Eelnõu kooskõlastamine

EELNÕU

Riigivaraseaduse muutmise seadus

Riigivaraseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 75 lõike 31 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) äriühingu kõikide tulude ja kulude kohta koostatakse eelarve, mis peab vastama riigieelarve

seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni reeglitele, §-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile,

§ 11 alusel kehtestatud piirangutele ning mille põhitegevuse tulem ei ole väiksem ega

netovõlakoormus suurem kui nõukogu kinnitatud finantsplaanis;“;

2) paragrahvi 79 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) riigieelarve seaduse tähenduses keskvalitsuse allsektorisse kuuluva sihtasutuse põhikirjas

on sätestatud, et kõigi tulude ja kulude kohta koostatakse eelarve, mis peab vastama riigieelarve

seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni reeglitele, §-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile,

§ 11 alusel kehtestatud piirangutele ning mille põhitegevuse tulem ei ole väiksem ega

netovõlakoormus suurem kui nõukogu kinnitatud finantsplaanis;“;

3) paragrahvi 81 täiendatakse lõikega 14 järgmises sõnastuses:

„(14) Osalust valitseva ministeeriumi ametniku või töötaja võib osaluse valitseja riigi äriühingu

nõukogu liikmeks valida ja nõukogust tagasi kutsuda nimetamiskomitee ettepanekust

lähtumata. Riigi äriühingu nõukogu liikmeks ei valita rohkem kui üks osalust valitseva

ministeeriumi ametnik või töötaja.“;

4) paragrahvi 81 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kui käesoleva seaduse § 87 punktis 2 nimetatud sihtasutuse nõukogusse on asutajaõiguste

teostajal õigus määrata üle ühe liikme, siis ühe neist valib ta valdkonna eest vastutava ministri

ettepanekul.“;

5) paragrahvi 87 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) punktis 1 nimetatud äriühing ja sihtasutus on kohustatud moodustama siseaudiitori

ametikoha või ostma siseaudiitori teenust, kui aruandeaasta bilansipäeva seisuga on bilansimaht

suurem kui 15 miljonit eurot või aruandeaasta tulud on suuremad kui 10 miljonit eurot;“;

6) paragrahvi 87 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 87 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) punktis 2 sätestatud kohustusega äriühingul või sihtasutusel on õigus loobuda siseaudiitori

ametikoha loomisest ja siseaudiitori teenuse ostmisest, kui talle ei laiene audiitortegevuse

seaduse §-s 99 sätestatud auditikomitee moodustamise kohustus, nõukogu sellekohane otsus on

kooskõlastatud äriühingu kõigi aktsionäride või osanikega või sihtasutuse kõigi asutajatega

ning riigi osaluse valitseja või asutajaõiguste teostaja kasutab siseauditite tegemiseks enda

juhitava asutuse siseauditi üksust;“;

8) paragrahvi 87 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

„6) osaluse valitsejal on õigus tutvuda nõukogu ja siseauditi tegevusega seotud

dokumentidega.“;

9) paragrahvi 88 lõike 1 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 97 lõike 6 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;

11) paragrahvi 97 lõike 6 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) kasumiaruande, bilansi ja rahavoogude aruande majandusaasta kolme, kuue, üheksa ja

kaheteistkümne kuu finantstulemuste kohta võrrelduna eelmise aasta sama perioodi andmetega

ning ülevaate kvartali majandustegevuse kohta kahe kuu jooksul pärast kvartali lõppemist;“;

12) paragrahvi 97 lõike 6 punktis 3 asendatakse tekstiosa „13 nimetatud aruanded ja ülevaated“

tekstiosaga „12 nimetatud aruanded“;

13) paragrahvi 97 lõiget 6 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) majandusaasta aruandega samal ajal ülevaate selle kohta, kuidas nõukogu on äriühingu või

sihtasutuse tegevust aruandeperioodil planeerinud, juhtimist korraldanud ja järelevalvet

teostanud, sealhulgas näidatakse igale nõukogu ja juhatuse liikmele majandusaasta jooksul

makstud tasude summa, kus eristatakse käesoleva seaduse § 86 punktis 2 nimetatud juhatuse

liikmele makstud täiendav tasu.“;

14) paragrahvi 98 pealkirja täiendatakse pärast sõna „osaluste“ sõnadega „valitsemise, liikme-

“;

