Dokumendiregister | Andmekaitse Inspektsioon |
Viit | 1.1.-4/25/9 |
Registreeritud | 30.06.2025 |
Sünkroonitud | 01.07.2025 |
Liik | Käskkiri |
Funktsioon | 1.1 Üldjuhtimine |
Sari | 1.1.-4 Üldkäskkirjad |
Toimik | 1.1.-4/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | |
Saabumis/saatmisviis | |
Vastutaja | Marili Tammeorg |
Originaal | Ava uues aknas |
30.06.2025 nr 1.1.-4/25/9
Andmekaitse Inspektsiooni kodukorra kinnitamine
Avaliku teenistuse seaduse § 67 lg 1 ja Andmekaitse Inspektsiooni põhimääruse § 16 lg 6
alusel
1. kinnitan alates 1. juulist Andmekaitse Inspektsiooni kodukorra (lisad 1–6);
2. tunnistan alates 1. juulist kehtetuks peadirektori 25.09.2024 käskkirja nr 1.1.-4/24/4
„Andmekaitse Inspektsiooni kodukorra muutmine“.
(allkirjastatud digitaalselt)
Pille Lehis
peadirektor
1. KOOSSEIS JA JUHTIMINE
1.1. INSPEKTSIOONI KOOSSEIS JA STRUKTUUR
Inspektsioonis on 31 teenistuskohta. Teenistuskohtade koosseis ja tähtajalisus on kinnitatud
eraldi käskkirjaga.
Inspektsiooni tegevus jaguneb valdkondadeks. Valdkonda juhib valdkonnajuht. Täpsem
inspektsiooni struktuur on välja toodud lisas 1. Valdkonnajuht võib oma töö paremaks
korraldamiseks jagada teenistujad tiimideks, mida juhib tiimijuht. Täpse valdkondliku
töökorralduse sh kooskõlastused jms kehtestab valdkonnajuht. Valdkondlike ülesannete
täpsem kirjeldus on välja toodud punktis 1.2.
Valdkonnajuhid ja inspektsiooni peadirektor moodustavad juhtkonna.
Vastavalt Andmekaitse Inspektsiooni, Konkurentsiameti ja Patendiameti vahel sõlmitud
koostöökokkuleppele osutab inspektsioonile alates 01.01.2022 tugiteenuseid (Tatari 39
majahaldus, riigivara ja vahendite haldamine, teabehaldus, finantsarvestuse ja aruandluse
korraldamine ning töötervishoiu- ja tööohutusalase töö korraldamine, muu toetav tegevus nagu
väikevara soetamine jms) Konkurentsiameti koosseisu kuuluv koostöö ja tugiteenuste osakond
(edaspidi KTT).
Alates 01.02.2025 osutab KTT inspektsioonile ka personalitöö korralduse teenust.
1.2. VASTUSVALDKONNAD
1.2.1 Peadirektori vastutusvaldkonnad on:
• üld- ja personalijuhtimine;
• asutuse eelarve sihipärane kasutamine;
• tööõnne hoidmine;
• strateegia;
• asjaajamise korraldamine, planeerimine ja statistika.
1.2.2. Järelevalve valdkonna ülesanded on:
• menetlemine:
o järelevalve- ja väärteomenetluse läbiviimine ja menetluspraktika kujundamine;
o uuringulubade taotluste menetlemine;
o seirete ja auditite läbiviimine;
• arvamuste andmine:
o RIHA kooskõlastamine;
o sisendi/arvamuse andmine õigusaktide eelnõudele;
o andmekogude põhimäärustele arvamuse andmine;
• nõustamine:
o selgitustaotlustele ja märgukirjadele vastamine;
o infoliinile vastamine;
o vajadusel koostöös teiste valdkondadega nõustamistel ja teavitustöös
osalemine;
• teavitustöö ja kommunikatsioon: teavitustöös ja avalikus suhtlemises osalemine oma
pädevuse piires ja koostöös koostöövaldkonnaga;
• juhendiloome:
o oma valdkonna juhendmaterjalide koostamine;
o sisendi andmine teiste valdkondade juhendiloomesse;
• sise- ja väliskoostöö:
o vastavalt pädevusele sisendi andmine rahvusvaheliste töörühmade suunistele;
o vastavalt pädevusele erinevates koostöövormides, sh töörühmades osalemine;
o teiste valdkondade töö toetamine oma pädevuse piires.
1.2.3. Koostöövaldkonna ülesanded on:
• sise- ja väliskommunikatsioon:
o selle juhtimine ja korraldamine;
o kommunikatsiooniplaani ja strateegia koostamine;
o aastaraamatu koostamine;
• teavituskanalid:
o sise- ja välisveebilehe aja- ning nõuetekohasena hoidmine;
o artiklite, uudiste ja muude teavitusmaterjalide tootmine;
o sotsiaalmeedia kontode haldamine;
o koostöö hoidmine veebilehe arendusküsimustes RIK-iga;
• teavitustöö korraldamine: teavitus- ja ennetustöö materjalide koostamine;
• koolitamine: teabepäevade, koolituste ning muude ürituste korraldamine nii sisuliselt
kui ka korralduslikut koostöös KTT-ga;
• nõustamine:
o kohapealne kui kirjalik nõustamine,
o AKS-ide võrgustikud;
o selgitustaotlustele vastamine;
o infoliinis osalemine;
• juhendiloome:
o AKI juhendmaterjalide projektijuhtimine;
o teiste valdkondade juhendmaterjalide väljatöötamises osalemine;
• sise- ja väliskoostöö:
o koostöö koordineerimine, korraldamine ja hoidmine erinevate partneritega,
o välisdelegatsioonide vastuvõtt;
o teiste valdkondade töö toetamine oma pädevuse piires;
o nõukogudes, juhtrühmades ja mistahes muudes nõuandvates kogudes
inspektsiooni esinduse tagamine ning teemadesse sisendi andmine;
o Euroopa Andmekaitsenõukogu kommunikatsiooni ja andmekaitsespetsialistide
alagruppides ja muudes rahvusvahelistes töögruppides inspektsiooni esinduse
tagamine;
• üritused:
o inspektsiooni sisemiste ürituste korraldamine koostöös KTT-ga,
o väliste koostöökohtumiste korraldamine koostöös KTT-ga;
• üldjuhtimise ja organisatsiooni areng:
o üldjuhtimise toetamine,
o koostöö korraldamine ning hoidmine KTT, Riigi Tugiteenuste Keskuse
jt teenuste partneritega.
1.2.4. Euroopa koostöö ja õiguse valdkonna ülesanded on:
• rahvusvaheline koostöö:
o Euroopa Andmekaitsenõukogu (EAKN) üldkogu ja konventsioon 108+
komitee üldkogu istungi materjalide ettevalmistamine ning peadirektori
puudumisel üldkogul osalemise tagamine;
o EAKN ja Euroopa Andmekaitseinspektori (EDPS) töörühmade kohtumiste
ettevalmistamine (sh materjalide analüüsimine, seisukohtade kujundamine) ja
nendel osalemine (sh Eesti seisukohtade kaitsmine);
o EAKN-is vastu võetud otsustest, juhistest ja suunistest kokkuvõtete tegemine
ning tõlkekontroll;
• kohtu- ja vaidemenetluse praktika seiramine ja kokkuvõtted:
o kohtupraktika sh Euroopa Kohtu (EK) ja Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK)
kohtupraktika seiramine ja lahendite analüüsimine ning kokkuvõtete tegemine;
o ettepanekute tegemine inspektsiooni praktika kujundamiseks tulenevalt
Euroopa kohtupraktikast, teiste liikmesriikide praktikast või EAKN suunistest
ja juhistest;
o kohtu- või vaidemenetluse praktikast tulenevalt ettepanekute tegemine
järelevalve valdkonnale praktika kujundamiseks;
• menetlemine:
o suuremahuliste liikmesriikides kasutusel olevate Euroopa Liidu
infosüsteemide järelevalve ning sellega seonduv koostöö teiste liikmesriikide
järelevalveasutusetega, EDPS-iga, Euroopa Komisjoniga ja vajadusel teiste
ametiasutustega;
o rahvusvahelises infovahetussüsteemis IMI inspektsioonile suunatud
menetluste ja küsimuste seiramine ja neile reageerimisvajaduse üle
otsustamine ning menetlusse suunamine;
o andmete välisriiki edastamiseks vajalike eeskirjade ja lubade (sh BCR)
menetlemine;
o auditite ja seirete läbiviimise tagamine oma vastutusvaldkonnas kaasates
vajadusel teisi valdkondi;
o inspektsiooni tegevuse peale esitatud vaiete osas vaidemenetluse läbiviimine;
o kohtumenetluses inspektsiooni esindamine;
• koolitus- ja teavitustöö:
o koolitamine oma vastutusvaldkonnas,
o sisekommunikatsioon ning väliskommunikatsiooni jaoks sisendi andmine oma
vastutusvaldkonnas;
• juhendiloome:
o inspektsiooni juhendiloomes osalemine tagades kooskõla EAKN-i, EK ja EIK
ning siseriikliku kohtute seisukohtadega inspektsiooni seisukohtade
kujundamisel;
• arvamused eelnõudele:
o Euroopa Liidu õigusaktide eelnõudele inspektsiooni arvamuste avaldamine;
o siseriiklike õigusaktide eelnõudele arvamuste avaldamine;
• nõustamine:
o teiste valdkondade nõustamine ja vajadusel asutuseülese seisukoha
kujundamine õigusküsimustes;
o järelevalve valdkonna toetamine ja nõustamine väärteomenetluses ja muudes
menetlustes;
o isikute ja asutuste nõustamine oma pädevuse piires;
o selgitustaotlustele vastamine.
