Kontrollkäik Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo kinnipidamiskeskusesse_soovitus

Ats Kübarsepp

Prefekt

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja

prefektuur

[email protected]

Igor Taro

Siseminister

Siseministeerium

[email protected]

Arkadi Popov

Juhatuse esimees

AS Lääne-Tallinna Keskhaigla

[email protected]

Meie 27.06.2025 nr 7-7/251179/2504742

Kontrollkäik Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo kinnipidamiskeskusesse

Austatud prefekt, siseminister ja AS Lääne-Tallinna Keskhaigla juhatuse esimees

Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo kinnipidamiskeskust (edaspidi keskus) 7.-8.04. ja 15.04.2025. Keskuse

esimesest külastuspäevast ette ei teatatud.

Tänan keskust ja seal tervishoiuteenust osutava Lääne-Tallinna Keskhaigla (edaspidi ka LTKH)

personali hea koostöö, sujuva asjaajamise ja asjatundlike selgituste eest.

Õiguskantsleri nõunikud vestlesid keskuses viibivate välismaalastega, suhtlesid keskuse ametnike

ja töötajatega ning tegid selle territooriumil ja ruumides ringkäigu. Valikuliselt tutvuti ka

dokumentidega. Viimati kontrollis õiguskantsler PPA kinnipidamiskeskuse tööd 2022. aastal.

Hea on, et tööpäevadel saavad inimesed üldjuhul kiiresti meditsiiniõe vastuvõtule, mõnikord juba

samal päeval, kui nad soovi avaldavad. Välismaalastel on lubatud päevasel ajal kasutada (küll ilma

foto- ja videofunktsioonita) nutitelefone ning välismaalaste endi ja ka ametnike hinnangul on see

mõjunud keskuse üldisele õhkkonnale hästi. Keskuse teise korruse tubades ei kasutata enam

videovalvet, kui selleks ei ole põhjust. Keskus on teinud pingutusi, et muuta üks lühiajalisteks

kokkusaamisteks mõeldud tubadest lastesõbralikumaks.

Siiski ei vasta kogu keskuse elukorraldus seadustele ja rahvusvahelistele nõuetele.

2

Kontrollkäigul selgus, et keskuses osutatava tervishoiuteenuse korralduse tõttu jääb mõne

keskusesse jõudnud välismaalase terviseseisund 24 tunni jooksul kontrollimata. Tuleks leida

võimalus, kuidas keskuse meditsiinitöötaja saaks turvaliselt jäädvustada kinni peetud välismaalase

vigastuste kirjeldused ja fotod. Ilmnes, et mõnikord paigutatakse keskusesse saabunud

välismaalane meditsiinilistel põhjustel eraldi ruumi ka ilma meditsiinilise näidustuseta. Inimeste

terviseandmetega tuleb ümber käia hoolikamalt.

Tervishoiutöötaja vastuvõtul tuleb vajadusel tagada professionaalne tõlketeenus tervishoiuteenuse

osutamiseks. Keskuses tuleb jätkata sinna saabunud välismaalaste ravi, kui nende tervislik seisund

seda nõuab, ning tervishoiutöötajale peavad vajalikud terviseandmed olema hõlpsasti

kättesaadavad. Keskuse tervishoiutöötajal peab olema võimalus saada regulaarselt infot selle

kohta, mis käsimüügiravimeid on PPA ametnikud kinnipeetule varem andnud. Aegunud ravimid

tuleb nõuetekohaselt hävitada.

Kui patsient keeldub tervishoiuteenusest, tuleb see fikseerida ka kirjalikult. Palun keskuse

tervishoiutöötajatele tutvustada uut tegevusjuhist, kuidas tuleb jälgida näljastreiki pidavaid

välismaalasi. Keskuse meditsiiniõde võiks saada regulaarselt arstiga konsulteerida.

Välismaalastele peab olema vajadusel tagatud regulaarne psühholoogiline ja/või psühhiaatriline

abi.

Vastuvõtukambrite akendelt tuleks eemaldada metallvõrestik ning tagada turvalisus muul viisil.

Palun arvestada piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise

Euroopa komitee (CPT) soovitusi ning viia kambrite juures asuvale õuealale varjualune ja

treeningusead(m)e(d). Kui vähegi võimalik, tuleks õuealal tagada vaade kaugusse.

Kinni peetud välismaalasel peab olema võimalik kohe oma lähedasi kinnipidamisest teavitada.

Meditsiinilistel põhjustel isolatsioonis viibivatel inimestel peab olema võimalik iga päev

lähedastega ühendust võtta. Palun leidke tehniliselt turvaline ja ka inimeste julgeoleku seisukohast

sobiv võimalus, kuidas välismaalased saaksid teha keskuses viibimise ajal oma lähedastega (või

nt tervishoiutöötajaga) regulaarselt videokohtumisi, mis võimaldaks kõnelejatel üksteist näha.

Teatud tingimustel võiks anda välismaalastele võimaluse kohtuda oma lähedastega keskuses

pikaajalisel kokkusaamisel (sh ööbimisega).

Võiks kaaluda võimalust vähemalt hooajati pikendada õhtust õuealade lahtiolekuaega või

taasavada õuealad pärast vajalikke toiminguid mõneks ajaks ka pärast kella 19. Hea oleks, kui

PPA saaks keskuse teise korruse tubadesse paigaldatud kaamerad märgistada või katta, nii et toas

elavale inimesele oleks arusaadav, kas kaamera töötab või mitte.

Palun kaaluge, kas eri kultuuritaustaga inimestel oleks võimalik muuta pakutav toit endale

harjumuspärasemaks ning kuidas tagada paastujatele nõuetekohane ja nende religioonile vastav

toitlustamine.

Info poetellimuste, kokkusaamiste ja pakkide vastuvõtu kohta ei tohi olla vasturääkiv. Kaupluse

kaubanimekirjas pakutavate naisterõivaste valik võiks olla laiem. Vajaduse korral võiks

välismaalastele keskuse laost anda riideid sagedamini kui kord kahe nädala tagant. Ülemäärane on

keelata distsiplinaarkaristuse saanud inimestel madratsit, patja ja voodipesu kasutada ning piirata

nende lugemisvalikut. Välismaalastel võiks olla ligipääs e-toimikule.

Väljaspool keskust viibimise load tuleb vormistada korrektselt. Juhul kui välismaalane viiakse

keskusest lühiajaliselt välja, tuleb käeraudade või muude erivahendite kasutamisel lähtuda alati

3

konkreetse inimese kohta tehtud riskihinnangust. Dokumentides tuleb põhjendada nende

meetmete kasutamist ning ka seda, kas ja millistel põhjustel viibis saatemeeskond tervishoiutöötaja

vastuvõtu või meditsiiniliste protseduuride juures.

1. Tervishoid

1.1. Esmase tervisekontrolli aeg

Kontrollkäigul selgus, et tööpäeviti teeb keskusesse jõudnud välismaalase esmase terviskontrolli

oma tööajal meditsiiniõde. Tavaliselt püütakse esmane hindamine teha 24 tunni jooksul pärast

välismaalase saabumist, kuid alati see ei õnnestu: näiteks siis, kui inimene saabub keskusesse

reedel pärast õe lahkumist või nädalavahetusel. Dokumentide kohaselt tehti esmane tervisekontroll

pärast 24 tunni möödumist näiteks M. A. S.-ile (saabus 04.11.2024, tervisekontroll toimus

6.11.2024) ja H. I. M.-ile (saabus 20.03.2025, tervisekontroll toimus 24.03.2025).

