„Ida-Virumaal elavate eesti keelest erineva emakeelega naiste tööturule kaasamise

programm“ toetuse andmise tingimuste eelnõu tähelepanekud

eelnõu seletuskirja lisa

KOOSKÕLASTUSTABEL

1

Ettepanek/märkus Majandus- ja

kommunikatsiooniministeeri

umi kommentaar

Kultuuriministeerium kooskõlastas eelnõu.

P 1. lg 3. Kaasamisprogrammi koostamiseks, sihtrühma

tööturutakistuste ja hoiakute mõistmiseks, nendega

kontakti loomiseks on vajalik kohalike olude, sh laiema

ühiskondliku tausta, piirkonna spetsiifiliste lõimumis- ja

tööturuväljakutsete väga hea tundmine.

Kuna INSAl on kompetents lõimumisväljakutsetest Ida-

Virumaal. Võimalusel soovitaks MKM nii

rakendusasutusel kui ka elluviijal teha koostööd INSAga.

Selgitame, et koostööd võib

teha mistahes

organisatsiooniga, see on

lubatud. Ei pea vajalikuks

eraldi asutusi välja tooma,

kellega võib koostööd teha.

Koostöö INSA-ga oleks väga

teretulnud.

P 6 Sihtrühmaga kontakti hoidmiseks ja tugevdamiseks,

motivatsiooni säilimise toetamiseks, usalduse loomiseks

ning sotsiaalse sidususe julgustamiseks võib kogu

programmi kestel pakkuda tegevusi, mis toetavad

aktiivset hoiakut ja eneseteadlikkuse tõusu, nt ühised

arendava sisuga huvitegevused, töötoad, keelekohvikud.

Tegevused peavad olema põimitud tegevustega, mis

valmistavad ette ja toetavad osalejate tööturuteenustele

asumist (nt tööturu valmiduse ja motivatsiooni

tugevdamiseks tööturuteemalised infoseminarid/töötoad,

vabatahtlik/kogukondlik tegevus vms).

INSA pakub toetavate tegevuste seas keelekohvikuid,

mille teemade hulgas on ka tööga seotud kohtumised.

Seega võiks MKMi tegevuste puhul teha keelekohvikute

korraldamisel koostööd INSAga, mitte dubleerida sarnast

tegevust. Võimalusel ’keelekohvikud’ MKM TATi-st

välja jätta, et välistada sarnaste tegevuste dubleerimist.

Arvestatud.

MKMi kaasamisprogramm võiks hõlmata töökohapõhist

keeleõppe mudelit. Selle käivitamiseks tuleb teha

koostööd tööandjate (tööpraktika, juhendajate/

keelementorite koolitus, õppematerjalid jms), Töötukassa

ja kutsekoolidega. Keeleõpe toimub vahetult

töökeskkonnas, võimaldades õppijal arendada

keeleoskust praktiliste tööülesannete täitmise kaudu. See

lähenemine ühendab teoreetilise õppe kutseõppeasutuses

ja praktilise keelekasutuse töökohal, kus õppija saab

juhendaja toel omandada tööks vajaliku keeleoskuse.

Selline õppevorm võimaldab õppida eesti keelt

töökeskkonnas, suurendades seeläbi õppija enesekindlust

ja keelekasutuse oskust. Meil on töökohapõhine õpe

levinud kutsehariduses, kus vähemalt kaks kolmandikku

õppe mahust toimub ettevõttes või asutuses. Õpe toimub

kutseõppeasutuse, õppija ja tööandja koostöös ning

põhineb kutseõppe õppekaval. Õppija täidab töökohas

Mittearvestatud.Käesolev

TAT keskendub sihtrühma

igakülgsele toetamisele

erinevate tegevustega.

Töökohapõhine keeleõpe on

eraldi suur teema, koos

metoodika jms, mis vajaks

eraldi metoodikate ja

materjalide välja töötamist

ning eraldi

piloteerimist.Erinevate

keeleõppe vormide ja toetavate

tegevuste pakkujana oleks

INSA kõige sobivam sellega

tegelema.

2

tööülesandeid, mis aitavad saavutada õppekavas

kirjeldatud õpiväljundeid, ning osaleb teoreetilises õppes

õppeasutuses.

Kliimaministeerium kooskõlastas eelnõu vaikimisi.

Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu.

Eelnõu punktis 5.6.5 on viited 2 ja 3, mida aga

allmärkustena ei ole dokumendis välja toodud.

Arvestatud, allmärkused

lisatud.

Seletuskirja lk 6 pärast lõiku (lauset) „Kuivõrd elluviijaks

ei saa olla mistahes juriidiline isik.“ peab olema lõik „ 4)

Mõju konkurentsile ja kaubandusele“.

Arvestatud, allapunkt 4)

lisatud.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kooskõlastas eelnõu.

Soovitame punkti 2.3.2 viimases lauses lisada sõna

"vähemalt" järgnevalt: „Visioonis esitatakse vähemalt

järgnev:“.

Lisaks võiks kaaluda mõningate detailide käskkirjas

kinnitamise asemel nende sõnastamist avaliku konkursi

tingimustena, mis välistab olukorra, kus tehniliste

muudatuste tegemise tõttu tekib vajadus käskkirja muuta.

Arvestatud, lisatud eelnõusse.

Riigi Tugiteenuste Keskus (korraldusasutus) kooskõlastas eelnõu.

1. Palun tagada, et ka kaasamisprogrammi visiooni

ja selle elluviija leidmisel oleks arvestatud

rakenduskava seirekomisjonis heaks kiidetud

valikukriteeriumidega.

Rakenduskava seirekomisjonis

heaks kiidetud

valikukriteeriumidega on

eelnõus arvestatud.

2. Eelnõu leheküljelt 3 on kaduma läinud alamärked

2 ja 3. Palun kontrollida ja teha vajalikud

täiendused.

Arvestatud, allmärkused

lisatud.

3. Palun kontrollida viidet punktis 8.1. Seal on

viidatud punktides 6.1 ja 6.2 tegevustele, kuid

punktis 6.2 täpsustatakse punkti 6.1.2 tegevusi,

need ei ole eraldiseisvad.

Arvestatud. Viide muudetud.

4. Lisada p 11 kulude loetelu, mis on abikõlblikud.

Võrreldes mitteametliku ringiga ei ole enam viidet

ÜM § 15-17, palun taastada.

Mittearvestatud. ÜM § 15-17

viide kaetud punktis 1.3 viitega

ühendmäärusele. Põhjendatud

kulud reguleeritud läbi ÜM

abikõlblike kulude ja

mitteabikõlblikud kulud on

välja toodud punktis 11.2.

5. Eelnõu KK -s punkt 12.2. Abikõlbliku kulu eest

tasub elluviija hiljemalt 31. detsembril 2028.

Palun täpsustada p.12.2 sõnastust. Praegu võib siit

välja lugeda, et abikõlblikud kulud tasutakse alles

31.12.2028, kuigi punkt 12.1 viitab ÜM § 27 lõike

1 punktile 1, mille kohaselt makse tehakse, kui

kulu on tekkinud ja tasutud.

Arvestatud.

Konsulteeritud

rakendusüksusega.

“Abikõlbliku kulu eest tasub

elluviija hiljemalt 28.

veebruaril 2029.”

Eesti Töötukassa

Palun täpsustage programmi:

1. punkti 5.3 viimases lauses viide, mis peaks olema

punktile 6.3.3.

Arvestatud, viide muudetud.

3

2. punkti 6.3 alapunktide numeratsiooni, mis peaks

olema 6.3.1-6.3.4.

Arvestatud, numeratsioon

parandatud.

KÄSKKIRI

30.06.2025 nr 75

Ida-Virumaal elavate eesti keelest erineva

emakeelega naiste tööturule kaasamise programm

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel.

1. Üldsätted

1.1. Käskkirjaga reguleeritakse ÜSS2021_2027 § 3 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse 9. juuni

2022. a istungil protokollilise otsusega heaks kiidetud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide

rakenduskava 2021–2027” poliitikaeesmärgi 4 „Sotsiaalsem Eesti“ erieesmärgi (a) „Parandada

kõigi tööotsijate, eelkõige noorte ja pikaajaliste töötute ning tööturult eemale jäänud ja tööturul

ebasoodsas olukorras olevatesse rühmadesse kuuluvate isikute töölesaamise võimalusi ja

aktiveerimismeetmete kättesaadavust nende jaoks, tehes seda noorte puhul eelkõige noortegarantii

rakendamise kaudu, ning füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise ja sotsiaalmajanduse

edendamise kaudu“ meetme 21.4.2.3 „Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine“

sekkumise „Tööturu struktuursete probleemide lahendamine, tööhõive suurendamine ja erinevate

tööturu riskirühmade tööturul osalemise toetamine“ elluviimiseks toetuse andmise tingimusi.

1.2. Toetuse kasutamisele, tagasinõudmisele ja -maksmisele ning elluviija kohustuste osas

kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa

Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus).

1.3. Toetuse andmise ja kasutamisega seotud dokumente esitatakse ning toimetatakse kätte

ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonna kaudu. Kui selles keskkonnas ei ole

vastava dokumendiliigi esitamist ette nähtud, esitatakse või toimetatakse dokument

elektrooniliselt kätte menetlusosalise elektronposti aadressil.

2. Rakendusasutus, rakendusüksus ja elluviija

2.1. Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

2.2. Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus.

2.3. Elluviija määratakse valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga avaliku konkursi alusel

lähtudes järgnevast:

2

2.3.1. elluviijal peab olema vähemalt kolmeaastane kogemus täiskasvanute koolituse,

täiskasvanuhariduse või tööhõive, sotsiaal- või lõimumise valdkonnas konkursiteate avaldamisele

vahetult eelnenud viie aasta jooksul.

2.3.2. konkursil osaleja esitab konkursile innovaatilise kaasamisprogrammi (edaspidi

kaasamisprogramm) visiooni. Visioonis esitatakse vähemalt järgnev:

2.3.2.1. kirjeldus, kuidas tagatakse punktis 5.7 esitatud nõuete täitmine;

2.3.2.2. kaasamisprogrammi aluseks oleva teoreetilise mudeli või rahvusvahelise hea praktika

lühikirjeldus;

2.3.2.3. kaasamisprogrammi ülesehitus punktis 7 nimetatud sihtrühmadele (edaspidi sihtrühmad)

kavandatavate tegevuste kirjeldusega ning tegevuste elluviimisel kasutatavate meetodite ja nende

kasutamise kestusega;

2.3.2.4. indikatiivne ajaraamistik ja tegevuskava kaasamisprogrammi koostamiseks ning

sihtrühmadele tegevuste läbiviimiseks.

3. Toetuse andmise eesmärk ja tulemused

3.1. Toetuse andmise eesmärk on koostada kaasamisprogramm ja rakendada selles esitatud

tegevusi sihtrühmade aktiivsuse suurendamiseks tööturul, tööle asumise ja tööhõives püsimise

toetamiseks.

3.2. Toetuse andmise tulemusena on tõusnud sihtrühmade kaasatus tööturule ning nende

teadlikkus, valmisolek ja oskused, mis toetavad sihtrühmade tööle asumist ja tööhõives püsimist.

3.3. Toetatavad tegevused panustavad Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud riigi

pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) aluspõhimõtete hoidmisesse

ning sihi „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“ alasihi „Arukas inimene“

saavutamisse.

3.4. Punktis 3.3 nimetatud aluspõhimõtete hoidmist ja sihi saavutamist, tasakaalustatud

regionaalarengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi ja ligipääsetavust toetaval moel

hinnatakse järgmiste „Eesti 2035“ näitajatega:

3.4.1. tööjõus osalemise määr (15–74-aastased);

3.4.2. soolise võrdõiguslikkuse indeks;

3.4.3. hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik;

3.4.4. ligipääsetavuse näitaja.

3.5. Toetuse andmisel lähtutakse majandus- ja tööstusministri 31. jaanuari 2025. a käskkirjaga

nr 12 „ Tööturuprogrammi ja soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programmi kinnitamine

aastateks 2025– 2028“ kinnitatud lisas 1 „Tööturuprogramm 2025–2028“ esitatud meetme „Kõrge

tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine“ tegevusest „Tööhõive toetamine ja areng“.

4. Toetatavad tegevused

Toetust antakse järgmistele tegevustele, mis panustavad punktis 3.1 nimetatud eesmärki, punktis

3.2 nimetatud tulemuse saavutamisse ning punktis 8 nimetatud näitajatesse:

4.1. kaasamisprogrammi koostamine;

4.2. heakskiidetud kaasamisprogrammis esitatud tegevuste läbiviimine.

3

5. Kaasamisprogramm

5.1. Elluviija koostab avalikule konkursile esitatud kaasamisprogrammi visioonist lähtuvalt

kaasamisprogrammi, mis hõlmab järgmist:

5.1.1. punktist 6 lähtuvalt sihtrühmadele suunatud tegevuste kirjeldus, eesmärgid ja kestus;

5.1.2. tegevuste elluviimise metoodika kirjeldus;

5.1.3 tegevuste elluviimist kogu punktis 9 nimetatud perioodi jooksul;

5.1.4. nõuded tegevusi elluviiva meeskonna liikmetele ning elluviimise keskkonnale;

5.1.5. elluviidavate tegevuste tulemuslikkuse ja mõju hindamise kord;

5.2. Kaasamisprogrammis ei esitata sihtrühmadele kavandatavate tegevustena tööturumeetmete

seaduses ega Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määruses nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024–

2029“ sätestatud Eesti Töötukassa (edaspidi töötukassa) pakutavaid tööturumeetmeid ja -teenuseid

(edaspidi tööturuteenus), välja arvatud punktis 6.5 toodud erilahenduse korral.