15) paragrahvi 98 lõige 13 tunnistatakse kehtetuks;

16) paragrahvi 98 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Liikmeõiguste teostaja kujundab kord aastas seisukoha mittetulundusühingule seatud

eesmärkide täitmise ja liikmeõiguste teostamise kohta.“;

17) paragrahvi 98 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „äriühingu“ sõnadega „, milles riigil on

otsustusõigus,“;

18) paragrahvi 98 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

„(51) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 nimetatud seisukohad ja teave riigi osalusega äriühingu

kohta, milles riigil ei ole otsustusõigust, esitatakse Rahandusministeeriumile kümne

kalendripäeva jooksul pärast majandusaasta aruande kinnitamist ning avaldatakse samal ajal

oma veebilehel.“.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, „.....“....................2025. a

Algatab Vabariigi Valitsus „.....“.......................2025. a

(allkirjastatud digitaalselt)

Riigivaraseaduse muutmise seaduse seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1 Sisukokkuvõte

Riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) algatamise peamiseks eesmärgiks

on Vabariigi Valitsuse 27. veebruaril 2025. a heaks kiidetud Eesti Vabariigi osaluspoliitika

(äriühingutes osalemise poliitika) uuendatud põhimõtetest1 lähtuvate muudatuste ja täienduste

tegemine riigivaraseaduses (edaspidi RVS). Ühtlasi tehakse üksikuid muudatusi

halduskoormuse vähendamiseks ja õigusselguse suurendamiseks, mis ei tulene otseselt

uuendatud osaluspoliitika põhimõtetest.

Eelnõuga täpsustatakse muuhulgas siseauditi kohustuse tekke lävendeid ja siseauditist

loobumise tingimusi, luuakse riigivara valitsejale võimalused nõukogu tööd kontrollimiseks

senisest suuremal määral ning täpsustatakse eraõiguslike juriidiliste isikute finantsplaneerimise

ja aruandluse nõudeid ning riigivara valitsemisega seonduvat aruandlust.

Kuna käesoleva eelnõuga tehtavad muudatused ei too endaga kaasa olulisi õiguslikke

muudatusi ega muud olulist mõju ning järgivad Vabariigi Valitsuse poolt 2025. a. veebruaris

heaks kiidetud osaluspoliitika uuendatud põhimõtteid, siis tuginedes HÕNTE § 1 lõike 2

punktile 5 ei ole tehtud täiendavalt RVS-i muutmise väljatöötamiskavatsust.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Rahandusministeeriumi riigi osaluspoliitika ja

riigihangete osakonna juhataja Tarmo Porgand (tel 5885 1477, e-post [email protected]),

riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakonna juhtivanalüütik Kalle Viks (tel 5885 1378, e-post

[email protected]), riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakonna osaluspoliitika ja riigiabi

valdkonna juht Kaupo Raag (tel 5885 1386, e-post [email protected]) ning riigi osaluspoliitika

ja riigihangete osakonna riigiabi jurist Hendrik Kull (tel 5302 2908, e-post

[email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Rahandusministeeriumi personali-

ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (tel 5885 1493, e-post

[email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi personali- ja

õigusosakonna keeletoimetaja Heleri Piip (tel 5303 2849, e-post [email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõuga muudetakse riigivaraseaduse 1. jaanuaril 2025. a jõustunud redaktsiooni (RT I,

30.12.2024, 16).

Eelnõu ei ole seotud ühegi muu menetluses oleva eelnõuga, Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammiga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Eelnõu vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik poolthäälte enamus.

1https://www.fin.ee/sites/default/files/documents/2025-

02/osaluspoliitika%20p%C3%B5himotted%202025_0.pdf

2. Seaduse eesmärk

Seaduseelnõu algatamise eesmärgiks on viia kehtiv õiguslik regulatsioon vastavusse 27.

veebruaril 2025. a heaks kiidetud Eesti Vabariigi osaluspoliitika (äriühingutes osalemise

poliitika) uuendatud põhimõtetega.

Muudatused puudutavad peamiselt riigi äriühingute nõukogu liikmete valimist ja tagasi

kutsumist, osaluse valitseja õigust tutvuda nõukogu koosolekute protokollide, materjalide ja

siseauditite tulemustega ning siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori teenuse sisse

ostmisest loobumise tingimusi.