1.2.5. Tehnoloogiavaldkonna ülesanded on:
• kokkuvõtete tegemine, teavitustöö ja nõustamine:
o infotehnoloogia ning elektroonilise side arengu seiramine;
o valdkonda puudutavatest siseriiklikest ja rahvusvahelistest arengutest,
õigusloomest ja probleemidest ülevaadete koostamine;
o selgitus- ja teavitustöö tegemine mõjudest eraelule ja avaliku teabe
kättesaadavusele;
o selgitustaotlustele vastamine;
• juhendiloome:
o inspektsiooni juhendimaterjalide koostamine;
o koostöös teiste valdkondadega neisse panustamine;
• menetlemine:
o läbiviimine või osalemine seiretes, auditites ja järelevalvemenetlustes lähtudes
infotehnoloogia- ja andmeturbealase ekspertiisteadmistest;
o rikkumisteadete menetlustes nõustamine ja juhendamine, vajadusel menetluste
läbiviimine;
• rikkumisteated ja teavitustöö:
o rikkumisteadete esitamise teenuse kvaliteedi hoidmine sh teenuse kirjelduse ja
juhisdokumentide koostamine;
o rikkumisteadete esitamise kohustuse alase teavitustöösse panustamine;
• sise- ja väliskoostöö:
o inspektsiooni teistele valdkondadele infotehnoloogia, elektroonilise side ja
andmeturbe alase oskusteabega toeks olemine;
o tehnoloogia valdkonnas nii siseriikliku- kui ka väliskoostöös osalemine või
selle toetamine;
o EAKN tehnoloogia alagrupi ja teiste valdkonna spetsiifiliste rahvusvaheliste
töögruppide töös osalemine.
1.3. PEADIREKTORI ASENDAMINE
1.3.1. Inspektsiooni juhib peadirektor, v.a. tema äraolekul – kui ta õigus teostada avalikku
võimu on seaduse kohaselt peatunud või kui ta viibib välislähetuses.
1.3.2. Asendamise korda rakendatakse ka siis, kui peadirektori ametikoht on täitmata.
1.3.3. Peadirektori äraolekul asendatakse teda ilma eraldi käskkirja andmata sellises
järjekorras:
- järelevalve valdkonna juht
- koostöövaldkonna juht
- Euroopa koostöö ja õiguse valdkonna juht
- tehnoloogiavaldkonna juht,
- kõigi eelnevate teenistujate äraolekul asendab peadirektorit eraldi käskkirjaga määratud
teenistuja. Asendamiskäskkirja puudumisel asendab peadirektorit kohal olevaist
teenistujatest see, kes on inspektsioonis kõige kauem töötanud.
1.3.4. Selleks, et peadirektorit asendades ei oleks asendaja kohustatud tegema otsust või
toimingut iseenda või temaga seotud isiku suhtes, teeb toiminguid, tehinguid ja otsuseid, sh
teenistusalaseid ja asutuse siseakte asendaja osas teine tööl olev valdkonnajuht ülaltoodu
järjekorras (näiteks, kui peadirektorit asendab järelevalve valdkonna juht, siis tema osas teeb
otsuse või toimingu koostöövaldkonna juht jne).
1.3.5. Juhtimisalased vaidlused lahendab peadirektor.
1.4. ALLKIRJAÕIGUS NING KOOSKÕLASTUSED
1.4.1. Inspektsiooni esindab ja dokumentidele kirjutab alla peadirektor, kui ta ei ole selleks
volitanud teisi inspektsiooni teenistujaid.
1.4.2. Dokumendile alla kirjutamisega võtab teenistuja endale vastutuse dokumendi eest.
1.4.3. Dokumenti kooskõlastades võtab teenistuja vastutuse, et ta on piisava hoolsusega
kontrollinud dokumendi sisulist asjakohasust, õiguspärasust ja korrektsust. Erimeelsused
tehtud muudatusettepanekute osas lahendatakse koostaja ja kooskõlastaja vahel läbirääkimiste
teel. Kui erimeelsusi, eelkõige dokumendi juriidilise sisu osas, ei suuda pooled lahendada,
lahendab need teenistujate juht.
1.4.4. Kooskõlastamise vajaduse nii dokumendi liigiti kui ka isikuliselt otsustab valdkonnajuht
tehes selle oma valdkonna teenistujatele (kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis)
teatavaks. Samamoodi teavitab valdkonnajuht muudatustest kooskõlastusprotsessis.
Valdkonnajuhil on õigus delegeerida kooskõlastamine ja selle üle otsustamine tiimijuhile.
1.4.5. Üldjuhul allkirjastab dokumendi koostaja oma dokumendid ise.
1.4.6. Alljärgnevaid dokumente allkirjastab peadirektor:
1) selgitustaotluse, märgu- ja nõudekirja vastus, mille adressaadiks on Riigikogu
liige, kohtunik, Eesti või välisriigi ametiasutuse juht või rahvusvaheline
organisatsioon. Dokument kooskõlastatakse eelnevalt üldjuhul vahetu juhiga;
2) inspektsiooni vea kohta saadetav vabanduskiri;
3) arvamus õigusakti eelnõule;
4) vaideotsus inspektsiooni enda akti või toimingu peale esitatud vaide osas;
5) väärteoasjas esitatud määruskaebuse osas tehtud määrus;
6) inspektsiooni käskkirjad (sh asjaajamis-, personali- ja finantsküsimustes);
7) finantsdokumendid (nt. leping, voli- ja tagatiskiri vm inspektsioonile rahalisi
kohustusi võttev otsus.
1.4.7. Punktides 4 ja 5 nimetatud dokumendid kooskõlastab eelnevalt vajaduse korral
valdkonnajuht või tiimijuht (olenevalt valdkonnas kokku lepitud korrast).
1.4.8. Muude dokumentide allkirjastamisõigused:
1) kogu kirjavahetus isikute ja asutustega – allkirjastab koostaja vastavalt oma
vastutusvaldkonnale ja talle vahetu juhi poolt antud ülesannetele. Kui nii on kokku
lepitud, kooskõlastatakse dokument eelnevalt vahetu juhiga;
2) isikuandmete kaitse üldmääruse artiklites 46 ja 47 loetletud välisriikidesse
andmete edastamise lubade väljastamine ja sellega seonduvale kirjavahetusele
rahvusvahelise õiguse valdkonna juht või tema korraldusel muu teenistuja.
1.4.9. Peadirektori kooskõlastab või võtab teadmiseks järgmised dokumendid või
menetluslikud otsused:
1) sunniraha sundtäitmisele pööramise dokument;
2) rahatrahvi sundtäitmisele pööramise dokument;
3) dokumendi koostaja või tema vahetu juht hindab, et menetluses olev asi võib
päädida kohtuvaidlusega;
4) inspektsiooni poole pöördunud või menetlusaluse isiku osas on eeldada
kõrgendatud avalikku huvi või otsus selles asjas võib mõjutada koostööd inspektsiooni
partneritega;
5) menetluses oleva kaasuse suhtes juba esineb või võib eeldada kõrgendatud
avalikku huvi või asjas tehtav otsus võib oluliselt mõjutada inspektsiooni partnerite
senist töökorraldust;
6) menetluse või inspektsiooni teenistuja toimingu tulemusel on alust arvata, et
võidakse inspektsiooni vastu esitada kahjunõue;
7) muudel, eelkõige strateegiliselt olulistes menetlustes ja juhtudel, mil peadirektor
või valdkonnajuht peavad peadirektori kooskõlastust vajalikuks.
1.4.10. Inspektsioonile tugiteenust osutavad teenistujad koostavad järgmisi dokumente:
1) käskkirjad – KTT vastav teenistuja;
2) personalikäskkirjad – KTT personalispetsialist;
3) asutuse administreerimisega seotud muu kirjavahetus – KTT vastav teenistuja.
1.5. INFOVAHETUS JA KOOSTÖÖ
1.5.1. Asutuse-siseseks info jagamise eesmärgil toimuvad infotunnid. Infotunni toimumise aja
määrab peadirektor.
1.5.2. Infotund on suunatud kõigile teenistujatele. Soovi korral võivad seal osaleda ka
inspektsiooni toetav(ad) KTT tugiteenuste spetsialist(id). Infotund on informatiivset laadi ja
seal annavad üldjuhul peadirektori ettepanekul ülevaate valdkonnajuhid või nende poolt
määratud teenistujad. Samuti jagatakse teenistujatele teavet organisatsiooni seisukohast olulist
teavet. Infotunnist osavõtt on vabatahtlik.
1.5.3. Valdkondlike koosolekute toimumise aja ja tiheduse üle otsustab valdkonnajuht andes
sellest piisavalt ette teada oma valdkonna teenistujatele.
