Taotlus

7-1125-1 30.06.2025 Väljaminev kiri.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

ANNI TEETSMANN PNOEE-49107054246 2025-06-30 12:05:48

Lisa 1. Kuusisoo tee 28 DP algatamise korraldus EELNÕU.pdf

EELNÕU

Koostaja Anni Teetsmann

Kannab ette Egle Nõmmoja

Täitmise

eest

vastutaja

Anni Teetsmann

Adressaat

kellele

edastada

OÜ Selmet

Invest

TARTU VALLAVALITSUS

KORRALDUS

Kõrveküla XX.08.2025. a nr ...

Tila külas asuva Kuusisoo tee 28 maaüksuse detailplaneeringu algatamine

lähteülesande kinnitamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata

jätmine

Osaühing Selmet Invest (reg. kood 10665189) on esitanud Tartu Vallavalitsusele taotluse

detailplaneeringu koostamise algatamiseks Tila külas asuva Kuusisoo tee 28 maaüksusele.

Planeeringu eesmärgiks on Tila külas asuva Kuusisoo tee 28 maaüksusele (kü tunnus:

79401:001:0502) määrata täiendav ehitusõigus uue puidutööstuse hoone rajamiseks. Lisaks

antakse planeeringuga lahendus liikluskorraldusele, haljastusele, heakorrale ja

tehnovõrkudega varustamisele. Planeeringuala pindala on ca 1,6 ha.

Planeeringualal asub üks ligikaudu 480 m2 suurune tootmishoone. Planeeringualale on

juurdepääs tagatud Kuusisoo tee L2 maaüksuselt. Planeeringuala jääb Tartu valla

üldplaneeringu kohaselt tiheasustusega alale. Tartu valla üldplaneeringu alusel jääb

planeeringuala kaubandus-, teenindus- ja büroohoone ning tootmise- ja logistikakeskuse

juhtotstarbega maa-alale. Planeeringu koostamise eesmärgid on kooskõlas Tartu valla

üldplaneeringuga.

Planeeringualal kehtib Tartu Vallavalitsuse 26.02.20216. a otsusega nr 79 kehtestatud „Tila

külas asuva Metsaääre maaüksuse (kü tunnus: 79403:002:0638) detailplaneering“, mis

muutub peale käesoleva detailplaneeringu kehtestamist planeeringuala kogu ulatuses

kehtetuks.

Kavandatavale tegevusele vastavalt keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse 1 (edaspidi KeHJS) § 33 lõike 1 alusel automaatselt

keskkonnamõju hindamise kohustuslikkust ei kaasne. Sama seaduse § 33 lõige 2 punkti 4

alusel tuleb kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust ning

anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS

§ 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses

nimetatud tegevust. Kavandatav tegevus liigitub Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr

224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu 1 “ § 16 lõikealla.

Koostatud eelhinnangu (lisa 2) kohaselt ei kaasne kavandatava tegevusega olulist

keskkonnamõju. Kavandatava tegevusega ei ületata keskkonna taluvusvõimet

planeeringualal. Kavandatava tegevusega võib eeldatavalt teatud määral tõusta piirkonnas

müratasemed, kuid mitte olulisel määral ning mitte väljaspool planeeringuala. Võttes

kasutusele vastavaid meetmeid ehitustöödel, on võimalik leevendada negatiivseid mõjusid ja

minimaliseerida õnnetuste ilmnemise võimalust. Kavandatava tegevusega ei kaasne ka

kumulatiivset ega olulist piiriülest mõju. Detailplaneeringu keskkonnatingimustega

arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12 kohaselt

detailplaneeringu menetluse käigus. Eelhinnangu tulemusena on jõutud järeldusele, et

keskkonnamõju strateegilist hindamist ei ole vajalik algatada. Planeeringu koostamise

käigus tuleb arvestada ning järgida KSH eelhinnangus välja toodud soovitusi.

Võttes aluseks KeHJS § 33 lg 6 edastati detailplaneeringu KSH eelhinnang ja Tartu

Vallavalitsuse korralduse eelnõu detailplaneeringu algatamise, lähteülesande kinnitamise ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamise kohta seisukohavõtuks

Terviseametile ning Keskkonnaametile. Terviseamet ning Keskkonnaamet andsid oma

seisukohad…………..

Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb planeerimisseadusest ja Tartu valla

üldplaneeringust. Detailplaneeringu algatamise eelselt ei ole tuvastatud vajadust läbi viia

täiendavaid uuringuid, kuid kui planeeringumenetluse ajal selgub vajadus läbi viia

täiendavaid uuringuid, siis tuleb seda teha. Käesoleva planeerimisdokumendi algataja,

koostamise korraldaja ja kehtestaja on Tartu Vallavalitsus (Haava tn 6 Kõrveküla alevik,

Tartu vald, 60512 Tartu maakond). Detailplaneeringu koostaja on Terav Kera OÜ (reg. kood

11319822).

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, planeerimisseaduse § 124 lg 10, § 125 lg

1 ja lg 2, § 128 lg-te 1, 5 ja 6, haldusmenetluse seaduse § 4 lg-te 1 ja 2, KeHJS § 33 lg 2, §

35 ning Tartu valla üldplaneeringu alusel Tartu Vallavalitsus

otsustab:

1. Algatada Tila külas asuva Kuusisoo tee 28 maaüksuse detailplaneering.

2. Kinnitada Tila külas asuva Kuusisoo tee 28 maaüksuse detailplaneeringu

lähteülesanne vastavalt lisale (lisa 1).

3. Mitte algatada Tila külas asuva Kuusisoo tee 28 maaüksuse detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilist hindamist.

4. Korraldusega saab tutvuda Tartu valla koduleheküljel www.tartuvald.ee.

5. Korraldus jõustub teatavakstegemisel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Jarno Laur

Vallavanem

(allkirjastatud digitaalselt)

Eve Kallas

Vallasekretär

Lisa 2. Kuusisoo tee 28 DP lähteülesanne.pdf

Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikud:

Osaühing Selmet Invest

Tila külas asuva Kuusisoo tee 28 maaüksuse detailplaneeringu

LÄHTEÜLESANNE

Tartu vald 2025

2

Lisa 1

Tartu Vallavalitsuse xx.xx.2025.a

Korralduse nr xx juurde

Tila külas asuva Kuusisoo tee 28 maaüksuse detailplaneeringu

LÄHTEÜLESANNE

1. Ülesande koostamise alus

Osaühing Selmet Invest (reg. kood 10665189) on esitanud Tartu Vallavalitsusele taotluse

detailplaneeringu koostamise algatamiseks Tila külas asuvale Kuusisoo tee 28 maaüksusele.

Detailplaneeringu algatamise taotlus on registreeritud Tartu valla dokumendiregistris nr-ga 7-1/75-1.

2. Detailplaneeringu koostaja

Planeeringu koostaja peab vastama Planeerimisseaduse § 6 lg 10 sätestatud tingimustele. Planeeringu

koostamise töögruppi peab lisaks olema veemajandusalase pädevuse ja veemajandusehitiste

projekteerimise kogemusega insener.