5.3. Kaasamisprogrammi koostamisel teeb elluviija koostööd töötukassaga. Selleks korraldab

elluviija töötukassaga vähemalt kolm töökohtumist, milles elluviija tutvustab töötukassale

kaasamisprogrammi. Töötukassal on õigus esitada kaasamisprogrammi muutmiseks ja

täiendamiseks ettepanekuid. Elluviija ja töötukassa lepivad tööturuteenuse osas kokku

kaasamisprogrammis kajastatavad põhimõtted, millest lähtudes elluviija tuvastab, kas

sihtrühmadele vajalikku ja sobivat tööturuteenust saab osutada töötukassa või vajab sihtrühm

punktis 6.5 nimetatud erilahendust.

5.4. Elluviija esitab kaasamisprogrammi rakendusasutusele heakskiitmiseks. Rakendusasutusel on

õigus kaasamisprogrammi heaks kiitmata jätmisel nõuda selle muutmist ja täiendamist mõistliku

tähtaja jooksul.

5.5. Rakendusasutus ei kiida kaasamisprogrammi heaks, kui esineb vähemalt üks järgmine alus:

5.5.1. täidetud ei ole punktides 5.1 ja 5.6 nõutu;

5.5.2. esineb vastuolu kaasamisprogrammi visiooniga;

5.5.3. kaasamisprogramm ei võimalda läbi viia punktides 6.1 ja 6.4 nimetatud tegevusi.

5.6. Kaasamisprogrammi koostamisel lähtutakse sihtrühmadele kui tööturul haavatavamas

olukorras olevatele isikutele suunatud tööturule kaasamise (ingl outreach) põhimõtetest ja

eesmärkidest1 ning võetakse arvesse teiste riikide häid praktikaid sihtrühmade kaasamiseks

tegevustesse, mis suurendavad sihtrühmade aktiivsust tööturul, suunavad ja toetavad sihtrühmasid

tööturuteenuseid kasutama ja tööle asuma.

5.7. Kaasamisprogrammis esitatud sihtrühmadele suunatud tegevuste elluviimisel:

5.7.1. järgitakse soolise võrdõiguslikkuse, võrdse kohtlemise ja ligipääsetavuse põhimõtteid;

5.7.2. tagatakse eri rahvusest ning nägemis-, kuulmis-, liikumis- ja intellektipuudega inimestele

võrdsed võimalused tegevustes osaleda;

5.7.3. toetatakse soostereotüübivabu erialavalikuid;

5.7.4. tagatakse, et tegevused ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise

raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17

tähenduses;

5.7.5. tagatakse, et tegevused ei suurenda negatiivseid keskkonnamõjusid, tegevusteks vajalike

teenuste ja toodete hankimisel kasutatakse keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriume2 ning

1 https://ec.europa.eu/social/BlobServlet?docId=27588&langId=en 2 https://kliimaministeerium.ee/elukeskkond-ringmajandus/ringmajandus/keskkonnahoidlikud-riigihanked.

4

koolituste, infopäevade ja sarnaste ürituste korraldamisel kasutatakse keskkonnasäästlikke

lahendusi3;

5.7.6. arvestatakse ja toetatakse Ida-Virumaa üldisi arengusuundi, käsitledes vähemalt Ida-

Virumaal õiglase ülemineku protsessiga seotud rohe- ja digioskuseid, piirkonna majanduse

mitmekesistumist ja kogukondliku koostöö edendamist;

5.7.7. viiakse tegevusi läbi Ida-Virumaal vähemalt kolmes asukohas.

5.8. Elluviija moodustab kaasamisprogrammis esitatud ja sihtrühmadele suunatud tegevuste

elluviimiseks pädeva meeskonna ning vajadusel tagab meeskonna koolitamise.

6. Kaasamisprogrammi alusel sihtrühmadele elluviidavad tegevused

6.1. Ettevalmistavad tegevused on:

6.1.1. proaktiivsed tegevused sihtrühmadega kontakti loomiseks;

6.1.2. regulaarselt läbiviidavad ühistegevused.

6.2. Punktis 6.1.1 nimetatud tegevused on suunatud sihtrühmade teavitamisele ja neis huvi

tekitamisele punktides 6.1.2 ja 6.4 nimetatud tegevustest. Punktis 6.1.1 nimetatud tegevustes

kombineeritakse erinevate kanalite kaudu sihtrühmade teavitamist lühiajaliste huvitegevustega.

6.3. Punktis 6.1.2 nimetatud tegevustes kombineeritakse arendavaid huvitegevusi tööturule

sisenemiseks positiivseid hoiakuid kujundavate ning teadlikkust ja oskusi suurendavate

tegevustega, et luua positiivset rühmadünaamikat, soodustada sihtrühmade sotsiaalset aktiivsust ja

motiveerida neid punktis 6.4 toodud tegevustest osa võtma, tugevdada sihtrühmade kontakti

tegevusi läbiviiva meeskonna ja töötukassaga ning luua nende suhtes usaldust.

6.4. Tööturuteenustele ja tööle suunavad tegevused on:

6.4.1. nõustamise, kootsingu või mentorlusena regulaarne individuaalne tugi, mis on suunatud

motivatsiooni, enesekindluse ja -hinnangu kasvatamisele ning individuaalse tööturu vajaduse

väljaselgitamisele;

6.4.2. töötukassa pakutavate tööturuteenuste kasutamise toetamine;

6.4.3. erilahenduse pakkumine;

6.4.4. jätkutoe pakkumine, et toetada tööturuteenuste kasutamist ja tööl püsimist.

6.5. Punktis 6.4.3 nimetatud erilahendus on tööturuteenusega sarnase tegevuse osutamine

kohandatud viisil, mis arvestab sihtrühma kuuluja spetsiifilise vajadusega, kui sihtrühma kuulujale

ei osutata tööturuteenust punktis 5.2 nimetatud õigusaktide kohaselt või sihtrühma kuuluja ei ole

valmis sellist tööturuteenust kasutama.

6.6. Punktis 6.1 nimetatud tegevustesse kaasatakse vähemalt 450 sihtrühmadesse kuulujat.

6.7. Punktis 6.4 nimetatud tegevustesse kaasatakse vähemalt 180 sihtrühmadesse kuulujat.

6.8. Sihtrühma kuulujal võimaldatakse kaasamisprogrammis esitatud tegevustes osaleda

regulaarselt nelja kuni üheksa kuu jooksul vastavalt tema vajadustele. Elluviija viib tegevusi läbi

väiksemate rühmadena vastavalt kaasamisprogrammile. Ühele rühmale läbiviidavad tegevused ei

pea kestma kogu punktis 9 nimetatud perioodi jooksul.

3 https://kliimaministeerium.ee/keskkonnateadlikkus.

5

7. Sihtrühmad

Kaasamisprogrammi alusel elluviidavad tegevused viiakse läbi Ida-Virumaal elavatele tööealistele

mittetöötavatele eesti keelest erineva emakeelega naistele, kes:

7.1. ei ole töötuna arvele võetud ega hõivatud tööturumeetmete seaduse § 8 lõike 4 punktides 3–

11 sätestatud tegevusega;

7.2. on töötuna arvele võetud.

7.2 Tegevused on suunatud eelkõige 40–64-aastasele sihtrühma kuulujale. Sihtrühma kuuluja

kinnitab kirjalikult enda vastavust punktis 7.1 või 7.2 esitatud nõuetele.

8. Näitajad

8.1. Punktides 6.1 ja 6.4 nimetatud tegevused panustavad meetmete nimekirja väljundnäitajasse

„osaluskordade arv“.

8.2. Punktides 6.1 ja 6.4 nimetatud tegevused panustavad tulemusnäitajasse, milleks on peale

teenuse saamist tööhõives olev tööealine elanikkond, ning mõlemasse projektispetsiifilisse

tulemusnäitajasse:

8.2.1. pärast kaasamisprogrammist lahkumist haridust või koolitust saama asunud osalejad ja

8.2.2. tööturuteenustele jõudnud osalejad.

8.3. Näitajad

Näitaja Näitaja nimetus ja

mõõtühik

Algtas

e

Vahe-

sihttas

e

(2024)

Sihttase

(2028)

Selgitav teave

Meetmete

nimekirja

väljundnäitaja

Osaluskordade arv N/A N/A 450, sh

180

osalejat,

kes on

osalenud

lisaks

punktis

6.1.

nimetatud

tegevuses

ka punktis

6.3.

nimetatud

tegevustes

.

Näitaja täitmist

raporteeritakse

tulemuste ja

näitajate

saavutamise

edenemise

vahearuannetes ja

lõpparuandes.

Meetmete

nimekirja

tulemusnäitaj

a

Peale teenuse saamist

tööhõives olev

tööealine elanikkond,

osakaal

N/A N/A ≤ 25% Näitaja täitmist

raporteeritakse

lõpparuandes

Statistikaameti

tööjõu-uuringust

saadavate andmete

põhjal.

Projekti-

spetsiifiline

Pärast

kaasamisprogrammis

N/A N/A 25% Statistikaameti

andmed.

6

tulemusnäitaj

a

t lahkumist haridust

või koolitust saama

asunud osalejad,

osakaal

Projekti-

spetsiifiline

tulemusnäitaj

a

Tööturuteenustele

jõudnud osalejad,

osakaal

N/A N/A 25% Statistikaameti

andmed.

Arvesse läheb

järgmistel

teenustel

osalemine:

tööturukoolitus,

tööpraktika ja

tasemeõppetoetus4

.

9. Tegevuste abikõlblikkuse periood

Tegevuste abikõlblikkuse periood on 1. aprill 2025. a kuni 31. detsember 2028. a.

10. Eelarve

Toetatavate tegevuste eelarve on 1 373 400 eurot, millest Euroopa Sotsiaalfondi toetus on 961 380

eurot (70 protsenti) ja riiklik kaasfinantseering on 412 020 eurot (30 protsenti). Eelarve

kaasamisprogrammi elluviimise aastate ja kulukohtade kaupa kehtestatakse käskkirja lisana pärast

elluviija määramist.

11. Kulude abikõlblikkus

11.1. Toetatavate tegevuste kaudsed kulud on abikõlblikud ühtse määra ulatuses, mis on 15

protsenti tegevuste otsestest personalikuludest.

11.2. Abikõlbmatud on järgmised kulud:

11.2.1. sihtrühma kuuluja riigisisese ühistranspordi, isikliku sõiduauto kasutamise ja majutuse

kulud;

11.2.2. sihtrühmadele väljaspool Eestit tegevuste elluviimise kulud;

11.2.3. Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määruse nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024–2029“

§ 7 lõike 6 punktides 2–4 ning lõigetes 7, 9 ja 10 nimetatud teenuste osutamise kulud;

11.2.4. sihtrühma kuuluja sõltuvusega seotud raviteenuste kulud;

11.2.5. sihtrühma kuuluja tööle võtnud tööandja investeeringute kulud.

12. Toetuse maksmise tingimused ja kord

12.1. Toetust makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1.

Kaudseid kulusid hüvitatakse punkti 11.1 kohaselt vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 3.

12.2. Abikõlbliku kulu eest tasub elluviija hiljemalt 28. veebruaril 2029. a.

12.3. Esimese makse saamise aluseks olevate dokumentide seas esitab elluviija rakendusüksusele:

4 Tööturukoolituse ja tööpraktika andmed edastab töötukassa Statistikaametile kord kvartalis ning tasemeõppe andmed

kord aastas Statistikaametile.

7

12.3.1. väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas toetusega

seotud kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest elluviija kuludest, välja arvatud

kaudsete kulude osas;

12.3.2. hankekorra, kui elluviija on riigihankekohustuslane;

12.3.3. vajadusel volikirja.

12.4. Punktis 12.3 nimetatud dokumente ei esitata uuesti, kui elluviija on vastavad kehtivad

dokumendid rakendusüksusele juba esitanud. Elluviija esitab rakendusüksusele sellekohase

kirjaliku kinnituse.

12.5. Makse saamise aluseks olevaid dokumente esitab elluviija rakendusüksusele kõige harvem

üks kord kvartalis ja kõige sagedamini üks kord kuus.

12.6. Toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva

nende esitamisest.

12.7. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos lõpparuandega hiljemalt

28. veebruariks 2029. a. Lõppmakse tehakse pärast tingimuste ja kohustuste täitmist ning

rakendusüksuse kontrollitud lõpparuande kinnitamist.

13. Elluviija kohustused

13.1. Elluviija kohustub:

13.1.1. koostama kaasamisprogrammi arvestades rakendusasutuse nõutud täiendusi ja muudatusi,

ning viima ellu heakskiidetud kaasamisprogrammis esitatud tegevused sihtrühmadele vastavalt

käskkirja lisas kinnitatavale eelarvele;

13.1.2. esitama rakendusasutusele järgmise aasta tegevuste kirjelduse ja eelarve kulukohtade

kaupa kinnitamiseks jooksva aasta 1. novembriks;

13.1.3. esitama rakendusasutuse nõudmisel toetuse eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite

kaupa;

13.1.4. esitama rakendusüksusele järgneva aasta toetuse maksete prognoosi eelneva aasta

10. detsembriks või kümne tööpäeva jooksul pärast eelarve kinnitamist;

13.1.5. esitama rakendusüksusele korrigeeritud toetuse maksete prognoosi järelejäänud aasta

kohta, kui taotletav toetuse makse erineb rohkem kui 25 protsenti punktis 13.1.4. nimetatud

prognoosist;

13.1.6. tagama kõikides projektiga seotud avalikkusele suunatud tegevustes, toodetes ja teenustes

füüsilise ja digitaalse ligipääsetavuse;

13.1.7 andma rakendusasutusele ja töötukassale edasi teadmised, mis on vajalikud

kaasamisprogrammi edaspidiseks rakendamiseks.