1.5.4. Organisatsiooni juhtimisalaste, kogu organisatsiooni puudutavate töökorralduslike ja
muude oluliste küsimuste aruteluks ning omavaheliseks infovahetuseks toimuvad korralised
juhtide (peadirektor ja valdkonnajuhid) koosolekud. Koosoleku sisu ja toimumise sageduse
otsustab peadirektor teavitades sellest eelnevalt valdkonnajuhte.
1.5.5. Üldiseks infovahetuseks on inspektsioonil kasutusel meiligrupp [email protected]; asutuse
infopostkast, mida haldab Riigi Tugiteenuste Keskus, on [email protected]; lisaks on valdkondadel
ja tiimidel eraldi meiligrupid. Meiligruppide ja ligipääsude üle peetakse eraldi arvestust
inspektsiooni juurdepääsude ülevaates., lisaks on valdkondadel ja tiimidel eraldi meiligrupid.
Meiligruppide ja ligipääsude üle peetakse eraldi arvestust inspektsiooni juurdepääsude
ülevaates.
1.6. VASTUTUS TÖÖKORRALDUSLIKU DOKUMENTATSIOONI EEST
Vastutaja jälgib dokumendi asjakohasust ja rakenduspraktikat, viib sisse muudatused ning
annab kolleegidele nõu ja teavet.
Dokument Vastutaja
Väärtused, missioon, visioon ja tegevuspõhimõtted peadirektor
Põhimäärus peadirektor
Inspektsiooni tööd mõjutavad valitsuse ja
justiitsministeeriumi korrad
peadirektor
Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord kaitset korraldav teenistuja
Andmekaitsetingimused ja andmete töötluse ülevaade andmekaitse spetsialist
Tööplaan peadirektor
iga valdkonna osas valdkonnajuht
Kodukord peadirektor või tema poolt määratud
teenistuja
Haldusmenetluse konspekt menetlusvaldkonna juht
Haldus- ja väärteomenetluse dokumentide selgitav loetelu,
näidisvormid, tüüp-tekstid menetlusvaldkonna juht
E-ITS (või muu riigis tunnustatud infoturbe standard) ja
infoturberiskide hindamise mudel tehnoloogiavaldkonna juht
Töökeskkonna riskianalüüs KTT
2. ÜLDINE TÖÖKORRALDUS
2.1. TÖÖAEG JA -KOHT
2.1.1. TÖÖPÄEV
2.1.1.1. Tööpäev on 8-tunnine, rakendatakse paindlikku tööaega. Üldjuhul eeldatakse, et
teenistuja on kättesaadav ajavahemikus 9.00-17.00.
2.1.1.2. Teenistuja saab inspektsiooni Tatari 39 ruumides viibida alates 6.00 kuni 22.00.
2.1.1.4. Teenistujal on õigus 30-minutilisele tööpäevasisesele vaheajale, mida ei arvestata
tööaja hulka. Vaheaja kasutamine toimub üldjuhul ajavahemikul 11.00-14.00, kuid töö
iseloomu arvestades ja vahetu juhiga kooskõlastatult võib kasutada ka muul sobival ajal
tööpäeva jooksul. 2.1.1.3. Kuvariga töötamisel tehakse perioodiliselt puhkepause, et mitte
kahjustada silmanägemist.
2.1.2. TÖÖKOHAST EEMALOLEK
Töökohast eemalolekust nii töö- kui eraasjus informeerib teenistuja töökaaslasi, kellega tal on
täita ühiseid tööülesandeid, ja märgib selle enda elektroonilisesse kalendrisse, mida teised
teenistujad saavad vaadata. Elektroonilise kalendri ajakohasena hoidmine on igale teenistujale
kohustuslik. Eemaloleku ajaks peab teenistuja postkastile seadistama automaateavitused eemal
viibimise kohta.
2.1.3 KÜLALISTE VASTUVÕTMINE INSPEKTSIOONI RUUMIDES
2.1.3.1. Külalis(t)e inspektsiooni ruumidesse kutsumisel teavitab teenistuja sellest KTT
vastavat teenistujat andes talle teada külalise nime ja saabumise aja.
2.1.3.2. KTT teenistuja aitab külalise fuajeesse. Inspektsiooni ruumides saadab külalist
vastuvõttev teenistuja. Külaliste vastuvõtmisel abistab teenistujat KTT.
2.1.3.3. Koosoleku või kohtumise korraldamisel tuleb see märkida see vastavasse ruumi
kalendrisse. Kalendrisse tuleb koosoleku kutsele märkida kõik koosolekul viibijad ja kas on
tulemas külalisi väljastpoolt maja. Kutse koostamisel tuleb vältida AK teabe lisamist.
2.1.3.4. Kui teenistuja soovib külaliste teenindamisel täiendavalt KTT abi, siis teavitab ta
vastavat teenistujat mõistliku ajavaruga.
2.1.4. KAUGTÖÖ
2.1.4.1. Kaugtöö on soositud.
2.1.4.2. Teenistuja märgib kaugtööl viibimise, või kui ta valdavalt on kaugtööl, siis kontoris
viibimise, enda elektroonilisse kalendrisse, mida teised teenistujad saavad vaadata. Kalendri
täitmise eesmärgiks on tagada juhile ja teistele teenistujatele ülevaade töö paremaks
korraldamiseks.
2.1.4.3. Kaugtööl peab teenistuja tagama, et:
a) ta on sellel ajal kättesaadav inspektsiooni võrgulehel avalikustatud telefoninumbrilt ja
e-posti kaudu ning
b) ta saab kasutada võrguühendusega arvutit, jälgides sealjuures Justiits- ja
Digiministeeriumi haldusala infoturbe nõudeid.
2.1.4.4. Kaugtööl viibimisel tagab teenistuja, et ta on tööajal mõistliku aja jooksul
sidevahendite abil kättesaadav, ta täidab tööülesandeid tähtaegselt, täites infoturbe nõudeid ega
kasuta tööaega kõrvaltegevusteks.
2.1.4.5 Kaugtööl viibides peab teenistuja tehniliste ning infoturbeliste probleemide ilmnemisel,
kui neid ei ole võimalik kaughalduse teel lahendada, olema valmis kaugtöö katkestama ja
suunduma kontorisse, Tatari 39 ruumidesse.
2.2. MUU TÖÖKORRALDUS
2.2.1. KALENDRITE TÄITMINE
2.2.1.1 Töö planeerimiseks täidavad kõik teenistujad oma elektroonilist kalendrit, mida teised
teenistujad saavad vaadata. Kalendrit tuleb täita ulatuses, mis on vajalik koosolekute ja muude
ühiste tegevuste planeerimiseks. Teenistuja märgib kalendrisse kaugtööl ja/või kontoris
töötamise päevad.
2.2.1.2. Asutuse-väliste isikute juurdepääs nii teenistujate kalendritesse kui ühiskalendrisse
peab olema suletud.
2.2.1.3. Teenistuja, kes esineb või korraldab koolitust, märgib selle kalendrisse AKI koolitused
ja kohtumised. Samasse kalendrisse märgib teenistuja ka nõustamised ja kohtumised.
2.2.1.4 Koosoleku või kohtumise korraldamisel tuleb see märkida see vastavasse ruumi
kalendrisse.
2.2.2. MEMODE JA PROTOKOLLIDE KOOSTAMINE
2.2.2.1. Vajadusel välislähetuse ning majaväliste partneritega olulisemate nõupidamiste kohta
koostab lähetatu või vastutav protokolliv teenistuja memo/protokolli ja säilitab selle Delta
vastavas sarjas.
2.2.2.1. Memo on toimunu lühiülevaade, sisaldades vähemalt kokkulepitud ülesandeid,
vastutajaid ja tähtaegu. Protokoll on põhjalikum ülevaade, sisaldades kokkulepitud või kokku
leppimata jäänud seisukohti ning koostaja hinnanguid ja ettepanekuid.
2.2.3. TÖÖKESKKONNA VOLINIKU VALIMINE
2.2.3.1. Töökeskkonna volinik valitakse hääletuse teel, kus olevad kõik inspektsiooni
teenistujad. Töökeskkonna volinik valitakse 4 aastaks. Valimine on läbiviidud, kui sellest võttis
osa üle poole teenistujatest.
2.2.3.2. Voliniku kandidaate saavad esitada kõik teenistujad. Esitatu peab andma
kandideerimiseks nõusoleku. Peadirektor ei saa töökeskkonna volinikuks kandideerida.
2.2.3.3. Hääletamine on avalik, kui keegi ei nõua salajast hääletust. Valituks loetakse enim
hääli saanud kandidaat.
2.2.3.4. Töökeskkonna volinik kinnitatakse peadirektori käskkirjaga.
2.2.4. ANDMEKAITSESPETSIALISTI JA INFOTURBE KOORDINAATORI AMETISSE NIMETAMINE
2.2.4.1. Andmekaitsespetsialisti nimetab käskkirjaga ametisse peadirektor. Inspektsiooni
andmekaitsespetsialistiks ei saa olla peadirektor. Vastav teavituskanne tehakse äriregistrisse
ning inspektsiooni kodulehele.