Halduskoormuse vähendamiseks ja õigusselguse suurendamiseks täpsustatakse ühtlasi riigi

asutatud sihtasutuste nõukogu liikmete valimist, nõukogu liikmete tööga seonduvat

teavituskohustust ning riigi osalusega eraõiguslike juriidilise isikute kvartaalse aruandluse

kohustust.

Seisuga 31. mai 2025. a oli Eesti Vabariigil osalus 27 äriühingus, millest kolm ei oma enam

aktiivset majandustegevust (AS Nordic Aviation Group (pankrotis), AS Raudtee Varad (endine

AS Operail) võõrandas oma äritegevuse ja OÜ Transpordi Varahaldus tegeleb vara

võõrandamisega). 2024. aastal kustutati registrist AS Eesti Loots (likvideeriti), AS Eesti

Vanglatööstus (likvideeriti), AS Estonian Air (pankrotimenetlus lõppes) ning Terrasport OÜ ja

Goldbalt OÜ (riigi kasuks konfiskeeritud osalused). Käesoleval aastal lisandus riigi äriühingute

hulka Hexest Materials AS, mille notariaalse asutamisotsuse allkirjastas rahandusminister

28. mail 2025. a, kuid seletuskirja koostamise ajaks oli äriühing veel registrisse kandmata.

Seisuga 31. mai 2025. a osales riik 65 sihtasutuses. 2024. aastal likvideeris riik SA Koeru

Hooldekeskus, mille tegevus anti üle kohalikule omavalitsusele, ning asutas kolm uut

sihtasutust – SA Tartu Kunstimuuseum, SA Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum ning SA

Eesti Arhitektuurimuuseum. Käesoleval aastal lisandus riigi asutatud sihtasutuste hulka SA

Viljandi Muuseum.

Seisuga 31. mai 2025. a osaleb riik 15 Eestis registreeritud mittetulundusühingus, millest

üheksa olid piirkondlikud ühistranspordikeskused ning kuus muud mittetulundusühingud. Eesti

Vabariik on ka paljude rahvusvaheliste mittetulundusühingute ja assotsiatsioonide liige, avalike

andmete alusel on riik liige vähemalt 25 välismaises juriidilises isikus.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb 18 punktist RVS-i muutmiseks.

Punktidega 1 ja 2 (muudetakse RVS § 75 lõike 31 punkti 1; muudetakse RVS § 79 lõige 2

punkti 1) täpsustatakse riigieelarve seaduse tähenduses keskvalitsusse kuuluva riigi osalusega

äriühingu ja riigi asutatud sihtasutuse eelarvele sätestatud nõudeid. Kehtiva sõnastuse kohaselt

peab eelarve vastama finantsplaanile, mida võib tõlgendada selliselt, et hälbed ei ole lubatud

ühegi andmeühiku puhul ega kummaski suunas, kuigi nõude sisuline eesmärk on ära hoida

kõige olulisemate näitajate halvenemine keskvalitsuse eelarvepositsiooni ja netovõlakoormuse

vaates. Selguse loomiseks ja vajaliku paindlikkuse tagamiseks muudetakse sätete sõnastust

selliselt, et eelarves ei või põhitegevuse tulem olla väiksem ega netovõlakoormus suurem kui

nõukogu poolt kinnitatud finantsplaanis.

Eelnõu punktiga 3 täiendatakse RVS § 81 lõikega 14, et täpsustada riigiteenistujate

(ministeeriumite ametnike ja töötajate) valimist äriühingu nõukogusse. Muudatusega saab riigi

äriühingus osaluse valitseja õiguse osalust valitseva ministeeriumi ametniku või töötaja

nõukogu liikmeks valimiseks ja nõukogust tagasi kutsumiseks oma äranägemisel ehk

nimetamiskomitee ettepanekust lähtumata. Muudatusega tagatakse suurem paindlikkus ja

väiksem halduskoormus olukorras, kus osaluse valitseja soovib vahetada ministeeriumi

esindajat riigi ainuosalusega äriühingu nõukogus. Teise lausega täpsustatakse, et osaluse

valitseja õigus piirdub tema juhitava ministeeriumi ühe ametniku või töötaja valimisega

äriühingu nõukogu liikmeks.