3. Planeeringu eesmärk, andmed planeeringuala kohta

Planeeringu eesmärgiks on Tila külas asuva Kuusisoo tee 28 maaüksusele (kü tunnus: 79401:001:0502) määrata täiendav ehitusõigus uue puidutööstuse hoone rajamiseks. Lisaks antakse

planeeringuga lahendus liikluskorraldusele, haljastusele, heakorrale ja tehnovõrkudega varustamisele.

Planeeringuala pindala on ca 1,6 ha.

Planeeringualal asub üks ligikaudu 480 m 2

suurune tootmishoone. Planeeringualale on juurdepääs

tagatud Kuusisoo tee L2 maaüksuselt. Planeeringualale jääb elektrimaakaabelliin koos kaitsevööndiga.

Planeeringualal on põhjavesi keskmiselt kaitstud.

Planeeringuala jääb Tartu valla üldplaneeringu kohaselt tiheasustusega alale. Tartu valla

üldplaneeringu alusel jääb planeeringuala kaubandus-, teenindus- ja büroohoone ning tootmise- ja

logistikakeskuse juhtotstarbega maa-alale. Planeeringu koostamise eesmärgid on kooskõlas Tartu valla

üldplaneeringuga.

Andmed planeeritavate maaüksuste kohta:

 nimi- Kuusisoo tee 28 (katastritunnus 79401:001:0502);

 maakasutuse sihtotstarve- 100% tootmismaa;

 pindala – 13 572 m 2 ;

Planeeringualal kehtib Tartu Vallavalitsuse 26.02.20216. a otsusega nr 79 kehtestatud „Tila külas

asuva Metsaääre maaüksuse (kü tunnus: 79403:002:0638) detailplaneering“, mis muutub peale

käesoleva detailplaneeringu kehtestamist planeeringuala kogu ulatuses kehtetuks. Selleks on

planeeringualasse hõlmatud osaliselt ka Kuusiku (kü tunnus: 79601:001:1784), Kuusisoo tee L2 79601:001:1785), Kuusisoo tee 26 ( kü tunnus: 79601:001:2796) ning Kuusisoo tee 26a (kü tunnus: 79601:001:2797) maaüksused. Nimetatud maaüksused säilivad olemasolevatena.

3

Joonis 1. Planeeritava ala skeem (aluskaart: Maa-ameti ortofoto)

4. Arvestamisele kuuluvad dokumendid

Tartu valla arengukava;

Tartu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava 2023-2035;

Tartu valla üldplaneering;

Tartu valla jäätmehoolduseeskiri;

Maaküte Tartu vallas (OÜ Maves, 2020);

Tila külas asuva Metsaääre maaüksuse detailplaneering (kehtestatud Tartu Vallavalitsuse 26.02.2016.

a korraldusega nr 79) . Planeering on kättesaadav: https://gis.tartuvald.ee/dokumendid/Detailplaneeringud/DP_2015_10/ Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad

nõuded;

Planeeringu koostajal on kohustus järgida kõiki õigusaktidest tulenevaid nõudeid.

5. Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks

Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks võtta olemasolevat situatsiooni tõeselt kajastav digitaalselt

mõõdistatud geodeetiline alusplaan täpsusastmega 1:500. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline

alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse

sobivust, sh kavandatud sademevete ärajuhtimise süsteemi jms. Planeeringus esitada andmed

alusplaani koostaja kohta- firma nimi, töö nr, mõõdistamise aeg. Geodeetiline alusplaan peab olema

kooskõlastatud tehnovõrgu valdajatega ja registreeritud geoarhiivis (geoarhiiv.tartuvald.ee).

Planeeringuga esitada:

5.1. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed

 lähiümbruse olemasolev ja planeeritud liiklusskeem, juurdepääsud kruntidele, sõiduteed ja

jalakäijate/jalgratturite liikumissuunad;

4

 kontaktvööndi kinnistute struktuur, hoonestuse paiknemise, tüübi ja mahu ning ehitusjoonte

ülevaade.

5.2. Olemasoleva olukorra analüüs

Esitada ülevaade olemasolevast olukorrast planeeringualal:

 planeeritava ala piir ja maaüksuste piirid (sh naabermaaüksuste piirid vähemalt 20 m ulatuses

väljaspool planeeritavat ala);

 planeeritavate ja naabermaaüksuste sihtotstarbed ning pindalad;

 planeeringualal asuvate või sellele ulatuvate kitsenduste asukoht;

 senised kokkulepped maakasutuse kitsenduste kohta;

 olemasolevat olukorda iseloomustavad muud andmed.

5.3. Ruumilise arengu eesmärgid

• planeeringulahenduse kirjeldus ruumilise arengu eesmärkide saavutamiseks;

• planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendada planeeringulahenduse sobivust

olemasolevasse keskkonda.

5.4. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine

 Kruntimine lahendada planeeringuga;

 Anda maakasutuse koondtabel (planeeringu algatamise eelsed ja järgsed kruntide pindalad,

kruntide kasutamise sihtotstarbed, sh avalikku kasutusse planeeritud maa-alad).

5.5. Kruntide ehitusõigus

 krundi kasutamise sihtotstarve – ärimaa, tootmismaa;

Planeeringus määrata krundi kasutamise sihtotstarbed vastavalt Rahandusministeeriumi soovituslikele

leppemärkidele;

 hoonete suurim lubatud arv krundil- kuni neli hoonet krundil;

 hoonete kasutamise otstarbed – määrata planeeringuga;

 hoonete suurim lubatud ehitisealune pind kuni 60% krundi pindalast;

 hoonete suurim lubatud kõrgus- kuni 12 m, erandid on lubatud tehnoloogilistest vajadustest

tulenevalt;

 hoonete suurim lubatud sügavus;

 märkida planeeringu lahenduses, et ehitusõiguse mahtu kuuluvad ka ehitusloakohustuslikud

PVC hallid ning vajadusel käsitleda sellega seonduvaid asjaolusid;

5.6. Ehituslikud, arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused

 lubatud korruselisus- põhihoonetel kuni 2 maapealset korrust;

 katusekalded- 0-20 kraadi;

 katuseharja kulgemise suund- määrata planeeringuga;

 katuse tüüp- määrata planeeringuga

 katusekatte materjal- määrata planeeringuga;

 katusekatte värvid- määrata planeeringuga;

 välisviimistluse materjalid- metall, puit, kivi, krohv, klaas, betoon (soovitavalt kombineeritult)

ja muu nõuetele vastav välisviimistluse materjal.

 kohustuslik ehitusjoon- määrata vajaduse korral planeeringuga;

 +/- 0.00 sidumine- lahendada planeeringuga.

