Keskkonnaministri 20. detsembri 2013. a määruse nr 76 „Topograafiliste andmete hõive kord ja üldist tähtsust omavad topograafilised nähtused“ muutmine

MÄÄRUS

30.06.2025 nr 19

Keskkonnaministri 20. detsembri 2013. a määruse

nr 76 „Topograafiliste andmete hõive kord ja üldist

tähtsust omavad topograafilised

nähtused“ muutmine

Määrus kehtestatakse ruumiandmete seaduse § 66 lõike 4 alusel.

Keskkonnaministri 20. detsembri 2013. a määruses nr 76 „Topograafiliste andmete hõive kord ja

üldist tähtsust omavad topograafilised nähtused“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „kesk- või suureformaadilist“;

2) paragrahvi 3 lõike 3 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „udu“ tekstiosaga „üle 1% pildistatavast

alast“;

3) paragrahvi 3 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Aeropildistamise asukoha täpsuse keskmine ruutviga pärast aerotriangulatsiooni ei tohi

ületada:

1) plaaniliselt 2 maapinna pikslit, 5 sentimeetrist väiksema maapinna piksli korral 10 sentimeetrit;

2) kõrguslikult 3 maapinna pikslit, 5 sentimeetrist väiksema maapinna piksli korral 15

sentimeetrit.“;

4) paragrahvi 4 lõike 2 punktis 3 asendatakse arv „0,3“ arvuga „2“;

5) paragrahvi 4 lõike 2 punktis 4 asendatakse arv „3“ arvuga „1“;

6) paragrahvi 5 lõike 3 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

„3) kaardistatakse 1 m samakõrgusjoon kaldajoone kõrgusväärtusest.“;

7) paragrahvi 6 lõike 2 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „pikslit“ tekstiosaga „, 5 sentimeetrist

väiksema maapinna piksli korral suurem kui 10 sentimeetrit“;

8) paragrahvi 6 lõike 2 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „kasutatakse“ sõnaga „võimalusel“;

9) paragrahvi 6 lõike 2 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

„3) külgnevate aerofotode üleminek peab olema parimal viisil peidetud;“;

10) paragrahvi 34 lõike 2 punktis 1 asendatakse sõna „pikem“ sõnaga „kõrgem“;

11) paragrahvi 34 lõike 3 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „ka“ sõnadega „hoone või“;

12) paragrahvi 34 lõikest 4 jäetakse välja sõnad „koos alushoonega“;

13) paragrahvi 34 lõigetes 6 ja 7 asendatakse sõna „hoone“ sõnaga „ehitis“ vastavas käändes.

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Ahti Kuningas

kantsler *

1

18.06.2025

Majandus- ja tööstusministri määruse „Keskkonnaministri 20. detsembri 2013. a

määruse nr 76 „Topograafiliste andmete hõive kord ja üldist tähtsust omavad

topograafilised nähtused“ muutmine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Eelnõuga muudetakse keskkonnaministri 20. detsembri 2013. a määrust nr 76 „Topograafiliste

andmete hõive kord ja üldist tähtsust omavad topograafilised nähtused“ (edaspidi määrus).

Üldist tähtsust omavate topograafiliste nähtuste andmed on osaks Eesti topograafia

andmekogust (edaspidi ETAK).

Määrus kehtestatakse ruumiandmete seaduse § 66 lõike 4 alusel.

Eelnõuga kavandatavad topograafiliste andmete hõive muudatused on tingitud kaasaegseimate

aeropildistamise ja aerolaserskaneerimise seadmete kasutuselevõtust, millest tulenevalt

täpsustatakse nõudeid aeropildistamisele, aerolaserskaneerimisele ning ortofotode

valmistamisele ja nende kvaliteedile. Täpsustatakse ka nähtusklassi „kõrgrajatis“ sõnastust.

