Järelevalve strateegia

KÄSKKIRI

30.06.2025 nr 1-2/25-043

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kui

raudtee ohutusasutuse järelevalve strateegia

kinnitamine

Tulenevalt Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2018/761, 16. veebruar 2018, millega

kehtestatakse ühised ohutusmeetodid riiklike ohutusasutuste poolt […], artikli 3 punktide 1 ja

2 ning majandus- ja taristuministri 07. detsembri 2018 määruse nr 62 „Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti põhimäärus“ § 5 lg 3 punkti 1 alusel:

kinnitan

1. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kui raudtee ohutusasutuse järelevalve

strateegia (lisatud). tunnistan kehtetuks

2. 20.12.2022. a otsuse nr 1-2/22-092.

(allkirjastatud digitaalselt)

Oliver Gailan

sideosakonna juhataja

peadirektori ülesannetes

2

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kui raudtee ohutusasutuse

järelevalve strateegia

Sisukord Sisukord ................................................................................................................. 2

Sissejuhatus ............................................................................................................ 3

Järelevalve strateegia eesmärk............................................................................... 4

Järelevalve põhimõtted .......................................................................................... 6

Järelevalve meetodid ............................................................................................. 8

Järelevalve dokumenteerimise korraldamine ........................................................ 9

Järelevalvemenetluse planeerimine ..................................................................... 10

Järelevalve tööplaani ülesehitus .......................................................................... 10

Koostöö raudteevaldkonna organisatsioonidega ................................................. 14

Riskitase liikmesriigis .......................................................................................... 15

Järelevalve strateegilised prioriteedid……………………...…………….……..17 Haldusmenetluse tulemuste rakendamine ........................................................... 19

Järelevalve tulemuste hindamine ......................................................................... 20

3

Sissejuhatus

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TTJA) ehitus- ja raudteeosakond täidab

vastavalt majandus- ja taristuministri 07.12.2018 määrusele nr 62 „Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti põhimäärus“ Eesti raudteesektori ohutusasutuse ülesandeid Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2016/798/EL raudteeohutuse kohta (ELT L 138, 26.5.2016,

lk 102–149) toodule.

TTJA ehitus- ja raudteeosakonnas jagunevad ohutusasutuse ülesanded raudteetalituse ja ehituse

tegevusõiguse talituse vahel. Ehituse tegevusõiguse talituse vastutusalaks on raudteerajatiste

kasutusõiguse andmine, s.h raudteeäärse kontrolli ja signaalimise, energia ning

raudteeinfrastruktuuri allsüsteemide kasutuselevõtulubade väljastamine ja ehitusaegne

järelevalve.

Käesolev järelevalve strateegia dokument vaadatakse üle vähemalt 3 aastase intervalliga või

olulise muudatuse korral. Järelevalve strateegia lühiversioon avalikustatakse TTJA

koduleheküljel.

4

Järelevalve strateegia eesmärk

Mõistlike järelevalve otsuste tegemiseks peame suutma vaadata kaugemale kui üks menetlus

ning nägema laiemat pilti, mitte üksikute lahendamist vajavate probleemide jada. Peame

planeerima järelevalve tegevust pikaajaliselt, terviklikult ning põhjalikele analüüsidele

tuginedes. Seetõttu tugineme lisaks kehtivatele Euroopa Liidu ja Eesti regulatsioonidele ka

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt koostatud „Ettevõtluskeskkonna

programm 2024-2027“, Kliimaministeeriumi koostatud „Transpordi- ja liikuvuse arengukava

2021-2035“ dokumentidele, Vabariigi Valitsuse „Liiklusohutusprogramm“, üleriigilisele

riskianalüüsile, TTJA strateegiale, TTJA ohuprognoosile ja Euroopa Raudteeameti

asjakohastele juhistele.

Meie täpsemad eesmärgid on järgmised:

 Teeme koostööd raudteesektoriga ohutusjuhtimise järjepidevaks parandamiseks. Selle

jaoks panustame sektori regulaarsesse teavitamisse, toetame ettevõtete omavahelist

kogemuste jagamist ning otsime võimalusi nii enda kui sektori jaoks koolituste

korraldamiseks.

 Aitame tagada ohutust raudteel. Selleks analüüsime ohutusnäitajaid ja esitatud

aruandeid, kaardistame riske, kontrollime raudteeliikluse, raudteeveo, raudteerajatiste

ja raudteeveeremi vastavust nõuetele, tehnilise dokumentatsiooni ja tegevuseeskirja

nõuetele vastavust ning töötajate nõutud pädevuse olemasolu. Vajadusel kehtestame

kiiruspiiranguid raudteeseaduse § 35 lõike 5 alusel, piirame või sulgeme raudteeliikluse

raudteeseaduse § 44 alusel.

 Kavandame ja hindame ohutuseesmärkide täitmist. Igal aastal vaatame üle

ohutuseesmärkide saavutamiseks vajalikud meetmed ja koostame selleks plaani

ohutusdirektiivi 2016/798 artikli 4 lõike 1 punkti f alusel. Lisaks koostame aastaaruande

raudteeseaduse § 38 lõike 7 alusel, mille avaldame TTJA kodulehel.

 Hoiame raudteeliiklusregistri ja EL veeremiregistri andmestiku ajakohasena. Selleks

menetleme ettevõtjate poolt esitatud registrikande taotlused ja selgitame välja, milliste

raudteerajatiste või raudteeveeremi osas vajab raudteeliiklusregister ja EL

veeremiregister täiendamist.

 Menetleme ühtseid ohutustunnistusi, ohutuslubasid ja tegutsemise ohutustunnistusi

ning teostame regulaarset järelevalvet nende üle. Taotlusi menetleme Euroopa

5

Raudteeameti poolt hallatavas One-Stop-Shop (edaspidi OSS) süsteemis ja TTJA

järelevalve infosüsteemis (JVIS). Kaardistame ära olukorra, vajadusel küsime

täiendavaid tõendeid ning kasutame saadud teavet süsteemselt ka edaspidi järelevalve

käigus.