Eelnõu punktiga 4 muudetakse RVS § 81 lõiget 4 selliselt, et valdkonna eest vastutavale

ministrile (rahandusministrile) jääb õigus teha ettepanek riigi asutatud sihtasutuse ühe nõukogu

liikme valimise ettepaneku tegemiseks vaid juhul, kui sihtasutusel lasub RVS § 87 punktis 2

sätestatud siseaudiitori ametikoha moodustamise või siseaudiitori teenuse ostmise kohustus.

Muudatusega vähendatakse Rahandusministeeriumi esindatust riigi asutatud sihtasutuste

nõukogudes, kuna senine esindatuse tase ei ole sisuliselt vajalik ega riigiteenistujate

töökoormuse vaates otstarbekas. Finants- jm vajalikke kompetentse on riigi asutajaõiguste

teostajal võimalik kaasata ka iseseisvalt ja vajaduspõhiselt. Väheneb rahandusministri koormus

riigi asutajaõiguste teostajatele ettepanekute tegemisel ning Rahandusministeeriumi ametnike

ja töötajate töökoormus.

Sihtasutusi, kellel on RVS § 87 punktis 2 sätestatud kohustus, on eelnõu koostamise hetkel

kakskümmend2. Kehtiva seaduse kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister teha

ettepaneku vähemalt ühe nõukogu liikme valimiseks igas sihtasutuses, kus riigil on õigus valida

vähemalt kaks nõukogu liiget (selliseid sihtasutusi on 2024. a lõpu seisuga 59).

Eelnõu punktidega 5 ja 6 (muudetakse § 87 punkti 2; tunnistatakse kehtetuks § 87 punkt 3)

muudetakse siseaudiitori ametikoha loomise või siseaudiitori teenuse ostmise kohustuse

kohaldamise lävendeid. Siseauditi kohustus tekib riigi otsustusõigusega äriühingul ja riigi

asutatud sihtasutusel, mille bilansimaht bilansipäeva seisuga on suurem kui 15 miljonit eurot

või aruandeaasta tulud on suuremad kui 10 miljonit eurot.

Muudatuse tulemusel kasvab siseauditi kohustusega äriühingute arv 18-lt 19-le (lisandub

KredEx Krediidikindlustus) ning siseauditi kohustusega sihtasutuste arv langeb 47-lt 20-le.

Siseauditi kohustuse tekke lävendite muutmise peamine eesmärk on hõlmata kohustusega vaid

suuremad riigi asutatud sihtasutused (kuni kolmandik riigi asutatud sihtasutuste üldarvust),

kuna väiksemate asutuste puhul osutuvad siseauditiga kaasnevad kulud sageli

ebaproportsionaalseteks ning siseauditist loobutakse liiga kergekäeliselt. Lisaks ühtlustatakse

siseauditi kohustuse tekke lävendid äriühingutel ja sihtasutustel, jättes äriühingute puhul

arvestamata töötajate arvuga ning arvestades samas lisaks müügitulule ka tuluga

sihtfinantseerimisest.

Eelnõu punktiga 7 muudetakse RVS § 87 punkti 4 selliselt, et siseaudiitori ametikoha

loomisest või siseaudiitori teenuse ostmisest võib loobuda üksnes siis, kui äriühingul või

sihtasutusel ei ole auditikomitee moodustamise kohustust, nõukogu otsus kooskõlastatakse

eelnevalt kõigi omanike või asutajatega ning riigi osaluse valitseja või asutajaõiguste teostaja

kasutab siseauditite läbiviimiseks enda poolt juhitava asutuse siseauditi üksust. Muudatusega

antakse väiksematele siseauditi kohustusega äriühingutele ja sihtasutustele võimalus tagada

esmavajaliku siseauditialase tegevuse toimimine riigivara valitseja ressursside arvel, kui selline

2 Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA, SA Tartu Ülikooli Kliinikum, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Maaelu

Edendamise SA, SA Viljandi Haigla, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Eesti Teadusagentuur SA, SA

Tehvandi Spordikeskus, SA CR13, SA Eesti Kunstimuuseum, SA Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus,

SA Eesti Kontsert, SA Narva Muuseum, SA Tallinna Teaduspark Tehnopol, SA Eesti Meremuuseum, SA

Saaremaa Muuseum, SA Teater Vanemuine, SA Eesti Filmi Instituut, Integratsiooni SA, Spordikoolituse ja -

Teabe SA

lahendus osutub tõhusamaks ja vähendab halduskoormust. Muudatus võimaldab valdkonna eest

vastutaval ja valdkondlikest riskidest ülevaadet omaval riigivara valitsejal teostada siseauditeid

keskselt mitmes oma valitsemisel olevas ühingus.

