Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
Viit | 2-3/2516 |
Registreeritud | 01.07.2025 |
Sünkroonitud | 02.07.2025 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 2 Õigusloome ja -nõustamine |
Sari | 2-3 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta |
Toimik | 2-3/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Rahandusministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Rahandusministeerium |
Vastutaja | Kairi-Ly Einborn (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond) |
Originaal | Ava uues aknas |
1
EELNÕU
Juuni 2025
Krediidiasutuste seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus
§ 1. Krediidiasutuste seaduse muutmine
Krediidiasutuse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõikest 1 jäetakse välja sõnad ,,ja esindustele”;
2) paragrahvi 2 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
,,(2) Käesolevat seadust kohaldatakse ka välisriikide krediidiasutuste tütarettevõtjatele,
filiaalidele ning esindustele Eestis, kui Eesti välislepingutest ei tulene teisiti.“;
3) paragrahvi 2 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:
,,(21) Euroopa Majanduspiirkonda lepinguriigi krediidiasutusele, sealhulgas tema filiaalile
Eestis kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 3, § 12 lõikes 4, §-des 206 ja 213–216, § 87 lõikes 55,
§-s 91 § 92 lõikes 5 ning peatükkides 9 ja 12 sätestatut.
(22) Kolmanda riigi krediidiasutuse filiaalile Eestis kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 3,
206, 21, 212–213, § 87 lõikes 55, §-s 91, § 92 lõikes 5, peatükkides 81, 9 ja 12, §-des 14118 ja
14119 ning Finantsinspektsiooni seaduse § 471 lõikes 6 ja 475 lõigetes 12–13, 3–4, 5–7 ja 8–9
sätestatut, kui filiaal osutab järgmisi teenuseid:
1) käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 2 ja 6 nimetatud teenust, mida osutab kolmandas
riigis asutatud ettevõtja, kes kvalifitseeruks krediidiasutuseks või vastaks Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013/EL, mis käsitleb krediidiasutuste suhtes kohaldatavaid
usaldatavusnõudeid ja millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 176, 27.06.2013,
lk 1–337 artikli 4 lõike 1 punkti 1 alapunktis b nimetatud tingimustele, kui ta oleks asutatud
Euroopa Liidus;
2) käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktis 1 nimetatud teenust, mida osutab kolmandas riigis
asutatud ettevõtja.“;
4) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
,,(41) Väärtpaberituru seaduse § 43 lõikes 1 nimetatud investeerimisteenuste osutamisel,
sealhulgas mis tahes kõrvalteenuse, mis on seotud hoiuste kaasamise või krediidi või laenu
andmisega, kui selle eesmärk on osutada teenuseid käesoleva seaduse alusel, ei kohaldata
kolmanda riigi krediidiasutuse suhtes käesoleva paragrahvi lõikes 22 sätestatut.“;
5) paragrahvi 31 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „, mis käsitleb krediidiasutuste suhtes
kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ja millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L
176, 27.06.2013, lk 1–337),“;
6) paragrahvi 31 täiendatakse lõigetega 3–5 järgmises sõnastuses:
,,(3) Kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal on filiaal, mille on asutanud:
1) ettevõtja, kelle peakontor asub kolmandas riigis ning kes teostab käesoleva seaduse § 2 lõikes
22 nimetatud tegevusi;
2) krediidiasutus, mille peakontor asub kolmandas riigis.
(4) Kolmanda riigi peaettevõtja on ettevõtja, kelle peakontor asub kolmandas riigis ja kes on
asutatud Eestis kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali, ja kui see on kohaldatav, selle ettevõtja
vahepealsed või kõrgema tasandi emaettevõtjad.
2
(5) ,,Välisriik” käesoleva seaduse tähenduses on nii Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriik
kui ka kolmas riik.“;
7) paragrahv 11 tunnistatakse kehtetuks;
8) paragrahvi 131 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
9) paragrahvi 133 lõikes 1 asendatakse sõnad ,,õigus nõuda” sõnadega ,,õigus jätta taotlus läbi
vaatamata või nõuda”;
10) paragrahvi 133 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
,,(11) Kui tegevusloa taotluse menetlemise ajal muutuvad käesoleva seaduse §-s 131 nimetatud
andmed või dokumendid, esitab taotleja viivitamata pärast muudatuste tegemist või nendest
teadasaamist Finantsinspektsioonile vastavad andmed või dokumendid uuendatud kujul. Kui
muudatus on oluline, võib Finantsinspektsioon lugeda menetlustähtaja alguseks selle olulise
muudatuse kättesaamise hetke. Sellisel juhul peab Finantsinspektsioon teatama taotlejale uuest
menetlustähtajast.”;
11) paragrahvi 134 lõike 1 teises lauses asendatakse tekstiosa ,,allkonsolideeritud alusel”
tekstiosaga ,,allkonsolideeritud alusel või kui ta on määratud vastutavaks selle eest, et tagada
usaldatavusnõuete järgimine konsolideerimisgrupi poolt konsolideeritud alusel (edaspidi
käesolevas peatükis määratud ettevõtja) vastavalt käesoleva seaduse § 137 lõike 1 punktile 3.”;
12) paragrahvi 134 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:
,,(11) Finantsinspektsioon jälgib pidevalt, kuid vähemalt kord aastas krediidiasutuse
emaettevõtjate tegevuste toimimist ning kontrollib, kas krediidiasutus, käesoleva seaduse § 13
alusel tegevusluba taotlev ettevõtja või määratud ettevõtja on korrektselt nimetanud ettevõtja,
kes vastab tingimustele, mille kohaselt saab nimetatud ettevõtjat käsitada Eestis või mujal
Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtjana või
segafinantsvaldusettevõtjana.
(12) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud emaettevõtja või määratud ettevõtja asub
teises Euroopa Liidu liikmesriigis, teeb Finantsinspektsioon kõik endast oleneva, et teha
läbivaatamise teostamiseks koostööd tolle liikmesriigi pädeva finantsjärelevalve asutusega.”;
13) paragrahvi 134 lõike 2 punkti 2 täiendatakse pärast sõna ,,teave” sõnadega ,,ning vastavus
käesoleva seaduse § 48 lõigetes 2–23, 3–5 ja 7 sätestatud tingimustega”;
14) paragrahvi 135 lõikes 1 asendatakse sõnad ,,nimetatud hindamisega” tekstiosaga ,,nimetatud
hindamisega või §-s 137 nimetatud heakskiitmise nõudest vabastamisega”;
15) paragrahvi 135 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
,,(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul peatab Finantsinspektsioon käesoleva
seaduse § 301 lõikes 2 või § 373 lõikes 2 sätestatud tähtaja kulgemise vähemalt 20 tööpäevaks
või kuni asjakohane menetlus on lõpule viidud.”;
16) paragrahvi 136 lõikes 4 asendatakse tekstiosa ,,heakskiidu andmise või sellest keeldumise”
tekstiosaga ,,heakskiidu andmise, sellest keeldumise või heakskiitmise nõudest vabastamise”;
17) paragrahvi 136 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:
3
,,(6) Finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja ühinemisele ja jagunemisele
kohaldatakse käesoleva seaduse 6. peatüki 1. jaos sätestatut.
(7) Finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja oluliste varade ja kohustuste
ülekandmisele kohaldatakse käesoleva seaduse 6. peatüki 2. jaos sätestatut. Käesoleva seaduse
§ 706 lõike 2 kohaldamisel rakendatakse sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud emaettevõtjana
tegutseva finantsvaldusettevõtja ja emaettevõtja tegutseva segafinantsvaldusettevõtja suhtes
protsendimäärasid vastavalt konsolideeritud näitajatele.”;
18) paragrahvi 137 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
,,Finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja võib taotleda käesoleva seaduse § 134
kohast heakskiitmise nõudest vabastamist, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:”;
19) paragrahvi 137 lõike 1 punktis 3 asendatakse tekstiosa ,,tütarettevõtjast krediidiasutus”
tekstiosaga ,,tütarettevõtjast krediidiasutus, finantsvaldusettevõtja või
segafinantsvaldusettevõtja, kellele on antud käesoleva seaduse § 134 kohaselt heakskiit,”;
20) paragrahvi 137 täiendatakse lõigetega 4–10 järgmises sõnastuses:
,,(4) Ilma, et see piiraks käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 3 kohaldamist, võib
Finantsinspektsioon konsolideeritud järelevalvet tegeva asutusena lubada juhtumipõhiselt
heakskiitmise nõudest vabastatud finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja
konsolideerimata jätmist, kui on täidetud järgmised tingimused:
1) konsolideerimata jätmine ei mõjuta tütarettevõtjast krediidiasutuse või grupi üle teostatava
järelevalve tulemuslikkust;
2) finantsvaldusettevõtjal või segafinantsvaldusettevõtjal ei ole peale omakapitali positsioonide
tütarettevõtjast krediidiasutuses, vahendajast emaettevõtjana tegutsevas finantsvaldusettevõtjas
või segafinantsvaldusettevõtjas, kes omab kontrolli tütarettevõtjast krediidiasutuse üle, muid
omakapitali positsioone;
3) finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja ei kasuta ülemäärast finantsvõimendust
ja tal ei ole positsioone, mis ei ole seotud tema osalusega tütarettevõtjast krediidiasutuses või
vahendajast emaettevõtjana tegutsevas finantsvaldusettevõtjas või segafinantsvaldusettevõtjas,
kes omab kontrolli tütarettevõtjast krediidiasutuse üle.
(5) Kui Finantsinspektsioon ei ole finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja üle
konsolideeritud järelevalvet tegev asutus, peab Finantsinspektsioon tegema konsolideeritud
järelevalvet tegevaasutusega koostööd, et jõuda ühisotsusele alljärgnevates menetlustes:
1) käesoleva seaduse §-s 136 sätestatud heakskiitmise otsuse andmine;
2) käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 sätestatud heakskiitmise nõudest vabastamine;
3) käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud konsolideerimise ulatusest väljajätmine;
4) käesoleva paragrahvi lõikes 2 ja käesoleva seaduse § 1045 lõikes 1 sätestatud
järelevalvemeetmete kohaldamine.
(6) Kui Finantsinspektsioon on konsolideeritud järelevalvet tegev asutus, koostab ta käesoleva
seaduse § 136 lõigetes 1–3 ja 5 ning käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 nimetatud asjaolude
kohta hinnangu ning edastab selle lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele, kus
finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja on asutatud.
(7) Finantsinspektsioon teeb endast kõik oleneva, et jõuda konsolideeritud järelevalvet tegeva
asutusega ühisotsusele käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul kahe kuu jooksul alates
konsolideeritud järelevalve asutuse hinnangu saamisest.
4
(8) Ühisotsuse saavutamisel rakendab Finantsinspektsioon seda Eestis asutatud
finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja suhtes.
(9) Kui Finantsinspektsioon ei jõua teise lepinguriigi järelevalveasutusega käesoleva paragrahvi
lõikes 5 nimetatud menetlustes ühisotsuseni, edastab ta küsimuse Euroopa
Pangandusjärelevalve Asutusele otsustamiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa
Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks
komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331 15.12.2010, lk 12) artiklile 19 ning lükkab Euroopa
Pangandusjärelevalve Asutuse otsuse saamiseni otsuse tegemise edasi. Finantsinspektsioon
teeb kooskõlas saadud otsusega oma otsuse. Finantsinspektsioon ei pöördu Euroopa
Pangandusjärelevalve Asutuse poole käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud ajavahemiku
jooksul ega pärast ühisotsusele jõudmist.
(10) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud ühisotsus tehakse segafinantsvaldusettevõtja
suhtes ning Finantsinspektsioon või konsolideeritud järelevalvet tegev asutus ei ole Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/87/EL artikli 10 kohaselt segafinantsvaldusettevõtja
koordinaator, teeb Finantsinspektsioon kõik endast oleneva, et taotleda koos konsolideeritud
järelevalve asutusega koordinaatorilt nõusolekut. Finantsinspektsioon teavitab Euroopa
Pangandusjärelevalve Asutust või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega nr (EL)
1094/2010 asutatud Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutust nõusoleku
andmisega seotud erimeelsustest. Finantsinspektsioon kohaldab segafinantsvaldusettevõtjale
Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse või Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide
Järelevalve Asutuse otsust.”;
21) paragrahvi 138 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
,,§ 138. Investeerimisühingu poolt krediidiasutuse tegevusloa taotlemine ja taotlemise
erisused”;
22) paragrahvi 138 lõike 1 punktis 2 asendatakse sõna ,,investeerimisühingute” tekstiosaga
,,Euroopa Liidus asutatud investeerimisühingute, sealhulgas kõiki nende kolmandas riigis
asutatud tütarettevõtjad ja filiaalid”;
23) paragrahvi 138 täiendatakse lõigetega 5–9 järgmises sõnastuses:
,,(5) Finantsinspektsioon võib vabastada investeerimisühingu käesoleva paragrahvi lõikes 1
nimetatud tegevusloa taotlemise kohustusest, kui investeerimisühing on esitanud vastava
taotluse. Finantsinspektsioon teavitab Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust tegevusloa
taotlemise kohustuse vabastamise taotluse saamisest, ootab ära Euroopa Pangandusjärelevalve
Asutuse arvamuse ning teeb seejärel enda otsuse.
(6) Finantsinspektsioon võtab oma otsuse tegemisel arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivi 2014/65/EL artikli 95a kohaselt saadud teavet, Euroopa Pangandusjärelevalve
Asutuse arvamust ja järgmiseid asjaolusid:
1) kui investeerimisühing kuulub konsolideerimisgruppi, siis selle konsolideerimisgrupi
organisatsiooni struktuuri, raamatupidamise peamist korraldust ja varade jaotust
konsolideerimisgrupi üksuste vahel;
2) Euroopa Liidu liikmesriigis, kus ta on asutatud, ja Euroopa Liidus tervikuna teostavate
tegevuste laadi, ulatust ja keerukust;
3) Euroopa Liidu liikmesriigis, kus ta on asutatud, ja Euroopa Liidus tervikuna teostavate
tegevuste olulisust ja süsteemset riski.
5
(7) Kui Finantsinspektsiooni otsus erineb Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse arvamusest,
põhjendab ta oma otsuses arvamusest kõrvalekaldumist.
(8) Finantsinspektsioon teavitab oma otsusest investeerimisühingut ja Euroopa
Pangandusjärelevalve Asutust.
(9) Finantsinspektsioon vaatab käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud otsuse üle iga kolme
aasta tagant.”;
24) paragrahvi 15 lõike 2 punktis 2, § 48 lõikes 2 ja § 68 lõike 1 punktis 86 asendatakse sõna
„reputatsioon“ sõnaga „maine“ vastavas käändes;
25) paragrahvi 17 lõiget 1 täiendatakse punktiga 18 järgmises sõnastuses:
,,18) finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse § 39 lõikes 1 või Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) nr 806/2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus
krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra
ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT
L 225, 30.07.2014, lk 1–90) artikli 18 lõike 1 punktides a–c nimetatud tingimused on täidetud.”;
26) paragrahvi 201 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
,,4) andmed filiaali juhatajate kohta vastavalt käesoleva seaduse § 481 lõigetes 6 ja 7
sätestatule.”;
27) paragrahvi 206 lõikes 2 asendatakse tekstiosa ,,§-des 214–216, 22” tekstiosaga ,,§-des 214–
216”;
28) paragrahvi 206 lõike 3 esimeses lauses asendatakse tekstiosa ,,21–213, 22” tekstiosaga ,,21–
213”;
29) paragrahvi 206 täiendatakse lõigetega 31–34 järgmises sõnastuses:
,,(31) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut ei kohaldata olukorras, kus välisriigi
krediidiasutus pakub toodet või teenust Euroopa Liidus asutatud või asuvale kliendile või
vastaspoolele. Euroopa Liidus asutatud või asuv klient või vastaspool käesoleva lõike esimese
lause tähenduses on:
1) jaeklient, võrdne vastaspool või kutseline investor väärtpaberituru seaduse §-de 6 ja 46
tähenduses, kes on asutatud või asub Euroopa Liidus, kui selline klient või vastaspool pöördub
omal initsiatiivil käesoleva seaduse § 2 lõikes 22 nimetatud mis tahes teenuse või tegevuse
saamiseks välisriigi ettevõtja poole;
2) krediidiasutus;
3) välisriigis asutatud krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluv ettevõtja.
(32) Käesoleva paragrahvi lõike 31 punktis 1 nimetatud oma initsiatiivina ei käsitata olukorda,
kus välisriigi ettevõtja nimel või välisriigi ettevõtjast eraldiseisvalt pakub tooteid või teenuseid
kolmas isik iseseisvalt või läbi teise isiku jaekliendile, võrdsele vastaspoolele või kutselisele
investorile. Käesoleva lõike esimeses lauses sätestatu ei piira käesoleva paragrahvi lõike 31
punkti 3 kohaldamist.
(33) Käesolevas paragrahvi lõike 31 punktis 1 ning lõikes 32 nimetatud kliendi või vastaspoole
pöördumine välisriigi krediidiasutuse poole ei anna välisriigi ettevõtjale õigust pakkuda
selliseid tooteid või teenuseid, mille vastu ei ole klient või vastaspool huvi väljendanud.
Nimetatud toodete ja teenuste pakkumisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 21 lõikes 2
6
sätestatut, välja arvatud juhul, kui toodete või teenuste pakkumine on tihedalt seotud kliendile
või vastaspoolele teenuse osutamisega või kui toodet või teenust osutatakse ajaliselt hiljem.
(34) Finantsinspektsioon võib järelevalve teostamiseks nõuda välisriigi krediidiasutuselt ja
Eestis asutatud filiaalilt teavet tema Eestis asutatud või asuvate klientide või vastaspoolte
kohta, kui klientidele või vastaspooltele osutab teenuseid välisriigi krediidiasutusega samasse
konsolideerimisgruppi kuuluv ettevõtja, kes on asutatud välisriigis.“;
30) paragrahvi 21 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
,,§ 21. Kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali asutamine Eestis“;
31) paragrahvi 21 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;
32) paragrahvi 21 lõike 2 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
,,(2) Kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali asutamiseks Eestis on vastav riigi krediidiasutus
kohustatud taotlema Finantsinspektsioonilt loa, esitades taotluse, millele lisatakse järgmised
andmed ning dokumendid:“;
33) paragrahvi 21 lõiget 2 täiendatakse punktidega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:
,,11) käesoleva seaduse § 2 lõikes 22 nimetatud tegevuste kirjeldus;
12) filiaali juhtimise kord;“;
34) paragrahvi 21 lõike 2 punktis 3 asendatakse tekstiosa ,,§ 48 lõikele 7“ tekstiosaga ,,§ 481
lõigetes 6 ja 7“;
35) paragrahvi 21 lõikest 3 jäetakse välja sõnad ,,tütarettevõtjast krediidiasutuse asutamiseks
või“;
36) paragrahvi 21 lõikes 4 ja lõike 5 punktides 1, 4 ja 5 asendatakse sõna ,,välisriigi“ sõnadega
,,kolmanda riigi“;
37) paragrahvi 21 lõike 5 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
,,2) kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali organisatsiooni struktuur ei vasta kavandatava
tegevuse sisule;“;
38) paragrahvi 21 lõiget 5 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:
,,6) kolmanda riigi krediidiasutuse peaettevõtja või selle konsolideerimisgrupp ei täida tema
suhtes kolmanda riigi õiguse alusel kohaldatavaid usaldatavusnõudeid või esineb põhjendatud
kahtlus, et ta ei hakka neid täitma või rikub neid nõudeid järgmise 12 kuu jooksul.“;
39) paragrahvi 21 täiendatakse lõigetega 51–53 järgmises sõnastuses:
,,(51) Kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal teavitab viivitamata Finantsinspektsiooni käesoleva
paragrahvi lõike 5 punktis 6 nimetatud asjaolude esinemisest.
(52) Finantsinspektsioon annab kolmanda riigi krediidiasutuse filiaalile loa, kui on täidetud
käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud ning kõik järgmised tingimused:
1) filiaal vastab käesoleva seaduse §-des 952–953 sätestatud nõuetele;
2) tegevus, mille jaoks kolmanda riigi peaettevõtja luba taotleb, on hõlmatud tegevusloaga,
mille peaettevõtja on saanud kolmandas riigis, kus ta on asutatud ja kus teostatakse tema üle
järelevalvet;
7
3) kolmanda riigi peaettevõtja üle järelevalvet teostavat järelevalveasutust on teavitatud filiaali
asutamisest ning talle on kättesaadavaks tehtud käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–12
nimetatud tingimuste täitmist tõendavad dokumendid;
4) filiaale antakse luba tegutseda üksnes Eestis ning tal on otseselt keelatud osutada neid
teenuseid piiriüleselt teises Euroopa Liidu liikmesriigis, välja arvatud grupisisene rahastamine
koos sama kolmanda riigi peaettevõtja teiste kolmandate riikide krediidiasutuste filiaalidega,
või tehingud, mis on sõlmitud kooskõlas käesoleva seaduse § 206 lõigetele 31 ja 32;
5) Finantsinspektsioonil on võimalik järelevalve teostamiseks saada ligipääs kolmanda riigi
peaettevõtja üle järelevalvet teostava järelevalveasutuse käsutuses olevale kogu vajalikule
teabele peakontori kohta ning tulemuslikult koordineerida oma järelevalvetegevust selle
järelevalveasutusega eelkõige peakontorit, selle konsolideerimisgruppi või kolmanda riigi
finantssüsteemi mõjutava kriisi või finantsprobleemide korral;
6) puudub põhjendatud kahtlus, et filiaali kasutatakse rahapesu või terrorismi rahastamiseks
rahapesu ja terrorismi rahastamiste tõkestamise seaduse § 4 tähenduses.
(53) Finantsinspektsioon konsulteerib käesoleva paragrahvi lõike 52 punktis 6 nimetatud
tingimuse hindamiseks Rahapesu Andmebürooga. Finantsinspektsioon ootab enne kolmanda
riigi krediidiasutuse filiaalile loa andmist ära Rahapesu Andmebüroo kirjaliku kinnituse vastava
tingimuse täitmise kohta.“;
40) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:
,,(71) Kolmanda riigi asjaomase pädeva asutusega koostöökokkuleppe puudumisel teeb
Finantsinspektsioon kõik endast oleneva, et enne, kui kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal
alustab oma tegevust, sõlmida kolmanda riigi asjaomase pädeva asutusega koostöökokkulepe,
võttes aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 33 lõikes 5
nimetatud Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse näidishalduskokkulepe.
Finantsinspektsioon teavitab viivitamata Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust sõlmitud
koostöökokkuleppest.“;
41) paragrahvi 21 lõiked 8–10 tunnistatakse kehtetuks;
42) paragrahvi 212 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
,,(3) Finantsinspektsioon võib tunnistada filiaali asutamise loa kehtetuks, kui:
1) ilmnevad käesoleva seaduse §-s 17 või § 21 lõikes 5 sätestatud asjaolud;
2) esineb põhjendatud kahtlus, et filiaali, selle peaettevõtja või konsolideerimisgrupiga seoses
toimub või on toimunud rahapesu või terrorismi rahastamise katse või esineb vastav risk
rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 4 tähenduses;
3) filiaal ei vasta käesoleva seaduse 81. peatükis sätestatud tingimustele.“;
43) paragrahvi 214 lõike 1 punktis 3 asendatakse tekstiosa ,,§ 48 lõikele 7“ tekstiosaga ,,§ 481
lõigetes 6 ja 7“;
44) paragrahvi 216 lõikes 1 asendatakse tekstiosa ,,215, 22 ja 972” tekstiosaga ,,215 ja 972”;
45) paragrahv 22 tunnistatakse kehtetuks;
46) paragrahvi 30 lõikes 21 asendatakse sõna “kahe” tekstiosaga “viivitamata, kuid mitte hiljem
kui kümne”;
47) paragrahvi 301 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
8
,,(41) Finantsinspektsioon küsib käesoleva seaduse § 291 punktis 5 sätestatud nõude vastavuse
kohta arvamust Rahapesu Andmebüroolt 30 tööpäeva jooksul § 30 lõikes 21 sätestatud teate
esitamisest arvates.”;
48) paragrahvi 31 lõikes 2 asendatakse sõnad ,,käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatust”
tekstiosaga ,,käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatust ning Rahapesu Andmebüroolt käesoleva
seaduse § 301 lõike 41 alusel saadud arvamusest.”;
49) paragrahvi 31 lõike 3 punktis 1 asendatakse tekstiosa ,,seaduses sätestatud nõuetele”
tekstiosaga “seaduses sätestatud nõuetele, sealhulgas kui omandaja asub rahapesu või terrorismi
rahastamise seaduse § 3 punktis 18 nimetatud suure riskiga kolmandas riigis, või kolmandas
riigis, mille suhtes kohaldatakse liidu piiravaid meetmeid, ja kui see mõjutab kavandava
omandaja suutlikkust rakendada rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korra nõuete
täitmiseks nõutavaid tavasid ja protsesse”;
50) seadust täiendatakse 31. peatükiga järgmises sõnastuses:
,,31. peatükk
KREDIIDIASUTUSE, FINANTSVALDUSETTEVÕTJA JA
SEGAFINANTSVALDUSETTEVÕTJA POOLT OSALUSE OMANDAMINE JA
VÕÕRANDAMINE
§ 371. Krediidiasutuse, finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja poolt osaluse
omandamisest teavitamine ja esitatavad andmed
(1) Krediidiasutus ning käesoleva seaduse § 136 alusel heakskiidu saanud finantsvaldusettevõtja
ja segafinantsvaldusettevõtja (edaspidi käesolevas peatükis koos kavandav omandaja), kes
soovib otseselt või kaudselt osaluse omandada või suurendada osalust nii, et see ületab 15
protsenti kavandava omandaja aktsepteeritud kapitalist (edaspidi käesolevas peatükis
kavandatav omandamine), teavitab eelnevalt oma kavatsusest Finantsinspektsiooni.
(2) Kui kavandav omandaja on krediidiasutus, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1
sätestatud künnist nii individuaalselt kui ka konsolideerimisgrupi konsolideeritud näitajate
alusel.
(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud künnist ületatakse üksnes individuaalselt,
teavitab kavandav omandaja selle lepinguriigi finantsjärelevalveasutust, kus omandaja on
asutatud.
(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud künnist ületatakse nii individuaalselt kui ka
konsolideerimisgrupi konsolideeritud näitajate alusel, teavitab kavandav omandaja ka
konsolideeritud finantsjärelevalvet tegevat asutust, kes hindab kavandatavat omandamist.
(5) Kui kavandav omandaja on käesoleva seaduse § 136 alusel heakskiidu saanud
finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja, kohaldatakse käesoleva paragrahvi
lõikes 1 nimetatud künnist konsolideeritud näitajate alusel ning kavandav omandaja teavitab
eelnevalt oma kavatsusest konsolideeritud finantsjärelevalvet tegevat asutust.
(6) Kavandav omandaja teatab Finantsinspektsioonile selle äriühingu nime, milles osalus
omandatakse või seda suurendatakse (edaspidi käesolevas peatükis omandatav üksus), samuti
osaluse suurus omandatavas üksuses ning esitab järgmised andmed ja dokumendid (edaspidi
käesolevas peatükis teade, andmed ja dokumendid koos taotlus):
1) omandatava üksuse kirjeldus, mis sisaldab väljavõtet aktsiaraamatust, andmeid kavandava
omandaja poolt omandatavate ja talle kuuluvate aktsiate või osade tüübi ja häälte arvu kohta
ning vajaduse korral muud informatsiooni;
2) kirjeldus omandatava üksuse tegevuse kohta ettevõtluses ning temaga seotud isikute
majanduslike ja mittemajanduslike huvide kirjeldus;
3) olemasolu korral omandatava üksuse kolme viimase majandusaasta aruanded;
9
4) konsolideerimisgruppi kuuluva omandatava üksuse puhul konsolideerimisgrupi struktuuri
kirjeldus koos andmetega sinna kuuluvate äriühingute osaluse suuruse kohta ning
konsolideerimisgrupi kolme viimase majandusaasta aruanded ja vandeaudiitori aruanded;
5) andmed ja dokumendid nende rahaliste ja mitterahaliste vahendite päritolu kohta, mille eest
kavatsetakse osalus omandada või seda suurendada;
6) kavandava osaluse omandamisega seotud asjaolud;
7) pärast kavandava osaluse omandamist omatava osaluse suurus ja selle omamisega seotud
asjaolud;
8) teave kavandatava omandamisega seotud kohustuste ja osaluse omamisest tulenevate
kohustuste kohta, ning nende mõju kohta kavandatava omandaja finantsvõimekusele ning
kavandatavale omandajale seaduses sätestatud nõuete täitmisele;
9) teave, kas osaluse omandamine toimub sama konsolideerimisgrupi üksuste vahel vastavalt
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõikele 6 või samasse
krediidiasutuste kaitseskeemi kuuluvate üksuste vahel vastavalt sama määruse artikli 113
lõikele 7.
(7) Käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 3 nimetatud juhul esitatakse auditeeritud vahearuanne
majandusaasta esimese poolaasta kohta, kui viimase majandusaasta lõppemisest on möödunud
rohkem kui üheksa kuud. Aruannetele tuleb lisada vandeaudiitori aruanne, kui selle koostamine
on õigusaktiga ette nähtud.
§ 372. Kavandavale omandajale esitatavad nõuded
Kavandav omandaja peab vastama järgmistele nõuetele:
1) temas peab olema tagatud kindel ja usaldusväärne juhtimine;
2) ta peab järjepidevalt järgima käesolevas seaduses ja määruses (EL) nr 575/2013 ning
asjakohasel juhul teistes liidu õigusaktides sätestatud usaldatavusnormatiive ning olema
suuteline nende järgimist jätkata;
3) tema suhtes ei ole põhjendatud kahtlust, et osaluse omandamine, omamine või suurendamine
või kontroll omandatava üksuse üle on seotud rahapesu või terrorismi rahastamisega või selle
katsega või suurendab selliseid riske.
§ 373. Menetlus ja menetlustähtajad
(1) Finantsinspektsioon teavitab kavandavat omandajat kirjalikult viivitamata, kuid mitte
hiljem kui kümne tööpäeva jooksul teate või käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud
lisaandmete ja -dokumentide kättesaamisest ning menetlustähtaja võimalikust lõppkuupäevast.
(2) Finantsinspektsioon hindab kavandava omandaja vastavust käesoleva seaduse §-s 372
esitatud nõuetele ning otsustab osaluse omandamise keelamise või lubamise 60 tööpäeva
jooksul arvates käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud viimase teate esitamisest arvates.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud hindamine ei ole vajalik, kui osaluse omandamine
toimub sama konsolideerimisgrupi üksuste vahel vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõikele 6 või samasse krediidiasutuste kaitseskeemi
kuuluvate üksuste vahel vastavalt sama määruse artikli 113 lõikele 7.
(4) Finantsinspektsioon võib jätta teate läbi vaatamata, kui teade või sellele lisatud dokumendid
on oluliste puudustega.
(5) Kui kavandatav omandamine puudutab olulise osaluse omandamist krediidiasutuses
vastavalt käesoleva seaduse 3. peatüki 2. jaos sätestatule, kohaldatakse ka kavandava omandaja
suhtes nimetatud jaos sätestatud teavitamisnõuet ja hindamist. Sellisel juhul lõpeb tähtaeg, mille
jooksul Finantsinspektsioon peab tegema nii käesolevas paragrahvis sätestatud hindamise kui
ka käesoleva seaduse §-s 301 sätestatud hindamise alles siis, kui lõpeb kahest asjakohasest
hindamistähtajast hilisem.
10
(6) Finantsinspektsioon võib 50 tööpäeva jooksul menetlustähtaja algusest arvates kirjalikult
nõuda käesoleva seaduse § 371 lõikes 6 nimetatud dokumentide täpsustamiseks ja
kontrollimiseks lisaandmeid ja -dokumente.
(7) Finantsinspektsiooni poolt käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud lisaandmete ja -
dokumentide esmakordse nõudmise ja kavandavalt omandajalt nõutud lisaandmete ja -
dokumentide saamise vaheliseks perioodiks menetlustähtaeg peatub. Peatumine ei kesta kauem
kui 20 tööpäeva.
(8) Finantsinspektsioon võib käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud menetlustähtaja
peatamist pikendada kuni 30 tööpäevani, kui:
1) kavandava omandaja omandatav üksus asub kolmandas riigis või selle suhtes kohaldatakse
kolmanda riigi õigust;
2) käesolevas paragrahvis sätestatud hindamise käigus on vajalik rahapesu ja terrorismi
rahastamise tõkestamise alane koostöö teise lepinguriigi pädeva asutusega.
(9) Kui finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja esitab teatega samal ajal
heakskiitmise taotluse vastavalt käesoleva seaduse §-le 134, teeb Finantsinspektsioon
asjakohasel juhul koostööd konsolideeritud finantsjärelevalvet tegeva asutusega ja selle
lepinguriigi pädeva asutusega, kus finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja on
asutatud. Sel juhul peatub menetlustähtaeg kuni heakskiitmise menetluse lõppemiseni.
(10) Finantsinspektsioon küsib kavandaja omandaja vastavuse kohta käesoleva seaduse § 372
punktis 3 sätestatud nõudele arvamust Rahapesu Andmebüroolt.
(11) Kui osalust soovib üheaegselt omandada rohkem kui üks isik, peab Finantsinspektsioon
kavandavaid omandajaid kohtlema võrdsete asjaolude korral võrdselt.
§ 374. Osaluse omandamise tingimused, keelamise alused ja otsus omandamise kohta
(1) Kavandav omandaja võib käesoleva seaduse § 371 lõikes 1 sätestatud osaluse omandada või
seda suurendada, kui Finantsinspektsioon on vastava otsusega andnud selleks loa.
(2) Finantsinspektsioon võib osaluse omandamise või suurendamise keelata, kui:
1) kavandav omandaja ei vasta käesoleva seaduse §-s 372 sätestatud nõuetele;
2) kavandav omandaja ei ole ettenähtud tähtpäevaks Finantsinspektsioonile esitanud käesoleva
seadusega ettenähtud või Finantsinspektsiooni poolt käesoleva seaduse alusel nõutud andmeid
või dokumente;
3) kavandatav omandamine võib avaldada mõju süsteemsele riskile.
(3) Finantsinspektsioon võib määrata tähtaja, mille jooksul peab kavandatava omandamise
lõpule viia.
(4) Finantsinspektsioon arvestab otsuse tegemisel käesoleva seaduse § 373 lõike 9 ja § 376
kohaselt saadud arvamusi.
(5) Finantsinspektsioon ei või kavandatava omandamise üle otsustamisel võtta arvesse mõju,
mida kavandatav omandamine võib põhjustada teistele finantsturu osalistele.
(6) Finantsinspektsioon toimetab kavandavale omandajale otsuse osaluse omandamise
lubamise või selle keelamise kohta kätte kahe tööpäeva jooksul pärast vastava otsuse
vastuvõtmist.
§ 375. Osaluse ebaseadusliku omandamise tagajärjed
Osaluse omandamise või suurendamise tehingu tagajärjel ei omanda kavandav omandaja
aktsiate või osadega kaasnevat hääleõigust ning aktsiate või osadega esindatud hääli ei arvata
üldkoosoleku kvoorumisse, kui:
1) tehingust ei ole Finantsinspektsiooni käesoleva seaduse §-s 371 sätestatud korras teavitatud;
2) tehing on tehtud enne, kui olulise osaluse omandamine oli käesoleva seaduse alusel lubatud;
3) tehing on vastuolus Finantsinspektsiooni ettekirjutusega.
§ 376. Koostöö teiste pädevate asutustega
11
(1) Finantsinspektsioon teeb kavandava omandaja poolt osaluse omandamise või suurendamise
hindamisel koostööd vastava lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega, kui omandatav üksus
on:
1) krediidiasutus, kindlustusandja, investeerimisühing või fondivalitseja, mis on tegevusloa
saanud teises lepinguriigis või tegutseb kavandava omandaja sektorist erinevas sektoris;
2) sellise krediidiasutuse, kindlustusandja, investeerimisühingu või fondivalitseja emaettevõtja,
mis on tegevusloa saanud teises lepinguriigis või tegutseb kavandava omandaja sektorist
erinevas sektoris või
3) isik, kellel on kontroll krediidiasutuse, kindlustusandja, investeerimisühingu või
fondivalitseja üle, mis on tegevusloa saanud teises lepinguriigis või kavandatava omandamise
sektorist erinevas sektoris.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koostöö raames konsulteerib Finantsinspektsioon
teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega. Finantsinspektsioon edastab viivitamata teise
lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele kõik andmed, mis on olulised kavandatava
omandamise hindamiseks.
(3) Kui kavandav omandaja on krediidiasutus ja käesoleva seaduse § 371 lõikes 1 sätestatud
künnist ületatakse ainult individuaalselt, teavitab Finantsinspektsioon kavandatavast
omandamisest konsolideeritud finantsjärelevalvet tegevat asutust kümne tööpäeva jooksul
pärast kavandavalt omandajalt teate kättesaamist, kui kavandav omandaja kuulub
konsolideerimisgruppi ja Finantsinspektsioon ei ole konsolideeritud finantsjärelevalvet tegev
asutus. Lisaks edastab Finantsinspektsioon konsolideeritud finantsjärelevalvet tegevale
asutusele oma hinnangu.
(4) Kui Finantsinspektsioon on konsolideeritud järelevalvet tegev finantsjärelevalve asutus ja
kavandav omandaja on käesoleva seaduse § 136 alusel heakskiidu saanud finantsvaldusettevõtja
ja segafinantsvaldusettevõtja, kes on asutatud teises lepinguriigis, teavitab Finantsinspektsioon
kavandatavast omandamisest selle lepinguriigi finantsjärelevalve asutust, kus kavandav
omandaja on asutatud, kümne tööpäeva jooksul pärast kavandavalt omandajalt teate saamist.
Sellisel juhul edastab Finantsinspektsioon ka oma hinnangu kavandava omandamise kohta teise
lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele.
(5) Kui kavandav omandaja on krediidiasutus ja käesoleva seaduse § 371 lõikes 1 sätestatud
künnist ületatakse nii individuaalselt kui ka konsolideerimisgrupi konsolideeritud näitajate
alusel, püüavad kavandatavat omandamist hindav finantsjärelevalve asutus ja konsolideeritud
järelevalvet tegev finantsjärelevalve asutus oma hindamised kooskõlastada, eelkõige pidades
silmas konsulteerimist käesoleva paragrahvi lõikes 1 osutatud asjaomaste asutustega.
(6) Kui kavandatavat omandamist peab hindama käesoleva seaduse § 371 lõikes 4 nimetatud
konsolideeritud järelevalvet tegev asutus ja konsolideeritud järelevalvet tegev asutus ei ole selle
lepinguriigi finantsjärelevalve asutus, kus kavandav omandaja on asutatud, teevad mõlemad
asutused koostööd ja konsulteerivad teineteisega täies ulatuses. Konsolideeritud järelevalvet
tegev finantsjärelevalve asutus koostab kavandatava omandamise kohta hinnangu ja edastab
hinnangu selle lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele, kus kavandav omandaja on asutatud.
Nimetatud asutused teevad kahe kuu jooksul arvates hinnangu saamisest ühise põhjendatud
otsuse. Konsolideeritud järelevalvet tegev finantsjärelevalve asutus edastab ühise otsuse
kavandavale omandajale.
(7) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud ühist otsust ei ole tehtud kahe kuu jooksul
hinnangu kättesaamisest arvates, jätab konsolideeritud järelevalvet tegev finantsjärelevalve
asutus või selle lepinguriigi finantsjärelevalve asutus, kus kavandav omandaja on asutatud,
otsuse tegemata ja edastab asja kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse
Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust
nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331,
15.12.2010, lk 12–47, artikliga 19 Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele. Nimetatud
asutused teevad vastu ühise otsuse kooskõlas Euroopa Pangandusjärelevalve otsusega.
12
§ 377. Võõrandamisest teavitamine
Krediidiasutus ning käesoleva seaduse § 136 alusel heakskiidu saanud finantsvaldusettevõtja ja
segafinantsvaldusettevõtja teavitab eelnevalt kirjalikult Finantsinspektsiooni oma kavatsusest
võõrandada otseselt või kaudselt käesoleva seaduse § 371 lõikes 1 nimetatud osalus, tuues välja
võõrandatava osaluse suuruse.”;
51) paragrahvi 48 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
,,(1) Juhtideks käesoleva seaduse tähenduses loetakse krediidiasutuse ning käesoleva seaduse §
136 alusel heakskiidu saanud finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja nõukogu ja
juhatuse liikmeid.”;
52) paragrahvi 48 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
,,Krediidiasutus ning käesoleva seaduse § 136 alusel heakskiidu saanud finantsvaldusettevõtja
ja segafinantsvaldusettevõtja peab tagama, et tema juhtidel on krediidiasutuse,
finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja juhtimiseks vajalikud teadmised,
oskused, kogemused, haridus, kutsealane sobivus ja laitmatu ärialane maine.”;
53) paragrahvi 48 lõiked 21 ja 22 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
,,(21) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtide valimise või määramise tulemusena peab
nõukogu ja juhatuse liikmete koosseis olema piisavalt mitmekesine, vastama krediidiasutuses
ning käesoleva seaduse § 136 alusel heakskiidu saanud finantsvaldusettevõtjas ja
segafinantsvaldusettevõtjas kehtestatud juhtorgani koosseisu mitmekesisuse põhimõtetele ning
soolist tasakaalu edendav. Juhtide valimisel või määramisel tuleb tagada, et juhtorgan oleks
töövõimeline, selles oleksid esindatud erinevate pädevuste ja ametialase taustaga isikud.
Juhtidel peavad olema kollektiivselt piisavad teadmised, oskused ja kogemused, mis vastavad
krediidiasutuse ärimudelile ja strateegiale, et mõista krediidiasutuse tegevust, sealhulgas
peamisi riske ja mõju ning arvestades keskkonna-, sotsiaalseid ja juhtimistegureid.
(22) Juhil peab olema vajalikus mahus aega oma ametiülesannete täitmiseks vastaval
ametikohal ning ta peab sobituma oma teadmiste, oskuste ja kogemuste poolest juhtorgani
koosseisu.”;
54) paragrahvi 48 täiendatakse lõigetega 23–25 järgmises sõnastuses:
,,(23) Krediidiasutuse ning käesoleva seaduse § 136 alusel heakskiidu saanud
finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja juhid peavad tegutsema ausalt ja
usaldusväärselt, ning olema oma otsuste tegemisel vabad.
(24) Krediidiasutus ning käesoleva seaduse § 136 alusel heakskiidu saanud
finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja kontrollib, tagab ja vastutab, et tema juhid
vastavad igal ajahetkel käesoleva seadusega juhtidele kehtestatud nõuetele, viies läbi
asutusesisese sobivushindamise ja dokumenteerides vastava protsessi.
(25) Kui krediidiasutus või käesoleva seaduse § 136 alusel heakskiidu saanud
finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja saab teadlikuks asjaoludest, mille tõttu
tema juht või juhi kandidaat ei vasta kehtestatud nõuetele, siis:
1) ei tohi juhi kandidaati ametisse nimetada,
2) nimetatud juht kutsutakse viivitamatult tagasi või,
3) asjakohasel juhul kohaldatakse meetmeid, et juht sobiks ametisse või juhi kandidaat saab
ametisse sobivaks.”;
55) paragrahvi 48 lõige 31 tunnistatakse kehtetuks;
13
56) paragrahvi 48 lõige 41 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
,,(41) Krediidiasutus ning käesoleva seaduse § 136 alusel heakskiidu saanud
finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja peavad kehtestama korra ja tagama
piisavad vahendid ametisse nimetatud juhtide juhendamiseks ja nende vastava valdkonna
kutsealaste teadmiste täiendamiseks, keskendatud vastavalt ametikohale esitatavatele nõuetele,
sealhulgas keskkonna-, sotsiaalsed ja juhtimisriskid ja -mõjud ning Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 52c määratletud IKT-risk.“;
57) paragrahvi 48 täiendatakse lõigetega 52–56 järgmises sõnastuses:
,,(52) Krediidiasutus ning käesoleva seaduse § 136 alusel heakskiidu saanud
finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja hindab juhtide nõuetele vastavust enne
nende valimist ning juhul, kui ilmnevad juhi sobivust mõjutada võivad uued faktid või muud
asjaolud. Samuti viib krediidiasutus ning käesoleva seaduse § 136 alusel heakskiidu saanud
finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja regulaarselt läbi juhtide sobivushindamist.
(53) Krediidiasutus ning käesoleva seaduse § 136 alusel heakskiidu saanud
finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja on kohustatud hoidma juhi sobivuse kohta
käiva teabe ajakohase.
(54) Võtmeisik on isik, kellel on märkimisväärne mõju krediidiasutuse ning käesoleva seaduse
§ 136 alusel heakskiidu saanud finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja juhtimisele,
aga kes ei ole juhtorgani liige, sealhulgas sisekontrollifunktsiooni juht ja finantsjuht, juhul kui
nad ei ole juhtorgani liikmed. Võtmeisikuks on eelkõige finantsjuht ning vastavuskontrolli,
riskikontrolli või siseauditi üksuse juht.
(55) Võtmeisikule kohaldatakse lisaks käesolevas seaduses töötaja kohta sätestatule käesoleva
paragrahvi lõikeid 2, 23–25, 3, 41, 52 ja 53.
(56) Krediidiasutus ning käesoleva seaduse § 136 alusel heakskiidu saanud
finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja kohaldab meetmeid, et tagada võtmeisiku
ülesannete nõuetekohane täitmine, sealhulgas asendab võtmeisiku, kui see isik ei vasta enam
sobivusnõuetele.
58) paragrahvi 48 lõiked 6–7 tunnistatakse kehtetuks;
59) seadust täiendatakse §-dega 481 ja 482 järgmises sõnastuses:
,,§ 481. Juhtidest ja võtmeisikutest teavitamine
(1) Krediidiasutus teavitab juhi või võtmeisiku valimise, määramise või ametiaja pikendamise
kavatsusest Finantsinspektsiooni vähemalt kümme päeva enne selle küsimuse otsustamist ning
esitab käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud andmed ja dokumendid.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1619 artikli 91 lõike 1d punktides a–
f sätestatud isik (edaspidi käesolevas peatükis oluline krediidiasutus) teavitab krediidiasutuse
juhi, sisekontrollfunktsiooni juhi ja finantsjuhi valimise või määramise kavatsusest
Finantsinspektsiooni, esitades vähemalt 30 tööpäeva enne juhi ametisse asumise tähtpäeva
käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud andmed ja dokumendid.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaega ei kohaldata juhul, kui enamik juhtorgani
liikmetest tuleb asendada uute juhtorgani liikmetega samal ajal ja juhtorganist lahkuvad liikmed
peaksid läbi viima uute liikmete sobivushindamise. Sellisel juhul viib krediidiasutus
asutusesisese sobivushindamise läbi pärast seda, kui uute ametisse valitud või määratud juhtide
volituste tähtpäev on saabunud.
14
(4) Oluline krediidiasutus teavitab juhi või võtmeisiku ametiaja pikendamise kavatsusest
Finantsinspektsiooni, esitades vähemalt kümme päeva enne selle küsimuse otsustamist
käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud andmed ja dokumendid.
(5) Juhi või võtmeisiku sobivust mõjutada võivate uute faktide või muude asjaolude ilmnemisel
teavitab krediidiasutus sellest viivitamata Finantsinspektsiooni.
(6) Juhi või võtmeisiku valimiseks või määramiseks esitatakse Finantsinspektsioonile
järgmised andmed ja dokumendid:
1) isiku kirjalik nõusolek ja täidetud sobivusküsimustik;
2) isiku elulookirjeldus ja üldandmed, juhatuse liikme puhul tema vastutusvaldkonna kirjeldus,
ülevaade isiku maine, hariduse, teadmiste, oskuste ja kogemuse ja ettevõtluses osalemise kohta;
3) andmed isiku ametiaja ja -koha kohta;
4) krediidiasutuse läbi viidud sobivushindamise dokumendid, välja arvatud käesoleva
paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul;
5) andmed äriühingute kohta, milles isiku osalus on suurem kui 20 protsenti;
6) andmed võimalike huvide konfliktide ja isiku poolt ametiülesannete täitmisele pühendatava
aja kohta;
7) isiku kinnitus, et tal puuduvad käesolevas seaduses sätestatud asjaolud, mis välistavad õiguse
olla krediidiasutuse juht;
8) välisriigi kodaniku puhul tema päritolu- või elukohariigi karistusregistri väljavõte või pädeva
kohtu- või haldusorgani väljastatud samaväärne dokument, mis ei või olla vanem kui kolm
kuud;
9) juhi ametisse nimetamise kuupäev ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul ametisse
asumise kuupäev.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud andmed esitatakse Finantsinspektsiooni kinnitatud
vormil ja mahus.
(8) Kui krediidiasutuse läbi viidava sobivushindamise käigus selguvad uued asjaolud, mille
tõttu juht ei vasta kehtestatud nõuetele, teavitab ta sellest viivitamatult Finantsinspektsiooni.
(9) Krediidiasutus teavitab Finantsinspektsiooni juhi tagasiastumisest või tema tagasikutsumise
algatamisest enne volituste tähtaja lõppemist vähemalt kümme päeva enne nimetatud küsimuse
otsustamist.
(10) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 5-9 krediidiasutuse kohta sätestatut kohaldatakse ka
käesoleva seaduse § 136 alusel heakskiidu saanud finantsvaldusettevõtjale ja
segafinantsvaldusettevõtjale.
§ 482. Finantsinspektsiooni sobivushindamise menetlus
(1) Finantsinspektsioonil on õigus igal ajal, sealhulgas krediidiasutusega seotud riskide
suurenemisel või juhi ja võtmeisiku kohta uute asjaolude ilmnemisel läbi viia krediidiasutuse
juhi ja võtmeisiku sobivushindamine.
(2) Finantsinspektsioon võib määrata sobivushindamise läbiviimise tähtaja olulise
krediidiasutuse juhi või võtmeisiku valimisel või määramisel.
(3) Kui käesoleva seaduse § 481 lõikes 6 nimetatud andmed või dokumendid on puudustega,
võib Finantsinspektsioon nõuda, et juht või võtmeisik ei asuks ametisse enne kõikide
asjakohaste andmete ja dokumentide esitamist.
(4) Finantsinspektsioon võib nõuda käesoleva seaduse § 481 lõikes 6 nimetatud andmete
täpsustamiseks ja kontrollimiseks täiendavaid andmeid ja dokumente ning seletusi.
(5) Finantsinspektsioonil on õigus käesoleva seaduse § 481 lõikes 6 nimetatud andmete
kontrollimiseks koguda isikuandmeid ja muud teavet karistusregistrist ja avalikest allikatest.
(6) Finantsinspektsioon võib nõuda krediidiasutuselt asjakohaste meetmete rakendamist, et
tagada juhi või võtmeisiku sobivus ja nõuetele vastavus valitavasse või määratavasse ametisse.
(7) Finantsinspektsioon rakendab võimalusel asjakohaseid meetmeid, et tagada juhi või
võtmeisiku sobivus ja nõuetele vastavus valitavasse või määratavasse ametisse.
15
(8) Finantsinspektsioon ei pea sobivushindamist läbi viima, kui juhi või võtmeisiku ametiaega
pikendatakse, välja arvatud juhul, kui juhti või võtmeisikut puudutav teave on muutunud ja see
võib mõjutada tema sobivust.
(9) Käesolevas paragrahvis krediidiasutuse kohta sätestatut kohaldatakse ka käesoleva seaduse
§ 136 alusel heakskiidu saanud finantsvaldusettevõtjale ja segafinantsvaldusettevõtjale“.
60) paragrahvi 49 lõike 11 teise lause sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse
järgmiselt:
,,Olulise krediidiasutuse juht ei või olla enamal kui:“;
61) paragrahvi 49 lõike 12 punktis 2 asendatakse tekstiosa ,,kuuluvates krediidiasutustes“
tekstiosaga ,,kuuluvates krediidiasutustes või äriühingus, kus kaitseskeemi kuuluvatel
krediidiasutustel on oluline osalus“;
62) paragrahvi 49 lõikes 14 asendatakse tekstiosa ,,§ 48 lõigetes 6 ja 7“ tekstiosaga ,,§-s 481“;
63) paragrahvi 50 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
,,§ 50. Krediidiasutuse juhi ja võtmeisiku valimata või määramata jätmine ning
tagasikutsumine“;
64) paragrahvi 50 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad ,,võtmeisiku
tagasikutsumist“ sõnadega ,,võtmeisiku valimata või määramata jätmist või tagasikutsumist“;
65) paragrahvi 50 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõnad ,,Finantsinspektsiooni arvamuse kohaselt
ei vasta isik“ sõnadega ,,isik ei vasta“;
66) paragrahvi 50 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:
,,4) Finantsinspektsioonile ei ole esitatud isiku sobivushindamise läbiviimiseks seadusega
ettenähtud või Finantsinspektsiooni poolt käesoleva seaduse alusel nõutud andmeid või
dokumente.“;
67) paragrahvi 50 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
,,(11) Käesolevas paragrahvis krediidiasutuse kohta sätestatut kohaldatakse ka käesoleva
seaduse § 136 alusel heakskiidu saanud finantsvaldusettevõtjale ja
segafinantsvaldusettevõtjale.”;
68) paragrahvi 52 lõike 4 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„5) sisekontrolli üksuste põhimääruse kinnitamine;“;
69) paragrahvi 52 lõike 4 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„7) krediidiasutuse sisekontrolli funktsioone juhtivate isikute ametisse nimetamine ja
vabastamine ning siseauditi-, vastavus- ja riskikontrolli üksuste juhtide ettepanekul vastavate
üksuste töötajate ametisse nimetamine ja vabastamine;“;
70) paragrahvi 52 lõike 4 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„10) erinevate komiteede pädevuse, õiguste ja tegevuste põhimõtete kinnitamine;“;
71) paragrahvi 55 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
,,2) kehtestama ja vähemalt iga kahe aasta järel üle vaatama krediidiasutuse riskide võtmise,
juhtimise, jälgimise ning maandamise põhimõtted ja protseduurid, mis hõlmavad nii
olemasolevaid kui ka potentsiaalseid riske, sealhulgas makromajanduskeskkonnast tulenevaid
majandustsükli faasiga seotud riske ning keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimistegurite praegusest
16
ja lühikesest, keskmisest ja pikaajalisest mõjust tingitud riske vastavalt Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktile 52d;“;
72) paragrahvi 55 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
,,(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 145
sätestatud väikese ja mittekeeruka krediidiasutuse (edaspidi väike ja mittekeerukas
krediidiasutus) juhatus võib käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud riskide võtmise,
juhtimise, jälgimise ning maandamise põhimõtted ja protseduurid läbi vaadata harvemini kui
on sätestatud käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2.“;
73) paragrahvi 571 lõike 12 teises lauses asendatakse sõna ,,Kontrollifunktsiooni” sõnaga
,,Sisekontrollifunktsiooni”;
74) paragrahvi 571 lõike 3 punktis 1 asendatakse sõna ,,kontrolliüksuse” sõnaga
,,sisekontrolliüksuse”;
75) paragrahvi 572 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
,,3) juhi või töötaja personaalseid töötulemusi, arvestades nii rahalisi kui ka muid sise-
eeskirjadest ja protseduurireeglitest tulenevaid kriteeriume, sealhulgas keskkonna-, sotsiaalseid
ja juhtimisriskid, jätkusuutlikke ja riskiga korrigeeritud töötulemusi ning tööülesandeid, mida
on täidetud lisaks lepingust tulenevatele ülesannetele;”;
76) paragrahvi 572 lõike 10 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
,,1) krediidiasutusele, mis ei ole vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr
575/2013 artikli 4 lõike 1 punktile 146 suur krediidiasutus ning mille varade väärtus on
keskmiselt ja individuaalsel alusel jooksvale majandusaastale vahetult eelnenud nelja aasta
jooksul viis miljardit eurot või vähem;”;
77) paragrahvid 574 ja 58 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
,,§ 574. Komiteede moodustamine krediidiasutuses ja nende koosseis
(1) Krediidiasutuses moodustatakse järgmised komiteed:
1) auditikomitee;
2) krediidikomitee.
(2) Kui see on proportsionaalne krediidiasutuse tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega
või krediidiasutus on süsteemselt oluline, tuleb krediidiasutuses lisaks moodustada järgmised
komiteed:
1) riskikomitee;
2) nomineerimiskomitee;
3) töötasukomitee.
(3) Kui see on proportsionaalne krediidiasutuse tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega,
võib riskikomitee ja auditikomitee ühendada. Sellisel juhul peavad selle komitee liikmetel
olema mõlema komitee ülesannete täitmiseks vajalikud teadmised, oskused ja kogemused.
(4) Komiteed moodustatakse nõukogu liikmetest, sealhulgas sõltumatutest nõukogu liikmetest,
juhul kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(5) Auditikomitee liikmeteks võivad nõukogu liikmete asemel olla ka muud nõukogu määratud
isikud, välja arvatud krediidiasutuse juhatuse liikmed ja krediidiasutuse töötajad.
(6) Krediidikomitee liikmete hulgas võivad olla krediidiasutuse juhatuse liikmed ja
krediidiasutuse töötajad, kuid krediidiasutuse juhatuse liige ei tohi olla krediidikomitee esimees
ega esimehe äraolekul juhtida krediidikomitee istungit. Vähemalt pooled ühistupanga
krediidikomitee liikmed peavad olema ühistupanga liikmed või ühistupanga liikmete esindajad.
17
(7) Riskikomitee liikmetel peavad olema vajalikud teadmised, oskused ja kogemused, et mõista
ja pidevalt jälgida krediidiasutuse riskijuhtimise põhimõtteid ja riskitaluvust.
(8) Komiteede moodustamise täpsemad alused määratakse kindlaks krediidiasutuse sise-
eeskirjades ja protseduurireeglites.
§ 58. Komiteede ülesanded
(1) Auditikomitee ülesandeks on krediidiasutuse juhatuse tegevuse kontrollimine.
(2) Krediidikomitee ülesandeks on krediidiasutuse nõukogu poolt kehtestatud piirmäärast
suuremate laenude andmise ja pikendamise otsustamine. Krediidikomitee vaatab enne laenude
andmise ja pikendamise otsustamist läbi kõik laenu taotlemiseks esitatud dokumendid ja muu
informatsiooni ning võtab selle alusel seisukoha laenu taotleja maksevõime ja usaldusväärsuse,
tema poolt pakutavate tagatiste olemasolu ja piisavuse kohta. Krediidikomitee ei ole kohustatud
laenu andmisest keeldumist põhjendama.
(3) Riskikomitee ülesanneteks on:
1) nõustada nõukogu ja juhatust krediidiasutuse riskijuhtimise põhimõtete ja riskitaluvuse alal;
2) jälgida riskijuhtimise põhimõtete rakendamist juhatuse poolt vastavalt nõukogu juhistele;
3) kontrollida krediidiasutuse klientidele kehtestatud tasudes krediidiasutuse ärimudeli ja
riskijuhtimise põhimõtete arvestamist ja puuduste korral esitada paranduskava nõukogule;
4) kontrollida, kas tasustamise põhimõtetes vastavate motivaatorite pakkumises võetakse
arvesse erinevaid riske, sealhulgas neid, mis tulenevad keskkonna-, sotsiaalsete ja
juhtimistegurite, kapitali, likviidsuse ning tulude laekumise tõenäosuse ja ajastuse mõjust.
(4) Nomineerimiskomitee ülesanneteks on:
1) krediidiasutuse juhatuse liikme kandidaatide, nende ametiülesannete kirjelduse ja
ametiperioodi pikkuse esitamine nõukogule, muuhulgas tagades, et kandidaatide vahel oleks
tasakaal teadmiste, oskuste ja kogemuste mõttes ning arvesse oleks võetud krediidiasutuses
kehtestatud juhtorganite koosseisu mitmekesisuse põhimõtted;
2) sihttaseme määramine, kui palju peaks juhatuses olema vähem esindatud soost isikuid, ja
poliitika ettevalmistamine, kuidas vähem esindatud soost isikute arvu suurendada, et jõuda
seatud sihttasemini, ning käesolevas punktis nimetatud sihttaseme, poliitika ja selle
rakendamise kohta teabe avalikustamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) nr 575/2013 artikli 435 lõike 2 punktile c;
3) juhatuse koosseisu, struktuuri ja tegevuse hindamine vähemalt üks kord aastas ning vajaduse
korral muudatusettepanekute tegemine;
4) juhatuse liikmete ja juhatuse kollektiivse organina tegutsemiseks vajaliku hariduse,
kogemuste ja kutsealase sobivuse hindamine vähemalt üks kord aastas ning tulemustest
nõukogu teavitamine;
5) krediidiasutuses kehtivate juhtorganite koosseisu mitmekesisuse põhimõtete ning juhatuse
valimise korra väljatöötamine ning regulaarne hindamine ja vajaduse korral
muudatusettepanekute tegemine.
(5) Nomineerimiskomitee peab oma ülesannete täitmiseks pidevalt jälgima ja võimaluste piires
tagama, et juhatuse otsustusprotsess oleks kooskõlas krediidiasutuse huvidega tervikuna, mitte
liigselt mõjutatud ühe isiku või väikese grupi isikute huvidest. Nomineerimiskomiteel on oma
ülesannete täitmisel õigus kasutada välist hindajat.
(6) Töötasukomitee ülesanne on hinnata tasustamise põhimõtete rakendamist krediidiasutuses
ning tasustamisega seotud otsuste mõju riskijuhtimise, omavahendite ja likviidsuse kohta
sätestatud nõuetele täitmisele. Töötasukomitee lähtub oma tegevuses krediidiasutuse
aktsionäride või liikmete ja klientide pikaajalistest huvidest ning avalikust huvist. Eelnimetatu
raames töötasukomitee:
1) teostab järelevalvet juhtide ja töötajate, sealhulgas sisekontrolli funktsioonide juhtide
tasustamise üle;
2) hindab vähemalt üks kord aastas tasustamise põhimõtete rakendamist ja teeb vajaduse korral
ettepaneku tasustamise põhimõtete ajakohastamiseks;
18
3) valmistab krediidiasutuse nõukogule ette tasustamisalased otsuse projektid.”;
78) paragrahvid 581 ja 582 tunnistatakse kehtetuks;
79) paragrahvi 59 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
,,(1) Krediidiasutuses ja krediidiasutuse konsolideerimisgruppi kuuluvas äriühingus peab
pidevalt toimima sisekontrolli süsteem, mis on proportsionaalne nende tegevuse laadi, ulatuse
ja keerukuse astmega ning mis tagab ühingu juhtimise heade tavade järgimise.
(2) Krediidiasutuse sisekontrolli süsteem peab hõlmama kõiki krediidiasutuse juhtimis- ja
tegevustasandeid, et tagada krediidiasutuse tegevuse efektiivsus, finantsaruandluse usaldatavus
ning vastavus seadustele ja muudele õigusaktidele, krediidiasutuse juhtimisorganite poolt
kinnitatud dokumentidele ning headele pangandustavadele ning otsuste vastuvõtmine
usaldusväärse ja asjakohase informatsiooni alusel.
(3) Sisekontrolli süsteem koosneb siseauditi, riskikontrolli ja vastavuskontrolli funktsioonidest.
Sisekontrolli funktsioonid peavad olema organisatsiooniliselt sõltumatud ja lahutatud riskide
võtmisega seotud tegevustest.
(4) Sisekontrolli funktsioonide täitjad peavad:
1) tagama kõigi oluliste riskide nõuetekohase tuvastamise, mõõtmise ja teavitamise;
2) andma tervikliku ülevaate kõigist riskidest, millele krediidiasutus on avatud.
(5) Siseauditi funktsiooni ei või kombineerida krediidiasutuse ühegi muu äriliini või
kontrollfunktsiooniga.
(6) Vastavuskontrolli funktsiooni võib kombineerida mõne muu kontrolli teostava üksusega,
kui see on proportsionaalne krediidiasutuse tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega ega
mõjuta vastavuskontrolli teostaja sõltumatust ja suutlikkust täita oma ülesandeid.
(7) Ühistupangas täidab käesoleva seaduses ettenähtud sideauditi funktsiooni ülesandeid
revisjonikomisjon ning revisjonikomisjoni ja tema liikmete suhtes kohaldatakse kõiki
käesolevas seaduses siseauditi funktsiooni üksusele ja tema liikmetele ettenähtud õigusi ja
kohustusi.“;
80) seadust täiendatakse §-ga 591 järgmises sõnastuses:
,,§ 591. Siseauditi, riski- ja vastavuskontrolli ülesanded
(1) Siseauditi funktsiooni täitja peab:
1) jälgima kogu krediidiasutuse tegevust ja andma sõltumatu ülevaate krediidiasutuse
riskistrateegia efektiivsest rakendamisest;
2) tagama, et kehtestatakse siseauditi kava, et hinnata krediidiasutuse protsesside ja süsteemide,
sealhulgas kogu sisekontrolli süsteemi ja toimingute asjakohasust ja tulemuslikkust;
3) vähemalt üks kord aastas kontrollima ja hindama krediidiasutuse juhtide ja töötajate
tasustamise põhimõtete vastavust käesolevas seaduses sätestatud nõuetele, välja arvatud juhul,
kui krediidiasutuses on moodustatud töötasukomitee;
4) analüüsima krediidiasutuse, selle juhtide ja töötajate tegevuses avastatud puudusi, ülesannete
täitmata jätmise ja volituste ületamise juhtumeid, tegema ettepanekuid puuduste
kõrvaldamiseks ja vigade vältimise abinõude kohta;
5) esitama oma tegevusest regulaarseid ülevaateid krediidiasutuse nõukogule ja juhatusele.
(2) Riskikontrolli funktsiooni täitja peab:
1) olema aktiivselt kaasatud krediidiasutuse riskijuhtimise põhimõtete või strateegia
kindlaksmääramisse ja kõigi oluliste riskijuhtimise otsuste vastuvõtmisesse;
2) omama kontrolli eelnimetatud põhimõtete või strateegia tulemusliku rakendamise üle;
3) omama terviklikku arusaama krediidiasutuse kõikidest riskidest;
4) esitama regulaarselt aruandeid krediidiasutuse nõukogule ning vajaduse korral teavitama
nõukogu kohe riskidest, millel võib olla oluline mõju krediidiasutuse tegevusele.
(3) Vastavuskontrolli funktsiooni täitja peab:
19
1) kontrollima regulaarselt krediidiasutuse, selle juhtide ja töötajate tegevuse vastavust
õigusaktidele, Finantsinspektsiooni ettekirjutustele, juhtorganite otsustele, sise-eeskirjadele,
krediidiasutuse sõlmitud lepingutele ja heale tavale ning hindama krediidiasutuses kehtestatud
sise-eeskirjade ja otsuste vastavust õigusaktidele (edaspidi vastavusrisk) ning krediidiasutuse
kohustuste täitmisel esinevate puuduste kõrvaldamiseks võetud meetmete sobivust ja
tulemuslikkust;
2) tagama, et vastavusriski võetakse arvesse krediidiasutuse riskistrateegias ja asjakohaselt ka
kõigis olulistes riskijuhtimist käsitlevates otsustes;
3) tagama, et krediidiasutuse juhte ja töötajaid nõustatakse käesolevas seaduses sätestatud
kohustuste täitmisega seotud küsimustes, mis hõlmab muu hulgas vastavusriskiteemalisi
koolitusi ning sõltumatu arvamuse andmist uutele toodetele või olemasolevates toodetes,
protsessides ja süsteemides oluliste muudatuste heakskiitmist;
4) esitama juhatusele ja nõukogule regulaarselt ülevaateid, sealhulgas õigusaktide muudatustest
tulenevate riskide kohta.
(4) Siseauditi funktsiooni täitja või muu sisekontrolli funktsiooni täitja peab kontrollima ja
hindama vähemalt üks kord aastas operatsiooniriski juhtimise korralduse toimimise ning
operatsiooniriski standardmeetodi kasutamise korral regulaarselt äriliinide kaardistamise
protsessi vastavust käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktide nõuetele.“;
81) paragrahvi 60 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
,,§ 60. Nõuded sisekontrolli funktsiooni täitvale isikule
(1) Krediidiasutuse sisekontrolli funktsiooni juhtivaks isikuks võib olla oma ülesannete
täitmisel sõltumatu isik, kellel lisaks käesolevas seaduses võtmeisiku kohta sätestatule on
kõrgharidus ning vastava funktsiooni juhtimiseks vajalikud teadmised ja kogemused.
Sisekontrolli funktsiooni juhtiva isikuna käsitatakse krediidiasutuse hierarhias kõige kõrgemal
asetsevat isikut, kes vastutab krediidiasutuse sisekontrolli funktsiooni igapäevase toimimise
juhtimise eest.“;
82) paragrahvi 60 täiendatakse lõigetega 11–12 järgmises sõnastuses:
,,(11) Krediidiasutuse sisekontrolli funktsioone juhtivate isikute vastutusalad peavad olema
selgelt määratletud vastavalt siseauditi, vastavus- ja riskikontrolli funktsioonile.
(12) Erandkorras ja kui see on proportsionaalne krediidiasutuse tegevuse laadi, ulatuse ja
keerukuse astmega ning tingimusel, et see on Finantsinspektsiooniga eelnevalt kooskõlastatud,
ei pea riski- ja vastavuskontrolli funktsiooni jaoks eraldi isikut juhtima määrama. Eelnimetatud
juhul võib mõni teine krediidiasutuse võtmeisik, kes täidab krediidiasutuses muid ülesandeid,
välja arvatud siseauditi funktsiooni juhtiv isik, vastutada vastavus- või riskikontrolli
funktsioonide täitmise eest, tingimusel et puudub huvide konflikt ning see isik:
1) täidab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud sobivuskriteeriumid ja erinevate asjaomaste
valdkondade teadmiste nõuded, tal on nendes valdkondades vajalikud oskused ja kogemused;
2) tal on piisavalt aega mõlema sisekontrolli funktsiooni nõuetekohaseks täitmiseks.“;
83) paragrahvi 60 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
,,(2) Krediidiasutuse sisekontrolli funktsiooni täitev isik peab olema teovõimeline füüsiline isik,
kellel on laitmatu maine, sisekontrolli tööks vajalik haridus, teadmised ning kutsealane sobivus.
(3) Sisekontrolli funktsiooni täitvad isikud nimetatakse ametisse ja vabastatakse ametist
krediidiasutuse nõukogu otsuse alusel.”;
84) paragrahvi 60 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
20
,,(31) Sisekontrolli funktsiooni täitvad isikud peavad omama võimalust kontakteeruda otse
krediidiasutuse nõukogu liikmetega. Eeltoodust tulenevalt peavad sisekontrolli funktsiooni
täitvad isikud olema oma ülesannete täitmisel sõltumatud krediidiasutuse põhiäritegevuse
funktsioonidest ja krediidiasutuse juhatuse liikmetest ning peavad olema eelkõige võimelised
vajadusel teavitama ja hoiatama krediidiasutuse nõukogu tuvastatud kitsaskohtadest või
riskidest, mis mõjutavad või võivad mõjutada krediidiasutust.“;
85) paragrahvi 60 lõiked 4 ja 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
,,(4) Sisekontrolli funktsiooni täitvate isikute arv peab olema küllaldane vastavate ülesannete
täitmiseks.
(5) Sisekontrolli funktsiooni täitvad isikud on kohustatud hoidma saladuses neile seoses nende
tegevusega teatavaks saanud informatsiooni. Eeltoodud nõue ei kehti informatsiooni suhtes,
mida edastatakse Finantsinspektsioonile, krediidiasutuse juhatusele ja nõukogule seaduses,
krediidiasutuse põhikirjas või sisekontrolli üksuste põhimääruses sätestatud korras.”;
86) paragrahvi 61 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
,,§ 61. Sisekontrolli funktsioone täitvate isikute õigused
(1) Krediidiasutuse juhid peavad tagama, et sisekontrolli funktsioone täitvatel isikutel on
vajalikud õigused, vahendid ja tingimused oma ülesannete täitmiseks.“;
87) paragrahvi 61 lõikes 2 asendatakse sõnad ,,Siseauditi üksuse töötajatel“ sõnadega
,,Sisekontrolli funktsioone täitvatel isikutel“;
88) paragrahvi 61 lõikes 3 asendatakse sõnad ,,Siseauditi üksusel“ sõnadega ,,Sisekontrolli
funktsioone täitvatel isikutel“;
89) paragrahvi 61 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Krediidiasutus tagab, et sisekontrolli funktsiooni täitvad isikud saavad vajaduse korral
kontakteeruda otse nõukogu liikmetega.“;
90) paragrahvi 61 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
,,(4) Sisekontrolli funktsioone täitvad isikud töötavad koostöös Finantsinspektsiooniga.”;
91) paragrahv 62 tunnistatakse kehtetuks;
92) paragrahvi 63 lõike 2 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõna ,,muuhulgas” sõnadega
,,muu hulgas”;
93) paragrahvi 63 lõiget 2 täiendatakse punktiga 32 järgmises sõnastuses:
,,32) ülevaade nõukogu ja juhatuse kõigi liikmete ning võtmeisikute töökohustuste kohta,
sealhulgas üksikasjalikud andmed aruandluse ja vastutuse korra kohta, samuti käesoleva
paragrahvi lõike 2 punktis 4 sätestatud juhtimise korraldusse kuuluvad isikud ja nende
töökohustused.”;
94) paragrahvi 63 lõike 2 punktis 4 asendatakse sõna ,,alluvussuhted“ tekstiosaga ,,selge
organisatsioonilise struktuuri, läbipaistvad ja järjepidevad vastutusalad ning alluvussuhted“;
95) paragrahvi 63 lõiget 2 täiendatakse punktidega 42 ja 43 järgmises sõnastuses:
21
,,42) riskide, sealhulgas lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis keskkonna-, sotsiaalsete ja
juhtimisriskide tuvastamise, juhtimise, jälgimise ja raporteerimise korra, mis käsitleb neid riske
ning millele krediidiasutus on avatud või võib olla avatud;
43) tegevuspõhimõtted õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmata jätmise õigusriskide ja
nendega seonduvate muude riskide tuvastamiseks ning nende maandamiseks või vältimiseks;“;
96) paragrahvi 63 lõike 2 punkti 5 täiendatakse pärast sõna ,,korra“ tekstiosaga ,,,mis peab
sisaldama muu hulgas krediidiasutuse usaldusväärset administreerimiskorda ja
raamatupidamise sise-eeskirja;“;
97) paragrahvi 63 lõike 2 punkt 51 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„51) krediidiasutuse juhtide ja töötajate tasustamise põhimõtted, mis on kooskõlas
usaldusväärse ja tõhusa riskijuhtimisega ning sisaldavad sealhulgas tulemustasude maksmise
aluseid, meetmed tasustamisega seotud huvide konfliktide maandamiseks ja vältimiseks, ning
nende põhimõtete järgimise kontrollimise protseduuri, arvestades muu hulgas krediidiasutuse
riskiisu seoses keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskidega;“;
98) paragrahvi 63 lõiget 2 täiendatakse lõigetega 52 ja 53 järgmises sõnastuses;
,,52) juhtide ja võtmeisikute sobivuse hindamise korra;
53) võrgu- ja infosüsteemide taristu korra, mis luuakse ja mida juhitakse vastavalt Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2022/2554, mis käsitleb finantssektori digitaalset
tegevuskerksust ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1060/2009, (EL) nr 648/2012, (EL)
nr 600/2014, (EL) nr 909/2014 ja (EL) 2016/1011;“;
99) paragrahvi 63 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:
,,(21) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 51 nimetatud põhimõtted peavad olema
sooneutraalsed.“;
(22) Krediidiasutus hindab regulaarselt sise-eeskirjade toimivust ja vastavust tegelikkusele ning
korrigeerib vajadusel sise-eeskirju.”;
100) paragrahvi 631 lõike 1 tekst loetakse esimeseks lauseks ning lõiget täiendatakse teise
lausega järgmises sõnastuses:
,,Krediidiasutus peab võtma keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide katmisel arvesse lühi-,
kesk- ja pikaajalist perspektiivi.“;
101) seaduse 6. peatüki pealkirja täiendatakse pärast sõna ,,JAGUNEMINE“ sõnadega ,,NING
OLULISTE VARADE JA KOHUSTUSTE ÜLEKANDMINE“;
102) paragrahvidest 64–704 moodustatakse 6. peatüki 1. jagu ja selle peakiri sõnastatakse
järgmiselt;
,,1. jagu
Ühinemine ja jagunemine“;
103) paragrahvi 64 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
,,(2) Krediidiasutuse ühinemine ja jagunemine toimub äriseadustikus sätestatud korras,
arvestades käesolevas peatükis ja konkurentsiseaduses sätestatud erisusi.“;
104) paragrahvi 64 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
105) paragrahvi 65 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 65. Krediidiasutuste ühinemise viisid ja tingimused“;
22
106) paragrahvi 65 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:
,,(11) Krediidiasutuse ühinemine on üks järgmistest olukordadest:
1) ühendatav ühing annab kõik oma varad ja kohustused või osa neist üle ühendavale ühingule
ning nende väärpaberituru seaduse § 2 lõikes 5 nimetatud omakapitaliväärtpaberi (edaspidi
omakapitaliväärtpaber) omanikud saavad vastu ühendatava ühingu omakapitali väärtpaberid
ning asjakohasel juhul rahalise juurdemakse;
2) ühendatav ühing annab kõik oma varad ja kohustused või osa neist üle ühendavale ühingule
ilma, et ühendav ühing emiteeriks uusi omakapitaliväärtpabereid tingimusel, et ühele isikule
kuuluvad otseselt või kaudselt kõik ühinevate ühingute omakapitaliväärtpaberid või
omakapitaliväärtpaberi omanikele kuuluvad ühinevate ühingute omakapitaliväärtpaberid samas
proportsioonis;
3) ühendatav ühing annab kõik oma varad ja kohustused või osa neist üle tema poolt asutatud
ühingule (edaspidi käesolevas peatükis asutatav ühing) ning omakapitaliväärtpaberi omanikud
saavad vastu asutatava ühingu omakapitaliväärtpabereid ning asjakohasel juhul rahalise
juurdemakse;
4) ühendatav ühing annab kõik oma varad ja kohustused või osa neist üle ühingule, mis valitseb
kõiki ühendatava ühingu kapitali esindavaid omakapitaliväärtpabereid.
(12) Käesoleva paragrahvi lõike 11 punktides 1 ja 3 nimetatud juurdemakse suurusele
kohaldatakse äriseadustiku § 392 lõikes 2 sätestatut.
107) paragrahvi 65 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
,,(2) Käesoleva paragrahvi lõike 11 punktis 3 nimetatud asutatav ühing peab taotlema
tegevusloa käesoleva seaduse 2. peatükis sätestatud korras või teise lepinguriigi õiguse alusel.
Asutatavale ühingule ei kohaldata tegevusloa taotlemisel käesoleva seaduse § 68 lõikes 1
sätestatud ühinemisloa taotlemise kohustust ning käesoleva seaduse § 69 lõikes 3 sätestatud
tähtaega.“;
108) paragrahvi 65 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:
,,(21) Kui ühinemises osalevad samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad ühingud, sealhulgas
selliste krediidiasutuste konsolideerimisgruppi, mis on keskasutusega püsivalt seotud ja mille
üle teostatakse järelevalvet konsolideerimisgrupina, teavitavad nad Finantsinspektsiooni
ühinemise otsusest viivitamatult peale ühinemise otsuse vastuvõtmist. Finantsinspektsioon
otsustab lähtuvalt käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud teavituse ning ühinevate ühingute
konsolideerimisgruppi kuulumise põhjal, kas käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud
ühingud peavad ühinemiseks taotlema ühinemisluba vastavalt käesoleva seaduse § 68 lõikele
1.
(22) Otsuse käesoleva paragrahvi lõike 21 teises lauses nimetatud ühinemisloa taotlemise
nõudmise kohta teeb Finantsinspektsioon ühe kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 21
nimetatud teavituse saamisest arvates.“;
109) paragrahvi 65 lõikes 3 asendatakse tekstiosa ,,krediidiasutusega jätkatakse“ tekstiosaga
,,krediidiasutusega vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 11 punktidele 1 või 2 jätkatakse“;
110) paragrahvi 65 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
111) paragrahvi 66 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
,,Ühinevate ühingute juhatused peavad viivitamata pärast ühinemislepingu sõlmimist teavitama
sellest Finantsinspektsiooni ja esitama ühinemisega seotud toimingute kohta ühinemiskava.“;
23
112) paragrahv 67 tunnistatakse kehtetuks;
113) paragrahvi 68 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 68. Ühinemisloa taotlemine ja menetlus“;
114) paragrahvi 68 lõike 1 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;
115) paragrahvi 68 lõiget 1 täiendatakse punktidega 10 ja 11 järgmises sõnastuses:
,,10) Konkurentsiameti otsus koondumiseks loa andmise kohta, kui kohustus selle taotlemiseks
tuleneb konkurentsiseadusest, või ühendava krediidiasutuse kinnitus, et ta on taotlenud
Konkurentsiametilt luba koondumiseks ning on selle saanud konkurentsiseaduse § 27 lõike 5
alusel;
11) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti otsus välisinvesteeringu loa andmise kohta, kui
kohustus selle taotlemiseks tuleneb välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamise seadusest,
või ühendava krediidiasutus kinnitus, et ta on taotlenud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Ametilt luba välisinvesteeringu lõpuleviimiseks ning on selle saanud välisinvesteeringute
usaldusväärsuse hindamise seaduse § 11 lõike 1 kohaselt.”;
116) paragrahvi 68 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
,,(2) Finantsinspektsioon võib kirjalikult nõuda täiendavaid dokumente ja informatsiooni, kui
esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumente on vaja täpsustada ja kontrollida;
2) esitatud dokumentide ja informatsiooni põhjal ei ole võimalik veenduda, et ei esine käesoleva
seaduse § 69 lõikes 1 nimetatud ühinemisloa andmisest keeldumise aluseid;
3) esineb vajadus kontrollida muid ühinemisega seotud asjaolusid, täiendavaid dokumente ja
informatsiooni.“;
117) paragrahvi 68 täiendatakse lõigetega 21–24 järgmises sõnastuses:
,,(21) Finantsinspektsioon teavitab kirjalikult krediidiasutust käesoleva paragrahvi lõikes 1
nimetatud taotluse ja lõikes 2 nimetatud dokumentide ja informatsiooni kättesaamisest
viivitamata, kuid mitte hiljem kui kümne tööpäeva jooksul.
(22) Kui ühinemises osalevad ainult samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad krediidiasutused,
võib Finantsinspektsioon nõuda täiendavaid dokumente ja informatsiooni 50 tööpäeva jooksul
alates ühinemisloa taotluse saamisest. Nimetatud täiendavate dokumentide ja informatsiooni
esmakordse nõudmise ja krediidiasutuselt nõutud täiendavate dokumentide ja andmete saamise
vaheliseks perioodiks menetlustähtaeg peatub. Peatumine ei või kesta kauem kui 20 tööpäeva.
(23) Finantsinspektsioon võib käesoleva paragrahvi lõikes 22 nimetatud menetlusaja peatumist
pikendada kuni 30 tööpäevani, kui:
1) vähemalt üks samasse konsolideerimisgruppi kuuluvatest krediidiasutustest asub kolmandas
riigis või tema suhtes kohaldatakse kolmanda riigi õigust;
2) käesoleva seaduse § 69 lõike 1 punktis 6 sätestatud hindamise läbiviimiseks on vajalik
vahetada teavet Rahapesu Andmebürooga.
(24) Täiendavate dokumentide ja informatsiooni nõudmise korral menetlustähtaeg ei peatu.“;
118) paragrahvi 68 lõikes 3 asendatakse tekstiosa ,,, tuleb esitada ka eelnimetatud paragrahvis
ettenähtud dokumendid” tekstiosaga ,,, kohaldatakse osaluse omandamisele käesoleva seaduse
§-des 30–33 sätestatut”;
24
119) paragrahvi 68 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna ,,ühingus” tekstiosaga ,,või määrata
erinevalt äriseadustiku § 394 lõikes 2 sätestatule audiitori ning nõuda audiitorilt
ühinemislepingu ja -aruande kontrollimise kohta aruande esitamist”;
120) paragrahvi 69 lõike 1 punktid 1–7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
,,1) ühinemises osalevatel ühingutel puudub piisavalt finantsvahendeid, arvestades asutatava
ühingu äritegevuse iseloomu;
2) ühinemine ei vasta käesoleva seaduse nõuetele, muu hulgas ei ole ühendatava ühingu maine
sobiv krediidiasutuses osaluse omamiseks või krediidiasutuse juhtimiseks;
3) käesoleva seaduse § 68 lõigetes 1 ja 2 nimetatud dokumendid või informatsioon on esitatud
puudulikult;
4) esineb põhjendatud kahtlus, et asutatav ühing ei suuda püsivalt järgida käesolevas seaduses
ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013, ning kui see on kohaldatav,
kindlustustegevuse seaduses ning makseasutuste ja e-raha asutuste seaduses sätestatud
usaldatavusnõudeid;
5) ühinemiskava ei ole ühingu usaldusväärsuse seisukohast teostatav ega mõistlik;
6) esineb põhjendatud kahtlus, et seoses ühinemisega toimub või on toimunud rahapesu
rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 4 tähenduses, selle katse või on
suurenenud rahapesu või terrorismi rahastamisega seotud või muud riskid;
7) ühinemine võib põhjustada süsteemset riski.”;
121) paragrahvi 69 täiendatakse lõigetega 11–13 järgmises sõnastuses:
,,(11) Finantsinspektsioon kontrollib käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud
ühinemiskava järgimist ühinemise lõpuleviimiseni.
(12) Finantsinspektsioon konsulteerib käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 6 hindamisel
Rahapesu Andmebürooga ning võtab oma otsuse kujundamisel arvesse Rahapesu Andmebüroo
arvamust. Rahapesu Andmebüroo arvamus võib olla alus ühinemisloa andmisest keeldumiseks.
(13) Finantsinspektsioon ei või ühinemisloa andmise või andmisest keeldumise üle otsustamisel
võtta arvesse mõju, mida ühinemine võib põhjustada teistele finantsturu osalistele.“;
122) paragrahvi 69 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
,,(2) Finantsinspektsioon võib ühinemisloa andmisel kehtestada kohustuslikke kõrvaltingimusi,
sealhulgas piirata ühinemisloa kehtivusaega.“;
123) paragrahvi 69 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
,,(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut ei kohaldata juhul, kui ühinemises osalevad ainult
samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad krediidiasutused. Sellisel juhul peab
Finantsinspektsioon:
1) tegema otsuse ühinemiseks loa andmise või sellest keeldumise kohta 60 tööpäeva jooksul
kõigi vajalike nõuetekohaste andmete ja dokumentide saamisest arvates;
2) andma taotlejale teada otsuse tegemise lõppkuupäevast;
3) tegema otsuse taotlejale teatavaks kirjalikult kahe tööpäeva jooksul.“;
124) seadust täiendatakse §-ga 691 järgmises sõnastuses:
,,§ 691. Koostöö teiste pädevate asutustega
(1) Finantsinspektsioon kooskõlastab käesoleva seaduse § 69 lõikes 1 sätestatud ühinemisloa
andmise taotluse keeldumise otsuse vastava lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega, kui lisaks
krediidiasutusele osaleb ühinemises mõni järgmistest ettevõtjatest:
1) selline krediidiasutus, kindlustusandja, investeerimisühing või varahaldusettevõtja, mis on
tegevusloa saanud teises lepinguriigis või muus sektoris kui see, milles ühinemine läbi viiakse;
25
2) sellise krediidiasutuse, kindlustusandja, investeerimisühingu või varahaldusettevõtja
emaettevõtja, mis on tegevusloa saanud teises lepinguriigis või muus sektoris kui see, milles
ühinemine läbi viiakse;
3) juriidiline isik, kellel on kontroll krediidiasutuse, kindlustusandja, investeerimisühingu või
varahaldusettevõtja üle, mis on tegevusloa saanud teises lepinguriigis või muus sektoris kui see,
milles ühinemine läbi viiakse.
(2) Finantsinspektsioon edastab viivitamata käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud
järelevalveasutusele vajaliku või olulise teabe vastava järelevalveasutuse taotluse alusel või
omal algatusel. Edastatud teave peab olema asjakohane ja täielik. Finantsinspektsioon teeb kõik
endast oleneva, et kooskõlastada käesoleva seaduse § 68 lõikes 1 nimetatud ühinemisloa
andmise keeldumise otsus eelnimetatud järelevalveasutusega ja tagada otsuse sidusus.“;
125) paragrahvi 701 pealkiri ning lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
,,§ 701. Krediidiasutuse jagunemise alused ja tingimused
(1) Jaguneva ühing peab viivitamata pärast jagunemisotsuse vastuvõtmist teavitama sellest
Finantsinspektsiooni ja esitama jagunemisega seotud dokumendid ja andmed.
(2) Finantsinspektsioonil on õigus nõuda krediidiasutuselt jagunemise küsimuse otsustamist ja
jagunemise loa saamiseks taotluse esitamist, kui esinevad järgnevad asjaolud:
1) esineb küllaldaselt andmeid krediidiasutuse finantsseisundist tulenevate makseraskuste
kohta või esineb suur risk, et krediidiasutus ei suuda rahuldada kas või ühe kliendi õigustatud
nõuet;
2) on tõenäoline, et pärast jagunemist vastab usaldatavusnormatiive täitma kohustatud
krediidiasutuse usaldatavusnormatiivide tase seaduses sätestatud nõuetele.“;
126) paragrahvi 701 täiendatakse lõigetega 21–26 järgmises sõnastuses:
,,(21) Krediidiasutuse jagunemine on üks järgmistest olukordadest:
1) jagunev krediidiasutus annab kõik oma varad ja kohustused üle rohkem kui ühele
omandavale ühingule ning jaguneva krediidiasutuse omakapitaliväärtpaberi omanikud saavad
vastu omakapitali väärtpabereid ning asjakohasel juhul rahalise juurdemakse;
2) jagunev krediidiasutus annab kõik oma varad ja kohustused üle rohkem kui ühele asutatud
ühingule ning jaguneva krediidiasutuse omakapitaliväärtpaberi omanikud saavad vastu
omakapitaliväärtpabereid asutatud ühingutes ning asjakohasel juhul rahalise juurdemakse;
3) jaguneva krediidiasutuse varade ja kohustuste üleandmine on kombinatsioon käesoleva lõike
punktides 1 ja 2 kirjeldatust;
4) jagunev krediidiasutus annab osa oma varadest ja kohustustest üle rohkem kui ühele
omandavale ühingule ning jaguneva krediidiasutuse omakapitaliväärtpaberi omanikud saavad
vastu omakapitaliväärtpabereid jagunevas krediidiasutuses ning asjakohasel juhul rahalise
juurdemakse;
5) jagunev krediidiasutus annab osa oma varadest ja kohustustest üle vähemalt ühele
omandavale ühingule ning saab vastu väärtpabereid.
(22) Käesoleva paragrahvi lõike 21 punktides 1, 2 ja 5 nimetatud omandav ühing peab olema
krediidiasutus, kellele on käesoleva seaduse 2. peatükis sätestatud korra või teise lepinguriigi
õiguse alusel antud tegevusluba.
(23) Käesoleva paragrahvi lõike 21 punktides 1, 2 ja 4 nimetatud juurdemakse suurusele
kohaldatakse äriseadustiku § 435 lõikes 2 sätestatut.
(24) Käesoleva paragrahvi lõike 21 punktis 2 nimetatud jagunemise tulemusena asutatav
krediidiasutus peab taotlema tegevusluba käesoleva seaduse 2. peatüki sätestatud korras või
teise lepinguriigi õiguse alusel. Asutatavale krediidiasutusele ei kohaldata tegevusloa
26
taotlemisel käesoleva seaduse § 702 lõikes 1 sätestatud jagunemisloa taotlemise kohustust ning
käesoleva seaduse § 703 lõikes 3 sätestatud tähtaega.
(25) Käesoleva paragrahvi lõike 21 punktides 1 ja 2 nimetatud jagunemisel tunnistatakse
jaguneva krediidiasutuse tegevusluba kehtetuks.
(26) Kui jaguneva krediidiasutuse aktsionärid omandavad olulise osaluse omandavas
krediidiasutuses käesoleva seaduse §-s 30 ettenähtud määrades, kohaldatakse osaluse
omandamisele käesoleva seaduse §-des 30–33 sätestatut.”;
127) paragrahvi 701 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
128) paragrahvi 702 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 702. Jagunemisloa taotlemine ja menetlus“;
129) paragrahvi 702 lõike 1 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;
130) paragrahvi 702 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
,,(2) Finantsinspektsioon võib kirjalikult nõuda täiendavaid dokumente ja informatsiooni, kui
esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumente on vaja täpsustada ja kontrollida;
2) esitatud dokumentide ja informatsiooni põhjal ei ole võimalik veenduda, et ei esine käesoleva
seaduse § 703 lõikes 2 nimetatud jagunemisloa andmisest keeldumise aluseid;
3) esineb vajadus kontrollida muid jagunemisega seotud asjaolusid, täiendavaid dokumente ja
informatsiooni.“;
131) paragrahvi 702 täiendatakse lõigetega 21–24 järgmises sõnastuses:
,,(21) Finantsinspektsioon teavitab kirjalikult krediidiasutust käesoleva paragrahvi lõikes 1
nimetatud taotluse ja lõikes 2 nimetatud dokumentide ja informatsiooni kättesaamisest
viivitamata, kuid mitte hiljemalt kui kümne tööpäeva jooksul.
(22) Kui jagunemises osalevad ainult samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad
krediidiasutused, võib Finantsinspektsioon nõuda täiendavaid dokumente ja informatsiooni 50
tööpäeva jooksul alates jagunemisloa taotluse saamisest. Nimetatud täiendavate dokumentide
ja informatsiooni saamise vaheliseks perioodiks menetlustähtaeg peatub. Peatumine ei või kesta
kauem kui 20 tööpäeva.
(23) Finantsinspektsioon võib käesoleva paragrahvi lõike 22 nimetatud menetlusaja peatumist
pikendada kuni 30 tööpäevani, kui:
1) vähemalt üks samasse konsolideerimisgruppi kuuluvatest krediidiasutustest asub kolmandas
riigis või tema suhtes kohaldatakse kolmanda riigi õigust;
2) käesoleva seaduse § 703 lõike 2 punktis 6 sätestatud hindamise läbiviimiseks on vajalik
vahetada teavet Rahapesu Andmebürooga.
(24) Täiendavate dokumentide ja informatsiooni nõudmise korral menetlustähtaeg ei peatu.“;
132) paragrahvi 702 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
,,(4) Finantsinspektsioon võib teostada jagunemistoimingute kohapealset kontrolli, sealhulgas
omandatavas ühingus, või määrata erinevalt äriseadustiku § 437 lõikes 2 sätestatule audiitori
ning nõuda audiitorilt jagunemislepingu ja -aruande kontrollimise kohta aruande esitamist.”;
133) paragrahvi 703 lõike 2 punktid 1–6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
27
,,1) jagunemises osalevate ühingutel puudub piisavalt finantsvahendeid, arvestades asutatava
ühingu äritegevuse iseloomu;
2) jagunemine ei vasta käesoleva seaduse nõuetele, muuhulgas ei ole omandava ühingu maine
sobiv krediidiasutuses osaluse omamiseks või krediidiasutuse juhtimiseks;
3) käesoleva seaduse § 702 lõigetes 1 ja 2 nimetatud dokumendid või andmed on esitatud
puudulikult;
4) esineb põhjendatud kahtlus, et asutatav ühing ei suuda püsivalt järgida käesolevas seaduses
ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013, ning kui see on kohaldatav,
kindlustustegevuse seaduses ning makseasutuste ja e-raha asutuste seaduses sätestatud
usaldatavusnõudeid;
5) jagunemiskava ei ole ühingu usaldusväärsuse seisukohast teostatav ja mõistlik;
6) esineb põhjendatud kahtlus, et seoses jagunemisega toimub või on toimunud rahapesu
rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 4 tähenduses, selle katse või on
suurenenud rahapesu või terrorismi rahastamisega seotud või muud riskid;“;
134) paragrahvi 703 lõiget 2 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:
,,7) jagunemine võib põhjustada süsteemset riski.”;
135) paragrahvi 703 täiendatakse lõigetega 21–24 järgmises sõnastuses:
,,(21) Finantsinspektsioon kontrollib käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud
jagunemiskava järgimist jagunemise lõpuleviimiseni.
(22) Finantsinspektsioon konsulteerib käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 6 hindamisel
Rahapesu Andmebürooga ning võtab oma otsuse kujundamisel arvesse Rahapesu Andmebüroo
arvamust. Rahapesu Andmebüroo arvamus võib olla alus jagunemisloa andmisest
keeldumiseks.
(23) Finantsinspektsioon ei või jagunemisloa andmise või andmisest keeldumise üle
otsustamisel võtta arvesse mõju, mida jagunemine võib põhjustada teistele finantsturu
osalistele.
(24) Finantsinspektsioon võib jagunemisloa andmisel kehtestada kohustuslikke
kõrvaltingimusi, sealhulgas piirata jagunemisloa kehtivusaega.”;
136) paragrahvi 703 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
,,(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut ei kohaldata juhul, kui jagunemises osalevad
ainult samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad krediidiasutused. Sellisel juhul peab
Finantsinspektsioon:
1) tegema otsuse jagunemise loa andmise või sellest keeldumise kohta 60 tööpäeva jooksul
kõigi vajalike nõuetekohaste andmete ja dokumentide saamisest arvates;
2) andma taotlejale teada otsuse tegemise lõppkuupäevast;
3) tegema otsuse taotlejale teatavaks kirjalikult kahe tööpäeva jooksul.“;
137) seadust täiendatakse §-ga 705 järgmises sõnastuses:
,,§ 705. Koostöö teiste pädevate asutustega
(1) Finantsinspektsioon kooskõlastab käesoleva seaduse § 703 lõikes 2 sätestatud jagunemisloa
andmise taotluse keeldumise otsuse vastava lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega, kui lisaks
krediidiasutusele osaleb jagunemises mõni järgmistest ettevõtjatest:
1) selline krediidiasutus, kindlustusandja, edasikindlustusandja, investeerimisühing või
varahaldusettevõtja, mis on tegevusloa saanud teises lepinguriigis või muus sektoris kui see,
milles jagunemine läbi viiakse;
28
2) sellise krediidiasutuse, kindlustusandja, edasikindlustusandja, investeerimisühingu või
varahaldusettevõtja emaettevõtja, mis on tegevusloa saanud teises lepinguriigis või muus
sektoris kui see, milles jagunemine läbi viiakse;
3) juriidiline isik, kellel on kontroll krediidiasutuse, kindlustusandja, edasikindlustusandja,
investeerimisühingu või varahaldusettevõtja üle, mis on tegevusloa saanud teises lepinguriigis
või muus sektoris kui see, milles jagunemine läbi viiakse.
(2) Finantsinspektsioon edastab viivitamata käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud
järelevalveasutusele vajaliku või olulise teabe vastava järelevalveasutuse taotluse alusel või
omal algatusel. Edastatud teave peab olema asjakohane ja täielik. Finantsinspektsioon teeb kõik
endast oleneva, et kooskõlastada käesoleva seaduse § 703 lõikes 2 nimetatud jagunemisloa
andmise keeldumise otsus eelnimetatud järelevalveasutusega ja tagada otsuse sidusus.“;
138) seaduse 6. peatükki täiendatakse 2. jaoga järgmises sõnastuses:
,,2. jagu
Oluliste varade ja kohustuste ülekandmine
§ 706. Oluliste varade ja kohustuste ülekandmisest teavitamine
(1) Krediidiasutused ning krediidiasutused, kes kuuluvad samasse konsolideerimisgruppi ning
on ainukesed osalised tehingus, teavitavad eelnevalt kirjalikult Finantsinspektsiooni oluliste
varade ja kohustuste ülekandmisest (edaspidi ülekandmine) müümise või muu tehingu teel.
Kõik ülekandmises osalevad pooled täidavad teavitamiskohustust individuaalselt.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaldamisel käsitatakse ülekandmist olulisena
krediidiasutuse puhul, mille koguvarast või -kohustustest moodustab tehing vähemalt kümme
protsenti. Kui ülekandmine toimub sama konsolideerimisgrupi krediidiasutuste vahel, loetakse
ülekandmine krediidiasutuse puhul oluliseks, kui see moodustab vähemalt 15 protsenti selle
koguvarast või -kohustustest.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud protsendimäärade arvutamisel ei võeta arvesse:
1) viivisvara;
2) pandikirjaseaduse § 2 lõikes 6 määratletud tagatiste kogumi jaoks ülekantud vara;
3) ülekantavat väärtpaberistatavat vara;
4) finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse 2. peatüki 2. jaos ja 4.–6. peatükis sätestatud
kriisilahenduse vahendite, õiguste ja korra kasutamise raames ülekantud vara ega kohustusi.
(4) Finantsinspektsioon annab lõike 1 kohase teate kättesaamisest krediidiasutusele kirjalikult
teada viivitamata, kuid igal juhul kümne tööpäeva jooksul arvates teate kättesaamisest.“;
139) paragrahvi 71 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
,,Krediidiasutuse tütarettevõtja, kes ei ole käsitatav krediidiasutuse, investeerimisühingu,
finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtjana, peab täitma oma tegevusvaldkonna
põhiseid tegevusnõudeid individuaalsel alusel.“;
140) paragrahvi 71 täiendatakse lõigetega 61–65 järgmises sõnastuses:
„(61) Finantsinspektsioon julgustab oma ulatuselt, tegevuse laadilt ja keerukuselt
olulisi krediidiasutusi arendama sisemist krediidiriski hindamise suutlikkust ja suurendama
sisereitingute meetodi kasutamist omavahendite nõuete arvutamiseks seoses krediidiriskiga,
kui nende riskipositsioonid on olulised absoluutarvestuses ning kui neil on samal ajal suur hulk
olulisi vastaspooli ilma, et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr
575/2013 I jaotise 3. peatüki 1. jaos sätestatud kriteeriumide täitmist.
(62) Finantsinspektsioon julgustab krediidiasutusi, võttes arvesse nende suurust, sisemist
korraldust ning tegevuse laadi, ulatust ja keerukust, arendama tururiski sisehindamise
suutlikkust ja suurendama sisemudelite kasutamist, et arvutada omavahendite nõuded
kauplemisportfellide positsioonide jaoks, koos sisemudelitega, millega arvutatakse
29
omavahendite nõuded seoses makseviivituse riskiga, kui nende makseviivituste riskide
positsioonid on olulised absoluutarvestuses ning kui neil on suur hulk olulisi eri emitentide
kaubeldavates võla- või omakapitaliinstrumentides võetud positsioone. Eeltoodu ei või piirata
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 kolmanda osa IV jaotise 1b.
peatükis sätestatud kriteeriumide täitmist.
(63) Krediidiasutus peab teavitama oma arvutuste tulemustest riskipositsioonide või muude
positsioonide kohta, mis sisalduvad Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse näidisportfellides,
Finantsinspektsiooni ja Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust juhul kui:
1) krediidiasutus on saanud õiguse kasutada riskiga kaalutud varade või omavahendite nõuete
arvutamiseks sisemeetodeid;
2) krediidiasutus kasutab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 III osa IV
jaotise 1a. peatükis sätestatud alternatiivset standardmeetodit ja tingimusel, et tema tururiskile
avatud bilansilise ja bilansivälise tegevuse maht eelnimetatud määruse artikli 325a lõike 1
punkti b kohaselt 500 miljonit eurot või rohkem.
(64) Krediidiasutus, kes on saanud õiguse kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 3. peatüki kohaseid sisemeetodeid ja krediidiasutus, kes
kasutab eelnimetatud määruse III osa II jaotise 2. peatüki kohast standardmeetodit, peab
teavitama Finantsinspektsiooni ja Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust eelnimetatud
meetodite kohaste arvutuste tulemustest eeldatava krediidikahju summa väljaselgitamisel või
näidisportfellides sisalduvate positsioonide kohta.
(65) Krediidiasutus esitab käesoleva paragrahvi lõigete 63–64 kohaselt vastavad arvutuste
tulemused koos kasutatud meetodite selgitusega ja Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse
nõutava kvalitatiivse infoga, mis selgitab nende arvutuste mõju omavahendite nõuetele.
Eelnimetatu esitatakse Finantsinspektsioonile ja Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse
vähemalt kord aastas vastavalt direktiivi artikli 78 lõike 8 alusel väljatöötatud vormile.”;
141) paragrahvi 71 täiendatakse lõigetega 9–11 järgmises sõnastuses:
„(9) Finantsinspektsioon jälgib krediidiasutuse poolt käesoleva paragrahvi lõigete 63–64
kohaselt esitatud teabe alusel riskiga kaalutud varade või omavahendite nõuete
suurusvahemikke selliste näidisportfellide riskipositsioonide või tehingute puhul, mis
tulenevad selle krediidiasutuse kasutatud meetoditest. Finantsinspektsioon hindab nende
meetodite kvaliteeti vähemalt samasuguse sagedusega nagu on ette nähtud Euroopa
Pangandusjärelevalve Asutusele, pöörates eelkõige tähelepanu järgmisetele meetoditele:
1) meetodid, mille puhul sama riskipositsiooni korral ilmnevad olulised erinevused
omavahendite nõuetes;
2) meetodid, mille puhul on omavahendite nõuete hindamises eriti suured või eriti väikesed
erinevused ning mille puhul alahinnatakse oluliselt ja süstemaatiliselt omavahendite nõudeid.
(10) Juhul kui mõni krediidiasutus erineb eeltoodu osas märkimisväärselt enamikust temaga
võrdsetest krediidiasutustest või juhul, kui vastavad meetodid ei ole piisavalt ühitatud, mis viib
tulemuste suure lahknevuseni, uurib Finantsinspektsioon selle põhjuseid ning rakendab
meetmeid selle parandamiseks, kui on võimalik üheselt kindlaks teha, et krediidiasutuse meetod
tingib omavahendite nõuete alahindamise, mida ei saa seostada riskipositsioonide või
positsioonidega seotud riskide erinevusega. Finantsinspektsioon peab meetmete rakendamisel
lähtuma sisemudelite meetodite üldistest eesmärkidest ja tagama, et meetmetega:
1) ei põhjustata standardiseerimist ega teatud meetodite eelistamist;
2) ei looda valesid stiimuleid või
3) ei põhjustata karjakäitumist.
30
(11) Sisemeetodina käsitatakse käesoleva seaduse tähenduses Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) nr 575/2013 artikli 143 lõikes 1 nimetatud sisereitingute meetodit, artiklis 221
nimetatud sisemudelil põhinevat meetodit, artiklis 283 nimetatud sisemudelite meetodit, artiklis
325az nimetatud alternatiivset sisemudeli meetodit ja artikli 265 lõikes 2 nimetatud sisemisel
hinnangul põhinev meetodit.“;
142) paragrahvi 82 lõike 32 punktis 2 asendatakse sõnad „toote puhul“ sõnadega ,,toote, samuti
krüptovara puhul“;
143) paragrahvi 82 lõige 32 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„5) operatsiooniriski, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013
artikli 4 lõike 1 punktis 52b sätestatud mudeliriski, tegevuse edasiandmisest tulenevate riskide,
otseste ja kaudsete krüptovarade riskipositsioonide ja krüptovarateenuse osutajatega seotud
riskipositsioonide ning väikese esinemistõenäosusega suure potentsiaalse kahjuga juhtumite
juhtimiseks ja kontrollimiseks;“;
144) paragrahvi 82 täiendatakse lõigetega 311 ja 312 järgmises sõnastuses:
,,(311) Krediidiasutus peab eelnevalt hindama krüptovara riskipositsiooni, mida ta kavatseb
võtta, ning olemasolevate protsesside ja menetluste piisavust nii vastaspoole kui ka vastava
tururiski juhtimiseks, ning teavitama sellistest hindamistest Finantsinspektsiooni. Juhul kui
krüptovaral ei ole tuvastatavat emitenti, peab krediidiasutus kontsentratsiooniriski arvestamisel
lähtuma sarnaste omadustega krüptovara riskipositsioonide käsitlusest.
(312) Finantsinspektsioon vaatab üle sisemudeli kasutamise heakskiidu tingimused ning
kehtestab asjakohased meetmed mudeli vastavusse viimiseks, kui tururiski sisemudelit
kasutava krediidiasutuse testimise tulemused või kasumi ja kahjumi päritolu testi tulemused
näitavad, et sisemudel ei ole enam piisavalt täpne.”;
145) paragrahvi 82 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Käesolevas seaduses käsitatakse krüptovarana Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses
(EL) 2023/1114, mis käsitleb krüptovaraturge ning millega muudetakse määrusi (EL) nr
1093/2010 ja (EL) nr 1095/2010 ning direktiive 2013/36/EL ja (EL) 2019/1937 (ELT L 150,
09.06.2023, lk 40–205), artikli 3 lõike 1 punktis 5 määratletud krüptovara, mis ei ole keskpanga
digiraha.“;
146) seadust täiendatakse §-dega 825 ja 826 järgmises sõnastuses:
„§ 825. Keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide maandamine
(1) Krediidiasutus peab oma juhtimiskorralduse osana, muu hulgas lähtuvalt käesoleva seaduse
§ 55 lõike 2 punktis 2 sätestatust, kehtestama usaldusväärsed strateegiad, põhimõtted,
protsessid ja süsteemid keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide väljaselgitamiseks,
mõõtmiseks, juhtimiseks ja jälgimiseks lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud strateegiad, põhimõtted, protsessid ja süsteemid
peavad olema proportsionaalsed krediidiasutuse keskkonna-, sotsiaalseid ja juhtimisriske
sisaldava ärimudeli ulatuse, laadi ja keerukusega ning hõlmama lühikest, keskmist ja vähemalt
kümne aasta perspektiivi.
(3) Krediidiasutus peab kindlas ajavahemikus testima oma vastupanuvõimet keskkonna-,
sotsiaalsetest ja juhtimisriskidest tingitud pikaajalistele kahjulikele mõjudele, arvestades
lähteolukorda ja võimalikku negatiivset olukorda ning alustades kliimaga seotud teguritest.
Krediidiasutus peab testima mitut erinevat stsenaariumit seoses keskkonna-, sotsiaalsete ja
juhtimisriskidega, kus avalduvad samaaegselt keskkonna ja sotsiaalsed muutused ning vastava
avaliku poliitika võimalik mõju pikaajalisele ettevõtluskeskkonnale. Eelnimetatud testimise
31
protsessis tuleb kasutada usutavaid stsenaariume, mis põhinevad omakorda rahvusvaheliste
organisatsioonide väljatöötatud stsenaariumidel.
(4) Kui see on krediidiasutuse suhtes kohaldatav, peab raamatupidamisseaduse seaduse §-de 24
ja 31 nimetatud kestlikkusaruandes või muus sarnases avalikustamisele kuuluvas
dokumentatsioonis esitatavad meetodid, eesmärkide aluseks olevad eeldused, kohustused ja
strateegilised otsused olema kooskõlas Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse juhendiga, mis
on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL artikli 87a lõike 5 punkti
a alusel, osutatud kriteeriumide, meetodite ja eesmärkidega ning samuti käesoleva seaduse §-s
826 nimetatud kavas sisalduvate eelduste ja kohustustega.“;
826. Kava koostamine keskkonna-, sotsiaalsetest ja juhtimisteguritest tulenevate riskide
juhtimiseks
(1) Krediidiasutuse juhatus peab koostama konkreetse kava ja jälgima selle rakendamist, mis
hõlmab mõõdetavaid eesmärke ja protsesse selliste finantsriskide jälgimiseks ja käsitlemiseks,
mis tulenevad lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis keskkonna-, sotsiaalsetest ja
juhtimisteguritest.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kava peab samuti sisaldama nende riskide jälgimist
ja käsitlemist, mis tulenevad kohandamisprotsessist ja üleminekusuundumustest keskkonna-,
sotsiaalsete ja juhtimisteguritega seotud asjaomaste Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide
regulatiivsetest eesmärkidest ja õigusaktidest, eelkõige kliimaneutraalsuse saavutamise
eesmärkidest. Krediidiasutus peab arvesse võtma ka kolmandate riikide seatud vastavaid
regulatiivseid eesmärke, kui see on asjakohane. Kliimaneutraalsuse all peetakse käesolevas
seaduses silmas üldeesmärki saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus, mis on sätestatud
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1119, 30. juuni 2021, millega kehtestatakse
kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja
(EL) 2018/1999 (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1—17), artikli 2 lõikes 1.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kavas sisalduvate keskkonna-, sotsiaalsete ja
juhtimisriskidega tegelemise kvantifitseeritavate eesmärkide ja protsesside puhul võetakse
arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse
kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja
(EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 09.07.2021, lk 1–17) nimetatud Euroopa
teadusnõukogu koostatud viimaseid aruandeid ja meetmeid, eelkõige seoses Euroopa Liidu
kliimaeesmärkide saavutamisega.
(4) Kui krediidiasutus koostab ja avalikustab raamatupidamisseaduse seaduse §-de 24 ja 31
kohaselt kestlikkusaruande, siis peab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kava olema
kooskõlas kestlikkusaruandega. Eelnimetatud kavas sisalduvad krediidiasutuse ärimudeli ja
strateegiaga seotud meetmed ning tegevused peavad samuti olema kooskõlas kestlikusaruandes
esitatuga.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 sätestatut ei kohaldata väikese ja mittekeerulise
krediidiasutus suhtes.“;
147) paragrahvi 83 lõike 21 ja § 854 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad
,,tütarettevõtjatele, filiaalidele ja esindustele” sõnadega ,,tütarettevõtjatele ja filiaalidele”;
148) paragrahvi 854 punktis 1 asendatakse sõna ,,hüpoteegiga” sõnadega ,,elamu- ja
ärikinnisvarale seatud hüpoteegiga”;
149) paragrahvi 854 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises
sõnastuses:
,,(2) Finantsinspektsioon edastab Eesti Pangale asjakohase olemasoleva teabe, sealhulgas
subjektipõhised hinnangud ja nende olemasolul meetmed, mis on vajalikud käesoleva
paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuete kehtestamiseks ja regulaarseks hindamiseks.”;
32
150) paragrahvi 8644 lõiget 33 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
,,Käesoleva lõike esimeses lauses sätestatut ei kohaldata juhul, kui süsteemse riski puhvri ja
muu süsteemselt olulise krediidiasutuse või globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri
määra kehtestamise tulemusena varem kehtestatud määr väheneb või jääb samaks.”;
151) paragrahvi 8644 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:
,,(7) Kui väljamaksete piirangute kohaldamine ei too asjaomase süsteemse riski seisukohast
kaasa krediidiasutuse esimese taseme põhiomavahendite piisavat suurenemist, võib
Finantsinspektsioon rakendada käesoleva seaduse § 1045 lõikes 1 nimetatud lisameedet.“;
152) paragrahvi 8647 lõike 21 sissejuhatavas lauseosas ja lõike 8 punktis 3 asendatakse sõna
,,ettevõtja” sõnaga ,,krediidiasutus” vastavas käändes;
153) paragrahvi 8647 lõike 21 punktist 2 jäetakse välja tekstiosa „, millega kehtestatakse ühtsed
eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute
kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega
muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT L 225, 30.07.2014, lk 1–90),“;
154) paragrahvi 8647 lõiget 4 täiendatakse 2.–4. lausega järgmises sõnastuses:
,,Punktisumma alampiiri ja kategooriate määramisel võetakse arvesse käesoleva paragrahvi
lõigetes 2–22 sätestatud metoodika alusel saadud punktisummat. Kategooriate vaheliste
punktisummade määramine peab olema selge ning järgima süsteemse olulisuse pideva lineaarse
suurenemise põhimõtet, mille tulemusena suureneb lineaarselt iga kategooria vaheline
täiendavate esimese taseme põhiomavahendite nõue. Lineaarse suurenemise põhimõtet ei
kohaldata viienda kategooria ja mis tahes tulevikus lisatava kõrgema kategooria suhtes.“;
155) paragrahvi 8647 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:
,,(51) Käesoleva paragrahvi lõigete 4 ja 5 tähenduses on süsteemne olulisus globaalse
süsteemselt olulise ettevõtja raskuste eeldatav mõju ülemaailmsete finantsturule.“;
156) paragrahvi 8648 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
,,(6) Eesti Pank hindab muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri nõude sobivust vähemalt
kord aastas.”;
157) paragrahvi 8648 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:
,,(61) Kui süsteemselt olulise krediidiasutuse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikes 3 sätestatud minimaalset väljundmäära,
võetakse seda arvesse käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud hindamisel.”;
158) paragrahvi 8649 lõike 1 teises lauses asendatakse sõnad ,,riske või süsteemseid riske,”
sõnadega ,,riske või süsteemseid riske, sealhulgas kliimamuutustest tulenevaid riske,”;
159) paragrahvi 8649 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
,,(11) Eesti Pank määrab kindlaks riskipositsioonid, nende alamrühmad ja krediidiasutused,
kelle suhtes neid kohaldatakse.“;
160) paragrahvi 8649 lõike 7 punktis 2 asendatakse tekstiosa ,,või muu süsteemselt olulise
krediidiasutuse puhvriga hõlmatud riskide käsitlemiseks” tekstiosaga ,,, muu süsteemselt
olulise krediidiasutuse puhvri või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013
artikli 92 lõikes 3 sätestatud minimaalse väljundmäära kohaldamisega hõlmatud riskide
käsitlemiseks”;
33
161) paragrahvi 8649 lõiget 7 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:
,,4) kui krediidiasutuse koguriskipositsiooni suhtes kohaldatakse süsteemselt olulise
krediidiasutuse puhvri nõuet ning sellise krediidiasutuse suhtes kohaldatakse Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikes 3 sätestatud minimaalset
väljundmäära, võtab Eesti Pank seda arvesse käesoleva lõike punktis 3 nimetatud hindamise
läbiviimisel.”;
162) paragrahvi 8649 täiendatakse lõikega 81 järgmises sõnastuses:
,,(81) Eesti Pank lähtub teavitamisel käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatust, kui süsteemse
riski puhvri määra kehtestamise otsuse tulemusel varasemalt kehtestatud puhvri määr või
määrad vähenevad või jäävad samaks.“;
163) paragrahvi 8649 lõike 10 esimeses lauses asendatakse sõnad ,,esitatud teavituses Euroopa
Komisjoni arvamust“ sõnadega „esitatud teavituses Euroopa Komisjoni ja Euroopa
Süsteemsete Riskide Nõukogu arvamust“;
164) paragrahvi 8649 täiendatakse lõigetega 101 ja 102 järgmises sõnastuses:
,,(101) Kui Eesti Pank ei jõua teise lepinguriigi asjaomaste asutustega kokkuleppele süsteemse
riski puhvri määra või määrade kehtestamises ning nii Euroopa Komisjon kui ka Euroopa
Süsteemsete Riskide Nõukogu on esitanud negatiivse soovituse, võib Eesti Pank edastada
küsimuse Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele arvamuse saamiseks kooskõlas Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 19. Sellisel juhul ei tee Eesti Pank
otsust enne Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuselt otsuse saamist.
(102) Käesoleva paragrahvi lõike 10 esimeses lauses nimetatud taseme kohaldamisel ei
arvestata kombineeritud süsteemse riski puhvri määra hulka teises Euroopa Liidu lepinguriigis
kehtestatud süsteemse riski puhvri määra tunnustamist.“;
165) paragrahvi 8649 lõiget 11 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
,,Nimetatud määra kohaldamisel ei arvestata kombineeritud süsteemse riski puhvri määra hulka
teises Euroopa Liidu lepinguriigis kehtestatud süsteemse riski puhvri määra tunnustamist.”;
166) paragrahvi 8650 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
,,(21) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaldamisel krediidiasutuse suhtes, kes ei täida
finantsvõimenduse määra puhvri nõuet, hõlmab esimese taseme kapitali mõjutav väljamakse
kõiki käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud väljamakseid.”;
167) paragrahvi 8650 lõike 5 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
,,1) omavahendite summa, sealhulgas esimese taseme põhiomavahendite summa ja täiendavate
esimese taseme omavahendite summa;“
168) paragrahvi 8650 täiendatakse lõikega 57 järgmises sõnastuses:
,,(57) Juhul, kui krediidiasutus täidab kombineeritud puhvri nõuet, ei tohi ta siiski teha esimese
taseme põhiomavahendeid mõjutavaid väljamakseid, kui selle tagajärjel väheneksid tema
esimese taseme põhiomavahendid määral, mille tulemusel ei oleks kombineeritud puhvri nõue
enam täidetud.“;
169) paragrahvi 8651 lõike 1 esimeses lauses asendatakse sõnad ,,pärast kombineeritud puhvri
nõude” sõnadega ,,pärast kombineeritud puhvri nõude või finantsvõimenduse määra puhvri
nõude”;
34
170) paragrahvi 8651 lõike 2 punktis 3 asendatakse tekstiosa ,,ajakava kombineeritud puhvri
nõude” tekstiosaga ,,ajakava kombineeritud puhvri nõude või kui see on kohaldatav,
finantsvõimenduse määra puhvri nõude”;
171) paragrahvi 8651 lõikes 3 asendatakse sõna ,,kapitalinõude” sõnadega ,,puhvri nõude või
kui see on kohaldatav, finantsvõimenduse määra puhvri nõude”;
172) paragrahvi 8651 lõike 4 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
,,Kui Finantsinspektsiooni hinnangul ei taga kapitali säilitamise plaan kombineeritud puhvri
nõude või finantsvõimenduse määra puhvri nõude täitmist, kohaldatakse krediidiasutuse suhtes
vähemalt üks järgmistest meetmetest:”;
173) paragrahvi 91 lõike 13 esimesest lausest jäetakse välja tekstiosa „,millega asutatakse
Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust
nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331,
15.12.2010, lk 12–47,“;
174) paragrahvi 92 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
,,(21) Finantsinspektsioon võib teabe avalikustamiseks:
1) nõuda krediidiasutuselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 8. osas
sätestatud teabe avaldamist tihedamini, kui on sätestatud sama määruse artiklites 433-433c;
2) määrata krediidiasutustele tähtaja sellise teabe esitamiseks, mis avaldatakse Euroopa
Pangandusjärelevalve Ameti kesksel veebilehel;
3) nõuda krediidiasutuselt lisaks käesoleva lõike punktis 2 nimetatud veebilehel teabe
avaldamist spetsiifilistes veebiväljaannetes ja kanalites.“;
175) paragrahvi 92 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses:
,,(22) Käesoleva paragrahvi lõike 22 punktis 2 nimetatud tähtaja määramist ei kohaldata väikeste
ja mittekeerukate krediidiasutuste suhtes.“;
176) seadust täiendatakse peatükiga 81. järgmises sõnastuses:
,,81. peatükk
KOLMANDA RIIGI KREDIIDIASUTUSE FILIAAL
§ 951. Kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali liigitamine ja kvalifitseerimine (1) Finantsinspektsioon liigitab kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali esimesse klassi, kui ta
vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest:
1) käesoleva seaduse § 953 lõigete 8–13 alusel esitatud aruannete kohaselt on filiaali varade
suurus või filiaalilt pärinevate varade koguväärtus vähemalt viis miljardit eurot;
2) filiaal osutab käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktis 1 nimetatud teenuseid ning selliste
teenuste vahendite summa moodustab vähemalt viis protsenti filiaali kohustuste kogusummast
või ületab 50 miljonit eurot;
3) filiaal ei kvalifitseeru käesoleva paragrahvi lõigete 4 ja 5 tähenduses kolmanda riigi
krediidiasutuse kvalifitseeruvaks filiaaliks.
(2) Kui kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal ei vasta ühelegi käesoleva paragrahvi lõikes 1
nimetatud tingimustele, liigitab Finantsinspektsioon filiaali teise klassi. Nimetatut kohaldatakse
ka olukorras, kus kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal on liigitatud esimesse klassi, kuid
ilmnevad uued asjaolud, mille kohaselt tuleb filiaal liigitada kohe teise klassi.
35
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolude ilmnemisel liigitatakse varem teise klassi
liigitatud kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal esimesse klassi, kuid mitte varem kui nelja kuu
möödumisel hetkest, mil filiaal hakkas vastama lõikes 1 nimetatud tingimustele.
(4) Kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali käsitatakse kolmanda riigi krediidiasutuse
kvalifitseeruva filiaalina, kui ta vastab kõikidele järgmistele tingimustele:
1) kolmanda riigi peaettevõtja on asutatud riigis, kus kohaldatakse usaldatavusnõudeid ja
järelevalvet kooskõlas kolmanda riigi krediidiasutuse finantsjärelevalve raamistikuga, mis on
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2013/36/EL ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu
(EL) määrusega nr 575/2013 vähemalt samaväärne;
2) kolmanda riigi peaettevõtja järelevalveasutusele kohaldatakse konfidentsiaalsusnõudeid, mis
on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL VII jaotise 1. peatüki II jaos
sätestatuga vähemalt samaväärsed;
3) kolmanda riigi peaettevõtja on asutatud riigis, mis ei ole Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivi 2015/849/EL artikli 9 kohaselt kantud selliste suure riskiga kolmandate
riikide loetellu, kelle rahapesu ja terrorismi rahastamise vastases korras esineb strateegilisi
puudusi.