 Aitame kaasa ajaloolise raudtee, sealhulgas kitsarööpmeliste raudteede ohutuse

tagamisel. Nõustame ohutusjuhendi koostamisel ja kiidame selle heaks raudteeseaduse

§ 11 lõike 3 alusel.

 Teeme koostööd teiste Euroopa liikmesriikide ohutusasutustega ja Euroopa

Raudteeametiga. Vajadusel aitame menetleda ühtse ohutustunnistuse menetlemist

raudteeseaduse § 34 ja sõlmitud koostöölepingute alusel, samuti jagame ohutusalast

teavet.

 Seisame raudteeveeremi nõuete kohase hooldustöö korraldamise eest. Väljastame

hoolduse eest vastutavale üksusele sertifikaadi (ECM sertifikaat) raudteeseaduse § 42

alusel kui ka siseriiklikult kehtiva tehnohoolde ja remondi tegevusloa raudteeseaduse

§ 12 lõike 1 punkti 4 alusel, ning teostame nende ettevõtete üle järelevalvet.

 Tagame vedurijuhtide erapooletu ja kvaliteetse koolitamise ning eksamineerimise.

Kiidame heaks ja teostame järelevalvet koolituskeskuste ja eksamineerijate üle.

 Tagame riskihindamise meetodite kasutamise raudteesektoris. Jälgime riskihindamise

rakendamist ja tagame oluliste muudatuste korral ohutushindamisasutuse (Assesment

Body ehk AsBo) kaasamise ettevõtte poolt.

 Edendame raudteesektoris ohutuskultuuri põhimõtete juurutamist ja ohutuskultuuri

mudeli rakendamist ettevõtete ohutusjuhtimise süsteemi põhiprotsessides. Julgustame

ettevõtteid jagama sektoriga ohutuskultuuri rakendamise praktikaid.

 Raudteeohutust tagavate ettepanekute esitamine ministeeriumile seadusandluse

muutmiseks. Vajadusel organiseerime ettepaneku koostamiseks vastava töögrupi, kuhu

kaasame raudtee-ettevõtete eksperte.

6

Järelevalve põhimõtted

Järgime oma järelevalve käigus Euroopa Liidu ja Eesti seadusandlust, eesmärgiga olla oma

tegevuses ja otsustes proportsionaalsed, ühtsed ja vastutavad.

Meie järelevalve põhimõtted on järgmised:

 Oleme avatud. Meie tegevus on läbipaistev ja sõltumatu, meie otsused on objektiivsed,

õiglased ja põhjendatud. Oleme proaktiivsed nõuandjad ning suhtluses peame oluliseks

ausust ja austust.

 Oleme koostööle suunatud. Väärtustame koostööd ja kaasamist nii asutuse sees kui

väliste partnerite ja turuosalistega, sh teised ohutusasutused, Ohutusjuurdluse Keskus ja

Euroopa Raudteeamet. Toimime ühtse meeskonnana, hoiame häid suhteid ning hindame

meile antud tagasisidet.

 Oleme tulemuslikud. Meie töö on eesmärgistatud ning me soovime, et meie tegevusel

oleks positiivne mõju. Oleme alati orienteeritud lahendusele ning protsessis püüdleme

efektiivsuse ja võimalikult optimaalse tulemuse poole.

 Oleme asjatundlikud. Väärtustame kompetentsust, teaduspõhisust ning elukestvat

õpet. Oleme avatud muutustele ning otsime pidevalt võimalusi arenguks. Ühiskonnas

oleme hinnatud ja usaldusväärne arvamusliider, kes panustab ka raudteesektori ja

avalikkuse teadlikkuse tõstmisse. Rakendame kompetentside hindamisel ja juhtimisel

ning arendamisel TTJA peadirektori käskkirjaga 19.06.2025 nr 1-2/25-042 kinnitatud

juhendit „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kui raudteeohutusasutuse

kompetentside juhtimise süsteemi kinnitamine“

 Kogume ja analüüsime teavet. Kogume teavet paljudest usaldusväärsetest allikatest,

see hõlmab ohutusjuhtimise süsteemide hindamisel kogutud teavet, varasema

järelevalvetegevuse tulemusi, eksperthinnanguid, veeremiüksuste lubades esitatud

asjakohast teavet, riiklike uurimisasutuste aruandeid, muid andmeid õnnetusjuhtumite

või vahejuhtumite kohta, raudteeveo-ettevõtjate või taristuettevõtjate iga-aastaseid

ohutusaruandeid, hoolduse eest vastutavate üksuste aruandeid, kodanike kaebusi ja

muid asjakohaseid allikaid. Raudteeohutuse tagamiseks kasutame mõõdikuid ja

tegeleme riskide ennetamisega.

 Oleme menetluslikult järjepidevad. Vaatame suuremat pilti, hoiame menetlusel pilgu

lõpuni peal, et midagi ei jääks pooleli ja teeme menetluse lõpus kokkuvõtteid, mis läks

meie tegevuses hästi ja mis vajab täiendamist. Tagame järjepidevuse sama liiki

7

menetlustes, et süsteemi osapooltele oleks selge, millistel alustel toimub menetluse

protsess ning otsuse tegemine.

 Seame esikohale olulised tegevused. Hindame erinevatest usaldusväärsetest allikatest

saadud teavet ja analüüsime, et teha kindlaks, millised teemad on kõige tähtsamad. Meie

põhirõhud on ennetustööl, teavitamisel, järelevalvel ning oma pädevuse tõstmisel.

Arvestame kogutud teabega oma järelevalve kavandamisel. Teeme selgeks, milliseid

ressursse on vaja koostatud strateegia ja kava elluviimiseks, ning planeerime nad oma

eelarvesse.

 Oleme uuenduslikud. Oleme tulevikku vaatav nutikas ja arenev ohutusasutus.