Õiguskantsler on varem (13.02.2025 kirjas nr 7-4/241604/2501046) selgitanud, et õigusaktide

kohaselt tuleb välismaalase terviseseisundit kontrollida 24 tunni jooksul pärast tema keskusesse

saabumist. Tervisekontrolli tähtsust esimese 24 tunni jooksul on rõhutanud ka CPT: näiteks 2024.

aastal antud soovitustes Kreekale (p 91) ja Albaaniale (p 76) ning 2023. aasta soovitustes

Horvaatiale (p 59) ja Leedule (p 128). ÜRO Pagulasameti kinnipidamisjuhistes (8. suunis, p 48

(vi)) on öeldud, et esmane (sh vaimse ja füüsilise) tervisekontroll tuleb teha kohe pärast seda, kui

inimene kinnipidamiskohta saabub. Esmase tervisekontrolli kohta esitatavaid nõudeid käsitles

õiguskantsler põhjalikult ka 2022. aastal keskusesse tehtud kontrollkäigu kokkuvõttes (p 7.1).

LTKH kui tervishoiuteenuse osutaja peab tagama tervisekontrolli 24 tunni jooksul pärast

välismaalase saabumist kinnipidamiskeskusesse. Nii on kirjas ka keskuses tervishoiuteenuste

osutamist käsitleva lepingu lisa 2f „Lisatingimused tervishoiuteenused kinni peetavale isikule“

punktis 5.1.1.

Kinnipidamiskeskuses osutatava tervishoiuteenuse korraldus peab võimaldama

välismaalase terviseseisundit kontrollida 24 tunni jooksul pärast tema keskusesse saabumist.

Palun see tagada.

1.2. Vigastuste jäädvustamine

Kontrollkäigul selgus, et esmase tervisekontrolli raames kirjeldatakse välismaalase nahakahjustusi

jm vigastusi välismaalase terviseandmetes. Tervishoiutöötaja ei tee kinnipeetu vigastustest fotosid.

Kontrollkäigul osalenud eksperdi hinnangul oleks hea, kui lisaks kirjeldustele saaks välismaalase

tervisekaardi juurde lisada ka fotod vigastustest. Nõnda on kõige kergem vigastuste olemasolu või

puudumist hinnata ja tõendada. Kuna sageli ei võimalda patsiendiinfosüsteem fotosid salvestada,

võib abi olla ka muust lahendusest, mis võimaldab tervishoiutöötaja tuvastatud vigastusi turvaliselt

talletada fotodena.

Ka CPT pidas oma 2023. aasta raportis oluliseks (vt Eesti visiidi raport, p 36), et keskuses tehtava

terviskontrolli raames registreeritaks ja jäädvustataks kõik inimese vigastused koos tema enda

selgitustega ja meditsiinitöötaja järeldustega vigastuste tekkimise põhjuste kohta. CPT on muu

hulgas soovitanud luua välismaalaste vigastuste talletamiseks eraldi registri.

4

Palun leidke võimalus, kuidas keskuse tervishoiutöötaja saaks turvaliselt registreerida kinni

peetud välismaalaste vigastusi nii kirjelduste kui ka fotodena.

1.3. Meditsiinilistel põhjustel eraldamine

Kontrollkäigul osalenud eksperdil tekkis kahtlus, et keskusesse saabunud välismaalasi võidakse

eraldada formaalselt meditsiinilistel põhjustel, kuigi sisuliselt selleks põhjust pole. Seda, et

välismaalasi võidakse hoida kindlaksmääratud aja jooksul meditsiinilisel põhjusel isolatsioonis,

tõdes õiguskantsler juba eelmise kontrollkäigu kokkuvõttes.

Õiguskantsler selgitas 13.02.2025 kirjas (nr 7-4/241604/2501046), millised on õiguslikud

võimalused keskusesse jõudnud välismaalase meditsiinilistel põhjustel eraldamiseks, kui inimene

ei ole meditsiinitöötaja vastuvõtule veel jõudnud või ei ole ta veel tervisekontrolli läbinud.

Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 2615 lõige 1 lubab kohaldada

turvaabinõusid välismaalase suhtes, kes ei ole kohe pärast kinnipidamiskeskusesse saabumist

läbinud tervisekontrolli. Ühe turvaabinõuna võib välismaalase paigutada eraldatud lukustatud

ruumi siis, kui oht on reaalne ja vahetu (VSS § 2615 lg 2 p 3 ja lg 21). Turvaabinõude kohaldamise

otsustab kinnipidamiskeskuse juhataja või edasilükkamatul juhul kõrgem kohalviibiv ametnik

(VSS § 2615 lg 5). Turvaabinõude rakendamine lõpetatakse, kui selleks ei ole enam vajadust (VSS

§ 2615 lg 3).

Kehtiv õigus lubab kinnipidamiskeskusesse saabunud välismaalase meditsiinilistel põhjustel

isoleerida, kui ta pole veel tervisekontrolli läbinud ning võib teistele eluosakonnas viibijatele

põhjustada reaalset ja vahetut (nakkus)ohtu. Näiteks saab kontrollkäigul osalenud eksperdi

hinnangul inimest meditsiinilisel näidustusel isoleerida vaid siis, kui inimesel on kaebused ja

tervishoiuteenuse osutajal on põhjendatud kahtlus, et tegu võib olla näiteks õhk- või

piisknakkusega. Ekspert rõhutas, et kehavedelikega levivad haiguste korral (näiteks B- ja C-

hepatiit, HIV, herpesviirus jmt) ei ole vaja inimest isoleerida, muu hulgas ka siis, kui on kahtlus,

et inimene on nakatunud ja ta keeldub analüüside tegemisest.

Esmane tervisekontroll võib olla läbimata selle tõttu, et tervishoiutöötaja pole jõudnud

välismaalasega 24 tunni jooksul pärast tema kinnipidamiskeskusesse saabumist kohtuda. Ei ole

välistatud, et kui tervishoiutöötaja on välismaalase 24 tunni jooksul pärast saabumist läbi

vaadanud, tuleb välismaalase tervise kontrollimiseks teha veel lisauuringuid ja/või võtta analüüse.

Seega ei pruugi inimene olla esimese vastuvõtu järel tervisekontrolli veel läbinud. Seda, kas

tervisekontroll on läbitud või mitte ning kas isolatsioon on jätkuvalt vajalik, saab sisuliselt hinnata

vaid tervishoiutöötaja.

Meditsiinilistel põhjustel eraldamise vajadus sõltub konkreetse inimese terviseseisundist, mitte

välismaalase päritolust või piirkonnast, kust ta on tulnud. Samuti ei saa meditsiinilistel põhjustel

eraldamist põhjendada vajadusega teha menetlustoiminguid, et inimese saaks keskusesse vastu

võtta ja/või tema õigusliku staatuse välja selgitada.

Mitme kontrollkäigul kogutud dokumendi põhjal jäi selgusetuks, kas meditsiinilistel põhjustel

eraldamine oli turvaabinõude kohaldamise raames õigustatud või mitte.

