhk on kuiv ning õhuvahetus ebapiisav.

2 Vt nt EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond, 48 h kong. Interdistsiplinaarne töötuba. 2019, 22.01.2020. 3 Kuvatõmmised Viru Vangla 02.12.2024 õiguskantslerile saadetud vastusest nr 2-6/24/14264-2.

7

Kinnipeetavate ja vahistatute sõnul levib tolm vangla vahetus läheduses asuvast karjäärist. Seda

möönsid ka vanglaametnikud. Näib, et sama mure on olnud ka Tallinna Vanglast kaugemal

elavatel linnaelanikel.4

Tallinna Vangla vastas toona õiguskantslerile (30.06.2023 kiri nr 2-1/23/15304-2), et vanglale

teadaolevalt ventilatsioon toimib. Sellest vastusest ei nähtunud, et vangla oleks selle väite

kinnitamiseks küsinud hinnangut spetsialistidelt või tellinud vajalikke uuringuid.

Eluruumi sisekliimale on sätestatud nõuded majandus- ja taristuministri 06.07.2015 määruse

„Eluruumile esitatavad nõuded“ §-s 4. Hea sisekliima hõlmab ka piisavalt head õhukvaliteeti,

õhutemperatuuri ja -niiskust, mis tekitavad hea enesetunde ega kahjusta tervist.

Ventilatsioonikanalitesse kogunenud tolm on tervisele ohtlik ning võib põhjustada ka tulekahju.5

Arvestades vanglas viibivate inimeste tagasisidet ning potentsiaalse saasteallika lähedust, tuleks

vanglal kontrollida eluruumide sisekliima nõuetele vastavust. Selleks tuleb tellida asjakohased

uuringud. Vanglal tuleks koostöös spetsialistidega hinnata, kas senine ventilatsiooni hooldamise

viis ja sagedus on olnud piisav.

1.6. Kokkusaamised

1.6.1. Kokkusaamise tasu

Kuigi kokkusaamiste korralduses on tehtud märkimisväärseid ja kiiduväärt muudatusi, on seni

lahendamata pikaajaliste kokkusaamiste tasu küsimus (vangla sisekorraeeskiri (VSKE) § 411).

Õiguskantsler on korduvalt juhtinud vanglate ja Justiitsministeeriumi tähelepanu sellele, et

pikaajalisele kokkusaamisele kehtestatud tasu ei soodusta kokkusaamisi (2022. aasta Tallinna

Vangla kontrollkäigu kokkuvõte, p 4; 2024. aasta Viru Vangla kontrollkäigu kokkuvõte, p 2.3;

2023. aasta Tartu Vangla kontrollkäigu kokkuvõte, p 3.3; 2020. aasta Tartu Vangla kontrollkäigu

kokkuvõte, p 6.3).

Kõigist vanglas lubatud suhtlemisvõimalustest pakuvad kõige enam lähedust pikaajalised

kokkusaamised, kui pere ja lapsed saavad segamatult ja ilma füüsiliste tõketeta (nt klaasist

vaheseinata) koos olla vähemalt ühe ööpäeva (VangS § 25, VSKE § 41). Kokkusaamise eest

võetav tasu teeb aga kohtumise õigusest privileegi, mida kehvemal järjel pered endale lubada ei

saa või saavad seda teha harva. Iseäranis võib sellise tasu küsimine mõjutada lapse olukorda, kes

ei saa selle tõttu regulaarselt ja vahetult suhelda oma vanglas viibiva vanemaga (vt lapse õiguste

konventsiooni art 9 p 3 ja perekonnaseaduse § 143 lg 1).

Muud ühiskonda naasmist toetavad tegevused, nagu näiteks sotsiaalprogrammid, huviringid jms,

on kinnipeetavale ja vahistatule tasuta. Sellised kulud on igati põhjendatult jäetud riigi kanda. Ent

millegipärast ei ole vanglad ja ministeerium siiani piisavalt teadvustanud heade peresuhete

hoidmise ja/või selliste suhete taastamise olulisust. Sellised suhted on olulised nii vanglas viibiva

inimese ühiskonda eduka naasmise vaatenurgast kui ka tema vabaduses oleva pere ja laste õiguste

tagamise seisukohalt.

4 Nt „Tallinn on vastu uue karjääri avamisele Nõmmel“, 05.04.2022 „Lasnamäe elanikke kollitab karjäärist tõusev

tolm, mis katab majade ja autode aknad halli kihiga“; Delfi Ärileht, 24.07.2017. 5 Vt M. Tikan et al., Tuleohutuse seadus: kommenteeritud väljaanne, Sisekaitseakadeemia, 2023, lk 92 ja lk 150.

8

Justiits- ja Digiministeeriumil tuleks valmistada ette vajalikud muudatused õigusaktides, et teha

kinnipeetavale võimalikult lihtsaks ühiskonda naasmist toetavad kontaktid ja tegevused. Üks osa

neist kontaktidest on ju ka suhtlus perekonna ja lastega. VSKE §-s 411 kehtestatud tasu

pikaajalisele kokkusaamisele ei soodusta neid kontakte.

1.6.2. Kokkusaamise aeg

Õiguskantsler soovitas 2020. aastal Tallinna Vanglale (20.01.2020 kiri nr 7-7/191450/2000290)

kohandada kokkusaamiste aegu nii, et ka ühissõidukitega saabuvad külastajad jõuaksid

kokkusaamisele parajaks ajaks ega peaks pikalt ootama. Kontrollkäigu ajal ilmnes, et

kokkusaamiste aegu määrates pole vangla siiski arvestanud bussi sõidugraafikut.

Näiteks pikaajalisele kokkusaamisele tulev külaline peaks olema Tallinna Vangla eelpääslas

hiljemalt kell 10.30 (vt vanglateenistuse kodulehel olevat infot). Tallinna Vangla juurde viiva

Harju maakonna bussiliini nr 160 sõidugraafiku järgi on võimalik vanglasse jõuda tööpäeviti kell

8.38 või kell 11.11. Nädalavahetustel peatub buss vangla juures kell 8.34 või kell 12.05.

Inimestel, kellel pole oma sõidukit või pole võimalik sõita taksoga, on seega kaks võimalust: kas

jõuda vanglasse ligi kaks tundi varem või hilineda. Hilinejaid kokkusaamisele ei lubata.

Ka kontrollkäigu ajal oli vangla eelpääslas kinnipeetava lähedane, kes tuli bussiga ja pidi

kokkusaamisele eelnevate toimingute algust (nt dokumentide kontrolli, asjade ja isiku läbivaatust

jms) mitu tundi ootama. Pikalt kokkusaamist oodata on keeruline eelkõige lastega vanglasse tulnud

peredel. Arvestada tuleb sedagi, et sellele ooteajale lisandub kontrolltoimingutele kuluv aeg, mille

tõttu viibib enda lähedasega kohtumise algus veelgi.

Vanglal tuleb kohandada kokkusaamiste ajakava nõnda, et lähedased ja lapsed ei peaks

kokkusaamist ülearu kaua ootama. Bussi saabumise ja kontrolltoimingute vahele võiks jääda kõige

rohkem 30 minutit ooteaega.

1.6.3. Rõivastus

Õiguskantsler on endiselt arvamusel, et kui kinnipeetavad kohtuvad vanglas oma lähedastega,

võiks neile anda võimaluse kanda kohtumisel oma riideid (2022. aastal Tallinna Vanglasse tehtud

kontrollkäigu kokkuvõte, p 5).

Vangistusseaduse muudatustega (jõustusid 1. aprillil 2024) saab vangla lubada kinnipeetavale

kanda väljaspool vanglat enda riideid (VangS § 46 lg 1¹). Eelnõu seletuskirjas on öeldud, et sellega

soovitakse austada kinnipeetavate väärikust ning vältida nende häbimärgistamist.

Justiitsministeeriumi eelnõus toodud põhjenduste ja eesmärkidega oleks kooskõlas ka see, kui

enda riideid saaksid kanda kinnipeetavad, kes kohtuvad vanglas oma lähedaste ja eelkõige lastega.

Nii oleks võimalik laste silmis leevendada vangla ranget karistusasutuse muljet. Oma rõivaid

kandva vanemaga kohtumine aitaks lapsel hoida alles ja mõnel juhul ka luua enda vanemast

võimalikult meeldivat kujutluspilti. See annaks kinnipeetavale võimaluse tunda ennast ka vanglas

olles lapsevanemana väärikalt, soodustaks ühtlasi kinnipeetava vanglavälist suhtlemist (VangS §

23) ja toetaks tema ühiskonnaellu naasmist (VangS § 6).

9

Võimalusi, kuidas pere ja lastega kohtumisel oma riiete kandmist korraldada, on mitmeid: näiteks

võib lubada kinnipeetaval hoida osa tavariideid kambris või hankida osakonda turvaline oma riiete

hoidmise koht (nt hoiukapp). Vanglates kasutatakse eraldi kappe näiteks vanglariiete

hoiustamiseks sel ajal, kui kinnipeetav kannab kartseririietust või tööriideid. Kinnipeetavad

kasutavad nimelisi sahtleid ja karpe ka toiduainete hoidmiseks külmkapis ja kööginurgas.

Avavanglates on lukustatavad kapid kinnipeetavate tubakatoodete hoidmiseks (tubakatooteid

tohivad nad kasutada ajal, kui viibivad väljaspool vanglat).

Seega on vanglad ka praegu leidnud viise kinnipeetavate asjade hoiustamiseks. Sarnast lahendust

võiks kasutada ka kinnipeetava oma riiete hoiustamiseks (mida kinnipeetav saaks kanda VangS

§ 46 lg 1¹ sätestatud juhtudel ja kokkusaamistel laste ning perega).

Justiits- ja Digiministeeriumil tuleks ette valmistada vajalikud muudatused õigusaktides, et

kinnipeetavad saaksid kanda oma riideid, kui nad kohtuvad vanglas oma lähedaste ja lastega.

1.6.4. Pildistamine

Kiiduväärt on, et vanglas kokku saavatele peredele on loodud võimalus teha ühispilte. Fotod

kokkusaajatest teeb vanglateenistuja vangla tehnikaga kohas, kus ei ole teisi kinnipeetavaid,

vahistatuid ega töötajaid ning ei paista vangla julgeoleku seisukohalt tundlikku teavet. Fotofailid

saadetakse perele elektrooniliselt. Pere saab omakorda fotod välja printida ning saata need kirjaga

vanglas viibivale lähedasele.

Ühispiltide tegemise võimalust tuleks siiski rohkem tutvustada, sest paljud kinnipeetavad ja

vahistatud ei olnud sellisest võimalusest kuulnud.

Need kinnipeetavad, kes teadsid pildistamise võimalusest, ei saanud selleks alati luba.

Õiguskantsleri nõunikele räägiti, et mõni üksuse juht otsustab enda äranägemise järgi, kas foto

tegemine on konkreetse kohtumise jäädvustamiseks perele vajalik ja oluline. Öeldi sedagi, et mõni

üksuse juht on otsustanud, et üks kord aastas perega pildistamine on piisav ja ei lubanud näiteks

lapse sünnipäevaga samal ajal toimunud kokkusaamisel sellist pilti teha.

Koosolemise jäädvustamine toetab kinnipeetavate ühiskonnaellu tagasipöördumist ning on oluline

ka nende perele ja lastele. Võimalust teha ühispilte ei peaks hea põhjuseta piirama. Kui kokku

saaval perel on ühispildi tegemise soov, ei ole sobiv põhjendus sellest keelduda see, et pildi

tegemine ei ole piisavalt põhjendatud või oluline või et pildistatakse liiga sagedasti.

1.6.5. Kinnipeetavate lapsed

ÜRO Lapse Õiguste Komitee tõi 30. mail 2024 Eesti kohta esitatud aruandes välja vanglas

viibivate laste õigused ja vajadused. Komitee soovitas Eestil tagada vangistatud vanemate lastele

külastusõigus ning jätkata reformi laste ja nende vangis olevate vanemate suhtlemise

hõlbustamiseks. Muu hulgas pidas komitee vajalikuks teha vanglasse lastesõbralikud

kokkusaamisruumid ning õpetada ametnikke lastega tegelema (p 27).

Kokkusaamiste korralduse ja keskkonna parandamisel saab vangla võtta aluseks Euroopa

Nõukogu ministrite komitee juhised CM/Rec(2018)5), aga ka üleeuroopalise võrgustiku Children

of Prisoners Europe 2024. aasta veebiküsitluse tulemused. Selles uuringus küsiti Euroopas

elavatelt lastelt ja noortelt, kuidas nende arvates võiks muuta vangla ruumid lastesõbralikumaks ja

10

külalislahkemaks. Ka Tallinna Vangla ja Justiitsministeerium aitasid kaasa, et see küsitlus jõuaks

Eesti laste ja peredeni, kelle lähedane on vanglas.

Küsitluses osalenud lapsed pidasid oluliseks, et nende vanemad kannaksid kokkusaamisel

tavariideid, ja et nad saaksid veeta oma vanemaga aega ka õues või spordisaalis mängides (vt ka

CM/Rec(2018)5, art 20). Lapsel võib olla raske näha, kuidas tema vangis olev vanem

kokkusaamiselt lahkub, mistõttu soovisid nad, et pärast kokkusaamise lõppemist saaksid nad toast

lahkuda enne vanemat (vt ka CM/Rec(2018)5, art 24). Lapsed pidasid hirmutavaks

kokkusaamistoa trellitatud aknaid ning avaldasid soovi, et toa seintel oleks rohkem pilte (vt ka

CM/Rec(2018)5, art 20). Lastele oli oluline, et lisaks näost näkku kohtumistele saaksid nad hoida

vanemaga sidet ka videokohtumiste kaudu (vt ka CM/Rec(2018)5, art 25).