Planeeringus toodud arhitektuursed tingimused peavad tagama kaasaegse arhitektuuriga

tootmispiirkonna kujunemise. Suuremahuliste äri- ja tootmishoonete visuaalsete häiringute ning

tehnogeensete maastike mõju vähendamiseks on soovitav rajada liigendatud fassaadiga ning

mitmekesisema välisilmega hooneid.

5

5.7. Kruntide hoonestusala määramine Hoonestatud kruntidel määrata detailplaneeringuga ära krundi hoonestusala so ala, mille piires võib

rajada krundi ehitusõigusega määratud hooneid. Hoonestusalad siduda krundi piiridega. Sätestada

tingimus, et väljapoole hoonestusala on ehitusloakohustuslike hoonete püstitamine keelatud. Määrata

ära mitteehitusloa kohustuslike hoonete rajamise tingimused. Samuti käsitleda võimalikke erisusi

seoses erinevate rajatisega, mis võivad olla väljapool hoonestusala ning kõrgemad kui hooned.

5.8. Liikluskorralduse põhimõtted

 kruntidele tee maa-alalt juurdepääsude asukohad, lubatavad pöörded teealalt või krundipiiride

osad, kust väljasõitude rajamine on keelatud;

 juurdepääsuna planeeringualale kasutada Kuusisoo tee L2 maaüksust (kü tunnus:

79601:001:1785)  liikluskorralduse põhimõtted;

 parkimine lahendada krundisiseselt vastavalt Eesti Standard EVS 843:2016 normatiividele.

Kui planeeritava liikluslahendusega seoses on vajadus muuta planeeringuala piiri, siis seda on

võimalik korrigeerida ilma lähteülesannet muutmata.

Kirjeldada planeeringulahendusega kaasnevaid liiklusvoogusid ning selle mõju piirkonna

teedevõrgule.

5.9. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted

Detailplaneeringuga tuleb määrata nõuded haljastuse ja heakorrastuse edasiseks projekteerimiseks

arvestades järgmist:

 määrata planeeritav kõrg- ja madalhaljastus;

 planeeritavatel äri- ja tootmismaa kruntidel peab vähemalt 10% krundi pindalast olema

haljastatud (puud-põõsad);

 haljastuses kasutada eelistatult kodumaiseid liike ja looduspõhiseid lahendusi, lisaks puudele

ja murule ka põõsaid-puhmaid. Liigivaene „betoonmuru-elupuu tüüpi“ üheülbaline haljastus ei

ole lubatud;

 soovitav on kasutada haljasaladel võimalusel maastikukujunduses veelelemente (tiigid, avatud

kraavid), mis võimaldavad vähendada nii temperatuuritõusu kui ka puhverdada sagenevate

tormidega kaasnevate valingvihmade veekoguseid;

 määrata vajadusel haljastuse rajamise keelualad;

 parkimine liigendada madal- või kõrghaljastusega;

 Planeeringuliselt tuleb püüda soojussaarte teket vähendada nähes ka äri- ja tootmishoonete

kruntidele ette kõrghaljastuse rajamist, mis aitab soojussaarte efekti vähendada.

 kruntide piirete materjal, kõrgus, tüüp;

Maksimaalne lubatud kõrgus 1,5 m. Piirded peavad olema avaustega, sobima hoonestuse

arhitektuuriga.

 määrata vertikaalplaneerimise lahendus (maapinna kõrguse muutmine, vajadusel uute

absoluutkõrguste määramine, sademete vee ärajuhtimine).

Kaubandus-, teenindus- ja büroohoone ning tootmis- ja logistikakeskuse maa-alast min 10% tuleb

kavandada/säilitada looduslikuna. Looduslike alade olemasolu on oluline kliimamuutustega

kaasnevate mõjude leevendamiseks

5.10. Kliimamuutustega arvestamine

Planeeringulahenduses kirjeldada võimalikke meetmeid, mis aitaksid paremini hakkama saada

kliimamuutuse poolt põhjustatud (ekstreemsete) ilmastikuolude – kuumalainete ja valingvihmade –

negatiivsete mõjudega.

5.11. Ehitistevahelised kujad

6

Hoonestusalade ja muude objektide asukoha määramisel tuleb arvestada kehtivaid kujasid.

5.12. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad

 olemasoleva olukorra kirjeldus;

 planeeritavate hoonete ja rajatiste tehnovarustuse arvestuslikud põhinäitajad ja põhimõtteline

lahendus (veevarustus, heitvee ärajuhtimine, soojavarustus, elektrivarustus, välisvalgustus,

sidevarustus, gaasivarustus);

 lubatud või keelatud lahendused hoonete ja rajatiste tehnovarustuse tagamisel;

 lokaalsed veevarustuse- ja kanalisatsioonilahendused on ajutiselt lubatud. Taotleda piirkonna

vee-ettevõtjalt AS Tartu Veevärk tehnilised tingimused ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga

liitumiseks.

Planeeringuala veevarustus ja kanalisatsioon on perspektiivis ette nähtud liita ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooniga. Kuna võimalikud liitumispunktid asuvad praegu liiga kaugel, siis ajutiselt on

lubatud planeeringuala veevarustus ja kanalisatsioon kavandada lokaalselt. Reovesi tuleb koguda

lekkekindlasse kogumismahutisse. Veevarustus lahendada võimaluse korral olemasoleva puurkaevu,

baasil mis asub Kuusiku tn 7 maaüksusel (kü tunnus: 79403:002:0702). Vältida uue puurkaevu

rajamist.

Tulevikus, kui ehitatakse välja ühisveevärk ja -kanalisatsioon on planeeringualale jääva kinnistu

omanikul kohustus liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga.

 keelatud on keskkonda kahjustavad küttesüsteemide lahendused;

 tehnovõrkudele ja –rajatistele reserveeritud maa-alad;

 tuletõrje veevõtukohtade paiknemine.

 Kirjeldada päikeselektrijaamade rajamise soovi korral võimalikud lahendused

Planeeringu koostaja peab taotlema tehnilised tingimused tehnovõrkude valdajatelt. Igale

kavandatavale kinnistule kavandada üks liitumispunkt tehnovõrkudega (sh sademeveele).

5.12.1. Sademevesi

Planeeringuala sademeveelahenduse kavandamisel tuleb arvestada prognoositavate sademete hulga

suurenemise ja tormide sagenemisega. Eelistada tuleb looduslähedasi sademeevee lahendusi,

Planeerida sademevee ärajuhtimiseks vajalikud sademeveesüsteemid:

 kasutada võimaluse korral looduspõhiseid lahendusi sh avatud kraave ja tiike, mille

sademevee koguste puhverdamise võime on suurem kui torustikel. Looduspõhiste lahenduste

kavandamisel tuua välja ka põhjendused lahenduste sobivuste kohta antud asukohta;

 määrata võimalused ärajuhitava sademevee suunamiseks valgala põhiveejuhtmesse või

suublasse;

 vett halvasti läbilaskvate katendite, eelkõige parklate ja platside kavandamisel tuleb hinnata

saastunud sademevee puhastamise võimalusi ja vajadust ning sellest tulenevalt planeerida

vastavad tegevused sademevee käitlemiseks (nt: juhtimine haljasalale ja sealt

sademeveesüsteemi, sademevee eelpuhastamine kohapeal koos juhtimisega

sademeveesüsteemi jmt). Planeeringus tuleb ette näha vajaduse korral kõvakattega alade

sademevee puhastamine õlipüüduriga;

 sademeveesüsteemi hoolduseks planeerida juurdepääsuteed või juurdepääs maastikul,

vajadusel näha ette servituudid.