Seoses uuele kõrgussüsteemile üleminekuga keskkonnaministri 26. oktoobri 2011. a määruse

nr 64 „Geodeetiline süsteem“ § 8 muudatusega alates 1. jaanuarist 2018 muudeti korduva

üleujutuse piiri lähtejoone ehk samakõrgusjoone määratlust looduskaitseseaduses alates

1. oktoobrist 2019. Määrus tuleb viia kooskõlla kehtiva õigusega.

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

maapoliitika osakonna valdkonnajuht Vello Kima (5787 0569, [email protected]), Maa- ja

Ruumiameti ruumiandmete osakonna juhataja Lea Pauts (5301 7603, [email protected]),

geodeesia ja aeromõõdistamise osakonna juhataja Karin Kollo (5694 1205,

[email protected]) ja õigusosakonna jurist Maiu Merisalu (5388 1510,

[email protected]). Juriidilise ekspertiisi on teinud Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass

([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja

Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik

([email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Punkti 1 muudatusega jäetakse tekstist välja tekstiosa „kesk- või suureformaadilist“, mis

võimaldab võtta kasutusele lisaks kesk- või suureformaadilistele kaameratele ka kaldkaamerad

või droonidel kasutatavad kaamerad aeropildistamiseks. Muudatus on tingitud tehnoloogia

arengust, mis võimaldab toota ajakohasemaid kaardi- ja kolmemõõtmelisi andmeid. Näiteks

võimaldab muudatus Maa- ja Ruumiametil kasutada aeropildistamiseks drooni, kui väikesel

alal on taastuvenergia projekti kiireks edendamiseks vaja ajakohastada piirkonna teede ja

kõlvikute andmeid. Kolmemõõtmeliste andmete hõivet hõlbustavad aeropildistamisel

kasutatavad kaldkaamerad, millega on varustatud Maa- ja Ruumiameti värskelt hangitud

aeropildistamise kaamerasüsteem. Muudatus teeb võimalikuks luua määruse nõuetele (§-d 3, 4

ja 6–8) vastavaid andmeid kontrollitud töövoogude rakendamise korral ka drooni või

kaldkaamera pilte kasutades.

2

Punktidega 2 ja 3 täpsustatakse nõudeid aeropildistusele. Tänu kasutusele võetavatele uutele

seadmetele on aeropildistamisel võimalik saavutada parem andmekvaliteet. Täpsustatakse

nõudeid aerotriangulatsioonile plaanilise ja kõrgusliku keskmise ruutvea osas.

Eestis sobib kaardistamise otstarbel aeropildistamiseks enamasti väga lühike aeg kevadel, kui

lumi on juba sulanud ja puud ei ole veel lehes. Ilm peab olema selge. Senine määruse nõue, et

pildil ei tohi olla lund, pilvi ega udu, eeldab korduvat pildistamist. Et mitte pikendada

andmehõiveks kuluvat aega ja et kasutada ressurssi mõistlikult, lubatakse lume, pilvede ja udu

esinemist ulatuses, mis ei sega kaardistamise eesmärkide saavutamist ning on korrigeeritav

andmetöötluse käigus.

Täpsustatakse ka nõudeid aerotriangulatsioonile. Plaanilise ja kõrgusliku täpsuse nõuded

esitatakse maapinna piksli suhtes, kuid väikese piksli korral ei ole võimalik sellist täpsust

saavutada, seetõttu kehtestatakse erand: kui maapinna piksel on väiksem kui 5 sentimeetrit, siis

plaanilise täpsuse keskmine ruutviga ei tohi ületada 10 sentimeetrit ning kõrgusliku täpsuse

keskmine ruutviga ei tohi ületada 15 sentimeetrit.

Punktidega 4 ja 5 muudetakse nõudeid (tehnilised näitajad) aerolaserskaneerimisele.

Aerolaserskaneerimisele esitatavad nõuded võimaldavad kõrgusandmeid koguda ja töödelda

piisava kõrgusliku täpsuse ning lahutusvõimega. Tehniliste näitajate muutmine on tingitud uue

aerolaserskaneerimise seadme kasutuselevõtust.