13.2. Punktis 13.1.7 nimetatud kohustuse täitmiseks koostab elluviija kirjaliku kokkuvõtte

kaasamisprogrammist, mis sisaldab elluviidud tegevuste kirjeldust, hinnangut tegevuste ja

kaasamisprogrammi elluviimise edukusele ja edasisele potentsiaalile sihtrühma tööturule

kaasamisel, ettepanekuid kaasamisprogrammi edasiseks kasutamiseks võimalikule sobivusele

käskkirjas nimetamata tööturul haavatavamas olukorras olevatele sihtrühmadele (nt rändetaustaga

inimesed üldiselt, vanemaealised jne). Elluviija tutvustab kokkuvõtet rakendusasutusele ja

töötukassale vähemalt ühel rakendusasutuse poolt määratud ajal toimuval töökohtumisel. Elluviija

annab rakendusasutusele ja töötukassale üle või teeb kättesaadavaks asjakohase teabe ja

dokumendid rakendusasutuse määratud viisil.

13.3. Elluviija esitab toetuse maksete prognoosi tegevuste elluviimise esimese aasta kohta 15

tööpäeva jooksul arvates elluviija nimetamisest käskkirjas.

8

13.4. Elluviija ei täida ühendmääruse § 10 lõike 1 punktis 5 sätestatud kohustust.

14. Aruandlus

14.1. Elluviija esitab rakendusüksusele toetatavate tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise

edenemise vahearuande koos lisadega iga aasta 20. jaanuariks ja 20. juuliks vastavalt 31. detsembri

ja 30. juuni seisuga. Kui tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on

vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks.

14.2. Elluviija esitab rakendusüksusele toetatavate tegevuste elluviimise, eesmärgi, tulemuste ja

näitajate saavutamise kohta lõpparuande hiljemalt 28. veebruariks 2029. a.

14.3. Lõpparuandes esitatakse lisaks vahearuandes nõutavale infole teave tegevuste panustamisest

„Eesti 2035“ näitajatesse, millega hinnatakse horisontaalsete põhimõtete edenemist.

14.4. Kui vahearuande ja lõpparuande (edaspidi koos aruanne) esitamise vahe on vähem kui kuus

kuud, esitatakse vaid lõpparuanne.

14.5. Rakendusüksus kontrollib kümne tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas aruanne on

nõuetekohaselt täidetud.

14.6. Kui aruandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande.

14.7. Vahearuandes puuduste esinemise korral annab rakendusüksus elluviijale vähemalt kümme

tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. Nimetatud tähtaja jooksul esitatud nõuetekohase vahearuande

kinnitab rakendusüksus viie tööpäeva jooksul.

14.8. Rakendusüksus teavitab rakendusasutust viie tööpäeva jooksul lõpparuande kättesaamisest.

Rakendusasutus teavitab rakendusüksust lõpparuande puudustest viie tööpäeva jooksul.

Lõpparuandes puuduste esinemise korral annab rakendusüksus elluviijale vähemalt kümme

tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. Nimetatud tähtaja jooksul esitatud nõuetekohase lõpparuande

kinnitab rakendusüksus viie tööpäeva jooksul.

15. Käskkirja muutmine

15.1. Kui ilmneb vajadus toetatavaid tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse

perioodi muuta, esitab elluviija rakendusüksusele põhjendatud taotluse.

15.2. Rakendusüksus edastab taotluse arvamuse avaldamiseks rakendusasutusele.

Rakendusasutusel on õigus teha ettepanekuid rakendusüksuse näidatud tähtpäevaks.

15.3. Käskkirja muutmist ei saa taotleda sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul, välja arvatud

rakendusasutuse ja rakendusüksuse nõusolekul.

15.4. Käskkirja ei muudeta, kui käskkirja lisas kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta ühe

kalendriaasta jooksul kumulatiivselt rohkem kui 15 protsenti ja punktis 10 nimetatud eelarve ei

muutu.

16. Finantskorrektsioon

Finantskorrektsioone teeb rakendusüksus vastavalt ühendmääruse §-dele 34–37.

9

17. Vaide esitamine

Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse vaie enne halduskohtule kaebuse esitamist

ÜSS2021_2027 § 31 kohaselt. Vaide lahendab rakendusüksus.

18. Rakendussätted

Majandus- ja tööstusminister kuulutab avaliku konkursi toetavate tegevuste elluviija leidmiseks

välja kolme kuu jooksul käskkirja kehtestamisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

26.06.2025

Majandus- ja tööstusministri käskkirja „ Ida-Virumaal elavate eesti keelest erineva

emakeelega naiste tööturule kaasamise programm“ eelnõu seletuskiri

I Sissejuhatus

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel.

Käskkirjaga reguleeritakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027” (edaspidi

rakenduskava) poliitikaeesmärgi 4 „Sotsiaalsem Eesti“ erieesmärgi (a) „Parandada kõigi

tööotsijate, eelkõige noorte ja pikaajaliste töötute ning tööturult eemale jäänud ja tööturul

ebasoodsas olukorras olevatesse rühmadesse kuuluvate isikute töölesaamise võimalusi ja

aktiveerimismeetmete kättesaadavust nende jaoks, tehes seda noorte puhul eelkõige noortegarantii

rakendamise kaudu, ning füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise ja sotsiaalmajanduse

edendamise kaudu“ meetme 21.4.2.3 „Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine“

sekkumise „Tööturu struktuursete probleemide lahendamine, tööhõive suurendamine ja erinevate

tööturu riskirühmade tööturul osalemise toetamine“ toetuse andmise tingimusi ja korda.

Käskkirjaga toetatakse tegevusi, mille sihiks on tööturu riskirühmade tööturul osalemise toetamine

läbi tööturule kaasamise lähenemise väljatöötamise ja rakendamise.

Tegevusi viiakse ellu ja kulusid tehakse ajavahemikul 1. aprillist 2025 kuni 31. detsembrini 2028.

Meetme 21.4.2.3 kogueelarve on 68 293 687,14 eurot (Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 47 805 581

eurot ja riiklik kaasfinantseering 20 488 106,14 eurot). Käskkirjas sisalduvate toetuse andmise

tingimuste (edaspidi TAT) eelarve on 1 373 400 eurot, millest Euroopa Sotsiaalfondi+ toetus on

961 380 eurot (70 protsenti), millele lisandub riikliku kaasfinantseering 412 020 eurot (30

protsenti).

Käskkiri on seotud isikuandmete töötlemisega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2016/679, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba

liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta, tähenduses ning selle kohta on

koostatud täpsem mõjuanalüüs seletuskirja IV osas. Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrusest (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi,

Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-,

Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid

(edaspidi ühissätete määrus), artikli 73 punktist 2 ja artikli 74 punktist 1, on toetusskeemi

rakendamise kohta koostatud riskide hindamise analüüs (seletuskirja lisa 2).

ESF+ vahendite kasutamisel perioodil 2021–2027 Eestis on aluseks rakenduskava, mis on

koostatud ühissätete määruse artiklis 10 nimetatud partnerluslepet arvestades ja mille on

kinnitanud nii Vabariigi Valitsus kui Euroopa Komisjon.

Vastavalt ÜSS2021_2027 § 10 lõikele 2 tuleb rakendusasutusel rakenduskavas ja meetmete

nimekirjas märgitud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks koostada meetme rakendamiseks

käskkirjas sisalduvad toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) ja lõikele 4 määrata selle

elluviija.

2

TAT sisaldab eesmärkide ja tegevuste kirjeldust, eelarvet, toetatavate tegevuste sihtrühma,

tulemusi, seost Eesti pikaajalises arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi Eesti 2035) sihtide ja

arengukava eesmärkidega ning rakendamise tingimusi.

TAT tegevused panustavad Eesti 2035 eesmärkidesse viia inimeste teadmised, oskused ja hoiakud

kooskõlla tööturu vajaduste ning majanduse struktuurimuutustega ning suurendada ühiskondlikku

sidusust ja võrdseid võimalusi hariduses ning tööturul, mille saavutamiseks tuleb mh tõhusamalt

toetada mitteaktiivsete inimeste tööturule naasmist.

Toetatavad tegevused on kujundatud kooskõlas heaolu arengukava 2023–2030 alaeesmärgiga 2,

mille kohaselt tuleb laiendada fookust lisaks senistele sihtrühmadele (töötud ja tööturul

ebasoodsamas olukorras olijad) ka teistele tööturuga nõrgalt seotutele (nt hoolduskoormusega ja

rändetaustaga inimesed, pensionieas töötamist jätkata soovijad, mitteaktiivsed, NEET-noored).

Heaolu arengukava seab eesmärgiks ka olemasolevate tööturumeetmete ajakohastamise, et need

vastaksid parimal moel kliendi vajadustele ja oleksid mõjusad. Muuhulgas tuuakse tegevussuunas

keskkonna- ja kliimaeesmärkide täitmine ning tasakaalustatud regionaalse arengu saavutamine,

välja vajadus arendada tööturumeetmeid, mis soodustavad eri piirkondade tööjõu aktiivsust.1

TAT-st rahastatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartas nimetatud

põhiõigustega ja puuetega inimeste konventsiooni väärtustega (vt lisa 1).

Samuti peavad toetatavad tegevused silmas Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtet 4 (tööhõive

aktiivne toetamine), ning põhimõtet 10 (tervislik, ohutu ja hästi kohandatud töökeskkond ning

isikuandmete kaitse)2.

Toetatavate tegevuste puhul arvestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa

Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus-

ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid

(ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid.

Toetatavad tegevused on vastavuses liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste3 punktiga 6, mille

kohaselt peaks riigid muu hulgas pakkuma töötutele ja tööturult eemale jäänud isikutele tõhusat,

õigeaegset, koordineeritud ja vajadusekohast abi, mis seisneb tööotsingute, koolituse,

ümberkvalifitseerumise ning muude tugiteenuste kättesaadavuse toetamises, pöörates erilist

tähelepanu haavatavatele rühmadele ning rohe- ja digipöördest või tööturušokkidest eriti

mõjutatud inimestele.

Heaolu arengukavas tuuakse ühe olulise väljakutsena välja see, et Eesti inimeste potentsiaal

tööturul ei ole täielikult rakendunud. Elanikkonnas on rühmi, mis erinevatel põhjustel tööturul ei

osale. Töölt eemale jäämisega kaasnevad kahjud nii isiku kui riigi tasandil. Inimese jaoks kaasneb

elukvaliteedi halvenemine, seoses saamata jäänud töötasuga. Riigi tasandil jääb tööjõu potentsiaal

rakendamata, mis toob kaasa tööhõive vähenemise ja töötusriskide suurenemise, samuti jääb

saamata maksutulu ning tekivad kulud erinevate toetuste maksmisega. Seetõttu on oluline toetada

tööhõivesse jõudmist.

1 https://www.sm.ee/heaolu-arengukava-2023-2030, lk 12-15. 2 https://commission.europa.eu/system/files/2017-12/social-summit-european-pillar-social-rights-booklet_et.pdf. 3 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32022D2296&qid=1693165413575.

3

Samas on Eesti kõige olulisemateks majandusarengut pärssivateks teguriteks kvalifitseeritud

tööjõu puudus. Oluliseks struktuurseks probleemiks on tööturu regionaalsed erinevused.

Ühiskonna ja majanduse arengu tagamiseks on oluline võimalikult paljude inimeste osalemine

tööhõives. Nii on ühelt poolt tagatud inimeste ja nende perekondade majanduslik toimetulek,

võimalus oma oskusi ja andeid ühiskonnas realiseerida ning tunda end väärtusliku

ühiskonnaliikmena. Teisalt toetab suurem hõive ettevõtluse arengut ja loob ühiskonnale

lisaväärtust. Seda eriti tingimustes, kus rahvastik vananeb ning tööealise elanikkonna osatähtsus

väheneb. Tööturul osalemine erineb piirkonniti ja sotsiaaldemograafiliste tunnuste lõikes. Kui

2023. aastal oli Eestis tööjõus osalemise määr vanuserühmas 15–74-aastat 73,9%, siis Ida-

Virumaal oli vastav näitaja 61,7%. Samuti jäid mitte-eestlaste tööhõivenäitaja tagasihoidlikumaks

just naiste puhul. Tegevuste sihitamine ja läbiviimine Ida-Virumaal aitab seal tööturult eemale

jäänud inimestel piirkonna muutustes osaleda ja neile suurenenud osalemisega tööturul kaasa

aidata.

Mitteaktiivsed inimesed ei ole tööturuasutuste traditsiooniline sihtrühm, kuigi oluline osa sellest

rühmast tahab töötada ja on ka potentsiaalselt valmis töötama. Hinnanguliselt on EL-is iga viies

mitteaktiivne inimene valmis töötama. Kõige suurem aktiveerimispotentsiaal on naistel vanuses

25–49 a (32% valmis töötama), kõige tagasihoidlikum vanemaealistel (55–64)4.

Eestis puudub hetkel proaktiivne sihtrühma põhine lähenemine, mille sihiks on tööturult eemale

jäänud haavatavamaid sihtrühmi aktiveerida ja toetada nende jõudmist tööturuteenustele. OECD

jt on leidnud, et kõige haavatavamad rühmad võtavad vähem tõenäoliselt ise tööturuasutusega

ühendust, kuna nad sageli ei kvalifitseeru töötushüvitistele. Seetõttu on oluline, et tööturuasutus

teeks rohkem, et sellistele rühmadele proaktiivselt läheneda. Ka demograafilised väljakutsed ja

kahanev tööjõud muudab mitteaktiivsed tööhõivepoliitikas aina olulisemaks sihtrühmaks. Seega

on leitud, et tööturuasutused või muud organisatsioonid peaksid tegelema mitteaktiivsete

kaasamisega (i.k outreach)5. Euroopa Komisjon toob hiljutises aktiivsete tööturupoliitikate

ülevaates New forms of active labour market policy programmes, 2023 mitteaktiivsete

haavatavamate rühmade kaasamise välja peamise tööturuteenuste osutamise väljakutsena.

