Käskkiri

KÄSKKIRI

30.06.2025 nr 115

Täienduskoolituse õppekava kinnitamine Täiskasvanute koolituse seaduse § 9 lõike 2, Sotsiaalkaitseministri 30.01.2019 määruse nr 2 „Sotsiaalkindlustusameti põhimäärus” § 10 lõike 1 punkti 17 ning Sotsiaalkindlustusameti peadirektori 25.06.2025 käskkirja nr 112 „Täienduskoolituse õppekorralduse aluste ja täienduskoolitusasutuse tegevuse kvaliteedi tagamise aluste kehtestamine” punkti 1.5 ning peadirektori 28.05.2025 käskkirja nr 31/38-1 "Peadirektori asendaja määramine" alusel 1. Kinnitan Sotsiaalkindlustusameti täienduskoolituse „Lapsesõbralik vestluskunst” õppekava

vastavalt lisale.

2. Käskkiri jõustub allakirjutamisest. (allkirjastatud digitaalselt) Leila Siiroja osakonna juhataja peadirektori ülesannetes

2 (4)

KINNITATUD 30.06.2025 käskkirjaga nr 115

Lisa

Õppekava nimetus Lapsesõbralik vestluskunst

Õppekavarühm Sotsiaaltöö ja nõustamine

Õppekava koostamise alus

Lastekaitseseadus, perekonnaseadus, sotsiaalhoolekande seadus, ÜRO

lapse õiguste konventsioon.

Õppekeel Eesti keel

Õppe eesmärk Koolituse tulemusel oskab õppija kasutada lapsega suhtlemisel usaldusliku ja turvalise kontakti loomiseks sobivaid vestlustehnikaid, arvestades lapse vanust ja arengutaset.

Sihtgrupp Kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajad ning lastekaitsetöötaja ülesandeid täitvad sotsiaaltöötajad, laste ja noortega töötavad ja/või tööalaselt kokkupuutuvad spetsialistid erinevatest valdkondadest (hariduse-, tervise-, sotsiaalvaldkond).

Osalejate arv (min ja max)

15 – 28

Osalemise eeldus Osaleja töötab kohalikus omavalitsuses lastekaitsetöötajana või täidab lastekaitsetöötaja ülesandeid või on muu spetsialist, kes töötab või puutub oma töös kokku laste ja noortega.

Õppe maht ja ülesehitus (akadeemilistes tundides)

Õppe kogumaht akadeemilistes tundides (kontaktõpe): 7

sh praktilise töö maht akadeemilistes tundides: 3

sh iseseisva töö maht akadeemilistes tundides: -

Õpiväljundid Koolituse läbinud õppija:

 mõistab lapsega vestluse ettevalmistamise ning turvalise ja

usaldusväärse suhtluskeskkonna loomise põhimõtteid;

 kasutab lapsega suhtlemisel sobivaid vestlustehnikaid, arvestades

tema vanust ning individuaalseid ja arengulisi eripärasid;

 mõistab vestluse ülesehitamise erinevaid etappe, arutleb loovate

meetodite kasutamise, vestluse algatamise, raskete teemade

käsitlemise ja vestluse hooliva lõpetamise võimaluste üle.

Sisukirjeldus Täienduskoolitus lapsesõbraliku vestluskunsti põhimõtetest. Koolitus annab ülevaate lapsega usaldusliku ja turvalise kontakti loomise viisidest, sobivate vestlustehnikate ning loominguliste meetodite kasutamise võimalustest. Praktilised grupitööd toetavad uute teadmiste ja oskuste rakendamist igapäevatöös.

Õpisündmuse teemad

 Lapse arengutasemele vastava, turvalise ja usaldusväärse

suhtluskeskkonna loomine, arvestamine ealiste, arenguliste ja

individuaalsete eripäradega (sh erivajadustega).

 Eeltöö olulisus, kontaktiloomine, turvalisus, privaatsus, emotsionaalne

tugi, usaldus ja konfidentsiaalsus, lapsele arusaadavalt selgitamine,

miks temaga vesteldakse.

 Lapse keeldumine koostööst, võimalikud põhjused ja reageerimine.

 Lapse julgustamine vestluseks, sunni vältimine, vaikuse kasutamine,

kontakti loomine läbi mängu või loovate tegevuste (nt joonistamine,

jutuvestmine jm).

 Teadlik ja lapsekeskne suhtlemine, küsimused, kuulamine ja kehakeel.

 Küsimuste ja vestlustehnikate valik: avatud, neutraalsed ja suunatud

küsimused – milliseid küsimusi ja lähenemisviise kasutada, et laps

saaks väljendada oma mõtteid ja tundeid, vältides samas suunavaid

küsimusi, tahtmatut mõjutamist (mõjutatavuse tegurid).