Kontrollkäigul jälgisid õiguskantsleri nõunikud ka seda, kuidas pikaajalisele kokkusaamisele

tulevaid peresid vanglas vastu võetakse. Väärib kiitust, et peresid vastu võtnud teenistujad

suhtlesid lähedastega pingevabalt, vahetult ja empaatiliselt, andes külastajatele vajadusel selgitusi

ka võõrkeeles. See annab alust järeldada, et vangla on pidanud tähtsaks, et perede ja lastega

tegelevatel teenistujatel oleksid selliseks tööks vajalikud isikuomadused ja oskused (vt ka

CM/Rec(2018)5, art 46-47).

Perede ja laste heaolu oleks veelgi paremini tagatud, kui kokkusaamiste korraldamisse kaasataks

lapse heaolu eest vastutav spetsialist (nt sotsiaaltöötaja, psühholoog vms). Mitmetes teistes riikides

kannavad sellised spetsialistid vanglavormi asemel vabaajarõivaid, et mitte rõhutada vangla ranget

ja karistuslikku keskkonda (vt ka CM/Rec(2018)5, art 28).

Samal ajal kui kokkusaamisi korraldavad valvurid hoolitsevad julgeoleku eest, on need

spetsialistid nii enne kui ka pärast kokkusaamist peredele ja lastele toeks. Nad saavad perele nõu

anda, kuidas lähedase vangistusega paremini toime tulla ning kust ja millist abi vajadusel otsida.

1.7. Ametnikud

Tallinna Vanglas on endiselt hulk täitmata ametikohti (vt 2022. aasta Tallinna Vangla

kontrollkäigu kokkuvõte, p 8). Kontrollkäigu ajal oli puudu ligi 55 kinnipeetavate ja vahistatutega

vahetult kokku puutuvat teenistujat.

Ametnikud tõdesid kontrollikäigu ajal, et nende töökoormus oli suur ja suurenes veelgi pärast seda,

kui 2024. aasta lõpus toodi Tallinna Vanglasse ka ligi 200 Tartu Vanglast ümberpaigutatud

kinnipeetavat. Ametnikud selgitasid, et Tartu Vanglast saabusid valdavalt narkootiliste ainete

tarvitamisest tingitud sõltuvushäiretega kinnipeetavad ja seksuaalkurjategijad. Ametnikke nende

inimestega tegelemiseks ette ei valmistatud ja kontrollkäigu ajal puudusid neil selliste

kinnipeetavatega töötamiseks vajalikud teadmised ja oskused. Mitmed valvurid tõdesid, et sageli

tuleb ette ka ületunnitööd.

Valvurite sõnul on tavapärane, et päevasel ajal on mitmesaja kinnipeetava kohta kaks-kolm

valvurit ning öösel üks-kaks valvurit. Seetõttu tegeldakse peamiselt kiiremate ja keerulisemate

olukordadega ja inimestega pikemaks ning sisulisemaks suhtlemiseks jääb vähe aega. Ka

inspektor-kontaktisikud tõdesid, et sisuliselt ja järjepidevalt jõuaks tegelda kõige rohkem 20

inimesega. Nende nimekirjas on aga kaks ja vahel (nt kolleegide haigestumise, puhkuse jms eemal

viibimise ajal) ka kolm korda rohkem hoolealuseid.

11

Ametnikud pidasid projekti „Aus paus“ väga oluliseks (sel ajal peaks teenistuja saama

töökohustustest täielikult välja lülituda), ent väitsid, et tegelikult selle pausi ajal kuigivõrd puhata

ei saa, sest töötajaid napib. Seega tuleb neil tihti jätta raadiosaatja kõrvaklapp kõrva ka näiteks

lõunasöögi ajal.

Kontrollkäigu ajal olid vanglaametnikele abiks Sisekaitseakadeemia kadetid. Nendel päevadel oli

mõnes üksuses ametnikke peaaegu kaks korda rohkem kui tavaliselt. Vanglaametnikud pidasid

sellist töötajate arvu piisavaks, et tööülesanded saaksid tehtud õigel ajal ja neil jääks aega ka

hoolealustega suhelda.

Ametnike vähesus halvendab kinnipeetavatele ja vahistatutele pakutavate tegevuste kvaliteeti ning

seab ohtu nende vabastamise ettevalmistamise ja rehabilitatsiooni. Ülekoormus ohustab ka

ametnike motivatsiooni, tervist ja heaolu.

Vanglal tuleks jätkata koostöös Justiits- ja Digiministeeriumiga püüdlusi, et täita vabad

ametikohad. Seejuures on oluline, et Tallinna Vangla teenistujate arv ei väheneks veelgi, kui

teostub ministeeriumi plaan rentida osa Tartu Vanglast välisriigi kinnipeetavate tarbeks (nt võib

juhtuda, et osa Tallinna Vangla teenistujatest suundub/suunatakse valvama välisriigi

kinnipeetavaid, samas kui vanglal endal napib vajalikku personali).

2. Kinnipeetavate uneprobleemid

Paljud kinnipeetavad ja vahistatud kurtsid õiguskantsleri nõunikele, et nad magavad halvasti ning

sellega kaasneb sageli vaimne pinge ja füüsiline väsimus. Seda on õiguskantslerile kurdetud

aastaid nii avaldustes kui ka kontrollkäikudel. Ka haigla KMO õiguskantslerile antud hinnangul

oli kontrollkäigu ajal uneprobleemidega hädas 2/3 Tallinna Vangla kinnipeetavatest ja

vahistatutest.

Inimesed selgitasid, et kambri öövalgustus ei lase neil uinuda ja seetõttu on nad tundide viisi

ärkvel. Kinnipeetavatel ja vahistatutel pole võimalust soovi korral reguleerida kambrisse tulevat

päevavalgust. See muudab halvemaks nende inimeste unekvaliteedi, kes sooviks magada vähema

päevavalgusega valgustatud toas.

Rootsi Kuningriigi ja Eesti Vabariigi allkirjastatud Rootsi Kuningriigi ja Eesti Vabariigi vahelise

Rootsi Kuningriigi vanglakaristuste Eesti Vabariigis täideviimise kokkuleppe art 13 p 3 kohaselt

tagatakse Rootsi Kuningriigist Eestisse karistust kandma toodavatele kinnipeetavatele kambris

seade, mis võimaldab kinnipeetaval reguleerida päevavalguse tingimusi.

Sageli segab und kambrikaaslane (nt vähkreb, norskab, käib WC-s jne) või ärgatakse üles müra

peale, mida tekitab igatunniste valveringide ajal osakondade uste avamine ja ametnike liikumine.

Kinnipeetavate sõnul kostavad öövaikuses helid paremini kui päeval, kui helisid summutab

inimeste ühisruumides tegutsemine. Ka vanglateenistujad möönsid, et vangla ruumid ei ole

helikindlad ja heli liigub kajana mööda ruume. Kinnipeetavad tunnistasid, et kuigi arst on neile

määranud unerohtu ja nad on seda võtnud pikka aega, ei ole see nende und kuigi palju parandanud.

Kontrollkäigul osalenud tervishoiuekspert tõi välja, et unehäirete esmane ravivõte peaks olema

hea unehügieen, mitte unerohtude tarvitamine. Hea unehügieen hõlmab nii harjumusi kui ka

keskkonnategureid, mis aitavad paremini magada. Harjumusi saab vanglas viibiv inimene oma

unehügieeni tagamiseks ise muuta, keskkonda ta muuta ei saa.

12

Kirjeldatud probleemile on tähelepanu juhtinud ka Sisekaitseakadeemia õppejõud 2024. aastal

avaldatud artiklis „Vangi päevakava analüüs dünaamilise turvalisuse põhimõtetest lähtuvalt“.

Analüüsi käigus selgus, et kontrollitud perioodil toimus Tallinna Vanglas kõige enam intsidente

pärast äratust ja hommikuse loenduse ning hommikusöögi jagamise ajal.6 Analüüsis viidati

omakorda uuringutele, mis seostavad kehva und agressiivsuse suurenemisega. Ka artikli autorite

vaadeldud juhtumid viitasid sellisele seosele.

Peale selle, et kehvast unest tingitud väljakutsuv käitumine ohustab vangla julgeolekut, vähendab

see ka inimese koostöövalmidust ja seega tema ühiskonda naasmise edukust. Seda seost kinnitavad

mitmed rahvusvahelised uuringud, milles käsitletakse une olulist rolli vaimse ja füüsilise tervise

säilitamisel. Soovituslikku uneaega (7–9 tundi ööpäevas) seostatakse väiksema depressiooniga

ning suurema heaoluga. Vähene uneaeg aga seevastu suurendab vaimse tervise häirete ja

suitsiidimõtete tekkimise riski.7

Uuringud näitavad, et unepuudus võib nõrgendada immuunvastust, see muudab inimese

haigestumisele ja põletikulistele haigustele vastuvõtlikumaks. Une kvaliteet ja kestus on seotud

ainevahetuse ja kehakaalu kontrolliga, samuti mõjutab see hormonaalset tasakaalu. Kehva une all

kannataval inimesel on suurem risk krooniliste haiguste (nt II tüüpi suhkurtõve ja südame-

veresoonkonna haiguste) avaldumiseks.8 Kvaliteetne uni tagab aga parema tervisliku seisundi, mis

võib omakorda vähendada vajadust tervishoiuteenuste ja ravi järele nii vanglas kui ka pärast

vabanemist.

Vanglal tuleks leida viise, kuidas parandada vanglas viibivate inimeste unekvaliteeti ja

kestust. Mitmed kaalumist väärt lahendused (nt keskkonnategurite muutmine, päevakavade

ülevaatamine jne) on välja pakutud artiklis „Vangi päevakava analüüs dünaamilise

turvalisuse põhimõtetest lähtuvalt“.

3. Välismaalaste olukord

Tallinna Vangla õiguskantslerile edastatud andmetel viibis kontrollkäigu ajal vanglas kaheksa

välismaalast, kes ei rääkinud eesti keelt ega ka vanglas enam kasutatud võõrkeelt (s.o vene keelt).

Vangla selgitas, et nende välismaalastega suheldakse peamiselt inglise keeles.

Nende välismaalastega vesteldes selgus, et mitmed inimesed ei osanud siiski piisavalt ka inglise

keelt. Nad ei saanud aru õiguskantsleri nõunike inglise keeles esitatud lihtsamatest küsimustest

6 S. Poll, I. Kitsing, A. Muuga, Vangi päevakava analüüs dünaamilise turvalisuse põhimõtetest lähtuvalt,

Turvalisuskompass, Nr 6, 2024(1), lk 15. 7 Vt nt Tervise Arengu Instituut, Eesti rahvastiku vaimse tervise uuring, 2023, lk 11; A. J. Scott et al., Improving sleep

quality leads to better mental health: A meta-analysis of randomised controlled trials, Sleep Medicine Reviews, Vol.

60, 2021; N. Sheppard, L. Hogan, Prevalence of insomnia and poor sleep quality in the prison population: A systematic

review, Journal of Sleep Research, Vol. 31(6), 2022; L. H. Dewa et al., Trouble sleeping inside: a cross-sectional

study of the prevalence and associated risk factors of insomnia in adult prison populations in England, Sleep Medicine,

Vol 32, 2017; G. D’Aurizio et al., Sleep quality and psychological status in a group of Italian prisoners, International

Journal of Environmental Research and Public Health, Vol. 17(12), 2020; V. Carli et al., Insomnia and suicidal

behaviour in prisoners, Psychiatry Research (2011). 8 Vt nt P. C. Bollu, Normal Sleep, Sleep Physiology, and Sleep Deprivation, Medscape, 2024; S. Garbarino et al.,

Role of sleep deprivation in immune-related disease risk and outcomes, Communications Biology, 2021; G. Hurtado-

Alvarado et al., Sleep loss as a factor to induce cellular and molecular inflammatory variations, Clinical and

Developmental Immunology, 2013; F. P. Cappuccio, M. A. Miller, Sleep and Cardio-Metabolic Disease, Current

Cardiology Reports, 2017; J. Belloir et al., Sleep and Circadian Disturbance in Cardiovascular Risk, Current

Cardiology Reports, 2022.

13

ega osanud end selles keeles väljendada. Seetõttu tuli õiguskantsleri nõunikel mitme

välismaalasega vestelda hoopis hispaania, soome ja prantsuse keeles.

Vestlustest tuli välja, et mitmele välismaalasele määratud inspektor-kontaktisik ei oska inglise

keelt ega ka ühtki muud välismaalasele arusaadavat keelt. Ometi on just inspektor-kontaktisiku

ülesanne teha vanglas viibiva inimesega sisulist tööd, aidata tal lahendada vanglas tekkivaid

muresid ning valmistada teda ette vabadusse naasmiseks.