Hoiame ennast kursis uute tehnoloogiate, meetodite ning e-lahenduste kasutuselevõtu

võimalustega. Meie eesmärgiks on nutikus ja väiksem halduskoormus. Panustame ameti

digi-innovatsiooni lahendusetesse: loome raudteeohutuse järelevalve ja riikliku

raudteeliiklusregistri pidamise analüüsimise vahendite sisu, teeme koostööd

arendustiimiga ja osaleme rakendamises. Oleme ettevõtjatele partneriks uute

tehnoloogiate kasutuselevõtu diskussioonides. Anname sisendi Euroopa Raudteeameti

arendustesse raudtee valdkonnas.

8

Järelevalve meetodid

Järelevalve käigus kasutame tavapäraselt erinevate meetodite kombinatsiooni, eelkõige

ohutuskvaliteedi kontrolli koos ülevaatusega.

Järelevalve teostamisele objektil eelneb ettevalmistus eelkoosoleku vormis. Järelevalve

meeskonna koosseisu määrab talituse juhataja ning koosoleku korraldab järelevalve eest

vastutav ametnik. Koosolekuks ettevalmistavad sisendi järelevalves osalevad ametnikud

vastavalt oma valdkondadele. Vaadatakse üle asjakohased dokumendid, sh kontroll-lehed,

eelmiste menetluste protokollid, ettevõtte poolt esitatud aruandlus, juhendid, asjakohased

varasemalt toimunud juhtumid. Vajadusel küsime ettevõtte käest eelinfot (võimalusel

ettevalmistatud ankeedina) kohapeal osalevate töötajate kohta, sh vastutavate töötajate nimed,

seadmete loetelu. JVIS-esse lisab järelevalve eest vastutav ametnik järelevalvemenetluse, kuhu

järelevalves osalejad saavad lisada juba olemasolevad andmed.

Paikvaatlus - raudteeveo-ettevõtja või taristuettevõtja tegevuse konkreetse ja kindlapiirilise

aspekti kontroll, mida viib ellu meie volitatud ametnik. Kontrolli eesmärk on teha kindlaks

Euroopa Liidu ja riikliku õiguse täitmine või tõendada, et öeldut või ohutusjuhtimise süsteemi

lisadokumentides märgitut ka tegelikkuses rakendatakse. Kontroll tõendab nii protsessi

toimimist kui ka selle toimivust. Kontroll annab kontrollijale teadmise, et midagi on reaalselt

olemas ja rakendatakse. Järelevalve käigus täidetakse kontrollnimekiri ja küsitakse

kontrollküsimusi. Vaadatakse üle dokumendid (sh VEPS väljavõtted, vedurijuhtide

õppekoosolekul osalemise päevaraamat), raudteerajatis, depoo või raudteeveerem.

Ülevaatust teostatakse avaliku ja mitteavaliku raudtee, konkreetse teemapüstituse, reisijateveo

ohutuse (sh eeskirjad), kaupade (sh ohtlik kaup, kauba kinnitus) või konkreetsete liiklus- ja

manöövritöö piirkondade (sh jaamade) osas.

Ohutuskvaliteedi kontroll - tegevus, mille raames hinnatakse, kas raudteeveo-ettevõtja või

taristuettevõtja järgib kindlaid ohutusjuhtimise nõudeid või võrreldakse tema tegevust kindla

meetodiga, mida kasutatakse ohutusjuhtimise süsteemi ohutuskvaliteedi kontrolli läbiviimisel.

Samuti kasutatakse ohutuskvaliteedi kontrolli ECM-sertifikaadi omanike (hoolduse eest

vastutavate üksuste) ja koolituskeskuste järelevalve korral.

Hinnangu andmine – kuidas on omavahel integreeritud ohutuskultuur (safety culture),

riskijuhtimise korraldamine ning inim- ja organisatsioonilised faktorid (HOF) ettevõtte

9

tegevuses.

Muu järelevalve – ohutusalased arutelud, kuulamised, küsitlused.

Selliseid meetodeid nagu küsitlused, dokumentide läbivaatamine või tõendav kontroll saab

kasutada suuremas või väiksemas ulatuses erineva mahuga protsesside puhul ja neid

kombineerida, et saada ülevaade ettevõtte ohutustulemustest ja tuvastada neid tulemusi

mõjutavad puudujäägid. Seejärel võib kasutada üksikisikute küsitlemist, dokumentide uurimist

ja tõendavat kontrolli, et teha otsus organisatsiooni juhtimise arengutaseme ja süsteemi

suutlikkuse kohta kontrollida tekkinud riske. Pärast seda teeb ohutuskvaliteedi kontrolli läbiviiv

vastutav ametnik otsuse, kasutades juhtimissuutlikkuse mudelit või arengumudelit, et hinnata,

kui hästi toimib ettevõtte ohutusjuhtimise süsteem. Ülesannete täitmise vaatlus ja võimalusel

juhtkonna koosolekutel osalemine on tegevused, mis suurendavad riikliku ohutusasutuse

teadmisi konkreetse raudteeveo-ettevõtja või raudteeinfrastruktuuriettevõtja ja tema

ohutuskultuuri kohta. Püüame saavutada head tasakaalu ülalt alla tegevuse (ohutusjuhtimise

süsteemi kontroll) ja alt üles tegevuse (kohapealne paikvaatlus toimuva vaatlemiseks) vahel.

Järelevalve lähenemisviisides võib koondada olemasolevad kontrollitegevused ja kombineerida

need ohutusjuhtimise süsteemi ohutuskvaliteedi kontrolliga, et tehakse valik erinevatest

juhtimiskordadest. See vähendab teatavate meetodite mõne puuduse mõju ja annab tõesema

üldpildi järelevalvesubjekti tegelikest tulemustest. Neid meetodeid saab kasutada raudtee-

ettevõtjate liideste valdkonnaüleseks uurimiseks, et saada Eesti tasandil üldpilt sellest, kuidas

erinevaid küsimusi hallatakse raudteevõrgus tervikuna.

Järelevalve dokumenteerimise korraldamine

Järelevalve kord on kehtestatud lähtuvalt raudtee ohutusasutuse tegevusest. Ehitus- ja

raudteeosakonna struktuuri kuuluvad raudteetalituse ametnikud, kes alluvad ja on

aruandekohustuslikud osakonnajuhatajale. Osakonna juhtimine, koosseis, tegevusvaldkond ja

ülesanded on kehtestatud TTJA peadirektori poolt 17.01.2022 käskkirjaga nr 1-2/22-003

kinnitatud raudtee- ja ehitusosakonna põhimääruses.

