Vastus selgitustaotlusele

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135

Registrikood 70004235 E-post [email protected] www.aki.ee

Lp Janek Soorsk

Perearst Jelena Koval

[email protected]

Teie 28.12.2023 nr Meie 05.01.2024 nr 2.1.-5/24/3359-2

Vastus selgitustaotlusele

Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles kirjutate: Meie poole on pöördunud Tallinna Kesklinnavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonna juhataja sooviga saada meie nimistu patsiendi terviseisu andmeid. Oma pöördumises tuginesid nad HMS §38 lg 1, AvTS §38 lg 3, LasteKS §21 lg 1. Kas ja kui palju on meil õigust sellisele pöördumisele vastata? Kas saate välja tuua ka andmekaitse punktid, millest peame lähtuma?

Selgitame, et terviseandmed on füüsilise isiku füüsilise ja vaimse tervisega seotud isikuandmed,

sealhulgas temale tervishoiuteenuste osutamist käsitlevad andmed, mis annavad teavet tema

tervisliku seisundi kohta (IKÜM1 artikkel 4 p 15). Terviseandmed kuuluvad eriliigiliste

isikuandmete alla, mille töötlemine on keelatud v.a juhul, kui kehtib üks IKÜM artiklis 9 lg 2

asjaoludest. IKÜM artikkel 9 lg 2 p g kohaselt on töötlemine lubatud, kui see on vajalik olulise

avaliku huviga seotud põhjustel liidu või liikmesriigi õiguse alusel.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 768 lõike 1 kohaselt peavad tervishoiuteenuse osutaja ja

tervishoiuteenuse osutamisel osalevad isikud hoidma saladuses neile tervishoiuteenuse

osutamisel või tööülesannete täitmisel teatavaks saanud andmeid patsiendi isiku ja tema tervise

seisundi kohta, samuti hoolitsema selle eest, et tervishoiuteenuse osutamist kajastavates

dokumentides sisalduvad andmed ei saaks teatavaks kõrvalistele isikutele,

kui seaduses või kokkuleppel patsiendiga ei ole ette nähtud teisiti. Seadusest tulenev alus võib

olla kahetine – kas andmete avaldamist lubav või selleks kohustav.1 Kohustus patsiendisaladuse

avaldamiseks võib tuleneda mõnest valdkondlikust õigusaktist. Sellisel juhul on seadusandja

otsustanud, et avalik huvi on olulisem patsiendi huvist hoida tervishoiuteenuse osutamise käigus

avaldatud andmed saladuses.2

Siinkohal tuleb aga erisus lastekaitseseadusest. Lastekaitseseadus (LasteKS) § 26 defineerib

abivajava lapse järgmiselt: Abivajav laps on laps, kelle heaolu on ohustatud või kelle puhul on

tekkinud kahtlus tema väärkohtlemise, hooletusse jätmise või muu lapse õigusi rikkuva olukorra

suhtes, ja laps, kelle käitumine ohustab tema enda või teiste isikute heaolu. LasteKS § 27 lg 1

kohustab igaüht teavitama abivajajast lapsest. Seega on tegu igale isikule kehtiva seadusest

tuleneva kohustusega.

Kokkuvõtvalt saab siiski järeldada, et ükski seadus ei loo iseseisvat õiguslikku alust nõuda

kutsesaladust hoidvalt tervishoiutöötajalt patsiendi andmeid laiemas ulatuses ega anna ka

1 RK lahend 1-20-5071 (1.04.2022), p. 23 2 Samas, p. 25

2 (2)

arstile õigust kutsesaladust laiemalt avaldada, kui seda võimaldavad VÕS § 768 ja seda

täpsustavad sätted (nt LasteKS § 27 lg 1, LasteKS § 31 lg 1)3.

Andmekaitse Inspektsioon on seisukohal, et antud juhul puudub õiguslik alus andmete

väljastamiseks lastekaitsespetsialistidele. Küll aga on meile teadaolevalt Sotsiaalministeerium

lastekaitseseadust uuendamas, et saaks selgemaks, kas ja millisel alusel arstid

lastekaitsespetsialistidele patsientide andmeid peavad andma.

Loodan, et minu selgitustest on abi.

Lugupidamisega

Liina Kroonberg

jurist-konsultant

peadirektori volitusel

3 RK lahend 1-20-5071