Kanaliseeritava sademevee viibeaja pikendamiseks kinnistutel ning valingvihma aegse äravooluvee

reguleerimiseks näha ette tingimused planeeritavatele kruntidele puhvermahu loomiseks (torud,

mahuti, vmt), kasutada väikese äravooluteguriga pinnakatteid ning kokkuvooluaega pikendav

vertikaali. Sademevee ühendamine sademeveekanalisatsiooni torustikku kavandada maksimaalselt 110

mm läbimõõduga toruga.

7

5.13. Keskkonnatingimuste seadmine

 Määrata jäätmekäitluse korraldamine;

 Käsitleda radooni leviku teemat. Vajadusel anda leevendusmeetmed projekteerimiseks –

ehitamiseks;

 Kirjeldada võimalikke keskkonnamõjusid ning planeeritud leevendusmeetmeid;

 Planeeringus tuleb ette näha kõvakattega alade sademevee puhastamine õlipüüduriga;

 Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 58 järgi tuleb tagada, et planeeringu elluviimisel ei ületataks

piirkonna jaoks kehtestatud müra normtaset.

 Tuua välja kõik keskkonnaalased piirangud ja kitsendused ning vajaduse korral leevendavad

meetmed keskkonnamõjude vähendamiseks.

5.14. Servituutide vajaduse määramine

Detailplaneeringu koostamise käigus määrata vajadusel servituutide seadmise vajadus. Üldprintsiibis

vältida servituutide määramise vajadust.

5.15. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine

Detailplaneeringu koostamise käigus arvestada kuritegevuse riske vähendavate nõuetega (Eesti

standard EVS 809- 1:2002). Anda põhimõtted edasiseks projekteerimiseks.

5.16. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning

nende ulatus

Täpsustada planeeringuga.

5.17. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja

Planeeringusse sätestada tingimus, et planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada

kahjusid.

5.18. Majanduslikud võimalused planeeringu elluviimiseks Planeeringu rakendamiseks sõlmib planeeringu korraldaja planeeringu koostamisest huvitatud

isikutega realiseerimise lepingu. Planeeringu elluviimine toimub vastavalt lepingule. Tartu

Vallavalitsus ei võta kohustusi seoses planeeringu realiseerimisega.

5.19. Lähteseisukohtade muutmine

Kui planeeringu koostamise käigus muutuvad lähteseisukohad ulatuses, mis ei muuda planeeringu

põhilahendust ning Tartu Vallavalitsus on muudatustega nõustunud, ei kuulu lähteülesanne

muutmisele.

6. Detailplaneeringu koosseisus esitatavad kaardid

1. Situatsiooniskeem, M 1: 10000;

2. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed M 1: 5000;

3. Olemasolev olukord M 1: 500;

4. Planeeringu põhijoonis M 1:500;

5. Planeeritud tehnovõrgud M 1:500;

5. Detailplaneeringu lahendust illustreeriv joonis.

Vajadusel võib esitada täiendavaid jooniseid, kõik detailplaneeringu joonised peavad olema selged ja

arusaadavad. Planeeringu põhijoonise ning tehnovõrkude joonise võib soovi korral esitada ühise

joonisena, kui joonis on vormistatud selgelt ja arusaadavalt.

8

7. Koostöö detailplaneeringu koostamisel

Planeeringu koostaja kaasab planeeringu koostamisse planeeritava maa-ala kinnisasjade omaniku ning

olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude omanikud või valdajad. Koostöö toimumine tuleb

planeeringus fikseerida.

8. Nõuded detailplaneeringu kooskõlastamiseks ja läbivaatamiseks

Detailplaneering esitada enne kooskõlastamist põhilahenduse ja tehnovõrkude läbivaatamiseks ning

lähteülesandele vastavuse kontrollimiseks Tartu Vallavalitsusele.

Detailplaneering kooskõlastada vastavalt Vabariigi Valitsuse 17.12.2015. a määrusele nr 133

„Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“:

 Päästeametiga, kuna planeering käsitleb tuleohutusnõudeid;

Teha koostööd tehnovõrkude valdajatega. Planeeringu tekstilises osas esitada kooskõlastuste

kokkuvõte.

9. Detailplaneeringu vormistamine ja avalikustamine

Detailplaneering peab vastama Rahandusministeeriumi 17.10.2019 määrusele nr 50 „Planeeringu

vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. Detailplaneeringu avalikustamine toimub

vastavalt Planeerimisseaduses sätestatud korrale.

Planeering esitada Tartu Vallavalitsusele vastuvõtmiseks ja avaliku väljapaneku korraldamiseks kogu

mahus koos lisadega digitaalsel kujul .asice (joonised pdf, dgn/dwg failina, tekstiline materjal doc ja

pdf failina) ja paberkandjal.

Planeeringualal kehtib Tartu Vallavalitsuse 26.02.20216. a otsusega nr 79 kehtestatud „Tila külas

asuva Metsaääre maaüksuse (kü tunnus: 79403:002:0638) detailplaneering“, mis muutub peale

käesoleva detailplaneeringu kehtestamist planeeringuala kogu ulatuses kehtetuks.

10. Detailplaneeringu kehtestamine

Detailplaneering esitada Tartu Vallavalitsusele kehtestamise korraldamiseks kogu mahus koos

lisadega digitaalsel kujul (joonised pdf, dgn/dwg failina, tekstiline materjal doc ja pdf failina) vastavalt

Rahandusministeeriumi 17.10.2019 määrusele nr 50 ning üks eksemplar paberkandjal.

Planeeringuandmed tuleb planeeringu koostaja poolt enne kehtestamist esitada planeeringute

andmekogusse (PLANK) kontrolli, kasutades planeeringu kontrollimise rakendust

(https://planeeringud.ee/plank-web/#/control). See võimaldab veenduda, et koostatav planeering on

nõuetekohaselt vormistatud ning vastavuses planeeringute andmekokku esitamise nõuetega.

Lisa 3. Kuusisoo tee 28 DP KSH eelhinnang.pdf

1

Tartu vallas Tila külas asuva Kuusisoo tee 28 maaüksuse ja lähiala

keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Planeeringu eesmärgiks on Tila külas asuva Kuusisoo tee 28 maaüksusele (katastritunnus:

79401:001:0502) määrata täiendav ehitusõigus uue puidutööstuse hoone rajamiseks, lisaks

antakse planeeringuga lahendus liikluskorraldusele, haljastusele, heakorrale ja

tehnovõrkudega varustamisele.