Välismaalased tõdesid, et mõni valvur oskab inglise keelt rohkem ja mõni vähem. Ka

meditsiinitöötajatega on neil keeruline suhelda. Üks välismaalane avaldas, et mõnikord kutsub ta

oma murest rääkides tõlgina appi teise kinnipeetava või valvuri. Välismaalaste sõnul ei kasutata

nendega suheldes igapäevaselt tõlkeprogramme. Suhtlus on sageli napp ja piirdutakse

kehakeelega. Inimesed rääkisid, et sooviksid saada rohkem infot ja suhelda neile arusaadavas

keeles.

Välismaalaste võimalused vanglas mõtestatult aega veeta olid kasinad. Tegevustest pakuti neile

peamiselt vangla majandustöid (nt koristamist). Välismaalastest naised said siiski osaleda ka

kunsti- ja heegeldamise ringis. Kontrollkäigul kogutud infost ei nähtunud, et välismaalastele oleks

pakutud sotsiaalprogrammides ja õppes osalemise võimalust. Mõni lukustatud režiimil olnud

välismaalasest vahistatu ei teadnud sedagi, et vanglas saab laenutada raamatuid. Mõni

välismaalane märkis, et teavikute hulgas ei ole ühtegi talle arusaadavas keeles raamatut.

Mitu välismaalast tõdes, et keelebarjääri tõttu tunnevad nad end vangla niigi eraldatud tingimustes

veelgi isoleeritumalt. See tekitab inimestes suurt stressi. Mõned neist inimestest olid vestluse ajal

märgatavalt pinges ja puhkesid mitmel korral nutma. Eriti keerulises olukorras olid välismaalased,

kellele prokurör või kohus oli määranud KrMS § 1431 alusel lisapiirangud ja kes viibisid seetõttu

täielikus isolatsioonis (s.o nad ei tohtinud suhelda teiste vahistatutega ega välismaailmaga).

Nendel välismaalastel oli võimalik suhelda vaid vanglateenistujate ja kaitsjaga.

Vanglas viibivatel välismaalastel (sh neil, kelle suhtes on kohaldatud lisapiiranguid) peab olema

võimalik regulaarselt suhelda ka oma riigi konsulaaresindusega.9 Üks vestlusel osalenud

suhtlemispiirangutega välismaalastest kurtis, et ta ei ole saanud helistada enda riigi saatkonda.

Ometi on saatkonnatöötajad ainsad, kellega ta saanuks enda olukorrast emakeeles rääkida.

Seesama vahistatu oli üle kuu aja kandnud ühte ja sama rõivakomplekti, mida ta ei saanud

vahetusriiete puudumise tõttu pesta. Keelebarjääri tõttu ei osanud ta enda muret

vanglateenistujatele selgitada.

Kontrollkäiguga samal päeval edastasid õiguskantsleri nõunikud selle inimese mured vanglale.

Vangla tõdes, et oli ekslikult piiranud vahistatu helistamist saatkonda ning kinnitas, et see viga on

kõrvaldatud. Lahendati ka vahetusriiete puudumise probleem.

Kontrollkäigu ajal selgus veel, et telefoniga lähedastele välismaale helistamine on kulukas.

Näiteks ühe kõneminuti eest Aafrika ja Lähis-Ida riikidesse tuleb maksta üle 3 euro, Balkani

9 Vt ÜRO Viini konsulaarsuhete konventsioon art 36, ÜRO kinnipeetavate kohtlemise standard-miinimumreeglite

(Mandela reeglid) reegel 62, Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitus Rec(2006)2 Euroopa vanglareeglistiku

kohta (EVR) art 37.4, Euroopa Nõukogu ministrite komitee 2012. aasta soovitus välisvangide kohta CM/Rec(2012)12

art-d 24.1-25.4.

14

riikidesse ligi 1,5 eurot. Paljudele välismaalastele ei olnud lähedastele helistamine taskukohane.

Telefonikõnest odavamate ja lähedasi näha lubavate videokohtumiste võimalust välismaalastel ei

olnud.

Kontrollkäigul kogutud info viitab sellele, et vangla ei ole vajalikul määral läbi mõelnud

välismaalaste kinnipidamise ja kohtlemisega seotud küsimusi.

Vangla peaks tagama, et välismaalased saaksid vajalikku teavet neile arusaadavas keeles (nii

vanglasse saabumisel kui ka edaspidi) ja et neil oleks võimalik iga päev tähenduslikult

suhelda.10 Selleks peaks vangla välja selgitama vanglateenistujate võõrkeeleoskuse ning

nende valmisoleku välismaalastega tegeleda, ning töötajaid koolitama.11 Kui see on

turvalisuse seisukohalt võimalik ja välismaalaste huvides, tuleks sama kultuurilise ja/või

keelelise taustaga inimesed paigutada ruumidesse nii, et neil oleks võimalik omavahel

suhelda. See leevendab eraldatuse tunnet, mida välismaalane võib mh keelebarjääri tõttu

kogeda.12 Välismaalastega suheldes saab appi võtta tõlkeprogrammid ja välismaised

telefonitõlke kõnekeskused (neid kasutab välismaalastega suheldes nt Politsei- ja

Piirivalveamet).13

Vangla võõrkeelsete teavikute valikut on võimalik täiendada nt koostöös eri riikide

esindustega.14 Vanglal tuleks leida lahendus, et välismaalased saaksid hoida ja/või luua

suhteid enda lähedastega ja eriti lastega.15 Selleks tuleks vanglal koostöös Justiits- ja

Digiministeeriumiga leida võimalus muuta helistamine välisriikidesse taskukohasemaks,

samuti tuleks vanglal luua võimalus videokohtumisteks.

Nii Euroopa Inimõiguste Kohus kui ka rahvusvahelised kinnipidamisstandardid ja

rahvusvahelised organisatsioonid näevad inimväärse karistuse lahutamatu osana inimese

õigust ja võimalust osaleda taasühiskonnastavates tegevustes.16 Ka välismaalastele peaks

vanglas pakkuma tegevusi, mis valmistaksid neid ette vabanemiseks ja sotsiaalseks

lõimimiseks (sh õpe, sotsiaalprogrammid, töö jms).17

10 Mandela reeglid art 54, EVR art 30.1, CM/Rec(2012)12, art-d 15.1 ja 15.3. 11 CM/Rec(2012)12, art-d 39.1-39.5. 12 CM/Rec(2012)12, art 16.3. 13 Mandela reeglid art 61.2, EVR art 38.3; CM/Rec(2012)12, art-d 8, 21.1, 21.3, 21.5 ja 31.4. 14 CM/Rec(2012)12, art-d 23.1 ja 29.3. 15 EVR art-d 37.2 ja 35.2.c; CM/Rec(2012)12, art-d 22.1, 22.3, 22.5, 22.7, 22.8. 16 Vt nt nt EIK suurkoja otsus Dickson vs. Ühendkuningriik, 04.12.2007, p 75; EIK suurkoja otsus Vinter jt vs.

Ühendkuningriik, 09.07.2013, p 115; EIKo Harakchiev ja Tolumov vs. Bulgaaria, 08.07.2014, p 245; EIK suurkoja

otsus Murray vs. Madalmaad, 26.04.2016, p-d 101−104; ÜRO kinnipeetavate kohtlemise standard-miinimumreeglid

(Mandela reeglid) art 4, Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitus Rec(2006)2 Euroopa vanglareeglistiku kohta

preambul; CPT, extract from the 2nd General Report [CPT/Inf (92) 3], p 47. 17 CM/Rec(2012)12, art-d 27.1, 27.2, 29.1, 29.2.

15

4. Eakamate olukord

Kui üldjuhul peetakse vanemaealiseks 65-aastast inimest, siis vangla kontekstis on põhjust võtta

erilise tähelepanu alla juba 55-aastased kinnipeetavad ja vahistatud.18 Seejuures tuleb rõhutada, et

eakamad kinnipeetavad ja vahistatud ei ole homogeenne grupp. Nende seas on erineva tausta ja

huvide ning füüsilise seisundi ja vaimse võimekusega inimesi.19 Sellegipoolest võib just eakamate

seas olla rohkem neid, kellel on mitmel põhjusel keerulisem (võrreldes teiste kinnipeetavatega)

vangistusega toime tulla.

Kontrollkäigu ajal oli Tallinna Vanglas 55-aastaseid ja vanemaid inimesi 128. Neist vanim oli 77-

aastane. Euroopa Nõukogu vanglate statistika aruandes SPACE I 2023 on eraldi välja toodud

statistika 50-aastaste ja vanemate inimeste kohta. Eesti vanglates on selles vanuses inimeste

osakaal hinnatud kõrgeks.

Tallinna Vanglas ei ole vanemaealistele kinnipeetavatele eraldi osakonda, nad paigutatakse

tavaosakondadesse. Ühest küljest tagatakse eakamatele vangla eri vanuses inimestega koos elades

normaalse eluga võimalikult sarnane keskkond. Sellega vähendatakse vanglas viibivate eakamate

sotsiaalset tõrjutust. On leitud, et vanemaealistel kinnipeetavatel on ka mõnevõrra rahustav mõju

noorematele. Teisest küljest võivad tavaosakonnas viibivate eakamate vajadused nii jääda

tagaplaanile. Eakamad kinnipeetavad võivad sagedamini sattuda kiusamise ohvriks. Kehvema

tervise tõttu ei pruugi nad olla võimelised näiteks õue minema või spordisaalis käima. Eakamad

kinnipeetavad ei pruugi noorematega sammu pidada ning naeruvääristamise vältimiseks võivad

nad loobuda ühistegevustest (nt huviringides osalemast).20

Õiguskantsleri nõunikega vestelnud eakamad ei kurtnud, et nad tunnevad end nooremate poolt

ohustatuna või kiusatuna. Samas sarnanes Tallinna Vangla vanemaealiste kinnipeetavate ja

vahistatute kogemus väga sellega, mida rääkisid õiguskantsleri nõunikele Tartu Vanglas ja Viru

Vanglas viibivad eakamad.

Mitmed Tallinna Vangla eakamad ütlesid õiguskantsleri nõunikele, et neil on keeruline jagada

kambrit nooremate inimestega ning nad sooviksid olla kambris üksi – nende sõnul vaikselt ja

rahulikult. Eakamad selgitasid, et nii on võimalik teist segamata näiteks keerata televiisor või

raadio valjemaks. Seda sooviksid nad teha kuulmise languse tõttu. Mõni eakam tunnistas, et

treppide tõttu on tal keeruline käia katusel paiknevas jalutusboksis. Samas maapealsetel

hoovialadel puuduvad puhkamiseks pingid.

Üks rulaatori abil liikuv eakam avaldas, et ta on mitu korda kambri pesunurgas kukkunud, sest

seal puudub pesutool ja seinale kinnitatud tugikäepidemed. Eakamad mainisid, et sooviksid end

rohkem liigutada, ent õues või spordisaalis toimuvates pallimängudes (nt jalgpall, korvpall jm)

osalemine ei ole neile jõukohane ja üldjuhul jäävad nad pealtvaatajaks.

Eakamad rääkisid, et nad on üldjuhul läbinud individuaalse täitmiskavaga ette nähtud programmid.

Vähesed õiguskantsleriga vestelnud eakamad osalesid huviringides või õppes. Paljud neist on

18 Vt nt UN Human Rights Council, Older persons deprived of liberty - Report of the Independent Expert on the

enjoyment of all human rights by older persons, Claudia Mahler, A/HRC/51/27, 09.08.2022, lk 7. 19 Vt nt K. Saks, Kognitiivne võimekus ja selle ealised muutused. – Sirp, 03.03.2017. 20 Vt nt UN Human Rights Council, Older persons deprived of liberty - Report of the Independent Expert on the

enjoyment of all human rights by older persons, Claudia Mahler, A/HRC/51/27, 09.08.2022; Penal Reform

International, APT, Older persons in detention. A framework for preventive monitoring, 2021; ICRC, Agening and

detention, 2018.

16

vanuse tõttu töökohustusest vabastatud, kuigi sooviksid töötada. Mitu eakamat kinnitas, et nad

kohtuvad enda inspektor-kontaktisikuga harva ja neile on jäänud mulje, et nende vastu ei tunta

huvi, sest nad on vanad ja vaiksed.

Suurima murena mainisid eakamad vanglas tahvelarvutite kasutuselevõttu. Paljud märkisid, et nad

ei oska seda kasutada. Mõne eakama sõnul on tema inspektor-kontaktisik või valvur neid vahel

sellega aidanud, kuid üksikud juhendamised ei võimalda teadmisi kinnistada. Seda, et vanemate

kinnipeetavate arvutioskus on kehv ja nende õpetamisele tuleks eraldi tähelepanu pöörata, on

tõdetud ka Eesti autorite uurimistöödes.21

ÜRO kinnipeetavate kohtlemise standard-miinimumreeglite (Mandela reeglite) artiklis 2 on

öeldud, et kõige haavatavamaid kinnipeetavate rühmi tuleb kaitsta ja arvestada nende

individuaalseid vajadusi. Vanusest ja terviseseisundist lähtudes tuleb haavatavaks ja erilist

lähenemist vajavaks rühmaks pidada ka vanglas viibivaid vanemaealisi inimesi. CPT on juhtinud

riikide tähelepanu vanemaealiste vangide erivajadustega seotud tingimustele (sh

kinnipidamistingimused, tervishoid, hooldus) ning osutanud vajadusele luua strateegia vananeva

vanglapopulatsiooniga toimetulekuks (vt nt CPT 2023. aasta soovitus Madalmaadele, p 139).

