Vastus selgitustaotlusele

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp Pavel Budnikov

KÜ Priisle tee 1

[email protected]

Teie 11.06.2025 Meie 30.06.2025 nr 2.2-9/25/1894-2

Vastus selgitustaotlusele

Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles küsite selgitusi kaameraga uksesilmade

paigaldamise seaduslikkuse osas. Soovite teada saada, kuidas oleks võimalik selliste seadmete

kasutamine korteriühistus seaduslikult korraldada.

Kaamerad kortermajas ühiskasutatavates ruumides või territooriumil on olemuslikult maja

omanike (ühistu liikmete) vaheline kaasomandi valdamise küsimus, mille saab kokku leppida

ühistu siseselt. Siia hulka kuuluvad ka juhtumid, kus elanikud on paigaldanud oma korteriuksele

kaameraga uksesilma või muu salvestusseadme, mis on suunatud ühiskasutatavasse alasse (nt

koridori) ja salvestab seal toimuvat.

Kui kortermaja ühiskasutuses olevates ruumides osad liikmed teevad midagi sellist, mis teisi

häirib, tuleb sellest rääkida inimeste endaga või kokku kutsuda ühistu koosolek. Korteriühistu enda

pädevuses on kehtestada ühisala kasutamise ning kodukorra reeglid.

Valvekaamerate kasutamine on isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) järgi isikuandmete

töötlemine, milleks on vajalik seaduslik alus. KÜ võib ühistu territooriumil kaamerate kasutamise

õiguslikkuse tagada kahel erineval viisil.

Esiteks on võimalik kaamerate paigaldamiseks sõlmida korteriomanike kokkulepe. Kui aga

üksmeelele ei jõuta, siis saab seda teha ühistu üldkoosoleku otsusel häälteenamusega. Vastavalt

Riigikohtu praktikale1 on valvekaamerate paigaldamine kaasomandi osale kaasomandi tavapärane

valitsemine, mille üle korteriomanikud otsustavad häälteenamuse alusel2, kuid kaamerate

paigaldamine võib endast kujutada ka kaasomandi eseme majandusliku otstarbe muutmist, mille

jaoks on vaja korteriomanike kokkulepet3.

Korteriomanike kokkulepe võib olla vajalik juhul, kui kaasomandi esemel toimuvat jäädvustanud

videomaterjali kasutamist ei piirata ja see riivab tugevamalt korteriomanike õigust privaatsusele.

Sel juhul peab seaduslikuks valvekaameraga isikuandmete töötlemiseks küsima kõikide

korteriomanike nõusolekut, mis saab väljenduda KrtS § 13 lg 1 kohases korteriomanike

kokkuleppes.

1 Riigikohtu 12.04.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-20-2549, p 11.3 ja järgnevad. 2 KrtS § 35 lg 1: Korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad

korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. 3 KrtS § 38 lg 1: Ehitusliku või muu kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümberkorralduse

tegemist ei saa otsustada tavapärase valitsemise raames, vaid selleks on vaja korteriomanike kokkulepet.

2 (2)

Kui korteriomanikud ei ole valvekaamerate paigaldamiseks kokkulepet sõlminud, saavad

korteriomanikud KrtS § 35 lg 1 järgi otsustada korteriomanike üldkoosolekul häälteenamusega

paigaldada majja valvekaamerad, tuginedes õigustatud huvile4 (IKÜM art 6 lg 1 punkt f). Sellise

otsuse eelduseks on see, et õigustatud huvi on hinnatud. Korteriomanikud saavad üldkoosolekul

häälteenamusega valvekaamerate paigaldamise vastu võtta, kui lisaks eelnevalt teostatud

õigustatud huvi analüüsile otsustatakse häälteenamusega ka valvekaamerate kasutamise

tingimused. Seega üldkoosoleku otsusest häälteenamusega piisab, kui üldkoosoleku otsustatakse

kaamerate paigaldamine ning mh kaameratega jälgimine ja salvestiste väljaandmine on

reguleeritud. Näiteks selliselt, et jäädvustatud videomaterjal avalikustatakse üksnes piiratud

juhtudel (süütegude või muude rikkumiste toimepanija tuvastamiseks) ning valvekaamerate

valitseja ei saa valvekaamerate jäädvustatud videomaterjali muudel eesmärkidel kasutada ega

avalikustada.

Selgitame, et korteriühistul on üldkoosoleku otsusega võimalus kokku leppida ka selles, et

ühistusse omavoliliselt kaameraid paigaldada ei ole lubatud. Vastavad reeglid

kaasomandiosade kasutamisele saab paika panna kasutuskorra kokkuleppega. Samuti saab kokku

leppida, et ühistu juhatus demonteerib omavoliliselt paigaldatud kaamerad ja tagastab omanikule,

nt kui isik ei ole ise seda hoiatuse edastamist teinud jms. Tallinna Ringkonnakohus on leidnud et

selline reegel ei kahjusta ühegi isiku õigusi, sest reegel kehtib võrdselt kõigile korteriomanikele.5

Kui isik edaspidi ühiselt kokkulepitud reegleid rikub, oleks see sel juhul aluseks tema vastu

kohtusse pöördumiseks või muude meetmete kokkulepitud kasutamiseks. Oluline on see, et

võõrast vara ei ole lubatud kahjustada või lõhkuda.

Täpsemat infot kaamerate kasutamise kohta on võimalik lugeda Andmekaitse Inspektsiooni

koostatud juhendist, KKK-st ja videovalve korraldajale koostatud nõuannetest. Lisaks on

inspektsioon koondanud eraldi info korteriühistutele.

Loodame, et selgitustest on abi.

Lugupidamisega

Mona-Reti Pavlov

jurist

peadirektori volitusel

4 Õigustatud huvi juhend, leitav https://www.aki.ee/isikuandmed/juhendid-ja-materjalid/oigustatud-huvi. 5 Tallinna Ringkonnakohtu 15.11.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-12460.