Näiteks M. F. saabus keskusesse 28.07.2024 ning tema esmane tervisekontroll tehti 29.07.2024

(andmebaasi kanti andmed 30.07.2025). 28.07.2024 koostatud turvaabinõude kohaldamise

otsusest selgus, et meditsiiniõde teavitati sellest, et inimese suhtes kohaldatakse turvaabinõusid

5

ehk meditsiinilistel põhjustel paigutatakse ta eraldatud lukustatud ruumi. Teavitamise viisi ega

aega ning tervishoiutöötajaga konsulteerimise tulemust aktist ei nähtu. Turvaabinõude

kohaldamine lõpetati akti järgi 02.08.2024. Anamneesi kohaselt ei selgunud esmases

tervisekontrollis ühtegi asjaolu, mille tõttu oleks olnud vaja hoida inimest meditsiinilistel põhjustel

isolatsioonis. Välismaalase terviseandmetest selgub, et ta toodi õe vastuvõtule uuesti 02.08.2024,

kuna viis päeva karantiini sai täis ning inimene sooviti paigutada avatud osakonda.

M. A. S. saabus keskusesse 04.11.2024 ning tema esmane tervisekontroll tehti 06.11.2024.

Turvaabinõude kohaldamine lõpetati alles 08.11.2024, kuigi dokumentidest ei nähtu, et

tervishoiutöötaja hinnangul jäi tal 06.11.2024 tervisekontroll läbimata.

I. A. H. M. A. paigutati turvakaalutlustel eraldatud lukustatud ruumi 24.03.2025 ning tema

esmane tervisekontroll tehti järgmisel päeval (25.03.2025). Anamneesist meditsiinilistel põhjustel

eraldamise vajadust ei selgunud. Haigusloo väljavõtte järgi ei käinud ta 26.-27.03.2025 ka kordagi

arsti või õe vastuvõtul. Turvaabinõude kohaldamise otsusesse on tõenäoliselt meditsiiniõde

kirjutanud „med. läbivaatus teostatud, terve 27.03.25“. Turvaabinõude kohaldamise lõpuaega akti

märgitud ei olnud.

T. I. paigutati eraldatud lukustatud ruumi 16.01.2025, sest ta ei olnud veel läbinud esmast

tervisekontrolli – see tehti 17.01.2025. Kuigi dokumentide põhjal edasist meditsiinilist isolatsiooni

vaja ei läinud, lubati välismaalane eluosakonda alles 21.01.2025.

S. L. paigutati samal põhjusel eraldatud lukustatud ruumi 19.12.2024 ning tema esmane

tervisekontroll tehti 20.12.2024. Turvaabinõude kohaldamise otsuses on märge, et meditsiiniõde

on teavitatud. Sarnaselt M. F.-ga ei selgu aktist teavitamise viisi, aega ega seda, mis oli

tervishoiutöötajaga konsulteerimise tulemus. Samuti ei nähtu dokumentidest (turvaabinõude

kohaldamise otsus, haigusjuhtude sissekanded), millal otsustati, et inimene on läbinud

tervisekontrolli. Inimese eraldamise meditsiinilist põhjust 20.12.2024 toimunud kontrollist ei

selgunud.

Enne esmast tervisekontrolli paigutati eraldatud lukustatud ruumi ka M. I. O. S. Tervisekontroll

tehti samal päeval, 11.02.2025, kuid eluosakonda lubati välismaalane alles 14.02.2025.

Turvaabinõude kohaldamise otsusest ei nähtu, millal meditsiinitöötajat teavitati eraldi

paigutamisest ning kuidas õde hindas esmase tervisekontrolli läbimist (järgmine vastuvõtt toimus

alles 17.02.2025, mil välismaalane oli juba eluosakonnas).

Palun tagada, et keskusesse saabunud välismaalast ei hoitaks meditsiinilistel põhjustel

eraldatud ruumis kauem kui esmase tervisekontrolli läbimiseni. Tervisekontrolli läbimise

kohta saab anda hinnangu tervishoiutöötaja. Kui meditsiinilist näidustust enam pole, tuleb

meditsiinilistel põhjustel turvaabinõude kohaldamine lõpetada.

1.4. Terviseinfo konfidentsiaalsus

Kontrollkäigul selgus, et nii keskuses kui ka väljaspool seda viibivad PPA ametnikud

tervishoiutöötaja vastuvõtu ajal tavaliselt välismaalase kõrval. Kui keskuse õde kabinetis

välismaalasega vestleb, on PPA ametnikud alati juures. Läbivaatustuppa ametnikud alati kaasa ei

lähe, kuid seal toimuv on neile siiski kuulda.

Kontrollkäigul osalenud ekspert rõhutas, et tervishoiuteenuste osutamisel peab tagama

terviseandmete konfidentsiaalsuse. CPT on korduvalt selgitanud, et tervishoiutöötaja ja patsiendi

6

kohtumine peab alati toimuma väljaspool valvurite kuuldekaugust. Kui tervishoiutöötaja ei nõua

sõnaselgelt valvurite juuresolekut, siis võiks patsiendi vastuvõtt toimuda ka väljaspool valvurite

vaatevälja (vt nt CPT 2024. aasta raport Eesti kohta, p 35). See kehtib välismaalase vastuvõtul nii

keskuses kui ka mujal tervishoiuasutustes. Vajadusel saab PPA vastuvõttu tegevale

tervishoiutöötajale selgitada, milline on välismaalasele antud ohuhinnang. Sellest lähtudes saab

tervishoiutöötaja otsustada, mil moel ta vastuvõtu läbi viib.

Eksperdi hinnangul on võimalik keskuses olukord lahendada näiteks selliselt, et tervishoiutöötajal

on võimalus otsekohe abi kutsuda, kui olukord muutub ohtlikuks. Meditsiinikabineti sisustus

peaks võimaldama vajadusel kiiresti vastuvõtutoast väljuda ning ukse taga ootavalt PPA

ametnikult abi saada. Võimalik on kasutada ka olemasolevaid häirenuppusid. Kui arst/õde leiab,

et PPA ametnikud peavad erandkorras tingimata vastuvõtu juures viibima, võib terviseandmete

konfidentsiaalsuse tagamisel abi olla heli summutavatest kõrvaklappidest.

Tervishoiutöötaja vastuvõtu aja saavad välismaalased registreerida oma osakonna arvutites.

Sellekohasel ankeedil „Arstile Registreerimine“ ei ole eraldi selgituste lahtrit, kuid osa lahtritesse

on võimalik kirjutada pikemat teksti. Meditsiiniõde saab välismaalase taotluse e-kirjaga, mille

koopiareal on ka keskuse ametnike meiliaadressid. Õe sõnul ei pea inimene vastuvõtuaega kirja

pannes oma tervisemuret kirjeldama. Samas on tervishoiutöötajal oluline teada pöördumise

põhjust, et tal oleks võimalik patsiendid vastu võtta nende terviseprobleemidest lähtuvalt.

Eksperdi hinnangul tuleks keskuses viibivaid välismaalasi teavitada, et nende terviseandmed on

konfidentsiaalsed ja et vastuvõtule pääsemise põhjust ei pea PPA ametnikele avaldama. Selline

info peaks jõudma tervishoiutöötajani ilma vahendajateta ja/või pöördumise koopiareal olevate

politseiametnike meiliaadressideta.