(5) Finantsinspektsioon hindab käesoleva seaduse § 21 kohase loa taotluse saamisel, millisesse
klassi tuleks kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal liigitada. Kui loa taotluse esitanud kolmanda
riigi krediidiasutuse päritoluriiki ei ole kantud Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse avalikku
registrisse kolmandate riikide ja kolmandate riikide ametiasutuste kohta, pöördub
Finantsinspektsioon Euroopa Komisjoni poole ja palub hinnata kolmanda riigi krediidiasutuse
suhtes kehtivaid õigusakte ja konfidentsiaalsusnõudeid, kui käesoleva paragrahvi lõike 4
punktis 3 nimetatud tingimus on täidetud. Finantsinspektsioon liigitab Euroopa Komisjoni
otsuse saamiseni kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali esimesse klassi.
§ 952. Tagatiskapitali ja likviidsuse miinimumnõuded (1) Esimesse klassi kuuluv kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal peab tagama, et tal on igal ajal
olemas minimaalne tagatiskapital, mis moodustab vähemalt 2,5 protsenti filiaali keskmistest
kohustustest viimase kolme majandusaasta aruande alusel. Filiaalil, kellele on luba antud
hiljuti, peab tagatiskapital olema võrdne nende kohustustega, mis tal olid loa saamise ajal ning
mille kohta ta on esitanud käesoleva seaduse § 953 lõigete 8–13 kohased aruanded, kuid mitte
vähem kui 10 miljonit eurot.
(2) Teise klassi kuuluv kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal peab tagama, et tal on igal ajal
olemas minimaalne tagatiskapital, mis moodustab vähemalt 0,5 protsenti filiaali keskmistest
kohustustest viimase kolme majandusaasta aruande alusel. Filiaalil, kellele on luba antud
hiljuti, peab tagatiskapital olema võrdne nende kohustustega, mis tal olid loa saamise ajal ning
mille kohta ta on esitanud käesoleva seaduse § 953 lõigete 8–13 kohased aruanded, kuid mitte
vähem kui viis miljonit eurot.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tagatiskapitali nõue tuleb täita mõne järgneva
varaga:
1) raha või raha sarnase instrumendiga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr
575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 60 tähenduses;
2) Euroopa Liidu liikmesriikide valitsuste või keskpankade emiteeritud võlakirjadega;
3) muude instrumentidega, mida kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal saab kasutada piiramatult
riskide või kahjude katmiseks koheselt nende esinemisel.
(4) Kolmanda riigi krediidiasutuse filiaalil peab tagama, et tal on igal ajal olemas koormamata
ja likviidset vara, mis on piisav tema likviidsete vahendite väljavoolu katmiseks minimaalselt
30 päeva jooksul. Esimesse klassi kuuluva kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal peab täitma
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 I jaotise VI osas ja Euroopa
Komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2015/61, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 seoses krediidiasutuste suhtes kohaldatava likviidsuskatte
nõudega (ELT L 011 17.1.2015, lk 1) sätestatud likviidsuse tagamise nõuet.
36
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 ning lõike 4 esimeses lauses sätestatu ei piira
käesolevas seaduses sätestatud muude kapitalinõuete kohaldamist.
(6) Kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal peab sõltuvalt oma liigitusest vastavasse klassi
hoiustama käesoleva paragrahvi lõigetele 1 või 2 vastava tagatiskapitali instrumendid ning
käesoleva paragrahvi lõikele 4 vastavad likviidsed varad, kui need on jäänud arvelduskontole
pärast seda, kui neid on kasutatud likviidsete vahendite väljavoolu katmiseks vastavalt
käesoleva paragrahvi lõikele 4. Kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal peab arvelduskonto
avama Eesti Pangas või Eesti krediidiasutuses, mis ei ole osa kolmanda riigi krediidiasutuse
peaettevõtja konsolideerimisgrupist.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud tagatiskapitali instrumente ning likviidseid varasid
kasutatakse finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse § 88 kohaldamisel kolmanda riigi
krediidiasutuse filiaali kriisilahenduses ja likvideerimisel.
(8) Finantsinspektsioon võib jätta kolmanda riigi krediidiasutuse kvalifitseeruva filiaali suhtes
käesolevas paragrahvis sätestatud likviidsusnõuded kohaldamata.
§ 953. Kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali juhtimine, raamatupidamine ja aruandlus (1) Kolmanda riigi krediidiasutus peab määrama oma filiaalile vähemalt kaks juhatajat.
Juhatajate suhtes esitatavatele nõuetele ning juhatajate määramisel kohaldatakse käesoleva
seaduse § 48 lõigetes 2, 22, §-s 481 ning §-s 50 sätestatut.
(2) Kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal on kohustatud järgima käesoleva seaduse § 55 lõikes
21, §-des 571–574, § 58 lõike 3 punktis 4, § 591 lõikes 1 ja §-s 922 sätestatut.
(3) Finantsinspektsioon võib nõuda esimesse klassi kuuluva kolmanda riigi krediidiasutuse
filiaalilt kohaliku juhtkomitee loomist ning teise klassi kuuluvalt kolmanda riigi krediidiasutuse
filiaalilt käesoleva seaduse § 60 lõigetele 11–12 ja lõikele 3 vastavate sisekontrolli funktsioonide
juhtide määramist. Finantsinspektsioon võtab sisekontrolli funktsioonide juhtide määramise
nõudmisel arvesse kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali suurust, sisekorraldust, tegevuse laadi,
ulatust ja keerukust.
(4) Kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal on kohustatud:
1) töötama välja korra, mille kaudu ta jagab teavet kolmanda riigi peaettevõtja juhtorganile;
2) töötama välja asjakohased riskijuhtimise info-, turva- ja kontrollisüsteemid;
3) töötama välja filiaali tegevuste edasiandmise korra ja kontrollima selle rakendamist;
4) tagama vastaspoole krediidiriski tuvastamise ja juhtimise süsteemide olemasolu, kui filiaali
varadega seotud olulisi riske antakse edasi vastaspoolele ning tegemist on filiaaliga, mis tegeleb
vastastikuste või konsolideerimisgrupi siseste tehingutega;
5) töötama välja raamatupidamise sise-eeskirjad filiaali varade ja kohustuste kohta ning neid
iseseisvalt haldama;
6) töötama välja käesoleva lõike punktis 5 nimetatud raamatupidamise korralduse täitmise ja
haldamise sise-eeskirjad ning tagama nende korrapärase läbivaatamise ja ajakohastamise;
7) tagama, et filiaali info-, turva-, kontrollisüsteemide ja raamatupidamise korraldus
võimaldavad Finantsinspektsioonil igal hetkel kontrollida õigusaktidest tulenevate kohustuste
täitmist;
8) esitama Finantsinspektsioonile sõltumatu ja põhjendatud arvamuse filiaali juhtimise
korralduse ja raamatupidamise korralduse täitmise ning sise-eeskirjade järgimise kohta koos
arvamuse koostaja tähelepanekute ja märkustega.
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 1 nimetatud aruandlus peab sisaldama teavet filiaali
kõigist olulistest riskidest, riskijuhtimise korrast ja nende muutustest.
(6) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 5 nimetatud raamatupidamise korraldus peab
sisaldama kogu vajalikku ja asjakohast teavet kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali riskide ja
nende juhtimise kohta.
37
(7) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 5 nimetatud raamatupidamise korralduse täitmise ja
haldamise sise-eeskirjad peavad vastama järgmistele nõuetele:
1) olema läbi vaadatud ja kinnitatud kolmanda riigi peaettevõtja juhtorgani poolt;
2) sisaldama selgeid juhiseid raamatupidamise korralduse täitmiseks ning selgitusi selle kohta,
kuidas need on kooskõlas kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali äristrateegiaga.
(8) Kui kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali kriitilisi funktsioone täidab tema kolmanda riigi
peaettevõtja, täidetakse neid ülesandeid vastavalt peaettevõtja raamatupidamise korralduse
täitmise ja haldamise sise-eeskirjadele või konsolideerimisgrupi sisestele kokkulepetele.
Kriitiliste või oluliste ülesannete ülevõtmisel peab peaettevõtja järgima käesoleva paragrahvi
lõike 4 punktis 7 sätestatut.
(9) Kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal esitab Finantsinspektsioonile järgneva teabe:
1) nimekiri filiaali varadest ja kohustustest, mille üle peetakse arvestust käesoleva paragrahvi
lõike 4 punktide 5–6 ja 8 ning lõike 6 kohaselt;
2) filiaali tegevuse vastavus käesolevast seadusest tulenevatele nõuetele;
3) kui see on kohaldatav, nimekiri hoiuste tagamisskeemidest, millega ta on liitunud ning mille
nõudeõigus on hoiustajatel filiaali vastu käesoleva seaduse § 21 lõigete 31 ja 5 kohaselt;
4) käesoleva seaduse § 91 alusel esitatud täiendavate aruannete täitmise kirjeldus.
(10) Kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal peab käesoleva paragrahvi lõike 9 punktis 1
nimetatud kohustuse täitmisel järgima Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr
1606/2002, raamatupidamise seaduses ning rahvusvahelistes raamatupidamisstandardites
sätestatut ning esitama varade ja kohustuste kohta järgmise teabe:
1) suurimad bilansilised varad ja kohustused liigitatuna sektorite ja vastaspoolte liikide kaupa,
sealhulgas finantssektoriga seotud riskipositsioonid;
2) olulised riskipositsioonid ja kontsentreerunud rahastusallikad vastaspoolte liikide kaupa;
3) olulised tehingud kolmanda riigi peaettevõtja ja tema konsolideerimisgruppi kuuluvate
äriühingute vahel.
(11) Kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal esitab Finantsinspektsioonile järgneva teabe oma
kolmanda riigi peaettevõtja kohta:
1) peaettevõtja konsolideerimisgruppi kuuluvate teiste filiaalide ja tütarettevõtjate Euroopa
Liidus asuvate varade ja kohustuste koondteave;
2) peaettevõtja vastavus tema suhtes kohaldatud usaldatavusnõuete kohta individuaalselt ja
konsolideerituna;
3) peaettevõtja suhtes läbiviidud järelevalvemenetlus või kontroll ning vastav otsus;
4) peaettevõtja finantsseisundi taastamise kavad ja konkreetsed meetmed, mida võidakse
kavade rakendamisel kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali suhtes võtta, ning nende hilisemad
ajakohastamised ja muudatused;
5) peaettevõtja äristrateegia seoses kolmandate riikide krediidiasutuste filiaalidega ja selle
hilisemad muudatused;
6) teenused, mida peaettevõtja osutab käesoleva seaduse § 206 lõigete 31 ja 32 kohaselt Euroopa
Liidus asutatud või asuvatele klientidele.
(12) Finantsinspektsioon võib lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 10 ja 11 sätestatule nõuda
kolmanda riigi krediidiasutuse filiaalilt täiendavate aruannete esitamist, kui tema hinnangul on
vaja lisateavet järgmistel juhtudel:
1) saada põhjalikum ülevaade kolmanda riigi krediidiasutuse või tema peaettevõtja
äritegevusest, muust tegevusest või rahalisest usaldusväärsusest;
2) kontrollida ja tagada kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali ja tema peaettevõtja tegevuse
vastavust seadusele.
(13) Finantsinspektsioon tagab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 9 ja 10 nimetatud teabe
nõudmisel võetakse arvesse kolmanda riigi filiaali liigitust esimesse või teise klassi. Esimesse
klassi kuuluv kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal esitab käesoleva paragrahvi lõigetes 9 ja 10
nimetatud teabe Finantsinspektsioonile vähemalt kaks korda aastas ning teise klassi kuuluv
kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal vähemalt üks kord aastas. Kolmanda riigi krediidiasutuse
38
filiaal esitab Finantsinspektsioonile käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 8 nimetatud arvamuse
vähemalt kord aastas.
(14) Finantsinspektsioon võib loobuda kolmanda riigi krediidiasutuse kvalifitseerivalt filiaalilt
käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud teabe nõudmisest, kui tal on võimalik vastav teave
saada kolmanda riigi krediidiasutuse järelevalveasutuselt.
§ 954. Finantsinspektsiooni õigus nõuda kolmanda riigi peaettevõtjalt tütarettevõtja
asutamist (1) Finantsinspektsioon võib kolmanda riigi peaettevõtjalt nõuda käesoleva seaduse §-de 4 ja
12–133, § 138, § 14 lõigete 1 ja 3, §-de 15, 17, 206–207 ja 35 ning § 56 lõigete 1 ja 2 kohaselt
käesoleva seaduse §-s 13 nimetatud krediidiasutuse tegevusloa taotlemist vähemalt järgmistel
juhtudel:
1) kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal on varem tegelenud või tegeleb käesoleva seaduse § 2
lõikes 22 nimetatud teenuste osutamisega teistes Euroopa Liidu lepinguriikides asuvatele
klientidele või vastaspooltele ilma, et see piiraks käesoleva seaduse § 21 lõike 52 punkti
4 kohaldamist;
2) kolmanda riigi krediidiasutuse filiaalil on süsteemselt olulise krediidiasutuse tunnused
käesoleva seaduse § 8647 lõike 2 kohaselt või ta on hinnatud süsteemselt oluliseks käesoleva
seaduse § 955 kohaselt ning ta põhjustab Eestis või liikmesriigis, kus ta on asutatud,
märkimisväärseid riske finantsstabiilsusele;
3) kõigi Euroopa Liidus asuvate ja samasse kolmanda riigi konsolideerimisgruppi kuuluvate
kolmanda riigi krediidiasutuse filiaalide varade kogusumma on vähemalt 40 miljardit eurot või
filiaali varade kogusumma Eestis on vähemalt kümme miljardit eurot.
(2) Finantsinspektsioon võtab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud
tingimuste hindamisel arvesse kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali asjakohaseid süsteemse
olulisuse näitajaid, eelkõige:
1) filiaali suurus;
2) filiaali struktuur, korraldus ja ärimudeli keerukus;
3) filiaali seotus Euroopa Liidu ja Eesti finantssüsteemiga;
4) filiaali tegevuse, teenuste, tehingute või finantstaristu asendatavus;
5) filiaali turuosa Euroopa Liidus ja Eestis, võttes arvesse filiaali kõiki varasid, osutatavaid
teenuseid ja tehinguid;
6) filiaali tehingute või äritegevuse peatamise või lõpetamise tõenäoline mõju Eesti
finantssüsteemi likviidsusele või Euroopa Liidu ja Eesti makse-, kliiringu- ja
arveldussüsteemile;
7) filiaali roll ja tähtsus kolmanda riigi konsolideerimisgrupi tegevusele, teenustele ja
tehingutele Euroopa Liidus ja Eestis;
8) filiaali roll ja tähtsus kolmanda riigi konsolideerimisgrupi kriisilahenduse või likvideerimise
menetluses, tuginedes Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise funktsiooni täitjalt saadud
teabele;
9) filiaali kaudu toimuva kolmanda riigi konsolideerimisgrupi äritegevuse maht võrreldes selle
konsolideerimisgrupi äritegevusega, mis toimub Euroopa Liidus ja liikmesriikides, kus
kolmanda riigi krediidiasutuse filiaalid on asutatud, tegevusloa saanud tütarettevõtjate kaudu.
(3) Finantsinspektsioon võib rakendada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuet juhul
kui:
1) Finantsinspektsioon on eelnevalt rakendanud käesoleva seaduse §-s 955 või §-s 104
sätestatud meetmeid, kui see on olnud asjakohane;
2) Finantsinspektsioon suudab muudel, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alustel
põhjendada, miks ei ole käesoleva lõike punktis 1 nimetatud meetmed piisavad järelevalvega
seotud oluliste probleemide lahendamiseks.
39
(4) Finantsinspektsioon konsulteerib enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õiguse
kasutamist Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusega ja nende lepinguriikide finantsjärelevalve
asutustega, kus kolmanda riigi konsolideerimisgrupp on asutanud kolmanda riigi
krediidiasutuse tütarettevõtjad või filiaalid.
(5) Kolmanda riigi krediidiasutuse asutatud Eesti tütarettevõtjale kohaldatakse käesolevas
seaduses krediidiasutustele sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
§ 955. Süsteemse olulisuse hindamine ja süsteemselt olulise kolmanda riigi krediidiasutuse
filiaali nõuded (1) Finantsinspektsioon hindab, kas kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal, mis kuulub tema
järelevalve alla, on süsteemselt oluline ja võib põhjustada märkimisväärseid riske Euroopa
Liidu või Eesti finantsstabiilsusele, kui filiaal kuulub sellise kolmanda riigi
konsolideerimisgruppi, mille kõigi Euroopa Liidus asuvate kolmanda riigi krediidiasutuste
filiaalide varade kogusumma on Euroopa Liidus vähemalt 40 miljardit eurot.
(2) Finantsinspektsioon viib läbi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hindamise, kui kõigi
samasse kolmanda riigi konsolideerimisgruppi kuuluvate Euroopa Liidus asuvate kolmanda
riigi krediidiasutuste filiaalide varade kogusumma Euroopa Liidus on käesoleva seaduse § 953
lõigete 9–14 kohaselt esitatud aruannete kohaselt vähemalt 40 miljardit eurot, kas:
1) viimase kolme majandusaasta aruande keskmisena;
2) viimase viie majandusaasta aruande vähemalt kolme aasta absoluutarvudena.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 osutatud varade suuruse piirmäär ei hõlma kolmanda riigi
krediidiasutuste filiaalide varasid, mis on omandatud Euroopa Keskpankade Süsteemi
kuuluvate keskpankadega sõlmitud tehingute kaudu.
(4) Finantsinspektsioon võtab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hindamisel arvesse
käesoleva seaduse § 8647 lõikes 2 ja § 954 lõikes 2 sätestatud süsteemse olulisuse näitajaid.
(5) Finantsinspektsioon konsulteerib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hindamisel
Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusega ja nende lepinguriikide finantsjärelevalve asutustega,
kus kolmanda riigi konsolideerimisgrupp on asutanud teisi kolmanda riigi krediidiasutuse
tütarettevõtjaid või filiaale, et hinnata finantsstabiilsuse riske, mida asjaomane kolmanda riigi
krediidiasutuse filiaal kujutab endast teistele Euroopa Liidu liikmesriikidele.
(6) Finantsinspektsioon esitab oma põhjendatud hinnangu kolmanda riigi krediidiasutuse
filiaali Euroopa Liidu või Eesti süsteemse olulise kohta Euroopa Pangandusjärelevalve Ametile
ja nende lepinguriikide finantsjärelevalve asutustele, kus asjaomane kolmanda riigi
konsolideerimisgrupp on asutanud teisi kolmanda riigi krediidiasutuse tütarettevõtjaid või
filiaale.
(7) Finantsinspektsioon teeb kõik endast oleneva, et jõuda koostöös Euroopa
Pangandusjärelevalve Ametiga kokkuleppele hinnangu, ja kui see on kohaldatav, käesoleva
paragrahvi lõikes 8 nimetatud nõuete suhtes hiljemalt kolme kuu jooksul arvates päevast, mil
käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud finantsjärelevalve asutused on esitanud oma
vastuväited. Pärast kolme kuu möödumist teeb Finantsinspektsioon otsuse filiaali süsteemse
olulisuse ja käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud nõuete kohta.
(8) Kui Finantsinspektsioon on tuvastanud finantsstabiilsuse riskid, võib ta kehtestada
kolmanda riigi krediidiasutuse filiaalile nõuded, sealhulgas:
1) nõuda filiaali varade või tegevuse ümberkorraldamist selliselt, et ta ei liigituks enam
süsteemselt oluliseks vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1 või ei põhjustaks enam
põhjendamatut riski Euroopa Liidu või Eesti finantsstabiilsusele;
2) kehtestada täiendavad usaldatavusnõuded.
(9) Kui Finantsinspektsioon hindab, et kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal on süsteemselt
oluline, kuid ei rakenda käesoleva seaduse §-s 954 või käesoleva paragrahvi lõike 8 punktis 1
nimetatud nõuet, esitab ta Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele ja nende lepinguriikide
finantsjärelevalve asutustele, kus asjaomane kolmanda riigi konsolideerimisgrupp on asutanud
40
teisi kolmanda riigi krediidiasutuse tütarettevõtjaid või filiaale põhjendatud teate selle kohta,
miks ta on otsustanud jätta vastavad õigused kasutamata.“;
177) paragrahvi 96 lõike 5 esimest lauset täiendatakse pärast tekstiosa „juhtimise korraldus“
tekstiosaga „, sealhulgas juhtidele esitatavad nõuded“;
178) paragrahvi 96 lõiget 52 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:
,,Finantsinspektsioon teavitab metoodika kasutamisest Euroopa Pangandusjärelevalve
Asutust.”;
179) paragrahvi 96 lõike 7 esimest lauset täiendatakse pärast sõna ,,sealhulgas“ tekstiosaga
„juhtidele esitatavate nõuete,“;
180) paragrahvi 96 lõikes 9 asendatakse sõnad ,,paiknemist ja krediidiasutuse ärimudelit“
tekstiosaga ,,paiknemist, krediidiasutuse ärimudelit ja krediidiasutuse käesoleva seaduse §-le
826 vastava keskkonna-, sotsiaalsetest ja juhtimisteguritest tulenevate riskide juhtimise kava
ulatust, kvantifitseerivaid eesmärke ja protsesse.”;
181) paragrahvi 96 täiendatakse lõigetega 14–20 järgmises sõnastuses:
,,(14) Finantsinspektsioon peab hindama ja jälgima arenguid krediidiasutuste praktikates, mis
puudutab nende keskkonna-, sotsiaalseid ja juhtimisstrateegiaid ning vastavat riskijuhtimist,
sealhulgas seoses käesoleva seaduse § 826 alusel koostatavate kavadega. Eelnimetatud
hindamise käigus võetakse arvesse krediidiasutuste kestlikkusega seotud teenuste või toodete
pakkumisi, kestlikule majandusele ülemineku rahastamise põhimõtteid, eeltooduga seonduvaid
laenude väljastamise põhimõtteid ning keskkonna-, sotsiaalsete- ja juhtimisteguritega seotud
eesmärke ja piiranguid. Finantsinspektsioon hindab eelnimetatud kavade usaldusväärsust
järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi osana. Vajadusel teeb
Finantsinspektsioon eelnimetatud hindamise käigus koostööd kliimamuutuste- ja
keskkonnajärelevalve eest vastutavate ametiasutuste või avalik-õiguslike asutustega.
(15) Finantsinspektsioon peab järelevalve käigus hindama krediidiasutuste keskkonna-,
sotsiaalsete ja juhtimisriskidega seotud juhtimis- ja riskijuhtimisprotsesse ning vastavaid
riskipositsioone. Eelnimetatud protsesside ja riskipositsioonide piisavuse hindamisel peab
arvestama krediidiasutuse ärimudelit.
(16) Krediidiasutuse keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskidega seotud riskipositsioone
hinnatakse lähtuvalt ka krediidiasutuse käesoleva seaduse § 826 alusel koostatud kavast.
Finantsinspektsioon peab tagama, et krediidiasutuse keskkonna-, sotsiaalsete ja
juhtimisriskidega seotud juhtimis- ja riskijuhtimisprotsessid viiakse kooskõlla eelnimetatud
kavas seatud eesmärkidega.
(17) Finantsinspektsioon peab järelevalve käigus andma hinnangu ka krediidiasutuse käesoleva
seaduse § 826 alusel koostatud kavale ja edusammudele, mida on tehtud kliimaneutraalsuse
saavutamisega seotud kohandamisprotsessist tulenevate keskkonna-, sotsiaalsete ja
juhtimisriskidega tegelemisel ning teiste asjaomaste, keskkonna-, sotsiaalseid ja
juhtimistegureid puudutavate Euroopa Liidu regulatiivsete eesmärkide saavutamisel.
(18) Finantsinspektsioon peab järelevalve käigus hindama krediidiasutuste krüptovara
riskipositsioone ning krüptovarateenuste osutamist puudutavaid juhtimis- ja
riskijuhtimisprotsesse, sealhulgas arvestades krediidiasutuse riskide tuvastamise poliitikaid ja
protsesse ning käesoleva seaduse § 82 lõikes 311 alusel läbiviidud hindamiste tulemuste
adekvaatsust.
41
(19) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud taotluse läbivaatamise ja hindamise käigus
rakendab Finantsinspektsioon proportsionaalsuse põhimõtet kooskõlas Finantsinspektsiooni
seaduse § 53 lõike 3 punkti 3 kohaselt avaldatud üldkriteeriumitega ning hindab, kas järgmised
tingimused on täidetud:
1) krediidiasutus ei ole Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 kohaselt
globaalne süsteemselt oluline krediidiasutus, kolmanda riigi globaalne süsteemselt oluline
krediidiasutus ega globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse üksus;
2) krediidiasutus ei ole käesoleva seaduse § 8648 lõigete 1 ja 2 kohaselt muu süsteemselt oluline
krediidiasutus;
3) krediidiasutus kuulub gruppi, kus emaettevõtjal on raamatupidamise seaduse § 27 lõike 1
kohaselt valitsev mõju tema ja enamus temaga samasse gruppi kuuluvate krediidiasutuste üle.
(20) Käesoleva paragrahvi lõike 19 punktis 3 nimetatud krediidiasutused peavad vastama
kõigile järgmistele tingimustele:
1) nad liigituvad või enamus neist liigituvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr
575/2013 artikli 27 lõike 1 punkti 1 kohaselt ühistupankadeks või muudeks sarnasteks
ühinguteks ning nendele on seadusega kehtestatud väljamaksete ülempiir või maksimumtaseme
piir;
2) nende koguvarade maht individuaalsel või allkonsolideeritud alusel ei ületa 30 miljardit
eurot.”;
182) paragrahvi 97 lõike 1 punktis 4 asendatakse tekstiosa ,,krediidiasutusi, filiaale ja esindusi”
tekstiosaga ,,krediidiasutusi ja filiaale”;
183) paragrahvi 97 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses:
,,(22) Finantsinspektsioon teostab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud konsolideeritud
järelevalvet juhul, kui käesoleva seaduse § 137 lõikes 3 ei ole sätestatud teisiti.“;
184) paragrahvi 972 pealkirjast jäetakse välja sõnad ,,esinduse ning”;
185) paragrahvi 972 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
,,(11) Finantsinspektsioon kehtestab käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja käesoleva seaduse § 96
lõikes 5 nimetatud andmete ja dokumentide läbivaatamise ja hindamise sageduse ja ulatuse,
võttes arvesse kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali liigitust esimesse või teise klassi, tegevuse
laadi, mahtu ja keerukust.“;
186) paragrahvi 972 lõike 2 esimesest lausest jäetakse välja sõnad ,,või esindus”;
187) paragrahvi 972 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
,,(31) Finantsinspektsioon võtab kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali üle järelevalve
teostamisel arvesse käesoleva seaduse 81. peatükis ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi
2013/36/EL VII jaotises sätestatut.“;
188) paragrahvi 972 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:
,,(10) Finantsinspektsioon teavitab viivitamata Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust ja
Rahapesu Andmebürood, kui tal tekib kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali juhtimiskorra,
ärimudeli või tegevuse läbivaatamise käigus põhjendatud kahtlus, et filiaalis on toimunud
rahapesu või terrorismi rahastamine või selle katse või on suurenenud rahapesu või terrorismi
rahastamisega seotud riskid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 4
tähenduses. Finantsinspektsioon teavitab viivitamata Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust
Finantsinspektsiooni ja Rahapesu Andmebüroo ühisest hinnangust. Finantsinspektsioon võib
42
vajaduse korral kohaldada kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali suhtes käesolevas seaduses
sätestatud meetmeid, sealhulgas tunnistada filiaali loa kehtetuks käesoleva seaduse § 17 lõike
1 punkt 12 ja § 212 lõike 3 punkti 2 kohaselt.“;
189) paragrahvi 100 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Krediidiasutus ja teda stressitesti tarvis nõustav või konsulteeriv ükskõik milline kolmas
isik peavad hoiduma stressitesti tulemusi kahjustavatest tegevustest, näiteks võrdlusaluste
kasutamisest, omavaheline teabevahetusest, ühise käitumise kokkuleppetest või stressitesti
sisendite optimeerimistest. Finantsinspektsioon võib sellise tegevuse avastamiseks kasutada
kõiki seaduses ettenähtud meetmeid.“;
190) paragrahvi 104 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
,,1) keelata teatud tehingute või toimingute tegemine või piirata nende mahtu, sealhulgas
hoiuste vastuvõtmist ja äritegevust või nõuda sellise tegevuse lõpetamist, mis kujutab endast
krediidiasutuse stabiilsuse seisukohast ülemäärast riski;“;
191) paragrahvi 104 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
,,11) nõuda välisriigi krediidiasutuse filiaalilt äritegevuse või tegevuse ulatuse piiramist ning
vastaspoolte arvu vähendamist;“;
192) paragrahvi 104 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
,,2) keelata osaliselt või täielikult krediidiasutuse kasumist väljamaksete tegemine või nõuda,
et krediidiasutus kasutaks puhaskasumit omavahendite tugevdamiseks”;
193) paragrahvi 104 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
,,5) nõuda likviidsete varade ja lühiajaliste kohustuste suhte parandamist, sealhulgas Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 VI osa I ja IV jaotises ning artiklites 413 ja
428b sätestatud nõuete täitmist”;
194) paragrahvi 104 lõike 1 punktis 8 asendatakse sõnad ,,ning tasustamise põhimõtete”
sõnadega ,,ning sooneutraalsete tasustamise põhimõtete”;
195) paragrahvi 104 lõike 1 punktid 9 ja 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
,,9) nõuda krediidiasutuse ning käesoleva seaduse § 136 alusel heakskiidu saanud
finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja nõukogult juhatuse liikme tagasikutsumist
või tema valimata või määramata jätmist või tema volituste ajutist peatamist;“;
10) nõuda krediidiasutuse ning käesoleva seaduse § 136 alusel heakskiidu saanud
finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja üldkoosolekult nõukogu liikme
tagasikutsumist või tema valimata või määramata jätmist;“;
196) paragrahvi 104 lõiget 1 täiendatakse punktiga 101 järgmises sõnastuses:
,,101) nõuda krediidiasutuse ning käesoleva seaduse § 136 alusel heakskiidu saanud
finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja võtmeisiku tagasikutsumist või tema
valimata või määramata jätmist;“;
197) paragrahvi 104 lõike 1 punkt 161 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
,,161) nõuda krediidiasutuse tegevuse ja süsteemidega seonduvate, sealhulgas tegevuse
edasiandmisest tulenevate riskide vähendamist või teatud tegevuse või toote pakkumise
lõpetamist;”;
198) paragrahvi 104 lõiget 1 täiendatakse punktiga 162 järgmises sõnastuses:
43
„162) nõuda äristrateegia, ühingujuhtimise ja riskijuhtimise kohandamist seoses riskide
vähendamisega, mis tulenevad keskkonna-, sotsiaalsetest ja juhtimisteguritest lühikeses,
keskpikas ning pikas perspektiivis, sealhulgas mis tulenevad kohandamisprotsessist ja
suundumustest Euroopa Liidu, teiste lepinguriikide või kolmandate riikide õiguslike
eesmärkide kontekstis, muuhulgas nõuda käesoleva seaduse § 826 alusel koostatud kava
sisalduvate meetmete ja tegevuste rakendamist;“;
199) paragrahvi 104 lõike 1 punkt 18 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„18) nõuda stressitesti või muu sarnase tundlikkusanalüüsi tegemist, muuhulgas selleks, et
hinnata krüptovara riskipositsioonidest ja krüptovarateenuste osutamisest tulenevaid riske;“;
200) paragrahvi 104 lõiget 1 täiendatakse punktidega 22–24 järgmises sõnastuses:
,,22) nõuda välisriigi krediidiasutuse filiaalilt käesolevas seaduses sätestatud
miinimumnõudest suuremat tagatiskapitali või täiendavate kapitalinõuete täitmiseks vajaliku
tagatiskapitali olemasolu;
23) nõuda välisriigi krediidiasutuse filiaalilt käesolevas seaduses sätestatud
aruandluskohustuste täitmist;
24) esitada muid nõudmisi välisriigi krediidiasutusele tema Eestis asutatud filiaali tegevust
reguleerivate õigusaktide täitmiseks.“;
201) paragrahvi 104 lõikes 4 asendatakse sõnad ,,määrata täiendav likviidsusnõue“ tekstiosaga
,,määrata täiendav likviidsusnõue, sealhulgas õigus piirata varade ja kohustuste lõpptähtaegade
erinevust,“;
202) paragrahvi 1041 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
,,(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhtudel võib sunniraha määrata korduvalt
kuni kuue kuu jooksul alates Finantsinspektsiooni täitekorralduse tegemise kuupäevast.”;
203) paragrahvi 1042 lõike 2 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
,,Finantsinspektsioon kohaldab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud täiendavate
omavahendite nõuet, kui ta on käesoleva seaduse § 96 ja § 100 lõike 4 kohase järelevalve,
sealhulgas läbivaatuse ja hindamise käigus tuvastanud vähemalt ühe järgmistest asjaoludest:“;
204) paragrahvi 1042 täiendatakse lõigetega 14–17 järgmises sõnastuses:
,,(14) Kui krediidiasutuse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
nr 575/2013 artikli 92 lõikes 3 sätestatud minimaalset väljundimäära, peab Finantsinspektsioon
tagama, et selline täiendavate omavahendite taseme summa, mis määrati krediidiasutuse suhtes
käesoleva seaduse § 104 lõike 1 punkti 51 ja käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel, et käsitleda
muid riske kui ülemäärase finantsvõimenduse riski, ei suurene minimaalse väljundimäära
kohaldamisel.
(15) Finantsinspektsioon peab viivitamata, kuid hiljemalt järgmise läbivaatamise käigus üle
käesoleva seaduse § 104 lõike 1 punkti 51 ja käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel määratud
täiendavate omavahendite nõude ning eemaldama sellest selliseid riske käsitlevad kohustused,
mis on kaetud minimaalse väljundimäära kohaldamisega. Sellisel juhul ei kohaldata käesoleva
paragrahvi lõikes 14 sätestatut.
(16) Finantsinspektsioon käsitab käesoleva seaduse §-de 8644 ja 8647–8649 ning käesoleva
paragrahvi kohaldamisel krediidiasutust minimaalse väljundimäära kohaldamisalasse kuuluva
krediidiasutusena, kui tema koguriskipositsioon, mis on arvutatud kooskõlas Euroopa
Parlamendi ja nõukogu (EL) määruse nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 esimese alalõikega, ületab
44
alammäärata koguriskipositsiooni summa, mis on arvutatud kooskõlas sama määruse artikli 92
lõikega 4.
(17) Kui krediidiasutust käsitatakse minimaalse väljundimäära kohaldamisalasse kuuluva
krediidiasutusena, ei määra Finantsinspektsioon sellise krediidiasutuse suhtes täiendavate
omavahendite nõuet, kui nõudega käsitletavad riskid on kaetud minimaalse väljundimäära
kohaldamisega.”;
205) paragrahvi 1043 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
,,Vajadusel vaatab Finantsinspektsioon üle suunise, mille ta on andnud krediidiasutusele, kelle
suhtes kohaldatakse minimaalset väljundimäära, ja ajakohastab seda.”;
206) paragrahvi 113 lõike 3 punktis 1 asendatakse tekstiosa ,,asukohta, igasse filiaali ja
esindusse” sõnadega ,,asukohta ja igasse filiaali”;
207) paragrahvis 1347 asendatakse sõnad ,,kontsentreerumise piirmäära või” tekstiosaga
,,kontsentreerumise piirmäära, finantsvõimenduse määra arvutamise või”;
208) seadust täiendatakse §-dega 13427–13430 järgmises sõnastuses:
,,§ 13427. Ühinemise ja jagunemise nõuete rikkumine
(1) Käesoleva seaduse § 66 lõike 2 esimeses lauses või § 701 lõikes 1 sätestatud ühinemisest
või jagunemisest teavitamiskohustuse rikkumise või ilma eelneva loata tehingu läbiviimise
eest,–
karistatakse rahatrahviga kuni 700 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud
kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud
kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kolm protsenti juriidilise isiku või tema
konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.
§ 13428. Likviidsuskatte kordaja arvutamise nõude rikkumine
(1) Euroopa Komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2015/61 sätestatud likviidsuskattekordaja
ja stabiilse netorahastamise kordaja arvutamise kohta sätestatud nõuete rikkumise eest, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.
§ 13429. Andmete kogumise ja haldamise nõuete rikkumine
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 III osa III jaotise 2. peatükis
sätestatud andmete kogumise ja haldamise nõuete rikkumise eest, –
karistatakse rahatrahviga kuni 700 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud
kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud
kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kolm protsenti juriidilise isiku või tema
konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.
§ 13430. Krediidiasutuse, finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja poolt
osaluse omandamise korra rikkumine
(1) Käesoleva seaduse kohaselt krediidiasutuse ning käesoleva seaduse § 136 alusel heakskiidu
saanud finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja poolt eelnevalt
Finantsinspektsioonile teatamata osaluse omandamise eest, –
45
karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud
kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud
kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni 10 protsenti juriidilise isiku või tema
konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.”;
209) paragrahvi 1401 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
,,(1) Käesolevas peatükis sätestatud juriidilise isiku käive on aastane netokäive eelmisel
majandusaastal, mis koosneb järgmistest näitajatest:
1) intressikulu ja -tulu;
2) väärtpaberitega seonduv kulu ja nende pealt makstav tulu;
3) komisjoni- või teenustasudest saadav tulu ja nendega seonduv kulu;
4) kauplemiseks hoitavate finantsvaradest ja –kohustustest tulenev netokasum või -kahjum;
5) õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvarade ja –kohustuste
netokasum või -kahjum;
6) tuletisinstrumentide netokasum või -kahjum riskimaandamise arvestuses;
7) vahetuskursi erinevused netokasumilt või -kahjumilt;
8) muud tegevuskulud ja -tulud.”;
210) paragrahvi 1401 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:
,,(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elemendid määratakse kindlaks kooskõlas
Euroopa Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/451 lisadega III ja IV. Kui juriidilise isiku
suhtes ei kohaldata käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud määrust, määratakse tema
aastane kogukäive viimase majandusaasta aruande järgi.
(12) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud juriidiline isik kuulub konsolideerimisgruppi,
määratakse tema aastane netokäive viimase konsolideeritud majandusaasta aruande järgi, mille
on heaks kiitnud kõrgeima taseme emaettevõtja juhtorgan”;
211) seadust täiendatakse §-dega 14118–14120 järgmises sõnastuses:
,,14118. Käesoleva seaduse § 206 lõike 3 kohaldamine
Käesoleva seaduse § 206 lõike 3 kohaldamine ei piira selliste lepingute täitmist ja kehtivate
lepingute alusel omandatud klientide õigusi, mis sõlmiti enne 2026. aasta 11. juulit.
14119. Enne 2027. aasta 10. jaanuarit antud kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali
tegevusloa kehtivus
Finantsinspektsioon võib jätta kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali tegevusloa, mis on
filiaalile antud enne 2027. aasta 10. jaanuari, kehtima, kui filiaal vastab käesoleva seaduse § 2
lõigetes 22 ja 41, § 31 lõigetes 3 ja 4, §-des 17, 21, 212 ning 81. peatükis sätestatule.
14120. Kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali suhtes esitatavate nõuete kohaldamine
Finantsinspektsioon kohaldab käesoleva seaduse § 2 lõigetes 22 ja 41, § 31 lõigetes 3 ja 4, §-des
17, 206, 21, 212, 81. peatükis, § 972 lõigetes 11, 31 ja 10 ning § 104 lõike 1 punktide 11 ja 22–24
sätestatut kolmandate riikide krediidiasutuste suhtes alates 2027. aasta 11. jaanuarist.“.
§ 2. Finantsinspektsiooni seaduse muutmine
Finantsinspektsiooni seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 5 lõike 2 teises lauses asendatakse sõnad ,,vastutava isiku majanduslikku
võimekust” tekstiosaga ,,vastutava isiku majanduslikku võimekust, vastutuse suurust,”;
46
2) paragrahvi 19 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
,,(2) Juhatuse liikme nimetab ja kutsub tagasi nõukogu avaliku konkursi kaudu. Juhatuse liikme
võib nimetada sunnatud pakkumise kaudu, kui olemasolevale juhatuse liikmele pakutakse
jätkamist uueks ametiajaks.“;
3) paragrahvi 20 lõiget 2 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:
,,7) isikut, kes on vähem kui aasta enne kandideerimisaja lõppu olnud finantsjärelevalve
subjekti juhatuse või nõukogu liige või finantssektori huve esindava organisatsiooni juht.“;
4) paragrahvi 20 lõikes 4 asendatakse tekstiosa ,,§-s 31, § 32 lõigetes 1 ja 2 ning §-s 34,“
tekstiosaga „§-s 31, § 32 lõigetes 1 ja 2 ning §-des 321 ja 34“;
5) paragrahvi 21 lõikes 1 asendatakse sõna ,,kolm” sõnaga ,,neli”;
6) paragrahvi 21 lõikes 2 asendatakse sõna ,,neli” sõnaga ,,viis”;
7) paragrahvi 21 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
,,(5) Käesolevas paragrahvis sätestatud juhatuse esimehe ja juhatuse liikme volituste tähtaeg
kokku ei või ületada 14 aastat. Nõukogu võib oma otsusega käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja
2 sätestatud tähtaegu pikendada vastava juhatuse liikme nõusolekul, kui see on vajalik
käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud 14 aasta täitmiseks.”;
8) paragrahvi 22 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
,,Tagasikutsumise täpsemad põhjused võib avalikustada, kui tagasikutsutud juhatuse liige on
andnud sellekohase nõusoleku.“;
9) paragrahvi 29 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
,,(2) Juhatuse liige on kohustatud riigile hüvitama tahtlikult oma kohustuste rikkumisega
tekitatud kahju.“;
10) paragrahvi 32 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
,,(1) Töötaja peab töökohustusi täites vältima huvide konflikti.
(2) Huvide konflikt on olukord, kus töötaja tööalast tegevust otseselt mõjutab või võib mõjutada
tema või tema lähedaste huvi.
(3) Töötaja ei tohi kasutada talle teatavaks saadud konfidentsiaalset järelevalvelist teavet enda,
oma lähedaste ja muude kolmandate isikute huvides investeerimisotsuste tegemisel.
(4) Töötajal on keelatud teha tehinguid finantsjärelevalve subjekti, tema ema- või tütarettevõtja
ning sidususettevõtja väärtpaberite ning muude finantsinstrumentidega, samuti
finantsjärelevalve subjekti poolt emiteeritud krüptovaraga (edaspidi finantsinstrument). Vastav
keeld ei laiene investeerimisele investeerimisfondidesse või kolmandate isikute valitsevatesse
instrumentidesse tingimusel, et nende instrumentide omanikud ei saa sekkuda portfelli
valitsemisse ning investeeringud on hajutatud.
(5) Kui Inspektsiooni töölevõtmist taotlev isik või töötaja omab finantsinstrumente, mis võivad
põhjustada huvide konflikti, peab ta need võõrandama mõistliku aja jooksul. Inspektsioonil on
õigus nõuda Inspektsiooni töölevõtmist taotlevalt isikult või töötajalt finantsinstrumentide
võõrandamist.
(6) Inspektsioonil on õigus nii töölepingu kui sise-eeskirjaga seada täpsemaid reegleid töötajale
seoses huvide konflikti vältimisega.“;
11) seadust täiendatakse §-ga 321 järgmises sõnastuses:
,,§ 321. Töötamise piirangud
47
(1) Töötaja ei tohi olla seotud ühegi organisatsiooniga, mis esindab Inspektsiooni ees
finantssektori huve, ega olla finantsjärelevalve subjekti olulist osalust omav aktsionär või
osanik või muul viisil selle juhtimisel märkimisväärset mõju omav isik, juhtimisorgani liige,
prokurist, muul alusel esindusõigust omav isik, audiitor, siseauditi või -kontrolli osakonna
juhataja, revisjonikomisjoni esimees, välisriigi äriühingu Eesti filiaali juhataja ega esindaja.
(2) Töötaja ei või omada ega sõlmida ühegi finantsjärelevalve subjekti, tema ema- või
tütarettevõtja ning sidususettevõtja, ega käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikutega
töölepinguid ega muid lepinguid, mille sisuks on neile teenuste osutamine. Käesoleva
piiranguga on hõlmatud ka need isikud, kes veel ei ole finantsjärelevalve subjektid, kuid kõigi
eelduste kohaselt saavad selleks kuue kuu jooksul.
(3) Töötaja peab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud piirangutest kinni pidama kuus
kuud pärast töösuhte lõppemist Inspektsiooniga (edaspidi ooteaeg). Inspektsioon võib töötaja
ooteaega lühendada kuni kolme kuuni, võttes ooteaja lühendamisel arvesse:
1) töötaja seniseid ametikohti ja tööülesandeid Inspektsioonis;
2) töötaja tulevast ametikohta ja tööülesandeid ning uue tööandja tegevusala, sealhulgas tema
seotust finantsjärelevalve subjektidega, kelle üle Inspektsioon järelevalvet teostab;
3) muid asjaolusid.
(4) Juhatuse liikme ooteaeg ei või olla lühem kui 12 kuud. Juhatuse liikme taotlusel, kui see on
asjaolusid arvestades põhjendatud, võib nõukogu juhatuse liikme ooteaega lühendada, kuid see
ei või olla lühem kui kolm kuud. Nõukogu juhindub juhatuse liikme ooteaja lühendamisel
käesoleva paragrahvi lõike 3 teises lauses sätestatust. Kui juhatuse liige asub pärast oma
ametiaja lõppu tööle või lepingulisse suhtesse finantsjärelevalve subjekti, selle emaettevõtja,
tütarettevõtja või sidususettevõtja, mille üle on juhatuse liige teostanud järelevalvet või võtnud
vastu otsuseid, konkurendi juures, ei või ooteaeg olla lühem kui kuus kuud.
(5) Ooteaeg algab pärast töö- või ametisuhte lõppemist, mil töötajal või juhatuse liikmel ei ole
võimalik otseselt osaleda finantsjärelevalve subjekti, selle emaettevõtja, tütarettevõtja või
sidususettevõtja järelevalves. Inspektsioon tagab, et pärast töö- või ametisuhte lõppu ei ole
töötajal või juhatuse liikmel ligipääsu konfidentsiaalsele teabele.
(6) Ooteaja eest on Inspektsiooni töötajal või juhatuse liikmel õigus saada hüvitist. Hüvitise
suurus ühe ooteajal viibitud kuu kohta peab vastama töötaja või juhatuse liikme viimasele
lepingulisele kuutasule. Hüvitist makstakse töötajale või juhatuse liikmele pärast töö- või
ametisuhte lõppemist. Ooteaja rikkumise korral on Inspektsioonil õigus nõuda tagasi nii tasutud
ooteaja hüvitis kui ka tekkinud kahju. Inspektsioon võib töötaja või juhatuse liikmega kokku
leppida täiendavas leppetrahvis ooteaja rikkumise eest.
(7) Inspektsioon kehtestab sise-eeskirjadega täpsemad ooteaja kohaldamise tingimused.
(8) Inspektsiooni töölevõtmist taotlev isik on kohustatud esitama enne töölepingu ning
sõlmimist juhatusele valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud vormis andmed tema ja tema
abikaasa, registreeritud elukaaslase või faktilise abikaasa, lapse ja vanemate varalistest
kohustustest finantsjärelevalve subjektide ees ja andmed eelnimetatud isikutele kuuluvate
väärtpaberite kohta. Töötaja on kohustatud vähemalt kord aastas vastavad andmed üle
kontrollima ning teavitama andmetes toimunud muudatustest viivitamatult.“;
12) paragrahvi 46 lõikes 8 asendatakse sõnad ,,teavitab Euroopa Komisjoni“ sõnadega ,,teavitab
viivitamata Euroopa Komisjoni“;
13) paragrahvi 462 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:
,,(12) Inspektsioon esitab Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele tema järelevalve alla
kuuluva kolmanda riigi konsolideerimisgrupi kohta järgmise teabe:
1) kolmanda riigi konsolideerimisgruppi ja Inspektsiooni järelevalve alla kuuluvate isikute
nimed ja varade koguväärtus;
48
2) krediidiasutuste seaduse, väärtpaberituru seaduse või Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) nr 600/2014 alusel tegevusloa saanud kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali nimi,
varade koguväärtus ja tegevusloas märgitud tegevusalad;
3) krediidiasutuste seaduse § 207 lõikele 1 vastava Euroopa Liidus vahelülina tegutseva
ettevõtja nimi ja täpsustus, mis kujul ta Euroopa Liidus tegutseb, ning selle kolmanda riigi
konsolideerimisgrupi nimi, millesse ta kuulub.“;
14) paragrahvi 471 lõige 46 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
,,(46) Inspektsioon teeb kolmanda riigi krediidiasutuse Eesti filiaali üle järelevalve teostamisel
koostööd selle kolmanda riigi konsolideerimisgruppi kuuluva tütarettevõtjast krediidiasutuse
järelevalveasutusega, et tagada kogu Euroopa Liidus toimiv järelevalve kolmanda riigi
konsolideerimisgrupi tegevuse üle ja kolmanda riigi konsolideerimisgrupile kohaldatavate
Euroopa Liidu õigusaktide nõuete täitmine ning hoida ära kahjulik mõju Euroopa Liidu
finantsstabiilsusele. Inspektsioon teeb kõik endast oleneva, et sõlmida asjaomase järelevalvet
teostava asutusega koostöökokkulepe.”;
15) paragrahvi 473 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
,,Riskihinnang koostatakse kooskõlas krediidiasutuste seaduse §-des 631, 82, 96, 1042 ja 1043
sätestatuga.”;
16) paragrahvi 473 lõiked 7 ja 8 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
,,(7) Kui ühisotsuseni ei jõuta käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tähtaja jooksul, on
Inspektsioonil juhul, kui ta teostab konsolideeritud järelevalvet, pärast asjasse puutuva
lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse poolt tütarettevõtjatele antud riskihinnangute
lisaanalüüsimist konsolideeritud andmete alusel õigus otsustada krediidiasutuste seaduse § 96
lõikes 5, § 104 lõikes 4 või § 1042 lõikes 1 sätestatud ettekirjutuse tegemise vajadus ning § 1043
lõikes 1 nimetatud suunise andmine Eestis tegevusloa saanud krediidiasutusele konsolideeritud
või allkonsolideeritud alusel. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud otsuste tegemisel
võtab Inspektsioon arvesse asjasse puutuva teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse
seisukohti ja reservatsioone, kui need on esitatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud
tähtaja jooksul.
(8) Kui teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutus on käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud
tähtaja jooksul teavitanud Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust käesoleva paragrahvi lõikes
7 nimetatud ühisotsuseni mittejõudmisest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) nr 1093/2010 artiklile 19, ootab Inspektsioon ära Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse
otsuse, ning teeb seejärel oma otsuse, mis on kooskõlas Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse
otsusega. Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse poole ei pöörduta pärast käesoleva
paragrahvi lõikes 4 sätestatud perioodi lõppu ega pärast ühisotsusele jõudmist.”;
17) paragrahvi 473 lõike 10 tekst loetakse esimeseks lauseks ning lõiget täiendatakse teise
lausega järgmises sõnastuses:
,,Inspektsioon teeb kõik endast oleneva, et leppida asjasse puutuva teise lepinguriigi
finantsjärelevalve asutusega kokku käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud erandlike
asjaolude kohta tehtud otsuste ja suuniste ajakohastamine.”;
18) paragrahvi 475 täiendatakse lõigetega 8 ja 9 järgmises sõnastuses:
,,(8) Kui Inspektsioon teostab järelevalvet kolmanda riigi krediidiasutuse tütarettevõtja või
filiaali üle, peab ta käesoleva seaduse § 471 lõike 46 kohaldamiseks moodustama kolleegiumi,
mis vastab käesolevas paragrahvis lõigetes 12–13, 3–4 ja 5–7 sätestatud tingimustele.
Kolleegiumi moodustamisel võetakse arvesse järgmist:
49
1) kui kolleegium on moodustatud kolmanda riigi konsolideerimisgrupi tütarettevõtja
krediidiasutuse üle järelevalve teostamiseks, peab järelevalve hõlmama ka samasse
konsolideerimisgruppi kuuluvate esimesse klassi kuuluvaid kolmanda riigi krediidiasutuse
filiaale;
2) kui kolmanda riigi konsolideerimisgrupp on asutanud kolmanda riigi krediidiasutuse filiaale
rohkem kui ühes Euroopa Liidu lepinguriigis, aga mitte ühtegi kolmanda riigi krediidiasutusest
tütarettevõtjat, kes alluks käesolevas paragrahvis sätestatud kolleegiumi järelevalvele,
moodustatakse kolleegium samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate esimesse klassi kuuluvate
kolmanda riigi krediidiasutuse filiaalide üle järelevalve teostamiseks;
3) kui kolmanda riigi konsolideerimisgrupp on asutanud esimesse klassi kuuluvaid kolmanda
riigi krediidiasutuse filiaale rohkem kui ühes Euroopa Liidu lepinguriigis ning vähemalt ühe
kolmanda riigi krediidiasutuse tütarettevõtja, kes ei alluks käesolevas paragrahvis sätestatud
kolleegiumi järelevalvele, moodustatakse kolleegium samasse konsolideerimisgruppi
kuuluvate kolmanda riigi filiaalide ja tütarettevõtjate üle järelevalve teostamiseks.
(9) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 12–13, 3–4 ja 5–7 sätestatule, peab kolleegium:
1) koostama aruande kolmanda riigi konsolideerimisgrupi struktuuri ja tegevuse kohta Euroopa
Liidus ning ajakohastama seda kord aastas;
2) jagama teavet krediidiasutuste seaduse § 96 lõigetes 1, 5 ja 10, § 972 lõigetes 1, 3 ja 31, § 981
lõikes 1, §-s 981 ja käesoleva seaduse § 53 lõike 3 punktis 3 sätestatud järelevalvealase
läbivaatamise ja hindamise tulemuste kohta;
3) tegema endast kõik oleneva, et kooskõlastada krediidiasutuse seaduse § 104 lõike 1 punktides
12, 5, 161, 19–20 ja 22–24 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine;
4) tegema ja koordineerima koostööd asjakohaste kolmanda riigi järelevalveasutustega, kui see
on asjakohane.“;
19) paragrahvi 479 täiendatakse lõigetega 4–6 järgmises sõnastuses:
,,(4) Inspektsioonil on õigus esitada põhjendatud taotlus Rahapesu ja Terrorismi Rahastamise
Tõkestamise Ametile rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise keskandmebaasile
juurdepääsu ja selles kogutud teabe saamiseks, kui see teave on vajalik finantsjärelevalve
teostamise jaoks.
(5) Inspektsioon teeb koostööd Rahapesu Andmebürooga ja temaga rahapesu ja terrorismi
rahastamise tõkestamisega seonduvat asjakohast teavet kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali
üle järelevalve teostamisel vahetada.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud koostöö ja teabevahetus ei või kahjustada
kummagi ametiasutuse ühtegi menetlust vastavalt käesolevale seadusele, krediidiasutuste
seadusele, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusele, haldusmenetluse
seadustikule ega karistusseadustikule.“;
20) paragrahvi 53 lõike 1 teises lauses asendatakse tekstiosa ,,kohta“ tekstiosaga ,,kohta, võttes
arvesse käesoleva seaduse § 22 lõike 4 teises lauses nimetatud piirangut.“;
21) paragrahvi 54 lõiget 4 täiendatakse punktiga 14 järgmises sõnastuses:
,,14) Maksu- ja Tolliametile, seoses krediidiasutuse või tema filiaaliga, seadusest tulenevate
ülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses.
22) paragrahvi 54 täiendatakse lõikega 48 järgmises sõnastuses:
,,(48) Inspektsioon võib edastada Maksu- ja Tolliametile teise lepinguriigi pädevalt
järelevalveasutuselt saadud konfidentsiaalset teavet ainult asjaomase teise lepinguriigi pädeva
järelevalveasutuse selgesõnalisel nõusolekul.”;
50
23) paragrahvi 64 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:
,,(10) Käesoleva seaduse § 21 lõike 5 esimeses lauses nimetatud ametiaja piirangu arvestus
algab alates 2026. aasta 11. jaanuarist.“.
§ 3. Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse muutmine
Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 55 täiendatakse lõikega 111 järgmises sõnastuses:
,,(111) Kui kriisilahendusmeetmete või -õiguste rakendamise tulemusena krediidiasutus ühineb
või jaguneb, siis ei kohaldata tema suhtes krediidiasutuste seaduse 6. peatüki 1. jaos sätestatut,
välja arvatud juhul, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.“;
2) paragrahvi 68 lõikes 2 asendatakse tekstiosa ,,6. peatükis" tekstiosaga ,,6. peatüki 1. jaos”.
§ 4. Investeerimisfondide seaduse muutmine
1) paragrahvi 153 lõike 2 sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja sõnad ,,või vandeaudiitor”;
2) paragrahvi 153 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
3) paragrahvi 153 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
,,(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kontrolli kohta koostab depositoorium kirjaliku
aruande, mille fondivalitseja teeb ühendatava ja ühendava fondi osakuomanikele või
aktsionäridele ja Finantsinspektsioonile nende nõudel kättesaadavaks tasuta.”;
4) paragrahvi 153 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
,,(5) Vaatamata äriseadustiku § 394 lõikes 2 sätestatule, võib Finantsinspektsioon määrata
vandeaudiitori ning nõuda vandeaudiitorilt ühinemislepingu ja -aruande kontrollimise kohta
aruande esitamist. Sellisel juhul kohaldatakse vandeaudiitori kontrolli tulemusena koostatavale
aruandele äriseadustiku § 396 lõigetes 22–4 sätestatut.”;
5) paragrahvi 235 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;
6) paragrahvi 236 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;
7) paragrahvi 236 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
,,(11) Vaatamata äriseadustiku § 394 lõikes 2 sätestatule, võib Finantsinspektsioon määrata
vandeaudiitori ning nõuda vandeaudiitorilt ühinemislepingu ja -aruande kontrollimise kohta
aruande esitamist. Sellisel juhul peab vandeaudiitor andma aruandes arvamuse selle kohta, kas
ühendaval või asutataval fondil on nõuetekohased tehnilised eraldised ja neile vastav vara.”;
8) paragrahv 382 tunnistatakse kehtetuks;
9) paragrahvi 383 lõike 1 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;
10) paragrahvi 383 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
,,(4) Vaatamata äriseadustiku § 394 lõikes 2 sätestatule, võib Finantsinspektsioon määrata
vandeaudiitori ning nõuda vandeaudiitorilt ühinemislepingu ja -aruande kontrollimise kohta
51
aruande esitamist. Vandeaudiitori aruandes antakse arvamus selle kohta, kas ühendav
fondivalitseja vastab käesolevas seaduses sätestatud usaldatavusnõuetele.”.
§ 5. Kindlustustegevuse seaduse muutmine
1) paragrahvi 142 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
,,(1) Vaatamata äriseadustiku § 394 lõikes 2 sätestatule, võib Finantsinspektsioon määrata
audiitori ning nõuda audiitorilt ühinemislepingu ja -aruande kontrollimise kohta aruande
esitamist. Aruandes tuleb lisaks äriseadustiku §-s 396 sätestatule esitada audiitori arvamus selle
kohta, kas ühendava või asutatava kindlustusandja tehnilised eraldised ja kattevara vastavad
õigusaktidest tulenevatele nõuetele.
(2) Piiriülesel ühinemisel võib Finantsinspektsioon jätta audiitorettevõtja määramata, kui selle
on juba määranud lepinguriigi ühineva kindlustusandja asukohariigi kohus või haldusasutus.
(3) Piiriülesel ühinemisel kehtestab Finantsinspektsioon tema poolt määratud audiitorettevõtja
tasustamise korra ja tasu suuruse.“;
2) paragrahvi 143 lõike 1 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks.
§ 6. Krediidiandjate ja –vahendajate seaduse muutmine
1) paragrahvi 62 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
(5) Vaatamata äriseadustiku § 394 lõikes 2 sätestatule, võib Finantsinspektsioon määrata
audiitori ning nõuda audiitorilt ühinemislepingu ja -aruande kontrollimise kohta aruande
esitamist.”;
2) paragrahvi 63 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
(5) Vaatamata äriseadustiku § 437 lõikes 2 sätestatule, võib Finantsinspektsioon määrata
audiitori ning nõuda audiitorilt jagunemislepingu ja -aruande kontrollimise kohta aruande
esitamist.”.
§ 7. Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmine
1) paragrahvi 54 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa ,,, mida peab kontrollima audiitor”;
2) paragrahvi 54 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
3) paragrahvi 55 lõike 1 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;
4) paragrahvi 55 lõike 2 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;
5) paragrahvi 55 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
,,(3) Vaatamata äriseadustiku § 394 lõikes 2 sätestatule, võib Finantsinspektsioon määrata
audiitori ning nõuda audiitorilt ühinemislepingu ja -aruande kontrollimise kohta aruande
esitamist. Audiitori aruandes tuleb näidata, milliseid hindamismeetodeid on aktsiate või osade
vahetussuhte määramisel kasutatud, ning anda arvamus selle kohta, kas ühendav makseasutus
või e-raha asutus vastab käesolevas seaduses sätestatud usaldatavusnõuetele.”.
§ 8. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmine
52
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadust täiendatakse §-ga 621 järgmises
sõnastuses:
,,§ 621. Rahapesu Andmebüroo ja Finantsinspektsiooni koostöö
Rahapesu Andmebüroo esitab Finantsinspektsioonile krediidiasutuste seaduse § 373 lõikes 10,
§ 69 lõikes 12 ja § 703 lõikes 22 ning väärtpaberituru seaduse § 118 lõikes 6 nimetatud arvamuse
30 tööpäeva jooksul arvates Finantsinspektsioonilt vastava taotluse saamisest.“.
§ 9. Väärtpaberituru seaduse muutmine
Väärtpaberituru seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 40 täiendatakse lõigetega 51 ja 52 järgmises sõnastuses:
,,(51) Finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja ühinemisele ja jagunemisele
kohaldatakse käesoleva seaduse 13. peatüki 1. jaos sätestatut.
(52) Finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja oluliste varade ja kohustuste
ülekandmisele kohaldatakse käesoleva seaduse 13. peatüki 2. jaos sätestatut. Käesoleva seaduse
§ 1181 lõike 2 kohaldamisel rakendatakse lõikes 1 osutatud emaettevõtjana tegutsevate
finantsvaldusettevõtjate ja emaettevõtjana tegutsevate segafinantsvaldusettevõtjate suhtes
protsendimäärasid nende konsolideeritud olukorra alusel.”;
2) paragrahvi 40 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:
,,(9) Kolmanda riigi konsolideerimisgrupi investeerimisühingu tegevusele kohaldatakse
krediidiasutuste seaduse §-s 207 sätestatut.”;
3) paragrahvi 79 pealkirjas asendatakse sõna “juhtide” sõnadega “juhtide ja võtmeisikute”;
4) paragrahvi 79 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
“(1) Investeerimisühing peab tagama, et tema juhatuse või nõukogu liikmel (edaspidi
käesolevas peatükis juht) ja võtmeisikul on investeerimisühingu juhtimiseks vajalikud
teadmised, haridus, oskused, kogemused, kutsealane sobivus, laitmatu ärialane maine ning kes
sobitub oma teadmiste, kogemuste ja oskuste poolest juhtide koosseisu.”;
5) paragrahvi 79 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
,,(41) Investeerimisühingu juhid ja võtmeisikud peavad tegutsema ausalt ja usaldusväärselt ning
olema oma otsuste tegemisel vabad.”;
6) paragrahvi 79 täiendatakse lõigetega 71 ja 72 järgmises sõnastuses:
„(71) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 5–7 sätestatule kuuluvad investeerimisühingu
nõukogu pädevusse ja kohustuste hulka muuhulgas:
1) investeerimisühingu sisekontrolli üksuste juhtide ametisse nimetamine ja vabastamine ning
siseauditi-, vastavus- ja riskikontrolli üksuste juhtide ettepanekul vastavate üksuste töötajate
ametisse nimetamine ja vabastamine;
2) erinevate komiteede pädevuse, õiguste ja tegevuste põhimõtete kinnitamine;
3) käesoleva seaduse § 792 lõikes 1 sätestatud investeerimisühingu juhatuse liikmete ja töötajate
tasustamise põhimõtete kinnitamine ja nende rakendamise järelevalve, välja arvatud juhul, kui
investeerimisühingus on moodustatud töötasukomitee;
4) kohaldatavuse korral finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse alusel koostatud
finantsseisundi taastamise kava kinnitamine;
5) muude põhikirjaga nõukogu pädevusse antud küsimuste otsustamine.
53
(72) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 5–7 sätestatule on investeerimisühingu juhatus
muuhulgas kohustatud:
1) kehtestama ja vähemalt iga kahe aasta tagant üle vaatama investeerimisühingu riskide
võtmise, juhtimise, jälgimise ning maandamise põhimõtted ja protseduurid, mis hõlmavad nii
olemasolevaid kui ka potentsiaalseid riske, sealhulgas makromajanduskeskkonnast tulenevaid
majandustsükli faasiga seotud riske ning keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimistegurite praegusest
ja lühikesest, keskmisest ja pikaajalisest mõjust tingitud riske vastavalt Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktile 52d;
2) kohaldatavuse korral heaks kiitma ja esitama inspektsioonile finantskriisi ennetamise ja
lahendamise seaduse alusel koostatud finantsseisundi taastamise kava ja regulaarselt
teadmiseks võtma asjakohase informatsiooni;
3) pidevalt kindlaks määrama ja hindama kõiki investeerimisühingu tegevusega kaasnevaid
riske ning tagama nende suuruse jälgimise ning kontrollimise;
4) kujundama investeerimisühingu organisatsioonilise struktuuri põhikirjas sätestatud
põhimõtete alusel ning kinnitama investeerimisühingu struktuuri;
5) töötama välja ning rakendama investeerimisühingu tegevuse kontrollimise süsteemid,
tagama nende järgimise, pidevalt hindama nende piisavust ning vajadusel neid täiustama;
6) tagama, et kõik investeerimisühingu töötajad oleksid teadlikud nende töökohustustega seotud
õigusaktide sätetest ning investeerimisühingu juhtimisorganite kinnitatud dokumentides
sätestatud põhimõtetest;
7) korraldama investeerimisühingu sisekontrolli süsteemi tõhusa toimimise ja tagama kontrolli
selle üle, et investeerimisühingu, selle juhtide ning töötajate tegevus oleks kooskõlas
õigusaktidega ning investeerimisühingu juhtimisorganite poolt kinnitatud dokumentidega;
8) tagama süsteemide olemasolu ning töötamise, mis tagaksid investeerimisühingu töötajatele
nende tööülesannete täitmiseks vajaliku informatsiooni õigeaegse edastamise;
9) tagama investeerimisühingu poolt kasutatavate infotehnoloogiaalaste ning klientide vara
hoidmiseks kasutatavate süsteemide turvalisuse ning nende regulaarse kontrollimise;
10) teavitama nõukogu tema kehtestatud ulatuses ja korras kõigist avastatud õigusaktide ja
investeerimisühingu juhtimisorganite poolt kehtestatud sise-eeskirjade ja muude reeglite
rikkumistest;
11) jälgima, et investeerimisühingu kõigi tegevuste puhul oleks tagatud piisav funktsioonide
lahusus, ning vältima huvide konflikti tekkimist;
12) korraldama investeerimisühingu poolt teabe avalikustamise.“;
7) paragrahvi 79 täiendatakse lõigetega 91–95 järgmises sõnastuses:
,,(91) Investeerimisühing kontrollib, tagab ja vastutab selle eest, et tema juhid ja võtmeisikud
vastavad igal ajahetkel käesoleva seadusega juhtidele ja võtmeisikutele kehtestatud nõuetele,
viies läbi ühingusisese sobivushindamise ja dokumenteerides vastava protsessi.
(92) Investeerimisühing hindab juhtide ja võtmeisikute nõuetele vastavust enne nende valimist
ning juhul, kui ilmnevad juhi võtmeisiku sobivust mõjutada võivad uued faktid või muud
asjaolud. Samuti viib investeerimisühing regulaarselt läbi sobivushindamist.
(93) Investeerimisühing on kohustatud hoidma juhi ja võtmeisiku sobivuse kohta käiva teabe
ajakohase.
(94) Kui investeerimisühing saab teadlikuks asjaoludest, mille tõttu tema juht või võtmeisik ei
vasta kehtestatud nõuetele, siis:
1) ei tohi seda isikut ametisse nimetada,
2) nimetatud juht või võtmeisik kutsutakse viivitamatult tagasi või,
3) asjakohasel juhul kohaldatakse meetmeid, et juht või võtmeisik sobiks ametisse või saab
ametisse sobivaks.
54
(95) Investeerimisühing kohaldab meetmeid, et tagada võtmeisiku ülesannete nõuetekohane
täitmine, sealhulgas asendab võtmeisiku, kui see isik ei vasta enam sobivusnõuetele.”;
8) paragrahvi 791 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Investeerimisühingu juhid ja töötajad on kohustatud seadma investeerimisühingu ning selle
klientide majanduslikud huvid kõrgemale oma isiklikest majanduslikest huvidest.“;
9) paragrahvi 791 lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Investeerimisühingu juhtidele ja töötajatele, sealhulgas nende tasustamisele, kohaldatakse
krediidiasutuste seaduse § 49 lõigetes 11–2, §-s 84 ning § 922 lõigetes 4 ja 5 sätestatut.“;
10) paragrahvi 792 lõike 2 punktis 3 ja lõikes 8 asendatakse sõna ,,kontrollifunktsiooni” sõnaga
,,sisekontrollifunktsiooni”;
11) paragrahvi 792 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;
12) paragrahvi 793 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
“2) töötaja töötulemuste hindamisel tuleb arvesse võtta investeerimisühingu finants- ja muid
kriteeriume, sealhulgas keskkonna-, sotsiaalsed ja juhtimisriskid;”;
13) paragrahvi 794 lõike 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
1) teostab järelevalvet juhatuse liikmete ja töötajate, sealhulgas sisekontrollifunktsioonide
juhtide tasustamise üle;”;
14) seadust täiendatakse §-ga 795 järgmises sõnastuses:
„§ 795. Nomineerimiskomitee
(1) Kui see on proportsionaalne investeerimisühingu tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse
astmega, tuleb investeerimisühingus moodustada nomineerimiskomitee, mis koosneb
investeerimisühingu nõukogu liikmetest.
(2) Nomineerimiskomitee ülesanneteks on:
1) investeerimisühingu juhatuse liikme kandidaatide, nende ametiülesannete kirjelduse ja
ametiperioodi pikkuse esitamine nõukogule, muuhulgas tagades, et eelnimetatud kandidaatide
vahel oleks tasakaal teadmiste, oskuste ja kogemuste mõttes ning arvesse oleks võetud
investeerimisühingus kehtestatud juhtorganite koosseisu mitmekesisuse põhimõtted;
2) sihttaseme määramine, kui palju peaks juhatuses olema vähem esindatud soost isikuid, ja
poliitika ettevalmistamine, kuidas vähem esindatud soost isikute arvu suurendada, et jõuda
seatud sihttasemini, ning käesolevas punktis nimetatud sihttaseme, poliitika ja selle
rakendamise kohta teabe avalikustamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) nr 575/2013 artikli 435 lõike 2 punktile c;
3) juhatuse koosseisu, struktuuri ja tegevuse hindamine vähemalt üks kord aastas ning vajaduse
korral muudatusettepanekute tegemine;
4) juhatuse liikmete ja juhatuse kollektiivse organina tegutsemiseks vajaliku hariduse,
kogemuste ja kutsealase sobivuse hindamine vähemalt üks kord aastas ning tulemustest
nõukogu teavitamine;
5) investeerimisühingus kehtivate juhtorganite koosseisu mitmekesisuse põhimõtete ning
juhatuse valimise korra väljatöötamine ning regulaarne hindamine ja vajaduse korral
muudatusettepanekute tegemine.
(3) Nomineerimiskomitee peab oma ülesannete täitmiseks pidevalt jälgima ja võimaluste piires
tagama, et juhatuse otsustusprotsess ei oleks liigselt mõjutatud ühe isiku või väikese grupi
isikute huvidest, mis ei ole kooskõlas investeerimisühingu huvidega tervikuna.
(4) Nomineerimiskomiteel on oma ülesannete täitmisel õigus kasutada välist hindajat.“;
55
15) paragrahv 80 tunnistatakse kehtetuks;
16) seadust täiendatakse §-dega 801 ja 802 järgmises sõnastuses:
,,§ 801. Juhtidest ja võtmeisikutest teavitamine
(1) Investeerimisühing teavitab juhi või võtmeisiku valimise, määramise või ametiaja
pikendamise kavatsusest inspektsiooni vähemalt kümme päeva enne selle küsimuse otsustamist
ning esitab käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud andmed ja dokumendid.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1619 artikli 91 lõike 1d punktides a–
f sätestatud isik (edaspidi käesolevas peatükis oluline investeerimisühing) teavitab
investeerimisühingu juhi, sisekontrollifunktsiooni juhi ja finantsjuhi valimise või määramise
kavatsusest inspektsiooni, esitades vähemalt 30 tööpäeva enne juhi ametisse asumise tähtpäeva
käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud andmed ja dokumendid.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaega ei kohaldata juhul, kui enamik juhtorgani
liikmetest tuleb asendada uute juhtorgani liikmetega samal ajal ja juhtorganist lahkuvad liikmed
peaksid läbi viima uute liikmete sobivushindamise. Sellisel juhul viib investeerimisühing
asutusesisese sobivushindamise läbi pärast seda, kui uute ametisse valitud või määratud juhtide
volituste tähtpäev on saabunud.
(4) Oluline investeerimisühing teavitab juhi või võtmeisiku ametiaja pikendamise kavatsusest
inspektsiooni, esitades vähemalt kümme päeva enne selle küsimuse otsustamist käesoleva
paragrahvi lõikes 6 nimetatud andmed ja dokumendid.
(5) Juhi või võtmeisiku sobivust mõjutada võivate uute faktide või muude asjaolude ilmnemisel
teavitab investeerimisühing sellest viivitamata inspektsiooni.
(6) Juhi või võtmeisiku valimiseks või määramiseks esitatakse inspektsioonile järgmised
andmed ja dokumendid:
1) isiku kirjalik nõusolek ja täidetud sobivusküsimustik;
2) isiku, elulookirjeldus ja üldandmed, juhatuse liikme puhul tema vastutusvaldkonna kirjeldus,
ülevaade isiku maine, hariduse, teadmiste, oskuste ja kogemuse ja ettevõtluses osalemise kohta;
3) andmed isiku ametiaja ja -koha kohta;
4) investeerimisühingu sobivushindamise dokumendid, välja arvatud käesoleva paragrahvi
lõikes 3 sätestatud juhul;
5) andmed äriühingute kohta, milles isiku osalus on suurem kui 20 protsenti;
6) andmed võimalike huvide konfliktide ja isiku poolt ametiülesannete täitmisele pühendatava
aja kohta;
7) isiku kinnitus, et tal puuduvad käesolevas seaduses sätestatud asjaolud, mis välistavad õiguse
olla investeerimisühingu juht;
8) välisriigi kodaniku puhul tema päritolu- või elukohariigi karistusregistri väljavõte või pädeva
kohtu- või haldusorgani väljastatud samaväärne dokument, mis ei või olla vanem kui kolm
kuud;
9) juhi või võtmeisiku ametisse nimetamise kuupäev ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud
juhul ametisse asumise kuupäev.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud andmed esitatakse inspektsiooni kinnitatud vormil
ja mahus.
(8) Kui investeerimisühingu läbi viidava sobivushindamise käigus selguvad uued asjaolud,
mille tõttu juht või võtmeisik ei vasta kehtestatud nõuetele, teavitab ta sellest viivitamatult
inspektsiooni.
(9) Investeerimisühing teavitab inspektsiooni juhi või võtmeisiku tagasiastumisest või tema
tagasikutsumise algatamisest enne volituste tähtaja lõppemist vähemalt kümme päeva enne
nimetatud küsimuse otsustamist.
§ 802. Inspektsiooni sobivushindamise menetlus
56
(1) Inspektsioonil on õigus igal ajal, sealhulgas investeerimisühinguga seotud riskide
suurenemisel või juhi ja võtmeisiku kohta uute asjaolude ilmnemisel läbi viia
investeerimisühingu juhi ja võtmeisiku sobivushindamine.
(2) Inspektsioon võib määrata sobivushindamise läbiviimise tähtaja olulise investeerimisühingu
juhi või võtmeisiku valimisel või määramisel.
(3) Kui käesoleva seaduse § 801 lõikes 6 nimetatud andmed ja dokumendid on puudustega,
võib inspektsioon nõuda, et juht või võtmeisik ei asuks ametisse enne kõikide asjakohaste
andmete ja dokumentide esitamist.
(4) Inspektsioon võib nõuda käesoleva seaduse § 801 lõikes 6 nimetatud andmete
täpsustamiseks ja kontrollimiseks täiendavaid dokumente ja teavet ning seletusi.
(5) Inspektsioonil on õigus käesoleva seaduse § 801 lõikes 6 nimetatud andmete kontrollimiseks
koguda isikuandmeid ja muud teavet karistusregistrist ja avalikest allikatest.
(6) Inspektsioon võib nõuda investeerimisühingult asjakohaste meetmete kohaldamist, et
tagada juhi või võtmeisiku sobivus ja nõuetele vastavus valitavasse või määratavasse ametisse.
(7) Inspektsioon kohaldab võimalusel asjakohaseid meetmeid, et tagada juhi või võtmeisiku
sobivus ja nõuetele vastavus valitavasse või määratavasse ametisse.
(8) Inspektsioon ei pea sobivushindamist läbi viima, kui juhi või võtmeisiku ametiaega
pikendatakse, välja arvatud juhul, kui juhti või võtmeisikut puudutav teave on muutunud ja see
võib mõjutada tema sobivust.“;
17) paragrahvi 81 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
,,§ 81. Investeerimisühingu juhi ja võtmeisiku valimata või määramata jätmine ning
tagasikutsumine
(1) Inspektsiooni ettekirjutusega võib investeerimisühingult nõuda juhi või võtmeisiku
tagasikutsumist, kui:
1) isik ei vasta investeerimisühingu juhile või võtmeisikule kehtestatud nõuetele;
2) isik on seoses enda valimise või määramisega esitanud eksitavaid või tegelikkusele
mittevastavaid andmeid või dokumente;
3) investeerimisühingu juhi tegevus on näidanud, et ta ei ole suuteline investeerimisühingut
usaldusväärselt ja kindlalt juhtima, ning
4) inspektsioonile ei ole esitatud isiku sobivushindamise läbiviimiseks seadusega ettenähtud
või inspektsiooni poolt käesoleva seaduse alusel nõutud andmeid või dokumente.”;
18) seadust täiendatakse §-ga 812 järgmises sõnastuses:
„§ 812. Nõuded riskide juhtimisele ja kontrollile
(1) Investeerimisühing ja temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad äriühingud ei või
oma tegevuses võtta riske, mis võivad seada ohtu investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi
maksevõimelisuse.
(2) Investeerimisühingul ja temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvatel äriühingutel
peavad olema piisavad ning nende tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega
proportsionaalsed riskide tuvastamise, mõõtmise ja juhtimise ühtsed strateegiad, protseduurid
ja süsteemid, mida vaadatakse regulaarselt läbi ja ajakohastatakse ning mis on määratud
asjaomastes sise-eeskirjades ja kehtivad nii investeerimisühingus kui ka temaga samasse
konsolideerimisgruppi kuuluvates äriühingutes.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud protseduurid, strateegiad, süsteemid ning vastavad
sise-eeskirjad peavad tagama piisavad võimalused investeerimisühingu ja tema
segavaldusettevõtjast emaettevõtja ning investeerimisühingu ja tema segavaldusettevõtjast
emaettevõtja teiste tütarettevõtjate vaheliste tehingute kindakstegemiseks ja kontrollimiseks.
Investeerimisühing on kohustatud viivitamata teavitama inspektsiooni igast märkimisväärsest
tehingust oma segavaldusettevõtjast emaettevõtjaga või sellise emaettevõtja tütarettevõtjaga.
57
(4) Investeerimisühingul peavad olema kirjalikult kehtestatud järgmised põhimõtted ja
protseduurireeglid:
1) riskide kontsentreerumise juhtimiseks ja kontrollimiseks, sealhulgas kliendi, keskse
vastaspoole omavahel seotud isikute, majandussektori, geograafilise regiooni, tagatise
emitendi, tegevuse või toote, samuti krüptovara, puhul.
2) operatsiooniriski, sealhulgas tegevuse edasiandmisest tulenevate riskide, otseste ja kaudsete
krüptovarade riskipositsioonide ja krüptovarateenuse osutajatega seotud riskipositsioonide ning
väikese esinemistõenäosusega suure potentsiaalse kahjuga juhtumite juhtimiseks ja
kontrollimiseks.
(5) Investeerimisühing peab eelnevalt hindama krüptovara riskipositsiooni, mida ta kavatseb
võtta, ning olemasolevate protsesside ja menetluste piisavust nii vastaspoole kui ka vastava
tururiski juhtimiseks, ning teavitama sellistest hindamistest inspektsiooni. Juhul kui krüptovaral
ei ole tuvastatavat emitenti, peab investeerimisühing kontsentratsiooniriski arvestamisel
lähtuma sarnaste omadustega krüptovara riskipositsioonide käsitlusest.
(6) Investeerimisühingu suhtes kohaldatakse keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide
maandamisel ja vastava kava koostamisel krediidiasutuste seaduse §-des 865 ja 866 sätestatut.“;
19) paragrahvi 82 lõiget 3 täiendatakse punktidega 21–24 järgmises sõnastuses:
„21) sisekontrolli süsteemi toimimise korra, mis peab sisaldama muuhulgas
investeerimisühingu usaldusväärset administreerimiskorda ja raamatupidamise sise-eeskirja;
22) riskide, sealhulgas lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis keskkonna-, sotsiaalsete ja
juhtimisriskide tuvastamise, juhtimise, jälgimise ja raporteerimise korra, mis käsitleb neid riske
ning millele investeerimisühing on avatud või võib olla avatud;
23) tegevuspõhimõtted õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmata järgmise õigusriskide ning
nendega seonduvate muude riskide tuvastamiseks ja nende maandamiseks või vältimiseks;
24) ülevaade juhatuse kõigi liikmete ja võtmeisikute individuaalsetest töökohustustest,
sealhulgas aruandluse ja vastutuse korra üksikasjalikud andmed, samuti käesoleva paragrahvi
lõike 3 punktis 3 sätestatud korraldusega kaastatud isikud ja nende töökohustused.“;
20) paragrahvi 82 lõike 3 punktis 3 asendatakse sõna ,,alluvussuhted“ tekstiosaga ,,selge
organisatsioonilise struktuuri, läbipaistvad ja järjepidevad vastutusalad ning alluvussuhted“;
21) paragrahvi 82 lõiget 3 täiendatakse punktidega 31–33 järgmises sõnastuses:
„31) investeerimisühingu juhtide ja töötajate tasustamise põhimõtted, mis on kooskõlas
usaldusväärse ja tõhusa riskijuhtimisega ning sisaldavad sealhulgas tulemustasude maksmise
aluseid, meetmed tasustamisega seotud huvide konfliktide maandamiseks ja vältimiseks, ning
nende põhimõtete järgimise kontrollimise protseduuri, arvestades muuhulgas
investeerimisühingu riskiisu seoses keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskidega;
32) juhtide ja võtmeisikute sobivuse hindamise korra;
33) võrgu- ja infosüsteemide taristu korda, mis luuakse ja mida juhitakse vastavalt Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2022/2554, mis käsitleb finantssektori digitaalset
tegevuskerksust ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1060/2009, (EL) nr 648/2012, (EL)
nr 600/2014, (EL) nr 909/2014 ja (EL) 2016/1011;“;
22) paragrahvi 82 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
,,(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punkti 31 alusel ettenähtavad põhimõtted peavad olema
sooneutraalsed.“;
23) paragrahvi 822 lõike 1 tekst loetakse esimeseks lauseks ja lõiget täiendatakse teise lausega
järgmises sõnastuses:
,,Investeerimisühing peab võtma keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide katmisel arvesse
lühi-, kesk- ja pikaajalist perspektiivi.“;
58
24) paragrahvi 83 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Investeerimisühingus peab pidevalt toimima sisekontrolli süsteem, mis on
proportsionaalne nende tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega ning mis tagab ühingu
juhtimise heade tavade järgimise.
(2) Investeerimisühingu sisekontrolli süsteem peab hõlmama kõiki investeerimisühingu
juhtimis- ja tegevustasandeid, et tagada investeerimisühingu tegevuse efektiivsus,
finantsaruandluse usaldatavus ning vastavus seadustele ja muudele õigusaktidele,
krediidiasutuse juhtimisorganite poolt kinnitatud dokumentidele ning otsuste vastuvõtmine
usaldusväärse ja asjakohase informatsiooni alusel.
(3) Sisekontrolli süsteem koosneb siseauditi üksusest ning riskikontrolli ja vastavuskontrolli
funktsioonidest (edaspidi sisekontrolli funktsioonid). Sisekontrolli funktsioonid peavad olema
organisatsiooniliselt sõltumatud ja lahutatud riskide võtmisega seotud tegevustest.
(4) Sisekontrolli funktsioonide täitjad peavad:
1) tagama kõigi oluliste riskide nõuetekohase tuvastamise, mõõtmise ja teavitamise;
2) andma tervikliku ülevaate kõigist riskidest, millele investeerimisühing on avatud.
(5) Siseauditi üksust ei või kombineerida investeerimisühingu ühegi muu äriliini või
kontrollfunktsiooniga.
(6) Vastavuskontrolli funktsiooni võib kombineerida mõne muu kontrolli teostava üksusega,
kui see on proportsionaalne investeerimisühingu tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega
ega mõjuta vastavuskontrolli teostaja sõltumatust ja suutlikkust täita oma ülesandeid.
(7) Investeerimisühingu sisekontrolli funktsioone täitvate isikute õiguste ja kohustuse osas
kohaldatakse krediidiasutuste seaduse §-des 60 ja 61 krediidiasutuse sisekontrolli funktsioone
täitvate isikute kohta sätestatut.“;
25) seadust täiendatakse §-ga 834 järgmises sõnastuses:
„834. Riskikontrolli ja vastavuskontrolli ülesanded
(1) Riskikontrolli funktsioon või selle funktsiooni täitja peab:
1) olema aktiivselt kaasatud investeerimisühingu riskijuhtimise põhimõtete või strateegia
kindlaksmääramisse ja kõigi oluliste riskijuhtimise otsuste vastuvõtmisesse;
2) omama kontrolli eelnimetatud põhimõtete või strateegia tulemusliku rakendamise üle;
3) omama terviklikku arusaama investeerimisühingu kõikidest riskidest;
4) esitama regulaarselt aruandeid investeerimisühingu nõukogule ning vajaduse korral
teavitama koheselt nõukogu riskidest, millel võib olla oluline mõju investeerimisühingu
tegevusele.
(2) Vastavuskontrolli funktsioon või selle funktsiooni täitja peab muuhulgas:
1) kontrollima regulaarselt investeerimisühingu, selle juhtide ja töötajate tegevuse vastavust
õigusaktidele, inspektsiooni ettekirjutustele, juhtorganite otsustele, sise-eeskirjadele,
investeerimisühingu sõlmitud lepingutele ja heale tavale ning hindama investeerimisühingus
kehtestatud sise-eeskirjade ja otsuste vastavust õigusaktidele (edaspidi vastavusrisk) ning
investeerimisühingu kohustuste täitmisel esinevate puuduste kõrvaldamiseks võetud meetmete
sobivust ja tulemuslikkust;
2) tagama, et vastavusriski võetakse arvesse investeerimisühingu riskistrateegias ja asjakohaselt
ka kõigis olulistes riskijuhtimist käsitlevates otsustes.
(3) Täpsemad vastavuskontrolli nõuded on sätestatud Euroopa Komisjoni delegeeritud määruse
(EL) 2017/565 artiklis 22.“;
26) paragrahvi 832 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Siseauditi üksuse ülesannete täitja peab muuhulgas jälgima kogu investeerimisühingu
tegevust ja andma sõltumatu ülevaate investeerimisühingu riskistrateegia efektiivsest
rakendamisest.“;
59
27) paragrahvi 832 lõiked 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks;
28) paragrahvi 833 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 833. Riskide käsitlus, riskikomitee ja auditikomitee“;
29) paragrahvi 833 lõiked 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks;
30) paragrahvi 833 lõiget 5 täiendatakse punktidega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:
„3) investeerimisühingu klientidele kehtestatud tasudes investeerimisühingu ärimudeli ja
riskijuhtimise põhimõtete arvestamise kontrollimine ja puuduste korral paranduskava esitamine
nõukogule;
4) kontrollimine, kas tasustamise põhimõtetes vastavate motivaatorite pakkumises võetakse
arvesse erinevaid riske, sealhulgas neid, mis tulenevad keskkonna-, sotsiaalsete ja
juhtimistegurite, kapitali, likviidsuse ning tulude laekumise tõenäosuse ja ajastuse mõjust.“;
31) paragrahvi 833 täiendatakse lõigetega 8 ja 9 järgmises sõnastuses:
„(8) Investeerimisühingus tuleb moodustada auditikomitee, mille ülesandeks on
investeerimisühingu juhatuse tegevuse kontrollimine. Kui see on proportsionaalne
krediidiasutuse tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega, võib riskikomitee ja auditikomitee
ühendada. Sellisel juhul peavad selle komitee liikmetel olema mõlema komitee ülesannete
täitmiseks vajalikud teadmised, oskused ja kogemused.
(9) Riskikomitee ja auditikomitee moodustatakse nõukogu liikmetest, sealhulgas sõltumatutest
nõukogu liikmetest. Auditikomitee liikmeteks võivad nõukogu liikmete asemel olla ka muud
nõukogu määratud isikud, välja arvatud investeerimisühingu juhatuse liikmed ja
krediidiasutuse töötajad.“;
32) seaduse 9. peatükki täiendatakse 3. jaoga järgmises sõnastuses:
,,3. jagu
Investeerimisühingu poolt osaluse omandamine ja selle võõrandamine
§ 834. Investeerimisühingu poolt osaluse omandamisest teavitamine ja esitatavad andmed
(1) Investeerimisühing (edaspidi käesolevas jaos kavandav omandaja), kes soovib otseselt või
kaudselt osaluse omandada või suurendada osalust nii, et see ületab 15 protsenti kavandava
omandaja aktsepteeritud kapitalist (edaspidi käesolevas peatükis kavandatav omandamine),
teavitab eelnevalt oma kavatsusest inspektsiooni ning esitab käesoleva paragrahvi lõikes 6
nimetatud andmed ja dokumendid.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud künnist kohaldatakse nii individuaalselt kui ka
konsolideerimisgrupi konsolideeritud olukorra alusel.
(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud künnist ületatakse ainult individuaalselt,
teavitab kavandav omandaja selle lepinguriigi finantsjärelevalveasutust, kus omandaja on
asutatud.
(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud künnist ületatakse nii individuaalselt kui ka
konsolideerimisgrupi konsolideeritud olukorra alusel, teavitab kavandav omandaja ka
konsolideeritud finantsjärelevalvet tegevat asutust, kes hindab kavandatavat omandamist.
(5) Kui kavandav omandaja on krediidiasutuste seaduse § 136 alusel heakskiidu saanud
finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja, kohaldatakse käesoleva paragrahvi
lõikes 1 osutatud künnist konsolideeritud olukorra alusel ning kavandav omandaja teavitab
eelnevalt oma kavatsusest konsolideeritud finantsjärelevalvet tegevat asutust.
(6) Inspektsioonile teatatakse selle äriühingu nimi, milles osalus omandatakse või seda
suurendatakse (edaspidi käesolevas peatükis omandatav üksus), samuti omandatavas üksuses
60
osaluse suurus ning esitatakse järgmised andmed ja dokumendid (edaspidi käesolevas peatükis
teade, andmed ja dokumendid koos taotlus):
1) omandatava üksuse kirjeldus, mis sisaldab väljavõtet aktsiaraamatust, andmeid kavandava
omandaja poolt omandatavate ja talle kuuluvate aktsiate või osade tüübi ja häälte arvu kohta
ning vajaduse korral muud informatsiooni;
2) kirjeldus omandatava üksuse tegevuse kohta ettevõtluses ning temaga seotud isikute
majanduslike ja mittemajanduslike huvide kirjeldus;
3) olemasolu korral omandatava üksuse kolme viimase majandusaasta aruanded. Kui viimase
majandusaasta lõppemisest on möödunud rohkem kui üheksa kuud, esitatakse auditeeritud
vahearuanne majandusaasta esimese poolaasta kohta. Aruannetele tuleb lisada vandeaudiitori
aruanne, kui selle koostamine on õigusaktiga ette nähtud;
4) konsolideerimisgruppi kuuluva omandatava üksuse puhul konsolideerimisgrupi struktuuri
kirjeldus koos andmetega sinna kuuluvate äriühingute osaluse suuruse kohta ja
konsolideerimisgrupi kolme viimase majandusaasta aruanded ning vandeaudiitori aruanded;
5) andmed ja dokumendid nende rahaliste ja mitterahaliste vahendite päritolu kohta, mille eest
kavatsetakse osalus omandada või seda suurendada;
6) kavandava osaluse omandamisega seotud asjaolud vastavalt krediidiasutuste seaduse §-le 29
ja käesoleva seaduse §-dele 10 ja 721;
7) pärast kavandava osaluse omandamist omatava osaluse suurus ja selle omamisega seotud
asjaolud vastavalt krediidiasutuste seaduse §-le 29 ja käesoleva seaduse §-dele 10 ja 721;
8) teave kavandatava omandamisega seotud kohustuste ja osaluse omamisest tulenevate
kohustuste kohta, ning nende mõju kohta kavandatava omandaja finantsvõimekusele ning
kavandatavale omandajale seaduses sätestatud nõuete täitmisele;
9) teave, kas osaluse omandamine toimub sama konsolideerimisgrupi üksuste vahel vastavalt
määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõikele 6 või samasse krediidiasutuste kaitseskeemi
kuuluvate üksuste vahel vastavalt (EL) nr 575/2013 määruse artikli 113 lõikele 7.
(7) Käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 3 nimetatud juhul esitatakse auditeeritud vahearuanne
majandusaasta esimese poolaasta kohta, kui viimase majandusaasta lõppemisest on möödunud
rohkem kui üheksa kuud. Aruannetele tuleb lisada vandeaudiitori aruanne, kui selle koostamine
on õigusaktiga ette nähtud.
§ 835. Kavandavale omandajale esitatavad nõuded
Kavandav omandaja peab vastama järgmistele nõuetele:
1) kavandavas omandajas peab olema tagatud kindel ja usaldusväärne juhtimine;
2) kavandav omandaja peab järjepidevalt järgima käesolevas seaduses ja määruses (EL) nr
575/2013 ning asjakohasel juhul teistes liidu õigusaktides sätestatud usaldatavusnormatiive
ning olema suuteline nende järgimist jätkata;
3) kavandava omandaja suhtes ei ole põhjendatud kahtlust, et osaluse omandamine, omamine
või suurendamine või kontroll omandatava üksuse üle on seotud rahapesu või terrorismi
rahastamisega või selle katsega või suurendab selliseid riske.
§ 836. Menetlus ja menetlustähtajad
(1) Inspektsioon teavitab kavandavat omandajat kirjalikult viivitamata, kuid mitte hiljem kui
kümne tööpäeva jooksul teate või käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud lisaandmete ja -
dokumentide kättesaamisest ning menetlustähtaja võimalikust lõppkuupäevast.
(2) Inspektsioon hindab kavandava omandaja vastavust käesoleva seaduse §-s 835 esitatud
nõuetele ning otsustab osaluse omandamise keelamise või lubamise 60 tööpäeva jooksul
Finantsinspektsiooni poolt hindamiseks vajalike andmete ja dokumentide saamist kinnitava
käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teate esitamisest arvates.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud hindamine ei ole vajalik, kui osaluse omandamine
toimub sama konsolideerimisgrupi üksuste vahel vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli
61
113 lõikele 6 või samasse krediidiasutuste kaitseskeemi kuuluvate üksuste vahel vastavalt (EL)
nr 575/2013 määruse artikli 113 lõikele 7.
(4) Inspektsioon võib jätta teate läbi vaatamata, kui teade või sellele lisatud dokumendid on
oluliste puudustega.
(5) Kui kavandatav omandamine puudutab olulise osaluse omandamist krediidiasutuses
vastavalt krediidiasutuste seaduse 3. peatüki 2. jaos sätestatule, kohaldatakse ka kavandava
omandaja suhtes nimetatud jaos sätestatud teavitamisnõuet ja hindamist. Sellisel juhul lõpeb
tähtaeg, mille jooksul inspektsioon peab tegema nii käesolevas paragrahvis sätestatud
hindamise kui ka krediidiasutuste seaduse §-s 301 sätestatud hindamise alles siis, kui lõpeb
kahest asjakohasest hindamistähtajast hilisem.
(6) Inspektsioon võib 50 tööpäeva jooksul menetlustähtaja algusest arvates kirjalikult nõuda
käesoleva seaduse § 834 lõikes 6 nimetatud dokumentide täpsustamiseks ja kontrollimiseks
lisaandmeid ja -dokumente.
(7) Inspektsiooni poolt käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud lisaandmete ja -dokumentide
esmakordse nõudmise ja kavandavalt omandajalt nõutud lisaandmete ja -dokumentide saamise
vaheliseks perioodiks menetlustähtaeg peatub. Peatumine ei kesta kauem kui 20 tööpäeva.
(8) Inspektsioon võib käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud menetlustähtaja peatamist
pikendada kuni 30 tööpäevani, kui:
1) kavandava omandaja omandatav üksus asub kolmandas riigis või selle suhtes kohaldatakse
kolmanda riigi õigust;
2) käesolevas paragrahvis sätestatud hindamise käigus on vajalik rahapesu ja terrorismi
rahastamise tõkestamise alane koostöö teise lepinguriigi pädeva asutusega.
(9) Kui finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja esitab teatega samal ajal
heakskiitmise taotluse vastavalt krediidiasutuste seaduse §-le 134, koordineerib
Finantsinspektsioon asjakohasel juhul tegevust konsolideeritud finantsjärelevalvet tegeva
asutusega ja selle lepinguriigi pädeva asutusega, kus finantsvaldusettevõtja või
segafinantsvaldusettevõtja on asutatud. Sel juhul peatub menetlustähtaeg kuni heakskiitmise
menetluse lõppemiseni.
(10) Inspektsioon küsib kavandaja omandaja vastavuse kohta käesoleva seaduse § 835 punktis
3 sätestatud nõudele arvamust Rahapesu Andmebüroolt. Rahapesu Andmebüroo annab
arvamuse 30 tööpäeva jooksul inspektsiooni päringu esitamisest arvates.
(11) Kui osalust soovib üheaegselt omandada rohkem kui üks isik, peab inspektsioon
kavandavaid omandajaid kohtlema võrdsete asjaolude korral võrdselt.
§ 837. Osaluse omandamise tingimused, keelamise alused ja otsus omandamise kohta
(1) Kavandav omandaja võib käesoleva seaduse § 834 lõikes 1 sätestatud osaluse omandada või
seda suurendada, kui inspektsioon on andnud loa nimetatud osaluse omandamiseks või
suurendamiseks.
(2) Inspektsioon võib osaluse omandamise või suurendamise keelata, kui:
1) kavandav omandaja ei vasta käesoleva seaduse §-s 835 sätestatud nõuetele;
2) kavandav omandaja ei ole ettenähtud tähtpäevaks inspektsioonile esitanud käesoleva
seadusega ettenähtud või inspektsiooni poolt käesoleva seaduse alusel nõutud andmeid või
dokumente;
3) kavandatav omandamine võib avaldada mõju süsteemsele riskile.
(3) Inspektsioon võib määrata tähtaja, mille jooksul peab kavandatava omandamise lõpule viia.
(4) Inspektsioon arvestab otsuse tegemisel käesoleva seaduse § 836 lõike 10 kohaselt Rahapesu
Andmebüroolt saadud arvamust ja §-i 839 kohaselt teiste pädevate asutuste seisukohti.
(5) Inspektsioon ei või kavandatava omandamise üle otsustamisel võtta arvesse mõju, mida
kavandatav omandamine võib põhjustada teistele finantsturu osalistele.
(6) Inspektsioon esitab kavandavale omandajale otsuse osaluse omandamise lubamise või selle
keelamise kohta kahe tööpäeva jooksul pärast vastava otsuse vastuvõtmist.
62
§ 838. Osaluse ebaseadusliku omandamise tagajärjed
Osaluse omandamise või suurendamise tehingu tagajärjel ei omanda kavandav omandaja
aktsiate või osadega kaasnevat hääleõigust ning aktsiate või osadega esindatud hääli ei arvata
üldkoosoleku kvoorumisse, kui:
1) tehingust ei ole inspektsiooni käesoleva seaduse §-s 834 sätestatud korras teavitatud;
2) tehing on tehtud enne, kui olulise osaluse omandamine oli käesoleva seaduse alusel lubatud;
3) tehing on vastuolus inspektsiooni ettekirjutusega.
§ 839. Koostöö teiste pädevate asutustega (1) Inspektsioon teeb kavandava omandaja poolt osaluse omandamise või suurendamise
hindamisel koostööd vastava lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega, kui omandatav üksus
on:
1) krediidiasutus, kindlustusandja, investeerimisühing või fondivalitseja, mis on tegevusloa
saanud teises lepinguriigis või tegutseb kavandava omandaja sektorist erinevas sektoris;
2) sellise krediidiasutuse, kindlustusandja, investeerimisühingu või fondivalitseja emaettevõtja,
mis on tegevusloa saanud teises lepinguriigis või tegutseb kavandava omandaja sektorist
erinevas sektoris või
3) isik, kellel on kontroll krediidiasutuse, kindlustusandja, investeerimisühingu või
fondivalitseja üle, mis on tegevusloa saanud teises lepinguriigis või kavandatava omandamise
sektorist erinevas sektoris.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koostöö raames konsulteerib inspektsioon teise
lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega. Inspektsioon edastab viivitamata teise lepinguriigi
finantsjärelevalve asutusele kõik andmed, mis on olulised kavandatava omandamise
hindamiseks.
(3) Kui kavandav omandaja on krediidiasutus või investeerimisühing ja käesoleva seaduse §
834 lõikes 1 nimetatud künnist ületatakse ainult individuaalselt, teavitab inspektsioon
kavandatavast omandamisest konsolideeritud finantsjärelevalvet tegevat asutust kümne
tööpäeva jooksul pärast kavandavalt omandajalt teate kättesaamist, kui kavandav omandaja
kuulub konsolideerimisgruppi ja inspektsioon ei ole konsolideeritud finantsjärelevalvet tegev
asutus. Inspektsioon edastab oma hinnangu ka konsolideeritud finantsjärelevalvet tegevale
asutusele.
(4) Kui inspektsioon on konsolideeritud järelevalvet tegev finantsjärelevalve asutus ja
kavandav omandaja on krediidiasutuste seaduse § 136 alusel heakskiidu saanud
finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja, kes on asutatud teises lepinguriigis,
teavitab inspektsioon kavandatavast omandamisest selle lepinguriigi finantsjärelevalve asutust,
kus kavandav omandaja on asutatud, kümne tööpäeva jooksul pärast kavandavalt omandajalt
teate saamist. Sellisel juhul edastab inspektsioon ka oma hinnangu kavandava omandamise
kohta teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele.
(5) Kui kavandav omandaja on krediidiasutus või investeerimisühing ja käesoleva seaduse §
834 lõikes 1 nimetatud künnist ületatakse nii individuaalselt kui ka konsolideerimisgrupi
konsolideeritud olukorra alusel, püüavad kavandatavat omandamist hindav finantsjärelevalve
asutus ja konsolideeritud järelevalvet tegev finantsjärelevalve asutus oma hindamised
kooskõlastada, eelkõige pidades silmas konsulteerimist käesoleva paragrahvi lõikes 1 osutatud
asjaomaste asutustega.
(6) Kui kavandatavat omandamist peab hindama käesoleva seaduse § 834 lõikes 4 nimetatud
konsolideeritud järelevalvet tegev asutus ja konsolideeritud järelevalvet tegev asutus ei ole selle
lepinguriigi finantsjärelevalve asutus, kus kavandav omandaja on asutatud, teevad mõlemad
asutused koostööd ja konsulteerivad teineteisega täies ulatuses. Konsolideeritud järelevalvet
tegev finantsjärelevalve asutus koostab kavandatava omandamise kohta hinnangu ja edastab
hinnangu selle lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele, kus kavandav omandaja on asutatud.
Nimetatud asutused teevad kahe kuu jooksul arvates hinnangu saamisest ühise põhjendatud
63
otsuse. Konsolideeritud järelevalvet tegev finantsjärelevalve asutus edastab ühise otsuse
kavandavale omandajale.
(7) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud ühist otsust ei ole tehtud kahe kuu jooksul
hinnangu kättesaamisest arvates, jätab konsolideeritud järelevalvet tegev finantsjärelevalve
asutus või selle lepinguriigi finantsjärelevalve asutus, kus kavandav omandaja on asutatud,
otsuse tegemata ja edastab asja kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr
1093/2010 artikliga 19 Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele. Nimetatud asutused teevad
vastu ühise otsuse kooskõlas Euroopa Pangandusjärelevalve otsusega.
§ 8310. Võõrandamisest teavitamine
Investeerimisühing teavitab eelnevalt kirjalikult inspektsiooni oma kavatsusest võõrandada
otseselt või kaudselt käesoleva seaduse § 834 lõikes 1 nimetatud osalus, tuues välja
võõrandatava osaluse suuruse.”;
33) seaduse 13. peatüki pealkirja muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
,,INVESTEERIMISÜHINGU ÜHINEMINE, JAGUNEMINE,
ÜMBERKUJUNDAMINE NING OLULISTE VARADE JA KOHUSTUSTE
ÜLEKANDMINE”;
34) paragrahvidest 114–118 moodustatakse 13. peatüki 1. jagu ja selle pealkiri sõnastatakse
järgmiselt:
,,1. jagu
Ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine”;
35) paragrahvi 115 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
,,Ühinemise viisid, tingimused ja erisused”;
36) paragrahvi 115 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:
(21) Investeerimisühingu ühinemine on üks järgmistest olukordadest:
1) ühendatav ühing annab kõik oma varad ja kohustused või osa neist üle ühendavale ühingule
ning nende omakapitaliväärtpaberi omanikud saavad vastu ühendatava ühingu
omakapitaliväärtpaberid ning asjakohasel juhul rahalise juurdemakse;
2) ühendatav ühing annab kõik oma varad ja kohustused või osa neist üle ühendavale ühingule
ilma, et ühendav ühing emiteeriks uusi omakapitaliväärtpabereid tingimusel, et ühele isikule
kuuluvad otseselt või kaudselt kõik ühinevate ühingute omakapitaliväärtpaberid või
omakapitaliväärtpaberi omanikele kuuluvad ühinevate ühingute omakapitaliväärtpaberid samas
proportsioonis;
3) ühendatav ühing annab kõik oma varad ja kohustused või osa neist üle tema poolt asutatud
ühingule (edaspidi käesolevas peatükis asutatav ühing) ning omakapitaliväärtpaberi omanikud
saavad vastu asutatava ühingu omakapitaliväärtpabereid ning asjakohasel juhul rahalise
juurdemakse;
4) ühendatav ühing annab kõik oma varad ja kohustused või osa neist üle ühingule, mis valitseb
kõiki ühendatava ühingu kapitali esindavaid omakapitaliväärtpabereid.
(22) Käesoleva paragrahvi lõike 21 punktides 1 ja 3 nimetatud juurdemakse suurusele
kohaldatakse äriseadustiku § 392 lõikes 2 sätestatut. “;
37) paragrahvi 115 lõike 3 tekst loetakse kolmandaks lauseks ning lõiget täiendatakse esimese
ja teise lausega järgmises sõnastuses:
,,(3) Käesoleva paragrahvi lõike 21 punktis 3 nimetatud asutatav ühing peab taotlema
tegevusluba käesoleva seaduse 8. peatükis sätestatud korras või teise lepinguriigi õiguse alusel.
64
Asutatavale ühingule ei kohaldata tegevusloa taotlemisel käesoleva seaduse § 117 lõikes 1
sätestatud ühinemisloa taotlemise kohustust ning käesoleva seaduse § 118 lõikes 1 sätestatud
tähtaega.”;
38) paragrahvi 115 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:
,,(4) Kui ühinemises osalevad samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad ühingud, teavitavad
nad inspektsiooni ühinemise otsusest viivitamatult peale ühinemise otsuse vastuvõtmist.
Inspektsioon otsustab lähtuvalt käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud teavituse ning
ühinevate ühingute konsolideerimisgruppi kuulumise põhjal, kas käesoleva lõike esimeses
lauses nimetatud ühingud peavad ühinemiseks taotlema ühinemisluba vastavalt käesoleva
seaduse § 117 lõikele 1.
(5) Otsuse käesoleva paragrahvi lõike 4 teises lauses nimetatud ühinemisloa taotlemise
nõudmise kohta teeb inspektsioon ühe kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud
teavituse saamisest arvates.”;
39) paragrahv 1151 tunnistatakse kehtetuks;
40) paragrahvi 116 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
,,(2) Ühinevate investeerimisühingute juhatused peavad viivitamata pärast ühinemislepingu
sõlmimist teatama sellest inspektsioonile.”;
41) paragrahvi 116 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;
42) paragrahvi 117 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
,,Ühinemisloa taotlemine ja menetlus”;
43) paragrahvi 117 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;
44) paragrahvi 117 lõike 2 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;
45) paragrahvi 117 lõiget 2 täiendatakse punktidega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:
,,7) Konkurentsiameti otsus koondumiseks loa andmise kohta, kui kohustus selle taotlemiseks
tuleneb konkurentsiseadusest, või ühendava investeerimisühingu kinnitus, et ta on taotlenud
Konkurentsiametilt luba koondumiseks ning on selle saanud konkurentsiseaduse § 27 lõike 5
alusel;
8) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti otsus välisinvesteeringu loa andmise kohta, kui
kohustus selle taotlemiseks tuleneb välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamise seadusest,
või ühendava investeerimisühingu kinnitus, et ta on taotlenud Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ametilt luba välisinvesteeringu lõpuleviimiseks ning on selle saanud
välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamise seaduse § 11 lõike 1 kohaselt.”;
46) paragrahvi 117 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
,,(3) Inspektsioon võib kirjalikult nõuda täiendavaid dokumente ja informatsiooni, kui esineb
vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumente on vaja täpsustada ja kontrollida;
2) esitatud dokumentide ja informatsiooni põhjal ei ole võimalik veenduda, et ei esine käesoleva
seaduse § 117 lõikes 2 nimetatud ühinemisloa andmisest keeldumise aluseid;
3) esineb vajadus kontrollida muid ühinemisega seotud asjaolusid, täiendavaid dokumente ja
informatsiooni.”;
65
47) paragrahvi 117 täiendatakse lõigetega 4–9 järgmises sõnastuses:
,,(4) Inspektsioon teavitab kirjalikult investeerimisühingut käesoleva paragrahvi lõikes 2
nimetatud taotluse, dokumentide ja informatsiooni kättesaamisest viivitamata, kuid mitte
hiljem kui kümne tööpäeva jooksul.
(5) Kui ühinemises osalevad ainult samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad
investeerimisühingud, võib inspektsioon nõuda täiendavaid dokumente ja informatsiooni 50
tööpäeva jooksul alates ühinemisloa taotluse saamisest. Nimetatud täiendavate dokumentide ja
informatsiooni esmakordse nõudmise ja investeerimisühingult nõutud täiendavate dokumentide
ja andmete saamise vaheliseks perioodiks menetlustähtaeg peatud. Peatumine ei või kesta
kauem kui 20 tööpäeva.
(6) Inspektsioon võib käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud otsustusaega pikendada vaid üks
kord kuni 30 tööpäevani, kui:
1) vähemalt üks samasse konsolideerimisgruppi kuuluvatest investeerimisühingutest asub
kolmandas riigis või tema suhtes kohaldatakse kolmanda riigi õigust;
2) käesoleva seaduse § 118 lõike 1 punktis 6 sätestatud hindamise läbiviimiseks on vajalik
vahetada teavet Rahapesu Andmebürooga.
(7) Täiendavate dokumentide ja informatsiooni nõudmise korral menetlustähtaeg ei peatu.
(8) Kui ühendatava investeerimisühingu aktsionärid omandavad olulise osaluse ühendavas
investeerimisühingus, kohaldatakse osaluse omandamisele käesoleva seaduse §-des 73–78
sätestatut.
(9) Inspektsioon võib teostada ühinemisloa taotluses esitatud asjaolude kontrollimiseks
kohapealset kontrolli nii ühendatavas kui ka ühendavas ühingus või määrata erinevalt
äriseadustiku § 394 lõikes 2 sätestatule audiitori ning nõuda audiitorilt ühinemislepingu ja -
aruande kontrollimise kohta aruande esitamist.”;
48) paragrahvi 118 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
,,(1) Otsuse investeerimisühingute ühinemiseks loa andmise või sellest keeldumise kohta teeb
Finantsinspektsioon kolme kuu jooksul kõigi vajalike nõuetekohaste andmete ja dokumentide
saamisest arvates, kuid mitte hiljem kui kuus kuud pärast loa taotluse esitamist. Otsus tehakse
taotlejale teatavaks kirjalikult kolme päeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.”;
49) paragrahvi 118 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
,,(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata juhul, kui ühinemises osalevad ainult
samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad investeerimisühingud. Sellisel juhul peab
inspektsioon:
1) tegema otsuse ühinemiseks loa andmise või sellest keeldumise kohta 60 tööpäeva jooksul
kõigi vajalike nõuetekohaste andmete ja dokumentide saamisest arvates;
2) andma taotlejale teada otsuse tegemise lõppkuupäevast;
3) tegema otsuse taotlejale teatavaks kirjalikult kahe tööpäeva jooksul.“;
50) paragrahvi 118 lõike 2 loetelu muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
,,1) ühinemises osalevate ühingutel puudub piisavalt finantsvahendeid arvestades asutatava
ühingu äritegevuse iseloomu;
2) ühinemine ei vasta käesoleva seaduse nõuetele, muu hulgas ei ole ühendatava ühingu maine
sobiv investeerimisühingus osaluse omamiseks või investeerimisühingu juhtimiseks;
3) käesoleva seaduse § 117 lõigetes 2 ja 3 nimetatud dokumendid või andmed on esitatud
puudulikult;
66
4) esineb põhjendatud kahtlus, et asutatav ühing ei suuda püsivalt järgida käesolevas seaduses
ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013, ning kui see on kohaldatav,
kindlustustegevuse seaduses ning makseasutuste ja e-raha asutuste seaduses sätestatud
usaldatavusnõudeid;
5) ühinemiskava ei ole ühingu usaldusväärsuse seisukohast teostatav ega mõistlik;
6) esineb põhjendatud kahtlus, et seoses ühinemisega toimub või on toimunud rahapesu
rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 4 tähenduses, selle katse või on
suurenenud rahapesu või terrorismi rahastamisega seotud või muud riskid;
7) ühinemine võib põhjustada süsteemset riski.”;
51) paragrahvi 118 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;
52) paragrahvi 118 täiendatakse lõigetega 5–8 järgmises sõnastuses:
,,(5) Inspektsioon kontrollib käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 5 nimetatud ühinemiskava
järgimist ühinemise lõpuleviimiseni.
(6) Inspektsioon konsulteerib käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 6 hindamisel Rahapesu
Andmebürooga ning võtab oma otsuse kujundamisel arvesse Rahapesu Andmebüroo arvamust.
Rahapesu Andmebüroo arvamus võib olla alus ühinemisloa andmisest keeldumiseks.
(7) Finantsinspektsioon ei või ühinemisloa andmise või andmisest keeldumise üle otsustamisel
võtta arvesse mõju, mida ühinemine võib põhjustada teistele finantsturu osalistele.
(8) Inspektsioon võib ühinemisloa andmisel kehtestada kohustuslikke kõrvaltingimusi,
sealhulgas piirata ühinemisloa kehtivusaega.“;
53) seadust täiendatakse §-ga 1181 järgmises sõnastuses:
,,§ 1181. Koostöö teiste pädevate asutustega
(1) Inspektsioon kooskõlastab käesoleva seaduse § 117 lõikes 2 sätestatud ühinemisloa andmise
taotluse keeldumise otsuse vastava lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega, kui lisaks
investeerimisühingule osaleb ühinemises mõni järgmistest ettevõtjatest:
1) selline krediidiasutus või investeerimisühing, mis on tegevusloa saanud teises Euroopa Liidu
lepinguriigis või muus sektoris kui see, milles ühinemine läbi viiakse;
2) sellise krediidiasutuse või investeerimisühingu emaettevõtja, mis on tegevusloa saanud teises
Euroopa Liidu lepinguriigis või muus sektoris kui see, milles ühinemine läbi viiakse;
3) juriidiline isik, kellel on kontroll krediidiasutuse või investeerimisühingu üle, mis on
tegevusloa saanud teises Euroopa Liidu lepinguriigis või muus sektoris kui see, milles
ühinemine läbi viiakse.
(2) Inspektsioon edastab viivitamata käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud
järelevalveasutusele vajaliku või olulise teabe vastava järelevalveasutuse taotluse alusel või
omal algatusel. Edastatud teave peab olema asjakohane ja täielik. Inspektsioon teeb kõik endast
oleneva, et kooskõlastada käesoleva seaduse § 117 lõikes 2 nimetatud ühinemisloa andmise
keeldumise otsus eelnimetatud järelevalveasutusega ja tagada otsuse sidusus.“;
54) seaduse 13. peatükki täiendatakse 2. jaoga järgmises sõnastuses:
,,2. jagu
Oluliste varade ja kohustuste ülekandmine
§ 1182. Oluliste varade ja kohustuste ülekandmisest teavitamine (1) Investeerimisühingud ning juhul kui see on kohaldatav, siis ka investeerimisühingud, kes
kuuluvad samasse konsolideerimisgruppi ning on ainukesed osalised tehingus, teavitavad
eelnevalt kirjalikult inspektsiooni oluliste varade ja kohustuste ülekandmisest (edaspidi
67
ülekandmine) müümise või muu tehingu teel. Kõik ülekandmises osalevad pooled täidavad
teavitamiskohustust individuaalselt.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaldamisel käsitatakse ülekandmist olulisena
investeerimisühingu puhul, mille koguvarast või -kohustustest moodustab tehing vähemalt
kümme protsenti, välja arvatud juhul, kui ülekandmine toimub sama konsolideerimisgrupi
investeerimisühingute vahel, millisel juhul loetakse ülekandmine investeerimisühingu puhul
oluliseks, kui see moodustab vähemalt 15 protsenti selle koguvarast või -kohustustest.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud protsendimäärade arvutamisel ei võeta arvesse
järgmist:
1) viivisvara;
2) pandikirjaseaduse § 2 lõikes 6 määratletud tagatiste kogumi jaoks ülekantud vara;
3) ülekantavad väärtpaberistatavad varad;
4) finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse 2. peatüki 2. jaos ja 4.–6. peatükis sätestatud
kriisilahenduse vahendite, õiguste ja korra kasutamise raames ülekantud vara ja kohustused.
(4) Inspektsioon annab lõike 1 kohase teate kättesaamisest kirjalikult teada viivitamata ja igal
juhul kümne tööpäeva jooksul pärast teate kättesaamist.”;
55) paragrahvi 2301 täiendatakse lõikega 25 ja 26 järgmises sõnastuses:
,,(25) Inspektsioon teostab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud konsolideeritud järelevalvet
juhul, kui krediidiasutuste seaduse § 137 lõikes 3 ei ole sätestatud teisiti.
(26) Inspektsioon kogub järelevalveteostamiseks andmeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 435 lõike 2 punktile c, edastab kogutud andmeid
Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele ja kasutab neid mitmekesisuse põhimõtete
rakendamise hindamiseks.”;
56) paragrahvi 2301 täiendatakse lõigetega 10–18 järgmises sõnastuses:
„(10) Inspektsioon arvestab järelevalve teostamisel investeerimisühingu tegevuse iseloomu,
keerukust, ulatust ja olulisust ning sellele vastavate riskide hajutamise ja maandamise
mehhanismide mõju, riskide geograafilist paiknemist, investeerimisühingu ärimudelit ja
investeerimisühingu keskkonna-, sotsiaalsetest ja juhtimisteguritest tulenevate riskide juhtimise
kava ulatust, kvantifitseerivaid eesmärke ja protsesse.
(11) Inspektsioon peab hindama ja jälgima arenguid krediidiasutuste praktikates, mis puudutab
nende keskkonna-, sotsiaalseid ja juhtimisstrateegiaid ning vastavat riskijuhtimist, sealhulgas
seoses käesoleva seaduse § 821 lõike 6 alusel koostatavate kavadega. Eelnimetatud hindamise
käigus võetakse arvesse investeerimisühingu kestlikkusega seotud teenuste või toodete
pakkumisi, kestlikule majandusele ülemineku rahastamise põhimõtteid ning keskkonna-,
sotsiaalsete- ja juhtimisteguritega seotud eesmärke ja piiranguid. Inspektsioon hindab
eelnimetatud kavade usaldusväärsust järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi
osana.
(12) Vajadusel teeb inspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud hindamise käigus
koostööd kliimamuutuste ja keskkonnajärelevalve eest vastutavate ametiasutuste või avalik-
õiguslike asutustega.
(15) Inspektsioon peab järelevalve käigus hindama krediidiasutuste keskkonna-, sotsiaalsete ja
juhtimisriskidega seotud juhtimis- ja riskijuhtimisprotsesse ning vastavaid riskipositsioone.
Eelnimetatud protsesside ja riskipositsioonide piisavuse hindamisel peab arvestama
krediidiasutuse ärimudelit.
68
(16) Investeerimisühingu keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskidega seotud riskipositsioone
hinnatakse lähtuvalt ka käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud kavast. Inspektsioon peab
tagama, et investeerimisühingu keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskidega seotud juhtimis-
ja riskijuhtimisprotsessid viiakse kooskõlla eelnimetatud kavas seatud eesmärkidega.
(17) Inspektsioon peab järelevalve käigus andma hinnangu ka investeerimisühingu
eelnimetatud kavale ja edusammudele, mida on tehtud kliimaneutraalsuse saavutamisega
seotud kohandamisprotsessist tulenevate keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskidega
tegelemisel ning teiste asjaomaste, keskkonna-, sotsiaalseid ja juhtimistegureid puudutavate
Euroopa Liidu regulatiivsete eesmärkide saavutamisel.
(18) Inspektsioon peab järelevalve käigus hindama investeerimisühingu krüptovara
riskipositsioone ning krüptovarateenuste osutamist puudutavaid juhtimis- ja
riskijuhtimisprotsesse, sealhulgas arvestades krediidiasutuse riskide tuvastamise poliitikaid ja
protsesse ning käesoleva seaduse § 821 lõike 5 alusel läbiviidud hindamiste tulemuste
adekvaatsust.“;
57) paragrahvi 235 punktis 22 asendatakse sõna “juhi” sõnadega “juhi või võtmeisiku”;
58) seadust täiendatakse §-dega 23790 ja 23791 järgmises sõnastuses:
,,§ 23790. Ühinemise nõuete rikkumine
(1) Käesoleva seaduse § 116 lõikes 2 sätestatud ühinemisest teavitamiskohustuse rikkumise
või tehingu läbiviimise eest investeerimisühingu poolt ilma eelneva loata–
karistatakse rahatrahviga kuni 700 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud
kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik–
karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud
kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kolm protsenti juriidilise isiku või tema
konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.
§ 23791. Investeerimisühingu poolt osaluse omandamise korra rikkumine
(1) Käesoleva seaduse kohaselt inspektsioonile vastavalt käesoleva seaduse § 834 eelnevalt
teavitamata või käesoleva seaduse § 837 lõikes 2 sätestatu vastaselt investeerimisühingu poolt
osaluse omandamise või selle võõrandamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud
kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud
kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni 10 protsenti juriidilise isiku või tema
konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.”.
§ 10. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 11. jaanuaril.
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Tallinn, …
69
Algatab Vabariigi Valitsus a nr
Vabariigi Valitsuse nimel
(allkirjastatud digitaalselt)
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Justiits- ja Digiministeerium
Krediidiasutuste seaduse muutmise
ja sellest tulenevalt teiste seaduste
muutmise (Basel III regulatsioon)
seaduse eelnõu
Edastame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks krediidiasutuste seaduse muutmise ja
sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise (ehk Basel III regulatsioon) seaduse eelnõu.
Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil
http://eelnoud.valitsus.ee.