2.2.4.2. Andmekaitsespetsialist koostab ja hoiab asjakohasena isikuandmete kaitse üldmääruse
nõuetest lähtuvat andmete töötlemisega seonduvat dokumentatsiooni, sh
andmekaitsetingimusi, andmete töötlemise ülevaadet, andmete töötlemise rikkumiste
ülevaadet.
2.2.4.3. Andmekaitsespetsialist osaleb Euroopa Andmekaitsenõukogu andmekaitseasutuste
andmekaitsespetsialistide töörühmas.
2.2.4.4 Infoturbe koordinaatori nimetab käskkirjaga ametisse peadirektor.
3. PERSONALITÖÖ KORRALDUS
3.1. ÜLDINE KORRALDUS
Kokkuleppel Konkurentsiametiga nõustab inspektsiooni personalitöö küsimustes ja korraldab
personalitööd Konkurentsiameti koostöö ja tugiteenuste teenistuse (KTT) juht koostöös peadirektori või
tema poolt määratud teenistujaga.
3.2. KONKURSS VABA AMETIKOHA TÄITMISEKS
3.2.1. Konkursi vaba teenistuskoha täitmiseks korraldab üldiselt vastava valdkonna juht koostöös
personalispetsialistiga peadirektori teadmisel. Vastava valdkonna juht juhib konkursi läbiviimist ja teeb
ettepaneku sobiva kandidaadi osas. Konkurssi valdkonnajuhi leidmiseks juhib peadirektor.
3.2.2. Konkurss koosneb dokumendivoorust, kirjalikust voorust (praktiline ülesanne) ja vestlusvoorust.
Vajadusel võidakse loobuda kirjaliku vooru korraldamisest.
3.2.3. Valdkonnajuht või peadirektor, kuulates ära kandidaatide hindamisse kaasatud teenistujate
arvamused, otsustab kandidaadi järgmisse vooru kutsumise ning teeb konkursi läbinud kandidaatide seast
valiku. Kui konkursi läbiviimine on valdkonnajuhi pädevuses, kaasab ta lõpliku otsuse tegemisse
peadirektori.
3.3 PRAKTIKAKORRALDUS
3.3.1. Praktikale asumiseks:
a) esitab soovija määratud KTT teenistujale, kes haldab vastavat postkasti, avalduse koos kooli tõendiga
(üli)õpilaseks olemise kohta ja eriala kohta;
b) praktika sisulise korralduse eest inspektsioonis vastutab koostöö valdkond. Valdkonnajuht määrab
praktika korralduse eest vastutava teenistuja.
c) leiab koostöö valdkonna teenistuja praktikandile praktika juhendaja.
3.3.2. Praktika juhendaja:
a) lepib kokku praktikandiga praktika eesmärgid ja oodatava tulemuse, vajadusel koostab koos
praktikandiga vastavalt kooli õppekavale praktika programmi;
b) tagab praktika läbimise vastavalt kokkulepitule;
c) esitab õppeasutusele hinnangu praktika kohta ning vajadusel praktikandi iseloomustuse;
võib saada õppeasutuselt juhendamise eest tasu samaaegselt inspektsioonist saadava töötasuga.
3.3.3. KTT teenistuja tuvastab praktikale tulija isiku, teeb eeltöö konfidentsiaalsuskokkuleppe
sõlmimiseks, tutvustab inspektsiooni töökorraldust reguleerivaid dokumente. KTT vastav teenistuja
korraldab praktikandile tööks vajalikud pääsuõigused ja sõlmib konfidentsiaalsuskokkuleppe.
3.3.4. Praktikant kasutab inspektsiooni vara sarnaselt teenistujale kehtestatud nõuetega.
3.3.5. Praktikale ilmumist takistavast põhjusest teatab praktikant koheselt praktika juhendajale.
3.3.6. Praktika-ülesannete täitmiseks võib praktikant inspektsiooni-väliste isikute ja asutustega kontakti võtta ainult juhendaja loal. Praktikandil ei ole õigust kirjutada alla inspektsiooni dokumentidele ega teha menetlustoiminguid.
3.3.7. Praktika lõppedes annab praktikant juhendajale üle asjaajamise ja inspektsiooni vara analoogselt
teenistujale kehtestatud nõuetega ning tühjendab pärast asjaajamise üleandmist töökoha võrgukettal
dokumendikausta ja e-postkasti.
3.3.8. Praktika ei ole üldjuhul tasustatav.
3.3.9 Eelarveliste vahendite olemasolul võidakse praktika juhendajale maksta lisatasu praktika
juhendamise eest. Tasu suuruse kujunemisel võetakse arvesse praktika perioodi pikkus, sisu ja tulemus.
Tasu kujunemisel võidakse arvestada ka praktikandi tagasisidet praktikale.
3.4. AMETISSE VÕTMINE JA TEENISTUSEST VABASTAMINE
3.4.1. Uuele teenistujale tellib ja teenistuja lahkumisel sulgeb tööks vajalikud (RTIP, Delta jms)
pääsuõigused ning tutvustab DHS-s inspektsiooni töökorraldust reguleerivaid dokumente KTT
personalispetsialist. KTT personalispetsialist teeb selleks IT-abi pöördumise. Uus teenistuja saab sujuvaks
sisseelamiseks juhendaja.
3.4.2. Muudele tööks vajalikele infosüsteemidele pääsuõiguste loomist, sulgemist ning arvestuse pidamist
korraldab personalispetsialist. Tööks vajalike infosüsteemide ligipääsu vajadusest annab
personalispetsialistile teada teenistuja vahetu juht.
3.4.3. Tööks vajalike EAKN, EDPS infosüsteemide ja IMI pääsuõiguseid haldab Euroopa koostöö- ja
õiguse valdkond. Vajadusel informeeritakse pääsuõigustest Euroopa Andmekaitsenõukogu sekretariaati.
3.5. TÖÖTÕEND JA VÄÄRTEGUDE KOHTUVÄLISE MENETLEJA TUNNISTUS
3.5.1. KTT korraldab teenistujate töötõendite tellimise ja vahetuse. Töötõend on kehtiv teenistuja
teenistusaja vältel. Teenistuskohalt vabastamisel tagastab teenistuja töötõendi KTT-le . Teenistuja on
kohustatud töötõendi kaotamisest teavitama koheselt KTT-d või vahetut juhti.
3.5.2. KTT väljastab väärtegude kohtuvälise menetleja tunnistused. Nende üle arvet peab KTT
personalispetsialist/teabehalduspartner. Tunnistus väljastatakse tähtajatuna. Teenistuskohalt vabastamisel
tagastab teenistuja tunnistuse KTT-le. Teenistuja on kohustatud tunnistuse kaotamisest teavitama koheselt
vahetut juhti või KTT-d.
3.6. ARENGU- JA HINDAMISVESTLUS
3.6.1. Arengu- ja hindamisvestluse eesmärgiks on:
a) teenistuja tööalaste prioriteetide läbiarutamine ja asutuse eesmärkidega sidustamine,
b) mõlemapoolselt ausa ja avameelse tagasiside andmine,
c) teenistuja arengu- ja koolitusvajaduste väljaselgitamine,
d) järgmise perioodi eesmärkide seadmine ja eelmise perioodi kohta kokkuvõtete tegemine sh eesmärkide
täitmise osas tagasiside andmine.
3.6.2. Arengu- ja hindamisvestlused toimuvad teenistuja ja vahetu juhi vahel vähemalt kord aastas.
3.6.3. Arenguvestluse käigus annab vahetu juht alluvale hinnangu aastaeesmärkide täitmise osas, samuti
hindab eesmärkide täitumist teenistuja ise. Samuti seatakse eesmärgid järgmiseks perioodiks pidades
seejuures silmas inspektsiooni strateegiat, kokkulepitud peasuundi ja aastaeesmärke.
3.6.4. Arengu- ja hindamisvestluse kohta tehakse kirjalik kokkuvõte ning seda tutvustatakse teenistujale.
Vajadusel allkirjastatakse digitaalselt poolte poolt. Arenguvestluste kokkuvõtteid säilitatakse personalitöö
vastavas kaustas.
3.7. PUHKUSTE KORRALDUSE HEA TAVA
3.7.1. Teenistuja esitab jooksva aasta puhkuste ajakava koostamiseks oma puhkusesoovi jaanuari jooksul
Riigitöötaja Iseteenindusportaalis (RTIP). Puhkuse ajakavva tuleb märkida vähemalt 21 puhkusepäeva.
3.7.2. Ajakava puhkused kinnitab peadirektor; väljaspool puhkuse ajakava olevad puhkused ja
puudumised kinnitab vahetu juht.
3.7.3. Üks katkematu puhkuseperiood peab olema vähemalt 14 kalendripäeva. Ülejäänud puhkuse
planeerimisel tuleks vältida puhkuse võtmist selliselt, et üks puhkuseperiood lõpeb reedel ja teine algab
sellele järgneva nädala esmaspäevast (ehk nn kunstlikult puhkuse pikendamist vältides puhkepäevi).
Puhkuseperiood võib lõppeda reedega.