Eakamate kinnipeetavate ja vahistatute kohtlemisele tuleks vanglal eraldi tähelepanu pöörata: luua

neile sobiv füüsiline keskkond, võtta arvesse eakamate meditsiinilisi vajadusi; tagada neile

võimalus luua turvalisi suhteid ning säilitada kehaline aktiivsus ja vaimne võimekus. See võib

tähendada näiteks võimalust oma vanuserühmaga treenida, sotsiaalprogrammides või huviringides

osaleda.

Füüsiline aktiivsus on oluline, et eakam saaks igapäevaste toimingutega võimalikult kaua

iseseisvalt hakkama. Oma vanuserühma inimestega eakohastes tegevustes osalemine tagab

eelduslikult rahuliku õhkkonna ning võimaldab kogeda saavutusrõõmu ja seltskonna tuge. See

mõjub hästi ka inimese vaimsele tervisele. Nooremate kinnipeetavatega koos tegutsemine võib aga

põhjustada eakamate häbimärgistamist ja piinlikkustunnet, kui nad ei jõua noortega sammu

pidada.

Vanglal on vabu kambreid, kus vanemaealised saaksid viibida üksi ja magada alumisel naril. Ka

võiks vangla kaaluda võimalust lubada eakamatel kasutada kambris seljatoega toole ning

liikumisraskustega inimestel kasutada lifti (nt õue minekuks). Arvestada tuleks ka muid ettevõtlus-

ja infotehnoloogiaministri määruses nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded

ehitisele“ sätestatud nõudeid juurdepääsu tagamise kohta. Puuetega inimestele teiste inimestega

võrdsetel alustel juurdepääsu tagamine (sh füüsilisele keskkonnale) on ka üks peamisi ÜRO

puuetega inimeste õiguste konventsiooni põhimõtteid (art 3 punkt (f), art 9 lg 1 punkt (a)).

Õiguskantsler käsitles puuetega kinnipeetavate kinnipidamistingimuste teemat põhjalikult 2014.

aastal Justiitsministeeriumile saadetud soovituses.

Vanglal tuleks pöörata tähelepanu eakamate digioskuste arendamisele: näiteks pakkuda uute

seadmete ja programmide kasutamise koolitusi. Ametnikel tuleks arvestada oma igapäevatöös

seda, et eakamatega suhtlemine võib nõuda aega, kannatlikkust ja vajadusel korduvat selgitamist.

Samuti on oluline, et ametnikud oskaksid õigeaegselt märgata neurodegeneratiivsete haiguste (mis

võivad põhjustada erinevaid dementsuse vorme) või vaimse tervise probleemide (nt depressiooni)

tundemärke. Selleks tuleks vanglaametnikke koolitada. Kaalumist väärib uurimistöö „Eakad

kinnipeetavad Eesti vanglates“ autorite ettepanek lisada vanglateenistujate õppe- ja/või

21 Vt nt Juhkov et al., „Eakad kinnipeetavad Eesti vanglates“, 2022; L. Toom, T. Unuks, „Kinnipeetavate

taasühiskonnastamine IT-lahenduste toel ja ametnike roll selles“, 2024.

17

koolituskavasse teemakohased loengud, et valmistada tulevasi ja praeguseid ametnikke ette tööks

eakamatega.

Vanglal tuleks arvestada eakamate kinnipeetavate ja vahistatute vajadusi ning muuta nende

kinnipidamistingimused vanemaealistele sobivamaks. See võib tähendada, et

vanglakeskkonda tuleb kohandada eakamate vajadustele vastavaks, läbi mõelda neile

mõeldud tegevused ja nendega suhtlemine. Tähelepanu tuleb pöörata eakamate digioskuste

arendamisele. Kaaluda tuleks vanglateenistujatele koolituste korraldamist, mis valmistaks

neid ette tööks eakamatega.

5. Sisseostude tegemine

Vangla peab tagama, et kinnipeetaval ja vahistatul oleks võimalus teha sisseoste (VangS § 48).

Seda kohustust ei väära tõsiasi, et vanglas viibivale inimesele tagab suure osa elamiseks vajaliku

vangla (nt toidu, ravimid, puuduse korral hügieenivahendid ja aluspesu jms).

Riigikohus on seejuures osutanud, et vangla peab tagama kinnipeetavale tegeliku võimaluse teha

sisseoste. See tähendab ka seda, et kaubale lisatav juurdehindlus ei tohi olla ülemäära suur, sest

muidu võib muutuda sisseostude tegemine sisuliselt võimatuks (vt Riigikohtu otsus nr

3-3-1-48-12, p-d 10-11). Seega peab vanglateenistus kindlustama, et ka kauba kättetoimetamise

tasu ei oleks ebaproportsionaalselt suur. Vastasel juhul ei ole vahistatutel ja kinnipeetavatel

tegelikult võimalik sisseoste teha.

CPT on pidanud oluliseks, et vangla kaupluse kaubavalik vastaks muu hulgas vanglas viibivate

inimeste rahalistele võimalustele ning et esmatarbekaubad oleksid selles kaupluses kättesaadavad

ka neile, kes väljastpoolt vanglat toetust ei saa. CPT on toonitanud, et kinnipeetavatele töö eest

makstav tasu peab julgustama neid töötama ning aitama neil rahastada oma elu vanglas (vt nt CPT

30. üldraport, p-d 78-79; CPT 2023. aasta soovitus Montenegrole, p 74; CPT 2022. aasta soovitus

Bulgaariale, p 46).

Seda CPT seisukohta on paslik laiendada ka vangla kaupluse ostutingimustele. On eluliselt usutav,

et kui kaupluses müüdava kauba hinnad (sh kättetoimetamise tasu) on liiga kõrged ja inimesed ei

saa vanglas teenitud töötasu eest endale poest midagi lubada, on nad ka vähem motiveeritud

vanglatöid tegema. See aga vähendab nende võimalusi iseseisvalt hakkama saada nii vanglas kui

ka edaspidi. Samuti töötab see vastu vangistuse eesmärgile suunata inimene õiguskuulekat elu

elama (VangS § 6).

Vanglas iseseisvat hakkamasaamist pidas oluliseks ka justiitsminister õiguskantslerile saadetud

kirjas (09.10.2012 kiri nr 11-3/7065), milles ta puudutas vanglates hügieenipakkide jagamise tava.

Justiitsminister leidis toona, et „[k]innipeetavas ei tohi vanglas viibimise tõttu tekkida ja süveneda

tunne, et ta ongi õigustatud saama riigilt kõike tasuta. Sellise põhjendamatu ootuse tekitamine ja

lisahüvede kaudu soodustamine viib üha enam kinnipeetava võõrandumiseni ühiskonnast, mille

tagajärjeks on riigist sõltuv isik, kes unustades ära oma kohustused oskab üksnes nõuda õigusi.

Vanglast vabanemise järgselt puuduvad isikul garantiid ja hüved, mida ta on harjunud vanglas

kasutama ja nõudma. Vanglas riigi kulul elama harjunud kinnipeetaval on suur oht muutuda üha

enam sotsiaalselt võimetuks oma elu ja vahendeid korraldama ja planeerima. Tekitades

vastutustundetult kinnipeetavates sõltuvust hüvedest ja võõrandumist vastutusest oma kohustuste

eest, kaugeneb isik üha enam reaalsest elust“.

18

Õiguskantsleri nõunikega vestelnud Tallinna Vangla kinnipeetavad ja vahistatud kirjeldasid e-poe

kasutamisel saadud samasugust kogemust, nagu oli 2024. aastal Viru Vanglas viibinud inimestel.

Kinnipeetavad ja vahistatud möönsid, et e-poe kaubavalik on suur ja kaup on mitmekesine. E-poe

süsteem on seadistatud nii, et selle kasutaja näeb enda vanglasisest kontoseisu. Süsteem ei luba

ületada ka kaupade kogust ja kaalu, mis on kindlaks määratud Tallinna Vangla kodukorra punktis

15. Vanglateenistujad tõdesid, et e-poe kasutuselevõtt on oluliselt vähendanud nende töökoormust.

Enne e-poe kasutuselevõttu täideti ostutaotlusi käsitsi ning nii ostunimekirjade sisu kui ka inimeste

vanglasisesel kontol olev rahasumma tuli vanglateenistujatel eraldi üle kontrollida.

Paljud kinnipeetavad ja vahistatud kurtsid siiski, et tellimustele lisanduva kättetoimetamise tasu

tõttu ei ole sisseostude tegemine neile enam nii hästi kättesaadav, nagu see oli varem. Samasisulisi

kaebusi on saadetud ka õiguskantslerile. Kurdeti veel, et e-poe hinnad on võrreldes tavakaupluste

hindadega kõrged. Mõne kauba hinda võrreldes ei ole õiguskantsler seni tuvastanud, et need

hinnad ületaksid VangS § 48 lõikes 1 ette antud piiri (vt nt õiguskantsleri vastus nr 14-

3/240989/2403699).

Igale vangla e-poe tellimusele (sõltumata selle summast ja suurusest) lisandub kättetoimetamise

tasu 5,08 eurot. Selle tasu nõudmine paneb teistest kehvemasse olukorda need kinnipeetavad ja

vahistatud, kes ei tööta või kelle töötasu on väike ja kes ei saa rahalist tuge ka väljastpoolt vanglat.

Inimesed kurtsid, et neil tuleb näiteks lähedasele kirja saatmiseks 1,30 eurot maksva postmargi

ostmisel maksta sama suurt kättetoimetamise tasu nagu 237,90 eurot maksva televiisori ostmisel.

Mitmed kinnipeetavad tunnistasid, et nende motivatsioon vanglas tööd teha on vähenenud, sest

saadud töötasust jääb heal juhul alles vaid niipalju, et nad saavad maksta kättetoimetamise tasu

(s.o umbes 5 eurot), kuid mitte teha sisseoste. Ka mitmed vanglaametnikud arvasid, et

kättetoimetamise tasu lisandumise tõttu teevad kinnipeetavad ja vahistatud oste senisest vähem.

Ametnike sõnul esitatakse vanglale rohkem ka näiteks hügieenipakkide taotlusi, sest inimesed ei

saa kättetoimetamise tasu tõttu poest ka odavamat esmatarbekaupa osta.

Õiguskantsleri kogutud andmetel tegi ajavahemikul 01.09.–01.12.2024 kinnises vanglas

majandustöid (s.o koristamine, toidu jagamine jms) enam kui 800-st Tallinna Vanglas viibivast

inimesest keskmiselt 195. Vaadeldud perioodil oli keskmine töötasu majandustöödel umbes 71

eurot kuus. Suurim saadud töötasu sel perioodil oli 204,54 eurot kuus ja kõige väiksem töötasu

0,74 eurot kuus.

Kui eeldada, et kinnipeetava suhtes rakendusid VangS § 44 lõikes 2 sätestatud mahaarvamised

täies mahus (s.o 70 protsendi ulatuses), jäi keskmist töötasu saavale kinnipeetavale ühes kuus kätte

umbes 21 eurot. Neid kinnipeetavaid, kellele jäänuks pärast mahaarvamisi ühe kuu töötasust kätte

5 eurot või vähem (s.t nende töötasu kuus oli umbes 15 eurot või vähem), oli vaadeldud kolme kuu

jooksul 136, kõik nad tegid majandustöid (kokku tegi majandustöid 585 inimest). See on umbes

23 protsenti kinnipeetavatest.

On selge, et need numbrid ei peegelda täielikult vanglas viibivate inimeste rahalist seisu ja

ostuvõimet. Paljud kinnipeetavad ja vahistatud ei tööta vanglas ja neid ei toetata ka väljastpoolt

vanglat. Teised jällegi töötavad ja/või neid toetavad rahaliselt lähedased. Ka ei rakendu kõigile

kinnipeetavatele täies mahus VangS § 44 lõikes 2 ja vahistatutele VangS § 93 lõikes 2 sätestatud

mahaarvamised. Mitmeid asju on võimalik kinnipeetavale ja vahistatule saata ka kirja ning pakiga

(VangS § 28¹ ja § 98). Seda muidugi juhul, kui vanglas viibival inimesel on lähedasi, kes soovivad

teda aidata ja kellel on selleks võimalused.

19

Arvestades õiguskantslerini jõudnud kinnipeetavate ja vahistatute, aga ka vanglaametnike

tagasisidet, ei saa neist numbritest siiski mööda vaadata. On eluliselt usutav, et sisseostudele

lisatava universaalse kättetoimetamise tasu praegu kehtivas suuruses maksmine ei ole paljudele

kinnipeetavatele ja vahistatutele jõukohane. Ka tekitab küsimusi, kuidas kehtiv kättetoimetamise

tasu kujunes ning kuidas kontrolliti selle vastavust VangS § 48 lg 1 lauses 3 sätestatud tingimusele.

Nende tingimuste kohaselt võib müüdava kauba hind ja kauba kättetoimetamise kulu olla

turuhinnast kuni 20 protsenti kõrgemad. Kui seejuures võrreldi vabaduses tegutsevate e-poodide

transporditasusid, siis pole selge, mis asjaolusid täpsemalt arvestati.