Käskkirja eelnõu ja seletuskirja on välja töötanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

(edaspidi MKM) strateegiaosakonna struktuurivahendite nõunik Pille Penk ([email protected]),

välisvahendite õiguse nõunik, Cyrsten Rohumaa, ([email protected]), tööhõive osakonna

juhataja Kirsti Melesk ([email protected]), tööturuteenuste juht Kristi Suur

([email protected]) ja nõunik Annika Sepp ([email protected]). Eelnõu õigusliku

ekspertiisi tegi õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus ([email protected]).

II Eelnõu struktuur ja sisu

Eelnõu sisaldab 18 punkti:

1. punkt „Üldsätted“;

2. punkt „Rakendusasutus, rakendusüksus ja elluviija“;

3. punkt „Toetuse andmise eesmärk ja tulemused“;

4. punkt „Toetatavad tegevused“;

5. punkt „Kaasamisprogramm“;

4 Thematic paper_TRW_activation of the inactive.pdf 5 https://ec.europa.eu/social/BlobServlet?docId=19219&langId=en

4

6. punkt „Kaasamisprogrammi alusel sihtrühmadele elluviidavad tegevused“;

7. punkt „Sihtrühmad“;

8. punkt „Näitajad“;

9. punkt „Tegevuste abikõlblikkuse periood“;

10. punkt „Eelarve“;

11. punkt „Kulude abikõlblikkus“;

12. punkt „Toetuse maksmise tingimused ja kord“;

13. punkt „Elluviija kohustused“;

14. punkt „Aruandlus“;

15. punkt „Käskkirja muutmine“;

16. punkt „Finantskorrektsioon“;

17. punkt „Vaide esitamine“;

18. punkt „Rakendussätted“.

Punkt 1. Üldsätted

Punktis 1 sätestatakse käskkirja reguleerimisala, sekkumise seosed TERE-programmiga ning

riigiabi õigusraamistikuga seonduvad sätted.

Käskkirjas sätestatud tegevusteks antav toetus ei ole riigiabi.

Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 107 lõike 1 kohaselt, kui aluslepingutes ei ole

sätestatud teisiti, on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul

antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või

teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide

vahelist kaubandust.

Euroopa Komisjoni teatises riigiabi mõiste kohta EL-i toimimise lepingu artikli 107 lõike 1

tähenduses (edaspidi komisjoni teatis) on selgitatud, et abimeede on riigiabi, kui abi antakse

avalikest vahenditest, abi annab abisaajale majandusliku eelise, eelis on valikulise iseloomuga

ning sellel on mõju konkurentsile ja kaubandusele. Seejuures peab abi andmine vastama kõigile

eeltoodud tingimustele.

1) Riigi vahendid

Kui rahalised vahendid saadakse Euroopa Liidult, näiteks struktuurifondidest, ning riigi

ametiasutused võivad neid vahendeid kasutada oma äranägemisel (eriti seoses abisaaja valikuga),

siis on tegemist riigi vahenditega. Komisjoni teatises on selgitatud, et kui rahalised vahendid

saadakse vahetult Euroopa Liidult, Euroopa Investeerimispangalt või Euroopa

Investeerimisfondist ning riigi ametiasutustel puudub igasugune kaalutlusõigus, siis ei ole tegemist

riigi vahenditega.

Käskkirja punkti 8 kohaselt antakse toetust 70 protsendi ulatuses Euroopa Sotsiaalfondist ja 30

protsendi ulatuses Eesti riigi eelarvest. Seega on nimetatud tingimus täidetud.

2) Majanduslik eelis

Komisjoni teatises on selgitatud, et aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses on eelis iga

majanduslik kasu, mida ettevõtja ei oleks saanud tavalistes turutingimustes ehk riigi sekkumiseta,

5

ning eelis on antud iga kord, kui ettevõtja finantsseisund on riigi sekkumise tagajärjel ja tavalistest

turutingimustest erinevatel tingimustel paranenud.

TAT raames toetatakse tegevusi, mis ei ole suunatud ettevõtluse edendamisele. TAT-i raames

rahastatavad tegevused ei ole majandustegevused, vaid tegemist on tööhõive probleeme lahendava

meetmega. Meede on loodud eesmärgiga panustada riigi poolt heaolu arengukava alaeesmärgi 2:

tööturg ja tööelu all esile toodud väljakutsete leevendamisesse: eesti inimeste potentsiaal tööturul

ei ole täielikult rakendunud. Elanikkonnas on rühmi, kes ei saa erinevatel põhjustel kas ajutiselt

või püsivalt oma majanduslikku toimetulekut ja heaolu töötamise teel kindlustada. Tööturul on

ebasoodsamas olukorras tervisepiirangutega inimesed, erivajadustega inimesed, samuti noored,

vanemaealised ja muust rahvusest inimesed. Tööjõus osalemise määra tõstmiseks tuleb tegeleda

riskirühmade tööturule toomisega ja nende tööturul püsimise toetamisega.

Elluviija ei osuta TAT-s nimetatud tegevusi sihtrühmale vastutasu eest ehk need on sihtrühma

kuuluvatele isikutele tasuta kättesaadavad. TAT tegevused on oma olemuselt käsitletavad

mittemajandusliku tegevusena. Projekti tegevused on seotud sihtrühma tööturuteenustes

osalemisele kaasamisega, mis on seotud avaliku ülesande täitmisega, mis ei ole majandustegevus

ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. Toetatakse tegevusi, mis on suunatud

tööturul väiksema konkurentsivõimega sihtrühmadele, kelleks TAT kohaselt on mitteaktiivsed ehk

mittetöötavad eesti keelest erineva emakeelega naised Ida-Virumaal. TAT-s toodud tegevuste abil

soodustatakse sihtrühma tööturule asumist ja tööturul püsimist. Tegevustes osalemine on

sihtrühmale tasuta.

Toetatavad tegevused ei ole majandustegevus, mida osutatakse turumajandustingimustel, st

sihtrühmale osutatavaid teenuseid erasektor omavahenditest ei osuta, sh tasu eest, sest reeglina ei

ole sihtrühma kuuluvad isikud valmis nõustamise vms teenuse eest turuhinda tasuma. Tegemist on

valdavalt tööturumeetmetega ning eelduseks on, et sihtrühm vajab ka teenuste tasuta osutamise

korral täiendavaid julgustavaid ja motiveerivaid meetmeid, et nende hoiakud ei takistaks neis

osalemist. Toetatavate tegevuste eesmärk ühtib tööturumeetmete seaduse (edaspidi TöMS) § 2

sätestatud eesmärgiga: vähendada töötust ja lühendada selle kestust, ennetada töötust ning toetada

tööhõives püsimist ja kvaliteetset tööhõivet, suurendada tööjõu pakkumist ning toetada kaasavat

ja kohanemisvõimelist tööturgu ja majanduse struktuurimuutusi tööturumeetmete abil. Erasektorit

võib kaasata tööturumeetme osutamisse vastavalt TöMS § 5 lõikele 2, mille kohaselt

tööturumeetmete pakkumist võivad korraldada ja tööturumeetmeid võivad pakkuda kohaliku

omavalitsuse üksused ja muud asjaomased füüsilised ja juriidilised isikud seaduses sätestatud

juhul või valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud tööturumeetmete pakkumise tingimustel ja

korra kohaselt. OECD defineerib aktiivseid tööturuprogramme järgmiselt: need hõlmavad kõiki

sotsiaalseid kulutusi (va haridus), mis on suunatud toetuse saajate tasustatud töö saamise

võimaluste saamise parandamisele või nende sissetuleku teenimise võimekuse suurendamisele.

Need hõlmavad mh tööturuprogramme, mis võimaldavad või soodustavad töötute ja muude isikute

töö leidmist.6

TAT-i tegevuste tulemusel on lõppkasusaaja füüsiline isik (mittetöötav eesti keelest erineva

emakeelega naine).

Kuivõrd elluviija TAT raames teenuseid ega kaupu tasu eest ei paku, ei saa nende tegevust lugeda

majandustegevuseks riigiabi eeskirjade kohaselt. TAT tegevuste elluviimisel peab elluviija

6 european-semester_thematic-factsheet_active-labour-market-policies_en_0.pdf

6

järgima riigihangete seadust teenuste ja kaupade sissostmisel, seega ei ole elluviija omakorda abi

andja. Seega ei ole nimetatud tingimus täidetud.

3) Valikuline iseloom

Komisjoni teatises selgitatakse, et meetme varaline valikulisus viitab sellele, et meedet

kohaldatakse ainult kõnealuse liikmesriigi teatavate ettevõtjate (ettevõtjate gruppide) või

teatavate majandussektorite suhtes. Kindlaks võib teha nii õigusliku kui ka tegeliku valikulisuse.

Käskkirja punkti 5.1 kohaselt on käskkirja punktides 4.2.1 ja 4.2.2 nimetatud tegevuste sihtrühm

Ida-Virumaa tööealised mittetöötavad eesti keelest erineva emakeelega naised. Osalejate

kaasamisel on prioriteediks naised vanuses 40–64 a, kes on kas tööturul mitteaktiivsed või on

töötuna registreeritud, kuid kelle rakendumise tõenäosus on Eesti Töötukassa (edaspidi

töötukassa) hinnangul madal või väga madal. Seega on nimetatud tingimus täidetud.

Elluviija valitakse avaliku konkursi alusel. Elluviija peab olema juriidiline isik, kellel on projekti

elluviimiseks vajalikud teadmised, oskused ja kogemused, vajalik finantsvõimekus ning

suutlikkus projekti ellu viia. Eluviijal peab olema vähemalt kolmeaastane täiskasvanute koolituse,

täiskasvanuhariduse, tööhõive, sotsiaal- või lõimumise valdkonna tegevuste elluviimise kogemus

eelnenud 5 aasta jooksul.

Kuivõrd elluviijaks ei saa olla mistahes juriidiline isik, siis on nimetatud tingimus täidetud.

4) Mõju konkurentsile ja kaubandusele

Komisjoni teatises on selgitatud, et avaliku sektori toetus ettevõtjatele on EL-i toimimise lepingu

artikli 107 lõike 1 alusel riigiabi üksnes siis, kui see „kahjustab või ähvardab kahjustada

konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist“, ja ainult niivõrd, kuivõrd

see „kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust“. Riigi võetud meede moonutab või ähvardab

moonutada konkurentsi, kui see suudab parandada abisaaja konkurentsiseisundit võrreldes teiste

ettevõtjatega, kellega ta konkureerib.

Toetavate tegevuste eesmärk on mitteäriline ning need täidavad sotsiaalset eesmärki. Sihtgrupi

võimestamiseks mõeldud koolitused, seminarid, teabepäevad või muud sarnased üritused viiakse

ellu mitteärilisel moel, st neid pakutakse osalejatele tasuta ja on kogu sihtgrupile kättesaadavad,

mistõttu ei ole tegemist majandustegevusega riigiabi eeskirjade tähenduses.

Euroopa Komisjoni teatise7 kohaselt komisjon on mitmel juhul leidnud, et teatavatel tegevustel on

konkreetsete asjaolude tõttu üksnes kohalik mõju ja seetõttu ei mõjutanud need

liikmesriikidevahelist kaubandust. Näiteks teabe- ja suhtlusplatvormid, et lahendada töötuse

probleemi ja sotsiaalseid konflikte varem kindlaks määratud ja väga väikses kohalikus piirkonnas.

Kuigi TAT raames ei valmistata teabe- ja suhtlusplatvormi, on TAT tegevused suunatud töötuse

probleemi lahendamisele (suunata mitteaktiivsed ehk mittetöötavad eesti keelt mittekõnelevad

naised tööturule ja toetada tööturul püsimist) ja väga väikeses kohalikus piirkonnas (Ida-Virumaa).

Toetatavad tegevused on kohaliku iseloomuga ja piiratud geograafilise ulatusega, kuna need on

suunatud konkreetsele kohalikule sihtgrupile (Ida-Virumaal elavad muukeelsed naised, keda on

kõigis vanuserühmades, sõltumata tööturustaatusest kokku ca 50 tuhat), sest tegevuste eesmärgid

7

Komisjoni teatis riigiabi mõiste kohta ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses

7

on seotud just sellele piirkonnale ja sihtrühmale iseloomulike tööturutakistuste ületamisega.

Kaasamisprogrammi koostamiseks, sihtrühma tööturutakistuste ja hoiakute mõistmiseks, nendega

kontakti loomiseks on vajalik kohalike olude, sh laiema ühiskondliku tausta, piirkonna

spetsiifiliste lõimumis- ja tööturuväljakutsete väga hea tundmine. Tegevusi viiakse läbi ja

teenuseid osutatakse eesti ja vajadusel võib tegevusi selgitada vene keeles, mistõttu on nende

keelte oskus nõutav ka projektimeeskonnalt. Seetõttu ei mõjuta toetatavad tegevused Euroopa

Liidu liikmesriikide vahelist kaubandust.

Eeltoodud analüüsi kohaselt ei ole käesoleva käskkirja alusel antav toetus riigiabi, kuna makstava

toetuse alusel ei saa elluviija majanduslikku eelist ning käskkirja punktides 4.2.1 ja 4.2.2 nimetatud

tegevuste elluviimine ei kahjusta konkurentsi ega kaubandust.

Punktis 1.3 sätestatakse, et lisaks käskkirjas märgitule kohaldub Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022.

a määrus nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“, mistõttu ei

taasesitata käskkirjas nimetatud määruses sätestatut. Punktis 1.4 sätestatakse dokumentide

esitamise ja kättetoimetamise regulatsioon.