Palume eelnõu kooskõlastada või avaldada arvamust hiljemalt 31. augustiks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jürgen Ligi
rahandusminister
Lisad:
1. Eelnõu
2. Seletuskiri
3. Vastavustabel (lisa 1)
4. Rakendusaktide kavandid (lisa 2)
Meie 30.06.2025 nr 1.1-10.1/3030-1
2
Lisaadressaadid:
Eesti Kindlustusseltside Liit
FinanceEstonia MTÜ
Eesti Pangaliit MTÜ
Admiral Markets
Kawe Kapital
Redgate Capital
Lightyear Europe
Plus 500EE
Venturebeam Markets
Wise Assets Europe
Eesti Advokatuur
Audiitorkogu
Konkurentsiamet
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Rahapesu Andmebüroo
Finantsinspektsioon
Eesti Pank
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Anastasia Nõmmik 5854 5096
1
Krediidiasutuste seaduse muutmise ja
sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse
(Basel III regulatsioon) eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 1
Eelnõu kohaste sätete ja Euroopa Liidu direktiivide võrdlustabel
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1619, 31. mai 2024, millega muudetakse direktiivi
2013/36/EL seoses järelevalvevolituste, sanktsioonide, kolmandate riikide filiaalide ning keskkonna-,
sotsiaalsete ja juhtimisriskidega
Kollasega märgitud lahtrid tähistavad liikmesriigi valikukohta; halliga märgitud lahtrid tähistavad sätteid, mida
liikmesriik ei pea üle võtma.
CRD VI
muutmiskäsk
CRD VI säte Eesti vastav õigusakt Eesti
õigusakti säte
Selgitus
Art. 1(1)(a)(i) Art. 2(5)(4)
N/A N/A
Direktiivi kohalamisala
käsitlevad muudatused, mis
ei ole liikmesriikidele
kohustuslikud
ülevõtmiseks.
Art. 1(1)(a)(i) Art. 2(5)(4a)
Art. 1(1)(a)(i) Art. 2(5)(5)
Art. 1(1)(a)(ii) Art. 2(5)(18)
Art. 1(1)(a)(iii) Art. 2(5)(20a)
Art. 1(1)(a)(iv) Art. 2(5)(24)
Art. 1(1)(b) Art. 2(6)
Art. 1(2)(c) Art. 3(1)(9a) KAS § 48 lg 54
Art. 1(2)(c) Art. 3(1)(9b) KAS § 59 lg 3
esimene lause
Art. 1(2)(c) Art. 3(1)(9c) KAS § 60 lg 1 teine
lause
Art. 1(2)(d) Art. 3(1)(11) KAS 82 lõige 32
punkt 5
Art. 1(2)(g) Art. 3(1)(59) KAS § 71 lg 11
Art. 1(2)(h) Art. 3(1)(66) KAS § 572 lg 10
punkt 1
Art. 1(2)(h) Art. 3(1)(67)
- -
Kaetud juba KAS §-ga 1041
ning asendustäitmise ja
sunniraha seadusega.
Art. 1(2)(h) Art. 3(1)(68) KAS § 55 lg 2 punkt
2
Art. 1(2)(h) Art. 3(1)(69) KAS § 826 lg 2
Art. 1(2)(h) Art. 3(1)(70) KAS § 82 lg 6
Art. 1(3) Art. 4(4) - -
Kaetud juba KAS-i ja FIS-
iga.
Art. 1(4) Art. 4a(1) - -
Kaetud juba FIS § 18
lõikega 1.
Art. 1(4) Art. 4a(2), 1st
subparagraph, 1st
sentence
- -
Kaetud juba FIS § 4, § 5
lõikega 1, § 20 lõigetega 2-
4.
2
Art. 1(4) Art. 4a(2), 1st
subparagraph, 2nd
sentence
Art. 1(4) Art. 4a(2), 2nd
subparagraph, 1st
sentence
FIS § 21 lg 5 ja §
64 lg 10
Art. 1(4) Art. 4a(2), 2nd
subparagraph, 2nd
sentence
FIS § 22 lg 4
Art. 1(4) Art. 4a(2), 2nd
subparagraph, 3rd
sentence - -
Ametisse nimetamise osa
on kaetud juba FIS §-dega
20 ja 22.
Art. 1(4) Art. 4a(2), 3rd
subparagraph - -
Kaetud juba FIS §-ga 7, §
18 lõikega 3 ja §-dega 51-
53.
Art. 1(4) Art. 4a(2), 4th
subparagraph - -
Kaetud juba FIS §-ga 6.
Art. 1(4) Art. 4a(3), 1st
subparagraph, intro
wording, 1st
sentence
FIS § 32 lg 6, § 321
lg 7
Art. 1(4) Art. 4a(3), 1st
subparagraph, intro
wording, 2nd
sentence
FIS § 32 lg 4 Vastutuse osa kaetud FIS-i
ja RVastS-iga.
Art. 1(4) Art. 4a(3), 1st
subparagraph, pt.
(a), intro wording
FIS § 32 lg 4
Art. 1(4) Art. 4a(3), 1st
subparagraph, pt.
(a)(i)
FIS § 32 lg 4
Art. 1(4) Art. 4a(3), 1st
subparagraph, pt.
(a)(ii)
FIS § 32 lg 4
Art. 1(4) Art. 4a(3), 1st
subparagraph, pt.
(b), intro wording
FIS § 321 lg 3
Art. 1(4) Art. 4a(3), 1st
subparagraph, pt.
(b)(i)
FIS § 321 lg 3
punktid 1 ja 2
Art. 1(4) Art. 4a(3), 1st
subparagraph, pt.
(b)(ii)
FIS § 321 lg 3 punkt
2
Art. 1(4) Art. 4a(3), 1st
subparagraph, pt.
(b)(iii)
FIS § 321 lg 3
punkt 2
Art. 1(4) Art. 4a(3), 2nd
subparagraph
FIS § 32 lg 4
3
Art. 1(4) Art. 4a(4), 1st
subparagraph, 1st
sentence
FIS § 321 lg 5
esimene lause
Art. 1(4) Art. 4a(4), 1st
subparagraph, 2nd
sentence
FIS § 321 lg 5 teine
lause
Art. 1(4) Art. 4a(4), 1st
subparagraph, 3rd
sentence
FIS § 321 lg 3
esimene lause;
lg 4 esimene
lause
Art. 1(4) Art. 4a(4), 1st
subparagraph, 4th
sentence
FIS § 321 lg 4
esimene lause
Art. 1(4) Art. 4a(4), 2nd
subparagraph
FIS § 321 lg 4 teine
ja kolmas
lause, lg 7
Art. 1(4) Art. 4a(5), intro
wording
FIS § 321 lg 3 teine
lause
Art. 1(4) Art. 4a(5)(a) FIS § 321 lg 3
punkt 3
Art. 1(4) Art. 4a(5)(b) FIS § 321 lg 3
punkt 3
Art. 1(4) Art. 4a(6) FIS § 321 lg 6
Art. 1(4) Art. 4a(7) FIS § 321 lg 8 ja
sama lõike
volitusnormiga
kehtestatud
määrus
Rahandusministri
08.10.2001. A määrus nr 86
«Finantsinspektsiooni
seaduse alusel varaliste
kohustuste ja väärtpaberite
omamise kohta andmete
esitamise vormi»
kehtestamine
Art. 1(4) Art. 4a(8) FIS § 32 lg 5
Art. 1(4) Art. 4a(9) N/A N/A Kohustused EBA-le.
Art. 1(5)(a) Art. 8a(1)(b) KAS § 138 lg 1
punkt 2
Art. 1(5)(b) Art. 8a(3a), 1st
subparagraph
KAS § 138 lg 5
esimene lause,
lg 6
sissejuhatava
lauseosa
esimene pool
Art. 1(5)(b) Art. 8a(3a), 2nd
subparagraph, intro
wording, 1st
sentence
KAS § 138 lg 5 teine
lause
Art. 1(5)(b) Art. 8a(3a), 2nd
subparagraph, intro
wording, 2nd
sentence
N/A N/A
Kohustus EBA-le.
4
Art. 1(5)(b) Art. 8a(3a), 2nd
subparagraph, intro
wording, 3rd
sentence
KAS § 138 lg 5 teise
lause teine
pool, lg 6 teine
pool
Art. 1(5)(b) Art. 8a(3a), 2nd
subparagraph, pt.
(a)
KAS § 138 lg 6
punkt 1
Art. 1(5)(b) Art. 8a(3a), 2nd
subparagraph, pt.
(b)
KAS § 138 lg 6
punkt 2
Art. 1(5)(b) Art. 8a(3a), 2nd
subparagraph, pt.
(c)
KAS § 138 lg 6
punkt 3
Art. 1(5)(b) Art. 8a(3a), 3rd
subparagraph
KAS § 138 lg 7
Art. 1(5)(b) Art. 8a(3a), 4th
subparagraph, 1st
sentence
KAS § 138 lg 8
Art. 1(5)(b) Art. 8a(3a), 4th
subparagraph, 2nd
sentence
N/A N/A
Kohustus EBA-le.
Art. 1(5)(b) Art. 8a(3a), 5th
subparagraph
KAS § 138 lg 9
Art. 1(5)(c) Art. 8a(7), 1st
subparagraph N/A N/A
Kohustused EBA-le.
Art. 1(5)(c) Art. 8a(7), 2nd
subparagraph
Art. 1(5)(c) Art. 8a(7), 3rd
subparagraph N/A N/A
Õigused Euroopa
Komisjonile.
Art. 1(5)(c) Art. 8a(8) N/A N/A Kohustused EBA-le.
Art. 1(6) Art. 18(g) KAS § 17 lg 1 punkt
18
Art. 1(6) Art. 18(g)(i) KAS § 17 lg 1 punkt
18
Art. 1(6) Art. 18(g)(ii) KAS § 17 lg 1 punkt
18
Art. 1(6) Art. 18(g)(iii) KAS § 17 lg 1 punkt
18
Art. 1(7)(a) Art. 21a(1), 1st
subparagraph, 1st
sentence
KAS § 134 lg 1
esimene lause
Art. 1(7)(a) Art. 21a(1), 1st
subparagraph, 2nd
sentence
KAS § 134 lg 1 teine
lause
Art. 1(7)(a) Art. 21a(1), 2nd
subparagraph
KAS § 134 lg 11
5
Art. 1(7)(a) Art. 21a(1), 3rd
subparagraph
KAS § 134 lg 12
Art. 1(7)(a) Art. 21a(1), 4th
subparagraph
KAS § 53 lg 4 Eelnõuga muudetakse FIS §
53 lõike 4 alusel kehtestatud
rahandusministri määrust
ning lisatakse
Finantsinspektsioonile
kohustus avaldata teavet
valdusettevõtjate kohta,
kellele on antud heakskiit
või kes on heakskiidu
taotlemise kohustusest
vabastatud.
Art. 1(7)(b)(i) Art. 21a(2), 1st
subparagraph, pt.
(b)
KAS § 134 lg 2
punkt 2
Art. 1(7)(b)(ii) Art. 21a(2), 2nd
subparagraph, 1st
sentence
KAS § 135 lg 1
Art. 1(7)(b)(ii) Art. 21a(2), 2nd
subparagraph, 2nd
sentence
KAS § 135 lg 2
Art. 1(7)(c) Art. 21a(3)(c) - - Kaetud juba KAS-iga.
Art. 1(7)(d)(i) Art. 21a(4), 1st
subparagraph, intro
wording
KAS § 137 lg 1
sissejuhatav
lauseosa
Art. 1(7)(d)(ii) Art. 21a(4), 1st
subparagraph, pt.
(c)
KAS § 137 lg 1
punkt 3
Art. 1(7)(e) Art. 21a(4a), 1st
subparagraph, intro
wording
KAS § 137 lg 4
sissejuhatav
lauseosa
Art. 1(7)(e) Art. 21a(4a)(a) KAS § 137 lg 4
punkt 1
Art. 1(7)(e) Art. 21a(4a)(b) KAS § 137 lg 4
punkt 2
Art. 1(7)(e) Art. 21a(4a)(c) KAS § 137 lg 4
punkt 3
Art. 1(7)(f)(i) Art. 21a(8), 1st
subparagraph, 1st
sentence
KAS § 137 lg 5
Art. 1(7)(f)(i) Art. 21a(8), 1st
subparagraph, 2nd
sentence
KAS § 137 lg 6
Art. 1(7)(f)(i) Art. 21a(8), 1st
subparagraph, 3rd
sentence
KAS § 137 lg 7
6
Art. 1(7)(f)(ii) Art. 21a(8), 2nd
subparagraph
KAS § 137 lg 8
Art. 1(7)(g) Art. 21a(10), 1st
subparagraph
KAS § 136 lg 4
Art. 1(8) Art. 21b(6a), 1st
subparagraph
N/A N/A
Kohustused EBA-le.
Art. 1(8) Art. 21b(6a), 2nd
subparagraph
Art. 1(8) Art. 21b(6a), 3rd
subparagraph
Art. 1(9) Art. 21c(1) - -
Kaetud juba KAS § 206
lõikega 3. Art. 1(9) Art. 21c(2), 1st
subparagraph, intro
wording
KAS § 206 lg 31
Art. 1(9) Art. 21c(2), 1st
subparagraph, pt.
(a)
KAS § 206 lg 31
punkt 1
Art. 1(9) Art. 21c(2), 1st
subparagraph, pt.
(b)
KAS § 206 lg 31 p 2
Art. 1(9) Art. 21c(2), 1st
subparagraph, pt.
(c)
KAS § 206 lg 31 p 3
Art. 1(9) Art. 21c(2), 2nd
subparagraph
KAS § 206 lg 32
Art. 1(9) Art. 21c(2), 3rd
subparagraph
KAS § 206 lg 34
Art. 1(9) Art. 21c(3) KAS § 206 lg 33
Art. 1(9) Art. 21c(4) KAS § 2 lg 41
Art. 1(9) Art. 21c(5) KAS § 14118
Art. 1(9) Art. 21c(6), 1st
subparagraph, 1st
sentence
N/A
N/A
Kohustused EBA-le.
Art. 1(9) Art. 21c(6), 1st
subparagraph, 2nd
sentence
Art. 1(9) Art. 21c(6), 2nd
subparagraph N/A N/A
Kohustused Euroopa
Komisjonile.
Art. 1(10) Art. 22(2), 1st
subparagraph
KAS § 30 lg 21
Art. 1(11)(a)(i) Art. 23(1)(e)
-
-
Kaetud juba KAS § 29
punktiga 5
Art.
1(11)(a)(ii)
Art. 23(1), 2nd
subparagraph
KAS § 301 lg 41
Art.
1(11)(a)(ii)
Art. 23(1), 3rd
subparagraph
KAS § 31 lg 3
punkt 1
7
Art. 1(11)(b) Art. 23(2), 2nd
subparagraph
KAS § 31 lg 2
Art. 1(11)(c) Art. 23(6), 1st
subparagraph
N/A N/A
Kohustused EBA-le.
Art. 1(11)(c) Art. 23(6), 2nd
subparagraph
Art. 1(11)(c) Art. 23(6), 3rd
subparagraph
Art. 1(11)(c) Art. 23(6), 4th
subparagraph N/A N/A
Õigused Euroopa
Komisjonile.
Art. 1(12) Art. 27a(1) KAS § 371 lg 1
Art. 1(12) Art. 27a(2) KAS § 371 lg 1
Art. 1(12) Art. 27a(3), 1. lause KAS § 371 lg 2
Art. 1(12) Art. 27a(3), 2. lause KAS § 371 lg 3
Art. 1(12) Art. 27a(3), 3. lause
N/A
N/A
Reguleerib teise
lepinguriigi pädeva asutuse
tegevust
Art. 1(12) Art. 27a(3), 4. lause KAS § 371 lg 4
Art. 1(12) Art. 27a(4) KAS § 371 lg 5
Art. 1(12) Art. 27a(5) KAS § 373 lg 1
Art. 1(12) Art. 27a(6), 1.
alalõige
KAS § 373 lg 2
Art. 1(12) Art. 27a(6),
2.alalõige
KAS § 373 lg 5
Art. 1(12) Art. 27a(7) KAS § 373 lg 3
Art. 1(12) Art. 27a(8) KAS § 373 lg 1
Art. 1(12) Art. 27a(9) KAS § 373 lg 6
Art. 1(12) Art. 27a(10) KAS § 373 lg 7
Art. 1(12) Art. 27a(11), intro
wording
KAS § 373 lg 7
sissejuhatav
lauseosa
Art. 1(12) Art. 27a(11)(a) KAS § 373 lg 8
punkt 1
Art. 1(12) Art. 27a(11)(b) KAS § 373 lg 8
punkt 2
Art. 1(12) Art. 27a(12) KAS § 373 lg 9
Art. 1(12) Art. 27a(13) KAS § 374 lg 6 Osaliselt kaetud HMS § 56
lõikega 1
(põhjendamiskohustus) Art. 1(12) Art. 27a(14) KAS § 374 lõiked 1,
2 ja 6
FI teeb igal juhul mingi
otsuse
Art. 1(12) Art. 27a(15) KAS § 374 lõige 3 Osaliselt kaetud HMS § 33
lõikega 5: haldusorgan võib
8
enda määratud
menetlustähtaegu oma
algatusel pikendada.
Art. 1(12) Art 27b(1), intro
wording
KAS § 372 lg 1
sissejuhatav
lauseosa ja
punkt 1
Art. 1(12) Art. 27b(1)(a) KAS § 372 lg 1
punkt 2
Art. 1(12) Art. 27b(1)(b) KAS § 372 lg 1
punkt 3
Art. 1(12) Art. 27b(2) KAS § 373 lg 10
Art. 1(12) Art. 27b(3), 1.
alalõige
KAS § 374 lg 2
Art. 1(12) Art. 27b(3), 2.
alalõige
RahaPTS § 621
Art. 1(12) Art. 27b(4) KAS § 374 lg 5
Art. 1(12) Art. 27b(5) KAS § 371 lõiked 1
ja 6
Art. 1(12) Art. 27b(6) KAS § 373 lg 11
Art. 1(12) Art. 27b(7), 1st
subparagraph
N/A N/A
Kohustused EBA-le.
Art. 1(12) Art. 27b(7), 2nd
subparagraph
Art. 1(12) Art. 27b(7), 3rd
subparagraph
Art. 1(12) Art. 27b(7), 4th
subparagraph N/A N/A
Õigused Euroopa
Komisjonile.
Art. 1(12) Art. 27c(1),
sissejuhatav
lauseosa
KAS § 376 lg 1
sissejuhatav
lauseosa
Art. 1(12) Art. 27c(1)(a) KAS § 376 lg 1
punkt 1
Art. 1(12) Art. 27c(1)(b) KAS § 376 lg 1
punkt 2
Art. 1(12) Art. 27c(1)(c) KAS § 376 lg 1
punkt 3
Art. 1(12) Art. 27c(2), 1.
alalõige
KAS § 376 lg 3
Art. 1(12) Art. 27c(2), 2.
alalõige
KAS § 376 lg 4
Art. 1(12) Art. 27c(2), 3.
alalõige
KAS § 376 lg 5
Art. 1(12) Art. 27c(3), 1.
alalõige
KAS § 376 lg 6
Art. 1(12) Art. 27c(3), 2.
alalõige
KAS § 376 lg 7
Art. 1(12) Art. 27c(3), 2.
alalõike 2. lause N/A N/A
Kohustus EBA-le.
9
Art. 1(12) Art. 27c(4), 1.
alalõige
KAS § 376 lg 2
Art. 1(12) Art. 27c(4), 2.
alalõige
KAS § 374 lõige 4
Art. 1(12) Art. 27c(5), 1st
subparagraph N/A N/A
Kohustused EBA-le.
Art. 1(12) Art. 27c(5), 2nd
subparagraph
Art. 1(12) Art. 27c(5), 3rd
subparagraph N/A N/A
Õigused Euroopa
Komisjonile.
Art. 1(12) Art. 27d KAS § 377
Art. 1(12) Art. 27e KAS § 375
Art. 1(12) Art. 27f, title Kohaldumine
valdusettevõtjatele
reguleeritud KAS § 136
lõigetes 6 ja 7
Art. 1(12) Art. 27f(1), 1st
subparagraph
KAS § 706 lg 1
esimene lause
Art. 1(12) Art. 27f(1), 2nd
subparagraph
KAS § 706 lg 1
esimene lause
Art. 1(12) Art. 27f(1), 3rd
subparagraph
KAS § 706 lg 1 teine
lause
Art. 1(12) Art. 27f(2), 1st
subparagraph
KAS § 706 lg 2
Art. 1(12) Art. 27f(2), 2nd
subparagraph
KAS § 136 lg 7
Art. 1(12) Art. 27f(2), 3rd
subparagraph, intro
wording
KAS § 706 lg 3
sissejuhatav
lauseosa
Art. 1(12) Art. 27f(2), 3rd
subparagraph, pt.
(a)
KAS § 706 lg 3
punkt 1
Art. 1(12) Art. 27f(2), 3rd
subparagraph, pt.
(b)
KAS § 706 lg 3
punkt 2
Art. 1(12) Art. 27f(2) 3rd
subparagraph, pt.
(c)
KAS § 706 lg 3
punkt 3
Art. 1(12) Art. 27f(2), 3rd
subparagraph, pt.
(d)
KAS § 706 lg 3
punkt 4
Art. 1(12) Art. 27f(3) KAS § 706 lg 4
Art. 1(12) Art. 27g
- -
Kaetud juba KAS §-ga
1348. Kohaldumine
valdusettevõtjatele
reguleeritud KAS § 136
lõigetes 6 ja 7
Art. 1(12) Art. 27h, 1st
subparagraph
KAS § 64 lg 2 Artikli 27h kohaldumine
valdusettevõtjatele
10
reguleeritud KAS § 136
lõikes 6
Art. 1(12) Art. 27h, 2nd
subparagraph
FELS § 55 lg 111
Art. 1(12) Art. 27h, 3rd
subparagraph, intro
wording
KAS § 65 lg 11 ja §
701 lg 21
Art. 1(12) Art. 27h(1), intro
wording
KAS § 65 lg 11
Art. 1(12) Art. 27h(1)(a) KAS § 65 lg 11
punkt 1
Art. 1(12) Art. 27h(1)(b) KAS § 65 lg 11
punkt 2
Art. 1(12) Art. 27h(1)(c) KAS § 65 lg 11
punkt 3
Art. 1(12) Art. 27h(1)(d) KAS § 65 lg 11
punkt 4
Art. 1(12) Art. 27h(2), intro
wording
KAS § 701 lg 21
sissejuhatav
lauseosa
Art. 1(12) Art. 27h(2)(a) KAS § 701 lg 21
punkt 1
Art. 1(12) Art. 27h(2)(b) KAS § 701 lg 21
punkt 2
Art. 1(12) Art. 27h(2)(c) KAS § 701 lg 21
punkt 3
Art. 1(12) Art. 27h(2)(d) KAS § 701 lg 21
punkt 4
Art. 1(12) Art. 27h(2)(e KAS § 701 lg 21
punkt 5
Art. 1(12) Art. 27i(1), 1st
subparagraph
KAS § 66 lg 2
esimene lause,
§ 701 lg 1
Artikli 27i kohaldumine
valdusettevõtjatele
reguleeritud KAS § 136
lõikes 6
Art. 1(12) Art. 27i(1), 2nd
subparagraph
- - Ei vaja ülevõtmist, sest
pädevus on ainult
Finantsinspektsioonil.
Art. 1(12) Art. 27i(2) KAS § 65 lg 21
Art. 1(12) Art. 27i(3) KAS § 65 lg 2
esimene lause,
§ 701 lg 24
esimene lause
Art. 1(12) Art. 27i(4), 1st
subparagraph
KAS § 68 lg 21, §
702 lg 21
Art. 1(12) Art. 27i(4), 2nd
subparagraph
KAS § 69 lg 4 punkt
1, § 703 lg 4
punkt 1
11
Art. 1(12) Art. 27i(4), 3rd
subparagraph
KAS § 69 lg 4 punkt
2, § 703 lg 4
punkt 2
Art. 1(12) Art. 27i(5), 1st
subparagraph
KAS § 68 lg 2 punkt
1, § 702 lg 2
punkt 1
Art. 1(12) Art. 27i(5), 2nd
subparagraph
KAS § 68 lg 22, §
702 lg 22
Art. 1(12) Art. 27i(5), 3rd
subparagraph, 1st
sentence
KAS § 68 lg 22, §
702 lg 22 punkt
2
Art. 1(12) Art. 27i(5), 3rd
subparagraph, 2nd
sentence
KAS § 68 lg 22, §
702 lg 22
Art. 1(12) Art. 27i(5), 3rd
subparagraph, 3rd t
sentence
KAS § 68 lg 24, §
702 lg 24
Art. 1(12) Art. 27i(6), intro
wording
KAS § 68 lg 23
sissejuhatav
lauseosa, § 702
lg 23
sissejuhatav
lauseosa
Art. 1(12) Art. 27i(6)(a) KAS § 68 lg 23
punkt 1, § 702
lg 23 punkt 1
Art. 1(12) Art. 27i(6)(b) KAS § 68 lg 23
punkt 2, § 702
lg 23 punkt 2
Art. 1(12) Art. 27i(7) KAS § 66 lg 2
esimene lause,
§ 701 lg 1
Art. 1(12) Art. 27i(8), 1st
sentence
KAS § 69 lg 4 punkt
3, § 703 lg 4
punkt 3
Art. 1(12) Art. 27i(8), 2nd
sentence
- - Vastutavaks asutuseks on
ainult Finantsinspektsioon.
Art. 1(12) Art. 27i(9) N/A N/A Vastuolus Eesti
haldusmenetluse
põhimõtetega. Haldusorgan
ei saa anda vaikivat
nõusolekut.
Art. 1(12) Art. 27i(10) KAS § 69 lg 2
Art. 1(12) Art. 27j(1), 1st
subparagraph, intro
wording
KAS § 69 lg 1
sissejuhatav
lauseosa ja §
703 lg 2
sissejuhatav
lauseosa
Artikli 27j kohaldumine
valdusettevõtjatele
reguleeritud KAS § 136
lõikes 6
12
Art. 1(12) Art. 27j(1), 1st
subparagraph, pt.
(a)
KAS § 69 lg 1 punkt
2, 703 lg 2
punkt 2
Art. 1(12) Art. 27j(1), 1st
subparagraph, pt.
(b)
KAS § 69 lg 1 punkt
3, 703 lg 2
punkt 3
Art. 1(12) Art. 27j(1), 1st
subparagraph, pt.
(c)
KAS § 69 lg 1 punkt
4, 703 lg 2
punkt 4
Art. 1(12) Art. 27j(1), 1st
subparagraph, pt.
(d)
KAS § 69 lg 1 punkt
5, 703 lg 2
punkt 5
Art. 1(12) Art. 27j(1), 1st
subparagraph, pt.
(e)
KAS § 69 lg 1 punkt
6, 703 lg 2
punkt 6
Art. 1(12) Art. 27j(1), 2nd
subparagraph
KAS § 69 lg 11, §
703 lg 21
Art. 1(12) Art. 27j(2) KAS § 69 lg 12
esimene lause,
§ 703 lg 22
esimene lause
Art. 1(12) Art. 27j(3), 1st
subparagraph
KAS § 69 lg 1 punkt
1, § 703 lg 2
punkt 1, § 703
lg 22 esimene
lause
Art. 1(12) Art. 27j(3), 2nd
subparagraph
KAS
RahaPTS
§ 69 lg 12, §
703 lg 22
esimene lause
§ 621
Art. 1(12) Art. 27j(4) KAS § 69 lg 13, §
703 lg 23
Art. 1(12) Art. 27j(5), 1st
sentence
KAS § 68 lg 2 punkt
1, § 702 lg 2
punkt 1
Haldusmenetluse
põhimõtetest tulenevalt
peab haldusorgan, siinkohal
ka Finantsinspektsioon,
selgitama, millist teavet ta
vajab.
Art. 1(12) Art. 27j(5), 2nd
sentence
Art. 1(12) Art. 27j(5), 3rd
sentence
KAS § 68 lg 24, §
702 lg 24
Art. 1(12) Art. 27j(5), 4th
sentence
- -
Kaetud juba
haldusmenetluse
põhimõtetega, et
haldusorgan, sealhulgas
Finantsinspektsioon, võib
küsida vaid teavet, mis on
asjaomase menetluse
raames oluline ja kohane.
13
Art. 1(12) Art. 27k(1), intro
wording
KAS § 691 lg 1
sissejuhatav
lauseosa, § 705
lg 1
sissejuhatav
lauseosa
Artikli 27k kohaldumine
valdusettevõtjatele
reguleeritud KAS § 136
lõikes 6.
Art. 1(12) Art. 27k(1)(a) KAS § 691 lg 1
punkt 1, § 705
lg 1 punkt 1
Art. 1(12) Art. 27k(1)(b) KAS § 691 lg 1
punkt 2, § 705
lg 1 punkt 2
Art. 1(12) Art. 27k(1)(c) KAS § 691 lg 1
punkt 3, § 705
lg 1 punkt 3
Art. 1(12) Art. 27k(2), 1st
subparagraph, 1st
sentence
KAS § 691 lg 2
esimene lause,
§ 705 lg 2
esimene lause
Art. 1(12) Art. 27k(2), 1st
subparagraph, 2nd
sentence N/A N/A
Ei sõltu
Finantsinspektsioonist, ei
saa kohustutada seadusega
teiste riikide pädevaid
asutusi.
Art. 1(12) Art. 27k(2), 2nd
subparagraph
KAS § 691 lg 2, §
705 lg 2
Art. 1(12) Art. 27k(3), 1st
subparagraph
N/A
N/A
Kohustused EBA-le.
Art. 1(12) Art. 27k(3), 2nd
subparagraph
Art. 1(12) Art. 27k(3), 3rd t
subparagraph
Art. 1(12) Art. 27k(3), 4th
subparagraph
N/A
N/A
Kohustused Euroopa
Komisjonile.
Art. 1(12) Art. 27l, title Kohaldumine
valdusettevõtjatele
reguleeritud KAS § 136
lõikes 6
Art. 1(12) Art. 27l KAS § 13427
Art. 1(13) Art. 47(1), intro
wording
KAS § 2 lg 22
Art. 1(13) Art. 47(1)(a) KAS § 2 lg 22 punkt
1
Art. 1(13) Art. 47(1)(b) KAS § 2 lg 22 punkt
2
Art. 1(13) Art. 47(2) KAS § 2 lg 41
Art. 1(13) Art. 47(3), intro
wording
KAS § 31 lg 3
Art. 1(13) Art. 47(3)(1), intro
wording
KAS § 31 lg 3
14
Art. 1(13) Art. 47(3)(1)(a) KAS § 31 lg 3 punkt
1
Art. 1(13) Art. 47(3)(1)(b) KAS § 31 lg 3 punkt
2
Art. 1(13) Art. 47(3)(2) KAS § 31 lg 4
Art. 1(13) Art. 48 - - Kaetud juba KAS-i ja FIS-i
olemusega.
Art. 1(13) Art. 48a(1), intro
wording
KAS § 951 lg 1
sissejuhatav
lauseosa
Art. 1(13) Art. 48a(1)(a) KAS § 951 lg 1
punkt 1
Art. 1(13) Art. 48a(1)(b) KAS § 951 lg 1
punkt 2
Art. 1(13) Art. 48a(1)(c) KAS § 951 lg 1
punkt 3
Art. 1(13) Art. 48a(2) KAS § 951 lg 2
esimene lause
Art. 1(13) Art. 48a(3), intro
wording
KAS § 951 lg 2 ja 3
Art. 1(13) Art. 48a(3)(a) KAS § 951 lg 2 teine
lause
Art. 1(13) Art. 48a(3)(b) KAS § 951 lg 3
Art. 1(13) Art. 48a(4), 1st
sentence
KAS 81. peatükk Liikmesriigi valikukoht.
Eesti on otsustanud artikli
48 lõikes 4 nimetatud valiku
jätta rakendamata.
Kolmandate riikide
krediidiasutuste filiaalide
asutamise reguleerimiseks
täiendatakse KAS-i 81.
peatükiga.
Art. 1(13) Art. 48a(4), 2nd
sentence N/A N/A
Ei kehti, sest Eesti on
otsustanud jätta lõike 4
esimeses lauses nimetatud
valiku rakendamata.
Art. 1(13) Art. 48b(1), intro
wording
KAS § 951 lg 4
sissejuhatav
lauseosa
Art. 1(13) Art. 48b(1)(a) KAS § 951 lg 4
punkt 1
Art. 1(13) Art. 48b(1)(b) KAS § 951 lg 4
punkt 2
Art. 1(13) Art. 48b(1)(c) KAS § 951 lg 4
punkt 3
Art. 1(13) Art. 48b(2), 1st
sentence N/A N/A
Õigused Euroopa
Komisjonile.
Art. 1(13) Art. 48b(2), 2nd
sentence
15
Art. 1(13) Art. 48b(3), 1st
sentence
Art. 1(13) Art. 48b(3), 2nd
sentence N/A N/A
Kohustused EBA-le.
Art. 1(13) Art. 48b(4)
Art. 1(13) Art. 48b(5) KAS § 951 lg 5
Art. 1(13) Art. 48c(1), 1st
sentence
- - Kaetud juba KAS § 21
lõikega 2.
Art. 1(13) Art. 48c(1), 2nd
sentence
- - Kaetud juba KAS § 21
lõikega 2.
Art. 1(13) Art. 48c(2) KAS § 21 lg 71
Art. 1(13) Art. 48c(3) KAS § 21 lg 2
punktid 1, 11,
12
Art. 1(13) Art. 48c(4), intro
wording
KAS § 21 lg 52
sissejuhatav
lauseosa
Art. 1(13) Art. 48c(4)(a) KAS § 21 lg 52
punkt 1
Art. 1(13) Art. 48c(4)(b) KAS § 21 lg 52
punkt 2
Art. 1(13) Art. 48c(4)(c) KAS § 21 lg 52
punkt 3
Art. 1(13) Art. 48c(4)(d) KAS § 21 lg 52
punkt 4
Art. 1(13) Art. 48c(4)(e) KAS § 21 lg 52
punkt 5
Art. 1(13) Art. 48c(4)(f) KAS § 21 lg 52
punkt 6
Art. 1(13) Art. 48c(5) KAS § 21 lg 53
Art. 1(13) Art. 48c(6) KAS § 14119
Art. 1(13) Art. 48c(7)
N/A N/A
Kohustused EBA-le.
Art. 1(13) Art. 48c(8), intro
wording
Art. 1(13) Art. 48c(8)(a)
Art. 1(13) Art. 48c(8)(b)
Art. 1(13) Art. 48c(8)(c)
Art. 1(13) Art. 48c(8)(d)
Art. 1(13) Art. 48d(1), 1st
subparagraph, intro
wording
- - Kaetud juba KAS § 21
lõikega 5.
Art. 1(13) Art. 48d(1), 1st
subparagraph, pt.
(a)
- - Kaetud juba KAS-i
olemusega.
Art. 1(13) Art. 48d(1), 1st
subparagraph, pt.
(b)
KAS § 21 lg 5 p 6
16
Art. 1(13) Art. 48d(1), 2nd
subparagraph
KAS § 21 lg 51
Art. 1(13) Art. 48d(2), intro
wording
- - Kaetud juba KAS § 17
lõikega 1.
Art. 1(13) Art. 48d(2)(a) - -
Kaetud juba KAS § 17 lõike
1 punktiga 1.
Art. 1(13) Art. 48d(2)(b) - -
Kaetud juba KAS § 17 lõike
1 punktiga 2.
Art. 1(13) Art. 48d(2)(c) - -
Kaetud juba KAS § 17 lõike
1 punktiga 3.
Art. 1(13) Art. 48d(2)(d) - - Kaetud juba KAS § 17 lõike
1 punktiga 9.
Art. 1(13) Art. 48d(2)(e) - - Kaetud juba KAS § 17
lõikega 1.
Art. 1(13) Art. 48d(2)(f) - - Kaetud juba KAS § 17 lõike
1 puntkidega 3 ja 5.
Art. 1(13) Art. 48d(2)(g) KAS § 17 lg 1 punkt
12 ja § 212
lõike 3 punkt 2
Art. 1(13) Art. 48d(3) FIS § 479 lg 5
Art. 1(13) Art. 48d(4) - - Kaetud juba KAS-i
olemusega.
Art. 1(13) Art. 48e(1), intro
wording
KAS § 952 lg 5
Art. 1(13) Art. 48e(1)(a) KAS § 952 lg 1
Art. 1(13) Art. 48e(1)(b) KAS § 952 lg 2
Art. 1(13) Art. 48e(2), intro
wording
KAS § 952 lg 3
sissejuhatav
lauseosa
Art. 1(13) Art. 48e(2)(a) KAS § 952 lg 3
punkt 1
Art. 1(13) Art. 48e(2)(b) KAS § 952 lg 3
punkt 2
Art. 1(13) Art. 48e(2)(c) KAS § 952 lg 3
punkt 3
Art. 1(13) Art. 48e(3), 1st
sentence
KAS § 952 lg 6
Art. 1(13) Art. 48e(3), 2nd
sentence
KAS § 952 lg 7
Art. 1(13) Art. 48e(4) N/A N/A Kohustused EBA-le.
Art. 1(13) Art. 48f(1) KAS § 952 lg 4
esimene lause
ja lg 5
Art. 1(13) Art. 48f(2) KAS § 952 lg 4 teine
lause
Art. 1(13) Art. 48f(3), 1st
sentence
KAS § 952 lg 6
Art. 1(13) Art. 48f(3), 2nd
sentence
KAS § 952 lg 7
17
Art. 1(13) Art. 48f(4) KAS § 952 lg 8
Art. 1(13) Art. 48g(1) KAS § 953 lg 1
Art. 1(13) Art. 48g(2), 1st
sentence
KAS § 953 lg 2
Art. 1(13) Art. 48g(2), 2nd
sentence
KAS § 953 lg 3
esimene lause
Art. 1(13) Art. 48g(3), 1st
subparagraph
KAS § 953 lg 2
Art. 1(13) Art. 48g(3), 2nd
subparagraph
KAS § 953 lg 3 teine
lause
Art. 1(13) Art. 48g(4) KAS § 953 lg 4
punktid 1 ja 2,
lg 5
Art. 1(13) Art. 48g(5) KAS § 953 lg 4
punktid 3 ja 7
Art. 1(13) Art. 48g(6) KAS § 953 lg 4
punkt 4
Art. 1(13) Art. 48g(7) KAS § 953 lg 4
punkt 7, lg 8
Art. 1(13) Art. 48g(8) KAS § 953 lg 4
punkt 8, lg 13
kolmas lause
Art. 1(13) Art. 48g(9) N/A N/A Kohustused EBA-le.
Art. 1(13) Art. 48h(1), 1st
sentence
KAS § 953 lg 4
punkt 5
Art. 1(13) Art. 48h(1), 2nd
sentence
KAS § 953 lg 6
Art. 1(13) Art. 48h(2), 1st
sentence
KAS § 953 lg 4
punkt 6
Art. 1(13) Art. 48h(2), 2nd
sentence
KAS § 953 lg 7
punkt 1
Art. 1(13) Art. 48h(2), 3rd
sentence
KAS § 953 lg 7
punkt 2
Art. 1(13) Art. 48h(3) KAS § 953 lg 4
punkt 8, lg 13
kolmas lause
Art. 1(13) Art. 48h(4), 1st
subparagraph N/A N/A
Kohustused EBA-le.
Art. 1(13) Art. 48h(4), 2nd
subparagraph
Art. 1(13) Art. 48h(4), 3rd
subparagraph N/A N/A
Kohustused Euroopa
Komisjonile.
Art. 1(13) Art. 48i(1), 1st
subparagraph, intro
wording
KAS § 954 lg 1
sissejuhatav
lauseosa
Art. 1(13) Art. 48i(1), 1st
subparagraph, pt.
(a)
KAS § 954 lg 1
punkt 1
18
Art. 1(13) Art. 48i(1), 1st
subparagraph, pt.
(b)
KAS § 954 lg 1
punkt 2
Art. 1(13) Art. 48i(1), 1st
subparagraph, pt.
(c)
KAS § 954 lg 1
punkt 3
Art. 1(13) Art. 48i(1), 2nd
subparagraph
KAS § 954 lg 3
Art. 1(13) Art. 48i(2), 1st
subparagraph
KAS § 954 lg 4
Art. 1(13) Art. 48i(2), 2nd
subparagraph
KAS § 954 lg 2
sissejuhatav
lauseosa, § 955
lg 4
Art. 1(13) Art. 48i(2), 2nd
subparagraph, pt.
(a)
KAS § 954 lg 2
punkt 1
Art. 1(13) Art. 48i(2), 2nd
subparagraph, pt.
(b)
KAS § 954 lg 2
punkt 2
Art. 1(13) Art. 48i(2), 2nd
subparagraph, pt.
(c)
KAS § 954 lg 2
punkt 3
Art. 1(13) Art. 48i(2), 2nd
subparagraph, pt.
(d)
KAS § 954 lg 2
punkt 4
Art. 1(13) Art. 48i(2), 2nd
subparagraph, pt.
(e)
KAS § 954 lg 2
punkt 5
Art. 1(13) Art. 48i(2), 2nd
subparagraph, pt.
(f)
KAS § 954 lg 2
punkt 6
Art. 1(13) Art. 48i(2), 2nd
subparagraph, pt.
(g)
KAS § 954 lg 2
punkt 7
Art. 1(13) Art. 48i(2), 2nd
subparagraph, pt.
(h)
KAS § 954 lg 2
punkt 8
Art. 1(13) Art. 48i(2), 2nd
subparagraph, pt. (i)
KAS § 954 lg 2
punkt 9
Art. 1(13) Art. 48j(1), 1st
subparagraph, intro
wording
KAS § 955 lg 2
sissejuhatav
lauseosa
Art. 1(13) Art. 48j(1), 1st
subparagraph, pt.
(a)
KAS § 955 lg 2
punkt 1
Art. 1(13) Art. 48j(1), 1st
subparagraph, pt.
(b)
KAS § 955 lg 2
punkt 2
19
Art. 1(13) Art. 48j(1), 2nd
subparagraph
KAS § 955 lg 3
Art. 1(13) Art. 48j(2), 1st
sentence
KAS § 955 lg 1
Art. 1(13) Art. 48j(2), 2nd
sentence
KAS § 955 lg 4
Art. 1(13) Art. 48j(3), 1st
subparagraph
KAS § 955 lg 5
Art. 1(13) Art. 48j(3), 2nd
subparagraph
KAS § 955 lg 6
Art. 1(13) Art. 48j(3), 3rd
subparagraph, 1st
sentence N/A N/A
Seadusega ei saa
reguleerida teiste riikide
pädevate asutuste
ülesandeid ja kohustusi.
Art. 1(13) Art. 48j(3), 3rd
subparagraph, 2nd
sentence
KAS § 955 lg 7
Art. 1(13) Art. 48j(3), 3rd
subparagraph, 3rd
sentence
KAS § 955 lg 7
Art. 1(13) Art. 48j(4), 1st
subparagraph, intro
wording
KAS § 955 lg 8
sissejuhatav
lauseosa
Art. 1(13) Art. 48j(4), 1st
subparagraph, pt.
(a)
KAS § 955 lg 8
punkt 1
Art. 1(13) Art. 48j(4), 1st
subparagraph, pt.
(b)
KAS § 955 lg 8
punkt 2
Art. 1(13) Art. 48j(4), 2nd
subparagraph
KAS § 955 lg 9
Art. 1(13) Art. 48j(5), intro
wording N/A N/A
Kohustused EBA-le.
Art. 1(13) Art. 48j(5)(a)
Art. 1(13) Art. 48j(5)(b)
Art. 1(13) Art. 48k(1), 1st
subparagraph, intro
wording
KAS § 953 lg 9
sissejuhatav
lauseosa
Art. 1(13) Art. 48k(1), 1st
subparagraph, pt.
(a) intro wording
KAS § 953 lg 9
punkt 1
Art. 1(13) Art. 48k(1), 1st
subparagraph, pt.
(a)(i)
KAS § 953 lg 10
punkt 1
Art. 1(13) Art. 48k(1), 1st
subparagraph, pt.
(a)(ii)
KAS § 953 lg 10
punkt 2
Art. 1(13) Art. 48k(1), 1st
subparagraph, pt.
(a)(iii)
KAS § 953 lg 10
punkt 3
20
Art. 1(13) Art. 48k(1), 1st
subparagraph, pt.
(b)
KAS § 953 lg 9
punkt 2
Art. 1(13) Art. 48k(1), 1st
subparagraph, pt.
(c)
KAS § 953 lg 9
punkt 3
Art. 1(13) Art. 48k(1), 1st
subparagraph, pt.
(d)
KAS § 953 lg 9
punkt 4
Art. 1(13) Art. 48k(1), 2nd
subparagraph
KAS § 953 lg 10
sissejuhatav
lauseosa
Art. 1(13) Art. 48k(2), intro
wording
KAS § 953 lg 11
sissejuhatav
lauseosa
Art. 1(13) Art. 48k(2)(a) KAS § 953 lg 11
punkt 1
Art. 1(13) Art. 48k(2)(b) KAS § 953 lg 11
punkt 2
Art. 1(13) Art. 48k(2)(c) KAS § 953 lg 11
punkt 3
Art. 1(13) Art. 48k(2)(d) KAS § 953 lg 11
punkt 4
Art. 1(13) Art. 48k(2)(e) KAS § 953 lg 11
punkt 5
Art. 1(13) Art. 48k(2)(f) KAS § 953 lg 11
punkt 6
Art. 1(13) Art. 48k(3) KAS § 953 lg 12
Art. 1(13) Art. 48l(1), 1st
subparagraph N/A N/A
Kohustused EBA-le.
Art. 1(13) Art. 48l(1), 2nd
subparagraph
KAS § 953 lg 13
esimene lause
Art. 1(13) Art. 48l(1), 3rd
subparagraph N/A N/A
Kohustused EBA-le.
Art. 1(13) Art. 48l(1), 4th
subparagraph N/A N/A
Õigused Komisjonile.
Art. 1(13) Art. 48l(2) KAS § 953 lg 13
teine lause
Art. 1(13) Art. 48l(3) KAS § 953 lg 14
Art. 1(13) Art. 48m(1) KAS § 972 lg 31
Art. 1(13) Art. 48m(2) KAS § 972 lg 31
Art. 1(13) Art. 48n(1) - - Kaetud juba KAS § 972
lõikega 3 ja sellest
tulenevalt ka § 96 lõikega 5
ja § 972 lõikega 1.
Art. 1(13) Art. 48n(2) - - Kaetud juba KAS § 972
lõikega 3 ja sellest
tulenevalt ka § 96 lõikega 5
ja § 972 lõikega 1.
21
Art. 1(13) Art. 48n(3), 1st
sentence
- - Kaetud juba KAS § 972
lõikega 3 ja FIS § 53 lõike 3
punktiga 3.
Art. 1(13) Art. 48n(3), 2nd
sentence
KAS § 972 lg 11
Art. 1(13) Art. 48n(4), 1st
sentence
KAS § 972 lg 10
esimene lause
Art. 1(13) Art. 48n(4), 2nd
sentence
KAS
FIS
§ 972 lg 10
teine lause
§ 479 lg 5
Art. 1(13) Art. 48n(4), 3rd t
sentence
KAS § 972 lg 10
kolmas lause
Art. 1(13) Art. 48n(5), 1st
sentence
FIS § 479 lg 5 ja 6
Art. 1(13) Art. 48n(5), 2nd t
sentence
N/A N/A
Kohustused EBA-le.
Art. 1(13) Art. 48n(5), 3rd
sentence
Art. 1(13) Art. 48n(6), 1st
subparagraph, intro
wording
Art. 1(13) Art. 48n(6), 1st
subparagraph, pt.
(a)
Art. 1(13) Art. 48n(6), 1st
subparagraph, pt.
(b)
Art. 1(13) Art. 48n(6), 1st
subparagraph, pt.
(c)
Art. 1(13) Art. 48n(6), 2nd
subparagraph
Art. 1(13) Art. 48o(1) KAS § 104 lg 1
punkt 24
Art. 1(13) Art. 48o(2), intro
wording - -
Kaetud juba KAS § 104
lõike 1 sissejuhatava
lauseosaga.
Art. 1(13) Art. 48o(2)(a) KAS § 104 lg 1
punkt 22
Art. 1(13) Art. 48o(2)(b) - -
Kaetud juba KAS § 104
lõike 1 punktiga 5.
Art. 1(13) Art. 48o(2)(c) - -
Kaetud juba KAS § 104
lõike 1 punktiga 19.
Art. 1(13) Art. 48o(2)(d) KAS § 104 lg 1
punkt 11
Art. 1(13) Art. 48o(2)(e) KAS § 104 lg 1
punkt 161
Art. 1(13) Art. 48o(2)(f) KAS § 104 lg 1
punkt 23
22
Art. 1(13) Art. 48o(2)(g) - -
Kaetud juba KAS § 104
lõike 1 punktiga 20.
Art. 1(13) Art. 48p(1), 1st
sentence
FIS § 471 lg 46
esimene lause
Art. 1(13) Art. 48p(1), 2nd
sentence
FIS § 471 lg 46
teine lause
Art. 1(13) Art. 48p(2), intro
wording
FIS § 475 lg 8
sissejuhatav
lauseosa
Art. 1(13) Art. 48p(2)(a) FIS § 475 lg 8
punkt 1
Art. 1(13) Art. 48p(2)(b) FIS § 475 lg 8
punkt 2
Art. 1(13) Art. 48p(2)(c) FIS § 475 lg 8
punkt 3
Art. 1(13) Art. 48p(3), 1st
sentence N/A N/A
Pädevaks asutuseks on
Finantsinspektsioon,
tuleneb FIS-ist ja KAS-ist. Art. 1(13) Art. 48p(3), 2nd
sentence
Art. 1(13) Art. 48p(4), intro
wording
FIS § 475 lg 9
sissejuhatav
lauseosa
Art. 1(13) Art. 48p(4)(a) FIS § 475 lg 9 punkt
1
Art. 1(13) Art. 48p(4)(b) FIS § 475 lg 9 punkt
2
Art. 1(13) Art. 48p(4)(c) FIS § 475 lg 9 punkt
3
Art. 1(13) Art. 48p(5) FIS § 475 lg 9 punkt
4
Art. 1(13) Art. 48p(6)
N/A
N/A
Art. 1(13) Art. 48p(7), 1st
subparagraph, intro
wording
Kohustused EBA-le.
Art. 1(13) Art. 48p(7), 1st
subparagraph, pt.
(a)
Art. 1(13) Art. 48p(7), 1st
subparagraph, pt.
(b)
Art. 1(13) Art. 48p(7), 2nd
subparagraph
Art. 1(13) Art. 48p(7), 3rd
subparagraph N/A N/A
Õigused Euroopa
Komisjonile.
Art. 1(13) Art. 48q, 1st
subparagraph - -
Kaetud juba FIS § 462
lõikega 1.
Art. 1(13) Art. 48q, 2nd
subparagraph N/A N/A
Kohustused EBA-le.
23
Art. 1(13) Art. 48r
N/A N/A
Kohustused ja õigused
Euroopa Komisjonile ja
EBA-le.
Art. 1(14) Art. 53(1), 2nd
subparagraph
FIS § 54 lõiked 4 ja
6
Art. 1(15) Art. 56, 4th
paragraph, 1st
sentence
FIS § 54 lg 4 punkt
14
Art. 1(15) Art. 56, 4th
paragraph, 2nd
sentence
FIS § 54 lg 47
Art. 1(16) Art. 65 -
-
Kaetud juba KAS-i ja FIS-
iga.
Art. 1(16) Art. 66 - -
Kaetud juba KAS-I ja FIS-
iga.
Art. 1(17)(a)(i) Art. 67(1)(d) KAS § 104 lg 1 p 8
Art.
1(17)(a)(ii)
Art. 67(1)(e) - -
Punktid olid kaetud KAS §-
ga 1348, mis jääb teiste
aruandlusega seotud nõuete
osas kehtima. Art.
1(17)(a)(ii)
Art. 67(1)(f) - -
Art.
1(17)(a)(ii)
Art. 67(1)(i) - -
Art.
1(17)(a)(iii)
Art. 67(1)(j) KAS § 104 lõige 1
punkt 5
Art.
1(17)(a)(iv)
Art. 67(1)(k) - -
Punktid (k) ja (l) ei olnud
varasemalt eraldi üle
võetud, vaid kaetud KAS-i
vastutuse sätetega. Nende
punktide väljajätmine
direktiivist ei too kaasa
muudatusi seaduses.
Art.
1(17)(a)(iv)
Art. 67(1)(l)
- -
Art.
1(17)(a)(v)
Art. 67(1)(r) - -
Kaetud KAS §-ga 1347.
Art.
1(17)(a)(v)
Art. 67(1)(s) - -
Kaetud KAS § 1041 lõikega
2.
Art.
1(17)(a)(v)
Art. 67(1)(t) - -
Kaetud KAS § 104 lõike 1
punktiga 8.
Art.
1(17)(a)(v)
Art. 67(1)(u) KAS § 13427 Tegevusloata tegutsemisele
ja keelatud
majandustegevusele
kohaldatakse KarS § 372.
Muude loataotlemisega
seotud kohustuste
rikkumisele kohaldatakse
KAS 12. peatükis sätestatut.
Art.
1(17)(a)(v)
Art. 67(1)(v) - -
Kaetud KAS §-ga 1347.
Art.
1(17)(a)(v)
Art. 67(1)(w) - -
Kaetud KAS §-ga 1347.
24
Art.
1(17)(a)(v)
Art. 67(1)(x) KAS § 1347
Art.
1(17)(a)(v)
Art. 67(1)(y) - -
Kaetud KAS §-ga 1348.
Art.
1(17)(a)(v)
Art. 67(1)(z) KAS § 13429
Art.
1(17)(a)(v)
Art. 67(1)(aa) - -
Kaetud KAS §-ga 1348.
Art.
1(17)(a)(v)
Art. 67(1)(ab) KAS § 104 lõige 1
punkt 5 ja §
13428
Art. 1(17)(b) Art. 67(2), 1st
subparagraph, intro
wording
- -
Kaetud juba KAS § 1041
lõikega 1.
Art. 1(17)(b) Art. 67(2), 1st
subparagraph, pt.
(a) intro wording
N/A
N/A
Eestis ei kasutata
halduskaristuste
funktsiooni.
Art. 1(17)(b) Art. 67(2), 1st
subparagraph, pt.
(a)(i)
Art. 1(17)(b) Art. 67(2), 1st
subparagraph, pt.
(a)(ii)
Art. 1(17)(b) Art. 67(2), 1st
subparagraph, pt.
(a)(iii)
Art. 1(17)(b) Art. 67(2), 1st
subparagraph, pt.
(b) intro wording
- - KAS §-d 104 ja 1041 ning
12. peatükk.
Art. 1(17)(b) Art. 67(2), 1st
subparagraph, pt.
(b)(i)
KAS § 1041 lg 4
Art. 1(17)(b) Art. 67(2), 1st
subparagraph, pt.
(b)(ii)
Art. 1(17)(b) Art. 67(2), 1st
subparagraph, pt.
(c) intro wording
-
-
Kaetud juba KAS §-dega
104 ja 1041 ning 12.
peatükiga.
Art. 1(17)(b) Art. 67(2), 1st
subparagraph, pt.
(c)(i)
Art. 1(17)(b) Art. 67(2), 1st
subparagraph, pt.
(c)(ii)
Art. 1(17)(b) Art. 67(2), 1st
subparagraph, pt.
(c)(iii)
Art. 1(17)(b) Art. 67(2), 1st
subparagraph, pt.
(c)(iv)
25
Art. 1(17)(b) Art. 67(2), 2nd
subparagraph
Art. 1(17)(b) Art. 67(2), 3rd
subparagraph
Art. 1(17)(b) Art. 67(2), 4th
subparagraph
Art. 1(17)(c) Art. 67(3), 1st
subparagraph, intro
wording
KAS § 1401 lg 1
sissejuhatav
lauseosa ja lg
11 esimene
lause
Art. 1(17)(c) Art. 67(3), 1st
subparagraph, pt.
(a)
KAS § 1401 lg 1
punkt 1
Art. 1(17)(c) Art. 67(3), 1st
subparagraph, pt.
(b)
KAS § 1401 lg 1
punkt 1
Art. 1(17)(c) Art. 67(3), 1st
subparagraph, pt.
(c)
KAS § 1401 lg 1
punkt 2
Art. 1(17)(c) Art. 67(3), 1st
subparagraph, pt.
(d)
KAS § 1401 lg 1
punkt 2
Art. 1(17)(c) Art. 67(3), 1st
subparagraph, pt.
(e)
KAS § 1401 lg 1
punkt 3
Art. 1(17)(c) Art. 67(3), 1st
subparagraph, pt.
(f)
KAS § 1401 lg 1
punkt 3
Art. 1(17)(c) Art. 67(3), 1st
subparagraph, pt.
(g)
KAS § 1401 lg 1
punkt 4
Art. 1(17)(c) Art. 67(3), 1st
subparagraph, pt.
(h)
KAS § 1401 lg 1
punkt 5
Art. 1(17)(c) Art. 67(3), 1st
subparagraph, pt. (i)
KAS § 1401 lg 1
punkt 6
Art. 1(17)(c) Art. 67(3), 1st
subparagraph, pt. (j)
KAS § 1401 lg 1
punkt 7
Art. 1(17)(c) Art. 67(3), 1st
subparagraph, pt.
(k)
KAS § 1401 lg 1
punkt 8
Art. 1(17)(c) Art. 67(3), 1st
subparagraph, pt. (l)
KAS § 1401 lg 1
punkt 8
Art. 1(17)(c) Art. 67(3), 2nd
subparagraph, 1st
sentence
KAS § 1401 lg 1
sissejuhatav
lauseosa
26
Art. 1(17)(c) Art. 67(3), 2nd
subparagraph, 2nd
sentence
KAS § 1401 lg 11
teine lause
Art. 1(17)(c) Art. 67(3), 2nd
subparagraph, 3rd
sentence
KAS § 1401 lg 12
Art. 1(17)(c) Art. 67(4) - -
Sunniraha määrad on juba
määratletud KAS §-s 1041.
Art. 1(18) Art. 70(1), intro
wording - -
Kaetud juba FIS § 5 lõikega
2.
Art. 1(18) Art. 70(1)(a)
- - Kaetud FIS § 5 lõike 2 teise
lause tingimustega
,,iseloom” ja ,,kestus”.
Art. 1(18) Art. 70(1)(b) FIS § 5 lõige 2,
teine lause
Art. 1(18) Art. 70(1)(c)
- -
Kaetud FIS § 5 lõike 2 teise
lause tingimustega
,,õigusrikkumise eest
vastutava isiku
majanduslikku võimekust,
sealhulgas juriidilise isiku
kogukäive” ja ,, füüsilise
isiku aastasissetulek”.
Art. 1(18) Art. 70(1)(d)
- -
Kaetud FIS § 5 lõike 2 teise
lause tingimusega ,,teenitud
kasumi või ära hoitud
kahjumi suurus”.
Art. 1(18) Art. 70(1)(e)
- -
Kaetud FIS § 5 lõike 2 teise
lause tingimusega
,,tekkinud või tekkida
võinud kahjude suurus”.
Art. 1(18) Art. 70(1)(f)
- -
Kaetud FIS § 5 lõike 2 teise
lause tingimusega
,,järelevalveasutusega
tehtava koostöö ulatus”.
Art. 1(18) Art. 70(1)(g)
- -
Kaetud FIS § 5 lõike 2 teise
lause tingimusega
,,varasemad
õigusrikkumised”.
Art. 1(18) Art. 70(1)(h)
- -
Kaetud FIS § 5 lõike 2 teise
lause tingimusega
,,võimalik mõju
finantssüsteemi
stabiilsusele”.
Art. 1(18) Art. 70(1)(i)
- -
Kaetud FIS § 5 lõike 2 teise
lause tingimustega
,,korduvus” ja ,,varasemad
õigusrikkumised”.
Art. 1(18) Art. 70(2), 1st
sentence - -
Kaetud FIS 5. peatükiga.
27
Art. 1(18) Art. 70(2), 2nd
sentence - -
Kaetud FIS § 471 lõikega 43.
Art. 1(18) Art. 70(3), 1st
sentence
N/A
N/A Kuigi CRD vaates võib
pädevaks asutuseks olla
mitu asutust, kelle vahel on
CRD-st tulenevad õigused
ja kohustused ära jaotatud,
täidab Eestis pädevase
asutuse rolli
Finantsinspektsioon. Seega
toimub menetluste
kooskõlastamine asutuse
siseselt ja
Finantsinspektsiooni sise-
eeskirjade järgi.
Juhul, kui isiku tegevuses
ilmnevad kuriteole viitavad
tunnused, teavitab
Finantsinspektsioon
nendest Politsei- ja
Piirivalve Ametit või
prokuratuuri FIS § 54 lõike
4 punktide 1 ja 11 kohaselt.
Art. 1(18) Art. 70(3), 2nd
sentence
Art. 1(18) Art. 70(4) N/A N/A Kuigi CRD vaates võib
pädevaks asutuseks olla
mitu asutust, kelle vahel on
CRD-st tulenevad õigused
ja kohustused ära jaotatud,
täidab Eestis pädevase
asutuse rolli
Finantsinspektsioon. Seega
toimub menetluste
kooskõlastamine asutuse
siseselt ja
Finantsinspektsiooni sise-
eeskirjade järgi.
Haldusorganite poolt
läbiviidav haldusmenetlus
toimub kohtumenetlusest
sõltumatult, mistõttu ei pea
haldusorganid teavitama
kohtuid haldusmenetluse
alustamisest. Juhul, kui isik,
kelle suhtes kohaldatakse
haldusmeetmeid, ei nõustu
nendega, on tal õigus
pööduda HMS ja HKMS
alusel kohtu poole näiteks
haldusakti tühisuse
tuvastamise nõudega.
28
Art. 1(18) Art. 70(5), intro
wording, 1st
sentence
N/A N/A
Kohustused EBA-le.
Art. 1(18) Art. 70(5), intro
wording, 2nd
sentence
Art. 1(18) Art. 70(5), intro
subparagraph, 3rd
sentence
Art. 1(18) Art. 70(5)(a)
Art. 1(18) Art. 70(5)(b)
Art. 1(18) Art. 70(5)(c)
Art. 1(18) Art. 70(5)(d)
Art. 1(19) Art. 73(1), 1st
subparagraph, 1st
sentence
- - Kaetud KAS § 631 lg 1
esimese lausega.
Art. 73(1), 1st
subparagraph, 2nd
sentence
KAS § 631 lg 1 teine
lause
Art. 1(20) Art. 74(1), 1st
subparagraph, intro
wording
KAS § 63 lg 2
Art. 1(20) Art. 74(1), 1st
subparagraph, pt.
(a)
KAS § 63 lg 2 punkt
4
Art. 1(20) Art. 74(1), 1st
subparagraph, pt.
(b)
KAS § 63 lg 2 punkt
42
Art. 1(20) Art. 74(1), 1st
subparagraph, pt.
(c)
KAS § 63 lg 2 punkt
5
Art. 1(20) Art. 74(1), 1st
subparagraph, pt.
(d)
KAS § 63 lg 2 punkt
53
Art. 1(20) Art. 74(1), 1st
subparagraph, pt.
(e)
KAS § 63 lg 2 punkt
51
Art. 1(20) Art. 74(1), 2nd
subparagraph
KAS § 63 lg 21
Art. 1(21)(a) Art. 76(1), 1st
subparagraph
KAS § 55 lg 2 punkt
2
Art. 1(21)(a) Art. 76(1), 2nd
subparagraph
KAS § 55 lg 5 See on valikuline
liikmesriigi jaoks - oleme
otsustanud seda rakendada
Art. 1(21)(b) Art. 76(2), 2nd
subparagraph
KAS § 824 lg 1 ja lg
2
Art. 1(21)(b) Art. 76(2), 3rd
subparagraph, 1st
sentence
KAS § 825 lg 3
29
Art. 1(21)(b) Art. 76(2), 3rd
subparagraph, 2nd
sentence
KAS § 825 lg 4
Art. 1(21)(b) Art. 76(2), 4th
subparagraph
KAS § 825 lg 5
Art. 1(21)(c) Art. 76(4), 2nd
subparagraph, 1st
sentence
KAS § 82 lg 22 Tekst ei muutu võrreldes
olemasolevaga
Art. 1(21)(c) Art. 76(4), 2nd
subparagraph, 2nd
sentence
KAS § 58 lg 3 punkt
4
Art. 1(21)(d) Art. 76(5), 1st
subparagraph
KAS § 581 lg 1 ja lg
2 teine lause,
lg 3
Art. 1(21)(d) Art. 76(5), 2nd
subparagraph, intro
wording
KAS § 61 lg 1
Art. 1(21)(d) Art. 76(5)(a) KAS § 59 lg 3 teine
lause
Art. 1(21)(d) Art. 76(5)(b) KAS § 59 lg 3 teine
lause, § 61 lg 1
Art. 1(21)(d) Art. 76(5)(c) KAS § 591 lg 2
punkt 1, § 61 lg
1
Art. 1(21)(d) Art. 76(5)(d) KAS § 591 lg 1
punkt 1
Art. 1(21)(d) Art. 76(5)(e) KAS § 591 lg 3 p 2
Art. 1(21)(e) Art. 76(6), 1st
subparagraph
KAS § 60 lg 31,
esimene lause
Art. 1(21)(e) Art. 76(6), 2nd
subparagraph
KAS § 60 lg 31
Art. 1(21)(e) Art. 76(6), 3rd
subparagraph, 1st
sentence, intro
wording
KAS § 60 lg 1
Art. 1(21)(e) Art. 76(6), 3rd
subparagraph, 2nd
sentence, intro
wording
KAS § 60 lg 12
Art. 1(21)(e) Art. 76(6), 3rd
subparagraph, pt.
(a)
KAS § 60 lg 12
punkt 1
Art. 1(21)(e) Art. 76(6), 3rd
subparagraph, pt.
(b)
KAS § 60 lg 12
punkt 2
Art. 1(21)(e) Art. 76(6), 4th
subparagraph
KAS § 59 lg 5
Art. 1(21)(e) Art. 76(6), 5th
subparagraph
KAS § 60 lg 3
30
Art. 1(22)(a) Art. 77(3), 1st
subparagraph
KAS § 71 lg 62,
esimene lause
Art. 1(22)(a) Art. 77(3), 2nd
subparagraph
KAS § 71 lg 62, teine
lause
Art. 1(22)(b) Art. 77(4), 1st
subparagraph N/A N/A
Kohustused EBA-le.
Art. 1(23)(b) Art. 78(1), 1st
subparagraph, intro
wording
- -
Sellist sissejuhatavat osa
otseselt seaduses ei ole ja ei
ole ka vaja
Art. 1(23)(b) Art. 78(1), 1st
subparagraph, pt.
(a)
KAS § 71 lg 63
Art. 1(23)(b) Art. 78(1), 1st
subparagraph, pt.
(b)
KAS § 71 lg 64
Art. 1(23)(b) Art. 78(1), 1st
subparagraph, pt.
(c), intro wording
KAS § 71 lg 65
Art. 1(23)(b) Art. 78(1), 1st
subparagraph, pt.
(c)(i)
KAS - Puudub vajadus
ülevõtmiseks. Meil on kõik
pangad kohustatud IFRSi
järgmima (vastavalt KAS §
91 lg 11 kohaselt)
Art. 1(23)(b) Art. 78(1), 1st
subparagraph, pt.
(c)(ii)
- -
Sama, mis eelmine
kommentaar
Art. 1(23)(b) Art. 78(1), 1st
subparagraph, pt.
(c)(iii)
- -
Sama, mis eelmine
kommentaar
Art. 1(23)(b) Art. 78(1), 2nd
subparagraph, 1st
sentence
KAS § 71 lg 66,
esimene lause
Art. 1(23)(b) Art. 78(1), 2nd
subparagraph, 2nd
sentence
KAS § 71 lg 66, teine
lause
Art. 1(23)(b) Art. 78(1), 2nd
subparagraph, 3rd
sentence
N/A N/A
Õigused EBA-le.
Art. 1(23)(c)(i) Art. 78(3), 1st
subparagraph, intro
wording, 1st
sentence
KAS § 71 lg 9,
esimene lause
Art. 1(23)(c)(i) Art. 78(3), 1st
subparagraph, intro
wording, 2nd
sentence
KAS § 71 lg 9, teine
lause
Art.
1(23)(c)(ii)
Art. 78(3), 1st
subparagraph, pt.
(b)
KAS § 71 lg 9, teine
lause, punkt 2
31
Art.
1(23)(c)(iii)
Art. 78(3), 2nd
subparagraph N/A N/A
Kohustused EBA-le.
Art. 1(23)(d) Art. 78(5), intro
wording
KAS § 71 lg 10,
teine lause,
sissejuhatav
osa
Art. 1(23)(e) Art. 78(6)
N/A N/A
Õigused ja kohustused
EBA-le. Art. 1(23)(f) Art. 78(8), 1st
subparagraph, pt (c)
Art. 78(8), 2nd
subparagraph
Art. 1(24) Art. 79(e) KAS § 82 lg 311
esimene lause
Art. 1(25) Art. 81, 1st sentence KAS § 82 lg 32
punkt 2
Art. 1(25) Art. 81, 2nd sentence KAS § 82 lg 32
punkt 2 ja lg
311 teine lause
Art. 1(26) Art. 83(4) KAS § 82 lg 311
esimene lause
Art. 1(27) Art. 85(1), 1st
sentence
KAS § 82 lg 32
punkt 5
Art. 1(27) Art. 85(1), 2nd
sentence
- -
Kaetud KAS § 82 lõikega
33. Direktiivis see teine
lause ei muutu ja meil see
säte enam vähem KAS-s
olemas, kuid mitte päris
sellises sõnastuses
Art. 1(28) Art. 87a(1) KAS § 825 lg 3
Art. 1(28) Art. 87a(2) KAS § 825 lg 3
Art. 1(28) Art. 87a(3), 1st
sentence
KAS § 825 lg 3
Art. 1(28) Art. 87a(3), 2nd
sentence
KAS § 825 lg 3
Art. 1(28) Art. 87a(3), 3rd
sentence
KAS § 825 lg 3
Art. 1(28) Art. 87a(4), 1st
subparagraph
KAS § 96 lg 14
Art. 1(28) Art. 87a(4), 2nd
subparagraph
KAS § 96 lg 14,
viimane lause
Art. 1(28) Art. 87a(5), 1st
subparagraph, intro
wording
N/A N/A
Kohustused EBA-le.
Art. 1(28) Art. 87a(5), 1st
subparagraph, pt.
(a)
Art. 1(28) Art. 87a(5), 1st
subparagraph, pt.
(b)
32
Art. 1(28) Art. 87a(5), 1st
subparagraph, pt.
(c)
Art. 1(28) Art. 87a(5), 1st
subparagraph, pt.
(d)
Art. 1(28) Art. 87a(5), 2nd
subparagraph
KAS § 825 lg 4
Art. 1(28) Art. 87a(5), 3rd
subparagraph N/A N/A
Kohustused EBA-le.
Art. 1(29)(a) Art. 88(1) alalõige 2
e)
-
-
Kaetud KAS § 53 lõikega
2
Art. 1(29)(b) Art. 88(3), 1.
alalõige
KAS § 63 lg 2
punkt 31
Art. 1(29)(b)
Art. 88(3), 2.
alalõige
- - Kaetud KAS § 131 lg 1
punktiga 7 (tegevusloa
taotlusega tuleb esitada
sise-eeskirjad) ja § 99
lõikega 1
(Finantsinspektsiooni
õigus nõuda aruandeid,
tasuta teavet, dokumente
ning suulisi ja kirjalikke
selgitusi järelevalve
teostamisel tähtsust
omavate asjaolude kohta) Art. 1(30) Art. 91(1), 1. lause KAS § 48 lõiked 2,
21 ja 23
Art. 1(30) Art. 91(1), 2. lause KAS § 48 lõige 2
Art. 1(30) Art. 91(1a), 1.
alalõige
KAS § 48 lg 24
Art. 1(30) Art. 91(1a), 2.
alalõige KAS § 481 lõige 3
Art. 1(30) Art. 91(1b),
sissejuhatav
lauseosa
KAS § 48 lg 25
sissejuhatav
lauseosa
Art. 1(30) Art. 91(1b)(a) KAS § 48 lg 25
punktid 1 ja 2
Art. 1(30) Art. 91(1b)(b) KAS § 48 lg 25 punkt
1
Art. 1(30) Art. 91(1b)(c) KAS § 48 lg 25 punkt
1
Art. 1(30) Art. 91(1c), 1. lause KAS § 48 lg 52
33
Art. 1(30) Art. 91(1c), 2. lause
-
-
Kaetud KAS § 99 lõikega 1
(Finantsinspektsiooni õigus
saada teavet ja dokumente).
Art. 1(30) Art. 91(1d) KAS § 481 lg 2
Art. 1(30) Art. 91(1e), 1.
alalõige,
sissejuhatav
tekstiosa
KAS § 481 lõike 6
sissejuhatav
lauseosa
Art. 1(30) Art. 91(1e), 1.
alalõige, punkt a
KAS § 481 lg 6
punktid 1 ja 2
Art. 1(30) Art. 91(1e), 1.
alalõige, punkt b
KAS § 481 lg 6
punkt 4
Art. 1(30) Art. 91(1e), 1.
alalõige, punkt c
KAS § 481 lg 6
punkt 8, § 482
lg 3
Kaetud KAS § 48 lõikega 2:
Finantsinspektsioon
arvestab isiku reputatsiooni
hindamisel muu hulgas
seda, kas […] isik on olnud
süüteo eest süüdi mõistetud […].
Art. 1(30) Art. 91(1e), 1.
subparagraph, p (d)
KAS § 481 lg 6
punktid 2, 5, 6
ja 7
Art. 1(30) Art. 91(1e), 1.
subparagraph, p (e)
KAS § 481 lg 7
Art. 1(30) Art. 91(1e), 1.
subparagraph, p (f)
KAS § 481 lg 6
punkt 3 ja 9
Art. 1(30) Art. 91(1e), 2.
subparagraph
KAS § 481 lg 7
Art. 1(30) Art. 91(1e), 3rd
subparagraph
KAS § 482 lõiked 3
ja 4
Art. 1(30) Art. 91(1e), 4th
subparagraph
KAS § 482 lg 6
Art. 1(30) Art. 91(1e), 5th
subparagraph
N/A N/A Kohustused EBA-le
Art. 1(30) Art. 91(1f), 1st
subparagraph, 1st
sentence
KAS § 482 lg 1, § 96
lg 5
Art. 1(30) Art. 91(1f), 1st
subparagraph, 2nd
sentence
KAS § 481 lg 7
Art. 1(30) Art. 91(1f), 2nd
subparagraph
KAS § 482 lg 4
Art. 1(30) Art. 91(1g) KAS § 482 lg 1
Art. 1(30) Art. 91(1h), 1st
subparagraph, pt.
(a)
KAS § 50 lg 1 punkt
1, § 104 lg 1
punktid 9 ja 10
34
Art. 1(30)
Art. 91(1h), 1st
subparagraph, pt.
(b)
KAS § 50 lg 1 punkt
1, § 104 lg 1
punktid 9 ja 10
Art. 1(30)
Art. 91(1h), 1st
subparagraph, pt.
(c)
KAS § 482 lõige 6
Art. 1(30) Art. 91(1h), 2nd
subparagraph
KAS § 48 lg 52 ja §
481 lg 8
Art. 1(30)
Art. 91(1h), 3rd
subparagraph
KAS § 482 lg 1
Art. 1(30)
Art. 91(1h), 4th
subparagraph
KAS § 482 lg 8
Art. 1(30) Art. 91(1i), 1st
sentence
FIS
§ 479 lg 4
Art. 1(30) Art. 91(1i), 2nd
sentence
Art. 1(30) Art. 91(1i), 3rd
sentence N/A N/A
Reguleerib Rahapesu ja
Terrorismi Rahastamise
Tõkestamise Ameti
pädevust Art. 1(30) Art. 91(1j), 1st
sentence
KAS § 482 lg 2
Art. 1(30) Art. 91(1j), 2nd
sentence
-
-
Kaetud HMS § 33 lõikega 5
(Haldusorgan võib enda
määratud menetlustähtaegu
oma algatusel pikendada.)
Art. 1(30) Art. 91(2) KAS § 48 lg 22
Art. 1(30) Art. 91(2a), 1st
sentence
KAS § 48 lõiked 2 ja
23
Art. 1(30) Art. 91(2b), 1st
sentence
KAS § 48 lg 21 teine
lause
Art. 1(30) Art. 91(2b), 2nd
sentence
KAS § 48 lg 21
esimene lause
Art. 1(30)
Art. 91(3), intro
wording, 1st
sentence
KAS § 49 lg 11
esimene lause
Art. 1(30) Art. 91(3), intro
wording, 2nd
sentence
KAS § 49 lg 11 teine
lause
Art. 1(30) Art. 91(3)(a) - - Kaetud kehtiva KAS § 49 lg
11 punktiga 1
Art. 1(30) Art. 91(3)(b) - - Kaetud kehtiva KAS § 49 lg
11 punktiga 1
Art. 1(30) Art. 91(4), 1st
subparagraph, intro
wording
-
-
Kaetud kehtiva KAS § 49
lõike 12 sissejuhatava
tekstiosaga
35
Art. 1(30) Art. 91(4), 1st
subparagraph, pt.
(a)
-
-
Kaetud kehtiva KAS § 49
lõike 12 punktiga 1
Art. 1(30) Art. 91(4), 1st
subparagraph, pt (b)
(i)
-
-
Kaetud kehtiva KAS § 49
lõike 12 punktiga 2
Art. 1(30) Art. 91(4), 1st
subparagraph, pt.
(b)(ii)
-
-
Kaetud kehtiva KAS § 49
lõike 12 punktiga 3
Art. 1(30) Art. 91(4), 2nd
subparagraph
KAS § 49 lg 15
Art. 1(30) Art. 91(5)
-
-
Kaetud kehtiva KAS § 49
lõikega 13 punktidega 1 ja 2
Art. 1(30) Art. 91(6) - - Kaetud KAS § 49 lõikega 13
punktiga 3:
Art. 1(30) Art. 91(7) KAS § 48 lg 41
Art. 1(30) Art. 91(8) KAS § 48 lõike 21
esimene lause
Art. 1(30) Art. 91(9) - - Kaetud kehtiva § 96 lõike 7
teise lausega
Art. 1(30) Art. 91(9), 3rd
sentence N/A N/A
Kohustused EBA-le.
Art. 1(30) Art. 91(10), 1st
subparagraph
N/A
N/A
Kohustused EBA-le.
Art. 1(30) Art. 91(10), 3rd
subparagraph
N/A
N/A
Kohustused EBA-le.
Art. 1(30) Art. 91(10), 4th
subparagraph N/A N/A
Õigused Euroopa
Komisjonile.
Art. 1(30) Art. 91(11), 1st
subparagraph, intro
wording
N/A N/A
Kohustused EBA-le.
Art. 1(30) Art. 91(11), 1st
subparagraph, pt.
(a)
Art. 1(30) Art. 91(11), 1st
subparagraph, pt.
(b)
Art. 1(30) Art. 91(11), 1st
subparagraph, pt.
(c)
Art. 1(30) Art. 91(11), 1st
subparagraph, pt.
(d)
Art. 1(30) Art. 91(11), 1st
subparagraph, pt.
(e)
Art. 1(30) Art. 91(11), 1st
subparagraph, pt.
(f)
36
Art. 1(30) Art. 91(11), 2nd
subparagraph
Art. 1(30) Art. 91(12), 1st
sentence
Art. 1(30) Art. 91(12), 2nd
sentence
Art. 1(30) Art. 91(12), 3rd
sentence
Art. 1(30) Art. 91(13) N/A N/A Eestis puudub vastav
regulatsioon
Art. 1(31) Art. 91a(1) KAS § 48 lõiked 2 ja
23 koosmõjus
lõikega 55
Art. 1(31) Art. 91a(2) KAS § 48 lõige 24
koosmõjus
lõikega 55
Art. 1(31) Art. 91a(3), 1st
subparagraph, intro
wording
KAS § 48 lõige 25
sissejuhatav
tekstiosa
Art. 1(31) Art. 91a(3), 1st
subparagraph, pt.
(a)
KAS § 48 lõige 25
punkt 1
Art. 1(31) Art. 91a(3), 1st
subparagraph, pt.
(b)
KAS § 48 lõige 25
punkt 2
Art. 1(31) Art. 91a(3), 1st
subparagraph, pt.
(c)
KAS § 48 lõige 25
punkt 3
Art. 1(31) Art. 91a(3), 2nd
subparagraph
KAS § 48 lõige 25
punkt 2
Art. 1(31) Art. 91a(4), 1st
sentence
KAS § 48 lõige 53
Art. 1(31) Art. 91a(4), 2nd
sentence
-
-
Kaetud KAS § 99 lõikega 1
(FI õigus saada teavet ja
dokumente)
Art. 1(31) Art. 91a(5) KAS § 481 lõige 2
Art. 1(31) Art. 91a(6), 1st
subparagraph, pt.
(a)
KAS § 50 lg 1 punkt
1, § 104 lg 1
punkt 101
Art. 1(31) Art. 91a(6), 1st
subparagraph, pt.
(b)
KAS § 50 lg 1 punkt
1, § 104 lg 1
punktid 9 ja 10
Art. 1(31) Art. 91a(6), 1st
subparagraph, pt.
(c)
KAS § 482 lõige 6
Art. 1(31) Art. 91a(6), 2nd
subparagraph
KAS § 48 lõige 52, §
481 lõige 5
Art. 1(31) Art. 91a(6), 3rd
subparagraph
KAS § 482 lõige 1
37
Art. 1(31) Art. 91a(6), 4th
subparagraph
KAS § 482 lõige 8
Art. 1(31) Art. 91a(6), 5th
subparagraph, 1st
sentence
KAS § 482 lõige 2
Art. 1(31) Art. 91a(6), 5th
subparagraph, 2nd
sentence
-
- Kaetud kehtiva HMS § 33
lõikega h (Haldusorgan
võib enda määratud
menetlustähtaegu oma
algatusel pikendada) Art. 1(31) Art. 91a(7), 1st
sentence
FIS § 479 lõige 4
Art. 1(31) Art. 91a(7), 2nd
sentence
Art. 1(31) Art. 91a(7), 3rd
sentence
N/A
N/A
Reguleerib Rahapesu ja
Terrorismi Rahastamise
Tõkestamise Ameti
pädevust Art. 1(31) Art. 91a(8), 1st
subparagraph, intro
wording
N/A N/A
Kohustused EBA-le.
Art. 1(31) Art. 91a(8), 1st
subparagraph, pt.
(a)
Art. 1(31) Art. 91a(8), 1st
subparagraph, pt.
(b)
Art. 1(31) Art. 91a(8), 1st
subparagraph, pt.
(c)
Art. 1(31) Art. 91a(8), 2nd
subparagraph
Art. 1(32)(a) Art. 92(2)(e) KAS § 571 lõike 12
lause 2
Art. 1(32)(a) Art. 92(2)(f) KAS § 58 lõige 6
Art. 1(32)(b) Art. 92(3)(b) KAS § 571 lõike 3
punkt 1
Art. 1(33)(a) Art. 94(1)(a) KAS § 572 lg 2
punkt 3
Art. 1(33)(b) Art. 94(2), 3rd
subparagraph, pt.
(a)
N/A N/A Reguleerib EBA pädevust
Art. 1(33)(c) Art. 94(3)(a) KAS KAS § 572 lg
10 punkt 1
Art. 1(34) Art. 97(4), 2nd
subparagraph, intro
wording, 1st
sentence
KAS § 96 lg 16
esimene lause
38
Art. 1(34) Art. 97(4), 2nd
subparagraph, intro
wording, 2nd
sentence
KAS § 96 lg 16 teine
lause
(sissejuhatav
lauseosa)
Art. 1(34) Art. 97(4), 2nd
subparagraph, pt.
(a)
KAS § 96 lg 16
punkt 1
Art. 1(34) Art. 97(4), 2nd
subparagraph, pt.
(b)
KAS § 96 lg 16
punkt 2
Art. 1(34) Art. 97(4), 2nd
subparagraph, pt.
(c)
KAS § 96 lg 16
punkt 3
Art. 1(34) Art. 97(4), 2nd
subparagraph, pt.
(d)
KAS § 96 lg 17
sissejuhatav
lauseosa
Art. 1(34) Art. 97(4), 2nd
subparagraph, pt.
(d)(i)
KAS § 96 lg 17
punkt 1
Art. 1(34) Art. 97(4), 2nd
subparagraph, pt.
(d)(ii)
KAS § 96 lg 17
punkt 2
Art. 1(35)(a) Art. 98(1)(k) KAS § 96 lg 9
Art. 1(35)(b) Art. 98(9), 1st
subparagraph, 1st
sentence
KAS § 96 lg 15
Art. 1(35)(b) Art. 98(9), 1st
subparagraph, 2nd
sentence
KAS § 96 lg 15
Art. 1(35)(b) Art. 98(9), 2nd
subparagraph, 1st
sentence
KAS § 96 lg 16
Art. 1(35)(b) Art. 98(9), 2nd
subparagraph, 2nd
sentence
KAS § 96 lg 16
Art. 1(35)(b) Art. 98(9), 3rd
subparagraph
KAS § 96 lg 17
Art. 1(35)(b) Art. 98(10) KAS § 96 lg 18
Art. 1(36) Art. 100(3), 1st
sentence
KAS § 100 lg 31
Art. 1(36) Art. 100(3), 2nd
sentence
KAS § 100 lg 31
Art. 1(36) Art. 100(4), 1st
sentence
N/A N/A Kohustused EBA-le,
EIOPA-le ja ESMA-le.
Art. 1(36) Art. 100(4), 2nd
sentence N/A N/A
Kohustused EBA-le.
Art. 1(37) Art. 101(3) KAS § 82 lg 312
Art. 1(38)(a)(i) Art. 104(1), intro
wording
KAS § 104 lg 1
sissejuhatav
lauseosa
39
Art.
1(38)(a)(ii)
Art. 104(1)(e) KAS § 104 lg 1
punkt 1
Art.
1(38)(a)(iii)
Art. 104(1)(m) KAS § 104 lg 1
punkt 162
Art.
1(38)(a)(iii)
Art. 104(1)(n) KAS § 104 lg 1
punkt 18
Art. 1(38)(b) Art. 104(4) N/A N/A Kohustused EBA-le.
Art. 1(39)(a) Art. 104a(3), 2nd
subparagraph
KAS § 1042 lg 10 Eraldi ülevõtmine ei ole
vajalik, sest teises alalõikes
viidatud viies alalõige on
üle võetud sama paragrahvi
lõikega 4.
Art. 1(39)(b) Art. 104a(6), 1st
subparagraph, intro
wording
KAS § 1042 lg 14
sissejuhatav
lauseosa
Art. 1(39)(b) Art. 104a(6), 1st
subparagraph, pt.
(a)
KAS § 1042 lg 14
punkt 1
Art. 1(39)(b) Art. 104a(6), 1st
subparagraph, pt.
(b)
KAS § 1042 lg 14
punkt 2
Art. 1(39)(b) Art. 104a(6), 1st
subparagraph, pt.
(c)
KAS § 1042 lg 15
Art. 1(39)(b) Art. 104a(6), 2nd
subparagraph
KAS § 1042 lg 16
Art. 1(39)(b) Art. 104a(7), intro
wording N/A N/A
Kohustused EBA-le.
Art. 1(39)(b) Art. 104a(7)(a)
Art. 1(39)(b) Art. 104a(7)(b)
Art. 1(39)(b) Art. 104a(8) KAS § 1042 lg 17
Art. 1(40) Art. 104b(4a) KAS § 1043 lg 31
Art. 1(41) Art. 106(1), 1st
subparagraph, intro
wording
KAS § 92 lg 21
sissejuhatav
lauseosa
Art. 1(41) Art. 106(1), 1st
subparagraph, pt.
(a)
KAS § 92 lg 21
punkt 1
Art. 1(41) Art. 106(1), 1st
subparagraph, pt.
(b)
KAS § 92 lg 21
punkt 2
Art. 1(41) Art. 106(1), 1st
subparagraph, pt.
(c)
KAS § 92 lg 21
punkt 3
Art. 1(41) Art. 106(1), 2nd
subparagraph N/A N/A
Kohustused EBA-le.
Art. 1(43) Art. 121, title KAS § 48 § 48 sätestab
krediidiasutuse juhtidele
40
üldnõuded ning selle lõige 2
hõlmab valdusettevõtjaid.
Art. 1(43) Art. 121, 1st
sentence
KAS § 48 Sama, mis eelmine.
Art. 1(43) Art. 121, 2nd
sentence
KAS § 48 Sama, mis eelmine.
Art. 1(44)(a) Art. 131(5a), 2nd
subparagraph, 1st
sentence
N/A N/A
Kohustused ESRB-le.
Art. 1(44)(a) Art. 131(5a), 2nd
subparagraph, 2nd
sentence
N/A N/A
Õigused EBA-le.
Art. 1(44)(b) Art. 131(6)(c) KAS § 8648 lg 61
Art. 1(44)(c) Art. 131(15), 2nd
subparagraph, 1st
sentence
- -
Kaetud juba KAS § 8644
lõikega 32.
Art. 1(44)(c) Art. 131(15), 2nd
subparagraph, 2nd
sentence
KAS § 8644 lg 33
Art. 1(45)(a) Art. 133(1) KAS § 8649 lg 1
teine lause
Art. 1(45)(b)(i) Art. 133(8)(c) KAS § 8649 lg 7
punkt 2
Art.
1(45)(b)(ii)
Art. 133(8)(d) KAS § 8649 lg 7
punkt 4
Art. 1(45)(c) Art. 133(11), 1st
subparagraph
KAS § 8649 lg 10
esimene lause
Art. 1(45)(c) Art. 133(11), 2nd
subparagraph, 1st
sentence
N/A N/A
Kohustused ESRB-le.
Art. 1(45)(c) Art. 133(11), 2nd
subparagraph, 2nd
sentence
N/A N/A
Kohustused Euroopa
Komisjonile.
Art. 1(45)(c) Art. 133(11), 3rd
subparagraph
KAS § 8649 lg 10
esimene lause
Art. 1(45)(c) Art. 133(11), 4th
subparagraph N/A N/A
Kohustused ESRB-le ja
Euroopa Komisjonile.
Art. 1(45)(c) Art. 133(11), 5th
subparagraph
KAS § 8649 lg 101
Art. 1(45)(c) Art. 133(11), 6th
subparagraph
KAS § 8649 lg 102
Art. 1(45)(c) Art. 133(12), 1st
subparagraph - -
Kaetud juba KAS § 8644
lõikega 32.
Art. 1(45)(c) Art. 133(12), 2nd
subparagraph, 1st
sentence
N/A N/A
Kohustused ESRB-le.
Art. 1(45)(c) Art. 133(12), 2nd
subparagraph, 2nd
sentence
N/A N/A
Õigused EBA-le.
41
Art. 1(45)(c) Art. 133(12), 3rd
subparagraph N/A N/A
Kohustused Euroopa
Komisjonile.
Art. 1(45)(c) Art. 133(12), 4th
subparagraph
KAS § 8649 lg 11
teine lause
Art. 1(46)(a) Art. 142(2)(c) KAS § 8651 lg 2
punkt 3
Art. 1(46)(b) Art. 142(3) KAS § 8651 lg 3
Art. 1(46)(c) Art. 142(4)(b) KAS § 8651 lg 4
sissejuhatav
lauseosa
Art. 1(47)(a) Art. 161(3) N/A N/A Kohustused EBA-le.
Art. 1(47)(b) Art. 161(5) N/A N/A
Kohustused Euroopa
Komisjonile.
Article 2, title
Art. 2(1), 1st
subparagraph,
1st sentence
n/a
Art. 2(1), 1st
subparagraph,
2nd sentence
n/a
Art. 2(1), 2nd
subparagraph
n/a
Art. 2(1), 3rd
subparagraph
n/a KAS § 14120
Art. 2(1), 4th
subparagraph
n/a
Art. 2(1), 5th
subparagraph,
1st sentence
n/a
Art. 2(1), 5th
subparagraph,
2nd sentence
n/a
Art. 2(2) n/a
Art. 3, 1st
subparagraph
n/a
Art. 3, 2nd
subparagraph
n/a
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/878, 20. mai 2019, millega muudetakse
direktiivi 2013/36/EL seoses vabastatud üksuste, finantsvaldusettevõtjate,
segafinantsvaldusettevõtjate, tasustamise, järelevalvemeetmete ja -volituste ning kapitali
säilitamise meetmetega
CRD V säte Seadus Eesti seaduse säte Selgitus
Art 21a(8), 3rd sub, 1st
sent
KAS § 137 lg 8 esimene
lause
Art 21a(8), 3rd sub,
3rd sent
KAS § 137 lg 8 teine lause
42
Art 21a(8), 3rd sub,
4th sent
KAS § 137 lg 8 kolmas
lause
Art 21a(9), 2nd sent KAS § 137 lg 9 laused 1-3
Art 21a(9), 3rd sent KAS § 137 lg 9 neljas lause
Art 21b(2), intro VPTS § 40 lg 9
Art 21b(6)(a) FIS § 462 lg 12
Art 21b(6)(c) FIS § 462 lg 12
Art 21b(7), 2nd sub,
intro
VPTS § 40 lg 9
Art 21b(7), 2nd sub KAS § 207
Art 97(4a), 2nd sub,
1st sent
KAS § 96 lg 52 kolmas
lause
Art 104(1)(h) KAS § 104 lg 1 p 2
Art 104(1)(k) KAS § 104 lg 4
Art 104a(1), 1st sub,
intro
KAS § 1042 lg 2
sissejuhatav lauseosa
Art 109(2), 4th sent KAS § 71 lg 3 teine lause
Art 111(7) FIS § 46 lg 8
Art 113(2), 2nd sub FIS § 473 lg 3
Art 113(3), 1st sub,
2nd sent
FIS § 473 lg 8
Art 113(3), 1st sub, 5th
sent
FIS § 473 lg 8 teine lause
Art 113(3), 2nd sub,
1st sent
FIS § 473 lg 7 esimene
lause
Art 113(3), 2nd sub,
5th sent
FIS § 473 lg 8 teine lause
Art 113(3), 3rd sub,
1st sent
FIS § 473 lg 7 teine lause
Art 113(4), 2nd sub,
2nd sent
FIS § 473 lg 10 teine lause
Art 119(1) VPTS
KAS
§ 2301
§ 97 lg 22
Art 131(9), 2nd sent KAS § 8647 lg 4
Art 131(9), 3rd sent KAS § 8648 lg 4
Art 131(9), 4th sent KAS § 8648 lg 4
Art 133(3) KAS § 8649 lg 11
Art 133(9), 5th sub KAS § 8649 lg 81
Art 133(11), 5th sub,
1st sent
KAS § 8649 lg 101
Art 133(11), 5th sub,
2nd sent
KAS § 8649 lg 101
Art 133(14), 2nd sub KAS § 8644 lg 7
Art 141(1) KAS § 8650 lg 57
43
1
Krediidiasutuste seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste
seaduste muutmise seaduse
(Basel III regulatsioon)
eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
Rakendusakti kavandid
Rahandusministri määrus
,,Finantsinspektsiooni seaduse alusel varaliste kohustuste ja väärtpaberite omamise kohta andmete esitamise vorm“(lisa)
Määrus (lisa) kehtestatakse Finantsinspektsiooni seaduse (edaspidi seadus) § 321 lõike 8 alusel.
FINANTSINSPEKTSIOONI SEADUSE ALUSEL VARALISTE KOHUSTUSTE JA VÄÄRTPABERITE OMAMISE KOHTA
ANDMETE ESITAMISE VORM
1. Üldandmed juhatuse liikme, töötaja või isiku kohta, kes taotleb juhatuse liikmeks nimetamist või tööle võtmist:
Ees- ja perekonnanimi (kui nimi muudetud, lisatakse ka endine nimi)
Isikukood/sünniaeg
Passi number
Elukoht (aadress)
Ametikoht, millel töölevõtmist taotletakse
Tööle asumise või ametisse nimetamise aeg
2. Üldandmed abikaasa (faktilise abikaasa), laste ja vanemate kohta
Ees- ja perekonnanimi Sugulusaste Isikukood või sünniaeg Elukoht (aadress)
2
3. Andmed väärtpaberite kohta seisuga …………
3.1. Aktsiad ja osad:
Kellele kuulub Emitent Liik Kogus Nimiväärtus Soetamise kuupäev
3.2. Vahetusvõlakirjad:
Kellele kuulub Emitent Vahetusvõlakirjast tulenevad õigused ja tähtaeg Kogus Nimiväärtus Soetamise kuupäev
3.3. Märkimisõigused või muud (kaubeldavad) õigused, mis annavad õiguse omandada aktsiaid, osasid ja muid väärtpabereid:
Kellele kuulub Emitent Väärtpaberi liik, sellest tulenevad õigused ja tähtaeg Kogus Nimiväärtus Soetamise kuupäev
3.4. Optsioonid:
Kellele
kuulub
Teine
osapool
Kogus Alusvara nimetus, kui alusvaraks on väärtpaber, siis
selle emitent, nimiväärtus
Optsiooni
tüüp
Ostu-
hind
Preemia Soetamise
kuupäev
Lõpp-
tähtaeg
3
3.5. Muud tuletisväärtpaberid:
Kellele
kuulub
Teine
osapool
Kogus Alusvara nimetus, kui alusvaraks on väärtpaber; emitent,
nimiväärtus
Tehingu
summa
Soetamise
kuupäev
Lõpp-
tähtaeg
3.6. Võlakirjad ja muud sarnased väärtpaberid, sh tšekid, vekslid:
Kellele kuulub Emitent Kogus Nimiväärtus Summa Omandamise kuupäev Lunastamise tähtaeg
3.7. Investeerimisfondi osakud, sh vabatahtliku ja kohustusliku pensionifondi osakud:
Kellele kuulub Fondivalitseja Fond Kogus Nimiväärtus Soetamise kuupäev
[Eelnõuga lisatakse Finantsinspektsioonis töötavatele isikutele kohustus andmed soetatud krüptovarade kohta]
3.8. Krüptovarad:
Kellele kuulub Emitent Kogus Nimiväärtus Soetamise kuupäev
4
4. Andmed varaliste kohustuste kohta finantsjärelevalve subjektide ees (sh konsolideeritud järelevalve alla kuuluvate äriühingute ees) seisuga
............
4.1. Krediitkaardid ja arvelduskrediidid:
Kellele kuulub Väljastanud krediidiasutus või muu
finantsjärelevalve subjekt
Limiit
4.2. Laenud, tarbijakrediidid ja faktooringud:
Võlgnik Laenu-,
krediidiandja või
faktoor
Lepingu
põhi-
summa
Intressi-
määr
Lepingu sõlmimise aeg ja
laenu tagastamise tähtaeg
Lepingu pikendamised, tagatis
ja täiendava laenu taotlused
Muud olulised asjaolud, mis
võivad põhjustada huvide
konflikte
4.3. Liisingulepingud:
Kellele
kuulub
Liisingu-
andja
Liisingu-
ese
Lepingu
summa
Intressi-
määr
Lepingu
sõlmimise aeg
Lepingu
pikenda-mised
Lepingu
tähtaeg
Muud olulised asjaolud, mis võivad
põhjustada huvide konflikte
5
4.4. Käendus- ja garantiilepingud:
Kohus-
tatud
isik
Millise finants-
järelevalve subjekti kasuks
antud käendus või garantii
Käen-
duse või
garantii
summa
Kelle
kohus-
tust käenda-
takse või
garan-
teeritakse
Kohus-
tuse
summa
Int-
ress
Lepingu
sõlmi-
mise aeg
Lepingu
piken-
dami-
sed ja täien-
dava laenu
taotlu-
sed
Lepingu
täht-
aeg
Muud asja-
olud, mis
võivad põhjus-
tada huvide
konflik-
te
4.5. Finantsjärelevalve subjekti kasuks seatud hüpoteekidest, antud pantidest tulenevad kohustused:
Kellele
kuulub
Millise finants-
järelevalve subjekti
kasuks seatud hüpoteek
või antud pant
Hüpo-
teek või
pandiese
Kelle
kohus-
tust
taga-
takse
Kohustuse
summa
Intress Lepingu
sõlmi-
mise aeg
Lepingu
pikenda-
mised ja
täiendava laenu
taotlused
Lepingu
tähtaeg
Muud asjaolud, mis
võivad põhjustada
huvide konflikte
4.6. Elukindlustuslepingud, sh pensionikindlustuslepingud:
Kohustatud isik Kindlustus-
andja
Kindlustatu Soodusta-
tud isik
Kindlustus-makse suurus Kindlustus-
summa
Kindlustus-
periood
6
5. Muud eespool loetlemata varalised kohustused finantsjärelevalve subjektide ees ja väärtpaberitega seotud lepingulised suhted
finantsjärelevalve subjektidega:
Kohus-
tatud
isik
Kohustuse
tekkimise alus ja
aeg
Vastutab
ainuisikuli-
selt või
solidaar-
võlgnikuna
Varalise
kohustuse
summa
Solidaar-
vastutuse korral
solidaar-
võlgnike
arv
Kohustuse
täitmise tähtaeg
Muud väärtpaberitega seotud
lepingulised suhted, sh portfellihaldus-
teenuse osutaja ja haldurile antud
volituste maht
6. Muud asjaolud või selgitused, mida töölevõtmist taotlev isik peab oluliseks:
Kinnitan esitatud andmete õigsust. Kohustun viivitamatult teatama käesolevas vormis esitatud andmete olulistest muudatustest, sh andmetest, mis
puudutavad väärtpaberi emitenti ja võlausaldajat, lepingutähtaega või varalise kohustuse suuruse muutumist.
..................................................
Kuupäev, kuu, aasta
.................................................
Allkiri
7
Rahandusministri määrus
,,Finantsinspektsiooni veebilehel andmete avalikustamise ulatus ja kord“
Määrus kehtestatakse Finantsinspektsiooni seaduse (edaspidi seadus) § 53 lõike 4 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
§ 2. Kohaldamine
[lisatakse punkt 9, mille kohaselt peab andmeid avalikustama sellise finantsvaldusettevõtja ja
segafinantsvaldusettevõja kohta, kes on saanud Finantsinspektsioonilt heakskiidu või kes on
vabastatud heakskiitmise kohustamise nõudest või kes jäetakse välja heakskiitmise
kohaldamisalast]
§ 3. Andmete avalikustamine Eesti finantsjärelevalve subjekti kohta
§ 4. Andmete avalikustamine fondi kohta
§ 5. Andmete avalikustamine Eesti finantsjärelevalve subjektide välisriigis asuvate filiaalide,
tütarettevõtjate ja nende poolt välisriigis piiriüleste teenuste osutamise kohta
§ 6. Andmete avalikustamine välisriigi finantsjärelevalve subjektide kohta
§ 7. Kutselise investori ja turutegija kohta avalikustatavad andmed
§ 8. Prospekti kohta avalikustatavad andmed
§ 9. Ülevõtmispakkumise kohta avalikustatavad andmed
§ 91. Pandikirjade emiteerimisega seoses avalikustatavad andmed
§ 10. Andmete avalikustamine reitinguagentuuride kohta
§ 11. Reitinguagentuuri tunnustamise menetluskäigu avalikustamine
§ 111. Andmete avalikustamine makseteenuste hulgast välistatud teenuseid osutava isiku kohta.
§ 12. Andmete avalikustamine, muutmine ja parandamine
§ 13. Andmete õigsuse ja turvalisuse tagamine
§ 14. Rakendussätted
1
JUUNI 2025
Krediidiasutuste seaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu
seletuskiri (Basel III regulatsioon)
Sisukord
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte..........................................................................................................3
1.2. Eelnõu ettevalmistajad..............................................................................................3
1.3. Märkused..................................................................................................................4
2. Seaduse eesmärk....................................................................................................................4
2.1. Basel III pakett..........................................................................................................4
2.1.1. Üldine taust................................................................................................4
2.1.2. Eelnõuga kaasnevad peamised muudatused...............................................6
(i) CRR III muudatused............................................................................6
(ii) CRD VI muudatused..........................................................................8
2.2. Pangandusregulatsiooni parandused.......................................................................14
2.2.1. Üldine taust..............................................................................................14
2.2.2. Eelnõuga kaasnevad peamised muudatused.............................................16
2.3. Audiitori aruande kohustuslikkus ühinemisel või jagunemisel ning
krediidiasutusesisesed komiteed....................................................................................17
2.3.1. Üldine taust..............................................................................................17
(i) Audiitori aruanne…………………………………………………..17
(ii) Krediidiasutuse komiteed………………………………………….17
2.3.2. Eelnõuga kaasnevad peamised muudatused.............................................17
(i) Audiitori aruanne…………………………………………………..17
(ii) Krediidiasutuse komiteed………………………………………….18
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs...........................................................................................19
3.1. Eelnõu ülesehitus....................................................................................................19
3.2. Eelnõu § 1 – muudatused krediidiasutuste seaduses................................................19
3.3. Eelnõu § 2 – muudatused Finantsinspektsiooni seaduses.......................................94
3.4. Eelnõu § 3 – muudatused finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses.........107
3.5. Eelnõu § 4 – muudatused investeerimisfondide seaduses.....................................108
3.6. Eelnõu § 5 – muudatused kindlustustegevuse seaduses........................................109
3.7. Eelnõu § 6 – muudatused krediidiandjate ja -vahendajate seaduses.....................110
3.8. Eelnõu § 7 – muudatused makseasutuste ja e-raha asutuste seaduses..................110
3.9. Eelnõu § 8 – muudatused rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise
seaduses.......................................................................................................................111
3.10. Eelnõu § 9 – muudatused väärtpaberituru seaduses.............................................111
3.11. Eelnõu § 10 – seaduse jõustumine…………………………………………..…121
4. Terminoloogia....................................................................................................................121
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele........................................................................123
6. Eelnõu vastavus Eesti Vabariigi Põhiseadusele..............................................................123
6.1. Põhiõiguse esemeline kaitseala…………………………………………………123
6.1.1. Õigus tegeleda ettevõtlusega ehk ettevõtlusvabadus………………….124
6.1.2. Omandipõhiõigus……………………………………………………...125
6.1.3. Õigus valida tegevusala, elukutset ja töökohta…….………………….125
6.1.4. Ühinemisvabadus……………………………………………………...126
6.2. Riive põhiseaduslik õigustamine…………………………...…………………...126
6.3. Riive formaalne põhiseaduspärasus……………………………………………..126
2
6.4. Riive materiaalne põhiseaduspärasus……………………………………………126
6.4.1. Legitiimine eesmärk…………………………………………………...127
6.4.2. Sobivus………………………………………………………………..127
6.4.3. Vajalikkus…………………………………………………………...…127
6.4.4. Mõõdukus……………………………………………………………..128
7. Seaduse mõjud…………………………………………………………………………...129
7.1 CRD VI muudatused……………………………………………………………..129
7.1.1. Finantsinspektsiooni töötajate ja juhtide ametipiirangud……………...129
(i) Sihtrühm: Finantsinspektsiooni töötajad ja juhatuse liikmed…….129
7.1.2. Olulise osaluse võõrandamine…………………………………………132
(i) Sihtrühm 1: Eesti krediidiasutused………………………………..132
(ii) Sihtrühm 2: Finantsinspektsioon…………………………………132
7.1.3. Ühinemine ja jagunemine……………………………………………..133
(i) Sihtrühm 1: Eesti krediidiasutused, finantsvaldusettevõtjad,
segafinantsvaldusettevõtjad, investeerimisühingud,
finantseerimisasutused, abiettevtõjad ning Euroopa Liidu lepinguriikides
asutatud krediidiasutused……………………………………………133
(ii) Sihtrühm 2: Finantsinspektsioon…………………………………134
7.1.4. Oluliste varade ja kohustuste ülekandmine……………………………135
(i) Sihtrühm 1: Eesti krediidiasutused, finantsvaldusettevõtjad,
segafinantsvaldusettevõtjad ja investeerimisühingud………………..135
(ii) Sihtrühm 2: Finantsinspektsioon…………………………………136
7.1.5. Kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal…………………………………136
(i) Sihtrühm 1: kolmanda riigi krediidiasutused……………………...136
(ii) Sihtrühm 2: Finantsinspektsioon…………………………………137
(iii) Sihtrühm 3: Eestis tegutsevad krediidiasutused ja Euroopa Liidu
liikmesriikide krediidiasutuste filiaalid………………………………138
7.1.6. Keskkonna-, sotsiaalsed ja juhtimisriskid……………………………..140
(i) Sihtrühm 1: Eesti krediidiasutused ja investeerimisühingud……..140
7.4. Andmekaitse mõjuhinnang muudatustele……………………………………….142
7.5. Kokkuvõte mõjudest…………………………………………………………….142
8. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud……………………………………………………………………………….143
9. Rakendusaktid………………………...…………………………………………………143
10. Seaduse jõustumine…………………………………………………………………….143
11. Huvirühmade kaasamine ja eelnõu kooskõlastamine………………………………..144
3
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Krediidiasutuste seaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu (edaspidi eelnõu) peamisteks
eesmärkideks on:
1) näha ette nõuded, kuidas krediidiasutused peavad oma tegevuses arvestama keskkonna-,
sotsiaalseid ja juhtimisriske (ehk ESG riske);
2) näha ette üldised krüptovaradesse investeerimise põhimõtted;
2) sätestada täpsemad nõuded krediidiasutuste juhtide (nõukogu ja juhatuse liikmete) ja
võtmeisikute (näiteks finantsjuhtide) valimisele ja ametisse määramisele;
3) ühtlustada erinevate krediidiasutuse komiteede moodustamise nõudeid ning vähendada
tingimusi krediidiasutuse sisekontrollile;
4) näha ette täpsemad reeglid krediidiasutuste, investeerimisühingute ja valdusettevõtjate
ühinemisele ja jagunemisele sealhulgas kaotada audiitori aruande esitamise kohustuslikkus
ühinemis- või jagunemislepingu tingimuste kontrollimisel;
5) sätestada nõuded krediidiasutuste, investeerimisühingute ja valdusettevõtjate oluliste varade
ja kohustuste ülekandmisele, nii pangandusgrupi sees kui grupi väliselt, ning olulise osaluse
võõrandamisele;
7) sätestada alused kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali asutamisele Eestis;
8) näha ette nõuded Finantsinspektsiooni juhtidele ja töötajatele, mis muu hulgas puudutavad
juhtide valimist, juhtide ja töötajate ametiaja piiranguid ning nõudeid konkureerimisele ja
isiklikele investeeringutele.
Muudatuste fookuses on krediidiasutused, valdusettevõtjad ja investeerimisühingud. Eelnõu
põhineb krediidiasutuste kapitalinõuete direktiivi muutmisdirektiivil (edaspidi CRD VI1). Seda
täiendab omakorda krediidiasutuste kapitalinõuete määruse muutmismäärus (edaspidi CRR
III2). Mõlemad eelnimetatud õigusaktid on osa Euroopa Liidus Basel III standardite ülevõtmise
paketist, mille ettepanekud avaldas Euroopa Komisjon 2021. aasta sügisel.
Lisaks tehakse eelnõus muudatusi, mis tulenevad Euroopa Komisjoni tähelepanekutest
lähtuvalt CRD V3 ülevõtmisest Eesti õigusesse 2021. aastal.
1.2. Eelnõu ettevalmistajad
Eelnõu on koostanud Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonnajuhataja
asetäitja Thomas Auväärt ([email protected], 611 3633; keskkonna-, sotsiaalsed ja
juhtimisriskid, krüptovarad ning krediidiasutuse komiteed) ja sama osakonna nõunikud
Anastasia Nõmmik ([email protected], 5854 5096; Finantsinspektsiooni juhtide ja
töötajate piirangud, ühinemine ja jagunemine, kolmandate riikide krediidiasutuste filiaalid,
oluliste varade ja kohustuste ülekandmine, audiitori aruande kohustuslikkus ühinemisel ja
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1619, 31. mai 2024, millega muudetakse direktiivi
2013/36/EL seoses järelevalvevolituste, sanktsioonide, kolmandate riikide filiaalide ning keskkonna-, sotsiaalsete
ja juhtimisriskidega. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/HTML/?uri=OJ:L_202401619#tit_1 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1623, 31. mai 2024, millega muudetakse määrust (EL) nr
575/2013 seoses krediidiriski, krediidiväärtuse korrigeerimise riski, operatsiooniriski, tururiski ja minimaalse
väljundmäära nõuetega. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32024R1623 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/878, 20. mai 2019, millega muudetakse direktiivi
2013/36/EL seoses vabastatud üksuste, finantsvaldusettevõtjate, segafinantsvaldusettevõtjate, tasustamise,
järelevalvemeetmete ja -volituste ning kapitali säilitamise meetmetega. Kättesaadav: https://eur-
lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32019L0878
4
jagunemisel, parandused seadustes tulenevalt Euroopa Komisjoni ettepanekutest), Mirjam
Rannula ([email protected], 5646 7227; olulise osaluse üleandmine, nõuded
krediidiasutuse juhtidele) ning Kadri Martin ([email protected], 58851368; CRR liikmesriigi
valikud, makrotasandi usaldatavusnormatiivid).
Eelnõu koostamisel tehti koostööd Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni esindajatega.
Eelnõu ja seletuskirja keelelist ning juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi
personali- ja õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit ([email protected], 5885 1423).
1.3. Märkused
Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõus esitatud muudatustel puudub
otsene seos Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga, sest eelnõu aluseks on Euroopa Liidu
õigusaktides (direktiivis ja määruses) sätestatud nõuded. Kuna hea õigusloome ja normitehnika
eeskirja (edaspidi HÕNTE) § 1 lõike 2 punkti 2 kohaselt ei ole väljatöötamiskavatsus nõutav,
kui eelnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist ja kui eelnõu aluseks oleva Euroopa
Liidu õigusakti eelnõu menetlemisel on sisuliselt lähtutud HÕNTE § 1 lõikes 1 sätestatud
nõuetest, siis ei ole antud eelnõu osas tehtud väljatöötamiskavatsust.
Eesti õigusaktid, mis puudutavad pangandust ning mida eelnõuga muudetakse, on järgmised:
- krediidiasutuste seadus (edaspidi ka KAS) redaktsioonis RT I, 03.12.2024, 12;
- Finantsinspektsiooni seadus (edaspidi ka FIS) redaktsioonis RT I, 31.12.2024, 43;
- finantskriisi ennetamise ja lahendamise seadus (edaspidi ka FELS) redaktsioonis RT I,
11.10.2024, 5;
- investeerimisfondide seadus (edaspidi ka IFS) redaktsioonis RT I, 03.12.2024, 2,
- kindlustustegevuse seadus (edaspidi ka KindlTS) redaktsioonis RT I, 03.12.2024, 10,
- makseasutuste ja e-raha asutuste seadus (edaspidi ka MERAS) redaktsioonis RT I,
11.10.2024, 16,
- rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus (edaspidi ka RahaPTS)
redaktsioonis RT I, 14.03.2025, 23;
- väärtpaberituru seadus (edaspidi ka VPTS) redaktsioonis RT I, 07.01.2025, 4.
Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik lihthäälteenamus.
2. Seaduse eesmärk
2.1. Basel III pakett
2.1.1. Üldine taust
1974. aastal asutas kümme tolle aja juhtriiki (n-ö G-10 riigid) Baseli Pangandusjärelevalve
Komitee, et leppida kokku ühtsetes pangandusreeglites ning aidata kaasa nende reeglite
rakendamisele rahvusvahelisel tasandil ning pangandusjärelevalve toimimisele. Komitee kiitis
1988. aastal heaks Basel I paketi, mille G-10 riigid võtsid üle oma siseriiklikusse õigusesse
1992. aastal. Esimese paketiga klassifitseeriti pankade varad viite kategooriasse sõltuvalt nende
krediidiriskist ning pankasid, mis toimetasid piiriüleselt, kohustati hoidma tagatisena
minimaalselt 8 protsenti riskiga kaalutud varasid.
Basel I edasiarenduseks on 2004. aastal avaldatud Basel II pakett, millega võeti kasutusele n-ö
kolme samba kontseptsioon:
5
- I sammas: miinimumkapitalinõuded (erinevate riskinäitajate muutmine tundlikumaks
erinevatele turu ja pangasisestele olukordadele ning sise- ja standardiseeritud mudelite
kasutuselevõtt miinimumkapitalinõuete arvutamiseks);
- II sammas: järelevalvevolitused (järelevalveasutused said õiguse jälgida, kas pangad on
hinnanud oma kapitali adekvaatsust korrektselt ning kas neil on piisavalt kapitali riskide
tagamiseks);
- III sammas: turudistsipliin (pankasid kohustati andma teavet nende riskipositsioonide,
kapitali adekvaatsuse jms nõuete kohta, et suurendada läbipaistvust ning jagada
täpsemat informatsiooni investoritele).4
Kahele Baseli paketile vaatamata tõestas 2008. aastal alguse saanud ülemaailmne
majanduskriis, et nõuded, mis puudutasid näiteks finantsvõimenduse määra ja
likviidsuspuhvreid, ei olnud piisavad vältimaks pankade maksejõuetust ning taolised
puudujäägid mõjutavad otseselt Euroopa Liidu majanduse jätkusuutlikkust ja vastupidavust
kriisidele. Majandusraskuste tuules avaldati Basel III pakett juba 2010. aastal, millele on tehtud
mitmeid täiendusi. 2016. aastal avalikustas Euroopa Komisjon ettepanekud (n-ö Euroopa Liidu
panganduspakett) muutmaks pangandusregulatsiooni ajendatuna möödunud kümnendi
majanduskriisist. Ettepanekud kiideti heaks 2019. aastal ning nende koostamisel võeti aluseks
nii Baseli Pangandusjärelevalve Komitee paketid (Basel I, II ja III) kui ka
Finantsstabiilsusnõukogu standardid. Eelnimetatud paketid ja standardid ei ole iseseisva
õigusjõuga õigusaktid, vaid rahvusvaheliste nõuete kogum, mistõttu eeldab nende rakendamine
ülevõtmist seadustesse. Seetõttu võttis Euroopa Liit need aluseks panganduspaketi koostamisel
ning rakendamiseks kohustati liikmesriike direktiivis sisalduvaid norme üle võtma oma
siseriiklikusse õigusesse. Panganduspaketi esimeses osas kokkulepitud muudatusi kajastati
õigusaktides CRD V, SRMR II5 ja CRR II6 ning liikmesriigid pidid direktiivist tulenevad
muudatused enda õigusesse üle võtma 2020. aasta 28. detsembriks. Eesti õigusesse võeti CRD
V üle krediidiasutuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise
seadusena7 2021. aasta 12. mail ja muudatused hakkasid kehtima sama aasta 2. juunil.
Käesolev eelnõu väljendab panganduspaketi teises osas kokkulepitud muudatusi, mida
kajastavad CRR III ja CRD VI ning mille kohta kasutatakse kokkuvõtvat terminit Basel III, sest
2024. aastal heaks kiidetud muudatused on n-ö osa Basel III paketi lõppmängust või viimasest
faasist. Paketi koostamisel palus Euroopa Komisjon esitada liikmesriikidel omapoolsed
seisukohad, et ühildada rahvusvahelisi reegleid nii siseturu kui ka liikmesriikide eripärade ja
vajadustega. Eesti esitas oma seisukohad Euroopa Komisjoni ettepanekute kohta 2022. aasta
veebruaris.8 CRD VI muudatused peavad liikmesriigid võtma oma õigusesse üle hiljemalt 2026.
aasta 11. jaanuariks. CRR III muudatused hakkasid kehtima kahes jaos 2024. aasta 9. juulist ja
2025. aasta 1. jaanuarist.
4 Euroopa Keskpank. Financial Stability Review. Detsember 2004. Kättesaadav:
https://www.ecb.europa.eu/pub/pdf/fsr/art/ecb.fsrart200412_04.en.pdf 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/877, 20. mai 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr
806/2014 seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute kahjumikatmis- ja rekapitaliseerimisvõimega.
Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A02019R0877-20190607 6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/876, 20. mai 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr
575/2013 seoses finantsvõimenduse määra, stabiilse netorahastamise kordaja, omavahendite ja kõlblike kohustuste
nõuete, vastaspoole krediidiriski, tururiski, kesksetes vastaspooltes olevate positsioonide, ühiseks investeerimiseks
loodud ettevõtjates olevate riskipositsioonide, riskide kontsentreerumise, aruandlus- ja avalikustamisnõuetega
ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/?uri=CELEX:02019R0876-20200627 7 Krediidiasutuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 312 SE. Kättesaadav:
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/0a837639-7184-4ef3-bf4f-7be5dca340a7/ 8 Vabariigi Valitsuse 17.02.2022. a istungi kommenteeritud päevakord. Kättesaadav:
https://valitsus.ee/uudised/valitsuse-172-istungi-kommenteeritud-paevakord, punkt 16.
6
2.1.2. Eelnõuga kaasnevad peamised muudatused
(i) CRR III muudatused
CRR III kui otsekohalduv määrus ei vaja Eesti õigusesse eraldi ülevõtmist. Samas avaldab
pangandusmäärus pangandussektorile olulist mõju, sest see:
1) piirab omavahendite nõuete arvutamist sisemudeli meetodi alusel, korrigeerides seejuures
standardmeetodite parameetreid lähtuvalt riskitundlikkusest;
2) sätestab panga sisemudelite alusel arvutavate omavahendite nõuete alampiiriks ehk
minimaalseks väljundmääraks 72,5 protsenti omavahendite nõudest, mida kohaldataks
standardmeetodi kasutamise korral;
3) võtab kasutusele uue operatsiooniriski raamistiku, et käsitleda paremini pangasiseste
protsesside, inimtegevuse ja süsteemide ebaadekvaatsest toimimisest või mittetoimimisest või
väliste sündmuste kahju saamise riski.
Hoolimata sellest, et CRR-d ei tule Eesti õigusesse üle võtta, tuleb eelnõu koostajate hinnangul
KAS-is siiski täpsustada Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni vahelist infovahetust lähtuvalt
CRR III artiklitest 124 ja 164, mis puudutavad kinnisvarale seotud hüpoteegiga tagatud
riskipositsioonide ja tagatiste hindamist. Kuigi artikli 124 sõnastust on muudetud tervikuna
detailsemaks, ei sätesta määrus, kas riskipositsioonide kohaldamise ja hindamise eest vastutab
mikro- või makrofinantsjärelevalve asutus. Vastava asutuse määramise kohustus on jäetud
liikmesriikidele. Eestis teostab makrofinantsjärelevalvet Eesti Pank ning
mikrofinantsjärelevalve eest vastutavaks asutuseks on Finantsinspektsioon. Status quo
säilitamise eesmärgil on kõige mõistlikum jätta artiklite 124 ja 164 eest vastutavaks asutuseks
Eesti Pank, kuid nende sätete tõhus rakendamine eeldab ligipääsu laenulepingutega seotud
andmetele ning pädevusi pankade poolt aktsepteeritava kinnisvara tagatiste hindamise ja
arvestamise metoodika kohta, mille kohta kogub teavet ja haldab Finantsinspektsioon. Seega
põrkuvad omavahel makrofinantsjärelevalve teostamise meetmed ja mikrofinantsjärelevalve
käigus kogutud ja kättesaadavaks tehtud teave.
CRR artiklid 124 ja 164 kohustavad määratud asutust:
- rakendama riskipositsioone ühetaoliselt kõikidele, mitte üksikutele pankadele;
- teavitama kümme tööpäeva enne riskipositsioonide kehtestamise otsuse tegemist
meetme rakendamise kavatsusest Euroopa Keskpanka (edaspidi ka EKP), kaaluma EKP
võimalikku negatiivset tagasisidet kavatsusele ning otsustama, kas ta jätkab
riskipositsioonide rakendamise menetlusega;
- teavitama Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust (edaspidi ka EBA) ja Euroopa
Süsteemsete Riskide Nõukogu (edaspidi ka ESRB) riskikaaludest ja kriteeriumitest.
Pädevaks asutuseks määramise küsimuses pidas Rahandusministeerium kolmepoolseid
läbirääkimisi Eesti Panga ja Finantsinspektsiooniga. Järgnevalt on välja toodud kaalutlused,
mida Rahandusministeerium on analüüsinud lähtuvalt mõlema asutuse rollist, pädevustest ning
suhestumisest artiklitega 124 ja 164.
Tabel 1. Rahandusministeeriumi kaalutlused CRR III artiklite 124 ja 164 alusel pädeva
asutuse määramisel.
7
Asutus Eesti Pank Finantsinspektsioon
Soodustavad
tingimused
- omab finantsstabiilsusest laia
vaadet;
- makrofinantsjärelevalve
meetmete rakendamise
kogemus;
- Euroopa Liidu tasandil
meetmete kooskõlastamise ja
protseduuride järgimise
kogemus;
- Eesti seadusandluses ja
institutsionaalsetes
põhimõtetes ei kaasne olulisi
muudatusi.
- omab ligipääsu
laenulepingutega seotud
andmetele;
- pädevus pankade poolse või
pankade poolt aktsepteeritava
kinnisvara tagatise hindamise ja
metoodika üle;
- EKP Ühtse
järelevalvemehhanismi
koostöökogemus.