3 (4)

 Mitteverbaalne suhtlus: kehakeel, silmside, hääletämber, inimeste

paiknemine ruumis jms.

 Aktiivne ja peegeldav kuulamine: lapse tunnete ja mõtete sõnastamine,

lapse avatud eneseväljenduse toetamine, hinnangulise suhtluse

vältimine.

 Vestluse dünaamika: lapse tempo ja reageerimisviiside austamine.

 Vestluse ülesehitus, loovate meetodite kasutamine, vestluse

algatamine, raskete teemade käsitlemine ja hooliv lõpetamine, lapse

õiguste austamine vestluse igas etapis.

 Vestlused erijuhtudel: perevägivald, väärkohtlemine, lähedase kaotus.

 Vanema või hooldaja kaasamine – lapsevanema kaasamine

vestlusesse või järeltöösse, lapse nõusolekut ja heaolu silmas pidades.

 Tagasiside andmine ja vestluse mõtestamine lapse jaoks.

Õppemeetodid Loeng, grupiarutelu, praktiline grupitöö, paaristöö, rollimäng

Õppekeskkonna kirjeldus Koolitus toimub õppetööks sobivate tingimustega koolitusruumis, mis mahutab vähemalt 30 osalejat. Ruumi suurus ja paigutus võimaldab osalejatel ja koolitajatel vabalt liikuda ning vajadusel jaguneda gruppidesse (individuaal- ja grupitööd, praktilised ülesanded). Koolitusruumis on olemas esitlustehnika ning püsiv internetiühendus, pabertahvel, märkmepaber ning kirjutusvahendid osalejatele. Koolitust puudutav korralduslik info (parkimine, päevakava, toitlustus jm)

saadetakse osalejatele hiljemalt nädal enne koolitust. Elektroonilised

õppematerjalid edastatakse osalejatele e-posti teel pärast koolituse

toimumist. Vajadusel jagatakse paberkandjal materjale kohapeal.

Iseseisev töö -

Õppematerjalide loend Lapse küsitlemise käsiraamat (2016, justiitsministeerium koostöös siseministeeriumiga, autorid Liivamägi-Hitrov, A., Kask, K). Raamat „Kui seinad räägiksid: küsitlemise kunst“ (2019, Kask, K.)

Psüühilise erivajadusega lapse küsitlemise juhendmaterjal (2020

sotsiaalkindlustusamet, koostanud Kask, K.)

Juhis eakohaste küsimuste esitamiseks laste ülekuulamisel (plakat,

justiitsministeerium);

Lapsesõbralik keskkond õiguskaitses (2021 justiitsministeerium)

Lapsesõbraliku menetluse meelespea (2018 justiitsministeerium)

White paper on forensic child interviewing: research based

recommendations by the European Association of Psychology and Law,

J. Korkman jt. (2024)

Õppe lõpetamise tingimused, sh hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid

Koolituse lõpetamise tingimuseks on osalemine koolitusel täies mahus

ning osalemine praktilistes grupitöödes.

Hindamismeetodid: praktilised grupitööd (grupiarutelud, paaristööd, rollimängud). Õpiväljundid on saavutatud, kui õppija vastab määratud hindamiskriteeriumidele. Hindamiskriteeriumid:

4 (4)

• õppija osaleb aktiivselt grupiaruteludes lapsega vestluse kavandamise, usaldusliku keskkonna loomise, sobivate vestlustehnikate kasutamise ning vestluse ülesehitamise teemadel, arutleb juhtumite näitel erinevate situatsioonide lahendamise üle;

• õppija osaleb aktiivselt grupitöös, kasutab sobivaid vestlustehnikaid ning toetavaid tegevusi lapsega usaldusliku ja turvalise kontakti loomiseks (kuulamine, avatud küsimused, peegeldamine, loovad meetodid jm).

Õppe läbimisel väljastatav dokument (tunnistus või tõend)

Tunnistus kui õppija vastab kõikidele õppe lõpetamise tingimustele ning on saavutanud õpiväljundid. Tõend kui õppija ei saavutanud õpiväljundeid, kuid osales õppetöös.

Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- ja töökogemuse kirjeldus

Koolitaja on kõrgharidusega, valdkondliku töökogemusega ekspert, kes

puutub oma töös kokku koolitusel käsitletavate teemadega ning omab

täiskasvanute koolitamise kogemust viimase kolme aasta jooksul.

Õppekava kinnitamise aeg

Kuupäev digiallkirjas