Punkt 2. Rakendusasutus, rakendusüksus ja elluviija

Punktis 2 sätestatakse meetme sekkumise eest vastutav rakendusasutus, rakendusüksus ning, et

elluviija määramine avaliku konkursi alusel. Toetatavate tegevuste valikul lähtuti Vabariigi

Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised

tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-s 7 sätestatud rakenduskava tegevuste üldistest

valikukriteeriumidest ja -metoodikast.

ÜSS2021_2027 § 4 lõikes 3 nimetatud meetmete nimekirja kohaselt on ESF+ist rahastatavale

6. prioriteetse suuna meetme 21.4.2.3 „Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine“

rakendusasutus MKM (eelkõige strateegiaosakond) ja rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus.

Tegevuse elluviija määratakse avaliku konkursi, mille viib läbi Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium, alusel. Elluviija leidmiseks korraldatakse avalik konkurss, et

leida uuenduslikke lahendusi, kasutada era- või kolmanda tööturul haavatavamate sihtrühmadega

töötamise kogemust ning võimaldada paindlikke sekkumisi. Ka teise riikide praktikas on leitud, et

tööturuasutuste võimalused ja ressursid kõige haavatavamate sihtrühmadeni jõudmiseks ning

nende hoiakute muutmiseks erinevate metoodikate kasutamine/katsetamine on sageli piiratud (mh

õigusliku regulatsiooniga) ning tõhusaks on osutunud koostöö teiste teenusepakkujate või

vabaühendustega.

Elluviija konkursil osalev pakkuja peab esitama innovaatilise kaasamisprogrammi (edaspidi

kaasamisprogramm) visiooni toetatavate tegevuste eesmärgipäraseks elluviimiseks. Elluviija

ülesandeks on toetatavate tegevuste sihipärane ja tulemuslik elluviimine, tulemuste saavutamisega

seotud riskide kaardistamise ja riskide maandamisega seotud tegevused, tulemuslikkust ja mõju

puudutava teabe kogumine ja jagamine huvipooltega.

Elluviija peab olema juriidiline isik, kellel on projekti elluviimiseks vajalikud teadmised, oskused

ja kogemused, vajalik finantsvõimekus ning suutlikkus projekti ellu viia. Eluviijal peab olema

vähemalt kolmeaastane täiskasvanute koolituse, täiskasvanuhariduse, tööhõive, sotsiaal- või

lõimumise valdkonna tegevuste elluviimise kogemus eelnenud viie aasta jooksul. Nõutud

8

kogemus peab olema vähemalt ühes valdkonnas. Avalikule konkursile laekunud taotlusi hindab

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kantsleri käskkirjaga moodustatud

hindamiskomisjon. Taotluste hindamistulemused ja hindamiskomisjoni otsus protokollitakse ning

hindamise tulemused ja komisjon otsus esitatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

kantslerile kinnitamiseks.

ÜSS2021_2027 § 10 lõike 4 kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister määrata elluviija

käskkirjaga. Nimetatud seaduse § 10 lõike 5 kohaselt, kui elluviijaks on eraõiguslik juriidiline isik,

võib rakendusasutus temaga sõlmida halduskoostöö seaduses (edaspidi HKTS) sätestatud korras

halduslepingu järgimata nimetatud lõikes sätestatud HKTS-si sätteid.

ÜSS2021_2027 seletuskirja kohaselt võib eraõiguslikku juriidilist isikut elluviijaks määrata,

vastavalt HKTS § 3 lõikele 1, mille kohaselt võib eraõiguslikule juriidilisele isikule ülesande

täitmise volitus olla ka „seaduse alusel antud haldusaktis“. Sealhulgas võib eelnevalt korraldada

avaliku konkurssi või viia läbi riigihanke vabatahtlikkuse alusel või kui tegemist on turuteenuse

osutaja leidmisega ning määravaks on teenustasu soodne hind.

HKTS § 3 lõige 1 võimaldab kohaliku omavalitsuse üksuse, muu avalik-õigusliku juriidilise isiku,

eraõigusliku juriidilise isiku või muu füüsilise isiku volitada täitma riigi haldusülesannet.

ÜSS2021_2027 seletuskirja kohaselt on eraõiguslikust isikust elluviijale määratud tegevused

avaliku halduse ülesanded.

Kohtupraktika kohaselt on avalik ülesanne vahetult seadusega või seaduse alusel riigile, kohalikule

omavalitsusele või muule avalik-õiguslikule juriidilisele isikule pandud ülesanne. Avaliku

ülesande täitmisega on tegemist ka siis, kui pädev asutus on eraõiguslikule isikule õigusakti või

lepinguga andnud volituse või pannud kohustuse osutada avalikes huvides teenust, mille toimimise

eest vastutab seaduse järgi lõppkokkuvõttes riik või mõni muu avalik-õiguslik juriidiline isik8.

TAT-i kohaselt makstakse elluviijale toetust, et viia ellu tegevused, mis on käsitatavad

tööturumeetmetena. TöMS § 5 lõike 2 kohaselt võivad tööturumeetmeid pakkuda ka muud isikud

ja asutused peale töötukassa. Sellisel juhul kehtestab valdkonna eest vastutav minister

tööturumeetmete pakkumise tingimused ja korra. Nimetatu sisaldub TAT-s. Kuigi

kaasamisprogrammi, mis sisaldab tööturumeetmeid, töötab välja elluviija, on väljatöötamisse

kaasatud töötukassa ning rakendusasutuse funktsioone täitev Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium.

Punkt 3. Toetuse andmise eesmärk ja tulemused

Punktis 3 nimetatakse tegevuste toetamise eesmärgid ning tulemused.

Tegevuste elluviimise eesmärgiks töötada välja tööturule kaasamisprogramm ja rakendada seda

tööturult eemale jäänud Ida-Virumaal elavate eesti keelest erineva emakeelega naiste

aktiveerimiseks.

Tegevuste raamistikuks on tööturul mitteaktiivsete, haavatavamate sihtrühmade proaktiivse

kaasamise lähenemine (ingl labour market outreach), mille olulisust vananeva ja kahaneva tööjõu

tingimustes on viimasel ajal tööturumeetmete ülevaatlikes analüüsides välja toonud nii Euroopa

8 Riigikohtu 19.06.2014 otsuse nr 3-3-1-19-14, p. 11.

9

Komisjon kui OECD. Outreach’il ei ole ühest, üldiselt tunnustatud definitsiooni. Sageli hõlmab

see (tööturu)teenuste osutamist väljaspool tavapärast institutsionaalset teenuste osutamise

asukohta sihtrühmale, kes üldiselt omal algatusel neis teenustes ei osale. Eesmärgiks on

teadlikkuse tõstmine olemasolevatest tööturuteenustest, jõudmine teatud sihtrühmani, kes ei ole

väga valmis tavateenuseid kasutama kuna neid heidutavad formaalsed keskkonnad ja teenused,

või nad ei kvalifitseeru hüvitistele või teenustele. Outreach’i kolm põhiülesannet on kontakti

loomine, sotsiaalse muutuse algatamine ja selle protsessi jätkumise toetamine. Kaasamismeetmed

võivad hõlmata: meetmeid, mis suunatud 1) tööandja hoiakute muutmisele, 2) sihtrühma hoiakute

muutmisele ja töötamise valmisoleku suurendamisele, 3) laiema üldsuse hoiakute muutmisele ja

diskrimineerimise vastu võitlemisele, 4) tööturuteenustest teadlikkuse suurendamisele ja

teenustele sisenemise julgustamisele, 5) spetsiaalsetele tugimeetmetele või tööturule sisenemise

toetamisele. Tööturuasutuse kontekstis hõlmab outreach sagedamini a) registreerimata klientide

leidmist ja kaasamist, b) tööturu integratsiooni teenuste osutamine väljaspool nende

tavapärast osutamise kohta. Outreach lähenemised on suunatud erinevatele mitteaktiivsetele

rühmadele, kellel on sageli mitmeid takistusi töötamisele ning tegevustes osalemine on

sihtrühmale vabatahtlik. Tavapärasteks sihtrühmadeks on noored, vanemaealised, naised ja

rahvusvähemused.

OECD Eesti tööturumeetmete analüüs „Inimeste kokkuviimine töökohtadega: aktiivse

tööturupoliitika pakkumise parandamine Eestis“ 1 2020 tõi välja, et paljud tööturuga nõrgalt

seotud inimesed ei jõua tööturuasutusse, kuigi Eesti tööturuasutus töötukassa on hakanud

pakutavatest võimalustest aktiivsemalt teavitama ja püüab jõuda abivajavate rühmadeni. See

probleem tõuseb eriti esile inimeste seas, kes on madala kvalifikatsiooniga või kelle puhul

esinevad märkimisväärsed takistused sotsiaalseks integratsiooniks. Selliste rühmadena toodi

OECD analüüsis välja muu hulgas need, kelle emakeel ei ole eesti keel (vanuserühmas 15–64 a ei

olnud neist kunagi töötanud 36,1%, ning katkestustega oli töötanud 36,3%, 2018) ning

rändetaustaga inimesed (kellest 18% ei olnud kunagi töötanud ja 12% oli töötanud katkestustega).

OECD hinnangul aitaks Eesti aktiivse tööturuteenuste süsteemi jätkuvale täiustamisele kaasa

teenustele kaasamise ja teavitamise (outreach) strateegiate parandamine eelkõige nende

inimeste suunal, kel on madal kvalifikatsioon ja ühiskonda integreerumise takistused.

Kui kaasamisprogramm annab soovitud tulemusi, saab seda kogemust edaspidi erinevate

sihtrühmade kaasamiseks kasutada ka töötukassa.

Programmi sihtrühmaks on valitud Ida-Virumaal elavad eesti keelest erineva emakeelega

tööealised mittetöötavad naised, kuna rahvuspõhised erinevused Eesti tööturul on olnud püsivad,

seejuures joonistub välja eriti muust rahvusest naiste madalam tööjõus osalemise ja hõive määr.

Muust rahvusest inimesed on Eestis peamiselt koondunud Harjumaale ja Ida-Virumaale. Ida-

Virumaa on elluviidavad tegevused suunatud seetõttu, et tegemist on püsivalt kõrge töötusega

piirkonnaga, kus lisaks on seoses riigisiseste ja rahvusvaheliste kliimaeesmärkidega ja

üleminekuga süsinikuneutraalsele majandusele toimumas olulised muutused, mis toovad

piirkonna tööturule kaasa uued väljakutsed.

Kuigi mitte-eesti naiste tööhõivenäitajad on viimastel aastatel paranenud, on erinevused

osalemises ja hõives endiselt olemas. Eesti ja mitte-eesti naiste tööturukäitumises ilmneb

elukaarega seotud erinevusi: kuigi mitte-eesti naiste hõivemäär on kõigis vanusrühmades madalam

kui eesti naistel, siis mitte-eesti naised on pensionieelses vanuses tööturul oluliselt vähem

aktiivsed. Näiteks 2022. aastal oli eesti rahvusest 55–64-aastaste naiste hõivemäär erakordselt

kõrgel tasemel (80%), oli mitte-eesti naistest hõivatuid vaid 68%. Sarnane erinevus on märgatav

ka kõigil varasematel aastatel. Erinevad hõivemäärad on tingitud väga erinevatest teguritest,

10

otsesest ja kaudsest diskrimineerimisest, aga ka näiteks soorollidest ja stereotüüpidest, mille osas

on eestlase ja muust rahvusest inimeste vahel erinevused. Soolise võrdõiguslikkuse monitooring

2021 näitas, et muust rahvusest inimesed toetavad peremudelit, kus mees töötab täisajaga ning

naine osaajaga ja hoolitseb kodu eest (36% muust rahvusest ja 21% eestlastest). Kui eestlastest

toetavad pooled (51%) täielikku võrdsust ehk mehe ja naise täisajaga töötamist ja koduse

koormuse võrdset jagamist, siis muust rahvusest elanikest eelistab sellist elukorraldust vaid 29%

(EIM 2024).

Piirkonda iseloomustab Eesti keskmisest kõrgem töötuse tase (10,1% vs. Eesti keskmine 6,4%

2023. a) ning madalam tööjõus osalemise aktiivsus (61,7% vs. 73,9% 2023. a). Samuti on Ida-

Virumaal Eesti keskmisest tunduvalt madalam naiste (60,7% vs. 71,8% 2023. a) ning 55–64-

aastaste tööjõus osalemise määr (Ida-Virumaal 2021. aastal 71,9% ja Eestis keskmiselt 80,6%

2023. a). Ida-Virumaa probleemiks on ka madal tööhõive määr (55,4% vs. 69,2% vanuserühmas

15–74 a 2023. a) ning keskmisest madalam palgatööst teenitav töötasu. Sealset tööturgu mõjutavad

majandusstruktuuri suur sõltuvus põlevkivisektorist, põlevkivikasutusel põhineva

majandusmudeli kahanemine, vähene ettevõtluse mitmekesisus ning madal ettevõtlusaktiivsus.

Samuti on Ida-Virumaa üks kõige kiiremini kahaneva ja vananeva rahvastikuga maakondi.

Seetõttu on ka tööturusurve indeks ebasoodsaim Eestis – lähima 10 aasta jooksul lahkub tööturult

vanuse tõttu rohkem inimesi, kui sinna siseneb (6 uut tööealist iga 10 pensionile mineja kohta).

Ida-Virumaa arenguprobleeme süvendab vähene eesti keele oskus, eesti- ja venekeelse kogukonna

nõrk seotus ning piirkonna sotsiaalmajanduslik mahajäämus.

