Eelnõu kooskõlastamiseks

1

EELNÕU

Juuni 2025

Krediidiasutuste seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

§ 1. Krediidiasutuste seaduse muutmine

Krediidiasutuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõikest 1 jäetakse välja sõnad ,,ja esindustele”;

2) paragrahvi 2 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

,,(2) Käesolevat seadust kohaldatakse ka välisriikide krediidiasutuste tütarettevõtjatele,

filiaalidele ning esindustele Eestis, kui Eesti välislepingutest ei tulene teisiti.“;

3) paragrahvi 2 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:

,,(21) Euroopa Majanduspiirkonda lepinguriigi krediidiasutusele, sealhulgas tema filiaalile

Eestis kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 3, § 12 lõikes 4, §-des 206 ja 213–216, § 87 lõikes 55,

§-s 91 § 92 lõikes 5 ning peatükkides 9 ja 12 sätestatut.

(22) Kolmanda riigi krediidiasutuse filiaalile Eestis kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 3,

206, 21, 212–213, § 87 lõikes 55, §-s 91, § 92 lõikes 5, peatükkides 81, 9 ja 12, §-des 14118 ja

14119 ning Finantsinspektsiooni seaduse § 471 lõikes 6 ja 475 lõigetes 12–13, 3–4, 5–7 ja 8–9

sätestatut, kui filiaal osutab järgmisi teenuseid:

1) käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 2 ja 6 nimetatud teenust, mida osutab kolmandas

riigis asutatud ettevõtja, kes kvalifitseeruks krediidiasutuseks või vastaks Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013/EL, mis käsitleb krediidiasutuste suhtes kohaldatavaid

usaldatavusnõudeid ja millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 176, 27.06.2013,

lk 1–337 artikli 4 lõike 1 punkti 1 alapunktis b nimetatud tingimustele, kui ta oleks asutatud

Euroopa Liidus;

2) käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktis 1 nimetatud teenust, mida osutab kolmandas riigis

asutatud ettevõtja.“;

4) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

,,(41) Väärtpaberituru seaduse § 43 lõikes 1 nimetatud investeerimisteenuste osutamisel,

sealhulgas mis tahes kõrvalteenuse, mis on seotud hoiuste kaasamise või krediidi või laenu

andmisega, kui selle eesmärk on osutada teenuseid käesoleva seaduse alusel, ei kohaldata

kolmanda riigi krediidiasutuse suhtes käesoleva paragrahvi lõikes 22 sätestatut.“;

5) paragrahvi 31 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „, mis käsitleb krediidiasutuste suhtes

kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ja millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L

176, 27.06.2013, lk 1–337),“;

6) paragrahvi 31 täiendatakse lõigetega 3–5 järgmises sõnastuses:

,,(3) Kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal on filiaal, mille on asutanud:

1) ettevõtja, kelle peakontor asub kolmandas riigis ning kes teostab käesoleva seaduse § 2 lõikes

22 nimetatud tegevusi;

2) krediidiasutus, mille peakontor asub kolmandas riigis.

(4) Kolmanda riigi peaettevõtja on ettevõtja, kelle peakontor asub kolmandas riigis ja kes on

asutatud Eestis kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali, ja kui see on kohaldatav, selle ettevõtja

vahepealsed või kõrgema tasandi emaettevõtjad.

2

(5) ,,Välisriik” käesoleva seaduse tähenduses on nii Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriik

kui ka kolmas riik.“;

7) paragrahv 11 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 131 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 133 lõikes 1 asendatakse sõnad ,,õigus nõuda” sõnadega ,,õigus jätta taotlus läbi

vaatamata või nõuda”;

10) paragrahvi 133 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

,,(11) Kui tegevusloa taotluse menetlemise ajal muutuvad käesoleva seaduse §-s 131 nimetatud

andmed või dokumendid, esitab taotleja viivitamata pärast muudatuste tegemist või nendest

teadasaamist Finantsinspektsioonile vastavad andmed või dokumendid uuendatud kujul. Kui

muudatus on oluline, võib Finantsinspektsioon lugeda menetlustähtaja alguseks selle olulise

muudatuse kättesaamise hetke. Sellisel juhul peab Finantsinspektsioon teatama taotlejale uuest

menetlustähtajast.”;

11) paragrahvi 134 lõike 1 teises lauses asendatakse tekstiosa ,,allkonsolideeritud alusel”

tekstiosaga ,,allkonsolideeritud alusel või kui ta on määratud vastutavaks selle eest, et tagada

usaldatavusnõuete järgimine konsolideerimisgrupi poolt konsolideeritud alusel (edaspidi

käesolevas peatükis määratud ettevõtja) vastavalt käesoleva seaduse § 137 lõike 1 punktile 3.”;

12) paragrahvi 134 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

,,(11) Finantsinspektsioon jälgib pidevalt, kuid vähemalt kord aastas krediidiasutuse

emaettevõtjate tegevuste toimimist ning kontrollib, kas krediidiasutus, käesoleva seaduse § 13

alusel tegevusluba taotlev ettevõtja või määratud ettevõtja on korrektselt nimetanud ettevõtja,

kes vastab tingimustele, mille kohaselt saab nimetatud ettevõtjat käsitada Eestis või mujal

Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtjana või

segafinantsvaldusettevõtjana.

(12) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud emaettevõtja või määratud ettevõtja asub

teises Euroopa Liidu liikmesriigis, teeb Finantsinspektsioon kõik endast oleneva, et teha

läbivaatamise teostamiseks koostööd tolle liikmesriigi pädeva finantsjärelevalve asutusega.”;

13) paragrahvi 134 lõike 2 punkti 2 täiendatakse pärast sõna ,,teave” sõnadega ,,ning vastavus

käesoleva seaduse § 48 lõigetes 2–23, 3–5 ja 7 sätestatud tingimustega”;

14) paragrahvi 135 lõikes 1 asendatakse sõnad ,,nimetatud hindamisega” tekstiosaga ,,nimetatud

hindamisega või §-s 137 nimetatud heakskiitmise nõudest vabastamisega”;

15) paragrahvi 135 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

,,(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul peatab Finantsinspektsioon käesoleva

seaduse § 301 lõikes 2 või § 373 lõikes 2 sätestatud tähtaja kulgemise vähemalt 20 tööpäevaks

või kuni asjakohane menetlus on lõpule viidud.”;

16) paragrahvi 136 lõikes 4 asendatakse tekstiosa ,,heakskiidu andmise või sellest keeldumise”

tekstiosaga ,,heakskiidu andmise, sellest keeldumise või heakskiitmise nõudest vabastamise”;

17) paragrahvi 136 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:

3

,,(6) Finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja ühinemisele ja jagunemisele

kohaldatakse käesoleva seaduse 6. peatüki 1. jaos sätestatut.

(7) Finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja oluliste varade ja kohustuste

ülekandmisele kohaldatakse käesoleva seaduse 6. peatüki 2. jaos sätestatut. Käesoleva seaduse

§ 706 lõike 2 kohaldamisel rakendatakse sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud emaettevõtjana

tegutseva finantsvaldusettevõtja ja emaettevõtja tegutseva segafinantsvaldusettevõtja suhtes

protsendimäärasid vastavalt konsolideeritud näitajatele.”;

18) paragrahvi 137 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

,,Finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja võib taotleda käesoleva seaduse § 134

kohast heakskiitmise nõudest vabastamist, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:”;

19) paragrahvi 137 lõike 1 punktis 3 asendatakse tekstiosa ,,tütarettevõtjast krediidiasutus”

tekstiosaga ,,tütarettevõtjast krediidiasutus, finantsvaldusettevõtja või

segafinantsvaldusettevõtja, kellele on antud käesoleva seaduse § 134 kohaselt heakskiit,”;

20) paragrahvi 137 täiendatakse lõigetega 4–10 järgmises sõnastuses:

,,(4) Ilma, et see piiraks käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 3 kohaldamist, võib

Finantsinspektsioon konsolideeritud järelevalvet tegeva asutusena lubada juhtumipõhiselt

heakskiitmise nõudest vabastatud finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja

konsolideerimata jätmist, kui on täidetud järgmised tingimused:

1) konsolideerimata jätmine ei mõjuta tütarettevõtjast krediidiasutuse või grupi üle teostatava

järelevalve tulemuslikkust;

2) finantsvaldusettevõtjal või segafinantsvaldusettevõtjal ei ole peale omakapitali positsioonide

tütarettevõtjast krediidiasutuses, vahendajast emaettevõtjana tegutsevas finantsvaldusettevõtjas

või segafinantsvaldusettevõtjas, kes omab kontrolli tütarettevõtjast krediidiasutuse üle, muid

omakapitali positsioone;

3) finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja ei kasuta ülemäärast finantsvõimendust

ja tal ei ole positsioone, mis ei ole seotud tema osalusega tütarettevõtjast krediidiasutuses või

vahendajast emaettevõtjana tegutsevas finantsvaldusettevõtjas või segafinantsvaldusettevõtjas,

kes omab kontrolli tütarettevõtjast krediidiasutuse üle.

(5) Kui Finantsinspektsioon ei ole finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja üle

konsolideeritud järelevalvet tegev asutus, peab Finantsinspektsioon tegema konsolideeritud

järelevalvet tegevaasutusega koostööd, et jõuda ühisotsusele alljärgnevates menetlustes:

1) käesoleva seaduse §-s 136 sätestatud heakskiitmise otsuse andmine;

2) käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 sätestatud heakskiitmise nõudest vabastamine;

3) käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud konsolideerimise ulatusest väljajätmine;

4) käesoleva paragrahvi lõikes 2 ja käesoleva seaduse § 1045 lõikes 1 sätestatud

järelevalvemeetmete kohaldamine.

(6) Kui Finantsinspektsioon on konsolideeritud järelevalvet tegev asutus, koostab ta käesoleva

seaduse § 136 lõigetes 1–3 ja 5 ning käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 nimetatud asjaolude

kohta hinnangu ning edastab selle lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele, kus

finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja on asutatud.

(7) Finantsinspektsioon teeb endast kõik oleneva, et jõuda konsolideeritud järelevalvet tegeva

asutusega ühisotsusele käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul kahe kuu jooksul alates

konsolideeritud järelevalve asutuse hinnangu saamisest.

4

(8) Ühisotsuse saavutamisel rakendab Finantsinspektsioon seda Eestis asutatud

finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja suhtes.

(9) Kui Finantsinspektsioon ei jõua teise lepinguriigi järelevalveasutusega käesoleva paragrahvi

lõikes 5 nimetatud menetlustes ühisotsuseni, edastab ta küsimuse Euroopa

Pangandusjärelevalve Asutusele otsustamiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa

Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks

komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331 15.12.2010, lk 12) artiklile 19 ning lükkab Euroopa

Pangandusjärelevalve Asutuse otsuse saamiseni otsuse tegemise edasi. Finantsinspektsioon

teeb kooskõlas saadud otsusega oma otsuse. Finantsinspektsioon ei pöördu Euroopa

Pangandusjärelevalve Asutuse poole käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud ajavahemiku

jooksul ega pärast ühisotsusele jõudmist.

(10) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud ühisotsus tehakse segafinantsvaldusettevõtja

suhtes ning Finantsinspektsioon või konsolideeritud järelevalvet tegev asutus ei ole Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/87/EL artikli 10 kohaselt segafinantsvaldusettevõtja

koordinaator, teeb Finantsinspektsioon kõik endast oleneva, et taotleda koos konsolideeritud

järelevalve asutusega koordinaatorilt nõusolekut. Finantsinspektsioon teavitab Euroopa

Pangandusjärelevalve Asutust või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega nr (EL)

1094/2010 asutatud Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutust nõusoleku

andmisega seotud erimeelsustest. Finantsinspektsioon kohaldab segafinantsvaldusettevõtjale

Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse või Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide

Järelevalve Asutuse otsust.”;

21) paragrahvi 138 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

,,§ 138. Investeerimisühingu poolt krediidiasutuse tegevusloa taotlemine ja taotlemise

erisused”;

22) paragrahvi 138 lõike 1 punktis 2 asendatakse sõna ,,investeerimisühingute” tekstiosaga

,,Euroopa Liidus asutatud investeerimisühingute, sealhulgas kõiki nende kolmandas riigis

asutatud tütarettevõtjad ja filiaalid”;

23) paragrahvi 138 täiendatakse lõigetega 5–9 järgmises sõnastuses:

,,(5) Finantsinspektsioon võib vabastada investeerimisühingu käesoleva paragrahvi lõikes 1

nimetatud tegevusloa taotlemise kohustusest, kui investeerimisühing on esitanud vastava

taotluse. Finantsinspektsioon teavitab Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust tegevusloa

taotlemise kohustuse vabastamise taotluse saamisest, ootab ära Euroopa Pangandusjärelevalve

Asutuse arvamuse ning teeb seejärel enda otsuse.

(6) Finantsinspektsioon võtab oma otsuse tegemisel arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivi 2014/65/EL artikli 95a kohaselt saadud teavet, Euroopa Pangandusjärelevalve

Asutuse arvamust ja järgmiseid asjaolusid:

1) kui investeerimisühing kuulub konsolideerimisgruppi, siis selle konsolideerimisgrupi

organisatsiooni struktuuri, raamatupidamise peamist korraldust ja varade jaotust

konsolideerimisgrupi üksuste vahel;

2) Euroopa Liidu liikmesriigis, kus ta on asutatud, ja Euroopa Liidus tervikuna teostavate

tegevuste laadi, ulatust ja keerukust;

3) Euroopa Liidu liikmesriigis, kus ta on asutatud, ja Euroopa Liidus tervikuna teostavate

tegevuste olulisust ja süsteemset riski.

5

(7) Kui Finantsinspektsiooni otsus erineb Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse arvamusest,

põhjendab ta oma otsuses arvamusest kõrvalekaldumist.

(8) Finantsinspektsioon teavitab oma otsusest investeerimisühingut ja Euroopa

Pangandusjärelevalve Asutust.

(9) Finantsinspektsioon vaatab käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud otsuse üle iga kolme

aasta tagant.”;

24) paragrahvi 15 lõike 2 punktis 2, § 48 lõikes 2 ja § 68 lõike 1 punktis 86 asendatakse sõna

„reputatsioon“ sõnaga „maine“ vastavas käändes;

25) paragrahvi 17 lõiget 1 täiendatakse punktiga 18 järgmises sõnastuses:

,,18) finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse § 39 lõikes 1 või Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) nr 806/2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus

krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra

ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT

L 225, 30.07.2014, lk 1–90) artikli 18 lõike 1 punktides a–c nimetatud tingimused on täidetud.”;

26) paragrahvi 201 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

,,4) andmed filiaali juhatajate kohta vastavalt käesoleva seaduse § 481 lõigetes 6 ja 7

sätestatule.”;

27) paragrahvi 206 lõikes 2 asendatakse tekstiosa ,,§-des 214–216, 22” tekstiosaga ,,§-des 214–

216”;

28) paragrahvi 206 lõike 3 esimeses lauses asendatakse tekstiosa ,,21–213, 22” tekstiosaga ,,21–

213”;

29) paragrahvi 206 täiendatakse lõigetega 31–34 järgmises sõnastuses:

,,(31) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut ei kohaldata olukorras, kus välisriigi

krediidiasutus pakub toodet või teenust Euroopa Liidus asutatud või asuvale kliendile või

vastaspoolele. Euroopa Liidus asutatud või asuv klient või vastaspool käesoleva lõike esimese

lause tähenduses on:

1) jaeklient, võrdne vastaspool või kutseline investor väärtpaberituru seaduse §-de 6 ja 46

tähenduses, kes on asutatud või asub Euroopa Liidus, kui selline klient või vastaspool pöördub

omal initsiatiivil käesoleva seaduse § 2 lõikes 22 nimetatud mis tahes teenuse või tegevuse

saamiseks välisriigi ettevõtja poole;

2) krediidiasutus;

3) välisriigis asutatud krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluv ettevõtja.

(32) Käesoleva paragrahvi lõike 31 punktis 1 nimetatud oma initsiatiivina ei käsitata olukorda,

kus välisriigi ettevõtja nimel või välisriigi ettevõtjast eraldiseisvalt pakub tooteid või teenuseid

kolmas isik iseseisvalt või läbi teise isiku jaekliendile, võrdsele vastaspoolele või kutselisele

investorile. Käesoleva lõike esimeses lauses sätestatu ei piira käesoleva paragrahvi lõike 31

punkti 3 kohaldamist.

(33) Käesolevas paragrahvi lõike 31 punktis 1 ning lõikes 32 nimetatud kliendi või vastaspoole

pöördumine välisriigi krediidiasutuse poole ei anna välisriigi ettevõtjale õigust pakkuda

selliseid tooteid või teenuseid, mille vastu ei ole klient või vastaspool huvi väljendanud.

Nimetatud toodete ja teenuste pakkumisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 21 lõikes 2

6

sätestatut, välja arvatud juhul, kui toodete või teenuste pakkumine on tihedalt seotud kliendile

või vastaspoolele teenuse osutamisega või kui toodet või teenust osutatakse ajaliselt hiljem.

(34) Finantsinspektsioon võib järelevalve teostamiseks nõuda välisriigi krediidiasutuselt ja

Eestis asutatud filiaalilt teavet tema Eestis asutatud või asuvate klientide või vastaspoolte

kohta, kui klientidele või vastaspooltele osutab teenuseid välisriigi krediidiasutusega samasse

konsolideerimisgruppi kuuluv ettevõtja, kes on asutatud välisriigis.“;

30) paragrahvi 21 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

,,§ 21. Kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali asutamine Eestis“;

31) paragrahvi 21 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

32) paragrahvi 21 lõike 2 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

,,(2) Kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali asutamiseks Eestis on vastav riigi krediidiasutus

kohustatud taotlema Finantsinspektsioonilt loa, esitades taotluse, millele lisatakse järgmised

andmed ning dokumendid:“;

33) paragrahvi 21 lõiget 2 täiendatakse punktidega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

,,11) käesoleva seaduse § 2 lõikes 22 nimetatud tegevuste kirjeldus;

12) filiaali juhtimise kord;“;

34) paragrahvi 21 lõike 2 punktis 3 asendatakse tekstiosa ,,§ 48 lõikele 7“ tekstiosaga ,,§ 481

lõigetes 6 ja 7“;

35) paragrahvi 21 lõikest 3 jäetakse välja sõnad ,,tütarettevõtjast krediidiasutuse asutamiseks

või“;

36) paragrahvi 21 lõikes 4 ja lõike 5 punktides 1, 4 ja 5 asendatakse sõna ,,välisriigi“ sõnadega

,,kolmanda riigi“;

37) paragrahvi 21 lõike 5 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

,,2) kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali organisatsiooni struktuur ei vasta kavandatava

tegevuse sisule;“;

38) paragrahvi 21 lõiget 5 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

,,6) kolmanda riigi krediidiasutuse peaettevõtja või selle konsolideerimisgrupp ei täida tema

suhtes kolmanda riigi õiguse alusel kohaldatavaid usaldatavusnõudeid või esineb põhjendatud

kahtlus, et ta ei hakka neid täitma või rikub neid nõudeid järgmise 12 kuu jooksul.“;

39) paragrahvi 21 täiendatakse lõigetega 51–53 järgmises sõnastuses:

,,(51) Kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal teavitab viivitamata Finantsinspektsiooni käesoleva

paragrahvi lõike 5 punktis 6 nimetatud asjaolude esinemisest.

(52) Finantsinspektsioon annab kolmanda riigi krediidiasutuse filiaalile loa, kui on täidetud

käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud ning kõik järgmised tingimused:

1) filiaal vastab käesoleva seaduse §-des 952–953 sätestatud nõuetele;

2) tegevus, mille jaoks kolmanda riigi peaettevõtja luba taotleb, on hõlmatud tegevusloaga,

mille peaettevõtja on saanud kolmandas riigis, kus ta on asutatud ja kus teostatakse tema üle

järelevalvet;

7

3) kolmanda riigi peaettevõtja üle järelevalvet teostavat järelevalveasutust on teavitatud filiaali

asutamisest ning talle on kättesaadavaks tehtud käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–12

nimetatud tingimuste täitmist tõendavad dokumendid;

4) filiaale antakse luba tegutseda üksnes Eestis ning tal on otseselt keelatud osutada neid

teenuseid piiriüleselt teises Euroopa Liidu liikmesriigis, välja arvatud grupisisene rahastamine

koos sama kolmanda riigi peaettevõtja teiste kolmandate riikide krediidiasutuste filiaalidega,

või tehingud, mis on sõlmitud kooskõlas käesoleva seaduse § 206 lõigetele 31 ja 32;

5) Finantsinspektsioonil on võimalik järelevalve teostamiseks saada ligipääs kolmanda riigi

peaettevõtja üle järelevalvet teostava järelevalveasutuse käsutuses olevale kogu vajalikule

teabele peakontori kohta ning tulemuslikult koordineerida oma järelevalvetegevust selle

järelevalveasutusega eelkõige peakontorit, selle konsolideerimisgruppi või kolmanda riigi

finantssüsteemi mõjutava kriisi või finantsprobleemide korral;

6) puudub põhjendatud kahtlus, et filiaali kasutatakse rahapesu või terrorismi rahastamiseks

rahapesu ja terrorismi rahastamiste tõkestamise seaduse § 4 tähenduses.

(53) Finantsinspektsioon konsulteerib käesoleva paragrahvi lõike 52 punktis 6 nimetatud

tingimuse hindamiseks Rahapesu Andmebürooga. Finantsinspektsioon ootab enne kolmanda

riigi krediidiasutuse filiaalile loa andmist ära Rahapesu Andmebüroo kirjaliku kinnituse vastava

tingimuse täitmise kohta.“;

40) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:

,,(71) Kolmanda riigi asjaomase pädeva asutusega koostöökokkuleppe puudumisel teeb

Finantsinspektsioon kõik endast oleneva, et enne, kui kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal

alustab oma tegevust, sõlmida kolmanda riigi asjaomase pädeva asutusega koostöökokkulepe,

võttes aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 33 lõikes 5

nimetatud Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse näidishalduskokkulepe.

Finantsinspektsioon teavitab viivitamata Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust sõlmitud

koostöökokkuleppest.“;

41) paragrahvi 21 lõiked 8–10 tunnistatakse kehtetuks;

42) paragrahvi 212 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

,,(3) Finantsinspektsioon võib tunnistada filiaali asutamise loa kehtetuks, kui:

1) ilmnevad käesoleva seaduse §-s 17 või § 21 lõikes 5 sätestatud asjaolud;

2) esineb põhjendatud kahtlus, et filiaali, selle peaettevõtja või konsolideerimisgrupiga seoses

toimub või on toimunud rahapesu või terrorismi rahastamise katse või esineb vastav risk

rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 4 tähenduses;

3) filiaal ei vasta käesoleva seaduse 81. peatükis sätestatud tingimustele.“;

43) paragrahvi 214 lõike 1 punktis 3 asendatakse tekstiosa ,,§ 48 lõikele 7“ tekstiosaga ,,§ 481

lõigetes 6 ja 7“;

44) paragrahvi 216 lõikes 1 asendatakse tekstiosa ,,215, 22 ja 972” tekstiosaga ,,215 ja 972”;

45) paragrahv 22 tunnistatakse kehtetuks;

46) paragrahvi 30 lõikes 21 asendatakse sõna “kahe” tekstiosaga “viivitamata, kuid mitte hiljem

kui kümne”;

47) paragrahvi 301 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

8

,,(41) Finantsinspektsioon küsib käesoleva seaduse § 291 punktis 5 sätestatud nõude vastavuse

kohta arvamust Rahapesu Andmebüroolt 30 tööpäeva jooksul § 30 lõikes 21 sätestatud teate

esitamisest arvates.”;

48) paragrahvi 31 lõikes 2 asendatakse sõnad ,,käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatust”

tekstiosaga ,,käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatust ning Rahapesu Andmebüroolt käesoleva

seaduse § 301 lõike 41 alusel saadud arvamusest.”;

49) paragrahvi 31 lõike 3 punktis 1 asendatakse tekstiosa ,,seaduses sätestatud nõuetele”

tekstiosaga “seaduses sätestatud nõuetele, sealhulgas kui omandaja asub rahapesu või terrorismi

rahastamise seaduse § 3 punktis 18 nimetatud suure riskiga kolmandas riigis, või kolmandas

riigis, mille suhtes kohaldatakse liidu piiravaid meetmeid, ja kui see mõjutab kavandava

omandaja suutlikkust rakendada rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korra nõuete

täitmiseks nõutavaid tavasid ja protsesse”;

50) seadust täiendatakse 31. peatükiga järgmises sõnastuses:

,,31. peatükk

KREDIIDIASUTUSE, FINANTSVALDUSETTEVÕTJA JA

SEGAFINANTSVALDUSETTEVÕTJA POOLT OSALUSE OMANDAMINE JA

VÕÕRANDAMINE

§ 371. Krediidiasutuse, finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja poolt osaluse

omandamisest teavitamine ja esitatavad andmed

(1) Krediidiasutus ning käesoleva seaduse § 136 alusel heakskiidu saanud finantsvaldusettevõtja

ja segafinantsvaldusettevõtja (edaspidi käesolevas peatükis koos kavandav omandaja), kes

soovib otseselt või kaudselt osaluse omandada või suurendada osalust nii, et see ületab 15

protsenti kavandava omandaja aktsepteeritud kapitalist (edaspidi käesolevas peatükis

kavandatav omandamine), teavitab eelnevalt oma kavatsusest Finantsinspektsiooni.

(2) Kui kavandav omandaja on krediidiasutus, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1

sätestatud künnist nii individuaalselt kui ka konsolideerimisgrupi konsolideeritud näitajate

alusel.

(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud künnist ületatakse üksnes individuaalselt,

teavitab kavandav omandaja selle lepinguriigi finantsjärelevalveasutust, kus omandaja on

asutatud.

(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud künnist ületatakse nii individuaalselt kui ka

konsolideerimisgrupi konsolideeritud näitajate alusel, teavitab kavandav omandaja ka

konsolideeritud finantsjärelevalvet tegevat asutust, kes hindab kavandatavat omandamist.

(5) Kui kavandav omandaja on käesoleva seaduse § 136 alusel heakskiidu saanud

finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja, kohaldatakse käesoleva paragrahvi

lõikes 1 nimetatud künnist konsolideeritud näitajate alusel ning kavandav omandaja teavitab

eelnevalt oma kavatsusest konsolideeritud finantsjärelevalvet tegevat asutust.

(6) Kavandav omandaja teatab Finantsinspektsioonile selle äriühingu nime, milles osalus

omandatakse või seda suurendatakse (edaspidi käesolevas peatükis omandatav üksus), samuti

osaluse suurus omandatavas üksuses ning esitab järgmised andmed ja dokumendid (edaspidi

käesolevas peatükis teade, andmed ja dokumendid koos taotlus):

1) omandatava üksuse kirjeldus, mis sisaldab väljavõtet aktsiaraamatust, andmeid kavandava

omandaja poolt omandatavate ja talle kuuluvate aktsiate või osade tüübi ja häälte arvu kohta

ning vajaduse korral muud informatsiooni;

2) kirjeldus omandatava üksuse tegevuse kohta ettevõtluses ning temaga seotud isikute

majanduslike ja mittemajanduslike huvide kirjeldus;

3) olemasolu korral omandatava üksuse kolme viimase majandusaasta aruanded;

9

4) konsolideerimisgruppi kuuluva omandatava üksuse puhul konsolideerimisgrupi struktuuri

kirjeldus koos andmetega sinna kuuluvate äriühingute osaluse suuruse kohta ning

konsolideerimisgrupi kolme viimase majandusaasta aruanded ja vandeaudiitori aruanded;

5) andmed ja dokumendid nende rahaliste ja mitterahaliste vahendite päritolu kohta, mille eest

kavatsetakse osalus omandada või seda suurendada;

6) kavandava osaluse omandamisega seotud asjaolud;

7) pärast kavandava osaluse omandamist omatava osaluse suurus ja selle omamisega seotud

asjaolud;

8) teave kavandatava omandamisega seotud kohustuste ja osaluse omamisest tulenevate

kohustuste kohta, ning nende mõju kohta kavandatava omandaja finantsvõimekusele ning

kavandatavale omandajale seaduses sätestatud nõuete täitmisele;

9) teave, kas osaluse omandamine toimub sama konsolideerimisgrupi üksuste vahel vastavalt

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõikele 6 või samasse

krediidiasutuste kaitseskeemi kuuluvate üksuste vahel vastavalt sama määruse artikli 113

lõikele 7.

(7) Käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 3 nimetatud juhul esitatakse auditeeritud vahearuanne

majandusaasta esimese poolaasta kohta, kui viimase majandusaasta lõppemisest on möödunud

rohkem kui üheksa kuud. Aruannetele tuleb lisada vandeaudiitori aruanne, kui selle koostamine

on õigusaktiga ette nähtud.

§ 372. Kavandavale omandajale esitatavad nõuded

Kavandav omandaja peab vastama järgmistele nõuetele:

1) temas peab olema tagatud kindel ja usaldusväärne juhtimine;

2) ta peab järjepidevalt järgima käesolevas seaduses ja määruses (EL) nr 575/2013 ning

asjakohasel juhul teistes liidu õigusaktides sätestatud usaldatavusnormatiive ning olema

suuteline nende järgimist jätkata;

3) tema suhtes ei ole põhjendatud kahtlust, et osaluse omandamine, omamine või suurendamine

või kontroll omandatava üksuse üle on seotud rahapesu või terrorismi rahastamisega või selle

katsega või suurendab selliseid riske.

§ 373. Menetlus ja menetlustähtajad

(1) Finantsinspektsioon teavitab kavandavat omandajat kirjalikult viivitamata, kuid mitte

hiljem kui kümne tööpäeva jooksul teate või käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud

lisaandmete ja -dokumentide kättesaamisest ning menetlustähtaja võimalikust lõppkuupäevast.

(2) Finantsinspektsioon hindab kavandava omandaja vastavust käesoleva seaduse §-s 372

esitatud nõuetele ning otsustab osaluse omandamise keelamise või lubamise 60 tööpäeva

jooksul arvates käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud viimase teate esitamisest arvates.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud hindamine ei ole vajalik, kui osaluse omandamine

toimub sama konsolideerimisgrupi üksuste vahel vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõikele 6 või samasse krediidiasutuste kaitseskeemi

kuuluvate üksuste vahel vastavalt sama määruse artikli 113 lõikele 7.

(4) Finantsinspektsioon võib jätta teate läbi vaatamata, kui teade või sellele lisatud dokumendid

on oluliste puudustega.

(5) Kui kavandatav omandamine puudutab olulise osaluse omandamist krediidiasutuses

vastavalt käesoleva seaduse 3. peatüki 2. jaos sätestatule, kohaldatakse ka kavandava omandaja

suhtes nimetatud jaos sätestatud teavitamisnõuet ja hindamist. Sellisel juhul lõpeb tähtaeg, mille

jooksul Finantsinspektsioon peab tegema nii käesolevas paragrahvis sätestatud hindamise kui

ka käesoleva seaduse §-s 301 sätestatud hindamise alles siis, kui lõpeb kahest asjakohasest

hindamistähtajast hilisem.

10

(6) Finantsinspektsioon võib 50 tööpäeva jooksul menetlustähtaja algusest arvates kirjalikult

nõuda käesoleva seaduse § 371 lõikes 6 nimetatud dokumentide täpsustamiseks ja

kontrollimiseks lisaandmeid ja -dokumente.

(7) Finantsinspektsiooni poolt käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud lisaandmete ja -

dokumentide esmakordse nõudmise ja kavandavalt omandajalt nõutud lisaandmete ja -

dokumentide saamise vaheliseks perioodiks menetlustähtaeg peatub. Peatumine ei kesta kauem

kui 20 tööpäeva.

(8) Finantsinspektsioon võib käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud menetlustähtaja

peatamist pikendada kuni 30 tööpäevani, kui:

1) kavandava omandaja omandatav üksus asub kolmandas riigis või selle suhtes kohaldatakse

kolmanda riigi õigust;

2) käesolevas paragrahvis sätestatud hindamise käigus on vajalik rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamise alane koostöö teise lepinguriigi pädeva asutusega.

(9) Kui finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja esitab teatega samal ajal

heakskiitmise taotluse vastavalt käesoleva seaduse §-le 134, teeb Finantsinspektsioon

asjakohasel juhul koostööd konsolideeritud finantsjärelevalvet tegeva asutusega ja selle

lepinguriigi pädeva asutusega, kus finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja on

asutatud. Sel juhul peatub menetlustähtaeg kuni heakskiitmise menetluse lõppemiseni.

(10) Finantsinspektsioon küsib kavandaja omandaja vastavuse kohta käesoleva seaduse § 372

punktis 3 sätestatud nõudele arvamust Rahapesu Andmebüroolt.

(11) Kui osalust soovib üheaegselt omandada rohkem kui üks isik, peab Finantsinspektsioon

kavandavaid omandajaid kohtlema võrdsete asjaolude korral võrdselt.

§ 374. Osaluse omandamise tingimused, keelamise alused ja otsus omandamise kohta

(1) Kavandav omandaja võib käesoleva seaduse § 371 lõikes 1 sätestatud osaluse omandada või

seda suurendada, kui Finantsinspektsioon on vastava otsusega andnud selleks loa.

(2) Finantsinspektsioon võib osaluse omandamise või suurendamise keelata, kui:

1) kavandav omandaja ei vasta käesoleva seaduse §-s 372 sätestatud nõuetele;

2) kavandav omandaja ei ole ettenähtud tähtpäevaks Finantsinspektsioonile esitanud käesoleva

seadusega ettenähtud või Finantsinspektsiooni poolt käesoleva seaduse alusel nõutud andmeid

või dokumente;

3) kavandatav omandamine võib avaldada mõju süsteemsele riskile.

(3) Finantsinspektsioon võib määrata tähtaja, mille jooksul peab kavandatava omandamise

lõpule viia.

(4) Finantsinspektsioon arvestab otsuse tegemisel käesoleva seaduse § 373 lõike 9 ja § 376

kohaselt saadud arvamusi.

(5) Finantsinspektsioon ei või kavandatava omandamise üle otsustamisel võtta arvesse mõju,

mida kavandatav omandamine võib põhjustada teistele finantsturu osalistele.

(6) Finantsinspektsioon toimetab kavandavale omandajale otsuse osaluse omandamise

lubamise või selle keelamise kohta kätte kahe tööpäeva jooksul pärast vastava otsuse

vastuvõtmist.

§ 375. Osaluse ebaseadusliku omandamise tagajärjed

Osaluse omandamise või suurendamise tehingu tagajärjel ei omanda kavandav omandaja

aktsiate või osadega kaasnevat hääleõigust ning aktsiate või osadega esindatud hääli ei arvata

üldkoosoleku kvoorumisse, kui:

1) tehingust ei ole Finantsinspektsiooni käesoleva seaduse §-s 371 sätestatud korras teavitatud;

2) tehing on tehtud enne, kui olulise osaluse omandamine oli käesoleva seaduse alusel lubatud;

3) tehing on vastuolus Finantsinspektsiooni ettekirjutusega.

§ 376. Koostöö teiste pädevate asutustega

11

(1) Finantsinspektsioon teeb kavandava omandaja poolt osaluse omandamise või suurendamise

hindamisel koostööd vastava lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega, kui omandatav üksus

on:

1) krediidiasutus, kindlustusandja, investeerimisühing või fondivalitseja, mis on tegevusloa

saanud teises lepinguriigis või tegutseb kavandava omandaja sektorist erinevas sektoris;

2) sellise krediidiasutuse, kindlustusandja, investeerimisühingu või fondivalitseja emaettevõtja,

mis on tegevusloa saanud teises lepinguriigis või tegutseb kavandava omandaja sektorist

erinevas sektoris või

3) isik, kellel on kontroll krediidiasutuse, kindlustusandja, investeerimisühingu või

fondivalitseja üle, mis on tegevusloa saanud teises lepinguriigis või kavandatava omandamise

sektorist erinevas sektoris.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koostöö raames konsulteerib Finantsinspektsioon

teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega. Finantsinspektsioon edastab viivitamata teise

lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele kõik andmed, mis on olulised kavandatava

omandamise hindamiseks.

(3) Kui kavandav omandaja on krediidiasutus ja käesoleva seaduse § 371 lõikes 1 sätestatud

künnist ületatakse ainult individuaalselt, teavitab Finantsinspektsioon kavandatavast

omandamisest konsolideeritud finantsjärelevalvet tegevat asutust kümne tööpäeva jooksul

pärast kavandavalt omandajalt teate kättesaamist, kui kavandav omandaja kuulub

konsolideerimisgruppi ja Finantsinspektsioon ei ole konsolideeritud finantsjärelevalvet tegev

asutus. Lisaks edastab Finantsinspektsioon konsolideeritud finantsjärelevalvet tegevale

asutusele oma hinnangu.

(4) Kui Finantsinspektsioon on konsolideeritud järelevalvet tegev finantsjärelevalve asutus ja

kavandav omandaja on käesoleva seaduse § 136 alusel heakskiidu saanud finantsvaldusettevõtja

ja segafinantsvaldusettevõtja, kes on asutatud teises lepinguriigis, teavitab Finantsinspektsioon

kavandatavast omandamisest selle lepinguriigi finantsjärelevalve asutust, kus kavandav

omandaja on asutatud, kümne tööpäeva jooksul pärast kavandavalt omandajalt teate saamist.

Sellisel juhul edastab Finantsinspektsioon ka oma hinnangu kavandava omandamise kohta teise

lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele.

(5) Kui kavandav omandaja on krediidiasutus ja käesoleva seaduse § 371 lõikes 1 sätestatud

künnist ületatakse nii individuaalselt kui ka konsolideerimisgrupi konsolideeritud näitajate

alusel, püüavad kavandatavat omandamist hindav finantsjärelevalve asutus ja konsolideeritud

järelevalvet tegev finantsjärelevalve asutus oma hindamised kooskõlastada, eelkõige pidades

silmas konsulteerimist käesoleva paragrahvi lõikes 1 osutatud asjaomaste asutustega.

(6) Kui kavandatavat omandamist peab hindama käesoleva seaduse § 371 lõikes 4 nimetatud

konsolideeritud järelevalvet tegev asutus ja konsolideeritud järelevalvet tegev asutus ei ole selle

lepinguriigi finantsjärelevalve asutus, kus kavandav omandaja on asutatud, teevad mõlemad

asutused koostööd ja konsulteerivad teineteisega täies ulatuses. Konsolideeritud järelevalvet

tegev finantsjärelevalve asutus koostab kavandatava omandamise kohta hinnangu ja edastab

hinnangu selle lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele, kus kavandav omandaja on asutatud.

Nimetatud asutused teevad kahe kuu jooksul arvates hinnangu saamisest ühise põhjendatud

otsuse. Konsolideeritud järelevalvet tegev finantsjärelevalve asutus edastab ühise otsuse

kavandavale omandajale.

(7) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud ühist otsust ei ole tehtud kahe kuu jooksul

hinnangu kättesaamisest arvates, jätab konsolideeritud järelevalvet tegev finantsjärelevalve

asutus või selle lepinguriigi finantsjärelevalve asutus, kus kavandav omandaja on asutatud,

otsuse tegemata ja edastab asja kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse

Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust

nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331,

15.12.2010, lk 12–47, artikliga 19 Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele. Nimetatud

asutused teevad vastu ühise otsuse kooskõlas Euroopa Pangandusjärelevalve otsusega.

12

§ 377. Võõrandamisest teavitamine

Krediidiasutus ning käesoleva seaduse § 136 alusel heakskiidu saanud finantsvaldusettevõtja ja

segafinantsvaldusettevõtja teavitab eelnevalt kirjalikult Finantsinspektsiooni oma kavatsusest

võõrandada otseselt või kaudselt käesoleva seaduse § 371 lõikes 1 nimetatud osalus, tuues välja

võõrandatava osaluse suuruse.”;

51) paragrahvi 48 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

,,(1) Juhtideks käesoleva seaduse tähenduses loetakse krediidiasutuse ning käesoleva seaduse §

136 alusel heakskiidu saanud finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja nõukogu ja

juhatuse liikmeid.”;

52) paragrahvi 48 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

,,Krediidiasutus ning käesoleva seaduse § 136 alusel heakskiidu saanud finantsvaldusettevõtja

ja segafinantsvaldusettevõtja peab tagama, et tema juhtidel on krediidiasutuse,

finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja juhtimiseks vajalikud teadmised,

oskused, kogemused, haridus, kutsealane sobivus ja laitmatu ärialane maine.”;

53) paragrahvi 48 lõiked 21 ja 22 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

,,(21) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtide valimise või määramise tulemusena peab

nõukogu ja juhatuse liikmete koosseis olema piisavalt mitmekesine, vastama krediidiasutuses

ning käesoleva seaduse § 136 alusel heakskiidu saanud finantsvaldusettevõtjas ja

segafinantsvaldusettevõtjas kehtestatud juhtorgani koosseisu mitmekesisuse põhimõtetele ning

soolist tasakaalu edendav. Juhtide valimisel või määramisel tuleb tagada, et juhtorgan oleks

töövõimeline, selles oleksid esindatud erinevate pädevuste ja ametialase taustaga isikud.