Eelhinnang on koostatud Tartu vallas Tila külas asuva Kuusisoo tee 28 maaüksusele

(katastritunnus: 79401:001:0502) detailplaneeringuga kavandatud tegevustele. Eelhinnangu

koostamise aluseks on detailplaneeringu koostamise ettepanek ning planeeringu koostamise

lähteülesanne.

Õiguslikud alused

Lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõige 1

punktist 3 ei kuulu kavandatav tegevus sama seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud olulise

keskkonnamõjuga tegevuste nimistusse, mille korral keskkonnamõju strateegilise hindamise

(edaspidi KSH) läbiviimine on kohustuslik. Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punktile 4 tuleb keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse

detailplaneering, millega kavandatakse keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 4 alusel

kehtestatud määruses nimetatud tegevust.

Antud juhul kuulub kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõige 2 punktis 22 nimetatud tegevuse

alla, s.o tegemist on muu tegevusega, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju. Vabariigi

Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 16 lõike 1 kohaselt

tuleb keskkonnamõju hindamise eelhinnang anda muu käesolevas määruses nimetata tegevuse

korral, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse asjaolude hindamisel lähtutakse

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 4 ja 5 nimetatud

kriteeriumitest.

1. Strateegilise planeerimisdokumendi ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus

Planeeringu eesmärgiks on Tila külas asuva Kuusisoo tee 28 maaüksusele (katastritunnus:

79401:001:0502, maakasutuse sihtotstarve: 100% tootmismaa, pindala: 13 572,0 m 2 ) määrata

täiendav ehitusõigus uue puidutööstuse hoone rajamiseks. Lisaks antakse planeeringuga

lahendus liikluskorraldusele, haljastusele, heakorrale ja tehnovõrkudega varustamisele.

Planeeringuala pindala on ca 1 ,6 ha. Planeeringualal asub üks ligikaudu 480 m 2 suurune

tootmishoone. Planeeringualale on juurdepääs tagatud Kuusisoo tee L2 maaüksuselt

(79601:001:1785). Planeeringualale jääb elektrimaakaabelliin koos kaitsevööndiga.

2

Planeeringu koostamise eesmärgid on kooskõlas kehtiva Tartu valla üldplaneeringuga.

Planeeringuala jääb Tartu valla üldplaneeringu kohaselt tiheasustusega alale. Tartu valla

üldplaneeringu alusel jääb planeeringuala kaubandus-, teenindus- ja büroohoone ning

tootmise- ja logistikakeskuse juhtotstarbega maa-alale.

Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega

Tartu Maakonnaplaneering 2030+

Tartu maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga

nr 1.1-4/29 Tartu maakonnas Nõo, Kambja, Kastre, Luunja valdades, Tartu linnas, Tartu valla

ja Peipsiääre valla osadel ning Põlva maakonnas Räpina valla osal. Planeeringul on kaks suurt

eesmärki: maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine ning riiklike

ja kohalike ruumilise arengu vajaduste ja huvide tasakaalustamine.

Tartu valla üldplaneering on kehtestatud Tartu Vallavolikogu 15.06.2022 otsusega nr 43.

Tartu valla üldplaneering täpsustab Tartu Maakonnaplaneering 2023+ arengusuundumusi ja

põhimõtteid. Tartu valla üldplaneering on koostatud kogu valla territooriumile kuni 20 aasta

perspektiivis. Üldplaneeringus on määratud valla ruumilise arengu üldised suundumused,

maa-alade ja veekogude üldised kasutustingimused, piirkondade üldised ehitus- ja

haljastustingimused, transpordivõrgustik, miljööväärtuslike alade, rohevõrgustiku, väärtusliku

põllumajandusmaa ja maastike kaitse- ja kasutustingimused, kõrgveepiirist tulenevad

kitsendused, asustuse arengualad. Üldplaneeringu kohaselt asub planeeringualasse hõlmatud

maaüksus kaubandus-, teenindus-, toitlustus-, majutus-, büroohoone, tootmis- ja tööstushoone

ning laohoone, sh hulgikaubandushoone ja neid teenindavate rajatiste juhtotstarbega maa-alal.

Suunaks on keskkonda sobiva ja olulist keskkonnamõju mitteomava äri- ja tootmistegevuse

arendamine, st kergetööstus- ja keskkonnasõbralike ettevõtete rajamine.

Kavandatav tegevus on kooskõlas Tartu valla üldplaneeringus sätestatud eesmärkidega.

Tartu valla arengukava 2022-2030 on vastu võetud Tartu Vallavolikogu 18.09.2024

määrusega nr 10.

Tartu vallast on kujunenud mõnusalt arendava elu- ja ettevõtluskeskkonnaga Tartumaa ja

kogu Lõuna-Eesti nutika ja rohelise elu kasvukeskus, millel on kiired ühendused nii

ülikoolilinna Tartuga kui maailmalinn Tallinnaga.

Tartu valla kompaktsetel ettevõtlusaladel – Vahi tööstuspark, Kuusisoo tööstuspark, Tabivere

tööstusala, Äksi tööstusala (Karjamõisa tee ääres), on välja arendatud head ühendused,

kvaliteetne taristu ning inimsõbralik keskkond, mis sulatab tööstusala maastikku ilma

funktsionaalsust kahjustamata.

Tartu valla ruumiplaneering on sõbralik ja funktsionaalne. Tartu vallast pääseb kiiresti ja

mugavalt igale poole maailmas. Vallas on kiired transpordiühendused regioonikeskuse Tartu

suunal ning pealinna Tallinna suunal. Teedevõrgustik vallas võimaldab kiiret ja mugavat

liikumist kodude, töökohtade, teenuste ja avaliku ruumi objektide vahel. Inimesed

väärtustavad liikumist rohelises, hästi disainitud tänavaruumis või külakeskkonnas.

3

Sadevesi hajutatakse või immutatakse eelistatavalt krundil või juhitakse väljaehitatud

lahkvoolsesse kanalisatsioonisüsteemi. Suurte veetihedate asfaltplatside asemel eelistatakse

vett läbilaskvaid lahendusi näiteks murukividega kaetud parklad jms. Sadevete ajutise

kogumise reservuaaride ja liigvee ärajuhtimise süsteemi haaratakse võimalusel

maaparandussüsteemi osasid ja veekogusid. Liigse sadevee ajutiseks kogumiseks ja

immutamiseks rajatakse avalikku ruumi tiike, kahlamislompe ja muid ruumi sobivaid ja

innovaatilisi lahendusi. Majapidamistes kogutakse ja kasutatakse sadevett tarbeveena näiteks

vesiklosettides ja kastmiseks.

Kavandatav tegevus on kooskõlas Tartu valla arengukava eesmärkidega.

Tartu valla energia- ja kliimakava on vastu võetud Tartu Vallavolikogu 21.12.2022

määrusega nr 20.