Punkt 6 sätestab, et eraldi nähtusena kaardistatakse ühe meetri samakõrgusjoont. Vajadus

tuleneb looduskaitseseadusest, mis sätestab, et kui korduva üleujutusega ala piiri ei ole

määratud planeerimismenetluse käigus, loetakse korduvalt üleujutatud ala piiriks ühe meetri

samakõrgusjoon. Uue kõrgussüsteemi, Euroopa vertikaalse referentssüsteemi (EVRS)

kasutamisega muutub ühe meetri samakõrgusjoone asukoht, liikudes merele lähemale. Korduva

üleujutusala piiri lähtejoonena võetakse seetõttu looduskaitseseaduse § 35 lõike 31 järgi

kasutusele ühe meetri samakõrgusjoon kaldajoone kõrgusväärtusest. Joon ajakohastatakse koos

mere kaldajoonega Eesti topograafia andmekogus, kasutades spetsiaalselt kaldajoone

uuendamiseks toodetud aeropildistuse ja aerolaserskaneerimise andmeid ning välimõõdistusi.

Punktidega 7–9 täpsustatakse nõudeid ortofotode valmistamisele ja kvaliteedile. Ortofoto

koosneb tavaliselt mitmest aerofotost. Et ortofoto oleks kvaliteetne, tuleb selle koostamisel

järgida kehtestatud nõudeid.

Seoses tehnika arenguga ja uute seadmete kasutuselevõtuga on võimalus luua ortofotosid, mille

maapinna piksel on niivõrd väike, et ei ole võimalik tagada ortofoto plaanilist täpsust 2

maapinna pikslit. Uus regulatsioon näeb ette erandi, et kui ortofoto maapinna piksel on väiksem

kui 5 sentimeetrit, siis plaanilise täpsuse keskmine ruutviga ei tohi olla suurem kui 10

sentimeetrit.

Ortofoto valmistamisel kasutatakse reeglina aeropildi keskmist, kõige väiksemate

moonutustega osa. Mõnes olukorras, näiteks üksiku väikese pilve või selle varju esinemise

korral, on mõistlik kasutada selles kohas teise kattuva aerofoto teist, mitte-keskset osa, et

vähendada korduslendude vajadust. Samuti on mõistlik kasutada teisi aerofoto osi pildistatava

ala servades, et katta värske ortofotoga suurem ala. Seetõttu täiendatakse sätte sõnastust nii, et

keskse osa kasutamist nõutakse, kui see on võimalik.

3

Et kasutada uusi tehnoloogilisi võimalusi, jäetakse ortofotode valmistamise regulatsioonist

välja tekstiosa „ei tohi läbida kõrgeid ehituslikke objekte (näiteks majad, korstnad, sillad) ja“,

kuna Maa- ja Ruumiameti uus kaamerasüsteem töötab kaaderkaamera põhimõttel (st tehakse

palju pilte) ning seetõttu on vaja üleminekujoonte peitmisel kasutada automatiseeritumaid

lahendusi. Lisaks kõrgetele ehituslikele objektidele tuleb arvestada üleminekujoonte puhul

teiste ehituslike objektidega, näiteks sillad, aga ka maapinna reljeefiga jms.

Punktiga 10 asendatakse sättes sõna „pikem“ sõnaga „kõrgem“. Muudatusega asendame lauses

„korsten – korsten, mis on selle alusest hoonest märgatavalt pikem“ sõna „pikem“ sõnaga

„kõrgem“. Muudatus on tehtud täpsuse huvides. Sõna „pikem“ võib viidata üldisele pikkusele,

samas kui sõna „kõrgem“ täpsustab, et korsten on vertikaalselt kõrgem kui hoone. See

muudatus aitab vältida segadust ja tagab, et kirjeldus on selgem ja täpsem.