Juhtidel peavad olema kollektiivselt piisavad teadmised, oskused ja kogemused, mis vastavad

krediidiasutuse ärimudelile ja strateegiale, et mõista krediidiasutuse tegevust, sealhulgas

peamisi riske ja mõju ning arvestades keskkonna-, sotsiaalseid ja juhtimistegureid.

(22) Juhil peab olema vajalikus mahus aega oma ametiülesannete täitmiseks vastaval

ametikohal ning ta peab sobituma oma teadmiste, oskuste ja kogemuste poolest juhtorgani

koosseisu.”;

54) paragrahvi 48 täiendatakse lõigetega 23–25 järgmises sõnastuses:

,,(23) Krediidiasutuse ning käesoleva seaduse § 136 alusel heakskiidu saanud

finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja juhid peavad tegutsema ausalt ja

usaldusväärselt, ning olema oma otsuste tegemisel vabad.

(24) Krediidiasutus ning käesoleva seaduse § 136 alusel heakskiidu saanud

finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja kontrollib, tagab ja vastutab, et tema juhid

vastavad igal ajahetkel käesoleva seadusega juhtidele kehtestatud nõuetele, viies läbi

asutusesisese sobivushindamise ja dokumenteerides vastava protsessi.

(25) Kui krediidiasutus või käesoleva seaduse § 136 alusel heakskiidu saanud

finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja saab teadlikuks asjaoludest, mille tõttu

tema juht või juhi kandidaat ei vasta kehtestatud nõuetele, siis:

1) ei tohi juhi kandidaati ametisse nimetada,

2) nimetatud juht kutsutakse viivitamatult tagasi või,

3) asjakohasel juhul kohaldatakse meetmeid, et juht sobiks ametisse või juhi kandidaat saab

ametisse sobivaks.”;

55) paragrahvi 48 lõige 31 tunnistatakse kehtetuks;

13

56) paragrahvi 48 lõige 41 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

,,(41) Krediidiasutus ning käesoleva seaduse § 136 alusel heakskiidu saanud

finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja peavad kehtestama korra ja tagama

piisavad vahendid ametisse nimetatud juhtide juhendamiseks ja nende vastava valdkonna

kutsealaste teadmiste täiendamiseks, keskendatud vastavalt ametikohale esitatavatele nõuetele,

sealhulgas keskkonna-, sotsiaalsed ja juhtimisriskid ja -mõjud ning Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 52c määratletud IKT-risk.“;

57) paragrahvi 48 täiendatakse lõigetega 52–56 järgmises sõnastuses:

,,(52) Krediidiasutus ning käesoleva seaduse § 136 alusel heakskiidu saanud

finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja hindab juhtide nõuetele vastavust enne

nende valimist ning juhul, kui ilmnevad juhi sobivust mõjutada võivad uued faktid või muud

asjaolud. Samuti viib krediidiasutus ning käesoleva seaduse § 136 alusel heakskiidu saanud

finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja regulaarselt läbi juhtide sobivushindamist.

(53) Krediidiasutus ning käesoleva seaduse § 136 alusel heakskiidu saanud

finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja on kohustatud hoidma juhi sobivuse kohta

käiva teabe ajakohase.

(54) Võtmeisik on isik, kellel on märkimisväärne mõju krediidiasutuse ning käesoleva seaduse

§ 136 alusel heakskiidu saanud finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja juhtimisele,

aga kes ei ole juhtorgani liige, sealhulgas sisekontrollifunktsiooni juht ja finantsjuht, juhul kui

nad ei ole juhtorgani liikmed. Võtmeisikuks on eelkõige finantsjuht ning vastavuskontrolli,

riskikontrolli või siseauditi üksuse juht.

(55) Võtmeisikule kohaldatakse lisaks käesolevas seaduses töötaja kohta sätestatule käesoleva

paragrahvi lõikeid 2, 23–25, 3, 41, 52 ja 53.

(56) Krediidiasutus ning käesoleva seaduse § 136 alusel heakskiidu saanud

finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja kohaldab meetmeid, et tagada võtmeisiku

ülesannete nõuetekohane täitmine, sealhulgas asendab võtmeisiku, kui see isik ei vasta enam

sobivusnõuetele.

58) paragrahvi 48 lõiked 6–7 tunnistatakse kehtetuks;

59) seadust täiendatakse §-dega 481 ja 482 järgmises sõnastuses:

,,§ 481. Juhtidest ja võtmeisikutest teavitamine

(1) Krediidiasutus teavitab juhi või võtmeisiku valimise, määramise või ametiaja pikendamise

kavatsusest Finantsinspektsiooni vähemalt kümme päeva enne selle küsimuse otsustamist ning

esitab käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud andmed ja dokumendid.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1619 artikli 91 lõike 1d punktides a–

f sätestatud isik (edaspidi käesolevas peatükis oluline krediidiasutus) teavitab krediidiasutuse

juhi, sisekontrollfunktsiooni juhi ja finantsjuhi valimise või määramise kavatsusest

Finantsinspektsiooni, esitades vähemalt 30 tööpäeva enne juhi ametisse asumise tähtpäeva

käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud andmed ja dokumendid.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaega ei kohaldata juhul, kui enamik juhtorgani

liikmetest tuleb asendada uute juhtorgani liikmetega samal ajal ja juhtorganist lahkuvad liikmed

peaksid läbi viima uute liikmete sobivushindamise. Sellisel juhul viib krediidiasutus

asutusesisese sobivushindamise läbi pärast seda, kui uute ametisse valitud või määratud juhtide

volituste tähtpäev on saabunud.

14

(4) Oluline krediidiasutus teavitab juhi või võtmeisiku ametiaja pikendamise kavatsusest

Finantsinspektsiooni, esitades vähemalt kümme päeva enne selle küsimuse otsustamist

käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud andmed ja dokumendid.

(5) Juhi või võtmeisiku sobivust mõjutada võivate uute faktide või muude asjaolude ilmnemisel

teavitab krediidiasutus sellest viivitamata Finantsinspektsiooni.

(6) Juhi või võtmeisiku valimiseks või määramiseks esitatakse Finantsinspektsioonile

järgmised andmed ja dokumendid:

1) isiku kirjalik nõusolek ja täidetud sobivusküsimustik;

2) isiku elulookirjeldus ja üldandmed, juhatuse liikme puhul tema vastutusvaldkonna kirjeldus,

ülevaade isiku maine, hariduse, teadmiste, oskuste ja kogemuse ja ettevõtluses osalemise kohta;

3) andmed isiku ametiaja ja -koha kohta;

4) krediidiasutuse läbi viidud sobivushindamise dokumendid, välja arvatud käesoleva

paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul;

5) andmed äriühingute kohta, milles isiku osalus on suurem kui 20 protsenti;

6) andmed võimalike huvide konfliktide ja isiku poolt ametiülesannete täitmisele pühendatava

aja kohta;

7) isiku kinnitus, et tal puuduvad käesolevas seaduses sätestatud asjaolud, mis välistavad õiguse

olla krediidiasutuse juht;

8) välisriigi kodaniku puhul tema päritolu- või elukohariigi karistusregistri väljavõte või pädeva

kohtu- või haldusorgani väljastatud samaväärne dokument, mis ei või olla vanem kui kolm

kuud;

9) juhi ametisse nimetamise kuupäev ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul ametisse

asumise kuupäev.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud andmed esitatakse Finantsinspektsiooni kinnitatud

vormil ja mahus.

(8) Kui krediidiasutuse läbi viidava sobivushindamise käigus selguvad uued asjaolud, mille

tõttu juht ei vasta kehtestatud nõuetele, teavitab ta sellest viivitamatult Finantsinspektsiooni.

(9) Krediidiasutus teavitab Finantsinspektsiooni juhi tagasiastumisest või tema tagasikutsumise

algatamisest enne volituste tähtaja lõppemist vähemalt kümme päeva enne nimetatud küsimuse

otsustamist.

(10) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 5-9 krediidiasutuse kohta sätestatut kohaldatakse ka

käesoleva seaduse § 136 alusel heakskiidu saanud finantsvaldusettevõtjale ja

segafinantsvaldusettevõtjale.

§ 482. Finantsinspektsiooni sobivushindamise menetlus

(1) Finantsinspektsioonil on õigus igal ajal, sealhulgas krediidiasutusega seotud riskide

suurenemisel või juhi ja võtmeisiku kohta uute asjaolude ilmnemisel läbi viia krediidiasutuse

juhi ja võtmeisiku sobivushindamine.

(2) Finantsinspektsioon võib määrata sobivushindamise läbiviimise tähtaja olulise

krediidiasutuse juhi või võtmeisiku valimisel või määramisel.

(3) Kui käesoleva seaduse § 481 lõikes 6 nimetatud andmed või dokumendid on puudustega,

võib Finantsinspektsioon nõuda, et juht või võtmeisik ei asuks ametisse enne kõikide

asjakohaste andmete ja dokumentide esitamist.

(4) Finantsinspektsioon võib nõuda käesoleva seaduse § 481 lõikes 6 nimetatud andmete

täpsustamiseks ja kontrollimiseks täiendavaid andmeid ja dokumente ning seletusi.

(5) Finantsinspektsioonil on õigus käesoleva seaduse § 481 lõikes 6 nimetatud andmete

kontrollimiseks koguda isikuandmeid ja muud teavet karistusregistrist ja avalikest allikatest.

(6) Finantsinspektsioon võib nõuda krediidiasutuselt asjakohaste meetmete rakendamist, et

tagada juhi või võtmeisiku sobivus ja nõuetele vastavus valitavasse või määratavasse ametisse.

(7) Finantsinspektsioon rakendab võimalusel asjakohaseid meetmeid, et tagada juhi või

võtmeisiku sobivus ja nõuetele vastavus valitavasse või määratavasse ametisse.

15

(8) Finantsinspektsioon ei pea sobivushindamist läbi viima, kui juhi või võtmeisiku ametiaega

pikendatakse, välja arvatud juhul, kui juhti või võtmeisikut puudutav teave on muutunud ja see

võib mõjutada tema sobivust.

(9) Käesolevas paragrahvis krediidiasutuse kohta sätestatut kohaldatakse ka käesoleva seaduse

§ 136 alusel heakskiidu saanud finantsvaldusettevõtjale ja segafinantsvaldusettevõtjale“.

60) paragrahvi 49 lõike 11 teise lause sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse

järgmiselt:

,,Olulise krediidiasutuse juht ei või olla enamal kui:“;

61) paragrahvi 49 lõike 12 punktis 2 asendatakse tekstiosa ,,kuuluvates krediidiasutustes“

tekstiosaga ,,kuuluvates krediidiasutustes või äriühingus, kus kaitseskeemi kuuluvatel

krediidiasutustel on oluline osalus“;

62) paragrahvi 49 lõikes 14 asendatakse tekstiosa ,,§ 48 lõigetes 6 ja 7“ tekstiosaga ,,§-s 481“;

63) paragrahvi 50 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

,,§ 50. Krediidiasutuse juhi ja võtmeisiku valimata või määramata jätmine ning

tagasikutsumine“;

64) paragrahvi 50 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad ,,võtmeisiku

tagasikutsumist“ sõnadega ,,võtmeisiku valimata või määramata jätmist või tagasikutsumist“;

65) paragrahvi 50 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõnad ,,Finantsinspektsiooni arvamuse kohaselt

ei vasta isik“ sõnadega ,,isik ei vasta“;

66) paragrahvi 50 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

,,4) Finantsinspektsioonile ei ole esitatud isiku sobivushindamise läbiviimiseks seadusega

ettenähtud või Finantsinspektsiooni poolt käesoleva seaduse alusel nõutud andmeid või

dokumente.“;

67) paragrahvi 50 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

,,(11) Käesolevas paragrahvis krediidiasutuse kohta sätestatut kohaldatakse ka käesoleva

seaduse § 136 alusel heakskiidu saanud finantsvaldusettevõtjale ja

segafinantsvaldusettevõtjale.”;

68) paragrahvi 52 lõike 4 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) sisekontrolli üksuste põhimääruse kinnitamine;“;

69) paragrahvi 52 lõike 4 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„7) krediidiasutuse sisekontrolli funktsioone juhtivate isikute ametisse nimetamine ja

vabastamine ning siseauditi-, vastavus- ja riskikontrolli üksuste juhtide ettepanekul vastavate

üksuste töötajate ametisse nimetamine ja vabastamine;“;

70) paragrahvi 52 lõike 4 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„10) erinevate komiteede pädevuse, õiguste ja tegevuste põhimõtete kinnitamine;“;

71) paragrahvi 55 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

,,2) kehtestama ja vähemalt iga kahe aasta järel üle vaatama krediidiasutuse riskide võtmise,

juhtimise, jälgimise ning maandamise põhimõtted ja protseduurid, mis hõlmavad nii

olemasolevaid kui ka potentsiaalseid riske, sealhulgas makromajanduskeskkonnast tulenevaid

majandustsükli faasiga seotud riske ning keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimistegurite praegusest

16

ja lühikesest, keskmisest ja pikaajalisest mõjust tingitud riske vastavalt Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktile 52d;“;

72) paragrahvi 55 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

,,(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 145

sätestatud väikese ja mittekeeruka krediidiasutuse (edaspidi väike ja mittekeerukas

krediidiasutus) juhatus võib käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud riskide võtmise,

juhtimise, jälgimise ning maandamise põhimõtted ja protseduurid läbi vaadata harvemini kui

on sätestatud käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2.“;

73) paragrahvi 571 lõike 12 teises lauses asendatakse sõna ,,Kontrollifunktsiooni” sõnaga

,,Sisekontrollifunktsiooni”;

74) paragrahvi 571 lõike 3 punktis 1 asendatakse sõna ,,kontrolliüksuse” sõnaga

,,sisekontrolliüksuse”;

75) paragrahvi 572 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

,,3) juhi või töötaja personaalseid töötulemusi, arvestades nii rahalisi kui ka muid sise-

eeskirjadest ja protseduurireeglitest tulenevaid kriteeriume, sealhulgas keskkonna-, sotsiaalseid

ja juhtimisriskid, jätkusuutlikke ja riskiga korrigeeritud töötulemusi ning tööülesandeid, mida

on täidetud lisaks lepingust tulenevatele ülesannetele;”;

76) paragrahvi 572 lõike 10 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

,,1) krediidiasutusele, mis ei ole vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr

575/2013 artikli 4 lõike 1 punktile 146 suur krediidiasutus ning mille varade väärtus on

keskmiselt ja individuaalsel alusel jooksvale majandusaastale vahetult eelnenud nelja aasta

jooksul viis miljardit eurot või vähem;”;

77) paragrahvid 574 ja 58 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

,,§ 574. Komiteede moodustamine krediidiasutuses ja nende koosseis

(1) Krediidiasutuses moodustatakse järgmised komiteed:

1) auditikomitee;

2) krediidikomitee.

(2) Kui see on proportsionaalne krediidiasutuse tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega

või krediidiasutus on süsteemselt oluline, tuleb krediidiasutuses lisaks moodustada järgmised

komiteed:

1) riskikomitee;

2) nomineerimiskomitee;

3) töötasukomitee.

(3) Kui see on proportsionaalne krediidiasutuse tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega,

võib riskikomitee ja auditikomitee ühendada. Sellisel juhul peavad selle komitee liikmetel

olema mõlema komitee ülesannete täitmiseks vajalikud teadmised, oskused ja kogemused.

(4) Komiteed moodustatakse nõukogu liikmetest, sealhulgas sõltumatutest nõukogu liikmetest,

juhul kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(5) Auditikomitee liikmeteks võivad nõukogu liikmete asemel olla ka muud nõukogu määratud

isikud, välja arvatud krediidiasutuse juhatuse liikmed ja krediidiasutuse töötajad.

(6) Krediidikomitee liikmete hulgas võivad olla krediidiasutuse juhatuse liikmed ja

krediidiasutuse töötajad, kuid krediidiasutuse juhatuse liige ei tohi olla krediidikomitee esimees

ega esimehe äraolekul juhtida krediidikomitee istungit. Vähemalt pooled ühistupanga

krediidikomitee liikmed peavad olema ühistupanga liikmed või ühistupanga liikmete esindajad.

17

(7) Riskikomitee liikmetel peavad olema vajalikud teadmised, oskused ja kogemused, et mõista

ja pidevalt jälgida krediidiasutuse riskijuhtimise põhimõtteid ja riskitaluvust.

(8) Komiteede moodustamise täpsemad alused määratakse kindlaks krediidiasutuse sise-

eeskirjades ja protseduurireeglites.

§ 58. Komiteede ülesanded

(1) Auditikomitee ülesandeks on krediidiasutuse juhatuse tegevuse kontrollimine.

(2) Krediidikomitee ülesandeks on krediidiasutuse nõukogu poolt kehtestatud piirmäärast

suuremate laenude andmise ja pikendamise otsustamine. Krediidikomitee vaatab enne laenude

andmise ja pikendamise otsustamist läbi kõik laenu taotlemiseks esitatud dokumendid ja muu

informatsiooni ning võtab selle alusel seisukoha laenu taotleja maksevõime ja usaldusväärsuse,

tema poolt pakutavate tagatiste olemasolu ja piisavuse kohta. Krediidikomitee ei ole kohustatud

laenu andmisest keeldumist põhjendama.

(3) Riskikomitee ülesanneteks on:

1) nõustada nõukogu ja juhatust krediidiasutuse riskijuhtimise põhimõtete ja riskitaluvuse alal;

2) jälgida riskijuhtimise põhimõtete rakendamist juhatuse poolt vastavalt nõukogu juhistele;

3) kontrollida krediidiasutuse klientidele kehtestatud tasudes krediidiasutuse ärimudeli ja

riskijuhtimise põhimõtete arvestamist ja puuduste korral esitada paranduskava nõukogule;

4) kontrollida, kas tasustamise põhimõtetes vastavate motivaatorite pakkumises võetakse

arvesse erinevaid riske, sealhulgas neid, mis tulenevad keskkonna-, sotsiaalsete ja

juhtimistegurite, kapitali, likviidsuse ning tulude laekumise tõenäosuse ja ajastuse mõjust.

(4) Nomineerimiskomitee ülesanneteks on:

1) krediidiasutuse juhatuse liikme kandidaatide, nende ametiülesannete kirjelduse ja

ametiperioodi pikkuse esitamine nõukogule, muuhulgas tagades, et kandidaatide vahel oleks

tasakaal teadmiste, oskuste ja kogemuste mõttes ning arvesse oleks võetud krediidiasutuses

kehtestatud juhtorganite koosseisu mitmekesisuse põhimõtted;

2) sihttaseme määramine, kui palju peaks juhatuses olema vähem esindatud soost isikuid, ja

poliitika ettevalmistamine, kuidas vähem esindatud soost isikute arvu suurendada, et jõuda

seatud sihttasemini, ning käesolevas punktis nimetatud sihttaseme, poliitika ja selle

rakendamise kohta teabe avalikustamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) nr 575/2013 artikli 435 lõike 2 punktile c;

3) juhatuse koosseisu, struktuuri ja tegevuse hindamine vähemalt üks kord aastas ning vajaduse

korral muudatusettepanekute tegemine;

4) juhatuse liikmete ja juhatuse kollektiivse organina tegutsemiseks vajaliku hariduse,

kogemuste ja kutsealase sobivuse hindamine vähemalt üks kord aastas ning tulemustest

nõukogu teavitamine;

5) krediidiasutuses kehtivate juhtorganite koosseisu mitmekesisuse põhimõtete ning juhatuse

valimise korra väljatöötamine ning regulaarne hindamine ja vajaduse korral

muudatusettepanekute tegemine.

(5) Nomineerimiskomitee peab oma ülesannete täitmiseks pidevalt jälgima ja võimaluste piires

tagama, et juhatuse otsustusprotsess oleks kooskõlas krediidiasutuse huvidega tervikuna, mitte

liigselt mõjutatud ühe isiku või väikese grupi isikute huvidest. Nomineerimiskomiteel on oma

ülesannete täitmisel õigus kasutada välist hindajat.

(6) Töötasukomitee ülesanne on hinnata tasustamise põhimõtete rakendamist krediidiasutuses

ning tasustamisega seotud otsuste mõju riskijuhtimise, omavahendite ja likviidsuse kohta

sätestatud nõuetele täitmisele. Töötasukomitee lähtub oma tegevuses krediidiasutuse

aktsionäride või liikmete ja klientide pikaajalistest huvidest ning avalikust huvist. Eelnimetatu

raames töötasukomitee:

1) teostab järelevalvet juhtide ja töötajate, sealhulgas sisekontrolli funktsioonide juhtide

tasustamise üle;

2) hindab vähemalt üks kord aastas tasustamise põhimõtete rakendamist ja teeb vajaduse korral

ettepaneku tasustamise põhimõtete ajakohastamiseks;

18

3) valmistab krediidiasutuse nõukogule ette tasustamisalased otsuse projektid.”;

78) paragrahvid 581 ja 582 tunnistatakse kehtetuks;

79) paragrahvi 59 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

,,(1) Krediidiasutuses ja krediidiasutuse konsolideerimisgruppi kuuluvas äriühingus peab

pidevalt toimima sisekontrolli süsteem, mis on proportsionaalne nende tegevuse laadi, ulatuse

ja keerukuse astmega ning mis tagab ühingu juhtimise heade tavade järgimise.

(2) Krediidiasutuse sisekontrolli süsteem peab hõlmama kõiki krediidiasutuse juhtimis- ja

tegevustasandeid, et tagada krediidiasutuse tegevuse efektiivsus, finantsaruandluse usaldatavus

ning vastavus seadustele ja muudele õigusaktidele, krediidiasutuse juhtimisorganite poolt

kinnitatud dokumentidele ning headele pangandustavadele ning otsuste vastuvõtmine

usaldusväärse ja asjakohase informatsiooni alusel.

(3) Sisekontrolli süsteem koosneb siseauditi, riskikontrolli ja vastavuskontrolli funktsioonidest.

Sisekontrolli funktsioonid peavad olema organisatsiooniliselt sõltumatud ja lahutatud riskide

võtmisega seotud tegevustest.

(4) Sisekontrolli funktsioonide täitjad peavad:

1) tagama kõigi oluliste riskide nõuetekohase tuvastamise, mõõtmise ja teavitamise;

2) andma tervikliku ülevaate kõigist riskidest, millele krediidiasutus on avatud.

(5) Siseauditi funktsiooni ei või kombineerida krediidiasutuse ühegi muu äriliini või

kontrollfunktsiooniga.

(6) Vastavuskontrolli funktsiooni võib kombineerida mõne muu kontrolli teostava üksusega,

kui see on proportsionaalne krediidiasutuse tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega ega

mõjuta vastavuskontrolli teostaja sõltumatust ja suutlikkust täita oma ülesandeid.

(7) Ühistupangas täidab käesoleva seaduses ettenähtud sideauditi funktsiooni ülesandeid

revisjonikomisjon ning revisjonikomisjoni ja tema liikmete suhtes kohaldatakse kõiki

käesolevas seaduses siseauditi funktsiooni üksusele ja tema liikmetele ettenähtud õigusi ja

kohustusi.“;

80) seadust täiendatakse §-ga 591 järgmises sõnastuses:

,,§ 591. Siseauditi, riski- ja vastavuskontrolli ülesanded

(1) Siseauditi funktsiooni täitja peab:

1) jälgima kogu krediidiasutuse tegevust ja andma sõltumatu ülevaate krediidiasutuse

riskistrateegia efektiivsest rakendamisest;

2) tagama, et kehtestatakse siseauditi kava, et hinnata krediidiasutuse protsesside ja süsteemide,

sealhulgas kogu sisekontrolli süsteemi ja toimingute asjakohasust ja tulemuslikkust;

3) vähemalt üks kord aastas kontrollima ja hindama krediidiasutuse juhtide ja töötajate

tasustamise põhimõtete vastavust käesolevas seaduses sätestatud nõuetele, välja arvatud juhul,

kui krediidiasutuses on moodustatud töötasukomitee;

4) analüüsima krediidiasutuse, selle juhtide ja töötajate tegevuses avastatud puudusi, ülesannete

täitmata jätmise ja volituste ületamise juhtumeid, tegema ettepanekuid puuduste

kõrvaldamiseks ja vigade vältimise abinõude kohta;

5) esitama oma tegevusest regulaarseid ülevaateid krediidiasutuse nõukogule ja juhatusele.

(2) Riskikontrolli funktsiooni täitja peab:

1) olema aktiivselt kaasatud krediidiasutuse riskijuhtimise põhimõtete või strateegia

kindlaksmääramisse ja kõigi oluliste riskijuhtimise otsuste vastuvõtmisesse;

2) omama kontrolli eelnimetatud põhimõtete või strateegia tulemusliku rakendamise üle;

3) omama terviklikku arusaama krediidiasutuse kõikidest riskidest;

4) esitama regulaarselt aruandeid krediidiasutuse nõukogule ning vajaduse korral teavitama

nõukogu kohe riskidest, millel võib olla oluline mõju krediidiasutuse tegevusele.

(3) Vastavuskontrolli funktsiooni täitja peab:

19

1) kontrollima regulaarselt krediidiasutuse, selle juhtide ja töötajate tegevuse vastavust

õigusaktidele, Finantsinspektsiooni ettekirjutustele, juhtorganite otsustele, sise-eeskirjadele,

krediidiasutuse sõlmitud lepingutele ja heale tavale ning hindama krediidiasutuses kehtestatud

sise-eeskirjade ja otsuste vastavust õigusaktidele (edaspidi vastavusrisk) ning krediidiasutuse

kohustuste täitmisel esinevate puuduste kõrvaldamiseks võetud meetmete sobivust ja

tulemuslikkust;

2) tagama, et vastavusriski võetakse arvesse krediidiasutuse riskistrateegias ja asjakohaselt ka

kõigis olulistes riskijuhtimist käsitlevates otsustes;

3) tagama, et krediidiasutuse juhte ja töötajaid nõustatakse käesolevas seaduses sätestatud

kohustuste täitmisega seotud küsimustes, mis hõlmab muu hulgas vastavusriskiteemalisi

koolitusi ning sõltumatu arvamuse andmist uutele toodetele või olemasolevates toodetes,

protsessides ja süsteemides oluliste muudatuste heakskiitmist;

4) esitama juhatusele ja nõukogule regulaarselt ülevaateid, sealhulgas õigusaktide muudatustest

tulenevate riskide kohta.

(4) Siseauditi funktsiooni täitja või muu sisekontrolli funktsiooni täitja peab kontrollima ja

hindama vähemalt üks kord aastas operatsiooniriski juhtimise korralduse toimimise ning

operatsiooniriski standardmeetodi kasutamise korral regulaarselt äriliinide kaardistamise

protsessi vastavust käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktide nõuetele.“;

81) paragrahvi 60 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

,,§ 60. Nõuded sisekontrolli funktsiooni täitvale isikule

(1) Krediidiasutuse sisekontrolli funktsiooni juhtivaks isikuks võib olla oma ülesannete

täitmisel sõltumatu isik, kellel lisaks käesolevas seaduses võtmeisiku kohta sätestatule on

kõrgharidus ning vastava funktsiooni juhtimiseks vajalikud teadmised ja kogemused.

Sisekontrolli funktsiooni juhtiva isikuna käsitatakse krediidiasutuse hierarhias kõige kõrgemal

asetsevat isikut, kes vastutab krediidiasutuse sisekontrolli funktsiooni igapäevase toimimise

juhtimise eest.“;

82) paragrahvi 60 täiendatakse lõigetega 11–12 järgmises sõnastuses:

,,(11) Krediidiasutuse sisekontrolli funktsioone juhtivate isikute vastutusalad peavad olema

selgelt määratletud vastavalt siseauditi, vastavus- ja riskikontrolli funktsioonile.

(12) Erandkorras ja kui see on proportsionaalne krediidiasutuse tegevuse laadi, ulatuse ja

keerukuse astmega ning tingimusel, et see on Finantsinspektsiooniga eelnevalt kooskõlastatud,

ei pea riski- ja vastavuskontrolli funktsiooni jaoks eraldi isikut juhtima määrama. Eelnimetatud

juhul võib mõni teine krediidiasutuse võtmeisik, kes täidab krediidiasutuses muid ülesandeid,

välja arvatud siseauditi funktsiooni juhtiv isik, vastutada vastavus- või riskikontrolli

funktsioonide täitmise eest, tingimusel et puudub huvide konflikt ning see isik:

1) täidab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud sobivuskriteeriumid ja erinevate asjaomaste

valdkondade teadmiste nõuded, tal on nendes valdkondades vajalikud oskused ja kogemused;

2) tal on piisavalt aega mõlema sisekontrolli funktsiooni nõuetekohaseks täitmiseks.“;

83) paragrahvi 60 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

,,(2) Krediidiasutuse sisekontrolli funktsiooni täitev isik peab olema teovõimeline füüsiline isik,

kellel on laitmatu maine, sisekontrolli tööks vajalik haridus, teadmised ning kutsealane sobivus.

(3) Sisekontrolli funktsiooni täitvad isikud nimetatakse ametisse ja vabastatakse ametist

krediidiasutuse nõukogu otsuse alusel.”;

84) paragrahvi 60 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

20

,,(31) Sisekontrolli funktsiooni täitvad isikud peavad omama võimalust kontakteeruda otse

krediidiasutuse nõukogu liikmetega. Eeltoodust tulenevalt peavad sisekontrolli funktsiooni

täitvad isikud olema oma ülesannete täitmisel sõltumatud krediidiasutuse põhiäritegevuse

funktsioonidest ja krediidiasutuse juhatuse liikmetest ning peavad olema eelkõige võimelised

vajadusel teavitama ja hoiatama krediidiasutuse nõukogu tuvastatud kitsaskohtadest või

riskidest, mis mõjutavad või võivad mõjutada krediidiasutust.“;

85) paragrahvi 60 lõiked 4 ja 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

,,(4) Sisekontrolli funktsiooni täitvate isikute arv peab olema küllaldane vastavate ülesannete

täitmiseks.

(5) Sisekontrolli funktsiooni täitvad isikud on kohustatud hoidma saladuses neile seoses nende

tegevusega teatavaks saanud informatsiooni. Eeltoodud nõue ei kehti informatsiooni suhtes,

mida edastatakse Finantsinspektsioonile, krediidiasutuse juhatusele ja nõukogule seaduses,

krediidiasutuse põhikirjas või sisekontrolli üksuste põhimääruses sätestatud korras.”;

86) paragrahvi 61 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

,,§ 61. Sisekontrolli funktsioone täitvate isikute õigused

(1) Krediidiasutuse juhid peavad tagama, et sisekontrolli funktsioone täitvatel isikutel on

vajalikud õigused, vahendid ja tingimused oma ülesannete täitmiseks.“;

87) paragrahvi 61 lõikes 2 asendatakse sõnad ,,Siseauditi üksuse töötajatel“ sõnadega

,,Sisekontrolli funktsioone täitvatel isikutel“;

88) paragrahvi 61 lõikes 3 asendatakse sõnad ,,Siseauditi üksusel“ sõnadega ,,Sisekontrolli

funktsioone täitvatel isikutel“;

89) paragrahvi 61 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Krediidiasutus tagab, et sisekontrolli funktsiooni täitvad isikud saavad vajaduse korral

kontakteeruda otse nõukogu liikmetega.“;

90) paragrahvi 61 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

,,(4) Sisekontrolli funktsioone täitvad isikud töötavad koostöös Finantsinspektsiooniga.”;

91) paragrahv 62 tunnistatakse kehtetuks;

92) paragrahvi 63 lõike 2 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõna ,,muuhulgas” sõnadega

,,muu hulgas”;

93) paragrahvi 63 lõiget 2 täiendatakse punktiga 32 järgmises sõnastuses:

,,32) ülevaade nõukogu ja juhatuse kõigi liikmete ning võtmeisikute töökohustuste kohta,

sealhulgas üksikasjalikud andmed aruandluse ja vastutuse korra kohta, samuti käesoleva

paragrahvi lõike 2 punktis 4 sätestatud juhtimise korraldusse kuuluvad isikud ja nende

töökohustused.”;

94) paragrahvi 63 lõike 2 punktis 4 asendatakse sõna ,,alluvussuhted“ tekstiosaga ,,selge

organisatsioonilise struktuuri, läbipaistvad ja järjepidevad vastutusalad ning alluvussuhted“;

95) paragrahvi 63 lõiget 2 täiendatakse punktidega 42 ja 43 järgmises sõnastuses:

21

,,42) riskide, sealhulgas lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis keskkonna-, sotsiaalsete ja

juhtimisriskide tuvastamise, juhtimise, jälgimise ja raporteerimise korra, mis käsitleb neid riske

ning millele krediidiasutus on avatud või võib olla avatud;

43) tegevuspõhimõtted õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmata jätmise õigusriskide ja

nendega seonduvate muude riskide tuvastamiseks ning nende maandamiseks või vältimiseks;“;

96) paragrahvi 63 lõike 2 punkti 5 täiendatakse pärast sõna ,,korra“ tekstiosaga ,,,mis peab

sisaldama muu hulgas krediidiasutuse usaldusväärset administreerimiskorda ja

raamatupidamise sise-eeskirja;“;

97) paragrahvi 63 lõike 2 punkt 51 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„51) krediidiasutuse juhtide ja töötajate tasustamise põhimõtted, mis on kooskõlas

usaldusväärse ja tõhusa riskijuhtimisega ning sisaldavad sealhulgas tulemustasude maksmise

aluseid, meetmed tasustamisega seotud huvide konfliktide maandamiseks ja vältimiseks, ning

nende põhimõtete järgimise kontrollimise protseduuri, arvestades muu hulgas krediidiasutuse

riskiisu seoses keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskidega;“;

98) paragrahvi 63 lõiget 2 täiendatakse lõigetega 52 ja 53 järgmises sõnastuses;

,,52) juhtide ja võtmeisikute sobivuse hindamise korra;

53) võrgu- ja infosüsteemide taristu korra, mis luuakse ja mida juhitakse vastavalt Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2022/2554, mis käsitleb finantssektori digitaalset

tegevuskerksust ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1060/2009, (EL) nr 648/2012, (EL)

nr 600/2014, (EL) nr 909/2014 ja (EL) 2016/1011;“;

99) paragrahvi 63 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:

,,(21) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 51 nimetatud põhimõtted peavad olema

sooneutraalsed.“;

(22) Krediidiasutus hindab regulaarselt sise-eeskirjade toimivust ja vastavust tegelikkusele ning

korrigeerib vajadusel sise-eeskirju.”;

100) paragrahvi 631 lõike 1 tekst loetakse esimeseks lauseks ning lõiget täiendatakse teise

lausega järgmises sõnastuses:

,,Krediidiasutus peab võtma keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide katmisel arvesse lühi-,

kesk- ja pikaajalist perspektiivi.“;

101) seaduse 6. peatüki pealkirja täiendatakse pärast sõna ,,JAGUNEMINE“ sõnadega ,,NING

OLULISTE VARADE JA KOHUSTUSTE ÜLEKANDMINE“;

102) paragrahvidest 64–704 moodustatakse 6. peatüki 1. jagu ja selle peakiri sõnastatakse

järgmiselt;

,,1. jagu

Ühinemine ja jagunemine“;

103) paragrahvi 64 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

,,(2) Krediidiasutuse ühinemine ja jagunemine toimub äriseadustikus sätestatud korras,

arvestades käesolevas peatükis ja konkurentsiseaduses sätestatud erisusi.“;

104) paragrahvi 64 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

105) paragrahvi 65 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 65. Krediidiasutuste ühinemise viisid ja tingimused“;

22

106) paragrahvi 65 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

,,(11) Krediidiasutuse ühinemine on üks järgmistest olukordadest:

1) ühendatav ühing annab kõik oma varad ja kohustused või osa neist üle ühendavale ühingule

ning nende väärpaberituru seaduse § 2 lõikes 5 nimetatud omakapitaliväärtpaberi (edaspidi

omakapitaliväärtpaber) omanikud saavad vastu ühendatava ühingu omakapitali väärtpaberid

ning asjakohasel juhul rahalise juurdemakse;

2) ühendatav ühing annab kõik oma varad ja kohustused või osa neist üle ühendavale ühingule

ilma, et ühendav ühing emiteeriks uusi omakapitaliväärtpabereid tingimusel, et ühele isikule

kuuluvad otseselt või kaudselt kõik ühinevate ühingute omakapitaliväärtpaberid või

omakapitaliväärtpaberi omanikele kuuluvad ühinevate ühingute omakapitaliväärtpaberid samas

proportsioonis;

3) ühendatav ühing annab kõik oma varad ja kohustused või osa neist üle tema poolt asutatud

ühingule (edaspidi käesolevas peatükis asutatav ühing) ning omakapitaliväärtpaberi omanikud

saavad vastu asutatava ühingu omakapitaliväärtpabereid ning asjakohasel juhul rahalise

juurdemakse;

4) ühendatav ühing annab kõik oma varad ja kohustused või osa neist üle ühingule, mis valitseb

kõiki ühendatava ühingu kapitali esindavaid omakapitaliväärtpabereid.

(12) Käesoleva paragrahvi lõike 11 punktides 1 ja 3 nimetatud juurdemakse suurusele

kohaldatakse äriseadustiku § 392 lõikes 2 sätestatut.

107) paragrahvi 65 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

,,(2) Käesoleva paragrahvi lõike 11 punktis 3 nimetatud asutatav ühing peab taotlema

tegevusloa käesoleva seaduse 2. peatükis sätestatud korras või teise lepinguriigi õiguse alusel.

Asutatavale ühingule ei kohaldata tegevusloa taotlemisel käesoleva seaduse § 68 lõikes 1

sätestatud ühinemisloa taotlemise kohustust ning käesoleva seaduse § 69 lõikes 3 sätestatud

tähtaega.“;

108) paragrahvi 65 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:

,,(21) Kui ühinemises osalevad samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad ühingud, sealhulgas

selliste krediidiasutuste konsolideerimisgruppi, mis on keskasutusega püsivalt seotud ja mille

üle teostatakse järelevalvet konsolideerimisgrupina, teavitavad nad Finantsinspektsiooni

ühinemise otsusest viivitamatult peale ühinemise otsuse vastuvõtmist. Finantsinspektsioon

otsustab lähtuvalt käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud teavituse ning ühinevate ühingute

konsolideerimisgruppi kuulumise põhjal, kas käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud

ühingud peavad ühinemiseks taotlema ühinemisluba vastavalt käesoleva seaduse § 68 lõikele

1.

(22) Otsuse käesoleva paragrahvi lõike 21 teises lauses nimetatud ühinemisloa taotlemise

nõudmise kohta teeb Finantsinspektsioon ühe kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 21

nimetatud teavituse saamisest arvates.“;

109) paragrahvi 65 lõikes 3 asendatakse tekstiosa ,,krediidiasutusega jätkatakse“ tekstiosaga

,,krediidiasutusega vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 11 punktidele 1 või 2 jätkatakse“;

110) paragrahvi 65 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

111) paragrahvi 66 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

,,Ühinevate ühingute juhatused peavad viivitamata pärast ühinemislepingu sõlmimist teavitama

sellest Finantsinspektsiooni ja esitama ühinemisega seotud toimingute kohta ühinemiskava.“;

23

112) paragrahv 67 tunnistatakse kehtetuks;

113) paragrahvi 68 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 68. Ühinemisloa taotlemine ja menetlus“;

114) paragrahvi 68 lõike 1 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

115) paragrahvi 68 lõiget 1 täiendatakse punktidega 10 ja 11 järgmises sõnastuses:

,,10) Konkurentsiameti otsus koondumiseks loa andmise kohta, kui kohustus selle taotlemiseks

tuleneb konkurentsiseadusest, või ühendava krediidiasutuse kinnitus, et ta on taotlenud

Konkurentsiametilt luba koondumiseks ning on selle saanud konkurentsiseaduse § 27 lõike 5

alusel;

11) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti otsus välisinvesteeringu loa andmise kohta, kui

kohustus selle taotlemiseks tuleneb välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamise seadusest,

või ühendava krediidiasutus kinnitus, et ta on taotlenud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Ametilt luba välisinvesteeringu lõpuleviimiseks ning on selle saanud välisinvesteeringute

usaldusväärsuse hindamise seaduse § 11 lõike 1 kohaselt.”;

116) paragrahvi 68 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

,,(2) Finantsinspektsioon võib kirjalikult nõuda täiendavaid dokumente ja informatsiooni, kui

esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:

1) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumente on vaja täpsustada ja kontrollida;

2) esitatud dokumentide ja informatsiooni põhjal ei ole võimalik veenduda, et ei esine käesoleva

seaduse § 69 lõikes 1 nimetatud ühinemisloa andmisest keeldumise aluseid;

3) esineb vajadus kontrollida muid ühinemisega seotud asjaolusid, täiendavaid dokumente ja

informatsiooni.“;

117) paragrahvi 68 täiendatakse lõigetega 21–24 järgmises sõnastuses:

,,(21) Finantsinspektsioon teavitab kirjalikult krediidiasutust käesoleva paragrahvi lõikes 1

nimetatud taotluse ja lõikes 2 nimetatud dokumentide ja informatsiooni kättesaamisest

viivitamata, kuid mitte hiljem kui kümne tööpäeva jooksul.