Väljakutsed - puudub ligipääs ja pädevus
laenulepingutega seotud
andmetele ning kinnisvara
tagatise hindamise ja
arvestamise metoodikale;
- rakendamiseks tuleb sätestada
Eesti Panga ja
Finantsinspektsiooni vaheline
koordineerimise ja
teabevahetuse reeglid
- ei oma makrofinantsjärelevalve
vaadet ja riskipilti kogu
kinnisvaraturust;
- huvide konflikti tekkimise oht,
kui Finantsinspektsioon
kehtestab turuüleselt riskikaalud
ja kriteeriumid ning kontrollib
nende täitmist;
- rakendamiseks tuleb sätestada
Eesti Panga ja
Finantsinspektsiooni vaheline
koordineerimise ja
teabevahetuse reeglid;
- Eesti seadusandluses ja
institutsionaalsetes põhimõtetes
kaasnevad olulised muudatused.
Läbirääkimiste käigus jõudsid Rahandusministeerium, Eesti Pank ja Finantsinspektsioon
kokkuleppele, et senise õigusraamistiku muutmine vaid seetõttu, et kaks asutust peavad
omavahel hakkama rohkem informatsiooni vahetama, ei ole proportsioonis artiklites 124 ja 164
sätestatuga. Kuivõrd Eesti Pank juba teostab makrofinantsjärelevalvet ning omab kõige paremat
ülevaadet Eesti kinnisvaraturust, lepiti kokku, et riskipositsioonide kehtestamise pädevus jääb
Eesti Pangale ning Finantsinspektsioon peab omapoolse teabega toetama keskpanga tööd. CRR
III muudatuste ülevõtmiseks muudetakse KAS §-i 854.
Minimaalse väljundmääraga (ingl. k. output floor) piiratakse kapitali ülemäärase vähendamise
riski, mis võib tuleneda krediidiasutuse sisemudelit kasutamisest omavahendite nõuete
arvutamisel. Juhul, kui krediidiasutus kasutab standardmeetodi asemel sisemudelit,
kehtestatakse tema sisemudeli alusel arvutatavate omavahendite nõuete alampiiriks 72,5
protsenti. Sel viisil minimeerib minimaalne väljundmäär omavahendite nõuete põhjendamatud
varieerumist ning ühtlustab piire, mille toimes võivad sisemudeleid rakendavad
krediidiasutused toimetada (vt sisemudeli ja standardmeetodi võrdlust KAS § 71 lõigete 61 ja
62 lisamise selgituste juures). Piiriüleste pangagruppide puhul kohaldatakse minimaalset
väljundmäära nii emapanga (konsolideerimisgrupi tasandil) kui ka iga tütarettevõtja tasandil.
8
Joonis 1. Riskiga kaalutud vaade standardmeetodi ja sisemudeli võrdlus9
CRR artikkel 465 annab liikmesriikidele võimaluse lubada minimaalse väljundmäära
kohaldamise üleminekuperioodil madalamate riskikaalude määramist elamukinnisvarale seatud
hüpoteegiga tagatud riskipositsioonidele. Selle valiku eesmärk on anda rohkem aega riikidele,
kus riskikaalud on väikesed, et need riigid jõuaksid minimaalse väljundmäära nõudega
kohaneda. Eesti Panga ja Finantsinspektsiooniga ning piirkonna riikidega konsulteerimise
tulemusel, otsustasid eelnõu ettevalmistajad Eestis liikmesriigi valikut mitte kasutada. Selle
valiku rakendamine võimaldanuks eluasemelaenude riskikaalu (elamukinnisvarale seatud
hüpoteegiga tagatud riskipositsiooni) ajutiselt väga madalale tuua, mis ei ole aga riskidega
kooskõlas ja ei suudaks majanduse rahastamisele omada positiivset mõju oma ajutise iseloomu
tõttu. Kuivõrd siinses piirkonnas on riskikaalud pangandussektoris juba praegu konservatiivsel
tasemel, siis ei ole ajutine riskikaalude madalamale seadmine põhjendatud.
Minimaalse väljundimääraga seotud muudatused kajastuvad KAS §-de 8648, 8649 ja 1042
muudatustes.
(ii) CRD VI muudatused
Esimene muudatus, mis kaasneb CRD VI-ga, on järelevalveasutuste juhtide ametiajale
maksimumaja sätestamine, milleks on artikli 4a kohaselt 14 aastat. Piirangu eesmärk on tagada
järelevalveasutuste iseseisvus ja objektiivsus. Ametiaja kogupikkust hakatakse arvestama alates
2026. aasta 11. jaanuarist (CRD VI ülevõtmise tähtaeg liikmesriikidele) ning juba ametis oldud
aega selle perioodi sisse ei arvestata. Lisaks juhtidele, seab direktiiv täiendavalt piiranguid
juhtide ja töötajate edasiliikumisele finantsturu osaliste ja finantsjärelevalve subjektide juurde
peale töö- või ametiaja lõppemist järelevalveasutuse juures, et vältida huvide konflikti ja nn
pöördukse (ingl. k. revolving doors) efekti. Juhtide ja töötajate edasiliikumist erasektorisse ei
keelata ära, kuid finantsjärelevalve asutusele antakse õigus rakendada töö- või ametisuhte
lõpetanud isiku suhtes ooteaega, mis on võrreldav töölepinguseaduse (edaspidi ka TLS) §-s 23
kirjeldatud konkurentsipiiranguga. Sõltuvalt isiku varasemast ametipositsioonist
järelevalveasutuses (töötaja või juhatuse liige) on ooteaeg vähemalt kuue või 12 kuu pikkune
9 Euroopa Keskpank. Mis on sisemudelid? Kättesaadav:
https://www.bankingsupervision.europa.eu/about/banking-supervision-explained/html/internal_models.et.html
9
ning selle aja jooksul ei või isik alustada töötamist finantsjärelevalve subjekti või
finantsturuosalise juures. Ooteaega on võimalik teatud tingimustel lühendada ning ooteajal
viibimise eest peab töötajale ja juhatuse liikmele maksma hüvitist. Lisaks eelnevale keelab
direktiiv finantsjärelevalveasutuse töötajatel ja juhatuse liikmetel omada aktsiaid, osakuid jms
finantsinstrumente, kui need on välja andnud finantsjärelevalve subjekt või temaga seotud
ettevõtja, ning nendega kaubelda.
Artikli 4a ülevõtmiseks muudetakse Finantsinspektsiooni seadust ning Rahandusministri 8.
oktoobri 2021. a määrust nr 86 ,,Finantsinspektsiooni seaduse alusel varaliste kohustuste ja
väärtpaberite omamise kohta andmete esitamise vormi kehtestamine“10.
Teine teema, millele märkimisväärne osa direktiivist keskendub, on kolmanda riigi
krediidiasutuste filiaalid ning nende asutamise tingimused liikmesriikides. 2023. aastal tegutses
Euroopa Liidu liikmesriikides kokku 105 kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali.11 Nendest 16
filiaali varade maht jäi vahemikku 10–30 miljardit eurot, mis kujutab märkimisväärset riski nii
liidu kui ka liimesriikide finantsstabiilsusele, sest puuduvad harmoniseerivad reeglid taoliste
filiaalide tegevuse reguleerimiseks ning nende tegevus allub vaid vastavate liikmesriikide
siseriiklikule õigusele. CRD VI-ga harmoniseeritakse kolmandate riikide krediidiasutuste
filiaalide suhtes kohaldatavaid turule sisenemise ja asutamise nõudeid.
CRD VI artikli 48a lõige 4 jätab liikmesriikidele valikukoha oma kehtivate siseriiklike normide
rakendamiseks taoliste filiaalide suhtes, mis on vähemalt Eesti kontekstis rangemad, kui
direktiiv sätestab. Kolmandate riikide krediidiasutuse filiaali käsitlevad sätted on artiklid 21c
ja 48–48l. Rahandusministeerium on valikukoha rakendamise osas konsulteerinud
Finantsinspektsiooniga ja otsustanud, et kolmandate riikide krediidiasutustele ei kohaldata
samu nõudeid, mida n-ö tavapankadele. Seetõttu täiendatakse KAS-i 81. peatükiga, mis
reguleerib spetsiifiliselt filiaali asutamise tingimusi. Eelnõu koostajad leiavad, et leebemate
nõuete kohaldamine kolmandate riikide krediidiasutustele aitab vähendada turule sisenemise
takistusi, sest ainuüksi tavalise krediidiasutuse tegevusloa taotlemiseks kulub Eestis ligi üks
aasta. Taotlusprotsessi käigus viib Finantsinspektsioon läbi põhjaliku krediidiasutuse ärimudeli
ja tegevuste analüüsi, hindab varade ja kapitali adekvaatsust ning juhatajate ja töötajate
sobivust. Olukorras, kus kolmandas riigis on krediidiasutusele juba tegevusluba antud ning
selline krediidiasutus soovib siin oma filiaali asutada, peaksid tegevuse alustamisele eelnevad
formaalsused olema proportsionaalsed filiaali olemusega, sest filiaal ei ole iseseisev juriidiline
isik (äriseadustiku (edaspidi ka ÄS) § 384 lõige 2) nagu on krediidiasutus, vaid tema asutanud
ettevõtja haruosakond teises riigis. Kuigi filiaal võib pakkuda samu tooteid või teenuseid, mida
pank, on ei ole filiaal oma tegevuses iseseisev, sest tal puudub kontrollorgan (nõukogu) ning
tema äritegevus on liidetud peakontori ja emaettevõtja äritegevusega. Kuivõrd tegu on Eesti
pangandusõiguses uue regulatsiooniga, ei saa eelnõu koostamise hetkeks täpselt hinnata, kui
kaua võiks kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali tegevusloa taotlemine aega võtta.
Uute turuosaliste tulemine Eesti pangandusturule toob kaasa konkurentsi suurenemise, mis
omakorda omab positiivset mõju tarbijatele, majandusele ning ka konkurentidele. Tarbijate
10 Rahandusministri 8. oktoobri 2001. a määrus nr 86 ,,Finantsinspektsiooni seaduse alusel varaliste kohustuste ja
väärtpaberite omamise kohta andmete vormi kehtestamine“. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/86331 11 EBA. The EBA publishes 2023 list of third country groups and third country branches operating in the EU/EEA.
Kättesaadav: https://www.eba.europa.eu/publications-and-media/press-releases/eba-publishes-2023-list-third-
country-groups-and-third
2024. aastaks oli vastav filiaalide arv vähenenud seitsme võrra. Kättesaadav:
https://www.eba.europa.eu/publications-and-media/press-releases/eba-updates-list-third-country-groups-and-
branches-operating-european-union-and-european-economic
10
perspektiivist suureneb turul pakutavate teenuste maht ja odavnevad nende hinnad. Samuti võib
laenude kättesaadavus paraneda ning klientide hoidmiseks püüavad krediidiasutused pakkuda
tarbijatele paremaid tingimusi või hüvesid. Riigi seisukohalt on filiaali asutamisega seotud
suurimaks kasuteguriks suurem maksutulu. Kuigi filiaalide maksustamisele kohaldatakse
nende asutaja ettevõtja riigi maksunorme, arvatakse tulumaksuseaduse § 53 lõigete 1 ja 4
kohaselt filiaali kasumist, mille filiaal viib välja peakontorisse või emaettevõtjasse, maha
tulumaks. Finantsinspektsiooni andmetel on Eestis asutanud oma filiaali viis Euroopa Liidus
liikmesriigi krediidiasutust.12 Kolmanda riigi krediidiasutuse filiaale ega esindusi seni Eestis
asutatud ei ole. Maksu- ja Tolliameti 2024. aasta IV kvartali statistika kohaselt maksid
eelnimetatud filiaalid riiklikke makse vahemikes 42 919 kuni 5 379 989 eurot.13
Krediidiasutuste filiaalide poolt maksustatav tulu on kordades väiksem kui Eesti
krediidiasutustel, kuid tuues siia paralleeli Rahandusministeeriumi 2025. aasta eelarvega, saaks
eelnimetatud filiaalidelt maksudena laekunud summadest katta ära näiteks Audiitorkogu
järelevalvenõukogu toetuse (42 750 eurot) või rahatarga riigi programmi tööjõukulud (4 955
624 eurot).14 Eelnõu koostajad ei prognoosi, et peale filiaale käsitleva regulatsiooni
vastuvõtmist tõuseks kolmandate riikide krediidiasutuste filiaalide asutamine hüppeliselt, kuid
selleks hetkeks, kui mõni krediidiasutus soovib vastavat filiaali siin asutada, peab õigusraam
olema valmis ja toetav, sest nagu eelpool illustreeritud, saab filiaalide poolt teenitud kasumi
arvelt maksudeks makstud summast katta nii mõnegi riigieelarve kulu. Lisaks suurendab
filiaalide asutamine konkurentsi Eesti pangandusturul, tõstab turu atraktiivsust ning parandab
tarbijatele pakutavate finantstoodete ja -teenuste mahtu ning tingimusi.
Peamised erisused tavaliste krediidiasutuste ja filiaalide vahel, on pädevate asutuste kohustus
liigitada ja kvalifitseerida filiaali sõltuvalt tema riskantsusest, aruanded, mida filiaal peab
esitama oma kolmanda riigi peakontori kohta ning Finantsinspektsiooni õigus nõuda kolmanda
riigi krediidiasutuselt tütarettevõtja asutamist, kui Eestis asutatud filiaali varade mahud või
tegevus on suurenenud sellisel määral, et direktiivi alusel lubatud leebemate nõuete
kohaldamine ei ole proportsioonis enam filiaali olulisusega. Kuigi seadusega on võetud üle
direktiivis sätestatud miinimumnõuded, on näiteks aruandlust, raamatupidamist, tagatiskapitali,
likviidsust ja süsteemset olulisust puudutavates teemades jäetud Finantsinspektsioonile õigus
sätestada täiendavaid nõudeid või vastavaid nõudeid vähendada, kui see on vajalik filiaali
äritegevuse kohta parema ülevaate saamiseks või esinevad asjaolud, mis tõstatavad vajaduse
sekkuda rangemalt filiaali juhtimisega seonduvasse, et vältida selle maksejõuetust. Järgneva
tabeliga illustreeritakse krediidiasutuste ja kolmandate riikide krediidiasutuste filiaalide suhtes
sätestatud nõuete ühisusi ja erisusi.
Tabel 2. Krediidiasutuste ja kolmandate riikide krediidiasutuste filiaalide suhtes
kohaldatavate sätete võrdlus.
Kolmanda riigi
krediidiasutuse filiaal
Nõue Eesti krediidiasutus (n-ö
tavapank)
JAH (§ 21) Tegevusluba JAH (§ 13)
12 Finantsinspektsioon. Välisriikide krediidiasutuste filiaalid. Kättesaadav: https://fi.ee/et/pangandus-ja-krediit-
0/pangandus-ja-krediit/krediidiasutused/valisriikide-krediidiasutuste-filiaalid 13 Maksu- ja Tolliamet. Kättesaadav: https://www.emta.ee/eraklient/amet-uudised-ja-kontakt/uudised-pressiinfo-
statistika/statistika-ja-avaandmed#ettevotluse-statistika 14 Rahandusministeerium. Rahandusministeeriumi 2025. aasta eelarve. Kättesaadav:
https://www.fin.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/organisatsioon/strateegilised-
dokumendid?view_instance=0¤t_page=1
11
Tagatiskapital, sõltuvalt
filiaali liigitusest 2,5% või
0,5% keskmistest
kohustustest, kuid min.
vastavalt 10 või 5 miljonit
eurot (§ 952 lõiked 1 ja 2)
Kapital Aktsiakapital, minimaalselt
5 miljonit eurot (§ 35 lõige
1)
Sõltuvalt filiaali liigitusest
kohustus järgida CRR-is
sätestatut või omama 30
päeva jagu koormamata ja
likviidset vara väljavoolu
katmiseks.
Likviidsus Kohustus tagada likviidsus
igal ajal (§ 80 lõige 1) ja
järgida CRR-is sätestatut
JAH (§ 953) Aruandlus JAH (§-d 91, 92, 922, 923,
93)
JAH (§ 953) Raamatupidamine JAH (§-d 63, 71, 91)
Min. kaks juhatajat ja
sõltuvalt
Finantsinspektsiooni
otsusest kohalik juhtkomitee
(§ 953 lõiked 1 ja 3)
Juhtimine Juhatus (min. kolm liiget) ja
nõukogu (min. viis liiget)(§
48 lõige 1, § 52 lõige 1 ja §
56 lõige 1
JAH (§ 953 lõiked 1 ja 2) Tingimused juhtide
sobivusele
JAH (§ 48)
JAH (§ 951 lõiked 1–3) Liigitamine klassi EI
JAH (§ 951 lõige 4) Kvalifitseerimine EI
JAH (§ 954) Tütarettevõtja asutamine EI
JAH (§ 955) Süsteemne olulisus JAH (§-d 8647 ja 8648)
Olulisel kohal direktiivis on krediidiasutuste ühinemise ja jagunemise, oluliste varade ja
kohustuste ülekandmise ning oluliste varade võõrandamise teemade harmoniseerimine. Seni on
liikmesriikidel olnud nendes teemades teatav reguleerimisvabadus tingimusel, et kooskõla
üldiste Euroopa Liidu ühinguõigust reguleerivate õigusaktidega on tagatud. CRD VI-ga
võetakse samm harmoniseerimise suunas, sest erinevad tavad ja nõuded liikmesriigiti
komplitseerivad vastavate tegevuste läbiviimist.
Direktiiv reguleerib olulise osaluse omandamist olukorras, kus omandajaks on
finantsinstitutsioon ning artikli 21a lõike 1 kohaldamisalasse kuuluv finantsvaldusettevõtja või
segafinantsvaldusettevõtja15. KAS-i tähenduses on tegemist § 136 alusel heakskiidu saanud
finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtjaga. Nimetatud ettevõtjatel on kohustus
teavitada Finantsinspektsiooni osaluse omandamisest ning inspektsioon viib läbi
sobivushindamise. Kehtiv KAS reguleerib küll osaluse omandamist krediidiasutuses, ent
puuduvad sätted, mis normeeriksid olukorda, kus krediidiasutus, investeerimisühing või KAS
§ 136 alusel heakskiidu saanud finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja ise
omandab osaluse. Direktiivi üle võtmiseks selles osas täiendatakse KAS-i peatükiga 31 ja
VPTS-i 9. peatükki 3. jaoga.
Selleks, et krediidiasutus saaks ühineda või jaguneda, peab ühinemine ja jagunemine vastama
teatud kriteeriumitele. Kui krediidiasutuse tegevus ei vasta vähemalt ühele esitatud
15 CRD artikli 21a lõike 1 kohaselt peab liikmesriigis või ELis emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja ja
liikmesriigis või ELis emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja taotlema heakskiitmist kooskõlas
artikliga 21.
12
kriteeriumile vastavast alaliigist, ei ole direktiivi mõistes ühinemise või jagunemisega ning ei
kuulu pädeva asutuse poolt heakskiitmisele. Ühinev või jagunev krediidiasutus peab teavitama
oma tegevusest pädevat asutust ning esitama vastava kavandi. Seejärel hindab pädev asutus,
kas ühinemine või jagunemine on kooskõlas hindamiskriteeriumitega, kas esineb muid
vastuolusid või riske. Juhul, kui kõik tingimused on täidetud, annab pädev asutus oma
heakskiidu. Heakskiitmist ei pea taotlema ühingud, kes kuuluvad samasse krediidiasutuse
konsolideerimisgruppi. CRD VI seab liikmesriikidele kohustuse sätestada sanktsiooninorm
ühinemisest või jagunemisest mitte teavitamise puhul ning annab vabaduse ise määrata,
milliseid dokumente ja informatsiooni võib pädev asutus nõuda ühinevalt või jagunevalt
ühingult.
Kõrvutades direktiivi ühinemiste ja jagunemiste artiklid 27h–27l KAS-i 6. peatükis ja VPTS-i
13. peatükis sätestatud ühinemise ja jagunemise sätetega, selgub tugev kontrast CRD VI leebete
nõuete ning KAS-i ja VPTS-i loakohustuse vahel. Nimelt seab Eesti õigus eelduseks, et
krediidiasutuse ühinemiseks ja jagunemiseks ning investeerimisühingu ühinemiseks16 tuleb
saada Finantsinspektsioonilt vastav luba, mitte heakskiit, ning ühinemiseks või jagunemiseks
peavad olema täidetud kindlad tingimused. Samuti ei näe KAS ja VPTS ette erisusi samasse
konsolideerimisgruppi kuuluvate üksustele erinevaid menetlusreegleid, kui ühinemine või
jagunemine toimub grupisiseselt. Direktiivis, KAS-is ja VPTS-is sätestatud ühinemis- ja
jagunemisreeglite erisust väljendab järgnev tabel.
Tabel 3. Ühinemiste ja jagunemiste nõuded krediidiasutuste seaduses ja CRD VI-s*
Nõue/piirang/kriteerium CRD VI KAS ja VPTS
Teavitamiskohustus + +
Loa taotlemise kohustus – +
Eeltingimused
ühinemisele/jagunemisele + –
Eeltingimused
ühinemises/jagunemises
osalevatele pooltele – +
Audiitori määramine pädeva
asutuse poolt ja audiitori aruande
koostamise kohustus – +
Ühinemise/jagunemise
hindamine pädeva asutuse poolt + +
Pädeva asutuse õigus keelduda
ühinemise/jagunemise
heaskiitmisest/ loa andmisest + +
Erisused grupisisestele
ühinemistele/jagunemistele + –
Pädeva asutuse õigus kohustada
jagunevat krediidiasutust
taotlema jagunemisluba – +
Pädeva asutuse õigus sätestada
kõrvaltingimusi
ühinemise/jagunemise
läbiviimisele
+ +
16 VPTS § 114 kohaselt on investeerimisühingu jagunemine keelatud.
13
Pädeva asutuse kohustus teha
koostööd rahapesu ja terrorismi
rahastamise tõkestamise eest
vastutava asutusega
+ –
Avalikkuse teavitamise kohustus – +
*Sinisega märgitud lahtrid ilmestavad ühinemise ja jagunemise sätete erisusi Eesti ja Euroopa
Liidu õigusaktide vahel.
Eelnõu koostajate hinnangul on ebamõistlik muuta kehtivat ühinemiste ja jagunemiste süsteemi
direktiivile sarnaselt lihtsaks ja primitiivseks, sest juba haldusmenetluse põhimõtteid arvestades
on vastuoluline lubada Finantsinspektsioonil anda ühinevale krediidiasutusele või
investeerimisühingule õiguslikult mittesiduv ja pigem soovitusliku iseloomuga heakskiit, mida
artikli 27i lõige 9 lubab teha ka vaikimisi. Asjaolu, et CRD VI näeb ette kergemad nõuded
võrreldes KAS-i ja VPTS-iga, ei õigusta eelnõu koostajate hinnangul juba kehtiva ja toimiva
süsteemi ulatuslikku muutmist, sest olemuslikult ei ole regulatsioonide vahelised erisused
piisavalt suured, et muuta kehtivate seaduste loogikat. Veel enam, põhjusel, et direktiivis
sätestatu on miinimum, on liikmesriikidel õigus sätestada siseriiklikult rangemad nõuded
niikaua, kui CRD VI-s sätestatud miinimum on täidetud ning rangemad nõuded on kooskõlas
Euroopa Liidu õigusega. Seetõttu täiendatakse KAS-i 6. peatükki ja VPTS-i 13. peatükki,
FELS-i ja RahaPTS-i lähtuvalt direktiivi ühinemise ja jagunemise sätetest, millesarnaseid Eesti
õigus seni ei sisalda.
Oluliste varade ja kohustuste ülekandmist reguleerib CRD VI-s artikkel 27f. Oma olemuselt
sarnaneb ülekandmine kõige enam ühinemisele ja jagunemisele, sest üldistatult seisneb mõlema
tehingu põhimõte selles, et varad ja kohustused liiguvad ühest ühingust teise. Erinevalt
ühinemisest ja jagunemisest ei eelda artikkel 27f, et finantsjärelevalve asutus sekkuks otseselt
ja aktiivselt ülekandmisesse, vajalik on vaid eelnev teavitus. Varade ja kohustuste ülekandmist
kvalifitseeritakse oluliseks, kui tehing moodustab krediidiasutuse või valdusettevõtja
koguvaradest või -kohustustest vähemalt kümme protsenti või 15 protsenti, kui ülekandmises
osalevad samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad krediidiasutused või valdusettevõtjad.
Tulenevalt oma tegevuse sarnasusest ühinemistele ja jagunemistele, täiendatakse KAS-i 6.
peatükki sellekohase jao ja paragrahviga.
ÜRO ja Euroopa Komisjoni poolt juhitavad kliimaneutraalsuse ja kestliku majandusele
ülemineku algatused (eelkõige Pariisi kokkulepe ja Euroopa roheline kokkulepe) ei jäta
puutumata ka finantssektorit, sest keskkonna halvenemise ja elurikkuse kadumisest tulenevad
probleemid mõjutavad majandust tervikuna ja seeläbi ka finantsturgude stabiilsust.
Keskkonnaalaste mõjude hindamine ei ole lineaarne ja stoiline protsess, samuti ei ole võimalik
ühel ajahetkel siduvalt ette näha kõiki riskikohti ning nende tekkimise situatsioone. Kuivõrd
krediidiasutused on kahjude hajutamiseks seadnud riskipositsioone erinevates sektorites,
avaldavad näiteks põllumajanduses või kaevanduses aset leidvad kliimamuutustest tulenevad
mõjud (üleujutused, maastikupõlengud, erosioon vms) otsesest efekti krediidiasutuste riskide
juhtimisele ja seeläbi ka kasumile ning liikmesriikide finantsstabiilsusele. Võimalike
kliimamõjutuste paremaks juhtimiseks ja prognoosimiseks kohustab CRD VI krediidiasutusi
hindama keskkonna-, sotsiaalseid ja juhtimisalaseid riske (edaspidi ka ESG) nii lühikeses,
keskmises kui ka pikas perspektiivis. Selleks peavad krediidiasutused vaatama üle oma
sisemised protsessid, riskijuhtimise-, juhtimise- ja tasustamispõhimõtted, seadma
keskkonnaalaseid eesmärke ning tagama nende täitmise.
14
Olulise teemana käsitleb CRD VI ka krediidiasutuste, investeerimisühingute ning artikli 21a
lõike 1 kohaldamisalasse kuuluvate valdusettevõtjate juhtidele ja võtmeisikutele esitatavaid
nõudeid. Kehtivad KAS ja VPTS reguleerivad teemat juba arvestatavas ulatuses, ent direktiiv
toob endaga kaasa teatud muudatuste tegemise vajaduse. Direktiiviga sätestatakse lähenemine,
mida iseloomustavad kolm kriteeriumi:
1) juhtide ja võtmeisikute nõuetele vastavuse peab tagama ning sobivushindamise läbi viima
krediidiasutus, valdusettevõtja või investeerimisühing ise,
2) krediidiasutus, valdusettevõtja või investeerimisühing peab Finantsinspektsiooni teavitama
juhi või võtmeisiku valimisest ning
3) Finantsinspektsioon viib läbi enda sobivushindamise menetluse.
Lisaks eelnimetatud mahukamatele teemadele, teeb CRD VI minimaalsemaid korrektuure
sätetes, mis käsitlevaid järgnevaid teemasid:
1) finatsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja heakskiitmise kohustusest vabastamine;
2) minimaalse kapitali taseme vastavus;
3) krüptovaraga seotud riskipositsioonide juhtimine;
4) puhvrid ja makronõuded.
2.2. Pangandusregulatsiooni parandused
2.2.1. Üldine taust
2016. aasta novembris avaldas Euroopa Komisjon omapoolsed ettepanekud panganduspaketi
muutmiseks. Paketi juured ulatusid 2008. aastasse, mil ülemaailmse majanduskriisi tulemusena
alustas Euroopa Liit finants- ja pangandussüsteemi puudutavate regulatsioonide reformimist, et
tugevdada Euroopa vastupidavust uutele kriisidele ning tagada nende jätkusuutlikkus. Kuigi
alates 2009. aastast on vastu võetud mitukümmend finantssektori keskset õigusakti, leiti, et
adresseerimata on jäänud veel rida teemasid.
Spetsiifiliselt pangandusdirektiivi vaatest keskendus pakett järgmistele teemadele:
1) pankade juhtimise ja juhtide tasustamise nõuded;
2) finantsvaldusettevõtjate ja segafinantsvaldusettevõtjate heakskiitmine;
3) sisemise kapitali adekvaatsuse tagamise nõuded;
4) pankade omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuded;
5) lepinguliste kohustuste peatamise muutmine;
6) makrofinantsjärelevalvele.
Krediidiasutuse juhtidega seotud nõuete ja tingimuste ülevaatamise tulemusena kohustati
direktiiviga krediidiasutusi rakendama sooneutraalset tasustamispoliitikat ja vähendati
tasustamisega seotud aruandlust, kui juhi aastatasud ei ületa 50 000 eurot või tegemist on
väikese ja mittekeeruka krediidiasutusega. Samuti hõlmati tasustamisnõuetega seotud
subjektide ringi lisaks juhatuse liikmetele ka nõukogu.
Liikmesriigis või mujal Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtjal (ingl.
k. ,,financial holding company“) ja segafinantsvaldusettevõtjal (ingl. k. ,,mixed financial
holding company“) on kohustus taotleda liikmesriigi pädevalt asutuselt heakskiitmist, kui selle
liikmesriigi, milles ta tegutseb, pädev asutus, teostab tema üle konsolideeritud järelevalvet.
Finantsvaldusettevõtja on finantseerimisasutus, kelle tütarettevõtjatest vähemalt üks on
krediidiasutus ja ülejäänud tütarettevõtjad või enamik neist on kas krediidi- või
finantseerimisasutused või abiettevõtjad. Seega ei ole finantsvaldusettevõtja ise krediidiasutus,
aga mõni tema tütarettevõtjatest võib olla krediidiasutus. Segafinantsvaldusettevõtjana
15
mõistetakse emaettevõtjat, kes ise ei ole krediidiasutus, kindlustusandja ega
investeerimisühing, kuid kelle tütarettevõtjatest vähemalt üks on Eestis või Euroopa liidus
asutatud krediidiasutus, kindlustusandja või investeerimisühing ning kes koos oma
tütarettevõtjate ja teiste ettevõtjatega moodustab finantskonglomeraadi ehk grupi või allgrupi,
mis koosneb ettevõtjatest, mis tegutsevad paralleelselt pangandus-, investeerimis- ja
kindlustussektoris.
Järelevalveks konsolideeritud alusel peetakse usaldatavusnormatiivide arvestamist ema- ja
tütarettevõtja suhtes selliselt, nagu nad oleks üks üksus. Sellele vastandub järelevalve
teostamine allkonsolideeritud alusel, kus usaldatavusnormatiive arvestatakse emaettevõtjana
tegutseva krediidiasutuse, finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja (välja arvatud
üksuste alagrupi) konsolideeritud olukorra alusel või sellise emaettevõtjana tegutseva
krediidiasutuse, finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja konsolideeritud olukorra
alusel, kes ei ole kõrgeima tasandi emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus,
finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja. Finantsvaldusettevõtja ja
segafinantsvaldusettevõtja kohta kasutatakse ühist nimetajat valdusettevõtja (ingl.k. ,,holding
company“). Eelnõu koostajatele teadaolevalt on Eesti pangandussektoris kaks
finantsvaldusettevõtjat (Luminor Holding AS ja LHV Group AS).
Joonis 2. Järelevalve konsolideeritud ja allkonsolideeritud alusel (lihtsustatult)
Valdusettevõtja heakskiitmine on sisuliselt haldusaktiga nõusoleku andmine taolise ettevõtja
tegutsemiseks liikmesriigiks, kui pädev asutus teostab sellise ettevõtja üle konsolideeritud
järelevalvet. Pädeva asutuse heakskiit on võrreldav tegevusloaga, sest selle saamiseks peab
finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja esitama vastava taotluse ning pädev
asutus seda hindama. Kehtiv seadus17 näeb ette viis tingimust, mis kõik peavad olema täidetud
selleks, et ettevõtja suhtes ei kohaldataks heakskiitmise nõuet.18 Kui vastavad tingimused on
täidetud, siis ei teosta pädev asutus tema suhtes järelevalvet.
17 Eelnõuga (vt § 134–137 muutmise selgitusi) lisatakse heakskiitmise nõude kohaldamisalast väljajätmise kõrvale
valdusettevõtja õigus taotleda Finantsinspektsioonilt heakskiitmise nõude kohustustest vabastamist. 18 Vt KAS § 137 lõige 1.
16
Krediidiasutuse maksejõuetuse ennetamiseks täpsustati direktiiviga pädevate asutuste õigust
peatada lepinguliste kohustuste täitmine ehk maksete tegemine olukorras, kus pank on
maksejõuetu või tõenäoliselt muutub maksejõuetuks ning peatamine aitab ära hoida
krediidiasutuse maksejõuetust, et vältida tema finantsolukorra süvenevat halvenemist.
Eesti seadustes kajastasid vastavaid teemasid muudatused KAS-is, FELS-is, FIS-is, VPTS-is,
investeerimisfondide seaduses (edaspidi ka IFS), Riigikontrolli seaduses ja Tagatisfondi
seaduses.
2024. aasta kevadel pöördus Euroopa Komisjon Rahandusministeeriumi poole, olles tuvastanud
mõned puudujäägid CRD V ülevõtmises. Direktiivi ülevõtmise kontroll algatati vahetult enne
Basel III paketi vastuvõtmist, et liikmesriigid saaksid ühe siseriikliku menetluse või eelnõuga
viia siseriikliku õiguse kooskõlla Euroopa Liidu õigusega. Pärast diskusiooni Komisjoniga ning
analüüsi leidsid eelnõu koostajad, et nii mõneski kohas on vaja kehtivat regulatsiooni
parandada. Kuivõrd CRD VI-ga kaasnevad muudatused on niikuinii vaja Eesti õigusesse vaja
üle võtta, leiti, et kõige otstarbekam on kaks tegevust ühendada ühte eelnõusse, et vähendada
halduskoormust ja menetluste mahtu. Eelnõuga muudetakse kehtivat õigust ning viiakse sisse
vastavad parandused.
2.2.2. Eelnõuga kaasnevad peamised muudatused
Puudujäägid, mida Komisjon kontrolli kontrolli käigus tuvastas, varieerusid ristviidete
parandamisest kuni ülevõtmata lõigeteni. Artiklid, millele enim tähelepanu pöörati, olid 21a
(finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja heakskiitmine, vt seletuskirja punkti
2.2.1.), 21b (kolmanda riigi konsolideerimisgrupi krediidiasutuse tegevuse aluseid), 113
(ühisotsustusmenetlus kapitali adekvaatsuse ja likviidsuse tagamisel) ning 133 (kapitalipuhvrite
nõuded).
Valdusettevõtjate heakskiitmise puhul täiendatakse KAS §-i 137 lõigetega 9 ja 10, mis mõlemad
reguleerivad Finantsinspektsiooni koostöökohustust. Esimesel juhul peab Finantsinspektsioon
ära ootama EBA otsuse ja tegema sellest lähtuvalt enda otsuse, kui ta ei jõua teise lepinguriigi
finantsjärelevalve asutusega kokkuleppele valdusettevõtja heakskiitmises ja sellega
seonduvates meetmetes. Teisel juhul peab Finantsinspektsioon tegema endast kõik oleneva, et
saada segafinantsvaldusettevõtja koordinaatorilt nõusolek vastava valdusettevõtja suhtes
rakendatavate meetmete kohaldamises ning vajadusel andma asja EBA-le otsustamiseks.
Artikli 113 ülevõtmises tuvastatud puudused sisaldusid FIS §-s 473, mis reguleerib
ühisotsustusmenetlust kapitali adekvaatuse ja likviidsuse tagamisel. Täpsemalt puudusid lõikest
3 ristviited KAS-i sätetele, mille alusel tuleb riskihinnang koostada, lõike 7 esimesest lausest
täpsustus selle kohta, et suuniste andmine peab toimuma konsolideeritud või allkonsolideeritud
alusel (vt seletuskirja punkti 2.2.1.) ning teisest lausest sätestus selle kohta, mis ajaperioodil
võib Finantsinspektsioon võtta oma otsuse tegemisel arvesse teiste asjassepuutuvate asutuste
seisukohti ja reservatsioone. Lõikes 8 lisatakse viide Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) 1093/201019 artiklile 19 ning lõike 10 täiendusega pannakse Finantsinspektsioonile
kohustus teha kõik endast olenev, et jõuda teise järelevalveasutusega kokkuleppele
krediidiasutusele antud suuniste ajakohastamises.
19 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1093/2010, 24. november 2010, millega asutatakse Euroopa
Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse
kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02010R1093-20241230
17
Kapitalipuhvritega seotud muudatused väljenduvad eelkõige KAS §-des 8644 ja 8649. Eelnõuga
täpsustatakse Eesti Panga volitusi puhvrite kehtestamisel ning ühisotsustusmenetluses.
Ülejäänud sätted, millele komisjon tähelepanu pööras ning millest tulenevalt tehti KAS-is, FIS-
is ja VPTS-is muudatusi, olid artiklid 21b, 97, 104, 104a, 109, 111, 119, 131, 141 ja 141b.
2.3. Audiitori aruande kohustuslikkus ühinemisel või jagunemisel ning
krediidiasutusesisesed komiteed
2.3.1. Üldine taust
(i) Audiitori aruanne
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2017/1132 ehk äriühinguõiguse direktiivi20
artiklite 125 ja 160f kohaselt peab iga ühineva või jaguneva äriühingu kohta koostama osanikele
või aktsionäridele sõltumatu eksperdi aruanne, milles hinnatakse, kas rahaline hüvitis ja osade
või aktsiate asendussuhe on õiglane. Direktiiv lubab aruande jätta koostamata, kui selles on
kokku leppinud kõik ühineva või jaguneva äriühingu osanikud või aktsionärid. Eesti õiguses
reguleerib sõltumatu eksperdi kaasamist ÄS §-d 394 ja 437, kus umbisikuline sõltumatu ekspert
on asendatud audiitoriga ning aruande koostamine on kohustuslik siis, kui see on sätestatud
seaduses. KAS-i, KindlTS-i, IFS-i, VPTS-i ja MERAS-e koostamisel on varasemalt mindud
seda teed, et ÄS-is sätestatud üldpõhimõtetele on valdkonnapõhistes finantsseadustes sätestatud
teatud erisused, näiteks millised andmed tuleb esitada Finantsinspektsioonile vastava loa
taotluse menetlemiseks ning kui kiiresti peab pädev asutus loa andmise või andmisest
keeldumise otsustama. Samas leidub finantsseadustest sarnaselt ÄS-ile sätestuse, et ühinemis-
või jagunemislepingut peab kontrollima audiitor, kuid aruandes sisalduv teave võib sõltuvalt
seaduses sätestatust erineda. Näiteks KindlTS kohustab audiitorit esitama arvamus selle kohta,
kas ühendava või asutatava kindlustusandja tehnilised eraldised ja kattevara vastavad
õigusaktides sätestatud nõuetele, seevastu IFS kohaselt peab aruanne sisaldama arvamust
usaldatavusnõuete täitmise kohta.
CRD VI ülevõtmise käigus tegi Finantsinspektsioon ettepaneku jätta seadustest välja audiitori
kaasamise nõue, kuivõrd aruandest ei selgu järelevalveasutuse jaoks tavaliselt midagi uut ning
audiitori kaasamine pikendab loa menetlust. Samas pidas Finantsinspektsioon vajalikuks jätta
seadusesse võimalus menetlusse audiitor ikkagi kaasata, kui see on järelevalveasutuse meelest
vajalik. Seega peaks Finantsinspektsioonil olema võimalik määrata audiitor vaatamata sellele,
et ühineva või jaguneva krediidiasutuse kõik osanikud või aktsionärid on hääletanud aruande
mitte koostamise poolt.
(ii) Krediidiasutuse komiteed
Hetkel on krediidiasutusele ja investeerimisühingule ettenähtud viis komiteed ja nende
ülesanded on n-ö pillutatud laiali erinevatesse KAS-i ja VPTS-i paragrahvidesse, mistõttu on
kohati keeruline aru saada, kas vastava komitee moodustamine on kohustuslik või mitte. Kuigi
CRD VI puudutab komiteede temaatikat vaid pinnapealselt, leiavad eelnõu koostajad, et
eelnõuga on vajalik vaadata üle ka komiteede regulatsioon, et tagada õigusselgus ning
lihtsustada komiteede suhtes esitatavaid nõudeid. Samuti vaadatakse üle nõuded komitee
moodustamisele ja selle protseduuridele (eelkõige krediidikomitee osas).
2.3.2. Eelnõuga kaasnevad peamised muudatused
20 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2017/1132, 14. juuni 2017, äriühinguõiguse teatavate aspektide
kohta. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:02017L1132-20220812
18
(i) Audiitori aruanne
Audiitorkontrolliga seonduvates muudatustes jäetakse eelnõuga KAS-ist, KindlTS-ist, IFS-ist,
VPTS-ist ja MERAS-est välja audiitori aruande kohustuslikkust käsitlevad sätted ning
asendatakse need Finantsinspektsiooni diskretsiooniga määrata ühinemislepingu, ning kui see
on kohaldatav, ka jagunemislepingu tingimuste kontrollimiseks audiitor. Vastav diskretsioon
lisatakse ka KAVS-i, kus pole ühinemistele ja jagunemistele ette nähtud eriregulatsiooni ning
kohaldatakse ÄS-is sätestatut. Muudatustega soovivad eelnõu koostajad lihtsustada
loamenetluste läbiviimist ning jätta seadusest välja sätted, mis on minetanud oma praktilise
väärtuse ja vajaduse.
(ii) Krediidiasutuse komiteed
Järgmise tabeliga illustreeritakse muudatusi komiteede moodustamises ning ülesannetes.
Tabel 4. Krediidiasutuse komiteede muudatused võrreldes kehtivas seaduses ja eelnõu
sätestatuga
Komitee nimetus Komitee
moodustamise
kohustuslikkus
kehtiva seaduse
järgi
Peamised ülesanded
(lihtsustatud kujul)
Muutused võrreldes
kehtiva seadusega
Auditikomitee Jah Juhatuse tegevuse
kontrollimine
Selle komitee ülesanded
ei muutu.
Krediidikomitee Jah Suurte laenude andmise
üle otsustamine
Võrreldes kehtiva
tühistatakse mitmed
nõudeid selle komitee
toimimise suhte (näiteks
mismoodi peab komitees
hääletama jm).
Riskikomitee Juhul kui see on
proportsionaalne
arvestades
krediidiasutuse
suurust
Tagada, et ei võetakse
üleliigseid riske
Komitee ülesanded
jäävad võrreldes kehtiva
seadusega suures osas
samaks. Küll aga
lisatakse, et tasustamise
põhimõtetes tuleb nn
boonuste pakkumisel
arvestada ka ESG riske.
Nomineerimiskomitee Juhul kui see on
proportsionaalne
arvestades
krediidiasutuse
suurust
Juhatuse kandidaatide
väljapakkumine,
sealhulgas soolise
tasakaalu rakendamine
Komitee ülesanded
jäävad võrreldes kehtiva
seadusega suures osas
samaks. Küll aga
lisatakse, et
krediidiasutuse
juhikanditaatide puhul
tuleb arvestada ka
mitmekesisuse
põhimõttega.
19
Töötasukomitee Jah, v.a. juhul kui
see on
moodustatud
emaettevõtte
tasandil.
Tasustamise järelevalve
ja vastavate põhimõtete
kontroll
Võrreldes kehtiva
seadusega nähakse ette,
et see komitee tuleb
moodustada juhul kui see
on proportsionaalne
arvestades
krediidiasutuse suurust.
Komitee ülesanded
jäävad võrreldes kehtiva
seadusega samaks.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
3.1. Eelnõu ülesehitus
Eelnõu koosneb kümnest paragrahvist. Eelnõus on esikohal KAS-i muudatused põhjusel, et
eelnõu põhituum seisneb Eesti õiguse kooskõlla viimises CRD VI-s sätestatuga ning paranduste
tegemine johtuvalt CRD V-st. Seetõttu on KAS-i muudatused paigutatud eelnõus esikohale ning
alles seejärel on reastatud teised muudetavad seadused pealkirjade tähestikulises järjekorras.
Basel III paketi ülevõtmist kajastavad muudatused KAS-is, VPTS-is, FIS-is, FELS-is ja
RahaPTS-is. CRD V ülevõtmise parandusi kajastavad muudatused KAS-is, VPTS-is ja FIS-is.
Audiitori aurandega seotud nõuete leevendamiseks muudetakse KAS-i, VPTS-i, IFS-i,
krediidiandjate ja -vahendajate seadust (edaspidi ka KAVS), kindlustustegevuse seadust
(edaspidi ka KindlTS) ja makseasutuste ja e-raha asutuste seadust (edaspidi ka MERAS).
3.2. Eelnõu § 1 – muudatused krediidiasutuste seaduses
Paragrahv 2. Kehtiv § 2 sätestab seaduse kohaldamisala.
Lõike 1 muutmine. Lõike 1 kohaselt kohaldatakse KAS-i kõigile kõigile Eestis asutamisel
olevatele, asutatud ja tegutsevatele krediidiasutustele, nende Eestis asuvatele ema- ja
tütarettevõtjatele, sealhulgas finantsvaldusettevõtjatele, segavaldusettevõtjatele ja
segafinantsvaldusettevõtjatele, samuti krediidiasutuste filiaalidele ja esindustele. Tulenevalt §
22 kehtetuks tunnistamisest muudetakse lõike 1 sõnastust ja jäetakse sellest välja
krediidiasutuste esindust puudutav tekstiosa (vt § 22 kehtetuks tunnistamise selgitusi).
Lõike 2 muutmine. Seni kehtinud sõnastuses sätestas lõige 2, et seadust kohaldatakse lisaks
lõikes 1 nimetatud isikutele ka Eesti krediidiasutuste tütarettevõtjatele, filiaalidele ja
esindustele välisriigis, kui nende registreerimiskohaks oleva riigi seadus ei näe ette teisiti,
samuti välisriikide krediidiasutuste tütarettevõtjatele, filiaalidele ning esindustele Eestis, kui
Eesti välislepingutest ei tulene teisiti.
Lõiget muudetakse selliselt, et sellest jäetakse välja tekstiosa, mis käsitleb Eesti krediidiasutuste
tütarettevõtjaid, filiaale ja esindusi. Muutmise põhjuseks on CRD VI täiendamine kolmandate
riikide krediidiasutuste filiaale käsitlevate artiklitega 21c ja 48–48r. Liikmesriikidele on jäetud
artikli 48a lõikega 4 valikukoht, kas kohaldada kolmandate riikide krediidiasutuste filiaalidele
samu nõudeid, mida kohaldatakse n-ö tavapankadele, või võtta üle direktiivis sätestatud
erisused, mis on võrreldes riigisisese õigusega leebemad. Eesti on otsustanud jätta artikli 48a
lõikes 4 sätestatud valikukoha rakendamata ehk võtab üle direktiivis sätestatud erisused, et
avada kolmandate riikide krediidiasutustele võimalus asutada siin oma filiaal. Eelnõu
20
koostajate hinnangul takistab samade nõuete kehtestamine filiaalidele, mida juba kohaldatakse
Eesti pankadele, turule sisenemist ning seeläbi hoiab konkurentsi tarbijate jaoks madalana ning
erinevate finantstoodete ja -teenuste hinnad kõrgemad. Eelnõu koostajatele teadaolevalt on
Eesti üks vähestest Balti ja Skandinaavia riikidest, kes on otsustanud teha filiaalide suhtes
vastava erandi. Seetõttu võib Eesti olla võrreldes naaberriikidega atraktiivsem kolmandate
riikide krediidiasutustele, kes soovivad siin regioonis oma filiaali asutada. Filiaali asutamisest
võiksid olla huvitatud Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide krediidiasutused. Tulenevalt
lõike 2 muutmisest täiendatakse paragrahvi 2 lõigetega 21, 22 ja 41, mis sätestavad KAS-i
kohaldamise tingimused kolmandate riikide krediidiasutustele ja Euroopa Majanduspiirkonna
lepinguriigi krediidiasutustele, mille kohta kasutatakse seaduses ka ühist nimetajat ,,välisriigi
krediidiasutus”.
Paragrahvi täiendatakse lõigetega 21, 22 ja 41. Lõikega 21 esitatakse loetelu KAS-i sätetest,
mida kohaldatakse Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi krediidiasutusele, sealhulgas tema
filiaalile Eestis. Vastavateks säteteks on § 3, § 12 lõige 4, §-d 206 ja 213–216, § 87 lõige 55, §
91, § 92 lõige 5 ning peatükid 9 ja 12.
Lõikega 22 võetakse üle CRD VI artikli 47 lõige 1 ning sätestatakse loetelu KAS-i sätetest,
mida kohaldatakse kolmanda riigi krediidiasutuse Eesti filiaalile. Vastavateks säteteks on KAS-
i §-d 3, 206, 21, 212–213, § 87 lõige 55, § 91, § 92 lõige 5, peatükid 81, 9 ja 12, §-d 14118 ja 14119
ning FIS-i § 471 lõige 6 ja § 475 lõiked 12–13, 3–4, 5–7 ja 8–9. Sätete kohaldamiseks on kaks
eeltingimust, mis on seotud teenustega, mida filiaal osutab. Esimese tingimuse kohaselt peab
filiaal osutama KAS § 6 lõike 1 punktides 2 ja 6 nimetatud teenuseid, mida osutab kolmandas
riigis asutatud ettevõtja, kes kvalifitseeruks krediidiasutuseks või vastaks CRR-i artikli 4 lõike
1 punkti 1 alapunktis b nimetatud tingimustele, kui ta oleks asutatud Euroopa Liidus. Teise
tingimuse kohaselt peab filiaal osutama KAS § 6 lõike 1 punktis 1 nimetatud teenust, mida
samuti osutab kolmandas riigis asutatud ettevõtja.
Lõikes 22 sätestatut ei kohaldata lõike 41 kohaselt kolmanda riigi krediidiasutuse suhtes, kes
osutab VPTS § 43 lõikes 1 nimetatud investeerimisteenuseid, sealhulgas mis tahes
kõrvalteenust, mis on seotud hoiuste kaasamise või krediidi või laenu andmisega, kui selle
eesmärk on osutada teenuseid KAS-i alusel. Lõikega 41 võetakse üle CRD VI artikli 21c lõige
4 ja artikli 47 lõige 2.
Paragrahv 31. Kehtiv § 31 sätestab seaduses kasutatavate terminid ja nende mõistmissuunised.
Lõike 1 muutmine. Lõike 1 kohaselt kasutatakse KAS-is määratlemata termineid kasutatakse
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013, mis käsitleb krediidiasutuste suhtes
kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ja millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L
176, 27.06.2013, lk 1–337), tähenduses. Põhjusel, et paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 22 ning
selle punkt 2 viitab samuti CRR-ile, tuleb määruse täispikk nimi viia üle eespool asuvasse
sättesse, milleks § 2 lõike 22 punkt 2 ka on. Seetõttu jäetakse § 31 lõike 1 sõnastuses välja CRR-
i täispikk nimi ning jäetakse alles viide määruse väljaandjatele ja numbrile.
Paragrahvi täiendatakse lõigetega 3–5. Uute lõigetega defineeritakse kolmanda riigi
krediidiasutuse filiaali ja peaettevõtja ning välisriigi mõisted. Lõikega 3 võetakse üle CRD VI
artikli 47 lõike 3 punkt 1 ning defineeritakse kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal, mille peab
olema asutanud ettevõtja, kelle peakontor asub kolmandas riigis ning kes teostab KAS § 2
lõikes 22 nimetatud tegevusi (punkt 1) või krediidiasutus, mille peakontor asub kolmandas
riigis (punkt 2).
21
Kolmanda riigi peaettevõtja on lõike 4 ja artikli 47 lõike 3 punkti 2 kohaselt ettevõtja, kelle
peakontor asub kolmandas riigis ja kes on asutatud Eestis kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali,
ja kui see on kohaldatav, selle ettevõtja vahepealsed või kõrgema tasandi emaettevõtjad.
Lõike 5 lisamine ei tulene CRD VI-st, kuid eelnõu koostajad leiavad, et välisriigi mõiste
defineerimine on vajalik seaduse paremaks mõistmiseks, sest seni kehtinud sõnastuses vastavat
definitsiooni ei olnud esitatud. Seega pidi mõistet defineerima läbi erinevate sätete, mis aga
raskendab seaduse selget mõistmist. Tulenevalt kolmandate riikide krediidiasutuste filiaale
reguleerivate sätete lisamisest KAS-i ning §-s 2 kohaldamisala täpsustamisest, lisatakse
paragrahvi lõige 5 ja sätestatakse, et mõiste ,,välisriik” hõlmab nii Euroopa Majanduspiirkonna
lepinguriike kui ka kolmandaid riike.
Paragrahvi 11 kehtetuks tunnistamine.
Seni kehtinud § 11 sätestas krediidiasutuse esinduse mõiste ning esinduses äritegevuse
teostamise keelu. Krediidiasutuse esinduseks peeti krediidiasutuse asukohast eraldiasetsevat
struktuuriüksust, mille tegevuse eesmärgiks oli krediidiasutuse esindamine ja tema huvide
kaitsmine teataval territooriumil. Esindus § 11 mõistes ei olnud filiaali tegevuskoht või
pangakontor, vaid mingid ruumid, kus töötasid isikud, kes tegid krediidiasutusele lobitegevust
või osalesid krediidiasutusi ühendavate liitude või ühingute töös. Tulenevalt § 22 kehtetuks
tunnistamisest (vt § 22 kehtetuks tunnistamise selgitusi), tunnistatakse kehtetuks ka § 11,
kuivõrd esinduse kui eraldiasetseva struktuuriüksuse funktsiooni praktikas ei teostata ning
äritegevuse teostamiseks läbi tütarettevõtja või filiaali peab välisriigi krediidiasutusel olema
selleks vastav Finantsinspektsiooni luba.
Paragrahv 131. Kehtiv § 131 sätestab dokumentide ja andmete nimekirja, mida tuleb esitada
tegevusloa taotlemisel.
Lõike 1 täiendamine punktiga 19. Uue punktiga 19 tekib krediidiasutuse tegevusluba
taotleval äriühingul kohustus esitada Finantsinspektsioonile muu hulgas ülevaade nõukogu ja
juhatuse kõigi liikmete ning võtmeisikute töökohustuste kohta, sealhulgas üksikasjalikud
andmed aruandlus- ja vastutusahelate kohta.
Lõige 2 tunnistatakse kehtetuks. Seni kehtinud lõige 2 kohustab tegevusloa taotlejat esitama
Finantsinspektsioonile viivitamata uuendatud andmed või dokumendid, kui tegevusloa
menetlemise ajal toimuvad andmetes ja dokumentides muudatused. Samasisuline kohustus
kehtib ka olukorras, kus taotleja ise on teada saanud vastavatest muudatustest. Lõike 2
kehtetuks tunnistamine on seotud § 133 lõike 1 muutmisega ning sama paragrahvi
täiendamisega lõikega 11 ning nendel muudatustel on kaks põhjust. Esiteks, erinevalt teistest
finantssektorit käsitlevatest seadustest (KAVS § 14 lõige 3, VPTS § 55 lõige 11,
kindlustustegevuse seadus § 19 lõige 2, investeerimisfondide seadus § 314 lõige 7), on
dokumentide ja andmete uuendamisega seotud kohustused sätestatud tegevusloa taotlemist
reguleerivas paragrahvis, mitte paragrahvis, mis nimetab tegevusloa taotlemisel esitatavaid
dokumente ja andmeid. Teiseks, eelviidatud teiste seaduste sätted lubavad Finantsinspektsioonil
määrata menetlusele uue algustähtaja ehk kuupäeva, mil järelevalveasutus sai kätte uuendatud
dokumendid, kui vastavad muudatused on olnud tema hinnangul olulised. Sellisel juhul peab
Finantsinspektsioon teavitama taotlejat uuest menetluse alguskuupäevast. Finantsinspektsioon
on teinud ettepaneku harmoniseerida KAS teiste seadustega. Eelnõu koostajate hinnangul on
muudatuste tegemine vajalik ja põhjendatud, et tagada finantsvaldkonna seaduste ühetaolisus
ning koondada Finantsinspektsiooni õigused korrektsetesse paragrahvidesse. Seetõttu
22
tunnistatakse lõige 2 formaalselt kehtetuks, kuid selle senine sõnastus viiakse üle § 133 lõikesse
11 koos vastavate täiendustega.
Paragrahv 133. Kehtiv § 133 reguleerib tegevusloa taotluse läbivaatamist.
Lõike 1 täiendamine. Lõike 1 kohaselt võib Finantsinspektsioon nõuda taotlejalt puuduste
kõrvaldamist, kui taotleja ei ole tegevusloa taotlemisel esitanud kõiki §-s 131 nimetatud
andmeid ja dokumente või need ei ole täielikult või nõuetekohaselt vormistatud.
Finantsinspektsioon on teinud ettepaneku täiendada lõiget 1 õigusega jätta esitatud taotlus läbi
vaatamata, kui sellega seoses esineb puudusi. Vastav õigus on antud Finantsinspektsioonile
teiste seaduste (näiteks KAVS § 14 lõige 1, VPTS § 55 lõige 41 ja KindlTS § 19 lõige 1) alusel,
kuid jäänud harmoniseerimata KAS-is. Eelnõu koostajate hinnangul on järelevalveasutuse
märkus asjakohane ja mõistlik, võttes arvesse Finantsinspektsiooni ressursse ning kohustust
juba taotluse esitamisel tagada, et esitatud andmed ja dokumendid on korrektsed ning nendes
ei esine olulisi puudusi. Eeltoodust tulenevalt muudetakse lõike 1 sõnastust ning lubatakse
Finantsinspektsioonil jätta taotlus läbi vaatamata.
Paragrahvi täiendamine lõikega 11. Uue lõikega sätestatakse, et kui tegevusloa taotluse
menetlemise ajal muutuvad KAS §-s 131 nimetatud andmed või dokumendid, esitab taotleja
viivitamata pärast muudatuste tegemist või nendest teadasaamist Finantsinspektsioonile
vastavad andmed või dokumendid uuendatud kujul. Kui muudatus on oluline, võib
Finantsinspektsioon lugeda menetlustähtaja alguseks selle olulise muudatuse kättesaamise
hetke. Sellisel juhul peab Finantsinspektsioon teatama taotlejale uuest menetlustähtajast. Uue
lõikega võetakse üle § 131 lõike 2 sõnastus ning viiakse see kooskõlla teiste finantssektorit
käsitlevates seadustes sätestatuga (vt § 131 lõike 2 kehtetuks tunnistamise selgitusi).
Paragrahv 134. Kehtiv § 134 reguleerib finantsvaldusettevõtjana või
segafinantsvaldusettevõtjana tegutsemise heakskiitmist.
Paragrahvidega 134–137 on võetud üle CRD artikkel 21a, mis reguleerib valdusettevõtja
heakskiitmist (vt seletuskirja punkti 2.2.1. selgitusi). Seni kehtinud direktiivi ja KAS-i sõnastus
nägid ette erandi, mille kohaselt on pädeval asutusel õigus jätta finantsvaldusettevõtja või
segafinantsvaldusettevõtja heakskiitmise kohaldamisalast kõrvale, kui olid täidetud kõik artikli
21a lõike 4 esimeses alalõikes või KAS § 137 lõikes 1 sätestatud tingimused. CRD VI-ga
lisatakse artiklisse 21a lõige 4a, mis näeb lisaks kohaldamisalast kõrvale jätmisele ette teise
erandi heakskiitmise kohustusele. Selleks uueks erandiks on heakskiitmise nõudest
vabastamine, mille saamiseks peab valdusettevõtja esitama pädevale asutusele vastava taotluse.
Juhul, kui valdusettevõtjale vastav vabastus antakse, kohtleb pädev asutus teda sarnaselt
heakskiitmise kohaldamisalast välja jäänud ettevõtjana ehk tema suhtes kohaldatakse üldisi
CRR-ist tulenevaid nõudeid, kuid pädev asutus ei tee tema tegevuse üle järelevalvet.
Eelnõuga võetakse §-s 134 kasutusele määratud ettevõtja mõiste ning reguleeritakse kohapealse
läbivaatuse teostamist krediidiasutuse emaettevõtjas, §-s 135 reguleeritakse heakskiitmise
menetlust tulenevalt artikli 27a lisamisest direktiivi, §-s 136 tehakse sõnastuslikke muudatusi
tulenevalt uue heakskiitmise erandi lisamisest ning §-s 137 reguleeritakse heakskiitmise nõude
kohustusest vabastamist ja vastava taotluse menetlemist. Alljärgneva joonisega illustreeritakse
eelmainitud muudatusi.
Joonis 3. Valdusettevõtja heakskiitmise regulatsiooni muudatused (allajoonitult)
23
Lõike 1 teise lause täiendamine. Lõike 1 esimese lausega sätestatakse Eestis või mujal
Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsevale finantsvaldusettevõtjale või
segafinantsvaldusettevõtjale kohustus taotleda Finantsinspektsioonilt tegutsemiseks
heakskiitmist või heakskiitmise nõude kohaldamata jätmist, kui Finantsinspektsioon teostab
tema üle konsolideeritud järelevalvet. Teise lause kohaselt peab muu valdusettevõtja taotlema
heakskiitmist, kui ta on kohustatud järgima KAS-is ja CRR-is kehtestatud nõudeid
allkonsolideeritud alusel. Lõikega 1 on võetud üle artikli 21a lõige 1.
CRD VI muudab artikli 21a lõiget 1 selliselt, et selle kehtiv sõnastus loetakse esimeseks
alalõikeks ning lõiget täiendatakse kolme uue alalõiguga (vt § 134 lõigete 11 ja 12 lisamise ning
FIS § 53 lõike 4 alusel kehtestatud määruse muutmise selgitusi). Lisaks lisatakse esimesse
alalõikesse tingimus, et alternatiivselt KAS-is ja CRR-is sätestatud nõuete järgimisele
allkonsolideeritud alusel peab muu valdusettevõtja taotlema heakskiitmist, kui ta on määratud
vastutavaks selle eest, et tagada usaldatavusnõuete järgimine konsolideerimisgrupi poolt
konsolideeritud alusel vastavalt § 137 lõike 1 punktile 3 (vt eelviidatud sätte muutmise
selgitusi). Taolist valdusettevõtjat käsitletakse KAS 2. peatüki tähenduses määratud ettevõtjana.
Paragrahvi täiendamine lõigetega 11 ja 12. Uued lõiked reguleerivad Eestis või mujal
Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse tegevuse läbivaatamise teostamist
ning nendega võetakse üle CRD VI artikli 21a lõike 1 teine ja kolmas alalõige. Lõike 11
kohaselt peab Finantsinspektsioon jälgima pidevalt, kuid vähemalt kord aastas krediidiasutuse
emaettevõtja tegevuste toimimist ning kontrollima, kas krediidiasutus, KAS § 13 alusel
tegevusluba taotlev ettevõtja või määratud ettevõtja on korrektselt nimetanud ettevõtja, kes
vastab tingimustele, mille kohaselt saab teda käsitada Eestis või mujal Euroopa Liidus
emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtjana või segafinantsvaldusettevõtjana. Kui lõikes
11 nimetatud emaettevõtja või määratud ettevõtja asub teises Euroopa Liidu liikmesriigis, peab
Finantsinspektsioon lõike 12 kohaselt tegema kõik endast oleneva, et teha läbivaatamise
teostamiseks koostööd tolle liikmesriigi pädeva finantsjärelevalve asutusega.
Lõike 2 punkti 2 täiendamine. Lõikega 2 on sätestatud loetelu andmetest ja dokumentidest,
mida valdusettevõtja peab esitama Finantsinspektsioonile, kui ta taotleb lõikes 1 sätestatud
heakskiitmist. Punkti 2 kohaselt peab valdusettevõtja esitama oma juhatuse ja nõukogu liikmete
kohta KAS § 131 lõike 1 punktis 10 nimetatud teabe, milleks on nende nimed, isikukood,
elukoht, hariduse kirjeldus, vastutusvaldkonna kirjeldus, usaldusväärsust tõendavad andmed ja
24
dokumendid. Lõike 2 punktiga 2 on võetud üle CRD artikli 21a lõike 2 esimese alalõike punkt
b, kuid CRD VI-ga muudetakse vastavat sätet ning lisatakse tingimus, et valdusettevõtja peab
esitama teabe, et kinnitada juhatuse ja nõukogu liikmete vastavust artikli 91 lõikega 1, mis on
üle võetud KAS §-ga 48 ning mille lõiked 2–23, 3–5 ja 7 sätestavad nõuded krediidiasutuse
juhtidele, teadmistele, oskustele jms tingimustele. Artikli 21a lõike 2 esimese alalõike punkti b
muutmisest tulenevalt täiendatakse lõike 2 punkti ka viitega §-le 48 ja selle relevantsetele
sätetele ning kohustatakse valdusettevõtjat esitama Finantsinspektsioonile teavet selle kohta, et
tema juhid vastavad seaduses sätestatud nõuetele.
Paragrahv 135. Kehtiv § 135 sätestab tingimused heakskiitmise taotluse läbivaatamisele.
Lõike 1 täiendamine. Lõikega 1 on sätestatud Finantsinspektsioonile kohustus koordineerida
oma tegevust teiste pädevate asutustega, kui Finantsinspektsioon ei teosta valdusettevõtja üle
konsolideeritud järelevalvet ning valdusettevõtja heakskiitmine toimub olulise osaluse
omandamise lubatavuse hindamisega samaaegselt. Lõikega on võetud üle CRD artikli 21a lõike
2 teise alalõike esimene lause, kuid CRD VI-ga muudetakse vastavat alalõiget. Muudatuse
tagajärjel peab pädev asutus koordineerima oma tegevust teiste asutustega lisaks olulise osaluse
omandamise lubatavuse hindamisele ka olukorras, kus valdusettevõtja taotleb heakskiitmise
nõudest vabastamist (vt § 137 muutmise selgitusi). Direktiiviga kooskõla tagamiseks ning
järelevalveasutuse kohustuste täpsustamiseks muudetakse paragrahvi lõiget 1 ning lisatakse
sinna teine olukord, mille esinemisel peab Finantsinspektsioon tegema teiste asutustega
koostööd.
Lõike 2 muutmine. Lõike 2 kohaselt peab Finantsinspektsioon peatama lõikes 1 sätestatud
juhul KAS § 301 lõikes 2 sätestatud tähtaja kulgemise vähemalt 20 tööpäevaks või kuni
asjakohane menetlus on lõpule viidud. Paragrahvi 301 lõikes 2 sätestatud tähtaja pikkuseks on
50 tööpäeva, mille jooksul võib järelevalveasutus nõuda andmeid ja dokumente, mis seonduvad
olulise osaluse omandamise või suurendamise loa taotlemisega. Lõikega 2 on võetud üle CRD
artikli 21a lõike 2 teise alalõike teine lause. Tulenevalt CRD VI muudatusest, millega lisatakse
artikkel 27a, mis reguleerib krediidiasutuse ja valdusettevõtjate osaluse omandamise ja
võõrandamise menetlust ja tähtaegu, täiendatakse artikli 21a lõike 2 teise alalõike teist lauset
viitega artikli 27a lõikele 6, millele vastab KAS § 373 lõige 2 (vt 31. peatüki ja § 373 lõike 2
lisamise selgitusi). Seetõttu lisatakse lõikesse 2 viide § 373 lõikele 2 ja kohustatakse
Finantsinspektsiooni peatama sättes viidatud tähtaeg (60 tööpäeva) kuni 20 päevaks, kui
paralleelselt valdusettevõtja heakskiitmisega peab järelevalveasutus otsustama ka sellise
ettevõtja olulise osaluse omandamise või suurendamise või heakskiitmise kohustusest
vabastamise.
Paragrahv 136. Kehtiv § 136 reguleerib finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja
tegevuse heakskiitmise otsuse tegemist.
Lõike 4 muutmine. Lõike 4 kohaselt teeb Finantsinspektsioon valdusettevõtjale heakskiidu
andmise või sellest keeldumise kohta nelja kuu jooksul kõigi vajalike nõuetekohaste
dokumentide ja andmete saamisest arvates, kuid mitte hiljem kui kuus kuud pärast
heakskiitmise taotluse saamist. Lõikega 4 on võetud üle CRD artikli 21a lõike 10 esimene
alalõige, mida muudetakse CRD VI-ga ning kohustatakse järelevalveasutust samu tähtaegu
järgima ka valdusettevõtja vabastamisel heakskiitmise kohustusest (vt § 137 muutmise
selgitusi). Direktiivile sarnane muudatus tehakse ka lõikes 4.
Paragrahvi täiendamine lõigetega 6 ja 7. Uute lõigete lisamine on seotud KAS 6. peatüki
muutmisega tulenevalt CRD VI artiklitest 27f–27k (vt 6. peatüki muutmise selgitusi). Nimelt
25
kohaldab direktiiv ühinemise, jagunemise ning oluliste varade ja kohustuste ülekandmise
artikleid võrdselt krediidiasutustele, finantsvaldusettevõtjatele ja
segafinantsvaldusettevõtjatele, kuid KAS-i 6. peatükk reguleerib samu tegevusi
krediidiasutuste keskselt. Tegemist on KAS-i ülesehtituse loogikaga, mille kohaselt on seaduse
põhisubjektideks krediidiasutused ning kui mõni säte kohaldub ka investeerimisühingutele või
valdusettevõtjatele, siis ei hõlmata teda otseselt vastava sätte subjektide ringi, kuid tehakse viide
tema suhtes kohalduvale sättele.
Lõikega 6 sätestatakse 6. peatüki 1. jaos sätestatud ühinemise ja jagunemise sätete kohaldamine
valdusettevõtjatele. Samasisuline on ka lõike 7 esimene lause, mis viitab oluliste varade ja
kohustuste ülekandmise puhul 6. peatüki 2. jaole. Lõike teise lausega võetakse üle CRD VI
artikli 27f lõike 2 teine alalõige ja sätestatakse, et § 706 lõike 2 kohaldamisel rakendatakse sama
paragrahvi lõikes 1 osutatud emaettevõtjana tegutseva valdusettevõtja suhtes protsendimäärasid
vastavalt konsolideeritud näitajatele. Eelmainitud protsendimäärade suurusest sõltub see, kas
varade ja kohustuste ülekandmise maht on piisavalt suur, et sellest Finantsinspektsiooni
teavitada.
Paragrahv 137. Kehtiv § 137 sätestab finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja
heakskiitmise nõude erisused.
Lõike 1 sissejuhatava lauseosa muutmine. Lõike 1 sissejuhatava lauseosa kohaselt ei
kohaldata valdusettevõtja tegutsemisele §-s 134 sätestatud heakskiitmise kohustust, kui on
täidetud kõik lauseosale järgnevas loetelus nimetatud tingimused. Tulenevalt valdusettevõtja
heakskiitmise regulatsiooni (vt § 134 muutmise selgitusi) ning artikli 21a lõike 4 esimese
alalõike sissejuhatava lauseosa muutmisest, sõnastatakse § 137 lõike 1 sissejuhatav lauseosa
ümber valdusettevõtja diskretsiooni põhiseks ning sätestatakse, et valdusettevõtja võib taotleda
heakskiitmise nõudest vabastamist, kui on täidetud kõik lauseosale järgnevad tingimused.
Lõike 1 punkti 3 täiendamine. Valdusettevõtja heakskiitmise nõudest vabastamise üheks
eelduseks on lõike 1 punkti 3 kohaselt asjaolu, et tütarettevõtja on määratud vastutavaks selle
eest, et on tagatud usaldatavusnõuete järgimine konsolideerimisgrupi poolt konsolideeritud
alusel, ja talle on antud kõik vajalikud vahendid ja õiguslikud volitused vastavate ülesannete
tulemuslikuks täitmiseks. CRD VI artikli 21a lõike 4 esimese alalõike punkti c muudatusega
lisatakse tütarettevõtjast krediidiasutuse kõrvale ka finantsvaldusettevõtjad ja
segafinantsvaldusettevõtjad, kellele on antud heakskiit. Samasisuline muudatus tehakse ka
lõike 1 punktis 3.
Paragrahvi täiendamine lõigetega 4–10. Lõikega 4 sätestatakse tingimused, mis kõik peavad
olema täidetud selleks, et Finantsinspektsioon võiks konsolideeritud järelevalvet tegeva
asutusena lubada heakskiitmise nõudest vabastatud valdusettevõtja konsolideerimata jätmise.
Nendeks tingimusteks on asjaolu, et konsolideerimata jätmine ei mõjuta tütarettevõtjast
krediidiasutuse või grupi üle teostatava järelevalve tulemuslikkust (punkt 1), valdusettevõtjal
ei ole peale omakapitali positsioonide tütarettevõtjast krediidiasutuses, vahendajast
emaettevõtjana tegutsevas valdusettevõtjas, kes omab kontrolli tütarettevõtjast krediidiasutuse
üle, muid omakapitali positisioone (punkt 2) ning valdusettevõtja ei kasuta ülemäärast
finantsvõimendust ja tal ei ole positsioone, mis ei ole seotud tema osalusega tütarettevõtjast
krediidiasutuses või vahendajast emaettevõtjana tegutsevas valdusettevõtjas, kes omab
kontrolli tütarettevõtjast krediidiasutuse üle (punkt 3). Lõikega 4 võetakse üle artikli 21a lõige
4a.
26
Lõiked 5–8 reguleerivad Finantsinspektsiooni koostöö kohustusi sõltuvalt sellest, kas ta on
valdusettevõtja üle konsolideeritud järelevalvet tegev asutus ning ühisotsustusmenetluse
läbiviimist. Lõigetega 9 ja 10 sätestavad Finantsinspektsiooni kohustusi olukorras, kus ta ei
jõua teise pädeva asutusega ühisotsusele ning kui ühistotsustusmenetlus tehakse
segafinantsvaldusettevõtja suhtes.
Juhul, kui Finantsinspektsioon ei ole valdusettevõtja üle konsolideeritud järelevalvet tegev
asutus, peab ta tegema koostööd asutusega, kes teeb asjaomase valdusettevõtja üle
konsolideeritud järelevalvet (lõige 5). Koostöö tegemine on vajalik selleks, et jõuda
ühisotsusele heakskiitmise otsuse andmises (punkt 1), heakskiitmise nõudest vabastamises
(punkt 2), konsolideerimise ulatusest väljajätmises (punkt 3) ning järelevalvemeetmete
kohaldamises (punkt 4). Samas, kui Finantsinspektsioon on valdusettevõtja üle konsolideeritud
järelevalvet tegev asutus, koostab ta § 136 lõigetes 1–3 ja 5 ning § 137 lõigetes 1–4 nimetatud
asjaolude kohta hinnangu ning edastab ta selle lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele, kus
valdusettevõtja on asutatud (lõige 6). Ühistotsusele lõikes 5 nimetatud asjaolude kohta tuleb
jõuda kahe kuu jooksul alates konsolideeritud järelevalve asutuse hinnangu saamisest (lõige 7)
ning ühistotsuse saavutamisel peab Finantsinspektsioon seda lõike 8 kohaselt rakendama Eestis
asutatud valdusettevõtja suhtes.
Lõigetega 5–7 võetakse üle CRD VI artikli 21a lõike 8 esimene alalõige ning lõikega 8 sama
artikli lõike 8 teine alalõige.
Kui Finantsinspektsioon ei jõua teise lepinguriigi järelevalveasutusega lõikes 5 nimetatud
asjaolude suhtes ühisotsuseni, peab ta lõike 9 kohaselt edastama küsimuse EBA-le ning
lükkama EBA-lt otsuse saamiseni oma otsuse tegemise edasi ning teeb seejärel oma otsuse
kooskõlas EBA otsusega. Lisaks ei või järelevalveasutus pöörduda EBA poole, kui lõikes 7
nimetatud kahekuuline ühisotsuse aeg kestab või kui mõlemad asutused on jõudnud
ühistotsusele.
Olukorras, kus ühisotsuse tegemine käsitleb segafinantsvaldusettevõtjat ning
Finantsinspektsioon ei ole sellise ettevõtja koordinaator Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivi 2002/87/EL21 artikli 10 kohaselt, peab Finantsinspektsioon lõike 10 kohaselt tegema
kõik endast oleneva, et taotleda koos konsolideeritud järelevalvet tegeva asutusega
koordinaatorilt nõusolekut ühisotsusele. Kui koordinaator vastavat nõusolekut ei anna, teavitab
Finantsinspektsioon EBA või Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutust
ning kohaldab segafinantsvaldusettevõtjale ühte eelnimetatud asutuste otsust.
Lõikega 9 võetakse üle CRD V artikli 21a lõike 8 kolmas alalõige ning lõikega 10 sama artikli
lõike 9 teine alalõige.
Paragrahv 138. Kehtiv § 138 reguleerib krediidiasutuse tegevusloa taotlemist
investeerimisühingu poolt.
Pealkirja täiendamine. Paragrahvi pealkirja täiendatakse pärast sõna ,,taotlemine” sõnadega
,,ja taotlemise erisused”, et kajastada selgemini paragrahvis reguleeritud tegevusloa taotlemise
kohustust ning võimalikke erisusi selle kohustuse suhtes.
21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/87/EÜ, 16. detsember 2002, milles käsitletakse
finantskonglomeraati kuuluvate krediidiasutuste, kindlustusseltside ja investeerimisühingute täiendavat
järelevalvet ning millega muudetakse nõukogu direktiive 73/239/EMÜ, 79/267/EMÜ, 92/49/EMÜ, 92/96/EMÜ,
93/6/EMÜ ja 93/22/EMÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 98/78/EÜ ja 2000/12/EÜ. Kättesaadav:
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:02002L0087-20240109
27
Lõike 1 punkti 2 täiendamine. Lõige 1 kohaselt peab investeerimisühing esitama tegevusloa
taotluse, kui on täidetud vähemalt üks lõikele järgnevas loetelus nimetatud tingimustest.
Esimese tingimuse kohaselt peab investeerimisühingu koguvara keskmine maht ühes kuus 12
järjestikuse kuu jooksul olema 30 miljardit või rohkem (punkt 1). Teise tingimuse kohaselt peab
vastav koguvara keskmine maht ühes kuus 12 järjestikuse kuu jooksul olema alla 30 miljardi
euro ning investeerimisühing kuuluma konsolideerimisgruppi, mille puhul kõigi selliste sinna
kuuluvate investeerimisühingute, kes tegelevad väärtpaberitega kauplemisega oma arvel või
väärtpaberi garanteerimise, pakkumise, emiteerimise või müümise garanteerimisega ning
kellest iga üksiku investeerimisühingu vara koguväärtus on alla 30 miljardi euro,
konsolideeritud vara koguväärtus on 30 miljardit eurot või rohkem. Lõikega 1 on võetud üle
CRD artikli 8a lõige 1.
CRD VI-ga täiendatakse artikli 8a lõike 1 punkti b ning täpsustatakse, et punktis 2 nimetatud
koguvara mahu arvutamisel võetakse arvesse Euroopa Liidus asutatud investeerimisühingute,
sealhulgas kõigi nende kolmandas riigi asutatud tütarettevõtjate ja filiaalid, konsolideeritud
varade koguväärtust. Täiendi ,,Euroopa Liidus asutatud” lisamisega kitsendatakse nende
investeerimisühingute ringi, kes kvalifitseeruvad tegevusloa taotlemise kohustuse alla, ning
hõlmatakse täienditega ,,kolmandas riigis asutatud tütarettevõtjad” ja ,,filiaalid” koguvara
väärtuse hulka kõik selliste investeerimisühingutest sõltuvad isikud.
Paragrahvi täiendamine lõigetega 5–9. CRD VI lisab artiklisse 8a lõike 3a, mille sisuks on
EBA ja pädeva asutuse vaheline koostöö investeerimisühingu tegevusloa kohustusest
vabastamisel. Sisult sarnaneb tegevusloa kohustusest vabastamine valdusettevõtjate
heakskiitmise kohustusest vabastamisega (vt KAS §-de 134–137 muutmise selgitusi), kuid
erisus peitub vastaspooles, kellega koostööd tehakse: valdusettevõtjate puhul on see teise
lepinguriigi finantsjärelevalveasutus ja kui see on kohaldatav, segafinantsvaldusettevõtja
koordinaator, investeerimisühingute puhul on see EBA. Veel enam, juhul kui pädevad asutused
ei saa segafinantsvaldusettevõtja koordinaatorilt heakskiitu kohaldatavate meetmete kohta, siis
on otsustusõigus EBA-l, kuid investeerimisühingu tegevusloa kohustuse vabastamisel jääb
lõppsõna pädevale asutusele, kelleks KAS-i kontekstis on Finantsinspektsioon.
Lõikega 5 antakse Finantsinspektsioonile õigus vabastada investeerimisühing tegevusloa
taotlemise kohustusest, kui investeerimisühing on esitanud vastava taotluse. Järelevalveasutus
peab teavitama EBA taotluse saamisest, ootama ära EBA arvamuse ja tegema seejärel enda
otsuse. Lõikega 5 võetakse üle artikli 8a lõike 3a esimese alalõike esimene pool, teise alalõike
esimene lause ja kolmanda lause esimene pool. Seejärel, kui Finantsinspektsioon on saanud
EBA-lt arvamuse, peab ta lõike 6 kohaselt tegema otsuse, milles võtab arvesse EBA arvamust,
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL artikli 95a kohast teavet ning lõikele 6
järgnevas loetelus nimetatud tingimusi. Lõikega 6 võetakse üle artikli 8a lõike 3a esimese
alalõike teine pool ja teise alalõike kolmanda lause teine pool. Kui Finantsinspektsiooni otsus
erineb EBA arvamusest, peab järelevalveasutus lõike 7 kohaselt oma otsuses arvamusest
kõrvalekaldumist põhjendama. Lisaks on Finantsinspektsioon kohustatud lõigete 8 ja 9
kohaselt teavitama EBA ja investeerimisühingut oma otsusest ning vaatama otsuse üle iga
kolme aasta tagant. Lõigetega 7–9 võetakse üle artikli 8a lõike 3a alalõiked kolm kuni viis.
Paragrahv 15. Kehtiv § 15 sätestab tegevusloa andmisest keeldumise alused.
Lõike 2 punkti 2 muutmine. Lõike 2 punkti 2 kohaselt tuleb krediidiasutuse tegevusloa
taotleja vahendite piisavusel ja kogemuse hindamisel võtta arvesse tema juhtimisega seotud
isikute haridust, töökogemust, ärisidemeid, usaldusväärsust ja reputatsiooni. Eelnõuga
28
asendatakse sõna ,,reputatsioon” sõnaga ,,maine” tulenevalt CRD VI ja teiste kehtivate
finantsvaldkonda reguleerivate seaduste sõnastuste ühildamisest. Samasisulised muudatused
tehakse ka § 48 lõikes 2 ning § 68 lõike 1 punktis 86.
Paragrahv 17. Kehtiv § 17 sätestab tegevusloa ja tunnuskoodi kehtetuks tunnistamise
tingimused.
Lõike 1 täiendamine punktiga 18. Uue punktiga sätestatakse täiendav tingimus, millal võib
Finantsinspektsioon tunnistada krediidiasutuse tegevusloa kehtetuks. Lisatav tingimus sätestab,
et loa võib kehtetuks tunnistada, kui esinevad FELS § 39 lõikes 1 või Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) nr 806/2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus
krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra
ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT
L 225, 30.07.2014, lk 1–90) artikli 18 lõike 1 punktides a–c nimetatud tingimustele. Sisuliselt
näevad mõlemad õigusaktid ette kolm tingimust, mille esinemisel peab finantskriisi
lahendamise eest pädev organ või asutus rakendama meetodeid olukorra halvenemise
vältimiseks. Nendeks tingimusteks on ettevõtja maksejõuetus või tõenäoline maksejõuetus,
arusaamine, et ükski meede või õigus ei hoia ära ettevõtja maksejõuetust, ning meetme või
õiguse kasutamise vajalikkus avaliku huvi seisukohast. Punktiga 18 võetakse üle CRD VI artikli
18 punkt g.
Paragrahv 201. Kehtiv § 201 sätestab erisused krediidiasutuse filiaali asutamisele Euroopa
Liidu lepinguriigis.
Lõike 1 punkti 4 muutmine. Lõikega 1 on sätestatud loetelu andmetest ja dokumentidest, mida
krediidiasutus, kes soovib asutada oma filiaali teises lepinguriigis, peab Finantsinspektsioonile
esitama. Punkti 4 koosneb kahest lausest, mis ei ole kooskõlas normitehnika eeskirjadega.
Esimese lause kohaselt peab krediidiasutus esitama järelevalveasutusele andmed filiaali
juhatajate kohta. Teise lause kohaselt tuleb andmed esitada vastavalt § 48 lõikele 7. Eelnõuga
lisatakse KAS-i § 481 (vt viidatud sätte lisamise selgitusi), mis sätestab juhtidest ja
võtmeisikutest teavitamise tingimused. Seetõttu muudetakse punktis 4 viidet ning sõnastatakse
see ümber üheks lauseks, et tagada kooskõla normitehnika nõuetega.
Paragrahv 206. Kehtiv § 206 sätestab välisriigi krediidiasutuse tegevuse alused Eestis.
Lõike 2 muutmine. Lõikega 2 loetletakse sätteid, mida kohaldatakse sama paragrahvi lõikes 1
nimetatud isiku suhtes, kui too on asutatud teises lepinguriigis ning ta vastab CRD-s
krediidiasutusele kehtestatud nõuetele. Tulenevalt § 22 kehtetuks tunnistamisest muudetakse
lõike 2 sõnastust ning jäetakse sealt välja viide §-le 22 (vt § 22 kehtetuks tunnistamise selgitusi).
Lõike 3 esimese lause muutmine. Lõikega 3 loetletakse sätteid, mida kohaldatakse sama
paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku suhtes, kui too ei vasta lõikes 2 sätestatud nõuetele.
Tulenevalt § 22 kehtetuks tunnistamisest muudetakse lõike 3 sõnastust ning jäetakse sealt välja
viide §-le 22 (vt § 22 kehtetuks tunnistamise selgitusi).
Paragrahvi täiendamine lõigetega 31–34. CRD VI-ga lisatakse direktiivi artikkel 21c, mis
reguleerib kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali asutamise nõuet ja tingimusi. Filiaali
asutamise nõue, mis on sätestatud artikli lõikes 1, sisaldub juba §-i 206 lõikes 3 ja hõlmab endas
nii kolmandate riikide kui ka Euroopa Majanduspiirkonna krediidiasutusi, ei vaja eraldi
ülevõtmist. Küll aga tuleb paragrahvi täiendada lõigetega 31–34 ja sätestada erisused filiaali
asutamise loa taotlemisele.
29
Lõike 31 kohaselt ei pea välisriigi krediidiasutus taotlema filiaali asutamisel
Finantsinspektsioonilt filiaali asutamise luba, kui välisriigi krediidiasutus pakub toodet või
teenust Euroopa Liidus asutatud või asuvale kliendile või vastaspoolele. Taoliseks kliendiks või
vastaspooleks võib olla selline jaeklient, võrdne vastaspool või kutseline investor VPTS §-de 6
ja 46 tähenduses, kes on asutatud või asub Euroopa Liidus, kui selline klient või vastaspool
pöördub omal initsiatiivil KAS § 2 lõikes 22 nimetatud mis tahes teenuse või tegevuse
saamiseks välisriigi ettevõtja poole (punkt 1), krediidiasutus (punkt 2) või välisriigis asutatud
krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluv ettevõtja (punkt 3). Lõikega 31
võetakse üle artikli 21c lõike 2 esimene alalõige.
Lõigetega 32 ja 33 täpsustatakse, et kliendi või vastaspoole initsiatiivi tuleb tõlgendada
suhteliselt kitsalt ja ühekülgselt, et vältida erandi ärakasutamise võimalust, eesmärgiga vältida
loa taotlemise kohustusest kinnipidamist. Lõike 32 esimene lause täpsustab, et lõike 31 punktis
1 nimetatud kliendi või vastaspoole initsiatiivina ei käsitata olukorda, kus välisriigi ettevõtja
nimel või välisriigi ettevõtjast eraldiseisvalt pakub tooteid või teenuseid kolmas isik iseseisvalt
või läbi teise isiku jaekliendile, võrdsele vastaspoolele või kutselisele investorile. Seega on üks
erandi kohaldamise tingimuseks, et klient või vastaspool on omal algatusel pöördunud välisriigi
krediidiasutuse poole ilma, et viimane oleks eelnevalt oma tooteid või teenuseid otse või
vahendatult personaalselt sellele kliendile või vastaspoolele suunanud või turundanud,
eesmärgiga astuda lepingulisse suhtesse. Kliendi või vastaspoole initsiatiiv peab väljendama
tema tehinguotsust, mis on puutumata välisriigi krediidiasutuse otsestest mõjutustest. Sama
lõike teise lause kohaselt ei piira esimeses lauses sätestatu lõike 31 punkti 3 kohaldamist. Isegi,
kui klient või vastaspool pöördub omal initsiatiivil välisriigi krediidiasutuse poole, ei anna see
lõike 33 kohaselt taolisele krediidiasutusele õigust pakkuda selliseid tooteid või teenuseid, mille
vastu ei ole klient või vastaspool huvi väljendanud. Nimetatud toodete ja teenuste pakkumisele
kohaldatakse KAS § 21 lõikes 2 sätestatut, välja arvatud juhul, kui toodete või teenuste
pakkumine on tihedalt seotud kliendile või vastaspoolele teenuse osutamisega või kui toodet
või teenust osutatakse ajaliselt hiljem. Lõikega 32 võetakse üle artikli 21c lõike 2 teine alalõige
ning lõikega 33 sama artikli lõige 3.
Lõikega 34 sätestatakse Finantsinspektsiooni õigus nõuda järelevalve teostamiseks välisriigi
krediidiasutuselt ja tema Eestis asutatud filiaalilt teavet tema Eestis asutatud või asuvate
klientide või vastaspoolte kohta, kui klientidele või vastaspooltele osutab teenuseid välisriigi
krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluv ettevõtja, kes on asutatud välisriigis.
Lõikega 34 võetaks üle artikli 21c lõike 2 kolmas alalõige.
Paragrahv 21. Kehtiv § 21 sätestab välisriigi krediidiasutuse tütarettevõtjast krediidiasutuse
või filiaali asutamise tingimused Eestis.
Paragrahvi pealkirja muudetakse selliselt, et edaspidi reguleerib see spetsiifiliselt kolmanda
riigi krediidiasutuse filiaali asutamist Eestis. Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriikide
krediidiasiasutuste filiaalidele, kes olid varem hõlmatud §-iga 21 läbi välisriigi mõiste,
kohaldatakse §-i 21 muutmise tõttu edaspidi §-s 214 sätestatut, sest lepinguriigi mõiste hõlmab
nii Euroopa Liidu liimesriike kui ka Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriike.
Lõige 1 tunnistatakse kehtetuks. Lõige 1 sätestas, et välisriigi krediidiasutuse tütarettevõtjast
krediidiasutuse asutamisel Eestis tuleb taotleda Finantsinspektsioonilt KAS §-s 13 nimetatud
luba. Säte tunnistatakse kehtetuks põhjusel, et sama kohustuse sätestab § 13 lõige 1, mis
kohustab tegevusluba taotlema äriühinguid. KAS § 3 lõike 1 kohaselt võib krediidiasutus
30
tegutseda ainult aktsiaseltsi või tulundusühistu ehk äriühingu vormis.22 Seega, isegi kui
välisriigi krediidiasutus asutab Eestis oma tütarettevõtjast krediidiasutuse, peab ka too
tegutsema § 3 lõikes 1 nimetatud vormis. Eelnõu koostajate hinnangul ei ole vajalik hoida
seaduses kahte sätet, mis sisuliselt ütlevad samal asja. Veel enam, kuna § 21 lõige 2 juba
kohustab välisriigi krediidiasutust taotlema Eestis filiaali asutamiseks luba, on seadusega
kaetud ka filiaali loakohustus.
Lõike 2 sissejuhatava lauseosa muutmine. Lõike 2 sissejuhatava lauseosaga sätestatakse
välisriigi krediidiasutusele kohustus taotleda filiaali asutamiseks Eestis Finantsinspektsioonilt
luba. Tulenevalt §-i 21 muutmisest kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali keskseks (vt § 21
pealkirja muutmise selgitusi), asendatakse lõikes 2 välisriigile viitavad sõnad kolmandale riigile
viitavate sõnadega.
Lõike 2 täiendamine punktidega 11 ja 12. CRD VI artikli 48c lõike 3 kohustab liikmesriike
tagama, et kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali loa taotlemisel esitataks andmeid nii filiaali
juhtimise, äritegevuse, ülesehituse kui ka artikli 47 lõikes 1 nimetatud tegevuste kohta. Kuivõrd
lõige 2 niikuinii reguleerib andmeid ja dokumente, mida filiaali asutamise loa taotlemisel
esitama peab, on see sobivaim koht artikli 48c lõike 3 ülevõtmiseks. Eelnõu koostajate
hinnangul katab lõike 2 punkt 1 juba osaliselt direktiivis sätestatud andmete loetelu
(tegevuskava, kavandatava tegevuse üksikasjalik kirjeldus, organisatsiooni struktuuri kirjeldus,
suhtes asutatava krediidiasutusega). Samas ei leidu lõike 2 loetelust sätteid selle kohta, mis
kohustaks filiaali asutamisel esitama andmeid filiaali juhtimise korra ning artikli 47 lõikes 1
(võetud üle § 2 lõikega 22) nimetatud tegevuste kohta. Seetõttu täiendatakse lõiget 2 punktidega
11 ja 12 ning sätestatakse vastavate andmete ja dokumentide esitamise kohustus.
Lõike 2 punkti 3 muutmine. Punkti 3 sätestab, et filiaali asutamisel peab esitama
Finantsinspektsioonile andmed filiaali juhataja kohta KAS § 48 lõike 7 kohaselt. Tulenevalt §
48 lõike 7 kehtetuks tunnistamisest ning seaduse täiendamisest §-ga 481 (vt § 48 lõike 7
kehtetuks tunnistamise ning § 481 lisamise selgitusi), asendatakse punktis 3 viide § 48 lõikele
7 viitega § 481 lõigetele 6 ja 7.
Lõike 3 muutmine. Lõige 3 kohustab tütarettevõtjast krediidiasutuse või filiaali asutamiseks
Eestis esitama krediidiasutuse päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse nõusolek ja kinnitus.
Kuivõrd § 21 muudetakse kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali keskseks (vt § 21 pealkirja
muutmise selgitusi), jäetakse lõikest 3 välja tekstiosa tütarettevõtjast krediidiasutuse kohta.
Lõike 4 ja lõike 5 punktide 1, 4 ja 5 muutmine. Lõikega 4 sätestatakse välisriigi
krediidiasutusele kohustus esitada §-s 21 nimetatud võõrkeelsed andmed ja dokumendid koos
eestikeelse tõlkega. Lõikega 5 reguleeritakse täiendavaid aluseid lisaks § 15 lõikele 1, mille
põhjal võib Finantsinspektsioon keelduda loa andmisest. Vastavateks alusteks on välisriigi
krediidiasutuse finantsseisund (punkt 1), õiguslike aluste, võimaluste ja valmisolekute
puudumine koostöö tegemiseks Finantsinspektsiooniga (punkt 4) ning hoiuste tagamise ja
kaitsmisega seotud nõuete täitmata jätmine (punkt 5). Tulenevalt § 21 ümberkorraldamisest
ning muutmisest kolmandate riikide krediidiasutuste filiaalide põhiseks, asendatakse lõikes 4
ning lõike 5 punktides 1, 4 ja 5 sõna ,,välisriigi” sõnadega ,,kolmanda riigi”.
Lõike 5 punkti 2 muutmine. Lõike 5 punkti 2 kohaselt võib Finantsinspektsioon keelduda
välisriigi krediidiasutusele filiaali asutamise loa andmisest, kui tema Eesti tütarettevõtjast
krediidiasutuse või filiaali organisatsiooni struktuur ei vasta kavandatava tegevuse sisule.
Tulenevalt § 21 muutmisest kolmandate riikide krediidiasutuste filiaalide põhiseks, jäetakse
22 ÄS § 2 lõige 1 esimene lause: Äriühing on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu.
31
punktist 2 välja tütarettevõtja element ning sätestatakse, et Finantsinspektsioon võib keelduda
loa andmisest, kui kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali organisatsiooni struktuur ei vasta
kavandatava tegevuse sisule.
Lõike 5 täiendamine punktiga 6. Uue punktiga lisatakse Finantsinspektsioonile alus keelduda
filiaali asutamise loa andmisest, kui kolmanda riigi krediidiasutuse peaettevõtja või selle
konsolideerimisgrupp ei täida tema suhtes kolmanda riigi õiguse alusel kohaldatavaid
usaldatavusnõudeid või esineb põhjendatud kahtlus, et ta ei hakka neid täitma või rikub neid
nõudeid järgmise 12 kuu jooksul. Punktiga 6 võetakse üle CRD VI artikli 48d lõike 1 esimese
alalõike punkt b. Filiaal ei ole iseseisev juriidiline isik, vaid oma emaettevõtjast, selle
vahepealsetest ja kõrgema tasandi emaettevõtjatest sõltuv struktuuriüksus. Filiaalil ei ole
eraldiseisvat käivet ehk kõik kulud ja tulud väljenduvad tema emaettevõtja bilansis. Olukorras,
kus näiteks filiaali peaettevõtja ei täida näiteks likviidsusnõuet, mida kohaldatakse tema suhtes
sama kolmanda riigi õiguse alusel, kus ta on asutatud, on küsitav, kas peaettevõtjal ja seeläbi
ka filiaalil on piisavalt likviidseid vahendeid, et anda talle luba tarbijatelt hoiuste kaasamiseks,
sest likviidsete varade puudumine võib peaettevõtja jaoks tähendada maksejõuetust ning läbi
filiaali peaettevõtjaga sõlminud tarbijate jaoks oma hoiuste kaotamist. Uus punkt võimaldab
Finantsinspektsioonil laiemalt vaadelda filiaali suhet temast kõrgemalasuva ettevõtjaga, kellest
ta on otseselt sõltuv, ning hinnata erinevatest aspektidest, kas taolise ettevõtja tegevuse toomine
Eesti turule võib endast kujutada riski.
Paragrahvi täiendamine lõigetega 51–53. Lõikega 51 sätestatakse, et kolmanda riigi
krediidiasutuse filiaal peab viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni KAS lõike 5 punktis 6
nimetatud asjaolude esinemisest. Seega on filiaalil kohustus informeerida Finantsinspektsiooni
asjaolust, mille esinemisel loa taotlemise ajal oleks järelevalveasutusel olnud õigus keelduda
loa andmisest. Uute asjaolude esinemine ei too automaatselt kaasa loa kehtetuks tunnistamist
ning Finantsinspektsioon peab hindama, mis määras ta soovib lõikega 5 antud diskretsiooni
teostada. Lõikega 51 võetakse üle CRD VI artikli 48d lõike 1 teine alalõige.
Uued lõiked 52 ja 53 reguleerivad kolmanda riigi krediidiasutuse filiaalile loa andmist ning
Finantsinspektsiooni koostööd Rahapesu Andmebürooga.
Lõike 52 kohaselt annab Finantsinspektsioon filiaalile loa, kui on täidetud sama paragrahvi
lõigetes 2 ja 3 ning lõikele 52 järgnevas loetelus kõik nimetatud tingimused. Nendeks
tingimusteks on KAS §-des 952–953 sätestatud nõuete täitmine (punkt 1), tegevuse, mille jaoks
kolmanda riigi peaettevõtja filiaali luba taotleb, hõlmatus selle peaettevõtja tegevusloaga
(punkt 2), kolmanda riigi peaettevõtja üle järelevalvet teostava järelevalveasutuse
informeeritud filiaali asutamisest ning vajalike dokumentide kättesaadavaks tegemine (punkt
3), loa piiritletus Eestiga ning keeld osutada loaga lubatud teenuseid teistes Euroopa Liidu
liikmesriikides, välja arvatud KAS § 206 lõigetes 31 ja 32 sätestatud erandid (punkt 4),
Finantsinspektsiooni ligipääsetavus peaettevõtja üle järelevalvet teostava järelevalveasutuse
käsutuses olevale vajalikule teabele ning asutustevaheline koostöö (punkt 5) ning põhjendatud
kahtluse puudumine, et filiaali kasutatakse rahapesu või terrorismi rahastamiseks RahaPTS § 4
tähenduses (punkt 6). Lõikega 52 võetakse üle artikli 48c lõige 4.
Lõike 52 punktis 6 põhjendatud kahtluse puudumise väljaselgitamiseks peab
Finantsinspektsioon lõike 53 kohaselt konsulteerima Rahapesu Andmebürooga ning ootama
enne loa andmist ära Rahapesu Andmebüroo kirjaliku kinnituse. Lõige 53 väljendab artikli 48c
lõikes 5 sätestatut.
32
Paragrahvi täiendamine lõikega 71. Uue lõikega sätestatakse, et kolmanda riigi asjaomase
pädeva asutusega koostöökokkuleppe puudumisel teeb Finantsinspektsioon kõik endast
oleneva, et enne, kui kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal alustab oma tegevust, sõlmida selle
pädeva asutusega koostöökokkulepe, võttes aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) nr 1093/2010 artikli 33 lõikes 5 nimetatud Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse
näidishalduskokkulepe. Finantsinspektsioon on kohustatud teavitama viivitamata Euroopa
Pangandusjärelevalve Asutust sõlmitud koostöökokkuleppest. Lõikega 71 võetakse üle CRD VI
artikli 48c lõige 2.
Lõiked 8–10 tunnistatakse kehtetuks. Lõiked 8–10 reguleerivad kolmanda riigi
krediidiasutuse filiaali aruandluskohustust. Tulenevalt filiaaliga seotud aruandlusnõuete
koondumisest KAS §-i 953, tunnistatakse § 21 lõiked 8–10 kehtetuks, sest CRD VI-ga lisatavad
filiaali aruandluskohustus läheb lõigetes 8–10 sätestatust kaugemale ja detailsemaks. Eelnõu
koostajate hinnangul ei ole mõistlik lõikeid 8–10 täiendada ajendatuna direktiivi uutest sätetest,
sest uus peatükk 81 kontsentreerib enamus kolmandate riikide krediidiasutuste filiaale
reguleerivad sätted ühte peatükki, mis parandab seaduse mõistmist ning selles orienteerumist.
Paragrahv 212. Kehtiv § 212 sätestab filiaali asutamise loa taotluse menetlemise ja kehtetuks
tunnistamise tingimused.
Lõike 3 muutmine. Lõikega 3 on sätestatud Finantsinspektsiooni õigus tunnistada filiaali
asutamise luba kehtetuks, kui ilmnevad KAS §-s 17 või § 21 lõikes 5 sätestatud asjaolud. Lõike
sõnastust muudetakse selleks, et lisada järelevalveasutusele täiendavad alused loa kehtetuks
tunnistamisest tulenevalt CRD VI kolmandate riikide krediidiasutuste filiaale reguleerivate
artiklite lisamisest. Selleks loetakse lõike esimene pool sissejuhatavaks lauseosaks ning viited
§-le 17 ja § 21 lõikele 5 punktiks 1. Seejärel täiendatakse loetelu punktidega 2 ja 3. Punkti 2
kohaselt võib loa tunnistada kehtetuks, kui esineb põhjendatud kahtlus, et filiaali peaettevõtja
või konsolideerimisgrupiga seoses toimub või on toimunud rahapesu või terrorismi rahastamise
katse või esineb vastav risk rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 4
tähenduses. Punkt 3 lubab loa tunnistada kehtetuks, kui filiaal ei vasta KAS 81. peatükis
sätestatud tingimustele. Punktiga 2 võetakse üle artikli 48d lõike 2 punkti d teine pool.
Paragrahv 214. Kehtiv § 214 sätestab erisused lepinguriigi krediidiasutuse filiaali asutamisele
Eestis.
Lõike 1 punkti 3 muutmine. Vt analoogselt § 21 lõike 2 punkti 3 muutmise selgitusi.
Paragrahv 216. Kehtiv § 216 sätestab tingimused lepinguriigi krediidiasutuse
konsolideerimisgruppi kuuluva finantseerimisasutuse filiaali asutamisele ja piiriüleste teenuse
osutamisele Eestis.
Lõike 1 muutmine. Lõikega 1 loetletakse sätted, mis kohaldatakse lepinguriigi
finantseerimisasutuse, kes on krediidiasutuse tütarettevõtja või kelles kaks või enam
krediidiasutust omavad koos valitsevat mõju ning kelle põhikirjas on lubatud teatud KAS-iga
lubatud tehingute ja toimingute tegemine, filiaali asutamisele ja piiriüleste teenuste osutamisele
Eestis. Tulenevalt § 22 muutmisest muudetakse lõike 1 sõnastust ja jäetakse sealt välja viide §-
le 22 (vt § 22 kehtetuks tunnistamise selgitusi).
Paragrahvi 22 kehtetuks tunnistamine.
33
Paragrahv 22 reguleeris välisriigi krediidiasutuse esinduse avamist Eestis. Sätte põhimõte oli,
et kui välisriigi krediidiasutus soovib avada Eestis oma esindust, pidi ta Finantsinspektsioonile
esitama andmeid ja dokumente ning järelevalveasutus oli kohustatud pidama nimekirja taoliste
esinduste kohta. Paragrahv 22 on üks algupäraseid KAS-i sätteid 1999. aastatest, mis on
nüüdseks jäänud ajale jalgu, sest esinduse avamiseks peab välisriigi krediidiasutus asutama
Eestis filiaali. Filiaali asutamine eeldab KAS 2. peatüki kohaselt vastava loa saamist
Finantsinspektsioonilt, mitte teavitamiskohustuse täitmist. Seega esineb §-i 22 ja teiste 2.
peatüki sätete vahel vastuolu. Veel enam, § 22 lõike 1 punkti 1 kohaselt peab välisriigi
krediidiasutus esitama Finantsinspektsioonile tema päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse
kinnituse selle kohta, et krediidiasutusel on kehtiv tegevusluba. Seega ei sea § 22 esinduse
avamise eeltingimuseks Eestis antud filiaali tegevusloa olemasolu, mis võib tekitada ebavõrdse
kohtlemise n-ö kodupankade ja välisriigi krediidiasutuste vahel. Eeltoodust tulenevalt
tunnistatakse §-d 11 ja 22 kehtetuks ning muudetakse § 2 lõiget 1, § 83 lõiget 21, § 854
sissejuhatavat lauseosa, § 97 lõike 1 punkti 4, § 972 pealkirja ja lõiget 2 ning § 113 lõike 3
punkti 1.
Paragrahv 30. Kehtiv § 30 reguleerib osaluse omandamisest teavitamist ja esitatavaid
andmeid.
Lõike 21 muutmine. Lõike 21 muudatusega täpsustatakse aega, mille jooksul peab
Finantsinspektsioon teavitama omandajat dokumentide kättesaamisest. Kehtiva sõnastuse
kohaselt peab järelevalveasutus omandajat teavitama kahe tööpäeva jooksul asjaomase teate
või lisaandmete ja -dokumentide kättesaamisest. Muudatuse kohaselt peab Finantsinspektsioon
teavituse tegema viivitamatult, ent mitte hiljem kui kümne tööpäeva jooksul. Muudatus on
ajendatud CRD VI artikli 22 lõike 2 esimesest alalõikest, mille kohaselt annavad pädevad
asutused lõike 1 kohase teate ja lõike 3 kohase lisateabe kättesaamisest kirjalikult teada kohe ja
igal juhul kümne tööpäeva jooksul pärast teate või lisateabe kättesaamist.
Paragrahv 301. Kehtiv § 301 reguleerib osaluse omandamise menetlust ja tähtaegu.
Paragrahvi täiendamine lõikega 41. Uue lõikega kohustatakse Finantsinspektsioon küsima §
291 punktis 5 sätestatud nõude vastavuse kohta arvamust Rahapesu Andmebüroolt. Viidatud
punkt sätestab nõude, et krediidiasutuses olulist osalust omandada sooviva isiku suhtes ei tohi
olla põhjendatud kahtlust, et osaluse omandamine, omamine või suurendamine või kontroll
panga üle on seotud rahapesu või terrorismi rahastamisega või selle katsega või suurendab
selliseid riske.
Muudatus on ajendatud CRD VI artikli 23 lõike 1 punkti e teisest alalõikest, mille kohaselt
konsulteerivad pädevad asutused kontrolli käigus sama artikli esimese lõike punktis e sätestatud
kriteeriumi hindamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/84923 (edaspidi ka
AML direktiiv) kohaselt krediidiasutuste järelevalve eest vastutavate asutustega. Eestis on
selleks pädevaks asutuseks Rahapesu Andmebüroo. Finantsinspektsioon peab vastavasisulise
päringu Rahapesu Andmebüroole tegema 30 tööpäeva jooksul omandamise teate esitamisest
arvates.
23 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/849, 20. mai 2015, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu
või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02015L0849-20241230
34
Paragrahv 31. Kehtiv § 31 reguleerib osaluse omandamise tingimusi, keeldumise aluseid ja
omandamise otsust.
Lõike 2 täiendamine. Lõike täienduse eesmärk on selguse tagamine. Kehtiv norm sätestab, et
olulise osaluse võib omandada, seda suurendada või panga kontrollitavaks äriühinguks muuta,
kui Finantsinspektsioon ei keela oma ettekirjutusega olulise osaluse omandamist, selle
suurendamist või panga kontrollitavaks äriühinguks muutmist, lähtudes KAS §-s 301 ja § 31
lõikes 3 sätestatust.
Muudatusega täpsustatakse, et KAS §-st 301 lähtudes tuleb arvesse võtta ka Rahapesu
Andmebüroolt KAS § 301 lõike 41 alusel saadud arvamust. Nõue tuleneb CRD VI artikli 23
lõike 2 teisest alalõikest, mille kohaselt võtab pädev asutus sama lõike kohaldamisel ja seoses
sama artikli lõike 1 punktis e sätestatud kriteeriumiga kavandatava omandamise hindamisel
nõuetekohaselt arvesse kooskõlas AML-i direktiiviga krediidiasutuste järelevalve eest
vastutavatelt asutustelt saadud negatiivset arvamust, mille pädevad asutused on saanud 30
tööpäeva jooksul alates esialgse taotluse esitamisest, ning see võib olla mõistlik alus
vastuväidete esitamiseks.
Lõike 3 punkti 1 täiendamine. Punkti 1 täiendusega taotletakse suuremat selgust normi
rakendamisel. Seni kehtinud sõnastuses näeb punkt 1 Finantsinspektsioonile ette võimaluse
ettekirjutusega keelata olulise osaluse omandamise ja suurendamise ning panga kontrollitavaks
äriühinguks muutmise muu hulgas juhul, kui omandaja ei vasta KAS §-s 291 sätestatud
nõuetele. Muudatusega täiendatakse normi selgitusega, et KAS §-s 291 sätestatud nõude all
peetakse silmas ka olukorda, kui omandaja asub RahaPTS § 3 punktis 18 nimetatud suure
riskiga kolmandas riigis, või kolmandas riigis, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu
piiravaid meetmeid, ja kui see mõjutab kavandava omandaja suutlikkust rakendada rahapesu ja
terrorismi rahastamise tõkestamise korra nõuete täitmiseks nõutavaid tavasid ja protsesse.
Muudatus on tingitud CRD VI artikli 23 lõike 1 punkti 3 kolmandast alalõikest, mille kohaselt
võib pädev asutus esitada kavandatava omandamise suhtes vastuväite, kui kavandav omandaja
asub kolmandas riigis, mis on kantud selliste suure riskiga kolmandate riikide loetellu, kelle
rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korras esineb strateegilisi puudusi vastavalt
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 artiklile 9, või kolmandas riigis, mille
suhtes kohaldatakse liidu piiravaid meetmeid, ning kui pädev asutus leiab, et see mõjutab
kavandava omandaja suutlikkust rakendada rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise
korra nõuete täitmiseks nõutavaid tavasid ja protsesse.
Seaduse täiendamine 31. peatükiga. Uus peatükk reguleerib osaluse omandamist ja
võõrandamist olukorras, kus omandajaks on krediidiasutus või KAS § 136 alusel heakskiidu
saanud finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja.
Uue peatüki eesmärk on luua selged reeglid olukorraks, kus krediidiasutus või KAS § 136 alusel
heakskiidu saanud finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja omandab tähtsust
omava künnisega osaluse mõnes ettevõtjas ning tagada seeläbi selgus ja õiguskindlus
Finantsinspektsiooni läbi viidava hindamise menetluse ja selle tulemuste suhtes.
Paragrahviga 371 sätestatakse reeglid osaluse omandamisest teavitamisele, sealhulgas
esitatavatele andmetele.
Lõike 1 kohaselt peab krediidiasutus ning KAS § 136 alusel heakskiidu saanud
finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja (edaspidi ka kavandav omandaja), kes
35
soovib otseselt või kaudselt osaluse omandada või suurendada osalust nii, et see ületab 15
protsenti kavandava omandaja aktsepteeritud kapitalist (edaspidi ka kavandatav omandamine)
teavitama eelnevalt oma kavatsusest Finantsinspektsiooni.
Sätte aluseks on CRD VI artikli 27a lõiked 1 ja 2. Lõike 1 kohaselt nõuavad liikmesriigid artikli
21a lõike 1 kohaldamisalasse kuuluvatelt finantsinstitutsioonidelt ning
finantsvaldusettevõtjatelt ja segafinantsvaldusettevõtjatelt, et nad teavitaksid eelnevalt
kirjalikult oma pädevat asutust, kui nad kavatsevad otseselt või kaudselt omandada olulise
osaluse. Teade peab sisaldama kavandatava omandamise suurust ja artikli 27b lõikes 5
sätestatud asjakohast teavet. Lõikes 2 sätestatakse sellise osaluse suurus: osalust käsitatakse
olulisena, kui see moodustab vähemalt protsenti kavandava omandaja aktsepteeritud kapitalist.
Peatükis 31 kasutatakse mõiste ,,oluline osalus” asemel terminit ,,kavandatav omandamine”, et
tagada eristatavus KAS-i 3. peatükist.
Lõige 2 sätestab reeglid künnise kohaldamisele: kui kavandav omandaja on krediidiasutus,
kohaldatakse künnist 15 protsenti kavandava omandaja aktsepteeritud kapitalist nii
individuaalselt kui ka konsolideerimisgrupi konsolideeritud näitajate alusel. Muudatus on
seotud CRD VI artikli 27a lõikega 3, mis sätestab, et kui kavandav omandaja on
finantsinstitutsioon, kohaldatakse lõike 1 kohaldamisel lõikes 2 osutatud künnist nii
individuaalselt kui ka konsolideerimisgrupi konsolideeritud olukorra alusel.
Lõike 3 kohaselt peab kavandav omandaja teavitama selle lepinguriigi
finantsjärelevalveasutust, kus omandaja on asutatud, kui künnist ületatakse ainult
individuaalselt. Kui künnist ületatakse nii individuaalselt kui ka konsolideerimisgrupi
konsolideeritud näitajate alusel, peab kavandav omandaja teavitama ka konsolideeritud
finantsjärelevalvet tegevat asutust (lõige 4).
Lõiked 3 ja 4 on seotud CRD VI artikli 27a lõikega 3, mis sätestab, et kui künnist ületatakse
ainult individuaalselt, teavitab kavandav omandaja selle liikmesriigi pädevat asutust, kus
omandaja on asutatud. Kõnealune pädev asutus hindab kavandatavat omandamist. Kui künnist
ületatakse nii individuaalselt kui ka konsolideerimisgrupi konsolideeritud olukorra alusel,
teavitab kavandav omandaja ka konsolideeritud järelevalvet tegevat asutust. Kõnealune
konsolideeritud järelevalvet tegev asutus hindab kavandatavat omandamist.
Lõikega 5 sätestatakse reegel olukorraks, kus kavandav omandaja on KAS § 136 alusel
heakskiidu saanud finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja. Sel juhul
kohaldatakse 15 protsenti kavandava omandaja aktsepteeritud kapitalist künnist
konsolideeritud olukorra alusel ning kavandav omandaja peab eelnevalt teavitama
konsolideeritud finantsjärelevalvet tegevat asutust. Muudatus on ajendatud direktiivi artikli 27a
lõikest 4.
Lõikes 6 loetletakse kavandavast omandamisest teavitamisel esitatavate andmete ja
dokumentide loetelu. CRD VI artikkel 27b lõige 5 kohustab liikmesriiki avaldama hindamiseks
vajaliku teabe loetelu. Loetelu kehtestamisel on arvesse võetud Finantsinspektsiooni vajadusi
osaluse hindamisel ning eesmärk on tagada, et inspektsioonil on olemas igakülgne info õige
otsuse tegemiseks. Nõutav teave peab olema proportsionaalne ja kohandatud vastavalt
omandamise laadile. Olukorra võrreldavuse tõttu on eeskujuks võetud nimekiri, mis tuleb
esitada juhul, kui omandatakse oluline osalus krediidiasutuses (KAS § 30 lõige 3).
Andmed ja dokumendid, mis esitada tuleb, on järgmised:
36
1) omandatava üksuse kirjeldus, mis sisaldab väljavõtet aktsiaraamatust, andmeid kavandava
omandaja poolt omandatavate ja talle kuuluvate aktsiate või osade tüübi ja häälte arvu kohta
ning vajaduse korral muud informatsiooni;
2) kirjeldus omandatava üksuse tegevuse kohta ettevõtluses ning temaga seotud isikute
majanduslike ja mittemajanduslike huvide kirjeldus;
3) olemasolu korral omandatava üksuse kolme viimase majandusaasta aruanded. Kui viimase
majandusaasta lõppemisest on möödunud rohkem kui üheksa kuud, esitatakse auditeeritud
vahearuanne majandusaasta esimese poolaasta kohta. Aruannetele tuleb lisada vandeaudiitori
aruanne, kui selle koostamine on õigusaktiga ette nähtud;
4) konsolideerimisgruppi kuuluva omandatava üksuse puhul konsolideerimisgrupi struktuuri
kirjeldus koos andmetega sinna kuuluvate äriühingute osaluse suuruse kohta ja
konsolideerimisgrupi kolme viimase majandusaasta aruanded ning vandeaudiitori aruanded;
5) andmed ja dokumendid nende rahaliste ja mitterahaliste vahendite päritolu kohta, mille eest
kavatsetakse osalus omandada või seda suurendada;
6) kavandava osaluse omandamisega seotud asjaolud ;
7) pärast kavandava osaluse omandamist omatava osaluse suurus ja selle omamisega seotud
asjaolud;
8) teave kavandatava omandamisega seotud kohustuste ja osaluse omamisest tulenevate
kohustuste kohta, ning nende mõju kohta kavandatava omandaja finantsvõimekusele ning
kavandatavale omandajale seaduses sätestatud nõuete täitmisele;
9) teave, kas osaluse omandamine toimub sama konsolideerimisgrupi üksuste vahel vastavalt
CRR-i artikli 113 lõikele 6 või samasse krediidiasutuste kaitseskeemi kuuluvate üksuste vahel
vastavalt sama artikli 113 lõikele 7.
Lõikega 7 täpsustatakse sama paragrahvi lõike 6 punkti 3 ning sätestatakse, et sel juhul
auditeeritud vahearuanne majandusaasta esimese poolaasta kohta, kui viimase majandusaasta
lõppemisest on möödunud rohkem kui üheksa kuud. Aruannetele tuleb lisada vandeaudiitori
aruanne, kui selle koostamine on õigusaktiga ette nähtud.
Tuleb siiski märkida, et EBA on kohustatud töötama välja regulatiivsete tehniliste standardite
eelnõu, et määrata kindlaks loetelu miinimumteabest, mille kavandav omandaja peab esitama
pädevale asutusele kavandavast omandamisest teavitamisel (direktiivi artikli 27b lõike 7 punkti
a).
Paragrahviga 372 kehtestatakse nõuded kavandavale omandajale. Nõuete kehtestamise
eesmärk on panna paika kriteeriumid, mille põhjal Finantsinspektsioon saaks hinnata
kavandava omandaja kindla ja usaldusväärse juhtimise väljavaadet.
Kavandav omandaja peab paragrahvi 372 kohaselt vastama järgmistele nõuetele:
1) kavandavas omandajas peab olema tagatud kindel ja usaldusväärne juhtimine;
2) kavandav omandaja peab järjepidevalt järgima KAS-is ja CRR-is ning asjakohasel juhul
teistes Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud usaldatavusnormatiive ning olema suuteline
nende järgimist jätkata;
3) kavandava omandaja suhtes ei ole põhjendatud kahtlust, et osaluse omandamine, omamine
või suurendamine või kontroll omandatava üksuse üle on seotud rahapesu või terrorismi
rahastamisega või selle katsega või suurendab selliseid riske.
Eelnimetatud nõuded tulenevad CRD VI artikli 27b lõike 1 punktidest a ja b.
Paragrahviga 373 sätestatakse osaluse omandamise ja võõrandamise menetlusreeglid ja -
tähtajad.
37
Lõike 1 kohaselt on Finantsinspektsioon kohustatud teavitama kavandavat omandajat
kirjalikult viivitamata, kuid mitte hiljem kui kümne tööpäeva jooksul teate ning lisaandmete ja
-dokumentide kättesaamisest, samuti peab järelevalveasutus teada andma menetlustähtaja
võimalikust lõppkuupäevast.
Lõikega 1 võetakse üle CRD VI artikli 27a lõiked 5 ja 8.
Lõikest 2 tulenevalt hindab Finantsinspektsioon kavandava omandaja vastavust tema kohta
esitatud nõuetele ning otsustab osaluse omandamise keelamise või lubamise 60 tööpäeva
jooksul. Tähtaeg hakkab kulgema hindamiseks vajalike andmete ja dokumentide saamist
kinnitava teate (lõige 1) esitamisest arvates.
Hindamise selguse ja prognoositavuse tagamiseks nähakse ette maksimaalne ajavahemik, mille
jooksul Finantsinspektsioon peab asjakohase menetluse läbi viima.
Lõikega 2 võetakse üle artikli 27a lõike 6 esimene alalõige.
Lõikega 3 nähakse ette erisus hindamisest läbi viimise kohustusest. Nimelt ei ole hindamine
vajalik, kui osaluse omandamine toimub sama konsolideerimisgrupi üksuste vahel vastavalt
CRR-i artikli 113 lõikele 6 või samasse krediidiasutuste kaitseskeemi kuuluvate üksuste vahel
vastavalt sama artikli lõikele 7. Lõikega 3 võetakse üle CRD VI artikli 27a lõige 7.
Kui teade või sellele lisatud dokumendid on oluliste puudustega, on Finantsinspektsioonil õigus
jätta teade läbi vaatamata (lõige 4). Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 15 lõike 1 kohaselt on
haldusorgan kohustatud talle esitatud taotluse vastu võtma, sõltumata selle puudustest, kui
seadusega ei ole sätestatud teisiti. Tegemist on teatud mõttes erandiga HMS-ist, ent samas ei
ole oluliste puudustega taotluse esitamise automaatne järlem taotluse läbi vaatamata jätmine,
vaid Finantsinspektsioonile on jäetud kaalutlusruum. Taotluse läbi vaatamata jätmist sel juhul,
peab inspektsioon tulenevalt põhjendamiskohustusest ka selgitama.
Juhul, kui kavandatav omandamine puudutab olulise osaluse omandamist krediidiasutuses
vastavalt KAS 3. peatüki 2. jaole, kohaldatakse ka kavandatava omandaja suhtes lõike 5
kohaselt nimetatud jaos sätestatud teavitamisnõuet ja hindamist. Sellisel juhul lõpeb tähtaeg,
mille jooksul Finantsinspektsioon peab tegema nii §-des 301 ja 373 sätestatud hindamise alles
siis, kui lõpeb kahest asjakohasest hindamistähtajast hilisem.
Lõikega 5 väljendatakse direktiivi artikli 27a lõike 6 teises alalõikes sätestatut.
Vajadusel võib Finantsinspektsioon 50 tööpäeva jooksul menetlustähtaja algusest arvates
kirjalikult nõuda dokumentide täpsustamiseks ja kontrollimiseks lisaandmeid ja -dokumente.
(lõige 6). Kuni nimetatud lisaandmete ja -dokumentide saamiseni menetlustähtaeg peatub, ent
peatumine ei saa kesta kauem kui 20 tööpäeva (lõige 7). Erandjuhtudel võib
Finantsinspektsioon menetlustähtaja peatamist pikendada kuni 30 tööpäevani. seda juhul, kui
kavandava omandaja omandatav üksus asub kolmandas riigis või selle suhtes kohaldatakse
kolmanda riigi õigust (punkt 1) või §-s 373 sätestatud hindamise käigus on vajalik rahapesu ja
terrorismi rahastamise tõkestamise alane koostöö teise Euroopa Liidu lepinguriigi pädeva
asutusega (lõige 8). Lõigetega 6 ja 7 võetakse üle CRD VI artikli 27a lõiked 9 ja 10 ning lõikega
8 sama artikli lõike 11 punktid a ja b.
38
Lõikega 9 nähakse ette regulatsioon olukorraks, kui valdusettevõtja esitab teatega samal ajal
heakskiitmise taotluse vastavalt KAS §-le 134. Sel juhul koordineerib Finantsinspektsioon
tegevust konsolideeritud finantsjärelevalvet tegeva asutusega, kui see on asjakohane, ja selle
lepinguriigi pädeva asutusega, kus finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja on
asutatud. Kirjeldatud olukorras peatub menetlustähtaeg kuni heakskiitmise menetluse
lõppemiseni. Sätte eesmärk on luua selgust olukorras, kus paralleelselt toimub kaks erineva
täthajaga menetlust. Lõikega 9 väljendatakse direktiivi artikli 27a lõikes 12 sätestatut.