Tartu vald järgib Tartu maakonna energia- ja kliimakavas 2022-2035 ning Tartu valla energia-

ja kliimakavas 2022-2035 sätestatud eesmärke, et saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus.

Kliima- ja energiakava panustab valla visiooni saavutamisse energia- ja kliimavaldkonna

meetmetega, olles üheks alusdokumendiks rohepöörde valdkonna investeeringute ja eelarvete

kavandamisel ning finantseeringute taotlemisel.

Valdava osa Tartu valla territooriumist moodustavad põllu- ja metsamassiivid, millest

ligikaudu 40-50% on kaetud maaparandussüsteemidega. Maaparanduse puhul on olulised

kliimariskid ekstreemsed sademed, sademete hulga suurenemine, talvise temperatuuri tõus,

temperatuuri üldine tõus ja põud (veevaene + kõrge temperatuuriga periood). Kliimariskide

realiseerumine sõltub kuivendussüsteemide hooldamisest/hooldamata jätmisest, samuti nende

loomulikust amortiseerumisest, kuna suur osa maaparandussüsteeme on rajatud aastatel 1960-

90.

Lisaks on maaparandussüsteemid sageli ka linnalises keskkonnas sademevee ärajuhtimise

süsteemi osad. Riigi poolt on koostatud Ida-Eesti vesikonna maaparandushoiukava, mis

hõlmab Tartu valda osana Emajõe vasakkalda, Pedja ja Kullavere piirkondadest.

Kliimaaspekte kehtivas maaparandushoiukavas ei ole käsitletud, vaid on lähtutud eeldusest, et

olemasolevaid maaparandussüsteeme peaks hooldama ja vajadusel rekonstrueerima.

Kõige rohkem kokkupuudet kliimateguritega on kanalisatsioonisüsteemil seoses sademevee

kogumise, läbijuhtimisega ja puhastamisega. Sademevee käitluseks ja ärajuhtimiseks on

määratud samuti tingimused eelistades selle immutamist rohealadel. Tila sademevee

eesvooluks on osaliselt Tartu linna kanalisatsioon.

Kavandatav tegevus on kooskõlas Tartu valla energia- ja kliimakava eesmärkidega.

2. Mõjutatava keskkonna kirjeldus

Planeeringu eesmärgiks on Tila külas asuva Kuusisoo tee 28 maaüksusele (katastritunnus:

79401:001:0502, maakasutuse sihtotstarve: 100% tootmismaa, pindala: 13 572 m 2 ) määrata

täiendav ehitusõigus uue puidutööstuse hoone rajamiseks. Planeeringuala pindala on ca 1,6

ha.

4

Joonis 1. Planeeritava ala skeem (alusjoonis: Maa-ameti geoportaal, 16.05.2025)

Planeeringuala paikneb tiheasustusalal Tila külas ja seal asub üks ligikaudu 480 m 2 suurune

tootmishoone. Planeeringualale on juurdepääs tagatud Kuusisoo tee L2 maaüksuselt.

Planeeringuala ümbritsevad idast, lõunast ja läänest maatulundusmaa sihtotstarbega krundid

ning põhjast tootmismaa sihtotstarbega krundid.

Planeeringualal levivad suures osas kahkjas leetunud muld (LP) ja vähesel määral gleistunud

kahkjas leetunud muld (LPg). Planeeringuala ei asu Maa-ameti kaitsealade kaardi kohaselt

ühelgi looduskaitsealal ega vööndis. Maa-ameti maardlate kaardirakenduse andmete kohaselt

maardlaid planeeringualale ega lähipiirkonda ei jää. Kultuurimälestiste kaardirakenduse

andmetel ei ole alal ühtegi muinsuskaitsega seotud objekti ega ei jää ühtegi ka lähipiirkonda.

Põhjavee kaitstuse kaardi kohaselt on planeeringualal põhjavesi keskmiselt kaitstud.

4. Tegevuse eeldatavalt kaasnev mõju

4.1 Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud

keskkonnaprobleemid

Hoonete ja rajatiste ehitamisel ja kasutamisel tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt

veeressurss, energia, maa, ehitusmaterjalid jne), kuid arvestades käesolevaid ehitusmahte, ei

põhjusta see nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal piirkondades. Seega võib

detailplaneeringuga kavandatavat tegevust pidada antud asukohas sobivaks.

Planeeringualale ega lähipiirkonda ei jää maardlaid, seega ei oma kavandatav tegevus mõju

registrisse võetud loodusvaradele. Hoonete või rajatise ehitamisel tarbitakse loodusvarasid (nt

5

maa, vesi, energia, ehitusmaterjalid), kuid tegevus ei põhjusta ressursside kättesaadavuse

vähenemist mujal.

Piirkond on keskmiselt kaitstud põhjaveega ala, veevarustus ja kanalisatsioon lahendatakse

alal ajutiselt lokaalselt (planeeringuala veevarustus ja kanalisatsioon on perspektiivis ette

nähtud liita ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga). Reovesi kogutakse lekkekindlasse

kogumismahutisse. Veevarustuseks kasutatakse olemasolevat puurkaevu, mis asub Kuusiku 7

maaüksusel (katastritunnus: 79403:002:0702). Puurkaev nr PRK0063796 on puurkaev

olmevee saamiseks põhjaveekihist ja põhjaveekogumiks (põhiline) on Kesk-Devoni

põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas, puurkaevu sanitaarkaitseala on 50 m. Ehitustegevuse

käigus kasutatavate materjalide, vee ja tekkiva reovee kogused ei ole täpselt teada. Vee- ja

kanalisatsioonisüsteemide nõuetekohasel rajamisel ja kasutamisel ei kaasne eeldatavalt olulist

mõju pinna- ja põhjaveele. Detailplaneeringuga kavandatud mahus hoonestuse rajamine ei too

kaasa veetarbimist sellises mahus, mis võiks mõjutada põhjaveevaru suurust ja seeläbi

põhjustada olulist keskkonnamõju.

Sademevee käitlemisel tuleb võimaluse korral kasutada looduspõhiseid lahendusi sh avatud

kraave ja tiike, mille sademevee koguste puhverdamise võime on suurem kui torustikel.

Looduspõhiste lahenduste kavandamisel tuua välja ka põhjendused lahenduste sobivuste

kohta antud asukohta. Tuleb määrata võimalused ärajuhitava sademevee suunamiseks valgala

põhiveejuhtmesse või suublasse. Vett halvasti läbilaskvate katendite, eelkõige parklate ja

platside kavandamisel tuleb hinnata saastunud sademevee puhastamise võimalusi ja vajadust

ning sellest tulenevalt planeerida vastavad tegevused sademevee käitlemiseks (nt: juhtimine

haljasalale ja sealt sademeveesüsteemi, sademevee eelpuhastamine kohapeal koos juhtimisega

sademeveesüsteemi jmt). Planeeringus tuleb ette näha vajaduse korral kõvakattega alade

sademevee puhastamine õlipüüduriga.