(22) Kui ühinemises osalevad ainult samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad krediidiasutused,

võib Finantsinspektsioon nõuda täiendavaid dokumente ja informatsiooni 50 tööpäeva jooksul

alates ühinemisloa taotluse saamisest. Nimetatud täiendavate dokumentide ja informatsiooni

esmakordse nõudmise ja krediidiasutuselt nõutud täiendavate dokumentide ja andmete saamise

vaheliseks perioodiks menetlustähtaeg peatub. Peatumine ei või kesta kauem kui 20 tööpäeva.

(23) Finantsinspektsioon võib käesoleva paragrahvi lõikes 22 nimetatud menetlusaja peatumist

pikendada kuni 30 tööpäevani, kui:

1) vähemalt üks samasse konsolideerimisgruppi kuuluvatest krediidiasutustest asub kolmandas

riigis või tema suhtes kohaldatakse kolmanda riigi õigust;

2) käesoleva seaduse § 69 lõike 1 punktis 6 sätestatud hindamise läbiviimiseks on vajalik

vahetada teavet Rahapesu Andmebürooga.

(24) Täiendavate dokumentide ja informatsiooni nõudmise korral menetlustähtaeg ei peatu.“;

118) paragrahvi 68 lõikes 3 asendatakse tekstiosa ,,, tuleb esitada ka eelnimetatud paragrahvis

ettenähtud dokumendid” tekstiosaga ,,, kohaldatakse osaluse omandamisele käesoleva seaduse

§-des 30–33 sätestatut”;

24

119) paragrahvi 68 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna ,,ühingus” tekstiosaga ,,või määrata

erinevalt äriseadustiku § 394 lõikes 2 sätestatule audiitori ning nõuda audiitorilt

ühinemislepingu ja -aruande kontrollimise kohta aruande esitamist”;

120) paragrahvi 69 lõike 1 punktid 1–7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

,,1) ühinemises osalevatel ühingutel puudub piisavalt finantsvahendeid, arvestades asutatava

ühingu äritegevuse iseloomu;

2) ühinemine ei vasta käesoleva seaduse nõuetele, muu hulgas ei ole ühendatava ühingu maine

sobiv krediidiasutuses osaluse omamiseks või krediidiasutuse juhtimiseks;

3) käesoleva seaduse § 68 lõigetes 1 ja 2 nimetatud dokumendid või informatsioon on esitatud

puudulikult;

4) esineb põhjendatud kahtlus, et asutatav ühing ei suuda püsivalt järgida käesolevas seaduses

ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013, ning kui see on kohaldatav,

kindlustustegevuse seaduses ning makseasutuste ja e-raha asutuste seaduses sätestatud

usaldatavusnõudeid;

5) ühinemiskava ei ole ühingu usaldusväärsuse seisukohast teostatav ega mõistlik;

6) esineb põhjendatud kahtlus, et seoses ühinemisega toimub või on toimunud rahapesu

rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 4 tähenduses, selle katse või on

suurenenud rahapesu või terrorismi rahastamisega seotud või muud riskid;

7) ühinemine võib põhjustada süsteemset riski.”;

121) paragrahvi 69 täiendatakse lõigetega 11–13 järgmises sõnastuses:

,,(11) Finantsinspektsioon kontrollib käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud

ühinemiskava järgimist ühinemise lõpuleviimiseni.

(12) Finantsinspektsioon konsulteerib käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 6 hindamisel

Rahapesu Andmebürooga ning võtab oma otsuse kujundamisel arvesse Rahapesu Andmebüroo

arvamust. Rahapesu Andmebüroo arvamus võib olla alus ühinemisloa andmisest keeldumiseks.

(13) Finantsinspektsioon ei või ühinemisloa andmise või andmisest keeldumise üle otsustamisel

võtta arvesse mõju, mida ühinemine võib põhjustada teistele finantsturu osalistele.“;

122) paragrahvi 69 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

,,(2) Finantsinspektsioon võib ühinemisloa andmisel kehtestada kohustuslikke kõrvaltingimusi,

sealhulgas piirata ühinemisloa kehtivusaega.“;

123) paragrahvi 69 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

,,(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut ei kohaldata juhul, kui ühinemises osalevad ainult

samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad krediidiasutused. Sellisel juhul peab

Finantsinspektsioon:

1) tegema otsuse ühinemiseks loa andmise või sellest keeldumise kohta 60 tööpäeva jooksul

kõigi vajalike nõuetekohaste andmete ja dokumentide saamisest arvates;

2) andma taotlejale teada otsuse tegemise lõppkuupäevast;

3) tegema otsuse taotlejale teatavaks kirjalikult kahe tööpäeva jooksul.“;

124) seadust täiendatakse §-ga 691 järgmises sõnastuses:

,,§ 691. Koostöö teiste pädevate asutustega

(1) Finantsinspektsioon kooskõlastab käesoleva seaduse § 69 lõikes 1 sätestatud ühinemisloa

andmise taotluse keeldumise otsuse vastava lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega, kui lisaks

krediidiasutusele osaleb ühinemises mõni järgmistest ettevõtjatest:

1) selline krediidiasutus, kindlustusandja, investeerimisühing või varahaldusettevõtja, mis on

tegevusloa saanud teises lepinguriigis või muus sektoris kui see, milles ühinemine läbi viiakse;

25

2) sellise krediidiasutuse, kindlustusandja, investeerimisühingu või varahaldusettevõtja

emaettevõtja, mis on tegevusloa saanud teises lepinguriigis või muus sektoris kui see, milles

ühinemine läbi viiakse;

3) juriidiline isik, kellel on kontroll krediidiasutuse, kindlustusandja, investeerimisühingu või

varahaldusettevõtja üle, mis on tegevusloa saanud teises lepinguriigis või muus sektoris kui see,

milles ühinemine läbi viiakse.

(2) Finantsinspektsioon edastab viivitamata käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud

järelevalveasutusele vajaliku või olulise teabe vastava järelevalveasutuse taotluse alusel või

omal algatusel. Edastatud teave peab olema asjakohane ja täielik. Finantsinspektsioon teeb kõik

endast oleneva, et kooskõlastada käesoleva seaduse § 68 lõikes 1 nimetatud ühinemisloa

andmise keeldumise otsus eelnimetatud järelevalveasutusega ja tagada otsuse sidusus.“;

125) paragrahvi 701 pealkiri ning lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

,,§ 701. Krediidiasutuse jagunemise alused ja tingimused

(1) Jaguneva ühing peab viivitamata pärast jagunemisotsuse vastuvõtmist teavitama sellest

Finantsinspektsiooni ja esitama jagunemisega seotud dokumendid ja andmed.

(2) Finantsinspektsioonil on õigus nõuda krediidiasutuselt jagunemise küsimuse otsustamist ja

jagunemise loa saamiseks taotluse esitamist, kui esinevad järgnevad asjaolud:

1) esineb küllaldaselt andmeid krediidiasutuse finantsseisundist tulenevate makseraskuste

kohta või esineb suur risk, et krediidiasutus ei suuda rahuldada kas või ühe kliendi õigustatud

nõuet;

2) on tõenäoline, et pärast jagunemist vastab usaldatavusnormatiive täitma kohustatud

krediidiasutuse usaldatavusnormatiivide tase seaduses sätestatud nõuetele.“;

126) paragrahvi 701 täiendatakse lõigetega 21–26 järgmises sõnastuses:

,,(21) Krediidiasutuse jagunemine on üks järgmistest olukordadest:

1) jagunev krediidiasutus annab kõik oma varad ja kohustused üle rohkem kui ühele

omandavale ühingule ning jaguneva krediidiasutuse omakapitaliväärtpaberi omanikud saavad

vastu omakapitali väärtpabereid ning asjakohasel juhul rahalise juurdemakse;

2) jagunev krediidiasutus annab kõik oma varad ja kohustused üle rohkem kui ühele asutatud

ühingule ning jaguneva krediidiasutuse omakapitaliväärtpaberi omanikud saavad vastu

omakapitaliväärtpabereid asutatud ühingutes ning asjakohasel juhul rahalise juurdemakse;

3) jaguneva krediidiasutuse varade ja kohustuste üleandmine on kombinatsioon käesoleva lõike

punktides 1 ja 2 kirjeldatust;

4) jagunev krediidiasutus annab osa oma varadest ja kohustustest üle rohkem kui ühele

omandavale ühingule ning jaguneva krediidiasutuse omakapitaliväärtpaberi omanikud saavad

vastu omakapitaliväärtpabereid jagunevas krediidiasutuses ning asjakohasel juhul rahalise

juurdemakse;

5) jagunev krediidiasutus annab osa oma varadest ja kohustustest üle vähemalt ühele

omandavale ühingule ning saab vastu väärtpabereid.

(22) Käesoleva paragrahvi lõike 21 punktides 1, 2 ja 5 nimetatud omandav ühing peab olema

krediidiasutus, kellele on käesoleva seaduse 2. peatükis sätestatud korra või teise lepinguriigi

õiguse alusel antud tegevusluba.

(23) Käesoleva paragrahvi lõike 21 punktides 1, 2 ja 4 nimetatud juurdemakse suurusele

kohaldatakse äriseadustiku § 435 lõikes 2 sätestatut.

(24) Käesoleva paragrahvi lõike 21 punktis 2 nimetatud jagunemise tulemusena asutatav

krediidiasutus peab taotlema tegevusluba käesoleva seaduse 2. peatüki sätestatud korras või

teise lepinguriigi õiguse alusel. Asutatavale krediidiasutusele ei kohaldata tegevusloa

26

taotlemisel käesoleva seaduse § 702 lõikes 1 sätestatud jagunemisloa taotlemise kohustust ning

käesoleva seaduse § 703 lõikes 3 sätestatud tähtaega.

(25) Käesoleva paragrahvi lõike 21 punktides 1 ja 2 nimetatud jagunemisel tunnistatakse

jaguneva krediidiasutuse tegevusluba kehtetuks.

(26) Kui jaguneva krediidiasutuse aktsionärid omandavad olulise osaluse omandavas

krediidiasutuses käesoleva seaduse §-s 30 ettenähtud määrades, kohaldatakse osaluse

omandamisele käesoleva seaduse §-des 30–33 sätestatut.”;

127) paragrahvi 701 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

128) paragrahvi 702 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 702. Jagunemisloa taotlemine ja menetlus“;

129) paragrahvi 702 lõike 1 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

130) paragrahvi 702 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

,,(2) Finantsinspektsioon võib kirjalikult nõuda täiendavaid dokumente ja informatsiooni, kui

esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:

1) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumente on vaja täpsustada ja kontrollida;

2) esitatud dokumentide ja informatsiooni põhjal ei ole võimalik veenduda, et ei esine käesoleva

seaduse § 703 lõikes 2 nimetatud jagunemisloa andmisest keeldumise aluseid;

3) esineb vajadus kontrollida muid jagunemisega seotud asjaolusid, täiendavaid dokumente ja

informatsiooni.“;

131) paragrahvi 702 täiendatakse lõigetega 21–24 järgmises sõnastuses:

,,(21) Finantsinspektsioon teavitab kirjalikult krediidiasutust käesoleva paragrahvi lõikes 1

nimetatud taotluse ja lõikes 2 nimetatud dokumentide ja informatsiooni kättesaamisest

viivitamata, kuid mitte hiljemalt kui kümne tööpäeva jooksul.

(22) Kui jagunemises osalevad ainult samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad

krediidiasutused, võib Finantsinspektsioon nõuda täiendavaid dokumente ja informatsiooni 50

tööpäeva jooksul alates jagunemisloa taotluse saamisest. Nimetatud täiendavate dokumentide

ja informatsiooni saamise vaheliseks perioodiks menetlustähtaeg peatub. Peatumine ei või kesta

kauem kui 20 tööpäeva.

(23) Finantsinspektsioon võib käesoleva paragrahvi lõike 22 nimetatud menetlusaja peatumist

pikendada kuni 30 tööpäevani, kui:

1) vähemalt üks samasse konsolideerimisgruppi kuuluvatest krediidiasutustest asub kolmandas

riigis või tema suhtes kohaldatakse kolmanda riigi õigust;

2) käesoleva seaduse § 703 lõike 2 punktis 6 sätestatud hindamise läbiviimiseks on vajalik

vahetada teavet Rahapesu Andmebürooga.

(24) Täiendavate dokumentide ja informatsiooni nõudmise korral menetlustähtaeg ei peatu.“;

132) paragrahvi 702 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

,,(4) Finantsinspektsioon võib teostada jagunemistoimingute kohapealset kontrolli, sealhulgas

omandatavas ühingus, või määrata erinevalt äriseadustiku § 437 lõikes 2 sätestatule audiitori

ning nõuda audiitorilt jagunemislepingu ja -aruande kontrollimise kohta aruande esitamist.”;

133) paragrahvi 703 lõike 2 punktid 1–6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

27

,,1) jagunemises osalevate ühingutel puudub piisavalt finantsvahendeid, arvestades asutatava

ühingu äritegevuse iseloomu;

2) jagunemine ei vasta käesoleva seaduse nõuetele, muuhulgas ei ole omandava ühingu maine

sobiv krediidiasutuses osaluse omamiseks või krediidiasutuse juhtimiseks;

3) käesoleva seaduse § 702 lõigetes 1 ja 2 nimetatud dokumendid või andmed on esitatud

puudulikult;

4) esineb põhjendatud kahtlus, et asutatav ühing ei suuda püsivalt järgida käesolevas seaduses

ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013, ning kui see on kohaldatav,

kindlustustegevuse seaduses ning makseasutuste ja e-raha asutuste seaduses sätestatud

usaldatavusnõudeid;

5) jagunemiskava ei ole ühingu usaldusväärsuse seisukohast teostatav ja mõistlik;

6) esineb põhjendatud kahtlus, et seoses jagunemisega toimub või on toimunud rahapesu

rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 4 tähenduses, selle katse või on

suurenenud rahapesu või terrorismi rahastamisega seotud või muud riskid;“;

134) paragrahvi 703 lõiget 2 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

,,7) jagunemine võib põhjustada süsteemset riski.”;

135) paragrahvi 703 täiendatakse lõigetega 21–24 järgmises sõnastuses:

,,(21) Finantsinspektsioon kontrollib käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud

jagunemiskava järgimist jagunemise lõpuleviimiseni.

(22) Finantsinspektsioon konsulteerib käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 6 hindamisel

Rahapesu Andmebürooga ning võtab oma otsuse kujundamisel arvesse Rahapesu Andmebüroo

arvamust. Rahapesu Andmebüroo arvamus võib olla alus jagunemisloa andmisest

keeldumiseks.

(23) Finantsinspektsioon ei või jagunemisloa andmise või andmisest keeldumise üle

otsustamisel võtta arvesse mõju, mida jagunemine võib põhjustada teistele finantsturu

osalistele.

(24) Finantsinspektsioon võib jagunemisloa andmisel kehtestada kohustuslikke

kõrvaltingimusi, sealhulgas piirata jagunemisloa kehtivusaega.”;

136) paragrahvi 703 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

,,(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut ei kohaldata juhul, kui jagunemises osalevad

ainult samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad krediidiasutused. Sellisel juhul peab

Finantsinspektsioon:

1) tegema otsuse jagunemise loa andmise või sellest keeldumise kohta 60 tööpäeva jooksul

kõigi vajalike nõuetekohaste andmete ja dokumentide saamisest arvates;

2) andma taotlejale teada otsuse tegemise lõppkuupäevast;

3) tegema otsuse taotlejale teatavaks kirjalikult kahe tööpäeva jooksul.“;

137) seadust täiendatakse §-ga 705 järgmises sõnastuses:

,,§ 705. Koostöö teiste pädevate asutustega

(1) Finantsinspektsioon kooskõlastab käesoleva seaduse § 703 lõikes 2 sätestatud jagunemisloa

andmise taotluse keeldumise otsuse vastava lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega, kui lisaks

krediidiasutusele osaleb jagunemises mõni järgmistest ettevõtjatest:

1) selline krediidiasutus, kindlustusandja, edasikindlustusandja, investeerimisühing või

varahaldusettevõtja, mis on tegevusloa saanud teises lepinguriigis või muus sektoris kui see,

milles jagunemine läbi viiakse;

28

2) sellise krediidiasutuse, kindlustusandja, edasikindlustusandja, investeerimisühingu või

varahaldusettevõtja emaettevõtja, mis on tegevusloa saanud teises lepinguriigis või muus

sektoris kui see, milles jagunemine läbi viiakse;

3) juriidiline isik, kellel on kontroll krediidiasutuse, kindlustusandja, edasikindlustusandja,

investeerimisühingu või varahaldusettevõtja üle, mis on tegevusloa saanud teises lepinguriigis

või muus sektoris kui see, milles jagunemine läbi viiakse.

(2) Finantsinspektsioon edastab viivitamata käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud

järelevalveasutusele vajaliku või olulise teabe vastava järelevalveasutuse taotluse alusel või

omal algatusel. Edastatud teave peab olema asjakohane ja täielik. Finantsinspektsioon teeb kõik

endast oleneva, et kooskõlastada käesoleva seaduse § 703 lõikes 2 nimetatud jagunemisloa

andmise keeldumise otsus eelnimetatud järelevalveasutusega ja tagada otsuse sidusus.“;

138) seaduse 6. peatükki täiendatakse 2. jaoga järgmises sõnastuses:

,,2. jagu

Oluliste varade ja kohustuste ülekandmine

§ 706. Oluliste varade ja kohustuste ülekandmisest teavitamine

(1) Krediidiasutused ning krediidiasutused, kes kuuluvad samasse konsolideerimisgruppi ning

on ainukesed osalised tehingus, teavitavad eelnevalt kirjalikult Finantsinspektsiooni oluliste

varade ja kohustuste ülekandmisest (edaspidi ülekandmine) müümise või muu tehingu teel.

Kõik ülekandmises osalevad pooled täidavad teavitamiskohustust individuaalselt.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaldamisel käsitatakse ülekandmist olulisena

krediidiasutuse puhul, mille koguvarast või -kohustustest moodustab tehing vähemalt kümme

protsenti. Kui ülekandmine toimub sama konsolideerimisgrupi krediidiasutuste vahel, loetakse

ülekandmine krediidiasutuse puhul oluliseks, kui see moodustab vähemalt 15 protsenti selle

koguvarast või -kohustustest.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud protsendimäärade arvutamisel ei võeta arvesse:

1) viivisvara;

2) pandikirjaseaduse § 2 lõikes 6 määratletud tagatiste kogumi jaoks ülekantud vara;

3) ülekantavat väärtpaberistatavat vara;

4) finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse 2. peatüki 2. jaos ja 4.–6. peatükis sätestatud

kriisilahenduse vahendite, õiguste ja korra kasutamise raames ülekantud vara ega kohustusi.

(4) Finantsinspektsioon annab lõike 1 kohase teate kättesaamisest krediidiasutusele kirjalikult

teada viivitamata, kuid igal juhul kümne tööpäeva jooksul arvates teate kättesaamisest.“;

139) paragrahvi 71 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

,,Krediidiasutuse tütarettevõtja, kes ei ole käsitatav krediidiasutuse, investeerimisühingu,

finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtjana, peab täitma oma tegevusvaldkonna

põhiseid tegevusnõudeid individuaalsel alusel.“;

140) paragrahvi 71 täiendatakse lõigetega 61–65 järgmises sõnastuses:

„(61) Finantsinspektsioon julgustab oma ulatuselt, tegevuse laadilt ja keerukuselt

olulisi krediidiasutusi arendama sisemist krediidiriski hindamise suutlikkust ja suurendama

sisereitingute meetodi kasutamist omavahendite nõuete arvutamiseks seoses krediidiriskiga,

kui nende riskipositsioonid on olulised absoluutarvestuses ning kui neil on samal ajal suur hulk

olulisi vastaspooli ilma, et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr

575/2013 I jaotise 3. peatüki 1. jaos sätestatud kriteeriumide täitmist.

(62) Finantsinspektsioon julgustab krediidiasutusi, võttes arvesse nende suurust, sisemist

korraldust ning tegevuse laadi, ulatust ja keerukust, arendama tururiski sisehindamise

suutlikkust ja suurendama sisemudelite kasutamist, et arvutada omavahendite nõuded

kauplemisportfellide positsioonide jaoks, koos sisemudelitega, millega arvutatakse

29

omavahendite nõuded seoses makseviivituse riskiga, kui nende makseviivituste riskide

positsioonid on olulised absoluutarvestuses ning kui neil on suur hulk olulisi eri emitentide

kaubeldavates võla- või omakapitaliinstrumentides võetud positsioone. Eeltoodu ei või piirata

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 kolmanda osa IV jaotise 1b.

peatükis sätestatud kriteeriumide täitmist.

(63) Krediidiasutus peab teavitama oma arvutuste tulemustest riskipositsioonide või muude

positsioonide kohta, mis sisalduvad Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse näidisportfellides,

Finantsinspektsiooni ja Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust juhul kui:

1) krediidiasutus on saanud õiguse kasutada riskiga kaalutud varade või omavahendite nõuete

arvutamiseks sisemeetodeid;

2) krediidiasutus kasutab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 III osa IV

jaotise 1a. peatükis sätestatud alternatiivset standardmeetodit ja tingimusel, et tema tururiskile

avatud bilansilise ja bilansivälise tegevuse maht eelnimetatud määruse artikli 325a lõike 1

punkti b kohaselt 500 miljonit eurot või rohkem.

(64) Krediidiasutus, kes on saanud õiguse kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 3. peatüki kohaseid sisemeetodeid ja krediidiasutus, kes

kasutab eelnimetatud määruse III osa II jaotise 2. peatüki kohast standardmeetodit, peab

teavitama Finantsinspektsiooni ja Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust eelnimetatud

meetodite kohaste arvutuste tulemustest eeldatava krediidikahju summa väljaselgitamisel või

näidisportfellides sisalduvate positsioonide kohta.

(65) Krediidiasutus esitab käesoleva paragrahvi lõigete 63–64 kohaselt vastavad arvutuste

tulemused koos kasutatud meetodite selgitusega ja Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse

nõutava kvalitatiivse infoga, mis selgitab nende arvutuste mõju omavahendite nõuetele.

Eelnimetatu esitatakse Finantsinspektsioonile ja Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse

vähemalt kord aastas vastavalt direktiivi artikli 78 lõike 8 alusel väljatöötatud vormile.”;

141) paragrahvi 71 täiendatakse lõigetega 9–11 järgmises sõnastuses:

„(9) Finantsinspektsioon jälgib krediidiasutuse poolt käesoleva paragrahvi lõigete 63–64

kohaselt esitatud teabe alusel riskiga kaalutud varade või omavahendite nõuete

suurusvahemikke selliste näidisportfellide riskipositsioonide või tehingute puhul, mis

tulenevad selle krediidiasutuse kasutatud meetoditest. Finantsinspektsioon hindab nende

meetodite kvaliteeti vähemalt samasuguse sagedusega nagu on ette nähtud Euroopa

Pangandusjärelevalve Asutusele, pöörates eelkõige tähelepanu järgmisetele meetoditele:

1) meetodid, mille puhul sama riskipositsiooni korral ilmnevad olulised erinevused

omavahendite nõuetes;

2) meetodid, mille puhul on omavahendite nõuete hindamises eriti suured või eriti väikesed

erinevused ning mille puhul alahinnatakse oluliselt ja süstemaatiliselt omavahendite nõudeid.

(10) Juhul kui mõni krediidiasutus erineb eeltoodu osas märkimisväärselt enamikust temaga

võrdsetest krediidiasutustest või juhul, kui vastavad meetodid ei ole piisavalt ühitatud, mis viib

tulemuste suure lahknevuseni, uurib Finantsinspektsioon selle põhjuseid ning rakendab

meetmeid selle parandamiseks, kui on võimalik üheselt kindlaks teha, et krediidiasutuse meetod

tingib omavahendite nõuete alahindamise, mida ei saa seostada riskipositsioonide või

positsioonidega seotud riskide erinevusega. Finantsinspektsioon peab meetmete rakendamisel

lähtuma sisemudelite meetodite üldistest eesmärkidest ja tagama, et meetmetega:

1) ei põhjustata standardiseerimist ega teatud meetodite eelistamist;

2) ei looda valesid stiimuleid või

3) ei põhjustata karjakäitumist.

30

(11) Sisemeetodina käsitatakse käesoleva seaduse tähenduses Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) nr 575/2013 artikli 143 lõikes 1 nimetatud sisereitingute meetodit, artiklis 221

nimetatud sisemudelil põhinevat meetodit, artiklis 283 nimetatud sisemudelite meetodit, artiklis

325az nimetatud alternatiivset sisemudeli meetodit ja artikli 265 lõikes 2 nimetatud sisemisel

hinnangul põhinev meetodit.“;

142) paragrahvi 82 lõike 32 punktis 2 asendatakse sõnad „toote puhul“ sõnadega ,,toote, samuti

krüptovara puhul“;

143) paragrahvi 82 lõige 32 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) operatsiooniriski, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013

artikli 4 lõike 1 punktis 52b sätestatud mudeliriski, tegevuse edasiandmisest tulenevate riskide,

otseste ja kaudsete krüptovarade riskipositsioonide ja krüptovarateenuse osutajatega seotud

riskipositsioonide ning väikese esinemistõenäosusega suure potentsiaalse kahjuga juhtumite

juhtimiseks ja kontrollimiseks;“;

144) paragrahvi 82 täiendatakse lõigetega 311 ja 312 järgmises sõnastuses:

,,(311) Krediidiasutus peab eelnevalt hindama krüptovara riskipositsiooni, mida ta kavatseb

võtta, ning olemasolevate protsesside ja menetluste piisavust nii vastaspoole kui ka vastava

tururiski juhtimiseks, ning teavitama sellistest hindamistest Finantsinspektsiooni. Juhul kui

krüptovaral ei ole tuvastatavat emitenti, peab krediidiasutus kontsentratsiooniriski arvestamisel

lähtuma sarnaste omadustega krüptovara riskipositsioonide käsitlusest.

(312) Finantsinspektsioon vaatab üle sisemudeli kasutamise heakskiidu tingimused ning

kehtestab asjakohased meetmed mudeli vastavusse viimiseks, kui tururiski sisemudelit

kasutava krediidiasutuse testimise tulemused või kasumi ja kahjumi päritolu testi tulemused

näitavad, et sisemudel ei ole enam piisavalt täpne.”;

145) paragrahvi 82 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Käesolevas seaduses käsitatakse krüptovarana Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses

(EL) 2023/1114, mis käsitleb krüptovaraturge ning millega muudetakse määrusi (EL) nr

1093/2010 ja (EL) nr 1095/2010 ning direktiive 2013/36/EL ja (EL) 2019/1937 (ELT L 150,

09.06.2023, lk 40–205), artikli 3 lõike 1 punktis 5 määratletud krüptovara, mis ei ole keskpanga

digiraha.“;

146) seadust täiendatakse §-dega 825 ja 826 järgmises sõnastuses:

㤠825. Keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide maandamine

(1) Krediidiasutus peab oma juhtimiskorralduse osana, muu hulgas lähtuvalt käesoleva seaduse

§ 55 lõike 2 punktis 2 sätestatust, kehtestama usaldusväärsed strateegiad, põhimõtted,

protsessid ja süsteemid keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide väljaselgitamiseks,

mõõtmiseks, juhtimiseks ja jälgimiseks lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud strateegiad, põhimõtted, protsessid ja süsteemid

peavad olema proportsionaalsed krediidiasutuse keskkonna-, sotsiaalseid ja juhtimisriske

sisaldava ärimudeli ulatuse, laadi ja keerukusega ning hõlmama lühikest, keskmist ja vähemalt

kümne aasta perspektiivi.

(3) Krediidiasutus peab kindlas ajavahemikus testima oma vastupanuvõimet keskkonna-,

sotsiaalsetest ja juhtimisriskidest tingitud pikaajalistele kahjulikele mõjudele, arvestades

lähteolukorda ja võimalikku negatiivset olukorda ning alustades kliimaga seotud teguritest.

Krediidiasutus peab testima mitut erinevat stsenaariumit seoses keskkonna-, sotsiaalsete ja

juhtimisriskidega, kus avalduvad samaaegselt keskkonna ja sotsiaalsed muutused ning vastava

avaliku poliitika võimalik mõju pikaajalisele ettevõtluskeskkonnale. Eelnimetatud testimise

31

protsessis tuleb kasutada usutavaid stsenaariume, mis põhinevad omakorda rahvusvaheliste

organisatsioonide väljatöötatud stsenaariumidel.

(4) Kui see on krediidiasutuse suhtes kohaldatav, peab raamatupidamisseaduse seaduse §-de 24

ja 31 nimetatud kestlikkusaruandes või muus sarnases avalikustamisele kuuluvas

dokumentatsioonis esitatavad meetodid, eesmärkide aluseks olevad eeldused, kohustused ja

strateegilised otsused olema kooskõlas Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse juhendiga, mis

on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL artikli 87a lõike 5 punkti

a alusel, osutatud kriteeriumide, meetodite ja eesmärkidega ning samuti käesoleva seaduse §-s

826 nimetatud kavas sisalduvate eelduste ja kohustustega.“;

826. Kava koostamine keskkonna-, sotsiaalsetest ja juhtimisteguritest tulenevate riskide

juhtimiseks

(1) Krediidiasutuse juhatus peab koostama konkreetse kava ja jälgima selle rakendamist, mis

hõlmab mõõdetavaid eesmärke ja protsesse selliste finantsriskide jälgimiseks ja käsitlemiseks,

mis tulenevad lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis keskkonna-, sotsiaalsetest ja

juhtimisteguritest.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kava peab samuti sisaldama nende riskide jälgimist

ja käsitlemist, mis tulenevad kohandamisprotsessist ja üleminekusuundumustest keskkonna-,

sotsiaalsete ja juhtimisteguritega seotud asjaomaste Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide

regulatiivsetest eesmärkidest ja õigusaktidest, eelkõige kliimaneutraalsuse saavutamise

eesmärkidest. Krediidiasutus peab arvesse võtma ka kolmandate riikide seatud vastavaid

regulatiivseid eesmärke, kui see on asjakohane. Kliimaneutraalsuse all peetakse käesolevas

seaduses silmas üldeesmärki saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus, mis on sätestatud

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1119, 30. juuni 2021, millega kehtestatakse

kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja

(EL) 2018/1999 (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1—17), artikli 2 lõikes 1.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kavas sisalduvate keskkonna-, sotsiaalsete ja

juhtimisriskidega tegelemise kvantifitseeritavate eesmärkide ja protsesside puhul võetakse

arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse

kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja

(EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 09.07.2021, lk 1–17) nimetatud Euroopa

teadusnõukogu koostatud viimaseid aruandeid ja meetmeid, eelkõige seoses Euroopa Liidu

kliimaeesmärkide saavutamisega.

(4) Kui krediidiasutus koostab ja avalikustab raamatupidamisseaduse seaduse §-de 24 ja 31

kohaselt kestlikkusaruande, siis peab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kava olema

kooskõlas kestlikkusaruandega. Eelnimetatud kavas sisalduvad krediidiasutuse ärimudeli ja

strateegiaga seotud meetmed ning tegevused peavad samuti olema kooskõlas kestlikusaruandes

esitatuga.

(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 sätestatut ei kohaldata väikese ja mittekeerulise

krediidiasutus suhtes.“;

147) paragrahvi 83 lõike 21 ja § 854 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad

,,tütarettevõtjatele, filiaalidele ja esindustele” sõnadega ,,tütarettevõtjatele ja filiaalidele”;

148) paragrahvi 854 punktis 1 asendatakse sõna ,,hüpoteegiga” sõnadega ,,elamu- ja

ärikinnisvarale seatud hüpoteegiga”;

149) paragrahvi 854 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises

sõnastuses:

,,(2) Finantsinspektsioon edastab Eesti Pangale asjakohase olemasoleva teabe, sealhulgas

subjektipõhised hinnangud ja nende olemasolul meetmed, mis on vajalikud käesoleva

paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuete kehtestamiseks ja regulaarseks hindamiseks.”;

32

150) paragrahvi 8644 lõiget 33 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

,,Käesoleva lõike esimeses lauses sätestatut ei kohaldata juhul, kui süsteemse riski puhvri ja

muu süsteemselt olulise krediidiasutuse või globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri

määra kehtestamise tulemusena varem kehtestatud määr väheneb või jääb samaks.”;

151) paragrahvi 8644 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

,,(7) Kui väljamaksete piirangute kohaldamine ei too asjaomase süsteemse riski seisukohast

kaasa krediidiasutuse esimese taseme põhiomavahendite piisavat suurenemist, võib

Finantsinspektsioon rakendada käesoleva seaduse § 1045 lõikes 1 nimetatud lisameedet.“;

152) paragrahvi 8647 lõike 21 sissejuhatavas lauseosas ja lõike 8 punktis 3 asendatakse sõna

,,ettevõtja” sõnaga ,,krediidiasutus” vastavas käändes;

153) paragrahvi 8647 lõike 21 punktist 2 jäetakse välja tekstiosa „, millega kehtestatakse ühtsed

eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute

kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega

muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT L 225, 30.07.2014, lk 1–90),“;

154) paragrahvi 8647 lõiget 4 täiendatakse 2.–4. lausega järgmises sõnastuses:

,,Punktisumma alampiiri ja kategooriate määramisel võetakse arvesse käesoleva paragrahvi

lõigetes 2–22 sätestatud metoodika alusel saadud punktisummat. Kategooriate vaheliste

punktisummade määramine peab olema selge ning järgima süsteemse olulisuse pideva lineaarse

suurenemise põhimõtet, mille tulemusena suureneb lineaarselt iga kategooria vaheline

täiendavate esimese taseme põhiomavahendite nõue. Lineaarse suurenemise põhimõtet ei

kohaldata viienda kategooria ja mis tahes tulevikus lisatava kõrgema kategooria suhtes.“;

155) paragrahvi 8647 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

,,(51) Käesoleva paragrahvi lõigete 4 ja 5 tähenduses on süsteemne olulisus globaalse

süsteemselt olulise ettevõtja raskuste eeldatav mõju ülemaailmsete finantsturule.“;

156) paragrahvi 8648 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

,,(6) Eesti Pank hindab muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri nõude sobivust vähemalt

kord aastas.”;

157) paragrahvi 8648 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

,,(61) Kui süsteemselt olulise krediidiasutuse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikes 3 sätestatud minimaalset väljundmäära,

võetakse seda arvesse käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud hindamisel.”;

158) paragrahvi 8649 lõike 1 teises lauses asendatakse sõnad ,,riske või süsteemseid riske,”

sõnadega ,,riske või süsteemseid riske, sealhulgas kliimamuutustest tulenevaid riske,”;

159) paragrahvi 8649 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

,,(11) Eesti Pank määrab kindlaks riskipositsioonid, nende alamrühmad ja krediidiasutused,

kelle suhtes neid kohaldatakse.“;

160) paragrahvi 8649 lõike 7 punktis 2 asendatakse tekstiosa ,,või muu süsteemselt olulise

krediidiasutuse puhvriga hõlmatud riskide käsitlemiseks” tekstiosaga ,,, muu süsteemselt

olulise krediidiasutuse puhvri või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013

artikli 92 lõikes 3 sätestatud minimaalse väljundmäära kohaldamisega hõlmatud riskide

käsitlemiseks”;

33

161) paragrahvi 8649 lõiget 7 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

,,4) kui krediidiasutuse koguriskipositsiooni suhtes kohaldatakse süsteemselt olulise

krediidiasutuse puhvri nõuet ning sellise krediidiasutuse suhtes kohaldatakse Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikes 3 sätestatud minimaalset

väljundmäära, võtab Eesti Pank seda arvesse käesoleva lõike punktis 3 nimetatud hindamise

läbiviimisel.”;

162) paragrahvi 8649 täiendatakse lõikega 81 järgmises sõnastuses:

,,(81) Eesti Pank lähtub teavitamisel käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatust, kui süsteemse

riski puhvri määra kehtestamise otsuse tulemusel varasemalt kehtestatud puhvri määr või

määrad vähenevad või jäävad samaks.“;

163) paragrahvi 8649 lõike 10 esimeses lauses asendatakse sõnad ,,esitatud teavituses Euroopa

Komisjoni arvamust“ sõnadega „esitatud teavituses Euroopa Komisjoni ja Euroopa

Süsteemsete Riskide Nõukogu arvamust“;

164) paragrahvi 8649 täiendatakse lõigetega 101 ja 102 järgmises sõnastuses:

,,(101) Kui Eesti Pank ei jõua teise lepinguriigi asjaomaste asutustega kokkuleppele süsteemse

riski puhvri määra või määrade kehtestamises ning nii Euroopa Komisjon kui ka Euroopa

Süsteemsete Riskide Nõukogu on esitanud negatiivse soovituse, võib Eesti Pank edastada

küsimuse Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele arvamuse saamiseks kooskõlas Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 19. Sellisel juhul ei tee Eesti Pank

otsust enne Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuselt otsuse saamist.

(102) Käesoleva paragrahvi lõike 10 esimeses lauses nimetatud taseme kohaldamisel ei

arvestata kombineeritud süsteemse riski puhvri määra hulka teises Euroopa Liidu lepinguriigis

kehtestatud süsteemse riski puhvri määra tunnustamist.“;

165) paragrahvi 8649 lõiget 11 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

,,Nimetatud määra kohaldamisel ei arvestata kombineeritud süsteemse riski puhvri määra hulka

teises Euroopa Liidu lepinguriigis kehtestatud süsteemse riski puhvri määra tunnustamist.”;

166) paragrahvi 8650 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

,,(21) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaldamisel krediidiasutuse suhtes, kes ei täida

finantsvõimenduse määra puhvri nõuet, hõlmab esimese taseme kapitali mõjutav väljamakse

kõiki käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud väljamakseid.”;

167) paragrahvi 8650 lõike 5 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

,,1) omavahendite summa, sealhulgas esimese taseme põhiomavahendite summa ja täiendavate

esimese taseme omavahendite summa;“

168) paragrahvi 8650 täiendatakse lõikega 57 järgmises sõnastuses:

,,(57) Juhul, kui krediidiasutus täidab kombineeritud puhvri nõuet, ei tohi ta siiski teha esimese

taseme põhiomavahendeid mõjutavaid väljamakseid, kui selle tagajärjel väheneksid tema

esimese taseme põhiomavahendid määral, mille tulemusel ei oleks kombineeritud puhvri nõue

enam täidetud.“;

169) paragrahvi 8651 lõike 1 esimeses lauses asendatakse sõnad ,,pärast kombineeritud puhvri

nõude” sõnadega ,,pärast kombineeritud puhvri nõude või finantsvõimenduse määra puhvri

nõude”;

34

170) paragrahvi 8651 lõike 2 punktis 3 asendatakse tekstiosa ,,ajakava kombineeritud puhvri

nõude” tekstiosaga ,,ajakava kombineeritud puhvri nõude või kui see on kohaldatav,

finantsvõimenduse määra puhvri nõude”;

171) paragrahvi 8651 lõikes 3 asendatakse sõna ,,kapitalinõude” sõnadega ,,puhvri nõude või

kui see on kohaldatav, finantsvõimenduse määra puhvri nõude”;

172) paragrahvi 8651 lõike 4 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

,,Kui Finantsinspektsiooni hinnangul ei taga kapitali säilitamise plaan kombineeritud puhvri

nõude või finantsvõimenduse määra puhvri nõude täitmist, kohaldatakse krediidiasutuse suhtes

vähemalt üks järgmistest meetmetest:”;

173) paragrahvi 91 lõike 13 esimesest lausest jäetakse välja tekstiosa „,millega asutatakse

Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust

nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331,

15.12.2010, lk 12–47,“;

174) paragrahvi 92 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

,,(21) Finantsinspektsioon võib teabe avalikustamiseks:

1) nõuda krediidiasutuselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 8. osas

sätestatud teabe avaldamist tihedamini, kui on sätestatud sama määruse artiklites 433-433c;

2) määrata krediidiasutustele tähtaja sellise teabe esitamiseks, mis avaldatakse Euroopa

Pangandusjärelevalve Ameti kesksel veebilehel;

3) nõuda krediidiasutuselt lisaks käesoleva lõike punktis 2 nimetatud veebilehel teabe

avaldamist spetsiifilistes veebiväljaannetes ja kanalites.“;

175) paragrahvi 92 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses:

,,(22) Käesoleva paragrahvi lõike 22 punktis 2 nimetatud tähtaja määramist ei kohaldata väikeste

ja mittekeerukate krediidiasutuste suhtes.“;

176) seadust täiendatakse peatükiga 81. järgmises sõnastuses:

,,81. peatükk

KOLMANDA RIIGI KREDIIDIASUTUSE FILIAAL

§ 951. Kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali liigitamine ja kvalifitseerimine (1) Finantsinspektsioon liigitab kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali esimesse klassi, kui ta

vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest:

1) käesoleva seaduse § 953 lõigete 8–13 alusel esitatud aruannete kohaselt on filiaali varade

suurus või filiaalilt pärinevate varade koguväärtus vähemalt viis miljardit eurot;

2) filiaal osutab käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktis 1 nimetatud teenuseid ning selliste

teenuste vahendite summa moodustab vähemalt viis protsenti filiaali kohustuste kogusummast

või ületab 50 miljonit eurot;

3) filiaal ei kvalifitseeru käesoleva paragrahvi lõigete 4 ja 5 tähenduses kolmanda riigi

krediidiasutuse kvalifitseeruvaks filiaaliks.