PPA ametnike kabinetis asuvad välismaalaste toimikud sisaldasid võrdlemisi üksikasjalikku infot

raviskeemide kohta (nt ravimi kasutusotstarve, -viis ja ravi kestus). Lisaks olid inimeste toimikutes

meditsiinitöötaja e-kirjad keskuse ametnikele, milles paluti korraldada välismaalase keskusest

väljaviimine meditsiinilistel põhjustel. E-kirjades oli ka öeldud, mis uuringutele konkreetsed

inimesed lähevad.

Politseiametnikud ei pea teadma, miks ja mil moel välismaalane talle arsti või õe ette nähtud

ravimit võtab, välismaalasel peaks olema võimalik neis asjus konsulteerida otse

tervishoiutöötajaga. Pealegi vajavad politseiametnikud tervishoiutöötajalt infot ainult selle kohta,

mis kellaks ja kuhu (nt raviasutuse ja kabineti number) peavad nad välismaalase viima.

Meditsiinilise toimingu täpsemat sisu ei peaks politseiametnikud teadma.

Palun hoolitsege selle eest, et välismaalasega seotud terviseinfoga käidaks ümber

nõuetekohaselt.

1.5. Tõlkimine

Keskuses viibivad välismaalased ei pruugi osata ühtki keelt peale oma emakeele või on nende

võõrkeeleoskus kesine. Meditsiinitöötajad kasutavad vastuvõttudel välismaalastega vestlemiseks

praegu Google Translate’i abi ning õe hinnangul ei ole sellega probleeme tekkinud. Ekspert palus

siiski veenduda, et tõlkeprogrammi kasutamisel ei läheks informatsiooni kaotsi. Selle vältimiseks

võib paluda inimesel programmi abil üle korrata, kuidas ta vastuvõtul toimuvat mõistis.

7

Ekspert leiab, et kui kasutatud suhtluskeeltest ja/või n-ö tõlkeprogrammidest ei piisa

omavahelises vestluses erialakeele mõistmiseks, tuleb tervishoiutöötaja vastuvõtul tagada

professionaalne tõlketeenus. Sellele juhtis õiguskantsler tähelepanu ka 2022. aasta

kontrollkäigu kokkuvõttes (p 7.1). Palun seda arvestada.

1.6. Tervishoiuteenuste järjepidevus

Kontrollkäigul osalenud ekspert täheldas, et ühel juhul oli eelnevalt vanglas viibinud välismaalase

ravi katkenud pärast keskusesse saabumist. Inimene kurtis pidevalt kõrgenenud vererõhu üle, kuid

sai vanglas võetud ravimit uuesti võtma hakata umbes poolteist kuud hiljem (S. L.-iga seotud

sissekanded 20.12.2024, 27.12.2024, 10.01.2025, 03.02.2025, 05.02.2025). Vestlustel selgus, et

mingil põhjusel ei olnud võimalik infosüsteemist järele vaadata, et inimene oli vanglas kindlat

ravimit saanud. Alles pärast seda, kui õde võttis vangla meditsiiniosakonnaga ühendust, selgus

inimese raviajalugu.

Pärast seda, kui keskuses hakkas tervishoiuteenust osutama LTKH, ei olnud osa välismaalaste

varasemad terviseandmed keskuse tervishoiutöötajatele enam nähtavad.

Eksperdi hinnangul tuleb läbi mõelda, kuidas tagada keskusesse saabuvate sõltuvushäiretega

välismaalaste (jätkuv) asendusravi. Ekspert palus hinnata ka seda, kas ja kuidas tagatakse

välismaalasele asendusravi ja ravimid pärast keskusest lahkumist (vähemalt teatud ajaks), et ära

hoida haiguste ägenemine.

Palun hoolitsege selle eest, et keskuses jätkataks välismaalaste ravi, kui nad seda vajavad.

Keskuse tervishoiutöötajale peavad vajalikud andmed olema hõlpsasti kättesaadavad. Palun

hinnake ka seda, kas ja kuidas on keskusest lahkunud välismaalasele vähemalt mõneks ajaks

tagatud vajalik asendusravi ja ravimivaru, et ära hoida haiguste ägenemist.

1.7. Ravimid

Kui PPA ametnikud annavad välismaalastele käsimüügiravimeid, pannakse see kirja PPA

andmebaasi KAIRI. Meditsiinitöötaja sõnul ei ole neil andmebaasile ligipääsu: neile antakse infot

suuliselt. Õe kinnitusel on tal vaja teada, kellele ja mis käsimüügiravimeid väljaspool tema tööaega

antakse. Vaja on teada ka seda, millal ja kui palju neid ravimeid antakse.

Kontrollkäigu esimesel päeval leidis ekspert keskuse meditsiinikabinetist mõned aegunud ravimid

(nt Pregabalin Zentiva).

Palun leidke lahendus, kuidas keskuse tervishoiutöötaja saaks korrapäraselt infot

välismaalasele antud käsimüügiravimite kohta. Aegunud ravimid tuleb nõuetekohaselt

hävitada.

1.8. Nõusolek tervishoiuteenuse osutamiseks

Kontrollkäigul osalenud ekspert rõhutas, et tervishoiuteenuse osutamiseks tuleb patsiendilt saada

teavitatud nõusolek. Välismaalasel on õigus tervishoiuteenusest keelduda, kuigi teenus võib olla

tema terviseseisundit arvestades vajalik.

8

Keskuse meditsiiniõe sõnul ei kasutata keskuses eraldi nõusolekuvorme. Ravist ja vastuvõtust

keeldumise märgib tervishoiutöötaja inimese haiguslukku. Eksperdi hinnangul oleks hea, kui

tervishoiuteenusest keeldumine fikseeritaks ka paberdokumendis (sh inimese allkirjaga).

Kontrollkäigu kolmandal päeval selgus, et mõni varasema tervisekontrolli akt (haiguslugu)

sisaldab ka välismaalase kinnitust, et ta on oma terviseandmed andnud vabatahtlikult. See on hea

praktika, mida tasub jätkata.

Palun tervishoiuteenusest keeldumine fikseerida ka kirjalikult.

1.9. Jälgimine näljastreigi ajal

Õiguskantsler tuletas oma 13.02.2025 kirjas (nr 7-4/241604/2501046) meelde, et

kinnipidamiskoha tervishoiutöötajatel peab olema näljastreiki pidavate inimeste jälgimise juhis.

LTKH koostas märtsi lõpus juhise „Tegevusjuhend korrektsioonilise meditsiini osakonna

tervishoiutöötajale näljastreiki pidava isiku terviseseisundi käsitlemiseks“ (28.03.2025 nr 8-6/7-

1). Kontrollkäigul (7.-8. aprillil) selgus, et tervishoiutöötajad ei olnud seda juhist veel näinud.

Palun keskuse tervishoiutöötajatele anda näljastreiki pidavate inimeste jälgimise juhis.

1.10. Tervishoiuteenuse kättesaadavus

Perearst võtab keskuses inimesi vastu enamasti kord nädalas reedeti. Sageli juhtub siiski, et arst ei

käi keskuses mitu nädalat. Seega jääb suur koormus ja vastutus keskuse meditsiiniõe kanda.