Eelnõu punktiga 8 täiendatakse RVS § 87 punktiga 6, sätestades osaluse valitseja õiguse

tutvuda nõukogu töö ja siseaudiitori tegevusega seotud dokumentidega. Õigus hõlmab nõukogu

koosolekute protokolle ja materjale, siseauditite tulemusi ning teisi asjakohaseid dokumente.

Muudatusega tugevdatakse osaluse valitseja rolli järelevalve teostajana, võimaldades osaluse

valitsejatel jooksvalt hinnata riigi osalusega äriühingute tegevuse tulemuslikkust ning riigi

poolt seatud eesmärkide saavutamist. Riigi asutatud sihtasutuste puhul jääb nõukogu

koosolekute päevakordade, protokollide, otsuste ja materjalide edastamise kohustus kehtima.

Eelnõu punktiga 9 tunnistatakse kehtetuks RVS § 88 lõike 1 punkt 7, kaotades riigi

otsustusõigusega äriühingu üldkoosoleku kohustuse kehtestada nõukogu töökord ja nõukogu

liikmele nõukogu töös osalemisega kaasnevate kulude katmise kord. Kuivõrd äriseadustiku §

317 lõikest 11 tuleneb õigus kehtestada täpsem nõukogu töökord põhikirja või üldkoosoleku

või nõukogu otsusega, siis jääb üldkoosolekule endiselt pädevus kehtestada nõukogu töökord.

Samas laiendatakse riigi osalusega äriühingu pädevate organite ringi, kelle kaudu on võimalik

nõukogu töökorda määratleda.

Muudatuse tulemusel säilib üldkoosoleku pädevus kehtestada nõukogu liikmete töös

osalemisega kaasnevate kulude katmise kord, kuna see tuleneb äriseadustiku § 326 lõikest 1.

Äriseadustiku § 189 lõikest 2 tulenevalt kohaldub nimetatud säte ka osaühingutele, millel on

nõukogu. Kuna RVS § 88 lõike 1 punkti 2 kohaselt peab äriühingul, milles riigil on

otsustusõigus, olema nõukogu, siis puudub vajadus samasisulist kohustust dubleerida.

Eelnõu punktidega 10 ja 11 (tunnistatakse kehtetuks § 97 lõike 6 punkt 1 ja muudetakse § 97

lõike 6 punkti 2) muudetakse kvartali kasumiaruande, bilansi ja rahavoogude aruande ning

kvartali majandustegevuse ülevaate avalikustamise tähtaegu.

Muudatusega kaotatakse esimese ja kolmanda ning teise ja neljanda kvartali finantsteabe

avalikustamisele rakendatavate tähtaegade erinevus reeglite lihtsustamise ja teabe

avalikustamise regulaarsuse eesmärgil. Kahekuulise tähtaja kehtestamine teabe

avalikustamisele leevendab ka lühikesest tähtajast tekkivaid liigseid ressursikulusid ettevõtetel,

kelle aruandlusele kehtivad komplekssemad nõuded, nt börsiettevõtted, ning vähendab vigade

tekkimise ohtu. Sarnase tähtajaga vahearuannete avaldamise kohustus on ka Nasdaq Tallinna

börsi emitentidel.

Ühtlasi asendatakse muudatusega kvartaalne aruandlus jooksva aasta kumulatiivse

aruandlusega. Kumulatiivsed andmed omavad lugeja jaoks suuremat ülevaatlikkust ning

muudatus kõrvaldab formaalse rikkumise olukorras, kus juriidiline isik avalikustab neljanda

kvartali aruandluse asemel auditeerimata aastaaruande.

Punktidega 12–15 (muudetakse § 97 lõige 6 punkti 3, täiendatakse § 97 lõiget 6, muudetakse

§ 98 pealkirja, tunnistatakse kehtetuks § 98 lõige 13) muudetakse seni kehtinud § 98 lõikes 13

sätestatud kohustuse asukohta ning sellega seoses parandatakse asjakohastes sätetes sisalduvaid

viiteid ning sätete sõnastust. Muudatuse eesmärgiks on korrastada seaduse ülesehitust sätete

sisust lähtuvalt.