(2) Kui kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal ei vasta ühelegi käesoleva paragrahvi lõikes 1

nimetatud tingimustele, liigitab Finantsinspektsioon filiaali teise klassi. Nimetatut kohaldatakse

ka olukorras, kus kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal on liigitatud esimesse klassi, kuid

ilmnevad uued asjaolud, mille kohaselt tuleb filiaal liigitada kohe teise klassi.

35

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolude ilmnemisel liigitatakse varem teise klassi

liigitatud kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal esimesse klassi, kuid mitte varem kui nelja kuu

möödumisel hetkest, mil filiaal hakkas vastama lõikes 1 nimetatud tingimustele.

(4) Kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali käsitatakse kolmanda riigi krediidiasutuse

kvalifitseeruva filiaalina, kui ta vastab kõikidele järgmistele tingimustele:

1) kolmanda riigi peaettevõtja on asutatud riigis, kus kohaldatakse usaldatavusnõudeid ja

järelevalvet kooskõlas kolmanda riigi krediidiasutuse finantsjärelevalve raamistikuga, mis on

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2013/36/EL ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu

(EL) määrusega nr 575/2013 vähemalt samaväärne;

2) kolmanda riigi peaettevõtja järelevalveasutusele kohaldatakse konfidentsiaalsusnõudeid, mis

on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL VII jaotise 1. peatüki II jaos

sätestatuga vähemalt samaväärsed;

3) kolmanda riigi peaettevõtja on asutatud riigis, mis ei ole Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivi 2015/849/EL artikli 9 kohaselt kantud selliste suure riskiga kolmandate

riikide loetellu, kelle rahapesu ja terrorismi rahastamise vastases korras esineb strateegilisi

puudusi.

(5) Finantsinspektsioon hindab käesoleva seaduse § 21 kohase loa taotluse saamisel, millisesse

klassi tuleks kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal liigitada. Kui loa taotluse esitanud kolmanda

riigi krediidiasutuse päritoluriiki ei ole kantud Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse avalikku

registrisse kolmandate riikide ja kolmandate riikide ametiasutuste kohta, pöördub

Finantsinspektsioon Euroopa Komisjoni poole ja palub hinnata kolmanda riigi krediidiasutuse

suhtes kehtivaid õigusakte ja konfidentsiaalsusnõudeid, kui käesoleva paragrahvi lõike 4

punktis 3 nimetatud tingimus on täidetud. Finantsinspektsioon liigitab Euroopa Komisjoni

otsuse saamiseni kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali esimesse klassi.

§ 952. Tagatiskapitali ja likviidsuse miinimumnõuded (1) Esimesse klassi kuuluv kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal peab tagama, et tal on igal ajal

olemas minimaalne tagatiskapital, mis moodustab vähemalt 2,5 protsenti filiaali keskmistest

kohustustest viimase kolme majandusaasta aruande alusel. Filiaalil, kellele on luba antud

hiljuti, peab tagatiskapital olema võrdne nende kohustustega, mis tal olid loa saamise ajal ning

mille kohta ta on esitanud käesoleva seaduse § 953 lõigete 8–13 kohased aruanded, kuid mitte

vähem kui 10 miljonit eurot.

(2) Teise klassi kuuluv kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal peab tagama, et tal on igal ajal

olemas minimaalne tagatiskapital, mis moodustab vähemalt 0,5 protsenti filiaali keskmistest

kohustustest viimase kolme majandusaasta aruande alusel. Filiaalil, kellele on luba antud

hiljuti, peab tagatiskapital olema võrdne nende kohustustega, mis tal olid loa saamise ajal ning

mille kohta ta on esitanud käesoleva seaduse § 953 lõigete 8–13 kohased aruanded, kuid mitte

vähem kui viis miljonit eurot.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tagatiskapitali nõue tuleb täita mõne järgneva

varaga:

1) raha või raha sarnase instrumendiga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr

575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 60 tähenduses;

2) Euroopa Liidu liikmesriikide valitsuste või keskpankade emiteeritud võlakirjadega;

3) muude instrumentidega, mida kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal saab kasutada piiramatult

riskide või kahjude katmiseks koheselt nende esinemisel.

(4) Kolmanda riigi krediidiasutuse filiaalil peab tagama, et tal on igal ajal olemas koormamata

ja likviidset vara, mis on piisav tema likviidsete vahendite väljavoolu katmiseks minimaalselt

30 päeva jooksul. Esimesse klassi kuuluva kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal peab täitma

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 I jaotise VI osas ja Euroopa

Komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2015/61, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 seoses krediidiasutuste suhtes kohaldatava likviidsuskatte

nõudega (ELT L 011 17.1.2015, lk 1) sätestatud likviidsuse tagamise nõuet.

36

(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 ning lõike 4 esimeses lauses sätestatu ei piira

käesolevas seaduses sätestatud muude kapitalinõuete kohaldamist.

(6) Kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal peab sõltuvalt oma liigitusest vastavasse klassi

hoiustama käesoleva paragrahvi lõigetele 1 või 2 vastava tagatiskapitali instrumendid ning

käesoleva paragrahvi lõikele 4 vastavad likviidsed varad, kui need on jäänud arvelduskontole

pärast seda, kui neid on kasutatud likviidsete vahendite väljavoolu katmiseks vastavalt

käesoleva paragrahvi lõikele 4. Kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal peab arvelduskonto

avama Eesti Pangas või Eesti krediidiasutuses, mis ei ole osa kolmanda riigi krediidiasutuse

peaettevõtja konsolideerimisgrupist.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud tagatiskapitali instrumente ning likviidseid varasid

kasutatakse finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse § 88 kohaldamisel kolmanda riigi

krediidiasutuse filiaali kriisilahenduses ja likvideerimisel.

(8) Finantsinspektsioon võib jätta kolmanda riigi krediidiasutuse kvalifitseeruva filiaali suhtes

käesolevas paragrahvis sätestatud likviidsusnõuded kohaldamata.

§ 953. Kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali juhtimine, raamatupidamine ja aruandlus (1) Kolmanda riigi krediidiasutus peab määrama oma filiaalile vähemalt kaks juhatajat.

Juhatajate suhtes esitatavatele nõuetele ning juhatajate määramisel kohaldatakse käesoleva

seaduse § 48 lõigetes 2, 22, §-s 481 ning §-s 50 sätestatut.

(2) Kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal on kohustatud järgima käesoleva seaduse § 55 lõikes

21, §-des 571–574, § 58 lõike 3 punktis 4, § 591 lõikes 1 ja §-s 922 sätestatut.

(3) Finantsinspektsioon võib nõuda esimesse klassi kuuluva kolmanda riigi krediidiasutuse

filiaalilt kohaliku juhtkomitee loomist ning teise klassi kuuluvalt kolmanda riigi krediidiasutuse

filiaalilt käesoleva seaduse § 60 lõigetele 11–12 ja lõikele 3 vastavate sisekontrolli funktsioonide

juhtide määramist. Finantsinspektsioon võtab sisekontrolli funktsioonide juhtide määramise

nõudmisel arvesse kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali suurust, sisekorraldust, tegevuse laadi,

ulatust ja keerukust.

(4) Kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal on kohustatud:

1) töötama välja korra, mille kaudu ta jagab teavet kolmanda riigi peaettevõtja juhtorganile;

2) töötama välja asjakohased riskijuhtimise info-, turva- ja kontrollisüsteemid;

3) töötama välja filiaali tegevuste edasiandmise korra ja kontrollima selle rakendamist;

4) tagama vastaspoole krediidiriski tuvastamise ja juhtimise süsteemide olemasolu, kui filiaali

varadega seotud olulisi riske antakse edasi vastaspoolele ning tegemist on filiaaliga, mis tegeleb

vastastikuste või konsolideerimisgrupi siseste tehingutega;

5) töötama välja raamatupidamise sise-eeskirjad filiaali varade ja kohustuste kohta ning neid

iseseisvalt haldama;

6) töötama välja käesoleva lõike punktis 5 nimetatud raamatupidamise korralduse täitmise ja

haldamise sise-eeskirjad ning tagama nende korrapärase läbivaatamise ja ajakohastamise;

7) tagama, et filiaali info-, turva-, kontrollisüsteemide ja raamatupidamise korraldus

võimaldavad Finantsinspektsioonil igal hetkel kontrollida õigusaktidest tulenevate kohustuste

täitmist;

8) esitama Finantsinspektsioonile sõltumatu ja põhjendatud arvamuse filiaali juhtimise

korralduse ja raamatupidamise korralduse täitmise ning sise-eeskirjade järgimise kohta koos

arvamuse koostaja tähelepanekute ja märkustega.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 1 nimetatud aruandlus peab sisaldama teavet filiaali

kõigist olulistest riskidest, riskijuhtimise korrast ja nende muutustest.

(6) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 5 nimetatud raamatupidamise korraldus peab

sisaldama kogu vajalikku ja asjakohast teavet kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali riskide ja

nende juhtimise kohta.

37

(7) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 5 nimetatud raamatupidamise korralduse täitmise ja

haldamise sise-eeskirjad peavad vastama järgmistele nõuetele:

1) olema läbi vaadatud ja kinnitatud kolmanda riigi peaettevõtja juhtorgani poolt;

2) sisaldama selgeid juhiseid raamatupidamise korralduse täitmiseks ning selgitusi selle kohta,

kuidas need on kooskõlas kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali äristrateegiaga.

(8) Kui kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali kriitilisi funktsioone täidab tema kolmanda riigi

peaettevõtja, täidetakse neid ülesandeid vastavalt peaettevõtja raamatupidamise korralduse

täitmise ja haldamise sise-eeskirjadele või konsolideerimisgrupi sisestele kokkulepetele.

Kriitiliste või oluliste ülesannete ülevõtmisel peab peaettevõtja järgima käesoleva paragrahvi

lõike 4 punktis 7 sätestatut.

(9) Kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal esitab Finantsinspektsioonile järgneva teabe:

1) nimekiri filiaali varadest ja kohustustest, mille üle peetakse arvestust käesoleva paragrahvi

lõike 4 punktide 5–6 ja 8 ning lõike 6 kohaselt;

2) filiaali tegevuse vastavus käesolevast seadusest tulenevatele nõuetele;

3) kui see on kohaldatav, nimekiri hoiuste tagamisskeemidest, millega ta on liitunud ning mille

nõudeõigus on hoiustajatel filiaali vastu käesoleva seaduse § 21 lõigete 31 ja 5 kohaselt;

4) käesoleva seaduse § 91 alusel esitatud täiendavate aruannete täitmise kirjeldus.

(10) Kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal peab käesoleva paragrahvi lõike 9 punktis 1

nimetatud kohustuse täitmisel järgima Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr

1606/2002, raamatupidamise seaduses ning rahvusvahelistes raamatupidamisstandardites

sätestatut ning esitama varade ja kohustuste kohta järgmise teabe:

1) suurimad bilansilised varad ja kohustused liigitatuna sektorite ja vastaspoolte liikide kaupa,

sealhulgas finantssektoriga seotud riskipositsioonid;

2) olulised riskipositsioonid ja kontsentreerunud rahastusallikad vastaspoolte liikide kaupa;

3) olulised tehingud kolmanda riigi peaettevõtja ja tema konsolideerimisgruppi kuuluvate

äriühingute vahel.

(11) Kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal esitab Finantsinspektsioonile järgneva teabe oma

kolmanda riigi peaettevõtja kohta:

1) peaettevõtja konsolideerimisgruppi kuuluvate teiste filiaalide ja tütarettevõtjate Euroopa

Liidus asuvate varade ja kohustuste koondteave;

2) peaettevõtja vastavus tema suhtes kohaldatud usaldatavusnõuete kohta individuaalselt ja

konsolideerituna;

3) peaettevõtja suhtes läbiviidud järelevalvemenetlus või kontroll ning vastav otsus;

4) peaettevõtja finantsseisundi taastamise kavad ja konkreetsed meetmed, mida võidakse

kavade rakendamisel kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali suhtes võtta, ning nende hilisemad

ajakohastamised ja muudatused;

5) peaettevõtja äristrateegia seoses kolmandate riikide krediidiasutuste filiaalidega ja selle

hilisemad muudatused;

6) teenused, mida peaettevõtja osutab käesoleva seaduse § 206 lõigete 31 ja 32 kohaselt Euroopa

Liidus asutatud või asuvatele klientidele.

(12) Finantsinspektsioon võib lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 10 ja 11 sätestatule nõuda

kolmanda riigi krediidiasutuse filiaalilt täiendavate aruannete esitamist, kui tema hinnangul on

vaja lisateavet järgmistel juhtudel:

1) saada põhjalikum ülevaade kolmanda riigi krediidiasutuse või tema peaettevõtja

äritegevusest, muust tegevusest või rahalisest usaldusväärsusest;

2) kontrollida ja tagada kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali ja tema peaettevõtja tegevuse

vastavust seadusele.

(13) Finantsinspektsioon tagab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 9 ja 10 nimetatud teabe

nõudmisel võetakse arvesse kolmanda riigi filiaali liigitust esimesse või teise klassi. Esimesse

klassi kuuluv kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal esitab käesoleva paragrahvi lõigetes 9 ja 10

nimetatud teabe Finantsinspektsioonile vähemalt kaks korda aastas ning teise klassi kuuluv

kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal vähemalt üks kord aastas. Kolmanda riigi krediidiasutuse

38

filiaal esitab Finantsinspektsioonile käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 8 nimetatud arvamuse

vähemalt kord aastas.

(14) Finantsinspektsioon võib loobuda kolmanda riigi krediidiasutuse kvalifitseerivalt filiaalilt

käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud teabe nõudmisest, kui tal on võimalik vastav teave

saada kolmanda riigi krediidiasutuse järelevalveasutuselt.

§ 954. Finantsinspektsiooni õigus nõuda kolmanda riigi peaettevõtjalt tütarettevõtja

asutamist (1) Finantsinspektsioon võib kolmanda riigi peaettevõtjalt nõuda käesoleva seaduse §-de 4 ja

12–133, § 138, § 14 lõigete 1 ja 3, §-de 15, 17, 206–207 ja 35 ning § 56 lõigete 1 ja 2 kohaselt

käesoleva seaduse §-s 13 nimetatud krediidiasutuse tegevusloa taotlemist vähemalt järgmistel

juhtudel:

1) kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal on varem tegelenud või tegeleb käesoleva seaduse § 2

lõikes 22 nimetatud teenuste osutamisega teistes Euroopa Liidu lepinguriikides asuvatele

klientidele või vastaspooltele ilma, et see piiraks käesoleva seaduse § 21 lõike 52 punkti

4 kohaldamist;

2) kolmanda riigi krediidiasutuse filiaalil on süsteemselt olulise krediidiasutuse tunnused

käesoleva seaduse § 8647 lõike 2 kohaselt või ta on hinnatud süsteemselt oluliseks käesoleva

seaduse § 955 kohaselt ning ta põhjustab Eestis või liikmesriigis, kus ta on asutatud,

märkimisväärseid riske finantsstabiilsusele;

3) kõigi Euroopa Liidus asuvate ja samasse kolmanda riigi konsolideerimisgruppi kuuluvate

kolmanda riigi krediidiasutuse filiaalide varade kogusumma on vähemalt 40 miljardit eurot või

filiaali varade kogusumma Eestis on vähemalt kümme miljardit eurot.

(2) Finantsinspektsioon võtab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud

tingimuste hindamisel arvesse kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali asjakohaseid süsteemse

olulisuse näitajaid, eelkõige:

1) filiaali suurus;

2) filiaali struktuur, korraldus ja ärimudeli keerukus;

3) filiaali seotus Euroopa Liidu ja Eesti finantssüsteemiga;

4) filiaali tegevuse, teenuste, tehingute või finantstaristu asendatavus;

5) filiaali turuosa Euroopa Liidus ja Eestis, võttes arvesse filiaali kõiki varasid, osutatavaid

teenuseid ja tehinguid;

6) filiaali tehingute või äritegevuse peatamise või lõpetamise tõenäoline mõju Eesti

finantssüsteemi likviidsusele või Euroopa Liidu ja Eesti makse-, kliiringu- ja

arveldussüsteemile;

7) filiaali roll ja tähtsus kolmanda riigi konsolideerimisgrupi tegevusele, teenustele ja

tehingutele Euroopa Liidus ja Eestis;

8) filiaali roll ja tähtsus kolmanda riigi konsolideerimisgrupi kriisilahenduse või likvideerimise

menetluses, tuginedes Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise funktsiooni täitjalt saadud

teabele;

9) filiaali kaudu toimuva kolmanda riigi konsolideerimisgrupi äritegevuse maht võrreldes selle

konsolideerimisgrupi äritegevusega, mis toimub Euroopa Liidus ja liikmesriikides, kus

kolmanda riigi krediidiasutuse filiaalid on asutatud, tegevusloa saanud tütarettevõtjate kaudu.

(3) Finantsinspektsioon võib rakendada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuet juhul

kui:

1) Finantsinspektsioon on eelnevalt rakendanud käesoleva seaduse §-s 955 või §-s 104

sätestatud meetmeid, kui see on olnud asjakohane;

2) Finantsinspektsioon suudab muudel, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alustel

põhjendada, miks ei ole käesoleva lõike punktis 1 nimetatud meetmed piisavad järelevalvega

seotud oluliste probleemide lahendamiseks.

39

(4) Finantsinspektsioon konsulteerib enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õiguse

kasutamist Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusega ja nende lepinguriikide finantsjärelevalve

asutustega, kus kolmanda riigi konsolideerimisgrupp on asutanud kolmanda riigi

krediidiasutuse tütarettevõtjad või filiaalid.

(5) Kolmanda riigi krediidiasutuse asutatud Eesti tütarettevõtjale kohaldatakse käesolevas

seaduses krediidiasutustele sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 955. Süsteemse olulisuse hindamine ja süsteemselt olulise kolmanda riigi krediidiasutuse

filiaali nõuded (1) Finantsinspektsioon hindab, kas kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal, mis kuulub tema

järelevalve alla, on süsteemselt oluline ja võib põhjustada märkimisväärseid riske Euroopa

Liidu või Eesti finantsstabiilsusele, kui filiaal kuulub sellise kolmanda riigi

konsolideerimisgruppi, mille kõigi Euroopa Liidus asuvate kolmanda riigi krediidiasutuste

filiaalide varade kogusumma on Euroopa Liidus vähemalt 40 miljardit eurot.

(2) Finantsinspektsioon viib läbi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hindamise, kui kõigi

samasse kolmanda riigi konsolideerimisgruppi kuuluvate Euroopa Liidus asuvate kolmanda

riigi krediidiasutuste filiaalide varade kogusumma Euroopa Liidus on käesoleva seaduse § 953

lõigete 9–14 kohaselt esitatud aruannete kohaselt vähemalt 40 miljardit eurot, kas:

1) viimase kolme majandusaasta aruande keskmisena;

2) viimase viie majandusaasta aruande vähemalt kolme aasta absoluutarvudena.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 osutatud varade suuruse piirmäär ei hõlma kolmanda riigi

krediidiasutuste filiaalide varasid, mis on omandatud Euroopa Keskpankade Süsteemi

kuuluvate keskpankadega sõlmitud tehingute kaudu.

(4) Finantsinspektsioon võtab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hindamisel arvesse

käesoleva seaduse § 8647 lõikes 2 ja § 954 lõikes 2 sätestatud süsteemse olulisuse näitajaid.

(5) Finantsinspektsioon konsulteerib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hindamisel

Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusega ja nende lepinguriikide finantsjärelevalve asutustega,

kus kolmanda riigi konsolideerimisgrupp on asutanud teisi kolmanda riigi krediidiasutuse

tütarettevõtjaid või filiaale, et hinnata finantsstabiilsuse riske, mida asjaomane kolmanda riigi

krediidiasutuse filiaal kujutab endast teistele Euroopa Liidu liikmesriikidele.

(6) Finantsinspektsioon esitab oma põhjendatud hinnangu kolmanda riigi krediidiasutuse

filiaali Euroopa Liidu või Eesti süsteemse olulise kohta Euroopa Pangandusjärelevalve Ametile

ja nende lepinguriikide finantsjärelevalve asutustele, kus asjaomane kolmanda riigi

konsolideerimisgrupp on asutanud teisi kolmanda riigi krediidiasutuse tütarettevõtjaid või

filiaale.

(7) Finantsinspektsioon teeb kõik endast oleneva, et jõuda koostöös Euroopa

Pangandusjärelevalve Ametiga kokkuleppele hinnangu, ja kui see on kohaldatav, käesoleva

paragrahvi lõikes 8 nimetatud nõuete suhtes hiljemalt kolme kuu jooksul arvates päevast, mil

käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud finantsjärelevalve asutused on esitanud oma

vastuväited. Pärast kolme kuu möödumist teeb Finantsinspektsioon otsuse filiaali süsteemse

olulisuse ja käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud nõuete kohta.

(8) Kui Finantsinspektsioon on tuvastanud finantsstabiilsuse riskid, võib ta kehtestada

kolmanda riigi krediidiasutuse filiaalile nõuded, sealhulgas:

1) nõuda filiaali varade või tegevuse ümberkorraldamist selliselt, et ta ei liigituks enam

süsteemselt oluliseks vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1 või ei põhjustaks enam

põhjendamatut riski Euroopa Liidu või Eesti finantsstabiilsusele;

2) kehtestada täiendavad usaldatavusnõuded.

(9) Kui Finantsinspektsioon hindab, et kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal on süsteemselt

oluline, kuid ei rakenda käesoleva seaduse §-s 954 või käesoleva paragrahvi lõike 8 punktis 1

nimetatud nõuet, esitab ta Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele ja nende lepinguriikide

finantsjärelevalve asutustele, kus asjaomane kolmanda riigi konsolideerimisgrupp on asutanud

40

teisi kolmanda riigi krediidiasutuse tütarettevõtjaid või filiaale põhjendatud teate selle kohta,

miks ta on otsustanud jätta vastavad õigused kasutamata.“;

177) paragrahvi 96 lõike 5 esimest lauset täiendatakse pärast tekstiosa „juhtimise korraldus“

tekstiosaga „, sealhulgas juhtidele esitatavad nõuded“;

178) paragrahvi 96 lõiget 52 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

,,Finantsinspektsioon teavitab metoodika kasutamisest Euroopa Pangandusjärelevalve

Asutust.”;

179) paragrahvi 96 lõike 7 esimest lauset täiendatakse pärast sõna ,,sealhulgas“ tekstiosaga

„juhtidele esitatavate nõuete,“;

180) paragrahvi 96 lõikes 9 asendatakse sõnad ,,paiknemist ja krediidiasutuse ärimudelit“

tekstiosaga ,,paiknemist, krediidiasutuse ärimudelit ja krediidiasutuse käesoleva seaduse §-le

826 vastava keskkonna-, sotsiaalsetest ja juhtimisteguritest tulenevate riskide juhtimise kava

ulatust, kvantifitseerivaid eesmärke ja protsesse.”;

181) paragrahvi 96 täiendatakse lõigetega 14–20 järgmises sõnastuses:

,,(14) Finantsinspektsioon peab hindama ja jälgima arenguid krediidiasutuste praktikates, mis

puudutab nende keskkonna-, sotsiaalseid ja juhtimisstrateegiaid ning vastavat riskijuhtimist,

sealhulgas seoses käesoleva seaduse § 826 alusel koostatavate kavadega. Eelnimetatud

hindamise käigus võetakse arvesse krediidiasutuste kestlikkusega seotud teenuste või toodete

pakkumisi, kestlikule majandusele ülemineku rahastamise põhimõtteid, eeltooduga seonduvaid

laenude väljastamise põhimõtteid ning keskkonna-, sotsiaalsete- ja juhtimisteguritega seotud

eesmärke ja piiranguid. Finantsinspektsioon hindab eelnimetatud kavade usaldusväärsust

järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi osana. Vajadusel teeb

Finantsinspektsioon eelnimetatud hindamise käigus koostööd kliimamuutuste- ja

keskkonnajärelevalve eest vastutavate ametiasutuste või avalik-õiguslike asutustega.

(15) Finantsinspektsioon peab järelevalve käigus hindama krediidiasutuste keskkonna-,

sotsiaalsete ja juhtimisriskidega seotud juhtimis- ja riskijuhtimisprotsesse ning vastavaid

riskipositsioone. Eelnimetatud protsesside ja riskipositsioonide piisavuse hindamisel peab

arvestama krediidiasutuse ärimudelit.

(16) Krediidiasutuse keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskidega seotud riskipositsioone

hinnatakse lähtuvalt ka krediidiasutuse käesoleva seaduse § 826 alusel koostatud kavast.

Finantsinspektsioon peab tagama, et krediidiasutuse keskkonna-, sotsiaalsete ja

juhtimisriskidega seotud juhtimis- ja riskijuhtimisprotsessid viiakse kooskõlla eelnimetatud

kavas seatud eesmärkidega.

(17) Finantsinspektsioon peab järelevalve käigus andma hinnangu ka krediidiasutuse käesoleva

seaduse § 826 alusel koostatud kavale ja edusammudele, mida on tehtud kliimaneutraalsuse

saavutamisega seotud kohandamisprotsessist tulenevate keskkonna-, sotsiaalsete ja

juhtimisriskidega tegelemisel ning teiste asjaomaste, keskkonna-, sotsiaalseid ja

juhtimistegureid puudutavate Euroopa Liidu regulatiivsete eesmärkide saavutamisel.

(18) Finantsinspektsioon peab järelevalve käigus hindama krediidiasutuste krüptovara

riskipositsioone ning krüptovarateenuste osutamist puudutavaid juhtimis- ja

riskijuhtimisprotsesse, sealhulgas arvestades krediidiasutuse riskide tuvastamise poliitikaid ja

protsesse ning käesoleva seaduse § 82 lõikes 311 alusel läbiviidud hindamiste tulemuste

adekvaatsust.

41

(19) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud taotluse läbivaatamise ja hindamise käigus

rakendab Finantsinspektsioon proportsionaalsuse põhimõtet kooskõlas Finantsinspektsiooni

seaduse § 53 lõike 3 punkti 3 kohaselt avaldatud üldkriteeriumitega ning hindab, kas järgmised

tingimused on täidetud:

1) krediidiasutus ei ole Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 kohaselt

globaalne süsteemselt oluline krediidiasutus, kolmanda riigi globaalne süsteemselt oluline

krediidiasutus ega globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse üksus;

2) krediidiasutus ei ole käesoleva seaduse § 8648 lõigete 1 ja 2 kohaselt muu süsteemselt oluline

krediidiasutus;

3) krediidiasutus kuulub gruppi, kus emaettevõtjal on raamatupidamise seaduse § 27 lõike 1

kohaselt valitsev mõju tema ja enamus temaga samasse gruppi kuuluvate krediidiasutuste üle.

(20) Käesoleva paragrahvi lõike 19 punktis 3 nimetatud krediidiasutused peavad vastama

kõigile järgmistele tingimustele:

1) nad liigituvad või enamus neist liigituvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr

575/2013 artikli 27 lõike 1 punkti 1 kohaselt ühistupankadeks või muudeks sarnasteks

ühinguteks ning nendele on seadusega kehtestatud väljamaksete ülempiir või maksimumtaseme

piir;

2) nende koguvarade maht individuaalsel või allkonsolideeritud alusel ei ületa 30 miljardit

eurot.”;

182) paragrahvi 97 lõike 1 punktis 4 asendatakse tekstiosa ,,krediidiasutusi, filiaale ja esindusi”

tekstiosaga ,,krediidiasutusi ja filiaale”;

183) paragrahvi 97 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses:

,,(22) Finantsinspektsioon teostab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud konsolideeritud

järelevalvet juhul, kui käesoleva seaduse § 137 lõikes 3 ei ole sätestatud teisiti.“;

184) paragrahvi 972 pealkirjast jäetakse välja sõnad ,,esinduse ning”;

185) paragrahvi 972 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

,,(11) Finantsinspektsioon kehtestab käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja käesoleva seaduse § 96

lõikes 5 nimetatud andmete ja dokumentide läbivaatamise ja hindamise sageduse ja ulatuse,

võttes arvesse kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali liigitust esimesse või teise klassi, tegevuse

laadi, mahtu ja keerukust.“;

186) paragrahvi 972 lõike 2 esimesest lausest jäetakse välja sõnad ,,või esindus”;

187) paragrahvi 972 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

,,(31) Finantsinspektsioon võtab kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali üle järelevalve

teostamisel arvesse käesoleva seaduse 81. peatükis ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi

2013/36/EL VII jaotises sätestatut.“;

188) paragrahvi 972 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:

,,(10) Finantsinspektsioon teavitab viivitamata Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust ja

Rahapesu Andmebürood, kui tal tekib kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali juhtimiskorra,

ärimudeli või tegevuse läbivaatamise käigus põhjendatud kahtlus, et filiaalis on toimunud

rahapesu või terrorismi rahastamine või selle katse või on suurenenud rahapesu või terrorismi

rahastamisega seotud riskid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 4

tähenduses. Finantsinspektsioon teavitab viivitamata Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust

Finantsinspektsiooni ja Rahapesu Andmebüroo ühisest hinnangust. Finantsinspektsioon võib

42

vajaduse korral kohaldada kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali suhtes käesolevas seaduses

sätestatud meetmeid, sealhulgas tunnistada filiaali loa kehtetuks käesoleva seaduse § 17 lõike

1 punkt 12 ja § 212 lõike 3 punkti 2 kohaselt.“;

189) paragrahvi 100 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Krediidiasutus ja teda stressitesti tarvis nõustav või konsulteeriv ükskõik milline kolmas

isik peavad hoiduma stressitesti tulemusi kahjustavatest tegevustest, näiteks võrdlusaluste

kasutamisest, omavaheline teabevahetusest, ühise käitumise kokkuleppetest või stressitesti

sisendite optimeerimistest. Finantsinspektsioon võib sellise tegevuse avastamiseks kasutada

kõiki seaduses ettenähtud meetmeid.“;

190) paragrahvi 104 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

,,1) keelata teatud tehingute või toimingute tegemine või piirata nende mahtu, sealhulgas

hoiuste vastuvõtmist ja äritegevust või nõuda sellise tegevuse lõpetamist, mis kujutab endast

krediidiasutuse stabiilsuse seisukohast ülemäärast riski;“;

191) paragrahvi 104 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

,,11) nõuda välisriigi krediidiasutuse filiaalilt äritegevuse või tegevuse ulatuse piiramist ning

vastaspoolte arvu vähendamist;“;

192) paragrahvi 104 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

,,2) keelata osaliselt või täielikult krediidiasutuse kasumist väljamaksete tegemine või nõuda,

et krediidiasutus kasutaks puhaskasumit omavahendite tugevdamiseks”;

193) paragrahvi 104 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

,,5) nõuda likviidsete varade ja lühiajaliste kohustuste suhte parandamist, sealhulgas Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 VI osa I ja IV jaotises ning artiklites 413 ja

428b sätestatud nõuete täitmist”;

194) paragrahvi 104 lõike 1 punktis 8 asendatakse sõnad ,,ning tasustamise põhimõtete”

sõnadega ,,ning sooneutraalsete tasustamise põhimõtete”;

195) paragrahvi 104 lõike 1 punktid 9 ja 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

,,9) nõuda krediidiasutuse ning käesoleva seaduse § 136 alusel heakskiidu saanud

finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja nõukogult juhatuse liikme tagasikutsumist

või tema valimata või määramata jätmist või tema volituste ajutist peatamist;“;

10) nõuda krediidiasutuse ning käesoleva seaduse § 136 alusel heakskiidu saanud

finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja üldkoosolekult nõukogu liikme

tagasikutsumist või tema valimata või määramata jätmist;“;

196) paragrahvi 104 lõiget 1 täiendatakse punktiga 101 järgmises sõnastuses:

,,101) nõuda krediidiasutuse ning käesoleva seaduse § 136 alusel heakskiidu saanud

finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja võtmeisiku tagasikutsumist või tema

valimata või määramata jätmist;“;

197) paragrahvi 104 lõike 1 punkt 161 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

,,161) nõuda krediidiasutuse tegevuse ja süsteemidega seonduvate, sealhulgas tegevuse

edasiandmisest tulenevate riskide vähendamist või teatud tegevuse või toote pakkumise

lõpetamist;”;

198) paragrahvi 104 lõiget 1 täiendatakse punktiga 162 järgmises sõnastuses:

43

„162) nõuda äristrateegia, ühingujuhtimise ja riskijuhtimise kohandamist seoses riskide

vähendamisega, mis tulenevad keskkonna-, sotsiaalsetest ja juhtimisteguritest lühikeses,

keskpikas ning pikas perspektiivis, sealhulgas mis tulenevad kohandamisprotsessist ja

suundumustest Euroopa Liidu, teiste lepinguriikide või kolmandate riikide õiguslike

eesmärkide kontekstis, muuhulgas nõuda käesoleva seaduse § 826 alusel koostatud kava

sisalduvate meetmete ja tegevuste rakendamist;“;

199) paragrahvi 104 lõike 1 punkt 18 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„18) nõuda stressitesti või muu sarnase tundlikkusanalüüsi tegemist, muuhulgas selleks, et

hinnata krüptovara riskipositsioonidest ja krüptovarateenuste osutamisest tulenevaid riske;“;

200) paragrahvi 104 lõiget 1 täiendatakse punktidega 22–24 järgmises sõnastuses:

,,22) nõuda välisriigi krediidiasutuse filiaalilt käesolevas seaduses sätestatud

miinimumnõudest suuremat tagatiskapitali või täiendavate kapitalinõuete täitmiseks vajaliku

tagatiskapitali olemasolu;

23) nõuda välisriigi krediidiasutuse filiaalilt käesolevas seaduses sätestatud

aruandluskohustuste täitmist;

24) esitada muid nõudmisi välisriigi krediidiasutusele tema Eestis asutatud filiaali tegevust

reguleerivate õigusaktide täitmiseks.“;

201) paragrahvi 104 lõikes 4 asendatakse sõnad ,,määrata täiendav likviidsusnõue“ tekstiosaga

,,määrata täiendav likviidsusnõue, sealhulgas õigus piirata varade ja kohustuste lõpptähtaegade

erinevust,“;

202) paragrahvi 1041 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

,,(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhtudel võib sunniraha määrata korduvalt

kuni kuue kuu jooksul alates Finantsinspektsiooni täitekorralduse tegemise kuupäevast.”;

203) paragrahvi 1042 lõike 2 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

,,Finantsinspektsioon kohaldab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud täiendavate

omavahendite nõuet, kui ta on käesoleva seaduse § 96 ja § 100 lõike 4 kohase järelevalve,

sealhulgas läbivaatuse ja hindamise käigus tuvastanud vähemalt ühe järgmistest asjaoludest:“;

204) paragrahvi 1042 täiendatakse lõigetega 14–17 järgmises sõnastuses:

,,(14) Kui krediidiasutuse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

nr 575/2013 artikli 92 lõikes 3 sätestatud minimaalset väljundimäära, peab Finantsinspektsioon

tagama, et selline täiendavate omavahendite taseme summa, mis määrati krediidiasutuse suhtes

käesoleva seaduse § 104 lõike 1 punkti 51 ja käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel, et käsitleda

muid riske kui ülemäärase finantsvõimenduse riski, ei suurene minimaalse väljundimäära

kohaldamisel.

(15) Finantsinspektsioon peab viivitamata, kuid hiljemalt järgmise läbivaatamise käigus üle

käesoleva seaduse § 104 lõike 1 punkti 51 ja käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel määratud

täiendavate omavahendite nõude ning eemaldama sellest selliseid riske käsitlevad kohustused,

mis on kaetud minimaalse väljundimäära kohaldamisega. Sellisel juhul ei kohaldata käesoleva

paragrahvi lõikes 14 sätestatut.

(16) Finantsinspektsioon käsitab käesoleva seaduse §-de 8644 ja 8647–8649 ning käesoleva

paragrahvi kohaldamisel krediidiasutust minimaalse väljundimäära kohaldamisalasse kuuluva

krediidiasutusena, kui tema koguriskipositsioon, mis on arvutatud kooskõlas Euroopa

Parlamendi ja nõukogu (EL) määruse nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 esimese alalõikega, ületab

44

alammäärata koguriskipositsiooni summa, mis on arvutatud kooskõlas sama määruse artikli 92

lõikega 4.

(17) Kui krediidiasutust käsitatakse minimaalse väljundimäära kohaldamisalasse kuuluva

krediidiasutusena, ei määra Finantsinspektsioon sellise krediidiasutuse suhtes täiendavate

omavahendite nõuet, kui nõudega käsitletavad riskid on kaetud minimaalse väljundimäära

kohaldamisega.”;

205) paragrahvi 1043 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

,,Vajadusel vaatab Finantsinspektsioon üle suunise, mille ta on andnud krediidiasutusele, kelle

suhtes kohaldatakse minimaalset väljundimäära, ja ajakohastab seda.”;

206) paragrahvi 113 lõike 3 punktis 1 asendatakse tekstiosa ,,asukohta, igasse filiaali ja

esindusse” sõnadega ,,asukohta ja igasse filiaali”;

207) paragrahvis 1347 asendatakse sõnad ,,kontsentreerumise piirmäära või” tekstiosaga

,,kontsentreerumise piirmäära, finantsvõimenduse määra arvutamise või”;

208) seadust täiendatakse §-dega 13427–13430 järgmises sõnastuses:

,,§ 13427. Ühinemise ja jagunemise nõuete rikkumine

(1) Käesoleva seaduse § 66 lõike 2 esimeses lauses või § 701 lõikes 1 sätestatud ühinemisest

või jagunemisest teavitamiskohustuse rikkumise või ilma eelneva loata tehingu läbiviimise

eest,–

karistatakse rahatrahviga kuni 700 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud

kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud

kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kolm protsenti juriidilise isiku või tema

konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.

§ 13428. Likviidsuskatte kordaja arvutamise nõude rikkumine

(1) Euroopa Komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2015/61 sätestatud likviidsuskattekordaja

ja stabiilse netorahastamise kordaja arvutamise kohta sätestatud nõuete rikkumise eest, –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.

§ 13429. Andmete kogumise ja haldamise nõuete rikkumine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 III osa III jaotise 2. peatükis

sätestatud andmete kogumise ja haldamise nõuete rikkumise eest, –

karistatakse rahatrahviga kuni 700 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud

kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud

kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kolm protsenti juriidilise isiku või tema

konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.

§ 13430. Krediidiasutuse, finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja poolt

osaluse omandamise korra rikkumine

(1) Käesoleva seaduse kohaselt krediidiasutuse ning käesoleva seaduse § 136 alusel heakskiidu

saanud finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja poolt eelnevalt

Finantsinspektsioonile teatamata osaluse omandamise eest, –

45

karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud

kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud

kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni 10 protsenti juriidilise isiku või tema

konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.”;

209) paragrahvi 1401 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

,,(1) Käesolevas peatükis sätestatud juriidilise isiku käive on aastane netokäive eelmisel

majandusaastal, mis koosneb järgmistest näitajatest:

1) intressikulu ja -tulu;

2) väärtpaberitega seonduv kulu ja nende pealt makstav tulu;

3) komisjoni- või teenustasudest saadav tulu ja nendega seonduv kulu;

4) kauplemiseks hoitavate finantsvaradest ja –kohustustest tulenev netokasum või -kahjum;

5) õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvarade ja –kohustuste

netokasum või -kahjum;

6) tuletisinstrumentide netokasum või -kahjum riskimaandamise arvestuses;

7) vahetuskursi erinevused netokasumilt või -kahjumilt;

8) muud tegevuskulud ja -tulud.”;

210) paragrahvi 1401 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

,,(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elemendid määratakse kindlaks kooskõlas

Euroopa Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/451 lisadega III ja IV. Kui juriidilise isiku

suhtes ei kohaldata käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud määrust, määratakse tema

aastane kogukäive viimase majandusaasta aruande järgi.

