Vastuskiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Saku Vallavalitsus

[email protected]

Teie 18.06.2025 nr 7-1/19-2

Meie 01.07.2025 nr 9.3-1/25/5078-2

Saku valla Juuliku tee 3

detailplaneeringu algatamise seisukoht

Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõike 6 ja planeerimisseaduse § 127

lõike 1 alusel seisukoha andmiseks Harju maakonna Saku valla Juuliku küla Juuliku tee 3

maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering) koostamise algatamise,

lähteseisukohtade andmise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH)

algatamata jätmise korralduse eelnõu.

Planeeringualaks on Juuliku tee 3 kinnisasi (71801:005:0661) Saku vallas Juuliku külas.

Detailplaneeringu koostamise algatamise põhjuseks on soov kinnisasi kruntideks jaotada ning

kruntidele määrata ehitusõigus äri- ja tootmishoonete ehitamiseks. Kavas on koostada lahendus,

mis võimaldab krunte liita, sealjuures liites kruntide ehitusõigused. Kruntide täisehituse

protsendiks kavandatakse kuni 50 %. Planeeritava ala suurus on ligikaudu 10,9 ha. Kinnisasi on

hoonestatud. Alal asuvad lille- ja taimekasvatusega tegeleva ettevõtte AS Nurmiko kasvuhoone

ja muud tootmisehitised. Üldplaneeringu kohaselt on ala maakasutuse juhtotstarve on äri- ja

tootmisettevõtte maa-ala. Juuliku tee 3 maaüksusel kehtib 19.12.2013. a Saku Vallavolikogu

otsusega nr 93 kehtestatud Juuliku tee 3, Põllunurga ja Mõnsima II kinnistute detailplaneering.

Planeerimisseaduse § 140 lõige 8 sätestab, et uue detailplaneeringu kehtestamisega muutub

sama planeeringuala kohta varem kehtestatud detailplaneering kehtetuks.

Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud olulise

keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Kavandatav tegevus kuulub KeHJS § 6 lõike 2 punkti 10

ja 22 ning Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille

korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13

punkti 2 (infrastruktuuri ehitamine) alla, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju. Lähtudes

KeHJS § 33 lõike 2 punktist 4 peab otsustaja (st Saku Vallavalitsus) andma eelhinnangu.

Lähtudes keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangust eeldatav oluline

keskkonnamõju puudub.

Detailplaneeringu koostamise lähteseisukohtades on muuhulgas välja toodud järgnev:

 Suuremahulised tehnoseadmed kavandada hoone mahus.

 Lubatud on keskkonnasõbralik tootmine, hoiduda suure jäätmetootluse, müra, õhusaaste

jm negatiivse keskkonnamõjuga seotud ettevõtlusest.

 Hoonestuse kavandamisel tuleb lähtuda, et pere- ja ridaelamu maa-ala ning äri- ja

tootmisettevõtte maa-ala vahele tuleb rajada kaitsehaljastus laiusega üldjuhul 30 m

võimalike häiringute leevendamiseks. Kaitsehaljastus võib olla kitsam või sellest

2(3)

loobuda, kui kasutatud on teisi piisavaid meetmeid häiringute leviku tõkestamiseks.

Kaitsehaljastus võib olla ühtlasi krundi haljastatav/looduslikuna säiliv osa.

 Lähtuvalt PlanS § 127 lõikest 2 ja lõikest 3 kaasatakse detailplaneeringu koostamisse

naabermaaüksuste omanikud.

KSH eelhinnangus on muuhulgas välja toodud järgnev:

 Üldiselt saab eeldada, et planeeritav tegevus hakkab sobituma ümbritsevasse keskkonda

ja ei lähe olemasolevate tegevustega tugevalt vastuollu. Konflikt võib eelkõige tekkida

olemasolevate elamumaadega, kuid detailplaneeringu koostamise käigus tuleb leida

elanikele leevendavad tingimused ja lahendus, mis sobitub olemasolevate elamute

kõrvale.

 Välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus (AÕKS), mille kohaselt

eristatakse tööstusmüra ja liiklusmüra. Ehitamise perioodil esineb ajutine ehitusaegne

müra (eelkõige transpordist ja ehitamistegevusest tekitatud müra). Ehitustööde

korraldamisel tuleb arvestada ehitusmürale kehtestatud müra normtasemetega ja

kavandada tegevused viisil, et tagatud on normidest kinnipidamine. Ehitiste kasutamise

etapil tuleb müra osas igal juhul tagada normikohane müra. Seega olulist mõju eeldada

ei ole. Samuti pole hetkel teadaolevalt tegemist sellise tootmisega, mille puhul oleks

oodata ülemäärast müra tekkimist. Kuna planeeritava ala vahetus läheduses on ka

elamuid, siis tuleb planeeringus müra osas erilist tähelepanu pöörata. Seetõttu on

planeeringu koostamisse kaasatud ka Terviseamet, kes on ühtlasi planeeringu

kooskõlastaja.

 Ehitustööde ajal võib mõningal juhul esineda ka vibratsiooni. Antud juhul ei ole siiski

tegemist töödega, mis põhjustaksid eeldatavasti märkimisväärset maapinna kaudu

levivat vibratsiooni. Juhul, kui ehitusel kasutatakse vaiade rammimist või muud olulist

vibratsioonitaset põhjustavat ehitustehnoloogiat, siis tuleb tagada, et vibratsioonitase

elamutes jääks normide piiresse. Eestis on vibratsiooni normtasemed hoonetes

reguleeritud sotsiaalministri 17. mai 2002. a määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused

elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“. Siiski on

kindel, et ehitusaegne vibratsioon on ajutise iseloomuga ning selle mõju on mööduv.

Ehitiste kasutusetapis vibratsioonimõju eeldada ei ole.

 Valgusreostuse olulise mõjuga ala jääb üldjuhul valgusallika lähistele. Samas sõltub see

ka konkreetse valgusallika tugevusest ning ümbritsevast keskkonnast. Valgusreostuse

võimalik kahjulik mõju inimese tervisele on seotud eelkõige öise une häirimisega.

Ehitamise etapis on siiski tegemist lokaalsete valgusallikatega, mille mõju ei tohiks

ulatuda ehitusplatsi territooriumist märkimisväärselt kaugemale. Samuti on selline mõju

ajutine. Valgusreostuse mõju on võimalik vähendada korralduslike meetmetega. Näiteks

tuleb valgustamisel jälgida, et valgustus ei häiriks ümbruskonna liiklust ega

ümberkaudseid elanikke. Ehitiste kasutamisega seotud valgusreostust on võimalik

ennetada projekteerimise käigus. Eelhinnangu koostamise ajal ei ole teavet kavandatava

tegevusega kaasneva olulise valgusreostuse tekke kohta piirkonnas.

 Eeldatavalt enim mõjutatav elanikkond ongi eelkõige vahetud naabrid, kes pole uute

tootmishoonetega harjunud. Siiski pidid piirkonna elanikud selleks valmis olema, sest

tegemist on Saku valla üldplaneeringu kohase detailplaneeringuga. Eeldatavalt olulist

keskkonnamõju ümberkaudsetele elanikele siiski oodata ei ole. Planeeritavad hooned

peavad sobituma olemasolevasse keskkonda. Olulisi tootmistegevusest tulenevaid

mõjusid hetkel teadaoleva informatsiooni kohaselt oodata ei ole.

 Planeeritav ala jääb Harjumaa radooniriski kaardi järgi üldiselt normaalse

radoonisisaldusega pinnasele. Seega eeldatavalt radooni teemal ohtu ei teki. Riskide

täielikuks maandamiseks võiks soovituslikult ehitusprojekti koostamise käigus läbi viia

täiendav radooniuuring. Praeguse informatsiooni kohaselt olulist radoonimõju eeldada

ei ole.