Piirkonna tööturgu mõjutab oluliselt piirkonna olulisema tööandja põlevkivisektori

restruktureerimine, uute ettevõtlusvaldkondade arendamine ja maakonna majanduskeskkonna

mitmekesistamine. Lisaks mõjutab piirkonda koolide üleminek eestikeelsele õppele. Nende

protsesside tulemusel võivad piirkonna tööturult välja langeda pikka aega ühes valdkonnas

töötanud inimesed (nt põlevkivisektori töötajad, õpetajad), kelle ootus oli töötada pensionile

minekuni senisel ametikohal ning kes võivad sellest ja aegunud oskustest tingituna tööturul

raskustesse sattuda ja heituda.

Ida-Virumaa tööturult eemale jäänud naistele suunatud aktiveerivate tegevuste eesmärk on

suurendada aktiivsust tööturul, mis parandab nende toimetulekut, suurendab sotsiaalset heaolu ja

sidusust, ning mis omakorda vähendab sihtrühma mitteaktiivsusega kaasnevaid kulusid riigile ja

ühiskonnale tervikuna. Tegevuste sihitamine ja läbiviimine Ida-Virumaal aitab seal tööturult

eemale jäänud inimestel piirkonna muutustes osaleda ja neile suurenenud osalemisega tööturul

kaasa aidata.

Toetatavad tegevused panustavad Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete

hoidmisesse ning sihi „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“ alasihi „Arukas

inimene“ saavutamisse. Eesti 2035 aluspõhimõtete hoidmist ja sihi saavutamist soolist

võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi ja ligipääsetavust toetaval moel mõõdetakse järgmiste

näitajatega: tööjõus osalemise määr 15–74 a, soolise võrdõiguslikkuse indeks, hoolivuse ja

koostöömeelsuse mõõdik, ligipääsetavuse näitaja.

Punkt 4. Toetatavad tegevused

Punktis 4 nimetatakse tegevused TAT eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks.

Tegevused on suunatud järgmiste eesmärkide täitmisele: 1) kaasamisprogrammi koostamine ja

2) heakskiidetud kaasamisprogrammis sihtrühmadele esitatud tegevuste elluviimine.

11

Hetkel ei tegele Eesti Töötukassa tööjõu süsteemse ja sihtrühmapõhise tööturule kaasamisega,

kuid mitteaktiivsetele inimestele osutatakse teatud tööturuteenuseid, peamiselt on tegemist

erinevate info – ja nõustamisteenustega (tööturumeetmete seaduses ja Vabariigi Valitsuse 29.

septembri 2023. a määruse nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024–2029“ § 9 lõigetes 10 kuni 13

sätestatud teenused). Kaasamisprogrammi peab olema edaspidi võimalik, vajadusel kohandatuna,

kasutada ka teistele tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmade aktiveerimiseks töötukassa poolt või

töötukassa tellimusel.

Punkt 5. Kaasamisprogramm

Elluviija koostab kaasamisprogrammi lähtudes avalikule konkursile esitatud kaasamisprogrammi

visioonist.

Kaasamisprogrammis kirjeldatakse sihtrühmadele suunatud tegevuste eesmärke, sisu ja mahtu

ning elluviimise metoodikat, nõudeid meeskonnale, tegevuste elluviimise keskkonnale ning

tegevuste tulemuslikkuse ja mõju hindamise korda. Hõlmatud peavad olema mõlemad sihtrühmad.

Samuti kaardistatakse sihtrühma tööturul osalemist mõjutavate kultuurilised eripärad, hoiakud ja

muud takistused ning vajadused ja ootused. Edukaks tööturule kaasamiseks on oluline süveneda

nii rühmapõhistesse kui individuaalsetesse takistustesse. Oluline on aru saada, miks sihtrühm ei

kasuta töötukassa teenuseid ning kui hästi olemasolevad teenused vastavad nende vajadustele.

Sellest lähtuvalt lepitakse kokku põhimõtted, kuidas tegevuste elluviimisel määratakse kindlaks,

kas programmis osalejale vajalikku ja sobivat teenust saab osutada töötukassa või vajab osaleja

kohandatud erilahendust, mida saab pakkuda elluviija. Elluviija võib kaasamisprogrammi

koostamisse kaasata ka väliseid eksperte või sihtrühma esindajaid sisendi ja arvamuse saamiseks.

Loodud programm on terviklik, tegevused regulaarsed ning arvestavad sihtrühma vajadustega.

Kaasamisprogrammis kirjeldatud tegevusi tuleb sihtrühmadele ellu viia kogu tegevuste

abikõlblikkuse perioodi jooksul, kuid mitte ühele ja samale sihtrühmale nimetatud perioodil.

Elluviija viib tegevusi ellu väiksematele rühmadele, kavandades millal ja mis järjekorras teatud

rühmale teatud tegevusi ellu viiakse. Oluline on, et tegevustesse kaasatakse nõutud arv sihtrühma

kuulujaid ning sihtrühma kuulujal võimaldatakse tegevustes osaleda nelja kuni üheksa kuu

jooksul.

Elluviija esitab kaasamisprogrammi rakendusasutusele heakskiitmiseks. Heakskiitmise näol on

tegemist toiminguga haldusmenetluse seaduse § 106 tähenduses.

Kaasamisprogrammi tegevused peavad olema suunatud sellele, et sihtrühma teadlikkus oma

tööturupotentsiaalist paraneks, nad leiaksid üles ning oleks motiveeritud osalema tööturuteenustel,

mille toel hõivesse jõuda ning seeläbi panustada Ida-Virumaa majanduse ja tööturu üleminekuga

seotud muudatustesse.

Elluviija saab hakata rakendama sihtrühmadele suunatud tegevusi vaid siis, kui rakendusasutus on

kaasamisprogrammi heaks kiitnud. Elluviija on kohustatud kaasamisprogrammi sisse viima

rakendusasutuse esitatud märkused programmi muutmiseks või täiendamiseks.

Kui rakendusasutus kaasamisprogrammi heaks ei kiida (sellele eelnevalt on elluviija keeldunud

töötukassa ja rakendusasutuse tähelepanekute ja märkuste arvestamisest), ei saa programmi

rakendada ning rakendusasutus otsustab järgmised sammud, mis võivad seisneda käskkirja

muutmises elluviija eemaldamiseks ning uue konkursi läbiviimises (vastavalt käskkirjale).

12

Punkt 6. Kaasamisprogrammi alusel sihtrühmadele elluviidavad tegevused

Kaasamisprogrammi tegevused jagunevad kaheks etapiks:

1) ettevalmistavad tegevused, mille eesmärk on valmistuda teise etapi tegevusteks;

2) tööturuteenustele ja tööle suunavad tegevused.

Kaasamisprogrammi oluline osa on proaktiivne lähenemine ja kontakti loomine läbi erinevate

tegevuste, sh eelkõige selle osa sihtrühmadega, kes ei ole töötuna arvele võetud. Muust rahvusest

kogukondi loetakse sageli tööturule raskesti kaasatavateks (hard to reach) rühmadeks, mis võib

viidata ka sellele, et rühmadel on sisemine soovimatus kaasatud saada. Sellest tulenevalt on oluline

leida sihtrühmadele atraktiivne teavitamise ja kaasamise viis. Kasutada võib nt teavitusi

erinevates, sh ebatüüpilistes kanalites, avalikus ruumis, võrgustikes ning huvi äratamisele

suunatud lühiajalisi huvitegevusi (nt päevakajalisel teemal lühikoolitus, hobitegevuse töötuba).

Sihtrühmadega kontakti hoidmiseks ja tugevdamiseks, motivatsiooni säilimise toetamiseks,

usalduse loomiseks ning sotsiaalse sidususe julgustamiseks võib kogu programmi kestel pakkuda

tegevusi, mis toetavad aktiivset hoiakut ja eneseteadlikkuse tõusu, nt ühised arendava sisuga

huvitegevused, töötoad jms. Tegevused peavad olema põimitud tegevustega, mis valmistavad ette

ja toetavad osalejate tööturuteenustele asumist (nt tööturu valmiduse ja motivatsiooni

tugevdamiseks tööturuteemalised infoseminarid/töötoad, vabatahtlik/kogukondlik tegevus vms).

Tööturuteenustele ja tööle suunavate tegevuste alla kuuluvad regulaarne individuaalne tugi (nt

nõustamise, kootsingu või mentorluse vormis), mis on suunatud motivatsiooni, enesekindluse ja -

hinnangu kasvatamisele ning osaleja individuaalsete tööturu vajaduse väljaselgitamisele.

Programmi oluliseks osaks on tegevused, mis otseselt toetavad sihtrühma tööturuteenustele

asumist, sh vajadusel mõne tööturuteenuse erilahenduse pakkumine. Programmist osutatavad

erilahendused ei tohi dubleerida töötukassa osutatavaid tööturuteenuseid, vaid saavad olla

tegevused, mille saamiseks tööturuteenusena ei ole sihtrühma kuulujal õiguslikku alust või tal on

õigus sellist teenust saada, kuid ta vajab seda mingil määral kohandatult. Kui vajalikuks osutuvad

erilahendused, st tööturuteenustega sarnased tegevused, peab olema hästi läbimõeldud ja

kirjeldatud, kuidas need teenused ja nende pakkumine erineb ülesehituselt ja olemuselt

tööturuteenustest sihtrühma spetsiifikast lähtuvalt. Dubleerimise vältimiseks on tegevuste

kujundamisel oluline teha koostööd töötukassaga. Erilahenduseks võib olla nt teenuse osutamine

ebatüüpilises asukohas, kui see on osaleja teenusel osalemise eelduseks või tööturuteenuse

pakkumine, millele töötukassa teenusena on seatud lisatingimusi, millele osaleja ei vasta (ka

töötuna registreerimise korral). Nt pakub töötukassa mentorlus, tugiisiku ja arengutreeningu

teenust, kuid need on suunatud ainult teatud kitsamatele sihtrühmadele, mitte kõigile registreeritud

töötutele Samuti teenuse osutamine olulise lisatoega, et suurendada teenuse efektiivsust. Näiteks

koolituse disain, mis arvestab sellega, et osaleja võimekust õppida piiravad psühholoogilised

tegurid, varasemad halvad kogemused õppeasutustega jne ning hõlmab vajalikke tegevusi

sihtrühma õpiraskuste ületamiseks.

Vajadusel pakutakse jätkutuge tööturuteenustele või ka tööle jõudnud osalejatele, et toetada nende

teenustel või tööl püsimist. Jätkutoe all mõistetakse kontakti hoidmist teenusele või tööle asunud

inimesega, et jälgida tema edenemist, ennetada väljalangemist, vajadusel arutades kerkinud

probleeme ja aidates neid lahendada, aga jagada ka positiivseid kogemusi ja julgustus.

Kaasamisprogrammi tegevused peavad arendama osalejate üldoskusi, eneseteadlikkust, toetama

sotsiaalset aktiivsust, võimalusel/vajadusel soodustama kogukondlikku koostööd. Samuti peavad

13

tegevused arvestama piirkonna arengutega, nt käsitlema/hõlmama teemasid, mis on seotud

piirkonna üleminekuga sh rohe- ja digioskused, piirkonna majanduse mitmekesistumine jne.

Programmi tegevustes, sh teavitustegevuste materjalide koostamisel välditakse tekstides ja

kuvandites eelarvamusi ja soostereotüüpe kinnistavaid hoiakuid. Tegevuste planeerimisel on

oluline pöörata tähelepanu soolise võrdõiguslikkuse edendamisele tööelu valdkonnas9, sh

asjaolule, et naised ja mehed on koondunud erinevatele tegevus- ja ametialadele.

Programmi tegevusi viiakse läbi Ida-Virumaal, kaasates esialgsetesse kontakti loomisele suunatud

tegevustesse kokku vähemalt 450 osalejat. Kaasamisprogrammi järgnevatesse tegevustesse

kaasatakse isiku vajadustest lähtudes vähemalt 180 sihtrühma kuulujat.

Programmi tegevuste kestuseks sihtrühmale on 4–9 kuud, millest eelduslikult 4–6 kuud on

pühendatud tööturuteenustele või tööle asumisele ning 3–5 kuud tööturuteenuste erilahendustel

osalemisele või tööturuteenustel/tööl käimisega kaasneva jätkutoe pakkumisele. Selle aja kestel

peab elluviija pakkuma sihtrühma kuuluvale osalejale kindla regulaarsusega süsteemset

aktiveerivat tegevust tööturuteenustele või tööle asumise toetamiseks ja seal püsimiseks.

Tegevustes peab järk-järgult suurenema otseselt tööturuga seotud sisu.

Elluviija peab olema suuteline pakkuma programmi tegevusi põhiasukohana vähemalt kolmes

asukohas Ida-Virumaal. Osaliselt võivad tegevused aset leida ka väljaspool (nt õppekäigud) neid

asukohti. Soovitatavateks asukohtadeks on Narva, Jõhvi või Kohtla-Järve ning Sillamäe.

TAT-s nimetatud tegevuste elluviimisel ei koguta mingil viisil infot tegevustes osalevate inimeste

rassi, usu ega seksuaalse sättumuse kohta.

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH (ingl do

no significant harm ehk ei kahjusta oluliselt) analüüs ei tuvastanud meetmel potentsiaalselt olulist

kahju keskkonnaeesmärkidele, mistõttu puudub vajadus täiendavate nõuete kehtestamiseks.

Lähtutakse ootusest, et rahastatavad tegevused ei suurendaks negatiivset keskkonnamõju,

väärtustaks osapooli, kes tegelevad teadlikult säästliku keskkonnakasutusega10, ning teenuste ja

toodete hankimisel lähtutaks keskkonnahoidlike hangete kriteeriumitest11. Käesoleva TAT-i puhul

rakenduvad vabatahtlikud keskkonnahoidlikud riigihanked. Keskkonnahoidlik riigihange on

protsess, mille käigus ametiasutused püüavad hankida selliseid kaupu, teenuseid ja ehitustöid,

mille keskkonnamõju on kogu nende olelusringi jooksul väiksem, kui sama põhiülesandega

kaupadel, teenustel ja ehitustöödel, mida muul juhul hangitaks.