Üldiselt on vabaduses viibival inimesel võimalik valida, kus, kuidas ja millal ta soovib e-poest

tellitud kauba kätte saada. Ta võib poodi kaubale ise järele minna ja sellega vältida

kättetoimetamise tasu maksmist. Kättetoimetamise tasu makstes saab kauba sageli kätte tellimuse

tegemisega samal päeval või paari järgneva päeva jooksul. E-poed teevad tihti ka

müügikampaaniaid või pakuvad mõnd kaupa tasuta tarnega. Niisiis on põhjust küsida, kas ei peaks

käsitlema vangla kaupluses tehtud oste ühtse tellimusena, sest nende tarneaadress on sama. Või

kas peaks kättetoimetamise tasu eest toimetama kauba kätte näiteks järgmisel päeval, mitte kaks

korda kuus, nagu vanglas tehakse.

Näiteks on Politsei- ja Piirivalveameti kinnipidamiskeskuses korraldatud e-poe teenuse

kasutamine nõnda, et sisseostude kättetoimetamise eest keskuses kinni peetud inimestelt tasu ei

võeta.

Vanglal tuleks koostöös Justiits- ja Digiministeeriumiga kaaluda, kuidas teha vangla

kaupluses sisseostude tegemine kinnipeetavatele ja vahistatutele taas kättesaadavamaks.

Üks võimalus on üle vaadata, kas vanglas tehtava töö tasustamine on praegust olukorda

arvestades asjakohane (VangS § 43). Samuti tuleks mõelda, kas inimestel oleks võimalik osta

teatud esmatarbekaupu (nt hügieenivahendid, kirjatarbed vms) vangla vahendusel ilma

kättetoimetamistasuta. Võiks kaaluda, kas vangla saaks teatud tingimustel pakkuda

motivatsioonimeetmena soodustust, näiteks võtta poetellimuse kättetoimetamise tasu enda

kanda.

6. Kinnipeetavate ja vahistatute saatmine

Kontrollkäigul uurisid õiguskantsleri nõunikud, kuidas toimub kinnipeetavate ja vahistatute

saatmine väljaspool vanglat. Selle käigus analüüsiti 150 inimese väljaviimist kajastavaid

dokumente (s.o iga inimese kohta koostatud väljaviimise korraldust, saateplaani I ja II osa), mis

olid koostatud ajavahemikul 01.09.–13.12.2024.

Analüüsitud materjalidest selgus, et inimesi viidi valdavalt tervishoiuteenuse osutaja juurde ning

kõik väljaviimised toimusid vahejuhtumiteta. Kinnipeetavaid ja vahistatuid saatis alati vähemalt

kaks saatemeeskonna liiget, kellel olid kaasas teenistusrelv, kuulivest, teleskoopnui, käerauad,

pipragaas ja mõnel juhul ka elektrišokirelv.

Vangla pidas kõigi 150 kinnipeetava ja vahistatu suhtes vajalikuks määrata väljaviimise

korralduses käeraudade ja ohjeldusvöö kasutamine. Analüüsitud dokumentides põhjendati

ohjeldusmeetmete kasutamist trafaretse sõnastusega.

20

Enamikul juhtudest ei olnud saatmist kajastavates dokumentides isiku kohta ühtki hinnangut.

Üksikutel juhtudel kirjeldati vajadust olla saatmisel inimese vastu tähelepanelikum (nt J. V. kohta

23.09.2024 antud korraldus nr 5-23/24/19274, T. R. – 27.09.2024 korraldus nr 5-23/24/19731,

M. S. – 19.11.2024 korraldus nr 5-23/24/23793, J. N. – 30.11.2024 korraldus nr 5-23/24/24664,

I. A. – 29.10.2024 korraldus nr 5-23/24/22116, A. Z. – 15.10.2024 korraldus nr 5-23/24/21138,

N. T. – 25.11.2024 korraldus nr 5-23/24/24141).

Oli aga ka arvestatav hulk neid juhtumeid, milles vangla ei näinud inimese puhul põgenemisriski

ega ka muid märkimisväärseid riske, mis ohustaksid väljaviimist. Mõnes dokumendis oli lisaks

märgitud, et inimene on rahumeelne ja ametnikega suheldes viisakas ning pole

distsiplinaarrikkumisi toime pannud. Nende seas oli ka eakamaid, raskelt haigeid ja

liikumisraskustega inimesi.

Kuigi riskihinnang sellele ei osutanud, anti ka neil juhtudel korraldus kasutada ohjeldusmeetmeid

ning ka kasutati inimeste ohjeldamisel käeraudu ning ohjeldusvööd. Mõne sellise inimese puhul

peeti vajalikuks dokumentides märkida sedagi, et käeraudade eemaldamisel (nt terviseuuringu

ajaks) asendataks need plastikust sidumisvahenditega (nt R. M. 02.09.2024 saateplaani I osa, K. H.

– 19.09.2024 korraldus nr 5-23/24/19100, R. N. – 04.09.2024 saateplaani I osa, P-K. – P.

30.09.2024 saatmisplaani I osa, A. G. – 06.09.2024 korraldus nr 5-23/24/17991, V. K. –

05.09.2024 korraldus nr 5-23/24/17888, I. P. – 05.09.2024 korraldus nr 5-23/24/17887, M.-L. T.

– 24.09.2024 korraldus nr 5-23/24/19313, K. K. – 13.09.2024 saateplaani I osa, O. M. – 11.09.2024

korraldus nr 5-23/24/18287, K. P. – 19.09.2024 korraldus nr 5-23/24/19014, M. G. – 02.09.2024

korraldus nr 5-23/24/17554, R. R. – 09.09.2024 korraldus nr 5-23/24/18087, V. I. – 18.10.2024

korraldus nr 5-23/24/21436, S. S. – 03.10.2024 korraldus nr 5-23/24/20137, D. S. – 30.09.2024

korraldus nr 5-23/24/19813, A. J. – 24.10.2024 saateplaani I osa, J. L. – 07.10.2024 korraldus nr

5-23/24/20363, A. M. – 10.10.2024 korraldus nr 5-23/24/20724, R. A. – 06.11.2024 korraldus nr

5-23/24/22748, A. M. – korraldus 27.11.2024 nr 5-23/24/24401, L. P. – 22.11.2024 saateplaani I

osa, V. Z. – 25.11.2024 korraldus nr 5-23/24/24140, A. A. – 22.11.2024 korraldus nr 5-

23/24/24074, R. V. – 31.10.2024 korraldus nr 5-23/24/22358, S. J. – 03.12.2024 korraldus nr 5-

23/24/24824, A. M. – 09.12.2024 korraldus nr 5-23/24/25269).

Vaid üksikutel juhtudel selgus saateplaani teisest osast, et kuigi väljaviimise korralduses olid

käerauad ja ohjeldusvöö kasutamine ette nähtud, neid siiski ei kasutatud. Neil juhtudel vajasid

inimesed liikumiseks karke või oli inimese käsi kipsis (nt I. T. 10.09.2024 saateplaani II osa, R. V.

12.09.2024 saateplaani II osa, R. K. 10.12.2024 saateplaani II osa, F. V. 02.12.2024 saateplaani II

osa). Ühel juhul ei olnud inimesel ühte kätt, mistõttu käeraudade paigaldamine ei olnud võimalik

(nt L. P. 22.11.2024 saateplaani II osa). Samas oli ka tema väljaviimise korralduses ette nähtud nii

käeraudade kui ka ohjeldusvöö kasutamine.

Mõne saatmisplaani teine osa oli jäänud täitmata. Seetõttu ei olnud võimalik jälgida, kas, millal ja

milliseid ohjeldusmeetmeid inimese suhtes kasutati (nt L. G. 25.11.2024 saateplaani II osa, S. V.

18.11.2024 saateplaani II osa).

Kogutud andmed viitavad sellele, et käeraudade ja ohjeldusvöö kasutamine vahistatute ja

kinnipeetavate saatmisel on kujunenud tavaks. Vangla käsitleb kõiki saadetavaid ühtmoodi

ohtlikena ega kaalu iga kord nõuetekohaselt ohjeldusmeetmete vajadust ja proportsionaalsust.

Selline praktika loob soodsa olukorra inimeste väärkohtlemiseks ning on vastuolus VangS § 70 lg

21

1 lauses 1 sisalduva kaalutluskohustusega, Riigikohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK)

praktikaga, samuti rahvusvaheliste dokumentide ning ekspertide, sh CPT seisukohtadega.

VangS § 70 lg 1 lause 1 annab vanglale võimaluse (mitte ei kohusta) rakendada kinnipeetava ja

vahistatu saatmisel ohjeldusmeetmeid. Seega tuleb saatmisel ohjeldusmeetme kohaldamine

otsustada kaalutlusõiguse alusel (vt nt Riigikohtu 03.10.2013 otsus nr 3-3-1-47-13, p 13).

Riigikohus on osutanud, et saatmisel ohjeldusmeetmete kohaldamise, sh käe- ja jalaraudade

kasutamise korral tuleb hinnata, kas inimene võib tahta põgeneda. Tuleb hinnata ka tema eelnevat

käitumist ning võimalikku käitumist saatmisel, üldist julgeolekuohtu lähtuvalt saatmise

eripäradest ning kohaldatavate meetmete piisavust ohu vähendamiseks, tagamaks saadetavate ja

saatjate julgeolek (vt Riigikohtu 23.05.2013 otsus nr 3-3-1-19-13, p 21). Neile põhimõtetele viitas

Riigikohus ka 30.04.2024 otsuses nr 3-21-939 (p 16). Ka justiitsministri määruse nr 3 „Vangla

saatemeeskonna ülesanded ja töökord“ § 15 lõikes 2 on sätestatud, et ohjeldusmeetme kasutamise

üle otsustamisel tuleb lähtuda konkreetsest inimesest ja olukorrast. Ohjeldusmeetme rakendamisel

tuleb tuvastada ka selle hädavajalikkus ja meetme proportsionaalsus (vt Riigikohtu 14.03.2012

otsus nr 3-3-1-80-11, p 16 ja 31.01.2023 otsus nr 3-19-1838/48, p 28).

CPT rõhutas juba 2012. aastal ja viimati 2023. aastal, et otsus kasutada transportimisel

ohjeldusmeetmeid peab põhinema iga inimese kohta antud individuaalsel riskihinnangul (vt CPT

2012. aasta soovitus Sloveeniale, p 73; CPT 2023. soovitus Horvaatiale, p 108; CPT 2023. aasta

soovitus Portugalile, p 124; CPT 2023. aasta soovitus Hollandile, p-d 147 ja 384). Ka Euroopa

Inimõiguste Kohus on märkinud EIÕK artikli 3 rikkumise tuvastamisel, et ohjeldusmeetmete

kasutamise põhjendamisel ei piisa viitest abstraktsele ohule ja et selline otsus tuleb teha isikustatud

riskihinnangu alusel (EIK 09.06.2020 otsus asjas Jeret vs. Eesti, p-d 66 ja 68).

6.1. Kinnipeetava valvamine haiglas

Kontrollkäigu raames hinnati veel, kuidas tagas vangla ravi vajanud kinnipeetavate ja vahistatute

valve haiglas. Vangla edastatud dokumentidest selgus, et inimesi valvas haiglas alati kaks

täisvarustuses valvurit. Seejuures kasutati kõigil haiglaravil olnud patsienditel käeraudu. Need

eemaldati meditsiiniliste protseduuride ja hügieenitoimingute ajaks ning mõnel juhul ka selleks,

et patsient saaks end rohkem liigutada. Ka haiglaravil olnud inimeste saatmisplaanidest ei

selgunud kaalutlusi, miks otsustati nende suhtes kasutada ohjeldusmeetmeid.

Euroopa Inimõiguste Kohus sedastas asjas Jeret vs. Eesti, et kuigi vastab tõele, et kinnipeetavaid

avalikes haiglates ravides peab riik tagama ka meditsiinipersonali ja teiste patsientide ohutuse, ei

tohi unustada, et julgeolekumeetmete – näiteks käeraudade – rakendamine peab põhinema

individuaalsel riskihinnangul, võttes arvesse kõiki olulisi asjaolusid. Selles asjas leidis EIK, et

kaks vanglaametnikku olid püsinud pidevalt kaebaja vahetus läheduses ja miski ei olnud viidanud

sellele, et nad ei oleks vajaduse korral saanud piisavalt kiiresti sekkuda (p 68).

Samuti tuvastas EIK asjas Okhrimenko vs. Ukraina EIÕK artikli 3 rikkumise olukorras, kus

kaugele arenenud vähiga ja väga kehva terviseseisundiga kinnipeetavat ohjeldati haiglas

käeraudadega. Kinnipeetavat valvas pidevalt kolm valvurit ja tema käitumine ei viidanud

vägivaldsusele ega ka põgenemisriskile (p 98). Asjas Hénaf vs. Prantsusmaa pidas EIK samuti

haiglas kinnipeetava ohjeldamist EIÕK artikli 3 rikkumiseks ja inimväärikust alandavaks. EIK

leidis, et kaebaja ohjeldamine oli ebaproportsionaalne arvestades tema vanust, tervislikku seisundit

ning seda, et ükski varasem juhtum ei olnud andnud tõsiseid põhjusi karta, et ta võib ohustada

julgeolekut. Peale selle oli valvanud kinnipeetavat väljaspool tema palatit kaks valvurit (p 56).

