Kaugtöö riskide hindamine töötaja nõusolekul

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Ille Nakurt-Murumaa

Eesti Väike- ja Keskmiste

Ettevõtjate Assotsiatsioon

[email protected]

Pärnu mnt 21

10141, Tallinn

Teie 25.01.2024

Meie 06.03.2024 nr 11-1/332-3

Vastus pöördumisele

Austatud Ille Nakurt-Murumaa

Pöördusite Tööinspektsiooni poole kirjaga, milles juhite tähelepanu Tööinspektsiooni soovitustele

seoses tööandja õigusega küsida pilte töötaja kaugtöö kohast töötaja nõusolekul. Tööinspektsioon

edastas pöördumise vastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile.

Leiate, et Tööinspektsiooni soovitus, mille kohaselt kohustus töötaja ja tööandja vahel kokku

leppida selles, kuidas kaugtöö keskkonna riske hinnatakse, kas piltide või video abil või lubab

töötaja isegi töökeskkonnaspetsialisti oma koju, ning kui töötaja võimalusest keeldub ja ei tee

tööandjaga koostööd, võib tööandja keelduda kaugtöö kokkuleppe sõlmimisest, ei ole kooskõlas

Eesti Vabariigi põhiseaduse §-dega 26 ja 30 ning isikuandmete kaitse üldmääruse (edaspidi IKÜM)

ning isikuandmete kaitse seaduse põhimõtetega.

Selgitame, et kaugtööd tehakse töötaja ja tööandja vahelise kokkuleppena. Selleks, et kaugtöö

tegemine oleks ohutu, on oluline töötaja ja tööandja vaheline koostöö ning tööandjapoolne kaugtöö

töökoha riskide hindamine. Riske tuleb hinnata töökeskkonna riskianalüüsis enne, kui töötaja

läheb esmakordselt kaugtööle ning riskide hindamiseks on tööandjal vaja teada, millised on töötaja

töötingimused ning ohud kaugtöö tegemise kohas, et võtta kasutusele asjakohased meetmed

töötaja terviseriskide vältimiseks või vähendamiseks. Kaugtöö töökoha riskide väljaselgitamiseks

võib tööandja näiteks vestelda töötajaga, koostada riskide hindamise küsimustiku, vajadusel

hinnata riske töötaja poolt esitatavate fotode, videosalvestus või muude dokumentide abil.

Kaugtöö töökoha riskide hindamine on aluseks ka töötaja juhendamisel, et töötaja oskaks kaugtööd

tehes luua endale ohutu töökeskkond, osata ise ohte märgata ja neid maandada ning seeläbi

ennetada võimalike tervisekahjustusi. Olukorras, kus tööandja ei ole hinnanud kaugtööga seotud

riske ja rakendanud nende maandamiseks abinõusid, sh ei ole juhendanud töötajat, vastutab

tööandja, kui töötajal on tekkinud tervisekahjustus.

Kaugtöö tegemise tingimused lepitakse kas kokku kaugtöö kokkuleppe sõlmimisel konkreetse

töötajaga või on kaugtöö tingimused kirjeldatud ettevõtte töökorralduse reeglites,

kollektiivlepingus või mõnes muus dokumendis, millega tutvumist on töötaja kinnitanud. Näiteks

võib olla töökorralduse reeglites kirjeldatud, millal ja mis dokumente on vaja kaugtöö töökoha

riskide hindamiseks töötajal tööandjale edastada, kuidas toimub tööaja arvestus, kas ja mis

töövahendeid kaugtöö tegemiseks töötajale tagatakse/hüvitatakse, mis infotehnoloogiliste

2 (3)

vahendite kaudu on töötaja tööandjale kättesaadav jms. Tööandjal on töötajalt õigus küsida vaid

töösse puutuvat ja riskianalüüsi adekvaatseks läbiviimiseks vajalikku infot, näiteks kuvariga töö

puhul pildi edastamist, millelt nähtub see osa toast, kust asub laud. Pildil peaks olema näha tool,

(koht)valgustus ja juhtmete paigutus.

Isikuandmete töötlemine

Töötaja poolt tööandjale edastatud andmete, näiteks kaugtöö töökoha piltide, korral on tegemist

isikuandmetega, kui isik on otseselt või kaudselt tuvastatav edastatud andmete alusel (näiteks

kaugtöö töökoha pildi, küsimustiku vastamisel vms).

Isikuandmeid saab töödelda IKÜM-is loetletud õiguslikel alusetel. Üheks võimaluseks

isikuandmeid töödelda on selleks isiku nõusoleku saamine. Teisalt tuleb töösuhetes nõusoleku kui

sobiva õigusliku aluse kasutamisega olla tõesti ettevaatlik. Töötaja võib tulenevalt oma

sõltuvussuhtest tööandjaga olla olukorras, kus nõusoleku andmine ei pruugi olla vabatahtlik. Seega

ei ole nõusolek töösuhetes õigusliku alusena küll välistatud, kuid selle kasutamisel tuleb veenduda,

et töötaja on nõusoleku andnud vabatahtlikult, ilma surve või kartuseta.