Ühtse ohutustunnistuse väljastamise ja raudteeveeremi vastavushindamise menetlused

korraldatakse ühtne kontaktpunkt (One-Stop Shop OSS) süsteemis, kõik muud menetlused

10

korraldatakse JVIS-es. Teatud dokumentatsiooni menetlused (komisjonide moodustamise

otsused, kasutustasud, ametijuhendid, haldusdokumendid) toimuvad TTJA poolt kasutatavas

dokumendihaldussüsteemis Delta.

Otsused kooskõlastatakse talituse juhatajaga, vajadusel ka osakonna juhatajaga, ning

allkirjastatakse peadirektori või osakonna juhataja poolt. Protokollid kooskõlastatakse

järelevalvel osalenud ametnikega ja talituse juhatajaga ning saadetakse välja järelevalve

peamenetleja allkirjaga.

Dokumentide vormistamisel ja allkirjastamisel lähtutakse eelkõige TTJA peadirektori

27.03.2025 käskkirjaga nr I-2/25-022 kehtestatud dokumendihalduse korrast.

Järelevalvemenetluse planeerimine

Järelevalvemenetlused jagunevad korralisteks ja planeerimata järelevalveteks.

 Korraline järelevalve põhineb riskihinnangul, mis võtab arvesse väljastatud

lubasid/tunnistusi, varasemaid järelevalvemenetlusi, toimunud

vahejuhtumeid/õnnetusjuhtumeid, ettevõtte tegutsemist jm. Korraline järelevalve

tööplaan koostatakse hiljemalt esimeseks märtsiks ja seda hoitakse osakonna kettal.

Tööplaan avalikustatakse ka TTJA koduleheküljel raudtee järelevalve rubriigis.

 Planeerimata järelevalve on kontroll, mis viiakse läbi vastusena teabele, mis on saadud

raudteesüsteemi osaleja tegevuse või tegevusetuse või raudteesüsteemi funktsionaalsete

häirete või mittevastavuste kohta, näiteks kaebus, meediast pärit teave.

Järelevalve tööplaani ülesehitus

Järelevalve tööplaan koostatakse ehitus- ja raudteeosakonna raudteetalituse poolt lähtuvalt

järelevalvestrateegias paika pandud prioriteetidest ja riskidest. Järgmise aasta järelevalve

tööplaani koostamisega alustame iga aasta detsembris eelmise perioodi kokkuvõtete tegemisega

ja kinnitame hiljemalt esimeseks märtsiks. Järelevalve tööplaani vaatame jooksvalt üle,

eesmärgiga hinnata selle tulemuslikkust ning täiendamise vajadust.

11

Järelevalve tööplaani koostamisel arvestame pooleli olevate ohutustunnistuste ja ohutuslubade

menetlustega ning nende lisamise vajadusega järelevalve kavasse. Kui järelevalve tööplaani

lisatakse ettevõtja, kellel on olemas ka Euroopa Raudteeameti või teise liikmesriigi

ohutusasutuse poolt väljastatud ühtne ohutustunnistus, siis teavitame järelevalve plaanidest ka

vastava liikmesriigi ametiasutust. Lähtutakse järelevalve korras kehtestatust.

Järelevalve tööplaani koostamisel arvestame järgmiste vajadustega kontrollida:

- raudteerajatiste ja -veeremi tehniline seisukord ja ohutus;

- raudteerajatiste ja -veeremi regulaarse hooldustööde toimivus;

- esitatud aruannetes sisalduva info kontroll;

- kehtivate tunnistuste olemasolu;

- inimteguritega seotud küsimused, arvestades ettevõtte ohutusjuhtimise süsteemis

kehtestatut;

- kehtestatud protseduuride olemasolu;

- seadusandluses nõutud juhendite olemasolu;

- varasema järelevalve tulemus.

Samuti arvestatakse kehtestatud järelevalve meetoditega ning järelevalveks eraldatud

ressurssidega.

Järelevalvega seotud tööülesanded määratakse kas talituse juhataja või osakonna juhataja poolt,

korraldatakse raudteetalituse tööplaanis kokku lepitud järelevalve tööplaani alusel või võetakse

töösse ametniku ettepanekul, kuid eelnevalt kooskõlastades tegevuse alustamise talituse

juhataja või osakonna juhatajaga.

Järelevalve menetluse algatatakse JVIS süsteemis ja edastades sellekohase teate ettevõtjale

peamenetleja (vastutaja) poolt.

Ohutusloaga seotud järelevalves kontrollime ohutusjuhtimissüsteemi sisulist rakendamist

ettevõtte juhtimis- ja operatiivtasemetel, raudteeohutuse ja raudteeliikluse eest vastutavate

pädevate töötajate olemasolu, raudteerajatiste olemasolu raudteeliiklusregistris,

vastutuskindlustuslepingu olemasolu ja kehtivust, raudteeinfrastruktuuri ja raudteeliikluse

korralduse nõuetele vastavuse kontrollimise aruannete olemasolu ja sisu.

Ühtse ohutustunnistusega seotud järelevalves kontrollime ohutusjuhtimissüsteemi sisulist

rakendamist ettevõtte juhtimis- ja operatiivtasemetel, veoeeskirja olemasolu ning selle

12

vastavust sätestatud nõuetele (ohutusnõuniku olemasolu ohtlike kaupade veo korral) ja

reaalsele olukorrale.

Ohutustunnistuse või ohutusloaga seotud ohutusjuhtimise süsteemi menetlemisel lähtume

Euroopa Raudteeameti poolt koostatud juhendist „Ohutusjuhtimise süsteemi nõuded

ohutustunnistuse või ohutusloa andmisel“. Ohutusjuhtimise süsteemi hindamisel võetakse

arvesse Euroopa Raudteeameti juhendit „Juhtimise arengumudel“.