3.7.4. Taotluse puhkuse muutmiseks ja ajakavavälise puhkuse (sh õppepuhkuse) määramiseks esitab
teenistuja vähemalt üks nädal enne soovitud puhkusele jäämise päeva RTIP-is. Teenistuja peaks
võimalusel vältima pidevalt puhkuste muutmist ja pidevalt puhkuse väljavõtmist üksikute päevade kaupa.
3.7.5. Puhkuste vormistamisel arvestatakse RTIP-i teostatavuse loogikat ja seadeid.
3.7.6. Puhkuste võtmise heast tavast kinnipidamist järgib vahetu juht.
3.7.7. Enne puhkuse taotluse esitamist, eelkõige ajakava puhkuse planeerimist suveperioodil, konsulteerib
teenistuja oma vahetu juhiga, et tagada valdkonna töö jätkusuutlikkus teenistuja puhkuse ajal.
3.8. TÄIENDAV VABA AEG
3.8.1. Teenistujal on õigus kasutada viis (5) kalendripäeva aastas isiklikul otstarbel nt tervise edendamise
vms eesmärgil.
3.8.2. Taotluse isiklike päevade kasutamiseks esitab teenistuja läbi RTIP-i olles kooskõlastanud selle
eelnevalt vahetu juhiga.
3.8.3. Üldjuhul tuleks vältida tervisepäevade võtmist vahetult enne ja/või pärast puhkust ja riigipühasid
ning mitte kavandada neid süstemaatiliselt reedele ja/või esmaspäevale. Samuti peaks 2 või enama
järjestikuse tervisepäeva võtmine olema erandlik. Kõigist eelpool mainitud olukordadest on võimalik teha
erandeid, kui see on vältimatult vajalik ja see on läbiräägitud vahetu juhiga. Juhil on sellisel juhul õigus
küsida täiendavaid põhjendusi.
3.8.4. Tervisepäevad on kasutamiseks kalendriaasta jooksul ega kandu edasi järgmisesse aastasse.
3.8.5. Teenistujal, kelle laps läheb I või II kooliastme klassi (1.-6. klass), on lubatud lapse esimesel
koolipäeval töölt puududa. Samuti on õigus teenistujal vabale päevale oma lapse või lapselapse lasteaia,
põhikooli, gümnaasiumi, kutseõppeasutuse või ülikooli lõpuaktuse päeval. Viimasel juhul ka siis, kui
lõpetajaks on teenistuja ise.
3.9. LÄHETUS
3.9.1. Lähetuse vormistamiseks täidab ja esitab teenistuja eelneva lähetustaotluse RTIP-s. Sellele lisatakse
kutse ja ürituse programm või päevakord.
3.9.2. Välislähetuse korral broneerib ja tellib sõidupileti, reisikindlustuse ning majutuse teenistuja ise
kasutades selleks hanke võitnud reisikorraldaja(te) abi (reisipakkumise saamiseks partneri(te)lt on
võimalik kasutada ka RTIP keskkonda).
3.9.3 Teenistuja võib broneerida ja tellida sõidupileti, reisikindlustuse ja majutuse ka teistelt
teenusepakkujatelt, kes ei ole hanke võitnud reisikorraldaja(d). Seda tingimusel, et hanke võitnud
reisikorraldaja pakkumised on kõrgema hinnaga kui teiste teenusepakkujate avalikult kättesaadavad
hinnad ja teenistuja on selle teinud reisikorraldajale teatavaks ning andnud võimaluse mõistliku aja jooksul
soodsam pakkumine teha.
3.9.4. Teenistuja esitab pärast lähetusest naasmist 5 tööpäeva jooksul RTIP-s lähetuskulude aruande koos
kulutusi tõendavate dokumentidega.
3.9.5. Teenistujat toetab vajadusel lähetuse korraldamise planeerimisel vastav KTT tugiteenuste
spetsialist.
3.9.6. Lähetuste aastaplaani ja eelarve koostamise eest vastutab Euroopa koostöö ja õiguse valdkond.
3.10. KOOLITUS INSPEKTSIOONI TEENISTUJALE
3.10.1. Koolituste planeerimine põhineb teenistuja initsiatiivil, arengu- ja hindamisvestlustel, vahetu juhi
ettepanekutel ning eelarve võimalustel.
3.10.2 Teenistuja koolitussoovi kiidab heaks vahetu juht ja osalemise otsustab peadirektor, koolituse
arvestust peab KTT personalispetsialist.
3.10.3. Teenistuja hoolitseb enesearendamise ja kvalifikatsiooni säilitamise eest vähemalt ametikohal
esitatavate nõuete ulatuses, tehes ettepanekuid enda tööalaseks koolitamiseks ning otsides ka ise endale
sobivaid koolituspakkumisi.
3.10.4. Koolitusel osaleja peab olema valmis kolleegidega jagama ja edasi andma koolitusel omandatud
teadmisi ning saadud materjale.
3.10.5. Teenistuja võib peadirektori nõusolekul kasutada erandkorras osa tööajast tasemekoolitusel ja
vabahariduskoolitusel osalemiseks eeldusel, et tööülesannete täitmine ei kannata.
3.11. TÄHTPÄEVADE TÄHISTAMINE JA LÄHEDASE KAOTUS
3.11.1 Inspektsioon peab teenistujat sünnipäevade puhul meeles kingitusega, juubelite puhul ka lilledega
(juubeliks loetakse 0-ga lõppevat arvu).
3.11.2. Tööjuubelite puhul 5 ja 0-ga lõppevat arvu tunnustatakse kingiga.
3.11.3. Lapse sünni puhul, kui teenistuja suundub rasedus- ja sünnituspuhkusele teeb asutus kingituse ja
peale lapse sündi saadetakse lilled. Lapse sünnist teavitab teenistuja KTT personalispetsialisti või vahetut
juhti.
3.11.4. Pulmade puhul peab asutus meeles lilledega. Teenistuja teavitab sellest vahetut juhti või KTT
personalispetsialisti.
3.11.5. Lähedase surma korral (ülenejad ja alanejad sugulased, vend, õde) teavitab teenistuja vahetut juhti
või KTT personalispetsialisti. Töölt puudumine toimub kokkuleppel vahetu juhiga.
3.12. TÄIENDAV HAIGUSHÜVITIS
Inspektsioon maksab teenistujale töötervishoiu ja tööohutuse seaduse §-s 122 sätestatud tingimustele
vastavat haigestumise või vigastuse haigushüvitist teise ja kolmanda kalendripäeva eest 70 % tema
töölepingu seaduse § 29 lõikes 8 sätestatud korras arvutatud keskmisest töötasust.
3.13. ASJAAJAMISE JA VARA ÜLEANDMINE
3.13.1. Enne teenistussuhte lõppemist või teenistussuhte peatumist annab teenistuja oma menetlused ja
dokumendid (asjaajamise) üle vahetule juhile. Ametitõendi, uksekaardi, võtme, vara ja muu
inspektsioonile kuuluva vara annab teenistuja üle selleks määratud KTT töötajale.
3.13.2. Teenistussuhte lõppemisel tühjendab teenistuja pärast asjaajamise üleandmist OneDrive’is ja arvuti
kõvakettal isiklikud dokumendid ja kustutab isiklikud kirjad e-postkastist.
3.13.2. Pärast teenistusest vabastamist suletakse teenistuja e-postkast hiljemalt sama päeva õhtuks.
3.13.3. Kui asjaajamise üleandmine ei ole võimalik, võtab asjaajamise üle peadirektor.
3.13.4. Teenistussuhte lõppemisel peab teenistujaga lahkumisvestluse KTT personalispetsialist.
4. TEABEHALDUS
4.1. ASJAAJAMINE
4.1.1. Inspektsiooni asjaajamine peab olema töökorralduslikult tõhus ja tagama nii pöördujate
kui inspektsiooni teenistujate ladusa teenindamise.
4.1.2. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe töötlemise kord on kehtestatud eraldi peadirektori
käskkirjaga.
4.1.3. Inspektsiooni dokumendihalduskord on kehtestatud eraldi peadirektori käskkirjaga.
4.1.4. Inspektsiooni asjaajamist ja dokumentide avalikustamist korraldab vastavalt
koostöökokkuleppele RTK.
4.2. DOKUMENDIHALDUSSÜSTEEM
4.2.1. Dokumendihaldussüsteemi (DHS-i) parendamise ning teiste tööks vajalike
infosüsteemide loomise vajaduse (otsuste) eest vastutab inspektsioonis peadirektor.
4.2.2. Iga teenistuja peab DHS-i kasutama vastavalt kasutusjuhendile.
4.2.3. Teenistujat toetab dokumendihalduses vajadusel RTK või KTT vastav teenistuja.
4.3. ARVETE REGISTREERIMINE
Arved registreeritakse ja menetlus (kooskõlastamine) toimub Fitekis.
4.4. INSPEKTSIOONI DOKUMENDID
4.4.1. Täpsem dokumentide koostamise kord ja reeglid on
reguleeritud inspektsiooni dokumendihalduskorrast. .
4.4.2. Inspektsiooni eestikeelne kirjaplank, inglisekeelne kirjaplank ja üldplank on leitavad
inspektsiooni kordasid koondavas kaustas.