Üldjuhul võimaldab meditsiiniõe töögraafik inimeste muredele piisavalt tähelepanu pöörata.

Ekspert rõhutas, et õel võiks olla võimalus vajaduse korral iga päev perearstiga telefonitsi

konsulteerida.

Eksperdi hinnangul on hea, et õde kutsub kinni peetud välismaalasi ka ise teatud aja tagant

tervisekontrolli.

Kontrollkäigu ajal ei olnud keskuses parajasti tööl psühholoogi. Õiguskantslerile teadaolevalt

plaanis PPA keskusesse leida vaimse tervise tugiisiku, kes saaks teha vaimse tervisega seotud

esmase vastuvõtu. See on hea plaan. Siiski tuleb arvestada, et keskusesse võib suure tõenäosusega

sattuda inimesi, kes vajavad regulaarset psühholoogilist ja/või psühhiaatrilist abi, mis tuleb neile

tagada (vt ka CPT Eestile saadetud soovituste p 35).

Ka kontrollkäigul kaasas olnud ekspert leidis, et oleks hea, kui keskuses oleks tööl vaimse tervise

õde või psühholoog. Ekspert pakkus välja, et vaimse tervise jälgimiseks võib võtta kasutusele

küsimustikud, mida patsient saab ise täita ja (hiljem) õele üle anda. Eksperdi hinnangul on usutav,

et inimene ei pruugi tahta alati vastuvõtul oma tegelikest muredest rääkida.

Keskuse teise korruse eluosakondade seintel oli teade, et keskuses on võimalik saada ka

psühholoogilist abi. Teates oli kirjas, et soovija anonüümsus tagatakse ning oma soovist

psühholoogiga kohtuda võib teada anda kirja teel (pannes sooviavalduse kirjakasti) või valvuri või

õigusnõustaja kaudu. Arusaamatuks jäi, mil moel tagatakse abivajaja anonüümsus, sest juba

kohtumise soovi edasi andes on soovija isik teada. Privaatsuse tagaks paremini see, kui inimene

annaks oma soovi edasi tervishoiutöötajale või vaimse tervise tugiisikule.

9

Palun leidke võimalus, kuidas saaks keskuse meditsiiniõde regulaarselt arstiga

konsulteerida. Keskuses viibivad kinni peetud inimesed peavad vajaduse korral saama

regulaarset psühholoogilist ja/või psühhiaatrilist abi.

2. Vastuvõtukambrid ja jalutushoov

CPT soovitas pärast 2023. aastal Eestisse tehtud visiiti, et keskuse vastuvõtukambrite (eraldatud

lukustatud ruumide) juurde õuealale paigutataks varjualune, istumiskoht ning treeninguseadmed.

Muu hulgas puudus CPT hinnangul selles jalutushoovis võimalus vaadata kaugusesse. Nüüdseks

on vastuvõtukambrite õuealale viidud pink, kuid muid kohandusi ei ole tehtud.

Vastuvõtukambrite akende ees oli endiselt tihe metallvõrestik. Päevavalguse tähtsusest ning

metallvõrestiku väljavahetamise vajadusest kirjutas õiguskantsler oma viimase kontrollkäigu

kokkuvõttes (p 2.5).

Palun eemaldage vastuvõtukambrite akendelt metallvõrestik ning tagage turvalisus muul

viisil. Kambrite juures asuva õueala kujundamisel palun arvestage CPT soovitustega: viia

sinna varjualune ja treeningsead(m)e(d). Kui vähegi võimalik, tuleks anda inimestele

võimalus vaadata kaugusesse.

3. Lähedaste teavitamine

Kogutud materjalidest selgus, et ühel välismaalasel ei olnud võimalik enda kinnipidamisest oma

lähedastele teatada, sest tal ei olnud lähedaste telefoninumbreid. Nimelt oli tema telefon võetud

ära enne, kui ta jõudis vajalikud numbrid üles kirjutada. PPA kinnitusel püütakse tulevikus sellist

segadust vältida.

Olenemata sellest, millise struktuuriüksuse ametnik on kinni peetud välismaalase

mobiiltelefoni (vm nutiseadme) hoiule võtnud, peab inimesel olema võimalik kinnipidamisest

enda lähedastele kohe teada anda (vt nt CPT 2024. aasta raport Saksamaa kohta, p 42).

Palun PPA-l see tagada.

4. Suhtlemisvõimalused

4.1. Helistamine meditsiinilise isolatsiooni ajal

Kontrollkäigul kogutud materjalidest selgus, et enne eluosakonda lubamist ehk meditsiinilisel

põhjusel isolatsioonis viibimise ajal ei saa välismaalased oma lähedastele helistada. Telefonikaart

anti inimestele alles pärast seda, kui nad olid isolatsioonist vabanenud, selline kord kehtis ka 2022.

aastal.

Õiguskantsler selgitas oma viimase kontrollkäigu kokkuvõttes (lk 4), miks on üksikvangistusega

sarnanevates tingimustes viibivale inimesele oluline iga päev oma lähedastega suhelda. Need

selgitused on asjakohased ka praegu.

Palun hoolitsege selle eest, et välismaalastel, kes viibivad meditsiinilistel põhjustel

isolatsioonis, oleks võimalik iga päev olla enda lähedastega ühenduses.

10

4.2. Videokohtumised

Keskuses viibivatel välismaalastel ei ole lubatud videokohtumisi.

Õiguskantsler on korduvalt soovitanud (2016. aastal, 2019. aastal, 2022. aastal ja viimases

kontrollkäigu kokkuvõttes) PPA-l luua välismaalastele lähedastega suhtlemiseks tänapäevased

võimalused. 2023. aastal esitatud arvamuses selgitas õiguskantsler Riigikohtule, mil moel on

võimalik mõistlike pingutustega maandada ohte, mida võib kaasa tuua internetiühendusega

mobiiltelefoni kasutamine. Need selgitused kehtivad ka videokohtumisi võimaldavate seadmete

kohta.

Võimalus oma perega vahetult suhelda võib kodumaast kaugel viibivatel inimestel aidata

leevendada kinnipidamise tõttu tekkivat stressi ja sellega kaasnevat suhtlemisvaegust. See võib

anda kaugel olijatele ka kindluse, et nende lähedasega on üldjoontes hästi. Turvaline videovestluse

võimalus võib osutuda vajalikuks ka siis, kui meditsiinitöötaja on otsustanud vastuvõtu teha

videokõne kaudu.1

Palun leidke tehniliselt turvaline ja ka inimeste julgeoleku seisukohast sobiv võimalus,

kuidas välismaalased saaksid teha keskuses viibimise ajal oma lähedastega (või nt

tervishoiutöötajaga) regulaarselt videokohtumisi, mis võimaldaks kõnelejatel üksteist näha.

4.3. Kokkusaamised

Väärib kiitust, et keskus on teinud pingutusi, et muuta üks lühiajalisteks kokkusaamisteks mõeldud

tuba lastesõbralikumaks.