TAT koostamisel on arvestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja puuetega inimeste õiguste

konventsioonis sätestatuga (vt lisa 1).

Punkt 7. Sihtrühmad

Kaasamisprogrammi sihtrühmadeks on Ida-Virumaal elavad tööealised mittetöötavad eesti keelest

erineva emakeelega naised. Hõlmatud on naised, kes on tööturul mitteaktiivsed (ei ole töötuna

arvele võetud, ei tööta ega tegele tööga võrdsustatud tegevusega), samuti kes on töötuna arvele

võetud. Töötuna arvel oleva sihtrühma kaasamisel teeb elluviija koostööd töötukassaga, mis

9 https://kompetentsikeskus.sm.ee/et/abiks-rakendajale/2021-2027/toetuse-taotlejale-ja-saajale/digitooriist/kuidas-

projektis-edendada-soolist-vordsust/soolise-vordoiguslikkuse-edendamine-too-ja-tooelu-valdkonnas. 10 https://kliimaministeerium.ee/keskkonnateadlikkus. 11 https://kliimaministeerium.ee/elukeskkond-ringmajandus/ringmajandus/keskkonnahoidlikud-riigihanked.

14

seisneb peamiselt selles, et töötukassa jagab sihtrühma sobivatele inimestele infot programmi

kohta ning soovitab selles osaleda. Töötukassa soovitab kaasamisprogrammis osalemist lähtudes

inimese senisest tööturu kogemusest ja töötuna arvel oleku jooksul ilmnenud asjaoludest.

Muuhulgas arvestatakse sobivate osalejate leidmisel seda, kui inimese varasemat töötamise

ajalugu iseloomustab pikk töötus ja/või katkendlik töötamine, korduvalt tööturuteenustel

osalemise katkestamine. Samuti võetakse arvesse inimese enda madalat hinnangut tööle mineku

võimalustele, eriti kui see on seotud motivatsiooni ja hoiakutega, madalate oskuste või

haridustaseme, sotsiaalsete toimetulekuraskustega vms.

Tegevused on suunatud eelkõige vanuserühmale 40–64 a, kuid kaasata võib ka naisi, kes ei mahu

sellesse vanusevahemikku, kuid kelle tööturutakistused ja vajadused on neile sarnased. Sihitatakse

naisi, kes on mitteaktiivsed või kes on vaatamata töötuna arvel olekule passiivsed ning kelle

tööturule sisenemise motivatsioon ei ole kõrge (tulenevalt peremudelist, kultuurilistest hoiakutest

ja ootustest, aga ka varasemate ebaõnnestumiste või muutustega seotud ebakindlusest ja

perspektiivituse ja oskuste puudusest).

Rahvusvahelise tööorganisatsiooni (ILO) mõistes võib viimast sihtrühma lugeda samuti sisuliselt

mitteaktiivseks. ILO kohaselt võivad nimelt mitteaktiivsed olla ka registreeritud töötud, kes ei ole

viimase nelja nädala jooksul tööd otsinud. Ida-Virumaal on töötuna registreeritud eesti keelest

erineva emakeelega naiste arv suurem kui Eesti Tööjõu-uuringu ( ETU) töötus, seda nii üldiselt

kui ka vanuserühmas 40–64 a. See viitab, et töötuna arvel on naisi, kes töö otsimisega aktiivselt ei

tegele, olles sisuliselt pigem mitteaktiivsed. Seetõttu on sihtrühmaks ka registreeritud töötud, kelle

tööle rakendumise tõenäosus on madal või väga madal.

OECD Eesti tööturumeetmete analüüsis toodi rühmadena, kes on Eestis tööturult eemale jäänud

välja muuhulgas need, kelle emakeel ei ole eesti keel (vanuserühmas 15–64 a ei olnud neist kunagi

töötanud 36,1%, ning katkestustega oli töötanud 36,3%, 2018) ning rändetaustaga inimesed

(kellest 18% ei olnud kunagi töötanud ja 12% oli töötanud katkestustega).

Ida-Virumaal oli 2023. aastal 4,1 tuhat muust rahvusest mitteaktiivset naist vanuserühmas 40–64

a. Kokku on tööealisi mitteaktiivseid naisi Ida-Virumaal 11,2 tuhat, neist 9,7 tuhat on muust

rahvusest. Töötuid muust rahvusest naisi oli Ida-Virumaal samal ajal ETU andmetel 2,5 tuhat.

Töötuid naisi vanuses 40–64 a 1,4 tuhat. 2024. a septembri seisuga oli Ida-Virumaal töötuna arvel

3623 naist, kelle peamine suhtluskeel vene keel, vanuses 40–64 a oli neist 2327 ehk 64%.

Muust rahvusest naiste tööturule sisenemise takistused on sageli seotud järgmiste teguritega:

keeleoskus, kvalifikatsioon ja töökogemus, ambitsioonid ja enesekindlus, elukoha taristu, piiratud

valik töövõimalusi, kultuurilised või perekondlikud hoiakud, diskrimineerimine. Iseloomulik on

ka see, et rahvusvähemused kalduvad koonduma piirkondadesse, mis on teistest enam saanud

kannatada majanduse restruktureerimise käigus, samas kui elukoha vahetuse võimalused on

piiratud, kogukonna võrgustikud tugevad, mis soodustavad inimeste jäämist neisse

piirkondadesse. Nagu on näidanud teiste riikide kogemused muust rahvusest naiste

kaasamismeetmetega, on selle rühma tööturule kaasamisel esimeseks oluliseks sammuks

tegelemine selliste takistustega nagu motivatsioonipuudus, madal enesehinnang, tööotsingu

kogemuste ja võimaluste puudus.

15

Punkt 8. Näitajad

Punktis 8 on nimetatud TAT näitajad, mis aitavad mõõta eesmärkide saavutamist. Esitatud on

meetmete nimekirja väljundnäitaja ja tulemusnäitaja ning sihttase, mille saavutamist TAT toetab.

Lisaks on seatud ka kaks TAT spetsiifilist tulemusnäitajat.

Meetmete nimekirja väljundnäitajaks, millesse toetuse andmisega panustatakse on

„Osaluskordade arv“. Meetme raames on planeeritud 20 256 osaluskorda. TAT tegevustesse

sisenejate 2029. aasta sihttasemeks on plaanitud 450 osalejat, kellest programmi tööturuteenustele

ja tööle suunavad tegevustes osaleb vähemalt 180 osalejat. Esitatud meetmete nimekirja

väljundnäitaja, „Osaluskordade arv“, tähendab, et loetakse inimese programmi sisenemise kordi

ehk ühe inimese projekti sisenemine loetakse üheks osaluskorraks. Seejuures võib sama isikut

lugeda toetuse andmise perioodi jooksul korduvalt, st programmis osalemise katkestamisel ja

hiljem uuesti sisenemist loetakse uueks osaluskorraks. Meetmete nimekirja väljundnäitaja 2029.

aasta sihttase 20 256 osaluskorda moodustub meetme raames erinevate elluviijate tegevustest,

mitte vaid käesoleva TAT-i raames elluviidud tegevustest.

Meetmepõhiseks tulemusnäitajaks on „Peale teenuse saamist tööhõives olev tööealine elanikkond“

ja selle sihttasemeks on: 25% projektis osalenutest on toetuse andmise ehk programmis osalemise

tulemusena tööle rakendunud peale tegevuses osalemist. Sihttaseme seadmisel on arvestatud, et

tegemist on keerulise sihtrühmaga, ning lisaks tööle rakendumisele loetakse nende puhul oluliseks

positiivseks tulemuseks ka tööturul aktiveerumine. Programmi käsitletakse tervikliku sama

eesmärgiga tegevuste kogumina, mistõttu ei loeta tööle rakendumist osaleva isiku puhul igast

üksikust tegevusest väljumise järel, vaid tervikuna programmis osalemise lõppedes. Andmete

allikaks on Statistikaameti poolt kord aastas RÜ ja RA tarbeks koostatav andmestik, mis tugineb

töötamise registri andmetele. Meetmete nimekirjas on tulemusnäitaja sihttase on 38%, mis on

erinevate tegevuste keskmine.

Lisaks on seatud TAT spetsiifilisteks tulemusnäitajateks „Pärast programmist lahkumist haridust

või koolitust saama asunud osalejad“, ning „Tööturuteenustele jõudnud osalejad“, kuna sihtrühma

puhul loetakse lisaks tööle rakendumisele oluliseks positiivseks tulemuseks ka õppima või

tööturuteenustele asumist, mis annavad tunnistust aktiveerumisest ja suurendavad võimalusi

tulevikus tööle asuda. Sihttaseme seadmisel on lähtutud Kirde-Eestis 25–64-aastate naiste

elukestvas õppes osalejate näitajast, mis 2023. aastal oli 25,5% ning muu emakeelega naiste

(vanuses 40–64 a) valitud tööturuteenustel (koolitus, tööpraktika, tasemeõpe) osalemist esimese

üheksa töötuna arveloleku kuu jooksul.

9. Tegevuste abikõlblikkuse periood

Tegevuste abikõlblikkuse periood on 1. aprill 2025. a kuni 31. detsember 2028. a.

Punkt 10. Eelarve

Toetatavate tegevuste eelarve on 1 373 400 eurot, millest Euroopa Sotsiaalfondi toetus on 961 380

eurot (70 protsenti) ja riiklik kaasfinantseering on 412 020 eurot (30 protsenti). Käskkirja lisas

kehtestatakse eelarve aastate ja kulukohtade kaupa pärast elluviija määramist. Varem ei ole seda

võimalik teha, sest täpsem eelarve selgub elluviija esitatud kaasamisprogrammi visioonist ja

konkursile esitatud esialgsest eelarveprognoosist Selle dokumendi detailsusastme pinnalt on

võimalik prognoosida tegevusi ja selleks kuluvaid summasid aasta(te) kaupa.

16

Kogueelarve puhul on aluseks võetud ESF+ indikaatorite passi meetme arvestatud keskmine kulu

osaleja kohta, milleks on 3 052 eurot.

Punkt 11. Kulude abikõlblikkus

Vastavalt käskkirja punktile 1.3. lähtutakse abikõlblike kulude määratlemisel ühendmääruse §-des

15–17 sätestatust.

Toetatavate tegevuste elluviimisel on lubatud kõik kulud, mis on põhjendatud ühendmääruse

tähenduses ning mis ei ole ühendmääruses ega TAT-s välistatud. Piiratud on ka kaudsete kulude

hüvitamine, mida võib teha 15 protsendi ulatuses otsestest personalikuludest.

Kuna abikõlblikke kulusid TAT-s ei nimetata, võimaldab kulude põhjendatust kontrollida see, et

elluviija esitab rakendusasutusele igaks aastaks planeeritavate tegevuste kirjelduse ja tegevuste

elluviimise eelarve.

Vastavalt ühendmääruse § 17 punktile 8 on kaudsed kulud abikõlblikud ainult lihtsustatud

hüvitamisviisidest ühtse määra alusel. Ühtse määra rakendamisel ei tule tõendada ega esitada

rakendusüksusele koos maksetaotlusega kaudsete kulude kuludokumente, kulude tasumist

tõendavaid dokumente ega kulu aluseks olevaid arvestusmetoodikaid. Seetõttu ei kontrollita ka

kaudsete kulude aluseks olevaid kulusid paikvaatluse ega projektiauditi käigus. Samuti ei pea

osalise tööajaga administreeriva personali üle pidama arvestust ega raamatupidamisarvestuses

eristama ühtse määra alusel hüvitatud kaudseid kulusid.

Punkt 12. Toetuse maksmise tingimused ja kord

Toetust makstakse ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 alusel, v.a kaudsete kulude puhul. Toetuse

makse aluseks olevaid dokumente tuleb esitada vähemalt kord kvartalis, kuid mitte sagedamini,

kui üks kord kuus. Kui kalendrikuus makseid ei tehta, siis null-reaga makset esitada ei tule.

Punkt 13. Elluviija kohustused

Olulisim elluviija kohustus on koostada TAT-s sätestatud nõuetekohane kaasamisprogramm ja

selles kirjeldatud tegevused sihtrühmale ellu viia. Elluviija on kohustatud kaasamisprogrammi

koostamisel kaasamisprogrammi täiendama ja muutma vastavalt rakendusasutuse nõutule.

Elluviija esitab rakendusasutusele kinnitamiseks eelarve aastate ja kulukohtade kaupa. Vastav

nõue on vajalik sisendina riigieelarve ja tööplaani planeerimise protsessis.

Peale elluviija selgumist ja vastavasisulise TAT muudatuse kinnitamist peab elluviija

rakendusüksusele esitama väljamaksete prognoosi 15 tööpäeva jooksul. Igal aastal tuleb

väljamaksete prognoos järgmise eelarveaasta kohta esitada eelneva aasta 10. detsembriks või

kümne tööpäeva jooksul pärast eelarve kinnitamist. Kui väljamaksetaotlused erinevad esitatud

prognoosist 25%, tuleb elluviijal esitada järelejäänud eelarveaasta kohta uus väljamaksete

prognoos.

Tegevuse üks eesmärk on katsetada, koguda teavet ja kogemusi, mille põhjal kaaluda tööturult

eemale jäänud sihtrühmade tööturule kaasamiseks püsiva lahenduse välja arendamise vajadust ja

võimalusi. Selle võimaldamiseks peab elluviija andma rakendusasutusele ja töötukassale üle

kaasamisprogrammi kokkuvõtte, mis sisaldab pakkumiseks vajalikke teadmisi (tegevuste

17

kirjeldus, läbiviimise õppetunnid, hinnang üldisele toimimisele, kitsaskohtadele ja tugevustele

jne), ning ettepanekuid kaasamisprogrammi edasiseks kasutamiseks sh ka võimalik sobivus

teistele (sarnastele) sihtrühmadele. Samuti tutvustab elluviija programmi/kokkuvõtet

rakendusasutusele ja töötukassale vähemalt ühel töökohtumisel, nt aruteluseminaril.