4.4.3. Menetlusdokumentide vormid on kasutamiseks DHS-i mallidena.
4.5. TÖÖÜLESANNETE JAGAMINE
4.5.1. RTK korraldab sissetulnud dokumentide jagamise peale DHS-s registreerimist
valdkondade vahel menetlemiseks. Valdkonnajuht annab suunised ja toetab RTK spetsialisti
töö suunamise sujuvaks toimimiseks.
4.5.2. Üldjuhul suunab dokumendihalduse eest vastutav teenistuja tööülesande täitmiseks või
teadmiseks vastava valdkonna juhile. Juhul, kui dokument puudutab juba töös olevat menetlust
või tegemist on jätkukirjavahetusega, suunatakse dokument otse vastavale teenistujale.
4.5.3. Valdkonnajuht võib dokumendi halduse eest vastutava teenistujaga kokku leppida
teistsuguses tööülesannete suunamise korra.
4.5.4. Erimeelsused või arusaamatused tööülesannete jaotamisel lahendatakse läbirääkimiste
teel, vajadusel kaasatakse kas valdkonnajuht või peadirektor.
4.6. MUUD ÜLDISED KOHUSTUSED
4.6.1. Juhul, kui isikuandmeid sisaldav kiri saadetakse ekslikult valele adressaadile ning seeläbi
leiab aset õigusliku aluseta isikuandmete avaldamine, tuleb sellest teadasaamisest viivitamatult
teavitada inspektsiooni andmekaitsespetsialisti. Selline kohustus laieneb lisaks inspektsiooni
teenistujatele ka inspektsiooni dokumendihalduse eest vastutavatele teistele teenistujatele
(KTT ja RTK).
4.6.2. Üldjuhul kasutab ametnik oma ametlikku e-postiaadressi ametialaseks kirjavahetuseks.
Juhul, kui aga e-postkast sisaldab isiklikke e-kirju, tuleb need hoida eraldi kaustas ja kaust
märgistada nimega „isiklik“.
5. TURBEKORRALDUS
Asutus rakendab infoturbe korraldamisel infoturbe halduse süsteemi vastavalt Eesti
Infoturbestandardi rakendusplaanile ja Justiits- ja Digiministeeriumi infoturbe korrale. Lisaks
võivad asutusel olla muud korrad, juhendid, protseduurid, mis turbekorraldust reguleerivad
Käesolev turbehalduse kord reguleerib järgmist:
5.1. RUUMIDESSE PÄÄS JA RUUMIDEST LAHKUMINE
5.1.1 RUUMIDE LIIGITUS JA PÄÄSUÕIGUSED
5.1.1.1 Inspektsiooni ruumid on liigitatud tööruumideks ja abiruumideks vastavalt
dokumentidele „Pääsualad inspektsiooni administratiivalas“ ja „Ruumipääsualade plaan“.
5.1.1.2. Pääsuõigused ruumidesse on järgmised:
a) peadirektor, valdkonnajuhid, KTT vastav teenistuja – üldkasutatavad ruumid, arhiiv,
enda tööruum,
b) ülejäänud teenistujad ning praktikandid – üldkasutatavad ruumid ja enda tööruum,
c) valvelepinguga määratud kontaktisikutel on hädaolukorras pääsuõigus kõikidesse
ruumidesse.
5.1.2 PÄÄSUÕIGUSTE HALDAMINE
5.1.2.1. Pääsuõigused inspektsiooni ruumidesse annab, muudab ja lõpetab KTT haldus- ja
töötervishoiu spetsialist.
5.1.2.2. Pääsuõigusi võib vajadusel kitsendada distsiplinaarmenetluse läbiviimise ajaks.
5.1.2.3. Pääsuõigused lõpetatakse teenistussuhte lõppemisel või pikemaajalisel peatumisel.
5.1.3. UKSEKAARDID JA VÕTMED
5.1.3.1. KTT haldus- ja töötervishoiu spetsialist väljastab uste avamiseks puutekaardid ja
võtmed vastavalt pääsuõigustele ning peab selle üle arvestust. Teenistuja lahkumisel
tagastatakse kaart KTT haldus- ja töötervishoiu spetsialist.
5.1.3.2. Keelatud on puutekaarte ja võtmeid teisele isikule anda või kopeerida. Nende
kaotamisest ja vargusest teatab teenistuja koheselt KTT haldus- ja töötervishoiu spetsialist või
vahetule juhile.
5.1.3.3 Teenistujate uksekaardid on isikustatud, et tagada turvanõuete täitmist. Töötajate tööaja
jälgimist ei toimu.
5.1.4. RUUMIDEST LAHKUMINE
5.1.5.1. Inspektsiooni ruumides oma tööpäeva lõpetades teenistuja:
a) sulgeb oma tööruumi aknad ja logib välja tööarvutist,
b) lülitab oma tööruumis välja valgustuse ja muud mittevajalikud elektriseadmed,
c) lukustab oma tööruumi ukse, kui see ruum on tema ainukasutuses,
d) jälgib, et lauale ja mitte-lukustatavatesse hoiukohtadesse ei jää vabalt kättesaadavaks
tööalaseid dokumente,
5.1.5.2. Tööpäeva lõpul inspektsioonist viimasena lahkuv teenistuja sulgeb üldkasutatavate
ruumide aknad, lülitab välja valgustuse ja muud mittevajalikud elektriseadmed.
5.2. OHUPLAAN
Hoone ja asukoha iseloomustus on kirjeldatud dokumendis „Hoone ja asukoha iseloomustus“.
5.2.1. TÖÖJAOTUS OHUOLUKORRAS
5.2.1.1. Tööjaotuses arvestatakse allolevat tööjaotust, kui pole kokku lepitud teisiti. Tulekahju
korral järgitakse Tatari 39 tegutsevate ametite vahel kokku lepitud tulekahju korral tegutsemise
plaani.
5.2.1.2. Asutuse kriisimeeskonna tööjaotus:
a) peadirektor – juhib inspektsiooni kriisimeeskonda, vajadusel jagab ringi kriisiohje
ülesandeid nii kriisimeeskonna sees kui meeskonna-väliste teenistujate osas (peadirektori
asendamiskord hõlmab ka tema kui kriisimeeskonna juhi asendamist), vastutab inimeste ja
vara evakueerimise ning kahjustuste tagajärgede likvideerimise eest,
b) tehnoloogiavaldkonna juht – vastutab riistvara evakueerimise eest,
c) riigisaladuse kaitset korraldav isik – vastutab riigisaladuse ja salastatud välisteabe
kaitse eest,
d) dokumendihalduse eest vastutav KTT teenistuja – vastutab arhivaalide säilitamise,
evakueerimise ja taastamise eest,
e) KTT haldus- ja töötervishoiuspetsialist – vastutab meditsiinilise esmaabi korraldamise
eest.
5.2.1.3. Ohuolukorras juhib kriisiohjet esimesena kohale jõudnud teenistuja, seejärel esimesena
kohale jõudnud kriisimeeskonna liige kuni ajani, mil kohale jõuab kriisimeeskonna juht või
olukorra lahendamise võtavad üle pääste- või politseiteenistujad.
5.2.2. TEGUTSEMINE OHUOLUKORRAS
5.2.2.1. Tulekahju
Tulekahju korral lähtutakse Tatari 39 tegutsevate ametite vahel kokku lepitud tulekahju korral
tegutsemise plaanist. Inspektsiooni ruumid on varustatud tulekahjuanduritega. Tulekolde
tekkimisel käivitub tulekahjualarm. Tulekahjualarmi käivitumisel saab teate turvafirma, kes
teavitab kontaktisikut ning vajadusel Päästeametit. Kui tulekahjualarm käivitub teenistujate
inspektsiooni ruumides viibimise ajal, teatab esimesena tulekolde avastanu viivitamata
Päästeametile ja kriisimeeskonna juhile, sulgeb õhu juurdevoolu takistamiseks lahtised aknad
ja uksed ning asub võimalusel tuld kustutama. Pulberkustuti asub inspektsiooni alal I korruse
seinal. Inspektsiooni ruumides on voolikusüsteemi kapp, mis asub inspektsiooni trepikoja
juures.
Kui tulekollet ei õnnestu likvideerida, asutakse võimalusel evakueerima ohtu sattunud
arhivaale ja arvutitehnikat, kui päästemeeskonna juht seda lubab.
5.2.2.2. Vee- ja kanalisatsiooniavarii
Vee- ja kanalisatsiooniavariist teatab esimesena avastanu kriisimeeskonna juhile ning RKAS-
i haldurile ja vajadusel Tallinna Vee telefonil 626 2400.
Ohutuse tagamiseks peab välja lülitama elektri – elektrikilp asub inspektsiooni kasutatava
trepikoja juures. Hoone peaelektrikilp asub keldrikorrusel, trepi all. Üldkilpi saab juurdepääsu
üldvõtmega.
5.2.2.3. Biokahjustus
Biokahjustuse avastamisel teavitatakse sellest KTT vastavat töötajat, kes teeb kindlaks
kahjustuse liigi ja ulatuse (kasutades vajadusel spetsialistide abi) ning teatab kriisimeeskonna
juhile.