4.3.1. Pikaajalised kokkusaamised

Kehtiv õigus lubab kinnipidamiskeskuses viibival välismaalasel oma lähedastega kokku saada

vaid lühiajaliselt, kuni kolme tunni jooksul. Pikaajaliste kokkusaamiste õigust (sarnaselt nt vanglas

viibivate vahistatute ja süüdimõistetutega) neil inimestel pole, kuigi Riigikohus on möönnud, et

kinnipidamiskeskus ei ole karistuse kandmise koht ning et kinnipidamiskeskusele ei saa

automaatselt üle kanda vangla spetsiifilise julgeolekukeskkonna olemust (p 45). Ka

õiguskirjanduses on leitud, et väljasaadetavate või rahvusvahelise kaitse taotlejate

kinnipidamistingimused peaksid olema (hoopis) tunduvalt leebemad kui näiteks vanglas (p 60).

Kuigi keskuses on peresuhete hoidmiseks ka muid võimalusi, nagu kirjavahetus, (ilma foto- ja

videofunktsioonita) telefonikõned ning õigus saada pakke, kahjustab just pikaajaliste

kokkusaamise keeld eriti peresuhete hoidmist. Sellega piiratakse põhiseaduse §-s 26 sätestatud

õigust perekonnaelu puutumatusele.

Välismaalast võidakse keskuses kinni pidada sõltuvalt asjaoludest kuni kolm aastat. Mida kauem

kinnipidamine kestab, seda intensiivsemalt kahjustab pikaajaliste kokkusaamiste keeld

välismaalase ja tema lähedas(t)e perekonnaelu. Seda väärtuslikumaks võib osutuda pikaajaline

kokkusaamine, mis võimaldab kahtlemata hoida lähedastega kvaliteetsemaid peresuhteid. Osa

keskuses viibivaid välismaalasi on enne kinnipidamist Eestis pikemalt elanud ning loonud sel ajal

kohalike elanikega perekonnasuhteid. Osa välismaalasi ootab keskuses Eestist väljasaatmist pärast

1 Tervishoiuteenuste osutamist käsitleva lepingu lisa 2f „Lisatingimused tervishoiuteenused kinni peetavale isikule“

punkti 5.1.4.2 järgi korraldab LTKH koostöös kinnipidamisasutusega kinni peetava isiku ambulatoorse vastuvõtu

kaug- või videovastuvõtuna.

11

Eestis vanglakaristuse kandmist, kusjuures vanglas oli neil lubatud oma lähedastega regulaarselt

pikaajaliselt kohtuda, kuid keskuses enam mitte.

Keskuse kokkusaamiste regulatsiooni võiks lisada vangistusseaduses (VangS) pikaajaliste

kokkusaamiste kohta sätestatud nõudeid: täpsustada kokkusaajate ringi, loa andmisest keeldumise

aluseid, kestust, kulude kandmist jms. Keskuse sisekorraeeskirjas (seega ministri määruses) on

sarnaselt vangla sisekorraeeskirjaga võimalik kehtestada pikaajaliste kokkusaamiste täpsem

korraldus. Vanglas, kus on 300–900 kinnipeetavat, võimaldatakse selliseid kokkusaamisi

vähemalt kord poolaasta jooksul ning tegelikult isegi sagedamini (korra kuu või paari jooksul).

Arvestades seda, et keskuses on üldjuhul välismaalasi üsna vähe ning tõenäoliselt ei ole kõik nad

sellistest kokkusaamistest huvitatud, ei tohiks mõistlik pikaajaliste kokkusaamiste korraldamine

olla asutusele ülemäära koormav.

Ka CPT soovitas (p 38) pärast 2023. aastal Eestisse tehtud visiiti, et Eesti riik kaaluks võimalust

laiendada kinni peetud välismaalaste suhtlemisvõimalusi, sh õigust olla oma lähedastega koos

pikemat aega ning ilma vahetu järelevalveta.

Palun Siseministeeriumil koos PPA-ga kaaluda võimalust täiendada väljasõidukohustuse ja

sissesõidukeelu seadust jt õigusakte selliselt, et teatud tingimustel võimaldataks kinni peetud

välismaalastele ka pikaajalisi kokkusaamisi (sh ööbimisega) oma lähedastega.

4.3.2. Külastajatele esitatavad nõudmised

Välismaalastega vesteldes selgus, et ühel juhul jäi kohtumine Euroopa Liidu liikmesriigis elava

lähedasega ära selle tõttu, et keskus nõudis temalt karistusregistri väljavõtet. Juba Eestisse

jõudnuna ei olnud külastajal võimalik väljavõtet kusagilt saada ning inimene pidi tagasi sõitma,

ilma et oleks keskuses viibiva lähedasega kohtunud.

On mõistetav, et keskus soovib kontrollida külastaja tausta ning tagada seeläbi keskuses viibivate

inimeste turvalisus. VSS § 2610 lõike 7 punkt 3 võimaldab kokkusaamist mitte lubada, kui

kokkusaamist sooviv inimene on karistatud tahtlikult toime pandud kuriteo eest ja tema

karistusandmeid ei ole karistusregistrist kustutatud. Kui kokkusaamiseks tuleb külastajal hankida

dokumente või teha muid aeganõudvaid ettevalmistusi, siis tasub seda aegsasti keskuses viibivale

välismaalasele (uuesti üle) selgitada, et külastajad jõuaksid vajalikud väljavõtted jms

ametiasutustest kätte saada. Siinkohal jääb selgusetuks seegi, milliste riikide karistusregistrite

väljavõtteid soovib keskus näha: kas külastaja (viimase aja) kodukoha- või kodakondsusriigi omi.

Tuleks läbi mõelda, mis eesmärki teenib karistusregistri väljavõtte nõudmine, arvestades

lühiajaliste kokkusaamiste mõtet. Näiteks vangistusseadus samasugust nõuet kinnipeetava

lühiajaliste kokkusaamiste korral ette ei näe. Samas võimaldavad nii VangS kui ka VSS arvestada

inimest kokkusaamisele lubades või seda keelates mitme erineva külastajat puudutava asjaoluga.

Samuti tuleb arvestada, et riikide (ka Euroopa Liidu piires) kriminaalpoliitika on erinev ega pruugi

pakkuda adekvaatset pilti külastaja tegelikust ohust keskuse julgeolekule. Igal juhul on küsitav,

kas teisest riigist kohale tulnud külastajale peaks kokkusaamise automaatselt keelama üksnes selle

tõttu, et inimene ei teadnud ja/või ei jõudnud taotleda oma kodukohariigist või mujalt registri

väljavõtet.

12

5. Õuealad

Keskuse õuealad on välismaalastele avatud kuni kella 19-ni, eluosakonnad kella 22-ni. Turvalisuse

kaalutlustel ei ole õuealasid enam paar aastat öörahuni lahti hoitud.

Kui keskuse töökorraldus vähegi võimaldab, tuleks kaaluda võimalust vähemalt hooajati

pikendada õhtust õuealade lahtiolekuaega või taasavada õuealad pärast vajalikke

toiminguid ka pärast kella 19.

6. Videojälgimine

On kiiduväärt, et PPA kinnitusel ei kasutata keskuse teise korruse tubades enam videovalvet, kui

selleks ei ole põhjust (vrd õiguskantsleri 2022. aasta kontrollkäigu p 1). Kontrollkäigul selgus, et

osale välismaalastest võib olla ikkagi ebaselge, kas nad viibivad oma toas olles pideva

videojälgimise all või mitte. Osa välismaalasi on proovinud kaameraid oma vahenditega katta, et

kaitsta enda privaatsust, ning seda ametnike sõnul ei keelata. Selline teguviis on keskuse kodukorra

järgi siiski keelatud (p 6.8) ning välismaalastega vesteldes selgus, et mõnel juhul on ametnikud

kaamerate kinnikatmisele ka reageerinud.