(12) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud juriidiline isik kuulub konsolideerimisgruppi,

määratakse tema aastane netokäive viimase konsolideeritud majandusaasta aruande järgi, mille

on heaks kiitnud kõrgeima taseme emaettevõtja juhtorgan”;

211) seadust täiendatakse §-dega 14118–14120 järgmises sõnastuses:

,,14118. Käesoleva seaduse § 206 lõike 3 kohaldamine

Käesoleva seaduse § 206 lõike 3 kohaldamine ei piira selliste lepingute täitmist ja kehtivate

lepingute alusel omandatud klientide õigusi, mis sõlmiti enne 2026. aasta 11. juulit.

14119. Enne 2027. aasta 10. jaanuarit antud kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali

tegevusloa kehtivus

Finantsinspektsioon võib jätta kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali tegevusloa, mis on

filiaalile antud enne 2027. aasta 10. jaanuari, kehtima, kui filiaal vastab käesoleva seaduse § 2

lõigetes 22 ja 41, § 31 lõigetes 3 ja 4, §-des 17, 21, 212 ning 81. peatükis sätestatule.

14120. Kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali suhtes esitatavate nõuete kohaldamine

Finantsinspektsioon kohaldab käesoleva seaduse § 2 lõigetes 22 ja 41, § 31 lõigetes 3 ja 4, §-des

17, 206, 21, 212, 81. peatükis, § 972 lõigetes 11, 31 ja 10 ning § 104 lõike 1 punktide 11 ja 22–24

sätestatut kolmandate riikide krediidiasutuste suhtes alates 2027. aasta 11. jaanuarist.“.

§ 2. Finantsinspektsiooni seaduse muutmine

Finantsinspektsiooni seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 5 lõike 2 teises lauses asendatakse sõnad ,,vastutava isiku majanduslikku

võimekust” tekstiosaga ,,vastutava isiku majanduslikku võimekust, vastutuse suurust,”;

46

2) paragrahvi 19 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

,,(2) Juhatuse liikme nimetab ja kutsub tagasi nõukogu avaliku konkursi kaudu. Juhatuse liikme

võib nimetada sunnatud pakkumise kaudu, kui olemasolevale juhatuse liikmele pakutakse

jätkamist uueks ametiajaks.“;

3) paragrahvi 20 lõiget 2 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

,,7) isikut, kes on vähem kui aasta enne kandideerimisaja lõppu olnud finantsjärelevalve

subjekti juhatuse või nõukogu liige või finantssektori huve esindava organisatsiooni juht.“;

4) paragrahvi 20 lõikes 4 asendatakse tekstiosa ,,§-s 31, § 32 lõigetes 1 ja 2 ning §-s 34,“

tekstiosaga „§-s 31, § 32 lõigetes 1 ja 2 ning §-des 321 ja 34“;

5) paragrahvi 21 lõikes 1 asendatakse sõna ,,kolm” sõnaga ,,neli”;

6) paragrahvi 21 lõikes 2 asendatakse sõna ,,neli” sõnaga ,,viis”;

7) paragrahvi 21 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

,,(5) Käesolevas paragrahvis sätestatud juhatuse esimehe ja juhatuse liikme volituste tähtaeg

kokku ei või ületada 14 aastat. Nõukogu võib oma otsusega käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja

2 sätestatud tähtaegu pikendada vastava juhatuse liikme nõusolekul, kui see on vajalik

käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud 14 aasta täitmiseks.”;

8) paragrahvi 22 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

,,Tagasikutsumise täpsemad põhjused võib avalikustada, kui tagasikutsutud juhatuse liige on

andnud sellekohase nõusoleku.“;

9) paragrahvi 29 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

,,(2) Juhatuse liige on kohustatud riigile hüvitama tahtlikult oma kohustuste rikkumisega

tekitatud kahju.“;

10) paragrahvi 32 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

,,(1) Töötaja peab töökohustusi täites vältima huvide konflikti.

(2) Huvide konflikt on olukord, kus töötaja tööalast tegevust otseselt mõjutab või võib mõjutada

tema või tema lähedaste huvi.

(3) Töötaja ei tohi kasutada talle teatavaks saadud konfidentsiaalset järelevalvelist teavet enda,

oma lähedaste ja muude kolmandate isikute huvides investeerimisotsuste tegemisel.

(4) Töötajal on keelatud teha tehinguid finantsjärelevalve subjekti, tema ema- või tütarettevõtja

ning sidususettevõtja väärtpaberite ning muude finantsinstrumentidega, samuti

finantsjärelevalve subjekti poolt emiteeritud krüptovaraga (edaspidi finantsinstrument). Vastav

keeld ei laiene investeerimisele investeerimisfondidesse või kolmandate isikute valitsevatesse

instrumentidesse tingimusel, et nende instrumentide omanikud ei saa sekkuda portfelli

valitsemisse ning investeeringud on hajutatud.

(5) Kui Inspektsiooni töölevõtmist taotlev isik või töötaja omab finantsinstrumente, mis võivad

põhjustada huvide konflikti, peab ta need võõrandama mõistliku aja jooksul. Inspektsioonil on

õigus nõuda Inspektsiooni töölevõtmist taotlevalt isikult või töötajalt finantsinstrumentide

võõrandamist.

(6) Inspektsioonil on õigus nii töölepingu kui sise-eeskirjaga seada täpsemaid reegleid töötajale

seoses huvide konflikti vältimisega.“;

11) seadust täiendatakse §-ga 321 järgmises sõnastuses:

,,§ 321. Töötamise piirangud

47

(1) Töötaja ei tohi olla seotud ühegi organisatsiooniga, mis esindab Inspektsiooni ees

finantssektori huve, ega olla finantsjärelevalve subjekti olulist osalust omav aktsionär või

osanik või muul viisil selle juhtimisel märkimisväärset mõju omav isik, juhtimisorgani liige,

prokurist, muul alusel esindusõigust omav isik, audiitor, siseauditi või -kontrolli osakonna

juhataja, revisjonikomisjoni esimees, välisriigi äriühingu Eesti filiaali juhataja ega esindaja.

(2) Töötaja ei või omada ega sõlmida ühegi finantsjärelevalve subjekti, tema ema- või

tütarettevõtja ning sidususettevõtja, ega käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikutega

töölepinguid ega muid lepinguid, mille sisuks on neile teenuste osutamine. Käesoleva

piiranguga on hõlmatud ka need isikud, kes veel ei ole finantsjärelevalve subjektid, kuid kõigi

eelduste kohaselt saavad selleks kuue kuu jooksul.

(3) Töötaja peab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud piirangutest kinni pidama kuus

kuud pärast töösuhte lõppemist Inspektsiooniga (edaspidi ooteaeg). Inspektsioon võib töötaja

ooteaega lühendada kuni kolme kuuni, võttes ooteaja lühendamisel arvesse:

1) töötaja seniseid ametikohti ja tööülesandeid Inspektsioonis;

2) töötaja tulevast ametikohta ja tööülesandeid ning uue tööandja tegevusala, sealhulgas tema

seotust finantsjärelevalve subjektidega, kelle üle Inspektsioon järelevalvet teostab;

3) muid asjaolusid.

(4) Juhatuse liikme ooteaeg ei või olla lühem kui 12 kuud. Juhatuse liikme taotlusel, kui see on

asjaolusid arvestades põhjendatud, võib nõukogu juhatuse liikme ooteaega lühendada, kuid see

ei või olla lühem kui kolm kuud. Nõukogu juhindub juhatuse liikme ooteaja lühendamisel

käesoleva paragrahvi lõike 3 teises lauses sätestatust. Kui juhatuse liige asub pärast oma

ametiaja lõppu tööle või lepingulisse suhtesse finantsjärelevalve subjekti, selle emaettevõtja,

tütarettevõtja või sidususettevõtja, mille üle on juhatuse liige teostanud järelevalvet või võtnud

vastu otsuseid, konkurendi juures, ei või ooteaeg olla lühem kui kuus kuud.

(5) Ooteaeg algab pärast töö- või ametisuhte lõppemist, mil töötajal või juhatuse liikmel ei ole

võimalik otseselt osaleda finantsjärelevalve subjekti, selle emaettevõtja, tütarettevõtja või

sidususettevõtja järelevalves. Inspektsioon tagab, et pärast töö- või ametisuhte lõppu ei ole

töötajal või juhatuse liikmel ligipääsu konfidentsiaalsele teabele.

(6) Ooteaja eest on Inspektsiooni töötajal või juhatuse liikmel õigus saada hüvitist. Hüvitise

suurus ühe ooteajal viibitud kuu kohta peab vastama töötaja või juhatuse liikme viimasele

lepingulisele kuutasule. Hüvitist makstakse töötajale või juhatuse liikmele pärast töö- või

ametisuhte lõppemist. Ooteaja rikkumise korral on Inspektsioonil õigus nõuda tagasi nii tasutud

ooteaja hüvitis kui ka tekkinud kahju. Inspektsioon võib töötaja või juhatuse liikmega kokku

leppida täiendavas leppetrahvis ooteaja rikkumise eest.

(7) Inspektsioon kehtestab sise-eeskirjadega täpsemad ooteaja kohaldamise tingimused.

(8) Inspektsiooni töölevõtmist taotlev isik on kohustatud esitama enne töölepingu ning

sõlmimist juhatusele valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud vormis andmed tema ja tema

abikaasa, registreeritud elukaaslase või faktilise abikaasa, lapse ja vanemate varalistest

kohustustest finantsjärelevalve subjektide ees ja andmed eelnimetatud isikutele kuuluvate

väärtpaberite kohta. Töötaja on kohustatud vähemalt kord aastas vastavad andmed üle

kontrollima ning teavitama andmetes toimunud muudatustest viivitamatult.“;

12) paragrahvi 46 lõikes 8 asendatakse sõnad ,,teavitab Euroopa Komisjoni“ sõnadega ,,teavitab

viivitamata Euroopa Komisjoni“;

13) paragrahvi 462 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:

,,(12) Inspektsioon esitab Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele tema järelevalve alla

kuuluva kolmanda riigi konsolideerimisgrupi kohta järgmise teabe:

1) kolmanda riigi konsolideerimisgruppi ja Inspektsiooni järelevalve alla kuuluvate isikute

nimed ja varade koguväärtus;

48

2) krediidiasutuste seaduse, väärtpaberituru seaduse või Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) nr 600/2014 alusel tegevusloa saanud kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali nimi,

varade koguväärtus ja tegevusloas märgitud tegevusalad;

3) krediidiasutuste seaduse § 207 lõikele 1 vastava Euroopa Liidus vahelülina tegutseva

ettevõtja nimi ja täpsustus, mis kujul ta Euroopa Liidus tegutseb, ning selle kolmanda riigi

konsolideerimisgrupi nimi, millesse ta kuulub.“;

14) paragrahvi 471 lõige 46 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

,,(46) Inspektsioon teeb kolmanda riigi krediidiasutuse Eesti filiaali üle järelevalve teostamisel

koostööd selle kolmanda riigi konsolideerimisgruppi kuuluva tütarettevõtjast krediidiasutuse

järelevalveasutusega, et tagada kogu Euroopa Liidus toimiv järelevalve kolmanda riigi

konsolideerimisgrupi tegevuse üle ja kolmanda riigi konsolideerimisgrupile kohaldatavate

Euroopa Liidu õigusaktide nõuete täitmine ning hoida ära kahjulik mõju Euroopa Liidu

finantsstabiilsusele. Inspektsioon teeb kõik endast oleneva, et sõlmida asjaomase järelevalvet

teostava asutusega koostöökokkulepe.”;

15) paragrahvi 473 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

,,Riskihinnang koostatakse kooskõlas krediidiasutuste seaduse §-des 631, 82, 96, 1042 ja 1043

sätestatuga.”;

16) paragrahvi 473 lõiked 7 ja 8 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

,,(7) Kui ühisotsuseni ei jõuta käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tähtaja jooksul, on

Inspektsioonil juhul, kui ta teostab konsolideeritud järelevalvet, pärast asjasse puutuva

lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse poolt tütarettevõtjatele antud riskihinnangute

lisaanalüüsimist konsolideeritud andmete alusel õigus otsustada krediidiasutuste seaduse § 96

lõikes 5, § 104 lõikes 4 või § 1042 lõikes 1 sätestatud ettekirjutuse tegemise vajadus ning § 1043

lõikes 1 nimetatud suunise andmine Eestis tegevusloa saanud krediidiasutusele konsolideeritud

või allkonsolideeritud alusel. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud otsuste tegemisel

võtab Inspektsioon arvesse asjasse puutuva teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse

seisukohti ja reservatsioone, kui need on esitatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud

tähtaja jooksul.

(8) Kui teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutus on käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud

tähtaja jooksul teavitanud Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust käesoleva paragrahvi lõikes

7 nimetatud ühisotsuseni mittejõudmisest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) nr 1093/2010 artiklile 19, ootab Inspektsioon ära Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse

otsuse, ning teeb seejärel oma otsuse, mis on kooskõlas Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse

otsusega. Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse poole ei pöörduta pärast käesoleva

paragrahvi lõikes 4 sätestatud perioodi lõppu ega pärast ühisotsusele jõudmist.”;

17) paragrahvi 473 lõike 10 tekst loetakse esimeseks lauseks ning lõiget täiendatakse teise

lausega järgmises sõnastuses:

,,Inspektsioon teeb kõik endast oleneva, et leppida asjasse puutuva teise lepinguriigi

finantsjärelevalve asutusega kokku käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud erandlike

asjaolude kohta tehtud otsuste ja suuniste ajakohastamine.”;

18) paragrahvi 475 täiendatakse lõigetega 8 ja 9 järgmises sõnastuses:

,,(8) Kui Inspektsioon teostab järelevalvet kolmanda riigi krediidiasutuse tütarettevõtja või

filiaali üle, peab ta käesoleva seaduse § 471 lõike 46 kohaldamiseks moodustama kolleegiumi,

mis vastab käesolevas paragrahvis lõigetes 12–13, 3–4 ja 5–7 sätestatud tingimustele.

Kolleegiumi moodustamisel võetakse arvesse järgmist:

49

1) kui kolleegium on moodustatud kolmanda riigi konsolideerimisgrupi tütarettevõtja

krediidiasutuse üle järelevalve teostamiseks, peab järelevalve hõlmama ka samasse

konsolideerimisgruppi kuuluvate esimesse klassi kuuluvaid kolmanda riigi krediidiasutuse

filiaale;

2) kui kolmanda riigi konsolideerimisgrupp on asutanud kolmanda riigi krediidiasutuse filiaale

rohkem kui ühes Euroopa Liidu lepinguriigis, aga mitte ühtegi kolmanda riigi krediidiasutusest

tütarettevõtjat, kes alluks käesolevas paragrahvis sätestatud kolleegiumi järelevalvele,

moodustatakse kolleegium samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate esimesse klassi kuuluvate

kolmanda riigi krediidiasutuse filiaalide üle järelevalve teostamiseks;

3) kui kolmanda riigi konsolideerimisgrupp on asutanud esimesse klassi kuuluvaid kolmanda

riigi krediidiasutuse filiaale rohkem kui ühes Euroopa Liidu lepinguriigis ning vähemalt ühe

kolmanda riigi krediidiasutuse tütarettevõtja, kes ei alluks käesolevas paragrahvis sätestatud

kolleegiumi järelevalvele, moodustatakse kolleegium samasse konsolideerimisgruppi

kuuluvate kolmanda riigi filiaalide ja tütarettevõtjate üle järelevalve teostamiseks.

(9) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 12–13, 3–4 ja 5–7 sätestatule, peab kolleegium:

1) koostama aruande kolmanda riigi konsolideerimisgrupi struktuuri ja tegevuse kohta Euroopa

Liidus ning ajakohastama seda kord aastas;

2) jagama teavet krediidiasutuste seaduse § 96 lõigetes 1, 5 ja 10, § 972 lõigetes 1, 3 ja 31, § 981

lõikes 1, §-s 981 ja käesoleva seaduse § 53 lõike 3 punktis 3 sätestatud järelevalvealase

läbivaatamise ja hindamise tulemuste kohta;

3) tegema endast kõik oleneva, et kooskõlastada krediidiasutuse seaduse § 104 lõike 1 punktides

12, 5, 161, 19–20 ja 22–24 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine;

4) tegema ja koordineerima koostööd asjakohaste kolmanda riigi järelevalveasutustega, kui see

on asjakohane.“;

19) paragrahvi 479 täiendatakse lõigetega 4–6 järgmises sõnastuses:

,,(4) Inspektsioonil on õigus esitada põhjendatud taotlus Rahapesu ja Terrorismi Rahastamise

Tõkestamise Ametile rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise keskandmebaasile

juurdepääsu ja selles kogutud teabe saamiseks, kui see teave on vajalik finantsjärelevalve

teostamise jaoks.

(5) Inspektsioon teeb koostööd Rahapesu Andmebürooga ja temaga rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamisega seonduvat asjakohast teavet kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali

üle järelevalve teostamisel vahetada.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud koostöö ja teabevahetus ei või kahjustada

kummagi ametiasutuse ühtegi menetlust vastavalt käesolevale seadusele, krediidiasutuste

seadusele, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusele, haldusmenetluse

seadustikule ega karistusseadustikule.“;

20) paragrahvi 53 lõike 1 teises lauses asendatakse tekstiosa ,,kohta“ tekstiosaga ,,kohta, võttes

arvesse käesoleva seaduse § 22 lõike 4 teises lauses nimetatud piirangut.“;

21) paragrahvi 54 lõiget 4 täiendatakse punktiga 14 järgmises sõnastuses:

,,14) Maksu- ja Tolliametile, seoses krediidiasutuse või tema filiaaliga, seadusest tulenevate

ülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses.

22) paragrahvi 54 täiendatakse lõikega 48 järgmises sõnastuses:

,,(48) Inspektsioon võib edastada Maksu- ja Tolliametile teise lepinguriigi pädevalt

järelevalveasutuselt saadud konfidentsiaalset teavet ainult asjaomase teise lepinguriigi pädeva

järelevalveasutuse selgesõnalisel nõusolekul.”;

50

23) paragrahvi 64 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:

,,(10) Käesoleva seaduse § 21 lõike 5 esimeses lauses nimetatud ametiaja piirangu arvestus

algab alates 2026. aasta 11. jaanuarist.“.

§ 3. Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse muutmine

Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 55 täiendatakse lõikega 111 järgmises sõnastuses:

,,(111) Kui kriisilahendusmeetmete või -õiguste rakendamise tulemusena krediidiasutus ühineb

või jaguneb, siis ei kohaldata tema suhtes krediidiasutuste seaduse 6. peatüki 1. jaos sätestatut,

välja arvatud juhul, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.“;

2) paragrahvi 68 lõikes 2 asendatakse tekstiosa ,,6. peatükis" tekstiosaga ,,6. peatüki 1. jaos”.

§ 4. Investeerimisfondide seaduse muutmine

1) paragrahvi 153 lõike 2 sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja sõnad ,,või vandeaudiitor”;

2) paragrahvi 153 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 153 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

,,(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kontrolli kohta koostab depositoorium kirjaliku

aruande, mille fondivalitseja teeb ühendatava ja ühendava fondi osakuomanikele või

aktsionäridele ja Finantsinspektsioonile nende nõudel kättesaadavaks tasuta.”;

4) paragrahvi 153 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

,,(5) Vaatamata äriseadustiku § 394 lõikes 2 sätestatule, võib Finantsinspektsioon määrata

vandeaudiitori ning nõuda vandeaudiitorilt ühinemislepingu ja -aruande kontrollimise kohta

aruande esitamist. Sellisel juhul kohaldatakse vandeaudiitori kontrolli tulemusena koostatavale

aruandele äriseadustiku § 396 lõigetes 22–4 sätestatut.”;

5) paragrahvi 235 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 236 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 236 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

,,(11) Vaatamata äriseadustiku § 394 lõikes 2 sätestatule, võib Finantsinspektsioon määrata

vandeaudiitori ning nõuda vandeaudiitorilt ühinemislepingu ja -aruande kontrollimise kohta

aruande esitamist. Sellisel juhul peab vandeaudiitor andma aruandes arvamuse selle kohta, kas

ühendaval või asutataval fondil on nõuetekohased tehnilised eraldised ja neile vastav vara.”;

8) paragrahv 382 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 383 lõike 1 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 383 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

,,(4) Vaatamata äriseadustiku § 394 lõikes 2 sätestatule, võib Finantsinspektsioon määrata

vandeaudiitori ning nõuda vandeaudiitorilt ühinemislepingu ja -aruande kontrollimise kohta

51

aruande esitamist. Vandeaudiitori aruandes antakse arvamus selle kohta, kas ühendav

fondivalitseja vastab käesolevas seaduses sätestatud usaldatavusnõuetele.”.

§ 5. Kindlustustegevuse seaduse muutmine

1) paragrahvi 142 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

,,(1) Vaatamata äriseadustiku § 394 lõikes 2 sätestatule, võib Finantsinspektsioon määrata

audiitori ning nõuda audiitorilt ühinemislepingu ja -aruande kontrollimise kohta aruande

esitamist. Aruandes tuleb lisaks äriseadustiku §-s 396 sätestatule esitada audiitori arvamus selle

kohta, kas ühendava või asutatava kindlustusandja tehnilised eraldised ja kattevara vastavad

õigusaktidest tulenevatele nõuetele.

(2) Piiriülesel ühinemisel võib Finantsinspektsioon jätta audiitorettevõtja määramata, kui selle

on juba määranud lepinguriigi ühineva kindlustusandja asukohariigi kohus või haldusasutus.

(3) Piiriülesel ühinemisel kehtestab Finantsinspektsioon tema poolt määratud audiitorettevõtja

tasustamise korra ja tasu suuruse.“;

2) paragrahvi 143 lõike 1 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks.

§ 6. Krediidiandjate ja –vahendajate seaduse muutmine

1) paragrahvi 62 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

(5) Vaatamata äriseadustiku § 394 lõikes 2 sätestatule, võib Finantsinspektsioon määrata

audiitori ning nõuda audiitorilt ühinemislepingu ja -aruande kontrollimise kohta aruande

esitamist.”;

2) paragrahvi 63 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

(5) Vaatamata äriseadustiku § 437 lõikes 2 sätestatule, võib Finantsinspektsioon määrata

audiitori ning nõuda audiitorilt jagunemislepingu ja -aruande kontrollimise kohta aruande

esitamist.”.

§ 7. Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmine

1) paragrahvi 54 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa ,,, mida peab kontrollima audiitor”;

2) paragrahvi 54 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 55 lõike 1 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 55 lõike 2 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 55 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

,,(3) Vaatamata äriseadustiku § 394 lõikes 2 sätestatule, võib Finantsinspektsioon määrata

audiitori ning nõuda audiitorilt ühinemislepingu ja -aruande kontrollimise kohta aruande

esitamist. Audiitori aruandes tuleb näidata, milliseid hindamismeetodeid on aktsiate või osade

vahetussuhte määramisel kasutatud, ning anda arvamus selle kohta, kas ühendav makseasutus

või e-raha asutus vastab käesolevas seaduses sätestatud usaldatavusnõuetele.”.

§ 8. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmine

52

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadust täiendatakse §-ga 621 järgmises

sõnastuses:

,,§ 621. Rahapesu Andmebüroo ja Finantsinspektsiooni koostöö

Rahapesu Andmebüroo esitab Finantsinspektsioonile krediidiasutuste seaduse § 373 lõikes 10,

§ 69 lõikes 12 ja § 703 lõikes 22 ning väärtpaberituru seaduse § 118 lõikes 6 nimetatud arvamuse

30 tööpäeva jooksul arvates Finantsinspektsioonilt vastava taotluse saamisest.“.

§ 9. Väärtpaberituru seaduse muutmine

Väärtpaberituru seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 40 täiendatakse lõigetega 51 ja 52 järgmises sõnastuses:

,,(51) Finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja ühinemisele ja jagunemisele

kohaldatakse käesoleva seaduse 13. peatüki 1. jaos sätestatut.

(52) Finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja oluliste varade ja kohustuste

ülekandmisele kohaldatakse käesoleva seaduse 13. peatüki 2. jaos sätestatut. Käesoleva seaduse

§ 1181 lõike 2 kohaldamisel rakendatakse lõikes 1 osutatud emaettevõtjana tegutsevate

finantsvaldusettevõtjate ja emaettevõtjana tegutsevate segafinantsvaldusettevõtjate suhtes

protsendimäärasid nende konsolideeritud olukorra alusel.”;

2) paragrahvi 40 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:

,,(9) Kolmanda riigi konsolideerimisgrupi investeerimisühingu tegevusele kohaldatakse

krediidiasutuste seaduse §-s 207 sätestatut.”;

3) paragrahvi 79 pealkirjas asendatakse sõna “juhtide” sõnadega “juhtide ja võtmeisikute”;

4) paragrahvi 79 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“(1) Investeerimisühing peab tagama, et tema juhatuse või nõukogu liikmel (edaspidi

käesolevas peatükis juht) ja võtmeisikul on investeerimisühingu juhtimiseks vajalikud

teadmised, haridus, oskused, kogemused, kutsealane sobivus, laitmatu ärialane maine ning kes

sobitub oma teadmiste, kogemuste ja oskuste poolest juhtide koosseisu.”;

5) paragrahvi 79 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

,,(41) Investeerimisühingu juhid ja võtmeisikud peavad tegutsema ausalt ja usaldusväärselt ning

olema oma otsuste tegemisel vabad.”;

6) paragrahvi 79 täiendatakse lõigetega 71 ja 72 järgmises sõnastuses:

„(71) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 5–7 sätestatule kuuluvad investeerimisühingu

nõukogu pädevusse ja kohustuste hulka muuhulgas:

1) investeerimisühingu sisekontrolli üksuste juhtide ametisse nimetamine ja vabastamine ning

siseauditi-, vastavus- ja riskikontrolli üksuste juhtide ettepanekul vastavate üksuste töötajate

ametisse nimetamine ja vabastamine;

2) erinevate komiteede pädevuse, õiguste ja tegevuste põhimõtete kinnitamine;

3) käesoleva seaduse § 792 lõikes 1 sätestatud investeerimisühingu juhatuse liikmete ja töötajate

tasustamise põhimõtete kinnitamine ja nende rakendamise järelevalve, välja arvatud juhul, kui

investeerimisühingus on moodustatud töötasukomitee;

4) kohaldatavuse korral finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse alusel koostatud

finantsseisundi taastamise kava kinnitamine;

5) muude põhikirjaga nõukogu pädevusse antud küsimuste otsustamine.

53

(72) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 5–7 sätestatule on investeerimisühingu juhatus

muuhulgas kohustatud:

1) kehtestama ja vähemalt iga kahe aasta tagant üle vaatama investeerimisühingu riskide

võtmise, juhtimise, jälgimise ning maandamise põhimõtted ja protseduurid, mis hõlmavad nii

olemasolevaid kui ka potentsiaalseid riske, sealhulgas makromajanduskeskkonnast tulenevaid

majandustsükli faasiga seotud riske ning keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimistegurite praegusest

ja lühikesest, keskmisest ja pikaajalisest mõjust tingitud riske vastavalt Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktile 52d;

2) kohaldatavuse korral heaks kiitma ja esitama inspektsioonile finantskriisi ennetamise ja

lahendamise seaduse alusel koostatud finantsseisundi taastamise kava ja regulaarselt

teadmiseks võtma asjakohase informatsiooni;

3) pidevalt kindlaks määrama ja hindama kõiki investeerimisühingu tegevusega kaasnevaid

riske ning tagama nende suuruse jälgimise ning kontrollimise;

4) kujundama investeerimisühingu organisatsioonilise struktuuri põhikirjas sätestatud

põhimõtete alusel ning kinnitama investeerimisühingu struktuuri;

5) töötama välja ning rakendama investeerimisühingu tegevuse kontrollimise süsteemid,

tagama nende järgimise, pidevalt hindama nende piisavust ning vajadusel neid täiustama;

6) tagama, et kõik investeerimisühingu töötajad oleksid teadlikud nende töökohustustega seotud

õigusaktide sätetest ning investeerimisühingu juhtimisorganite kinnitatud dokumentides

sätestatud põhimõtetest;

7) korraldama investeerimisühingu sisekontrolli süsteemi tõhusa toimimise ja tagama kontrolli

selle üle, et investeerimisühingu, selle juhtide ning töötajate tegevus oleks kooskõlas

õigusaktidega ning investeerimisühingu juhtimisorganite poolt kinnitatud dokumentidega;

8) tagama süsteemide olemasolu ning töötamise, mis tagaksid investeerimisühingu töötajatele

nende tööülesannete täitmiseks vajaliku informatsiooni õigeaegse edastamise;

9) tagama investeerimisühingu poolt kasutatavate infotehnoloogiaalaste ning klientide vara

hoidmiseks kasutatavate süsteemide turvalisuse ning nende regulaarse kontrollimise;

10) teavitama nõukogu tema kehtestatud ulatuses ja korras kõigist avastatud õigusaktide ja

investeerimisühingu juhtimisorganite poolt kehtestatud sise-eeskirjade ja muude reeglite

rikkumistest;

11) jälgima, et investeerimisühingu kõigi tegevuste puhul oleks tagatud piisav funktsioonide

lahusus, ning vältima huvide konflikti tekkimist;

12) korraldama investeerimisühingu poolt teabe avalikustamise.“;

7) paragrahvi 79 täiendatakse lõigetega 91–95 järgmises sõnastuses:

,,(91) Investeerimisühing kontrollib, tagab ja vastutab selle eest, et tema juhid ja võtmeisikud

vastavad igal ajahetkel käesoleva seadusega juhtidele ja võtmeisikutele kehtestatud nõuetele,

viies läbi ühingusisese sobivushindamise ja dokumenteerides vastava protsessi.

(92) Investeerimisühing hindab juhtide ja võtmeisikute nõuetele vastavust enne nende valimist

ning juhul, kui ilmnevad juhi võtmeisiku sobivust mõjutada võivad uued faktid või muud

asjaolud. Samuti viib investeerimisühing regulaarselt läbi sobivushindamist.

(93) Investeerimisühing on kohustatud hoidma juhi ja võtmeisiku sobivuse kohta käiva teabe

ajakohase.

(94) Kui investeerimisühing saab teadlikuks asjaoludest, mille tõttu tema juht või võtmeisik ei

vasta kehtestatud nõuetele, siis:

1) ei tohi seda isikut ametisse nimetada,

2) nimetatud juht või võtmeisik kutsutakse viivitamatult tagasi või,

3) asjakohasel juhul kohaldatakse meetmeid, et juht või võtmeisik sobiks ametisse või saab

ametisse sobivaks.

54

(95) Investeerimisühing kohaldab meetmeid, et tagada võtmeisiku ülesannete nõuetekohane

täitmine, sealhulgas asendab võtmeisiku, kui see isik ei vasta enam sobivusnõuetele.”;

8) paragrahvi 791 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Investeerimisühingu juhid ja töötajad on kohustatud seadma investeerimisühingu ning selle

klientide majanduslikud huvid kõrgemale oma isiklikest majanduslikest huvidest.“;

9) paragrahvi 791 lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Investeerimisühingu juhtidele ja töötajatele, sealhulgas nende tasustamisele, kohaldatakse

krediidiasutuste seaduse § 49 lõigetes 11–2, §-s 84 ning § 922 lõigetes 4 ja 5 sätestatut.“;

10) paragrahvi 792 lõike 2 punktis 3 ja lõikes 8 asendatakse sõna ,,kontrollifunktsiooni” sõnaga

,,sisekontrollifunktsiooni”;

11) paragrahvi 792 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

12) paragrahvi 793 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“2) töötaja töötulemuste hindamisel tuleb arvesse võtta investeerimisühingu finants- ja muid

kriteeriume, sealhulgas keskkonna-, sotsiaalsed ja juhtimisriskid;”;

13) paragrahvi 794 lõike 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

1) teostab järelevalvet juhatuse liikmete ja töötajate, sealhulgas sisekontrollifunktsioonide

juhtide tasustamise üle;”;

14) seadust täiendatakse §-ga 795 järgmises sõnastuses:

㤠795. Nomineerimiskomitee

(1) Kui see on proportsionaalne investeerimisühingu tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse

astmega, tuleb investeerimisühingus moodustada nomineerimiskomitee, mis koosneb

investeerimisühingu nõukogu liikmetest.

(2) Nomineerimiskomitee ülesanneteks on:

1) investeerimisühingu juhatuse liikme kandidaatide, nende ametiülesannete kirjelduse ja

ametiperioodi pikkuse esitamine nõukogule, muuhulgas tagades, et eelnimetatud kandidaatide

vahel oleks tasakaal teadmiste, oskuste ja kogemuste mõttes ning arvesse oleks võetud

investeerimisühingus kehtestatud juhtorganite koosseisu mitmekesisuse põhimõtted;

2) sihttaseme määramine, kui palju peaks juhatuses olema vähem esindatud soost isikuid, ja

poliitika ettevalmistamine, kuidas vähem esindatud soost isikute arvu suurendada, et jõuda

seatud sihttasemini, ning käesolevas punktis nimetatud sihttaseme, poliitika ja selle

rakendamise kohta teabe avalikustamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) nr 575/2013 artikli 435 lõike 2 punktile c;

3) juhatuse koosseisu, struktuuri ja tegevuse hindamine vähemalt üks kord aastas ning vajaduse

korral muudatusettepanekute tegemine;

4) juhatuse liikmete ja juhatuse kollektiivse organina tegutsemiseks vajaliku hariduse,

kogemuste ja kutsealase sobivuse hindamine vähemalt üks kord aastas ning tulemustest

nõukogu teavitamine;

5) investeerimisühingus kehtivate juhtorganite koosseisu mitmekesisuse põhimõtete ning

juhatuse valimise korra väljatöötamine ning regulaarne hindamine ja vajaduse korral

muudatusettepanekute tegemine.

(3) Nomineerimiskomitee peab oma ülesannete täitmiseks pidevalt jälgima ja võimaluste piires

tagama, et juhatuse otsustusprotsess ei oleks liigselt mõjutatud ühe isiku või väikese grupi

isikute huvidest, mis ei ole kooskõlas investeerimisühingu huvidega tervikuna.

(4) Nomineerimiskomiteel on oma ülesannete täitmisel õigus kasutada välist hindajat.“;

55

15) paragrahv 80 tunnistatakse kehtetuks;

16) seadust täiendatakse §-dega 801 ja 802 järgmises sõnastuses:

,,§ 801. Juhtidest ja võtmeisikutest teavitamine

(1) Investeerimisühing teavitab juhi või võtmeisiku valimise, määramise või ametiaja

pikendamise kavatsusest inspektsiooni vähemalt kümme päeva enne selle küsimuse otsustamist

ning esitab käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud andmed ja dokumendid.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1619 artikli 91 lõike 1d punktides a–

f sätestatud isik (edaspidi käesolevas peatükis oluline investeerimisühing) teavitab

investeerimisühingu juhi, sisekontrollifunktsiooni juhi ja finantsjuhi valimise või määramise

kavatsusest inspektsiooni, esitades vähemalt 30 tööpäeva enne juhi ametisse asumise tähtpäeva

käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud andmed ja dokumendid.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaega ei kohaldata juhul, kui enamik juhtorgani

liikmetest tuleb asendada uute juhtorgani liikmetega samal ajal ja juhtorganist lahkuvad liikmed

peaksid läbi viima uute liikmete sobivushindamise. Sellisel juhul viib investeerimisühing

asutusesisese sobivushindamise läbi pärast seda, kui uute ametisse valitud või määratud juhtide

volituste tähtpäev on saabunud.

(4) Oluline investeerimisühing teavitab juhi või võtmeisiku ametiaja pikendamise kavatsusest

inspektsiooni, esitades vähemalt kümme päeva enne selle küsimuse otsustamist käesoleva

paragrahvi lõikes 6 nimetatud andmed ja dokumendid.

(5) Juhi või võtmeisiku sobivust mõjutada võivate uute faktide või muude asjaolude ilmnemisel

teavitab investeerimisühing sellest viivitamata inspektsiooni.

(6) Juhi või võtmeisiku valimiseks või määramiseks esitatakse inspektsioonile järgmised

andmed ja dokumendid:

1) isiku kirjalik nõusolek ja täidetud sobivusküsimustik;

2) isiku, elulookirjeldus ja üldandmed, juhatuse liikme puhul tema vastutusvaldkonna kirjeldus,

ülevaade isiku maine, hariduse, teadmiste, oskuste ja kogemuse ja ettevõtluses osalemise kohta;

3) andmed isiku ametiaja ja -koha kohta;

4) investeerimisühingu sobivushindamise dokumendid, välja arvatud käesoleva paragrahvi

lõikes 3 sätestatud juhul;

5) andmed äriühingute kohta, milles isiku osalus on suurem kui 20 protsenti;

6) andmed võimalike huvide konfliktide ja isiku poolt ametiülesannete täitmisele pühendatava

aja kohta;

7) isiku kinnitus, et tal puuduvad käesolevas seaduses sätestatud asjaolud, mis välistavad õiguse

olla investeerimisühingu juht;

8) välisriigi kodaniku puhul tema päritolu- või elukohariigi karistusregistri väljavõte või pädeva

kohtu- või haldusorgani väljastatud samaväärne dokument, mis ei või olla vanem kui kolm

kuud;

9) juhi või võtmeisiku ametisse nimetamise kuupäev ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud

juhul ametisse asumise kuupäev.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud andmed esitatakse inspektsiooni kinnitatud vormil

ja mahus.

(8) Kui investeerimisühingu läbi viidava sobivushindamise käigus selguvad uued asjaolud,

mille tõttu juht või võtmeisik ei vasta kehtestatud nõuetele, teavitab ta sellest viivitamatult

inspektsiooni.

(9) Investeerimisühing teavitab inspektsiooni juhi või võtmeisiku tagasiastumisest või tema

tagasikutsumise algatamisest enne volituste tähtaja lõppemist vähemalt kümme päeva enne

nimetatud küsimuse otsustamist.

§ 802. Inspektsiooni sobivushindamise menetlus

56

(1) Inspektsioonil on õigus igal ajal, sealhulgas investeerimisühinguga seotud riskide

suurenemisel või juhi ja võtmeisiku kohta uute asjaolude ilmnemisel läbi viia

investeerimisühingu juhi ja võtmeisiku sobivushindamine.

(2) Inspektsioon võib määrata sobivushindamise läbiviimise tähtaja olulise investeerimisühingu

juhi või võtmeisiku valimisel või määramisel.

(3) Kui käesoleva seaduse § 801 lõikes 6 nimetatud andmed ja dokumendid on puudustega,

võib inspektsioon nõuda, et juht või võtmeisik ei asuks ametisse enne kõikide asjakohaste

andmete ja dokumentide esitamist.

(4) Inspektsioon võib nõuda käesoleva seaduse § 801 lõikes 6 nimetatud andmete

täpsustamiseks ja kontrollimiseks täiendavaid dokumente ja teavet ning seletusi.

(5) Inspektsioonil on õigus käesoleva seaduse § 801 lõikes 6 nimetatud andmete kontrollimiseks

koguda isikuandmeid ja muud teavet karistusregistrist ja avalikest allikatest.

(6) Inspektsioon võib nõuda investeerimisühingult asjakohaste meetmete kohaldamist, et

tagada juhi või võtmeisiku sobivus ja nõuetele vastavus valitavasse või määratavasse ametisse.

(7) Inspektsioon kohaldab võimalusel asjakohaseid meetmeid, et tagada juhi või võtmeisiku

sobivus ja nõuetele vastavus valitavasse või määratavasse ametisse.

(8) Inspektsioon ei pea sobivushindamist läbi viima, kui juhi või võtmeisiku ametiaega

pikendatakse, välja arvatud juhul, kui juhti või võtmeisikut puudutav teave on muutunud ja see

võib mõjutada tema sobivust.“;

17) paragrahvi 81 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

,,§ 81. Investeerimisühingu juhi ja võtmeisiku valimata või määramata jätmine ning

tagasikutsumine

(1) Inspektsiooni ettekirjutusega võib investeerimisühingult nõuda juhi või võtmeisiku

tagasikutsumist, kui:

1) isik ei vasta investeerimisühingu juhile või võtmeisikule kehtestatud nõuetele;

2) isik on seoses enda valimise või määramisega esitanud eksitavaid või tegelikkusele

mittevastavaid andmeid või dokumente;

3) investeerimisühingu juhi tegevus on näidanud, et ta ei ole suuteline investeerimisühingut

usaldusväärselt ja kindlalt juhtima, ning

4) inspektsioonile ei ole esitatud isiku sobivushindamise läbiviimiseks seadusega ettenähtud

või inspektsiooni poolt käesoleva seaduse alusel nõutud andmeid või dokumente.”;

18) seadust täiendatakse §-ga 812 järgmises sõnastuses:

„§ 812. Nõuded riskide juhtimisele ja kontrollile

(1) Investeerimisühing ja temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad äriühingud ei või

oma tegevuses võtta riske, mis võivad seada ohtu investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi

maksevõimelisuse.