Lõike 10 kohaselt on Finantsinspektsioon kohustatud küsima § 372 punktis 3 sätestatud nõude
vastavuse kohta arvamust Rahapesu Andmebüroolt kellel on pädevus hinnata rahapesu või
terrorismi rahastamisega seonduvaid kahtluseid. RahaPTS § 621 kohaselt peab Rahapesu
Andmebüroo oma arvamuse andma 30 tööpäeva jooksul Finantsinspektsiooni päringu
esitamisest arvates.
Lõikega 11 sätestatakse kavandatavate omandajate võrdse kohtlemise nõude: kui osalust
soovib üheaegselt omandada rohkem kui üks isik, peab Finantsinspektsioon kavandavaid
omandajaid kohtlema võrdsete asjaolude korral võrdselt.
Lõikega 10 võetakse üle CRD VI artikli 27b lõige 2 ja lõike 3 teine alalõige ning lõikega 11
sama artikli lõige 6.
Paragrahviga 374 reguleeritakse osaluse omandamise tingimusi, keelamise aluseid ja otsust
omandamise kohta.
Lõike 1 kohaselt võib kavandav omandaja kavandatava osaluse omandada või seda suurendada,
kui Finantsinspektsioon on andnud loa nimetatud osaluse omandamiseks või suurendamiseks.
Lõikega 2 nähakse ette tingimused, mille esinemisel võib Finantsinspektsiooni osaluse
omandamise või suurendamise keelata. Sellisteks tingimusteks on kavandava omandaja
mittevastavust §-s 372 sätestatud nõuetele (punkt 1), dokumentide või andmete tähtajaks
esitamata jätmine (punkt 2) ning oht, et kavandatav omandamine võib avaldada mõju
süsteemsele riskile (punkt 3).
Omandamise otsuse tegemisel arvestab Finantsinspektsioon § 373 lõike 10 kohaselt Rahapesu
Andmebüroolt saadud arvamust ja §-i 375 kohaselt teiste pädevate asutuste seisukohti (lõige 4).
Finantsinspektsioon ei või kavandatava omandamise üle otsustamisel võtta arvesse mõju, mida
ühinemine võib põhjustada teistele finantsturu osalistele (lõige 5). Lisaks on järelevalveasutusel
õigus määrata otsusega tähtaja, mille jooksul peab kavandatava omandamise lõpule viima
(lõige 3).
Lõikest 6 tulenevalt on Finantsinspektsioon kohustatud esitama kavandavale omandajale
otsuse osaluse omandamise lubamise või selle keelamise kohta kahe tööpäeva jooksul pärast
vastava otsuse vastuvõtmist.
Paragrahv 375 sätestab osaluse ebaseadusliku omandamise tagajärjed.
Sättega nähakse ette, et kavandav omandaja ei omanda osaluse omandamise või suurendamise
tehingu tagajärjel aktsiate või osadega kaasnevat hääleõigust ning aktsiate või osadega
esindatud hääli ei arvata üldkoosoleku kvoorumisse, kui tehingust ei ole Finantsinspektsiooni
§-s 371 sätestatud korras teavitatud (punkt 1), tehing on tehtud enne, kui olulise osaluse
omandamine oli KAS-i alusel lubatud (punkt 2) või kui tehing on vastuolus
39
Finantsinspektsiooni ettekirjutusega (punkt 3). Paragrahviga võetakse üle CRD VI artikkel
27e.
Paragrahviga 376 reguleeritakse koostööd teiste pädevate asutustega.
Lõikega 1 kohustatakse Finantsinspektsiooni tegema kavandava omandaja poolt osaluse
omandamise või suurendamise hindamisel koostööd vastava lepinguriigi finantsjärelevalve
asutusega, kui omandatav üksus on:
1) krediidiasutus, kindlustusandja, investeerimisühing või fondivalitseja, mis on tegevusloa
saanud teises lepinguriigis või tegutseb kavandava omandaja sektorist erinevas sektoris;
2) sellise krediidiasutuse, kindlustusandja, investeerimisühingu või fondivalitseja emaettevõtja,
mis on tegevusloa saanud teises lepinguriigis või tegutseb kavandava omandaja sektorist
erinevas sektoris või
3) isik, kellel on kontroll krediidiasutuse, kindlustusandja, investeerimisühingu või
fondivalitseja üle, mis on tegevusloa saanud teises lepinguriigis või kavandatava omandamise
sektorist erinevas sektoris.
Lõikega 1 võetakse üle CRD VI artikli 27c lõige 1.
Selle koostöö raames konsulteerib Finantsinspektsioon teise lepinguriigi finantsjärelevalve
asutusega ning edastab viivitamata teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele kõik andmed,
mis on olulised kavandatava omandamise kohta (lõige 2).
Kui kavandav omandaja on krediidiasutus ja künnist ületatakse ainult individuaalselt, teavitab
Finantsinspektsioon kavandatavast omandamisest konsolideeritud finantsjärelevalvet tegevat
asutust kümne tööpäeva jooksul pärast kavandavalt omandajalt teate kättesaamist. Seda juhul,
kui kavandav omandaja kuulub konsolideerimisgruppi ja Finantsinspektsioon ei ole
konsolideeritud finantsjärelevalvet tegev asutus. Seejuures edastab Finantsinspektsioon
konsolideeritud finantsjärelevalvet tegevale asutusele ka oma hinnangu (lõige 3).
Lõigetega 2 ja 3 võetakse üle direktiivi artikli 27c lõike 4 esimene alalõige ja lõike 2 esimene
alalõige.
Kui Finantsinspektsioon on konsolideeritud järelevalvet tegev finantsjärelevalve asutus ja
kavandav omandaja on KAS § 136 alusel heakskiidu saanud finantsvaldusettevõtja ja
segafinantsvaldusettevõtja, kes on asutatud teises lepinguriigis, teavitab Finantsinspektsioon
kavandatavast omandamisest selle lepinguriigi finantsjärelevalve asutust, kus kavandav
omandaja on asutatud, kümne tööpäeva jooksul pärast kavandavalt omandajalt teate saamist.
Sellisel juhul edastab Finantsinspektsioon ka oma hinnangu kavandava omandamise kohta teise
lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele (lõige 4).
Lõikega võetakse üle CRD VI artikli 27c lõike 2 teine alalõige.
Lõike 5 kohaselt, kui kavandav omandaja on finantsinstitutsioon ja § 371 lõikes 1 sätestatud
künnist ületatakse nii individuaalselt kui ka konsolideerimisgrupi konsolideeritud olukorra
alusel, püüavad kavandatavat omandamist hindav finantsjärelevalve asutus ja konsolideeritud
järelevalvet tegev finantsjärelevalve asutus oma hindamised kooskõlastada, eelkõige pidades
silmas konsulteerimist sama paragrahvi lõikes 1 osutatud asjaomaste asutustega.
Lõikes 5 sätestatu väljendab direktiivi artikli 27c lõike 2 kolmandat alalõiget.
40
Kui kavandatavat omandamist peab hindama § 371 lõikes 4 nimetatud konsolideeritud
järelevalvet tegev asutus ja konsolideeritud järelevalvet tegev asutus ei ole selle lepinguriigi
finantsjärelevalve asutus, kus kavandav omandaja on asutatud, teevad mõlemad asutused
koostööd ja konsulteerivad teineteisega täies ulatuses. Konsolideeritud järelevalvet tegev
finantsjärelevalve asutus koostab kavandatava omandamise kohta hinnangu ja edastab
hinnangu selle lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele, kus kavandav omandaja on asutatud.
Nimetatud asutused teevad kahe kuu jooksul arvates hinnangu saamisest ühise põhjendatud
otsuse. Konsolideeritud järelevalvet tegev finantsjärelevalve asutus edastab ühise otsuse
kavandavale omandajale (lõige 6).
Kui sellist ühist otsust ei ole tehtud kahe kuu jooksul hinnangu kättesaamisest arvates, jätab
konsolideeritud järelevalvet tegev finantsjärelevalve asutus või selle lepinguriigi
finantsjärelevalve asutus, kus kavandav omandaja on asutatud, otsuse tegemata ja edastab asja
kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 19 EBA-le
(lõige 7).
Lõigetega 6 ja 7 võetakse üle CRD VI artikli 27c lõige 3.
Paragrahviga 377 kehtestatakse võõrandamisest teavitamise nõue.
Krediidiasutus ning KAS § 136 alusel heakskiidu saanud finantsvaldusettevõtja ja
segafinantsvaldusettevõtja on kohustatud teavitama Finantsinspektsiooni eelnevalt kirjalikult
oma kavatsusest võõrandada otseselt või kaudselt § 371 lõikes 1 nimetatud osalus, tuues välja
võõrandatava osaluse suuruse. Paragrahv tugineb CRD VI artiklil 27d.
Paragrahv 48. Kehtiv § 48 sätestab krediidiasutuse juhtidele ja töötajatele esitatavad
üldnõuded.
Lõike 1 muutmine. Muudatusega täpsustatakse, et juhtideks loetakse nii krediidiasutuse kui
ka KAS § 134 alusel heakskiidu saanud finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja
nõukogu ja juhatuse liikmeid. Võrreldes kehtiva sõnastusega hõlmatakse juhi mõistega lisaks
krediidiasutuse nõukogu ja juhatuse liikmele ka KAS § 136 alusel heakskiidu saanud
finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja nõukogu ja juhatuse liikmed.
Lõike 2 esimese lause muutmine. Seni kehtinud sõnastuses sätestati lõike 2 esimese lausega
nõue, et krediidiasutuse või tema emaettevõtjast valdusettevõtja juhtideks võib valida või
määrata vaid isikuid, kellel on krediidiasutuse või valdusettevõtja juhtimiseks vajalikud
teadmised, oskused, kogemused, haridus, kutsealane sobivus ja laitmatu ärialane reputatsioon.
Lause muudetakse, et täpsustada nii krediidiasutuse kui ka KAS § 136 alusel heakskiidu saanud
finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja kohustust tagada, et tema juhid vastavad
KAS-is sätestatud nõuetele. Seega lisatakse võrreldes seni kehtinud sõnastuses lõike 2 esimesse
lausesse viide heakskiitmise sättele ning rõhutatakse, et juhtide nõuetele vastavuse tagamise
kohustus on krediidiasutustel ja heakskiidu saanud valdusettevõtjatel.
Lisaks lõike esimese lause muudatusele, asendatakse sõna ,,reputatsioon” sõnaga ,,maine” (vt
analoogselt § 15 lõike 2 punkti 2 muutmise selgitusi).
Lõike 21 muutmine. Seni kehtinud sõnastuses sätestas lõige 21 kohustuse tagada, et juhtide
valimise või määramise tulemusena peab nõukogu ja juhatuse liikmete koosseis olema piisavalt
mitmekesine, vastama krediidiasutuse kehtestatud juhtorgani koosseisu mitmekesisuse
põhimõtetele ning tagama, et juhtorgan oleks töövõimeline ja seal oleksid esindatud eelkõige
41
erinevate pädevuste ja ametialase taustaga isikud. Juhtidel peavad olema kollektiivselt piisavad
teadmised, oskused ja kogemused, arvestades krediidiasutuse ärimudelit ning strateegiat, et
mõista krediidiasutuse tegevust, sealhulgas peamisi riske.
Lõikes tehakse järgnevad muudatused. Esiteks lisatakse valdusettevõtjate puhul viide KAS §-
le 134, teiseks sätestatakse soolise tasakaalu edendamise vajadus ning kolmandaks laiendatakse
piisavate teadmiste ja oskuste nõuet selliselt, et lisaks krediidiasutuse tegevusele ja peamistele
riskidele peavad juhid olema kollektiivselt suutelised arvestama keskkonna-, sotsiaalsete ja
juhtimisteguritega. Lõikega 21 väljendatakse CRD VI artikli 91 lõigetes 2b ja 8 sätestatut.
Lõike 22 muutmine. Kehtiv lõige 22 sätestab, et valitaval juhil peab olema vajalikus mahus
aega oma tööülesannete täitmiseks vastaval ametikohal ning ta peab sobituma oma teadmiste,
oskuste ja kogemuste poolest juhtorgani koosseisu.
Lõike muudatusega asendatakse sõnas ,,valitaval juhil” sõnaga ,,juhil”. Sõna “valitav” viitab et
piisava aja nõue kohaldatav vaid juhi valimisprotsessis. Muudatusega tagatakse, et see oluline
nõue kehtib ametisse määratud juhile ning on kohaldatav kogu juhi ametisoleku perioodi.
Kuna juht määratakse ametisse, siis ühtlustatakse sõnakasutust ja ,,tööülesanne” asendatakse
sõnaga ,,ametiülesanne”.
Paragrahvi täiendatakse lõigetega 23–25. Lõikega 23 kohustatakse krediidiasutuse ning KAS
§ 136 alusel heakskiidu saanud finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja juhte
tegutsema ausalt ja usaldusväärselt ning olema oma otsuste tegemisel vabad
Lõikega võetakse üle CRD VI artikli 91 lõike 1 esimeses lauses ja lõikes 2a sätestatud nõuded.
Lõikega 24 pannakse krediidiasutusele ning KAS § 136 alusel heakskiidu saanud
valdusettevõtjale kohustus kontrollida, tagada ja vastutada selle eest, et tema juhid vastavad
igal ajahetkel KAS-is juhtidele kehtestatud nõuetele, rakendades selleks asjakohase
asutusesisese sobivushindamise ja dokumenteerides vastava protsessi.
Sättega võetakse üle CRD VI artikli 91 lõige 1 a alalõige 1.
Kui krediidiasutus või heakskiidu saanud finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja
saab teadlikuks asjaoludest, mille tõttu juht ei vasta kehtestatud nõuetele, ei tohi seda isikut
vastavale positsioonile nimetada. Kui aga juht on ametisse nimetatud, siis kutsutakse ta
viivitamatult juhtorganist tagasi või asjakohasel juhul kohaldatakse muid sobivaid meetmeid
(lõige 25). Selliste meetmete üle otsustab Finantsinspektsioon, olles seejuures seotud HMS-ist
tuleneva proportsionaalsuse-nõudega. Lõikega võetakse üle CRD VI artikli 91 lõige 1b.
Lõike 31 kehtetuks tunnistamine. Seni kehtinud lõige 31 sätestas krediidiasutuse võtmeisikute
mõiste ning tema suhtes kohaldatavad nõuded. Tulenevalt muudatustest §-s 48 ning
võtmeisikute suhtes kehtestavate nõuete lisamisest, viiakse lõige 31 üle uude lõikesse 53.
Lõike 41 muutmine. Lõike 41 kohaselt peab krediidiasutus kehtestama korra ametisse
nimetatud juhtide juhendamiseks ja nende kutsealaste teadmiste täiendamiseks vastavalt
ametikohale esitatavatele nõuetele. Muudatusega pannakse krediidiasutusele ja heakskiidu
saanud finantsvaldusettevõtjale ja segafinantsvaldusettevõtjale kohustus tagada piisavad
vahendid ametisse nimetatud juhtide juhendamiseks ja nende kutsealaste teadmiste
täiendamiseks vastavalt ametikohale esitatavatele nõuetele. Rõhutatakse kutsealaste teadmiste
42
täiendamise vajadust fokusseerituna sektorile olulistele valdkondadele ning CRR artikli 4 lõike
1 punktis 52c määratletud IKT-riski. Muudatusega tagatakse vastavus CRD VI artikli 91 lõige
7.
Paragrahvi täiendamine lõigetega 52–56. Lõike 52 kohaselt hindab krediidiasutus ning
valdusettevõtja, kellele on antud heakskiit vastavalt KAS §-le 136, juhtide nõuetele vastavust
enne nende valimist ning juhi sobivust olukorras, kus ilmnevad uued faktid või asjaolud.
Sobivushindamist tuleb viia läbi regulaarselt. Lõikega 52 võetakse üle CRD VI artikli 91 lõike
6 alalõige 2.
Lõikega 53 kehtestatakse krediidiasutusele ning heakskiidu saanud finantsvaldusettevõtjale ja
segafinantsvaldusettevõtjale kohustus hoida juhi sobivuse kohta käiv teave ajakohane. Lõikega
53 võetakse üle CRD VI artikli 91 lõige 1c.
Lõike 54 kohaselt on võtmeisik isik, kellel on märkimisväärne mõju krediidiasutuse ning KAS
§ 136 alusel heakskiidu saanud finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja juhtimisele,
aga kes ei ole juhtorgani liige, sealhulgas sisekontrollifunktsiooni juht ega finantsjuht, kui nad
ei ole juhtorgani liikmed. Võtmeisikuks on eelkõige finantsjuht ning vastavuskontrolli,
riskikontrolli või siseauditi üksuse juht. Võtmeisikute näitliku loetelu kehtestamisel on lähtutud
kehtiva seaduse § 48 lõikes 31 toodud võtmeisiku määratlus. Lõikega võetakse üle CRD VI
artikli 3 punkt 9a.
Võtmeisikule kohaldatakse lisaks KAS-is töötaja kohta sätestatule ka § 48 lõikeid 2, 23–25, 3,
41, 52 ja 53 (lõige 55) ning krediidiasutusel on lõike 56 kohustus tagada võtmeisiku ülesannete
nõuetekohane täitmine, mis võib tähendada ka võtmeisiku funktsiooni täitva isiku asendamist.
Lõiked 6–7 tunnistatakse kehtetuks. Need sätted reguleerivad Finantsinspektsiooni
teavitamist, mis edaspidi sisalduvad täiendatud kujul uutes paragrahvides 481 ja 482. Lõikes 7
reguleeritakse juhiks kandideeriva isiku kirjaliku nõusoleku nõuet. See sisaldub edaspidi § 481
lõikes 6 punktis 1.
Seaduse täiendamine paragrahvidega 481 ja 482.
Uute paragrahvidega kehtestatakse reeglid Finantsinspektsiooni teavitamisele ning
järelevalveasutuse poolt läbiviidavale sobivusmenetlusele.
Paragrahv 481 reguleerib juhtidest ja võtmeisikutest teavitamist.
Lõike 1 kohaselt teavitab krediidiasutus juhi või võtmeisiku valimise, määramise või ametiaja
pikendamise kavatsusest Finantsinspektsiooni vähemalt kümme päeva enne selle küsimuse
otsustamist ja esitab lõikes 6 nimetatud andmed ja dokumendid. Tähtaja määramisel on arvesse
võetud Finantsinspektsiooni vajadust teatud juhtudel sekkuda ja kohaldada meetmeid.
Lõike 2 alusel teavitab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1619 artikli 91
lõike 1d punktides a–f sätestatud isik (KAS-i 5. peatüki tähenduses oluline krediidiasutus)
krediidiasutuse juhi valimise või määramise kavatsusest Finantsinspektsiooni, esitades
vähemalt kolmkümmend tööpäeva enne juhi ametisse asumise tähtpäeva lõikes 6 nimetatud
andmed ja dokumendid. Lõikega võetakse üle CRD VI artikli 91 lõige 1d.
Lõikes 2 sätestatud tähtaega ei kohaldata, kui enamik juhtorgani liikmetest tuleb asendada uute
juhtorgani liikmetega samal ajal ja juhtorganist lahkuvad liikmed peaksid läbi viima uute
43
liikmete sobivushindamise. Sellisel juhul viib krediidiasutus asutusesisese sobivushindamise
läbi pärast seda, kui uute ametisse valitud või määratud juhtide volituste tähtpäev on saabunud
(lõige 3).
CRD VI artikli 91 lõike 1a alalõike 2 kohaselt on antud juhul tegemist sättega, mille
kohaldamise osas on liikmesriigile jäetud kaalutlusõigus. Eesti on otsustanud sätte üle võtta, et
tagada paindlikkus.
Oluline krediidiasutus on kohustatud teavitama juhi või võtmeisiku ametiaja pikendamise
kavatsusest Finantsinspektsiooni, esitades vähemalt kümme päeva enne selle küsimuse
otsustamist lõikes 6 nimetatud andmed ja dokumendid (lõige 4).
CRD VI artikli 91 lõige 1d sätestab, et oluline krediidiasutus peab sobivustaotluse esitama
hiljemalt 30 tööpäeva enne tulevaste liikmete ametisse asumist. Eelnõuga antakse
krediidiasutusele paindlikkust juurde, sätestades teavitamiskohustuse tähtajaks kümme päeva.
Lõige 5 kohustab krediidiasutust viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni juhi või
võtmeisiku sobivust mõjutada võivate uute faktide või muude asjaolude ilmnemisest. Sättega
võetakse üle CRD artikli 91 lõige 1f.
Lõikega 6 sätestatakse loetelu andmetest ja dokumentidest, mis tuleb esitada
Finantsinspektsioonile juhi või võtmeisiku valimiseks või määramiseks. Lõike 6 loetelu
kohaselt tuleb esitada järgnev teave:
1) isiku kirjalik nõusolek ja täidetud sobivusküsimustik;
2) isiku elulookirjeldus ja üldandmed, juhatuse liikme puhul tema vastutusvaldkonna kirjeldus,
ülevaade isiku maine, hariduse, teadmiste, oskuste ja kogemuse ja ettevõtluses osalemise kohta;
3) andmed isiku ametiaja ja -koha kohta;
4) krediidiasutuse läbi viidud sobivushindamise dokumendid;
5) andmed äriühingute kohta, milles isiku osalus on suurem kui 20 protsenti;
6) andmed võimalike huvide konfliktide ja isiku poolt ametiülesannete täitmisele pühendatava
aja kohta;
7) isiku kinnitus, et tal puuduvad KAS-is sätestatud asjaolud, mis välistavad õiguse olla
krediidiasutuse juht;
8) välisriigi kodaniku puhul tema päritolu- või elukohariigi karistusregistri väljavõte või pädeva
kohtu- või haldusorgani väljastatud samaväärne dokument, mis ei või olla vanem kui kolm
kuud;
9) juhi ametisse nimetamise kuupäev ja KAS § 481 lõikes 3 sätestatud juhul ametisse asumise
kuupäev.
Loetelu tugineb CRD VI artikli 91 lõike 1e punktidele a-f. CRD VI jätab loetelu lahtiseks, nii
sätestab punkt d, et sobivustaotlusele lisatakse kõik muud riigisisese õiguse alusel nõutavad
dokumendid niipea, kui need on kättesaadavad ning punkt e kohaselt lisatakse sobivustaotlusele
kõik muud pädeva asutuse loetletud dokumendid niipea, kui need on kättesaadavad. Loetelu
kehtestamisel on arvestatud Finantsinspektsiooni vajadusega saada sobivusmenetluse
läbiviimiseks igakülgset teavet ja dokumente.
Direktiivi artikli 91 lõike 10 alalõige 1 sätestab, et artiklite 91 ja 91a kohaldamisel töötab EBA
oluliste krediidiasutuste loetletud üksuste jaoks välja regulatiivsete tehniliste standardite
eelnõu, et täpsustada pädevate asutuste jaoks sobivushindamiseks esitatava
sobivusküsimustiku, elulookirjelduste ja asutusesisese sobivushindamise miinimumsisu. EBA
44
peab vastava eelnõu komisjonile esitama hiljemalt 2026. aasta 10. juuliks (artikli 91 lõike 1
alalõige 3).
Lõikega 7 sätestatakse, et nimetatud andmed esitatakse Finantsinspektsiooni kinnitatud vormis
ja mahus. Sättega tagatakse CRD VI artikli 91 lõike 1e alalõike 2 ülevõtmine.
Lõike 8 kohaselt, kui krediidiasutuse läbi viidava sobivushindamise käigus selguvad uued
asjaolud, mille tõttu juht ei vasta kehtestatud nõuetele, teavitab krediidiasutus sellest
viivitamatult Finantsinspektsiooni, et inspektsioonil oleks võimalik vajadusel sekkuda ja
meetmeid kohaldada. Lõikega võetakse üle CRD artikli 91 lõike 1h alalõige 2
Lõike 9 kohaselt teavitab krediidiasutus Finantsinspektsiooni juhi tagasiastumisest või tema
tagasikutsumise algatamisest enne volituste tähtaja lõppemist vähemalt kümme päeva enne
nimetatud küsimuse otsustamist.
Säte sisaldus kehtiva KAS § 48 lõikes 61, mis tunnistatakse eelnõuga kehtetuks ja sätestatakse
uuesti selleks sobilikumas normis, mis reguleerib Finantsinspektsiooni teavitamist.
Lõikega 10 sätestatakse, et § 481 lõigetes 1 ja 5–9 krediidiasutuse kohta sätestatut kohaldatakse
ka KAS § 136 alusel heakskiidu saanud finantsvaldusettevõtjale ja segafinantsvaldusettevõtjale.
Sellega tagatakse CRD VI teavitamisega seotud sätete kohaldatavust heakskiidu saanud
valdusettevõtjatele.
Paragrahviga 482 reguleeritakse Finantsinspektsiooni läbi viidava sobivushindamise
menetlust.
Lõikega 1 antakse Finantsinspektsioonile õigus igal ajal, sealhulgas krediidiasutusega seotud
riskide suurenemisel või juhtide ja võtmeisikute kohta uute asjaolude ilmnemisel läbi viia
krediidiasutuse juhi ning võtmeisiku sobivushindamine.
Sättega võetakse üle CRD VI artikli 91 lõige 1f, mille kohaselt peab liikmesriik tagama, et
pädevad asutused hindavad, kas juhtorgani liikmed vastavad alati sama artikli lõigetes 2–6
sätestatud kriteeriumidele ja nõuetele.
Lõike 2 kohaselt võib Finantsinspektsioon määrata sobivushindamise läbiviimise tähtaja
oluliste krediidiasutuse juhtide ja võtmeisikute valimisel või määramisel. HMS § 33 lõikele 5
tuginedes võib Finantsinspektsioon seda tähtaega omal algatusel ka pikendada. Lõikega 2
tagatakse CRD VI artikli 91 lõike 1j ülevõtmine.
Kui krediidiasutuse või heakskiidetud valdusettevõtja esitatud andmed või dokumendid on
puudustega, võib Finantsinspektsioon nõuda, et juht või võtmeisik ei asuks ametisse enne
kõikide asjakohaste andmete ja dokumentide esitamist (lõige 3). Sellega võetakse üle CRD VI
artikli 91 lõike 1e alalõige 3, mille kohaselt võib pädev asutus nõuda, et tulevane liige ei asuks
ametisse enne nõutava teabe esitamist, kui tal ei ole sama lõike esimeses lõigus loetletud
dokumentide põhjal sobivushindamise läbiviimiseks piisavalt teavet, välja arvatud juhul, kui
kõnealune pädev asutus on veendunud, et sellist teavet ei ole võimalik esitada.
Lõikes 4 sätestatakse Finantsinspektsiooni õigus nõuda andmete täpsustamiseks ja
kontrollimiseks täiendavaid andmeid ja dokumente ning seletusi, et oleks tagatud piisava info
olemasolu igakülgseks hindamiseks. Ka selle sättega võetakse üle CRD VI artikli 91 lõike 1e
alalõige 3.
45
Lõikes 5 antakse Finantsinspektsioonile volitused kontrollida kogutud andmete, sealhulgas
isikuandmed, õigsust karistusregistrist ja avalikest allikatest.
KAS § 48 lõige 2 sätestab juhile ja koosmõjus § 48 lõikega 55 võtmeisikule laitmatu maine
nõude. Sama säte kehtestab, et isiku maine ei ole laitmatu, kui Finantsinspektsioon on
tuvastanud asjaolud, mis seavad kahtluse alla selle olemasolu või kinnitavad selle puudumist.
Finantsinspektsioon arvestab isiku maine hindamisel muu hulgas seda, isiku või tema juhitud
või kontrollitava äriühingu varasem tegevus või tegevusetus on kaasa toonud pankroti- või
saneerimismenetluse alustamise või isik on olnud süüteo eest süüdi mõistetud, süüteoasjas
süüdistatav või kahtlustatav või muul moel seotud süüteoasjaga või isik on toime pannud
õigusvastase, pettusliku või usaldust kuritarvitava teo või rahapesu või terrorismi rahastamise
teo või olnud seotud sellise teoga või selle uurimis- või järelevalvemenetlusega
Sobivushindamise menetlus on kaasusepõhine ning hindamise iseloom ja intensiivsus sõltub
hinnatavast isikust endast ja temaga seotud asjaoludest.
Laitmatu maine hindamisel tugineb Finantsinspektsioon Euroopa Liidu vastavate
institutsioonide (EBA ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus) ja enda vastavatele
juhenditele „Suunised juhtorgani liikmete ja võtmeisikute sobivuse hindamise kohta“24 ning
selle alusel koostatud Finantsinspektsiooni sobivusmenetluse läbiviimise juhend25.
Finantsinspektsiooni sobivusmenetluse juhendi järgi on laitmatu ärialane maine määratlemata
õigusmõiste ning seda hindab Finantsinspektsioon iga kord konkreetsete asjaolude põhjal
finantsturu ja avalikkuse kaitsmise eesmärgil (FIS § 3)26.
Laitmatu maine koosneb erinevatest elementidest ning selle hindamisel võtab
Finantsinspektsioon arvesse isiku varasemat käitumist – toime pandud või tegemata jäetud
tegusid, meedias kajastatut, karistatust, osalust erinevates kohtumenetlustes ja nendega seotust,
suhtlust riigiasutustega, osalust ettevõtluses, ühiskondlikku positsiooni, ühiskonna hinnangut
vastava isiku suhtes jms. Näiteks võib laitmatut mainet tõendada kohtulahend, mis kinnitab, et
ehkki isik oli kohtukaasusega seotud, siis tema tegelikku sisulist seotust asjaga ei tuvastatud või
on kohus isiku osas muid tähelepanekuid või järeldusi teinud. Samuti võib selline dokument
olla seotud pankrotikaasusega, mis tõendab, et isiku tegevuses pole tuvastatud negatiivseid
asjaolusid vms.27 Kitsamas tähenduses puudutab maine mingit kitsamat valdkonda, näiteks
teatud konkreetsel erialal tegutsemist või mingis konkreetses erialasfääris omatavat mainet, mis
saab olla kujunenud läbi varasema töökogemuse või muude tegevuste, mis on olnud vastava
konkreetse erialaga mingilgi määral seotud.28
Kehtivate karistuste osas saab Finantsinspektsioon teha päringu karistusregistrisse, et
kontrollida isiku karistatust. Muude asjaolude kohta kontrollib Finantsinspektsioon asjaolusid
näiteks avalikest kohtulahenditest, meediast kättesaadava info põhjal või isiku enda esitatud
teabe alusel.
24 Finantsinspektsioon. Suunised juhtorgani liikmete ja võtmeisikute sobivuse hindamise kohta. Kättesaadav:
https://www.fi.ee/et/juhendid/investeerimine/suunised-juhtorgani-liikmete-ja-votmeisikute-sobivuse-hindamise-
kohta 25 Finantsinspektsioon. Sobivusmenetluse läbiviimise juhend. Kättesaadav:
https://www.fi.ee/et/juhendid/pangandus-ja-krediit/sobivusmenetluse-labiviimise-juhend 26 S.Tammer, M.Kohv „Sobivus ja selle ennustamine kui karuteene sobimatule“, Juridica 2020/3, lk 648. 27 Finantsinspektsiooni viidatud juhendi punkt 3.12.1. 28 Finantsinspektsiooni viidatud juhendi punkt 3.12.4.
46
Kui isik, kelle mainet Finantsinspektsioon hindab, on olnud teises Euroopa Liidu liikmesriigis
finantssektori ettevõtja juht ja teise riigi finantsjärelevalve on hinnangu andnud, siis
Finantsinspektsioon saab küsida seda hinnangut või ka isik ise esitada andmed selle hinnangu
kohta. Järelevalveasutused teevad ka sel tasandil omavahel koostööd.
Lõikega 9 sätestatakse, et paragrahvis krediidiasutuse kohta sätestatut kohaldatakse ka KAS §
134 alusel heakskiidu saanud finantsvaldusettevõtjale ja segafinantsvaldusettevõtjale.
Paragrahv 49. Kehtiv § 49 sätestab konkurentsikeelu tingimused ning kohustuse deklareerida
oma majanduslikud huvid.
Lõike 11 teise lause muutmine. Lõike esimese lause kohaselt võib krediidiasutuse juht olla
muu äriühingu, sealhulgas sidusettevõtja nõukogu või juhatuse liige, kui see on kooskõlas juhi
kohustuste ja pädevusega, krediidiasutuse tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega ning ei
too kaasa huvide konflikti. Lõike teise lause kohaselt, kui krediidiasutus on järelevalve alla
kuuluv oluline üksus Euroopa Keskpanga määruse nr 468/2014, millega kehtestatakse raamistik
Euroopa Keskpanga ja riiklike pädevate asutuste vaheliseks ning riiklike määratud asutustega
tehtavaks koostööks ühtse järelevalvemehhanismi raames (ühtse järelevalvemehhanismi
raammäärus) (ELT L 141, 14.05.2014, lk 1–50), artikli 2 punkti 16 tähenduses, ei või juht olla
enamal kui ühel juhatuse liikme ametikohal ja kahel nõukogu liikme ameitkohal (punkt 1) või
neljal nõukogu liikme ametikohal (punkt 2).
Lõike teist lauset muudetakse ja sätestatakse lihtsalt, et KAS § 481 lõikes 2 nimetatud olulise
krediidiasutuse juht ei või olla enamal kui punktides 1 ja 2 nimetatud ametikohtadel.
Muudatusega võetakse üle CRD VI artikli 91 lõike 3 esimese alalõike teine lause.
Lõike 12 punkti 2 täiendamine. Lõikega 12 sätestatakse loetelu ametikohtadest, mis loetakse
lõike 11 nimetatud piirangu tõttu üheks ametikohaks, ning punkti 2 kohaselt on üheks selliseks
ametikohaks juhi ametikoht CRR-i artikli 113 lõikes 7 nimetatud tingimustele vastavasse
kaitseskeemi kuuluvates krediidiasutustes. Tulenevalt CRD VI artikli 91 lõike 4 punkti b
alapunktist i, täiendatakse lõike 12 punkti 2 sõnastust ning laiendatakse ametikoha piirangud ka
äriühingutele, kus kaitseskeemi kuuluvatel krediidiasutustel on oluline osalus.
Lõike 14 muudatusega jäetakse välja viited KAS § 48 lõigetele 6 ja 7 ning viidatakse
paragrahvile tervikuna.
Paragrahvi täiendamine lõikega 15. Uue lõikega reguleeritakse konsolideerimisgrupi
määratlemist sama paragrahvi lõike 12 punkti 1 tähenduses. Tegemist on rühma ettevõtjatega,
kes on omavahel seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL29 artiklis 22
kirjeldatud viisil, või rühma ettevõtjatega, kes on sama finantsvaldusettevõtja või
segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtja.
Paragrahv 50. Kehtiv § 50 reguleerib krediidiasutuse juhi tagasikutsumist.
Paragrahvi 50 muudatuste eesmärgiks on esiteks viia pealkiri vastavusse normi tegeliku sisuga.
Nimelt reguleeritakse selles paragrahvis lisaks juhi tagasikutsumisele ka võtmeisiku
29 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/34/EL, 26. juuni 2013, teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta
finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid
78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/?uri=CELEX:02013L0034-20240528
47
tagasikutsumise volitust, ent sätte pealkiri seda ei kajasta. Samuti laiendatakse
Finantsinspektsiooni volitusi lisaks tagasikutsumisele ka valimata või määramata jätmisele
Selleks muudetakse nii paragrahvi pealkirja kui ka lõike 1 sissejuhatavat lauseosa
Lõike 1 punkti 1 muutmine. Kehtiva punkti 1 sõnastuse kohaselt võib Finantsinspektsioon
nõuda krediidiasutuse juhi või võtmeisiku tagasikutsumist, kui too ei vasta järelevalveasutuse
arvates kehtestatud nõuetele. Sätte sõnastust muudetakse selliselt, et sellest jäetakse välja
rõhuasetus Finantsinspektsiooni arvamusele. Puudub vajadus inspektsiooni arvamust
selgesõnaliselt välja tuua. Finantsinspektsioon viib läbi haldusmenetlust, mille tulemusena
tehakse ettekirjutus, mis peab sisaldama inspektsiooni põhjendusi. Seega väljendub
Finantsinspektsiooni arvamus kui selline tagasikutsumise, valimata või määramata jätmise
ettekirjutuses.
Lõike 1 täiendamine punktiga 4. Uue punkti kohaselt on Finantsinspektsioonil õigus nõuda
krediidiasutuse juhi või võtmeisiku valimata või määrata jätmist või tagasikutsumist ka juhul,
kui Finantsinspektsioonile ei ole esitatud isiku sobivushindamise läbiviimiseks seadusega
ettenähtud või Finantsinspektsiooni poolt KAS-i alusel nõutud andmeid või dokumente. Uue
punktiga võetakse üle CRD VI artikli 91 lõike 1e teine alalõige.
Paragrahvi täiendamine lõikega 11. Uue lõikega tagatakse, et §-s 50 krediidiasutuse kohta
sätestatut kohaldatakse ka KAS § 134 alusel heakskiidu saanud finantsvaldusettevõtjale ja
segafinantsvaldusettevõtjale.
Paragrahv 52. Kehtiv § 52 reguleerib krediidiasutuse nõukogu tegevust, sealhulgas tema
pädevust ja kohustusi.
Lõike 4 punkti 5 muutmine. Kehtivas sõnastuses näeb punkt 5 näeb ette, üheks nõukogu
ülesandeks on siseauditi üksuse põhimääruse kinnitamine. Kuna tulenevalt järgmistes KAS-i
paragrahvides tehtavatest muudatuste§st, kus sisekontrolli erinevate üksuste (siseaudit, riski- ja
vastavuskontroll) rolle ja ülesannete sõnastust ühtlustatakse ja konsolideeritakse, siis
muudetakse punkti 5 selliselt, et nõukogu peab kinnitama laiemalt sisekontrolli üksuste
põhimääruse.
Lõike 4 punkt 7 muutmine. Kehtivas sõnastuses sätestab punkt 7, et nõukogu kohustuseks on
ka krediidiasutuse siseauditi üksuse juhi ametisse nimetamine ja vabastamine ning siseauditi
üksuse juhi ettepanekul siseauditi üksuse töötajate ametisse nimetamine ja vabastamine.
Sarnaselt lõike 4 punkti 5 muudatusega, asendatakse siin siseauditi üksus laiemalt sisekontrolli
üksustega.
Lõige 4 punkt 10 muutmine. Kehtivas sõnastuses sätestab punkt 10, et nõukogu kohustuseks
on krediidikomitee tegevuse üldpõhimõtete ja pädevuse kinnitamine. Läbi erinevate KAS-i
normide tõlgendamise kaudu võib jõuda seisukohale, et sarnane kohustus on nõukogul juba
täna ka muude komiteede puhul. Seega muudetakse punkti 10 nii, et sisuliselt asendatakse
krediidikomitee kõigi komiteedega.
Paragrahv 55. Kehtiv § 55 sätestab nõuded krediidiasutuse juhatusele.
Lõike 2 punkti 2 muutmine. Lõige 2 reguleerib juhatuse ülesandeid. Kehtiv punkt 2 näeb ette,
et juhatus peab kehtestama krediidiasutuse riskide võtmise, juhtimise, jälgimise ning
maandamise põhimõtted ja protseduurid. Need põhimõtted ja protseduurid peavad hõlmama nii
olemasolevaid kui ka potentsiaalseid riske, sealhulgas makromajanduskeskkonnast tulenevaid
48
riske. Samuti näeb kehtiv punkt 2 ette, et neid põhimõtted ja protseduurid tuleb regulaarselt üle
vaadata. Eelnõuga muudetakse ja täpsustatakse selles sättes kahte aspekti. Esiteks, vastav
regulaarne ülevaatamine peab toimuma iga kahe aasta järel. Teiseks, riskide puhul tuleb
arvestada ka majandustsükli faasiga seotud riske ning keskkonna-, sotsiaalsete ja
juhtimistegurite praegusest ja lühikesest, keskmisest ja pikaajalisest mõjust tingitud riske.
Muudatus põhineb CRD VI artikli 76 lõike 1 esimesel alalõikel.
Paragrahvi täiendamine lõikega 5. Uue lõike lisamine on seotud muudatusega sama
paragrahvi 2 lõike 2 punktis 2. Kui üldjuhul tuleb vastavad riskide võtmise, juhtimise, jälgimise
ning maandamise põhimõtted ja protseduurid üle vaadata krediidiasutuse juhatusel iga kahe
aasta järel, siis antud juhul tehakse erand väikese ja mittekeeruka krediidiasutuse suhtes. Taolise
krediidiasutuse juhatus võib seda teha mõnevõrra harvemini. Antud erand põhineb CRD VI
artikli 76 lõike teisel alalõikel. Väike ja mittekeerukas krediidiasutus on defineeritud CRR
artikli 4 lõike 1 punktis 145.
Paragrahv 571. Kehtiv § 571 reguleerib krediidiasutuse juhtide ja töötajate tasustamist.
Lõike 12 ja lõike 3 punkti 1 muutmine. Muudatused on pigem täpsustava iseloomuga. Sõnad
„Kontrollifunktsioon“ ja „kontrolliüksus“ asendatakse sõnadega, mis väljendavad täpsemalt
teostatavate funktsioonide iseloomu. CRD VI määratleb uue mõistena sisekontrollifunktsiooni
(artikli 3 lõike 1 uus punkt 9b), see tingib ka vajaduse muuta sätteid, mis kasutasid seni sõna
„kontrollifunktsioon“.
Paragrahv 572. Kehtiv § 572 reguleerib tulemustasu maksmist krediidiasutuses.
Lõike 2 punkti 3 muutmine. Lõikega 2 sätestatakse tingimused, mida tuleb võtta arvesse
tulemustasu määramisel ja väljamaksmisel krediidiasutuse juhile ja töötajale. Punkti 3 kohaselt
tuleb arvestada isiku personaalseid töötulemusi, arvestades nii rahalisi kui ka muid sise-
eeskirjadest ja protseduurireeglitest tulenevaid kriteeriume, jätkusuutlikke ja riskiga
korrigeeritud töötulemusi ning tööülesandeid, mida on täidetud lisaks lepingust tulenevatele
ülesannetele. CRD VI artikli 94 lõike 1 punktiga a laiendatakse punktis 3 nimetatud tingimust
ning lisatakse kohustus arvestada ESG riske – sätet täiendatakse lauseosaga „sealhulgas
keskkonna-, sotsiaalseid ja juhtimisriskid“.
Lõike 10 punkti 1 muutmine. Lõike 10 punkti 1 kohaselt ei kohaldata § 572 lõigetes 4 ja 5
ning § 573 lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõudeid, kui krediidiasutusele, mis ei ole CRR artikli 4
lõike 1 punkti 146 kohaselt süsteemselt oluline krediidiasutus ning mille varade väärtus on
keskmiselt ja individuaalsel alusel jooksvale majandusaastale eelnenud nelja aasta jooksul
väiksem kui viis miljardit eurot. Tulenevalt CRD VI artikli 94 lõike 3 punkti a muudatusest,
asendatakse punktis 1 sõnad ,,süsteemselt oluline krediidiasutus” sõnadega ,,suur
krediidiasutus”. Samuti täpsustatakse varade väärtuse künnist – kehtiva „väiksem kui viis
miljardit eurot“ asemel sätestatakse, et varade väärtus peab olema keskmiselt ja individuaalsel
alusel jooksvale majandusaastale vahetult eelnenud nelja aasta jooksul viis miljardit eurot või
vähem.
Paragrahv 574. Kehtiv § 574 sätestab nõuded töötasukomiteele.
Hetkel on krediidiasutusele ettenähtud komiteed ja nende ülesanded n-ö pillutatud laiali
erinevatesse KAS-i paragrahvidesse ja kohati on keeruline aru saada, kas vastava komitee
moodustamine on kohustuslik või mitte. Paragrahvi muutmise tulemusena luuakse terviklik
lähenemine ning nähakse ette, millised komiteed tuleb krediidiasutusel moodustada
49
kohustuslikus korras ja milliste komiteede puhul ei ole see teatud tingimuste täitmise korral
nõutud. Samuti sätestatakse nende komiteedes olevate isikute koosseisu nõuded.
Lõikega 1 nähakse ette, et kohustuslikus korras tuleb moodustada auditikomitee ja
krediidikomitee. See on sisuliselt ette nähtud ka kehtivates KAS §-des 58 ja 62.
Lõikega 2 nähakse ette, milliste komiteede moodustamisel tuleb lähtuda proportsionaalsuse
põhimõttest. Lihtsustatult: nn väiksemate krediidiasutuste puhul ei pea tingimata moodustama
riskikomiteed, nomineerimiskomiteed ja töötasukomiteed. Krediidiasutus peab suutma seda
aga piisavalt ise põhistada.
Lõikega 3 tehakse omakorda täiendav erand, mille kohaselt võib lähtuvalt proportsionaalsuse
põhimõttest auditikomiteed ja riskikomiteed kombineerida. Sel juhul on aga oluline, et selle nn
ühendkomiteede liikmed suudaksid mõlema komiteede ülesandeid täita ja neil on selleks
vastavad teadmised, oskused ja kogemused. See võimalus on sisuliselt ett nähtud ka kehtiva
KAS § 62 lõikes 6. Antud kombineerimise võimalus põhineb omakorda CRD VI artikli 76
lõikel 3.
Lõike 4 kohaselt nähakse ette, et komiteed tuleb üldjuhul moodustada krediidiasutuse nõukogu
liikmetest. Komiteede liikmete koosseisu täpsustab omakorda veel EBA suunise30punktid 49 ja
54. Punkt 49 kohaselt ei tohiks erinevate komiteede koosseis ülemäära palju kattuda. Punkti 54
kohaselt tuleks suuremate krediidiasutuste (G-SII31 ja O-SII32) puhul riskikomitee moodustada
enamuses sõltumatutest liikmetest, sealhulgas esimees. Hoolimata krediidiasutuse suurusest ei
tohiks riskikomitee esimees olla mõni selline isik, kes on juba mõne teise komitee juht.
Lõikega 5 tehakse omakorda erand lõikest 4 ning sätestatakse, et auditikomitees võib olla
nõukogu liikmete asemel ka muid isikuid, välja arvatud krediidiasutuse enda juhatuse liikmed
ja töötajad.
Lõikega 6 tehakse samuti erand lõikest 4 ja sätestatakse, et krediidikomitee liikmed võivad olla
nii krediidiasutuse juhatuse liikmed kui ka töötajad. Samas näeb kehtiv KAS § 58 lõige 1 ette,
et krediidiasutuse juhatuse esimees ei saa olla krediidikomitee juht. See on sätestatud võimalike
huvide konfliktide vältimiseks. See nõue/põhimõte jääb kehtima ka eelnõuga. Lisaks
sätestatakse lõikega 6, et vähemalt pooled ühistupanga krediidikomitee liikmed peavad olema
ühistupanga liikmed või ühistupanga liikmete esindajad. See sama nõue on ka kehtivas KAS §
58 lõikes 1.
Lõikega 7 täpsustakse, et riskikomitee liikmete koosseis peab olema piisavalt pädev, et mõista
ja jälgida krediidiasutuse riskijuhtimise põhimõtteid ja riskitaluvust. Sama norm on sätestatud
juba kehtiva KAS § 62 lõikes 5 ning põhineb omakorda CRD artikli 76 lõikel 3.
Lõige 8 sätestab, et kõikide komiteede tegevuse täpsem kord määratakse kindlaks
krediidiasutuse sise-eeskirjades ja protseduurireeglites. Analoogiline säte on ka kehtiva KAS §
62 lõikes 2.
Paragrahv 58. Kehtiv § 58 sätestab nõuded krediidikomiteele.
30 EBA. Final Report on Guidelines on internal governance under Directive 2013/36/EU. Kättesaadav:
https://www.eba.europa.eu/sites/default/files/document_library/Publications/Guidelines/2021/1016721/Final%20
report%20on%20Guidelines%20on%20internal%20governance%20under%20CRD.pdf 31 EBA. Global Systemically Important Institutions (G-SIIs). Kättesaadav: https://www.eba.europa.eu/risk-and-
data-analysis/risk-analysis/risk-monitoring/global-systemically-important-institutions-g-siis 32 EBA. Other systemically important institutions (O-SIIs). Kättesaadav: https://www.eba.europa.eu/risk-and-data-
analysis/risk-analysis/risk-monitoring/other-systemically-important-institutions-o-siis
50
Lähtuvalt muudatustest §-s 574 (vt eelviidatud paragrahvi muudatuste selgitusi) muudetakse §-
i 58 selliselt, et see hõlmab endas kõikide erinevate komiteede ülesanded. Seetõttu muudetakse
ka paragrahvi pealkirja.
Lõikega 1 sätestatakse, et auditikomitee ülesandeks on kontrollida krediidiasutuse juhatuse
tegevust. See on samamoodi sätestatud ka kehtiva KAS § 62 lõikes 1.
Lõikega 2 sätestatakse, et krediidikomitee ülesandeks on sisuliselt otsustada nn suurte laenude
andmise üle. Sarnane regulatsioon on ka kehtiva KAS §-s 58.
Lõikega 3 sätestatakse riskikomitee ülesanded. Direktiivi kohaselt on oluline, et
krediidiasutuse juhid kinnitavad ja teostavad järelevalvet riskistrateegia rakendamise üle. Seega
lisaks riskijuhtimise protsessile, kinnitab nõukogu panga strateegia raames ka riskijuhtimise
strateegia ning selles on nõustav roll riskikomiteel. Riskikomitee kohustuseks on pidevalt
jälgida panga riskistrateegiat, riskiprofiili ja riskitaluvust ning abistada nõukogu järelevalve
teostamisel riskistrateegia rakendamise üle. Komitee loomine ei vähenda aga juhtorgani
vastutust riskijuhtimise nõuete rakendamise eest.
Täiendavalt on riskikomitee ülesandeks kontrollida, kas klientidele pakutavate varade ja
kohustuste hinnas võetakse täielikult arvesse krediidiasutuse ärimudelit ja riskistrateegiat. Juhul
kui riskid ei kajastu asjakohaselt hindades kooskõlas ärimudeli ja riskistrateegiaga, esitab
riskikomitee juhtorganile paranduskava. Lisaks tuleb tagada panga nõukogule ja olemasolul
riskikomiteele ligipääs piisavale teabele krediidiasutuse riskiolukorra ning, kui see on vajalik
ja asjakohane, teabele riskikontrolli funktsiooni kohta ja vajadusel ettevõttevälise nõustajaga
konsulteerimise võimalus. Nõukogu ja riskikomitee määravad kindlaks saadava teabe laadi,
hulga, vormi ja selle esitamise sageduse. Täiendavalt, selleks et aidata luua usaldusväärseid
tasustamise põhimõtteid ja -tavasid, kontrollib riskikomitee töötasukomitee ülesandeid
hindamaks, kas tasustamise põhimõtetega pakutavates stiimulites võetakse arvesse riski,
kapitali, likviidsust ning tulude tõenäosust ja ajastust.
Võrreldes kehtiva seadusega siin suuri sisulisi muudatusi ei ole. Peamiseks muutuseks on
eelkõige see, et vastavate motivaatorite pakkumises tuleb nüüd arvestada ka ESG riske ja
riskikomitee ülesanne on kontrollida, kas seda ikka tehakse. Antud muudatus põhineb CRD IV
artikli 76 lõike 4 teise alalõike teisel lausel.
Lõiketega 4 ja 5 sätestatakse nomineerimiskomitee ülesanded. Selle komitee eesmärgiks on
osaleda juhatuse kandidaatide välja valimisel ning vastavate poliitikate kujundamisel, tagades
selle, et kandidaadid vastavad üldistele juhtidele esitatud nõuetele ning nende valik on piisavalt
mitmekesine, esindades sealhulgas isikuid erineva taustaga ja võimalusel erinevast soost.
Nomineerimiskomiteel tuleb juhtkonna mitmekesisuse tagamiseks välja töötada põhimõtted,
millest lähtuvalt vähendatakse soolist tasakaalustamatust juhtorganites ning määratleda
proportsioon, et tagada vähemesindatud soo osalemine krediidiasutuse juhtimisel. Need nõuded
on suuresti aga samal kujul ette nähtud kehtiva KAS §-s 62.
Lõikega 6 nähakse ette töötasukomitee ülesanded. Sisuliselt jäävad töötasukomitee ülesanded
võrreldes kehtiva KAS §-s 574 sätestatuga samaks. Üldiselt on töötasukomitee organiks, mis
suunab ja rakendab oma järelevalvelise tegevusega krediidiasutuses kehtivaid tasustamise
põhimõtteid, mistõttu tuleb töötasukomiteel oma otsustes lähtuda eelkõige panga pikaajalistest
huvidest ja riskiprofiilist.
51
Paragrahvide 581 ja 582 kehtetuks tunnistamine.
Kehtiv 581 sätestab hetkel riskikontrolli funktsiooni ja kehtiv § 582 vastavuskontrolli
funktsiooni. Need funktsioonid paragrahvide kehtetuks tunnistamise näol ei kao, kuid viiakse
mõnevõrra muudetud sõnastuses üle paragrahvi 59 ja järgmistesse paragrahvidesse. Seda
eelkõige põhjusel, et vastavaid funktsioone reguleerivate normide sõnastus oleks ühtlasem ja
loogilisemalt üles ehitatud (vt täpsemalt järgmiste paragrahvide muutmise ja lisamise selgitusi).
Paragrahv 59. Kehtiv § 59 sätestab nõuded sisekontrolli süsteemile.
Lõikega 1 nähakse ette üldistatud kujul, et igal krediidiasutusel peab olema sisekontrolli
süsteem ja lihtsustatult tuleb alati seejuures arvestada ka krediidiasutuse suurust.
Põhimõtteliselt on lõike 1 sõnastus sama, mis on kehtivas § 59 lõikes 1, kuid lõike lõpust on
välja jäetud osa, mille kohaselt peab sisekontroll tagama riskide kontrolli ja siseauditi
funktsiooni täitmise. Nende elementide rõhutamine ei ole siin vajalik, kuna sisuliselt avatakse
neid juba täpsemalt järgmistes normides.
Lõige 2 on ainuke lõige antud paragrahvis, mis võrreldes kehtiva paragrahvi sõnastusega ei
muuta. Lühidalt sätestab lõige 2 , et krediidiasutuse sisekontrolli süsteem peab hõlmama kõiki
krediidiasutuse tasandeid ja selle süsteemi eesmärgiks on see, et oleks tagatud, et
krediidiasutuse tegevus vastaks kõigile vastavatele õigusnormidele, juhistele ja tavadele.
Lõige 3 sätestab osad, millest sisekontrolli süsteem koosneb. Üldjuhul peab sisekontroll
koosnema kolmest funktsioonist: a) siseaudit; b) riskikontroll; c) vastavuskontroll. Selline
määratlus põhineb otseselt CRD VI artikli 3 lõike 1 punktil 9b (ingl. k. internal control
functions” means risk management, compliance and internal audit functions). Lõike 3 teise
lausega sätestatakse peamine sõltumatuse reegel – ehk kõik need funktsioonid peavad olema
organisatsiooniliselt sõltumatud ja lahutatud riskide võtmisega seotud tegevustest.
Lõige 4 nähakse ette lõikes 3 nimetatud funktsioonide täitjate peamised kohustused.
Lihtsustatult peavad nad tuvastama kõik riskid ja teavitama tuvastatud riskidest juhtkonda.
Lõige 4 põhineb CRD VI artiklil 76 lõike 5 punktidel a ja b.
Lõikega 5 nähakse ette printsiip, mille kohaselt ei saa siseauditi funktsiooni kombineerida teiste
krediidiasutuste funktsioonide ega äriliinidega. Eesmärk on tagada, et siseaudit oleks piisavalt
sõltumatu ja ei tekiks ühelgi juhul huvide konflikti. Säte põhineb CRD VI artikli 76 lõike 6
neljandal alalõikel.
Lõikega 6 sätestatakse erinevalt eelmisest lõikest, et vastavuskontrolli võib komineerida mõne
muu kontrolli teostava üksusega, näiteks riskikontrolliga. Seda aga üksnes juhul kui see on
proportsionaalne. Sama reegel on sätestatud juba kehtiva KAS § 582 lõikes 7.
Lõige 7 näeb hetkel ette, et ühistupangas täidab kehtiva paragrahvi 59 lõigetes 4 ja 5 sätestatud
ülesandeid revisjonikomisjon ja tal on kehtivas §-s 61 sätestatud õigused. Kuna eeltoodud sätete
sisu muutub, siis muudetud sõnastuses ei viidata enam konkreetsetele sätetele vaid nähakse ette
üleüldisemalt, et põhimõtteliselt kõik mis on ettenähtud siseauditi funktsiooni üksusele ja tema
liikmetele kohaldub ka revisjonikomisjonile ja tema liikmetele, sealhulgas nii õigused kui
kohustused.
Seadust täiendatakse §-ga 591. Uus paragrahv reguleerib kolme funktsiooni – siseauditi,
riskikontrolli ja vastavuskontrolli funktsiooni ülesandeid. Sisuliselt eksisteerivad need nõuded
52
sarnasel kujul juba kehtivas seaduses, kuid on n-ö pillatud erinevatesse paragrahvidesse. Uude
§-i 591 koondatakse kõik kontrolliga seonduv ühte kohta ja selle raames ühtlustatakse ka
sõnastust.
Lõige 1 sätestab siseauditi funktsiooni täitja ülesanded. Hetkel on siseauditi üksuse ülesanded
mõnevõrra üldisemal kujul sätestatud §-s 59. Nüüd muudetakse lõikega siseauditi funktsiooni
ülesandeks täpsemaks. Oluline on märkida, et varasemates CRD versioonides ei ole siseauditit
eraldi reguleerinud (on käsitletud sisekontrolli üldisemas võtmes). Nüüd täpsustavad CRD VI
artikli 76 lõiked 5 ja 6 siseauditi rolli ja ülesandeid.
Sisuliselt on siseauditil viis ülesannet:
1) jälgida krediidiasutuse tegevust ja anda ülevaade kui efektiivselt riskistrateegiat
rakendatakse (põhineb otseselt CRD VI artikli 76 lõike 5 punktil d);
2) hinnata, kas krediidiasutuse sisemised nõuded on piisavad arvestades krediidiasutuse reaalset
äritegevust ning samuti seda kas kõikidest õigusaktide normidest kui ka muudest
reeglitest/juhenditest peetakse kinni;
3) kontrollida, kuidas peetakse töö tasustamise põhimõtetest kinni – seda ülesannet ei ole aga
juhul kui krediidiasutuses on moodustatud töötasukomitee;
4) analüüsida puudusi, mida on avastatud juhtide/töötajate töös ja teha selles osas
parandusettepanekuid;
5) anda nõukogule/juhatusele regulaarseid ülevaateid oma tegevusest.
Lõikega 2 sätestatakse riskikontrolli funktsiooni täitja ülesanded. Siin on põhimõtteliselt neli
ülesannet ja kohustust:
1) vastav isik peab olema kaasatud riskijuhtimisse (alus tuleneb CRD VI artikli 76 lõike 5
punktist c);
2) tuleb hallata või omada kontrolli vastavate põhimõtete/strateegia rakendamise üle
3) peab aru saama kõikidest riskidest;
4) esitama aruandeid.
Lõikega 3 nähakse ette vastavuskontrolli funktsiooni täitja ülesanded. Esiteks tuleb kontrollida
krediidiasutuse tegevust ning selle kooskõla õigusaktidega, Finantsinspektsiooni ettekirjutuste,
juhtorgani otsuste, sise-eeskirjade jms pehme õigusega (punkt 1). Teiseks kontrollib
vastavuskontrolli funktsiooni täitja, kas vastavusriski ikkagi võetakse arvesse laiemalt kõikide
riskide juhtimisel (punkt 2, põhineb otseselt CRD VI artikli 76 lõike 5 punktil e). Kolmandaks
on vastavuskontrolli funktsiooni täitja kohustatud tagama, et krediidiasutuse juhid ja töötajad
saavad aru, mis on vastavusrisk ning kuidas see mõjutab nende tööülesandeid (punkt 3).
Viimase ehk punkt 4 kohaselt peab funktsiooni täitja esitama juhatusele ja nõukogule
regulaarselt ülevaateid, sealhulgas õigusaktide muudatustest tulenevate riskide kohta.
Lõikega 4 sätestatakse juba kehtiva § 59 lõikes 42 ettenähtud kohustus, et siseauditi funktsiooni
täitja või muu kontrolli teostav osapool peab kontrollima ja hindama vähemalt üks kord aastas
operatsiooniriski juhtimise korralduse toimimise ning operatsiooniriski standardmeetodi
kasutamise korral regulaarselt äriliinide kaardistamise protsessi vastavust KAS-le ja selle alusel
antud õigusaktide nõuetele.
Paragrahv 60. Kehtiv § 60 sätestab nõuded siseauditi üksuse töötajatele ja revisjonikomisjoni
liikmetele.
Paragrahvi pealkirja muutmine. Kehtiv paragrahvi sõnastus piirdub siseauditi töötajate ja
revisjonikomisjoni liikmetega. Kuna paragrahvi sisu laieneb ja siseauditi asemel käsitatakse
53
laiemalt sisekontrolli funktsiooni (mis sisaldab lisaks siseauditile ka riskikontrolli ja
vastavuskontrolli funktsiooni), siis laiendatakse vastavalt ka paragrahvi pealkirja. Samuti
nähakse muudatustega ette nõuded nende funktsioonide juhtidele, mistõttu ei saa ka paragrahvi
pealkirjas piirduda enam töötajatega, vaid räägitakse üldisemalt vastavaid funktsioone täitvatest
isikutest. Kolmandaks, kuna edaspidi ei saa ühistupankadele sisekontrolli osas eriregulatsiooni
olema, siis kaotatakse eraldi nõuded revisjonikomisjonile (seda asendabki tavapärane
sisekontroll).
Lõike 1 muutmine. Lõike 1 esimene lause näeb hetkel ette nõuded siseauditi üksuse juhile ja
revisjonikomisjoni esimehele. Sisuliselt muutub lõike esimeses lauses see, et siseaudit
asendatakse laiemalt sisekontrolliga ja revisjonikomisjon kaotatakse (eeltoodud põhjustel).
Teisisõnu: hetkel kehtivaid nõudeid siseauditi üksuse juhile laienetakse ka teiste funktsioonide
juhtidele. Lõike 1 teises lauses tehakse üksnes sõnastuslik muudatus, kus siseauditi üksus
asendatakse siseauditi funktsiooniga. Seal säilib aga nõue, kus siseauditi funktsiooni juhtivale
isikule kohaldatakse audiitortegevuse seaduses atesteeritud siseaudiitorile sätestatud nõudeid ja
tegevuse õiguslikke aluseid.
Lõigete 11 ja 12 lisamine. Lõikega 11 nähakse esiteks ette, et kõigi kolme funktsioonide juhtide
puhul tuleb selgelt määratleda nende vastutusala – et oleks üheselt arusaadav, mille eest iga
funktsiooni juht vastutab. Lõikega 12 nähakse ette erand – kahe funktsiooni tarvis (vastavus- ja
riskikontrolli funktsiooni) ei ole vaja eraldi juhti määrata. Seda võib juhtide mõnel muul
krediidiasutuse olulisel ametikohal olev isik (võtmeisik – näiteks finantsjuht). Sel juhul on aga
oluline tagada, et ei teki huvide konflikti ja isik on piisavalt sobiv (omab vastavaid teadmisi)
selle koha täitmiseks ning tal on ka piisavalt aega. Vastavad muudatused põhinevad direktiivi
artikli 76 lõike 3 kolmanda lõike teisel lausel. Nagu aga § 59 uus lõige 5 sätestab, siis ei saa see
isik olla siseauditi funktsiooni juhtiv isik.
Lõike 2 muutmine. Kehtivas lõikes 2 on sätestatud, et krediidiasutuse siseauditi üksuse töötaja
ja revisjonikomisjoni liige peab olema teovõimeline füüsiline isik, kellel on laitmatu ärialane
reputatsioon, sisekontrolli tööks vajalik haridus, teadmised ning kutsealane sobivus. Esiteks
asendatakse lõikes 2 eeltoodust lähtuvalt siseauditi üksuse töötaja sisekontrolli funktsiooni
täitva isikuga. Ehk vastavaid nõudeid laiendatakse ka vastavus- ja riskikontrolli funktsioone
täitvatele isikutele. Teiseks asendatakse ärialane reputatsioon laiemalt laitmatu mainega. See
lähenemine on ettenähtud ka krediidiasutuste juhtide puhul. Kolmandaks, kuna muudetavas
KAS § 59 lõikes 6 nähakse laiendatult ette, et kõik ühistupanga revisjonikomisjonile ja tema
liikmetele kohaldatakse kõike siseauditi ja tema liikmete suhtes sätestatud, siis antud juhul
kohaldub käesolev lõige ka revisjonikomisjoni liikmetele (s.t. antud juhul ei ole vaja seda enam
eraldi välja tuua).
Lõike 3 muutmine. Kehtivas lõikes 3 on sätestatud, et siseauditi üksuse töötajad nimetatakse
ametisse ja vabastatakse ametist krediidiasutuse nõukogu otsuse alusel ning revisjonikomisjoni
liikmed valib ja kutsub tagasi üldkoosolek. Antud lõikes muutub sisuliselt see, et siseaudit
asendatakse laiemalt sisekontrolliga, mis tähendab, et ka vastavus- ja riskikontrolli funktsiooni
täitvad isikud määratakse ametisse ja vabastatakse ametist nõukogu poolt. Tulenevalt § 59 lõike
6 muudatusest jäetakse revisjonikomisjoni liikmete eraldi käsitlemine antud lõikest välja.
Lõikega 3 võetakse üle CRD VI artikli 76 lõike 5 viies alalõige.
Paragrahvi täiendamine lõikega 31. Uue lõikega nähakse ette, et sisekontrolli funktsiooni
täitvad isikud peavad esiteks olema oma ülesannete täitmisel sõltumatud krediidiasutuse
põhiäritegevuse funktsioonidest ja krediidiasutuse juhatuse liikmetest. Ehk vastavad isikud ei
saa näiteks tegeleda laenude väljastamisega, mis on üks krediidiasutuse põhitegevusi. Teiseks,
54
nad peavad olema eelkõige võimelised vajadusel teavitama ja hoiatama krediidiasutuse
nõukogu tuvastatud kitsaskohtadest või riskidest, mis mõjutavad või võivad mõjutada
krediidiasutust. Sisuliselt on seega sisekontrolli funktsiooni täitvate isikute näol tegemist n-ö
nõukogu tööriistaga. Antud säte põhineb CRD VI artiklil 76 lõike 5 sissejuhataval osal ja sama
artikli lõike 6 teisel alalõikel.
Lõike 4 muutmine. Lõige 4 sätestab, et siseauditi üksuse töötajate või revisjonikomisjoni
liikmete arv peab olema temale pandud ülesannete täitmiseks küllaldane. Muudatusega
asendatakse siseauditi üksuse töötajad ja revisjonikomisjoni liikmed laiemalt sisekontrolli
funktsiooni täitvate isikutega. Võrreldes kehtiva lõikega põhimõttelist muudatust ei kaasne –
krediidiasutuses peab olema piisavalt selliseid isikuid sõltuvalt ülesannetest.
Lõike 5 muutmine. Lõike 5 esimene lause näeb ette, et siseauditi üksuse töötajad ja
revisjonikomisjoni liikmed on kohustatud hoidma saladuses neile seoses nende tegevusega
teatavaks saanud informatsiooni. See nõue jääb sisuliselt kehtiva seadusega samaks, kuid
eelnõuga laiendatakse lõike esimeses lauses nõuet kõikidele sisekontrolli üksustele – ka
vastavus- ja riskikontrolli üksustele.
Lõike teise lause kohaselt on ette nähtud, et eeltööd nõue ei kehti informatsiooni suhtes, mida
edastatakse Finantsinspektsioonile, krediidiasutuse juhatusele ja nõukogule seaduses,
krediidiasutuse põhikirjas või siseauditi üksuse põhimääruses sätestatud korras. Ka see
põhimõte jääb kehtima, kuid lõike teises lauses asendatakse siseauditi üksuse põhimäärus
laiemalt sisekontrolli üksuste põhimäärusega.
Paragrahv 61. Kehtiv § 61 sätestab siseauditi üksuse õigused.
Paragrahvi pealkirja muudetakse ning siseaudit asendatakse laiemalt sisekontrolliga
vastavalt eespool käsitletule (vt eelkõige §-i 59 muutmise selgitusi). See tähendab, et § 61
hakkab lisaks siseauditi üksuse töötajatele reguleerima ka vastavuskontrolli ja riskikontrolli
funktsioone täitvate isikute õiguseid.
Lõike 1 muutmine. Muudatusega nähakse üheselt ette, et sisekontrolli funktsioone täitvad
isikud peavad omama vajalikke õiguseid ja materiaalseid ressursse (vahendeid ja töötingimusi)
oma ülesannete täitmiseks ning vastavate tingimuste tagamise kohustus on krediidiasutuse
juhatusel. Säte põhineb CRD VI artikli 76 lõike 5 sissejuhataval lauseosal.
Lõike 2 muutmine. Kehtiv norm näeb ette, et siseauditi üksuse töötajatel on õigus tutvuda
krediidiasutuse kõikide dokumentidega, jälgida piiranguteta krediidiasutuse tööd igas lõigus
ning osaleda juhatuse ja erinevate komiteede koosolekutel. Lõikes 2 asendatakse siseaudit
sisekontrolliga, muid muudatusi ei kaasne.
Lõike 3 muutmine. Kehtiv norm näeb ette, et siseauditi üksusel on õigus nõuda krediidiasutuse
töötajatelt nende tegevuses ilmnenud puuduste ja eksimuste kohta kirjalikke seletusi ning
ilmnenud puuduste kõrvaldamist. Lõikes 3 asendatakse siseaudit laiemalt sisekontrolliga.
Lõike 31 lisamine. Uue lõikega sätestatakse, et sisekontrolli funktsiooni täitvatel isikutel peab
olema n-ö juurdepääs krediidiasutuse nõukogu liikmetele ehk neil peab olema võimalus
nõukogu liikmetega kontakteeruda. See nõue põhineb CRD VI artikli 76 lõike 6 esimesel lausel.
55
Lõike 4 muutmine. Lõike 4 kohaselt on siseauditi üksusel kohustus töötada koostöös
Finantsinspektsiooniga. Muudatusega laiendatakse vastavat koostöökohustust ka teistele
sisekontrolli funktsioone täitvatele isikutele.
Paragrahvi 62 kehtetuks tunnistamine.
Kehtiv paragrahv reguleerib auditikomitee, riskikomitee ja nomineerimiskomitee tegevust.
Kuna eelnõuga reguleeritakse kõigi komiteede tegevus kompaktsemalt ja ühtlustatud kujul §-
des 574 ja 58, siis tunnistatakse käesolev paragrahv tervikuna kehtetuks.
Paragrahv 63. Kehtiv § 63 sätestab nõuded krediidiasutuse sise-eeskirjadele ja
protseduurireeglitele.
Lõike 2 sissejuhatava osa muutmine. Tegemist on keelelise parandusega. Kehtivas lõikes 2
on sätestatud sõna "muuhulgas", mille asemel peaks olema aga "muu hulgas". "Muuhulgas"
tähendab Eesti õigekeelsussõnaraamatu järgi pigem muuseas, muide.
Lõike 2 täiendamine punktiga 32. Lõikega 2 on sätestatud teemad, mida krediidiasutus peab
sise-eeskirjade ja protseduurireeglitega kindlaks määrama. Tulenevalt artikli 88 täiendamisest
lõikega 3 CRD VI-s, lisatakse lõikesse 2 punkt 32, mille kohaselt peab krediidiasutus tagama
sellise ülevaate olemasolu, mis kajastab nõukogu ja juhatuse kõigi liikmete ning võtmeisikute
töökohustusi, sealhulgas ükskikasjalikke andmeid aruandluse ja vastutuse korra kohta, samuti
sama lõike punktis 4 sätestatud juhtimise korraldusse kuuluvate isikute ning nende
töökohustuste kohta.
Lõike 2 punkti 4 muutmine. Lõike 2 punktiga 4 nähakse hetkel ette, et krediidiasutus peab
oma sise-eeskirjade ja protseduurireeglitega kindlaks määrama alluvussuhted, aruandluse
esitamise protseduuri ja õiguste delegeerimise. Samuti tuleb sätestada funktsioonide lahusus
krediidiasutuse nimel kohustuste võtmisel, väljamaksete tegemisel, tehingute kajastamisel
raamatupidamises ja aruandluses ning tehingute riskide hindamisel. Muudatustega lisatakse
punkti 4 täiend, mille kohaselt peab sise-eeskirjade ja protseduurireeglitega kindlaks määrama
ka selge organisatsioonilise struktuuri ning läbipaistvad ja järjepidevad vastutusalad. Muudatus
põhineb CRD VI artiklil 74 lõike 1 punktil a.
Lõike 2 täiendamine punktidega 42 ja 43. Antud täiendiga nähakse ette kaks uut punkti, mille
võrra tuleb krediidiasutuse sise-eeskirju ja protseduurireegleid täiendada. Punkti 42 kohaselt
peavad krediidiasutuse sise-eeskirjad ja protseduurireeglid sisaldama riskide tuvastamise,
juhtimise, jälgimise ja raporteerimise korda, mis käsitleb neid riske ning millele krediidiasutus
on avatud või võib olla avatud. See puudutab ka ESG riske lühikeses, keskmises ja pikas
perspektiivis. Punktiga 42 võetakse üle CRD VI artikli 74 lõike 1 punkt b. Punkti 43 kohaselt
peavad sise-eeskirjad ja protseduurireeglid sisaldama tegevuspõhimõtteid õigusaktidest
tulenevate kohustuste täitmata järgmise õigusriskide ning nendega seonduvate muude riskide
tuvastamiseks ja nende maandamiseks või vältimiseks.
Lõike 2 punkti 5 muutmine. Kehtiva punktiga 5 on ette nähtud, et krediidiasutus peab sise-
eeskirjade ja protseduurireeglitega määrama kindlaks sisekontrolli süsteemi toimimise korra.
Eelnõuga täiendatakse punkti 5 ja lisatakse, et see kord peab sisaldama ka krediidiasutuse
usaldusväärset administreerimiskorda ja raamatupidamise sise-eeskirja. Täiendamine põhineb
CRD VI artikli 74 lõike 1 punktil c.
56
Lõike 2 punkti 51 muutmine. Kehtiva punktiga 51 on sätestatud, et krediidiasutuse sise-
eeskirjadega tuleb kindlaks määrata juhtide ja töötajate tasustamise põhimõtted, sealhulgas
tulemustasude maksmise alused ning meetmed tasustamisega seotud huvide konfliktide
maandamiseks ja vältimiseks, ning nende põhimõtete järgimise kontrollimise protseduuri.
Antud muudatusega lisatakse sellesse punkti sisuliselt kaks nüanssi – need põhimõtted peavad
a) olema ka kooskõlas usaldusväärse ja tõhusa riskijuhtimisega ja b) arvestama ka
krediidiasutuse riskiisu seoses ESG riskidega. Vastavad täiendused põhinevad CRD VI artikli
74 lõike 1 punktil e.
Lõike 2 täiendamine punktidega 52 ja 53. Antud täiendiga nähakse ette samuti kaks uut
punkti, mille võrra tuleb krediidiasutuse sise-eeskirju ja protseduurireegleid täiendada. Punkti
52 kohaselt peab sise-eeskirjades sisalduma ka krediidiasutuse juhtide ja võtmeisikute sobivuse
hindamise kord. Vastav alus tuleneb direktiivi artiklitest 91 ja 91a. Punkti 53 kohaselt peab
sise-eeskirjades olema ette nähtud võrgu- ja infosüsteemide taristu kord, mis tuleneb Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2022/255433 (nn DORA määrus). Punkti 52 lisamine
tuleneb Finantsinspektsiooni ettepanekust, mis põhineb CRD VI artikli 91 muutmisel ja artikli
91a lisamisel, ning punktiga 53 võetakse üle CRD VI artikli 74 lõike 1 punkt d.
Paragrahvi täiendamine lõikega 21. Uue lõike kohaselt peavad krediidiasutuse juhtide ja
töötajate tasustamise põhimõtted (vastavalt § 63 lõike 2 punktile 51) olema sooneutraalsed. See
nõue tuleneb CRD VI artikli 74 lõike 1 teisest alalõikest. Kehtiva KAS-i normid määratlevad
juba, et krediidiasutuse juhtorganite koosseis peab olema piisavalt mitmekesine (näiteks KAS
§ 48 lõige 21). Sooneutraalset tasustamise põhimõtet ei ole veel otseselt ette nähtud.
Paragrahv 631. Kehtiv § 631 sätestab nõuded sisemise kapitali ja likviidsuse piisavuse
hindamise protsessile.
Lõike 1 täiendamine teise lausega. Lõige 1 näeb ette, et krediidiasutus peab kehtestama
usaldusväärsed, tõhusad ja kõikehõlmavad strateegiad ning neile vastavad protseduurid, et
säilitada adekvaatne omavahendite ja likviidsuspuhvrite tase, struktuur ja jaotus
struktuuriüksuste ja tegevuste vahel, lähtudes krediidiasutuse võetud riskidest või
potentsiaalsetest riskidest. Nüüd lisatakse lõikesse teine lause, mille kohaselt peab
krediidiasutus võtma ESG riskide katmisel arvesse lühi-, kesk- ja pikaajalist perspektiivi. Lõike
1 teise lausega võetakse üle CRD VI artikli 73 lõike 1 teine lause.
6. peatüki muutmine. Seni kehtinud 6. peatükk reguleeris üksikasjalikult krediidiasutuste
ühinemist ja jagunemist, mille aluspõhimõtted tulenevad äriühinguõiguse direktiivist. CRD VI
tulemusel täiendatakse pangandusdirektiivi artikliga 27f, mis reguleerib oluliste varade ja
kohustuste ülekandmist. Eelnõu koostajate hinnangul on kõige mõistlikum paigutada artikkel
27f krediidiasutuste seaduse ülesehitust arvestades just 6. peatükki, sest nii ühinemine ja
jagunemine ning ülekandmine on oma olemuslikult ettevõtjate vahelised tehingud, milles
liigutatakse vara või õigusi ühest ühingust teise. Peamine erinevus mõlema tegevuse vahel
seisneb nende reguleerimise astmes, sest varade ülekandmiseks ei pea krediidiasutus CRD VI
kohaselt taotlema eelnevalt pädevalt asutuselt luba, piisab lihtsalt teavitusest, kuid
krediidiasutuse ühinemise eelduseks on pädeva asutuse heakskiit. Siinkohal tuleb mängu ka
siseriikliku õiguse erisus võrreldes CRD VI-ga, sest direktiiv sätestab ühinemistele ja
jagunemistele miinimumnõuded, kuid kehtiv KAS kohustab seaduse subjekte taotlema
33 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2022/2554, 14. detsember 2022, mis käsitleb finantssektori
digitaalset tegevuskerksust ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1060/2009, (EL) nr 648/2012, (EL)
nr 600/2014, (EL) nr 909/2014 ja (EL) 2016/1011. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32022R2554
57
Finantsinspektsioonilt vastavat luba. Liikmesriikidele on direktiiviga jäetud õigus sätestada
siseriiklikult karmimad nõuded niikaua, kui CRD VI-s sätestatud miinimum on täidetud ning ei
esine vastuolu Euroopa Liidu õigusega.
Artikli 27f ülevõtmiseks muudetakse esmalt 6. peatüki pealkirja ning sätestatakse, et peatükk
reguleerib krediidiasutuste ühinemist ja jagunemist ning oluliste varade ja kohustuste
ülekandmist. Teiseks jaotatakse peatükk kahte jakku. 1. jagu sisaldab endas paragrahve 64–
705, mis reguleerivad krediidiasutuse ühinemis ja jagunemist. 2. jagu on oluliste varade ja
kohustuste ülekandmise keskne ning sisaldab §-i 706, millega võetakse üle artikkel 27f.
CRD VI ühinemiste ja jagunemiste peatükk ei erista otseselt mõlemat tegevust, vaid kasutab
terminit kavandatav tehing (ingl. k. proposed operation). Seetõttu on näiteks artikkel 27k, mis
reguleerib pädeva asutuse koostööd teiste asutustega, kohaldatav nii ühinemisele kui ka
jagunemisele. KAS-i seisukohalt on mõlemad tegevused aga rangelt eristatud, sest direktiivis
sätestatu harmoniseerib minimaalselt krediidiasutuste ühinemist ja jagunemist. Ainukesed
kohad, kus CRD VI selles teemas teatud erisused loob, on artikli 27h lõigetes 1 ja 2, kus
seatakse tingimused ühinemiste ja jagunemistele, ning artikli 27i lõikes 2, mis sätestab
heakskiitmise erisuse ühinevatele krediidiasutustele, kes kuuluvad samasse
konsolideerimisgruppi. Kuivõrd direktiivis sätestatud ühinemiste ja jagunemise ning oluliste
varade ja kohustuste ülekandmise subjektideks on nii krediidiasutused kui ka
finantsvaldusettevõtjad ja segafinantsvaldusettevõtjad, täiendatakse KAS §-i 136 lõigetega 6 ja
7 ja sätestatakse, et valdusettevõtjate ühinemisele, jagunemisele ning ülekandmisele
kohaldatakse 6. peatüki vastavas jaos sätestatut.
Kuivõrd CRD VI ühinemiste ja jagunemiste osa kohaldub ka investeerimisühingutele, tehakse
samasisulised muudatused ka VPTS-i 13. peatükis.
Paragrahv 64. Kehtiv § 64 sätestab krediidiasutuste ühinemise, jagunemise ja
ümberkujundamise erisused.
Lõike 2 muutmine. Lõige 2 sätestab, et krediidiasutuse jagunemine toimub äriseadustikus
(edaspidi ka ÄS) sätestatud korras, võttes arvesse samas peatükis sätestatud erisusi.
Samasisuline on ka lõige 3, kuid selle erandiga, et lõige 3 keskendub krediidiasutuse
ühinemisele. CRD VI artikkel 27h reguleerib ühinemiste ja jagunemiste kohaldamisala ning
selle esimene alalõige sätestab, et III jaotise 5. peatüki kohaldamine ei piira Euroopa Liidu
Nõukogu määruse (EL) nr 139/200434 ehk ühinemismääruse ja ühinguõiguse direktiivi
kohaldamist. Eesti õiguses on ühinemismäärus võetud üle konkurentsiseadusega (edaspidi ka
KonkS) ning ühinguõiguse direktiiv ÄS-iga. Kuivõrd nii lõiked 2 ja 3 viitavad juba ÄS-ile ning
neid täiendatakse viitega KonkS-ile, leiavad eelnõu koostajad, et põhimõtteliselt samasisuliste
sätete dubleerimine ei ole mõttekas. Seetõttu koondatakse ühinemised ja jagunemised lõikesse
2 ning lõige 3 tunnistatakse kehtetuks. Lõikega 2 sätestatakse, et ühinemine ja jagunemine
toimub ÄS-is sätestatud korras, võttes arvesse 6. peatükis ja KonkS-is sätestatud erisusi.
Lõikega 2 võetakse üle CRD VI artikli 27h esimene alalõige.
Lõike 3 kehtetuks tunnistamine. Vt KAS § 64 lõike 2 muutmise selgitust.
Paragrahv 65. Kehtiv § 65 sätestab krediidiasutuste ühinemise viisid.
34 Nõukogu määrus (EÜ) nr 139/2004, 20. jaanuar 2004, kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle.
Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32004R0139
58
Paragrahvi pealkirja täiendatakse selliselt, et lisaks ühinemise viisidele reguleerib see ka
ühinemise tingimusi. Pealkirja muutmine tuleneb lõigete 11–13 lisamisest (vt § 65 lõike 5
lisamise selgitusi).
Paragrahvi täiendatakse lõigetega 11 ja 12, mis võtavad üle CRD VI artikli 27h lõike 1.
Lõikega 11 sätestatakse neli olukorda, millest vähemalt üks peab olema täidetud, et see liigituks
ühinemiseks. Kui krediidiasutuse tegevus ei vasta ühele neist olukordadest, ei ole tegu
ühinemisega ning Finantsinspektsioon ei anna ühinemisluba. Esimese olukorra kohaselt annab
ühendatav ühing kõik oma varad ja kohustused või osa neist üle ühendavale ühingule ning
nende omakapitaliväärtpaberi omanikud saavad vastu ühendatava ühingu omakapitali
väärtpaberid ning asjakohasel juhul rahalise juurdemakse (punkt 1). Teise olukorra kohaselt
annab ühendav ühing kõik oma varad ja kohustused või osa neist üle ühendavale ühingule ilma,
et ühendav ühing emiteeriks uusi omakapitaliväärtpabereid tingimusel, et ühele isikule
kuuluvad otseselt või kaudselt kõik ühinevate ühingute omakapitaliväärtpaberid või
omakapitaliväärtpaberi omanikele kuuluvad ühinevate ühingute omakapitaliväärtpaberid samas
proportsioonis (punkt 2). Punktile 1 sarnaneb punkt 3, kuid selle erisusega, et ühendav ühing
annab kõik omad varad ja kohustused või osa neist üle tema poolt asutatud uuele ehk asutatavale
ühingule. Punktis 4 sätestatud olukorra järgi annab ühendatav ühing kõik oma varad ja
kohustused või osa neist üle ühingule, mis valitseb kõiki ühendatava ühingu kapitali esindavaid
omakapitaliväärtpabereid. Omakapitaliväärtpaberi mõiste on esitatud VPTS § 2 lõikes 5.
Lõikega 12 täpsustatakse, et lõike 11 punktides 1 ja 3 nimetatud juurdemakse suurusele
kohaldatakse ÄS § 392 lõikes 2 sätestatut, mis piiritleb juurdemakse summat ühendatava
ühingu osanikele või aktsionäridele kuni 1/10 neile asendatud osade või aktsiate nimiväärtuste
või arvestuslike väärtuste summast.
Täiendavalt selgitavad eelnõu koostajad, et kuigi artikli 27h lõike 1 loetelu kohaselt võib
ühinemises osaleda rohkem kui üks ühendatav ühing, seab direktiivis sätestatule piirangu § 65
lõike 1 teine lause, mille kohaselt võib ühendatavaks ühinguks olla vaid lepinguriigi
krediidiasutus (punkt 1) või finantseerimisasutus või abiettevõtja (punkt 2).
Lõike 2 muutmine. Lõike 2 esimene lause sätestas varasemalt, et krediidiasutus võib ühineda
uue krediidiasutuse asutamise teel. Lõike teine lause kohustas ühinemise tulemusena asutatavat
krediidiasutust taotlema Finantsinspektsioonilt tegevusluba KAS 2. peatükis või teise
lepinguriigi õiguse alusel. Tulenevalt lõigete 11 ja 12 lisamisest samasse paragrahvi, muudetakse
lõiget 2, sest selle esimeses lauses sätestatu ei oma enam relevantsust, kui lisaks uue ühingu
asutamisele võib ühinemine toimuda veel kolmel teisel moel. Samuti vajab lõike teise lause
sõnastus, mis väljendab CRD VI artikli 27i lõiget 3, viidet lõike 11 punktile 3, et luua seos
asutatava ühingu tegevusloa taotlemise kohustusega. Lisaks eelnevale, tuleb sättega välistada
uue ühingu asutamisel kohustus taotleda KAS § 68 lõikes 1 nimetatud ühinemisluba ning § 69
lõikes 3 sätestatud tähtaja rakendamine, sest ühinemise tulemusel asutatav ühing on uus ja
iseseisev krediidiasutus, mille tegevuse alustamine eeldab tegevusloa olemasolu ning seetõttu
on tegevusloa taotlemise protsess pikem kui ühinemisloa andmise tähtaeg.
Paragrahvi täiendatakse lõigetega 21 ja 22. CRD VI sätestab tingimuse, et enne ühinemise
või jagunemise läbiviimist, peab ühing teavitama pädevat asutust ühinemis- või
jagunemiskavandi vastuvõtmisest ning küsima heakskiitu kavandatavale tehingule. Tegemist
on tunduvalt leebema regulatsiooniga võrreldes kehtiva KAS-iga, mis näeb ette, et
krediidiasutus peab ühinemiseks või jagunemiseks taotlema Finantsinspektsioonilt vastavat
luba. CRD VI-s sätestatust on liikmesriikidel õigus minna kaugemale ja proportsionaalselt
59
rangemaks tingimusel, et täidetud on direktiivis sätestatud miinimumnõuded ning rangem
regulatsioon on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.
Kuigi KAS ei teinud varasemas redaktsioonis menetluslikke erisusi ühinemisloa subjektide
suhtes, sätestab CRD VI artikli 27i lõige 2 erandi, mille kohaselt sõltub samasse
konsolideerimisgruppi kuuluvate ühingute loa taotlemise kohustus pädeva asutuse
diskretsioonist. Täpsemalt, kui ühingud kuuluvad samasse konsolideerimisgruppi, sealhulgas
selliste krediidiasutuste konsolideerimisgruppi, mis on keskasutusega püsivalt seotud ja mille
üle teostatakse järelevalvet konsolideerimisgrupina, peavad taolised ühingud ühinemisel
teavitama Finantsinspektsiooni enda ühinemise otsusest. Artikli 27i lõige 2 on üle võetud
lõikesse 21, kuid eelnõu koostajate hinnangul on oluline jätta seadusega Finantsinspektsioonile
õigus nõuda sisetehingus osalevate ühingute ühinemise korral ühinemisloa taotluse esitamist.
Samuti peaksid ühinemises osalevad pooled teavitama järelevalveasutust oma otsusest
viivitamata, sest sellise ühinemise korral on Finantsinspektsiooni lõike 22 kohaselt vaid üks kuu
aega otsustada, kas ta nõuab ühinevatelt ühingutelt ühinemisloa taotlemist või mitte. Kui
Finantsinspektsioon otsustab loa taotlemise kohustuse kasuks, peab ta rakendama samasse
konsolideerimisgruppi kuuluvate ühingute suhtes teatud menetluslikke erisusi (vt § 68 lõigete
22–24 ja 4 selgitusi). Erinevalt direktiivi sõnastusest, mis ei sea kindlat ajalimiiti, mille jooksul
peab pädev otsustus vastava otsuse samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate ühinevate
ühingute suhtes langetama, leiavad eelnõu koostajad, et Finantsinspektsiooni otsustusaja
piiritlemine ühe kuuga on mõistlik periood hindamaks loa taotlemise vajadust ning tagab
läbipaistvuse ja õiguskindluse seaduse subjekti suhtes.
Lõike 3 täiendamine. Kehtiv lõige 3 täpsustab, et kui ühinemine toimub selliselt, et ühendatav
ühing ühineb juba eksisteeriva ühendava ühinguga, siis jätkatakse tegevust ühendava
krediidiasutuse tegevusloa alusel. Tulenevalt lõike 11 lisamisest §-i 65, täiendatakse lõiget 3
viidetega lõike 11 punktidele 1 ja 2, mis kvalifitseerivad, kuidas peab krediidiasutuse ühinemine
toimuma.
Lõike 4 kehtetuks tunnistamine. Seni kehtinud lõige 4 sätestas, et asutatava või ühendava
krediidiasutuse usaldatavusnormatiivide tase peab vastama KAS-is sätestatud nõuetele.
Tulenevalt 6. peatüki muudatustest tunnistatakse lõige 4 kehtetuks, sest ühinemise tulemusel
asutatav ühing peab taotlema Finantsinspektsioonilt tegevusluba. Seega ei ole uue
krediidiasutuse asutamisel võimalik ühinemises osalevate krediidiasutuste suhtes kehtestatud
usaldatavusnõudeid uuele juriidilisele isikule edasi kanda (vt § 65 lõike 2 muutmise selgitusi).
Paragrahv 66. Kehtiv § 66 sätestab tingimused ühinemislepingule ja ühinemisaruandele.
Lõike 2 esimese lause muutmine. Kehtiv lõike 2 esimene lause sätestab, et ühinevate
ettevõtjate juhatused peavad kolme päeva jooksul pärast ühinemislepingu sõlmimist teatama
sellest Finantsinspektsioonile ja esitama ühinemisega seotud toimingute kohta ühinemiskava.
Lõike 2 esimene lause võtab juba üle CRD VI artikli 27i lõike 1 esimese alalõike, mis samuti
kohustab ühinevate ühingute juhatusi teavitama pädevat asutust ühinemiskavandi
vastuvõtmisest, kuid jätab teavitamisaja lahtiseks ning seab tingimusteks, et teavitus peab
olema tehtud peale kavandi vastuvõtmist, aga enne ühinemise läbiviimist. Sarnase tingimuse
sätestab ka artikli 27i lõige 7, mille kohaselt ei või ühinemist läbi viia enne, kui pädev asutus
on esitanud oma heakskiitva arvamuse. Nagu 6. peatüki muutmise selgituste juures märgiti, on
KAS võrreldes direktiiviga rangem ning kohustab krediidiasutusi taotlema ühinemiseks luba,
mitte heakskiitu. Seega on kehtivate ühinemise sätetega juba kehtestatud reegel, et enne loa
saamist Finantsinspektsioonilt ei ole krediidiasutuse ühinemine lubatud. Eelnõu koostajate
hinnangul ei ole seetõttu vaja otseselt vaja üle võtta ka artikli 27i lõiget 7, sest loamenetluse
60
põhimõte väga üldistatult ongi saada positiivne otsus enne mingisuguse teo või tehingu
tegemist. Lisaks jätab direktiiv ühinemisest teavitamise aja laialt tõlgendatavaks. Eelnõu
koostajate hinnangul on mõistlik muuta kolmepäevane teavitusaeg viivitamatuks, et
Finantsinspektsioon saaks hakata koheselt tegema ettevalmistusi ühinemisloa menetlemiseks
ning vajadusel määrata audiitor (vt § 67 kehtetuks tunnistamise ja § 68 lõike 3 muutmise
selgitusi). Teatamisaja lühendamine ei ole eelnõu koostajate hinnangul ebaproportsionaalne,
sest teavitus ise ei pea sisaldama ühinemisloa taotlust, vaid andma pädevale asutusele signaali,
et finantsturul soovitakse teha muutust, mis nõuab mahuka menetluse läbiviimist.
Paragrahvi 67 kehtetuks tunnistamine.
Paragrahv 67 reguleerib audiitori määramist ja audiitori aruanne koostamist ühinemisest
teadasaamise korral. Kui Finantsinspektsiooni on teavitatud krediidiasutuse ühinemisest,
määrab ta vähemalt ühe audiitori, kes koostab ühinemislepingu ja –aruande. Aruanne sisaldab
audiitori arvamust selle kohta, kas ühendava või asutatava krediidiasutuse
usaldatavusnormatiivide tase vastab seaduses sätestatud nõuetele. Finantsinspektsioon võtab
audiitori aruannet KAS § 68 lõike 1 punkti 4 kohaselt arvesse ühinemisloa taotluse hindamisel.
Finantsinspektsioon on teinud KAS 6. peatüki muutmise valguses ettepaneku tunnistada § 67
kehtetuks. Järelevalveasutuse hinnangul on säte kaotanud oma relevantsuse ning audiitori
arvamus ei anna neile sellist uut teavet, mida nad juba tavalise järelevalve käigus ise ei ole
suutnud tuvastada. Samuti ei oma audiitori arvamus sellist mõju, mille tagajärjel peaks
Finantsinspektsioon keelduma ühinemisloa andmisest, sest kui audiitor tuvastab asjaolud, mis
vajavad parandamist, siis on ühinevatel isikutel võimalus need puudused eemaldada. Seega on
audiitori kaasamine sellises ühinemisloa menetluse etapis pigem formaalsus, mis pikendab
loamenetlust ning ei loo lisandväärtust.
Audiitori kaasamise kohustus tuleneb äriühinguõiguse direktiivi artiklist 125 ja ÄS §-st 394,
mille lõige 1 sätestab, et seaduses sätestatud juhtudel kontrollib ühinemislepingut audiitor.
Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei pea audiitor ühinemislepingut kontrollima, kui ühendatava
ühingu kõik osad või aktsiad kuuluvad ühendavale ühingule või ühineva ühingu kõik osanikud
või ühinevate aktsiaseltside kõik aktsionärid on nõus, et audiitor ühinemislepingut ei kontrolli.
Eelnõu koostajad nõustuvad, et oma relevantsuse kaotanud sätete säilitamine seaduses ei ole
vajalik. Samas ei ole välistatud, et sõltuvalt ühinemise iseloomust võib audiitori kaasamine olla
vajalik, kui Finantsinspektsioonil ei ole võimalik muul moel kontrollida ühinemisloa taotluses
esitatud asjaolusid. Võttes arvesse § 64 lõikes 3 sätestatut põhimõtet, et ühinemisel tuleb
lähtuda eelkõige ÄS-ist, aga ka KAS-is sätestatud erisustest (vt ka § 64 lõike 2 muutmise ja
lõike 3 kehtetuks tunnistamise selgitusi), tunnistatakse § 67 kehtetuks, kuid muudetakse § 68
täiendatakse lõiget 4 selliselt, et ühinemisloa taotluse esitatud asjaolude kontrollimiseks võib
Finantsinspektsioon nõuda erinevalt ÄS § 394 lõikes 2 sätestatule audiitori aruande esitamist.
Lisaks tunnistatakse § 68 lõike 1 punktis 4 sätestatud audiitori aruande kui ühinemisloa taotluse
juurde esitatava dokumendi nõue kehtetuks. Juhul, kui Finantsinspektsioon ikkagi näeb
vajadust audiitori aruande järele, määrab ta ÄS-ile tuginedes audiitori, kes vastava aruande
järelevalveasutusele ka edastab.
Eelkirjeldatule sarnased muudatused, mis käsitlevad audiitori aruande kohustuslikkust, tehakse
eelnõus ka IFS-is, KAVS-is, MERAS-es, VPTS-is ja KindlTS-is.
Paragrahv 68. Kehtiv § 68 reguleerib ühinemisloa taotlemist.
61
Paragrahvi pealkirja muutmine. Pealkirja muutmise vajadus on tingitud lõigete 21–24
lisamisest, mis teevad erandi tavapärasele ühinemisloa andmise või andmisest keeldumise
menetlusele, kui ühinemist soovitakse läbi viia samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate
ühingute vahel. Seetõttu reguleerib § 68 edaspidi ühinemisloa taotlemist ja menetlemist.
Lõike 1 punkt 4 kehtetuks tunnistamine. Lõikega 1 sätestatakse andmed ja dokumendid,
mida ühendav krediidiasutus peab ühinemisloa saamiseks esitama. Punkti 4 kohaselt on üheks
selliseks dokumendiks audiitori aruanne. Tulenevalt audiitori aruande koostamise vajaduse
välja jätmisest seadusest, tunnistatakse lõike 1 punkt 4 kehtetuks (vt § 67 kehtetuks tunnistamise
selgitusi).
Lõike 1 punkti 86 muutmine. Vt analoogselt § 15 lõike 2 punkti 2 muutmise selgitusi.
Lõike 1 täiendamine punktidega 10 ja 11. Uute punktidega sätestatakse ühendavale
krediidiasutusele kohustus esitada koos muude ühinemisloa menetlemiseks vajalike andmete ja
dokumentidega ka Konkurentsiameti ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti
(edaspidi ka TTJA) otsused. Ettepaneku vastavate sätete lisamise kohta on esitanud
Finantsinspektsioon, kelle sõnul ei ole hetkel selge erinevate asutuste otsuste omavaheline
suhestumine nii ühinemiste kui ka jagunemiste olukordades. Menetluslikult võib taoline
reguleerimatus viia ressursside raiskamise olukorrani, kuna Finantsinspektsioon on kuid
menetlenud ühinemisloa taotlust ning loa lõpuks andnud, kuid alles seejärel läheb
krediidiasutus taotlema luba Konkurentsiametilt või TTJA-lt, kes ei pruugi luba anda. Lisaks
ressursside asjatule kulutamisele kahjustab menetluste omavaheline reguleerimatus
õiguskindlust luba taotlevas isikus. Eelnõu koostajate hinnangul on erinevate asutuste pädevusi
ja volitusi arvestades mõistlik seada Finantsinspektsioonilt saadava loa eelduste hulka teiste
asutuste positiivsete otsuste olemasolu, sest vaid Finantsinspektsioonil on õigused analüüsida
ühinemise või jagunemise vastavust finantsvaldkonda reguleerivatele õigusaktidele ning selle
tegevuse mõju. Konkurentsiameti ja TTJA õigused selles osas lahknevad, sest Konkurentsiamet
hindab konkurentsi kahjustamist ning TTJA välisinvesteeringute usaldusväärsust. Lisaks on
Finantsinspektsioonil loa andmise hindamisel keelatud võtta arvesse mõju, mida loa andmine
või andmisest keeldumine võib põhjustada teistele finantsturu osalistele (vt § 69 lõike 13
lisamise selgitusi). Eeltoodust tulenevalt täiendatakse lõiget 1 uute punktidega, mille
sõnastamisel on võetud eeskuju kindlustustegevuse seaduse § 143 lõike 1 punktist 7. Punkti 10
kohaselt peab krediidiasutus esitama Finantsinspektsioonile Konkurentsiameti otsuse
koondumiseks loa andmise kohta, kui kohustus selle taotlemiseks tuleneb KonkS-ist, või
kinnituse, et ta on taotlenud vastavat luba ning on saanud selle KonkS § 27 lõike 5 alusel.
Punkti 11 kohaselt peab krediidiasutus esitama TTJA otsuse välisinvesteeringu loa andmise
kohta, kui kohustus selle taotlemiseks tuleneb välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamise
seadusest (edaspidi ka VUHS), või kinnituse, et ta on taotlenud TTJA-lt luba välisinvesteeringu
lõpuleviimiseks ning on selle saanud VUHS § 11 lõike 1 kohaselt.
Lõike 2 muutmine. Kehtiva lõike 2 esimene lause sätestab, et Finantsinspektsioon võib nõuda
KAS § 68 lõikes 1 nimetatud dokumentide täpsustamiseks ja kontrollimiseks täiendavaid
dokumente ja informatsiooni. Lõike teine lause annab järelevalveasutusele õiguse nõuda veel
täiendavaid dokumente ja informatsiooni, et veenduda sama seaduse § 69 lõikes 1 nimetatud
ühinemisloa andmisest keeldumise aluste mitte esinemist või muid asjaolusid. Sarnase õiguse
pädevale asutusele sätestab ka CRD VI artikli 27i lõike 5 esimene alalõige, kuid erisustega, et
lisateabe nõudmine peab toimuma kirjalikult. Haldusmenetluse seadustiku (edaspidi ka HMS)
§ 5 lõikega 1 on haldusorganitele jäetud õigus otsustada iseseisvalt menetlustoimingu vorm ja
muud üksikasjad kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti.
Kuigi näiteks ühinemisluba ehk haldusakt peab HMS § 55 lõike 2 esimese lause kohaselt olema
62
kirjalikult vormistatud, ei reguleeri seadustik seda, kuidas Finantsinspektsiooni töötaja, kes
töötab läbi ühinemisloa taotlemiseks esitatud andmeid ja dokumente, võib pöörduda taotleja
poole andmete täpsustamiseks või lisadokumentide küsimiseks. Sama kirjalikkuse vorminõuet
ei sätesta ka KAS ja FIS, mistõttu lisatakse lõikesse 2 kirjalikkuse nõue. Samuti muudetakse
lõike 2 struktuuri, viies tingimused, mille esinemisel on Finantsinspektsioonil õigus nõuda
täiendavate dokumentide ja informatsiooni esitamist, sissejuhatavale lauseosale järgnevasse
loetelusse. Eelnõu koostajate hinnangut tagab lõike uus struktuur sätte parema loetavuse ning
finantsjärelevalve asutuse õiguste selgema piiritluse.
Paragrahvi täiendamine lõigetega 21–24. Lõikega 21 kohustatakse Finantsinspektsiooni
teavitama ühinemisloa taotlejat kirjalikult taotluse ning lisateabe kättesaamisest viivitamata,
kuid mitte hiljem kui kümne tööpäeva jooksul alates vastavate dokumentide ja informatsiooni
kättesaamisest. Seni kehtinud sõnastuses puudus järelevalveasutusel kohustus kinnitada
dokumentide kättesaamist. Uue lõikega tagatakse parem teabevahetus Finantsinspektsiooni ja
ühinevate ühingute vahel, sest ergutab ühelt poolt järelevalveasutust tegutsema kiirelt ja
efektiivselt ning teiselt poolt aitab vältida ühinevate ühingute sattumist infosulgu. Lõikega 21
võetakse üle CRD VI artikli 27i lõike 4 esimene alalõige.
Lõigetega 22–24 sätestatakse ühinemisloa taotluse menetluse erisused nende ühinevate ühingute
suhtes, kes kuuluvad samasse konsolideerimisgruppi. Nendest sätetest on kesksel kohal lõige
22, mille kohaselt võib Finantsinspektsioon nõuda täiendavaid dokumente ja informatsiooni 50
tööpäeva jooksul alates ühinemisloa taotluse saamisest ning peatada ühinemisloa andmise või
andmisest keeldumise menetlusaja kuni 20 tööpäevaks täiendavate dokumentide ja
informatsiooni nõudmiseks ja saamiseks. Lõikega 22 võetakse üle CRD VI artikli 27i lõike 5
teine alalõige ning kolmanda alalõike esimesed kaks lauset.
20 päeva pikkust peatamist võib pikendada lõike 23 kohaselt kuni 30 tööpäevani, kui vähemalt
üks samasse konsolideerimisgruppi kuuluvatest krediidiasutustest asub kolmandas riigis või
tema suhtes kohaldatakse kolmanda riigi õigust (punkt 1, võtab üle artikli 27i lõike 6 punkti a)
või Finantsinspektsioon peab vahetama teavet Rahapesu Andmebürooga, et veenduda rahapesu
või terrorismi rahastamise elemendi puudumises (punkt 2, võtab üle artikli 27i lõike 6 punkti
b).
Viimaks täpsustab lõige 24, et juhul, kui Finantsinspektsioon on ammendanud lõigetes 22 ja 23
nimetatud menetlustähtaegade peatamised, ning näeb vajadust nõuda veel täiendavaid andmeid
ja dokumente, siis ei või menetlustähtaega enam peatada. Lõikega 24 väljendatakse artikli 27i
lõike 5 kolmanda alalõigu kolmandas lauses sätestatut.
Lõike 3 muutmine. Lõikega 3 on sätestatud, et kui ühendatava krediidiasutuse aktsionärid
omandavad olulise osaluse ühendavas krediidiasutuses KAS §-s 30 ettenähtud määrades, tuleb
esitada ka eelnimetatud paragrahvis ettenähtud dokumendid. Lõike sõnastust muudetakse
selliselt, et ühinemise käigus aset leidva olulise osaluse omandamisel kohaldatakse KAS §-des
30–33 sätestatut. Muutmine on tingitud § 65 lõike 11 lisamisest, mille punktis 2 nimetatud
ühinemise olukord võib tuua kaasa olulise osaluse menetluse paralleelselt ühinemisloa taotluse
menetlusega. Sellisel juhul tuleb ühinemisloa menetlemisel võtta arvesse ka §-s 301 sätestatud
olulise osaluse menetlustähtaegu.
Lõike 4 täiendamine. Lõike 4 kohaselt võib Finantsinspektsioon teostada ühinemisloa
taotluses esitatud asjaolude kontrollimiseks kohapealset kontrolli nii ühendatavas kui ka
ühendavas ühingus. Tulenevalt audiitori aruande kohustuslikkust käsitlevate sätete kehtetuks
tunnistamisest (vt § 67 kehtetuks tunnistamise selgitusi) täiendatakse lõiget 4 täiendiga, mille
63
kohaselt võib järelevalveasutus lisaks kohapealse kontrolli teostamisele määrata erinevalt ÄS §
394 lõikes 2 sätestatule audiitori ning temalt ühinemislepingu ja -aruande kontrollimise kohta
aruande esitamist.
Paragrahv 69. Kehtiv § 69 reguleerib ühinemisloa andmist.
Lõike 1 loetelu muutmine. Lõige 1 sätestas seni kehtinud sõnastuses seitse alust, mille
esinemisel oli Finantsinspektsioonil õigus keelduda ühinemisloa andmisest. Alused varieerusid
efektiivsest konkurentsist pangandusturul kuni ühendatava ühingu usaldatavusnormatiiviide
täitmise halvenemiseni. CRD VI artikli 27j lõike 1 esimese alalõikega sätestatakse kriteeriumid,
mille järgi peab pädev asutus hindama ühinemisloa teavitust ning heakskiidu andmist. Artikli
27j ülejäänud sätted täpsustavad lõike 1 esimese alalõike kriteeriumeid ning heakskiidu
andmise tingimusi. Eelnõu koostajate hinnangul on artikli 27j lõike 1 esimese alalõike puhul
sisuliselt tegu ühinemisloa andmisest keeldumise alustena ümberpööratult, sest § 69 lõige 1 on
sõnastatud viisil ,,Finantsinspektsioon võib keelduda ühinemisloa andmisest, kui…“; kuid
direktiiv sätestab: ,,…the competent authority shall,…, assess the proposed operation in
accordance with he following criteria:…“. Seega ei vaja seaduse 6. peatükk täiendamist mõne
uue paragrahvi või lõikega, piisab vaid lõike 1 muutmisest ning vastavusse viimisest CRD VI-
s sätestatud hindamiskriteeriumitega.
Võrreldes direktiivi ja kehtiva KAS-i sõnastust, tuleb möönda, et loa andmisest keeldumise
alused ei ühti ning neid ole võimalik jätta kehtima ka tõlgenduse teel. Ainuke kaudselt
samasisuline tingimus on sätestatud lõike 1 punktis 3, sätestades keeldumise alusena § 68
lõigetes 1 ja 2 nimetatud dokumentide või informatsiooni mitte tähtaegset esitamise või
esitamisest keeldumise. Samas näeb direktiivi artikli 27j lõike 3 esimene alalõige ette leebema
keeldumise aluse, sätestades, et pädev asutus võib teha negatiivse arvamuse, kui esitatud
dokumendid ja informatsioon on esitatud puudulikult. Lõike 1 punktis 2 sisalduva aluse
(ühinemine vähendab oluliselt efektiivset konkurentsi pangandusturul) välistab CRD VI rangelt
artikli 27j lõikega 4, mille kohaselt on pädeval asutusel keelatud hinnata ühinemise mõju turu
vajadustele ja huvidele. Eeltoodust tulenevalt jäetakse lõike 1 sissejuhatav lauseosa kehtima,
kuid muudetakse sellele järgnevat loetelu. Uuteks tingimusteks, mille esinemisel võib
Finantsinspektsioon keelduda ühinemisloa andmisest, on ühinemises osalevate ühingute
finantsvahendite ebapiisavus lähtuvalt asutatava ühingu äritegevuse iseloomust (punkt 1, võtab
üle artikli 27j lõike 1 esimese alalõike punkti b); ühinemine ei vasta KAS-is sätestatud nõuetele,
muu hulgas ei ole ühendava ühingu maine sobiv krediidiasutuses osaluse omamiseks või
krediidiasutuse juhtimiseks (punkt 2, võtab üle artikli 27j lõike 1 esimese alalõike punkti a); §
68 lõigetes 1 ja 2 nimetatud dokumentide ja informatsiooni esitamine puudulikult (punkt 3,
võtab üle artikli 27j lõike 3 esimese alalõike teise poole); esineb põhjendatud kahtlus, et
asutatav ühing ei suuda püsivalt järgida KAS-is ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses
(EL) nr 575/2013, ning kui see on kohaldatav, kindlustustegevuse seaduses ning makseasutuste
ja e-raha asutuste seaduses sätestatud usaldatavusnõudeid (punkt 4, võtab üle artikli 27j lõike
1 esimese alalõike punkti c); ühinemiskava ei ole ühingu usaldusväärsuse seisukohast teostatav
ega mõistlik (punkt 5, võtab üle artikli 27j lõike 1 esimese alalõike punkti d); esineb
põhjendatud kahtlus, et seoses ühinemisega toimub või on toimunud rahapesu rahapesu ja
terrorismi tõkestamise seaduse § 4 tähenduses, selle katse või on suurenenud rahapesu või
terrorismi rahastamisega seotud või muud riskid (punkt 6, võtab üle artikli 27j lõike 1 esimese
alalõike punkti e) või süsteemse riski põhjustamine ühinemise tulemusena (punkt 7).
Paragrahvi täiendamine lõigetega 11–13. Uued lõiked 11 ja 12 täpsustavad lõikes 1 punktides
5 ja 6 sätestatut. Nimelt peab lõike 11 kohaselt Finantsinspektsioon kontrollima lõike 1 punktis
5 nimetatud ühinemiskava järgimist ühinemise lõpuleviimiseni. Lõike 12 kohaselt on
64
Finantsinspektsioonil kohustus konsulteerida lõike 1 punkti 6 hindamisel Rahapesu
Andmebürooga ning võtma oma otsuse kujundamisel arvesse tolle arvamust. Samuti võib
Rahapesu Andmebüroo arvamus olla alus ühinemisloa andmisest keeldumiseks. Lõike 12
lisamisega on seotud ka RahaPTS-i täiendamine §-ga 621, mis kohustab Rahapesu
Andmebürood esitama Finantsinspektsioonile vastava arvamuse 30 tööpäeva jooksul alates
vastava taotluse saamisest (vt RahaPTS § 621 lisamise selgitusi). Lõikega 11 on üle võetud CRD
VI artikli 27j lõike 1 teine alalõige ning lõikega 12 artikli 27j lõige 2 ja lõike 3 teine alalõige.
Lõikega 13 keelatakse Finantsinspektsioonil võtta ühinemisloa andmise või andmisest
keeldumise üle otsustamisel arvesse mõju, mida ühinemine võib põhjustada teistele finantsturu
osalistele. Nagu § 69 lõike 1 muutmise juures selgitati, annab kehtiv KAS § 69 lõike 1 punkt 3
õiguse Finantsinspektsioonile keelduda loa andmisest, kui ühinemine vähendab oluliselt
efektiivset konkurentsi pangandusturul, mis on vastupidine CRD VI artikli 27j lõikes 4
sätestatule. Lõikega 13 võetakse üle artikli 27j lõikes 4 sätestatud piirang.
Lõike 2 muutmine. Lõige 2 sätestas seni kehtinud sõnastuses, et Finantsinspektsioon võib
ühinemisloa andmisel kehtestada kohustuslikke kõrvaltingimusi, muu hulgas nõuda
omavahendite suurendamist ühinemise tulemusena suurenevate riskide katteks või piirata
ühinemisloa kehtivusaega. CRD VI artikli 27i lõike 10 kohaselt on pädeval asutusel õigus
sätestada oma heakskiitvas arvamuses ajaperiood, mille jooksul tuleb ühinemine läbi viia.
Seega on direktiivis sätestatud ühinemise läbiviimise perioodi lisatingimus lõikega 2 juba
täidetud. Eelnõu koostajate hinnangul võib lõike 2 sõnastusest välja jätta selle osa, mis
puudutab omavahendite suurendamise nõudmist, ning selle asemel jätta lisatingimuste
kehtestamise loetelu lahtisemaks. Seetõttu muudetakse lõike 2 sõnastust ning sätestatakse, et
Finantsinspektsioon võib kehtestada ühinemisloa andmisel kohustuslikke kõrvaltingimusi,
sealhulgas piirata ühinemisloa kehtivusaega.
Paragrahvi täiendamine lõikega 4. Lõike 3 kohaselt peab Finantsinspektsioon tegema otsuse
ühinemisloa andmise või andmisest keeldumise kohta kolme kuu jooksul, kuid hiljemalt kuus
kuud pärast loa taotluse esitamist. Vastav otsus tuleb taotlejale teha teatavaks kirjalikult kolme
päeva jooksul. Sarnaselt § 68 uutele lõigetele 22–24, mis sätestavad erandid samasse
konsolideerimisgruppi kuuluvate ühinevate ühingute suhtes, kohustavad CRD VI artikli 27i
lõike 4 teine ja kolmas alalõige ning lõike 8 esimene lause tegema kohtlema otsuse tegemisel
samasse konsolideerimisgruppi kuuluvaid ühinguid teisiti. Nimelt peab sellises olukorras pädev
asutus tegema oma otsuse 60 tööpäeva jooksul alates kõigi vajalike nõuetekohaste andmete ja
dokumentide kättesaamisest alates (lõike 4 punkt 1), andma taotlejale teada otsuse tegemise
lõppkuupäevast (punkt 2) ning tegema otsuse taotlejale teatavaks kirjalikult kahe tööpäeva
jooksul (punkt 3).
Seaduse täiendamine §-ga 691. Uus paragrahv sätestab Finantsinspektsiooni koostöö
tingimused teiste finantsjärelevalve asutustega.
Lõikega 1 sätestatakse, et Finantsinspektsioon kooskõlastab KAS § 68 lõikes 1 sätestatud
ühinemisloa andmise taotluse keeldumise otsus vastava lepinguriigi finantsjärelevalve
asutusega, kui lisaks krediidiasutusele osaleb ühinemises mõni lõikele 1 järgnevas loetelus
nimetatud ettevõtjatest. Taolisi ettevõtjaid on kolme liiki. Esiteks krediidiasutus,
kindlustusandja, investeerimisühing või varahaldusettevõtja, kes on saanud tegevusloa saanud
teises Euroopa Liidu lepinguriigis või muus sektoris kui see, milles ühinemine läbi viiakse
(punkt 1). Teiseks, punktis 1 nimetatud ettevõtjate emaettevõtja (punkt 2). Kolmandaks,
punktis 1 nimetatud ettevõtjate üle kontrolli teostav juriidiline isik (punkt 3). Lõikega 1 on
võetud üle CRD VI artikli 27k lõige 1.
65
Johtuvalt lõikes 1 sätestatust, peab Finantsinspektsioon lõike 2 kohaselt edastama lepinguriigi
finantsjärelevalve asutusele ühinemisloa taotlust arvestades kogu vajaliku või olulise teabe kas
omal algatusel või teise järelevalveasutuse taotluse alusel. Teabe edastamisel peab järgima, et
see oleks asjakohane ja täielik. Finantsinspektsioon peab tegema kõik endast oleneva, et
kooskõlastada KAS § 68 lõikes 1 nimetatud ühinemisloa andmise keeldumise otsus ja tagada
otsuse sidusus. Lõikega 2 on võetud üle artikli 27k lõige 2.
Paragrahv 701. Kehtiv § 701 sätestab krediidiasutuse jagunemise alused.
Paragrahvi pealkirja muutmine. Pealkirja muudetakse selliselt, et edaspidi reguleerib § 701
jagunemise aluseid ja tingimusi. Muudatus on tingitud paragrahvi lõigete 1 ja 2 muutmisest
ning lõigete 21–23 lisamisest.
Lõike 1 muutmine. Kehtiv lõige 1 näeb ette kaks alust, mille esinemisel võib jagunev
krediidiasutus esitada Finantsinspektsioonile taotluse jagunemise loa saamiseks. Esimeseks
aluseks on küllaldaste andmete olemasolu selle kohta, et krediidiasutuse finantsseisundist
tulenevad makseraskused või esineb risk, et krediidiasutus ei suuda rahuldada kas või ühe
kliendi õigustatud nõuet (punkt 1). Teiseks aluseks on tõenäosus, et pärast jagunemist vastab
usaldatavusnormatiive täitma kohustatud krediidiasutuse usaldatavusnormatiivide tase
seaduses sätestatud nõuetele. Seega annab lõige 1 krediidiasutustele ainult kaks alust, mille
esinemisel võib krediidiasutus jaguneda. Sama paragrahvi lõige 2 annab Finantsinspektsioonile
õiguse nõuda jagunemisloa taotlemist lõikes 1 nimetatud alustel ehk finantsjärelevalve asutus
võib sekkuda krediidiasutuse otsustusõigusesse, kui krediidiasutuse majanduslik seis on
halvenenud ning makseraskuseid aitab leevendada jagunemine.
Erinevalt lõigetele 1 ja 2, ei sea CRD VI eeltingimusi krediidiasutuse jagunemisele. Direktiivi
kohaselt on krediidiasutuse jagunemine lubatud, kui see vastab vaid teatud jagunemise
tingimustele (vt § 701 lõike 21 lisamise selgitusi), jagunemises osalevad pooled teavitavad
sellest pädevat asutust ning saavad vastava heakskiidu. Eelnõu koostajate hinnangul vajab § 701
ülevaatamist, kaotades ära eeltingimused jagunemiseks, kuid samal ajal jättes
Finantsinspektsioonile õigused sekkuda krediidiasutuse struktuuri ja otsustusõigusesse, kui
krediidiasutuse majanduslik seisukord on kriitiline. Seetõttu muudetakse lõiget 1 sarnaselt § 66
lõike 2 sõnastusele ja sätestatakse, et jagunev ühing peab viivitamata pärast jagunemisotsuse
vastuvõtmist teatama sellest Finantsinspektsiooni ja esitama jagunemisega seotud dokumendid
ja andmed. Lõike 1 muutmise tulemusel kaotatakse ära jagunemise eeltingimus, kuid
väljendatakse selgemalt, et krediidiasutuse jagunemiseks on vaja Finantsinspektsioonilt
jagunemise luba. Lõikega 1 võetakse üle CRD VI artikli 27i lõike 1 esimene alalõige ja lõige
7.
Lõike 2 muutmine. Johtuvalt lõike 1 muutmisest (vt § 701 lõike 1 muutmise selgitusi),
muudetakse ka lõiget 2. Varem kehtinud lõike 1 loetelu kantakse üle lõike 2 loetelusse
muutmata kujul. Lõike sissejuhatav lauseosa sõnastatakse ümber Finantsinspektsiooni õigusena
nõuda jagunemise küsimuse otsustamist ja jagunemise loa saamiseks taotluse esitamist.
Paragrahvi täiendamine lõigetega 21–26. Lõikega 21 võetakse üle CRD VI artikli 27h lõige 2
ning sätestatakse viis olukorda, mille esinemisel on tegu jagunemisega. Üldistatuna saab
jagunemine toimuda kolmel viisil. Esimeseks viisiks on jaguneva krediidiasutuse kõikide või
osade varade ja kohustuste üleandmine omandavale ühingule või jagunemise otstarbeks
asutatud ühingule selliselt, et jaguneva krediidiasutuse omakapitali väärtpaberi omanikud
saavad vastu omakapitali väärtpabereid jagunevas krediidiasutuses ning asjakohasel juhul
66
rahalise juurdemakse. Taolised jagunemise tingimused on sätestatud punktides 1, 2 ja 4. Punkt
3 lubab jagunemist punktide 1 ja 2 kombineerimise teel ehk jagunev ühing võib anda oma
varasid ja kohustusi nii omandavatele ühingutele kui ka asutatud ühingutele. Kolmanda viisi
kohaselt annab jagunev krediidiasutus osa oma varadest ja kohustustest üle vähemalt ühele
omandavale ühingule ning saab vastu väärtpabereid. Taolist viisi väljendab punkt 5.
Lõige 22 seab lõike 21 punktides 1, 2 ja 5 nimetatud jagunemise olukordade eeltingimuseks
tegevusloa olemasolu omandaval ühingul ning lõige 23 täpsustab, et kui krediidiasutuse
omakapitali väärtpaberi omanikele tehakse lõike 21 punktide 1, 2 või 4 kohaselt rahaline
juurdemakse, siis tuleb järgida ÄS § 435 lõikes 2 sätestatut. Viimati viidatud seab juurdemakse
summa piiriks 1/10 neile asendatud osade või aktsiate nimiväärtuste või aktsiate arvestuslike
väärtuste summast.
Kui jagunemise käigus asutatakse uus ühing, peab see lõike 24 esimese lause kohaselt taotlema
Finantsinspektsioonilt tegevusluba KAS-i või teise lepinguriigi õiguse alusel. Lõike esimese
lausega võetakse üle artikli 27i lõige 3. Lõike teine lause välistab tegevusloa taotlemisel KAS
§ 702 lõikes 1 sätestatud jagunemisloa taotlemise kohustuslikkuse, sest jagunemise tulemusel
asutatav ühing vajab tegevuse alustamiseks tegevusluba, mitte jagunemisluba, ning KAS § 703
lõikes 3 sätestatud tähtaja kohaldamise (vt analoogselt § 65 lõike 11 lisamise ja lõike 2
muutmise selgitusi). Kui jagunemise käigus annab jagunev krediidiasutus kõik oma varad ja
kohustused üle, nagu on sätestatud lõike 21 punktides 1 ja 2, tunnistatakse lõike 25 kohaselt
tema krediidiasutuse tegevusluba kehtetuks. Jagunemise käigus toimuvale olulise osaluse
omandamisele kohaldatakse lõike 26 kohaselt KAS §-des 30–33 sätestatut.
Lõike 4 kehtetuks tunnistamine. Vt analoogselt § 67 kehtetuks tunnistamise selgitusi.
Paragrahv 702. Kehtiv § 702 reguleerib ühinemisloa taotlemist.
Paragrahvi pealkirja muutmine. Vt analoogselt § 68 pealkirja muutmise selgitusi.
Lõike 1 punkti 4 kehtetuks tunnistamine. Vt analoogselt § 68 lõike 1 punkti 4 kehtetuks
tunnistamise selgitusi.
Lõike 2 muutmine. Vt analoogselt § 68 lõike 2 muutmise selgitusi.