Selleks, et inimesed ei peaks toas asuva kaamera tõttu asjatult hirmu tundma, oleks hea, kui

PPA saaks mittetöötavad kaamerad märgistada või katta selliselt, et inimesed saaksid aru,

et need ei ole kasutuses.

7. Toitlustamine

Õiguskantsleri nõunikega vestelnud välismaalased avaldasid soovi ise regulaarselt süüa teha.

Keskuses toimuvad küll kahel korral kuus kokandustunnid, kuid seda on siiski võrdlemisi vähe

ning toidutegemist kippuvat suunama ühed ja samad välismaalased. Kuigi üldjuhul peeti

pakutavat toitu rahuldavaks, leidis mitu erineva kultuuritaustaga inimest, et toit on harjumatu ning

tekitas tervisemuresid. Samuti selgus, et ramadaani ajal jagati islamiusulistele välismaalastele

terve päeva toit korraga õhtul kätte. Kui saabus söögiaeg (pärast päikeseloojangut), ei olnud

inimestel enam võimalik toitu soojendada.

Arusaadavalt ei pruugi olla võimalik pakkuda kõigile keskuses viibivatele erineva kultuuritaustaga

välismaalastele harjumuspärast toitu. Ka CPT on seda pidanud keeruliseks ülesandeks.

Sellegipoolest on CPT soovitanud pingutada selle nimel, et välismaalaste kinnipidamiskohas

pakutav toit sisaldaks vajalikke valke ja vitamiine (sh värsked puuviljad), oleks piisavalt

mitmekesine ning arvestaks inimeste tervisest ja kultuurist tulenevaid vajadusi (vt nt 2024. aasta

raport Ühendkuningriigi kohta, p 33).

Välismaalaste harjumuspärast toitumist võib toetada näiteks ka sellega, kui täiendataks keskuse

kaupluse kaubanimekirja mõningate maitse- või toiduainetega, mis on teenusepakkujal nagunii

tavavalikus olemas. Seejuures võib keskuses viibivatelt välismaalastelt uurida, millistest

toiduainetest nad kõige rohkem puudust tunnevad.

Õiguskantsler on islamiusuliste toitlustamist käsitlenud põhjalikumalt 18.06.2021 kirjas keskusele

nr 7-4/210914/2104135. Muu hulgas selgitas õiguskantsler, et nii rahvusvaheline õigus kui ka

Eesti Vabariigi põhiseadus näeb ette õiguse toituda oma usuliste tõekspidamiste kohaselt.

Arvestades keskuses viibivate inimeste tausta (sh levinumaid religioonikombeid) ning ramadaani

pidamise teadaolevat aega, on keskusel mitmeid võimalusi, kuidas liigsete pingutusteta korraldada

13

paastujate religioonile vastav ning nõuetekohane toitlustamine. Õiguskantslerile teadaolevalt on

keskuse eluosakondades viibivatel välismaalastel vahel lubatud toitu soojendada ka osakondade

juurde toodud mikrolaineahjuga.

Mikrolaineahju või muu väiksema köögiseadme abil oleks välismaalastel veidi avaramad

võimalused ka endale meelepärasemat toitu valmistada. CPT on 2020. aasta raportis Taanile

(p 118) rõhutanud, et välismaalastel võiks olla kasvõi aeg-ajalt võimalik ka endal toitu valmistada.

Keskuse esimesel korrusel paiknevas naiste ja perede osakonnas on väike kööginurk kraanikausi

ja mikrolaineahjuga – sarnast lahendust võiks kaaluda ka teise korruse eluosakondades.

Palun kaaluge, kuidas saaks laiendada eri kultuuritaustaga inimeste võimalusi muuta

keskuses pakutav toit endale harjumuspärasemaks ning tagada paastujate religioonile

vastav ning nõuetekohane toitlustamine.

8. Poetellimused

Teise korruse ühe eluosakonna teadetetahvlil oli antud poetellimuste kohta vastuolulist infot.

Tellimuste tabelist võis järeldada, et sisseoste saab teha tavaliselt kaks korda kuus kolmapäeviti

ning ostusoovid tuleb esitada eelmise nädala kolmapäeval. Samas osakonnas seinale riputatud

teisel lehel oleva info järgi saab ostusid aga teha kaks korda kuus neljapäeviti ning ostusoovid

tuleb esitada eelmise nädala esmaspäeva õhtuks.

Keskuse poenimekirjas oli ka riideid (sokid, aluspesu, särgid), kuid naistele pakuti poes üksnes

aluspesu alates L-suurusest. Kuigi ametnike kinnitusel satub keskusesse naisi pigem harva, ei ole

see siiski välistatud.

Poetellimuste info ei tohi olla vasturääkiv. Palun kaaluge võimalust suurendada

poenimekirjas olevate naisteriiete valikut või siis hoolitsege selle eest, et kauplusega koostöös

oldaks valmis pakkuma naistele vajalikke riideesemeid sobivates suurustes.

9. Riided

Keskuse eluosakondade stendidel oli kirjas, et inimesed, kellel ei ole sobilikke rõivaid või

jalatseid, saavad neid keskuselt. Keskuse rõivaste ja jalanõude jagamine oli ette nähtud iga kahe

nädala tagant.

Kontrollkäigul selgus, et üks keskusesse juba paar nädalat tagasi saabunud inimene polnud laost

saanud veel riideid, sest sellega minevat aega. Välismaalane oli seni kandnud ühtesid ja samu

talvepükse, millega võis siseruumides olla üsna palav.

Arvestades, et keskuses on korralikult varustatud riideladu ning välismaalasi ei ole keskuses

palju, võiks laost tellida vajalikke riideid ka kiiremini kui kord kahe nädala tagant.

10. Distsiplinaarkaristuse tingimused

Kinnipidamiskeskuse kodukorra punkt 18 näeb ette, et distsiplinaarkaristusena eraldatud

lukustatud ruumi paigutatud välismaalasel võib olla üks raamat. Kodukorra punkti 30 järgi

võetakse välismaalaselt kohe pärast äratust ära padi, madrats ja voodipesu, mis tagastatakse öörahu

ajaks.

14

Õiguskantsler selgitas (p 2.4) keskusele juba 2022. aastal, et sellised tingimused on ülemäärased.

Kordan varasemat soovitust, et keskuse kodukorras sätestatud distsiplinaarkaristuse

täitmise tingimusi tuleks muuta nõnda, et eraldatud lukustatud ruumis viibivate inimeste

lugemisvalikut ei piirataks ning et neil oleks võimalik voodivarustust kasutada ka päevasel

ajal.

11. Info kokkusaamiste ja pakkide kohta

Keskuse fuajees oleval teadetetahvlil oleva info järgi on välismaalasi võimalik külastada

teisipäeviti ja neljapäeviti kella 10.00–13.00 ja 14.15–16.15 ning esmaspäeviti, kolmapäeviti ja

reedeti kella 14.15–16.15.