(2) Investeerimisühingul ja temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvatel äriühingutel

peavad olema piisavad ning nende tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega

proportsionaalsed riskide tuvastamise, mõõtmise ja juhtimise ühtsed strateegiad, protseduurid

ja süsteemid, mida vaadatakse regulaarselt läbi ja ajakohastatakse ning mis on määratud

asjaomastes sise-eeskirjades ja kehtivad nii investeerimisühingus kui ka temaga samasse

konsolideerimisgruppi kuuluvates äriühingutes.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud protseduurid, strateegiad, süsteemid ning vastavad

sise-eeskirjad peavad tagama piisavad võimalused investeerimisühingu ja tema

segavaldusettevõtjast emaettevõtja ning investeerimisühingu ja tema segavaldusettevõtjast

emaettevõtja teiste tütarettevõtjate vaheliste tehingute kindakstegemiseks ja kontrollimiseks.

Investeerimisühing on kohustatud viivitamata teavitama inspektsiooni igast märkimisväärsest

tehingust oma segavaldusettevõtjast emaettevõtjaga või sellise emaettevõtja tütarettevõtjaga.

57

(4) Investeerimisühingul peavad olema kirjalikult kehtestatud järgmised põhimõtted ja

protseduurireeglid:

1) riskide kontsentreerumise juhtimiseks ja kontrollimiseks, sealhulgas kliendi, keskse

vastaspoole omavahel seotud isikute, majandussektori, geograafilise regiooni, tagatise

emitendi, tegevuse või toote, samuti krüptovara, puhul.

2) operatsiooniriski, sealhulgas tegevuse edasiandmisest tulenevate riskide, otseste ja kaudsete

krüptovarade riskipositsioonide ja krüptovarateenuse osutajatega seotud riskipositsioonide ning

väikese esinemistõenäosusega suure potentsiaalse kahjuga juhtumite juhtimiseks ja

kontrollimiseks.

(5) Investeerimisühing peab eelnevalt hindama krüptovara riskipositsiooni, mida ta kavatseb

võtta, ning olemasolevate protsesside ja menetluste piisavust nii vastaspoole kui ka vastava

tururiski juhtimiseks, ning teavitama sellistest hindamistest inspektsiooni. Juhul kui krüptovaral

ei ole tuvastatavat emitenti, peab investeerimisühing kontsentratsiooniriski arvestamisel

lähtuma sarnaste omadustega krüptovara riskipositsioonide käsitlusest.

(6) Investeerimisühingu suhtes kohaldatakse keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide

maandamisel ja vastava kava koostamisel krediidiasutuste seaduse §-des 865 ja 866 sätestatut.“;

19) paragrahvi 82 lõiget 3 täiendatakse punktidega 21–24 järgmises sõnastuses:

„21) sisekontrolli süsteemi toimimise korra, mis peab sisaldama muuhulgas

investeerimisühingu usaldusväärset administreerimiskorda ja raamatupidamise sise-eeskirja;

22) riskide, sealhulgas lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis keskkonna-, sotsiaalsete ja

juhtimisriskide tuvastamise, juhtimise, jälgimise ja raporteerimise korra, mis käsitleb neid riske

ning millele investeerimisühing on avatud või võib olla avatud;

23) tegevuspõhimõtted õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmata järgmise õigusriskide ning

nendega seonduvate muude riskide tuvastamiseks ja nende maandamiseks või vältimiseks;

24) ülevaade juhatuse kõigi liikmete ja võtmeisikute individuaalsetest töökohustustest,

sealhulgas aruandluse ja vastutuse korra üksikasjalikud andmed, samuti käesoleva paragrahvi

lõike 3 punktis 3 sätestatud korraldusega kaastatud isikud ja nende töökohustused.“;

20) paragrahvi 82 lõike 3 punktis 3 asendatakse sõna ,,alluvussuhted“ tekstiosaga ,,selge

organisatsioonilise struktuuri, läbipaistvad ja järjepidevad vastutusalad ning alluvussuhted“;

21) paragrahvi 82 lõiget 3 täiendatakse punktidega 31–33 järgmises sõnastuses:

„31) investeerimisühingu juhtide ja töötajate tasustamise põhimõtted, mis on kooskõlas

usaldusväärse ja tõhusa riskijuhtimisega ning sisaldavad sealhulgas tulemustasude maksmise

aluseid, meetmed tasustamisega seotud huvide konfliktide maandamiseks ja vältimiseks, ning

nende põhimõtete järgimise kontrollimise protseduuri, arvestades muuhulgas

investeerimisühingu riskiisu seoses keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskidega;

32) juhtide ja võtmeisikute sobivuse hindamise korra;

33) võrgu- ja infosüsteemide taristu korda, mis luuakse ja mida juhitakse vastavalt Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2022/2554, mis käsitleb finantssektori digitaalset

tegevuskerksust ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1060/2009, (EL) nr 648/2012, (EL)

nr 600/2014, (EL) nr 909/2014 ja (EL) 2016/1011;“;

22) paragrahvi 82 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

,,(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punkti 31 alusel ettenähtavad põhimõtted peavad olema

sooneutraalsed.“;

23) paragrahvi 822 lõike 1 tekst loetakse esimeseks lauseks ja lõiget täiendatakse teise lausega

järgmises sõnastuses:

,,Investeerimisühing peab võtma keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide katmisel arvesse

lühi-, kesk- ja pikaajalist perspektiivi.“;

58

24) paragrahvi 83 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Investeerimisühingus peab pidevalt toimima sisekontrolli süsteem, mis on

proportsionaalne nende tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega ning mis tagab ühingu

juhtimise heade tavade järgimise.

(2) Investeerimisühingu sisekontrolli süsteem peab hõlmama kõiki investeerimisühingu

juhtimis- ja tegevustasandeid, et tagada investeerimisühingu tegevuse efektiivsus,

finantsaruandluse usaldatavus ning vastavus seadustele ja muudele õigusaktidele,

krediidiasutuse juhtimisorganite poolt kinnitatud dokumentidele ning otsuste vastuvõtmine

usaldusväärse ja asjakohase informatsiooni alusel.

(3) Sisekontrolli süsteem koosneb siseauditi üksusest ning riskikontrolli ja vastavuskontrolli

funktsioonidest (edaspidi sisekontrolli funktsioonid). Sisekontrolli funktsioonid peavad olema

organisatsiooniliselt sõltumatud ja lahutatud riskide võtmisega seotud tegevustest.

(4) Sisekontrolli funktsioonide täitjad peavad:

1) tagama kõigi oluliste riskide nõuetekohase tuvastamise, mõõtmise ja teavitamise;

2) andma tervikliku ülevaate kõigist riskidest, millele investeerimisühing on avatud.

(5) Siseauditi üksust ei või kombineerida investeerimisühingu ühegi muu äriliini või

kontrollfunktsiooniga.

(6) Vastavuskontrolli funktsiooni võib kombineerida mõne muu kontrolli teostava üksusega,

kui see on proportsionaalne investeerimisühingu tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega

ega mõjuta vastavuskontrolli teostaja sõltumatust ja suutlikkust täita oma ülesandeid.

(7) Investeerimisühingu sisekontrolli funktsioone täitvate isikute õiguste ja kohustuse osas

kohaldatakse krediidiasutuste seaduse §-des 60 ja 61 krediidiasutuse sisekontrolli funktsioone

täitvate isikute kohta sätestatut.“;

25) seadust täiendatakse §-ga 834 järgmises sõnastuses:

„834. Riskikontrolli ja vastavuskontrolli ülesanded

(1) Riskikontrolli funktsioon või selle funktsiooni täitja peab:

1) olema aktiivselt kaasatud investeerimisühingu riskijuhtimise põhimõtete või strateegia

kindlaksmääramisse ja kõigi oluliste riskijuhtimise otsuste vastuvõtmisesse;

2) omama kontrolli eelnimetatud põhimõtete või strateegia tulemusliku rakendamise üle;

3) omama terviklikku arusaama investeerimisühingu kõikidest riskidest;

4) esitama regulaarselt aruandeid investeerimisühingu nõukogule ning vajaduse korral

teavitama koheselt nõukogu riskidest, millel võib olla oluline mõju investeerimisühingu

tegevusele.

(2) Vastavuskontrolli funktsioon või selle funktsiooni täitja peab muuhulgas:

1) kontrollima regulaarselt investeerimisühingu, selle juhtide ja töötajate tegevuse vastavust

õigusaktidele, inspektsiooni ettekirjutustele, juhtorganite otsustele, sise-eeskirjadele,

investeerimisühingu sõlmitud lepingutele ja heale tavale ning hindama investeerimisühingus

kehtestatud sise-eeskirjade ja otsuste vastavust õigusaktidele (edaspidi vastavusrisk) ning

investeerimisühingu kohustuste täitmisel esinevate puuduste kõrvaldamiseks võetud meetmete

sobivust ja tulemuslikkust;

2) tagama, et vastavusriski võetakse arvesse investeerimisühingu riskistrateegias ja asjakohaselt

ka kõigis olulistes riskijuhtimist käsitlevates otsustes.

(3) Täpsemad vastavuskontrolli nõuded on sätestatud Euroopa Komisjoni delegeeritud määruse

(EL) 2017/565 artiklis 22.“;

26) paragrahvi 832 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Siseauditi üksuse ülesannete täitja peab muuhulgas jälgima kogu investeerimisühingu

tegevust ja andma sõltumatu ülevaate investeerimisühingu riskistrateegia efektiivsest

rakendamisest.“;

59

27) paragrahvi 832 lõiked 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks;

28) paragrahvi 833 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 833. Riskide käsitlus, riskikomitee ja auditikomitee“;

29) paragrahvi 833 lõiked 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks;

30) paragrahvi 833 lõiget 5 täiendatakse punktidega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

„3) investeerimisühingu klientidele kehtestatud tasudes investeerimisühingu ärimudeli ja

riskijuhtimise põhimõtete arvestamise kontrollimine ja puuduste korral paranduskava esitamine

nõukogule;

4) kontrollimine, kas tasustamise põhimõtetes vastavate motivaatorite pakkumises võetakse

arvesse erinevaid riske, sealhulgas neid, mis tulenevad keskkonna-, sotsiaalsete ja

juhtimistegurite, kapitali, likviidsuse ning tulude laekumise tõenäosuse ja ajastuse mõjust.“;

31) paragrahvi 833 täiendatakse lõigetega 8 ja 9 järgmises sõnastuses:

„(8) Investeerimisühingus tuleb moodustada auditikomitee, mille ülesandeks on

investeerimisühingu juhatuse tegevuse kontrollimine. Kui see on proportsionaalne

krediidiasutuse tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega, võib riskikomitee ja auditikomitee

ühendada. Sellisel juhul peavad selle komitee liikmetel olema mõlema komitee ülesannete

täitmiseks vajalikud teadmised, oskused ja kogemused.

(9) Riskikomitee ja auditikomitee moodustatakse nõukogu liikmetest, sealhulgas sõltumatutest

nõukogu liikmetest. Auditikomitee liikmeteks võivad nõukogu liikmete asemel olla ka muud

nõukogu määratud isikud, välja arvatud investeerimisühingu juhatuse liikmed ja

krediidiasutuse töötajad.“;

32) seaduse 9. peatükki täiendatakse 3. jaoga järgmises sõnastuses:

,,3. jagu

Investeerimisühingu poolt osaluse omandamine ja selle võõrandamine

§ 834. Investeerimisühingu poolt osaluse omandamisest teavitamine ja esitatavad andmed

(1) Investeerimisühing (edaspidi käesolevas jaos kavandav omandaja), kes soovib otseselt või

kaudselt osaluse omandada või suurendada osalust nii, et see ületab 15 protsenti kavandava

omandaja aktsepteeritud kapitalist (edaspidi käesolevas peatükis kavandatav omandamine),

teavitab eelnevalt oma kavatsusest inspektsiooni ning esitab käesoleva paragrahvi lõikes 6

nimetatud andmed ja dokumendid.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud künnist kohaldatakse nii individuaalselt kui ka

konsolideerimisgrupi konsolideeritud olukorra alusel.

(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud künnist ületatakse ainult individuaalselt,

teavitab kavandav omandaja selle lepinguriigi finantsjärelevalveasutust, kus omandaja on

asutatud.

(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud künnist ületatakse nii individuaalselt kui ka

konsolideerimisgrupi konsolideeritud olukorra alusel, teavitab kavandav omandaja ka

konsolideeritud finantsjärelevalvet tegevat asutust, kes hindab kavandatavat omandamist.

(5) Kui kavandav omandaja on krediidiasutuste seaduse § 136 alusel heakskiidu saanud

finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja, kohaldatakse käesoleva paragrahvi

lõikes 1 osutatud künnist konsolideeritud olukorra alusel ning kavandav omandaja teavitab

eelnevalt oma kavatsusest konsolideeritud finantsjärelevalvet tegevat asutust.

(6) Inspektsioonile teatatakse selle äriühingu nimi, milles osalus omandatakse või seda

suurendatakse (edaspidi käesolevas peatükis omandatav üksus), samuti omandatavas üksuses

60

osaluse suurus ning esitatakse järgmised andmed ja dokumendid (edaspidi käesolevas peatükis

teade, andmed ja dokumendid koos taotlus):

1) omandatava üksuse kirjeldus, mis sisaldab väljavõtet aktsiaraamatust, andmeid kavandava

omandaja poolt omandatavate ja talle kuuluvate aktsiate või osade tüübi ja häälte arvu kohta

ning vajaduse korral muud informatsiooni;

2) kirjeldus omandatava üksuse tegevuse kohta ettevõtluses ning temaga seotud isikute

majanduslike ja mittemajanduslike huvide kirjeldus;

3) olemasolu korral omandatava üksuse kolme viimase majandusaasta aruanded. Kui viimase

majandusaasta lõppemisest on möödunud rohkem kui üheksa kuud, esitatakse auditeeritud

vahearuanne majandusaasta esimese poolaasta kohta. Aruannetele tuleb lisada vandeaudiitori

aruanne, kui selle koostamine on õigusaktiga ette nähtud;

4) konsolideerimisgruppi kuuluva omandatava üksuse puhul konsolideerimisgrupi struktuuri

kirjeldus koos andmetega sinna kuuluvate äriühingute osaluse suuruse kohta ja

konsolideerimisgrupi kolme viimase majandusaasta aruanded ning vandeaudiitori aruanded;

5) andmed ja dokumendid nende rahaliste ja mitterahaliste vahendite päritolu kohta, mille eest

kavatsetakse osalus omandada või seda suurendada;

6) kavandava osaluse omandamisega seotud asjaolud vastavalt krediidiasutuste seaduse §-le 29

ja käesoleva seaduse §-dele 10 ja 721;

7) pärast kavandava osaluse omandamist omatava osaluse suurus ja selle omamisega seotud

asjaolud vastavalt krediidiasutuste seaduse §-le 29 ja käesoleva seaduse §-dele 10 ja 721;

8) teave kavandatava omandamisega seotud kohustuste ja osaluse omamisest tulenevate

kohustuste kohta, ning nende mõju kohta kavandatava omandaja finantsvõimekusele ning

kavandatavale omandajale seaduses sätestatud nõuete täitmisele;

9) teave, kas osaluse omandamine toimub sama konsolideerimisgrupi üksuste vahel vastavalt

määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõikele 6 või samasse krediidiasutuste kaitseskeemi

kuuluvate üksuste vahel vastavalt (EL) nr 575/2013 määruse artikli 113 lõikele 7.

(7) Käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 3 nimetatud juhul esitatakse auditeeritud vahearuanne

majandusaasta esimese poolaasta kohta, kui viimase majandusaasta lõppemisest on möödunud

rohkem kui üheksa kuud. Aruannetele tuleb lisada vandeaudiitori aruanne, kui selle koostamine

on õigusaktiga ette nähtud.

§ 835. Kavandavale omandajale esitatavad nõuded

Kavandav omandaja peab vastama järgmistele nõuetele:

1) kavandavas omandajas peab olema tagatud kindel ja usaldusväärne juhtimine;

2) kavandav omandaja peab järjepidevalt järgima käesolevas seaduses ja määruses (EL) nr

575/2013 ning asjakohasel juhul teistes liidu õigusaktides sätestatud usaldatavusnormatiive

ning olema suuteline nende järgimist jätkata;

3) kavandava omandaja suhtes ei ole põhjendatud kahtlust, et osaluse omandamine, omamine

või suurendamine või kontroll omandatava üksuse üle on seotud rahapesu või terrorismi

rahastamisega või selle katsega või suurendab selliseid riske.

§ 836. Menetlus ja menetlustähtajad

(1) Inspektsioon teavitab kavandavat omandajat kirjalikult viivitamata, kuid mitte hiljem kui

kümne tööpäeva jooksul teate või käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud lisaandmete ja -

dokumentide kättesaamisest ning menetlustähtaja võimalikust lõppkuupäevast.

(2) Inspektsioon hindab kavandava omandaja vastavust käesoleva seaduse §-s 835 esitatud

nõuetele ning otsustab osaluse omandamise keelamise või lubamise 60 tööpäeva jooksul

Finantsinspektsiooni poolt hindamiseks vajalike andmete ja dokumentide saamist kinnitava

käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teate esitamisest arvates.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud hindamine ei ole vajalik, kui osaluse omandamine

toimub sama konsolideerimisgrupi üksuste vahel vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli

61

113 lõikele 6 või samasse krediidiasutuste kaitseskeemi kuuluvate üksuste vahel vastavalt (EL)

nr 575/2013 määruse artikli 113 lõikele 7.

(4) Inspektsioon võib jätta teate läbi vaatamata, kui teade või sellele lisatud dokumendid on

oluliste puudustega.

(5) Kui kavandatav omandamine puudutab olulise osaluse omandamist krediidiasutuses

vastavalt krediidiasutuste seaduse 3. peatüki 2. jaos sätestatule, kohaldatakse ka kavandava

omandaja suhtes nimetatud jaos sätestatud teavitamisnõuet ja hindamist. Sellisel juhul lõpeb

tähtaeg, mille jooksul inspektsioon peab tegema nii käesolevas paragrahvis sätestatud

hindamise kui ka krediidiasutuste seaduse §-s 301 sätestatud hindamise alles siis, kui lõpeb

kahest asjakohasest hindamistähtajast hilisem.

(6) Inspektsioon võib 50 tööpäeva jooksul menetlustähtaja algusest arvates kirjalikult nõuda

käesoleva seaduse § 834 lõikes 6 nimetatud dokumentide täpsustamiseks ja kontrollimiseks

lisaandmeid ja -dokumente.

(7) Inspektsiooni poolt käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud lisaandmete ja -dokumentide

esmakordse nõudmise ja kavandavalt omandajalt nõutud lisaandmete ja -dokumentide saamise

vaheliseks perioodiks menetlustähtaeg peatub. Peatumine ei kesta kauem kui 20 tööpäeva.

(8) Inspektsioon võib käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud menetlustähtaja peatamist

pikendada kuni 30 tööpäevani, kui:

1) kavandava omandaja omandatav üksus asub kolmandas riigis või selle suhtes kohaldatakse

kolmanda riigi õigust;

2) käesolevas paragrahvis sätestatud hindamise käigus on vajalik rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamise alane koostöö teise lepinguriigi pädeva asutusega.

(9) Kui finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja esitab teatega samal ajal

heakskiitmise taotluse vastavalt krediidiasutuste seaduse §-le 134, koordineerib

Finantsinspektsioon asjakohasel juhul tegevust konsolideeritud finantsjärelevalvet tegeva

asutusega ja selle lepinguriigi pädeva asutusega, kus finantsvaldusettevõtja või

segafinantsvaldusettevõtja on asutatud. Sel juhul peatub menetlustähtaeg kuni heakskiitmise

menetluse lõppemiseni.

(10) Inspektsioon küsib kavandaja omandaja vastavuse kohta käesoleva seaduse § 835 punktis

3 sätestatud nõudele arvamust Rahapesu Andmebüroolt. Rahapesu Andmebüroo annab

arvamuse 30 tööpäeva jooksul inspektsiooni päringu esitamisest arvates.

(11) Kui osalust soovib üheaegselt omandada rohkem kui üks isik, peab inspektsioon

kavandavaid omandajaid kohtlema võrdsete asjaolude korral võrdselt.

§ 837. Osaluse omandamise tingimused, keelamise alused ja otsus omandamise kohta

(1) Kavandav omandaja võib käesoleva seaduse § 834 lõikes 1 sätestatud osaluse omandada või

seda suurendada, kui inspektsioon on andnud loa nimetatud osaluse omandamiseks või

suurendamiseks.

(2) Inspektsioon võib osaluse omandamise või suurendamise keelata, kui:

1) kavandav omandaja ei vasta käesoleva seaduse §-s 835 sätestatud nõuetele;

2) kavandav omandaja ei ole ettenähtud tähtpäevaks inspektsioonile esitanud käesoleva

seadusega ettenähtud või inspektsiooni poolt käesoleva seaduse alusel nõutud andmeid või

dokumente;

3) kavandatav omandamine võib avaldada mõju süsteemsele riskile.

(3) Inspektsioon võib määrata tähtaja, mille jooksul peab kavandatava omandamise lõpule viia.

(4) Inspektsioon arvestab otsuse tegemisel käesoleva seaduse § 836 lõike 10 kohaselt Rahapesu

Andmebüroolt saadud arvamust ja §-i 839 kohaselt teiste pädevate asutuste seisukohti.

(5) Inspektsioon ei või kavandatava omandamise üle otsustamisel võtta arvesse mõju, mida

kavandatav omandamine võib põhjustada teistele finantsturu osalistele.

(6) Inspektsioon esitab kavandavale omandajale otsuse osaluse omandamise lubamise või selle

keelamise kohta kahe tööpäeva jooksul pärast vastava otsuse vastuvõtmist.

62

§ 838. Osaluse ebaseadusliku omandamise tagajärjed

Osaluse omandamise või suurendamise tehingu tagajärjel ei omanda kavandav omandaja

aktsiate või osadega kaasnevat hääleõigust ning aktsiate või osadega esindatud hääli ei arvata

üldkoosoleku kvoorumisse, kui:

1) tehingust ei ole inspektsiooni käesoleva seaduse §-s 834 sätestatud korras teavitatud;

2) tehing on tehtud enne, kui olulise osaluse omandamine oli käesoleva seaduse alusel lubatud;

3) tehing on vastuolus inspektsiooni ettekirjutusega.

§ 839. Koostöö teiste pädevate asutustega (1) Inspektsioon teeb kavandava omandaja poolt osaluse omandamise või suurendamise

hindamisel koostööd vastava lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega, kui omandatav üksus

on:

1) krediidiasutus, kindlustusandja, investeerimisühing või fondivalitseja, mis on tegevusloa

saanud teises lepinguriigis või tegutseb kavandava omandaja sektorist erinevas sektoris;

2) sellise krediidiasutuse, kindlustusandja, investeerimisühingu või fondivalitseja emaettevõtja,

mis on tegevusloa saanud teises lepinguriigis või tegutseb kavandava omandaja sektorist

erinevas sektoris või

3) isik, kellel on kontroll krediidiasutuse, kindlustusandja, investeerimisühingu või

fondivalitseja üle, mis on tegevusloa saanud teises lepinguriigis või kavandatava omandamise

sektorist erinevas sektoris.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koostöö raames konsulteerib inspektsioon teise

lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega. Inspektsioon edastab viivitamata teise lepinguriigi

finantsjärelevalve asutusele kõik andmed, mis on olulised kavandatava omandamise

hindamiseks.

(3) Kui kavandav omandaja on krediidiasutus või investeerimisühing ja käesoleva seaduse §

834 lõikes 1 nimetatud künnist ületatakse ainult individuaalselt, teavitab inspektsioon

kavandatavast omandamisest konsolideeritud finantsjärelevalvet tegevat asutust kümne

tööpäeva jooksul pärast kavandavalt omandajalt teate kättesaamist, kui kavandav omandaja

kuulub konsolideerimisgruppi ja inspektsioon ei ole konsolideeritud finantsjärelevalvet tegev

asutus. Inspektsioon edastab oma hinnangu ka konsolideeritud finantsjärelevalvet tegevale

asutusele.

(4) Kui inspektsioon on konsolideeritud järelevalvet tegev finantsjärelevalve asutus ja

kavandav omandaja on krediidiasutuste seaduse § 136 alusel heakskiidu saanud

finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja, kes on asutatud teises lepinguriigis,

teavitab inspektsioon kavandatavast omandamisest selle lepinguriigi finantsjärelevalve asutust,

kus kavandav omandaja on asutatud, kümne tööpäeva jooksul pärast kavandavalt omandajalt

teate saamist. Sellisel juhul edastab inspektsioon ka oma hinnangu kavandava omandamise

kohta teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele.

(5) Kui kavandav omandaja on krediidiasutus või investeerimisühing ja käesoleva seaduse §

834 lõikes 1 nimetatud künnist ületatakse nii individuaalselt kui ka konsolideerimisgrupi

konsolideeritud olukorra alusel, püüavad kavandatavat omandamist hindav finantsjärelevalve

asutus ja konsolideeritud järelevalvet tegev finantsjärelevalve asutus oma hindamised

kooskõlastada, eelkõige pidades silmas konsulteerimist käesoleva paragrahvi lõikes 1 osutatud

asjaomaste asutustega.

(6) Kui kavandatavat omandamist peab hindama käesoleva seaduse § 834 lõikes 4 nimetatud

konsolideeritud järelevalvet tegev asutus ja konsolideeritud järelevalvet tegev asutus ei ole selle

lepinguriigi finantsjärelevalve asutus, kus kavandav omandaja on asutatud, teevad mõlemad

asutused koostööd ja konsulteerivad teineteisega täies ulatuses. Konsolideeritud järelevalvet

tegev finantsjärelevalve asutus koostab kavandatava omandamise kohta hinnangu ja edastab

hinnangu selle lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele, kus kavandav omandaja on asutatud.

Nimetatud asutused teevad kahe kuu jooksul arvates hinnangu saamisest ühise põhjendatud

63

otsuse. Konsolideeritud järelevalvet tegev finantsjärelevalve asutus edastab ühise otsuse

kavandavale omandajale.

(7) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud ühist otsust ei ole tehtud kahe kuu jooksul

hinnangu kättesaamisest arvates, jätab konsolideeritud järelevalvet tegev finantsjärelevalve

asutus või selle lepinguriigi finantsjärelevalve asutus, kus kavandav omandaja on asutatud,

otsuse tegemata ja edastab asja kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr

1093/2010 artikliga 19 Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele. Nimetatud asutused teevad

vastu ühise otsuse kooskõlas Euroopa Pangandusjärelevalve otsusega.

§ 8310. Võõrandamisest teavitamine

Investeerimisühing teavitab eelnevalt kirjalikult inspektsiooni oma kavatsusest võõrandada

otseselt või kaudselt käesoleva seaduse § 834 lõikes 1 nimetatud osalus, tuues välja

võõrandatava osaluse suuruse.”;

33) seaduse 13. peatüki pealkirja muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

,,INVESTEERIMISÜHINGU ÜHINEMINE, JAGUNEMINE,

ÜMBERKUJUNDAMINE NING OLULISTE VARADE JA KOHUSTUSTE

ÜLEKANDMINE”;

34) paragrahvidest 114–118 moodustatakse 13. peatüki 1. jagu ja selle pealkiri sõnastatakse

järgmiselt:

,,1. jagu

Ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine”;

35) paragrahvi 115 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

,,Ühinemise viisid, tingimused ja erisused”;

36) paragrahvi 115 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:

(21) Investeerimisühingu ühinemine on üks järgmistest olukordadest:

1) ühendatav ühing annab kõik oma varad ja kohustused või osa neist üle ühendavale ühingule

ning nende omakapitaliväärtpaberi omanikud saavad vastu ühendatava ühingu

omakapitaliväärtpaberid ning asjakohasel juhul rahalise juurdemakse;

2) ühendatav ühing annab kõik oma varad ja kohustused või osa neist üle ühendavale ühingule

ilma, et ühendav ühing emiteeriks uusi omakapitaliväärtpabereid tingimusel, et ühele isikule

kuuluvad otseselt või kaudselt kõik ühinevate ühingute omakapitaliväärtpaberid või

omakapitaliväärtpaberi omanikele kuuluvad ühinevate ühingute omakapitaliväärtpaberid samas

proportsioonis;

3) ühendatav ühing annab kõik oma varad ja kohustused või osa neist üle tema poolt asutatud

ühingule (edaspidi käesolevas peatükis asutatav ühing) ning omakapitaliväärtpaberi omanikud

saavad vastu asutatava ühingu omakapitaliväärtpabereid ning asjakohasel juhul rahalise

juurdemakse;

4) ühendatav ühing annab kõik oma varad ja kohustused või osa neist üle ühingule, mis valitseb

kõiki ühendatava ühingu kapitali esindavaid omakapitaliväärtpabereid.

(22) Käesoleva paragrahvi lõike 21 punktides 1 ja 3 nimetatud juurdemakse suurusele

kohaldatakse äriseadustiku § 392 lõikes 2 sätestatut. “;

37) paragrahvi 115 lõike 3 tekst loetakse kolmandaks lauseks ning lõiget täiendatakse esimese

ja teise lausega järgmises sõnastuses:

,,(3) Käesoleva paragrahvi lõike 21 punktis 3 nimetatud asutatav ühing peab taotlema

tegevusluba käesoleva seaduse 8. peatükis sätestatud korras või teise lepinguriigi õiguse alusel.

64

Asutatavale ühingule ei kohaldata tegevusloa taotlemisel käesoleva seaduse § 117 lõikes 1

sätestatud ühinemisloa taotlemise kohustust ning käesoleva seaduse § 118 lõikes 1 sätestatud

tähtaega.”;

38) paragrahvi 115 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

,,(4) Kui ühinemises osalevad samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad ühingud, teavitavad

nad inspektsiooni ühinemise otsusest viivitamatult peale ühinemise otsuse vastuvõtmist.

Inspektsioon otsustab lähtuvalt käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud teavituse ning

ühinevate ühingute konsolideerimisgruppi kuulumise põhjal, kas käesoleva lõike esimeses

lauses nimetatud ühingud peavad ühinemiseks taotlema ühinemisluba vastavalt käesoleva

seaduse § 117 lõikele 1.

(5) Otsuse käesoleva paragrahvi lõike 4 teises lauses nimetatud ühinemisloa taotlemise

nõudmise kohta teeb inspektsioon ühe kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud

teavituse saamisest arvates.”;

39) paragrahv 1151 tunnistatakse kehtetuks;

40) paragrahvi 116 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

,,(2) Ühinevate investeerimisühingute juhatused peavad viivitamata pärast ühinemislepingu

sõlmimist teatama sellest inspektsioonile.”;

41) paragrahvi 116 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;

42) paragrahvi 117 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

,,Ühinemisloa taotlemine ja menetlus”;

43) paragrahvi 117 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

44) paragrahvi 117 lõike 2 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

45) paragrahvi 117 lõiget 2 täiendatakse punktidega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:

,,7) Konkurentsiameti otsus koondumiseks loa andmise kohta, kui kohustus selle taotlemiseks

tuleneb konkurentsiseadusest, või ühendava investeerimisühingu kinnitus, et ta on taotlenud

Konkurentsiametilt luba koondumiseks ning on selle saanud konkurentsiseaduse § 27 lõike 5

alusel;

8) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti otsus välisinvesteeringu loa andmise kohta, kui

kohustus selle taotlemiseks tuleneb välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamise seadusest,

või ühendava investeerimisühingu kinnitus, et ta on taotlenud Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ametilt luba välisinvesteeringu lõpuleviimiseks ning on selle saanud

välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamise seaduse § 11 lõike 1 kohaselt.”;

46) paragrahvi 117 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

,,(3) Inspektsioon võib kirjalikult nõuda täiendavaid dokumente ja informatsiooni, kui esineb

vähemalt üks järgmistest asjaoludest:

1) käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumente on vaja täpsustada ja kontrollida;

2) esitatud dokumentide ja informatsiooni põhjal ei ole võimalik veenduda, et ei esine käesoleva

seaduse § 117 lõikes 2 nimetatud ühinemisloa andmisest keeldumise aluseid;

3) esineb vajadus kontrollida muid ühinemisega seotud asjaolusid, täiendavaid dokumente ja

informatsiooni.”;

65

47) paragrahvi 117 täiendatakse lõigetega 4–9 järgmises sõnastuses:

,,(4) Inspektsioon teavitab kirjalikult investeerimisühingut käesoleva paragrahvi lõikes 2

nimetatud taotluse, dokumentide ja informatsiooni kättesaamisest viivitamata, kuid mitte

hiljem kui kümne tööpäeva jooksul.

(5) Kui ühinemises osalevad ainult samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad

investeerimisühingud, võib inspektsioon nõuda täiendavaid dokumente ja informatsiooni 50

tööpäeva jooksul alates ühinemisloa taotluse saamisest. Nimetatud täiendavate dokumentide ja

informatsiooni esmakordse nõudmise ja investeerimisühingult nõutud täiendavate dokumentide

ja andmete saamise vaheliseks perioodiks menetlustähtaeg peatud. Peatumine ei või kesta

kauem kui 20 tööpäeva.

(6) Inspektsioon võib käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud otsustusaega pikendada vaid üks

kord kuni 30 tööpäevani, kui:

1) vähemalt üks samasse konsolideerimisgruppi kuuluvatest investeerimisühingutest asub

kolmandas riigis või tema suhtes kohaldatakse kolmanda riigi õigust;

2) käesoleva seaduse § 118 lõike 1 punktis 6 sätestatud hindamise läbiviimiseks on vajalik

vahetada teavet Rahapesu Andmebürooga.

(7) Täiendavate dokumentide ja informatsiooni nõudmise korral menetlustähtaeg ei peatu.

(8) Kui ühendatava investeerimisühingu aktsionärid omandavad olulise osaluse ühendavas

investeerimisühingus, kohaldatakse osaluse omandamisele käesoleva seaduse §-des 73–78

sätestatut.

(9) Inspektsioon võib teostada ühinemisloa taotluses esitatud asjaolude kontrollimiseks

kohapealset kontrolli nii ühendatavas kui ka ühendavas ühingus või määrata erinevalt

äriseadustiku § 394 lõikes 2 sätestatule audiitori ning nõuda audiitorilt ühinemislepingu ja -

aruande kontrollimise kohta aruande esitamist.”;

48) paragrahvi 118 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

,,(1) Otsuse investeerimisühingute ühinemiseks loa andmise või sellest keeldumise kohta teeb

Finantsinspektsioon kolme kuu jooksul kõigi vajalike nõuetekohaste andmete ja dokumentide

saamisest arvates, kuid mitte hiljem kui kuus kuud pärast loa taotluse esitamist. Otsus tehakse

taotlejale teatavaks kirjalikult kolme päeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.”;

49) paragrahvi 118 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

,,(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata juhul, kui ühinemises osalevad ainult

samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad investeerimisühingud. Sellisel juhul peab

inspektsioon:

1) tegema otsuse ühinemiseks loa andmise või sellest keeldumise kohta 60 tööpäeva jooksul

kõigi vajalike nõuetekohaste andmete ja dokumentide saamisest arvates;

2) andma taotlejale teada otsuse tegemise lõppkuupäevast;

3) tegema otsuse taotlejale teatavaks kirjalikult kahe tööpäeva jooksul.“;

50) paragrahvi 118 lõike 2 loetelu muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

,,1) ühinemises osalevate ühingutel puudub piisavalt finantsvahendeid arvestades asutatava

ühingu äritegevuse iseloomu;

2) ühinemine ei vasta käesoleva seaduse nõuetele, muu hulgas ei ole ühendatava ühingu maine

sobiv investeerimisühingus osaluse omamiseks või investeerimisühingu juhtimiseks;

3) käesoleva seaduse § 117 lõigetes 2 ja 3 nimetatud dokumendid või andmed on esitatud

puudulikult;

66

4) esineb põhjendatud kahtlus, et asutatav ühing ei suuda püsivalt järgida käesolevas seaduses

ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013, ning kui see on kohaldatav,

kindlustustegevuse seaduses ning makseasutuste ja e-raha asutuste seaduses sätestatud

usaldatavusnõudeid;

5) ühinemiskava ei ole ühingu usaldusväärsuse seisukohast teostatav ega mõistlik;

6) esineb põhjendatud kahtlus, et seoses ühinemisega toimub või on toimunud rahapesu

rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 4 tähenduses, selle katse või on

suurenenud rahapesu või terrorismi rahastamisega seotud või muud riskid;

7) ühinemine võib põhjustada süsteemset riski.”;

51) paragrahvi 118 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;

52) paragrahvi 118 täiendatakse lõigetega 5–8 järgmises sõnastuses:

,,(5) Inspektsioon kontrollib käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 5 nimetatud ühinemiskava

järgimist ühinemise lõpuleviimiseni.

(6) Inspektsioon konsulteerib käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 6 hindamisel Rahapesu

Andmebürooga ning võtab oma otsuse kujundamisel arvesse Rahapesu Andmebüroo arvamust.

Rahapesu Andmebüroo arvamus võib olla alus ühinemisloa andmisest keeldumiseks.

(7) Finantsinspektsioon ei või ühinemisloa andmise või andmisest keeldumise üle otsustamisel

võtta arvesse mõju, mida ühinemine võib põhjustada teistele finantsturu osalistele.

(8) Inspektsioon võib ühinemisloa andmisel kehtestada kohustuslikke kõrvaltingimusi,

sealhulgas piirata ühinemisloa kehtivusaega.“;

53) seadust täiendatakse §-ga 1181 järgmises sõnastuses:

,,§ 1181. Koostöö teiste pädevate asutustega

(1) Inspektsioon kooskõlastab käesoleva seaduse § 117 lõikes 2 sätestatud ühinemisloa andmise

taotluse keeldumise otsuse vastava lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega, kui lisaks

investeerimisühingule osaleb ühinemises mõni järgmistest ettevõtjatest:

1) selline krediidiasutus või investeerimisühing, mis on tegevusloa saanud teises Euroopa Liidu

lepinguriigis või muus sektoris kui see, milles ühinemine läbi viiakse;

2) sellise krediidiasutuse või investeerimisühingu emaettevõtja, mis on tegevusloa saanud teises

Euroopa Liidu lepinguriigis või muus sektoris kui see, milles ühinemine läbi viiakse;

3) juriidiline isik, kellel on kontroll krediidiasutuse või investeerimisühingu üle, mis on

tegevusloa saanud teises Euroopa Liidu lepinguriigis või muus sektoris kui see, milles

ühinemine läbi viiakse.

(2) Inspektsioon edastab viivitamata käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud

järelevalveasutusele vajaliku või olulise teabe vastava järelevalveasutuse taotluse alusel või

omal algatusel. Edastatud teave peab olema asjakohane ja täielik. Inspektsioon teeb kõik endast

oleneva, et kooskõlastada käesoleva seaduse § 117 lõikes 2 nimetatud ühinemisloa andmise

keeldumise otsus eelnimetatud järelevalveasutusega ja tagada otsuse sidusus.“;

54) seaduse 13. peatükki täiendatakse 2. jaoga järgmises sõnastuses:

,,2. jagu

Oluliste varade ja kohustuste ülekandmine

§ 1182. Oluliste varade ja kohustuste ülekandmisest teavitamine (1) Investeerimisühingud ning juhul kui see on kohaldatav, siis ka investeerimisühingud, kes

kuuluvad samasse konsolideerimisgruppi ning on ainukesed osalised tehingus, teavitavad

eelnevalt kirjalikult inspektsiooni oluliste varade ja kohustuste ülekandmisest (edaspidi

67

ülekandmine) müümise või muu tehingu teel. Kõik ülekandmises osalevad pooled täidavad

teavitamiskohustust individuaalselt.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaldamisel käsitatakse ülekandmist olulisena

investeerimisühingu puhul, mille koguvarast või -kohustustest moodustab tehing vähemalt

kümme protsenti, välja arvatud juhul, kui ülekandmine toimub sama konsolideerimisgrupi

investeerimisühingute vahel, millisel juhul loetakse ülekandmine investeerimisühingu puhul

oluliseks, kui see moodustab vähemalt 15 protsenti selle koguvarast või -kohustustest.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud protsendimäärade arvutamisel ei võeta arvesse

järgmist:

1) viivisvara;

2) pandikirjaseaduse § 2 lõikes 6 määratletud tagatiste kogumi jaoks ülekantud vara;

3) ülekantavad väärtpaberistatavad varad;

4) finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse 2. peatüki 2. jaos ja 4.–6. peatükis sätestatud

kriisilahenduse vahendite, õiguste ja korra kasutamise raames ülekantud vara ja kohustused.

(4) Inspektsioon annab lõike 1 kohase teate kättesaamisest kirjalikult teada viivitamata ja igal

juhul kümne tööpäeva jooksul pärast teate kättesaamist.”;

55) paragrahvi 2301 täiendatakse lõikega 25 ja 26 järgmises sõnastuses:

,,(25) Inspektsioon teostab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud konsolideeritud järelevalvet

juhul, kui krediidiasutuste seaduse § 137 lõikes 3 ei ole sätestatud teisiti.