22

6.2. Kohtuistungile saatmine

Kogutud andmed viitavad sellele, et ohjeldusmeetmeid kohaldatakse alati ka vanglas viibivate

inimeste saatmisel kohtuistungile ja istungi ajal. Seda tehakse inimesest tulenevaid riske

kaalumata.

Euroopa Inimõiguste Kohus tuvastas asjas Gorodnichev vs. Venemaa, et sellise praktikaga

rikutakse EIÕK artiklis 3 sätestatut. EIK pidas inimväärikust alandavaks seda, et kaebajat hoiti

käeraudades avalikel kohtuistungitel. Kohus tõi välja, et vastustaja väited käeraudade kasutamise

vajalikkuse kohta turvalisuse tagamise eesmärgil ei olnud veenvad. Nimelt ei esitanud vastustaja

ühtegi materjali, mis viitaks, et käeraudade kasutamata jätmine võinuks tuua kaasa kaebaja

vägivalla või põgenemise, takistada õigusemõistmist või tekitada muud kahju (p 105). EIK leidis,

et isegi kui käeraudade kasutamisega kohtusaalis ei soovitud kaebajat alandada või häbistada, on

see EIÕK artikli 3 mõttes alandav kohtlemine. Alandavaks kohtlemiseks peetakse ka seda, kui

ohjeldusmeedet kasutatakse, kuigi see pole avaliku turvalisuse või õigusemõistmise tagamiseks

vajalik (p 108).

Vanglal tuleks muuta kinnipeetavate ja vahistatute saatmisel (sh inimese haiglas viibimise

ajal, saatmisel kohtuistungile) ohjeldusmeetmete kasutamise ja dokumenteerimise tava.

Ohjeldusmeetmete kasutamine peab põhinema inimese individuaalsel riskihinnangul.

Saatedokumentidest peavad selguma ohjeldusmeetmete kasutamise põhjendused, mis on

seostatud kindlat inimest iseloomustavate asjaoludega.

7. Konfidentsiaalsus

Vestlustest kinnipeetavate, vahistatute, ametnike ja haigla KMO töötajatega selgus, et sageli

viibivad vanglaametnikud vanglas toimuvate meditsiiniliste läbivaatuste ja protseduuride juures.

Valvur viibib alati kinnipeetava ja vahistatu juures siis, kui ta kohtub meedikuga väljaspool

vanglat.

Justiitsministri määruse nr 3 „Vangla saatemeeskonna ülesanded ja töökord“ § 14 lõige 2 sätestab

imperatiivselt, et saatemeeskonna liikmed teostavad saadetava üle pidevat visuaalset järelevalvet.

Selle määruse säte ei luba läheneda igale olukorrale ja saadetavale individuaalselt. Nii on

õiguskantsleri andmetel Tallinna Vangla saatemeeskonna liikmed viibinud ka näiteks vanglas

viibivate naiste sünnituste juures ja hiljem sünnitusjärgses palatis. Õiguskantsler asus 2016. aastal

seisukohale, et niivõrd delikaatses olukorras piisaks sellest, kui ametnikud jääksid sünnitus- ja

sünnitusjärgse palati vahetusse lähedusse.

Meditsiinilise konfidentsiaalsuse eesmärk on kaitsta patsiendi õigust privaatsusele. See aitab luua

usaldust tervishoiutöötaja ja patsiendi vahel. Patsient on rohkem valmis jagama tundlikku teavet,

kui ta on kindel, et see jääb tema ja tervishoiuteenuse osutaja vahele. Sellele on osutanud ka EIK

02.09.2009 asjas Szuluk vs. Ühendkuningriik (p 47).

Kinnipeetavate ja vahistatute suhtlemisel tervishoiuteenuse osutajatega tuleb tagada

konfidentsiaalsus. Seda on rõhutatud nii Mandela reeglite artiklis 31, Bangkoki reeglite artiklis

11.2 kui ka Euroopa vanglareeglistiku artiklis 42.3(a). CPT on järjepidevalt tauninud

23

vanglaametnike meditsiinilise läbivaatuse ja protseduuride juures viibimist (vt nt viimati CPT

2023. aasta soovitus Portugalile, p 124; CPT 2023. aasta soovitus Hollandile, p-d 147 ja 383. Ka

õiguskantsler on käsitlenud kinnipeetava ja vahistatu kui patsiendi õigust privaatsusele ja

konfidentsiaalsusele (nt 2016. aasta soovituses Viru Vanglale).

Kuigi vanglaametnikel on VangS § 132 alusel kohustus hoida ametialast teavet, ei saa seda

käsitada meditsiinilise konfidentsiaalsuse tagamisena. Valvuri kohalolek arsti ja kinnipeetava

vestluse ajal võib tekitada olukorra, kus inimene ei julge avaldada olulist teavet: näiteks oma

psüühikahäirete, sõltuvusprobleemide, haigussümptomite või võimaliku väärkohtlemise kohta.

Ilma olulise teabeta ei pruugi tervishoiuteenuse osutaja patsienti asjakohaselt ravida. Privaatsuse

puudumine kohtumisel võib takistada ka väärkohtlemise juhtumite tuvastamist – kui kinnipeetaval

ei ole võimalust tervishoiutöötajaga omavahel usalduslikult vestelda.

CPT soovitas juba 2014. aastal, et Eestis otsitaks lahendusi, mis tagavad meditsiinilisel

läbivaatusel patsiendile konfidentsiaalsuse. Tervishoiutöötaja ja patsiendi kohtumine peab alati

toimuma väljaspool valvurite kuuldekaugust. Kui tervishoiutöötaja seda eraldi ei nõua, siis võiks

vastuvõtt toimuda ka väljaspool valvurite vaatevälja (p 86). Sellele CPT seisukohale on viidanud

ka Euroopa Inimõiguste Kohus EIÕK artikli 3 rikkumise tuvastamisel (vt nt EIK 16.10.2009 otsus

asjas Yananer vs. Türgi, p 41; EIK 17.06.2009 otsus asjas Salamanoĝlu ja Polattaş vs. Türgi, p 80).

Kogutud andmed viitavad, et Eesti ei ole CPT soovitust senini järginud.

Palun Justiits- ja Digiministeeriumil viia justiitsministri määruse nr 3 „Vangla

saatemeeskonna ülesanded ja töökord“ § 14 lõige 2 kooskõlla rahvusvaheliste

kinnipidamisstandardite ja CPT Eestile antud soovitustega. See võib tähendada, et säte tuleb

paindlikumaks muuta, nii et see võimaldaks vanglateenistujatel arvestada järelevalvet tehes

konkreetsest inimesest ja konkreetsest olukorrast tulenevaid riske.

Kontrollkäigule kaasatud tervishoiueksperdi hinnangul tasuks kaaluda valvuritel heli

summutavate kõrvaklappide kasutusele võtmist olukordades, kus valvuri viibimine

kinnipeetava meditsiinilise läbivaatuse juures on vältimatult vajalik.

8. Raskelt haigestunud vahistatu

Kontrollkäigul nägid õiguskantsleri nõunikud raskes seisus vahistatut. Vahistatu istus ratastoolis,

karjus seosetult ning tema kambrist levis üle koridori tugev väljaheidete hais. Õiguskantsleri

nõunikele jäi mulje, et inimene ei saanud aru, kes ta on ja kus viibib, vanglateenistujad ega ka

haigla KMO töötajad ei saanud temaga kontakti.

Valvurid selgitasid, et nad ootasid KMO valveõe hinnangut, kas vahistatu tuleb viia Lääne-

Tallinna Keskhaigla erakorralise meditsiini osakonda. Valvurite sõnul oli vahistatu nii vaimne kui

ka füüsiline seisund halb. Sündmuse ettekandes on kirjeldatud, et vahistatu käitumine oli

ebaadekvaatne; tema suhtes kasutati käeraudu, mis kinnitati ratastooli raami külge ning tema suu

ette pandi mask. Kuivõrd inimene muutus agressiivseks, otsustas KMO valveõde kutsuda kiirabi,

et see teeks vahistatule rahustava süsti. Kiirabi viis vahistatu vangla konvoi saatel haiglasse

(12.12.2024 ettekanne nr 1-24-12845).

Vanglateenistujad rääkisid veel, et vahistatu on juba mõnda aega olnud halvas seisus ja tema

olukord on muutunud aina kehvemaks: ta ei saa aru, kes ja kus ta on; sööb enda väljaheiteid ja

kätte sattuvaid asju (nt tekki, padja sisu, puhastusvahendeid, märgasid salvrätte jne); kamber on

24

kaetud uriini ja väljaheidetega, sest ta ei mõista kasutada WC-d ega dušši; ta häälitseb ja karjub

tundide viisi seosetult, on agressiivne ja tema hooldamine on äärmiselt keeruline. Ametnikud

avaldasid kahtlust, kas sellises seisus inimese koht on vanglas.

Kontrollkäigu järel kogutud teave kinnitab valvurite öeldut. Alates 2024. aasta augusti lõpust on

vahistatu kohta koostatud suur hulk ettekandeid, milles valvurid kirjeldavad inimese

ebaadekvaatset käitumist. Vangla 19.01.2025 pöördumisest LTKH poole selgub, et alates 2024.

aasta novembrist on koostatud 48 sellist ettekannet vahistatu kohta.

Valvurid on ettekannetes korduvalt väljendanud arvamust, et inimese vaimne seisund on

ebaadekvaatne ja see vajab meditsiinilist sekkumist. Samuti on nad öelnud seda, et vangla ei ole

hooldekodu ja et vahistatu olukord ei ole inimlik (nt 30.08.2024 ettekanne nr 1-24-8775,

09.09.2024 ettekanne nr 1-24-9076, 12.09.2024 ettekanne nr 1-24-9267, 24.11.2024 ettekanne nr

1-24-12123, 26.11.2024 ettekanne nr 1-24-12197, 28.11.2024 ettekanne nr 1-24-12272,

29.11.2024 ettekanne nr 1-24-12322, 30.11.2024 ettekanne nr 1-24-12373, 03.01.2024 ettekanne

nr 1-25-79, 19.01.2025 ettekanne nr 1-25-707, 21.01.2025 ettekanne nr 1-25-841, 17.02.2025

ettekanne nr 1-25-1902, 28.02.205 ettekanne nr 1-25-2457).

Kogutud andmetest selgub veel, et teise üksuse juht selgitas juba 07.11.2024 (ka 08.11.2024 ja

15.11.2024) kirjas vahistatu kaitsjale tema olukorda ja avaldas kahtlust, et halvenenud

terviseseisundi tõttu (sh süvenenud dementsusest) ei pruugi vahistatu aru saada vahistuses

viibimise eesmärkidest.

Kohtute infosüsteemist nähtub, et vahistatu kaitsja ei tõstatanud apellatsioonis sisulist küsimust,

millise lahendi peaks ringkonnakohus tegema, kui süüdistatav on parandamatult haigestunud ning

ta ei ole seetõttu võimeline kriminaalmenetluses osalema. Kaitsja ei sidunud ekspertiisi määramise

taotlust apellatsioonis esitatud taotlustega, ka puudusid igasugused sellekohased argumendid

apellatsiooni põhjendustes (TlnRnK 10.12.2024 määrus kriminaalasjas nr 1-24-3202, p 3.4).

Ei ole teada, et vangla oleks edastanud infot vahistatu olukorra kohta kohtule, mis on

kriminaalmenetluse kohtulikus etapis vastutav, et valitud tõkend oleks asjakohane ja põhjendatud.

Vangla esitas alles 14.03.2025 (s.o süüdimõistetu staatusesse jõudmise järel) Harju Maakohtule

KrMS §-i 425 alusel taotluse vabastada inimene talle mõistetud karistuse kandmisest ning

kohaldada talle statsionaarne psühhiaatriline sundravi. Seda vaatamata sellele, et vanglal oli juba

07.11.2025 (s.o. kaitsjale kirjutamise ajal ja ilmselt ka juba varem) tekkinud tõsine kahtlus, et

vahistatul on avaldunud raske psüühikahäire ja vangla keskkond ei vasta tema terviseseisundist

tulenevatele vajadustele.

Põhiseaduse § 14 järgi on inimeste õiguste ja vabaduste tagamine ka täidesaatva võimu kohustus.

VangS § 41 sätestab, et tuleb austada vahistatu inimväärikust ning kindlustada, et vahi all viibimine

ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad

vanglas kinnipidamisega.

Euroopa Inimõiguste Kohus on leidnud, et vanglas viibivat inimest ei kohelda väärikalt, kui talle

ei ole tagatud tema terviseseisundile vastavat ravi ja keskkonda. Peale selle on ametivõimudel

kohustus ära hoida inimesele põhjustatud kannatusi, mis tulenevad kinnipidamisest, mis ei ole

kooskõlas inimese tervisliku seisundiga. EIK on osutanud, et selles kontekstis ei ole mingit

õigustust teha vahet isikul, kes on süüdi mõistetud lõpliku kohtuotsusega, ja isikul, kes on

25

eelvangistuses (vt nt EIK 22.06.2022 otsus asjas Cosovan vs. Moldova, p-d 87-90; EIK 20.09.2024

otsus asjas Temporale vs. Itaalia, p 79).