Paragrahvi täiendamine lõigetega 21–24. Vt analoogselt § 68 lõigete 21–24 lisamise selgitusi.
Lõike 3 muutmine. Lõike 3 kohaselt võib Finantsinspektsioon teostada jagunemistoimingute
kohapealset kontrolli, sealhulgas omandavas ühingus. Analoogselt § 67 kehtetuks tunnistamise
ja § 68 lõike 4 muutmise selgitustega, muudetakse § 702 lõiget 3 (vt viidatud sätete selgitusi) ja
sätestatakse Finantsinspektsioonile õigus määrata erinevalt ÄS § 437 lõikes 2 sätestatule
audiitor ning nõuda audiitorilt jagunemislepingu ja –aruande kontrollimise kohta koostatud
aruande esitamist.
Paragrahv 703. Kehtiv § 703 reguleerib jagunemisloa andmist.
Lõike 2 muutmine ja lõike täiendamine punktiga 7. Analoogselt § 69 lõike 1 ühinemise
andmisest keeldumise aluse muutmisega, muudetakse ka § 703 lõiget 2 ning sätestatakse CRD
VI artikli 27j lõike 1 esimese alalõike eeskujul uued alused Finantsinspektsioonile jagunemisloa
andmisest keeldumiseks (vt KAS § 69 lõike 1 muutmise selgitusi).
67
Paragrahvi täiendamine lõigetega 21–24. Vt analoogselt KAS § 69 lõigete 11–13 lisamise ja
lõike 2 muutmise selgitusi.
Paragrahvi täiendamine lõikega 4. Vt analoogselt KAS § 69 lõike 4 lisamise selgitusi.
Seaduse täiendamine §-dega 705 ja 706.
Paragrahv 705 sätestab Finantsinspektsiooni koostöö tingimused teiste finantsjärelevalve
asutustega.
Analoogselt § 691 lisamise selgitustele, lisatakse Finantsinspektsioonile koostöö kohustus teiste
pädevate asutustega krediidiasutuse jagunemise puhul (vt KAS § 691 lisamise selgitusi).
Erinevalt §-le 691, seisneb jagunemise korral Finantsinspektsiooni koostöö § 703 lõikes 2
sätestatud jagunemisloa andmise taotluse keeldumise otsuse menetlemises.
Paragrahviga 706 sätestatakse krediidiasutustele kohustus teavitada Finantsinspektsiooni
oluliste varade ja kohustuste ülekandmisest.
Paragrahviga 706 võetakse üle CRD VI artikkel 27f ning nähakse krediidiasutustele ette
teavitamiskohustus oluliste varade ja kohustuste ülekandmisel.
Ülekandmiseks lõike 1 kohaselt on müümine või muu tehing, millega antakse üle varade või
kohustuste omandiõigus. Seadusega ei sätestata piirangut, kelle suhtes võib krediidiasutus
ülekandmist teostada, välja arvatud juhul, kui ülekandmine toimub krediidiasutuste vahel, kes
kuuluvad samasse konsolideerimisgruppi, sest siis peavad need krediidiasutused olema
ainukesed osalised tehingus. Ülekandmisest peavad kõik tehingus osalevad isikud teavitama
Finantsinspektsiooni individuaalselt. Lõikega 1 on üle võetud artikli 27f lõige 1.
Lõike 2 kohaselt on ülekandmine oluline, kui tehing moodustab krediidiasutuse koguvaradest
või -kohustustest vähemalt kümme protsenti või 15 protsenti, kui ülekandmises osalevad
samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad krediidiasutused. Lõikega 2 on üle võetud artikli 27f
lõike 2 esimene alalõige.
Lõikes 2 nimetatud protsendimäärade arvestamise erisused on sätestatud lõikes 3, mis
väljendab artikli 27f lõike 2 kolmandat alalõiget. Lõike 3 kohaselt jäetakse protsendimäärade
arvutamisest välja krediidiasutuse viivisvara (punkt 1), pandikirjaseaduse § 2 lõikes 6
määratletud tagatiste kogumi jaoks ülekantud vara (punkt 2), ülekantavad väärtpaberistavad
varad (punkt 3) ning varad ja kohustused, mis on ülekantud kriisilahenduse vahendite, õiguste
ja korra kasutamise raames vastavalt FELS 2. peatüki 2. jaole ja 4.–6. peatükkidele.
Lõikega 4 nähakse Finantsinspektsioonile ette kohustus kinnitada kirjalikult lõike 1 alusel
saadud teavitus viivitamata, kuid hiljemalt kümne tööpäeva jooksul peale teate kättesaamist.
Seega ei pea ülekandmises osalevad pooled taotlema järelevalveasutuselt heakskiitvat otsust,
kuid nad peavad enne ülekandmise läbiviimist Finantsinspektsiooni teavitama. Kohustuse
rikkumisel on järelevalveasutusel õigus kohaldada teavitamiskohustuse rikkumise sätet § 1348.
Paragrahv 71. Kehtiv § 71 reguleerib krediidiasutuse usaldatavusnormatiivide järgimise
kohustust.
Lõike 3 täiendamine teise lausega. Lõikega 3 kohustatakse krediidiasutust ja tema
konsolideerimisgruppi kuuluvaid äriühinguid tagama, et nende süsteemid, korraldused, korrad
68
jms sisemised protsessid on kooskõlas usaldatavusnormatiividega sõltuvalt nende
konsolideerimise tasandist ning et Finantsinspektsioonil on olemas juurdepääs nende
kontrollimiseks. Euroopa Komisjon on tuvastanud, et lõikega 3 on võetud üle ainult CRD V
artikli 109 lõike 2 kolm esimest lauset, kuid seadus ei sisalda neljandat lauset, mis välistab
seaduses ja CRR-is sätestatud usaldatavusnormatiivide täitmise nõude krediidiasutuse
tütarettevõtja suhtes, kes ei ole käsitatav krediidiasutuse, investeerimisühingu,
finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtjana, kuid kohustab taolisi tütarettevõtjaid
täitma oma tegevusvaldkonna põhiseid tegevusnõudeid individuaalsel alusel. Taolise välistuse
alla kuuluvad ettevõtjad, kes abistavad krediidiasutuse tavapärast äritegevust ilma, et nad
oleksid selle äritegevuse pooled, näiteks varahaldusettevõtjad.
Paragrahvi täiendamine lõigetega 61–65. Lõigetega 61 ja 62 nähakse ette teatud kohustused
Finantsinspektsioonile. Nimelt peab Finantsinspektsioon julgustama või pehmelt öeldes
suunama suuremaid panku sellele, et nad kasutaksid n-ö keerukamaid meetodeid ehk sisemisi
meeteid omavahendite nõuete arvutamiseks seoses oma riskidega ja võetud positsioonidega.
Sisemeetodid kapitalinõuete arvutamiseks (ingl. k. internal approaches) on krediidiasutuste
poolt kasutatavad omaenda mudelid, mille abil hinnatakse riske ja arvutatakse nende katmiseks
vajalikke omavahendeid. Need meetodid on alternatiiv standardmeetoditele, kus riskid
arvutatakse põhimõtteliselt regulaatori etteantud kindlate reeglite järgi. Sisemeetodid on küll
keerukamad, kuid täpsemad riskide hindamiseks ja kapitalinõuete arvutamiseks. Need on aga
lubatud ainult siis, kui krediidiasutus suudab tõendada, et tema mudelid on korrektsed,
järjepidevad ja järelevalve poolt kontrollitavad. Järgmises tabelis on illustreeritud kahe meetodi
võrdlust.
Tabel 5. Sise- ja standardmudeli võrdlus
Kriteerium Standardmeetod
(Standardised Approach)
Sisemeetod
(Internal Ratings-Based
Approach, IRB)
Andmete allikas Regulaatori määratud riskikaalud
(näiteks Basel, CRR)
Panga enda ajaloolised andmed ja
mudelid
Riskihinnang
Üldised klassifikatsioonid
(näiteks krediidireitingud,
varaklass)
Täpsed hinnangud: PD, LGD,
EAD tuletatud sisemistest
andmetest
Kapitalinõue Tüüpiliselt kõrgem ja
konservatiivsem
Tüüpiliselt madalam, kui mudel
näitab madalamat riski
Mudelivabadus Pole – kõik pankadel ühesugune Suur – iga pank võib kasutada
oma valideeritud mudeleid
Rakendamise
lihtsus
Lihtsam rakendada, vähem
regulatiivseid nõudeid
Väga keeruline: nõuab mudeleid,
IT-süsteeme ja kinnitusi
Regulatiivne
koormus
Madal – vähe valideerimist või
seiret
Kõrge – pidev valideerimine,
testid ja järelevalve
Paindlikkus
äristrateegias
Väike – kõik kliendid hinnatakse
sarnaselt
Suur – võimaldab hinnastamist
vastavalt riski profiilile
Kapitali juhtimine Vähem tõhus – ei kajasta
tegelikke riske
Tõhusam – võimaldab siduda
kapitalinõuded tegeliku riskiga
69
Kriteerium Standardmeetod
(Standardised Approach)
Sisemeetod
(Internal Ratings-Based
Approach, IRB)
Kasutusvalmidus Sobib väiksematele või uutele
pankadele
Sobib suurematele, arenenud
riskijuhtimisega pankadele
Lõikes 61 nähaksegi seepärast ette, et Finantsinspektsioon peab julgustama põhimõtteliselt
suuri krediidiasutusi arendama sisemist krediidiriski hindamise suutlikkust ja suurendama
sisereitingute meetodi kasutamist. Ja seda juhul kui nende krediidiasutuste riskipositsioonid on
olulised absoluutarvestuses ning kui neil on samal ajal suur hulk olulisi vastaspooli. Antud säte
põhineb otseselt CRD artiklil 77(1). CRD VI seda normi ei muuda, küll ei ole seda normi
üheselt Eesti õigusesse siiani üle võetud.
Lõikega 62 nähakse ette analoogiline säte võrreldes eelmisega. Selle kohaselt peab aga
Finantsinspektsioon julgustama suuri krediidiasutusi arendama aga tururiski sisehindamise
suutlikkust. Selle kohaselt tuleks sisemudeleid kasutada selliste omavahendite nõuete
arvutamiseks, mis puudutavad kauplemisportfellide positsioone. Samuti juhul kui
omavahendite nõudeid arvutatakse seoses makseviivituse riskiga ja vastavate riskide
positsioonid on olulised absoluutarvestuses. Ning lisaks tingimusel, et kui neil krediidiasutustel
on suur hulk olulisi eri emitentide kaubeldavates võla- või omakapitaliinstrumentides (sisuliselt
võlakirjades või aktsiates) võetud positsioone. Antud säte põhineb CRD VI artikli 77 lõikel 3.
Lõiked 63–65 puudutavad krediidiasutuste poolt EBA näidisportfellide järgi vastavate arvutuste
tegemist. Sisemudeli näidisportfell (või ka võrdlusalus, ingl. k. supervisory benchmarking of
internal approaches) on lihtsustatult järelevalveorgani poolt koostatud portfellide kogum, mida
kasutatakse kapitalinõuete sisemudelite testimiseks ja võrdlemiseks. Vastav näidisportfell
sisaldab näiteks erinevate laenutüüpide, tagatiste, krediidireitingute ja geograafilise asukoha
kombinatsioone. EBA näidisportfellidega põhimõtteliselt hinnatakse ja valideeritakse pankade
sisemudeleid – eriti krediidiriski sisemudelite (IRB ehk Internal Ratings-Based approach)
korral.
Näidisportfellid võimaldavad:
1) hinnata sisemudelite tulemuste võrreldavust eri pankade vahel;
2) tuvastada kõrvalekaldeid (mudelirisk);
3) tagada, et vastavad mudelid ei alahinda riski ega kapitalinõudeid.
Lisatava lõike 63 kohaselt peab krediidiasutus teavitama oma arvutuste tulemustest
riskipositsioonide või muude positsioonide kohta, mis sisalduvad EBA näidisportfellides. Lõike
63 punkt 1 kohaselt tuleb teavitada juhul kui kasutatakse riskiga kaalutud varade või
omavahendite nõuete arvutamiseks sisemeetodeid ja punkt 2 kohaselt juhul kui kasutatakse
CRR III osa IV jaotise 1a. peatükis sätestatud alternatiivset standardmeetodit. Teise punkti
kohane kohustus rakendub aga tingimusel, et krediidiasutuse tururiskile avatud bilansilise ja
bilansivälise tegevuse maht CRR artikli 325a lõike 1 punkti b kohaselt on piisavalt suurus ehk
500 miljonit eurot või rohkem. Antud säte põhineb CRD VI artikli 78 lõike 1 alapunktidel a ja
b.
Sarnaselt eelmise lõikega, nähakse lõikega 64 ette vastav teavitamiskohustus. Antud juhul
puudutab see aga krediidiasutus, kes on saanud õiguse kasutada CRR III osa II jaotise 3. peatüki
kohaseid sisemeetodeid ja krediidiasutusi, kes kasutavad CRR III osa II jaotise 2. peatüki kohast
standardmeetodit. Standardmeetodeid kasutavate krediidiasutuste puhul täpsustab CRD VI
70
artikli 78 lõike 1 punkt c, et antud teavitamiskohustus rakendub juhul kui krediidiasutus koostab
oma raamatupidamisaruandeid vastavalt rahvusvahelistele raamatupidamisstandarditele (IFRS
ehk International Financial Reporting Standards). Seda ei ole vaja aga antud juhul eraldi
rõhutada kuna vastavalt KAS § 91 lõikele 11 on kohustatud kõik Eesti krediidiasutused
koostama oma raamatupidamisearuanded vastavalt IFRS-ile. Lisaks on oluline märkida, et
võrreldes eelmise lõikega tuleb teavitada ka vastavate meetodite kohaste arvutuste tulemustest
eeldatava krediidikahju summa väljaselgitamisel.
Lõikega 65 sätestatakse, et mis kujul krediidiasutus sama paragrahvi lõigete 63–64 kohaselt
arvutuste tulemused esitab. Samuti määratakse siin teabe esitamise sagedus, mis on vähemalt
kord aastas. Ka nähakse ette, et teabe vormi puhul tuleb lähtuda CRD artikli 78 lõike 8 alusel
väljatöötatud vormist (EBA vastavad tehnilised standardid). Säte põhineb CRD artikli 78 teisel
lõigul.
Paragrahv 71. Kehtiv § 72 reguleerib krediidiasutuse usaldatavusnormatiive.
Paragrahvi täiendamine lõigetega 9–11. Lõikega 9 nähakse ette kohustused
Finantsinspektsioonile. Selle kohaselt peab Finantsinspektsioon jälgima ja hindama
krediidiasutuse poolt eelnimetatud lõigete 63–64 kohaselt esitatud teabe sisu, sealhulgas
lähtuvalt kasutatavatest meetoditest. Tähelepanu tuleb eelkõige pöörata meetoditele, mille
puhul sama riskipositsiooni korral ilmnevad olulised erinevused omavahendite nõuetes ja mille
puhul on omavahendite nõuete hindamises eriti suured või eriti väikesed erinevused ning mille
puhul alahinnatakse oluliselt ja süstemaatiliselt omavahendite nõudeid. Antud säte tuleneb
CRD artikli 78 lõikest 3.
Lõige 10 näeb ette n-ö anomaaliate tuvastamise Finantsinspektsiooni poolt krediidiasutuste
poolt erinevate kapitalinõuete meetodite kasutamisel. Nende ilmnemisel peab
Finantsinspektsioon rakendama asjakohaseid meetmeid (läbi oma otsuste, ettekirjutuste
krediidiasutuste suhtes). Sealjuures peab Finantsinspektsioon meetmete rakendamisel lähtuma
kolmest asjaolust: nendega ei põhjustata standardiseerimist ega teatud meetodite eelistamist
(punkt 1), ei looda valesid stiimuleid (punkt 2) või ei põhjustata n-ö karjakäitumist (ingl. k.
herd behaviour) (punkt 3). Antud säte põhineb CRD artikli 78 lõigetel 4 ja 5.
Lõige 11 näeb ette sisemeetodi definitsiooni või täpsemalt selle kategoriseerimise KASi
tähenduses. Sisuliselt viidatakse CRR-i artikli 143 lõikes 1 nimetatud sisereitingute meetodile,
artiklis 221 nimetatud sisemudelil põhinevale meetodile, artiklis 283 nimetatud sisemudeli
meetodile, artiklis 325az nimetatud alternatiivsele sisemudeli meetodile ja artikli 265 lõikes 2
nimetatud sisemisel hinnangul põhinev meetodile. Antud säte põhineb CRD artikli 3 lõike 1
punktil 59.
Paragrahv 82. Kehtiv § 82 sätestab üldnõuded riskide juhtimisele ja kontrollile.
Lõike 32 punkti 2 täiendamine. Kehtivas punktis 2 on ette nähtud, et krediidiasutusel peavad
olema kehtestatud põhimõtted ja protseduurireeglid riskide kontsentreerumise juhtimiseks ja
kontrollimiseks, sealhulgas kliendi, keskse vastaspoole omavahel seotud isikute,
majandussektori, geograafilise regiooni, tagatise emitendi, tegevuse või toote puhul ning riskide
kontsentreerumise puhul krediidiriski maandamise meetodite rakendamise juhtimiseks ja
kontrollimiseks. Tulenevalt CRD VI artikli 81 teises lausest täiendatakse lõike 32 punkti 2 ning
lisatakse krediidiasutusele kohustus kehtestada põhimõtted ja protseduurireeglid krüptovaraga
seotud riskide juhtimiseks ja kontrollimiseks.
71
Lõike 32 punkti 5 täiendamine. Kehtivas punktis 5 on ette nähtud, et krediidiasutusel peavad
olema põhimõtted operatsiooniriski, sealhulgas tegevuse edasiandmisest tulenevate riskide
ning väikese esinemistõenäosusega suure potentsiaalse kahjuga juhtumite juhtimiseks ja
kontrollimiseks. Tulenevalt CRD VI artikli 85 lõikest 1, täiendatakse punkti 5 selliselt, et
edaspidi peab riskide juhtimine ja kontrollimine hõlmama ka selliseid krüptovarade
riskipositsioone ja krüptovarateenuse osutajatega seotud riskipositsioone, kellesse
krediidiasutus otseselt või kaudselt ise n-ö investeerib või äritegevust teostab.
Paragrahvi täiendamine lõigetega 311 ja 312. Uue lõikega 311 nähakse esiteks ette, et
krediidiasutus peab eelnevalt hindama krüptovara riskipositsiooni kuhu ta kavatseb n-ö
investeerida. Samuti peab ta hindama olemasolevate protsesside ja menetluste piisavust nii
vastaspoole kui ka vastava tururiski juhtimiseks. Ka peab ta teavitama sellistest hindamistest
Finantsinspektsiooni. Need nõuded põhinevad CRD VI artikli 79 punktil e ja artikli 83 lõikel 4.
Teiseks, juhul kui krüptovaral ei ole tuvastatavat emitenti, peab krediidiasutus
kontsentratsiooniriski arvestamisel lähtuma sarnaste omadustega krüptovara riskipositsioonide
käsitlusest. See nõue tuleneb CRD VI artikli 81 teisest lausest. Näiteks kõige tuntumal
krüptovaral bitcoinil ei ole otsest emitenti.
Lõikega 312 võetakse üle CRD VI artikli 101 lõige 3 ja sätestatakse, et Finantsinspektsioon
vaatab üle sisemudeli kasutamise heakskiidu tingimused ning kehtestab asjakohased meetmed
mudeli vastavusse viimiseks, kui tururiski sisemudelit kasutava krediidiasutuse testimise
tulemused või kasumi ja kahjumi päritolu testi tulemused näitavad, et sisemudel ei ole enam
piisavalt täpne. Seega antakse järelevalveasutusele õigus nõuda krediidiasutuselt mudeli
parendamist selle järelkontrolli käigus.
Paragrahvi täiendamine lõikega 6. Uue lõikega sätestatakse, et krüptovarana tuleb mõista
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/111435 artikli 3 lõike 1 punktis 5
määratletud krüptovara, mille kohaselt on krüptovara väärtus või õiguse digitaalne esitus, mida
on võimalik üle kanda ja salvestada elektrooniliselt, kasutades hajusraamatu tehnoloogiat või
muud sarnast tehnoloogiat. Samuti täpsustatakse lõikega 6, et krüptovara ei ole keskpanga
digiraha.
Seaduse täiendamine §-dega 825 ja 826.
Paragrahv 825 sätestab ESG ehk keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide maandamise
nõuded.
Lõikega 1 sätestatakse, et krediidiasutus peab oma juhtimiskorralduse osana kehtestama
usaldusväärsed strateegiad, põhimõtted, protsessid ja süsteemid ESG riskide
väljaselgitamiseks, mõõtmiseks, juhtimiseks ja jälgimiseks lühikeses, keskmises ja pikas
perspektiivis. Muu hulgas tuleb lähtuda sellest, neid põhimõtteid/protseduure tuleb regulaarselt
üle vaadata ja vajadusel uuendada (vt § 55 lõike 2 punkti 2 muutmise selgitusi).
Lõikega 2 nähakse ette, et lõikes 1 nimetatud strateegiad, põhimõtted, protsessid ja süsteemid
peavad olema proportsionaalsed krediidiasutuse ESG riske sisaldava ärimudeli ulatuse, laadi ja
keerukusega ning hõlmama lühikest, keskmist ja vähemalt kümne aasta perspektiivi.
35 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2023/1114, 31. mai 2023, mis käsitleb krüptovaraturge ning
millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 1095/2010 ning direktiive 2013/36/EL ja (EL)
2019/1937. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02023R1114-
20240109
72
Lõikega 3 sätestatakse, et krediidiasutus peab kindlas ajavahemikus testima oma
vastupanuvõimet ESG riskidest tingitud pikaajalistele kahjulikele mõjudele, arvestades
lähteolukorda ja võimalikku negatiivset olukorda ning alustades kliimaga seotud teguritest.
Samuti peab krediidiasutus testima mitut erinevat stsenaariumit seoses ESG riskidega, kus
avalduvad samaaegselt keskkonna ja sotsiaalsed muutused ning vastava avaliku poliitika
võimalik mõju pikaajalisele ettevõtluskeskkonnale. Eelnimetatud testimise protsessis tuleb
kasutada usutavaid stsenaariume, mis põhinevad omakorda rahvusvaheliste organisatsioonide
väljatöötatud stsenaariumidel.
Lõigetega 1–3 võetakse üle CRD VI artiklil 87a lõiked 1–3.
Lõikega 4 nähakse ette, et raamatupidamisseaduse §-de 24 ja 31 nimetatud kestlikkusaruandes
või muus sarnases avalikustamisele kuuluvas dokumentatsioonis esitatavad meetodid,
eesmärkide aluseks olevad eeldused, kohustused ja strateegilised otsused peavad olema
kooskõlas EBA juhendis osutatud kriteeriumide, meetodite ja eesmärkidega ning samuti §-s 826
nimetatud kavas sisalduvate eelduste ja kohustustega. Vastav EBA juhend kehtestatakse CRD
VI artikli 87a lõike 5 punkti a alusel 2026. aasta 10. jaanuariks. Lõikega 4 võetakse üle CRD
VI artikli 87a lõike 5 teine pool.
Paragrahviga 826 sätestatakse kava koostamise kohustus ESG teguritest tulenevate riskide
juhtimiseks. Paragrahviga 826 võetakse üle CRD VI artikli 76 lõige 2.
Lõikega 1 sätestatakse, et krediidiasutuse juhatus peab koostama konkreetse kava ja jälgima
selle rakendamist, mis hõlmab mõõdetavaid eesmärke ja protsesse selliste finantsriskide
jälgimiseks ja käsitlemiseks, mis tulenevad lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis
keskkonna-, sotsiaalsetest ja juhtimisteguritest.
Lõikega 2 nähakse ette, et vastav kava peab samuti sisaldama nende riskide jälgimist ja
käsitlemist, mis tulenevad kohandamisprotsessist ja üleminekusuundumustest ESG teguritega
seotud asjaomaste Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide regulatiivsete eesmärkide ja
õigusaktide kontekstis, eelkõige kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärgi kontekstis. Samuti
peab krediidiasutus arvesse võtma ka kolmandate riikide seatud vastavaid regulatiivseid
eesmärke, kui see on asjakohane.
Lõikega 3 määratletakse, et vastavas kavas sisalduvate ESG riskidega tegelemise
kvantifitseeritavate eesmärkide ja protsesside puhul võetakse arvesse Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruses (EL) 2021/111936 (nn Euroopa kliimamäärus) kliimamuutusi käsitleva
Euroopa teadusnõukogu poolt ette nähtud viimaseid aruandeid ja meetmeid, eelkõige seoses
Euroopa Liidu kliimaeesmärkide saavutamisega.
Lõikega 4 sätestatakse, et kui krediidiasutus koostab ja avalikustab raamatupidamisseaduse §-
de 24 ja 31 kohaselt kestlikkusaruande, siis peab vastav kava olema kooskõlas
kestlikkusaruandega. Kavas sisalduvad krediidiasutuse ärimudeli ja strateegiaga seotud
meetmed ning tegevused peavad samuti olema kooskõlas kestlikusaruandes esitatuga.
Lõikega 5 on otsustatud kasutada ühte valikukohta direktiivis. Nimelt nähakse ette, et
eelnimetatud lõikeid 1–4 ei kohaldata väikese ja mittekeerulise krediidiasutus suhtes. See
36 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1119, 30. juuni 2021, millega kehtestatakse
kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999
(Euroopa kliimamäärus). Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/?uri=CELEX:32021R1119
73
tähendab, et need krediidiasutused ei pea vastavat kava koostama ega sellega seonduvat
järgima.
Paragrahv 83. Kehtiv § 83 reguleerib laenude suhtes esitatavaid nõudeid.
Lõike 21 sissejuhatava lauseosa muutmine. Lõikega 21 antakse Eesti Pangale õigus
kehtestada makrofinantsjärelevalve eesmärgil kõigile Eestis tegutsevatele krediidiasutustele,
nende Eestis asuvatele ema- ja tütarettevõtjatele ning välisriikide krediidiasutuste Eestis
tegutsevatele tütarettevõtjatele, filiaalidele ja esindustele lõikele järgnevas loetelus nimetatud
nõuded. Tulenevalt § 22 kehtetuks tunnistamisest muudetakse lõike 21 sissejuhatava lauseosa
sõnastust ja jäetakse sellest välja krediidiasutuste esindust puudutav tekstiosa (vt § 22 kehtetuks
tunnistamise selgitusi).
Paragrahv 854. Kehtiv § 854 reguleerib täiendavate makrotasandi usaldatavusnormatiivide
kehtestamist.
Paragrahvi muutmine. Paragrahvis 854 on kehtestatud Eesti Panga õigus kehtestada
makrofinantsjärelevalve eesmärgil kõigile Eestis tegutsevatele krediidiasutustele, nende Eestis
asuvatele ema- ja tütarettevõtjatele ning välisriikide krediidiasutuste Eestis tegutsevatele
tütarettevõtjatele, filiaalidele ja esindustele sissejuhatavale lõikele järgnevas loetelus nimetatud
nõuded. Tulenevalt CRR artikli 124 täpsustamisest (vt seletuskirja punkti 2.1.2. alapunkti (i)
selgitusi) loetakse § 854 sissejuhatav lauseosa lõikeks 1 ja lisatakse lõige 2. Lõikes 2
määratletakse teave, mida Finantsinspektsioon peab Eesti Pangale nõuete kehtestamiseks ja
regulaarseks hindamiseks edastama. Finantsinspektsioon edastab Eesti Pangale sellist teavet,
mis on Finantsinspektsioonil olemas, s.t. Eesti Pangale edastatakse järelevalvelist infot, mis
tavapärase järelevalve käigus kogutud, analüüsitud, menetluse käigus saadud. Muudatus ei
kohusta Finantsinspektsiooni täiendavaid tegevusi ega analüüse tegema ning hinnanguid
andma.
Oluliste krediidiasutuste puhul, kelle üle teostab Euroopa Keskpank otsejärelevalvet, on sätte
mõistes teabe edastajaks Finantsinspektsiooni asemel Euroopa Keskpank vastavalt KAS § 1
lõikele 2 ja nõukogu määrusele (EL) nr 1024/2013,37 millega antakse Euroopa Keskpangale
eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga.
Kuivõrd Eestis tegutsevate krediidiasutuste filiaalide üle Finantsinspektsioon
kapitalijärelevalvet ei tee, siis ka nende filiaalide kohta Finantsinspektsioonil Eesti Pangale
teavet praktiliselt edastada ei ole, mistõttu puudub Finantsinspektsioonil kohustus Eesti Pangale
filiaalide kohta teavet jagada.
Paragrahv 8644. Kehtiv § 8644 sätestab kapitalipuhvrite üldnõuded.
Lõike 33 täiendamine. Lõikega 33 on sätestatud Eesti Panga õigus kohaldada puhvrimäärasid
Euroopa Komisjoni loal, kui KAS § 8649 lõigete 8, 9 või 10 kohaldamiseks arvutatud süsteemse
riski puhvri määra ja sama krediidiasutuse suhtes kohaldatava muu süsteemselt olulise
krediidiasutuse puhvri määra või globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri määra
summa on suurem kui viis protsenti. Lõiget täiendatakse teise lausega, mis piirab
puhvrimäärade kohaldamist juhul, kui varasemalt kehtestatud määr väheneb või jääb samaks.
Teise lausega võetakse üle CRD VI artikli 131 lõike 15 teine alalõige.
37 Nõukogu määrus (EL) nr 1024/2013, 15. oktoober 2013 , millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded
seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga. Kättesaadav: https://eur-
lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex:32013R1024
74
Paragrahvi täiendamine lõikega 7. CRD V ülevõtmise kontrolli käigus tuvastas Euroopa
Komisjon, et krediidiasutuste seadusega on üle võtmata direktiivi artikli 133 lõike 14 teine
alalõige. Alalõige sätestab pädevale asutusele õiguse rakendada krediidiasutuse suhtes
lisameetmeid, kui väljamaksete piirangute kohaldamine ei too asjaomase süsteemse riski
seisukohast kaasa krediidiasutuse esimese taseme põhiomavahendite piisavat suurenemist.
Eelnõu koostajad nõustuvad, et vastav säte on seadusest puudu ning selle ülevõtmiseks on vaja
§ 8644 täiendada lõikega 7. Pädevaks asutuseks uue lõike kontekstis on Finantsinspektsioon,
kellele antakse eelnimetatud olukorra esinemisel õigus rakendada sama seaduse § 1045 lõikes
1 sätestatud lisameetmeid.
Paragrahv 8647. Kehtiv § 8647 sätestab tingimused globaalse süsteemselt olulisele
krediidiasutusele ja selle puhvrile.
Lõike 21 sissejuhatava lauseosa muutmine. Lõikega 21 sätestatakse alused, mille põhjal võib
globaalse süsteemselt olulise ettevõtja määramisel rakendada täiendavat metoodikat. Täiendava
metoodikaga saadakse lõike 22 kohaselt täiendav üldine punktisumma, mille põhjal võib Eesti
Pank paigutada sama paragrahvi lõike 8 punkti 3 kohaselt taolise ettevõtja kõrgemast
kategooriast ümber madalamasse kategooriasse. Globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse
kategooriast sõltub tema süsteemne olulisus ning tema suhtes rakendatavate puhvri nõuded. Nii
lõike 21 sissejuhatavas lauseosas kui ka lõike 8 punktis 3 on globaalse süsteemselt olulise
krediidiasutuse tähistamiseks kasutatud vääralt sõna ,,ettevõtja”, sest KAS-i kontekstis
reguleeritakse vaid taoliste krediidiasutuste, mitte ettevõtjate tegevust. Seetõttu asendatakse
mõlemas sättes sõna ,,ettevõtja” sõnaga ,,krediidiasutus”. Tegemist on tehnilise muudatusega.
Lõike 21 punkti 2 muutmine. Üks alustest, millega peab Eesti Pank arvestama globaalse
süsteemselt olulise ettevõtja määramisel, on punkti 2 kohaselt konsolideerimisgrupi piiriülene
tegevus, välja arvatud konsolideerimisgrupi tegevuses osalevates lepinguriigid Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 806/2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja
ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse
kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL)
nr 1093/2010 (ELT L 225, 30.07.2014, lk 1–90)38 artikli 4 tähenduses. Kuivõrd eelnõuga viiakse
eelnimetatud määruse täispikk nimi § 17 lõike 1 punkti 18 (vt eelnimetatud sätte lisamise
selgitusi), jäetakse lõike 21 punktist 2 vastav tekstiosa välja.
Lõike 4 täiendamine. Lõikega 4 reguleeritakse globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse
määramist ühte viiest kategooriast. Taoliste krediidiasutusi kategoriseeritakse seetõttu, et
selgitada välja, millisel määral peab krediidiasutus täitma globaalse süsteemselt olulise
krediidiasutuse puhvri nõuet, sest igale kategooriale vastab protsentides väljendatud puhvri
nõue. Puhvri nõuete määramise metoodikat on kirjeldatud lõikes 5. Euroopa Komisjon on
märkinud, et kuigi lõige 4 võtab üle CRD V artikli 131 lõike 9 esimese lause ning lõikega 5 on
võetud üle sama lõike viies lause, on §-ga 8647 üle võtma vahepealsed laused 2–4. Need laused
täpsustavad, kuidas peab määrama kategooriate vahelisi punktisummasid ning kuidas
mõtestada süsteemset olulisust. Eelnõu koostajad nõustuvad, et vastavad laused on seadusest
puudu ja vajavad ülevõtmist, et tagada kooskõla direktiiviga ning võimaldada terviklikku
õigusraamistiku olemasolu olukorraks, kui mõni taoline krediidiasutus soovib hakata Eestis
tegutsema. Eeltoodust tulenevalt täiendatakse artikli 131 lõike 9 lausete 2 ja 3 ülevõtmiseks §
8647 lõiget 4 ja sätestatakse, et punktisumma alampiiri ja kategooriate määramisel võetakse
38 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 806/2014, 15. juuli 2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad
ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra
ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010. Kättesaadav: EUR-Lex
- 02014R0806-20241114 - EN - EUR-Lex
75
arvesse sama paragrahvi lõigetes 2–22 sätestatud metoodika alusel saadud punktisummat.
Kategooriate vaheliste punktisummade määramine peab olema selge ning järgima süsteemse
olulisuse pideva lineaarse suurenemise põhimõtet, mille tulemusena suureneb lineaarselt iga
kategooria vaheline täiendavate esimese taseme põhiomavahendite nõue. Samuti sätestatakse,
et lineaarse suurenemise põhimõtet ei kohaldata viienda kategooria ja mis tahes tulevikus
lisatava kõrgema kategooria suhtes.
Paragrahvi täiendamine lõikega 51. Koosmõjus § 8647 lõike 4 täiendamisega, lisatakse
paragrahvi lõige 51, millega võetakse üle CRD V artikli 131 lõike 9 neljas lause (vt § 8647 lõike
4 täiendamise selgitusi). Uue lõikega sätestatakse, et sama paragrahvi lõigete 4 ja 5
kohaldamisel mõistetakse süsteemset olulisust kui globaalse süsteemselt olulise ettevõtja
raskuste eeldatavat mõju ülemaailmsele finantsturule.
Lõike 8 punkti 3 muutmine. Vt § 8647 lõike 21 sissejuhatava lauseosa muutmise selgitusi.
Paragrahv 8648. Kehtiv § 8648 sätestab tingimused muu süsteemselt olulisele krediidiasutusele
ja selle puhvrile.
Lõike 6 muutmine. Lõike 6 kohaselt vaatab Eesti Pank muu süsteemselt olulise krediidiasutuse
puhvri nõude läbi vähemalt kord aastas. Lõike sõnastuses tehakse muudatus ehk läbi vaatamise
tingimus asendatakse sobivuse hindamise tingimusega ning laiendatakse keskpanga õigusi
puhvri nõude hindamisel. Vastava minimaalse muudatuse põhjuseks on lõike 61 lisamine
samasse paragrahvi (vt § 8648 lõike 61 lisamise selgitusi), mille kohaselt peab keskpank võtma
muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri nõude sobivuse hindamisel arvesse minimaalset
väljundmäära.
Paragrahvi täiendamine lõikega 61. Uue lõikega võetakse üle CRD VI artikli 131 lõike 6
punkt c ja sätestatakse kohustus võtta muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri nõude
sobivuse hindamisel arvesse tema suhtes CRR artikli 92 lõike 3 alusel sätestatud minimaalset
väljundimäära (vt seletuskirja punkti 2.1.2. alapunkti (i)).
Paragrahv 8649. Kehtiv § 8649 reguleerib süsteemse riski puhvri kehtestamise tingimusi.
Lõike 1 teise lause täiendamine. Lõikega 1 sätestatakse, kellele ning mis eesmärgil võib
kohaldada süsteemse riski puhvri nõuet. Lõike teise lause kohaselt on süsteemse riski puhvri
eesmärk on ennetada ja maandada makrotasandi usaldatavusnõuetega seotud riske või
süsteemseid riske, millel võivad olla tõsised negatiivsed tagajärjed finantssüsteemile ja Eesti
majandusele ning mis ei ole hõlmatud CRR-iga kehtestatud omavahendite nõuete ning KAS-i
kohaselt kehtestatud vastutsüklilise kapitalipuhvri, globaalse süsteemselt olulise
krediidiasutuse kapitalipuhvri ja muu süsteemselt olulise krediidiasutuse kapitalipuhvri
nõuetega. Lõikega 1 on võetud üle CRD artikli 133 lõige 1, kuid tulenevalt selle muutmisest
CRD VI-ga, täiendatakse puhvri eesmärke kliimamuutustest tulenevate riskide ennetamise ja
maandamise elemendiga. Kliimaneutraalsus ja kestlik majandus on direktiivi üks olulistest
fookustest,39 sest nii kliimamuutused kui ka finantssüsteem avaldavad üksteisele vastastikust
mõju ning keskkonnaga seotud probleemide lahendamisel peavad osalema avalik ja erasektor
mõlemad. Tulenevalt kliimamuutuste elemendi lisamisest artikli 133 lõikesse 1, täiendatakse §
86 lõike 1 teist lauset selliselt, et süsteemse riski puhvri üks eesmärkidest peab olema ka
kliimamuutustest tulenevate riskide ennetamine ja maandamine.
39 CRD VI selgituspunktid 37– 43.
76
Paragrahvi täiendamine lõikega 11. Euroopa Komisjon on tuvastanud, et §-ga 8649 ei ole üle
võetud CRD V artikli 133 lõiget 3, mis kohustab liikmesriike määrama siseriiklikult asutuse,
kes vastutab riskipositsioonide, nende alamrühmade ja krediidiasutuste, kelle suhtes vastavaid
positsioone ja alamrühmasid kohaldatakse, kindlaks tegemise eest. Sama paragrahvi lõikega 2
on antud Eesti Pangale volitused süsteemse riski puhvriga seotud määrade ja korra kehtestamise
eest, kuid lõikes 1 nimetatud riskipositsioonide ja nende alamrühmade puhul pole seadusega
vastutavat asutust määratud. Seega on makronõuete eest vastutavaks asutuseks määratud Eesti
Pank. Eelnõu koostajad nõustuvad, et vastav säte on KAS-is üle võtmata, mistõttu täiendatakse
§-i 8649 lõikega 11 ja sätestatakse, et Eesti Pank määrab kindlaks riskipositsioonid, nende
alamrühmad ja krediidiasutused, kelle suhtes neid kohaldatakse.
Lõike 7 punkti 2 muutmine. Lõikega 7 on sätestatud tingimused, mida Eesti Pank peab
järgima süsteemse riski puhvri nõude kehtestamisel. Punkti 2 kohaselt on üheks selliseks
tingimuseks keeld kasutada süsteemse riski puhvrit vastutsüklilise kapitalipuhvri, globaalse
süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri või muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvriga
hõlmatud riskide käsitlemiseks. Lõikega 7 on võetud üle CRD artikli 133 lõike 8 punkt c, kuid
tulenevalt selle muutmisest CRD VI-ga, lisatakse punkti 2 minimaalse väljundmäära
kohaldamisega seotud riskide käsitlemise element. Seega laiendatakse punktis 2 sätestatud
riskide nimekirja, mille leevendamiseks või eemaldamiseks ei või keskpank kehtestada
süsteemse riski puhvrit.
Lõike 7 täiendamine punktiga 4. Punktiga 4 võetakse üle CRD VI artikli 133 lõike 8 punkt d
ja sätestatakse, et süsteemse riski puhvri kehtestamisel, kui krediidiasutuse koguriskipositsiooni
suhtes kohaldatakse süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri nõuet ning sellise
krediidiasutuse suhtes kohaldatakse CRR artikli 92 lõikes 3 sätestatud minimaalset
väljundmäära, võtab Eesti Pank seda arvesse lõike 7 punktis 3 nimetatud hindamise
läbiviimisel.
Paragrahvi täiendamine lõikega 81. Euroopa Komisjon on CRD V ülevõtmise kontrolli
käigus tuvastanud, et KAS § 8649 ei sisalda artikli 133 lõike 9 viiendat alalõiget, mis täpsustab
sama paragrahvi lõiget 8. Eelnimetatud sättes on kirjeldatud Eesti Panga kohustused süsteemse
riski puhvri määra või määrade kehtestamisel ning esitatud loetelu teabest, mis peab sisalduma
Eesti Panga teates teistele pädevatele asututele ja ESRB-le. Ülevõtmata sättega täpsustatakse,
et juhul, kui määratud asutus otsustab, et varasemalt kehtestatud süsteemse riski puhvri määr
või määrad jäävad samaks või vähenevad, peab määratud asutus järgima lõikes 8 sätestatud
korda. Eelnõu koostajad nõustuvad, et § 8649 ei sisalda artikli 133 lõike 9 viiendat alalõiget ning
vajab ülevõtmist, et täpsustada Eesti Panga kohustusi olukorras, kus vastavad määr või määrad
ei muutu või vähenevad. Eeltoodust tulenevalt täiendatakse paragrahvi lõikega 81 ja
sätestatakse Eesti Pangale kohustus lähtuda määrade säilimisel või vähenemisel lõikes 8
sätestatust.
Lõike 10 esimese lause muutmine. Lõige 10 reguleerib Eesti Panga kohustusi olukorras, kus
riskipositsioonile vastava kombineeritud süsteemse riski puhvri määra tulemuseks on pärast
määrade (taas)kehtestamist 3–5 protsenti. Lõike esimese lause kohaselt peab Eesti Pank sellises
olukorras taotlema arvamust Euroopa Komisjonilt. Esimese lausega on võetud üle CRD V
artikli 133 lõike 11 esimene alalõige, mida muudeti CRD VI-ga selliselt, et määratud asutus on
kohustatud küsima arvamust nii Euroopa Komisjonilt kui ka ESRB-lt. Tulenevalt CRD VI
muudatusest täiendatakse lõike 10 esimest lauset ning kohustatakse Eesti Panka küsima
arvamust määrade tulemuse kohta nii Euroopa Komisjonilt kui ka ESRB-lt.
77
Paragrahvi täiendamine lõigetega 101 ja 102. Euroopa Komisjon on tuvastanud, et §-st 8649
on puudu CRD V artikli 133 lõike 11 viies alalõige, mis reguleerib määratud asutuse õigust
pöörduda arvamuse saamiseks EBA poole. Viiendas alalõikes sätestatu on seotud § 8649 lõike
10 kolmanda lausega, mis kohustab Eesti Panka taotlema sama paragrahvi lõike 8 kohaselt
esitatud teavituses soovitust Euroopa Komisjonilt ja ESRB-lt. Komisjon on täheldanud, et
viienda alalõike puudumise tõttu seadusest ei selgu seadusest, kuidas peab Eesti Pank toimima,
kui saadud soovitus on negatiivne ning Eesti Pank ei jõua teiste lepinguriigi asjaomaste
asutustega kokkuleppele süsteemse riski puhvri määra või määrade kehtestamises. Eelnõu
koostajad nõustuvad, et § 8649 vajad Komisjoni märkustest tulenevalt täiendamist, et selgemalt
tuua välja Eesti Panga õigused ja kohustused määrade kehtestamisel. Seetõttu täiendatakse
paragrahvi lõikega 101 ning antakse Eesti Pangale õigus pöörduda olukorras, kus määrade
kehtestamises ei jõuta kokkuleppele ning pädevatelt asutustelt on saadud negatiivne soovitus,
pöörduda EBA poole arvamuse saamiseks. Arvamuse küsimisel peab Eesti Pank lähtuma
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 19 sätestatust ning enda
otsuse tegemise niikaua kui ta on saanud EBA-lt vastava arvamuse.
Lõike 102 lisamisega võetakse üle CRD VI artikli 133 lõike 11 kuues alalõige ja sätestatakse,
et sama paragrahvi lõike 10 esimeses lauses nimetatud taseme kohaldamisel ei arvestata
kombineeritud süsteemse riski puhvri määra hulka teises Euroopa Liidu lepinguriigis
kehtestatud süsteemse riski puhvri määra tunnustamist.
Lõike 11 täiendamine teise lausega. Lõike 11 kohaselt peab Eesti Pank enne süsteemse riski
puhvri rakendamist küsima Euroopa Komisjonilt luba, kui sama paragrahvi lõikes 4 nimetatud
riskipositsioonide rühmale või riskipositsioonide alamrühmale, mille suhtes kohaldatakse ühte
või mitut süsteemse riski puhvri nõuet, süsteemse riski puhvri määra või määrade kehtestamise
või taaskehtestamise tulemuseks on mis tahes sellise riskipositsiooni puhul viiest protsendist
suurem kombineeritud süsteemse riski puhvri määr. Lõikega 11 on võetud üle CRD artikli 133
lõike 12 esimene alalõige, kuid mitte seda täpsustav neljas alalõige, mille kohaselt ei arvestata
süsteemse riski määra kohaldamisel kombineeritud süsteemse riski puhvri määra hulka teises
Euroopa Liidu lepinguriigis kehtestatud süsteemse riski puhvri määra tunnustamist. Eesti Panga
õiguste täpsustamiseks täiendatakse lõiget 11 teise lausega ning võetakse üle artikli 133 lõike
12 neljas alalõige.
Paragrahv 8650. Kehtiv § 8650 reguleerib kombineeritud kapitalipuhvri ja finantsvõimenduse
määra puhvri nõuete täitmata jätmist ning omavahendite jaotamise piiranguid.
Paragrahvi täiendamine lõikega 21. Euroopa Komisjon on tuvastanud, et §-st 8650 puudub
CRD V artikli 141b lõikega 10 väljendatud täpsustus selle kohta, et esimese taseme kapitali
väljamakse hõlmab teisi väljamakseid, mida on nimetatud artikli 141 lõikes 10 ning millele
vastab sama paragrahvi lõige 7. Eelnõu koostajad nõustuvad, et artikli 141b lõige 10 on jäänud
KAS-iga üle võtmata. Seetõttu täiendatakse paragrahvi lõikega 21 ja sätestatakse, et sama
paragrahvi lõike 1 kohaldamisel krediidiasutuse suhtes, kes ei täida finantsvõimenduse määra
puhvri nõuet, hõlmab esimese taseme kapitali mõjutav väljamakse kõiki sama paragrahvi lõikes
7 nimetatud väljamakseid.
Lõike 5 punkti 1 muutmine. Lõikega 5 on võetud üle CRD V artikli 141b lõige 8 ja sätestatud
andmed, mida krediidiasutus, kes ei täida kombineeritud kapitalipuhvri nõuet või
finantsvõimenduse määra puhvri nõuet, peab esitama Finantsinspektsioonile, kui ka kavatseb
teha väljamakse või võtta kohustusi, mille tegemine on tal keelatud, kui ta ei ole eelnevalt
esitanud maksimaalset väljamakstavat summat Finantsinspektsioonile. Lõike 5 punkt 1
kohustab taolist krediidiasutust esitama järelevalveasutusele andmed omavahendite summa,
78
sealhulgas esimese taseme põhiomavahendite summa, täiendavate esimese taseme
omavahendite summa ja teise taseme omavahendite summa kohta. Punkt 1 väljendab
spetsiifiliselt artikli 141b lõikes 8 viidatud artikli 141 lõike 8 punkti a ja selle alapunkte i–iii.
Euroopa Komisjon on märkinud, et kuigi säte on enamjaolt võetud üle korrektselt, välistab
artikli 141b lõige 8 andmete esitamist teise taseme omavahendite summa kohta, mis aga
sisaldub lõike 5 punktis 1 nimetatud kohustuslike andmete loetelus. Eelnõu koostajad
nõustuvad, et punkti 1 koostamisel on mindud direktiivi mõttest kaugemale ja hõlmatud
andmete loetelusse element, mille esitamise kohustuse artikli 141b lõige 8 välistab. Eeltoodust
tulenevalt muudetakse lõike 5 punkti 1 ja jäetakse välja kohustus esitada enne väljamakse
tegemist või kohustuste võtmist Finantsinspektsioonile andmeid teise taseme omavahendite
summa kohta.
Paragrahvi täiendamine lõikega 57. Paragrahv 8650 sisaldab üldistatult kahte sorti sätteid: 1)
neid, mille põhjal võib Finantsinspektsioon lugeda puhvri nõue mitte täidetuks ja 2) neid, mis
seavad piiranguid krediidiasutusele, kes vastava puhvri nõuet ei täida. Euroopa Komisjon on
CRD V ülevõtmise kontrolli käigus märkinud, et lisaks sätetele, mis käsitlevad krediidiasutust,
kes ei täida puhvri nõuet, peaks § 8650 sisaldama ka artikli 141 lõiget 1, mis keelab esimese
taseme põhiomavahendeid mõjutavate väljamaksete tegemist ka sellisel krediidiasutusel, kes
täidab kombineeritud puhvri nõuet. Seega kohustatakse artikli 141 lõikega 1 krediidiasutusi
jälgima, et väljamaksed, mida neil on õigus teha, ei vähendaks esimese taseme
põhiomavahendeid selliselt, et väljamaksete tegemine võib krediidiasutuse viia rikkumisse
puhvri täitmise nõudega. Komisjoni ettepanekutest lähtuvalt täiendatakse paragrahvi lõikega
57.
Paragrahv 8651. Kehtiv § 8651 sätestab tingimused kapitali säilitamise plaanile.
Lõike 1 esimese lause täiendamine. Lõike 1 esimese lausega on sätestatud krediidiasutustele,
kes ei täida kombineeritud kapitalipuhvri nõuet, või kui see on kohaldatav, oma
finantsvõimenduse määra puhvri nõuet, kohustus koostada kapitali säilitamise plaan ja esitada
see Finantsinspektsioonile hiljemalt viis päeva pärast kombineeritud puhvri nõude täitmata
jätmise tuvastamist. Eesti Pank on teinud ettepaneku täiendada lõike esimest lauset ning
täpsustada, et viiepäevane teavitamisaeg kehtib nii kombineeritud puhvri nõude kui ka
finantsvõimenduse määra puhvri nõude täitmata jätmise tuvastamisele. Kehtivas sõnastuses on
jäänud vastav täpsustus tegemata, mis võib viia ekslikult arusaamale, et finantsvõimenduse
määra puhvri nõude täitmata jätmise tuvastamisest tuleneva teavituse võib teha
Finantsinspektsioonile ka hiljem kui viie päeva jooksul. Sätte ühetaoliseks mõistmiseks
täiendatakse lõike 1 esimest lauset.
Finantsvõimenduse määra puhvri nõue on sätestatud CRR-i artikli 92 lõikes 1a ning selle suurus
võrdub globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse riskipositsiooni näitajaga korrutatuna 50
protsendiga. Vastavat puhvri nõuet kohaldatakse globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse
suhtes, kelle maksejõuetus võib kahjustada teistest temast sõltuvate ettevõtjate, aga ka Euroopa
Liidu liikmesriikide stabiilsust ning järjepidevust. Finantsstabiilsusnõukogu on 2024. aasta
seisuga tuvastanud 29 krediidiasutust, kes liigituvad globaalse süsteemselt oluliseks.40
Lõike 2 punkti 3 täiendamine. Lõikega 2 on sätestatud loetelu andmetest, meetmetest ja
prognoosidest, mida krediidiasutuse poolt esitatav kapitali säilitamise plaan peab sisaldama.
40 FSB. 2024 List of Global Systemically Important Banks (G-SIBs). Kättesaadav:
https://www.fsb.org/2024/11/2024-list-of-global-systemically-important-banks-g-sibs/ Nimekirjast leiab
enamjaolt Ameerika Ühendriikide ja Hiina Rahvariigi pangad, näiteks JP Morgan Chase ja China Construction
Bank.
79
Selle lõike 3 kohaselt peab plaanis välja tooma omavahendite suurendamise plaani ja ajakava
kombineeritud puhvri nõude täielikuks täitmiseks. CRD VI artikli 142 lõike 2 punkti c
muutmise tulemusel täiendatakse punkti 3 sõnastust ning lisatakse sinna tingimus plaani ja
ajakava koostamine finantsvõimenduse määra puhvri nõude täielikuks täitmiseks, kui see on
kohaldatav.
Lõike 3 täiendamine. Lõike 3 kohaselt peab krediidiasutuse suutma Finantsinspektsioonile
kapitali säilitamise plaaniga tõendada, et selle rakendamisel on krediidiasutus võimeline
säilitama kombineeritud kapitalinõude täitmiseks vajalikku omavahendite taset või saavutama
selle kohase aja jooksul. CRD VI artikli 142 lõike 3 muutmise tulemusel täiendatakse lõiget 3
ning lisatakse sinna tingimus, et plaaniga tuleb tõendada ka finantsvõimenduse määra puhvri
nõude täitmist, kui see on asjaomase krediidiasutuse suhtes kohaldatav.
Lõike 4 sissejuhatava lauseosa muutmine. Lõikega 4 on sätestatud Finantsinspektsiooni
õigus kohaldata krediidiasutuse suhtes ühte lõikele järgnevas loetelus nimetatud meetmetest,
kui järelevalveasutuse hinnangul ei taga kapitali säilitamise plaan kombineeritud puhvri nõude
täitmist. Sätte sissejuhatavat lauseosa täiendatakse CRD VI artikli 142 lõike 4 muutmise
tulemusena ning lisatakse sinna tingimus, et lisaks kombineeritud puhvri nõude täitmata
jätmisele võib lisameetmeid rakendada ka finantsvõimenduse määra puhvri nõude täitmata
jätmise korral. Lisaks asendatakse ühe meetme kohaldamise nõue laiema sõnastusega ning
sätestatakse, et Finantsinspektsioon võib kohaldada vähemalt ühte nimetatud meetmetest.
Paragrahv 91. Kehtiv § 91 reguleerib aruannetele esitatavaid nõudeid.
Lõike 13 esimese lause muutmine. Lõike 13 kohaselt on Finantsinspektsioonil lisaks sama
paragrahvi lõikes 1 sätestatule järelevalve teostamiseks ning ülesannete täitmiseks Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa
Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning
tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12–47), alusel
õigus nõuda krediidiasutuselt ja sama paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud välisriigi
krediidiasutuselt nende tegevuse kohta Eestis täiendavaid perioodilisi ja ühekordseid aruandeid,
sealhulgas lühemate perioodide kohta. Kuivõrd eelnõuga täiendatakse §-i 137 lõikega 9, mis
viitab samale määrusele, viiakse määruse täispikk nimi ja avaldamisviide üle eespool asuvasse
sättesse ning jäetakse lõike 13 esimesest lausest välja.
Paragrahv 92. Kehtiv § 92 reguleerib krediidiasutuse aruannete ja muu teabe avalikustamist.
Lõike 21 muutmine. Lõige 21 annab Finantsinspektsioonile õiguse nõuda krediidiasutuselt
CRR-i 8. osas sätestatud teabe avaldamist sagedamini kui kord aastas ja otsustada selle
avaldamise tähtajad. Eelnimetatud 8. osa koosneb artiklites 431–455 ning reguleerib teabele ja
teabe avalikustamise viisile esitatavaid nõudeid. CRD VI artikli 106 lõike 1 muutmisega
arendatakse pädevate asutuste õigusi edasi ning lisaks üldisele teabe nõudmise õigusele (punkt
1) võivad pädevad asutused edaspidi määrata tähtaegu sellise teabe esitamiseks, mis
avaldatakse EBA veebilehel (punkt 2), ning nõuda teabe avalikustamist lisaks EBA veebilehel
ka muudes spetsiifilistes kanalites (punkt 3). Lõikega 21 võetakse üle artikli 106 lõige 1.
Paragrahvi täiendamine lõikega 22. Tulenevalt lõike 21 muutmisest, täiendatakse paragrahvi
lõikega 22, mis täpsustab, et lõike 21 punktis 2 nimetatud tähtaja määramist ei või kohaldata
väikeste ja mittekeerukate krediidiasutuste suhtes, kelle suhtes kohaldatakse leebemaid
aruandlusnõudeid tulenevalt vajadusest mitte koormata taolisi pankasid üle regulatsioonidega,
80
mis võrreldes nende suurusega koormaksid krediidiasutuse normaalset toimimist. Lõikele 22
vastab CRD VI artikli 106 lõike 1 punkt b.
Seaduse täiendamine 81. peatükiga. Uus peatükk reguleerib kolmanda riigi krediidiasutuse
filiaali asutamist Eestis ning võetakse üle CRD VI artiklid 48a–48q. Eelnõu koostajate
hinnangul on kolmanda riigi krediidiasutuse filiaale käsitlevate sätete jaoks luua seaduses uus
peatükk, sest ülevõetavad 17 artiklit on liiga mahukad ja keerukad, et neid kunstlikult juba
olemasolevate sätete juurde liita ilma, et nende maht ei muutuks ebamõistlikult suureks,
säilitades samal ajal sätte terviklikkuse.
Paragrahviga 951 sätestatakse Finantsinspektsioonile kohustus liigitada ja kvalifitseerida
kolmanda riigi krediidiasutuse filiaale.
Kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal liigitatakse esimesse või teise klassi ning liigitusest
sõltub, milliseid nõudeid ja mis määras filiaali suhtes kohaldatakse. Esimesse klassi liigituvad
lõike 1 kohaselt n-ö riskantsemad filiaalid, kes kujutavad endast märkimisväärset riski
finantsstabiilsusele, ning kelle varade suurus või varade koguväärtus on vähemalt miljardit
eurot (punkt 1), kes kaasavad avalikkuselt hoiuseid või muid tagasimakstavaid vahendeid ning
selliste vahendite summa moodustab vähemalt viis protsenti filiaali kohustuste kogusummast
või ületab 50 miljonit eurot (punkt 2) ning kes ei ole kvalifitseeruv filiaal (punkt 3). Juhul, kui
filiaal ei vasta lõikes 1 nimetatud tingimustele, liigitatakse ta teise klassi, kuid sõltuvalt
asjaolude muutmisest võib ka filiaali liigitus muutuda (lõiked 2 ja 3). Paragrahvi 951 lõigetega
1–3 võetakse üle CRD VI artikli 48a lõiked 1–3.
Kvalifitseeruvaks filiaaliks peetakse filiaali, keda ei ole veel liigitatud esimesse või teise klassi,
kuid ta vastab lõikes 4 nimetatud tingimustele ning on esitanud Finantsinspektsioonile § 21
alusel loa taotluse. Sellise filiaali suhtes võib finantsjärelevalve asutus jätta kohaldamata § 952
lõike 8 kohaselt likviidsusnõuded või § 953 lõike 14 kohaselt aruandlusnõuded. Lõikega 4
võetakse üle artikli 48b lõige 1.
Pärast taotluse saamist kolmanda riigi krediidiasutuselt, hindab Finantsinspektsioon, millisesse
klassi tuleks filiaal liigitada (lõige 5, võtab üle artikli 48b lõike 5). Järelevalveasutus on
kohustatud pöörduma Euroopa Komisjoni poole ja paluma kolmanda riigi krediidiasutuse
suhtes kehtivaid õigusakte ja konfidentsiaalsusnõudeid, kui sellise krediidiasutuse päritoluriiki
ei ole kantud EBA avalikku registrisse kolmandate riikide ja nende ametiasutuste kohta. Seni,
kuni Komisjon langetab oma otsuse filiaali liigituse osas, liigitab Finantsinspektsioon filiaali
esimesse klassi.
Paragrahviga 952 sätestatakse tagatiskapitali ja likviidsuse miinimumnõuded kolmandate
riikide krediidiasutuste filiaalide suhtes.
Juhul, kui filiaal kuulub esimesse klassi, peab ta lõike 1 kohaselt tagama, et tal on igal ajal
olemas minimaalne tagatiskapital, mis moodustab vähemalt 2,5 protsenti tema keskmistest
kohustustest viimase kolme majandusaasta aruande alusel. Kui filiaal on loa saanud hiljuti, peab
tema tagatiskapital olema võrdne nende kohustustega, mis olid filiaalil loa saamise ajal, kuid
vähemalt 10 miljonit eurot. Kui filiaal kuulub teise klassi, on samade nõuete määradeks
vastavalt 0,5 protsenti ja vähemalt viis miljonit eurot (lõige 2).
Sarnaselt tagatiskapitali nõudele, sõltub ka likviidsusnõue sellest, kuidas on filiaali liigitatud.
Lõike 4 esimese lause kohaselt kehtib ükskõik millisesse klassi liigitatud filiaalide suhtes
põhimõte, et filiaal peab tagama, et tal oleks igal ajal olemas koormamata ja likviidset vara, mis
81
on piisav tema likviidsete vahendite väljavoolu katmiseks vähemalt 30 päeva jooksul. Kui
filiaal kuulub esimesse klassi, siis peab ta lisaks esimeses lauses sätestatule täitma CRR-i I
jaotise VI osas ja Euroopa Komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2015/6141 sätestatud
likviidsuse tagamise nõuet (lõike 4 teine lause). Samas on Finantsinspektsioonil lõike 5
kohaselt õigus kohaldada ka muid seaduses sätestatud tagatiskapitali ja likviidsusega seotud
nõudeid ning jätta lõike 8 kohaselt kvalifitseeruva filiaali suhtes likviidsusnõuded kohaldamata.
Vara liigid, millega peab filiaal täitma tagatiskapitali nõude, on nimetatud lõikes 3 ning
tagatiskapitali instrumentide ja likviidsete varade hoiustamise tingimused lõigetes 6 ja 7.
Erinevalt Eesti tavapankadest, kes peavad KAS § 87 lõike 1 kohaselt avama konto Eesti Pangas,
on kolmandate riikide krediidiasutuste filiaalidele jäetud otsustusõigus, kas konto avatakse
Eesti Pangas või krediidiasutuses, mis ei ole osa kolmanda riigi krediidiasutuse peaettevõtja
konsolideerimisgrupist, et minimeerida maksejõuetusega seotud riske. Taoline krediidiasutus
peab olema asutatud Eestis. Kui filiaali suhtes viiakse läbi kriisilahendust või likvideerimist,
võib hoiustatud instrumente ja varasid kasutada FELS § 88 kohaldamisel (lõige 7).
Paragrahv 953 reguleerib kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali juhtimist, raamatupidamist ja
aruandlust.
Paragrahvi 953 on koondatud CRD VI artiklites 48g, 48h ja 48k sätestatud kolmanda riigi
krediidiasutuse filiaali raamatupidamise, aruandluse ja juhtimise nõuded. Teemade rohkust
väljendab ka paragrahvi pikkus (14 lõiget), kuid eelnõu koostajate hinnangul on selline
konsolideerimine vajalik, sest näiteks juhtimist puudutavates sätetes saab juba seaduse siseselt
viidata olemasolevatele nõuetele ning raamatupidamisega seotud aruandluse nõuded saab
ühildada üleüldiste teabe jagamise ja teavitamise kohustustega. Paragrahvi koostamisel on
koondatud samasisulised kohustused (näiteks teabe jagamine Finantsinspektsioonile)
loeteludena, et vältida tarbetuid kordusi ning uute paragrahvide lisamist seadusesse.
Paragrahvi 953 lõiked 1–3 reguleerivad filiaali juhatajatele sätestatud nõudeid ja üleüldist
juhtimist. Filiaali liigitusest olenemata peavad nii esimesse kui ka teise klassi kuuluvad filiaalid
tagama, et filiaalil on vähemalt kaks juhatajat, kes vastavad KAS § 48 lõigetes 2, 22, §-s 481
ning §-s 50 sätestatule (lõige 1) ning filiaali juhtimisel järgitakse KAS § 55 lõikes 21, §-des
571–574, § 58 lõike 3 punktis 4, § 591 lõikes 1 ja §-s 922 sätestatut (lõige 2). Filiaali liigitus
mängib lõike 3 kohaselt rolli siis, kui Finantsinspektsiooni hinnangul on filiaali juhtimise
korraldust vaja tõhustada või kontrollida. Sellistes olukordades on järelevalveasutusel õigus
nõuda esimesse klassi kuuluvalt filiaalilt kohaliku juhtkomitee loomist, mille ülesanded on
võrreldavad tavapanga puhul nõukogu omadega, ning teise klassi kuuluvalt filiaalilt
sisekontrolli funktsioonide juhtide määramist, kes vastavad KAS § 60 lõigetes 11–12 ja lõikes
3 sätestatule. Diskretsiooni teostamisel teise klassi kuuluva filiaali suhtes peab
Finantsinspektsioon võtma arvesse sellise filiaali suurust, sisekorraldust, tegevuse laadi, ulatust
ja keerukust. Lõikega 1 võetakse üle CRD VI artikli 48g lõige 1, lõikega 2 artikli 48g lõike 2
esimene lause ja lõike 3 esimese alalõike esimene pool ning lõikega 3 artikli 48g lõike 3 teine
alalõige.
Lõikes 4 loetletakse dokumendid, sise-eeskirjad, protseduurid ja süsteemid, mille olemasolu,
täitmise ja toimimise eest filiaal vastutab ning lõigetega 5–8 täpsustatakse lõikes 4 nimetatud
kohustuste sisu ja tingimusi.
41 Euroopa Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2015/61, 10. oktoober 2014, millega täiendatakse Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 seoses krediidiasutuste suhtes kohaldatava likviidsuskatte
nõudega. Kättesaadav: konsolideeritud TEKST: 32015R0061 — ET — 08.07.2022
82
Lõigetega 9–14 sätestatakse teave, mida filiaal peab Finantsinspektsioonile esitama ning
sellega seonduvad pädeva asutuse õigused.
Lõikes 9 nimetatud teabe loetelu hõlmab filiaali varasid ja kohustusi (punkt 1), tegevuse
vastavust KAS-is sätestatud nõuetele (punkt 2), nimekirja hoiuste tagamisskeemidest, millega
filiaal on liitunud (punkt 3) ning KAS §-s 91 nimetatud aruannete täitmist (punkt 4). Lõike 9
punktis 1 nimetatud varade ja kohustuste teabe esitamisel peab filiaal lõike 10 kohaselt järgima
nii rahvusvahelisi kui ka siseriiklikke raamatupidamist käsitlevaid õigusakte ja standardeid ning
jagama Finantsinspektsioonile teavet varade ja kohustuste kohta nende sektorite ja vastaspoolte
põhiselt (punkt 1), tooma välja olulisemad riskipositsioonid ja rahastusallikad vastaspoolte
liikide kaupa (punkt 2) ning kirjeldama olulisemaid tehinguid filiaali peaettevõtja ja tema
konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute vahel (punkt 3). Peaettevõtja kohta esitatava
teabe loetelu on sätestatud lõikes 11.
Lisaks lõigetes 9–11 sätestatud teabele, andmetele ja dokumentidele, võib Finantsinspektsioon
nõuda lõike 12 kohaselt filiaalilt täiendavat teavet, kui see on vajalik põhjalikuma ülevaate
saamiseks filiaali ja temaga seotud ettevõtjate muust (äri)tegevusest või rahalise
usaldusväärsuse kohta (punkt 1) või järelevalveasutus tahab kontrollida filiaali ja tema
peaettevõtja tegevuse vastavust KAS-ile (punkt 2). Finantsinspektsioonil on lõike 13 kohaselt
kohustus võtta täiendava teabe nõudmisel arvesse filiaali liigitust, samuti on tal õigus loobuda
lõikes 10 nimetatud teabe nõudmisest kolmanda riigi krediidiasutuse kvalifitseerivalt filiaalilt,
kui tal on võimalik sama teave saada kolmanda riigi krediidiasutuse järelevalveasutuselt.
Esimesse klassi kuuluv filiaal peab esitama lõigetes 9 ja 10 nimetatud teabe
Finantsinspektsioonile vähemalt kaks korda aastas, teise klassi kuuluv filiaal vähemalt kord
aastas. Filiaali juhtimise korraldust kajastava sõltumatu raamatupidamise aruande esitamise
kohustus on filiaalil olenemata tema liigitusest kohustus esitada kord aastas.
Paragrahv 954 sätestab Finantsinspektsioonile õiguse nõuda kolmanda riigi peaettevõtjalt
tütarettevõtja asutamist.
Tütarettevõtja asutamise nõuet võib järelevalveasutus rakendada kolmanda riigi krediidiasutuse
suhtes lõike 1 kohaselt siis, kui kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal on tegelenud või tegeleb
teistes Euroopa Liidu lepinguriikides asuvate klientide või vastaspooltega (punkt 1), tal on
süsteemselt olulise krediidiasutuse tunnused, ta on hinnatud süsteemselt oluliseks või ta
põhjustab märkimisväärseid riske finantsstabiilsusele (punkt 2), tema varade kogusumma
Eestis on vähemalt 10 miljardit eurot või koos filiaalidega, kellega ta kuulub samasse kolmanda
riigi konsolideerimisgruppi, ning kes asuvad Euroopa Liidus, ületab varade kogusumma 40
miljardit eurot (punkt 3). Lõige 1 loetelu ei ole suletud ning Finantsinspektsioonil on õigus
muudel alustel nõuda tütarettevõtja asutamist, kuid lõike 1 punktide 2 ja 3 hindamisel peab ta
lõike 2 kohaselt võtma arvesse selles nimetatud asjaolusid, alates filiaali suurusest ja turuosast
kuni tema kaudu toimuva kolmanda riigi konsolideerimisgrupi äritegevuse mahuga. Sellise
tütarettevõtja suhtes, kelle asutamist on järelevalveasutus nõudnud, kohaldatakse lõike 5
kohaselt KAS-i samadel alustel nagu teistele Eesti krediidiasutustele ehk tema suhtes ei
kohaldata edaspidi kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali omaseid leebemaid nõudeid vaid teda
hakatakse käsitlema kui tavapanka, kui KAS-is ei ole just teisiti sätestatud.
Enne tütarettevõtja asutamise nõude esitamist peab Finantsinspektsioon lõike 3 kohaselt
rakendama §-s 955 või §-s 104 sätestatud meetmeid (vastavalt filiaali hindamine süsteemselt
oluliseks ning ettekirjutuse tegemine), kui see on olnud asjakohane (punkt 1) või põhjendama
muudel kui lõikes 1 nimetatud asjaoludel, miks ei ole eelnevas punktis nimetatud meetmed
83
piisavad järelevalvega seotud probleemide lahendamiseks (punkt 2). Lisaks on
Finantsinspektsioonil kohustus konsulteerida enne nõude esitamist EBA ja nende lepinguriikide
finantsjärelevalve asutustega, kus kolmanda riigi konsolideerimisgrupp on asutanud vastavad
tütarettevõtjad või filiaalid (lõige 4).
Paragrahv 955 sätestab nõuded süsteemse olulisuse hindamisele ja süsteemselt olulise
kolmanda riigi krediidiasutuse filiaalile.
Lõike 1 kohaselt peab Finantsinspektsioon hindama, kas filiaal, mille üle ta järelevalvet teostab,
on süsteemselt oluline ning kas ta võib põhjustada märkimisväärseid riske Euroopa Liidu või
Eesti finantsstabiilsusele. Hindamise eelduseks on asjaolu, et filiaal kuulub sellisesse kolmanda
riigi konsolideerimisgruppi, mille kõigi Euroopa Liidus asuvate kolmanda riigi krediidiasutuste
filiaalide varade kogusumma Euroopa Liidus on vähemalt 40 miljardit eurot. Lõikega 1
võetakse üle CRD VI artikli 48j lõike 2 esimene lause.
Lõikes 1 nimetatud 40 miljardi suuruse koguvarade summa arvutamist reguleerib lõige 2, mille
punkti 1 kohaselt peab Finantsinspektsioon võtma arvutamisel aluseks viimase kolme
majanadusaasta aruande keskmise väärtuse või punkti 2 kohaselt viimase viie majandusaasta
aruande vähemalt kolme aasta absoluutarvud. Lõikega 3 täpsustatakse, et lõikes 2 nimetatud
varade suuruse piirmäär ei hõlma selliseid filiaalide varasid, mis on Euroopa Keskpankade
Süsteemi kuuluvate keskpankadega sõlmitud tehingute kaudu. Lõikega 2 võetakse üle CRD VI
artikli 48j lõike 1 esimene alalõige ning lõikega 3 artikli 48i lõike 2 teine alalõige ja artikli 48j
lõike 2 teine lause.
Paragrahvi lõiked 5–9 reguleerivad Finantsinspektsiooni koostööd EBA ja teiste pädevate
finantsjärelevalve asutustega ning Finantsinspektsiooni õigust esitada filiaali suhtes täiendavaid
nõudeid. Lõigetega võetakse üle CRD VI artikli 48j lõiked 3 ja 4.
Kui Finantsinspektsioon on asunud hindama filiaali süsteemselt olulisust, peab ta lõike 5
kohaselt konsulteerima EBA ja nende lepinguriikide finantsjärelevalve asutustega, kus
kolmanda riigi konsolideerimisgrupp on asutanud teisi kolmanda riigi krediidiasutuse
tütarettevõtjaid või filiaale, et hinnata filiaaliga seotud finantsstabiilsuse riske, ning esitama
oma hinnangu kohta lõike 6 kohaselt põhjendatud arvamuse. Finantsstabiilsuse riskide
tuvastamisel võib Finantsinspektsioon lõike 8 kohaselt kehtestada filiaali suhtes erinevaid
nõudeid, sealhulgas nõuda filiaali varade või tegevuse ümberkorraldamist nii, et ta ei liigituks
enam süsteemselt oluliseks või ei põhjustaks enam põhjendamatut riski finantsstabiilsusele
(punkt 1) või kehtestada filiaali suhtes täiendavaid usaldatavusnõudeid (punkt 2). Lõikes 8
nimetatud meetmete ja lõikes 1 nimetatud hinnangu kohaldamiseks peab Finantsinspektsioon
tegema lõike 7 kohaselt koostööd ning saavutama vastava otsuse või hinnangu kolme kuu
jooksul. Kui Finantsinspektsioon leiab, et filiaal on süsteemselt oluline, kuid ei nõua temalt
tegevusloa taotlemist või varade või tegevuse ümberkorraldamist, peab ta selle kohta esitama
EBA-le ja teistele pädevatele asutustele põhjendatud teate (lõige 9).
Paragrahv 96. Kehtiv § 96 sätestab järelevalve alused ja ülesanded.
Lõike 5 esimese lause täiendamine. Lõike 5 kohaselt peab Finantsinspektsioon jälgima ja
hindama pidevalt krediidiasutuses rakendatavaid strateegiaid, korraldusi, protseduure jms
süsteeme kooskõla siseriikliku ja Euroopa Liidu õigusega. Lõiget 5 täiendatakse selliselt, et
Finantsinspektsiooni õigus jälgida ja hinnata pidevalt krediidiasutuse juhtimise korraldust
hõlmab ka juhtidele esitatavaid nõudeid. Muudatus põhineb CRD VI artikli 91 lõikel 1.
84
Lõike 52 täiendamine kolmanda lausega. Juhul, kui Finantsinspektsioon hindab järelevalve
käigus krediidiasutuse tegevuse, protseduuride, süsteemide jms õiguspärasust, võib ta lõike 52
kohaselt töötada välja metoodika koos riskipõhiste võrdlusaluste ja kvantitatiivsete
indikaatoritega, mis põhineb krediidiasutuste jaotamisel sarnase riskiprofiili alusel. Sellise
metoodika kasutamine ei tohi mõjutada §-s 104 nimetatud meetmete kohaldamist. Kuigi
lõikega 52 on võetud üle CRD V artikli 97 lõike 4a esimene alalõige, on Euroopa Komisjon
märkinud, et lisaks esimesele alalõikele peaks lõige 52 sisaldama ka direktiivi lõike 4a teise
alalõike esimeses lauses sätestatut, mille kohaselt peab pädev asutus teavitama EBA, kui ta
välja töötatud metoodikat kasutab. Teavituste põhjal jälgib EBA järelevalveasutuste praktikat
ning teeb selle põhjal soovitusi järelevalveasutustele. Komisjoni tähelepanekust lähtuvalt
täiendatakse lõiget 52 kolmanda lausega ja kohustatakse Finantsinspektsiooni teavitama EBA
metoodika kasutamisest.
Lõike 7 esimese lause täiendamine. Lõike 7 kohaselt peab Finantsinspektsiooni järelevalve
krediidiasutuste ja valdusettevõtjate üle hõlmama nende juhtimise korraldamist, juhtorganite
liikmete pädevust, koossoeisu mitmekesisust ja tasustamispõhimõtete järgimist. Tulenevalt
CRD VI artikli 91 lõikest 1, muudetakse lõiget selliselt, et Finantsinspektsiooni järelevalve
juhtorganite liikmete suutlikkuse üle oma ülesandeid täita hõlmab ka juhtidele esitatavaid
nõudeid.
Lõike 9 täiendamine. Lõige 9 sätestab loetelu krediidiasutusega seotud aspektidest, millega
Finantsinspektsioon peab arvestama järelevalve teostamisel. Taolisteks aspektideks on näiteks
krediidiasutuse tegevuse iseloom, keerukus, ärimudel jms. Lõikega 9 on võetud üle CRD artikli
98 lõige 1.
CRD VI muutmise tulemusena lisatakse artikli 98 lõikesse 1 punkt k, mille kohaselt peab pädev
asutus järelevalve teostamisel võtma arvesse lisaks eelnimetatule ka krediidiasutuse ESG
riskide juhtimise kava ning sellega seotud vahe-eesmärkide saavutamist ja ulatust. ESG kava
reguleerib seaduses § 826 (vt ka § 826 lisamise selgitust), mille kohaselt peab krediidiasutus
koostama konkreetse kava ning jälgima keskkonna-, sotsiaalsetest ja juhtimisteguritest
tulenevaid riske ning neid mõõtma. Tulenevalt punkti k lisamisest täiendatakse § 96 lõiget 9
ning kohustatakse Finantsinspektsiooni võtma arvesse lisaks muudele krediidiasutust
puudutavatele aspektidele ka krediidiasutuse ESG kava ulatust, kvantifitseerivaid eesmärke ja
protsesse.
Paragrahvi täiendamine lõigetega 14–20. Lõigetega 14–17 nähakse Finantsinspektsioonile
ette kohustus hinnata ja jälgida selliseid arenguid krediidiasutuste praktilises tegevuses, mis
puudutab nende nn ESG strateegiaid ning vastavat riskijuhtimist. Muu hulgas peab
järelevalveasutus hindama, kuidas krediidiasutus on KAS § 826 alusel koostanud vastava ESG
kava. Samuti tuleb hindamisel arvestada krediidiasutuse poolt pakutavaid ja kestlikkusega
seotud teenuseid/tooteid ning kestlikule majandusele ülemineku rahastamise põhimõtteid ning
laenude väljastamise põhimõtteid seoses ESG-ga. Finantsinspektsioon peab hindama vastava
kava usaldusväärsust järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi osana. Lõikega 14
võetakse üle CRD VI artiklil 87a lõike 4 esimene alalõige.
Samuti nähakse ette, et Finantsinspektsioon peab tegema vajaduse korral koostööd teiste
vastavate ametiasutustega (ingl. k. authorities or public bodies in charge of climate change and
environmental supervision), kelleks Eestis on näiteks Kliimaministeerium, Keskkonnamet ja
Keskkonnaagentuur. Eeltoodu põhineb CRD VI artikli 98 lõikel 9.
85
Lõikega 18 nähakse ette, et Finantsinspektsioon peab järelevalve käigus hindama seda, et mis
riskid on üleval seoses krüptovarasse investeerimisega või juhul kui krediidiasutus osutab ise
krüptovarateenust. Antud kohustus põhineb CRD VI artikli 98 lõikel 10.
Lõikega 19 sätestatakse tingimused, mille täitmist peab Finantsinspektsioon hindama, kui ta
viib läbi sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud läbivaatamist ja hindamist. Esimesed kaks
tingimust on välistavad tingimused, mille kohaselt ei liigitu krediidiasutus CRR-i kohaselt
(kolmanda riigi) globaalse süsteemselt oluliseks krediidiasutuseks, sellise krediidiasutuse
üksuseks (punkt 1) ega muuks süsteemselt oluliseks krediidiasutuseks KAS § 8648 lõigete 1 ja
2 kohaselt (punkt 2). Kolmanda tingimuse kohaselt peab krediidiasutuse emaettevõtja teostama
üle valitsevat mõju raamatupidamise seaduse § 27 lõike 1 kohaselt nii tema kui ka enamus teiste
temaga samasse gruppi kuuluvate krediidiasutuste üle (punkt 3). Sellisel juhul võib valitsev
mõju raamatupidamise seaduse alusel tuleneda kolmest asjaolust: 1) konsolideeriv üksus on
emaettevõtja või muu raamatupidamiskohustuslane, kellel on valitsev mõju teise
raamatupidamiskohustuslase üle; 2) emaettevõtjal on suurem kui 50 protsendilise osalus
konsolideeritava üksuse hääleõiguses; 3) seaduse või lepinguga on sätestatud otsene või kaudne
õigus asutajaõiguste teostamiseks või üldkoosoleku otsusega nimetada või tagasi kutsuda
enamikku tegevjuhtkonnast või kõrgema juhtorgani liikmetest. Lisaks punktides 1–3 nimetatud
tingimuste täitmise kontrollimisele peab järelevalveasutus läbivaatamise ja hindamise
teostamisel rakendama proportsionaalsuse põhimõtet kooskõlas FIS § 53 lõike 3 punkti 3
kohaselt Finantsinspektsiooni veebilehel42 avaldatud üldkriteeriumitega.
Emaettevõtja valitseva mõju all olev krediidiasutused lõike 19 punkti 3 tähenduses peavad lõike
20 kohaselt vastama kahele tingimusele. Esiteks, nad liigituvad või enamus neist liigituvad
CRR artikli 27 lõike 1 punkti 1 kohaselt ühistupankadeks või muudeks sarnasteks ühinguteks
ning seadusega on neile kehtestatud väljamaksete ülempiir või maksimumtaseme piir (punkt
1). Taolised muud sarnased ühingud on CRR-i mõistes vastastikused seltsid, tulundus- või hoiu-
laenuühistud, muud hoiuseid kaasavad asutused ja sellesarnased finantsinstitutsioonid, kelle
tegevus põhineb oma liikmete majandusliku olukorra edendamisel. Teiseks ei või nende
koguvarade maht individuaalsel või allkonsolideeritud alusel ületada 30 miljardit eurot (punkt
2).
Lõikega 20 võetakse üle CRD VI artikli 97 lõike 4 teise alalõike punktid a–c ning lõikega 17
sama alalõike punkt d.
Paragrahv 97. Kehtiv § 97 reguleerib järelevalve ulatust.
Lõike 1 punkti 4 muutmine. Lõikega 1 esitatakse loetelu subjektidest, kes on hõlmatud
Finantsinspektsiooni järelevalvetegevusega. Punkti 4 kohaselt on sellisteks subjektideks
välisriigi krediidiasutuste Eestis paiknevad tütarettevõtjast krediidiasutused, filiaalid ja
esindused, kui vastava välisriigi finantsjärelevalve asutusega ei ole kokku lepitud teisiti.
Tulenevalt § 22 kehtetuks tunnistamisest muudetakse lõike 1 punkti 4 sõnastust ja jäetakse
sellest välja krediidiasutuste esindust puudutav tekstiosa (vt § 22 kehtetuks tunnistamise
selgitusi).
Paragrahvi täiendamine lõikega 22. Paragrahvi 97 lõige 2 sätestab kuus alust, mille esinemisel
teostab Finantsinspektsioon konsolideeritud järelevalvet. Euroopa Komisjon on teinud lõike 2
osas märkuse ja täheldanud, et lõike 2 sissejuhatav lauseosa ei täpsusta KAS § 137 lõikes 3
sätestatut erandit, mille kohaselt ei teosta Finantsinspektsioon konsolideeritud järelevalvet
42 Finantsinspektsioon. Panganduse järelevalveline avalikustamine. Kättesaadav: https://fi.ee/et/pangandus-ja-
krediit/panganduse-jarelevalveline-avalikustamine
86
finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja suhtes, kellele ei kohaldata heakskiitmist.
Vastav erand tuleneb CRD VI artikli 119 lõikest 1. Kui valdusettevõtja n-ö vabastatakse
heakskiitmise kohustusest, järgib Finantsinspektsioon, et ta tegevus oleks kooskõlas KAS-i ja
CRR-iga, kuid ei teosta konsolideeritud järelevalvet. Eelnõu koostajate hinnangul on Komisjoni
märkus asjakohane, et järelevalveasutus oma pädevusi ei ületaks, kuid sissejuhatava lauseosa
muutmise asemel täiendatakse §-i 97 lõikega 22 ning sätestatakse, et Finantsinspektsioon
teostab lõikes 2 nimetatud konsolideeritud järelevalvet juhul, kui KAS-i § 137 lõikes 3 ei ole
sätestatud teisiti.
Paragrahv 972. Kehtiv § 972 reguleerib järelevalvet Eestis asutatud välisriigi krediidiasutuse
filiaali ja esinduse ning Eestis piiriüleselt teenuseid osutava krediidiasutuse üle.
Paragrahvi pealkirja muutmine. Tulenevalt § 22 kehtetuks tunnistamisest muudetakse § 972
pealkirja sõnastust ja jäetakse sellest välja krediidiasutuste esindust puudutav tekstiosa (vt § 22
kehtetuks tunnistamise selgitusi).
Paragrahvi täiendamine lõikega 11. Uue lõikega sätestatakse Finantsinspektsioonile kohustus
kehtestada sama paragrahvi lõikes 1 ja KAS § 96 lõikes 5 nimetatud andmete ja dokumentide
läbivaatamise ja hindamise sagedus ja ulatus, võttes arvesse kolmanda riigi krediidiasutuse
filiaali liigitust esimesse või teise klassi, tegevuse laadi, mahtu ja keerukust. Lõikega 11
võetakse üle CRD VI artikli 48n lõike 3 teine lause. Andmed ja dokumendid, mille
läbivaatamist ja hindamist uus lõige reguleerib, käsitlevad filiaali strateegiaid, korraldusi,
protseduure, likviidsusnõudeid ja olulise tähtsuse kindlaksmääramist.
Lõike 2 esimese lause muutmine. Lõike 2 kohaselt ei või krediidiasutus, kelle filiaal või
esindus on asutatud Eestis või kes osutab piiriüleseid teenuseid Eestis ja kelle tegevusloa on
lepinguriigi finantsjärelevalve asutus peatanud või kehtetuks tunnistanud, enam Eestis edasi
tegutseda ega osutada piiriüleseid teenuseid. Tulenevalt § 22 kehtetuks tunnistamisest
muudetakse § 972 lõike 2 esimese lause sõnastust ja jäetakse sellest välja krediidiasutuste
esindust puudutav tekstiosa (vt § 22 kehtetuks tunnistamise selgitusi).
Paragrahv täiendamine lõikega 31. Uue lõikega võetakse üle CRD VI artikli 48m lõige 1 ja
sätestatakse, et Finantsinspektsioon peab kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali üle järelevalve
teostamisel võtma arvesse KAS 81. peatükis ja CRD VII jaotises sätestatut. Viidatud CRD jaotis
reguleerib järelevalve teostamist.
Paragrahvi täiendamine lõikega 10. Uue lõikega võetakse üle CRD VI artikli 48n lõige ja
sätestatakse Finantsinspektsioonile kohustus teavitada viivitamata EBA ja Rahapesu
Andmebürood, kui tal tekib kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali juhtimiskorra, ärimudeli või
tegevuse läbivaatamise käigus põhjendatud kahtlus, et filiaalis on toimunud rahapesu või
terrorismi rahastamine või selle katse või on suurenenud sellega seotud riskid RahaPTS § 4
tähenduses. Järelevalveasutus peab teavitama EBA Finantsinspektsiooni ja Rahapesu
Andmebüroo ühisest hinnangust ning võib vajadusel kohaldada kolmanda riigi krediidiasutuse
filiaali suhtes KAS-is sätestatud meetmeid, sealhulgas tunnistada filiaali luba kehtetuks KAS §
17 lõike 1 punkt 12 (rahapesu toimepanemine või õigusaktiga kehtestatud rahapesu ning
terrorismi rahastamise keelu korra rikkumine) ja § 212 lõike 3 punkti 2 kohaselt (esineb
põhjendatud kahtlus, et filiaali, selle peaettevõtja või konsolideerimisgrupiga seoses toimub või
on toimunud rahapesu või terrorismi rahastamise katse või esineb vastav risk).
Paragrahv 100. Kehtiv § 100 reguleerib järelevalve korraldust.
87
Paragrahvi täiendamine lõikega 31. Kehtiv KAS § 100 näeb ette järelevalve korralduse ja
selle lõige 3 täpsemalt ette selle, et Finantsinspektsioon teeb krediidiasutuses KAS § 96 lõikes
5 sätestatud ülesannete täitmiseks asjakohastel juhtumitel stressiteste vähemalt kord aastas.
Muudatusega lisatakse paragrahvi lõige 31, mille eesmärgiks on lihtsustatult rõhutada, et
krediidiasutus ise või kolmas osapool (näiteks krediidiasutuse nõustaja) ei või stressitesti
tulemusi kahjustada (manipuleerida andmetega vms). Säte põhineb CRD VI artikli 100 lõikel
3.
Paragrahv 104. Kehtiv § 104 sätestab Finantsinspektsiooni õigused ettekirjutuse tegemisel.
Lõike 1 punkti 1 täiendamine. Lõikega 1 on sätestatud loetelu õigustest, mida
Finantsinspektsioon võib ettekirjutusega kohaldada krediidiasutuse tegevusele reageerimiseks.
Sama lõike punkti 1 kohaselt on järelevalveasutusel õigus keelata teatud tehingute või
toimingute tegemine või nende mahu piiramine. CRD VI artikli 104 lõike 1 punkti e muutmise
tulemusena antakse pädevatele asutustele õigus piirata krediidiasutuse tegevust, sealhulgas
hoiuste vastuvõtmist, operatsioone või võrgustikku, või nõuda sellise tegevuse lõpetamist, mis
kujutab endast asjaomase krediidiasutuse usaldusväärsuse seisukohast ülemäärast riski. Punkti
e muudatus haakub eelnõu koostajate hinnangul kõige paremini § 104 lõike 1 punktis 1
sätestatuga, mis samuti annab Finantsinspektsioonile õiguse piirata krediidiasutuse tegevust,
sealhulgas keelata teatud toimingute tegemist. Järelevalveasutuse õiguste selgemaks
mõistmiseks täiendatakse punkti 1 tekstiosaga, mille kohaselt on Finantsinspektsioonil õigus
piirata hoiuste vastuvõtmist ja äritegevust või nõuda sellise tegevuse lõpetamist, mis kujutab
endast krediidiasutuse stabiilsuse seisukohast ülemäärast riski.
Lõike 1 täiendamine punktiga 11. Johtuvalt seaduse täiendamisest kolmanda riigi
krediidiasutuse filiaali sätetega peatükis 81 ning Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi
filiaali sätete ülevaatamisega, täiendatakse § 104 lõiget 1 punktiga 11, mis annab
Finantsinspektsioonile õiguse nõuda välisriigi krediidiasutuse filiaalilt äritegevuse või tegevuse
ulatuse piiramist ja vastaspoolte arvu vähendamist. Uue punktiga võetakse ühtlasi üle CRD VI
artikli 48o lõike 2 punkt d. Eelnõu koostajate hinnangul oleks ebamõistlik täiendada §-i 104
uue lõikega, mis reguleeriks spetsiifiliselt välisriigi krediidiasutuse filiaali suhtes kohaldatavate
nõuetega, sest kohati kattuvad CRD VI-ga lisatud pädevate asutuste õigusi käsitlevad sätted
juba olemasolevate § 104 lõike 1 sätetega (näiteks punktid 19 ja 20, millele vastavad direktiivi
artikli 48o lõike 2 punktid c ja g) ning taolise ümberkorralduse käigus tuleks luua uued lõiked
ka konkreetselt finantsvaldusettevõtjatele ja segafinantsvaldusettevõtjatele, mis
lõppkokkuvõttes oleks nii seaduse subjektidele, pädevale asutusele ning seaduse lugejale
ebamõistlikult koormavam. Samadel põhjustel lisatakse punktid 22–24 ja täiendatakse punkti
161.
Lõike 1 punkti 2 muutmine. Punkt 2 annab Finantsinspektsioonile õiguse keelata osaliselt või
täielikult krediidiasutuse kasumist väljamaksete tegemine. Euroopa Komisjon on tuvastanud
CRD V ülevõtmise kontrolli käigus, et kuigi punktis 2 sätestatud pädevate asutuste õigus on
asjakohane, ei sisalda see artikli 104 lõike 1 punktis h sätestatud täiendit selle kohta, et lisaks
väljamaksete tegemise keelamisele võib pädeva asutus nõuda, et krediidiasutus kasutaks
puhaskasumit omavahendite tugevdamiseks. Eelnõu koostajad nõustuvad Komisjoni
märkusega, et vastav õigus on lõike 1 loetelust puudu ning vastavat õigust ei ole võimalik
kehtiva sõnastuse pealt ka tuletada. Seetõttu täiendatakse lõike 1 punkti 2 ja sätestatakse, et
alternatiivselt väljamaksete tegemise keelamisele on Finantsinspektsioonil õigus nõuda
puhaskasumi kasutamist omavahendite tugevdamiseks. Omavahendid on lihtsustatult
omakapitali instrumendid ning kõlblikud kohustused, mida saab koheselt hakata realiseerima,
kui tekib kriisiolukord ning Finantsinspektsioon jõuab otsusele, et vahendite ja kohustuste
88
kasutusele võtt on vajalik kahjumi katmiseks ning ettevõtte rekapitaliseerimiseks. Selleks, et
ennetada krediidiasutuse maksejõuetust, peab tal igal ajahetkel olema piisaval määral
omakapitali ehk n-ö tagavara, mille arvelt katta võimalikku kahjumit.
Lõike 1 punkti 5 muutmine. Punkti 5 kohaselt on Finantsinspektsioonil õiguse nõuda seaduse
subjektidelt likviidsete varade ja lühiajaliste kohustuste suhte parandamist. Sätte sõnastust
täiendatakse ning edaspidi võib järelevalveasutus lisaks likviidsete varade ja lühiajaliste
kohustuste suhte parandamisele nõuda ka CRR VI osa I ja IV jaotises ning artiklites 413 ja 428b
sätestatud nõuete täitmist. Muudatuse põhjuseks on CRD VI artikli 67 lõike 1 punkti j
muutmine ning punkti ab lisamine.
Eelnimetatud pangandusmääruse jaotised reguleerivad likviidsusnõudeid ja stabiilse
netorahastamise kordajat ning artiklid 413 ja 428b stabiilse rahastamise nõuet ja kirjeid, mis
eeldavad stabiilset rahastamist. Stabiilse rahastamise nõude kohaselt peab krediidiasutus
tagama, et tema pikaajalised varad ja bilansivälised kirjed on nii tava- kui ka stressiolukorras
erinevate stabiilse rahastamise instrumentidega asjakohaselt täidetud. Stabiilse netorahastamise
kordaja väljendab protsentides suhet kättesaadava stabiilse rahastamise ja nõutava stabiilse
rahastamise vahel. Kirjed, mis eeldavad stabiilset rahastamist, on näiteks kuld,
tuletisinstrumentidest tulenevad nõuded, mittepikendatavad laenud. Krediidiasutusel on
kohustus tagada, et nende stabiilse netorahastamise kordaja on alati vähemalt 100 protsenti.
Lõike 1 punktide 8–10 muutmine. Punkti 8 kohaselt on järelevalveasutusel õigus nõuda
krediidiasutuselt ettekirjutusega sise-eeskirjade ja protseduurireeglite ning tasustamise
põhimõtete muutmist, sealhulgas kehtestada täiendavaid edasilükkavaid tingimusi
tulemustasude või nende osade väljamaksmisele, piirata või keelata tulemustasude
väljamaksmist teatud aktsiate, aktsiaoptsioonide või muude sarnaste õiguste vormist. Punktiga
8 on võetud üle CRD artikli 67 lõike 1 punkt d, kuid CRD VI täiendab seda ning annab
pädevatele asutustele õiguse nõuda krediidiasutuselt sooneutraalsete tasustamise põhimõtete
olemasolu. Seetõttu täiendatakse punkti 8 ning lisatakse tasustamise põhimõtete juurde
sooneutraalsuse element.
Punktidega 9 ja 10 on antud Finantsinspektsioonile õigus nõuda krediidiasutuse nõukogult
juhatuse liikme või üldkoosolekult nõukogu liikme tagasikutsumist. Tulenevalt artikli 91 lõike
1h lisamisest CRD VI-ga, kohustatakse liikmesriike tagama, et nende pädevatele asutustele on
antud õigused, et keelata selliste juhatuse liikmete ametisse nimetamine ning ametist
eemaldamine, kui juhatuse liige ei vasta direktiivis sätestatud nõuetele. Vastavaid pädevusi
võivad pädevad asutused artikli 91 lõike 1 kohaselt rakendada nii krediidiasutuste kui ka
krediidiasutuse emaettevõtjast finantsvaldusettevõtja ja segafinansvaldusettevõtja suhtes. Seni
kehtinud sõnastuses katsid punktid 9 ja 10 ainult olukordi, mis käsitlesid krediidiasutusega
seotud isikute tagasikutsumist või valimata või määramata jätmist, kuid kuna CRD VI-ga on
laiendatud pädevate asutuste õigusi ka teistele ettevõtjatele, peab nende punktide subjektide
ringi laiendama. Seetõttu lisatakse punktidesse 9 ja 10 vastavad täiendid, mille kohaselt võib
Finantsinspektsioon edaspidi nõuda nii krediidiasutuse, krediidiasutuse emaettevõtjast
finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja nõukogult juhatuse liikme või
üldkoosolekult nõukogu liikme tagasikutsumist või valimata jätmist või määramata jätmist.
Lõike täiendamine punktiga 101. Uue punktiga võetakse üle CRD VI artikli 91a lõige 6 ning
antakse Finantsinspektsioonile õigus nõuda krediidiasutuse, krediidiasutuse emaettevõtjast
finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja võtmeisiku tagasikutsumist või tema
valimata või määramata jätmist. Võtmeisik on CRD VI artikli 3 lõike 1 punkti 9a kohaselt isik,
kellel on märkimisväärne mõju krediidiasutuse juhtimisele, aga ei ole juhtorgani liige. Seega
89
võib võtmeisik olla sisekontrollifunktsioonide juht või finantsjuht tingimusel, et ta ei ole
juhtorgani liige. Seni kehtinud seaduse sõnastuses ei olnud Finantsinspektsioonil õigust
sekkuda võtmeisiku määramisse, kuid artikli 91 muutmise ning artikli 91a lisamise tagajärjel
peavad liikmesriigid tagama pädevatele asutustele volitused võtmeisikute sobivuse
kontrollimiseks ning ametisse nimetamiseks.
Lõike 1 punkti 161 muutmine. Punkti 161 kohaselt võib Finantsinspektsioon nõuda
krediidiasutuselt tema tegevuse ja süsteemidega seonduvate, sealhulgas tegevuse
edasiandmisest tulenevate riskide vähendamist. Punktiga 161 on võetud üle CRD V artikli 104
lõike 1 punkt f. Tulenevalt peatüki 81 lisamisest ning välisriigi krediidiasutuse filiaalide sätete
ülevaatamisest (vt § 104 lõike 1 punkti 11 lisamise selgitusi), täiendatakse punkti 161 selliselt,
et lisaks tegevuse ja süsteemidega seonduvate riskide vähendamisele võib järelevalveasutus
nõuda ka teatud tegevuse või toote pakkumise lõpetamist. Täiendiga võetakse üle CRD VI
artikli 48o lõike 2 punkt e.
Lõike 1 täiendamine punktiga 162. Uue punkti kohaselt võib Finantsinspektsioon nõuda
krediidiasutuselt äristrateegia, ühingujuhtimise ja riskijuhtimise kohandamist seoses riskide
vähendamisega, mis tulenevad ESG teguritest lühikeses, keskpikas ning pikas perspektiivis.
Samuti võib Finantsinspektsioon nõuda krediidiasutuse ESG kavas sisalduvate meetmete ja
tegevuste rakendamist. Käesolev norm tuleneb CRD VI artikli 104 lõike 1 punktist m.
Lõike 1 punkt 18 muutmine. Kehtiv punkt 18 näeb ette, et Finantsinspektsioon võib nõuda
stressitesti või muu sarnase tundlikkusanalüüsi tegemist. Muudatusega lisatakse juurde see, et
eeltoodut võib nõuda ka sel eesmärgil, et hinnata krüptovara riskipositsioonidest ja
krüptovarateenuste osutamisest tulenevaid riske. Käesolev norm tuleneb CRD VI artikli 104
lõike 1 punktist n.
Lõike 1 täiendamine punktidega 22–24. Uute punktidega võetakse üle vastavalt CRD VI
artikli 48o lõike 2 punktid a ja f ning sama artikli lõige 1. Punktiga 22 sätestatakse, et
Finantsinspektsioon võib nõuda välisriigi krediidiasutuse filiaalilt samas seaduses sätestatud
miinimumnõudest suuremat tagatiskapitali või täiendavate kapitalinõuete täitmiseks vajaliku
tagatiskapitali olemasolu. Punktiga 23 antakse finantsjärelevalve asutusele õigus nõuda
välisriigi krediidiasutuse filiaalilt samas seaduses sätestatud aruandluskohustuse täitmist ning
punkti 24 kohaselt võib Finantsinspektsioon esitada välisriigi krediidiasutuse filiaalile muid
nõudmisi tema tegevust reguleerivate õigusaktide täitmiseks. Lõike 1 täiendamine uute
punktidega on seotud kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali lisamisega KAS-i ning Euroopa
Majanduspiirkonna krediidiasutuse filiaalide regulatsiooni ülevaatamisega (vt § 104 lõike 1
punkti 11 lisamise selgitusi).
Lõike 4 täiendamine. Lõike 4 kohaselt on Finantsinspektsioonil õigus määrata ettekirjutusega
täiendav likviidsusnõue, võttes arvesse erinevaid krediidiasutuse toimimise ja juhtimisega
seotud elemente, näiteks ärimudelit ja riskijuhtimist. Lõikega 4 on võetud üle CRD artikli 105
esimene alalõige. Euroopa Komisjon on CRD V kontrolli käigus tuvastanud, et § 104 ei sisalda
artikli 104 lõike 1 punktist k tulenevat täpsustust selle kohta, et pädevatel asutustel on lisaks
konkreetsetele likviidsusnõuete kohaldamisele õigus piirata varade ja kohustuste
lõpptähtaegade erinevust. Eelnõu koostajad nõustuvad Komisjoni märkusega ja leiavad, et
kuigi artikli 104 lõikes 1 sätestatud tingimused on enamjaolt üle võetud § 104 lõikega 1, on
punkti k spetsiifilisust arvestades kõige mõistlikum täiendada lõiget 4, mis niikuinii käsitleb
likviidsusnõude määramist. Seetõttu täiendatakse lõiget 4 ning antakse Finantsinspektsioonile
õigus piirata varade ja kohustuste lõpptähtaegade erinevust.
90
Paragrahv 1041. Kehtiv § 1041 reguleerib sunniraha rakendamist.
Paragrahvi täiendamine lõikega 4. Uue lõikega võetakse CRD VI artikli 67 lõike 2 punkt b
osas, mis puudutab maksimaalset sunniraha rakendamise perioodi. Ülejäänud osas reguleerib
punkt b ja selle alapunktid i ja ii sunniraha maksimummäärasid füüsilise ja juriidilise isiku
puhul, mis on juba sätestatud sama paragrahvi lõigetes 2 ja 3. Lõike 4 sõnastuse kohaselt võib
sunniraha määrata korduvalt kuni kuue kuu jooksul alates Finantsinspektsiooni täitekorralduse
tegemise kuupäevast.
Võrreldes CRD varasemate versioonidega, on CRD VI-ga harmoniseeritud ulatuslikumalt nii
haldustrahvide ja sunnirahade ülempiire kui ka ettekirjutuse tegemise aluseid. Euroopa
Komisjoni sõnul on halduskaristuste ja –meetmete ülevaatamine põhjustatud kahest asjaolust:
järelevalveasutustele on antud liiga kitsad õigused, et reageerida CRD ja CRR rikkumistele
ning liikmesriikide ebaühtlane lähenemine karistuste määramisel. Ühtlustamise eesmärk on
tõsta järelevalvemenetluste efektiivsust ning tagada õigusrikkumiste kiirem lõpetamine.
Järelevalveasutuste õiguste laiendamisel on olulisel kohal proportsionaalsus, sest sunniraha
määramine on üks meetoditest, millega anda kohustusi rikkuvale krediidiasutusele märku, et
vastav tegevus on seadusevastane ja tuleb koheselt lõpetada. Sunniraha rakendamise
maksimumperioodiga soovitakse ennetada õiguste kuritarvitamist järelevalveasutuste poolt,
sest isiku karistamine sunnirahaga ei tohiks muuta teda maksejõuetuks või tekitada talle
selliseid tõsiseid rahalisi probleeme, mille tulemusel tuleks äritegevus lõpetada.43 Juhul, kui
sunniraha määramine ei täida oma eesmärki, on järelevalveasutusel õigus alustada rikkuja
suhtes väärteomenetlust (KAS-i 12. peatükk) või äärmisel juhul tunnistada krediidiasutusele
antud tegevusluba kehtetuks (KAS-is üldsäte § 17), mis on karistamise perspektiivist ultima
ratio meede. Seega, kui maksimaalselt kuue kuu jooksul ei õnnestu järelevalveasutusel
rikkumine lõpetada, tuleks liikuda edasi tõsisemate tagajärgedega meetmete juurde.
Paragrahv 1042. Kehtiv § 1042 reguleerib täiendavate omavahendite nõude kehtestamise
tingimusi.
Lõike 2 sissejuhatava lauseosa muutmine. Lõikega 2 on sätestatud tingimused, millest
vähemalt ühe esinemisel on Finantsinspektsioonil õigus kohaldada sama paragrahvi lõikes 1
nimetatud täiendavate omavahendite nõuet. Lõikega 2 on võetud üle CRD V artikli 104a lõike
1 esimene alalõige. Euroopa Komisjon on avastanud CRD V ülevõtmise kontrolli käigus, et
erinevalt direktiivi sõnastusest, puudub § 1042 lõike 2 sissejuhatavast lauseosast viited
artiklitele 97 ja 101, millele vastavad KAS-is § 96 ja § 100 lõige 4. Viidetega on täpsustatud, et
pädev asutus võib nõuda krediidiasutuselt täiendavaid omanõudeid tingimusel, et omanõuete
vajadus on selgunud pädeva asutuse poolt läbi viidud läbivaatuse ja hindamise käigus, mida
ongi reguleeritud artiklitega 97 ja 101. Komisjoni hinnangul ei selgu lõike 2 sissejuhatava
lauseosa sõnastusest, et Finantsinspektsiooni õigusele nõuda täiendavaid omavahendeid peab
eelnema järelevalve käigus läbi viidud krediidiasutuse läbivaatus ja hindamine, mille käigus
kontrollitakse, kas krediidiasutuse juhtimine, strateegiad, protseduurid, süsteemid jms tegevus
vastab seadusele. Lähtuvalt Komisjoni märkustest muudetakse lõike 2 sissejuhatavat lauseosa
ning sätestatakse, et Finantsinspektsioon kohaldab lõikes 1 nimetatud täiendavate
omavahendite nõuet, kui ta on KAS § 96 ja § 100 lõike 4 kohase järelevalve, sealhulgas
läbivaatuse ja hindamise käigus tuvastanud, et esineb vähemalt üks sissejuhatavale lauseosale
järgnevas loetelus nimetatud asjaoludest.
Paragrahvi täiendamine lõigetega 14–17. Uute lõigetega võetakse üle CRD VI artikli 104a
lõiked 6 ja 8 ning reguleeritakse täiendavate omavahendite nõude kehtestamist
43 CRD VI selgituspunkt 32.
91
krediidiasutusele, kelle suhtes kohaldatakse paralleelselt ka minimaalset väljundmäära (vt
seletuskirja punkti 2.1.2. alapunkti (i)). Lõike 14 kohaselt peab Finantsinspektsioon tagama, et
selline täiendavate omavahendite taseme summa, mis määrati krediidiasutuse suhtes KAS §
104 lõike 1 punkti 51 ja sama paragrahvi lõike 1 alusel, et käsitleda muid riske kui ülemäärase
finantsvõimenduse riski, ei suurene minimaalse väljundmäära kohaldamisel.
Lisaks on järelevalveasutusel kohustus vaadata viivitamata, kuid hiljemalt järgmise
läbivaatamise käigus lõikes 14 viidatud sätete alusel määratud täiendavate omavahendite nõue
ning eemaldama sellest selliseid riske käsitlevad kohustused, mis on kaetud minimaalse
väljundmäära kohaldamisega (lõige 15). Juhul, kui Finantsinspektsioon teostab krediidiasutuse
läbivaatuse, ei kohaldata lõikes 14 sätestatut. Seega on järelevalveasutusel kohustus tagada, et
minimaalse väljundmäära kehtestamine krediidiasutuse suhtes ei too kaasa täiendavate
omavahendite nõude suurendamise ning samaaegselt krediidiasutuse suhtes kohaldavad nõuded
ei kataks samu riske.
Lõikega 16 tuuakse seadusesse minimaalse väljundmäära kohaldamisalasse kuuluva
krediidiasutuse mõiste ning lõikega 17 piiratakse sellise krediidiasutuse suhtes täiendavate
omavahendite nõude määramist. Minimaalse väljundmäära kohaldamisalasse kuuluv
krediidiasutuse käsitluse määrab kindlaks Finantsinspektsioon, kui sellise krediidiasutuse
koguriskipositsioon, mis on arvutatud CRR-i artikli 92 lõike 3 esimese alalõikega, ületab
alammäärata koguriskipositsiooni summa, mis on arvutatud kooskõlas sama määruse artikli 92
lõikega 4. Juhul, kui krediidiasutus on käsitatav minimaalse väljundmäära kohaldamisalasse
kuuluvana, ei määra Finantsinspektsioon tema suhtes täiendavate omavahendite nõuet, kui
nõudega käsitletavad riskid on kaetud minimaalse väljundmäära kohaldamisega.
Lõigetega 14–16 võetakse üle artikli 104a lõige 6 ning lõikega 17 sama artikli lõige 8.
Paragrahv 1043. Kehtiv § 1043 sätestab nõuded täiendavate omavahendite suunisele.
Lõike 3 täiendamine teise lausega. Uue lausega võetakse üle CRD VI artikli 104b lõige 4a ja
sätestatakse Finantsinspektsioonile õigus vaadata üle suunised, mis ta on andnud
krediidiasutusele, kelle suhtes kohaldatakse minimaalset väljundmäära, et tagada suuniste
asjakohasus. Suuniste ülevaatamine on vajalik võimalike kattuvuste tuvastamiseks ja
eemaldamiseks, et krediidiasutus ei peaks suuniste ja minimaalse väljundmäära täitmisel oma
tegevusi dubleerima, kui mõlemad kohustused adresseerivad samasisuliste riskide eemaldamist
ja leevendamist.
Paragrahv 113. Kehtiv § 113 reguleerib krediidiasutuse juhtimist moratooriumi ajal.
Lõike 3 punkti 1 muutmine. Lõikega 3 sätestatakse kohustused, mida moratooriumihaldur
peab kahe päeva jooksul pärast nimetamist täitma. Punkti 1 kohaselt on ta kohustatud paigutama
krediidiasutuse asukohta, igasse filiaali ja esindusse teate moratooriumihalduri määramise
kohta ning märkima seal isikud, kellele varem antud õigused enam ei kehti. Tulenevalt § 22
kehtetuks tunnistamisest muudetakse § 113 lõike 3 punkti 1 sõnastust ja jäetakse sellest välja
krediidiasutuste esindust puudutav tekstiosa (vt § 22 kehtetuks tunnistamise selgitusi).
Paragrahv 1347. Kehtiv § 1347 sätestab vastutuse usaldatavusnõuete rikkumise eest.
Paragrahvi täiendamine. Paragrahvi sätestuse kohaselt karistatakse juriidilist isikut
usaldatavusnormatiivide, sealhulgas likviidsete varade hoidmise, suure riskide
kontsentreerumise piirmäära või väärtpaberistamise positsiooni krediidiriski nõuete rikkumise
92
eest rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule
või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni 10 protsenti juriidilise isiku või tema
konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest. Tulenevalt artikli 67 lõike 1 täiendamisest
punktiga x täiendatakse paragrahvis sätestatud kohustuste loetelu finantsvõimenduse määra
arvutamise kohustuste rikkumisega. Finantsvõimenduse põhimõte seisneb laenatud
finantsvahendite kasutamises, et teostada krediidiasutuse tavapäraseid tegevusi ilma, et
krediidiasutus peaks kasutama omakapitali.
Seaduse täiendamine paragrahvidega 13427–13430.
Paragrahviga 13427 sätestatakse vastutus ühinemise ja jagunemise nõuete rikkumise eest ning
võetakse üle CRD VI artikkel 27l, mis kohustab liikmesriike töötama välja proportsionaalseid
meetmeid, et reageerida ühinemisest ja jagunemisest teavitamata jätmisele ning läbiviimisele
ilma pädeva asutuse loata. Varasemalt samasisuline säte seadusest puudus. Lõike 1 kohaselt
võib Finantsinspektsioon karistada füüsilist isikut teavitamis- või loakohustuse rikkumise eest
rahatrahviga kuni 700 000 eurot või kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära
hoitud kahjule vastavas summas. Kui rikkumise on toime pannud juriidiline isik, on lõike 2
kohaselt rahatrahvi suurus kuni 5 miljonit eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel
teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kolm protsenti juriidilise isiku
või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest. Vastavad trahvisummad on eelnõu
koostajate hinnangul proportsionaalsed, arvestades teo raskust, ning järgivad juba KAS-is
sätestatud vastutuse sätete karistusmäärasid.
Paragrahviga 13428 sätestatakse väärteovastutus Euroopa Komisjoni delegeeritud määruses
(EL) 2015/61 sätestatud likviidsuskatte kordaja arvutamise nõude rikkumise eest ning võetakse
üle CRD VI artikli 67 lõike 1 punkti ab teine pool (esimene poole ülevõtmise kohta vt KAS §
104 lõike 1 punkti 5 muutmise selgitusi). Nimetatud määrus reguleerib likviidsuskattekordaja
ja stabiilse netorahastamise kordaja arvutamise nõudeid. Juhul, kui füüsiline isik arvutamise
nõudeid rikub, võib Finantsinspektsioon karistada teda kuni 300 trahviühiku suuruse
rahatrahviga. Sama teo eest võib juriidilist isikut karistada kuni 400 000 euro suuruse trahviga.
Komisjoni delegeeritud määrus on kehtestab eeskirjad CRR artikli 412 lõikes 1 nimetatud
likviidsuskatte nõude täitmiseks. Likviidsuskatte nõue kohustab krediidiasutusi tagama, et neil
on olemas piisavalt likviidseid varasid ehk likviidsuspuhver, mille väärtuste summa katab
likviidsete vahendite väljavoolu, millelt on maha arvatud likviidsete varade sissevool
stressiolukorras, et tagada likviidsuspuhvrite säilitamine sellisel tasemel, et sellega oleks
võimalik tulla toime mis tahes stressiolukordades 30 päeva jooksul. Likviidsuskattekordaja
väljendabki protsentides suhet likviidsuspuhvri ja likviidsete vahendite netoväljavoolu vahel 30
päeva jooksul. Krediidiasutustel peab vastav kordaja olema alati vähemalt 100%.
Paragrahv 13429 sätestab väärteovastutuse CRR III osa III jaotise 2. peatükis sätestatud
andmete kogumise ja haldamise nõuete rikkumise eest. Eelnimetatud peatükk reguleerib
andmeid kahjude kohta, mis võivad mõjutada krediidiasutuse operatsiooniriski arvutamist,
nende töötlemist ja edastamist järelevalveasutusele. Füüsilise isiku maksimaalne rahatrahvi
määr võib sellises olukorras olla kuni 700 000 eurot ning juriidilise isikul 5 miljonit eurot või
kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastav summa.
Paragrahviga võetakse üle CRD VI artikli 67 lõike 1 punkt z.
Paragrahviga 13430 sätestatakse väärteovastutus krediidiasutuse või valdusettevõtja poolt
osaluse omandamise korra rikkumise eest. Lõike 1 kohaselt võib füüsilist isikut karistada
kohustuse rikkumise eest kuni 5 miljoni suuruse või kuni kahekordse väärteo tulemusel teenitud
93
kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas. Kui rikkumise on toime pannud juriidiline isik,
on lõike 2 kohaselt rahatrahvi suurus kuni 5 miljonit eurot või kuni kahekordses väärteo
tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kümme protsenti
juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest. Paragrahviga võetakse
üle CRD VI artikkel 27e.
Paragrahv 1401. Kehtiv § 1401 reguleerib juriidilise isiku ja konsolideerimisgrupi
konsolideeritud käibe arvestust.
Lõike 1 muutmine. Lõike 1 sõnastuse kohaselt on KAS-i 12. peatükis sätestatud juriidilise
isiku käive tema aastane netokäive eelmisel majandusaastal, sealhulgas brutotulu, mis koosneb
saadaolevatest intressidest ja samalaadsetest tuludest, tuludest aktsiatelt ja muudelt muutuv- või
püsituluga väärtpaberitelt ning saadaolevatest komisjoni- või teenustasudest kooskõlas CRR
artikliga 316. Kui juriidiline isik on emaettevõtja tütarettevõtja, on käesoleva lõike esimeses
lauses nimetatud brutotuluks kogutulu eelmise majandusaasta konsolideeritud aastaaruande
järgi.
Lõikega 1 on võetud üle CRD artikli 67 lõige 2, kuid kuna CRD VI-ga muudetake sama artiklit,
viiakse selle lõike 2 muudetud kujul üle lõikesse 3 ning lisatakse lõige 4. Võrreldes varasemaga,
sätestab CRD VI artikli 67 detailsema nimekirja kuludest ja tuludest, mida tuleb arvestada
aastase netokäibe arvutamisel. Lisaks täpsustatakse nende kulude ja tulude kindlaksmääramist
ning aastase kogukäibe arvutamise erisusi.
Eelnõu koostajate hinnangul ei piisa lõike 1 muutmisest uute tulu- ja kululiikide lisamisest
esimesse lausesse, vaid loetavuse huvides tuleks lõige muuta kahetasandiliseks ning lisada
paragrahvi uued lõiked (vt § 1401 lõigete 11 ja 12 lisamise selgitusi). Lõike sissejuhatav lause
kohaselt on juriidilise isiku käive aastane netokäive eelmisel majandusaastal, mis koosneb
lõikele järgnevas loetelus nimetatud näitajatest, milleks on vastavalt intressikulu ja –tulu
(punkt 1), väärtpaberitega seonduv kulu ja nende pealt makstav tulu (punkt 2), komisjoni- või
teenustasudest saadav tulu ja nendega seonduv kulu (punkt 3), kauplemiseks hoitavate
finantsvaradest ja –kohustustest tulenev netokasum või -kahjum (punkt 4), õiglases väärtuses
muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvarade ja –kohustuste netokasum või -kahjum
(punkt 5), tuletisinstrumentide netokasum või -kahjum riskimaandamise arvestuses (punkt 6),
vahetuskursi erinevused netoskasumilt või -kahjumilt (punkt 7) ning muud tegevuskulud ja -
tulud (punkt 8). Lõike 1 sissejuhatava lauseosaga võetakse üle artikli 67 lõike 3 esimese
alalõike sissejuhatava lauseosa esimene pool ning sellele järgnev loetelu.
Paragrahvi täiendamine lõigetega 11 ja 12. Uute lõigetega võetakse üle CRD VI artikli 67
lõike 3 esimese alalõike sissejuhatava lauseosa teine pool ning teises alalõikes sätestatu. Lõike
11 kohaselt määratakse lõikes 1 nimetatud elemendid kindlaks kooskõlas Euroopa Komisjoni
rakendusmääruse (EL) 2021/451 lisadega III ja IV. Kui juriidilise isiku suhtes vastavat määrust
ei rakendata, määratakse tema aastane kogukäive kindlaks viimase majandusaasta aruande
järgi. Lõikega 12 täpsustatakse, et kui lõikes 11 nimetatud juriidiline isik kuulub
konsolideerimisgruppi, määratakse tema aastane netokäive viimase majandusaasta aruande
järgi, mille on heaks kiitnud kõrgeima taseme emaettevõtja juhtorgan.
Seaduse täiendamine paragrahvidega 14118–14120. Uued paragrahvid on rakendussätted, mis
reguleerivad eelnõuga kaasnevate muudatuste kehtima hakkamist ja kooskõlla viimist.
94
Paragrahviga 14118 sätestatakse, et § 206 lõike 3 kohaldamine ei piira selliste lepingute täitmist
ja kehtivate lepingute alusel omandatud klientide õigusi, mis sõlmiti enne 2026. aasta 11. juulit.
Sättega võetakse üle CRD VI artikli 21c lõige 5.
Paragrahviga 14119 reguleeritakse olemasolevate kolmandate riikide krediidiasutuste
filiaalidele antud tegevuslubade vastavusse viimist eelnõus sätestatud muudatustega. Kuigi
eelnõu koostajatele teadaolevalt ei ole Finantsinspektsiooni poolt ühtegi taolist kehtivat luba
väljastatud, ei ole välistatud, et eelnõu kehtima hakkamise ajaks ei ole vähemalt üks selline
filiaal alustanud Eestis tegevusloa alusel tegevust n-ö endise regulatsiooni alusel. Paragrahviga
sätestatakse, et järelevalveasutusel on õigus jätta kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali
tegevusluba, mis on filiaalile antud enne 2027. aasta 10. jaanuarit, kehtima, kui filiaal vastab
KAS § 2 lõigetes 22 ja 41, § 31 lõigetes 3 ja 4, §-des 17, 21, 212 ning 81. peatükis sätestatule.
Rakendussättega võetakse üle artikli 48c lõige 6.
Paragrahviga 14120 lubatakse Finantsinspektsioonil rakendada KAS § 2 lõigetes 22 ja 41, § 31
lõigetes 3 ja 4, §-des 17, 206, 21, 212, 81. peatükis, § 972 lõigetes 11, 31 ja 10 ning § 104 lõike 1
punktide 11 ja 22–24 sätestatut kolmandate riikide krediidiasutuste suhtes alates 2027. aasta 11.
jaanuarist. Paragrahvi lisamise põhjuseks on asjaolu, et kuigi CRD VI peavad liikmesriigid
võtma üle 2026. aasta 10. jaanuariks ning hakkama seda alates 11. jaanuarist rakendama,
rakenduvad kolmandate riikide krediidiasutuste filiaale reguleerivad sätted üks aasta hiljem.
Tegemist on üleminekuajaga, mille jooksul peavad olemasolevate lubade alusel tegutsevad
filiaalid viima oma tegevuse kooskõlla uute nõuetega ning pädevad asutused hindama, kas
filiaalile antud luba võib jääda kehtima või tuleb taotleda uus luba kooskõlas uute nõuetega.
3.3. Muudatused Finantsinspektsiooni seaduses
Paragrahv 5. Kehtiv § 5 reguleerib Finantsinspektsiooni tegevuse põhimõtteid.
Lõike 2 teise lause täiendamine. Lõike esimese lause kohaselt arvestavad
Finantsinspektsiooni järelevalvetoimingute sagedus ja rakendatavad meetodid
finantsjärelevalve subjekti suurust, tegevuse mõju finantssüsteemile ning tegevuse laadi, ulatust
ja keerukust, lähtudes proportsionaalsuse põhimõttest. Lõike teine lause sätestab, et
järelevalveasutus arvestab haldussunni kohaldamisel riskide ja võimaliku rikkumise iseloomu,
kestust ja korduvust ning varasemaid õigusrikkumisi, õigusrikkumise eest vastutava isiku
majanduslikku võimekust, sealhulgas juriidilise isiku kogukäivet, teenitud kasumi või ära
hoitud kahjumi suurust või füüsilise isiku aastasissetulekut, samuti tekkinud või tekkida võinud
kahjude suurust ja võimalikku mõju finantssüsteemi stabiilsusele ning järelevalveasutusega
tehtava koostöö ulatust. Tulenevalt artikli 70 muutmisest CRD VI-ga, loetakse selle olemasolev
tekst lõikeks 1 ning artiklit täiendatakse uute lõigetega. Eelnõu koostajate hinnangul on kõik
lõikes 1 nimetatud tingimused kaetud FIS § 5 lõike 2 teise lausega välja arvatud artikli lõike 1
punktis b nimetatud element, mille kohaselt tuleb haldussunni kohaldamisel võtta arvesse
vastutava isiku vastutuse suurust (ingl. k. degree of responsibility). Samuti ei ole sellist elementi
võimalik lõike kehtivast sõnastusest tuletada. Eelnõu koostajad on arvamusel, et vastutuse
suurusega arvestamise tingimust ei ole võimalik lõike 2 teise lause kehtivast sõnastusest
võimalik tuletada, mistõttu lisatakse lõike teise lausesse vastav täiend.