Energiakasutus on seotud masinate ja seadmete kütusekasutusega, osaliselt kasutatakse

ehitusprotsessis elektrienergiat.

Ehitustegevusega kaasneb jäätmeteke. Jäätmekäitlus tuleb korraldada vastavalt

jäätmeseadusele ning Tartu valla jäätmehoolduseeskirjale, sellisel juhul ei teki olulist

keskkonnamõju. Ehitusjäätmeid tuleb tekkekohas liigiti koguda, anda taaskasutusse või anda

üle vastavat keskkonnaluba omavale isikule. Igal võimalusel tuleb rakendada kõikvõimalikke

võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Käesoleva planeeringu puhul ei ole oodata

jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust.

Planeeringualal ei asu ohtlike ainete ladestuskohti ega jääkreostusobjekte. Planeeringuga ei

kavandata ohtlikke objekte ega tegevusi. Võimalikult suures ulatuses on plaanis kasutada

looduspõhiseid sademevee lahendusi. Arvestades eeltoodut ei ole oodata kavandatava

tegevusega kaasneva vee või pinnase reostuse teket.

Ehitustegevuse ajal võib masinate tehnilise rikke korral sattuda õli või kütus pinnasesse.

Rikete vältimiseks tuleb kasutada kaasaegseid ja tehniliselt korras masinaid. Rikete korral

tuleb koheselt kasutusele võtta vastavad meetmed reostuse likvideerimiseks. Arvestades

tegevuse iseloomu ja mahtu on olulise mõjuga avariiolukordade tekkimine vähetõenäoline.

Kavandatava tegevusega kaasnev tõenäosus õnnetuste esinemiseks ei erine tavapärasest.

Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud on seotud uute hoonete ehitamisega,

võimalikud mõjud on eelkõige ehitusaegsed ajutised häiringud (nt ehitusaegne müra,

6

vibratsioon). Eelhinnangu koostamise faasis valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust ette

näha ei ole.

Detailplaneeringu alale ega selle vahetusse lähedusse ei jää Natura 2000 võrgustikku

kuuluvaid alasid ja kavandatava tegevuse iseloomust ja paiknemisest tulenevalt puudub

ebasoodne mõju Natura aladele. Planeeringuala puhul on tegemist Tila küla tiheasustusalaga

ja sellest lähtuvalt ei ole kavandatava tegevusega kaasnevana oodata ka mõju avaldamist

taime- ning loomaliikide populatsioonide arvukusele. Planeeringu elluviimisega ei kaasne

olulist negatiivset mõju looduskeskkonnale.

4.2 Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus

Mõju on kõige suurem ehitamise ajal, hoonete valmimisel täiendavat negatiivset mõju

keskkonnale ette näha ei ole. Õnnetuste vältimiseks tuleb järgida ehitusprojektis esitatud

nõudeid. Kavandatava tegevuse käigus ei ilmne ohtu inimeste tervisele või keskkonnale, kui

jälgitakse ohutusnõudeid ja kasutatakse vastavaid isikukaitsevahendeid. Tegevusega ei kaasne

negatiivseid sotsiaalseid muutusi, vaid planeeringuga kavandatavad tegevused mõjutavad

positiivselt piirkonna sotsiaalset keskkonda.

Planeeringualal ei asu ega ka kavandata olulise keskkonnaohuga rajatisi, projekteerimisel ja

käitamisel tuleb arvestada kehtivate tuleohutuse ja hädaolukorra lahendamise nõuetega.

Vastavalt Eesti radooniriski levilate kaardile asub planeeringuala piirkonnas, kus

interpoleeritud radoonirisk on 150-250 kBq/m 3 (kõrge või väga kõrge risk). Kõrge Rn-

sisaldus pinnaseõhus on riskiteguriks kõrge radoonisisalduse tekkele hoonete siseõhus

(Petersell jt., 2017). Kuna tegemist on kõrge riskiga, siis tuleb projekteerijal kas teostada

pinnase radoonitaseme mõõtmised ning lähtuvalt saadud tulemustest vajadusel kavandada

radoonikaitse meetmed või arvestada hoone projekteerimisel koheselt kõrgendatud

radooniriskiga.

Arvestades tegevuse iseloomu ja mahtu on olulise mõjuga avariiolukordade tekkimine

vähetõenäoline. Kavandatava tegevusega kaasnev tõenäosus õnnetuste esinemiseks ei erine

tavapärasest.

4.3 Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond

Välisõhus leviva müra normtasemed on kehtestatud keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a

määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise

ja hindamise meetodid“. Antud määruse nõudeid tuleb täita nii ehitusprojektide koostamisel,

planeerimisel kui ka müratundlikel aladel olemasoleva müraolukorra hindamisel.

Liiklus- ja tööstusmürale on kehtestatud eraldi müraalased normatiivid. Tööstusmüra ülalpool

nimetatud määruse tähenduses on müra, mida põhjustavad paiksed müraallikad (nt erinevad

tööstuslikud seadmed). Liiklusmüra on müra, mida põhjustavad regulaarne auto-, raudtee- ja

lennuliiklus ning veesõidukite liiklus. Erinevat liiki mürale (tööstusmüra ja liiklusmüra) ei ole

7

summaarset müra normtaset kehtestatud. Normväärtused on kehtestatud päeva (7-23) ja öö

(23-7) keskmistatud väärtustena (müra hinnatud tase kogu päeva ulatuses, mis kujuneb

mürarikaste ja vaiksemate hetkede summast). Eestis kasutatakse müraolukorra normidele

vastavuse kriteeriumitena peamiselt kahte näitajat: päevane (7.00–23.00) ja öine (23.00–7.00)

müra hinnatud tase:

 müra hinnatud tase päeval – Ld (7.00-23.00), sh lisatakse õhtusel ajavahemikul (19.00-

23.00) tekitatud mürale parandus +5 dB (eeldatakse, et õhtusel ajal esinev müra on

häirivam);

 müra hinnatud tase öösel – Ln (23.00-7.00).

Tartu valla üldplaneeringu kohaselt jääb kavandatava detailplaneeringu ala linnalisse

keskkonda (tiheasustusalale) detailplaneeringu kohustusega alale. Tiheasustusalal uute

hoonete kavandamisel tuleb keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 kohaselt välisõhu

müraolukorra normidele vastavuse hindamisel lähtuda müra piirväärtuse nõuetest.

Planeerimisprotsessis tuleb tellida müra modelleerimise uuring ja lähtuvalt selle tulemustest

planeerida hoonestus. Vajadusel tuleb kaaluda ka müra vähendavaid meetmeid.

Ka planeeringu realiseerimisega kaasnev ehitusaegne transpordikoormus võib olla

märkimisväärne, kuid tegemist on ajutise ja suhteliselt lühikese perioodiga. Vajadusel tuleb ka

ehitusperioodil kasutusele võtta leevendavad meetmed. Käitamiseaegsed territooriumilt

lähtuvad müratasemed peavad vastama keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“ lisas 1 (edaspidi KeM määrus nr 71) kehtestatud müra normtasemetele.