(26) Inspektsioon kogub järelevalveteostamiseks andmeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 435 lõike 2 punktile c, edastab kogutud andmeid

Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele ja kasutab neid mitmekesisuse põhimõtete

rakendamise hindamiseks.”;

56) paragrahvi 2301 täiendatakse lõigetega 10–18 järgmises sõnastuses:

„(10) Inspektsioon arvestab järelevalve teostamisel investeerimisühingu tegevuse iseloomu,

keerukust, ulatust ja olulisust ning sellele vastavate riskide hajutamise ja maandamise

mehhanismide mõju, riskide geograafilist paiknemist, investeerimisühingu ärimudelit ja

investeerimisühingu keskkonna-, sotsiaalsetest ja juhtimisteguritest tulenevate riskide juhtimise

kava ulatust, kvantifitseerivaid eesmärke ja protsesse.

(11) Inspektsioon peab hindama ja jälgima arenguid krediidiasutuste praktikates, mis puudutab

nende keskkonna-, sotsiaalseid ja juhtimisstrateegiaid ning vastavat riskijuhtimist, sealhulgas

seoses käesoleva seaduse § 821 lõike 6 alusel koostatavate kavadega. Eelnimetatud hindamise

käigus võetakse arvesse investeerimisühingu kestlikkusega seotud teenuste või toodete

pakkumisi, kestlikule majandusele ülemineku rahastamise põhimõtteid ning keskkonna-,

sotsiaalsete- ja juhtimisteguritega seotud eesmärke ja piiranguid. Inspektsioon hindab

eelnimetatud kavade usaldusväärsust järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi

osana.

(12) Vajadusel teeb inspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud hindamise käigus

koostööd kliimamuutuste ja keskkonnajärelevalve eest vastutavate ametiasutuste või avalik-

õiguslike asutustega.

(15) Inspektsioon peab järelevalve käigus hindama krediidiasutuste keskkonna-, sotsiaalsete ja

juhtimisriskidega seotud juhtimis- ja riskijuhtimisprotsesse ning vastavaid riskipositsioone.

Eelnimetatud protsesside ja riskipositsioonide piisavuse hindamisel peab arvestama

krediidiasutuse ärimudelit.

68

(16) Investeerimisühingu keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskidega seotud riskipositsioone

hinnatakse lähtuvalt ka käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud kavast. Inspektsioon peab

tagama, et investeerimisühingu keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskidega seotud juhtimis-

ja riskijuhtimisprotsessid viiakse kooskõlla eelnimetatud kavas seatud eesmärkidega.

(17) Inspektsioon peab järelevalve käigus andma hinnangu ka investeerimisühingu

eelnimetatud kavale ja edusammudele, mida on tehtud kliimaneutraalsuse saavutamisega

seotud kohandamisprotsessist tulenevate keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskidega

tegelemisel ning teiste asjaomaste, keskkonna-, sotsiaalseid ja juhtimistegureid puudutavate

Euroopa Liidu regulatiivsete eesmärkide saavutamisel.

(18) Inspektsioon peab järelevalve käigus hindama investeerimisühingu krüptovara

riskipositsioone ning krüptovarateenuste osutamist puudutavaid juhtimis- ja

riskijuhtimisprotsesse, sealhulgas arvestades krediidiasutuse riskide tuvastamise poliitikaid ja

protsesse ning käesoleva seaduse § 821 lõike 5 alusel läbiviidud hindamiste tulemuste

adekvaatsust.“;

57) paragrahvi 235 punktis 22 asendatakse sõna “juhi” sõnadega “juhi või võtmeisiku”;

58) seadust täiendatakse §-dega 23790 ja 23791 järgmises sõnastuses:

,,§ 23790. Ühinemise nõuete rikkumine

(1) Käesoleva seaduse § 116 lõikes 2 sätestatud ühinemisest teavitamiskohustuse rikkumise

või tehingu läbiviimise eest investeerimisühingu poolt ilma eelneva loata–

karistatakse rahatrahviga kuni 700 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud

kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik–

karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud

kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kolm protsenti juriidilise isiku või tema

konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.

§ 23791. Investeerimisühingu poolt osaluse omandamise korra rikkumine

(1) Käesoleva seaduse kohaselt inspektsioonile vastavalt käesoleva seaduse § 834 eelnevalt

teavitamata või käesoleva seaduse § 837 lõikes 2 sätestatu vastaselt investeerimisühingu poolt

osaluse omandamise või selle võõrandamise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud

kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud

kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni 10 protsenti juriidilise isiku või tema

konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.”.

§ 10. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 11. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, …

69

Algatab Vabariigi Valitsus a nr

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Justiits- ja Digiministeerium

Krediidiasutuste seaduse muutmise

ja sellest tulenevalt teiste seaduste

muutmise (Basel III regulatsioon)

seaduse eelnõu

Edastame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks krediidiasutuste seaduse muutmise ja

sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise (ehk Basel III regulatsioon) seaduse eelnõu.

Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil

http://eelnoud.valitsus.ee.

Palume eelnõu kooskõlastada või avaldada arvamust hiljemalt 31. augustiks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisad:

1. Eelnõu

2. Seletuskiri

3. Vastavustabel (lisa 1)

4. Rakendusaktide kavandid (lisa 2)

Meie 30.06.2025 nr 1.1-10.1/3030-1

2

Lisaadressaadid:

Eesti Kindlustusseltside Liit

FinanceEstonia MTÜ

Eesti Pangaliit MTÜ

Admiral Markets

Kawe Kapital

Redgate Capital

Lightyear Europe

Plus 500EE

Venturebeam Markets

Wise Assets Europe

Eesti Advokatuur

Audiitorkogu

Konkurentsiamet

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Rahapesu Andmebüroo

Finantsinspektsioon

Eesti Pank

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Anastasia Nõmmik 5854 5096

[email protected]

1

Krediidiasutuste seaduse muutmise ja

sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse

(Basel III regulatsioon) eelnõu seletuskirja juurde

Lisa 1

Eelnõu kohaste sätete ja Euroopa Liidu direktiivide võrdlustabel

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1619, 31. mai 2024, millega muudetakse direktiivi

2013/36/EL seoses järelevalvevolituste, sanktsioonide, kolmandate riikide filiaalide ning keskkonna-,

sotsiaalsete ja juhtimisriskidega

Kollasega märgitud lahtrid tähistavad liikmesriigi valikukohta; halliga märgitud lahtrid tähistavad sätteid, mida

liikmesriik ei pea üle võtma.

CRD VI

muutmiskäsk

CRD VI säte Eesti vastav õigusakt Eesti

õigusakti säte

Selgitus

Art. 1(1)(a)(i) Art. 2(5)(4)

N/A N/A

Direktiivi kohalamisala

käsitlevad muudatused, mis

ei ole liikmesriikidele

kohustuslikud

ülevõtmiseks.

Art. 1(1)(a)(i) Art. 2(5)(4a)

Art. 1(1)(a)(i) Art. 2(5)(5)

Art. 1(1)(a)(ii) Art. 2(5)(18)

Art. 1(1)(a)(iii) Art. 2(5)(20a)

Art. 1(1)(a)(iv) Art. 2(5)(24)

Art. 1(1)(b) Art. 2(6)

Art. 1(2)(c) Art. 3(1)(9a) KAS § 48 lg 54

Art. 1(2)(c) Art. 3(1)(9b) KAS § 59 lg 3

esimene lause

Art. 1(2)(c) Art. 3(1)(9c) KAS § 60 lg 1 teine

lause

Art. 1(2)(d) Art. 3(1)(11) KAS 82 lõige 32

punkt 5

Art. 1(2)(g) Art. 3(1)(59) KAS § 71 lg 11

Art. 1(2)(h) Art. 3(1)(66) KAS § 572 lg 10

punkt 1

Art. 1(2)(h) Art. 3(1)(67)

- -

Kaetud juba KAS §-ga 1041

ning asendustäitmise ja

sunniraha seadusega.

Art. 1(2)(h) Art. 3(1)(68) KAS § 55 lg 2 punkt

2

Art. 1(2)(h) Art. 3(1)(69) KAS § 826 lg 2

Art. 1(2)(h) Art. 3(1)(70) KAS § 82 lg 6

Art. 1(3) Art. 4(4) - -

Kaetud juba KAS-i ja FIS-

iga.

Art. 1(4) Art. 4a(1) - -

Kaetud juba FIS § 18

lõikega 1.

Art. 1(4) Art. 4a(2), 1st

subparagraph, 1st

sentence

- -

Kaetud juba FIS § 4, § 5

lõikega 1, § 20 lõigetega 2-

4.

2

Art. 1(4) Art. 4a(2), 1st

subparagraph, 2nd

sentence

Art. 1(4) Art. 4a(2), 2nd

subparagraph, 1st

sentence

FIS § 21 lg 5 ja §

64 lg 10

Art. 1(4) Art. 4a(2), 2nd

subparagraph, 2nd

sentence

FIS § 22 lg 4

Art. 1(4) Art. 4a(2), 2nd

subparagraph, 3rd

sentence - -

Ametisse nimetamise osa

on kaetud juba FIS §-dega

20 ja 22.

Art. 1(4) Art. 4a(2), 3rd

subparagraph - -

Kaetud juba FIS §-ga 7, §

18 lõikega 3 ja §-dega 51-

53.

Art. 1(4) Art. 4a(2), 4th

subparagraph - -

Kaetud juba FIS §-ga 6.

Art. 1(4) Art. 4a(3), 1st

subparagraph, intro

wording, 1st

sentence

FIS § 32 lg 6, § 321

lg 7

Art. 1(4) Art. 4a(3), 1st

subparagraph, intro

wording, 2nd

sentence

FIS § 32 lg 4 Vastutuse osa kaetud FIS-i

ja RVastS-iga.

Art. 1(4) Art. 4a(3), 1st

subparagraph, pt.

(a), intro wording

FIS § 32 lg 4

Art. 1(4) Art. 4a(3), 1st

subparagraph, pt.

(a)(i)

FIS § 32 lg 4

Art. 1(4) Art. 4a(3), 1st

subparagraph, pt.

(a)(ii)

FIS § 32 lg 4

Art. 1(4) Art. 4a(3), 1st

subparagraph, pt.

(b), intro wording

FIS § 321 lg 3

Art. 1(4) Art. 4a(3), 1st

subparagraph, pt.

(b)(i)

FIS § 321 lg 3

punktid 1 ja 2

Art. 1(4) Art. 4a(3), 1st

subparagraph, pt.

(b)(ii)

FIS § 321 lg 3 punkt

2

Art. 1(4) Art. 4a(3), 1st

subparagraph, pt.

(b)(iii)

FIS § 321 lg 3

punkt 2

Art. 1(4) Art. 4a(3), 2nd

subparagraph

FIS § 32 lg 4

3

Art. 1(4) Art. 4a(4), 1st

subparagraph, 1st

sentence

FIS § 321 lg 5

esimene lause

Art. 1(4) Art. 4a(4), 1st

subparagraph, 2nd

sentence

FIS § 321 lg 5 teine

lause

Art. 1(4) Art. 4a(4), 1st

subparagraph, 3rd

sentence

FIS § 321 lg 3

esimene lause;

lg 4 esimene

lause

Art. 1(4) Art. 4a(4), 1st

subparagraph, 4th

sentence

FIS § 321 lg 4

esimene lause

Art. 1(4) Art. 4a(4), 2nd

subparagraph

FIS § 321 lg 4 teine

ja kolmas

lause, lg 7

Art. 1(4) Art. 4a(5), intro

wording

FIS § 321 lg 3 teine

lause

Art. 1(4) Art. 4a(5)(a) FIS § 321 lg 3

punkt 3

Art. 1(4) Art. 4a(5)(b) FIS § 321 lg 3

punkt 3

Art. 1(4) Art. 4a(6) FIS § 321 lg 6

Art. 1(4) Art. 4a(7) FIS § 321 lg 8 ja

sama lõike

volitusnormiga

kehtestatud

määrus

Rahandusministri

08.10.2001. A määrus nr 86

«Finantsinspektsiooni

seaduse alusel varaliste

kohustuste ja väärtpaberite

omamise kohta andmete

esitamise vormi»

kehtestamine

Art. 1(4) Art. 4a(8) FIS § 32 lg 5

Art. 1(4) Art. 4a(9) N/A N/A Kohustused EBA-le.

Art. 1(5)(a) Art. 8a(1)(b) KAS § 138 lg 1

punkt 2

Art. 1(5)(b) Art. 8a(3a), 1st

subparagraph

KAS § 138 lg 5

esimene lause,

lg 6

sissejuhatava

lauseosa

esimene pool

Art. 1(5)(b) Art. 8a(3a), 2nd

subparagraph, intro

wording, 1st

sentence

KAS § 138 lg 5 teine

lause

Art. 1(5)(b) Art. 8a(3a), 2nd

subparagraph, intro

wording, 2nd

sentence

N/A N/A

Kohustus EBA-le.

4

Art. 1(5)(b) Art. 8a(3a), 2nd

subparagraph, intro

wording, 3rd

sentence

KAS § 138 lg 5 teise

lause teine

pool, lg 6 teine

pool

Art. 1(5)(b) Art. 8a(3a), 2nd

subparagraph, pt.

(a)

KAS § 138 lg 6

punkt 1

Art. 1(5)(b) Art. 8a(3a), 2nd

subparagraph, pt.

(b)

KAS § 138 lg 6

punkt 2

Art. 1(5)(b) Art. 8a(3a), 2nd

subparagraph, pt.

(c)

KAS § 138 lg 6

punkt 3

Art. 1(5)(b) Art. 8a(3a), 3rd

subparagraph

KAS § 138 lg 7

Art. 1(5)(b) Art. 8a(3a), 4th

subparagraph, 1st

sentence

KAS § 138 lg 8

Art. 1(5)(b) Art. 8a(3a), 4th

subparagraph, 2nd

sentence

N/A N/A

Kohustus EBA-le.

Art. 1(5)(b) Art. 8a(3a), 5th

subparagraph

KAS § 138 lg 9

Art. 1(5)(c) Art. 8a(7), 1st

subparagraph N/A N/A

Kohustused EBA-le.

Art. 1(5)(c) Art. 8a(7), 2nd

subparagraph

Art. 1(5)(c) Art. 8a(7), 3rd

subparagraph N/A N/A

Õigused Euroopa

Komisjonile.

Art. 1(5)(c) Art. 8a(8) N/A N/A Kohustused EBA-le.

Art. 1(6) Art. 18(g) KAS § 17 lg 1 punkt

18

Art. 1(6) Art. 18(g)(i) KAS § 17 lg 1 punkt

18

Art. 1(6) Art. 18(g)(ii) KAS § 17 lg 1 punkt

18

Art. 1(6) Art. 18(g)(iii) KAS § 17 lg 1 punkt

18

Art. 1(7)(a) Art. 21a(1), 1st

subparagraph, 1st

sentence

KAS § 134 lg 1

esimene lause

Art. 1(7)(a) Art. 21a(1), 1st

subparagraph, 2nd

sentence

KAS § 134 lg 1 teine

lause

Art. 1(7)(a) Art. 21a(1), 2nd

subparagraph

KAS § 134 lg 11

5

Art. 1(7)(a) Art. 21a(1), 3rd

subparagraph

KAS § 134 lg 12

Art. 1(7)(a) Art. 21a(1), 4th

subparagraph

KAS § 53 lg 4 Eelnõuga muudetakse FIS §

53 lõike 4 alusel kehtestatud

rahandusministri määrust

ning lisatakse

Finantsinspektsioonile

kohustus avaldata teavet

valdusettevõtjate kohta,

kellele on antud heakskiit

või kes on heakskiidu

taotlemise kohustusest

vabastatud.

Art. 1(7)(b)(i) Art. 21a(2), 1st

subparagraph, pt.

(b)

KAS § 134 lg 2

punkt 2

Art. 1(7)(b)(ii) Art. 21a(2), 2nd

subparagraph, 1st

sentence

KAS § 135 lg 1

Art. 1(7)(b)(ii) Art. 21a(2), 2nd

subparagraph, 2nd

sentence

KAS § 135 lg 2

Art. 1(7)(c) Art. 21a(3)(c) - - Kaetud juba KAS-iga.

Art. 1(7)(d)(i) Art. 21a(4), 1st

subparagraph, intro

wording

KAS § 137 lg 1

sissejuhatav

lauseosa

Art. 1(7)(d)(ii) Art. 21a(4), 1st

subparagraph, pt.

(c)

KAS § 137 lg 1

punkt 3

Art. 1(7)(e) Art. 21a(4a), 1st

subparagraph, intro

wording

KAS § 137 lg 4

sissejuhatav

lauseosa

Art. 1(7)(e) Art. 21a(4a)(a) KAS § 137 lg 4

punkt 1

Art. 1(7)(e) Art. 21a(4a)(b) KAS § 137 lg 4

punkt 2

Art. 1(7)(e) Art. 21a(4a)(c) KAS § 137 lg 4

punkt 3

Art. 1(7)(f)(i) Art. 21a(8), 1st

subparagraph, 1st

sentence

KAS § 137 lg 5

Art. 1(7)(f)(i) Art. 21a(8), 1st

subparagraph, 2nd

sentence

KAS § 137 lg 6

Art. 1(7)(f)(i) Art. 21a(8), 1st

subparagraph, 3rd

sentence

KAS § 137 lg 7

6

Art. 1(7)(f)(ii) Art. 21a(8), 2nd

subparagraph

KAS § 137 lg 8

Art. 1(7)(g) Art. 21a(10), 1st

subparagraph

KAS § 136 lg 4

Art. 1(8) Art. 21b(6a), 1st

subparagraph

N/A N/A

Kohustused EBA-le.

Art. 1(8) Art. 21b(6a), 2nd

subparagraph

Art. 1(8) Art. 21b(6a), 3rd

subparagraph

Art. 1(9) Art. 21c(1) - -

Kaetud juba KAS § 206

lõikega 3. Art. 1(9) Art. 21c(2), 1st

subparagraph, intro

wording

KAS § 206 lg 31

Art. 1(9) Art. 21c(2), 1st

subparagraph, pt.

(a)

KAS § 206 lg 31

punkt 1

Art. 1(9) Art. 21c(2), 1st

subparagraph, pt.

(b)

KAS § 206 lg 31 p 2

Art. 1(9) Art. 21c(2), 1st

subparagraph, pt.

(c)

KAS § 206 lg 31 p 3

Art. 1(9) Art. 21c(2), 2nd

subparagraph

KAS § 206 lg 32

Art. 1(9) Art. 21c(2), 3rd

subparagraph

KAS § 206 lg 34

Art. 1(9) Art. 21c(3) KAS § 206 lg 33

Art. 1(9) Art. 21c(4) KAS § 2 lg 41

Art. 1(9) Art. 21c(5) KAS § 14118

Art. 1(9) Art. 21c(6), 1st

subparagraph, 1st

sentence

N/A

N/A

Kohustused EBA-le.

Art. 1(9) Art. 21c(6), 1st

subparagraph, 2nd

sentence

Art. 1(9) Art. 21c(6), 2nd

subparagraph N/A N/A

Kohustused Euroopa

Komisjonile.

Art. 1(10) Art. 22(2), 1st

subparagraph

KAS § 30 lg 21

Art. 1(11)(a)(i) Art. 23(1)(e)

-

-

Kaetud juba KAS § 29

punktiga 5

Art.

1(11)(a)(ii)

Art. 23(1), 2nd

subparagraph

KAS § 301 lg 41

Art.

1(11)(a)(ii)

Art. 23(1), 3rd

subparagraph

KAS § 31 lg 3

punkt 1

7

Art. 1(11)(b) Art. 23(2), 2nd

subparagraph

KAS § 31 lg 2

Art. 1(11)(c) Art. 23(6), 1st

subparagraph

N/A N/A

Kohustused EBA-le.

Art. 1(11)(c) Art. 23(6), 2nd

subparagraph

Art. 1(11)(c) Art. 23(6), 3rd

subparagraph

Art. 1(11)(c) Art. 23(6), 4th

subparagraph N/A N/A

Õigused Euroopa

Komisjonile.

Art. 1(12) Art. 27a(1) KAS § 371 lg 1

Art. 1(12) Art. 27a(2) KAS § 371 lg 1

Art. 1(12) Art. 27a(3), 1. lause KAS § 371 lg 2

Art. 1(12) Art. 27a(3), 2. lause KAS § 371 lg 3

Art. 1(12) Art. 27a(3), 3. lause

N/A

N/A

Reguleerib teise

lepinguriigi pädeva asutuse

tegevust

Art. 1(12) Art. 27a(3), 4. lause KAS § 371 lg 4

Art. 1(12) Art. 27a(4) KAS § 371 lg 5

Art. 1(12) Art. 27a(5) KAS § 373 lg 1

Art. 1(12) Art. 27a(6), 1.

alalõige

KAS § 373 lg 2

Art. 1(12) Art. 27a(6),

2.alalõige

KAS § 373 lg 5

Art. 1(12) Art. 27a(7) KAS § 373 lg 3

Art. 1(12) Art. 27a(8) KAS § 373 lg 1

Art. 1(12) Art. 27a(9) KAS § 373 lg 6

Art. 1(12) Art. 27a(10) KAS § 373 lg 7

Art. 1(12) Art. 27a(11), intro

wording

KAS § 373 lg 7

sissejuhatav

lauseosa

Art. 1(12) Art. 27a(11)(a) KAS § 373 lg 8

punkt 1

Art. 1(12) Art. 27a(11)(b) KAS § 373 lg 8

punkt 2

Art. 1(12) Art. 27a(12) KAS § 373 lg 9

Art. 1(12) Art. 27a(13) KAS § 374 lg 6 Osaliselt kaetud HMS § 56

lõikega 1

(põhjendamiskohustus) Art. 1(12) Art. 27a(14) KAS § 374 lõiked 1,

2 ja 6

FI teeb igal juhul mingi

otsuse

Art. 1(12) Art. 27a(15) KAS § 374 lõige 3 Osaliselt kaetud HMS § 33

lõikega 5: haldusorgan võib

8

enda määratud

menetlustähtaegu oma

algatusel pikendada.

Art. 1(12) Art 27b(1), intro

wording

KAS § 372 lg 1

sissejuhatav

lauseosa ja

punkt 1

Art. 1(12) Art. 27b(1)(a) KAS § 372 lg 1

punkt 2

Art. 1(12) Art. 27b(1)(b) KAS § 372 lg 1

punkt 3

Art. 1(12) Art. 27b(2) KAS § 373 lg 10

Art. 1(12) Art. 27b(3), 1.

alalõige

KAS § 374 lg 2

Art. 1(12) Art. 27b(3), 2.

alalõige

RahaPTS § 621

Art. 1(12) Art. 27b(4) KAS § 374 lg 5

Art. 1(12) Art. 27b(5) KAS § 371 lõiked 1

ja 6

Art. 1(12) Art. 27b(6) KAS § 373 lg 11

Art. 1(12) Art. 27b(7), 1st

subparagraph

N/A N/A

Kohustused EBA-le.

Art. 1(12) Art. 27b(7), 2nd

subparagraph

Art. 1(12) Art. 27b(7), 3rd

subparagraph

Art. 1(12) Art. 27b(7), 4th

subparagraph N/A N/A

Õigused Euroopa

Komisjonile.

Art. 1(12) Art. 27c(1),

sissejuhatav

lauseosa

KAS § 376 lg 1

sissejuhatav

lauseosa

Art. 1(12) Art. 27c(1)(a) KAS § 376 lg 1

punkt 1

Art. 1(12) Art. 27c(1)(b) KAS § 376 lg 1

punkt 2

Art. 1(12) Art. 27c(1)(c) KAS § 376 lg 1

punkt 3

Art. 1(12) Art. 27c(2), 1.

alalõige

KAS § 376 lg 3

Art. 1(12) Art. 27c(2), 2.

alalõige

KAS § 376 lg 4

Art. 1(12) Art. 27c(2), 3.

alalõige

KAS § 376 lg 5

Art. 1(12) Art. 27c(3), 1.

alalõige

KAS § 376 lg 6

Art. 1(12) Art. 27c(3), 2.

alalõige

KAS § 376 lg 7

Art. 1(12) Art. 27c(3), 2.

alalõike 2. lause N/A N/A

Kohustus EBA-le.

9

Art. 1(12) Art. 27c(4), 1.

alalõige

KAS § 376 lg 2

Art. 1(12) Art. 27c(4), 2.

alalõige

KAS § 374 lõige 4

Art. 1(12) Art. 27c(5), 1st

subparagraph N/A N/A

Kohustused EBA-le.

Art. 1(12) Art. 27c(5), 2nd

subparagraph

Art. 1(12) Art. 27c(5), 3rd

subparagraph N/A N/A

Õigused Euroopa

Komisjonile.

Art. 1(12) Art. 27d KAS § 377

Art. 1(12) Art. 27e KAS § 375

Art. 1(12) Art. 27f, title Kohaldumine

valdusettevõtjatele

reguleeritud KAS § 136

lõigetes 6 ja 7

Art. 1(12) Art. 27f(1), 1st

subparagraph

KAS § 706 lg 1

esimene lause

Art. 1(12) Art. 27f(1), 2nd

subparagraph

KAS § 706 lg 1

esimene lause

Art. 1(12) Art. 27f(1), 3rd

subparagraph

KAS § 706 lg 1 teine

lause

Art. 1(12) Art. 27f(2), 1st

subparagraph

KAS § 706 lg 2

Art. 1(12) Art. 27f(2), 2nd

subparagraph

KAS § 136 lg 7

Art. 1(12) Art. 27f(2), 3rd

subparagraph, intro

wording

KAS § 706 lg 3

sissejuhatav

lauseosa

Art. 1(12) Art. 27f(2), 3rd

subparagraph, pt.

(a)

KAS § 706 lg 3

punkt 1

Art. 1(12) Art. 27f(2), 3rd

subparagraph, pt.

(b)

KAS § 706 lg 3

punkt 2

Art. 1(12) Art. 27f(2) 3rd

subparagraph, pt.

(c)

KAS § 706 lg 3

punkt 3

Art. 1(12) Art. 27f(2), 3rd

subparagraph, pt.

(d)

KAS § 706 lg 3

punkt 4

Art. 1(12) Art. 27f(3) KAS § 706 lg 4

Art. 1(12) Art. 27g

- -

Kaetud juba KAS §-ga

1348. Kohaldumine

valdusettevõtjatele

reguleeritud KAS § 136

lõigetes 6 ja 7

Art. 1(12) Art. 27h, 1st

subparagraph

KAS § 64 lg 2 Artikli 27h kohaldumine

valdusettevõtjatele

10

reguleeritud KAS § 136

lõikes 6

Art. 1(12) Art. 27h, 2nd

subparagraph

FELS § 55 lg 111

Art. 1(12) Art. 27h, 3rd

subparagraph, intro

wording

KAS § 65 lg 11 ja §

701 lg 21

Art. 1(12) Art. 27h(1), intro

wording

KAS § 65 lg 11

Art. 1(12) Art. 27h(1)(a) KAS § 65 lg 11

punkt 1

Art. 1(12) Art. 27h(1)(b) KAS § 65 lg 11

punkt 2

Art. 1(12) Art. 27h(1)(c) KAS § 65 lg 11

punkt 3

Art. 1(12) Art. 27h(1)(d) KAS § 65 lg 11

punkt 4

Art. 1(12) Art. 27h(2), intro

wording

KAS § 701 lg 21

sissejuhatav

lauseosa

Art. 1(12) Art. 27h(2)(a) KAS § 701 lg 21

punkt 1

Art. 1(12) Art. 27h(2)(b) KAS § 701 lg 21

punkt 2

Art. 1(12) Art. 27h(2)(c) KAS § 701 lg 21

punkt 3

Art. 1(12) Art. 27h(2)(d) KAS § 701 lg 21

punkt 4

Art. 1(12) Art. 27h(2)(e KAS § 701 lg 21

punkt 5

Art. 1(12) Art. 27i(1), 1st

subparagraph

KAS § 66 lg 2

esimene lause,

§ 701 lg 1

Artikli 27i kohaldumine

valdusettevõtjatele

reguleeritud KAS § 136

lõikes 6

Art. 1(12) Art. 27i(1), 2nd

subparagraph

- - Ei vaja ülevõtmist, sest

pädevus on ainult

Finantsinspektsioonil.

Art. 1(12) Art. 27i(2) KAS § 65 lg 21

Art. 1(12) Art. 27i(3) KAS § 65 lg 2

esimene lause,

§ 701 lg 24

esimene lause

Art. 1(12) Art. 27i(4), 1st

subparagraph

KAS § 68 lg 21, §

702 lg 21

Art. 1(12) Art. 27i(4), 2nd

subparagraph

KAS § 69 lg 4 punkt

1, § 703 lg 4

punkt 1

11

Art. 1(12) Art. 27i(4), 3rd

subparagraph

KAS § 69 lg 4 punkt

2, § 703 lg 4

punkt 2

Art. 1(12) Art. 27i(5), 1st

subparagraph

KAS § 68 lg 2 punkt

1, § 702 lg 2

punkt 1

Art. 1(12) Art. 27i(5), 2nd

subparagraph

KAS § 68 lg 22, §

702 lg 22

Art. 1(12) Art. 27i(5), 3rd

subparagraph, 1st

sentence

KAS § 68 lg 22, §

702 lg 22 punkt

2

Art. 1(12) Art. 27i(5), 3rd

subparagraph, 2nd

sentence

KAS § 68 lg 22, §

702 lg 22

Art. 1(12) Art. 27i(5), 3rd

subparagraph, 3rd t

sentence

KAS § 68 lg 24, §

702 lg 24

Art. 1(12) Art. 27i(6), intro

wording

KAS § 68 lg 23

sissejuhatav

lauseosa, § 702

lg 23

sissejuhatav

lauseosa

Art. 1(12) Art. 27i(6)(a) KAS § 68 lg 23

punkt 1, § 702

lg 23 punkt 1

Art. 1(12) Art. 27i(6)(b) KAS § 68 lg 23

punkt 2, § 702

lg 23 punkt 2

Art. 1(12) Art. 27i(7) KAS § 66 lg 2

esimene lause,

§ 701 lg 1

Art. 1(12) Art. 27i(8), 1st

sentence

KAS § 69 lg 4 punkt

3, § 703 lg 4

punkt 3

Art. 1(12) Art. 27i(8), 2nd

sentence

- - Vastutavaks asutuseks on

ainult Finantsinspektsioon.

Art. 1(12) Art. 27i(9) N/A N/A Vastuolus Eesti

haldusmenetluse

põhimõtetega. Haldusorgan

ei saa anda vaikivat

nõusolekut.

Art. 1(12) Art. 27i(10) KAS § 69 lg 2

Art. 1(12) Art. 27j(1), 1st

subparagraph, intro

wording

KAS § 69 lg 1

sissejuhatav

lauseosa ja §

703 lg 2

sissejuhatav

lauseosa

Artikli 27j kohaldumine

valdusettevõtjatele

reguleeritud KAS § 136

lõikes 6

12

Art. 1(12) Art. 27j(1), 1st

subparagraph, pt.

(a)

KAS § 69 lg 1 punkt

2, 703 lg 2

punkt 2

Art. 1(12) Art. 27j(1), 1st

subparagraph, pt.

(b)

KAS § 69 lg 1 punkt

3, 703 lg 2

punkt 3

Art. 1(12) Art. 27j(1), 1st

subparagraph, pt.

(c)

KAS § 69 lg 1 punkt

4, 703 lg 2

punkt 4

Art. 1(12) Art. 27j(1), 1st

subparagraph, pt.

(d)

KAS § 69 lg 1 punkt

5, 703 lg 2

punkt 5

Art. 1(12) Art. 27j(1), 1st

subparagraph, pt.

(e)

KAS § 69 lg 1 punkt

6, 703 lg 2

punkt 6

Art. 1(12) Art. 27j(1), 2nd

subparagraph

KAS § 69 lg 11, §

703 lg 21

Art. 1(12) Art. 27j(2) KAS § 69 lg 12

esimene lause,

§ 703 lg 22

esimene lause

Art. 1(12) Art. 27j(3), 1st

subparagraph

KAS § 69 lg 1 punkt

1, § 703 lg 2

punkt 1, § 703

lg 22 esimene

lause

Art. 1(12) Art. 27j(3), 2nd

subparagraph

KAS

RahaPTS

§ 69 lg 12, §

703 lg 22

esimene lause

§ 621

Art. 1(12) Art. 27j(4) KAS § 69 lg 13, §

703 lg 23

Art. 1(12) Art. 27j(5), 1st

sentence

KAS § 68 lg 2 punkt

1, § 702 lg 2

punkt 1

Haldusmenetluse

põhimõtetest tulenevalt

peab haldusorgan, siinkohal

ka Finantsinspektsioon,

selgitama, millist teavet ta

vajab.

Art. 1(12) Art. 27j(5), 2nd

sentence

Art. 1(12) Art. 27j(5), 3rd

sentence

KAS § 68 lg 24, §

702 lg 24

Art. 1(12) Art. 27j(5), 4th

sentence

- -

Kaetud juba

haldusmenetluse

põhimõtetega, et

haldusorgan, sealhulgas

Finantsinspektsioon, võib

küsida vaid teavet, mis on

asjaomase menetluse

raames oluline ja kohane.

13

Art. 1(12) Art. 27k(1), intro

wording

KAS § 691 lg 1

sissejuhatav

lauseosa, § 705

lg 1

sissejuhatav

lauseosa

Artikli 27k kohaldumine

valdusettevõtjatele

reguleeritud KAS § 136

lõikes 6.

Art. 1(12) Art. 27k(1)(a) KAS § 691 lg 1

punkt 1, § 705

lg 1 punkt 1

Art. 1(12) Art. 27k(1)(b) KAS § 691 lg 1

punkt 2, § 705

lg 1 punkt 2

Art. 1(12) Art. 27k(1)(c) KAS § 691 lg 1

punkt 3, § 705

lg 1 punkt 3

Art. 1(12) Art. 27k(2), 1st

subparagraph, 1st

sentence

KAS § 691 lg 2

esimene lause,

§ 705 lg 2

esimene lause

Art. 1(12) Art. 27k(2), 1st

subparagraph, 2nd

sentence N/A N/A

Ei sõltu

Finantsinspektsioonist, ei

saa kohustutada seadusega

teiste riikide pädevaid

asutusi.

Art. 1(12) Art. 27k(2), 2nd

subparagraph

KAS § 691 lg 2, §

705 lg 2

Art. 1(12) Art. 27k(3), 1st

subparagraph

N/A

N/A

Kohustused EBA-le.

Art. 1(12) Art. 27k(3), 2nd

subparagraph

Art. 1(12) Art. 27k(3), 3rd t

subparagraph

Art. 1(12) Art. 27k(3), 4th

subparagraph

N/A

N/A

Kohustused Euroopa

Komisjonile.

Art. 1(12) Art. 27l, title Kohaldumine

valdusettevõtjatele

reguleeritud KAS § 136

lõikes 6

Art. 1(12) Art. 27l KAS § 13427

Art. 1(13) Art. 47(1), intro

wording

KAS § 2 lg 22

Art. 1(13) Art. 47(1)(a) KAS § 2 lg 22 punkt

1

Art. 1(13) Art. 47(1)(b) KAS § 2 lg 22 punkt

2

Art. 1(13) Art. 47(2) KAS § 2 lg 41

Art. 1(13) Art. 47(3), intro

wording

KAS § 31 lg 3

Art. 1(13) Art. 47(3)(1), intro

wording

KAS § 31 lg 3

14

Art. 1(13) Art. 47(3)(1)(a) KAS § 31 lg 3 punkt

1

Art. 1(13) Art. 47(3)(1)(b) KAS § 31 lg 3 punkt

2

Art. 1(13) Art. 47(3)(2) KAS § 31 lg 4

Art. 1(13) Art. 48 - - Kaetud juba KAS-i ja FIS-i

olemusega.

Art. 1(13) Art. 48a(1), intro

wording

KAS § 951 lg 1

sissejuhatav

lauseosa

Art. 1(13) Art. 48a(1)(a) KAS § 951 lg 1

punkt 1

Art. 1(13) Art. 48a(1)(b) KAS § 951 lg 1

punkt 2

Art. 1(13) Art. 48a(1)(c) KAS § 951 lg 1

punkt 3

Art. 1(13) Art. 48a(2) KAS § 951 lg 2

esimene lause

Art. 1(13) Art. 48a(3), intro

wording

KAS § 951 lg 2 ja 3

Art. 1(13) Art. 48a(3)(a) KAS § 951 lg 2 teine

lause

Art. 1(13) Art. 48a(3)(b) KAS § 951 lg 3

Art. 1(13) Art. 48a(4), 1st

sentence

KAS 81. peatükk Liikmesriigi valikukoht.

Eesti on otsustanud artikli

48 lõikes 4 nimetatud valiku

jätta rakendamata.

Kolmandate riikide

krediidiasutuste filiaalide

asutamise reguleerimiseks

täiendatakse KAS-i 81.

peatükiga.

Art. 1(13) Art. 48a(4), 2nd

sentence N/A N/A

Ei kehti, sest Eesti on

otsustanud jätta lõike 4

esimeses lauses nimetatud

valiku rakendamata.

Art. 1(13) Art. 48b(1), intro

wording

KAS § 951 lg 4

sissejuhatav

lauseosa

Art. 1(13) Art. 48b(1)(a) KAS § 951 lg 4

punkt 1

Art. 1(13) Art. 48b(1)(b) KAS § 951 lg 4

punkt 2

Art. 1(13) Art. 48b(1)(c) KAS § 951 lg 4

punkt 3

Art. 1(13) Art. 48b(2), 1st

sentence N/A N/A

Õigused Euroopa

Komisjonile.

Art. 1(13) Art. 48b(2), 2nd

sentence

15

Art. 1(13) Art. 48b(3), 1st

sentence

Art. 1(13) Art. 48b(3), 2nd

sentence N/A N/A

Kohustused EBA-le.

Art. 1(13) Art. 48b(4)

Art. 1(13) Art. 48b(5) KAS § 951 lg 5

Art. 1(13) Art. 48c(1), 1st

sentence

- - Kaetud juba KAS § 21

lõikega 2.

Art. 1(13) Art. 48c(1), 2nd

sentence

- - Kaetud juba KAS § 21

lõikega 2.

Art. 1(13) Art. 48c(2) KAS § 21 lg 71

Art. 1(13) Art. 48c(3) KAS § 21 lg 2

punktid 1, 11,

12

Art. 1(13) Art. 48c(4), intro

wording

KAS § 21 lg 52

sissejuhatav

lauseosa

Art. 1(13) Art. 48c(4)(a) KAS § 21 lg 52

punkt 1

Art. 1(13) Art. 48c(4)(b) KAS § 21 lg 52

punkt 2

Art. 1(13) Art. 48c(4)(c) KAS § 21 lg 52

punkt 3

Art. 1(13) Art. 48c(4)(d) KAS § 21 lg 52

punkt 4

Art. 1(13) Art. 48c(4)(e) KAS § 21 lg 52

punkt 5

Art. 1(13) Art. 48c(4)(f) KAS § 21 lg 52

punkt 6

Art. 1(13) Art. 48c(5) KAS § 21 lg 53

Art. 1(13) Art. 48c(6) KAS § 14119

Art. 1(13) Art. 48c(7)

N/A N/A

Kohustused EBA-le.

Art. 1(13) Art. 48c(8), intro

wording

Art. 1(13) Art. 48c(8)(a)

Art. 1(13) Art. 48c(8)(b)

Art. 1(13) Art. 48c(8)(c)

Art. 1(13) Art. 48c(8)(d)

Art. 1(13) Art. 48d(1), 1st

subparagraph, intro

wording

- - Kaetud juba KAS § 21

lõikega 5.

Art. 1(13) Art. 48d(1), 1st

subparagraph, pt.

(a)

- - Kaetud juba KAS-i

olemusega.

Art. 1(13) Art. 48d(1), 1st

subparagraph, pt.

(b)

KAS § 21 lg 5 p 6

16

Art. 1(13) Art. 48d(1), 2nd

subparagraph

KAS § 21 lg 51

Art. 1(13) Art. 48d(2), intro

wording

- - Kaetud juba KAS § 17

lõikega 1.

Art. 1(13) Art. 48d(2)(a) - -

Kaetud juba KAS § 17 lõike

1 punktiga 1.

Art. 1(13) Art. 48d(2)(b) - -

Kaetud juba KAS § 17 lõike

1 punktiga 2.

Art. 1(13) Art. 48d(2)(c) - -

Kaetud juba KAS § 17 lõike

1 punktiga 3.

Art. 1(13) Art. 48d(2)(d) - - Kaetud juba KAS § 17 lõike

1 punktiga 9.

Art. 1(13) Art. 48d(2)(e) - - Kaetud juba KAS § 17

lõikega 1.

Art. 1(13) Art. 48d(2)(f) - - Kaetud juba KAS § 17 lõike

1 puntkidega 3 ja 5.