 Elamutele negatiivse mõju (müra) ärahoidmiseks tuleb planeeringu väljatöötamisel

koostööd teha Terviseametiga. Detailplaneering kooskõlastatakse Terviseametiga.

3(3)

Amet on tutvunud esitatud materjalidega ning ei esita KSH algatamata jätmise osas

vastuväiteid, kuid juhib tähelepanu järgnevale:

 Detailplaneeringu seletuskirjas on kirjutatud: „Maakasutusplaanil määratud

asukohtades tuleb rajada kaitsehaljastus laiusega üldjuhul 30 m võimalike häiringute

leevendamiseks. Kaitsehaljastus võib olla kitsam või sellest loobuda, kui kasutatud on

teisi piisavaid meetmeid häiringute leviku tõkestamiseks. Kaitsehaljastus võib olla

ühtlasi krundi haljastatav/looduslikuna säiliv osa. Müra vähendamise meetmed

määratakse detailplaneeringu, projekteerimistingimuste ja/või ehitusprojektiga.

Müraallikad (nt mürarikkad seadmed, laadimisalad vms) tuleb paigutada võimalusel

tundlikest aladest eemale. Müra vähendamise meetmed määratakse vastavalt olukorrale

ja tegevuse iseloomule detailplaneeringu, projekteerimistingimuste ja/või

ehitusprojektiga.“ Amet on seisukohal, et peamiseks mürahäiringute ennetamise

meetmeks on müraallika ja müratundliku objekti vahele võimalikult suure puhverala

jätmine. Sellest tulenevalt märgib amet, et esmajoones on oluline müraallikate

paigutamine müratundlike hoonetega aladest võimalikult kaugele. Kaitsehaljastuse

mürahäiringuid leevendavat toimet ei ole võimalik täpselt hinnata ning see võib olla

sõltuv aastaajast. Parima müra leevendava efekti annab müra tekitavate seadmete mõju

suunamine müratundlikest aladest eemale, kasutades muuhulgas madala müratasemega

tehnoloogilisi lahendusi, müraallika ehituslike meetmetega varjestamist või müratõkke

rajamist, mis asub vahetult müraallika või müratundliku objekti läheduses. Igasuguse

müra leevendava meetme rajamisega või kasutusele võtmisega peaks kaasnema ka selle

leevendava mõju tõhususe hindamine, näiteks modelleerimise või müra mõõtmise

kaudu.

 Amet juhib tähelepanu, et detailplaneeringuga rajatavate hoonete ja tegevusest

põhjustatud müra ja vibratsiooni kohta on käesolevas etapis vähe andmeid, mistõttu

müra ja vibratsiooni levikut ning leevendavate meetmete tõhusust ei ole võimalik

hinnata. Tähelepanu tuleks pöörata asjaolule, et planeeritavas keskkonnas tekitavad

lisaks tehno- ja tööstusseadmetele müra ka laadimisaladel toimuv sh seisva mootoriga

veokid külmemal ajal, teenindava transpordi liikumise müra, kaubavedamise seadmete

müra, töökeskkonna ohutussignaalid ning muu äri- ja tootmistegevusega seonduv. Seda

ka juhul kui äri- või tootmine iseseisvalt on keskkonnasõbralik. Detailplaneeringu

elluviimisel ning tegevuse alustamisel tuleb hinnata kujunenud olukorda ning kaaluda

vajadusel täiendavaid leevendusmeetmeid (müratõkete rajamist). Tööstusmüra,

tehnoseadmete ning äri- ja kaubandustegevuse müratasemed ei tohi ületada

keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 kehtestatud

normtasemeid.

 Naaberaladeni leviv vibratsioon ei tohi ületada sotsiaalministri 17.05.2002. a määruses

nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni

mõõtmise meetodid“ toodud normtasemeid.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Karmen Põld

vaneminspektor (keskkonnatervis)

Karmen Põld

54840193 [email protected]