EIK on mitmes EIÕK artikli 3 rikkumise kohtuasjas pidanud muret tekitavaks, kui raskelt haige

(sh orgaanilise psüühikahäire all kannatava) kinnipeetava eest määratakse hoolitsema selleks

vajalike teadmiste ja oskusteta inimesed, nt teised kinnipeetavad (vt nt EIK 02.09.2020 otsus asjas

Potoroc vs. Rumeenia p-d 77-78, EIK 05.03.2012 otsus asjas Gülay Çetin vs. Türgi, p 112).

Õiguskantsler tõstatas juba 2023. aastal küsimuse, kas ja mis tingimustel võiksid raskelt haige

inimese hooldamises osaleda teised kinnipeetavad või vahistatud ning millist väljaõpet nad selleks

peaksid saama. See küsimus on vanglates endiselt lahendamata.

Kirjeldatud juhul aitas vahistatut hooldada eriteadmisteta kinnipeetav, kes reageeris vahistatu

haigusest tingitud agressiivsusele nii, et lõi ka ise vahistatut mitmel juhul rusikaga pea piirkonda

ja lõi teda jalaga (vt nt 15.11.2024 ettekanne 1-24-11857, 16.11.2024 ettekanne nr 1-24-11874,

29.11.2024 ettekanne nr 1-24-12322, 03.12.2024 ettekanne nr 1-24-12441).

Kui vahistatul tekib raske psüühikahäire, peab vangla teavitama inimese seisundi muutumisest

menetlejat, kelle otsustada on vastavas kriminaalmenetluse etapis vajadusel tõkendi muutmine.

Nii täidab vangla talle PS §-s 14 ja VangS §-s 41 pandud kohustust ja tagab inimese põhiõigused

ja inimväärikuse. Kui kriminaalasi on kohtu menetluses, ei pruugi ainuüksi kaitsja ja prokuröri

informeerimisest piisata, et vajalik teave jõuaks õigeaegselt inimese olukorra üle otsustava

kohtuni. Info tuleb sellisel juhul edastada ka kohtule.

Vanglal tuleks analüüsida, kas kirjeldatud juhtumiga sarnaste olukordade paremaks

lahendamiseks on vajalik üle vaadata vanglasisene infovahetus (sh infovahetus haigla KMO-

ga), kas on vaja koostada vanglateenistujatele tegevusjuhis ja/või muuta muid

töökorralduslikke aspekte.

9. Tervishoid

9.1. Inventar ja ravimid

Kontrollkäigul osalenud tervishoiueksperdi hinnangul olid SA Lääne-Tallinna Keskhaigla

(LTKH) korrektsioonilise meditsiini osakonna (KMO) vastuvõturuumid Tallinna Vanglas kenad

ja tänapäevased ning vajaliku varustusega. Arstid ja õed teevad kõik sissekanded patsientide kohta

digitaalselt.

Protseduuride toas olid erakorralisteks olukordadeks mõeldud töökorras EKG aparaat,

kardiomonitor, AED (automated external defibrillator) aparaat ning elustamiskohver vajalike

ravimite ja seadmetega. Osakonnas olid röntgeni- ja ultraheliaparaat, mis võimaldavad teha

vajalikke uuringuid. Röntgeniruumi seisukord ja seadmed oli ajakohased. Osakonnas oli

hambaarstikabinet ning ruum, kus saab puhastada meditsiinilisi instrumente.

Kinnipeetavatele ja vahistatutele on võimalik tellida kõiki haiglas tehtavaid analüüse. Analüüse

võtab KMO meditsiiniõde eraldi toas ning need viiakse LTKH laborisse. Meditsiiniosakonnas on

võimalik teha ka gastroskoopia ja koloskoopia uuringuid. Nii on võimalik diagnoosida ja ravida

seedetrakti haigusi kohapeal, ilma patsienti vanglast välja viimata.

26

Ekspert tuvastas, et ravimite valik oli vanglas kontrollkäigu ajal väga lai ja ravimite varu oli piisav.

Psühhotroopsete ja narkootiliste ainete kohta peetakse eraldi arvestust.

Ekspert tõi välja, et haigla KMO valveõdedel kulub palju aega patsientide ravimipinalite

täitmisele, mistõttu jääb neil vähem aega patsientidega tegelda. Eksperdi hinnangul võiks

LTKH kaaluda, kuidas korraldada ravimite jagamine teisiti (nt apteegi kaudu pakendatud

ravimilintidena või muul moel).

Õiguskantsleri andmetel on ka Tallinna Vangla vanglakomisjon teinud LTKH-le mitu

ettepanekut, kuidas saaks vanglas ravimite jagamist tõhustada, et õdede väärtuslikku

tööaega säästa. Muu hulgas on pakutud, et õdedele võiks appi kutsuda Tallinna Tervishoiu

Kõrgkooli praktikandid.

9.2. Tervishoiuteenuste kättesaadavus ja kvaliteet

Ekspert avaldas tunnustust, et haigla KMO personali koolitusvõimalused on varasemaga võrreldes

paranenud. Töötajatel on nüüd võimalus osaleda haigla sisekoolitustel, et uuendada oma erialaseid

oskusi ja teadmisi.

Eksperdi hinnangul on hea see, et haigla KMO õed saavad konsulteerida haigla valvearstidega.

Seejuures on oluline, et kõik haigla valvearstid teaksid, et vanglast võidakse neile helistada ning

nõu küsida.

Haigla KMO-s oli siiski hulk vabu töökohti. Sestap ei olnud eksperdi hinnangul kinnipeetavatele

ja vahistatutele vajalik abi (sh vaimse tervise teenused) nii kättesaadav, kui see peaks olema (nt

kinnipeetavate pöördumistele vastamine, vastuvõtu ooteajad, korduvate konsultatsioonide

sagedus). Seda kinnitasid ka kontrollkäigu järel kogutud andmed: vanglas viibivad inimesed pidid

ootama perearsti vastuvõtule saamist keskmiselt neli nädalat. Ekspert selgitas, et väljaspool

vanglat peaks ägedate terviseprobleemidega patsient pääsema perearsti vastuvõtule üldjuhul ühe

päevaga ja muude probleemidega patsient viie päevaga. Ka vanglas peaks olema tagatud vähemalt

samaväärne võimalus saada perearsti vastuvõtule.

Ekspert märkis, et kui esmatasandi arstiabi ei ole kättesaadav, kannatab ka teenuse kvaliteet, sest

näiteks krooniliste haiguste ravi võib vajada pidevat arsti tähelepanu. Tervishoiuteenuse kvaliteet

võib eksperdi hinnangul kannatada ka seetõttu, et õde peab ise lahendama suurema osa

probleemidest.

Psühhiaatri vastuvõtule oli vanglas veelgi keerulisem saada. Kontrollkäigu ajal oli vanglas kaks

psühhiaatrit, kelle koormus kokku oli 0,7 kohta. Kliinilist psühholoogi vanglas kontrollkäigu ajal

ei olnud. 2024. aasta detsembrist alustas vanglas tööd üks vaimse tervise õde (koormusega 0,75

kohta).

Vaimse tervisega tegelevaid töötajaid on sedavõrd suure kinnipidamiskoha ning lisandunud

keeruliste patsientide (nt Tartu Vanglast ümberpaigutatud narkootiliste ainete tarvitamisest

tingitud sõltuvushäiretega inimeste) kohta liialt vähe. Mitmed vanglateenistujad ja patsiendid tõid

välja, et probleeme on olnud pikalt tööl olnud psühhiaatri raviotsuste ja kliinilise pädevusega.

Psühhiaatri töös nägi puudusi ka 2022. aastal Tallinna Vangla kontrollkäigule kaasatud

tervishoiuekspert (vt 2022. aastal Tallinna Vanglasse tehtud kontrollkäigu kokkuvõtte p 9).

27

Eksperdile tegi muret veel see, et haigla KMO töötajad ja vangla psühholoogid ei tee

psühhiaatriliste haigustega kinnipeetavate ja vahistatute ravimisel koostööd. Vanglas puudub

toimiv vaimse tervise meeskond, kuhu ideaalis võiks kuuluda psühhiaater, psühholoogid, vaimse

tervise õed, kliinilised psühholoogid, tegevusterapeudid jt spetsialistid.

Vanglateenistujad ja haigla KMO töötajad tunnistasid, et ka muudes küsimustes on koostöö pärast

1. juulit 2024 toimunud vanglatervishoiu ümberkorraldust olnud puudulik. See tegi

vanglaametnikele palju tuska. Ametnike sõnul ei saa nad haigla KMO-lt enda tööks vajalikku

teavet. Haigla KMO töötajate sõnul ei ole enne 01.07.2024 tervise infosüsteemi kantud

meditsiinilised andmed neile nii hõlpsasti kättesaadavad, kui peaksid olema.

Palun LTKH-l teha täiendavaid jõupingutusi, et täita KMO vabad töökohad ning tagada, et

vanglas viibiv inimene saaks piisavalt kiiresti talle vajalikku arstiabi (s.o ajal, kui tema

tervislik seisund oluliselt ei halveneks). Kaaluda võiks senisest rohkem digilahenduste (nt

e-konsultatsioonide) kasutamist.

Erilise tähelepanu alla tuleks võtta vaimse tervise teenuste tagamine vanglas, sh parandada

koostööd haigla KMO vaimse tervise spetsialistide ja vangla meeskonda kuuluvate

psühholoogide vahel. Niisamuti tuleks LTKH-l koos Tallinna Vanglaga läbi mõelda, kuidas

senisest paremini korraldada haigla KMO ja vangla vahelist partnerlust.

9.3. Esmane tervisekontroll

Kontrollkäigul selgus, et vanglasse saabuvale inimesele tehakse tema soovil HIV, C- ja B-hepatiidi

analüüsid. Eksperdi hinnangul võiks vanemaealiste või südamepatoloogiaga patsientide

tervisekontroll hõlmata ka südame elektrokardiogrammi tegemist.

Õiguskantsler on varem vanglatele soovitanud kaasata tervisekontrolli, mis tehakse inimesele

vanglasse saabumisel, ka vaimse tervise spetsialist (vt 2024. aasta Viru Vangla kontrollkäigu

kokkuvõte, p 8.4; 2023. aasta Tartu Vangla kontrollkäigu kokkuvõte, p. 5.1). Piinamise ja

Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee (CPT) on

enda raportites samuti välja toonud, kui kõigil vanglasse saabuvatel inimestel on olnud võimalus

kohtuda vangla vaimse tervise meeskonna liikmega (vt nt CPT 2024. aasta soovitus Küprosele, p

68).

Kontrollkäigule kaasatud eksperdi hinnangul võiks võtta kasutusele ka vaimse tervise

küsimustikud, mida inimene saab täita ise või vajaduse korral meditsiinitöötaja abiga (nt EEK-2,

www.peaasi.ee/test). Nii on võimalik varakult märgata esimesi psüühikahäire tunnusmärke, häire

süvenemise ohtu või enesevigastamise ohtu. Ekspert märkis, et pelgalt suitsiidiriski hindamine ei

pruugi kajastada muid vaimse tervise probleeme. Näiteks ei kaasne raske depressiooniga alati

suitsiidset käitumist ega enesevigastamise mõtteid, aga sellegipoolest vajab inimene abi.

Tervisekontrolli, mis tehakse inimesele vanglasse saabumisel, on soovitatav kaasata ka

vaimse tervise spetsialist. Eksperdi hinnangul tuleks kasutusele võtta vaimse tervise

küsimustikud.

9.4. Tervishoiuteenuste järjepidevus

Ekspert osutas, et mõne kroonilise haiguse ravimisel tuleb ravimeid võtta järjepidevalt. Kui

ravimite võtmine peatatakse, võib krooniline haigus ägeneda ja inimese terviseseisund halveneda.

28

Samas on ka vanglas viibival patsiendil alati õigus keelduda talle määratud tervishoiuteenusest,

sealhulgas ravimitest. Kinnipeetav ja vahistatu, kes keeldub ravimeid võtmast või muust

tervishoiuteenusest, peaksid allkirjastama vastava keeldumise akti. Nii on öeldud ka Tallinna

Vangla kodukorras (p 19.12).

Ekspert rõhutas, et selline patsient peaks siiski saama nõu ja selgitusi, kuidas võib mõjutada

ravimi(te) võtmise peatamine või muu tervishoiuteenuse osutamata jätmine tema tervist.

Keeldumine võib olla ka ajutine, näiteks ei ole inimene nõus võtma ühel päeval talle ette nähtud

ravimeid, kuid järgmistel päevadel nõustub neid võtma. Eksperdi hinnangul ei tohiks patsiendi

keeldumise korral teda automaatselt ravilt maha võtta, nagu näeb ette Tallinna Vangla kodukorra

p 19.12 lause 2.

Eksperdi hinnangul on oluline, et ka pärast vanglast vabanemist ei katkeks inimese ravi selle tõttu,

et tal ei ole vajalikke ravimeid. Inimene ei pruugi teada, kuhu pöörduda ega ka saada vahetult

pärast vabanemist tervishoiutöötaja vastuvõtule. Mõnel inimesel ei pruugi olla piisavalt raha, et

kohe pärast vabanemist ravimeid osta. Seetõttu on oht, et inimesele määratud ravi võib pärast

vabanemist katkeda.

Ekspert tõi välja, et näiteks narkootiliste ainete sõltuvushäirega inimese ravi võib alata just

vanglas, mis eeldatavalt võimaldab tal elada tulevikus uimasteid kasutamata. Seetõttu on haigla

KMO-l märkimisväärne roll edasipidise ravi jätkamise tagamisel.

