Kiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Väike-Maarja vallavalitsus

[email protected]

Teie 03.06.2025 nr 7-1/27-32

Meie 01.07.2025 nr 9.3-4/24/10891-3

Arvamus Avispea tuuleala

detailplaneeringu lähteseisukohtade ja

keskkonnamõju strateegilise

hindamise programmi kohta

Lugupeetud Diana Seepter

Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) Väike-Maarja vallas Avispea, Eipri ja Määri külades

asuvatel Väike-Maarja valla üldplaneeringuga määratud tuuleenergia tootmiseks põhimõtteliselt

sobivatel aladel nr 1, 9 ja 14 (edaspidi Avispea tuuleala) detailplaneeringu lähteseisukohad ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) programmi nende kohta ettepanekute

saamiseks.

Avispea tuuleala detailplaneeringu koostamine ja KSH läbiviimine on algatatud Väike-Maarja

Vallavolikogu 17. oktoobri 2024. a otsusega nr 90.

Detailplaneeringuga täpsustatakse tuulikute ja salvestite asukohad ning lahendatakse vajaliku

taristu, sealhulgas teede ja tehnovõrkude, paiknemine. Avispea tuulealale plaanitakse rajada

kuni 27 elektrituulikut (maksimaalse kogukõrgusega 280 m) ning ca 3 ha suurused

energiasalvestusalad. Planeeringuala kogupindala on ligikaudu 842 ha. Detailplaneeringu

algatamise otsuses on planeeringu üheks eesmärgiks ka päikesepargid, siis lähteseisukohtade

koostamise ajal on teada, et neid alasid planeeringuga kavandama ei asuta.

Detailplaneeringuga sätestatakse muuhulgas müra normtasemed, vibratsiooni ja varjutuse

nõuded ning muud keskkonnanõuded, planeeritakse tuuleparke teenindavate elektriliinide

trassikoridorid ja liitumispunktid, määratakse kruntidel teede asukohad (sh juurdepääsud),

tehnovõrkude paigutus ning heakorranõuded. Vajadusel kavandatakse uued teed või

laiendatakse olemasolevaid. Tuulikute ja alajaamade vahelised ülekandeliinid kavandatakse

maakaablitena, alajaamadest edasi võib kasutada õhuliine.

Tuulikute täpsed asukohad ja nende arv selgub edaspidises detailplaneeringu menetluse etapis.

Tuulepargi planeerimisel arvestatakse muuhulgas Väike-Maarja valla üldplaneeringust

tulenevate järgmiste nõuetega:

1) kokkuleppeliselt Väike-Maarja Vallavalitsuse ja arendajate vahel rakendatakse 1000 m

puhvrit elamutest (eluhoone ja tuuliku laba pealtvaates projektsiooni vahel). Tuulepargi

kavandamisel elamust 700–1000 m kaugusele tuleb elamu aluse maa omanikuga

saavutada kirjalik kokkulepe;

2) tuulepargi kavandamisel ja selle rajamisega kaasnevate mõjude hindamisel arvestatakse

olemasolevatest tuuleparkidest ja tuulikutest, teistest kavandatavatest tuuleparkidest

ning muudest asjakohastest objektidest ja arendustest kaasnevate kumulatiivsete

mõjudega. Uuringute tulemusi võetakse arvesse mõjude hindamisel (sh KSH aruande

2(3)

koostamisel;

3) tuulepark või üksiktuulik tuleb kavandada selliselt, et oleks tagatud välisõhus leviva

müra ja madalsagedusliku müra vastavus normtasemetele ning infraheli vastavus

piirväärtustele. Teostada tuleb välisõhus leviva müra modelleerimine. Arvestada tuleb

ka Väike-Maarja valla välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskava ja

mürakaarti;

4) tuulikute kavandamisel tuleb hinnata tuulikute töötamisega kaasnevat varjutust

(koostada varjukaart). Tuulikud tuleb üldjuhul kavandada selliselt, et eluhoonetel või

puhkealadel ei esine häirivaid varjutustasemeid.

KSH programmis märgitakse, et KSH käigus hinnatakse kavandatava tegevusega kaasnevaid

võimalikke olulisi keskkonnamõjusid ja viiakse läbi täiendavaid uuringuid. Muuhulgas

hinnatakse: 1) Mõju pinna- ja põhjaveele. Piirkonna salv- ja puurkaevud jäävad tuulepargi alast

kaugemale kui 700 m. Punktis 2.6.2.3. märgitakse järgmist: ,,Kuigi avariiolukorrad on

erandid ning ei iseloomusta tavapärast olukorda, käsitletakse avariiolukordade

potentsiaalset esinemist ja nende esinemisel kaasnevaid võimalikke mõjusid KSH

käigus. Samuti käsitletakse võimalikku ehitusaegset mõju põhjaveele. Hinnang antakse

eksperthinnangu vormis“;

2) Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale.