Mitteavaliku raudtee majandamise tegutsemise ohutustunnistusega seotud järelevalves

kontrollime kehtestatud raudteeinfrastruktuuri töö- ja hoolduspõhimõtteid, raudtee

tehnokasutuseeskirjast tulenevate juhendite olemasolu, raudteeohutuse ja raudteeliikluse eest

vastutavate pädevate töötajate olemasolu, raudteerajatiste olemasolu ja ajakohasust

raudteeliiklusregistris, vastutuskindlustuslepingu olemasolu ja kehtivust ning

raudteeinfrastruktuuri ja raudteeliikluse korralduse nõuetele vastavuse kontrollimise aruannete

olemasolu ja sisu vastavust reaalsele seisukorrale.

Mitteavaliku raudtee veo tegutsemise ohutustunnistusega seotud järelevalves kontrollime

veoprotsesse (sh ohtlike kaupade veo korral ohutusnõuniku olemasolu), raudtee

tehnokasutuseeskirjast tulenevate juhendite olemasolu (sh manöövritöö juhendid),

vedurijuhtide lubade ja sertifikaatide olemasolu (nende olemasolu raudteeliiklusregistris),

vedurijuhiabide kutsetunnistuse olemasolu (nende olemasolu Sihtasutus Kutsekoda registris),

raudteeveeremi registreeringut raudteeliiklusregistris ja vastavust raudtee

tehnokasutuseeskirjas kehtestatud nõuetele.

Raudteeinfrastruktuuri järelevalves kontrollime raudteerajatiste olemasolu ja ajakohasust

raudteeliiklusregistris, tehnilise dokumentatsiooni olemasolu, ehitusgabariidi nõuete täitmist,

raudteerajatiste korrasolekut, raudtee tehnokasutuseeskirja juhendite ja kordade olemasolu ning

rakendamist, raudteeinfrastruktuuri ja raudteeliikluse korralduse nõuetele vastavuse

kontrollimise aruannete olemasolu ning sisu vastavust reaalsele seisukorrale, selgitame

raudteeinfrastruktuuriga seotud juhtumite asjaolusid ja kontrollime võetud meetmete

asjakohasust.

Raudteeveeremi järelevalves kontrollime raudteeveeremi tehnilise dokumentatsiooni

olemasolu ja korrasolekut, tehnilise korrasoleku kontrolli, registreeringut

raudteeliiklusregistris, selgitame raudteeveeremiga seotud juhtumite asjaolusid ja kontrollime

13

võetud meetmete asjakohasust. Raudteeveeremi veeremitüübile või veeremile esmase

kasutuselevõtu loa ja täiendava kasutuselevõtu loa väljastamise menetlusega seotud järelevalve

on kehtestatud TTJA dokumendis „Juhend lihtsustatud vooskeemile“.

Raudteeliikluse ja manöövritöö järelevalves kontrollime jaamatöö ohutut toimimist,

jaamatöö tehnoloogilise protsessi kooskõla jaama tehnokorraldusaktiga ning raudteeliikluse ja

manöövritöö ohutut korraldamist.

Veduri diiselmootori tüübikinnitusasutuse funktsiooniga anname välja tüübikinnitusi

diiselmootorile, võttes aluseks tehnilise teenistuse raporti. Teeme järelevalvet. Õigus anda välja

asendusmootorite tootmismahtude kinnitust.

Raudteeveeremi hoolduse eest vastutava üksusega seotud järelevalves kontrollime veeremi

hoolduse arendamise, juhtimise ja teostamise funktsioonide olemasolu ning vastavust

kehtivatele nõuetele. Kontrollime tehnilise dokumentatsiooni ning töövahendite olemasolu ja

korrasolekut.

Vagunite remondi- ja tehnohoolduspunktiga seotud järelevalves kontrollime tehnilise

dokumentatsiooni ning töövahendite olemasolu ja korrasolekut, tehtavate hoolduste kvaliteeti,

raudteeveeremi remondi- ja tehnohoolde tegevusloa ning vastutuskindlustuslepingu olemasolu

ja kehtivust.

Raudteeveeremi remondi- ja tehnohooldusdepooga seotud järelevalves kontrollime tehnilise

dokumentatsiooni ning töövahendite olemasolu ja korrasolekut, raudteeveeremi remondi- ja

tehnohoolde tegevusloa ning vastutuskindlustuslepingu olemasolu ja kehtivust.

Vedurijuhtidega seotud järelevalves kontrollime vedurijuhiloa olemasolu ja kehtivust,

sertifikaatide olemasolu ja kehtivust, tervisetõendite olemasolu ja kehtivust ning nõuete

täitmist. Teostame vedurijuhi kabiinis kontrollsõite eesmärgiga kontrollida vedurijuhi tööd ja

tööprotsesse ning nõuete täitmist.

Koolituskeskusega seotud järelevalves kontrollime koolitusmaterjalide olemasolu ja

ajakohasust, koolitusruumide ja koolitajate olemasolu ning nõuetele vastavust. Kontrollime

koolitustundide läbiviimist reaalses olukorras.

14

Tunnustatud eksamineerijatega seotud järelevalves kontrollime eksamineerimise korra

olemasolu ja ajakohasust. Kontrollime eksamineerija tegevust eksami käigus ja nende pädevust.

Järelevalve peamenetleja vastutab protokolli õigeaegse allkirjastamise ja väljasaatmise eest,

vastavalt haldusmenetluse seaduse § 18 lõikele 3.

Protokollile vastamiseks antakse ettevõttele tähtaeg 10 kalendripäeva. Iga menetluses osaleja

jälgib, et tema poolt märgitud mittevastavused saavad ettevõtte poolt vastatud. Ettevõtte

järelevalve protokolli vastuskirjale, millele on vaja täiendavalt vastata, vastame hiljemalt 15

kalendripäeva jooksul. Menetluses täiendavate selgitavate ametlike kirjade eest vastutab

peamenetleja, kuid ka iga menetluses osaleja eraldi vastutab selle eest, et tema vastutusel olev

teema on ettevõttele arusaadavalt selgitatud ja osaleja annab vajadusel ka täiendavaid selgitusi.