Kodulehel olevate andmete järgi toimuvad kokkusaamised vaid teisipäeviti ja neljapäeviti.

Keskuse teise korruse paremal pool asuva eluosakonna stendil oli veel erinev info: teisipäeviti ja

neljapäeviti toimuvad kokkusaamised kella 10.00–13.00 ja 14.15–16.15 ning esmaspäeviti,

kolmapäeviti ja reedeti kella 14.00–17.00.

Pakke võetakse fuajee teadetetahvlil oleva ühe info järgi vastu teisipäeviti ja neljapäeviti kella

10.00–13.00 ja 14.00–16.00 (sama info oli vastuvõtutoas ning eluosakondade stendidel) ning

kõrval asuva info järgi esmaspäevast reedeni samadel ajavahemikel (vastab kodulehel nähtuvale).

Palun tagage, et kokkusaamisi ja pakke puudutav info oleks kogu keskuses ühesugune.

12. Juurdepääs e-toimikule

Kontrollkäigul selgus, et erinevalt vanglas viibivatest inimestest ei saa keskuses viibivad

välismaalased kasutada e-toimikut, sest neil ei ole võimalik end süsteemis identifitseerida.

Kui välismaalastel oleks võimalik kasutada e-toimikut, saaks tõenäoliselt vähendada keskuse

haldus- ja ajakulu, sest ametnikud ei peaks enam dokumente välja trükkima ega välismaalaste

pöördumisi skaneerima. Samuti võib see vähendada esindajate vajadust käia keskuses

toimikumaterjale tutvustamas.

Kui välismaalasel on e-toimikusse sisse logimiseks vajalikud eeldused olemas (ID-kaart või muu

e-toimikusse sisenemist võimaldav vahend), võiks kaaluda võimalust lubada inimesel end e-

toimikus identifitseerida näiteks keskuses lubatud mobiiltelefonide ja/või arvutite abil. Ka Eesti

vanglates on leitud sobiv viis, kuidas lubada kinnipeetutel e-toimikut kasutada.

Palun leidke võimalus, kuidas keskuses viibivad välismaalased saaksid kasutada e-toimikut.

13. Väljaspool kinnipidamiskeskust viibimine

13.1. Dokumendid

Kui välismaalane viibib lühiajaliselt väljaspool keskust, vormistatakse selle kohta nii

saatmisplaanid kui ka väljaspool kinnipidamiskeskust viibimise load.

Dokumente kontrollides selgus, et mitmes loas oli turvaabinõude kohaldamise õigusliku alusena

viidatud nt VSS § 2615 lõike 2 punktile 4, mis on tunnistatud alates 27.06.2020 kehtetuks.

15

Turvaabinõude kasutamise õigusliku alusena on viidatud VSS § 2615 lõigetele 41 ja 51 ja

korrakaitseseaduse (KorS) §-le 79. VSS § 2615 lõiked 41 ja 51 reguleerivad vastavalt turvaabinõude

kohaldamist välismaalase konvoeerimisel väljaspool kinnipidamiskeskust ning annavad õiguse

rakendada vahetut sundi turvaabinõuete kohaldamisel. KorS § 79 reguleerib käeraudade,

jalaraudade, sidumisvahendi, rahustussärgi, -tooli ja -voodi kui erivahendite kasutamist.

Loas on lause: „Põhjendus turvaabinõude kasutamise kohta…“, mille juurde on mitmes loas tehtud

märked korrakaitseseaduses sätestatud erivahendi(te) liigi (käerauad, sidumisvahend,

rahustussärk) ja kasutamise ajavahemiku kohta.

VSS lubab turvaabinõudena piirata välismaalase liikumis- ja suhtlemisvabadust, keelata isiklike

esemete kasutamist ning paigutada inimene eraldatud lukustatud ruumi (VSS § 2615 lg 2 punktid

1-3). Neid turvaabinõusid on tõesti lubatud VSS § 2615 lõigete 41 ja 51 järgi kasutada välismaalase

konvoeerimisel väljaspool kinnipidamiskeskust ning nende turvaabinõude kohaldamisel on

lubatud kohaldada ka vahetut sundi (st inimese mõjutamist mh erivahendiga, vt KorS § 74 lg 1).

VSS-i mõttes ei ole käerauad, sidumisvahend ega rahustussärk turvaabinõud. KorS ei kasuta

terminit turvaabinõud. Hoopis VSS § 2617 lõige 1 näeb PPA-le ette võimaluse kasutada muu hulgas

välismaalase konvoeerimisel erivahendit ja teenistusrelva korrakaitseseaduses sätestatud alustel ja

korras.

Palun vormistage väljaspool kinnipidamiskeskust viibimise load korrektselt: käeraudade,

sidumisvahendite ja rahustussärgi kui erivahendite kasutamise õiguslik alus tuleb sõnastada

kehtiva õigusega kooskõlas.

13.2. Käeraudade kasutamine

Kogutud andmetest selgus, et üldjuhul kasutatakse käeraudu alati siis, kui välismaalane viiakse

keskusest välja (nt eriarsti vastuvõtule); (vrd eelmise kontrollkäigu kokkuvõttega). Mõnel juhul ei

olnud väljaspool kinnipidamiskeskust viibimise loas ühtegi selgitust, miks oli vaja kasutada

erivahendeid. Mõnel juhul oli aga paar kuud keskuses viibinud (sh vähemalt korra juba väljas arsti

juures käinud) välismaalase kohta märgitud, et tema agressiivsuse ja põgenemiskalduvuse kohta

andmeid ei ole.

Viidatud VSS § 2617 lõige 1 annab PPA-le õiguse (mitte ei kohusta) kasutada välismaalase

konvoeerimisel käeraudu. Õiguskantsler on Viru Vanglale 2024. aastal antud soovituses (p 7)

põhjalikult selgitanud, milliseid asjaolusid peab arvestama, kui kinni peetud inimene soovitakse

kinnipidamiskohast ajutiselt välja viia (nt raviasutusse). Õiguskantsleri selgituse kohaselt peab

ohjeldusmeetmete kasutamine põhinema konkreetse inimese kohta koostatud riskihinnangul ning

dokumentidest peavad selguma meetmete kasutamise põhjused. Ühtlasi peaks dokumentidest

selguma, kas ja miks viibis saatemeeskond tervishoiutöötaja vastuvõtu või meditsiiniliste

protseduuride juures (vt ka antud soovituse p 1.4).

Ka CPT on tauninud seda, kui välismaalane viiakse kinnipidamiskeskusest välja tervishoiutöötaja

vastuvõtule ning seejuures kasutatakse automaatselt käeraudu (vt nt Kreeka kohta 2024. aastal

tehtud raportit, p 97).

Kui välismaalane viiakse lühikeseks ajaks kinnipidamiskeskusest välja, tuleb alati kaaluda

tema kohta antud riskihinnangut, enne kui otsustatakse kasutada käeraudu vm

16

erivahendeid. Vastavates dokumentides peab põhjendama meetmete kasutamist ning ka

seda, kas ja miks viibis saatemeeskond tervishoiutöötaja vastuvõtu või meditsiiniliste

protseduuride juures.

Palun PPA, Siseministeeriumi ja LTKH tagasisidet soovitusele 01.09.2025.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Käti Mägi-Tammik 6938435

[email protected]