- punktis 2.6.4.1. märgitakse järgmist: ,,...uute tuulikute kavandamisel seada siiski

eesmärgiks kõikide müratundlike alade suhtes rangeimate nõuete ehk välisõhus leviva

müra sihtväärtuse tagamine, mis tagab head tingimused lähimatel müratundlikel aladel.

II kategooria alade tööstusmüra sihtväärtus on 50 dB päeval ja 40 dB öösel. Kuna

tuulikud töötavad ööpäevaringselt, saab määravaks mürataseme vastavuse tagamine

öistele ehk rangematele nõuetele (40 dB). KSH läbiviimisel tehakse tuulepargi

käitamisaegne müraanalüüs, mis sisaldab müra leviku modelleerimist (mürakaart)

lähtudes arenduse müraallikatest (tuulikutest) ja ümbritseva keskkonna andmetest,

müraalasest olukorrast (piirkonna teistest müraallikatest) ning analüüsiga seotud

asjakohastest kirjeldustest. Mürakaardid koostatakse kasutades spetsiaaltarkvara

WindPro“.

- punktis 2.6.4.1. madalsagedusliku müra ning infraheli osas leitakse, et arvutuslikku

hindamist ei teostata, sest teadusuuringute põhjal jääb tuulikute tekitatud infraheli alla

inimese tajuläve ja puudub oluline mõju inimeste tervisele. Märgitakse, et tuulikute

tekitatud infraheli ei põhjusta olulist keskkonnamõju ja KSH aruandes seetõttu teemat

täiendavalt ei käsitleta.

- punktis 2.6.4.2. märgitakse, et detailplaneeringu KSH aruande koostamise käigus viiakse

läbi varjutuse modelleerimine, kasutades selleks tarkvara WindPro.

- punktis 2.6.4.3. märgitakse, et maismaatuuleparkide puhul langeb vibratsioonitase juba

300 meetri kaugusel tuulikutest alla inimese tajuläve, mistõttu ei kujuta see ohtu inimeste

tervisele. Leitakse, et tuulikute tekitatud vibratsioon ei põhjusta olulist keskkonnamõju

ja KSH aruandes seetõttu teemat täiendavalt ei käsitleta.

3) Kumulatiivse mõju võimalikkust, arvestades teiste ümbruskonna arendusprojektidega.

KSH programmis leitakse, et mõjuvaldkonnad, kus mõjude kumuleerumine võib

esineda, on eelkõige visuaalne mõju, müra ja barjääriefekt. Hinnang, kas visuaalse või

müra mõjude kumuleerumine on tõenäoline, antakse KSH aruandes. Kui mõjude

kumuleerumine on tõenäoline, arvestatakse seda mõjude üldises hinnangus.

Amet on tutvunud Väike-Maarja vallas Avispea, Eipri ja Määri külades asuvatel Väike-

Maarja valla üldplaneeringuga määratud tuuleenergia tootmiseks põhimõtteliselt sobiva

Avispea tuuleala detailplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise (edaspidi KSH) programmiga ning märgib järgmist:

1) Tuulepargi müraalase olukorra hindamisel tuleb arvestada lisaks tuulikute poolt

tekitatavale mürale ka tuulepargiga seotud seadmete (alajaamade trafod,

salvestusseadmed ja muud lisaseadmed) poolt tekitatud müraga, mille müratase peab

3(3)

vastama keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ nõuetele.

2) Madalsagedusliku heli leviku hindamiseks soovitab amet läbi viia madalsagedusliku

müra modelleerimise lähtudes juhendist „Tuuleparkide keskkonnamõju hindamise

juhend. Müra, vibratsioon, varjutamine“ Estonian, Latvian & Lithuanian Environment

OÜ (14.02.2025), kus on kirjeldatud ja välja toodud keskkonnamõjude hindamise

kindlad kriteeriumid ja hindamismeetodid.

3) Arvestades asjaoluga, et tuulikuid ei kavandata müratundlikele hoonetele lähemale kui

1000 m (elamu aluse maa omaniku kirjalikul nõusolekul 700-1000 m), on amet nõus, et

hinnang infraheli leviku ja vibratsiooni osas antakse eksperthinnanguna. Eelpool

kirjeldatud vahemaa on piisav tuulikute tööst põhjustatud võimaliku infraheli ja

vibratsiooni negatiivse mõju ning häiringute vältimiseks.

4) KSH programmi punktis 2.2. on järgmine eksitav lause: ,, Juhul, kui see on asjakohane,

vaadeldakse mõjualana ka väljaspoole detailplaneeringu ala jäävaid alasid. Mõjuala

ulatus sõltub väga palju mõju liigist ja mõju retseptorist. Inimese jaoks on kõige

ulatuslikum visuaalne mõju. Visuaalne mõju võib ulatuda Viljandi vallast väljapoole

naaberomavalitsustesse.“ Avispea tuuleala paikneb Lääne-Viru maakonnas Väike-

Maarja vallas.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marju Tõldsepp

vaneminspektor (keskkonnatervis)

Ida regionaalosakond

Marju Tõldsepp

58516457 [email protected]