Ettevõtet teavitatakse peamenetleja poolt järelevalve lõppemisest ametliku kirjaga. Üldjuhul

toimub järelevalvega seotud kirjavahetus ja päringud ametlikul blanketil koostatud kirjade

vahendusel, mis on registreeritud JVIS-esse vastava menetluse alla.

Koostöö raudteevaldkonna organisatsioonidega Teeme koostööd Euroopa Raudteeametiga ühtsete ohutustunnistuste menetlemisel mitmepoolse

koostöö lepingu (ERA-EE-LV-LT Multilateral Cooperation Agreement) ja ekspertide

kaasamise lepingu (EE-ERA Pools of Expert Agreement) alusel, (viide: dokumendihalduse

süsteem DELTA 28.10.2020 nr 1-3/2020/0125-1). Koostöös teiste ohutusasutuse, võetakse

aluseks Euroopa Raudteeameti poolt koostatud juhendit „Riiklike ohutusasutuste vaheline

kooskõlastamine- ühine järelevalve lähenemisviis“ ja olemasolevaid ohutusasutustega tehtud

kokkuleppeid:

1. Läti ja Leedu ohutusasutustega sõlmitud mitmepoolne koostööleping (ERA-EE-LT-LV

Multilateral Cooperation Agreement).

2. Läti ohutusasutusega sõlmitud koostööleping järelevalve osas, (viide:

dokumendihalduse süsteem DELTA 19.05.2021 nr 1-3/2021/0069-1).

TTJA osaleb veel järgmistes raudteeohutuse organisatsioonides:

1. SRÜ Raudteetranspordi Nõukogu Ohutuskomisjoni liige.

2. ERA- OSJD kontaktgrupi liige.

3. OSJD Ohtlike kaupade ohutuskomitee liige

15

Riskitase liikmesriigis

Riskitase määratakse kindlaks arvestades Euroopa Liidu poolt kehtestatud ühtseid

ohutusnäitajaid ja osakonnasiseselt koostatud arvestustabeli riskihinnangust tulenevaid

riigisiseseid ohutusnäitajaid.

Ohutusnäitajate puhul jälgime üldiselt avaliku raudteeohutuse taset, raudteeliikluse ohutustaset

ja veeremi tehnilist ohutustaset. Nendest lähtuvalt mõõdame konkreetsemaid riske lähtuvalt

Euroopa Komisjoni (edaspidi KOM) otsuse 2009/460/EÜ suunistest, majandus- ja

taristuministri 03.12.2020. a määrusest nr 831 ja meie osakonnasisesest arvestustabeli (jaguneb

kolmeks alamtabeliks) näitajatest.

Riiklikud kontrollväärtused, mis on kehtestatud KOM otsusega 2012/226/EL (konsolideeritud

versioon), on järgmised:

1. Reisijatega seotud riskid 78,2 (NRV 1.1) ja 0,665 (NRV 1.2), CST 1.1 on 0,17 ja CST

1.2 on 0,00165

2. Töötajatega seotud risk 64,8 (NRV 2), CST on 0,0779

3. Raudteeületuskoha kasutajaga seotud risk 400 (NRV 3.1), CST on 0,71

4. Muude isikutega seotud risk 11,6 (NRV 4), CST on 0,0145

5. Raudteemaal loata viibivate isikutega seotud risk 1550 (NRV 5), CST on 2,05

6. Ühiskonnaga seotud risk 2110 (NRV 6), CST on 2,59

NRV tähendab riiklikku kontrollväärtust, millega näidatakse aktsepteeritavat taset riigis.

CST tähendab ühiste ohutuseesmärkide väärtusi, mis hõlmavad kogu raudteesüsteemi.

Ohutuse baastasemed, mis on siseriiklikult paika pandud, on järgmised:

1. Avaliku raudteeohutustaseme baastase 0,2;

2. Raudteeliikluse ohutustase on seotud aasta jooksul läbitud rong-kilomeetrite vahemiku

näitajaga, millele on määratud normaaltase ja häiretase;

3. Veeremi tehniline ohutustase 0,85.

1 Ohutusjuhtimise süsteem, ohutusnäitajad, raudteeinfrastruktuuri, -liikluse korralduse ja -ohutuse nõuetele

vastavuse kontrollimine, nende aruandlus, vormid ning tähtajad ja raudteeohutust mõjutavatest juhtumistest

teavitamine

16

Avaliku raudteeohutustaseme arvestamises kasutatakse kolme näitajat: hukkunute arv,

vigastatute arv ning tõenäoliste tahtliku tegevuse ilmingutega ohutust riivavate juhtumite arv.

Hukkunute ja vigastatute arvul on näitajas kaalutud erinev osakaal. Tahtliku tegevuse

ilmingutega juhtumite arv arvestatakse hukkunute koguarvust välja, sest see element ei ole

raudteeohutusega põhjus-tagajärg seoses, vaid kolmanda osapoole teadlik tegevus.

Raudteeliikluse ohutustaseme puhul analüüsitakse raudteeliikluse ohutust mõjutavad juhtumeid

(nt rongi keelavast foorinäidust möödasõit), tehnilisi juhtumeid (nt rööpamurrud) ning

kolmanda osapoolega seonduvad juhtumid, kuhu kuuluvad veeremi kokkupõrked takistustega

vabas gabariitmõõtmes ning veeremi kokkupõrked raudteeülesõidukohal sõidukiga. Nendel

kolmel teguril on ohutusnäitajas erinev kaalutud osakaal. Nii avaliku raudteeohutustaseme ning

raudteeliikluse ohutustaseme puhul saadakse tulemuseks suhtarv, mis on sõltuv läbitud

rongikilomeetritest.