Eelnõu punktiga 16 muudetakse RVS § 98 lõiget 4 selliselt, et sätte sõnastus vastaks

mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 1 lõikele 1, mille kohaselt on mittetulundusühing

isikute vabatahtlik ühendus ehk mittetulundusühingutel ei saa olla kohustuslikku liikmesust.

Osalemist omandiga seotud kohustusliku liikmesusega ühistutes ei ole otstarbekas

aruandluskohustusega katta, sest kohustuslikkusest tulenevalt ei teki vajadust hinnata, kas

osalemise eesmärgid on täidetud ja/või kas osalemine on jätkuvalt riigi eesmärkide

saavutamiseks vajalik.

Eelnõu punktidega 17 ja 18 täiendatakse RVS § 98 lõiget 5 ning lisatakse lõige 51, et

täpsustada § 98 lõigetes 2–4 sätestatud seisukohtade ja teabe esitamise tähtaegu. Muudatus

puudutab riigi osalusega äriühinguid, milles riigil ei ole otsustusõigust, sidudes seisukohtade ja

teabe esitamise ning avalikustamise tähtajad majandusaasta aruande kinnitamise hetkega.

Otsustusõiguse puudumisel ei saa riigivara valitseja tagada, et äriühingu üldkoosolek toimub

nelja kuu jooksul pärast majandusaasta lõppemist, mistõttu ei pruugi kehtiv teabe esitamise

tähtaeg 10. mai olla realistlik. Riigi otsustusõiguse puudumisel rakendub äriühingule

äriseadustikust tulenev kohustus esitada kinnitatud majandusaasta aruanne äriregistrile kuue

kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest ning otstarbekas on siduda teabe esitamise

tähtaeg majandusaasta aruande kinnitamisega.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei oma puutumust Euroopa Liidu õigusega.

6. Seaduse mõjud

6.1. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju

Eelnõul puudub sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju.

6.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Eelnõul puudub mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele.

6.3. Mõju majandusele

Eelnõul puudub otsene mõju majandusele, kaudsed mõjud avalduvad läbi tõhusama järelevalve

riigieelarveliste toetuste kasutamise üle ning läbi võimalike rikkumistega seotud riskide

vähendamise. Eelnõuga ei muutu riigi ettevõtluses osalemise ulatus ega ka seniste osaluste

omamise eesmärgid.

6.4. Mõju elu- ja looduskeskkonnale

Mõju elu- ja looduskeskkonnale puudub.

6.5. Mõju regionaalarengule

Mõju regionaalarengule puudub.

6.6. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Eelnõu jõustumisel puudub mõju kohalike omavalitsuste korraldusele.

Eelnõuga kehtestatavad täiendavad tingimused siseauditist loobumiseks vähendavad võimalusi

sisekontrollisüsteemide kergekäeliseks nõrgestamiseks, tõhustavad järelevalvet juriidiliste

isikute tegevuse (sh riigieelarveliste toetuste kasutamise) üle ning vähendavad võimalike

rikkumistega seotud riske, sh korruptsiooniriski ning suurendavad usaldusväärsust ja

läbipaistvust.

Eelnõuga tehtavad muudatused puudutavad eelkõige riigi osalusega äriühingute ja riigi asutatud

sihtasutuste tegevust ning riigivara valitseja tegevust riigi ülesannete täitmisel aktsionäri,

osaniku, asutaja või liikmena. Äriühingute ja sihtasutuste majandusnäitajate baasil on sisuliselt

võimatu usaldusväärselt hinnata eelnõuga tehtavate muudatuste otsest mõju juriidiliste isikute

majandustulemustele ja/või eesmärkide saavutamise tõhususele. Äriühingute ja sihtasutuste

tegevust mõjutavad samaaegselt väga palju nii sisemisi kui ka väliseid faktoreid, mis võivad

üksteist võimendada või töötada hoopis vastassuunaliselt. Samas võib juba üldtunnustatud

põhimõtteks ja järelduseks pidada, et heade juhtimistavade järgimine on positiivse mõjuga iga

organisatsiooni tulemustele, mistõttu nende uuendamine lähtuvalt rahvusvahelistest parimatest

praktikatest on loomulik ja ootuspärane.

Eelnõu seadusena vastuvõtmine aitab kaasa riigi osalusega äriühingute ja sihtasutuste tegevuse

mõju paremale arvestamisele riigi tegevuse planeerimisel.