Kuna nõusolek ei pruugi olla parim võimalik viis isikuandmete töötlemiseks töösuhetes, oleks

tööandjal eelduslikult mõistlikum tugineda teisele IKÜM-is nimetud õiguslikule alusele. Selleks,

et tööandja saaks hinnata töötaja kaugtöö töökohaga seotud riske ning võtta tarvitusele asjakohased

meetmed töötaja terviseriskide vältimiseks või vähendamiseks, on põhjendatud õigustatud huvi

näiteks piltide töötlemiseks IKÜM artikkel 6 lõike 1 punkti f1 kohaselt. Alljärgevalt on kirjeldatud

õigustatud huvi rakendamise võimalikkust tööandja poolt.

AKI poolt avaldatud juhendmaterjali „Õigustatud huvi2“ kohaselt on IKÜM art 6 lg 1 p-s f ette

nähtud kolm tingimust, mis kõik peavad täidetud olema, et isikuandmete töötlemine oleks lubatud:

1) vastutaval töötlejal (antud juhul tööandjal) on õigustatud huvi; 2) isikuandmete töötlemine on

vajalik õigustatud huvi teostamiseks; 3) vastutava töötleja huve ei kaalu üle kaitstava

andmesubjekti põhiõigused ja –vabadused.

Eeltoodust lähtudes tuleb tööandjal enne kaugtöö töökoha piltide küsimist välja selgitada, kas tal

on olemas õigustatud huvi. Antud juhul on tööandja õigustatud huviks seadusest tulenev kohustus

tagada ohutu ja töötaja tervist hoidev töökeskkond. Edasi peaks tööandja veenduma, kas

isikuandmete töötlemine (piltide saamine) on kaugtöö töökoha riskide hindamiseks vajalik.

Tööandja võib hinnata, et pildid võimaldavad kaugtöö töökeskkonda kõige objektiivsemalt

hinnata, sest muud meetmed ei ole samaväärsed (näiteks töötajaga vestlemine). Kui tööandja

suudab põhjendada, et teiste meetmetega ei saa ta piisavalt asjakohast teavet töötaja kaugtöö

töökoha riskide ja nende maandamise kohta (näiteks vestlusel töötajaga ei saa teavet kõigi

võimalike riskide kohta), sh ilma kaugtöö töökoha riske teadmata on pea võimatu töötajat enne

kaugtööle minemist juhendada, on kaugtöö töökoha piltide küsimine ja töötlemine tööandja poolt

õigustatud huvi alusel põhjendatud. Antud juhul ei ole ka töötaja õigusi ja huve, mis kaaluksid üle

tööandja tegevused töökeskkonna parandamiseks (sh pildi peab edastama vaid sellest osast

ruumist, kus asub töö tegemiseks näiteks laud, tool).

Tööandja võib töötaja esitatud dokumente säilitada nii kaua, kuni need on tööandjale vajalikud ja

1 Isikuandmete töötlemine on seaduslik, kui isikuandmete töötlemine on vajalik vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvi korral, välja arvatud juhul, kui sellise huvi kaaluvad üles andmesubjekti huvid või põhiõigused ja - vabadused, mille nimel tuleb kaitsta isikuandmeid, eriti juhul kui andmesubjekt on laps. 2 Andmekaitse Inspektsioon. Õigustatud huvi. Kinnitatud 26.05.2020, muudetud 05.07.2022. Kättesaadav: https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/oigustatud_huvi_juhend_aki_26.05.2020.pdf.

3 (3)

eesmärgipäraselt kasutatavad. Kui tööandja huvi lõppeb, peab lõpetama ka isikuandmete

töötlemise.

Eelpool nimetatud selgitused on kooskõlastatud Andmekaitse Inspektsiooniga ning edastatud

teadmiseks Tööinspektsioonile, et teha vastavad täiendused/parandused Tööelu portaalis.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Seili Suder

Töösuhete ja töökeskkonna osakonna juhataja

Lisaadressaadid: Tööinspektsioon

Andmekaitse Inspektsioon

Eneken Sepa

5875 9696 [email protected]

From: [email protected] <[email protected]> Sent: Wednesday, March 6, 2024 3:20 PM To: Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon <[email protected]>; Liisa Ojangu <[email protected]> Subject: Vastus pöördumisele

Tere! Teile on saadetud dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument. Pealkiri: Vastus pöördumisele Registreerimise kuupäev: 06.03.2024 Registreerimise number: 11-1/332-3.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn 625 6342 [email protected]

http://www.mkm.ee