Alates 2018. aastast arvestatakse ka veeremi ohutustaseme näitajat, mis on seotud juhtumitega

nagu näiteks raudteeveeremiosade teele kukkumine, raudteeveeremi peatala, automaatsiduri

või pöördvankri osa murdumine rongi koosseisus, veduririke rongis, kui selle tõttu on vaja

abivedurit või seoses veduririkkega tekib jaamavahel rongiliikluses seisak üle 30 minuti, veduri

või mootorrongi turvaseadme rike rongis, tehnilise rikke tõttu reisivaguni mahajätmine enne

sihtjaama jõudmist, kauba- või reisirongis automaatsiduri iseeneselik lahtihaakimine, Hotboxi

tuvastatud ja kinnitatud veeremi tehnilised kõrvalekalded rongis (punane). Ka nendel juhtumite

puhul on kaalutud osakaal seatud vastavalt ohuastmele.

Raudteeliikluse ohutustaseme näitaja ning veeremi ohutustaseme näitaja on seotud järelevalve

tegevustega, sest need annavad sisendit ja näitavad, millist tüüpi juhtumid on sagenenud.

Vastavalt sellele saab ehitus- ja raudteeosakonna raudteetalitus tähelepanu pöörata tegevustele

ettevõtetes. Avaliku raudteeohutustaseme näitaja on seotud TTJA avalikkusele suunatud

teavitus- ja ennetustegevustega.

Ohutustaseme näitajaid tasandatakse rongkilomeetrite arvuga. Kõigile näitajatele on lisatud

baastasemed või aktsepteeritavad tasemed. Raudteeliikluse ohutustaseme baastase on otseselt

seotud rongkilomeetrite vahemikega.

Arvestame ohutusnäitajate hetkeolukorda kvartaalselt, mille alusel vajadusel hindame ümber

järelevalve tööplaani.

17

Järelevalve strateegilised prioriteedid

Järelevalve strateegilise prioriteedi kujuneb läbi TTJA ohuprognoosi, riskihinnangust, õnnetus-

ja vahejuhtumite ning tehniliste juhtumite kogusest ja sagedustest, järelevalvete tulemustest,

veomahtudest jms.

Meie järelevalve strateegilised prioriteedid pannakse paika järgmiselt:

1. Hindame möödunud aastal toimunud juhtumeid: nende tõsisust ja sagedust, samuti

ettevõtte poolt rakendatud meetmete põhjalikkust ja asjakohasust. Selle alusel

planeerime ohutuskvaliteedi kontrolli ja paikvaatlusi.

2. Korraldame ohutuskvaliteedi kontrolli või paikvaatlust väljastatud ühtse

ohutustunnistuse osas 36 kuu jooksul peale selle väljastamist ning

järelevalvetoiminguid ohutusloa osas. Hoolduse eest vastutava üksuse sertifikaati

omavas ettevõttes teeme järelevalvet vastavalt Komisjoni rakendusmäärusele 2019/779

1 kord 12 kuu jooksul. Tegutsemise ohutustunnistuse või tegevusloa (ehitus, tehnohoole

ja remont) omandanud ettevõtjaid kontrollime plaanilise järelevalve korras.

3. Paikvaatluse planeerimisel lähtume konkreetse raudteerajatise (side-, turvangu- ja

automaatikasüsteemid, raudtee pealisehitus ja tehnosüsteemid, eelkõige raudteeseaduse

§3), raudteeveeremi või ettevõtte osas tehtud viimase järelevalvemenetluse

toimumisajast ja tuvastatud puuduste sisust.

4. Analüüsime ettevõtte poolt esitatud aruannete asjakohasust ja kaalume ohutuskvaliteedi

kontrolli, paikvaatluse või muu järelevalve korraldamise vajalikkust.

5. Vaatame üle möödunud aasta järelevalve tulemused ja kaalume täiendava

ohutuskvaliteedi kontrolli, paikvaatluse või muu järelevalve korraldamise vajalikkust.

6. Planeerime paikvaatluse või ohutuskvaliteedi kontrolli põhjendatud kahtluse, esitatud

kaebuse, vihje või muust allikast saadud teabe alusel.

7. Analüüsime paikvaatluse vajaduse raudteerajatise või raudteeveeremi osas, millel

puudub registreering raudteeliiklusregistris või on see puudulik.

8. Liiklusjärelevalve osas korraldame paikvaatluse veeremi liikluskorralduse (sh jaama

töökorraldus, järelevalve sõidud veeremil) üle.

9. Reisi- ja kaubaveo (sh ohtlik kaup) ohutusjärelevalve käigus kontrollime paikvaatluse

käigus reisi- ja kaubaveo korraldamise ohutust ning nõuete täitmist.

10. Veeremi järelevalve toimub kas dokumentide kontrolli vormis või paikvaatlusena, mille

käigus kontrollime veeremi tehnilist seisukorda.

18

11. Veduri diiselmootori tüübikinnituse käigus kontrollime märgistuse ja selle andmete

vastavust nõuetele.

12. Raudteeveeremi kasutuselevõtu lubade (esmane ja täiendav) kontrollime

dokumentatsiooni ja paikvaatluse käigus veeremi vastavust nõuetele.

13. Vedurijuhtide koolituskeskuste ja tunnustatud eksamineerijate üle järelevalve käigus

kontrollime dokumentatsiooni vastavust ja paikvaatluse käigus tegevuse nõuete

kohasust.

Ohutusjuhtimise süsteemide üle teostame järelevalvet arvestades Euroopa Raudteeameti poolt

koostatud juhendit „Jõustamise korraldusmudel“. Tavapärane järelevalve vorm on

ohutuskvaliteedi kontroll, mis toimub meeskonnas. Järelevalve meeskond koostab küsimustiku.

Aluseks võetakse ettevõtte viimane ohutusjuhtimise süsteemi dokument. Analüüsime

ettevõttega seotud juhtumeid, vaatame üle varasema järelevalve tulemused, ettevõtte saadetud

aruanded ning muu saabunud teabe ettevõttes toimunud muudatuste kohta. Ohutuskvaliteedi

kontroll raames intervjueeritakse ettevõtte ohutusjuhtimise süsteemiga seotud võtmeisikuid ja

töötajaid, kelle igapäevatöös on vajalik ettevõtte ohutusjuhtimise süsteemi tundmine.