Eksperdi hinnangul tuleks haigla KMO-l läbi mõelda, kuidas tagada vanglast vabanevatele

inimestele osutatavate tervishoiuteenuste järjepidevus. Võiks kaaluda, kas ja millistel

juhtudel saaks vanglast vabanevale inimesele anda kaasa teatud ajaks ravimivaru ning kas

ja millistel juhtudel tuleks inimest teavitada väljaspool vanglat ravi saamise võimalustest (nt

anda narkootiliste ainete asendusravi saavale inimesele infot, kuhu ta peaks pärast

vabanemist ravi jätkamiseks pöörduma).

9.5. Konfidentsiaalsus

Kontrollkäigu kokkuvõtte punktis 7 on käsitletud vanglas viibivate inimeste meditsiiniliste

andmete konfidentsiaalsuse tagamist. Selles punktis antakse Tallinna Vanglale ja Justiits- ja

Digiministeeriumile soovitusi, kuidas seda olukorda parandada.

Analüüsis toodud selgitused ja põhjendused käivad ka tervishoiutöötajate töö kohta. Tuleb

rõhutada, et ka tervishoiutöötajad ise peavad järgima tervishoiuteenuseid osutades privaatsuse ja

konfidentsiaalsuse põhimõtet.

Meditsiinitöötaja peab olema sõltumatu ning edendama ja kaitsma inimese tervist. Selle eelduseks

on, et kõiki patsiente koheldakse võrdselt. Usulised, rahvuslikud, sotsiaalsed ja poliitilised tegurid

ei tohi meditsiinitöötaja tööd mõjutada. Need põhimõtted kohustavad meditsiinipersonali suhtuma

kinnipeetavatesse eelkõige kui patsientidesse mitte kui kurjategijatesse. Kinnipeetavate

patsientidena kohtlemise lähtepunktiks on vangla meditsiinipersonali selge arusaam ja

veendumus, et arsti-patsiendi vahelise usaldussuhte tekkimiseks on ka vangla tingimustes

hädavajalik järgida privaatsuse ja konfidentsiaalsuse põhimõtteid. Vanglas viibivate patsientidega

29

töötades tuleb meedikutel järgida samu kutse-eetika nõuded, mida nad on kohustatud järgima

väljaspool vanglat.22

Ekspert möönis, et tervishoiutöötaja võib aeg-ajalt tunda end vanglas viibivate patsientidega

ebaturvaliselt. Osa kinnipeetavaid võib olla ettearvamatu käitumisega ja turvalisuse tagamiseks on

valvuri juuresolek vahel möödapääsmatu. Sellegipoolest peaks valvuri appi kutsumise otsustus

lähtuma konkreetsetest asjaoludest.

Valvurite meditsiinilise läbivaatuse juures viibimise vajadust saab vähendada, kui haigla

KMO meditsiinipersonali õpetataks toime tulema pingeliste ja keeruliste olukordadega. On

oluline, et tervishoiutöötajad küsiksid ja saaksid vanglalt piisavalt infot vastuvõtule tuleva

patsiendi käitumise kohta. Meditsiinipersonalile peaks andma häirenupud vm

kutsungiseadmed, et neil oleks võimalik vajadusel kiiresti abi kutsuda.23

Ekspert osutas, et meditsiiniandmete hulka kuulub ka teave ravimite kohta, mida vanglas viibiv

patsient peab võtma. Ekspert tõi positiivsena välja, et inimeste ravimkarpidel, mida jagavad

valvurid, ei ole kirjas, mis ravimitega täpsemalt tegemist on. Ravimi nimetuse märkimine

ravimikarbile võimaldaks valvuril teha järeldusi inimese haiguste kohta ja see ei oleks kooskõlas

konfidentsiaalsuse põhimõttega. Ravimi kasutamise põhjus võib tuua kaasa inimese

stigmatiseerimist ja seda tuleks igati vältida.

9.6. Vigastuste dokumenteerimine

Haigla KMO töötajad tõdesid kontrollkäigul, et esmase tervisekontrolli käigus kirjeldavad nad

inimese nahakahjustusi ja vigastusi, kuid ei pildista neid. Nahakahjustusi ja vigastusi ei pildistata

ka muudes olukordades, näiteks pärast vahetu sunni kasutamist tehtava läbivaatuse käigus (VangS

§ 71 lg 7¹, justiitsministri 05.09.2011 määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ § 46 lg 3).

Eksperdi hinnangul tuleks kahjustustest ja vigastustest lisada tervisekaardi juurde ka fotod. Nii

saab tagantjärele kõige täpsemini hinnata ning tõendada vigastuste olemasolu või nende

puudumist.

Väärkohtlemise juhtumite dokumenteerimisel on oluliseks juhendmaterjaliks ÜRO piinamise ja

muu julma, ebainimliku ja alandava kohtlemise ja karistamise efektiivse uurimise ja

dokumenteerimise käsiraamat (nn Istanbuli protokoll). Istanbuli protokoll on tunnustatud

rahvusvaheline väärkohtlemise juhtumite dokumenteerimise standard, millele soovitab tugineda

ka Euroopa Inimõiguste Kohus.24 Protokollis käsitletakse muu hulgas füüsilise tõendusmaterjali

kogumise ja säilitamise meetodeid ning juhiseid inimese läbivaatamiseks, et kogutud andmete

põhjal saaks tõendada juhtunu asjaolusid ning vigastuste päritolu. Protokollis antakse muuhulgas

juhiseid, kuidas kirjeldada, pildistada ja märkida vigastusi kehakaardile.

Ka CPT on mitmele riigile soovitanud, et lisaks vigastuste täpsele kirjeldusele tuleks

tervisekontrolli tehes kasutada kehamudelit ja teha fotosid. Fotod vigastustest tuleks lisada inimese

22 Vt Istanbuli protokoll, p 56; UNODC, WHO/Europe, Good governance for prison health in the 21st century, 2013;

A. Coyle, Standards in prison health: the prisoner as a patient, WHO/Europe, lk-d 7-13; A. Lehtmets, J. Pont, Prison

health care and medical ethics, COE, 2014, lk-d 12-14; Maailma Arstide Liit, Arstieetika käsiraamat, 2007, lk 42;

Eesti arstieetika koodeks, p 4. 23 CPT standardid, III osa, p-d 71-77; A. Lehtmets, J. Pont, Prison health care and medical ethics, COE, 2014, lk 13. 24 Vt nt EIK 03.09.2004 otsus asjas Bati jt vs. Türgi, p-d 100 ja 133; EIK 24.07.2012 otsus asjas Ibrahim Ergün vs.

Türgi, 24.07.2012, p 41; EIK 20.01.2016 otsus asjas Dilek Aslan vs. Türgi, p-d 48-49 ja 57.

30

meditsiinitoimikusse (vt nt CPT 2021. aasta soovitus Hispaaniale, p 57; CPT 2018. aasta soovitus

Portugalile, p 64).

Haigla KMO-l tuleks kehavigastuste fikseerimisel kasutada ka kehamudelit ning vigastustest

peaks tegema fotod.

9.7. Üksikvangistuses viibivate inimeste jälgimine

Ekspert tegi kindlaks, et haigla KMO-s ei ole eraldi määratud töötajat ega korda üksikvangistuses

viibijate jälgimiseks (s.o. nende kinnipeetavate ja vahistatute jälgimiseks, kes viibivad vähemalt

22 tundi päevas lukustatuna enda kambris). Kuigi osa neist inimestest oli lukustatud kambrisse ja

videovalve alla paigutatud haigla KMO otsusel, ei käinud meedikud ka nende inimeste

terviseseisundit iga päev hindamas.

Õiguskantsler käsitles üksikvangistuse teemat põhjalikult 2020. aastal Tartu Vanglasse tehtud

kontrollkäigu kokkuvõttes ning 2022. aastal Tallinna Vanglasse tehtud kontrollkäigu kokkuvõttes.

Haigla KMO töötajatel tuleks iga päev jälgida, ega inimene ei kannata üksikvangistuse kahjulike

mõjude all (nt unehäired, depressioon, ärevus, foobiad, emotsionaalne sõltuvus, segadusseisund,

mäluhäired, kehv keskendumisvõime, agressiivsus, külmatunne, vererõhu tõus jne) ja ega tema

varasemad terviseprobleemid ei ole süvenenud. Üksikvangistuses oleva kinnipeetava või vahistatu

läbivaatus peab olema sisuline. See tähendab, et vangla tervishoiutöötaja peab käima

üksikvangistuses viibijaid kambrites vaatamas ja nendega vestlemas. Kinnipeetava või vahistatu

tervise halvenemisest peaks meditsiinitöötaja kohe vanglale teatama ja soovitama režiimi

leevendamist või üksikvangistuse lõpetamist (Mandela reeglite art 46.2-3, EVR reeglite art 43.3).

Euroopa Inimõiguste Kohus on korduvalt öelnud (sh EIK 04.07.2006 otsuses Ramirez Sanchez vs.

Prantsusmaa, p 139 ja EIK 03.10.2012 otsuses Razvyazkin vs. Venemaa, p 101), et

üksikvangistuses kinnipeetavat tuleb korrapäraselt läbi vaadata. Mandela reeglite artikli 46.1,

ÜRO piinamisvastase eriraportööri arvamuse, EVR artikli 43.2, CPT standardite ja soovituste (sh

2014. aasta ja 2019. aasta raportis Eestile) järgi tähendab korrapärasus seda, et tervishoiutöötaja

vaatab üksikvangistuses inimese läbi iga päev.

Haigla KMO töötaja peaks iga päev külastama üksikvangistuses viibivaid inimesi ning

hindama nende seisundit. Teavet nende inimeste kohta saab haigla KMO küsida vanglalt.

Kuna üksikvangistuses olemine ohustab eeskätt inimese psüühikat, võiks neid inimesi

regulaarselt läbi vaadata ka vaimse tervise õe teadmiste ja oskustega spetsialist.

9.8. Üledoosid ja antidootravi (nn vasturavi)

Tallinna Vanglas on arvestatav hulk narkootiliste ainete tarvitamisest tingitud sõltuvushäiretega

kinnipeetavaid ja vahistatuid, kes vajavad sageli asendusravi. Teatud narkootiliste ainete

üleannustamisel (sh asendusravi ravimise üleannustamisel) võib tekkida eluohtlik tervisehäire,

mille korral on väga tähtis rakendada esmaseid abivõtteid ja kiiresti manustada nn vastumürki.

Eksperdi hinnangul on hea see, et haigla KMO-l on olemas naloksoon, mida manustatakse opioidi

üledoosist tingitud teadvushäire ja/või hingamispeetuse korral. Need häired on eluohtlikud ja

ravimit tuleb manustada esimesel võimalusel, kui kliinilise pildi põhjal on tekkinud üledoosi

kahtlus.

31

Kontrollkäigul ja selle järel kogutud andmete põhjal tekkis eksperdil tugev kahtlus, et kinnipeetav

A. P.-le määratud ravis võis esineda vigu, mille tõttu metadooni üleannustamine põhjustas tema

teadvuseta seisundi (vt A. P. 17.09.2024 haigusjuht nr A152923 20249). Kogutud teabest selgus,

et haigla KMO valveõde ei manustanud kinnipeetavale naloksooni, vaid ootas, kuni seda teeb

kiirabi personal. Ka kiirabi teisel väljakutsel (samal päeval) manustas seda kiirabitöötaja. Sellistel

kriitilistel juhtudel võib antidoodi viivitamatu manustamine päästa inimese elu.

Ekspert soovitab koolitada ka haigla KMO õdesid, et nad tunneksid ära opioidi üledoosist

tingitud tervisehäire ning manustaksid kahtluse korral antidooti.

9.9. Vaktsineerimine

Eksperdi arvates peaks kinnipeetavatel ja vahistatutel olema võimalus lasta end vaktsineerida

riiklikusse immuniseerimiskavasse kuuluvate vaktsiinidega (vt ka Vabariigi Valitsuse 10.06.2024

määrus nr 32 „Vanglas ja arestimajas kinni peetavale isikule tervishoiuteenuste osutamine“ § 2

lg 3 p 8).

Kaaluda võiks ka riiklikku kavasse mittekuuluvate vaktsiinide manustamist. Näitena tõi ekspert

puukentsefaliidivastase vaktsiini, mida manustatakse kindla ajavahemiku tagant. Oluline on, et

vaktsineeritu ei kaotaks vanglas viibimise ajal varasema vaktsineerimise toimet ja ei peaks

vabanemisel alustama uuesti vaktsineerimist. Lülijalgsetega levivaid haigusi võib saada ka

karistuse kandmise ajal: näiteks vangla õuealalt, väljaspool vanglat viibides jne.

Vanglas viibival inimesel võiks olla võimalik teha kõik riiklikku immuniseerimiskavasse

kuuluvad vaktsineerimised. Kaaluda võiks ka riiklikku kavasse mittekuuluvate

vaktsineerimiste võimaldamist.

Ootan Tallinna Vangla, Justiits- ja Digiministeeriumi ning SA Lääne-Tallinna Keskhaigla

tagasisidet soovitustele ja tähelepanekutele 3. novembriks 2025.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Koopia: Tartu Vangla, Viru Vangla, Tervisekassa

Ksenia Žurakovskaja-Aru 693 8404

[email protected]