Ehitustegevusega kaasnevad müratasemed ei tohi planeeritava ala lähedusse jäävatel

elamualadel ületada kella 21.00-07.00 vahel KeM määrus nr 71 lisas 1 kehtestatud asjakohase

mürakategooria tööstusmüra normtaset (eriti tähelepanelik tuleb olla öiste ehitustööde

teostamisel). Kuigi päevaseks ajaks ei ole ehitustöödele müra piirväärtust kehtestatud, tuleb

tekitatavat müra minimeerida ka päevasel ajal, kasutades tehniliselt korras masinaid ja

vältides asjatut müra ja suuremat õhusaaste teket.

Ehituse ajal toimub ka mõningane vibratsiooni suurenemine näiteks materjalide transpordil,

erinevate masinate kasutamisel vms. Nii ehitus kui ka kasutusaegsed vibratsiooni tasemed

peavad vastama sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused

elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 kehtestatud

piirväärtustele.

4.4 Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud

iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus

Planeeringuala ei piirne ühegi kultuurimälestisega.

4.5 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele

Planeeringuala ei asu loodusobjektil ega piirne ühegi loodusobjektiga.

5. Asjaomaste asutuste seisukohad

Lähtuvalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 6 tuleb

keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist

8

küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks otsuse

eelnõu. Käesoleva eelhinnangu käigus on asjaomaste asutustena kaasatud Keskkonnaamet ja

Terviseamet.

6. Kokkuvõte

Arvestades kavandatava tegevuse mahtu, iseloomu ja asukohta, ei ole oodata

detailplaneeringu elluviimisel ja hoone sihipärasel kasutamisel olulist keskkonnamõju ning

detailplaneeringu läbiviimiseks keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ei ole

vajalik. Tuleb jälgida, et ehitustegevusega kaasnevad müratasemed ei ületaks

keskkonnaministri määruse nr 71 lisas 1 kehtestatud normtasemeid, sh tuleb eriti

tähelepanelik olla öiste ehitustööde läbi viimisel. Lisaks on soovitatav detailplaneeringu ala ja

selle ümbrus (sh kinnistule viiva tee teekate) hoida regulaarselt võimalikult puhtana

(tolmuvabana) vähendamaks võimalikku teetolmu lendumist ja keskmisest kõrgemate

saasteainete kontsentratsioonide teket.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine pole vajalik, kuna:

1. Detailplaneeringuga kavandatud tegevused ei ole vastuolus Tartu valla üldplaneeringuga,

Tartu valla energia- ja kliimakavaga ega Tartu valla arengukavaga 2022-2030;

2. Detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega

kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastatust või jäätmeteket

olulisel määral.

3. Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei

põhjusta planeeringuga kavandatud tegevused ja sihtotstarbeline kasutamine antud asukohas

olulist keskkonnamõju. Avariiolukordade (nt ehitusaegsed lekked masinatest vms) esinemise

tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu ja

ehitusprojektide tingimusi ning õigusaktide nõudeid;

4. Planeeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta looduskeskkonna vastupanuvõime ega

loodusvarade taastusvõime ületamist, sest planeeringu elluviimisega ei kaasne olulist mõju

looduskeskkonnale;

5. Planeeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega

vara. Planeeritava tegevusega kaasneb liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste

suurenemine vähesel määral ehitustegevuse aja. Planeeringu koostamisel tuleb arvestada

olemasolevate ja perspektiivsete häiringutega (müra, sh lisanduv transport, vibratsioon,

õhusaaste) ja vajadusel käsitleda leevendavaid meetmeid;

6. Detailplaneeringualal ei ole keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mis seaks

piiranguid kavandatavale tegevusele;

7. Piiriülest mõju detailplaneeringuga kavandatud tegevuste elluviimisel ette näha ei ole;

Keskkonnamõju strateegiline hindamine detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik. Kui

detailplaneeringu koostamisel arvestatakse keskkonna- ja teiste õigusaktide nõudeid, ei

kaasne detailplaneeringu ellu rakendamisega olulist negatiivset keskkonnamõju.

9

Koostaja:

Marjaliis Kivisaar

Keskkonnaspetsialist

18.06.2025

Tila külas asuva Kuusisoo tee 28 maaüksuse detailplaneeringu algatamise ja KSH algatamata jätmise kohta seisukoha küsimine.pdf

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Teabevaldaja: Tartu vallavalitsus

Juurdepääsupiirang alates:30.06.2025

Juurdepääsupiirang kuni:30.09.2025

Juurdepääsupiirangu alus:AvTS § 35 lg 2 p 2

TARTU VALLAVALITSUS

Haava tn 6 AS SEB Pank

Kõrveküla alevik Tel 510 6363 EE441010102017096005

60512 TARTU MAAKOND [email protected] Swedbank AS

Registrikood 75006486 www.tartuvald.ee EE232200221031405424

Keskkonnaamet

[email protected]

Terviseamet Meie: 30.06.2025 nr 7-1/125-1

[email protected]

Tila külas asuva Kuusisoo tee 28 maaüksuse detailplaneeringu algatamise ja KSH

algatamata jätmise kohta seisukoha küsimine

Tartu Vallavalitsusele on esitatud Osaühing Selmet Invest (reg. kood 10665189) poolt taotlus

Tila külas asuva Kuusisoo tee 28 maaüksuse detailplaneeringu algatamiseks.

Planeeringu eesmärgiks on Tila külas asuva Kuusisoo tee 28 maaüksusele (kü tunnus:

79401:001:0502) määrata täiendav ehitusõigus uue puidutööstuse hoone rajamiseks. Lisaks

antakse planeeringuga lahendus liikluskorraldusele, haljastusele, heakorrale ja tehnovõrkudega

varustamisele. Planeeringuala pindala on ca 1,6 ha.

Käesolevaga edastame teile KeHJS 1 § 33 lg 6 alusel seisukoha andmiseks Tila külas asuva

Kuusisoo tee 28 maaüksuse detailplaneeringu algatamise ja KSH algatamata jätmise korralduse

eelnõu. Lisaks saadame tutvumiseks koostatud KSH eelhinnangu ja koostatava planeeringu

lähteülesande eelnõu. Palume väljastada oma seisukohad Tartu Vallavalitsuse e-posti aadressile

[email protected] esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 29.07.2025. a.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anni Teetsmann

planeeringute spetsialist

5309 9192

[email protected]

Lisa: 1. Kuusisoo tee 28 DP algatamise korraldus EELNÕU

2. Kuusisoo tee 28 DP lähteülesanne

3. Kuusisoo tee 28 DP KSH eelhinnang

E-kiri.eml

Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.

Tere!

Teile on saadetud Tartu Vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument.

Kontaktinfo
Tartu Vallavalitsus
Haava tn 6, Kõrveküla alevik, Tartu vald, 60512 Tartumaa
Tel 510 6363
e-post: [email protected]