Lisaks TAT-s sätestatule kohalduvad tegevuste elluviijale kõik ühendmääruse §-des 10 ja 11

toetuse saajale sätestatud kohustused.

Erinevalt teistest fondidest tuleb ESF+’ist rahastatud tegevustes osalejate kohta koguda nõutavad

andmed vastavalt ÜSS2021_2027 § 19 lõikele 3. Osalejate andmeid tuleb sisestada sündmuste

infosüsteemi ehk SIS-i, mille kaudu kogutakse infot osalejate kohta.

Punkt 14. Aruandlus

Punktis 14 sätestatakse vahearuannete ja lõpparuande esitamise kohustus ja tähtajad ning

aruannetes puuduste esinemise korral nende menetlemise kord. Korrapäraselt esitatud aruanded

aitavad jälgida TAT tegevuste edenemist ja tulemuste täitmist ning võimaldavad vajaduse korral

juhtida tähelepanu vajakajäämistele ja teha tegevuste elluviimises õigeaegseid muudatusi.

Järelaruande esitamise kohustust elluviijal ei ole.

Punkt 15. Käskkirja muutmine

Punktis 15 sätestatakse TAT muutmise kord. Muudatusvajadused peavad olema motiveeritud ja

aitama kaasa TAT edukale elluviimisele. Sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul ei ole TAT

muutmine mõistlik, arvestades muutmisprotsessi ajamahukust ja sellega kaasnevat

halduskoormust. Erandina võib elluviija taotleda TAT muutmist tihedamini, kuid sellega peavad

nõustuma rakendusasutus ja -üksus. TAT-i muutmine peab põhinema põhjalikel analüüsidel ja

planeerimisel, välistades sagedaste paranduste vajaduse. Samuti peavad vajalikud muudatused

olema põhjendatud ning läbi kaalutud.

Punkt 16. Finantskorrektsiooni tegemise ja toetuse tagastamise alused ja kord

Toetus nõutakse ja makstakse tagasi vastavalt ühendmäärusele, selles sätestatut TAT-s ei

täpsustata.

Punkt 17. Vaide esitamine

Nimetatakse vaide lahendaja ja õiguslik alus.

III Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele

Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega.

Eelnõu koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku

Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-,

Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu

suhtes kohaldatavad finantsreeglid;

18

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa

Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013.

IV Käskkirja mõjud

Eelnõuga luuakse ja viiakse ellu tegevusi, mis panustavad tööturult eemale jäänud inimeste

tööturul osalemise toetamisse.

Sotsiaalne mõju, sh sooline võrdõiguslikkus, võrdne kohtlemine ja ligipääsetavus

Programmi läbiviimise kaudu tõuseb sihtrühma teadlikkus tööturust, enda tööturu potentsiaalist ja

selle arendamise võimalustest. Tegevused toetavad sihtrühmade motivatsiooni ja valmisolekut

tööturul osaleda. Mida kauem on inimene tööta, seda keerulisem ja kulukam on teda tööturule

tagasi tuua, sest vähenevad tema töövalmidus ja motivatsioon ning vananevad tema oskused, mis

toetavad tööturule liikumist ja seal püsimist. Ühtlasi suureneb vaesusesse sattumise risk, millega

kaasnevad omakorda terviseriskid, probleemid peresuhetes ja sotsiaalne tõrjutus.

TAT tegevused avaldavad positiivset sotsiaalset mõju inimeste tööhõivele läbi sihtgrupi

teadlikkuse tõstmise, hoiakute muutmise ja oskuste arendamise. Programmi tulemusel on Ida-

Virumaa eesti keelest erineva emakeelega naised teadlikumad oma võimalustest tööturul,

tunnetavad oma potentsiaali ja võimalusi paremini ning on saanud uusi oskusi, mis neile tööturul

osalemisel toeks on. Üldises perspektiivis on eesmärgiks vähendada Ida-Virumaa naiste

mitteaktiivsust ja töötust ning suurendada Ida-Virumaa naiste kaastatust piirkonna majanduse

üleminekusse.

TAT tegevused on suunatud naiste tööhõive ja tööalase motivatsiooni suurendamisele, samuti

tööturul toimetuleku toetamiseks vajalike hoiakute ja oskuste omandamisele. Tegevustega

toetatakse naiste tööturule lõimumist mitteaktiivsuse ja töötuse korral, tagades seeläbi suurema

võrdsuse tööturul. Seega aitavad tegevused vähendada soolist ebavõrdsust ja sooliste stereotüüpide

mõju tööelule.

Tegevuste kavandamisel ja elluviimisel järgitakse võrdse kohtlemise ja ligipääsetavuse

põhimõtteid. Muu hulgas arvestatakse, et sihtrühmadesse kuuluvad inimesed võivad olla nt

liikumis-, nägemis- või kuulmispuudega, mistõttu jälgitakse tegevuste elluviimisel, et osalejatele

oleks tagatud ligipääs tegevustele olenemata nende erivajadusest. Tegevustes lähtutakse osaleja

vanuselisest eripärast ja püütakse kõrvaldada neid barjääre, mis neil on takistuseks tööturule

sisenemisel.

Eelnõu panus „Eesti 2035“ näitajatesse: tööjõus osalemise määr, 15–74 a soolise võrdõiguslikkuse

indeks, hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik, ligipääsetavuse näitaja.

Regionaalareng

TAT tegevused panustavad otseselt regionaalarengusse, kuna on suunatud sellele piirkonnale, kus

töötuse määr on keskmisest kõrgem ja tööhõive määr madalam. Seoses õiglase ülemineku

protsessiga piirkonnas, mis ei puuduta ainult põlevkivisektorit, vaid mille ulatus on laiem, vajavad

sealsed elanikud infot ja tuge, et mõista, millised on piirkonnas töötamise võimalused ja kuidas

nemad saaks üleminekusse panustada, sh uutes üleminekuprotsessi käigus tekkivates

valdkondades.

19

Keskkond/kliima

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH (ingl do

no significant harm ehk ei kahjusta oluliselt) analüüs leidis, et kavaga ette nähtud sekkumistel

hinnanguliselt olulist kahjulikku mõju DNSH printsiibi alusel ei ole.

TAT tegevuste elluviimisega ei kaasne otsest positiivset muutust ega ka negatiivset mõju

keskkonnahoiu ja kliima eesmärgile. Ootus on, et rahastatavad tegevused ei suurendaks negatiivset

keskkonnamõju, väärtustaks osapooli, kes tegelevad teadlikult säästliku keskkonnakasutusega,

ning teenuste ja toodete ostmisel ja hankimisel lähtutaks keskkonnahoidlike hangete

kriteeriumitest.

Andmekaitsealane mõjuhinnang

TAT raames on isikuandmete töötlemine vajalik punktides 6.1. ja 6.2. nimetatud tegevuste raames.

Osalevate inimeste kohta tuleb koguda isikuandmeid, mis on vajalikud TAT tegevuste elluviimisel

ning õigusaktides ettenähtud andmekorje ja TAT järelevalve teostamiseks (ÜSS2021-2027 § 19

lg 1).

Indikaatori „osaluskordade arv“ raames kogutakse isikuandmeid tegevustes osalemise nõusoleku

alusel toetatavatesse tegevustesse registreerumise korral. Kogutavateks andmeteks on osaleja

nimi, vajadusel kontaktandmed ning tegevuses osalemist kinnitav (digi)allkiri. Lisaks on tegevuste

elluviijal kohustus koguda osalejate andmeid, mis on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) nr 2021/1057 artiklis 17 ning I ja II lisas vastavalt ÜSS2021-2027 § 19 lõikes 3

sätestatule ning ta peab need esitama rakendusüksusele läbi e-toetuse infosüsteemi SIS (sündmuste

infosüsteem).

Elluviija kogub ja töötleb andmeid TAT tegevuste elluviimiseks ja seiramiseks. Elluviija töötleb

isikuandmeid kooskõlas kehtivate õigusaktidega, sealhulgas kooskõlas Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrusega (EÜ) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ning

selliste andmete vaba liikumise ja direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta, ja rakendavad

asjakohaseid meetmeid, et kaitsta isikuandmeid juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, juhusliku

kaotamise, muutmise, lubamatu avalikustamise või ligipääsu eest.

ÜSS2021_2027 §-de 23 ja 24 alusel ning kooskõlas § 25 lõikega 1 (õigus saada juurdepääs

asjakohasele teabele) kontrollitakse projektis toetuse kasutamist ning töödeldakse selleks vajalikke

isikuandmeid. Tulenevalt vajadusest kontrollida tegevustes osalevate inimeste kuulumist

sihtrühma, teeb RÜ tõenäoliselt enamiku sihtrühma liikmete kohta lisapäringu nende tööga

hõivatuse kontrollimiseks. Kontrollitakse tööga hõivatust töötamise registri ja seal sisalduvate

maksuandmete järgi. RÜ teeb päringuid vastavalt Euroopa Komisjoni ja ESF+i rahastusega seotud

juhenditele ning asutuse sisekorrale. RÜ jaoks on isikuandmete töötlemine meetme rakendamiseks

tavapärane praktika ning loodud on meetmed kaasnevate riskide maandamiseks, sealhulgas

järgitakse konfidentsiaalsuse ja eesmärgipärasuse põhimõtteid. Projekti käigus teavitatakse

tegevustes osalejaid andmete töötlemisest.

Elluviija säilitab andmeid õigusaktides sätestatud tähtaja jooksul või muu säilitustähtaja

puudumisel mitte kauem kui seitsme aastat pärast tegevuses osalemise lõppu. Elluviija rakendab

asjakohaseid meetmeid, et kaitsta isikuandmeid juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, juhusliku

kaotamise, muutmise, lubamatu avalikustamise või ligipääsu eest.

20

V Käskkirja kooskõla valikukriteeriumitega

TAT-i tegevused vastavad perioodil 2021–2027 seirekomisjonis kinnitatud üldistele

valikukriteeriumitele.

1. TAT kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme

eesmärkide saavutamisele

TAT-i mõju on kirjeldatud seletuskirja IV peatükis ning mõju meetmete nimekirjas nimetatud

näitajasse seletuskirja punktis 6. Panust eesmärkidesse näidatakse sekkumiste panuse kaudu

rakenduskava näitajatesse. Käskkirjaga hõlmatud tegevused panustavad otseselt rakenduskava

poliitikaeesmärgi 4 „Sotsiaalsem Eesti“ erieesmärgi (a) „Parandada kõigi tööotsijate, eelkõige

noorte ja pikaajaliste töötute ning tööturult eemale jäänud ja tööturul ebasoodsas olukorras

olevatesse rühmadesse kuuluvate isikute töölesaamise võimalusi ja aktiveerimismeetmete

kättesaadavust nende jaoks, tehes seda noorte puhul eelkõige noortegarantii rakendamise kaudu,

ning füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise ja sotsiaalmajanduse edendamise kaudu“. ja

meetme eesmärkide saavutamisesse.

2. TAT-i põhjendatus

TAT tegevused aitavad kaasa meetme 21.4.2.3 „Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine“

eesmärgi saavutamisele. TAT-i eesmärgi, vajalikkuse ja eesmärgi saavutamiseks tehtavate

tegevuste põhjalik kirjeldus on esitatud seletuskirja I ja II peatükis.

3. Kuluefektiivsus

Täiendatakse peale elluviija leidmist. Uut tüüpi kulude planeerimisel uuritakse hindasid turult või

töötatakse need ise välja. Sisse ostetavate teenuste lõplikud, õiglased ning usutavad summad

leitakse hankeprotsesside käigus.

4. Elluviija suutlikkus projekti ellu viia

TAT tegevuste elluviijaks on …, mis tegutseb … põhimääruse kohaselt. Elluviijal on võimekus ja

vajalik kompetents TAT-is planeeritud tegevuste elluviimiseks, sh varasem praktika valdkondlike

projektide elluviimisel.

Elluviija valik on kooskõlas ÜSS2021_2027, mille kohaselt on elluviija valdkonna eest vastutava

ministri käskkirjaga või halduskoostöö seaduse tähenduses halduslepinguga määratud

ministeeriumi struktuuriüksus või volitatud asutus või juriidiline isik, kes vastutab toetuse andmise

tingimuste käskkirjas nimetatud eelarve ulatuses tegevuste tegemise ja tulemuste saavutamise eest

ning kellele kohaldatakse toetuse saaja kohta sätestatut.

5. Kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega

Kooskõla Eesti 2035 aluspõhimõtete ja sihtidega on hinnatud seletuskirja sissejuhatuses ning IV

osas. Tegevused on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad ning arvestavad määruse nr 2021/1060

artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid.

21

VI Käskkirja jõustumine

Käskkiri jõustub üldises korras. Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 1. aprill 2025. a, st alates

nimetatud kuupäevast tekkinud abikõlblikud kulud on toetusest hüvitatavad.

VII Käskkirja kooskõlastamine

Eelnõu saadeti kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Rahandusministeeriumile,

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Kliimaministeeriumile ja Kultuuriministeeriumile

ning e-posti teel Riigi Tugiteenuste Keskusele ja Ühtekuuluvuspoliitika fondide võrdõiguslikkuse

kompetentsikeskusele. Samuti edastati eelnõu EISi kaudu arvamuse avaldamiseks

ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 rakenduskava seirekomisjonile ja Euroopa Komisjonile. Eelnõu

saadeti arvamuse avaldamiseks Eesti Töötukassale.

Seletuskirja lisad:

1. Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht;

2. Riskihindamine;

3. Kooskõlastustabel.