Putukate ja hallitusseente kahjustatud arhivaalid eraldatakse kahjustamata arhivaalidest. Enne
isolaatorisse transportimist suletakse säilikud õhukindlasse kilekotti, et vältida transpordi
käigus mikroorganismide ja putukate levimist teistesse ruumidesse. Kahjustuskoldes
vähendatakse õhuniiskust ja suurendatakse ventilatsiooni. Kahjustatud arhivaalid paigutatakse
kuivadesse tingimustesse (suhteline õhuniiskus alla 45%).
5.2.2.4. Elektrikatkestus
Nii plaanilisest kui ka erakorralisest elektrikatkestusest teavitab hoone haldur inspektsiooni.
Informatsiooni saanud teenistuja teeb plaanilise elektrikatkestuse aja teatavaks teistele
inspektsiooni teenistujatele. Täiendavat rikete infot saab Elektrilevi võrgulehelt.
Elektrikatkestuse ajal kontoris tööd ei tehta. Iga teenistuja teeb korrektuurid enda kokkulepitud
kohtumiste osas.
Elektrikatkestuse korral teavitab avalike suhete nõunik avalikkust teenuse osutamise
katkestusest inspektsiooni võrgulehel.
Elektrikatkestusest tuleb eraldi teavitada järgmiseid teenuste osutajaid, kui seda teavitust pole
teinud RKAS-i haldur: valveteenus, pääsusüsteemide haldus, postiteenus, arvutivõrgu teenus,
hoolduskoristuse teenus.
5.2.2.5. Territooriumi radioaktiivne saastumine
Oletatavate radioaktiivsete esemete või ainete avastamisel helistatakse hädaabinumbrile 112.
5.2.2.6. Inimrünne
Pommiähvarduse vastu võtnud teenistuja fikseerib võimalusel olulised asjaolud: kes on
ähvardaja (numbrimäärajaga telefonikõne korral fikseerib helistaja numbri), mis võivad olla ta
motiivid, kuhu võib lõhkekeha olla pandud.
Seejärel helistab ta viivitamata hädaabinumbril 112 ja teatab ka kriisimeeskonna juhile. Et
vältida ohvreid ja kahjustusi, tuleb mistahes tundmatu eseme leidmise korral sellega käituda
nagu eeldatava lõhkekehaga ja oodata päästeameti saabumist.
Pääste- ja politseiteenistujate antud olukorra hinnangut arvestades otsustab kriisimeeskonna
juht arhivaalide evakueerimise vajaduse.
Lõhkekeha plahvatusest teatakse hädaabinumbril 112 ja kriisimeeskonna juhile. Plahvatuses
kannatada saanule antakse võimalusel esmaabi.
Vandalismiaktist teatakse politseile ja olenevalt kahjustuste suurusjärgust kriisimeeskonna
juhile ning vajadusel hädaabinumbril 112.
Agressiivse käitumise ja inspektsiooni töö takistamise korral kutsutakse välja politsei.
5.3. ARVUTIVÕRGU JA IT-VAHENDITE KASUTAMINE
5.3.1. Arvutivõrgu kasutamisel järgitakse Justiits- ja Digiministeeriumi haldusalale kehtivat
infoturbe korda, millega saab tutvuda Deltas (dokumendi nr 1.1.-3/24/2148).
5.3.2. Arvutivõrgu kasutamise õigused antakse vastavalt Justiitsministeeriumi haldusalale
kehtivat arvutivõrgu ja infosüsteemide õiguste andmise, muutmise ja äravõtmise korrale.
5.3.3. IT-abisse saab juhtumeid teatada:
1) läbi tööjaama töölaual asuva IT- abi lingi;
2) kasutades elektronposti aadressi [email protected]; 3) helistades telefoninumbril
663 6464.
5.3.4. Inspektsioonis võib kasutada eemaldatavaid andmekandjaid, mille üle peab arvestust
peadirektor või tema poolt määratud teenistuja. Andmekandja väljastamise ning tagastamise
kohta antakse allkiri.
5.3.5. IT-vahendi tellimine ning tagastamine toimub RIT it-abi ([email protected]) kaudu
peadirektori kooskõlastusel.
5.3.6. Mobiilsetel seadmetel tuleb sisse lülitada mälukaardi krüpteerimine, vastasel juhul ei ole
lubatud seadmesse alla laadida juurdepääsupiiranguga teavet.
5.3.7. Üldjuhul peaks teenistuja vältima isiklike failide sh piltide, videode jms hoidmist talle
ametialaseks kasutuseks antud arvutis. Juhul, kui ta seda aga siiski teeb, tuleb isiklikke faile
sisaldav kaust märgistada nimega „isiklik“.
5.4. RAHVASTIKU- JA KARISTUSREGISTRI KASUTAMINE
5.4.1. KASUTAMISE EESMÄRK
5.4.1.1. Rahvastikuregistri kasutamise eesmärgiks inspektsioonis on järelevalve- või
väärteomenetluse läbiviimine: dokumentide kätte toimetamine, menetlusosaliste, tunnistajate
ning menetlusaluste väljakutsumine, nendega seotud isikute väljaselgitamine.
5.4.1.2. Karistusregistri kasutamise eesmärgiks on järelevalvemenetluse algatamise taotluse
esitaja enda kohta käivate väidete kontrollimine.
5.4.1.3. Rahvastiku- ja karistusregistri kasutaja peab vajadusel oskama selgitada, mis eesmärgil
ja millise menetlusega seonduvalt ta päringu vastavasse registrisse tegi.
5.4.1.4. Rahvastiku- ja karistusregistri lubamatu kasutamise korral algatatakse
distsiplinaarmenetlus.
5.4.2. JUURDEPÄÄSUÕIGUSEGA TEENISTUJAD
5.4.2.1. Juurdepääs rahvastiku- ja karistusregistri andmetele on:
a) järelevalve valdkonnajuhil ja tema poolt määratud teenistujatel,
b) väärteomenetlejal väärteomenetluses e-toimiku infosüsteemi kaudu.
5.4.2.2. Juurdepääsuõiguste üle nimetatud registritele peab ülevaadet koostöö valdkond.
6. VARAHALDUS
6.1. KULUDE HÜVITAMINE
6.1.1. AMETI MOBIILTELEFON
6.1.1.1. Teenistujale tagatakse teenistuskohaga seotud telefoninumber (SIM) ja vajadusel
mobiiltelefon. Mobiilse internetiteenuse vajadust hinnatakse iga kord eraldi ja vahetu juhi
ettepanekul.
6.1.1.2. Kui teenistujale on antud kasutusse ametile kuuluv SIM kaart, on kululimiidiks
kvartalis 90 eurot. Kuulimiit sisaldab ka parkimisega seotud kulusid, sh isikliku
sõiduvahendiga töösõitudeks tehtud parkimiskulutusi.
6.1.1.3. Kululimiidi täitumist kontrollib KTT finantsarvestuse eest vastutav teenistuja arvete
alusel ning limiidi ületamisel esitab teenistujale arve ülekulu hüvitamiseks.
6.1.1.4. Põhjendatud juhtudel võidakse hüvitada ka telefonikulu suuremas ulatuses kui 90 eurot
kvartalis. Põhjendatuse üle otsustab peadirektor valdkonnajuhi ettepanekul.
6.1.1.5. Peadirektori telefonikulu suuremas ulatuses kui 90 eurot hüvitamise põhjendatuse üle
otsustab valdkonnajuht vastavalt peadirektori asendamise korras toodud järjekorrale.
6.1.1.6. Teenistujal ei ole lubatud tellida eritasulisi teenuseid (va mobiilse parkimise teenus,
mida on põhjendatult õigus tellida tööülesannete operatiivseks lahendamiseks).
6.1.2. SÕIDUKULUDE HÜVITAMINE
6.1.2.1. Teenistujal on õigus sõidukulu hüvitamisele isiklikku kohalolu nõudvatele
teenistusülesannetele sõiduks teise linna või asulasse. Selliseks isiklikku kohalolu nõudvaks
teenistusülesandeks loetakse näiteks kohapealset menetlustoimingut, kohtuistungil osalemist,
välise partneri või kliendi nõustamist, koolitamist jms.
6.1.2.2. Lisaks hüvitatakse teenistujale kaks korda aastas sõit meeskonnaüritusele –
inspektsiooni jõulupeole ja suvisele suveseminarile, kui selliseid üritusi on otsustatud
korraldada.
6.1.2.3. Hüvitamisele ei kuulu sõit inspektsiooni sisesele koosolekule või koolitusele Tatari 39
kontorisse.
6.1.2.4. Hüvitamisele kuuluvate sõitude korral peab teenistuja esmajärjekorras eelistama
ühistransporti (rong, buss). Kui see ei ole mõistlikult võimalik (ühenduse puudumise, liigse
ajakulu, ajalise piiratuse vms tõttu), võib teenistuja kasutada transpordiks isiklikku autot, mille
kütusekulu hüvitatakse.
6.1.2.5. Inspektsioon maksab Vabariigi Valitsuse 14.07.2006 määruse nr 164 „Teenistus-, töö-
või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja
hüvitise maksmise kord“ kohaselt hüvitist isikliku sõiduauto kasutamisel ametiülesannete
täitmisel, inspektsiooni suvepäevade ja jõuluüritustel osalemise eest. Hüvitise määr on 0,15
eurot ühe kilomeetri kohta.