Punktiga 11 lisatakse kõrgrajatise pindobjektina kaardistamise loetellu hoone. Kõik

kõrgrajatised kaardistatakse punktobjektina (§ 16 lg 4). Suurema põhipinnaga kõrgrajatised (üle

200 m2) kaardistatakse lisaks punktobjektile ka pindobjektina (§ 16 lg 7). See on vajalik, et

näidata kõrgrajatise ulatus suure mõõtkavaga kaartidel. Kõrgrajatise punktobjektile märgitakse

seos ehk kas kõrgrajatis asub pindobjekti peal, näiteks sidemast korrusmaja katusel, või on

pindobjektiga sama objekt näiteks korsten, mille põhja pindala on üle 200 m2. Kõrgrajatised

võivad olla kasutusel hoonena, näiteks majakas või vaatetorn, mis on avalikus kasutuses

muuseumina või näitusesaalina, ning vastata nii hoone (§ 33) kui ka kõrgrajatise definitsioonile

(§ 34). Sellisel juhul kaardistatakse kõrgrajatis punktobjektina, kuid ka hoone

põhipindobjektina, näidates nende omavahelist seost punktobjektil. 1. novembri 2024. aasta

seisuga on ETAK-is kaardistatud 51 kõrgrajatist, mis on samad nii punkt- kui ka pindobjektiga,

11 kõrgrajatist on kaardistatud muu rajatisena ja 40 kõrgrajatist hoone pindobjektina.

Punkti 12 muudatusega jäetakse välja tekstiosa „koos alushoonega“. Tekstiosa on üleliigne ja

ilma selleta on paremini mõistetav, et kõrgrajatise kõrgust mõõdetakse alati maapinnast, ka

juhul, kui see asub alushoonel.

Punktiga 13 täpsustatakse nähtusklassi „kõrgrajatis“ sõnastust. Kõrgrajatisele vastava

pindobjekti puhul on tegemist ehitisega, mis praktikas võib olla nii hoone kui ka rajatis (vt ka

punkti 11 selgitust) ning seetõttu on sõna „hoone“ kasutus eksitav. „Ehitis“ hõlmab nii hoonet

kui ka rajatist. Seetõttu on põhjendatud kõrgrajatise punktobjekti ja pindobjekti seose

kirjeldamisel kasutada „ehitise“ sõna, mis võimaldab kõrgrajatist pindobjektina kaardistada nii

hoone kui ka muu rajatisena.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas komisjoni 23. novembri 2010. a määrusega nr 1089/2010, millega

rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/2/EÜ seoses

ruumiandmekogumite ja -teenuste ristkasutatavusega (ELT L 323, 08.12.2010, lk 11–102).

4. Määruse mõjud

Muudatustel on positiivne mõju riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogude koostoimimisele

ning need aitavad vähendada andmete dubleerivat hõivamist. ETAK-i andmeid ning andmete

alusel valmistatud topograafilisi kaarte kasutavad paljud riigi infosüsteemi kuuluvad

andmekogud, näiteks aadressiandmete süsteemi infosüsteem, maakataster, teeregister, Eesti

looduse infosüsteem jne.

4

Eelnõuga kavandatavad muudatused on valdavalt tehnilist laadi. Peamiselt on tegu

topograafiliste andmete hõivele kohalduvate nõuete ajakohastamise ja täpsustamisega vastavalt

muutunud oludele ja vajadustele. Muudatustega tagatakse ETAK-is kõige kaasaegsemate

nõuete järgimine ning sellega ka parem andmekvaliteet.

Määrusega ei kaasne olulist sotsiaalset mõju, mõju riigi julgeolekule ega välissuhetele.

Kavandatavad muudatused ei too kaasa olulist mõju elu- ega looduskeskkonnale,

regionaalarengule ega kohaliku omavalitsuse korraldusele.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulutusi ega eeldatavaid tulusid.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile

ja Kliimaministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti

Geoinformaatika Seltsile ning Eesti Geodeetide Ühingule. Kooskõlastamise ja arvamuste

küsimise käigus ei esitatud märkuseid.