Paragrahv 19. Kehtiv § 19 sätestab nõuded juhatuse liikmete arvule, nimetamisele ja tagasi
kutsumisele.
Lõike 2 muutmine. Lõike 2 kohaselt on juhatuse liikme nimetamise ja tagasikutsumise õigus
nõukogul. Finantsinspektsioon esitas CRD VI artikli 4a ülevõtmise käigus ettepaneku muuta
95
lõiget 2 ning täiendavalt reguleerida, et juhatuse liikme ametisse nimetamine ja tagasikutsumine
peab toimuma avaliku konkursi või suunatud pakkumise kaudu. Täiendavalt soovis
järelevalveasutus täpsustada, et suunatud pakkumist on lubatud teha ainult olemasoleva
juhatuse liikmele seoses uue ametiajaga. Seni kehtinud seaduses vastav täpsustus puudus, kuid
kuna eelnõuga piiratakse juhatuse liikmete ametiaja kogupikkust 14 aastaga, on vaja täpsustada,
kuidas peab toimuma juhatuse liikme ametiaja pikendamine, kui nõukogu on tema tööga rahul
näeb vajadust tema jätkamiseks samal ametikohal.
Ühest küljest annab lõike 2 muudatus nõukogule rohkem paindlikkust juhatuse liikme
kandidaadi leidmisel näiteks olukordades, kus avaliku konkursi käigus ei leita
Finantsinspektsioonile sobivat juhatuse liiget, kuid olemasolev liige on oma varasema ametiaja
jooksul enda kompetentsi ja asjatundlikkust piisavalt tõestanud. Sellisel juhul on mõistlik teha
pakkumine olemasolevale juhile, sest formaalsus korraldada avalik konkurss ei tohi üles
kaaluda praktilist vajadust leida järelevalveasutusele sobiv ja kompetentne juhatuse liige.
Teisest küljelt piiritleb muudatus selgelt, et juhatuse liiget ei või esmakordsel ametinimetamisel
otsida suunatud pakkumise kaudu. Piirang on vajalik korruptsiooniohu ennetamiseks ning
konkursi läbipaistvuse tagamiseks, ennetamaks ebavõrdset konkurentsi kandidaatide vahel ning
võimalikku kokkumängu kandidaadi ja nõukogu vahel.
Paragrahv 20. Kehtiv § 20 sätestab nõuded juhatuse liikmele.
Lõike 2 täiendamine punktiga 7. Lõige 2 sätestab kinnise loetelu isikutest, keda ei või
nimetada Finantsinspektsiooni juhatuse liikmeks. Lähtuvalt CRD VI artikli 4a muudatustest
esitas Finantsinspektsioon ettepaneku täiendada lõiget 2 punktiga 7 ja sätestada, et juhatuse
liikmeks ei või nimetada isiku, kes on vähem kui aasta enne kandideerimisaja lõppu olnud
finantsjärelevalve subjekti juhatuse või nõukogu liige või finantssektori huve esindava
organisatsiooni juht. Uue tingimuse lisamine on kaudselt seotud üleüldise huvide konflikti
reguleerivate sätete ülevaatamise ja karmistamisega, aga ka ooteaja sätestamisega (vt § 321
lisamise selgitusi), mille kohaselt on Finantsinspektsioonil õigus piirata juhatuse liikme asumist
tööle finantsjärelevalve subjekti või temaga seotud ettevõtjate konkurentide juurde vähemalt
kuue kuu jooksul pärast ametiaja lõppemist (vt § 321 lõike 4 selgitusi).
Punkti 7 lisamise eesmärk on ennetada olukordi, kus erasektorist tulev kandidaat saaks hakata
mõjutama järelevalveasutuse otsuse objektiivsust ja iseseisvust lähtuvalt enda varasema
tööandja huvidest, kes kuulus Finantsinspektsiooni järelevalve alla või oli sellest puudutatud.
Samuti aitab uus punkt minimeerida riske, et Finantsinspektsiooni juhatuse liige läheb peale
ooteaja lõppu tööle finantssubjekti või lobiorganisatsiooni juurde ja kandideerib mõne aja
möödudes uuesti järelevalveasutuse juhatuse liikmeks, sest taoline liikumine ilma seaduses
sätestatud piiranguteta toob kaasa võimaliku huvide konflikti olukorra. Eeltoodust tulenevalt
täiendatakse lõiget 2 punktiga 7 ning seatakse piirang juhatuse liikme kandidaatidele, kes on
vahetult enne kandideerimist töötanud finantssektoris või seda esindava huviorganisatsiooni
juhina.
Lõike 4 täiendamine. Lõige 4 sätestab, et juhatuse liikme suhtes kohaldatakse FIS §-s 31, § 32
lõigetes 1 ja 2 ning §-s 34 sätestatut. Kõik eelmainitud sätted reguleerivad Finantsinspektsiooni
töötajatele esitatavaid nõudeid. Sätete loetelu täiendatakse viitega §-le 321 tulenevalt selle
lisamisest seadusesse (vt § 321 lisamise selgitusi).
Paragrahv 21. Kehtiv § 21 sätestab juhatuse liikmete volituste tähtaja.
96
Lõike 1 muutmine. Lõige 1 sätestab, et Finantsinspektsiooni juhatuse liikme volituste tähtajaks
kolm aastat. Finantsinspektsioon on teinud ettepaneku pikendada johtuvalt 14 aasta piirangu
lisamisest (vt KAS § 21 lõike 5 muutmise selgitusi) juhatuse liikmete ja esimehe volituste
tähtaegasid. Järelevalveasutuse sõnul pidurdavad kehtivad tähtajad organisatsiooni arengut,
sest tulenevalt ameti pikkusest kulub esimene ametiaasta sisseelamisele, vajadusel
struktuurimuudatustele ning järelevalve korralduse ümberkorrigeerimisele. Kuigi teisel
ametiaastal saavutab juhatus oma täispotentsiaali ja töö efektiivsuse, jääb see kolmeaastase
tähtaja tõttu lühikeseks, sest tegeleda tuleb volituste lõppemisest tulenevalt pooleliolevate
menetluste ja protsesside lõpetamisega. Lisaks esineb teatud ebavõrdsus Finantsinspektsiooni
juhatuse liikmete volituste ja teiste avaliku sektori juhtide volituste tähtaegades, sest üldreeglina
on ameti, inspektsiooni vms asutuse juhi ametiaeg viie aasta pikkune.44 Kuigi
Finantsinspektsioon on FIS § 4 lõike 1 kohaselt autonoomse pädevusega ja oma eelarvega Eesti
Panga juures asuv asutus, tegutseb ta lõike 2 kohaselt riigi nimel. Seega on Finantsinspektsioon
haldusorgan, kellele on antud avaliku võimu teostamise õigus.
Järelevalveasutuse juhtide ametiaegade pikendamisel on mitu positiivset külge. Esiteks,
juhatuses toimuvad muudatused omavad otsest mõju nii organisatsiooni kui ka terviku
stabiilsusele ja järelevalvemenetluste efektiivsusele. Kuigi seadusega on sätestatud, et juhatuse
esimehe volituste tähtaeg peab olema alati ühe aasta võrra pikem, kui juhatuse liikmete omad,
et kanda juhatuse vahetumisel edasi organisatsiooni juhtimise põhimõtteid, kogemusi, korda ja
kultuuri, võib juhatuse liikmeks valida isiku, kes on seni töötanud ainult erasektoris ning ei
pruugi seetõttu olla kursis haldusmenetluse läbiviimisega ning haldusorgani juhtimisega.
Sellistes olukordades on inimlik, et erasektori taustaga juhatuse liikme sisseelamise periood on
pikem, mis avaldab mõju järelevalvemenetluste kiirusele ja organisatsiooni juhtimisele.
Teiseks harmoniseeritakse muudatustega avaliku sektori tippjuhtide ametiaegu, sest juhatuse
esimehe volituste tähtaega pikendatakse viiele aastale. Sama kaua on ametis näiteks Rahapesu
Andmebüroo juht, kelle hallatav asutus tegeleb samuti finantsjärelevalvega rahapesu ja
terrorismi rahastamise tõkestamise aspektist, aga ka teiste valitsusasutuste hallatavad
riigiasutuste (näiteks TTJA, Konkurentsiamet, Andmekaitse Inspektsioon, riigi
rakenduskõrgkoolid ja muuseumid) juhid. Siinkohal tuleb selgitada, et kuigi
Finantsinspektsioon ei ole valitsusasutuse hallatav riigiasutus, vaid Eesti Panga juures asuv
asutus, ning Eesti Pank ei allu Eesti Panga seaduse § 3 lõike 1 teise lause kohaselt Vabariigi
Valitsusele ega ühelegi teisele täidesaatvale riigivõimuasutusele, ei ole eelnõu koostajate
hinnangul mõistlik harmoniseerida Finantsinspektsiooni juhtide ametiaja pikkust lähtuvalt
Eesti Panga presidendi ametiaja pikkusest (seitse aastat), vaid pigem valitsusasutuste
hallatavate riigiasutuste ja Eesti Panga asepresidentide ametiaja pikkusest (viis aastat), sest
seitsmeaastane ametiaeg raskendab selliste kandidaatide leidmist, kes oleksid nõus nii pikalt
olema ametis. Samuti tuleb ametiaegade pikendamisel võtta arvesse Finantsinspektsiooni ja
Eesti Panga funktsioone ja ülesandeid, sest riikliku järelevalve tõhus teostamine eeldab
Finantsinspektsiooni aktiivust, et reageerida finantsjärelevalvesubjektide rikkumistele, ning
sisemist innovatsiooni, mida saab tagada läbi juhtide vahetumise mõistlike ajaperioodide
tagant. Veel enam, liiga pikk ametiaeg (ja ka teiseks ametiajaks tagasi valimine) võib tekitada
olukorra, et kvaliteetsete juhikandidaatide asemel, kes pelgavad pikemat ametiaega, suureneb
selliste kandidaatide hulk, kelle soov leida endale soodne ametikoht näiteks enne pensionile
suundumist, omab nende jaoks suuremat prioriteeti kui eesmärk juhtida
finantsjärelevalveasutust efektiivselt ja tulemuslikult. Samuti ei ole välistatud, et
kandideerimise protsessis sellise isiku tegelik tahe kohe ei avaldu ning taoline isik valitakse
juhatuse liikmeks.
44 Vabariigi Valitsuse seaduse § 43 lõige 11: Valitsusasutuse hallatava riigiasutuse juhiga sõlmitakse tähtajaline
tööleping viieks aastaks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
97
Kolmandaks suurendab ametiaegade pikendamine aasta võrra juhatuse liikmete sõltumatust
ning tagab finantsjärelevalve asutuse stabiilse toimimise. Sõltuvuse all mõeldakse igasugust
välist mõjutust, millega soovitakse kasutada ära juhatuse liikmele antud võimu või suunata tema
otsuste tegemist.
Eeltoodust tulenevalt pikendatakse juhatuse liikmete volituste tähtaega kolmelt aastalt neljale
aastale ning juhatuse esimene volituste tähtaega neljalt aastalt viiele aastale.
Lõike 2 muutmine. Lõike 2 kohaselt on Finantsinspektsiooni juhatuse esimehe volituste
tähtaeg neli aastat. Juhatuse esimehe volituste tähtaega pikendatakse neljalt aastalt viiele aastale
(vt § 21 lõike 1 muutmise selgitusi).
Lõike 5 muutmine. Lõike sõnastuse kohaselt võib Finantsinspektsiooni nõukogu oma otsusega
sama paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaegu (ametiaegu) pikendada vastava juhatuse
liikme nõusolekul kokku kuni ühe aasta võrra. Kehtiv FIS ei sätesta maksimumpiiri ametisse
nimetatud juhatuse liikme ametiaja kogupikkusele. CRD VI artikli 4a lõike 2 teise alalõike
esimese lausega sätestatakse pädevate asutuste juhtide ametiajale 14 aasta piirang, mille
täitumisel ei või isik vastaval ametikohal enam jätkata, samuti saada tagasi valituks.
Piirangu kehtestamisel on mitu eesmärki ja põhjust. Esiteks, järelevalveasutuse sõltumatuse ja
objektiivsuse tagamine.45 Olukorras, kus juhatuse liikmed ei vahetu kindla intervalli tagant, on
asutus avatud stagnatsioonile, innovaatiliste ideede ja konkurentsi vähenemisele. Riiklikult
olulised asutus, millest sõltub ühe suure sektori järelevalve, kooskõla kehtiva õigusega ning
atraktiivsus (välis)investorile, peab käima kaasas muutuvate olude ja sündmustega, mis
mõjutavad asutuse sisekliimat, järelevalve tõhusust ning usaldusväärsust. Teiseks ennetab
piirang töökohajuurdumist ning soodustab tippjuhtide rotatsiooni. Juhatuse liikme positsioon ei
tohiks asutuses nagu Finantsinspektsioon olla võimalus n-ö sooja koha hoidmiseks seetõttu, et
isikul puudub ambitsioon edasi liikumiseks või ta tahab pensionieani töökohta kindlustada.
Kolmandaks, juhatuse liikmete vahetumine aitab ennetada korruptsiooni, mõjuvõimuga
kauplemist ja julgeolekuriske, sest isiku volituste tähtaeg ja seega tema mõju on piirtatud.
Direktiiv ei sätesta piiranguid nõukogu pädevusele pikendada juhatuse liikmete ametiaegu
niikaua, kui peetakse kinni 14 aasta piirangust. Kuivõrd eelnõu koostajate hinnangul on
nõukogule vastava õiguse alles jätmine oluline (vt § 19 lõike 2 muutmise selgitusi), viiakse
lõike 5 tekst üle lõike teise lausesse ning lisatakse tingimus, et juhatuse liikme tähtaega võib
pikendada siis, kui see on vajalik maksimumametiaja täitmiseks. Ametiaja pikendamine on
nõukogu diskretsioon ning eelnõuga ei kehtestata nõukogule ootust, et juhul, kui isik on kaks
või kolm ametiaega (olenevalt sellest, kas tegu on juhatuse liikme või esimehega) ametis olnud,
siis peaks tal lubama selles ametis olla kuni maksimumperioodi täitumiseni. Kui nõukogu ei
ole rahul isiku senise tööga Finantsinspektsioonis, pole nõukogul kohustust isiku ametiaega
pikendada olenemata sellest, kas ta on ametis olnud 4, 8, 12 (juhatuse liige) või 5 või 10 aastat
(juhatuse esimees). Lõike esimese lausega sätestatakse 14 aasta pikkune ametiaja piirang.
14-aastane piirang hakkab kehtima koos CRD VI kehtima hakkamisega ehk alates 2026. aasta
11. jaanuarist. Piirangu rakendamiseks täiendatakse seadust ka vastava rakendussättega (vt §
64 lõike 10 lisamise selgitusi). Nende juhatuse liikmete, kes on ametisse nimetatud enne eelnõu
jõustumist seadusena, maksimumametiaeg hakkab samuti jooksma alates eelnõu vastuvõtmise
ajast ehk juba ametis oldud aega ei loeta 14 aasta sisse.
45 CRD VI selgituspunkt 2.
98
Paragrahv 22. Kehtiv § 22 sätestab alused juhatuse liikme tagasikutsumisele.
Lõike 4 täiendamine. Lõige 4 sätestab, et juhatuse liikme volituste tähtaja lõppemise,
tagasikutsumise või surma korral nimetab nõukogu mõistlikult vajaliku aja jooksul juhatuse
uue liikme. CRD VI artikli 4a lõike 2 teise alalõike teise lause kohaselt võib pädev asutus
avalikustada juhatuse liikme tagasikutsumise täpsemad põhjused, kui tagasikutsutud juhatuse
liige on andnud sellekohase nõusoleku. Avalikustamise eesmärk on avalikkusele kajastada
finantsjärelevalveasutuses toimunud muudatusi ning olla läbipaistev nii ühiskonna kui ka
järelevalve subjektide suhtes, kellel on õigustatud huvi teada, mis põhjusel on asutuse juht oma
ametikohalt tagasi kutsutud. Samas on tagasikutsumise põhjuste avalikustamine piiratud
tagasikutsutud isiku nõusolekuga. Seadusega ei piiritleta nõusoleku andmise tingimusi, sest
tagasikutsutud isikul võivad olla väga isiklikud põhjused, miks ta ei pruugi soovida taolise teabe
avalikustamist (näiteks probleemid tervisega või isiklikus elus). Taoliste andmete avaldamiseks
on vaja isiku nõusolekut ka isikuandmete kaitse üldmääruse (edaspidi ka GDPR)46 artikli 6
lõike 1 esimese alalõike punkti a kohaselt. Tagasikutsutud juhatuse liikme nõusolekuga tuleb
arvestada ka § 53 lõike 1 teise lause kohaldamisel (vt § 53 lõike 1 teise lause muutmise
selgitusi).
Paragrahv 29. Kehtiv § 29 reguleerib juhatuse liikme vastutust.
Lõike 2 muutmine. Juhatuse liige peab lõike 2 kohaselt hüvitama riigile tahtlikult või raske
hooletuse tõttu oma kohustuste rikkumisega tekitatud kahju. Raskest hooletusest põhjustatud
kahju eest nõutav hüvitis ei tohi ületada juhatuse liikmele makstava tasu kuue kuu määra.
Finantsinspektsioon on teinud ettepaneku jätta lõikest 2 välja raske hooletuse element, sest see
hoiab järelevalveasutuse juhatust tagasi otsuste tegemisel. Finantsinspektsiooni sõnul võtavad
nad aastas vastu üle 200 otsuse, mille igakordsel tegemisel peavad nad hindama vastutust riigi
ees tahtlikult ja raskest hooletusest tekitatud kahju eest, samuti vastutust riigivastutuse seaduse
alusel FIS § 58 kohaselt. Samuti peavad nad arvestama võimalusega, et iga tehtud otsus võib
neile kaasa rahalise vastutuse, mille maksimummääraks on kuue kuu makstav tasu.
Järelevalveasutuse hinnangul mõjutab raske hooletuse element nende otsuste vastuvõtmist
olulisel määral ning hoiab kohati tagasi otsustusjulgust riskantsemate otsuste tegemisel, sest
tagajärjed (kuni kuue kuu tasu suurune rahaline vastutus iga 200 otsuse puhul) on liiga suured.
Eelnõu koostajate hinnangul on § 29 lõige 2 jäänud oma ajale jalgu ning vajab muutmist. FIS
võeti vastu 2012. aasta juunikuus ning selle koostamisel tugineti tol ajal kehtinud ning 1996.
aastal vastu võetud avaliku teenistuse seadusele (edaspidi ka ATS). Võrreldes FIS §-i 29 ja ATS
§-i 74, selgub, et hetkel, mil juhatuse liikme vastutuse säte FIS-is jõustus, ei kasutanud ATS
raske hooletuse terminit, vaid eristas süüliselt tekitatud kahju kahjust, mida ametnik ei tekitanud
tahtlikult. FIS-i seletuskirjas ei ole põhjendatud, miks tehti otsus lisada seadusesse võimalus
võtta järelevalveasutuse juht vastutusele raske hooletuse eest, kuid on märgitud, et vastav otsus
on tehtud vaatamata muule tol ajal kehtinud seadustele.
Rangemate vastutusmäärade rakendamine Finantsinspektsiooni juhtide suhtes võib viia
ebavõrdse kohtlemiseni, sest nii järelevalveasutuse juhid kui ka töötajad ei ole ametnikud ATS
§ 7 lõike 1 kohaselt. Kuigi Finantsinspektsioon on haldusorgan HMS § 8 kohaselt, kes teostab
järelevalvet FIS § 2 lõikes 1 nimetatud seadustes sätestatu täitmise üle ning seega avalikku
võimu, kohaldatakse Finantsinspektsiooni töötajate töösuhtele töölepingu seadust FIS § 30
46 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016 , füüsiliste isikute kaitse kohta
isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta
(isikuandmete kaitse üldmäärus). Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/?uri=CELEX:02016R0679-20160504
99
lõike 1 kohaselt ning juhatuse liikmete ning nõukogu esimehega sõlmitakse ametileping FIS §
21 lõike 4 kohaselt. Seega reguleerivad Finantsinspektsiooni heaks töötavate isikute töösuhteid
eraõiguslikud lepingud ning avalikku võimu teostatakse ainult läbi juhatuste otsuste läbi.
Tegemist on erineva režiimiga võrreldes avaliku sektoriga, kus avaliku võimu teostamiseks
tuleb ametnik ATS § 7 lõike 2 kohaselt nimetada teenistusse käskkirjaga ning kõiki ametisuhtest
tulenevaid õigusi, kohustusi, ülesandeid ja erisusi reguleerib seadus, mitte tööleping.
Oma korralduselt sarnaneb Finantsinspektsioon kõige enam Eesti Pangaga, kelle presidendi
nimetamine käib nõukogu kaudu ning kelle heaks töötavad töötajad, mitte ametnikud. Erinevalt
FIS-ist, ei sätesta Eesti Panga Seadus tema presidendile ega asepresidentidele vastutust riigile
tekitatud kahju eest, veel vähem eristab kahju tekitamise astmeid. Kuivõrd mõlemale
institutsioonile on antud avaliku võimu ja järelevalve teostamise õigus, võib ebavõrdset
kohtlemist tekitada Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni juhtide suhtes kohaldatavad erinevad
vastutuse põhimõtted.
Eeltoodust tulenevalt leiavad eelnõu koostajad, et Finantsinspektsiooni poolt esitatud ettepanek
on asjakohane ja vajalik, et tõhustada järelevalvemenetluste läbiviimist ning kohelda
võrreldavatel kohtadel töötavaid isikuid võimalikult sarnaste nõuete järgi.
Paragrahv 32. Kehtiv § 32 reguleerib huvide konflikti vältimist.
Tegemist on sättega, mis võtab terve FIS-i peale kokku keelud ja kohustused, millest
Finantsinspektsiooni töötajad ja juhid peavad juhinduma huvide konflikti vältimisel. Seni
kehtinud sõnastuses piiras lõige 1 järelevalveasutuse töötaja rolle, positsioone, instantse, lõige
2 keelas töötajatel lõikes 1 nimetatud isikutega lepingute sõlmimist, kui lepingu sisuks oli
investeerimis- või konsultatsiooniteenuse osutamine, ning lõikega 3 oli sätestatud volitusnorm
huvide deklaratsioonile ja deklaratsiooni täitmise tingimused. Seega hõlmab kehtiv § 32 endas
konsolideerituna nii huvide konflikti ennetamise kohustust kui ka töötajate tegevuspiiranguid.
Tulenevalt artikli 4a lisamisest CRD VI-ga, tuleb kehtivas seaduses üle vaadata nii huvide
konflikti tingimused kui ka järelevalveasutuse töötajate tegevuspiirangud (vt § 321 lisamise
selgitusi). Võrreldes paragrahviga 32, toob direktiiv sisse järgnevad teemad:
1) keeld kaubelda finantsinstrumentidega (sealhulgas krüptovaraga), kui need on emiteeritud
finantsjärelevalve subjekti või temaga seotud ettevõtjate poolt;
2) kohustus võõrandada huvide konflikti põhjustavad finantsinstrumendid;
3) ooteaja rakendamine endiste töötajate ja juhtide edasiliikumisele finantsjärelevalve subjekti
ja temaga seotud ettevõtjate juurde.
Eelnõu koostajate hinnangul on artikli 4a ülevõtmiseks vaja muuta § 32 ainult huvide konflikti
hoidumise keskseks ning täiendada seadust §-ga 321, milles nähakse ette töötamise piirangute
ja ooteajaga seonduv. Seetõttu muudetakse §-i 32 tekst järgnevalt.
Lõikega 2 defineeritakse huvide konflikt kui olukord, kus töötaja tööalast tegevuse otseselt
mõjutab või võib mõjutada tema või tema lähedaste huvi. Taolisteks lähedasteks isikuteks on
eelkõige töötaja abikaasa või elukaaslane, lapsed, vanemad, õed ja vennad, aga ka muud isikud,
kes ei ole töötaja sugulane või partner, kuid töötaja jaoks küllaldaselt oluline isik, näiteks
kasuvanem, kasuõde või -vend, sõber, mentor, partner, kes ei ole tema faktiline abikaasa või
elukaaslane vms isik. Lõikega 1 kohustatakse töötajat hoiduma huvide konfliktist
töökohustuste täitmisel ning lõikega 3 keelatakse töötajal kasutada talle teatavaks saadud
konfidentsiaalset teavet enda, enda lähedaste ja muude kolmandate isikute huvides
investeerimisotsuste tegemisel. Eelnimetatud lõiked ei tulene direktiivist, kuid vajavad
100
seaduses sidustamist, et täpsemini piiritleda, mida käsitletakse huvide konfliktina ning kuidas
peab töötaja huvide konflikti vältimiseks käituma.
Lõike 4 kohaselt on Finantsinspektsiooni töötajal keelatud teha tehinguid finantsjärelevalve
subjekti, tema ema- või tütarettevõtja ning sidususettevõtja väärtpaberite ning muude
finantsinstrumentidega, samuti finantsjärelevalve subjekti poolt emiteeritud krüptovaraga.
Seega ei või töötaja osta Finantsinspektsioonis töötamise ajal näiteks BigBank võlakirju, sest
eelnimetatud pank allub järelevalveasutuse järelevalve alla ning võib seada ohtu töötaja
objektiivsuse oma tööülesannete teostamisel. Kauplemiskeeld ei laiene investeerimisele
investeerimisfondidesse või kolmandate isikute valitsevatesse instrumentidesse tingimusel, et
nende instrumentide omanikud ei saa sekkuda portfelli valitsemisse ning investeeringud on
hajutatud. Kauplemiskeeluga on seotud lõige 5, mille kohaselt peab Finantsinspektsiooni
töölevõtmist taotlev isik või töötaja võõrandama finantsinstrumendid, mis võivad põhjustada
huvide konflikti. Vastavad instrumendid tuleb võõrandada vabatahtlikult mõistliku aja jooksul
ning kui vabatahtliku võõrandamist ei toimu, on järelevalveasutusel õigus nõuda nende
võõrandamist. Seega pannakse Finantsinspektsiooni töötajale ja töölevõtmist taotlevale isikule
kohustus tagada, et nende investeerimisportfell on kooskõlas seadusega, sest just neil on kõige
parem ülevaade kõikidest osakutest, aktsiatest jms instrumentidest, mida nad omavad ning mis
võivad teoreetiliselt mõjutada nende otsusi järelevalve teostamisel. Kuivõrd lõikes 4 sätestatud
kauplemiskeeld ja lõikes 5 sätestatud võõrandamiskohustus riivavad Finantsinspektsiooni
töötajate põhiõigust vabale eneseteostusele, on riivete vastavust põhiseadusele analüüsitud
seletuskirja 6. peatükis.
Lõikega 4 võetakse üle CRD VI artikli 4a lõike 3 esimese alalõike punkti a alapunktid i ja ii
ning teine alalõige ning lõikega 5 võetakse üle artikli 4a lõige 8.
Lõikega 6 antakse Finantsinspektsioonile õigus seada töölepingutes ja sise-eeskirjades
täpsemad nõuded töötajatele huvide konflikti vältimiseks. Lõike lisamine on seotud artikli 4a
lõike 3 esimese alalõike esimese lause ülevõtmisega. Olemuslikult ei ole tegemist uue õiguse
andmisega järelevalveasutusele, sest näiteks FIS § 51 lõige 4 lubab Finantsinspektsioonil
reguleerida finantskriisi lahendamise üksuse struktuurset eraldatust ja tegevuse sõltumatust
sise-eeskirjadega. Eelnõu koostajate hinnangul on vastava õiguse andmine finantsjärelevalve
asutusele mõistlik, sest asutuse juhatus suudab kõige paremini analüüsida oma organisatsiooni
vajadusi ja ohukohti ning nendest lähtuvalt reguleerida järelevalve huve ja spetsiifikat
arvestades huvide konflikti ennetamist.
Seaduse täiendamine §-ga 321. Uue paragrahviga sätestatakse töötamise piirangud
Finantsinspektsiooni töötajatele.
Paragrahvi lisamine tuleneb CRD VI artikli 4a ülevõtmisest FIS-i. Uus säte reguleerib
üksikasjalikult Finantsinspektsiooni töötajate suhtes kohaldatavaid töötamise piiranguid, mis
ulatuvad kuni ettevõtlusvabaduse piiramisest kuni konkurentsipiiranguni pärast töösuhte
lõppemist järelevalveasutuses. Paragrahvi lisamine on sõltuvuses §-i 32 muutmisest huvide
konflikti vältimise põhiseks (vt § 32 muutmise selgitusi).
Lõigetega 1 ja 2 võetakse üle §-i 32 lõigete 1 ja 2 senine sõnastus ning täiendatakse neid
lähtuvalt Finantsinspektsiooni ettepanekutest ja praktilistest vajadustest. Lõikega 1 nähakse
ette, et Finantsinspektsiooni töötaja ei või omada finantsjärelevalve subjektis olulist osalust,
omada märkimisväärset mõju ning täita subjekti toimimisega seotud olulisi rolle (audiitor,
prokurist jms). Finantsinspektsioon on teinud johtuvalt artiklist 4a ettepaneku täiendada lõike
1 sõnastust piiranguga kuuluda lobiorganisatsiooni. Nimelt sätestab artikli 4a lõike 3 esimese
101
alalõike punkti b alapunkt iii pädevatele asutustele õiguse kohaldata töötaja suhtes peale
töösuhte lõppemist ooteaega, kui töötaja uus töö seisneb lobi- või nõustamistegevuses selles
sektoris, mille suhtes tegi töötaja varem järelevalvealaseid otsuseid. Direktiiv ei sätesta, et
töötamise ajal on töötajal keelatud olla seotud lobi- või nõustamisteenust pakkuva
organisatsiooniga, kuid kuna direktiivis sätestatu on miinimum, on liikmesriikidel õigus
sätestada rangemaid nõudeid tingimustel, et rangem nõue hõlmab endas direktiivis sätestatud
miinimumi ning on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.
Eelnõu koostajad nõustuvad, et vastav muudatus on asjakohane, et vältida olukorda, kus oma
töökohustuste ajal teostab Finantsinspektsiooni töötaja järelevalvet finantssubjektide üle ning
töövälisel ajal püüab oma tööandjat mõjutada tegema soodsaid otsuseid ettevõtjate suhtes, keda
esindavasse organisatsiooni ta kuulub ning kelle suhtes ta tõenäoliselt neid samu järelevalvelisi
otsuseid teeb.
Lõikega 2 keelatakse töötajal omada ning sõlmida ühegi finantsjärelevalve subjekti ja temaga
seotud ettevõtjatega ning lõikes 1 nimetatud isikutega töölepinguid ja muid lepinguid, mille
sisuks on neile teenuste osutamine. Siinkohal on Finantsinspektsioon teinud ettepaneku
täiendada seni ühelauselist lõiget teise lausega ning täpsustada, et piiranguga on hõlmatud ka
need isikud, kes veel ei ole finantsjärelevalve subjektid, kuid kõigi eelduste kohaselt saavad
selleks kuue kuu jooksul. Eelnõu koostajad nõustuvad, et teise lause lisamine on mõistlik, sest
just järelevalveasutuse töötajatel on kõige parem ülevaade ettevõtjatest, kes on tegemas
ettevalmistusi turule sisenemiseks või tegevusloa saamiseks.
Lõiked 3–7 reguleerivad ooteaja kohaldamist Finantsinspektsiooni töötajate ja juhatuse
liikmete suhtes. Ooteaja põhimõte seisneb selles, et kui järelevalveasutuses töötanud isik
lõpetab oma töö- või ametisuhte, on Finantsinspektsioonil sõltuvalt isiku tööalasest
positsioonist (töötaja või juhatuse liige) õigus nõuda temalt n-ö puhverajast kinnipidamist, et
maandada huvide konflikti olukorra esinemist. Sellises olukorras võib huvide konflikt seisneda
näiteks tööalaste teadmiste ja oskuste (ingl. k. know how) edasikandumises või järelevalvealase
siseinformatsiooni ärakasutamises selleks, et varjata teavet või rikkumisi, mille põhjal võib
Finantsinspektsioonil tavaolukorras alustada järelevalvemenetluse. Ooteaja mõte on seega anda
isiku teadmistele ja oskustele, mis on talle teatavaks tehtud ja omandatud järelevalvet teostades,
aeg jahtumiseks, et ta ei saaks neid ära kasutada koheselt uue tööandja juures tolle tegevuste,
seisu ning võimalike õigusrikkumiste leevendamiseks või parandamiseks. Sisuliselt on tegemist
konkurentsipiiranguga töölepingu seaduse § 23 mõistes. Ooteaega kohaldatakse nii lepingutele,
mis on sõlmitud töötajate ja juhatuse liikmetega, enne eelnõu vastuvõtmist seadusega, kui ka
lepingutele, mida sõlmitakse tulevikus.
Lõikega 3 sätestatakse Finantsinspektsiooni töötaja ooteaja pikkuseks kuus kuud, mida
järelevalveasutus võib lühendada kuni kolme kuuni. Ooteaja lühendamise üle otsustamisel peab
Finantsinspektsioon võtma arvesse töötaja seniseid ametikohti ja tööülesandeid Inspektsioonis
(punkt 1), töötaja tulevast ametikohta ja tööülesandeid ning uue tööandja tegevusala,
sealhulgas tema seotust finantsjärelevalvesubjektidega, kelle üle Inspektsioon järelevalvet
teostab (punkt 2) ning muid asjaolusid (punkt 3).
Punktis 1 nimetatud tingimuse puhul peab Finantsinspektsioon hindama töötaja asutusesisest
karjääri ning talle usaldatud ülesandeid. Juhul, kui töötaja töökohustused on piirdunud
administratiivse või toetava tööga ning tema panus finantsjärelevalvemenetlustesse on olnud
minimaalne, tuleks eelistada lühema ooteaja rakendamist. Seevastu näiteks osakonnajuhtide
puhul, kes on juhtinud pankade suhtes läbiviidavaid menetlusi, on põhjendatud pikema ooteaja
rakendamine, kui ta suundub peale töösuhte lõppemist Finantsinspektsioonis asjaomasesse
102
krediidiasutusse tööle. Esimeses punktis nimetatud asjaolude hindamine käib käsikäes punktis
2 nimetatud asjaolude hindamisega, sest Finantsinspektsioon peab võrdlema, kuidas muutub
töötaja roll uue tööandja juures ning kas selle rolliga kaasnevad ülesanded võimaldavad
Finantsinspektsioonist saadud teadmiste ja oskuste otsest ärakasutamist uue tööandja kasuks
või järelevalveasutuse menetluste tulemuslikkuse minimeerimist. Lisaks töötaja uuele rollile
peab Finantsinspektsioon võtma arvesse sektorit, milles uus tööandja tegutseb, ning kas ta on
mingil viisil seotud subjektidega, kelle üle Finantsinspektsioon järelevalvet teostab. Sektori
puhul on oluline tuvastada, kas tulevane tööandja pakub lobi- või finantsteenust või konkureerib
selliste isikutega, kelle suhtes viis töötaja läbi menetlusi ning kes on Finantsinspektsiooni
järelevalve subjektid. Seotuse all peetakse silmas eelkõige uue tööandja emaettevõtjat,
tütarettevõtjat ja sidususettevõtjat.
Lõike 3 esimese lausega võetakse üle artikli 4a lõike 4 esimese alalõike kolmas lause,
punktidega 1 ja 2 sama artikli lõike 3 esimese alalõike punkt b ning punktiga 3 lõige 5.
Juhul, kui ooteaega rakendatakse Finantsinspektsiooni juhatuse liikme suhtes, siis ei või
ooteaeg lõike 4 kohaselt olla lühem kui 12 kuud. Ooteaja lühendamise otsustab nõukogu ning
lühema perioodi pikkus sõltub sellest, kas juhatuse liige asub pärast oma ametiaja lõppu tööle
või lepingulisse suhtesse finantsjärelevalve subjekti, selle emaettevõtja, tütarettevõtja või
sidususettevõtja, mille üle on juhatuse liige teostanud järelevalvet või võtnud vastu otsuseid,
konkurendi juurde. Kui juhatuse liige ei suundu eelnimetatud konkurendi juurde tööle, võib
ooteaega lühendada kuni kolme kuuni, ning kui ta suundub, siis ei või ooteaeg olla lühem kui
kuus kuud. Lõike 4 esimese lausega võetakse üle artikli 4a lõike 4 esimese alalõike neljas lause
ning teise lausega lõike 4 teine alalõige.
Lõikega 5 sätestatakse, mis hetkest algab ooteaeg, ning lõige 6 sätestab kohustuse maksta
ooteajal olevale töötajale ja juhatuse liikmele hüvitist. Ooteaeg algab pärast töö- või ametisuhte
lõppemist, mil töötajal või juhatuse liikmel ei ole võimalik otseselt osaleda finantsjärelevalve
subjekti ja temaga seotud ettevõtjate järelevalves. Seega peab isiku mõju ooteaja alguseks
olema takistatud või lõppenud. Finantsinspektsioonil on kohustus tagada, et pärast töö- või
ametisuhte lõppu ei ole isikul ligipääsu konfidentsiaalsele teabele. Kui isiku suhtes
rakendatakse ooteaega, peab järelevalveasutus maksma töötajale või juhatuse liikmele igakuist
hüvitist, mille suurus ühe ooteaja viibitud kuu kohta peab vastama töötaja või juhatuse liikme
viimasele lepingulisele kuutasule. Hüvitise maksmise kohustus on sõltuvuses ooteaja algusest
ehk hüvitist makstakse pärast töö- või ametisuhte lõppemist. Lõikega 6 nähakse ette õigus
nõuda endiselt töötajalt või juhatuse liikmelt tasutud hüvitis, tekkinud kahju ning leppetrahv,
kui isik on rikkunud ooteaja tingimusi. Leppetrahvi kohaldamises tuleb aga kokku leppida enne
töö- või ametisuhte lepingu sõlmimist ehk seda ei saa kohaldada tagantjärgi. Lõikega 5 on üle
võetud artikli 4a lõike 4 esimese alalõike esimene ja teine lause ning lõikega 6 on üle võetud
artikli 4a lõige 6.
Lõige 7 annab Finantsinspektsioonile õiguse kehtestada sise-eeskirjadega täpsemad ooteaja
kohaldamise tingimused. Diskretsiooni jätmine järelevalveasutusele tuleneb artikli 4a lõike 3
esimesest alalõike sissejuhatavast lauseosast ja lõike 4 teisest alalõikest. Eelnõu koostajate
hinnangul on Finantsinspektsioonile antav õigus proportsionaalne ja mõistlik, sest seaduse
mõistes ei ole asutusesiseste reeglite kehtestamine sise-eeskirjadega uus nähtus (vt analoogselt
§ 32 lõike 6 lisamise selgitusi). Samuti jätab diskretsiooninorm Finantsinspektsioonile
vabaduse reguleerida, kuidas ta soovib kohaldada ooteaega töötaja või juhatuse liikme suhtes,
kes soovib asuda tööle artikli 4a lõike 3 esimese alalõike punktis b nimetatud üksuste juures.
Nendeks üksusteks on lõikes 2 nimetatud finantsjärelevalve subjekt ja temaga seotud ettevõtjad,
üksused, mis osutavad lõikes 2 nimetatud ettevõtjatele teenuseid ning organisatsioonid, mis
103
esindavad pädeva asutuse ees finantssektori huve valdkondades, mille ees töötaja või juhatuse
liige oma töö- või ametisuhte ajal vastutas. Sise-eeskirjade kehtestamisel peab
Finantsinspektsioon võtma arvesse §-des 32 ja 321 sätestatut.
Lõikega 8 võetakse üle § 32 lõike 3 senine sõnastus ning artikli 4a lõike 7 esimene alalõige.
Sättega kohustatakse Finantsinspektsiooni töölevõtmist taotlevat isikut esitama enne töölepingu
sõlmimist juhatusele deklaratsioon oma varaliste kohustuste ja väärtpaberite omamise kohta.
Vastav deklaratsioon on kehtestatud rahandusministri 2001. aasta määrusega47. Töötaja peab
vähemalt kord aastas deklaratsiooni kontrollima ning teavitama andmetes toimunud
muudatustest viivitamatult. Kuivõrd § 32 lõikes 4 nimetatud finantsinstrumentide mõiste alla
kuulub edaspidi ka krüptovara, muudetakse ministri määrust ja lisatakse sinna krüptovara kohta
käiva teabe deklareerimise kohustus (vt seletuskirja punkti 9 rakendusaktide kohta).
Paragrahv 46. Kehtiv § 46 reguleerib Finantsinspektsiooni koostööd rahvusvaheliste
organisatsioonidega.
Lõike 8 täiendamine. Lõige 8 sätestab Finantsinspektsioonile kohustuse teavitada Euroopa
Komisjoni ja asjaomast Euroopa järelevalveasutust ning teise lepinguriigi finantsjärelevalve
asutust kõikidest kokkulepetest, mis on sõlmitud järelevalveülesannete üleandmiseks,
sealhulgas sellise üleandmise täpsetest tingimustest. Lõikega 8 on üle võetud CRD V artikli 111
lõige 7. Euroopa Komisjon on tuvastanud, et lõikest puudub tingimus teavituse
kiireloomulisuse kohta. Nimelt sätestab direktiiv, et teavitus tuleb teha viivitamatult (ingl. k.
without delay), kuid lõikest 8 vastav tingimus puudub. Eelnõu koostajad nõustuvad Komisjoni
märkusega, sest nii sätte sõnastusest kui ka tõlgendamisest ei ole võimalik kiireloomulise
elementi tuletada. Seetõttu muudetakse lõiget 8 ja kohustatakse Finantsinspektsiooni teavitama
asjakohaseid asutusi viivitamata.
Paragrahv 462. Kehtiv § 462 reguleerib Finantsinspektsiooni koostööd Euroopa
Pangandusjärelevalve Asutusega ja taoliste seotud organisatsioonidega.
Paragrahvi täiendamine lõikega 12. Euroopa Komisjon on tuvastanud, et Eesti
pangandussektorit käsitlevates õigusaktidest on puudu CRD V artikli 21b lõige 6, mis
reguleerib teavet, mida pädev asutus peab esitama EBA-le seoses kolmanda riigi
konsolideerimisgrupiga. Eelnõu koostajad nõustuvad, et vastav säte on seadusega üle võtmata,
ning leiavad, et kõige mõistlikum on võtta säte üle FIS-i §-ga 462, mis reguleerib erinevaid
teavitusi, mida Finantsinspektsioon peab erinevatele asutustele tegema. Seetõttu täiendatakse
§-i 462 lõikega 12 ja sätestatakse, et Finantsinspektsioon esitab EBA-le kolmanda riigi
konsolideerimisgruppi ja Finantsinspektsiooni järelevalve alla kuuluvate isikute nimed ja
varade koguväärtuse (punkt 1), tegevusloa saanud kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali nime,
varade koguväärtuse ja tegevusloas märgitud tegevusalad (punkt 2) ning KAS § 207 lõikele 1
vastava Euroopa Liidus vahelülina tegutseva ettevõtja nime ja täpsustuse, mis kujul ta Euroopa
Liidus tegutseb, ning selle kolmanda riigi konsolideerimisgrupi nime, millesse ta kuulub
(punkt 3).
Paragrahv 471. Kehtiv § 471 reguleerib finantsjärelevalve koostöö teostamist.
Lõike 46 muutmine. Lõike kohaselt peab Finantsinspektsioon tegema kolmanda riigi
krediidiasutuse Eesti filiaali üle järelevalve teostamisel koostööd selle kolmanda riigi
konsolideerimisgruppi kuuluva krediidiasutuse järelevalveasutusega, et tagada kogu Euroopa
47 Rahandusministri 8. oktoobri 2001. a määrus nr 86 ,,Finantsinspektsiooni seaduse alusel varaliste kohustuste ja
väärtpaberite omamise kohta andmete vormi kehtestamine“. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/86331
104
Liidus toimiv järelevalve kolmanda riigi konsolideerimisgrupi tegevuse üle ja kolmanda riigi
konsolideerimisgrupile kohaldatavate Euroopa Liidu õigusaktide nõuete täitmine ning hoida
ära kahjulik mõju Euroopa Liidu finantsstabiilsusele. Tulenevalt kolmandate riikide
krediidiasutuste filiaalide asutamiste erisuste ülevõtmisega KAS-is (vt KAS 81. peatüki lisamise
selgitusi), tuleb FIS-i täiendada selliselt, et järelevalveline koostöö hõlmaks ka kolmandate
riikide krediidiasutuste filiaale. Eelnõu koostajate hinnangul ei ole filiaalide spetsiifilist uut
sätet vaja seadusesse lisada, kuivõrd lõige 46 juba katab filiaalide üle teostatavat järelevalvet.
Küll aga on vaja lõikes teha kolm muudatust: lugeda lõike tekst esimeseks lauseks ning
täiendada seda enne sõnu ,,krediidiasutuse järelevalveasutusega” sõnaga ,,tütarettevõtja” ning
täiendada lõiget teise lausega, mille kohaselt peab Finantsinspektsioon tegema kõik endast
oleneva, et sõlmida asjaomase järelevalvet teostava asutusega koostöökokkulepe.
Muudatustega võetakse üle CRD VI artikli 48p lõige 1.
Paragrahv 473. Kehtiv § 473 reguleerib ühisotsustusmenetlust kapitali adekvaatsuse ja
likviidsuse tagamisel.
Lõike 3 täiendamine. Lõike 3 kohaselt peab Finantsinspektsioon, kui ta teostab
konsolideeritud järelevalvet, esitama pärast lõikes 1 sätestatud menetluse läbiviimist
konsolideerimisgrupi ja iga tütarettevõtja kohta riskihinnangut sisaldava aruande ning
ettepaneku ühisotsuse kohta asjasse puutuvale teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele.
Lõikega 3 on võetud üle CRD V artikli 113 lõike 2 teine alalõige. Euroopa Komisjon on
täheldanud, et lõikest 3 on puudu viited sätetele, mille alusel tuleb riskihinnang koostada.
Direktiiv viitab siinkohal artiklitele 73, 97, 104a ja 104b, mis on üle võetud KAS-is
paragrahvidega 631, 82, 96, 1042 ja 1043. Eelnõu koostajad nõustuvad Komisjoni
tähelepanekuga ning täiendavad lõiget 3 teise lausega, millega tehakse viited asjakohastele
sätetele riskihinnangu koostamisel.
Lõike 7 muutmine. Lõike 7 esimese lause kohaselt on Finantsinspektsioonil õigus otsustada
ettekirjutuse tegemine või suuniste andmine Eestis tegevusloa saanud krediidiasutusele, kui
Finantsinspektsioon ei ole jõudnud ühisotsusele ning ta teostab krediidiasutuse suhtes
konsolideeritud järelevalvet. Sama lõike teise lause kohaselt peab Finantsinspektsioon oma
otsuse tegemisel võimaluse korral arvestama asjasse puutuva teise lepinguriigi
finantsjärelevalve asutuse seisukohti ja reservatsioone. Lõike esimese lausega on võetud üle
CRD V artikli 113 lõike 3 teise alalõike esimene lause ning teise lausega on võetud üle sama
artikli lõike 3 kolmanda alalõike esimene lause.
Euroopa Komisjon on tuvastanud puudused mõlemas lauses. Nimelt on Komisjon täheldanud,
et esimesest lausest on puudu täiend, et otsus ettekirjutuse tegemise või suunise andmise kohta
peab olema tehtud konsolideeritud või allkonsolideeritud alusel. Lõike teise lause kohta märkis
Komisjon, et sõnad ,,võimaluse korral arvestama” ei ühti direktiivi eesmärgiga, sest teise
asutuse seisukohtade ja reservatsioonidega arvestamine on Finantsinspektsiooni kohustus (ingl.
k. shall take into account), mitte diskretsioon. Samuti puudub teisest lausest täpsustus selle
kohta, et vastavaid seisukohti ja reservatsioonid peavad olema esitatud lõikes 4 nimetatud nelja
kuu jooksul. Eelnõu koostajad nõustuvad lõike 7 esimese lause kohta tehtud märkusega ning
esimesse lausesse lisatakse vastav täiend, sest konsolideerimise alusest sõltub, kas ettekirjutus
või suunis puudutab krediidiasutust ja tema emaettevõtjat või krediidiasutust ja tema
tütarettevõtjaid (vt konsolideeritud ja allkonsolideeritud alusel järelevalve erisuse selgitusi
seletuskirja punktist 2.2.1.) Eelnõu koostajad nõustuvad ka Komisjoni märkustega lõike 7 teise
lause kohta, kuid peavad vajalikuks muuta selle sõnastust laiemalt, et sellest selguks paremini,
et mitte ettekirjutuses või juhises endas, vaid nende tegemise otsuses peab Finantsinspektsioon
võtma arvesse teisi seisukohti ja reservatsioone, ning et neid võetakse arvesse vaid siis, kui
105
need on esitatud tähtaegselt, sest FIS-iga ei saa sätestada kohustusi teise lepinguriigi
finantsjärelevalve asutusele. Seega on seisukohtade ja reservatsioonide arvestamisele seatud
nende tähtaegse esitamise tingimus.
Lõike 8 muutmine. Lõige 8 sätestab Finantsinspektsioonile kohustuse oodata ära EBA otsus
ja seejärel teha enda otsus kooskõlas EBA otsusega olukorras, kus Finantsinspektsioon ei ole
jõudnud ühisotsuseni teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega ning too on edastanud asja
EBA-le otsustamiseks. Lõikega 8 on võetud üle CRD V artikli 113 lõike 3 esimese alalõike
teine lause, kuid Euroopa Komisjon on tuvastanud, et teise lause ülevõtmine sisaldab kahte
puudujääki. Esiteks puudub lõikest 8 viide selle kohta, et küsimuse edastamisel EBA-le tuleb
lähtuda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 19 sätestatust.
Teiseks peab EBA otsus olema tehtud kooskõlas eelviidatud määruse artikli 19 lõike 3 kohaselt.
Eelnõu koostajad nõustuvad Komisjoni esimese etteheitega, mistõttu täiendatakse lõiget 8
lähtuvalt esimesest märkusest. Samas ei nõustu eelnõu koostajad Komisjoni teise etteheitega
seoses artikli 19 lõikega 3, sest selle järgimise kohustus on pandud EBA-le, mitte pädevatele
asutustele, kes ühisotsustusmenetluses osalevad. Seega väljuvad EBA suhtes sätestatud
kohustused Eesti seadusloome raamidest ja pädevustest, mistõttu jäetakse Komisjoni teise
märkusega arvestamata.
Lisaks eelnevatele märkustele on Komisjon tuvastanud, et §-st 473 on puudu artikli 113 lõike 3
esimese alalõike viies lause ning lõike 3 teise alalõike viies lause, mis keelab edastada küsimuse
otsustamist EBA-le, kui pöördumiseks ettenähtud nelja kuuline periood on lõppenud või kui
ühisotsustusmenetluses osalevad pädevad asutused on jõudnud ühisotsusele. Eelnõu koostajad
nõustuvad Komisjoni märkusega ning leiavad, et sarnaselt FELS-i sõnastusele, kus
samasisuline piirang on ette nähtud kriisilahendusega seotud ühisotsustusmenetlustes, on kõige
mõistlik võtta viies alalõige üle lõike 8 teise lausena, mitte täiendada paragrahvi uue lõikega.
Seega loetakse lõike 8 senine tekst esimeseks lauseks ning lõiget täiendatakse teise lausega,
milles nähakse ette EBA poole pöördumise piirang.
Lõike 10 muutmine. Lõike 10 kohaselt peab ühisotsust ning lõigetes 7 ja 8 nimetatud otsuseid
ajakohastama vähemalt kord aastas, kuid otsuseid ja suuniseid, mis on tehtud erandlike
asjaolude korral, ajakohastatakse siis, kui seda nõuab konsolideerimisgrupi krediidiasutusest
tütarettevõtja üle järelevalvet teostav finantsjärelevalve asutus. Lõikega 10 on võetud üle CRD
V artikli 113 lõike 4 teine alalõike esimene lause. Komisjon on tuvastanud, et ülevõtmisele
kuulub ka sama alalõike teine lause, mis täpsustab, et erandlikel asjaoludel tehtud otsuste ja
suuniste ajakohastamise küsimuse peavad omavahel lahendama konsolideeritud järelevalvet
tegev asutus ja lepinguriigi finantsjärelevalve asutus kahepoolselt. Eelnõu koostajad nõustuvad
Komisjoni märkusega, sest vastavat kohustust ei ole võimalik §-st 473 tuletada. Eeltoodust
tulenevalt loetakse lõike 10 tekst esimeseks lauseks ning lõiget täiendatakse teise lausega, mille
kohaselt peab Finantsinspektsioon tegema kõik endast oleneva, et leppida asjasse puutuva teise
lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega kokku erandlike asjaolude kohta tehtud otsuste ja
suuniste ajakohastamine.
Paragrahv 475. Kehtiv § 475 reguleerib järelevalveasutuste koostööd kolleegiumites.
Paragrahvi täiendamine lõigetega 8 ja 9. Uute lõigetega reguleeritakse kolleegiumite
moodustamist järelevalve teostamisel kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali üle. Lõike 8
sissejuhatava lause kohaselt peab Finantsinspektsioon, kui ta teostab järelevalvet kolmanda riigi
krediidiasutuse tütarettevõtja või filiaali üle, FIS § 471 lõike 46 kohaldamiseks moodustama
kolleegiumi, mis vastab § 475 lõigetes 12–13, 3–4 ja 5–7 sätestatud kriteeriumitele. Kolleegiumi
moodustamisel tuleb võtta arvesse lõike 8 sissejuhatavale lauseosale järgnevas loetelus
106
sätestatud tingimusi, millest esimese kohaselt, kui kolleegium on moodustatud kolmanda riigi
konsolideerimisgrupi tütarettevõtja üle järelevalve teostamiseks, peab järelevalve hõlmama ka
samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate esimesse klassi kuuluvaid kolmanda riigi
krediidiasutuse filiaale (punkt 1). Teine tingimuse kohaselt tuleb kolleegium moodustada
samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate esimesse klassi kuuluvate kolmanda riigi
krediidiasutuste filiaalide üle järelevalve teostamiseks, kui kolmanda riigi
konsolideerimisgrupp on asutanud kolmanda riigi krediidiasutuse filiaale rohkem kui ühes
Euroopa Liidu lepinguriigis, aga mitte ühtegi kolmanda riigi krediidiasutusest tütarettevõtjat,
kes alluks §-s 475 sätestatud kolleegiumi järelevalve alla (punkt 2). Viimase tingimuse kohaselt
peab Finantsinspektsioon moodustama kolleegiumi samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate
kolmanda riigi filiaalide ja tütarettevõtjate üle järelevalve teostamiseks, kui kolmanda riigi
konsolideerimisgrupp on asutanud esimesse klassi kuuluvaid kolmanda riigi krediidiasutuse
filiaale rohkem kui ühes Euroopa Liidu lepinguriigis ning vähemalt ühe kolmanda riigi
krediidiasutuse tütarettevõtja, kes ei alluks §-s 475 sätestatud kolleegiumi järelevalve alla
(punkt 3). Lõikega 8 võetakse üle CRD VI artikli 48p lõige 2.
Lisaks § 475 lõigetes 12–13, 3–4 ja 5–7 sätestatule, peab kolleegium järgima teisi lõikes 9
sätestatud nõudeid, mis kokkuvõtvalt hõlmab aruande koostamist kolmanda riigi
konsolideerimisgrupi struktuuri ja tegevuse kohta Euroopa Liidus (punkt 1), teabe jagamist
KAS-is ja FIS-is sätestatud alustel (punkt 2), järelevalvemeetmete kohaldamist (punkt 3) ning
koostöö tegemist ja koordineerimist (punkt 4). Lõikega 9 võetakse üle CRD VI artikli 48p
lõiked 4 ja 5.
Paragrahv 479. Kehtiv § 479 reguleerib koostööd rahapesu ja terrorismi rahastamise
tõkestamisel.
Paragrahvi täiendamine lõigetega 4–6. Lõike 4 kohaselt on Finantsinspektsioonil õigus
esitada Rahapesu ja Terrorismi Rahastamise Tõkestamise Ametile taotlus rahapesu ja
terrorismi rahastamise tõkestamise keskandmebaasile juurdepääsu ja selles kogutud teabe
saamiseks, kui see teave on vajalik finantsjärelevalve teostamise jaoks. Lõige 4 põhineb
Finantsinspektsiooni ettepanekul ning CRD VI artikli 91 lõikel 1i.
Lõigetega 5 ja 6 reguleeritakse Finantsinspektsiooni ja Rahapesu Andmebüroo vahelist
koostööd järelevalve teostamisel kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali üle. Lõikega 5 antakse
Finantsinspektsioonile diskretsioon vahetada Rahapesu Andmebürooga rahapesu ja terrorismi
tõkestamisega seonduvat teavet kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali üle järelevalve
teostamisel. Vastav teabevahetus ja koostöö ei või lõike 6 kohaselt kahjustada kummagi
ametiasutuse ühtegi käimasolevat menetlust vastavalt FIS-ile, KAS-ile, RahaPTS-ile, HMS-ile
ega karistusseadustikule. Seega peavad mõlemad asutused üksteist menetluste käigus abistama
ning edastama asjakohast informatsiooni, kuid seda tuleb teha viisil, mis ei sekkuks teise
asutuse läbiviidavatesse menetlustesse. Uute lõigetega võetakse üle CRD VI artikli 48n lõike 4
teise lause esimene pool ja lõike 5 esimene lause.
Paragrahv 53. Kehtiv § 53 nõuded Finantsinspektsiooni tegevuse avalikustamisele.
Lõike 1 teise lause täiendamine. Lõike esimene lause sätestab, et nõukogu otsused avaldatakse
Finantsinspektsiooni poolt tema veebilehel. Teise lausega viidatakse sätetele FIS-is, milles
nimetatud teavet sisaldavad otsused ei ole avalik teave, välja arvatud teave juhatuse esimehega
ametilepingu lõpetamise asjaolude kohta. Tulenevalt § 22 lõike 4 muutmisest (vt § 22 lõike 4
teise lause lisamise selgitusi), täiendatakse lõike 1 teist lauset täiendiga, mille kohaselt peab
107
juhatuse esimehega ametilepingu lõpetamise asjaolude avalikustamisel võtta arvesse § 22 lõike
4 teises lauses nimetatud piirangut.
Paragrahv 54. Kehtiv § 54 sätestab nõuded kontrollimisandmete salastatusele.
Lõike 4 täiendamine punktiga 14. Paragrahv 54 lõige 2 sätestab, et finantsjärelevalve käigus
kogutud teave, dokumendid ning finantsjärelevalve asutuse poolt koostatud ametlikud
dokumendid on konfidentsiaalsed. Lõige 4 sätestab nimekirja olukordadest, millal on lõikes 2
nimetatud teabe ja finantsjärelevalve tulemusi kajastavate dokumentide avaldamine lubatud.
CRD VI artiklit 56 täiendatakse neljanda alalõikega, mille esimene lause loob aluse teabe
jagamiseks asutusega, mis teostab siseriiklikku maksualast kontrolli. Alalõike teise lause
kohaselt kehtib teabe jagamise põhimõte ka olukorras, kus maksualast kontrolli teostav asutus
asub teises Euroopa Liidu liikmesriigis tingimusel, et mõlemad asutused on andnud selleks
selgesõnalise nõusoleku.
Tulenevalt artikli 56 neljanda alalõike lisamisest täiendatakse § 54 lõiget 4 punktiga 14 ja
sätestatakse, et teabe avaldamine on lubatud Maksu- ja Tolliametiga seoses krediidiasutuse või
tema filiaaliga, seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses. Neljanda alalõike
teises lauses sisalduv teabe jagamise piirangu sätestamiseks täiendatakse §-i 54 uue lõikega (vt
§ 54 lõike 47 lisamise selgitusi).
Paragrahvi täiendamine lõikega 48. Uue lõikega võetakse üle CRD VI artikli 56 neljanda
alalõike teine lause ja sätestatakse, et Finantsinspektsioon võib edastada Maksu- ja Tolliametile
teise lepinguriigi pädevalt järelevalveasutuselt saadud konfidentsiaalset teavet ainult juhul, kui
taoline järelevalveasutus on selleks andnud selgesõnalise nõusoleku. Alalõike lisamine
direktiivis on ajendatud vajadusest parandada asutustevahelist teabevahetust vaatamata
kehtivatele ametisaladuste hoidmise reeglitele.48
Paragrahv 64. Kehtiv § 64 reguleerib seaduse kohaldamist.
Paragrahvi täiendamine lõikega 10. Uue lõikega sätestatakse, et Finantsinspektsiooni juhtide
14-aastase maksimaalse ametiaja piirangut kohaldatakse alates 2026. aasta 11. jaanuarist. Säte
lisamine on seotud § 21 lõike 5 muutmisega ning CRD VI artikli 4a lõike 2 teise alalõike
esimese lausega (vt § 21 lõike 5 muutmise selgitusi).
3.4. Muudatused finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses
Paragrahv 55. Kehtiv § 55 reguleerib kriisilahendusmeetmete ja -õiguste rakendamise
üldpõhimõtteid.
Paragrahvi täiendamine lõikega 111. Uue lõikega võetakse üle CRD VI artikli 27h teine
alalõige ja sätestatakse, et kui kriisilahendusmeetmete või -õiguste rakendamise tulemusena
krediidiasutus ühineb või jaguneb, siis ei kohaldata tema suhtes krediidiasutuste seaduse 6.
peatüki 1. jaos sätestatut, välja arvatud juhul, kui FELS ei sätesta teisiti. Lõike 111 lisamise
põhjuseks on asjaolu, et FELS § 68 lõike 2 kohaselt kohaldatakse sildasutuse ühinemisele KAS-
i 6. peatükis sätestatut, kuid direktiivi artikli 27h teine alalõige välistab CRD kohaldamise
ühinemistele ja jagunemistele, kui see toimub krediidiasutuse kriisilahenduse käigus. Seega
tuleb lähtuvalt FELS § 68 lõikest 2 lisada seadusesse erand, mis lubab KAS-i kohaldamist ka
kriisilahenduse käigus asutatava sildasutuse ühinemisele ja jagunemisele.
48 CRD VI selgituspunkt 25.
108
Paragrahv 68. Kehtiv § 68 reguleerib sildasutuse tegevuse lõpetamist.
Lõike 2 muutmine. Lõike 2 kohaselt kohaldatakse sildasutuse ühinemisele KAS 6. peatükis
sätestatut. Põhjusel, et 6. peatüki senine ühinemist ja jagunemist käsitlev tekstiosa viiakse sama
peatüki 1. jakku, täiendatakse lõike 2 viidet ning sätestatakse, et ühinemisele kohaldatakse KAS
6. peatüki 1. jaos sätestatut (vt KAS 6. peatüki muutmise selgitusi).
3.5 Muudatused investeerimisfondide seaduses
Paragrahv 153. Kehtiv § 153 nõuded ühinemise tingimuste kontrollile.
Lõike 2 sissejuhatava lauseosa muutmine. Lõike sissejuhatava lauseosa kohaselt peab
ühendatava fondi depositoorium või vandeaudiitor kontrollima täiendavalt lauseosale
järgnevaid ühinemislepingu tingimusi. Tulenevalt audiitori aruande kohustuslikkuse nõude
väljajätmisest (vt analoogselt KAS § 67 kehtetuks tunnistamise selgitusi), jäetakse § 153 lõike
2 sissejuhatavast lauseosas välja sõnad ,,või vandeaudiitor”.
Lõike 3 kehtetuks tunnistamine. Seni kehtinud lõige 3 sätestas, et ühinemislepingu tingimuste
kontrollimiseks võib mitme või kõigi ühinevate fondide jaoks olla määratud üks või mitu ühist
vandeaudiitorit. Kuivõrd seadusest kaotatakse audiitori aruande kohustuslikkuse nõue (vt
analoogselt § 67 kehtetuks tunnistamise selgitusi), tunnistatakse § 153 lõige 3 kehtetuks ning
antakse lõikega 5 Finantsinspektsioonile õigus otsustada audiitori määramise vajadus,
sealhulgas auditeerimise täpne kord.
Lõike 4 muutmine. Lõike 4 esimese lause kohaselt peab lõikes 2 nimetatud ühinemislepingute
kontrolli kohta depositoorium või vandeaudiitor koostama kirjaliku aruande, mille
fondivalitseja peab tegema ühendatava ja ühendava fondi osakuomanikele või aktsionäridele ja
Finantsinspektsioonile nende nõudmisel kättesaadavaks tasuta. Lõike teise lause kohaselt,
kohaldatakse aruandele äriseadustiku § 396 lõigetes 22–4 sätestatut, kui kontrolli teostab
vandeaudiitor. Tulenevalt audiitori aruande kohustuslikkuse nõude väljajätmisest (vt
analoogselt KAS § 67 kehtetuks tunnistamise selgitusi), jäetakse lõike 4 esimesest lausest välja
vandeaudiitori element ning lõike teine lause viiakse üle uude lõikesse 5 teise lausena, et
selgemalt väljendada järelevalveasutuse õigust määrata vajaduse korral audiitor ning nõudeid,
mida ta peab aruande koostamisel järgima.
Paragrahvi täiendamine lõikega 5. Uue lõike esimese lause kohaselt võib Finantsinspektsioon
vaatamata ÄS § 394 lõikes 2 sätestatule määrata vandeaudiitori ning nõuda vandeaudiitorilt
ühinemislepingu ja -aruande kontrollimise kohta aruande esitamist. Lõike 5 teine lause on lõike
4 teine lause, mis audiitori aruande kohustuslikkuse nõude väljajätmise tulemusel tuuakse üle
lõikesse 5 (vt IFS § 153 lõike 4 muutmise selgitusi).
Paragrahv 235. Kehtiv § 235 reguleerib määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi
ühinemist.
Lõike 5 kehtetuks tunnistamine. Seni kehtinud lõike 5 kohaselt tuli määratud väljamaksetega
tööandja pensionifondide ühinemislepingu vandeaudiitori aruandes anda arvamus selle kohta,
kas ühendaval või asutataval fondil on nõuetekohased tehnilised eraldised ja neile vastav vara.
Lõige tunnistatakse kehtetuks tulenevalt audiitori aruande kohustuslikkuse väljajätmisest
seadusest (vt analoogselt KAS § 67 muutmise selgitusi) ning sõnastatakse § 236 lõikes 11
109
ümber Finantsinspektsiooni õigusega määrata vajaduse korral audiitor ning nõuda audiitorilt
oma arvamuses samasisulise hinnangu andmist, nagu sätestas lõige 5.
Paragrahv 236. Kehtiv § 236 sätestab nõuded määratud väljamaksetega tööandja
pensionifondi ühinemisloa taotlemisele.
Lõike 1 punkti 3 kehtetuks tunnistamine. Seni kehtinud lõike 1 punkti 3 kohaselt tuli
määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi ühinemiseks esitada lisaks muudele
dokumentidele ka IFS § 235 lõikes 5 nimetatud vandeaudiitori aruanne. Kuivõrd eelnimetatud
säte tunnistatakse kehtetuks ning seadusest jäetakse välja audiitori aruande kohustuslikkuse
nõue, tunnistatakse ka lõike 1 punkt 3 kehtetuks (vt IFS § 235 lõike 5 ning analoogselt KAS §
67 kehtetuks tunnistamise selgitusi).
Paragrahvi täiendamine lõikega 11. Uue lõike esimese lause kohaselt võib
Finantsinspektsioon vaatamata ÄS § 394 lõikes 2 sätestatule määrata vandeaudiitori ning nõuda
vandeaudiitorilt ühinemislepingu ja -aruande kontrollimise kohta aruande esitamist. Lõike teise
lausega võetaks üle seni § 235 lõikes 5 sätestatud nõuded andmetele, mida vandeaudiitor peab
oma aruandes kajastama (vt IFS § 235 lõike 5 kehtetuks tunnistamise selgitusi).
Paragrahvi 382 kehtetuks tunnistamine.
Seni kehtinud § 382 lõike 1 kohaselt tuli ühinemisel koostada ühinemisaruanne, mida pidi
kontrollima vandeaudiitor. Lõike 2 kohaselt pidi vandeaudiitor andma oma aruandes arvamuse
selle kohta, kas ühendav fondivalitseja vastab IFS-is sätestatud usaldatavusnõuetele. Tulenevalt
audiitori aruande kohustuslikkuse nõude väljajätmisest seadusest (vt analoogselt KAS § 67
kehtetuks tunnistamise selgitusi), tunnistatakse § 382 kehtetuks, kuid selle lõikes 2 sätestatud
nõuded vandeaudiitori aruandele viiakse üle § 383 lõikesse 4 teise lausena, et selgemalt
väljendada järelevalveasutuse õigust määrata vajaduse korral audiitor ning nõudeid, mida ta
peab aruande koostamisel järgima.
Paragrahv 383. Kehtiv § 383 sätestab nõuded fondivalitseja ühinemisloale.
Lõike 1 punkti 4 kehtetuks tunnistamine. Seni kehtinud lõike 1 punkti 4 kohaselt tuli
fondivalitseja ühinemiseks esitada lisaks muudele dokumentidele ka vandeaudiitori aruanne.
Kuivõrd seadusest jäetakse välja audiitori aruande kohustuslikkuse nõue, tunnistatakse ka lõike
1 punkt 4 kehtetuks (vt analoogselt KAS § 67 kehtetuks tunnistamise selgitusi).
Paragrahvi täiendamine lõikega 4. Uue lõike esimese lause kohaselt võib Finantsinspektsioon
vaatamata ÄS § 394 lõikes 2 sätestatule määrata vandeaudiitori ning nõuda vandeaudiitorilt
ühinemislepingu ja –aruande kontrollimise kohta aruande esitamist. Lõike teise lausega
võetakse üle seni § 382 lõikes 2 sätestatud nõuded andmetele, mida vandeaudiitor peab oma
aruandes kajastama (vt IFS § 382 kehtetuks tunnistamise selgitusi).
3.6. Muudatused kindlustustegevuse seaduses
Paragrahvi 142 muutmine. Kehtiv § 142 reguleerib audiitorettevõtja määramist ja
audiitorettevõtja aruannet.
Senises sõnastuses reguleerisid § 142 lõiked 1 ja 2 ühise audiitorettevõtja määramist, lõiked 3
ja 6 nõudeid audiitorile ning tema poolt koostatavale aruandele, lõige 4 Finantsinspektsiooni
110
õigust kehtestada audiitori tasustamise korda ning lõiked 5 ja 7 audiitori mitte määramise
tingimusi.
Tulenevalt audiitori aruande kohustuslikkuse nõude väljajätmisest KindlTS-ist (vt analoogselt
§ 67 kehtetuks tunnistamise selgitusi), muudetakse §-i 142. Paragrahvi lõike 1 esimese lausega
sätestatakse, et vaatamata ÄS § 392 lõikes 2 sätestatule, võib Finantsinspektsioon määrata
audiitori ning nõuda audiitorilt ühinemislepingu ja –aruande kontrollimise kohta aruande
esitamist. Varasemast paragrahvi sõnastusest tuuakse lõike 1 teise lausesse üle lõige 6 mis
sätestas, et audiitori aruandes tuleb lisaks ÄS §-s 396 sätestatule esitada audiitori arvamus selle
kohta, kas ühendava või asutatava kindlustusandja tehnilised eraldised ja kattevara vastavad
õigusaktidest tulenevatele nõuetele.
Lõikega 2 sätestatakse, et piiriülesel ühinemisel võib Finantsinspektsioon jätta audiitorettevõtja
määramata, kui selle on juba määranud lepinguriigi ühineva kindlustusandja asukohariigi kohus
või haldusasutus. Tegemist on varasema lõike 5 sõnastusega, millele on lisatud piiriülene
element ning jäetud välja ühise audiitori element. Sõna ,,piiriülene” lisamisega soovivad eelnõu
koostajad rõhutada, et Finantsinspektsioon võib otsustada jätta audiitori määramata olukorras,
kus lisaks Eestis tegevusloa saanud subjektile osaleb ühinemises teises Euroopa Liidu
lepinguriigis asutatud isik. Tegemist on erandiga ÄS § 4334 lõikes 1 sätestatule, mis kohustab
piiriülese ühinemise korral kaasama ühinemislepingu kontrolli audiitori. Seega muudetakse
lõike 2 sõnastusega Finantsinspektsiooni õigus mitte määrata audiitor fookus siseriiklikult
ühinemisel piiri. Kuivõrd Finantsinspektsiooni otsustada on edaspidi audiitori määramisega
seotud asjaolud, sealhulgas see, kas ta määrab kindlustusandjate omavahelisel ühinemisel või
kindlustusandja ühinemisel tugiettevõtjaga ühe ühise audiitori või mitu erinevat, ei ole vaja
lõikes 2 kasutada ka audiitorile viidates ,,ühine”.
Lõike 3 kohaselt kehtestab audiitori tasu ja tasustamise korra Finantsinspektsioon. Sama mõte
oli varem väljendatud lõikes 4.
Paragrahv 143. Kehtiv § 143 sätestab nõuded ühinemisloa taotlusele.
Lõike 1 punkti 4 kehtetuks tunnistamine. Seni kehtinud lõike 1 punkti 4 kohaselt tuli
ühinemisloa saamiseks esitada Finantsinspektsioonile lisaks muudele andmetele ja
dokumentidele audiitorettevõtja aruanne. Kuivõrd seadusest jäetakse välja audiitori aruande
kohustuslikkuse nõue, tunnistatakse ka lõike 1 punkt 4 kehtetuks (vt analoogselt KAS § 67
kehtetuks tunnistamise selgitusi).
3.7. Muudatused krediidiandjate ja -vahendajate seaduses
Paragrahv 62. Kehtiv § 62 reguleerib krediidiandja ja -vahendaja ühinemist.
Paragrahvi täiendamine lõikega 5. Uue lõikega sätestatakse Finantsinspektsioonile õigus
määrata vaatamata ÄS § 394 lõikes 2 sätestatule krediidiandja või -vahendaja ühinemisel
audiitor ning nõuda audiitorilt ühinemiselepingu ja -aruande kontrollimise kohta aruande
esitamist. Lõike 5 lisamine on seotud KAS § 67 kehtetuks tunnistamisega ning § 68 lõike 4
muutmisega (vt eelviidatud sätete kehtetuks tunnistamise ja muutmise selgitusi).
Paragrahv 63. Kehtiv § 63 reguleerib krediidiandja ja -vahendaja jagunemist.
Paragrahvi täiendamine lõikega 5. Uue lõikega sätestatakse Finantsinspektsioonile õigus
määrata vaatamata ÄS § 437 lõikes 2 sätestatule krediidiandja või -vahendaja jagunemisel
111
audiitor ning nõuda audiitorilt jagunemislepingu ja –aruande kontrollimise kohta aruande
esitamist. Lõike 5 lisamine on seotud KAS § 67 kehtetuks tunnistamisega ning § 68 lõike 4
muutmisega (vt eelviidatud sätete kehtetuks tunnistamise ja muutmise selgitusi)
3.8. Muudatused makseasutuste ja e-raha asutuste seaduses
Paragrahv 54. Kehtiv § 54 sätestab nõuded ühinemislepingule ja -aruandele.
Lõike 3 muutmine. Lõike 3 kohaselt peab makseasutuste ühinemisel ja e-raha asutuste
ühinemisel koostama ühinemisaruande ning tagama, et seda on kontrollinud audiitor.
Tulenevalt audiitori aruande kohustuslikkuse nõude väljajätmisest seadusest (vt analoogselt
KAS § 67 kehtetuks tunnistamise selgitusi), muudetakse lõiget 3 ja jäetakse välja
ühinemisaruande auditeerimise kohustus.
Lõike 4 kehtetuks tunnistamine. Seni kehtinud lõige 4 sätestas, et audiitori aruandes tuleb
näidata, milliseid hindamismeetodeid on aktsiate või osade vahetussuhte määramisel kasutatud,
ning anda arvamus selle kohta, kas ühendav makseasutus või e-raha asutus vastab seaduses
sätestatud usaldatavusnõuetele. Tulenevalt audiitori aruande kohustuslikkuse nõude
väljajätmisest seadusest (vt analoogselt KAS § 67 kehtetuks tunnistamise selgitusi),
tunnistatakse § 54 lõige 4 kehtetuks, kuid selle sõnastus viiakse üle § 55 lõikesse 3 teise lausena.
Paragrahv 55. Kehtiv § 55 reguleerib ühinemisloa taotlemist.
Lõike 1 punkti 4 kehtetuks tunnistamine. Lõike 1 punktiga 4 on sätestatud makse- ja e-raha
asutustele kohustus esitada ühinemisloa saamiseks audiitori aruanne. Kuivõrd MERAS-est
jäetakse välja audiitori aruande kohustuslikkuse nõue (vt analoogselt KAS § 67 ja § 68 lõike 1
punkt 4 kehtetuks tunnistamise selgitusi), tunnistatakse § 55 lõike 1 punkt 4 kehtetuks.
Lõike 2 punkti 4 kehtetuks tunnistamine. Lõike 2 punktiga 4 on sätestatud makse- ja e-raha
asutustele kohustus esitada Finantsinspektsioonile audiitori aruanne, kui ühinemise tulemusel
asutatakse uue makse- või e-raha asutus. Kuivõrd MERAS-est jäetakse välja audiitori aruande
kohustuslikkuse nõue (vt analoogselt KAS § 67 ja § 68 lõike 1 punkt 4 kehtetuks tunnistamise
selgitusi), tunnistatakse § 55 lõike 2 punkt 4 kehtetuks.
Paragrahvi täiendamine lõikega 3. Uue lõike esimese lause kohaselt võib
Finantsinspektsioon, vaatamata ÄS § 394 lõikes 2 sätestatule, määrata audiitori ja nõuda
audiitorilt ühinemislepingu ja -aruande kontrollimise kohta aruande esitamist. Lõike teise
lausega võetakse üle seni § 54 lõikes 4 sätestatud nõuded andmetele, mida audiitor peab oma
aruandes kajastama (vt MERAS § 55 lõike 4 kehtetuks tunnistamise selgitusi).
3.9. Muudatused rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses
Seaduse täiendamine paragrahviga 621. Uue paragrahviga reguleeritakse Rahapesu
Andmebüroo ja Finantsinspektsiooni vahelist koostööd.
Paragrahviga 621 kohustatakse Rahapesu Andmebürood esitama Finantsinspektsioonile KAS §
373 lõikes 10, § 69 lõikes 12 ja § 703 lõikes 22 nimetatud arvamuse 30 tööpäeva jooksul arvates
Finantsinspektsioonilt vastava taotluse saamisest. Uue sättega võetakse üle CRD VI artikli 27b
lõike 3 teine alalõige ja 27j lõike 3 teise alalõige esimene pool. Eelviidatud sätetes viidatud
arvamus sisaldab Rahapesu Andmebüroo hinnangut selle kohta, kas olulise osaluse
võõrandamine, ühinemine või jagunemine võib endast kujutada rahapesu või terrorismi
112
rahastamist. Arvamuse andmisele kohaldatakse HMS §-s 16 sätestatut. Rahapesu
Andmebüroolt oodatakse adekvaatset ja sisulist arvamust, milles on antud hinnang sellele, kas
ettevõtjate kavandatavas tegevuses on rahapesu või terrorismi rahastamise elemente.
3.10. Muudatused väärtpaberituru seaduses
Paragrahv 40. Kehtiv § 40 reguleerib investeerimisühingu suhtes sätestatud nõudeid.
Paragrahvi täiendamine lõigetega 51 ja 52. Uue lõike 51 kohaselt kohaldatakse
finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja ühinemisele ja jagunemisele VPTS 13.
peatüki 1. jaos sätestatut. Lõikega 52 nähakse ette VPTS 13. peatüki 2. jao kohaldamine
valdusettevtõja oluliste varade ja kohustuste ülekandmisele ning § 1181 lõike 2 kohaldamise
tingimusi (vt analoogselt KAS § 136 lõigete 6 ja 7 lisamise selgitusi).
Paragrahvi täiendamine lõikega 9. Uue lõike kohaselt kohaldatakse kolmanda riigi
konsolideerimisgrupi investeerimisühingu tegevusele KAS §-s 207 sätestatut. Sätte lisamise
põhjuseks on Euroopa Komisjoni märkus, mille ei ole VPTS-iga võetud üle CRD artiklit 21b,
mis reguleerib paralleelselt nii kolmanda riigi konsolideerimisgrupi krediidiasutuse ja
investeerimisühingu tegevuse aluseid. Artikli 21b sätestuse leiab KAS §-st 207, kuid VPTS-is
puudub ristviide KAS-ile. Seega esineb seaduses lünk, mida ei ole võimalik ületada VPTS-i
tõlgendamise teel. Puuduse eemaldamiseks täiendatakse §-i 40 lõikega 9 ning tehakse viide
KAS-i kohaldamise kohta investeerimisühingu tegevuse aluse kohaldamisel.
Paragrahv 79. Kehtiv § 79 sätestab nõuded investeerimisühingu, investeerimisvaldusettevõtja
ja segafinantsvaldusettevõtja juhtide valimisele, pädevusele ja tegevusele.
Paragrahvi pealkirja muudetakse nii, et see vastaks sätte sisule – lisaks juhtidele
reguleeritakse normis ka võtmeisikutele kohalduvaid nõudeid.
Lõike 1 muudatusel on kaks eesmärki. Esiteks rõhutatakse, et juhtide nõuetele vastavuse
tagamise kohustus on investeerimisühingul. Teiseks jäetakse kehtivast sättest välja osa, mis
puudutab juhi või võtmeisiku kohustust pühendada piisavalt aega oma tööülesannete täitmiseks.
Selline kohustus tuleneb sama paragrahvi lõikest 9, puudub vajadus sätestada seda dubleerivalt
ka lõikes 1.
Paragrahvi täiendamine lõikega 41. Sättega kohustatakse investeerimisühingu juhte
tegutsema ausalt ja usaldusväärselt ning olema oma otsuste tegemisel vabad. Lõikega võetakse
üle CRD VI artikli 91 lõike 1 esimeses lauses ja lõikes 2a sätestatud nõuded.
Paragrahvi täiendamine lõigetega 71 ja 72. Paragrahvi lõiked 5–7 näevad ette, millised on
investeerimisühingu juhtide (nii nõukogu kui juhatuse liikmete) peamised kohustused oma
ühingu juhtimisel. Lisaks tuleb arvestada juhtidel ka § 791 lõikes 3 sätestatuga, kus muu hulgas
viidatakse nõukogu ja juhatuste liikmete kohustuste osas KAS §-dele 52 ja 55 (ehk
kohaldatakse lisaks krediidiasutuste nõukogu ja juhatuse suhtes kehtivaid kohustusi). See
lahend ei ole aga piisavalt õigusselge ja subjektil on üsna keeruline aru saada, milliseid
kohustusi tema juhid täitma peavad. Seepärast sätestatakse nüüd uute lõigetega 71 ja 72, et
milliseid kohustusi lisaks olemasolevatele lõigetele 5–7 peavad investeerimisühingu nõukogu
ja juhatuse liikmed veel täitma. Lõiked 71 ja 72 põhinevad omakorda KAS §-del 52 ja 55, samas
ei ole n-ö üks-ühele krediidiasutuste juhtide suhtes ettenähtud kohustusi üle toodud
investeerimisühingu juhtidele, arvestatud on investeerimisühingute spetsiifikat ja ka seda, et
osaliselt on sarnased nõuded ette nähtud juba üldistes regulatsioonides (eelkõige
113
äriseadustikus). Antud lõigete lisamise näol kustutatakse omakorda ka viide VPTS § 791 lõikes
3 KAS §-dele 52 ja 55.
Oluline on märkida, et täiesti uue nõudena lisatakse § 72 punkt 1 näol kohustus, mille kohaselt
peab investeerimisühingu juhatus kehtestama ja vähemalt iga kahe aasta tagant üle vaatama
investeerimisühingu riskide võtmise, juhtimise, jälgimise ning maandamise põhimõtted ja
protseduurid sellisel kujul, mis muu hulgas hõlmavad ka ESG tegurite praegusest ja lühikesest,
keskmisest ja pikaajalisest mõjust tingitud riske. Eeltoodu kehtestatakse sarnaselt
krediidiasutustega CRD artikli 76 lõike 1 esimese alalõike alusel.
Sisuliselt kehtivad investeerimisühingu juhtidele vastavad nõuded ja kohustused läbi mitme
erineva direktiivi, eelkõige läbi:
1) CRD artikli 76, artikli 86 lõike 2 ning artiklite 88 ja 91;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2019/2034/EL49 ehk investeerimisühingute
direktiivi artikli 28 ja 29 lõike 1;
3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2014/65/EL50 ehk investeerimisteenuste
osutamise direktiivi (nn MiFID) artikli 9.
Paragrahvi täiendamine lõigetega 91–95.
Lõikega 91 pannakse investeerimisühingule kohustus kontrollida, tagada ja vastutada selle eest,
et tema juhid vastavad igal ajahetkel juhtidele ja võtmeisikutele kehtestatud nõuetele,
rakendades selleks asjakohase asutusesisese sobivushindamise ja dokumenteerides vastava
protsessi. Sättega võetakse üle CRD VI artikli 91 lõige 1 a alalõige 1.
Lõikega 92 pannakse paika investeerimisühingu läbiviidava sobivushindamise sagedus. Nii
näeb norm ette, et investeerimisühing hindab juhtide võtmeisikute nõuetele vastavust enne
nende valimist ning juhul, kui ilmnevad uued faktid või asjaolud. Sobivushindamist tuleb viia
läbi regulaarselt. Lõikega 92 võetakse üle CRD VI artikli 91 lõike 6 alalõige 2.
Lõikega 93 kehtestatakse investeerimisühingule kohustus hoida juhi ja võtmeisiku sobivuse
kohta käiv teave ajakohane. Lõikega võetakse üle CRD VI artikli 91 lõige 1c.
Kui investeerimisühing saab teadlikuks asjaoludest, mille tõttu juht või võtmeisik ei vasta
kehtestatud nõuetele, ei tohi seda isikut vastavale positsioonile nimetada. Kui aga juht või
võtmeisik on ametisse nimetatud, siis kutsutakse ta viivitamatult tagasi või asjakohasel juhul
kohaldatakse muid sobivaid meetmeid (lõige 94). Selliste meetmete üle otsustab
Finantsinspektsioon, olles seejuures seotud HMS-ist tuleneva proportsionaalsuse-nõudega.
Lõikega võetakse üle CRD VI artikli 91 lõige 1b.
Lõike 56 kohaselt on investeerimisühingul kohustus tagada võtmeisiku ülesannete
nõuetekohane täitmine, mis võib tähendada ka võtmeisiku funktsiooni täitva isiku asendamist.
Sättega võetakse üle CRD VI art 91a lõike 3 alalõige 2, mille kohaselt võtavad üksused kõik
vajalikud meetmed selle tagamiseks, et võtmeisiku funktsioon toimiks nagu vaja, sealhulgas
asendavad võtmeisiku, kui see isik ei vasta enam sobivuskriteeriumidele ja -nõuetele.
49 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/2034, 27. november 2019, mis käsitleb
investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2002/87/EÜ,
2009/65/EÜ, 2011/61/EL, 2013/36/EL, 2014/59/EL ja 2014/65/EL. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/?uri=CELEX:02019L2034-20241224 50 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/65/EL, 15. mai 2014, finantsinstrumentide turgude kohta ning
millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL. Kättesaadav: EUR-Lex - 02014L0065-20250117 - EN
- EUR-Lex
114
Paragrahv 791. Kehtiv § 791 sätestab nõuded investeerimisühingu juhtidele ja töötajatele.
Lõike 1 täiendamine teise lausega. Praegune lõige 1 näeb ette, et investeerimisühingu juhid
ja töötajad on kohustatud tegutsema nendelt oodatava ettenägelikkuse ning asjatundlikkusega
vastavalt nende ametikohale esitatavatele nõuetele, lähtudes investeerimisühingu ning selle
klientide huvidest. Muudatusega lisatakse uus lause, mille kohaselt investeerimisühingu juhid
ja töötajad on kohustatud seadma investeerimisühingu ning selle klientide majanduslikud huvid
kõrgemale oma isiklikest majanduslikest huvidest. See nõue on nähtud ette krediidiasutustele
KAS § 48 lõike 5 näol ja kohaldub ka läbi VPTS § 791 lõike 3 viite ka investeerimisühingutele.
Nüüd see viide eelnimetatud sättes kustutakse ja suurema õigusselguse huvides kirjutatakse see
kohutus eraldi VPTS-s lahti. Ehk sisuliselt mingit uut kohustust käesoleva muudatusega
investeerimisühingute jaoks ei kaasne.
Lõike 3 esimese lause muutmine. Kehtiv § 791 reguleerib investeerimisühingu juhtide ja
töötajate suhtes sätestatud nõudeid. Selle paragrahvi lõige 3 viitab omakorda KAS-i vastavatele
paragrahvidele, mis omakorda näevad ette erinevad nõuded krediidiasutuste juhtidele ja
töötajatele, samuti erinevatele komiteedele ja sisekontrolli funktsioonidele. Ehk neid samu
nõudeid kohaldatakse läbi erinevate KAS-i viidetes seeläbi ka investeerimisühingu juhtidele ja
töötajatele. Samas osaliselt on vastavad nõuded investeerimisühingu juhtidele ja töötajatele
kehtivas VPTS-is ette nähtud (näiteks §-des 79, 832 ja 833) ning seetõttu on praegune lahendus
teatud mõttes ebaühtlane (s.t. et osaliselt tuleb nõuete järgmisel lähtuda KAS-s sätestatust).
Seepärast antud paragrahvi lõike 3 muutmisega tühistatakse suurem osa viiteid KAS-le ja
vastavad normid avatakse VPTS-is endas.
Ehk tühistamisele lähevad viited järgmisele KAS-i sätetele: KAS § 48 lõiked 41–51, §-d 52, 55,
571–574 ja 581, § 59 lõiked 1, 3 ja 43, § 62, § 82 lõiked 1–22.
Siiski VPTS § 791 lõikes 3 säilivad viited KAS § 49 lõigetele 11–2, §-le 84 ning § 922 lõigetele
4 ja 5. Eeltoodud KASi sätted näevad ette spetsiifilised nõuded selles osas kas ja mis
ametikohtadel võivad juhid veel ametis olla, laenamise nõuded seotud isikutele ja juhtide
tasustamise kohta vastava info esitamine Finantsinspektsioonile. Ehk eeltoodud nõuete puhul
tuleb jätkuvalt investeerimisühingul lähtuda KAS-is sätestatust.
Paragrahv 792. Kehtiv § 792 reguleerib investeerimisühingu juhtide ja töötajate tasustamist.
Lõike 2 punktis 3 ja lõikes 8 asendatakse sõna ,,kontrollifunktsioon” sõnaga
,,sisekontrollifunktsioon”. Vt analoogselt § 83 muutmise selgitusi.
Lõike 5 kehtetuks tunnistamine. Kehtiv lõige 5 näeb ette, et investeerimisühingu nõukogu
kinnitab investeerimisühingu tasustamise põhimõtted ja vaatab need regulaarselt üle. Samuti on
selles lõikes sätestatud, et järelevalvet tasustamispoliitika rakendamise üle teostab
investeerimisühingu nõukogu, välja arvatud juhul, kui investeerimisühingus on moodustatud
töötasukomitee. Lähtuvalt eeltoodust, kus kõik põhilised nõukogu kohustused n-ö
konsolideeritakse ühte paragrahvi, siis saavad need nõuded sisalduma § 79 lõike 71 punktis 3.
Seega sisuliselt selle lõike kehtetuks tunnistamisega investeerimisühingu jaoks põhimõttelisi
muudatusi ei kaasne.
Seaduse täiendamine §-ga 795. Uue paragrahviga nähakse ette nomineerimiskomitee
moodustamise põhimõtted investeerimisühingus. Nomineerimiskomitee peamiseks ülesandeks
on lihtsustatult investeerimisühingu juhatuse liikme kandidaatide esitamine nõukogule, muu
hulgas arvestades ka n-ö mitmekesisuse nõudeid. Ka hetkel kehtib investeerimisühingu puhul
115
nomineerimiskomitee moodustamise nõue, kuid seda läbi viitelise lahendi – VPTS § 791 lõige
3 viitab omakorda KAS §-le 62, mille alusel on nomineerimiskomitee moodustamine
krediidiasutuses ette nähtud. Vastavalt aga eespool juba käsitletule tuuakse vastavad normid n-
ö KAS-ist üle VPTS-i, muu hulgas võttes arvesse investeerimisühingu eripärasid võrreldes
krediidiasutusega. Seepärast kustutakse VPTS § 791 lõikes 3 vastav viide ka KAS-ile.
Paragrahvi 80 kehtetuks tunnistamine. Kehtiv § 80 reguleerib juhtidest ja audiitorist
teavitamist. Juhtidest ja võtmeisikutest teavitamise regulatsioon sisaldub edaspidi §-s 801.
Audiitorist teavitamise kohustust investeerimisühingul edaspidi ei ole, sest sellisel teavitamisel
puudub lisandväärtus.
Seaduse täiendamine §-dega 801 ja 802.
Uute paragrahvidega kehtestatakse reeglid Finantsinspektsiooni teavitamisele ning
järelevalveasutuse poolt läbiviidavale sobivusmenetlusele.
Paragrahv 801 reguleerib juhtidest ja võtmeisikutest teavitamist.
Lõike 1 kohaselt teavitab investeerimisühing juhi või võtmeisiku valimise, määramise või
ametiaja pikendamise kavatsusest Finantsinspektsiooni vähemalt kümme päeva enne selle
küsimuse otsustamist ja esitab lõikes 6 nimetatud andmed ja dokumendid. Tähtaja määramisel
on arvesse võetud Finantsinspektsiooni vajadust teatud juhtudel sekkuda ja kohaldada
meetmeid.
Lõike 2 alusel teavitab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1619 artikli 91
lõike 1d punktides a–f sätestatud isik (oluline investeerimisühing) investeerimisühingu juhi
sisekontrollifunktsiooni juhi ja finantsjuhi valimise või määramise kavatsusest
Finantsinspektsiooni, esitades vähemalt kolmkümmend tööpäeva enne juhi ametisse asumise
tähtpäeva lõikes 6 nimetatud andmed ja dokumendid. Lõikega võetakse üle CRD VI artikli 91
lõige 1d.
Lõikes 2 sätestatud tähtaega ei kohaldata, kui enamik juhtorgani liikmetest tuleb asendada uute
juhtorgani liikmetega samal ajal ja juhtorganist lahkuvad liikmed peaksid läbi viima uute
liikmete sobivushindamise. Sellisel juhul viib investeerimisühing asutusesisese
sobivushindamise läbi pärast seda, kui uute ametisse valitud või määratud juhtide volituste
tähtpäev on saabunud (lõige 3).
CRD VI artikli 91 lõike 1a alalõike 2 kohaselt on antud juhul tegemist sättega, mille
kohaldamise osas on liikmesriigile jäetud kaalutlusõigus. Eesti on otsustanud sätte üle võtta, et
tagada paindlikkus.
Oluline investeerimisühing on kohustatud teavitama juhi või võtmeisiku ametiaja pikendamise
kavatsusest Finantsinspektsiooni, esitades vähemalt kümme päeva enne selle küsimuse
otsustamist lõikes 6 nimetatud andmed ja dokumendid (lõige 4).
CRD VI artikli 91 lõige 1d sätestab, et oluline investeerimisühing peab sobivustaotluse esitama
hiljemalt 30 tööpäeva enne tulevaste liikmete ametisse asumist. Eelnõuga antakse
investeerimisühingule paindlikkust juurde, sätestades teavitamiskohustuse tähtajaks kümme
päeva.
116
Lõige 5 kohustab investeerimisühingut viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni juhi või
võtmeisiku sobivust mõjutada võivate uute faktide või muude asjaolude ilmnemisest. Sättega
võetakse üle CRD artikli 91 lõige 1f.
Lõikega 6 sätestatakse loetelu andmetest ja dokumentidest, mis tuleb esitada
Finantsinspektsioonile juhi või võtmeisiku valimiseks või määramiseks. Lõike 6 loetelu
kohaselt tuleb esitada järgnev teave:
1) isiku kirjalik nõusolek ja täidetud sobivusküsimustik;
2) isiku elulookirjeldus ja üldandmed, juhatuse liikme puhul tema vastutusvaldkonna kirjeldus,
ülevaade isiku maine, hariduse, teadmiste, oskuste ja kogemuse ja ettevõtluses osalemise kohta;
3) andmed isiku ametiaja ja -koha kohta;
4) investeerimisühingu läbi viidud sobivushindamise dokumendid;
5) andmed äriühingute kohta, milles isiku osalus on suurem kui 20 protsenti;
6) andmed võimalike huvide konfliktide ja isiku poolt ametiülesannete täitmisele pühendatava
aja kohta;
7) isiku kinnitus, et tal puuduvad VPTS-is sätestatud asjaolud, mis välistavad õiguse olla
investeerimisühingu juht;
8) välisriigi kodaniku puhul tema päritolu- või elukohariigi karistusregistri väljavõte või pädeva
kohtu- või haldusorgani väljastatud samaväärne dokument, mis ei või olla vanem kui kolm
kuud;
9) juhi ametisse nimetamise kuupäev ja VPTS § 801 lõikes 3 sätestatud juhul ametisse asumise
kuupäev.
Loetelu tugineb CRD VI artikli 91 lõike 1e punktidele a-f. CRD VI ei kehtesta ammendavat
loetelu. Nii sätestab punkt d, et sobivustaotlusele lisatakse kõik muud riigisisese õiguse alusel
nõutavad dokumendid niipea, kui need on kättesaadavad ning punkt e kohaselt lisatakse
sobivustaotlusele kõik muud pädeva asutuse loetletud dokumendid niipea, kui need on
kättesaadavad. Loetelu kehtestamisel on arvestatud Finantsinspektsiooni vajadusega saada
sobivusmenetluse läbiviimiseks igakülgset teavet ja dokumente.
Direktiivi artikli 91 lõike 10 alalõige 1 sätestab, et artiklite 91 ja 91a kohaldamisel töötab EBA
oluliste finantsinstitutsioonide jaoks välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et
täpsustada pädevate asutuste jaoks sobivushindamiseks esitatava sobivusküsimustiku,
elulookirjelduste ja asutusesisese sobivushindamise miinimumsisu. EBA peab vastava eelnõu
komisjonile esitama hiljemalt 2026. aasta 10. juuliks (artikli 91 lõike 1 alalõige 3).
Lõikega 7 sätestatakse, et nimetatud andmed esitatakse Finantsinspektsiooni kinnitatud vormis
ja mahus. Sättega tagatakse CRD VI artikli 91 lõike 1e alalõike 2 ülevõtmine.
Lõike 8 kohaselt, kui investeerimisühingu läbi viidava sobivushindamise käigus selguvad uued
asjaolud, mille tõttu juht või võtmeisik ei vasta kehtestatud nõuetele, teavitab
investeerimisühing sellest viivitamatult Finantsinspektsiooni, et inspektsioonil oleks võimalik
vajadusel sekkuda ja meetmeid kohaldada. Lõikega võetakse üle CRD artikli 91 lõike 1h
alalõige 2
Lõike 9 kohaselt teavitab investeerimisühing Finantsinspektsiooni juhi või võtmeisiku
tagasiastumisest või tema tagasikutsumise algatamisest enne volituste tähtaja lõppemist
vähemalt kümme päeva enne nimetatud küsimuse otsustamist.
Paragrahviga 802 reguleeritakse Finantsinspektsiooni läbi viidava sobivushindamise
menetlust.
117
Lõikega 1 antakse Finantsinspektsioonile õigus igal ajal, sealhulgas investeerimisühinguga
seotud riskide suurenemisel või juhtide ja võtmeisikute kohta uute asjaolude ilmnemisel läbi
viia investeerimisühingu juhi ning võtmeisiku sobivushindamine.
Sättega võetakse üle CRD VI artikli 91 lõige 1f, mille kohaselt peab liikmesriik tagama, et
pädevad asutused hindavad, kas juhtorgani liikmed vastavad alati sama artikli lõigetes 2–6
sätestatud kriteeriumidele ja nõuetele.
Lõike 2 kohaselt võib Finantsinspektsioon määrata sobivushindamise läbiviimise tähtaja
oluliste investeerimisühingute juhtide ja võtmeisikute valimisel või määramisel. HMS § 33
lõikele 5 tuginedes võib Finantsinspektsioon seda tähtaega omal algatusel ka pikendada.
Lõikega 2 tagatakse CRD VI artikli 91 lõike 1j ülevõtmine.
Kui investeerimisühingu esitatud andmed või dokumendid on puudustega, võib
Finantsinspektsioon nõuda, et juht või võtmeisik ei asuks ametisse enne kõikide asjakohaste
andmete ja dokumentide esitamist (lõige 3). Sellega võetakse üle CRD VI artikli 91 lõike 1e
alalõige 3, mille kohaselt võib pädev asutus nõuda, et tulevane liige ei asuks ametisse enne
nõutava teabe esitamist, kui tal ei ole sama lõike esimeses lõigus loetletud dokumentide põhjal
sobivushindamise läbiviimiseks piisavalt teavet, välja arvatud juhul, kui kõnealune pädev
asutus on veendunud, et sellist teavet ei ole võimalik esitada.
Lõikes 4 sätestatakse Finantsinspektsiooni õigus nõuda andmete täpsustamiseks ja
kontrollimiseks täiendavaid andmeid ja dokumente ning seletusi, et oleks tagatud piisava info
olemasolu igakülgseks hindamiseks. Ka selle sättega võetakse üle CRD VI artikli 91 lõike 1e
alalõige 3.
Lõikes 5 antakse Finantsinspektsioonile volitused kontrollida kogutud andmete, sealhulgas
isikuandmed, õigsust karistusregistrist ja avalikest allikatest.
VPTS § 79 lõige 1 sätestab juhile ja võtmeisikule laitmatu maine nõude. Sama paragrahvi lõige
3 kehtestab, et isiku maine ei ole laitmatu, kui:
1) isiku tegevus või tegevusetus on kaasa toonud investeerimisühingu või muu
finantsjärelevalve alla kuuluva isiku pankroti või tegevusloa kehtetuks tunnistamise
finantsjärelevalve asutuse algatusel;
2) isikut on karistatud esimese astme kuriteo eest ja tema vastavad karistusandmed ei ole
karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud;
3) kohus on isiku suhtes kohaldanud tegutsemiskeeldu või ettevõtluskeeldu vastavalt
karistusseadustiku §-le 49 või 491, samuti kui isiku suhtes on kohaldatud seaduses või
kohtulahendis ettenähtud ärikeeldu või teataval erialal või ametikohal töötamise keeldu või teda
on karistatud sellise keelu rikkumise eest ja tema vastavad karistusandmed ei ole karistusregistri
seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud;
4) isik ei ole suuteline korraldama investeerimisühingu tegevust selliselt, et klientide huvid
oleksid piisavalt kaitstud;
5) isik on esitanud inspektsioonile valeteavet või jätnud olulise teabe esitamata;
6) isikut on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase
süüteo eest või terrorikuriteo või selle toimepanemisele suunatud tegevuse rahastamise või
toetamise eest ning tema vastavad karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt
karistusregistrist kustutatud või tema suhtes on kohaldatud rahvusvahelist sanktsiooni.
118
Sobivushindamise menetlus on kaasusepõhine ning hindamise iseloom ja intensiivsus sõltub
hinnatavast isikust endast ja temaga seotud asjaoludest.
Laitmatu maine hindamisel tugineb Finantsinspektsioon Euroopa Liidu vastavate
institutsioonide (EBA ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus) ja enda vastavatele
juhenditele „Suunised juhtorgani liikmete ja võtmeisikute sobivuse hindamise kohta“51 ning
selle alusel koostatud Finantsinspektsiooni sobivusmenetluse läbiviimise juhend52.
Finantsinspektsiooni sobivusmenetluse juhendi järgi on laitmatu ärialane maine määratlemata
õigusmõiste ning seda hindab Finantsinspektsioon iga kord konkreetsete asjaolude põhjal
finantsturu ja avalikkuse kaitsmise eesmärgil (FIS § 3)53.
Laitmatu maine koosneb erinevatest elementidest ning selle hindamisel võtab
Finantsinspektsioon arvesse isiku varasemat käitumist – toime pandud või tegemata jäetud
tegusid, meedias kajastatut, karistatust, osalust erinevates kohtumenetlustes ja nendega seotust,
suhtlust riigiasutustega, osalust ettevõtluses, ühiskondlikku positsiooni, ühiskonna hinnangut
vastava isiku suhtes jms. Näiteks võib laitmatut mainet tõendada kohtulahend, mis kinnitab, et
ehkki isik oli kohtukaasusega seotud, siis tema tegelikku sisulist seotust asjaga ei tuvastatud või
on kohus isiku osas muid tähelepanekuid või järeldusi teinud. Samuti võib selline dokument
olla seotud pankrotikaasusega, mis tõendab, et isiku tegevuses pole tuvastatud negatiivseid
asjaolusid vms.54 Kitsamas tähenduses puudutab maine mingit kitsamat valdkonda, näiteks
teatud konkreetsel erialal tegutsemist või mingis konkreetses erialasfääris omatavat mainet, mis
saab olla kujunenud läbi varasema töökogemuse või muude tegevuste, mis on olnud vastava
konkreetse erialaga mingilgi määral seotud.55
Kehtivate karistuste osas saab Finantsinspektsioon teha päringu karistusregistrisse, et
kontrollida isiku karistatust. Muude asjaolude kohta kontrollib Finantsinspektsioon asjaolusid
näiteks avalikest kohtulahenditest, meediast kättesaadava info põhjal või isiku enda esitatud
teabe alusel.
Kui isik, kelle mainet Finantsinspektsioon hindab, on olnud teises Euroopa Liidu liikmesriigis
finantssektori ettevõtja juht ja teise riigi finantsjärelevalve on hinnangu andnud, siis
Finantsinspektsioon saab küsida seda hinnangut või ka isik ise esitada andmed selle hinnangu
kohta. Järelevalveasutused teevad ka sel tasandil omavahel koostööd.
Paragrahv 81. Kehtiv § 81 reguleerib investeerimisühingu juhi tagasikutsumist.
Paragrahvi pealkirja muudetakse tulenevalt lõike 1 muutmisest
Lõike 1 muutmine. Vt analoogselt KAS § 50 muutmise selgitusi.
Seaduse täiendamine §-ga 812. Uue paragrahviga nähakse ette nõuded investeerimisühingu
riskide juhtimisele ja kontrollile. Kehtiv VPTS § 791 lõige 3 viitab hetkel selles osas KAS § 82
lõigetele 1 kuni 22. Eelnõuga täiendatakse KAS §-i 82 mitmete uute n-ö riskielementidega,
eelkõige mis on seotud investeerimisega krüptovaradesse ja ESG teguritest tulenevate
51 Finantsinspektsioon. Suunised juhtorgani liikmete ja võtmeisikute sobivuse hindamise kohta. Kättesaadav:
https://www.fi.ee/et/juhendid/investeerimine/suunised-juhtorgani-liikmete-ja-votmeisikute-sobivuse-hindamise-
kohta 52 Finantsinspektsioon. Sobivusmenetluse läbiviimise juhend. Kättesaadav:
https://www.fi.ee/et/juhendid/pangandus-ja-krediit/sobivusmenetluse-labiviimise-juhend 53 S.Tammer, M.Kohv „Sobivus ja selle ennustamine kui karuteene sobimatule“, Juridica 2020/3, lk 648. 54 Finantsinspektsiooni viidatud juhendi punkt 3.12.1. 55 Finantsinspektsiooni viidatud juhendi punkt 3.12.4.
119
riskidega. Neid samu nõudeid tuleb kohaldada ka investeerimisühingute suhtes. Et nende
nõuete kohaldamine oleks investeerimisühingute jaoks õigusselgem ja arusaadavam, siis
loobutakse viitamisest KAS-i vastavatele normidele ja põhilised riskijuhtimise nõuded
sätestatakse investeerimisühingutele eraldi uue paragrahvi lisamise näol.
Paragrahv 82. Kehtiv § 82 sätestab nõuded investeerimisühingu sise-eeskirjadele.
Lõike 3 täiendamine punktidega 21–24 . Vt analoogselt KAS § 63 lõike 2 punktide 32, 42 ja 43
lisamise selgitusi.
Lõike 3 punkt 3 muutmine. Kehtiv § 82 näeb investeerimisühingule ette sise-eeskirjade
kehtestamise nõude ja selle sisu ning lõike 3 punkt 3 näeb omakorda hetkel ette, et sise-
eeskirjadega tuleb muu hulgas panna paika ka töötajate valikukriteeriumid, töö- või
ametiülesanded ning samuti alluvussuhted. Eelnõuga muudetakse punkti 3 selliselt, et lisaks
alluvussuhetele tuleb laiemalt näha ette ka selge organisatsiooniline struktuur ning läbipaistvad
ja järjepidevad vastutusalad.
Lõike 3 täiendamine punktidega 31–33. Eelnõuga nähakse ette uued nõuded ja kohustused,
mis peavad investeerimisühingu sise-eeskirjades sisalduma.
Esiteks nähakse punkt 31 alusel ette, et sise-eeskirjad peavad sisaldama investeerimisühingu
juhtide ja töötajate tasustamise põhimõtteid, sealhulgas mis puudutab tulemustasusid. Ning
seda sellisel kujul, mis peavad olema ka kooskõlas usaldusväärse ja tõhusa riskijuhtimisega.
Seejuures tuleb arvestada ka investeerimisühingu riskiisu seoses ESG riskidega.
Teiseks nähakse uue punkti 32 näol ette, et sise-eeskirjades peab sisalduma see, et kuidas
hinnatakse juhtide (nii nõukogu kui juhatuse liikmete) ja võtmeisikute (näiteks finantsjuhi)
sobivust oma ametikohtadele.
Kolmandaks nähakse uue punkt 33 alusel ette see, et sise-kirjad peavad kehtestama ka võrgu-
ja infosüsteemide taristu korra, mis luuakse ja mida juhitakse vastavalt DORA määrusele.
Paragrahvi täiendamine lõikega 4. Täiendusega viidatakse eelmise lõike 3 punktile 31, mis
käsitleb juhtide ja töötajate tasustamise põhimõtteid. Lõikega 4 nähakse ette, et vastavad
põhimõtted peavad olema sooneutraalsed. See nõue põhineb CRD VI artikli 74 lõike 1 teisel
alalõikel.
Paragrahv 822. Kehtiv § 822 reguleerib investeerimisühingu sisemise kapitali ja likviidsuse
piisamise hindamise protsessi.
Lõike 1 täiendamine teise lausega. Kehtiv VPTS § 822 näeb ette investeerimisühingu sisemise
kapitali ja likviidsuse piisavuse hindamise protsessi. Selle lõige 1 sätestab, et
investeerimisühingu kõik olulised riskid peavad olema igal hetkel adekvaatselt kaetud
omavahenditega. Muudatusega lisatakse lõikesse 1 uus lause, mille kohaselt peab
investeerimisühing võtma ESG riskide katmisel arvesse lühi-, kesk- ja pikaajalist perspektiivi.
Muudatus põhineb CRD VI artikli 73 lõike 1 teisel lausel.
Paragrahv 83. Kehtiv § 83 sätestab nõuded investeerimisühingu sisekontrolli süsteemile.
Paragrahv 83 sätestab üsna lakooniliselt, et investeerimisühingus peab toimima piisav
sisekontrolli süsteem, mille eesmärk on tagada tema tegevuse vastavus kehtivatele eeskirjadele
120
ja vastuvõetud otsustele investeerimisühingu kõigil juhtimis- ja tegevustasanditel. Lisaks on
kparagrahvis ette nähtud, et sisekontrolli süsteemi kuulub vähemalt vastavuskontrolli
funktsioon ja olemasolul siseauditi üksuse tegevus.
Eelnõuga muudetakse §-i 83 olulises ulatuses. Esiteks nähakse lõikega 1 ette
proportsionaalsuse põhimõtte. Ehk sisekontrolli süsteemi moodustamisel tuleb lihtsustatult
pidada silmas ka investeerimisühingu suurust.
Lõikega 2 nähakse ette, et investeerimisühingu sisekontrolli süsteem peab lihtsustatult
hõlmama kõiki tasandeid.
Lõikes 3 sätestatakse sarnaselt KAS §-le 59 lõikega 3, et sisekontrolli süsteem koosneb kolmest
üksusest/funktsioonist – siseauditi üksusest ning riskikontrolli ja vastavuskontrolli
funktsioonidest. Samuti sätestatakse, et need funktsioonid peavad olema sõltumatud ja ei või
olla seotud riskide võtmisega. Sisekontrolli definitsioon põhineb CRD VI artikli 3 lõike 1
punktil 9b.
Lõikega 4 sätestatakse, et sisekontrolli funktsioonide täitjad peavad lihtsustatult tagama, et kõik
olulised riskid tuvastatakse ja selle info ka edasi andma juhtidele. See nõue on samamoodi
sätestatud ka KAS § 59 lõikes 4 ja põhineb omakorda CRD VI artikli 76 lõike 5 punktidel a ja
b.
Lõige 5 näeb ette, et siseauditi üksus peab olema täiesti sõltumatu s.t. seda ei või n-ö kokku
panna investeerimisühingu ühegi muu äriliini või kontrollfunktsiooniga. Samamoodi on see
sätestatud ka KAS § 59 lõikes 5 ja see nõue põhineb CRD VI artikli 76 lõike 6 neljandal
alalõikel.
Lõikes 6 nähakse erinevalt lõikest 5 ette, et vastavuskontrolli funktsiooni võib n-ö kokku panna
mõne muu kontrolli teostava üksusega. Sel juhul tuleb lihtsustatult arvestada ka
investeerimisühingu suurust ja selline kokkupanemine ei tohi mõjutada vastavuskontrolli
teostaja sõltumatust ja suutlikkust täita oma ülesandeid.
Lõikes 7 nähakse ette viiteline norm, kus investeerimisühingu sisekontrolli funktsioone täitvate
isikute õiguste ja kohustuse osas kohaldatakse krediidiasutuste seaduse §-des 60 ja 61
krediidiasutuse sisekontrolli funktsioone täitvate isikute kohta sätestatut.
Seaduse täiendamine §-ga 834. Uue paragrahviga sätestatakse riskikontrolli ja
vastavuskontrolli ülesanded.
VPTS-i § 831, mis puudutab vastavuskontrolli funktsiooni, tunnistati kehtetuks 2017. aastal
seetõttu, et toona reguleeriti vastavuskontrolli Euroopa Komisjoni otsekohalduvas määruses
(EL) 2017/565.56 See on ka jätkuvalt nii, kuid CRD VI näeb lisaks krediidiasutustele ka
investeerimisühingute riskikontrolli ja vastavuskontrolli funktsioonide täitjatele uued
ülesanded.
Lõikega 1 nähakse ette riskikontrolli funktsiooni või selle täitja ülesanded. Lihtsustatult öeldes
peab riskikontrolli funktsioon ja selle täitja tuvastama investeerimisühingut mõjutavad riskid
56 Euroopa Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2017/565, 25. aprill 2016, millega täiendatakse Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL seoses investeerimisühingute suhtes kohaldatavate
organisatsiooniliste nõuete ja tegutsemistingimustega ning nimetatud direktiivi jaoks määratletud mõistetega.
Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02017R0565-20220802
121
(punkt 1), kontrollima riskide kindlaksmääramist ja juhtimist (punkt 2), omama ülevaadet
neist (punkt 3) ning jagama nendega seotud teavet investeerimisühingu nõukogule (punkt 4).
Lõikega 1 võetakse üle CRD VI artikli 76 lõike 5 punkt c.
Lõikega 2 sätestatakse vastavuskontrolli funktsiooni või selle täitja ülesanded. Lihtsustatult
tuleb kontrollida, et investeerimisühingu juhid ja töötajad ei eksiks investeerimisühingu suhtes
kohaldatavatest õigusaktidest ja n-ö mittesiduvast reeglistikust (näiteks sise-eeskirjad,
investeerimisühingu hea tava jms) ettenähtud nõuete vastu.
Lõikega 3 nähakse ette pedagoogilise suunitlusega norm, milles viidatakse, et täpsemad
vastavuskontrolli nõuded on sätestatud määruse (EL) 2017/565 artiklis 22.
Paragrahv 832. Kehtiv § 832 sätestab nõuded siseauditi üksusele.
Paragrahvi täiendamine lõikega 11. Kehtiv VPTS § 832 näeb ette nõuded siseauditi üksusele.
Eelnõuga lisatakse uus lõige 11, mille kohaselt peab siseauditi üksuse ülesannete täitja peab
muu hulgas jälgima kogu investeerimisühingu tegevust ja andma sõltumatu ülevaate
investeerimisühingu riskistrateegia efektiivsest rakendamisest. See on samamoodi sätestatud ka
krediidiasutuste seaduse § 591 lõike 1 punktis 1 ja põhineb omakorda CRD VI artikli 76 lõike
5 punktil d.
Lõigete 4 ja 5 kehtetuks tunnistamine. Kehtiva lõikega 4 on ette nähtud, et
investeerimisühingu juhatus peab tagama siseauditi üksuse ülesannete täitjale kõik tema
ülesannete täitmiseks vajalikud õigused ja töötingimused, sealhulgas õiguse saada selgitusi ja
teavet investeerimisühingu juhtidelt ning õiguse jälgida avastatud puuduste kõrvaldamist ja
tehtud ettepanekute täitmist. Kehtiva lõikega 5 on ette nähtud, et siseauditi üksuse ülesannete
täitja on kohustatud talle investeerimisühingu kohta teatavaks saanud teabe, mis osutab
õigusrikkumisele või klientide huvide kahjustamisele, edastama investeerimisühingu juhtidele
ning inspektsioonile. Kuna VPTS § 83 uues lõikes 7 nähakse ette, et investeerimisühingu
sisekontrolli funktsioone täitvate isikute õiguste ja kohustuse osas kohaldatakse
krediidiasutuste seaduse §-des 60 ja 61 krediidiasutuse sisekontrolli funktsioone täitvate isikute
kohta sätestatut, siis ei ole antud lõigetes enam eraldi vaja siseauditi ülesannete täitja õigusi ja
kohustusi ette näha.
Paragrahv 833. Kehtiv § 833 sätestab nõuded investeerimisühingu nõukogu ja riskikomitee
kohustustele seoses riskide käsitlemisega.
Paragrahvi pealkirja muutmine. Paragrahvi pealkiri asendatakse pealkirjaga „Riskide
käsitlus, riskikomitee ja auditikomitee“. Seda põhjusel, et paragrahvi sisu laieneb vastavalt.
Lõigete 1 ja 2 kehtetuks tunnistamine. Kehtiva VPTS § 833 lõige 1 näeb ette, et
investeerimisühingu nõukogu kinnitab ja vaatab regulaarselt üle investeerimisühingu
riskivalmiduse ning potentsiaalsete riskide juhtimise, jälgimise ja maandamise strateegiad ja
põhimõtted, võttes arvesse makromajanduslikku keskkonda ja investeerimisühingu äritsüklit.
CRD VI artikli 76 lõike 1 teise alalõike kohaselt on see pigem juhatuse ülesannete ja seetõtu
sätestatakse see kohustus VPTS § 79 lõike 72 punktis 1.
Kehtiva VPTS § 833 lõige 2 näeb ette, et investeerimisühingu nõukogu peab pühendama
piisavalt aega ja vahendeid, et tagada sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesannete
nõuetekohane täitmine. Sisuliselt sisaldub juba taoline pühendumise kohustus kehtiva VPTS §-
s 79.
122
Lõike 5 täiendamine punktidega 3 ja 4. Kehtiv lõige 5 näeb ette, mis peab kuuluma
riskikomitee pädevusse. Eelnõuga täiendatakse seda loetelu esiteks punktiga 3, mille kohaselt
peab lihtsustatult kontrollima, et kas investeerimisühingu klientide tasude võtmise poliitikas
arvestatakse ka piisavalt investeerimisühingu ärimudelit ja riskijuhtimise põhimõtteid.
Samasisuline norm on ettenähtud ka krediidiasutustele vastavalt KAS § 58 lõike 3 punktis 3.
Teiseks, uus punkt 4 näeb ette, et kontrollida tuleb ka seda kas investeerimisühingu juhtide ja
töötajate tasustamisel makstavate boonuste puhul võetakse arvesse erinevaid riske, muu hulgas
mis tulenevad ESG tegurite mõjust. See norm põhineb CRD VI artikli 76 lõike 4 teise alalõike
teisel lausel.
Paragrahvi täiendamine lõigetega 8 ja 9. Uue lõikega 8 nähakse ette auditikomitee
moodustamise kohustus ja auditikomitee peamised ülesanded. Need kohustused kehtivad ka
tegelikult juba täna läbi viitelise normi VPTS § 791 lõike 3 näol (kus viidatakse KAS §-le 62).
Kuna aga eespool vastav viide tühistatakse, siis avatakse siin need kohustused
investeerimisühingu jaoks eraldi.
Uue lõikega 9 nähakse ette, et kes peavad olema riskikomitee ja auditikomitee liikmed. Need
moodustatakse üldjuhul nõukogu liikmetest, sealhulgas sõltumatutest nõukogu liikmetest.
Auditikomitee liikmeteks võivad nõukogu liikmete asemel samas olla ka muud nõukogu
määratud isikud, välja arvatud investeerimisühingu juhatuse liikmed ja krediidiasutuse töötajad.
Sisuliselt kehtivad need koosseisulised nõuded ka juba täna investeerimisühingu suhtes, jällegi
läbi VPTS § 791 lõike 3, kus viidatake KAS §-le 62.
Ehk kokkuvõttes nende uute lõigetega investeerimisühingute jaoks põhimõttelisi muudatusi ei
kaasne, suureneb aga õigusselgus.
9. peatüki täiendamine 3. jaoga.
Uus jagu reguleerib osaluse omandamist ja võõrandamist olukorras, kus omandajaks on
investeerimisühing. 3. jao eesmärk on luua selged reeglid olukorraks, kus investeerimisühing
omandab tähtsust omava künnisega osaluse mõnes ettevõtjas ning tagada seeläbi selgus ja
õiguskindlus Finantsinspektsiooni läbi viidava hindamise menetluse ja selle tulemuste suhtes.
Paragrahviga 834 sätestatakse reeglid osaluse omandamisest teavitamisele, sealhulgas
esitatavatele andmetele.
Lõike 1 kohaselt peab investeerimisühing (kavandav omandaja), kes soovib otseselt või
kaudselt osaluse omandada või suurendada osalust nii, et see ületab 15 protsenti kavandava
omandaja aktsepteeritud kapitalist (edaspidi ka kavandatav omandamine) teavitama eelnevalt
oma kavatsusest Finantsinspektsiooni.
Sätte aluseks on CRD VI artikli 27a lõiked 1 ja 2. Lõike 1 kohaselt nõuavad liikmesriigid artikli
21a lõike 1 kohaldamisalasse kuuluvatelt finantsinstitutsioonidelt ning
finantsvaldusettevõtjatelt ja segafinantsvaldusettevõtjatelt, et nad teavitaksid eelnevalt
kirjalikult oma pädevat asutust, kui nad kavatsevad otseselt või kaudselt omandada olulise
osaluse. Teade peab sisaldama kavandatava omandamise suurust ja artikli 27b lõikes 5
sätestatud asjakohast teavet. Lõikes 2 sätestatakse sellise osaluse suurus: osalust käsitatakse
olulisena, kui see moodustab vähemalt protsenti kavandava omandaja aktsepteeritud kapitalist.
123
Selles osas kasutatakse mõiste ,,oluline osalus” asemel terminit ,,kavandatav omandamine”, et
tagada eristatavus VPTS-i teistest peatükkidest, mis reguleerivad olulist osalust.
Lõige 2 sätestab reeglid künnise kohaldamisele: kui kavandav omandaja on investeerimisühing,
kohaldatakse künnist 15 protsenti kavandava omandaja aktsepteeritud kapitalist nii
individuaalselt kui ka konsolideerimisgrupi konsolideeritud näitajate alusel. Muudatus on
seotud CRD VI artikli 27a lõikega 3, mis sätestab, et kui kavandav omandaja on
finantsinstitutsioon, kohaldatakse lõike 1 kohaldamisel lõikes 2 osutatud künnist nii
individuaalselt kui ka konsolideerimisgrupi konsolideeritud olukorra alusel.
Lõike 3 kohaselt peab kavandav omandaja teavitama selle lepinguriigi
finantsjärelevalveasutust, kus omandaja on asutatud, kui künnist ületatakse ainult
individuaalselt. Kui künnist ületatakse nii individuaalselt kui ka konsolideerimisgrupi
konsolideeritud näitajate alusel, peab kavandav omandaja teavitama ka konsolideeritud
finantsjärelevalvet tegevat asutust (lõige 4).
Lõiked 3 ja 4 on seotud CRD VI artikli 27a lõikega 3, mis sätestab, et kui künnist ületatakse
ainult individuaalselt, teavitab kavandav omandaja selle liikmesriigi pädevat asutust, kus
omandaja on asutatud. Kõnealune pädev asutus hindab kavandatavat omandamist. Kui künnist
ületatakse nii individuaalselt kui ka konsolideerimisgrupi konsolideeritud olukorra alusel,
teavitab kavandav omandaja ka konsolideeritud järelevalvet tegevat asutust. Kõnealune
konsolideeritud järelevalvet tegev asutus hindab kavandatavat omandamist.