6.1.2.6. Hüvitamisele kuuluvate sõitude korral võib teenistuja kasutada lühirendi teenust (Bolt
Drive, Citybee vms) või kui inspektsioonil on sõlmitud mõne autorendi ettevõttega teenuse
osutamise leping, siis sellist rendiautot. Juhul, kui inspektsioonil on sõlmitud renditeenuse
osutamiseks teenusepakkujaga leping, esitatakse arve inspektsioonile. Kui teenistuja kasutab
mõnda eelpool nimetatud lühirendi teenust, hüvitatakse talle tehtud kulutused. Kulude
hüvitamine toimub läbi RTIP-i.
6.1.2.7. Igasugune inspektsioonile kulu kaasatoov sõit kooskõlastatakse eelnevalt vahetu
juhiga. Samuti lepitakse kokku erandlikud kulude hüvitamised vahetu juhi ja peadirektoriga.
6.1.2.8. Juhul, kui teenistuja osaleb koolitusel, seminaril vms üritusel, mis toimub väljapool
tema elu- ja/või töökohta ning kuhu ei ole võimalik minna muul viisil, võib ta erandkorras
vahetu juhiga eelnevalt kooskõlastatuna kasutada selleks samuti eelmises punktis nimetatud
renditeenuseid.
6.1.2.9. Kui teenistujal ei ole mingil põhjusel võimalik autorendi teenust kasutada või esinevad
mingid muud mõjuvad põhjused, võib ta menetlustoimingule sõiduks vahetu juhiga eelnevalt
kooskõlastatult kasutada ka isiklikku sõidukit, mille kulud hüvitatakse punktis 6.1.2.5.
nimetatud ulatuses. Kulude hüvitamine toimub läbi RTIP-i.
6.1.3. TERVISE EDENDAMISE KULUD
6.1.3.1. Teenistujatele kompenseeritakse aastas 400 euro ulatuses:.
a) sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamisega seotud kulusid: näiteks
spordiklubi liikmemaksud või treeningtunnid;
b) tööandja olemasolevate spordirajatiste ülalpidamiskulusid: kui tööandja pakub
töötajatele oma spordirajatisi, saab nende ülalpidamiskulusid maksuvabalt katta;
c) avalike rahvaspordiürituste osavõtutasusid: näiteks maratonide või teiste spordiürituste
registreerimistasud;
d) massaažiteenuseid;
e) kulutusi teenustele, mida osutab tervishoiuteenuse osutamise tegevusloaga isik ja mis
ei eelda arsti ettekirjutust: hambaravi, taastusravi, psühholoogilise ravi, füsioteraapia
või logopeedilise ravi raames, ja toitumisnõustamise teenusele, mida osutab kutsega
toitumisnõustaja;
f) töötervishoiuarsti ettekirjutusel suunatud teenused;
g) ravikindlustuslepingu kindlustusmakse.
6.1.3.2. Hüvitise kasutamiseks esitab töötaja RTIP-i kaudu majanduskulude hüvitamise
taotluse, lisades juurde arve ning maksmist tõendava dokumendi;
6.1.3.4. Finantspartner kontrollib dokumentide õigsust ja peab limiidi üle arvestust.
6.1.4. KUVARIGA TÖÖKS ETTENÄHTUD PRILLIDE MAKSUMUSE HÜVITAMINE
6.1.4.1. Nägemisteravust korrigeerivad abivahendid hüvitatakse teenistujale Vabariigi
Valitsuse 15.11.2000.a määruses nr 362 „Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse
nõuded“ toodud alustel kuni 160 euro ulatuses aastas.
6.1.4.2. Prillide maksumus hüvitatakse juhul, kui teenistuja on ametis töötanud vähemalt pool
aastat, tema tööiseloom nõuab kuvariga töötamist ja tema nägemine on muutunud ametis
töötamise aja jooksul.
6.1.4.3. Hüvitamise aluseks on töötervishoiuarsti, silmaarsti või optometristi järeldus, et
nägemisteravus on muutunud ning muutused on tõenäoliselt tingitud kuvariga töötamisest.
6.1.4.4. Prillide maksumuse hüvitamiseks esitab teenistuja peale töötervishoiuarsti, silmaarsti
või optometristi juures kontrolli läbimist riigitöötaja portaalis majanduskulude moodulis
nägemisteravust korrigeerivate abivahendite hüvitamise aruande ning lisab sellele juurde
järgmiste dokumentide koopiad:
1) optometristi või silmaarsti retsept või töötervishoiuarsti otsus;
2) teenistuja nimelise kviitungi prillide arve tasumise kohta.
6.1.3. MUUDE KULUDE HÜVITAMINE
6.1.3.1. Erandjuhtudel võidakse kompenseerida teenistujatele ka ööbimise kulud, kui
teenistusülesannete täitmine nõuab ööbimist. Selline majutuskulude hüvitamine lepitakse
eelnevalt kokku peadirektoriga ja hüvitatakse kas arve alusel esitades kulude hüvitamise
taotluse RTIP-i vahendusel või korraldatakse ööbimine inspektsiooni poolt nii, et arve saajaks
on inspektsioon.
6.2. PÕHIVARA JA BILANSIVÄLINE VÄHEVÄÄRTUSLIK VARA
6.2.1. Vara kasutamises ja käsutamises lähtutakse Justiits- ja Digiministeeriumi kehtestatud
korrast.
6.2.2. Vara soetusmaksumusega alla 1000 euro ei inventeerita.
6.2.3. Inspektsiooni vara (v.a sülearvuti) kasutamine väljaspool tööruume lepitakse kokku
vahetu juhiga ja peadirektori teadmisel. KTT peab arvestust teenistujale välja antud ja/või
koduseks kasutamiseks antud vara osas.
6.2.4. Kaotatud, rikutud või muul põhjusel tagastamata inspektsiooni vara hüvitamise (va
sülearvuti) otsustab asutuse juht.
6.3. HÜVITISDOKUMENTIDE MENETLEMISE KORD
6.3.1. Rahalisi kohustusi puudutavate dokumentide menetlemist korraldab KTT ning neid
kooskõlastab või kinnitab (v.a. punktis 6.3.5 nimetatud erandid) peadirektor.
6.3.2. Arvete ja kuludokumentide kooskõlastus- või kinnitusringi (v.a. punktis 6.3.5 nimetatud
erandid) kuuluvad KTT finantspartner ja peadirektor.
6.3.3. Peadirektori tehtud majanduskulusid kooskõlastab valdkonnajuht vastavalt peadirektori
asendamise korras toodud järjekorrale, ja KTT finantspartner.
6.3.4. Arved, kuludokumendid, lepingud ning nende alusel koostatud tööde üleandmisaktid,
mis on seotud konkreetse valdkonnaga, kooskõlastab või kinnitab lisaks valdkonnajuht.
Teenuse või eseme tellimisel informeerib tellija sellest oma valdkonna juhti ja KTT
finantspartnerit.
6.3.5. Andmekaitse Inspektsioonile esitatud arvete menetlemine toimub e-arvekeskkonnas,
mille administraator on KTT finantspartner, kes kontrollib arvete sisestuse õigsust ning suunab
arved kinnitusringile.
6.3.6. KTT finantspartner ja KTT juht kooskõlastavad ning kinnitavad arveid ja
kuludokumente, mille summa on kuni 200 eurot, arvestades, et need kulud kokku ei ületa
kalendrikuus 500 eurot ja kuuluvad järgmistesse kululiikidesse:
1) bürootarbed;
2) esindus- ja vastuvõtukulud;
3) inventari remondi- ja hoolduskulud;
4) inventar ja selle tarvikud;
5) isikliku sõiduvahendi ja takso kasutamine;
6) kingitused ja auhinnad;
7) muud administreerimiskulud;
8) tõlketeenused;
9) kuvariga tööks vajalike abivahendite hüvitamise kulud.
6.3.7. Andmekaitse Inspektsiooni väljastatavad arved koostab RTK KTT finantspartneri
dokumendihaldussüsteemi kaudu edastatud esildise alusel.
6.3.8. Kuludokumentide (sh lähetuste ning nägemisteravust korrigeerivate abivahendite
kuludokumendid) menetlus toimub RTIP-s majanduskulude moodulis. Eelnevalt kokkulepitud
kulude kohta koostab teenistuja portaalis majanduskulude aruande ning lisab sellele juurde
skaneeritud kuludokumendid.
6.3.9. Ettevalmistatud lepingud edastatakse RTK-le dokumendihaldussüsteemis
registreerimiseks ja peadirektorile allkirjastamiseks. Lepingus kokkulepitud tasude
väljamaksmine toimub arvete alusel. Lepingus märgitud vastutav isik saadab allkirjastatud akti
RTK-le registreerimiseks ning menetlusringile suunamiseks.
6.3.10. Riigi Kinnisvara AS-i tellitud büroopinna haldamisega seotud töid võtab vastu ja tööde
üleandmise-vastuvõtmise akte allkirjastab KTT haldus- ja töötervishoiu spetsialist.