Mõju halduskoormusele

Riigi osalusega äriühingute nõukogu liikmete valimist puudutav muudatus vähendab

nimetamiskomitee töökoormust ja sellega kaasnevat halduskoormust. Hinnanguliselt võib

nimetamiskomitee koosolekute arv väheneda vähemalt kahe koosoleku võrra aastas, mis

tähendab otsest rahalist kokkuhoidu vähemalt 1800 eurot aastas, millele lisandub koosolekute

ettevalmistamise, läbiviimise ja protokollimisega seotud halduskoormuse langusest tulenev

tõhususe kasv.

Riigi asutatud sihtasutuste nõukogu liikmete valimise ettepaneku tegemist puudutav muudatus

vähendab rahandusministri töökoormust ning Rahandusministeeriumi ametnike ja töötajate

töökoormust 39 sihtasutuse nõukogu töös osalemisel. Lähtudes nõukogu koosolekute sageduse

miinimumnõudest ning hinnangulisest ajakulust 4 tundi koosoleku kohta, vabastab muudatus

aastas vähemalt 624 tundi inimressurssi põhikohustuste tõhusamaks täitmiseks.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Seadusega ei kaasne riigile ja kohaliku omavalitsuse üksustele otseseid kulusid ega tulusid,

välja arvatud osas, mis puudutab siseauditite läbiviimist riigi otsustusõigusega äriühingutes ja

sihtasutustes, millel ei ole auditikomitee moodustamise kohustust ja mis on siseauditist

loobunud.

Kui riigi asutatud sihtasutus või äriühing, milles riigil on vähemalt otsustusõigus, otsustab

loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori teenuse ostmisest, tagatakse

esmavajaliku siseauditialase tegevuse toimimine riigi osaluse valitseja või asutajaõiguste

teostaja ressursside arvel, kasutades siseauditite läbiviimiseks enda juhitava asutuse siseauditi

üksust. Seni kehtinud redaktsiooni kohaselt puudus kohustus sellist siseauditi üksust kasutada.

Muudatusega kaasnevate kulude suurus ei ole prognoositav, kuna puudub ülevaatlik teave

siseauditist loobunud isikute arvu kohta ning seega ei ole ka võimalik hinnata, kas muudatus

toob kaasa personali- või majanduskulude kasvu. Siseauditist loobumise võimalus kaob 10

äriühingul ja neljal sihtasutusel, siseauditist loobumise võimalus kitseneb kaheksal äriühingul

ja 16 sihtasutusel, siseauditi kohustus tekib ühel äriühingu ja kaob 27 sihtasutusel ning

muudatusest mõjutamata jäävad neli äriühingut ning 17 sihtasutust.

Ülejäänud muudatused on töö- ja halduskoormust ning seega kulusid vähendava või

efektiivsust suurendava mõjuga, mille rahaline hindamine on keeruline.

Juriidilise isiku finantsplaani ja eelarve omavahelise vastavuse nõude täpsustamine muudab

eelarve koostamise protsessi paindlikumaks, selgemaks, vähendab nõukogu halduskoormust

ning aitab vältida üksuse ootamatut negatiivset mõju riigieelarvele.

8. Rakendusaktid

Eelnõuga ei kaasne rakendusaktide kehtestamise vajadust.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub üldises korras.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu kõikidele

ministeeriumidele, Riigikantseleile, Riigikontrollile, Riigimetsa Majandamise Keskusele,

Vabariigi Presidendi Kantseleile ning ühtlasi saadeti arvamuse avaldamiseks kõikidele riigi

osalusega äriühingutele ja riigi asutatud sihtasutustele.

Algatab Vabariigi Valitsus 2025

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Justiits- ja Digiministeerium

Riigivaraseaduse muutmise seadus

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks riigivaraseaduse muutmise seaduse

eelnõu, mis on koos seletuskirjaga kättesaadav eelnõude infosüsteemi EIS vahendusel

http://eelnoud.valitsus.ee/.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisad:

1) riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu

2) riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisaadressaadid:

Kliimaministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Haridus- ja Teadusministeerium

Kaitseministeerium

Kultuuriministeerium

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Siseministeerium

Sotsiaalministeerium

Välisministeerium

Riigikantselei

Riigikontroll

Riigimetsa Majandamise Keskus

Vabariigi Presidendi kantselei

Hendrik Kull 5302 2908

[email protected]

Meie 26.06.2025 nr 1.1-10.1/2978-1