Art. 1(13) Art. 48d(2)(g) KAS § 17 lg 1 punkt

12 ja § 212

lõike 3 punkt 2

Art. 1(13) Art. 48d(3) FIS § 479 lg 5

Art. 1(13) Art. 48d(4) - - Kaetud juba KAS-i

olemusega.

Art. 1(13) Art. 48e(1), intro

wording

KAS § 952 lg 5

Art. 1(13) Art. 48e(1)(a) KAS § 952 lg 1

Art. 1(13) Art. 48e(1)(b) KAS § 952 lg 2

Art. 1(13) Art. 48e(2), intro

wording

KAS § 952 lg 3

sissejuhatav

lauseosa

Art. 1(13) Art. 48e(2)(a) KAS § 952 lg 3

punkt 1

Art. 1(13) Art. 48e(2)(b) KAS § 952 lg 3

punkt 2

Art. 1(13) Art. 48e(2)(c) KAS § 952 lg 3

punkt 3

Art. 1(13) Art. 48e(3), 1st

sentence

KAS § 952 lg 6

Art. 1(13) Art. 48e(3), 2nd

sentence

KAS § 952 lg 7

Art. 1(13) Art. 48e(4) N/A N/A Kohustused EBA-le.

Art. 1(13) Art. 48f(1) KAS § 952 lg 4

esimene lause

ja lg 5

Art. 1(13) Art. 48f(2) KAS § 952 lg 4 teine

lause

Art. 1(13) Art. 48f(3), 1st

sentence

KAS § 952 lg 6

Art. 1(13) Art. 48f(3), 2nd

sentence

KAS § 952 lg 7

17

Art. 1(13) Art. 48f(4) KAS § 952 lg 8

Art. 1(13) Art. 48g(1) KAS § 953 lg 1

Art. 1(13) Art. 48g(2), 1st

sentence

KAS § 953 lg 2

Art. 1(13) Art. 48g(2), 2nd

sentence

KAS § 953 lg 3

esimene lause

Art. 1(13) Art. 48g(3), 1st

subparagraph

KAS § 953 lg 2

Art. 1(13) Art. 48g(3), 2nd

subparagraph

KAS § 953 lg 3 teine

lause

Art. 1(13) Art. 48g(4) KAS § 953 lg 4

punktid 1 ja 2,

lg 5

Art. 1(13) Art. 48g(5) KAS § 953 lg 4

punktid 3 ja 7

Art. 1(13) Art. 48g(6) KAS § 953 lg 4

punkt 4

Art. 1(13) Art. 48g(7) KAS § 953 lg 4

punkt 7, lg 8

Art. 1(13) Art. 48g(8) KAS § 953 lg 4

punkt 8, lg 13

kolmas lause

Art. 1(13) Art. 48g(9) N/A N/A Kohustused EBA-le.

Art. 1(13) Art. 48h(1), 1st

sentence

KAS § 953 lg 4

punkt 5

Art. 1(13) Art. 48h(1), 2nd

sentence

KAS § 953 lg 6

Art. 1(13) Art. 48h(2), 1st

sentence

KAS § 953 lg 4

punkt 6

Art. 1(13) Art. 48h(2), 2nd

sentence

KAS § 953 lg 7

punkt 1

Art. 1(13) Art. 48h(2), 3rd

sentence

KAS § 953 lg 7

punkt 2

Art. 1(13) Art. 48h(3) KAS § 953 lg 4

punkt 8, lg 13

kolmas lause

Art. 1(13) Art. 48h(4), 1st

subparagraph N/A N/A

Kohustused EBA-le.

Art. 1(13) Art. 48h(4), 2nd

subparagraph

Art. 1(13) Art. 48h(4), 3rd

subparagraph N/A N/A

Kohustused Euroopa

Komisjonile.

Art. 1(13) Art. 48i(1), 1st

subparagraph, intro

wording

KAS § 954 lg 1

sissejuhatav

lauseosa

Art. 1(13) Art. 48i(1), 1st

subparagraph, pt.

(a)

KAS § 954 lg 1

punkt 1

18

Art. 1(13) Art. 48i(1), 1st

subparagraph, pt.

(b)

KAS § 954 lg 1

punkt 2

Art. 1(13) Art. 48i(1), 1st

subparagraph, pt.

(c)

KAS § 954 lg 1

punkt 3

Art. 1(13) Art. 48i(1), 2nd

subparagraph

KAS § 954 lg 3

Art. 1(13) Art. 48i(2), 1st

subparagraph

KAS § 954 lg 4

Art. 1(13) Art. 48i(2), 2nd

subparagraph

KAS § 954 lg 2

sissejuhatav

lauseosa, § 955

lg 4

Art. 1(13) Art. 48i(2), 2nd

subparagraph, pt.

(a)

KAS § 954 lg 2

punkt 1

Art. 1(13) Art. 48i(2), 2nd

subparagraph, pt.

(b)

KAS § 954 lg 2

punkt 2

Art. 1(13) Art. 48i(2), 2nd

subparagraph, pt.

(c)

KAS § 954 lg 2

punkt 3

Art. 1(13) Art. 48i(2), 2nd

subparagraph, pt.

(d)

KAS § 954 lg 2

punkt 4

Art. 1(13) Art. 48i(2), 2nd

subparagraph, pt.

(e)

KAS § 954 lg 2

punkt 5

Art. 1(13) Art. 48i(2), 2nd

subparagraph, pt.

(f)

KAS § 954 lg 2

punkt 6

Art. 1(13) Art. 48i(2), 2nd

subparagraph, pt.

(g)

KAS § 954 lg 2

punkt 7

Art. 1(13) Art. 48i(2), 2nd

subparagraph, pt.

(h)

KAS § 954 lg 2

punkt 8

Art. 1(13) Art. 48i(2), 2nd

subparagraph, pt. (i)

KAS § 954 lg 2

punkt 9

Art. 1(13) Art. 48j(1), 1st

subparagraph, intro

wording

KAS § 955 lg 2

sissejuhatav

lauseosa

Art. 1(13) Art. 48j(1), 1st

subparagraph, pt.

(a)

KAS § 955 lg 2

punkt 1

Art. 1(13) Art. 48j(1), 1st

subparagraph, pt.

(b)

KAS § 955 lg 2

punkt 2

19

Art. 1(13) Art. 48j(1), 2nd

subparagraph

KAS § 955 lg 3

Art. 1(13) Art. 48j(2), 1st

sentence

KAS § 955 lg 1

Art. 1(13) Art. 48j(2), 2nd

sentence

KAS § 955 lg 4

Art. 1(13) Art. 48j(3), 1st

subparagraph

KAS § 955 lg 5

Art. 1(13) Art. 48j(3), 2nd

subparagraph

KAS § 955 lg 6

Art. 1(13) Art. 48j(3), 3rd

subparagraph, 1st

sentence N/A N/A

Seadusega ei saa

reguleerida teiste riikide

pädevate asutuste

ülesandeid ja kohustusi.

Art. 1(13) Art. 48j(3), 3rd

subparagraph, 2nd

sentence

KAS § 955 lg 7

Art. 1(13) Art. 48j(3), 3rd

subparagraph, 3rd

sentence

KAS § 955 lg 7

Art. 1(13) Art. 48j(4), 1st

subparagraph, intro

wording

KAS § 955 lg 8

sissejuhatav

lauseosa

Art. 1(13) Art. 48j(4), 1st

subparagraph, pt.

(a)

KAS § 955 lg 8

punkt 1

Art. 1(13) Art. 48j(4), 1st

subparagraph, pt.

(b)

KAS § 955 lg 8

punkt 2

Art. 1(13) Art. 48j(4), 2nd

subparagraph

KAS § 955 lg 9

Art. 1(13) Art. 48j(5), intro

wording N/A N/A

Kohustused EBA-le.

Art. 1(13) Art. 48j(5)(a)

Art. 1(13) Art. 48j(5)(b)

Art. 1(13) Art. 48k(1), 1st

subparagraph, intro

wording

KAS § 953 lg 9

sissejuhatav

lauseosa

Art. 1(13) Art. 48k(1), 1st

subparagraph, pt.

(a) intro wording

KAS § 953 lg 9

punkt 1

Art. 1(13) Art. 48k(1), 1st

subparagraph, pt.

(a)(i)

KAS § 953 lg 10

punkt 1

Art. 1(13) Art. 48k(1), 1st

subparagraph, pt.

(a)(ii)

KAS § 953 lg 10

punkt 2

Art. 1(13) Art. 48k(1), 1st

subparagraph, pt.

(a)(iii)

KAS § 953 lg 10

punkt 3

20

Art. 1(13) Art. 48k(1), 1st

subparagraph, pt.

(b)

KAS § 953 lg 9

punkt 2

Art. 1(13) Art. 48k(1), 1st

subparagraph, pt.

(c)

KAS § 953 lg 9

punkt 3

Art. 1(13) Art. 48k(1), 1st

subparagraph, pt.

(d)

KAS § 953 lg 9

punkt 4

Art. 1(13) Art. 48k(1), 2nd

subparagraph

KAS § 953 lg 10

sissejuhatav

lauseosa

Art. 1(13) Art. 48k(2), intro

wording

KAS § 953 lg 11

sissejuhatav

lauseosa

Art. 1(13) Art. 48k(2)(a) KAS § 953 lg 11

punkt 1

Art. 1(13) Art. 48k(2)(b) KAS § 953 lg 11

punkt 2

Art. 1(13) Art. 48k(2)(c) KAS § 953 lg 11

punkt 3

Art. 1(13) Art. 48k(2)(d) KAS § 953 lg 11

punkt 4

Art. 1(13) Art. 48k(2)(e) KAS § 953 lg 11

punkt 5

Art. 1(13) Art. 48k(2)(f) KAS § 953 lg 11

punkt 6

Art. 1(13) Art. 48k(3) KAS § 953 lg 12

Art. 1(13) Art. 48l(1), 1st

subparagraph N/A N/A

Kohustused EBA-le.

Art. 1(13) Art. 48l(1), 2nd

subparagraph

KAS § 953 lg 13

esimene lause

Art. 1(13) Art. 48l(1), 3rd

subparagraph N/A N/A

Kohustused EBA-le.

Art. 1(13) Art. 48l(1), 4th

subparagraph N/A N/A

Õigused Komisjonile.

Art. 1(13) Art. 48l(2) KAS § 953 lg 13

teine lause

Art. 1(13) Art. 48l(3) KAS § 953 lg 14

Art. 1(13) Art. 48m(1) KAS § 972 lg 31

Art. 1(13) Art. 48m(2) KAS § 972 lg 31

Art. 1(13) Art. 48n(1) - - Kaetud juba KAS § 972

lõikega 3 ja sellest

tulenevalt ka § 96 lõikega 5

ja § 972 lõikega 1.

Art. 1(13) Art. 48n(2) - - Kaetud juba KAS § 972

lõikega 3 ja sellest

tulenevalt ka § 96 lõikega 5

ja § 972 lõikega 1.

21

Art. 1(13) Art. 48n(3), 1st

sentence

- - Kaetud juba KAS § 972

lõikega 3 ja FIS § 53 lõike 3

punktiga 3.

Art. 1(13) Art. 48n(3), 2nd

sentence

KAS § 972 lg 11

Art. 1(13) Art. 48n(4), 1st

sentence

KAS § 972 lg 10

esimene lause

Art. 1(13) Art. 48n(4), 2nd

sentence

KAS

FIS

§ 972 lg 10

teine lause

§ 479 lg 5

Art. 1(13) Art. 48n(4), 3rd t

sentence

KAS § 972 lg 10

kolmas lause

Art. 1(13) Art. 48n(5), 1st

sentence

FIS § 479 lg 5 ja 6

Art. 1(13) Art. 48n(5), 2nd t

sentence

N/A N/A

Kohustused EBA-le.

Art. 1(13) Art. 48n(5), 3rd

sentence

Art. 1(13) Art. 48n(6), 1st

subparagraph, intro

wording

Art. 1(13) Art. 48n(6), 1st

subparagraph, pt.

(a)

Art. 1(13) Art. 48n(6), 1st

subparagraph, pt.

(b)

Art. 1(13) Art. 48n(6), 1st

subparagraph, pt.

(c)

Art. 1(13) Art. 48n(6), 2nd

subparagraph

Art. 1(13) Art. 48o(1) KAS § 104 lg 1

punkt 24

Art. 1(13) Art. 48o(2), intro

wording - -

Kaetud juba KAS § 104

lõike 1 sissejuhatava

lauseosaga.

Art. 1(13) Art. 48o(2)(a) KAS § 104 lg 1

punkt 22

Art. 1(13) Art. 48o(2)(b) - -

Kaetud juba KAS § 104

lõike 1 punktiga 5.

Art. 1(13) Art. 48o(2)(c) - -

Kaetud juba KAS § 104

lõike 1 punktiga 19.

Art. 1(13) Art. 48o(2)(d) KAS § 104 lg 1

punkt 11

Art. 1(13) Art. 48o(2)(e) KAS § 104 lg 1

punkt 161

Art. 1(13) Art. 48o(2)(f) KAS § 104 lg 1

punkt 23

22

Art. 1(13) Art. 48o(2)(g) - -

Kaetud juba KAS § 104

lõike 1 punktiga 20.

Art. 1(13) Art. 48p(1), 1st

sentence

FIS § 471 lg 46

esimene lause

Art. 1(13) Art. 48p(1), 2nd

sentence

FIS § 471 lg 46

teine lause

Art. 1(13) Art. 48p(2), intro

wording

FIS § 475 lg 8

sissejuhatav

lauseosa

Art. 1(13) Art. 48p(2)(a) FIS § 475 lg 8

punkt 1

Art. 1(13) Art. 48p(2)(b) FIS § 475 lg 8

punkt 2

Art. 1(13) Art. 48p(2)(c) FIS § 475 lg 8

punkt 3

Art. 1(13) Art. 48p(3), 1st

sentence N/A N/A

Pädevaks asutuseks on

Finantsinspektsioon,

tuleneb FIS-ist ja KAS-ist. Art. 1(13) Art. 48p(3), 2nd

sentence

Art. 1(13) Art. 48p(4), intro

wording

FIS § 475 lg 9

sissejuhatav

lauseosa

Art. 1(13) Art. 48p(4)(a) FIS § 475 lg 9 punkt

1

Art. 1(13) Art. 48p(4)(b) FIS § 475 lg 9 punkt

2

Art. 1(13) Art. 48p(4)(c) FIS § 475 lg 9 punkt

3

Art. 1(13) Art. 48p(5) FIS § 475 lg 9 punkt

4

Art. 1(13) Art. 48p(6)

N/A

N/A

Art. 1(13) Art. 48p(7), 1st

subparagraph, intro

wording

Kohustused EBA-le.

Art. 1(13) Art. 48p(7), 1st

subparagraph, pt.

(a)

Art. 1(13) Art. 48p(7), 1st

subparagraph, pt.

(b)

Art. 1(13) Art. 48p(7), 2nd

subparagraph

Art. 1(13) Art. 48p(7), 3rd

subparagraph N/A N/A

Õigused Euroopa

Komisjonile.

Art. 1(13) Art. 48q, 1st

subparagraph - -

Kaetud juba FIS § 462

lõikega 1.

Art. 1(13) Art. 48q, 2nd

subparagraph N/A N/A

Kohustused EBA-le.

23

Art. 1(13) Art. 48r

N/A N/A

Kohustused ja õigused

Euroopa Komisjonile ja

EBA-le.

Art. 1(14) Art. 53(1), 2nd

subparagraph

FIS § 54 lõiked 4 ja

6

Art. 1(15) Art. 56, 4th

paragraph, 1st

sentence

FIS § 54 lg 4 punkt

14

Art. 1(15) Art. 56, 4th

paragraph, 2nd

sentence

FIS § 54 lg 47

Art. 1(16) Art. 65 -

-

Kaetud juba KAS-i ja FIS-

iga.

Art. 1(16) Art. 66 - -

Kaetud juba KAS-I ja FIS-

iga.

Art. 1(17)(a)(i) Art. 67(1)(d) KAS § 104 lg 1 p 8

Art.

1(17)(a)(ii)

Art. 67(1)(e) - -

Punktid olid kaetud KAS §-

ga 1348, mis jääb teiste

aruandlusega seotud nõuete

osas kehtima. Art.

1(17)(a)(ii)

Art. 67(1)(f) - -

Art.

1(17)(a)(ii)

Art. 67(1)(i) - -

Art.

1(17)(a)(iii)

Art. 67(1)(j) KAS § 104 lõige 1

punkt 5

Art.

1(17)(a)(iv)

Art. 67(1)(k) - -

Punktid (k) ja (l) ei olnud

varasemalt eraldi üle

võetud, vaid kaetud KAS-i

vastutuse sätetega. Nende

punktide väljajätmine

direktiivist ei too kaasa

muudatusi seaduses.

Art.

1(17)(a)(iv)

Art. 67(1)(l)

- -

Art.

1(17)(a)(v)

Art. 67(1)(r) - -

Kaetud KAS §-ga 1347.

Art.

1(17)(a)(v)

Art. 67(1)(s) - -

Kaetud KAS § 1041 lõikega

2.

Art.

1(17)(a)(v)

Art. 67(1)(t) - -

Kaetud KAS § 104 lõike 1

punktiga 8.

Art.

1(17)(a)(v)

Art. 67(1)(u) KAS § 13427 Tegevusloata tegutsemisele

ja keelatud

majandustegevusele

kohaldatakse KarS § 372.

Muude loataotlemisega

seotud kohustuste

rikkumisele kohaldatakse

KAS 12. peatükis sätestatut.

Art.

1(17)(a)(v)

Art. 67(1)(v) - -

Kaetud KAS §-ga 1347.

Art.

1(17)(a)(v)

Art. 67(1)(w) - -

Kaetud KAS §-ga 1347.

24

Art.

1(17)(a)(v)

Art. 67(1)(x) KAS § 1347

Art.

1(17)(a)(v)

Art. 67(1)(y) - -

Kaetud KAS §-ga 1348.

Art.

1(17)(a)(v)

Art. 67(1)(z) KAS § 13429

Art.

1(17)(a)(v)

Art. 67(1)(aa) - -

Kaetud KAS §-ga 1348.

Art.

1(17)(a)(v)

Art. 67(1)(ab) KAS § 104 lõige 1

punkt 5 ja §

13428

Art. 1(17)(b) Art. 67(2), 1st

subparagraph, intro

wording

- -

Kaetud juba KAS § 1041

lõikega 1.

Art. 1(17)(b) Art. 67(2), 1st

subparagraph, pt.

(a) intro wording

N/A

N/A

Eestis ei kasutata

halduskaristuste

funktsiooni.

Art. 1(17)(b) Art. 67(2), 1st

subparagraph, pt.

(a)(i)

Art. 1(17)(b) Art. 67(2), 1st

subparagraph, pt.

(a)(ii)

Art. 1(17)(b) Art. 67(2), 1st

subparagraph, pt.

(a)(iii)

Art. 1(17)(b) Art. 67(2), 1st

subparagraph, pt.

(b) intro wording

- - KAS §-d 104 ja 1041 ning

12. peatükk.

Art. 1(17)(b) Art. 67(2), 1st

subparagraph, pt.

(b)(i)

KAS § 1041 lg 4

Art. 1(17)(b) Art. 67(2), 1st

subparagraph, pt.

(b)(ii)

Art. 1(17)(b) Art. 67(2), 1st

subparagraph, pt.

(c) intro wording

-

-

Kaetud juba KAS §-dega

104 ja 1041 ning 12.

peatükiga.

Art. 1(17)(b) Art. 67(2), 1st

subparagraph, pt.

(c)(i)

Art. 1(17)(b) Art. 67(2), 1st

subparagraph, pt.

(c)(ii)

Art. 1(17)(b) Art. 67(2), 1st

subparagraph, pt.

(c)(iii)

Art. 1(17)(b) Art. 67(2), 1st

subparagraph, pt.

(c)(iv)

25

Art. 1(17)(b) Art. 67(2), 2nd

subparagraph

Art. 1(17)(b) Art. 67(2), 3rd

subparagraph

Art. 1(17)(b) Art. 67(2), 4th

subparagraph

Art. 1(17)(c) Art. 67(3), 1st

subparagraph, intro

wording

KAS § 1401 lg 1

sissejuhatav

lauseosa ja lg

11 esimene

lause

Art. 1(17)(c) Art. 67(3), 1st

subparagraph, pt.

(a)

KAS § 1401 lg 1

punkt 1

Art. 1(17)(c) Art. 67(3), 1st

subparagraph, pt.

(b)

KAS § 1401 lg 1

punkt 1

Art. 1(17)(c) Art. 67(3), 1st

subparagraph, pt.

(c)

KAS § 1401 lg 1

punkt 2

Art. 1(17)(c) Art. 67(3), 1st

subparagraph, pt.

(d)

KAS § 1401 lg 1

punkt 2

Art. 1(17)(c) Art. 67(3), 1st

subparagraph, pt.

(e)

KAS § 1401 lg 1

punkt 3

Art. 1(17)(c) Art. 67(3), 1st

subparagraph, pt.

(f)

KAS § 1401 lg 1

punkt 3

Art. 1(17)(c) Art. 67(3), 1st

subparagraph, pt.

(g)

KAS § 1401 lg 1

punkt 4

Art. 1(17)(c) Art. 67(3), 1st

subparagraph, pt.

(h)

KAS § 1401 lg 1

punkt 5

Art. 1(17)(c) Art. 67(3), 1st

subparagraph, pt. (i)

KAS § 1401 lg 1

punkt 6

Art. 1(17)(c) Art. 67(3), 1st

subparagraph, pt. (j)

KAS § 1401 lg 1

punkt 7

Art. 1(17)(c) Art. 67(3), 1st

subparagraph, pt.

(k)

KAS § 1401 lg 1

punkt 8

Art. 1(17)(c) Art. 67(3), 1st

subparagraph, pt. (l)

KAS § 1401 lg 1

punkt 8

Art. 1(17)(c) Art. 67(3), 2nd

subparagraph, 1st

sentence

KAS § 1401 lg 1

sissejuhatav

lauseosa

26

Art. 1(17)(c) Art. 67(3), 2nd

subparagraph, 2nd

sentence

KAS § 1401 lg 11

teine lause

Art. 1(17)(c) Art. 67(3), 2nd

subparagraph, 3rd

sentence

KAS § 1401 lg 12

Art. 1(17)(c) Art. 67(4) - -

Sunniraha määrad on juba

määratletud KAS §-s 1041.

Art. 1(18) Art. 70(1), intro

wording - -

Kaetud juba FIS § 5 lõikega

2.

Art. 1(18) Art. 70(1)(a)

- - Kaetud FIS § 5 lõike 2 teise

lause tingimustega

,,iseloom” ja ,,kestus”.

Art. 1(18) Art. 70(1)(b) FIS § 5 lõige 2,

teine lause

Art. 1(18) Art. 70(1)(c)

- -

Kaetud FIS § 5 lõike 2 teise

lause tingimustega

,,õigusrikkumise eest

vastutava isiku

majanduslikku võimekust,

sealhulgas juriidilise isiku

kogukäive” ja ,, füüsilise

isiku aastasissetulek”.

Art. 1(18) Art. 70(1)(d)

- -

Kaetud FIS § 5 lõike 2 teise

lause tingimusega ,,teenitud

kasumi või ära hoitud

kahjumi suurus”.

Art. 1(18) Art. 70(1)(e)

- -

Kaetud FIS § 5 lõike 2 teise

lause tingimusega

,,tekkinud või tekkida

võinud kahjude suurus”.

Art. 1(18) Art. 70(1)(f)

- -

Kaetud FIS § 5 lõike 2 teise

lause tingimusega

,,järelevalveasutusega

tehtava koostöö ulatus”.

Art. 1(18) Art. 70(1)(g)

- -

Kaetud FIS § 5 lõike 2 teise

lause tingimusega

,,varasemad

õigusrikkumised”.

Art. 1(18) Art. 70(1)(h)

- -

Kaetud FIS § 5 lõike 2 teise

lause tingimusega

,,võimalik mõju

finantssüsteemi

stabiilsusele”.

Art. 1(18) Art. 70(1)(i)

- -

Kaetud FIS § 5 lõike 2 teise

lause tingimustega

,,korduvus” ja ,,varasemad

õigusrikkumised”.

Art. 1(18) Art. 70(2), 1st

sentence - -

Kaetud FIS 5. peatükiga.

27

Art. 1(18) Art. 70(2), 2nd

sentence - -

Kaetud FIS § 471 lõikega 43.

Art. 1(18) Art. 70(3), 1st

sentence

N/A

N/A Kuigi CRD vaates võib

pädevaks asutuseks olla

mitu asutust, kelle vahel on

CRD-st tulenevad õigused

ja kohustused ära jaotatud,

täidab Eestis pädevase

asutuse rolli

Finantsinspektsioon. Seega

toimub menetluste

kooskõlastamine asutuse

siseselt ja

Finantsinspektsiooni sise-

eeskirjade järgi.

Juhul, kui isiku tegevuses

ilmnevad kuriteole viitavad

tunnused, teavitab

Finantsinspektsioon

nendest Politsei- ja

Piirivalve Ametit või

prokuratuuri FIS § 54 lõike

4 punktide 1 ja 11 kohaselt.

Art. 1(18) Art. 70(3), 2nd

sentence

Art. 1(18) Art. 70(4) N/A N/A Kuigi CRD vaates võib

pädevaks asutuseks olla

mitu asutust, kelle vahel on

CRD-st tulenevad õigused

ja kohustused ära jaotatud,

täidab Eestis pädevase

asutuse rolli

Finantsinspektsioon. Seega

toimub menetluste

kooskõlastamine asutuse

siseselt ja

Finantsinspektsiooni sise-

eeskirjade järgi.

Haldusorganite poolt

läbiviidav haldusmenetlus

toimub kohtumenetlusest

sõltumatult, mistõttu ei pea

haldusorganid teavitama

kohtuid haldusmenetluse

alustamisest. Juhul, kui isik,

kelle suhtes kohaldatakse

haldusmeetmeid, ei nõustu

nendega, on tal õigus

pööduda HMS ja HKMS

alusel kohtu poole näiteks

haldusakti tühisuse

tuvastamise nõudega.

28

Art. 1(18) Art. 70(5), intro

wording, 1st

sentence

N/A N/A

Kohustused EBA-le.

Art. 1(18) Art. 70(5), intro

wording, 2nd

sentence

Art. 1(18) Art. 70(5), intro

subparagraph, 3rd

sentence

Art. 1(18) Art. 70(5)(a)

Art. 1(18) Art. 70(5)(b)

Art. 1(18) Art. 70(5)(c)

Art. 1(18) Art. 70(5)(d)

Art. 1(19) Art. 73(1), 1st

subparagraph, 1st

sentence

- - Kaetud KAS § 631 lg 1

esimese lausega.

Art. 73(1), 1st

subparagraph, 2nd

sentence

KAS § 631 lg 1 teine

lause

Art. 1(20) Art. 74(1), 1st

subparagraph, intro

wording

KAS § 63 lg 2

Art. 1(20) Art. 74(1), 1st

subparagraph, pt.

(a)

KAS § 63 lg 2 punkt

4

Art. 1(20) Art. 74(1), 1st

subparagraph, pt.

(b)

KAS § 63 lg 2 punkt

42

Art. 1(20) Art. 74(1), 1st

subparagraph, pt.

(c)

KAS § 63 lg 2 punkt

5

Art. 1(20) Art. 74(1), 1st

subparagraph, pt.

(d)

KAS § 63 lg 2 punkt

53

Art. 1(20) Art. 74(1), 1st

subparagraph, pt.

(e)

KAS § 63 lg 2 punkt

51

Art. 1(20) Art. 74(1), 2nd

subparagraph

KAS § 63 lg 21

Art. 1(21)(a) Art. 76(1), 1st

subparagraph

KAS § 55 lg 2 punkt

2

Art. 1(21)(a) Art. 76(1), 2nd

subparagraph

KAS § 55 lg 5 See on valikuline

liikmesriigi jaoks - oleme

otsustanud seda rakendada

Art. 1(21)(b) Art. 76(2), 2nd

subparagraph

KAS § 824 lg 1 ja lg

2

Art. 1(21)(b) Art. 76(2), 3rd

subparagraph, 1st

sentence

KAS § 825 lg 3

29

Art. 1(21)(b) Art. 76(2), 3rd

subparagraph, 2nd

sentence

KAS § 825 lg 4

Art. 1(21)(b) Art. 76(2), 4th

subparagraph

KAS § 825 lg 5

Art. 1(21)(c) Art. 76(4), 2nd

subparagraph, 1st

sentence

KAS § 82 lg 22 Tekst ei muutu võrreldes

olemasolevaga

Art. 1(21)(c) Art. 76(4), 2nd

subparagraph, 2nd

sentence

KAS § 58 lg 3 punkt

4

Art. 1(21)(d) Art. 76(5), 1st

subparagraph

KAS § 581 lg 1 ja lg

2 teine lause,

lg 3

Art. 1(21)(d) Art. 76(5), 2nd

subparagraph, intro

wording

KAS § 61 lg 1

Art. 1(21)(d) Art. 76(5)(a) KAS § 59 lg 3 teine

lause

Art. 1(21)(d) Art. 76(5)(b) KAS § 59 lg 3 teine

lause, § 61 lg 1

Art. 1(21)(d) Art. 76(5)(c) KAS § 591 lg 2

punkt 1, § 61 lg

1

Art. 1(21)(d) Art. 76(5)(d) KAS § 591 lg 1

punkt 1

Art. 1(21)(d) Art. 76(5)(e) KAS § 591 lg 3 p 2

Art. 1(21)(e) Art. 76(6), 1st

subparagraph

KAS § 60 lg 31,

esimene lause

Art. 1(21)(e) Art. 76(6), 2nd

subparagraph

KAS § 60 lg 31

Art. 1(21)(e) Art. 76(6), 3rd

subparagraph, 1st

sentence, intro

wording

KAS § 60 lg 1

Art. 1(21)(e) Art. 76(6), 3rd

subparagraph, 2nd

sentence, intro

wording

KAS § 60 lg 12

Art. 1(21)(e) Art. 76(6), 3rd

subparagraph, pt.

(a)

KAS § 60 lg 12

punkt 1

Art. 1(21)(e) Art. 76(6), 3rd

subparagraph, pt.

(b)

KAS § 60 lg 12

punkt 2

Art. 1(21)(e) Art. 76(6), 4th

subparagraph

KAS § 59 lg 5

Art. 1(21)(e) Art. 76(6), 5th

subparagraph

KAS § 60 lg 3

30

Art. 1(22)(a) Art. 77(3), 1st

subparagraph

KAS § 71 lg 62,

esimene lause

Art. 1(22)(a) Art. 77(3), 2nd

subparagraph

KAS § 71 lg 62, teine

lause

Art. 1(22)(b) Art. 77(4), 1st

subparagraph N/A N/A

Kohustused EBA-le.

Art. 1(23)(b) Art. 78(1), 1st

subparagraph, intro

wording

- -

Sellist sissejuhatavat osa

otseselt seaduses ei ole ja ei

ole ka vaja

Art. 1(23)(b) Art. 78(1), 1st

subparagraph, pt.

(a)

KAS § 71 lg 63

Art. 1(23)(b) Art. 78(1), 1st

subparagraph, pt.

(b)

KAS § 71 lg 64

Art. 1(23)(b) Art. 78(1), 1st

subparagraph, pt.

(c), intro wording

KAS § 71 lg 65

Art. 1(23)(b) Art. 78(1), 1st

subparagraph, pt.

(c)(i)

KAS - Puudub vajadus

ülevõtmiseks. Meil on kõik

pangad kohustatud IFRSi

järgmima (vastavalt KAS §

91 lg 11 kohaselt)

Art. 1(23)(b) Art. 78(1), 1st

subparagraph, pt.

(c)(ii)

- -

Sama, mis eelmine

kommentaar

Art. 1(23)(b) Art. 78(1), 1st

subparagraph, pt.

(c)(iii)

- -

Sama, mis eelmine

kommentaar

Art. 1(23)(b) Art. 78(1), 2nd

subparagraph, 1st

sentence

KAS § 71 lg 66,

esimene lause

Art. 1(23)(b) Art. 78(1), 2nd

subparagraph, 2nd

sentence

KAS § 71 lg 66, teine

lause

Art. 1(23)(b) Art. 78(1), 2nd

subparagraph, 3rd

sentence

N/A N/A

Õigused EBA-le.

Art. 1(23)(c)(i) Art. 78(3), 1st

subparagraph, intro

wording, 1st

sentence

KAS § 71 lg 9,

esimene lause

Art. 1(23)(c)(i) Art. 78(3), 1st

subparagraph, intro

wording, 2nd

sentence

KAS § 71 lg 9, teine

lause

Art.

1(23)(c)(ii)

Art. 78(3), 1st

subparagraph, pt.

(b)

KAS § 71 lg 9, teine

lause, punkt 2

31

Art.

1(23)(c)(iii)

Art. 78(3), 2nd

subparagraph N/A N/A

Kohustused EBA-le.

Art. 1(23)(d) Art. 78(5), intro

wording

KAS § 71 lg 10,

teine lause,

sissejuhatav

osa

Art. 1(23)(e) Art. 78(6)

N/A N/A

Õigused ja kohustused

EBA-le. Art. 1(23)(f) Art. 78(8), 1st

subparagraph, pt (c)

Art. 78(8), 2nd

subparagraph

Art. 1(24) Art. 79(e) KAS § 82 lg 311

esimene lause

Art. 1(25) Art. 81, 1st sentence KAS § 82 lg 32

punkt 2

Art. 1(25) Art. 81, 2nd sentence KAS § 82 lg 32

punkt 2 ja lg

311 teine lause

Art. 1(26) Art. 83(4) KAS § 82 lg 311

esimene lause

Art. 1(27) Art. 85(1), 1st

sentence

KAS § 82 lg 32

punkt 5

Art. 1(27) Art. 85(1), 2nd

sentence

- -

Kaetud KAS § 82 lõikega

33. Direktiivis see teine

lause ei muutu ja meil see

säte enam vähem KAS-s

olemas, kuid mitte päris

sellises sõnastuses

Art. 1(28) Art. 87a(1) KAS § 825 lg 3

Art. 1(28) Art. 87a(2) KAS § 825 lg 3

Art. 1(28) Art. 87a(3), 1st

sentence

KAS § 825 lg 3

Art. 1(28) Art. 87a(3), 2nd

sentence

KAS § 825 lg 3

Art. 1(28) Art. 87a(3), 3rd

sentence

KAS § 825 lg 3

Art. 1(28) Art. 87a(4), 1st

subparagraph

KAS § 96 lg 14

Art. 1(28) Art. 87a(4), 2nd

subparagraph

KAS § 96 lg 14,

viimane lause

Art. 1(28) Art. 87a(5), 1st

subparagraph, intro

wording

N/A N/A

Kohustused EBA-le.

Art. 1(28) Art. 87a(5), 1st

subparagraph, pt.

(a)

Art. 1(28) Art. 87a(5), 1st

subparagraph, pt.

(b)

32

Art. 1(28) Art. 87a(5), 1st

subparagraph, pt.

(c)

Art. 1(28) Art. 87a(5), 1st

subparagraph, pt.

(d)

Art. 1(28) Art. 87a(5), 2nd

subparagraph

KAS § 825 lg 4

Art. 1(28) Art. 87a(5), 3rd

subparagraph N/A N/A

Kohustused EBA-le.

Art. 1(29)(a) Art. 88(1) alalõige 2

e)

-

-

Kaetud KAS § 53 lõikega

2

Art. 1(29)(b) Art. 88(3), 1.

alalõige

KAS § 63 lg 2

punkt 31

Art. 1(29)(b)

Art. 88(3), 2.

alalõige

- - Kaetud KAS § 131 lg 1

punktiga 7 (tegevusloa

taotlusega tuleb esitada

sise-eeskirjad) ja § 99

lõikega 1

(Finantsinspektsiooni

õigus nõuda aruandeid,

tasuta teavet, dokumente

ning suulisi ja kirjalikke

selgitusi järelevalve

teostamisel tähtsust

omavate asjaolude kohta) Art. 1(30) Art. 91(1), 1. lause KAS § 48 lõiked 2,

21 ja 23

Art. 1(30) Art. 91(1), 2. lause KAS § 48 lõige 2

Art. 1(30) Art. 91(1a), 1.

alalõige

KAS § 48 lg 24

Art. 1(30) Art. 91(1a), 2.

alalõige KAS § 481 lõige 3

Art. 1(30) Art. 91(1b),

sissejuhatav

lauseosa

KAS § 48 lg 25

sissejuhatav

lauseosa

Art. 1(30) Art. 91(1b)(a) KAS § 48 lg 25

punktid 1 ja 2

Art. 1(30) Art. 91(1b)(b) KAS § 48 lg 25 punkt

1

Art. 1(30) Art. 91(1b)(c) KAS § 48 lg 25 punkt

1

Art. 1(30) Art. 91(1c), 1. lause KAS § 48 lg 52

33

Art. 1(30) Art. 91(1c), 2. lause

-

-

Kaetud KAS § 99 lõikega 1

(Finantsinspektsiooni õigus

saada teavet ja dokumente).

Art. 1(30) Art. 91(1d) KAS § 481 lg 2

Art. 1(30) Art. 91(1e), 1.

alalõige,

sissejuhatav

tekstiosa

KAS § 481 lõike 6

sissejuhatav

lauseosa

Art. 1(30) Art. 91(1e), 1.

alalõige, punkt a

KAS § 481 lg 6

punktid 1 ja 2

Art. 1(30) Art. 91(1e), 1.

alalõige, punkt b

KAS § 481 lg 6

punkt 4

Art. 1(30) Art. 91(1e), 1.

alalõige, punkt c

KAS § 481 lg 6

punkt 8, § 482

lg 3

Kaetud KAS § 48 lõikega 2:

Finantsinspektsioon

arvestab isiku reputatsiooni

hindamisel muu hulgas

seda, kas […] isik on olnud

süüteo eest süüdi mõistetud […].

Art. 1(30) Art. 91(1e), 1.

subparagraph, p (d)

KAS § 481 lg 6

punktid 2, 5, 6

ja 7

Art. 1(30) Art. 91(1e), 1.

subparagraph, p (e)

KAS § 481 lg 7

Art. 1(30) Art. 91(1e), 1.

subparagraph, p (f)

KAS § 481 lg 6

punkt 3 ja 9

Art. 1(30) Art. 91(1e), 2.

subparagraph

KAS § 481 lg 7

Art. 1(30) Art. 91(1e), 3rd

subparagraph

KAS § 482 lõiked 3

ja 4

Art. 1(30) Art. 91(1e), 4th

subparagraph

KAS § 482 lg 6

Art. 1(30) Art. 91(1e), 5th

subparagraph

N/A N/A Kohustused EBA-le

Art. 1(30) Art. 91(1f), 1st

subparagraph, 1st

sentence

KAS § 482 lg 1, § 96

lg 5

Art. 1(30) Art. 91(1f), 1st

subparagraph, 2nd

sentence

KAS § 481 lg 7

Art. 1(30) Art. 91(1f), 2nd

subparagraph

KAS § 482 lg 4

Art. 1(30) Art. 91(1g) KAS § 482 lg 1

Art. 1(30) Art. 91(1h), 1st

subparagraph, pt.

(a)

KAS § 50 lg 1 punkt

1, § 104 lg 1

punktid 9 ja 10

34

Art. 1(30)

Art. 91(1h), 1st

subparagraph, pt.

(b)

KAS § 50 lg 1 punkt

1, § 104 lg 1

punktid 9 ja 10

Art. 1(30)

Art. 91(1h), 1st

subparagraph, pt.

(c)

KAS § 482 lõige 6

Art. 1(30) Art. 91(1h), 2nd

subparagraph

KAS § 48 lg 52 ja §

481 lg 8

Art. 1(30)

Art. 91(1h), 3rd

subparagraph

KAS § 482 lg 1

Art. 1(30)

Art. 91(1h), 4th

subparagraph

KAS § 482 lg 8

Art. 1(30) Art. 91(1i), 1st

sentence

FIS

§ 479 lg 4

Art. 1(30) Art. 91(1i), 2nd

sentence

Art. 1(30) Art. 91(1i), 3rd

sentence N/A N/A

Reguleerib Rahapesu ja

Terrorismi Rahastamise

Tõkestamise Ameti

pädevust Art. 1(30) Art. 91(1j), 1st

sentence

KAS § 482 lg 2

Art. 1(30) Art. 91(1j), 2nd

sentence

-

-

Kaetud HMS § 33 lõikega 5

(Haldusorgan võib enda

määratud menetlustähtaegu

oma algatusel pikendada.)

Art. 1(30) Art. 91(2) KAS § 48 lg 22

Art. 1(30) Art. 91(2a), 1st

sentence

KAS § 48 lõiked 2 ja

23

Art. 1(30) Art. 91(2b), 1st

sentence

KAS § 48 lg 21 teine

lause

Art. 1(30) Art. 91(2b), 2nd

sentence

KAS § 48 lg 21

esimene lause

Art. 1(30)

Art. 91(3), intro

wording, 1st

sentence