Lõikega 5 sätestatakse reegel olukorraks, kus kavandav omandaja on KAS § 136 alusel
heakskiidu saanud finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja. Sel juhul
kohaldatakse 15 protsenti kavandava omandaja aktsepteeritud kapitalist künnist
konsolideeritud olukorra alusel ning kavandav omandaja peab eelnevalt teavitama
konsolideeritud finantsjärelevalvet tegevat asutust. Muudatus on ajendatud direktiivi artikli 27a
lõikest 4.
Lõikes 6 loetletakse kavandavast omandamisest teavitamisel esitatavate andmete ja
dokumentide loetelu. CRD VI artikkel 27b lõige 5 kohustab liikmesriiki avaldama hindamiseks
vajaliku teabe loetelu. Loetelu kehtestamisel on arvesse võetud Finantsinspektsiooni vajadusi
osaluse hindamisel ning eesmärk on tagada, et inspektsioonil on olemas igakülgne info õige
otsuse tegemiseks. Nõutav teave peab olema proportsionaalne ja kohandatud vastavalt
omandamise laadile.
Andmed ja dokumendid, mis esitada tuleb, on järgmised:
1) omandatava üksuse kirjeldus, mis sisaldab väljavõtet aktsiaraamatust, andmeid kavandava
omandaja poolt omandatavate ja talle kuuluvate aktsiate või osade tüübi ja häälte arvu kohta
ning vajaduse korral muud informatsiooni;
2) kirjeldus omandatava üksuse tegevuse kohta ettevõtluses ning temaga seotud isikute
majanduslike ja mittemajanduslike huvide kirjeldus;
3) olemasolu korral omandatava üksuse kolme viimase majandusaasta aruanded. Kui viimase
majandusaasta lõppemisest on möödunud rohkem kui üheksa kuud, esitatakse auditeeritud
vahearuanne majandusaasta esimese poolaasta kohta. Aruannetele tuleb lisada vandeaudiitori
aruanne, kui selle koostamine on õigusaktiga ette nähtud;
4) konsolideerimisgruppi kuuluva omandatava üksuse puhul konsolideerimisgrupi struktuuri
kirjeldus koos andmetega sinna kuuluvate äriühingute osaluse suuruse kohta ja
konsolideerimisgrupi kolme viimase majandusaasta aruanded ning vandeaudiitori aruanded;
124
5) andmed ja dokumendid nende rahaliste ja mitterahaliste vahendite päritolu kohta, mille eest
kavatsetakse osalus omandada või seda suurendada;
6) kavandava osaluse omandamisega seotud asjaolud ;
7) pärast kavandava osaluse omandamist omatava osaluse suurus ja selle omamisega seotud
asjaolud;
8) teave kavandatava omandamisega seotud kohustuste ja osaluse omamisest tulenevate
kohustuste kohta, ning nende mõju kohta kavandatava omandaja finantsvõimekusele ning
kavandatavale omandajale seaduses sätestatud nõuete täitmisele;
9) teave, kas osaluse omandamine toimub sama konsolideerimisgrupi üksuste vahel vastavalt
CRR-i artikli 113 lõikele 6 või samasse krediidiasutuste kaitseskeemi kuuluvate üksuste vahel
vastavalt sama artikli 113 lõikele 7.
Lõikega 7 täpsustatakse sama paragrahvi lõike 6 punkti 3 ning sätestatakse, et sel juhul
auditeeritud vahearuanne majandusaasta esimese poolaasta kohta, kui viimase majandusaasta
lõppemisest on möödunud rohkem kui üheksa kuud. Aruannetele tuleb lisada vandeaudiitori
aruanne, kui selle koostamine on õigusaktiga ette nähtud.
EBA on kohustatud töötama välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et määrata
kindlaks loetelu miinimumteabest, mille kavandav omandaja peab esitama pädevale asutusele
kavandavast omandamisest teavitamisel (direktiivi artikli 27b lõike 7 punkti a).
Paragrahviga 835 kehtestatakse nõuded kavandavale omandajale. Nõuete kehtestamise
eesmärk on panna paika kriteeriumid, mille põhjal Finantsinspektsioon saaks hinnata
kavandava omandaja kindla ja usaldusväärse juhtimise väljavaadet.
Kavandav omandaja peab paragrahvi 372 kohaselt vastama järgmistele nõuetele:
1) kavandavas omandajas peab olema tagatud kindel ja usaldusväärne juhtimine;
2) kavandav omandaja peab järjepidevalt järgima VPTS-is ja CRR-is ning asjakohasel juhul
teistes Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud usaldatavusnormatiive ning olema suuteline
nende järgimist jätkata;
3) kavandava omandaja suhtes ei ole põhjendatud kahtlust, et osaluse omandamine, omamine
või suurendamine või kontroll omandatava üksuse üle on seotud rahapesu või terrorismi
rahastamisega või selle katsega või suurendab selliseid riske.
Eelnimetatud nõuded tulenevad CRD VI artikli 27b lõike 1 punktidest a ja b.
Paragrahviga 836 sätestatakse osaluse omandamise ja võõrandamise menetlusreeglid ja -
tähtajad.
Lõike 1 kohaselt on Finantsinspektsioon kohustatud teavitama kavandavat omandajat
kirjalikult viivitamata, kuid mitte hiljem kui kümne tööpäeva jooksul teate ning lisaandmete ja
-dokumentide kättesaamisest, samuti peab järelevalveasutus teada andma menetlustähtaja
võimalikust lõppkuupäevast.
Lõikega 1 võetakse üle CRD VI artikli 27a lõiked 5 ja 8.
Lõikest 2 tulenevalt hindab Finantsinspektsioon kavandava omandaja vastavust tema kohta
esitatud nõuetele ning otsustab osaluse omandamise keelamise või lubamise 60 tööpäeva
jooksul. Tähtaeg hakkab kulgema hindamiseks vajalike andmete ja dokumentide saamist
kinnitava teate (lõige 1) esitamisest arvates.
125
Hindamise selguse ja prognoositavuse tagamiseks nähakse ette maksimaalne ajavahemik, mille
jooksul Finantsinspektsioon peab asjakohase menetluse läbi viima.
Lõikega 2 võetakse üle artikli 27a lõike 6 esimene alalõige.
Lõikega 3 nähakse ette erisus hindamisest läbi viimise kohustusest. Nimelt ei ole hindamine
vajalik, kui osaluse omandamine toimub sama konsolideerimisgrupi üksuste vahel vastavalt
CRR-i artikli 113 lõikele 6 või samasse krediidiasutuste kaitseskeemi kuuluvate üksuste vahel
vastavalt sama artikli lõikele 7. Lõikega 3 võetakse üle CRD VI artikli 27a lõige 7.
Kui teade või sellele lisatud dokumendid on oluliste puudustega, on Finantsinspektsioonil õigus
jätta teade läbi vaatamata (lõige 4). Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 15 lõike 1 kohaselt on
haldusorgan kohustatud talle esitatud taotluse vastu võtma, sõltumata selle puudustest, kui
seadusega ei ole sätestatud teisiti. Tegemist on teatud mõttes erandiga HMS-ist, ent samas ei
ole oluliste puudustega taotluse esitamise automaatne järlem taotluse läbi vaatamata jätmine,
vaid Finantsinspektsioonile on jäetud kaalutlusruum. Taotluse läbi vaatamata jätmist sel juhul,
peab inspektsioon tulenevalt põhjendamiskohustusest ka selgitama.
Juhul, kui kavandatav omandamine puudutab olulise osaluse omandamist krediidiasutuses
vastavalt KAS 3. peatüki 2. jaole, kohaldatakse ka kavandatava omandaja suhtes lõike 5
kohaselt nimetatud jaos sätestatud teavitamisnõuet ja hindamist. Sellisel juhul lõpeb tähtaeg,
mille jooksul Finantsinspektsioon peab tegema mõlemad hindamised alles siis, kui lõpeb kahest
asjakohasest hindamistähtajast hilisem.
Lõikega 5 väljendatakse direktiivi artikli 27a lõike 6 teises alalõikes sätestatut.
Vajadusel võib Finantsinspektsioon 50 tööpäeva jooksul menetlustähtaja algusest arvates
kirjalikult nõuda dokumentide täpsustamiseks ja kontrollimiseks lisaandmeid ja -dokumente.
(lõige 6). Kuni nimetatud lisaandmete ja -dokumentide saamiseni menetlustähtaeg peatub, ent
peatumine ei saa kesta kauem kui 20 tööpäeva (lõige 7). Erandjuhtudel võib
Finantsinspektsioon menetlustähtaja peatamist pikendada kuni 30 tööpäevani. seda juhul, kui
kavandava omandaja omandatav üksus asub kolmandas riigis või selle suhtes kohaldatakse
kolmanda riigi õigust (punkt 1) või §-s 373 sätestatud hindamise käigus on vajalik rahapesu ja
terrorismi rahastamise tõkestamise alane koostöö teise Euroopa Liidu lepinguriigi pädeva
asutusega (lõige 8). Lõigetega 6 ja 7 võetakse üle CRD VI artikli 27a lõiked 9 ja 10 ning lõikega
8 sama artikli lõike 11 punktid a ja b.
Lõikega 9 nähakse ette regulatsioon olukorraks, kui valdusettevõtja esitab teatega samal ajal
heakskiitmise taotluse vastavalt KAS §-le 134. Sel juhul koordineerib Finantsinspektsioon
tegevust konsolideeritud finantsjärelevalvet tegeva asutusega, kui see on asjakohane, ja selle
lepinguriigi pädeva asutusega, kus finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja on
asutatud. Kirjeldatud olukorras peatub menetlustähtaeg kuni heakskiitmise menetluse
lõppemiseni. Sätte eesmärk on luua selgust olukorras, kus paralleelselt toimub kaks erineva
tähtajaga menetlust. Lõikega 9 väljendatakse direktiivi artikli 27a lõikes 12 sätestatut.
Lõike 10 kohaselt on Finantsinspektsioon kohustatud küsima § 372 punktis 3 sätestatud nõude
vastavuse kohta arvamust Rahapesu Andmebüroolt kellel on pädevus hinnata rahapesu või
terrorismi rahastamisega seonduvaid kahtluseid. RahaPTS § 621 kohaselt peab Rahapesu
Andmebüroo oma arvamuse andma 30 tööpäeva jooksul Finantsinspektsiooni päringu
esitamisest arvates.
126
Lõikega 11 sätestatakse kavandatavate omandajate võrdse kohtlemise nõude: kui osalust
soovib üheaegselt omandada rohkem kui üks isik, peab Finantsinspektsioon kavandavaid
omandajaid kohtlema võrdsete asjaolude korral võrdselt.
Lõikega 10 võetakse üle CRD VI artikli 27b lõige 2 ja lõike 3 teine alalõige ning lõikega 11
sama artikli lõige 6.
Paragrahviga 837 reguleeritakse osaluse omandamise tingimusi, keelamise aluseid ja otsust
omandamise kohta.
Lõike 1 kohaselt võib kavandav omandaja kavandatava osaluse omandada või seda suurendada,
kui Finantsinspektsioon on andnud loa nimetatud osaluse omandamiseks või suurendamiseks.
Lõikega 2 nähakse ette tingimused, mille esinemisel võib Finantsinspektsiooni osaluse
omandamise või suurendamise keelata. Sellisteks tingimusteks on kavandava omandaja
mittevastavust §-s 372 sätestatud nõuetele (punkt 1), dokumentide või andmete tähtajaks
esitamata jätmine (punkt 2) ning oht, et kavandatav omandamine võib avaldada mõju
süsteemsele riskile (punkt 3).
Omandamise otsuse tegemisel arvestab Finantsinspektsioon § 373 lõike 10 kohaselt Rahapesu
Andmebüroolt saadud arvamust ja §-i 375 kohaselt teiste pädevate asutuste seisukohti (lõige 4).
Finantsinspektsioon ei või kavandatava omandamise üle otsustamisel võtta arvesse mõju, mida
ühinemine võib põhjustada teistele finantsturu osalistele (lõige 5). Lisaks on järelevalveasutusel
õigus määrata otsusega tähtaja, mille jooksul peab kavandatava omandamise lõpule viima
(lõige 3).
Lõikest 6 tulenevalt on Finantsinspektsioon kohustatud esitama kavandavale omandajale
otsuse osaluse omandamise lubamise või selle keelamise kohta kahe tööpäeva jooksul pärast
vastava otsuse vastuvõtmist.
Paragrahv 838 sätestab osaluse ebaseadusliku omandamise tagajärjed.
Sättega nähakse ette, et kavandav omandaja ei omanda osaluse omandamise või suurendamise
tehingu tagajärjel aktsiate või osadega kaasnevat hääleõigust ning aktsiate või osadega
esindatud hääli ei arvata üldkoosoleku kvoorumisse, kui tehingust ei ole Finantsinspektsiooni
nõutud korras teavitatud (punkt 1), tehing on tehtud enne, kui olulise osaluse omandamine oli
VPTS-i alusel lubatud (punkt 2) või kui tehing on vastuolus Finantsinspektsiooni
ettekirjutusega (punkt 3). Paragrahviga võetakse üle CRD VI artikkel 27e.
Paragrahviga 839 reguleeritakse koostööd teiste pädevate asutustega.
Lõikega 1 kohustatakse Finantsinspektsiooni tegema kavandava omandaja poolt osaluse
omandamise või suurendamise hindamisel koostööd vastava lepinguriigi finantsjärelevalve
asutusega, kui omandatav üksus on:
1) krediidiasutus, kindlustusandja, investeerimisühing või fondivalitseja, mis on tegevusloa
saanud teises lepinguriigis või tegutseb kavandava omandaja sektorist erinevas sektoris;
2) sellise krediidiasutuse, kindlustusandja, investeerimisühingu või fondivalitseja emaettevõtja,
mis on tegevusloa saanud teises lepinguriigis või tegutseb kavandava omandaja sektorist
erinevas sektoris või
127
3) isik, kellel on kontroll krediidiasutuse, kindlustusandja, investeerimisühingu või
fondivalitseja üle, mis on tegevusloa saanud teises lepinguriigis või kavandatava omandamise
sektorist erinevas sektoris.
Lõikega 1 võetakse üle CRD VI artikli 27c lõige 1.
Selle koostöö raames konsulteerib Finantsinspektsioon teise lepinguriigi finantsjärelevalve
asutusega ning edastab viivitamata teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele kõik andmed,
mis on olulised kavandatava omandamise kohta (lõige 2).
Kui kavandav omandaja on krediidiasutus ja künnist ületatakse ainult individuaalselt, teavitab
Finantsinspektsioon kavandatavast omandamisest konsolideeritud finantsjärelevalvet tegevat
asutust kümne tööpäeva jooksul pärast kavandavalt omandajalt teate kättesaamist. Seda juhul,
kui kavandav omandaja kuulub konsolideerimisgruppi ja Finantsinspektsioon ei ole
konsolideeritud finantsjärelevalvet tegev asutus. Seejuures edastab Finantsinspektsioon
konsolideeritud finantsjärelevalvet tegevale asutusele ka oma hinnangu (lõige 3).
Lõigetega 2 ja 3 võetakse üle direktiivi artikli 27c lõike 4 esimene alalõige ja lõike 2 esimene
alalõige.
Kui Finantsinspektsioon on konsolideeritud järelevalvet tegev finantsjärelevalve asutus ja
kavandav omandaja on KAS § 136 alusel heakskiidu saanud finantsvaldusettevõtja ja
segafinantsvaldusettevõtja, kes on asutatud teises lepinguriigis, teavitab Finantsinspektsioon
kavandatavast omandamisest selle lepinguriigi finantsjärelevalve asutust, kus kavandav
omandaja on asutatud, kümne tööpäeva jooksul pärast kavandavalt omandajalt teate saamist.
Sellisel juhul edastab Finantsinspektsioon ka oma hinnangu kavandava omandamise kohta teise
lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele (lõige 4).
Lõikega võetakse üle CRD VI artikli 27c lõike 2 teine alalõige.
Lõike 5 kohaselt, kui kavandav omandaja on finantsinstitutsioon ja § 371 lõikes 1 sätestatud
künnist ületatakse nii individuaalselt kui ka konsolideerimisgrupi konsolideeritud olukorra
alusel, püüavad kavandatavat omandamist hindav finantsjärelevalve asutus ja konsolideeritud
järelevalvet tegev finantsjärelevalve asutus oma hindamised kooskõlastada, eelkõige pidades
silmas konsulteerimist sama paragrahvi lõikes 1 osutatud asjaomaste asutustega.
Lõikes 5 sätestatu väljendab direktiivi artikli 27c lõike 2 kolmandat alalõiget.
Kui kavandatavat omandamist peab hindama § 371 lõikes 4 nimetatud konsolideeritud
järelevalvet tegev asutus ja konsolideeritud järelevalvet tegev asutus ei ole selle lepinguriigi
finantsjärelevalve asutus, kus kavandav omandaja on asutatud, teevad mõlemad asutused
koostööd ja konsulteerivad teineteisega täies ulatuses. Konsolideeritud järelevalvet tegev
finantsjärelevalve asutus koostab kavandatava omandamise kohta hinnangu ja edastab
hinnangu selle lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele, kus kavandav omandaja on asutatud.
Nimetatud asutused teevad kahe kuu jooksul arvates hinnangu saamisest ühise põhjendatud
otsuse. Konsolideeritud järelevalvet tegev finantsjärelevalve asutus edastab ühise otsuse
kavandavale omandajale (lõige 6).
Kui sellist ühist otsust ei ole tehtud kahe kuu jooksul hinnangu kättesaamisest arvates, jätab
konsolideeritud järelevalvet tegev finantsjärelevalve asutus või selle lepinguriigi
finantsjärelevalve asutus, kus kavandav omandaja on asutatud, otsuse tegemata ja edastab asja
128
kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 19 EBA-le
(lõige 7).
Lõigetega 6 ja 7 võetakse üle CRD VI artikli 27c lõige 3.
Paragrahviga 8310 kehtestatakse võõrandamisest teavitamise nõue.
Investeerimisühing on kohustatud teavitama Finantsinspektsiooni eelnevalt kirjalikult oma
kavatsusest võõrandada otseselt või kaudselt § 371 lõikes 1 nimetatud osalus, tuues välja
võõrandatava osaluse suuruse. Paragrahv tugineb CRD VI artiklil 27d.
13. peatüki muutmine. Kuivõrd CRD VI ühinemiste ja jagunemiste osa kohaldub ka
investeerimisühingutele, muudetakse VPTS-i ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise 13.
peatükki analoogselt KAS 6. peatükile (vt KAS 6. peatüki muutmise selgitusi). Eelöeldu ei
kohaldu aga investeerimisühingute jagunemisele, sest VPTS § 114 kohaselt on
investeerimisühingu jagunemine keelatud. Kuivõrd Euroopa Liidu õigus lubab liikmesriikidel
näha siseriiklikult ette rangemad nõuded, kui on sätestatud direktiivides, ei kohaldata
investeerimisühingute jagunemisele CRD VI-s sätestatut. Eelnõuga viiakse VPTS-i 13.
peatüki kehtiv tekst 1. jakku ning täiendatakse peatükki 2. jao ning §-ga 1182, mis
reguleerib investeerimisühingu oluliste varade ja kohustuste ülekandmist. Samuti muudetakse
peatükki pealkirja.
Paragrahv 115. Kehtiv § 115 reguleerib ühinemise erisusi.
Paragrahvi pealkirja muutmine. Pealkirja muutmise vajadus on tingitud uute lõigete
lisamisest samas paragrahvis. Uues sõnastuses reguleerib § 115 investeerimisühingu ühinemise
viise, tingimusi ja erisusi.
Paragrahvi täiendamine lõigetega 21 ja 22. Vt analoogselt KAS § 65 lõigete 11 ja 12 lisamise
selgitusi.
Lõike 3 muutmine. Lõike 3 kohaselt lõpevad kõigi ühinevate investeerimisühingute
tegevusload, kui ühingud ühinevad uue äriühingu asutamise teel. Eelnõuga loetakse lõike 3
senine tekst kolmandaks lauseks ning lõiget täiendatakse kahe uue lausega. Esimese lause
kohaselt peab sama paragrahvi lõike 21 punktis 3 nimetatud ühing taotlema tegevusluba VPTS
8. peatüki sätestatud korras või teise lepinguriigi õiguse alusel. Teise lause kohaselt ei kohaldata
asutatavale ühingule tegevusloa taotlemisel VPTS § 117 lõikes 1 sätestatud ühinemisloa
taotlemise kohustust ning § 188 lõikes 1 sätestatud ühinemisloa menetlemise tähtaega. Lõike 3
muutmise kohta vaata analoogselt KAS § 65 lõike 2 muutmise selgitusi.
Paragrahvi täiendamine lõigetega 4 ja 5. Vt analoogselt KAS § 65 lõigete 21 ja 22 lisamise
selgitusi.
Paragrahvi 1151 kehtetuks tunnistamine. Seni kehtinud § 1151 sätestas, et kahe või enama
investeerimisühingu ühinemisel tekkinud uue investeerimisühingu omavahendid ei tohi
väheneda madalamale ühinenud investeerimisühingute omavahendite koondtasemest
ühinemise hetkel. Paragrahviga 1151 on võetud üle CRD artikkel 32, mis kaotas kehtivuse 2020.
aastal. Kuivõrd eelnõuga sätestatakse täpsemad tingimused, millele peab investeerimisühingu
ühinemine vastama, ning ühinemisel asutatav ühing peab taotlema tegevusluba, mitte
ühinemisluba, minetab § 1151 oma relevantsuse ja tunnistatakse kehtetuks.
129
Paragrahv 116. Kehtiv § 116 sätestab nõuded ühinemislepingule ja -aruandele.
Lõike 2 muutmine. Vt analoogselt KAS § 66 lõike 2 muutmise selgitusi.
Lõigete 3 ja 4 kehtetuks tunnistamine. Lõike 3 kohaselt pidi investeerimisühingute
ühinemisel kontrollima ühinemisaruannet audiitor, kes pidi lõike 4 kohaselt andma oma
aruandes hinnangu aktsiate vahetussuhtele, selle määramisele ning usaldatavusnormatiivide
vastavusele. Lõiked tunnistatakse kehtetuks tulenevalt audiitori aruande kohustuslikkuse
väljajätmisest VPTS-ist (vt analoogiliselt KAS § 67 muutmise selgitusi) ning sõnastatakse §
117 lõike 9 ümber Finantsinspektsiooni õigusega määrata vajaduse korral audiitor ning nõuda
audiitorilt oma arvamuses samasisuliste hinnangute andmist, nagu sätestas lõige 4.
Paragrahv 117. Kehtiv § 117 reguleerib investeerimisühingu ühinemisloa taotlemist.
Paragrahvi pealkirja muutmine. Pealkirja muudetakse selliselt, et edaspidi reguleerib § 117
ühinemisloa taotlemist ja menetlemist. Muudatus on tingitud vajadusest väljendada selgemalt
paragrahvis sätestatut ning eelnõuga tehtavaid muudatusi.
Lõike 1 kehtetuks tunnistamine. Lõikega 1 oli sätestatud üheaegselt kohustus saada
investeerimisühingute ühinemiseks luba ning ühinemisloa mõiste. Eelnõu koostajate hinnangul
ei oma lõige 1 enam sisulist väärtust, sest mõiste ,,ühinemisluba” võetakse CRD VI muudatuste
tõttu juba kasutusele eespool asuvates sätetes § 115 lõige 3 teine lause ning lõike 4 teine lause,
lõige 5). Lisaks põhjustab direktiivi ühinemiste osa ülevõtmine KAS-i ja VPTS-i sõnastuste
ühtlustamist Kuivõrd KAS ei sisalda samasisulist sätet ning VPTS-i ühinemiste sätetest on
loogiliselt tuletatav ja arusaadav, et ühinemine ei saa toimuda ilma Finantsinspektsiooni vastava
loata (näiteks peavad ühinevad investeerimisühingud teavitama Finantsinspektsiooni
ühinemislepingu sõlmimisest § 116 lõike 2 kohaselt ning esitama ühinemisloa saamiseks
järelevalveasutusele andmeid ja dokumente § 117 lõike 2 kohaselt), tunnistatakse lõige 1
kehtetuks.
Lõike 2 punkti 4 kehtetuks tunnistamine. Seni kehtinud lõike 2 punkti 4 kohaselt tuli
investeerimisühingu ühinemiseks esitada lisaks muudele dokumentidele ka audiitori aruanne.
Kuivõrd seadusest jäetakse välja audiitori aruande kohustuslikkuse nõue, tunnistatakse ka lõike
2 punkt 4 kehtetuks (vt analoogselt KAS § 67 kehtetuks tunnistamise selgitusi).
Lõike 2 täiendamine punktidega 7 ja 8. Vt analoogselt KAS § 68 lõike 1 punktide 10 ja 11
lisamise selgitusi.
Lõike 3 muutmine. Vt analoogselt KAS § 68 lõike 2 muutmise selgitusi.
Paragrahvi täiendamine lõigetega 4–9. Vt analoogselt KAS § 68 lõigete 21–24 lisamise ning
lõigete 3 ja 4 muutmise selgitusi.
Paragrahv 118. Kehtiv § 118 reguleerib otsuse tegemist ühinemisloa kohta.
Lõike 1 muutmine. Lõige 1 sätestab, et otsuse ühinemisloa andmise või sellest keeldumise
kohta või ühinemise tulemusena asutatavale investeerimisühingule tegevusloa andmise kohta
teeb inspektsioon 30 päeva jooksul, arvates kõigi nõutud andmete ja dokumentide esitamisest.
Otsusest teatatakse viivitamata taotlejale. Eelnõuga pikendatakse tähtaega, mille jooksul peab
Finantsinspektsioon otsustama ära ühinemisloa andmise või andmisest keeldumise, kolme kuni
kuue kuuni, ning otsuse tegemisest teatamist kolme päevani. Muudatus on tingitud grupisisese
130
ühinemise sätete lisamisest, mis peaks võrreldes mitte grupisisese ühinemisega olema
menetluslikult kiirem variant, kestes 50–100 tööpäeva. Seega, kui lõige 1 jääks muutmata,
tekiks vastuolu kahe ühinemise variandi vahel, mis ei pruugi olla ka praktikas teostatav, eriti
juhul, kui investeerimisühing ühineb teise lepinguriigi alusel asutatud investeerimisühinguga.
Eelnõu koostajate hinnangul tuleks investeerimisühingu ühinemise menetlustähtaega ühildada
KAS § 69 lõike 3 kehtiva sõnastusega, milles jäetakse Finantsinspektsioonile mõistlik
paindlikkus loa menetlemisel ning on sätestatud realistlik loamenetluse tähtaeg.
Paragrahvi täiendamine lõikega 11. Vt analoogselt KAS § 69 lõike 4 lisamise selgitusi.
Lõike 2 loetelu muutmine. Vt analoogselt KAS § 69 lõike 1 loetelu muutmise selgitusi.
Lõigete 3 ja 4 kehtetuks tunnistamine. Lõike 3 kohaselt otsustab Finantsinspektsioon
tegevusloa lõpetamise investeerimisühingute ühinemise korral uue investeerimisühingu
asutamise teel üheaegselt ühinemise tulemusel asutatavale investeerimisühingule tegevusloa
andmise otsustamisega. Seejuures ei või otsus jõustuda varem kui uue investeerimisühingu
äriregistrisse kandmise päeval. Lõikega 4 on sätestatud, et ühendatava investeerimisühingu
tegevusloa lõpetamise investeerimisühingute ühinemise korral otsustab Finantsinspektsioon
üheaegselt ühinemisloa andmise otsustamisega. Seejuures ei või otsus jõustuda varem kui
ühinemise kande äriregistrisse kandmise päeval. Tulenevalt § 115 lõike 3 muudatusest, millega
ühtlasi sätestatakse, et asutatav ühing peab taotlema tegevusluba VPTS 8. peatükis sätestatud
korras või teise lepinguriigi õiguse alusel, kaotavad lõiked 3 ja 4 oma relevantsuse ning
tunnistatakse kehtetuks.
Paragrahvi täiendamine lõigetega 5–8. Vt analoogselt KAS § 69 lõigete 11–13 lisamise ning
lõike 2 muutmise selgitusi.
Seaduse täiendamine §-dega 1181 ja 1182.
Paragrahviga 1181 sätestatakse Finantsinspektsiooni koostöö tingimused teiste
finantsjärelevalve asutustega.
Analoogselt KAS § 691 lisamise selgitustele, lisatakse VPTS-is Finantsinspektsioonile koostöö
kohustus teiste pädevate asutustega investeerimisühingu ühinemise puhul (vt eelviidatud sätte
lisamise selgitusi). Erinevalt KAS §-le 691, seisneb Finantsinspektsiooni koostöö § 117 lõikes
2 sätestatud ühinemisloa andmise taotluse keeldumise otsuse menetlemises. Lisaks ei laiene
koostöökohustus investeerimisühingu ühinemisel selliste pädevate asutustega teabe jagamisele,
kes teevad järelevalvet kindlustusandjate ja varahaldusettevõtjate üle, kuivõrd
investeerimisühing saab ühineda ainult teise investeerimisühingu või krediidiasutusega VPTS
§ 115 lõike 2 kohaselt.
Paragrahviga 1182 sätestatakse investeerimisühingutele kohustus teavitada
Finantsinspektsiooni oluliste varade ja kohustuste ülekandmisest. Kohustuse rikkumise eest
võib Finantsinspektsioon trahvida ülekandmise regulatsiooni subjekte VPTS § 2378 alusel. Vt
analoogselt KAS § 706 lisamise selgitusi.
Paragrahv 2301. Kehtiv § 2301 reguleerib järelevalve teostamist investeerimisühingu üle.
Paragrahvi täiendamine lõikega 25. Vt analoogselt KAS § 97 lõike 22 lisamise selgitusi.
131
Paragrahvi täiendamine lõigetega 10-18. Vt analoogselt KAS § 96 lõigete 14–18 lisamise
selgitusi.
Seaduse täiendamine §-ga 23790. Uue paragrahviga sätestatakse vastutus investeerimisühingu
ühinemise nõuete rikkumise eest. Kuigi VPTS § 114 kohaselt on investeerimisühingu
jagunemine, vt vastutuse paragrahvi lisamise kohta analoogselt KAS § 13427 lisamise selgitusi.
3.11. Eelnõu § 10 – seaduse jõustumine
Seadus jõustub 2026. aasta 11. jaanuaril tulenevalt CRD VI artikli 2 lõike 1 esimeses kahes
alalõikes sätestatud ülevõtmis- ja rakendustähtajast.
4. Terminoloogia
Eesti õigusesse lisatakse järgmised terminid:
,,kavandatav omandamine” ja ,,kavandav omandaja”– kavandatav omandamine (ingl. k.
proposed acquisition) on KAS § 371 lõike 1 kohaselt krediidiasutuse või heakskiidu saanud
valdusettevõtja ehk kavandava omandaja (ingl.k. proposed acquirer) poolt otseselt või
kaudselt osaluse suurendamine selliselt, et see ületab 15 protsenti tema aktsepteeritud
kapitalist.
,,keskkonna-, sotsiaalne ja juhtimisrisk”– (ingl. k. environmental, social and governance
risk (ESG)) on risk, et krediidiasutusele avaldub negatiivne finantsmõju tulenevalt
keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimistegurite hetkelisest või tulevasest mõjust krediidiasutuse
vastaspooltele või investeeritud varadele. ESG riske tuleb KAS §-de 48, 58, 63, 825, 826 jj
sätete kohaselt hinnata lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis, et minimeerida
keskkonnamuutustest tulenevaid riske ja kahjusid.
,,kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal”– (ingl. k. third country branch) on KAS § 31 lõike
3 kohaselt filiaal, mille on asutanud ettevõtja, kelle peakontor asub kolmandas riigis ning
kes teostab KAS § 2 lõikes 22 nimetatud tegevusi, või krediidiasutus, mille peakontor asub
kolmandas riigis.
,,kolmanda riigi peaettevõtja”– (ingl. k. head undertaking) on KAS § 31 lõike 4 kohaselt
ettevõtja, kelle peakontor asub kolmandas riigis ja kes on asutatud Eestis kolmanda riigi
krediidiasutuse filiaali, ja kui see on kohaldatav, selle ettevõtja vahepealsed või kõrgema
tasandi emaettevõtjad.
,,likviidsuskatte nõue” ja ,,likviidsuskattekordaja”– likviidsuskattekordaja (ingl. k. liquidity
coverage ratio) on likviidsuspuhvri ja likviidsete vahendite netoväljavoolu suhe 30 päeva
jooksul. Kordajaga täidetakse likviidsuskatte nõuet (ingl. k. liquidity coverage
requirement), mille kohaselt peab krediidiasutusel olema alati piisavalt likviidseid varasid,
et katta likviidsete vahendite väljavoolu, et tagada likviidsuspuhvrite säilitamine sellisel
tasemel, et sellega oleks võimalik tulla toime mis tahes stressiolukordades 30 päeva jooksul.
Likviidsuskattekordajat väljendatakse protsentidest ning krediidiasutustel peab see alati
olema 100%. Likviidsuskatte nõude ja -kordaja kohustuste täitmist reguleerib KAS § 13428.
,,minimaalne väljundmäär”– (ingl. k. output floor) on omavahendite nõuete alampiir selliste
krediidiasutuste suhtes, kes kasutavad omavahendite nõuete arvutamiseks standardmeetodi
asemel sisemudelit. Minimaalse väljundimääraga piiratakse kapitali ülemäärase
vähendamise riski ning minimeeritakse omavahendite nõutete põhjendamatut varieeriumist.
Minimaalse väljundimäära kehtestamist ning sellest tulenevalt muude nõuete kehtestamist
reguleerivad KAS §-d 8648, 8649 ja 1042.
,,minimaalse väljundmäära kohaldamisalasse kuuluv krediidiasutus”– (ingl. k. institution
bound by the output floor) on KAS § 1042 lõike 16 kohaselt krediidiasutus, kelle
132
koguriskipositsioon, mis on arvutatud kooskõlas CRR-i artikli 92 lõike 3 esimese
alalõikega, ületab alammäärata koguriskipositsiooni summat, mis on arvutatud kooskõlas
sama määruse artikli 92 lõikega 4.
,,määratud ettevõtja”– (ingl. k. designated entity) on KAS § 134 lõike 1 teise lause kohaselt
finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja, kes on määratud vastutavaks selle
eest, et tagada usaldatavusnõuete järgimine konsolideerimisgrupi poolt konsolideeritud
alusel vastavalt KAS § 137 lõike 1 punktile 3. Taolise ettevõtja kohustus on tuvastada
korrektselt ettevõtja, kes vastab sellistele kriteeriumidele, mille kohaselt saaks teda käsitada
Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutseva
valdusettevõtjana.
,,oluline krediidiasutus”– on KAS § 481 lõike 2 kohaselt ja 5. peatüki tähenduses CRD VI
artikli 91 lõike 1d punktides a–f sätestatud isik, kes peab enne juhi valimist või ametisse
nimetamist teavitama Finantsinspektsiooni vähemalt 30 päeva ette. Direktiivi kohaselt
liigituvad oluliseks krediidiasutuseks järgmised isikud:
o Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsevad krediidiasutused, mis liigituvad suurteks
krediidiasutusteks;
o Euroopa Liidu liikmesriigis emaettevõtjana tegutsevad krediidiasutused, mis
liigituvad suurteks krediidiasutusteks, välja arvatud juhul, kui nad on seotud
keskasutusega;
o Keskasutused, mis liigituvad suurteks krediidiasutusteks või teevad järelevalvet
oma sidususettevõtjate üle, kes on suured krediidiasutused;
o Euroopa Liidus tegutsevad eraldiseisvad krediidiasutused, mis liigituvad suurteks
krediidiasutusteks;
o CRR artiki 4 lõike 1 punktis 147 määratletud suured tütarettevõtjad;
o Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsevad
finantsvaldusettevõtjad ja segafinantsvaldusettevõtjad, kelle konsolideerimisgruppi
kuuluvad suured krediidiasutused, välja arvatud need, mis kuuluvad CRD VI artikli
21a lõike 4 kohaldamisalasse.
Krediidiasutust peetakse suureks CRR artikli 4 lõike 1 punkti 146 kohaselt, kui ta on
globaalne süsteemselt oluline krediidiasutus, muu süsteemselt oluline krediidiasutus, ta on
liikmesriigi poolt määratud üheks kolmest suurimaks krediidiasutuseks varade mahu
poolest või tema koguvarade maht individuaalsel tasandil ületab 30 miljardit eurot.
,,ooteaeg”– ooteaeg (ingl. k. cooling-off period) on FIS § 321 lõike 3 tähenduses on periood,
mille jooksul ei või Finantsinspektsiooni juhatuse liige või töötaja peale töö- või ametisuhte
lõppemist järelevalveasutuse juures asuda tööle finantsjärelevalve subjekti, temaga seotud
isiku või tema konkurendi juures, kui see toob kaasa huvide konflikti või ameti- või töösuhte
jooksul omandatud teadmiste ja oskuste ärakasutamise. Ooteaja kehtestamise täpsemad
tingimused ning hüvitamise kord on sätestatud FIS §-s 321.
,,väike ja mittekeerukas krediidiasutus”– (ingl. k. small and non-complex institution) on
KAS § 55 lõike 5 kohaselt ja CRR artikli 4 lõike 1 punkti 145 tähenduses krediidiasutus,
mis peab vastama järgmistele tingimustele:
o ta ei kvalifitseeru suureks krediidiasutuseks (vt suure krediidiasutuse mõiste
selgitust olulise krediidiasutuse termini selgituse juures);
o tema koguvarade maht individuaalsel tasandil ei ületa nelja eelnenud aasta jooksul
5 miljardit;
o ta ei pea täitma Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2014/59 lõikes 4
nimetatud finantsseisundi taastamise nõudeid;
o tema kauplemisportfelli maht on CRR artikli 94 lõike 1 kohaselt väike;
o tema kauplemise eesmärgil hoitavate tuletisinstrumentide positsioonide
koguväärtus ei ületa 2% bilansiliste ja bilansiväliste varade koguväärtuse puhul ning
5% CRR artikli 273 lõike 3 kohaselt;
133
o tema konsolideeritud varad või kohustused, mis on seotud tegevusega, mille
vastaspooled asuvad Euroopa Majanduspiirkonnas, ületavad 75% krediidiasutuse
konsolideeritud koguvaradest ja -kohustustest (arvestamata riskipositsioone);
o krediidiasutus ei kasuta usaldatavusnõuete täitmiseks sisemudeleid (kohalduvad
teatud erandid);
o pädev asutus on liigitanud krediidiasutuse väikeseks ja mittekeerukaks ning
krediidiasutus ei ole esitanud sellele vastuväiteid.
,,välisriik”– välisriigina mõistetakse KAS § 31 lõike 5 tähenduses kõiki Euroopa
Majanduspiirkonna lepinguriike ja kolmandaid riike.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõuga võetakse üle CRD VI, CRR III artiklid 124 ja 164 ning tehakse KAS-is, VPTS-is ja
FIS-is parandusi lähtuvalt CRD V-st. Eelnõu koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu
õigusaktidega:
- Direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute
finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu
direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ,
2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja
2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012;
- Direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning
krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi
2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja
2006/49/EÜ;
- Määrus (EL) 575/2013, krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate
usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta;
- Direktiiv (EL) 2017/1132, äriühinguõiguse teatavate aspektide kohta.
6. Eelnõu vastavus Eesti Vabariigi Põhiseadusele
6.1. Põhiõiguse esemeline kaitseala
Eelnõus sisalduvad muudatused, välja arvatud Finantsinspektsiooni töötajate ja juhtide
piirangud, ei riiva muudatuste subjektideks olevate isikute põhiõiguseid ja -vabadusi
ebaproportsionaalselt.
CRD VI artikkel 4a kehtestab pädevate asutuste juhtidele maksimaalse ametiaja pikkuse
piirangu, kohustab nii pädeva asutuse juhte kui ka töötajaid võõrandama finantsjärelevalve
subjektidega seotud finantsinstrumente ning annab õiguse kohaldada töötajate ja juhtide suhtes
ooteaega ehk konkurentsipiirangut. Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi ka PS) kontekstis
riivavad eelnimetatud piirangud Finantsinspektsiooni juhtide ja töötajate vaba tegevusala,
elukutse ja töökoha valikuvabaduse (PS § 29), ettevõtlusvabaduse (PS § 31), omandivabaduse
(PS § 32) ja ühinemisvabaduse (PS § 48) kaitseala. Järgnevalt avatakse riivete sisu täpsemalt
ning analüüsitakse riivete kooskõla põhiseadusega.
6.1.1. Õigus tegeleda ettevõtlusega ehk ettevõtlusvabadus
PS § 31 kohaselt on Eesti kodanikel õigus tegelda ettevõtlusega ning kuuluda
tulundusühingutesse ja –liitudesse. Tulenevalt PS § 9 lõikest 2, laieneb ettevõtlusvabadus ka
juriidilistele isikutele.57 Ettevõtlusvabadusel on kaks külge: õigus nõuda avalikult võimult
57 RKPJKo 06.03.2002 nr 3-4-1-1-02, punkt 12.
134
sekkumisest hoidumist, teisalt õigus nõuda positiivsete (ettevõtlust edendavate) meetmete
võtmist.
Ettevõtluse põhieesmärgiks on tulu teenimine.58 Üks paljudest ettevõtluse väljendusvormidest
on investeerimine, mille käigus paigutatakse likviidsed vahendid börsil kaubeldavatesse
väärtpaberitesse (aktsiad, osad, võlakirjad jms VPTS § 2 lõike 1 tähenduses), et teenida nende
pealt kasumit (väljendub dividendides). Investeerimise viise on erinevaid, alates pensionist kuni
virtuaalvääringuteni. Eraisikuna investeerimiseks võib avada investeerimiskonto, asutada
juriidilise keha või teha seda läbi tavalise või spetsiifiliselt investeerimiseks avatud panga- või
investeerimisplatvormi konto. Praktikas alustavad füüsilised isikud investeerimist väikeste
summadega tavaliselt pangakontolt ning portfelli suurenedes asutatakse juriidiline keha, millele
väärtpaberid võõrandatakse. Sellise juriidilise keha ja võõrandamise eesmärk on lükata edasi
tulumaksukohustust, kuna väljamakstud dividendilt arvutatakse maha tulumaks.59 Investeerides
ettevõtte alt, tuleb tulumaksu tasuda alles dividendide väljavõtmisel.60
Eelnõuga (täpsemalt FIS § 32 lõikega 4) piiratakse Finantsinspektsiooni töötajate ja juhatuse
liikmete õigust omandada finantsinstrumente, mille on emiteerinud Finantsinspektsiooni
finantsjärelevalve subjekt, tema ema-, tütar- või sidususettevõtja, ning kohustatakse nad
taolised finantsinstrumendid võõrandama FIS § 32 lõike 5 kohaselt. Piirangute eesmärk on
ennetada huvide konflikti ning sellise olukorra tekkimist, kus Finantsinspektsioonis töötav isik,
kes puutub kokku finantsjärelevalvega, seaks oma erahuvid kõrgemale oma tööandja huvidest,
või kasutaks töö käigus omandatud teavet ära oma investeerimisportfelli seisu parandamiseks.
Tegemist on sisuliselt investeerimiskeeluga teatavatesse finantsinstrumentidesse ning selle alus
tuleneb CRD VI artikli 4a lõike 3 punktist a. Piiranguga taotletakse järelevalveasutustes
töötavate isikute objektiivsust ja iseseisvust finantsjärelevalve läbiviimisel. Investeerimiskeeld
omab puudet ka omandivabadusega (vt seletuskirja punkt 6.1.2.).
Eelnõuga (täpsemalt FIS § 321 lõikega 1) keelatakse Finantsinspektsiooni töötajatel ja juhatuse
liikmetel kuuluda organisatsioonidesse, mis esindavad Finantsinspektsiooni ees finantssektori
huve. Piirangut tuleb tõlgendada väga kitsalt: keelatud on sellistesse ühingutesse kuulumine,
milles seistakse finantsturu osaliste (pangad, investeerimisfondid, krediidiandjad,
makseasutused jms) ja professionaalsete investorite huvide ja eesmärkide eest. Eestis esindavad
eelnimetatud finantsturu osalisi mittetulundusühingud Eesti Pangaliit ja Finance Estonia, kuid
nende liikmed on vaid juriidilised eraõiguslikud isikud. Eelnõuga ei keelata jaeinvestoreid
ühendavate ühingute moodustamist või nendesse kuulumist (näiteks investor Toomase
Investeerimisklubi), sest sellised ühingud koondavad n-ö tavalisi inimesi, et pakkuda neile
päevakajalisi seminari, tutvumis- ja sotsialiseerumisüritusi, vestlusõhtuid, finantstarkust jms
investeerimisega seotud tegevusi. Samuti ei keelata selliste sotsiaalmeedias tegutsevate
gruppidesse kuulumine ja jälgimine, kus jagatakse investeerimisuudiseid, kogemusi ja kontakte
(näiteks Naisinvestorite Klubi ja Finantsvabadus Facebookis).
Finantssektori huve esindavatesse organisatsioonidesse kuulumise piirang riivab paralleelselt
nii ettevõtlus- kui ka ühinemisvabadust, sest eelnõu kohaselt ei või Finantsinspektsiooni
töötajad ja juhatuse liikmed kuuluda ühingutesse, millesse nad panustavad ühiste huvide ja
eesmärkide edendamiseks (ühinemisvabaduse riive) või tulu teenimise eesmärgil
(ettevõtlusvabaduse riive). Vahetegu mõlema põhiõiguse riive vahel sõltub sellest, kas isik on
taolises organisatsioonis lihtliige (ei saa tulu, aga panustab tegevusega) või juhatuse liige või
töötaja (saab tulu ja panustab tegevusega). Näiteks võib Finantsinspektsiooni juhatuse liige või
58 RKÜKo otsus nr 3-4-1-2-13, punkt 105. 59 Tulumaksuseadus § 14 lõige 1. 60 Samas, § 171 lõige 1.
135
töötaja jälgida Finantsvabaduse grupi postitusi Facebookis või käia Naisinvestorite Klubi poolt
korraldatavatel vestlusõhtutel, kuid ei või töötada Eesti Pangaliidu juhatuses.
6.1.2. Omandipõhiõigus
PS § 32 lõike 1 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud. Lõikega 2 on
sätestatud õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada ning kitsendused peavad
olema sätestatud seadusega. Omandipõhiõigusega antakse isikutele vabadus on elu iseseisvalt
korraldada ning sellega on kaetud nii kinnis- ja vallasasjad, õigused, nõuded aga ka õigusviljad
(näiteks intress) ja raha.
Eelnõu kontekstis kaitseb omandipõhiõigus finantsinstrumente, mida Finantsinspektsiooni
töötaja või juhatuse liige omab. FIS § 32 lõike 5 kohaselt võib järelevalveasutus nõuda
töölevõtmist taotlevalt isikult ja töötajalt selliste finantsinstrumentide võõrandamist, mis võivad
põhjustada huvide konflikti, mõistliku aja jooksul. Omandatud finantsinstrumentide, varade,
õiguste jms kohta peavad Finantsinspektsiooni töötajad ja juhatuse liikmed esitama kord aastas
huvide deklaratsiooni ning seda uuendama viivitamata, kui varade või õiguste koosseis muutub.
Kohustusega võõrandada teatavad finantsinstrumendid riivatakse selliste Finantsinspektsioonis
töötavate isikute omandiõigust, kes omavad selliseid finantsinstrumente, mis võivad põhjustada
huvide konflikti. Näiteks võib järelevalveasutus nõuda Coop või BigBank panga aktsiate
võõrandamist, sest Finantsinspektsioon teostab järelevalvet nende üle.
6.1.3. Õigus valida tegevusala, elukutset ja töökohta
PS § 29 lõike 1 kohaselt on Eesti kodanikul õigus valida tegevusala, elukutset ja töökohta, kuid
seadusega võib sätestada selle õiguse kasutamise korra ja tingimused. Vastav õigus kaitseb
igasugust tegevust, millega inimene teenib endale igapäevast elatist kohaselt. Samuti on isikul
endal õigus otsustada, millisel määral ta soovib olla majanduslikult aktiivne, millises
valdkonnas ja viisil. Tegevusala, elukutse ja töökoha valikuvabadusega kaitstakse isikut riigi
põhjendamatu sekkumise eest ning kohustab riiki tegutsema, et tagada sellest vabaduse
olemasolu. Riigil on üldjuhul keelatud sekkuda isiku positiivse (milline tegevusala, elukutse
või töökoht valida) ja negatiivse (töötu olemine, väiksem koormus jms) valiku tegemisse.
Eelnõuga antakse Finantsinspektsioonile õigus kohaldada ooteaega ehk konkurentsipiirangut
oma töötajate suhtes. Selle eelduseks on, et töötaja uueks tööandjaks on Finantsinspektsiooni
järelevalve subjekt või temaga seotud ema-, tütar- või sidususettevõtja, taolise ettevõtja
juhatuse liige, audiitor, märkimisväärset mõju omav isik, siseauditi või -kontrolli osakonna
juhataja, revisjonikomisjoni esimees, välisriigi äriühingu Eesti filiaali juhataja või esindaja.
Ooteaja rakendamisel tuleb võtta arvesse töötaja ametikohta ja tööülesandeid nii
Finantsinspektsioonis kui ka uue tööandja juures ning muid asjaolusid. Ooteaja pikkus on
üldjuhul kuus kuud, kuid seda võib lühendada kuni kolme kuuni. Ooteaja rakendamise eest
peab töötajale maksma hüvitist. Seega on Finantsinspektsioonil diskretsioon otsustada, kas ja
millistel tingimustel ta ooteaega töötaja suhtes kohaldab. Vastav diskretsioon laieneb ka
juhatuse liikmetele, kelle suhtes on kohaldatava ooteaja pikkus üldjuhul 12 kuud, mida võib
vähendada kuni kolme kuuni. Eeltoodu ei kehti juhul, kui juhatuse liige suundub tööle
finantsjärelevalve subjekti konkurendi juurde, sest sellisel juhul peab ooteaja pikkus olema
vähemalt kuus kuud.
136
Seega riivatakse ooteaja kohaldamisega Finantsinspektsiooni töötajate ja juhatuse liikmete
õigust vabalt valida oma järgmine töökoht, kui järelevalveasutuse hinnangul tekib vahetu
edasiliikumisega huvide konflikt.
6.1.4. Ühinemisvabadus
PS § 48 lõike 1 esimese lause kohaselt on igaühel õigus koonduda mittetulundusühingutesse ja
-liitudesse. Ühinemisvabadus erineb ettevõtlusvabadusest selle poolest, kas ühingu eesmärk on
teenida tulu või edendada ühingu eesmärke. Ühinemisvabadusega võimaldatakse nii füüsilistel
kui ka juriidilistel isikutel moodustada ühing või sellega liituda. Läbi ühingu kaitsevad selle
liikmed neid ühendavaid huvisid ning edendavad huvidega seonduvaid eesmärke.
Piirangut ühinemisvabadusele lähtuvalt finantssektori huve esindavatesse organisatsiooni
kuulumisele on selgitatud seletuskirja punktis 6.1.1.
6.2. Riive põhiseaduslik õigustamine
Riivest tulenevad piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi
moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust (PS § 11). Põhiõigust riivav õigusakt ei
riku põhiõigust, kui see on põhiseaduspärane ehk formaalselt ja materiaalselt põhiseadusega
kooskõlas. Selleks, et välja selgitada, kas tegemist on põhiõiguse riivega või põhiõiguse
rikkumisega, analüüsitakse, kas põhiõiguse riive on formaalselt ja materiaalselt
põhiseaduspärane.
Kõik põhiõigused, mida eelnõuga piiratakse, on lihtsa seadusreservatsiooniga põhiõigused,
mida saab piirata mistahes eesmärgil tingimusel, et see ei ole vastuolus põhiõigusega. Eelnõus
sätestatud piirangute eesmärk on ennetada ja leevendada huvide konflikti tekkimist
Finantsinspektsiooni töötajates ja juhatuse liikmetest, kuivõrd nad puutuvad igapäevaselt kokku
järelevalvemenetlustega ning omavad spetsiifilisi teadmisi järelevalveasutuse menetluste,
otsuste ja plaanide ning finantsjärelevalve subjektide probleemide, puuduste jms kohta.
6.3. Riive formaalne põhiseaduspärasus
Formaalse põhiseaduspärasuse kohaselt peab põhiõigusi piirav õigustloov akt vastama
pädevus- menetlus ja vorminõuetele ning määratluse ja seadusreservatsiooni põhimõtetele.
Õigusaktid peaksid olema sõnastatud piisavalt selgelt ja arusaadavalt, et isikul oleks võimalik
piisava tõenäosusega ette näha, milline õiguslik tagajärg kaasneb teatud tegevuse või
tegevusetusega. Põhiõigusi võib riivata, kui selle põhjus tuleneb avalikust huvist, vajadusest
kaitsta teiste isikute õigusi ja vabadusi, olema kaalukas ja enesestmõistetavalt õiguspärane.61
6.4. Riive materiaalne põhiseaduspärasus
Riive materiaalse õiguspärasuse eeldused on seaduse legitiimne eesmärk ning PS § 11 teisest
lausest tuleneva proportsionaalsuse põhimõtte järgimine: sobivus, vajalikkus ja mõõdukus.
Riive proportsionaalsuse hindamisel tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja
intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Piirangud ei tohi kahjustada seadusega kaitstud
huvi või õigust rohkem, kui see on normi legitiimse eesmärgiga põhjendatav. Kasutatud
vahendid peavad olema proportsionaalsed soovitud eesmärgiga. Põhiõiguse riive on
proportsionaalne, kui see on eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas. Hinnata tuleb
61 RKPJKo 30.06.2017, nr 3-4-1-4-17, p 57.
137
selle eesmärgi kaalukust, mille saavutamise vahendiks riive on, see tähendab kaalumise
argumendid tulenevad legitiimsest eesmärgist.
6.4.1. Legitiimne eesmärk
Riive proportsionaalsuse hindamisel tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja
intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Piirangud ei tohi kahjustada seadusega kaitstud
huvi või õigust rohkem, kui see on normi legitiimse eesmärgiga põhjendatav. Kasutatud
vahendid peavad olema proportsionaalsed soovitud eesmärgiga. Põhiõiguse riive on
proportsionaalne, kui see on eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas. Hinnata tuleb
selle eesmärgi kaalukust, mille saavutamise vahendiks riive on, s.t. kaalumise argumendid
tulenevad legitiimsest eesmärgist.
6.4.2. Sobivus
Sobiv on abinõu, mis soodustab eesmärgi saavutamist. Sobivuse seisukohalt on vaieldamatult
ebaproportsionaalne abinõu, mis ühelgi juhul ei soodusta riive eesmärgi saavutamist.
Eelnõus sätestatud piirangud on sobivad, sest need ei ole absoluutsed ning eelnõuga
sätestatavad keelde või kohustusi võib kohaldada vaid väga konkreetsetes tingimustes.
Järgnevalt tuuakse välja iga piirangu kohaldamise eeltingimused:
1) finantssektori huve esindavasse organisatsiooni kuulumise keeld– organisatsioon seisab ja
edendab finantsturu osaliste ehk pankade, krediidiandjate, makseasutuste jms ettevõtjate huve;
2) teatavate finantsinstrumentide omandamise keeld– finantsinstrumendid on emiteerinud
finantsjärelevalve subjekt, tema ema-, tütar- või sidususettevõtja;
3) teatavate finantsinstrumentide võõrandamise kohustus– finantsinstrumendid on emiteerinud
finantsjärelevalve subjekt, tema ema-, tütar- või sidususettevõtja; võõrandamine peab toimuma
mõistliku aja jooksul;
4) ooteaja rakendamine– Finantsinspektsiooni töötaja või juhatuse liige suundub pärast töö- või
ametisuhte lõppemist järelevalveasutusega tööle finantsjärelevalve subjekti, tema ema-, tütar-
või sidususettevõtja juurde (juhatuse liikmete puhul ka subjekti konkurendi juurde).
Eelnõu koostajate hinnangul on piirangud sobilikud, sest kohati keelab juba kehtiv FIS
Finantsinspektsiooni töötajatel teatud töökohtadel töötamise või huvide omamist (§ 32 lõige 1),
lepingute sõlmimise (lõige 2) või kohustab neid teatud viisil käituma (§-d 31 ja 33).
Konkurentsipiirangu kokkuleppe sõlmimist reguleerib TLS §-d 23–27. Kõik juba kehtivate
piirangute eesmärk, nagu ka eelnõus sätestatud piirangud, taotlevad Finantsinspektsioonis
töötavate isikute huvide konflikti olukorra vältimist ning objektiivsuse säilitamist.
6.4.3. Vajalikkus
Abinõu on vajalik üksnes juhul, kui eesmärki pole võimalik saavutada mõnda teist, põhiõigusi
vähem piiravat meedet kasutades. Põhiõiguse riive vajalikkuse hindamisel tuleb juhul, kui on
võimalik valida õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks mitme sobiva meetme vahel, langetada
valik kõige vähem koormava meetme kasuks. Eesmärgi olulisus peaks olema riive
raskusastmega vastavuses (tasakaalus) ja meetme rakendamisega kaasnev koormus ei tohiks
olla seatud eesmärke arvestades ülemäära suur.
Finantsinspektsiooni töötajate ja juhatuse liikmete kõikide eelnõus käsitletud põhiõiguste riive
on vajalik nende huvide konflikti ennetamiseks ja maandamiseks. Piirangutega taotletakse, et
138
Finantsinspektsioonis töötavad inimesed oleksid oma otsustes võimalikult objektiivset ning neil
ei oleks võimalik lähtuda otsuste tegemisel enda või oma lähedaste isikute isiklikest huvidest.
6.4.4. Mõõdukus
Abinõu on mõõdukas siis, kui sellega taotletav eesmärk kaalub üles põhiõiguse riive. Mida
intensiivsem on põhiõiguse riive, seda kaalukamad peavad olema seda õigustavad põhjused.
Seetõttu tuleb esmalt kujundada seisukoht riive intensiivsuse osas.
Investeerimiskeeld hõlmab vaid selliseid finantsinstrumente, mille on emiteerinud
finantsjärelevalve subjekt või temaga seotud ettevõtja. Juhul, kui Finantsinspektsiooni tööle
taotlemist isikul, töötajal või juhatuse liikmel on oma investeerimisportfellis taolisi
finantsinstrumente, võib Finantsinspektsioon nõuda nende võõrandamist, kui nende omamine
võib põhjustada huvide konflikti. Eelnõu FIS § 32 lõike 5 kohaselt tuleb taolisi instrumente
omavale isikule anda mõistlik aeg nende võõrandamiseks. Mõistliku ajaperioodi tingimusega
leevendatakse omandi- ja ettevõtlusvabaduse riivet, et isikul oleks võimalik mõelda läbi oma
senine ja edasine investeerimisstrateegia, kõige ratsionaalsem hetk võõrandamiseks ning
finantsinstrumentide jaotus portfellis. Samas ei ole investeerimiskeeld absoluutne, sest eelnõu
FIS § 32 lõike 4 teise lause kohaselt võib Finantsinspektsiooni töötaja ja juhatuse liige jätkuvalt
investeerida investeerimisfondidesse või kolmandate isikute poolt valitsevatesse
instrumentidesse tingimusel, et nende instrumentide omanikud ei saa sekkuda portfelli
valitsemisse ning need investeeringud on hajutatud. Seega, kui investeerimisega tegeleva
Finantsinspektsiooni töötaja või juhatuse liikme investeerimisstrateegia on investeerida vähem
riskantsematesse instrumentidesse, saab ta võõrandatud instrumentidest saadud raha edasi
suunata investeerimisfondidesse. Oluline on ka rõhutada, et investeerimiskeeld hõlmab vaid
väga spetsiifilisi finantsinstrumente ehk kui aktsia, osak, võlakiri, krüptovara vms väärtpaber
on emiteeritud ettevõtja poolt, kellel pole puutumust Finantsinspektsiooni järelevalvega, siis
võib Finantsinspektsiooni töötaja ja juhatuse liige taolistesse väärtpaberitesse investeerimist
jätkata.
Ooteaja kontseptsioon on Eesti õiguses sisustatud TLS §-s 23 ning Finantsinspektsiooni sõnul
on konkurentsipiirangu kokkulepe sõlmitud juba praegu teatud ametipositsioonidel töötavate
isikutega. Seega ei võeta eelnõuga kasutusele uut süsteemi, vaid laiendatakse selle
kohaldamisala kõikidele Finantsinspektsiooni töötajatele ja juhatuse liikmetele. Nagu ka
investeerimis- ja ühinemiskeeld, ei ole ooteaja rakendamise kohustus absoluutne.
Järelevalveasutusel on diskretsioon otsustada, kas arvestades isiku varasemat tööstaaži, rolli ja
kokkupuudet finantsjärelevalve menetlustega ning edasise tööandja seotust
järelevalvemenetlustega, on ooteaja rakendamine vajalik. Seega on ooteaja rakendamise
tingimused väga spetsiifilised ning seda ei tohiks kohaldada isikute suhtes, kes töötasid
Finantsinspektsioonis tugitöötajatena või kes ei oma kokkupuudet järelevalvemenetlustega.
Finantssektori huve esindava organisatsiooni kuulumise piirangu lisamise seadusesse on sobiv,
sest selle eesmärgiks on ennetada ja maandada Finantsinspektsiooni töötaja ja juhatuse liikmel
huvide konflikti tekkimist. Juba kehtiva FIS § 31 lõike 1 kohaselt peab järelevalveasutuse
töötaja täitma oma tööülesandeid heas usus, järgima häid tavasid, tegutsema avaliku võimu
teostamiseks vajaliku hoolsuse ja temalt oodatava ettenägelikkuse ning kompetentsusega. Sama
paragrahvi lõike 2 kohaselt peab töötaja hoiduma tegudest, mis kahjustavad või võivad
kahjustada Finantsinspektsiooni eesmärke, ülesandeid ja mainet. Eelnõu koostajate hinnangul
on n-ö lobiorganisatsiooni kuulumise keeld, olenemata sellest, kas isikule makstakse selle eest
tasu või mitte, kaetud FIS §-ga 31, sest taolisse organisatsiooni kuulumine kujutab endast
Finantsinspektsiooni ehk oma tööandja huvidele ja eesmärkidele vastu töötamist. Veel enam,
139
panustamine sellise organisatsiooni tegevustesse seab kahtluse alla töötaja ja või juhatuse
liikme erapooletuse ning kahjustab Finantsinspektsiooni kui riiklikku järelevalveasutuse ja
haldusorgani mainet, usaldusväärsust ja tõsiseltvõetavust. Samas ei ole ühinemisvabaduse
piirang absoluutne, sest nagu selgitati eelpool seletuskirja punktis 6.1.1., võivad
Finantsinspektsioonis töötavad isikud jätkuvalt kuuluda ühingutesse, mis ei seisa finantsturu
osaliste huvide eest, kuid mis koondavad investeerimisega tegelevaid eraisikuid ning milles
jagatakse omavahel kogemusi, teadmisi, kontakte jms asjakohast informatsiooni.
Kokkuvõttes on Finantsinspektsiooni töötajate ja juhatuse liikmete põhiõiguste riive
põhiseaduspärane, sest nende eesmärgiks on erapooletuse säilitamine ning huvide konflikti
vältimine. Põhiõiguste riive võib põhjustada puudutatud isikutele teatud ebamugavusi ning
vajadusi muutunud oludega ümber kohaneda, kuid piirangute kohaldamiseks peavad olema
väga spetsiifilised eeltingimused.
7. Seaduse mõjud
7.1. CRD VI muudatused
7.1.1. Finantsinspektsiooni töötajate ja juhtide ametipiirangud
(i) Sihtrühm : Finantsinspektsiooni töötajad ja juhatuse liikmed
Sihtrühm: Finantsinspektsiooni 2024. aasta aastaraamatu seisuga töötab Finantsinspektsioonis
137 töötajat. Järelevalveasutusel on neli juhatuse liiget.
Mõju ulatus: suur. Muudatustega keelatakse Finantsinspektsiooni töötajatel ja juhatuse
liikmetel omada finantsinstrumente, kui need on emiteerinud Finantsinspektsiooni
finantsjärelevalve subjekt, olla finantssektori huve esindava organisatsiooni liige või osaleda
sellise organisatsiooni tegemistes ning teatud juhtudel ka asuda tööle finantsjärelevalve subjekti
või temaga seotud isikute juures peale töö- või ametisuhte lõppemist Finantsinspektsioonis.
Piirangute eesmärk on ennetada huvide konflikti tekkimise olukorda, kus Finantsinspektsiooni
töötaja või juhatuse liige saaks oma töö käigus omandatud teadmisi ja oskusi ära kasutada
isiklikeks huvideks või kallutada tema otsuseid, mida ta teeb Finantsinspektsiooni järelevalve
subjektide suhtes.
Juba kehtiva FIS § 32 lõike 3 (koosmõjus FIS 20 lõikega 5 juhatuse liikmete puhul) ja selle
alusel välja antud rahandusministri määruse62 kohaselt on Finantsinspektsiooni töölevõtmist
taotleval isikul kohustus deklareerida andmed oma ja temaga seotud perekonnaliikmete ja
elukaaslase varaliste kohustuste ja väärtpaberite kohta. Kui isik on võetud tööle, siis peab ta
viivitamatult andmetes toimunud muudatustest enda tööandjat teavitama. Eelnõuga säilib
vastav huvide deklareerimise kohustus, kuid Finantsinspektsiooni töötajad ja juhatuse liikmed
on kohustatud võõrandama kõik sellised finantsinstrumendid, mille on emiteeritud
finantsjärelevalve subjekt, tema ema- või tütarettevõtja ja sidususettevõtja. Lisaks on töötajatel
kohustus vaadata vähemalt kord aastas esitatud andmed üle. Võõrandamise kohustusega
piiratakse Finantsinspektsiooni töötajate ja juhatuse liikmete ettevõtlus- ja omandivabadust,
sest järelevalveasutuses töötamise ajal ei või nad vastavaid finantsinstrumente ühelgi viisil
omandada. Vastav keeld ei laiene investeerimisele investeerimisfondidesse ja kolmanda isiku
poolt valitsevatesse instrumentidesse tingimusel, et nende instrumentide omanikud ei saa
sekkuda portfelli valitsemisse ning investeeringud on hajutatud. Juba olemasolevate
62 Rahandusministri 8. oktoobri 2001. a määrus nr 86 ,,Finantsinspektsiooni seaduse alusel varaliste kohustuste ja
väärtpaberite omamise kohta andmete esitamise vorm“ (lisa). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/86331
140
instrumentide kohustuslik võõrandamine sunnib investeerimisega tegelevaid töötajaid ja
juhatuse liikmeid mõtlema ümber oma investeerimisstrateegiad, dividendiallikad jms asjaolud.
Samuti ei ole välistatud, et töötaja või juhatuse liige peab varem omandatud instrumendid
müüma maha odavamalt, kui ta on algselt prognoosinud, ning nende tagasiostu hind on selleks
ajaks, kui töötaja või juhatuse liige Finantsinspektsioonist lahkub, oluliselt tõusnud.
Järelevalveasutusel on õigus rakendada oma töötajate ja juhatuse liikmete suhtes ooteaega ehk
konkurentsipiirangut, kui töötaja või juhatuse liikme uueks tööandjaks on finantsjärelevalve
subjekt või temaga seotud isik. Juhatuse liikmete puhul laieneb piirang ka olukorrale, kus tema
uueks tööandjaks on finantsjärelevalve subjekti konkurent. Ooteaja eesmärk on vältida selliste
Finantsinspektsioonis omandatud oskuste, teadmiste, siseinformatsiooni jms kasutamine uue
tööandja kasuks viisil, mis võib mõjutada Finantsinspektsiooni menetluste efektiivsust. Kuigi
ooteaja eest peab töötajale või juhatuse liikmele maksma tema tavapärast igakuist lepingulist
tasu, takistab ooteaja rakendamine töötaja või juhatuse liikme suubumist uuele töökohale, kus
tasu oleks näiteks kõrgem võrreldes hüvitisega. Samuti võib ooteaja kohaldamine jätta töötaja
või juhatuse liikme karjäärikulgu märkimisväärselt pika tühimiku või mõjutada tema teadmisi
ja oskusi finantssektorist. Finantsinspektsiooni sõnul on neil üldjuhul asutuse siseselt teatud
positsioonil töötavate isikutega vastavad konkurentsipiirangu kokkulepped sõlmitud, kuid kuna
CRD VI kohaselt tuleks piirangut kohaldata kõikidele töötajatele, kes on seotud
finantsjärelevalvega, siis laienevad piirangud eelnõuga suuremale hulgale Finantsinspektsiooni
töötajatele ning juhatuse liikmetele.
Lobiorganisatsioonides osalemise keeluga ennetatakse olukorda, kus töövälisel ajal teeb töötaja
oma tööandjale n-ö vastutööd finantssektori huve esindavates organisatsioonides, sest selline
talitlemine seab kahtluse alla töötaja huvid ja kallutatuse ning kahjustab Finantsinspektsiooni
kui riikliku järelevalveasutuse ja haldusorgani mainet, usaldusväärsust ja erapooletut kuvandit.
Mõju avaldumise sagedus: keskmine. Muudatustega seotud piirangud on mõju avaldamise
sageduse perspektiivist kahte liiki: muudatused, mis avaldavad mõju ebaregulaarselt, ning
muudatused, millega seotud piirangutest kinnipidamist peavad Finantsinspektsiooni töötajaid
ja juhatuse liikmed järgima regulaarselt. Ebaregulaarseteks piiranguteks on huvide
deklaratsiooni esitamine ja uuendamine ning ooteaja rakendamine. Regulaarsed piirangud on
lobiorganisatsiooni kuulumine ja investeerimine järelevalvesubjekti või temaga seotud isiku
poolt emiteeritud väärtpaberitesse. Tulenevalt regulaarsest mõjust sihtrühmale, hinnatakse
mõju avaldumise sagedus keskmiseks, sest Finantsinspektsiooni töötajad ja juhatuse liikmed
peavad pidevalt kontrollima, et nende isiklik investeerimisportfell ei sisalda aktsiaid, osakuid
jms väärtpabereid, mille on emiteeritud subjektid, kelle üle Finantsinspektsioon (ja seeläbi ka
töötaja või juhatuse liige) teostab finantsjärelevalvet, või isikud, kes on finantsjärelevalve
subjekti ema- või tütarettevõtja ja sidususettevõtja. Samuti peab töötaja või juhatuse liige
järgima piirangut mitte panustada selliste organisatsioonide tegevustesse, kus tegeletakse
finantssektori huvide esindamisega, et ennetada huvide konflikti tekkimise ohtu.
Ooteaja rakendamisega seotud muudatused on ebaregulaarsed seetõttu, et selle kohaldamine on
Finantsinspektsiooni otsus ning mitte iga töötaja suhtes ei pea seda rakendama. Nagu on ka
seletuskirjas FIS § 321 lõike 3 lisamise selgitustes märgitud, peaks ooteaga kohaldama
olukordades, kus töötaja otseselt panustas finantsjärelevalvesubjekti järelevalvesse, teinud tema
suhtes toiminguid, või omab töö käigus saadud teavet, teadmisi ja kogemusi, mille rakendamine
vahetult pärast töösuhte lõppemist Finantsinspektsioonis võib kahjustada järelevalveasutuse
läbiviidavaid menetlusi või anda põhjendamatu eelise olukorras, kus töötaja uus tööandja on
samuti finantsjärelevalve subjekt või temaga seotud isik, võrreldes teiste finantsturuosalistega.
Juhatuse liikme ooteaja üldpikkuseks on 12 kuud, kuid seda võib vähendada, kui juhatuse liige
141
on esitanud vastavasisulise ettepaneku ning tema uus tööandja ei ole Finantsinspektsiooni
järelevalve subjekt või temaga seotud isik. Samas, kui juhatuse liige soovib peale ametisuhte
lõppemist asuda tööle finantsjärelevalve subjekti konkurendi juures, peab kehtestatava ooteaja
pikkus olema vähemalt kuus kuud.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: suur. Eelnõuga kitsendatakse Finantsinspektsiooni
töötajate ja juhatuse liikmete õigust valida elukutset, tegevusala ja töökohta (ooteaja
rakendamine), ettevõtlus- ja omandivabadust (investeerimispiirang, lobiorganisatsiooni
kuulumine) ja ühinemisvabadust (lobiorganisatsiooni kuulumine).
Ooteaja rakendamisega töötaja või juhatuse liikme suhtes piiratakse töötamise võimalusi, kus
töötajal või juhatuse liikmel oleks pärast töö- või ametisuhte lõppemist Finantsinspektsiooniga
võimalik edasi suunduda. Kuigi ooteaja rakendamise eest on töötajal või juhatuse liikmel õigus
saada hüvitist, mõjutab see tema edasisi karjäärivalikuid, sest selleks ajaks, kui ooteaeg läbi
saab, võib pakutavate töökohtade arv olla turul vähenenud või töötaja või juhatuse liige peab
valima töökoha kasuks, mille tingimused, asukoht või palganumber vasta sellistele ootustele,
mida ta oleks soovinud saada või mis tal oleks olnud võimalik saada juhul, kui tema suhtes ei
oleks ooteaega rakendatud. Samuti tekib töötaja või juhatuse liikme karjääris sõltuvalt tema
positsioonist kolme kuni 12-kuuline paus, mis võib mõjutada tema teadmisi ja oskusi ning
vähendada tema atraktiivsust uutele tööandjatele. Limiteeritud võimalused uuele töökohale
kandideerimisel võivad viia ka olukorrani, kus töötaja või juhatuse liige peab oma karjääri
trajektoori ümber mõtestama, omandama uue eriala või läbima koolitusi, et alustada tööd
sektoris, mis ei ole keelatud ooteaja tingimuste kohaselt. Ooteaja rakendamine sõltub
Finantsinspektsiooni diskretsioonist ning tema senisest rollist järelevalveasutuses ning juhul,
kui töötaja töökohustused ei hõlmanud järelevalve tegemist finantsjärelevalve subjektide üle,
või kui tal ei olnud selliste menetluste, toimingute ja tegevustega kokkupuudet, siis ooteaega
tema suhtes ei rakendata. Juhatuse liikmete suhtes sõltub ooteaja rakendamine pigem tema
uuest tööandjast, sest tema tulenevalt tema varasemast positsioonist Finantsinspektsioonis, on
elementaarne, et ta on kokku puutunud järelevalvemenetlustega ning omab sellekohast teavet.
Finantssektori huve esindava organisatsiooni panustamise keelu eesmärk on ennetada töötaja ja
juhatuse liikme huvide konflikti olukorra tekkimist ning Finantsinspektsiooni eesmärkidele
vastu töötamist. Keeluga piiratakse Finantsinspektsiooni töötaja ja juhatuse liikme ettevõtlus-
ja ühinemisvabadust, sest töötaja või juhatuse liige ei saa oma teadmisi ja oskusi väljendada
organisatsioonis, mille vastu ta võib tunda isiklikku või professionaalset huvi, luua uusi
tutvuseid ja suhteid ning panustada finantssektori arengusse. Juhul, kui lobiorganisatsioon on
mittetulundusühing, riivab piirang Finantsinspektsiooni töötaja või juhatuse liikme
ühinemisvabadust. Samas, kui isik töötab taolises organisatsioonis ning talle makstakse
finantssektori huvide eest seismise ning levitamise eest, riivab piirang isiku ettevõtlusvabadust.
Investeerimispiirangud mõjutavad enim neid töötajaid ja juhatuse liikmeid, kes omavad oma
investeerimisportfellides selliste krediidiasutuste poolt emiteeritud väärtpabereid, kelle üle
Finantsinspektsioon teeb seadusest tulenevalt järelevalvet. Investeerimisportfelli võib töötaja
või juhatuse liige omada era- või juriidilise isikuna. Piirangaga kaasneb kohustus taolised
finantsinstrumendid võõrandada. Juhul, kui töötaja või juhatuse liige Finantsinspektsiooni poolt
seatud mõistliku tähtaja jooksul väärtpabereid ei võõranda, on järelevalveasutusel õigus isikuga
töö- või ametisuhe lõpetada.
Finantsinstrumentide võõrandamise kohustus riivab Finantsinspektsiooni töötajate ja juhatuse
liikmete ettevõtlus- ja omandivabadust, sest võimalusi, kuhu isik saab investeerida ning seeläbi
investeeringute pealt tulu teenida, piiratakse. Veel enam, kuigi järelevalveasutus peab andma
142
töötajale või juhatuse liikmele mõistliku aja väärtpaberite võõrandamiseks, võib olukord
finantsturul olla isiku suhtes väärtpaberite võõrandamise hetkel kahjulik. See võib viia
olukorrani, et töötaja peab olemasolevad väärtpaberid müüma kahjumiga või jääb ilma
kasumist, mida ta lootis väärtpabereid algselt omandades teenida.
Mõju olulisus: oluline. Muudatused mõjutavad potentsiaalselt kõiki Finantsinspektsiooni
töötajaid, kuid kindlasti kõiki juhatuse liikmeid, sest nendega piiratakse töötajate ja juhatuse
liikmete õigust osaleda finantssektori huve esindavate ehk lobiorganisatsioonide tegevuses,
suunduda ükskõik millise järgmise tööandja juurde peale töö- või ametisuhte lõppemist
Finantsinspektsioonis ning investeerimist vabalt valitud finantsinstrumentidesse. Suurimat
mõju nendest muudatustest avaldavad töötajatele ja juhatuse liikmetele investeerimispiirang
ning ooteaja rakendamine. Ooteaja rakendamisel on isikul õigus saada hüvitist, mis vastab tema
viimasele lepingulisele kuutasule. Samas võib töötaja või juhatuse liige jääda ooteaja
rakendamise tõttu ilma mõnest potentsiaalsest tööpakkumisest, sest uus tööandja ei ole nõus
või võimeline ootama, kuni isiku ooteaeg lõpeb, või leppima muutunud tööturu olukorra tõttu
töökohaga, mis ei vasta tema ootustele (näiteks halvemad töötingimused, väiksem palganumber
vms asjaolud). Lisaks võib esineda ka olukorda, kus töötaja või juhatuse liige, kes soovib
ooteaja jooksul jätkata töö tegemist mistahes sektoris, mis ei ole finantssektor ja seega ooteaja
tingimustega kaetud, omandama uues sektoris töö leidmiseks vajalikud oskused ja teadmised.
Juhul, kui töötaja või juhatuse liige ei soovi ooteaja jooksul mõnes uues sektoris tööle asuda
ning otsustab ooteaja lõpuni olla tööturul mitte hõivatud, võib ooteaja rakendamine mõjutada
tema teadmisi ja oskusi, mis on vajalikud finantssektoris töötamiseks.
7.1.2. Osaluse omandamine ja võõrandamine
(i) Sihtrühm 1: Eesti krediidiasutused, heakskiidu saanud
finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja ja investeerimisühing
Sihtrühm: CRD VI osaluse omandamises ja võõrandamise regulatsioon kohaldub
krediidiasutustele, finantsvaldusettevõtjatele ja investeerimisühingutele.
Mõju ulatus: keskmine. Osaluse omandamise regulatsiooni muudatused avaldavad mõju vaid
nendele krediidiasutustele, investeerimisühingutele ja valdusettevõtjatele, kes soovivad mõnes
ettevõtjas osalust omandada. Suureneb krediidiasutuste, finantsvaldusettevõtjate ja
investeerimisühingute poolt osaluse omandamise tehingute hindamisprotseduuride
läbipaistvus. Osaluse omandamise või suurendamise hindamine toimub selgete
hindamiskriteeriumite abil. Kehtiv õigus ei näe ette sellisel juhul konkreetseid kriteeriume
omandaja sobivuse hindamiseks ning võimaldab seega märkimisväärselt suurt vabadust
omandamiseks Seega seaduses määratletud hinnangukriteeriumid peaksid suurendama
õigusselgust ja õiguskindlust sihtrühma jaoks. Mõju ulatus hinnatakse subjektide suhtes
keskmiseks, kuivõrd muudatused tingivad vajaduse nendega tutvuda ja kohaneda.
Mõju avaldumise sagedus: väike. Muudatused mõjutavad vaid neid subjekte, kes soovivad
mõnes ettevõtjas osalust omandada.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: keskmine. Subjektide suhtes, kes ei plaani osalust
omandada, ei avalda muudatused mõju. Muudatused võivad avaldada mõju nendele
subjektidele, kes teevad ettevalmistusi osaluse omandamiseks 2024. aasta lõpu seisuga, sest
sellisel juhul peavad subjektid viima end kurssi eelnõus sätestatuga ning valmistama ette
dokumentatsiooni Finantsinspektsioonile esitamiseks.
143
Mõju olulisus: keskmine. Uus regulatsioon avaldab mõju vaid nende krediidiasutuste,
investeerimisühingute ja valdusettevõtjate suhtes, kes hakkavad osalust omandama pärast 2024.
aasta III kvartalit. Mõju olulisus on selliste subjektide suhtes hinnatud keskmiseks, sest
eelnõuga kaasneb vajadus viia end kurssi muudatustega ja valmistada ette dokumentatsioon
Finantsinspektsioonile esitamiseks.
(ii) Sihtrühm 2: Finantsinspektsioon
Sihtrühm: Finantsinspektsiooni 2024. aasta aastaraamatu seisuga töötab Finantsinspektsioonis
137 töötajat.
Mõju ulatus: keskmine. Muudatused toovad Finantsinspektsioonile kaasa vajaduse nendega
kohaneda, järelevalveasutus peab hindama oma asutuse siseste korralduste ja protseduuride
vastavust eelnõus sätestatuga ning tegema vajadusel korrektuure. Finantsinspektsiooni läbi
viidav sobivushindamise menetlus ei ole iseenesest inspektsiooni jaoks täiesti uus menetlus.
Lisaks olemasolevatele juhtudele, mil sobivushindamine läbi tuleb viia lisandub uus olukord –
krediidiasutuste, finantsvaldusettevõtjate ja investeerimisühingute poolt osaluse omandamine.
Mõju avaldumise sagedus: väike. Mõju Finantsinspektsioonile sõltub turuosaliste otsustest
osalust omandada. Eesti turul toimub vastavaid tehinguid vähe. Eelnõu koostajate hinnangul ei
too regulatsiooni muutmine kaasa hüppelist kasvu osaluse omandamiseks ning seeläbi ka tõusu
Finantsinspektsiooni töökoormusele. Seega hinnatakse vastavate muudatuste mõju avaldumise
sagedus väikeseks.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: negatiivse mõju risk Finantsinspektsioonile
hinnatakse keskmiseks, sest kuigi ühinemise ja jagunemise sätete kohaldamine sõltub enamjaolt
sellest, kas mõni turuosaline otsustab osalust omandada, peab järelevalveasutus tagama
valmisoleku efektiivseks menetluseks. Valmisolek eeldab aga sisemiste dokumentide,
eeskirjade ja protseduuride olemasolu, milles on muu hulgas võetud arvesse eelnõus sätestatut.
Mõju olulisus: keskmine. Muudatused osaluse omandamise regulatsioonis toovad kaasa
järelevalveasutuse vajaduse kohaneda ja tutvuda uute nõuetega ning vajaduse korral vaadata
üle sisekorraldused. Samas ei prognoosi eelnõu koostajad Finantsinspektsioonile töökoormuse
märkimisväärset tõusu ning uute järelevalvesubjektide taotluste hüppelist kasvu.
7.1.3. Ühinemine ja jagunemine
(i) Sihtrühm 1: Eesti krediidiasutused, finantsvaldusettevõtjad,
segafinantsvaldusettevõtjad, investeerimisühingud,
finantseerimisasutused, abiettevõtjad ning Euroopa Liidu
lepinguriikides asutatud krediidiasutused
Sihtrühm: CRD VI ühinemiste ja jagunemiste regulatsioon kohaldub krediidiasutustele,
investeerimisühingutele ja valdusettevõtjatele. KAS § 65 lõike 1 kohaselt võib krediidiasutus
või valdusettevõtja ühineda teise Euroopa Liidu lepinguriigi krediidiasutuse,
finantseerimisasutuse või abiettevõtjaga. VPTS § 115 lõike 2 kohaselt võib investeerimisühing
ühineda vaid teise Euroopa Liidu lepinguriigi õiguse alusel asutatud investeerimisühinguga.
Jagunemiste puhul ei piiritle KAS lubatud isikute ringi ning VPTS § 114 kohaselt on
investeerimisühingu jagunemine keelatud.
144
Mõju ulatus: keskmine. Ühinemiste ja jagunemiste regulatsiooni muudatused puudutavad
kaudselt kõiki Eestis tegevusloa saanud krediidiasutusi, heakskiidu saanud valdusettevõtjaid,
investeerimisühinguid, finantseerimisasutusi, abiettevõtjaid ja teistes Euroopa Liidu
lepinguriikides asutatud krediidiasutusi, sest juba kehtiv KAS-i sõnastuse kohaselt peavad
krediidiasutus saama ühinemiseks või jagunemiseks Finantsinspektsioonilt vastava loa. Eelnõu
avaldab mõju vaid nendele krediidiasutustele, kes otsustavad ühineda või jaguneda või kelle
suhtes näeb järelevalveasutus vajadust rakendada KAS §-s 701 sätestatud õigust nõuda
krediidiasutuse jagunemist (ehk mitte-vabatahtlik jagunemine).
Võrreldes kehtiva ühinemiste ja jagunemiste regulatsiooniga, tehakse eelnõuga seaduses
järgnevad muudatused:
1) piiritletakse ühinemise ja jagunemise viise;
2) audiitori kaasamise kohustus asendatakse Finantsinspektsiooni diskretsiooniga;
3) lisatakse eritingimused ühinemistele ja jagunemistele, mis toimuvad konsolideerimisgrupi
siseselt;
4) kohustatakse krediidiasutust esitama koos muude taotluse juurde käivate dokumentide juurde
ka Konkurentsiameti ja TTJA luba;
5) muudetakse ühinemis- või jagunemisloa andmise keeldumise aluseid;
6) lisatakse koostöökohustus teiste lepinguriikide pädevate asutustega.
Kuigi eelkirjeldatud eelnõu muudatustega ei muudeta ühinemiste ja jagunemise üldisi
põhimõtteid ja loogikat (piiratud isikute ring, loakohustus jms), hinnatakse mõju ulatus kõikide
ühinemise ja jagunemise regulatsiooni subjektide suhtes keskmiseks, kuivõrd muudatused
tingivad vajaduse nendega tutvuda ja kohaneda. Nende subjektide suhtes, kes veel ei ole
ühinemise või jagunemise soovist Finantsinspektsiooni teavitanud, kuid on tegemas
organisatsioonisiseseid ettevalmistusi, võib kaasneda kohustus saada TTJA-lt ja
Konkurentsiametilt luba koondumiseks või välisinvesteeringute kaasamiseks enne loa taotluse
esitamist Finantsinspektsioonile. Muudatuste mõju sõltub eelnõu vastuvõtmise ajast seadusena
ning 2024. aastal menetletavad taotlustele eelnõus sätestatut ei kohaldata. Samas, kui
krediidiasutus, investeerimisühing või valdusettevõtja esitab ühinemise või jagunemise loa
taotluse Finantsinspektsioonile 2024. aasta lõpus, tuleb arvestada eelnõus sätestatud
muudatustega, mis hakkavad eelduslikult kehtima 2025. aasta I kvartalis.
Mõju avaldumise sagedus: väike. Muudatused mõjutavad vaid neid subjekte, kes kaaluvad
või otsustavad ühinemist või jagunemist. Eelnõuga ei muudeta ühinemise ja jagunemise
regulatsioonile alluvate isikute ringi.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: keskmine. Subjektide suhtes, kes ei plaani taotleda
Finantsinspektsioonilt luba ühinemiseks või jagunemiseks, ei avalda muudatused mõju.
Muudatused võivad avaldada mõju nendele subjektidele, kes teevad ettevalmistusi ühinemiseks
või jagunemiseks või on vastava loa taotluse Finantsinspektsioonile 2024. aasta lõpus, sest
sellisel juhul peavad subjektid viima end kurssi eelnõus sätestatuga ning tegema vajaduse korral
vastavad muudatused enda loa taotlemise dokumentides.
Mõju olulisus: keskmine. Muudatused ühinemise ja jagunemise regulatsioonis avaldavad mõju
vaid nende krediidiasutuste, investeerimisühingute ja valdusettevõtjate suhtes, kes esitavad
Finantsinspektsioonile ühinemise või jagunemise loa pärast 2024. aasta III kvartalit. Mõju
olulisus on selliste subjektide suhtes hinnatud keskmiseks, sest eelnõuga kaasneb vajadus
taotleda eelnevalt lubasid Konkurentsiametilt ja TTJA-lt ning viia end kurssi muudatustega.
(ii) Sihtrühm 2: Finantsinspektsioon
145
Sihtrühm: Finantsinspektsiooni 2024. aasta aastaraamatu seisuga töötab Finantsinspektsioonis
137 töötajat.
Mõju ulatus: keskmine. Muudatused võivad tuua kaasa vajaduse Finantsinspektsioonil
nendega kohaneda, sest kuigi ühinemise ja jagunemise põhimõtted on KAS-is ja VPTS-is juba
reguleeritud, peab järelevalveasutus hindama oma asutuse siseste korralduste ja protseduuride
vastavust eelnõus sätestatuga ning tegema vajadusel korrektuure. Teemad, mis
Finantsinspektsiooni tavapärast tööd enim mõjutavad, on koostöö teiste lepinguriikide pädevate
asutustega, konsolideerimisgrupi sisese ühinemise ja jagunemise eritingimused ning loa
andmisest keeldumised alused.
Mõju avaldumise sagedus: väike. Mõju Finantsinspektsioonile sõltub turuosaliste otsustest
ühineda või jaguneda. Eesti turul toimub vastavaid tehinguid vähe, üldjuhul üks ühinemine või
jagunemine kord viie aasta jooksul (näiteks 2024. aastal Coop Pank ja Coop Finants AS
ühinemine, 2019. aastal Luminor Eesti, Läti ja Leedu ühinemine). Eelnõu koostajate hinnangul
ei too ühinemise ja jagunemise regulatsiooni muutmine kaasa hüppelist kasvu ühinemis- või
jagunemisloa taotlemise menetlusest ning seega ka tõusu Finantsinspektsiooni töökoormusele.
Seega hinnatakse vastavate muudatuste mõju avaldumise sagedus väikeseks.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: negatiivse mõju risk Finantsinspektsioonile
hinnatakse keskmiseks, sest kuigi ühinemise ja jagunemise sätete kohaldamine sõltub enamjaolt
sellest, kas mõni turuosaline otsustab vastava loa taotluse esitada, peab järelevalveasutus
tagama valmisoleku taolise loa efektiivseks menetlemiseks. Valmisolek eeldab aga sisemiste
dokumentide, eeskirjade ja protseduuride olemasolu, milles on muu hulgas võetud arvesse
eelnõus sätestatut.
Mõju olulisus: oluline. Muudatused ühinemiste ja jagunemiste regulatsioonis toovad kaasa
järelevalveasutuse vajaduse kohaneda ja tutvuda uute nõuetega ning vajaduse korral vaadata
üle sisekorraldused. Samas ei prognoosi eelnõu koostajad Finantsinspektsioonile töökoormuse
märkimisväärset tõusu ning uute järelevalvesubjektide taotluste hüppelist kasvu.
7.1.4. Oluliste varade ja kohustuste ülekandmine
(i) Sihtrühm 1: Eesti krediidiasutused, finantsvaldusettevõtjad,
segafinantsvaldusettevõtjad ja investeerimisühingud
Sihtrühm: Finantsinspektsiooni andmetel on Eestis tegevusloa saanud kaheksa
krediidiasutust63 ja seitse investeerimisühingut.64 Eelnõu koostajatele teadaolevalt tegutseb
Eesti pangandussektoris vähemalt kaks finantsvaldusettevõtjat (Luminor Holding AS ja LHV
Group AS).
Mõju ulatus: väike. Eelnõuga lisatakse krediidiandjatele, valdusettevõtjatele ja
investeerimisühingutele kohustus teavitada Finantsinspektsiooni oluliste varade ja kohustuste
ülekandmisest, kui ülekantavate varad või kohustused moodustavad vähemalt kümme protsenti
subjekti koguvaradest või -kohustustest. Kui ülekandmine toimub konsolideerimisgrupi
siseselt, siis on vastavaks määraks 15 protsenti. Muudatused omavad ülekandmisest kohustatud
63 Finantsinspektsioon. Turuosaliste register. Kättesaadav: https://fi.ee/et/pangandus-ja-krediit-0 64 Finantsinspektsioon. Turuosaliste register. Kättesaadav: https://fi.ee/et/investeerimine-
0/investeerimine/investeerimisuhingud/investeerimisuhingud
146
subjektide ringile väikest mõju, sest sellega ei kaasne loamenetlus või täiendav
aruandluskohustus.
Mõju avaldumise sagedus: väike. Muudatused mõjutavad vaid neid isikuid, kes otsustavad
oma olulisi varasid või kohustusi müüa või võõrandada muul viisil. Eelnõu koostajatele ei ole
teada, kui paljud turuosalistest vastavaid tehinguid igapäevaselt läbi viivad, kuid kuna eelnõuga
kaasneb vaid teavitamiskohustus, hinnatakse mõju avaldamise sagedus väikeseks, sest kohustus
teavitada Finantsinspektsiooni eelnevalt tehingu tegemist on seadustes sätestatud juba teiste
teemadega. Seega avaldub mõju ülekandmises osalevatele subjektidele ühekordselt (enne
ülekandmise tegemist) ning teavitamiskohustuse realiseerimine sõltub subjektide tegevusest.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: väike. Oluliste kohustuste ja varade ülekandmise
regulatsioon toob selle subjektidele kaasa kohustuse teavitada Finantsinspektsiooni
kavandatavast tehingust enne selle läbiviimist. Eelnõuga ei anta järelevalveasutusele volitusi
piirata ülekandmise läbiviimist või seada sellele täiendavaid tingimusi. Ülekandmise
regulatsiooni eesmärk on hoida Finantsinspektsiooni kursis erinevatest tehingutest, mis võivad
mõjutada subjektide turupositsioone ning üleüldist järelevalvet. Kuivõrd ülekandmise
regulatsiooni sisseviimine seadustesse mõjutab vaid neid isikuid, kes ülekandmises osalevad,
ning seadustega on juba sätestatud vastutus teavitamiskohustuse rikkumise eest (KAS § 1348 ja
VPTS § 2378), hinnatakse ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk krediidiasutuste,
investeerimisühingute ja valdusettevõtjate suhtes väikeseks.
Mõju olulisus: väike. Oluliste varade ja kohustuste ülekandmise sätete lisamine KAS-i ja
VPTS-i ei oma ülekandmise regulatsiooni subjektide suhtes erilist mõju, sest sellega kaasneb
vaid eelnev teavitamiskohustus, mida subjektid peavad juba praegu teiste teemadega seoses
täitma. Muudatustega ei suurendata turuosaliste arvu, samuti ei kaasne nendega loakohustust.
(ii) Sihtrühm 2: Finantsinspektsioon
Sihtrühm: Finantsinspektsiooni 2024. aasta aastaraamatu seisuga töötab Finantsinspektsioonis
137 töötajat.
Mõju ulatus: keskmine. Mõju Finantsinspektsioonile avaldub eelnõu vastuvõtmisena
seadusena, sest järelevalveasutus peab viima end kurssi oluliste varade ja kohustuste
ülekandmise regulatsiooniga, ning siis, kui mõni subjektidest otsustab vastavas tehingus
osaleda. Viimasel juhul on Finantsinspektsioonil kohustus kontrollida, et ülekandmises
osalevad isikud on teavitanud tehingust ning kinnitada teavituse kättesaamist.
Mõju avaldumise sagedus: keskmine. Mõju avaldumise sagedus Finantsinspektsioonile
sõltub sellest, kas turul viiakse läbi oluliste varade ja kohustuste ülekandmist. Eelnõu
koostajatele ei ole teada, kui paljud turuosalistest vastavaid tehinguid igapäevaselt läbi viivad.
Samas peab järelevalveasutus tagama igapäevaselt valmisoleku reageerimaks ülekandmise
läbiviimise kavatsusele ning vajaduse korral algatama menetluse, kui teavitamiskohustust on
rikutud. Seetõttu hinnatakse muudatuste mõju avaldumise sagedus Finantsinspektsioonile
keskmiseks.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: väike. Finantsinspektsioon peab viima end kurssi
eelnõus sisalduvate oluliste varade ja kohustuste ülekandmise muudatustega.
Järelevalveasutuse töökoormust võib ajutiselt suurendada ülekandmise läbiviimise kavatsuse
teavituse saamine mõne krediidiasutuse, investeerimisühingu või valdusettevõtja poolt.
147
Mõju olulisus: oluline. Oluliste varade ja kohustuste ülekandmise regulatsiooni lisamine KAS-
i ja VPTS-i võivad kaasa tuua järelevalveasutuse kohanemise ning organisatsioonisiseste
ümberkorralduste tegemise vajaduse. Samas ei muutu ülekandmise regulatsiooniga
finantsjärelevalve subjektide arv ning eelnõu koostajad ei prognoosi Finantsinspektsioonile
töökoormuse märkimisväärset tõusu.
7.1.5. Kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal
(i) Sihtrühm 1: kolmanda riigi krediidiasutused
Sihtrühm: Täpset kolmandate riikide krediidiasutuste arvu ei ole võimalik öelda, sest nii CRD
VI kui ka KAS-i tähenduses hõlmab see kõikide riikide krediidiasutusi, kes ei ole Euroopa Liidu
lepingu- või liikmesriigid. Taoliste krediidiasutuste arv ulatub kindlasti tuhandetesse, sest
ainuüksi Ameerika Ühendriikides on üle 440065 ning Ühendkuningriigis üle 360 panga.66 2024.
aasta seisuga on EBA tuvastanud, et kolmanda riigi konsolideerimisgruppe, mis tegutsevad
Euroopa majanduspiirkonnas, on 417 ning nende asutatud filiaale on Euroopas 107.67 Need
grupid pärinevad 48 erinevast kolmandast riigist.
Mõju ulatus: väike. Kuigi eelnõuga muudetakse kolmanda riigi filiaali asutamise korda, mis
olemuslikult väärib mõju ulatuse hindamist vähemalt keskmiseks, ei ole teada, kui mitu
kolmanda riigi krediidiasutust on teinud ettevalmistusi vastava filiaali asutamiseks ning loa
taotlemiseks või üldse plaanib Eestis filiaali avada. Hetkel taolisi filiaale Eestis asutatud ei ole.
Veel enam, hetkel reguleerib kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali asutamist peamiselt KAS §
21, mis kohaldub paralleelselt nii Euroopa majanduspiirkonna liikmesriikide kui ka kolmandate
riikide krediidiasutuste ning nende filiaalide suhtes. Seal sätestatud nõuded on võrreldes
tavapankade kohta sätestatuga kordades minimaalsemad ning tervikuna annab kehtiv KAS väga
palju diskretsiooni Finantsinspektsioonile, otsustamaks, milliseid andmeid, aruandeid ning
dokumente peab filiaal oma igapäevategevuse kohta järelevalveasutusele esitama. Eelnõuga
täiendatakse KAS-i 81. peatükiga ning sätestatakse konkreetsed dokumendid, andmed,
protseduurid, aruanded jms teabe, mida Finantsinspektsioonil on õigus nõuda. Nagu nähtub ka
seletuskirja alapeatüki 2.1.2. punktis (ii) olevast tabelist, muutub filiaalide suhtes võrreldes
kehtiva regulatsiooniga klassi liigitamine, kvalifitseerimine ning tütarettevõtja asutamine.
Ülejäänud elemendid, nõuded ja tingimused nagu likviidsus, kapital, loakohustus, aruandlus,
raamatupidamine, nõuded juhtimisele ja juhtidele on kaetud KAS-iga ning selles osas tehakse
muudatusi sõltuvalt vaid filiaalide liigitusest esimesse või teise klassi.
Eeltoodust tulenevalt hinnatakse muudatuste mõju ulatus kolmandate riikide krediidiasutuste
filiaalidele väikeseks, sest informatsioon krediidiasutuste kohta, kes soovivad siin oma filiaali
avada, puudub, ning muudatused taoliste filiaalide regulatsioonis loovad suuremat õigusselgust,
65 Federal Deposit Insurance Corporation ehk Ameerika Ühendriikide tagatisfondi panustavate krediidiasutuste
register. Kättesaadav: https://banks.data.fdic.gov/bankfind-
suite/bankfind?activeStatus=1&branchOffices=true&pageNumber=1&resultLimit=25&sortField=NAME&sortO
rder=DESC 66 Kättesaadav: https://www.ibisworld.com/united-kingdom/number-of-
businesses/banks/3670/#:~:text=There%20was%20362%20Banks%20in,increase%20of%206.8%25%20from%2
02023. 67 EBA. EBA publishes list of third country groups and third country branches of credit institutions operating in
the EU/EEA. Kättesaadav: https://www.eba.europa.eu/publications-and-media/press-releases/eba-publishes-list-
third-country-groups-and-third-country
148
millega ei pea filiaalid, kes ei ole seni kaalunud Eestis filiaali asutamist või teinud sellekohast
taustauuringut, eraldi kohanema. Filiaalide suhtes, kes saavad tegevusloa enne eelnõu
jõustumist või plaanivad Finantsinspektsioonilt filiaali luba taotleda, võib eelnõu avaldada
teatavat mõju. Samas ei hinnata ka nende suhtes mõju ulatust kõrgemaks, sest muudatusi
filiaalide regulatsioonis hakatakse kohaldama alles 2027. aasta 10. jaanuarist (vt KAS § 14119
lisamise selgitusi). Seega antakse sellistele kolmandate riikide krediidiasutustele ja filiaalidele
piisavalt pikk ja mõistlik kohanemis- ja üleminekuaeg.
Mõju avaldumise sagedus: väike. Mõju kolmandate riikide krediidiasutustele ja filiaalidele
avaldub ainult siis, kui vastav krediidiasutus otsustab Eestis taotleda filiaali asutamise luba.
Kuivõrd Eestis ei ole ükski kolmanda riigi krediidiasutus saanud filiaali asutamise luba ning
teadaolevalt ei ole selliseid loa taotlusi ka menetluses, hinnatakse eelnõuga kaasneva mõju
avaldumise sagedus väikeseks.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: väike. Eelnõu võiks avaldada negatiivset mõju
juhul, kui filiaali tegevusluba oleks taotlemas või selle saanud mõni kolmanda riigi
krediidiasutus, sest sellisel juhul peaks ta viima end kurssi uute loa taotlemise või tegutsemise
põhimõtetega ning tegema vajadusel korrektuure. Samas ei ole ühtegi taolist filiaali Eestis
asutatud ning eelnõu koostajatele teadaolevalt ka ühtegi taolist taotlust ka menetluses. Seetõttu
hinnatakse ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk väikeseks.
Mõju olulisus: väheoluline. CRD VI-st tulenevad muudatused kolmandate riikide
krediidiasutuste filiaalide suhtes hinnatakse tervikuna väheoluliseks, sest Eestis taolisi filiaale
ei tegutse ning puudub prognoos, kas neid ka lähitulevikus siin asutatakse. Võrreldes kehtiva
KAS-i sätestusega, kohustab direktiiv jaotama filiaale klassidesse ning neid kvalifitseerima
ning annab pädevale asutusele õiguse nõuda kolmanda riigi krediidiasutuselt tütarettevõtja
asutamist. Tegemist on elementidega, mis võiksid mõjutada filiaale oluliselt, kuid kuna sellised
filiaalid Eesti turul ei tegutse, ei saa ka need elemendid avaldada nende suhtes suurt mõju.
(ii) Sihtrühm 2: Finantsinspektsioon
Sihtrühm: Finantsinspektsiooni 2024. aasta aastaraamatu seisuga töötab Finantsinspektsioonis
137 töötajat.
Mõju ulatus: keskmine. Muudatused võivad tuua kaasa Finantsinspektsiooni kohanemise
nendega, sest kuigi kolmandate riikide krediidiasutuste filiaale käsitlevad üldnõuded on KAS-
is juba reguleeritud, peab järelevalveasutus olema valmis filiaali asutamise loa taotluse
esitamisel selle korrektsesse klassi liigitama, tegema tema tegevuse üle järelevalvet ning
tuvastama ära hetke, millal filiaal on muutunud süsteemselt oluliseks või krediidiasutus peaks
asutama Eestis tütarettevõtja. Selleks peab Finantsinspektsioon eelduslikult vaatama üle filiaale
käsitlevad korrad, eeskirjad ja nõuded ning aruandluse ja järelevalve teostamise meetodid.
Mõju avaldumise sagedus: väike. Mõju Finantsinspektsioonile avaldub siis, kui mõni
kolmanda riigi krediidiasutus soovib Eestis oma filiaali asutada. Hetkel taolisi filiaale Eestis
asutatud ei ole ning puudub prognoos selle kohta, kas tulevikus on mõnel kolmanda riigi
krediidiasutusel plaanis ka taoline filiaal asutada.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: keskmine. Finantsinspektsioon peab viima end
kurssi eelnõus sisalduvate muudatustega, mis käsitlevad kolmandate riikide krediidiasutuste
filiaale, ning ajakohastama või töötama välja sise-eeskirjad ja korrad filiaali loa taotlemise
menetlemiseks ning edasise tegevuse järelevalve teostamiseks. Lisaks võib
149
Finantsinspektsiooni töökoormust suurendada filiaali asutamise loa taotluse esitamine mõne
kolmanda riigi krediidiasutuse poolt, sest lisaks üldnõuete kontrollile (andmed, dokumendid,
juhtide sobivus, kapital, likviidsus jne), peab järelevalveasutus tegema koostööd Rahapesu
Andmebüroo ning kolmanda riigi krediidiasutuse pädeva finantsjärelevalve asutusega, kui see
on võimalik. Eeltoodust tulenevalt hinnatakse Finantsinspektsiooni ebasoovitavate mõjude
kaasnemise risk keskmiseks.
Mõju olulisus: oluline. Muudatused kolmandate riikide krediidiasutuste filiaalide
regulatsioonis toovad kaasa järelevalveasutuse kohanemise ja tutvumise uute nõuete ja sätetega
ning vajaduse korral sisekorralduste ülevaatamise ja muutmise. Samas ei prognoosi eelnõu
koostajad Finantsinspektsioonile töökoormuse märkimisväärset tõusu ning uute
järelevalvesubjektide taotluste hüppelist kasvu, sest hetkel Eesti turul taolisi filiaale ei tegutse
ning puuduvad märgid selle kohta, et mõni kolmanda riigi krediidiasutus sooviks siin
lähitulevikus oma filiaali ka asutada.
(iii) Sihtrühm 3: Eestis tegutsevad krediidiasutused ja Euroopa Liidu
liikmesriikide krediidiasutuste filiaalid
Sihtrühm: Finantsinspektsiooni andmetel on Eestis tegevusloa saanud kaheksa krediidiasutust.
Ülepiirilist pangandusteenust pakub 469 krediidiasutust ja viis filiaali. 68
Mõju ulatus: väike. Muudatustega avatakse kolmandate riikide krediidiasutustele võimalus
asutada Eestis filiaal lihtsamatel tingimustel, kui oleks krediidiasutuse asutamine. Seni ei ole
Finantsinspektsiooni juures registreeritud ühtegi kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali ega
esindust. Siin tegutsevad viis filiaali on Euroopa Liidu lepinguriikides (Läti, Leedu, Soome ,
Rootsi) asutatud krediidiasutuste filiaalid. Kuivõrd tegu on teiste Euroopa Liidu lepinguriikide
krediidiasutuste filiaalidega, on neile aluslepingutest tulenevalt eelis siseneda teise lepinguriigi
finantsturule ning seetõttu oluliselt kergem alustada oma tegevust. Lepinguriikide
krediidiasutuste filiaalide asutamist Eestis reguleerib KAS § 214.
Kolmandate riikide krediidiasutuste filiaale käsitlevate muudatuste koostamisel on eelnõu
koostajad teadvustanud, et hetkel vastavaid filiaale Eesti turul ei tegutse ning võib minna
aastaid, enne kui mõni taoline krediidiasutus siin filiaali asutamise loa Finantsinspektsioonile
esitab. Samuti ei prognoosita, et kolmandate riikide krediidiasutuste filiaalidele eriregulatsiooni
loomise tõttu tõuseks äkiliselt ja massiivselt taoliste huviliste ja taotluste hulk, võttes arvesse
Eesti majanduse seisu alates 2024. aastast, julgeolekuohte ning potentsiaalsete klientide
vähesust. Eeltoodust tulenevalt hinnatakse mõju ulatus teistele Eesti pangandusturu osalistele
väikeseks.
Mõju avaldumise sagedus: väike. Mõju avaldumise sagedus sõltub sellest, kas mõni kolmanda
riigi krediidiasutus otsustab siin asutada oma filiaali. Juba praegu on mõju olematu, sest ühtegi
taolist filiaali Eestis asutatud ei ole. Isegi, kui tulevikus asutatakse mõni taoline filiaal, hindavad
eelnõu koostajad, et sellise filiaali asutamine ei korralda oluliselt ümber senist Eesti
pangandusturgu, samuti ei avalda turuosalistele sellist mõju, mis sunniks neid oma tegevusi ja
strateegiaid ümber korraldama. Seetõttu hinnatakse mõju avaldumise sagedus pangandusturu
osalistele väikeseks.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: keskmine. Eesti pangandusturu osalisi võib
negatiivselt mõjutada see, kui Finantsinspektsiooni loaga hakkab tulevikus turul tegutsema
selline kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal(id), kes lihtsustatult öeldes meelitab üle nende
68 Finantsinspektsioon. Turuosaliste register. Kättesaadav: https://fi.ee/et/pangandus-ja-krediit-0
150
kliendid või hõivab suure osa turust. Selliste riskide realiseerimine eeldab, et filiaal pakub
võrreldes teiste turuosalistega atraktiivsemaid tooteid ja teenuseid, sealhulgas väljastab laene
parematel tingimustel. Samuti on olulised nii taolise filiaali kui ka tema asutanud
krediidiasutuse kui organisatsiooni ja selle juhtide maine, kuvand, teenuste ja toodete
kättesaadavus, suhtlus klientidega, varasemad probleemid (näiteks rahapesus süüdimõistmine
või kahtlustused, kapitaliseeritus ja likviidsus, investeeringud, riskipositsioonid jms), aga
kindlasti ka krediidiasutuse päritoluriik. Eelduslikult tunneksid Eesti tarbijad ja ettevõtjad
suuremat huvi Ameerika Ühendriikide või Suurbritannia krediidiasutuste poolt asutatud
filiaalide vastu, ning väiksemat huvi Uganda või Filipiinide krediidiasutuste vastu. Uute
konkurentide potentsiaalile vaatamata hinnatakse ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk Eesti
pangandusturu osalistele väikseks, sest seni ei ole Eestis ühtegi kolmanda riigi krediidiasutuse
filiaali asutatud ning puuduvad ka märgid, et mõni taoline krediidiasutus kaaluks vastava filiaali
asutamist lähitulevikus.
Mõju olulisus: oluline. Mõju juba Eesti pangandusturul tegutsevatele isikutele sõltub sellest,
kas mõni kolmanda riigi krediidiasutus otsustab siin oma filiaali asutada. Eelnõu koostajatele
teadaolevalt ei ole ükski selline krediidiasutus seni soovi avaldanud. Isegi, kui
Finantsinspektsioonile esitatakse kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali asutamise loa taotlus,
tuleb arvestada asjaoludega, et vastavad filiaale puudutavad muudatusi hakatakse kohaldama
alles 2027. aasta 11. jaanuaril, loa menetlemisele võib kuluda kuni 12 kuud ning alates loa
saamisest peab filiaal oma tegevust alustama samuti 12 kuu jooksul. Seega võivad praegused
turuosalised tunda esimesi mõjutusi kõige varem 2028. aastal eeldusel.
Tarbijate perspektiivist avaldaks uute turuosaliste lisandumine positiivset mõju, tuues kaasa
näiteks kodulaenude lihtsama taotlemise, paremates laenutingimustes kokkuleppimise või
toodete ja teenuste variatsiooni suurenemise ning igapäevapanganduse kulude alandamise.
Konkurendi lisandumine pangandusturul võib mõjutada pankade käivet ning klientide hulka,
kuid negatiivsete mõjude avaldumine on seni veel pigem ebatõenäoline ning jääb kaugemasse
tulevikku.
7.1.6. Keskkonna-, sotsiaalsed ja juhtimisriskid
(i) Sihtrühm 1: Eesti krediidiasutused ja investeerimisühingud
Sihtrühm: Finantsinspektsiooni andmetel on Eestis tegevusloa saanud kaheksa krediidiasutust
ja seitse investeerimisühingut.
Mõju ulatus: keskmine. Üldiselt kestlikule ja kliimaneutraalsele majandusele üleminek
mõjutab nii pangandust kui ka finantssüsteemi laiemalt arvestataval määral. Selleks, et pangad
ja investeerimisühingud oleksid valmis arvestama võimaliku ESG tegurite negatiivsele mõjuga,
peavad nad suutma ESG riske süsteemselt tuvastada, mõõta ja juhtida. Eelkõige kaasneb
eelnõuga selline kohustus.
Pankadelt ja investeerimisühingutelt nõutakse, et nad hindaksid oma portfellide kooskõla EL
eesmärgiga saada 2050. aastaks kliimaneutraalseks ning eesmärgiga hoida ära
keskkonnaseisundi halvenemine ja elurikkuse kadumine. Pankadel ja investeerimisühingutel on
seetõttu kohustus kehtestada konkreetsed kavad, et käsitleda finantsriske, mis tulenevad
lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis ESG teguritest, sealhulgas üleminekusuundumustest
Euroopa Liidu ja liikmesriikide asjaomaste regulatiivsete eesmärkide kontekstis, nagu on
151
sätestatud näiteks Pariisi kokkuleppes, Euroopa kliimamääruses, paketis „Eesmärk 55“69 ja
Kunmingi–Montréali üleilmses elurikkuse raamistikus70. Juhul kui pangandusgrupp on laiema
haardega ja tegutseb ka kolmandates riikides, siis tuleb arvestada seda ka kolmandate riikide
õiguslike ja regulatiivsete eesmärkide kontekstis. Seetõttu peavad pangad ja
investeerimisühingud kehtestama usaldusväärse ESG riskide juhtimise sisekorra ning
panga/investeerimisühingu juhtorganite heakskiidetud strateegiad, milles arvestatakse ESG
tegurite mitte ainult praegust, vaid ka tulevast mõju.
Lisaks peavad pangad ja investeerimisühingud lõimima oma poliitikasse ja tegevusse kestliku
arengu edendamise rolli. Selle lõimimisprotsessi elluviimiseks tuleb neil oma ärimudeleid ja
strateegiaid testida Euroopa Liidu asjakohaste kestliku majanduse saavutamise regulatiivsete
eesmärkide suhtes, sealhulgas näiteks kliimamuutusi käsitleva Euroopa teadusnõukogu poolt
ette nähtud meetmete suhtes. Samuti peab subjektide riskivalmidus seoses ESG riskidega olema
nende tasustamispoliitika üks osa.
Mõju avaldumise sagedus: keskmine. Antud muudatused toovad kaasa pankadele ja
investeerimisühingutele uusi kohustusi. Samas on pangad selles osas mitmeid samme juba
astunud. Näiteks 2024. aastal avaldasid Balti riikide pangaliidud ühise ettevõtetele mõeldud
ESG-küsimustiku, et muuta lähenemine ühtsemaks ning luua standardid, mis on ESG andmete
kogumise ja avalikustamise aluseks.71 Lisaks on mitmed Eesti pangad, kes kuuluvad
Põhjamaade panganduskontsernidesse ühinenud sellise liikumisega nagu NZBA ehk Net-Zero
Banking Alliance.72 Selle raames on seatud mitmeid eesmärke, et kuidas saavutada 2050.
aastaks kliimaneutraalsus.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: keskmine. Krediidiasutused ja
investeerimisühingud peavad ennast kurssi viima eelnõu muudatustega ning tegema
organisatsioonisiseid muudatusi. Samuti kaasneb subjektidele kohustusi hinnata oma
ärimudeleid ja strateegiaid erinevate ESG riskide vastu.
Mõju olulisus: keskmine. Kokkuvõttes avaldab ESG riskidega arvestamine pankadele ja
investeerimisühingutele keskmist mõju, sest sellega kaasneb vajadus kohaneda ja vaadata üle
sisemised strateegiad, eeskirjad jms dokumendid.
7.4. Andmekaitse mõjuhinnang muudatustele
GDPR artikli 35 kohaselt tuleb koostada andmekaitse mõjuhinnang, kui andmetöötluse
tulemusel võib tõenäoliselt tekkida suur oht isikute õigustele ja vabadustele. Eelnõus esitatud
muudatused ei mõjuta isikuandmete töötlemise ulatust, konteksti ega eesmärke. Töödeldavate
andmete mahud ja liigid ei suurene, mistõttu on töötlemisega kaasnevad riskid väikesed.
7.5. Kokkuvõte mõjudest
Eelnõu omab suurimat mõju krediidiasutustele, investeerimisühingutele ja
Finantsinspektsioonile. Mõju liik sõltub muudatuse regulaarsusest, näiteks peavad
krediidiasutused ja investeerimisühingud pidevalt jälgima, et nende juhid, võtmeisikud ja
69 Kliimaministeerium. Euroopa Liidu kliimaeesmärgid. Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/euroopa-
liidu-kliimaeesmargid 70 Kliimaministeerium. Maailma riigid lepivad kokku uued sammud elurikkuse hävimise peatamiseks.
Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/uudised/maailma-riigid-lepivad-kokku-uued-sammud-elurikkuse-
havimise-peatamiseks 71 Eesti Pangaliit. Kestlik finantseerimine. Kättesaadav: https://pangaliit.ee/kestlik-finantseerimine 72 Kättesaadav: https://www.unepfi.org/net-zero-banking/
152
komiteede juhid vastavad seaduses sätestatud nõuetele ning nende tegevuses hinnatakse
pidevalt ESG riske. Ebaregulaarset mõju avaldavad ühinemine ja jagunemine, oluliste varade
ja kohustuste ülekandmine, olulise osaluse võõrandamine jms tegevused, mille tagajärjed
sõltuvad sellest, kas krediidiasutus või investeerimisühing otsustab vastavas protsessi osaleda.
Välist mõju võib krediidiasutustele avaldada mõne filiaali asutamine Eestis kolmanda riigi
krediidiasutuse poolt, kuid ka sellisel juhul hinnatakse mõju juba turul tegutsevatele väikeseks.
Finantsinspektsiooni töötajatele ja juhatuse liikmetele avaldab suurt mõju investeerimiskeeld
finantsinstrumentidesse, mille on emiteerinud finantsjärelevalve subjekt või temaga seotud
ettevõtja ning kohustus taolised finantsinstrumendid võõrandada, keeld panustada
finantssektori huve esindavasse organisatsiooni ning ooteaja rakendamine peale töösuhte
lõppemist järelevalveasutusega. Samuti peab Finantsinspektsioon tagama teadmised, oskused
ja suutlikkuse rakendada eelnõus sätestatud muudatusi.
Eelnõu omab kaudselt sotsiaalset mõju. Mõju keskkonnale, regionaalarengule, siseturvalisusele
ja välissuhtetele puudub. Keskkonnaalased muudatused keskenduvad pankade kohustusele
võtta oma tegevuses arvesse keskkondlikke muudatusi ja riske ning kuigi ESG muudatused
seonduvad Pariisi kliimakokkuleppega, et sätestata eelnõuga krediidiasutustele, pankadele ja
järelevalveasutustele kohustust võtta täiendavaid meetmeid keskkonnajalajälje vms
vähendamiseks.
Sotsiaalne mõju võib avalduda olukordades, kus krediidiasutused vms subjektid ühinevad või
jagunevad ning kui Eesti turul alustab tegevust mõni kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal.
Kõikides eelnimetatud olukordades suurenevad eelduslikult turul pakutavad toodete ja teenuste
hulk ning paranevad nende tingimused ja kättesaadavus, sest turuosalised peavad pingutama
rohkem oma olemasolevate klientide hoidmiseks, aga ka uute kliendilepingute sõlmimiseks.
Sama kehtib eelduslikult ka kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali suhtes, kes suure
tõenäosusega soovib hõivata teatud protsenti turuosast ning seeläbi pakub tarbijatele uudsemaid
või soodsamaid tooteid või teenuseid oma kliendibaasi kasvatamiseks ning kulude, mis
kaasnevad filiaali asutamisega, tasaarveldamiseks. Tarbijaid ja seeläbi ka sotsiaalset olukorda
mõjutab positiivset see, kui tarbijad saavad lihtsamalt kodulaenu või suuremat intressi hoiustelt,
sama kehtib ka erinevate pensioni- ja säästmistoodete suhtes, sest niiviisi suureneb tarbijate
majanduslik kindlustatus ja finantsalane teadlikkus. Eelnevale vaatamata ei ole sotsiaalse mõju
ulatust võimalik täpselt hinnata, sest arvestada tuleb ka julgeoleku ja välispoliitilise olukorraga,
Euroopa Liidu otsuste, riigisiseste maksutõusude jms teguritega.
Eelnõu omab mõju ka Rahapesu Andmebüroole, sest mitme muudatuse tulemusel tekib asutusel
kohustus anda oma hinnang rahapesu ja terrorismi rahastamise tõenäosuse ja riskide kohta
lähtuvalt Finantsinspektsiooni vastavast taotlusest. Olukordi, mis nõuavad Finantsinspektsiooni
ja Rahapesu Andmebüroo vahelist koostööd on CRD VI kohaselt kolm: olulise osaluse
võõrandamine, ühinemine ja jagunemine, kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali asutamine
Eestis. Rahapesu Andmebüroolt ei nõuta eelnõuga detailsete ja suuremahuliste riskihinnangute
vms analüüside koostamist, vaid arvamuse avaldamist HMS § 16 tähenduses. Samas ei
prognoosi eelnõu koostajad taoliste kohustuste täitmise mahu märkimisväärset tõusu, mistõttu
on Rahapesu Andmebüroole avalduv mõju väheoluline.
153
8. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Eelnõu rakendamise mõju ning tõus riigieelarvele on kaudne ja ebatõenäoline.
Finantsinspektsioon on finantsjärelevalve subjektide poolt täielikult rahastatav, mistõttu
täiendavat kulu riigieelarve tähenduses eelnõuga ei kaasne.
Eelnõu mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele on väike või olematu. Avaliku
sektori, näiteks Rahandusministeeriumi ja Rahapesu Andmebüroo ning Finantsinspektsiooni
töötajate töökoormus, võib mõnevõrra tõusta, kuid mitte märgiliselt ning pikaajaliselt.
9. Rakendusaktid
Tulenevalt HÕNTE § 48 lõike 3 punktist 3 esitatakse tabelis 6 volitusnormidega seotud
määruste ülevaade.
Tabel 6. Eelnõuga seotud määrused.
Volitusnorm Volitusnormi alusel kehtestatav rakendusakt
FIS § 321 lõige 8 Eelnõuga muudetakse rahandusministri määrust
,,Finantsinspektsiooni seaduse alusel varaliste kohustuste ja
väärtpaberite omamise kohta andmete esitamise vormi
kehtestamine“73 tulenevalt vajadusest lisada finantsinstrumentide
loetellu krüptovarad, mille omamist peavad Finantsinspektsiooni
töölevõtmist taotlevad isikud ja töötajad oma varadeklaratsioonis
kajastama. Samuti muudetakse määruses selle kehtestamise alusnormi
ning asendatakse viide FIS § 32 lõikele 3 viitega FIS § 321 lõikele 8.
FIS § 53 lõige 4 Eelnõuga muudetakse rahandusministri määrust
,,Finantsinspektsiooni veebilehel andmete avalikustamise ulatus ja
kord”74 ning lisatakse Finantsinspektsioonile kohustus avalikustada
teavet valdusettevõtjate kohta, kes on saanud järelevalveasutuselt
heakskiidu või heakskiidu taotlemise vabastuse.
Seletuskirjale on lisatud eelnõu tegemise hetkeks teada oleva rakendusakti kavand (seletuskirja
lisa nr 2).
10. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub 2026. aasta 11. jaanuaril. Jõustumistähtaeg tuleneb CRD VI artikli 2 lõikest 1.
11. Huvirühmade kaasamine ja eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile, Eesti Pangale, Finantsinspektsioonile, Rahapesu
Andmebüroole, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Konkurentsiametile,
Audiitorkogule, Advokatuurile, mittetulundusühingutele Eesti Kindlustusseltside Liit,
FinanceEstonia ja Eesti Pangaliit ning Eesti investeerimisühingutele Admiral Markets, KAWE
KAPITAL, Redgate Capital, Lightyear Europe, Plus500EE, Venturebeam Markets ja Wise
Assets Europe.
73 Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/86331 74 Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/115012025008?leiaKehtiv
EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/25-0722 - Krediidiasutuste seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiits- ja Digiministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 31.08.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/63c28d45-9118-4ce5-853a-0fc882cd7012 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/63c28d45-9118-4ce5-853a-0fc882cd7012?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main