Teiste Euroopa Liidu liikmesriikide ohutusasutustega teeme kooskõlastatud järelevalvet

koostöölepingute alusel. See tähendab, et anname teisele ohutusasutusele eelnevalt teada

järelevalve korraldamisest neid huvitava ettevõtte juures, edastame teavet järelevalve

tulemustest ning sellega seotud jätkutegevustest. Samamoodi soovime ka meie saada teise

ohutusasutuse käest infot ettevõtete kohta, millel on raudteega seotud tegevus ka Eestis. Teisel

ohutusasutusel on eelneval kokkuleppel võimalik osaleda vaatlejana meie järelevalves, kuid

oma kohalejõudmise kulud katab teine ohutusasutus ise. Meie kooskõlastatud väljasõidud teise

ohutusasutuse järelevalve juurde saavad toimuda eelneval kokkuleppel osakonna juhatajaga.

Ohutuse probleemkohtade määratlemisel ja hindamisel lähtume muuhulgas riiklikust

riskihinnangust, TTJA iga-aastasest ohuprognoosist, raudtee-ettevõtjate poolt välja toodud

riskihinnangutest, raudtee-ettevõtjate poolt edastatud teabest puuduste kohta (aruandlus), TTJA

poolt tuvastatud puudustest (protokollid, ettekirjutused) ning Euroopa Raudteeameti

asjakohastest juhenditest (ohutusjuhtimise süsteemi nõuded ohutustunnistuse või ohutusloa

andmisel). Ohutuse probleemkohti vaatame perioodiliselt üle koos järelevalve

strateegiadokumendi ülevaatusega.

19

Haldusmenetluse tulemuste rakendamine

Meie poolt kohaldatavad võimalikud sanktsioonid tuginevad haldusmenetluse seadusega

sätestatud haldusjärelevalve põhimõtetest ja raudteeseaduse sätetest. Oleme korrakaitseseaduse

mõistes raudteevaldkonna korrakaitseorgan ja riiklik raudteeohutusasutus. Järelevalvetoiming

fikseeritakse järelevalveprotokollis, kus kajastatakse järelevalve käigus teostatud toimingud,

objektiivne olukord ja tuvastatud mittevastavused õigusaktide nõuetega. Ettevõtjale antakse

võimalus määrata tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Vajadusel rakendatakse ettekirjutusega

puuduste kõrvaldamise tähtaeg koos sunniraha määramise hoiatusega. Oluliste puuduste juures

võidakse rakendada ka väärteomenetlust väärteomenetluse seadustiku kohaselt. Väljastatud

ettekirjutusele võib 30 päeva jooksul ettevõte esitada vaide TTJA-le või pöörduda halduskohtu

poole. TTJA peadirektor on 17.01.2023 käskkirjaga nr 1-2/23-003 kinnitanud vaiete

lahendamise juhendi.

Järelevalve ühiste ohutusmeetodite kontekstis tähendab mittevastavus seda, et ohutusjuhtimise

süsteem ei täida riskide kontrollimise põhinõuet. Järelevalve ühistes ohutusmeetodites

jagunevad küsimused olulisteks mittevastavusteks ja muudeks probleemseteks valdkondadeks,

millele peame ohutusasutusena tähelepanu pöörama.

Ettevõttele, kelle suhtes jõustamismeetmed võetakse, tuleb teha arusaadavaks, miks

sanktsioonid kohaldatakse ja kuidas saab olukorda parandada. Ohutusasutusena peame

tõendama, et iga meie poolt vastu võetav meede on põhjendatud ja suunatud tajutava riski vastu.

Raudteeveo-ettevõtja või raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ohutusjuhtimise süsteemis

mittevastavuse tuvastamiseks kasutakse Euroopa Raudteeameti poolt koostatud juhendis

„Jõustamise korraldusmudel“ olevat korda.

20

Järelevalve tulemuste hindamine Selleks, et aidata raudteesüsteemi osalistel mõista, milliseid tegevusi neilt oodatakse (sh mida

nad peaksid või ei peaks tegema) ja milliseid tegevusi nad võivad TTJA-lt oodata, hinnatakse

iga järelevalvetegevuse tulemust ühe järgmise hinnanguga:

Hinnangu aste Hinnangu astme kirjeldus

4 Kriitiline mittevastavus (protsess ei toimi ja mittevastavus kujutab

endast tõsist turvariski).

3 Tõsine mittevastavus (protsess on ametlikult kehtestatud. Hinnatud

protsessid ei ole asjakohased ja puudub kindlus, et riskid on tuvastatud,

kontrollitud ja juhitud, mittevastavus loob kriitilise mittevastavuse

riski).

2 Mittevastavus (protsessides tuvastatud puudused. Ei ole võimalik saada

piisavat kindlust riskide kontrollimise ja juhtimise kohta).

1 Tähelepanek (protsessid vastavad formaalselt nõuetele, kuid tavad,

dokumentide ja/või arvestusandmete puudused võivad põhjustada

mittevastavust).

0 Protsesse kontrollitakse ja pidevalt täiustatakse, riske tuvastatakse ja

hallatakse.

Raudteesüsteemi osaleja tegevuse hindamisel, mille hinnang on „4“, rakendab TTJA ajutisi

ohutusmeetmeid, sealhulgas piirab või peatab vastava tegevuse viivitamatult.

Raudteesüsteemi osaleja tulemuslikkuse hindamisel, mille hinnang on „3“, võib TTJA

rakendada ajutisi ohutusmeetmeid. TTJA koordineerib parandusmeetmete rakendamist

võimalikult lühikese aja jooksul, mis ei tohi ületada 3 kuud.

Raudteesüsteemi osaleja tulemuslikkuse hindamisel, mille hinnang on „2“, lepib TTJA kokku

parandusmeetmete rakendamise tähtaja, mis ei ole pikem kui 6 kuud.

Raudteesüsteemi osaleja tulemuslikkuse hindamisel, mille hinnang on „1“, kontrollib TTJA

parandusmeetmete rakendamist järgmise plaanilise seiretegevuse läbiviimisega.